23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 315/7

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni „Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahend. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta”,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta ning resolutsioone Armeenia Vabariigi, Aserbaidžaani Vabariigi, Valgevene Vabariigi, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina kohta,

—

võttes arvesse 28. ja 29. novembril 2013. aastal Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni „Eastern Partnership: the way ahead”,

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa Liit ja naaberpiirkonnad: uus lähenemisviis transpordikoostööle” (COM(2011) 415) ja komisjoni Euroopa Liidu naabruse transpordikava, mis hõlmab lennundussektorit, mere- ja siseveetransporti, maantee- ja raudteetransporti ning taristuühendusi,

—

võttes arvesse ELi liikmesriikide ja idapartnerluse riikide transpordiministrite ja komisjoni esindajate ühisdeklaratsiooni idapartnerluse transpordikoostöö tuleviku kohta,

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi transpordikoostöö kohta ELi naaberpiirkondadega, mis võeti vastu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 3116. kohtumisel,

—

võttes arvesse komisjoni 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava. Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”,

—

võttes arvesse idapartnerluse piirkondliku transpordivõrgu prioriteetsete taristuprojektide loetelu, mida toetati ELi ja idapartnerluse transpordiministrite 9. oktoobri 2013. aasta kohtumisel Luxembourgis,

—

võttes arvesse assotsieerimislepingute allakirjutamist ELi ning Ukraina, Moldova ja Gruusia vahel,

—

võttes arvesse mere- ja jõetranspordi kui kaubaveo, inimeste ühendamise ja turuintegratsiooni suurendamise süsteemide tõhusust,

1.

rõhutab, et transport on ülitähtis Euroopa heaolu jaoks, sest võimaldab kaupu tõhusalt jaotada ja kodanikel vabalt reisida; tuletab meelde, et EL on idapartnerluse riikide suur poliitiline ja majanduspartner ning et tugevdatud koostöö transpordisektoris võib aidata neil riikidel saada majanduslikult palju tugevamaks ja poliitiliselt stabiilsemaks; märgib, et ELi ja naaberpiirkondade kodanikud ja ettevõtjad saavad paremast transpordikoostööst otsest kasu, et sellise koostöö eesmärk on vähendada kaupade, teenuste ja reisijate vedamisele kuluvat aega ja ressursse ning et ka suurem turuintegratsioon võib tekitada uusi turuvõimalusi nii ELi kui ka selle naaberpiirkondade ettevõtjatele;

2.

on seisukohal, et transpordiühendusi saab parandada transporditaristu täiustamise ja turuintegratsiooni suurendamisega, tagades reisijamugavuse ning tõhusa ja turvalise kaubaveo ning võttes arvesse idapartnerluse riikide geograafilist asukohta; loodab sellega seoses, et idapartnerluse riikide transpordipoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” vahele luuakse nähtavad seosed;

3.

rõhutab, et ELi ja selle idapartnerluse riikide transporditurgude tihedam integratsioon sõltub iga riigi sellekohasest tahtest ja valmisolekust ning naaberriikide saavutustest ELi ohutus-, julgeoleku-, keskkonna- ja sotsiaalstandarditele vastavate standardite kohaldamisel; palub ELil anda kõikvõimalikku tehnilist abi ja nõu ning hoiduda protektsionismist;

4.

rõhutab, et Ida- ja Lääne-Euroopa transporditaristu vahel on endiselt suuri ja tähelepanu vajavaid erinevusi ning et Euroopa maailmajao transporditaristut tuleb ühtlustada;

5.

tuletab meelde, et eelkõige maantee- ja lennutranspordis teevad suurt muret ummikud; rõhutab vajadust tegeleda Euroopa transpordi oluliste kitsaskohtadega, et rahuldada kodanike nõudlust reisimise järele ning majanduse vajadust kaupade ja teenuste veo järele, ennetades samas ressursi- ja keskkonnapiiranguid;

6.

on rahul, et võeti vastu üleeuroopalist transpordivõrku puudutavad uued suunised, millega kujundatakse välja strateegilise Euroopa taristu terviklik põhivõrk Euroopa Liidu ida- ja lääneosas, ning seeläbi ka ühtne Euroopa transpordipiirkond; palub Euroopa Komisjonil kaaluda võimalust ühendada üleeuroopaline transpordi põhivõrk idapartnerluse riikide transpordivõrguga;

7.

palub komisjonil koos idapartnerluse riikide valitsustega läbi viia ja avaldada ühisuuring ühist huvi pakkuvate transporditaristute, -sõlmede ja -ühenduste hindamise kohta, millest võib saada edasiste ühisprojektide terviklik alus;

8.

