Protokoll

koostöö kohta laevade põhjustatud merereostuse vältimisel ja hädaolukordades Vahemere reostuse vastu võitlemisel

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

OLLES 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud ja 10. juunil 1995 muudetud Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsiooni osalised,

SOOVIDES rakendada mainitud konventsiooni artikleid 6 ja 9,

TUNNISTADES, et naftast ning ohtlikest ja kahjulikest ainetest tulenev tõsine merereostus või selle oht Vahemere piirkonnas ohustab rannikuriike ja mere ökosüsteemi,

VÕTTES ARVESSE, et laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks ning reageerimiseks reostusjuhtumite korral nende päritolust olenemata on tarvis kõigi Vahemere rannikuriikide koostööd,

TUNNISTADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni rolli ja tähtsust ning selle organisatsiooni raamistikus koostöö tegemise olulisust, eelkõige rahvusvaheliste eeskirjade ja normide vastuvõtmise ja väljatöötamise edendamiseks laevade põhjustatud merekeskkonna reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks,

RÕHUTADES Vahemere rannikuriikide jõupingutusi nende rahvusvaheliste eeskirjade ja normide rakendamisel,

TUNNISTADES samuti Euroopa Ühenduse panust rahvusvaheliste normide rakendamisse seoses meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud reostuse vältimisega.

TUNNUSTADES samuti Vahemere piirkonnas tehtava koostöö tähtsust rahvusvaheliste eeskirjade rakendamise edendamisel laevade põhjustatud merekeskkonna reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks,

TUNNUSTADES ka kiire ja tulemusliku tegutsemise olulisust riiklikul, allpiirkondlikul ja piirkondlikul tasandil erakorraliste meetmete võtmisel merekeskkonna reostuse või selle ohu kõrvaldamiseks,

RAKENDADES ennetava lähenemise põhimõtet ning põhimõtet, et saastaja maksab, hinnates keskkonnamõju ja kasutades parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnapraktikat, sealhulgas keskkonnasäästlikke tootmistehnoloogiaid vastavalt konventsiooni artikli 4 sätetele,

PIDADES MEELES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Montego lahel 10. detsembril 1982 allkirjastatud mereõiguse konventsiooni asjaomaseid sätteid, kusjuures see konventsioon kehtib ja sellega on ühinenud mitmed Vahemere rannikuriigid ja Euroopa Ühendus,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelisi konventsioone, mis käsitlevad eelkõige meresõiduohutust, laevade põhjustatud reostust, valmisolekut reostusjuhtumiteks ja nendele reageerimist ning reostuskahju eest vastutamist ja kahju hüvitamist,

SOOVIDES arendada edasist vastastikust abi ja koostööd reostuse vältimisel ja selle vastu võitlemisel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) konventsioon – 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud ja 10. juunil 1995 muudetud Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsioon;

b) reostusjuhtum – juhtum või ühe ja sama põhjusega juhtumite jada, mis põhjustab või võib põhjustada nafta ja/või muude ohtlike ja kahjulike ainete heite merre ja mis on või võib olla ohtlik merekeskkonnale või rannikule või ühe või mitme riigi huvidele ning mis nõuab päästeoperatsioone või muud kohest reageerimist;

c) ohtlikud ja kahjulikud ained – mis tahes ained peale nafta, mis merekeskkonda sattudes põhjustavad tõenäoliselt ohtu inimelule, kahjustavad elusressursse ja mereelustikku, kahjustavad heaolu või häirivad mere muud õiguspärast kasutamist;

d) seotud huvid – rannikuriigi huvid, mis on otseselt mõjutatud või ohustatud ning seotud muu hulgas järgmisega:

i) merendustegevus rannikuvetes, sadamates või suudmealal, kaasa arvatud kalapüük;

ii) kõnealuse piirkonna atraktiivsus ajaloo ja turismi seisukohast, kaasa arvatud veespordi- ja puhkevõimalused;

iii) rannikualade elanike tervis;

iv) piirkonna kultuuriline, esteetiline, teaduslik ja hariduslik väärtus;

v) elustiku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning mere ja ranniku bioloogiliste ressursside säästev kasutamine;

e) rahvusvahelised eeskirjad – eeskirjad, mille eesmärk on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutuste ja eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all vältida, vähendada ja kontrollida laevade põhjustatud merekeskkonna reostust, nagu need eeskirjad on ülemaailmsel tasandil ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastu võetud;

f) piirkondlik keskus – Vahemere piirkondlik merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskus (REMPEC), mis asutati Barcelonas 9. veebruaril 1976 Vahemere piirkonna rannikuäärsete riikide täievoliliste esindajate konverentsil vastu võetud resolutsiooniga 7 ning mida haldavad Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja ÜRO Keskkonnaprogramm ning mille eesmärgid ja ülesanded on määratlenud konventsiooni osalised.

