30.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 261/4


Ühelt poolt Euroopa Liidu Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ASSOTSIEERIMISLEPING

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

ühelt poolt ning

GRUUSIA,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika suuna – idapartnerluse – raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid ulatuslikult ja uuenduslikult edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Gruusia Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

TUNNISTADES, et Gruusia on Ida-Euroopa riik, kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja järgida;

TUNNISTADES, et Gruusial on ajaloolised sidemed ja ühised väärtused liikmesriikidega;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Gruusia suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist vastavalt lepinguosalist ühistele väärtustele;

MÕISTES, et sisereformid demokraatia ja turumajanduse süvendamiseks aitavad Gruusial osaleda ELi poliitikas, programmides ja asutuste töös. Reformiprotsess ja konfliktile püsiva lahenduse leidmine on vastastikku tugevdavad ning soodustavad usalduse tekkimist konflikti käigus lõhestatud kogukondade vahel;

SOOVIDES käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks aidata kaasa Gruusia poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, nagu kodanikuühiskonna areng, hea valitsemistava, muu hulgas maksunduse valdkonnas, kaubanduse integreerimine ja majanduskoostöö tihendamine, institutsioonide arendamine, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimine ning korruptsioonivastane võitlus, vaesuse vähendamine ning vabadus, turvalisus ja õigus, ning märkides ELi valmidust toetada asjaomaseid reforme Gruusias;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi, Istanbuli ja Viini 1991. ja 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise valdkonnas;

TUNNISTADES lisaväärtust, mis tuleneb Gruusia aktiivsest osalemisest erinevates piirkondlikes koostöövormides;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP), sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

TÄIELIKULT AUSTADES rahvusvahelises õiguses, ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi kohtumise lõppaktis ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides sätestatud sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtteid;

TUNNISTADES seda, kui oluline on Gruusia pühendumine leppimisele ning Gruusia jõupingutused konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamise teel oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks ning täieliku ja tegeliku kontrolli saavutamiseks Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna üle kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, ning seda, kui oluline on ELi pühendumine konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmise toetamisele;

TUNNISTADES sellega seoses, et väga oluline on rakendada 12. augusti 2008. aasta kuuepunktiline leping ja selle rakendusmeetmed, tagada märkimisväärne rahvusvaheline kohalolek kohapeal rahu ja julgeoleku tagamiseks, teostada teineteist toetavat mittetunnustamis- ja kaasamispoliitikat ning toetada Genfi rahvusvahelist arutelu ja riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

VÕTTES EESMÄRGIKS Gruusia ELiga poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumisega tuua kasu kõigile Gruusia kodanikele, sealhulgas konflikti tulemusel jagatud piirkondadele;

VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning veelgi süvendada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS ELi ja Gruusia liikuvuspartnerlust silmas pidades süvendada dialoogi ja koostööd liikuvuse, rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates igakülgse lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele, sealhulgas korduvrändele, ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;

TUNNISTADES, et kui aeg selleks on küps, on oluline anda Gruusia kodanikele viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded ning rakendunud on viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Gruusias muu hulgas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;

VÕTTES EESMÄRGIKS saavutada majanduslik integreerumine muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), sealhulgas õigusnormide ühtlustamise teel;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutusi, lakkamatult parandada keskkonna juhtimist ja pidada silmas keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid;

VÕTTES EESMÄRGIKS parandada energiavarustuse kindlust ning muu hulgas arendada lõunapoolset gaasikoridori, muu hulgas edendades projekte, millega arendatakse Gruusia taristut, sealhulgas Gruusiat läbiva transiidi taristut, süvendades turuintegratsiooni ja õigusnormide järkjärgulist ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega ning edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu olulisi tegureid;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, ettevõtluse, noorsoo, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada mõlemapoolset piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Gruusia kohustust kooskõlas käesoleva lepinguga järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tulemuslikult rakendada;

TUNNISTADES Gruusia kohustust töötada välja institutsiooniline ja haldustaristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid;

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Gruusiale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Gruusiale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel.

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)

edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Gruusia osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b)

tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)

aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Gruusias;

d)

ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtete kohaselt edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)

teha koostööd konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

f)

süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

g)

toetada Gruusia püüdlusi arendada oma majandust rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas tema õigusaktide ühtlustamise teel ELi õigusaktidega;

h)

vastavalt käesolevale lepingule integreerida Gruusia järk-järgult ELi siseturuga, eelkõige luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest WTOs;

i)

luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.   Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2.   Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames. Eelkõige lepivad nad kokku edendada territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimist.

4.   Lepinguosalised kohustuvad edendama õigusriiki, head valitsemistava, võitlust korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutlikku arengut ja tegelikku mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.   Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning võimaldab suhete ambitsioonikat ja innovatiivset tugevdamist.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)

süvendada poliitilist assotsiatsiooni ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b)

edendada ÜRO põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtteid;

c)

edendada konfliktide rahumeelset lahendamist;

d)

edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

e)

tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

f)

süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise, sealhulgas massihävitusrelvade väljatöötamisega seotud olnud teadlastele alternatiivsete töökohtade loomise valdkonnas;

g)

edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

h)

parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

i)

arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas

j)

veelgi edendada koostööd erinevates piirkondlikes koostöövormides;

k)

võimaldada kõigil Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piires elavatel Gruusia kodanikel saada kasu ELi ja Gruusia poliitilisest assotsiatsioonist, sealhulgas lähenemisest julgeolekupoliitika valdkonnas.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades: demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine; inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine; kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus; avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine; tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jätkamine, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise koostöö tõhustamist korruptsioonivastase võitluse alal, ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.   Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes. Lepinguosalised rõhutavad ka oma täielikku toetust põhimõttele, et relvajõudude paigutamiseks riigi territooriumile on vaja vastuvõtva riigi nõusolekut. Lepinguosalised on ühel meelel, et välisriigi relvajõudude paigutamiseks nende territooriumile on vaja vastuvõtva riigi selgesõnalist nõusolekut kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 6

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et karistamatuse vältimiseks tuleks võtta meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.   Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust jätkata oma koostööd Rahvusvahelist Kriminaalkohtuga, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Gruusia võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1.   Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eri raamistikes tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks, eelkõige lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.   Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides. Lepinguosalised kasutavad ka täielikult ära mitmepoolse idapartnerluse raamistiku, mille raames on võimalik teha koostööd, pidada avatud ja vaba dialoogi ning edendada partnerriikide suhteid.

Artikkel 9

Konfliktide rahumeelne lahendamine

1.   Lepinguosalised rõhutavad veel kord, et seavad eesmärgiks konfliktide rahumeelse lahendamise, austades täiel määral Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele ja lepitamisele. Kuni konfliktile püsiva lahenduse leidmiseni ning sõltumata konfliktiga seotud küsimuste lahendamise kehtestatud vormist, on konflikti rahumeelse lahendamise küsimus üks lepinguosaliste vahelise poliitilise dialoogi ning lepinguosaliste ja huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise dialoogi kesksetest teemadest.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et väga oluline on Gruusia pühendumine lepituse otsimisele ning tema tegevus oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks konfliktile rahumeelse ja kestva lahenduse otsimise teel; 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise lepingu ja selle rakendusmeetmete täielik rakendamine; teineteist toetava mittetunnustamise ja kaasamise poliitika teostamine; Genfi rahvusvahelise arutelu ning riigisiseste põgenike isikute ja pagulaste ohutu ja väärika alalisse elukohta tagasipöördumise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; ning rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas vajaduse korral ELi sisuline kaasamine.

3.   Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust Gruusia konflikti rahumeelsel lahendamisel, sealhulgas humanitaarküsimustes, omavahel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4.   Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 10

Massihävitusrelvad

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.   Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:

a)

astudes samme kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks, ning

b)

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 11

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.   Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.   Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.

Artikkel 12

Võitlus terrorismiga

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.

3.   Lepinguosalised rõhutavad, et kõik maailma riigid peaksid ratifitseerima ja täielikult rakendama kõik terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonid ja protokollid. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 13

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

1.   Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edasisele edendamisele.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3.   Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 14

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt käesoleva lepingu I lisas osutatud ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele õigusaktidele ja standarditele.

Artikkel 15

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände vastase võitluse, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2.   Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)

rände algpõhjused ja tagajärjed;

b)

siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c)

riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)

tõhusa ja ennetava poliitika edasiarendamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Gruusia Siseministeeriumi vahelise operatiivkoostöö alustamist käsitleva 4. detsembri 2008. aasta kokkuleppe rakendamine;

f)

piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.

3.   Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 16

Isikute liikumine, sealhulgas isikute tagasivõtmine

1.   Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011, ning

b)

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011,

2.   Lepinguosalised jätkavad kodanike liikuvuse edendamist ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi – viisavabaduse – poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise kaheetapilises tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 17

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.   Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja eelkõige rahvusvahelise ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Siia kuuluvad:

a)

inimeste, kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

b)

kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)

ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d)

rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;

e)

võitlus aktiivse ja passiivse korruptsiooniga avalikus ja erasektoris;

f)

dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g)

küberkuritegevus.

2.   Lepinguosalised tõhustavad ja arendavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Gruusia ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis.

Artikkel 18

Ebaseaduslikud uimastid

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja uimastivastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi narkostrateegiast (2013–2020) ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 19

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja muude valdkondade süsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.   Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja nendega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

Artikkel 20

Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.   Täielikus kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 12 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, ning eelkõige:

a)

tagavad terroriaktide käsitamise kuriteona vastavalt määratlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta;

b)

vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;

c)

vahetavad asjakohaste õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, samuti koolituse kohta;

d)

vahetavad teavet radikaliseerumise ja värbamise tõkestamise ja kõrvaldamise parimate tavade ning taastamise edendamise küsimustes;

e)

vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;

f)

vahetavad parimaid tavasid terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus inimõiguste kaitsmise kohta;

g)

võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.

2.   Koostöö toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel ning lähtub ÜRO ja Euroopa Nõukogu asjakohaste organite asjakohastest analüüsidest.

Artikkel 21

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.   Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 22

Eesmärk

Lepinguosalised loovad alates käesoleva lepingu jõustumisest vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga.

Artikkel 23

Kohaldamisala ja ulatus

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

2.   Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu I protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. Jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 24

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)

tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31;

b)

tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”,

c)

muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 30.

Artikkel 25

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse iga lepinguosalise vastavas tariifinomenklatuuris kooskõlas 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil põhineva 2012. aasta harmoneeritud süsteemi ja selle hilisemate muudatustega.

Artikkel 26

Imporditollimaksude tühistamine

1.   Lepinguosalised kaotavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaupadelt, võetavad tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumisest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

2.   Käesoleva lepingu lisas II-A loetletud tooteid võib liitu importida tollimaksuvabalt kõnealuses lisas sätestatud tariifikvootide piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.

3.   Liitu imporditud käesoleva lepingu II-B lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse küll tollimaksu, kuid tooted vabastatakse selle väärtuselisest komponendist.

4.   Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi.

5.   Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollitariifide liberaliseerimist. Käesoleva lõike kohase otsuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 27

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1.   Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu II-C lisas on esitatud Gruusiast liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2.   Kui ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Gruusiale teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teatise kättesaamisest ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, esitab Gruusia liidule mõjuva põhjenduse selle kohta, et Gruusia suudab toota liitu eksporditavaid tooteid rohkem kui märgitud nimetatud lisas. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu II-C lisas märgitud mahust ja kui Gruusia ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3.   Liit teatab Gruusiale lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4.   Liit lõpetab ajutise peatamise enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kindlad ja piisavad tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Gruusias muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5.   Liidu ja Gruusia kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Gruusia taotluse korral muuta käesoleva lepingu II-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Gruusias.

Artikkel 28

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele ega suurendada käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid tollimakse. See ei takista kumbagi lepinguosalist tollimaksu säilitamast või suurendamast, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 29

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 30 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 30

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 26 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. Jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 31

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 32

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4. Jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 33

Ülderandid

Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

5. Jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 34

Soodustuste ajutine tühistamine

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt olulised käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a)

asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)

korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõnealuses komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)

kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c)

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui lõpeb selle kohaldamise tinginud olukord.

6.   Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma sisekorrale.

Artikkel 35

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu I protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 36

Lepingud teiste riikidega

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Gruusia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. Jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 37

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 38

Läbipaistvus

1.   Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.   Olenemata käesoleva lepingu artiklist 37 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 39

Meetmete kohaldamine

1.   Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.   Kui lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks.

2. Jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 40

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mis on meetmete kohaldamise otsuse aluseks, avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.   Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 42

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 43

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 44

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.   Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille ametiasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 45

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 46

Tehniline koostöö

1.   Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.   Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)

õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)

kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c)

Gruusia standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d)

toetus Gruusia osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)

tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f)

vajaduse korral ühist huvi pakkuvate küsimuste suhtes seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 47

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1.   Pidades silmas eri valdkondade õigusaktide ühtlustamise prioriteete, võtab Gruusia vajalikud meetmed, et ühtlustada oma tehnilised normid ning standardid, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus, mille soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-B lisas. Ühtlustatavate meetmete loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-A lisas, mida võib muuta käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega.

2.   Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Gruusia:

a)

ühtlustab järk-järgult ja oma prioriteetide kohaselt oma õigusaktid liidu õigustikuga ning

b)

loob ja säilitab haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3.   Gruusia ei muuda oma prioriteetsete ühtlustamisvaldkondade horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusaktid järk-järgult ühtlustada asjakohase liidu õigustikuga ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4.   Gruusia tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad kõnealuste organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5.   Oma standardisüsteemi integreerimiseks tagab Gruusia võimalust mööda, et tema standardiseerimisasutus:

a)

võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende standardite vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Gruusia õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b)

samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tunnistab kehtetuks kokkusobimatud riiklikud standardid;

c)

järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

Artikkel 48

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut sektorit, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Gruusia valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on täielikult ühtlustatud liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 49

Märgistamine ja etikettimine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 47 ja 48 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.   Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)

nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kõnealuses valdkonnas liidu õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks,

b)

lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist; ning

c)

lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 50

Eesmärk

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust põhikaupadega, mis on hõlmatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmetega:

a)

tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b)

ühtlustades Gruusia regulatiivsüsteemi liidu omale;

c)

tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)

rajades käesoleva lepingu IV lisas esitatud ja lepinguosalise võetavate meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)

jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f)

luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)

täiustades käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2.   Käesoleva peatüki eesmärk on ka tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 51

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 52

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes. Selline kohaldamisala ei piira käesoleva lepingu artiklis 55 sätestatud ühtlustamise ulatust.

Artikkel 53

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2)

„loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3)

„loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4)

„loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osa punktis II loetletud terved loomakered ja loomade kehaosad, loomse päritoluga tooted ja muud loomsed tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;

5)

„taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned ja iduplasma. Taimede elusosad on:

a)

puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b)

köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c)

varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d)

lõikelilled,

e)

oksad lehtede või okastega,

f)

langetatud puud lehtede või okastega,

g)

taimede koekultuurid,

h)

lehed, lehestik,

i)

elus õietolm ja

j)

pungad, pistikud, pookoksad;

6)

„taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa 3. osas sätestatud taimed;

7)

„seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8)

„kahjurid” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik (kahjulikud organismid);

9)

„kaitstud alad” – alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendava sätte tähenduses;

10)

„loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11)

„vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE veeloomade tervishoiueeskirjades;

12)

„loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13)

„loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14)

„sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A punktis 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15)

„piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16)

„kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17)

„piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18)

„loomade või loomsete saaduste saadetis” – sama tüüpi loomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19)

„taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20)

„partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21)

„samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus eksportiva lepinguosalise rakendatavad meetmed, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas, saavutavad objektiivselt importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnustatud asjakohase kaitsetaseme või vastuvõetavaks tunnistatud riskitaseme, olenemata sellest, kas need erinevad nimetatud lisas loetletud meetmetest, mida rakendab importiv lepinguosaline;

22)

„sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23)

„allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24)

„põhikaubad” – tooted ja muud esemed, millele on osutatud punktides 2–7;

25)

„impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki kohaldamisalas;

26)

„tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27)

„ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28)

„taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29)

„kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 54

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 65 „Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee” osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 55

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Gruusia ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar-, loomade heaolu valdkonna ning muud käesoleva lepingu IV lisas loetletud õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XI lisas sätestatud põhimõtetele ja korrale.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XI lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4.   Gruusia esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist IV lisas loetletud ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele, millega kauplemist tahetakse õigusaktide ühtlustamise teel soodustada. Nimetatud ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

Artikkel 56

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

1.   Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a)

seoses käesoleva lepingu VI-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu VI lisas sätestatud korras;

b)

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus V-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist VI lisa C osas sätestatud korras. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel, lisades oma taotlusele selgitavad märkused;

c)

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust V-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.   Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil staatust seoses käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu VI-B lisale, ning

b)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

3.   Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu V-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu VI lisa A ja B osale.

5.   Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 58 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62.

6.   Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.   Pärast lõigete 4–6 kohaste menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

8.   Lepinguosalised võivad pidada täiendavat arutelu bioturvarühmitamise küsimustes.

Artikkel 57

Samaväärsuse tunnustamine

1.   Samaväärsust võib tunnustada:

a)

üksikmeetme;

b)

meetmete rühma või

c)

sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.   Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3.   Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.   Kui tänu käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikmeetmeid, meetmete rühmi või süsteeme, teatab Gruusia sellest kohe liidule. Seda käsitatakse alusena, millest lähtudes võib Gruusia taotleda asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi alustamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.   Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6.   Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.   Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele viivitamata mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8.   Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud käesoleva artikliga hõlmatud määratlusteks ja otsusteks. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.   Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 65 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse tunnustamise staatus loetletakse käesoleva lepingu XII lisas.

Artikkel 58

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 57 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3.   Sellega seoses teavitab liit Gruusiat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Gruusia saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka kontaktpunktides toimunud muudatustest.

Artikkel 59

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.   Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)

meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 56;

b)

käesoleva lepingu V-A lisas loetletud loomahaiguste ja V-B lisas loetletud kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)

epidemioloogilise tähtsusega leiud või nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu V-A ja V-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)

täiendavad meetmed, mida lepinguosaline on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.   Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-posti teel edastatud teadet.

3.   Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda kõnealuse lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.   Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5.   Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõiget 3.

6.   Hiljem, kui Gruusia on rakendanud vajalikud veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid ja loonud tingimused nende ladusaks toimimiseks kohapeal, võetakse kasutusele kõnealustes valdkondades eriolukordades kohaldatav kiire ja varajase vastastikuse hoiatamise mehhanism.

Artikkel 60

Kaubandustingimused

1.   Imporditingimused enne samaväärsuse tunnustamist

a)

Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad käesoleva lepingu IV-A lisaga ning IV-C lisa punktidega 2 ja 3 hõlmatud põhikaupade impordi suhtes tingimused, enne kui nad samaväärsust tunnustavad. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 56 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele IV-A ja IV-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b)

i)

Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras.

ii)

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.

iii)

Kui importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.   Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a)

90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 10 nimetatud samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A lisas ning IV-C lisa punktides 2 ja 3 osutatud põhikaupadega. Kõnealuste kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu X-B lisale.

b)

Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei nõua lepinguosalised üksteiselt käesoleva lepingu IV-A lisas ja IV-C lisa punktis 2 nimetatud põhikaupade impordi luba.

4.   Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et võimaldada importi kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5.   Ettevõtete loetelu ja ajutine heakskiitmine

a)

Käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VII lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VII lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel importimist lubada, 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised.

Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VII lisa.

b)

Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline nõutava selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 61

Sertimismenetlus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu X lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 62

Kontrollimine

1.   Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)

vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega;

b)

saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada kõnealuse süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused; seejuures peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest.

2.   Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamisel peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.   Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt 60 tööpäeva ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.   Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5.   Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6.   Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 55, 57 ja 63 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 63

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu IX lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 62 osutatud kontrolliprotsessis.

2.   Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu IX lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseõigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 55, 57 ja 60 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab artiklis 65 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu IX lisa B osa.

3.   Kui kohaldatakse inspekteerimistasusid, ei või need olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.   Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.   Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 62 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud põhikaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 64

Kaitsemeetmed

1.   Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.   Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3.   Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 59 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 59 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 65

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)

arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b)

teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c)

vaadata läbi käesoleva lepingu IV–XII lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d)

muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XII lisa, ning

e)

käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VIII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 66

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 67

Õigusaktid ja menetlused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)

kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)

vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)

kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)

võtta meetmeid, mis tõhustavad ja lihtsustavad tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendavad nende läbipaistvust;

e)

kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)

vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust kõigi ettevõtete jaoks;

g)

tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h)

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud õigusakte, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta; lepinguosalised võivad arvesse võtta Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprints);

i)

võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j)

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)

kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)

kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m)

tagada, et sektorites, kus lisaks erasektori ettevõtetele osutavad teenuseid ka valitsusasutused, kohaldatakse läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)

võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)

lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c)

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d)

astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e)

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni 2007. aasta tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika dokumendi (Customs Blueprint) eetika peatükile.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

a)

tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded ja

b)

kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.

4.   Transiidi kohta:

a)

käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil;

b)

lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Gruusia tulevase ühinemise ühise transiidisüsteemiga (2);

c)

lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 68

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)

tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Tuleks pidada korrapäraseid konsultatsioone ning näha ette, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b)

vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas;

c)

teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja riigist väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)

vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad muu hulgas Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel, ning

e)

tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 69

Tasud

1.   Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

2.   Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste sätete kohaldamist, kehtib järgmine:

a)

tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b)

tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)

tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)

teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi, ning

e)

uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 70

Tolliväärtuse määramine

1.   Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätetest ja nende muudatustest. Kõnealused WTO asutamislepingu sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 71

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Asjakohasel juhul kasutavad lepinguosalised selleks Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)

vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)

töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)

teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)

vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e)

teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f)

vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning UNECE;

g)

teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h)

vahetavad parimaid tavasid eelkõige võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta, eriti aga riskipõhise tollikontrolli süsteemide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta;

i)

edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j)

asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 72

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu II protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 71 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 73

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 74

Tolli allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.   Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3.   Tolli allkomitee muu hulgas:

a)

jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli nõuetekohast täitmist;

b)

võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)

vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d)

vajadusel esitab soovitusi ning

e)

võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 75

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XIII lisale.

6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 76

Eesmärk, kohaldamisala ja ulatus

1.   Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.   Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked” ning ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3.   Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents” ning lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4.   Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.   Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XIV lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (3).

Artikkel 77

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b)

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on:

i)

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

ii)

valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c)

„lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Gruusia kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

d)

„juriidiline isik” – rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

e)

„lepinguosalise juriidiline isik” on punktis d määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi või Gruusia õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (4) või Gruusia territooriumil.

Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Gruusia territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Gruusia äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Gruusia majandusega.

Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool ELi või Gruusiat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt ELi mõne liikmesriigi või Gruusia kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Gruusias ning nad sõidavad liikmesriigi või Gruusia lipu all;

f)

lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” – juriidiline isik, kelle omanik on lepinguosalise juriidilise isik või kes kuulub lepinguosalise juriidilise isiku tegeliku kontrolli alla (5);

g)

juriidilise isiku „filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

h)

„ettevõtete asutamine” –

i)

liidu või Gruusia juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Gruusia või liidu territooriumil;

ii)

füüsiliste isikute puhul liidu ja Gruusia füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

i)

„majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

j)

„tegevus” – majandustegevusega tegelemine;

k)

„teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

l)

„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

m)

„piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine:

i)

lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või

ii)

lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

n)

lepinguosalise „teenusepakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

o)

„ettevõtja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.

2. Jagu

Ettevõtete asutamine

Artikkel 78

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (6);

b)

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)

audiovisuaalteenused;

d)

riigisisene merekabotaaž (7) ning

e)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (8) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)

lendude maapealne teenindus;

v)

lennujaamateenused.

Artikkel 79

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.   Võttes arvese käesoleva lepingu XIV-E lisas loetletud piiranguid, pakub Gruusia alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

Gruusias asutatud liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (9).

2.   Võttes arvesse XIV-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

liidus asutatud Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (10).

3.   Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu u XIV-A ja XIV-E lisas loetletud ning käesolevas lepingus ettenähtud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Gruusia juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 80

Läbivaatamine

1.   Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi käesoleva jao ja käesoleva lepingu artiklis 79 osutatud reservatsioonide loetelu.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Vajaduse korral leiavad lepinguosalised sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 81

Muud lepingud

Käesoleva peatüki sätted ei piira lepinguosaliste investorite õigusi, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Gruusia.

Artikkel 82

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.   Käesoleva lepingu artikkel 79 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.   Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. Jagu

Piiriülene teenuste osutamine

Artikkel 83

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)

audiovisuaalteenused;

b)

riigisisene merekabotaaž (11) ning

c)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (12) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;

iv)

lendude maapealne teenindus;

v)

lennujaamateenused.

Artikkel 84

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas loetletud erikohustustega.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)

piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)

piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol või

c)

teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 85

Võrdne kohtlemine

1.   Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.   Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.   Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 86

Kohustuste loetelud

Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

Artikkel 87

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 86 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu artiklites 103, 113, 122 ja 126 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. Jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 88

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas käesoleva lepingu artikli 76 lõikega 5.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (13) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i)

„ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii)

„äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:

1)

„tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;

teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud, ning

isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

2)

„spetsialistid – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b)

„kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (14);

c)

„müügiesindajad” (15) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d)

„lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

e)

„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

f)

„kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 89

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.   Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning IV-C ja XIV-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 88 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.   Kui käesoleva lepingu XIV-C ja XIV-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

Artikkel 90

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning XIV-B ja XIV-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 91

Lepingulised teenusepakkujad

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)

füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles sellise juriidilise isiku töötaja, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku töötaja vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (16) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi (17), ning

ii)

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)

füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

g)

teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 92

Sõltumatud spetsialistid

1.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)

füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte kauemaks kui 12 kuud;

b)

füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (18) ning

ii)

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

e)

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. Jagu

Õigusraamistik

1. Alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 93

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a)

teenuste piiriülest osutamist;

b)

käesoleva lepingu artikli 77 lõikes 9 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil ja

c)

käesoleva lepingu artikli 88 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses kooskõlas käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes niivõrd, kuivõrd asjaomase sektori suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-C, XIV-D, XIV-G ja XIV-H lisas loetletud piirangud.

3.   Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast käesoleva lepingu asjakohastest lisadest tulenevaid piiranguid.

4.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b)

„litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c)

„kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d)

„kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel,

e)

„pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

Artikkel 94

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.   Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.   Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)

proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)

selged ja ühemõttelised;

c)

objektiivsed;

d)

eelnevalt kindlaks määratud;

e)

eelnevalt avalikustatud;

f)

läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.   Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.   Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.   Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 95

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (19) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3.   Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.   Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5.   Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6.   Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7.   Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8.   Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.   Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. Alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 96

Vastastikune tunnustamine

1.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.   Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.   Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a)

mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ja

b)

vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4.   Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5.   Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

Artikkel 97

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.   Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteis oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.   Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. Alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 98

Arvutiteenuste käsituslepe

1.   Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.

2.   Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (20) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a)

arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b)

andmete töötlemine ja salvestamine ning

c)

nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- ja domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)

arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;

b)

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine; või

c)

andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. Alljagu

Posti- ja kulleriteenused

Artikkel 99

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kulleriteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b)

„universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 100

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 101

Litsentsid

1.   Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2.   Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a)

kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ja

b)

litsentsitingimused.

3.   Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 102

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 103

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

5. Alljagu

Elektroonsed sidevõrgud ja -teenused

Artikkel 104

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsete sideteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„elektroonsed sideteenused” – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonsete sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b)

„üldkasutatav sidevõrk” – elektroonne sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste osutamiseks;

c)

„elektroonne sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)

„reguleeriv asutus” – elektroonse side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas alljaos nimetatud elektroonse side reguleerimine;

e)

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f)

„vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g)

„universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h)

„juurdepääs” – elektroonsete sideteenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalitele ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)

„lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonseid sideteenuseid;

k)

„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 105

Reguleeriv asutus

1.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonse sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.   Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mille suhtes rakendatakse eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 107 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.   Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 107 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 107 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7.   Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 106

Elektroonsete sideteenuste osutamise luba

1.   Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)

tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)

tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)

on litsentsi taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud,

d)

ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (21) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 107

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonseid sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 105 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a)

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

b)

vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c)

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d)

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e)

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

f)

avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g)

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.   Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 104 lõike 2 punktis d osutatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 108

Piiratud ressursid

1.   Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.   Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonsete sideteenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.   Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks reguleerivale asutusele.

4.   Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 109

Universaalteenus

1.   Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.   Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.   Lepinguosalised tagavad, et organisatsioonid, kes annavad välja kõiki abonente sisaldavaid, kasutajatele trükituna või elektroonselt kättesaadavaid katalooge, rakendavad teiste poolt neile esitatud teabe suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 110

Piiriülene elektroonsete sideteenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja oleks asutatud, viibiks või elaks lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 111

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonse sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 112

Teenusepakkujate vaidlused

1.   Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas jaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma lepinguosalise taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.   Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3.   Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 113

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. Alljagu

Finantsteenused

Artikkel 114

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

i)

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

1)

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a)

elukindlustus;

b)

kahjukindlustus;

2)

edasikindlustus ja retrotsessioon;

3)

kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus kindlustustusmaakleri või kindlustusagendina, ning

4)

kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1)

hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2)

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3)

kapitalirent;

4)

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5)

tagatis- ja garantiitehingud;

6)

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a)

rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);

b)

välisvaluutaga;

c)

tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d)

valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

e)

vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f)

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7)

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8)

rahamaakleri tegevus;

9)

varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10)

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11)

finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine;

12)

kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b)

„finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)

„avalik-õiguslik üksus” –

i)

lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused; ja

ii)

eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;

d)

„uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 115

Ettevaatuserand

1.   Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)

investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.   Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 116

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.   Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)

ametliku väljaande kaudu või

b)

muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.   Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.   Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 117

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda tegevusluba teenuse osutamiseks. Sellise tegevusloa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja tegevusloa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 118

Andmetöötlus

1.   Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.   Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 119

Erandid

1.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 120

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 121

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 122

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 116 lõikes 3 loetletud parimate tavade standarditega ja käesoleva lepingu XV-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

7. Alljagu

Transporditeenused

Artikkel 123

Kohaldamisala

Käesolevas alljaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” rahvusvaheliste veoteenuste liberaliseerimise põhimõtted.

Artikkel 124

Rahvusvaheline meretransport

1.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b)

„mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)

kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii)

kauba kinnitamine ja lahtivõtmine;

iii)

kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)

„tollivormistusteenused” (ka „tollimaakleri teenused”) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d)

„konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e)

„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)

mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii)

ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f)

„ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g)

„fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)

lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b)

lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3.   Neid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a)

tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b)

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5.   Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6.   Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Gruusia sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7.   Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 125

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 126

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.

6. Jagu

E-kaubandus

1. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 127

Eesmärgid ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema vastavuses rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 128

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)

üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b)

vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)

soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d)

tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ja

e)

muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.   Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. Alljagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 129

Vahendusteenuste kasutamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed (22).

2.   Käesoleva lepingu artikli 130 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 131 ja 132 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 130

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)

ei algata edastust;

b)

ei vali edastuse saajat ning

c)

ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 131

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)

ei muuda teavet;

b)

järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)

järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)

ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)

kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, (23) et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 132

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)

teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)

sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 133

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 130, 131 ja 132 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. Jagu

Erandid

Artikkel 134

Ülderandid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 415 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XXVII-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.   Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)

seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d)

vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)

vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:

i)

kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)

isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)

ohutust;

f)

vastuolus käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (24).

3.   Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XIV-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 135

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 136

Julgeolekuerandid

1.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)

kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)

seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii)

seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii)

seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või

iv)

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)

takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 137

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 138

Kapitali liikumine

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a)

kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul;

b)

kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 139

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Gruusia vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 140

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.   Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.   Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 141

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.   Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja kommunaalteenuste sektoris. Sellega nähakse ette Gruusia riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 142

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, kommunaalmajandussektori ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning selliste lepingute kasutamise korral ka ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid kommunaalmajandussektori avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel (25).

3.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud künnisväärtuse.

4.   Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Kõnealuste künniste kohaldamisel arvutab ja konverteerib Gruusia lepingu väärtused oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5.   Künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 143

Institutsiooniline raamistik

1.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.   Gruusia määrab eelkõige:

a)

keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika ja selle rakendamine kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale;

b)

erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.   Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 144

1.   Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2.   Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali (26) kaudu viisil, mis võimaldab:

a)

konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b)

huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.   Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.   Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5.   Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.   Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7.   Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.   Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9.   Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10.   Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Kõnealuseid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.   Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)

seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)

valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.   Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.   Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14.   Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada sellise otsuse läbivaatamist.

15.   Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 145

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1.   Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Gruusia käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.   Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Gruusiat tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 146

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Gruusia ühtlustab oma riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult liidu riigihangete õigustikuga.

2.   Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XVI-C–XVI-F, XVI-H, XVI-I ja XVI-K lisale. Käesoleva lepingu XVI-G ja XVI-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XVI-L–XVI-O lisas on loetletud need liidu õigustiku elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Gruusiat viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Taotluse korral annab ta ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.   Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144.

Artikkel 147

Turulepääs

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale.

2.   Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse hinnangu põhjal, mis antakse vastu võetud õigusaktide vastavuse kohta liidu õigustikule ning nende tegeliku rakendamise kohta. Sellist hindamist teostab korrapäraselt käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

3.   Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XVI-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele:

a)

võimaldab liit Gruusia ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b)

võimaldab Gruusia liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Gruusias või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Gruusia ettevõtetele.

4.   Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud väärtusest.

5.   Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 148

Teave

1.   Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.   Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 149

Koostöö

1.   Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma parimate tavade ja õigusraamistiku kohta.

2.   Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” finantskoostööd käsitlevate sätetega võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.   Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XVI-P lisas.

9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 150

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)

soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)

saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 151

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 153–189.

3.   Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 1967. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 152

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1. Alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 153

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)

kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis sätestatud õigused ja kohustused;

b)

1961. aasta rahvusvaheline teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon;

c)

TRIPS-leping;

d)

WIPO autoriõiguse leping;

e)

WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 154

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)

oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)

oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük;

c)

oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 155

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a)

lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (27);

b)

lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)

teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d)

lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)

lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 156

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a)

lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)

teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

c)

lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

Artikkel 157

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)

oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b)

oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c)

oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d)

oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 158

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.   Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2.   Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 159

Kaitse kestus

1.   Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.   Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3.   Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a)

kui esituse salvestis, mis on jäädvustatud muul viisil kui fonogrammil, kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.   Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a)

kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b)

kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.   Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 160

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.   Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)

mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)

millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)

mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 161

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)

kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet või

b)

levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui selline isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta vastavalt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriikliku õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 162

Erandid ja piirangud

1.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 154–159 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 155–158 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a)

edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)

seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 155–158 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 163

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1.   Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.   Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.   Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5.   Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriikliku õigusega.

Artikkel 164

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2. Alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 165

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:

a)

märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ja

b)

märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe.

Artikkel 166

Registreerimismenetlus

1.   Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2.   Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3.   Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 167

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised rakendavad Pariisi konventsiooni artikli 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta ning võivad arvesse võtta ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 168

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja artiklis 176 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. Alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 169

Kohaldamisala

1.   Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.   Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 170 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.

Artikkel 170

Kehtestatud geograafilised tähised

1.   Olles läbi vaadanud Gruusia 22. augusti 1999. aasta toodete päritolu ja geograafilisi tähiseid käsitleva seaduse, leiab liit, et kõnealune seadus vastab käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

2.   Olles läbi vaadanud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus; nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) II osa II jaotise I peatüki I jao ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Gruusia, et kõnealused õigusaktid, eeskirjad ja menetlused vastavad käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.

3.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud liidu geograafilistele tähistele, samuti liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb Gruusia kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud Gruusia geograafilistele tähistele, samuti Gruusia poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5.   Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 171

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 170 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjelduste kokkuvõtte läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 179 lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 172

Geograafiliste tähiste kaitse kohaldamisala

1.   Käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 171 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

a)

kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)

sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, või

ii)

kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (28) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c)

muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.   Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.   Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4.   Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

Artikkel 173

Geograafiliste tähiste transkriptsiooni kaitse

1.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on gruusia tähestikus või muus ametlikult liikmesriikides kasutatavas tähestikus (v.a ladina), kaitstakse koos nende ladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

2.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on ladina tähestikus, kaitstakse koos nende gruusia transkriptsiooniga või muu liikmesriikides ametlikult kasutatava mitteladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.

Artikkel 174

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või piiritusjooke.

2.   Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 175

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 170–174 ette nähtud kaitse ametiasutuste asjakohase haldustegevusega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 176

Seos kaubamärkidega

1.   Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 170 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2012.

3.   Käesoleva lepingu artiklis 171 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.   Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda pikendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 177

Üldeeskirjad

1.   Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Artiklites 170 ja 171 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.

3.   Registreeritud nimetuste tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud allkomitee.

4.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5.   Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 178

Koostöö ja läbipaistvus

1.   Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.   Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 179

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.   Käesolevaga moodustatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb liidu ja Gruusia esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Gruusias, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.   Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

käesoleva lepingu artikli 170 lõigetes 1 ja 2 esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b)

käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c)

teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d)

teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole.

4. Alljagu

Disainilahendused

Artikkel 180

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist.

Artikkel 181

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse (29). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduse omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)

kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b)

sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4.   Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.   Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest või kooskõlas tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega kindlaks määratud kuupäevast, ilma et see piiraks Pariisi konventsiooni kohaldamist.

Artikkel 182

Erandid

1.   Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.   Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

Artikkel 183

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5. Alljagu

Patendid

Artikkel 184

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WIPO patendikoostöölepingust.

Artikkel 185

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust.

2.   Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ja aitavad kaasa selle rakendamisele.

Artikkel 186

Täiendava kaitse tunnistus

1.   Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriikliku õiguse kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.   Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4.   Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 187

Ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse (30)

1.   Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.   Lepinguosalised tagavad õigusnormide abil, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele, vaid see on konfidentsiaalne, ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

3.   Seda silmas pidades ei luba lepinguosalised kooskõlas müügiloaga, mis on antud katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale, teistel taotlejatel ilma selle taotleja nõusolekuta turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kuus aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu andmise kuupäevast. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi müügiloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

4.   Lõikes 3 osutatud kuue aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni seitsme aastani, kui loa omanik esimese kuue aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

5.   Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Gruusia liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 188

Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et taimekaitsevahendi müügiloa taotleja poolt esimesena esitatud andmeid kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu ega kasutata ühegi muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.

3.   Esmakordselt müügiloa saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a)

see on mõeldud loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)

see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4.   Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 189

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks.

3. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

Artikkel 190

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks (31).

2.   Kõnealused täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3.   Lisaks peavad kõnealused täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 191

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)

intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)

kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste valdajate üldtunnustatud esindajad;

d)

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

1. Alljagu

Tsiviilõiguslik kaitse

Artikkel 192

Tõendite säilitamise meetmed

1.   Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.   Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

3.   Juhul, kui asitõendite säilitamiseks võetakse meetmeid teist poolt ära kuulamata, teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete võtmist.

Artikkel 193

Õigus saada teavet

1.   Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik:

a)

kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)

kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)

kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt või

d)

kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba tootjale, valmistajale või levitajale või teenuste osutajale.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)

asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse, ning

b)

toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a)

antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)

reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)

reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)

antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui seeläbi oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, või

e)

reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 194

Ajutised meetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda juurdepääsu eeldatava rikkuja valduses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.

Artikkel 195

Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Lepinguosaliste kohtuasutustel on õigus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui tuginetakse erilistele põhjustele, et seda mitte teha.

3.   Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

4.   Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevas artiklis sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesolevas artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 196

Kahjutasu

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a)

võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)

võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuste intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.   Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 197

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba, ilma et see piiraks siseriiklike menetlusnormidega ettenähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 198

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud tööstusomandi või intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 199

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas alljaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)

kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)

punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.

2. Alljagu

Muud sätted

Artikkel 200

Piiril võetavad meetmed

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 75 ja XIII lisa kohaldamist, nähakse käesoleva artikliga ette lepinguosaliste tolliasutuste kohustus teha koostööd ning üldpõhimõtted, millest lähtuvad käesoleva lepingu eeskirjad intellektuaalomandi õiguste tolliasutuste poolt jõustamise kohta.

2.   Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.

3.   Käesolevas artiklis on sätestatud menetlusnormid piiril võetavate meetmete kohta. Käesolevas artiklis on sätestatud tingimused ja menetlused, millest tolliasutused lähtuvad oma tegevuses, kui tollikontrolli on jõudnud või oleks pidanud jõudma intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaup. Need sätted ei mõjuta kuidagi lepinguosaliste materiaalõigusnorme intellektuaalomandi kohta.

4.   Selleks et intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse eesmärgil teha kindlaks, kas kaubasaadetises on intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupa, kehtestab toll erinevaid meetodeid. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Sel eesmärgil loovad lepinguosalised tolliasutuste kontaktpunktid, teevad need üksteisele teatavaks ning on valmis vahetama andmeid ja teavet selliste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab mõlemat lepinguosalist. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel seoses võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega. Ilma et see piiraks kohaldamast käesoleva lepingu II protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, vahetavad tolliasutused teavet vajaduse korral kiiresti ja kooskõlas lepinguosaliste isikuandmete kaitse alaste õigusaktidega.

6.   Lepinguosalise tolliasutused teevad taotluse saamisel või omal algatusel koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.

7.   Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee kehtestab käesolevas artiklis osutatud andmete ja teabe vahetamise konkreetse korra.

8.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5–7 rakendamisel kasutatavaid koostöövorme, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes käesoleva lepingu II protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

9.   Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks allkomiteeks on käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee.

Artikkel 201

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)

kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse;

b)

lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 202

Koostöö

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.   Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a)

teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; kõnealuste valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)

intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)

kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)

suutlikkuse suurendamine töötajate koolitus ja vahetus;

e)

intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)

institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g)

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus: selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

10. PEATÜKK

Konkurents

Artikkel 203

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 204

Monopolidevastased ja ettevõtjate ühinemist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine

1.   Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ning ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle, et ennetada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

2.   Lepinguosalistel peab olema asutus, kes vastutab artiklis 1 osutatud konkurentsialaste õigusnormide rakendamise eest ja kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud vahendid.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 205

Riigimonopolid, riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud

1.   Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema õigusnormidega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingute suhtes kohaldatakse artikli 204 lõikes 1 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

Artikkel 206

Subsiidiumid

1.   „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning on eripärane kõnealuse lepingu artikli 2 tähenduses.

2.   Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt kaupade tootmisele antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

3.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe teenuste osutamisele antud konkreetsete subsiidiumide kohta ja vastab küsimustele.

Artikkel 207

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu artiklite 203, 204 ja 205 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

Artikkel 208

Suhe WTOga

Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide lepingust ja vaidluste lahendamist reguleerivatest eeskirjadest.

Artikkel 209

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

11. PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 210

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„energiakaubad” – toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

b)

„energiatranspordirajatis” – kõrgsurve-torujuhe maagaasi edastamiseks ning kõrgepinge-põhivõrgud ja -liinid, sealhulgas gaasi- ja elektripõhivõrkude vahelised ühendused; naftajuhtmed, raudteed ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud energiakaupade edastamiseks;

c)

„transiit” – energiatoodete transport kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kui selline edastamine on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, keda selline vedu läbib;

d)

„loata võtmine” – tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises energiatranspordirajatisest.

Artikkel 211

Transiit

Lepinguosalised tagavad, et transiit toimub kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja energiaharta lepingust.

Artikkel 212

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

Artikkel 213

Transiidi peatamise keeld

1.   Lepinguosaline ei võta energiakaupu ega sekku muul viisil läbi tema territooriumi toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui võtmine või muul viisil sekkumine on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes või kui energiatranspordirajatiste tegevuse jätkamisel ilma parandusmeetmeid võtmata tekib põhjendamatu oht avalikule julgeolekule, kultuuripärandile, tervisele, ohutusele ja keskkonnale, kusjuures sellised meetmed ei tohi endast kujutada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.

2.   Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XVIII lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3.   Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 214

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et energiatranspordirajatiste käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a)

minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise ohtu;

b)

operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

Artikkel 215

Reguleerivad asutused

1.   Iga lepinguosaline määrab gaasi- ja elektrituru reguleerimiseks sõltumatu reguleeriva asutuse. Reguleeriv asutus peab olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest eraettevõtetest, turuosalistest ja käitajatest.

2.   Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.   Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

Artikkel 216

Turukorraldus

1.   Lepinguosalised tagavad, et energiaturgude käitamisel lähtutakse eesmärgist luua konkurentsil põhinev, turvaline ja jätkusuutlik turg ning et ettevõtete õiguste ja kohustuste kehtestamisel ei diskrimineerita ühtegi ettevõtet.

2.   Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub julgeolekuga, sealhulgas tarnekindlusega, tarne korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja kontrollitavad.

3.   Maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 217

Juurdepääs energiatranspordirajatistele

1.   Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil rakendatakse kolmandatele isikutele energiatranspordirajatiste, maagaasi veeldusveeldusjaamade ja gaasihoidlate kasutamise võimaldamise süsteem, et see süsteem oleks avatud kõigile kasutajatele ning seda rakendataks läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.

2.   Lepinguosaline tagab, et energiatranspordirajatiste kasutamise tariifid ja kõik muud energiatranspordirajatiste kasutamise tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

3.   Lepinguosaline tagab, et tehnilised ja lepingujärgsed füüsilised ja virtuaalsed võimsused eraldatakse läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja korra kohaselt.

4.   Lepinguosalised tagavad, et kui kolmandatel isikutel ei lubata energiatranspordirajatist kasutada, annab energiaedastusrajatise operaator kolmandale isikule tema taotluse alusel põhjendatud selgituse ning et keeldumist on võimalik edasi kaevata.

5.   Lepinguosaline võib teha erandeid lõigetest 1–4 vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele. Eelkõige võib lepinguosaline oma õigusaktidega ette näha võimaluse teha uute suurte energiatranspordirajatiste puhul juhtumipõhiselt ja piiratud ajaks erandi kolmandatele isikutele kasutamise võimaldamise eeskirjadest.

Artikkel 218 (32)

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.   Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2.   Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

12. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 219

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„üldkohaldatavad meetmed” – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma meetmeid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale;

b)

„huvitatud isik” – lepinguosalise territooriumil elav füüsiline isik või seal asutatud juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.

Artikkel 220

Eesmärk

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Artikkel 221

Avaldamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et:

a)

üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)

selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)

üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille hulka kuuluvad oht julgeolekule ja erakorraline olukord.

2.   Lepinguosalised:

a)

püüavad piisavalt varases etapis avalikustada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)

annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c)

püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

Artikkel 222

Päringud ja kontaktpunktid

1.   Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

Artikkel 223

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

1.   Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult.

2.   Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a)

püüdma teatada huvitatud isikutele, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)

andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)

tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

Artikkel 224

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõnealuste kohtute või menetluste korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)

piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)

otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusnormides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.   Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 225

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise parimaid tavasid ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et hea haldustava põhimõtted (33) on olulised, ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 226

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.

13. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 227

Kontekst ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi (34) käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 228

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.   Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2.   Sellega seoses püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusnormid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid.

Artikkel 229

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööküsimustes.

2.   Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)

ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)

kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c)

lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d)

tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.   Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt Gruusia ja liikmesriikide ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4.   Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet olukorra ja sündmuste kohta selles valdkonnas.

5.   Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 230

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1.   Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.   Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle protokolli (Kyoto protokolli) lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 231

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt:

a)

lepinguosalised tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt töö- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b)

lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c)

lepinguosalised püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, muu hulgas võttes kasutusele tehnoloogia ja standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

d)

lepinguosalised lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised;

e)

lepinguosalised lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja parimate tavade vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, eelkõige OECD suunistest rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 232

Bioloogiline mitmekesisus

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)

edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b)

vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c)

edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

d)

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

Artikkel 233

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et metsal on märkimisväärne roll lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)

edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast, milleks võib sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid;

b)

vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c)

võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)

vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e)

edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f)

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist.

Artikkel 234

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)

edendama kalavarude majandamise parimaid tavasid, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b)

võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)

täitma kalavarude pikaajalise kaitse meetmeid ja kasutama mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult vastavalt peamistele seda valdkonda käsitlevatele ÜRO ja FAO dokumentidele;

d)

edendama lepinguosaliste andmete kogumise kavade ja teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;

e)

tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

f)

tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

Artikkel 235

Kaitsetaseme säilitamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriikliku keskkonna- või tööõigusega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2.   Lepinguosaline ei tohi loobuda keskkonna- või tööõiguse täitmisest või teha sellest erandeid või sellist loobumist või erandite tegemist võimaldada, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3.   Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööõiguse järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 236

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna või töötingimuste parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. Lepinguosalised võivad lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.

Artikkel 237

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- või töötingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

Artikkel 238

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 239

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)

jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c)

töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju töö- ja keskkonnaõigusele, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d)

käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e)

seisukohtade ja parimate tavade vahetus ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamise ja tulemusliku rakendamise kohta;

f)

era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)

ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende rakendamist ja nende kohta teabe levitamist;

h)

ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i)

mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)

kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)

kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l)

kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist eelkõige ebaseadusliku metsaraie tõttu, ning

m)

kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 240

Institutsioonid ja seiremehhanism

1.   Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.   Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 239 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4.   Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue jätkusuutlikku arengut käsitleva riikliku nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Sellised rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta.

5.   Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 241

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1.   Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas riiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2.   Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.   Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 242

Valitsuste konsultatsioonid

1.   Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 243 kehtestatud korrast.

2.   Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4.   Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5.   Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6.   Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 243

Eksperdikomisjon

1.   Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 242 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. alljagu „Vahekohtumenetlus” ja 3. alljagu „Vaidluste lahendamise menetlus” ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 270, samuti käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XX I lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööpoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisa.

5.   Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 249 ja XX lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6.   Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7.   Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruanne sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised teevad aruande üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8.   Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühmasid ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avalikustamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.

14. PEATÜKK

vaidluste lahendamine

1. Jagu

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 244

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

Artikkel 245

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Jagu

Konsultatsioonid ja vahendus

Artikkel 246

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse vaidlusalune meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5.   Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 248 kohase menetluse algatamist.

6.   Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7.   Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

Artikkel 247

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist tema kaubandushuve kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XIX lisale.

3. Jagu

Vaidluste lahendamise menetlus

1. Alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 248

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 246 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline nimetab oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 249

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.   Pärast vahekohtu moodustamise taotluse saamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja püüavad kokku leppida vahekohtu koosseisu. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võivad lepinguosalised vahekohtu koosseisu kindlaks määrata igal ajal enne vahekohtu moodustamist.

3.   Kui vahekohtu koosseisus ei suudeta kokku leppida viie päeva möödumisel vahekohtu moodustamisest, võib kumbki lepinguosaline taotleda käesolevas lõikes sätestatud vahekohtu koosseisu kindlaksmääramise menetluse kohaldamist. Kümne päeva jooksul alates käesolevas lõikes sätestatud taotluse esitamisest võib lepinguosaline nimetada vahekohtuniku käesoleva lepingu artikliga 268 ettenähtud nimekirjast. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku nimetada, valib käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja valikus kokkuleppele ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad loosi teel vahekohtu eesistuja osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu.

4.   Kui vähemalt üks vahekohtunik tuleb nimetada loosi teel, võetakse loosi viie päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud loosi teel valimise taotluse esitamisest.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust nõustub enda nimetamisega vastavalt käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorrale.

6.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel. Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või kui üks lepinguosaline ei ole kandidaate esitanud, tehakse valik teise lepinguosalise esitatud kandidaatide seast.

7.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud loosi teel valimist, kuid mitte käesoleva artikli lõike 2 esimest lauset ega käesoleva artikli lõike 3 ülejäänud sätteid, kusjuures käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 250

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 251

Vahekohtu aruanne

1.   Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Vahearuannet ei avalikustata.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 252

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.   Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.   Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või kuni vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.   Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 253

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1.   Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

3.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.

2. Alljagu

Otsuse täitmine

Artikkel 254

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse heauskne täitmine.

Artikkel 255

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta suudab otsust täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamise kuupäeva lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 256

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätete täitmiseks on võetud lõike 1 kohane meede või kas see meede vastab osutatud sättele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses nimetatakse vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 257

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast kõnealuse lepinguosalisega konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2.   Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 256 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine piisavas, rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 osutatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.   Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)

lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt käesoleva lepingu artiklile 262 või

b)

lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätted, või

c)

artiklis 245 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 256 lõikele 2.

Artikkel 258

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2.   Erandina käesoleva lepingu artiklitest 255, 256 ja 257 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise piisavas ulatuses, mis on võrdväärne tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tingitud kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 257 lõike 4 või artikli 259 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 259

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

Artikkel 260

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 249 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra, artikli 249 lõikes 7 osutatud kiireloomuliste vaidluste puhul aga viie päeva võrra.

3. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 261

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest või kaasesimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 269 ei tulene teisiti.

Artikkel 262

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Nad teavitavad sellisest lahendusest üheskoos käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja kui see on kohaldatav, ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 263

Kodukord

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XX lisas sätestatud kodukorra ja XXI lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2.   Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 264

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tehakse teatavaks mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 265

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 266

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed ja vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2.   Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada teabe esitanud lepinguosalise õigusaktide kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 267

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesolevas lepingus sisalduva, liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja kohaldamist.

2.   Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4. Jagu

Üldsätted

Artikkel 268

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise osanimekirja ning osanimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.   Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada selliseid lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 249 ettenähtud korras.

Artikkel 269

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutavad lepinguosalised hüvitise taotlemiseks ainult ühte foorumit, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a)

loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14, ning

b)

loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega käesoleva lepingu artikli 248 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 253 lepinguosalistele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 270

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.

15. PEATÜKK

Iv jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 271

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 419.

2.   Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Gruusia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3.   Kui Gruusia leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

Artikkel 272

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tunnistab Gruusia kehtetuks oma õigusnormid ja lõpetab haldustavad, mis on vastuolus liidu õigusega, mille suhtes ta ühtlustab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, ning oma siseriikliku õigusega, mis on liidu õigusega juba ühtlustatud.

Artikkel 273

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.   Liit alustab IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Gruusia on vastavalt käesoleva lepingu artikli 271 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Liit hindab, kas Gruusia õigus on ühtlustatud ELi õigusega ning kas selle rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Gruusia annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, milles omavahel kokku lepitakse.

3.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Gruusias on olemas tema õiguse tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja haldustavasid, mis on vastuolus liidu õigusega ning siseriikliku õigusega, mis on käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusega.

5.   Liit teatab Gruusiale hindamise tulemustest tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 276 lõikega 1, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikli 419 lõikega 4, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 274

Õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Gruusia tagab käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” alusel ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides vastavalt käesoleva lepingu artiklile 418.

2.   Liit teavitab Gruusiat kõigist lõplikest komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Gruusial tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

3.   Gruusia teavitab liitu oma meetmetest, sealhulgas seadusandlikest algatustest ja haldustavast, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Gruusia kohustuste täitmist.

4.   Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised lõigetes 2 ja 3 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Gruusia õigusele ja käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

5.   Kui Gruusia muudab oma õigust pärast käesoleva lepingu artikli 273 kohast hindamist, et võtta arvesse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis tehtud muudatuste mõju õigusaktide ühtlustamisele, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273. Kui Gruusia võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273.

6.   Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Gruusia õigus on ühtlustatud liidu õigusaega ning seda rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib ajutiselt peatada, kui olukord seda nõuab, kui Gruusia ei ühtlusta oma õigust liidu õigusega pärast käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sellist muutmist, mis mõjutab ühtlustamist, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Gruusia õigus ei ole enam kooskõlas liidu õigusega, või kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õiguse muudatustele.

7.   Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Gruusiale. Gruusia võib suunata küsimuse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kolme kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

Artikkel 275

Teabevahetus

Teabevahetus käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 222 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 276

Üldsätted

1.   Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette hindamise ajakava, vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2.   Käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4.   Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.

V JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 277

1.   EL ja Gruusia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.   Gruusia püüab luua toimiva turumajanduse ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ELi omadega, tagades ka oma makromajanduspoliitika usaldusväärsuse.

Artikkel 278

Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärk on:

a)

teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;

b)

teadmiste ja parimate tavade vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika, majandusstatistika jms kohta;

c)

teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku integratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse kohta;

d)

kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.

2. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine ja finantskontroll

Artikkel 279

Lepinguosalised teevad koostööd avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:

a)

vastavalt Gruusia valitsuse heakskiidetud avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevale poliitikadokumendile välja arendada ja rakendada juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsioon, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b)

näha avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis ette sellised finantsjärelevalve süsteemi rakendamise tingimused, mille puhul kõnealuse funktsiooni toimimine põhineb esitatud kaebustel ning täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata;

c)

avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis kindlaksmääratud asutuste vahel tulemuslik koostöö, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d)

toetada avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle pädevust;

e)

tugevdada riigikontrolli kui Gruusia kõrgeima auditiasutuse sõltumatust ning organisatsioonilist ja auditisuutlikkust, suurendada tema rahalisi ja inimressursse ning rajada kõrgeima auditiasutuse tegevus rahvusvahelistelt tunnustatud Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) standardeile, ning

f)

vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

3. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 280

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 281

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 280, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 282

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Gruusia maksusüsteemi ja -halduse arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, tagavad tõhusa maksukogumise ja tugevdavad võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 283

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 284

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 285

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Statistika

Artikkel 286

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk – ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Gruusia ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 287

Koostöö eesmärk on:

a)

riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade – avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate – vajadustest;

b)

Gruusia statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c)

ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifitseerimise kohaldamist;

d)

riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada Euroopa statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Gruusia statistikasüsteemi arendamisele;

e)

kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f)

kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 288

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)

makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

b)

rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;

c)

põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

d)

ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

e)

energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)

piirkondlik statistika

g)

horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, ning

h)

muud asjakohased valdkonnad.

Artikkel 289

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele lähendamisele ELi statistikaõigustikule, tuginedes Gruusia statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 290

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. Gruusiale tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 291

Gruusia statistikaõigusaktide järk-järguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub vastavalt kord aastas ajakohastatavale statistikanõuete kogumikule, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIII lisa).

VI JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA

1. PEATÜKK

Transport

Artikkel 292

Lepinguosalised:

a)

laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)

edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet, ning

c)

püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 293

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige keskkonda säästvate, tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b)

valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas nimetatud rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, õhu-, sisevee- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)

taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)

taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduva rahastamispoliitika väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e)

ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;

f)

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g)

kõigi asjaomaste transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 294

1.   Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Gruusia, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

2.   Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a)

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;

b)

rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ning

c)

ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 295

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 296

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.

2. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 297

Koostöö peaks lähtuma partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist ning selle eesmärk peaks olema energeetikasektoris turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale .

Artikkel 298

See koostöö peaks hõlmama muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

energiastrateegia ja -poliitika;

b)

ELi normidega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja tõhusate energiaturgude arendamine, sealhulgas regulatiivraamistiku väljatöötamine, kus kolmandatele isikutele võimaldatakse diskrimineerimiseta juurdepääsu võrkudele ja tarbijatele;

c)

piirkondlik energiakoostöö, pidades silmas Gruusia võimalikku ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille juures Gruusia on praegu vaatleja;

d)

atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

e)

ühist huvi pakkuv energiataristu, mis majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistaks energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore;

f)

energiavarustuse kindluse suurendamine, turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide järkjärguline ühtlustamine ELi õigustiku põhielementidega,

g)

energiatarnete ja -kaubanduse, transiidi ja transpordi pikaajalise stabiilsuse ning hinnapoliitika, sealhulgas üldise kulupõhise energiaressursside edastamise süsteemi vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja süvendamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige energiaharta lepinguga;

h)

majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlik energiatõhususe ja -säästu edendamine;

i)

majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia arendamine ja toetamine, pöörates peatähelepanu hüdroenergiale, ning kõnealuses valdkonnas kahepoolse ja piirkondliku integratsiooni edendamine;

j)

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

k)

koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 299

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 300

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

3. PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 301

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob Gruusia ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 302

1.   Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b)

õhu kvaliteet;

c)

vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, veenappus ja põud ning merekeskkond;

d)

jäätmekäitlus;

e)

looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

f)

tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning

g)

kemikaalide kasutamine.

2.   Koostöö eesmärk on ka integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.

Artikkel 303

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; teevad koostööd kahepoolsel tasandil, piirkondlikul tasandil, muu hulgas kasutades Lõuna-Kaukaasia olemasolevaid koostööstruktuure, ja rahvusvahelisel tasandil, eriti seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ning teevad vastavalt vajadusele koosööd asjaomaste asutuste raames.

Artikkel 304

1.   Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)

sellise riikliku keskkonnaalase tegevuskava väljatöötamine, mis hõlmab Gruusia üldiseid riiklikke ja valdkonnapõhiseid strateegilisi keskkonnasuuniseid ning käsitleb institutsioonilisi ja haldusküsimusi;

b)

keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamine ja

c)

inim- ja finantsressursside vajaduse väljaselgitamine.

2.   Riiklikku keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas Gruusia õigusaktidega.

Artikkel 305

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 306

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 307

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 308

Koostöö eesmärk on kliimamuutuse leevendamine ja selle mõjuga kohanemise soodustamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

kliimamuutuse mõju vähendamine;

b)

kliimamuutustega kohanemine;

c)

süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d)

ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine, ning

e)

kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas.

Artikkel 309

Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, rakendavad ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas asjakohasel juhul seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja regionaalsele koostööle.

Artikkel 310

Koostöö hõlmab muu hulgas ühist huvi pakkuvat arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a)

riiklik kohanemiskava;

b)

vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad, sealhulgas Gruusiale sobivad leevendusmeetmed;

c)

meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

d)

osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud meetmed.

Artikkel 311

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 312

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika ning kaevandused

Artikkel 313

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga vastavalt ELi ja Gruusia õigusaktidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) käsitatavate ettevõtjate seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Gruusias tegutsevate ELi ja Gruusia ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 314

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)

rakendada VKEde arendamise poliitikat, mis tugineb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse dialoogi raames. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Gruusia majanduses;

b)

luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) näiteks keskkonna ja energeetika valdkonnas;

c)

lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)

innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)

toetada suhete tihendamist ELi ja Gruusia ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja ELi ja Gruusia asutuste vahel;

f)

toetada ELi ja Gruusia vahelise ekspordi elavdamise meetmeid;

g)

asjakohasel juhul soodustada nii ELi ja Gruusia tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist;

h)

arendada ja tugevdada koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd muude kui energiamaavarade kaevandamise valdkonnas ning eelkõige metallimaakide ja mineraaltoormega seotud mäetööstuse küsimustes. Vahetatakse teavet mäetööstussektori ja toorainesektori arengu, toorainega kauplemise, mäetööstuse jätkusuutliku arengu parimate tavade, mäetööstuse valdkonna koolituse ja oskuste ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.

Artikkel 315

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. See hõlmab ka ELi ja Gruusia ettevõtete esindajaid.

6. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audit ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 316

Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

a)

osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b)

rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditistandardite rakendamine riigi tasandil ja eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c)

ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

Artikkel 317

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised tagada ELi liikmesriikide äriregistrite ja Gruusia riikliku ettevõtteregistri vahelise tõhusa teabevahetuse.

Artikkel 318

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 319

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

7. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 320

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a)

toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)

tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)

tagada kogu Gruusia finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)

edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, ning

e)

tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 321

1.   Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.   Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 322

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 323

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

8. PEATÜKK

Koostöö infoühiskonna valdkonnas

Artikkel 324

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema elektroonsete sideteenuste turule juurdepääsu soodustamine ning valdkonnas konkurentsi ja investeerimise elavdamine.

Artikkel 325

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel teemadel:

a)

teabe ja parimate tavade vahetamine riiklike infoühiskonna algatuste rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega, ning

b)

teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonse side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Gruusia enda ning Gruusia ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.

Artikkel 326

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Gruusia e-side valdkonna riiklike reguleerivate asutuste koostööd.

Artikkel 327

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

Turism

Artikkel 328

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 329

Kahepoolne ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:

a)

eelkõige maapiirkondade kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, pidades silmas kohaliku arengu vajadusi ja prioriteete;

b)

kultuuripärandi tähtsus ning

c)

turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 330

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)

teabe-, parimate tavade, kogemuste ja oskusteabe vahetus;

b)

era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse säilitamine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c)

turismivoogude, -toodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;

d)

tõhusa poliitika arendamine ja rakendamine;

e)

turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)

muu hulgas kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 331

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

10. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 332

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 333

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)

riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja parimatele tavadele;

c)

põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d)

maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parimate tavade jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)

põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine kõigi sidusrühmade huvides;

f)

kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine muu hulgas geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas;

g)

veinitootmine ja agroturism;

h)

teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

i)

seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

Artikkel 334

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

11. PEATÜKK

Kalanduse ja merenduse juhtimine

1. Jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 335

1.   Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades, nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on määratletud FAO 2001. aasta rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2.   Kõnealuse koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Artikkel 336

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)

kalavarude hea majandamine ja parimad tavad, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisi põhimõttele;

b)

jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c)

piirkondlik koostöö, muu hulgas asjakohasel juhul piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.

