Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendav lõppakt

Marrakeš, 15. aprill 1994

1. Olles tulnud kokku lõpetamaks mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru, lepivad valitsuste ja Euroopa ühenduste esindajad, kes on kaubandusläbirääkimiste komitee liikmed, kokku, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (käesolevas lõppaktis nimetatud "WTO leping"), ministrite deklaratsioonid ja otsused ning käsituslepe kohustuste kohta finantsteenuste valdkonnas, mis on siia lisatud, ühendavad nende läbirääkimiste tulemusi ning on käesoleva lõppakti lahutamatu osa.

2. Käesolevale lõppaktile alla kirjutades lepivad esindajad kokku:

a) nagu kohane, esitada WTO leping arvessevõtmiseks nende pädevatele võimuorganitele, et taotleda kõnealuse lepingu heakskiitmist kooskõlas nende protseduuridega;

b) võtta vastu ministrite deklaratsioonid ja otsused.

3. Esindajad lepivad kokku, et on soovitav, et kõik mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus osalejad (edaspidi "osalejad") tunnustaksid WTO lepingut, et jõustada see 1. jaanuaril 1995 või niipea kui võimalik pärast seda. Hiljemalt 1994. aasta lõpus tulevad ministrid kokku vastavalt ministrite Punta del Este deklaratsiooni viimasele lõikele, tegemaks otsus kõnealuste tulemuste rakendamise, sealhulgas nende jõustumise aja kohta.

4. Esindajad lepivad kokku, et WTO lepingut tervikuna võivad allkirja teel või teisiti tunnustada kõik osalejad vastavalt kõnealuse lepingu XIV artiklile. WTO lepingu lisas 4 sisalduvate mõnepoolsete kaubanduslepingute tunnustamist ja jõustumist reguleeritakse vastava mõnepoolse kaubanduslepingu sätete alusel.

5. Enne WTO lepingu tunnustamist peavad osalejad, kes ei ole üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe osalised, olema lõpetanud läbirääkimised oma ühinemise suhtes üldise kokkuleppega ning saanud selle kokkuleppe osaliseks. Osalejate jaoks, kes ei ole lõppakti kuupäeva seisuga üldise kokkuleppe osalised, ei ole loendid lõplikud ning need tuleb lõpetada hiljem, üldise kokkuleppega ühinemise ja WTO lepingu tunnustamise raames.

6. Käesolev lõppakt ja sellele lisatud tekstid antakse hoiule üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe LEPINGUOSALISTE peadirektorile, kes viivitamata annab igale osalejale selle tõestatud koopia.

Sõlmitud Marrakešis viieteistkümnendal aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, millest iga tekst on autentne.

[Allkirjade nimekiri on lisatud lõppakti osana.]

--------------------------------------------------

OTSUS VÄHIMARENENUD MAADE KASUKS VÕETUD MEETMETE KOHTA

MINISTRID,

tunnistades vähimarenenud maade rasket olukorda ja vajadust tagada nende tõhus osalemine maailma kaubandussüsteemis ning võtta lisameetmeid nende kaubandusvõimaluste parandamiseks;

tunnistades vähimarenenud maade erilisi vajadusi turulepääsu vallas, kus jätkuv soodustatud turulepääs jääb nende kaubandusvõimaluste parandamise oluliseks vahendiks;

kinnitades taas oma kohustust rakendada täielikult vähimarenenud maid puudutavad sätted, mis sisalduvad 28. novembri 1979. aasta otsuse punkti 2 alapunktis d ja punktides 6 ning 8 arengumaade diferentseeritud ja soodsama režiimi, vastastikkuse ja täielikuma osaluse kohta;

arvestades osalejate kohustusi, mis on fikseeritud Punta del Este ministrite deklaratsiooni I jao B osa punktis ii;

1. OTSUSTAVAD, ET kui see pole juba sätestatud Uruguay vooru dokumentides ja olenemata sellest, kas nad on need dokumendid aktsepteerinud, nõutakse vähimarenenud maadelt seni, kuni nad jäävad sellesse kategooriasse, täites eespool nimetatud dokumentides kehtestatud üldreegleid, kohustuste võtmist ja kontsessioonide tegemist ainult määral, mis vastab nende individuaalsetele arengu-, finants- ja kaubandusvajadustele või haldus- ja institutsioonilistele võimalustele. Alates 15. aprillist 1994 antakse vähimarenenud maadele üks aasta lisaaega esitamaks oma loendid, nagu on nõutud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu XI artiklis.

2. LEPIVAD KOKKU, ET:

i) vähimarenenud maade kasuks võetud kõigi eri- ja diferentseeritud meetmete, sealhulgas Uruguay vooru raames võetud meetmete viivitamatu täitmine tagatakse muu hulgas regulaarse läbivaatamise abil;

ii) Uruguay voorus kokkulepitud enamsoodustusrežiimi kontsessioone tolli- ja tolliväliste meetmete osas toodete kohta, mille ekspordist vähimarenenud maad on huvitatud, võib võimalust mööda rakendada üksteisest sõltumatult, varem ja etappideta. Kaaluda tuleb, kuidas täiustada soodustuste üldsüsteemi (GSP) ja muid kavu, mis käsitlevad tooteid, mille ekspordist vähimarenenud maad on eriti huvitatud;

iii) vähimarenenud maade suhtes tuleks eri kokkulepetes ja dokumentides kehtestatud reegleid ning Uruguay vooru üleminekusätteid kohandada paindlikult ja toetavalt. Seetõttu tuleb mõistvalt arvesse võtta ainuomaseid ja motiveeritud probleeme, mida vähimarenenud maad on asjakohastes nõukogudes ja komiteedes tõstatanud;

iv) GATT 1947 XXXVII artikli lõike 3 punktis c ja GATT 1994 vastavas sättes esitatud importi hõlbustavate meetmete ja teiste meetmete rakendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vähimarenenud maade ekspordihuvidele;

v) vähimarenenud maadele antakse oluliselt suuremat tehnilist abi nende tootmis- ja ekspordibaasi, sealhulgas ka teenuste tootmis- ja ekspordibaasi tugevdamiseks ja mitmekesistamiseks, samuti kaubanduse edendamiseks, et võimaldada neil saada liberaliseeritud turulepääsust maksimaalset kasu.

3. LEPIVAD KOKKU läbi vaadata vähimarenenud maade erilised vajadused ja püüda jätkuvasti võtta positiivseid meetmeid, mis hõlbustavad kaubandusvõimaluste laienemist nende maade kasuks.

--------------------------------------------------

DEKLARATSIOON MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI PANUSEST MAAILMA MAJANDUSPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE SUUREMA JÄRJEKINDLUSE SAAVUTAMISSE

1. Ministrid tõdevad, et maailmamajanduse globaliseerumine on viinud eri maades järgitava majanduspoliitika üha kasvavale vastastikusele mõjutamisele, kaasa arvates majanduspoliitika väljatöötamise struktuursete, makromajanduslike, kaubandus-, finants- ja arenguaspektide omavahelised vastasmõjud. Majanduspoliitilise kooskõla saavutamise ülesanne lasub eeskätt riikide valitsustel, kuid poliitika rahvusvaheline järjekindlus on tähtis ja väärtuslik element tema tõhususe suurendamisel riiklikul tasandil. Uruguay voorus saavutatud kokkulepped näitavad, et kõik osalevad valitsused tunnustavad panust, mida liberaalne kaubanduspoliitika võib anda nende enda majanduse ja maailmamajanduse kui terviku loomulikku kasvu ja arengusse.

