Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline kokkulepe

elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavate sanitaarmeetmete kohta

EUROOPA ÜHENDUS,

ühelt poolt ja

UUS-MEREMAA,

teiselt poolt,

edaspidi "lepinguosalised";

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised kinnitavad, et nende poolt kohaldatavad sanitaarmeetmete süsteemid tagavad tervise võrdväärse kaitse;

KINNITADES WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule (edaspidi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping) vastavalt sätestatud õiguste ja kohustuste järgimist;

SOOVIDES hõlbustada Euroopa Ühenduse (edaspidi ühendus) ja Uus-Meremaa vahelist elusloomade ja loomsete saadustega kauplemist, kaitstes samal ajal inimeste ja loomade tervist ning vastates tarbija ootustele toiduainete tervislikkuse osas;

SOOVIDES lahendada teisi veterinaarküsimusi seoses ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisega;

NING OLLES OTSUSTANUD võimalikult suurel määral arvesse võtta nakkuste ja haiguste leviku riski ning kehtestada meetmed kõnealuste nakkuste ja haiguste tõrjeks ja likvideerimiseks ning eelkõige häirete vältimiseks kaubanduses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on aidata kaasa ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise soodustamisele, sätestades selleks lepinguosaliste poolt kohaldatavate sanitaarmeetmete võrdväärsuse tunnustamise mehhanismi, mis oleks kooskõlas inimeste ja loomade tervise kaitsmisega, ning tõhustades teabevahetust ja sanitaarmeetmeid käsitlevat koostööd.

Artikkel 2

Üldsätted

Käesoleva kokkuleppe sätteid kohaldatakse ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks lepinguosaliste poolt ühiselt kindlaksmääratud kord on esitatud käesoleva kokkuleppe lisades.

Artikkel 3

Mitmepoolsed kohustused

Käesolev leping või selle lisad ei piira WTO asutamislepingu ja selle lisade, eriti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu alusel lepinguosalistele antavaid õigusi või kohustusi.

Artikkel 4

Rakendusala

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad mõlema lepinguosalise poolt elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavad sanitaarmeetmed, mis on loetletud I lisas, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmed.

2. Kui käesoleva kokkuleppe lisade sätted ei näe teisiti ette ja ilma, et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat kokkulepet lisaainete (kõikide lisaainete ja värvainete), sanitaartemplite, abiainete, lõhna- ja maitseainete, kiirguse (ionisatsiooni), saasteainete (sealhulgas mikrobioloogiliste standardite), veo, pakendimaterjalidest eralduvatest ainetest pärit kemikaalide, toiduainete märgistamise, toitumisalase teabega märgistuste, ravimsööda ja eelsegudega seotud sanitaarmeetmete suhtes.

3. Lepinguosalised võivad samuti kokku leppida käesoleva kokkuleppe põhimõtete kohaldamises selleks, et lahendada teisi veterinaarküsimusi kui need, mis hõlmavad elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid.

4. Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva kokkuleppe muutmise tulevikus selleks, et laiendada teiste selliste sanitaar- või fütosanitaarmeetmete ulatust, mis mõjutavad lepinguosaliste vahelist kauplemist.

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) elusloomad ja loomsed saadused: I lisas loetletud sätetega hõlmatud elusloomad ja loomsed saadused;

b) sanitaarmeetmed: käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga A lisa lõikes 1 määratletud sanitaarmeetmed;

c) sanitaarkaitse vajalik tase: kaitse tase nagu on määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisa lõikes 5;

d) piirkonnad: tsoonid ja piirkonnad nagu on määratletud rahvusvahelise episootiaameti loomatervishoiu eeskirjas;

e) vastutavad asutused:

i) Uus-Meremaa – II lisa A osas kirjeldatud asutused;

ii) Euroopa Ühendus – II lisa A osas kirjeldatud asutused.

Artikkel 6

Piirkondlike tingimustega kohandumine

1. Lepinguosalised tunnistavad omavahelise kauplemise raames piirkonnad vabaks III lisas täpsustatud loomahaigustest.

2. Kui üks lepinguosalistest arvab, et tal on teatavate haiguste suhtes eristaatus, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Asjaomane lepinguosaline võib samuti taotleda lisatagatisi elusloomade ja loomsete saaduste impordiks, mis vastaksid kokkulepitud staatusele. Konkreetsete haiguste puhul esitatavad tagatised täpsustatakse V lisas.

3. Ilma, et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tunnustab importiv lepinguosaline kauplemise alusena IV lisas määratletud kriteeriumitele vastavalt tehtud piirkondadeks jaotamise otsuseid sellisete lepinguosalistega, kelle aladel esineb üks või enam III lisas loetletud haigust.

Artikkel 7

Võrdväärsus

1. Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist:

- õigusaktid, normid ja kord, samuti ka programmid, et võimaldada kohapealset kontrolli ning tagada siseriiklike ja importivate riikide nõuete täitmine,

- asjaomase vastutava asutuse/asjaomaste vastutavate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende võim, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid,

- asjaomase vastutava asutuse tegutsemine seoses kontrolliprogrammi ja tagatistega.

Selles hinnangus võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi.

2. Võrdväärsust kohaldatakse elusloomade või loomsete saaduste või sektorite või sektorite osade sanitaar- või fütosanitaarmeetmete, kontrolli- ja inspekteerimissüsteemide ja nende osade, või eriõigusaktide puhul, kontrolli- ja/või hügieeninõuete suhtes.

Artikkel 8

Võrdväärsuse kindlakstegemine

1. Määratledes, kas eksportiva lepinguosalise sanitaarmeede vastab importiva lepinguosalise sanitaarkaitse tasemele, järgivad lepinguosalised menetlust, mis koosneb järgmistest etappidest:

i) sanitaarmeetme(te) kindlakstegemine, mille osas võrdväärseks tunnistamist soovitakse,

ii) importiv lepinguosaline selgitab oma sanitaarmeetme(te) eesmärki, sealhulgas sõltuvalt olukorrast sanitaarmeetme kohaldamisalaks oleva(te) riski või riskide hindamist, ning teeb samuti kindlaks sanitaarkaitse asjakohase taseme;

iii) eksportiv lepinguosaline tõendab, et tema sanitaarmeetmed on importiva lepinguosalise sanitaarkaitse tasemega vastaval tasemel;

iv) importiv lepinguosaline teeb kindlaks kas eksportiva lepinguosalise sanitaarmeetmed on tema sanitaarkaitse tasemega vastaval tasemel;

v) importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise sanitaarmeetmeid võrdväärsetena juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meetmed on importiva lepinguosalise kaitsetasemega vastaval tasemel.

2. Kui meetmete võrdväärsust ei tunnustata, võib kauplemine toimuda importiva lepinguosalise poolt esitatavatel tingimustel selleks, et V lisas sätestatud kaitsetaset oleks võimalik saavutada. Eksportiv lepinguosaline võib nõustuda importiva lepinguosalise tingimustega järgimisega ilma, et see piiraks lõikes 1 sätestatud menetluse tulemuste kohaldamist.

Artikkel 9

Sanitaarmeetmete tunnustamine

1. V lisas on loetletud need sektorid, või sektorite osad, mille puhul tunnustatakse vastavad sanitaarmeetmed käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast kauplemise eesmärgil võrdväärseteks. Lepinguosalised võtavad vajalikud seadusandlikud ja haldusmeetmed, et rakendada kõnealust võrdväärsuse tunnustamist kauplemise võimaldamiseks kolme kuu jooksul.

2. V lisas on samuti loetletud need sektorid või sektorite osad, mille puhul lepinguosalised kohaldavad erinevaid sanitaarmeetmeid ning mille osas nad ei ole läbi viinud artiklis 7 sätestatud hindamist. Artiklites 7 ja 8 kirjeldatud menetluse alusel võetakse V lisas sätestatud meetmed selleks, et võimaldada hindamise lõpetamist nimetatud lisas sätestatud soovituslikeks kuupäevadeks. Lepinguosalised kohustuvad võtma vajalikud seadusandlikud ja halduslikud meetmed, et rakendada kõnealust võrdväärsust kolme kuu jooksul alates tunnustamise kuupäevast. Kuni tunnustamiseni toimub kauplemine V lisas sätestatud tingimuste alusel.

3. Iga elusloomade või loomsete saaduste partiiga, mille osas on võrdväärsust tunnustatud ja mis esitatakse importimiseks, peab kaasas olema (välja arvatud juhul kui seda ei nõuta) ametlik veterinaartõend, mille näidis on esitatud VII lisas. Lepinguosalised võivad koos määrata kindlaks sertifitseerimise põhimõtted või suunised. Kõik sellised põhimõtted lisatakse VII lisasse.

