Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping

LIIKMED LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Subsiidiumi määratlus

1.1. Käesolevas lepingus loetakse subsiidium olemasolevaks, kui:

a) 1) liikme territooriumil asuv valitsus või mis tahes riigiorgan (käesolevas lepingus "valitsus") annab rahalist toetust, see on järgmistel juhtudel:

i) valitsuse tegevus sisaldab otsest raha ülekandmist (näiteks abirahad, laenud, omakapitalimahutus) või potentsiaalseid raha või kohustuste otseülekandeid (näiteks laenugarantiid);

ii) valitsus ei saa või ei kogu tavaliselt laekuvaid maksutulusid (näiteks sellised fiskaalstiimulid nagu maksukrediidid); [1]

iii) valitsus hangib kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu;

iv) valitsus teeb makseid rahastussüsteemi või volitab või suunab mingit eraorganit täitma üht või mitut alapunktides i kuni iii nimetatud ülesannetest, mis lasuvad tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest

või

2) esineb mis tahes tulu- või hinnatoetus GATT 1994 XVI artikli tähenduses

ja

b) seeläbi antakse eelis.

1.2. Lõikes 1 määratletud subsiidiumi suhtes kohaldatakse II jao sätteid või III või V jao sätteid ainult siis, kui subsiidium on eripärane vastavalt artikli 2 sätetele.

Artikkel 2

Eripära

2.1. Määramaks, kas artikli 1 lõikes 1 määratletud subsiidium on eripärane toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluvale ettevõttele või tootmisharule või ettevõtete rühmale või tootmisharude rühmale (käesolevas lepingus "teatavad ettevõtted"), tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest.

a) Kui toetust andev võimuorgan või õigusaktid, mida järgides toetust andev võimuorgan toimib, piiravad selgesõnaliselt ettevõtete ringi, millele subsiidiumi võib anda, on subsiidium eripärane.

b) Kui toetust andev võimuorgan või õigusaktid, mida järgides toetust andev võimuorgan toimib, kehtestavad subsiidiumi saamise õiguse ja selle suuruse kohta objektiivsed kriteeriumid või tingimused, [2] ei ole subsiidium eripärane, eeldusel, et subsiidiumi saamise õigus on automaatne ning et nendest kriteeriumidest ja tingimustest peetakse rangelt kinni. Kriteeriumid ja tingimused peavad olema seadustes, määrustes või muudes ametlikes dokumentides selgelt määratletud, et neid saaks kontrollida.

c) Kui punktides a ja b kehtestatud põhimõtete kohaldamisel on ilmnenud mitteeripärasus ja hoolimata sellest on alust arvata, et subsiidium on tegelikult eripärane, võib arvesse võtta teisi tegureid. Need tegurid on: subsiidiumiprogrammi kasutamine piiratud hulga teatavate ettevõtete poolt, valdav kasutamine teatavate ettevõtete poolt, ebaproportsionaalselt suurte subsiidiumide andmine teatavatele ettevõtetele ja viis, kuidas toetust andev võimuorgan on teinud oma äranägemise järgi otsuse subsiidiumi anda. [3] Käesoleva punkti kohaldamisel tuleb arvesse võtta toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluva majandustegevuse mitmekesistamise ulatust ja ka aega, mille jooksul subsiidiumiprogramm on toiminud.

2.2. Subsiidium, mis on piiratud toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluvate kindlas geograafilises piirkonnas paiknevate teatavate ettevõtetega, on eripärane. Käesoleva lepingu mõistes ei peeta eripäraseks subsiidiumiks üldrakendatavate maksumäärade kehtestamist või muutmist selleks volitusi omava mis tahes valitsustasandi poolt.

2.3. Kõiki subsiidiume, mille suhtes kohaldatakse artikli 3 sätteid, peetakse eripäraseks.

2.4. Eripära kindlaksmääramine käesoleva artikli sätete alusel tuleb selgelt tõestada positiivse tõendusmaterjali põhjal.

II JAGU

KEELUSTATUD SUBSIIDIUMID

Artikkel 3

Keelustamine

3.1. Välja arvatud põllumajanduslepingus sätestatu, on keelustatud järgmised artiklis

1 määratletud subsiidiumid:

a) subsiidiumid, mis seaduse järgi või tegelikult [4] sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest eksporditegevusest, kaasa arvatud I lisas [5] loetletud subsiidiumid;

b) subsiidiumid, mis sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest omamaiste kaupade eeliskasutamisest võrreldes imporditud kaupadega.

3.2. Liige ei anna ega säilita lõikes 1 loetletud subsiidiume.

Artikkel 4

Õiguslikud kaitsevahendid

4.1. Kui liikmel on põhjust arvata, et teine liige annab või säilitab keelustatud subsiidiumi, võib ta taotleda sellise liikmega konsultatsioone.

