Euroopa-Vahemere piirkonna leping

assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu osalised, edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

LIIBANONI VABARIIK, edaspidi "Liibanon",

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni lähedust ja olemasolevatest traditsioonilistest sidemetest ning nende ühistest väärtushinnangutest tingitud vastastikust sõltuvust;

VÕTTES ARVESSE, et ühendus, selle liikmesriigid ja Liibanon soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel, partnerlusel ja ühisel arengul põhinevatele kestvatele suhetele;

VÕTTES ARVESSE, kui tähtsaks lepinguosalised peavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid, eelkõige inimõiguste ning demokraatlike põhimõtete ja majandusliku vabaduse järgimist, mis on nendevahelise assotsiatsiooni põhialus;

VÕTTES ARVESSE hiljutisi poliitilisi ja majanduslikke sündmusi nii Euroopas kui ka Lähis-Idas ning neist lähtuvat ühist vastutust stabiilsuse, julgeoleku ja majandusliku heaolu eest Euroopas ja Vahemere piirkonnas;

VÕTTES ARVESSE vabakaubanduse olulisust ühenduse ja Liibanoni jaoks, mille tagab üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe aastast 1994 (GATT) ja teised mitmepoolsed lepingud, mis on lisatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule;

VÕTTES ARVESSE Liibanoni ja ühenduse vahelisi majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevusi ning vajadust tugevdada Liibanoni majanduslikku ja sotsiaalset arengut,

KINNITADES, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu III osa IV jaotise reguleerimisalasse, on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Ühenduse osa suhtes, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (vastavalt olukorrale) teatab Liibanonile, et lepingu sätted on muutunud tema kui Euroopa Ühenduse osa suhtes siduvaks vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani kohta nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

SOOVIDES täielikult saavutada omavahelise assotsiatsiooni eesmärke selle lepingu asjakohaste sätete rakendamise kaudu, et vähendada majandusliku ja sotsiaalse arengu taseme erinevust ühenduses ja Liibanonis;

OLLES TEADLIK sellest, kui oluline on käesolev leping, mis põhineb mõlemapoolsel huvil, vastastikustel soodustustel, koostööl ja dialoogil;

SOOVIDES arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi toetada Liibanoni tema püüdlustes majanduse taastamise, reformimise ja kohandamise ning sotsiaalse arengu poole;

SOOVIDES alustada, säilitada ja süvendada majandus-, teadus-, tehnoloogia-, sotsiaal-, kultuuri- ja audiovisuaalseid küsimusi käsitleval korrapärasel dialoogil põhinevat koostööd parema vastastikuse mõistmise saavutamiseks;

OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob sobiva lepinguosaliste vahelisi majandussuhteid toetava keskkonna, eriti kaubanduse ja investeeringute valdkonnas, mis on oluline edu saavutamiseks majanduse taastamise ja ümberkorraldamise programmi rakendamisel ja tehnoloogilisel moderniseerimisel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni vahel.

2. Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

a) luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada lähedasi suhteid kõigis valdkondades, mille puhul nad peavad dialoogi vajalikuks;

b) luua tingimused kaubavahetuse, teenuste ja kapitali kaubanduse järkjärguliseks liberaliseerimiseks;

c) edendada eeskätt dialoogi ja koostöö abil kaubandust ning harmoonilisi majandus- ja sotsiaalseid suhteid lepinguosaliste vahel, et soodustada Liibanoni ja Liibanoni rahva arengut ja heaolu;

d) edendada majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, rahandus- ja valuutaalast koostööd;

e) edendada koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 2

Lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

I JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 3

1. Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See võimaldab sõlmida poolte vahel kestvad solidaarsussidemed, mis panustavad Vahemere piirkonna heaolusse, stabiilsusse ja julgeolekusse ning loovad kultuuridevahelise mõistmise ja sallivuse õhkkonna.

2. Poliitilise dialoogi ja koostöö eesmärk on eelkõige järgmine:

a) lihtsustada lepinguosaliste lähenemist parema vastastikuse mõistmise teel ja ühist huvi pakkuvaid rahvusvahelisi küsimusi käsitlevate seisukohtade korrapärase kooskõlastamise kaudu;

b) anda kummalegi lepinguosalisele võimalus arvestada teise lepinguosalise seisukohti ja huve;

c) panustada Vahemere piirkonna ning eeskätt Lähis-Ida julgeolekusse ja stabiilsusse;

d) toetada ühisalgatusi.

Artikkel 4

Poliitiline dialoog hõlmab kõiki lepinguosalistele ühist huvi pakkuvaid küsimusi, käsitledes eriti koostöö soodustamise kaudu rahu ja julgeoleku tagamiseks vajalikke tingimusi. Dialoogi eesmärk on luua ka uusi ühise eesmärgiga koostöövorme.

Artikkel 5

1. Poliitiline dialoog toimub korrapäraselt ja vajaduse korral, eelkõige

a) ministrite tasandil, peamiselt assotsiatsiooninõukogu raames;

b) kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt Liibanoni ja teiselt poolt nõukogu eesistujariigi ja komisjoni vahel;

c) kõikide diplomaatiliste kanalite täieliku kasutamise teel, sealhulgas korrapärased ametnike infotunnid, nõupidamised rahvusvahelistel kohtumistel ja kolmandates riikides olevate diplomaatiliste esindajate vaheline sidepidamine;

d) vajaduse korral mis tahes muul viisil, mis toetab dialoogi jätkumist ja tõhustamist.

2. Euroopa Parlament ja Liibanoni Parlament peavad omavahel poliitilist dialoogi.

II JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 6

Ühendus ja Liibanon loovad kuni 12 aasta pikkuse üleminekuaja jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist järk-järgult vabakaubanduspiirkonna käesolevas jaotises sätestatud korra kohaselt ning 1994. aasta ühise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule lisatud muude mitmepoolsete kaubanduslepingute (edaspidi "GATT") alusel.

1. PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 7

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse koondnomenklatuuri peatükkides 25–97 ning Liibanoni tollitariifistikus loetletud, ühendusest ja Liibanonist pärit toodete suhtes, välja arvatud 1. lisas loetletud tooted.

Artikkel 8

Liibanonist pärit toodete ühendusse importimisel ei pea maksma tollimakse ega muid samaväärse toimega makse.

Artikkel 9

1. Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse ühendusest pärit toodete importimisel Liibanoni, kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

- viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 88 %ni baasmäärast,

- kuus aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 76 %ni baasmäärast,

- seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 64 %ni baasmäärast,

- kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 52 %ni baasmäärast,

- üheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 40 %ni baasmäärast,

- kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 28 %ni baasmäärast,

- üksteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 16 %ni baasmäärast,

- kaksteist aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kaotatakse allesjäänud tollimaksud ja maksud.

