24.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/3

Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.   Kalandussektori partnerluslepingu artikli 5 alusel antakse Euroopa Liidu laevadele alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast ja kokku neljaks aastaks järgmised kalapüügivõimalused.

Pika rändega liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisa 2. liites kehtestatud mahus, välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud või keelustatud liigid:

—

tuunikülmutusseinerid: 28 laeva,

—

ritvõngedega tuunipüügilaevad: 13 laeva,

—

pinnaõngejadalaevad: 30 laeva.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse artiklites 4 ja 5 esitatud tingimustel.

3.   Lepingu artikli 6 kohaselt võivad liidu liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad (edaspidi „liidu laevad”) püüda kala Cabo Verde Vabariigi majandusvööndis üksnes juhul, kui neil on käesoleva protokolli raames Cabo Verde poolt välja antud kehtiv kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus — maksmise kord

1.   Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on protokolli eeldatav kogumaksumus 3 300 000 eurot.

2.   Lõikes 1 osutatud summa jaguneb järgmiselt:

—

2 100 000 eurot kui lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus, mis jaotatakse järgmiselt:

a)

275 000 euro suurune aastane toetus esimesel ja teisel aastal ning 250 000 eurot kolmandal ja neljandal aastal juurdepääsuks 5 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile aastas,

b)

275 000 euro suurune aastane eritoetus esimesel ja teisel aastal ning 250 000 eurot kolmandal ja neljandal aastal Cabo Verde kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks;

—

1 200 000 eurot, mis vastab laevaomanike makstavatele hinnangulistele tasudele kalapüügilubade eest, mis on välja antud lepingu artiklites 5 ja 6 ning protokolli lisa II peatüki punktis 3 sätestatud korras.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 4, 5, 7 ja 8 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4.   Kui liidu laevade kogupüük Cabo Verde vetes ületab lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaaži, suurendatakse lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust iga täiendavalt väljapüütud tonni kohta esimesel kahel aastal 55 euro võrra ja kahel viimasel aastal 50 euro võrra. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

5.   Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 90. päeval pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva esimesel aastal hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel järgmisel aastatel.

6.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Cabo Verde ametiasutuste pädevusse.

7.   Rahaline toetus makstakse Cabo Verde ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamine Cabo Verde vetes

1.   Hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist lepivad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakendustingimustes, eelkõige järgmises:

a)

ühe ja mitme aasta lõikes seatud suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

b)

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale Cabo Verde vetes jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Cabo Verde riikliku kalanduspoliitikaga või muude poliitiliste suundadega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)

kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.   Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

3.   Vajaduse korral võivad Cabo Verde ametiasutused igal aastal eraldada artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks kuud enne käesoleva protokolli aastapäeva.

4.   Lepinguosalised annavad igal aastal ühiskomitee raames hinnangu mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemustele. Kui hinnangust selgub, et artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetusega otserahastatavate eesmärkide saavutamine ei ole rahuldav, jätab liit endale õiguse vähendada vastavat rahalise toetuse osa, et viia kava elluviimiseks suunatud summa tulemustega vastavusse.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Cabo Verde vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest. Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse lisa 2. liites osutatud kõiki kalapüügilubade väljaandmist reguleerivad tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist.

2.   Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad liit ja Cabo Verde ametiasutused jälgida kõigi käesoleva protokolliga hõlmatud liikide puhul püügi, püügikoormuse ja kalavarude seisundi arengut Cabo Verde kalapüügipiirkonnas. Lepinguosalised lepivad eelkõige kokku tõhustada selliste andmete kogumist ja analüüsi, mis võimaldavad arendada riiklikku haide säilitamise ja haldamise tegevuskava Cabo Verde majandusvööndis.

3.   Lepinguosalised järgivad ICCATi soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalavarude vastutustundliku majandamise valdkonnas.

4.   Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, peavad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitee raames üksteisega nõu ning võtavad vajaduse korral pärast teaduskohtumist ja vastastikuse kokkuleppeni jõudmist vajalikud meetmed, et tagada liidu laevade püügitegevusega seoses kalavarude jätkusuutlik majandamine.

5.   Cabo Verde kohustab avalikustama kõik lepingud, millega lubatakse välismaiste lipuriikide laevadel püüda kala Cabo Verde jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, arvestades asjaolu, et teatavad andmed, näiteks finantstingimused, on tundlik teave.

