Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

leping

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi "ühendus")

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOONI VALITSUS

teiselt poolt,

edaspidi "lepinguosalised",

PIDADES SILMAS teaduse ja tehnoloogia tähtsust oma majanduslikule ja ühiskondlikule arengule,

TUNNISTADES, et ühendus ja Venemaa Föderatsioon korraldavad teadus- ja tehnoloogiategevust mitmetes ühist huvi pakkuvates valdkondades ning teineteise uurimis- ja arendustegevuses vastastikku osalemine toob vastastikust kasu,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel 24. juunil 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, eelkõige selle artiklit 62,

SOOVIDES panna teadus- ja tehnoloogiauuringute alasele koostööle ametliku aluse, et laiendada ja tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendada sellise koostöö tulemuste rakendamist lepinguosaliste majandusliku ja ühiskondliku kasu huvides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Teadus- ja tehnoloogiaalast uurimis- ja arendustegevust korraldades soodustavad, arendavad ja hõlbustavad lepinguosalised koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) koostöö – lepinguosaliste käesoleva lepingu kohaselt tehtav või toetatav tegevus, mis hõlmab ka ühiseid teadusuuringuid;

b) teave – teaduslikud või tehnilised andmed, teadus- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad ühistest teadusuuringutest, ning muud koostööga seotud andmed;

c) intellektuaalomand – Stockholmis 14. juulil 1967 koostatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

d) ühised teadusuuringud – ühe või mõlema lepinguosalise rahalisel toetusel toimuvad teadusuuringud, mille raames teevad koostööd ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni osalejad;

e) osaleja – koostöös osalev füüsiline või juriidiline isik, ülikool, teadusasutus või muu organisatsioon, sealhulgas vajaduse korral lepinguosaliste ametid ja asutused.

Artikkel 3

Põhimõtted

Koostöö toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) vastastikune kasu;

c) koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

c) ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni majandusliku ja ühiskondliku kasu tasakaalustatus, pidades silmas vastavate osalejate ja/või lepinguosaliste panust koostöösse.

Artikkel 4

Koostöö valdkonnad

a) Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise, sealhulgas alusuuringute alast koostööd võib teha järgmistes valdkondades:

- keskkonna- ja kliimauuringud, sealhulgas maapinna kaugseire,

- biomeditsiinilised ja terviseuuringud,

- põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonna uuringud,

- tööstus- ja tootmistehnoloogiad,

- materjaliuuringud ja metroloogia,

- energeetika, v.a tuumaenergeetika,

- transport,

- infoühiskonna tehnoloogiad,

- sotsiaalteaduslikud uuringud,

- teadus- ja tehnoloogiapoliitika,

- teadlaste koolitus ja liikuvus.

b) Sellesse loendisse võib lisada muid valdkondi artiklis 6 nimetatud ühenduse–Venemaa ühiskomitee läbivaatuse ja soovituse põhjal ning kummagi lepinguosalise suhtes kehtiva korra kohaselt vastuvõetud otsuste kohaselt.

Artikkel 5

Koostöö vormid

a) Koostöö võib hõlmata järgmisi tegevusvaldkondi:

1) Venemaa üksuste osalemine koostöövaldkondades teostatavates ühenduse projektides ning ühenduse üksuste osalemine omakorda nende valdkondade Venemaa projektides. Osalemine toimub kummagi lepinguosalise kehtivate õigusaktide ja kehtiva korra kohaselt. Projektid võivad hõlmata ka lepinguosaliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioone; projekte võib teostada ka koostöös lepinguosaliste ametite ja asutustega;

2) vaba juurdepääs koostööga seotud uurimisvahenditele, sealhulgas seire-, vaatlus- ja katserajatistele ning andmekogudele, ning nende ühine kasutamine;

3) teadlaste, inseneride või muude asjaomaste töötajate külastused ja vahetused käesoleva lepingu kohase koostööga seotud seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades osalemiseks;

4) käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusakte ja programme käsitlev teabevahetus;

5) muu tegevus, mille lepinguosalised võivad oma kohaldatavate tegevuspõhimõtete ja programmide kohaselt vastastikku kindlaks määrata.

b) Käesoleva lepingu kohaseid ühiseid uurimisprojekte ei käivitata enne, kui projektis osalejad on kinnitanud käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevas 1. lisas sätestatud ühise tehnoloogiahalduskava.

c) Lepinguosalised võivad ühiselt teha koostööd kolmandate pooltega.

