Koostööleping

ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000

SISUKORD

PREAMBUL 1 OSA: ÜLDSÄTTED

I jaotis: Eesmärgid, põhimõtted ja osalejad

1. peatükk. Eesmärgid ja põhimõtted

2. peatükk. Koostöös osalejad

II jaotis: Poliitiline tahk

2. OSA: INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

3. OSA: KOOSTÖÖKAVAD

I jaotis: Arengukavad

1. peatükk. Üldraamistik

2. peatükk. Toetatavad valdkonnad

1. jagu Majanduse areng

2. jagu. Ühiskonna ja inimese areng

3. jagu. Piirkondlik koostöö ja integratsioon

4. jagu. Valdkondlikud ja valdkondadevahelised küsimused

II jaotis: Majandus- ja kaubanduskoostöö

1. peatükk. Eesmärgid ja põhimõtted

2. peatükk. Uus kauplemiskord

3. peatükk. Koostöö rahvusvahelistel foorumitel

4. peatükk. Teenuskaubandus

5. peatükk. Kaubandusega seotud valdkonnad

6. peatükk. Koostöö muudes valdkondades

4. OSA: KOOSTÖÖ ARENGU RAHASTAMISE VALLAS

I jaotis: Üldsätted

1. peatükk. Eesmärgid, põhimõtted, suunised ja abikõlblikkus

2. peatükk. Rahastamise ulatus ja laad

II jaotis: Rahanduskoostöö

1. peatükk. Rahalised vahendid

2. peatükk. Abi võlakergenduste ja valdkondlike ümberkorralduste alal

3. peatükk. Abi eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral

4. peatükk. Valdkondlike tegevuspõhimõtete toetamine

5. peatükk. Väikeprojektid ja detsentraliseeritud koostöö

6. peatükk. Humanitaar- ja hädaabi

7. peatükk. Investeerimise ja erasektori arengu toetamine

III jaotis: Tehniline koostöö

IV jaotis: Menetlused ja juhtimissüsteemid

5. OSA: AKV VÄHIM ARENENUD, RASKESTI LIGIPÄÄSETAVAID JA SAARERIIKE KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

1. peatükk. Üldsätted

2. peatükk. AKV vähim arenenud riigid

3. peatükk. AKV raskesti ligipääsetavad riigid

4. peatükk. AKV saareriigid

6. OSA: LÕPPSÄTTED

PREAMBUL

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja teiselt poolt Georgetowni kokkulepet, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühm,

KINNITADES oma tahet teha koostööd selliste eesmärkide saavutamiseks nagu vaesuse väljajuurimine, püsiv areng ja AKV riikide järkjärguline integreerumine maailmamajandusse,

TÕENDADES oma otsust anda koostööga oluline panus AKV riikide majanduse, ühiskonna ja kultuuri arengusse ning nende riikide elanike heaolu suurendamisse, aidates neil toime tulla globaliseerumise probleemidega ja tugevdades AKV-ELi koostööd, et globaliseerumine hõlmaks ühiskonda suuremal määral,

VEEL KORD KINNITADES soovi taaselustada oma erilisi sidemeid ning tugevdada tervikliku ja ühitatud lähenemisviisi abil koostööd, mis põhineb poliitilisel dialoogil, arengualasel koostööl ning majandus- ja kaubandussidemetel,

TUNNUSTADES, et poliitiline keskkond, mis tagab rahu, julgeoleku ja püsivuse ning inimõiguste ja demokraatia ning õigusriigi põhimõtete austamise ja hea valitsemistava, luuakse pikaajalise arenguga; tunnustades, et sellise keskkonna loomine on peamiselt asjaomaste riikide ülesanne,

TUNNUSTADES, et usaldusväärne ja püsiv majanduspoliitika on arengu eelduseks,

VIIDATES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele ja pidades silmas inimõiguste ülddeklaratsiooni, 1993. aasta inimõiguste Viini konverentsi järeldusi, kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakti, lapse õiguste konventsiooni, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, rassilise diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise rahvusvahelist konventsiooni, 1949. aasta Genfi konventsiooni ja muid rahvusvahelise humanitaarõiguse dokumente, 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni, 1951. aasta pagulasseisundi Genfi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi New Yorgi protokolli,

ARVESTADES inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa Nõukogu konventsiooni, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat ja inimõiguste Ameerika konventsiooni kui nende piirkondade head panust, mis edendab inimõiguste austamist Euroopa Liidus ja AKV riikides,

TULETADES MEELDE AKV riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone Libreville‘i ja Santo Domingo tippkohtumistel 1997. ja 1999. aastal,

ARVESTADES, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsidel kokkulepitud arengueesmärgid ja -põhimõtted ning OECD arenguabikomitee seatud eesmärk vähendada äärmises vaesuses elavate inimeste arvu 2015. aastaks poole võrra loovad selge sihi ja peavad olema käesoleva lepingu kohase AKV-ELi koostöö aluseks,

PÖÖRATES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaageni, Pekingi, Istanbuli ja Rooma konverentsidel antud lubadustele ja tunnustades vajadust võtta edasisi meetmeid nendel kohtumistel väljatöötatud eesmärkide saavutamiseks ning tegevuskavade rakendamiseks,

SOOVIDES austada töötajate põhiõigusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni asjakohastes konventsioonides sätestatud põhimõtete alusel,

TULETADES MEELDE Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustusi,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU.

1. OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA OSALEJAD

1. PEATÜKK

Eesmärgid ja põhimõtted

Artikkel 1

Koostöö eesmärgid

Käesolevaga sõlmivad ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt AKV riigid, edaspidi "lepinguosalised", käesoleva lepingu, et soodustada ja kiirendada AKV riikide majanduse, kultuuri ja ühiskonna arengut eesmärgiga toetada rahu ja julgeolekut ning edendada püsivat ja demokraatlikku poliitilist keskkonda.

Koostöö keskendub vaesuse vähendamisele ja selle lõplikule väljajuurimisele koos selliste eesmärkidega nagu püsiv areng ja AKV riikide järkjärguline integreerumine maailmamajandusse.

Neist eesmärkidest ja lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest juhindutakse kõikides arengukavades ja neid püütakse saavutada ühitatud lähenemisviisi abil, mis võtab ühtlasi arvesse poliitika, majanduse, ühiskonna, kultuuri ja keskkonnaga seotud arengutahke. Kõikide AKV riikide poolt vastuvõetud arengukavad toetuvad koostööle.

Püsiv majandusareng, erasektori arendamine, tööhõive suurendamine ja juurdepääsu parandamine tootmisvahenditele on selle koostöö osa. Toetatakse üksikisikute õiguste austamist ja põhivajaduste rahuldamist, ühiskonna arengu edendamist ja tingimuste loomist arengu saavutuste õiglaseks jaotamiseks. Soodustatakse ja toetatakse sellist piirkondade ja allpiirkondade integreerumist, mis kiirendavad AKV riikide kaubanduse ja erainvesteeringute integreerumist maailmamajandusse. Arengus osalejate suutlikkuse suurendamine ning ühiskonna ühtekuuluvuseks, demokraatliku ühiskonna ja turumajanduse toimimiseks ja toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna tekkeks vajaliku institutsioonilise raamistiku parandamine on sellise lähenemisviisi lahutamatu osa. Kavakindlalt võetakse arvesse naiste olukorda ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kõikides valdkondades – poliitilises, majanduslikus ja ühiskondlikus elus. Loodusvarade ja keskkonna säästva kasutamise põhimõtteid kohaldatakse ja võetakse arvesse koostöö kõikidel tasanditel.

Artikkel 2

Aluspõhimõtted

AKV-EÜ koostöö, mis põhineb õiguslikult siduval süsteemil ja ühisinstitutsioonide olemasolul, toimub järgmiste aluspõhimõtete kohaselt:

- koostööpoolte võrdõiguslikkus ja osalus arengukavades: koostöö eesmärkide saavutamiseks piiritlevad AKV riigid oma majanduse ja ühiskonna arengukavad täiesti iseseisvalt, võttes asjakohaselt arvesse artiklis 9 kirjeldatud olulisi osi; koostöö soodustab seda, et arengukavades osalevad asjaomased riigid ja elanikkond;

- osalemine: lisaks keskvalitsusele kui põhilisele koostööpoolele võib koostöös olla mitmesuguseid muid osalejaid, et soodustada ühiskonna kõikide osade, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide integreerumist poliitilise, majandusliku ja ühiskondliku elu põhivoolu;

- dialoogi keskne roll ja vastastikuste kohustuste täitmine: kohustused, mis lepinguosalised on võtnud dialoogi käigus, on nende partnerluses ja koostöösuhetes kesksel kohal;

- eristamine ja piirkondadeks jaotamine: koostöö kord ja prioriteedid muutuvad vastavalt koostööpoole arengutasemele, vajadustele, tulemuslikkusele ja pikaajalisele arengukavale. Erilist rõhku pannakse piirkondadele. AKV vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist. AKV raskesti ligipääsetavate ja saareriikide haavatavust võetakse arvesse.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamine

Iga lepinguosaline võtab kõik asjakohased käesoleva lepinguga seotud vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine ja hõlbustada lepingu eesmärkide saavutamist. Nad hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võivad neid eesmärke ohustada.

2. PEATÜKK

Koostöös osalejad

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

AKV riigid piiritlevad oma majanduse ja ühiskonna arengupõhimõtted, -kavad ja -mudelid täiesti iseseisvalt. Nad seavad ühendusega sisse käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad siiski ka valitsusväliste osalejate täiendavat rolli arengus ja nende võimalikku panust sellesse. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:

- informatsiooni koostööpõhimõtete ja koostöö prioriteetide kohta, eelkõige nendega seotud või neid otse mõjutavate valdkondade kohta, ja poliitilist dialoogi käsitlevat teavet;

- rahalisi vahendeid käesolevas lepingus sätestatud tingimustel, et toetada kohalikku arengut;

- võimalus osaleda koostööprojektide ja -kavade rakendamisel valdkondades, mis on nendega seotud või kus neil on suhteline eelis;

- abi, et suurendada suutlikkust määrava tähtsusega valdkondades, eelkõige korralduse ja esindamise alal, seada sisse nõupidamismehhanismid, sealhulgas suhtlus- ja dialoogikanalid, ja edendada strateegilisi liite.

Artikkel 5

Teave

Koostööga toetatakse tegevust, mille eesmärk on anda rohkem teavet ja suurendada teadlikkust AKV-ELi koostöö põhijoonte kohta. Samuti on koostöö eesmärk:

- edendada AKV ja ELi osalejate koostöösuhteid ning nendevahelisi sidemeid;

- tugevdada koostöövõrke ning oskusteabe ja kogemuste vahetamist osalejate vahel.

Artikkel 6

Mõisted

1. Koostöös osalejateks on:

a) riiklikud osalejad (kohalikud, riiklikud ja piirkondlikud);

b) valitsusvälised osalejad:

- erasektor,

- majanduspartnerid ja töösuhte pooled, sealhulgas ametiühingud,

- kodanikuühiskond kõikides selle rahvuslike tunnusjoonte kohastes vormides.

2. See, kas lepinguosalised tunnustavad valitsusväliseid osalejaid, sõltub sellest, kuivõrd need vastavad elanikkonna vajadustele, nende erioskustest ja sellest, kas nende korraldus ja juhtimine on demokraatlik ja läbipaistev.

Artikkel 7

Suutlikkuse suurendamine

Kodanikuühiskonna panust arengusse saab suurendada ühiskondlike organisatsioonide ja valitsusväliste mittetulundusorganisatsioonide tugevdamise kaudu kõikides koostöövaldkondades. Selleks on vaja:

- edendada ja toetada selliste organisatsioonide loomist ja arengut;

- seada sisse kord selliste organisatsioonide kaasamiseks arengustrateegiate koostamisse, rakendamisse ja hindamisse.

II JAOTIS

POLIITILINE TAHK

Artikkel 8

Poliitiline dialoog

1. Lepinguosalised osalevad korrapäraselt igakülgses, tasakaalustatud ja põhjalikus poliitilises dialoogis, mille tulemuseks on mõlemapoolsed kohustused.

2. Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajakavade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades olemasolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade vahel. Dialoog hõlbustab lepinguosaliste vahelist nõupidamist rahvusvahelistel foorumitel. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus üks lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda lepingu täitmatajätmist käsitlevale tingimusele.

3. Dialoog hõlmab kõiki käesolevas lepingus sätestatud eesmärke ning ühiseid, üldisi või piirkonnale või allpiirkonnale huvi pakkuvaid küsimusi. Dialoog aitab lepinguosalistel toetada rahu, julgeolekut ja püsivust ning edendada püsivat ja demokraatlikku poliitilist keskkonda. See hõlmab koostöökavasid ning üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, sealhulgas keskkonda, soolist võrdõiguslikkust, migratsiooni ja kultuuripärandit käsitlevaid küsimusi.

4. Dialoog keskendub muu hulgas vastastikust huvi pakkuvatele või käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise seisukohast üldist tähtsust omavatele poliitilistele eriküsimustele nagu relvakaubandus, liigsed sõjanduskulud, uimastid ja organiseeritud kuritegevus või diskrimineerimine rahvuse, usu või rassi põhjal. Dialoog hõlmab ka inimõiguste ja demokraatia ning õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava austamisega seotud arengu korrapärast hindamist.

5. Dialoogis on tähtsal kohal nii üldised tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on edendada rahu ning ära hoida, suunata ja lahendada vägivaldseid konflikte, kui ka vajadus võtta koostöö eelisalade määratlemisel täielikult arvesse püsiva rahu ja demokraatia eesmärki.

6. Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii institutsioonide raames kui ka väljaspool seda ning asjakohasel tasandil, sealhulgas piirkonna, allpiirkonna või riigi tasandil.

7. Dialoogi kaasatakse piirkondade ja allpiirkondade organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad.

Artikkel 9

Olulised osad ja põhiosa

1. Koostööga püütakse saavutada jätkuv areng, mis keskendub inimesele kui arengu peamisele liikumapanevale jõule ja arengust kasu saajale; see eeldab kõikide inimõiguste austamist ja edendamist.

Kõikide inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste austamine, õigusriigile rajatud demokraatia ning läbipaistev ja vastutustundlik valitsemine on jätkuva arengu lahutamatu osa.

2. Lepinguosalised võtavad arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid inimõiguste austamise vallas. Nad kinnitavad veel kord, et austavad sügavalt inimväärikust ja inimõigusi, millele on õigus üksikisikutel ja rahvastel. Inimõigused on ülemaailmsed, jagamatud ja omavahel seotud. Lepinguosalised kohustuvad edendama ja kaitsma kõiki põhivabadusi ja inimõigusi, olgu need siis kodanikuõigused ja poliitilised õigused või majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised veel kord meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

Lepinguosalised kinnitavad, et demokraatia edendamine, areng ning põhivabaduste ja inimõiguste kaitse on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Demokraatia põhimõtted on üldtunnustatud põhimõtted, mis on riigikorralduse aluseks, et tagada võimu õiguspärasus, põhiseaduslikus, seadusandlikus ja haldussüsteemis toimuva seaduslikkus ja osalemismehhanismide olemasolu. Üldtunnustatud põhimõtete alusel arendab iga riik oma demokraatlikku kultuuri.

Valitsuse struktuur ja eri võimuorganite eelisõigused peavad rajanema õigusriigil, mis tähendab eelkõige tõhusaid ja kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid, seaduse ees võrdsust tagavat sõltumatut õigussüsteemi ja täielikult õiguspärast täitevvõimu.

Inimõiguste ja demokraatia ning õigusriigi põhimõtete austamine, millel rajaneb AKV-ELi koostöö, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

3. Inimõigusi ja demokraatia ning õigusriigi põhimõtteid toetavas poliitilises ja institutsioonilises keskkonnas tähendab hea valitsemistava inimeste, loodusvarade, majanduslike ja rahaliste vahendite selget ja vastutustundlikku juhtimiskorda, et saavutada tasakaalustatud ja jätkuv areng. See eeldab selget otsustamiskorda ametiasutustes, kontrollitavaid ja vastutustundlikke asutusi, õiguse ülimuslikkust vahendite haldamisel ja jaotamisel ning suutlikkuse suurendamist, et välja töötada ja rakendada selliseid meetmeid, millega vältida korruptsiooni ja võidelda selle vastu.

Hea valitsemistava, millel rajaneb AKV-ELi koostöö, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ja käesoleva lepingu põhiosa. Lepinguosalised on ühel meelel, et üksnes artiklis 97 määratletud rasked korruptsioonijuhtumid, sealhulgas neid põhjustavad altkäemaksud, kujutavad endast selle põhiosa rikkumist.

4. Koostööga toetatakse tegusalt inimõiguste ja demokraatia edendamist, õigusriigi tugevdamist ja head valitsemistava.

Need valdkonnad moodustavad poliitilise dialoogi olulise teema. Selle dialoogi raames pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu käimasolevatele muutustele ja saavutatud edu jätkumisele. Selle korrapärasel hindamisel võetakse arvesse iga riigi majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja ajaloolist tausta.

Need valdkonnad on esmatähtsad ka arengukavade toetamisel. Asjaomase riigi ja ühenduse vahel kokkulepitud kavade raames annab ühendus abi poliitika, asutuste ja õiguse ümberkujundamiseks ning avaliku ja erasektori osalejate ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamiseks.

Artikkel 10

Poliitilise keskkonna muud osad

1. Lepinguosalised käsitlevad püsiva ja demokraatliku poliitilise keskkonna säilitamist ja tugevdamist toetavatena järgmisi tegureid:

- jätkuv ja tasakaalustatud areng, mis hõlmab muu hulgas juurdepääsu tootmisressurssidele, hädavajalikele teenustele ja õigusemõistmisele;

- toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna ja erasektori suurem kaasatus.

2. Lepinguosalised tunnustavad, et turumajanduse põhimõtted, mida toetavad selged ja arusaadavad konkurentsieeskirjad ning usaldusväärne majandus- ja sotsiaalpoliitika, aitavad kaasa koostöö eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 11

Rahu tagamise põhimõtted, konfliktide vältimine ja lahendamine

1. Lepinguosalised rakendavad koostöö raames rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise tegusaid, terviklikke ja ühitatud põhimõtteid. Need peavad rajanema osalusel. Eelkõige püütakse suurendada piirkondade, allpiirkondade ja riikide suutlikkust vältida vägivaldseid konflikte juba nende algjärgus, tegeldes sihikindlalt konflikti algpõhjustega ja ühendades selleks sobival viisil kõik olemasolevad vahendid.

2. Rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed hõlmavad eelkõige abi, et tasakaalustada ühiskonna kõikide osade poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid võimalusi, suurendada demokraatia õiguspärasust ja valitsemise tõhusust, luua mõjusad mehhanismid eri rühmade huvide rahumeelseks kokkusobitamiseks, ületada ühiskonda osadeks jaotavad lõhed ning rajada toimekas ja korrastatud kodanikuühiskond.

3. Asjakohaste meetmete hulka kuulub muu hulgas abi, mis antakse vahendamiseks, läbirääkimiseks ja lepitamiseks, ühiste ja nappide loodusvarade tõhusaks piirkondlikuks kasutamiseks, endiste võitlejate demobiliseerimiseks ja taasintegreerimiseks ühiskonda, lapssõdurite küsimuse lahendamiseks ning sõjanduskulude ja relvakaubanduse piiramiseks, sealhulgas abi kokkulepitud normide ja tegevusjuhendite edendamiseks ja kohaldamiseks. Seoses sellega pannakse erilist rõhku võitlusele isikuvastaste maamiinide vastu ning väike- ja kergrelvade liigse ja järelevalveta leviku, ebaseadusliku edasiandmise ja kogumise vastu.

4. Vägivaldsete konfliktide korral võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed, et tõkestada vägivalla süvenemist, piirata selle levikut ja hõlbustada lahkhelide rahumeelset lahendamist. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et koostööks mõeldud rahalisi vahendeid kasutataks koostööpõhimõtete ja eesmärkide kohaselt ja välditaks vahendite kõrvalesuunamist sõjalisel otstarbel.

5. Pärast konflikti lahendamist võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, tasakaalustatud ja stabiilse olukorra juurde. Lepinguosalised tagavad vajalike seoste loomise erakorraliste meetmete, taastamise ja arengukoostöö vahel.

Artikkel 12

Ühenduse tegevuspõhimõtete järjepidevus ja nende mõju käesoleva lepingu rakendamisele

Kui ühendus kavatseb oma volitusi kasutades võtta mõne meetme, mis võib mõjutada AKV riikide huve seoses käesoleva lepingu eesmärkidega, teatab ta nimetatud riikidele aegsasti oma kavatsustest, ilma et see piiraks artikli 96 kohaldamist. Selleks edastab komisjon selliste meetmete võtmise ettepaneku samal ajal ka AKV riikide sekretariaadile. Vajaduse korral võivad AKV riigid nõuda teavet omal algatusel.

Nende taotluse korral peetakse viivitamata nõu, et enne lõpliku otsuse tegemist oleks võimalik arvesse võtta kõnealuste meetmete mõju nende huvidele.

Pärast sellist nõupidamist võivad AKV riigid veel kirjalikult ja võimalikult kiiresti teatada ühendusele oma huvidest ning teha muudatusettepanekuid, osutades sealjuures, kuidas tuleks nende huve arvestada.

Kui ühendus ei nõustu AKV riikide ettepanekutega, teatab ta sellest niipea kui võimalik ja esitab oma põhjendused.

Samuti antakse AKV riikidele piisavat ja võimaluse korral eelnevat teavet selliste otsuste jõustumise kohta.

Artikkel 13

Migratsioon

1. Migratsiooni teemal toimub AKV-ELi koostöö raames põhjalik dialoog.

Lepinguosalised kinnitavad oma rahvusvahelise õiguse kohaselt kehtivaid kohustusi ja kokkuleppeid tagada inimõiguste austamine ja kõrvaldada igasugune diskrimineerimine päritolu, soo, rassi, keele ja usu põhjal.

2. Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et migratsiooniküsimustes tähendab koostöö nende territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglast kohtlemist, ühiskonda integreerimist, mille eesmärk on neile lepinguosaliste riikide kodanikega võrreldavate õiguste andmine ja kohustuste panemine, võrdse kohtlemise edendamist majanduslikus, ühiskondlikus ja kultuurielus ning rassismi ja ksenofoobia vastaste meetmete väljatöötamist.

3. Ükski liikmesriik ei diskrimineeri tema territooriumil seaduslikult töötavaid AKV riikide töölisi rahvuse tõttu töötingimuste, -tasu ja töölt vabastamise osas, võrreldes oma kodanikega. Samuti ei diskrimineeri ükski AKV riik liikmesriigi kodanikest töötajaid.

4. Lepinguosalised leiavad, et pikemas perspektiivis aitavad vaesuse vähendamise, elu- ja töötingimuste parandamise, töökohtade loomise ja koolituse arendamise kavad kaasa migratsiooni normaliseerumisele.

Arengukavades ning riiklikul ja piirkondlikul kavandamisel võtavad lepinguosalised arvesse migratsiooni struktuuri piiranguid, et toetada migrantide päritolupiirkondade majanduse ja ühiskonna arengut ning vähendada vaesust.

Riiklike ja piirkondlike koostöökavade kaudu toetab ühendus AKV kodanike koolitamist nende päritoluriigis, mõnes teises AKV riigis või Euroopa Liidu liikmesriigis. Liikmesriigis koolitamise korral tagavad lepinguosalised, et see tegevus on suunatud AKV kodanike kutsealasele integreerimisele nende päritoluriigis.

Lepinguosalised koostavad koostöökavasid, et hõlbustada AKV riikide õpilaste juurdepääsu haridusele, eelkõige uue sidetehnoloogia kasutamise abil.

5. a) Poliitilise dialoogi raames uurib ministrite nõukogu ebaseadusliku sisserändega seotud küsimusi, et vajaduse korral kehtestada selle ennetamiseks vajalikud vahendid.

b) Seoses sellega lubavad lepinguosalised hoolitseda eelkõige selle eest, et üksikisikute õigusi ja väärikust austataks kõikides menetlustes, mis on algatatud ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriikidesse. Seoses sellega lasevad asjaomased asutused sellistel sisserändajatel kasutada naasmiseks vajalikke haldusvõimalusi.

c) Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et:

i) iga Euroopa Liidu liikmesriik on nõus kõikide oma ebaseaduslikult mõne AKV riigi territooriumil viibivate kodanike tagasisaatmise ja -võtmisega selle AKV riigi nõudel ja täiendavate formaalsusteta;

iga AKV riik on nõus kõikide oma ebaseaduslikult mõne Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil viibivate kodanike tagasisaatmise ja -võtmisega selle liikmesriigi nõudel ja täiendavate formaalsusteta.

Liikmesriigid ja AKV riigid annavad selleks oma kodanikele vajalikud isikudokumendid.

Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kehtivad käesoleva alapunkti kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu 2. deklaratsiooni kohaselt nende kodanikena ühenduse tähenduses. AKV riikide puhul kehtivad käesoleva alapunkti kohustused üksnes nende isikute suhtes, keda käsitletakse asjaomase riigi õigussüsteemi kohaselt nende kodanikena;

ii) lepinguosalise taotlusel alustatakse AKV riikidega läbirääkimisi, et heas usus ja asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme vajalikul viisil arvesse võttes sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad nende kodanike tagasivõtmise ja -saatmisega seotud erikohustusi. Kui mõni lepinguosaline seda vajalikuks peab, käsitlevad need lepingud ka kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise korda. Sellistes lepingutes sätestatakse selle korraga hõlmatud isikurühmi käsitlevad üksikasjad ning nende tagasivõtmise ja -saatmise üksikasjalikud eeskirjad.

AKV riikidele antakse nende lepingute rakendamiseks vajalikku abi.

iii) käesoleva punkti c kohaldamisel tähendab mõiste "lepinguosalised" ühendust, selle ükskõik millist liikmesriiki ja ükskõik millist AKV riiki.

2. OSA

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 14

Ühisinstitutsioonid

Käesoleva lepingu institutsioonid on ministrite nõukogu, suursaadikute komitee ja parlamentaarne ühisassamblee.

Artikkel 15

Ministrite nõukogu

1. Ministrite nõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmed ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt üks liige iga AKV riigi valitsusest.

Ministrite nõukogu eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja AKV riigi valitsuse liige.

Nõukogu tuleb tavaliselt kokku kord aastas eesistuja algatusel ja alati, kui see on vajalik, selle vorm ja geograafiline koosseis olenevad käsitletavatest küsimustest.

2. Ministrite nõukogu ülesanneteks on:

a) juhtida poliitilist dialoogi;

b) võtta vastu tegevussuuniseid ja käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalikke otsuseid, eelkõige lepinguga sätestatud erivaldkondade või mõne muu asjakohaseks osutuva valdkonna arengukavade, samuti menetluste kohta;

c) vaadata läbi ja lahendada kõik küsimused, mis võivad takistada käesoleva lepingu tõhusat ja tulemuslikku rakendamist või selle eesmärkide saavutamist;

d) tagada nõupidamismehhanismide tõrgeteta toimimine.

3. Ministrite nõukogu teeb oma otsused lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Ministrite nõukogu on otsustusvõimeline üksnes siis, kui kohal on vähemalt pool Euroopa Liidu Nõukogu liikmetest, üks komisjoni liige ja kaks kolmandikku AKV riikide valitsusi esindavatest liikmetest. Iga ministrite nõukogu liige, kes ei saa ise kohale tulla, võib saata oma esindaja. Esindajal on kõik selle liikme õigused.

Ministrite nõukogu võib teha lepinguosalisi siduvaid otsuseid ning esitada seisukohti, soovitusi ja arvamusi. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisassambleel vastuvõetud seisukohti ja soovitusi.

Ministrite nõukogu juhib pidevalt dialoogi, mis toimub majanduspartnerite ning töösuhte poolte ning muude AKV ja ELi kodanikuühiskonna liikmete vahel. Lisaks oma koosolekutele võib ta selleks korraldada nõupidamisi.

4. Ministrite nõukogu võib anda oma volitused edasi suursaadikute komiteele.

5. Ministrite nõukogu võtab vastu oma töökorra kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 16

Suursaadikute komitee

1. Suursaadikute komitee koosneb ühelt poolt iga liikmesriigi alalisest esindajast Euroopa Liidus ja komisjoni esindajast ning teiselt poolt iga AKV riigi Euroopa Liidus oleva esinduse juhatajast.

Suursaadikute komitee eesistujaks on vaheldumisi ühenduse määratud liikmesriigi alaline esindaja ja AKV riikide määratud AKV riigi esinduse juhataja.

2. Komitee abistab ministrite nõukogu tema ülesannete täitmisel ja täidab kõiki ülesandeid, mis nõukogu on talle usaldanud. Seoses sellega jälgib ta käesoleva lepingu rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamist.

Suursaadikute komitee tuleb kokku korrapäraselt, eelkõige nõukogu istungite ettevalmistamiseks, ja siis, kui see osutub vajalikuks.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 17

Parlamentaarne ühisassamblee

1. Parlamentaarsesse ühisassambleesse kuulub võrdne arv ELi ja AKV esindajaid. Parlamentaarse ühisassamblee liikmed on ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt iga AKV riigi parlamendi liikmed või, kui see ei ole võimalik, siis iga AKV riigi parlamendi määratud esindajad. Parlamendi puudumise korral peab parlamentaarne ühisassamblee asjaomase AKV riigi esindaja osalemise eelnevalt heaks kiitma.

2. Parlamentaarse ühisassamblee kui nõuandva organi ülesanneteks on:

- edendada demokraatia arengut dialoogi ja nõupidamise kaudu,

- parandada üksteisemõistmist Euroopa Liidu ja AKV riikide rahvaste vahel ning suurendada üldsuse teadlikkust arenguküsimustes,

- arutada arengu ja AKV-ELi koostööga seotud küsimusi,

- võtta käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vastu seisukohti ja anda ministrite nõukogule soovitusi.

3. Parlamentaarne ühisassamblee tuleb täiskoosseisus kokku kaks korda aastas, vaheldumisi Euroopa Liidus ja mõnes AKV riigis. Piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks ja riikide parlamentidevahelise koostöö soodustamiseks võib ELi ja AKV parlamendiliikmete kohtumisi korraldada piirkondade või allpiirkondade tasandil.

Parlamentaarne ühisassamblee peab korrapäraselt sidet AKV-ELi majanduspartnerite ja töösuhte poolte esindajate ning muude kodanikuühiskonna liikmetega, et saada teada nende seisukohti käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

4. Parlamentaarne ühisassamblee võtab vastu oma töökorra kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest.

3. OSA

KOOSTÖÖKAVAD

Artikkel 18

Koostöökavad põhinevad arengukavadel ja majandus- ning kaubanduskoostööl, mis on omavahel seotud ja üksteist täiendavad. Lepinguosalised tagavad, et mõlemas eespool nimetatud valdkonnas tehtavad pingutused tugevdavad vastastikku teineteist.

I JAOTIS

ARENGUKAVAD

1. PEATÜKK

Üldraamistik

Artikkel 19

Põhimõtted ja eesmärgid

1. AKV-EÜ koostöö keskseteks eesmärkideks on vaesuse vähendamine ja selle lõplik väljajuurimine, jätkuv areng ja AKV riikide järkjärguline integreerumine maailmamajandusse. Seoses sellega kujundatakse koostöö raamistik ja suunad iga AKV riigi olude kohaselt ning nende abil soodustatakse kohalikku osalust majanduse ja ühiskonna reformimisel ning erasektori ja kodanikuühiskonna kaasamist arenguprotsessi.

2. Koostöös võetakse arengupõhimõtete aluseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentside lõppotsused ning rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärgid ja tegevuskavad ja nende järelmeetmed. Koostöös võetakse arvesse ka rahvusvahelisi arengukoostöö eesmärke ja pööratakse erilist tähelepanu edu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kindlaksmääramisele.

3. Iga AKV riigi valitsus ja valitsusvälised osalejad algatavad nõupidamisi, mis käsitlevad riigi arengukavasid ja ühiskonna tuge nendele.

Artikkel 20

Lähenemisviis

1. AKV-EÜ arengukoostöö eesmärkide poole püüeldakse ühitatud tegevuskavade kaudu, mis hõlmavad kohaliku majanduse, ühiskonna, kultuuri, keskkonna ja institutsioonidega seotud tegureid. Seega moodustab koostöö ühtse tugiraamistiku AKV riikide oma arengukavadele, tagades eri tegurite täiendavuse ja koostoime. Seoses sellega ning osana AKV riikide arengupõhimõtetest ja reformidest püütakse AKV-EÜ koostöökavadega:

a) saavutada kiiret, jätkuvat ja töökohti loovat majanduskasvu, arendada erasektorit, suurendada tööhõivet, parandada juurdepääsu tootmisele ja tootmisressurssidele ning soodustada piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;

b) edendada inimese ja ühiskonna arengut, tagada arengu saavutuste laialdane ja õiglane jaotamine ning edendada soolist võrdõiguslikkust;

c) edendada ühiskonna kultuuriväärtusi ja nende erilist koostoimet majanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike teguritega;

d) edendada institutsioonilisi reforme ja arengut, tugevdada demokraatia ja hea valitsemistava kindlustamiseks ning tõhusaks ja konkurentsivõimeliseks turumajanduseks vajalikke institutsioone ja suurendada arenemis- ja koostöövõimet;

e) edendada keskkonda säästvaid ja taastavaid parimaid tavasid ning loodusvarade säilitamist.

2. Järgmisi valdkondlikke või valdkondadevahelisi küsimusi võetakse kavakindlalt arvesse kõikides koostöövaldkondades: soolise võrdõiguslikkuse küsimused, keskkonnaküsimused, institutsioonide areng ja suutlikkuse suurendamine. Need valdkonnad võivad saada ühenduselt abi.

3. Arengukoostöö eesmärkide ja kavade, eelkõige valdkondlike tegevuspõhimõtete ja -kavade üksikasjalikest tekstidest tehakse koondtekst, mis sisaldab koostöö eri valdkondade tegevussuuniseid. Ministrite nõukogu võib need tekstid läbi vaadata ja neid AKV-EÜ arenguabi rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal täpsustada ja/või muuta.

2. PEATÜKK

TOETATAVAD VALDKONNAD

1. JAGU

Majanduse areng

Artikkel 21

Investeerimine ja erasektori areng

1. Koostööga toetatakse vajalikke majanduse ja institutsioonide reforme ning vastavaid tegevuspõhimõtteid riigi ja/või piirkonna tasandil, et luua erainvesteeringutele soodus keskkond ning muuta erasektor arenemis-, elu- ja konkurentsivõimeliseks. Lisaks sellele toetatakse koostööga:

a) avaliku ja erasektori vahelise dialoogi ja koostöö edendamist;

b) ettevõtlusoskuste ja ärikultuuri arendamist;

c) erastamist ja ettevõtlusreformi;

d) vahendus- ja vahekohtumenetluse arendamist ja ajakohastamist.

2. Koostööga toetatakse samuti nii ametlikele kui ka mitteametlikele eraettevõtetele pakutavate finants- ja muude teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamist:

a) suunates nii kodu- kui ka välismaised erasäästud eraettevõtete rahastamisse, et toetada tänapäevase rahandussektori, sealhulgas kapitalituru, rahaasutuste ja jätkuva väikerahastamise arendamist;

b) arendades ja tugevdades äriinstitutsioone ja vahendusorganisatsioone, ühendusi, kaubanduskodasid ja kohalikke erasektori pakkujaid, kes toetavad ettevõtteid ja osutavad neile muid teenuseid peale finantsteenuste, nagu kutsealaseid, tehnilisi, juhtimis-, koolitus- ja turustusteenuseid;

c) toetades asutusi, kavasid, tegevust ja algatusi, mis aitavad kõikides ärijuhtimise valdkondades kaasa tehnoloogiate, oskusteabe ja parimate tavade arendamisele ja edasiandmisele.