6.   Kuna liidu kalalaevad püüavad tuunipüügiga kaasneva liigina ka pelaagilisi haisid, ning arvestades, et ICCATi teaduslikust seisukohast tulenevalt on tegemist tundlike liikidega, on kõnealuste liikide püük õngejadalaevadega käesoleva protokolli raames erilise tähelepanu all. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püütavate liikidega seotud teaduslike andmete kättesaadavust ja nendega arvestamist.

Sel eesmärgid töötavad lepinguosalised välja kõnealuse püügi eriti täpse järelevalve mehhanismi, millega tagada kõnealuse kalavaru säästev kasutamine. Järelevalvemehhanismi aluseks on haipüügiga seotud andmete vahetamine kord kvartalis. Kui aastane väljapüük on suurem kui 30 % artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaažist, hakatakse kohaldama suurendatud järelevalvet, st andmete vahetamist kord kuus, ja lepinguosaliste vahelist koostööd. Kui aastane väljapüük on suurem kui 40 % eespool osutatud võrdlustonnaažist, võtab ühiskomitee vajaduse korral täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

Lisaks sellele otsustavad lepinguosalised võtta aluseks liidu poolt Cabo Verde teadusasutuste osalusel koostatud uurimuse, mille eesmärk on:

—

analüüsida haide olukorda ja nende püügi mõju kohalikele ökosüsteemidele,

—

koguda andmeid kõnealuste liikide rände kohta,

—

teha kindlaks Cabo Verde ja Atlandi ookeani troopilise piirkonna bioloogiliselt ja ökoloogiliselt tundlikud piirkonna.

Ühiskomitee võib otsustada kohandada eespool osutatud järelevalvemehhanismi vastavalt kõnealuse uurimuse tulemustele.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine ühiskomitees vastastikusel kokkuleppel

1.   Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata ja neid vastastikusel kokkuleppel kohandada, kui ICCATi soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune kohandamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude jätkusuutlikku majandamist. Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused käesolevas protokollis ja selle lisas.

2.   Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid kalapüügitingimuste kohta ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 6

Lossimise stiimulid ja ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada lossimisvõimalusi Cabo Verde sadamates.

2.   Rakendatakse lossimise rahalist stimuleerimist, mida on täpsustatud lisas.

3.   Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

Artikkel 7

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse esinemisel:

a)

Cabo Verde majandusvööndis takistavad püügitegevust luslepingu artikli 7 lõike 3 punktiga a kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)

märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)

Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste oluliste osade ning põhiosa rikkumisega;

d)

kui käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel tekib liidul tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

e)

lepinguosaliste vahel on tõsised ja lahendamata vaidlused käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab asjaomane lepinguosaline esitama kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluses. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, mil protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalist toetust võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada ühe või mitme järgmise tingimuse esinemisel:

a)

kui Cabo Verde majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)

märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)

Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste oluliste osade ning põhiosa rikkumisega.

2.   Liit võib artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomitee hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule.

3.   Rahalise toetuse maksmist alustatakse uuesti pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja kokkuleppele jõudmist, niipea kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud ja/või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahakasutuse tulemused on sihipärased. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetust ei saa aga enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuuekuulise ajavahemiku lõppu.

Artikkel 9

Elektrooniline teabevahetus

1.   Cabo Verde ja liit kohustuvad võimalikult kiiresti võtma kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada kogu lepingu rakendamisega seotud teavet ja kõiki sellekohaseid dokumentide elektrooniliselt.

2.   Niipea kui lõikega 1 ettenähtud süsteemid on töökorras, loetakse dokumendi elektroonilist versiooni paberdokumendiga täielikult samaväärseks.

3.   Kui teabesüsteem ei toimi, teavitavad Cabo Verde ja liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas kehtestatud tingimuste kohaselt automaatselt paberdokumentidega.

Artikkel 10

Satelliitseire

Käesoleva protokolliga ettenähtud liidu kalalaevade satelliitseire toimub vastavalt lisas kindlaks määratud sätetele.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

Cabo Verde tagab, et kõiki liidu laevade ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega seonduvaid isikuandmeid käsitatakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. Kõnealuseid andmeid kasutatakse eranditult lepingu rakendamiseks.

Artikkel 12

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

1.   Käesoleva protokolli raames Cabo Verde vetes kala püüdvad liidu laevad järgivad Cabo Verdes kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Cabo Verde kalavarude haldamise kava sätteid, välja arvatud juhul, kui lepinguga või käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Cabo Verde ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit puudutavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 13

Kehtivus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 15, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 14

Lõpetamine

1.   Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.   Lõikes 1 osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu nimel

Cabo Verde Vabariigi nimel

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED CABO VERDE KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või Cabo Verde all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—

liit: Euroopa Komisjon, vajadusel liidu Cabo Verdes asuva liidu delegatsiooni vahendusel;

—

Cabo Verde: Cabo Verde kalandusministeerium.