2. Kui antud toote puhul ilmnevad tõsised raskused, võib assotsiatsioonikomitee vastavalt lõikele 1 kohaldatavad ajakavad ühisel kokkuleppel läbi vaadata, võttes arvesse, et ajakava, mille suhtes taotletakse läbivaatamist, ei või kõnealuse toote osas pikendada rohkem kui 12aastaseks üleminekuperioodiks. Kui assotsiatsioonikomitee ei ole otsust teinud 30 päeva jooksul alates Liibanonilt ajakava läbivaatamise taotluse saamisest, võib Liibanon ajutiselt peatada ajakava kohaldamise kuni üheks aastaks.

3. Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud järkjärgulist vähendamist, on artiklis 19 viidatud määr.

Artikkel 10

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 11

1. Erandina artikli 9 sätetest võib Liibanon võtta piiratud kestusega meetmeid, mis seisnevad tollimaksude suurendamises või taaskehtestamises.

2. Need meetmed võivad hõlmata üksnes uusi ja noori tööstusharusid või sektoreid, mida korraldatakse ümber või mis on suurtes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

3. Liibanoni imporditavate ühendusest pärit toodete imporditollimaksud, mis on niisuguste erakorraliste meetmetega kehtestatud, ei tohi ületada 25 % toodete väärtusest ning need peavad säilitama eelise ühendusest pärit toodetele. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 20 % ühendusest pärit tööstustoodete keskmisest koguimpordist viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

4. Neid meetmeid kohaldatakse kuni viis aastat, kui assotsiatsioonikomitee ei ole lubanud pikemat kehtivusaega. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt kõige enam 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppedes.

5. Kõnesolevaid meetmeid ei tohi võtta, kui kõikide asjaomase tootega seotud tollimaksude, koguseliste piirangute või samaväärse toimega maksude või meetmete kaotamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

6. Liibanon teatab assotsiatsioonikomiteele igast erakorralisest meetmest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse enne nende meetmete rakendamist nõu asjaomaste meetmete ja valdkondade üle. Nende meetmete võtmisel annab Liibanon komiteele käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Nimetatud ajakavas nähakse ette kõnesolevate tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, alustades hiljemalt kaks aastat pärast nende kehtestamist. Assotsiatsioonikomitee võib teha otsuse teistsuguse ajakava kohta.

7. Erandina lõikest 4 võib assotsiatsioonikomitee erandkorras lubada Liibanonil jätkata lõike 1 kohaselt võetavate meetmete rakendamist kõige rohkem kolme aasta jooksul pärast 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppu, et võtta arvesse uute tööstuste rajamisel ette tulevaid raskusi.

2. PEATÜKK

Põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustooted

Artikkel 12

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Liibanonist pärit toodete suhtes, mis on loetletud koondnomenklatuuri peatükkides 1–24, Liibanoni tollitariifistikus ja 1. lisas.

Artikkel 13

Ühendus ja Liibanon suurendavad järk-järgult mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimist.

Artikkel 14

1. Protokollis 1 loetletud Liibanonist pärit põllumajandustooteid imporditakse ühendusse selles protokollis sätestatud korra kohaselt.

2. Protokollis 2 loetletud ühendusest pärit põllumajandustooteid imporditakse Liibanoni selles protokollis sätestatud korra kohaselt.

3. Käesolevasse peatükki kuuluvate töödeldud põllumajandustoodete kaubavahetuse korral rakendatakse protokollis 3 sätestatud korda.

Artikkel 15

1. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatavad ühendus ja Liibanon olukorra üle, et määrata vastavalt artiklis 13 sätestatud eesmärgile kindlaks meetmed, mida ühendus ja Liibanon kohaldavad pärast ühe aasta möödumist käesoleva lepingu läbivaatamisest.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 sätete kohaldamist ning võttes arvesse kahe lepinguosalise vahelise kaubanduse mahtu põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodete osas ning nende toodete erilist tundlikkust, uurivad ühendus ja Liibanon assotsiatsiooninõukogus korrapäraselt toodete kaupa ning vastastikku teineteisele lisasoodustuste andmise võimalust.

Artikkel 16

1. Kui lepinguosalise põllumajanduspoliitika rakendamise või selle kehtivate eeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatakse erieeskirjad või kui selle põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud sätteid muudetakse või laiendatakse, võib kõnealune lepinguosaline asjaomaste toodete puhul muuta käesolevast lepingust tulenevat korda.

2. Muudatust tegev lepinguosaline teavitab sellest assotsiatsioonikomiteed. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku teise lepinguosalise taotlusel, et vajalikul määral arvesse võtta teise lepinguosalise huvisid.

3. Kui ühendus või Liibanon muudab lõike 1 kohaldamisel käesolevas lepingus põllumajandustoodete jaoks ette nähtud korda, annab ta teise lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele nende importimisel käesolevas lepingus ette nähtud soodustustega võrdseid soodustusi.

4. Käesoleva lepinguga ette nähtud korra iga muudatust arutatakse ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel assotsiatsiooninõukogus.

Artikkel 17

1. Mõlemad lepinguosalised lubavad teha koostööd võimalike pettuste vähendamiseks käesoleva lepingu kaubandust käsitlevate sätete kohaldamisel.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et on piisavaid tõendeid pettuse kohta, näiteks toodete ekspordi olulise suurenemise kohta ühelt lepinguosaliselt teisele tasemeni, mis ei vasta enam majandustingimustele, nagu tavapärane tootmis- ja ekspordimaht, või teisele osapoolele päritolutõendite kontrollimiseks vajaliku halduskoostöö tegematajätmise kohta, alustavad lepinguosalised muudest käesoleva lepingu sätetest olenemata viivitamatult konsultatsioone sobiva lahenduse leidmiseks. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks. Meetmete valikul tuleb eelistada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem.

3. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 18

1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei rakendata ühenduse ja Liibanoni vahelises kaubanduses uusi impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse, samuti ei suurendata juba rakendatavaid impordi- ja eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse, kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

2. Ühenduse ja Liibanoni kaubavahetuses ei võeta kasutusele uusi koguselisi impordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

3. Ühenduse ning Liibanoni vahelises kaubanduses kaotatakse koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed alates käesoleva lepingu jõustumisest.

4. Ühendus ja Liibanon ei kohalda omavahelise ekspordi suhtes tollimakse ega samaväärse toimega makse, koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 19

1. Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 1 sätestatud järjestikuseid vähendamisi, on iga toote puhul läbirääkimiste lõpetamise päeval ühenduses tegelikult kohaldatud tollimaks.

2. Liibanoni ühinemisel WTOga on lepinguosaliste vahel kohaldatavaks imporditollimaksu baasmääraks WTO seotud tollimäär või ühinemiskuupäeval tegelikult kohaldatav madalam tollimaksu määr. Kui pärast WTOga ühinemist kohaldatakse tollimaksu vähendamist erga omnes põhimõttel, rakendatakse vähendatud maksumäära.

3. Lõikes 2 on sätestatud teatavate vähendatud tollimaksude kohaldamine, mida kohaldatakse pärast läbirääkimiste lõpetamise päeva erga omnes põhimõttel.