Artikkel 337

Viidates käesoleva lepingu artiklile 336 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku koostööd Musta mere piirkonnas ja suhteid asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

Artikkel 338

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, et tagada jätkusuutliku kalanduse edendamisele suunatud poliitika rakendamine selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

a)

vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;

b)

kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas elektroonseid seireseadmeid ja jälgimisvahendeid, ning õigusaktide täitmise tagamise ja kontrolli mehhanismide rakendamine;

c)

omavahel kokkusobivate püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;

d)

püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;

e)

turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

f)

majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine.

2. Jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 339

Võttes arvesse kalandus-, meretranspordi- ja keskkonnaalast koostööd, samuti koostööd muudes poliitikavaldkondades ning lähtudes rahvusvahelistest mereõiguse kokkulepetest, mis tuginevad ÜRO mereõiguse konventsioonile, arendavad lepinguosalised koostööd ka integreeritud merenduspoliitikas, eelkõige:

a)

edendavad integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele, head valitsemistava ja parimate tavade vahetamist mereruumi kasutamisel;

b)

edendavad mereala ruumilist planeerimist kui vahendit, mis võimaldab teha konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise küsimustes paremaid otsuseid, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

c)

edendavad rannikualade integreeritud majandamist kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et tagada rannikualade jätkusuutlik areng ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet neid ähvardavatele ohtudele, sealhulgas kliimamuutuste mõjule;

d)

edendavad muu hulgas parimate tavade vahetamise teel innovatsiooni ja merega seonduvate tööstusvaldkondade ressursitõhusust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet;

e)

edendavad merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude loomist;

f)

püüavad tõhustada piiri- ja valdkondadeülest mereseiret, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, ning

g)

algatavad merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi ja toetavad erinevate sidusrühmade võrgustike tegevust.

Artikkel 340

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)

teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta merega seonduvates tööstusvaldkondades ja merekeskkonna küsimustes;

b)

projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, ning

c)

lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.

Artikkel 341

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.

12. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 342

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 343

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a)

poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)

lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)

Gruusia teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammidesse;

d)

kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e)

lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja lähetusprogrammid;

f)

lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g)

lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö.

Artikkel 344

Eesmärgiks tuleks seada koostoime loomine selliste koostöömeetmete ning käesoleva lepingu VII jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” kohase ELi ja Gruusia rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel.

13. PEATÜKK

Tarbijapoliitika

Artikkel 345

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

Artikkel 346

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)

kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine;

b)

tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, tarbijate teavitamissüsteemide, tarbijate teavitamise ja harimise, tarbijate õiguste ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;

c)

haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d)

sõltumatute tarbijaühenduste arengu stimuleerimine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.

Artikkel 347

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

14. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 348

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 349

Koostöö seisneb teabe ja parimate tavade vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)

vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b)

tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)

aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada lepinguosalise tööturu vajadusi;

d)

tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)

võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused; võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;

f)

sotsiaalpoliitika eesmärgiga parandada sotsiaalkaitset ning sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja rahalist jätkusuutlikkust;

g)

sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel;

h)

töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ning

i)

äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev dialoog ja teadlikkuse suurendamine.

Artikkel 350

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse ja reformimisse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesoleva lepingu VIII jaotise „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” asjakohastele osadele.

Artikkel 351

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis asjaomastes organisatsioonides.

Artikkel 352

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud mitmes sotsiaalse vastutust käsitlevas suunises, eriti OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele.

Artikkel 353

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

Artikkel 354

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 355

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu oluline tegur.

Artikkel 356

Koostööd tehakse eeskätt järgmistes valdkondades:

a)

Gruusia rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades tervishoiu kvaliteedi, arendades tervisevaldkonna inimressurssi ja tõhustades selle juhtimist ning parandades tervishoiu rahastamist;

b)

nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi, tuberkuloosi ja antimikroobse resistentsuse epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c)

mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja parimaid tavasid, edendades tervislikku eluviisi ja kehalist tegevust ning tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d)

inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e)

terviseteave ja -teadmised ning

f)

rahvusvaheliste tervisekokkulepete, millega lepinguosalised on ühinenud, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täielik rakendamine.

Artikkel 357

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

16. PEATÜKK

Haridus, koolitus ja noored

Artikkel 358

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et elavdada koostööd ja dialoogi muu hulgas poliitilistes küsimustes, seades eesmärgiks õigusaktide ja tavade lähendamise ELi omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 359

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)

elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b)

kõigi haridusastmete – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni – haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c)

kõrghariduse kvaliteedi parandamine vastavalt ELi kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavale ja Bologna protsessile;

d)

rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)

võõrkeelte õppimise toetamine;

f)

kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamine ning valdkonnas läbipaistvuse tagamine;

g)

koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, võttes arvesse ELi head tava selles valdkonnas, ning

h)

Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine ELi asjaomastes programmides.

Artikkel 360

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a)

süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noortöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)

toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu;

c)

edendada noorteorganisatsioonide koostööd.

Artikkel 361

Gruusia teostab ja arendab vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale poliitikat, mis on kooskõlas ELi poliitika ja tavaga, järgides nimetatud lisa ja selles osutatud dokumente.

17. PEATÜKK

Kultuurikoostöö

Artikkel 362

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas 2005. aasta ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Gruusia kultuuritööstuste arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Gruusia kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 363

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)

kultuurikoostöö ja -vahetus;

b)

kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;

c)

kultuuridevaheline dialoog;

d)

kultuuripoliitikadialoog ning

e)

koostöö rahvusvahelistel foorumitel nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et edendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

18. PEATÜKK

Koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas

Artikkel 364

Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada ELi ja Gruusia audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse ning kino ja televisiooni valdkonnas ühistootmise toetamise kaudu.

Artikkel 365

1.   Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

2.   Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitust.

Artikkel 366

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)

audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;

b)

dialoog rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja WTO, ning

c)

audiovisuaal- ja meedia-, sealhulgas kinokoostöö.

Artikkel 367

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

Koostöö spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas

Artikkel 368

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja head tava, et edendada tervislikku eluviisi ning propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ja liikuvust spordi valdkonnas ning võidelda üleilmsete sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, rassismi ja vägivallaga.

20. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 369

Lepinguosalised süvendavad kodanikuühiskonna koostööd, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)

ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b)

ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Gruusia, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja väljakutsetest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda;

c)

Gruusias ELi samavõrra parema tundmise ja mõistmise tagamine eelkõige Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 370

Lepinguosalised edendavad ELi ja Gruusia suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Sellise dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)

tagada kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Gruusia suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b)

kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige pidades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

c)

institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise jaoks sobiva keskkonna loomine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)

kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga tugevdada poliitilises protsessis osalevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.

Artikkel 371

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.

21. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 372

1.   Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalarengu poliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Gruusia tavad vastavusse järgmiste põhimõtetega:

a)

mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine, kuna see mõjutab nii üleriigiliust kui ka kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu kohalike sidusrühmade kaasamise viisidele;

b)

kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c)

regionaalarengu programmide ja projektide rakendamises osalejate kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 373

1.   Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, s.h piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada Gruusia regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a)

täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)

suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi põhimõtete ja tavaga;

c)

jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 374

1.   Lepinguosalised süvendavad ja edendavad koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, nagu näiteks transport, energia, sidevõrgud, kultuur, haridus, turism ja tervis.

2.   Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutavad Gruusia piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

3.   Selle tegevuse raamistik on:

a)

Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö, sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames;

b)

idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes;

c)

koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga.

Artikkel 375

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.

22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 376

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.

Artikkel 377

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

Artikkel 378

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja mitmepoolsete programmide raames ka ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel.

Artikkel 379

Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:

a)

kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi kestmine ning võimalus võtta teineteisega ühendust ööpäevaringselt;

b)

hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine, asjakohasel viisil ja vastavalt piisavate ressursside olemasolule;

c)

ELi või Gruusiat tabanud suurte hädaolukordade kohta varajaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine ööpäevaringselt;

d)

teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhtudel, mil ELi kodanikukaitse mehhanism on aktiveeritud;

e)

koostöö seoses abi taotlemise ja osutamisega vastuvõtva riigi toetusel;

f)

parimate tavade ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise valdkonnas;

g)

koostöö suurõnnetuste ohu vähendamise alal, sealhulgas asutuste seostamine ja selgitustöö; teavitamine, koolitus ja teabevahetus; loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;

h)

koostöö suurõnnetuste teadmusbaasi parandamise ning katastroofijuhtimise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;

i)

koostöö suurõnnetuste keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;

j)

ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

k)

lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Gruusia korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

l)

koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

23. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu ametite töös ja programmides

Artikkel 380

Gruusia võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Gruusia sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka Gruusia rahalise osaluse suurust.

Artikkel 381

Gruusia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Gruusia osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 382

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Gruusia osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Gruusiale uute ELi ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 380 ja 381 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

VII JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Rahaline abi

Artikkel 383

Gruusia saab rahalist abi asjakohaste ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Gruusiaga võib teha koostööd ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peaüki kohaselt.

Artikkel 384

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjakohaste ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

Artikkel 385

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Gruusia vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 386

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

Artikkel 387

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste asjakohaste lepingute raames.

Artikkel 388

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

Artikkel 389

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Gruusia finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.

2. PEATÜKK

Pettusevastased ja kontrollisätted

Artikkel 390

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.

Artikkel 391

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Gruusia võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti omi.

Artikkel 392

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 393

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.   Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Gruusia ja ELi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.   OLAF võib oma Gruusia partneritega kokku leppida teha edasist koostööd pettustevastase võitluse valdkonnas kooskõlas Gruusia õigusaktidega, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Gruusia asutustega.

3.   Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 14.

Artikkel 394

Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine

1.   ELi ja Gruusia asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.   ELi ja Gruusia ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.   Gruusia ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.   Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5.   Komisjonil on eelkõige õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6.   Lepinguosalised esitavad vastavalt nende endi korrale üksteisele kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad üksteisele viivitamatult teada oma menetluste või süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

Artikkel 395

Kohtumenetlus, uurimine ja süüdistuse esitamine

Gruusia ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel kohtumenetluse algatamise, sealhulgas vastavalt vajadusele uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Pädevaid Gruusia asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada OLAF.

Artikkel 396

Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine

1.   Gruusia ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse ja korruptsiooni juhtumite kohta, ning teavitavad Euroopa Komisjoni viivitamatult muude eeskirjade eiramisest, sealhulgas huvide konfliktist seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit ja Euroopa Komisjoni.

2.   Gruusia ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Gruusia ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

Artikkel 397

Auditid

1.   Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.   Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi kohapeal selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.   Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Gruusias asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.   Euroopa Komisjoni inspektoritele, Euroopa Komisjoni volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele, sh digitaalsetele dokumentidele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Gruusia avaliku sektori asutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5.   Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi ELi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Gruusia auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

Artikkel 398

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2.   OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Gruusia pädevate asutustega, võttes arvesse Gruusia õigusnorme.

3.   Gruusia ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.

4.   Kui asjaomased Gruusia ametiasutused avaldavad selleks huvi, viivad kontrolli ja inspekteerimise läbi OLAF ja Gruusia ametiasutused ühiselt.

5.   Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Gruusia ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

Artikkel 399

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Gruusia õigusaktide kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 400

Tagasinõudmine

1.   Gruusia ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita järgmised sätted alusetult makstud ELi vahendite rahastavale valitsusasutusele tagasinõudmise kohta.

2.   Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Gruusia ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Gruusia ametiasutuste võetud meetmeid.

3.   Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Gruusiaga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4.   Kui Euroopa Komisjon rakendab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Gruusias täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

täitmisele pööramine toimub vastavalt Gruusia tsiviilmenetlusele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik asutus, kelle Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb;

b)

kui kõnealused formaalsused on asjaomase lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Gruusia õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;

c)

täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5.   Täitekorralduse annab välja Gruusia valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Gruusias kehtiva menetlusega. ELi asutuse täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6.   Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalas sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel 401

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Gruusia õiguse ja ELi institutsioonide suhtes kehtivate vastavasisuliste sätete alusel samamoodi kui muud sarnast teavet. Sellist teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Gruusias, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

Artikkel 402

Õigusaktide ühtlustamine

Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 403

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 404 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Assotsiatsiooninõukogu

Artikkel 404

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.   Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla mis tahes koosseisus.

3.   Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 405

1.   Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed.

2.   Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3.   Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Gruusia esindaja.

4.   Asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda lepinguosaliste muude asutuste esindajad.

Artikkel 406

1.   Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva lepinguga, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2.   Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Gruusia õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks väljavalitud ELi ja Gruusia koostatavate ja kehtivate õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3.   Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Assotsiatsioonikomitee

Artikkel 407

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2.   Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.   Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi ELi esindaja ja Gruusia esindaja.

Artikkel 408

1.   Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.   Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud, ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 406 lõikele 1. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, võttes arvesse lepinguosaliste sisemenetlusi.

4.   Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. Assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 409

Eri- ja allkomiteed ning -organid

1.   Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2.   Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” konkreetseid sätteid.

3.   Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid muu hulgas ka selleks, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises „Majandus- ja valdkondlik koostöö” ja VI jaotises „Muu koostööpoliitika” viidatud regulaarse dialoogi suhtes tehtud edusamme.

4.   Allkomiteedel on õigus teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.   Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduskomiteena.

6.   Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poole.

Parlamentaarne assotsieerimiskomitee

Artikkel 410

1.   Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Gruusia parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi ja Gruusia parlamendi liikmetest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

4.   Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Gruusia parlamendi esindaja.

Artikkel 411

1.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille assotsieerimisnõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2.   Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Kodanikuühiskonna platvorm

Artikkel 412

1.   Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid kursis käesoleva lepingu rakendamisega ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.   Käesolevaga moodustatakse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muu hulgas idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.   Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra.

4.   Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

Artikkel 413

1.   Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.   Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.   Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 414

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke õigusi, sealhulgas omandiõigust.

Artikkel 415

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a)

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 416

Diskrimineerimise keeld

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)

meetmed, mida Gruusia rakendab ELi ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel,

b)

meetmed, mida EL või selle liikmesriigid rakendavad Gruusia suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Gruusia kodanike ega äriühingute vahel.

2.   Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 417

Järkjärguline ühtlustamine

Gruusia ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 418

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Gruusia õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, muu hulgas võttes arvesse ELi õigustiku arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 419

Õigusaktide ühtlustamise järelevalve

1.   Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine.

2.   Järelevalve raames hindab EL Gruusia õiguse ühtlustamist ELi õigusega vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib läbi viia EL üksi ja omal algatusel vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, EL kokkuleppel Gruusiaga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Gruusia ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

3.   Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4.   Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5.   Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, otsustab assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artiklitega 406 ja 408 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

6.   Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 420

Kohustuste täitmine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused artikli 421 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 421

Vaidluste lahendamine

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes kõnealuse jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 407 ja 409 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.   Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklite 407 ja 409 kohaselt moodustatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.   Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 422

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.   Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 421 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõudest võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel loobuda ja seda ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 ja artiklile 421.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a)

lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)

käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Artikkel 423

Seos muude lepingutega

1.   Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel Luksemburgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2.   Käesolev leping asendab lõikes 1 osutatud lepingu. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.   14. juulil 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 424

1.   Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Gruusiat siduvate kehtivate lepingutega.

2.   Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 425

1.   Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha Gruusiaga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga koostöölepinguid.

Artikkel 426

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 427

Kestus

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 428

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Gruusiat.

Artikkel 429

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gruusia territooriumi suhtes.

2.   Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna suhtes, mille üle Gruusia valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Gruusia tagab käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu otsuse selle kohta, millal on tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine kogu Gruusia territooriumil.

4.   Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Gruusia territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5.   Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

Artikkel 430

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 431

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.   Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Gruusia kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele.

4.   Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a)

liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b)

Gruusia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohase ratifitseerimiskirja.

5.   Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6.   Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

Artikkel 432

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS, on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми юни две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de junio de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého sedmého června dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juni to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juni zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of June in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept juin deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog lipnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette giugno duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmit septītajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų birželio dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év június havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste juni tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego czerwca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de junho de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iunie două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho júna dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega junija leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juni tjugohundrafjorton.

Image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

Image

Za Českou republiku

Image

For Kongeriget Danmark

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Image

Image

Za Republiku Hrvatsku

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā –

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

Magyarország részéről

Image

Għar-Repubblika ta’ Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Зa Eвpoпeйcката общност зa aтoмна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Гια την Ευρωπαїκή Κоινότητα Ατομικής Εvέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominės energijos bendrijos vardu

Az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energijo

Euroopan atominienergiajärjestön puolesta

För Europeiska atomenergigemenskapen

Image

Image

Image


(1)  Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. WTO põllumajanduslepingu kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu nimetatakse käesolevas peatükis „põllumajandustoodeteks” ja „toodeteks”.

(2)  20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon.

(3)  Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

(4)  Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

(5)  Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

(6)  Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikatsioonile (kood 2330).

(7)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

(8)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(9)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(10)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(11)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate siseriiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu Gruusias või liikmesriigis asuva sadama või punkti ning mõne Gruusias või ELi liikmesriigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt Gruusias või ELi liikmesriigis.

(12)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(13)  Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome, Sloveenia ja Ühendkuningriigi suhtes.

(14)  Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari ja Austria puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

(15)  Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

(16)  Omandatud pärast täisealiseks saamist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

(17)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(18)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(19)  Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(20)  CPC – ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

(21)  Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(22)  Gruusia rakendab käesoleva alljao kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

(23)  Käesoleva alljao kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „saab teada” vastavalt iga lepinguosalise siseriiklikele õigusnormidele.

(24)  Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a)

mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;

b)

mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil;

c)

mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed;

d)

mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine;

e)

millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f)

millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

(25)  Mõistet „erasektori ettevõtted, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel” tõlgendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni 18. juuni 2004. aasta selgitavale märkusele CC/2004/33.

(26)  Kui käesoleva peatüki kohaselt ühtlustatavate liidu õigusaktide puhul on viidatud avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, siis Gruusia puhul tähendab see avaldamist Gruusia asjakohases väljaandes.

(27)  Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

(28)  „Seoste tekitamine” on eelkõige kasutamine toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

(29)  Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

(30)  Käesolev artikkel ei piira Gruusia valitsuse 22. oktoobri 2009. aasta määruse nr 188 kohaldamist, millega kehtestatakse nende riikide ja asjaomaste asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ravimite Gruusias registreerimise lihtsustatud korda. Osutatud määrusega kehtestatud loetelus on nimetatud järgmisi riike ja asutusi: Euroopa Ravimiamet; Austraalia; Austria; Belgia; Bulgaaria; Kanada; Küpros; Tšehhi Vabariik; Taani; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Island; Iirimaa; Itaalia; Jaapan; Korea; Läti; Leedu; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Uus-Meremaa; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Slovakkia; Sloveenia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Ühendkuningriik; Ameerika Ühendriigid.

(31)  Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused, kaubanimed, kui need on siseriikliku õigusega kaitstud ainuõigusega.

(32)  Käesoleva peatüki Gruusiapoolsel rakendamisel kohaldatakse käesolevat artiklit ainult siis, kui Gruusia on ühinenud energiaühenduse lepinguga, ja niivõrd, kuivõrd vastavalt energiaühenduse lepingule kohaldatavad energiaühenduse lepingu ja liidu õigusaktide konkreetsed sätted on kohaldatavad Gruusia suhtes.

(33)  Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

(34)  Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööle”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.


I LISA

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Käesoleva lepingu ja muude lepingute rakendamisel tagavad lepinguosalised, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, 28. jaanuaril 1981 allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ning selle 8. novembril 2001 allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Vajaduse korral võtab lepinguosaline arvesse ka nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R(87)15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.


II LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

II-A LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)

CN-kood 2012

Toote kirjeldus

Kogus (tonnides)

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud

220

II-B LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA  (1)

ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)

CN-kood 2012

Toote kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0707 00 05

Kurgid, värsked või jahutatud

0709 91 00

Artišokid, värsked või jahutatud

0709 93 10

Kabatšokid, värsked või jahutatud

0805 10 20

Magusad apelsinid, värsked

0805 20 10

Klementiinid

0805 20 30

Monrealid ja satsumad

0805 20 50

Mandariinid ja vilkingid

0805 20 70

Tangeriinid

0805 20 90

Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid)

0805 50 10

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

0806 10 10

Värsked lauaviinamarjad

0808 10 80

Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember)

0808 30 90

Värsked pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember)

0809 10 00

Värsked aprikoosid

0809 21 00

Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked

0809 29 00

Kirsid (v.a hapukirsid), värsked

0809 30 10

Nektariinid, värsked

0809 30 90

Virsikud (v.a nektariinid), värsked

0809 40 05

Värsked ploomid

2009 61 10

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 19

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 51

Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga)

2009 69 59

Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga)

2204 30 92

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 94

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 96

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)

2204 30 98

Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega)


(1)  Vaata komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 927/2012 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa.

II-C LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASTEST MEETMETEST KÕRVALEHOIDMISE VÄLTIMISE MEHHANISMI (LIIT)

Tootekategooria

CN-kood 2012

Toote kirjeldus

Käivituskogus (tonnides)

Põllumajandustooted

1

Veise-, sea- ja lambaliha

0201 10 00

Veiste rümbad või poolrümbad, värsked või jahutatud

4 400

0201 20 20

Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 30

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 50

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud

0201 20 90

Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)

0201 30 00

Värske või jahutatud veiseliha, kontideta

0202 10 00

Külmutatud veise rümbad ja poolrümbad

0202 20 10

Külmutatud veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega

0202 20 30

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud, kontidega

0202 20 50

Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud, kontidega

0202 20 90

Veiste jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)

0202 30 10

Veiste külmutatud eesveerandid, kontideta, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis

0202 30 50

Kontideta veise õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid, külmutatud

0202 30 90

Külmutatud veiseliha, kontideta (v.a eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis; ja õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid)

0203 11 10

Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

0203 12 11

Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 12 19

Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 19 11

Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 19 13

Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid

0203 19 15

Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 19 55

Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 19 59

Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 21 10

Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad

0203 22 11

Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega

0203 22 19

Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 11

Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid

0203 29 13

Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0203 29 15

Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

0203 29 55

Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid)

0203 29 59

Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)

0204 22 50

Lambajalad, värsked või jahutatud

0204 22 90

Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad)

0204 23 00

Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontideta

0204 42 30

Külmutatud lamba selja- ja/või neerutükid

0204 42 50

Külmutatud lambajalad

0204 42 90

Külmutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad)

0204 43 10

Külmutatud lambatallede liha, kontideta

0204 43 90

Külmutatud lambaliha, kontideta (v.a lambatallede liha)

2

Kodulinnuliha

0207 11 30

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

550

0207 11 90

Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad)

0207 12 10

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

0207 12 90

Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad)

0207 13 10

Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud

0207 13 20

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 13 30

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 13 50

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 60

Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 13 99

Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 14 10

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta

0207 14 20

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 14 30

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 14 50

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 60

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 14 99

Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 24 10

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 24 90

Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 25 10

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 90

Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid)

0207 26 10

Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta

0207 26 20

Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad

0207 26 30

Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 26 50

Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 60

Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 26 70

Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 26 80

Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 26 99

Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 27 10

Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta

0207 27 20

Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad

0207 27 30

Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

0207 27 50

Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 60

Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega

0207 27 70

Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred)

0207 27 80

Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)

0207 27 99

Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks)

0207 41 30

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 41 80

Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 42 30

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

0207 42 80

Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

0207 44 10

Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 44 21

Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 44 31

Värsked või jahutatud kodupartide tiivad

0207 44 41

Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 44 51

Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 61

Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 44 71

Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 44 81

Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 44 99

Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 45 10

Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta

0207 45 21

Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad

0207 45 31

Külmutatud kodupartide tiivad

0207 45 41

Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 45 51

Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 61

Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 45 81

Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 45 99

Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks)

0207 51 10

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned

0207 51 90

Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 52 90

Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

0207 54 10

Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 54 21

Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 54 31

Värsked või jahutatud koduhanede tiivad

0207 54 41

Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 54 51

Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 61

Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 54 71

Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega

0207 54 81

Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 54 99

Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks)

0207 55 10

Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta

0207 55 21

Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad

0207 55 31

Külmutatud koduhanede tiivad

0207 55 41

Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 55 51

Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 61

Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 55 81

Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 55 99

Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks)

0207 60 05

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata

0207 60 10

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta

0207 60 31

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad

0207 60 41

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

0207 60 51

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 61

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega

0207 60 81

Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata

0207 60 99

Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks)

1602 31 11

Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted)

1602 31 19

Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 31 80

Kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab kontideta linnuliha või rupsi alla 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 11

Liigi Gallus domesticus lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

1602 32 19

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 30

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid)

1602 32 90

Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)

1602 39 21

Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)

3

Piimatooted

0402 10 11

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

1 650

0402 10 19

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0402 10 91

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg

0402 10 99

Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg

0405 10 11

Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 19

Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee)

0405 10 30

Taastatud või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 50

Vadakuvõi rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

0405 10 90

Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid kuni 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee)

4

Koorega munad

0407 21 00

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks)

6 600 (1)

0407 29 10

Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks)

0407 90 10

Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud

5

Munad ja albumiinid

0408 11 80

Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

330

0408 19 81

Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0408 19 89

Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud)

0408 91 80

Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased)

0408 99 80

Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased)

3502 11 90

Kuivatatud ovoalbumiin, (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber), inimtoiduks kõlblik

3502 19 90

Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber))

3502 20 91

Piimaalbumiin (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

3502 20 99

Piimaalbumiin: (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber)

6

Seened

0711 51 00

Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

220

2003 10 20

Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, täielikult kuumtöödeldud

2003 10 30

Seened perekonnast Agaricus, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a täielikult kuumtöödeldud ja lühiajaliseks säilitamiseks)

7

Teraviljad

1001 91 90

Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu)

200 000

1001 99 00

Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu)

1003 90 00

Oder (v.a seemneks)

1004 10 00

Kaeraseeme, seemneks

1004 90 00

Kaer (v.a seemneks)

1005 90 00

Mais (v.a seemneks)

1101 00 15

Jahu harilikust nisust ja speltanisust

1101 00 90

Püülijahu meslinist

1102 20 10

Püülijahu maisist, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1102 20 90

Püülijahu maisist, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist

1102 90 10

Püülijahu odrast

1102 90 90

Püülijahu teraviljadest (v.a nisust, meslinist, rukkist, maisist, riisist, odrast ja kaerast)

1103 11 90

Tangud ja püülijahu harilikust nisust ja speltanisust

1103 13 10

Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist

1103 13 90

Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist

1103 19 20

Rukki- või odratangud ja -jahu

1103 19 90

Teraviljatangud ja -jahu (v.a nisust, kaerast, maisist, riisist, rukkist ja odrast)

1103 20 25

Rukki- või odragraanulid

1103 20 40

Maisigraanulid

1103 20 60

Nisugraanulid

1103 20 90

Teraviljagraanulid (v.a rukkist, odrast, kaerast, maisist, riisist ja nisust)

1104 19 10

Nisuterad, valtsitud või helvestatud

1104 19 50

Maisiterad, valtsitud või helvestatud

1104 19 61

Valtsitud odraterad

1104 19 69

Helvestatud odraterad

1104 23 40

Kroovitud maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud; kruupideks jahvatatud maisiterad

1104 23 98

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud maisiterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu)

1104 29 04

Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud odraterad

1104 29 05

Kruupideks jahvatatud odraterad

1104 29 08

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud odraterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu)

1104 29 17

Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud teravili (v.a riis, kaer, mais ja oder)

1104 29 30

Kruupideks jahvatatud teravili (v.a oder, kaer, mais või riis)

1104 29 51

Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1104 29 59

Teravili, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata (muu kui oder, kaer, mais, nisu ja rukis)

1104 29 81

Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud nisuterad (v.a valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata)

1104 29 89

Teravili, lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud (v.a oder, kaer, mais, nisu ja rukis ning valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata, ja poolkroovitud või kroovitud riis ja purustatud riis)

1104 30 10

Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

1104 30 90

Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud (v.a nisu)

8

Linnased ja nisugluteen

1107 10 11

Nisulinnased jahuna (v.a röstitud)

330

1107 10 19

Nisulinnased (v.a jahuna ja röstitud)

1107 10 91

Linnased jahuna (v.a röstitud ja nisulinnased)

1107 10 99

Linnased (v.a röstitud, nisulinnased ja jahuna)

1107 20 00

Röstitud linnased

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

9

Tärklised

1108 11 00

Nisutärklis

550

1108 12 00

Maisitärklis

1108 13 00

Kartulitärklis

10

Suhkrud

1701 12 10

Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega)

8 000

1701 12 90

Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega)

1701 91 00

Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul

1701 99 10

Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega)

1701 99 90

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur)

1702 20 10

Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 30 10

Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 30 50

Glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos)

1702 30 90

Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)

1702 40 10

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur)

1702 40 90

Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur)

1702 60 10

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)

1702 60 80

Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina

1702 60 95

Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur)

1702 90 30

Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest

1702 90 50

Maltodekstriin tahkel kujul ja maltodekstriinisiirup (v.a maitse- või värvainelisanditega)

1702 90 71

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

1702 90 75

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata)

1702 90 80

Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 10 %, kuid kuni 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina

1702 90 95

Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell)

2106 90 30

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid

2106 90 55

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga glükoosi- ja maltodekstriinisiirup

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)

11

Kliid, pebred jm jäägid

2302 10 10

Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 35 % massist

2 200

2302 10 90

Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega üle 35 % massist

2302 30 10

Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist

2302 30 90

Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist)

2302 40 10

Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist (v.a maisi, riisi või nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid)

2302 40 90

Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a maisi, riisi ja nisu ning tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist)

2303 10 11

Maisitärklise tootmisjäägid kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud)

Töödeldud põllumajandustooted

12

Suhkrumais

0710 40 00

Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud

1 500

0711 90 30

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

2001 90 30

Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

2004 90 10

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

2005 80 00

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud)

13

Töödeldud suhkur

1302 20 10

Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina

6 000

1302 20 90

Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

1702 50 00

Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul

1702 90 10

Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul

1704 90 99

Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg)

1806 10 30

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 %

1806 10 90

Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %,

1806 20 95

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist (v.a kakaopulber, maitsestatud šokolaadiglasuur ja granuleeritud piimašokolaad)

1901 90 99

Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest, vadakuvõist, jogurtist, keefirist või sarnastest rubriikide 0401–0404 toodetest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata (v.a linnaseekstrakt ja jaemüügiks pakitud lastetoit ning segud ja taignad alamrubriigis 1901 90 91 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks)

2101 12 98

Tooted kohvist

2101 20 98

Tooted teest või matest

2106 90 98

Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist

3302 10 29

Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust)

14

Töödeldud teravili

1904 30 00

Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel

3 300

2207 10 00

Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

2207 20 00

Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

2208 90 91

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

2208 90 99

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri

2905 43 00

Mannitool

2905 44 11

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist

2905 44 19

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

2905 44 91

D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena)

2905 44 99

D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav)

3505 10 10

Dekstriinid

3505 10 50

Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid)

3505 10 90

Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid)

3505 20 30

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 50

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3505 20 90

Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg)

3809 10 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist

3809 10 30

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist

3809 10 50

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist

3809 10 90

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist

3824 60 11

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 19

Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 91

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

3824 60 99

Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool])

15

Sigaretid

2402 10 00

Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

500

2402 20 90

Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad)


(1)  Formula


III LISA

ÜHTLUSTAMINE

III-A LISA

ÜHTLUSTATAVATE VALDKONDLIKE ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Järgnev loetelu sisaldab Gruusia prioriteete ELi uue ja üldise lähenemise direktiividega ühtlustamisel vastavalt Gruusia valitsuse 2010. aasta märtsi standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise, tehniliste normide ja metroloogia strateegiale ning õigusreformi ja tehniliste normide väljatöötamise programmile.

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta

Ajakava: ühtlustatud 2011. aastal

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ, 29. juuni 1995, lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: ühtlustatud 2011. aastal

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ, 29. mai 1997, surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

4.

Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009, lihtsate surveanumate kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ, 16. juuni 1994, väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: 2013. aasta jooksul

7.

Komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ, 4. aprill 2008, nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta

Ajakava: nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ, 12. detsember 2006, teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

12.

Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

14.

Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ, 30. november 2009, küttegaasiseadmete kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

16.

Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/37/EÜ, 22. juuni 1998, masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta

Ajakava: viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ, 23. aprill 2009, mitteautomaatkaalude kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohta

Ajakava: kaheksa aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist

III-B LISA

HORISONTAALSETE ÕIGUSAKTIDE SOOVITUSLIK LOETELU

Järgnevas loetelus on esitatud horisontaalsed põhimõtted ja tavad, mis on sätestatud käesoleva lepingu artikli 47 lõikes 1 osutatud asjakohases ELi õigustikus. Gruusia saab sellest lähtuda oma horisontaalmeetmete ühtlustamisel liidu omadega, kuid loetelu ei ole täielik.

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

4.

Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist

6.

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta


IV LISA

KOHALDAMISALA

IV-A LISA

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

1.   OSA

Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed

I.

Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad

II.

Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison)

III.

Lambad ja kitsed

IV.

Sead

V.

Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned)

VI.

Eluskala

VII.

Koorikloomad

VIII.

Molluskid

IX.

Eluskalade munad ja sugurakud

X.

Haudemunad

XI.

Sperma, munarakud, embrüod

XII.

Muud imetajad

XIII.

Muud linnud

XIV.

Roomajad

XV.

Kahepaiksed

XVI.

Teised selgroogsed

XVII.

Mesilased

2.   OSA

Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed

I.   Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad

1.

Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups

2.

Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted

3.

Elusad kahepoolmelised molluskid

4.

Kalandustooted

5.

Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted

6.

Munad ja munatooted

7.

Konnakoivad ja teod

8.

Sulatatud loomarasvad ja kõrned

9.

Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad

10.

Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine

11.

Kollageen

12.

Mesi ja mesindustooted

II.   Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:

Tapamajas

Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtetes

Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat

kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)

Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvas ettevõttes

Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvates ettevõtetes

Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamises

Kõik töödeldud tooted

III.   Haigustekitajad

3.   OSA

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, (1) mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.

4.   OSA

Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed

Toit:

1)

lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid);

2)

abiained;

3)

toidu lõhna- ja maitseained;

4)

toiduensüümid.

Sööt: (2)

5)

söödalisandid;

6)

söödatooraine;

7)

segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma;

8)

soovimatud ained söödas.


(1)  Pakendamine, edasitoimetamine, mahutid, pinnas ja kasvusubstraat või muud organismid, esemed või materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks kahjuritele või neid levitada.

(2)  Üksnes loomsed kõrvalsaadused mis pärinevad loomadelt või loomade kehaosadest, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, võivad siseneda põllumajandusloomade toiduahelasse.

IV-B LISA

LOOMADE HEAOLUSTANDARDID

Loomade heaolustandardid hõlmavad:

1)

loomade tuimastust ja tapmist;

2)

loomade transporti ja sellega seotud toiminguid;

3)

põllumajandusloomi.

IV-C LISA

MUUD IV JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED

1)

Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid;

2)

liittooted;

3)

geneetiliselt muundatud organismid (GMOd);

4)

kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid.

Gruusia ühtlustab oma GMOsid käsitlevad õigusaktid ühtlustamisloetellu kantud liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu artikli 55 lõikele 4.

IV-D LISA

PÄRAST LIIDU ÕIGUSAKTIDEGA ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED

1)

Toidu puhastamise kemikaalid;

2)

kloonid;

3)

kiiritamine (ionisatsioon).


V LISA

LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST

V-A LISA

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE

1.

Suu- ja sõrataud

2.

Sigade vesikulaarhaigus

3.

Vesikulaarne stomatiit

4.

Hobuste aafrika katk

5.

Sigade aafrika katk

6.

Lammaste katarraalne palavik

7.

Patogeenne linnugripp

8.

Newcastle’i haigus (NCD)

9.

Veiste katk

10.

Sigade klassikaline katk

11.

Veiste nakkav pleuropneumoonia

12.

Veiste katk (väikemäletsejaliste katk)

13.

Lammaste ja kitsede rõuged

14.

Rifti oru palavik

15.

Nodulaarne dermatiit

16.

Hobuste venetsueela entsefalomüeliit

17.

Malleus

18.

Kargtaud

19.

Enteroviirus-entsefalomüeliit

20.

Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)

21.

Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)

22.

Lõhe nakkav aneemia (ISA)

23.

Bonamia ostreae

24.

Marteilia refringens

V-B LISA

KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.   Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine

Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel:

1)

kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine;

2)

kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all;

3)

kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad või kaitsealused piirkonnad.

Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.

B.   Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine

Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.


VI LISA

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD

A.   Looma- ja akvakultuurloomade haigused

1.   Loomahaigused

Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.

2.   Akvakultuurloomade haigused

Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomade tervishoiu eeskiri.

B.   Kahjurid

Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4, mis käsitleb nõudeid kahjurivabade piirkondade loomiseks ja asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standardite määratlusi, või

nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h.

C.   Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid

1.

Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu V-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:

haiguse olemus ning selle varasem esinemine tema territooriumil;

vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb õigusaktide alusel teatada pädevatele asutustele;

ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti;

vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine kõnealuse haiguse vastu on olnud keelatud, ja geograafiline piirkond, kus keeld on kehtinud;

haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2.

Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline rakendab riigisiseselt.

3.

Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva lisa punkti C alapunktis 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva lisa punkti C alapunkti 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.


VII LISA

ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE

Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted

1.   Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa punktiga 4. Käesoleva lisa punktis 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa punktis 4 sätestatud korras ja tingimustel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas punkti 4 alapunktiga d.

2.   Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:

2.1.

Inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tootvad ettevõtted:

tapamajad kodukabiloomade, kodulindude, jäneseliste ja tehistingimustes peetavate ulukite värske liha tootmiseks (IV-A lisa, 1. osa)

ulukiliha käitlemisega tegelevad ettevõtted;

lihalõikusettevõtted;

ettevõtted hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete tootmiseks;

elusate kahepoolmeliste molluskite puhastamis- ja saatmiskeskused;

järgmisi tooteid tootvad ettevõtted:

munatooted;

piimatooted;

kalandustooted;

töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad;

želatiin ja kollageen;

kalaõli;

kalatöötlemislaevad;

külmutuslaevad.

2.2.

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtted, kus toodetakse loomseid kõrvalsaadusi, ja selliste loomsete kõrvalsaaduste peamised kategooriad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks

Heakskiidetud või registreeritud ettevõtete tüüp

Toode

Tapamajad

Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Piimatöötlemisettevõtted

Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused

Ternespiim ja ternespiimatooted

Muud loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatised

Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted

Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin

Vill ja karvad

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Töötlemisettevõtted

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Söödatoorainena kasutatavad veretooted

Kabiloomade töödeldud toornahad

Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva)

Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli

Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad

Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen

Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat

Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks

Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid

Söödatoorainena kasutatavad munatooted

Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted)

Lemmikloomatoidu konservid

Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid

Koerte närimiskondid

Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Jahitrofeesid tootvad ettevõtted

Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad

Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed

Vahesaadusi tootvad ettevõtted

Vahesaadused

Väetised ja mullaparandusained

Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano

Töödeldud toodete ladustamine

Kõik töödeldud tooted

3.   Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks.

4.   Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:

a)

importiv lepinguosaline on lubanud asjassepuutuvate loomsete toodete importi eksportiva lepinguosalise territooriumilt ning asjassepuutuvate toodete asjaomased imporditingimused ja sertifitseerimisnõuded on kehtestatud;

b)

eksportiva lepinguosalise pädev asutus on esitanud importivale lepinguosalisele piisavad tagatised asjaomaste importiva lepinguosalise tervishoiunõuete täitmise kohta toodete töötlemisel loetellu või loeteludesse kantud ettevõtetes ja ettevõtete ametliku heakskiitmise kohta ekspordiks importiva lepinguosalise territooriumile;

c)

juhul kui ettevõte ei vasta mainitud tagatiste tingimustele, peavad eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel olema reaalsed volitused ekspordi peatamiseks importiva lepinguosalise territooriumile ettevõttest, mille kohta ta on esitanud tagatised;

d)

importiva lepinguosalise poolne kontroll vastavalt käesoleva lepingu artikli 62 sätetele võib moodustada ajutise heakskiitmise menetluse osa. Kõnealune kontroll käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri ja korraldust, sellele pädevale asutusele kuuluvaid volitusi ning tagatisi, mida asutus saab anda importiva osapoole eeskirjade rakendamise kohta. Selline kontroll võib hõlmata ka eksportiva osapoole poolt esitatud loetellu või loeteludesse kuuluvate ettevõtete teatava valikrühma kohapealset kontrolli.

Võttes arvesse pädevuse struktuuri ja jaotust Euroopa Liidus, võib sellist kontrolli Euroopa Liidus rakendada üksikute liikmesriikide suhtes;

e)

käesoleva punkti alapunktis d sätestatud kontrolli tulemuste alusel võib importiv lepinguosaline muuta olemasolevat ettevõtete loetelu.


VIII LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS

1.   Põhimõtted

a)

Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme, meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta.

b)

Kaubavahetust ei tohi katkestada ega asjaomase kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust.

c)

Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades.

d)

Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline.

2.   Eeltingimused

a)

Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, samuti varasemad dokumenteeritud aruanded ja teave.

b)

Lepinguosalised algatavad käesoleva lepingu artikli 57 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitleva ühtlustamise edukat lõpuleviimist.

c)

Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid.

3.   Menetlus

a)

Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta.

b)

Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XI lisa kohaste, käesoleva punkti alapunktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta.

c)

Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:

i)

selgitab kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria kaubavahetuse tähtsust;

ii)

esitab üksikmeetme(d), mida ta suudab täita kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;

iii)

esitab üksikmeetme(d), mille suhtes ta taotleb samaväärsust kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooriate suhtes;

d)

vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine;

e)

selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooriate osas.

f)

eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas;

g)

importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt;

h)

importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte;

i)

importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta.

4.   Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt

a)

Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne);

b)

Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:

i)

rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja/või

ii)

nõuetekohastel teaduslikel tõenditel tuginevad standardid; ja/või

iii)

riskianalüüs; ja/või

iv)

dokumendid, aruanded ja teave, mis on seotud varasemate kogemuste, hindamiste ja/või

v)

kontrollidega ja

vi)

meetme õiguslik seisund või haldusseisundi tase ja

vii)

rakendamise ja õigusnormide täitmise tase, eelkõige järgmise alusel:

järelevalve- ja seireprogrammide vastavad ja asjaomased tulemused;

eksportiva lepinguosalise kontrolli tulemused;

tunnustatud analüüsimeetoditega tehtud analüüsi tulemused;

importiva lepinguosalise kontrolli ja impordikontrollide tulemused;

eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste tulemuslikkus ning

varasem kogemus.

5.   Importiva lepinguosalise otsused

Menetlus võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.

Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.

6.   Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 57lõikes 6 osutatud tingimuste alusel.


IX LISA

IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISTASUD

A.   Impordikontrolli põhimõtted

Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.

Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.

Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.

Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega.

B.   Füüsilise kontrolli sagedus

B.1.   Loomade ja loomsete toodete importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse

Piirikontrolli liik

Sagedus

1.

Dokumentide kontroll

100 %

2.

Identsuskontroll

100 %

3.

Füüsiline kontroll

 

Elusloomad 100 %

100 %

I kategooria tooted

Värske liha, sealhulgas rups, ning tooted veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste lihast vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (muudetud).

Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted

Terved munad

Pekk ja sulatatud rasvad

Loomasooled

Ööpäevased tibud

20 %

II kategooria tooted

Linnuliha ja linnulihatooted

Küülikuliha, ulukiliha (looduslik / tehistingimustes peetav) ja vastavad tooted

Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

Munatooted

Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk (100 % esimesest kuuest lahtisest kaubasaadetisest) – Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid.

Muud kalandustooted, välja arvatud need, mis on nimetatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (teatavaks tehtud numbri K (2006) 5171 all), (muudetud).

Kahepoolmelised molluskid

Mesi

50 %

III kategooria tooted

Sperma

Embrüod

Sõnnik

Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks)

Želatiin

Konnakoivad ja teod

Kondid ja nendest valmistatud tooted

Toornahad

Harjased, vill, karvad ja suled

Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted

Mesindustooted

Ulukitrofeed

Töödeldud lemmikloomatoit

Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks

Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel

Hein ja põhk

Haigustekitajad

Töödeldud loomne valk (pakendatud)

Miinimum 1 %

Maksimum 10 %

Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup)

100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11).

B.2.   Muu kui loomset päritolu toidu importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse

Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud — ex 0904 20 90

Vürtspaprika tooted (karri) — 0910 91 05

Curcuma longa (kollajuur) — 0910 30 00

(Toit — kuivatatud vürtsid)

Punane palmiõli — ex 1511 10 90

10 % sudaanvärvainete puhul

B.3.   Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine Euroopa Liitu või Gruusiasse

Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:

Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.

Lepinguosalised hindavad ülalnimetatud lisas loetletud, väljastpoolt ELi pärinevate põhikaupade fütosanitaarkontrolli vajadust kahepoolses kaubavahetuses.

Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) kohaselt määratletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.


X LISA

SERTIFITSEERIMINE

A.   Sertifitseerimise põhimõtted

Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.

Loomad ja loomsed saadused:

1.

Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest.

2.

Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.

3.

Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses.

4.

Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:

a)

tuvastatud käesoleva lisa punktide 1, 2 ja 3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva asutuse poolt ja kes tegutseb viimatinimetatud asutuse kontrolli all, tingimusel et sertifikaate väljastav ametnik võib kinnitada andmete täpsust, või

b)

saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu, kui see on lubatud asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.

5.

Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:

a)

on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on; ja

b)

on täielikult teadlikud iga nende poolt allakirjutatava sertifikaadi sisu tähtsusest.

6.

Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale.

7.

Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul.

8.

Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli.

9.

Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:

a)

kui kontrolli käigus leitakse, et sertifikaati väljastav ametnik on teadlikult väljastanud võltsitud sertifikaadi, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;

b)

kui kontrolli käigus leitakse, et üksikisik või ettevõte on ametlikku sertifikaati väärkasutanud või muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine ametliku sertifikaadi väljastamisest asjaomasele isikule või ettevõttele.

B.   Käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.

Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.

C.   Sertifitseerimise ametlikud keeled

1.   Import Euroopa Liitu

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:

Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.

Loomad ja loomsed saadused:

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 63 sätestatud impordikontroll. ELi liikmesriik võib nõustuda ka mõne muu liidu ametliku keele kasutamisega kui tema oma keel.

2.   Import Gruusiasse

Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud gruusia keeles ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles.


XI LISA

ÜHTLUSTAMINE

XI-A LISA

SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNA ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

I   OSA

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Üldeeskirjad

Gruusia sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlev õigus ühtlustatakse järk-järgult ELi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Nimetatud loetelu jagatakse meetmetega seotud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu IV lisas sätestatule. Sel põhjusel määrab Gruusia kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.

Oma siseriiklike eeskirjade ELi õigustikuga ühtlustamiseks Gruusia

a)

rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel, või

b)

võtab liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel.

Mõlemal juhul Gruusia:

a)

tunnistab kehtetuks õigusaktid, määrused ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega;

b)

tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise.

Gruusia dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad (1) puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.

Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Gruusia konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:

a)

kontrollisüsteemidega:

siseturuga;

impordiga;

b)

loomatervise ja loomade heaoluga:

loomade identifitseerimise ja registreerimisega ning nende liikumise registreerimisega;

loomahaiguste kontrollimeetmetega;

siseriikliku kauplemisega elusloomadega, sperma, munarakkude ja embrüotega;

loomade heaoluga põllumajandusettevõttes, loomade veo ja tapmise ajal;

c)

toiduohutusega:

toidu ja sööda turuleviimisega;

toiduainete märgistuse, esitlemise ja reklaamimisega, kaasa arvatud toitumis- ja tervisealaste väidetega;

jääkide kontrollimisega;

sööda erieeskirjadega;

d)

loomsete kõrvalsaadustega;

e)

taimetervisega:

kahjulike organismidega;

taimekaitsevahenditega;

f)

geneetiliselt muundatud organismidega:

mis on keskkonda viidud;

geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga.

II   OSA

Hindamine

1.   Menetlus ja metoodika

Gruusia ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitleva õiguse, mis kuulub käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4 peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” alla, Euroopa Liidu õigusega ja täidab seda tõhusalt (2).

Vastavustabelid koostatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.

Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

2.   Vastavustabelid

2.1.   Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist:

Vastavustabeli koostamise aluseks on ELi õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse kohaldamisalaga (3).

2.2.   Vastavustabeli vorm

ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri)

JA

siseriikliku õigusakti (pealkiri)

VAHELINE

vastavustabel

(Avaldatud (koht))

Avaldamise kuupäev:

Rakendamise kuupäev:

ELi õigusakt

Siseriiklik õigusakt

Märkused

(Gruusia)

Inspekteerijate märkused

 

 

 

 

Selgitus:

 

ELi õigusakt: vastavustabeli vasakus veerus esitatakse ELi õigusakti artiklite, lõigete, punktide jne täielik pealkiri ja viide (4).

 

Siseriiklik õigusakt: vasakus veerus esitatud liidu õigusakti sätetele vastavate siseriiklike õigusaktide sätete kohta esitatakse Gruusia õigusakti täielik pealkiri ja viide. Õigusakti sisu kirjeldatakse täpsemalt teises veerus.

 

Gruusia märkused: selles veerus esitab Gruusia vastava artikli, lõike, punkti jne viited ja muud sätted, eriti kui sätte tekst ei ole ühtlustatud. Ühtlustamata sätte kohta esitatakse ühtlustamata jätmise põhjendus.

 

Inspekteerijate märkused: juhul kui inspekteerijad leiavad, et ühtlustamist ei ole saavutatud, esitavad nad selles veerus oma hinnangu põhjenduse ja puuduse kirjelduse.


(1)  Inspekteerijad on eksperdid, kelle nimetab ametisse Euroopa Komisjon.

(2)  Seda tegevust võivad toetada liikmesriikide eksperdid kas eraldi või terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide (mestiprojektid, TAIEX jne) raames.

(3)  Ühtlustamismenetluse hõlbustamiseks on teatavate liidu õigusaktide konsolideeritud versioonid kättesaadavad EUR-LEXi veebisaidil aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

(4)  Näiteks nagu osutatud EUR-Lexi veebisaidil:

http://eur-lex.europa.eu/RECH_menu.do?ihmlang=en

XI-B LISA

LOETELU ELi ÕIGUSAKTIDEST, MILLE SUHTES GRUUSIA ÜHTLUSTAB OMA ÕIGUSAKTE

Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisele kuuluvate õigusaktide loetelu kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.


XII LISA

SAMAVÄÄRSUSE STAATUS


XIII LISA

TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Tolliseadustik

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega (välja arvatud artiklid 1–3, artikli 8 lõike 1 esimene lõik, artiklid 18 ja 19, artikli 94 lõige 1, artiklid 97 ja 113, artikli 117 punkt c, artiklid 129, 163–165, 174, 179, 209, 210, 211, artikli 215 lõige 4 ja artiklid 247–253) nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lepinguosalised vaatavad artiklites 84 ja 130–136 käsitletud tollikontrolli all töötlemise alase ühtlustamise uuesti läbi enne ülalnimetatud ühtlustamistähtaja lõppu.

Õigusnormide ühtlustamine artikli 173, artikli 221 lõike 3 ja artikli 236 lõike 2 suhtes toimub nii kiiresti kui võimalik.

Ühistransiit ja ühtne haldusdokument

20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud konventsioonidega, kaasa arvatud võimaliku ühinemise kaudu nimetatud konventsioonidega, nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Vabastused tollimaksudest

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem

Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määruse I ja II jaotisega nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis

Ajakava: Gruusia ühtlustab eespool nimetatud määruse sätted (välja arvatud artikkel 26) kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kohustus ühtlustada õigusaktid määrusega (EL) nr 608/2013 ei kohusta Gruusiat võtma meetmeid, kui Gruusia intellektuaalomandi materiaalõigus ja eeskirjad ei taga teatava intellektuaalomandi õiguste kaitset.


XIV LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND; PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND; JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND

Liit

1.

Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-A lisa

2.

Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-B lisa

3.

Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-C lisa

4.

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-D lisa

Gruusia

5.

Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-E lisa

6.

Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-F lisa

7.

Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-G lisa

8.

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-H lisa

XVI-A, XVI-B, XVI-C ja XIV-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

AT

Austria

BE

Belgia

BG

Bulgaaria

CY

Küpros

CZ

Tšehhi Vabariik

DE

Saksamaa

DK

Taani

EL

Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid

ES

Hispaania

EE

Eesti

FI

Soome

FR

Prantsusmaa

GR

Kreeka

HR

Horvaatia

HU

Ungari

IE

Iirimaa

IT

Itaalia

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

MT

Malta

NL

Madalmaad

PL

Poola

PT

Portugal

RO

Rumeenia

SK

Slovaki Vabariik

SI

Sloveenia

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

XVI-E, XVI-F, XVI-G ja XIV-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:

GE

Gruusia

XIV-A LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.

Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Gruusia ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;

b)

sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad kõnealuses punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 79 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

2.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4.

Käesoleva lepingu artikli 79 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud.

5.

Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema tema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalreservatsioonid

Kommunaalteenused

EL: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi (1).

Ettevõtluse liigid

EL: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Gruusia äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriigis asutatud Gruusia äriühingu filiaalidele ega esindustele. (2)

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.

FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Gruusia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.

PL: Gruusia ettevõtjad võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).

RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPs elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPsse kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPs. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPs elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu teenuseid. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.

SK: Gruusia füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovakkia elamisloa.

Investeerimine

ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele mõjutama ka riigi majandusväliseid huve) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.

BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Gruusia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba:

a)

loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ning

b)

punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.

FR: Gruusia ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes, või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:

kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva;

muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata.

Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.

HU: Hiljuti erastatud äriühingutes Gruusia poolse osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.

PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.

Kinnisvara

Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud (3):

AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.

BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).

CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.

HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.

GR: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.

HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.

IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.

IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.

LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.

LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.

PL: Kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusaktiga kaitseministri nõusolekul, ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.

RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.

SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.

SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (Mooduste nr 3 ja 4 puhul).

Valdkondlikud reservatsioonid

A.   Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie

FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes kolmandate riikide ettevõtjate poolt ja nende poolt viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.

AT, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.

IE: Gruusia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.

BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

B.   Kalandus ja vesiviljelus

EL: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja ELi territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMP kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.

UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.

C.   Mäetööstus

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (4) kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

D.   Tootmine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all (5), kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.

IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.

SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.

Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks (6) (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)

EL: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine

EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all (7), kust on pärit üle 5 % ELi nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).

FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

1.   Äriteenused

Kutseteenused

EL: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.

AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mistahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.

Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.

Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele, riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Gruusia ettevõtjad investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DK: välismaalastest audiitorid võivad sõlmida partnerkokkuleppe Taani riigi poolt volitatud audiitoritega pärast loa hankimist Taani Ettevõtlusametilt.

FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervise- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.

FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d’avocats” ja „société en participation d’avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisettevõtjatel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.

GR: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.

ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.

Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.

HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPsse mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.

LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma ELi või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.

LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt ¾ audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.

PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.

SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.

SE: Õigusteenuste puhul advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.

Teadus- ja arendusteenused

EL: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

A.   Laevadega seotud

LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.

SE: Gruusia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.

B.   Õhusõidukitega seotud

EL: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.

Muud äriteenused

EL, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

EL, välja arvatud BE, DK, GR, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE ja UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.

EL, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.

AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.

BE: Väljaspool EMPd peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.

BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.

DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.

FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMP elukohanõue.

FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FR: Välisettevõtjatel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.

HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatusse kuuluvad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.

PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.

PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse ettevõtjatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.

SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.

SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.

4.   Turustusteenused

EL: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.

FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.

HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

6.   Keskkonnateenused

EL: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

7.   Finantsteenused (8)

EL: Investeerimisfondide vara depositooriumina võivad tegutseda ainult firmad, mille registrijärgne asukoht on ELis. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.

AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).

GR: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.

ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.

HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.

IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, eurofond), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas:

a)

Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või

b)

muu liikmesriigi tegevusluba.

PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.

Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.

FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.

Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.

Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.

Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.

IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (eurofondid), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. ELi õigusaktidega ühtlustamata eurofondide valitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud eurofondid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.

LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).

Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.

Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.

PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).

SK: Välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).

Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).

SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema ELis elav füüsiline isik.

8.   Tervise-, sotsiaal- ja haridusteenused

EL: Riiklikult rahastavate tervise-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastavate muude terviseteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.

EL (v.a. NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE, CY, CZ, DK, FR, DE, GR, HU, IT, ES, PT ja UK: Eraõiguslikult rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Eraõiguslikult rahastavate tervise- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.

GR: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.

HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.

UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

9.   Turismi ja reisimisega seotud teenused

BG, CY, GR, ES ja FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a. toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).

IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba.

10.   Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Uudiste ja meediaagentuuri teenused

FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.

Spordi- ja muud puhketeenused

EL: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.

AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

BE, FR, HR ja IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

11.   Transport

Meretransport

EL: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.

HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.

Siseveetransport (9)

EL: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.

AT ja HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.

HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Õhutransporditeenused

EL: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

EL: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (10) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

Raudteetransport

HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransport

EL: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.

AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.

GR: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.

FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.

FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.

LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.

RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.

SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a. maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

14.   Energiateenused

EL: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Gruusia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all (11), kust on pärit üle 5 % ELi nafta- ja maagaasiimpordist, (12) välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.

EL: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

EL: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

BE ja LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE ja UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.

15.   Muud mujal nimetamata teenused

PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.


(1)  Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas. Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.

(2)  ELi toimimise lepingu artikli 54 kohaselt peetakse kõnealuseid tütarettevõtjaid ELi juriidilisteks isikuteks. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos ELi majandusega, saavad nad liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis ELi liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

(3)  Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(4)  Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(5)  Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(6)  Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.

(7)  Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50% osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(8)  Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele.

(9)  Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.

(10)  „Võrdväärne kohtlemine” – liidu lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine

(11)  Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.

(12)  Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.

XIV-B LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)

1.

Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Gruusia teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;

b)

teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse:

a)   „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991;

b)   „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.

Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.

Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.

Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.

Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.   

ÄRITEENUSED

A.

Kutseteenused

 

a)

Õigusteenused

(CPC 861) (1)

õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, CY, ES, GR, LT ja MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes.

BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

Mooduse nr 1 puhul

HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel.

b) 1.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

Mooduse nr 1 puhul

FR, HU, IT, MT, RO ja SI: Piiranguteta

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Kõik liikmesriigid: puuduvad

b) 2.

Auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI ja UK: Piiranguteta

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele.

SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute ja füüsiliste isikute juures. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPs, v.a. juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (2)

Mooduse nr 1 puhul

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris.

BG, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)

Arhitektiteenused

ning

e)

Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

Mooduse nr 1 puhul

AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

BE, CY, GR, IT, MT, PL, PT ja SI: Piiranguteta

DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium.

Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda ehitus- ja planeerimisministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud.

HU ja RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

f)

Inseneriteenused; ning

g)

integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

Mooduse nr 1 puhul

AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul.

CY, GR, IT, MT ja PT: Piiranguteta

HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

h)

Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK ja UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad.

SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

i)

Veterinaariateenused

(CPC 932)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI ja SK: Piiranguteta

UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

j) 1.

Ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

j) 2.

Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

(CPC 93191 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK ja UK: Piiranguteta

FI ja PL: Piiranguteta, v.a õdede puhul.

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

k)

Ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük

(CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (3)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta

LV ja LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral.

HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Teadus- ja arendusteenused

 

a)

Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852, v.a psühholoogiteenused) (4)

b)

Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning

c)

Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.

D.

Kinnisvarateenused (5)

 

a)

Oma või renditud varaga seotud

(CPC 821)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

Tasu eest või lepingu alusel

(CPC 822)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

a)

Laevadega seotud

(CPC 83103)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, DE, HU, MT ja RO: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta.

AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE ja UK: ELi lennuettevõtjate kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel.

c)

Muude transpordivahenditega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)

Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

e)

Isiklike ja majapidamistarvetega seotud

(CPC 832)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

f)

Telekommunikatsiooniseadmete rentimine

(CPC 7541)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

F.

Muud äriteenused

 

a)

Reklaamiteenused

(CPC 871)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

b)

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

(CPC 864)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

d)

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

HU: Piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602).

e)

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

Mooduse nr 1 puhul

IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul.

BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta

f)

Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 881 osa)

Mooduse nr 1 puhul

IT: Piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul.

EE, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

g)

Kalandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 882 osa)

Mooduse nr 1 puhul

LV, MT, RO ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

h)

Tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused

(CPC 884 osa ja CPC 885 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad.

i)

Personali töölerakendamise ja värbamise teenused

 

i) 1.

Juhtide otsimise teenused

(CPC 87201)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI ja SE: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

i) 2.

Töölerakendamisteenused

(CPC 87202)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

i) 3.

Kontori abipersonali värbamise teenused

(CPC 87203)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK ja SI: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta

i) 4.

Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused

(CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206 ja CPC 87209)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta..

HU: Puuduvad.

j) 1.

Juurdlusteenused

(CPC 87301)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta

j) 2.

Turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

Mooduse nr 1 puhul

HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral.

BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta.

k)

Seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI ja UK: piiranguteta uurimisteenuste korral.

HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l )1.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, GR, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI ja UK: Piiranguteta.

Siseveelaevade korral: EL, v.a. EE, HU, LV ja PL: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 2.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 3.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l) 4.

Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

l) 5.

metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 and CPC 8866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)

Hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

n)

Fotograafiateenused

(CPC 875)

Mooduse nr 1 puhul

BG, EE, MT ja PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral.

HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504).

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

o)

Pakendamisteenused

(CPC 876)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

p)

Trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

q)

Konverentsiteenused

(CPC 87909 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r)

Muud

 

r) 1.

Tõlketeenused

(CPC 87905)

Mooduse nr 1 puhul

PL: Piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral.

HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral.

HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 2.

Sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused

(CPC 87907)

Mooduse nr 1 puhul

DE: Kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

HR: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 3.

Inkassoteenused

(CPC 87902)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 4.

Krediidiinfoteenused

(CPC 87901)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

r) 5.

Paljundusteenused

(CPC 87904) (7)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

r) 6.

Telekommunikatsioonialase nõustamise teenused

(CPC 7544)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r) 7.

Telefonivastamisteenused

(CPC 87903)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

2.   

KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.

Posti- ja kulleriteenused

(Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (8) käitlemisega (9) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule:

 

i)

Mis tahes liiki füüsilisel kandjal (10) olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus;

ii)

Adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine (11),

iii)

Adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine (12),

iv)

Eespool punktides i — iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena,

v)

Eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused (14),

vi)

Adresseerimata postisaadetiste käitlemine,

vii)

Dokumendivahetus (15)

Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, s.t kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi (16), pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.)

(CPC 751 osa, CPC 71235 (17) osa ja CPC 73210 (18) osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

puuduvad (13)

B.

Telekommunikatsiooniteenused

(Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.)

 

a)

kõik elektromagnetiliste vahendite (19) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (20)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

satelliitlevi edastamise teenused (21)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga.

BE: Piiranguteta

3.   

EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

4.   

JAOTUSTEENUSED

(v.a. relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

A.

Komisjonimüügiagentide teenused

a)

mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)

muude komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL, v.a. AT, SI, SE ja FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral.

AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral.

B.

Hulgimüügiteenused

a)

mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused

(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

b)

telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused

(CPC 7542 osa)

c)

muud hulgimüügiteenused

(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (22))

AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral.

HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, FR, PL ja RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral.

BG, FI, PL ja RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral.

AT, BG, CZ, FI, RO, SK ja SI: piiranguteta ravimite turustamise korral,

C.

Jaemüügiteenused (23)

Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused

(CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa)

Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused

(CPC 7542 osa)

Toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (24)

(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297)

D.

Frantsiisimine

(CPC 8929)

BG, HU ja PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul.

FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud värskete toiduainete 17 turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta ravimite hulgimüügi korral.

MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral.

BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük.

5.   

HARIDUSTEENUSED

(üksnes erateenused)

A.

Esimese taseme hariduse teenused

(CPC 921)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

B.

Teise taseme hariduse teenused

(CPC 922)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, FI, HR, MT, RO ja SE: Piiranguteta

FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224).

C.

Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

CZ ja SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310).

D.

Täiskasvanuharidusteenused

(CPC 924)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta.

AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul.

E.

Muud haridusteenused

(CPC 929)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE ja UK: Piiranguteta.

Mooduse nr 1 puhul

HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul.

6.   

KESKKONNATEENUSED

A.

Reoveeteenused

(CPC 9401) (25)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, LT ja LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, LT ja LV: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport

a)

Jäätmekäitlusteenused

(CPC 9402)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE ja HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE ja HU: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

kanalisatsiooni- jms teenused

(CPC 9403)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, HU ja LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, HU ja LT: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.

Välisõhu ja kliima kaitse

(CPC 9404) (26)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL, RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine

a)

saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine

(CPC 94060 osa) (27)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Müra ja vibratsiooni vähendamine

(CPC 9405)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI, LT, PL ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

a)

loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.

Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused

(CPC 94090)

Mooduse nr 1 puhul

EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral.

EE, FI ja RO: Puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

7.   

FINANTSTEENUSED

A.

Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)

merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)

rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal.

DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele.

DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu.

FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusandjad.

PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses.

PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes ELis asutatud isikud või äriühingud.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)

merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)

rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

B.

Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

CY, LV ja MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)

merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)

rahvusvahelises transiidis olevad kaubad.

LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:

i)

merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning

ii)

rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus.

BG, LV, LT ja PL: piiranguteta kindlustusvahenduse korral.

ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet.

FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht ELis.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)

elukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele;

b)

kahjukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele, v.a liikluskindlustus;

c)

mere-, lennu-, transpordikindlustus.

HU: kindlustusseltsid, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.

IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvaheliste transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul.

BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral.

HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:

a)

elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust;

b)

kahjukindlustus:

i)

Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus;

ii)

isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta; - äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus; - välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus); - nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused; - ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus;

c)

mere-, lennu-, transpordikindlustus.

IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse.

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE ja UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias.

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

EE: Hoiuste vastuvõtmise korral nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele.

Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus.

HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused.

LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus.

IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga.

IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

LV: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek.

MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral.

PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu.

SI:

i)

Riigi võlakirjade emissioonides osalemine ja pensionifondide haldamine: Piiranguteta.

ii)

Kõik muud allsektorid, välja arvatud finantsteabe esitamine ja edastamine, laenu võtmine (kõik laenuliigid) ning tagatiste ja kohustuste võtmine välisriigi krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ning nõustamine ja muud finantsabiteenused: Piiranguteta. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid.

Mooduse nr 2 puhul

BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi.

PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue.

8.   

TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED

(üksnes erateenused)

A.

Haiglateenused

(CPC 9311)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta

HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin.

C.

Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused

(CPC 93193)

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Sotsiaalteenused

(CPC 933)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud.

9.   

TURISMI- JA REISITEENUSED

A.

Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 and CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (28)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

HR: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(sh reisijuhid)

(CPC 7471)

Mooduse nr 1 puhul

BG, HU: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.

Giiditeenused

(CPC 7472)

Mooduse nr 1 puhul

BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK ja SI: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

10.   

MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

(mitteaudiovisuaalteenused)

A.

Meelelahutusteenused

(sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta

BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193)

EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused.

LT ja LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa).

B.

Uudiste ja meediaagentuuride teenused

(CPC 962)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Mooduse nr 1 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

D.

Sporditeenused

(CPC 9641)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral.

BG, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta

Mooduse nr 1 puhul

CY, EE ja HR: Piiranguteta

E.

Puhkeparkide ja supelrandade teenused

(CPC 96491)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

11.   

TRANSPORDITEENUSED

A.

Meretransport

a)

Rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž (29))

b)

Rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž) (30)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, GR, IT, LT, MT, PT, RO, SI ja SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel.

B.

Siseveetransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž)

b)

Kaubavedu

(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni.

AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias.

BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta

CZ ja SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul

C.

Raudteetransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 7111)

b)

Kaubavedu

(CPC 7112)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad.

D.

Maanteetransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

b)

Kaubavedu

(CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks (31))

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Kaupade (v.a kütus) torutransport (32)

(CPC 7139)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

12.   

TRANSPORDI ABITEENUSED (33)

A.

Meretranspordi abiteenused

a)

Mereveose käitlemise teenused

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)

Tollivormistusteenused

d)

Konteinerjaama- ja depooteenused

e)

Mereagentuuriteenused

f)

Meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)

Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7213)

h)

Puksiirteenused

(CPC 7214)

i)

Meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)

Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

BG: Piiranguteta

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Siseveetranspordi abiteenused

a)

Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)

Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)

Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7223)

e)

Puksiirteenused

(CPC 7224)

f)

Siseveetranspordiga seotud teenused

(CPC 745 osa)

g)

Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmääruseid.

EL: Piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: Puuduvad

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga.

C.

Raudteetranspordi abiteenused

a)

Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)

Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)

Puksiirteenused

(CPC 7113)

e)

Raudteetranspordi tugiteenused

(CPC 743)

f)

Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta puksiirteenuste korral.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Maanteetranspordi abiteenused

a)

Veosekäitlemisteenused

(CPC 741 osa)

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)

Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

d)

Kommertsveokite rent (koos juhiga)

(CPC 7124)

e)

Maanteetranspordi abiteenused

(CPC 744)

f)

Muud tugi- ja abiteenused

(CPC 749 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga.

HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Õhutranspordi abiteenused

 

a)

Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a toitlustamise korral.

Mooduse nr 2 puhul

BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta.

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Kaubaveoagentuuride teenused

(CPC 748 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga

(CPC 734)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus.

Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.

Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki ELi lennuettevõtjale eritingimustel ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtja litsentseerinud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit.

e)

Müük ja turustamine

f)

Arvutipõhine ettetellimissüsteem

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (34) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.

g)

Lennujaamade juhtimine

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (35)

a)

Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused,

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

13.   

MUUD TRANSPORDITEENUSED

Kombineeritud transporditeenuse osutamine

BE, DE, DK, GR, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT ja UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist.

AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI ja SK: Piiranguteta.

14.   

ENERGIATEENUSED

A.

Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883) (36)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Kütuste torutransport

(CPC 7131)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta.

Mooduse nr 2 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta

C.

Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

Mooduse nr 1 puhul

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused

(CPC 62271)

ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Mootorikütuse jaemüügiteenused

(CPC 613)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.

Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük

(CPC 63297)

ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral.

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad.

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.

Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887)

Mooduse nr 1 puhul

EL: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

15.   

MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

a)

pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

(CPC 9701)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

juuksuriteenused

(CPC 97021)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)

iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused

(CPC 97022)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)

muud mujal liigitamata iluraviteenused

(CPC 97029)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

e)

spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (37)

(CPC ver. 1.0 97230)

Mooduse nr 1 puhul

EL: Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

g)

sidevõrguteenused (CPC 7543)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad


(1)  Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase ELi liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(2)  Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused.

(3)  Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(4)  CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused.

(5)  Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(6)  Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(7)  Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p.

(8)  „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(9)  Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.

(10)  Nt kirjad, postkaardid.

(11)  Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.

(12)  Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

(13)  Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.

(14)  Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.

(15)  Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.

(16)  „Kirjasaadetis” – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena.

(17)  Posti maanteevedu omal kulul.

(18)  Posti õhuvedu omal kulul.

(19)  Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused.

(20)  Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.

(21)  Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.

(22)  Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.

(23)  Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.).

(24)  Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.)

(25)  Vastab reoveekäitlusteenustele.

(26)  Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(27)  Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(28)  Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).

(29)  Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.

(30)  Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.

(31)  CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused

(32)  Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.

(33)  Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.

(34)  „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.

(35)  Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.

(36)  Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

(37)  Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja terviseteenused (8.A ja 8.C).

XIV-C LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.

Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning

b)

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).

Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a)

„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b)

„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

3.

Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Gruusia juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.

Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.

Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.

Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Äriühingusiseste üleviimiste ulatus

BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate ELi kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust.

HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Gruusia juriidilise isiku osanik

KÕIK SEKTORID

Kõrgharidusega praktikandid

AT, CZ, DE, ES, FR ja HU puhul: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga.

BG ja HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1).

KÕIK SEKTORID

Tegevdirektorid ja audiitorid

AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.

FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand.

FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba.

RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.

SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis.

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2).

6.

ÄRITEENUSED

 

A.

Kutseteenused

 

a)

Õigusteenused

(CPC 861) (3)

õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels”.

AT, CY, ES, GR, LT, MT, RO ja SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul: pädevad asutused võivad teha erandeid.

BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote.

BG: Gruusia advokaadid võivad esindada üksnes Gruusia kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht.

FR: Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

 

HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus või muu ELi liikmesriigi kodakondsus).

HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel.

LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega.

SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue.

b) 1.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220)

FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat.

IT: Elukohanõue.

b) 2.

Auditeerimisteenused

(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused)

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral.

DK: Elukohanõue.

ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik.

GR: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue.

HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid.

IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue.

SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht.

c)

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (4)

AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

HU: Elukohanõue.

d)

Arhitektiteenused

ning

e)

Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul.

GR, HU ja IT: Elukohanõue.

SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist.

f)

Inseneriteenused;

ning

g)

integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 and CPC 8673)

EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident.

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

HR, IT ja SK: Elukohanõue.

GR ja HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes).

h)

Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused

(CPC 9312 ja CPC 85201 osa)

CZ, IT ja SK: Elukohanõue.

CZ, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku terviseameti luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

i)

Veterinaariateenused

(CPC 932)

BG, DE, GR, FR, HR ja HU: Kodakondsusnõue.

CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue.

IT: Elukohanõue.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 1.

Ämmaemandateenused

(CPC 93191 osa)

AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

CY, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Piiranguteta.

IT: Elukohanõue.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas.

PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba.

j) 2.

Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused

(CPC 93191 osa)

AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud.

BE, FR ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba.

CY, CZ, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba.

HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

HU: Kodakondsusnõue.

DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht.

CY, CZ, GR ja IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust.

LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas.

k)

ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük

(CPC 63211)

ja muud apteekriteenused (5)

FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Gruusia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal.

DE, GR ja SK: Kodakondsusnõue.

HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211).

IT ja PT. Elukohanõue.

D.

Kinnisvarateenused (6)

 

a)

Oma või renditud varaga seotud

(CPC 821)

FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue.

LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

b)

Tasu eest või lepingu alusel

(CPC 822)

DK: Elukohanõue, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti.

FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue.

LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue.

E.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

 

e)

Isiklike ja majapidamistarvetega seotud

(CPC 832)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

f)

Telekommunikatsiooniseadmete rentimine

(CPC 7541)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

F.

Muud äriteenused

 

e)

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

IT ja PT. Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele.

f)

Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused

(CPC 881 osa)

IT: Elukohanõuded agronoomide ja „periti agrari” puhul.

j) 2.

Turvateenused

(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305)

BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue.

DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue.

ES ja PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue.

IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba.

k)

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue.

FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega

IT ja PT. Elukohanõue.

l) 1.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

MT: Kodakondsusnõue.

l) 2.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

LV: Kodakondsusnõue.

l) 3.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

EL: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

l) 5.

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (7)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a:

BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE ja UK CPC 633, 8861, 8866 puhul; BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: (CPC 63301, CPC 63302, CPC 63303 osa, CPC 6334 ja CPC 63309)

AT puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8866;

EE, FI, LV ja LT CPC 633, CPC 8861 – 8866;

CZ ja SK puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8865; ning

SI puhul CPC 633, CPC 8861 ja CPC 8866.

m)

Hoonete puhastusteenused

(CPC 874)

CY, EE, HR, MT, PL, RO ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue.

n)

Fotograafiateenused

(CPC 875)

HR ja LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue.

PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet.

p)

Trükkimine ja kirjastamine

(CPC 88442)

HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue.

IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud.

q)

Konverentsiteenused

(CPC 87909 osa)

SI: Kodakondsusnõue.

r) 1.

Tõlketeenused

(CPC 87905)

FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel.

DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud

r) 3.

Inkassoteenused

(CPC 87902)

BE ja GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

r) 4.

Krediidiinfoteenused

(CPC 87901)

BE ja GR: Kodakondsusnõue.

IT: Piiranguteta.

r) 5.

Paljundusteenused

(CPC 87904) (8)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

8.

EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

(CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518)

BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.

9.

TURUSTUSTEENUSED

(v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine)

 

C.

Jaemüügiteenused (9)

 

c)

Toiduainete jaemüügiteenused

(CPC 631)

FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue.

10.

HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused)

 

A.

Esimese taseme hariduse teenused

(CPC 921)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

B.

Keskharidusteenused

(CPC 922)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

GR: Õpetajatel kodakondsusnõue.

LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224).

C.

Kõrgharidusteenused

(CPC 923)

FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks.

CZ ja SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310).

IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK: Professoritel kodakondsusnõue.

12.

FINANTSTEENUSED

 

A.

Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.

EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Gruusia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Gruusia kodanikud üksnes proportsionaalselt Gruusia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis.

ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue).

FI: Kindlustusandja tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.

HR: Elukohanõue.

IT: Aktuaaridel elukohanõue.

B.

Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias.

FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit.

HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt.

IT: Elukohanõue EÜ liikmesriigi territooriumil „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul.

LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus.

PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele.

13.

TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED

(üksnes erateenused)

 

A.

Haiglateenused

(CPC 9311)

B.

Kiirabiteenused

(CPC 93192)

C.

Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused

(CPC 93193)

E.

Sotsiaalteenused

(CPC 933)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu.

HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi.

LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.

PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades.

14.

TURISMI- JA REISITEENUSED

 

A.

Hotellid, restoranid ja toitlustamine

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (10)

BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul.

B.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid)

(CPC 7471)

BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %.

HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba.

C.

Giiditeenused

(CPC 7472)

BG, CY, ES, FR, GR, HR, HU, LT, MT, PL, PT ja SK: Kodakondsusnõue.

IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba.

15.

MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

(v.a audiovisuaalteenused)

 

A.

Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused)

(CPC 9619)

FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue.

16.

TRANSPORDI TEENUSED

 

A.

Meretransport

 

a)

Rahvusvaheline reisijatevedu

(CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž)

b)

Rahvusvaheline kaubavedu

(CPC 7212, v.a riiklik kabotaaž).

EL: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue.

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

D.

Maanteetransport

 

a)

Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul.

BG, MT: Kodakondsusnõue.

b)

Kaubavedu

(CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (11))

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue.

E.

Kaupade (v.a kütus) torutransport (12)

(CPC 7139)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

17.

TRANSPORDI ABITEENUSED (13)

 

A.

Meretranspordi abiteenused

a)

Mereveose käitlemise teenused

b)

Hoiustamis- ja ladustamisteenused

(CPC 742 osa)

c)

Tollivormistusteenused

d)

Konteinerjaama- ja depooteenused

e)

Mereagentuuriteenused

f)

Meretranspordi ekspedeerimise teenused

g)

Laevade rentimine koos meeskonnaga

(CPC 7213)

h)

Puksiirteenused

(CPC 7214)

AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul.

GR: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet.

i)

Meretranspordi tugiteenused

(CPC 745 osa)

j)

Muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine)

(CPC 749 osa)

 

D.

Maanteetranspordi abiteenused

d)

Kommertsveokite rent (koos juhiga)

(CPC 7124)

AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet.

BG ja MT: Kodakondsusnõue.

F.

Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (14)

a)

Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused,

(CPC 742 osa)

AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue.

19.

ENERGIATEENUSED

 

A.

Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883) (15)

SK: Elukohanõue.

20.

MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED

 

a)

pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused

(CPC 9701)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

b)

juuksuriteenused

(CPC 97021)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

c)

iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused

(CPC 97022)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

d)

muud mujal liigitamata iluraviteenused

(CPC 97029)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.

e)

spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (16)

(CPC ver. 1.0 97230)

EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue.


(1)  Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.

(2)  Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistiku raames.

(3)  See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.

(4)  Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).

(5)  Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.

(6)  Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.

(7)  Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4.

Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused.

(8)  Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F. p).

(9)  Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.).

(10)  Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus).

(11)  CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused.

(12)  Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.

(13)  Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.

(14)  Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.

(15)  Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.

Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.

Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks tehtavaid platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud punktis 8. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

(16)  Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja terviseteenused (13.A ja 13.C).

XIV-D LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)

1.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3.

Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:

a)   „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning

b)   „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.

4.

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Gruusia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6.

Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.

Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.

Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XIV-A lisas.

9.

Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 91, järgmistes allsektorites:

a)

õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);

b)

raamatupidamisteenused;

c)

maksualase nõustamise teenused;

d)

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;

e)

inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused;

f)

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

g)

uurimis- ja arendusteenused;

h)

reklaamiteenused;

i)

juhtimiskonsultatsiooniteenused;

j)

juhtimiskonsultatsiooniga seotud teenused;

k)

tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused;

l)

seonduvad teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused

m)

seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;

n)

tõlketeenused;

o)

ehitusuuringuteenused;

p)

keskkonnateenused;

r)

reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused;

s)

meelelahutusteenused.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a)

õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);

b)

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;

c)

inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;

d)

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

e)

juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

f)

tõlketeenused.

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

KÕIK SEKTORID

Tunnustamine

EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (1).

Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused)

(CPC 861 osa) (2)

AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI ja SK: Majandusvajaduste testid.

DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta.

FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet.

HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue.

Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

(CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220)

BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas.

FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HR: Elukohanõue.

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863) (3)

BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul.

BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul.

PT: Piiranguteta.

HR, HU: Elukohanõue.

Arhitektiteenused ning Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused

(CPC 8671 ja CPC 8674)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR, HU ja SK: Elukohanõue.

Inseneriteenused ning Integreeritud inseneriteenused

(CPC 8672 ja CPC 8673)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas.

BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test.

HR ja HU: Elukohanõue.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

(CPC 84)

EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK ja UK: Majandusvajaduste test.

HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Teadus- ja arendusteenused

(CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused (4), 853)

EL, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav (5).

CZ, DK ja SK: Majandusvajaduste test.

BE ja UK: Piiranguteta.

HR: Elukohanõue.

Reklaamiteenused

(CPC 871)

BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad.

ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

BE ja HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta.

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test.

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

BE, EE, GR, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul.

FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega.

BG: Piiranguteta.

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont

(CPC 8868 osa)

BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad.

AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

UK: Piiranguteta.

Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6)

(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866)

BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Tõlkimine

(CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge)

DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

BE, ES, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul.

CY ja LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul.

AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta.

Ehitusplatsi pinnaseuuringud

(CPC 5111)

BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Keskkonnateenused

(CPC 9401 (7), CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404 (8), CPC 94060 (9) osa, CPC 9405, CPC 9406 osa ja CPC 9409)

BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad.

AT, BG, CY, CZ, DE, DK, GR, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid (10))

(CPC 7471)

AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI ja SE: Puuduvad.

BG, GR, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test.

BE, CY, DK, FI ja IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata)

HR: Elukohanõue.

UK: Piiranguteta.

Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused)

(CPC 9619)

BG, CZ, DE, DK, EE, GR, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK ja SE: Tippkvalifikatsioon (11) võib olla nõutav. Majandusvajaduste test.

AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad.

CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul.

FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:

tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks.

Majandusvajaduste test

meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu.

SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta.

BE ja UK: Piiranguteta.


(1)  Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistikus.

(2)  Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes ELi liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis.

(3)  Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas.

(4)  CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all.

(5)  Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping peavad vastama 12. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) kehtestatud tingimustele.

(6)  Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all.

(7)  Vastab reoveekäitlusteenustele.

(8)  Vastab heitgaaside puhastusteenustele.

(9)  Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.

(10)  Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades.

(11)  Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.

XIV-E LISA

ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (GRUUSIA)  (1)

1.

Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Gruusia reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 1.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes, ning

b)

sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.

Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.

Sektorites, kus Gruusia reservatsiooni ei kehtesta, võtab riik käesoleva lepingu artikli 79 lõikes 1 sätestatud kohustusi ilma reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone).

2.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

3.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

4.

Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 79 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira.

5.

Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-G lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.

Horisontaalsed reservatsioonid

Toetused

Subsiidiumide andmisel võidakse piirduda konkreetses geograafilises alapiirkonnas asutatud isikutega.

Erastamine

Organisatsioonil, kus valitsuse osalus ületab 25 %, puudub õigus osaleda ostjana erastamisprotsessis (turulepääsu piirang).

Piiratud vastutusega äriühingu vähemalt üks juht peab elama Gruusias. Filiaali loomiseks peab esindaja (füüsiline isik), kes on volitatud äriühingut esindama, elama Gruusias.

Kinnisvara ostmine

Piiranguteta, välja arvatud järgneva puhul:

i)

mittepõllumajandusliku maa ostmine,

ii)

teenuste osutamiseks hoonete ostmine;

iii)

põllumajandusliku maa kuni 49 aastaks rentimine ja mittepõllumajandusliku maa kuni 99 aastaks rentimine.

iv)

põllumajandusliku maa ühisettevõtete kaudu ostmine.

Sektoripõhised reservatsioonid

Kalandus

Kalanduse puhul turulepääsuga seotud, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Juurdepääs Gruusia vetele kala väljapüügiks antakse vastastikkuse põhimõtte alusel.

Äriteenused

Siirdatavate organite tarnimise ning lahangute (9312) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Muude kutsealaste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad (1,A(k)) (2).

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenuste (CPC 881, v.a. 88110) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenuste (CPC 8845) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Aerofotograafia (CPC 87504) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Sideteenused

Postiteenuste (CPC 7511) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Kombineeritud programmide tootmisega seotud teenuste ja ringhäälinguteenuste (CPC 96133) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Programmide edastamisteenuste (CPC 7524) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Muude kommunikatsiooniteenuste (2,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused

Vähemalt 50 % kogu töötajatest peavad olema Gruusia kodanikud.

Turustusteenused

muude turustusteenuste (4,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Haridusteenused

Riiklikult rahastatud keskharidusteenuste (CPC 922) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Riiklikult rahastatud kõrgharidusteenuste (CPC 923) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Muude haridusteenuste (CPC 929) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Finantsteenused

Muude finantsteenuste, sealhulgas töötajatele makstava hüvitise (7,C)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Tervisega seotud ja sotsiaalteenused

Gruusias töötavad arstid peavad oskama gruusia keelt (riigikeel).

muude tervisega seotud ja sotsiaalteenuste (8,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Turismi ja reisimisega seotud teenused

Muude Turismi ja reisimisega seotud teenuste (9,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused

Muude meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenuste (10,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Transporditeenused

Meretranspordiga toimuva reisijateveo (CPC 7211) ja meretranspordi tugiteenuste (CPC 745 osa) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Õhutransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 731), kaubaveo (CPC 732), õhusõidukite koos meeskonnaga rentimise (CPC 734) ja õhutranspordi tugiteenuste (CPC 746) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Raudteetransporditeenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) - Raudteeinfrastruktuur kuulub riigile ning selle kasutamine on riigi monopol. Puudub raudteetranspordi puhul.

Raudteetransporditeenuste tugiteenuste (CPC 743) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Maanteetransporditeenuste, sealhulgas reisijateveo (CPC 7121 ja CPC 7122), kaubanduslike veokite koos meeskonnaga rentimise (CPC 7124) ja maanteetranspordi tugiteenuste (CPC 744) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vastastikkuse põhimõttel põhinevad maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed lepingud, mis võimaldavad vastavatel riikidel teostada rahvusvahelist reisijate- ja kaubavedu.

Torutranspordi, sealhulgas kütuseveo (CPC 7131) ja muude kaupade transpordi (CPC 7139) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Muude transporditeenuste (11,I)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.

Muude, mujal nimetamata teenuste (CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC99) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.


(1)  Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

(2)  Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

XIV-F LISA

PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (GRUUSIA)  (1)

1.

Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Gruusia poolt käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse, ning

b)

teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.

Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.

2.

Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3.

Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.

4.

Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.

5.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

6.

Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

7.

Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.

Horisontaalsed reservatsioonid

Piiranguteta subsiidiumide puhul.

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.   

ÄRITEENUSED

A.

Kutseteenused

a)

Õigusteenused

(Sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes)

(CPC 861)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

(CPC 862)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Arhitektiteenused

(CPC 8671)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Inseneriteenused

(CPC 8672)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)

Integreeritud inseneriteenused

(CPC 8673)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)

Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8674*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)

Meditsiini- ja hambaraviteenused

(v.a. siirdatavad organid ning lahangud)

(CPC 9312)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)

Veterinaariateenused

(CPC 932)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)

Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused

(CPC 841)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Tarkvararakendusteenused

(CPC 842)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Andmetöötlusteenused

(CPC 843)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Andmebaasiteenused

(CPC 844)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused

(CPC 845)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Andmete ettevalmistamisteenused

(CPC 849)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Teadus- ja arendusteenused

a)

Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 851)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused

(CPC 853)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Kinnisvarateenused

a)

Oma või renditud varaga seotud teenused

(CPC 821)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 822)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)

Laevadega seotud

(CPC 83103)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Muude transpordiseadmetega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106 – CPC 83109)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused

(CPC 83202)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

F)

Muud äriteenused

a)

Reklaamiteenused

(CPC 871)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Turu-uuringuteenused

(CPC 864)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

(CPC 8676)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 88110)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)

Kalastamisega seotud teenused

(CPC 882**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)

Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)

Tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC 8849)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)

Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)

Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 87205 ja CPC 87206)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

p)

Fotograafiateenused

(CPC 875) (v.a aerofotograafia)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

q)

Pakendamisteenused

(CPC 876)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

r)

Trükkimis- ja kirjastamisteenused

(CPC 88442)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

s)

Konverentsiteenused

(CPC 8790 osa)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

t)

Muud

Tarbe- ning majakaupade parandamise teenused

(CPC 633)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused

(CPC 886)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Muud äriteenused

(CPC 879, v.a. 87909)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

2   

KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.

Kulleriteenused

(CPC 7512)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Telekommunikatsiooniteenused

a)

Telefoniteenused

(CPC 7521)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Pakettkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Ahelkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Teleksiteenused

(CPC 7523**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Telegraafiteenused

(CPC 7522)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)

Faksiteenused

(CPC 7521* ja CPC 7529*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)

Rendiliiniteenused

(CPC 7522* ja CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)

Elektronpost

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)

Kõnepost

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)

Sidusinfo ja andmebaasiotsingud

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)

Elektrooniline andmevahetus (EDI)

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l)

Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

m)

Koodide ja protokollide teisendamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

n)

Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine)

(CPC 843*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

o)

Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused

(CPC 75213*)

Personaalsed sideteenused

(CPC 75213*)

Kaugotsinguteenused

(CPC 75291*)

Mobiilandmesideteenused

(CPC 7523*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Audiovisuaalteenused

a)

Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused

(CPC 9611)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Kinofilmide linastamine

(CPC 9612)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Raadio- ja teleteenused, v.a. edastamisteenused

(CPC 9613 v.a. 96133)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Helisalvestised

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

3.   

EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.

Üldehitus

(CPC 512)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Üldehitus tsiviilehitusele

(CPC 513)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Paigaldus- ja koostetööd

(CPC 514 ja 516);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Ehitiste viimistlemise tööd

(CPC 517)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.

Muud

(CPC 511, CPC 515 ja CPC 518)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

4.   

TURUSTUSTEENUSED

A.

Komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Hulgimüügiteenused

(CPC 622)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Jaemüügiteenused

(CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Frantsiisimine

(CPC 8929)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

5.   

HARIDUSTEENUSED

A.

Põhiharidusteenused

(CPC 921)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Eraõiguslikult rahastatud põhiharidusteenused

(CPC 922*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Eraõiguslikult rahastatud kõrgharidusteenused

(CPC 923*)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Täiskasvanute koolitus

(CPC 924)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

6.   

KESKKONNATEENUSED

A.

Reoveeteenused

(CPC 9401)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Jäätmekäitlusteenused

(CPC 9402)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

C.

Kanalisatsiooni- jms teenused

(CPC 9403)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

D.

Heitgaaside puhastusteenused

(CPC 9404)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

E.

Müravähendamisteenused

(CPC 9405)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.

Muud loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

G.

Muud keskkonnakaitseteenused

(CPC 9409)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

7.   

FINANTSTEENUSED

A.

Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)

Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus)

(CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

Kahjukindlustusteenused

(CPC 8129 v.a. CPC 81291 ja v.a. CPC 81293)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused

(CPC 81293)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Edasikindlustus ja retrotsessioon

(CPC 81299)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused

(CPC 8140)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina

(CPC 8140)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Pangandus- ja muud finantsteenused

a)

Hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt

(CPC 81115 – CPC 81119)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine

(CPC 8113)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Kapitalirent

(CPC 8112)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Kõik makse- ja rahaedastusteenused

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Tagatis- ja garantiitehingud

(CPC 81199)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)

Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne)

(CPC 81339);

välisvääringutega

(CPC 81333);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid

(CPC 81339);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms

(CPC 81339);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

vabalt võõrandavate väärtpaberitega

(CPC 81321);

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

g)

Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine

(CPC 8132)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

h)

Rahamaaklerlus

(CPC 81339)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

i)

Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused

(CPC 8119 ja CPC 81323)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

j)

Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused

(CPC 81339 ja CPC 81319)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

k)

Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta.

(CPC 8131 ja CPC 8133)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

l)

Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt

(CPC 8131, CPC 842 ja CPC 844)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

8.   

TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.

Terviseteenused

(CPC 931, v.a CPC 93191)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Sotsiaalteenused

(CPC 933).

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

9.   

TURISMI- JA REISITEENUSED

A.

Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine)

(CPC 641 – CPC 643)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

B.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(CPC 7471)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Giiditeenused

(CPC 7472)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

10.   

MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.

Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused)

(CPC 9619)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Uudisteagentuuride teenused

(CPC 962)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

D.

Spordi- ja muud puhketeenused

(CPC 964)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

11.   

TRANSPORDITEENUSED

A.

Meretransporditeenused

b)

Kaubavedu

(CPC 7212)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Laevade rentimine koos meekonnaga

(CPC 7213)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Puksiirteenused

(CPC 7214)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

B.

Siseveetransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 7221)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

b)

Kaubavedu

(CPC 7222)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

c)

Laevade rent koos meeskonnaga

(CPC 7223)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Pukseerimisteenused

(CPC 7224)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

f)

Siseveetranspordi tugiteenused

(CPC 745**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

C.

Õhutransport

b)

Müük ja turustamine

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

d)

Õhusõidukite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

E.

Raudteetranspordi teenused

(CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

F.

Maanteetransport

d)

Maanteetranspordiseadmete hooldus ja remont

(CPC 6112 ja CPC 8867)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

e)

Kaubaveoteenused

(CPC 7123)

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

H.

Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)

Veosekäitlemisteenused

(CPC 741)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

b)

Hoiu- ja laoteenused

(CPC 742)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

c)

Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748)

Mooduse nr 1 puhul

Piiranguteta

Mooduse nr 2 puhul

Puuduvad

d)

Muud transpordi tugi- ja lisateenused

(CPC 749*)

Ekspediitoriteenused

Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad

Veoste ülevaatusteenused

Mooduste nr 1 ja 2 puhul

Puuduvad


(1)  Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

XIV-G LISA

JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND  (1) (GRUUSIA)

1.

Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) peatüki 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).

2.

Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

3.

Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

4.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse ELi personali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.

5.

Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

6.

Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

7.

Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.

8.

Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

9.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.   

ÄRITEENUSED

A.

Kutseteenused

Siirdatavad organid ning lahangud

(CPC 9312 osa)

Piiranguteta

Muud kutsealased teenused (1, A(k))* (2)

Piiranguteta

F)

Muud äriteenused

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 881, v.a. CPC 88110)

Piiranguteta

Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 8845)

Piiranguteta

Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 872, v.a. CPC 87205 ja CPC 87206)

Piiranguteta

Uurimis- ja turvateenused

(CPC 873)

Piiranguteta

Aerofotograafia

(CPC 87504)

Piiranguteta

2.   

KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

A.

Postiteenused

(CPC 7511)

Piiranguteta

4.   

TURUSTUSTEENUSED

E.

Muud turustusteenused (4,E)*

Piiranguteta

5.   

HARIDUSTEENUSED

E.

Muud haridusteenused

(CPC 929)

Piiranguteta

7.   

FINANTSTEENUSED

A.

Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus

Piiranguteta

C.

Muud finantsteenused (7,C)*

Piiranguteta

8.   

TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

Muud tervisega seotud ja sotsiaalteenused (8,D)*

Piiranguteta

9.   

TURISMI- JA REISITEENUSED

D.

Muud turismi ja reisimisega seotud teenused (9,D)*

Piiranguteta

10.   

MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

E.

Muud meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (10,E)*

Piiranguteta

11.   

TRANSPORDITEENUSED

A.

Meretransporditeenused

a)

Reisijatevedu

(CPC 7211)

Piiranguteta

f)

Meretranspordi abiteenused

(CPC 745***)

Piiranguteta

B.

Siseveetransport

d)

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Piiranguteta

f)

Siseveetranspordi tugiteenused

(CPC745**)

Piiranguteta

C.

Õhutransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 731)

Piiranguteta

b)

Kaubavedu

(CPC 732)

Piiranguteta

c)

Õhusõidukite rent koos meeskonnaga

(CPC 734)

Piiranguteta

e)

Õhutranspordi abiteenused

(CPC 746)

Piiranguteta

E.

Raudteetranspordi teenused

e)

Raudteetransporditeenuste abiteenused

(CPC 743)

Piiranguteta

F.

Maanteetransport

a)

Reisijatevedu

(CPC 7121 ja CPC 7122)

Piiranguteta

c)

Kaubanduslike veokite rentimine koos juhiga

(CPC 7124)

Piiranguteta

e)

Maanteetransporditeenuste tugiteenused

(CPC 744)

Piiranguteta

G.

Torutransport

a)

Kütuste transport

(CPC 7131)

Piiranguteta

b)

Muude kaupade transport

(CPC 7139)

Piiranguteta

Muud transporditeenused (11,I)*

Piiranguteta

12.

Muud mujal nimetamata teenused

(CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC 99)

Piiranguteta


(1)  Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).

(2)  * Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120).

XIV-H LISA

LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND  (1) (GRUUSIA)

1.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.

2.

Loend koosneb järgmistest elementidest:

a)

esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning

b)

teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.

Gruusia ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale käesolevas lisas selgesõnaliselt loetletud sektorite.

3.

Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).

4.

Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.

5.

Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.

6.

Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.

7.

Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.

8.

Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Gruusia poolt käesoleva lepingu XIV-E lisas.

9.

Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.

10.

Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.

11.

Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:

a)

õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861);

b)

arhitektuuriteenused (CPC 8671);

c)

inseneriteenused (CPC kood 8672);

d)

komplekssed inseneriteenused (CPC 8673);

e)

linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*);

f)

arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

g)

juhtimisalased nõustamisteenused (CPC 865);

h)

juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);

i)

muud äriteenused (CPC 879).

Sektoripõhised reservatsioonid

Sektor või allsektor

Reservatsioonide kirjeldus

1.   

ÄRITEENUSED

A.

Kutseteenused

a)

Õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes)

(CPC 861)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsusnõuet.

b)

Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

(CPC 862)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Maksualase nõustamise teenused

(CPC 863)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Arhitektuuriteenused

(CPC 8671)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

e)

Inseneriteenused

(CPC kood 8672)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

f)

Komplekssed inseneriteenused

(CPC 8673)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

g)

Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused

(CPC 8674*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test.

h)

Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused

(CPC 9312, v.a. siirdatavad organid ning lahangud)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)

Veterinaariateenused

(CPC 932)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

a)

Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused

(CPC 841)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

b)

Tarkvararakendusteenused

(CPC 842)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

c)

Andmetöötlusteenused

(CPC 843)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)

Andmebaasiteenused

(CPC 844)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused

(CPC 845)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)

andmete ettevalmistamisteenused

(CPC 849, v.a. CPC 8499)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

C.

Teadus- ja arendusteenused

a)

Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 851)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused

(CPC 852)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused

(CPC 853)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Kinnisvarateenused

a)

Oma või renditud varaga seotud teenused

(CPC 821)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused

(CPC 822)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.

Rendi-/liisinguteenused ilma juhita

a)

Laevadega seotud

(CPC 83103)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Õhusõidukitega seotud

(CPC 83104)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Muude transpordiseadmetega seotud

(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Muude masinate ja seadmetega seotud

(CPC 83106 – CPC 83109)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)

Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused

(CPC 83202)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.

Muud äriteenused

a)

Reklaamiteenused

(CPC 871)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Turu-uuringuteenused

(CPC 864)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Juhtimisalase nõustamise teenused

(CPC 865)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

d)

Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

(CPC 866)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul–

e)

Tehniliste katsete ja analüüsi teenused

(CPC 8676)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused

(CPC 88110)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)

Kalastamisega seotud teenused

(CPC 882**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)

Kaevandamisega seotud teenused

(CPC 883**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)

Tööstusliku tootmisega seotud teenused

(CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC8849)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)

Energiajaotusega seotud teenused

(CPC 887**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)

Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused

(CPC 87205 ja CPC 87206)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)

Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

(CPC 8675)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

p)

Fotograafiateenused

(CPC 875*, v.a. CPC 87504)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

q)

Pakendamisteenused

(CPC 876)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

r)

Trükkimis- ja kirjastamisteenused

(CPC 88442)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

s)

Konverentsiteenused

(CPC 8790 osa)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

t)

Muud tarbe- ning majakaupade parandamise teenused

(CPC 633)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused

(CPC 886)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Muud äriteenused

(CPC 879)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul

2.   

KOMMUNIKATSIOONITEENUSED

B.

Kulleriteenused

(CPC 7512)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Telekommunikatsiooniteenused

a)

Telefonisideteenused

(CPC 7521)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Pakettkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Ahelkommuteeritud andmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Teleksiteenused

(CPC 7523**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)

Telegraafiteenused

(CPC 7522)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)

Faksiteenused

(CPC 7521*, +7529*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)

Rendiliiniteenused

(CPC 7522* ja CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)

Elektronpost

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)

Kõnepost

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)

Sidusinfo ja andmebaasiotsingud

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)

Elektrooniline andmevahetus (EDI)

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)

Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

m)

Koodide ja protokollide teisendamine

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

n)

Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine)

(CPC 843*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

o)

Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused

(CPC 75213*)

Personaalsed sideteenused

(CPC 75213*)

Kaugotsinguteenused

(CPC 75291*)

Mobiilandmesideteenused

(CPC 7523*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

3.   

EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED

A.

Üldehitus

(CPC 512)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Üldehitus tsiviilehitusele

(CPC 513)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Paigaldus- ja koostetööd

(CPC 514+516)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Ehitiste viimistlustööd

(CPC 517)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.

Muud

(CPC 511, CPC 515 ja CPC 518)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

4.   

TURUSTUSTEENUSED

A.

Komisjonimüügiagentide teenused

(CPC 621)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Hulgikaubandusteenused

(CPC 622)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Jaemüügiteenused

(CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Frantsiisimine

(CPC 8929)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

5.   

HARIDUSTEENUSED

A.

Põhiharidusteenused

(CPC 921)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Keskharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud

(CPC 922*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Kõrgharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud

(CPC 923*)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Täiskasvanute koolitus

(CPC 924)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

6.   

KESKKONNATEENUSED

A.

Reoveeteenused

(CPC 9401);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Prügimäeteenused

(CPC 9402)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Sanitaaria- jms teenused

(CPC 9403)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Heitgaaside puhastusteenused

(CPC 9404)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.

Müravähendamisteenused

(CPC 9405)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.

Muud loodus- ja maastikukaitseteenused

(CPC 9406)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

G.

Muud keskkonnakaitseteenused

(CPC 9409)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

7.   

FINANTSTEENUSED

A.

Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

a)

Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus)

(CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Kahjukindlustusteenused

(CPC 8129)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused

(CPC 81293)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Edasikindlustus ja retrotsessioon

(CPC 81299)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused

(CPC 8140)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina

(CPC 8140)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Pangandus- ja muud finantsteenused

a)

Deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine üldsuselt

(CPC 81115 – 81119)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine

(CPC 8113)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Finantsliising

(CPC 8112)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Kõik makse- ja rahaedastusteenused

(CPC 81339)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)

Tagatised ja kohustused

(CPC 81199)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

f)

Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega:

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne)

(CPC 81339);

välisvääringutega

(CPC 81333);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

vabalt võõrandavate väärtpaberitega

(CPC 81321);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega

(CPC 81339)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

g)

Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine.

(CPC 8132)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

h)

Rahamaaklerlus;

(CPC 81339);

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

i)

Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused

(CPC 8119 ja CPC 81323)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

j)

Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused

(CPC 81339 ja CPC 81319)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

k)

Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta

(CPC 8131 ja CPC 8133).

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

l)

Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt

(CPC 842, CPC 844 ja CPC 8131)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

8.   

TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED

A.

Muud terviseteenused

(CPC 931, v.a CPC 93191)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Sotsiaalteenused

(CPC 933).

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

9.   

TURISMI- JA REISITEENUSED

A.

Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine)

(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused

(CPC 7471)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Giiditeenused

(CPC 7472)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

10.   

MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED

A.

Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused)

(CPC 9619)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

B.

Uudisteagentuuride teenused

(CPC 962)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused

(CPC 963)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

D.

Spordi- ja muud puhketeenused

(CPC 964)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

11.   

TRANSPORDITEENUSED

A.

Meretransporditeenused

b)

Kaubavedu

(CPC 7212**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Laevade rentimine koos meekonnaga

(CPC 7213)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Laevade hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

e)

Puksiirteenused

(CPC 7214)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

C.

Õhutransport

Müük ja turustamine, sealhulgas arvutipõhised broneerimissüsteemid

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Õhusõidukite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

E.

Raudteetranspordi teenused

(CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 8868**)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

F.

Maanteetransport

c)

Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont

(CPC 6112 ja CPC 8867)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Kaubavedu

(CPC 7123)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

H.

Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused

a)

Veosekäitlemisteenused

(CPC 741)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

b)

Hoiu- ja laoteenused

(CPC 742)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

c)

Kaubaveoagentuuri teenused

(CPC 748)

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

d)

Muud transpordi tugi- ja lisateenused

(CPC 749*)

Ekspediitoriteenused

Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad

Veoste ülevaatusteenused

Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad


(1)  Käesoleva dokumendi aluseks on WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelu (MTN.GNS/W/120).


XV LISA

ÜHTLUSTAMINE

XV-A LISA

FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

A.   PANGANDUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

Tähtaeg: direktiivi 2007/44/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (1)

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (2)

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. asata direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda kõnealuses direktiivis esitatud künnistest erinevate tasemete rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega

Tähtaeg: direktiivi 2001/65/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2003/51/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/46/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

B.   KINDLUSTUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, v.a. artikkel 33, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse direktiivi artikli 33 rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Komisjoni 18. detsembri 1991. aasta soovitus kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)

Tähtaeg: puudub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, võttes arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

C.   VÄÄRTPABERID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Tähtaeg: direktiivi 2007/14/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda investeeringute tagamise skeemide puhul erinevate künniste rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega

Tähtaeg: direktiivi 2004/72/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega

Tähtaeg: direktiivi 2003/124/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega

Tähtaeg: direktiivi 2003/125/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

D.   EUROFONDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega

Tähtaeg: direktiivi 2007/16/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

E.   TURU INFRASTRUKTUUR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

Tähtaeg: direktiivi 2009/44/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

F.   MAKSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

G.   RAHAPESUVASTANE VÕITLUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta

Tähtaeg: direktiivi 2006/70/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


(1)  Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

(2)  Gruusia võib vastavaid riske käsitlevate keerulisemate lähenemisviiside ning kauplemisportfelli käsitlevate eeskirjade rakendamise siiski edasi lükata. Gruusia toetab oma pangandussektori ja reguleeriva asutuse suutlikkuse tõstmist keerukamate lähenemisviiside tulevikus kasutuselevõtu suunas, eesmärgiga rakendada neid kaheksa aasta pärast. Gruusia tagab, et nii kaua kui kauplemisportfelli käsitlevaid eeskirju ei rakendata, jäävad Gruusia pankade ja investeerimisfirmade kauplemisportfellid allapoole direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 kehtestatud de minimis künnist.

XV-B LISA

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:

tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust;

korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal;

kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas;

määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud.

Tähtaeg: direktiivi 2002/21/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:

rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel.

Tähtaeg: direktiivi 2002/20/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega;

juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega;

läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega.

Tähtaeg: direktiivi 2002/19/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:

rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist;

tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine

Tähtaeg: direktiivi 2002/22/EÜ kõnealused sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:

rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks.

Tähtaeg: direktiivi 2002/58/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta

võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine

Tähtaeg: kõnealuse otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XV-C LISA

POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta

Tähtaeg: direktiivi 2002/39/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega

Tähtaeg: direktiivi 2008/6/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

XV-D LISA

RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele:

Meresõiduohutus– lipuriik / klassifikatsiooniühingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (1)

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

kõnealuse direktiivi preambuli põhjendus 15,

kõnealuse direktiivi XII lisa punkti 1 neljas taane (mis on seotud lipuriikide valge, halli ja musta nimekirja koostamisega),

kõnealuse direktiivi artikkel 16, mis on seotud teatavate laevade sissesõidu keelamisega,

kõnealuse direktiivi sätted, milles viidatakse otseselt sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile, täpsemalt preambuli põhjendused 9, 13, 14, 30 ja 40, artikli 1 punktid b ja c, artikli 2 punktid 2, 4 ja 22, artikli 3 lõige 2, artikli 5 lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 7 lõige 3, artikli 8 lõike 1 punktid a ja b ning lõike 3 punkt a, artikli 10 lõige 3, artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 19 lõige 4, artikli 24 lõige 1, artikkel 26, artikli 32 esimese lõigu punkt a, artikkel 33, I lisa I jao punkti 1 alapunkti c alapunktid i ja ii, punkti 1 alapunkti d alapunktid i ja ii, punkti 1 alapunkti e alapunktid i ja ii, I lisa II jao punktid 1, 2A ja 2B, III lisa punkt f, VI lisa, VIII lisa punktid 2 ja 11, X lisa punkti 3.2 alapunkt 13, XII lisa punkt 1.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse jälgimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisijate vedajate vastutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad

Reisilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Naftatankerid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kaotamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale.

Puistlastilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevapere

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Keskkond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meresõidu turvalisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


(1)  Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ, 19. juuni 1995, laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll).


XVI LISA

RIIGIHANKED

XVI-A LISA

PIIRMÄÄRAD

1.

Käesoleva lepingu artikli 142 lõikes 3 nimetatud väärtuslävi mõlema lepinguosalise jaoks on:

a)

130 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud keskvalitsusasutuste poolt, välja arvatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 7 punkti b kolmandas taandes määratletud teenuste riigihankelepingud;

b)

200 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;

c)

5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute ja riiklike ehitustööde kontsessioonide puhul;

d)

5 000 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

e)

400 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.

2.

Lõikes 1 osutatud piirmäärasid kohandatakse nii, et need kajastaksid piirmäärasid, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise ajal vastavalt komisjoni 13. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1336/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega.

XVI-B LISA

INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA

Etapp

 

Esialgne ajakava

ELi toodete pääs Gruusia turule

Gruusia toodete pääs ELi turule

 

1.

Käesoleva lepingu artikli 143 lõike 2 ja artikli 144 rakendamine

Käesoleva lepingu artiklis 145 sätestatud reformistrateegia kokkulepe

Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned keskvalitsusasutustele

Tarned keskvalitsusasutustele

 

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ ning nõukogu direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

Käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-D lisa

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ ning nõukogu direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

Kuus aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele

Tarned kõigile hankijatele

Käesoleva lepingu XVI-E ja XVI-F lisa

4.

Direktiivi 2004/18/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine

Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

Käesoleva lepingu XVI-G, XVI-H ja XVI-I lisa

5.

Direktiivi 2004/17/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine

Kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

Käesoleva lepingu XVI-J ja XVI-K lisa

XVI-C LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ  (1) PÕHIELEMENDID

(2. ETAPP)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1 Mõisted (lõiked 1, 2, 8, 9, lõike 11 punktid a, b ja d, lõiked 12, 13, 14 ja 15)

Artikkel 2 Lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 3 Eri või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 4 Ettevõtjad

Artikkel 6 Konfidentsiaalsus

II PEATÜKK

Reguleerimisala

1. jagu — Piirmäärad

Artikkel 8 Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

Artikkel 9 Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

2. jagu — Eriolukorrad

Artikkel 10 Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

3. jagu — Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

Artikkel 12 Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud (alles pärast direktiivi 2004/17/EÜ põhisätete ühtlustamist)

Artikkel 13 Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

Artikkel 14 Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

Artikkel 15 Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 16 Konkreetsed erandid

Artikkel 18 Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. jagu — Erikord

Artikkel 19 Reserveeritud lepingud

III PEATÜKK

Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

Artikkel 20 II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 21 II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 22 II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 23 Tehnilised kirjeldused

Artikkel 24 Variandid

Artikkel 25 Allhanked

Artikkel 26 Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 27 Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 28 Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

Artikkel 30 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

Artikkel 31 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 35 Teated: lõige 1 mutatis mutandis; lõige 2, lõike 4 esimene, kolmas ja neljas punkt

Artikkel 36 Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõige 1; lõige 7

2. jagu — Tähtajad

Artikkel 38 Osalemistaotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

Artikkel 39 Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid

Artikkel 40 Pakkumuse esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

Artikkel 41 Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

4. jagu — Teabevahetus

Artikkel 42 Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu – Üldsätted

Artikkel 44 Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 45 Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

Artikkel 46 Sobivus tegeleda kutsealase tööga

Artikkel 47 Finants- ja majanduslik seisund

Artikkel 48 Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

Artikkel 49 Kvaliteedi tagamise standardid

Artikkel 50 Keskkonnajuhtimise standardid

Artikkel 51 Täiendavad dokumendid ja teave

3. jagu — Lepingu sõlmimine

Artikkel 53 Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 55 Ebanormaalselt madalad pakkumised

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

I lisa Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

II lisa Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

II A lisa

II B lisa

V lisa Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

VI lisa Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

VII lisa Teave, mis peab sisalduma teadetes

VII A lisa Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

X lisa Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded


(1)  Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

XVI-D LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), PÕHIELEMENDID

(2. ETAPP)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad


(1)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-E LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ  (1) PÕHIELEMENDID

(3. ETAPP)

I   JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I   PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1 Mõisted (lõiked 2, 7, 9, 11, 12 ja 13)

II   PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu - Subjektid

Artikkel 2 Hankijad

2. jagu - Tegevused

Artikkel 3 Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

Artikkel 4 Vesi

Artikkel 5 Transporditeenused

Artikkel 6 Postiteenused

Artikkel 7 Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Artikkel 9 Mitut tegevust hõlmavad lepingud

III   PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10 Lepingute sõlmimise põhimõtted

II   JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11 Ettevõtjad

Artikkel 13 Konfidentsiaalsus

II   PEATÜKK

Künnised ja kõrvalejätmise sätted

1. jagu - Künnised

Artikkel 16 Lepingukünnised

Artikkel 17 Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

2. alajagu - Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19 Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

Artikkel 20 Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 1

Artikkel 21 Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Artikkel 22 Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 23 Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava hankijaga sõlmitavad lepingud

3. alajagu - Kõigile hankijatele, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24 Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Artikkel 25 Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

4. alajagu - Ainult teatavatele hankijatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26 Lepingud, mis teatavad hankijad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

III   PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31 XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 32 XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Artikkel 33 Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

IV   PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34 Tehnilised kirjeldused

Artikkel 35 Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 36 Variandid

Artikkel 37 Allhanked

Artikkel 39 Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

V   PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40 Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine (v.a lõike 3 punktid i ja l)

VI   PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 41 Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

Artikkel 42 Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõiked 1 ja 3

Artikkel 43 Lepingu sõlmimise teated (v.a lõike 1 teine ja kolmas lõik)

Artikkel 44 Teadete vorm ja avaldamisviis (v.a lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

2. jagu - Tähtajad

Artikkel 45 Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 46 Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

Artikkel 47 Kutse esitada pakkumus või alustada läbirääkimisi

3. jagu - Teatamine ja teave

Artikkel 48 Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

Artikkel 49 Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

VII   PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51 Üldsätted

1. jagu - Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52 Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

Artikkel 54 Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

2. jagu - Lepingu sõlmimine

Artikkel 55 Lepingu sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 57 Ebanormaalselt madalad pakkumised

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

XIII lisa

Hanketeates avaldatav teave:

A.

Avatud menetlus

B.

Piiratud menetlus

C.

Läbirääkimistega menetlus

XIV lisa

Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust

XV A lisa

Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates

XV B lisa

Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta hankijaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena

XVI lisa

Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates

XVII A lisa

Teenused artikli 31 tähenduses

XVII B lisa

Teenused artikli 32 tähenduses

XX lisa

Avaldamist puudutav teave

XXI lisa

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

XXIII lisa

Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted

XXIV lisa

Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmetele esitatavad nõuded


(1)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

XVI-F LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), PÕHIELEMENDID

(3. ETAPP)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b

Lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad


(1)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-G LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ  (1) MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. ETAPP)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1 Mõisted (lõiked: 5, 6, 7, 10 ja lõike 11 punkt c)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Reguleerimisala

2. jagu — Eriolukorrad

Artikkel 11 Kesksete hankijate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

4. jagu — Erikord

Artikkel 19 Reserveeritud lepingud

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 29 Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 32 Raamlepingud

Artikkel 33 Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 34 Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 35 Teated: lõige 3 ja lõike 4 teine ja kolmas lõik

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 52 Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

3. jagu — Lepingu sõlmimine

Artikkel 54 Elektrooniliste oksjonite kasutamine


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

XVI-H LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ  (1) MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. ETAPP)

I JAOTIS

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1 Mõisted (lõiked: 3, 4 ja lõike 11 punkt e)

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Reguleerimisala

3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

Artikkel 17 Teenuste kontsessioonid

III JAOTIS

Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

Artikkel 56 Reguleerimisala

Artikkel 57 Erandid seoses reguleerimisalaga (v.a viimane lõik)

Artikkel 58 Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

Artikkel 59 Tähtaeg

Artikkel 60 Allhanked

Artikkel 61 Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

II PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on hankija

Artikkel 62 Kohaldatavad eeskirjad

III PEATÜKK

Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole hankija

Artikkel 63 Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

Artikkel 64 Teate avaldamine

Artikkel 65 Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

IV JAOTIS

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 66 Üldsätted

Artikkel 67 Reguleerimisala

Artikkel 68 Erandid reguleerimisalast

Artikkel 69 Teated

Artikkel 70 Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

Artikkel 71 Teabe edastamise vahendid

Artikkel 72 Konkursil osalejate valik

Artikkel 73 Žürii koosseis

Artikkel 74 Žürii otsused

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

VII B lisa Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

VII C lisa Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole hankijad

VII D lisa Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

XVI-I LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), MUUD ELEMENDID

(4. ETAPP)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt c

Lõige 5


(1)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-J LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ  (1) MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(5. ETAPP)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/17/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1 Mõisted (lõiked 4, 5, 6 ja 8)

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 14 Raamlepingud

Artikkel 15 Dünaamilised hankesüsteemid

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

5. alajagu - Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 28 Reserveeritud lepingud

Artikkel 29 Kesksete hankijate sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

V PEATÜKK

Menetlused

Artikli 40 lõike 3 punktid i ja l

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 42 Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõige 2

Artikkel 43 Lepingu sõlmimise teated (ainult lõike 1 teine ja kolmas lõik)

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu - Lepingu sõlmimine

Artikkel 56 Elektrooniliste oksjonite kasutamine

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

XIII lisa Hanketeates avaldatav teave:

D. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade


(1)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

XVI-K LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), MUUD ELEMENDID

(5. ETAPP)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt c

Lõige 5


(1)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-L LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/18/EÜ  (1) SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5 Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

VI PEATÜKK

Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

1. jagu — Teadete avaldamine

Artikkel 36 Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3, 4, 5, 6 ja 8

Artikkel 37 Vabatahtlik avaldamine

5. jagu — Aruanded

Artikkel 43 Aruannete sisu

V JAOTIS

Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 75 Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 76 Statistiliste aruannete sisu

Artikkel 77 Nõuandekomitee

Artikkel 78 Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 79 Muudatused

Artikkel 80 Rakendamine

Artikkel 81 Järelevalvemehhanismid

Artikkel 82 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 83 Jõustumine

Artikkel 84 Adressaadid

Direktiivi 2004/18/EÜ LISAD

III lisa Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu

IV lisa Keskvalitsusasutused

VIII lisa Avaldamist puudutav teave

IX lisa Registrid

IX A lisa Ehitustööde riigihankelepingud

IX B lisa Asjade riigihankelepingud

IX C lisa Teenuste riigihankelepingud

XI lisa Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (Artikkel 80)

XII lisa Vastavustabel


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

XVI-M LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/17/EÜ  (1) SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS

Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted

II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

2. jagu - Tegevused

Artikkel 8 Hankijate loendid

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 12 Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

2. jagu - Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. alajagu

Artikkel 18 Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

2. alajagu - Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 20 Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 2

5. alajagu - Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27 Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Artikkel 30 Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 38 Lepingute täitmise tingimused

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu - Teadete avaldamine

Artikkel 44 Teadete vorm ja avaldamisviis (ainult lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7)

3. jagu - Teatamine ja teave

Artikkel 50 Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

3. jagu - Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58 Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused

Artikkel 59 Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

IV JAOTIS

Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted

Artikkel 67 Statistiliste andmete esitamise kohustus

Artikkel 68 Nõuandekomitee

Artikkel 69 Piirmäärade läbivaatamine

Artikkel 70 Muudatused

Artikkel 71 Direktiivi rakendamine

Artikkel 72 Järelevalvemehhanismid

Artikkel 73 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 74 Jõustumine

Artikkel 75 Adressaadid

Direktiivi 2004/17/EÜ LISAD

I lisa Hankijad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

II lisa Hankijad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

III lisa Hankijad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

IV lisa Raudteeteeninduse sektori hankijad

V lisa Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori hankijad

VI lisa Hankijad postiteenuste sektoris

VII lisa Hankijad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

VIII lisa Hankijad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

IX lisa Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori hankijad

X lisa Lennujaamaseadmete valdkonna hankijad

XI lisa Artikli 30 lõikes 3 viidatud ühenduse õigusaktide loend

XII lisa Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend

XXII lisa Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel

XXV lisa Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad

XXVI lisa Vastavustabel


(1)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

XVI-N LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a

Lõige 4

Artikkel 3

Korrektiivmeetmed

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 4

Rakendamine

Artikkel 4a

Läbivaatamine


(1)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-O LISA

NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ  (1), MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ  (2), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b lõike 1 punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a

Lõige 4

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 8

Korrektiivmeetmed

Artikkel 12

Rakendamine

Artikkel 12a

Läbivaatamine


(1)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas.

XVI-P LISA

GRUUSIA KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI

1.

Gruusia valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii ELi liikmesriikides kui ka Gruusias.

2.

Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine.

3.

Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine.

4.

Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine.

5.

ELi konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks.

6.

Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkodades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikli 143 lõige 2)


XVII LISA

GEOGRAAFILISED TÄHISED

XVII-A LISA

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE JA KONTROLLI NÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 1 JA 2

1.

Territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register.

2.

Haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga.

3.

Nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades.

4.

Tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted.

5.

Õigus, mille kohaselt võib geograafilises piirkonnas tegutsev ja kontrollisüsteemi järgiv tootja toota kaitstud nimetusega märgistatud tooteid, juhul kui tema tooted vastavad kehtivale spetsifikaadile.

6.

Vastuväite esitamise menetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.

7.

Nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimedeks.

8.

Registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huve.

XVII-B LISA

ARTIKLI 170 LÕIGETES 2 JA 3 NIMETATUD TOODETE SUHTES VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSSE LISATAVAD KRITEERIUMID

1.

Nimetuste loetelu koos vastava transkriptsiooniga ladina või gruusia tähestikus.

2.

Andmed tooteklasside kohta.

3.

Liikmesriike (ELi puhul) või kolmandaid riike või liikmesriikides (ELi puhul), Gruusias või kolmandates riikides tegutsevaid või asuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, kutsutakse üles esitama vastuväiteid sellise kaitse suhtes, esitades nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite.

4.

Vastuväide peab Euroopa Komisjonini või Gruusia valitsuseni jõudma kolme kuu jooksul alates teadaande avaldamisest.

5.

Vastuvõetavad on üksnes vastuväited, mis saadakse punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul, ning millest nähtub, et vastava nimetuse kaitse:

a)

on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimetusega ja võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

b)

on vastuolus homonüümse nimetusega ja mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt;

c)

asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

d)

asjaomane nimetus ohustaks täiesti või osaliselt identset nimetust või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise avaldamist;

e)

oleks vastuolus nimetusega, mida peetakse üldnimetuseks.

6.

Punktis 5 osutatud kriteeriume hinnatakse ELi (intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus õigused on kaitstud) või Gruusia territooriumist lähtuvalt.

