4.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/17


Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vaheline

OEPING,

milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil

EUROOPA LIIT

(edaspidi ka „liit”),

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK

ning SUURBRITANNIA ja PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ühelt poolt

ja ISLAND

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

TULETADES MEELDE, ET:

8. detsembri 2012. aasta Dohas tehtud ühisavalduses on märgitud, et liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustused Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil põhinevad arusaamal, et kõnealuseid kohustusi täidetakse ühiselt vastavalt Kyoto protokolli artiklile 4; et Kyoto protokolli artikli 3 lõiget 7b kohaldatakse Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi kohustuste ühise täitmise lepingu kohase ühise lubatud koguse suhtes, mitte liikmesriikide, Horvaatia või Islandi suhtes eraldi.

Kõnealuses avalduses teatasid liit, selle liikmesriigid ja Island, et nad annavad oma heakskiitmiskirjad hoiule üheaegselt, nagu Kyoto protokolli puhul, et tagada Doha muudatuse üheaegne jõustumine liidus, selle 27 liikmesriigis, Horvaatias ja Islandil;

Island osaleb määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud Euroopa Liidu kliimamuutuste komitee ning kõnealuse komitee I töörühma tegevuses,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU:

Artikkel 1

Lepingu eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada tingimused, mis reguleerivad Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil, ning toetada kõnealuse osalemise tõhusat rakendamist, mis muu hulgas hõlmab Islandi panust Euroopa Liidu aruandlusnõude täitmisse Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Kyoto protokoll”– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi „ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”) Kyoto protokoll, mida on muudetud Doha muudatusega, milles lepiti kokku 8. detsembril 2012 Dohas;

b)   „Doha muudatus”– ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatus, milles lepiti kokku 8. detsembril 2012 Dohas ja millega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020;

c)   „ühise täitmise tingimused”– käesoleva lepingu 2. lisas sätestatud tingimused;

d)   „HKSi direktiiv”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (muudetud kujul).

Artikkel 3

Ühine täitmine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad täidavad ühiselt Kyoto protokolli B lisa tabeli kolmandas veerus esitatud heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust teisel kohustusperioodil, järgides ühise täitmise tingimusi.

2.   Seepärast võtab Island kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et Kyoto protokolli A lisas loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside üldine heitkogus (CO2-ekvivalentides), mis on seotud Kyoto protokolliga hõlmatud allikate ja neeldajatega, mis ei kuulu HKSi direktiivi reguleerimisalasse, ei ületaks teisel kohustusperioodil Islandile ühise täitmise tingimustes sätestatud lubatud kogust.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 8 kohaldamist, kõrvaldab Island teise kohustusteperioodi lõpus kooskõlas otsuse 1/CMP.8 ja muude ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite asjakohaste otsustega ning ühise täitmise tingimustega oma riiklikust registrist lubatud koguse ühikud (LKÜd), tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd), heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd) ja heitkoguste neeldumise ühikud (HNÜd), ajutised tõendatud heitkoguse vähendamise ühikud (aTHVd) või pikaajalised tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (pTHVd) koguses, mis on võrdne Islandile lubatud kogusega hõlmatud kasvuhoonegaaside allikatest pärit kasvuhoonegaaside ja neeldajates seotud kasvuhoonegaaside koguste vahega.

Artikkel 4

Asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamine

1.   Käesoleva lepingu 1. lisas loetletud õigusaktid on Islandi suhtes siduvad ja Islandil kohaldatavad. Kui kõnealuses lisas loetletud õigusaktid sisaldavad viiteid liidu liikmesriikidele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva lepingu kohaldamisel ka viidetena Islandile.

2.   Käesoleva lepingu 1. lisa võib muuta käesoleva lepingu artikli 6 kohaselt loodud ühise täitmise komitee otsusega.

3.   Ühise täitmise komitee võib võtta vastu otsuseid, milles käsitletakse käesoleva lepingu 1. lisas loetletud õigusaktidega seotud täiendavate tehniliste üksikasjade kohaldamist Islandil.

