14.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 11/3

a)

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada esitavad laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule (CETA) allakirjutamise ajal järgmise tõlgendava ühisdokumendi.

b)

CETA sümboliseerib Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühist pühendumust vabale ja õiglasele kaubandusele aktiivses ja tulevikku vaatavas ühiskonnas. See on kaasaegne ja uuendusmeelne kaubandusleping, mis aitab ergutada kaubandus- ja majandustegevust, samal ajal edendades ja kaitstes meie ühiseid väärtusi ning seisukohti valitsuse rolli kohta ühiskonnas.

c)

CETA loob eurooplastele ja kanadalastele uusi võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks, see kajastab ELi ja Kanada suhete tugevust ja sügavust ja samuti meie kõrgelt hinnatud põhiväärtusi. Eriti soovime märkida järgmist:

d)

Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel ning Kanadal on seetõttu jätkuvalt võimalik saavutada õiguspäraseid avalikku huvi pakkuvaid poliitikaeesmärke, mida seavad nende demokraatlikud institutsioonid, näiteks sellistes valdkondades nagu rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkonnakaitse, avalik kord, privaatsus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse. Peale selle ei vähenda CETA meie standardeid ja õigusnorme, mis on seotud toiduohutuse, tooteohutuse, tarbijakaitse, tervise, keskkonna või töötajate kaitsega. Imporditud kaubad, teenuseosutajad ja investorid peavad jätkuvalt vastama siseriiklikele nõuetele, muu hulgas õigusnormidele. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada kinnitavad taas kord ettevaatusabinõudega seotud lubadusi, mida nad on andnud seoses rahvusvaheliste lepingutega.

e)

Käesoleva tõlgendava ühisdokumendiga esitatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 tähenduses selge ja üheselt mõistetav seisukoht selle kohta, mida Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid leppisid kokku erinevates CETA sätetes, mille üle on peetud avalikke arutelusid ja millega seoses on avalikkus tõstatanud mureküsimusi, ning esitatakse selle kohta kokku lepitud tõlgendus. Eelkõige käsitletakse selles CETA mõju valitsuste võimele avalikes huvides reguleerida ning samuti investeeringute kaitset ja vaidluste lahendamist, säästvat arengut ning töötaja õigusi ja keskkonnakaitset käsitlevaid sätteid.

a)

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada kinnitavad ja tunnistavad, et valitsustel on kõigil tasanditel õigus pakkuda teenuseid, mida nad käsitavad avalike teenustena, ja toetada nende pakkumist, muu hulgas sellistes valdkondades nagu rahvatervis ja haridus, sotsiaalteenused ja -majutus ning vee kogumine, puhastamine ja jaotamine.

b)

CETA ei takista valitsustel määratleda ja reguleerida nende teenuste avalikes huvides pakkumist. CETA ei nõua valitsustelt ühegi teenuse erastamist ega takista valitsustel laiendada üldsusele pakutavate teenuste valikut.

c)

CETA ei takista valitsustel pakkuda avalikke teenuseid, mida varem pakkusid eraettevõtjatest teenuseosutajad, ega võtta tagasi riigi kontrolli alla teenuseid, mida valitsused olid otsustanud erastada. CETA ei tähenda, et avaliku teenuse osutamise eraettevõtjast teenuseosutajatele lepingu alusel ülesandeks tegemine teeb selle teenuse pöördumatult ärisektori osaks.

a)

CETA sisaldab kaasaegseid investeeringuid käsitlevaid norme, mis jätavad valitsustele õiguse avalikes huvides reguleerida, muu hulgas olukorras, kus vastavad õigusnormid mõjutavad välisinvesteeringuid, tagades samas investeeringute kõrgetasemelise kaitse ja nähes ette õiglase ja läbipaistva vaidluste lahendamise viisi. CETA tulemusena ei anta välisinvestoritele soodsamaid tingimusi kui omamaistele investoritele. CETA ei anna eelist kokkuleppega loodava investeerimiskohtu süsteemi kasutamisele. Investorid võivad selle süsteemi kasutamise asemel pöörduda riikide kohtutesse.

b)