Artikkel 10

Kontroll

1. Selleks, et säilitada usaldus käesoleva kokkuleppe sätete tõhusa rakendamise suhtes, on mõlemal lepinguosalisel õigus läbi viia eksportiva lepinguosalise osas kontrolli- ja seireprotseduure, mis võivad hõlmata:

a) vastutavate asutuste kontrolliprogrammi hindamist tervikuna või osaliselt, sealhulgas vajaduse korral kontrolli- ja seirekavade uuesti läbi vaatamist; ja

b) kohapealset kontrolli.

Need menetlused viiakse läbi kooskõlas VI lisa sätetega.

2. Mõlemal lepinguosalisel on samuti õigus viia läbi imporditavate partiide piirikontrolle ja nende tulemused on seireprogrammi osaks.

3. Ühenduse poolt kohaldatavad meetmed:

- ühendus viib läbi lõikes 1 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduurid,

- liikmesriigid viivad läbi lõikes 2 sätestatud piirikontrolle.

4. Uus-Meremaa puhul viivad lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduurid läbi Uus-Meremaa asutused.

5. Käesoleva kokkuleppe lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võivad lepinguosalised:

a) jagada kontrolli- ja seireprotseduuride tulemusi ja järeldusi ning piirikontrolli riikidega, mis ei ole käesoleva lepingu osalised, või

b) kasutada kontrolli- ja seireprotseduuride tulemusi ja järeldusi ning piirikontrolli riikidega, mis ei ole käesoleva lepingu osalised.

Artikkel 11

Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud

1. Imporditud elusloomade ja loomsete saaduste piirikontrollide sagedus, nagu artikli 10 lõikes 2 osutatud, on sätestatud VIII lisa A osas. Vastavalt V ja IX lisale tehtud edusammude või käesoleva kokkuleppega ettenähtud muude meetmete või konsultatsioonide tulemusel võivad lepinguosalised vajaduse korral oma vastutuse piires muuta kontrollide sagedust.

2. Kohaldatav füüsiline kontroll põhineb sellise impordiga seotud ohtudel.

3. Kui kontrollide käigus ilmneb mittevastavus asjakohastele standarditele ja/või nõuetele, peaksid importiva lepinguosalise meetmed tuginema sellega kaasnevate ohtude hindamisele. Võimaluse korral on importijal või tema esindajal juurdepääs partiile ning võimalus anda importivale lepinguosalisele lõpliku otsuse tegemiseks asjakohast teavet.

4. Inspekteerimislõive võib nõuda piirkontrollidega seoses tehtud kulude eest. Inspekteerimislõivudega seotud sätted on ette nähtud VIII lisa B osas.

Artikkel 12

Teavitamine

1. Lepinguosalised teavitavad teineteist:

- 24 tunni jooksul sanitaarseisundi olulistest muutustest, nagu näiteks III lisas loetletud haiguste esinemisest ja arengust,

- viivitamatult epidemioloogilise tähtsusega leidudest III lisas loetlemata haiguste või uute haiguste osas,

- kõikidest täiendavatest meetmetest, mis lisaks asjakohaste sanitaarmeetmete põhinõuetele on võetud haiguste tõrjeks ja/või likvideerimiseks või inimeste tervise kaitsmiseks, ja kõigist muutustest põhimõtetes, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kehtestatud kontaktpunktidele kirjalikult vastavalt artikli 15 lõikele 4.

3. Juhtudel, kui ähvardab tõsine ja otsene oht inimeste ja/või loomade tervisekaitse osas, teatab asjaomane lepinguosaline kooskõlas artikli 15 lõikega 4 kehtestatud kontaktpunktidesse suuliselt ning sellele peaks 24 tunni jooksul järgnema kinnituskiri.

4. Kui kumbki lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast loomade või inimeste tervisele või taimetervisele, arutatakse olukorda kummagi lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 14 päeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad mõlemad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni.

Artikkel 13

Kaitseklausel

Ilma, et see piiraks artikli 12 ja eelkõige selle lõike 4 kohaldamist, võib kumbki lepinguosaline tõsise ohu korral inimeste või loomade tervisele võtta nende tervise kaitsmiseks tarvitusele ajutised meetmed. Nendest meetmetest teatatakse 24 tunni jooksul teisele lepinguosalisele ning taotluse korral arutatakse olukorda 14 päeva jooksul pärast teatamist. Lepinguosalised võtavad vajalikul määral arvesse selliste arutelude käigus esitatud teavet.

Artikkel 14

Käesoleva kokkuleppe põhimõtteid kohaldatakse samuti selliste käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse jäävate IX lisas loetletud lahendamata küsimuste suhtes, mis mõjutavad lepinguosaliste vahelist elusloomade ja loomsete saadustega kauplemist. Edusammude ja uute küsimuste arvesse võtmiseks tehakse käesolevasse lisasse ning vajaduse korral ka teistesse lisadesse muudatusi.

Artikkel 15

Teabevahetus ja teadusuuringute ja andmete esitamine

1. Kindluse andmiseks, vastastikuse usalduse tekitamiseks ja kontrolliprogrammide tõhususe näitamiseks vahetavad lepinguosalised ühtselt ja süsteemselt teavet, mis on seotud käesoleva kokkuleppe rakendamisega. Vajaduse korral võib nende eesmärkide saavutamiseks läbi viia ametnike vahetusi.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete muudatusi hõlmav teabevahetus ning muu asjassepuutuv teave peab sisaldama:

- võimalust kaaluda ettepanekuid muuta reguleerivaid nõudeid, mis võivad käesolevat protokolli enne nendega lõpule jõudmist mõjutada; kui kumbki lepinguosaline vajalikuks peab, võib ettepanekuid arutada vastavalt artiklile 16;

- infotunde elusloomade ja loomsete saaduste kaubandust mõjutavate arengusuundumuste kohta;

- teavet artikliga 10 ettenähtud kontrolliprotseduuride tulemuste kohta.

3. Lepinguosalised sätestavad, et teaduslike dokumentide või andmete esitamine asjakohasele teadusasutusele põhistab nende seisukohta/nõudeid. Asjakohane teadusasutus annab niisuguste tõendite põhjal õigeaegselt hinnangu ning selle kontrollimise tulemused tehakse mõlemale lepinguosalisele kättesaadavaks.

4. Sellise teabevahetuse kontaktpunktid on sätestatud X lisas.

Artikkel 16

Ühine korralduskomitee

1. Luuakse ühine korralduskomitee (edaspidi komitee), mis koosneb lepinguosaliste esindajatest, kes arutavad kõiki käesoleva kokkuleppega seotud küsimusi ning analüüsivad kõiki selle kokkuleppe rakendamisest tulenevaid küsimusi. Komitee koguneb ühe aasta jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist ning seejärel vähemalt kord aastas. Istungite vahel võib komitee käsitleda küsimusi kirjavahetuse teel.

2. Komitee vaatab vähemalt kord aastas läbi käesoleva kokkuleppe lisad, eelkõige käesoleva kokkuleppe alusel ette nähtud arutelude raames tehtud edusamme silmas pidades. Lisade muudatused määratakse kindlaks ühiselt.

3. Lepinguosalised võivad luua tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ning lahendavad käesolevast kokkuleppest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi.

Kui on vaja täiendavaid teadmisi, võivad lepinguosalised samuti luua ajutisi tehnilisi või teaduslikke töörühmi, mille liikmeskond ei ole piiratud lepinguosaliste esindajatega.

Artikkel 17

Territoriaalne kohaldatavus

Käesoleva kokkuleppe territoriaalne kohaldatavus on järgmine:

a) ühendus: territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ja nimetatud lepingus sätestatud tingimuste alusel;

b) Uus-Meremaa: Uus-Meremaa territooriumi suhtes. Käesolevat kokkulepet ei kohaldata siiski Tokelau suhtes.

Artikkel 18

Lõppsätted

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma kehtiva korra kohaselt.

Käesolev leping jõustub esimese kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele kirjalikult, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

2. Lepinguosalised rakendavad käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule menetlusele.

3. Lepinguosalised võivad igal ajal teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks. Kokkulepitud muudatused jõustuvad esimese kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele kirjalikult, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

4. Lepinguosalised võivad käesolevast lepingust taganeda, teatades sellest kirjalikult vähemalt kuus kuud ette. Viimasel juhul lõppeb kokkuleppe kehtivus etteteatamistähtaja lõppedes.

5. Käesolev kokkulepe koostatakse inglise keeles kahes eksemplaris, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Vastu võetud tuhande üheksasaja üheksakümne kuuenda aasta kuuendal detsembril Brüsselis.