2. Edukas koostöö igas majanduspoliitika valdkonnas soodustab muude valdkondade arengut. Korrapärasematel majandus- ja finantstingimustel põhinev suurem valuutakursi stabiilsus peaks soodustama kaubanduse laienemist, kestvat kasvu ja arengut ning maksebilansi defitsiidi vähenemist. Samuti on vajadus arengumaadele mõeldud soodus- ja normaaltingimustel finants- ja tegelike investeerimisressursside piisava ning õigeaegse juurdevoolu järele ning peale selle vajadus võtta käsile võlaprobleemid aitamaks tagada majanduslik kasv ja areng. Kaubanduse liberaliseerimisel on üha tähtsam osa paljude maade kohandusprogrammide kordaminekus, need programmid sisaldavad tihti märkimisväärseid üleminekuaja sotsiaalkulutusi. Sellega seoses märgivad ministrid Maailmapanga ja IMFi osa, kes toetavad kohandumist kaubanduse liberaliseerimisega, kaasa arvatud toetus toiduainete puhasimpordiga arengumaadele, kellel on põllumajanduskaubanduse reformist tulenevaid lühiajalisi kulutusi.

3. Uruguay vooru positiivne lõpptulemus on märkimisväärne panus järjekindlama ja täiustatuma rahvusvahelise majanduspoliitika arengusse. Uruguay vooru tulemused tagavad kõikide maade jaoks kasuliku turulepääsu avardumise ja ka tugevnenud mitmepoolsete kaubanduspõhimõtete raamistiku. Samuti garanteerivad need, et kaubanduspoliitikat juhitakse selgemini ja teadlikumana kasust, mida avatud kaubanduskeskkond annab omamaisele konkurentsile. Uruguay voorust tulenev tugevnenud mitmepoolne kaubandussüsteem suudab luua parema liberaliseerimisaluse, soodustada tõhusamat järelevalvet ning tagada kokkulepitud mitmepoolsete reeglite ja põhimõtete range jälgimise. Need täiustused tähendavad seda, et kaubanduspoliitika võib tulevikus mängida olulisemat osa, tagades maailma majanduspoliitika väljatöötamise järjekindluse.

4. Ministrid tunnistavad siiski, et raskusi, mille juured peituvad väljaspool kaubandust, ei saa ületada üksnes kaubanduse valdkonnas võetud meetmetega. See rõhutab maailma majanduspoliitika väljatöötamise muude elementide täiustamiseks tehtavate jõupingutuste tähtsust, et viia lõpule Uruguay voorus saavutatud tulemuste tõhus rakendamine.

5. Vastastikused seosed majanduspoliitika eri aspektide vahel nõuavad, et kõnealuste valdkondade eest vastutavad rahvusvahelised institutsioonid järgiksid püsivat ja üksteist toetavat poliitikat. Maailma Kaubandusorganisatsioon peaks seetõttu jätkama ja arendama koostööd raha- ja finantsküsimuste eest vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, respekteerides iga institutsiooni volitust, konfidentsiaalsusnõudeid ja vajalikku iseseisvust otsustamisprotseduuride puhul ning vältides valitsustele ristsõltuvuse või lisatingimuste kehtestamist. Maailma majanduspoliitika väljatöötamise suurema järjekindluse saavutamiseks kutsuvad ministrid ka WTO peadirektori koos Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori ja Maailmapanga presidendiga läbi vaatama WTO ja Bretton Woodsi institutsioonide vahelise koostöö tulemusi ja sellise koostöö vorme.

--------------------------------------------------

OTSUS TEATAMISPROTSEDUURIDE KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada ministrite konverentsil vastu võtta allpool esitatud teatamisprotseduuride parandamise ja läbivaatamise otsus.

LIIKMED,

soovides parandada Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi "WTO leping") järgsete teatamisprotseduuride toimimist, soodustades liikmete kaubanduspoliitika selgust ja sel eesmärgil kehtestatud järelevalvekorralduse tõhusust;

tuletades meelde WTO lepingust tulenevaid avaldamis- ja teatamiskohustusi, sealhulgas asjaomaste ühinemisprotokollide, õigustest loobumiste ja liikmete sõlmitud muude lepingute tingimuste kohaselt võetud kohustusi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

I. Üldine teatamiskohustus

Liikmed kinnitavad oma seotust mitmepoolsetest kaubanduslepingutest ja kohaldatavuse korral mõnepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevate kohustustega, mis puudutavad avaldamist ja teatamist.

Liikmed tuletavad meelde oma kohustusi, mis on esitatud 28. novembril 1979 vastuvõetud teatamist, konsulteerimist, vaidluste lahendamist ja järelevalvet puudutavas käsitusleppes (BISD 26S/210). Silmas pidades oma kohustust teatada nii ulatuslikult kui võimalik enda poolt vastuvõetud kaubandusmeetmetest, mis mõjutavad GATT 1994 toimimist, kusjuures selline teatis ei mõjuta seisukohta nende meetmete kokkusobivusest või asjakohasusest mitmepoolsetest kaubanduslepingutest ja rakendatavuse korral mõnepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes, lepivad liikmed kokku, et neil tuleb asjakohaselt juhinduda lisas esitatud meetmete loendist. Seetõttu lepivad liikmed kokku, et niisuguste meetmete kasutuselevõtmine või muutmine allub 1979. aasta käsitusleppe teatamisnõuetele.

II. Teatiste keskregister

Teatiste keskregister asutatakse sekretariaadi alluvuses. Sel ajal kui liikmed jätkavad olemasolevate teatamisprotseduuride järgimist, tagab sekretariaat, et keskregister talletab asjaomase liikme esitatud meetmekohase info need osad, mis puudutavad meetme otstarvet, rakendusala kaubanduses ja nõuet, mille alusel sellest teatati. Keskregister teeb liikme ja kohustuse kaupa ristviited teatisi puudutavatesse andmetesse.

Kord aastas informeerib keskregister iga liiget regulaarsetest teatamiskohustustest, millele see liige järgmise aasta jooksul peab vastama.

Keskregister juhib üksikliikmete tähelepanu regulaarsetele teatamisnõuetele, mis on jäänud täitmata.

Keskregistri üksikuid teatisi puudutav info tehakse taotluse korral kättesaadavaks igale liikmele, kellel on õigus saada asjassepuutuvat teatist.

III. Teatamiskohustuste ja -protseduuride läbivaatamine

Kaubavahetuse nõukogu kohustub läbi vaatama WTO lepingu lisas 1 A nimetatud lepingute kohased teatamiskohustused ja -protseduurid. Läbi vaatab töörühm, kelle liikmeks võib saada iga liikmesriik. Rühm luuakse kohe pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

Töörühma ülesanded on:

- kohustuda hoolikalt läbi vaatama kõik olemasolevad liikmete teatamiskohustused, mis on kehtestatud WTO lepingu lisas 1 A nimetatud lepingute põhjal, selleks et neid kohustusi lihtsustada, standardida ja ühendada võimalikult suures ulatuses, aga ka parandada kõnealuste kohustuste täitmist, pidades meeles üldeesmärki muuta liikmete kaubanduspoliitika selgemaks ja selleks kehtestatud järelevalvekorraldus tõhusamaks, pidades meeles ka mõne arengumaaliikme võimalikku vajadust abi järele oma teatamiskohustuste täitmisel;

- esitada kaubavahetuse nõukogule soovitusi hiljemalt kaks aastat pärast WTO lepingu jõustumist.