Artikkel 6

Koostöö kooskõlastamine ja soodustamine

a) Käesoleva lepingu kohase koostöö kooskõlastamiseks ja soodustamiseks loovad lepinguosalised ühenduse–Venemaa ühise teadus- ja tehnoloogiakoostöö komitee, edaspidi "komitee".

b) Komitee ülesanded on järgmised:

1) käesoleva lepingu alusel kavandatud tegevuse järelevalve ja edendamine;

2) artikli 4 lõike b kohaste soovituste andmine;

3) artikli 5 lõike a punkti 5 kohaselt tegevuse kohta ettepanekute esitamine;

4) lepinguosaliste nõustamine käesolevas lepingus sätestatud põhimõtete kohase koostöö edendamise viisides;

5) igal aastal aruande esitamine käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö seisu ja tõhususe kohta;

6) käesoleva lepingu tulemusliku ja tõhusa toimimise kontrollimine;

7) koostöö regionaalsete aspektide tähtsuse silmaspidamine.

c) Komitee tuleb kokku kord aastas, kusjuures koosolekuid peetakse vaheldumisi ühenduses ja Venemaa Föderatsioonis. Vastastikusel kokkuleppel võib pidada erakorralisi koosolekuid.

d) Komiteesse kuulub võrdne piiratud arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid; komitee kehtestab oma töökorra, mille peavad heaks kiitma lepinguosalised. Komitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Iga koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub ka otsuste ja peamiste arutelupunktide loend, ning selle kinnitavad kummagi lepinguosalise esindajate hulgast koosolekut ühiselt juhatama valitud isikud. Komitee aastaaruanne tehakse kättesaadavaks EL–Venemaa partnerlus- ja koostöölepinguga loodud koostöönõukogule ja koostöökomiteele ning mõlema lepinguosalise asjaomastele asutustele.

Artikkel 7

Rahastamine ja maksuvabastus

a) Koostöö sõltub rahaliste vahendite saamisest ning ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni kohaldatavatest õigusaktidest, tegevuspõhimõtetest ja programmidest. Enamasti kannab kumbki lepinguosaline oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise kulud, sealhulgas komitee koosolekutel osalemise kulud.

b) Kui ühe lepinguosalise koostöösüsteem näeb ette teise lepinguosalise osalejate rahalist toetamist, kohaldatakse sellise ühelt lepinguosaliselt teise lepinguosalise osalejatele antava abi või rahalise või muu toetuse suhtes maksu- ja tollisoodustusi vastavalt kummagi lepinguosalise kehtivatele õigusaktidele.

Artikkel 8

Töötajate ja varustuse liikumine

Mõlemad lepinguosalised võtavad oma kehtivate õigusaktide kohaselt kõik asjakohased meetmed ja teevad kõik endast sõltuva, et hõlbustada käesoleva lepingu kohases koostöös osalevate isikute ning kasutatavate materjalide, andmete ja varustuse sisenemist oma territooriumile, seal viibimist ja sealt lahkumist.

Artikkel 9

Teave ja intellektuaalomand

Käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevat teavet levitatakse ja kasutatakse ning nendest teadusuuringutest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi hallatakse, jagatakse ja teostatakse käesoleva lepingu 2. lisa sätete kohaselt.

Artikkel 10

Muud lepingud ja üleminekusätted

1. Käesolev leping ei piira muid lepinguosaliste vahelisi kehtivaid lepinguid ega kokkuleppeid ega ühtki lepinguosaliste ja kolmandate isikute vahelist lepingut ega kokkulepet.

2. Lepinguosalised püüavad kohandada artikli 4 reguleerimisalasse kuuluvad kehtivad ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelised teadus- ja tehnikakoostööd käsitlevad kokkulepped käesoleva lepingu tingimustele.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni territooriumi suhtes. See ei takista rahvusvahelise õiguse kohast koostööd avamerel, avakosmoses või kolmandate riikide territooriumil.