võtab teadmiseks suurenenud surve taristu rahastamise riiklikele vahenditele; rõhutab, et vaja on avaliku ja erasektori partnerlustel põhinevat uut lähenemisviisi rahastamisele ja hinnakujundusele, mis võimaldaks kohalikel kogukondadel luua partnerlusi huvitatud erasektori osalejate ja valitsusasutustega ning kasutada ära rahvusvahelisi vahendeid, et võtta kasutusele kõigile asjaomastele pooltele kasulikud transpordivahendid; nõuab, et ELi liikmesriigid ja idapartnerluse riigid vahetaksid parimaid kogemusi ja tõhustaksid koostööd selles valdkonnas;

9.

tunnistab, kui tähtis on edendada idapartnerluse riikide investeerimiskeskkonda, et meelitada ELi liikmesriikidest maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordi sektoritesse investeeringuid, mis toetavad vastava taristu väljatöötamist, idapartnerluse riikide ja ELi liikmesriikide integratsiooni, ELi standardite vastuvõtmist ning idapartnerluse riikide suutlikkuse suurendamist;

10.

palub komisjonil ja idapartnerluse riikide valitsustel lisada transpordi kasutusmugavuse põhimõte tulevastesse kaubanduslepingutesse;

11.

rõhutab, et idapartnerluse riikide transpordisektori reformid peaksid tagama standardite lähendamise ELi transpordistandarditele; leiab, et ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste lennuteenuste lepingute läbirääkimised tuleks neid alustanud riikidega lõpule viia, ning loodab sellega seoses, et sarnased läbirääkimised ülejäänud idapartnerluse riikidega algavad peatselt; on seisukohal, et meresõiduohutust ja -turvalisust tuleks suurendada poliitika reformimise kaudu, et lippude kontrolli tuleks täiustada kooskõlas sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga ning et partnerriigid peaksid suutma tõendada liiklusohutuse statistika paranemist ja astuma konkreetseid samme enda ja ELi raudteede koostalitlusvõime parandamiseks; on seisukohal, et transpordiühendusi ELiga tuleks parandada võrkude parema kavandamise ja selliste prioriteetsete taristuprojektide kavandamisega, mis aitavad ühendada partnerriike üleeuroopalise transpordivõrguga; ergutab partnerriike tegema korda olemasolevad teed ja ehitama uusi;

12.

võtab teadmiseks suletud piiride olemasolu idapartnerluse territooriumil ja selle, et nendel riikidel, kellel puudub otsene juurdepääs merele, on raske leida ühendusi muu maailmaga, ning palub sellega seoses ELil aidata leida avatumaid ja ligipääsetavamaid ühendusteid praktiliste projektide elluviimise kaudu;

13.

rõhutab, et praegu loodava ühtse Euroopa taeva põhimõtteid tuleks laiendada ka ELi naaberriikidele – selle minimaalne eeltingimus on ELi määramise põhimõtte tunnustamine; märgib, et ühtse Euroopa taeva eesmärk on parandada ohutust ja vähendada viivitusi, kulusid ja heitkoduseid ning ühtse Euroopa taeva järkjärgulisel kujundamisel peavad ELi naaberriigid nõustuma ELi liikmesriikidega funktsionaalseid õhuruumiosasid moodustama või nendega ühinema; palub idapartnerluse riikidel aidata kaasa lennundusraadioside sujuvale toimimisele nii ELi ja idapartnerluse riikide vahel kui ka idapartnerite territooriumil;

14.

tuletab meelde, et maanteevedu aitab märgatavalt suurendada kaubavoogusid nende idapartnerluse riikidega, kellega ELil on ühine maismaapiir; märgib, et samas vähendavad tülikad haldusmenetlused piiripunktides ELi ja selle idanaabrite vaheliste kaubavoogude tõhusust ning keskmiselt 40 % kogu transpordile kuluvast ajast kulutatakse piiridel haldusmenetluste erinevuste tõttu; rõhutab, et seetõttu on piiriületusmenetluste hõlbustamine väga tähtis kaubavahetuse elavdamiseks tänu aja- ja rahakulu vähendamisele ning et idapartnerluse riikidele tuleks kasuks selle valdkonna edukate reformide kogemuste jagamine;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et maantee liiklusõnnetustest tingitud suremus on enamikus idapartnerluse riikides ELi keskmisest märksa suurem ja seetõttu on liiklusohutuse madal tase idapartnerluse riikides ELi jaoks otsene probleem; rõhutab, et liiklusohutuse suurendamine koolituse, parimate tavade jagamise, teadlikkuse tõstmise ja ohutuma maanteetaristu, sh turvalise parkimise edendamise kaudu on ELi ja naaberpiirkondade koostöö ja finantsabi jaoks esmatähtis; ergutab Euroopa Komisjoni uurima võimalust laiendada ELi ühiseid arukate transpordisüsteemide teenuseid idapartnerluse riikidele;

16.