4. Lepinguosalised teatavad teineteisele oma vastavad läbirääkimiste lõpetamise päeval kohaldatavad maksumäärad.

Artikkel 20

Liibanonist pärit kaupade ühendusse importimisel ei või nende suhtes kohaldada soodsamaid tingimusi kui need, mida liikmesriigid omavahel kohaldavad.

Artikkel 21

1. Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt tõrjub teise lepinguosalise territooriumilt pärit samasuguseid tooteid.

2. Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud kaudseid riigimakse.

Artikkel 22

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ette nähtud kaubavahetuskorda.

2. Lepinguosalised peavad assotsiatsioonikomitees nõu tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade asutamise lepingute ning vajaduse korral teiste põhiküsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niisugust nõu kolmanda riigi ühinemisel ühendusega, et tagada ühenduse ja Liibanoni vastastikuste huvidega arvestamine.

Artikkel 23

Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt 1994. aasta GATTi VI artikli tähenduses ja asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt dumpingut, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu 1994. aasta GATTi VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu ning asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 24

1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, kohaldatakse lepinguosaliste vahel WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut.

2. Kuni võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 nimetatud vajalikud reeglid, võib üks lepinguosalistest, kui ta leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega toimub subsideerimine kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI ja XVI artikli tähenduses, võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu kooskõlas eeskirjadega, mis on määratletud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 25

1. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse 1994. aasta GATTi XIX artiklit ning WTO kaitsemeetmete lepingut ja asjakohaseid siseriiklikke õigusakte.

2. Enne rahvusvaheliste eeskirjadega määratletud kaitsemeetmete rakendamist annab meetmeid rakendada sooviv lepinguosaline assotsiatsioonikomiteele kogu asjakohase teabe, mida on tarvis olukorra põhjalikuks hindamiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Lahenduse leidmiseks peavad lepinguosalised viivitamatult nõu assotsiatsioonikomitees. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised 30 päeva jooksul alates nõupidamise algusest kokkuleppele kaitsemeetmete rakendamisest loobumise osas, võib kaitsemeetmeid rakendada kavatsev lepinguosaline kohaldada 1994. aasta GATTi XIX artikli sätteid ning WTO kaitsemeetmete lepingut.

3. Kaitsemeetmete väljavalimisel vastavalt käesolevale artiklile eelistavad lepinguosalised meetmeid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

4. Kaitsemeetmete rakendamisel teavitatakse viivitamata assotsiatsioonikomiteed ja nende osas konsulteeritakse korrapäraselt komiteega eriti eesmärgiga kaotada need niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

Artikkel 26

1. Kui artikli 18 lõike 4 järgimine toob kaasa

a) reeksportimise kolmandasse riiki, mille korral eksportiva lepinguosalise suhtes säilivad asjaomase toote puhul koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud;

b) eksportiva lepinguosalise jaoks olulise toote tõsise puudujäägi või sellise puudujäägi ohu

ja kui eespool nimetatud olukorrad põhjustavad või võivad põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.

2. Lõikes 1 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks assotsiatsioonikomiteele. Assotsiatsioonikomitee võib teha raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui komitee ei ole teinud otsust 30 päeva jooksul alates talle asja arutamiseks esitamisest, võib eksportiv lepinguosaline kohaldada sobivaid meetmeid asjaomase toote eksportimisel. Need meetmed ei või olla diskrimineerivad ja need kõrvaldatakse, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.

Artikkel 27

Käesolevas lepingus sätestatu ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmisega, kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsmisega, intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmisega, kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega ja ammenduvate loodusvarade säilitamisega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 28

"Päritolustaatusega toodete" mõiste määratlus käesoleva jaotise sätete kohaldamiseks ja nendega seotud halduskoostöö meetodid on sätestatud protokollis 4.

Artikkel 29

Ühendusse importimisel kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks kaupade koondnomenklatuuri. Liibanoni importimisel kasutatakse kaupade liigitamiseks Liibanoni tollitariifistikku.

III JAOTIS

ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSTE OSUTAMINE

Artikkel 30

1. Tingimused, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele asutamisõiguse ja teenuste osutamise suhtes, põhinevad mõlema lepinguosalise üldisest teenuskaubanduse kokkuleppest (GATS) tulenevatel kokkulepetel ja muudel kohustustel. See säte jõustub alates kuupäevast, mil Liibanon liitub lõplikult WTOga.

2. Liibanon kohustub esitama GATSi XX artikli kohase teenuseid käsitlevate erikohustuste nimekirja Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele kohe, kui see on lõplikult koostatud.

3. Lepinguosalised kohustuvad kaaluma eespool nimetatud sätete edasiarendamist seoses GATSi V artiklis määratletud "majandusintegratsiooni lepinguga".

4. Assotsiatsiooninõukogu vaatab lõikes 3 sätestatud eesmärgi esimest korda üle üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist.

5. Lepinguosalised ei võta käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja Liibanoni WTOga ühinemise kuupäeva vahelisel ajal meetmeid, mis muudavad tingimused, mille alusel osutavad teenuseid ühenduse või Liibanoni teenuseosutajad, piiratumaks käesoleva lepingu jõustumise päeval kehtivatest tingimustest.

6. Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lepinguosalise teenuseosutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes soovib osutada või osutab teenuseid;

b) juriidiline isik – äriühing või tütarettevõtja, mis on asutatud ühenduse liikmesriigi või Liibanoni õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on kas ühenduse või Liibanoni territooriumil. Juriidilist isikut, kellel on kas ühenduse või Liibanoni territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei käsitleta ühenduse või Liibanoni juriidilise isikuna, kui selle tegevus ei ole tegelikult ja pidevalt seotud kas ühe liikmesriigi või Liibanoni majandusega;

c) tütarettevõtja – juriidiline isik, keda tegelikult kontrollib teine juriidiline isik;

d) füüsiline isik – ühenduse liikmesriigi või Liibanoni kodanik nende riikide vastavate õigusaktide kohaselt.

IV JAOTIS

MAKSED, KAPITAL, KONKURENTS JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

1. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 31

Käesoleva lepingu sätete kohaselt ja juhul, kui artiklitest 33 ja 34 ei tulene teisiti, ei piira ühelt poolt ühendus ja teiselt poolt Liibanon omavahel kapitali liikumist ega luba diskrimineerimist kodakondsuse või oma kodanike elukoha või kapitali investeerimiskoha põhjal.

Artikkel 32

Käesoleva lepingu kohase kaupade, isikute, teenuste või kapitali liikumisega seotud jooksvad maksed on täiesti piiranguvabad.

Artikkel 33

1. Kui käesoleva lepingu muudest sätetest ning ühenduse ja Liibanoni muudest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene teisiti, ei piira artiklid 31 ja 32 mis tahes piirangu kohaldamist, mis kehtib nende vahel käesoleva lepingu jõustumispäeval nendevahelise kapitali liikumise suhtes ja on seotud otseinvesteerimisega, sealhulgas kinnisvarasse, või asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite kapitaliturule lubamisega.