4.   Kui käesoleva lepingu 1. lisa muudatused nõuavad Islandi esmaste õigusaktide muutmist, tuleb selliste muudatuste jõustumisel arvesse võtta aega, mida on vaja asjakohaste muudatuste vastuvõtmiseks Islandil, ning vajadust tagada vastavus Kyoto protokolli nõuete ja otsustega.

5.   Eelkõige on oluline, et enne käesoleva lepingu 1. lisasse lisatud või sinna tulevikus lisatavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja konsulteeriks ekspertidega, sealhulgas Islandi ekspertidega.

Artikkel 5

Aruandlus

1.   Island esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kooskõlas käesoleva lepingu, Kyoto protokolli, Doha muudatuse ja nende kohaselt vastu võetud otsuste nõuetega hiljemalt 15. aprilliks 2015 aruanded, mis hõlbustavad talle käesoleva lepingu kohaselt lubatud koguse arvutamist.

2.   Liit koostab kooskõlas käesoleva lepingu ning Kyoto protokolli, Doha muudatuse ja nende kohaselt vastu võetud otsuste nõuetega aruande, mis hõlbustab liidu lubatud koguse arvutamist, ning aruande, mis hõlbustab liidu, selle liikmesriikide ja Islandi ühise lubatud koguse (edaspidi „ühine lubatud kogus”) arvutamist. Liit esitab kõnealused aruanded hiljemalt 15. aprilliks 2015 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

Artikkel 6

Ühise täitmise komitee

1.   Käesolevaga luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühise täitmise komitee.

2.   Ühise täitmise komitee tagab käesoleva lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Selleks võtab ühise täitmise komitee vastu käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud otsuseid ning korraldab ühise täitmise tingimustega seotud seisukohtade ja teabe vahetamist. Ühise täitmise komitee võtab kõik otsused vastu ühehäälselt.

3.   Ühise täitmise komitee tuleb kokku ühe või mitme lepinguosalise taotlusel või liidu algatusel. Vastav taotlus saadetakse liidule.

4.   Esialgu esindavad liitu ja selle liikmesriike ühise täitmise komitees need komisjoni ja liikmesriikide esindajad, kes osalevad ka Euroopa Parlamendi ja nõikogu määruse (EL) nr 525/2013 (1) artikli 26 kohaselt loodud Euroopa Liidu kliimamuutuste komitees. Islandi esindaja nimetab Islandi keskkonna- ja loodusvarade minister. Ühise täitmise komitee koosolekud toimuvad võimaluse korral kas enne või pärast kliimamuutuste komitee koosolekuid.

5.   Ühise täitmise komitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu suhtes ei ole võimalik teha reservatsioone.

Artikkel 8

Kestus ja nõuetelevastavus

1.   Käesolev leping kehtib kuni Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi lõpuni või kuni kõik Kyoto protokolli teise kohustusperioodi rakendamise või ühise täitmisega seotud küsimused on kõikide lepinguosaliste puhul lahendatud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Käesolevat lepingut ei saa enne seda lõpetada.

2.   Island teavitab ühise täitmise komiteed käesoleva lepingu sätete kohaldamisega seotud tõrgetest või võimalikest tõrgetest. Kõikide selliste tõrgete kohta tuleb 30 päeva jooksul pärast tõrkest teavitamist esitada komitee liikmeid rahuldav selgitus. Vastasel korral käsitatakse käesoleva lepingu sätete kohaldamata jätmist käesoleva lepingu rikkumisena.