LISA

Teatamisele kuuluvate meetmete soovitusnimekiri [1]

Tariifid (sealhulgas sidumiste rakendusala ja ulatus, GSP sätted, vabakaubanduspiirkonna/tolliliidu liikmete suhtes rakendatud määrad, muud soodustused)

Tariifikvoodid ja lisamaksed

Kvantitatiivsed piirangud, sealhulgas vabatahtlikud ekspordipiirangud ja importi mõjutavad seaduspärased turunduskorraldused

Muud tariifivälised meetmed nagu litsentsimine ja kombineerimisnõuded; muutuvad maksud

Tolliväärtuse määramine

Päritolureeglid

Riigihanked

Tehnilised tõkked

Kaitsemeetmed

Dumpinguvastased meetmed

Tasakaalustusmeetmed

Ekspordimaksud

Ekspordisubsiidiumid, maksuvabastused ja ekspordi soodusfinantseerimine

Vabakaubanduspiirkonnad, kaasa arvatud tollilaos töötlemine

Ekspordipiirangud, kaasa arvatud vabatahtlikud ekspordipiirangud ja seaduspärased turunduskorraldused

Muu valitsusabi, kaasa arvatud subsiidiumid ja maksuvabastused

Riiklike kaubandusettevõtete osa

Impordi ja ekspordiga seotud välisvaluuta kontroll

Valitsuse volitatud vastukaubandus

WTO lepingu lisas 1 A nimetatud mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud mis tahes muu meede

[1] Käesolev nimekiri ei muuda WTO lepingu lisas 1 A nimetatud mitmepoolsetes kaubanduslepingutes või kohaldatavuse korral WTO lepingu lisas 4 nimetatud mõnepoolsetes kaubanduslepingutes olevaid teatamisnõudeid.

--------------------------------------------------

DEKLARATSIOON MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI JA RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI SUHETE KOHTA

MINISTRID,

märkides GATT 1947 LEPINGUOSALISTE ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelisi lähedasi suhteid ja neid suhteid reguleerivaid GATT 1947 sätteid, eriti GATT 1947 XV artiklit;

tõdedes osavõtjate soovi rajada Maailma Kaubandusorganisatsiooni suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga WTO lepingu lisa 1 A mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud valdkondades sätetele, mis on reguleerinud GATT 1947 LEPINGUOSALISTE suhteid Rahvusvahelise Valuutafondiga;

kinnitavad käesolevaga veel kord, et WTO suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga rajanevad WTO lepingu lisa 1 A mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud valdkondades sätetele, mis on reguleerinud GATT 1947 LEPINGUOSALISTE suhteid Rahvusvahelise Valuutafondiga, kui lõppakt ei sätesta teisiti.

--------------------------------------------------

OTSUS MEETMETE KOHTA, MIS PUUDUTAVAD REFORMIPROGRAMMI VÕIMALIKKE NEGATIIVSEID MÕJUSID VÄHIMARENENUD MAADELE JA TOIDUAINETE PUHASIMPORDIGA ARENGUMAADELE

1. Ministrid tõdevad, et Uruguay vooru tulemuste järkjärguline rakendamine tervikuna loob suurenevaid võimalusi kaubanduse laiendamiseks ja majanduskasvuks kõikide osalejate kasuks.

2. Ministrid tunnistavad, et põllumajanduskaubanduse suuremale liberaliseerimisele viiva reformiprogrammi jooksul võivad vähimarenenud maad ja toiduainete puhasimpordiga arengumaad kogeda negatiivseid mõjusid välisallikatest piisavas koguses ja mõistlikel tingimustel põhitoiduainete kättesaamisel, sealhulgas lühiajalisi raskusi põhitoiduainete tavalise kaubandusliku impordi finantseerimisel.

3. Vastavalt sellele lepivad ministrid kokku kehtestada asjakohane mehhanism tagamaks, et Uruguay vooru tulemuste rakendamine põllumajanduskaubanduses ei mõjutaks ebasoodsalt toiduabi kättesaadavust tasemel, millest piisab abistamise jätkamiseks, et rahuldada arengumaade, eriti vähimarenenud maade ja toiduainete puhasimpordiga arengumaade toiduvajadusi. Sel eesmärgil lepivad ministrid kokku:

i) vaadata läbi toiduabi komitee poolt 1986. aasta toiduabi konventsiooni alusel regulaarselt kehtestatud toiduabi tase ja alustada asjakohasel foorumil läbirääkimisi kehtestamaks toiduabi kohustuste tase, mis on piisav arengumaade õigustatud vajaduste rahuldamiseks reformiprogrammi ajal;

ii) võtta vastu juhend tagamaks, et endisest suurem osa põhitoiduaineid antakse vähimarenenud maadele ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele täieliku annetusena ja/või sobivatel soodustingimustel vastavalt 1986. aasta toiduabi konventsiooni IV artiklile;

iii) pöörata seoses abiprogrammidega täit tähelepanu taotlustele anda tehnilist ja finantsabi vähimarenenud maadele ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele nende põllumajanduse tootlikkuse ja infrastruktuuri parandamiseks.

4. Edasi lepivad ministrid kokku tagada, et põllumajanduslike ekspordikrediitidega seotud mis tahes lepingus on asjakohane säte diferentseeritud režiimi kohta vähimarenenud maade ja toidu- -ainete puhasimpordiga arengumaade kasuks.

5. Ministrid tunnistavad, et Uruguay vooru tulemusena võivad teatud arengumaad kogeda lühiajalisi raskusi normaaltasemega kaubandusliku impordi finantseerimisel ja et need maad võivad olla õigustatud kasutama rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vahendeid olemasolevate soodustuste või kohandamisprogrammidega seotud finantsraskustest jagusaamiseks kehtestatavate soodustuste alusel. Selles suhtes võtavad ministrid arvesse GATT 1947 LEPINGUOSALISTE peadirektori ettekande punkti 37 tema konsultatsioonide kohta Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori ja Maailmapanga presidendiga (MTN.GNG/NG14/W/35).

6. Käesoleva otsuse sätted vaatab regulaarselt läbi ministrite konverents ja selle otsuse järgimist kontrollib asjakohaselt põllumajanduskomitee.

--------------------------------------------------

OTSUS TEKSTIIL- JA RÕIVATOODETE LEPINGU ARTIKLI 2 LÕIKE 6 KOHASE ESIMESE INTEGRATSIOONI TEATISE KOHTA

Ministrid lepivad kokku, et tekstiil- ja rõivatoodete lepingu artikli 2 lõike 1 põhjal piiranguid säilitavatel osalejatel tuleb kõikidest vastavalt selle lepingu artikli 2 lõikele 6 võetavatest meetmetest üksikasjalikult teatada GATTi sekretariaati hiljemalt 1. oktoobriks 1994. GATTi sekretariaadil tuleb viivitamata saata teatised laiali teistele osalejatele teadmiseks. Need teatised tehakse kättesaadavaks tekstiiliseireorganile, kui see on asutatud, silmas pidades tekstiil- ja rõivatoodete lepingu artikli 2 lõike 21 eesmärke.