Artikkel 12

Jõustumine, lõppemine, vaidluste lahendamine

a) Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud oma lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

b) Käesolev leping sõlmitakse esialgu 31. detsembrini 2002 ning lepinguosaliste ühisel kokkuleppel võib seda pikendada viie aasta kaupa.

c) Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega lisade kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi.

d) Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu muutmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

e) Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 13

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani ning vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Bruselas, el dieciséis de noviembre del año dos mil.Udfærdiget i Bruxelles den sekstende november to tusind.Geschehen zu Brüssel am sechzehnten November zweitausend.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα έξι Νοεμβρίου δύο χιλιάδες.Done at Brussels on the sixteenth day of November in the year two thousand.Fait à Bruxelles, le seize novembre deux mille.Fatto a Bruxelles, addì sedici novembre duemila.Gedaan te Brussel, de zestiende november tweeduizend.Feito em Bruxelas, em dezasseis de Novembro de dois mil.Tehty Brysselissä kuudentenatoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhatta.Som skedde i Bryssel den sextonde november tjugohundra.

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad EuropeaPå Det Europæiske Fællesskabs vegneFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de la Federación de RusiaPå vegne af regeringen for Den Russiske FøderationFür die Regierung der Russischen FöderationΓια την Κυβέρνηση της Ρωσικής ΟμοσπονδίαςFor the Government of the Russian FederationPour le gouvernement de la Fédération de RussiePer il governo della Federazione russaVoor de regering van de Russische FederatiePelo Governo da Federação da RússiaVenäjän federaation hallituksen puolestaPå Ryska federationens regerings vägnar

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

1. LISA

ÜHISE TEHNOLOOGIAHALDUSKAVA TUNNUSJOONED

Tehnoloogiahalduskava on osalejate vahel sõlmitav üksikasjalik kokkulepe ühiste teadusuuringute tegemise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta.

Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse tehnoloogiahalduskavas tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. Tehnoloogiahalduskavas võib sätestada ka eel- ja taustteabe, litsentsimise ning objektiivse vormi.

Tehnoloogiahalduskavade koostamisel võetakse arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, lepinguosaliste või osalejate suhtelist rahalist või muud panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise eeliseid ja puudusi, ekspordipiirangute alla kuuluvate andmete, kaupade või teenuste üleandmist, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja muid tegureid, mida osalised peavad asjakohaseks.

--------------------------------------------------

2. LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 9 jaotatakse käesoleva lepingu alusel loodud või antud õigused teabele ja intellektuaalomandile käesolevas lisas sätestatud viisil.

I. Kohaldamine

Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva lepingu kohaste ühiste teadusuuringute suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

II. Omandiõigus, õiguste jagamine ja teostamine

1. Käesolev lisa käsitleb õiguste ja soodustuste jaotamist lepinguosaliste ja nende osalejate vahel. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad tagavad, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile käesoleva lisa kohaselt antud intellektuaalomandi õigused. Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või osalejate omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jaotamist, mis on määratud kindlaks kummagi lepinguosalise suhtes kohaldatavate õigusaktide ja tavadega.

2. Lepingulistes suhetes kehtivad ja sätestatakse järgmised põhimõtted.

a) Piisav intellektuaalomandi kaitse. Lepinguosalised ja/või vastavalt vajadusele nende osalejad tagavad, et nad teatavad üksteisele mõistliku aja jooksul käesolevast lepingust või selle rakendusmeetmetest tuleneva intellektuaalomandi loomisest ning et nad taotlevad sellele intellektuaalomandile viivitamata kaitset.

b) Lepinguosaliste ja nende osalejate õiguste ja soodustuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse lepinguosaliste ja osalejate panust.

c) Tulemuste tõhus kasutamine.

d) Teise lepinguosalise osalejate mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes oma osalejate kohtlemisega.

e) Konfidentsiaalse teabe kaitsmine.

3. Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava, milles käsitletakse ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Tehnoloogiahalduskava tunnusjooned esitatakse käesoleva lepingu 1. lisas. Teadusuuringute rahastamises osaleva lepinguosalise vastutav rahastamisasutus või -amet kinnitab tehnoloogiahalduskava enne konkreetsete teadus- ja arenduskoostöö lepingute sõlmimist, millele see lisatakse.