2.   Kalapüügipiirkond

Cabo Verde majandusvööndi andmed on esitatud 1. liites. Liidu laevad võivad kala püüda iga laevakategooria jaoks 2. liites kehtestatud lähtejoonest kaugemal.

Cabo Verde teatab laevaomanikele kalapüügiloa väljaandmisel navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad. Sellest teavitatakse ka liitu.

3.   Kohaliku agendi määramine

Iga Cabo Verde sadamas lossida või ümberlaadida soovivat liidu laeva peab esindama Cabo Verdes asuv agent.

4.   Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab Cabo Verde liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele kantakse lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1.   Kalapüügiloa saamise eeltingimus — laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud lkalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Cabo Verdes on täidetud.

2.   Kalapüügiloa taotlemine

Liit esitab Cabo Verdele taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 15 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks 3. liites olevat vormi. Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Iga kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloataotlusega või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud:

i)

maksekinnitus taotletava kalapüügiloa kehtivusperioodi eest nõutava kindlasummalise loatasu kohta ja kindlasummalise hüvitise kohta X peatükis osutatud vaatlejate eest;

ii)

laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

iii)

hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

iv)

lepingu raames eraldi nõutud mis tahes muu dokument.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu ja vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.

3.   Kindlasummalised loatasud ja ettemaksed

a)

Laevaomaniku makstav kindlasummaline tasu kehtestatakse järgmiselt:

—

protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal 55 eurot Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud tonni eest;

—

protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal 65 eurot Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud tonni eest.

b)

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele asutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlasummalised loatasud.

Tuunipüügiseinerid:

—

4 950 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 90 tonni eest;

—

5 525 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 85 tonni eest.

Ritvõngelaevad:

—

495 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 9 tonni eest;

—

585 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 9 tonni eest.

Pinnaõngejadalaevad:

—

3 190 eurot protokolli kohaldamise kahel esimesel aastal, st 55 eurot tonni kohta 58 tonni eest;

—

3 250 eurot protokolli kohaldamise kahel viimasel aastal, st 65 eurot tonni kohta 50 tonni eest.

c)

Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud. Esimesel ja viimasel aastal on kindlasummaline loatasu ja sellele vastav tonnaaž laeva kohta arvutatud pro rata temporis vastavalt loaga hõlmatud kuudele.

4.   Püügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast kalapüügiloa taotluste saamist koostab Cabo Verde kuni kolme kalendripäeva jooksul ajutise nimekirja iga laevakategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

Liit edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu ametiasutused on suletud, võib Cabo Verde edastada ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.

5.   Kalapüügiloa väljastamine

Cabo Verde väljastab kalapüügiloa liidule 15 päeva jooksul pärast täieliku taotlustoimiku kättesaamist.

Kui käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul kalapüügiluba uuendatakse, peab uus kalapüügiluba sisaldama selget viidet esmasele kalapüügiloale.

Liit edastab kalapüügiloa laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu ametiasutused on suletud, võib Cabo Verde edastada kalapüügiloa otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.

6.   Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab Cabo Verde viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Cabo Verde püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule ning see asendab punktis 4 osutatud ajutist nimekirja.

7.   Püügiloa kehtivusaeg

Püügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning seda võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i)

protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)

käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

8.   Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Kalapüügiluba peab olema alati laeva pardal.

Laevadel siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest punktis 4 osutatud ajutisse nimekirja. Kuni kalapüügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutine nimekiri.

9.   Püügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse laevale ning seda ei saa edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Cabo Verdes asendamist vajava kalapüügiloa ja Cabo Verde annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja võimalikult kiiresti siis, kui asendamist vajav kalapüügiluba tagastatakse. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

Cabo Verde ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

10.   Abilaevad

Cabo Verde lubab abilaevadel kalalaevu assisteerida, tingimusel et Cabo Verde on võtnud vastu nende laevade tegevust reguleeriva õigusakti.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa 2. liites olevas teabelehes.

Laevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.