märgib rahuloluga, et mitu idapartnerluse riiki on avaldanud soovi parandada ELiga vastastikku maanteeturgude kättesaadavust, ja on seisukohal, et EL peaks kasutama oma liiduvälist pädevust selles valdkonnas, et edendada turuintegratsiooni nende riikidega; palub seetõttu komisjonil hoolikalt jälgida, et partnerriigid rakendaksid ja kohaldaksid asjakohaseid ohutus-, turvalisus-, keskkonna- ja sotsiaalstandardeid ning tagada, et liikmesriigid hoiduksid kaitsemeetmetest; on seisukohal, et sellise algatuse põhieesmärk peaks olema kvantitatiivsete piirangute järkjärguline tühistamine vastutasuks selliste standardite rakendamise eest, mis tagavad ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste maanteeveoteenuste kvaliteedi – see kontseptsioon ei kuulu praegustesse kahepoolsetesse kokkulepetesse;

17.

rõhutab, et raudteekaubavedude täieliku potentsiaali (sh praeguste raudteede kordategemine ja uute, tõhusamate raudteede rajamine) kasutamiseks on vajalikud avatud, õiglased, mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja tõhusad raudteetaristu kasutamise maksustamissüsteemid ELi, selle idapartnerite, Lähis-Ida ja Aasia vahelistes transpordikoridorides; õhutab tegema selles valdkonnas piirkondlikku koostööd ja märgib nördimusega, et kaubavahetuse ja -vedude kasvu takistab füüsiliselt ka koostalitlusvõimeliste raudteesüsteemide puudumine, tehnoloogia ebapiisavus ja veeremi halb seisukord; märgib, et raudtee-reisijateveo tõhusust saab suurendada parema koostööga piiripunktides, mis ei nõua suuri taristuinvesteeringuid;

18.

innustab kasutama vähese CO2-heitega sõidukeid ja alternatiivkütuse taristut, et piirata fossiilkütuste tarbimist ja seeläbi transpordi keskkonnamõju;

19.

rõhutab vajadust jätkata reforme, mille eesmärk on lähendada idapartnerluse riikide raudteesektorit ELi ohutus-, turvalisus-, keskkonna-, sotsiaal- ja koostalitlusvõime standarditele, sest see tooks kasu mitte ainult kauba- ja reisijateveole, vaid suunaks ka rohkem investeeringuid raudteesektorisse; märgib, et suur nõudlus veeremi uuendamise järele naaberriikides loob ELi ettevõtjatele uusi turuvõimalusi; rõhutab, et eelnimetatud reformid on ühtlasi tulevase turgude avanemise eeltingimus;

20.

nõuab, et EL nõuete täitmise hõlbustamiseks jagaks teavet riiklike tsiviillennunduse julgestusprogrammide väljatöötamise kohta ning jagaks lennujulgestusmeetmete rakendamise ja kvaliteedikontrolli parimaid tavasid; rõhutab vajadust täiel määral rakendada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennundusjulgestuse rahvusvahelisi standardeid, ja märgib, et rahvusvahelistele standarditele lisaks saab muu õigusloome lähendamist piirkonnas hõlbustada teadmiste täiustamise ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) lennundusjulgestussätete ja ELi esmastes õigusaktides sätestatud põhimõtete rakendamise kaudu;

21.

juhib tähelepanu sellele, et idapartnerluse riigid peaksid tulevikus kasu saama ka ühtse Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) alastest teadusuuringutest, mille eesmärk on ajakohastada Euroopa lennujuhtimistaristut, ja et suurem ELi abi oma lennujuhtimissüsteeme ajakohastada soovivatele idapartnerluse riikidele oleks väga teretulnud;

22.

toetab täiendavat õigusaktide ühtlustamist ja nõuete täitmise saavutamist kõigis transpordivaldkondades, maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordisektori eest vastutavate valitsusasutuste institutsioonilist arendamist idapartnerluse riikides ning vastavate standardite vastuvõtmist parimate ELi tavade vahetamise, tehnilise abi ning õppereiside, seminaride ja foorumite korraldamise kaudu;

23.

toetab transporditaristu projektide rakendamist idapartnerluse transpordivõrgus olemasolevate ELi programmide ja vahendite kaudu, mis parandavad ühendusi üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrguga, ning ka selliste käimasolevate projektide lõpuleviimist, mis ühendavad idapartnerluse riike ELi transpordivõrguga;

24.

peab vajalikuks, et Ukraina, Moldova ja Gruusia kui assotsieerimislepingutele allakirjutanud riigid saaksid oma maantee-, raudtee-, lennundus- ja meretranspordisektori arendamisel ELilt piisavat abi;

25.

rõhutab, et meretransport ja laevatatavad veed on kaubanduse arendamise, reisijate liikumise lihtsustamise ja transpordisüsteemide vaheliste ühenduste edendamise põhitegurid, tingimusel et arvestatakse idapartnerluse riikide geograafilisi erisusi;

26.

teeb kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikide ja idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.