23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 315/11

—

võttes arvesse võttes arvesse 3. mail 2011 vastu võetud Euronesti parlamentaarse assamblee asutamisakti,

—

võttes arvesse 28. ja 29. novembril 2013. aastal Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030,

—

võttes arvesse 11.–22. novembrini 2013 Varssavis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi otsuseid,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsiooni taastuvenergiaga seonduvate tänaste ülesannete ja võimaluste kohta Euroopa energia siseturul (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni energiapoliitika alase koostöö kohta ELi välispartneritega: strateegiline lähenemisviis kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamisel (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. novembri 2014. aasta resolutsiooni 1.–12. detsembril 2014 Peruus Limas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 20) kohta, milles nõutakse siduvat 40 % energiatõhususe eesmärki kooskõlas kulutõhusa energiasäästu potentsiaaliga (6),

—

võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta teatist „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku” (COM(2014)0520),

—

võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030” (COM(2014)0015),

—

võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

—

võttes arvesse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta,

—

võttes arvesse Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene riiklikke energiastrateegia dokumente aastani 2020 ja 2030,

—

võttes arvesse idapartnerluse põhieesmärke ja tööprogrammi aastateks 2014–2017 (3. platvorm – energiajulgeolek),

—

võttes arvesse Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerluse (E5P) loomist 2009. aastal,

—

võttes arvesse võttes arvesse 2013. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele energiaühenduse tegevuse kohta ning 24. septembril 2014 avaldatud aastaaruannet energiaühenduse tegevuse kohta 2014. aastal,

A.

arvestades, et maailma energianõudlus kasvab pidevalt rahvastiku kasvu, inimtegevuse laienemise ja tehnoloogia arenguga võrreldavas tempos ning selle tulemusena ägeneb globaalne konkurents fossiilkütuste pärast, mis seab ohtu kõige nõrgema majandusega riikide energiavarustuse;

B.

arvestades, et kliimamuutus, kasvav energianõudlus ning ebakindlus ülemaailmsetel nafta- ja gaasiturgudel tekitavad muret ning on nii tootja- kui ka tarbijariike pannud mõtlema vastastikku kasulike strateegiate väljatöötamisele, et muuta energiasektorid vähese heitega sektoriteks, leida uus tasakaal mitmesuguste energiaallikate vahel, tagada usaldusväärne ja ohutu tarnimine ning piirata energiatarbimist;

C.

arvestades, et energiatarbimine kasvab Ida-Euroopa piirkonnas eeldatavasti kiiremas tempos kui ELis keskmiselt ning tegemist on selle piirkonna majandusliku ja sotsiaalse arenguga kaasneva üldise suundumusega; arvestades, et ELi Ida-Euroopa partnerriigid on praegu ELi liikmesriikide keskmisest kolm korda suurema energiakasutusega ning nende energiatõhususe potentsiaal on jätkuvalt väga suur;

D.

arvestades, et seetõttu on nii ELi kui ka Ida-Euroopa partnerriikide huvides vähendada fossiilkütuste kasutamise tõttu tekkivat CO2-heidet, arendada alternatiivseid ja kulutõhusaid energiaallikaid ning suurendada energiatõhusust;

E.

arvestades, et idapartnerluse raames toimuv dialoog piirkondliku energiapoliitika teemal on viimastel aastatel elavnenud ning hõlmab energiaturgude lähenemist, energiavarustuse ja -transiidi mitmekesistamist, säästvate energiaallikate arengut ning kõigile ja teatavatele piirkondadele huvipakkuvaid taristuid;

F.

arvestades, et 2013. aasta novembris Varssavis toimunud ÜRO kliimamuutuste teemalise konverentsiga tehti oluline samm edasi, et jõuda 2015. aastal uue kliimakokkuleppeni, mis põhineks eelkõige energiasüsteemide CO2-heite vähendamist taotlevatel võtetel ja meetmetel;

G.

arvestades, et energiasäästu ja energiatõhususe meetmed ühes taastuvate energiaallikate laialdasema kasutamisega aitaksid ELis ja Ida-Euroopa partnerriikides vähendada energiasõltuvust selle mitmesugustes vormides, sealhulgas rahalist ja tehnoloogilist sõltuvust või kütusesõltuvust tuumaenergia ja fossiilkütuste valdkonnas, samuti piirata strateegilise energiataristu omandamist ja omamist ning investeeringud energiaprojektidesse ebausaldusväärsete kolmandate isikute poolt;