Artikkel 2

Protokolli piirkond

Käesoleva protokolli kehtivuse piirkond on Vahemeri vastavalt konventsiooni artiklis 1 määratletule.

Artikkel 3

Üldsätted

1. Protokolliosalised teevad koostööd:

a) rahvusvaheliste eeskirjade rakendamiseks, et vältida, vähendada ja kontrollida laevade põhjustatud merekeskkonna reostust ning

b) reostusjuhtumite puhul kõigi vajalike meetmete võtmiseks.

2. Koostööd tehes peaksid protokolliosalised võtma asjakohastel puhkudel arvesse kohalike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaal-majanduslike osalejate osalemist.

3. Iga protokolliosaline kohaldab käesolevat protokolli ilma, et see piiraks teiste protokolliosaliste või riikide suveräänsust või pädevust. Kõik meetmed, mida protokolliosaline võtab käesoleva protokolli kohaldamiseks, on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 4

Situatsiooniplaanid ja muud reostusjuhtumite vältimise ja nendega võitlemise vahendid

1. Protokolliosalised püüavad säilitada ja edendada, kas üksi või kahe- või mitmepoolse koostöö kaudu, oma situatsiooniplaane ja vahendeid reostusjuhtumite vältimiseks ja nendega võitlemiseks. Need vahendid hõlmavad eelkõige hädaolukorras töötamiseks ette valmistatud seadmeid, laevu, õhusõidukeid ja personali ning asjakohastel puhkudel asjaomaste õigusaktide kehtestamist, reostusjuhtumile regeerimise võime arendamist või tugevdamist ning käesoleva protokolli rakendamise eest vastutava riigiasutuse või -asutuste määramist.

2. Samuti võtavad protokolliosalised kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Vahemere piirkonnas, et tagada selles piirkonnas lipuriigi, sadamariigi ja rannikuriigi pädevuses asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja nende enda kehtivate õigusaktide tulemuslik rakendamine. Nad arendavad seoses rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisega välja oma riikliku suutlikkuse ning võivad teha koostööd nende tulemuslikuks rakendamiseks kahe- või mitmepoolsete lepingute kaudu.

3. Protokolliosalised teavitavad iga kahe aasta tagant piirkondlikku keskust käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmetest. Piirkondlik keskus esitab protokolliosalistele saadud teabe alusel aruande.

Artikkel 5

Järelevalve

Protokolliosalised arendavad ja rakendavad, kas üksi või kahe- või mitmepoolse koostöö kaudu, järelevalvet Vahemere piirkonna üle, et vältida ja tuvastada reostust ja sellega võidelda ning tagada kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade täitmine.

Artikkel 6

Koostöö päästeoperatsioonidel

Kui üle parda lastakse või pääsevad pakendites, sealhulgas konteinerites, teisaldatavates paakides, paakautodes või -vagunites või praamkonteinerites olevad ohtlikud ja kahjulikud ained, teevad protokolliosalised võimalikult suures ulatuses koostööd selliste pakendite ja selliste ainete eemaldamiseks, et vähendada mere- ja kaldakeskkonna reostumise ohtu.

Artikkel 7

Teabe levitamine ja vahetamine

1. Iga protokolliosaline kohustub edastama teistele protokolliosalistele teavet järgmise kohta:

a) pädevad riiklikud organisatsioonid või riigiasutused, kes vastutavad naftast ning ohtlikest ja kahjulikest ainetest tuleneva merereostusega võitlemise eest;

b) pädevad riigiasutused, kellele saadetakse aruanded naftast ning ohtlikest ja kahjulikest ainetest tuleneva merereostuse kohta ja kes tegelevad protokolliosaliste vastastikuse abi küsimustega;

c) riigiasutused, kellel on õigus tegutseda osalisriigi nimel seoses protokolliosaliste vastastikuse abi ja koostöö küsimustega;