3. Koostööga edendatakse äri arengut rahastamis- ja tagamisvõimaluste ning tehnilise abi pakkumise kaudu, mille eesmärk on soodustada ja toetada arenevate, elu- ja konkurentsivõimeliste ettevõtete ning selliste finantsvahendajate, nagu on arengu rahastamise ja riskikapitaliga tegelevad asutused ja liisinguettevõtted, asutamist, registreerimist, laienemist, mitmekesistumist, saneerimist, ümberkujundamist, ajakohastamist või erastamist kõikides majandusvaldkondades:

a) luues ja/või tugevdades investeeritava kapitali kujul olevaid rahastamisvahendeid;

b) parandades juurdepääsu sellistele hädavajalikele tootmisteguritele nagu äriteave ja nõustamis- ning tehnilise abi teenused;

c) suurendades eksporti, eelkõige suurendades suutlikkust kõikides kaubandusega seotud valdkondades;

d) soodustades ettevõtetevahelisi sidemeid, võrkude loomist ja koostöösuhteid, sealhulgas neid, mis on seotud tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmisega riigi, piirkonna ja AKV-ELi tasandil, ning koostööd välismaiste erainvestoritega, kes tegutsevad kooskõlas AKV-ELi arengukoostöö eesmärkide ja suunistega.

4. Koostööga toetatakse väikeettevõtete arengut, parandades juurdepääsu finants- ja muudele teenustele, töötades välja sobivad tegevuspõhimõtted ja korraldusliku raamistiku nende arenguks ning osutades koolitus- ja teabeteenuseid, mis on seotud väikerahastamise parimate tavadega.

5. Investeerimise ja erasektori arengu toetamine hõlmab meetmeid ja algatusi makro-, meso- ja mikromajanduse tasandil.

Artikkel 22

Ümberkujundamine ja tegevuspõhimõtted makromajanduse vallas

1. Koostööga toetatakse AKV riikide pingutusi:

a) range maksu- ja rahapoliitika kaudu saavutada makromajanduse kasv ja püsivus, mille tulemuseks on inflatsiooni vähenemine, ning parandada välismajanduse ja eelarve tasakaalu, tugevdades maksukorda, suurendades eelarve läbipaistvust ja tulemuslikkust ning parandades maksupoliitika kvaliteeti, tasakaalu ja ülesehitust;

b) rakendada ülesehituspõhimõtteid, mille eesmärk on eri osalejate, eelkõige erasektori rolli tugevdamine ja keskkonna parandamine, et suurendada äri, investeerimist ja tööhõivet, samuti:

i) kaubanduse ja vääringukursside liberaliseerimine ja jooksevkonto konverteeritavuse saavutamine, võttes arvesse iga riigi eriolusid;

ii) töö- ja kaubaturu ümberkujundamise toetamine;

iii) rahandussüsteemi sellise ümberkujundamise soodustamine, mis aitab arendada elujõulisi pangandus- ja muid süsteeme, kapitaliturge ja finantsteenuseid, sealhulgas väikerahastamist;

iv) era- ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine;

v) piirkondliku koostöö ning makromajandusliku ja rahapoliitika järkjärgulise integreerumise soodustamine.

2. Makromajanduslike tegevuspõhimõtete ja ümberkorralduskavade koostamisel võetakse arvesse asjaomaste riikide ühiskondlikku ja poliitilist tausta ning nende asutuste suutlikkust ja tagatakse seega vaesuse vähendamine ja parem juurdepääs sotsiaalteenustele, tuginedes järgmistele põhimõtetele:

a) vastutus lahendatavate küsimuste analüüsimise ning ümberkujunduste kavandamise ja rakendamise eest lasub eeskätt AKV riikidel;

b) toetuskavad kohandatakse iga AKV riigi olukorraga ja nendes võetakse arvesse kõnealuste riikide ühiskondlikke olusid, kultuuri ja keskkonda;

c) tunnustatakse ja austatakse AKV riikide õigust määrata oma arengukavade suund ja prioriteetide järjestus;

d) ümberkujunduste kiirus peab olema mõistlik ja kooskõlas iga AKV riigi võimaluste ja vahenditega;

e) parandatakse rahva teavitamist majanduse ja ühiskonna ümberkujundamisest ja vastavatest tegevuspõhimõtetest.

Artikkel 23

Majandusvaldkondade areng

Koostööga toetatakse püsiva arengu põhimõtteid ja institutsioonilisi reforme ning investeeringuid, mida on vaja õiglaseks juurdepääsuks majandustegevusele ja tootmisressurssidele, eelkõige:

a) selliste koolitussüsteemide arendamist, mis aitavad suurendada tootlikkust nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris;

b) kapitali, laenutegevust ja maaomandit, eeskätt omandi- ja kasutusõiguste osas;

c) selliste maaelu arengukavade väljatöötamist, millega püütakse luua raamistik ühisele hajutatud kavandamisele ning vahendite eraldamisele ja haldamisele;

d) põllumajanduse tootmiskavasid, riiklikke ja piirkondlikke toiduainetega kindlustamise põhimõtteid, veevarude ja kalanduse ning mere elusvarude säästvat arengut AKV riikide majandusvööndites. Kõikides ühenduse ja AKV riikide vahel sõlmitavates kalastuskokkulepetes võetakse asjakohaselt arvesse selle valdkonna arengukavasid;

e) majanduse ja tehnoloogia infrastruktuure ja teenuseid, sealhulgas veondust, telekommunikatsiooonisüsteeme, sideteenuseid ja infoühiskonna arengut;

f) konkurentsivõimelise tööstuse, mäetööstuse ja energeetika arengut, soodustades samas erasektori kaasatust ja arengut;

g) kaubanduse arengut, sealhulgas heade kaubandustavade edendamist;

h) äri, rahanduse ja panganduse ning muude teenindusalade arengut;

i) turismi arengut;

j) teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö infrastruktuuri ja teenuste arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate täiustamist, edasiandmist ja kasutuselevõtmist;

k) suutlikkuse suurendamist tootmisvaldkondades, eelkõige avalikus ja erasektoris.

Artikkel 24

Turism

Koostöö eesmärk on AKV riikide ja allpiirkondade turismi jätkuv areng, tunnustades selle suurenevat tähtust AKV riikide teenindussektori kasvus ja suuremas osavõtus maailmakaubandusest, selle võimet ergutada tegevust muudes majandusvaldkondades ja selle võimalikku rolli vaesuse väljajuurimisel.

Koostöökavade ja -projektidega toetatakse AKV riikide pingutusi õigusliku ja institutsioonilise raamistiku loomisel ja parandamisel ning vahendite leidmisel säästvate turismipõhimõtete ja -kavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis muu hulgas parandavad kõnealuse valdkonna, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, toetatakse ja soodustatakse investeerimist ning tootearendust, sealhulgas AKV riikide põliskultuuri arengut, ja tugevdatakse sidemeid turismi ja muude majandusvaldkondade vahel.

2. JAGU

Ühiskonna ja inimese areng

Artikkel 25

Sotsiaalvaldkonna areng

1. Koostööga toetatakse AKV riikide pingutusi selliste üldiste ja valdkondlike tegevuspõhimõtete ja vastavate reformide väljatöötamisel, millega parandatakse põhilise sotsiaalse infrastruktuuri ja põhiliste sotsiaalteenuste katvust, kvaliteeti ja kättesaadavust ning võetakse arvesse kohalikke vajadusi ja nõrgimate ning kõige ebasoodsamas olukorras olijate erivajadusi, vähendades seeläbi ebavõrdsust nende teenuste saamisel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et riik kulutaks sotsiaalvaldkonnale piisavalt. Seoses sellega püütakse koostöö abil:

a) parandada haridust ja koolitust ning suurendada tehnilisi teadmisi ja oskusi;

b) parandada tervishoiusüsteeme ja toitumist, kõrvaldada nälg ja alatoitumine ning kindlustada varustatus toiduainetega;

c) siduda rahvastikuküsimused arengukavadega, et parandada soojätkamisega seotud tervishoidu, esmaabi ja pereplaneerimist ning vältida naiste suguelundite moonutamist;

d) edendada võitlust HIV-viiruse ja AIDSi vastu;

e) suurendada majapidamises kasutatava veega varustamise kindlust ja parandada juurdepääsu puhtale veele ning kanalisatsioonile;

f) parandada kõigile taskukohase ja piisava peavarju kättesaadavust, toetades väikeste tuludega inimestele mõeldud odavate elamute ehitamiskavasid ja parandades linnade arengut;

g) soodustades sotsiaalses dialoogis osalemise võimalusi ja põhiliste sotsiaalsete õiguste austamist.

2. Koostööga toetatakse samuti suutlikkuse suurendamist sotsiaalvaldkonnas, näiteks sotsiaalpoliitika kujundamist ning sotsiaalprojektide ja -kavade tänapäevaseid juhtimisvõtteid käsitlevaid koolituskavasid, tehnoloogia uuendamist ja teadusuuringuid soodustavaid põhimõtteid, kohaliku asjatundlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning ümarlauavestlusi riigi ja/või piirkonna tasandil.

3. Koostööga edendatakse ja toetatakse sotsiaalkaitse ja -kindlustuse põhimõtete ja süsteemide arendamist ja rakendamist, et suurendada ühiskonna ühtekuuluvust ning edendada omaabi ja ühiskonna solidaarsust. Abi keskendub muu hulgas ühistel majandushuvidel põhinevate algatuste arendamisele, eelkõige asutades kohalikele vajadustele ja osalejatele kohandatud sotsiaalarengu fonde.

Artikkel 26

Noorsooküsimused

Koostööga toetatakse ka ühtsete ja terviklike põhimõtete loomist noorte võimete rakendamiseks nii, et nad integreeruksid ühiskonnaga paremini ja saaksid oma võimeid täielikult ära kasutada. Seoses sellega toetatakse koostöö abil põhimõtteid, meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on:

a) kaitsta laste ja noorte, eelkõige tüdrukute õigusi,

b) suurendada noorte oskusi, energilisust, uuendusmeelsust ja võimekust, et parandada nende majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi võimalusi ning laiendada nende töövõimalusi tootmisalal;

c) aidata ühiskondlikke asutusi, kes annavad lastele võimaluse oma kehalist, vaimset, sotsiaalset ja majanduslikku võimekust arendada;

d) taastamiskavade abil tõmmata konfliktijärgsetes oludes elavad lapsed uuesti kaasa ühiskonda.

Artikkel 27

Kultuuri areng

Kultuurikoostööga püütakse:

a) lülitada kultuuriline mõõde arengukoostöösse selle kõikidel tasanditel;

b) tunnustada, säilitada ja edendada kultuuriväärtusi ja identiteete, et võimaldada kultuuridevahelist dialoogi;

c) tunnustada, säilitada ja edendada kultuuripärandi väärtustamist ning toetada sellealase suutlikkuse suurendamist;

d) arendada kultuuritööstust ning parandada kultuurihüviste ja teenuste turulepääsu.

3. JAGU

Piirkondlik koostöö ja integratsioon

Artikkel 28

Üldpõhimõtted

Koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, mis AKV riigid on endale seadnud piirkondade ja allpiirkondade koostöö ja integratsiooni, sealhulgas piirkondadevahelise ja AKV riikide vahelise koostöö raames. Piirkondlik koostöö võib haarata ka ülemeremaid ja -territooriume (ÜMT) ning kaugeimaid piirkondi. Seoses sellega püütakse koostöö abil:

a) soodustada AKV riikide järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse;

b) kiirendada majanduskoostööd ja -arengut nii AKV riikides kui ka nende piirkondade vahel;

c) edendada isikute, kaupade, teenuste, kapitali ja tehnoloogia vaba liikumist AKV riikide vahel;

d) kiirendada AKV riikide majanduse mitmekesistumist ning piirkondade ja allpiirkondade koostööpõhimõtete kooskõlastamist ja ühtlustamist;

e) edendada ja laiendada kaubandust AKV riikides ja nende vahel ning kolmandate riikidega.

Artikkel 29

Piirkondlik majanduse integreerumine

Piirkondlikul majanduse integreerumisel toetatakse koostööga:

a) suutlikkuse arendamist ja suurendamist:

i) piirkondliku koostöö ja integreerumise edendamiseks AKV riikide poolt loodud piirkondliku integreerumisega tegelevates asutustes ja organisatsioonides ja

ii) riikide valitsustes ja parlamentides piirkondliku integreerumise küsimustes;

b) AKV vähim arenenud riikide osalemist piirkondlike turgude rajamisel ja sellest tuleneva kasu jagamisel;

c) valdkondlike ümberkujunduspõhimõtete rakendamist piirkonna tasandil;

d) kaubanduse ja maksete liberaliseerimist;

e) nii välis- kui ka kodumaiste piiriüleste investeeringute ja muude piirkondlike või allpiirkondlike majanduse integreerimisalgatuste soodustamist;

f) selle mõju arvessevõtmist, mida piirkondlikust integreerumisest tulenevad ülemineku netokulud avaldavad eelarvetulule ja maksebilansile.

Artikkel 30

Piirkondlik koostöö

1. Piirkondliku koostöö vallas toetatakse mitmesuguseid rakenduslikke ja ainevaldkondi, kus tegeldakse ühiste raskuste lahendamisega ja kasutatakse ära mastaabisäästu, nagu:

a) infrastruktuur, eelkõige veonduse ja side infrastruktuur, selle ohutus ja teenused, sealhulgas piirkondlike võimaluste arendamine teabe- ja sidetehnoloogia vallas;

b) keskkond, veevarude majandamine ja energeetika;

c) tervishoid, haridus ja koolitus;

d) teadusuuringud ja tehnoloogia arendus;

e) piirkondlikud algatused, et olla valmis suurõnnetusteks ja nende mõju leevendamiseks;

f) muud valdkonnad, sealhulgas relvastuse piiramine, meetmed uimastite, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, altkäemaksu ja korruptsiooni vastu.

2. Koostööga toetatakse samuti AKV riikide vahelisi ja siseseid koostöökavasid ja -algatusi.

3. Koostöö aitab edendada ja arendada piirkondlikku poliitilist dialoogi järgmistel aladel: konfliktide vältimine ja lahendamine, inimõigused ja demokratiseerimine ning arengus osalejate, eelkõige kodanikuühiskonna liikmete vaheline teabevahetus, koostöövõrkude loomine ja liikumisvõimaluste parandamine.

4. JAGU

Valdkondlikud ja valdkondadevahelised küsimused

Artikkel 31

Soolise võrdõiguslikkuse küsimused

Koostöö aitab tugevdada põhimõtteid ja kavasid, millega parandatakse, laiendatakse ning tagatakse meeste ja naiste võrdne osalemine kõikides poliitika, majanduse, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades. Koostöö aitab parandada naiste juurdepääsu kõikidele vahenditele, mida neil on vaja, et oma põhiõigusi täielikult kasutada. Eelkõige luuakse koostööga sobiv raamistik:

a) sootundliku lähenemisviisi ja sooküsimuste lülitamiseks arengukoostöösse kõikidel selle tasanditel, sealhulgas makromajanduslikesse põhimõtetesse, kavadesse ja meetmetesse;

b) naisi soodustavate kasulike erimeetmete toetamiseks, nagu:

i) osalemine riiklikus ja kohalikus poliitikas,

ii) naisteorganisatsioonide toetamine,

iii) juurdepääs põhilistele sotsiaalteenustele, eelkõige haridus-, koolitus-, tervishoiu- ja pereplaneerimisteenustele,

iv) juurdepääs tootmisressurssidele, eeskätt maale ja laenudele, ning tööturule,

v) naiste erikohtlemine hädaabi- ja taastamistoimingutes.

Artikkel 32

Keskkond ja loodusvarad

1. Keskkonnakaitse ning loodusvarade säästva kasutamise ja hoiu vallas püütakse koostööga:

a) võtta kõikides arengukoostöö aspektides ja mitmesuguste osalejate rakendatavates toetuskavades ja -projektides arvesse keskkonna säästmise vajadust;

b) suurendada ja/või parandada inimeste ja asutuste suutlikkust ning teaduse ja tehnika võimalusi toimida keskkonnakaitse küsimustes kõikide huvide kohaselt;

c) toetada erimeetmeid ja -kavasid, mille eesmärk on lahendada pakilisi säästva kasutamise küsimusi, mis on seotud praeguste ja tulevaste piirkondlike ja rahvusvaheliste kokkulepetega maa- ja loodusvarade kohta sellistes valdkondades nagu:

i) troopikametsad, veevarud, ranniku ja mere loodus- ja kalavarud, metsik loodus, mullastik, elustiku mitmekesisus,

ii) õrnade ökosüsteemide (nt korallrahude) kaitse,

iii) taastuvad energiavarud, eelkõige päikeseenergia, ja energia tõhus kasutamine,

iv) maapiirkondade ja linnade säästev areng,

v) kõrbestumine, põud ja metsade hävitamine,

vi) uuenduste väljatöötamine linnade keskkonnaraskuste lahendamiseks,

vii) säästva turismi edendamine.

d) arvesse võtta ohtlike jäätmete veo ja kõrvaldamisega seotud küsimusi.

2. Koostöös arvestatakse samuti:

a) AKV väikeste saareriikide haavatavust, eelkõige ilmastikumuutusest tulenevaid ohte;

b) põua ja kõrbestumise süvenemist, eelkõige AKV vähim arenenud riikides ja raskesti ligipääsetavates riikides;

c) institutsioonide arendamist ja nende suutlikkuse suurendamist.

Artikkel 33

Institutsioonide arendamine ja nende suutlikkuse suurendamine

1. Koostöös pööratakse kavakindlalt tähelepanu kõikidele institutsioonidega seotud küsimustele ja seoses sellega toetatakse AKV riikide pingutusi selliste mehhanismide, institutsioonide ja menetluste arendamisel ja tugevdamisel, mis aitavad:

a) edendada ja toetada demokraatiat, inimväärikust, ühiskondlikku õiglust ja arvamuste paljusust, austades täielikult erinevusi ühiskondade sees ja nende vahel;

b) edendada ja toetada kõikide inimõiguste ning põhivabaduste üldist ja täielikku austamist, nendest kinnipidamist ja nende kaitset;

c) arendada ja tugevdada õigusriiki ning parandada juurdepääsu õigusemõistmisele, tagades samas kohtusüsteemi kõrge erialase taseme ja sõltumatuse;

d) tagada selge, arusaadav ja vastutustundlik valitsemine ja haldus kõikides avalik-õiguslikes asutustes.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et võidelda altkäemaksu ja korruptsiooni vastu kõikides ühiskonnakihtides.