2. Siiski ei mõjuta see Liibanonis ühenduse residentide ega ühenduses Liibanoni residentide tehtud investeeringute ja nendest tuleneva kasumi viimist välismaale.

Artikkel 34

Kui üks või mitu ühenduse liikmesriiki või Liibanon on tõsistes raskustes või neid ähvardavad tõsised raskused seoses maksebilansiga, võib vastavalt ühendus või Liibanon GATTi raames kehtestatud tingimuste ning Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artikli kohaselt kehtestada piirangud jooksvatele maksetele, kui sellised meetmed on hädavajalikud. Olenevalt asjaoludest teatab ühendus või Liibanon viivitamata sellest teisele lepinguosalisele ning esitab võimalikult kiiresti meetmete kõrvaldamise ajakava.

2. PEATÜKK

Konkurents ja muud majandust käsitlevad sätted

Artikkel 35

1. Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Liibanoni vahel:

a) kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjatevaheline kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on neile kehtivate õigusaktide määratluse kohaselt konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine;

b) neile kehtivate õigusaktide määratluse kohaselt turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt kogu ühenduse või Liibanoni territooriumil või selle olulisel osal.

2. Lepinguosalised rakendavad oma vastavaid konkurentsi käsitlevaid õigusakte ja vahetavad teavet, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuetest tulenevaid piiranguid. Assotsiatsioonikomitee võtab lõike 1 rakendamiseks vajalikud koostööd käsitlevad eeskirjad vastu viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3. Kui ühendus või Liibanon leiab, et teatav teguviis ei ole käesoleva artikli lõikega 1 vastavuses ja kui see teguviis tekitab või võib tekitada teisele lepinguosalisele tõsiseid piiranguid, võib ta võtta sobivaid meetmeid pärast konsulteerimist assotsiatsioonikomitees või kui küsimuse konsulteerimiseks esitamisest on möödunud 30 tööpäeva.

Artikkel 36

Ilma et see piiraks GATTis ette nähtud kohustusi, kohandavad liikmesriigid ja Liibanon järk-järgult oma kaubanduslikke riigimonopole tagamaks, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ei oleks kaupade hankimis- ja turustamistingimuste suhtes diskrimineerimist liikmesriikide ja Liibanoni kodanike vahel. Assotsiatsioonikomiteed teavitatakse selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 37

Riigi osalusega äriühingutele ja eri- või ainuõigustega ettevõtjatele tagab assotsiatsiooninõukogu, et käesoleva lepingu jõustumispäevale järgnevast viiendast aastast ei jõustata ega säilitata ühtki meedet, mis moonutab kaubandust ühenduse ja Liibanoni vahel sedavõrd, et see on vastuolus lepinguosaliste huvidega. See säte ei peaks takistama nendele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist juriidiliselt ega tegelikult.

Artikkel 38

1. Käesoleva artikli ja 2. lisa sätete kohaselt tagavad lepinguosalised piisava ja tõhusa intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse vastavuse rangeimatele rahvusvahelistele normidele, sealhulgas tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks.

2. Lepinguosalised uurivad korrapäraselt käesoleva artikli ja 2. lisa rakendamist. Kui intellektuaalomandi kaitse valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 39

1. Lepinguosalised võtavad endale eesmärgiks riigihankelepingute vastastikuse ja järkjärgulise liberaliseerimise.

2. Assotsiatsioonikomitee võtab vajalikke meetmeid lõike 1 rakendamiseks.

V JAOTIS

MAJANDUS- JA VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 40

Eesmärgid

1. Mõlemad lepinguosalised kehtestavad ühiselt strateegiad ja korra, mis on vajalik koostöö saavutamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades.

2. Lepinguosalised kohustuvad süvendama majanduskoostööd, pidades silmas vastastikust huvi ja käesolevat lepingut iseloomustavat partnerluse vaimu.

3. Majanduskoostöö eesmärk on toetada Liibanoni enda jõupingutusi püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

Artikkel 41

Reguleerimisala

1. Koostöö on suunatud esmajoones nendele tegevusvaldkondadele, mis kannatavad sisepingete või sisemiste raskuste tõttu või mida mõjutab Liibanoni majanduse ning eelkõige Liibanoni ja ühenduse vahelise kaubanduse liberaliseerimine.

2. Samuti keskendutakse koostöös peamiselt valdkondadele, mis võivad lähendada ühenduse ja Liibanoni majandust, eelkõige neile, mis aitavad kaasa püsiva kasvu ja tööhõive saavutamisele.

3. Majanduskoostöö eri valdkondade keskne osa on keskkonna ja ökoloogilise tasakaalu säilitamine.

4. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et laiendavad majanduskoostööd ka muudele sektoritele, mis ei ole käesoleva jaotise sätetega reguleeritud.

Artikkel 42

Meetodid ja üksikasjalikud eeskirjad

Majanduskoostöö hõlmab eelkõige järgmisi tegevusi:

a) kahe lepinguosalise korrapärane kõiki makromajanduspoliitika aspekte hõlmav majandusdialoog;

b) korrapärane teabe ja ideede vahetus igas koostöösektoris, sealhulgas ametnike ja ekspertide kohtumised;

c) nõustamine, oskusteabe jagamine ja koolitus;

d) ühistegevus, näiteks seminarid ja õpikojad;

e) tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;

f) koostööd käsitleva teabe levitamine.

Artikkel 43

Haridus ja koolitus

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) määratleda vahendid, et parandada tunduvalt olukorda haridus- ja koolitusvaldkonnas, eriti kutseõppe alal;

b) julgustada kultuuride lähendamise eesmärgil tugevate sidemete loomist ühismeetmetele spetsialiseerunud ametite vahel ning kogemuste ja oskusteabe vahetust, eriti noortevahetust ning ülikoolide ja muude haridusasutuste vahelist vahetust;

c) eriti soodustada naiste juurdepääsu haridusele, sealhulgas tehnilisele koolitusele, kõrgharidusele ja kutseõppele.

Artikkel 44

Teadus-, tehnika- ja tehnoloogiakoostöö

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) soodustada püsisidemete loomist lepinguosaliste teadusringkondade vahel, kasutades eelkõige järgmisi abinõusid:

- uurimis- ja tehnoloogiaarendustegevuse alastes ühenduse programmides osalemise võimaldamine Liibanonile kooskõlas ühenduse eeskirjadega, mis reguleerivad kolmandate riikide osalemist sellistes programmides,

- Liibanoni osalemine detsentraliseeritud koostöövõrkudes,

- koolituse ja teadustöö koostoime edendamine;

b) parandada Liibanoni teadussuutlikkust ja tehnoloogia arendamist;

c) stimuleerida tehnoloogilist uuenduslikkust ning uue tehnoloogia siiret ja oskusteabe levikut;

d) analüüsida viise, kuidas Liibanon saaks osaleda Euroopa teadusalastes raamprogrammides.