4.2. Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotlus peab sisaldama teadaande kättesaadavate tõendite kohta seoses kõnesoleva subsiidiumi olemasolu ja laadiga.

4.3. Kui lõike 1 alusel esitatakse konsultatsioonitaotlus, alustab liige, kes oletatavasti annab või säilitab kõnealust subsiidiumi, võimalikult kiiresti selliseid konsultatsioone. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorraga seotud fakte ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

4.4. Kui 30 päeva [6] jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ei ole jõutud vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib iga konsultatsioonides osalev liige suunata kõnealuse küsimuse vaidluste lahendamise organile (VLO) vaekogu koheseks moodustamiseks, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel vaekogu mitte moodustada.

4.5. Kui vaekogu on moodustatud, võib ta paluda alaliselt ekspertrühmalt [7] (käesolevas lepingus "AER") abi küsimuses, kas kõnealune meede on keelustatud subsiidium. Sellise taotluse korral vaatab AER kohe läbi olemasolevad tõendid kõnealuse meetme olemasolu ja laadi kohta ning annab seda meedet kohaldavale või säilitavale liikmele võimaluse näidata, et kõnealune meede ei ole keelustatud subsiidium. AER esitab oma järeldused vaekogule viimase poolt määratud ajaks. Vaekogu aktsepteerib ilma muudatusteta AERi järeldused selle kohta, kas kõnealune meede on keelustatud subsiidium või ei ole.

4.6. Vaekogu esitab oma lõpliku ettekande vaidlusosalistele. Ettekanne saadetakse kõigile liikmetele 90 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist ja talle volituste andmist.

4.7. Kui leitakse, et kõnealune meede on keelustatud subsiidium, soovitab vaekogu subsideerival liikmel see subsiidium viivitamata tühistada. Selles suhtes määrab vaekogu oma soovituses kindlaks aja, mille jooksul subsiidium tuleb tühistada.

4.8. 30 päeva jooksul pärast vaekogu ettekande väljastamist kõigile liikmetele kiidab VLO ettekande heaks, välja arvatud juhul, kui üks vaidlusosaline teavitab VLOd vormikohaselt oma otsusest edasi kaevata või kui VLO otsustab konsensuse alusel ettekannet mitte heaks kiita.

4.9. Kui vaekogu ettekanne edasi kaevatakse, väljastab apellatsioonikogu oma otsuse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, kui vaidlusosaline vormikohaselt teavitab oma kavatsusest edasi kaevata. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa esitada oma ettekannet 30 päeva jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise aja jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 60 päeva. VLO kiidab apellatsiooniettekande heaks ja vaidlusosalised aktsepteerivad selle tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel apellatsiooniettekannet mitte heaks kiita 20 päeva jooksul alates selle väljastamisest liikmetele. [8]

4.10. Kui VLO soovitusi ei täideta vaekogu määratud tähtaja jooksul, mis algab vaekogu ettekande või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmise kuupäeval, annab VLO kaebuse esitanud liikmele volitused võtta sobivaid [9] vastumeetmeid, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab selle taotluse konsensuse alusel tagasi lükata.

4.11. Kui vaidlusosaline soovib vaidluste lahendamise käsitusleppe (VLK) artikli 22 lõike 6 alusel vahekohtumenetlust, otsustab vahekohtunik, kas vastumeetmed on asjakohased. [10]

4.12. Käesoleva artikli alusel toimuvate vaidluste puhul kehtib tähtaeg, mis on pool VLKs selliste vaidluste läbiviimiseks ettenähtud ajast, välja arvatud käesolevas artiklis eraldi määratud tähtajad.

III JAGU

VAIDLUSTATAVAD SUBSIIDIUMID

Artikkel 5

Negatiivne mõju

Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 loetletud subsiidiumide kasutamisega ei tohi ükski liige teise liikme huve negatiivselt mõjutada, st:

a) tekitada kahju teise liikme omamaisele tootmisharule; [11]

b) olematuks muuta või vähendada teistele liikmetele otseselt või kaudselt 1994. aasta GATTist tulenevat kasu, eriti kasu, mis tuleneb GATT 1994 II artikli alusel seotud kontsessioonidest; [12]

c) tõsiselt kahjustada teise liikme huve. [13]

Käesolev artikkel ei kehti põllumajanduslepingu artikli 13 alusel põllumajandustoodetele antavate subsiidiumide kohta.