3.   Käesoleva lepingu rikkumise korral või juhul, kui Island keeldub muutmast käesoleva lepingu 1. lisa kooskõlas artikli 4 lõikega 2, vastutab Island Kyoto protokolli teise kohustusperioodiga hõlmatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste CO 2 -ekvivalendile ümberarvestatud üldkoguse eest, mis on samaväärne kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise vahega, sealhulgas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud heitkoguste eest, arvestades oma heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustust, mis on esitatud Kyoto protokolli B lisa tabeli kolmandas veerus, ning kõrvaldab teise kohustusperioodi lõpus oma riiklikust registrist kõnealustele heitkogustele vastava hulga LKÜsid, THVsid, HVÜsid ja HNÜsid, aTHVsid või pTHVsid.

Artikkel 9

Hoiulevõtja

Käesolev leping, mis on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu nõukogu peasekretärile.

Artikkel 10

Ratifitseerimiskirja hoiuleandmine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu oma siseriiklike nõuete kohaselt. Iga lepinguosaline annab oma ratifitseerimiskirja hoiule Euroopa Liidu nõukogu peasekretärile, kas enne Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiule andmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, või sellega samaaegselt.

2.   Island annab Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile vastavalt Kyoto protokolli artikli 20 lõikele 4 ja artikli 21 lõikele 7 hiljemalt kuupäeval, mil liit või selle liikmesriigid on hoiule andnud viimase heakskiitmiskirja.

3.   Doha muudatuse heakskiitmiskirja hoiuleandmisel teavitab Island kooskõlas Kyoto protokolli artikli 4 lõikega 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati enda nimel ühise täitmise tingimusest.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev leping jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kõik lepinguosalised on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на първи април две хиляди и петнадесета година.

Hecho en Bruselas, el uno de abril de dos mil quince.

V Bruselu dne prvního dubna dva tisíce patnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den første april to tusind og femten.

Geschehen zu Brüssel am ersten April zweitausendfünfzehn.

Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta aprillikuu esimesel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, την πρώτη Απριλίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.

Done at Brussels on the first day of April in the year two thousand and fifteen.

Fait à Bruxelles, le premier avril deux mille quinze.

Sastavljeno u Bruxellesu prvog travnja dvije tisuće petnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì primo aprile duemilaquindici.

Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada pirmajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų balandžio pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenötödik év április havának első napján.

Magħmul fi Brussell, fl-ewwel jum ta' April tas-sena elfejn u ħmistax.

Gedaan te Brussel, de eerste april tweeduizend vijftien.

Sporządzono w Brukseli dnia pierwszego kwietnia roku dwa tysiące piętnastego.

Feito em Bruxelas, em um de abril de dois mil e quinze.

Întocmit la Bruxelles la întâi aprilie două mii cincisprezece.

V Bruseli prvého apríla dvetisícpätnásť.

V Bruslju, dne prvega aprila leta dva tisoč petnajst.

Tehty Brysselissä ensimmäisenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.

Som skedde i Bryssel den första april tjugohundrafemton.

Gjört í Brussel hinn 1. apríl 2015.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image 1

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Image 2

Za Českou republiku

Image 3

For Kongeriget Danmark

Image 4

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image 5

Eesti Vabariigi nimel

Image 6

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image 7

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image 8

Por el Reino de España

Image 9

Pour la République française

Image 10

Za Republiku Hrvatsku

Image 11

Per la Repubblica italiana

Image 12

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image 13

Latvijas Republikas vārdā –

Image 14

Lietuvos Respublikos vardu

Image 15

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image 16

Magyarország részéről

Image 17

Għar-Repubblika ta' Malta

Image 18

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image 19

Für die Republik Österreich

Image 20

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image 21

Pela República Portuguesa

Image 22

Pentru România

Image 23

Za Republiko Slovenijo

Image 24

Za Slovenskú republiku

Image 25

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image 26

För Konungariket Sveriges

Image 27

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image 28

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image 29

Fyrir hönd Íslands

Image 30


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).


1. LISA

(Artiklis 4 sätestatud loetelu)

1.   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „määrus (EL) nr 525/2013”), v.a kõnealuse määruse artikkel 4, artikli 7 punkt f, artiklid 15–20 ja artikkel 22. Artikli 21 sätteid kohaldatakse vajaduse korral.