d) riiklikud organisatsioonid või asutused, kes vastutavad artikli 4 lõike 2 rakendamise eest, eelkõige need, kes vastutavad asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja muude kehtivate määruste rakendamise eest, kes vastutavad sadamate vastuvõtuseadmete eest ning kes vastutavad heitmete eest, mis on protokolli MARPOL 73/78 kohaselt ebaseaduslikud;

e) oma eeskirjad ja muud vahendid, mis on otseselt suunatud valmisolekule ja reageerimisele mere reostamisel nafta ning ohtlike ja kahjulike ainetega;

f) uued viisid naftast ning muudest ohtlikest ja kahjulikest ainetest tuleneva merereostuse vältimiseks, uued meetmed reostuse vastu võitlemiseks, uued edusammud seiretehnoloogias ja uurimisprogrammide väljatöötamisel.

2. Protokolliosalised, kes on kokku leppinud üksteisega otse teavet vahetada, edastavad teabe siiski ka piirkondlikule keskusele. Viimane edastab teabe teistele protokolliosalistele ja vastastikkuse alusel Vahemere piirkonna rannikuriikidele, kes ei ole protokolliosalised.

3. Käesoleva protokolli raamistikus kahe- või mitmepoolseid lepinguid sõlmivad protokolliosalised teavitavad piirkondlikku keskust sellistest kokkulepetest ning keskused teatavad neist teistele protokolliosalistele.

Artikkel 8

Reostusjuhtumeid käsitleva teabe ja aruannete edastamine

Protokolliosalised kohustuvad kooskõlastama nende käsutuses olevate sidevahendite kasutamise, et tagada kõikide reostusjuhtumitega seotud aruannete ja kiireloomulise teabe vastuvõtmine, edastamine ja levitamine vajaliku kiiruse ja usaldusväärsusega. Piirkondlikul keskusel peavad olema vajalikud sidevahendid, mis võimaldavad keskusel osaleda kooskõlastatud jõupingutustes ja eelkõige täita talle artikli 12 lõikes 2 määratud ülesandeid.

Artikkel 9

Aruandluse kord

1. Iga protokolliosaline annab kaptenitele või muudele isikutele, kes vastutavad tema lipu all sõitvate laevade eest, ja tema territooriumil registreeritud õhusõidukite pilootidele korralduse anda kõige kiiremate ja sobivamate kanalite kaudu asjaomaste rahvusvaheliste lepingute kehtivate sätetega nõutud ulatuses ja nendega kooskõlas aru lähimale rannikuriigile ja sellele protokolliosalisele:

a) kõikidest juhtumitest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nafta või ohtlike või kahjulike ainete merrelaskmise;

b) merel avastatud naftast või ohtlikest või kahjulikest ainetest tuleneva reostuse esinemisest, omadustest ja ulatusest, kui reostus on või võib olla tõenäoliselt ohtlik merekeskkonnale või ühe või mitme protokolliosalise rannikule ja sellega seotud huvidele.

2. Ilma et see piiraks protokolli artikli 20 kohaldamist, võtab iga protokolliosaline asjakohased meetmed tagamaks, et iga tema territoriaalvetes sõitva laeva kapten täidab lõike 1 alapunktide a ja b kohustusi, ning võib piirkondlikult keskuselt selles suhtes abi paluda. Keskus teavitab Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni võetud meetmetest.

3. Iga protokolliosaline annab tema jurisdiktsioonis olevate meresadamate või käitlusrajatiste eest vastutavatele isikutele korralduse anda talle kooskõlas kehtivate õigusaktidega aru kõikidest juhtumistest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nafta või ohtlike ja kahjulike ainete merresattumise.

4. Vastavalt mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uurimisest ja kasutamisest tulenevat reostust käsitleva protokolli sätetele annab iga protokolliosaline tema jurisdiktsioonis olevate avamererajatiste eest vastutavatele isikutele korralduse kanda kõige kiiremate ja sobivamate kanalite kaudu tema poolt ette kirjutatud aruandluskorras ette kõikidest juhtumitest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nafta või ohtlike ja kahjulike ainete merresattumise.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 tähendab "juhtum" juhtumit, mis vastab käesolevas dokumendis kirjeldatud tingimustele, olenemata sellest, kas tegu on reostusjuhtumiga.

6. Lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt kogutud teave edastatakse reostusjuhtumi puhul piirkondlikule keskusele.

7. Lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt kogutud teabe peab teistele protokolliosalistele, keda reostusjuhtum tõenäoliselt mõjutab, viivitamata edastama kas:

a) teabe saanud protokolliosaline, eelistatavalt otse või piirkondliku keskuse kaudu või

b) piirkondlik keskus.

Protokolliosaliste vahelise otsese edastamise puhul teavitavad nad piirkondlikku keskust võetud meetmetest ning keskus edastab need teistele protokolliosalistele.

8. Protokolliosalised kasutavad reostusjuhtumitest teatamiseks piirkondliku keskuse välja pakutud vastastikku kokku lepitud standardvormi, nagu on nõutud käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7.

9. Kui protokolliosalised kohaldavad lõike 7 sätteid, ei pea nad täitma konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud kohustust.

Artikkel 10

Operatiivmeetmed

1. Reostusjuhtumi puhul peab iga protokolliosaline:

a) andma vajalikud hinnangud reostusjuhtumi laadi, ulatuse ja võimalike tagajärgede kohta või vastavalt olukorrale nafta või ohtlike ja kahjulike ainete liigi ja ligikaudse koguse ning reostuse liikumissuuna ja -kiiruse kohta;

b) võtma kõik võimalikud meetmed reostusjuhtumi mõjude vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse piires kõrvaldamiseks;

c) teavitama kõiki reostusjuhtumist tõenäoliselt mõjutatud protokolliosalisi nendest hinnangutest ja mis tahes võetud või kavatsetavatest meetmetest ning esitama samal ajal sama teabe ka piirkondlikule keskusele, mis edastab selle kõikidele teistele protokolliosalistele;

d) jätkama olukorra jälgimist nii kaua kui võimalik ja andma sellest artikli 9 kohaselt aru.

2. Kui asutakse laevalt pärineva reostuse vastu võitlema, võetakse kõik võimalikud meetmed, et kaitsta:

a) inimelusid;

b) laeva ennast; seda tehes välditakse või minimeeritakse üldiselt keskkonna kahjustamist.

Iga selliseid meetmeid võtnud protokolliosaline teavitab Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni kas otse või piirkondliku keskuse kaudu.

Artikkel 11

Erakorralised meetmed laevadel, avamererajatistel ja sadamates

1. Iga protokolliosaline võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tema lipu all sõitvate laevade pardal on vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele eeskirjadele ja nendega kooskõlas hädaolukorra kava.

2. Iga protokolliosaline nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade kaptenid järgiksid reostusjuhtumi korral pardal olevas hädaolukorra kavas kirjeldatud korda ning eelkõige annaksid asjaomastele asutustele nende nõudmisel laeva ja selle lasti kohta sellist üksikasjalikku teavet, nagu on vastavalt artiklile 9 võetud meetmete puhul kohane, ning teeksid nende asutustega koostööd.

3. Ilma et see piiraks protokolli artikli 20 kohaldamist, võtab iga protokolliosaline asjakohased meetmed tagamaks, et iga tema territoriaalvetes sõitva laeva kapten täidab lõike 2 kohustusi ning võib piirkondlikult keskuselt selles suhtes abi paluda. Keskus teavitab Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni võetud meetmetest.

4. Iga protokolliosaline nõuab, et tema jurisdiktsioonis meresadamate ja käitlusrajatiste eest vastutavatel asutustel või operaatoritel, nagu ta vajalikuks peab, oleks olemas hädaolukorra kava või sarnased kokkulepped, mis kooskõlastatakse artikli 4 kohaselt asutatud riikliku süsteemiga ning kiidetakse heaks pädeva riigiasutuse kehtestatud korra kohaselt.

5. Iga protokolliosaline nõuab, et tema jurisdiktsioonis olevate avamererajatiste eest vastutavatel operaatoritel oleks situatsiooniplaan võitlemiseks mis tahes reostusjuhtumitega ning see kooskõlastatakse artikli 4 kohaselt asutatud riikliku süsteemiga ning pädeva riigiasutuse kehtestatud korras.