XVII-C LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4

Euroopa Liidu põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Gruusias

Euroopa Liidu liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

Toote liik

AT

Gailtaler Speck

გაილტალერ შპეკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

AT

Tiroler Speck

ტიროლერშპეკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

AT

Gailtaler Almkäse

გაილტალერ ალმკეზე

Juust

AT

Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse

ტიროლერ ალმკეზე; ტიროლერ ალპკეზე

Juust

AT

Tiroler Bergkäse

ტიროლერ ბერგკეზე

Juust

AT

Tiroler Graukäse

ტიროლერ გრაუკეზე

Juust

AT

Vorarlberger Alpkäse

ფორარლბერგერ ალპკეზე

Juust

AT

Vorarlberger Bergkäse

ფორარლბერგერბერგკეზე

Juust

AT

Steierisches Kürbiskernöl

შტაირიშეზ კიუბისკერნოოლ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

AT

Marchfeldspargel

მარხფელდშპარგელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Steirischer Kren

შტაირიშერკრენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Wachauer Marille

ვაჰაუერ მარილიე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

AT

Waldviertler Graumohn

ვალდფიერტლერ გრაუმოჰნ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Jambon d'Ardenne

ჟამბონ დ’აღდენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

BE

Fromage de Herve

ფღომაჟ დე ეღვ

Juust

BE

Beurre d'Ardenne

ბეღ დ’აღდენ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

BE

Brussels grondwitloof

ბრასელს გრონვიტლოფ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Vlaams–Brabantse Tafeldruif

ფლამს-ბრაბანცე ტაფელდრუიფ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BE

Pâté gaumais

პატე გომე

Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping”) I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

BE

Geraardsbergse Mattentaart

გერარსბერგსე მატენტაარტ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CY

Λουκούμι Γεροσκήπου

ლუკუმი ღეროსკიპუ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Nošovické kysané zelí

ნოშოვიცკე კისანე ზელი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CZ

Všestarská cibule

ვშესტარსკა ციბულე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

CZ

Pohořelický kapr

პოჰორჟელიცკი კაპრ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

CZ

Třeboňský kapr

ტრჟებონსკი კაპრ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

CZ

Český kmín

ჩესკი კმინ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CZ

Chamomilla bohemica

ხამომილაბოჰემიკა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CZ

Žatecký chmel

ჟატეცკი ხმელ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

CZ

Budějovické pivo

ბუდეიოვიცკე პივო

Õlu

CZ

Budějovický měšťanský var

ბუდეიოვიცკი მეშტიანსკი ვარ

Õlu

CZ

České pivo

ჩესკე პივო

Õlu

CZ

Českobudějovické pivo

ჩესკობუდეიოვიცკე პივო

Õlu

CZ

Chodské pivo

ხოდსკე პივო

Õlu

CZ

Znojemské pivo

ზნოიემსკე პივო

Õlu

CZ

Hořické trubičky

ჰორჟიცკეტრუბიჩკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Karlovarský suchar

კარლოვარსკი სუხარ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Lomnické suchary

ლომნიცკე სუხარი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Mariánskolázeňské oplatky

მარიანსკოლაზენსკე ოპლატკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Pardubický perník

პარდუბიცკი პერნიკ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

CZ

Štramberské uši

შტრამბერსკე უში

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Diepholzer Moorschnucke

დიპჰოლცერ მოორშნუკე

Värske liha (ja rups)

DE

Lüneburger Heidschnucke

ლიუნებურგერ ჰაიდეშნუკე

Värske liha (ja rups)

DE

Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch

შვებიშ-ჰელიშეს კვალიტეტსშვაინეფლაიშ

Värske liha (ja rups)

DE

Ammerländer Dielenrauchschinken; Ammerländer Katenschinken

ამერლენდერ დილენრაუხშინკენ; ამერლენდერ კატენშინკენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Ammerländer Schinken; Ammerländer Knochenschinken

ამერლენდერ შინკენ; ამერლენდერ კნოხენშინკენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Greußener Salami

გროისნერ სალამი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Nürnberger Bratwürste; Nürnberger Rostbratwürste

ნიურენბერგერ ბრატვი- ურსტე; ნიურენბერგერ როსტბრატვიურსტე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Schwarzwälder Schinken

შვარცველდერ შინკენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Leberwurst

თიურინგერლებერვურსტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Rostbratwurst

თიურინგერ როსტბრატვურსტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Thüringer Rotwurst

თიურინგერროტვურსტ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

DE

Allgäuer Bergkäse

ალგოიერ ბერგკეზე

Juust

DE

Allgäuer Emmentaler

ალგოიერ ემენტალერ

Juust

DE

Altenburger Ziegenkäse

ალტენბურგერ ციგენკეზე

Juust

DE

Odenwälder Frühstückskäse

ოდენველდერ ფრიუშტუკსკეზე

Juust

DE

Lausitzer Leinöl

ლაუტიცერლაინოელ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

DE

Bayerischer Meerrettich; Bayerischer Kren

ბაიერიშერ მეერრეტიჰ; ბაიერიშერ კრენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Feldsalat von der Insel Reichenau

ფელდსალატე ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Gurken von der Insel Reichenau

გურკენ ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Salate von der Insel Reichenau

სალატე ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Spreewälder Gurken

შპრეეველდერ გურკენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Spreewälder Meerrettich

შპრეეველდერ მეერრეტიჰ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Tomaten von der Insel Reichenau

ტომატენ ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

DE

Holsteiner Karpfen

ჰოლშტაინერ კარპფენ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Oberpfälzer Karpfen

ობერპფელცერ კარპფენ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Schwarzwaldforelle

შვარცვალდფორელე

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

DE

Bayerisches Bier

ბაიერიშეს ბიერ

Õlu

DE

Bremer Bier

ბრემერ ბიერ

Õlu

DE

Dortmunder Bier

დორტმუნდერ ბიერ

Õlu

DE

Hofer Bier

გიოგინგერბიერ

Õlu

DE

Kölsch

ჰოფერ ბიერ

Õlu

DE

Kulmbacher Bier

კიოლშ

Õlu

DE

Mainfranken Bier

კულმბახერ ბიერ

Õlu

DE

Münchener Bier

მაინფრანკენ ბიერ

Õlu

DE

Reuther Bier

მიუნჰენერ ბიერ

Õlu

DE

Wernesgrüner Bier

როითერ ბიერ

Õlu

DE

Aachener Printen

რიზერ ვაიცენბიერ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Lübecker Marzipan

ვერნერსგრიუნერ ბიერ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Meißner Fummel

მაისნერფუმელ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

DE

Nürnberger Lebkuchen

ნიურენბერგერ ლებკუხენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

GR

Ανεβατό

ანევატო

Juust

GR

Γαλοτύρι

ღალოტირი

Juust

GR

Γραβιέρα Αγράφων

ღრავიერა აღრაფონ

Juust

GR

Γραβιέρα Κρήτης

ღრავიერა კრიტის

Juust

GR

Γραβιέρα Νάξου

ღრავიერა ნაქსუ

Juust

GR

Καλαθάκι Λήμνου

კალათაკილიმნუ

Juust

GR

Κασέρι

კასერი

Juust

GR

Κατίκι Δομοκού

კატიკიდომოკუ

Juust

GR

Κεφαλογραβιέρα

კეფალოღრავიერა

Juust

GR

Κοπανιστή

კოპანისტი

Juust

GR

Λαδοτύρι Μυτιλήνης

ლადოტირიმიტილინის

Juust

GR

Μανούρι

მანური

Juust

GR

Μετσοβόνε

მეცოვონე

Juust

GR

Μπάτζος

ბაძოს

Juust

GR

Ξυνομυζήθρα Κρήτης

ქსინომიზითრა კრიტის

Juust

GR

Πηχτόγαλο Χανίων

პიხტოღალო ხანიონ

Juust

GR

Σαν Μιχάλη

სან მიხალი

Juust

GR

Σφέλα

შფელა

Juust

GR

Φέτα

ფეტა

Juust

GR

Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού

ფორმაელა არახოვას პარნასუ

Juust

GR

Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας

აღიოს მატთეოს კერკირას

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Αποκορώνας Χανίων Κρήτης

აპოკორონას ხანიონ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης

არხანეს ირაკლიუ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης

ვიანოს ირაკლიუ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης

ვორიოს მილოპოტამოს რეთიმნის კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο „Τροιζηνία”

ექსერეტიკოპართენო ელეოლადო „ტრიზინია”

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό

ექსერეტიკოპართენო ელეოლადოთრაფსანო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Ζάκυνθος

ზაკინთოს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Θάσος

თასოს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Καλαμάτα

კალამატა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Κεφαλονιά

კეფალონია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης

კოლიმვარი ხანიონ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Κρανίδι Αργολίδας

კრანიდი არღოლიდას

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Κροκεές Λακωνίας

კროკეეს არღოლიდას

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Λακωνία

ლაკონია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Λέσβος, Mυτιλήνη

ლესვოს; მიტილინი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Λυγουριό Ασκληπιείου

ლიღურიო ასკლიპიიუ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Ολυμπία

ოლიმპია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Πεζά Ηρακλείου Κρήτης

პეზა ირაკლიუ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Πέτρινα Λακωνίας

პეტრინა ლაკონიას

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Πρέβεζα

პრევეზა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Ρόδος

როდოს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Σάμος

სამოს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Σητεία Λασιθίου Κρήτης

სიტია ლასითიუ კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Φοινίκι Λακωνίας

ფინიკი ლაკონიას

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Χανιά Κρήτης

ხანია კრიტის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

GR

Ακτινίδιο Πιερίας

აკტინიდიო პიერიას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Ακτινίδιο Σπερχειού

აკტინიდიო სპერხიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Ελιά Καλαμάτας

ელია კალამატას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης

თრუმბა ამბადიას რეთიმნის კრიტის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Θρούμπα Θάσου

თრუმბა თასუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Θρούμπα Χίου

თრუმბა ხიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας

კელიფოტოფისტიკი ფტიოტიდას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου

კერასია ტრაღანა როდოხორიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Αμφίσσης

კონსერვოლია ამფისის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Άρτας

კონსერვოლია არტას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Αταλάντης

კონსერვოლია ატალანტის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου

კონსერვოლია პილიუ ვოლუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Ροβίων

კონსერვოლია როვიონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κονσερβολιά Στυλίδας

კონსერვოლია სტილიდას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα

კორინთიაკი სტაფიდა ვოსტიცა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Κουμ Κουάτ Κέρκυρας

კუმ კუატ კერკირას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Μήλα Ζαγοράς Πηλίου

მილა ზაგორას პილიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως

მილა დელისიუს პილაფა ტრიპოლეოს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Μήλο Καστοριάς

მილო კასტორიას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Ξερά σύκα Κύμης

ქსერა სიკაკიმის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου

პატატა კატო ნევროკოპიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης

პორტოკალია მალემე ხანიონ კრიტის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Ροδάκινα Νάουσας

როდაკინა ნაუსას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Σταφίδα Ζακύνθου

სტაფიდა ზაკინთუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων

სიკა ვრავრონას მარკოპულუ მესოგიონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου

ცაკონიკი მელიტძანა ლეონიდიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας

ფასოლია (ღიღანტეს ელეფანტეს) პრესპონ ფლორინას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας

ფასოლია (პლაკე მეგალო- სპერმა) პრესპონ ფლორინას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

ΦΑΣΟΛΙΑ ΓΙΓΑΝΤΕΣ — ΕΛΕΦΑΝΤΕΣ ΚΑΣΤΟΡΙΑΣ

ფასოლია ღიღანტეს ელეფანტესკასტორიასG

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου

ფასოლია ღიღანტეს ელეფანტესკატო ნევროკოპიუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu

ფასოლია კინა მესოსპერმა კატო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φυστίκι Αίγινας

ფისტიკი ეღინას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Φυστίκι Μεγάρων

ფისტიკი მეღარონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

GR

Αυγοτάραχο Μεσολογγίου

ავღოტარახო მესოლონღუ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

GR

Κρόκος Κοζάνης

კროკოს კოზანის

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

GR

Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια

მელი ელატის მენალუ ვანილია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

GR

Κρητικό παξιμάδι

კრიტიკო პაქსიმადი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

GR

Μαστίχα Χίου

მასტიხელიო ხიუ

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

GR

Τσίχλα Χίου

ციხლა ხიუ

Looduslikud kummivaigud ja vaigud

GR

Μαστιχέλαιο Χίου

მასტიხა ხიუ

Eeterlikud õlid

ES

Carne de Ávila

კარნე დე ავილა

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Cantabria

კარნე დე კანტაბრია

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de la Sierra de Guadarrama

კარნე დე ლა სიერა დე გვადარამა

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Morucha de Salamanca

კარნე დე ლა სიერა დე სალამანკა

Värske liha (ja rups)

ES

Carne de Vacuno del País Vasco; Euskal Okela

კარნე დე ვაკუნო დელ პაის ვასკო;ეუსკალ ოკელა

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero de Navarra; Nafarroako Arkumea

კორდერო დე ნავარა; ნაფაროაკოარკუმეა

Värske liha (ja rups)

ES

Cordero Manchego

კორდერო მანჩეგო

Värske liha (ja rups)

ES

Lacón Gallego

ლაკონ გალიეგო

Värske liha (ja rups)

ES

Lechazo de Castilla y León

ლეჩასო დეკასტილია ი ლეონ

Värske liha (ja rups)

ES

Pollo y Capón del Prat

პოლიო ი კაპონ დელ პრატ

Värske liha (ja rups)

ES

Ternasco de Aragón

ტერნასკო დე არაგონ

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera Asturiana

ტერნერა ასტურიანა

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera de Extremadura

ტერნერა დე ექსტრემადურა

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera de Navarra; Nafarroako Aratxea

ტერნერა დე ნავარა; ნაფაროაკოარატხეა

Värske liha (ja rups)

ES

Ternera Gallega

ტერნერა გალიეგა

Värske liha (ja rups)

ES

Botillo del Bierzo

ბოტილიო დელ ბიერსო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Cecina de León

სესინა დელეონ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Dehesa de Extremadura

დეესა დე ესტრემადურა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Guijuelo

გიხუელო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Huelva

ხამონ დე უელვა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Teruel

ხამონ დე ტერუელ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Jamón de Trevélez

ხამონე ტრეველეს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Salchichón de Vic; Llonganissa de Vic

სალჩიჩონ დე ვიკ; ლიონგანისა დე ვიკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Sobrasada de Mallorca

სობრასადა დე მალიორკა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ES

Afuega'l Pitu

აფუეგალ პიტუ

Juust

ES

Cabrales

კაბრალეს

Juust

ES

Cebreiro

სებრეირო

Juust

ES

Gamoneu; Gamonedo

გამონეუ; გამონედო

Juust

ES

Idiazábal

იდიაზაბალ

Juust

ES

Mahón-Menorca

მაონ-მენორკა

Juust

ES

Picón Bejes-Tresviso

პიკონ ბეხეს-ტრესვისო

Juust

ES

Queso de La Serena

კესო დელა სერენა,

Juust

ES

Queso de l'Alt Urgell y la Cerdanya

კესო დე ალტ ურჟეი ი ლა სერდანია

Juust

ES

Queso de Murcia

კესო დე მურსია

Juust

ES

Queso de Murcia al vino

კესო დე მურსია ალ ვინო

Juust

ES

Queso de Valdeón

კესოდე ვალდეონ

Juust

ES

Queso Ibores

კესო იბორეს

Juust

ES

Queso Majorero

კესო მახორერო

Juust

ES

Queso Manchego

კესო მანჩეგო

Juust

ES

Queso Nata de Cantabria

კესო ნატა დე კანტაბრია

Juust

ES

Queso Palmero; Queso de la Palma

კესო პალმერო; კესო დე ლა პალმა

Juust

ES

Queso Tetilla

კესო ტეტილია

Juust

ES

Queso Zamorano

კესო სამორანო

Juust

ES

Quesucos de Liébana

კესუკოს დე ლიებანა

Juust

ES

Roncal

რონკალ

Juust

ES

San Simón da Costa

სან სიმონ და კოსტა

Juust

ES

Torta del Casar

ტორტა დელ კასარ

Juust

ES

Miel de Galicia; Mel de Galicia

იდიაზაბალ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

ES

Miel de Granada

მაონ-მენორკა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

ES

Miel de La Alcarria

პიკონ ბეხეს-ტრესვისო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

ES

Aceite de La Alcarria

კესო დელა სერენა,

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de la Rioja

კესო დე ალტ ურჟეი ი ლა სერდანია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Mallorca; Aceite mallorquín; Oli de Mallorca; Oli mallorquí

კესო დე მურსია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite de Terra Alta; Oli de Terra Alta

კესო დე მურსია ალ ვინო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite del Baix Ebre-Montsià; Oli del Baix Ebre-Montsià

კესოდე ვალდეონ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite del Bajo Aragón

ასეიტე დელ ბახო არაგონ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Aceite Monterrubio

ასეიტე მონტერუბიო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Antequera

ანტეკერა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Baena

ბაენა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Gata-Hurdes

გატა-ურდეს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Les Garrigues

ლეს გარიგეს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Mantequilla de l'Alt Urgell y la Cerdanya; Mantega de l'Alt Urgell i la Cerdanya

მანტეკილია დე ლ’ალტ ურხელ ი ლა სერდანია; მანტეგა დელ’ალტ ურხელ ი ლა სერნდანია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Mantequilla de Soria

მანტეკილია დე სორია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Montes de Granada

მონტეს დე გრანადა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Montes de Toledo

მონტეს დეტოლედო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Poniente de Granada

პონიენტე დე გრანადა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Priego de Córdoba

პრიეგო დე კორდობა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Cádiz

სიერა დე კადის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Cazorla

სიერა დე კასორლა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra de Segura

სიერა დე სეგურა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Sierra Mágina

სიერა დე მახინა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Siurana

სიურანა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

ES

Ajo Morado de las Pedroñeras

ახო მორადო დე ლას პედრონიერას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Alcachofa de Benicarló; Carxofa de Benicarló

ალკაჩოფადე ბენიკარლო; კარშოფა დე ბენიკარლო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Alcachofa de Tudela

ალკაჩოფა დე ტუდელა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Arroz de Valencia; Arròs de València

აროს დე ვალენსია; აროს დე ვალენსია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Arroz del Delta del Ebro; Arròs del Delta de l'Ebre

აროს დელ დელტა დელ ებრო; აროს დელ დელტა დელ ებრ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Avellana de Reus

აველიანა დე რეუს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Berenjena de Almagro

ბერენხენა დე ალმაგრო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Calasparra

კალასპარა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Calçot de Valls

კალსოტ დევალს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cereza del Jerte

სერესა დელ ხერტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cerezas de la Montaña de Alicante

სერესას დელა მონტანია დე ალიკანტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Cítricos Valencianos; Cítrics Valencians

სიტრიკოს ვალენსიანოს; სიტრიკს ვალენსიანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Clementinas de las Tierras del Ebro; Clementines de les Terres de l'Ebre

კლემენტინას დე ლას ტიერას დელ ებრო; კლემანტინ დე ლე ტეღ დე ლ’ებღ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Coliflor de Calahorra

კოლიფლორ დე კალაორა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Espárrago de Huétor-Tájar

ესპარაგო დე უეტორ- თაჯარ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Espárrago de Navarra

ესპარაგოდე ნავარა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Faba Asturiana

ფაბა ასტურიანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Garbanzo de Fuentesaúco

გარბანსო დე ფუენტესაუკო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Judías de El Barco de Ávila

ხუდიას დე ელ ბარკო დე ავილა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Kaki Ribera del Xúquer

კაკი რიბერა დელ ხუკერ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Lenteja de La Armuña

ლენტეხა დე ლა არმუნია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Lenteja Pardina de Tierra de Campos

ლენტეხა პარდინა დე ტიერა დე კამპოს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Manzana de Girona; Poma de Girona

მანსანა დე ხირონა; პომა დე ხირონა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Manzana Reineta del Bierzo

მანსანა რეინეტა დელ ბიერსო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Melocotón de Calanda

მელოკოტონ დე კალანდა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Nísperos Callosa d'En Sarriá

ნისპეროს კალიოსა დ’ენ სარია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pataca de Galicia; Patata de Galicia

პატაკა დე გალისია; პატატა დე გალისია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Patatas de Prades; Patates de Prades

პატატას დე პრადეს; პატატ დე პრად

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pera de Jumilla

პერა დე ხუმილია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Peras de Rincón de Soto

პერას დე რინკონ დე სოტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento Asado del Bierzo

პიმიენტო ასადო დელ ბიერსო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimiento Riojano

პიმიენტო რიოხანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Pimientos del Piquillo de Lodosa

პიმიენტოს დელ პიკილიო დე ლოდოსა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Uva de mesa embolsada „Vinalopó”

უვა დე მესა ემბოლსადა „ვინაპოლო”

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

ES

Caballa de Andalucia

კაბაია დე ანდალუსია

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Mejillón de Galicia; Mexillón de Galicia

მეხილიონ დე გალისია; მეშილიონ დე გალისია

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Melva de Andalucia

მელვა დე ანდალუსია

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ES

Azafrán de la Mancha

ასაფრან დე ლა მანჩა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Chufa de Valencia

ჩუფა დე ვალენსია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Pimentón de la Vera

პიმენტონ დე ლა ვერა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Pimentón de Murcia

პიმენტონ დე მურსია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Sidra de Asturias; Sidra d'Asturies

სიდრა დე ასტურიას; სიდრა დ’ასტური

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ES

Alfajor de Medina Sidonia

ალფახორ დე მედინა სიდონია

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Ensaimada de Mallorca; Ensaimada mallorquina

ენსაიმადა დე მალიორკა; ენსაიმადა მალიორკინა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Jijona

ხიხონა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Mantecadas de Astorga

მანტეკადასდე ასტორგა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Mazapán de Toledo

მასაპან დე ტოლედო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Pan de Cea

პან დე სეა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Turrón de Agramunt; Torró d'Agramunt

ტურონ დე აგრამუნტ; ტორო დ’აგრამუნტ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ES

Turrón de Alicante

ტურონ დე ალიკანტე

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FI

Lapin Poron liha

ლაპინ პორო, ლიჰა

Fresh Meat (and offal)

FI

Lapin Puikula

ლაპენ პუიკულა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FI

Kainuun rönttönen

კენუნ რენტენენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Agneau de l'Aveyron

ტურონ დე აგრამუნტ; ტორო დ’აგრამუნტ

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Lozère

ტურონ დე ალიკანტე

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Pauillac

ლაპინ პორო, ლიჰა

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau de Sisteron

ლაპენ პუიკულა

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Bourbonnais

კენუნ რენტენენ

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Limousin

ანიო დე ლ’ავეიღონ

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Poitou-Charentes

ანიო დე ლოზეღ

Värske liha (ja rups)

FR

Agneau du Quercy

ანიო დე პოიაკ

Värske liha (ja rups)

FR

Barèges-Gavarnie

ანიო დე სისტეღონ

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf charolais du Bourbonnais

ანიო დიუ ბუღბონე

Värske liha (ja rups)

FR

Boeuf de Bazas

ბეფ დე ბაზას

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf de Chalosse

ბეფ დე შალოს

Värske liha (ja rups)

FR

Bœuf du Maine

ბეფ დიუ მენ

Värske liha (ja rups)

FR

Dinde de Bresse

დინდ დე ბღეს

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de la Sarthe

პოღ დე ლასარტ

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de Normandie

პოღ დე ნოღმანდი

Värske liha (ja rups)

FR

Porc de Vendée

პოღ დე ვანდე

Värske liha (ja rups)

FR

Porc du Limousin

პოღ დიუ ლიმუზენ

Värske liha (ja rups)

FR

Taureau de Camargue

ტოღო დე კამაღგ

Värske liha (ja rups)

FR

Veau de l'Aveyron et du Ségala

ვო დე ლ’ავეიღონ ე დიუ სეგალა

Värske liha (ja rups)

FR

Veau du Limousin

ვო დიუ ლიმუზენ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Alsace

ვოლაი დ’ალზას

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Ancenis

ვოლაი დ’ანსენი

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles d'Auvergne

ვოლაი დ’ოვეღნ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Bourgogne

ვოლაი დე ბურგონ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Bresse

ვოლაი დე ბღეს

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Bretagne

ვოლაი დე ბღეტან

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Challans

ვოლაი დე შალან

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Cholet

ვოლაი დე შოლე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Gascogne

ვოლაი დე გასკონ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Houdan

ვოლაი დე უდან

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Janzé

ვოლაი დეჟანზე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de la Champagne

ვოლაი დელა შამპან

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de la Drôme

ვოლაი დელა დღომ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de l'Ain

ვოლაი დელ’ენ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Licques

ვოლაი დელიკ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de l'Orléanais

ვოლაი დელ’ოღლეანე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Loué

ვოლაი დელუე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Normandie

ვოლაი დენოღმანდი

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles de Vendée

ვოლაი დევანდე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles des Landes

ვოლაი დელანდ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Béarn

ვოლაი დიუბეაღნ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Berry

ვოლაი დიუბეღი

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Charolais

ვოლაი დიუშაღოლე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Forez

ვოლაი დიუფორე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Gatinais

ვოლაი დიუ გატინე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Gers

ვოლაი დიუჟეღ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Languedoc

ვოლაი დიულანგედოკ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Lauragais

ვოლაი დიულოღაგე

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Maine

ვოლაი დიუმენ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du plateau de Langres

ვოლაი დიუპლატო დე ლანგღ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Val de Sèvres

ვოლაიდიუვალ დე სევღ

Värske liha (ja rups)

FR

Volailles du Velay

ვოლაი დიუველე

Värske liha (ja rups)

FR

Boudin blanc de Rethel

ბუდენ ბლან დე ღეტელ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy)

კანაღ ა ფუა გღა დიუ სიუდ უესტ(შალოს, გასკონ, ჟეღ, ლანდ, პეღიგოღ, კეღსი)

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon de Bayonne

ჟამბონ დე ბაიონ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Jambon sec et noix de jambon sec des Ardennes

ჟამბონ სეკე ნუა დე ჟამბონ სეკდეზ აღდენ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

FR

Abondance

აბონდანს

Juust

FR

Banon

ბანონ

Juust

FR

Beaufort

ბოფორ

Juust

FR

Bleu d'Auvergne

ბლე დ'ოვერნ

Juust

FR

Bleu de Gex Haut-Jura; Bleu de Septmoncel

ბლე დე ჟექს ო-ჟიურა; ბლე დე სეტმონსელ

Juust

FR

Bleu des Causses

ბლე დეზ კოსეს

Juust

FR

Bleu du Vercors-Sassenage

ბლე დუ ვერკორ-სასენაჟ

Juust

FR

Brie de Meaux

ბრი დე მო

Juust

FR

Brie de Melun

ბრი დე მელან

Juust

FR

Brocciu Corse; Brocciu

ბროკსიუ კოღს, ბროკსიუ

Juust

FR

Camembert de Normandie

კამამბერ დე ნორმანდი

Juust

FR

Cantal; Fourme de Cantal; Cantalet

კანტალი; ფურმ დე კანტალი; კანტალე

Juust

FR

Chabichou du Poitou

შაბიშუ დე პუატუ

Juust

FR

Chaource

შაურს

Juust

FR

Chevrotin

შევროტენ

Juust

FR

Comté

კომტე

Juust

FR

Crottin de Chavignol; Chavignol

კროტენ დეშავინიოლი, შავინიოლი

Juust

FR

Emmental de Savoie

ემანტალ დე სავუა

Juust

FR

Emmental français est-central

ემანტალ ფღანსე ესტ-სანტღალ

Juust

FR

Époisses

ეპუასე

Juust

FR

Fourme d'Ambert; Fourme de Montbrison

ფურმ დ'ამბერ, ფურმ დე მონბისონ

Juust

FR

Laguiole

ლაგიოლ

Juust

FR

Langres

ლანგრე

Juust

FR

Livarot

ლივარო

Juust

FR

Maroilles; Marolles

მაროილი; მაროლი

Juust

FR

Mont d'or; Vacherin du Haut-Doubs

მონ დ'ორი;ვაშერენი ო-დუბიდან

Juust

FR

Morbier

მორბიე

Juust

FR

Munster; Munster-Géromé

მუნსტერი; მუნსტერ-ჟერომე

Juust

FR

Neufchâtel

ნეფშატელ

Juust

FR

Ossau-Iraty

ოსო-ირატი

Juust

FR

Pélardon

პელარდონ

Juust

FR

Picodon de l'Ardèche; Picodon de la Drôme

პიკოდონ დე ლ’აღდეშ; პიკოდონ დე ლა დღომ

Juust

FR

Pont-l'Évêque

პონ-ლ'ევეკ

Juust

FR

Pouligny-Saint-Pierre

პულინი-სენ-პიერ

Juust

FR

Reblochon; Reblochon de Savoie

რებლოშონი, რებლოშონ დე სავუა

Juust

FR

Rocamadour

როკამადურ

Juust

FR

Roquefort

როკფორ

Juust

FR

Sainte-Maure de Touraine

სენტ-მორ დე ტურენ

Juust

FR

Saint-Nectaire

სენ-ნეკტერ

Juust

FR

Salers

სალერ

Juust

FR

Selles-sur-Cher

სელ-სიურ-შერ

Juust

FR

Tome des Bauges

ტომდე ბოჟ

Juust

FR

Tomme de Savoie

ტომ დე სავუა

Juust

FR

Tomme des Pyrénées

ტომ დე პიღენე

Juust

FR

Valençay

ვალანსეი

Juust

FR

Crème d'Isigny

კღემ დ’ისინი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Crème fraîche fluide d'Alsace

კღემ ფღეშ ფლუიდ დ’ალზას

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Miel d'Alsace

მიელ დ’ალზას

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Miel de Corse; Mele di Corsica

მიელ დე კოღს; მელე დი კორსიკა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Miel de Provence

მიელ დე პღოვანს

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Miel de sapin des Vosges

მიელ დე საპენ დე ვოსჟ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Œufs de Loué

ე დე ლუე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Beurre Charentes-Poitou; Beurre des Charentes; Beurre des Deux-Sèvres

ბეღ შაღანტ-პუატუ; ბეღ დე შაღანტ; ბერ დე დე-სევრ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Beurre d'Isigny

ბეღ დ’ისინი

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

FR

Huile d'olive d'Aix-en-Provence

უილ დ’ოლივდ’ექს-ან- პროვანს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Corse; Huile d'olive de Corse-Oliu di Corsica

უილ დ’ოლივდე კოღს; უილ დ’ოლივდე კოღს- ოლიუ დი კორსიკა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Haute-Provence

უილ დ’ოლივდე ოტ- პროვანს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence

უილ დ’ოლივდელა ვალე დე ბო-დე-პღოვანს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nice

უილ დ’ოლივდენის

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nîmes

უილ დ’ოლივდენიმ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile d'olive de Nyons

უილ დ’ოლივდენიონ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

FR

Huile essentielle de lavande de Haute-Provence

უილ ესანსიელ დე ლავანდ დე ოტ-პღოვანს

Eeterlikud õlid

FR

Ail blanc de Lomagne

აი ბლან დე ლომან

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail de la Drôme

აი დელა დღომ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Ail rose de Lautrec

აი ღოზ დელოტღეკ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Asperge des sables des Landes

ასპერჟ დე საბლ დე ლანდ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Chasselas de Moissac

შასელა დე მუასაკ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Clémentine de Corse

კლემენტინ დე კოღს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Coco de Paimpol

კოკო დე პემპოლ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Fraise du Périgord

ფღეზ დიუ პეღიგოღ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Haricot tarbais

არიკო ტაღბე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Kiwi de l'Adour

კივი დე ლ’ადურ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lentille vert du Puy

ლანტი ვერდიუ პვი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lentilles vertes du Berry

ლანტიივეღტ დიუ ბეღი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Lingot du Nord

ლინგო დიუ ნორ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Mâche nantaise

მაშ ნანტეზ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Melon du Haut-Poitou

მელონ დიუ ო-პუატუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Melon du Quercy

მელონ დიუკეღსი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Mirabelles de Lorraine

მიღაბელ დე ლოღენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Muscat du Ventoux

მუსკატ დიუ ვანტუ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Noix de Grenoble

ნუა დე გღენობლ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Noix du Périgord

ნუა დიუ პერიგორ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Oignon doux des Cévennes

ონიონ დუ დე სევენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olive de Nice

უილ დ’ოლივ დენის

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence

ოლივ კასე დე ლა ვალე დე ბო-დე-პროვანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives noires de la Vallée des Baux-de-Provence

ოლივ ნუარ დე ლა ვალე დე ბო დე პროვანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Olives noires de Nyons

ოლივ ნუარ დე ნიონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Petit Epeautre de Haute-Provence

პეტი ეპოტრ დე ოტ პროვანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Poireaux de Créances

პუარო დეკრეანს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pomme de terre de l'Île de Ré

პომ დე ტერ დე ლ’ილ დერე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pomme du Limousin

პომ დიუ ლიმუზენ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pommes de terre de Merville

პომ დე ტერ დე მერვილ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pommes et poires de Savoie

პომ ე პუარ დე სავუა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Pruneaux d'Agen; Pruneaux d'Agen mi-cuits

პრიუნო დ’აჟენ; პრიუნო დ’აჟენ მი-კვი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Riz de Camargue

რი დე კამარგ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

FR

Anchois de Collioure

ანსუა დე კოლიურ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor

კოკი სენ-ჟაკ დე კოტ დ’აღმოღ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Cidre de Bretagne; Cidre Breton

სიდღ დე ბრეტან; სიდღ ბრეტონ;

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Cidre de Normandie; Cidre Normand

სიდღ დე ნოღმანდი; სიდღ ნოღმან

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Cornouaille

კორნუაი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Domfront

დომფრონ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Huîtres Marennes Oléron

უიტრ მარენ ოლერონ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

FR

Pays d'Auge; Pays d'Auge-Cambremer

პეი დ’ოჟ; პეუ დ’ოჟ-კამბრემერ

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Piment d'Espelette; Piment d'Espelette - Ezpeletako Biperra

პიმან დ’ესპელეტ; პიმან დ’ესპელეტ-ეზპელეტაკო ბიპერა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Bergamote(s) de Nancy

ბერგამოტ დე ნანსი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

FR

Brioche vendéenne

ბრიოშვანდეენ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Pâtes d'Alsace

პატ დ’ალზას

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

FR

Foin de Crau

ფუენ დე კღო

Hein

HU

Budapesti téliszalámi

ბუდაპეშტი ტელისალიამი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HU

Szegedi szalámi; Szegedi téliszalámi

სეგედი სალიამი; სეგედი ტელისალიამი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IE

Connemara Hill lamb; Uain Sléibhe Chonamara

კონემარა ჰილ ლამბ; უაინ სლეიბ ჩონამარა

Värske liha (ja rups)

IE

Timoleague Brown Pudding

თიმოლიგ ბრაუნ პუდინგ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IE

Imokilly Regato

იმოკილირეგატო

Juust

IE

Clare Island Salmon

კლეარ აილანდ სალმონ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Abbacchio Romano

აბბაკიო რომანო

Värske liha (ja rups)

IT

Agnello di Sardegna

ანიელლო დისარდენია

Värske liha (ja rups)

IT

Mortadella Bologna

მორტადელლა ბოლონია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di S. Daniele

პროშუტო დის. დანიელე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Vitellone bianco dell'Appennino Centrale

ვიტელლონე ბიანცო დელლ’აპპენინო ჩენტრალე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Bresaola della Valtellina

ბრეზაოლადელლა ვალტელლინა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Capocollo di Calabria

კაპოკოლლო დი კალაბრია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Coppa Piacentina

კოპპა პიაჩენტინა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Cotechino Modena

კოტეკინო მოდენა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Culatello di Zibello

კულატელლო დი ძიბელლო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Lardo di Colonnata

ლარდო დი კოლონნატა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Pancetta di Calabria

პანჩეტტა დი კალაბრია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Pancetta Piacentina

პანჩეტტა პიაჩენტინა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Carpegna

პროშუტო დიკარპენია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Modena

პროშუტო დიმოდენა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Norcia

პროშუტო დი ნორჩია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto di Parma

პროშუტოდი პარმა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto Toscano

პროშუტო ტოსკანო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Prosciutto Veneto Berico-Euganeo

პროშუტოვენეტო ბერიკო- აუგანეო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Brianza

სალამე ბრიანცა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Cremona

სალამე კრემონა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame di Varzi

სალამე დივარძი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame d'oca di Mortara

სალამე დ’ოკა მორტარა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame Piacentino

სალამე პიაჩენტინო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salame S. Angelo

სალამე ს. ანჯელო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salamini italiani alla cacciatora

სალამინი იტალიანი ალლა კაჩჩატორა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Salsiccia di Calabria

სალსიჩა დი კალაბრია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Soppressata di Calabria

სოპრესსატა დი კალაბრია

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Soprèssa Vicentina

სოპრესსა ვიჩენტინა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Speck dell'Alto Adige; Südtiroler Markenspeck; Südtiroler Speck

სპეკ დელლ’ალტო ადიჯე; სუდტიროლერ მარკენსპეკ; სუდტიროლერ სპეკ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Valle d'Aosta Jambon de Bosses

ვალლე დ’აოსტა ჟამბონ დე ბოსსეს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Valle d'Aosta Lard d'Arnad

ვალლე დ’აოსტა ლარდ დ’არნად

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Zampone Modena

ძამპონე მოდენა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

IT

Asiago

აზიაგო

Juust

IT

Bitto

ბიტტო

Juust

IT

Bra

ბრა

Juust

IT

Caciocavallo Silano

კაჩოკავალლო სილანო

Juust

IT

Canestrato Pugliese

კანესტრატო პულიეზე

Juust

IT

Casatella Trevigiana

კაზატელლა ტრევიჯანა

Juust

IT

Casciotta d'Urbino

კაშოტტა დ’ურბინო

Juust

IT

Castelmagno

კასტელმანიო

Juust

IT

Fiore Sardo

ფიორე სარდო

Juust

IT

Fontina

ფონტინა

Juust

IT

Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana

ფორმაი დემუტ დელლ’ალტა ვალლე ბრემბანა

Juust

IT

Gorgonzola

გორგონძოლა

Juust

IT

Grana Padano

გრანა პადანო

Juust

IT

Montasio

მონტასიო

Juust

IT

Monte Veronese

მონტე ვერონეზე

Juust

IT

Mozzarella di Bufala Campana

მოცცარელლა დი ბუფალა კამპანა

Juust

IT

Murazzano

მურაცცანო

Juust

IT

Parmigiano Reggiano

პარმიჯანო რეჯანო

Juust

IT

Pecorino di Filiano

პეკორინო დი ფილიანო

Juust

IT

Pecorino Romano

პეკორინო რომანო

Juust

IT

Pecorino Sardo

პეცორინო სარდო

Juust

IT

Pecorino Siciliano

პეცორინო სიჩილიანო

Juust

IT

Pecorino Toscano

პეცორინო ტოსკანო

Juust

IT

Provolone Valpadana

პროვოლონე ვალპადანა

Juust

IT

Quartirolo Lombardo

კუარტიროლო ლომბარდო

Juust

IT

Ragusano

რაგუსანო

Juust

IT

Raschera

რასკერა

Juust

IT

Ricotta Romana

რიკოტტა რომანა

Juust

IT

Robiola di Roccaverano

რობიოლა დიროკკავერანო

Juust

IT

Spressa delle Giudicarie

სპრესსა დელლე ჯუდიკარიე

Juust

IT

Stelvio; Stilfser

სტელვიო; სტილფსერ

Juust

IT

Taleggio

ტალეჯო

Juust

IT

Toma Piemontese

ტომა პიემონტეზე

Juust

IT

Valle d'Aosta Fromadzo

ვალლე დ’აოსტა ფრომადძო

Juust

IT

Valtellina Casera

ვალტელლინა კაზერა

Juust

IT

Miele della Lunigiana

მიელე დელლა ლუნიჯანა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

IT

Alto Crotonese

ალტო კროტონეზე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Aprutino Pescarese

აპრუტინო პესკარეზე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Brisighella

ბრიზიგელლა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Bruzio

ბრუციო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Canino

კანინო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Cartoceto

კარტოჩეტო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Chianti Classico

კიანტი კლასსიკო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Cilento

ჩილენტო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Collina di Brindisi

კოლლინა დი ბრინდიზი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline di Romagna

კოლლინე დიღომანია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline Salernitane

კოლლინე სალერნიტანე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Colline Teatine

კოლლინე ტეატინე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Dauno

დაუნო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Garda

გარდა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Laghi Lombardi

ლაგი ლომბარდი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Pretuziano delle Colline Teramane

პრეტუციანო დელლე კოლლინე ტერამანე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Riviera Ligure

რივიერა ლიგურე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Sabina

საბინა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Sardegna

სარდენია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Tergeste

ტერჯესტე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terra di Bari

ტერრა დი ბარი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terra d'Otranto

ტერრა დ’ოტრანტო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terre di Siena

ტერრე დი სიენა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Terre Tarentine

ტერრე ტარენტინე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Toscano

ტოსკანო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Tuscia

ტუშია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Umbria

უმბრია

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Val di Mazara

ვალ დი მაძარა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valdemone

ვალდემონე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valle del Belice

ვალლე დელ ბელიჩე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Valli Trapanesi

ვალლი ტრაპანეზი

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa

ვენეტოვალპოლიჩელლა, ვენეტო ეუგანეი ე ბერიჩი, ვენეტო დელ გრაპპა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

IT

Arancia del Gargano

არანჩა დელ გარგანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Arancia Rossa di Sicilia

არანჩა როსსა დი სიჩილია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago Bianco di Bassano

ასპარაგო ბიანკო დი ბასსანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago bianco di Cimadolmo

ასპარაგო ბიანკო დი ჩიმადოლმო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Asparago verde di Altedo

ასპარაგო ვერდე დი ალტედო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Basilico Genovese

ბაზილიკოჯენოვეზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cappero di Pantelleria

კაპპერო დიპენტელლერია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo di Paestum

კარჩოფო დი პაესტუმ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carciofo Romanesco del Lazio

კარჩოფო რომანესკო დელ ლაციო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Carota dell'Altopiano del Fucino

კაროტა დელლ’ალტოპიანო ფუჩინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna Cuneo

კასტანია კუნეო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna del Monte Amiata

კასტანია დელ მონტე ამიატა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna di Montella

კასტანია დი მონტელლა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Castagna di Vallerano

კასტანია დი ვალლერანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ciliegia di Marostica

ჩილიეჯა დი მაროსტიკა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cipolla Rossa di Tropea Calabria

ჩიპოლლა როსსა დი ტროპეა კალაბრია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Cipollotto Nocerino

ჩიპოლოტტო ნოჩერინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Clementine del Golfo di Taranto

კლემენტინედელ გოლფო დი ტარანტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Clementine di Calabria

კლემენტინედი კალაბრია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese

ფაჯოლო დი ლამონ დელლა ვალლატა ბელუნეზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Sarconi

ფაჯოლო დისარკონი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fagiolo di Sorana

ფაჯოლო დისორანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farina di Neccio della Garfagnana

ფარინა დინეჩო დელლა გარფანიანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Farro della Garfagnana

ფარრო დელლა გარფანიანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fico Bianco del Cilento

ფიკო ბიანკო დელ ჩილენტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Ficodindia dell'Etna

ფიკოდინდია დელლ’ეტნა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Fungo di Borgotaro

ფუნგო დი ბორგოტარო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Kiwi Latina

კივი ლატინა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

La Bella della Daunia

ლა ბელლა დელლა დაუნია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Lenticchia di Castelluccio di Norcia

ლენტიკიადი კასტელუჩჩიო დი ნორჩია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone Costa d'Amalfi

ლიმონე კოსტა დ’ამალფი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone di Sorrento

ლიმონე დისორრენტო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Limone Femminello del Gargano

ლიმონე ფემმინელლოდელ გარგანო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone del Mugello

მარრონე დელ მუჯელლო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Castel del Rio

მარრონე დი კასტელ დელ რიო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di Roccadaspide

მარრონე დი როკკადასპიდე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Marrone di San Zeno

მარრონე დი სან ძენო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela Alto Adige; Südtiroler Apfel

მელა ალტო ადიჯე; სუდტიროლერ აპფელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Mela Val di Non

მელა ვალ დი ნონ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Melannurca Campana

მელანურკა კამპანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocciola del Piemonte; Nocciola Piemonte

ნოჩიოლა დელ პიემონტე; ნოჩიოლა პიემონტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocciola di Giffoni

ნოჩიოლა დი ჯიფფონი

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Nocellara del Belice

ნოჩელლარა დელ ბელიჩე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Oliva Ascolana del Piceno

ოლივე ასკოლანა დელ პიჩენო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Peperone di Senise

პეპერონე დი სენიზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pera dell'Emilia Romagna

პერა დელლ’ემილია რომანია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pera mantovana

პერა მანტოვანა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pesca e nettarina di Romagna

პესკა ე ნეტტარინა დი რომანია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pomodoro di Pachino

პომოდოროდი პაკინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Pomodoro S. Marzano dell'Agro Sarnese-Nocerino

პომოდოროს. მარცანო დელლ’აგრო სარნეზე- ნოჩერინო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio di Chioggia

რადიკკიო დიკიოჯა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio di Verona

რადიკკიო დი ვერონა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio Rosso di Treviso

რადიკკიო როსსო დი ტრევიზო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Radicchio Variegato di Castelfranco

რადიკკიო ვარიეგატო დი კასტელფრანკო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Riso di Baraggia Biellese e Vercellese

რიზო დი ბარაჯჯია ბიელლეზეე ვერჩელლეზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Riso Nano Vialone Veronese

რიზო ნანო ვიალონე ვერონეზე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Scalogno di Romagna

სკალონიოდი რომანია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Uva da tavola di Canicattì

უვა და ტავოლა დი კანიკატტი’

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Uva da tavola di Mazzarrone

უვა და ტავოლა დი მაცარონე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

IT

Acciughe Sotto Sale del Mar Ligure

აჩუგე სოტტო სალე დელ მარ ლიგურე

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino

ტინკა გობბა დორატა დელ პიანალტო დი პოირინო

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

IT

Zafferano di Sardegna

ძაფერანო დისარდენია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Aceto Balsamico di Modena

აჩეტო ბალზამიკო დი მოდენა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Aceto balsamico tradizionale di Modena

აჩეტო ბალზამიკო ტრადიციონალე დი მოდენა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia

აჩეტო ბალზამიკო ტრადი- ციონალე დი რეჯო ემილია

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Zafferano dell'Aquila

ძაფფერანო დელლ’აკუილა

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Zafferano di San Gimignano

ძაფფერანო დი სან ჟიმინიანო

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

IT

Coppia Ferrarese

კოპპიაფერრარეზე

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pagnotta del Dittaino

პანიოტტა დელ დიტტანო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane casareccio di Genzano

პანე კაზარეჩჩიო დი ჯენცანო

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane di Altamura

პანე დი ალტამურა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Pane di Matera

პანე დი მატერა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

IT

Bergamotto di Reggio Calabria - Olio essenziale

ბერგამოტტო დი რეჯიო კალაბრია – ოლიო ესენციალე

Eeterlikud õlid

LU

Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg

ვიანდ დე პორ მარკ ნასი- ონალ დიუ გრან-დიუშე დე ლიუქსამბურ

Värske liha (ja rups)

LU

Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg

სალეზონ ფიუმე, მარკ ნასიონალ დიუ გრან-დიუშ დე ლიუქსამბურ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

LU

Miel - Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg

მიელ-მარკნასიონალდიუ გრან-დიუშედე ლიუქსამ- ბურ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

LU

Beurre rose - Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg

ბერ როზ –მარკ ნასი- ონალ დიუ გრანდ-დიუშე დე ლიუქსამბურ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

NL

Boeren-Leidse met sleutels

ბურენ-ლეიდსე მეტ სლეიტელს

Juust

NL

Kanterkaas; Kanternagelkaas; Kanterkomijnekaas

კანტერკას; კანტერმახელ- კას; კანტერკომეინეკას;

Juust

NL

Noord-Hollandse Edammer

ნორდ-ჰოლანდს ედამერ

Juust

NL

Noord-Hollandse Gouda

ნორდ-ჰოლანდს ხაუდა

Juust

NL

Opperdoezer Ronde

ოპერდუზერ რონდე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

NL

Westlandse druif

ვესტლანდსე დრეიფ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PL

Bryndza Podhalańska

ბრინდჟა პოდჰალანსკა

Juust

PL

Oscypek

ოსციპეკ

Juust

PL

Wielkopolski ser smażony

ველკოპოლსკი სერ სმაჟონი

Juust

PL

Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich

მიუდ ვჟოსოვი ზ ბორუვ დოლნოშლონსკის

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PL

Andruty kaliskie

ანდრუტი კალასკიე

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PL

Rogal świętomarciński

როგალ შვენტომარჩინსკი

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

PT

Borrego da Beira

ბორეგო დე ბეირა

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego de Montemor-o-Novo

ბორეგო დე მონტემორ-ო-ნოვო

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego do Baixo Alentejo

ბორეგო დო ბაიშო ალენტეჟო

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego do Nordeste Alentejano

ბორეგო დო ბაიშო ალენტეჟო

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego Serra da Estrela

ბორეგო სერა დე ესტრელა

Värske liha (ja rups)

PT

Borrego Terrincho

ბორეგო ტერინკო

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito da Beira

კაბრიტო და ბეირა

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito da Gralheira

კაბრიტო და გრალიეირა

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito das Terras Altas do Minho

კაბრიტო დას ტერას ალტას დო მინო

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito de Barroso

კაბრიტო დე ბაროზო

Värske liha (ja rups)

PT

Cabrito Transmontano

კაბრიტო ტრანსმონტანო

Värske liha (ja rups)

PT

Carnalentejana

კარნალენტეჟანა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Arouquesa

კარნე აროუკეზა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Barrosã

კარნე ბაროზენ

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Cachena da Peneda

კარნე კაკენა და პენედა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne da Charneca

კარნე და კარნეკა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Bísaro Transmonano; Carne de Porco Transmontano

კარნე დე ბიზარო ტრანსმონანო; კარნე დე პორკო ტრანსმონტანო

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso

კარნე დე ბუვინო კრუზადო დოს ლამეიროს დო ბაროზო

Värske liha (ja rups)

PT

Carne de Porco Alentejano

კარნე დე პორკო ალენტეჟანო

Värske liha (ja rups)

PT

Carne dos Açores

კარნე დოს ასორეს

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Marinhoa

კარნე მარინიოა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Maronesa

კარნე მარონეზა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Mertolenga

კარნე მერტოლენგა

Värske liha (ja rups)

PT

Carne Mirandesa

კარნე მირანდეზა

Värske liha (ja rups)

PT

Cordeiro Bragançano

კორდიერო ბრაგანსანო

Värske liha (ja rups)

PT

Cordeiro de Barroso; Anho de Barroso; Cordeiro de leite de Barroso

კოდეირო დე ბაროზო; ანიო დე ბაროზო; კორდეიროდე ლეიტე დე ბაროზო

Värske liha (ja rups)

PT

Vitela de Lafões

ვიტელა დე ლაფონშ

Värske liha (ja rups)

PT

Alheira de Barroso-Montalegre

ალიეირა დე ბაროზო-მონტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Alheira de Vinhais

ალეირა დევინიას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Butelo de Vinhais; Bucho de Vinhais; Chouriço de Ossos de Vinhais

ბუტელო დე ვინიას; ბუკო დე ვინიას; კორისო დე ოსოს დე ვინიას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Cacholeira Branca de Portalegre

კაკოლეირა ბრანკა დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de carne de Barroso-Montalegre

კორისა დე კარნე დე ბაროზო-მონტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça de Carne de Vinhais; Linguiça de Vinhais

კოურისა დე კარნე დე ვინიაის; ლინგუისა დე ვინიაის

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriça doce de Vinhais

კორისა დოსე დე ვინიას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço azedo de Vinhais; Azedo de Vinhais; Chouriço de Pão de Vinhais

კორისო აზედო დე ვინიას; აზედო დე ვინიას; კორისო დე პაო დე ვინიას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre

კორისო დეაბობორა დე ბაროზო-მონტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Carne de Estremoz e Borba

კოურისო დე კარნე დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço de Portalegre

კოურისო დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço grosso de Estremoz e Borba

კორისო გროსო დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Chouriço Mouro de Portalegre

კოურისო მორო დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Farinheira de Estremoz e Borba

ფარინეირადე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Farinheira de Portalegre

ფარინეირადე პორტა- ლეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Linguiça de Portalegre

ლინგუისა დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Linguíça do Baixo Alentejo; Chouriço de carne do Baixo Alentejo

ლინგუიჩა დო ბაიშო ალენტეჟო; კურისო დე კარნე დო ბაიშო ალენტეჟო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Lombo Branco de Portalegre

ლომბო ბრანკო დე პორტა- ლეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Lombo Enguitado de Portalegre

ლომბო ენგუიტადო დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Assar de Portalegre

მორსელა დე ასარ დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Cozer de Portalegre

მორსელა დეკოზერ დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Morcela de Estremoz e Borba

მორსელა დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Estremoz e Borba

პაია დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Lombo de Estremoz e Borba

პაია დელომბო დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paia de Toucinho de Estremoz e Borba

პაია დე ტოუსინო დე ესტრემოზ ე ბორბა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Painho de Portalegre

პაინო დე პორტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Paio de Beja

პაიო დე ბეჟა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Barrancos

პრესუნტო დე ბარანკოს

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Barroso

პრეზუნტოდე ბაროზო

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Camp Maior e Elvas; Paleta de Campo Maior e Elvas

პრეზუნტოდე კამპ მაიორ ე ელვას; პალეტა დე კამპუ მაიორ ე ელვას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Santana da Serra; Paleta de Santana da Serra

პრეზუნტოდე სანტანადა სერა; პალეტა დე სანტანა და სერა

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto de Vinhais / Presunto Bísaro de Vinhais

პრეზუნტოდე ვინიას/ პრეზუნტო ბიზარო დე ვინიას

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Presunto do Alentejo; Paleta do Alentejo

პრეზუნტოდუ ალენტეჟუ; პალეტა დუალენტეჟუ

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Salpicão de Barroso-Montalegre

სალპიკან დე ბაროზო-მონტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Salpicão de Vinhais

სალპიკონ დე ვინიაის

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Sangueira de Barroso-Montalegre

შანგუეირადე ბაროზო-მონტალეგრე

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PT

Queijo de Azeitão

კეიჟო დეაზეიტენ

Juust

PT

Queijo de cabra Transmontano

კეიჟო დე კაბრა ტრანსმონტანო

Juust

PT

Queijo de Nisa

კეიჟო დე ნიზა

Juust

PT

Queijo do Pico

კეიჟო დო პიკო

Juust

PT

Queijo mestiço de Tolosa

კეიჟო მესტიკო დე ტოლოზა

Juust

PT

Queijo Rabaçal

კეიჟო რაბასალ

Juust

PT

Queijo S. Jorge

კეიჟო ს. ჟორჟე

Juust

PT

Queijo Serpa

კეიჟო სერპა

Juust

PT

Queijo Serra da Estrela

კეიჟო სერა და ესტრელა

Juust

PT

Queijo Terrincho

კეიჟო ტერინკო

Juust

PT

Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa)

კეიჟოს დე ბეირა ბაიშა (კეიჟო დე კასტელო ბრანკო, კეიჟო ამარელო და ბეირა ბაიშა, კეიჟო პიკანტე და ბეირა ბაიშა)

Juust

PT

Azeite do Alentejo Interior

აზეიტე დოალენტეჟო ინტერიორ

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Mel da Serra da Lousã

მელ და სერა და ლოუზენ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel da Serra de Monchique

მელ და სერა დე მონკიკე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel da Terra Quente

მელ და ტერა კუენტე

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel das Terras Altas do Minho

მელ დას ტერას ალტას დო მინო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel de Barroso

მელ დე ბაროზო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel do Alentejo

მელ დო ალენტეჟო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel do Parque de Montezinho

მელ დო პარკე დე მონტე- ზინიო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão

მელ დო რიბატეჟო ნორტე (სერა დ’აირე, ალბუფეირა დე კასტელო დე ბოდე, ბაირო, ალტო ნაბენო

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Mel dos Açores

მელ დოს ასორეს

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Requeijão Serra da Estrela

რეკეიჟენსერა და ესტრელა

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

PT

Azeite de Moura

აზეიტე დე მორა

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeite de Trás-os-Montes

აზეიტე დეტრას-ოს- მონტეს

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa)

აზეიტეს დაბეირა ინტერიორ (აზეიტე და ბეირა ალტა, აზეიტე და ბეირა ბაიშა)

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites do Norte Alentejano

აზეიტეს დო ნორტე ალენტეჟანო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Azeites do Ribatejo

აზეიტეს დო რიბატეჟო

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PT

Queijo de Évora

კეიჟო დე ევორა

Juust

PT

Ameixa d'Elvas

ამეიშა დ’ელვას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Amêndoa Douro

ამენდოა დოურო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Ananás dos Açores/São Miguel

ანანას დოს ასორეს/სან მიგუელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Anona da Madeira

ანონა და Mადეირა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Arroz Carolino Lezírias Ribatejanas

აროზ კაროლინო ლეზირიას რიბატეჟანას

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Azeitona de conserva Negrinha de Freixo

აზეიტონა დე კონსერვა ნეგრინა დეფრეიშო

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior

ასეიტონასდე კონსერვა დე ელვას ე კამპო მაიორ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Batata de Trás-os-montes

ბატატა დეტრას-ოს- მონტეს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha da Terra Fria

კასტანია დე ტერა ფრია

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha de Padrela

კასტანია დე პადრელა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha dos Soutos da Lapa

კასტანა დოს სოუტოს დე ლაპა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Castanha Marvão-Portalegre

კასტანია მარვეონ-პორტალეგრე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Cereja da Cova da Beira

ჩერეჯა და ჩოვა და Bეირა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Cereja de São Julião-Portalegre

სერეჟა დე სან ჟულიენო-პორტალეგრე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Citrinos do Algarve

ჩიტრინოს დო ალგარვე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã Bravo de Esmolfe

მასან ბრავო დე ესმოლფე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã da Beira Alta

მასან და ბეირა ალტა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã da Cova da Beira

მასან და კოვა და ბეირა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã de Alcobaça

მასან დე ალკობასა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maçã de Portalegre

მასან დე პორტალეგრე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Maracujá dos Açores/S. Miguel

მარაკუჟა დოს ასორეს/ს.მიგუელ

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Pêra Rocha do Oeste

პერა როკადო ოესტე

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Pêssego da Cova da Beira

პესეგო და კოვა და ბეირა

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PT

Ovos moles de Aveiro

ოვუშ მოლეს დე ავეირუ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

SE

Svecia

შვეცია

Juust

SE

Skånsk spettkaka

სქონსქ სფეთთქაქა

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

SI

Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre

ექსტრა დევიშკო ოლჩნო ოლე სლოვენსკტრლსტრე

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

SK

Slovenská bryndza

სლოვენსკაბრინდზა

Juust

SK

Slovenská parenica

სლოვენსკაპარენიცა

Juust

SK

Slovenský oštiepok

სლოვენსკი ოშტიეპოკ

Juust

SK

Skalický trdelník

სკალიკი ტრელნიკ

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

UK

Isle of Man Manx Loaghtan Lamb

აისლ ოფმენ მანქს ლოუთან ლამბ

Värske liha (ja rups)

UK

Orkney beef

ორკნი ბიფ

Värske liha (ja rups)

UK

Orkney lamb

ორკნი ლამბ

Värske liha (ja rups)

UK

Scotch Beef

სკოჩ ბიფ

Värske liha (ja rups)

UK

Scotch Lamb

სკოჩ ლამბ

Värske liha (ja rups)

UK

Shetland Lamb

შეტლანდ ლამბ

Värske liha (ja rups)

UK

Welsh Beef

უელშ ბიფ

Värske liha (ja rups)

UK

Welsh lamb

უელშლამბ

Värske liha (ja rups)

UK

Beacon Fell traditional Lancashire cheese

ბეკონ ფელ ტრადიშენალ ლანკაშირ ჩიზ

Juust

UK

Bonchester cheese

ბონჩესტერ ჩიზ

Juust

UK

Buxton blue

ბაქსტონ ბლიუ

Juust

UK

Dorset Blue Cheese

დორსეტ ბლიუ ჩიზ

Juust

UK

Dovedale cheese

დოვედეილ ჩიზ

Juust

UK

Exmoor Blue Cheese

ექსმურ ბლიუ ჩიზ

Juust

UK

Single Gloucester

სინგლ გლუსტერ

Juust

UK

Staffordshire Cheese

სტაფორდშირ ჩიზ

Juust

UK

Swaledale cheese; Swaledale ewes' cheese

სუელდეილ ჩიზ; სუელდეილ უეს’ ჩიზ

Juust

UK

Teviotdale Cheese

ტევაიოტდეილ ჩიზ

Juust

UK

West Country farmhouse Cheddar cheese

უესტ კანტრიფერმჰაუზ ჩედარ ჩიზ

Juust

UK

White Stilton cheese; Blue Stilton cheese

უაიტ სტიტონ ჩიზ; ბლიუ სტიტონ ჩიზ

Juust

UK

Melton Mowbray Pork Pie

მელტონ მოუბრეი პორკ პაი

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

UK

Cornish Clotted Cream

კორნიშ კლოტიდ ქრიმ

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne)

UK

Jersey Royal potatoes

ჯერსიროიალ პიტეიტოს

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

UK

Arbroath Smokies

არბროუთ სმოუკიზ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Scottish Farmed Salmon

სკოტიშ ფარმდ სალმონ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Whitstable oysters

უაიტსტეიბლ ოისტერზ

Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

UK

Gloucestershire cider/perry

გლუსტერშირი სიდრ/პერი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Herefordshire cider/perry

ჰერფორდშირ სიდრ/პერი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Worcestershire cider/perry

უორსტერშირი სიდრ/პერი

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

UK

Kentish ale and Kentish strong ale

კენტიშ ეილ ანდ კენტიშ სტრონგ ეილ

Õlu

UK

Rutland Bitter

რუტლანდ ბიტერ

Õlu

Gruusia põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus

[…]

XVII-D LISA

TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4

A   OSA

Euroopa Liidu veinid, mis on kaitstud Gruusias

Kaitstud päritolunimetusega veinide loetelu

Euroopa Liidu liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

BE

Côtes de Sambre et Meuse

კოტ დე სამბრ ე მეზ

BE

Hagelandse wijn

ჰაგელანდსე ვინ

BE

Haspengouwse Wijn

ჰასპენგუვსე ვინ

BE

Heuvellandse Wijn

ჰეველანდსე ვინ

BE

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

ვლამსე მოუსერენდე კვალიტისვინ

BE

Cremant de Wallonie

კრემან დე ვალონი

BE

Vin mousseux de qualite de Wallonie

ვენ მუზო დე კალი დე ვალონი

BG

Асеновград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Asenovgrad

ასენოვგრად, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ასენოვგრად

BG

Брестник, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Brestnik

ბრესტნიკ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ბრესტნიკ

BG

Варна, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Varna

ვარნა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ვარნა

BG

Велики Преслав, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Veliki Preslav

ველიკი პრესლავ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ველიკი პრესლავ

BG

Видин, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Vidin

ვიდინ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ვიდინ

BG

Враца, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Vratsa

ვრაცა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ვრაცა

BG

Върбица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Varbitsa

ვარბიცა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ვარბიცა

BG

Долината на Струма, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Struma valley

დოლინატა ნა სტრუმა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სტრუმა ველი

BG

Драгоево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Dragoevo

დრაგოევო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: დრაგოევო

BG

Евксиноград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Evksinograd

ევკსინოგრად, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ევკსინოგრად

BG

Ивайловград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Ivaylovgrad

ივაილოვგრად, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ივაილოვგრად

BG

Карлово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Karlovo

კარლოვო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: კარლოვო

BG

Карнобат, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Karnobat

კარბონატ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: კარბონატ

BG

Ловеч, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Lovech

ლოვეჩ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ლოვეჩ

BG

Лозицa, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Lozitsa

ლოზიცა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ლოზიცა

BG

Лом, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Lom

ლომ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ლომ

BG

Любимец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Lyubimets

ლიუბიმეც, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ლიუბიმეც

BG

Лясковец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Lyaskovets

ლიასკოვეც, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ლიასკოვეც

BG

Мелник, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Melnik

მელნიკ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიო- ნის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: მელნიკ

BG

Монтана, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Montana

მონტანა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: მონტანა

BG

Нова Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Nova Zagora

ნოვა ზაგორა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ნოვა ზაგორა

BG

Нови Пазар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Novi Pazar

ნოვი Pპაზარ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ნოვი პაზარ

BG

Ново село, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Novo Selo

ნოვო სელო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ნოვო სელო

BG

Оряховица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Oryahovitsa

ორიახოვიცა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ორიაჰოვიცა

BG

Павликени, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Pavlikeni

პავლიკენი, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: პავლიკენი

BG

Пазарджик, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Pazardjik

პაზარჯიკ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგი- ონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: პაზარჯიკ

BG

Перущица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Perushtitsa

პერუშჩიცა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიულიერთეულის სახელი ე

კვივალენტური ტერმინი: პერუშიცა

BG

Плевен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Pleven

პლევენ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: პლევენ

BG

Пловдив, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Plovdiv

პლოვდივ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგი- ონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: პლოვდივ

BG

Поморие, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Pomorie

პომორიე, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: პომორიე

BG

Русе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Ruse

რუსე, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: რუსე

BG

Сакар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Sakar

საკარ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: საკარ

BG

Сандански, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Sandanski

სანდანსკი, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: სანდანსკი

BG

Свищов, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Svishtov

სვიშჩოვ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სვიშტოვ

BG

Септември, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Septemvri

სეპტემვრი, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგი- ონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სეპტემვრი

BG

Славянци, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Slavyantsi

სლავიანცი, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრე- გიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სლავიანცი

BG

Сливен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Sliven

სლივენ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: სლივენ

BG

Стамболово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Stambolovo

სტამბოლოვო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბ- რეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სტამბოლოვო

BG

Стара Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Stara Zagora

სტარა ზაგორა, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სტარა ზაგორა

BG

Сунгурларе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Sungurlare

სუნგურლარე, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბ- რეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: სუნგურლარე

BG

Сухиндол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Suhindol

სუხინდოლ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრე- გიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: სუჰინდოლ

BG

Търговище, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Targovishte

ტარგოვიშჩე, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ტარგოვიშტე

BG

Хан Крум, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Han Krum

ჰან კრუმ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ჰან კრუმ

BG

Хасково, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Haskovo

ხასკოვო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიო- ნის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ჰასკოვო

BG

Хисаря, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Hisarya

ხისარია, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიო- ნის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ჰისარია

BG

Хърсово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Harsovo

ხარსოვო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგი- ონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ჰარსოვო

BG

Черноморски район, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Black Sea Region

ჩერნომორსკი რაიონ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ბლექ სი რეჯიონ

BG

Черноморски район, millele võib järgneda Южно Черноморие

Samaväärne mõiste: Southern Black Sea Coast

ჩერნომორსკი რაიონ, შეიძლება მოსდევდეს იუჟნო ჩერნომორიე ეკვივალენტური ტერმინი: საუთერნ ბლექ სი ქოუსთ

BG

Шивачево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Shivachevo

შივაჩევო, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: შივაჩევო

BG

Шумен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Shumen

შუმენ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: შუმენ

BG

Ямбол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Yambol

იამბოლ, მოსდევს ან არ მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: იამბოლ

BG

Болярово Samaväärne mõiste: Bolyarovo

ბოლიაროვო ეკვივალენტური ტერმინი: ბოლიაროვო

CZ

Čechy, millele võib järgneda Litoměřická

ჩეხი, შეიძლება მოსდევდეს ლიტომერჟიცკა

CZ

Čechy, millele võib järgneda Mělnická

ჩეხი, შეიძლება მოსდევდეს მელნიცკა

CZ

Morava, millele võib järgneda Mikulovská

მორავა, შეიძლება მოსდევდეს მიკულოვსკა

CZ

Morava, millele võib järgneda Slovácká

მორავა, შეიძლება მოსდევდეს სლოვაცკა

CZ

Morava, millele võib järgneda Velkopavlovická

მორავა, შეიძლება მოსდევდეს ველკოპავლოვიცკა

CZ

Morava, millele võib järgneda Znojemská

მორავა, შეიძლება მოსდევდეს ზნოჟემსკა

DE

Ahr, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

არ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Baden, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ბადენ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Franken, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ფრანკენ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Hessische Bergstraße, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ჰესიშე ბერგშტრასე, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Mittelrhein, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

მიტელრაინ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Mosel-Saar-Ruwer, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Mosel

მოზელ-საარ-რუვერ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: მოზელ

DE

Nahe, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ნაე, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Pfalz, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

პფალც, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Rheingau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

რაინგაუ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Rheinhessen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

რაინჰესენ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Saale-Unstrut, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზაალე-უნშრუტ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Sachsen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზაქსენ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

DE

Württemberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვიურტემბერგ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

GR

Αγχίαλος

Samaväärne mõiste: Anchialos

ანხიალოს

ეკვივალენტური ტერმინი: ანხიალოს

GR

Αμύνταιο

Samaväärne mõiste: Amynteo

ამინტეო

ეკვივალენტური ტერმინი: ამინტეო

GR

Αρχάνες

Samaväärne mõiste: Archanes

არხანეზ

ეკვივალენტური ტერმინი: არჰანეს

GR

Γουμένισσα

Samaväärne mõiste: Goumenissa

ღუმენისა

ეკვივალენტური ტერმინი: გუმენისა

GR

Δαφνές

Samaväärne mõiste: Dafnes

დაფნეზ

ეკვივალენტური ტერმინი: დაფნეს

GR

Ζίτσα

Samaväärne mõiste: Zitsa

ზიცა

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიცა

GR

Λήμνος

Samaväärne mõiste: Lemnos

ლიმნოს

ეკვივალენტური ტერმინი: ლემნოს

GR

Μαντινεία

Samaväärne mõiste: Mantinia

მანტინია

ეკვივალენტური ტერმინი: მანტინია

GR

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Samaväärne mõiste: Mavrodafne of Cephalonia

მავროდაფნი კეფალინიაზ ეკვივალენტური ტერმინი: მავროდაფნი ოფ კეფალონია ან კატლონიას მავროდაფნი

GR

Μαυροδάφνη Πατρών

Samaväärne mõiste: Mavrodaphne of Patras

მავროდაფნი პატრონ

ეკვივალენტური ტერმინი: მავროდაფნი ოფ პატრას ან პატრას მავროდაფნი

GR

Μεσενικόλα

Samaväärne mõiste: Messenikola

მესენიკოლა

ეკვივალენტური ტერმინი: მესენიკოლა

GR

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Samaväärne mõiste: Cephalonia Muscatel