Artikkel 45

Keskkond

1. Lepinguosalised hoogustavad koostööd, et vältida keskkonna seisundi halvenemist, ohjeldada saastamist ja kasutada loodusvarasid mõistlikult, et tagada säästev areng.

2. Koostöö põhivaldkonnad on järgmised:

a) Vahemere vee kvaliteet, meresaaste kontrollimine ja vältimine;

b) jäätmekäitlus, eelkõige ohtlike jäätmete käitlemine;

c) sooldumine;

d) tundlike rannikualade keskkonnakorraldus;

e) keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus;

f) kõrgetasemeliste keskkonnajuhtimis- ja -seiremeetodite kasutamine, eriti keskkonnateabesüsteemide ja keskkonnamõju uuringute kasutamine;

g) tööstuse arengu mõju keskkonnale tervikuna ja eelkõige tööstusrajatiste ohutus;

h) põllumajanduse mõju pinnase ja vee omadustele;

i) pinnase säilitamine ja -kaitse;

j) veeressursside otstarbekas haldamine;

k) ühine teadus- ja järelevalvetegevus ning programmid ja projektid.

Artikkel 46

Tööstuskoostöö

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) soodustada lepinguosaliste ettevõtjate vahelist koostööd, sealhulgas sellist koostööd, mille eesmärk on võimaldada Liibanonile juurdepääs ühenduse ettevõtjate võrgustikele;

b) toetada jõupingutusi, mis on suunatud Liibanoni avaliku ja erasektori tööstuse (sealhulgas põllumajandusliku toidutööstuse) ajakohastamisele ja ümberkorraldamisele;

c) soodustada eraalgatust soosivat keskkonda eesmärgiga stimuleerida ja mitmekesistada sise- ning eksporditurgu;

d) parandada Liibanoni inimressursse ja tööstuspotentsiaali, rakendades tõhusamat uuendus- ning uurimis- ja tehnoloogiaarenduspoliitikat;

e) soodustada juurdepääsu kapitaliturgudele, et rahastada kasumlikke investeeringuid;

f) julgustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut, eriti

- soodustades ettevõtjatevahelisi kontakte, osaliselt kasutades ühenduse võrgustikke ja vahendeid tööstuskoostöö ja partnerluse edendamiseks,

- lihtsustades juurdepääsu investeeringute rahastamiseks ette nähtud laenudele,

- tehes kättesaadavaks teabe- ja abi-/tugiteenused,

- edendada inimressursse uuenduste soodustamiseks, projektide ja majandustegevuse algatamiseks.

Artikkel 47

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1. Koostöö eesmärk on suurendada kapitali, oskusteabe ja tehnoloogia liikumist Liibanoni muu hulgas järgmise abil:

a) asjakohased vahendid investeerimisvõimaluste kindlakstegemiseks ning teabekanalid investeerimist reguleerivate eeskirjade kohta;

b) Euroopa investeerimissüsteemi elementide (tehniline abi, otsene finantsabi, maksusoodustused ning investeerimiskindlustus jne) ning eelkõige välisinvesteeringutega seonduva teabe edastamine ning Liibanonile sellest kasusaamise võimaldamine;

c) ühisettevõtete (eeskätt väikese või keskmise suurusega ettevõtjate osas) loomise kaalumine, vajaduse korral liikmesriikide ja Liibanoni vaheliste lepingute sõlmimine;

d) investeerimise soodustamiseks ning edendamiseks mehhanismide loomine;

e) investeeringuid soodustava õigusraamistiku arendamine, vajaduse korral Liibanoni ja liikmesriikide vaheliste investeeringukaitse- ja topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise teel.

2. Koostööga võib hõlmata nende projektide planeerimise ja rakendamise, millele on omane põhitehnoloogia tõhus omandamine ja kasutamine, standardite kasutamine, inimressursside arendamine ning töökohtade loomine kohapeal.

Artikkel 48

Koostöö standardimise ja vastavushindamise valdkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et

a) vähendada erinevusi standardimises, metroloogias, kvaliteedikontrollis ja vastavushindamises;

b) edendada Liibanoni laboratooriumite ajakohastamist;

c) pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks niipea, kui tingimused selleks on täidetud;

d) tugevdada standardimise, kvaliteedi ning intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi eest vastutavaid Liibanoni asutusi.

Artikkel 49

Õigusaktide ühtlustamine

Lepinguosalised teevad kõik, et ühtlustada oma asjakohased õigusnormid ja seeläbi hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist.

Artikkel 50

Finantsteenused

Koostöö eesmärk on ühiseeskirjade ja -standardite lähendamine järgmistes valdkondades:

a) finantsturgude arendamine Liibanonis;

b) finantsteenuste ja -seire raamatupidamis-, auditeerimis-, järelevalve- ning reguleerimismeetmete parandamine Liibanonis.

Artikkel 51

Põllumajandus ja kalandus

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) toodangu mitmekesistamise poliitika toetamine;

b) toiduabist sõltuvuse vähendamine;

c) keskkonda asjakohaselt arvesse võtva põllumajanduse edendamine;

d) tihedamate sidemete loomine mõlema lepinguosalise ettevõtjate, ühenduste ja erialaste organisatsioonide vahel;

e) abi ja tehnilise koolituse pakkumine; agronoomiauuringute, nõustamisteenuste, põllumajandusliku väljaõppe ja põllumajandussektori töötajate tehnilise koolituse toetamine;

f) fütosanitaar- ja veterinaarstandardite ühtlustamine;

g) maapiirkondade ühtlase arengu toetamine, sealhulgas põhiteenuste parandamise ja sellega seotud majandustegevuse arendamise toetamine, eriti keelatud kultuuride likvideerimisest mõjutatud piirkondades;

h) koostöö maapiirkondade vahel, maapiirkondade arenguga seotud kogemuste ja oskusteabe vahetamine;

i) merekalapüügi ja akvakultuuri arendamine;

j) pakendite, ladustamise ja turustusviiside väljatöötamine ning jaotuskanalite parandamine;

k) põllumajanduse veevarude arendamine;

l) metsandussektori arendamine, eriti taasmetsastamise, metsatulekahjude vältimise, metsakarjamaade, samuti kõrbestumise vastu võitlemise valdkonnas;

m) põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajandusteenuseid osutavate ühistute edendamine;

n) põllumajanduslaenude süsteemi tugevdamine.