ICCATi soovituste kohaselt teevad lepinguosalised jõupingutusi, et vähendada juhupüügina võrku sattuvate kilpkonnade, merelindude ja muude kui sihtliikide osakaalu. Liidu laevad vabastavad juhupüügina võrku sattunud isendid, et vastavate liikide eluvõimalusi suurendada.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.   Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud 4. liites.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.   Püügiaruanded

Kapten annab püügist aru, esitades Cabo Verdele püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)

Cabo Verde sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Cabo Verde kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii)

kui Cabo Verde kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Cabo Verde sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Cabo Verde püügipiirkonnast lahkumist

a)

posti teel Cabo Verdesse,

b)

faksi teel Cabo Verde poolt edastatud numbrile või

c)

e-postiga.

Kohe kui Cabo Verde on valmis elektrooniliselt edastatud püügiaruandeid kätte saama, saadab kapten püügipäevikud Cabo Verde osutatud elektronposti aadressile. Cabo Verde saadab viivitamata elektronposti teel vastu kättesaamisteate.

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)

Institut de recherche pour le développement (IRD)

ii)

Instituto Español de Oceanografia (IEO),

iii)

Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA) või

iv)

Instituto Nacional de Desenvolvimento das Pescas (INDP).

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Cabo Verde kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei ole täidetud, võib Cabo Verde peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Cabo Verde kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Cabo Verde teavitab viivitamata liidu kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3.   Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku ja püügitegevusega seotud andmete elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) kasutuselevõtus kooskõlas 6. liites esitatud suunistega. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks kõnealuse süsteemi kasutuselevõtu korra, eesmärgiga saada süsteem kasutusvalmis 1. septembriks 2015.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

Kuni punktis 3 osutatud elektroonilise süsteemi kasutusele võtmiseni edastavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks eelmise aasta väljapüügi tonnaaži, mille on kinnitanud punktis 2 osutatud teadusinstituudid. Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab liit iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Liit edastab lõpliku arvestuse Cabo Verdele ja laevaomanikule liikmesriikide vahendusel enne jooksva aasta 31. juulit.

Alates punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi tegeliku kasutuselevõtu kuupäevast määrab liit lipuriigi kalapüügiseirekeskuses arhiveeritud püügipäevikute alusel iga ritvõngedega tuunipüügilaeva, tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Liit edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Cabo Verdele ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. märtsi.

Mõlemal juhul ja kui edastamiskuupäevast on möödunud 30 päeva, on Cabo Verdel õigus esitada põhjendatud vastuväide lõpliku arvestuse kohta. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Cabo Verde ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlasummaline loatasu, mis maksti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Cabo Verdele hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui ettemaksuna tasutud kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1.   Teatamine

Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Cabo Verdele järgmise teabe:

a)

lossida või ümberlaadida sooviva kalapüügilaeva nimi,

b)

lossimis- või ümberlaadimissadam;,

c)

lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg,

d)

iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna),

e)

ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi,

f)

vastuvõtva laeva sanitaartõend.

Ümberlaadimine peab toimuma Cabo Verde selleks ettenähtud sadama vetes. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Kui kõnealusteid sätteid ei täideta, rakendatakse Cabo Verde kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2.   Lossimise stimuleerimine

Selleks et aidata kaasa Cabo Verde kalandussektori arengule ja tõhustada lepingust tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kalatoodete töötlemise ja väärtustamise valdkonnas, teevad lepinguosalised koostööd, et välja töötada strateegia, mille eesmärk on suurendada liidu laevade lossimistegevust.

Tuuni püüdvate laevade omanikud püüavad lossida osa oma Cabo Verde vetes püütud saagist. Lossitava püügi võib müüa kohalikele ettevõtjatele hinnaga, mis on määratud kindlaks majandustegevuses osalejate vahelistel läbirääkimistel.

Sellise strateegia rakendamist, mille eesmärk on lossimiste suurendamine, samuti sadama- ja töötlemistaristu tõhus töökorda seadmine, jälgib korrapäraselt ühiskomitee, olles konsulteerinud asjaomaste ettevõtjatega.

Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavatele liidu laevadele, mis lossivad tuunisaaki Cabo Verde sadamas, kohaldatakse loatasu soodustust 10 eurot lossitud tonni kohta. Täiendavat 10 euro suurust soodustust kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Cabo Verde töötlemistehasele. Nimetatud soodustuse ülemmäär on 50 % väljapüütud koguste lõplikust arvestusest.

