mis käsitleb täiendavaid norme seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' (1) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll“),

Käesolevas lepingus sätestatakse täiendavad normid, mis on vajalikud Liechtensteini osalemiseks välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.

1. Liechtenstein rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ja liidu õiguses, mille õiguslik alus tuleneb ELi toimimise lepingust.

Esimeses lõigus osutatud ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:

2. Liechtenstein kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.

Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Liechtensteinile eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Kõigil Liechtensteini territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.

Komisjoni otsused, millega pannakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Liechtensteini territooriumil täitmisele pööratavad.

Täitmisel lähtutakse Liechtensteinis kehtivatest tsiviilmenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Liechtensteini valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Liechtensteini kohtute pädevusse.

2. Liechtenstein võtab meetmeid, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.

Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Liechtensteini territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

Liechtensteini ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.

ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatüki alusel on kontrollikojal võimalik teha auditeid Liechtensteini territooriumil välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes liidu nimel tulusid ja kulusid haldava asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoja auditid Liechtensteinis korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Liechtensteini auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.

Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.

Liechtenstein kohaldab oma riigihankeõiguse sätteid kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (8) XVI lisaga.

1. Liechtensteini iga-aastased osamaksed välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:

2. Liechtensteini 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.

3. Liechtenstein tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.

Kui punktis b osutatud summat ei jaotata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.

Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Liechtensteini osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

3. Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas

4. Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 1 581 eurot Liechtensteini maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Liechtensteini poolt.

Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Liechtensteini õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Liechtensteinis asuvatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide mõjus kaitse.

1. Liechtenstein teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude haldamise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.

2. Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekliimat, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3. Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisasutuse arvamusel; selliseks asutuseks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud asutus võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisasutus peab olema sõltumatu vastutavast asutusest ning tegema oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Liechtenstein võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Liechtenstein vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, mille hulka kuulub määramise lõpetamine.

Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N – 1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.

1. Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Liechtenstein komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Liechtenstein komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

2. Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.

Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Liechtenstein komisjonile kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.

Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.

Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Liechtenstein esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.

Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Liechtensteini ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

2. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

3. Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

4. Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

1. Liit või Liechtenstein võivad käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.

2. Leping lõpetatakse, kui Liechtensteiniga sõlmitud ühinemisprotokoll lõpetatakse selle ühinemisprotokolli artikli 5 lõike 4, artikli 11 lõike 1 või artikli 11 lõike 3 kohaselt.

Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на пети декември през две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el cinco de diciembre de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne pátého prosince dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den femte december to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am fünften Dezember zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta detsembrikuu viiendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις πέντε Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the fifth day of December in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le cinq décembre deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu petog prosinca godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì cinque dicembre duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada piektajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gruodžio penktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év december havának ötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħames jum ta' Diċembru fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, vijf december tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia piątego grudnia roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em cinco de dezembro de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la cinci decembrie două mii șaisprezece.

V Bruseli piateho decembra dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne petega decembra leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä viidentenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den femte december år tjugohundrasexton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Za Kneževinu Lihtenštajn

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā –

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat tal-Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Lichtensteinu

Pelo Principado do Listenstaine

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensteinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), viimati muudetud 15. mai 2014. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 547/2014 (ELT L 163, 29.5.2014, lk 18).

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

LISA

2019. JA 2020. AASTA OSAMAKSETE ARVUTAMISE VALEM JA MAKSEANDMED

2019. ja 2020. aasta kohta arvutatakse Liechtensteini rahaline osalus välispiiride ja viisade rahastamisvahendis, millele on osutatud määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, järgmise valemi alusel:

2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Liechtensteini sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Liechtensteini makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmisi 2014.–2019. aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 juba Liechtensteini tasutud iga-aastased osamaksed, et saada 2019. ja 2020. aasta kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.

Osamaksed tasutakse eurodes.

Liechtenstein tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Liechtenstein maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

(summad eurodes)
	2016	2017	2018
Liechtenstein	218 815	218 815	218 815