Euroopa Ühenduse nimel

+++++ TIFF +++++

Uus-Meremaa nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISADE LOETELU

I lisa Elusloomad ja tooted

II lisa Vastutavad asutused

III lisa Haigused, mille osas saab vastu võtta piirkondadeks jaotamise otsuseid

IV lisa Piirkondadeks ja tsoonideks jagamine

V lisa Sanitaarmeetmete tunnustamine

VI lisa Kontrolli läbiviimise korra

VII lisa Tõend

VIII lisa Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud

IX lisa Lahendamata küsimused

X lisa Kontaktasutused

--------------------------------------------------

I LISA

ELUSLOOMAD JA LOOMSED TOOTED

Elusloomad ja loomsed tooted | Määratlemise koht |

1.Elusveised ja -sead | Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ |

2.Veisesperma | Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ |

3.Veiseembrüod | Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ |

4.Elushobused | Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/426/EMÜ |

5.Seasperma | Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ |

6.Kodulinnud ja haudemunad | Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/539/EMÜ |

7.Elus akvakultuurloomad ja akvakultuuritooted | Nõukogu 21. jaanuari 1990. aasta direktiiv 91/67/EMÜ |

8.Eluslambad ja -kitsed | Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ |

9.Muud punktides 1–8 osutamata loomaliikidesse kuuluvad elusloomad, nende sperma, munarakud ja embrüod | Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ |

10.Värske liha | Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/433/EMÜ |

11.Värske kodulinnuliha | Nõukogu 15. veebruari 1991. aasta direktiiv 71/118/EMÜ |

12.Lihatooted | Nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/99/EMÜ |

13.Hakkliha ja lihavalmistised | Nõukogu 14. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/65/EMÜ |

14.Munatooted | Nõukogu 20. juuni 1989. aasta direktiiv 89/437/EMÜ |

15.Elusad kahepoolmelised karploomad | Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/492/EMÜ |

16.Kalandustooted | Nõukogu 22. juuli 1991. aasta direktiiv 91/493/EMÜ |

17.Tehistingimustes peetavad ulukid | Nõukogu 27. novembri 1991. aasta direktiiv 91/495/EMÜ |

18.Jahiulukiliha | Nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiv 92/45/EMÜ |

19.Piim ja piimatooted | Nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiv 92/46/EMÜ |

20.Loomsed jäätmed | Nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiv 90/667/EMÜ |

21.Punktides 10–20 loetlemata loomsed saadused | Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ |

Märkus:

Uus-Meremaa seadusandluse alusel (Bio-ohutuse seadus (1993) ja 1967. aasta loomaseaduse "allesjäetud sätted") on koostatud loetelu organismidest, mille toomine Uus-Meremaale on keelatud.

--------------------------------------------------

II LISA

VASTUTAVAD AMETIASUTUSED

A OSA Uus-Meremaa

Sanitaar- ja veterinaariaküsimuste kontroll kuulub nii põllumajandusministeeriumi kui tervishoiuministeeriumi haldusalasse. Selles suhtes kohaldatakse järgmist:

- ühendusse eksportimisel vastutab põllumajandusministeerium tunnustatud veterinaarstandardite ja -nõuete täitmist tõestavate sanitaarsertifikaatide eest,

- ühendusse importimisel vastutab põllumajandusministeerium loomatervishoiu karantiiniga seotud küsimus eest, tervishoiuministeerium vastutab toiduohutusstandardite ja nõuete eest.

Käesoleva kokkuleppe osas esindab põllumajandusministeerium tervishoiuministeeriumi.

B OSA Euroopa Ühendus

Kontroll on jagatud liikmesriikide riiklike asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Selles suhtes kohaldatakse järgmist:

- Uus-Meremaale eksportimisel on liikmesriik vastutav tootmistingimuste ja -nõuete kontrolli eest, sealhulgas kohustuslike kontrollide ja kokkulepitud standarditele ja nõuetele vastavust kinnitavate sanitaarsertifikaatide väljastamise eest,

- komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollsüsteemide kontrollide/seire ning seadusandliku tegevuse eest, et tagada Euroopa ühtse turu raames standardite ja nõuete ühtne kohaldamine.

--------------------------------------------------

III LISA

HAIGUSED, MILLE OSAS ON VÕIMALIK VASTU VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSEID

ÕIGUSLIK ALUS

Haigus | EÜ | Uus-Meremaa |

Suu- ja sõrataud | 85/511, 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Sigade vesikulaarhaigus | 92/119, 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Vesikulaarne stomatiit | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Hobuste aafrika katk | 90/426, 92/35 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Sigade aafrika katk | 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Lammaste katarraalne palavik | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Väga patogeenne lindude katk | 92/40, 90/539 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Newcastle'i haigus | 92/66, 90/539 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Väikemäletsejaliste katk | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Veiste katk | 92/119, 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Sigade klassikaline katk | 80/217, 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Veiste nakkav pleuropneumoonia | 64/432 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Lammaste rõuged | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Rifti oru palavik | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Nodulaarne dermatiit | 92/119 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Nakkuslik vereloomenekroos (IHN) | 91/67 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Karpkala kevad-vireemia (SVC) | 91/67 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) | 91/67 | Bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII ja VIII osa |

--------------------------------------------------

IV LISA

PIIRKONDADEKS JA TSOONIDEKS JAGAMINE

Lepinguosalised on koos kindlaks määranud, et kooskõlas III lisaga loetletud haiguste osas võetakse piirkondadeks jaotamise otsused vastu järgmistel alustel. Mõlemad lepinguosalised tunnustavad neid piirkondadeks jagamise otsuseid, mis on vastu võetud kooskõlas käesolevas lisas sätestatud standardiga.

Loomade või loomsete saaduste kavandatava impordi riskide hindamisel võib käsitleda kolme teguriterühma:

1. Päritolukohaga seotud tegurid

2. Kaubaga seotud tegurid

3. Sihtkohaga seotud tegurid

Päritolukohaga seotud tegurid

Haiguse sissetoomise ohu puhul on peamiselt määrav päritoluriigi staatus kõnealuse haiguse osas. Haigusevaba staatuse deklaratsioone peavad kinnitama tõhusad seireprogrammid.

Seetõttu on siinkohal kõige tähtsamaks kaalutluseks veterinaaria infrastruktuuri kvaliteet. Teisi tegureid saab hinnata ainult siis, kui veterinaarasutuste osas on täielik kindlus. Eelkõige on eluliselt tähtis, et veterinaariaasutus suudab tuvastada ja kontrollida haiguspuhanguid ning anda välja asjakohaseid tõendeid.

Haiguse esinemise tuvastamine sõltub läbiviidavast seireprogrammist. Seire võib olla aktiivne, passiivne või hõlmata mõlemat.

Aktiivne seire osutab meetmetele, mille eesmärk on teha kindlaks haiguse esinemine, näiteks süstemaatiline kliiniline vaatlus, tapaeelne ja -järgne kontroll, seroloogia kohapeal või tapamajas, patoloogilise materjali suunamine edasisele laboridiagnostikale, sentinell-loomad.

Passiivne seire tähendab seda, et haigusest tuleb kohustuslikus korras teatada ja selleks, et tagada haiguse kiire tuvastamine ja haiguskahtlusest teavitamine, tuleb loomade suhtes kohaldada piisavalt kõrgel tasemel kontrolli. Samuti peaks olemas olema uurimis- ja tõendamismehhanismi ning seda, et tootjad ja veterinaararstid tunneksid hästi haigust ja selle sümptomeid.

Epidemioloogilisele seirele lisaks võib läbi viia vabatahtlikke ja kohustuslikke loomakarjade/linnuparvede tervise kontrolle, eelkõige selliseid, mis tagavad põllumajandusettevõttes veterinaararsti korrapärase kohaloleku.

Teised tegurid, mida tuleb kaaluda, on järgmised:

- haiguslugu,

- vaktsineerimine,

- tsooni, tsoonist välja ja selle raames toimuva liikumise kontroll,

- loomade identifitseerimine ja registreerimine,

- haiguse esinemine piirnevatel aladel,

- füüsilised tõkked erineva staatusega tsoonide vahel,

- ilmastikutingimused,

- puhvervööndite kasutamine (vaktsineerimisega või ilma),

- vektorite ja kollete olemasolu,

- aktiivse kontrolli ja haigustõrjeprogrammid (vajaduse korral),

- tapaeelne ja -järgne kontrollisüsteem.

Nende tegurite põhjal on võimalik tsoone määratleda.

Tsooni suudab kõige paremini määratleda ja hallata tsoonipoliitika rakendamise eest vastutav asutus. Kui asutuse tegevus on usaldusväärne, võivad kauplemise aluseks olla asutuse poolt vastu võetud otsused.

Selliselt määratletud tsoonidele võib määrata riskikategooria.

Võimalikud kategooriad on:

- madal/tähtsusetu risk,

- keskmine risk,

- kõrge risk,

- teadmata risk.

Sellise liigitamise puhul võib abiks olla riskihinnang, mis hõlmab näiteks elusloomi. Seejärel saab iga kategooria, haiguse ja kauba kohta eraldi või rühmas määratleda imporditingimused.

Madal/tähtsusetu risk tähendab seda, et importida võib päritolutagatise alusel.

Keskmine risk tähendab seda, et enne või pärast importi on vaja sertifikaate ja/või tagatisi.

Kõrge risk tähendab seda, et importida võib ainult tingimustel, mis riski oluliselt vähendavad, näiteks lisatagatiste esitamine, kontrollimine või töötlemine/ravimine.