Lossimist või müüki kinnitavad dokumendid edastatakse kalandusasjade peadirektoraadile. Pärast heakskiitmist teatatakse liidu vahendusel asjaomastele laevaomanikele summad, mis kuuluvad tagastamisele. Need summad arvatakse maha järgmiste lubade taotlemisel nõutavatest tasudest.

VI PEATÜKK

KONTROLL

1.   Kalapüügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiluba omava liidu laeva Cabo Verde kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Cabo Verdet teavitada kuus tundi enne sisenemist või lahkumist.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)

kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)

iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)

toodete esitusviisi.

Teavitatakse eelkõige elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel faksi või raadio teel Cabo Verde edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Cabo Verde teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana.

2.   Inspekteerimine merel

Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist merel Cabo Verde kalapüügipiirkonnas teostavad Cabo Verde laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale tulekut teavitavad Cabo Verde inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

Cabo Verde inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Inspekteerimisel püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Cabo Verde võib lubada liidul osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Liidu laeva kapten aitab Cabo Verde inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Cabo Verde inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisraporti allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Cabo Verde inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Cabo Verde edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

3.   Inspekteerimine sadamas

Cabo Verde kalapüügipiirkonnas püütud saaki Cabo Verde sadamas lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva inspekteerimist sadamas teostavad Cabo Verde inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama. Cabo Verde inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja inspekteerimisel püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Cabo Verde võib lubada liidul osaleda sadamas teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Liidu laeva kapten aitab Cabo Verde inspektoreid inspekteerimise teostamisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostab Cabo Verde inspektor inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisraporti allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Cabo Verde inspektor annab inspekteerimise lõpus liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Cabo Verde edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

VII PEATÜKK

SATELLIITSEIRESÜSTEEM (VMS)

1.   Laevade asukohateated — VMS-süsteem

Kalapüügiluba omavad liidu laevad peavad olema Cabo Verde kalapüügipiirkonnas varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)

laeva tunnusandmeid;

b)

laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)

asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)

laeva kiirust ja kurssi;

e)

esitatud 5. liites osutatud vormingus.

Esimene Cabo Verde kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Cabo Verde kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.   Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala rikkis satelliitseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektrooniliselt, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.   Cabo Verde asukohateadete turvaline edastamine

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Cabo Verde vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Cabo Verde vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Cabo Verde kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

Cabo Verde tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Kõigi erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Cabo Verde õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui põhjendatud andmetega õnnestub tõendada rikkumist, võib Cabo Verde taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Cabo Verde peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Cabo Verdele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Cabo Verde lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust jätkuseirest.

VIII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva poolne iga rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.   Laeva peatamine — teavitamiskoosolek

Kui Cabo Verde kehtivate õigusaktidega on ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Cabo Verde sadamasse.

Cabo Verde teatab ühe tööpäeva jooksul liidule kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatele lisatakse peatamist selgitavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Cabo Verde korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest — kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Cabo Verde kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Cabo Verde ja liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4.   Kohtumenetlus — pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuasutusele, annab rikkumisega seotud laeva omanik Cabo Verde osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Cabo Verde, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)

täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Cabo Verde teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

IX PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.   Töölevõetavate meremeeste arv

Liidu laevad võivad püügihooaja jooksul Cabo Verde kalapüügipiirkonnas võtta tööle Cabo Verde meremehi vastavalt järgmistele arvudele:

a)

tuunipüügiseinerid: vähemalt kuus meremeest;

b)

ritvõngedega tuunipüügilaevad: vähemalt kaks meremeest;

c)

pinnaõngejadalaevad: vähemalt viis meremeest.

Liidu laevade omanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Cabo Verde meremeeste töölevõtmiseks.

2.   Võimalus vabalt meremehi valida

Cabo Verdel on nimekiri Cabo Verde kvalifitseeritud meremeestest, keda võidakse liidu laevadele tööle võtta.

Laevaomanik või tema agent valib sellest nimekirjast oma laevale tööle võetavad Cabo Verde meremehed ja teavitab Cabo Verdet nende kandmisest munsterrolli.

3.   Meremeeste lepingud

Cabo Verde meremeeste töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajadusel ametiühing. Lepingu kinnitab Cabo Verde merendusamet. Merendusamet määrab ühtlasi kindlaks pardale võtmise kuupäeva ja sadama.

Töölepinguga tagatakse meremehele tema suhtes Cabo Verdes kohaldatav sotsiaalkindlustus. See hõlmab ka elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari.