Artikkel 52

Transport

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) ühist huvi pakkuvate peamiste üle-euroopaliste ühendusteedega seotud maantee-, sadama- ja lennuväljainfrastruktuuride restruktureerimine ja ajakohastamine;

b) ühenduses valitsevatele tegevus- ja ohutusstandarditele vastavate standardite loomine ja jõustamine;

c) tehniliste seadmete täiendamine, et need vastaksid ühenduse mitmeliigilise transpordi, konteinervedude ja ümberlaadimise standarditele;

d) maantee-, mere- ja mitmeliigilise transiidi ning sadamate, lennuväljade, mereliikluse ja lennujuhtimise, raudteede ja navigatsioonivahendite haldamise parandamine;

e) suurvedude, sealhulgas ühistranspordi ümberkorraldamine ja ümberstruktureerimine.

Artikkel 53

Infoühiskond ja telekommunikatsioon

1. Lepinguosalised tõdevad, et info- ja sidetehnoloogiad on kaasaegse ühiskonna võtmeelemendid, mis on majandus- ja sotsiaalarengu seisukohast äärmiselt tähtsad ning on areneva infoühiskonna nurgakivideks.

2. Käesolevas valdkonnas on koostöö eesmärgid järgmised:

a) dialoog infoühiskonna eri aspektidega seotud küsimuste, kaasa arvatud telekommunikatsioonipoliitika üle;

b) teabevahetus ja tehniline abi seoses infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tehnoloogia regulatiivküsimuste ja standardimisega, vastavustestimise ja -sertifitseerimisega;

c) uute info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate ning ajakohastatud kõrgetasemeliste side-, teenuse- ja infotehnoloogiaseadmete levitamine;

d) teadusuuringute, tehnilise arengu ja tööstusrakenduste ühisprojektide edendamine ja elluviimine infotehnoloogia, side, telemaatika ja infoühiskonna valdkondades;

e) Liibanoni organisatsioonide osalemine katseprojektides ja Euroopa programmides vastavalt kehtestatud raamistikele;

f) ühenduse ja Liibanoni võrkude ja telemaatikateenuste vastastikune sidumine ning koostalitlusvõime;

g) regulatiivala käsitlevat koostööd hõlmav dialoog rahvusvaheliste sidusteenuste kohta, sealhulgas eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud aspektid.

Artikkel 54

Energeetika

Koostöös keskendutakse järgmisele:

a) taastuvenergia edendamine;

b) energia säästmise ja energiatõhususe edendamine;

c) kahe lepinguosalise ettevõtjaid ja ühiskondlikke organisatsioone ühendavate andmekogude võrkudega seotud rakendusuuringud;

d) energiavõrkude ajakohastamisele ja arendamisele ning nende ühendamisele ühenduse energiavõrkudega suunatud jõupingutuste toetamine.

Artikkel 55

Turism

Koostöö eesmärgid on järgmised:

a) turismiinvesteeringute edendamine;

b) turismitööstusega seotud teadmiste parandamine ja turismi mõjutava poliitika suurema järjepidevuse tagamine;

c) turismi hooajalise jaotumise edendamine;

d) kultuuripärandi tähtsuse esiletoomine turisminduses;

e) turismi ja keskkonna vastastikuse mõju vajaliku säilitamise tagamine;

f) turismi konkurentsivõimelisuse parandamine kõrgemate standardite ja suurema professionaalsuse toetamise kaudu;

g) teabe liikumise parandamine;

h) hotellimajanduse ja -juhtimise alase koolituse ja muude hotellivaldkondade koolituse tõhustamine;

i) kogemuste vahetuse korraldamine, et tagada turismi tasakaalustatud, säästlik areng, eelkõige turismialase teabevahetuse, turismialaste näituste, kohtumiste ja väljaannete kaudu.

Artikkel 56

Tollikoostöö

1. Lepinguosalised arendavad tollikoostööd, et tagada kaubandussätete järgimine. Selleks alustavad nad dialoogi tolliküsimustes.

2. Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a) kaupade tollivormistusega seotud kontrolli ja protseduuride lihtsustamine;

b) ühenduse ja Liibanoni transiidisüsteemide ühendamise võimalikkus;

c) asjatundjatevaheline teabevahetus ja tööalane koolitus;

d) vajaduse korral tehnilise abi osutamine.

3. Ilma et see piiraks muude käesolevas lepingus ette nähtud koostöövormide rakendamist, eriti uimastite kuritarvitamise ja rahapesu vastase võitluse alal, osutavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi kooskõlas protokolli 5 tingimustega.

Artikkel 57

Statistikakoostöö

Koostöö eesmärk on ühtlustada lepinguosaliste poolt kasutatavaid meetodeid ja võtta kasutusele kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud andmed, sealhulgas andmepangad, mida saab statistiliselt uurida.

Artikkel 58

Tarbijakaitse

Koostöö käesolevas valdkonnas peaks olema suunatud ühenduse ja Liibanoni tarbijakaitse eeskirjade vastavusseviimisele ning peaks võimalikult suures ulatuses hõlmama järgmist:

a) tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine, et vältida kaubandustõkkeid;

b) ohtlikest toiduainetest ja tööstustoodetest vastastikuse teavitamise süsteemide loomine ja arendamine ning nende sidumine (kiirhoiatussüsteemid);

c) teabe- ja ekspertide vahetus;

d) koolituse korraldamine ja tehnilise abi andmine.

Artikkel 59

Koostöö institutsioonide ja õigusriigi tugevdamisel

Lepinguosalised rõhutavad veel kord õigusriigi tähtsust ning kõikide tasandite institutsioonide nõuetekohase toimimise tähtsust haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Sellega seoses on eriti tähtsad sõltumatu ja tõhus kohtusüsteem ja hea ettevalmistusega juristid.

Artikkel 60

Rahapesu

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha igakülgseid jõupingutusi ja koostööd, et vältida enda rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel ja eelkõige narkootikumidega seotud kuritegevusest saadud raha pesuks.

2. Koostöö selles valdkonnas võib hõlmata haldus- ja tehnilise abi andmist rahvusvahelistele normidele vastavate tõhusate standardite kehtestamiseks rahapesu vastu võitlemisel.

Artikkel 61

Organiseeritud kuritegevuse ennetamine ja sellevastane võitlus

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja sellevastase võitluse osas, eelkõige järgmistes valdkondades: inimkaubandus, seksuaalsetel eesmärkidel ärakasutamine, korruptsioon, rahaliste vahendite võltsimine, keelatud, võltsitud või piraattoodete ebaseaduslik kaubandus ja ebaseaduslikud tehingud teatud tööstusjäätmete ja radioaktiivse materjaliga, tulirelvade ja lõhkematerjali ebaseaduslik kaubandus, arvutikuritegevus, varastatud autod.

2. Lepinguosalised teevad tihedat koostööd asjakohaste mehhanismide ja standardite väljatöötamisel.

3. Tehniline ja halduskoostöö selles valdkonnas sisaldab kuritegevuse vastu võitlemisega või selle tõkestamisega tegelevate asutuste ja struktuuride koolitamist ja tugevdamist ning meetmete väljatöötamist kuritegevuse tõkestamiseks.