Teadmata risk osutab sellele, et importida võib ainult siis, kui kaup ise on väga madala riskiga, näiteks nahk, vill, või kõrge riski tingimuste alusel juhul, kui kaubaga seotud riskid seda nõuavad.

Kaubariskiga seotud tegurid:

Need hõlmavad küsimusi:

- kas haigus levib kauba kaudu edasi?

- kas haigustekitaja võib esineda juhul, kui kaup on saadud tervest ja/või kliiniliselt haigest loomast?

- kas nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada, näiteks vaktsineerimise teel?

- kui tõenäoline on, et kaup on nakkusega kokku puutunud?

- kas kaup on saadud viisil, mis vähendab riski, näiteks konditustamise teel?

- kas kaupa on töödeldud selliselt, et see inaktiveerib haigusetekitaja?

Riski vähendavad asjakohased katsed ja karantiin.

Sihtkohaga seotud riskitegurid

- haiguskahtlusega loomad,

- vektorid,

- võimalik vektorivaba ajavahemik,

- ennetusabinõud, näiteks toidujäätmete söötmise ja loomsete jäätmete ümbertöötlemise eeskirjad,

- toote otstarbekohane kasutamine, näiteks ainult lemmikloomatoidu või inimtoiduna.

Need tegurid esinevad importivas riigis või on importiva riigi kontrolli all, ning neid tegureid on võimalik kauplemise hõlbustamiseks muuta. Imporditingimusi on võimalik rangemaks muuta, näiteks pannakse loomad kuni haiguse peiteaja möödumiseni teatud vektorist vabasse piirkonda selle ajani, kuni peiteaeg on läbi või kuni kanaliseerimissüsteemide paigaldamiseni.

Riik, kus haigus esineb, võtab siiski samuti arvesse sihtkohaga seotud riskitegureid, kui on tegemist liikumisega riigi nakatunud osast nakatumata osasse.

--------------------------------------------------

V LISA

SANITAARMEETMETE TUNNUSTAMINE

Sõnastik

Jah (1) | Võrdväärsus – kasutatakse terviseohutuse sertifikaatide näidiseid |

Jah (2) | Põhimõtteline võrdväärsus – lahendada tuleb mõni konkreetne küsimus – kuni nende lahendamiseni tuleb kasutada olemasolevaid sertifikaate |

Jah (3) | Võrdväärsus importiva lepinguosalise nõuete järgimise osas – tuleb kasutada olemasolevaid sertifikaate |

(4) | Vaadata muid sertifitseerimisega seotud sätteid |

NE | Ei ole hinnatud – kasutatakse olemasolevaid sertifikaate |

E | Hindamisel – läbivaatamisel – kasutatakse olemasolevaid sertifikaate |

[] | Küsimus tuleb kiiresti lahendada |

Ei | Ei ole võrdväärne ja/või on vaja täiendavat hindamist. Kauplemine on lubatud kui importiv lepinguosaline vastab eksportiva lepinguosalise nõuetele. |

AI | Klassikaline lindude katk |

BSE | Veiste spongioosne entsefalopaatia |

C | Celsius |

CSF | Sigade klassikaline katk |

EBL | Veiste enzootiline leukoos |

EÜ/Uus-Meremaa | Euroopa Ühendus/Uus-Meremaa |

Equiv | Võrdväärne |

IBD | Lindude nakkav bursiit |

IBR | Veiste infektsioosne rinotrahheiit |

IR | Iirimaa |

ND | Newcastle'i haigus |

Ei | Eritingimusi ei ole |

OIE | Rahvusvaheline episootiaamet |

PM | Post mortem |

ScVC | Veterinaaria teaduskomitee |

Stds | Standard |

SVD | Sigade vesikulaarhaigus |

UHT | Kõrgkuumutamine |

UK | Ühendkuningriik |

Kaup | Ühenduse eksport Uus-Meremaale | Uus-Meremaa eksport Euroopa Ühendusse |

EÜ standardid | Uus-Meremaa standardid | Uus-Meremaa standardid | EÜ standardid |

Elusloomad

—Hobuslased | 90/426/EMÜ 92/260/EMÜ 93/195/EMÜ 93/196/EMÜ 93/197/EMÜ 94/467/EÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Ei | Uus-Meremaa kehtestab 1997. aasta septembriks üldised tingimused ja kontrollib eraldamise ja määratletud haiguste suhtes sätestatud tingimusi | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 90/426/EMÜ 92/260/EMÜ 93/195/EMÜ 93/196/EMÜ 93/197/EMÜ 94/467/EÜ | Jah (3) | Agar-geeli immuundifusioontest | EÜ kaalub Uus-Meremaa staatust hobuste nakkava kehvveresuse osas |

—Veised | 64/432/EMÜ 72/462/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | Uus-Meremaa kehtestab 1997. aasta juuniks üldised tingimused ja vaatab läbi eraldamise ja määratletud haiguste suhtes sätestatud tingimused (4) | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 93/491/EMÜ | Jah (3) | EBL-nõuded IBR – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | |

—Lambad/kitsed | 91/68/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Ei | Skreipi kontrollprogramm, mida kohaldatakse pärast importi | Uus-Meremaa ja EÜ arutavad vastavaid skreipi kontrolliprogramme | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/68/EMÜ | Jah (3) | | |

—Hirved | 92/65/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | | Uus-Meremaa kehtestab 1997. aasta juuniks Euroopa Ühendusest importimise üldised tingimused | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 93/491/EMÜ | Jah (3) | | EÜ koostab impordi tingimused |

V lisaa)Ei ole hinnatud, hindamine pooleli, Jah (3), Jah (2) ja Ei = vaheperioodil kasutatakse olemasolevaid kaubandustingimusi.b)EÜ puhul: loomad ja loomsed saadused peavad vastama ühendusesisese kaubanduse tingimustele, välja arvatud juhul, kui V lisa tekstis on teisiti sätestatud.c)Lühendite määratluste kohta vt sõnastikku käesoleva lisa alguses. |

—Sead | 64/432/EMÜ 72/462/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | NE | Ei ole hinnatud. Vaheperioodil kuni EÜ esitab täiendavat teavet CSF kohta ja EÜ SVD-d käsitlevate eeskirjade täiendamiseni on Uus-Meremaal õigus nõuda seroloogilisi teste | Kokku leppimata. EÜ edastab teavet CSFi kohta ning täiendab SVD uut standardit. Uus-Meremaa hindab kolme kuu jooksul pärast teabe saamist CSF/SVD standardeid | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 93/491/EMÜ | Jah (3) | Aujeszky haigus – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | |

—Koerad ja kassid | 92/65/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Ei | Töötlemine Dirofilaria immitis'e vastu. Leptospiira katsed/töötlemine selle vastu. Kidausside katse/töötlemine selle vastu. WHO protokoll marutaudi kohta | EÜ esitab andmed Dirofilaria immitis'e kohta ühenduses Uus-Meremaa vaatab imporditingimused kolme kuu jooksul läbi. | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/65/EMÜ | Ei | Marutaud –vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | EÜ kaalub Uus-Meremaa marutaudivaba staatuse tunnustamist kauplemise eesmärgil. UK/IR hindavad ümber lemmiklooma kaubanduse 1997. aasta juuniks. |

Eluskodulinnud ja haudemunad

Loomatervishoid | 90/539/EMÜ 93/342/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Ei | Põllumajandusettevõte 30 päeva IBD vaba. Vaheperioodil kuni ND ja AI riskianalüüsi läbiviimiseni nõuab Uus-Meremaa, et piirkond oleks 30 päeva haigusevaba. Ei kasutata elusvaktsiine. Kasvanduses ei esine Salmonella enteriditisnakkust. | Uus-Meremaa viib 1997. aasta detsembriks läbi IBD, ND, AI ja salmonella enteriditis riskianalüüsi | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 90/539/EMÜ 93/342/EMÜ | Jah (3) | Kodulindude salmonelloos – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | |

Sperma

—Veised | 88/407/EMÜ | Uus-Meremaa spermastandard | Jah (2) | Katsekava Uus-Meremaa spermastandardi ja Q-palaviku jaoks BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | Uus-Meremaa kaalub iga-aastast Q-palaviku katset (4) | Uus-Meremaa spermastandard | 88/407/EMÜ 94/577/EÜ | Jah (3) | EÜ jaoks heakskiidetud keskus, kui kõik loomad on IBR osas seronegatiivsed IBR – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | Keskused kiidetakse heaks eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse poolt ja sellest teatatakse importivale lepinguosalisele |

—Hirved | 92/65/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (3) | | Uus-Meremaa kehtestab 1997. aasta juuniks üldised tingimused | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/65/EMÜ | Ei | | EÜ sätestab veterinaartõendid |