Cabo Verde meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste põhiõiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.   Meremeeste töötasu

Cabo Verde meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne püügioa väljastamist ning laevaomaniku või tema agendi ja Cabo Verde vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Cabo Verde laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5.   Meremehe kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei ilmu, loetakse meremehe tööleping tühiseks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik mingit rahalist karistust ega pea tegema mingit täiendavat makset.

6.   Cabo Verde meremeeste mittepalkamine

Nende laevade omanikud, kes ei võta tööle Cabo Verde meremehi, tasuvad enne jooksva aasta 30. septembrit iga käesoleva peatüki alguses kehtestatud arvu sisse jääva meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot iga päeva kohta, mil nende laevad viibivad Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

X PEATÜKK

CABO VERDE VAATLEJAD

1.   Püügitegevuse vaatlemine

Kalapüügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Vaatluskord vastab ICCATi vastuvõetud soovituste sätetele.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

Cabo Verde määrab kindlaks need liidu laevad, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning vastava ülesande saanud vaatleja hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmiseks ettenähtud kuupäeva.

Kalapüügiloa väljaandmisel teatab Cabo Verde liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevad ja vaatlejad, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Cabo Verde teatab liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

Cabo Verde püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes kalapüügi piirkondades kui Cabo Verde kalapüügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete täitmiseks vajalikku ajavahemikku.

3.   Kindlasummaline rahaline toetus

Loatasu maksmisel tasub laevaomanik Cabo Verdele iga laeva eest kindla summa, mis on 200 eurot aastas.

4.   Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksud tasub Cabo Verde.

5.   Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Cabo Verde ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal sõltub laeva tehnilisest ehitusest.

Majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

Vaatleja käsutuses on kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis on seotud tema ülesannete täitmisega.

6.   Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja peab vaatleja:

a)

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.   Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Cabo Verdele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei ilmu, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Cabo Verde sadamas, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Cabo Verdesse tagasijõudmiseks.

8.   Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)

jälgib laeva püügitegevust;

b)

kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

c)

võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

d)

märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)

kontrollib pardapäevikusse kantud Cabo Verde kalapüügipiirkonna püügiandmeid;

f)

kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

g)

edastab laeva Cabo Verde kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või elektronposti teel üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.   Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Cabo Verdele, kes edastab selle koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

XI PEATÜKK

LAEVA KÄITAJA VASTUTUS

1.   Laeva käitaja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2.   Laeva käitaja on kaetud rahvusvaheliselt tunnustatud kindlustaja poolt pakutava asjakohase ja täieliku kindlustusega.

3.   Kui liidu laevaga juhtub Cabo Verdes mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel reostatakse keskkonda või tekitatakse kahju keskkonnale, teavitavad laev ja laeva käitaja sellest kohe Cabo Verde ametiasutusi. Kui kindlakstehtud kahju põhjustaja on laeva käitaja laev, peab käitaja vastavalt kohaldatavatele riiklikele ja rahvusvaheliste sätetele ja menetlustele vastutust kandma.

LISA LIITED

1. liide —

 Cabo Verde majandusvöönd

2. liide —

 Tehnilised kaitsemeetmed

3. liide —

 Kalapüügiloa taotluse vorm

4. liide —

 Püügipäevik

5. liide —

 VMS-teadete edastamine Cabo Verdele

6. liide —

 Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. liide

Cabo Verde majandusvöönd

Cabo Verde majandusvöönd ulatub 200 meremiili kaugusele järgmistest lähtejoontest

Punkt

Põhjalaius

Läänepikkus

Saar

A.

14° 48′ 43,17″

24° 43′ 48,85″

I. Brava

C-P1 a Rainha

14° 49′ 59,10″

24° 45′ 33,11″

—

C-P1 a Faja

14° 51′ 52,19″

24° 45′ 09,19″

—

D-P1 Vermelharia

16° 29′ 10,25″

24° 19′ 55,87″

S. Nicolau

E.

16° 36′ 37,32″

24° 36′ 13,93″

Ilhéu Raso

F-P1 a da Peça

16° 54′ 25,10″

25° 18′ 11,00″

Santo Antão

F.