Artikkel 62

Ebaseaduslikke narkootikume käsitlev koostöö

1. Lepinguosalised teevad koostööd enda volituste ja pädevuse piires, et tagada tasakaalustatud ja ühtne lähenemine narkootikumidele. Narkootikumide vastu suunatud tegevuse ja meetmete eesmärk on vähendada ebaseaduslike narkootikumide levitamist, nendega kauplemist ja nõudmist nende järele ning saavutada tõhusam kontroll lähteainete üle.

2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud koostöömeetodid. Tegevus põhineb ühiselt kokku lepitud põhimõtetel, mis on kooskõlas ÜRO Peaassamblee narkootilisi aineid käsitlenud eriistungil 1998. aastal (UNGASS) heaks kiidetud viie aluspõhimõttega.

3. Lepinguosaliste vaheline koostöö võib hõlmata tehnilist ja haldusabi eelkõige järgmistes valdkondades: riiklike õigusaktide ja poliitikasuundade väljatöötamine, asutuste ja teabekeskuste asutamine, personali koolitus, narkootikumialane teadustöö, narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha koostööd ka muudes valdkondades.

VI JAOTIS

SOTSIAAL- JA KULTUURIKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Dialoog ja koostöö sotsiaalvaldkonnas

Artikkel 63

Mõlemad lepinguosalised võtavad ühiselt vastu otsused meetodite kohta, mis on vajalikud koostöö saavutamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades.

Artikkel 64

1. Lepinguosalised peavad korrapärast dialoogi kõikides neile huvi pakkuvates sotsiaalküsimustes.

2. Nimetatud dialoogi kasutatakse edu saavutamiseks töötajate liikumise ning vastuvõtjariikide territooriumil seaduslikult elavate Liibanoni ja ühenduse kodanike võrdse kohtlemise ning sotsiaalse integreerimise valdkonnas.

3. See dialoog hõlmab eeskätt kõiki küsimusi, mis on seotud järgmisega:

a) võõrkogukondade elu- ja töötingimused;

b) ränne;

c) ebaseaduslik sisseränne;

d) Liibanoni ja ühenduse kodanike võrdset kohtlemist, kultuuri ja tsivilisatsiooni vastastikust tundmaõppimist, sallivust ja diskrimineerimise kõrvaldamist soodustavad kavad ja programmid.

Artikkel 65

1. Pidades silmas lepinguosaliste paremat koostööd sotsiaalvaldkonnas, rakendatakse projekte ja kavasid lepinguosalistele huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas järgmistes:

a) elamistingimuste parandamine, eelkõige ebasoodsamates piirkondades ja piirkondades, mille elanikud on ümber asustatud;

b) naiste osavõtu soodustamine majandusliku ja sotsiaalse arengu protsessist, eriti hariduse ja massiteabevahendite kaudu;

c) Liibanoni pereplaneerimis- ning ema ja lapse kaitse kavade toetamine ja arendamine;

d) sotsiaalkaitse- ja tervisekindlustussüsteemide parandamine;

e) tervishoiusüsteemi parandamine, eelkõige rahvatervise ja haiguste ennetuse, tervisekaitse ning meditsiinihariduse ja -halduse valdkonnas;

f) liikmesriikides elavate Liibanoni ja Euroopa noorte, noortööliste, noortevaldkonna valitsusväliste organisatsioonide esindajate ja muude liikmesriikides asuvate noortevaldkonna ekspertide ühisrühmade vahetus- ja meelelahutuskavade rakendamine ja rahastamine, et edendada kultuuride vastastikust tundmaõppimist ja sallivust.

2. Lepinguosalised käivitavad dialoogi kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige selliste sotsiaalprobleemide alal nagu töötus, puuetega inimeste rehabilitatsioon, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, töösuhted, kutseõpe, tööohutus ja töötervishoid.

Artikkel 66

Koostöökavasid võib rakendada kooskõlas liikmesriikide ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. PEATÜKK

Kultuuri-, audiovisuaalse meedia ja teabealane koostöö

Artikkel 67

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad edendavad kultuurikoostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ja teineteise kultuurist lugu pidades. Nad alustavad kestvat kultuuridialoogi. Kõnealune koostöö edendab eelkõige järgmist:

a) ajaloolise ja kultuuripärandi (mälestised, vaatamisväärsused, artefaktid, haruldased raamatud ja käsikirjad jne) säilitamine ja taastamine;

b) kunstinäituste ja kunstnike vahetus;

c) kultuuritöötajate koolitamine.

2. Audiovisuaalse meedia alases koostöös püütakse edendada koostööd sellistes valdkondades nagu ühistootmine ja koolitus. Lepinguosalised otsivad võimalusi Liibanoni osaluse suurendamiseks ühenduse selle valdkonna algatustes.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduses ja ühes või mitmes liikmesriigis juba rakendatavaid kultuurikavasid ja muid mõlemale poolele huvi pakkuvaid tegevusi võib laiendada ka Liibanonile.

4. Lepinguosalised edendavad lisaks kaubanduslikku laadi kultuurikoostööd, eeskätt ühisprojektide (tootmine, investeerimine ja turustamine), koolitamise ja teabevahetuse kaudu.

5. Lepinguosalised pööravad koostööprojektide ja -kavade kindlaksmääramisel ning ühismeetmete võtmisel eelkõige tähelepanu noortele, eneseväljendusele, kultuuripärandi säilitamisele, kultuuri levitamisele, kirjalikele ning audiovisuaalsetele suhtlemisvahenditele.

6. Koostöö rakendatakse artiklis 42 sätestatud viisil.

3. PEATÜKK

Ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks tehtav koostöö

Artikkel 68

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Selleks

a) nõustub iga liikmesriik võtma Liibanoni taotlusel ilma lisaformaalsusteta tagasi kõik Liibanoni territooriumil ebaseaduslikult viibivad liikmesriigi kodanikud, kui sellised isikud on kindlaks tehtud;

b) nõustub Liibanon võtma liikmesriigi taotlusel ilma lisaformaalsusteta tagasi kõik ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibivad Liibanoni kodanikud, kui sellised isikud on kindlaks tehtud.

Liikmesriigid ja Liibanon annavad selleks oma kodanikele vajalikud isikut tõendavad dokumendid.

2. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kehtivad käesoleva artikli kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt nende kodanikena ühenduse tähenduses.

3. Liibanoni puhul kehtib selles artiklis sätestatud kohustus üksnes nende isikute suhtes, keda käsitletakse liibanonlastena Liibanoni õigussüsteemi ja kõigi asjakohaste kodakondsust käsitlevate seaduste kohaselt.

Artikkel 69

1. Pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised mis tahes poole taotlusel läbirääkimisi ja sõlmivad üksteisega kahepoolsed lepingud, milles sätestatakse nende kodanike tagasivõtmise erikohustused. Kui mõni lepinguosaline seda vajalikuks peab, käsitlevad need lepingud ka kolmanda riigi kodanike tagasivõtmise korda. Sellistes lepingutes sätestatakse selle korraga hõlmatud isikute kategooriaid käsitlevad üksikasjad ning nende tagasivõtmise üksikasjalikud eeskirjad.