Artikkel 12

Abi

1. Protokolliosaline, kes vajab reostusjuhtumiga tegelemiseks abi, võib abi küsida teistelt protokolliosalistelt kas otse või piirkondliku keskuse kaudu, alustades protokolliosalistest, keda reostus tõenäoliselt mõjutab. Abi võib seisneda eelkõige eksperdiabi andmises ja asjaomase protokolliosalise varustamises vajalike eritöötajate, toodete, seadmete ja navigatsioonivahenditega või nende andmises tema käsutusse. Protokolliosalised annavad oma parima, et sellist abi pakkuda.

2. Kui protokolliosalised, kes osalevad reostuse vastu võitlemises, ei suuda tegevuse korraldamises kokku leppida, võib piirkondlik keskus protokolliosaliste nõusolekul kooskõlastada protokolliosaliste kasutuselevõetud vahendite tööd.

3. Protokolliosalised rakendavad vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele vajalikke õigus-või haldusmeetmeid, et võimaldada:

a) oma territooriumile siseneda, selles töötada ja sellest väljuda laevadel, õhusõidukitel ja muudel transpordivahenditel, mida kasutatakse reostusjuhtumiga võitlemiseks või nimetatud juhtumiga tegelemiseks vajaliku personali, kaupade, materjalide ja seadmete vedamiseks ning

b) punktis a nimetatud personali, kaupade, materjalide ja seadmete kiiret liikumist oma territooriumile, läbi selle ja sellest välja.

Artikkel 13

Abi maksumuse hüvitamine

1. Kui protokolliosalised ei ole enne reostusjuhtumit sõlminud kahe- või mitmepoolset reostusjuhtumitega võitluseks võetud meetmeid hõlmavat finantskokkulepet, kannavad protokolliosalised reostusvastaseks võitluseks võetud meetmetega seotud kulud lõike 2 kohaselt.

2. a) Kui protokolliosaline võtab meetmeid teise protokolliosalise selgesõnalise nõudmise korral, hüvitab abi palunud protokolliosaline abi andnud protokolliosalisele tema meetmetega seotud kulud. Palve tühistamise korral kannab palve esitanud protokolliosaline abi andnud protokolliosalise juba kantud kulud;

b) kui protokolliosaline võtab meetmeid omal algatusel, kannab protokolliosaline ise oma meetmetega seotud kulud;

c) eespool punktides a ja b kirjeldatud põhimõtteid rakendatakse juhul, kui asjaomased protokolliosalised ei lepi igal konkreetsel juhul kokku teisiti.

3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, arvutatakse ühe protokolliosalise poolt teise protokolliosalise palvel võetud meetmete kulud ausalt vastavalt seadusele ja abi andnud protokolliosalise praktikale selliste kulude hüvitamise osas.

4. Abi palunud protokolliosaline ja abi andnud protokolliosaline teevad asjakohastel puhkudel koostööd mis tahes hagide algatamiseks hüvitisnõudele vastukaaluks. Selleks võtavad nad arvesse olemasolevaid õigusrežiime.

Kui võetud meetmed ei võimalda abioperatsioonil kantud kõigi kulude hüvitamist, võib abi palunud protokolliosaline paluda abi andnud protokolliosalisel tühistada nende kulude tagastamine, mis ületavad hüvitatud summa, või vähendada kulusid, mis on arvutatud vastavalt lõikele 3. Samuti võib ta paluda selliste kulude hüvitamist edasi lükata. Sellist palvet kaaludes arvestavad abi andnud protokolliosalised hoolikalt arengumaade vajadusi.

5. Käesoleva artikli sätteid ei või tõlgendada nii, nagu need piiraksid mingil viisil protokolliosaliste õigust saada kolmandatelt isikutel hüvitust reostusjuhtumitega võitlemiseks võetud meetmete kulude katmiseks vastavalt muudele kehtivatele rahvusvahelise ja riikliku õiguse sätetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse ühe või teise abi andmisel osalenud protokolliosalise suhtes.

Artikkel 14

Sadama vastuvõtuseadmed

1. Protokolliosalised võtavad kas igaüks eraldi, kahekesi või mitmekesi koos kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sadamates ja terminalides on olemas laevade vajadustele vastavad vastuvõtuseadmed. Nad tagavad nende seadmete tõhusa kasutamise ilma põhjendamatu viivituseta laevadele.

Protokolliosalisi kutsutakse üles uurima võimalusi ja vahendeid nõuda nende seadmete kasutamise eest mõistlikku tasu.

