8.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 66/16

AKV–EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE OTSUS nr 8/2005,

20. juuli 2005,

ettevõtluse arenduskeskuse põhikirja ja töökorra kohta

(2006/186/EÜ)

AKV–EÜ SUURSAADIKUTE KOMITEE,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) (edaspidi “leping”), eriti selle III lisa artikli 2 lõike 6 punkti a,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. septembri 2000. aasta siselepingut ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt lepingu finantsprotokollile,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu III lisa artikli 2 lõike 6 kohaselt kehtestab suursaadikute komitee pärast lepingu allakirjutamist ettevõtluse arenduskeskuse (edaspidi “keskus”) põhikirja ja töökorra, määrates muu hulgas selle järelevalveorganid.

(2)

Lepingule lisatud, privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 2 artikli 1 teise lõigu kohaselt laienevad privileegid ja immuniteedid ka keskuse töötajatele.

(3)

Tuleb asutada juhatus, millel on lepingu III lisa artikli 2 lõike 6 punkti a kohase järelevalveorgani ülesanne,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1.   Keskus lepingu III lisas määratletud tähenduses on AKV–EÜ ühine tehniline organ. Keskus on juriidiline isik, kellel on igas lepinguosalises riigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida samaliigilistele juriidilistele isikutele on võimalik anda.

2.   Keskuse töötajatele antakse tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused, mis on määratletud privileege ja immuniteete käsitlevas protokollis nr 2 ning millele on osutatud lepingule lisatud VI ja VII deklaratsioonis.

3.   Keskus on mittetulunduslik organ. Selle peakontor asub Brüsselis ning keskusel võivad juhatuse otsusel olla detsentraliseeritud bürood igas AKV piirkonnas.

Artikkel 2

Eesmärgid

1.   Keskus tegutseb kooskõlas lepingu sätete ja põhimõtetega. Keskus taotleb lepingu III lisa artiklis 2 nimetatud eesmärkide saavutamist.

2.   Keskus määrab nimetatud eesmärgid üksikasjalikumalt strateegilises juhendis.

Artikkel 3

Institutsioonidevaheline koostöö

1.   Avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste algatuste puhul erasektori arendamiseks põhineb keskuse koostöö teiste organitega kooskõlastamise, täiendavuse ja lisandväärtuse põhimõtetel. Keskus valib, milliste ülesannetega tegelda.

2.   Riigid või piirkonnad võivad paluda keskust osaleda erasektoriga seotud riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide ettevalmistamises ja teostamises.

3.   Keskust võidakse paluda teostada ja juhtida üksi või koostöös teistega Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “komisjon”) AKV riikidele suunatud eriprogramme.

Artikkel 4

Rahastamine

1.   Keskust rahastatakse Euroopa Arengufondist (EAF) vastavalt lepingu I lisas esitatud finantsprotokolli sätetele ja oma sissetulekuallikatest vastavalt keskuse rahanduseeskirjadele.

2.   Keskuse eelarvesse võib lisada vahendeid teistelt isikutelt keskuse lepingus esitatud eesmärkide saavutamiseks ja keskuses koostatud strateegia elluviimiseks.

3.   Keskus võib oma eesmärkide saavutamiseks hallata kolmandate isikute nimel vahendeid, mis on mõeldud lepingu III lisas nimetatud kasusaajate heaks lepingus sätestatud tegevuste läbiviimiseks.

Artikkel 5

Suursaadikute komitee

1.   Lepingu III lisa artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et:

“Keskuse järele valvab suursaadikute komitee, kes pärast käesoleva lepingu allakirjutamist:

a)

kehtestab keskuse põhikirja ja töökorra, määrates muu hulgas keskuse järelevalveorganid;

b)

kehtestab töötajaid käsitlevad põhikirjasätted ning rahandus- ja tööjõueeskirjad;

c)

valvab keskuse organite töö järele ja

d)

kehtestab tegevuseeskirjad ja keskuse eelarve vastuvõtmise korra.”