3. Koostööga toetatakse AKV riikide pingutusi, et muuta avalik-õiguslikud asutused kasvu ja arengut toetavaks jõuks ja saavutada valitsusasutuste töö märgatav tõhustamine, sest need mõjutavad tavainimeste elu. Seega aitab koostöö kaasa avaliku sektori ümberkujundamisele, otstarbekamaks muutmisele ja ajakohastamisele. Koostöös keskendutakse eelkõige:

a) avaliku teenistuse ümberkujundamisele ja ajakohastamisele;

b) õiguse ja õigusemõistmise reformile ning kohtusüsteemi ajakohastamisele;

c) riigi rahanduse juhtimise parandamisele ja tugevdamisele;

d) panganduse ja finantssektori ümberkujundamise kiirendamisele;

e) riigi vara haldamise parandamisele ja riigihankemenetluste ümberkujundamisele;

f) poliitika, halduse, majanduse ja rahanduse detsentraliseerimisele.

4. Koostöö aitab samuti taastada ja/või suurendada avaliku sektori hädavajalikku suutlikkust ja toetada turumajanduseks vajalikke asutusi, toetades eelkõige:

a) turumajanduse toimimiseks vajaliku õigusliku ja normatiivse suutlikkuse, sealhulgas konkurentsi- ja tarbijapoliitika arendamist;

b) suutlikkuse parandamist tegevuspõhimõtete analüüsimisel, kavandamisel, sõnastamisel ja rakendamisel, eelkõige majanduse, ühiskonna, keskkonna, uuringute, teaduse, tehnoloogia ja uuenduste vallas;

c) raha- ja rahandusasutuste ajakohastamist, tugevdamist ja reformimist ning menetluste täiustamist;

d) sellise suutlikkuse suurendamist kohalikul ja munitsipaaltasandil, mida on vaja detsentraliseerimispõhimõtete rakendamiseks ja selleks, et elanikud rohkem osaleksid arendusprotsessis;

e) suutlikkuse suurendamist muudes olulistes valdkondades, nagu:

i) rahvusvahelised läbirääkimised ja

ii) välisabi haldamine ja kooskõlastamine.

5. Koostööga soodustatakse kõikides koostöö valdkondades valitsusväliste osalejate esilekerkimist ja nende suutlikkuse arendamist ning tugevdatakse nende ja riigiasutuste vaheliseks teabevahetuseks, dialoogiks ja nõupidamiseks vajalikke struktuure, kaasa arvatud piirkonna tasandil.

II JAOTIS

MAJANDUS- JA KAUBANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Eesmärgid ja põhimõtted

Artikkel 34

Eesmärgid

1. Majandus- ja kaubanduskoostööga püütakse soodustada AKV riikide tõrgeteta ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, võttes asjakohaselt arvesse nende poliitilisi valikuid ja arengu prioriteete, seega kaasa aidates nende püsivale arengule ja vaesuse väljajuurimisele AKV riikidest.

2. Majandus- ja kaubanduskoostöö lõppeesmärk on võimaldada AKV riikidel täiel määral osaleda rahvusvahelises kaubanduses. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu AKV riikide vajadusele tegusalt osaleda mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes. Arvestades AKV riikide praegust arengutaset, püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga võimaldada AKV riikidel toime tulla globaliseerumise probleemidega ja järk-järgult kohaneda rahvusvahelise kaubanduse uute tingimustega, hõlbustades sellega nende üleminekut vabale maailmamajandusele.

3. Selleks püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga suurendada AKV riikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõimet ning nende suutlikkust kaasata investeeringuid. Lisaks sellele püütakse anda lepinguosaliste vahelisele kaubandusele uus arengusuund, tugevdada AKV riikide kaubandus- ja investeerimispoliitikat ja parandada AKV riikide suutlikkust tegelda kõikide kaubandusküsimustega.

4. Majandus- ja kaubanduskoostöös järgitakse täielikult WTO sätteid, sealhulgas eri- ja diferentseeritud režiimi käsitlevaid sätteid, võttes arvesse lepinguosaliste vastastikuseid huve ja iga lepinguosalise arengutaset.

Artikkel 35

Põhimõtted

1. Majandus- ja kaubanduskoostöö põhineb tõelisel, tugevdatud ja eesmärgistatud koostööl. Lisaks sellele põhineb see terviklikul lähenemisviisil, mis tugineb eelmiste AKV-EÜ konventsioonide tugevustele ja saavutustele ning rakendab kõiki olemasolevaid vahendeid, et jõuda eespool sätestatud eesmärkideni, tegeldes pakkumise ja nõudluse piiratusega. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu kaubanduse arendamise meetmetele kui AKV riikide konkurentsivõime suurendamise vahendile. Seetõttu omistatakse ühenduse poolt toetatavates AKV riikide arengukavades suurt tähtsust kaubanduse arengule.

2. Majandus- ja kaubanduskoostöö tugineb AKV riikide piirkondliku integratsiooni algatustele, pidades silmas, et piirkondlik integratsioon on AKV riikide maailmamajandusse integreerumise võti.

3. Majandus- ja kaubanduskoostöös võetakse arvesse AKV riikide ja piirkondade erinevaid vajadusi ja erinevat arengutaset. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised oma tahet tagada kõikide AKV riikide kohtlemisel eri- ja diferentseeritud režiimi ja jätkata AKV vähim arenenud riikide erikohtlemist ning võtta asjakohaselt arvesse AKV väikeriikide, raskesti ligipääsetavate ja saareriikide haavatavust.

2. PEATÜKK

Uus kauplemiskord

Artikkel 36

Üksikasjalikud eeskirjad

1. Eespool sätestatud eesmärke ja põhimõtteid silmas pidades lepivad lepinguosalised kokku uues, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade kohases kauplemiskorras, eemaldades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et uut kauplemiskorda rakendatakse järk-järgult, ja peavad seetõttu vajalikuks ettevalmistusaega.

3. Hõlbustamaks üleminekut uuele kauplemiskorrale säilitatakse ettevalmistusajal kõikide AKV riikide suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel kohaldatavad ühepoolsed kauplemissoodustused käesoleva lepingu V lisas piiritletud tingimustel.

4. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised käesoleva lepingu V lisaga liidetud toormeprotokollide tähtsust. Nad on ühel meelel, et need on vaja seoses uue kauplemiskorraga läbi vaadata, eelkõige nende kokkusobivus WTO eeskirjadega, et kaitsta nendest tulenevat kasu, pidades silmas suhkruprotokolli erilist õiguslikku seisundit.

Artikkel 37

Menetlused

1. Majanduskoostöö lepingud sõlmitakse ettevalmistusajal, mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2007. Uue kauplemiskorra üle hakatakse ametlikult läbirääkimisi pidama 2002. aasta septembris ja uus kauplemiskord jõustub 1. jaanuaril 2008, kui lepinguosalised ei lepi kokku varasemaid kuupäevi.

2. Võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et läbirääkimised üleminekuajal edukalt lõpetada. Selleks kasutatakse uue kauplemiskorra ametlikele läbirääkimistele eelnevat aega tegusalt, et teha läbirääkimiste esialgseid ettevalmistusi.

3. Ettevalmistusaega kasutatakse ka AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkuse suurendamiseks (kaasa arvatud konkurentsivõime suurendamise meetmed), piirkondlike organisatsioonide tugevdamiseks ja piirkondliku kaubanduse integreerimisalgatuste toetamiseks, aidates vajaduse korral kaasa eelarve kohandamisele ja maksureformile, ning infrastruktuuri täiustamiseks ja arendamiseks ning investeeringute soodustamiseks.

4. Lepinguosalised jälgivad pidevalt ettevalmistuste ja läbirääkimiste käiku ning vaatavad 2006. aastal ametlikult ja terviklikult läbi kõikide riikide jaoks kavandatud korra veendumaks, et ettevalmistusteks ega läbirääkimisteks ei ole vaja lisaaega.

5. Läbirääkimisi majanduskoostöölepingute üle alustatakse nende AKV riikidega, kes arvavad end selleks valmis olevat, nende arvates sobival tasandil ja AKV riikide rühma kokkulepitud korras, võttes arvesse AKV riikide piirkondlikku integreerumist.

6. 2004. aastal hindab ühendus selliste AKV riikide olukorda, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka ja kes pärast nõupidamist ühendusega otsustavad, et nad ei ole valmis sõlmima majanduskoostöölepinguid, ning uurib kõiki muid võimalusi, et luua nendele riikidele uus kauplemisraamistik, mis vastab nende hetkeolukorrale ja on kooskõlas WTO eeskirjadega.

7. Majanduskoostöölepingute läbirääkimistel püütakse eelkõige kinnitada ajakava lepinguosaliste vaheliste kaubandustõkete järkjärguliseks kõrvaldamiseks kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega. Ühenduse puhul rajaneb kaubanduse liberaliseerimine acquis'l ja sellega püütakse parandada AKV riikide pääsu turule, muu hulgas päritolureeglite läbivaatamise teel. Läbirääkimistel võetakse arvesse AKV riikide arengutaset ning kaubandusmeetmete mõju ühiskonnale ja majandusele ning nende riikide suutlikkust kohandada oma majandus liberaliseerimisega. Seetõttu ollakse läbirääkimistel piisava üleminekuaja kestuse kinnitamisel ja hõlmatavate toodete lõplikul määramisel võimalikult paindlikud, võttes arvesse tundlikke valdkondi ja erinevusi tollide kaotamise ajakavas, järgides seejuures kehtivaid WTO eeskirju.

8. Lepinguosalised teevad WTOs tihedat koostööd, et kaitsta kokkulepitud korda, eelkõige selle paindlikkust.

9. 2000. aastaks alustab ühendus tegevust, mis võimaldab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste lõpuks ja hiljemalt 2005. aastal tollimaksuvabalt turule pääseda peaaegu kõikidel AKV vähim arenenud riikidest pärinevatel kaupadel, tuginedes neljanda AKV-EÜ konventsiooni kehtivatele kaubandussätetele ning lihtsustades ja läbi vaadates vähim arenenud riikide ekspordi suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, sealhulgas sätteid päritolu kumulatsiooni kohta.

Artikkel 38

Ühine ministrite kaubanduskomitee

1. Asutatakse AKV-EÜ ühine ministrite kaubanduskomitee.

2. Ministrite kaubanduskomitee pöörab erilist tähelepanu käimasolevatele mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele ja uurib ulatuslikumate liberaliseerimisalgatuste mõju AKV-EÜ kaubandusele ning AKV riikide majanduse arengule. Komitee annab vajalikke soovitusi, et AKV-EÜ kauplemiskorrast tulenev kasu säiliks.

3. Ministrite kaubanduskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas. Komitee töökorra kehtestab ministrite nõukogu. Komiteesse kuuluvad AKV riikide ja ühenduse esindajad.

3. PEATÜKK

Koostöö rahvusvahelistel foorumitel

Artikkel 39

Üldsätted

1. Lepinguosalised rõhutavad, et neile on oluline tegusalt osaleda WTOs ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, astuda nende organisatsioonide liikmeks ja jälgida hoolikalt nende päevakorras olevad küsimusi ja tegevust.

2. Nad nõustuvad tegema tihedat koostööd, et määratleda ja edendada oma ühiseid rahvusvahelise majandus- ja kaubanduskoostööga seotud huvisid, eelkõige WTOs, osaledes muu hulgas tulevaste mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste päevakorra koostamisel ja käsitlemisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas parandada AKV riikidest pärinevate toodete ja teenuste pääsu ühenduse ja muudele turgudele.

3. Samuti on nad ühel meelel, et WTO eeskirjad peavad olema paindlikud võtmaks arvesse AKV riikide arengutaset ja raskusi, mis viimastel tekivad oma kohustuste täitmisel. Lisaks sellele on nad ühel meelel, et AKV riigid vajavad oma kohustuste täitmiseks tehnilist abi.

4. Ühendus nõustub käesoleva lepingu sätete kohaselt aitama AKV riike kõnealuste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevliikmeks saamisel, arendades nende suutlikkust asjakohaste lepingute üle läbi rääkida, neis osaleda, nende täitmist jälgida ja neid rakendada.

Artikkel 40

Toormed

1. Lepinguosalised tunnustavad vajadust tagada rahvusvaheliste toormeturgude parem toimimine ja suurem läbipaistvus.

2. Nad kinnitavad soovi hoogustada omavahelisi nõupidamisi toormetega tegelevatel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

3. Selleks vahetatakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel arvamusi:

- kehtivate rahvusvaheliste lepingute toimimise või erialaste valitsustevaheliste töörühmade tegevuse üle, et neid vastavalt turusuundumustele täiustada ja tõhustada,

- kui tehakse ettepanek sõlmida mõni rahvusvaheline leping või seda pikendada või moodustada erialane valitsustevaheline töörühm.

Arvamustevahetuse eesmärk on kõikide lepinguosaliste huvide arvessevõtmine. Vajaduse korral võidaks arvamusi vahetada ministrite kaubanduskomitees.

4. PEATÜKK

Teenuskaubandus

Artikkel 41

Üldsätted

1. Lepinguosalised rõhutavad teenuste kasvavat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja nende suurt panust majanduse ja ühiskonna arengusse.

2. Nad kinnitavad oma üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) järgseid kohustusi ja rõhutavad vajadust kohelda AKV riikide teenuseosutajaid eri- ja diferentseeritud režiimi alusel.

3. Läbirääkimistel, mis toimuvad GATSi XIX artiklis sätestatud teenuskaubanduse järkjärgulise liberaliseerimise raames, kohustub ühendus mõistvalt suhtuma EÜ ajakavas tehtavatesse AKV riikide prioriteetide parandustesse, et võtta arvesse nende erihuve.

4. Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et nende eesmärk on pärast GATSi-kohase enamsoodustuskorra kohaldamisest saadud kogemusi koostööd majanduskoostöölepingute raames laiendada, et hõlmata teenuste liberaliseerimisi GATSi sätete, eelkõige nende kohaselt, mis käsitlevad arengumaade osalemist liberaliseerimislepingutes.

5. Ühenduse toetab AKV riikide pingutusi suurendada oma teenuste osutamise suutlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse tööturu-, äri-, turustus-, finants-, turismi-, kultuuri- ja ehitusteenustele ning nendega seotud inseneriteenustele, et parandada AKV riikide konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada nende kaubavahetuse ja teenuskaubanduse väärtust ja mahtu.

Artikkel 42

Mereveondus

1. Lepinguosalised tunnustavad ohutus ja puhtas merekeskkonnas toimuvate tasuvate ning tõhusate merevedude tähtsust, nad peavad seda peamiseks rahvusvahelist kauplemist võimaldavaks veoliigiks ja seega üheks majanduse ja kaubanduse arengu liikumapanevaks jõuks.

2. Nad kohustuvad edendama mereveonduse liberaliseerimist ja selleks kohaldama tõhusalt põhimõtet, mis tagab võrdsel kohtlemisel ja kaubanduslikel alustel põhineva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule.

3. Muu hulgas kohtlevad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutatavaid laevu ja emma-kumma lepinguosalise territooriumil registreeritud laevu sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsalt kui oma laevu.

4. Ühendus toetab AKV riikide pingutusi tasuvate ja tõhusate mereveoteenuste arendamisel ja edendamisel AKV riikides, et suurendada AKV ettevõtjate osalemist rahvusvahelistes mereveoteenustes.

Artikkel 43

Info- ja sidetehnoloogia, infoühiskond

1. Lepinguosalised tunnustavad info- ja sidetehnoloogia ning infoühiskonnas tegusa osalemise tähtsat rolli, mis on AKV riikide maailmamajandusse eduka integreerumise eeldus.

2. Seetõttu kinnitavad nad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad olemasolevatest mitmepoolsetest kokkulepetest, eelkõige GATSile lisatud protokollist põhiliste telekommunikatsiooniteenuste kohta, ja kutsuvad ühinema AKV riike, kes veel nende kokkulepete osalised ei ole.

3. Lisaks sellele lepivad nad kokku, et osalevad täielikult ja tegusalt kõikides edasistes rahvusvahelistes läbirääkimistes, mida võidakse selles valdkonnas pidada.

4. Seetõttu võtavad lepinguosalised meetmeid, mis hõlbustavad AKV riikide elanike juurdepääsu info- ja sidetehnoloogiale, muu hulgas:

- arendades ja soodustades sobiva hinnaga ja taastuvate energiavarude kasutamist,

- arendades ja võttes kasutusele ulatuslikumaid ja odavaid traadita võrke.

5. Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama omavahelist koostööd info- ja sidetehnoloogia ning infoühiskonna vallas. Selle koostööga püütakse eelkõige saavutada sidesüsteemide suurem täiendavus ja ühtlustumine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning nende kohandamine uue tehnoloogiaga.

5. PEATÜKK

Kaubandusega seotud valdkonnad

Artikkel 44

Üldsätted

1. Lepinguosalised tunnustavad, et uutel kaubandusega seotud valdkondadel on kasvav tähtsus AKV riikide järkjärgulisel integreerumisel maailmamajandusse Seetõttu nõustuvad nad tugevdama koostööd nendes valdkondandes, osaledes täielikult ja kooskõlastatult rahvusvahelistel foorumitel ja asjakohastes lepingutes.

2. Ühendus aitab käesoleva lepingu sätete ja lepinguosaliste vahel kokkulepitud arengukavade kohaselt AKV riikidel suurendada oma suutlikkust kõikides kaubandusega seotud valdkondades, vajaduse korral täiustades ja toetades institutsioonilist raamistikku.

Artikkel 45

Konkurentsipoliitika

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et tõhusate ja usaldusväärsete konkurentsipõhimõtete ning -eeskirjade kehtestamine ja rakendamine on investeerimist soodustava keskkonna, industrialiseerimise jätkumise ja turulepääsu läbipaistvuse parandamisel ja kindlustamisel otsustava tähtsusega.

2. Et tagada konkurentsimoonutuste kõrvaldamine, kohustuvad lepinguosalised, võttes asjakohaselt arvesse AKV riikide erinevat arengutaset ja majanduslikke vajadusi, rakendama riiklikke või piirkondlikke eeskirju ja põhimõtteid, mis näevad ette ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse kontrollimise, ja kui nende eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine, siis teatavatel tingimustel ka nende keelamise. Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et keelavad kõikidel ettevõtjatel turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ühenduse ühisturul või AKV riikide territooriumil.