მოსხატოზ კეფალინიაზ

ეკვივალენტური ტერმინი: კეფალონია მუსკატელ

GR

Μοσχάτος Λήμνου

Samaväärne mõiste: Lemnos Muscatel

მოსხატოზ ლიმნუ

ეკვივალენტური ტერმინი: ლემნოს მუსკატელ

GR

Μοσχάτος Πατρών

Samaväärne mõiste: Patras Muscatel

მოსხატოზ პატრონ

ეკვივალენტური ტერმინი: პატრას მუსკატელ

GR

Μοσχάτος Ρίου Πατρών

Samaväärne mõiste: Rio Patron Muscatel

მოსხატოზ რიუ პატრონ ეკვივალენტური ტერმინი: რიო პატრონ მუსკატელ

GR

Μοσχάτος Ρόδου

Samaväärne mõiste: Rhodes Muscatel

მოსხატოზ როდუ

ეკვივალენტური ტერმინი: როდეს მუსკატელ

GR

Νάουσα

Samaväärne mõiste: Naoussa

ნაუსა

ეკვივალენტური ტერმინი: ნაუსა

GR

Νεμέα

Samaväärne mõiste: Nemea

ნემეა

ეკვივალენტური ტერმინი: ნემეა

GR

Πάρος

Samaväärne mõiste: Paros

პაროს

ეკვივალენტური ტერმინი: პაროს

GR

Πάτρα

Samaväärne mõiste: Patras

პატრა

ეკვივალენტური ტერმინი: პატრას

GR

Πεζά

Samaväärne mõiste: Peza

პეზა

ეკვივალენტური ტერმინი: პეზა

GR

Πλαγιές Μελίτωνα

Samaväärne mõiste: Cotes de Meliton

პლაღიეზ მელიტონა

ეკვივალენტური ტერმინი: კოტ დე მელიტონ

GR

Ραψάνη

Samaväärne mõiste: Rapsani

რაფსანი

ეკვივალენტური ტერმინი: რაფსანი

GR

Ρόδος

Samaväärne mõiste: Rhodes

როდოზ

ეკვივალენტური ტერმინი: როდეს

GR

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Samaväärne mõiste: Robola of Cephalonia

რომპოლა კეფალინიაზ ეკვივალენტური ტერმინი: რობოლა ოფ კეფალონია ან კეფალონიას რობოლა

GR

Σάμος

Samaväärne mõiste: Samos

სამოზ

ეკვივალენტური ტერმინი: სამოს

GR

Σαντορίνη

Samaväärne mõiste: Santorini

სანტორინი

ეკვივალენტური ტერმინი: სანტორინი

GR

Σητεία

Samaväärne mõiste: Sitia

სიტია

ეკვივალენტური ტერმინი: სიტია

ES

Abona

აბონა

ES

Alella

ალელია

ES

Alicante, millele võib järgneda Marina Alta

ალიკანტე, შეიძლება მოსდევდეს მარინა ალტა

ES

Almansa

ალმანსა

ES

Ampurdán-Costa Brava

ამპურდან-კოსტა ბრავა

ES

Arabako Txakolina

Samaväärne mõiste: Txakolí de Álava

არაბაკო ტსაკოლინა

ეკვივალენტური ტერმინი: ტსაკოლი დე ალავა

ES

Arlanza

არლანსა

ES

Arribes

არიბეს

ES

Bierzo

ბიერსო

ES

Binissalem

ბინისალემ

ES

Bizkaiko Txakolina

Samaväärne mõiste: Chacolí de Bizkaia

ბისკაიკო ტსაკოლინა ეკვივალენტური ტერმინი: ჩაკოლი დე ბისკაია

ES

Bullas

ბულიას

ES

Calatayud

კალატაიუდ

ES

Campo de Borja

კამპო დე ბორხა

ES

Cariñena

კარინენია

ES

Cataluña

კატალუნია

ES

Cava

კავა

ES

Chacolí de Bizkaia

Samaväärne mõiste: Bizkaiko Txakolina

ჩაკოლი დე ბისკაია

ეკვივალენტური ტერმინი: ბისკაიკო ტსაკოლინა

ES

Chacolí de Getaria

Samaväärne mõiste: Getariako Txakolina

ჩაკოლი დე ხეტარია

ეკვივალენტური ტერმინი: ხეტარიაკო ტსაკოლინა

ES

Cigales

სეგალეს

ES

Conca de Barberá

კონკა დე ბარბერა

ES

Condado de Huelva

კონდადო დე უელვა

ES

Costers del Segre, millele võib järgneda Artesa

კოსტერს დელ სეგრე, შეიძლება მოსდევდეს არტესა

ES

Costers del Segre, millele võib järgneda Les Garrigues

კოსტერს დელ სეგრე, შეიძლება მოსდევდეს ლე გარიგვეს

ES

Costers del Segre, millele võib järgneda Raimat

კოსტერს დელ სეგრე, შეიძლება მოსდევდეს რაიმატ

ES

Costers del Segre, millele võib järgneda Valls de Riu Corb

კოსტერს დელ სეგრე, შეიძლება მოსდევდეს ვალს დე რიუ კორბ

ES

Dehesa del Carrizal

დეესა დელ კარისალ

ES

Dominio de Valdepusa

დომინიო დე ვალდეპუსა

ES

El Hierro

ელ იერო

ES

Finca Élez

ფინკა ელეს

ES

Getariako Txakolina

Samaväärne mõiste: Chacolí de Getaria

ხეტარიაკო ტსაკოლინა

ეკვივალენტური ტერმინი: ჩაკოლი დე ხეტარია

ES

Guijoso

გიხოსო

ES

Jerez-Xérès-Sherry

ხერეს-სერეს-სერი

ES

Jumilla

ხუმილია

ES

La Mancha

ლა მანჩა

ES

La Palma, millele võib järgneda Fuencaliente

ლა პალმა, შეიძლება მოსდევდეს ფუენკალიენტე

ES

La Palma, millele võib järgneda Hoyo de Mazo

ლა პალმა, შეიძლება მოსდევდეს ოიო დე მასო

ES

La Palma, millele võib järgneda Norte de la Palma

ლა პალმა, შეიძლება მოსდევდეს ნორტე დე ლა პალმა

ES

Lanzarote

ლანსაროტე

ES

Málaga

მალაგა

ES

Manchuela

მანჩუელა

ES

Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

მანსანილია სანლუკარ დე ბარამედა

ES

Méntrida

მენტრიდა

ES

Mondéjar

მონდეხარ

ES

Monterrei, millele võib järgneda Ladera de Monterrei

მონტერეი, შეიძლება მოსდევდეს ლადერა დე მონტერეი

ES

Monterrei, millele võib järgneda Val de Monterrei

მონტერეი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე მონტერეი

ES

Montilla-Moriles

მონტილია-მორილეს

ES

Montsant

მონტსანტ

ES

Navarra, millele võib järgneda Baja Montaña

ნავარა, შეიძლება მოსდევდეს ბახა მონტანია

ES

Navarra, millele võib järgneda Ribera Alta

ნავარა, შეიძლება მოსდევდეს რიბერა ალტა

ES

Navarra, millele võib järgneda Ribera Baja

ნავარა, შეიძლება მოსდევდეს რიბერა ბახა

ES

Navarra, millele võib järgneda Tierra Estella

ნავარა, შეიძლება მოსდევდეს ტიერა ესტელია

ES

Navarra, millele võib järgneda Valdizarbe

ნავარა, შეიძლება მოსდევდეს ვალდისარბე

ES

Pago de Arínzano

Samaväärne mõiste: Vino de pago de Arinzano

პაგო დე არინსანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ვინო დე პაგო დე არინსანო

ES

Penedés

პენედეს

ES

Pla de Bages

პლა დე ბახეს

ES

Pla i Llevant

პლა ი ლევანტ

ES

Priorat

პრიორატ

ES

Rías Baixas, millele võib järgneda Condado do Tea

რიას ბაისას, შეიძლება მოსდევდეს კონდადო დო ტეა

ES

Rías Baixas, millele võib järgneda O Rosal

რიას ბაისას, შეიძლება მოსდევდეს ო როსალ

ES

Rías Baixas, millele võib järgneda Ribeira do Ulla

რიას ბაისას, შეიძლება მოსდევდეს რიბეირა დო ულია

ES

Rías Baixas, millele võib järgneda Soutomaior

რიას ბაისას, შეიძლება მოსდევდეს სოტომაიორ

ES

Rías Baixas, millele võib järgneda Val do Salnés

რიას ბაისას, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დო სალნე

ES

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Amandi

რიბეირა საკრა, შეიძლება მოსდევდეს ამანდი

ES

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Chantada

რიბეირა საკრა, შეიძლება მოსდევდეს ჩანტადა

ES

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Quiroga-Bibei

რიბეირა საკრა, შეიძლება მოსდევდეს კიროგა-ბიბეი

ES

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Miño

რიბეირა საკრა, შეიძლება მოსდევდეს რიბეირას დო მინიო

ES

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Sil

რიბეირა საკრა, შეიძლება მოსდევდეს რიბეირას დო სილ

ES

Ribeiro

რიბეირო

ES

Ribera del Duero

რიბერა დელ დუერო

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Cañamero

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს განიამერო

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Matanegra

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს მატანეგრა

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Montánchez

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს მონტანჩეს

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Alta

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს რიბერა ალტა

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Baja

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს რიბერა ბახა

ES

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Tierra de Barros

რიბერა დელ გვადიანა, შეიძლება მოსდევდეს ტიერა დე ბაროს

ES

Ribera del Júcar

რიბერა დელ ხუკარ

ES

Rioja, millele võib järgneda Rioja Alavesa

რიოხა, შეიძლება მოსდევდეს რიოხა ალავესა

ES

Rioja, millele võib järgneda Rioja Alta

რიოხა, შეიძლება მოსდევდეს რიოხა ალტა

ES

Rioja, millele võib järgneda Rioja Baja

რიოხა, შეიძლება მოსდევდეს რიოხა ბახა

ES

Rueda

რუედა

ES

Sierras de Málaga, millele võib järgneda Serranía de Ronda

სიერას დე მალაგა, შეიძლება მოსდევდეს სერანია დე რონდა

ES

Somontano

სომონტანო

ES

Tacoronte-Acentejo, millele võib järgneda Anaga

ტაროკონტე-ასენტეხო, შეიძლება მოსდევდეს ანაგა

ES

Tarragona

ტარაგონა

ES

Terra Alta

ტერა ალტა

ES

Tierra de León

ტიერა დე ლეონ

ES

Tierra del Vino de Zamora

ტიერა დელ ვინო დე სამორა

ES

Toro

ტორო

ES

Txakolí de Álava

Samaväärne mõiste: Arabako Txakolina

ტსაკოლი დე ალავა

ეკვივალენტური ტერმინი: არაბაკო ტსაკოლინია

ES

Uclés

უკლეს

ES

Utiel-Requena

უტიელ-რეკენია

ES

Valdeorras

ვალდეორას

ES

Valdepeñas

ვალდეპენიას

ES

Valencia, millele võib järgneda Alto Turia

ვალენსია, შეიძლება მოსდევდეს ალტო ტურია

ES

Valencia, millele võib järgneda Clariano

ვალენსია, შეიძლება მოსდევდეს კლარიანო

ES

Valencia, millele võib järgneda Moscatel de Valencia

ვალენსია, შეიძლება მოსდევდეს მოსკატელ დე ვალენსია

ES

Valencia, millele võib järgneda Valentino

ვალენსია, შეიძლება მოსდევდეს ვალენტინიო

ES

Valle de Güímar

ვალიე დე გვიმარ

ES

Valle de la Orotava

ვალიე დე ლა ოროტავა

ES

Valles de Benavente

ვალიეს დე ბენავენტე

ES

Vino de Calidad de Valtiendas

ვინო დე კალიდად დე ვალტიენდას

ES

Vinos de Madrid, millele võib järgneda Arganda

ვინოს დე მადრიდ, შეიძლება მოსდევდეს არგანდა

ES

Vinos de Madrid, millele võib järgneda Navalcarnero

ვინოს დე მადრიდ, შეიძლება მოსდევდეს ნავალკარნერო

ES

Vinos de Madrid, millele võib järgneda San Martín de Valdeiglesias

ვინოს დე მადრიდ, შეიძლება მოსდევდეს სან მარტინ დე ვალდეიგლესიას

ES

Ycoden-Daute-Isora

იკოდენ-დოტ-ისორა

ES

Yecla

იეკლა

FR

Ajaccio

აჟასიო

FR

Aloxe-Corton

ალოქს-კორტონ

FR

Alsace, millele võib järgneda viinamarjasordi nimi ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne mõiste: Vin d'Alsace

ალზას, შეიძლება მოსდევდეს სხვადასხვა ღვინისდა/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეკვივალენტური ტერმინი: ვენ დ’ალზას

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergbieten

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ალტენბერგ დე ბერგბიტენ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergheim

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ალტენბერგ დე ბერგჰაიმ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Wolxheim

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ალტენბერგ დე ვოლქსჰაიმ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Brand

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ბრენდ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Bruderthal

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ბრიუდერტალ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Eichberg

ალზას გრან კრიუ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Engelberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ენგელბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Florimont

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ფლორიმონ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Frankstein

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ფრანკშტაინ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Froehn

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ფრენ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Furstentum

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ფურსტენტუმ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Geisberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს გაისბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Gloeckelberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს გლეკელბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Goldert

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს გოლდერტ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Hatschbourg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ჰატშბურგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Hengst

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ჰენგსტ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kanzlerberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კანცლერბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kastelberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კასტელბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kessler

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კესლერ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Barr

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კირხბერგ დე ბარ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Ribeauvillé

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კირხბერგ დე რიბოვილე

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kitterlé

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს კიტერლე

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Mambourg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს მამბურგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Mandelberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს მანდელბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Marckrain

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს მარკრაინ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Moenchberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს მენხბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Muenchberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს მუენხბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Ollwiller

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ოლვილერ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Osterberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ოსტერბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfersigberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს პფესიგბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfingstberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს პფინგშტბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Praelatenberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს პრელატენბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Rangen

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს რანგენ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Saering

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს სერინგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Schlossberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შლოსბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Schoenenbourg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შენენბურგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sommerberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს სომერბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sonnenglanz

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს სონენგლანც

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Spiegel

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შპიგელ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sporen

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს სპორენ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinen

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შტაინენ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steingrubler

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შტაინგრუბლერ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinklotz

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს შტაინკლოც

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Vorbourg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ფორბურგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Wiebelsberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ვიბელსბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Wineck-Schlossberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ვინეკ-შლოსბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Winzenberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ვინცენბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Zinnkoepflé

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ცინკეპფლე

FR

Alsace Grand Cru, millele järgneb Zotzenberg

ალზას გრან კრიუ, მოსდევს ცოცენბერგ

FR

Alsace Grand Cru, millele eelneb Rosacker

ალზას გრან კრიუ, წინ უძღვის როზაკერ

FR

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „Rosé”

ანჟუ, შეიძლება მოსდევდეს „ვალ დე ლუარ”, „მუ სო” ან წინ უძღოდეს „როზე”

FR

Anjou Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire

ანჟუ კოტო დე ლა ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Anjou Villages, millele võib järgneda Val de Loire

ანჟუ ვილაჟ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Anjou-Villages Brissac, millele võib järgneda Val de Loire

ანჟუ – ვილაჟ ბრისაკ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Arbois, millele võib järgneda Pupillin, millele võib järgneda „mousseux”

არბუა, შეიძლება მოსდევდეს „პუპიილენ”, „მუსო”.

FR

Auxey-Duresses, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

ოქსი-დიურეს, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ”, ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Bandol

Samaväärne mõiste: Vin de Bandol

ბანდოლ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვენ დე ბანდოლ

FR

Banyuls, millele võib järgneda „Grand Cru” ja/või „Rancio”

ბანიულ, შეიძლება მოსდევდეს „გრან კრიუ” და/ან რანსიო

FR

Barsac

ბარსაკ

FR

Bâtard-Montrachet

ბეტარ-მონტრაშე

FR

Béarn, millele võib järgneda Bellocq

ბეარნ, შეიძლება მოსდევდეს ბელოკ

FR

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „Villages”, millele võib järgneda „Supérieur”

ბოჟოლე, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი, ან „ვილაჟ”, „ანსუპერიერ”

FR

Beaune

ბონ

FR

Bellet

Samaväärne mõiste: Vin de Bellet

ბელე

ეკვივალენტური ტერმინი: ვენ დე ბელე

FR

Bergerac, millele võib järgneda „sec”

ბერჟერაკ, შეიძლება მოსდევდეს „სეკ”

FR

Bienvenues-Bâtard-Montrachet

ბიენვენუეს-ბატარ-მონტრაშე

FR

Blagny, millele võib järgneda Côte de Beaune / Côte de Beaune-Villages

ბლანი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ბონ / კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Blanquette de Limoux

ბლანკეტ დე ლიმუ

FR

Blanquette méthode ancestrale

ბლანკეტ მეტოდ ანსესტრალ

FR

Blaye

ბლეი

FR

Bonnes-mares

ბონ მარ

FR

Bonnezeaux, millele võib järgneda Val de Loire

ბონეზო, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé”, „Mousseux” või „supérieur”

ბორდო, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე”, „მუსო”, „სუპერიერ”

FR

Bordeaux Côtes de Francs

ბორდო კოტ დე ფრან

FR

Bordeaux Haut-Benauge

ბორდო ბენოჟ

FR

Bourg

Samaväärne mõiste: Côtes de Bourg / Bourgeais

ბურ

ეკვივალენტური ტერმინი: კოტ დე ბურ / ბურჟე

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Chitry

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი „შიტრი”

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Chalonnaise

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი „კოტ შალონეზ”

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Saint-Jacques

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი კოტ სენ-ჟაკ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes d'Auxerre

ბურგონ შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიულიერთეულის სახელი კოტ დ’ოქსერ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes du Couchois

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი კოტ დიუ კუშუა

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Coulanges-la-Vineuse

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი კულანჟ-ლა-ვინეზ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Épineuil

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ეპინეი

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Beaune

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი კოტ დე ბონ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Nuits

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”„როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი კოტ დე ნუი

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi La Chapelle NotreDame

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ლა შაპელ ნოტრ-დამ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Le Chapitre

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიულიერთეულის სახელი ლე შაპიტრ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Montrecul / Montre-cul / En Montre-Cul

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიულიერთეულის სახელი მონტრკიულ / მონტრ-კიულ / ან მონტრ-კიულ

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Vézelay

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე” ანმცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ვეზელე

FR

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Ros锄ordinaire” või „grand ordinaire”

ბურგონ, შეიძლება მოსდევდეს „კლერე”, „როზე”, „ორდინერ” ან „გრან ორდინერ”

FR

Bourgogne aligoté

ბურგონ ალიგოტე

FR

Bourgogne passe-tout-grains

ბურგონ პას-ტუ-გრენ

FR

Bourgueil

ბურგეი

FR

Bouzeron

ბუზრონ

FR

Brouilly

ბრუიი

FR

Bugey, millele võib järgneda Cerdon, millele võib eelneda „Vins du”, „Mousseux du”, „Pétillant” või „Roussette du”, või millele järgneb „Mousseux” või „Pétillant”, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ბუგე, შეიძლება მოსდევდეს სერდონ, წინ უძღოდეს „ვენ დიუ”, „მუსო დიუ”, „პეტიიან”, ან „რუსეტ დიუ” ან მოსდევდეს „მუსო” ან „პეტიიან” .შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Buzet

ბუზე

FR

Cabardès

კაბარდე

FR

Cabernet d'Anjou, millele võib järgneda Val de Loire

კაბერნე დ’ანჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Cabernet de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire

კაბერნე დე სომურ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Cadillac

კადილაკ

FR

Cahors

კაორ

FR

Cassis

კასის

FR

Cérons

სერონ

FR

Chablis, millele võib järgneda Beauroy, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ბოროი ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Berdiot, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ბერდიო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Beugnons

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ბენიონ

FR

Chablis, millele võib järgneda Butteaux, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ბიუტო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Chapelot, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს შაპელო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Chatains, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს შატენ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Chaume de Talvat, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს შომ დე ტალვა

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Bréchain, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ბრეშენ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Cuissy

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე კისი

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Fontenay, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ფონტენე ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Jouan, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ჟუან ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Léchet, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ლეშე ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Savant, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე სავან ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Vaubarousse, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ვობარუს ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Côte de Prés Girots, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე პრე ჟირო ან ‘პრემიე კრიუ

FR

Chablis, millele võib järgneda Forêts, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ფორე ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Fourchaume, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ფურშომ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda L'Homme mort, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ლ’ომ მორ ან „პრემიერ კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Les Beauregards

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ლე ბორ გარ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Les Épinottes, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ლე ეპინოტ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Les Fourneaux, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ლე ფურნო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Les Lys, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ლე ლი ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Mélinots, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მელინო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Mont de Milieu, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მონ დე მილიე ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Montée de Tonnerre

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მონტე დე ტონერ

FR

Chablis, millele võib järgneda Montmains, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მონტმენ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Morein, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მორენ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Pied d'Aloup, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს პიე დ’ალუპ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Roncières, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს რონსიერ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Sécher, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს სეშე ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Troesmes, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ტრემ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaillons, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ველონ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vau de Vey, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვო დე ვეი ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vau Ligneau, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვო ლინიო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaucoupin, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვოკუპენ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaugiraut, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვოჟირო ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaulorent, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოდევდეს ვოლორან ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaupulent, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვოპულან ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vaux-Ragons, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვო-რაგონ ან „პრემიე კრიუ”

FR

Chablis, millele võib järgneda Vosgros, millele võib järgneda „premier cru”

შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს ვოსგრო ან პრემიე კრიუ’

FR

Chablis

შაბლი

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Blanchot

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს ბლანშო

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Bougros

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს ბუგრო

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Grenouilles

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს გრენუი

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Les Clos

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს ლე კლო

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Preuses

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს პრეზე

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Valmur

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს ვალმურ

FR

Chablis grand cru, millele võib järgneda Vaudésir

შაბლი გრან კრიუ, შეიძლება მოსდევდეს ვოდეზირ

FR

Chambertin

შამბერტენ

FR

Chambertin-Clos-de-Bèze

შამბერტენ კლო დე ბეზ

FR

Chambolle-Musigny

შამბოლ მიუზინი

FR

Champagne

შამპან

FR

Chapelle-Chambertin

შაპელ-შამბერტენ

FR

Charlemagne

შარლემან

FR

Charmes-Chambertin

შარმ-შამბერტენ

FR

Chassagne-Montrachet, millele võib järgneda Côte de Beaune / Côte de Beaune-Villages

შასან-მონტრაშე, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ბონ / კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Château Grillet

შატო-გრიე

FR

Château-Chalon

შატო-შალონ

FR

Châteaumeillant

შატომეიან

FR

Châteauneuf-du-Pape

შატონეფ-დიუ-პაპ

FR

Châtillon-en-Diois

შატიონ ან-დიუა

FR

Chaume - Premier Cru des coteaux du Layon

შომ-პრემიე კრიუ დე კოტო დიუ ლეონ

FR

Chenas

შენა

FR

Chevalier-Montrachet

მონტრაშე

FR

Cheverny

შავერნი

FR

Chinon

შინო

FR

Chiroubles

შირუბლ

FR

Chorey-les-Beaune, millele võib järgneda Côte de Beaune / Côte de Beaune-Villages

შორი-ლე-ბონ, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ბონ / კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Clairette de Bellegarde

კლერეტ დე ბელგარდ

FR

Clairette de Die

კლერეტ დე დი

FR

Clairette de Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კლერეტ დე ლანგდოკ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Clos de la Roche

კლო დე ლა როშ

FR

Clos de Tart

კლო დე ტარ

FR

Clos de Vougeot

კლო დე ვუჟო

FR

Clos des Lambrays

კლო დე ლამბრე

FR

Clos Saint-Denis

კლო სენ-დენი

FR

Collioure

კოლიურ

FR

Condrieu

კონდრიე

FR

Corbières

კორბიერ

FR

Cornas

კორნა

FR

Corse, millele võib järgneda Calvi, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება მოსდევდეს კალვი ან წინუძღოდეს „ვენ დე”

FR

Corse, millele võib järgneda Coteaux du Cap Corse, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დიუ კაპ კორს ან წინ უძღოდეს „ვენ დე”

FR

Corse, millele võib järgneda Figari, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება მოსდევდეს ფიგარი ან წინუძღოდეს „ვენ დე”

FR

Corse, millele võib järgneda Porto-Vecchio, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება მოსდევდეს პორტო-ვეკშიო ან წინუსწრებდეს „ვენ დე”

FR

Corse, millele võib järgneda Sartène, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება მოსდევდეს სარტენ ან წინუძღოდეს „ვენ დე”

FR

Corse, millele võib eelneda „Vin de”

კორს, შეიძლება წინ უძღოდეს „ვენ დე”

FR

Corton

კორტონ

FR

Corton-Charlemagne

კორტონ-შარლემან

FR

Costières de Nîmes

კოსტიერ დე ნიმ

FR

Côte de Beaune, millele eelneb väiksema geograafilise üksuse nimi

კოტ დე ბონ, შეიძლება წინ უძღოდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Côte de Beaune-Villages

კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Côte de Brouilly

კოტ დე ბრუი

FR

Côte de Nuits-villages

კოტ დე ნუი-ვილაჟ

FR

Côte roannaise

კოტ როანეზ

FR

Côte Rôtie

კოტ როტი

FR

Coteaux champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კოტო შამპენუა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Coteaux d'Aix-en-Provence

კოტო დ’ექს-ან-პროვანს

FR

Coteaux d'Ancenis, millele järgneb viinamarjasordi nimi koto d'anseni

შეიძლება მოსდევდეს ღვინისსახეობის სახელი

FR

Coteaux de Die

კოტო დე დი

FR

Coteaux de l'Aubance, millele võib järgneda Val de Loire

კოტო დე ლობანს, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Coteaux de Pierrevert

კოტო დე პიერვერ

FR

Coteaux de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire

კოტო დე სომიურ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Coteaux du Giennois

კოტო დიუ ჟიენუა

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Cabrières

კოტო დიუ ლანგედოგ, შეიძლება მოსდევდეს კაბრიერ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de la Méjanelle / La Méjanelle

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დე ლა მეჟანელ / ლა მეჟანელ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Saint-Christol '/ Saint-Christol

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დე სენ-კრისტოლ /სენ-კრისტოლ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Vérargues / Vérargues

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დე ვერარგ / ვერარგ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Grès de Montpellier

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს გრე დე მონპელიე

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda La Clape

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს ლა კლაპ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Montpeyroux

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს მონპეირუ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Pic-Saint-Loup

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს პიკ-სენ-ლუ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Quatourze

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს კატურ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Drézéry

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს სენ-დრეზერი

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Georges-d'Orques

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს სენ-ჟორჟ დ’ორკ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Saturnin

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს სენ-სატურნენ

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Picpoul-de-Pinet

კოტო დიუ ლანგედოკ, შეიძლება მოსდევდეს პიკპულ-დე-პენ

FR

Coteaux du Layon, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კოტო დიუ ლეიონ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Coteaux du Layon Chaume, millele võib järgneda Val de Loire

კოტო დიუ ლეიონ შომ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Coteaux du Loir, millele võib järgneda Val de Loire

კოტო დიუ ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Coteaux du Lyonnais

კოტო დიუ ლიონე

FR

Coteaux du Quercy

კოტო დიუ კერსი

FR

Coteaux du Tricastin

კოტო დიუ ტრეკასტენ

FR

Coteaux du Vendômois, millele võib järgneda Val de Loire

კოტო დიუ ვანდომუა, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Coteaux varois

კოტო ვარუა

FR

Côtes Canon Fronsac

Samaväärne mõiste: Canon Fronsac

კოტ კანონ ფრონსაკ

ეკვივალენტური ტერმინი: კანონ ფრონსაკ

FR

Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Boudes

კოტ დ’ოვერნ, შეიძლება მოსდევდეს ბუდ

FR

Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Chanturgue

კოტ დ’ოვერნ, შეიძლება მოსდევდეს შანტურგ

FR

Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Châteaugay

კოტ დ’ოვერნ, შეიძლება მოსდევდეს შატოგე

FR

Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Corent

კოტ დ’ოვერნ, შეიძლება მოსდევდეს კორან

FR

Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Madargue

ოტ დ’ოვერნ, შეიძლება მოსდევდეს მადარგე

FR

Côtes de Bergerac

კოტ დ’ოვერნ

FR

Côtes de Blaye

კოტ დე ბლე

FR

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

კოტ დე ბორდო დენ მაკერ

FR

Côtes de Castillon

კოტ დე კასტიონ

FR

Côtes de Duras

კოტ დე დიურას

FR

Côtes de Millau

კოტ დე მიო

FR

Côtes de Montravel

კოტ დე მონრაველ

FR

Côtes de Provence

კოტ დე პროვანს

FR

Côtes de Saint-Mont

კოტ დე სენ-მონ

FR

Côtes de Toul

კოტ დე ტულ

FR

Côtes du Brulhois

კოტ დიუ ბრულუა

FR

Côtes du Forez

კოტ დიუ ფორე

FR

Côtes du Jura, millele võib järgneda „mousseux”

კოტ დიუ ჟიურა, შეიძლება მოსდევდეს „მუსო”

FR

Côtes du Lubéron

კოტ დიუ ლიბერონ

FR

Côtes du Marmandais

კოტ დიუ მარმანდე

FR

Côtes du Rhône

კოტ დიუ რონ

FR

Côtes du Roussillon

კოტ დიუ რუსიონ

FR

Côtes du Roussillon Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კოტ დიუ რუსიონ ვილაჟ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Côtes du Ventoux

კოტ დიუ ვანტუ

FR

Côtes du Vivarais

კოტ დიუ ვივარე

FR

Cour-Cheverny, millele võib järgneda Val de Loire

კურ-შევერნი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Crémant d'Alsace

კრემან დ’ალზას

FR

Crémant de Bordeaux

კრემან დე ბორდო

FR

Crémant de Bourgogne

კრემან დე ბურგონ

FR

Crémant de Die

კრემან დე დი

FR

Crémant de Limoux

კრემან დე ლიმუ

FR

Crémant de Loire

კრემან დე ლუარ

FR

Crémant du Jura

კრემან დიუ ჟიურა

FR

Crépy

კრეპი

FR

Criots-Bâtard-Montrachet

კრიო-ბატარ-მონტრაშე

FR

Crozes-Hermitage

Samaväärne mõiste: Crozes-Ermitage

კროზ-ერმიტაჟ

კროზ-ერმიტაჟ

FR

Échezeaux

ეშეზო

FR

Entre-Deux-Mers

ანტრ დე-მერ

FR

Entre-Deux-Mers-Haut-Benauge

ანტრ-დე-მერ-ო-ბენოჟ

FR

Faugères

ფოჟერ

FR

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Brem

ფიეფ ვანდეენ შეიძლება მოსდევდეს ბრემ

FR

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Mareuil

ფიეფ ვანდეენ, შეიძლება მოსდევდეს მარეი

FR

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Pissotte

ფიეფ ვანდეენ, შეიძლება მოსდევდეს პისოტ

FR

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Vix

ფიეფ ვანდეენ, შეიძლება მოსდევდეს ვი

FR

Fitou

ფიტუ

FR

Fixin

ფიხენ

FR

Fleurie

ფლერი

FR

Floc de Gascogne

ფლოკ დე გასკონ

FR

Fronsac

ფროსნაკ

FR

Frontignan, millele võib eelneda „Muscat de” või „Vin de”

ფრონტინიან, შეიძლება წინ უძღოდეს „მუსკატ” ან „ვენ დე”

FR

Gaillac, millele võib järgneda „mousseux”

გაიაკ, შეიძლება მოსდევდეს „მუსო”

FR

Gaillac premières côtes

გაიაკ პრემიერ კოტ

FR

Gevrey-Chambertin

ჟევრი-შამბერტენ

FR

Gigondas

ჟიგონდა

FR

Givry

ჟივრი

FR

Grand Roussillon, millele võib järgneda „Rancio”

გრან-რუსიონ, შეიძლება მოსდევდეს „რანსიო”

FR

Grand-Échezeaux

გრან-ეშეზო

FR

Graves, millele võib järgneda „supérieures”

გრავ, შეიძლება მოსდევდეს „სუპერიერ”

FR

Graves de Vayres

გრავ დე ვერ

FR

Griotte-Chambertin

გრიოტ- შამბერტენ

FR

Gros plant du Pays nantais

გრო პლან დიუ პეი ნანტე

FR

Haut-Médoc

ო-მედოკ

FR

Haut-Montravel

ო მონტრაველ

FR

Haut-Poitou

ო-პუატო

FR

Hermitage

Samaväärne mõiste: l'Hermitage / Ermitage / l'Ermitage

ერმიტაჟ

ეკვივალენტური ტერმინი: ლ’ერმიტაჟ / ერმიტაჟ /ლ’ერმიტაჟ

FR

Irancy

ირანსი

FR

Irouléguy

ირულეგი

FR

Jasnières, millele võib järgneda Val de Loire

ჟასნიერ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Juliénas

ჟულიენა

FR

Jurançon, millele võib järgneda „sec”

ჟურანსონ, შეიძლება მოსდევდეს „სეკ”

FR

L'Étoile, millele võib järgneda „mousseux”

ლ’ეტუალ, შეიძლება მოსდევდეს „მუსო”

FR

La Grande Rue

ლა გრანდ რიუ

FR

Auxey-Duresses, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

ლადუა, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან ’კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Lalande de Pomerol

ლალანდე დე პომროლ

FR

Latricières-Chambertin

ლატრისიერ-შამბერტენ

FR

Les Baux de Provence

ლე ბო დე პროვანს

FR

Limoux

ლიმუ

FR

Lirac

ლირაკ

FR

Listrac-Médoc

ლისტრაკ-მედოკ

FR

Loupiac

ლუპიაკ

FR

Lussac-Saint-Émilion

ლუსაკ-სენ-ემილიონ

FR

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „Supérieur” või „Villages”

Samaväärne mõiste: Pinot-Chardonnay-Mâcon

მაკონ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფილი ერთეულის სახელი ან „სუპერიე” ან „ვილაჟ”

ეკვივალენტური ტერმინი: პინო-შარდონე-მაკონ

FR

Macvin du Jura

მაკვენ დიუ ჟიურა

FR

Madiran

მადირან

FR

Maranges, millele võib järgneda Clos de la Boutière

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს კლო დე ლა ბუტიე

FR

Maranges, millele võib järgneda La Croix Moines

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს ლა კრუა მუან

FR

Maranges, millele võib järgneda La Fussière

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს ლა ფიუსიერ

FR

Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Loyères

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს ლე კლო დე ლუაიერ

FR

Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Rois

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს ლე კლო დე რუა

FR

Maranges, millele võib järgneda Les Clos Roussots

მარანჟ შეიძლება მოსდევდეს ლე კლო რუსოტ

FR

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Maranges, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

მარანჟ, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Marcillac

მარსიაკ

FR

Margaux

მარგო

FR

Marsannay, millele võib järgneda „rosé”

მარსანე, შეიძლება მოსდევდეს „როზე”

FR

Maury, millele võib järgneda „Rancio”

მორი, შეიძლება მოსდევდეს „რანსიო”

FR

Mazis-Chambertin

მაზი-შამბერტენ

FR

Mazoyères-Chambertin

მეზუაიერ შამბერტენ

FR

Médoc

მედოკ

FR

Menetou-Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda Val de Loire

მენეტუ სალონ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი ან ვალ დე ლუარ

FR

Mercurey

მერკური

FR

Meursault, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

მერსო, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Minervois

მინერვუა

FR

Minervois-La-Livinière

მინერვუა-ლა-ლიმინიერ

FR

Monbazillac

მონბაზიაკ

FR

Montagne Saint-Émilion

მონტან სენ-ემილიონ

FR

Montagny

მონტანი

FR

Monthélie, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

მონტელი, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Montlouis-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

მონლუი-სურ-ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე

ლუარ, „მუსო” ან „პეტიიან”

FR

Montrachet

მონრაშე

FR

Montravel

მონრაველ

FR

Morey-Saint-Denis

მორი-სენ-დენი

FR

Morgon

მორგონ

FR

Moselle

მოზელ

FR

Moulin-à-Vent

მულენ-ა-ვან

FR

Moulis

Samaväärne mõiste: Moulis-en-Médoc

მული

ეკვივალენტური ტერმინი: მული-ან-მედოკ

FR

Muscadet, millele võib järgneda Val de Loire

მუსკადე, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Muscadet-Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire

მუსკადე-კოტო დე ლა ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Muscadet-Côtes de Grandlieu, millele võib järgneda Val de Loire

მუსკადე-კოტ დე გრანდლიე, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Muscadet-Sèvre et Maine, millele võib järgneda Val de Loire

მუსკადე-სევრ ე მენ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Muscat de Beaumes-de-Venise

მუსკა დე ბომ-დე-ვენიზ

FR

Muscat de Lunel

მუსკა დე ლუნელ

FR

Muscat de Mireval

მუსკა დე მირევალ

FR

Muscat de Saint-Jean-de-Minervois

მუსკა დე სენ-ჟაკ დე მინერვუა -

FR

Muscat du Cap Corse

მუსკა დიუ კაპ კორს

FR

Musigny

მუზინი

FR

Néac

ნეაკ

FR

Nuits

Samaväärne mõiste: Nuits-Saint-Georges

ნუი

ეკვივალენტური ტერმინი: ნუი-სენ-ჟორჟ

FR

Orléans, millele võib järgneda Cléry

ორლეან, შეიძლება მოსდევდეს კლერი

FR

Pacherenc du Vic-Bilh, millele võib järgneda „sec”

პაშერენ დიუ ვიკ-ბილ, შეიძლება მოსდევდეს „სეკ”

FR

Palette

პალეტ

FR

Patrimonio

პატრიმონიო

FR

Pauillac

პოიაკ

FR

Pécharmant

პეშარმან

FR

Pernand-Vergelesses, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

პერნან-ვერგელეს, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Pessac-Léognan

პესაკ-ლეონან

FR

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

პეტი შაბლი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Pineau des Charentes

Samaväärne mõiste: Pineau Charentais

პინო დე შარანტ

ეკვივალენტური ტერმინი: პინო შარანტე

FR

Pomerol

პომეროლ

FR

Pommard

პომარ

FR

Pouilly-Fuissé

პუი-ფუისე

FR

Pouilly-Loché

პუი-ლოშე

FR

Pouilly-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire

Samaväärne mõiste: Blanc Fumé de Pouilly / Pouilly-Fumé

პუიი–სურ-ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

ეკვივალენტური ტერმინი: ბლანკ ფიუმე დე პუიი / პუიი-ფიუმე

FR

Pouilly-Vinzelles

პუიი-ვენზელ

FR

Premières Côtes de Blaye

პრემიერ კოტ დე ბლე

FR

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

პრემიერ კოტ დე ბორდო, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Puisseguin-Saint-Emilion

პუისეგენ-სენ-ემილიონ

FR

Puligny-Montrachet, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

პულინი მონრაშე, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Quarts de Chaume, millele võib järgneda Val de Loire

კარ დე შომ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Quincy, millele võib järgneda Val de Loire

კინსი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Rasteau, millele võib järgneda „Rancio”

რასტო, შეიძლება მოსდევდეს „რანსიო”

FR

Régnié

რენიე

FR

Reuilly, millele võib järgneda Val de Loire

რეიი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Richebourg

რიშბურ

FR

Rivesaltes, millele võib järgneda „Rancio”, millele võib eelneda „Muscat”

რივეზალტ, შეიძლება მოსდევდეს „რანსიო” ან წინ უსწრებდეს „მუსკა”

FR

Romanée (La)

რომანე (ლა)

FR

Romanée Contie

რომანე კონტი

FR

Romanée Saint-Vivant

რომანე სენ-ვივან

FR

Rosé de Loire, millele võib järgneda Val de Loire

როზე დე ლუარ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Rosé des Riceys

როზე დე რისი

FR

Rosette

როზეტ

FR

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

რუსეტ დე სავუა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

FR

Ruchottes-Chambertin

რუშოტ-შამბერტინ

FR

Rully

რული

FR

Saint-Amour

სენტ-ამურ

FR

Saint-Aubin, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

სენ-ობენ, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან კოტ დე ბონ-ვილაჟ

FR

Saint-Bris

სენ-ბრი

FR

Saint-Chinian

სენ-შინიან

FR

Saint-Émilion

სენ-ემილიონ

FR

Saint-Émilion Grand Cru

სენ-ემილიონ-გრან კრიუ

FR

Saint-Estèphe

სენტ-ესტეფ

FR

Saint-Georges-Saint-Émilion

სენ-ჟორჟ-სენტ-ემილიონ

FR

Saint-Joseph

სენ-ჟოზეფ

FR

Saint-Julien

სენ-ჟულიენ

FR

Saint-Nicolas-de-Bourgueil, millele võib järgneda Val de Loire

სენ-ნიკოლა-დე-ბურგეი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Saint-Péray, millele võib järgneda „mousseux”

სენ-პერე, შეიძლება მოსდევდეს „მუსო”

FR

Saint-Pourçain

სენ-პურსენ

FR

Saint-Romain, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

სენ-რომენ, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Saint-Véran

სენ-ვერან

FR

Sainte-Croix-du-Mont

სენტ-კრუა დიუ მონ

FR

Sainte-Foy Bordeaux

სენტ-ფუა ბორდო

FR

Sancerre

სანსერ

FR

Santenay, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

სანტენი, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დე ბონ” ან „კოტ დე ბონ-ვილაჟ”

FR

Saumur, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

სომურ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ, „მუსო” ან „პეტიიან”

FR

Saumur-Champigny, millele võib järgneda Val de Loire

სომურ-შამპინი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Saussignac

სოსინიაკ

FR

Sauternes

სოტერნ

FR

Savennières, millele võib järgneda Val de Loire

სავენიერ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Savennières-Coulée de Serrant, millele võib järgneda Val de Loire

სავენიერ-კულე დე სერან, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Savennières-Roche-aux-Moines, millele võib järgneda Val de Loire

სავენიერ-როშ-ო-მუან, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Savigny-les-Beaune, millele võib järgneda „Côte de Beaune” või „Côte de Beaune-Villages”

Samaväärne mõiste: Savigny

სავინი-ლე-ბონ, შეიძლება მოსდევდეს „კოტ დ ბონ” ან „კოტ დე ბონ ვილაჟ”

ეკვივალენტური ტერმინი: სავინი

FR

Seyssel, millele võib järgneda „mousseux”

სეისალ, შეიძლება მოსდევდეს „მუსო”

FR

Tâche (La)

ტაშ (ლა)

FR

Tavel

ტაველ

FR

Touraine, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

ტურენ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ ან „მუსო” ან „პეტიიან”

FR

Touraine Amboise, millele võib järgneda Val de Loire

ტურენ ამბუაზ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Touraine Azay-le-Rideau, millele võib järgneda Val de Loire

ტურენ აზე-ლე-რიდო, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Touraine Mestand, millele võib järgneda Val de Loire

ტურენ მესტან, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Touraine Noble Joué, millele võib järgneda Val de Loire

ტურენ ნობლ ჟუე, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ

FR

Tursan

ტურსან

FR

Vacqueyras

ვაკირა

FR

Valençay

ვალანსი

FR

Vin d'Entraygues et du Fel

ვენ დ’ანტრეგ ე დიუ ფელ

FR

Vin d'Estaing

ვენ დ’ესტენ

FR

Vin de Lavilledieu

ვენ დე ლავილედიე

FR

Vin de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

ვენ დე სავუა, შეიძლება მოსდევდესმცირე გეოგრაფიულიერთეულისსახელი, „მუსო” ან „პეტიიან”

FR

Vins du Thouarsais

ვენ დიუ ტუარსე

FR

Vins Fins de la Côte de Nuits

ვენ ფენ დე ლა კოტ დე ნუი

FR

Viré-Clessé

ვირე-კლესე

FR

Volnay

ვოლნე

FR

Volnay Santenots

ვოლნე სანტენო

FR

Vosnes Romanée

ვოსნ რომანე

FR

Vougeot

ვუჟო

FR

Vouvray, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

ვუვრე, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დე ლუარ, „მუსო” ან „პეტიიან”

IT

Aglianico del Taburno

Samaväärne mõiste: Taburno

ალიანიკო დელ ტაბურნო

ეკვივალენტური ტერმინი: ტაბურნო

IT

Aglianico del Vulture

ალიანიკო დელ ვულტურე

IT

Albana di Romagna

ალბანა დი რომანია

IT

Albugnano

ალბუნიანო

IT

Alcamo

ალკამო

IT

Aleatico di Gradoli

ალეატიკო დი გრადოლი

IT

Aleatico di Puglia

ალეატიკო დი პულია

IT

Alezio

ალეციო

IT

Alghero

ალგერო

IT

Alta Langa

ალტა ლანგა

IT

Alto Adige, millele järgneb Colli di Bolzano

Samaväärne mõiste: Südtiroler Bozner Leiten

ალტო ადიჯე, მოსდევს კოლი დი ბოლცანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიუდტიროლერ ბოცნერ ლაიტენ

IT

Alto Adige, millele järgneb Meranese di collina

Samaväärne mõiste: Alto Adige Meranese / Südtirol Meraner Hügel / Südtirol Meraner

ალტო ადიჯე, მოსდევს მერანეზე დი კოლინა

ეკვივალენტური ტერმინი: ალტო ადიჯე მერანეზე / მერანერ ჰიუგელ / ზიუდტიროლერ მერანერ

IT

Alto Adige, millele järgneb Santa Maddalena

Samaväärne mõiste: Südtiroler St.Magdalener

ალტო ადიჯე, მოსდევს სანტა მადალენა

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიუდტიროლერ სტ. მაგდალენერ

IT

Alto Adige, millele järgneb Terlano

Samaväärne mõiste: Südtirol Terlaner

ალტო ადიჯე, მოსდევს ტერლანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიუდტიროლერ ტერლანერ

IT

Alto Adige, millele järgneb Valle Isarco

Samaväärne mõiste: Südtiroler Eisacktal /

ალტო ადიჯე, მოსდევს ვალე იზარკო

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიუდტიროლერ იზაკტალ

IT

Alto Adige, millele järgneb Valle Venosta

Samaväärne mõiste: Südtirol Vinschgau

ალტო ადიჯე, მოსდევს ვალე ვენოსტა

ეკვივალენტური ტერმინი: ზიუდტიროლ ვინშგაუ

IT

Alto Adige

Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige / Südtirol / Südtiroler

ალტო ადიჯე

ეკვივალენტური ტერმინი: დელ’ალტო ადიჯე/ ზიუდტიროლ / ზიუდტიროლერ

IT

Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Bressanone

Samaväärne mõiste: „or” dell'Alto Adige Südtirol „or” Südtiroler Brixner

ალტო ადიჯე „ან’ დელ”ალტო ადიჯე, შეიძლებამოსდევდეს ბრესანონე

ეკვივალენტური ტერმინი: „ან” დელ’ ალტო ადიჯე ზიუდტიროლ „ან” ზიუდტიროლ ბრიქსნერ

IT

Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Burgraviato

Samaväärne mõiste: „or” dell'Alto Adige Südtirol „or” Südtiroler Buggrafler

ალტო ადიჯე „ან’ დელ”ალტო ადიჯე, შეიძლება მოსდევდეს ბურგრავიატო

ეკვივალენტური ტერმინი: „ან” დელ’ალტო ადიჯე ზიუდტიროლ „ან” ზიუდტიროლერ ბუგრაფლერ

IT

Ansonica Costa dell'Argentario

ანსონიკა კოსტა დელ’არჯენტარიო

IT

Aprilia

აპრილია

IT

Arborea

არბორეა

IT

Arcole

არკოლე

IT

Assisi

ასიზი

IT

Asti, millele võib järgneda „spumante” või eelneda „Moscato d”

ასტი, შეიძლება მოსდევდეს „სპუმანტე” ან წინუძღოდეს „მოსკატო დ”

IT

Atina

ატინა

IT

Aversa

ავერსა

IT

Bagnoli di Sopra

Samaväärne mõiste: Bagnoli

ბანიოლი დი სოპრა

ეკვივალენტური ტერმინი: ბანიოლი

IT

Barbaresco

ბარბარესკო

IT

Barbera d'Alba

ბარბერა დ’ალბა

IT

Barbera d'Asti, millele võib järgneda Colli Astiani o Astiano

ბარბერა დ’ასტი, შეიძლება მოსდევდეს კოლი ასტიანი ან ასტიანო

IT

Barbera d'Asti, millele võib järgneda Nizza

ბარბერა დ’ასტი, შეიძლება მოსდევდეს ნიცა

IT

Barbera d'Asti, millele võib järgneda Tinella

ბარბერა დ’ასტი, შეიძლებამოსდევდეს ტინელა

IT

Barbera del Monferrato

ბარბერა დელ მონფერატო

IT

Barbera del Monferrato Superiore

ბარბერა დელ მონფერატო სუპერიორე

IT

Barco Reale di Carmignano

Samaväärne mõiste: Rosato di Carmignano / Vin santo di Carmignano / Vin Santo di Carmignano occhio di pernice

ბარკო რეალე დი კარმინიანო

ეკვივალენტური ტერმინი: როზატო დი კარმინიანო/ ვინ სანტო დი კარმინიანო / ვინ სანტო დი კარმინიანო ოკიო დი პერნიჩე

IT

Bardolino

ბარდოლინო

IT

Bardolino Superiore

ბარდოლინო სუპერიორე

IT

Barolo

ბაროლო

IT

Bianchello del Metauro

ბიანკელო დელ მეტაურო

IT

Bianco Capena

ბიანკო კაპენა

IT

Bianco dell'Empolese

ბიანკო დელ’ემპოლეზე

IT

Bianco della Valdinievole

ბიანკო დელა ვალდინიევოლე

IT

Bianco di Custoza

Samaväärne mõiste: Custoza

ბიანკო დი კუსტოცა

ეკვივალენტური ტერმინი: კუსტოცა

IT

Bianco di Pitigliano

ბიანკო დი პიტილიანო

IT

Bianco Pisano di San Torpè

ბიანკო პიზანო დი სან ტორპე

IT

Biferno

ბიფერნო

IT

Bivongi

ბივონჯი

IT

Boca

ბოკა

IT

Bolgheri, millele võib järgneda Sassicaia

ბოლგერი, შეიძლება მოსდევდეს სასიკაია

IT

Bosco Eliceo

ბოსკო ელიჩეო

IT

Botticino

ბოტიჩინო

IT

Brachetto d'Acqui

Samaväärne mõiste: Acqui

ბრაკეტო დ’აკვი

ეკვივალენტური ტერმინი: აკვი

IT

Bramaterra

ბრამატერა

IT

Breganze

ბრეგანცე

IT

Brindisi

ბრინდიზი

IT

Brunello di Montalcino

ბრუნელო დი მონტალჩინო

IT

Cacc'e' mmitte di Lucera

კაჩ’ე’ მიტე დი ლუჩერა

IT

Cagnina di Romagna

კანინა დი რომანია

IT

Campi Flegrei

კამპი ფლეგრეი

IT

Campidano di Terralba

Samaväärne mõiste: Terralba

კამპიდანო დი ტერალბა

ეკვივალენტური ტერმინი: ტერალბა

IT

Canavese

კანავეზე

IT

Candia dei Colli Apuani

კანდია დეი კოლი აპუანი

IT

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato

კანონო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს კაპო ფერატო

IT

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Jerzu

კანონო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს ჟერძუ

IT

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Oliena / Nepente di Oliena

კანონო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს ოლიენა / ნეპენტე დი ოლიენა

IT

Capalbio

კაპალბიო

IT

Capri

კაპრი

IT

Capriano del Colle

კაპრიანო დელ კოლე

IT

Carema

კარემა

IT

Carignano del Sulcis

კარინიანო დელ სულჩის

IT

Carmignano

კარმინიანო

IT

Carso

კარსო

IT

Castel del Monte

კასტელ დელ მონტე

IT

Castel San Lorenzo

კასტელ სან ლორენცო

IT

Casteller

კასტელერ

IT

Castelli Romani

კასტელი რომანი

IT

Cellatica

ჩელატიკა

IT

Cerasuolo di Vittoria

კარასუოლო დი ვიტორია

IT

Cerveteri

ჩერვეტერი

IT

Cesanese del Piglio

Samaväärne mõiste: Piglio

ჩეზანეზე დელ პილიო

ევივალენტური ტერმინი: პილიო

IT

Cesanese di Affile

Samaväärne mõiste: Affile

ჩეზანეზე დი აფილე

ეკვივალენტური ტერმინი: აფილე

IT

Cesanese di Olevano Romano

Samaväärne mõiste: Olevano Romano

ჩეზანეზე დი ოლევანო რომანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ოლევანო რომანო

IT

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს კოლი არეტინი

IT

Chianti, millele võib järgneda Colli Fiorentini

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს კოლი ფიორენტინი

IT

Chianti, millele võib järgneda Colli Senesi

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს კოლი სენეზი

IT

Chianti, millele võib järgneda Colline Pisane

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს კოლინე პიზანე

IT

Chianti, millele võib järgneda Montalbano

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს მონტალბანო

IT

Chianti, millele võib järgneda Montespertoli

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს მონტესპერტოლი

IT

Chianti, millele võib järgneda Rufina

კიანტი, შეიძლება მოსდევდეს რუფინა

IT

Chianti Classico

კიანტი კლასიკო

IT

Cilento

ჩილენტო

IT

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa da Posa

Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà

ჩინკვე ტერე, შეიძლება მოსდევდეს კოსტა და პოზა

ეკვივალენტური ტერმინი: ჩინკვე ტერე შაკეტრა

IT

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Campu

Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà

ჩინქუე თერრე წჰეტჰერ ორ ნოტ ფოლლოწედ ბყ

ჩინკვე ტერე, შეიძლება მოსდევდეს კოსტა დე კამპუ

ეკვივალენტური ტერმინი: ჩინკვე ტერე შაკეტრა

IT

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Sera

Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà

ჩინკვე ტერე, შეიძლება მოსდევდეს კოსტა დე სერა

ეკვივალენტური ტერმინი: ჩინკვე ტერე შაკეტრა

IT

Circeo

ჩირჩეო

IT

Cirò

ჩირო

IT

Cisterna d'Asti

ჩიზერნა დ’ასტი

IT

Colli Albani

კოლი ალბანი

IT

Colli Altotiberini

კოლი ალტოტიბერინი

IT

Colli Amerini

კოლი ამერინი

IT

Colli Berici

კოლი ბერიჩი

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Oliveto

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს კოლინე დი ოლივეტო

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riosto

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს კოლინე დი რიოსტო

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline Marconiane

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს კოლინე მარკონიანე

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Monte San Pietro

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს მონტე სან პიეტრო

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Serravalle

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს სერვალე

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Terre di Montebudello

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს ტერე დი მონტებუდელო

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Zola Predosa

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს ზოლა პრედოზა

IT

Colli Bolognesi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კოლი ბოლონიეზი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

IT

Colli Bolognesi Classico - Pignoletto

კოლი ბოლონიეზი კლასიკო-პინიოლეტო

IT

Colli d'Imola

კოლი დ’იმოლა

IT

Colli del Trasimeno

Samaväärne mõiste: Trasimeno

კოლი დელ ტრაზიმენო

ეკვივალენტური ტერმინი: ტრაზიმენო

IT

Colli dell'Etruria Centrale

კოლი დელ’ეტრურია ჩენტრალე

IT

Colli della Sabina

კოლი დელა საბინა

IT

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Fregona

კოლი დი კონელიანო, შეიძლება მოსდევდეს ფრეგონა

IT

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo

კოლი დი კონელიანო, შეიძლება მოსდევდეს რეფრონტოლო

IT

Colli di Faenza

კოლი დი ფაენცა

IT

Colli di Luni

კოლი დი ლუნი

IT

Colli di Parma

კოლი დი პარმა

IT

Colli di Rimini

კოლი დი რიმინი

IT

Colli di Scandiano e di Canossa

კოლი დი სკანდიანო ე დი კანოსა

IT

Colli Etruschi Viterbesi

კოლი ეტრუსკი ვიტებრეზი

IT

Colli Euganei

კოლი ეუგანეი

IT

Colli Lanuvini

კოლი ლანუვინი

IT

Colli Maceratesi

კოლი მაჩერატეზი

IT

Colli Martani

კოლი მარტანი

IT

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla

კოლი ორიენტალი, შეიძლება მოსდევდეს ჩალა

IT

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Rosazzo

კოლი ორიენტალი დელ ფრიული, შეიძლება მოსდევდეს როზაცო

IT

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Schiopettino di Prepotto

კოლი ორინტალი დელ ფრიული, შეიძლება მოსდევდეს სკიოპეტინო დი პრეპოტო

IT

Colli Orientali del Friuli Picolit, millele võib järgneda Cialla

კოლი ორიენტალი დელ ფრიული პიკოლიტ, შეიძლება მოსდევდეს ჩალა

IT

Colli Perugini

კოლი პერუჯინი

IT

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara

კოლი პეზარეზი, შეიძლება მოსდევდეს ფოკარა

IT

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Roncaglia

კოლი პეზარეზი, შეიძლება მოსდევდეს რონკალია

IT

Colli Piacentini, millele võib järgneda Gutturnio

კოლი პიაჩენტინი, შეიძლება მოსდევდეს გუტურნიო

IT

Colli Piacentini, millele võib järgneda Monterosso Val d'Arda

კოლი პიაჩენტინი, შეიძლება მოსდევდეს მონტერესო ვალ დ’არდა

IT

Colli Piacentini, millele võib järgneda Val Trebbia

კოლი პიაჩენტინი, შეიძლება მოსდევდეს ვალ ტრებია

IT

Colli Piacentini, millele võib järgneda Valnure

კოლი პიაჩენტინი, შეიძლება მოსდევდეს ვალნურე

IT

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno

კოლი პიაჩენტინი, შეიძლება მოსდევდეს ვიგოლენო

IT

Colli Romagna centrale

კოლი რომანია ჩენტრალე

IT

Colli Tortonesi

კოლი ტორტონეზი

IT

Collina Torinese

კოლინა ტორინეზე

IT

Colline di Levanto

კოლინე დი ლევანტო

IT

Colline Joniche Taratine

კოლინე იონიკე ტარატინე

IT

Colline Lucchesi

კოლინე ლუკეზი

IT

Colline Novaresi

კოლინე ნოვარეზი

IT

Colline Saluzzesi

კოლინე სალუცეზი

IT

Collio Goriziano

Samaväärne mõiste: Collio

კოლიო გორიციანო

ეკვივალენტური ტერმინი: კოლიო

IT

Conegliano - Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Samaväärne mõiste: Conegliano „or” Valdobbiadene