2.   

Määrusel (EL) nr 525/2013 põhinevad praegused ja tulevased delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid.


2. LISA

Teatis, milles käsitletakse Kyoto Protokolli teisel kohustusperioodil Euroopa Liidule, selle Liikmesriikidele ja Islandile Kyoto Protokolli Artiklist 3 tulenevate kohustuste Kyoto Protokolli artikli 4 kohase ühise täitmise lepingu tingimusi vastavalt Dohas Kyoto Protokolli Osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste Raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt vastu võetud Otsusele 1/CMP.8

1.   Lepingu osalised

Lepingu osalised on Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Islandi Vabariik, kes on ühtlasi Kyoto protokolli osalised (edaspidi „osalised”). Euroopa Liidu praegused liikmesriigid on:

Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Island on kõnealuse lepingu osaline vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelisele lepingule, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.

2.   Kyoto protokolli artikli 3 kohaste kohustuste ühine täitmine Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil

Kyoto protokolli artikli 4 lõike 1 kohaselt täidavad osalised oma artikli 3 kohaseid kohustusi järgmiselt.

Osalised tagavad kooskõlas Kyoto protokolli artikli 4 lõigetega 5 ja 6, et inimtegevusest tulenevate Kyoto protokolli A lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste süsinikdioksiid-ekvivalendile arvutatud üldkogused liikmesriikides ja Islandil kokku ei ületa nende ühist lubatud kogust.

Kyoto protokolli artikli 3 lõike 1 kohaldamisel liikmesriikide ja Islandi lennundusest ja laevandusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtes järgitakse konventsiooni põhimõtet, et osaliste eesmärkides võetakse arvesse vaid riigisisesest lennu- ja laevaliiklusest tulenevat heidet. Euroopa Liit järgib Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil sama põhimõtet, mis esimesel, arvestades, et pärast otsust 2/CP.3 ei ole toimunud edasiminekut kõnealuste heitkoguste arvessevõtmisel osaliste eesmärkides. See ei mõjuta Euroopa Liidule kliima- ja energiapaketist tulenevate kohustuste rangusastet – need jäävad samaks. Samuti ei mõjuta see vajadust võtta meetmeid lennunduses ja laevanduses kasutatava kütuse põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heite suhtes.

Iga osaline võib oma kohustuste ulatust suurendada, kandes üle lubatud koguse ühikuid, heitkoguste vähendamise ühikuid või tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid oma riiklikus registris loodud tühistamiskontole. Osalised esitavad otsuse 1/CMP.8 punkti 9 kohase teabe ning Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 1b ja 1c kohased ettepanekud ühiselt.

Iga osaline kohaldab ka edaspidi individuaalselt Kyoto protokolli artikli 3 lõikeid 3 ja 4 ning selle alusel kokkulepitud otsuseid.

Osaliste alusaasta üldine heitkogus on võrdne iga liikmesriigi ja Islandi alusaasta heitkoguse summaga.

Kui teatavas liikmesriigis või Islandil tekkis 1990. aastal maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse tõttu kasvuhoonegaaside netoheide, arvab asjaomane osaline vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 7a oma heitkoguste alusaasta või vastava alusperioodi koguse hulka alusaastal või -perioodil maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenenud inimtekkelise heite CO2-ekvivalentideks arvutatud üldkogused, millest on lahutatud samal aastal neeldajates seotud kogused, eesmärgiga arvutada välja osaliste ühine lubatud kogus, mis määratakse kindlaks Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 7a, 8 ja 8a kohaselt.

Kyoto protokolli artikli 3 lõike 7b kohast arvutust kohaldatakse osaliste teise kohustusperioodi ühise lubatud koguse suhtes, mis on kindlaks määratud Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 7a, 8 ja 8a kohaselt, ning osaliste esimese kohustusperioodi kolme esimese aasta keskmise aastase heitkoguse kaheksaga korrutatud summa suhtes.

