22007A0807(01)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline Kalandusalane Partnerlusleping

Euroopa Liidu Teataja L 205 , 07/08/2007 Lk 0003 - 0007


20070723

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline

Kalandusalane Partnerlusleping

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "ühendus",

ühel poolt,

ja

KIRIBATI VABARIIK, edaspidi "Kiribati",

teiselt poolt,

edaspidi "lepinguosalised",

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Kiribati vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepet,

TUNNUSTADES asjaolu, et Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd alates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohasest lähtejoontest,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES leppida kokku Kiribati vetes kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi rakendamisele kõnealustes vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

a) majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada Kiribati kalandussektorit;

b) tingimusi ühenduse kalalaevade juurdepääsu kohta Kiribati vetele;

c) kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Kiribati vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu;

d) äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) "Kiribati ametiasutused" — Kiribati valitsus;

b) "ühenduse ametiasutused" — Euroopa Komisjon;

c) "Kiribati veed" — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d) "kalastamine" — tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning mis tahes muu tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning igasugune tegevus nimetatud tegevuste ettevalmistamiseks või toetamiseks;

e) "kalalaev" — mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on kohandatud tööstuslikuks kalapüügiks, sealhulgas paadid, abilaevad, helikopterid ja väikelennukid, mida kalapüügil kasutatakse;

f) "ühenduse laev" — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g) "ühisettevõte" — äriühing, mille on Kiribatil kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtted;

h) "ühiskomitee" — ühenduse ja Kiribati esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 9.

i) "ümberlaadimine" — kalasaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

j) "laevaomanik" — kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

k) "AKV meremees" — mis tahes meremees, kes pärineb väljaspool Euroopat asuvast riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Kiribati meremees AKV meremees.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks geograafilise piirkonna arengumaade vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Kiribati valitsuse kinnitatud sektorisisese kalanduspoliitika üle järelevalve tagamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste hindamistel. Nende hindamiste tulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomitee.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna heade valitsemistavade põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. Kiribati ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepinguperioodi jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

2. Tuginedes parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tagada piirkonnas siirdekalavarude majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Kiribati vete kalavarudele

1. Kiribati kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Kiribati kehtivatele õigusnormidele. Kiribati ametiasutused teatavad komisjonile kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest ja muude õigusaktide muudatustest, mis võivad kalandust reguleerivaid õigusnorme mõjutada.

3. Kiribati vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad Kiribati ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks. Kiribati poolt kalavarude kaitse huvides võetavad kalapüüki reguleerivad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ning ettevaatlikul lähenemisel. Neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt nii ühenduse, Kiribati kui ka välisriikide laevade suhtes, ilma et see piiraks ühtse geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Kiribati jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Artikkel 6

Kalalaevatunnistused

1. Ühenduse laevad võivad Kiribati kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kehtiv kalalaevatunnistus.

2. Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Kiribatile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a) ühenduse laevade juurdepääs Kiribati kalastusvööndile ja

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Kiribati vetes.

2. Eelmises lõikes osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames, ning vastavalt selle rakendamiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse igal aastal välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a) erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Kiribati vetes;

b) kalapüügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppel, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamise meetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c) kalapüügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d) Kiribati kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e) käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad omavahel nõu, et kooskõlastada meetmed, mida sel eesmärgil võib võtta.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkonnas, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Kiribati ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on välja arendada ühenduse laevade kohapealse lossimise võimalused.

5. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikust huvi teenivaid ühisettevõtteid kooskõlas kehtivate Kiribati õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b) vajalike kontaktide loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c) tegutsemine foorumina, kus lahendatakse rahumeelselt kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused;

d) vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e) mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Kiribatil või muus lepinguosaliste vahel kokku lepitud kohas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kiribati territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste-vahelisi konsultatsioone.

4. Lepingu lõpetamise aastal makstavat artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste rahumeelseks lahendamiseks.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes kalapüüki kooskõlas Kiribati riiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 16

Läbivaatamisklausel

Lepingu kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised selle läbi vaadata ja vajaduse korral selles muudatusi teha.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vaheline Kiribati rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 16. septembril 2003. aastal.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, rumeenia, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

--------------------------------------------------