კონელიანო-ვალდობიადენე, შეიძლება მოსდევდეს კარტიცე

ეკვივალენტური ტერმინი: კონელიანო „ან” ვალდობიადენე

IT

Cònero

კონერო

IT

Contea di Sclafani

კონტეა დი სკლაფანი

IT

Contessa Entellina

კონტესა ენტელინა

IT

Controguerra

კონტრო გუერა

IT

Copertino

კოპერტინო

IT

Cori

კორი

IT

Cortese dell'Alto Monferrato

კორტეზე დელ’ალტო მონფერატო

IT

Corti Benedettine del Padovano

კორტი ბენედეტინე დელ პადოვანო

IT

Cortona

კორტონა

IT

Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Furore

კოსტა დ’ამალფი, შეიძლება მოსდევდეს ფურორე

IT

Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Ravello

კოსტა დ’ამალფი, შეიძლება მოსდევდეს რაველო

IT

Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Tramonti

კოსტა დ’ამალფი, შეიძლება მოსდევდეს ტრამონტი

IT

Coste della Sesia

კოსტე დე ლა სეზია

IT

Curtefranca

კურტეფრანკა

IT

Delia Nivolelli

დელია ნივოლელი

IT

Dolcetto d'Acqui

დოლჩეტო დ’აკვი

IT

Dolcetto d'Alba

დოლჩეტო დ’ალბა

IT

Dolcetto d'Asti

დოლჩეტო დ’ასტი

IT

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

დოლჩეტო დელე ლანგე მონრეგალეზი

IT

Dolcetto di Diano d'Alba

Samaväärne mõiste: Diano d'Alba

დოლჩეტო დი დიანო დ’ალბა

ეკვივალენტური ტერმინი: დიანო დ’ალბა

IT

Dolcetto di Dogliani

დოლჩეტო დი დოლიანო

IT

Dolcetto di Dogliani Superiore

Samaväärne mõiste: Dogliani

დოლჩეტო დი დოლიანი სუპერიორე

ეკვივალენტური ტერმინი: დოლიანი

IT

Dolcetto di Ovada

Samaväärne mõiste: Dolcetto d'Ovada

დოლჩეტო დი ოვადა

ეკვივალენტური ტერმინი: დოლჩეტო დ’ოვადა

IT

Dolcetto di Ovada Superiore o Ovada

დოლჩეტო დი ოვადა სუპერიორე ო ოვადა

IT

Donnici

დონიჩი

IT

Elba

ელბა

IT

Eloro, millele võib järgneda Pachino

ელორო, შეიძლება მოსდევდეს პაკინო

IT

Erbaluce di Caluso

Samaväärne mõiste: Caluso

ერბალუჩე დი კალუზო

ეკვივალენტური ტერმინი: კალუზო

IT

Erice

ერიჩე

IT

Esino

ეზინო

IT

Est!Est!!Est!!! di Montefiascone

ესტ! ესტ!! ესტ!!! დი მონტეფიასკონე

IT

Etna

ეტნა

IT

Falerio dei Colli Ascolani

Samaväärne mõiste: Falerio

ფალერიო დეი კოლი ასკოლანი

ეკვივალენტური ტერმინი: ფალერიო

IT

Falerno del Massico

ფალერნო დელ მასიკო

IT

Fara

ფარა

IT

Faro

ფარო

IT

Fiano di Avellino

ფიანო დი აველინო

IT

Franciacorta

ფრანჩაკორტა

IT

Frascati

ფრასკატი

IT

Freisa d'Asti

ფრეიზა დ’ასტი

IT

Freisa di Chieri

ფრეიზა დი კიერი

IT

Friuli Annia

ფრიული ანია

IT

Friuli Aquileia

ფრიული აკვილეია

IT

Friuli Grave

ფრიული გრავე

IT

Friuli Isonzo

Samaväärne mõiste: Isonzo del Friuli

ფრიული იზონცო

ეკვივალენტური ტერმინი: იზონცო დელ ფრიული

IT

Friuli Latisana

ფრიული ლატიზანა

IT

Gabiano

გაბიანო

IT

Galatina

გალატინა

IT

Galluccio

გალუჩო

IT

Gambellara

გამბელარა

IT

Garda

გარდა

IT

Garda Colli Mantovani

გარდა კოლი მანტოვანი

IT

Gattinara

გატინარა

IT

Gavi

Samaväärne mõiste: Cortese di Gavi

გავი

ეკვივალენტური ტერმინი: კორტეზე დი გავი

IT

Genazzano

ჯენაცანო

IT

Ghemme

გემე

IT

Gioia del Colle

ჯოია დელ კოლე

IT

Girò di Cagliari

ჯირო დი კალიარი

IT

Golfo del Tigullio

გოლფო დელ ტიგულიო

IT

Gravina

გრავინა

IT

Greco di Bianco

გრეკო დი ბიანკო

IT

Greco di Tufo

გრეკო დი ტუფო

IT

Grignolino d'Asti

გრინიოლინო დ’ასტი

IT

Grignolino del Monferrato Casalese

გრინიოლინო დელ მონტეფერატო კაზალეზე

IT

Guardia Sanframondi

Samaväärne mõiste: Guardiolo

გვარდია სანფრამონდი

ეკვივალენტური ტერმინი: გვარდიოლო

IT

I Terreni di San Severino

ი ტერენი დი სან სევერინო

IT

Irpinia, millele võib järgneda Campi Taurasini

ირპინია, შეიძლება მოსდევდეს კამპი ტაურასინი

IT

Ischia

ისკია

IT

Lacrima di Morro

Samaväärne mõiste: Lacrima di Morro d'Alba

ლაკრიმა დი მორო

ეკვივალენტური ტერმინი: ლაკრიმა დი მორო დ’ალბა

IT

Lago di Caldaro

Samaväärne mõiste: Caldaro / Kalterer / Kalterersee

ლაგო დი კალდარო

ეკვავალენტური ტერმინი: კალდარო / კალტერერ / კალტერერზეე

IT

Lago di Corbara

ლაგო დი კორბარა

IT

Lambrusco di Sorbara

ლამბრუსკო დი სორბარა

IT

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

ლამბრუსკო გრასპაროსა დი კასტელვეტრო

IT

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Oltre Po Mantovano

ლამბრუსკო მანტოვანო, შეიძლება მოსდევდეს

ოლტერ პო მანტოვანო

IT

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Viadanese-Sabbionetano

ლამბრუსკო მანტოვანო, შეიძლება მოსდევდეს

ვიადანეზე საბიონეტანო

IT

Lambrusco Salamino di Santa Croce

ლამბრუსკო სალამინო დი სანტა კროჩე

IT

Lamezia

ლამეცია

IT

Langhe

ლანგე

IT

Lessona

ლესონა

IT

Leverano

ლევერანო

IT

Lison-Pramaggiore

ლიზონ-პრამაჯორე

IT

Lizzano

ლიცანო

IT

Loazzolo

ლოაცოლო

IT

Locorotondo

ლოკოროტონდო

IT

Lugana

ლუგანა

IT

Malvasia delle Lipari

მალვაზია დელე ლიპარი

IT

Malvasia di Bosa

მალვაზია დი ბოზა

IT

Malvasia di Cagliari

მალვაზია დი კალიარი

IT

Malvasia di Casorzo d'Asti

Samaväärne mõiste: Cosorzo / Malvasia di Cosorzo

მალვაზია დი კაზორცო დ’ასტი

ეკვივალენტური ტერმინი: კოზორცო / მალვაზია დი კოზორცო

IT

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

მალვაზია დი კასტელნუოვო დონ ბოსკო

IT

Mamertino di Milazzo

Samaväärne mõiste: Mamertino

მამერტინო დი მილაცო

ეკვივალენტური ტერმინი: მამერტინო

IT

Mandrolisai

მანდროლიზაი

IT

Marino

მარინო

IT

Marsala

მარსალა

IT

Martina

Samaväärne mõiste: Martina Franca

მარტინა

ეკვივალენტური ტერმინი: მარტინა ფრანკა

IT

Matino

მატინო

IT

Melissa

მელისა

IT

Menfi, millele võib järgneda Bonera

მენფი, შეიძლება მოსდევდეს ბონერა

IT

Menfi, millele võib järgneda Feudo dei Fiori

მენფი, შეიძლება მოსდევდეს ფეუდო დეი ფიორი

IT

Merlara

მერლარა

IT

Molise

Samaväärne mõiste: del Molise

მოლიზე

ეკვივალენტური ტერმინი: დელ მოლიზე

IT

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

მონფერატო, შეიძლება მოსდევდეს დელ მოლიზე

IT

Monica di Cagliari

მონიკა დი კალიარი

IT

Monica di Sardegna

მონიკა დი სარდენია

IT

Monreale

მონრეალე

IT

Montecarlo

მონტეკარლო

IT

Montecompatri-Colonna

Samaväärne mõiste: Montecompatri / Colonna

მონტეკომპატრი-კოლონა

ეკვივალენტური ტერმინი: მონტერკომპატრი / კოლონა

IT

Montecucco

მონტეკუკო

IT

Montefalco

მონტეფალკო

IT

Montefalco Sagrantino

მონტეფალკო საგრანტინო

IT

Montello e Colli Asolani

მონტელო ე კოლი აზოლანი

IT

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauria / Terre di Casauria

მონტეპულჩანო დ’აბრუცო, შეიძლება ახლდეს კაზაურია / ტერე დი კაზაურია

IT

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Terre dei Vestini

მონტეპულჩანო დ’აბრუცო, შეიძლება ახლდეს ტერე დეი ვესტინი

IT

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Colline Teramane

მონტეპულჩანო დ’აბრუცო, შეიძლება მოსდევდეს კოლინე ტერამანე

IT

Monteregio di Massa Marittima

მონტერეჯო დი მასა მარიტიმა

IT

Montescudaio

მონტესკუდაიო

IT

Monti Lessini

Samaväärne mõiste: Lessini

მონტი ლესინი

ეკვივალენტური ტერმინი: ლესინი

IT

Morellino di Scansano

მორელინო დი სკანსანო

IT

Moscadello di Montalcino

მოსკადელო დი მონტალჩინო

IT

Moscato di Cagliari

მოსკატო დი კალიარი

IT

Moscato di Pantelleria

Samaväärne mõiste: Passito di Pantelleria / Pantelleria

მოსკატო დი პანტელერია

ეკვივალენტური ტერმინი: პასატო დი პანტელერია / პანტელერია

IT

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Gallura

მოსკატო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს გალურა

IT

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempio Pausania

მოსკატო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს ტემპიო პაუზანია

IT

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempo

მოსკატო დი სარდენია, შეიძლება მოსდევდეს ტემპო

IT

Moscato di Siracusa

მოსკატო დი სირაკუზა

IT

Moscato di Sorso-Sennori

Samaväärne mõiste: Moscato di Sorso / Moscato di Sennori

მოსაკატო დი სორსო-სენორი

ეკვივალენტური ტერმინი: მოსკატო დი სორსო / მოსაკატო დი სენორი

IT

Moscato di Trani

მოსკატო დი ტრანი

IT

Nardò

ნარდო

IT

Nasco di Cagliari

ნასკო დი კალიარი

IT

Nebbiolo d'Alba

ნებიოლო დ’ალბა

IT

Nettuno

ნეტუნო

IT

Noto

ნოტო

IT

Nuragus di Cagliari

ნურაგუს დი კალიარი

IT

Offida

ოფიდა

IT

Oltrepò Pavese

ოლტრეპო პავეზე

IT

Orcia

ორჩა

IT

Orta Nova

ორტა ნოვა

IT

Orvieto

ორვიეტო

IT

Ostuni

ოსტუნი

IT

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

პაგადებიტ დი რომანია, შეიძლება მოსდევდეს ბერტინორო

IT

Parrina

პარინა

IT

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano

პენიზოლა სორენტინა, შეიძლება მოსდევდეს გრანიანო

IT

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Lettere

პენიზოლა სორენტინა, შეიძლება მოსდევდეს ლეტერე

IT

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Sorrento

პენიზოლა სორენტინა, შეიძლება მოსდევდეს სორენტო

IT

Pentro di Isernia

Samaväärne mõiste: Pentro

პენტრო დი იზერნია

ეკვივალენტური ტერმინი: პენტრო

IT

Pergola

პერგოლა

IT

Piemonte

პიემონტე

IT

Pietraviva

პიეტრავივა

IT

Pinerolese

პინეროლეზე

IT

Pollino

პოლინო

IT

Pomino

პომინო

IT

Pornassio

Samaväärne mõiste: Ormeasco di Pornassio

პორნასიო

ეკვივალენტური ტერმინი: ორმეასკო დი პორნასიო

IT

Primitivo di Manduria

პრიმიტივო დი მანდურია

IT

Ramandolo

რამანდოლო

IT

Recioto di Gambellara

რეჩოტო დი გამბელარა

IT

Recioto di Soave

რეჩოტო დი სოავე

IT

Reggiano

რეჯანო

IT

Reno

რენო

IT

Riesi

რიეზი

IT

Riviera del Brenta

რივიერა დელ ბრენტა

IT

Riviera del Garda Bresciano

Samaväärne mõiste: Garda Bresciano

რივიერა დელ გარდა ბრეშანო

ეკვივალენტური ტერმინი: გარდა ბრეშანო

IT

Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Albenga / Albengalese

რივიერა ლიგურე დი პონენტე, შეიძლება მოსდევდეს ალბენგა / ალბენგალეზე

IT

Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Finale / Finalese

რივიერა ლიგურე დი პონენტე, შეიძლება მოსდევდეს ფინალე / ფინალეზე

IT

Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Riviera dei Fiori

რივიერა ლიგურე დი პონენტე, შეიძლება მოსდევდეს რივიერა დეი ფიორი

IT

Roero

როერო

IT

Romagna Albana spumante

რომანია ალბანა სპუმანტე

IT

Rossese di Dolceacqua

Samaväärne mõiste: Dolceacqua

როსეზე დი დოლჩეაკვა

ეკვივალენტური ტერმინი: დოლჩეაკვა

IT

Rosso Barletta

როსო ბარლეტა

IT

Rosso Canosa, millele võib järgneda Canusium

როსო კანოზა, შეიძლება მოსდევდეს კანუზიუმ

IT

Rosso Conero

როსო კონერო

IT

Rosso di Cerignola

როსო დი ჩერინიოლა

IT

Rosso di Montalcino

როსო დი მონტალჩინო

IT

Rosso di Montepulciano

როსო დი მონტეპულჩანო

IT

Rosso Orvietano

Samaväärne mõiste: Orvietano Rosso

როსო ორვიეტანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ორვიეტანო როსო

IT

Rosso Piceno

როსო პიჩენო

IT

Rubino di Cantavenna

რუბინო დი კანტავენა

IT

Ruchè di Castagnole Monferrato

რუკე დი კასტანიოლე მონფერატო

IT

Salaparuta

სალაპარუტა

IT

Salice Salentino

სალიჩე სალენტინო

IT

Sambuca di Sicilia

სამბუკა დი სიჩილია

IT

San Colombano al Lambro

Samaväärne mõiste: San Colombano

სან კოლომბანო ალ ლამბრო

ეკვივალენტური ტერმინი: სან კოლომბანო

IT

San Gimignano

სან ჯიმინიანო

IT

San Ginesio

სან ჯინეზიო

IT

San Martino della Battaglia

სან მარტინო დელა ბატალია

IT

San Severo

სან სევერო

IT

San Vito di Luzzi

სან ვიტო დი ლუცი

IT

Sangiovese di Romagna

სანჯოვეზე დი რომანია

IT

Sannio

სანიო

IT

Sant'Agata de' Goti

Samaväärne mõiste: Sant'Agata dei Goti

სანტ’აგატა დე’გოტი

ეკვივალენტური ტერმინი: სანტ’აგატა დეი გოტი

IT

Sant'Anna di Isola Capo Rizzuto

სანტ’ანა დი იზოლა კაპო რიცუტო

IT

Sant'Antimo

სანტ’ანტიმო

IT

Santa Margherita di Belice

სანტა მარგერიტა დი ბელიჩე

IT

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

სარდენია სემიდანო, შეიძლება მოსდევდეს მოგორო

IT

Savuto

სავუტო

IT

Scanzo

Samaväärne mõiste: Moscato di Scanzo

სკანცო

ეკვივალენტური ტერმინი: მოსკატო დი სკანცო

IT

Scavigna

სკავინია

IT

Sciacca

შაკა

IT

Serrapetrona

სერაპეტრონა

IT

Sforzato di Valtellina

Samaväärne mõiste: Sfursat di Valtellina

სფორცატო დი ვალტელინა

ეკვივალენტური ტერმინი: სფურსატ დი ვალტელინა

IT

Sizzano

სიცანო

IT

Soave, millele võib järgneda Colli Scaligeri

სოავე, შეიძლება მოსდევდეს კოლი სკალიჯერი

IT

Soave Superiore

სოავე სუპერიორე

IT

Solopaca

სოლოპაკა

IT

Sovana

სოვანა

IT

Squinzano

სკვინცანო

IT

Strevi

სტრევი

IT

Tarquinia

ტარკვინია

IT

Taurasi

ტაურაზი

IT

Teroldego Rotaliano

ტეროლდეგო როტალიანო

IT

Terracina

Samaväärne mõiste: Moscato di Terracina

ტერაჩინა

ეკვივალენტური ტერმინი: მოსკატო დი ტერაჩინა

IT

Terratico di Bibbona, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ტერაჩინო დი ბიბონა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

IT

Terre dell'Alta Val d'Agri

ტერე დელ’ალტა ვალ დ’აგრი

IT

Terre di Casole

ტერე დი კაზოლე

IT

Terre Tollesi

Samaväärne mõiste: Tullum

ტერე ტოლეზი

ეკვივალენტური ტერმინი: ტულუმ

IT

Torgiano

ტორჯანო

IT

Torgiano rosso riserva

ტორჯანო როსო რიზერვა

IT

Trebbiano d'Abruzzo

ტრებიანო დ’აბრუცო

IT

Trebbiano di Romagna

ტრებიანო დი რომანია

IT

Trentino, millele võib järgneda Isera / d'Isera

ტრენტინო, შეიძლება მოსდევდეს იზერა / დ’იზერა

IT

Trentino, millele võib järgneda Sorni

ტრენტინო, შეიძლება მოსდევდეს სორნი

IT

Trentino, millele võib järgneda Ziresi / dei Ziresi

ტრენტინო, შეიძლება მოსდევდეს ცირეზი / დეი ცირეზი

IT

Trento

ტრენტო

IT

Val d'Arbia

ვალ დ’არბია

IT

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

ვალ დი კორნია, შეიძლება მოსდევდეს სუვერეტო

IT

Val Polcèvera, millele võib järgneda Coronata

ვალ პოლსევერა, შეიძლება მოსდევდეს კორონატა

IT

Valcalepio

ვალკალეპიო

IT

Valdadige, millele võib järgneda Terra dei Forti Samaväärne mõiste: Etschtaler

ვალდადიჯე, შეიძლება მოსდევდეს ტერა დეი ფორტი ეკვივალენტური ტერმინი: ეტსკტალერ

IT

Valdadige Terradeiforti

Samaväärne mõiste: Terradeiforti Valdadige

ვალდადიჯე ტერადეიფორტი

ეკვივალენტური ტერმინი: ტერადეიფორტი ვალდადიჯე

IT

Valdichiana

ვალდიკიანა

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Arnad-Montjovet

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს არნად-მონტჟოვეტ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Blanc de Morgex et de la Salle

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლებამოსდევდეს ბლან დე მორჟექს ე დე ლა სალ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Chambave

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს შამბავ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Donnas

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს დონას ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Enfer d'Arvier

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს ენფერ დ’არვიე

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Nus

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს ნუს

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valle d'Aosta, millele võib järgneda Torrette

Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste

ვალე დ’აოსტა, შეიძლება მოსდევდეს ტორეტე

ეკვივალენტური ტერმინი: ვალე დ’აოსტ

IT

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

ვალპოლიჩელა,შეიძლება ახლდეს ვალპანტენა

IT

Valsusa

ვალსუზა

IT

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello

ვალტელინა, სუპერიორე, შეიძლება მოსდევდეს

გრუმელო

IT

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Inferno

ვალტელინა სუპერიორე, შეიძლება მოსდევდეს ინფერნო

IT

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Maroggia

ვალტელინა სუპერიორე, შეიძლება მოსდევდეს მაროჯა

IT

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Sassella

ვალტელინა სუპერიორე, შეიძლება მოსდევდეს სასელა

IT

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Valgella

ვალტელინა სუპერიორე, შეიძლება მოსდევდეს ვალჯელა

IT

Velletri

ველეტრი

IT

Verbicaro

ვერბიკარო

IT

Verdicchio dei Castelli di Jesi

ვერდიკიო დეი კასტელი დი იეზი

IT

Verdicchio di Matelica

ვერდიკიო დი მატელიკა

IT

Verduno Pelaverga

Samaväärne mõiste: Verduno

ვერდუნო პელავერგა

ეკვივალენტური ტერმინი: ვერდუნო

IT

Vermentino di Gallura

ვერმენტინო დი გალურა

IT

Vermentino di Sardegna

ვერმენტინო დი სარდენია

IT

Vernaccia di Oristano

ვერნაჩა დი ორისტანო

IT

Vernaccia di San Gimignano

ვერნაჩა დი სან ჯიმინიანო

IT

Vernaccia di Serrapetrona

ვერნაჩა დი სერაპეტრონა

IT

Vesuvio

ვეზუვიო

IT

Vicenza

ვიჩენცა

IT

Vignanello

ვინიანელო

IT

Vin Santo del Chianti

ვინ სანტო დელ კიანტი

IT

Vin Santo del Chianti Classico

ვინ სანტო დელ კიანტი კლასიკო

IT

Vin Santo di Montepulciano

ვინ სანტო დი მონტეპულჩანო

IT

Vini del Piave

Samaväärne mõiste: Piave

ვინი დელ პიავე

ეკვივალენტური ტერმინი: პიავე

IT

Vino Nobile di Montepulciano

ვინო ნობილე დი მონტეპულჩანო

IT

Vittoria

ვიტორია

IT

Zagarolo

ძაგაროლო

CY

Βουνί Παναγιάς – Αμπελίτη

Samaväärne mõiste: Vouni Panayia - Ampelitis

ვუნი პანაგიას-ამბელიტი

ეკვივალენტური ტერმინი: ვუნი პანაგია-ამბელიტის

CY

Κουμανδαρία

Samaväärne mõiste: Commandaria

კუმანდარია

ეკვივალენტური ტერმინი: კომანდარია

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Αφάμης

Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou - Afames

კრასოხორია ლემესუ, შეიძლება მოსდევდეს აფამის

ეკვივალენტური ტერმინი: კრასოჰორია ლემესუ-აფამეს

CY

Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Λαόνα

Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou - Laona

კრასოხორია ლემესუ, შეიძლება მოსდევდეს ლაონა

ეკვივალენტური ტერმინი: კრასოჰორია ლემესუ-ლაონა

CY

Λαόνα Ακάμα

Samaväärne mõiste: Laona Akama

ლაონა აკამა

ეკვივალენტური ტერმინი: ლაონა აკამა

CY

Πιτσιλιά

Samaväärne mõiste: Pitsilia

პიცილია

ეკვივალენტური ტერმინი: პიცილია

LU

Crémant du Luxembourg

კრემან დიუ ლუქსამბურჟუაზ

LU

Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Ahn / Assel / Bech-Kleinmacher / Born / Bous / Bumerange / Canach / Ehnen / Ellingen / Elvange / Erpeldingen / Gostingen / Greveldingen / Grevenmacher, millele järgneb Appellation contrôlée

მოზელ ლუქსამბურჟუაზ, მოსდევს ან / ასელ / ბეკ-კლაინმახე / ბორნ / ბოუს / ბუმერანგე / კანახ / ენენ / ელინგენ / ელვანგე / ერპელდინგენ / გოსტინგენ / გრეველდინგენ / გრევენმახერ, მოსდევს აპელასიონ კონტროლე

LU

Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Lenningen / Machtum / Mechtert / Moersdorf / Mondorf / Niederdonven / Oberdonven / Oberwormelding / Remich / Rolling / Rosport / Stadtbredimus, millele järgneb Appellation contrôlée

მოზელ ლუქსამბურჟუაზ, მოსდევს ლენინგენ / მახტუმ / მეხტერტ / მერსდორფ / მონდორფ / ნიდერდონვენ / ობერდონვენ / ობერვორნმელდინგ / რემიხ / როლინგ / როსპორტ / შტადტბრედიმუს, მოსდევს აპელასიონ კონტროლე

LU

Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Remerschen / Remich / Schengen / Schwebsingen / Stadtbredimus / Trintingen / Wasserbilig / Wellenstein / Wintringen or Wormeldingen, millele järgneb Appellation contrôlée

მოზელ ლუქსამბურჟუაზ, მოსდევს რემერშენ / რემიხ / შენგენ / შვებსინგენ / შტადტბრედი- მუს/ ტრინტინგენ / ვასერბილიგ / ველენშტაინ / ვინტრინგენ ან ვორმელდინგენ, მოსდევს აპელასიონ კონტროლე

LU

Moselle luxembourgeoise, millele järgneb viinamarjasordi nimi, millele järgneb Appellation contrôlée

მოზელ ლუქსამბურჟუაზ, მოსდევს ღვინისსახეობის სახელი, მოსდევს აპელასიონ კონტროლე

HU

Neszmélyi, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ნესმეი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Badacsonyi, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ბადაჩონ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Balaton

ბალატონ

HU

Balaton-felvidéki, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ბალატონ-ფელვიდეკ შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Balatonboglár, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ბალატონბოგლარ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Balatonfüred-Csopaki, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ბალატონფიურედ-ჩოპაკ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადები/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Bükk, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

იუკკ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Csongrád, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ჩონგრად, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Debrői hárslevelű

დებროი-ჰარშლეველიუ

HU

Duna

დუნა

HU

Etyek-Buda, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ეტეკ-ბუდა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Hajós-Baja, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ჰაიოშ-ბაია, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Izsáki Arany Sárfehér

იჟაკი არან შარფეჰერ

HU

Kunság, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

კუნშაგ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Mátra, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

მატრა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Mór, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

მორ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Nagy-Somló, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ნად-შომლო, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Pannonhalma, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

პანნონჰალმა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Pécs, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

პეჩ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Somlói,

millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

შომლოი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Somlói Arany

შომლოი არან

HU

Somlói Nászéjszakák Bora

შომლოი ნასეისაკაკ ბორა

HU

Sopron, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

შოპრონ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Szekszárd, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

სეკსარდ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Tokaj, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ტოკაი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Tolna, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ტოლნა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Villányi, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ვილლან, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Villányi védett eredetű classicus

ვილანი ვედეტ ერედეტიუ კლაშიკუს

HU

Zala, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi

ზალა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის, მუნიციპალიტეტის ან დამზადების/ჩამოსხმის ადგილის სახელი

HU

Eger

ეგერ

HU

Egerszóláti Olaszrizling

ეგერსოლატი ოლასრიზლინგ

HU

Káli

კალი

HU

Neszmély

ნესმეი

HU

Pannon

პანნონ

HU

Tihany

ტიჰან

MT

Gozo

გოზო

MT

Malta

მალტა

AT

Burgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ბურგენლანდ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Carnuntum, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კარნუნტუმ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Donauland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

დონაულანდ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Kamptal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კამპტალ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Kärnten, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კერნტენ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Kremstal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

კრემშტალ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Mittelburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

მიტელბურგენლანდ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Neusiedlersee, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ნოიზიდლერზეე, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Neusiedlersee-Hügelland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ნოუზიდლერზეე-ჰიუგელანდ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Niederösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ნიედეროსტერაიხ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Oberösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ობეროსტერაიხ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Salzburg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზალცბურგ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Steiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

შტაიერმარკი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Süd-Oststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზუდ-ოსტსშტაიერმარკი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Südburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზუდბურგენლანდ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Südsteiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ზუდშტაიერმარკი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Thermenregion, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

თერმენრეგიონ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Tirol, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ტიროლ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Traisental, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ტრაიზენტალ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Vorarlberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვორარლბერგ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Wachau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვახაუ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Weinviertel, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვაინვირტელ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Weststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვესტშტაიერმარკი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

AT

Wien, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ვინ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

PT

Alenquer

ალენკერ

PT

Alentejo, millele võib järgneda Borba

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ბორბა

PT

Alentejo, millele võib järgneda Évora

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ევორა

PT

Alentejo, millele võib järgneda Granja-Amarele

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს გრანჟა-ამალერე

PT

Alentejo, millele võib järgneda Moura

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს მურა

PT

Alentejo, millele võib järgneda Portalegre

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს, პორტალეგრე

PT

Alentejo, millele võib järgneda Redondo

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს რედონდუ

PT

Alentejo, millele võib järgneda Reguengos

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს რეჰენგოშ

PT

Alentejo, millele võib järgneda Vidigueira

ალენტეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ვიდიგეირა

PT

Arruda

არუდა

PT

Bairrada

ბაირადა

PT

Beira Interior, millele võib järgneda Castelo Rodrigo

ბეირა ინტერიორ, შეიძლება მოსდევდეს კასტელუ როდრიგუ

PT

Beira Interior, millele võib järgneda Cova da Beira

ბეირა ინტერიორ, შეიძლება მოსდევდეს კოვა და ბეირა

PT

Beira Interior, millele võib järgneda Pinhel

ბეირა ინტერიორ, შეიძლება მოსდევდეს პინელ

PT

Biscoitos

ბისკოიტოშ

PT

Bucelas

ბუსელაშ

PT

Carcavelos

კარკაველოშ

PT

Colares

კოლარეშ

PT

Dão, millele võib järgneda Alva

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს ალვა

PT

Dão, millele võib järgneda Besteiros

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს ბესტეიროშ

PT

Dão, millele võib järgneda Castendo

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს კასტენდუ

PT

Dão, millele võib järgneda Serra da Estrela

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს ესტრელა

PT

Dão, millele võib järgneda Silgueiros

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს სილგეიროშ

PT

Dão, millele võib järgneda Terras de Azurara

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს ტერას დე აზურასა

PT

Dão, millele võib järgneda Terras de Senhorim

დანუ, შეიძლება მოსდევდეს ტერაშ დე სენორინ

PT

Dão Nobre

დანუ ნობრი

PT

Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo

Samaväärne mõiste: Vinho do Douro

დურო, შეიძლება მოსდევდეს ბაიშუ კორგო

ეკვივალენტური ტერმინი: ვინო დუ დურო

PT

Douro, millele võib järgneda Cima Corgo

Samaväärne mõiste: Vinho do Douro

დურო, შეიძლება მოსდევდეს სიმა კორგო

ეკვივალენტური ტერმინი: ვინო დუ დურო

PT

Douro, millele võib järgneda Douro Superior

Samaväärne mõiste: Vinho do Douro

დურო, შეიძლება მოსდევდეს დურო სუპერიორ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვინო დუ დურო

PT

Encostas d'Aire, millele võib järgneda Alcobaça

ენკოსტაშ დ’აირე, შეიძლება მოსდევდეს ალკობასა

PT

Encostas d'Aire, millele võib järgneda Ourém

ენკოსტაშ დ’აირე, შეიძლება მოსდევდეს ურენ

PT

Graciosa

გრასიოზა

PT

Lafões

ლაფოინეშ

PT

Lagoa

ლაგოა

PT

Lagos

ლაგოშ

PT

Madeirense

მადეირენში

PT

Madera

Samaväärne mõiste: Madera / Vinho da Madeira / Madeira Weine / Madeira Wine / Vin de Madère / Vino di Madera / Madeira Wijn

მადერა

ეკვივალენტური ტერმინი: მადეირა / ვინო დე მადეირა / მადეირა ვაინ / მადეირა ვინ / ვინ დე მადერ / ვინო დი მადერა / მადეირა ვიჟნ

PT

Moscatel de Setúbal

მოსკატელ დე სეტუბალ

PT

Moscatel do Douro

მოსკატელ დუ დურო

PT

Óbidos

ობიდუშ

PT

Oporto

Samaväärne mõiste: Oporto / Vinho do Porto / Vin de Porto / Port / Port Wine / Portwein / Portvin / Portwijn

ოპორტუ

ეკვივალენტური ტერმინი: პორტუ / ვინო დუ პორტუ / ვინ დე პორტუ / პორტ / პორტ ვინ / პორტვაინ / პორტვინ / პორტვიჟნ

PT

Palmela

პალმელა

PT

Pico

პიკო

PT

Portimão

პორტიმან

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Almeirim

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ალმეირინ

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Cartaxo

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს კარტაშო

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Chamusca

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს კამუსკა

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Coruche

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს კორუსე

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Santarém

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს სანტარენ

PT

Ribatejo, millele võib järgneda Tomar

რიბატეჟუ, შეიძლება მოსდევდეს ტონარ

PT

Setúbal

სეტუბალ

PT

Setúbal Roxo

სეტუბალ როზუ

PT

Tavira

ტავირა

PT

Távora-Varosa

ტავორა-ვაროზა

PT

Torres Vedras

ტორეს ვედრაშ

PT

Trás-os-Montes, millele võib järgneda Chaves

ტრაჟ-უშ-მონტეშ, შეიძლება მოსდევდეს კავეშ

PT

Trás-os-Montes, millele võib järgneda Planalto Mirandês

ტრაჟ-ოშ-მონტეშ, შეიძლება მოსდევდეს პლანალტუ მირანდეშ

PT

Trás-os-Montes, millele võib järgneda Valpaços

ტრაჟ-ოშ-მონტეშ, შეიძლება მოსდევდეს ვალპასოშ

PT

Vinho do Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo

Samaväärne mõiste: Douro

ვინო დუ დურო, შეიძლება მოსდევდეს ბაიშუ კორგო

ეკვივალენტური ტერმინი: დურო

PT

Vinho do Douro, millele võib järgneda Cima Corgo

Samaväärne mõiste: Douro

ვინო დუ დურო, შეიძლება მოსდევდეს სიმა კორგო

ეკვივალენტური ტერმინი: დურო

PT

Vinho do Douro, millele võib järgneda Douro Superior

Samaväärne mõiste: Douro

ვინო დუ დურო, შეიძლება მოსდევდეს დურო სუპერიორ

ეკვივალენტური ტერმინი: დურო

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Amarante

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს ამარანტე

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Ave

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს ავე

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Baião

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს ბაიან

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Basto

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს ბასტო

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Cávado

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს კავადუ

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Lima

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს ლიმა

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Monção e Melgaço

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს მონსან ე მელგასუ

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Paiva

ვოინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს პაივა

PT

Vinho Verde, millele võib järgneda Sousa

ვინო ვერდე, შეიძლება მოსდევდეს სოუზა

PT

Vinho Verde Alvarinho

ვინო ვერდე ალვარინო

PT

Vinho Verde Alvarinho Espumante

ვინო ვერდე ალვარინო ესპუმანტე

RO

Aiud, millele võib järgneda allregiooni nimi

აიუდ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Alba Iulia, millele võib järgneda allregiooni nimi

ალბა იულია, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Babadag, millele võib järgneda allregiooni nimi

ბადაბაგ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Banat, millele võib järgneda Dealurile Tirolului

ბანატ, შეიძლება მოსდევდეს დეალურილე ტიროლულუი

RO

Banat, millele võib järgneda Moldova Nouă

ბანატ, შეიძლება მოსდევდეს მოლდოვა ნოვე

RO

Banat, millele võib järgneda Silagiu

ბანატ, შეიძლება მოსდევდეს სილაჯიუ

RO

Banu Mărăcine, millele võib järgneda allregiooni nimi

ბანუ მერეჩინე, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Bohotin, millele võib järgneda allregiooni nimi

ბოჰოტინ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Cernătești - Podgoria, millele võib järgneda allregiooni nimi

ჩერნეტეშტი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Cotești, millele võib järgneda allregiooni nimi

ჩოტეშტი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Cotnari

კოტნარი

RO

Crișana, millele võib järgneda Biharia

კრიშანა, შეიძლება მოსდევდეს ბიჰარია

RO

Crișana, millele võib järgneda Diosig

კრიშანა, შეიძლება მოსდევდეს დიოსიგ

RO

Crișana, millele võib järgneda Șimleu Silvaniei

კრიშანა, შეიძლება მოსდევდეს შიმლეუ სილვანიეი

RO

Dealu Bujorului, millele võib järgneda allregiooni nimi

დეალუ ბუჟორულუი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Boldești

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ბოლდეშტი

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Breaza

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ბრეაზა

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Ceptura

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ჩეპტურა

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Merei

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს მერეი

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Tohani

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ტოჰანი

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Urlați

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ურლაცი

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Valea Călugărească

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს კელუგერეასკე

RO

Dealu Mare, millele võib järgneda Zorești

დეალუ მარე, შეიძლება მოსდევდეს ზორეშტი

RO

Drăgășani, millele võib järgneda allregiooni nimi

დრეგეშანი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Huși, millele võib järgneda Vutcani

ჰუში, შეიძლება მოსდევდეს ვუტკანი

RO

Iana, millele võib järgneda allregiooni nimi

იანა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Iași, millele võib järgneda Bucium

იაში, შეიძლება მოსდევდეს ბუჩიუმ

RO

Iași, millele võib järgneda Copou

იაში, შეიძლება მოსდევდეს კოპოუ

RO

Iași, millele võib järgneda Uricani

იაში, შეიძლება მოსდევდეს ურიკანი

RO

Lechința, millele võib järgneda allregiooni nimi

ლეკინცა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Mehedinți, millele võib järgneda Corcova

მეჰედინცი, შეიძლება მოსდევდეს კორკოვა

RO

Mehedinți, millele võib järgneda Golul

მეჰედინცი, შეიძლება მოსდევდეს გოლულ დრენჩეი

RO

Mehedinți, millele võib järgneda Orevița

მეჰედინცი, შეიძლება მოსდევდეს ორევიცა

RO

Mehedinți, millele võib järgneda Severin

მეჰედინცი, შეიძლება მოსდევდეს სევერინ

RO

Mehedinți, millele võib järgneda Vânju Mare

მეჰედინცი, შეიძლება მოსდევდეს ვენჟუ მარე

RO

Miniș, millele võib järgneda allregiooni nimi

მინიშ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Murfatlar, millele võib järgneda Cernavodă

მურფატლარ, შეიძლება მოსდევდეს ჩერნავოდე

RO

Murfatlar, millele võib järgneda Medgidia

მურფატლარ, შეიძლება მოსდევდეს მედჯიდია

RO

Nicorești, millele võib järgneda allregiooni nimi

ნიკორეშტი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Odobești, millele võib järgneda allregiooni nimi

ოდომეშტი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Oltina, millele võib järgneda allregiooni nimi

ოლტინა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Panciu, millele võib järgneda allregiooni nimi

პანჩუ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Pietroasa, millele võib järgneda allregiooni nimi

პიეტროასა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Recaș, millele võib järgneda allregiooni nimi

რეკაშ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Sâmburești, millele võib järgneda allregiooni nimi

სემბურეშტი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Sarica Niculițel, millele võib järgneda Tulcea

სარიკა ნიკულიცელ, შეიძლება მოსდევდეს ტულჩა

RO

Sebeș - Apold, millele võib järgneda allregiooni nimi

სებეშ-აპოლდ, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Segarcea, millele võib järgneda allregiooni nimi

სეგარჩა, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Ștefănești, millele võib järgneda Costești

შტეფენეშტი, შეიძლება მოსდევდეს კოსტეშტი

RO

Târnave, millele võib järgneda Blaj

ტერნავე, შეიძლება მოსდევდეს ბლაჟ

RO

Târnave, millele võib järgneda Jidvei

ტერნავე, შეიძლება მოსდევდეს ჟიდვეი

RO

Târnave, millele võib järgneda Mediaș

ტერნავე, შეიძლება მოსდევდეს მედიაშ

SI

Bela krajina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

ბელა კრაჟინა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Belokranjec, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

ბელოკრანჟეც, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Bizeljčan, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

ბიზელჟჩან, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Bizeljsko-Sremič, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

Samaväärne mõiste: Sremič-Bizeljsko

ბიზელჟსკო-სრემიჩ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: სრემიჩ-ბიზელჟსკო

SI

Cviček, Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

ცვიჩეკ, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

დოლენჟსკა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Goriška Brda, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

Samaväärne mõiste: Brda

გორიშკა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ბრდა

SI

Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

კრას, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Metliška črnina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

მეტლიშკა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Prekmurje, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

Samaväärne mõiste: Prekmurčan

პრეკმურჟე, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: პრეკმურჩან

SI

Slovenska Istra, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

სლოვენსკა ისტრა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Štajerska Slovenija, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

შტაჟერსკა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Teran, Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

ტერან, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

SI

Vipavska dolina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

Samaväärne mõiste: Vipava, Vipavec, Vipavčan

ვიპავსკა, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის და/ან ვენახის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ვიპავა, ვიპავეც, ვიპავჩან

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Dunajskostredský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს დუნაჟსკოსტრედსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hurbanovský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ჰურბანოვსკი ვინოჰრადცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Komárňanský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს კომარნანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Palárikovský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს პალარიკოვსკივონოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Štúrovský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’

შეიძლება მოსდევდეს შტუროვსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šamorínsky vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს შამორინსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Strekovský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეი-ძლება მოსდევდეს სტრეკოვსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Galantský vinohradnícky rajón

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს გალანტსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrbovský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ვრბოვსკი ვინოჰრადნიკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Trnavský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს ტრნავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Skalický vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს სკალიცკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Orešanský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს ორეშანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hlohovecký vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ჰლოჰოვეცკი ვინოჰრადნიცკა რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Doľanský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს დოლანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

მალოკარპატსკა ვონოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Senecký vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს სენეკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Stupavský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს სტუპავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modranský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს მოდრანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Bratislavský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს ბრატისლავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pezinský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს პეზინსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Záhorský vinohradnícky rajón

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს ზაჰორსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pukanecký vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს პუკანეკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Žitavský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ჟიტავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Želiezovský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ჟალიეზოვსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

ნიტრიანსკა ვონოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Nitriansky vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ნიტრიანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrábeľský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ვრაბელ’სკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tekovský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ტეკოვსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Zlatomoravecký vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს ზლატომორავეკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šintavský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს შინტავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Radošinský vinohradnícky rajón

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს რადოშინსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Fil'akovský vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს ფილ’აკოვსკი ვინოჰ-რადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Gemerský vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს გემერსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hontiansky vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს ჰონტიანსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Ipeľský vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს იპელ’სკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vinický vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს ვინიკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tornaľský vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს ტორნალ’სკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modrokamencký vinohradnícky rajón

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ შეიძლება მოსდევდეს მოდროკამენკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda üks järgmistest väiksematest geograafilistest üksustest: Bara / Čerhov / Černochov / Malá Tŕňa / Slovenské Nové Mesto / Veľká Tŕňa / Viničky

ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ ტოკაჟ, შეიძლება მოსდევდეს ერთ-ერთი შემდეგი მცირე გეოგრაფიული ერთეული ბარა / ჩერჰოვ / ჩერნოჰოვ / მალა ტრნა / სლოვენსკე ნოვე მესტო / ველკა ტრნა / ვინიჩკი

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Michalovský vinohradnícky rajón

ვიხოდოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს მიხალოვსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

ვიხოდოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, მოსდევს სუბრეგიონის და/ან მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Kráľovskochlmecký vinohradnícky rajón

ვიხოდოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება მოსდევდეს კრალ’ოვსკოხლმეკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Moldavský vinohradnícky rajón

ვიხოდოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’,შეიძლება მოსდევდეს მოლდავსკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Sobranecký vinohradnícky rajón

ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’ ვიხოდოსლოვენსკა, შეიძლება მოსდევდეს სობრანეკი ვინოჰრადნიცკი რაჟონ

UK

English Vineyards

ინგლიშ ვინიარდზ

UK

Welsh Vineyards

უელშ ვინიარდზ

Kaitstud geograafilise tähisega veinide loetelu

Euroopa Liidu liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

BE

Vin de pays des Jardins de Wallonie

ვენ დე პეი დე ჟარდენ დე ვალონი

BE

Vlaamse landwijn

ვლამსე ლანდვინ

BG

Дунавска равнина

Samaväärne mõiste: Danube Plain

დუნავსკა რავნინა

ეკვივალენტური ტერმინი: დანუბე პლენ

BG

Тракийска низина

Samaväärne mõiste: Thracian Lowlands

თრაკიისკა ნიზინა

ეკვივალენტური ტერმინი: ტრასიან ლოულენდზ

CZ

České

ჩესკე

CZ

Moravské

მორავსკე

DE

Ahrtaler

არტალერ

DE

Badischer

ბადიშერ

DE

Bayerischer Bodensee

ბაიერიშერ ბოდენზეე

DE

Mosel

მოზელ

DE

Ruwer

ღუვერ

DE

Saar

საარ

DE

Main

მაინ

DE

Mecklenburger

მეკლენბურგერ

DE

Mitteldeutscher

მიტელდოიჩერ

DE

Nahegauer

ნაეგაუერ

DE

Pfälzer

პფელცერ

DE

Regensburger

რეგენსბურგერ

DE

Rheinburgen

ღაინბურგენ

DE

Rheingauer

ღაინგაუერ

DE

Rheinischer

რაინიშერ

DE

Saarländischer

საარლენდიშერ

DE

Sächsischer

სეკსიშერ

DE

Schwäbischer

შვებიშერ

DE

Starkenburger

შტარკენბურგერ

DE

Taubertäler

თაუბერტელერ

DE

Brandenburger

ბრანდენბურგერ

DE

Neckar

ნეკარ

DE

Oberrhein

ობერრაინ

DE

Rhein

ღაინ

DE

Rhein-Neckar

რაინ-ნეკარ

DE

Schleswig-Holsteinischer

შლეზვიგ-ჰოლშტაინიშერ

GR

Toπικός Οίνος Κω

Samaväärne mõiste: Regional wine of Κοs

ტოპიკოს ინოს კო

ეკვივალენტური ტერმინი: კოსის რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ კოს

GR

Toπικός Οίνος Μαγνησίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Magnissia

ტოპიკოს ინოს მაგნისიაზ

ეკვივალენტური ტერმინი: მაგნისიას რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ მეგნისია

GR

Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Aegean Sea

ეგეოპელაგიტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: ეგეოსის ზღვის რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ ეგეან სი

GR

Αττικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Attiki-Attikos

ატიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: ატიკი-ატიკოს რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ ატიკი-ატიკოს

GR

Αχαϊκός Tοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Αchaia

ახეკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: აკაიას რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ აკაია

GR

Βερντέα Ονομασία κατά παράδοση Ζακύνθου

Samaväärne mõiste: Verdea Onomasia kata paradosi Zakinthou

ვერნდეა ონომასია კატა პარადოსი ზაკინთუ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვერდეა ონომასია კატა პარადოსი ზაკინთუ

GR

Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Epirus-Epirotikos

ჰპეროტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ეპირუს-ეპიროტიკოს

GR

Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Heraklion-Herakliotikos

ჰერაკლიოტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ჰერაკლიონ-ჰერაკლიოტიკოს

GR

Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Thessalia-Thessalikos

თესალიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეგიონული ღვინო რეჯიონალ ვაინ ოფ თესალია-თესალიკოს

GR

Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Thebes-Thivaikos

თივაიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ თებეს-თივაიკოს

GR

Θρακικός Τοπικός Οίνος „or” Τοπικός Οίνος Θράκης

Samaväärne mõiste: Regional wine of Thrace-Thrakikos „or” Regional wine of Thrakis

თრაკიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ თრეის თრაკიკოს

GR

Ισμαρικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ismaros-Ismarikos

ისმარიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ისმაროს-ისმარიკოს

GR

Καρυστινός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Karystos-Karystinos

კარისტინოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კარისტოს-კარისტინოს

GR

Κορινθιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Korinthos-Korinthiakos

კორიანთიაკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კორინთოს-კორინთიაკოს

GR

Κρητικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Crete-Kritikos

კრიტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ქრიტ-კრიტიაკოს

GR

Λακωνικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Lakonia-Lakonikos

ლაკონიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ლაკონია-ლაკონიკოს

GR

Μακεδονικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Macedonia-Macedonikos

მაკედონიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მაქედონია-მაქედონიკოს

GR

Μεσημβριώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Nea Messimvria

მესიმვრიოტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ნი მესიმვრია

GR

Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Messinia-Messiniakos

მესინიაკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მესინია-მესინიაკოს

GR

Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Metsovo-Metsovitikos

მეტსოვიტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მეცოვო-მეცოვიტიკოს

GR

Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Monemvasia-Monemvasios

მონემვასიოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მონემვასია-მონემვასიკოს

GR

Παιανίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Peanea

პეანიტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პინია

GR

Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pallini-Palliniotikos

პალინიოტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პალინი-პალინიოტიკოს

GR

Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Peloponnese-Peloponnesiakos

პელოპონისიაკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პელეპონეს-პელეპონესიაკოს

GR

Ρετσίνα Αττικής, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Retsina of Attiki

რეცინა ატიკის, შეიძლება ახლდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: ატიკის რეცინა ან რეცინა ოფ ატიკი

GR

Ρετσίνα Βοιωτίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Retsina of Viotia

რეცინა ვიოტიას, შეიძლება ახლდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ ვიოტია

GR

Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Evvia

Samaväärne mõiste: Retsina of Gialtra

რეცინა გიალტრონ, შეიძლება ახლდეს მცირეგეოგრაფიული ერთეულის სახელი ევია

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ გიალტრა

GR

Ρετσίνα Ευβοίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne mõiste: Retsina of Evvia

რეცინა ევიას, შეიძლება ახლდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ ევია

GR

Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Viotia

Samaväärne mõiste: Retsina of Thebes

რეცინა თივონ, შეიძლება ახლდეს ვიოტია

ეკვივალენტური ტერმინი: თებეს რეცინა რეცინა ოფ თებეს

GR

Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Evvia

Samaväärne mõiste: Retsina of Karystos

რეცინა კარისტუ, შეიძლება ახლდეს ევია

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ კარისტოს

GR

Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Kropia „or” Retsina of Koropi

რეცინა კროპიას „ან” რეცინა კროპიუ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: კოროპის რეცინა ან რეცინა ოფ კროპია „ან” რეცინა ოფ კოროპი

GR

Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Markopoulo

რეცინა მარკოპულუ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ მარკოპულო

GR

Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Megara

რეცინა მეგარონ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ მეგარა

GR

Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Mesogia

რეცინა მესოგიონ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ მეზოგია

GR

Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Peania või Retsina of Liopesi

რეცინა პეანიას „ან” რეცინა ლიოპესიუ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ პინია „ან” რეცინა ოფ ლიოპეზი

GR

Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττική

Samaväärne mõiste: Retsina of Pallini (Attika)

რეცინა პალინის, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ პალინი (ატიკა)

GR

Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Pikermi

რეცინა პიკერმიუ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ პაკერმი

GR

Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αttika

Samaväärne mõiste: Retsina of Spata

რეცინა სპატონ, შეიძლება ახლდეს ატიკა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ სპატა

GR

Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Evvia

Samaväärne mõiste: Retsina of Halkida

რეცინა ხალკიდას, შეიძლება ახლდეს ევია

ეკვივალენტური ტერმინი: რეცინა ოფ ჰალკიდა

GR

Συριανός Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Syros-Syrianos

სირიანოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სიროს-სირიანოს

GR

Τοπικός Οίνος Αβδήρων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Avdira

ტოპიკოს ინოს ავდირონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ავდირა

GR

Τοπικός Οίνος Αγίου Όρους, Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Mount Athos - Regional wine of Holly Mountain

ტოპიკოს ინოს აგიუ ორუს, აგიორიტიკოს ტოპიკოს ინოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მაუნთ ათოს-რეჯიონალ ვაინ ოფ ჰოლი მაუნთინ

GR

Τοπικός Οίνος Αγοράς

Samaväärne mõiste: Regional wine of Agora

ტოპიკოს ინოს აგორას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ აგორა

GR

Τοπικός Οίνος Αργολίδας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Argolida

ტოპიკოს ინოს არგოლიდას

ეკვივალენტური ტერმინი: არგოლიდას რეგიონული ღვინო ან რეჯიონალ ვაინ ოფ არგოლიდა

GR

Τοπικός Οίνος Αρκαδίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Arkadia

ტოპიკოს ინოს არკადიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ არკადია

GR

Τοπικός Οίνος Βελβεντού

Samaväärne mõiste: Regional wine of Velventos

ტოპიკოს ინოს ველვენტუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ველვენტოს

GR

Τοπικός Οίνος Βίλιτσας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Vilitsa

ტოპიკოს ინოს ვილიცას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ვილიცა

GR

Τοπικός Οίνος Γερανείων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Gerania

ტოპიკოს ინოს გერანიონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ გერანია

GR

Τοπικός Οίνος Γρεβενών

Samaväärne mõiste: Regional wine of Grevena

ტოპიკოს ინოს გრევენონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ გრევენა

GR

Τοπικός Οίνος Δράμας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Drama

ტოპიკოს ინოს დრამას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ დრამა

GR

Τοπικός Οίνος Δωδεκανήσου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Dodekanese

ტოპიკოს ინოს დოდეკანისუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ დოდეკანიზ

GR

Τοπικός Οίνος Επανομής

Samaväärne mõiste: Regional wine of Epanomi

ტოპიკოს ინოს ეპანომის

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ეპანომი

GR

Τοπικός Οίνος Ηλιείας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ilia

ტოპიკოს ინოს ჰელიიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ილია

GR

Τοπικός Οίνος Ημαθίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Imathia

ტოპიკოს ინოს ჰმათია

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ იმათია

GR

Τοπικός Οίνος Θαψανών

Samaväärne mõiste: Regional wine of Thapsana

ტოპიკოს ინოს თაფსანონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ თაფსანა

GR

Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης

Samaväärne mõiste: Regional wine of Thessaloniki

ტოპიკოს ინოს თესალონიკის

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ თესალონიკი

GR

Τοπικός Οίνος Ικαρίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ikaria

ტოპიკოს ინოს იკარიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ იკარია

GR

Τοπικός Οίνος Ιλίου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ilion

ტოპიკოს ინოს ილიუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ

ვაინ ოფ ილიონ

GR

Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ioannina

ტოპიკოს ინოს იოანინონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ იოანინა

GR

Τοπικός Οίνος Καρδίτσας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Karditsa

ტოპიკოს ინოს კარდიცას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კარდიცა

GR

Τοπικός Οίνος Καστοριάς

Samaväärne mõiste: Regional wine of Kastoria

ტოპიკოს ინოს კასტორიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კასტორია

GR

Τοπικός Οίνος Κέρκυρας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Corfu

ტოპიკოს ინოს კერკირას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კორფუ

GR

Τοπικός Οίνος Κισάμου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Kissamos

ტოპიკოს ინოს კისამუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კისამოს

GR

Τοπικός Οίνος Κλημέντι

Samaväärne mõiste: Regional wine of Klimenti

ტოპიკოს ინოს კლიმენტი

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კლიმენტი

GR

Τοπικός Οίνος Κοζάνης

Samaväärne mõiste: Regional wine of Kozani

ტოპიკოს ინოს კოზანის

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კოზანი

GR

Τοπικός Οίνος Κοιλάδας Αταλάντης

Samaväärne mõiste: Regional wine of Valley of Atalanti

ტოპიკოს ინოს კილადას ატალანტის

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ველი ოფ ატალანტი

GR

Τοπικός Οίνος Κορωπίου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Koropi

ტოპიკოს ინოს კოროპიუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კოროპი

GR

Τοπικός Οίνος Κρανιάς

Samaväärne mõiste: Regional wine of Krania

ტოპიკოს ინოს კრანიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კრანია

GR

Τοπικός Οίνος Κραννώνος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Krannona

ტოპიკოს ინოს კრანონოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კრანონა

GR

Τοπικός Οίνος Κυκλάδων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Cyclades

ტოპიკოს ინოს კიკლადონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კიკლადეს

GR

Τοπικός Οίνος Λασιθίου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Lasithi

ტოპიკოს ინოს ლასითიუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ლასითი

GR

Τοπικός Οίνος Λευκάδας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Lefkada

ტოპიკოს ინოს ლევკადას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ლევკადა

GR

Τοπικός Οίνος Ληλαντίου Πεδίου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Lilantio Pedio

ტოპიკოს ინოს ლილანდიუ პედიუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ლილანტიო პედიო

GR

Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Mantzavinata

ტოპიკოს ინოს მანძავიტანონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მანძავინატა

GR

Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Markopoulo

ტოპიკოს ინოს მარკოპულუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მარკოპულო

GR

Τοπικός Οίνος Μαρτίνου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Μartino

ტოპიკოს ინოს მარტინუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მარტინო

GR

Τοπικός Οίνος Μεταξάτων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Metaxata

ტოპიკოს ინოს მეტაქსატონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მეტაქსატა

GR

Τοπικός Οίνος Μετεώρων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Meteora

ტოპიკოს ინოს მეტეორონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ მეტეორა

GR

Τοπικός Οίνος Οπούντια Λοκρίδος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Opountia Lokridos

ტოპიკოს ინოს ოპუნტია ლოკრიდოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ოპუნტია ლოკრიდოს

GR

Τοπικός Οίνος Παγγαίου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pangeon

ტოპიკოს ინოს პანგეუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პანგეონ

GR

Τοπικός Οίνος Παρνασσού

Samaväärne mõiste: Regional wine of Parnasos

ტოპიკოს ინოს პარნასუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პარნასოს

GR

Τοπικός Οίνος Πέλλας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pella

ტოპიკოს ინოს პელას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პელა

GR

Τοπικός Οίνος Πιερίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pieria

ტოპიკოს ინოს პიერიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პიერია

GR

Τοπικός Οίνος Πισάτιδος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pisatis

ტოპიკოს ინოს პისატიდოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პიზატის

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Egialia

ტოპიკოს ინოს პლაგუეს ამბელუ ეგიალიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ ეგიალია

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Ambelos

ტოპიკოს ინოს პლაგიეს ამბელუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ ამბელოს

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Vertiskos

ტოპიკოს ინოს ვერტისკუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ ვერტიკოს

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιές του Αίνου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Enos

ტოპიკოს ინოს პლაგიეს ტუ ენუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ ენოს

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Kitherona

ტოპიკოს ინოს პლაგიონ კითერონა

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ კითერონა

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Knimida

ტოპიკოს ინოს პლაგიონ კნიმიდოს

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ კნიმიდა

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Parnitha

ტოპიკოს ინოს პლაგიონ პარნითას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ პარნითა

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Pendeliko

ტოპიკოს ინოს პლაგიონ პენდელიკუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ პენდელიკო

GR

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού

Samaväärne mõiste: Regional wine of Slopes of Petroto

ტოპიკოს ინოს პლაგიონ პეტროტუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სლოუპზ ოფ პეტროტო

GR

Τοπικός Οίνος Πυλίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Pylia

ტოპიკოს ინოს პილიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ პილია

GR

Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Ritsona Avlidas

ტოპიკოს ინოს რიცონას ავლიდას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ რიცონა ავლიდას

GR

Τοπικός Οίνος Σερρών

Samaväärne mõiste: Regional wine of Serres

ტოპიკოს ინოს სერონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სერეს

GR

Τοπικός Οίνος Σιάτιστας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Siatista

ტოპიკოს ინოს სიატიცას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სიატისტა

GR

Τοπικός Οίνος Σιθωνίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Sithonia

ტოპიკოს ინოს სითონიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სითონია

GR

Τοπικός Οίνος Σπάτων

Samaväärne mõiste: Regional wine of Spata

ტოპიკოს ინოს სპატონ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ სპატა

GR

Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Sterea Ellada

ტოპიკოს ინოს სტერეას ელადას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ელადა

GR

Τοπικός Οίνος Τεγέας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Tegea

ტოპიკოს ინოს ტეგეას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ტიგი

GR

Τοπικός Οίνος Τριφυλίας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Trifilia

ტოპიკოს ინოს ტრიფილიას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ტრიფილია

GR

Τοπικός Οίνος Τυρνάβου

Samaväärne mõiste: Regional wine of Tyrnavos

ტოპიკოს ინოს ტირნავუ

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ტირნავოს

GR

Τοπικός Οίνος Φλώρινας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Florina

ტოპიკოს ინოს ფლორინას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ფლორინა

GR

Τοπικός Οίνος Χαλικούνας

Samaväärne mõiste: Regional wine of Halikouna

ტოპიკოს ინოს ხალიკუნას

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ჰალიკუნა

GR

Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής

Samaväärne mõiste: Regional wine of Halkidiki

ტოპიკოს ინოს ხალკიდის

ეკვივალენტური ტერმინი: რეჯიონალ ვაინ ოფ ჰალკიდიკი

ES

Abanilla

აბანილია

ES

Aragón - Bajo Aragón

არაგონ-ბახო-არაგონ

ES

Aragón - Ribera del Gállego-Cinco Villas

არაგონ- რიბერა დელ გალიეგო-სინკო ვილიას

ES

Aragón - Ribera del Jiloca

არაგონ-რიბერა დელ ხილოკა

ES

Aragón - Valdejalón

არაგონ-ვალდეხალონ

ES

Aragón - Valle del Cinca

არაგონ-ბალიე დელ სინკა

ES

Bailén

ბაილენ

ES

Barbanza e Iria

ბარბანსა ე ირია

ES

Betanzos

ბეტანსოს

ES

Cádiz

კადის

ES

Campo de Cartagena

კამპო დე კარტახენა

ES

Cangas

კანგას

ES

Castelló

კასტელიო

ES

Castilla

კასტილია

ES

Castilla y León

კასტილია ი ლეონ

ES

Contraviesa-Alpujarra

კონტრავიესა-ალპუხარა

ES

Córdoba

კორდობა

ES

Costa de Cantabria

კოსტა დე კანტაბრია

ES

Desierto de Almería

დესიერტო დე ალმერია

ES

El Terrerazo

ელ ტერერასო

ES

Extremadura

ეკსტრემადურა

ES

Formentera

ფორმენტერა

ES

Gálvez

გალვეს

ES

Granada Sur-Oeste

გრანადა სუე-ოესტე

ES

Ibiza

იბისა

ES

Illes Balears

ილეს ბალეარს

ES

Isla de Menorca

ისლა დე მენორკა

ES

Laujar-Alpujarra

ლაუხარ-ალპუხარა

ES

Liébana

ლიებანა

ES

Los Palacios

ლოს პალსიოს

ES

Norte de Almería

ნორტე დე ალმერია

ES

Norte de Granada

ნორტე დე გრანადა

ES

Pozohondo

პოსოონდო

ES

Ribera del Andarax

რიბერა დელ ანდარაკს

ES

Ribera del Queiles

რიბერა დელ კეილეს

ES

Serra de Tramuntana-Costa Nord

სერა დე ტრამუნტანა კოსტა ნორდ

ES

Sierra de Alcaraz

სიერრა დე ალკარას

ES

Sierra Norte de Sevilla

სიერა ნორტე დე სევილია

ES

Sierra Sur de Jaén

სიერა სურ დე ხაენ

ES

Torreperogil

თორეპეროხილ

ES

Valle del Miño-Ourense

ბალიე დე მინიო-ოურენსე

ES

Valles de Sadacia

ბალიეს დე სადასია

ES

Villaviciosa de Córdoba

ვილიავისიოსა დე კორდობა

FR

Agenais

აჟნე

FR

Aigues

ეგ

FR

Ain

ენ

FR

Allier

ალიე

FR

Allobrogie

ალობროჟი

FR

Alpes de Haute-Provence

ალპ დე ოტ პროვანს

FR

Alpes-Maritimes

ალპ მარიტიმ

FR

Alpilles

ალპიი

FR

Ardèche

არდეშ

FR

Argens

არჟან

FR

Ariège

არიეჟ

FR

Aude

ოდ

FR

Aveyron

ავერონ

FR

Balmes Dauphinoises

ბალმ დოფინუაზ

FR

Bénovie

ბენოვი

FR

Bérange

ბერანჟ

FR

Bessan

ბესან

FR

Bigorre

ბიგორ

FR

Bouches-du-Rhône

ბუშ დიუ რონ

FR

Bourbonnais

ბურბონე

FR

Calvados

კალვადოს

FR

Cassan

კასან

FR

Cathare

კატარ

FR

Caux

კო

FR

Cessenon

შესნონ

FR

Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

სევენ, შეიძლება მოსდევდეს მონ ბუკე

FR

Charentais, millele võib järgneda Ile d'Oléron

შარანტე შეიძლება მოსდევდეს ილ დ’ოლერონ

FR

Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré

შარანტე, შეიძლება მოსდევდეს ილ დე რე

FR

Charentais, millele võib järgneda Saint Sornin

შარანტე, შეიძლება მოსდევდეს სენ სორნენ

FR

Charente

შარანტ

FR

Charentes Maritimes

შარანტ მარიტიმ

FR

Cher

შერ

FR

Cité de Carcassonne

სიტე დე კარკასონ

FR

Collines de la Moure

კოლინ დე ლა მურ

FR

Collines Rhodaniennes

კოლინ როდანიენ

FR

Comté de Grignan

კონტე დე გრინან

FR

Comté Tolosan

კონტე ტოლოზან

FR

Comtés Rhodaniens

კონტე როდანიენ

FR

Corrèze

კორეზ

FR

Côte Vermeille

კოტ ვერმეილ

FR

Coteaux Charitois

კოტო შარიტუა

FR

Coteaux de Bessilles

კოტო დე ბესიი

FR

Coteaux de Cèze

კოტო დე სეზ

FR

Coteaux de Coiffy

კოტო კუაფი

FR

Coteaux de Fontcaude

კოტო დე ფონკოდ

FR

Coteaux de Glanes

კოტო დე გლან

FR

Coteaux de l'Ardèche

კოტო დე ლ’არდეშ

FR

Coteaux de la Cabrerisse

კოტო დე ლა საბრერის

FR

Coteaux de Laurens

კოტო დე ლორან

FR

Coteaux de l'Auxois

კოტო დე ლ’ოქსუა

FR

Coteaux de Miramont

კოტო დე მორამონ

FR

Coteaux de Montélimar

კოტო დე მონტელიმარ

FR

Coteaux de Murviel

კოტო დე მიურვიელ

FR

Coteaux de Narbonne

კოტო დე ნარბონ

FR

Coteaux de Peyriac

კოტო დე პეირაკ

FR

Coteaux de Tannay

კოტო დე ტანე

FR

Coteaux des Baronnies

კოტო დე ბარონი

FR

Coteaux du Cher et de l'Arnon

კოტო დიუ შერ ე დე ლ’არონ

FR

Coteaux du Grésivaudan

კოტო დიუ გრესივოდან

FR

Coteaux du Libron

კოტო დიუ ლიბრონ

FR

Coteaux du Littoral Audois

კოტო დიუ ლიტორალ ოდუა

FR

Coteaux du Pont du Gard

კოტო დიუ პონ დიუ გარ

FR

Coteaux du Salagou

კოტო დიუ სალაგუ

FR

Coteaux du Verdon

კოტო დიუ ვერდონ

FR

Coteaux d'Enserune

კოტო დ’დანსრუნ

FR

Coteaux et Terrasses de Montauban

კოტო ე ტერას დე მონტობან

FR

Coteaux Flaviens

კოტო ფლავიან

FR

Côtes Catalanes

კოტ კატალან

FR

Côtes de Ceressou

კოტ დე სერესუ

FR

Côtes de Gascogne

კოტ დე გასკონ

FR

Côtes de Lastours

კოტ დე ლასტურ

FR

Côtes de Meuse

კოტ დე მეზ

FR

Côtes de Montestruc

კოტ დე მონსტრუკ

FR

Côtes de Pérignan

კოტ დე პერინიან

FR

Côtes de Prouilhe

კოტ დე პრუილ

FR

Côtes de Thau

კოტ დე ტო

FR

Côtes de Thongue

კოტ დე ტონგ

FR

Côtes du Brian

კოტ დიუ ბრიან

FR

Côtes du Condomois

კოტ დიუ კონდომუა

FR

Côtes du Tarn

კოტ დიუ ტარნ

FR

Côtes du Vidourle

კოტ დიუ ვიდურლ

FR

Creuse

კრეზ

FR

Cucugnan

კუკუნიან

FR

Deux-Sèvres

დე-სევრ

FR

Dordogne

დორდონ

FR

Doubs

დუბ

FR

Drôme

დრომ

FR

Duché d'Uzès

დიუშე დ’უზე

FR

Franche-Comté, millele võib järgneda Coteaux de Champlitte

ფრანშ-კონტე, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დე შამპლიტ

FR

Gard

გარდ

FR

Gers

ჟერ

FR

Haute Vallée de l'Orb

ოტ ვალე დე ლ’ორბ

FR

Haute Vallée de l'Aude

ოტ ვალე დე ლ’ოდ

FR

Haute-Garonne

ოტ გარონ

FR

Haute-Marne

ოტ მარნ

FR

Haute-Saône

ოტ სონ

FR

Haute-Vienne

ოტ-ვიენ

FR

Hauterive, millele võib järgneda Coteaux du Termenès

ოტრივ, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დიუ ტერმენე

FR

Hauterive, millele võib järgneda Côtes de Lézignan

ოტრივ, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ლეზინიან

FR

Hauterive, millele võib järgneda Val d'Orbieu

ოტრივ, შეიძლება მოსდევდეს ვალ დ’ორბიე

FR

Hautes-Alpes

ოტ-ალპ

FR

Hautes-Pyrénées

ოტ პირენე

FR

Hauts de Badens

ოტ დე ბადან

FR

Hérault

ერო

FR

Île de Beauté

ილ დე ბოტე

FR

Indre

ენდრ

FR

Indre et Loire

ენდრ ეტ ლუარ

FR

Isère

იზერ

FR

Landes

ლანდ

FR

Loir et Cher

ლუარ ე შერ

FR

Loire-Atlantique

ლუარ ატლანტიკ

FR

Loiret

ლუარე

FR

Lot

ლო

FR

Lot et Garonne

ლო ე გარონ

FR

Maine et Loire

მენ ე ლუარ

FR

Maures

მორ

FR

Méditerranée

მედიტერანე

FR

Meuse

მეზ

FR

Mont Baudile

მონ-ბოდილ

FR

Mont-Caume

მონ-კომ

FR

Monts de la Grage

მონ დე ლა გრაჟ

FR

Nièvre

ნიევრ

FR

Oc

ოკ

FR

Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

პერიგორ, შეიძლება მოსდევდეს ვენ დე დომ

FR

Petite Crau

პეტიტ კრო

FR

Principauté d'Orange

პრენსიპოტე დ’ორანჟ

FR

Puy de Dôme

პი დე დომ

FR

Pyrénées Orientales

პირენე ორიანტალ

FR

Pyrénées-Atlantiques

პირენე ატლანტიკ

FR

Sables du Golfe du Lion

საბლ დიუ გოლფ დიუ ლიონ

FR

Saint-Guilhem-le-Désert

სენ გილემ ლე დეზერ

FR

Saint-Sardos

სენტ სარდო

FR

Sainte Baume

სენტ ბომ

FR

Sainte Marie la Blanche

სენტ მარი ლა ბლანშ

FR

Saône et Loire

სონ ე ლუარ

FR

Sarthe

შარტ

FR

Seine et Marne

სენ ე მარნ

FR

Tarn

თარნ

FR

Tarn et Garonne

ტარნ ე გარონ

FR

Terroirs Landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse

ტერუარ ლანდე, შეიძლება მოსდევდეს კოტო დე შალოს

FR

Terroirs Landais, millele võib järgneda Côtes de l'Adour

ტერუარ ლანდე, შეიძლება მოსდევდეს კოტ დე ლ’ადურ

FR

Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables de l'Océan

ტერუარ ლანდე, შეიძლება მოსდევდეს საბლ დე ლ’ოსეან

FR

Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables Fauves

ტერუარ ლანდე, შეიძლება მოსდევდეს ფოვ

FR

Thézac-Perricard

თერიკარ

FR

Torgan

თორგა

FR

Urfé

ურფე

FR

Val de Cesse

ვალ დე სეს

FR

Val de Dagne

ვალ დე დან

FR

Val de Loire

ვალ დე ლუარ

FR

Val de Montferrand

ვალ დე მონფერან

FR

Vallée du Paradis

ვალე დიუ პარადი

FR

Var

ვარ

FR

Vaucluse

ვოკლიუზ

FR

Vaunage

ვონაჟ

FR

Vendée

ვანდე

FR

Vicomté d'Aumelas

ვიკონტე დ’ომლა

FR

Vienne

ვიენ

FR

Vistrenque

ვისტრანკ

FR

Yonne

იონ

IT

Allerona

ალერონა

IT

Alta Valle della Greve

ალტა ვალე დელა გრევე

IT

Alto Livenza

ალტო ლივენცა

IT

Alto Mincio

ალტო მინჩო

IT

Alto Tirino

ალტო ტირინო

IT

Arghillà

არგილა

IT

Barbagia

ბარბაჯა

IT

Basilicata

ბაზილიკატა

IT

Benaco bresciano

ბენაკო ბრეშანო

IT

Beneventano

ბენევენტანო

IT

Bergamasca

ბერგამასკა

IT

Bettona

ბეტონა

IT

Bianco del Sillaro

Samaväärne mõiste: Sillaro

ბიანკო დელ სილარო

ეკვივალენტური ტერმინი: სილარო

IT

Bianco di Castelfranco Emilia

ბიანკო დი კასტელფრანკო ემილია

IT

Calabria

კალაბრია

IT

Camarro

კამარო

IT

Campania

კამპანია

IT

Cannara

კანარა

IT

Civitella d'Agliano

ჩივიტელა დ’ალიანო

IT

Colli Aprutini

კოლი აპრუტინი

IT

Colli Cimini

კოლი ჩიმინი

IT

Colli del Limbara

კოლი ლიმბარა

IT

Colli del Sangro

კოლი დელ სანგრო

IT

Colli della Toscana centrale

კოლი დელა ტოსკანა ცენტრალე

IT

Colli di Salerno

კოლი დი სალერნო

IT

Colli Trevigiani

კოლი ტრევიჯანი

IT

Collina del Milanese

კოლინა დელ მილანეზე

IT

Colline di Genovesato

კოლინე დი ჯენოვეზატო

IT

Colline Frentane

კოლინე ფრენტანე

IT

Colline Pescaresi

კოლინე პესკარეზი

IT

Colline Savonesi

კოლინე სავონეზი

IT

Colline Teatine

კოლინე ტეატინე

IT

Condoleo

კონდოლეო

IT

Conselvano

კონსელვანო

IT

Costa Viola

კოსტა ვიოლა

IT

Daunia

დაუნია

IT

Del Vastese

Samaväärne mõiste: Histonium

დელ ვასტეზე

ეკვივალენტური ტერმინი: ისტონიუმ

IT

Delle Venezie

დელე ვენეციე

IT

Dugenta

დუჯენტა

IT

Emilia

Samaväärne mõiste: Dell'Emilia

ემილია

ეკვივალენტური ტერმინი: დელ’ემილია

IT

Epomeo

ეპომეო

IT

Esaro

ეზარო

IT

Fontanarossa di Cerda

ფონტანაროსა დი ჩერდა

IT

Forlì

ფორლი

IT

Fortana del Taro

ფორტანა დელ ტარო

IT

Frusinate

Samaväärne mõiste: del Frusinate

ფრუზინატე

ეკვივალენტური ტერმინი: დელ ფრუზინატე

IT

Golfo dei Poeti La Spezia

Samaväärne mõiste: Golfo dei Poeti

გოლფო დეი ლა სპეცია

ეკვივალენტური ტერმინი: გოლფო დეი პოეტი

IT

Grottino di Roccanova

გროტინო დი როკანოვა

IT

Isola dei Nuraghi

იზოლა დეი ნურაგი

IT

Lazio

ლაციო

IT

Lipuda

ლიპუდა

IT

Locride

ლოკრიდე

IT

Marca Trevigiana

მარკა ტრევიჯანა

IT

Marche

მარკე

IT

Maremma Toscana

მარემა ტოსკანა

IT

Marmilla

მარმილა

IT

Mitterberg tra Cauria e Tel

Samaväärne mõiste: Mitterberg / Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

მიტერბერგ ტრა კაურია ე ტელ

ეკვივალენტური ტერმინი: მიტერბერგ / მიტერბერგ ცვიშენ გფრილ უნდ ტოლ

IT

Modena

Samaväärne mõiste: Provincia di Modena / di Modena

მონტეკასტელი

ეკვივალენტური ტერმინი: პროვინჩა დი მოდენა / დი მოდენა

IT

Montecastelli

მონტეკასტელი

IT

Montenetto di Brescia

მონტენეტო დი ბრეშა

IT

Murgia

მურჯა

IT

Narni

ნარნი

IT

Nurra

ნურა

IT

Ogliastra

ოლიასტრა

IT

Osco

Samaväärne mõiste: Terre degli Osci

ოსკო

ეკვივალენტური ტერმინი: ტერე დელი ოში

IT

Paestum

პაესტუმ

IT

Palizzi

პალიცი

IT

Parteolla

პარტეოლა

IT

Pellaro

პელარო

IT

Planargia

პლანარჯა

IT

Pompeiano

პომპეიანო

IT

Provincia di Mantova

პროვინჩა დი მანტოვა

IT

Provincia di Nuoro

პროვინჩა დი ნუორო

IT

Provincia di Pavia

პროვინჩა დი პავია

IT

Provincia di Verona

Samaväärne mõiste: Veronese

პროვინჩა დი ვერონა

ეკვივალენტური ტერმინი: ვერონეზე

IT

Puglia

პულია

IT

Quistello

კვისტელო

IT

Ravenna

ღავენა

IT

Roccamonfina

ღოკამონფინა

IT

Romangia

ღომანჯა

IT

Ronchi di Brescia

რონკი დი ბრეშა

IT

Ronchi Varesini

რონკი ვარეზინი

IT

Rotae

ღოტაე

IT

Rubicone

ღუბიკონე

IT

Sabbioneta

შაბიონეტა

IT

Salemi

შალემი

IT

Salento

შალენტო

IT

Salina

შალინა

IT

Scilla

შილა

IT

Sebino

შებინო

IT

Sibiola

სიბიოლა

IT

Sicilia

სიჩილია

IT

Spello

შპელო

IT

Tarantino

თარანტინო

IT

Terrazze Retiche di Sondrio

ტერრაცე რეტიკე დი სონდრიო

IT

Terre Aquilane

Samaväärne mõiste: Terre dell'Aquila

ტერე აკვილანე

ეკვივალენტური ტერმინი: ტერე დელ’აკვილა

IT

Terre del Volturno

ტერე დელ ვოლტურნო

IT

Terre di Chieti

ტერე დი კიეტი

IT

Terre di Veleja

ტერე დი ველეია

IT

Terre Lariane

ტერე ლარიანე

IT

Tharros

თაროს

IT

Toscano

Samaväärne mõiste: Toscana

ტოსკანო

ეკვივალენტური ტერმინი: ტოსკანა

IT

Trexenta

თრექსენტა

IT

Umbria

უმბრია

IT

Val di Magra

ვალ დი მაგრა

IT

Val di Neto

ვალ დი ნეტო

IT

Val Tidone

ვალ ტიდონე

IT

Valcamonica

ვალკამონიკა

IT

Valdamato

ვალდამატო

IT

Vallagarina

ვალაგარინა

IT

Valle Belice

ვალე ბელიჩე

IT

Valle d'Itria

ვალე დ’იტრია

IT

Valle del Crati

ვალე დელ კრატი

IT

Valle del Tirso

ვალე დელ ტირსო

IT

Valle Peligna

ვალე პელინია

IT

Valli di Porto Pino

ვალი დი პორტო პინო

IT

Veneto

ვენეტო

IT

Veneto Orientale

ვენეტო ორიენტალე

IT

Venezia Giulia

ვენეცია ჯულია

IT

Vigneti delle Dolomiti

Samaväärne mõiste: Weinberg Dolomiten

ვინეტი დელე დოლომიტენ

ეკვივალენტური ტერმინი: ვაინბერგ დოლომიტენ

CY

Λάρνακα

Samaväärne mõiste: Larnaka

ლარნაკა

ეკვივალენტური ტერმინი: ლარნაკა

CY

Λεμεσός

Samaväärne mõiste: Lemesos

ლემესოს

ეკვივალენტური ტერმინი: ლემესოს

CY

Λευκωσία

Samaväärne mõiste: Lefkosia

ლევკოსია

ეკვივალენტური ტერმინი: ლევკოსია

CY

Πάφος

Samaväärne mõiste: Pafos

პაფოს

ეკვივალენტური ტერმინი: პაფოს

HU

Alföldi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ალფოლდი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

HU

Balatonmelléki, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

ბალატონმელლეკი, შეიძლება მოსდევდეს მცირე გეოგრაფიული ერთეულის სახელი

HU

Dél-alföldi

დელ-ალფოლდი

HU

Dél-dunántúli

დელ-დუნანტული

HU

Duna melléki

დუნა მელლეკი

HU

Duna-Tisza közi

დუნა-ტისა კოზი

HU

Dunántúli

დუნანტული

HU

Észak-Dunántúli

ესაკ-დუნანტული

HU

Felső-Magyarországi

ფელშო-მადიარორსაგი

HU

Nyugat-Dunántúli

ნიუგატ-დუნანტული

HU

Tisza melléki

ტისა მელლეკი

HU

Tisza völgyi

ტისა ვოლდი

HU

Zempléni

ძემპლენი

MT

Maltese Islands

მალტიზ აილენდზ

AT

Bergland

ბერგლანდ

AT

Steierland

შტეირლანდ

AT

Weinland

ვაინლანდ

AT

Wien

ვინ

PT

Lisboa, millele võib järgneda Alta Estremadura

ლისბუა, შეიძლება მოსდევდეს ალტა ესტრემადურა

PT

Lisboa, millele võib järgneda Estremadura

ლისბუა, შეიძლება მოსდევდეს ესტრემადურა

PT

Tejo

ტეჟუ

PT

Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Alta

ვინო ესპუმანტე ბეირას, შეიძლება მოსდევდეს ბეირა ალტა

PT

Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral

ვინო ესპუმანტე ბეირას, შეიძლება მოსდევდეს ბეირა ლიტორალ

PT

Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó

ვინო ესპუმანტე ბეირას, შეიძლება მოსდევდეს ტერას დე სიკო

PT

Vinho Licoroso Algarve

ვინო ლიკოროზო ალგარვე

PT

Vinho Regional Açores

ვინო რეჟიონალ ასორიშ

PT

Vinho Regional Alentejano

ვინო რეჟიონალ ალენტეჟანუ

PT

Vinho Regional Algarve

ვინო რეჟიონალ ალგარვე

PT

Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Alta

ვინო რეჟიონალ ბეირას, შეიძლება მოსდევდეს ბეირა ალტა

PT

Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral

ვინო რეჟიონალ რეირას, შეიძლება მოსდევდეს ბეირა ლიტორალ

PT

Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó

ვინო რეჟიონალ ბეირას, შეიძლება მოსდევდეს ტერას დე სიკო

PT

Vinho Regional Duriense

ვინო რეჟიონალ დურიენსე

PT

Vinho Regional Minho

ვინო რეჟიონალ მინუ

PT

Vinho Regional Terras do Sado

ვინო რეჟიონალ ტერას დუ სადუ

PT

Vinho Regional Terras Madeirenses

ვინო რეჟიონალ ტერას მადეირანსიშ

PT

Vinho Regional Transmontano

ვინო რეჟიონალ ტრანსმონტანუ

RO

Colinele Dobrogei, millele võib järgneda allregiooni nimi

კოლინელე დობროჯეი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Dealurile Crișanei, millele võib järgneda allregiooni nimi

დეალურილე კრიშანეი, შეიძლება მოსდევდეს სუბრეგიონის სახელი

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Covurluiului

დეალურილე მოლდოვეი გარემოების შესაბამისად დეალურილე კოვურლუიულუი

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Hârlăului

დეალურილე მოლდოვეი, გარემოების შესაბამისად დეალურილე ჰარლეულუი

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Hușilor

დეალურილე მოლდოვეი, გარემოების შესაბამისად დეალურილე ჰუშილორ

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Hușilor

დეალურილე მოლდოვეი, გარემოების შესაბამისად დეალურილე იაშილორ

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Tutovei

დეალურილე მოლდოვეი, გარემოების შესაბამისად დეალურილე ტუტოვეი

RO

Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Terasele Siretului

დეალურილე მოლდოვეი, გარემოების შესაბამისად ტერასალე სირეტულუი

RO

Dealurile Moldovei

დეალურილე მოლდოვეი

RO

Dealurile Munteniei

დეალურილე მუნტენიეი

RO

Dealurile Olteniei

დეალურილე ოლტენიეი

RO

Dealurile Sătmarului

დეალურილე სეტმარულუი

RO

Dealurile Transilvaniei

დეალურილე ტრანსილვანიეი

RO

Dealurile Vrancei

დეალურილე ვრანჩეი

RO

Dealurile Zarandului

დეალურილე ზარანდულუი

RO

Terasele Dunării

ტერასელე დუნერი

RO

Viile Carașului

ვილე კარაშულუი

RO

Viile Timișului

ვილე ტიმიშულუი

SI

Podravje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis

პოდრავჟე, შეიძლება მოსდევდეს შესიტყვება „მლადო ვინო”, სახელები შეიძლება გამოყენებულ იქნას ზედსართავის ფორმითაც

SI

Posavje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis

პოსავჟე, შეიძლება მოსდევდეს შესიტყვება „მლადო ვინო”, სახელები შეიძლება გამოყენებულ იქნას ზედსართავის ფორმითაც

SI

Primorska, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis

პრიმორსკა, შეიძლება მოსდევდეს შესიტყვება „მლადო ვინო”, სახელები შეიძლება გამოყენებულ იქნას ზედსართავის ფორმითაც

SK

Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin „oblastné víno”

ჟუჟნოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება ახლდეს ტერმინი „ობლასტნე ვინო”

SK

Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin „oblastné víno”

მალოკარპატსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება ახლდეს ტერმინი „ობლასტნე ვინო”

SK

Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin „oblastné víno”

ნიტრიანსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება ახლდეს ტერმინი „ობლასტნე ვინო”

SK

Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin „oblastné víno”

სტრედოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება ახლდეს ტერმინი “ობლასტნე ვინო

SK

Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin „oblastné víno”

ვიხოდოსლოვენსკა ვინოჰრადნიცკა ობლასტ’, შეიძლება ახლდეს ტერმინი „ობლასტნე ვინო”

UK

England, mida võib asendada nimega Berkshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ბერკშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Buckinghamshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ბუკინგემშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Cheshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ჩეშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Cornwall

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს კორნვოლ

UK

England, mida võib asendada nimega Derbyshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს დერბიშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Devon

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს დევონ

UK

England, mida võib asendada nimega Dorset

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს დორსეტ

UK

England, mida võib asendada nimega East Anglia

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ისტ ანგლია

UK

England, mida võib asendada nimega Gloucestershire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს გლუსტერშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Hampshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ჰემპშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Herefordshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ჰერფორდშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Isle of Wight

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს აილ ოფ უაიტ

UK

England, mida võib asendada nimega Isles of Scilly

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს აილზ ოფ სილი

UK

England, mida võib asendada nimega Kent

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს კენტ

UK

England, mida võib asendada nimega Lancashire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ლანკაშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Gloucestershire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ლესტერშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Lincolnshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ლინკოლნშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Northamptonshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ნორთჰამპტონშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Nottinghamshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ნოტინგემშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Oxfordshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ოქსფორდშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Rutland

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს რუთლენდ

UK

England, mida võib asendada nimega Shropshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს შროპშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Somerset

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს სომერსეტ

UK

England, mida võib asendada nimega Staffordshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს სტაფორდშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Surrey

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს სარეი

UK

England, mida võib asendada nimega Sussex

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს სასექს

UK

England, mida võib asendada nimega Warwickshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს უორვიკშირი

UK

England, mida võib asendada nimega West Midlands

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს ვესტ მიდლენდზ

UK

England, mida võib asendada nimega Wiltshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს უილტშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Worcestershire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს უორსტერშირი

UK

England, mida võib asendada nimega Yorkshire

ინგლენდ, შეიძლება ჩაენაცვლოს იორკშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Cardiff

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს, კარდიფ

UK

Wales, mida võib asendada nimega Cardiganshire

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს კარდიგანშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Carmarthenshire

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს კარმართენშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Denbighshire

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს დენბიგშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Gwynedd

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს გვინედ

UK

Wales, mida võib asendada nimega Monmouthshire

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს მონმუთშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Newport

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს ნიუპორტ

UK

Wales, mida võib asendada nimega Pembrokeshire

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს პემბროკშირი

UK

Wales, mida võib asendada nimega Rhondda Cynon Taf

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს რონდა სინონ ტაფ

UK

Wales, mida võib asendada nimega Swansea

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს სუანსი

UK

Wales, mida võib asendada nimega The Vale of Glamorgan

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს ზე ვეილ ოფ გლამორგან

UK

Wales, mida võib asendada nimega Wrexham

უელს, შეიძლება ჩაენაცვლოს ვრექსჰემ

Gruusia veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon ladina tähestikus

ახაშენი

Akhasheni

ატენური

Atenuri

გურჯაანი

Gurjaani

კახეთი (კახური)

Kakheti (Kakhuri)

კარდენახი

Kardenakhi

ხვანჭკარა

Khvanchkara

კოტეხი

Kotekhi

ქინძმარაული

Kindzmarauli

ყვარელი

Kvareli

მანავი

Manavi

მუკუზანი

Mukuzani

ნაფარეული

Napareuli

სვირი

Sviri

თელიანი

Teliani

ტიბაანი

Tibaani

წინანდალი

Tsinandali

ტვიში

Tvishi

ვაზისუბანი

Vazisubani

B   OSA

Euroopa Liidu kanged alkohoolsed joogid, mis on kaitstud Gruusias

Euroopa Liidu liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

Toote liik

FR

Rhum de la Martinique

ტრანსლიტერაცია

Rumm

FR

Rhum de la Guadeloupe

რომ დელა მარტინიკ

Rumm

FR

Rhum de la reunion

რომ დელა გვადელუპ

Rumm

FR

Rhum de la Guyane

რომდე ლარეუნიონ

Rumm

FR

Rhum de sucrerie de la Baie du Galion

რომ დელა გუიან

Rumm

FR

Rhum des Antilles françaises

რომდე სიუკრერი დე ლა ბედიუ გალიონ

Rumm

FR

Rhum des départements français d'outre-mer

რომდეზ ანტიი ფრანცეზ

Rumm

ES

Ron de Málaga

რომდე დეპარტემან ფრანცე დ’უტრ-მერ

Rumm

ES

Ron de Granada

რონ დე მალაგა

Rumm

PT

Rum da Madeira

რონ დე გრანადა

Rumm

UK

Ühendkuningriik (Šotimaa)

Scotch Whisky

რომ დე მადეირა

Viski

IE

Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach

Irish Whisky (1)

სქოჩ ვისკი

Viski

ES

Whisky español

აირიშვისკი /ვისკე ბითა აირინაჰ /აირიშ ვისკი

Viski

FR

Whisky breton / Whisky de Bretagne

ვისკი ესპანიოლ

Viski

FR

Whisky alsacien / Whisky d'Alsace

ვისკი დ’ალზას

Viski

LU

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დესეგლ დე მარკ ნასიონალ ლუქსამბურჟუაზ

Teraviljapiiritus

DE AT BE

Saksamaa, Austria, Belgia (saksa keelt kõnelev piirkond)

Korn / Kornbrand

კორნ/კორნბრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Münsterländer Korn / Kornbrand

მიუნსტერლენდერ კორნ/კორნბრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Sendenhorster Korn / Kornbrand

ზენდენჰოსტერ კორნ/კორნრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Bergischer Korn / Kornbrand

ბერგიშერ კორნ/ კორნბრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Emsländer Korn / Kornbrand

ემსლენდერ კორნ/კორნბრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Haselünner Korn / Kornbrand

ჰაზელიუნერ კორნ/კონბრანდ

Teraviljapiiritus

DE

Hasetaler Korn / Kornbrand

ჰაზეტალერ კორნ /კონბრანდ

Teraviljapiiritus

LT

Samanė

შამანე

Teraviljapiiritus

FR

Eau-de-vie de Cognac

ო-დე-ვი დეკონიაკ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie des Charentes

ო-დე-ვი დეშარანტ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de Jura

ო-დე-ვი დეჟიურა

Veinipiiritus

FR

Cognac

Nimetusele „Cognac” võib lisada järgmisi sõnu:

Fine

Grande Fine Champagne

Grande Champagne

Petite Fine Champagne

Petite Champagne

Fine Champagne

Borderies

Fins Bois

Bons Bois

კონიაკ

სახელი „კონიაკი” შეიძლება გავრცობილ იქნას შემდეგი ტერმინებით:

ფინ

გრანდ ფინ შამპან

გრანდ შამპან

პეტიტ ფინ შამპან

პეტიტ შამპან

ფინ შამპან

ბორდერი

ფენ ბუა

ბონ ბუა

Veinipiiritus

FR

Fine Bordeaux

ფინ ბორდო

Veinipiiritus

FR

Fine de Bourgogne

ფინ დე ბურგონ

Veinipiiritus

FR

Armagnac

არმანიაკ

Veinipiiritus

FR

Bas-Armagnac

ბა-არმანიაკ

Veinipiiritus

FR

Haut-Armagnac

ო-არმანიაკ

Veinipiiritus

FR

Armagnac-Ténarèze

არმანიაკ-ტენარეზ

Veinipiiritus

FR

Blanche Armagnac

ბლანშ არმანიაკ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin de la Marne

ო-დე-ვი დევენ დე ლა მარნ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

ო-დე-ვი დევენ ორიჟინერ დ’აკიტენ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

ო-დე-ვი დევენ დე ბურგონ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დიუ სანტრ-ესტ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დე ფრანშ-კონტე

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დიუ ბიუჟეი

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin de Savoie

ო-დე-ვი დევენ დე სავუა

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დე კოტო დე ლალუარ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

ო-დე-ვი დევენ დე კოტ- დიუ-რონ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დე პროვანს

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de Faugères / Faugères

ო-დე-ვი დე ფოჟერ/ფოჟერ

Veinipiiritus

FR

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

ო-დე-ვიდე ვენ ორიჟინერ დიუ ლანგედოკ

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho Douro

აგიარდენტედე ვინო დურო

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho Ribatejo

აგიარდენტედე ვინო რიბატეჟუ

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho Alentejo

აგიარდენტედე ვინო ალენტეჟუ

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes

აგიარდენტედე ვინო და რეჟიანო დოშ ვინოს ვერდეშ

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho

აგიარდენტედე ვინო და რეჟიანო დოშ ვინოს ვერდეშ დეალვარინო

Veinipiiritus

PT

Aguardente de Vinho Lourinhã

აგიარდენტედე ვინო ლურინან

Veinipiiritus

BG

Сунгурларска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сунгурларе / sungurlarska grozdova rakia / grozdova rakia ot sungurlare / sungurlarska grozdova rakia / Grozdova rakya from Sungurlare

სუნგურლარსკა გროზდოვარაკია / გროზდოვარაკია ოტ სუნგურლარე / სუნგურლარსკა გროზდოვარაკია / გროზდოვარაკია სუნგურლარიდან

Veinipiiritus

BG

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya / Grozdova rakya from Sliven)

სლივენსკა პერლა (სლი- ვენსკა გროზდოვა რაკია / გროზდოვა რაკია ოტ სლივენ) / სლივენსკა პერლა (სლივენსკა გრო- ზდოვა რაკია / გროზდო- ვა რაკია სლივენიდან)

Veinipiiritus

BG

Стралджанска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Стралджа / Straldjanska Muscatova rakya / Muscatova rakya from Straldja

სტრალჯანსკა მუსკატოვა რაკია / მუსკატოვა რაკია ოტ სტრალჯა/სტრალ- ჯანსკა მუსკატოვა რაკია /მუსკატოვა რაკია სტრალჯადან

Veinipiiritus

BG

Поморийска гроздова ракия / Гроздова ракия от Поморие / Pomoriyska grozdova rakya / Grozdova rakya from Pomorie

პომორიისკაგროზდოვა რაკია / გროზდოვა რაკია ოტ პომორიე/ პომორიისკა გროზდოვარაკია/ გროზ- დოვა რაკია პომორიედან

Veinipiiritus

BG

Русенска бисерна гроздова ракия / Бисерна гроздова ракия от Русе / Russenska biserna grozdova rakya / Biserna grozdova rakya from Russe

რუსენსკა ბისერნა გროზდოვარაკია/ ბისე- რნა გროზდოვა რაკია ოტ რუსე / რუსენსკა ბისერნა გროზდოვარაკია / ბისერნა გროზდოვა რაკია რუსეთიდან

Veinipiiritus

BG

Бургаска Мускатова ракия / Мускатова ракия от Бургас / Bourgaska Muscatova rakya / Muscatova rakya from Bourgas

ბურგასკა მუსკატოვა რაკია / მუსკატოვა რაკია ოტ ბურგას / ბურგასკა მუსკატოვარაკია/მუსკა- ტოვა რაკიაბურგასიდან

Veinipiiritus

BG

Добруджанска мускатова ракия / Мускатова ракия от Добруджа / Dobrudjanska muscatova rakya / muscatova rakya from Dobrudja

დობრუჯანსკა მუსკატოვა რაკია / მუსკატოვა რაკია ოტ დობრუჯა/ დობრუ- ჯანსკა მუსკატოვა რაკია /მუსკატოვა რაკია დობრუჯადან

Veinipiiritus

BG

Сухиндолска гроздова ракия / Гроздова ракия от Сухиндол / Suhindolska grozdova rakya / Grozdova rakya from Suhindol

სუხინდოლსკა გროზდოვა რაკია / გროზდოვა რაკია ოტ სუხინდოლ/ სუჰინ- დოლსკა გროზდოვა რაკია/გროზდოვა რაკია სუჰინდოლიდან

Veinipiiritus

BG

Карловска гроздова ракия / Гроздова Ракия от Карлово / Karlovska grozdova rakya / Grozdova Rakya from Karlovo

კარლოვსკა გროზდოვა რაკია / გროზდოვა რაკია ოტ კარლოვო / კარლო- ვსკა გროზდოვა რაკია / გროზდოვარაკია კარლოვოდან

Veinipiiritus

RO

Vinars Târnave

ვინარს ტერნავე

Veinipiiritus

RO

Vinars Vaslui

ვინარს ვასლუი

Veinipiiritus

RO

Vinars Murfatlar

ვინარს მურფატლარ

Veinipiiritus

RO

Vinars Vrancea

ვინარს ვრანჩა

Veinipiiritus

RO

Vinars Segarcea

ვინარს სეგარჩა

Veinipiiritus

ES

Brandy de Jerez

ბრანდიდეხერეს

Brandy ehk Weinbrand

ES

Brandy del Penedés

ბრანდიდელ პენდეს

Brandy ehk Weinbrand

IT

Brandy italiano

ბრანდი იტალიანო

Brandy ehk Weinbrand

GR

Brandy Αττικής / Brandy of Attica

ბრანდი ატიკის / ატიკის ბრენდი

Brandy ehk Weinbrand

GR

Brandy Πελοποννήσου / Brandy of the Peloponnese

ბრანდი პელოპონისუ / პელოპონესის ბრენდი

Brandy ehk Weinbrand

GR

Brandy Κεντρικής Ελλάδας / Brandy of central Greece

ბრანდიკენდრიკის ელადას / ცენტრალური საბერძნეთის ბრენდი

Brandy ehk Weinbrand

DE

Deutscher Weinbrand

დოიჩერ ვაინბრანდ

Brandy ehk Weinbrand

AT

Wachauer Weinbrand

ვახაუერ ვაინბრანდ

Brandy ehk Weinbrand

AT

Weinbrand Dürnstein

ვაინბრანდდიურნშტაინ

Brandy ehk Weinbrand

DE

Pfälzer Weinbrand

პფელცერვაინბრანდ

Brandy ehk Weinbrand

SK

Karpatské brandy špeciál

კარპატსკე ბრანდი შპეციალ

Brandy ehk Weinbrand

FR

Brandy français / Brandy de France

ბრანდი ფრანსე/ ბრანდი დე ფრანსე

Brandy ehk Weinbrand

FR

Marc de Champagne / Eau-de-vie de marc de Champagne

მარკ დე შამპან/ ო-დე-ვი დე მარკ დეშამპან

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc d'Aquitaine / Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

მარკ დ’აკიტენ/ ო-დე-ვი დე მარკ ორიჟინერ დ’აკიტენ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Bourgogne / Eau-de-vie de marc de Bourgogne

მარკ დე ბურგონ/ ო-დე-ვი დე მარკ დებურგონ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Centre-Est / Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

მარკ დიუ სანტრ-ესტ/ ო-დე-ვი დემარკ ორიჟინერ დიუ სანტრ-ესტ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Franche-Comté /Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

მარკ დეფრანშ-კონტე-ო- დე-ვი მარკდე ფრანშ- კონტე

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Bugey / Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

მარკ დე ბიუჟეი/ ო-დე-ვი დე მარკ ორიჟინერ დე ბიუჟეი

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Savoie / Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

მარკ დე სავუა/ ო-დე-ვი დე მარკ ორიჟინერ დე სავუა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc des Côteaux de la Loire / Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

მარკ დე კოტო დე ლა ლუარ/ო-დე-ვი დე მარკ ორიჟინერ დე კოტო და ლა ლუარ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc des Côtes-du-Rhône / Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

მარკ დე კოტ-დიუ-რონ/ ო-დე-ვი დემარკ დე კოტ დიუ რონ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Provence / Eau-de-vie de marc originaire de Provence

მარკ დე პროვანს/ ო-დე- ვი დე მარკორიჟინერ დე პროვანს

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Languedoc / Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

(მარკ დიულანგედოკ/ო- დე-ვი დე მარკ ორიჟინერ დიუ ლანგედოკ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc d'Alsace Gewürztraminer

მარკ დ’ალზას გევიურცტრამინერ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc de Lorraine

მარკ დელორენ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc d'Auvergne

მარკ დ’ოვერნ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

FR

Marc du Jura

მარკ დიუ ჟი ურა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira Bairrada

აგიარდენტებაგასეირა ბაირადა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira Alentejo

აგიარდენტებაგასეირა ალენტეჟუ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes

აგიარდენტებაგასეირა და რეჟიანოდოშ ვინოს ვერდეშ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

PT

Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho

აგიარდენტებაგასეირა და რაჟიანო დოშ ვონოს ვერდეშ დეალვარინო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

ES

Orujo de Galicia

ორუხო დე გალისია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa

გრაპა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa di Barolo

გრაპა დი ბაროლო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa piemontese / Grappa del Piemonte

გრაპა პიემონტეზე/ გრაპა დელ პიემონტე

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa lombarda / Grappa di Lombardia

გრაპა ლომბარდა/ გრაპა დი ლომბარდია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa trentina / Grappa del Trentino

გრაპა ტრენტინა/ გრაპა დელ ტრანტინო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa friulana / Grappa del Friuli

გრაპა ფრიულანა/ გრაპა ელ Fრიული

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa veneta / Grappa del Veneto

გრაპა ვენეტა/გრაპა დელ ვენეტო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Südtiroler Grappa / Grappa dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ გრაპა/ გრაპა დელ’ალტო ადიჯე

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa Siciliana / Grappa di Sicilia

გრაპა სიჩილიანა/გრაპა დი სიჩილია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

IT

Grappa di Marsala

გრაპა დი მარსალა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσικουδιά / Tsikoudia

ციკუდია / ციკუდია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσικουδιά Κρήτης / Tsikoudia of Crete

ციკუდია კრიტის / კრეტისციკუდია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσίπουρο / Tsipouro

ციპურო / ციპურო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσίπουρο Μακεδονίας/ Tsipouro of Macedonia

ციპურო მაკედონიას / მაკედონიასციპურო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσίπουρο Θεσσαλίας / Tsipouro of Thessaly

ციპურო თესალიას / თესალიას ციპურო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

GR

Τσίπουρο Τυρνάβου / Tsipouro of Tyrnavos

ციპურო ტირნავუ / ტირნავოს ციპურო

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

LU

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დემარკ ნასიო- ნალ ლუქსამბურჟუაზ

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

CY

Ζιβανία / Τζιβανία /Ζιβάνα / Zivania

ზიბანია / ძიბანია / ზიბანა / ზინანია

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

HU

Törkölypálinka

თერკეიპალინკა

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook

DE

Schwarzwälder Kirschwasser

შვარცველდერ კირსვაშერ

Puuviljaviin

DE

Schwarzwälder Mirabellenwasser

შვარცველდერ მირაბელენვასერ

Puuviljaviin

DE

Schwarzwälder Williamsbirne

შვარცველდერ უილიამსბირნე

Puuviljaviin

DE

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

შვარცველდერ ცვეჩგენვასერ

Puuviljaviin

DE

Fränkisches Zwetschgenwasser

ფრენკიშეს ცვეჩგენვასერ

Puuviljaviin

DE

Fränkisches Kirschwasser

ფრენკიშეს კირშვასერ

Puuviljaviin

DE

Fränkischer Obstler

ფრენკიშერ ობსტლერ

Puuviljaviin

FR

Mirabelle de Lorraine

მირაბელ დე ლორენ

Puuviljaviin

FR

Kirsch d'Alsace

კირშ დ’ალზას

Puuviljaviin

FR

Quetsch d'Alsace

კეტჩ დ’ალზას

Puuviljaviin

FR

Framboise d'Alsace

ფრამბუაზ დ’ალზას

Puuviljaviin

FR

Mirabelle d'Alsace

მირაბელ დ’ალზას

Puuviljaviin

FR

Kirsch de Fougerolles

კირშ დე ფუჟეროლ

Puuviljaviin

FR

Williams d'Orléans

უილიამს დ’ორლეან

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Williams / Williams dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ უილიამს/ უილიამს დელ’ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Aprikot / Aprikot dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ აპრიკოტ/ აპრიკოტ დელ / ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Marille / Marille dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ მარილე/ მარილე დელ’ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Kirsch / Kirsch dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ კირშ/ კირშ დელ/ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ ცვეჩგელერ/ცვეჩგელერ დელ’ალტოადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Obstler / Obstler dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ ობსტლერ/ობსტლერ დელ’ალტოადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ გრავენ- შტაინერ/გრავენშტაინერ დელ’ალტოადიჯე

Puuviljaviin

IT

Südtiroler Golden Delicious / Golden Delicious dell'Alto Adige

ზიუდტიროლერ გოლდენ დილიშეზ/ გოლდენ დი- ლიშეზ დელ’ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Williams friulano / Williams del Friuli

უილიამს ფრიულანო/ უილიამს დელ ფრიული

Puuviljaviin

IT

Sliwovitz del Veneto

სლიკოვიცდელ ვენეტო

Puuviljaviin

IT

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

სლიკოვიცდელ ფრი- ული-ვენეცია ჟულია

Puuviljaviin

IT

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

სლიკოვიც დელ ტრენტინო-ალტო ადიჯე

Puuviljaviin

IT

Distillato di mele trentino / Distillato di mele del Trentino

დისტილატო დი მელე ტრენტინო/დისტილატო დი მელე დელ ტრენტინო

Puuviljaviin

IT

Williams trentino / Williams del Trentino

უილიამს ტრენტინო/ უილიამს დელ ტრენტინო

Puuviljaviin

IT

Sliwovitz trentino / Sliwovitz del Trentino

სლიკოვიც ტრენტინო/ სლიკოვიც დელ ტრენტინო

Puuviljaviin

IT

Aprikot trentino / Aprikot del Trentino

აპრიკოტ ტრენტინო/ აპრიკოტ დელ ტრენტინო

Puuviljaviin

PT

Medronho do Algarve

მედრონუ დუ Aლგარვე

Puuviljaviin

PT

Medronho do Buçaco

მედრონუ დუ ბუსაკო

Puuviljaviin

IT

Kirsch Friulano / Kirschwasser Friulano

კირშფრიულანო/ კირშვასერფრიულანო

Puuviljaviin

IT

Kirsch Trentino / Kirschwasser Trentino

კირშ ტრენტინო/ კირშვასერტრენტინო

Puuviljaviin

IT

Kirsch Veneto / Kirschwasser Veneto

კირშ ვენეტო/კირშვასერ ვენეტო

Puuviljaviin

PT

Aguardente de pêra da Lousã

აგიარდენტედე პერა და ლოუზან

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დეპომ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დეპუარ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დეკირშ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დეკეტჩ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დემირაბელ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

LU

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

ო-დე-ვი დეპრიუნელ დე მარკ ნასიონალ ლუქსემბურჟუაზ

Puuviljaviin

AT

Wachauer Marillenbrand

ვახაუერ მარილენბრანდ

Puuviljaviin

HU

Szatmári szilvapálinka

სატმარი სილვაპალინკა

Puuviljaviin

HU

Kecskeméti barackpálinka

კეჩკემეტი ბარაკპალინკა

Puuviljaviin

HU

Békési szilvapálinka

ბეკეში სილვაპალინკა

Puuviljaviin

HU

Szabolcsi almapálinka

საბოლჩი ალმაპალინკა

Puuviljaviin

HU

Gönci barackpálinka

გენსი ბარაკპალინკა

Puuviljaviin

HU, AT

(aprikoosist valmistatud kanged alkohoolsed joogid, mis on toodetud ainult järgmistes liidumaades: Niederösterreich, Burgenland, Steiermark, Wien)

Pálinka

პალინკა

Puuviljaviin

SK

Bošácka Slivovica

ბოშაკა სლივოვიკა

Puuviljaviin

SI

Brinjevec

ბრინჟევეკ

Puuviljaviin

SI

Dolenjski sadjevec

დოლენჟსკი სადჟევეკ

Puuviljaviin

BG

Троянска сливова ракия / Сливова ракия от Троян / Troyanska slivova rakya / Slivova rakya from Troyan

ტროიანსკა სლივოვა რაკია / სლივოვა რაკია ოტ ტროიან/ ტროიანსკა სლივოვა რაკია/ სლივოვა რაკია ტროიანიდან

Puuviljaviin

BG

Силистренска кайсиева ракия / Кайсиева ракия от Силистра / Silistrenska kaysieva rakya / Kaysieva rakya from Silistra

სილისტრენსკა კაისიევა რაკია/ კაისიევა რაკია ოტ სილისტრა/ სილისტრენსკა კაისიევა რაკია/ კაისიევა რაკია სილისტრადან

Puuviljaviin

BG

Тервелска кайсиева ракия / Кайсиева ракия от Тервел / Tervelska kaysieva rakya / Kaysieva rakya from Tervel

ტერველსკაკაისიევა რაკია / კაისიევა რაკია ოტ ტერველ/ ტერველსკა კაისიევა რაკია/ კაისიევა რაკია ტერველიდან

Puuviljaviin

BG

Ловешка сливова ракия / Сливова ракия от Ловеч / Loveshka slivova rakya / Slivova rakya from Lovech

ლოვეშკა სლივოვა რაკია/ სლივოვა რაკია ოტ ლოვეჩ / ლოვეშკა სლივოვა რაკია /სლივოვა რაკია ლოვეჩიდან

Puuviljaviin

RO

Pălincă

პელიკე

Puuviljaviin

RO

Țuică Zetea de Medieșu Aurit

ტუიკე ზეტეა დე მედიეშუ აურიტ

Puuviljaviin

RO

Țuică de Valea Milcovului

ტუიკე დე ვალეა მილკოვულუი

Puuviljaviin

RO

Țuică de Buzău

ტუიკე დე ბუზეუ

Puuviljaviin

RO

Țuică de Argeș

ტუიკე დე არგეშ

Puuviljaviin

RO

Țuică de Zalău

ტუიკე დე ზალეუ

Puuviljaviin

RO

Țuică Ardelenească de Bistrița

ტუიკე არდელენეასკე დე ბისტრიცა

Puuviljaviin

RO

Horincă de Maramureș

ჰორინკე დე მარამურეშ

Puuviljaviin

RO

Horincă de Cămârzana

ჰორინკე დე კემერზანა

Puuviljaviin

RO

Horincă de Seini

ჰორინკე დე სეინი

Puuviljaviin

RO

Horincă de Chioar

ჰორინკე დე კიოარ

Puuviljaviin

RO

Horincă de Lăpuș

ჰორინკე დე ლეპუშ

Puuviljaviin

RO

Turț de Oaș

ტურც დე ოაშ ტურჩ დე ოაშ

Puuviljaviin

RO

Turț de Maramureș

ტურც დე მარამურეშ

Puuviljaviin

FR

Calvados

კალვადოს

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Calvados Pays d'Auge

კალვადოს პეი დ’ოჟ

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Calvados Domfrontais

კალვადოს დომფრონტე

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

ო-დე-ვი დესიდრ დე ბრეტან

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

ო-დე-ვი დეპუარე დე ბრეტან

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de cidre de Normandie

ო-დ-ვი დე სიდრ დე ნორმანდი

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de poiré de Normandie

ო-დე-ვი დეპუარე დე ნორმანდი

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de cidre du Maine

ო-დე-ვი დესიდრ დიუ მენ

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

ES

Aguardiente de sidra de Asturias

აგვარდენტედე სიდრა დე ასტურიას

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

FR

Eau-de-vie de poiré du Maine

ო-დე-ვი დეპუარე დიუ მენ

Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

SE

Svensk Vodka / Swedish Vodka

სვენშ ვოდკა / სვედიშ ვოდკა ან შვედური ვოდკა

Viin

FI

Suomalainen Vodka / Finsk Vodka / Vodka of Finland

სუომალეაინენ ვოდკა / ფინსკ ვოდკა / ვოდკა ოფ ფინლენდ ან ფინური ვოდკა

Viin

PL

Polska Wódka / Polish Vodka

პოლსკა ვოდკა / პოლონურივოდკა ან ფოლიშ ვოდკა

Viin

SK

Laugarício vodka

ლაუგარიციო ვოდკა

Viin

LT

Originali lietuviška degtinė/ Original Lithuanian vodka

ორიჯინალი ლიეტუვიშკა დეგტინე/ორიჯინალ ლითუანიანვოდკა

Viin

PL

Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass / Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej

მცენარეული არაყი ჩრდილოეთპოდლეზიეს დბლობიდან, არომატი- ზებული ბიზონის ბალახის ექსტრაქტით / ზიოლოვა ზ ნიზინი პოლნოცნოპოლასკიეჟ

Viin

LV

Latvijas Dzidrais

ლატვიჟას სიდრეს

Viin

LV

Rīgas Degvīns

რიგას დეგვინს

Viin

EE

Estonian vodka

ესტონიან ვოდკა

Viin

DE

Schwarzwälder Himbeergeist

შვარცველდერ ჰიმბერგაისტ

Geist

DE

Bayerischer Gebirgsenzian

ბაიერიშერ გებირგსენციან

Gentian

IT

Südtiroler Enzian / Genziana ell'Alto Adige

ზიუდტიროლე ოლერ ენციან/ჯენციანა დელ’ლტო ადიჯე

Gentian

IT

Genziana trentina / Genziana del Trentino

ჯენციანა ტრენტინა/ჯენციანა დელ ტრენტინო

Gentian

BE, NL, FR, DE

Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen)

Genièvre / Jenever / Genever

ჟენიევრ/ჟენევე/ჟენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL, FR

Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62))

Genièvre de grains, Graanjenever, Graangenever

ჟენიევრ დე გრენ, გრაანჟენევე/გრაანჟენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL

Belgia, Madalmaad

Jonge jenever, jonge genever

ჟონჯე ჟენევე, ჟონჯე ჟენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE, NL

Belgia, Madalmaad

Oude jenever, oude genever

უდე ჟენევე,უდე ჯენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Belgia (Hasselt, Zonhoven, Diepenbeek)

Hasseltse jenever / Hasselt

ჰასელტსე ჟენევე / ჰასელტ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Belgia (Balegem)

Balegemse jenever

ბალეჯემსეჟენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Belgia (Oost-Vlaanderen)

O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever

ო’დე ფლანდერ-ოსტ- ვლამსე გრანჟენევე

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

BE

Belgia (Région wallonne)

Peket-Pékêt / Peket-Pékêt de Wallonie

პეკეტ- პეკეტ / პეკეტ- პეკეტ დე ვალონი

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

FR

Prantsusmaa (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62))

Genièvre Flandres Artois

ჟენიევრ ფლანდრ არტუა

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

DE

Ostfriesischer Korngenever

ოსტფრიზიშერ კორნგენევერ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

DE

Steinhäger

შტაინჰეგერ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

UK

Plymouth Gin

ფლაიმაუთჯინ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

ES

Gin de Mahón

ხინ დე მაონ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

LT

Vilniaus džinas / Vilnius Gin

ვილნიაუს ჯინას / ვილნიუს ჯინ

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

SK

Spišská borovička

სპიშსკა ბოროვიჩკა

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

SK

Slovenská borovička Juniperus

სლოვენსკაბოროვიჩკა ჟუნიპერუს

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

SK

Slovenská borovička

სლოვენსკაბოროვიჩკა

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

SK

Inovecká borovička

ინოვეცკა ბოროვიჩკა

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

SK

Liptovská borovička

ლიპტოვსკა ბოროვიჩკა

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

DK

Dansk Akvavit / Dansk Aquavit

დანსკ აკვავიტ / დანსკ აკვავიტ

Akvavit/aquavit

SE

Svensk Aquavit / Svensk Akvavit / Swedish Aquavit

სვენშ აკვავიტ/ სვენშ აკვავიტ/სვედიშ აკვავიტ

Akvavit/aquavit

ES

Anís español

ანის ესპანიოლ

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Anís Paloma Monforte del Cid

ანის პალომა მონფორტე დელ სიდ

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Hierbas de Mallorca

ერბას დე მალიორკა

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Hierbas Ibicencas

იერბას იბისენკას

Aniisimaitselised piiritusjoogid

PT

Évora anisada

ევორა ანისადა

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Cazalla

კასალია

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Chinchón

ჩინჩონ

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Ojén

ოხენ

Aniisimaitselised piiritusjoogid

ES

Rute

ღუტე

Aniisimaitselised piiritusjoogid

SI

Janeževec

ჟანეჟევეც

Aniisimaitselised piiritusjoogid

GR, CY

Ouzo / Oύζο

უსო / უსო

Destilleeritud aniis

GR

Ούζο Μυτιλήνης / Ouzo of Mitilene

უსო მიტილინის / მიტილინის უსო

Destilleeritud aniis

GR

Ούζο Πλωμαρίου / Ouzo of Plomari

უსო პლომარიუ / პლომარის უსო

Destilleeritud aniis

GR

Ούζο Καλαμάτας / Ouzo of Kalamata

უსო კალამატას / კალამატასუსო

Destilleeritud aniis

GR

Ούζο Θράκης / Ouzo of Thrace

უსო ტრაკის / ტრაკიას უსო

Destilleeritud aniis

GR

Ούζο Μακεδονίας / Ouzo of Macedonia

უსო მაკედონიას / მაკედონიასუსო

Destilleeritud aniis

SK

Demänovka bylinná horká

დემენოვკა ბილინა ჰორკა

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

DE

Rheinberger Kräuter

რაინბერგერ კროიტერ

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

LT

Trejos devynerios

ტრეჟოს დევინერიოს

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

SI

Slovenska travarica

სლოვენსკატრავარიცა

Mõrumaitselised piiritusjoogid / bitter

DE

Berliner Kümmel

ბერლინერ კიუმელ

Liköör

DE

Hamburger Kümmel

ჰამბურგერკიუმელ

Liköör

DE

Münchener Kümmel

მიუნხენერ კიუმელ

Liköör

DE

Chiemseer Klosterlikör

ქიმზერ კლოსტერლიკერ

Liköör

DE

Bayerischer Kräuterlikör

ბაიერიშერ კროიტერლიკერ

Liköör

IE

Irish Cream

აირიშ კრიმ

Liköör

ES

Palo de Mallorca

პალო დე მალიორკა

Liköör

PT

Ginjinha portuguesa

ჟინჟინა პორტუგესა

Liköör

PT

Licor de Singeverga

ლიკორ დესინჟენერგა

Liköör

IT

Liquore di limone di Sorrento

ლიკვორე დი ლიმონედი სორენტო

Liköör

IT

Liquore di limone della Costa d'Amalfi

ლიკვორე დი ლიმონე დელა კოსტა დ’ამალფი

Liköör

IT

Genepì del Piemonte

ჯენეპიდელ პიემონტე

Liköör

IT

Genepì della Valle d'Aosta

ჯენეპიდელა ვალე დ’აოსტა

Liköör

DE

Benediktbeurer Klosterlikör

ბენდიქტბოირერ კლოსტერლიკერ

Liköör

DE

Ettaler Klosterlikör

ეტალერ კლოსტერლიკერ

Liköör

FR

Ratafia de Champagne

რატაფია დე შამპან

Liköör

ES

Ratafía catalana

რატაფია კატალანა

Liköör

PT

Anis português

ანის პორტუგეს

Liköör

FI

Suomalainen Marjalikööri / Suomalainen Hedelmälikööri / Finsk Bärlikör / Finsk Fruktlikör / Finnish berry liqueur / Finnish fruit liqueur

სუომალენენ მარჟა- ლიკეერი / სუომალენენ ჰედელმელიკეერი / ფინსკ ბერლიკეერ/ ფინსკ ფრუკტლიკეერ /ფინიშ ბერი ლიკერ /ფინიშ ფრუთლიკუერ

Liköör

AT

Grossglockner Alpenbitter

გროსგლოკნერ ალპენბიტერ

Liköör

AT

Mariazeller Magenlikör

მარიაცელერ მაგერლიკერ

Liköör

AT

Mariazeller Jagasaftl

მარიაცელერ იაგაზაფტლ

Liköör

AT

Puchheimer Bitter

პუხჰაიმერ ბიტერ

Liköör

AT

Steinfelder Magenbitter

შტაინფელდერ მაგენბიტერ

Liköör

AT

Wachauer Marillenlikör

ვახაუერ მარილენლიკერ

Liköör

AT

Jägertee / Jagertee / Jagatee

იეგერტეე/ იაგერტეე/იაგატეე

Liköör

DE

Hüttentee

იუტენტეე

Liköör

LV

Allažu Ķimelis

ალაჟუ კიმელის

Liköör

LT

Čepkelių

ჩეპკელიუ

Liköör

SK

Demänovka Bylinný Likér

დემენოვკა ბილინი ლიკერ

Liköör

PL

Polish Cherry

ფოლიშ ჩერი

Liköör

CZ

Karlovarská Hořká

კარლოვარსკა ჰორჟკა

Liköör

SI

Pelinkovec

პელინკოვეც

Liköör

DE

Blutwurz

ბლუტვურც

Liköör

ES

Cantueso Alicantino

კანტუესო ალიკანტინიო

Liköör

ES

Licor café de Galicia

ლიკორ კაფე დე გალისია

Liköör

ES

Licor de hierbas de Galicia

ლოკორ დეიერბას დე გალისია

Liköör

FR, IT

Génépi des Alpes / Genepì degli Alpi

ჟენეპიდეზ ალპ/ ჯენეპი დელი ალპი

Liköör

GR

Μαστίχα Χίου / Masticha of Chios

მაციხა ხიუ/ კიოს მაციკა

Liköör

GR

Κίτρο Νάξου / Kitro of Naxos

კიტრო ნაქსუ /ნაქსოს კიტრო

Liköör

GR

Κουμκουάτ Κέρκυρας / Koum Kouat of Corfu

კუმკუატ კერკირას / კორფუს კუმ კუატ

Liköör

GR

Τεντούρα / Tentoura

ტენდურა /ტენტურა

Liköör

PT

Poncha da Madeira

პონკა და მადეირა

Liköör

FR

Cassis de Bourgogne

კასის დე ბურგონ

Crème de cassis

FR

Cassis de Dijon

კასის დე დიჟონ

Crème de cassis

FR

Cassis de Saintonge

კასის სენტონჟ

Crème de cassis

FR

Cassis du Dauphiné

კასის დიუ დოფინე

Crème de cassis

LU

Cassis de Beaufort

კასის დე ბოფორ

Crème de cassis

IT

Nocino di Modena

ნოჩინო დი მოდენა

Nocino

SI

Orehovec

ორეჰოვეც

Nocino

FR

Pommeau de Bretagne

პომო დე ბრეტან

Muud piiritusjoogid

FR

Pommeau du Maine

პომო დიუ მენ

Muud piiritusjoogid

FR

Pommeau de Normandie

პომო დენორმანდი)

Muud piiritusjoogid

SE

Svensk Punsch / Swedish Punch

სვენშ პუნს/ სვედიშ ფანრ

Muud piiritusjoogid

ES

Pacharán Navarro

პაჩარან ნავარო

Muud piiritusjoogid

ES

Pacharán

პაჩარან

Muud piiritusjoogid

AT

Inländerrum

ინლენდერუმ

Muud piiritusjoogid

DE

Bärwurz

ბერვურც

Muud piiritusjoogid

ES

Aguardiente de hierbas de Galicia

აგვარდიენტე დე იერბას დე გალისია

Muud piiritusjoogid

ES

Aperitivo Café de Alcoy

აპერიტივო კაფე დე ალკოი

Muud piiritusjoogid

ES

Herbero de la Sierra de Mariola

ერბერო დე ლა სიერა დე მარიოლა

Muud piiritusjoogid

DE

Königsberger Bärenfang

კენიგსბერგერ ბერენფანგ

Muud piiritusjoogid

DE

Ostpreußischer Bärenfang

ოსტპროისიშერ ბერენფანგ

Muud piiritusjoogid

ES

Ronmiel

რონმიელ

Muud piiritusjoogid

ES

Ronmiel de Canarias

რონმიელ დეკანარიას

Muud piiritusjoogid

BE, NL, FR, DE

Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), Saksamaa (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen)

Genièvre aux fruits / Vruchtenjenever /

Jenever met vruchten / Fruchtgenever

ჟენიევრო ფრუი/

ფრუხტენჟენევერ/ჟენევერ მეტ ფრუხტენ/ ფრუხტჯენევერ

Muud piiritusjoogid

SI

Domači rum

დომაჩი რუმ

Muud piiritusjoogid

IE

Irish Poteen / Irish Póitín

აირიშ პოტინ / აირიშ პოიტინ

Muud piiritusjoogid

LT

Trauktinė

ტრაუკტინე

Muud piiritusjoogid

LT

Trauktinė Palanga

ტრაუკტინე პალანგა

Muud piiritusjoogid

LT

Trauktinė Dainava

ტრაუკტინე დაინავას

Muud piiritusjoogid

Gruusia kanged alkohoolsed joogid, mis on kaitstud Euroopa Liidus

[…]

C   OSA

Euroopa Liidu aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Gruusias

Euroopa Liidu liikmesriik

Kaitstav nimetus

Transkriptsioon gruusia tähestikus

DE

Nürnberger Glühwein

იურნბერგერ გლიუჰვაინ

DE

Thüringer Glühwein

თიურინგერ გლიუჰვაინ

FR

Vermouth de Chambéry

ვერმუტ დე შამბერი

IT

Vermouth di Torino

ვერმუტ დი ტორინო

Gruusia aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus

[…]


(1)  Geograafiline tähis Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky märgistatakse Iirimaal ja Põhja-Iirimaal toodetud viskit.


XVIII LISA

VARAJASE HOIATAMISE MEHHANISM

1.

Käesolevaga loovad liit ja Gruusia „varajase hoiatamise mehhanismi”, mille eesmärk on kehtestada praktilised meetmed, et hädaolukordi ära hoida ning neile ja nende ohule kiiresti reageerida. Mehhanismiga nähakse ette maagaasi, nafta ja elektri pakkumise ja nõudlusega seonduvate võimalike ohtude ja probleemide varajane hindamine, hädaolukordade ärahoidmine ning kiire reageerimine neile ja nende ohule.

2.

Käesolevas lisas tähendab hädaolukord olukorda, mis põhjustab Gruusia ja liidu vaheliste energiakaupade tarnete olulise häire või füüsilise katkestuse.

3.

Käesoleva lisa tähenduses on koordinaatorid Gruusia valitsuse asjaomane minister ja energeetikaküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

4.

Energeetiliste materjalide ja toodete pakkumise ja nõudlusega seonduvaid võimalikke ohte ja probleeme tuleks käesoleva lepingu lepinguosalistel üheskoos korrapäraselt hinnata ja sellest tuleks koordinaatoritele aru anda.

5.

Kui käesoleva lepingu üks lepinguosaline saab teada hädaolukorrast või olukorrast, mis tema hinnangul võib viia hädaolukorrani, teatab ta sellest viivitamatult teisele lepinguosalisele.

6.

Punktis 5 sätestatud tingimustel teatavad koordinaatorid üksteisele võimalikult kiiresti varajase hoiatamise mehhanismi rakendamise vajadusest. Muu hulgas antakse teada kindlaksmääratud isikutest, keda koordinaatorid on volitanud olema üksteisega pidevas kontaktis.

7.

Punkti 6 kohasel teatamisel esitab kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele oma hinnangu. Hinnang hõlmab prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukorra oht või hädaolukord likvideerida. Lepinguosalised reageerivad kiiresti teise lepinguosalise hinnangule ja täiendavad seda kättesaadava lisateabega.

8.

Kui üks lepinguosaline ei suuda adekvaatselt hinnata või aktsepteerida teise lepinguosalise hinnangut olukorrale või prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukorra oht või hädaolukord likvideerida, võib esimese lepinguosalise koordinaator taotleda konsultatsioone, mis algavad kolme päeva jooksul alates punkti 6 kohase teatise edastamisest. Sellised konsultatsioonid toimuvad eksperdirühma raames, mis koosneb koordinaatorite poolt volitatud esindajatest. Konsultatsioonide eesmärk on:

a)

töötada välja ühine hinnang olukorrale ja sündmuste võimalikule edasisele arengule;

b)

sõnastada soovitused hädaolukorra ohu ärahoidmiseks või likvideerimiseks või hädaolukorra kõrvaldamiseks, ja

c)

sõnastada soovitused käesoleva lisa punkti 8 alapunktides a ja b sätestatud meetmetega seotud ühiseks tegevuskavaks (et minimeerida hädaolukorra mõju ja võimaluse korral hädaolukord likvideerida), sealhulgas spetsiaalse järelevalverühma moodustamise võimaluseks.

9.

Konsultatsioonid, ühised hinnangud ja sõnastatud soovitused tuginevad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttele.

10.

Koordinaatorid teevad oma pädevuse piires tööd selle nimel, et hädaolukorra ohtu ära hoida või hädaolukord likvideerida, võttes arvesse soovitusi, mis konsultatsioonide tulemusel sõnastati.

11.

Punktis 8 nimetatud eksperdirühmad annavad koordinaatoritele vahetult pärast kokkulepitud tegevuskava rakendamist aru oma tegevuse kohta.

12.

Hädaolukorra kujunedes võivad koordinaatorid moodustada valitsevate tingimuste ja sündmuste arenguga tutvumiseks ning nende objektiivseks registreerimiseks spetsiaalse järelevalverühma. Rühma koosseisu võivad kuuluda:

a)

lepinguosaliste esindajad;

b)

lepinguosaliste energiaettevõtete esindajad;

c)

rahvusvaheliste energiaorganisatsioonide esindajad, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud; ja

d)

sõltumatud eksperdid, keda lepinguosalised on soovitanud ja kelle nad on üheskoos heaks kiitnud.

13.

Spetsiaalne järelevalverühm alustab viivitamatult tööd ja tegutseb vajaduse korral seni, kuni hädaolukord on likvideeritud. Spetsiaalse järelevalverühma töö lõpetamise otsuse võtavad koordinaatorid vastu ühiselt.

14.

Alates ajast, mil üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist punktis 5 kirjeldatud asjaoludest kuni käesolevas lisas sätestatud menetluste lõpetamiseni ning kuni hädaolukorra ohu ärahoidmiseni või likvideerimiseni või hädaolukorra lahendamiseni, teevad mõlemad lepinguosalised oma pädevuse piires kõik endast sõltuva, et minimeerida negatiivseid tagajärgi teisele lepinguosalisele. Lepinguosalised teevad läbipaistvuse vaimus koostööd, et jõuda kohese lahenduseni. Lepinguosalised hoiduvad kehtiva hädaolukorraga mitteseonduvatest meetmetest, mis võiksid tuua kaasa või süvendada negatiivseid tagajärgi Gruusia ja liidu vahelistele maagaasi-, nafta- või elektritarnetele.

15.

Kumbki lepinguosaline kannab käesoleva lisa raames võetavate meetmetega seonduvad kulud iseseisvalt.

16.

Lepinguosalised hoiavad saladuses kogu nende vahel vahetatud teabe, mis on määratletud konfidentsiaalsena. Lepinguosalised võtavad konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud meetmed Gruusia või liidu kehtivate õigus- ja normatiivaktide alusel ning vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele

17.

Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kutsuda punktides 8 ja 12 osutatud konsultatsioonides või järelevalves osalema kolmandate isikute esindajaid.

18.

Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lisa sätete muutmises, et luua varajase hoiatamise mehhanism nende ja kolmandate isikute vahel.

19.

Käesoleva lisa sätete rikkumine ei saa olla käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) või muu lepinguosaliste vaheliste vaidluste suhtes kohaldatava kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lisaks ei tohi kumbki lepinguosaline sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena:

a)

seisukohti või ettepanekuid, mida teine lepinguosaline on käesolevas lisas sätestatud menetluse käigus väljendanud; või

b)

asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus kõnealuse mehhanismi raames käsitletud hädaolukorra suhtes leitud lahendusega.


XIX LISA

VAHENDUSMEHHANISM

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

1. JAGU

VAHENDUSMEHHANISMI RAAMES KOHALDATAV MENETLUS

Artikkel 2

Teabenõue

1.   Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal kirjalikult taotleda teavet tema kaubandushuvisid kahjustava meetme kohta. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta.

2.   Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik 20 päeva jooksul esitada, teavitab ta taotluse esitanud lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

Artikkel 3

Menetluse algatamine

1.   Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning

a)

nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b)

kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates tema kaubandushuvidele; ja

c)

selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega.

2.   Vahendusmenetlust saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lõike 1 kohase taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Artikkel 4

Vahendaja valimine

1.   Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva lisa artiklis 3 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistujal või kaaseesistujatel või nende määratud isikutel määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 268 kohaselt koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või kaaseesistujad või nende määratud isikud valivad vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4.   Kui käesoleva lisa artikli 3 kohase taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käeoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik.

6.   Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXI lisas esitatud vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis. Käesoleva lepingu XX lisa „Vaidluste lahendamise kord” punkte 3–7 („Teatised”) ja 41–45 („Kirjalik ja suuline tõlge”) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

Artikkel 5

Vahendusmenetluse eeskirjad

1.   Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2.   Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu lepinguosalistega.

3.   Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse. Lepinguosalised võivad väljapakutud lahenduse heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4.   Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5.   Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.   Lahendus võidakse vormistada käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele teatavaks. Avaldatud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7.   Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate a) menetluste raames käsitletavast meetmest, b) järgitud menetlustest ja c) kõnealuste menetluste lõppetulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

8.   Menetlus lõpetatakse:

a)

lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval;

b)

lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis nimetatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval;

c)

vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval; või

d)

lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist avalduse esitamise kuupäeval.

2. JAGU

RAKENDAMINE

Artikkel 6

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.   Kui lepinguosalised on jõudnud lahenduses kokkuleppele, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2.   Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

3. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 7

Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest.

2.   Vahendusmenetlus ei piira käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest või muu lepingu sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

3.   Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) raames ette nähtud konsultatsioonid ei ole vajalikud enne vahendusmenetluse alustamist. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud muid koostöö- või konsulteerimissätteid.

4.   Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse

a)

teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti või käesoleva lisa artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel kogutud teavet;

b)

asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või

c)

vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

5.   Vahendaja ei saa tegutseda vahekohtu liikmena käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.

Artikkel 8

Tähtajad

Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta neis menetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 9

Kulud

1.   Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2.   Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab vaidluste lahendamise korra punkti 8 alapunkti e kohaselt vahekohtu eesistujale ettenähtud tasule.


XX LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

Üldsätted

1.

Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ja käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „nõustaja”– isik, kelle vaidluses osalev lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

b)   „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 249 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige;

c)   „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku (1);

d)   „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva lepingu artikli 248 alusel;

e)   „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid;

f)   „vahekohus”– käesoleva lepingu artikli 249 kohaselt moodustatud kohus;

g)   „lepinguosalise esindaja”– töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses;

h)   „päev”– kalendripäev;

2.

Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt.

Teatised

3.

Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-kirja teel teisele lepinguosalisele ning kirjalikud esildised ja vahekohtumenetlusega seotud taotlused igale vahekohtunikule. Vahekohus edastab dokumendid lepinguosalistele samuti e-kirja teel. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. Tõendavad dokumendid, mis on suuremad kui kümme megabaiti, esitatakse teisele lepinguosalisele mõnes muus elektroonilises formaadis ning vajaduse korral igale vahekohtunikule kahe päeva jooksul alates e-kirja saatmisest.

4.

Vastavalt eespool nimetatud punktile 3 edastatud dokumentide koopiad esitatakse teisele lepinguosalisele ning vajaduse korral igale vahekohtunikule e-kirja saatmise päeval faksi teel, tähtsaadetisena, kulleriga või kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

5.

Kõik teatised adresseeritakse vastavalt kas Gruusia majandus- ja jätkusuutliku arengu ministeeriumile või Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile.

6.

Taotlustes, teatistes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

7.

Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Gruusia või ELi ametlikule pühale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval.

Vahekohtumenetluse alustamine

8.

a)

Kui käesoleva lepingu artikli 249 või käesoleva korra punktide 19, 20 või 46 kohaselt valitakse vahekohtunik loosi teel, toimub loosimine kaebuse esitanud lepinguosalise valitud ajal ja kohas ning sellest teavitatakse viivitamata lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võib soovi korral loosimise ajal kohal olla. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).

b)

Kui vahekohtunik valitakse käesoleva lepingu artikli 249 või käesoleva korra punktide 19, 20 või 46 kohaselt loosi teel ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 408 lõikele 4 on kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel kaks eesistujat, viivad loosimise läbi mõlemad eesistujad või nende määratud isikud. Kui aga üks eesistuja või tema määratud isik ei nõustu loosimisel osalema, viib loosimise läbi teine eesistuja üksinda.

c)

Lepinguosalised teavitavad valitud vahekohtunikke nende ametisse nimetamisest.

d)

Vahekohtunik, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva lepingu artiklis 249 kehtestatud menetlusele, kinnitab oma valmisolekut teenida kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee vahekohtunikuna viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil teda nimetamisest teavitati.

e)

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine, mis on kooskõlas WTO normidega. Iga vahekohtuniku assistendile makstav tasu ei ületa 50 % sellele vahekohtunikule makstavast tasust. Vahekohtunikud ja vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

9.

a)

Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtunike valimise kuupäeva kokku teisiti, tehakse vahekohtu ülesandeks „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud meede läbi vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt osutatud lepingu asjakohaste sätete alusel, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust assotsieerimislepingu artiklis 245 viidatud sätetega ja teha käesoleva lepingu artikli 251 kohane otsus”.

b)

Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud volitustest kolme päeva jooksul pärast nende suhtes kokkuleppele jõudmist.