H.

arvestades, et taastuvate energiaallikate suurenev osakaal võib viia märkimisväärse kulude kokkuhoiuni, nagu näitab ELi viimaste aastate energiaimpordi arve, mis näiteks 2012. aastal kahanes 30 miljardi euro võrra;

I.

arvestades, et möödunud aegadest pärit elamute ning energia ülekande- ja jaotustaristu halb seisukord tekitab mitmetes ELi liikmesriikides ja Ida-Euroopa partnerriikides tõsiseid probleeme energiatõhususe ja energiasäästuga seoses;

J.

arvestades, et EL on vastu võtnud kliima- ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030, mille eesmärkide hulgas on kasvuhoonegaaside heite vähemalt 40 %-line vähendamine 1990. aasta tasemega võrreldes, taastuvenergia osakaalu tõstmine ELi energiatarbimises 27 %-ni ning energiatõhususe vähemalt 27 % suurendamine võrreldes 2030. aastaks tehtud prognoosidega;

K.

arvestades, et praeguse ning ka teise kliima- ja energiapaketi ning nendest tulenevate energiatõhususe alaste ELi õigusaktide täielik rakendamine on kõigi liikmesriikide ülesanne, samuti ka Ida-Euroopa partnerriikide ülesanne, kui vastavad õigusaktid on nende riiklikku õigusse üle võetud; arvestades, et kui õigusakte korrektselt ja õigeaegselt üle ei võeta, võib ohtu sattuda üksikute ELi liikmesriikide julgeolek või ELi ja tema Ida-Euroopa partnerriikide julgeolek tervikuna;

L.

arvestades, et 2009. aastal võttis EL vastu taastuvenergia direktiivi, milles on sätestatud riikide kohustuslikud eesmärgid, mille täitmiseks tuleb edendada taastuvate energiaallikate kasutamist; arvestades, et 2012. aastal võttis EL vastu ka energiatõhususe direktiivi, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel rakendada kohustuslikke energiasäästumeetmeid, mis eelkõige hõlmab kohustust remontida igal aastal 3 % valitsushoonetest ning energiaettevõtetele pandud kohustust vähendada energiatarbimist tarbija tasandil;

M.

arvestades, et Ida-Euroopa partnerriigid on osalised taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seotud poliitilise ja õigusraamistiku vastuvõtmises ja rakendamises, kusjuures mõned neist riikidest on osalised ka energiaühenduse asutamislepingu raames kehtivate lepinguliste suhete kaudu; arvestades aga, et nende sellekohaseid jõupingutusi pärsib ebapiisav järelevalve- ja tehniline suutlikkus ning tegutsemiseks vajalike investeeringute ja vahendite nappus;

N.

arvestades, et Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerlusega (E5P), mis kõigepealt sõlmiti Ukrainaga ja mille eesmärk on edendada idapartnerluse riikides energiatõhusust ja keskkonnainvesteeringuid, ühinesid 2013. aastal Armeenia, Gruusia ja Moldova;

O.

arvestades, et kuigi ülemaailmne majanduskriis on negatiivselt mõjutanud investeerimist energiasäästu ja taastuvate energiaallikate vajadusteks, on rahvusvahelistel finantsasutustel endiselt oluline osa, kuna nemad võimendavad riikide vahendeid ja laene, mis lähevad investeeringutena energia säästvasse kasutamisse ja taastuvate energiaallikate väljaarendamisse;

P.

arvestades, et ELil ja tema Ida-Euroopa partnerriikidel tuleb asjakohaste meetmete väljatöötamisel, millega pannakse energiatõhususe alased kohustused tööstusele ning arendatakse välja taastuvad energiaallikad ja seotakse need vastava riigi energiaallikate jaotusega, arvesse võtta oma majandus- ja energeetikasektorite üldist konkurentsivõimet;

Q.

arvestades, et 2011. aastal ühinesid energiaühendusega Moldova ja Ukraina, keda sellega seoses kohustati muu hulgas üle võtma hoonete energiatõhususe direktiivi (30. septembriks 2012), energiamärgistuse direktiivi (2011. aasta lõpuks), energiateenuste direktiivi (2011. aasta lõpuks) ja taastuvenergia direktiivi (2013. aasta lõpuks); arvestades, et Gruusia peab läbirääkimisi, et saada energiaühenduse täisliikmeks 2015. aastal;

1.