2.   Komitee kiidab juhatuse ettepanekul heaks keskuse üldstrateegia.

Artikkel 6

Organid

Keskuse järelevalveorganid on juhatus ja juhtkond.

Artikkel 7

Juhtkond

1.   Keskust juhib direktor. Direktorit abistab asedirektor, kes allub direktorile ja täidab jooksvaid ülesandeid.

Direktor ja asedirektor võetakse tööle lähtuvalt nende juhtimisoskustest ja kutsealasest suutlikkusest täita lepingust, eriti selle III lisa artiklist 2 tulenevaid keskuse eesmärke ja ülesandeid.

2.   Direktori ja asedirektori nimetab ametisse AKV–EÜ suursaadikute komitee (edaspidi “komitee”) eelnevalt komitee poolt heakskiidetud menetluse ja ametijuhendite alusel. Direktori ja asedirektori ametiaeg peab ühtima EAFi finantsprotokolli viieaastase kehtivusajaga. Nende ametiaeg kestab kuni viis aastat ja seda ei pikendata. Direktori ja asedirektori ametikohti täidavad vaheldumisi AKV ja EÜ kodanikud.

3.   Komitee eesistujad kirjutavad alla direktori ja asedirektori ametisse nimetamise dokumentidele.

4.   Direktor annab aru keskuse juhatusele artiklis 7 sätestatud korras.

5.   Juhatus võib vajaduse korral pärast personalieeskirjades sätestatud menetlust teha komiteele nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku direktor töölt vabastada.

6.   Direktori ettepanekul võib juhatus vajaduse korral pärast personalieeskirjades sätestatud menetlust teha komiteele nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku asedirektor töölt vabastada. Juhatus võib asedirektori töölt vabastamise menetluse algatada ka ilma direktori ettepanekuta.

Artikkel 8

Direktori kohustused

1.   Direktor vastutab keskuse õigusliku ja institutsioonilise esindamise ning keskuse volituste ja ülesannete täitmise eest kooskõlas lepingu ja selle III lisa sätetega.

2.   Direktor vastutab järgmiste dokumentide esitamise eest juhatusele nende heakskiitmiseks:

—

iga-aastased ja mitmeaastased tegevuskavad,

—

keskuse aastaeelarved,

—

aastaaruanded,

—

organisatsiooni struktuur, personalipoliitika ja organisatsiooni skeem.

3.   Direktor vastutab selle eest, et raamatupidamise aastaaruanded esitatakse juhatusele vastuvõtmiseks ja edastatakse komiteele lõplikuks heakskiitmiseks. Komitee vastutab keskuse direktori tegevuse heakskiitmise eest aastaeelarvete täitmisel.

4.   Direktor kehtestab keskuse töökorra ja teavitab sellest juhatust.

Artikkel 9

Juhatus

1.   Juhatus, kooskõlas lepingu III lisa artikli 2 lõike 6 punktiga a ja lõikega 7 asutatud järelevalveorgan, koosneb kuuest erasektori liikmest, kellest kolm on AKV riikide ja kolm ühenduse kodanikud.

Komitee poolt kehtestatud menetluse kohaselt nimetab komitee kuus liiget kuni viieaastaseks perioodiks, mille keskel viiakse läbi vahehindamine.

2.   Juhatuse koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi, AKV sekretariaadi ja Euroopa Investeerimispanga esindaja ning eraettevõtluse alal tunnustatud kogemusi omav AKV piirkondliku organisatsiooni esindaja.

3.   Juhatuse liikmed valivad eesistuja ja ase-eesistuja kuni viieaastaseks perioodiks juhatuse töökorras sätestatud korra kohaselt. Eesistujaks valitakse selle lepinguosalise (AKV või EÜ) esindaja, mille kodanikku ei ole valitud keskuse direktoriks.

4.   Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on vaja kohalviibivate liikmete või töökorras sätestatud viisil esindatud liikmete lihthäälteenamust. Igal liikmel on üks hääl.