3. Samuti lepivad lepinguosalised kokku sellealase koostöö tugevdamises, et koos asjaomaste riiklike konkurentsiasutustega kujundada ja toetada efektiivset konkurentsipoliitikat, millega järkjärgult tagatakse konkurentsieeskirjade täitmine nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes. Koostöö selles vallas hõlmab eelkõige abi sobiva õigusliku raamistiku kujundamisel ja selle rakendamisel haldusorganite kaudu, pöörates erilist tähelepanu AKV vähim arenenud riikide eriolukorrale.

Artikkel 46

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

1. Ilma et see takistaks lepinguosaliste seisukohavõtte mitmepoolsetes läbirääkimistes, tunnustavad lepinguosalised vajadust tagada intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste ja muude TRIP-lepinguga reguleeritud õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste piisav ja tõhus kaitse kooskõlas rahvusvaheliste normidega, et vähendada moonutusi ja takistusi kahepoolses kaubanduses.

2. Seoses sellega rõhutavad nad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIP-lepingu), WTO asutamislepingu ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinemise tähtsust.

3. Samuti on nad ühel meelel, et on vaja ühineda kõikide TRIP-lepingu I osas nimetatud asjakohaste intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, pidades silmas oma arengutaset.

4. Ühendus, selle liikmesriigid ja AKV riigid võivad kaaluda ükskõik millisele lepinguosalisele erilist huvi pakkuvate toodete kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmise lepingute sõlmimist.

5. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaalomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, kaasa arvatud kunstilised kujundused, ning tööstusomandit, mis hõlmab kasulikke mudeleid, patente, sealhulgas biotehnoloogiliste leiutiste ja taimesortide või muude toimivate ainulaadsete süsteemide patente, ja tööstusdisainilahendusi, geograafilisi tähiseid, sealhulgas päritolunimetusi, kauba- ja teenindusmärke, mikrolülituste topoloogiat, samuti andmekogude õiguskaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata salajase oskusteabe kaitset.

6. Samuti lepivad lepinguosalised kokku oma sellealase koostöö tugevdamises. Taotluse korral ja vastastikku kokkulepitud tingimustel laieneb koostöö muu hulgas järgmistesse valdkondadesse: õigusloome intellektuaalomandi õiguste kaitse ja järgimise vallas, õiguste valdajatel selliste õiguste kuritarvitamise ja konkurentidel nende rikkumise takistamine, riiklike ja piirkondlike asutuste ja muude organite asutamine ja tugevdamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kehtestamise ja kaitsmisega tegelevate piirkondlike organisatsioonide toetamine, kaasa arvatud töötajate koolitamine.

Artikkel 47

Standardimine ja sertifitseerimine

1. Lepinguosalised lepivad kokku teha tihedamat koostööd standardimise, sertifitseerimise ja kvaliteedi tagamise vallas, et kõrvaldada tarbetud tehnilised tõkked ja vähendada omavahelisi erinevusi nendes valdkondades ning seega hõlbustada kaubandust.

Seoses sellega kinnitavad nad oma kohustusi, mis nad on võtnud WTO asutamislepingule lisatud tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

2. Standardimis- ja sertifitseerimiskoostööga püütakse edendada lepinguosaliste süsteemide kokkusobivust, hõlmates eelkõige:

- tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid meetmeid, millega edendatakse rahvusvaheliste tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste laiemat kasutamist, sealhulgas valdkondlikke erimeetmeid, pidades silmas AKV riikide majanduse arengutaset,

- kvaliteedi juhtimist ja tagamist käsitlevat koostööd teatavates valdkondades, mis on AKV riikidele tähtsad,

- toetust AKV riikide algatustele, mis käsitlevad suutlikkuse suurendamist vastavushindamise, metroloogia ja standardimise vallas,

- tegevuse arendamist AKV ja Euroopa standardimis-, vastavushindamis- ja sertifitseerimisasutuste vahel.

3. Lepinguosalised kohustuvad sobival ajal kaaluma vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist mõlemale majandushuvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 48

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

1. Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust võtta ja rakendada inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks vajalikke sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et üldiselt ei kujuta need meetmed endast meelevaldset diskrimineerimise vahendit ega varjatud kaubanduspiirangut. Selleks kinnitavad nad oma kohustusi, mis nad on võtnud WTO asutamislepingule lisatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga, võttes arvesse iga lepinguosalise arengutaset.

2. Lisaks kohustuvad nad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaselt ettepandud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja nende rakendamist paremini kooskõlastama, nende probleemide üle nõu pidama ja neist teavitama, kui need meetmed võivad mõjutada emma-kumma lepinguosalise huve. Samuti lepivad nad kokku eelnevas nõupidamises ja kooskõlastamises Codex Alimentarius'e, rahvusvahelise episootiameti ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames, et edendada ühiseid huve.

3. Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd, et suurendada AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkust selles valdkonnas.

Artikkel 49

Kaubandus ja keskkond

1. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et tagataks säästev ja usaldusväärne keskkonnahoid kooskõlas sellealaste rahvusvaheliste konventsioonide ja kohustustega, võttes asjakohaselt arvesse iga lepinguosalise arengutaset. Nad on ühel meelel, et keskkonnameetmete planeerimisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta AKV riikide erivajadusi ja -nõudeid.

2. Rio põhimõtteid silmas pidades lepivad lepinguosalised kokku koostöö süvendamises selles vallas, et suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Koostöö abil püütakse eelkõige koostada ühtsed riiklikud, piirkondlikud ja rahvusvahelised tegevuspõhimõtted, tugevdada järelevalvet keskkonnaga seotud kaupade ja teenuste kvaliteedi üle ning arendada asjakohastes valdkondades keskkonnasõbralikke tootmisvõtteid.

Artikkel 50

Kaubandus- ja töönormid

1. Lepinguosalised kinnitavad, et austavad põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud töönorme, mis on määratletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) asjakohastes konventsioonides, eelkõige ühinemisvabadust ja ühisläbirääkimiste õigust, sunniviisilise töö kaotamist, lapsele sobimatu töö ning muu talle sobimatu tegevuse keelustamist ja töölevõtmist kedagi diskrimineerimata.

2. Nad lepivad kokku, et süvendavad sellealast koostööd, eelkõige järgmistes valdkondades:

- asjakohaseid töönorme ja tööeeskirju käsitlev teabevahetus;

- riigi tööõiguse kujundamine ja kehtivate õigusaktide tugevdamine;

- kasvatus- ja teavituskavad;

- siseriiklikest tööõigusaktidest ja -eeskirjadest kinnipidamine.

3. Lepinguosalised on ühel meelel, et töönorme ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 51

Tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse

1. Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse alal, võttes asjakohaselt arvesse siseriiklikke õigusakte, et vältida kaubandustõkkeid.

2. Koostööga püütakse eelkõige parandada asutuste suutlikkust ja tehnilisi võimalusi selles valdkonnas, seades sisse kiirhoiatussüsteemid ohtlikest toodetest vastastikku teatamiseks, vahetades teavet ja kogemusi toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järelevalve sisseseadmise ja toimimise kohta, parandades tarbijatele antavat teavet hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta, soodustades sõltumatute tarbijaühingute ja tarbijate huvide esindajate vaheliste sidemete arendamist, ühtlustades tarbijakaitsepoliitikat ja -süsteeme, teatades õigusaktide jõustamisest, edendades koostööd kahjuliku või kõlvatu äritegevuse uurimisel ja rakendades lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordikeelde selliste kaupade ja teenuste suhtes, mille turustamine on tootjariigis keelatud.

Artikkel 52

Maksuerand

1. Ilma et see piiraks IV lisa artikli 31 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva lepingu sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustuskorda ega ühtegi selle lepingu põhjal sõlmitavat kokkulepet maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse alusel.

2. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalisi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

6. PEATÜKK

Koostöö muudes valdkondades

Artikkel 53

Kalastuskokkulepped

1. Lepinguosalised väljendavad oma soovi sõlmida kalastuskokkuleppeid, millega püütakse tagada säästvad ja vastastikku rahuldavad kalastustingimused AKV riikides.

2. Selliste kokkulepete sõlmimisel või rakendamisel ei diskrimineeri AKV riigid ühendust ega liikmesriike; öeldu ei piira samas geograafilises piirkonnas asuvate arengumaade vaheliste erikokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist; samuti ei diskrimineeri ühendus AKV riike.

Artikkel 54

Toiduainetega kindlustatus

1. Saadaval olevate põllumajandustoodete osas kohustub ühendus tagama, et eksporditoetused kinnitatakse kõikidele AKV riikidele eelnevalt nende toodete suhtes, mis on piiritletud kõnealuste riikide toiduainevajaduste põhjal.

2. Käesoleva lepingu kehtivusajal toimub toetuste eelkinnitamine järgmiseks aastaks ja toetuse suurus määratakse meetodite abil, mida komisjon tavaliselt kasutab.

3. Erikokkuleppeid võib sõlmida nende AKV riikidega, kes taotlevad seda oma toiduainetega kindlustamist käsitlevate põhimõtete raames.

4. Lõikes 3 osutatud erikokkulepped ei ohusta tootmist ega kaubavooge AKV piirkonnas.

4. OSA

KOOSTÖÖ ARENGU RAHASTAMISE VALLAS

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Eesmärgid, põhimõtted, suunised ja abikõlblikkus

Artikkel 55

Eesmärgid

Arengu rahastamise vallas tehtava koostööga püütakse piisavate rahaliste vahendite ja vajaliku tehnilise abi andmise kaudu toetada ja edendada AKV riikide pingutusi, mida nad teevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks ühistes huvides ja vastastikuse sõltuvuse vaimus.

Artikkel 56

Põhimõtted

1. Koostööd arengu rahastamise vallas tehakse AKV riikide määratletud arengueesmärkide, -kavade ja -prioriteetide põhjal ja nendega kooskõlas nii riigi kui ka piirkonna tasandil. Arvesse võetakse AKV riikide geograafilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi. Lisaks sellele:

a) edendatakse koostööga kohalikku osalust arengu kõikidel etappidel;

b) väljendub koostöö vastastikustes õigustes ja kohustustes;

c) rõhutatakse koostööga ennustatavuse ja kindluse tähtsust vahendite liikumises, mis toimub väga soodsatel tingimustel ja pidevalt;

d) on koostöö paindlik ning kohandatud iga AKV riigi olukorrale ja asjakohase projekti või kava erilaadile;

e) tagatakse koostööga tõhusus, kooskõlastamine ja järjepidevus.

2. Koostööga tagatakse AKV vähim arenenud riikide erikohtlemine ning võetakse asjakohaselt arvesse AKV raskesti ligipääsetavate ja saareriikide haavatavust. Lisaks tegeldakse konfliktijärgses olukorras olevate riikide erivajadustega.

Artikkel 57

Suunised

1. AKV riigid ja ühendus rakendavad käesoleva lepingu raames rahastatavaid meetmeid tihedas koostöös, tunnustades koostööpoolte võrdõiguslikkust.

2. AKV riikide vastutada on:

a) soovituskavade aluseks olevate eesmärkide ja prioriteetide määratlemine;

b) projektide ja kavade väljavalimine;

c) projektide ja kavade toimikute koostamine ja esitamine;

d) lepingute ettevalmistamine, läbirääkimine ja sõlmimine;

e) projektide ja kavade rakendamine ja juhtimine;

f) projektide ja kavade haldamine.

3. Ilma et see piiraks eespool esitatud sätete kohaldamist, võivad ka abikõlblikud valitsusvälised osalejad esitada kavu ja projekte ning rakendada neid oma tegevusvaldkondades.

4. AKV riikide ja ühenduse vastutada on:

a) ühisinstitutsioonides arengu rahastamist käsitleva koostöö suuniste määramine;

b) soovituskavade vastuvõtmine;

c) projektide ja kavade hindamine;

d) pakkumistes ja lepingute sõlmimises osalemise tingimuste võrdsuse tagamine;

e) projektide ja kavade mõju ja tulemuste jälgimine ja hindamine;

f) projektide ja kavade nõuetekohase, kiire ja tõhusa täitmise tagamine.

5. Ühendus otsustab projektide ja kavade rahastamise.

6. Kui käesolevas lepingus ei ole teisiti sätestatud, kiidetakse kõik teise lepinguosalise heakskiitu eeldavad otsused heaks või loetakse need heakskiidetuks 60 päeva möödudes hetkest, mil üks lepinguosaline on nendest teatanud.

Artikkel 58

Rahastamiskõlblikkus

1. Järgmised üksused või organid on kõlblikud saama käesoleva lepingu alusel antavat rahalist abi:

a) AKV riigid;

b) piirkondlikud või riikidevahelised institutsioonid, mille koosseisus on üks AKV riik või mitu AKV riiki, ja kes tegutsevad nende riikide volitusel;

c) teatavate erieesmärkide saavutamiseks AKV riikide ja ühenduse asutatud ühisinstitutsioonid.

2. Ühe või mitme asjaomase AKV riigi nõusolekul võivad rahalist abi saada ka:

a) AKV riikide ja/või piirkondade avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused, ministeeriumid või kohalikud asutused ja eelkõige nende rahaasutused ja arengupangad;

b) AKV riikide äriühingud ja muud eraorganisatsioonid ning eraettevõtjad;

c) ühenduse liikmesriigi ettevõtted, et nad saaksid lisaks oma panusele tegelda täiendava tootmisega mõne AKV riigi territooriumil;

d) AKV või ühenduse finantsvahendajad, kes teevad, soodustavad ja rahastavad erainvesteeringuid AKV riikides;

c) AKV riikidest või ühendusest pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad.

2. PEATÜKK

Rahastamise ulatus ja laad

Artikkel 59

Ühe või mitme asjaomase AKV riigi määratletud riiklike ja piirkondlike prioriteetide raames võib toetada projekte, kavasid ja muus vormis meetmeid, mis aitavad kaasa käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 60

Rahastamise ulatus

Olenevalt vajadustest ja sobivaimaks peetavatest meetmeliikidest võib muu hulgas rahastada:

a) meetmeid, mis aitavad kergendada AKV riikide võlakoormat ja leevendada nende maksebilansiraskusi;

b) makromajanduse ja selle struktuuri ümberkujundamist ja põhimõtteid,

c) eksporditulu muutuste kahjuliku mõju leevendamist;

d) valdkondlikke põhimõtteid ja ümberkujundusi;

e) institutsioonide arendamist ja suutlikkuse suurendamist;

f) tehnilise koostöö kavasid;

g) humanitaar- ja hädaabi, sealhulgas abi pagulastele ja ümberasustatud isikutele, lühiajalisi taastamismeetmeid ja suurõnnetusteks valmisolekut.

Artikkel 61

Rahastamise laad

1. Rahastamine toimub muu hulgas järgmistes vormides:

a) projektid ja kavad;

b) krediidiliinid, tagatiskavad ja osalus aktsiakapitalis;

c) eelarvetoetus kas otse nendele AKV riikidele, kelle vääringud on konverteeritavad ja vabalt kaubeldavad, või kaude mitmesuguste ühenduse vahenditega loodud ekvivalentfondidest;

d) projektide ja kavade tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks vajalikud inimesed ja materiaalsed vahendid;

e) valdkondlikud ja üldised imporditoetuskavad, milleks võivad olla:

i) valdkondlikud impordikavad otsehangete kujul, sealhulgas tootmissisendite ja sotsiaalteenuste parandamiseks vajalike tarnete rahastamine;

ii) valdkondlikud impordikavad valdkonna impordi rahastamiseks osakaupa antavate välisvääringute kujul;

iii) üldised impordikavad mitmesuguseid tooteid hõlmava üldimpordi rahastamiseks osakaupa antavate välisvääringute kujul.

2. Otsest eelarvetoetust makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamiseks antakse juhul, kui:

a) riik kulutab piisavalt läbipaistvalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult;

b) riik on välja töötanud täpsed makromajanduslikud ja valdkondlikud tegevuspõhimõtted ning põhilised rahastajad on need heaks kiitnud;

c) riigihanked on avalikud ja läbipaistvad.

3. Niisugust otsest eelarvetoetust hakatakse üksikprojektide asemel järk-järgult andma valdkondlikele tegevuspõhimõtetele.

4. Eespool määratletud impordikavade või eelarvetoetuse vahendeid võib kasutada ka abikõlblike AKV riikide toetamiseks, kui nende ümberkujundused on suunatud piirkonna majanduse liberaliseerimisele ja kui sellest tulenevad üleminekuaja netokulud.

5. Käesoleva lepingu raames kasutatakse lepingu eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate projektide, kavade ja muus vormis meetmete rahastamiseks Euroopa Arengufondi (edaspidi "fondi") vahendeid, sealhulgas ekvivalentfonde, eelmiste fondide kasutamata vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (edaspidi "panga") omavahendeid ja vajaduse korral Euroopa Ühenduse eelarvest eraldatavaid vahendeid.

6. Käesoleva lepingu alusel ettenähtud vahendeid võib kasutada, et katta projektide ja kavadega seotud kohalikke ja väliskulusid, kaasa arvatud korduvkulusid.

II JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Rahalised vahendid

Artikkel 62

Üldsumma

1. Ühenduse rahalise abi üldsumma käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ja üksikasjalikud rahastamistingimused on sätestatud lepingu lisades.

2. Kui mõni AKV riik ei ratifitseeri käesolevat lepingut või ütleb selle üles, kohandavad lepinguosalised I lisa finantsprotokollis ettenähtud summasid. Rahalisi vahendeid kohandatakse ka siis, kui:

a) käesoleva lepinguga ühinevad uued AKV riigid, kes ei osalenud selle läbirääkimisel;

b) ühendus laieneb.

Artikkel 63

Rahastamisviisid

Iga projekti või kava rahastamise viiside üle otsustavad ühiselt asjaomane AKV riik või asjaomased AKV riigid ja ühendus, võttes arvesse:

a) asjaomaste riikide arengutaset, geograafilist asukohta ja majandus- ning rahandusolusid;

b) projekti või kava laadi, majanduslikku ja rahalist tasuvust ning mõju ühiskonnale ja kultuurile;

c) laenude puhul tegureid, mis tagavad nende teenindamise.

Artikkel 64

Edasilaenamine

1. Rahalist abi võidakse anda asjaomastele AKV riikidele või nende või käesoleva lepingu tingimuste kohaselt abikõlblike rahaasutuste kaudu või otse mõnele muule abikõlblikule isikule. Kui rahalist abi antakse lõppsaajale vahendaja kaudu või erasektori lõppsaajale otse:

a) tuleb rahastamis- või laenulepingus ette näha tingimused, mille alusel võib lõppsaajale vahendaja kaudu või erasektori lõppsaajale otse abi anda;

b) igasugune rahaline kasu, mis vahendaja saab edasilaenamisest või mis tuleneb otse erasektori lõppsaajale laenamisest, tuleb kasutada arendamiseks rahastamis- või laenulepingus sätestatud tingimustel pärast seda, kui on arvesse võetud halduskulud, kursi- ja rahalised riskid ning lõppsaajale antava tehnilise abi maksumus.

