11/ 57

ET

Euroopa Liidu Teataja

3


21999A1204(02)


L 311/3

EUROOPA LIIDU TEATAJA


ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI VAHELINE KAUBANDUS-, ARENGU- JA KOOSTÖÖLEPING (1)

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu lepinguosalised,

edaspidi “liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”)

ühelt poolt ning

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (edaspidi “Lõuna-Aafrika”)

teiselt poolt,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja selle liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika vaheliste traditsiooniliste sidemete tähtsust ja lepinguosaliste ühiseid väärtusi;

VÕTTES ARVESSE, et ühendus, selle liikmesriigid ja Lõuna-Aafrika soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel, partnerlusel ja ühisel arengul põhinevatele tihedatele ning kestvatele suhetele;

TUNNUSTADES lõuna-aafriklaste ajaloolisi saavutusi apartheidisüsteemi lõpetamisel ning uue, õigusriigil, inimõigustel ja demokraatial põhineva poliitilise korra ülesehitamisel;

TUNNUSTADES ühenduse ja liikmesriikide poliitilist ning rahalist toetust sellele poliitilise muutuse ja ülemineku protsessile Lõuna-Aafrikas;

MEENUTADES lepinguosaliste kindlat pühendumust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele ning inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlikele põhimõtetele ja põhilistele inimõigustele;

PIDADES SILMAS Lõuna-Aafrika ja Euroopa Ühenduse vahelist koostöölepingut, millele kirjutati alla 10. oktoobril 1994;

MEENUTADES lepinguosaliste soovi luua Lõuna-Aafrika ja AKV-EÜ Lomé konventsiooni riikide vahel võimalikult tihedad sidemed, mida kajastab ka Lõuna-Aafrika ühinemist neljanda AKV-EÜ Lomé konventsiooniga reguleeriv 24. aprillil 1997 allkirjastatud protokoll, mida on muudetud Mauritiusel 4. novembril 1995 allkirjastatud lepinguga;

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste õigusi ja kohustusi seoses nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks olemisega, vajadust aidata kaasa Uruguay vooru tulemuste rakendamisele ja mõlema lepinguosalise poolt selles osas juba võetud meetmeid;

MEENUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad rahvusvahelist kaubandust reguleerivatele põhimõtetele ja eeskirjadele, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt;

KINNITADES, et ühendus ja liikmesriigid toetavad ning õhutavad praegu Lõuna-Aafrikas toimuvat kaubanduse liberaliseerimise ja majandusliku ümberkorraldamise protsessi;

TUNNUSTADES Lõuna-Aafrika valitsuse jõupingutusi lõuna-aafriklaste majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamiseks;

TOONITADES, et nii Euroopa Ühenduse kui ka Lõuna-Aafrika jaoks on oluline Lõuna-Aafrika rekonstruktsiooni- ja arenguprogrammi edukas rakendamine;

KINNITADES, et lepinguosalised on pühendunud Lõuna-Aafrika riikide vahelise koostöö ja majandusintegratsiooni soodustamisele ning nende riikide vahelise kaubanduse liberaliseerimise õhutamisele;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste kohustust tagada, et nende vastastikused kokkulepped ei takistaks Lõuna-Aafrikat ja nelja AKV riiki ühendava Lõuna-Aafrika tolliliidu rekonstrueerimise protsessi;

RÕHUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad Kairos 1994. aastal peetud rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi, 1995. aasta märtsis Kopenhaagenis peetud sotsiaalse arengu ülemaailmse tippkohumise ning 1995. aastal Pekingis peetud neljanda naiste maailmakonverentsi lõppdeklaratsioonis sätestatud väärtustele ja põhimõtetele;

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste pühendumust majandus- ja sotsiaalarengule ning töötajate põhiõiguste austamisele, eriti propageerides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) asjakohaseid konventsioone, mis käsitlevad sellised küsimusi nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ja mittediskrimineerimine ning sunniviisilise töö ja laste töö kaotamine;

MEENUTADES ühist huvi pakkuvaid küsimusi käsitleva korralise poliitilise dialoogi alustamise tähtsust kahepoolses ja mitmepoolses kontekstis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDEESMÄRGID JA -PÕHIMÕTTED NING POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

a)

luua lepinguosaliste-vahelise dialoogi jaoks sobiv raamistik, mis soodustaks tihedate sidemete arengut kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades;

b)

toetada Lõuna-Aafrika jõupingutusi kindlustada oma üleminekuprotsessi majanduslikud ja sotsiaalsed alused;

c)

edendada Lõuna-Aafrika regioonis piirkondlikku koostööd ja majandusintegratsiooni, et aidata kaasa piirkonna ühtlasele ning säästlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

d)

edendada vastastikuse kaupu, teenuseid ja kapitali hõlmava kaubanduse laiendamist ja vastastikust liberaliseerimist;

e)

õhutada Lõuna-Aafrika sujuvat ja järkjärgulist integratsiooni maailmamajandusse;

f)

edendada oma vastavate volituste piires ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist koostööd, pidades silmas mõlemapoolset huvi.

Artikkel 2

Oluline osa

Ühenduse ja Lõuna-Aafrika sisepoliitika ja rahvusvaheline poliitika tugineb inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamisele, mis on ka käesoleva lepingu oluliseks osaks.

Samuti kinnitavad lepinguosalised veel kord oma pühendumust hea valitsemistava põhimõtetele.

Artikkel 3

Kohustuste täitmata jätmine

1.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid.

2.   Enne meetmete võtmist esitab ta teisele lepinguosalisele 30 päeva jooksul kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

3.   Eriti pakilisel juhul võib võtta asjakohaseid meetmeid ilma eelneva konsulteerimiseta. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid omavahel. Nõupidamisi peetakse 30 päeva jooksul alates meetmetest teatamisest. Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib asjaomane lepinguosaline kasutada vaidluste lahendamisega seotud korda.

4.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu õige tõlgendamise ja praktilise rakendamise huvides kokku, et lõikes 3 sisalduv mõiste “eriti pakilised juhud” tähendab lepingu olulist rikkumist ühe lepinguosalise poolt. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse:

i)

lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või

ii)

artiklis 2 kirjeldatud lepingu olulise osa rikkumist.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjakohased meetmed on meetmed, mis võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning et nende meetmete valikul tuleb esmatähtsaks pidada selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.

Artikkel 4

Poliitiline dialoog

1.   Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See kaasneb nende koostööga ja aitab seda tugevdada, samuti on see abiks ühtekuuluvuse ja uute koostöövormide osas püsivate sidemete loomisel.

2.   Poliitiline dialoog ja koostöö peavad eelkõige:

a)

soodustama lepinguosaliste paremat vastastikust mõistmist ja nende vaadete suuremat lähendamist;

b)

võimaldama igal lepinguosalisel võtta arvesse teise lepinguosalise seisukohti ja huve;

c)

õhutama demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise toetamist;

d)

edendama sotsiaalset õiglust ning aitama luua vajalikke tingimusi vaesuse ja diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamiseks.

3.   Poliitiline dialoog hõlmab kõiki küsimusi, mis pakuvad lepinguosalistele ühist huvi.

4.   Poliitiline dialoog toimub vajaduse korral, eriti:

a)

ministrite tasandil;

b)

kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt Lõuna-Aafrika ning teiselt poolt Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja ja Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajate vahel;

c)

täielikult ära kasutades kõiki diplomaatilisi kanaleid, sealhulgas korrapäraseid infotunde, rahvusvaheliste kohtumiste puhul toimuvaid konsultatsioone ja diplomaatiliste esindajate kontakte kolmandates riikides;

d)

sobilikus asukohas, muul viisil või mis tahes muul tasandil, milles lepinguosalised kokku lepivad ja mis aitab kaasa dialoogi tugevdamisele ning selle tõhususe parandamisele.

5.   Lisaks eelmistes lõigetes sätestatud kahepoolsele poliitilisele dialoogile kasutavad lepinguosalised täielikult ära Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika riikide piirkondlikku poliitilist dialoogi ning aitavad sellele aktiivselt kaasa, eelkõige selleks, et edendada piirkonna püsivat rahu ja stabiilsust.

Lepinguosalised osalevad ka laiemas AKV/ELi raamistikus toimuvas poliitilises dialoogis, mis on ette nähtud ja sätestatud vastavate AKV/ELi lepingutega.

II JAOTIS

KAUBANDUS

A-JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Vabakaubanduspiirkond

1.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika lepivad kokku vabakaubanduspiirkonna loomises käesoleva lepingu sätete kohaselt ja järgides WTO sätteid.

2.   Vabakaubanduspiirkond luuakse üleminekuperioodi jooksul, mis kestab Lõuna-Aafrika poolel kõige rohkem 12 aastat ja ühenduse poolel kõige rohkem 10 aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.   Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade vaba liikumist kõigis sektorites. Käesolev leping hõlmab ka kaubanduse liberaliseerimist teenuste osas ja kapitali vaba liikumist.

Artikkel 6

Kaupade klassifitseerimine

Ühenduse poolel kohaldatakse Lõuna-Aafrikast imporditud kaupade klassifitseerimise suhtes kaupade koondnomenklatuuri. Lõuna-Aafrika poolel kohaldatakse ühendusest imporditud kaupade klassifitseerimine suhtes harmoneeritud süsteemi.

Artikkel 7

Tollimaksu baasmäär

1.   Iga toote puhul on tollimaksu baasmääraks, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus ette nähtud järjestikuseid vähendamisi, tollimaksumäär, mida tegelikult kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval.

2.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika teatavad teineteisele lepinguosaliste vahel kokkulepitud rakendamiskeelu ja mittevastavate meetmete tühistamise kohustuse kohaselt oma vastavad tollimaksu baasmäärad ning I lisas sätestatud kokkulepitud erandid nendest põhimõtetest.

3.   Juhul kui tariifide tühistamise menetlus ei alga käesoleva lepingu jõustumisel (eriti II lisa 3., 4. ja 5. loetelus; III lisa 2., 3., 4. ja 6. loetelus; IV lisa 3., 4., 7. ja 8. loetelus; V lisas; VI lisa 2., 3. ja 5. loetelus ning VII lisas nimetatud toodete puhul), on tollimaks, mille suhtes käesolevas lepingus sätestatud järgnevaid vähendamisi kohaldatakse, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu baasmäär või asjaomase tariifi tühistamise kava algkuupäeval erga omnes alusel kohaldatav tollimaks, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Artikkel 8

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude tühistamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes, välja arvatud mittediskrimineerivate aktsiisimaksude suhtes, millega maksustatakse nii imporditud kui ka kohapeal toodetud tooteid ja mis vastavad artikli 21 sätetele.

Artikkel 9

Tollimaksudega samaväärse toimega maksud

Käesoleva lepingu jõustumisel kaotavad ühendus ja Lõuna-Aafrika oma vastava impordi puhul kõik tollimaksudega samaväärse toimega maksud.

B-JAGU

TÖÖSTUSTOOTED

Artikkel 10

Mõiste

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse ühendusest ja Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes, välja arvatud nende toodete suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaselt põllumajandustoodete mõiste alla.

Artikkel 11

Tariifide kaotamine ühenduse poolt

1.   Lõuna-Aafrikast pärit muude kui II lisas nimetatud tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast,

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 86 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 72 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 57 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 43 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 28 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 14 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

Mitmete selles loetelus nimetatud toodete puhul algab tollimaksude kaotamine nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Nende toodete tollimaksude kaotamine toimub kolme võrdse aastase vähendamisena, mis viiakse lõpule kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Teatavate selle loetelus nimetatud terasetoodete puhul viiakse tariifide vähendamine läbi enamsoodustusrežiimi alusel, nii et aastaks 2004 on tollimaksumääraks null.

5.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kõige enam 10 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Selles loetelus nimetatud autoosade puhul vähendatakse kohaldatavat tariifi alates käesoleva lepingu jõustumisest 50 % võrra.

Selle loetelu toodete puhul määratakse ühenduse täpsed tollimaksu baasmäärad ja tariifide kaotamise kava kindlaks 2000. aasta teisel poolaastal pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on uurinud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise võimalusi, pidades muu hulgas silmas Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemusi.

6.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse läbi käesoleva lepingu viiendal kehtivusaastal, pidades silmas tariifide võimalikku kaotamist.

Artikkel 12

Tariifide kaotamine Lõuna-Aafrika poolt

1.   Ühendusest pärit muude kui III lisas nimetatud tööstustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit III lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.   Ühendusest pärit III lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Ühendusest pärit III lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 90 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 80 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 70 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 60 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 30 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 10 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

5.   Ühendusest pärit III lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 88 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 63 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 38 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 13 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

6.   Ühendusest pärit III lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt kõnealuses lisas esitatud graafikule.

7.   Ühendusest pärit III lisa 6. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi, pidades silmas kaubanduse edasist liberaliseerimist.

Lõuna-Aafrika teatab ühendusele Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemustest. Ta esitab ettepanekud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise kohta. Lepinguosalised kaaluvad neid ettepanekuid ühiselt 2000. aasta teisel poolaastal.

C-JAGU

PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Artikkel 13

Mõiste

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse nende ühendusest ja Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes, mida hõlmab WTO põllumajandustoodete mõiste, ning kala ja kalatoodete suhtes (grupp 3, 1604, 1605 ning tooted 0511 91 10, 0511 91 90, 1902 20 10 ja 2301 20 00).

Artikkel 14

Tariifide kaotamine ühenduse poolt

1.   Lõuna-Aafrikast pärit muude kui IV lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 91 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 82 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 73 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 64 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 55 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 45 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 36 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 27 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 18 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 9 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 87 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 62 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 37 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 12 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

5.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 83 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 17 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

6.   IV lisa 5. loetelus on nimetatud Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud, mida kohaldatakse seal nimetatud tingimustel.

Koostöönõukogu võib otsustada:

a)

täiendada IV lisa 5. loetelu kohast töödeldud põllumajandustoodete nimekirja ja

b)

vähendada töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid. See tollimaksumäärade vähendamine võib toimuda siis, kui ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses kohaldatavaid tollimaksumäärasid vähendatakse vastusena töödeldud põllumajandustoodetega seotud vastastikustest soodustustest tulenevatele vähendamistele.

7.   IV lisa 6. loetelus on nimetatud teatavate Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad vähendatud tollimaksud, mida kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest selles lisas nimetatud tingimustel.

8.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 7. loetelus nimetatud toodete suhtes Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul ühise põllumajanduspoliitika edasiste arengute põhjal korrapäraselt läbi.

9.   IV lisa 8. loetelus nimetatud toodete suhtes ei kohaldata tariifisoodustusi, kuna need tooted kuuluvad ELi kaitstud tootenimetuste alla.

10.   Lõuna-Aafrikast pärit V lisas nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavaid tariifisoodustusi kohaldatakse vastavalt kõnealuses lisas nimetatud tingimustele.

Artikkel 15

Tariifide kaotamine Lõuna-Aafrika poolt

1.   Ühendusest pärit muude kui VI lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit VI lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

3.   Ühendusest pärit VI lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Ühendusest pärit VI lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

 

viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 88 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 63 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 38 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 13 %ni tollimaksu baasmäärast;

 

kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

5.   Ühendusest pärit VI lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi.

6.   Ühendusest pärit VII lisas loetletud kalatoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt, paralleelselt vastavate tariifirubriikide tollimaksude kaotamisega ühenduse poolt.

Artikkel 16

Põllumajandusega seotud kaitseklausel

Juhul kui ühest lepinguosalisest riigist pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada põllumajandusturgude erilist tundlikkust arvesse võttes tõsiseid häireid teise lepinguosalise riigi turgudel, siis olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest, eriti artiklist 24, arutab koostöönõukogu antud küsimust viivitamata, et leida sobiv lahendus. Kuni koostöönõukogu otsuse tegemiseni ja juhul, kui erakorralised asjaolud nõuavad viivitamatuid meetmeid, võib mõjutatud lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud häirete piiramiseks või nende tasakaalustamiseks. Selliste ajutiste meetmete võtmisel arvestab mõjutatud lepinguosaline mõlema lepinguosalise huvidega.