5.   Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

6.   Iga istungi kohta koostatakse konfidentsiaalne protokoll.

7.   Juhatuse liikmetel on ametisaladuse hoidmise kohustustus isegi pärast ametist lahkumist. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid kolmandatelt isikutelt.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Juhatuse liikmed

1.   Juhatuse liikmed nimetatakse tunnustatud mainega isikute hulgast, kes omavad põhjalikke teadmisi AKV ja EÜ vahelise arengukoostööga seotud valdkondadest ja selle eesmärkidest ning lepingu alusel loodud mehhanismidest ja vahenditest.

2.   Liikmetel peavad olema tunnustatud kogemused eraettevõtluse alal. Nad tegutsevad kooskõlas oma kohustustega ja keskuse eesmärkidega.

3.   Liikmetel peab olema väga hea inglise või prantsuse keele oskus.

4.   Juhatuse liikmeks olemist ei saa ühitada keskuse muu palgalise tegevusega.

5.   Ettevõtted, milles juhatuse liikmed omavad osalust, ei või osaleda keskuse poolt rahastatavates programmides ega tegevustes.

Artikkel 11

Juhatuse ülesanded

1.   Juhatus valvab rangelt keskuse tegevuse järele. Aastas toimub kuni neli juhatuse korralist koosolekut. Samuti võib juhatus kokku tulla, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks või komitee, eesistuja või keskuse direktori taotlusel.

2.   Juhatuse ülesanne on:

a)

nõustada ja toetada keskuse direktorit keskuse juhtimisel ning tagada komitee sätestatud eeskirjade ja eesmärkide nõuetekohane järgimine;

b)

keskuse direktori ettepanekul:

1.

võtta vastu keskuse üldstrateegiline plaan ja esitada see komiteele heakskiitmiseks;

2.

kinnitada aastased ja mitmeaastased tegevuskavad;

3.

kiita heaks organisatsiooniline struktuur, personalipoliitika ja organisatsiooni skeem;

4.

kinnitada uute töötajate töölevõtmine ning olemasolevate töötajate lepingute uuendamine, pikendamine või katkestamine;

5.

võtta vastu keskuse aastaeelarved ja esitada need komiteele heakskiitmiseks;

6.

võtta vastu raamatupidamise aastaaruanded ja esitada need komiteele heakskiitmiseks ning

7.

kinnitada aastaaruanded ning edastada need komiteele, et viimane saaks kontrollida keskuse tegevuse vastavust lepingus ja vastuvõetud üldstrateegias keskusele seatud eesmärkidele;

c)

teavitada komiteed vajaduse korral kõigist oma kohustuste täitmisel ilmnenud olulistest asjaoludest.

3.   Juhatus edastab raamatupidamise aastaaruanded komiteele nende lõplikuks heakskiitmiseks.

Komitee vastutab keskuse direktori tegevuse heakskiitmise eest aastaeelarvete täitmisel.

4.   Keskuse direktoril on juhatuse tegevuses nõuandev pädevus. Keskus tagab juhatusele sekretariaaditeenused.

5.   Eriküsimuste lahendamiseks võib juhatus konsulteerida teiste keskuse juhtkonna või töötajaskonna liikmete ja välisekspertidega.

6.   Juhatus annab aru komiteele.

7.   Juhatus valib pärast vähemalt kolme äriühingu osavõtul toimunud hankekonkurssi rahvusvaheliselt tuntud pädeva audiitorühingu kolme eelarveaasta pikkuseks perioodiks. Nimetatud ettevõte kontrollib, kas raamatupidamise aruanded on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja kajastavad tõeselt keskuse finantsolukorda. Audiitorühing hindab samuti keskuse rahaliste vahendite haldamise asjakohasust.

Artikkel 12

AKV riigid, ühendus ja selle liikmesriigid võtavad oma pädevuse piires käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 20. juuli 2005

AKV–EÜ suursaadikute komitee nimel

eesistuja

F. J. WAHNON FERREIRA

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Otsust on muudetud AKV–EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2003 (ELT L 141, 7.6.2003, lk 25).