2. Kui rahastamine toimub edasilaenamisasutuse kaudu, mis asub ja/või tegutseb AKV riikides, peab see asutus vastutama üksikprojektide valimise ja hindamise ning käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel tema käsutusse antud vahendite haldamise eest.

Artikkel 65

Kaasrahastamine

1. Käesolevas lepingus sätestatud rahalisi vahendeid võib AKV riikide taotlusel kasutada kaasrahastamiseks, eelkõige koos arendusasutuste, ühenduse liikmesriikide, AKV riikide, kolmandate riikide või rahvusvaheliste või eraõiguslike rahaasutuste, äriühingute või ekspordikrediidiasutustega.

2. Kaasrahastamise võimalust kaalutakse eelkõige siis, kui ühenduse osalemine soodustab muude rahastamisallikate osalemist ja kui selline rahastamine võib olla asjaomastele AKV riikidele soodus.

3. Kaasrahastada võib ühiselt või rööbiti. Igal juhul tuleb eelistada tasuvaimat lahendust. Lisaks võetakse meetmeid ühenduse ja muude kaasrahastajate meetmete kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks, et AKV riikidel tuleks läbida võimalikult vähe menetlusi ja need oleksid paindlikumad.

4. Nõupidamist ja kooskõlastamist muude rahastajate ja kaasrahastajatega tuleks tugevdada ja arendada, sõlmides võimaluse korral kaasrahastamise raamlepinguid, samuti tuleks läbi vaadata kaasrahastamise põhimõtted ja kord, et tagada tõhusus ja parimad võimalikud tingimused.

2. PEATÜKK

Abi võlakergenduste ja valdkondlike ümberkorralduste alal

Artikkel 66

Võlakergendusabi

1. AKV riikide võlakoorma kergendamiseks ja nende maksebilansiraskuste leevendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et kasutavad käesolevas lepingus sätestatud vahendeid rahvusvaheliselt heakskiidetud ja AKV riike soodustavate võlakergendusalgatuste toetamiseks. Lisaks sellele kiirendatakse sõltuvalt asjaoludest varasemate soovituskavade raames kasutamata jäänud vahendite kasutamist käesolevas lepingus sätestatud kiiresti väljamakstavate vahendite abil. Samuti kohustub ühendus uurima, kuidas pikema aja jooksul saab rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusalgatuste toetamiseks kasutada muid kui Euroopa Arengufondi vahendeid.

2. AKV riigi taotlusel võib ühendus anda:

a) abi, et uurida võlgnevuse, sealhulgas sisevõla ja võlateenindus- ning maksebilansiraskusi ning leida neile rakenduslikud lahendused;

b) koolitust võlahalduse ja rahvusvaheliste rahastamisläbirääkimiste vallas ning abi sellealaste koolitusürituste, kursuste ja seminaride jaoks;

c) abi paindlike võlahaldusvõtete ja -vahendite väljatöötamiseks.

3. Panga omavahenditest antavatest laenudest, erilaenudest ja riskikapitalist tuleneva võla teenindamise edendamiseks võivad AKV riigid üksikjuhu asjaoludest sõltuvalt kasutada komisjoniga sõlmitavate kokkulepete kohaselt selliseks teenindamiseks käesoleva lepinguga ettenähtud välisvääringuid siis, kui saabub võla tagasimaksetähtpäev, ja kõige rohkem sellises summas, mida on vaja omavääringus maksmiseks.

4. Arvestades välisvõla küsimuse tõsidust ja selle mõju majanduskasvule, deklareerivad lepinguosalised oma valmidust jätkata rahvusvaheliste arutelude raames arvamustevahetust üldise võlaküsimuse kohta, mis ei piira asjaomastel foorumitel toimuvaid eriarutlusi.

Artikkel 67

Struktuuri kohandamise toetus

1. Käesoleva lepinguga toetatakse AKV riikide makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamist. Seoses sellega tagavad lepinguosalised, et struktuuri kohandamised on majanduslikult elujõulised ning sotsiaalselt ja poliitiliselt talutavad. Abi andmisel on aluseks ühenduse ja asjaomase AKV riigi ühishinnang, mis käsitleb makromajanduse või valdkonna tasandil võetud või kavandatud ümberkujundusmeetmeid ja annab ümberkujundamisele üldhinnangu. Toetuskavade oluliseks tunnusjooneks on kiire väljamaksmine.

2. AKV riigid ja ühendus tunnustavad vajadust soodustada ümberkujunduskavasid piirkondlikul tasandil tagamaks, et riiklike kavade koostamisel ja rakendamisel võetakse asjakohaselt arvesse piirkondlikke meetmeid, mis mõjutavad riigi arengut. Seetõttu on struktuuri kohandamise toetusel ka järgmised eesmärgid:

a) võtta olukorra määratlemisest peale kasutusele meetmeid, mis edendavad piirkondlikku integreerumist ja võtavad arvesse piiriülese ümberkorraldamise mõju;

b) toetada makromajanduslike ja valdkondlike tegevuspõhimõtete, sealhulgas maksu- ja tollipoliitika ühtlustamist ja kooskõlastamist, et saavutada piirkondliku integreerumise ning siseriikliku ümberkorraldamise kahene eesmärk;

c) võtta üldiste impordikavade või eelarvetoetuse abil arvesse mõju, mida piirkondlikust integreerumisest tulenevad ülemineku netokulud avaldavad eelarvetulule ja maksebilansile.

3. AKV riigid, kes rakendavad või kavandavad ümberkujundusi makromajanduse või valdkonna tasandil, on kõlblikud saama ümberkorraldusabi, kusjuures võetakse arvesse piirkondlikke tegureid, ümberkujunduste tulemuslikkust ja tõenäolist mõju majanduse, ühiskonna ja poliitika arengule, samuti nende majanduslikke ja ühiskondlikke raskusi.

4. Ümberkorraldusabi saamise nõuded täitnuks loetakse need AKV riigid, kes rakendavad ümberkujunduskavasid, mida vähemalt põhilised mitmepoolsed rahastajad on heaks kiitnud ja mida nad toetavad või mis on selliste rahastajatega kokku lepitud, kuid mida viimased tingimata rahaliselt ei toeta.

5. Ümberkorraldusabi antakse paindlikult valdkondlike ja üldiste impordikavade või eelarvetoetuse kujul.

6. Ümberkorralduskavade koostamine, hindamine ja nende rahastamise otsustamine toimub käesoleva lepingu rakenduskorra kohaselt, võttes asjakohaselt arvesse kiiret väljamaksmist kui ümberkorralduskavade tunnusjoont. Sõltuvalt üksikjuhtumi asjaoludest võib lubada AKV või EÜ päritoluga importi piiratud osas rahastada tagasiulatuvalt.

7. Iga toetuskava rakendamisel tagatakse, et AKV ettevõtjad saavad kasutada kava vahendeid võimalikult laialdaselt ja läbinähtavalt ja et hankemenetlused on kooskõlas asjaomase riigi haldus- ja äritavadega, tagades samas importkaupade parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning vajaliku kooskõla edusammudega ümberkorralduste toetamise korra rahvusvahelisel ühtlustamisel.

3. PEATÜKK

Abi eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral

Artikkel 68

1. Lepinguosalised tunnustavad, et eksporditulu kõikumine, eelkõige põllumajanduses ja mäetööstuses, võib kahjustada AKV riikide arengut ja ohustada nende arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu seatakse pikaajalise arengu rahastamise raames sisse lisatoetussüsteem, et leevendada eksporditulu ebakindlusest tulenevat kahjulikku mõju, sealhulgas põllumajanduses ja mäetööstuses.

2. Eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral antava abi eesmärk on kaitsta makromajanduslikke ja valdkondlikke ümberkujundusi ning tegevuspõhimõtteid, mis on tulu vähenemise korral ohus, ja leevendada eelkõige põllumajandus- ning mäetööstustoodete eksporditulu ebakindlusest tulenevat kahjulikku mõju.

3. AKV riikide majanduse suurt sõltuvust eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse kohaldamisaastal vahendeid eraldades arvesse. Selles suhtes tehakse soodustusi AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavatele ja saareriikidele.

4. Lisavahendeid antakse rahastamistingimusi käsitlevas II lisas sätestatud toetusmehhanismi üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

5. Ühendus annab toetust ka turumajanduslikele kindlustuskavadele, mis on mõeldud AKV riikidele, kes püüavad ennast eksporditulu kõikumiste eest kaitsta.

4. PEATÜKK

Valdkondlike tegevuspõhimõtete toetamine

Artikkel 69

1. Mitmesuguste käesolevas lepingus sätestatud vahendite ja viiside abil toetatakse koostööga:

a) ühiskonna ja majanduse ümberkujundamise valdkondlikke tegevuspõhimõtteid;

b) meetmeid, millega suurendatakse tootmist ja ekspordi konkurentsivõimet;

c) meetmeid, millega arendatakse sotsiaalteenuseid;

d) valdkondlikke ja valdkondadevahelisi küsimusi.

2. Seda toetust antakse vajaduse korral järgmistes vormides:

a) valdkondlikud kavad;

b) eelarvetoetus;

c) investeeringud;

d) taastamisabi;

e) koolitus;

f) tehniline abi;

g) abi institutsioonidele.

5. PEATÜKK

Väikeprojektid ja detsentraliseeritud koostöö

Artikkel 70

Kohalike arenguvajaduste rahuldamiseks ja ergutamaks kõiki detsentraliseeritud koostöös osalejaid, kes suudavad kaasa aidata AKV riikide iseseisvale arengule algatuste väljapakkumisel ja rakendamisel, toetatakse koostööga selliseid arendusmeetmeid asjaomaste AKV riikide siseriiklike õigusnormide ja soovituskava sätete kohaselt. Seoses sellega toetatakse koostööga:

a) kohalikke väikeprojekte, mis mõjutavad inimeste majanduslikku ja sotsiaalset elu ning vastavad tõendatud ja silmaspeetavale eelisvajadusele ning mida rakendatakse projektist kasu saava kohaliku kogukonna algatusel ja tegusal osavõtul;

b) eelkõige sellist detsentraliseeritud koostööd, mis ühendab AKV riikide detsentraliseeritud osalejate ja vastavate ühenduse osapoolte pingutused ja vahendid. See koostöövorm võimaldab kasutada detsentraliseeritud osalejate võimeid, uuenduslikke tegutsemisviise ja vahendeid AKV riikide arendamiseks.

Artikkel 71

1. Väikeprojekte ja detsentraliseeritud koostööd võib toetada käesoleva lepingu järgsetest rahalistest vahenditest. Selle koostöövormi projektid või kavad ei pea olema seotud soovituskavade rõhuasetuste kohaste kavadega, vaid võivad olla võimalus saavutada soovituskavade erieesmärke või saada tulemusi kohaliku kogukonna või detsentraliseeritud osalejate algatustest.

2. Fond osaleb väikeprojektide ja detsentraliseeritud koostöö rahastamises, kusjuures fondi osalus ei ületa tavaliselt kolme neljandikku projekti kogumaksumusest ega või ületada soovituskavas sätestatud piirmäära. Ülejäänud osa saadakse:

a) väikeprojektide puhul kohalikult kogukonnalt (loonustasuna või teenuste või sularahana vastavalt nende võimalustele);

b) detsentraliseeritud koostöös osalejatelt tingimusel, et selliste osalejate kaasatavad rahalised, tehnilised, ainelised ja muud vahendid ei ole üldjuhul väiksemad kui 25 % projekti/kava arvestuslikust maksumusest;

c) erandjuhul asjaomaselt AKV riigilt rahalise toetusena või üldkasutatavate vahendite kasutamise või teenuste osutamise vormis.

3. Väikeprojektide või detsentraliseeritud koostöö raames rahastatavate projektide ja kavade suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus ja eelkõige mitme aasta kavades sätestatud korda.

6. PEATÜKK

Humanitaar- ja hädaabi

Artikkel 72

1. Humanitaar- ja hädaabi antakse AKV riikide elanikele, kes on suurtes ja erandlikes majanduslikes ning sotsiaalsetes raskustes, mis tulenevad loodusõnnetustest, inimese põhjustatud hädaolukordadest nagu sõda ja muud konfliktid või samalaadse mõjuga erakorralistest asjaoludest. Humanitaar- ja hädaabi antakse niikaua, kui see on vajalik kõnealustest olukordadest tulenevate hädavajaduste rahuldamiseks.

2. Humanitaar- ja hädaabi antakse üksnes vastavalt suurõnnetuste ohvrite vajadustele ja huvidele ning rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete kohaselt. Eelkõige ei diskrimineerita ohvreid nende rassi, rahvuse, usu, soo, vanuse, kodakondsuse või poliitiliste vaadete põhjal ning tagatakse vaba juurdepääs ohvritele ja nende kaitse ning humanitaarabi andjate julgeolek ja nende varustuse kaitstus.

3. Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on:

a) kaitsta inimelusid loodusõnnetuste, konfliktide või sõdade poolt põhjustatud kriisiolukordades ja nendele vahetult järgnevates oludes;

b) aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega kaasa humanitaarabi rahastamisele ja kohaletoimetamisele ning võimaldada abisaajatele vahetu juurdepääs abile;

c) lühikese ajaga viia läbi taastamine, et kannatanud elanikkonnaosad saaksid uuesti integreeruda ühiskonda ja majandusse ning et võimalikult ruttu luua tingimused arengu jätkumiseks asjaomase AKV riigi pikaajaliste eesmärkide kohaselt;

d) tegelda looduse või inimese põhjustatud õnnetuste tagajärjel ümberasunud isikute (pagulased, ümberasustatud isikud ja tagasipöördujad) vajadustega, et rahuldada ükskõik kus asuvate pagulaste ja ümberasustatud isikute kõiki vajadusi niikaua, kui see on vajalik, ja hõlbustada nende vabatahtlikku naasmist ning taasintegreerumist oma päritoluriiki;

e) aidata AKV riike suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.

4. Eespool sätestatuga samasugust abi võib anda AKV riikidele, kes võtavad vastu pagulasi või tagasipöördujaid, et rahuldada neid esmavajadusi, mida hädaabi ei hõlma.

5. Rõhutades, et käesoleva artikli kohaselt antav abi on oma olemuselt arenguabi, võib seda asjaomase riigi taotlusel kasutada erandkorras koos soovituskavaga.

6. Humanitaar- ja hädaabi antakse hädaolukorrast mõjutatud AKV riigi, komisjoni, rahvusvaheliste organisatsioonide või kohalike või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide taotlusel. Seda abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paindlikult ja tulemuslikult. Ühendus võtab vajalikke meetmeid hõlbustamaks kiiret tegutsemist, mida on vaja hädaabi nõudvate esmaste vajaduste rahuldamiseks.

Artikkel 73

1. Ühendus võib käesoleva lepingu kohaselt toetada hädaolukorrajärgseid meetmeid, mille eesmärk on materiaalne ja sotsiaalne taastumine pärast loodusõnnetusi või samalaadse mõjuga erakorralisi asjaolusid. Need tõhusate ja paindlike mehhanismide abil rakendatavad meetmed peavad hõlbustama siirdumist hädaolukorrast arengujärku, edendama kannatada saanud elanikkonnaosade sotsiaalset ja majanduslikku taasintegreerumist, kõrvaldama võimalikult suures ulatuses hädaolukorra põhjused, tugevdama asutusi ning suurendama kohaliku ja riikliku osaluse rolli asjaomase AKV riigi jätkuva arengu põhimõtete väljatöötamises.

2. Lühiajalisi hädaabimeetmeid võib fondist rahastada üksnes erandjuhul, kui neid ei saa rahastada ühenduse eelarvest.

7. PEATÜKK

Investeerimise ja erasektori arengu toetamine

Artikkel 74

Koostööga toetatakse rahalise ja tehnilise abi kaudu käesolevas lepingu sätestatud investeerimise ja erasektori arengut käsitlevaid põhimõtteid ja tegevuskavasid.

Artikkel 75

Investeeringute soodustamine

Oma pädevuse piires AKV riigid, ühendus ja selle liikmesriigid, tunnustades erainvesteeringute tähtsust arengukoostöö edendamisel ja vajadust võtta sellise investeerimise edendamiseks meetmeid:

a) rakendavad meetmeid, et soodustada selliste erainvestorite osalemist oma arengupingutustes, kes järgivad AKV-EÜ arengukoostöö eesmärke ja prioriteete ning oma koduriikide asjakohaseid õigusnorme;

b) võtavad meetmeid, mis aitavad luua ja säilitada ennustatavaid ja turvalisi investeerimisolusid, ja alustavad läbirääkimisi, et parandada neid olusid käsitlevaid kokkuleppeid;

c) ergutavad ELi erasektorit investeerima AKV riikide erasektorisse ja andma sellele erilist abi vastastikuse ärikoostöö raames;

d) hõlbustavad koostööd ja ühisettevõtteid, soodustades kaasrahastamist;

e) toetavad valdkondlikke investeerimisarutelusid, et edendada koostööd ja välisinvesteeringuid;

f) toetavad AKV riike rahastajate, eelkõige erarahastajate kaasamisel infrastruktuuri investeeringutesse ja erasektorile hädavajaliku tulutoova infrastruktuuri rahastamisse;

g) suurendavad välisinvesteeringuid edendavate ning hõlbustavate asutuste ja institutsioonide suutlikkust edendada siseinvesteeringuid;

h) levitavad teavet investeerimisvõimaluste ja ettevõtlustingimuste kohta AKV riikides;

i) edendavad eraettevõtjate vahelist dialoogi ja koostööd riigi, piirkonna ja AKV-ELi tasandil, eelkõige AKV ja ELi eraettevõtjate kohtumiste kaudu. AKV ja ELi eraettevõtjate kohtumisi toetatakse eesmärgiga:

i) hõlbustada dialoogi AKV ja ELi erasektori ning AKV ja ELi erasektori ning käesoleva lepingu alusel asutatud organite vahel;

ii) analüüsida ja korrapäraselt edastada asjaomastele organitele teavet, mis käsitleb AKV ja ELi erasektori vahelisi suhteid seoses käesoleva lepinguga ning üldisemalt ühenduse ja AKV riikide vahelisi majandussuhteid;

iii) analüüsida ja edastada asjaomastele organitele teavet, mis käsitleb valdkondlikke eriküsimusi, mis on seotud muu hulgas tootmisharude või tooteliikidega piirkonna või allpiirkonna tasandil.