jagab Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel osalenute seisukohta, et tihedam koostöö keskkonna ja kliimamuutuse vallas on strateegiliselt tähtis ja vajalik ning tegemist on prioriteetsete tegevusvaldkondadega; tunnustab tippkohtumisel osalenute aktiivset toetust uue ülemaailmse kliimakokkuleppe väljatöötamisele, kuna see kokkulepe tuleks vastu võtta 2015. aastal Pariisis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil; rõhutab, et idapartnerluse raames toimuva kahe- ja mitmepoolse energiaalase koostöö tugevdamine vastab ühistele huvidele kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks;

2.

tunnustab Vilniuse tippkohtumise tulemusena saavutatud edu ning kutsub 2015. aasta mais Riia tippkohtumisel osalejaid astuma uusi samme idapartnerluse energiaalase koostöö edendamiseks; peab kahetsusväärseks, et Venemaa Föderatsioon on kahepoolset energiakaubandust teatavatel juhtudel kasutanud poliitilise surve vahendina; rõhutab, et ELi ja selle partnerite koostööd on vaja edasi arendada, et tugevdada vastastikust energiavarustuse kindlust ning suurendada kummagi poole sõltumatust ja vastupidavust välisele survele;

3.

rõhutab, et oluline on võtta edu saavutamine taastuvate energiaallikate väljaarendamisel ja energiatõhususe suurendamisel poliitiliselt prioriteetseks ülesandeks, eesmärgiga minna üle vähesaastavatele energiasüsteemidele, leevendada kliimamuutusega tekkivaid riske ning edendada turvalist, säästvat ja vastuvõetava hinnaga energiat, mis oleks kasulik meie majandusele ja kodanikele;

4.

rõhutab, et vananev taristu ja puuduvad ühendused ning teisalt taastuvate energiaallikate üha suurenev osakaal energia tootmises ja tarbimises on tõsiasjad, mis osutavad vajadusele teha ulatuslikke investeeringuid, et välja ehitada asjakohane elektri ülekande- ja salvestustaristu; kutsub ELi ja selle Ida-Euroopa partnerriike üles tugevdama piirkondlikku koostööd ja soodustama energiavõrkude ajakohastamist eelkõige nutivõrkude arendamise ja edendamise ning uute energiaühendus- ja piiriüleste taristute ehitamise kaudu; rõhutab, et neid investeeringuid tuleb täiendada meetmetega, mis aitaksid muuta tarbijate käitumist ja säästa energiat ning mis pakuksid tarbijale kindlat tuge, rõhutades fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele ülemineku eeliseid eelkõige küttemajanduses; rõhutab peale selle, et oluline on välja arendada nutivõrgu toimimist toetav interneti tuumvõrk ning tagada tähtsate taristute puhul küberjulgeolek;

5.

märgib, et teatavad taastuvad energiaallikad on n-ö perioodilised, ning on sellest tulenevalt seisukohal, et mida laialdasema ulatusega on elektrivõrgud, seda rohkem hajali paiknevaid energiaallikaid saab kasutada, ning sellega on võimalik tasakaalustada taastuvaid energiaallikaid kasutavate seadmete töö- ja seisuaegu;

6.

rõhutab hoonete energiatõhususe tähtsust ning seda, kui oluline on hooneid koostöös ELiga energiatõhusalt renoveerida, et nende energiatõhusust maksimaalselt suurendada;

7.

on seisukohal, et taastuvenergia areng peaks olema tihedalt seotud salvestusvõime ja paindliku varuenergiavõime arendamisega, ning rõhutab vajadust rakendada tulemuslikke energiatõhususe meetmeid, et tagada elektrivarustus tippkoormuse aegadel; soovitab ELil ja Ida-Euroopa partnerriikidel toetada ja soodustada uute partnerluste loomist, et tagada tehnosiire nõudluse juhtimise, nutivõrkude ja energiasalvestustehnoloogia valdkonnas; nõuab ELi ja selle parterriikide koostöö parandamist, et ühiselt tõrjuda mis tahes rünnakuid oluliste taristute vastu;

8.

osutab probleemidele, mis Ida-Euroopa partnerriikide maakogukondadel tekivad seoses gaasistamisega, kuna praegu sõltuvad need kogukonnad veel metsa loodusvaradest, mille tõttu toimub ulatuslik raadamine ja metsade seisundi halvenemine, mis annab umbes viiendiku kogu inimtekkelisest heitest;