--------------------------------------------------

OTSUS WTO JA ISO STANDARDITE TEABESÜSTEEMI KÄSITUSLEPPE PROJEKTI KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni sekretariaat sõlmiks käsitusleppe Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooniga (ISO) loomaks teabesüsteemi, mille alusel:

1. ISONETi liikmed edastavad Genfis asuvale ISO/IEC teabekeskusele teatised, millele on viidatud tehniliste kaubandustõkete lepingu lisas 3 sisalduva standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistiku punktides C ja J, ja teevad seda normistikus määratud viisil;

2. punktis J viidatud tööprogrammides kasutatakse järgmist (täht)numbrilist liigitussüsteemi:

a) standardite liigitussüsteem, mis lubaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile valdkonna järgi (täht)numbertunnuse;

b) etapikoodide süsteem, mis lubaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile selle väljatöötamisetappi näitava (täht)numbertunnuse; selleks tuleks eristada vähemalt viit väljatöötamisetappi: 1) otsus standardi väljatöötamiseks on vastu võetud, kuid tehnilise tööga ei ole veel alustatud; 2) tehnilist tööd on alustatud, kuid arvamuste esitamise aeg ei ole veel alanud; 3) arvamuste esitamise aeg on alanud, kuid see ei ole veel lõppenud; 4) arvamuste esitamise aeg on lõppenud, kuid standard ei ole veel vastu võetud; 5) standard on vastu võetud;

c) kõiki rahvusvahelisi standardeid hõlmav identifitseerimissüsteem, mis võimaldaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile (täht)numbertunnuse, mis näitab selle alusena kasutatud rahvusvahelist standardit (rahvusvahelisi standardeid);

3. ISO/IEC teabekeskus edastab viivitamata sekretariaadile koopia igast teatisest, millele on viidatud tegevusnormistiku punktis C;

4. ISO/IEC teabekeskus avaldab regulaarselt teavet, mis on saadud tegevusnormistiku punktide C ja J alusel esitatud teatistest; selline väljaanne, mille eest võib määrata mõõduka tasu, peab olema kättesaadav ISONETi liikmetele ja sekretariaadi kaudu WTO liikmetele.

--------------------------------------------------

OTSUS ISO/IEC TEABEKESKUSE VÄLJAANDE LÄBIVAATAMISE KOHTA

Ministrid otsustavad, et kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1 A sisalduva tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 13 lõikega 1 tuleb selle alusel asutatud tehniliste kaubandustõkete komiteel konsulteerimise ja vaidluste lahendamise sätteid järgides vähemalt üks kord aastas läbi vaadata ISO/IEC teabekeskuse väljaanne teabe kohta, mis on saadud vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu lisas 3 sisalduvale standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistikule, et anda liikmetele võimalus arutada selle tegevusnormistiku toimimisega seotud mis tahes küsimusi.

Niisuguse arutelu hõlbustamiseks esitab sekretariaat liikmete kaupa nimekirja kõigi standardimisorganite kohta, kes on tegevusnormistiku aktsepteerinud, samuti nende standardimisorganite nimekirja, kes on tegevusnormistiku aktsepteerinud või selle denonsseerinud pärast eelmist läbivaatamist.

Samuti jagab sekretariaat liikmetele viivitamata välja ISO/IEC teabekeskusest saadud teatiste koopiad.

--------------------------------------------------

OTSUS MÖÖDAHIILIMISE TAKISTAMISE KOHTA

MINISTRID,

märkides, et GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingule eelnenud läbirääkimistel, kus dumpinguvastasest tollimaksust möödahiilimise küsimus moodustas ühe osa, ei suutnud läbirääkijad kokku leppida asjakohases tekstis;

olles teadlikud soovist rakendada selles valdkonnas võimalikult kiiresti ühtsed reeglid;

otsustavad anda selle küsimuse lahendada kõnesoleva lepingu alusel loodud dumpinguvastase tegevuse komiteele.

--------------------------------------------------

OTSUS GATT 1994 VI ARTIKLI RAKENDAMISE LEPINGU ARTIKLI 17 LÕIKE 6 LÄBIVAATAMISE KOHTA

Ministrid on teinud järgmise otsuse:

GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu artikli 17 lõikes 6 esitatud läbivaatamisstandard tuleb kolme aasta pärast läbi vaadata, et arutada, kas see on üldrakendatav.

--------------------------------------------------

DEKLARATSIOON VAIDLUSTE LAHENDAMISE KOHTA GATT 1994 VI ARTIKLI RAKENDAMISE LEPINGU VÕI SUBSIIDIUMIDE JA TASAKAALUSTUSMEETMETE LEPINGU V JAO ALUSEL

Ministrid tunnistavad, et selles mis puudutab vaidluste lahendamist GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu või subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V jao alusel, on vaja järjekindlalt lahendada dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustusmaksudega seotud meetmetest tulenevad vaidlused.

--------------------------------------------------

OTSUS JUHTUMITE KOHTA, KUS TOLLIL ON PÕHJUST KAHELDA DEKLAREERITUD VÄÄRTUSE ÕIGSUSES VÕI TÄPSUSES

Ministrid kutsuvad GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu alusel asutatud tolliväärtuse komiteed vastu võtma järgmist otsust.

TOLLIVÄÄRTUSE KOMITEE,

kinnitades veel kord, et GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingus (edaspidi "leping") on hindamise põhialuseks tehinguväärtus;

tõdedes, et tollil võib tulla tegemist juhtumitega, mille puhul on põhjust kahelda nende üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses, mille kaubandusettevõtjad on esitanud deklareeritud väärtuse tõenduseks;

rõhutades, et nii toimides ei tohiks toll kahjustada kaubandusettevõtjate õigustatud kaubandushuve;

võttes arvesse lepingu artiklit 17, lepingu III lisa punkti 6 ja tolliväärtuse määramise tehnilise komitee asjakohaseid otsuseid,

OTSUSTAB JÄRGMIST:

1. Kui on esitatud deklaratsioon, mille puhul tollil on põhjust kahelda selle deklaratsiooni toetuseks esitatud üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses, võib toll nõuda importijalt lisaselgituste, sealhulgas dokumentide või muu tõendusmaterjali esitamist selle kohta, et deklareeritud väärtus kujutab imporditud kauba eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvat üldsummat, mida on korrigeeritud artikli 8 sätete kohaselt. Kui pärast lisateabe saamist või vastuse puudumisel on tollil ikka veel põhjendatud kahtlusi deklareeritud väärtuse õigsuses või täpsuses, võib ta artikli 11 sätteid silmas pidades järeldada, et importkauba tolliväärtust ei saa artikli 1 sätete alusel kindlaks määrata. Enne lõpliku otsuse tegemist edastab toll importijale taotluse korral esitatud üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses kahtlemise kirjaliku põhjenduse ning importijale antakse võimalus vastata. Kui lõplik otsus on tehtud, edastab toll importijale kirjalikult oma otsuse ja põhjenduse.