Artikkel 76

Investeeringute rahastamine ja toetamine

1. Koostöös nähakse ette pikaajaline rahastamine, sealhulgas riskikapital, et aidata kaasa kasvule erasektoris ning sel eesmärgil kaasata sise- ja väliskapitali. Selleks võimaldatakse koostööga eelkõige:

a) tagastamatut rahalist ja tehnilist abi, et toetada majanduspoliitilisi reforme, inimressursside arengut, asutuste suutlikkuse suurendamist või neile muus vormis abi andmist seoses eriinvesteeringutega, ettevõtete konkurentsivõime ja erasektori finants- ja muude vahendajate suutlikkuse suurendamise meetmeid, investeerimise hõlbustamist ja edendamist ning konkurentsivõime parandamist;

b) nõustamisteenuseid, et aidata soodsate investeerimisolude ja andmekogu loomisel, mis suunaks ja suurendaks kapitalivooge;

c) riskikapitali investeerimiseks aktsiakapitali või samalaadsetesse vahenditesse, tagatisi välis- ja kodumaiste erainvesteeringute toetamiseks ning laenude või krediidiliinide rahastamiseks käesoleva lepingu II lisas ettenähtud tingimustel;

d) laene panga omavahenditest.

2. Panga omavahenditest antakse laenu kooskõlas panga põhikirjaga ning käesoleva lepingu II lisas ettenähtud tingimustel.

Artikkel 77

Investeeringutagatised

1. Investeeringutagatised on muutumas üha tähtsamaks vahendiks arengu rahastamisel, sest need aitavad vähendada projektidega seotud riske ja kaasata erakapitali. Koostöö tagab riskikindlustuse kui riskide vähendamise vahendi parema kättesaadavuse ja suurema kasutamise ning suurendab investorite usaldust AKV riikide vastu.

2. Koostöö raames pakutakse tagatisi ja toetusi tagatisfondide kaudu, millega kaetakse nõuetekohaste investeeringute riskid. Koostööga toetatakse eelkõige:

a) edasikindlustuskavasid, et kaitsta kõlblike investorite välismaiseid otseinvesteeringuid õigusliku ebakindluse ja selliste suurte riskide eest nagu sundvõõrandamine, välisvaluuta ülekannete piirangud, sõda ja rahvarahutused ning lepingurikkumine. Investorid võivad investeeringuid kindlustada nende nelja riski igasuguse kombinatsiooni vastu;

b) tagatiskavasid, millega kaetakse riskid osaliste laenutagatiste kujul. Kasutada saab nii riskide kui ka laenu osalisi tagatisi;

c) riiklikke ja piirkondlikke tagatisfonde, kus osalevad eelkõige kodumaised rahaasutused või investorid, et soodustada finantssektori arengut.

3. Koostööga toetatakse suutlikkuse suurendamist, institutsioone ja osalemist riiklike ja/või piirkondlike algatuste põhilises rahastamises, et vähendada investorite äririske (muu hulgas toetatakse tagatisfonde, regulatiivorganeid, vahekohtu- ja kohtumenetlusi, et parandada investeeringute kaitset ja ekspordikrediidisüsteeme).

4. Seda toetust antakse üksteist täiendavatele ja lisaväärtust loovatele era- ja/või avalikele algatustele, tehes võimaluse korral koostööd era- ja avalik-õiguslike organisatsioonidega. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitees uurivad AKV riigid ja EÜ ühiselt ettepanekut asutada AKV-EÜ tagatisasutus, mis koostaks ja juhiks investeeringute tagamise kavasid.

Artikkel 78

Investeeringute kaitse

1. Oma pädevuse piires kinnitavad AKV riigid ning ühendus ja selle liikmesriigid vajadust edendada ja kaitsta teise lepinguosalise investeeringuid oma territooriumil ning kinnitavad seejuures selliste mõlema lepinguosalise huvides olevate investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimise tähtsust, mis võiksid olla ka kindlustus- ja tagatiskavade aluseks.

2. Ergutamaks Euroopat investeerima AKV riikidele eriti tähtsatesse ja nende edendatavatesse arendusprojektidesse, võivad ühelt poolt ühendus ja liikmesriigid ning teiselt poolt AKV riigid sõlmida ka lepinguid, mis on seotud vastastikust huvi pakkuvate eriprojektidega, mille rahastamises osalevad ühenduse ja Euroopa ettevõtted.

3. Lepinguosalised lepivad kokku juurutada majanduskoostöölepingute raames ning ühenduse ja selle liikmesriikide vastavat pädevust arvesse võttes investeeringute kaitse ja soodustamise üldpõhimõtteid, mis on kooskõlas pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides või kahepoolselt saavutatud parimate tulemustega.

III JAOTIS

TEHNILINE KOOSTÖÖ

Artikkel 79

1. Tehnilise koostööga abistatakse AKV riike oma riigi ja piirkondliku tööjõu arendamisel ning arengu edenemiseks hädavajalike asutuste jätkuval arendamisel, muu hulgas tugevdades AKV riikide nõustamisteenuseid osutavaid äriühinguid ja organisatsioone ning korraldades AKV ja ELi äriühingute nõustajate vahetust.

2. Lisaks sellele peab tehniline koostöö olema tasuv ja vastama oma eesmärgile ning soodustama oskusteabe edasiandmist ja suurendama riigi ja piirkonna suutlikkust. Tehnilise koostööga toetatakse projektide ja kavade eesmärkide saavutamist, sealhulgas siseriiklike ja piirkondlike eelarvevahendite käsutajate juhtimisvõime suurendamist. Tehniline abi:

a) põhineb nõudlusel, mistõttu antakse seda üksnes ühe või mitme asjaomase AKV riigi taotlusel ja kohandatuna saaja vajadustele;

b) täiendab ja toetab AKV riikide pingutusi oma vajaduste määratlemisel;

c) hõlmab järelevalvet ja järelmeetmeid, et tagada tulemuslikkus;

d) ergutab AKV riikide asjatundjaid, nõustamisteenuseid osutavaid äriühinguid ning haridus- ja uurimisasutusi osalema fondi rahastatavates lepingutes ja näeb ette viisid, kuidas riikidest ja piirkondadest leida fondi projektidesse erialaettevalmistusega töötajaid;

e) soodustab AKV riikide ametnike lähetamist nõustajatena oma või naaberriigis asuvasse asutusse või piirkondlikku organisatsiooni;

f) seab eesmärgiks koguda teadmisi riiklike ja piirkondlike tööjõupiirangute ja -võimaluste kohta ning seada sisse loend AKV riikide asjatundjatest, nõustajatest ja nõustamisteenuseid osutavatest äriühingutest, kes sobivad tööks fondi rahastatavates projektides ja kavades;

g) toetab AKV riikide vahelist tehnilist abistamist, et edendada tehnilise abi, juhtimisoskuste ja erialateadmiste vahetust AKV riikide vahel;

h) edendab tegevuskavade koostamist asutuste ja töötajate pikaajaliseks arendamiseks lahutamatu osana projektide ja kavade planeerimisest, võttes arvesse rahastamisvajadusi;

i) toetab meetmeid, millega suurendatakse AKV riikide suutlikkust parandada oma asjatundlikkust;

j) pöörab erilist tähelepanu AKV riikide võimete arendamisele projektide kavandamise, rakendamise ja hindamise ning eelarve alal.

3. Tehnilist abi võib anda kõikides koostöövaldkondades käesoleva lepinguga võimaldatavates piirides. Hõlmatavate meetmete ulatus ja laad on mitmekesine ning kohandatud AKV riikide vajadustele.

4. Tehniline koostöö võib olla erilist või üldist laadi. AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee töötab välja tehnilise koostöö elluviimise suunised.

Artikkel 80

Oskustööjõu väljavoolu lõpetamiseks AKV riikidest annab ühendus seda taotlevatele AKV riikidele abi asjakohaste naasmissoodustuste kujul, et hõlbustada arenenud riikides elavate AKV riikide kodanikest oskustööliste tagasipöördumist.

IV JAOTIS

MENETLUSED JA JUHTIMISSÜSTEEMID

Artikkel 81

Menetlused

Juhtimiskord peab olema läbipaistev ja hõlpsasti rakendatav ning võimaldama detsentraliseerida ülesandeid ja vastutust. Valitsusvälised osalejad võivad AKV-ELi arengukoostöös osaleda valdkondades, mis on nendega seotud. Rahandus- ja tehnilise koostöö kavandamist, ettevalmistamist, rakendamist ja juhtimist käsitlevad üksikasjalikud menetlussätted on esitatud IV lisas, mis käsitleb rakendus- ja juhtimiskorda. Ministrite nõukogu võib AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal need sätted läbi vaadata, neid täpsustada ja muuta.

Artikkel 82

Täitevorganid

Käesoleva lepingu järgse rahandus- ja tehnilise koostöö tegemiseks määratakse täitevorganid. Täitevorganite ülesanded on üksikasjalikult sätestatud IV lisas, mis käsitleb rakendus- ja juhtimiskorda.

Artikkel 83

AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee

1. Ministrite nõukogu vaatab vähemalt kord aastas läbi arengu rahastamise koostöö eesmärkide saavutamise ning uurib selles koostöös ettetulevaid üldisi ja erilisi raskusi. Selleks asutatakse ministrite nõukogus AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee, edaspidi "AKV-EÜ komitee".

2. AKV-EÜ komitee ülesanneteks on muu hulgas:

a) tagada arengu rahastamise koostöö eesmärkide ja põhimõtete täitmine ning kehtestada üldsuunised nende tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks;

b) uurida arengukoostöös ettetulevaid raskusi ja pakkuda välja sobivad meetmed;

c) vaadata läbi käesoleva lepingu lisad, et tagada nende jätkuv asjakohasus, ja soovitada ministrite nõukogul heaks kiita vajalikud muudatused;

d) uurida käesoleva lepingu raames rakendatavaid meetmeid, et edendada erasektori arengut ja erainvesteeringuid ning tegevust investeerimise alal.

3. AKV-EÜ komitee tuleb kokku kord kvartalis ja sellesse kuuluvad võrdväärseina AKV riikide ja ühenduse esindajad või nende volitatud esindajad. Komitee tuleb kokku ministrite tasandil alati, kui üks lepinguosaline seda taotleb, ja vähemalt kord aastas.

4. Ministrite nõukogu kehtestab AKV-EÜ komitee töökorra, eelkõige esindatuse tingimused ja komitee liikmete arvu, nõupidamise üksikasjaliku korra ja eesistujaks olemise tingimused.

5. AKV-EÜ komitee võib kokku kutsuda asjatundjaid, et uurida arengukoostöö tulemuslikkust vähendada võivate raskuste või kitsaskohtade põhjusi.

Kõnealused asjatundjad annavad komiteele soovitusi selliste raskuste ja kitsaskohtade kõrvaldamisvõimaluste kohta.

5. OSA

AKV VÄHIM ARENENUD, RASKESTI LIGIPÄÄSETAVAID JA SAARERIIKE KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 84

1. Võimaldamaks AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavatel ja saareriikidel saada täit kasu käesoleva lepinguga pakutatavatest võimalustest ja seeläbi kiirendada nende arengut, tagatakse koostöös AKV vähim arenenud riikide erikohtlemine ja võetakse asjakohaselt arvesse AKV raskesti ligipääsetavate ja saareriikide haavatavust. Samuti võetakse arvesse konfliktijärgses olukorras olevate riikide vajadusi.

2. Vaatamata käesoleva lepingu eri peatükkides esitatud erimeetmetele ja -sätetele AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavate ja saareriikide kohta, pööratakse nende riikide rühmade ja konfliktijärgses olukorras olevate riikide puhul erilist tähelepanu:

a) piirkondliku koostöö tugevdamisele;

b) veonduse ja side infrastruktuurile;

c) mere elusvarude tõhusale kasutamisele ja valmistatud toodete turustamisele ning raskesti ligipääsetavate riikide puhul siseveekalandusele;

d) valdkondlikele ümberkorraldustele, kusjuures võetakse arvesse nende riikide arengutaset ja rakendusjärgus ka kohanduste sotsiaalset ulatust;

e) toitluskavade ja ühitatud arengukavade rakendamisele.

2. PEATÜKK

AKV vähim arenenud riigid

Artikkel 85

1. AKV vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist, et nad saaksid üle oma arengut takistavatest suurtest majanduslikest ja sotsiaalsetest raskustest ning et nende areng kiireneks.

2. AKV vähim arenenud riikide loend on esitatud VI lisas. Seda võib muuta ministrite nõukogu otsusega, kui:

a) käesoleva lepinguga ühineb kolmas riik, kes on samasuguses olukorras;

b) mõne AKV riigi majanduse olukorras on toimunud selline märgatav ja püsiv muutus, et see riik tuleb lisada vähim arenenud riikide loendisse või sellest loendist välja arvata.

Artikkel 86

AKV vähim arenenud riikide kohta vastuvõetud sätted sisalduvad artiklites 2, 29, 32, 35, 37, 56, 68, 84 ja 85.

3. PEATÜKK

AKV raskesti ligipääsetavad riigid

Artikkel 87

1. Et aidata AKV raskesti ligipääsetavatel riikidel üle saada geograafilistest raskustest ja muudest arengutakistustest ja kiirendada nende arengut, kehtestatakse erisätteid ja -meetmeid.

2. AKV raskesti ligipääsetavate riikide loend on esitatud VI lisas. Seda võib muuta ministrite nõukogu otsusega, kui käesoleva lepinguga ühineb kolmas riik, kes on samasuguses olukorras.

Artikkel 88

AKV raskesti ligipääsetavate riikide kohta vastuvõetud sätted sisalduvad artiklites 2, 32, 35, 56, 68, 84 ja 87.

4. PEATÜKK

AKV saareriigid

Artikkel 89

1. Et aidata AKV saareriikidel üle saada looduslikest ja geograafilistest raskustest ning muudest arengutakistustest ja kiirendada nende arengut, kehtestatakse erisätteid ja -meetmeid.

2. AKV saareriikide loend on esitatud VI lisas. Seda võib muuta ministrite nõukogu otsusega, kui käesoleva lepinguga ühineb kolmas riik, kes on samasuguses olukorras.

Artikkel 90

AKV saareriikide kohta vastuvõetud sätted sisalduvad artiklites 2, 32, 35, 56, 68, 84 ja 89.

6. OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 91

Vastuolud käesoleva lepingu ja muude lepingute vahel

Mitte ükski ühe või mitme ühenduse liikmesriigi ja ühe või mitme AKV riigi vaheline leping, konventsioon, kokkulepe ega kord ei saa takistada käesoleva lepingu rakendamist.

Artikkel 92

Territoriaalne kehtivus

Kui AKV riikide ja Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahelisi suhteid käsitlevatest käesoleva lepingu erisätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse seda lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus ettenähtud tingimustel, ja teiselt poolt AKV riikide territooriumide suhtes.

Artikkel 93

Ratifitseerimine ja jõustumine

1. Allakirjutanud ratifitseerivad käesoleva lepingu või kinnitavad selle oma riigiõiguslike normide ja menetluste kohaselt.

2. AKV riigid annavad käesoleva lepingu ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ning ühendus ja liikmesriigid AKV riikide peasekretariaati. Sekretariaadid teatavad sellest viivitamata allakirjutanud riikidele ja ühendusele.

3. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui liikmesriigid ja vähemalt kaks kolmandikku AKV riikidest on hoiule andnud oma ratifitseerimiskirjad ja ühendus käesoleva lepingu kinnitamiskirja.

4. Allakirjutanud AKV riik, kes ei ole lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusi lõpule viinud käesoleva lepingu jõustumiskuupäevaks, mis on ette nähtud lõikes 3, võib seda teha veel 12 kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva, ilma et see piiraks lõike 6 sätete kohaldamist.

Selliste riikide suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut teise kuu esimesest päevast pärast nende menetluste lõpuleviimist. Need riigid tunnustavad kõikide selliste meetmete kehtivust, mis on võetud käesoleva lepingu rakendamiseks pärast selle jõustumiskuupäeva.

5. Käesoleva lepinguga asutatud ühisinstitutsioonide töökorras sätestatakse tingimused, mille alusel lõikes 4 osutatud allakirjutanud riikide esindajad võivad osaleda vaatlejatena nende asutuste tegevuses.

6. Ministrite nõukogu võib otsustada anda eritoetust varasemate AKV-EÜ konventsioonide osalisteks olevatele AKV riikidele, kes ei ole tavapäraste valitsusasutuste puudumise tõttu suutnud käesolevat lepingut allkirjastada ega ratifitseerida. See toetus võib hõlmata institutsioonide loomise ning majandusliku ja sotsiaalse arendamise meetmeid, võttes eelkõige arvesse kõige haavatavamate elanikkonnaosade vajadusi. Seoses sellega saavad need riigid kasutada käesoleva lepingu 4. osas rahandus- ja tehniliseks koostööks ettenähtud vahendeid.

Erandina lõikest 4 võivad käesolevale lepingule allakirjutanud asjaomased riigid ratifitseerimismenetluse lõpule viia kaheteistkümne kuu jooksul alates riigiorganite taastamisest.

Riigid, kes ei ole käesolevat lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud, võivad sellega ühineda artiklis 94 ettenähtud ühinemismenetluse kohaselt.

Artikkel 94

Ühinemine

1. Kõik käesoleva lepinguga ühinemise taotlused, mille on teinud iseseisev riik, kelle ülesehituse tunnusjooned ning majanduslikud ja sotsiaalsed olud on samasugused AKV riikide omadega, esitatakse ministrite nõukogule.

Kui ministrite nõukogu selle taotluse heaks kiidab, ühineb asjaomane riik käesoleva lepinguga, andes ühinemisakti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes saadab tõestatud ärakirja AKV sekretariaadile ja teavitab liikmesriike. Ministrite nõukogu võib teha vajalikke muudatusi.