CETAs on selgelt öeldud, et valitsused võivad muuta oma õigusakte, olenemata sellest, kas see võib negatiivselt mõjutada investeeringut või investori kasumiootusi. Peale selle on CETAs selgelt öeldud, et investorile tasumisele kuuluva kompensatsiooni määrab objektiivsel viisil kindlaks kohus ja see ei ole suurem kui investori kantud kahju.

c)

CETA sisaldab selgelt määratletud investeeringute kaitse standardeid, muu hulgas sätteid õiglase ja võrdse kohtlemise ning sundvõõrandamise kohta, ja annab vaidlusi lahendavatele kohtutele selged suunised selle kohta, kuidas neid standardeid tuleks kohaldada.

d)

CETA nõuab ettevõtjalt reaalset majanduslikku sidet Kanada või Euroopa Liidu majandusega, et ettevõtjal oleks õigus kõnealusele lepingule tugineda, ning ei võimalda Kanadas või Euroopa Liidus teise riigi investorite registreeritud varifirmadel esitada nõudeid Kanada või Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vastu. Euroopa Liit ja Kanada on võtnud kohustuse vaadata õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu regulaarselt läbi, et tagada, et see kajastab nende kavatsusi (sealhulgas käesolevas deklaratsioonis kirjeldatud kavatsusi) ja et seda ei tõlgendataks ulatuslikumalt, kui nad kavandasid.

e)

Selleks et tagada, et kohus austab kõigil juhtudel poolte lepingus sätestatud kavatsust, sisaldab CETA sätteid, mis võimaldavad pooltel esitada siduvaid tõlgendavaid märkuseid. Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse neid sätteid kasutada, eesmärgiga vältida CETA igasugust väärtõlgendamist kohtute poolt ja tehtud vigu parandada.

f)

CETAs järgitakse traditsioonilistest investeeringutega seotud vaidluste lahendamise viisidest oluliselt erinevat lähenemisviisi ning sellega kehtestatakse sõltumatud, erapooletud ja alalised investeerimiskohtud, mis lähtuvad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Kanada riiklike kohtusüsteemide põhimõtetest, samuti selliste rahvusvaheliste kohtute põhimõtetest nagu Rahvusvaheline Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Seega on nende kohtute liikmed isikud, kellel on sellised kutseoskused, mis on asjaomastes riikides nõutavad kohtunikuametisse määramisel, ning Euroopa Liit ja Kanada määravad nad ametisse kindlaksmääratud ametiajaks. Juhtumeid menetlevad kolm juhuslikkuse alusel valitud liiget. Nendele isikutele on kehtestatud ranged eetikanõuded, et tagada nende sõltumatus ja erapooletus ning huvide konflikti, kallutatuse või kallutatuse mulje puudumine. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada on leppinud kokku alustada viivitamata edasist tööd käitumisjuhendiga kohtute liikmete erapooletuse täiendavaks tagamiseks, nende töö tasustamise meetodi ja ulatusega ning nende valimise menetlusega. Ühiselt on seatud eesmärgiks viia see töö lõpule enne CETA jõustumist.

g)

CETA on esimene leping, mis sisaldab apellatsioonimehhanismi, mis võimaldab parandada vigu ja tagada esimese astme kohtu otsuste järjepidevuse.

h)

Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse jälgida kõigi nende investeerimisnormide toimimist, käsitleda õigeaegselt kõiki esile kerkida võivaid puudusi ning uurida võimalusi, kuidas pidevalt parandada nende toimimist.

i)

Seetõttu kujutab CETA endast olulist ja radikaalset muutust investeerimisnormide ja vaidluste lahendamise vallas. Sellega luuakse alus mitmepoolseks tegevuseks, et arendada see uus lähenemisviis investeeringutega seotud vaidluste lahendamise suhtes edasi mitmepoolseks investeerimisküsimuste kohtuks. EL ja Kanada teevad kiiresti tööd mitmepoolse investeerimiskohtu loomise suunas. See tuleks luua, kui on olemas minimaalne kriitiline hulk osalejaid, ja see peaks koheselt asendama sellised kahepoolsed süsteemid nagu CETAs sätestatud süsteem ning see peaks olema täielikult ühinemiseks avatud igale riigile, kes järgib kõnealuse kohtu aluspõhimõtteid.