2. Samuti tagavad protokolliosalised asjakohased vastuvõtuseadmed lõbusõidulaevadele.

3. Protokolliosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks vastuvõtuseadmete tõhusa töö, et piirata nende heitmete mõju merekeskkonnale.

4. Protokolliosalised võtavad vajalikud meetmed, tagamaks nende sadamaid kasutavate laevade varustamine ajakohastatud teabega, mis on seotud protokolliga MARPOL 73/78 ja nende selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest tulenevate kohustustega.

Artikkel 15

Mereliikluse keskkonnariskid

Vastavalt üldtunnustatud rahvusvahelistele standarditele ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ülemaailmsele mandaadile, võtavad protokolliosalised kas igaüks eraldi, kahekesi või mitmekesi koos kõik vajalikud meetmed, hindamaks mereliikluses kasutatavate kindlaksmääratud marsruutide keskkonnariske, ning võtavad kõik meetmed õnnetusse sattumise riski või selle keskkonnatagajärgede vähendamiseks.

Artikkel 16

Merehädas olevad laevad sadamates ja ohututes paikades

Protokolliosalised määratlevad riiklikud, allpiirkondlikud või piirkondlikud merehädas olevate ja merekeskkonda ohustavate laevade vastuvõtustrateegiad ohututes paikades, sealhulgas sadamates. Nad teevad selleks koostööd ja teavitavad piirkondlikku keskust võetud meetmetest.

Artikkel 17

Allpiirkondlikud kokkulepped

Protokolliosalised võivad käesoleva protokolli või selle osa rakendamiseks arutada, välja töötada ja säilitada asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid allpiirkondlikke kokkuleppeid. Huvitatud protokolliosaliste nõudmisel abistab neid allpiirkondlike kokkulepete väljatöötamisel ja rakendamisel piirkondlik keskus oma ülesannete piires.

Artikkel 18

Koosolekud

1. Käesoleva protokolli osaliste korralised kohtumised toimuvad koos konventsiooniosaliste korraliste kohtumistega vastavalt konventsiooni artiklile 18. Käesoleva protokolli osalised võivad korraldada konventsiooni artikli 18 kohaselt ka erakorralisi kohtumisi.

2. Käesoleva protokolli osaliste koosolekute ülesanded on eelkõige:

a) läbi vaadata ja arutada piirkondliku keskuse aruandeid käesoleva protokolli, eelkõige selle artiklite 4, 7 ja 16 rakendamise kohta;

b) sõnastada ja võtta vastu strateegiaid, tegevuskavasid ja programme käesoleva protokolli rakendamiseks;

c) jälgida ja hinnata nende strateegiate, tegevusplaanide ja programmide tõhusust ning vajadust võtta vastu uusi strateegiaid, tegevuskavasid ja programme ning töötada selleks välja meetmeid;

d) täita muid käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 19

Seos konventsiooniga

1. Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni mis tahes sätteid, milles käsitletakse protokolle.

2. Kui käesoleva protokolli osalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes protseduurireegleid ja finantseeskirju, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 24.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Protokolli mõju riiklikele õigusaktidele

Käesoleva protokolli sätete rakendamine ei mõjuta protokolliosaliste õigust võtta käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes asjakohaseid rangemaid riiklikke või muid meetmeid vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Artikkel 21

Suhted kolmandate osalistega

Asjakohastel puhkudel kutsuvad protokolliosalised protokolliga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega mitte ühinenud riike üles tegema protokolli rakendamiseks koostööd.

Artikkel 22

Allakirjutamine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud kõigile konventsiooniosalistele Maltal Vallettas 25. jaanuaril 2002 ja Madridis 26. jaanuarist 2002 kuni 25. jaanuarini 2003.

Artikkel 23

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtu- või heakskiidukirjad antakse hoiule Hispaania valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

Artikkel 24

Ühinemine

Alates 26. jaanuarist 2003 on käesolev protokoll ühinemiseks avatud kõigile konventsiooniosalistele.

Artikkel 25

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule kuues ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri.

2. Jõustumiskuupäevast asendab käesolev protokoll 1976. aasta naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli kummagi dokumendi kohastes suhetes protokolliosaliste vahel.

KÄESOLEVA TÕENDUSEKS on allakirjutanud selleks vastavalt volitatuna käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud ühes eksemplaris 25. jaanuaril 2002 Maltal Vallettas araabia, inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed.

--------------------------------------------------