Hobuslaste sperma, embrüod ja munarakud

Embrüod

—Veised | 89/556/EMÜ | Uus-Meremaa embrüostandard | Jah (2) | Katsekava Uus-Meremaa embrüostandardi ja Q-palaviku jaoks BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | Uus-Meremaa kaalub iga-aastast Q-palaviku katset (4) | Uus-Meremaa embrüostandard | 89/556/EMÜ 92/471/EMÜ | Jah (2) | Ainult EÜ jaoks heakskiidetud keskuse puhul Ei kohaldata mikromanipuleeritud embrüote suhtes | Keskused kiidetakse heaks eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse poolt ja sellest teatatakse importivale lepingosalisele |

—Sead | 92/65/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | NE | Ei ole hinnatud | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/65/EMÜ | NE | Ei ole hinnatud | |

—Hirved | 92/65/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (3) | | Uus-Meremaa kehtestab 1997. aasta juuniks Euroopa Ühendusest importimise üldised tingimused | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/65/EMÜ | Ei | | EÜ sätestab veterinaartõendid |

Värske liha: sealhulgas inimtoiduks ettenähtud töötlemata (värske) veri/kondid/rasv

Rahvatervis | 64/433/EMÜ | Lihaseadus 1981 Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | Ovaalne tempel BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | (4) | Lihaseadus 1981 | 72/462/EMÜ | Jah (1) | Kodulindude salmonelloos – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | PM kontroll; lambatallede maksa ja lammaste suguelunditesse maopoolsed sisselõiked Uus-Meremaa esitab uurimuse tulemused EÜ viib kuni kolme kuu jooksul läbi hindamise |

Keeld 72/462/EMÜ artiklis 20 jääb kehtima kuni EÜ selgituseni | Uus-Meremaa on taotlenud direktiivi 72/462/EMÜ artikli 20 piirangute/keeldude kaalumist EÜ kaalub seda taotlust |

Värske kodulinnuliha

Loomatervishoid | 91/494/EMÜ 94/438/EÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Ei | Kasvandus on olnud 30 päeva IBD vaba Elusvaktsiine ei kasutata Segunemist ei ole – IBD ristsaastumine ND ja AI piirkondlikult haigusevaba | Uus-Meremaa viib 1997. aasta detsembriks läbi IBD, ND ja AI riskianalüüsi | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 91/494/EMÜ 93/342/EMÜ 94/984/EÜ | Jah (3) | | |

Lihatooted

Loomatervishoid Punane liha: —Punane liha(mäletsejalised/hobused) —SeadTehistingimustes peetavad ulukid —Sead—Hirved | 64/432/EMÜ 72/461/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Loomade puhul, kes pärinevad piirkondadest, mille suhtes ei kohaldata piirkondlikke piiranguid | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 91/449/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (1) | | |

Jah (2) | Loomade puhul, mis on pärit piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse haigusest tulenevaid piiranguid, 70 °C või võrdväärne | EÜ esitab 70 kraadise sisetemperatuuri kohta teadusliku aluse Uus-Meremaa esitab hinnangu kolme kuu jooksul pärast teabe saamist | | |

Värske liha —KodulinnudTehistingimustes peetavad ja looduslikud ulukid —Jahilinnud | 92/118/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 94/438/EÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C 50 minutit, 80 °C 9 minutit või 100 °C 1 minut või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (3) | | |

Jahiulukid —Sead—Hirved | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C juures 25 minutit või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | |

Tehistingimustes peetavad ulukid

Rahvatervis | 91/495/EMÜ | Lihaseadus 1981 Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | Ovaalne tempel | | Lihaseadus 1981 | 91/495/EMÜ | Jah (1) | | |

Jahiulukiliha

Loomatervishoid —Hirved | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | [EÜ selgitab opossumiliha impordi staatust] |

—Küülikud | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | Küülikute ja jäneste rümbad ei tohi sisaldada rupsi | Uus-Meremaa vaatab uuesti läbi 1997. aasta märtsiks | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | |

—Sead | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Nende liikmesriikide puhul, mille suhtes ei kohaldata CSF osas piirkondadeks jagamise otsust | Jah (2) puhul: EÜ esitab teabe CSF kohta Uus-Meremaa hindab CSF teavet kolme kuu jooksul pärast selle saamist | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | |

Jah (2) | Liikmesriik on 30 päeva CSF vaba | | |

—Jahilinnud | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | E | Hindamine pooleli | Uus-Meremaa viib läbi riskianalüüsi 1997. aasta detsembriks | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (3) | | |

Rahvatervis | 92/45/EMÜ | Lihaseadus 1981 Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | Viisnurkne tempel | | Lihaseadus 1981 | 92/45/EMÜ | Jah (1) | (Uus-Meremaa nõue on samuti viisnurkne tempel) | |

Inimtoiduks ettenähtud kalandustooted

—Kahepoolmelised karploomad ja vähilaadsed | 91/67/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Toodete puhul Välja arvatud elusloomad | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 95/352/EÜ | Jah (3) | | |

Kala/kalandustooted | 91/493/EMÜ | Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | | | Lihaseadus 1981 | Lihaseadus 1981 | 91/493/EMÜ | | |

| | Jah (3) | Jah (3) Limuste puhul, mida kasvatatakse merepõhja peal | |

Akvakultuuritooted | 91/493/EMÜ | Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | | | Lihaseadus 1981 | 91/493/EMÜ | Jah (1) | | |

Elusad kalad/krabid ja vähid ning nende sugurakud

Loomatervishoid | 91/67/EMÜ | | NE | Ei ole hinnatud | | | | NE | Ei ole hinnatud | EÜ täpsustab sertifitseerimistingimusi |

Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

—Pastöriseeritud | 92/46/EMÜ | Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | | | Piimatööstuse seadus 1952 Toiduseadus 1981 | 92/46/EMÜ | Jah (1) | | Uus-Meremaa on taotlenud ternespiima ja sellest saadud toodete kaalumist. EÜ selgitab olukorda |

Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks)

—Pastöriseerimata ternespiim farmaatsiatööstuses kastutamiseks | 92/118/EMÜ | | E | Hindamine pooleli | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ | E | Hindamine pooleli | EÜ selgitab selle toote õiguslikku ulatust |

Värskest lihast saadud hakkliha/lihavalmistised – 72/462/EMÜ

Rahvatervis | 94/65/EÜ | Lihaseadus 1981 Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | Ovaalne tempel BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | (4) | Lihaseadus 1981 | 94/65/EÜ | Jah (1) | (1) Värske lihaga seotud küsimuste puhul PM, muudel juhtudel "Jah" (1) Ainult külmutatud | Uus-Meremaa on esitanud Euroopa Ühendusele kaalumiseks alternatiivi |

Värskest ulukilihast saadud hakkliha/lihavalmistised

Rahvatervis | 92/65/EMÜ | Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 Lihaseadus 1981 | Jah (1) | Ovaalne tempel | | Lihaseadus 1981 | 92/65/EMÜ | NE | Ei ole hinnatud | |

Tehistingimustes peetavate ulukite värskest lihast saadud hakkliha/lihavalmistised

Looduslike jahiulukite lihast saadud hakkliha/lihavalmistised

Loomatervishoid —Hirved—Küülikud | 92/45/EMÜ Hirved | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | |

—Sead | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Nende liikmesriikide puhul, kus CSFi ei esine | EÜ esitab teabe CSF kohta Uus-Meremaa hindab CSF teavet kolme kuu jooksul pärast uue teabe saamist | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (1) | | |

Jah (2) | Liikmesriigis ei esine 30 päeva CSFi | | |

—Jahilinnud | 92/45/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | E | Hindamine pooleli | Uus-Meremaa viib 1997. aasta detsembriks läbi IBD, ND ja AI riskianalüüsi | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/45/EMÜ | Jah (3) | | |

Inimtoiduks ettenähtud loomasooled

Rahvatervis | 77/99/EMÜ | Lihaseadus ja toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | (4) | Lihaseadus 1981 | 77/99/EMÜ | Jah (1) | | |

Inimtoiduks mitte ettenähtud loomasooled

Toornahad

—Veised—Lambad—Kitsed—Sead—Sarvloomad | 92/118/EMÜ 72/461/EMÜ 72/462/EMÜ 64/432/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ | Jah (1) | | |

Vill ja loomakarvad

Lemmikloomatoit (töödeldud)

—Direktiivi 90/667/EMÜartikkel 5 | 92/118/EMÜ 90/667/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) Toode peab olema pärit värskest tehis- või looduslikes tingimustes kasvatatud ulukite lihast, millele on loomade tervishoiu osas antud eespool esitatud märge "Jah". (1) | (4) | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 94/309/EÜ | Jah (1) | | EÜ kaalub koheseks tarbimiseks ette nähtud toore lemmikloomatoidu impordieeskirju |

| | | Jah (2) | BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) Värske linnuliha, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite liha – 70 °C 50 minutit, 80 °C 9 minutit või 100 °C 1 minut või võrdväärne Määratletud piirkonnast pärit värske liha: punane liha (mäletsejalised/hobused/sead), tehistingimustes peetavate ulukite (sead/hirved) ja looduslike ulukite (sead) liha liikmesriikidest, kus 30 päeva jooksul on esinenud CSFi – 70 °C 25 minutit või võrdväärne | (4) EÜ esitab 70 kraadise sisetemperatuuri kohta teadusliku aluse | | | | | |

Inimtoiduks ettenähtud kondid ja nendest valmistatud tooted – direktiivis 77/99/EMÜ määratletud muud tooted

Loomade tervishoid Värske liha: —Punane liha(mäletsejalised/hobused) —SeadTehistingimustes peetavad ulukid —Sead—Hirved | 64/432/EMÜ 72/461/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Loomade puhul, kes on pärit piirkondadest, mille suhtes ei kohaldata piirkondadeks jaotamise piiranguid | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 91/449/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (1) | | |

Jah (2) | Loomade puhul, kes on pärit piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse haigusest tulenevaid piiranguid, 70 °C või võrdväärne | EÜ esitab 70 kraadise sisetemperatuuri kohta teadusliku aluse Uus-Meremaa hindab teavet kolme kuu jooksul pärast selle saamist | | |

Värske liha —KodulinnudTehistingimustes peetavad ja looduslikud ulukid —Jahilinnud | 92/118/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 94/438/EÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C juures 50 minutit, 90 °C juures 9 minutit või 100 °C juures 1 minut või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (3) | | |

Inimtoiduks mitte ettenähtud töödeldud kondid ja nendest valmistatud tooted (Sulatatud kondid loomajahuks osutavad töödeldud valkudele loomatoidus)

Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomsed valgud, s.t direktiivis 77/99/EMÜ määratletud muud tooted

Loomatervishoid Värske liha: —Punane liha(mäletsejalised/hobused) —SeadTehistingimustes peetavad ulukid —Sead—Hirved | 64/432/EMÜ 72/461/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Loomade puhul, mis on pärit piirkondadest, mille suhtes ei kohaldata piirkondadeks jaotamise piiranguid | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 91/449/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (1) | | |

Värske liha —KodulinnudTehistingimustes peetavad ja looduslikud ulukid —Jahilinnud | 92/118/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 94/438/EÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C juures 50 minutit, 90 °C juures 9 minutit või 100 °C juures 1 minut või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (3) | | |

Töödeldud (sulatatud) loomsed valgud loomatoidus kasutamiseks

Hobuslaste seerum

Inimtoiduks ettenähtud veri ja verest valmistatud tooted, s. t. direktiivis 77/99/EMÜ määratletud muud tooted

Värske liha: —LinnulihaTehis- või looduslikes tingimustes peetavad ulukid —Jahilinnud | 92/118/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 94/438/EÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C juures 50 minutit, 90 °C juures 9 minutit või 100 °C juures 1 minut või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (3) | | |

92/118/EMÜ | |

Töödeldud veri ja verest valmistatud tooted farmaatsiatööstuses või tehnikatööstuses kasutamiseks

Inimtoiduks ettenähtud pekk ja sulatatud rasvad, s.t. direktiivis 77/99/EMÜ määratletud muud tooted

Loomatervishoid Värske liha: —Punane liha(Mäletsejalised/hobused) —SeadTehistingimustes peetavad ulukid —Sead—Hirved | 64/432/EMÜ 72/461/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | Loomade puhul, kes on pärit piirkondadest, mille suhtes ei kohaldata piirkondadeks jaotamise piiranguid | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 72/462/EMÜ 91/449/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (1) | | |

Värske liha —KodulinnulihaTehistingimustes peetavad ja looduslikud ulukid —Jahilinnud | 92/118/EMÜ 80/215/EMÜ 72/462/EMÜ 94/438/EÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (2) | 70 °C juures 50 minutit, 90 °C juures 9 minutit või 100 °C juures 1 minut või võrdväärne | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ 92/45/EMÜ 91/495/EMÜ | Jah (3) | | |

Rahvatervis | 77/99/EMÜ 92/118/EMÜ | Lihaseadus ja toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | Ovaalne tempel BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | (4) | Lihaseadus 1981 | 77/99/EMÜ 92/118/EMÜ | Jah (2) | | Uus-Meremaa on muutnud standardeid (premier jus) Uus-Meremaa on taotlenud selgitusi direktiivile 77/99/EMÜ – EÜ vaatab need läbi Uus-Meremaa teeb ettepaneku liigituse ajakohastamise kohta Uus-Meremaa esitab teabe menetluste heakskiitmise kohta EÜ kaalub seda |

Inimtoiduks mitte ettenähtud pekk ja sulatatud rasvad

Loomatervishoid | 92/118/EMÜ 90/667/EMÜ 72/461/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) Sulatatud rasvad | Mitte kasutamiseks mäletsejaliste söödas BSE – vaadata muid sertifitseerimist käsitlevaid sätteid (4) | (4) | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ | Jah (1) | Jah (1) Direktiivi 90/667/EMÜ artiklis 5 osutatud materjalid Jah (3) Direktiivi 90/667/EMÜ artiklis osutatud materjalid | EÜ kaalub Uus-Meremaa poolt esitatud alternatiivseid termotöötluse meetodeid |

Jah (3) |

Jah (2) (pekk) | Värske linnuliha ja tehis- ja looduslikes tingimustes kasvatatud jahilindude liha – 70 °C 50 minutit, 80 °C 9 minutit või 100 °C 1 minut või võrdväärne Määratletud piirkonnast pärit värske liha: punane liha (mäletsejalised/hobused/sead) ja tehistingimustes peetavate ulukite (sead/hirved) ja looduslike ulukite (sead) liha liikmesriikidest, kus on esinenud CSFi 30 päeva jooksul – 70 °C 25 minutit või võrdväärne | (4) EÜ esitab 70 kraadise sisetemperatuuri kohta teadusliku aluse Uus-Meremaa hindab teavet kolme kuu jooksul pärast selle saamist | Jah (3) | | |

Loomatervishoid | 92/118/EMÜ 90/667/EMÜ 72/461/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) (pekk) | Toode peab olema pärit värskest tehis- või looduslikes tingimustes kasvatatud ulukite lihast, millele on loomade tervishoiu osas antud eespool esitatud märge "Jah". (1) Segunemist ei ole Mitte kasutamiseks mäletsejaliste söödas (4) | (4) | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ | Jah (3) | | |

Tooraine loomatoidu jaoks, farmaatsias ja tehnikas kasutamiseks

Mesindus - ei ole ette nähtud inimtoiduks

Jahitrofeed

Loomatervishoid | 92/118/EMÜ 72/462/EMÜ | Bio-ohutuse seadus 1993 S 22 | Jah (1) | | | 1993. aasta bio-ohutuse seaduse IV, V, VI, VII, VIII osa | 92/118/EMÜ | Jah (3) | | |

Sõnnik

Mesi

Konnakoivad

Teod inimtoiduks

Munatooted

Tehniliseks kasutamiseks ja inimtoiduks ettenähtud želatiinid

Horisontaalküsimused

Vesi | 80/778/EMÜ | Toiduseadus 1981 Tervishoiuseadus 1956 | Jah (1) | | | Lihaseadus 1981 | 80/778/EMÜ | Jah (1) | | EÜ hindab Uus-Meremaa uut ettepanekut veesüsteemi osas |

V LISA

a) Ei ole hinnatud, hindamine pooleli, Jah (3), Jah (2) ja Ei = vaheperioodil kasutatakse olemasolevaid kaubandustingimusi.

b) EÜ puhul: loomad ja loomsed saadused peavad vastama ühendusesisese kaubanduse tingimustele, välja arvatud juhul, kui V lisa tekstis on teisiti sätestatud.

c) Lühendite määratluste kohta vt sõnastikku käesoleva lisa alguses.

Horisontaalküsimused | Teema | Tegevus |

Ruumide loetelud | Pädev asutus peab soovitama loetelu | Vajab käsitlemist |

Loetelusid on endiselt vaja | Vajab käsitlemist |

Sertifitseerimine | Nõutava teabe järjekindlus Olemasolevate sertifikaatide muudatused | Vajab käsitlemist Uus-Meremaa on taotlenud Euroopa Ühenduselt läbivaatamist |

Tervisemärkide suhtes kohaldatavad põhimõtted | Vajab käsitlemist |

Täitmine | Otsuse tegemine/läbipaistvus | Vajab käsitlemist |

Seos kontrolliprotsessiga | Vajab käsitlemist |

Ruumide järelevalve | Veterinaarjärelevalve | EÜ selgitab sisesed ja välised nõuded |

Üleminekumeetmed | Kokkulepet ei sõlmita enne direktiivide 92/118/EMÜ; 90/675/EMÜ; 92/46/EMÜ et al rakendamist | Uus-Meremaa/EÜ protokoll |

Muud sertifitseerimist käsitlevad sätted; joonealune märkus (4); kinnitused peavad olema terviseohutuse sertifikaadil või veterinaartõendil.