9.

soovitab ELil ja Ida-Euroopa partnerriikidel edendada ja katsetada kohalikke ja detsentraliseeritud taastuvenergia tootmis- ja jaotusvõrke, millega loodaks paindlikum, tasakaalustatum ja demokraatlikum energiasüsteem, parandataks energiavarustuse kindlust, pakutaks ärivõimalusi ning rahuldataks kohalike kogukondade ja turgude vajadusi;

10.

kutsub ELi liikmesriike ja nende partnereid üles suurendama koostööd erainvestoritega, et otsida alternatiivseid energia tootmise võimalusi rohkesti orgaanilisi ühendeid sisaldava kildagaasi ekstraheerimise kaudu, millest oleks suurt kasu, kuna see aitaks energia impordist sõltuvatel riikidel paremini vastu seista väljast tulevale poliitilisele survele;

11.

rõhutab, et energiasäästu potentsiaali on kõigis majanduse sektorites, sealhulgas tööstuses, põllumajanduses, ehitiste valdkonnas (eelkõige kõrge energiatõhususe tasemega elamute puhul), transpordis ja teeninduses; on kindlalt seisukohal, et energiatõhususe suurendamine peab tuginema arukalt rahastatud meetmete tulemuslikku rakendamist suunavatele otsustele, mille tegijaks on kompleksne huvirühmade kett, mis ulatub poliitikakujundajatest energiatootjate ja konkreetsete tarbijateni;

12.

rõhutab, et üleminek energiatõhusamale majandusele peaks kiirendama ka innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste levikut ja parandama tööstuse konkurentsivõimet, aidates hoogustada majanduskasvu ja luua kvaliteetseid töökohti mitmetes energiatõhususega seotud valdkondades;

13.

rõhutab, et energiatõhususe poliitika peaks põhinema energiakasutuse, -turgude ja -tehnoloogiate üksikasjalikel analüüsidel ning nende sektorite ja võimaluste väljaselgitamisel, kus meetmete rakendamine võib tuua potentsiaalselt suurimat edu; kutsub sellega seoses ELi liikmesriike ja Ida-Euroopa partnerriike üles välja töötama sellist energiatõhususe poliitikat, mille prioriteetseteks eesmärkideks oleksid takistuste kõrvaldamine tõhususe suurendamisse tehtavatelt investeeringutelt, tulemuslikkuse nõuete järkjärguline kehtestamine ja rakendamine kõikides energiamahukates sektorites, tööstus kaasa arvatud, maksude tõstmine kõige ebatõhusamatele toodetele ja seadmetele, kui on olemas energiasäästlikumad alternatiivid, ning eramajapidamistele kättesaadavate rahastamismudelite loomine;

14.

rõhutab, et kõikjal Ida-Euroopa partnerriikides on oluline lõpule viia kaugkütteprojektid ning sealjuures tuleb iga renoveerimis- või ehitusprojekti puhul ühe prioriteedina tagada energiatõhusus;

15.

toetab eesmärki suurendada Ida-Euroopa partnerriikides avalikkuse teadlikkust taastuvenergiast ning tunnistab, et praegu on nende riikide ettevõtlusringkondade teadmised taastuvenergia tootmisest ja investeerimisprojektides osalemise võimalustest puudulikud; rõhutab rahvusvaheliste finantsasutuste võimendavat rolli seoses riikide rahaliste vahendite ja laenudega, mis lähevad investeeringutena energia säästvasse kasutamisse ja taastuvate energiaallikate väljaarendamisse;

16.

toetab idapartnerluse energiajulgeolekut käsitleva platvormi 2014.–2017. aasta tööprogrammi eesmärke, eelkõige eesmärki tõhustada koostööd energiatõhusust ja taastuvenergiat puudutavate õigusaktide rakendamisel ning investeeringute edendamisel;

17.

toonitab, et õigusraamistikud taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe kohta on ülimalt tähtsad, kuna nendes valdkondades mõjutavad investeerimisotsuseid suurel määral ametlikud load; soovitab ELi liikmesriikidel ja Ida-Euroopa partnerriikidel õigus- ja finantsraamistike väljatöötamisel tagada läbipaistvus, järjepidevus ja jätkuvus, et suurendada investorite usaldust ning jagada oskusteavet reguleerimise kohta ja häid tavasid; rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks olema valvas ja tagama selle, et ELi liikmesriikide energiavaldkonna investeeringud ja poliitilised otsused ei ohustaks energiavarustuse kindlust teistes liikmesriikides ega Ida-Euroopa partnerriikides;