Artikkel 6

Tõsine kahjustamine

6.1. Artikli 5 punkti c tähenduses loetakse tõsiseks kahjustamiseks olukorda, kui:

a) toote väärtusjärgne kogusubsideerimine [14] ületab 5 %; [15]

b) subsiidiume kasutatakse tootmisharu tegevuskahjumi katteks;

c) subsiidiume kasutatakse ettevõtte tegevuskahjumi katteks, välja arvatud kordumatud ühekordsed meetmed, mida asjaomase ettevõtte puhul uuesti ei kasutata ja mida antakse ainult selleks, et anda aega pikaajaliste lahendite väljatöötamiseks ja teravate sotsiaalsete probleemide vältimiseks;

d) võlgu kustutatakse otseselt, st valitsusele võlgnetav laen kustutatakse, ja antakse abiraha võlgade tagasimaksmise katteks. [16]

6.2. Hoolimata lõike 1 sätetest ei peeta tõsiseks kahjustamiseks seda, kui subsideeriv liige näitab, et kõnealuse subsiidiumiga ei ole kaasnenud ühtegi lõikes 3 loetletud tagajärge.

6.3. Tõsine kahjustamine artikli 5 punkti c tähenduses võib tekkida igal juhul, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:

a) subsiidiumi tagajärjeks on teise liikme samasuguse toote subsideeriva liikme turult kõrvaletõrjumine või sellele turule importimise takistamine;

b) subsiidiumi tagajärjeks on teise liikme samasuguse toote kolmanda maa turult eksportimise kõrvaletõrjumine või takistamine;

c) subsiidiumi mõjul toimub subsideeritud toote poolt märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes teise liikme samasuguse toote hinnaga samal turul või toimub märkimisväärne hinna allasurumine, hinna langus või müügivõimaluste kaotamine samal turul;

d) subsiidiumi mõjul suureneb subsideeriva liikme osalus maailmaturul teatava subsideeritud toorme või kauba [17] suhtes, võrreldes keskmise osalusega, mis tal oli kolme eelnenud aasta jooksul, ja see suurenemine subsiidiumide andmise aja vältel pidevalt kasvab.

6.4. Lõike 3 punkti b põhjal hõlmab eksportkaupade kõrvaletõrjumine või takistamine mis tahes juhtumeid, kus on näidatud, et suhtelistes turuosalustes on toimunud muutus samasuguse subsideerimata toote kahjuks (asjakohase representatiivse perioodi jooksul, millest piisab kõnealuse toote selgete turuarengusuundade tuvastamiseks ja mis tavatingimustes on vähemalt üks aasta), välja arvatud lõikes 7 sätestatud juhud. "Suhteliste turuosaluste muutus" hõlmab kõiki järgmisi olukordi: a) subsideeritava toote turuosaluse suurenemist; b) subsideeritava toote turuosaluse samaks jäämist olukorras, kus see subsiidiumi puudumisel oleks vähenenud; c) subsideeritava toote turuosaluse vähenemist aeglasemalt kui subsiidiumi puudumise korral.

6.5. Lõike 3 punkti c põhjal hõlmab hinna allalöömine mis tahes juhtumeid, kus niisugune hinna allalöömine ilmneb subsideeritava toote hinna võrdlemisel samale turule tarnitud samasuguse subsideerimata toote hinnaga. Võrreldakse samal kaubandustasandil ja võrreldavatel aegadel, võttes kohaselt arvesse kõiki teisi hindade võrreldavust mõjutavaid tegureid. Kui otsene võrdlus ei ole võimalik, võidakse hinna allalöömise esinemist näidata ekspordiühiku väärtuse alusel.

6.6. Iga liige, kelle turul on väidetavasti esile kerkinud tõsine kahjustamine, teeb V lisa punkti 3 sätteid järgides artikli 7 alusel algatatud vaidluse osalistele ja artikli 7 lõike 4 alusel loodud vaekogule kättesaadavaks kogu asjakohase teabe, mis on saadaval nii vaidlusosaliste turuosaluste muutuste kui ka kõnesolevate toodete hindade kohta.

6.7. Tõsist kahju tekitava kõrvaletõrjumise või kahjustamisega lõike 3 tähenduses ei ole tegemist, kui vastava aja jooksul esineb mis tahes järgmine asjaolu: [18]

a) keelustatakse või kitsendatakse kaebuse esitanud liikme samasuguse toote eksport või kaebuse esitanud liikme import asjaomase kolmanda maa turule;

b) kõnealuse toote kaubandusmonopoli omav või riiklikku kaubandust juhtiv importiv valitsus otsustab mitteärilistel põhjustel impordi ümber suunata kaebuse esitanud liikmelt teisele riigile või teistele riikidele;

c) loodusõnnetused, streigid, veohäired või muu vääramatu jõud, mis märkimisväärselt mõjutab kaebuse esitanud liikme eksportkauba tootmist, kvaliteeti, kogust või hinda;

d) lepete olemasolu, millega piiratakse kaebuse esitanud liikme eksporti;

e) kaebuse esitanud liikme ekspordivõimaluste vabatahtlik vähendamine kõnesoleva toote puhul (sealhulgas olukord, kus kaebuse esitanud liikme äriühingud on kõnesoleva toote ekspordi sõltumatult uutele turgudele suunanud);

f) importiva riigi standarditele ja muudele reguleerivatele nõuetele mittevastavus.