4. Ühiste teadusuuringute käigus loodud teave ja intellektuaalomand, mida ei ole tehnoloogiahalduskavas käsitletud, jagatakse lepinguosaliste nõusolekul tehnoloogiahalduskavas sätestatud põhimõtete kohaselt. Lahkarvamuse korral kuulub selline teave või intellektuaalomand ühiselt kõigile osalejatele, kes olid kaasatud ühistesse teadusuuringutesse, millest see teave või intellektuaalomand tuleneb. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma tarbeks ilma geograafiliste piiranguteta.

5. Säilitades konkurentsitingimusi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi kasutatakse nii, et soodustatakse eelkõige:

a) käesoleva lepingu kohaselt loodud, avaldatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levitamist ja kasutamist;

b) rahvusvaheliste tehniliste standardite vastuvõtmist ja rakendamist.

6. Käesoleva lepingu lõpetamine või lõppemine ei mõjuta käesolevast lisast tulenevaid õigusi ega kohustusi.

III. Autoriõigus

Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kokkulepete ja muude rakendussätete alusel kooskõlas Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga (1971. aasta Pariisi akt).

IV. Teaduskirjandus

Ilma et see piiraks V jao kohaldamist ja kui tehnoloogiahalduskavas ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad lepinguosalised või ühistes teadusuuringutes osalejad selliste teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui eelnevast üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda.

1. Kui lepinguosaline või tema avalik-õiguslikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel või tema avalik-õiguslikel asutustel õigus tehnoloogiahalduskavas sätestatud piires saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

2. Lepinguosalised tagavad, et teaduskirjandust, mis tuleneb käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest, levitatakse võimalikult laialdaselt.

3. Kõigil autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesolevate sätete alusel, esitatakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on selgesõnaliselt keelanud oma nime nimetada. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

V. Mitteavaldatav teave

A. Mitteavaldatav dokumenteeritud teave

1. Mõlemad lepinguosalised või vajaduse korral nende osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt tehnoloogiahalduskavas kindlaks teabe, mille avaldamist nad ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a) teabe konfidentsiaalsus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav;

b) teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle konfidentsiaalsusest;

c) teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks astunud olukorrale vastavaid samme.

Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad lepinguosalised ja vajaduse korral nende osalejad teatavatel juhtudel kokku leppida, et ühiste teadusuuringute käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt ega täielikult avalikustada.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta ise ja tema osalejad märgistavad mitteavaldatava teabe selgelt, näiteks kohase märke või piirava seletuskirja abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise reprodutseerimise puhul.

Mitteavaldatavat teavet saav lepinguosaline või osaleja võtab arvesse selle leviku piiratust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui teabe omanik avaldab teabe avalikkusele.

3. Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud teiselt lepinguosaliselt saadud mitteavaldatavat teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning muudele oma asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringute eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud mitteavaldatava teabe suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsuslepingut ja et see teave on kooskõlas eespool sätestatuga konfidentsiaalsena kergesti äratuntav.

4. Mitteavaldatavat teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist mitteavaldatavat teavet laiemalt, kui on lubatud käesoleva jao punktis 3. Lepinguosalised teevad sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra koostamiseks koostööd ja kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma riigi tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega lubatud ulatuses.

B. Mitteavaldatav dokumenteerimata teave

Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel ja muudel kohtumistel saadud dokumenteerimata mitteavaldatavat teavet või muud konfidentsiaalset teavet või teavet, mis tuleneb töötajate töölevõtmisest, rajatiste kasutamisest või ühisprojektidest, käsitlevad lepinguosalised või nende osalejad käesolevas lisas dokumenteeritud teabe kohta sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise mitteavaldatava või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal teavitatud edastatava teabe konfidentsiaalsusest.

C. Järelevalve

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et käesoleva lepingu kohaselt saadud mitteavaldatava teabe järele valvatakse käesoleva lepingu kohaselt. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita levitamisest hoidumist käsitlevate käesoleva jao A ja B osa sätteid, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega asjakohaste meetmete võtmiseks.

--------------------------------------------------