18.

palub komisjonil läbi vaadata energiatõhususe direktiivi, et pikendada energiatõhususkohustuste süsteemi kehtivust üle 2020. aasta, ning esitada läbivaadatud direktiiv, milles sisalduksid eesmärgid 2030. aastaks, lõplikuks vastuvõtmiseks energiaühendusele;

19.

toetab, eelkõige energiaühenduse raamistikus, Ida-Euroopa partnerriikide lähenemist taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust käsitlevatele ELi õigusaktidele ja standarditele ning sellega seotud riiklike strateegiate ja tegevuskavade rakendamist; rõhutab sellega seoses, et olulised on õigusaktid, mis avavad ka välisinvestoritele juurdepääsu riigisisestele taastuvenergia turgudele ning hõlbustavad energiakaubandust riigi ja kohaliku tasandi osaliste vahel; rõhutab, et kodu- ja välismaiseid investoreid tuleks taastuvenergia turgudele juurdepääsu võimaldamisel võrdselt kohelda; ootab seadusandlikke algatusi kodumaiste taastuvate energiaallikate jätkuva kasvu ja taastuvatest energiaallikatest energia tootmise kohta pärast 2020. aastat; väljendab rahulolu seoses sellega, et need Ida-Euroopa partnerriigid, mis on vastu võtnud oma energiatõhususe programmid, on seadnud koguselised eesmärgid eelkõige energiamahukuse kärpimiseks, CO2-heite piiramiseks ja soojakadude vähendamiseks elamumajanduses; rõhutab, et täitmata jäänud energiatõhususe eesmärgid tuleks perioodiliselt üle vaadata ja tuleks rakendada uusi strateegiaid, et kindlustada nende eesmärkide täitmine nii ELis kui ka selle partnerriikides;

20.

on seisukohal, et taastuvenergia jaoks on vaja ühtsemaid tugisüsteeme, et ehitada tõhusal viisil üles taastuvatest allikatest pärit energia tootmise võimsus, eelkõige innovatiivsete tehnoloogiate osas päikese- ja tuuleenergia ning biomassi valdkonnas, kuid neid ei tohiks ülemääraselt toetada ja toetustest tuleks tehnoloogia väljakujunemisel järk-järgult loobuda;

21.

rõhutab rolli, mis transpordisektoril võib olla heitkoguste vähendamisel ühistranspordi tööprogrammidesse taastuvenergiaga seotud eesmärkide integreerimise kaudu;

22.

ergutab ELi ja Ida-Euroopa partnerriike looma taastuvate energiaallikate kasutamise ja energiasäästu edendamiseks uusi rahastamismudeleid, mis sõltuvad vähem avaliku sektori ja rohkem erasektori rahastamisest;

23.

nõuab, et viidaks läbi riigipõhised hindavad uuringud energia tarbimise kohta, et panna paika strateegia selliste investeeringute optimeerimiseks, millega suurendataks tõhusust ning vähendataks kulusid ja impordist sõltuvust pikas perspektiivis; nõuab tungivalt suuremaid era- ja avaliku sektori investeeringuid ELis ja tema partnerriikides energiakulukate eluhoonete renoveerimiseks;

24.

tuletab meelde oma soovitust ELi liikmesriikidele ja Ida-Euroopa partneritele aidata kaasa taastuvatest allikatest toodetud energiaga kauplemise sooduskohtlemise kehtestamisele, st direktiivis 2009/28/EÜ ette nähtud mehhanismide ja tingimuste kohaselt;

25.

tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast taastuvenergia direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmist Ukraina peaaegu kahekordistas taastuvate energiaallikate osakaalu oma lõpptarbimises (2,99 %-lt 2012. aastal 3,96 %ni 2013. aastal);

26.

rõhutab, et kuigi energiapoliitika eesmärke seatakse ja koordineeritakse ELi tasandil, peavad ELi liikmesriigid valima asjakohased strateegiad sõltuvalt oma siseriikliku energiaturu struktuurist; soovitab ELi liikmesriikidel ja Ida-Euroopa partnerriikidel pühenduda teadustegevuse ja poliitikakujundamise valdkonnas taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seoses täiendavatele vahetustele ja koostööle, lahendades samal ajal kütteostuvõimetuse probleemi ning keskendudes eelkõige madala sissetulekuga ja haavatavatele leibkondadele, kes ise ei saa endale energiatõhususse ja moderniseerimisprojektidesse investeerimist lubada ning keda energiahinna tõus kõige rohkem mõjutaks, andes teavet ja pakkudes individuaalselt kohandatud rahastamismehhanisme, et võimaldada neil vähendada energiakasutust, mitmekesistada energiaallikaid ja saavutada kodumajapidamise tasandil energiasõltumatus;