V LISA

a) Ei ole hinnatud, hindamine pooleli, Jah (3), Jah (2) ja Ei = vaheperioodil kasutatakse olemasolevaid kaubandustingimusi.

b) EÜ puhul: loomad ja loomsed saadused peavad vastama ühendusesisese kaubanduse tingimustele, välja arvatud juhul, kui V lisa tekstis on teisiti sätestatud.

c) Lühendite määratluste kohta vt sõnastikku käesoleva lisa alguses.

Teema | Sertifitseerimist reguleerivad sätted |

Veiste infektsioosne rinotrahheiit | Veiste- ja veisespermakaubanduse puhul Uus-Meremaalt Taani ja Rootsi sertifitseerib Uus-Meremaa kooskõlas komisjoni otsuse 93/42/EMÜ artikliga 3. Veiste- ja veisespermakaubanduse puhul Uus-Meremaalt Rootsi ja Austriasse sertifitseerib Uus-Meremaa kooskõlas komisjoni otsuse 95/109/EMÜ artikliga 2. Kinnitus tõendamise kohta tehakse veterinaartõendile. |

Aujeszky haigus | Elussigade kaubandusel Uus-Meremaalt Ühendkuningriiki, Taani, Edela-Prantsusmaale, Saksamaale, Soome, Rootsi, Austriasse ja Luksemburgi sertifitseerib Uus-Meremaa kooskõlas komisjoni otsuse 93/42/EMÜ artikliga 5 või komisjoni otsuse 93/244/EMÜ artikliga 4. Kinnitus tõendamise kohta tehakse veterinaartõendile. |

BSE – ainult veiste puhul | Madala BSE esinemise tasemega riikide puhul kohaldatakse OIE eeskirju. Kõrge BSE esinemise tasemega riikide puhul tunnustab Uus-Meremaa komisjoni otsust 96/239/EÜ. Uus-Meremaa hindab otsuse 96/239/EÜ edasisi muudatusi (kuni) kolme kuu jooksul pärast seda, kui EÜ esitab asjaomase teadusliku teabe. |

Marutaud | Kauplemisel Uus-Meremaalt Ühendkuningriiki, Iirimaale ja Rootsi. Kassid ja koerad peavad pärast importi läbima karantiini ja/või vaktsineerimise ja/või seroloogilised testid. |

Sanitaartemplite värvid | Sanitaartemplite värvid on sätestatud direktiivis 94/36/EÜ. |

Kodulindude salmonelloos | Kauplemisel Uus-Meremaalt Rootsi ja Soome sertifitseerib Uus-Meremaa kooskõlas nõukogu otsusega 95/409/EÜ (värske vasikaliha, veiseliha ja sealiha), nõukogu otsusega 95/409/EÜ (elusad tapalinnud), nõukogu otsusega 95/411/EÜ (värske kodulinnuliha), komisjoni otsus 95/160/EÜ (sugulinnud ja ühepäevased tibud), komisjoni otsusega 95/161/EÜ (munakanad) ja komisjoni otsusega 95/168/EÜ (toidumunad inimtoiduks). Kinnitust ei ole vaja värske liha puhul (nagu direktiivis 72/462/EMÜ määratletud), mis on ette nähtud Rootsis/Soomes lihatoodeteks valmistamiseks. |

--------------------------------------------------

VI LISA

KONTROLLI LÄBIVIIMISE KORRA SUUNISED

Käesoleva lisa tähenduses on "kontroll" toimivuse hindamine.

1. Üldpõhimõtted

1.1. Kontroll tuleks kooskõlas käesoleva lisa sätetega läbi viia koos kontrolliva lepinguosalise (kontrollija) ja kontrollitava poolega (kontrollitav). Vajaduse korral võib läbi viia ettevõtete või ruumide kontrolli.

1.2. Kontroll peaks olema kavandatud pigem kontrolliva asutuse tõhususe kontrollimiseks kui üksikute loomade, loomade rühmade, toidupartiide või ettevõtete tagasilükkamiseks. Kui kontrolli käigus ilmneb tõsine oht loomade või inimeste tervisele, võtab kontrollitav osapool kohe kasutusele parandusmeetmed. See protsess võib hõlmata asjakohaste määruste, rakendamismeetodite, lõpptulemuse hindamise, vastavuse taseme ja parandusmeetmete uurimist.

1.3. Kontrollide sagedus peaks põhinema toimivuse hindamisel. Kui toimivuse tase on madal, peaks kontrolle läbi viima sagedamini; kontrollitav peab ebarahuldav toimivuse parandama selliselt, et see vastaks kontrollija nõudmistele.

1.4. Kontrollid viiakse läbi ja nendel põhinevad otsused tehakse läbipaistval ja selgel viisil.

2. Kontrollijaga seotud põhimõtted

Kontrolli läbiviimise eest vastutavad isikud peavad eelistatult kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega koostama kava, mis hõlmab järgmisi aspekte:

2.1. kontrolli sisu, sügavus ja ulatus;

2.2. kontrolli läbiviimise aeg ja koht, ajakava kuni lõpparuande koostamise ja selle väljastamiseni;

2.3. keel või keeled, milles kontroll läbi viiakse ning milles aruanne kirjutatakse;

2.4. kontrollijate andmed ja juhul, kui tegemist on rühmaga, siis selle juhi andmed. Spetsialiseeritud süsteemide ja programmide kontrolli läbiviimiseks võib olla vaja erialaseid kutseoskusi;

2.5. koos ametnikega läbiviidavate kohtumiste graafik ning vajaduse korral ettevõtete või ruumide külastamine. Külastatavate ettevõtete või ruumide andmeid ei ole vaja eelnevalt ära märkida;

2.6. kontrollija peab järgima, et ärisaladusi hoitakse, kui infovabaduse sätetest ei tulene teisiti. Huvide konflikte tuleks vältida;

2.7. tuleks kinni pidada töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatest eeskirjadest ning ettevõtjate õigustest.

See kava tuleks eelnevalt kontrollitava esindajatega läbi vaadata.

3. Kontrollitavaga seotud põhimõtted

Kontrolli hõlbustamiseks kohaldatakse kontrollitava tegevuse suhtes järgmisi põhimõtteid:

3.1. Kontrollitav peab tegema kontrollijaga koostööd ning määrama selle ülesande eest vastutava isiku. Koostöö võib näiteks hõlmata:

- juurdepääsu asjakohastele määrustele ja standarditele,

- juurdepääsu kõikidele programmidele, asjakohastele registritele ja dokumentidele,

- juurdepääsu kontrolli- ja seirearuannetele,

- parandusmeetmeid ja sanktsioone käsitlevaid dokumente,

- ettevõtetesse juurdepääsu hõlbustamine.

3.2. Kontrollitav peab pidama dokumenteeritud programmi, et tõendada kolmandatele osapooltele, et standardeid järgitakse järjekindlalt ja ühtselt.

4. Menetlused

4.1. Avaistung

Avaistung tuleks pidada mõlema lepingupoole esindajate vahel. Sellel istungil vastutab kontrollija kontrollikava läbivaatamise eest ja selle eest, et kontrolli läbiviimiseks on olemas piisavad ressursid, dokumentatsioon ja kõik vajalikud ruumid.

4.2. Dokumentide läbivaatamine

Dokumendi läbivaatamine koosneb lõikes 3.1 osutatud dokumentide ja registrite, kontrollitava struktuuride ja volituste ning pärast käesoleva kokkuleppe vastuvõtmist või alates eelmises kontrollist toidu kontrollimise ja sertifitseerimissüsteemides muudatuste läbivaatamisest, pannes rõhku kontrollisüsteemi osade rakendamisele ja vastavate loomade või toodete sertifitseerimisele. See võib hõlmata vastavate kontrolli- ja sertifitseerimisdokumentatsiooni ja dokumentide uurimist.

4.3. Kohapealne kontroll

4.3.1. Otsus selle sammu lisamise kohta peaks põhinema riskianalüüsil, võttes arvesse selliseid tegureid nagu asjaomased loomad või tooted, tööstussektori või eksportiva riigi nõuete järgimine, tootmismaht ja impordi- või ekspordimaht, muudatused infrastruktuuris ning riikliku kontrolli ja sertifitseerimissüsteemide iseloom.

4.3.2. Kohapealne kontroll võib hõlmata külaskäike tootmis- ja valmistamisruumidesse, toidu töötlemise ja ladustamise ruumidesse ja kontroll-laboritesse kooskõlas punktis 4.2 osutatud dokumentides sisalduva teabe järgimise kontrollimiseks.

4.4. Edaspidine kontrollimine

Kui puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks viiakse läbi täiendav kontrollimine, võib kontrollida ainult neid aspekte, mis parandamist vajasid.