6.8. Lõikes 7 loetletud asjaolude puudumisel tuvastatakse tõsine kahjustamine vaekogule esitatud või selle poolt kogutud teabe, sealhulgas vastavalt V lisa sätetele esitatud teabe põhjal.

6.9. Käesolev artikkel ei kehti põllumajanduslepingu artikli 13 alusel põllumajandustoodetele säilitatavate subsiidiumide puhul.

Artikkel 7

Õiguslikud kaitsevahendid

7.1. Välja arvatud põllumajanduslepingu artiklis 13 sätestatu, võib liige alati taotleda konsulteerimist teise liikmega, kui tal on põhjust arvata, et artiklis 1 nimetatud mis tahes subsiidium, mida teine liige annab või säilitab, tekitab kahju tema omamaisele tootmisharule, muudab olematuks või vähendab kasu või toob kaasa tõsise kahjustamise.

7.2. Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotlus peab sisaldama teadaande kättesaadavate tõendite kohta seoses a) kõnesoleva subsiidiumi olemasolu ja laadiga ja b) konsultatsioone taotleva liikme omamaisele tootmisharule tekitatud kahjuga või tema kasu olematuks muutmise või vähendamisega või huvide tõsise kahjustamisega. [19]

7.3. Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotluse korral alustab liige, kes oletatavasti annab või säilitab kõnesolevaid subsiidiume, konsultatsioone nii kiiresti kui võimalik. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorda puudutavad faktid ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

7.4. Kui 60 päeva [20] jooksul ei jõuta vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib iga konsultatsioonides osalev liige anda küsimuse VLOle vaekogu moodustamiseks, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab vaekogu mitte moodustada. Vaekogu koosseis ja volitused määratakse kindlaks 15 päeva jooksul alates selle moodustamise kuupäevast.

7.5. Vaekogu vaatab küsimuse läbi ja esitab lõpliku ettekande vaidlusosalistele. Ettekanne jagatakse kõigile liikmetele 120 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist ja sellele volituste andmist.

7.6. 30 päeva jooksul vaekogu ettekande väljastamisest kõigile liikmetele kiidab VLO [21] ettekande heaks, välja arvatud juhul, kui kes tahes vaidlusosaline teavitab vormikohaselt VLOd oma otsusest edasi kaevata või kui VLO konsensuse alusel otsustab ettekannet mitte heaks kiita.

7.7. Kui vaekogu ettekanne kaevatakse edasi, väljastab apellatsioonikogu oma otsuse 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vaidlusosaline vormikohaselt teavitab oma kavatsusest edasi kaevata. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa esitada oma ettekannet 60 päeva jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades hinnangu aja kohta, mille jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 90 päeva. VLO kiidab apellatsiooniettekande heaks ja vaidlusosalised aktsepteerivad selle tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab apellatsiooniettekannet mitte vastu võtta 20 päeva jooksul alates selle väljastamisest liikmetele. [22]

7.8. Kui vaekogu ettekanne või apellatsioonikogu ettekanne kiidetakse heaks ja selles on tuvastatud, et subsiidium on teise liikme huve artikli 5 tähenduses negatiivselt mõjutanud, astub subsiidiumi andev või säilitav liige asjakohaseid samme negatiivse mõju kõrvaldamiseks või tühistab subsiidiumi.

7.9. Kui liige ei ole astunud asjakohaseid samme subsiidiumi negatiivse mõju kõrvaldamiseks või ei ole subsiidiumi tühistanud kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil VLO kiidab heaks vaekogu ettekande või apellatsioonikogu ettekande, ja kui puudub kompenseerimiskokkulepe, annab VLO kaebuse esitanud liikmele volitused võtta vastumeetmeid, mis oma ulatuselt vastavad tuvastatud negatiivse mõju ulatusele ja laadile, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab selle taotluse tagasi lükata.

7.10. Kui vaidlusosaline soovib VLK artikli 22 lõike 6 alusel vahekohtumenetlust, otsustab vahekohtunik, kas vastumeetmed vastavad oma ulatuselt tuvastatud negatiivse mõju ulatusele ja laadile.

IV JAGU

VAIDLUSTAMISELE MITTEKUULUVAD SUBSIIDIUMID

Artikkel 8

Vaidlustamisele mittekuuluvate subsiidiumide kindlaksmääramine

8.1. