LISA

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAPIIRKONDADEGA SEOTUD KOOSTÖÖ TEHNILISE KESKUSE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Sisu

1.   Põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud koostöö tehniline keskus (edaspidi „keskus”) on ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud partnerluslepingu (1) (mida on esimest korda muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis (2) ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous (3)) (edaspidi „AKV-ELi leping”) III lisas määratletud tähenduses AKV-ELi ühine tehniline organ. Keskus on juriidiline isik, kellel on igas AKV-ELi lepingu osalisriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida samaliigilistele juriidilistele isikutele on kõnealuste lepinguosaliste õiguse raames võimalik anda.

2.   Keskuse töötajatele antakse tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused, mis on määratletud AKV-ELi lepingu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 2 artikli 1 teises lõigus ning millele on osutatud AKV-ELi lepingule lisatud VI ja VII deklaratsioonis.

3.   Keskus on mittetulunduslik asutus.

4.   Keskuse peakontor asub ajutiselt Wageningenis (Madalmaad) ning keskusel on filiaal Brüsselis.

Artikkel 2

Põhimõtted ja eesmärgid

1.   Keskus tegutseb kooskõlas AKV-ELi lepingu sätete ja eesmärkidega. Keskus taotleb AKV-ELi lepingu III lisa artiklis 3 nimetatud eesmärkide saavutamist suursaadikute komitee järelevalve all.

2.   Keskus täpsustab oma eesmärke üksikasjalikumalt üldises strateegiadokumendis.

3.   Keskus teeb tihedat koostööd AKV-ELi lepingus ja sellele lisatud deklaratsioonides osutatud institutsioonide ja muude asutustega. Vajaduse korral võib keskus kasutada piirkondlike või rahvusvaheliste institutsioonide abi, eelkõige selliste institutsioonide abi, mis asuvad Euroopa Liidus või AKV riikides ning tegelevad põllumajanduse ja maaelu arendamise küsimustega.

Artikkel 3

Rahastamine

1.   Keskuse eelarvet rahastatakse vastavalt AKV-ELi lepingus sätestatud arengu rahastamise alast koostööd käsitlevatele eeskirjadele.

2.   Keskuse eelarvesse võib lisada vahendeid teistelt osalistelt, et saavutada AKV-ELi lepingus esitatud eesmärke ja rakendada keskuses koostatud strateegiadokumenti.

Artikkel 4

Suursaadikute komitee

1.   Keskuse tegevuse üle teostab vastavalt AKV-ELi lepingu III lisa artikli 3 lõikele 5 järelevalvet suursaadikute komitee. Suursaadikute komitee määrab ametisse keskuse haldusnõukogu liikmed ja haldusnõukogu ettepanekul keskuse direktori. Suursaadikute komitee jälgib keskuse üldstrateegia täitmist ning teostab järelevalvet haldusnõukogu tegevuse üle.

2.   Suursaadikute komitee kiidab heaks direktori tegevuse eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks saab suursaadikute komitee haldusnõukogu soovituse, mis põhineb iga-aastaste finantsaruannete analüüsil, ja audiitori arvamuse koos direktori vastustega.

3.   Suursaadikute komitee võib keskuse tehtud otsuseid igal ajal läbi vaadata ja muuta. Suursaadikute komiteele esitab korrapäraselt teavet haldusnõukogu ning komitee taotlusel ka keskuse direktor.

Artikkel 5

Haldusnõukogu

1.   Haldusnõukogu luuakse keskuse kogu tegevuse tehniliste, halduslike ja rahanduslike aspektide toetamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks.

2.   Haldusnõukogu moodustatakse pariteetsel alusel kuuest liikmest, kellest kolm on AKV riikide ja kolm Euroopa Liidu kodanikud ning kes valitakse AKV-ELi lepingu osaliste poolt ja nimetatakse ametisse suursaadikute komitee poolt, lähtudes nende kutsealasest kvalifikatsioonist põllumajanduse ja maaelu arendamise ja/või teabe- ja teabevahetuspoliitika, teaduse, juhtimise ja tehnoloogia valdkonnas.

3.   Haldusnõukogu tegevuse järjepidevuse tagamiseks püüab suursaadikute komitee mitte asendada kõiki haldusnõukogu liikmeid sama kalendriaasta jooksul.

4.   Suursaadikute komitee kehtestatud menetluse kohaselt nimetab komitee haldusnõukogu liikmed maksimaalselt viieks aastaks, kusjuures poole ametiaja möödumisel esitatakse nende tegevuse kohta vahearuanne.

5.   Aastas toimub kolm haldusnõukogu korralist koosolekut. Haldusnõukogu võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku muul ajal, kui haldusnõukogu ülesanded seda nõuavad, ning kokkukutsujaks võib olla suursaadikute komitee, haldusnõukogu esimees või keskuse direktor. Keskus täidab haldusnõukogu sekretariaadi ülesandeid.

6.   Haldusnõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult, nad ei tohi küsida ega saada juhiseid kolmandatelt isikutelt ning nad peavad tegutsema ainuüksi keskuse huvides. Haldusnõukogu liikmeks olemist ei saa ühitada keskuse muu palgalise tegevusega.

7.   Vastavalt kodukorra sätetele valivad haldusnõukogu liikmed enda seast maksimaalselt viieks aastaks ametisse esimehe ja aseesimehe. Esimeheks valitakse selle lepinguosalise (AKV või Euroopa Liit) esindaja, mille kodanikku ei ole valitud keskuse direktoriks. Aseesimeheks valitakse selle lepinguosalise esindaja, mille kodanikku ei ole valitud haldusnõukogu esimeheks.

8.   Haldusnõukogu koosolekutel osalevad vaatlejad Euroopa Komisjonist, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadist ja AKV sekretariaadist.

9.   Eriküsimuste lahendamiseks võib haldusnõukogu konsulteerida keskuse juhtkonna muude liikmete ning keskuse töötajatega ja/või välisekspertidega.

10.   Haldusnõukogu võtab otsused vastu kohal viibivate või kodukorra kohaselt esindatud liikmete lihthäälteenamusega. Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl.

11.   Haldusnõukogu koosolekute kohta koostatakse protokoll. Haldusnõukogu arutelud on konfidentsiaalsed.

12.   Haldusnõukogu võtab vastu kodukorra ning esitab selle teadmiseks suursaadikute komiteele.

Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu jälgib ja vaatleb tähelepanelikult keskuse tegevust. Haldusnõukogu annab aru suursaadikute komiteele.

2.   Haldusnõukogu:

a)	koostab Euroopa Arengufondi (EAF) eeskirjadele ja käesolevale põhikirjale vastava finantsmääruste eelnõu ning esitab selle heakskiidu saamiseks suursaadikute komiteele;

b)	koostab ja kiidab vastavalt EAFi eeskirjadele ja käesolevale põhikirjale heaks personalieeskirjad ning keskuse tegevuseeskirjad ning esitab need teadmiseks suursaadikute komiteele;

c)	jälgib keskuse tegevust ja tagab ülesannete ja eeskirjade nõuetekohase rakendamise;

d)	võtab vastu aastase ja mitmeaastase töökava ning keskuse aastaeelarve ja esitab need teadmiseks suursaadikute komiteele;

e)	esitab suursaadikute komiteele keskuse tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid;

f)	võtab vastu keskuse üldstrateegia ning esitab selle teadmiseks suursaadikute komiteele;

g)	kinnitab keskuse organisatsioonilise ülesehituse, personalipoliitika ja organisatsiooni skeemi;

h)	hindab igal aastal direktori tegevust ja tööplaani ning esitab selle kohta suursaadikute komiteele aruande;

i)	kinnitab uute töötajate värbamise ning olemasolevate töötajate lepingute uuendamise, pikendamise või lõpetamise;

j)	kinnitab iga-aastased finantsaruanded, mis põhinevad auditiaruande analüüsil;

k)	edastab iga-aastased finantsaruanded ja auditiaruande koos soovitusega suursaadikute komiteele, et direktori tegevus eelarve täitmisel heaks kiita;

l)	kinnitab aastaaruanded ning edastab need suursaadikute komiteele, et viimane saaks kontrollida keskuse tegevuse vastavust EKV-ELi lepingus ja keskuse üldstrateegias seatud eesmärkidele;

m)	teeb suursaadikute komiteele ettepaneku keskuse direktori ametisse nimetamise kohta;

n)	teeb vajaduse korral, olles ammendanud kõik lepitus- ja parandusmeetmed ning austades õigust olla ära kuulatud, suursaadikute komiteele nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku direktor töölt vabastada;

o)	teeb suursaadikute komiteele ettepaneku pikendada direktori ametiaega teiseks ja viimaseks ametiajaks pärast tema tegevuse põhjalikku hindamist esimesel ametiajal;

p)	teavitab suursaadikute komiteed kõigist oma kohustuste täitmisel ilmnenud olulistest asjaoludest ning

q)	esitab suursaadikute komiteele aruande meetmetest, mis on võetud suursaadikute komitee eelarve täitmise kinnitamise otsusele lisatud märkuste ja soovituste alusel.

3.   Konkurentsipõhise hankemenetluse alusel valib haldusnõukogu vähemalt kolme pakkumise hulgast kolmeks aastaks audiitorühingu. Audiitorühing peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud järelevalveasutuse liige. Valitud audiitorid kontrollivad, kas raamatupidamise aastaaruanded on koostatud nõuetekohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ja annavad tõese ja erapooletu ülevaate keskuse rahalisest olukorrast. Audiitorid esitavad ka hinnangu keskuse finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta.

4.   Haldusnõukogu esitab suursaadikute komiteele soovituse kiita heaks direktori tegevus eelarve täitmisel pärast keskuse iga-aastaste finantsaruannete auditeerimist.

Artikkel 7

Direktor

1.   Keskust juhib direktor, kes nimetatakse ametisse haldusnõukogu ettepanekul suursaadikute komitee poolt ja kelle ametiaeg kestab kuni viis aastat. Suursaadikute komitee eesistujad kirjutavad alla direktori ametisse nimetamise dokumentidele. Pärast haldusnõukogult direktori väljapaistvate tulemuste põhjal antud soovituse saamist võib suursaadikute komitee pikendada direktori ametiaega erandjuhtudel maksimaalselt viieks aastaks. Pärast seda ajavahemikku ei ole pikendamine võimalik. Teise ja viimase ametiaja heakskiitmise aluseks on põhjalik hindamine, mis tugineb haldusnõukogu poolt suursaadikute komiteele esitatud kontrollitavatele kriteeriumidele.

2.   Direktor vastutab keskuse õigusliku ja institutsioonilise esindamise ning keskuse volituste ja ülesannete täitmise eest.

3.   Direktor vastutab järgmiste dokumentide esitamise eest haldusnõukogule nende heakskiitmiseks:

a)	keskuse üldstrateegia;

b)	aastased ja mitmeaastased tegevus-/töökavad;

c)	keskuse aastaeelarve;

d)	aastaaruanded, korrapärased aruanded ja hindamised;

e)	keskuse organisatsiooniline ülesehitus, personalipoliitika ja organisatsiooni skeem ning

f)	uute töötajate värbamine ning olemasolevate töötajate lepingute uuendamine, pikendamine või lõpetamine.

4.   Direktor vastutab keskuse töö korraldamise ja igapäevase juhtimise eest. Direktor teatab haldusnõukogule kõigist keskuse töökorra rakendusmeetmetest.

5.   Direktor teavitab haldusnõukogu kõigist oma kohustuste täitmisel ilmnenud olulistest asjaoludest ning vajaduse korral teavitab sellest suursaadikute komiteed.

6.   Direktor esitab oma iga-aastase tulemusjuhtimise kava ja saavutuste aruande haldusnõukogule hindamiseks ja seejärel suursaadikute komiteele edastamiseks.

7.   Direktor vastutab selle eest, et iga-aastased finantsaruanded esitatakse haldusnõukogule heakskiitmiseks ja edastatakse suursaadikute komiteele.

8.   Direktor võtab asjakohaseid meetmeid, et tegutseda vastavalt suursaadikute komitee eelarve täitmise kinnitamise otsusele lisatud märkustele ja soovitustele.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  Leping, millega muudetakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).

(3)  Leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).