2. Lepingu kohaldamisel on täiesti asjakohane, et üks liige abistab teist vastastikku kokkulepitud tingimustel.

--------------------------------------------------

OTSUS TEKSTIDE KOHTA, MILLES KÄSITLETAKSE MIINIMUMVÄÄRTUSI NING IMPORTI AINUAGENTIDE, AINULEVITAJATE JA KONTSESSIOONIDE AINUKASUTAJATE POOLT

Ministrid otsustavad suunata järgmised tekstid vastuvõtmiseks tolliväärtuse komiteele, mis on loodud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu alusel.

I

Kui arengumaa teeb reservatsiooni, säilitamaks III lisa punkti 2 tingimustele vastavalt ametlikult kehtestatud miinimumväärtusi, ja esitab selleks mõjuva põhjuse, võtab komitee reservatsioonitaotluse mõistvalt arvesse.

Kui reservatsiooniga ollakse nõus, võetakse III lisa punktis 2 mainitud tingimustes täielikult arvesse kõnealuse arengumaa arengu-, finants- ja kaubandusvajadused.

II

1. Mõned arengumaad näevad probleeme ainuagentide, ainulevitajate ja kontsessioonide ainukasutajate impordi väärtuse määramisel. Artikli 20 lõike 1 alusel on arengumaaliikmetel enne lepingu rakendamist kuni viie aasta pikkune viivitusaeg. Sel juhul võiksid nimetatud sätet kasutavad arengumaaliikmed tarvitada seda aega asjakohaste uuringute ja muude rakendamise hõlbustamiseks vajalike meetmete võtmiseks.

2. Seda arvestades soovitab komitee, et Tollikoostöö Nõukogu aitaks arengumaaliikmetel kooskõlas II lisa sätetega formuleerida ja teha uuringuid valdkondades, kus võib tekkida probleeme, sealhulgas seoses impordiga ainuagentide, ainulevitajate ja kontsessioonide ainukasutajate poolt.

--------------------------------------------------

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE ÜLDLEPINGU INSTITUTSIOONILISE KORRALDUSE KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul allorganite kohta vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tegutsedes XXIV artikli järgi, hõlbustamaks teenustekaubanduse üldlepingu toimimist ja edendamaks selle eesmärke,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Iga allorgan, mille nõukogu võib luua, annab nõukogule aru kord aastas või vajaduse korral sagedamini. Iga selline organ kehtestab oma protseduurireeglid ning ta võib moodustada sobivaid allorganeid.

2. Iga teenindusalakomitee täidab talle nõukogu poolt pandud kohustusi ning võimaldab liikmetel konsulteerida mis tahes teenustekaubanduse küsimuse üle asjassepuutuval teenindusalal ja teenindusalalisa toimimise üle, millesse see küsimus võib puutuda. Seesuguste kohustuste hulka kuuluvad:

a) hoida kõnesoleva lepingu kohaldamine asjassepuutuval teenindusalal pideva jälgimise ja järelevalve all;

b) sõnastada nõukogule kaalumiseks ettepanekuid või soovitusi asjassepuutuval teenindusalal kauplemisega seotud mis tahes küsimuse kohta;

c) kui on olemas teenindusala käsitlev lisa, kaaluda selle teenindusalalisa muutmise ettepanekuid ning anda nõukogule kohaseid soovitusi;

d) tagada foorum tehnilisteks aruteludeks, korraldada liikmete meetmete uurimist ja asjassepuutuva teenindusala teenustekaubandust mõjutavate teiste tehniliste küsimuste uurimist;

e) anda tehnilist abi arengumaaliikmetele ja arengumaadele, kes peavad läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga ühinemise üle, kohustuste kohaldamise või teiste küsimuste asjus, mis mõjutavad asjassepuutuva teenindusala teenustekaubandust ning;

f) teha koostööd teiste teenustekaubanduse üldlepingu põhjal asutatud allorganitega või mis tahes asjassepuutuval teenindusalal tegutseva rahvusvahelise organisatsiooniga.

3. Siinjuures asutatakse finantsteenustekaubanduse komitee, kellel on punktis 2 loetletud kohustused.

--------------------------------------------------

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE ÜLDLEPINGU TEATAVATE VAIDLUSLAHENDUSPROTSEDUURIDE KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse kõnealuse lepingu kohustuste ja erikohustuste ning teenustekaubanduse erilist iseloomu seoses vaidluste lahendamisega XXII ja XXIII artikli alusel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Vaekogu liikmete valimise hõlbustamiseks tuleb koostada nende nimekiri.

2. Selleks võivad liikmed soovitada nimekirja lülitamiseks lõikes 3 viidatud ettevalmistusega isikute nimesid, esitades curriculum vitae nende isikute ettevalmistuse kohta, milles vajaduse korral on näidatud nende teadmised asjakohasel teenindusalal.

3. Vaekogu koosseisu määratakse hea ettevalmistusega riigiametnikud ja/või muud isikud, kellel on kogemus teenustekaubanduse üldlepinguga seotud küsimustes ja/või teenustekaubanduses, sealhulgas liituvates reguleerimisküsimustes. Vaekogu liikmed tegutsevad iseenda nimel, mitte mis tahes valitsuse või organisatsiooni esindajana.

4. Teenindusala küsimustega seotud vaidlusi lahendaval vaekogul peavad olema vajalikud teadmised selle teenindusala kohta, mida vaidlus puudutab.

5. Sekretariaat peab nimekirja ja nõukogu esimehega konsulteerides töötab välja selle haldamise protseduurid.

--------------------------------------------------

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE JA KESKKONNA KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tunnistades, et keskkonnakaitseks vajalikud meetmed võivad lepingu sätetega vastuolus olla;

tunnistades, et kuna keskkonnakaitseks vajalike meetmete eesmärk on enamasti inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, ei ole selge, kas on vaja sätestada enamat kui XIV artikli lõikes b sisaldub,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Selleks et kindlaks määrata, kas niisuguste meetmete arvessevõtmiseks on vaja muuta käesoleva lepingu XIV artiklit, paluda kaubandus- ja keskkonnakomiteel uurida teenustekaubanduse ja keskkonna vahelisi suhteid, sealhulgas säästva arengu probleemi, ning koos võimalike soovitustega neist aru anda. Samuti uurib komitee riikidevaheliste keskkonnalepingute asjakohasust ja suhet käesoleva lepinguga.

2. Komitee esitab aruande oma töö tulemustest esimesel kahe aasta tagant toimuval ministrite konverentsil pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist.

--------------------------------------------------

OTSUS FÜÜSILISTE ISIKUTE LIIKUMIST KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA

MINISTRID,

täheldades Uruguay vooru läbirääkimistest tulenevaid kohustusi, mis puudutavad füüsiliste isikute liikumist teenuste osutamiseks;

olles teadlikud teenustekaubanduse üldlepingu eesmärkidest, sealhulgas arengumaade kasvavast osalusest teenustekaubanduses ja nende teenuseekspordi laienemisest;

tunnustades füüsiliste isikute liikumist puudutavate kohustuste kõrgema taseme saavutamise tähtsust, tagamaks teenustekaubanduse üldlepingust tuleneva kasu tasakaalustatus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Läbirääkimisi füüsiliste isikute liikumise edasisest liberaliseerimisest teenuste osutamiseks jätkatakse pärast Uruguay vooru lõpetamist ja nende eesmärk on võimaldada osalejatel saavutada teenustekaubanduse üldlepingu järgsete kohustuste kõrgem tase.

