Euroopa Liidu Teataja L 346 , 17/12/1997 Lk 0081 - 0094
I LISA EUROOPA MAJANDUSKOMISJON SISETRANSPORDI KOMITEE Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist [1] 2. muudatus (hõlmab 16. oktoobril 1995 jõustunud muudatusi) +++++ TIFF +++++ Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist PREAMBUL KOKKULEPPEOSALISED, OLLES OTSUSTANUD muuta 20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud kokkulepet mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta ja SOOVIDES määratleda ühtsed tehnonõuded, mille järgimisest piisab teatavate ratassõidukite, nende seadmete ja osade puhul nende kasutamise lubamiseks vastavates riikides, SOOVIDES need tehnonõuded võimaluse korral oma riikides vastu võtta, ja SOOVIDES hõlbustada nende sõidukite, nende seadmete ja osade kasutamist oma riigis juhul, kui need on teise kokkuleppeosalise pädevate asutuste poolt nende tehnonõuete alusel heaks kiidetud, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 1. Kokkuleppeosalised kehtestavad kooskõlas 1. liites sätestatud töökorraga kõikidest kokkuleppeosalistest loodud halduskomitee raames ja järgmiste artiklite ja lõigete põhjal määrused ratassõidukite ning neile paigaldatavate ja/või neil kasutatavate seadmete ja osade kohta. Vajaduse korral peavad tehnonõuded hõlmama alternatiive ja võimaluse korral käsitlevad need toote omadusi ning sisaldavad ka katsemeetodeid. Tüübikinnituse andmise ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimused on mõeldud nende kokkuleppeosaliste jaoks, kes on otsustanud määruseid kohaldada tüübikinnitussüsteemi raames. Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: - mõiste "ratassõidukid, selle seadmed ja osad" hõlmab kõiki ratassõidukeid, nende seadmeid ja osasid, mis on tähtsad teeohutuse, keskkonnakaitse ja säästlikuma energiakasutuse seisukohast, - mõiste "tüübikinnitus vastavalt määrusele" osutab haldusmenetlusele, mille kohaselt teatavad kokkuleppeosalise pädevad asutused pärast vajalike kontrollimiste läbiviimist, kas sõiduk, selle seadmed või osad vastavad asjaomase määruse tingimustele. Seejärel tõendab tootja, et iga turule viidud sõiduk, selle seadmed või osad toodeti heakskiidetud tootega identselt. Määruste kohaldamiseks on võimalik kasutada muid tüübikinnitusele alternatiivseid haldusprotseduure. Ainuke üldiselt tuntud alternatiivne protseduur, mida teatavates Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikides kohaldatakse, on tootja enda kinnitus, ilma et eelnevalt oleks läbi viidud halduskontrolle, selle kohta, et iga turule viidud toode vastab kõnealuse määruse tingimustele; pädevad haldusasutused võivad turu pistelise uurimisega kontrollida, kas tootjate enda poolt tõendatud tooted vastavad kõnealuse määruse tingimustele. 2. Halduskomitee koosneb vastavalt 1. liites sätestatud töökorrale kõikidest kokkuleppeosalistest. Kui määrus on 1. liites sätestatud töökorras kehtestatud, edastab halduskomitee selle ÜRO peasekretärile (edaspidi "peasekretär"). Peasekretär teavitab asjaomasest määrusest seejärel võimalikult kiiresti kokkuleppeosalisi. Määrus loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalisi teavitanud, ei ole rohkem kui üks kolmandik kokkuleppeosalistest teavitanud peasekretäri määrusega seotud lahkarvamustest. Määrus hõlmab järgmist: a) ratassõidukeid, nende seadmeid ja osasid; b) tehnonõudeid, mis hõlmavad vajaduse korral alternatiive; c) katsemeetodeid, millega tõestatakse, et toodete omadused vastavad tingimustele; d) tüübikinnituse ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, mis hõlmavad tüübikinnitusmärgistust ja toodangu vastavuse tagamise tingimusi; e) määruse jõustumise kuupäeva või kuupäevi. Kui on vaja läbi viia katsed heakskiitmiseks esitatud ratassõidukitüüpide, nende seadmete või osade vastavuse osas, võib määrus vajaduse korral sisaldada viiteid pädevate asutuste poolt heakskiidetud laboratooriumidele. 3. Kui määrus on vastu võetud, teavitab peasekretär sellest viivitamatult kõiki kokkuleppeosalisi, täpsustades millistel kokkuleppeosalistel on olnud vastuväiteid ja kelle osas määrus ei jõustu. 4. Vastuvõetud määrus jõustub määruses täpsustatud kuupäeval või kuupäevadel kõikide nende kokkuleppeosaliste suhtes, kes ei ole oma vastuväidetest teatanud, ning see liidetakse käesolevale määrusele. 5. Iga uus kokkuleppeosaline võib ühinemiskirja hoiule andes teatada, et teda ei seo teatavad käesolevale kokkuleppele lisatud määrused või et teda ei seo ükski käesolevale kokkuleppele lisatud määrus. Kui käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 määruse eelnõu või vastuvõetud määruse osas sätestatud menetlus on pooleli, edastab peasekretär sellise määruse eelnõu või vastuvõetud määruse uuele kokkuleppeosalisele ning see jõustub uut kokkuleppeosalist hõlmava määrusena ainult käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimuste alusel. Peasekretär teavitab kõiki kokkuleppeosalisi sellise jõustumise kuupäevast. Peasekretär edastab neile samuti kõik teatavate määruste kohaldamata jätmist käsitlevad deklaratsioonid, mida kokkuleppeosalistel on vastavalt käesoleva lõike tingimustele võimalik teha. 6. Kõik määrust kohaldavad kokkuleppeosalised võivad igal ajal teavitada peasekretäri üheaastase etteteatamisajaga, et haldusasutused kavatsevad määruse kohaldamise lõpetada. Peasekretär edastab selle teate teistele kokkuleppeosalistele. Väljastatud tüübikinnitused kehtivad kuni nende tühistamiseni. Kui kokkuleppeosaline ei väljasta tüübikinnitusi vastavalt määrusele, peab ta: - tagama nõuetekohase järelevalve nende toodete tootmise osas, millele ta varem tüübikinnituse andis, - võtma artiklis 4 sätestatud vajalikud meetmed, kui kokkuleppeosaline, kes määrust jätkuvalt kohaldab, teatab toodete mittevastavusest, - jätkuvalt teavitama teiste kokkuleppeosaliste pädevaid asutusi tüübikinnituste tühistamisest, nagu on artiklis 5 sätestatud, - pikendama jätkuvalt olemasolevaid tüübikinnitusi. 7. Iga kokkuleppeosaline, kes määrust ei kohalda, võib igal ajal teavitada peasekretäri sellest, et ta kavatseb edaspidi seda kohaldama hakata, ning määrus jõustub selle kokkuleppeosalise osas 60. päeval pärast sellist teavitamist. Peasekretär teavitab kõiki kokkuleppeosalisi vastavalt käesoleva lõike tingimustele uut kokkuleppeosalist hõlmava määruse jõustumisest. 8. Nendele kokkuleppeosalistele, kelle osas määrus kehtib, osutatakse edaspidi kui "määrust kohaldavatele kokkuleppeosalistele". Artikkel 2 Iga kokkuleppeosaline, kes kohaldab määrust peamiselt tüübikinnitussüsteemi osana, annab määruses kirjeldatud tüübikinnituse ja kinnitamismärgid määrusega hõlmatud ratassõidukitele, nende seadmetele ja osadele tingimusel, et tal on selleks vajalik tehniline pädevus ja et ta on rahul 2. liites sätestatud kinnitatud tüübiga toote vastavuse tagamise korraga. Iga kokkuleppeosaline, kes kohaldab määrust tüübikinnitussüsteemi kaudu, ei anna määrusega hõlmatud tüübikinnitust või kinnitusmärki juhul, kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud. Artikkel 3 Ratassõidukid, nende seadmed või osad, mille osas on kokkuleppeosaline käesoleva kokkuleppe artiklis 2 sätestatud korras andnud tüübikinnituse ja mis on valmistatud asjaomast määrust kohaldava kokkuleppeosalise territooriumil või mõnes teises selle kokkuleppeosalise poolt määratud riigis, mis on ratassõidukite, nende varustuse või osade tüübid nõuetekohaselt heaks kiitnud, loetakse tüübikinnituse kaudu nimetatud määrust kohaldatavate kokkuleppeosaliste seadusandlusega vastavuses olevaks. Artikkel 4 Kui määrust tüübikinnitussüsteemi osana kohaldavate kokkuleppeosaliste pädevad asutused leiavad, et teatavad ratassõidukid, nende seadmed või osad, mis kannavad mõne kokkuleppeosalise poolt selle määruse alusel väljastatud tüübikinnitusmärgistust, ei vasta kinnitatud tüüpidele, teavitavad nad sellest tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalise pädevaid asutusi. See kokkuleppeosaline peab tegema vajalikud sammud, et viia nende tootjate tooted kinnitatud tüüpidega kooskõlla, ning teavitab teisi määrust tüübikinnitussüsteemi osana kohaldavaid kokkuleppeosalisi tehtud sammudest, mis võivad vajaduse korral hõlmata tüübikinnituse tühistamist. Kui on olemas oht liiklusohutusele või keskkonnale, teavitab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline pärast kinnitatud tüüpide mittevastavusest teadasaamist kõiki teisi kokkuleppeosalisi tekkinud olukorrast. Kokkuleppeosalised võivad keelata oma territooriumil selliste ratassõidukite, seadmete või osade müügi ja kasutamise. Artikkel 5 Määruseid tüübikinnitussüsteemi osana kohaldavate kokkuleppeosaliste pädevad asutused saadavad igas kuus teiste kokkuleppeosaliste pädevatele asutustele loetelu nendest ratassõidukitest, seadmetest või osadest, millele nad on sellel kuul keeldunud tüübikinnituse andmisest või mille tüübikinnituse nad on tühistanud; lisaks sellele saadavad nad määrust tüübikinnitussüsteemi osana kohaldava teise kokkuleppeosalise pädeva asutuse taotluse korral nimetatud pädevale asutusele koopiad kogu asjakohasest teabest, mille alusel on tehtud otsus ratassõidukile, selle seadmetele või osadele tüübikinnitus anda, sellest keelduda või see tühistada. Artikkel 6 1. Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada Euroopa Majanduskomisjoni liikmed, vastavalt komisjoni põhikirja lõikele 8 komisjoni nõuandjateks heakskiidetud riigid, ning Euroopa Majanduskomitee liikmesriikide loodud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, millele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondades andnud volitusi, sealhulgas volituse teha riike siduvaid otsuseid. Et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli, nagu on Euroopa Majanduskomisjoni liikmeteks olevatel liikmesriikidel. 2. Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada sellised ÜRO liikmesriigid, kes võivad vastavalt komisjoni põhikirja lõikele 11 osaleda teatavates Euroopa Majanduskomisjoni tegemistes, ja selliste riikide poolt loodud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, millele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondades andnud volitusi, sealhulgas volituse teha riike siduvaid otsuseid. Selleks, et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli, nagu on ÜRO liikmeteks olevatel liikmesriikidel. 3. Nende uute kokkuleppeosaliste ühinemine muudetud kokkuleppega, kes ei ole 1958. aasta kokkuleppe osapooled, jõustub siis, kui pärast muudetud kokkuleppe jõustumist antakse peasekretärile hoiule vastav juriidiline dokument. Artikkel 7 1. Muudetud kokkulepe loetakse jõustunuks üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui peasekretär on selle edastanud kõikidele 1958. aasta kokkuleppe osalistele. 2. Muudetud kokkulepet ei loeta jõustunuks, kui mõni 1958. aasta kokkuleppe osaline on kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on selle edastanud, esitanud vastuväiteid. 3. Nende uute kokkuleppeosaliste osas, kes ühinevad selle muudetud kokkuleppega, jõustub muudetud kokkulepe 60. päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmist. Artikkel 8 1. Iga kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest peasekretärile. 2. Denonsseerimine jõustub 12 kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud. Artikkel 9 1. Iga uus kokkuleppeosaline, nagu on käesoleva kokkuleppe artiklis 6 määratletud, võib ühinemise ajal või pärast seda deklareerida peasekretärile edastatud teatega, et käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi või osade territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kokkulepet kohaldatakse asjaomases teates nimetatud territooriumi või territooriumide suhtes alates 60. päevast, mil peasekretär teate kätte saab. 2. Iga uus kokkuleppeosaline, nagu on käesoleva kokkuleppe artiklis 6 määratletud, kes on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 deklareerinud, et ta kohaldab käesolevat kokkulepet kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib kooskõlas artikli sätetega kokkuleppe eraldi selle territooriumi osas denonsseerida. Artikkel 10 1. Mis tahes käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama kokkuleppeosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel. 2. Vaidlused, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, esitatakse vahekohtule, kui üks vaidlusosaline seda taotleb, ning suunatakse ühele või mitmele vaidlusosaliste vastastikusel kokkuleppel valitud vahekohtunikule. Kui vaidlusosalised ei suuda kolme kuu jooksul pärast vahekohtu poole pöördumise taotlemist vahekohtuniku (vahekohtunike) valiku osas kokkuleppele jõuda, võivad nad taotleda peasekretärilt ühe vahekohtuniku määramist, kellele vaidlus otsuse tegemiseks suunatakse. 3. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 määratud vahekohtuniku või vahekohtunike poolt tehtud otsus on vaidluses osalevate kokkuleppeosaliste jaoks siduv. Artikkel 11 1. Iga uus kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppega ühinemisel deklareerida, et ta ei loe ennast kokkuleppe artikliga 10 seotuks. Teiste kokkuleppeosaliste jaoks ei ole sellise reservatsiooni teinud kokkuleppeosalise osas artikkel 10 siduv. 2. Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest peasekretärile. 3. Käesoleva kokkuleppe või sellele lisatud määruste osas ei ole muud reservatsioonid lubatud; kuid iga kokkuleppeosaline võib vastavalt artikli 1 tingimustele deklareerida, et ta ei kavatse teatavaid määruseid kohaldada või et ta ei kavatse ühtegi määrust kohaldada. Artikkel 12 Käesolevale kokkuleppele lisatud määruseid võib muuta vastavalt järgmisele korrale. 1. Määruste muudatused kehtestab artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud halduskomitee 1. liites sätestatud korras. Vajaduse korral võib muudatus hõlmata olemasolevaid nõudeid alternatiividena. Kokkuleppeosalised täpsustavad, milliseid alternatiive nad määruste raames kohaldavad. Määruse raames alternatiive kohaldavad kokkuleppeosalised ei ole kohustatud heaks kiitma sama määruse varasemate alternatiivide alusel antud tüübikinnitust. Ainult kõige hilisemaid muudatusi kohaldavad kokkuleppeosalised ei ole kohustatud heaks kiitma varasemate alternatiivide või muutmata määruste alternatiivide alusel antud tüübikinnitusi. Varasemaid muudatusi või muutmata määrust kohaldavad kokkuleppeosalised peavad heaks kiitma hilisemate muudatuste alusel antud tüübikinnitused. Pärast kehtestamist edastab halduskomitee määruse muudatuse peasekretärile. Peasekretär teavitab asjaomasest muudatusest seejärel võimalikult kiiresti määrust kohaldavaid kokkuleppeosalisi. 2. Määruse muudatus loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalisi teavitanud, ei ole üle ühe kolmandiku määrust kohaldavatest kokkuleppeosalistest teavitanud peasekretäri muudatusega seotud lahkarvamustest. Kui peasekretär ei ole pärast seda ajavahemikku saanud rohkem kui kolmandikult kokkuleppeosalistelt vastuväiteid, deklareerib peasekretär võimalikult varsti, et muudatus on vastu võetud ja et see on siduv kõikide nende määrust kohaldavate kokkuleppeosaliste jaoks, kes vastuväiteid ei esitanud. Kui määrust muudetakse ja vähemalt üks viiendik muutmata määrust kohaldavatest kokkuleppeosalistest deklareerib seejärel, et nad soovivad muutmata määruse kohaldamist jätkata, käsitatakse muutmata määrust muudetud määruse alternatiivina ning see lisatakse ametlikult alternatiivina muudetud määrusesse jõustuvalt muudatuse vastuvõtmise või selle jõustumise kuupäevast. Sellisel juhul on määrust kohaldavate kokkuleppeosaliste kohustused samad kui lõikes 1 sätestatud. 3. Kui uus kokkuleppeosaline ühineb käesoleva kokkuleppega peasekretäri poolt määruse muutmise teatamise aja ja selle jõustumise vahel, jõustub kõnealune määrus selle kokkuleppeosalise osas alles kaks kuud pärast seda, kui ta on ametlikult muudatuse heaks kiitnud, või kaks kuud pärast kuue kuu möödumist sellest, kui peasekretär on nimetatud kokkuleppeosalist muudatusettepanekust teavitanud. Artikkel 13 Kokkuleppe ja selle liidete teksti võib muuta vastavalt järgmisele korrale. 1. Iga kokkuleppeosaline võib teha selle kokkuleppe ja selle liidete muutmiseks ühe või mitu ettepanekut. Kokkuleppe ja selle liidete muudatusettepanekute tekst edastatakse peasekretärile, kes edastab selle kõikidele kokkuleppeosalistele ning teavitab sellest kõiki teisi artikli 6 lõikes 1 osutatud riike. 2. Kõik muudatusettepanekud, mis on vastavalt käeoleva artikli lõikele 1 edastatud, loetakse vastuvõetuks juhul, kui ükski kokkuleppeosaline ei esita vastuväiteid kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, millal peasekretär on muudatusettepaneku edastanud. 3. Peasekretär teavitab võimalikult kiiresti kõiki kokkuleppeosalisi sellest, kas muudatusettepaneku osas on esitatud vastuväiteid. Kui muudatuseettepaneku osas on esitatud vastuväide, ei loeta muudatust vastuvõetuks ning sellel ei ole mingit mõju. Kui selliseid vastuväiteid ei ole esitatud, jõustub muudatus kõikide kokkuleppeosaliste osas kolme kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist. Artikkel 14 Lisaks käesoleva kokkuleppe artiklites 1, 12 ja 13 sätestatud teatamistest, teavitab peasekretär kokkuleppeosalisi järgmisest: a) ühinemisest vastavalt artiklile 6; b) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 7; c) denonsseerimistest vastavalt artiklile 8; d) teatamisest vastavalt artiklile 9; e) deklaratsioonidest ja teatamisest vastavalt artikli 11 lõigetele 1 ja 2; f) kõikide muudatuste jõustumisest vastavalt artikli 12 lõigetele 1 ja 2; g) kõikide muudatuste jõustumisest vastavalt artikli 13 lõikele 3. Artikkel 15 1. Kui eespool nimetatud sätete jõustumise ajal on pooleli mõne muutmata kokkuleppe artikli 1 lõigetes 3 ja 4 kavandatud menetlus uue määruse vastuvõtmiseks, jõustub see uus määrus nimetatud artikli lõike 5 sätete alusel. 2. Kui eespool nimetatud sätete jõustumise ajal on pooleli mõne muutmata kokkuleppe artikli 12 lõikes 1 kavandatud menetlus määruse muudatuse vastuvõtmiseks, jõustub see uus määrus nimetatud artikli sätete alusel. 3. Kõikide kokkuleppeosaliste nõustumise korral võib iga muutmata kokkuleppe tingimuste alusel vastu võetud määrust käsitada eespool nimetatud sätete tingimuste alusel vastuvõetud määrusena. [1] Kokkuleppe varasem pealkiri:20. märtsil 1958 Genfis sõlmitud kokkulepe mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta. -------------------------------------------------- 1. Liide HALDUSKOMITEE KOOSSEIS JA TÖÖKORD Artikkel 1 Halduskomitee liikmeteks on kõik muudetud kokkuleppe kokkuleppeosalised. Artikkel 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär tagab komiteele sekretariaaditeenused. Artikkel 3 Komitee valib iga aasta esimesel istungil esimehe ja aseesimehe. Artikkel 4 ÜRO peasekretär kutsub komitee Euroopa Majanduskomisjoni juhtimisel kokku alati, kui on vaja kehtestada uus määrus või määruse muudatus. Artikkel 5 Kavandatavad uued määrused pannakse hääletusele. Igal kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja vähemalt pooltest kokkuleppeosalistest koosnevat kvoorumit. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel on kokkuleppe osapooltena kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui neil on liikmesriike. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled. Uued määruse eelnõud kehtestataks kohalolnute ja hääletanute kahekolmandikulise häälteenamusega. Artikkel 6 Määruste muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Igal määrust kohaldaval kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled nendest kokkuleppeosalistest, kes määrust kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel on kokkuleppe osapooltena kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui neil on liikmesriike. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes määrust kohaldavad. Määruse eelnõud kehtestataks kohalolnute ja hääletanute kahekolmandikulise häälteenamusega. -------------------------------------------------- 2. Liide TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD 1. ESMANE HINDAMINE 1.1. Et tootmises olevad sõidukid, seadmed või osad vastaksid kinnitatud tüübile, peab kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus enne tüübikinnituse andmist kontrollima, kas tõhusaks kontrollimiseks on olemas nõuetekohane kord ja menetlus. 1.2. Lõike 1.1 nõuet tuleb kontrollida tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil, kuid seda võib tüübikinnitusasutuse nimel ja tema taotlusel teha teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus. Sellisel juhul peab teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus koostama vastavustõendi, milles on ära toodud need tootmisvaldkonnad ja -rajatised, mis on toote või toodete osas tüübikinnituse andmiseks asjakohased. 1.3. Tüübikinnitusasutus peab samuti heaks kiitma tootja registreerimise ühtlustatud standardiga ISO 9002 (mille rakendusala hõlmab heakskiidetavaid tooteid) või samaväärse akrediteerimisstandardi, mis vastab lõike 1.1 nõutele. Tootja peab esitama registreerimise üksikasjad ning ta kohustub teavitama tüübikinnitusasutust registreerimise kehtivust või rakendusala mõjutavatest muudatustest. 1.4. Tüübikinnitusasutus saadab teise kokkuleppeosalise ametiasutuse taotlusel viivitamata lõike 1.2 viimases lauses nimetatud vastavustõendi või teatab, et tal ei ole õigust seda edastada. 2. TOODANGU VASTAVUS 2.1. Iga sõiduk, seade või osa, mis on kiidetud heaks vastavalt käeolevale kokkuleppele lisatud määrusele, peab olema toodetud selliselt, et see vastaks kinnitatud tüübile, täites selleks käesoleva liite ja nimetatud määruse tingimusi. 2.2. Selle kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus, kes annab vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud määrusele tüübikinnituse, peab kontrollima, kas selleks, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi neid katseid või nendega seotud kontrollimisi, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kinnitatud tüübile jätkuvat vastavust, ja vajaduse korral eelkõige nimetatud määruses sätestatud katseid, on olemas nõuetekohane menetlus ning dokumentidel põhinevad kontrollikavad, mille osas iga tüübikinnituse osas tootjaga kokku lepitakse. 2.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige: 2.3.1. tagama toodete (sõidukid, seadmed või osad) tüübikinnitusele vastavuse kontrollimiseks tõhusa korra olemasolu; 2.3.2. pääsema juurde katseseadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks; 2.3.3. tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei tohi ületada 10 aastat; 2.3.4. analüüsima iga katsetüübi tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu varieeruvust; 2.3.5. tagama, et iga tootetüübi puhul viiakse läbi vähemalt käesolevas liites ettenähtud katsed ning kohaldatavates määrustes ettenähtud katsed; 2.3.6. tagama, et kui kõnealust liiki katses ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele. 2.4. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid. Niisuguste kontrollimiste tavapärane sagedus peab olema vastavuses käesoleva liite lõike 1.2 või 1.3 alusel vastu võetud korraga (kui see kord on olemas) ning see peab tagama, et kõnealused kontrollimised vaadatakse läbi sellise ajavahemiku jooksul, mis on vastavuses tüübikinnitusasutuse poolt loodud usaldusliku õhkkonnaga. 2.4.1. Iga kontrolli puhul peavad väliskontrollijale olema kättesaadavad andmed katsete ja tootmise kohta. 2.4.2. Kui testi iseloom on sobiv, võib kontrollija tootja laboratooriumis (või juhul kui käesolevale kokkuleppele lisatud määrus seda nõuab, tehnilises teenistuses) valida kontrollitavad proovid juhuslikult. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda kontrollimistulemuste alusel. 2.4.3. Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida lõike 2.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, võib kontrollija välja valida näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele. 2.4.4. Pädev asutus võib teha mis tahes käesolevas liites või käesolevale kokkuleppele lisatud määrustes ettenähtud katseid. 2.4.5. Kui selliste kontrollimiste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud. -------------------------------------------------- II LISA 1. Ühinedes ratassõidukeid, nende seadmeid või osi hõlmava uuesti läbivaadatud kokkuleppega, kavandab Euroopa Ühendus piirata oma ühinemist sellega, et tunnustab ja kiidab heaks järgmises loetelus nimetatud UN-ECE eeskirjad ja muudatuste seeriad, mis on ühinemise ajal kehtivad. UN-ECE eeskirja nr | Muudatuste seeria | Eesmärk | 1 | 01 | Esilaternad (sealhulgas R2 ja/või HS1 lambid) | 3 | 02 | Valgust tagasipeegeldavad seadmed | 4 | — | Tagumine numbritulelatern | 5 | 02 | Esilaternad (lamplaternad) | 6 | 01 | Suunatulelaternad | 7 | 02 | Küljeääretule-/esitule-/tagatule-/piduritulelatern | 8 | 04 | Esilaternad (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8 ja/või HIR1) | 10 | 02 | Raadiohäirete summutamine | 11 | 02 | Uksesulgurid ja -hinged | 12 | 03 | Roolimehhanismi käitumine kokkupõrke korral | 13 | 09 | Pidurdamine | 14 | 04 | Turvavöö kinnituspunkt | 16 | 04 | Turvavööd | 17 | 06 | Istmetugevus | 18 | 02 | Varguskaitse | 19 | 02 | Eesmised udutulelaternad | 20 | 02 | Esilaternad (H4) | 21 | 01 | Sisustus | 22 | 04 | Kaitsekiivrid ja visiirid | 23 | — | Tagurdustuled | 24 | 03 | Diiselmootori suits | 25 | 04 | Peatoed | 26 | 02 | Välispinnast väljaulatuvad osad | 27 | 03 | Ohukolmnurgad | 28 | — | Helisignaalseadmed | 30 | 02 | Rehvid (mootorsõidukid ja nende haagised) | 31 | 02 | Esilaternad (halogeen-lamplaternad) | 34 | 01 | Tuleohtlikkus | 37 | 03 | Hõõglambid kinnitatud laternaseadmestikes kasutamiseks | 38 | — | Tagumised udutulelaternad | 39 | — | Kiirusmõõdik | 43 | — | Turvaklaas | 44 | 03 | Lapse turvasüsteem | 45 | 01 | Esilaterna puhasti | 46 | 01 | Tahavaatepeeglid | 48 | 01 | Valgustuse ja valgussignaalseadmete paigaldamine | 49 | 02 | Diiselmootori heitgaas | 50 | — | Esitule-/tagatule-/piduritulelaternad, suunatulelatern, numbritulelatern (mopeed/mootorratas) | 51 | 02 | Helitasemed | 53 | — | Valgustuse ja valgussignaalseadmete paigaldamine (mootorrattad) | 54 | — | Rehvid (kommertsveokid ja nende haagised) | 56 | — | Esilaternad (mopeedid) | 57 | 01 | Esilaternad (mootorrattad) | 58 | 01 | Tagumine allasõidutõke | 59 | — | Varuosade summutamise süsteemid | 60 | — | Juhi poolt juhitav juhtimisseadis (mopeed/mootorrattad) | 62 | — | Varguskaitse (mopeed/mootorratas) | 64 | — | Rehvid (ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurattad/rehvid) | 66 | — | Pealisehitiste tugevus (bussid) | 69 | 01 | Tagumised märgistusplaadid aeglaste sõidukite jaoks | 70 | 01 | Tagumised märgistusplaadid raskete ja pikkade sõidukite jaoks | 71 | — | Nähtavusala, põllumajandustraktorid | 72 | — | Esilaternad (HS1 laternad) (mootorrattad) | 73 | — | Küljekaitse | 74 | — | Valgustuse ja valgussignaalseadmete paigaldamine (mopeedid) | 75 | — | Rehvid (mootorrattad/mopeedid) | 77 | — | Parktulelaternad | 78 | 02 | Pidurid (kategooria L) | 79 | 01 | Juhtimisseadmed | 80 | 01 | Istmete tugevus (bussid) | 81 | — | Tahavaatepeeglid (mootorrattad/mopeedid) | 82 | — | Esilaternad (HS2) (mopeed) | 83 | 03 | Heitmed | 85 | — | Masina võimsus | 86 | — | Valgustuse ja valgussignaalseadmete paigaldamine, põllumajandustraktorid | 87 | — | Päevatulelaternad | 89 | — | Kiiruspiirikud | 90 | 01 | Asendushõõrdkatte komplektid | 91 | — | Külgmised ääretuled | 93 | — | Eesmised allasõidutõkke seadised | 96 | — | Diiselmootori heitgaas (põllumajandustraktor) | 97 | — | Häiresüsteem | 98 | — | Esilaternad gaaslahendusvalgusallikatega | 99 | — | Gaaslahendusvalgusallikad | 100 | — | Elektrisõiduki turvalisus | 101 | — | Süsinikdioksiidi heitmed/kütusekulu | 102 | — | Haagise haakeseade | 103 | — | Asenduskatalüsaator | Eespool nimetatud UN-ECE eeskirja tehnonõuded muutuvad asjakohaste EÜ üksikdirektiivide tehniliste lisade alternatiivideks juhul, kui tehniliste lisade kohaldamisalad on samad kui tehnonõuete omad ja kui loetletud määruste osas ei ole välja antud EÜ üksikdirektiive. Kehtima jäävad siiski direktiivide täiendavad sätted, näiteks need, mis käsitlevad paigaldusnõudeid või tüübikinnitusmenetluse korda. Kui on selge, et UN-ECE eeskirjad erinevad vastavatest direktiividest, võib ühendus otsustada, et ta lõpetab selles valdkonnas vastastikuse tunnustamise kohustusest denonsseerides asjaomastest UN-ECE eeskirjadest kooskõlas uuesti läbivaadatud kokkuleppe artikli 1 lõikega 6 ja käesoleva otsuse artikliga 3. 2. Loetletud UN-ECE eeskirjad, mille osas ei ole ühinemise ajal välja antud ühtegi vastavat EÜ üksikdirektiivi, muutuvad kooskõlas lõikega 1 alternatiivideks siis, kui neid EÜ üksikdirektiive kohaldama hakatakse. 3. UN-ECE eeskirja nr 22 ei kohaldata asutamislepingu eeskirjadele vastavalt Ühendkuningriigi suhtes enne 1. juulit 2000 või enne seda, kui Ühendus ühineb kaitsekiivreid ja visiire käsitleva muudetud UN-ECE eeskirjaga, mis näeb kaitsekiivrite ja visiiride osas ette samaväärsed või kõrgemad standardid kui need, mida käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval Ühendkuningriigis kohaldatakse. -------------------------------------------------- III LISA TEGUTSEMISKORD SEOSES ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE OSALEMISEKS UUESTI LÄBIVAADATUD KOKKULEPPEGA Euroopa Ühendus ja liikmesriigid osalevad kokkuleppeosalistena läbivaadatud kokkuleppes järgmise korra alusel. 1. Läbirääkimised ja ettevalmistused seoses UN-ECE tööprogrammiga ning nende määruste vastuvõtmisele või nende olemasolevate määruste muutmisele eelnev töö, millega ühendus ühineb Ühenduse panus seoses tööprogrammide prioriteetidega sätestatakse vajaduse korral asutamislepingu artikli 228 lõikes 1 sätestatud korras. Komisjoni ja liikmesriikide esindajad osalevad ekspertrühmade ettevalmistavas töös eesmärgiga hõlbustada uue UN-ECE eeskirja või olemasoleva UN-ECE eeskirja muutmise ettepaneku vastuvõtmist. Selle ettevalmistava töö käigus võivad liikmesriikide eksperdid esitada tehnilisi andmeid hõlmavaid seisukohti ja võivad osaleda täielikult tehnilistes aruteludes, kuid ainult oma tehnilise kompetentsuse alusel ja ilma, et need oleks vastavate riiklike asutuste või ühenduse jaoks siduvad. Pärast nimetatud ettevalmistavat etappi on komisjon kooskõlas asutamislepingu artikliga 113 ühenduse esindaja läbivaadatud kokkuleppe artikliga 1 sätestatud halduskomitees. Ühenduse lõplik seisukoht uue UN-ECE eeskirja või olemasoleva UN-ECE eeskirja muutmise kohta otsustatakse käesoleva artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras. Selle menetluse kõikides etappides teavitab komisjon Euroopa Parlamenti, eelkõige seoses tööprogrammi koostamise ja ettevalmistava töö suuna ja tulemustega. Lisaks sellele edastab komisjon Euroopa Parlamendile aegsasti UN-ECE eeskirjade ja muudatuste eelnõud. 2. UN-ECE eeskirjade ning olemasolevate määruste muudatuste vastuvõtmine Komisjonil on õigus hääletada ühenduse eest asutustes, mis on loodud vastavalt läbivaadatud kokkuleppele. Liikmesriigid ei hääleta, välja arvatud juhul, kui on otsustatud, et ühendus ei ole seotud või ei seo ennast UN-ECE eeskirjaga. Ühenduse institutsioonid võtavad kohustuse kiirendada maksimaalselt oma menetlusi selleks, et vältida Euroopa Majanduskomitees hääletamisega tarbetult viivitamist. Selleks esitab komisjon niipea, kui kõik UN-ECE eeskirja eelnõu olulised osad on esitatud, otsuse artikli 4 lõikele 2 vastava ettepaneku. 3. Uuesti läbivaadatud kokkuleppe muudatused Uuesti läbivaadatud kokkuleppe muudatusettepanekuid võib teha ainult ühendus. Liikmesriigid viivad oma seisukohad vastavusse ühenduse seisukohtadega teiste kokkuleppeosaliste poolt välja pakutud muudatuste osas vastavalt läbivaadatud kokkuleppe artiklile 13. 4. Kui liikmesriik on vaidluste lahendamise menetluse osaline läbivaadatud määruse artikli 10 tähenduses, kooskõlastatakse liikmesriikide seisukoht selles menetluses kokkuleppe tõlgendamise osas komisjoni seisukohaga, olles selleks eelnevalt teiste liikmesriikidega konsulteerinud. -------------------------------------------------- IV LISA TEATAMINE VASTAVALT OTSUSE ARTIKLILE 2 Euroopa Ühendus deklareerib, et ühendust ei seo uuesti läbivaadatud kokkuleppe artikkel 10 ja et selle artikleid 2, 4 ja 5 rakendatakse kõikidel juhtudel üksikute liikmesriikide poolt. Euroopa Ühendus deklareerib, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 22 ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes. --------------------------------------------------