Artikkel 17

Tariifide kiirendatud kaotamine Lõuna-Aafrika poolt

1.   Kui Lõuna-Aafrika seda taotleb, arutab ühendus ettepanekuid, mis on seotud Lõuna-Aafrikasse imporditud põllumajandustoodete tariifide kaotamise kiirendatud ajakavaga, millega kaasneb kõigi Euroopa Ühendusest pärinevate samade toodete Lõuna-Aafrikasse eksportimisel antavate eksporditoetuste kaotamine.

2.   Kui ühendus vastab sellele taotlusele positiivselt, kohaldatakse tariifide kaotamise ja eksporditoetuste kaotamise uusi ajakavasid üheaegselt alates lepinguosaliste poolt kokku lepitud kuupäevast.

3.   Ühenduse negatiivse vastuse korral jätkatakse käesoleva lepingu tariifide kõrvaldamist käsitlevate sätete kohaldamist.

Artikkel 18

Läbivaatamissäte

Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest arutavad ühendus ja Lõuna-Aafrika oma vastastikuse kaubanduse liberaliseerimise protsessi edasisi meetmeid. Sel eesmärgil vaadatakse läbi eelkõige, kuid mitte ainult II lisa 5. loetelus, III lisa 5. ja 6. loetelus, IV lisa 5., 6. ja 7. loetelus, V lisa 1., 2., 3. ja 4. loetelus, VI lisa 4. ja 5. loetelus ning VII lisas nimetatud toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud.

III JAOTIS

KAUBANDUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

A-JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Piirimeetmed

1.   Ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel koguselised impordi- või ekspordipiirangud ning samaväärse toimega meetmed.

2.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses ei kehtestata uusi koguselisi impordi- ega ekspordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei rakendata ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses uusi impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse, samuti ei suurendata juba rakendatavaid impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse.

Artikkel 20

Põllumajanduspoliitika

1.   Lepinguosalised võivad koostöönõukogus oma vastava põllumajanduspoliitika strateegia ja teostusviiside üle korrapäraselt nõu pidada.

2.   Kui kumbki osapool peab oma vastava põllumajanduspoliitika teostamisel vajalikuks muuta käesolevas lepingus sätestatud korda, teatab ta sellest koostöönõukogule, kes teeb taotletud muudatuse kohta otsuse.

3.   Kui ühendus või Lõuna-Aafrika muudavad lõiget 2 kohaldades käesoleva lepinguga põllumajandustoodete osas ettenähtud korda, teeb ta koostöönõukogus kindlaksmääratavad kohandused, et säilitada teise lepinguosalise territooriumilt pärit impordi suhtes kehtivate soodustuste selline tase, mis on samaväärne käesolevas lepingus sätestatuga.

Artikkel 21

Fiskaalmeetmed

1.   Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt annavad eelise ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevatele toodetele ja tõrjuvad samasuguseid teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid tooteid.

2.   Emma-kumma lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele toodetele otse või kaude kehtestatud kaudseid riigimakse.

Artikkel 22

Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad

1.   Käesolev leping ei välista ühe lepinguosalise ja kolmandate riikide vaheliste tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ega muude kokkulepete säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need mõjutavad käesolevas lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi.

2.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika peavad koostöönõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomist või kohandamist käsitlevate lepingute ja vajaduse korral muude tähtsate küsimuste üle, mis on seotud nende vastava kaubanduspoliitikaga kolmandate riikide suhtes. Sel viisil peetakse nõu eelkõige siis, kui Euroopa Liiduga ühineb mõni kolmas riik, et tagada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vastastikuste huvide arvessevõtmine.

Artikkel 23

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

1.   Mitte miski käesolevas lepingus ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel vastavalt GATT 1994 VI artiklile, GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingule ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, mis on lisatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule (Marrakechi lepingule).

2.   Enne lõplike dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist Lõuna-Aafrikast imporditud toodete suhtes võivad lepinguosalised kaaluda GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingus ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ettenähtud konstruktiivsete kaitsevahendite kasutamise võimalust.

Artikkel 24

Kaitseklausel

1.   Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada tõsist kahju samasuguste toodete või kõnealuste toodetega otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele, võib ühendus või Lõuna-Aafrika, olenevalt olukorrast, võtta WTO asutamislepingule (Marrakechi lepingule) lisatud WTO kaitsemeetmete lepingus või põllumajanduslepingus ettenähtud tingimustel ja kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega asjakohased meetmed.

2.   Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras asjaomas(t)e piirkonna/piirkondadega piirduvaid järelevalve- või kaitsemeetmeid.

3.   Kui mis tahes toodet imporditakse sellistes kogustes ja sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada ühe või mitme Lõuna-Aafrika tolliliidu liikme majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Lõuna-Aafrika pärast asjaomas(t)e riigiga/riikidega nõu pidamist ja pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras järelevalve- või kaitsemeetmeid.

Artikkel 25

Üleminekuaja kaitsemeetmed

1.   Olenemata artikli 24 sätetest võib Lõuna-Aafrika võtta tollimaksude suurendamise või taaskehtestamise teel piiratud kestusega erandlikke meetmeid, mis moodustavad erandi artiklite 12 ja 15 sätetest.

2.   Sellised meetmed võivad olla seotud üksnes noorte tööstusharude või sektoritega, mis on suurtes raskustes, mille on tekitanud artiklites 12 ja 15 ettenähtud tollimaksude vähendamise tõttu toimunud ühendusest pärit impordi kasv, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

3.   Nende meetmetega kehtestatud tollimaksud, mida Lõuna-Aafrikas kohaldatakse ühendusest pärit toodete suhtes, ei tohi ületada tollimaksu baasmäära ega kohaldatavat enamsoodustusrežiimi määra ega 20 % väärtuselist tollimaksu, olenevalt sellest, milline neist on väikseim, ning nendes säilitatakse ühendusest pärit toodete puhul soodustollimaksu element. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 10 % ühendusest pärit tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

4.   Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kuni neli aastat. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt üleminekuaja lõppedes, mis kestab kõige enam 12 aastat. Erandkorras võib neid tähtaegasid koostöönõukogu otsusega pikendada.

5.   Neid meetmeid ei või kohaldada selliste toodete puhul, mille suhtes kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning samaväärse toimega maksud ja meetmed on kaotatud rohkem kui kolme aasta eest.

6.   Lõuna-Aafrika teavitab koostöönõukogu erandlikest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse selliste meetmete osas enne nende kohaldamist sobiliku lahenduse leidmiseks nõu. Teade hõlmab kehtestatavate tollimaksude kehtestamise ja järgneva kaotamise kavandatavat ajakava.

7.   Kui 30 päeva jooksul pärast sellist teavitamist ei ole kavandatavate meetmete osas jõutud lõikes 6 osutatud kokkuleppele, võib Lõuna-Aafrika võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks ja peab esitama koostöönõukogule käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise lõpliku ajakava. Selles ajakavas nähakse ette kõnealuste tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, millega alustatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Koostöönõukogu võib otsustada teistsuguse ajakava kasuks.

Artikkel 26

Kaitsemenetlused

1.   Juhul kui ühendus või Lõuna-Aafrika võtab seoses artiklis 24 osutatud raskustega kasutusele järelevalvemehhanismi, mille eesmärgiks on teabe kiire pakkumine kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist ja alustab viimase taotluse korral temaga nõupidamisi.

2.   Artiklis 24 nimetatud juhtudel enne selles artiklis sätestatud meetmete võtmist või juhtudel, mille puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõike 5 punkti b, esitab vastavalt kas ühendus või Lõuna-Aafrika koostöönõukogule võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

3.   Meetmete valikul tuleb eelistada neid meetmeid, mis käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivad, ning neid kohaldatakse üksnes sel määral, mis on vajalik tõsiste häirete vältimiseks või heastamiseks ja kohandamiste võimaldamiseks.

4.   Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata koostöönõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

5.   Eespool sätestatud lõigete rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

artikli 24 osas teatatakse kõnealuses artiklis kirjeldatud olukorrast tulenevatest raskustest nende uurimiseks koostöönõukogule, kes võib teha selliste raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui 30 päeva jooksul teatamisest ei ole koostöönõukogu või eksportiv lepinguosaline teinud otsust raskuste kõrvaldamiseks ega ole leitud ühtki muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta probleemi lahendamiseks asjakohaseid meetmeid. Sellised meetmed tuleks võtta ajavahemikuks, mis ei ületa kolme aastat, ning need peavad sisaldama elemente, mis võimaldaksid need kahanevalt kaotada hiljemalt kindlaksmääratud ajavahemiku lõpuks;

b)

kui koheseid meetmeid nõudvate erandlike asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Lõuna-Aafrika, olenevalt olukorrast, kohaldada artiklis 24 ettenähtud juhtudel viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning sellest tuleb viivitamata teatada teisele lepinguosalisele.

Artikkel 27

Erandid

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse seisukohast; kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitse seisukohast või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse või kulla või hõbedaga seotud eeskirjade kaitse seisukohast. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast samadel tingimustel siiski meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste-vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 28

Päritolureeglid

Päritolureeglid käesolevas lepingus ettenähtud tariifisoodustuste kohaldamiseks on sätestatud 1. protokollis.

B-JAGU

ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSTE OSUTAMINE

Artikkel 29

GATSi järgsete kohustuste taaskinnitamine

1.   Tunnistades teenuste kasvavat olulisust oma majanduse arengu jaoks, toonitavad lepinguosalised teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), eelkõige selle enamsoodustusrežiimi põhimõtete ning samuti selle kohaldatavate protokollide ja neile lisatud kohustuste range järgimise tähtsust.

2.   GATSi kohaselt ei kehti kõnealune režiim:

a)

ühe lepinguosalise poolt GATSi V artiklis määratletud lepingu sätete kohaselt või sellise lepingu alusel võetud meetmete alusel antud soodustuste kohta;

b)

muude soodustuste kohta, mis on antud enamsoodustusrežiimi erandite loendi alusel, mille üks lepinguosaline on GATSile lisanud.

3.   Lepinguosalised kinnitavad oma vastavaid telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud GATSi neljandale protokollile, ja finantsteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud viiendale protokollile.

Artikkel 30

Teenuste osutamise edasine liberaliseerimine

1.   Lepinguosalised püüavad laiendada lepingu kohaldamisala lepinguosaliste-vahelise teenustega kauplemise edasiseks liberaliseerimiseks. Sellise laiendamise korral nähakse liberaliseerimismenetlusega ette lepinguosaliste-vahelise diskrimineerimise põhimõtteliselt täielik puudumine või kaotamine reguleeritud teenusesektorites ja see peaks hõlmama kõiki teenuste osutamise mooduseid, sealhulgas teenuste osutamist:

a)

ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile;

b)

ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

c)

ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil;

d)

ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt selle lepinguosalise füüsiliste isikute viibimise kaudu teise lepinguosalise territooriumil.

2.   Koostöönõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

3.   Neid soovitusi formuleerides võtab koostöönõukogu arvesse kummagi lepinguosalise GATSi järgsete kohustuste rakendamisel saadud kogemusi, eelkõige seoses V artikliga üldiselt ja eriti selle lõike 3 punktiga a, mis hõlmavad arengumaade osalemist liberaliseerimislepingutes.

4.   Koostöönõukogu kontrollib lõikes 1 sätestatud eesmärki esimest korda hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 31

Meretransport

1.   Lepinguosalised püüavad tõhusalt kohaldada põhimõtet, mis tagab ausal konkurentsil ja kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

2.   Lepinguosalised nõustuvad laiendama teineteise kodanikele ja ükskõik kumma lepinguosalise territooriumil registreeritud laevadele kaupade, reiside või mõlemate meretranspordi, sadamatele juurdepääsu, nende sadamate infrastruktuuri ja abiteenistuste kasutamise ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsat kohtlemist, kui võimaldatakse enamsoodustusrežiimi alusel ja mis põhineb ausal konkurentsil ning kaubanduslikel tingimustel.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku meretranspordi, sealhulgas ühendvedude arutamise artikli 30 kontekstis, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise antud hetkel kehtivaid kodakondsusel põhinevaid piiranguid või kokkuleppeid, mis on järjepidevad lepinguosaliste GATSi lepingu järgsete õiguste ja kohustustega.

C-JAGU

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

Artikkel 32

Jooksvad maksed

1.   Kui artikli 34 sätetest ei tulene teisiti, kohustuvad lepinguosalised võimaldama kõigi ühenduse ja Lõuna-Aafrika elanike vaheliste jooksvate maksete teostamist vabalt konverteeritavas vääringus.

2.   Lõuna-Aafrika võib võtta vajalikud meetmed tagamaks, et tema elanikud ei kasuta lõike 1 jooksvaid makseid liberaliseerivaid sätteid kapitali lubamatuks väljavooluks.

Artikkel 33

Kapitaliliikumised

1.   Maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul tagavad ühendus ja Lõuna-Aafrika alates käesoleva lepingu jõustumisest, et kehtivate õigusnormide kohaselt Lõuna-Aafrikas asutatud äriühingute otseinvesteeringutega seotud kapital saab vabalt liikuda ning neid investeeringuid ja nendest saadud kasumit saab muuta likviidseks või kodumaale tagasi toimetada.

2.   Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahel ja see lõpuks täielikult liberaliseerida.

Artikkel 34

Maksebilansiraskused

Kui ühel või mitmel ühenduse liikmesriigil või Lõuna-Aafrikal on tõsiseid maksebilansiraskusi või neid ähvardavad sellised raskused, võivad olenevalt olukorrast ühendus või Lõuna-Aafrika vastavalt asjaoludele ning kooskõlas üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artiklis kehtestatud tingimustega kehtestada piirangud jooksvatele tehingutele, mis on lühiajalised ning mida ei kasutata kauem, kui on vaja maksebilansi olukorra parandamiseks. Olenevalt olukorrast teavitab ühendus või Lõuna-Aafrika teist lepinguosalist viivitamata ja esitab talle võimalikult kiiresti asjaomaste meetmete kõrvaldamise ajakava.

D-JAGU

KONKURENTSIPOLIITIKA

Artikkel 35

Mõiste

Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega sel määral, mil see võib mõjutada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandust:

a)

horisontaalsete suhetega ettevõtjate vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, ettevõtete liitude otsused ja vertikaalsete suhetega ettevõtjate vahelised kokkulepped, mis avaldavad ühenduse või Lõuna-Aafrika territooriumil olulist konkurentsi takistavat või vähendavat mõju, välja arvatud juhul, kui ettevõtted suudavad tõestada, et konkurentsi soodustav toime kaalub üles konkurentsivastase toime;

b)

turuvõimu kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtte poolt kogu ühenduse või Lõuna-Aafrika territooriumil või selle olulisel osal.

Artikkel 36

Rakendamine

Kui ükskõik kumb lepinguosaline ei ole käesoleva lepingu jõustumise ajaks veel vastu võtnud vajalikke õigusnorme artikli 35 rakendamiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teeb ta seda kolme aasta jooksul.

Artikkel 37

Asjakohased meetmed

Kui ühendus või Lõuna-Aafrika leiab, et teatav tegevus tema koduturul ei vasta artikli 35 tingimustele ja:

a)

seda ei ole piisavalt käsitletud artiklis 36 nimetatud rakenduseeskirjades või

b)

niisuguste eeskirjade puudumisel ja kui kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju teise lepinguosalise huvidele või selle kodumaisele tööstusele, kaasa arvatud teenindusala,

võib asjaomane lepinguosaline võtta tema enda seadustega järjepidevad asjakohased meetmed pärast koostöönõukoguga nõu pidamist või 30 päeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest. Asjakohaste meetmete võtmisel austatakse asjaomase konkurentsiasutuse volitusi.

Artikkel 38

Viisakus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui komisjonil või Lõuna-Aafrika konkurentsiametil on põhjust uskuda, et teise asutuse territooriumil toimub artiklis 35 määratletud konkurentsivastane tegevus, mis märkimisväärselt mõjutab lepinguosaliste olulisi huve, võib ta paluda teise lepinguosalise konkurentsiasutusel võtta kõnealuse asutuse konkurentsieeskirjade põhjal asjakohaseid heastavaid meetmeid.

2.   Selline palve ei piira palve esitanud asutuse konkurentsiseaduste kohast tegevust, mida võib lugeda vajalikuks, ega takista ühelgi viisil palve saanud asutuse otsuste tegemise volitusi ega sõltumatust.

3.   Ilma et see piiraks tema vastavaid ülesandeid, õigusi, kohustusi ja sõltumatust kaalub sellise palve saanud konkurentsiasutus palve esitanud asutuse väljendatud seisukohti ja esitatud dokumente ja võtab neid hoolikalt arvesse ning eelkõige pöörab tähelepanu kõnealuse konkurentsivastase tegevuse laadile, sellega seotud ettevõtjale või ettevõtjatele ja väidetavale kannatanud lepinguosalise olulistele huvidele avaldatud kahjulikule mõjule.

4.   Kui komisjon või Lõuna-Aafrika konkurentsiamet otsustab viia läbi uurimise või kavatseb võtta meetmeid, mis võivad teise lepinguosalise huve oluliselt mõjutada, peavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel nõu pidama ning mõlemad üritavad leida vastastikku rahuldavat lahendust, pidades silmas oma vastavaid olulisi huve ning võttes arvesse teineteise seadusi, suveräänsust, vastavate konkurentsiasutuste sõltumatust ja viisakusega seotud kaalutlusi.

Artikkel 39

Tehniline abi

Ühendus osutab Lõuna-Aafrikale tema konkurentsiseaduste ja -poliitika ümberkorraldamisel tehnilist abi, mis võib muu hulgas hõlmata:

a)

ekspertide vahetust;

b)

seminaride korraldamist;

c)

koolitustegevust.

Artikkel 40

Teavitamine

Lepinguosalised vahetavad teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuste hoidmise nõuetega seatud piiranguid.

E-JAGU

RIIGIABI

Artikkel 41

Riigiabi

1.   Kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandust, on riigiabi, mis eelistab teatavaid ettevõtteid või teatavate toodete toodangut, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mis ei toeta kummagi lepinguosalise konkreetset avaliku poliitika eesmärki või eesmärke, käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise seisukohalt sobimatu.

2.   Lepinguosalised nõustuvad, et nende huvides on tagada riigiabi andmine õiglasel, erapooletul ja läbipaistval viisil.

Artikkel 42

Heastavad meetmed

1.   Kui ühendus või Lõuna-Aafrika leiab, et teatav teguviis ei ole artikli 41 tingimustega kokkusobiv ning et selline teguviis tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju teise lepinguosalise huvidele või tema kodumaisele tööstusele, nõustuvad lepinguosalised juhul, kui seda teguviisi olemasolevate eeskirjade ja menetluste kohaselt piisavalt ei käsitleta, pidama nõu vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Sellised nõupidamised ei piira lepinguosaliste õigusi ega kohustusi nende vastavate seaduste ja rahvusvaheliste kohustuste alusel.

2.   Kumbki lepinguosaline võib paluda koostöönõukogul sellise nõupidamise käigus uurida lepinguosaliste avaliku poliitika eesmärke, mis õigustavad artiklis 41 osutatud riigiabi andmist.

Artikkel 43

Läbipaistvus

Kumbki lepinguosaline tagab riigiabi valdkonnas läbipaistvuse. Eelkõige esitab lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel teavet oma abistamiskavade, riigiabi andmise konkreetsete üksikjuhtude või antud abi kogusumma ja jagunemise kohta. Lepinguosaliste-vahelisel teabevahetusel võetakse arvesse kummagi lepinguosalise äri- ja ametisaladuste pidamise nõuetega seotud seadustega kehtestatud piiranguid.

Artikkel 44

Läbivaatamine

1.   Artikli 41 rakenduseeskirjade ja -korra puudumisel kohaldatakse riigiabi või subsiidiumide suhtes 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI ja XVI artiklit ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut.

2.   Koostöönõukogu vaatab kõnealustes küsimustes toimunud arengud korrapäraselt läbi. Eriti jätkab ta koostöö ja mõistmise arendamist kummagi lepinguosalise poolt seoses artikli 41 toimimisega võetud meetmete osas.

F-JAGU

MUUD KAUBANDUSEGA SEOTUD SÄTTED

Artikkel 45

Riigihanked

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises, et tagada lepinguosaliste hankelepingute juurdepääsu reguleerimine õiglase, erapooletu ja läbipaistva süsteemiga.

2.   Koostöönõukogu vaatab kõnealuses küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.

Artikkel 46

Intellektuaalomand

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste standarditega. Lepinguosalised kohaldavad 1. jaanuari 1996. aasta WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja kohustuvad parandama kõnealuse lepingu kohaselt pakutavat kaitset, kui see on asjakohane.

2.   Kui intellektuaalomandi kaitse valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

3.   Ühendus ja selle liikmesriigid kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust kohustustele, mis tulenevad:

a)

märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokollist (Madrid, 1989);

b)

teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelisest konventsioonist (Rooma, 1961);

c)

patendikoostöölepingust (Washington, 1979, muudetud 1984. aastal).

4.   Ilma et see piiraks WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust tulenevaid kohustusi võib Lõuna-Aafrika positiivselt kaaluda lõikes 3 nimetatud mitmepoolsete konventsioonidega ühinemist.

5.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust järgmistele dokumentidele:

a)

märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe sätted (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);

b)

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);

c)

rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1978. aasta Genfi akt);

d)

mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal);

e)

tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal) WIPO;

f)

WIPO autoriõiguse leping (WCT), 1996.

6.   Käesoleva artikli rakendamise hõlbustamiseks võib ühendus anda taotluse korral ning vastastikku kokkulepitud tingimustel Lõuna-Aafrikale tehnilist abi muu hulgas intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitlevate seaduste ja määruste koostamisel, selliste õiguste kuritarvitamise vältimisel ning kodumaiste ametite ja muude jõustamise ja kaitsega seotud asutuste loomisel ning tugevdamisel, sealhulgas töötajate väljaõppe kaudu.

7.   Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, kasulike mudelite, patentide, sealhulgas biotehniliste leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, sealhulgas päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti andmebaaside õiguskaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.

Artikkel 47

Standardimine ja vastavushindamine

Lepinguosalised teevad koostööd standardimise, metroloogia, sertifitseerimise ja kvaliteedi tagamise valdkonnas, et vähendada lepinguosaliste-vahelisi erinevusi antud valdkondades, kõrvaldada tehnilisi tõkkeid ja hõlbustada kahepoolset kaubandust. See koostöö hõlmab:

a)

WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetele vastavaid meetmeid rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste erimeetmete laialdasema kasutamise soodustamiseks;

b)

vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepete koostamist vastastikust majandushuvi pakkuvates sektorites;

c)

kvaliteedi juhtimist ja tagamist käsitlevat koostööd teatavates Lõuna-Aafrikale tähtsates valdkondades;

d)

tehnilise abi hõlbustamist Lõuna-Aafrika suutlikkuse arendamise algatustele akrediteerimise, metroloogia ja standardimise valdkonnas;

e)

praktiliste seoste loomist Lõuna-Aafrika ja Euroopa standardi-, akrediteerimis- ja sertifitseerimisorganisatsioonide vahel.

Artikkel 48

Toll

1.   Lepinguosalised soodustavad ja hõlbustavad oma tolliteenistuste vahelist koostööd, et tagada kaubandust käsitlevate sätete järgimine ja aus kaubandus. Koostöö hõlmab muu hulgas teabe vahetamist ja koolituskavasid.

2.   Ilma et see piiraks muid käesoleva lepingu, eriti selle artikli 90 kohaselt ettenähtud koostöövorme, pakuvad lepinguosaliste haldusasutused üksteisele vastavalt käesoleva lepingu 2. protokolli sätetele vastastikust abi.

Artikkel 49

Statistika

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises selles valdkonnas. Koostöö on suunatud peamiselt statistiliste meetodite ja tavade ühtlustamisele, mis võimaldaks töödelda vastastikku kokkulepitud alusel andmeid kaupade ja teenuste ning laiemalt mis tahes käesoleva lepinguga reguleeritud valdkonna kohta, mida on võimalik statistiliselt käsitleda.

IV JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 50

Sissejuhatus

Lepinguosalised lepivad kokku majandus- ning tööstusküsimustes tehtava koostöö arendamise ja soodustamise, mis oleks vastastikku kasulik ning terve Lõuna-Aafrika piirkonna huvides, muutes omavahelised majandussidemed mitmekesisemaks ja tugevamaks, soodustades oma majanduse säästvat arengut, toetades piirkondlikku majanduskoostöö mudeleid, soodustades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd, kaitstes ja parandades keskkonda, soodustades ajalooliselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas naistele majandusliku olukorra tugevdamist, kaitstes ja soodustades töötajate ning ametiühingute õigusi.

Artikkel 51

Tööstus

Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärgiks on hõlbustada Lõuna-Aafrika tööstuse ümberkorraldamist ja kaasajastamist, soodustades ühtlasi selle konkurentsivõimet ja kasvu ning luues tingimused Lõuna-Aafrika ja ühenduse tööstuse vaheliseks vastastikku kasulikuks koostööks.

Koostöö eesmärgiks on muu hulgas:

a)

julgustada lepinguosaliste ettevõtteid koostööd tegema (ettevõtted, spetsialistid, valdkondade organisatsioonid ja muud äriorganisatsioonid, töötajate kutseühingud jms);

b)

toetada Lõuna-Aafrika era- ja avaliku sektori pingutusi tööstuse ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel sellistel tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse, säästva arengu ja majandusliku olukorra tugevdamise;

c)

soodustada eraalgatust soosivat keskkonda eesmärgiga stimuleerida ja mitmekesistada sise- ning eksporditurge;

d)

soodustada Lõuna-Aafrika inimressursside ja tööstuspotentsiaali paremat kasutamist muu hulgas krediidi ja investeeringute kaudu toimuva rahastamise kasutamise soodustamise ning tööstuslike uuenduste, tehnosiirde, koolituse, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamise teel.

Artikkel 52

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste-vahelise koostööga püütakse luua nii kodu- kui ka välismaiseid vastastikku kasulikke investeeringuid soodustav keskkond, eelkõige investeeringute kaitse, investeeringute soodustamise, kapitali liikumise ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabevahetuse paremate tingimuste kaudu.

Koostöö eesmärgiks on muu hulgas hõlbustada ja soodustada:

a)

vajaduse korral investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimist liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahel;

b)

vajaduse korral topeltmaksude vältimise lepingute sõlmimist liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahel;

c)

teabe vahetamist investeerimisvõimaluste kohta;

d)

investeeringute valdkonnas ühtlustatud ja lihtsustatud menetluste ning haldustavade saavutamiseks tehtavat tööd;

e)

Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Aafrika piirkonda tehtavate investeeringute soodustamine ja õhutamine toetamine asjakohaste vahenditega.

Artikkel 53

Kaubanduse arendamine

1.   Lepinguosalised kohustuvad arendama, mitmekesistama ja suurendama omavahelist kaubandust ning parandama Lõuna-Aafrika tootmise konkurentsivõimet kodumaistel, piirkondlikel ja rahvusvahelistel turgudel.

2.   Kaubanduse arendamise vallas tehtava koostöö puhul keskendutakse eriti järgmisele:

a)

asjakohaste kaubanduse arendamise strateegiate koostamine ja konkurentsi toetavate kauplemiskeskkondade loomine;

b)

nii era- kui avaliku sektori võimekuse tõstmine ning inimressursside ja ametioskuste arendamine kaubanduse ja tugiteenuste valdkonnas, sealhulgas tööjõu osas;

c)

teabe vahetamine turunõuete kohta;

d)

oskusteabe edastamine ja tehnosiire investeeringute ning ühisettevõtete kaudu;

e)

erasektori, eriti kaubandusega seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine;

f)

kaubanduse ja tugiteenuste arenguga seotud organisatsioonide loomine, kohandamine ja tugevdamine;

g)

piirkondlik koostöö kaubanduse ning kaubandusega seotud infrastruktuuri ja teenuste arendamiseks Lõuna-Aafrika piirkonnas.

Artikkel 54

Mikroettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste eesmärgiks on arendada ja tugevdada Lõuna-Aafrika mikroettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), samuti soodustada ühenduse ning Lõuna-Aafrika ja sealse piirkonna VKEde vahelist koostööd soolist võrdõiguslikkust järgival viisil. Muu hulgas lepinguosalised:

a)

teevad asjakohasuse korral koostööd mikroettevõtjate ja VKEde asutamise ning laiendamise õiguslike, halduslike, institutsiooniliste, tehniliste, maksualaste ja rahanduslike raamistike loomisel;

b)

annavad mikroettevõtjatele ja VKEdele olenemata nende õiguslikust seisundit vajalikku abi rahastamise, väljaõppe, tehnoloogia ja turustamise valdkonnas;

c)

abistavad lõikes b viidatud teenuseid osutavaid ettevõtteid, organisatsioone, poliitiliste otsuste tegijaid ja asutusi asjakohase tehnilise toe, teabevahetuse ning võimekuse tõstmisega;

d)

seavad sisse asjakohased sidemed Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika piirkonna ja ühenduse ettevõtjate vahel ning hõlbustavad nende tekkimist, et parandada infovooge (seoses strateegiate formuleerimise ja rakendamise, ärisuundumuste ja -võimaluste, võrgustike moodustamise, ühisettevõtete ning oskuste edastamisega).

Artikkel 55

Infoühiskond – telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises side- ja infotehnoloogia valdkonnas, mida nad peavad kaasaegase ühiskonna võtmesektoriteks ning mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning infoühiskonna arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Selles kontekstis hõlmab side posti, ringhäälingut, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiat. Koostöö eesmärgid on:

a)

parandada Lõuna-Aafrika eraõiguslike- ja avalik-õiguslike üksuste juurdepääsu sidevahenditele, elektroonikale ja infotehnoloogiale, toetades infrastruktuurivõrkude, inimressursside ja asjakohase infoühiskonna poliitika arengut Lõuna-Aafrikas;

b)

toetada Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahelist koostööd selles valdkonnas, eriti satelliiditehnoloogiate vallas;

c)

pöörata tähelepanu globaliseerumise, uute tehnoloogiate, institutsioonide ja sektorite ümberkorraldamisega kaasnevatele proovikividele ning kasvavale lõhele peamiste infoteenuste ja perspektiivsete teenuste vahel.

2.   Muu hulgas hõlmab koostöö järgmist:

a)

dialoog infoühiskonna eri aspektide, kaasa arvatud selle reguleerimisega seotud aspektide ja sidepoliitika üle;

b)

teabevahetus ja võimalik tehniline abi side- ja infotehnoloogia reguleerimise, standardimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise ning sageduste kasutamise vallas;

c)

uue side- ja infotehnoloogia levitamine ning uute vahendite väljatöötamine, eelkõige seoses võrkude vastastikuse sidumise ja rakenduste koostalitlusvõimega;

d)

ühiste teadusuuringute ning tehnoloogiaarendus edendamine ja teostamine seoses projektidega infoühiskonnaga seotud uue tehnoloogia vallas;

e)

Lõuna-Aafrika organisatsioonide juurdepääs ühenduse projektidele ja programmidele vastavalt erinevates asjaomastes valdkondades kohaldatavatele kokkulepetele ning Euroopa Liidu organisatsioonide juurdepääs Lõuna-Aafrika algatatud tegevusele samadel tingimustel.

Artikkel 56

Koostöö posti valdkonnas

Koostöö selles valdkonnas hõlmab:

a)

teabevahetust ja dialoogi postiküsimuste kohta muu hulgas seoses piirkondliku ja rahvusvahelise tegevusega, reguleerimisega seotud tahkude ja poliitiliste otsustega;

b)

tehnilist abi reguleerimise, tegevusstandardite ja inimressursside arendamise osas;

c)

selle valdkonna tehnoloogilise arenguga seotud ühisprojektide, sealhulgas teadustöö soodustamine ja teostamine.

Artikkel 57

Energia

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a)

parandada lõuna-aafriklaste võimalusi kasutada taskukohaseid, usaldusväärseid ja säästlikke energiaallikaid;

b)

korraldada ümber ja kaasajastada energiat tootvad, jaotavad ja tarbivad alamsektorid, nii et asjakohaseid teenuseid osutatakse majandusliku tõhususe, sotsiaalse arengu ja keskkonnakaitse alase vastuvõetavuse osas optimaalsetel tingimustel;

c)

toetada Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahelist koostööd kohalikult saadaolevate energiaallikate tõhusal ja keskkonnasäästlikul kasutamisel.

2.   Koostöö eesmärk on eriti:

a)

toetada asjakohase energiapoliitika ja -infrastruktuuri arengut Lõuna-Aafrikas;

b)

mitmekesistada Lõuna-Aafrika energiavarusid;

c)

parandada energiaettevõtjate tegevusstandardeid tehnilisest, majanduslikust ja rahanduslikust seisukohast, eriti elektrienergia ja vedelkütuste sektoris;

d)

hõlbustada kohalike ekspertide võimekuse tõstmist, eriti üldise ja tehnilise väljaõppe kaudu;

e)

töötada välja uued ja taastuvad energiavormid ning toetada eelkõige maapiirkondade energiavarustuse infrastruktuuri;

f)

parandada ratsionaalset energiakasutust, eelkõige energiasüsteemide tõhususe soodustamise kaudu;

g)

soodustada keskkonnasäästlike tehnoloogiate siiret ja kasutamist;

h)

soodustada Lõuna-Aafrikas piirkondlikku koostööd energia vallas.

Artikkel 58

Mäetööstus ja maavarad

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on muu hulgas:

a)

toetada ja soodustada poliitilisi meetmeid, millega parandatakse mäetööstuse tervishoiu- ja ohutusstandardeid ning töötingimusi;

b)

teha maavarad ja geoteaduse teave uuringuteks ning mäetööstuse investeeringuteks kättesaadavaks. Samuti peaks koostöö looma vastastikku kasuliku õhkkonna investeeringute meelitamiseks sellesse sektorisse, sealhulgas VKEdesse (ja eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondadesse);

c)

toetada poliitikat, mis tagab mäetööde tegemise keskkonda ja säästvat arengut nõuetekohaselt arvestaval viisil, võttes arvesse riigis valitsevaid konkreetseid tingimusi ja mäetööde laadi;

d)

teha koostööd mäetööstuse ja maavaratehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse vallas.

2.   Koostöö hõlmab Lõuna-Aafrika tegevust Lõuna-Aafrika Arenguühenduse mäetööde kooskõlastamise üksuse raames.

Artikkel 59

Transport

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a)

parandada lõuna-aafriklaste võimalusi kasutada taskukohaseid, turvalisi ja usaldusväärseid transpordivahendeid ning hõlbustada riigi kaubavoogusid mitmeid transpordiliike hõlmavate majanduse ja keskkonna seisukohast säästlike infrastruktuurivõrkude ja transpordisüsteemide arendamise toetamise kaudu;

b)

toetada koostööd Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahel, et luua piirkondlike vajaduste rahuldamiseks säästlik transpordivõrk.

2.   Koostöös keskendutakse eriti järgmisele:

a)

maantee-, raudtee-, sadama- ja lennujaamainfrastruktuuri ümberkorraldamisele ja kaasajastamisele kaasaaitamine;

b)

õhutranspordi ning raudtee-, maantee- ja mitmeliigilise transiidi tingimuste järkjärguline parandamine, samuti maanteede, raudteede, sadamate ja lennujaamade ning mere- ja õhuliikluse juhtimine;

c)

õhu- ja mereliikluse ohutuse parandamine, toetades tõhusate programmide võimaldamiseks paremini navigatsiooni ja väljaõpet.

Artikkel 60

Turism

1.   Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga tugevdada konkurentsivõimelise turisminduse arengut. Selles valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku eriti järgmises:

a)

soodustada turisminduse arengut, mis tekitab majandusarengut ja majanduse tugevnemist, tööhõivet ja valuutat;

b)

taotleda turismi säästva arengu tagamiseks avalikke, erasektori ja kogukondlikke huve hõlmava strateegilise liidu loomist;

c)

teostada ühistegevust sellistes valdkondades, nagu näiteks toodete ja turgude, inimressursside ja institutsionaalsete struktuuride arendamine;

d)

teha teenindusstandardite parandamiseks koostööd turismialase väljaõppe ja võimekuse tõstmise osas;

e)

teha koostööd kogukondliku turismi soodustamisel ja arendamisel maapiirkondade pilootprojektide kaudu;

f)

soodustada turistide vaba liikumist.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et turismi valdkonnas põhineb koostöö muu hulgas järgmistel suunistel:

a)

kohalike, eriti maapiirkondade kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine;

b)

kultuuripärandi tähtsuse toonitamine;

c)

väljaõppe, oskusteabe edastamise ja teadlikkuse suurendamise hõlbustamine laiema kogukonna hulgas;

d)

turismi ja keskkonnakaitse vahelise positiivse vastastoime tagamine;

e)

piirkondliku koostöö soodustamine Lõuna-Aafrika piirkonnas.

Artikkel 61

Põllumajandus

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on soodustada Lõuna-Aafrika maapiirkondade terviklikku, ühtlast ja säästvat arengut. Eelkõige on koostöö sihiks:

a)

põllumajandussektori kaasajastamine ning ümberkorraldamine, kui see on asjakohane, infrastruktuuri ja seadmete tänapäevastamise, pakendamis- ja hoiustamisviiside arendamise ning eraettevõtlusel põhinevate jaotamis- ja turustamisahelate parandamist hõlmavate meetmete teel;

b)

eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondadest pärit talupidajate konkurentsivõime arendamise ja soodustamise hõlbustamine ning selles osas asjakohaste põllumajandusega seotud teenuste pakkumine;

c)

toodangu ja välisturgude mitmekesistamine ja arendamine;

d)

koostöö sisseseadmine ja arendamine loomade tervishoiu, taimetervise ja põllumajandusliku tootmise tehnikate osas;

e)

meetmete uurimine loomade tervishoiu ja taimetervise standardite ja eeskirjade ühtlustamiseks, pidades silmas kaubanduse hõlbustamist ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise kehtivaid õigusakte ja järgides WTO eeskirju.

2.   Koostöö toimub muu hulgas oskusteabe edastamise, ühisettevõtete loomise ja võimekuse tõstmise programmide kaudu.

Artikkel 62

Kalandus

Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on soodustada kalavarude säästvat majandamist ja kasutamist mõlema lepinguosalise pikaajalistes huvides. See saavutatakse teabevahetuse ning kokkulepitud korralduste kavandamise ja rakendamise teel, mis võivad käsitleda lepinguosaliste majanduslikke, kaubanduslikke, arengualaseid, teaduslikke ja tehnilisi püüdlusi. Need korraldused sätestatakse eraldi vastastikku kasulikus kalanduslepingus, mida lepinguosalised kohustuvad võimalikult kiiresti sõlmima.

Artikkel 63

Teenused

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises teenindussektoris üldiselt ning eriti panganduse, kindlustuse ja muude finantsteenuste valdkonnas, muu hulgas:

a)

teenustega kauplemise õhutamise kaudu;

b)

kui see on asjakohane, teabe vahetamise kaudu lepinguosaliste teenindussektorit reguleerivate eeskirjade, seaduste ja määruste kohta;

c)

finantsteenuste ja finantsjärelevalve raamatupidamisarvestuse, auditeerimise, järelevalve ja reguleerimise parandamise kaudu, näiteks koolituskavade edendamise teel.

Artikkel 64

Tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse

Lepinguosalised alustavad koostööd tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse valdkonnas, mille eesmärk on eriti:

a)

süsteemide loomine vastastikuseks teavitamiseks siseturul keelatud ja ohtlikest toodetest;

b)

teabe ja kogemuste vahetamine toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järelevalve sisseseadmise ja toimimise kohta;

c)

tarbijatele eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta antava teabe parandamine;

d)

tarbijate huvide esindajate vahelise teabevahetuse õhutamine;

e)

tarbijapoliitika ja -süsteemide vastavuse suurendamine;

f)

teabe vahetamine tarbijate teadlikkuse tõstmise kohta teavitamise ja hariduse kaudu;

g)

lepinguosaliste-vahelisest menetluste jõustamisest ja koostööst teavitamine kahjulike või ebaausate äritavade uurimisel;

h)

teabe vahetamine ebaseadusliku tegevuse tõttu toimunud tarbijate õigusvastase kohtlemise hüvitamise tõhusate viiside kohta.

V JAOTIS

ARENGUKOOSTÖÖ

A-JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 65

Eesmärgid

1.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vaheline arengukoostöö toimub poliitilise dialoogi ja partnerluse kontekstis ning see toetab siseriiklike asutuste teostatavat poliitikat ja reforme.

2.   Eriti aitab arengukoostöö kaasa Lõuna-Aafrika tasakaalustatud ja säästvale majanduslikule ning sotsiaalsele arengule ja tema lülitumisele maailmamajandusse ning inimõiguste poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tahke ning põhiõigusi austava demokraatliku ühiskonna ja õigusriigi aluste tugevdamisele.

3.   Selles valdkonnas on prioriteediks sellise tegevuse toetamine, mis aitab võidelda vaesuse vastu.

Artikkel 66

Prioriteedid

1.   Arengukoostöö valdkonnad käsitlevad peamiselt järgmist:

a)

Lõuna-Aafrika majanduse järkjärgulise maailmamajandusse ja -kaubandusse integreerimise poliitikate ja vahendite, töökohtade loomise, järjepidevate erasektori ettevõtete arendamise, piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamine. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu piirkonna kohandamispüüdluste toetamisele, mis kaasnevad käesoleva lepingu alusel loodud vabakaubanduspiirkonnaga, eriti Lõuna-Aafrika tolliliidus;

b)

elutingimuste parandamine ja põhiliste sotsiaalteenuste osutamine;

c)

demokratiseerimise, inimõiguste kaitse, usaldusväärse avaliku halduse, kodanikuühiskonna tugevdamise ja selle arenguprotsessi kaasamise toetamine.

2.   Edendatakse dialoogi ja partnerlust riigiasutuste ja valitsusväliste arengupartnerite ja asjaosaliste vahel.

3.   Programmidega keskendutakse eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondade põhivajadustele ning need kajastavad arengu neid dimensioone, mis on seotud sugupoolte ja keskkonnakaitsega.

Artikkel 67

Tingimustele vastavad abisaajad

Koostööpartnerid, kellel on õigus saada rahalist ja tehnilist abi, on riigi-, maakonna- ja kohalikud asutused ning avalikud asutused, valitsusvälised ja kogukondlikud organisatsioonid, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, institutsioonid ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ettevõtjad. Kui mõlemad pooled on nii määranud, võib abi saada ka mis tahes muu organ.

Artikkel 68

Vahendid ja meetodid

1.   Artiklis 66 nimetatud koostöö raames toimuvateks ettevõtmisteks võib kasutada vahendeid, mis hõlmavad eelkõige uuringuid, tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, tarneid ja töid, samuti hindamis-, järelevalve- ja auditeerimistoiminguid.

2.   Ühendusepoolne rahastamine, mis sõltuvalt ettevõtmise vajadustest ja laadist on kohalikus või välisvääringus, võib hõlmata järgmist:

a)

valitsuse eelarvekulutused reformide ja poliitika rakendamise toetamiseks poliitilise dialoogi kaudu kindlaksmääratud prioriteetsetes sektorites;

b)

investeeringud (välja arvatud ehitiste ostmiseks) ja seadmed;

c)

teatavatel juhtudel ja eriti juhul, kui programmi viib ellu valitsusväline partner, jooksvad kulutused.

3.   Artiklis 67 määratletud partneritelt nõutakse põhimõtteliselt panust iga koostöö raames toimuva ettevõtmise rahastamisse. Selle panuse laadi ja summat kohandatakse vastavalt partneri võimalustele ja ettevõtmise laadile.

4.   Võib otsida võimalusi järjepidevuse ja vastastikuse täiendamise saavutamiseks teiste rahastajate, eriti Euroopa Liidu liikmesriikidega.

5.   Mõlemad lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ühenduse seotus käesoleva lepingu alusel tehtavas arengukoostöös tehakse avalikkusele teatavaks.

Artikkel 69

Programmitöö

1.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika valitsuse vaheliste tihedate kontaktide kontekstis ning Euroopa Investeerimispanga toetusel teostatakse mitmeaastast suunavat programmitööd, mis põhineb artiklis 66 esitatud prioriteetidest tuletatud konkreetsetel eesmärkidel ning milles viidatakse arengukoostöö ettevalmistamise, rakendamise ja järelevalve moodustele ning nendest tulenevatele ettevõtmistele võrdlusperioodi jooksul. Programmitööga seotud arutelude tulemused tuuakse ära mitmeaastases suunavas programmis, millele mõlemad lepinguosalised alla kirjutavad.

2.   Mitmeaastasele suunavale programmile lisatakse tegevuste üksikasjalikud menetlused ning arengukoostöö rakendamise ja järelevalve sätted.

Artikkel 70

Projektide määratlemine, koostamine ja hindamine

1.   Arengutegevuse määratlemise ja ettevalmistamise eest vastutab artiklis 80 määratletud Lõuna-Aafrika valitsuse riiklik eelarvevahendite käsutaja või mis tahes muu artiklis 67 määratletud tingimustele vastav abisaaja.

2.   Ühendusepoolseks rahastamiseks esitatud projektide või programmide toimikud peavad sisaldama kogu hindamiseks vajalikku teavet. Riiklik eelarvevahendite käsutaja või muud tingimustele vastavad abisaajad esitavad sellised toimikud ametlikult delegatsiooni juhile.

3.   Arengutegevuse hindamist teostavad riiklik eelarvevahendite käsutaja ja/või muud tingimustele vastavad abisaajad ning ühendus ühiselt.

Artikkel 71

Rahastamisettepanek ja -otsus

1.   Hindamise tulemustest esitab delegatsiooni juht kokkuvõtte rahastamisettepanekus, mis on koostatud tihedas koostöös riikliku eelarvevahendite käsutaja ja/või muude tingimustele vastavate abisaajatega.

2.   Komisjon vormistab rahastamisettepaneku lõplikult ja edastab selle ühenduse otsuseid tegevale organile.

Artikkel 72

Rahastamislepingud

1.   Iga ühenduse poolt heakskiidetud projekt või programm kaetakse:

a)

rahastamislepingust, mis on koostatud ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja Lõuna-Aafrika valitsuse nimel tegutseva riikliku eelarvevahendite käsutaja või tingimustele vastava abisaaja vahel,

b)

või rahvusvaheliste organisatsioonide või juriidiliste isikute, füüsiliste isikute või muude artiklis 67 määratletud projekti või programmi elluviimise eest vastutavate ettevõtjatega sõlmitud kokkuleppest.

2.   Kõigis rahastamislepingutes või -kokkulepetes nähakse ette komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja kohapealsed kontrollid.

B-JAGU

RAKENDAMINE

Artikkel 73

Töövõtjate ja tarnete abikõlbulikkus

1.   Pakkumismenetlustes osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide, Lõuna-Aafrika ning AKV riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Osalemist võib piisavalt põhjendatud juhtudel ja parima tasuvussuhte saavutamiseks laiendada teiste arenguriikide arvel.

2.   Tarned peavad pärinema liikmesriikidest, Lõuna-Aafrikast või AKV riikidest. Piisavalt põhjendatud erijuhtudel võivad tarned pärineda muudest riikidest.

Artikkel 74

Tellija

1.   Ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingud koostab, nende osas peab läbirääkimisi ja need sõlmib tingimustele vastav abisaaja kokkuleppel ja koostöös komisjoniga.

2.   Tingimustele vastav abisaaja võib paluda, et komisjon koostaks teenuslepinguid, peaks nende osas läbirääkimisi ja sõlmiks neid tema nimel kas otse või oma asjakohase asutuse kaudu.

Artikkel 75

Hankemenetlused

Ühenduse rahastatud hangete või lepingute menetlused sätestatakse rahastamislepingule lisatud üldtingimustes.

Artikkel 76

Üldeeskirjad ja -tingimused

Ühenduse rahastatud ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimine on reguleeritud käesoleva lepingu ning vastavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute üldeeskirjade ning koostöönõukogu otsusega vastuvõetud üldtingimustega.

Artikkel 77

Vaidluste lahendamine

Kõik Lõuna-Aafrika ning töövõtja, tarnija või teenuste osutaja vahel ühenduse rahastatud lepingu täitmise jooksul tekkivad vaidlused lahendatakse vahekohtumenetlusega vastavalt koostöönõukogu otsusega vastuvõetud lepingute arbitraaži ja lepituse menetluseeskirjadele.

Artikkel 78

Maksu- ja tollikord

1.   Lõuna-Aafrika valitsus kohaldab kõigi ühenduse rahastatud lepingute suhtes täielikku vabastust fiskaalsetest ja tollimaksudest ja/või samasuguse toimega maksudest või tasudest.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepete üksikasjad määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahelise kirjavahetuse teel.

Artikkel 79

Juhtiv eelarvevahendite käsutaja

Komisjon määrab juhtiva eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab ühenduse poolt Lõuna-Aafrikaga arengukoostööks eraldatud vahendite haldamise eest.

Artikkel 80

Riiklik eelarvevahendite käsutaja ja makseasutus

1.   Lõuna-Aafrika valitsus määrab riikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõigis komisjoni rahastatud projektidega seotud ettevõtmistes, mille suhtes kehtib Lõuna-Aafrika ja ühenduse vaheline rahastamisleping. Samuti määratakse makseasutus.

2.   Juhtiva eelarvevahendite käsutaja ning riikliku eelarvevahendite käsutaja ja makseasutuse kohustused ja ülesanded määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahel vahetatud dokumentides vastavalt sooduslepingute suhtes kohaldatavate komisjoni finantsmääruste sätetele.

Artikkel 81

Delegatsiooni juht

1.   Komisjoni esindab Lõuna-Aafrikas delegatsiooni juht, kes tagab koos riikliku eelarvevahendite käsutajaga finantsalase ja tehnilise koostöö rakendamise, järelevalve ja järelmeetmed kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning käesoleva lepingu sätetega. Eelkõige antakse delegatsiooni juhile volitused projektide ja programmide ettevalmistamise, hindamise ja elluviimise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks.

2.   Lõuna-Aafrika valitsus annab delegatsiooni juhile ning komisjoni määratud ametnikele Lõuna-Aafrikas privileegid ja immuniteedid vastavalt 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile.

3.   Riikliku eelarvevahendite käsutaja ning delegatsiooni juhi ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramisel püüavad lepinguosalised tagada võimalikult suures ulatuses projektide ja programmide kohalikku juhtimist, samuti järjepidevuse ja terviklikkuse teistes AKV riikides kohaldatavate tavadega.

Artikkel 82

Järelevalve ja hindamine

1.   Järelevalve ja hindamise eesmärk on arendustegevuse (ettevalmistuse, rakendamise ja järgneva toimimise) korrapärane väline hindamine, et parandada käimasoleva ja tulevase tegevuse tõhusust. Seda tööd teevad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt.

2.   Koostöö järelevalvet ja hindamist teostavad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt. Läbi võib viia iga-aastaseid nõupidamisi, et hinnata arengut ning leppida kokku meetmetes mitmeaastase suunava programmi kohandamiseks ja selle rakendamise parandamiseks ning valmistada ette tulevast tegevust.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES

Artikkel 83

Teadus ja tehnika

Lepinguosalised kohustuvad tõhustama teadusja tehnoloogiakoostööd. Selle eesmärgi elluviimise üksikasjalik kord on sätestatud eraldi lepingus, mis jõustus 1997. aasta novembris.

Artikkel 84

Keskkond

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et püüelda säästva arengu poole taastumatute loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja taastuvate loodusvarade säästva kasutamise kaudu, soodustades keskkonnakaitset, selle olukorra halvenemise takistamist ja saastamise reguleerimist. Lepinguosaliste eesmärgiks on püüda parandada oma keskkonna kvaliteeti ja teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

2.   Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu võimekuse arendamisele keskkonnakorralduse valdkonnas. Keskkonnakaitse prioriteetide kindlaksmääramise osas peetakse dialoogi. Vaadatakse läbi Lõuna-Aafrika eelneva poliitika mõju keskkonna seisundile ning sellega tegeletakse võimaluste piires.

3.   Koostöösuhe hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud linnade arengu ja maa kasutamisega põllumajanduslikel ja muudel eesmärkidel; kõrbestumisega; jäätmekäitluse, sealhulgas tuuma- ja ohtlikejäätmete käitlemisega; ohtlike kemikaalide haldamisega; bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säästva kasutamisega; metsavarude säästva haldamisega; veekvaliteedi kontrollimisega; tööstuslikest ja muudest allikatest pärit saastuse kontrollimisega; rannikualade ja mere reostuse ning kalavarude majandamisega; vee ärakande kompleksse haldamise, sealhulgasrahvusvaheliste vesikondade haldamisega; vee nõudluse haldamisega ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud probleemidega.

Artikkel 85

Kultuur

1.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kultuuri valdkonnas, et soodustada põhjalikke teadmisi Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta ning nende paremat mõistmist. Lepinguosalised kõrvaldavad kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö teel olevad takistused ning ergutavad teadlikkust eri kultuuridesse kuuluvate inimeste vastastikusest sõltuvusest. Nad edendavad Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu elanike osalemist kultuuri vastastikusel rikastamisel.

2.   Kultuurialaste kontaktide eesmärk on kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine ning kultuurivaldkonnaga seotud kaupade ja teenuste tootmine ning levitamine. Kultuurikontaktide hõlbustamiseks kasutatakse võimalikult ulatuslikult ära riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi massiteabevahendeid, soodustades samas autoriõiguse ja sellega seotud õiguste austamist.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd kultuurisündmuste ning Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu asutuste ja liitude vaheliste kultuurivahetuste vallas.

Artikkel 86

Sotsiaalküsimused

1.   Lepinguosalised alustavad dialoogi sotsiaalküsimustes tehtava koostöö vallas. See hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud apartheidi-järgse ühiskonna sotsiaalsete probleemide, vaesuse leevendamise, tööpuuduse, sugudevahelise võrdsuse, naiste vastu suunatud vägivalla, laste õiguste, töösuhete, rahvatervise, tööohutuse ja rahvastikuga.

2.   Lepinguosalised leiavad, et majandusarenguga peab kaasnema sotsiaalne areng. Nad tunnistavad kohustust tagada põhilised sotsiaalsed õigused, mille konkreetseks eesmärgiks on töötajate ühinemisvabadus, õigus pidada kollektiivseid läbirääkimisi, sunniviisilise töö kaotamine, tööhõive ja ametikohtade osas toimuva diskrimineerimise lõpetamine ning laste töö tõhus kaotamine. Nende õiguste arendamisel kasutatakse võrdlusena ILO kehtivaid standardeid.

Artikkel 87

Teavitamine

Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed vastastikuse tõhusa teabevahetuse soodustamiseks ja õhutamiseks. Muu hulgas peetakse esmatähtsaks teabe levitamise tagamist Lõuna-Aafrika ja Euroopa Ühenduse vahelise koostöö kohta. Lisaks sellele üritavad lepinguosalised anda põhiteavet Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu kohta laiemale avalikkusele ning eriteavet Euroopa Liidu poliitikate kohta konkreetsetele sihtrühmadele Lõuna-Aafrikas ja eriteavet Lõuna-Aafrika poliitikate kohta konkreetsetele sihtrühmadele Euroopa Liidus.

Artikkel 88

Ajakirjandus ja audiovisuaalmeedia

Lepinguosalised õhutavad koostööd ajakirjanduse ja audiovisuaalmeedia valdkonnas, et toetada meediakanalite sõltumatuse ja mitmekesisuse arengut ning edendamist. Muu hulgas püütakse teha koostööd:

a)

inimressursside arendamise soodustamise kaudu, eriti ajakirjanike ja meedia valdkonna spetsialistide väljaõppe- ja vahetusprogrammide teel;

b)

laiema juurdepääsu õhutamise kaudu meedia teabeallikatele;

c)

tehnilise oskusteabe ja info vahetamise kaudu;

d)

audiovisuaalprogrammide tootmise kaudu.

Artikkel 89

Inimressursid

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tõsta Lõuna-Aafrika inimressursside taset kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades. Koostöö eesmärk on tugevdada institutsioonide võimekust valitsuse peamistes inimressursside arendamise valdkondades, pöörates erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rahvastiku osadele.

2.   Avaliku ja erasektori kõrgemate ametnike kutseoskuste arendamiseks tihendavad lepinguosalised koostööd hariduse ja kutseõppe alal ning haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika erialaasutuste vaheliste püsivate sidemete loomise soodustamisele, et tugevdada kogemuste ja tehniliste ressursside vahetamist ning ühiskasutust.

3.   Lepinguosalised õhutavad teabevahetust, et soodustada koostööd asjakohaste asutuste antud kraadide ja diplomite tunnustamise vallas.

4.   Lepinguosalised õhutavad kõrgkoolide, näiteks ülikoolide vahelisi sidemeid ja koostööd.

Artikkel 90

Uimasti- ja rahapesuvastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd uimasti- ja rahapesuvastases võitluses:

a)

edendades Lõuna-Aafrika uimastikontrolli raamkava ning suurendades Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Aafrika piirkonna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kuritarvitamise ning nende tootmise, tarnimise ja nendega kauplemise vastase võitluse programmide tõhusust asjakohaste rahvusvaheliste ÜRO uimastikontrolli konventsioonide põhjal;

b)

takistades nende finantsasutuste kasutamist kuritegevusest tervikuna ja eriti uimastikaubandusest saadud kapitali rahapesuks rahvusvaheliste organite, eriti rahapesuvastase töökonna poolt vastuvõetud standarditega võrdsete standardite põhjal ja

c)

takistades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate keemiliste lähteainete ning muude oluliste ainete kasutamist asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, eriti kemikaalidega tegeleva töökonna vastuvõetud standardite põhjal.

Artikkel 91

Andmekaitse

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada isikuandmete töötlemise kaitstuse taset, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid.

2.   Isikuandmete kaitsel tehtav koostöö võib hõlmata tehnilist abi teabe ja ekspertide vahetamise ning ühisprogrammide ja -projektide loomise kaudu.

3.   Koostöönõukogu vaatab selles küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.

Artikkel 92

Tervishoid

1.   Lepinguosalised teevad koostööd rahvastiku vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks, edendades tervishoidu ja vältides haigusi.

2.   Rahvatervise valdkonnas teevad lepinguosalised koostööd, jagades teadmisi ja kogemusi programmide kohta, mille abil muu hulgas levitatakse teavet, parandatakse rahvatervise valdkonna spetsialistide haridust ja väljaõpet, teostatakse haiguste seiret ja töötatakse välja tervishoiu infosüsteem, vähendatakse elustiiliga seotud haiguste ohtu ning ennetatakse ja kontrollitakse HIVi/AIDSi ning muid nakkushaigusi.

3.   Tööohutuse ja -tervishoiu osas hõlmab koostöö teabe vahetamist seadusandlike ja muude meetmete kohta, mis on ette nähtud õnnetuste, töötamisega seotud haiguste ja töötamisega seotud terviseriskide vältimiseks.

4.   Farmaatsia valdkonnas võib koostöö hõlmata toetust ravimite hindamisel ja registreerimisel.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ RAHALINE KÜLG

Artikkel 93

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Lõuna-Aafrika oma sotsiaalmajandusliku arenguga seotud vajaduste toetamiseks ühenduselt rahalist ja tehnilist abi tagastamatu rahalise abi ning laenude näol.

Artikkel 94

Tagastamatu rahaline abi

Tagastamatu rahalise abina antav abi kaetakse:

a)

ühenduse eelarve raames loodud rahastamise erivahendist artiklites 65 ja 66 osutatud arengukoostööga seotud tegevuste toetamiseks;

b)

muudest rahalistest vahenditest, mis on eraldatud ühenduse muudest eelarveridadest nende eelarveridade raamesse jääva arengu- ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusteks. Taotluste esitamise ja heakskiitmise, rakendamise ning järelevalve/hindamise menetlus toimub asjaomase eelarvereaga seotud üldtingimuste kohaselt.

Artikkel 95

Laenud

Laenudena antava rahalise abi osas võib Euroopa Investeerimispank kaaluda Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel Lõuna-Aafrikas läbiviidavate investeerimisprojektide rahastamise pikendamist pikaajaliste laenude näol, mis jäävad selliste maksimaalsete summade ja kehtivusaegade piiresse, mis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjakohaseid sätteid kohaldades.

Artikkel 96

Piirkondlik koostöö

Eelmistes artiklites osutatud ühenduse rahalist abi võib kasutada riiklike või kohalike projektide või programmide rahastamiseks Lõuna-Aafrikas, samuti Lõuna-Aafrika osalemiseks piirkondliku koostööga seotud ettevõtmistes, mida ta teostab koos muude arengumaadega.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 97

Institutsionaalne ülesehitus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöönõukogu moodustamises, mis täidab järgmisi ülesandeid:

a)

tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise ning lepinguosaliste-vahelise dialoogi pidamise;

b)

uurib lepinguosaliste-vahelise kaubanduse ja koostöö arengut;

c)

otsib asjakohaseid meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadest tuleneda võivate probleemide ennetamiseks;

d)

vahetab arvamusi ja teeb soovitusi mis tahes vastastikku huvi pakkuvate kaubandust ja koostööd puudutavate küsimuste, sealhulgas tulevase tegevuse ning selle teostamiseks olemasolevate vahendite kohta.

2.   Koostöönõukogu istungitel osalejate, nende sageduse, päevakorra ja asukoha osas lepitakse kokku lepinguosaliste-vaheliste nõupidamiste käigus.

3.   Eespool nimetatud koostöönõukogu on volitatud tegema otsuseid kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud küsimuste osas.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepinguga reguleeritud erinevates valdkondades korrapäraste kontaktide õhutamises ja hõlbustamises oma parlamentide vahel.

5.   Samuti õhutavad lepinguosalised kontakte muude samalaadsete asjakohaste Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu institutsioonide, nagu näiteks Euroopa Ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee ning Lõuna-Aafrika riikliku majandusarengu- ja töönõukogu (NEDLAC) vahel.

Artikkel 98

Maksuerand

1.   Käesoleva lepingu sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ega ühtegi selle lepingu põhjal sõlmitavat kokkulepet ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu liikmesriigid annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse alusel.

2.   Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3.   Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see Euroopa Liidu liikmesriike ega Lõuna-Aafrikat eristamast oma maksuõiguse asjakohaste sätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

Artikkel 99

Kestus

Käesolev leping kehtib määramata aja jooksul. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 100

Diskrimineerimisest hoidumine

Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks siin sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)

ei tohi kord, mida Lõuna-Aafrika kohaldab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike või nende äriühingute vahel;

b)

ei tohi kord, mida ühendus ja liikmesriigid kohaldavad Lõuna-Aafrika suhtes, põhjustada diskrimineerimist Lõuna-Aafrika kodanike või äriühingute vahel.

Artikkel 101

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Lõuna-Aafrika põhiseadusega määratletud Lõuna-Aafrika territooriumide suhtes.

Artikkel 102

Edasine areng

Koostöö taseme tõstmiseks võivad lepinguosalised vastastikusel nõusolekul ja oma vastava pädevuse piires käesolevat lepingut laiendada ning teha sellesse täiendusi konkreetseid sektoreid või valdkondi käsitlevate kokkulepete kaudu.

Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu raames esitada soovitusi koostöö laiendamiseks, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 103

Läbivaatamine

Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu viie aasta möödumisel selle jõustumisest läbi, et pöörata tähelepanu muude kokkulepete võimalikku mõju käesolevale lepingule. Edasiste läbivaatamiste osas võib vastastikku kokku leppida.

Artikkel 104

Vaidluste lahendamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.   Koostöönõukogu võib kõik vaidlused lahendada otsusega.

3.   Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.

4.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; seejärel peab teine lepinguosaline määrama teise vahekohtuniku kahe kuu jooksul esimese vahekohtuniku määramisest.

5.   Koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku kuue kuu jooksul teise vahekohtuniku määramisest.

6.   Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega kaheteistkümne kuu jooksul.

7.   Mõlemad vaidlusosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

8.   Koostöönõukogu seab sisse vahekohtumenetluse töökorralduse.

9.   Käesoleva lepingu II ja III jaotise alusel tekkivate vaidluste puhul kohaldatakse järgmist korda:

a)

teise vahekohtuniku määramine peab toimuma 30 päeva jooksul;

b)

koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku 60 päeva jooksul teise vahekohtuniku määramisest;

c)

üldreeglina esitavad vahekohtunikud oma järeldused ja otsused lepinguosalistele ja koostöönõukogule hiljemalt kuu kuue möödumisel vahekohtu koosseisu määramisest. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas siis, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad vahekohtunikud püüdma ettekande vaidluspooltele üle anda kolme kuu jooksul;

d)

asjaomane lepinguosaline teatab oma kavatsustest vastavalt olukorrale koostöönõukogu või vahekohtunike järelduste ja otsuste rakendamise suhtes 60 päeva jooksul teisele lepinguosalisele ja koostöönõukogule;

e)

kui koostöönõukogu või vahekohtunike järelduste ja otsuste järgimine ei ole otsekohe võimalik, võimaldatakse asjaomasele lepinguosalisele selle tegemiseks mõistlik ajavahemik. See mõistlik ajavahemik ei kesta kauem kui 15 kuud alates järelduste ja otsuste esitamisest lepinguosalistele. Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib seda ajavahemikku sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest siiski lühendada või pikendada.

10.   Ilma et see piiraks nende õigust kasutada WTO vaidluste lahendamise menetlusi püüavad ühendus ja Lõuna-Aafrika lahendada käesoleva lepingu II või III jaotisest tulenevate konkreetsete kohustustega seotud vaidlusi käesoleva lepingu konkreetseid vaidluste lahendamise sätteid kasutades. Käesoleva lepingu alusel kehtestatud vahekohtumenetluse käigus ei käsitleta küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku selliste küsimuste suunamises vahekohtule.

Artikkel 105

Kahepoolseid kokkuleppeid käsitlev klausel

Käesolev leping ei mõjuta õigusi, mis sisalduvad ühelt poolt ühe või mitme liikmesriigi ja teiselt poolt Lõuna-Aafrika jaoks siduvates olemasolevates kokkulepetes, välja arvatud sel määral, mil see annab asjaomastele lepinguosalistele samaväärsed või suuremad õigused

Artikkel 106

Muudatusi käsitlev klausel

1.   Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, võib esitada oma muudatusettepanekud koos kavandatava muudatuse põhjendusega koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et kavandatav ettepanek võib avaldada kahjulikku mõju tema käesoleva lepinguga seotud õigustele, võib ta esitada koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks ettepaneku lepingusse kompenseerivate täpsustuste tegemiseks.

Artikkel 107

Lisad

Protokollid ja lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 108

Keeled ja originaalide arv

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles ning muudes Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes kui inglise keeles, nimelt afrikaani, isindebele, isizulu, isixhosa, sepedi, sesotho, setswana, siswati, tshivenda ja xitsonga keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 109

Jõustumine

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mille jooksul lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Kui kuni käesoleva lepingu jõustumiseni otsustavad lepingupooled seda ajutiselt kohaldada, käsitatakse kõiki viiteid selle jõustumiskuupäevale viitena kuupäevale, mil kõnealune ajutine kohaldamine kehtima hakkab.

Hecho en Pretoria, el once de octubre de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Pretoria, den ellevte oktober nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Pretoria am elften Oktober neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στην Πρετόρια, στις ένδεκα Οκτωβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Pretoria on the eleventh day of October in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.

Fait à Pretoria, le onze octobre mil neuf cent quatre-vingt-dix-neuf.

Fatto a Pretoria, addì undici ottobre millenovecentonovantanove.

Gedaan te Pretoria, de elfde oktober negentienhonderd negennegentig.

Feito em Pretória, em onze de Outubro de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Pretoriassa yhdentenätoista päivänä lokakuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Pretoria den elfte oktober nittonhundranittionio.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Image 1

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Image 2

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

Image 3

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image 4

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image 5

Por el Reino de España

Image 6

Pour la République française

Image 7

Thar ceann na hÉireann

For Ireland

Image 8

Per la Repubblica italiana

Image 9

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image 10

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image 11

Für die Republik Österreich

Image 12

Pela República Portuguesa

Image 13

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image 14

För Konungariket Sverige

Image 15

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image 16

For the Republic of South Africa

wa Repapoliki ya Afrika Borwa

Ya Rephaboliki ya Afrika Borwa

Wa Rephaboliki ya Aforika Borwa

WeRiphabliki yaseNingizimu Afrika

wa Rephabuliki ya Afurika Tshipembe

Wa Riphabliki ra Afrika-Dzonga

Vir die Republiek van Suid-Afrika

WeRiphabhliki yeSewula Afrika

WeRiphablikhi yoMzantsi Afrika

WeRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika

Image 17


(1)  Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (Hispaania, Taani, Saksa, Kreeka, Inglise, Prantsuse, Itaalia, Hollandi, Portugali, Soome, Roosti) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 311, 4.12.1999, lk 3.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.


I LISA

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK

HETKEOLUKORRA SÄILITAMISE JA VALITSUSE KONTROLLI ALL TOIMUVA HINDADE ALANDAMISE SEONDUVATE KOKKULEPITUD ERANDITE LOETELU

Sissejuhatus

Ühendus ja Lõuna-Aafrika lepivad kokku, et kõik kohaldatava enamsoodustusrežiimi tariifi tõstmised või mis tahes muud piiravad või kahjustavad meetmed, mis on võetud pärast 1. juulit 1996, tühistatakse vastastikku hiljemalt käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Lõuna-Aafrika poole taotlusel ning pidades silmas Lõuna-Aafrika Vabariigi majandusliku ülemineku erilist iseloomu ja tema WTOga seotud kohustuste raames toimuva kohandamise konkreetset etappi, on ühendus nõustunud erandkorras kaaluma eritaotlusi erandite suhtes valitsuse kontrolli all toimuva hindade alandamiseks.

Selle protsessi tulemusel lepivad mõlemad lepinguosalised kokku, et käesoleva lepingu artikli 7 rakendamisel asendatakse 1. juulist 1996 tegelikult kohaldatavad tariifid asendatakse allpool loetletud tariifimääradega, mida kasutatakse käesolevas lisas nimetatud toodete puhul hetkeolukorra säilitamise võrdlusmäärana.

Koodi kirjeldus

Rakendamise kuupäev

1996. aasta maksumäär

Uus maksumäär

0207 41 90

18.9.1997

27 %

220 senti/kg

0403 90 00

2.1.1998

tollimaksuvaba

450 senti/kg

0404 10 00

2.1.1998

tollimaksuvaba

450 senti/kg

0404 90 00

2.1.1998

100 senti/kg

450 senti/kg

0405 10 00

2.1.1998

320 senti/kg

500 senti/kg

0405 20 10

2.1.1998

20 %

500 senti/kg

0405 20 90

2.1.1998

320 senti/kg

500 senti/kg

0405 90 00

2.1.1998

320 senti/kg

500 senti/kg

0406 10 10

2.1.1998

25 %

500 senti/kg

0406 10 20

2.1.1998

20 %

500 senti/kg

0406 20 10

2.1.1998

22 %

500 senti/kg

0406 20 90

2.1.1998

25 %

500 senti/kg

0406 30 00

2.1.1998

25 %

500 senti/kg

0406 40 10

2.1.1998

22 %

500 senti/kg

0406 40 90

2.1.1998

25 %

500 senti/kg

0406 90 10

2.1.1998

22 %

500 senti/kg

0406 90 25

2.1.1998

660 senti/kg

500 senti/kg

0406 90 35

2.1.1998

660 senti/kg

500 senti/kg

0406 90 90

2.1.1998

25 %

500 senti/kg

0902 30 00

11.1.1999

tollimaksuvaba

R4/kg

0902 40 00

11.1.1999

tollimaksuvaba

R4/kg

1001 90 00

tariifi arvutamise valem

tollimaksuvaba

50

1005 10 00

tariifi arvutamise valem

tollimaksuvaba

50

1005 90 00

tariifi arvutamise valem

tollimaksuvaba

50

1101 00 10

tariifi arvutamise valem

50 %

99

1101 00 20

tariifi arvutamise valem

1 sent/kg

99

1509 10 00

aprill 1998

30 %

10

1701 11 00

erinev

76,5 senti/kg

105

1701 12 00

erinev

76,5 senti/kg

105

1701 91 00

erinev

76,5 senti/kg

105

1701 99 00

erinev

76,5 senti/kg

105

2002 10 90

13.2.1998

110 senti/kg miinus 80

30

2204 10 10

13.2.1998

118 senti/liiter

238 senti/liiter

2204 10 90

13.2.1998

118 senti/liiter

238 senti/liiter

2204 21 10

13.2.1998

31 senti/liiter

97 senti/liiter

2204 21 20

13.2.1998

1 764/liiter AA-d või R1.542/liiter +RO.92/

138 senti/liiter

2204 21 90

13.2.1998

22,44 senti/liiter

138 senti/liiter

2204 29 10

13.2.1998

31 senti/liiter

73 senti/liiter

2204 29 20

13.2.1998

1 764/liiter AA-d või R1.542/liiter +RO.9200

138 senti/liiter

2204 29 90

13.2.1998

22,44 senti/liiter

114 senti/liiter

2205 10 00

13.2.1998

22,44 senti/liiter

88 senti/liiter

2205 90 00

13.2.1998

22,44 senti/liiter

73 senti/liiter

2206 00 10

13.2.1998

9,9 senti/liiter

62 senti/liiter

2206 00 20

13.2.1998

9,9 senti/liiter

62 senti/liiter

2206 00 30

13.2.1998

9,9 senti/liiter

156 senti/liiter

2206 00 40

13.2.1998

44,81 senti/liiter

62 senti/liiter

2206 00 50

13.2.1998

44,81 senti/liiter

62 senti/liiter

2206 00 60

13.2.1998

44,81 senti/liiter

156 senti/liiter

2206 00 70

13.2.1998

22,44 senti/liiter

62 senti/liiter

2206 00 90

13.2.1998

43,21 senti/liiter

62 senti/liiter

2849 10 00

13.2.1998

tollimaksuvaba

10

3204 17 10

19.6.1998

tollimaksuvaba

12

3204 19 10

19.6.1998

tollimaksuvaba

12

4011 10 05

1.1.1997

tollimaksuvaba

40

4011 10 15

1.1.1997

25 % või 815 senti/kg miinus 75

40

4011 10 25

1.1.1997

25 % või 815 senti/kg miinus 75

40

4011 10 35

1.1.1997

25 % või 815 senti/kg miinus 75

40

4011 20 10

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 20 20

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 20 30

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 20 40

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 20 50

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 20 60

1.1.1997

25 % või 860 senti/kg miinus 75

34

4011 91 10

1.1.1997

10 % või 830 senti/kg miinus 90

20

4011 91 20

1.1.1997

tollimaksuvaba

20

4011 91 30

1.1.1997

tollimaksuvaba

20

4011 91 40

1.1.1997

tollimaksuvaba

20

4011 91 50

1.1.1997

10 % või 830 senti/kg miinus 90

20

4011 91 60

1.1.1997

10 % või 830 senti/kg miinus 90

20

4011 99 00

1.1.1997

10 % või 830 senti/kg miinus 90

20

4012 10 00

1.1.1997

20 %

25

4012 20 00

1.1.1997

20 %

25

4012 90 00

1.1.1997

12 %

25

4013 10 00

1.1.1997

10 % või 920 senti/kg miinus 90

25

4013 90 90

1.1.1997

10 % või 920 senti/kg miinus 90

25

4409 20 00

7.2.1997

tollimaksuvaba

12

5208 31 40

13.12.1997

10 %

22

5208 32 40

13.12.1997

10 %

22

5208 33 20

13.12.1996

10 %

22

5208 41 40

13.12.1997

10 %

22

5208 42 40

13.12.1997

10 %

22

5208 51 20

13.12.1997

10 %

22

5208 51 30

13.12.1996

10 %

22

5208 52 20

13.12.1997

10 %

22

5208 52 30

13.12.1996

10 %

22

5208 53 20

13.12.1996

10 %

22

5208 59 20

13.12.1996

10 %

22

5209 31 40

13.12.1996

10 %

22

5209 41 40

13.12.1996

10 %

22

5209 51 15

13.12.1996

10 %

22

5209 51 20

13.12.1996

10 %

22

5209 52 20

13.12.1996

10 %

22

5209 59 20

13.12.1996

10 %

22

5210 31 40

13.12.1996

10 %

22

5210 32 20

13.12.1996

10 %

22

5210 39 20

13.12.1996

10 %

22

5210 51 20

13.12.1996

10 %

22

5210 51 30

13.12.1996

10 %

22

5210 52 20

13.12.1996

10 %

22

5210 59 20

13.12.1996

10 %

22

5211 31 25

13.12.1996

10 %

22

5211 41 25

13.12.1996

10 %

22

5211 51 15

13.12.1996

10 %

22

5211 51 20

13.12.1996

10 %

22

5211 52 20

13.12.1996

10 %

22

5211 59 20

13.12.1996

10 %

22

5212 13 20

13.12.1996

10 %

22

5212 14 40

13.12.1996

10 %

22

5212 15 20

13.12.1996

10 %

22

5212 23 25

13.12.1996

10 %

22

5212 24 25

13.12.1996

10 %

22

5212 25 15

13.12.1996

10 %

22

5804 21 00

13.12.1996

tollimaksuvaba

22

5804 29 00

13.12.1996

tollimaksuvaba

22

5806 20 00

13.12.1996

42 %

36

5807 90 10

13.12.1996

 

36

5807 90 20

13.12.1996

 

36

5807 90 30

13.12.1996

 

36

5808 10 10

13.12.1996

 

36

5808 90 00

13.12.1996

45 %

36

6002 20 10

13.12.1996

20 %

22

6002 41 10

13.12.1996

20 %

22

6002 42 10

13.12.1996

20 %

22

6002 43 05

13.12.1996

20 %

22

6002 49 10

13.12.1996

20 %

22

6002 91 10

13.12.1996

20 %

22

6002 92 10

13.12.1996

20 %

22

6002 93 05

13.12.1996

20 %

22

6002 99 10

13.12.1996

20 %

22

6213 20 10

13.12.1996

15 %

46

6213 90 10

13.12.1996

15 %

46

7616 99 10

15.11.1996

 

10

7616 99 20

7.2.1997

 