2. Läbirääkimiste korraldamiseks luuakse füüsiliste isikute liikumist käsitlev läbirääkimiste toimkond. Toimkond kehtestab oma protseduurireeglid ja esitab teenustekaubanduse nõukogule perioodiliselt aruandeid.

3. Läbirääkimiste toimkond peab läbirääkimiste esimese istungi hiljemalt 16. mail 1994. Toimkonnal tuleb lõpetada läbirääkimised ja koostada lõpparuanne hiljemalt kuus kuud pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist.

4. Sellistest läbirääkimistest tulenevad kohustused märgitakse liikmete erikohustuste loendisse.

--------------------------------------------------

OTSUS FINANTSTEENUSTE KOHTA

MINISTRID,

märkides, et osalejate poolt Uruguay vooru lõpetamisel finantsteenuste suhtes kavandatud kohustused jõustuvad enamsoodustusrežiimi alusel samal ajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (edaspidi "WTO leping"),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Hoolimata teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli sätetest peab liikmetel hiljemalt kuus kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva olema lubatud kompensatsiooni pakkumata täiendada, muuta või kõrvaldada täielikult või osaliselt kõiki nende kohustusi sellel teenindusalal. Samal ajal peavad liikmed hoolimata II artikli erandeid käsitleva lisa sätetest lõplikult välja töötama oma seisukohad seoses enamsoodustusrežiimi eranditega sellel teenindusalal. Alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast kuni eespool nimetatud aja lõpuni ei tohi kohaldada II artikli erandeid käsitlevas lisas loetletud erandeid, mis on tingimuslikud teiste osalejate kohustuste taseme või teiste osalejate tehtavate erandite suhtes.

2. Finantsteenustekaubanduse komitee jälgib käesoleva otsuse tingimuste alusel alustatud mis tahes läbirääkimiste edenemist ning esitab teenustekaubanduse nõukogule sellekohase aruande hiljemalt neli kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

--------------------------------------------------

OTSUS MEREVEOTEENUSEID KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA

MINISTRID,

märkides, et osalejate poolt Uruguay vooru lõpetamisel mereveoteenuste suhtes kavandatud kohustused jõustuvad enamsoodustusrežiimi alusel samal ajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (edaspidi "WTO leping"),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Teenustekaubanduse üldlepingu raames alustatakse mereveoteenuste sektoris vabatahtlikke läbirääkimisi. Läbirääkimised peavad olema laiahaardelised ja nende eesmärk on võtta kohustusi, mis puudutavad rahvusvahelist laevandust, abiteenuseid ning juurdepääsu sadamarajatistele ja nende kasutamist, selleks et kõrvaldada kindla aja jooksul piirangud.

2. Selle ülesande täitmiseks moodustatakse mereveoteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkond (edaspidi "mereveoteenuste toimkond"). Mereveoteenuste toimkond esitab korrapäraselt aruandeid nende läbirääkimiste edenemise kohta.

3. Mereveoteenuste toimkonna läbirääkimised on avatud kõigile valitsustele ja Euroopa ühendustele, kes teatavad oma osaluskavatsusest. Seni on oma kavatsusest osaleda läbirääkimistel teatanud:

Ameerika Ühendriigid, Argentina, Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid, Filipiinid, Hongkong, Indoneesia, Island, Kanada, Korea, Malaisia, Mehhiko, Norra, Poola, Rootsi, Rumeenia, Singapur, Soome, Šveits, Tai, Türgi, Uus-Meremaa.

Edasised teated osaluskavatsuse kohta tuleb saata WTO lepingu hoidjale.

4. Mereveoteenuste toimkond peab oma esimese läbirääkimisistungi hiljemalt 16. mail 1994. Mereveoteenuste toimkond lõpetab need läbirääkimised ja koostab lõpparuande hiljemalt 1996. aasta juuniks. Selles lõpparuandes peab sisalduma läbirääkimiste tulemuste rakendamiskuupäev.

5. Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni peatatakse II artikli ja II artikli erandeid käsitleva lisa punktide 1 ja 2 kohaldamine kõnesoleval teenindusalal ning enamsoodustusrežiimi erandeid ei ole vaja loendisse märkida. Hoolimata lepingu XXI artikli sätetest on liikmetel läbirääkimiste lõpetamisel õigus kompensatsiooni pakkumata täiendada, muuta või tühistada mis tahes kohustusi, mis on võetud kõnealusel teenindusalal Uruguay vooru jooksul. Samal ajal peavad liikmed jõudma lõplikele seisukohtadele enamsoodustusrežiimi erandite suhtes kõnealusel teenindusalal, hoolimata II artikli erandeid käsitleva lisa sätetest. Kui läbirääkimised ei peaks õnnestuma, peab teenustekaubanduse nõukogu otsustama, kas jätkata läbirääkimisi kooskõlas antud ülesandega.

6. Nendest läbirääkimistest tulenevad mis tahes kohustused, sealhulgas nende jõustumise kuupäev, tuleb kanda teenustekaubanduse üldlepingule lisatud loenditesse ning nende kohta kehtivad kõik lepingu sätted.

7. Praegusest kuni rakendamiskuupäeva kindlaksmääramiseni lõike 4 alusel ei tohi osalejad arusaadavalt rakendada ühtegi mereveoteenustega kauplemist mõjutavat meedet viisil, mis parandaks nende positsiooni ja mõjuvõimu läbirääkimistel, välja arvatud vastusena teiste maade rakendatud meetmetele võetud meetmed, mille eesmärk on säilitada või parandada mereveoteenuste osutamise vabadust.

8. Lõike 7 sätete rakendamist jälgib mereveoteenuste toimkond. Iga osaleja võib juhtida mereveoteenuste toimkonna tähelepanu mis tahes tegevusele või tegevusetusele, mis puudutab tema arvates lõike 7 täitmist. Selliseid teateid peetakse mereveoteenuste toimkonnale esitatuks pärast nende vastuvõtmist sekretariaadis.

--------------------------------------------------

OTSUS TELEKOMMUNIKATSIOONI PÕHITEENUSEID KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA

MINISTRID ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Vabatahtlikult alustatakse läbirääkimisi liberaliseerimaks järk-järgult telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega (edaspidi "telekommunikatsiooni põhiteenused") kauplemist teenustekaubanduse üldlepingu raames.

2. Need läbirääkimised peavad tulemusi mõjutamata olema laiahaardelised ning ühtegi telekommunikatsiooni põhiteenust ei tohi aprioorselt välja jätta.

3. Selle volituse täitmiseks moodustatakse telekommunikatsiooni põhiteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkond (edaspidi "telekommunikatsiooni toimkond"). Telekommunikatsiooni toimkond esitab korrapäraselt aruandeid nende läbirääkimiste edenemise kohta.