5. Töödokumendid

Kontrolli tulemuste esitamise ja järelduste vorm peaks olema võimalikult standardiseeritud selleks, et lähenemine kontrollile oleks ühtsem, läbipaistvam ja tõhusam. Töödokumendid võivad hõlmata hinnatavate aspektide loetelusid. Sellised loetelud võivad hõlmata näiteks:

- seadusandlust,

- kontrolli ja sertifitseerimise eest vastutavate teenistuste struktuuri ja tegevusi,

- üksikasjalikke andmeid ettevõtete ja töömenetluse kohta,

- loomade tervise statistikat, proovivõtuplaane ja tulemusi,

- eeskirjade järgimist käsitlevad meetmed ja menetlused,

- aruandluse ja kaebuste esitamise menetlusi,

- koolituskavasid.

6. Lõppistung

Lõppistungil peavad osalema mõlema lepinguosalise esindajad ja vajaduse korral riiklike kontrolli- ja sertifitseerimisprogrammide eest vastutavad ametnikud. Sellel istungil esitab kontrollija kontrolli tulemused. Teave tuleks esitada selgelt – täpselt nii, et kontrolli järeldused oleksid selgelt mõistetavad.

Kontrollitav peaks koostama puuduste parandamise tegevuskava, märkides võimaluse korral paranduskava elluviimise kuupäevad.

7. Aruanne

Kontrolli aruande eelnõu edastatakse võimalikult kiiresti kontrollitavale. Kontrollitaval on aega üks kuu, mille jooksul aruande eelnõu kohta oma arvamus esitada; kontrollitava poolt esitatud arvamused lisatakse lõpparuandesse.

--------------------------------------------------

VII LISA

TÕEND

Ametlikud veterinaartõendid hõlmavad elusloomade ja/või loomsete saaduste partiisid, mis on lepinguosaliste vahelise kauplemise objektiks.

Terviseohutuse kinnitused:

a) võrdväärsuse osas on kokku lepitud – kasutada tuleb terviseohutuse kinnituse näidist (loomade ja/või inimeste tervise osas on täielik võrdväärsus). Jah (1) V lisa;

"Käesolevaga kirjeldatud (märkida loom või loomne saadus) vastab asjaomaste (Euroopa Ühenduse/Uus-Meremaa [1]) (loomade tervishoiu/inimeste tervishoiu [2]) standarditele ja nõuetele, mis on tunnistatud võrdväärseks (Uus-Meremaa/Euroopa Ühenduse [3]) standardite ja nõuetega nagu ette nähtud (Euroopa Ühenduse/Uus-Meremaa veterinaarlepingus (nõukogu otsus 97/132/EÜ)). Eelkõige (märkida … eksportiva lepinguosalise õigusakt) alusel."

b) võrdväärsuses on põhimõtteliselt kokku lepitud – lahendada on vaja väiksemad küsimused. Jah (2) V lisa;

c) võrdväärsus importiva riigi nõuetega – veterinaartõendit tuleb kasutada kookõlas V lisaga. Jah (3) V lisa;

d) ei ole võrdväärne – olemasolev tõend.

Uus-Meremaalt eksportimisel: ametlik veterinaartõend väljastatakse inglise keeles ja ühes selle liikmesriigi keeles, kus asub piiripunkt, kuhu partii esitatakse.

Euroopa Ühendusse eksportimisel: ametlik veterinaartõend väljastatakse ühes päritoluliikmesriigi keeles ja inglise keeles.

"Kontrollorgan tagab, et ametlikku tõendit väljaandvad ametnikud tunnevad importiva lepinguosalise tervishoiunõudeid, mis on sätestatud käesolevas kokkuleppes, ning nad peavad vajaduse korral andma kinnituse nende nõuete järgmise kohta."

[1] Mittevajalik maha tõmmata.

[2] Mittevajalik maha tõmmata.

[3] Mittevajalik maha tõmmata.

--------------------------------------------------

VIII LISA

PIIRIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISLÕIVUD

A. ELUSLOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTE PARTIIDE PIIRIKONTROLLID

(%) |

Piirikontrolli liik | Määr |

1.Dokumentide kontrollimineMõlemad lepinguosalised viivad läbi dokumentide kontrollimisi | 100 |

2.Füüsilised kontrollid | |

Elusloomad | 100 |

Sprema/embrüod/munarakud | 10 |

Inimtoiduks ettenähtud loomsed tooted Värske liha, sh rups, ning nõukogu direktiiviga 92/5/EMÜ määratletud veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste liha Kalatooted hermeetiliselt suletud taaras, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted Muud kalandustooted Terved munad Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Želatiin Kodulinnuliha ja linnulihatooted Küülikuliha, ulukiliha (looduslikes-/tehistingimustes peetavatelt loomadelt) ja vastavad tooted Piim ja piimatooted Munatooted Mesi Kondid ja nendest valmistatud tooted Lihavalmistised ja hakkliha Konnakoivad ja teod | 2 |

Inimtoiduks mitte ettenähtud loomsed tooted Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Sõnnik Piim ja piimatooted Želatiin Kondid ja nendest valmistatud tooted Kabiloomade toornahad Harjased, vill, karv, suled Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted Mesindustooted Jahitrofeed Töödeldud lemmikloomatoit Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid farmaatsias ja tehnikas kasutamiseks Hein ja põhk Haudemunad Töödeldud loomsed valgud (pakendatud) | 1 |

Inimtoiduks mitte ette nähtud töödeldud loomsed valgud (lahtiselt) | Vastavalt nõukogu direktiivile 92/118/EMÜ esimesest 6 partiist 100 % proovivõtmist, järgmistest 20 % |

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel on "partii" sama tüüpi toodete kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit sellest ekspordiriigist või selle osast.

B. INSPEKTEERIMISLÕIVUD

I. Uus-Meremaa puhul

Põllumajandusministeerium

Uus-Meremaa piirikontrollilõivud on sätestatud 1993. aasta bio-ohutuse (kulude) määrustes.

Ettenähtud lõivud on järgmised:

Dokumentide kontroll

Dokumentidega tutvumine NZD (Uus-Meremaa dollar) 28,70 partii kohta

Füüsilised kontrollid

a) Loomsete toodete partiide kontroll: NZD 57,40 partii kohta

b) Elusloomad

looma kohene kontroll: NZD 28.70 partii kohta

või looma veterinaarinspektsioon ajutistes (karantiini) ruumides: NZD 96,10 tunni kohta

Tervishoiuministeerium

Tavapäraste kontrollimiste eest tasu ei nõuta.

Kui ilmneb ohutusega seotud probleeme, nõutakse tegelike analüüsikulude tasumist.

II. Ühenduse puhul:

Inspekteerimislõivusid kohaldatakse partiide suhtes järgmiselt:

Elusloomad: 5 eküüd tonni kohta

Loomsed saadused: 1,5 eküüd tonni kohta

Lõiv ühe partii kohta on vähemalt 30 eküüd ja kuni 350 eküüd, v.a kui tegelikud kulud seda maksimumlõivu ületavad.

--------------------------------------------------

IX LISA

LAHENDAMATA KÜSIMUSED

- Standardikavanditele elektroonilise juurdepääsu võimaldamine.

- Tingimused, mida kohaldatakse käesoleva kokkuleppe lepinguosaliste territooriumi transiidi korras läbivate elusloomade ja loomsete saaduste suhtes.

- Teiste liikide hõlmamine peki ja rasva valmistamisse (nt. linnuliha).

- Tarbijale otsemüügiks ettenähtud pakendatud toore lemmikloomatoiduga kauplemise tingimused.

- Kaubandustingimused, mis hõlmavad hirvesarvi katvat nahka.

- Edusammud ekspordiga seotud veterinaarsertifikaatide edasiandmisel elektroonilise andmevahetuse süsteemi abil (kasutades UN/EDIFACT ja Sancrt protokolle) kontrollivale asutusele.

--------------------------------------------------

X LISA

KONTAKTASUTUSED

Uus-Meremaa puhul

The Administrator

MAF Regulatory Authority

Ministry of Agriculture

P O Box 2526

Wellington

New Zealand

Telefon: (64) 4 474 4100

Faks: (64) 4 474 4240

muud olulised kontaktisikud:

Chief Veterinary Officer

Telefon: (64) 4 474 4100

Faks: (64) 4 474 4240

Chief Meat Veterinary Officer

Telefon: (64) 4 474 4100

Faks: (64) 4 474 4240

Chief Dairy Officer

Telefon: (64) 4 474 4100

Faks: (64) 4 474 4240

Food Nutrition Manager

Telefon: (64) 4 496 2000

Faks: (64) 4 496 2340

Euroopa Ühenduse puhul

The Director

DG VI.B.II Quality and Health

European Commission

rue de la Loi/Wetstraat 84 Room 6/3

Brussels

Belgium

Telefon: (32) 2 296 3314

Faks: (32) 2 296 4286

muud olulised kontaktisikud:

The Director,Office of Veterinary and Phytosanitary Inspection and Control

Telefon: (32) 2 295 3120

Faks: (32) 2 295 7518

The Head of Unit,DG VI.B.II.2 Veterinary and Zootechnical Legislation

Telefon: (32) 2 295 3143

Faks: (32) 2 295 3144

--------------------------------------------------

21997A0226(02)