15

8501 40 90

30.5.1997

5 %

20

8501 51 90

30.5.1997

5 %

24

8501 52 90

30.5.1997

5 %

24

8501 53 90

30.5.1997

5 %

20

8504 21 90

6.12.1997

5 %

15

8504 22 90

6.12.1997

5 %

15

8504 23 30

6.12.1997

14 %

15

8504 23 90

6.12.1997

5 %

15

8504 31 90

6.12.1997

5 %

15

8504 32 90

6.12.1997

5 %

15

8504 33 90

6.12.1997

5 %

15

8504 34 90

6.12.1997

5 %

15

8517 11 00

18.12.1998

tollimaksuvaba

12,5

8517 19 00

18.12.1998

tollimaksuvaba

12,5

8517 90 00

18.12.1998

tollimaksuvaba

12,5

8523 30 00

30.11.1998

tollimaksuvaba

10

8524 60 00

30.11.1998

tollimaksuvaba

10

8542 12 00

30.11.1998

tollimaksuvaba

10

8536 20 10

5.7.1996

12,5 %

15

8708 91 10

3.2.1997

tollimaksuvaba

20


II LISA

EUROOPA ÜHENDUS

TÖÖSTUSTOOTED

Loetelu nr 1

ELi pakkumine

Tööstustooted

II lisa – 1. loetelu

CN-kood 1996

Tariifikvoot või osaline liberaliseerimine

Sool (sh söögisool ja denatureeritud sool):

2501 00 51

 

2501 00 91

 

2501 00 99

 

Leelismetallid ja leelismuldmetallid; haruldased muldmetallid:

2805 11 00

 

2805 19 00

 

2805 21 00

 

2805 22 00

 

2805 30 10

 

2805 30 90

 

2805 40 10

 

Ammoniaak, veevaba või vesilahusena:

2814 10 00

 

2814 20 00

 

Naatriumhüdroksiid

2815 11 00

 

2815 12 00

 

Tsinkoksiid; tsinkperoksiid

2817 00 00

 

Tehiskorund

2818 10 00

 

2818 20 00

 

2818 30 00

 

Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid

2819 10 00

 

2819 90 00

 

Mangaanoksiidid

2820 10 00

 

2820 90 00

 

Titaanoksiidid

2823 00 00

 

Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin

2825 80 00

 

Kloriidid, klooroksiidid ja kloorhüdroksiidid

2827 10 00

 

Sulfiidid; polüsulfiidid

2830 10 00

 

Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid

2835 10 00

 

2835 22 00

 

2835 23 00

 

2835 24 00

 

2835 25 10

 

2835 25 90

 

2835 26 10

 

2835 26 90

 

2835 29 10

 

2835 29 90

 

2835 31 00

 

2835 39 10

 

2835 39 30

 

2835 39 70

 

Karbonaadid; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid):

2836 20 00

 

2836 40 00

 

2836 60 00

 

Oksometall- ja peroksometallhapete soolad

2841 61 00

 

Radioaktiivsed keemilised elemendid

2844 30 11

 

2844 30 19

 

2844 30 51

 

Isotoobid, v.a rubriiki 2844 kuuluvad

2845 10 00

 

2845 90 10

 

Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid:

2849 20 00

 

2849 90 30

 

Hüdriidid, nitriidid, asiidid, silitsiidid ja boriidid

2850 00 70

 

Tsüklilised süsivesinikud:

2902 50 00

 

Süsivesinike halogeenderivaadid:

2903 11 00

 

2903 12 00

 

2903 13 00

 

2903 14 00

 

2903 15 00

 

2903 16 00

 

2903 19 10

 

2903 19 90

 

2903 21 00

 

2903 23 00

 

2903 29 00

 

2903 30 10

 

2903 30 31

 

2903 30 33

 

2903 30 38

 

2903 30 90

 

2903 41 00

 

2903 42 00

 

2903 43 00

 

2903 44 10

 

2903 44 90

 

2903 45 10

 

2903 45 15

 

2903 45 20

 

2903 45 25

 

2903 45 30

 

2903 45 35

 

2903 45 40

 

2903 45 45

 

2903 45 50

 

2903 45 55

 

2903 45 90

 

2903 46 10

 

2903 46 20

 

2903 46 90

 

2903 47 00

 

2903 49 10

 

2903 49 20

 

2903 49 90

 

2903 51 90

 

2903 59 10

 

2903 59 30

 

2903 59 90

 

2903 61 00

 

2903 62 00

 

2903 69 10

 

2903 69 90

 

Atsüklilised alkoholid ja nende halogeen- ja sulfoderivaadid

2905 11 00

 

2905 12 00

 

2905 13 00

 

2905 14 10

 

2905 14 90

 

2905 15 00

 

2905 16 10

 

2905 16 90

 

2905 17 00

 

2905 19 10

 

2905 19 90

 

2905 22 10

 

2905 22 90

 

2905 29 10

 

2905 29 90

 

2905 31 00

 

2905 32 00

 

2905 39 10

 

2905 39 90

 

2905 41 00

 

2905 42 00

 

2905 49 10

 

2905 49 51

 

2905 49 59

 

2905 49 90

 

2905 50 10

 

2905 50 30

 

2905 50 99

 

Fenoolid; fenoolalkoholid:

2907 11 00

 

2907 15 00

 

2907 22 10

 

Eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid

2909 11 00

 

2909 19 00

 

2909 20 00

 

2909 30 31

 

2909 30 39

 

2909 30 90

 

2909 41 00

 

2909 42 00

 

2909 43 00

 

2909 44 00

 

2909 49 10

 

2909 49 90

 

2909 50 10

 

2909 50 90

 

2909 60 00

 

Epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid

2910 20 00

 

Aldehüüdid, muude hapniku funktsionaalrühmadega või ilma

2912 41 00

 

2912 60 00

 

Ketoonid ja kinoonid, muude hapniku funktsionaalrühmadega või ilma

2914 11 00

 

2914 21 00

 

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped

2915 11 00

 

2915 12 00

 

2915 13 00

 

2915 21 00

 

2915 22 00

 

2915 23 00

 

2915 24 00

 

2915 29 00

 

2915 31 00

 

2915 32 00

 

2915 33 00

 

2915 34 00

 

2915 35 00

 

2915 39 10

 

2915 39 30

 

2915 39 50

 

2915 39 90

 

2915 40 00

 

2915 50 00

 

2915 60 10

 

2915 60 90

 

2915 70 15

 

2915 70 20

 

2915 70 25

 

2915 70 30

 

2915 70 80

 

2915 90 10

 

2915 90 20

 

2915 90 80

 

Küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped

2916 12 10

 

2916 12 20

 

2916 12 90

 

2916 14 10

 

2916 14 90

 

Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid ja halogeniidid

2917 11 00

 

2917 14 00

 

2917 35 00

 

2917 36 00

 

2917 37 00

 

Karboksüülhapped täiendavate hapniku funktsionaalrühmadega

2918 14 00

 

2918 15 00

 

2918 22 00

 

2918 90 00

 

Funktsionaalse aminorühmaga ühendid:

2921 11 10

 

2921 11 90

 

2921 12 00

 

2921 19 10

 

2921 19 30

 

2921 19 90

 

2921 21 00

 

2921 22 00

 

2921 29 00

 

2921 30 10

 

2921 30 90

 

2921 41 00

 

2921 42 10

 

2921 42 90

 

2921 43 10

 

2921 43 90

 

2921 44 00

 

2921 45 00

 

2921 49 10

 

2921 49 90

 

2921 51 10

 

2921 51 90

 

2921 59 00

 

Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm:

2922 11 00

 

2922 12 00

 

2922 13 00

 

2922 19 00

 

2922 21 00

 

2922 22 00

 

2922 29 00

 

2922 30 00

 

2922 42 10

 

2922 43 00

 

2922 49 80

 

2922 50 00

 

Funktsionaalse karboksüamidorühmaga ühendid

2924 21 10

 

2924 21 90

 

2924 29 30

 

Funktsionaalse nitrilorühmaga ühendid:

2926 10 00

 

2926 90 90

 

Väävelorgaanilised ühendid:

2930 20 00

 

2930 90 12

 

2930 90 14

 

2930 90 16

 

Muud orgaanilis-anorgaanilised ühendid:

2931 00 40

 

Hapniku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

2932 12 00

 

2932 13 00

 

2932 21 00

 

Lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

2933 61 00

 

Sulfoonamiidid

2935 00 00

 

Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised:

3102 10 10

 

3102 10 90

 

3102 21 00

 

3102 29 00

 

3102 30 10

 

3102 30 90

 

3102 40 10

 

3102 40 90

 

3102 50 90

 

3102 60 00

 

3102 70 90

 

3102 80 00

 

3102 90 00

 

Mineraalsed ja keemilised fosforväetised:

3103 10 10

 

3103 10 90

 

Mineraalsed või keemilised väetised

3105 10 00

 

3105 20 10

 

3105 20 90

 

3105 30 10

 

3105 30 90

 

3105 40 10

 

3105 40 90

 

3105 51 00

 

3105 59 00

 

3105 60 10

 

3105 60 90

 

3105 90 91

 

3105 90 99

 

Taimse päritoluga parkaineekstraktid

3201 20 00

 

3201 90 20

 

Muud värvained

3206 11 00

 

3206 19 00

 

3206 20 00

 

3206 30 00

 

3206 41 00

 

3206 42 00

 

3206 43 00

 

3206 49 90

 

3206 50 00

 

Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted

3802 10 00

 

3802 90 00

 

Putuka-, närilise-, seene- ja umbrohumürgid

3808 10 20

 

3808 10 30

 

3808 30 11

 

3808 30 13

 

3808 30 15

 

3808 30 17

 

3808 30 21

 

3808 30 23

 

3808 30 27

 

3808 30 30

 

3808 30 90

 

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plastilisust suurendavad ühendid

3812 30 20

 

Orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid

3814 00 90

 

Alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud

3817 10 10

 

3817 10 50

 

3817 10 80

 

3817 20 00

 

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid

3824 90 90

 

Etüleeni polümeerid algkujul:

3901 10 10

 

3901 10 90

 

3901 20 00

 

3901 30 00

 

3901 90 00

 

Propüleeni vm olefiinide polümeerid

3902 10 00

 

3902 20 00

 

3902 30 00

 

3902 90 00

 

Stüreeni polümeerid algkujul:

3903 11 00

 

3903 19 00

 

3903 20 00

 

3903 30 00

 

3903 90 00

 

Vinüülkloriidi polümeerid

3904 10 00

 

3904 21 00

 

3904 22 00

 

3904 30 00

 

3904 40 00

 

3904 50 00

 

3904 61 90

 

3904 69 00

 

3904 90 00

 

Vinüülatsetaadi polümeerid

3905 12 00

 

Polüatsetaalid, muud polüeetrid ja epoksüvaigud

3907 20 19

 

3907 20 90

 

3907 60 90

 

3907 91 10

 

3907 91 90

 

3907 99 10

 

3907 99 90

 

Muud tahvlid, lehed, kiled, foolium ja ribad

3920 10 22

 

3920 10 28

 

3920 10 40

 

3920 10 80

 

3920 20 21

 

3920 20 29

 

3920 20 71

 

3920 20 79

 

3920 20 90

 

3920 30 00

 

3920 41 11

 

3920 41 19

 

3920 41 91

 

3920 41 99

 

3920 42 11

 

3920 42 19

 

3920 42 91

 

3920 42 99

 

3920 51 00

 

3920 59 00

 

3920 61 00

 

3920 62 10

 

3920 62 90

 

3920 63 00

 

3920 69 00

 

3920 71 11

 

3920 71 19

 

3920 71 90

 

3920 72 00

 

3920 73 10

 

3920 73 50

 

3920 73 90

 

3920 79 00

 

3920 91 00

 

3920 92 00

 

3920 93 00

 

3920 94 00

 

3920 99 11

 

3920 99 19

 

3920 99 50

 

3920 99 90

 

Muud tahvlid, lehed, kiled, foolium ja ribad

3921 90 19

 

Tooted kaupade veoks või pakkimiseks

3923 21 00

 

Protekteeritud või kasutatud õhkrehvid, kummist

4012 10 30

 

4012 10 50

 

4012 10 80

 

4012 20 90

 

4012 90 10

 

4012 90 90

 

Kummist sisekummid:

4013 10 10

 

4013 10 90

 

4013 20 00

 

4013 90 10

 

4013 90 90

 

Veiste või hobuslaste nahk, karvata

4104 10 91

 

4104 10 95

 

4104 10 99

 

4104 21 00

 

4104 22 90

 

4104 29 00

 

4104 31 11

 

4104 31 19

 

4104 31 30

 

4104 31 90

 

4104 39 10

 

4104 39 90

 

Lamba- või tallenahk, villata

4105 20 00

 

Muude loomade nahad, karvata

4107 10 10

 

4107 29 10

 

4107 90 10

 

4107 90 90

 

Seemisnahk (sh rääs-formaldehüüdpargiga):

4108 00 10

 

4108 00 90

 

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk

4109 00 00

 

Komposiitnahk naturaalse naha baasil

4111 00 00

 

Rõivad ja rõivamanused

4203 10 00

 

4203 21 00

 

4203 29 10

 

4203 29 91

 

4203 29 99

 

4203 30 00

 

4203 40 00

 

Puitlaastplaadid jms puitplaadid

4410 11 00

 

4410 19 10

 

4410 19 30

 

4410 19 50

 

4410 19 90

 

4410 90 00

 

Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist

4411 11 00

 

4411 19 00

 

4411 21 00

 

4411 29 00

 

4411 31 00

 

4411 39 00

 

4411 91 00

 

4411 99 00

 

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal

4412 13 11

 

4412 13 19

 

4412 13 90

 

4412 14 00

 

4412 19 00

 

4412 22 10

 

4412 22 91

 

4412 22 99

 

4412 23 00

 

4412 29 20

 

4412 29 80

 

4412 92 10

 

4412 92 91

 

4412 92 99

 

4412 93 00

 

4412 99 20

 

4412 99 80

 

Puidust tisleri- ja puusepatooted

4418 10 10

 

4418 10 50

 

4418 10 90

 

4418 20 10

 

4418 20 50

 

4418 20 80

 

4418 30 10

 

4418 90 10

 

Puitmarketrii ja intarsia; laekad ja karbid

4420 90 11

 

4420 90 19

 

Looduslikust korgist tooted:

4503 10 10

 

4503 10 90

 

4503 90 00

 

Põimikud jms tooted punumismaterjalidest

4601 99 10

 

Korv- ja vitspunutised jms tooted

4602 90 10

 

Kontori-, arve-, märkme- ja tellimisraamatud

4820 10 30

 

Laste pildiraamatud, joonistus- ja värvimisalbumid

4903 00 00

 

Maa- ja merekaardid jms kaardid

4905 10 00

 

Ülekandelehed (vesipildid):

4908 10 00

 

4908 90 00

 

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud kaardid

4909 00 10

 

4909 00 90

 

Igasugused trükitud kalendrid, sh rebitavate lehtedega

4910 00 00

 

Muud trükised, sh trükitud pildid

4911 10 10

 

4911 10 90

 

4911 91 80

 

4911 99 00

 

Siidlõng (v.a siidijäätmetest kedratud lõng)

5004 00 10

 

5004 00 90

 

Siidijäätmetest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata

5005 00 10

 

5005 00 90

 

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendatud

5006 00 10

 

5006 00 90

 

Siidriie või siidijääkidest riie:

5007 10 00

 

5007 20 11

 

5007 20 19

 

5007 20 21

 

5007 20 31

 

5007 20 39

 

5007 20 41

 

5007 20 51

 

5007 20 59

 

5007 20 61

 

5007 20 69

 

5007 20 71

 

5007 90 10

 

5007 90 30

 

5007 90 50

 

5007 90 90

 

Lambavillane kraaslõng, jaemüügiks pakendamata:

5106 10 10

 

5106 10 90

 

5106 20 11

 

5106 20 19

 

5106 20 91

 

5106 20 99

 

Lambavillane kammlõng, jaemüügiks pakendamata:

5107 10 10

 

5107 10 90

 

5107 20 10

 

5107 20 30

 

5107 20 51

 

5107 20 59

 

5107 20 91

 

5107 20 99

 

Kraas- või kammlõng muude loomade villast, jaemüügiks pakendamata:

5108 10 10

 

5108 10 90

 

5108 20 10

 

5108 20 90

 

Lõng lambavillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud:

5109 10 10

 

5109 10 90

 

5109 90 10

 

5109 90 90

 

Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

5110 00 00

 

Kraasitud lambavillast või muude loomade kraasitud villast riie

5111 11 11

 

5111 11 19

 

5111 11 91

 