2. Liibanonile antakse nende lepingute rakendamiseks vajalikku rahalist ja tehnilist abi.

Artikkel 70

Assotsiatsiooninõukogu uurib, milliseid muid ühismeetmeid saab võtta ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks.

VII JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 71

1. Pidades silmas käesoleva lepingu eesmärkide täielikku saavutamist, rakendatakse rahanduskoostööd Liibanoniga kooskõlas asjakohase finantskorra ja rahaliste vahenditega.

2. Nimetatud kord sätestatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel selleks kõige sobivamates õigusaktides pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3. Lisaks käesoleva lepingu V ja VI jaotisega hõlmatud valdkondadele võidakse muu hulgas teha koostööd järgmistes valdkondades:

a) majanduse ajakohastamisele suunatud reformide edendamine;

b) majanduse infrastruktuuri taastamine ja ajakohastamine;

c) erainvesteeringute ja töökohtade loomise soodustamine;

d) vabamajanduspiirkonna järkjärgulise loomise poolt Liibanoni majandusele avaldatava mõju arvessevõtmine, eelkõige mõjutatud majandussektorite, eriti tööstuse ajakohastamise ja ümberkorraldamise puhul;

e) sotsiaalsektoris rakendatavate meetmete, eelkõige sotsiaalkindlustusreformi toetamine.

Artikkel 72

Vahemere riikide ümberkorralduskavade toetamiseks ette nähtud ühenduse abinõude raames ja tihedas koostöös Liibanoni asutuste ning muude toetajate, eriti rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, uurib ühendus sobivaid võimalusi, et toetada Liibanoni poolt ellu viidavat ümberkorralduspoliitikat, mille eesmärk on taastada finantstasakaal kõikides tähtsates aspektides ning luua majanduskasvu toetav ja samal ajal sotsiaalset heaolu suurendav majanduskeskkond.

Artikkel 73

Käesoleva lepingu järkjärgulisest rakendamisest tuleneda võivate makromajanduse ja rahanduse eriküsimuste kooskõlastatud käsitlemise tagamiseks jälgivad lepinguosalised tähelepanelikult ühenduse ja Liibanoni vahelise kaubanduse ja finantssuhete arengut V jaotise kohaselt algatatud korrapärase majandusdialoogi raames.

VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 74

1. Moodustatakse assotsiatsiooninõukogu, kes tuleb, kui asjaolud nõuavad, kokku ministrite tasandil, esimehe algatusel ja vastavalt töökorras ette nähtud tingimustele.

2. Assotsiatsiooninõukogu vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 75

1. Assotsiatsiooninõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Liibanoni valitsuse liikmed.

2. Assotsiatsiooninõukogu liikmed võivad oma töökorra kohaselt anda volituse enda esindamiseks.

3. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra.

4. Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on selle töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Liibanoni valitsuse liige.

Artikkel 76

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsiatsiooninõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ette nähtud juhtudel.

2. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad nende otsuste rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsiatsiooninõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi.

3. Assotsiatsiooninõukogu koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 77

1. Käesolevaga asutatakse assotsiatsioonikomitee, kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest, ilma et see piiraks assotsiatsiooninõukogu volitusi.

2. Assotsiatsiooninõukogu võib delegeerida oma volitused osaliselt või täielikult edasi assotsiatsioonikomiteele.

Artikkel 78

1. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku ametnike tasandil ja sinna kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Liibanoni valitsuse esindajad.

2. Assotsiatsioonikomitee kehtestab oma töökorra.

3. Assotsiatsioonikomitee tuleb tavaliselt kokku vaheldumisi ühenduses ja Liibanonis.

Artikkel 79

1. Assotsiatsioonikomiteel on volitused teha otsuseid seoses käesoleva lepingu haldamisega ja assotsiatsiooninõukogu poolt talle delegeeritud valdkondades.

2. Assotsiatsioonikomitee koostab oma otsused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel. Need otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 80

Assotsiatsiooninõukogu võib luua käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke töörühmi või organeid. Assotsiatsiooninõukogu määratleb tema alluvuses oleva töörühma või organi pädevuse.

Artikkel 81

Assotsiatsiooninõukogu võtab kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada koostööd ja kontakte Euroopa Parlamendi ja Liibanoni Parlamendi ning ühenduse Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Liibanoni vastava asutuse vahel.

Artikkel 82

1. Kumbki lepinguosaline võib suunata assotsiatsiooninõukogusse vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada otsusega.

3. Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.

4. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku.

Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.

Mõlemad vaidlusosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 83

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid,

a) mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 84

Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

a) ei põhjusta meetmed, mida Liibanon rakendab ühenduse suhtes, diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel;

b) ei põhjusta meetmed, mida ühendus rakendab Liibanoni suhtes, diskrimineerimist Liibanoni kodanike ega äriühingute vahel.

Artikkel 85

Otsese maksustamise osas käesoleva lepingu sätted ei

a) laienda maksusoodustusi, mida emb-kumb lepinguosaline on andnud mõne talle kohustusliku rahvusvahelise lepingu või kokkuleppega;

b) takistaks kummalgi lepinguosalisel vastu võtmast või kohaldamast pettuse või maksudest kõrvalehoidmise vältimisele suunatud meetmeid;

c) piira kummagi lepinguosalise õigust kohaldada oma maksualaste õigusaktide sätteid maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 86

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

3. Lõikes 2 nimetatud asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Lepinguosalised on ühel meelel, et kõnealuseid meetmeid võetakse rahvusvahelise õiguse alusel ja et need on proportsionaalsed rikkumisega.

Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsiooninõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid nimetatud organis.

Artikkel 87

Lisad 1 ja 2 ning protokollid 1–5 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 88

Käesoleva lepingu kohaldamisel on "lepinguosalised" ühelt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Liibanon.

Artikkel 89

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast sellise teatamise kuupäeva.

Artikkel 90

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel ja teiselt poolt Liibanoni territooriumi suhtes.

Artikkel 91

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris araabia, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. See antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 92

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2. Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et lõigus 1 nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3. Jõustumisel asendab käesolev leping 3. mail 1977 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise koostöölepingu ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi vahelise lepingu.

Artikkel 93

Vaheleping

Juhul kui käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni jõustatakse käesoleva lepingu mõned sätted, eelkõige kaupade vaba liikumist käsitlevad sätted, ühenduse ja Liibanoni vahelise vahelepinguga, lepivad lepinguosalised kokku, et sellistel tingimustel tähendab mõiste "käesoleva lepingu jõustumise kuupäev" käesoleva lepingu II ja IV jaotise ning lepingu juurde kuuluvate 1. ja 2. lisa ja protokollide 1–5 tähenduses nimetatud artiklites, lisades ja protokollides sisalduvate kohustuste suhtes vahelepingu jõustumise kuupäeva.

--------------------------------------------------