Esmased esildised

10.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

Vahekohtute töö

11.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12.

Kui käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada oma töös mis tahes vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13.

Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

14.

Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita.

15.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

16.

Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta vaidluses osalevaid lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

17.

Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda vahekohtumenetluses, kui ta end taandab või kui ta tuleb tegevusjuhendi nõuete mittetäitmise tõttu välja vahetada, valitakse talle asendaja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 249 ja käesoleva korra punktiga 8.

18.

Kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai tõendeid asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse tegevusjuhendi olulise rikkumisega.

19.

Juhul kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue vahekohtuniku vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb vaidluses osalev lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

20.

Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue eesistuja vastavalt käesoleva lepingu artiklile 249 ja käesoleva korra punktile 8.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ühele isikutest, kes on kantud käesoleva lepingu artikli 268 lõike 1 kohasesse eesistujate nimekirja. Kõnealune isik valitakse loosi teel viie päeva jooksul alates taotlusest vastavalt käesoleva korra punktile 8. Valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.

Kui valitud isik otsustab, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue eesistuja käesoleva lepingu artikli 268 lõikes 1 osutatud eesistujate nimekirja kantud ülejäänud isikute seast. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie päeva jooksul kuupäevast, mil valitud isik tegi otsuse selle kohta, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid.

21.

Vahekohtu töö peatatakse käesoleva korra punktides 18, 19 ja 20 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

Istungid

22.

Vahekohtu eesistuja määrab kokkuleppel vaidluses osalevate lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse vaidluses osalevatele lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui nende osaline või täielik sulgemine on vajalik konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks. Lisaks võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel otsustada, et istungid on avalikkusele osaliselt või täielikult suletud muudel objektiivsetel põhjustel.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Gruusia, ja Tbilisis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on EL.

24.

Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

25.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

26.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a)

vaidluses osalevate lepinguosaliste esindajad;

b)

vaidluses osalevate lepinguosaliste nõustajad;

c)

halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad; ja

d)

vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid vaidluses osaleva lepinguosalise esindaja või nõustaja.

27.

Iga vaidluses osalev lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

28.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega:

Väited

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)

selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)

selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

29.

Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

30.

Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise vaidluses osalevatele lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. Vaidluses osalevad lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

31.

Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

32.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi vaidluses osalevale lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

33.

Vaidluses osalev lepinguosaline saadab ka teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise poole vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kättesaamise kuupäeva.

Konfidentsiaalsus

34.

Mõlemad vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad kohtlevad teise vaidluses osaleva lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui vaidluses osalev lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada. Lepinguosaline esitab mittekonfidentsiaalse ülevaate hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, ning selgituse selle kohta, miks avalikustamata teave on konfidentsiaalne. Käesolev kord ei keela vaidluses osaleval lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Vahekohtu istung on kinnine, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse, kui istung toimub kinnise istungina.

Ühepoolsed kontaktid

35.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

36.

Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti vaidluses osaleva lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

37.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu vaidluses osaleva lepinguosalise territooriumil asuvate vaidluses osalevate lepinguosaliste valitsustest sõltumatute füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ja et need on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel.

38.

Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades sealhulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi, õigusliku seisundi, üldeesmärgid ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva korra punktidele 41 ja 42 vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt valitud keeltes.

39.

Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva korra punktidele 37 ja 38. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik esildised vaidluses osalevatele lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vaidluses osalevad lepinguosalised esitavad märkused kümne päeva jooksul alates esildiste esitamisest vahekohtu poolt ning vahekohus võtab arvesse kõiki selliseid märkusi.

Kiireloomulised juhtumid

40.

Käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast vaidluses osalevate lepinguosalistega konsulteerimist asjakohaselt käesolevas korras nimetatud tähtaegu ja teatab lepinguosalistele sellistest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

41.

Käesoleva lepingu artiklis 246 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva korra punkti 8 alapunktis e osutatud kohtumisel püüavad vaidluses osalevad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

42.

Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Kõnealune lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeltesse.

43.

Vahekohtu otsused esitatakse vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeles või keeltes.

44.

Käesoleva korra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad kõik vaidluses osalevad lepinguosalised märkusi esitada.

45.

Iga lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad vaidluses osalevad lepinguosalised võrdselt.

Muud menetlused

46.

Käesolevat korda kohaldatakse ka käesoleva lepingu artiklis 246, artikli 255 lõikes 2, artikli 256 lõikes 2, artikli 257 lõikes 2 ja artikli 259 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Vahekohus kohandab käesolevas korras sätestatud tähtaegu vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.


(1)  Iga vahekohtunik nimetab ametisse maksimaalselt ühe assistendi.


XXI LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND

Mõisted

1.

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 249 alusel moodustatud vahekohtu liige;

b)   „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse käesoleva lepingu artikli 249 alusel;

c)   „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt viib läbi uurimisi või abistab vahekohtunikku;

d)   „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti;

e)   „töötajad”– vahekohtuniku puhul vahekohtuniku juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

f)   „vahendaja”– isik, kes teostab vahendamismenetlust kooskõlas käesoleva lepingu XIX lisaga.

Menetlusega seotud kohustused

2.

Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3.

Enne enda vahekohtunikuks valimise kinnitamist käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4.

Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumisega seotud teabe üksnes käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

5.

Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Vahekohtunike ülesanded

6.

Vahekohtunikuks valimise kinnitamisega on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

7.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule.

8.

Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid.

9.

Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus.

10.

Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11.

Vahekohtunik ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada

13.

Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Konfidentsiaalsus

16.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17.

Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avaldamist vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) peatükis 14 („Vaidluste lahendamine”) ettenähtule.

18.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta.

Kulud

19.

Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi ja töötajate tööaja ja kulude kohta.

Vahendajad

20.

Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes


XXII LISA

MAKSUSTAMINE

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Kaudne maksustamine

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:

Käibemaksu kohaldamisala: artikli 2 lõike 1 punkt b, artikli 2 lõige 2 ning artiklid 3 ja 4;

Territoriaalne reguleerimisala: kogu jaotis: artiklid 5–8;

Maksukohustuslased: artikli 9 lõige 2;

Maksustatavad tehingud: artiklid 17 ja 20–23;

Maksustamise koht: artiklid 33, 34 ja 35, artikli 36 lõige 2, artiklid 37, 40, 41 ja 42, artikli 43 lõige 2, artiklid 50, 51, 52 ja 57;

Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus: artiklid 67, 68 ja 69;

Maksustatav väärtus: kaupade ühendusesisene soetamine artiklid 83 ja 84;

Maksumäär: artiklid 100 ja 101 ning teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 104–129;

Maksuvabastused: ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastused: artiklid 138–142; impordi maksuvabastused: artikli 143 lõike 1 punkt d ja artikkel 145; ekspordi maksuvabastused: artikli 146 lõike 1 punkt b; rahvusvaheliste vedude maksuvabastused artikkel 149 ja artikli 150 lõige 1; rahvusvahelise kaubandusega seotud tehingute maksuvabastused: artiklid 162, 164, 165 ja 166;

Mahaarvamine: artikli 171 lõige 1 ja artikkel 172;

Kohustused: artiklid 195, 196, 197, 200, 209, 210, artikli 213 lõige 2, artikli 214 lõige 1, välja arvatud artikli 214 lõike 1 punkt a ja artikkel 216;

Arved: artikkel 237;

Arvepidamine: artiklid 243, 245 ja 249;

Deklaratsioonid: artiklid 253, 254, 257, 258 ja 259;

Koondaruanded: artiklid 262–270;

Teatud impordi- ja eksporditoimingutega seotud kohustused: artiklid 274–280;

Erikorrad: artiklid 293 ja 294 ning 344–356; e-teenuste erikord: artiklid 357–369;

Teatavatele liikmesriikidele kehtestatud erandid: artiklid 370–396;

Muud sätted: artiklid 397–400;

Lõppsätted: artiklid 402–414.

Ajakava: kõnealuse direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus teha erand kaupadele ja teenustele, millele käesoleva lepingu jõustumise ajal juba kehtib Gruusia maksuseadustiku alusel tehtud erand.

Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 7 lõige 2, artiklid 8, 9, 10, 11 ja12, artikli 14 lõige 1, artikli 14 lõige 2, artikli 14 lõige 4 ning artiklid 18 ja 19, mille rakendamise ajakava ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, võttes arvesse Gruusia vajadust võidelda salakaubaveo vastu ja kaitsta oma maksutulu.

Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta

Kohaldatakse kõnealuse direktiivi järgmist jagu:

3. jagu koguseliste piirangute kohta

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusial on õigus vabastada aktsiisimaksust kanged alkohoolsed joogid, mida eraisikud toodavad väikestes kogustes koduseks tarbimiseks ning mis ei ole ette nähtud turustamiseks.

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

Ajakava: kõnealune direktiiv, välja arvatud selle 1. lisa, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda

Kohaldatakse kõnealuse direktiivi järgmist artiklit:

artikkel 1

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud säte rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXIII LISA

STATISTIKA

Käesoleva lepingu V jaotise „Majanduskoostöö” 4. peatüki „Statistika” artiklis 291 osutatud ELi statistikaõigusaktid loetletakse iga-aastases statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.

Statistikanõuete kogumik on elektroonne ja selle uusim elektroonne versioon on kättesaadav Eurostati veebilehel http://epp.eurostat.ec.europa.eu


XXIV LISA

TRANSPORT

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Maanteetransport

Tehnilised tingimused

Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnelune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Esmakordselt registreeritavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta.

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse busside ja veokite puhul kahe aasta ja muud liiki sõidukite puhul nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ohutustingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 4);

juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 5, 6 ja 7);

sõidueksamite nõuded (II ja III lisa)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus käesoleva lepingu jõustumisel.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus käesoleva lepingu jõustumisel.

Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune määrus viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega

Ajakava: Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

määruse artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 ning I lisa

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealuse määruse sätted ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealuse määruse sätted nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta

Ajakava:

Rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Maksustamistingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse siis, kui Gruusia otsustab kehtestada maksud teatava taristu kasutamise eest.

Raudteetransport

Juurdepääs turule ja taristule

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21. november 2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

artiklid 1–9;

artiklid 16–25;

artiklid 26–57.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 2022. aasta augustiks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

Ajakava: kõnealuse määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Muud aspektid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel

Ajakava:kõnealuse määruse sätted raudteel reisijateveoteenuse osutamise kohta rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest esitatakse assotsieerimisnõukogule ettepanek kõnealuse määruse selle osa rakendamiseks, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist maanteel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

Ajakava: kõnealuse määruse sätted (välja arvatud selle artiklid 9, 11, 12, 19, artikli 20 lõige 1 ja artikkel 26) rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse määruse artiklid 9, 11, 12, 19, artikli 20 lõige 1 ja artikkel 26 rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusial on õigus kohaldada kõnealuse määruse I lisa ainult Gardabani jaamast Kartsahhi jaama ja sealt riigi piirini ulatuval 244 km pikkusel raudteelõigul, kui see liin käiku antakse.

Lennutransport

Lennutranspordi valdkonna õigusaktide ühtlustamine toimub vastavalt 2. detsembril 2010 Brüsselis allakirjutatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt pool Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingule, mille lisas on ELi lennunduse valdkonna õigusaktide loetelu ja nende rakendamise ajakava.


XXV LISA

ENERGIA

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Elekter

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepanek assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ, 18. jaanuar 2006, elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gaas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju

Ajakava: direktiiv 2009/73/EÜ rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta; muudetud komisjoni 10. novembri 2010. aasta otsusega 2010/685/EL

Ajakava: määrus (EÜ) nr 715/2009 rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Taastuvenergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nafta

Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ, 14. september 2009, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 2010/30/EL, 19. mai 2010, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusdirektiivid ja -määrused:

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, 28. september 2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega

Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, 22. september 1992, kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

Komisjoni direktiiv 2003/66/EÜ, 3. juuli 2003, millega muudetakse komisjoni direktiivi 94/2/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ, 8. mai 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiamärgistuse alased sätted

Komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ, 22. märts 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse alased sätted

Komisjoni direktiiv 1999/9/EÜ, 26. veebruar 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/17/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 98/11/EÜ, 27. jaanuar 1998, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 97/17/EÜ, 16. aprill 1997, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 96/89/EÜ, 17. detsember 1996, millega muudetakse direktiivi 95/12/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse alased sätted

Komisjoni direktiiv 96/60/EÜ, 19. september 1996, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 95/13/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste trummelkuivatite energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 95/12/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse puhul

Komisjoni direktiiv 94/2/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul

Ajakava: nimetatud direktiivid ja määrused rakendatakse Gruusia poolt energiaühenduse lepingu raames kokkulepitud tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust

Ajakava kõnealune direktiiv rakendatakse energiaühenduse lepingu raames kokkulepitavatel tähtaegadel. Juhul kui Gruusia ühinemine energiaühenduse lepinguga ei jõustu kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, esitatakse ajakava ettepaneku assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2009, 18. september 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ultraviolettkiirgusega seotud nõuete osas

Ajakava: määrus (EÜ) nr 859/2009 rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 106/2008, 15. jaanuar 2008, ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EL) nr 1015/2010, 10. november 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010, 10. november 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXVI LISA

KESKKOND

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste sidumine muude poliitikavaldkondadega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine (artiklid 2 ja 3);

keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine I lisa projektide puhul; II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4). Sätted, mis reguleerivad käesolevas peatükis eraldi käsitletud valdkondi, rakendatakse samade tähtaegade jooksul nagu vastavad direktiivid;

arendaja poolt esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramine (artikkel 5);

keskkonna valdkonna asutustega konsulteerimise ja üldsuse konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6);

korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7);

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

meetmete kehtestamine üldsuse teavitamiseks teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest (artikkel 9);

üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku arutamise menetluse kehtestamine (artikkel 11).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3);

keskkonna valdkonna asutustega konsulteerimise ja üldsuse konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6);

korra kehtestamine teabe vahetamiseks ja konsulteerimiseks nende ELi liikmesriikidega, kelle keskkonda projekt võib märkimisväärselt mõjutada (artikkel 7).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4);

riigiasutuste poolt keskkonnateabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1);

keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6);

avalikkusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

Tõlgendatakse koostoimes direktiividega 2008/50/EÜ, 91/676/EMÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL ja 2011/92/EL

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: direktiivi 2003/35/EÜ osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d);

üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3);

otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c);

üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele nende menetluste ajal juurdepääsu tagamine tõhusa, kiire ja taskukohase haldusliku ja kohtuliku õigusmõistmisele (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).

Ajakava: direktiivi 2003/35/EÜ osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, 21. aprill 2004, keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädevate asutuste määramine (artikkel 11);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

eeskirjade ja menetluste kehtestamine eesmärgiga ära hoida ja parandada keskkonnale (vesi, maa, kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad) tekitatud kahju saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt (II lisa artiklid 5, 6, 7). PVT abil võetavate parandusmeetmete hindamist käsitlevad sätted rakendatakse asjaomastes direktiivides osutatud tähtaja jooksul;

range vastutuse ettenägemine ohtliku ametialase tegevuse eest (artikli 3 lõike 1 punkt a ja III lisa). Tõlgendatakse koostoimes käesolevas peatükis nimetatud asjakohaste direktiividega;

ettevõtjate kohustamine võtma vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid, sealhulgas kandma selliste meetmete võtmisest tingitud kulud (artiklid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10);

mehhanismi kehtestamine, mille kohaselt keskkonnakahju korral saavad mõjutatud isikud, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, taotleda pädevatelt asutustelt meetmete võtmist, sealhulgas sõltumatut läbivaatamist (artiklid 12 ja 13).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õhu kvaliteet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

korra ja kriteeriumide kehtestamine välisõhu kvaliteedi hindamiseks saasteainete suhtes (artiklid 5, 6 ja 9);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

piirtaset/sihtväärtust ületava saasteainetasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 26).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud artikli 26 lõike 1 punkt d, mis rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikli 3 lõige 2);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

korra ja kriteeriumide kehtestamine välisõhu kvaliteedi hindamiseks saasteainete suhtes (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikli 3 lõiked 1 ja 3).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 ja direktiiviga 2005/33/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 1999/32/EÜ sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

tõhusa proovivõtmissüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine (artikkel 6);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

laevakütuste väävlisisalduse piirtasemete kohaldamine (artiklid 4a ja 4b);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

nõue, et kõik paakautode laadimisestakaadid ja teisaldatavad mahutid vastaksid nõuetele (artiklid 4 ja 5).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

lenduvate orgaaniliste ühendite piirnormide kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

nõuete kehtestamine tagamaks, et turule viidud tooted kannavad etiketti ja et turule lastavad tooted vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas merekeskkonna haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik; muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete halduskorralduse kehtestamine (artikli 3 lõiked 1–7);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta; muudetud direktiiviga 98/15/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 91/271/EMÜ sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikkel 5 ja II lisa);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

asulareovee kogumise ja puhastamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

tarbijatele teabe andmise mehhanismi loomine (artikkel 13)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

reostunud ja reostumisohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad põhjavett, rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted, mis käsitlevad pinnavett, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

merestrateegia väljatöötamine koostöös ELi liikmesriikidega (artiklid 5 ja 6); kolmandate riikidega koostöö tegemise puhul ühtlustatakse artikli 6 lõike 2 kohased Gruusia kohustused Musta mere konventsioonis ettenähtud kohustustega;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

mereakvatooriumi esialgne hindamine, hea keskkonnaseisundi piiritlemine ning keskkonnaalaste sihtide ja näitajate kehtestamine (artiklid 5 ja 8–10).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

pidevaks hindamiseks ja sihtide korrapäraseks ajakohastamiseks seireprogrammi kehtestamine (artiklid 5 ja 11).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meetmete programmi koostamine (artiklid 5 ja 13).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Jäätmekäitlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, kindlustusvahenduse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk, välja arvatud artikli 29 lõige 4).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine „saastaja maksab” põhimõtte kohaselt (artikkel 14);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

loasüsteemi kehtestamine asutustele/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta; muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

prügilate liigitus (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5);

Ajakava: kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Selle tähtaja jooksul kehtestab assotsieerimisnõukogu prügilatesse viidavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamise määra ja tähtaja ning valib võrdlusaasta. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõiked 3 ja 4 rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

taotluste ja lubade süsteemi ning jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine (artiklid 5, 6, 7, 11, 12 ja 14, välja arvatud artikli 7 punkti i see osa, mis osutab artikli 8 punkti a alapunktis iv sätestatud nõuetele);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulude ning vastavalt võimalustele ka prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud kulude katmise mehhanismi loomine (artikkel 10, välja arvatud selle osa, mis osutab artikli 8 punkti a alapunktis iv sätestatud nõudele);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

süsteemi kehtestamine tagamaks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad; jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine (artiklid 4 ja 9 ning III lisa esimene taane);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

loasüsteemi, rahaliste tagatiste ja järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 7 ja 17);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kaeveõõnte haldamise ja järelevalve menetluste kehtestamine (artikkel 10);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemise ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

suletud kaevandamisjäätmehoidlate inventeerimine (artikkel 20).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Looduskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõige 1);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

reeglipäraselt esinevate rändliikide kaitse erimeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artiklid 5, 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiked 1 ja 2).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Üle kahe laengu laskemoona mahutava padrunisalvega automaat- ja poolautomaatrelvade keeld rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; muudetud direktiividega 97/62/EÜ ja 2006/105/EÜ ning määrusega (EÜ) nr 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 92/43/EÜ sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

selliste alade kaitseks vajalike meetmete kehtestamine (artikkel 6);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusia vajadusest lähtuva asjaomaste elupaikade ja kaitstud liikide järelevalve süsteemi kehtestamine (artikkel 11);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Gruusia osas kõnealuse direktiivi IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine, võttes arvesse reservatsioone, mille Gruusia on teinud Euroopa Nõukogu looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioonis (artikkel 12);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

üldsuse teadlikkuse tõstmise ja üldise teavitamise mehhanismi loomine (artikli 22 punkt c).

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tööstussaaste ja tööstusohud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse direktiivi sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Tähtajad, mida kohaldatakse kõnealuse direktiivi I lisa punkti 6 alapunktides 3, 4 ja 6 nimetatud rajatiste suhtes, lepitakse kokku assotsieerimisnõukogus. Sellekohase otsuse ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kompleksse loasüsteemi rakendamine (artiklid 4–6 ja 12, artikli 17 lõige 2, artiklid 21 ja 24 ning IV lisa);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest; kõnealuse direktiivi I lisa punkti 6 alapunktides 3, 4 ja 6 nimetatud rajatiste puhul hiljemalt kuue aasta jooksul pärast assotsieerimisnõukogu otsuse vastuvõtmist.

vastavuse järelevalve mehhanismi loomine (artiklid 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

PVT rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõike 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

põletusseadmete heidete piirnormide kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse uute rajatiste suhtes nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ja olemasolevate rajatiste suhtes 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise üleminekukava koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirnormide kehtestamisele) (artikkel 32)

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9.detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta; muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ ja määrusega (EÜ) 1882/2003

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 96/82/EÜ sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

asjaomaste asutuste vahel tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine;

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

asjaomaste rajatiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 13 ja 14);

Ajakava: kõnealuse direktiivi osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kemikaalide haldamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

ekspordist teatamise menetluse rakendamine (artikkel 7);

teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 8);

lõpliku regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 10);

impordiotsuse teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 12);

eelnevalt teatatud nõusoleku menetluse rakendamine teatavate ohtlike kemikaalide, eelkõige Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 13);

eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 16);

kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 17).

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 43);

ainete klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rakendamine (artikkel 4).

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXVII LISA

KLIIMAMEETMED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/vastuvõtmine (artikkel 5);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

(sise)aruandlussüsteemide kehtestamine asjaomastelt sektoritelt heiteandmete saamiseks (artikkel 6);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

õiguskaitsesüsteemide kehtestamine (artikkel 13).

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta

Kohaldatakse järgmisi kõnealuse määruse sätteid:

siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine;

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kontrollitavate ainete muuks kui teatavaks otstarbeks tootmise keelamine (artikkel 4);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kontrollitavate ainete ja külmaainena taaskasutatava HCFC turuleviimise ja kasutamise keelamine kooskõlas kohustustega, mille Gruusia on võtnud vastavalt Montreali protokollile (artiklid 5 ja 11). Gruusia külmutab HCFC tarbimise 2013. aasta tasemel ning vähendab selle tarbimist 2015. aastal 10 %, 2020. aastal 35 % ja 2025. aastal 67,5 % ning lõpetab selle kasutamise 2030. aastaks (välja arvatud 2,5 % kasutamiseks hoolduse eesmärgil kuni 2040. aastani);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse 15 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks, samuti halooni kriitiline kasutus) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine (III peatükk). Gruusias on metüülbromiidi lubatud kasutada ainult hädaolukorras ning karantiini ja transpordieelse käitluse otstarbel;

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemi (IV peatükk) ning ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artikkel 27);

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamis-, ringlussevõtu-, taasväärtustamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22);

Ajakava: osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

kontrollitavate ainete lekete puhuks järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23).

Ajakava: osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse osutatud sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXVIII LISA

ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Käesolevas lisas kasutatakse mõistet „aktsiaselts” selliste Gruusia äriühingute kohta, mille aktsionäride vastutus on piiratud neile kuuluvate aktsiatega ning mis avalikult pakuvad oma aktsiaid müügiks ja/või mille aktsiad on avalikult kaubeldavad (börsil noteeritud). Assotsieerimisnõukogus lepitakse kokku Gruusia õigusaktides mitmesuguste sellistele äriühingutele ettenähtud nimetuste ja direktiivi 77/91/EMÜ kohaselt liikmesriikides kasutatavate nimetuste omavaheline vastavus ning aktsiaseltsi eespool esitatud määratlus asendatakse nende nimetustega. Assotsieerimisnõukogu teeb sellekohase otsuse hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Seda lähenemisviisi rakendatakse kõigi direktiivide suhtes, milles on nimetatud käesolevas lisas loetletud aktsiaseltse.

Äriühinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ, 16. september 2009, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest esitatakse assotsieerimisnõukogule ettepanek selle kohta, millist liiki äriühingud vabastatakse direktiivi artikli 2 punkti f sätestatud nõuete täitmisest.

Teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ, 13. detsember 1976, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks, mida on muudetud direktiividega 92/101/EMÜ, 2006/68/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 77/91/EMÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Miinimumkapitalinõuet täpsustatakse ja lõplik otsus esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt kolm aastat pärast jõustumist.

Nõukogu kolmas direktiiv 78/855/EMÜ, 9. oktoober 1978, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 78/855/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Kuues nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ, 17. detsember 1982, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ

Ajakava: direktiiv 82/891/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Üheteistkümnes nõukogu direktiiv 89/666/EMÜ, 21. detsember 1989, avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/102/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb äriühinguõiguses reguleeritavaid ühe osanikuga osaühinguid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse suurema kui 1 miljoni eurose käibega ühe osanikuga osaühingute suhtes kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude ühe osanikuga osaühingute suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Raamatupidamine ja auditeerimine

Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta

Ajakava: kõnealune määrus rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse määruse kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse aktsiaseltside suhtes kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava kõnealuse direktiivi kohaldamiseks muude äriühinguvormide suhtes täpsustatakse ja lõplik otsus selle kohta esitatakse assotsieerimisnõukogule ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni soovitus, 6. mai 2008, avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta (2008/362/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 5. juuni 2008, kutseliste audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise kohta (2008/473/EÜ)

Ajakava: -

Ettevõtete üldjuhtimine

OECD ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 14. detsember 2004, noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (2004/913/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 15. veebruar 2005, noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2005/162/EÜ).

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (2009/384/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga (2009/385/EÜ)

Ajakava: -


XXIX LISA

TARBIJAPOLIITIKA

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tooteohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ, 25. juuni 1987, tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks

Kõnealuse otsuse kohaldamise ajakava ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2006/502/EÜ, 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine

Ajakava: kõnealune otsus rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Turustamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ, 12. detsember 2006, eksitava ja võrdleva reklaami kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lepinguõigus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ, 25. mai 1999, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, 20. mai 1997, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ, 20. detsember 1985, tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ, 14. jaanuar 2009, tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Finantsteenused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, 23. september 2002, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakrediit

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Hüvitamine

Komisjoni soovitus, 30. märts 1998, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta (98/257/EÜ)

Ajakava: -

Komisjoni soovitus, 4. aprilli 2001, tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta (2001/310/EÜ)

Ajakava: -

Õiguskaitse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ, 19. mai 1998, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tarbijakaitsealane koostöö

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)

Gruusia õigusaktide ühtlustamine peaks piirduma ainult järgmiste sätetega:

artikli 3 punkt c; artikli 4 lõiked 3–7; artikli 13 lõiked 3 ja 4

Ajakava: kõnealuse määruse osutatud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXX LISA

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tööõigus

Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ, 14. oktoober 1991, tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 97/81/EÜ, 15. detsember 1997, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 91/383/EMÜ, 25. juuni 1991, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12. märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses - Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni töötajate esindamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus

Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, 29. juuni 2000, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ, 13. detsember 2004, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: kõnealune direktiiv 92/85/EMÜ rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ, 19. detsember 1978, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Töötervishoid ja tööohutus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 89/654/EMÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiivi 89/655/EMÜ kodifitseeritud versioon; muudetud direktiividega 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 2009/104/EÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 89/656/EMÜ rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/57/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/37/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2000/54/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/270/EMÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 92/58/EMÜ rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/91/EMÜ kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/104/EMÜ kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes rakendatakse kõnealune direktiiv, sealhulgas selle lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 98/24/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 1999/92/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2002/44/EÜ rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2003/10/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ, 29. aprill 2004, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2004/40/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 2006/25/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 93/103/EÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Ajakava: direktiiv 90/269/EMÜ rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ, 29. mai 1991, soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl

Ajakava: direktiiv 91/322/EMÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, 8. juuni 2000, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl

Ajakava: direktiiv 2000/39/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, 7. veebruar 2006, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2006/15/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2009/161/EÜ, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ

Ajakava: direktiiv 2009/161/EÜ rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu direktiiv 2010/32/EL, 10. mai 2010, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


XXXI LISA

RAHVATERVIS

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Tubakas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33/EÜ, 26. mai 2003, tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu soovitus, 2. detsember 2002, suitsetamise ennetamise ja tubakatoodete tarbimise piiramise kohta (2003/54/EÜ)

Ajakava: -

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitus suitsuvaba keskkonna kohta (2009/C 296/02)

Ajakava: -

Nakkushaigused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik

Ajakava: kõnealune otsus rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2000/96/EÜ, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/96/EÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni otsus 2002/253/EÜ, 19. märts 2002, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2002/253/EÜ rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ

Ajakava: otsus 2000/57/EÜ rakendatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Veri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded

Ajakava: direktiiv 2002/98/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, 22. märts 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas

Ajakava: direktiiv 2004/33/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/62/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes

Ajakava: direktiiv 2005/62/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2005/61/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas

Ajakava: direktiiv 2005/61/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Elundid, koed ja rakud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/17/EÜ, 8. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/17/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni direktiiv 2006/86/EÜ, 24. oktoober 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas

Ajakava: direktiiv 2006/86/EÜ rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/53/EL, 7. juuli 2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Vaimne tervis - Uimastisõltuvus

Nõukogu soovitus, 18. juuni 2003, narkosõltuvusega seotud tervisekahjustuste ennetamise ja vähendamise kohta (2003/488/EÜ)

Ajakava: -

Alkohol

Nõukogu soovitus, 5. juuni 2001, noorte inimeste, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta (2001/458/EÜ)

Ajakava: -

Vähktõbi

Nõukogu soovitus, 2. detsember 2003, vähktõve sõeluuringute kohta (2003/878/EÜ)

Ajakava: -

Kehavigastuste ärahoidmine ja ohutuse edendamine

Nõukogu soovitus, 31. mai 2007, kehavigastuste vältimise ja ohutuse edendamise kohta (2007/C 164/01)

Ajakava: -


XXXII LISA

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)

Nõukogu soovitus, 24. september 1998, Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (98/561/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 15. veebruar 2006, edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (2006/143/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 23. aprill 2008, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (2008/C 111/01)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (2009/C 155/02)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (2009/C 155/01)


XXXIII LISA

KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA MEEDIAVALDKONNAS

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, 10. märts 2010, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)

Ajakava: kõnealune direktiiv rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud direktiivi artikkel 23, mis rakendatakse viie aasta jooksul.


XXXIV LISA

PETTUSTEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega:

ELi 26. juuli 1995. aasta konventsioon Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse konventsiooni sätteid:

artikkel 1: üldsätted, mõisted;

artikli 2 lõige 1: Gruusia võtab meetmeid tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;

artikkel 3: äriühingu juhtide kriminaalvastutus.

Ajakava: kõnealuse konventsiooni osutatud sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse protokolli sätteid:

artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2: asjakohased mõisted;

artikkel 2: passiivne korruptsioon;

artikkel 3: aktiivne korruptsioon;

artikli 5 lõige 1: võttes meetmeid tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega;

artikkel 7: kõnealuse konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: kõnealuse protokolli osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll. Kohaldatakse järgmisi kõnealuse protokolli sätteid:

artikkel 1: mõisted;

artikkel 2: rahapesu;

artikkel 3: juriidiliste isikute vastutus;

artikkel 4: juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused;

artikkel 12: kõnealuse konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas.

Ajakava: kõnealuse protokolli osutatud sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.


I PROTOKOLL

Mõiste „Päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 9

Komplektid

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 12

Otsevedu

Artikkel 13

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikkel 28

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Halduskoostöö

Artikkel 32

Päritolutõendi õigsuse kontroll

Artikkel 33

Vaidluste lahendamine

Artikkel 34

Karistused

Artikkel 35

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 36

Käesoleva protokolli kohaldamine

Artikkel 37

Eritingimused

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Käesoleva protokolli muudatused

Artikkel 39

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Protokolli lisade loetelu

I lisa

Sissejuhatavad märkused I protokolli II lisas esitatud loetelu kohta

II lisa

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavast töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III lisa

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

IV lisa

Päritoludeklaratsiooni tekst

Ühisdeklaratsioonid

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

Ühisdeklaratsioon I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „valmistamine”– igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b)   „materjal”– koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)   „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)   „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

e)   „tolliväärtus”– 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;

f)   „tehasehind”– hind, mida makstakse lepinguosalises asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)   „materjalide väärtus”– kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

h)   „päritolustaatusega materjalide väärtus”– selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i)   „lisandväärtus”– toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad nende lepinguosaliste riikidest, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;

j)   „grupid” ja „rubriigid”– grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”);

k)   „klassifitseerimine”– toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;

l)   „kaubasaadetis”– tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)   „territooriumid”– hõlmab ka territoriaalvesi;

n)   „lepinguosaline”– üks või mitu ELi liikmesriiki või kõik liikmesriigid, EL või Gruusia;

o)   „lepinguosalise tolliasutus”– ELi puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutus.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted lepinguosalisest pärinevateks toodeteks:

a)

täielikult lepinguosalises saadud tooted artikli 4 tähenduses ning

b)

lepinguosalises saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on lepinguosalises piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

Artikkel 3

Päritolu kumulatsioon

1.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted eksportivast lepinguosalisest pärinevaks, kui nad on seal saadud, sisaldavad teisest lepinguosalisest pärit materjale või sisaldavad Türgist pärit materjale, mille suhtes kehtib EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsus nr 1/95, (1) tingimusel et eksportivas lepinguosalises toimunud töö või töötlus on käesoleva protokolli artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.   Kui eksportivas lepinguosalises toimunud töö või töötlus ei ole artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud toode eksportivast lepinguosalisest pärinevaks üksnes juhul, kui seal tekkinud lisandväärtus on suurem kui teisest lepinguosalisest või Türgist pärinevate tootes kasutatud materjalide väärtus. Vastasel korral loetakse saadud toode Türgist või teisest lepinguosalisest pärinevaks tooteks, olenevalt sellest, kummast neist pärineb suuremas väärtuses materjale, mida on eksportivas lepinguosalises kasutatud toote valmistamiseks.

3.   Lepinguosalisest või Türgist pärit tooted, mis ei läbi eksportivas lepinguosalises tööd või töötlust, säilitavad teise lepinguosalisse eksportimisel oma päritolu.

4.   Türgist pärit materjalide puhul ette nähtud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui:

a)

lepinguosaliste ja Türgi vahel kohaldatakse GATT 1994 XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet;

b)

materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele ning

c)

teated kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ja Gruusias vastavalt sealsetele menetlustele.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates.

6.   Lepinguosalised teatavad teineteisele kokkulepetest, mida nad kohaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, sealhulgas teatavad selliste kokkulepete jõustumiskuupäeva.

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

1.   Täielikult lepinguosalises saadud toodeteks loetakse:

a)

tema pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)

merekalapüügisaadused ja muud väljaspool eksportiva lepinguosaliste territoriaalvett tema laevade poolt püütud saadused;

g)

tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)

sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;

j)

väljaspool lepinguosalise territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et lepinguosalisel on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)

kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2.   Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)

mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ELi liikmesriigis või Gruusias;

b)

mis sõidavad ELi liikmesriigi või Gruusia lipu all;

c)

millest vähemalt 50 % kuulub ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ELi liikmesriigis või Gruusias ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud ja – juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga – mille kapitalist vähemalt pool kuulub ELi liikmesriikidele või Gruusiale või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)

mille kapten ja juhtkonna liikmed on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud ning

e)

mille laevaperest vähemalt 75 % on ELi liikmesriigi või Gruusia kodanikud.

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.   Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui käesoleva protokolli II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Kõnealused tingimused puudutavad toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid ja neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

2.   Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida käesoleva protokolli II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:

a)

nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning

b)

käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte:

a)

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru toonimine või tükkipressimine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

ühte või mitut sorti toodete segamine;

n)

suhkru segamine mis tahes ainega;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p)

kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q)

loomade tapmine.

2.   Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki lepinguosalises kõnealuse tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a)

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.   Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

1.   Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema lepinguosalises täidetud katkestusteta.

2.   Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb lepinguosalisest mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutustele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et:

a)

tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning

b)

tagasitoodud kaubad ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3.   Lepinguosalisest eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool lepinguosalist toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)

kõnealused materjalid on täielikult saadud lepinguosalises või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad;

ja

b)

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)

reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel ning

ii)

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool lepinguosalist toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on käesoleva protokolli II lisa loetelus kehtestatud reegel, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool lepinguosalist tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6.   Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta käesoleva protokolli II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida võib pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.

7.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8.   Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool lepinguosalist, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 12

Otsevedu

1.   Käesoleva lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse lepinguosaliste vahel või läbi Türgi territooriumi. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi kui eksportijate või importijatena tegutsevate lepinguosaliste territoorium.

2.   Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tollile:

a)

üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või

b)

transiidiriigi tolli väljastatud tõend:

i)

milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii)

milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid; ning

iii)

mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)

nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 13

Näitused

1.   Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele riiki, mis pole lepinguosaline riik, ja mis pärast näitust müüakse impordiks lepinguosalisse, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tollile nõuetekohaselt tõendatakse, et:

a)

eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;

b)

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalises asuvale isikule;

c)

tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d)

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2.   Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva lepinguosalise tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1.   Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste lepinguosalisest pärit toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotisele, ei kohaldata lepinguosalises mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida kohaldatakse lepinguosalises toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3.   Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1.   Kui ühest lepinguosalisest pärit tooted imporditakse teise lepinguosalisse, kohaldatakse nende suhtes käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a)

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli III lisas,

b)

käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida; päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel käesoleva lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1.   Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.   Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.   Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva lepingusoalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4.   Kui asjaomaseid tooteid võib käsitada EList või Gruusiast või Türgist pärinevatena ja nad vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, väljastab ELi liikmesriigi või Gruusia toll liikumissertifikaadi EUR.1, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

5.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud toll võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6.   Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7.   Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1.   Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)

tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2.   Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

3.   Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4.   Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”.

5.   Lõikes 4 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.   Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE”.

3.   Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.

4.   Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalises tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, et saata kõik tooted või osa neist mujale kõnealuse lepinguosalise piires. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

1.   Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2.   See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud olnuksid füüsiliselt eraldatud.

3.   Tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

4.   Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.

5.   Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6.   Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.   Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a)

artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija või

b)

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2.   Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada EList või Gruusiast pärit toodeteks ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

3.   Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

4.   Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

5.   Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

6.   Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1.   Eksportiva lepinguosalise toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.   Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.   Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4.   Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.

5.   Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.   Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas lepinguosalises ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise pädevatele asutustele.

2.   Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.   Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse lõpptähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva lepinguosalise tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.   Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.   Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 27

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada lepinguosalisest pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)

otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;

b)

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud vastavas lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on asjaomases lepinguosalises läbinud töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d)

liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises vastavalt käesolevale protokollile;

e)

asjakohased tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool asjaomast lepinguosalist toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 28

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.   Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.   Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.   Eksportiva lepinguosalise toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4.   Importiva lepinguosalise toll säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29

Lahknevused ja vormistusvead

1.   Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.   Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 30

Eurodes väljendatud summad

1.   Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased lepinguosalised artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.

2.   Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3.   Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.   Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.   Tolli allkomitee vaatab lepinguosalise taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub tolli allkomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 31

Halduskoostöö

1.   Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tollis kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest.

2.   Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja päritoludeklaratsioonide ehtsuse ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 32

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1.   Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tollil tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.

2.   Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva lepinguosalise toll eksportiva lepinguosalise tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3.   Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.   Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.

5.   Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada lepinguosalisest pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

6.   Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 33

Vaidluste lahendamine

1.   Kui seoses käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, esitatakse need lahendamiseks käesoleva lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine” ei kohaldata.

2.   Kui käesoleva protokolli tõlgendamisel tekib vaidlusi, mis ei ole seotud käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega, esitatakse need lahendamiseks tolli allkomiteele. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud vaidluste lahendamise menetluse võib algatada üksnes juhul, kui tolli allkomitee ei ole suutnud vaidlust lahendada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil vaidlus talle lahendamiseks esitati.

3.   Importija ja importiva lepinguosalise tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse lepinguosalise õigusaktide kohaselt.

Artikkel 34

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 35

Vabatsoonid

1.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2.   Kui lepinguosalisest pärit tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina käesoleva artikli lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 36

Käesoleva protokolli kohaldamine

1.   Mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2.   Ceutasse ja Melillasse imporditavate Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ELi tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania ja Portugali Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Gruusia kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse EList ja mis pärinevad sealt.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt artiklis 37 sätestatud eritingimustele.

Artikkel 37

Eritingimused

1.   Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse:

1)

Ceutast ja Melillast pärit toodeteks:

a)

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b)

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui käesoleva artikli punktis a osutatud tooteid, tingimusel et nimetatud tooted:

i)

on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses või

ii)

pärinevad lepinguosalisest, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2)

Gruusiast pärit toodeteks:

a)

täielikult Gruusias saadud tooteid;

b)

Gruusias saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui käesoleva artikli punktis a osutatud tooteid, tingimusel et nimetatud tooted:

i)

on läbinud piisava töö või töötluse artikli 5 tähenduses või

ii)

pärinevad Ceutast ja Melillast või EList, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.   Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Gruusia” ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4.   Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Käesoleva protokolli muudatused

1.   Tolli allkomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

2.   Ühe aasta jooksul pärast Gruusia ühinemist Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga asendab tolli allkomitee käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglid nimetatud konventsioonile lisatud päritolureeglitega.

Artikkel 39

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Käesolevat lepingut võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesolevale protokollile ja on lepingu jõustumise kuupäeval kas transiitveol või ajutiselt ladustatud lepinguosalise tollilaos või vabatsoonis, kui importiva lepinguosalise tollile esitatakse nelja kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva tagantjärele koostatud päritolutõend koos dokumentidega, millest nähtub, et kaupu on veetud otse vastavalt artiklile 13.


(1)  EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta kohaldatakse toodete suhtes, mis ei ole Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni loomise lepingus määratletud põllumajandustooted, ning toodete suhtes, mis ei ole Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Türgi vahel sõlmitud lepingus, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist, määratletud söe- ja terasetooted.

I PROTOKOLLI I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED I PROTOKOLLI II LISAS ESITATUD LOETELU KOHTA

Märkus 1:

Loetelus on sätestatud tingimused, millele kõik tooted peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses.

Märkus 2:

2.1.

Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see seda, et kolmandas või neljandas veerus olev reegel kehtib üksnes rubriigi või grupi selle osa suhtes, mida teises veerus on kirjeldatud.

2.2.

Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud ükskõik millisesse kõnealuse grupi rubriiki või ükskõik millisesse esimeses veerus ühte koondatud rubriikidest.

2.3.

Kui loetelus on ühe rubriigi eri toodete suhtes kehtestatud erinevad reeglid, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4.

Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus päritolureeglit ei ole, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

3.1.

Käesoleva protokolli artikli 5 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on ELis sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitleda päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus ELi tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2.

Loetelu reegliga nähakse ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis enam mitte.

3.3.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki … kuuluvatest materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus on sama, mis loetelu teises veerus esitatud tootekirjeldus.

3.4.

Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht neist või mõlemat.

3.5.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta (vt ka märkus 6.2 tekstiilide kohta).

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi materjalist varasemas tootmisetapis, kuigi neid ei või valmistada teatavatest loetelus määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõivaeseme puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet ei saa tavaliselt valmistada lõngast. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus, see tähendab kiu kujul.

3.6.

Kui loetelu reegel näeb kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtusena ette kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgemat kehtestatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ühegi materjali väärtus ületada selle suhtes kohaldatavat protsendimäära.

Märkus 4:

4.1.

Loetelus kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

4.2.

Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3.

Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja lõngade valmistamiseks.

4.4.

Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

5.1.

Kui loetelus on mõne toote puhul viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 5.3 ja 5.4).

5.2.

Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

siid,

vill,

loomakarv,

loomavill,

hobusejõhv,

puuvill,

paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

lina,

kanep,

džuut ja muud niintekstiilkiud,

sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

sünteesfilamentkiud,

tehisfilamentkiud,

elektrit juhtiv filamentkiud,

polüpropüleenstaapelkiud,

polüesterstaapelkiud,

polüamiidstaapelkiud,

polüakrüülnitriilstaapelkiud,

polüimiidstaapelkiud,

polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

polüvinüülkloriidstaapelkiud,

muud sünteesstaapelkiud,

viskoosstaapelkiud,

muud tehisstaapelkiud,

mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike,

mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüestrilõike,

rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud lõng, mis kuulub rubriiki 5205, on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud taftingriie, mis kuulub rubriiki 5802, on segatoode ainult juhul, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3.

Toodetes, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike”, on sellise lõnga piirmäär 20 %.

5.4.

Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6:

6.1.

Kui loetelus on viidatud käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglitele, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2.

Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete valmistamiseks vabalt kasutada materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et teatava tekstiileseme, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3.

Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7:

7.1.

Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)

krakkimine;

d)

reformimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine; ja

i)

isomeerimine.

7.2.

Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:

a)

vaakumdestilleerimine;

b)

põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)

krakkimine;

d)

reformimine;

e)

ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)

kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)

polümeerimine;

h)

alküülimine;

i)

isomeerimine;

j)

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k)

(üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul) parafiinitustamine, välja arvatud filtrimine;

l)

(üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul) vesinikuga töötlemine rõhul üle 20 baari ja temperatuuril üle 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m)

(üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul) atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n)

(üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid) töötlemine kõrgsagedus- elektrilahendusega;

o)

(üksnes rubriiki ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3.

Rubriikide ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 puhul lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

I PROTOKOLLI II LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.

HSi rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud

 

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

Grupp 3

Kalad ja koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex grupp 4

Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma)

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud,

kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja- ja marjamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja

kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex 0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgendamine

 

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud ja

kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; mis tahes vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

 

0902

Tee, sh lõhna- või maitseainetega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

 

ex 0910

Vürtsisegud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

 

Grupp 10

Teraviljad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik rubriiki 0714 kuuluvad teravili, köögivili, söödavad juured ja mugulad või puuviljad ja marjad on täielikud saadud

 

ex 1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest peen- ja jämejahu ning pulber

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

 

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

 

modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad

Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

1501

Searasv ja -rasvkude (sh seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

 

 

 

kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0203, 0206 ja 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

 

muud

Valmistamine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

 

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 1503 kuuluv

 

 

 

kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0201, 0202, 0204 ja 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Valmistamine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

 

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

1507—1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

 

 

 

soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks ette nähtud õlid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Valmistamine muudest rubriikidesse 1507—1515 kuuluvatest materjalidest

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud

 

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

 

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ja nende fraktsioonidest

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

 

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Valmistamine:

gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 1701

roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

 

 

keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest

 

 

muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

 

ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401—0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

linnaseekstrakt

Valmistamine grupi 10 teraviljast

 

 

muud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1902

Makarontooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

 

mis sisaldavad liha, rupsi, kala, koorikloomi või molluskeid kuni 20 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud

 

 

mille massist liha, rups, kala, koorikloomad või molluskid moodustavad üle 20 %

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud ja

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest

 

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a jäme- ja peenjahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Valmistamine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1905

Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid.

 

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud

 

ex 2001

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 2004 ja ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helvestena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2006

Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumutamisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex 2008

Pähklid magusaine- või alkoholilisandita

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

 

 

Maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

Muu, välja arvatud puuvili ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud

 

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

 

 

 

kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud;

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada.

 

 

sinepipulber ja valmissinep

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

 

ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvatest töödeldud või konserveeritud köögiviljadest

 

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud

 

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad marjamahlad ning puu- ja köögiviljamahlad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ja

mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

 

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2207 ja 2208 materjal, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud, või kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 2301

Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, molluskitest vm veeselgrootutest

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Valmistamine, mille puhul kogu kasutatav mais on täielikult saadud

 

ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud

 

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Valmistamine, mille puhul:

kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja

kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubaka aseained; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

 

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

 

ex 2403

Suitsetamistubakas

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

 

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjal, lubi ja tsement; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 2504

Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine

 

ex 2515

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil

 

ex 2516

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil

 

ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

 

ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

 

ex 2520

Stomatoloogiline kips

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Valmistamine asbesti kontsentraadist

 

ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

 

ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

 

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 27

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituumenainete kuivutmine

 

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2805

„Mischmetall”

Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2840

Naatriumperboraat

Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2852

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

 

 

 

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 2905

Käesolevasse rubriiki kuuluva alkoholi ja etanooli metallalkoholaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2932

Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad alkaloide vähemalt 50 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

 

 

 

vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

muud

 

 

 

inimveri

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad tooted):

 

 

 

valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 3006

Käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

 

 

Kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad:

 

 

 

plastist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

riidest

Valmistamine (4):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

 

stoomi korral kasutatavad vahendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, välja arvatud:

naatriumnitraat

kaltsiumtsüaanamiid

kaaliumsulfaat

magneesiumkaaliumsulfaat

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ning

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Valmistamine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (5)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadusena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse „rühma” (6) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

 

 

 

mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud:

hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

 

 

 

rubriiki 3404 kuuluvad materjalid.

 

 

 

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

 

 

 

eeterdatud ja esterdatud tärklis

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm pakendatud või pakendamata:

 

 

 

pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 3701—3704 materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3801

kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikusisaldusega pastad elektroodidele

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3806

Estervaigud

Valmistamine vaikhapetest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 3807

Puidupigi (puidutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, tahid ja küünlad, kärbsepaber)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

 

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

 

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

 

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

 

 

 

määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

 

 

tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineerimisel saadud happelised õlid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest

 

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

 

järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

ioonivahetid

elektronlampide getterid

 

 

 

leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

puskari- ja kondiõli

segud erinevate anioonidega sooladest

želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

 

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikidesse ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

 

liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3907

Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5)

 

 

Polüester

Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

 

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3916–3921

Plastist pool ja valmistooted; välja arvatud rubriikidesse ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

 

lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõikamine muusse vormi kui ristküliku- või ruudukujuliseks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud:

 

 

 

liitumis-homopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3916 ja ex 3917

Profiilvormid ja -torud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 20 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 3920

Ionomeerlehed ja -kiled

Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

Regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 4001

Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

 

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide, v.a loodusliku kautšuki väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

 

 

 

protekteeritud õhk-, täis-, või lausrehvid, kummist

Kasutatud rehvide protekteerimine

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

 

ex 4017

Kõvakummist tooted

Valmistamine kõvakummist

 

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 4102

Lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

 

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või lauskmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluv materjal

 

ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Valmistamine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

 

 

nelinurksete tükkide, ristide jms kujul

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

 

 

muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

 

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

 

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Valmistamine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

 

ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte:

 

 

 

lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

 

 

profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex 4410 – ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

 

ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest

 

ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda

 

ex 4418

Puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

 

 

Profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

 

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4503

Looduslikust korgist tooted

Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

 

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest

 

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest

 

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 4818

Tualettpaber

Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest

 

ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 4820

Kirjaplokid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Valmistamine rubriiki 47 kuuluvatest materjalidest

 

ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

 

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

 

 

 

püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

 

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

 

5004–ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5106–5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5111—5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5204–5207

Puuvillane lõng ja niit

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5208–5212

Puuvillane riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5306–5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5309–5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

džuutlõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5401–5406

Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5501–5507

Keemilised staapelkiud

Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

5508–5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Valmistamine (7):

toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5512–5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

 

 

 

kumminiidisisaldusega

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

 

 

 

nõeltöödeldud vilt

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

Kuid:

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

 

 

 

tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

 

 

muud

Valmistamine (7):

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvast ribast vms

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:

 

 

 

nõeltöödeldud vildist

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

Kuid:

rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

 

 

muust vildist

Valmistamine (7):

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookos- või džuutlõngast,

sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

looduslikest kiududest või

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

 

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud:

 

 

 

kumminiidiga kombineeritud

Valmistamine ühekordsest lõngast (7)

 

 

muud

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

Valmistamine lõngast

 

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

 

 

 

mis sisaldab tekstiilmaterjale kuni 90 % massist

Valmistamine lõngast

 

 

muud

Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Valmistamine lõngast

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Valmistamine lõngast (7)

 

5905

Tekstiilseinakatted:

 

 

 

kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Valmistamine lõngast

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

 

 

 

silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

 

muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Valmistamine keemilistest materjalidest

 

 

muud

Valmistamine lõngast

 

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Valmistamine lõngast

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

 

 

 

impregneeritud hõõgsukad

Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

5909–5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

 

 

 

poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

 

 

tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

järgmistest materjalidest:

polütetrafluoroetüleenlõng (8),

mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega,

m-fenüleendiamiini ja isoftalaathappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament (8),

polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (8)

kopolüester-monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest,

looduslikud kiud,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või

keemilised materjalid või tekstiilimass

 

 

muud

Valmistamine (7):

kookoslõngast,

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

 

 

 

saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Valmistamine lõngast (7)  (9)

 

 

muud

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Valmistamine lõngast (7)  (9)

 

ex 6202, ex 6204, ex 6206, ex 6209 ja ex 6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

 

ex 6210 ja ex 6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

 

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

 

 

 

tikitud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7)  (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

 

 

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7)  (9)

või

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

 

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

 

 

 

tikitud

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

 

 

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Valmistamine lõngast (9)

või

valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

 

 

vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine lõngast (9)

 

ex grupp 63

Muud valmis rõivamanused; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

6301—6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

 

 

 

vildist, lausriidest

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

 

muud:

 

 

 

tikitud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9)  (10)

või

valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9)  (10)

 

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Valmistamine (7):

looduslikest kiududest,

kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

 

 

 

lausriidest

Valmistamine (7)  (9):

looduslikest kiududest või

keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

 

 

muud

Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7)  (9)

 

6307

Muud valmistekstiiltooted, sh jäigast tekstiilist rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

 

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest

 

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 65

Peakatted ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9)

 

ex grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms varjud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ja tooted nendest; kunstlilled; tooted juustest

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Valmistamine töödeldud kiltkivist

 

ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest

 

ex 6814

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk)

 

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 7003, ex 7004 ja ex 7005

Mittepeegeldava kihiga klaas

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

 

7006

Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta

 

 

 

dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMI standardite (11) kohased pooljuhid

Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

 

 

muud

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

 

7007

Karastatud või lamineeritud turvaklaas

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

 

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

 

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest

 

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Valmistamine:

värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või tükeldatud kiust või

klaasvillast

 

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 7101

Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 7102, ex 7103 ja ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

 

7106, 7108 ja 7110

Väärismetallid:

 

 

 

survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

 

 

pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest

 

ex 7107, ex 7109 ja ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

 

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Valmistamine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest

 

7208–7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

 

7217

Rauast või legeerimata terasest traat

Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

 

ex 7218, 7219–7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid

Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

 

7223

Roostevabast terasest traat

Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

 

ex 7224, 7225–7228

Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Valmistamine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

 

7229

Muust legeerterasest traat

Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

 

ex grupp 73

Raud- või terastooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

 

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest

 

7304, 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriigi 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest

 

ex 7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

 

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katuseferrnid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada

 

ex 7315

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7401

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

 

 

 

rafineeritud vask

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente

Valmistamine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest

 

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

7405

Vaseligatuurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7501–7503

Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel

 

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist riiet, võresid, võrke ja tarasid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; ning

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis

 

 

ex grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7801

Survetöötlemata plii:

 

 

 

rafineeritud plii

Valmistamine pliikangidest või toorpliist

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

 

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

7901

Survetöötlemata tsink

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

 

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

8001

Survetöötlemata tina

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

 

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest:

 

 

 

muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 8202–8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikide 8202–8205 tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

 

8207

Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsi-tööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

 

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

 

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

 

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8401

Tuumareaktorite kütteelemendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406

Auruturbiinid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8407

Sädesüütega sisepõlemiskolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 8413

Rootorpumbad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8419

Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425–8428

Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

 

 

 

teerullid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430

Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus 25 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8443

Büroomasinate (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8444—8447

Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 8448

Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8452

Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

 

 

 

õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ja

kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8456–8466

Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8469–8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

8482

Veerelaagrid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484

Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ja tihendeid; mehaanilised tihendid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 8486

Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel ning nende osad ja tarvikud

Tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, nende osad ja tarvikud

Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms mineraalse materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks, nende osad ja tarvikud

Tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

Valuvormid survevaluks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

Tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed)

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8504

Arvutite toiteallikad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522

Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519–8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8523

Salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted;

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

Salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast; või

difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või kellaga või ilma

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528

televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvates aparaatides:

 

 

 

sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused

 

 

 

plastist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

 

keraamilised

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

 

vasest

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- või jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on gruppi 90 kuuluvaid aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki kuuluvad 8517 kommutatsiooniseadmed

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex 8542

Elektroonilised integraallülitused:

 

 

 

monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

või

difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

mujal käesolevas grupis nimetamata mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8548

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8608

Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

 

 

 

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

 

 

 

kuni 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

üle 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 8804

Rotovarjud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma nendeta

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9017

Joonestus-, tähistus või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:

 

 

 

hambaravitoolid koos hambaraviseadmete või süljekaussidega

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

muud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid)

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

 

 

 

osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või määramiseks

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9032

Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9033

Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

9105

Muud kellad

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid; nende osad:

 

 

 

mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

muud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex 9401 ja ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m (2)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

 

 

kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning

kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403

 

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

9406

Kokkupandavad ehitised

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks ettenähtud toorikuid võib siiski kasutada

 

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex 9601 ja ex 9602

Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Valmistamine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest

 

ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

 

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

 

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex 9614

Piibud ja piibukahad

Valmistamine toorikutest

 

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 


(1)  Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2)  Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(3)  Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901—3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus

(4)  Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(5)  Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et tegemist on valmististega, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, tingimusel et viimased ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(6)  „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(7)  Üliläbipaistvad kiled on kiled, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on vähem kui 2 %.

(8)  Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(9)  Vt sissejuhatav märkus 6.

(10)  Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(11)  SEMI (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

(12)  Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.

I PROTOKOLLI III LISA

KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED

Trükkimisjuhised

1.

Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

2.

Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta omale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

Image

Image

MÄRKUSED

1.

Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema sertifikaadi täitnud isiku nimetähed ja paranduse õigsust peab kinnitama sertifikaadi välja andnud riigi või territooriumi tolliasutus.

2.

Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb läbi kriipsutada nii, et hiljem ei oleks võimalik midagi lisada.

3.

Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

Image

Image

I PROTOKOLLI IV LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira no  (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.

Gruusiakeelne tekst

„ამ საბუთით (საბაჟოს მიერ გაცემული უფლებამოსილების N… (1)) წარმოდგენილი საქონლის ექსპორტიორი აცხადებს, რომ ეს საქონელი არის … (2) შეღავათიანი წარმოშობის თუ სხვა რამ არ არის პირდაპირ მითითებული”

 (3)

(Koht ja kuupäev)

 (4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)


(1)  Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt kaupu, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM” dokumendis, mille alusel sertifikaat koostatakse.

(3)  Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib kõnealused tähised märkimata jätta.

(4)  Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

1.

Gruusia aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.

I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

1.

Gruusia aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.

I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

Ühisdeklaratsioon I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta

1.

Lepinguosalised lepivad kokku, et vaatavad läbi I protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” sisalduvad päritolureeglid ja arutavad vajalikke muudatusi, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb. Sellistes aruteludes võtavad pooled arvesse tehnika arengut, tootmisprotsesse, hinnakõikumisi ja kõiki muid asjaolusid, mis võivad õigustada reeglite muutmist.

2.

I protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” II lisa kohandatakse vastavalt harmoneeritud süsteemi perioodilistele muudatustele.


II PROTOKOLL

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes


Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „tollialased õigusaktid”– lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)   „taotluse esitanud asutus”– pädev haldusasutus, kes esitab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

c)   „taotluse saanud asutus”– pädev haldusasutus, kes saab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;

d)   „isikuandmed”– igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e)   „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming”– igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada oma tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.   Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see niisuguse teabe vahetamist, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.

3.   Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse kõnealuseid õigusakte või võidakse neid rikkuda.

2.   Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:

a)

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b)

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral nende kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.   Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)

füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)

paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)

kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d)

transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:

a)

toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)

tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)

füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)

transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine ja teavitamine

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.

2.   Taotlused dokumentide ja teadete edastamiseks või otsuste teatavakstegemiseks koostatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.   Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.   Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)

taotluse esitanud asutus;

b)

taotletav meede;

c)

taotluse eesmärk ja põhjus;

d)

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e)

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f)

asjassepuutuvate faktide ja juba teostatud uurimiste kokkuvõte.

3.   Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.   Kui taotlus ei vasta käesolevas artiklis loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.   Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades teavet, mis on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, tehes vajalikke järelepärimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.   Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.   Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.

4.   Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.   Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2.   Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3.   Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.   Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:

a)

võib kahjustada Gruusia või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust;

b)

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c)

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.   Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.   Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.   Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele kooskõlas selle teabe saanud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate õigusnormidega.

2.   Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida edastav lepinguosaline peab piisavaks.

3.   Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse sellisest teabe ja dokumentide kasutamisest.

4.   Käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesolevas protokollis sätestatud eesmärkideks. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal olema eelnev kirjalik nõusolek sellelt taotluse saanud asutuselt, kes teabe andis. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse taotluse saanud asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldus- või kohtumenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Sellise palve peab ametnikule esitama taotluse esitanud asutus ja selles tuleb täpselt nimetada, millises haldus- või kohtuasutuses ametnik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu teda küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.   Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Gruusia tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse valdkonnas kehtivaid norme.

2.   Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.   Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:

a)

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,

b)

on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, ning

c)

ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib liidule huvi pakkuda.

2.   Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Gruusia vahel, juhul kui selliste kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 15

Konsulteerimine

Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 74 alusel loodud tolli allkomitees.


III PROTOKOLL

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta


Artikkel 1

Gruusia võib osaleda kõigi kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega kõnealused programmid on vastu võetud.

Artikkel 2

Gruusia toetab rahaliselt ELi üldeelarvet vastavalt oma osalusele eriprogrammides.

Artikkel 3

Gruusia esindajad võivad osaleda vaatlejatena ja Gruusiaga seotud küsimustes sellistes korralduskomiteedes, kes teostavad järelevalvet programmide üle, mida Gruusia rahaliselt toetab.

Artikkel 4

Gruusia esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

Artikkel 5

Gruusia osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ja Gruusia pädevate asutuste kokkuleppega asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Kui Gruusia taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele liidu õigusaktile, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Gruusiale, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Gruusia poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20.

Artikkel 6

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, nähakse käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt sõlmitud lepingutega ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, kaasa arvatud haldusjuurdlused, mida viivad läbi Euroopa Komisjon, kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet või mis toimuvad nende järelevalve all.

Võetakse vastu üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile pädevuse, mis on samaväärne nende pädevusega liidus asuvate abisaajate ja töövõtjate suhtes.

Artikkel 7

Käesolevat protokolli kohaldatakse käesoleva lepingu kohaldamise ajal.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele.

Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta vajaduse korral vastavalt artiklitele 5 ja 6 läbiviidavaid kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Gruusia tegeliku osavõtu liidu programmidest.


IV PROTOKOLL

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„Eeskirjade eiramine” – ELi õiguse, käesoleva lepingu või järgnevate kokkulepete ja lepingute mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet või tema hallatavaid eelarveid kas otse ELi nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

2.

„Pettus” –

a)

kulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud

valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise ja esitamisega, mille tagajärjel vääralt eraldatakse või hoitakse vahendeid, mis sisalduvad ELi üldeelarves või ELi poolt või tema nimel hallatavates eelarvetes;

teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul;

käesoleva punkti esimeses taandes osutatud vahendite väärkasutusega, s.t vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;

b)

tulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud

valede, ebaõigete või mittetäielike aruannete ja dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vähendatakse õigusvastaselt ELi üldeelarve või ELi poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid;

teabe varjamisega, rikkudes teatavat kohustust, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul;

õiguspäraselt saadud kasu väärkasutusega, millel on samasugused tagajärjed kui käesoleva punkti esimeses taandes märgitud juhul.

3.

„Aktiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta tegutseks või hoiduks tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

4.

„Passiivne korruptsioon” – tahtlik tegevus, millega ametiisik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta, et vastutasuks tegutseda või hoiduda tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.

5.

„Huvide konflikt” – mis võib tekitada kahtlust või mille tõttu võivad kolmandad isikud põhjendatult kahelda töötaja võimes täita oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt perekonna-, tunde- (näit sõprus, kiindumussuhe jne), poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjustel või mis tahes muul põhjusel, mis tulenevad kõnealuse isiku ning pakkuja, taotleja või toetusesaaja ühistest huvidest.

6.

„Alusetult makstud” – makstud ELi vahendeid käsitlevaid eeskirju rikkudes.

7.

„Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)” – Euroopa Komisjoni pettustevastasele võitlusele spetsialiseerunud üksus. OLAF on oma tegevuses sõltumatu ning vastutab haldusjuurdluste korraldamise eest, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuses 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.