a)

CETA kinnitab veel kord Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pikaajalist pühendumist säästvale arengule ning leping on koostatud viisil, mis aitab kaasa kaubanduse panustamisele sellesse eesmärki.

b)

Seetõttu sisaldab CETA ulatuslikke ja siduvaid kohustusi töötajate õiguste ja keskkonna kaitsmiseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada peavad ülimalt oluliseks tagada, et CETA saavutab nimetatud valdkondades reaalseid tulemusi, suurendades sellega nii palju kui võimalik töötajatele ja keskkonnale lepingust tulenevat kasu.

a)

CETA seab Kanadale ning Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele kohustuse oma õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid täiustada, eesmärgiga tagada kõrgetasemeline töökaitse. CETA näeb ette, et nad ei saa muuta oma tööalaseid õigusakte leebemaks, et edendada kaubandust või meelitada ligi investeeringuid ning selle kohustuse mis tahes rikkumise korral saavad valitsused need rikkumised heastada sõltumata sellest, kas need mõjutavad negatiivselt investeeringut või investori kasumiootusi. CETA ei mõjuta töötajate õigusi pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ning viia läbi kollektiivseid aktsioone.

b)

CETA seab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning Kanadale kohustuse ratifitseerida ja tõhusalt rakendada peamisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone. Kanada on ratifitseerinud seitse peamist konventsiooni ja on algatanud menetluse viimase konventsiooni ratifitseerimiseks (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon, 1949 (nr 98)).

c)

CETA loob samuti raamistiku Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide koostööks vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud tööalastes küsimustes, sealhulgas ILO osaluse ja pideva dialoogi kaudu kodanikuühiskonna organisatsioonidega tagamaks seda, et CETA soodustab kaubandust viisil, mis tooks kasu töötajatele ja millega toetatakse töökaitsemeetmeid.

a)

CETA seab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning Kanadale kohustuse tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja seda edendada, samuti püüda jätkata vastavate õigusnormide ja tegevuspõhimõtete ning viimaste aluseks oleva kaitsetaseme parandamist.

b)

CETA tunnistab selgesõnaliselt Kanada ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õigust kehtestada oma keskkonnaalased prioriteedid, kehtestada oma keskkonnakaitse tase ning võtta vastu või muuta vastavalt oma asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid viisil, milles võetakse arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas selliseid kohustusi, mis on nähtud ette mitmepoolsete keskkonnalepingutega. Samal ajal on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada CETAs kokku leppinud, et keskkonnakaitse taset ei langetata selleks, et edendada kaubandust või meelitada ligi investeeringuid ning selle kohustuse mis tahes rikkumise korral saavad valitsused need rikkumised heastada sõltumata sellest, kas need mõjutavad negatiivselt investeeringut või investori kasumiootusi.

c)

CETA sisaldab metsade, kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamisega seotud kohustusi. Samuti sisaldab see kohustusi teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes nagu kliimamuutused, kus Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada jagavad tähtsat vastutust Pariisi kokkuleppe rakendamise eest.

a)

Kaubanduse ja säästva arengu, kaubanduse ja töökaitse ning kaubanduse ja keskkonnakaitsega seotud kohustuste suhtes kohaldatakse sihipäraseid ja siduvaid hindamis- ja läbivaatamismehhanisme. Kanada ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid pühenduvad täielikult nimetatud mehhanismide tõhusale kasutamisele kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Lisaks on neil kohustus alustada nimetatud sätete varajast läbivaatamist, sealhulgas selleks, et CETA kaubanduse ja töökaitse ning kaubanduse ja keskkonnakaitsega seotud sätteid tõhusalt jõustada.

b)

Sidusrühmadel, sealhulgas tööandjatel, ametiühingutel, töö- ja äriorganisatsioonidel ning keskkonnarühmitustel on CETA tõhusa rakendamise toetamisel keskne roll. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Kanada on kohustatud CETA rakendamise hindamiseks sidusrühmadelt korrapäraselt nõu küsima. Nad toetavad sidusrühmade aktiivset osalemist, sealhulgas CETA kodanikuühiskonna foorumi loomise kaudu.