4. Telekommunikatsiooni toimkonna läbirääkimised on avatud kõigile valitsustele ja Euroopa ühendustele, kes teatavad oma osaluskavatsusest. Seni on oma kavatsusest osaleda läbirääkimistes teatanud:

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid, Hongkong, Jaapan, Kanada, Korea, Küpros, Mehhiko, Norra, Rootsi, Slovaki Vabariik, Soome, Šveits, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa.

Edasised teated osaluskavatsuse kohta tuleb saata Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu hoidjale.

5. Telekommunikatsiooni toimkond peab oma esimese läbirääkimisistungi hiljemalt 16. mail 1994. Telekommunikatsiooni toimkond lõpetab need läbirääkimised ja koostab lõpparuande hiljemalt 30. aprilliks 1996. Selles lõpparuandes peab sisalduma läbirääkimiste tulemuste rakendamiskuupäev.

6. Nendest läbirääkimistest tulenevad mis tahes kohustused, sealhulgas nende jõustumise kuupäev, tuleb kanda teenustekaubanduse üldlepingule lisatud loenditesse ning nende kohta kehtivad kõik lepingu sätted.

7. Praegusest kuni rakendamiskuupäeva kindlaksmääramiseni lõike 5 alusel ei tohi ükski osaleja arusaadavalt rakendada ühtegi telekommunikatsiooni põhiteenustega kauplemist mõjutavat meedet viisil, mis parandaks tema positsiooni ja mõjuvõimu läbirääkimistel. Arusaadavalt ei ole selle sätte eesmärk takistada püüdlusi kaubanduslike ja valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisel telekommunikatsiooni põhiteenuste osutamiseks.

8. Lõike 7 sätete täitmist jälgib telekommunikatsiooni toimkond. Iga osaleja võib juhtida telekommunikatsiooni toimkonna tähelepanu mis tahes meetme võtmisele või võtmata jätmisele, mis puudutab tema arvates lõike 7 sätete täitmist. Sellised teated peetakse telekommunikatsiooni toimkonnale esitatuks pärast nende vastuvõtmist sekretariaadis.

--------------------------------------------------

OTSUS ERIALATEENUSTE KOHTA

Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tõdedes erialase kvalifikatsiooni, tehniliste standardite ja litsentsimisega seotud reguleerivate meetmete mõju erialateenuste kaubanduse laiendamisele;

soovides kehtestada mitmepoolsed põhimõtted, mille abil tagada, et erikohustuste võtmisel ei kujuta sellised reguleerivad meetmed endast tarbetuid takistusi erialateenuste osutamiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. Riigisisest reguleerimist käsitleva VI artikli lõikes 4 ette nähtud tööprogramm tuleks viivitamata ellu viia. Selleks moodustatakse erialateenuste toimkond, kes uurib ja annab soovitusi, milliste põhimõtetega on vaja tagada, et kvalifikatsiooninõuete ja -protseduuride, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuetega seotud meetmed ei kujutaks endast tarbetuid kaubandustõkkeid.

2. Esmajärjekorras peab toimkond andma soovitusi mitmepoolsete põhimõtete väljatöötamiseks raamatupidamisarvestuse sektoris, et erikohustused saaksid rakenduda. Nende soovituste andmisel peab toimkond keskenduma järgmistele küsimustele:

a) turulepääsuga seotud mitmepoolsete põhimõtete väljaarendamine tagamaks, et riigisisesed reguleerivad nõuded i) põhinevad objektiivsetel ja selgetel kriteeriumidel nagu pädevus ja võime teenust osutada; ii) ei ole koormavamad kui on vaja teenuse kvaliteedi tagamiseks, hõlbustades seega raamatupidamisarvestusteenuste tõhusat liberaliseerimist;

b) rahvusvaheliste standardite kasutamine; seda tehes peab toimkond ergutama koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu määratletud VI artikli lõike 5 punktis b, et täielikult rakendada VII artikli lõige 5;

c) lepingu VI artikli lõike 6 tulemusliku kohaldamise hõlbustamine kvalifikatsiooni tunnustamise juhiste kehtestamise abil.

Nende põhimõtete väljatöötamisel peab toimkond võtma arvesse erialateenuseid reguleerivate riiklike ja mitteriiklike organite tähtsust.

--------------------------------------------------

OTSUS VAIDLUSTE LAHENDAMIST REGULEERIVATE EESKIRJADE JA PROTSEDUURIDE KÄSITUSLEPPE KOHALDAMISE JA LÄBIVAATAMISE KOHTA

MINISTRID,

MEENUTADES 22. veebruari 1994. aasta otsust selle kohta, et GATT 1947 vaidluste lahendamise reeglid ja protseduurid jäävad jõusse kuni Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumise kuupäevani;

KUTSUVAD asjaomaseid nõukogusid ja komiteesid otsustama, et nad jätkavad oma tegevust käsitlemaks vaidlusi, mille puhul konsultatsioonitaotlus esitati enne nimetatud kuupäeva;

KUTSUVAD ministrite konverentsi viima lõpule Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja protseduuride täielik läbivaatamine nelja aasta jooksul pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist ning esimesel koosolekul pärast läbivaatamise lõpetamist vastu võtma otsuse selle kohta, kas jätta kehtima, muuta või tunnistada kehtetuks seesugused vaidluste lahendamise eeskirjad ja protseduurid.

--------------------------------------------------

FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD KOHUSTUSTE KÄSITUSLEPE

Uruguay voorus osalejatel on võimaldatud teenustekaubanduse üldlepingu (edaspidi "leping") järgi võtta teatavaid finantsteenustega seotud erikohustusi lähenemisviisi alusel, mis on lepingu III jaos sätestatu alternatiiv. On kokku lepitud, et seda lähenemisviisi võidakse rakendada järgmise käsitusleppe alusel:

i) see ei ole vastuolus lepingu sätetega;

ii) sellega ei piirata ühegi liikme õigust loetleda oma erikohustusi kooskõlas lepingu III jaos sätestatud lähenemisviisiga;

iii) sellest tulenevaid erikohustusi rakendatakse enamsoodustusrežiimi alusel;

iv) ei ole kehtestatud ühtegi tingimust liberaliseerimise ulatuse suhtes, milleks liige lepingu alusel kohustub.

Huvitatud liikmed on läbirääkimiste alusel ning vastavalt tingimustele ja normidele, kui need on piiritletud, märkinud oma loendisse erikohustused, mis vastavad allpool esitatud lähenemisviisile.

A. Status quo

Allpool märgitud kohustuste suhtes mis tahes tingimusi, piiranguid ja norme kehtestades tuleb piirduda olemasolevate erandmeetmetega.

B. Turulepääs

Monopoliõigused

1. Lisaks lepingu VIII artiklile kehtivad järgmised sätted.

Iga liige peab oma finantsteenuseid puudutavas loendis esitama olemasolevad monopoliõigused ning püüdma need kõrvaldada või nende ulatust vähendada. Olenemata finantsteenuseid puudutava lisa punkti 1 alapunktist b kehtib käesolev lõige kõnealuse lisa punkti 1 alapunkti b lõigus iii viidatud tegevuse suhtes.

Avalike institutsioonide ostetud finantsteenused

2. Olenemata lepingu XIII artikli sätetest peab iga liige tagama, et mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, võimaldatakse enamsoodustusrežiim ja võrdne kohtlemine, kui liikme avalikud institutsioonid ostavad ja omandavad finantsteenuseid tema territooriumil.