Otsuse 1/CMP.8 kohaselt võidakse osalise eelmise perioodi ülejäägi reservi konto ühikuid kasutada Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendaval perioodil kasutuselt kõrvaldamiseks kuni koguseni, mille ulatuses ületavad kõnealuse osalise heitkogused teise kohustusperioodi jooksul kõnealuse kohustusperioodi jaoks ette nähtud lubatud kogust, nagu on osutatud käesolevas teatises.

3.   Lepinguosalistele eraldatud heitetasemed

Osaliste õhkuheite koguselise piiramise ja vähendamise kohustused, mis on esitatud Kyoto protokolli B lisa tabeli kolmandas veerus, on 80 %. Osaliste ühine lubatud kogus teiseks kohustusperioodiks määratakse kindlaks Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 7a, 8 ja 8a kohaselt ning selle arvutamist hõlbustab aruanne, mille Euroopa Liit esitab vastavalt otsuse 2/CMP.8 punktile 2.

Osaliste heitetasemed on järgmised.

Euroopa Liidu heitetase on osaliste ühise lubatud koguse ning liikmesriikide ja Islandi heitetasemete summa vahe. Selle arvutamist hõlbustab aruanne, mis esitatakse vastavalt otsuse 2/CMP.8 punktile 2.

Iga liikmesriigi ja Islandi heitetase vastavalt Kyoto protokolli artikli 4 lõigetele 1 ja 5 on tabelis 1 esitatud vastava heitkoguse ja Kyoto protokolli artikli 3 lõike 7a teise lause kohaldamisel asjaomase liikmesriigi või Islandi kohta saadud tulemuse summa.

Osaliste lubatud kogused võrduvad nende heitetasemetega.

Euroopa Liidu lubatud koguse arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, milles liikmesriigid ja Island osalevad, hõlmatud allikatest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kui Kyoto protokoll neid hõlmab. Liikmesriikide ja Islandi lubatud kogused hõlmavad iga liikmesriigi või Islandi kasvuhoonegaaside heitkoguseid sellistest allikatest ja nende sidumist sellistes neeldajates, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. See hõlmab kõiki Kyoto protokolli artikli 3 lõigetega 3 ja 4 hõlmatud allikatest pärinevaid ja sama protokolliga hõlmatud neeldajatesse seotud heitkoguseid ning Kyoto protokolliga hõlmatud lämmastiktrifluoriidi (NF3) heidet.

Käesoleva lepingu osalised teatavad eraldi sellistest allikatest pärit ja sellistesse neeldajatesse seotud heitkogused, mida hõlmavad nende lubatud kogused.

Tabel 1.

Liikmesriikide ja Islandi heitetasemed (enne artikli 3 lõike 7a kohaldamist) Kyoto protokolli teiseks kohustusperioodiks väljendatuna CO2-ekvivalenttonnides

Belgia

584 228 513

Bulgaaria

222 945 983

Tšehhi Vabariik

520 515 203

Taani

269 321 526

Saksamaa

3 592 699 888

Eesti

51 056 976

Iirimaa

343 467 221

Kreeka

480 791 166

Hispaania

1 766 877 232

Prantsusmaa

3 014 714 832

Horvaatia

162 271 086

Itaalia

2 410 291 421

Küpros

47 450 128

Läti

76 633 439

Leedu

113 600 821

Luksemburg

70 736 832

Ungari

434 486 280

Malta

9 299 769

Madalmaad

919 963 374

Austria

405 712 317

Poola

1 583 938 824

Portugal

402 210 711

Rumeenia

656 059 490

Sloveenia

99 425 782

Slovakkia

202 268 939

Soome

240 544 599

Rootsi

315 554 578

Ühendkuningriik

2 743 362 625

Island

15 327 217