Asjaomasel riigil on samad õigused ja kohustused kui AKV riikidel. Tema ühinemine ei või vähendada soodustusi, mida käesolevale lepingule allkirjutanud AKV riigid saavad arengu rahastamise koostööd käsitlevate sätete alusel. Ministrite nõukogu võib sätestada üksiku riigi ühinemise tingimused ja erikorra eriprotokollis, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2. Ministrite nõukogule teatatakse kõikidest kolmandate riikide taotlustest saada AKV riikide majandusrühmituse liikmeks.

3. Ministrite nõukogule teatatakse kõikidest kolmandate riikide taotlustest saada Euroopa Liidu liikmeks. Liidu ja taotlejariigi läbirääkimiste ajal esitab ühendus AKV riikidele kogu asjakohase teabe ja viimased teatavad ühendusele oma huvidest, et ühenduse saaks neid täielikult arvesse võtta. Ühendus teatab AKV sekretariaadile Euroopa Liiduga ühinemistest.

Iga uus Euroopa Liidu liikmesriik saab ühinemiskuupäevast alates käesoleva lepingu osaliseks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui liiduga ühinemise aktis ei ole sätet liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, ühineb ta nii, et annab lepinguga ühinemise akti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes saadab tõestatud ärakirja AKV sekretariaadile ja teavitab sellest liikmesriike.

Lepinguosalised vaatavad läbi mõju, mida uute liikmesriikide ühinemine avaldab käesolevale lepingule. Ministrite nõukogu võib võtta vajalikke üleminekumeetmeid või teha vajalikke muudatusi.

Artikkel 95

Lepingu kehtivus ja läbivaatussäte

1. Käesolev leping sõlmitakse kahekümneks aastaks alates 1. märtsist 2000.

2. Finantsprotokollid sõlmitakse igaks viieks aastaks.

3. Ühelt poolt ühendus ja liikmesriigid ning teiselt poolt AKV riigid teatavad teisele lepinguosalisele hiljemalt 12 kuud enne iga viie aasta möödumist, kui nad soovivad sätteid käesoleva lepingu võimalikuks muutmiseks läbi vaadata. See ei kehti siiski majandus- ja kaubanduskoostööd käsitlevate sätete puhul, milleks on ette nähtud eriline läbivaatuskord. Kui üks lepinguosaline taotleb käesoleva lepingu mingi sätte läbivaatamist, on teisel lepinguosalisel sellest tähtajast olenemata kaks kuud aega, et taotleda ka muude sätete läbivaatamist, mis on seotud esialgse taotluse aluseks olevate sätetega.

Kümme kuud enne kõnealuse viie aasta möödumist alustavad lepinguosalised läbirääkimist, et uurida võimalikke muudatusi sätetes, mida taotlus käsitles.

Artiklit 93 kohaldatakse ka tehtud muudatuste suhtes.

Ministrite nõukogu võtab kõik üleminekumeetmed, mida võib vaja minna muudetud sätete jõustumiseni.

4. Kaheksateist kuud enne käesoleva lepingu kehtivusaja lõppu alustavad lepinguosalised läbirääkimisi arutamaks, millised sätted korraldavad nendevahelisi suhteid edaspidi.

Ministrite nõukogu võtab kõik üleminekumeetmed, mida võib vaja minna uue lepingu jõustumiseni.

Artikkel 96

Olulised osad: nõustamismenetlus ja sobivad meetmed seoses inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigiga

1. Käesolevas artiklis tähendab mõiste "lepinguosalised" ühelt poolt ühendust ja Euroopa Liidu liikmesriike ning teiselt poolt iga üksikut AKV riiki.

2. a) Kui lepinguosaliste vahel toimuvast korrapärasest poliitilisest dialoogist hoolimata üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud kohustust, mis tuleneb artikli 9 lõikes 2 osutatud inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamisest, esitab ta (välja arvatud eriti pakilised juhud) teisele lepinguosalisele ja ministrite nõukogule asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. Selleks kutsub ta teist lepinguosalist nõu pidama meetmete üle, mida asjaomane lepinguosaline on võtnud või kavatseb võtta olukorra parandamiseks.

Nõu peetakse sellisel tasandil ja sellises vormis, mida peetakse lahenduse leidmiseks kõige sobivamaks.

Nõupidamine algab hiljemalt 15 päeva pärast kutset ja kestab vastastikku kokkulepitud aja, sõltuvalt kohustuse rikkumise laadist ja raskusest. Igal juhul ei peeta nõu kauem kui 60 päeva.

Kui nõupidamisel ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni või nõupidamisest keeldutakse või kui juhtum on eriti pakiline, võib võtta sobivaid meetmeid. Need meetmed tühistatakse niipea, kui nende võtmise põhjused on kõrvaldatud.

b) Mõiste "eriti pakilised juhud" tähendab erandjuhtumeid, mil mõnda artikli 9 lõikes 2 osutatud olulist osa on tõsiselt ja jämedalt rikutud ja kui juhtumid nõuavad viivitamatut tegutsemist.

Eriti pakiliste juhtude menetlust rakendav lepinguosaline teatab sellest eraldi teisele lepinguosalisele ja ministrite nõukogule, välja arvatud juhul, kui tal ei jää selleks aega.

c) Käesolevas artiklis osutatud "sobivad meetmed" on meetmed, mida võetakse rahvusvahelise õiguse kohaselt ja mis on võrdelised rikkumisega. Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Lepingu peatamine on äärmuslik abinõu.

Meetmetest, mida võetakse eriti pakilistel juhtudel, teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja ministrite nõukogule. Asjaomase lepinguosalise taotlusel võib seejärel hakata nõu pidama, et olukorda põhjalikult uurida ja võimaluse korral leida lahendus. Nõu peetakse punkti a teises ja kolmandas lõigus ettenähtud korras.

Artikkel 97

Korruptsiooniga seotud nõupidamismenetlus ja asjakohased meetmed

1. Lepinguosalised leiavad, et kuna ühendus annab suurt rahalist toetust majanduslikele ja valdkondlikele põhimõtetele ning -kavadele, peaksid lepinguosalised tõsiste korruptsioonijuhtude korral nõu pidama.

2. Sel juhul võib ükskõik kumb lepinguosaline kutsuda teist nõu pidama. Nõupidamine algab hiljemalt 21 päeva pärast kutset ja kestab kuni 60 päeva.

3. Kui nõupidamisel ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni või nõupidamisest keeldutakse, võtavad lepinguosalised sobivaid meetmeid. Igal juhul kohustub olukorra viivitamatuks parandamiseks vajalikke meetmeid võtma see lepinguosaline, kelle territooriumil korruptsioon ilmnes. Kummagi lepinguosalise võetavad meetmed peavad olema võrdelised olukorra tõsidusega. Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Lepingu peatamine on äärmuslik abinõu.

4. Käesolevas artiklis tähendab mõiste "lepinguosalised" ühelt poolt ühendust ja Euroopa Liidu liikmesriike ning teiselt iga üksikut AKV riiki.

Artikkel 98

Vaidluste lahendamine

1. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused ühelt poolt ühe või mitme liikmesriigi või ühenduse ja teiselt poolt ühe või mitme AKV riigi vahel esitatakse ministrite nõukogule.

Ministrite nõukogu kohtumiste vahelisel ajal suunatakse sellised vaidlused suursaadikute komiteele.

2. a) Kui ministrite nõukogul ei õnnestu vaidlust lahendada, võib emb-kumb lepinguosaline taotleda vaidluse lahendamist vahekohtus. Selleks määrab kumbki lepinguosaline vahekohtuniku kolmekümne päeva jooksul pärast taotlust lahendada asi vahekohtus. Kui seda ei tehta, võib emb-kumb lepinguosaline paluda alalise vahekohtu peasekretäril määrata teine vahekohtunik.

b) Kaks vahekohtunikku määravad kolmekümne päeva jooksul kolmanda vahekohtuniku. Kui seda ei tehta, võib emb-kumb lepinguosaline paluda alalise vahekohtu peasekretäril määrata kolmas vahekohtunik.

c) Kui vahekohtunikud ei otsusta teisiti, kohaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide alalise vahekohtu vabatahtliku vahekohtupidamise eeskirjas sätestatud korda. Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega kolme kuu jooksul.

d) Kumbki vaidlusosaline kohustub võtma vahekohtunike otsuste täitmiseks vajalikke meetmeid.

e) Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Artikkel 99

Denonsseerimissäte

Kuus kuud ette teatades võivad ühendus ja selle liikmesriigid käesoleva lepingu denonsseerida iga AKV riigi suhtes ning iga AKV riik võib seda teha ühenduse ja selle liikmesriikide suhtes.

Artikkel 100

Tekstide seisund

Käesolevale lepingule lisatud protokollid ja lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Ministrite nõukogu võib II–IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal. Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles ja mille kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja AKV riikide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.

Hecho en Cotonú, el veintitrés de junio del año dos mil.

Udfærdiget i Cotonou den treogtyvende juni to tusind.

Geschehen zu Cotonou am dreiundzwanzigsten Juni zweitausend.

Έγινε στην Κοτονού, στις είκοσι τρεις Ιουνίου δύο χιλιάδες.

Done at Cotonou on the twenty-third day of June in the year two thousand.

Fait à Cotonou, le vingt-trois juin deux mille.

Fatto a Cotonou, addì ventitré giugno duemila.

Gedaan te Cotonou, de drieëntwintigste juni tweeduizend.

Feito em Cotonu, em vinte e três de Junho de dois mil.

Tehty Cotonoussa kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhatta.

Som skedde i Cotonou den tjugotredje juni tjugohundra.

Pour Sa Majesté le Roi des BelgesVoor Zijne Majesteit de Koning der BelgenFür Seine Majestät den König der BelgierCette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας

Por Su Majestad el Rey de España

Pour le Président de la République française

Thar ceann Uachtarán na hÉireannFor the President of Ireland

Per il Presidente della Repubblica italiana

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Pelo Presidente da República Portuguesa

Suomen Tasavallan Presidentin puolestaFör Republiken Finlands President

På svenska regeringens vägnar

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Pour le Président de la République d'Angola

For Her Majesty the Queen of Antigua and Barbuda

For the Head of State of the Commonwealth of the Bahamas

For the Head of State of Barbados

For the Government of Belize

Pour le Président de la République du Bénin

For the President of the Republic of Botswana

Pour le Président du Burkina Faso

Pour le Président de la République du Burundi

Pour le Président de la République du Cameroun

Pour le Président de la République du Cap-Vert

Pour le Président de la République Centrafricaine

Pour le Président de la République Fédérale Islamique des Comores

Pour le Président de la République démocratique du Congo

Pour le Président de la République du Congo

For the Government of the Cook Islands

Pour le Président de la République de Côte d'Ivoire

Pour le Président de la République de Djibouti

For the Government of the Commonwealth of Dominica

For the President of the Dominican Republic

For the President of the State of Eritrea

For the President of the Federal Republic of Ethiopia

For the President of the Sovereign Democratic Republic of Fiji

Pour le Président de la République gabonaise

For the President and Head of State of the Republic of The Gambia

For the President of the Republic of Ghana

For Her Majesty the Queen of Grenada

Pour le Président de la République de Guinée

Pour le Président de la République de Guinée-Bissau

Pour le Président de la République de Guinée équatoriale

For the President of the Republic of Guyana

Pour le Président de la République d'Haïti

For the Head of State of Jamaica

For the President of the Republic of Kenya

For the President of the Republic of Kiribati

For His Majesty the King of the Kingdom of Lesotho

For the President of the Republic of Liberia

Pour le Président de la République de Madagascar

For the President of the Republic of Malawi

Pour le Président de la République du Mali

For the Government of the Republic of the Marshall Islands

Pour le Président de la République Islamique de Mauritanie

For the President of the Republic of Mauritius

For the Government of the Federated States of Micronesia

Pour le Président de la République du Mozambique

For the President of the Republic of Namibia

For the Government of the Republic of Nauru

Pour le Président de la République du Niger

For the President of the Federal Republic of Nigeria

For the Government of Niue

For the Government of the Republic of Palau

For Her Majesty the Queen of the Independent State of Papua New Guinea

Pour le Président de la République Rwandaise

For Her Majesty the Queen of Saint Kitts and Nevis

For Her Majesty the Queen of Saint Lucia

For Her Majesty the Queen of Saint Vincent and the Grenadines

For the Head of State of the Independent State of Samoa

Pour le Président de la République démocratique de São Tomé et Príncipe

Pour le Président de la République du Sénégal

Pour le Président de la République des Seychelles

For the President of the Republic of Sierra Leone

For Her Majesty the Queen of the Solomon Islands

For the President of the Republic of South Africa

For the President of the Republic of the Sudan

For the President of the Republic of Suriname

For His Majesty the King of the Kingdom of Swaziland

For the President of the United Republic of Tanzania

Pour le Président de la République du Tchad

Pour le Président de la République togolaise

For His Majesty King Taufa'ahau Tupou IV of Tonga

For the President of the Republic of Trinidad and Tobago

For Her Majesty the Queen of Tuvalu

For the President of the Republic of Uganda

For the Government of the Republic of Vanuatu

For the President of the Republic of Zambia

For the Government of the Republic of Zimbabwe

--------------------------------------------------

LEPINGU LISAD

SISUKORD

| Lehekűlg |

I LISA: FINANTSPROTOKOLL | 67 |

II LISA: RAHASTAMISTINGIMUSED | 69 |

1. peatükk. Investeeringute rahastamine | 69 |

2. peatükk. Erimeetmed | 71 |

3. peatükk. Rahastamine eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral | 71 |

4. peatükk. Muud sätted | 72 |

5. peatükk. Investeeringute kaitse lepingud | 73 |

III LISA: ABI ASUTUSTELE – EAK JA PAK | 74 |

IV LISA: RAKENDUS- JA JUHTIMISKORD | 76 |

1. peatükk. Riiklik kavandamine | 76 |

2. peatükk. Piirkondlik kavandamine ja ettevalmistamine | 78 |

3. peatükk. Projektide rakendamine | 80 |

4. peatükk. Konkurents ja soodustused | 82 |

5. peatükk. Järelevalve ja hindamine | 86 |

6 peatükk. Juht- ja täitevorganid | 86 |

V LISA: ARTIKLI 37 LÕIKES 1 OSUTATUD ETTEVALMISTUSAJAL KOHALDATAV KAUPLEMISKORD | 90 |

1. peatükk. Üldine kauplemiskord | 90 |

2. peatükk. Suhkru ja veise- ning vasikalihaga seotud erikohustus | 92 |

3. peatükk. Lõppsätted | 93 |

1. PROTOKOLL MÕISTE "PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED" MÄÄRATLUSE JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISIDE KOHTA | 94 |

I jaotis – Üldsõtted | 95 |

II jaotis – Mõiste "päritolustaatusega tooted" määratlus | 96 |

III jaotis – Territoriaalsed nõuded | 99 |

IV jaotis – Päritolutõend | 100 |

V jaotis – Halduskoostöö kord | 105 |

VI jaotis – Ceuta ja Melilla | 108 |

VII jaotis – Lõppsätted | 108 |

1. protokolli I lisa – Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta | 109 |

1. protokolliII lisa – Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse | 115 |

1. protokolli III lisa – Ülemeremaad ja -territooriumid | 187 |

1. protokolli IV lisa – Liikumissertifikaadi vorm | 188 |

1. protokolli V lisa – Arvedeklaratsioon | 193 |

1. protokolli VI A lisa – Sooduspäritoluga toodete tarnija deklaratsioon | 195 |

1. protokolli VI B lisa – Sooduspäritoluta toodete tarnija deklaratsioon | 196 |

1. protokolli VII lisa – Teabesertifikaat | 197 |

1. protokolli VIII lisa – Eranditaotluse vorm | 200 |

1. protokolliIX lisa – Loend töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 11 nimetatud arengumaadest pärinevast tekstiilist saadavale tootele AKV päritolustaatuse | 202 |

1. protokolliX lisa – Teatavad käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 11 osutatud arengumaid käsitlevast päritolu kumulatsiooni menetlusest väljaarvatud tekstiiltooted | 208 |

1. protokolliXI lisa – Tooted, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 3 osutatud Lõuna-Aafrikat käsitlevaid päritolu kumulatsiooni sätteid pärast kolme aasta möödumist Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu ajutisest kohaldamisest | 209 |

1. protokolliXII lisa – Tooted, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 3 osutatud Lõuna-Aafrikat käsitlevaid päritolu kumulatsiooni sätteid pärast kuue aasta möödumist Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu ajutisest kohaldamisest | 233 |

1. protokolli XIII lisa – Tooted, mille suhtes artikli 6 lõiget 3 ei kohaldata | 243 |

1. protokolli XIV lisa – Kalatooted, mille suhtes artikli 6 lõiget 3 ajutiselt ei kohaldata | 260 |

1. protokolli XV lisa – Ühisdeklaratsioon päritolu kumulatsiooni kohta | 264 |

2. PROTOKOLL ARTIKLI 9 RAKENDAMISE KOHTA | 265 |

3. PROTOKOLL, MIS SISALDAB AKV SUHKRUT KÄSITLEVA 3. PROTOKOLLI TEKSTI | 266 |

3. protokolli lisa – Deklaratsioonid 3. protokolli kohta | 268 |

3. protokolli lisa – Kirjavahetus | 269 |

4. PROTOKOLL VEISE- JA VASIKALIHA KOHTA | 274 |

5. PROTOKOLL EHK TEINE BANAANIPROTOKOLL | 275 |

VI LISA: AKV VÄHIM ARENENUD, RASKESTI LIGIPÄÄSETAVATE JA SAARERIIKIDE LOEND | 276 |

PROTOKOLLID | 278 |

1. PROTOKOLL ÜHISASUTUSTE TEGEVUSKULUDE KOHTA | 279 |

2. PROTOKOLL EESÕIGUSTE JA PUUTUMATUSE KOHTA | 280 |

1. peatükk. Lepinguga seotud töös osalevad isikud | 280 |

2. peatükk. AKV ministrite nõukogu omand, vahendid ja vara | 280 |

3. peatükk. Ametlikud teated | 281 |

4. peatükk. AKV riikide sekretariaadi töötajad | 281 |

5. peatükk. Komisjoni esindused AKV riikides | 281 |

6. peatükk. Üldsätted | 282 |

3. PROTOKOLL LÕUNA-AAFRIKA KOHTA | 283 |

--------------------------------------------------