27.

rõhutab huvi arendada ELi ja tema Ida-Euroopa partnerite vahel välja avatud ja integreeritud energiaturg, mis võiks anda tõuke taastuvenergia arendamisele, pakkudes rohkem kauplemis- ja investeerimisvõimalusi; soovitab ELil ja Ida-Euroopa partneritel pühenduda uute lepingute raames taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga piirkondliku kauplemise arendamisele;

28.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle koostada suunised taastuvenergiaga kauplemise kohta Euroopa tasandil ning soovitab ELi ja Ida-Euroopa partnerriikide vahelise kaubanduse potentsiaali täiel määral arvesse võtta;

29.

tunneb heameelt toetuse üle, mida programm INOGATE (riikidevaheline nafta ja gaasi transport Euroopasse), sealhulgas hoonesektori energiasäästu algatus (ESIB), on pakkunud Ida-Euroopa partnerriikidele; on veendunud, et tulevikus tuleks programmi INOGATE rakendada iga partnerriigi jaoks individuaalselt paremini kohandatuna, tuginedes lepingulistele kokkulepetele ja poliitika muutmisega seotud lubadustele;

30.

kiidab tulemusi, mida on saavutatud ELi linnapeade pakti algatusega, milles ühendatakse linnavalitsuste pingutused vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud algatuste kaudu; kutsub ELi üles seda algatust toetama ja soovitama seda suuremale arvule omavalitsustele, eelkõige Ida-Euroopa partnerriikides; soovitab kõnealusesse algatusse lisada täiendavate pingutuste tegemise energiatõhususe põhimõtete edendamiseks ja tarbijate suhtumise muutmiseks, eelkõige teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu;

31.

tunnustab Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerluse (E5P) väärtust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga hallatava mitme rahastajaga fondina, mille eesmärk on edendada energiatõhususse investeerimist ning süsinikdioksiidiheite vähendamist Ida-Euroopa partnerriikides; tunneb heameelt Armeenia, Gruusia ja Moldova poolt 2013. aasta oktoobris tehtud otsuse üle liituda E5P fondi tegevusega nii panustajate kui ka abisaajatena ning märgib, et E5P fond on edukalt tegutsenud Ukrainas alates 2009. aastast; ergutab ka Aserbaidžaani ja Valgevenet saama E5P fondi liikmesriikideks ja liituma selle rahastajate kogukonnaga, võimaldades seeläbi suurendada energiatõhususe parandamiseks tehtavaid pingutusi;

32.

kutsub ELi üles naabruspoliitika investeerimisrahastut paremini kasutama ning kaasrahastama investeeringuid energiatõhususe meetmetesse ja taastuvate energiaallikatega seotud projektidesse, tuginedes muu hulgas Lääne-Balkani investeerimisraamistiku energiatõhususe projektide elluviimise raames saadud kogemustele;

33.

rõhutab vajadust töötada välja taastuvate energiaallikate ja energiatõhususega seotud haridusprogramme akadeemilistes valdkondades, mis on olulised innovatsiooni kandjad; soovitab ELil töötada Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi 2014–2020 raames välja toetusprogrammid, millega võimaldatakse ELi ja Ida-Euroopa partnerriikide ülikoolidel ja tehnilistel õppeasutustel arendada tihedamat koostööd ning doktori- ja kraadiõppe üliõpilaste vahetust energeetikavaldkonna inseneriõppe ja majanduse valdkonnas;

34.

tunneb heameelt ELi Euroopa aruka energeetika programmi ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (programm „Horisont 2020”) prioriteetide üle; nõuab, et EL avaks oma Euroopa aruka energeetika programmi Ida-Euroopa partnerriikidele ja võtaks meetmeid nende osalemise hõlbustamiseks, eesmärgiga vahetada parimaid tavasid, arendada uusi tehnoloogiaid ning soodustada innovatsiooni taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas;

35.

teeb kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ida-Euroopa partnerriikidele.