Piiriülene kaubandus

3. Iga liige peab lubama mitteresidentidest finantsteenuste osutajatel võrdsele kohtlemisele vastavate tingimuste alusel osutada iseseisvalt vahendaja kaudu või vahendajana järgmisi teenuseid:

a) riskikindlustus, mis on seotud:

i) merelaevanduse, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -veoga (sealhulgas satelliitidega), mille puhul see kindlustus katab täielikult või osaliselt veetava kauba, kaupa vedava liiklusvahendi ja sellest tuleneva vastutuse;

ii) rahvusvahelise transiitkaubaga.

b) edasikindlustus ja retrosessioon ning kindlustusele lisanduvad teenused vastavalt lisa punkti 5 alapunkti a lõigus iv viidatule;

c) finantsteabe hankimise ja edastamise ning finantsandmete töötlemine vastavalt kõnesoleva lisa punkti 5 alapunkti a lõigus xv viidatule ning nõuande- ja muud lisateenused, välja arvatud panganduse ja muude finantsteenustega seotud vahendamine vastavalt lisa punkti 5 alapunkti a lõigus xvi viidatule.

4. Iga liige peab lubama oma residentidel osta iga teise liikme territooriumil finantsteenuseid, mis on märgitud lisa:

a) punkti 3 alapunktis a;

b) punkti 3 alapunktis b;

c) punkti 5 alapunkti a lõikudes v–xvi.

Kaubanduslik kohalolek

5. Iga liige peab tagama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele õiguse alustada tema territooriumil kaubandustegevust, sealhulgas olemasolevate ettevõtete omandamise teel, ning seda tegevust laiendada.

6. Liige võib kehtestada tingimusi ja protseduure lubamaks kaubandustegevuse alustamist ja laiendamist, kui need ei ole vastuolus selle liikme kohustusega lõike 5 alusel ja on vastavuses lepingus sätestatud ülejäänud kohustustega.

Uued finantsteenused

7. Liige peab lubama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatel, kes on asutatud tema territooriumil, pakkuda mis tahes uut finantsteenust.

Teabe edastamine ja töötlemine

8. Ükski liige ei tohi võtta meetmeid, millega välditaks teabe edastamist või finantsteabe töötlemist, sealhulgas andmeülekandeid elektrooniliste vahendite abil, või millega rahvusvaheliste lepingutega vastavuses olevate impordireeglite järgi takistataks seadmete edasiandmist, kui selline teabe edastamine, finantsteabe töötlemine või seadmete edasiandmine on vajalik finantsteenuste osutaja tavapäraseks äritegevuseks. Ühegi käesoleva lõike sättega ei kitsendata liikme õigust kaitsta isikuandmeid, eraelu ning isiklike andmete ja kontode konfidentsiaalsust, kui seda õigust ei kasutata lepingu sätetest mööda hiilides.

Töötajate ajutine sissepääs

9. a) Iga liige peab lubama ajutiselt oma territooriumile selle liikme territooriumil kaubandustegevust alustava või seda alustanud mis tahes teise liikme finantsteenuste osutaja järgmised töötajad:

i) kõrgema astme juhtivpersonal, kelle käsutuses on asjaomase finantsteenuste osutaja teenuste loomiseks, kontrollimiseks ja toimimiseks hädavajalik teave;

ii) finantsteenuste osutaja ärispetsialistid.

b) Lähtudes oskustöötajate kättesaadavusest tema territooriumil peab iga liige lubama ajutiselt oma territooriumile järgmisi töötajaid, kes on seotud mis tahes teise liikme finantsteenuste osutaja kaubandustegevusega tema territooriumil:

i) finantsteenuste osutaja arvutiteenuste, telekommunikatsiooniteenuste ja raamatupidamisarvestuse spetsialistid;

ii) kindlustusstatistika- ja õigusspetsialistid.

Diskrimineerimisvabad meetmed

10. Iga liige peab püüdma kõrvaldada või piirata järgmiste meetmete mis tahes märkimisväärset negatiivset mõju teise liikme finantsteenuste osutajatele:

a) diskrimineerimisvabad meetmed, millega takistatakse finantsteenuste osutajatel pakkuda liikme territooriumil liikme määratud vormis kõiki selle liikme lubatud finantsteenuseid;

b) diskrimineerimisvabad meetmed, millega piiratakse finantsteenuste osutajate tegevuse laiendamist selle liikme kogu territooriumile;

c) liikme võetud meetmed, kui see liige rakendab nii panga- kui väärtpaberiteenuseid osutades ühtesid ja samu meetmeid ning teise liikme finantsteenuste osutaja keskendab oma tegevuse väärtpaberiteenuste osutamisele;

d) muud meetmed, mis on küll vastavuses lepingu sätetega, kuid mõjutavad negatiivselt teise liikme finantsteenuste osutajate võimet tegutseda, konkureerida või siseneda selle liikme turule,

tingimusel et mitte ühegi selle lõike alusel rakendatud meetmega ei diskrimineerita ebaõiglaselt selle meetme võtnud liikme finantsteenuste osutajaid.

11. Lõike 10 alapunktides a ja b viidatud diskrimineerimisvabade meetmete suhtes peab liige püüdma mitte piirata või vähendada olemasolevaid turuvõimalusi ja seda kasu, mida juba rühmana kasutavad kõigi teiste liikmete finantsteenuste osutajad, tingimusel et sellest kohustusest tulenevalt ei diskrimineerita ebaõiglaselt neid meetmeid rakendava liikme finantsteenuste osutajaid.

C. Võrdne kohtlemine

1. Nendel tingimustel, millega lubatakse võrdne kohtlemine, peab iga liige tagama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele finantseerimis- ja refinantseerimisallikatele. See lõige ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu asjaomase liikme kõrgema astme laenuallikatele (lender of last resort facilities).

2. Kui liige nõuab mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatelt asjaomase liikme finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel finantsteenuste osutamiseks liikmeksolekut või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kui asjaomane liige näeb ette finantsteenuste osutamisel otseselt või kaudselt selliseid üksusi, soodustusi või eeliseid, peab see liige tagama, et seesugused institutsioonid kohaldaksid mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajate suhtes, kes on residendid kõnesoleva liikme territooriumil, võrdset kohtlemist.

D. Määratlused

Kõnealuse lähenemisviisi puhul:

1. Mitteresidendist finantsteenuste osutaja on liikme finantsteenuste osutaja, kes osutab teise liikme territooriumil paiknevast asutusest teise liikme territooriumile finantsteenuseid, olenemata sellest, kas selline finantsteenuste osutaja on liikme territooriumil, kus finantsteenust osutatakse, kaubandustegevusega hõivatud või mitte.

2. "Kaubandustegevus" tähendab liikme territooriumil asuvat finantsteenuste osutamise ettevõtet, kaasa arvatud täielikult või osaliselt omatavad tütarettevõtted, ühisettevõtted, osa- ja täisühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, frantsiisitehingud, filiaalid, agentuurid, esindused ja muud organisatsioonid.

3. Uus finantsteenus on finantsiseloomuga teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega ja toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja ei osuta kõnealuse liikme territooriumil, kuid mida osutatakse teise liikme territooriumil.

--------------------------------------------------