5111 11 99

 

5111 19 11

 

5111 19 19

 

5111 19 31

 

5111 19 39

 

5111 19 91

 

5111 19 99

 

5111 20 00

 

5111 30 10

 

5111 30 30

 

5111 30 90

 

5111 90 10

 

5111 90 91

 

5111 90 93

 

5111 90 99

 

Kammitud lambavillast või muude loomade kammitud villast riie

5112 11 10

 

5112 11 90

 

5112 19 11

 

5112 19 19

 

5112 19 91

 

5112 19 99

 

5112 20 00

 

5112 30 10

 

5112 30 30

 

5112 30 90

 

5112 90 10

 

5112 90 91

 

5112 90 93

 

5112 90 99

 

Loomakarvadest või hobusejõhvist riie

5113 00 00

 

Puuvillane õmblusniit, jaemüügiks pakendatud või mitte

5204 11 00

 

5204 19 00

 

5204 20 00

 

Puuvillane lõng (v.a õmblusniit)

5205 11 00

 

5205 12 00

 

5205 13 00

 

5205 14 00

 

5205 15 10

 

5205 15 90

 

5205 21 00

 

5205 22 00

 

5205 23 00

 

5205 24 00

 

5205 26 00

 

5205 27 00

 

5205 28 00

 

5205 31 00

 

5205 32 00

 

5205 33 00

 

5205 34 00

 

5205 35 10

 

5205 35 90

 

5205 41 00

 

5205 42 00

 

5205 43 00

 

5205 44 00

 

5205 46 00

 

5205 47 00

 

5205 48 00

 

Puuvillane lõng (v.a õmblusniit)

5206 11 00

 

5206 12 00

 

5206 13 00

 

5206 14 00

 

5206 15 10

 

5206 15 90

 

5206 21 00

 

5206 22 00

 

5206 23 00

 

5206 24 00

 

5206 25 10

 

5206 25 90

 

5206 31 00

 

5206 32 00

 

5206 33 00

 

5206 34 00

 

5206 35 10

 

5206 35 90

 

5206 41 00

 

5206 42 00

 

5206 43 00

 

5206 44 00

 

5206 45 10

 

5206 45 90

 

Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud

5207 10 00

 

5207 90 00

 

Linane lõng:

5306 10 11

 

5306 10 19

 

5306 10 31

 

5306 10 39

 

5306 10 50

 

5306 10 90

 

5306 20 11

 

5306 20 19

 

5306 20 90

 

Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng

5308 20 10

 

5308 20 90

 

5308 30 00

 

5308 90 11

 

5308 90 13

 

5308 90 19

 

5308 90 90

 

Linane riie:

5309 11 11

 

5309 11 19

 

5309 11 90

 

5309 19 10

 

5309 19 90

 

5309 21 10

 

5309 21 90

 

5309 29 10

 

5309 29 90

 

Džuudist vm niinekiududest riie

5310 10 10

 

5310 10 90

 

5310 90 00

 

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie

5311 00 10

 

5311 00 90

 

Keemilistest filamentkiududest õmblusniit

5401 10 11

 

5401 10 19

 

5401 10 90

 

5401 20 10

 

5401 20 90

 

Sünteesfilamentlõng (v.a õmblusniit)

5402 10 10

 

5402 10 90

 

5402 20 00

 

5402 31 10

 

5402 31 30

 

5402 31 90

 

5402 32 00

 

5402 33 10

 

5402 33 90

 

5402 39 10

 

5402 39 90

 

5402 41 10

 

5402 41 30

 

5402 41 90

 

5402 42 00

 

5402 43 10

 

5402 43 90

 

5402 49 10

 

5402 49 91

 

5402 49 99

 

5402 51 10

 

5402 51 30

 

5402 51 90

 

5402 52 10

 

5402 52 90

 

5402 59 10

 

5402 59 90

 

5402 61 10

 

5402 61 30

 

5402 61 90

 

5402 62 10

 

5402 62 90

 

5402 69 10

 

5402 69 90

 

Tehisfilamentlõng (v.a õmblusniit)

5403 10 00

 

5403 20 10

 

5403 20 90

 

5403 31 00

 

5403 32 00

 

5403 33 10

 

5403 33 90

 

5403 39 00

 

5403 41 00

 

5403 42 00

 

5403 49 00

 

Sünteesmonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi

5404 10 10

 

5404 10 90

 

5404 90 11

 

5404 90 19

 

5404 90 90

 

Tehismonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi

5405 00 00

 

Keemilistest kiududest filamentlõng (v.a õmblusniit)

5406 10 00

 

5406 20 00

 

Sünteesfilamentlõngast riie

5407 10 00

 

5407 20 11

 

5407 20 19

 

5407 20 90

 

5407 30 00

 

5407 41 00

 

5407 42 00

 

5407 43 00

 

5407 44 00

 

5407 51 00

 

5407 52 00

 

5407 53 00

 

5407 54 00

 

5407 61 10

 

5407 61 30

 

5407 61 50

 

5407 61 90

 

5407 69 10

 

5407 69 90

 

5407 71 00

 

5407 72 00

 

5407 73 00

 

5407 74 00

 

5407 81 00

 

5407 82 00

 

5407 83 00

 

5407 84 00

 

5407 91 00

 

5407 92 00

 

5407 93 00

 

5407 94 00

 

Tehisfilamentlõngast riie

5408 10 00

 

5408 21 00

 

5408 22 10

 

5408 22 90

 

5408 23 10

 

5408 23 90

 

5408 24 00

 

5408 31 00

 

5408 32 00

 

5408 33 00

 

5408 34 00

 

Sünteesfilamentköisik:

5501 10 00

 

5501 20 00

 

5501 30 00

 

5501 90 00

 

Tehisfilamentköisik:

5502 00 10

 

5502 00 90

 

Sünteesstaapelkiud, kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

5503 10 11

 

5503 10 19

 

5503 10 90

 

5503 20 00

 

5503 30 00

 

5503 40 00

 

5503 90 10

 

5503 90 90

 

Tehisstaapelkiud, kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata

5504 10 00

 

5504 90 00

 

Jäätmed (sh kraasmed ja lõngajäätmed)

5505 10 10

 

5505 10 30

 

5505 10 50

 

5505 10 70

 

5505 10 90

 

5505 20 00

 

Sünteesstaapelkiud, kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud

5506 10 00

 

5506 20 00

 

5506 30 00

 

5506 90 10

 

5506 90 91

 

5506 90 99

 

Tehisstaapelkiud, kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud

5507 00 00

 

Keemilistest staapelkiududest õmblusniit

5508 10 11

 

5508 10 19

 

5508 10 90

 

5508 20 10

 

5508 20 90

 

Sünteesstaapelkiududest lõng (v.a õmblusniit)

5509 11 00

 

5509 12 00

 

5509 21 10

 

5509 21 90

 

5509 22 10

 

5509 22 90

 

5509 31 10

 

5509 31 90

 

5509 32 10

 

5509 32 90

 

5509 41 10

 

5509 41 90

 

5509 42 10

 

5509 42 90

 

5509 51 00

 

5509 52 10

 

5509 52 90

 

5509 53 00

 

5509 59 00

 

5509 61 10

 

5509 61 90

 

5509 62 00

 

5509 69 00

 

5509 91 10

 

5509 91 90

 

5509 92 00

 

5509 99 00

 

Tehisstaapelkiududest lõng (v.a õmblusniit)

5510 11 00

 

5510 12 00

 

5510 20 00

 

5510 30 00

 

5510 90 00

 

Keemilistest staapelkiududest lõng (v.a õmblusniit)

5511 10 00

 

5511 20 00

 

5511 30 00

 

Tekstiilvatt ja tooted sellest

5601 10 10

 

5601 10 90

 

5601 21 10

 

5601 21 90

 

5601 22 10

 

5601 22 91

 

5601 22 99

 

5601 29 00

 

5601 30 00

 

Vilt, impregneeritud või mitte

5602 10 11

 

5602 10 19

 

5602 10 31

 

5602 10 35

 

5602 10 39

 

5602 10 90

 

5602 21 00

 

5602 29 10

 

5602 29 90

 

5602 90 00

 

Mittekootud materjalid, impregneeritud või mitte

5603 11 10

 

5603 11 90

 

5603 12 10

 

5603 12 90

 

5603 13 10

 

5603 13 90

 

5603 14 10

 

5603 14 90

 

5603 91 10

 

5603 91 90

 

5603 92 10

 

5603 92 90

 

5603 93 10

 

5603 93 90

 

5603 94 10

 

5603 94 90

 

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja –pael

5604 10 00

 

5604 20 00

 

5604 90 00

 

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata

5605 00 00

 

Mähitud lõng ja ribad

5606 00 10

 

5606 00 91

 

5606 00 99

 

Tooted lõngast või ribadest

5609 00 00

 

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

5701 10 10

 

5701 10 91

 

5701 10 93

 

5701 10 99

 

5701 90 10

 

5701 90 90

 

Karusriie ja šenillriie

5801 10 00

 

5801 21 00

 

5801 22 00

 

5801 23 00

 

5801 24 00

 

5801 25 00

 

5801 26 00

 

5801 31 00

 

5801 32 00

 

5801 33 00

 

5801 34 00

 

5801 35 00

 

5801 36 00

 

5801 90 10

 

5801 90 90

 

Froteerätikuriie jms froteeriie

5802 11 00

 

5802 19 00

 

5802 20 00

 

5802 30 00

 

Ažuurne riie, v.a paelad

5803 10 00

 

5803 90 10

 

5803 90 30

 

5803 90 50

 

5803 90 90

 

Tüll jm võrkkangas, v.a telgedel kootud

5804 10 11

 

5804 10 19

 

5804 10 90

 

5804 21 10

 

5804 21 90

 

5804 29 10

 

5804 29 90

 

5804 30 00

 

Käsitsi kootud gobelään-seinavaibad

5805 00 00

 

Riidekudumismenetlusega valmistatud pael

5806 10 00

 

5806 20 00

 

5806 31 10

 

5806 31 90

 

5806 32 10

 

5806 32 90

 

5806 39 00

 

5806 40 00

 

Sildid, tunnusmärgid jm seda laadi tekstiilesemed

5807 10 10

 

5807 10 90

 

5807 90 10

 

5807 90 90

 

Punutud pael metraažkaubana; postamendid

5808 10 00

 

5808 90 00

 

Metall-lõngast või metalliseeritud lõngast riie

5809 00 00

 

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena:

5810 10 10

 

5810 10 90

 

5810 91 10

 

5810 91 90

 

5810 92 10

 

5810 92 90

 

5810 99 10

 

5810 99 90

 

Tepitud tekstiil metraažkaubana

5811 00 00

 

Kummiga pealistatud riie

5901 10 00

 

5901 90 00

 

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast

5902 10 10

 

5902 10 90

 

5902 20 10

 

5902 20 90

 

5902 90 10

 

5902 90 90

 

Impregneeritud, pealistatud või kaetud riie

5903 10 10

 

5903 10 90

 

5903 20 10

 

5903 20 90

 

5903 90 10

 

5903 90 91

 

5903 90 99

 

Linoleum, vajalikul kujul lõigatud või mitte:

5904 10 00

 

5904 91 10

 

5904 91 90

 

5904 92 00

 

Tekstiilseinakatted:

5905 00 10

 

5905 00 31

 

5905 00 39

 

5905 00 50

 

5905 00 70

 

5905 00 90

 

Kummeeritud riie

5906 10 10

 

5906 10 90

 

5906 91 00

 

5906 99 10

 

5906 99 90

 

Muul viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud riie

5907 00 10

 

5907 00 90

 

Tekstiiltahid, kootud, punutud või silmkoelised

5908 00 00

 

Tekstiilvoolikud ja –torud

5909 00 10

 

5909 00 90

 

Ülekanderihmad või konveierilindid või rihmariie

5910 00 00

 

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted ja -kaubad

5911 10 00

 

5911 20 00

 

5911 31 11

 

5911 31 19

 

5911 31 90

 

5911 32 10

 

5911 32 90

 

5911 40 00

 

5911 90 10

 

5911 90 90

 

Karuskangas, sh kõrge karusega kangas

6001 10 00

 

6001 21 00

 

6001 22 00

 

6001 29 10

 

6001 29 90

 

6001 91 10

 

6001 91 30

 

6001 91 50

 

6001 91 90

 

6001 92 10

 

6001 92 30

 

6001 92 50

 

6001 92 90

 

6001 99 10

 

6001 99 90

 

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid

6101 10 10

 

6101 10 90

 

6101 20 10

 

6101 20 90

 

6101 30 10

 

6101 30 90

 

6101 90 10

 

6101 90 90

 

Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid

6102 10 10

 

6102 10 90

 

6102 20 10

 

6102 20 90

 

6102 30 10

 

6102 30 90

 

6102 90 10

 

6102 90 90

 

Meeste ja poiste ülikonnad, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid

6103 41 10

 

6103 41 90

 

6103 42 10

 

6103 42 90

 

6103 43 10

 

6103 43 90

 

6103 49 10

 

6103 49 91

 

6103 49 99

 

Naiste ja tüdrukute kostüümid, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid

6104 51 00

 

6104 52 00

 

6104 53 00

 

6104 59 00

 

6104 61 10

 

6104 61 90

 

6104 62 10

 

6104 62 90

 

6104 63 10

 

6104 63 90

 

6104 69 10

 

6104 69 91

 

6104 69 99

 

Meeste ja poiste aluspüksid, püksikud, öösärgid ja pidžaamad

6107 11 00

 

6107 12 00

 

6107 19 00

 

6107 21 00

 

6107 22 00

 

6107 29 00

 

6107 91 10

 

6107 91 90

 

6107 92 00

 

6107 99 00

 

Naiste ja tüdrukute alusseelikud, aluspüksid ja püksikud

6108 11 10

 

6108 11 90

 

6108 19 10

 

6108 19 90

 

6108 21 00

 

6108 22 00

 

6108 29 00

 

6108 31 10

 

6108 31 90

 

6108 32 11

 

6108 32 19

 

6108 32 90

 

6108 39 00

 

6108 91 10

 

6108 91 90

 

6108 92 00

 

6108 99 10

 

6108 99 90

 

T-särgid, särgikud jms varrukateta särgid, silmkoelised või heegeldatud

6109 10 00

 

6109 90 10

 

6109 90 30

 

Spordi- ja suusaülikonnad, supelrõivad, silmkoelised või heegeldatud

6112 11 00

 

6112 12 00

 

6112 19 00

 

6112 20 00

 

6112 31 10

 

6112 31 90

 

6112 39 10

 

6112 39 90

 

6112 41 10

 

6112 41 90

 

6112 49 10

 

6112 49 90

 

Silmkoelisest või heegeldatud kangast rõivad

6113 00 10

 

6113 00 90

 

Muud silmkoelised või heegeldatud rõivad:

6114 10 00

 

6114 20 00

 

6114 30 00

 

6114 90 00

 

Sukkpüksid, sukad, sokid jm sukktooted

6115 11 00

 

6115 12 00

 

6115 19 10

 

6115 19 90

 

6115 20 11

 

6115 20 19

 

6115 20 90

 

6115 91 00

 

6115 92 00

 

6115 93 10

 

6115 93 30

 

6115 93 91

 

6115 93 99

 

6115 99 00

 

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud:

6116 10 20

 

6116 10 80

 

6116 91 00

 

6116 92 00

 

6116 93 00

 

6116 99 00

 

Muud valmis rõivamanused, silmkoelised või heegeldatud

6117 10 00

 

6117 20 00

 

6117 80 10

 

6117 80 90

 

6117 90 00

 

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid

6201 11 00

 

6201 12 10

 

6201 12 90

 

6201 13 10

 

6201 13 90

 

6201 19 00

 

6201 91 00

 

6201 92 00

 

6201 93 00

 

6201 99 00

 

Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid

6202 11 00

 

6202 12 10

 

6202 12 90

 

6202 13 10

 

6202 13 90

 

6202 19 00

 

6202 91 00

 

6202 92 00

 

6202 93 00