16° 54′ 40,00″

25° 18′ 32,00″

—

G-P1 a Camarin

16° 55′ 32,98″

25° 19′ 10,76″

—

H-P1 a Preta

17° 02′ 28,66″

25° 21′ 51,67″

—

I-P1 a Mangrade

17° 03′ 21,06″

25° 21′ 54,44″

—

J-P1 a Portinha

17° 05′ 33,10″

25° 20′ 29,91″

—

K-P1 a do Sol

17° 12′ 25,21″

25° 05′ 56,15″

—

L-P1 a Sinagoga

17° 10′ 41,58″

25° 01′ 38,24″

—

M-Pta Espechim

16° 40′ 51,64″

24° 20′ 38,79″

S. Nicolau

N-Pta Norte

16° 51′ 21,13″

22° 55′ 40,74″

Sal

O-Pta Casaca

16° 50′ 01,69″

22° 53′ 50,14″

—

P-Ilhéu Cascalho

16° 11′ 31,04″

22° 40′ 52,44″

Boa Vista

P1-Ilhéu Baluarte

16° 09′ 05,00″

22° 39′ 45,00″

—

Q-Pta Roque

16° 05′ 09,83″

22° 40′ 26,06″

—

R-Pta Flamengas

15° 10′ 03,89″

23° 05′ 47,90″

Maio

S.

15° 09′ 02,21″

23° 06′ 24,98″

Santiago

T.

14° 54′ 10,78″

23° 29′ 36,09″

—

U-D. Maria Pia

14° 53′ 50,00″

23° 30′ 54,50″

I. de Fogo

V-Pta Pesqueiro

14° 48′ 52,32″

24° 22′ 43,30″

I. Brava

X-Pta Nho Martinho

14° 48′ 25,59

24° 42′ 34,92″

—

Y = A

14° 48′ 43,17″

24° 43′ 48,85″

 

Cabo Verde Vabariigi ja Senegali Vabariigi vahel 17. veebruaril 1993 sõlmitud lepingu kohaselt on merepiir Senegaliga määratletud järgmiste punktidega:

Punkt

Põhjalaius

Läänepikkus

A

13° 39′ 00″

20° 04′ 25″

B

14° 51′ 00″

20° 04′ 25″

C

14° 55′ 00″

20° 00′ 00″

D

15° 10′ 00″

19° 51′ 30″

E

15° 25′ 00″

19° 44′ 50″

F

15° 40′ 00″

19° 38′ 30″

G

15° 55′ 00″

19° 35′ 40″

H

16° 04′ 05″

19° 33′ 30″

Cabo Verde Vabariigi ja Mauritaania Islamivabariigi vahel 19. septembril 2003 sõlmitud lepingu kohaselt on kahe riigi merepiir määratletud järgmiste punktidega:

Punkt

Põhjalaius

Läänepikkus

H

16° 04,0′

019° 33,5′

I

16° 17,0′

019° 32,5′

J

16° 28,5′

019° 32,5′

K

16° 38,0′

019° 33,2′

L

17° 00,0′

019° 32,1′

M

17° 06,0′

019° 36,8′

N

17° 26,8′

019° 37,9′

O

17° 31,9′

019° 38,0′

P

17° 44,1′

019° 38,0′

Q

17° 53,3′

019° 38,0′

R

18° 02,5′

019° 42,1′

S

18° 07,8′

019° 44,2′

T

18° 13,4′

019° 47,0′

U

18° 18,8′

019° 49,0′

V

18° 24,0′

019° 51,5′

X

18° 28,8′

019° 53,8′

Y

18° 34,9′

019° 56,0′

Z

18° 44,2′

020° 00,0′

2. liide

Tehnilised kaitsemeetmed

1.   Kõikidele püügikategooriate puhul kohaldatavad meetmed

Keelatud liigid

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja ICCATi resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud.

Cabo Verde siseriiklike õigusaktide kohaselt on vaalhai (Rhincondon typus) püük keelatud.

Hai uimepüügi keelamine.

Keelustatud on haiuimede eemaldamine laevade pardal ning nende pardale jätmine, ümberlaadimine või lossimine. Olenemata eespool sätestatust, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Merel ümberlaadimise keelamine.

Ümberlaadimine merel on keelatud. Ümberlaadimine peab toimuma Cabo Verde selleks ettenähtud sadama vetes.

2.   Erimeetmed

TEABELEHT 1: RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD

1.

 Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

2.

 Lubatud püügivahend: ritvõnged

3.

 Püügiliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TEABELEHT 2: TUUNIPÜÜGISEINERID

1.

 Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest, arvestades Cabo Verde kalapüügipiirkonna arhipelaagilist iseloomu

2.

 Lubatud püügivahend: noot

3.

 Püügiliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TEABELEHT 3: PINNAÕNGEJADALAEVAD

1.

 Kalapüügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest

2.

 Lubatud püügivahend: pinnaõngejada

3.

 Püügiliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

3.   Ajakohastamine

Lepinguosalised peavad ühiskomitees üksteisega nõu, kuidas teadusalaste nõuannete alusel tehnilisi kaitsemeetmeid ajakohastada.

3. liide

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

4. liide

Püügipäevik

Image 3

Tekst pildi

5. liide

VMS-teadete edastamine Cabo Verdele

ASUKOHATEADE

Andmeelement

Kood

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja

AD

K

Sõnumiga seotud andmed — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood

Saatja

FS

K

Sõnumiga seotud andmed — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood

Sõnumi liik

TM

K

Sõnumiga seotud andmed — sõnumi tüüp „POS”

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise siseviitenumber

IR

F

Laevaga seotud andmed -– lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO kolmetäheline kood, millele järgneb number)

Laeva pardatähis

XR

F

Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number

Lipuriik

FS

F

Lipuriigiga seotud andmed

Laiuskraad

LA

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)

Pikkuskraad

LO

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS-84)

Kuupäev

DA

K

Laeva asukohaga seotud andmed — (UTC) asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Laeva asukohaga seotud andmed — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)

Registreerimise lõpetamine

ER

K

Süsteemiandmed — näitab aruande lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

 

topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

 

topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

 

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

 

andmepaarid eraldatakse tühikuga;

 

väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel.

6. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

Üldsätted

1.

 Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Cabo Verde kalapüügipiirkonnas.

2.

 Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Cabo Verde kalapüügipiirkonda siseneda.

3.

 ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes teeb nimetatud andmed automaatselt Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele kättesaadavaks.

4.

 Lipuliikmesriik ja Cabo Verde tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

5.

 Punktis 3 osutatud vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

6.

 ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida liidu nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

7.

 Lipuriik ja Cabo Verde määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)

ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)

Lipuriigi ja Cabo Verde kalapüügiseirekeskused edastavad teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)

ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSI ANDMETE KOOSTAMINE JA EDASTAMINE

8.

 Liidu kalalaev:

a)

edastab iga päev ERSi andmed iga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)

registreerib iga nooda või õngejadaga püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)

registreerib iga Cabo Verde väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)

identifitseerib iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)

esitab kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)

registreerib iga Cabo Verde väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

g)

registreerib iga Cabo Verde kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Cabo Verde välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h)

edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed punktis 3 osutatud vormingus.

9.

 Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele.

11.

 Cabo Verde kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

RIKE LAEVA PARDAL OLEVAS ERSIS JA/VÕI ERSI ANDMETE EDASTAMISES LAEVA JA LIPURIIGI KALAPÜÜGISEIREKESKUSE VAHEL

12.

 Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13.

 Lipuriik teavitab Cabo Verdet avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14.

 Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Cabo Verde kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Cabo Verde väljastatud eriloa puhul.

15.

 Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)

kui tema ERS on lipuriigi ja Cabo Verde vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)

kui laev saab lipuriigilt loa, juhul kui laev ei kavatse uuesti alustada püügitegevust Cabo Verde kalapüügipiirkonnas. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Cabo Verdet oma otsusest enne laeva lahkumist.

16.

 Iga rikkis ERSiga Cabo Verde kalapüügipiirkonnas kala püüdev liidu laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Cabo Verde kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17.

 ERSi andmed, mida ei ole võimalik Cabo Verdele ERSi abil edastada lõikes 12 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

18.

 Kui Cabo Verde kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Cabo Verde anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Cabo Verde määratud sadamasse.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE RIKE — CABO VERDE KALAPÜÜGISEIREKESKUS EI SAA ERSI ANDMEID KÄTTE

19.

 Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

20.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Cabo Verde kalapüügiseirekeskus lepivad kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

21.

 Kui Cabo Verde kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Cabo Verde kalapüügiseirekeskust ja liidu võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22.

 Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23.

 Cabo Verde teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE HOOLDUS

24.

 Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25.

 Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26.

 Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27.

 Cabo Verde teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et liidu laevad ei edasta ERSi andmeid Cabo Verde kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kontrollikeskuses.

ERSI ANDMETE SUUNAMINE CABO VERDELE

28.

 Lipuriigi ERSi andmete Cabo Verdele edastamiseks kasutatakse punktis 6 osutatud elektroonilisi sidevahendeid, mida Euroopa Komisjoni talitused liidu nimel haldavad, ja mis on identifitseeritavad kui „DEH” (Data Highway Exchange).

29.

 Liidu kalalaevastiku kalapüügi haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.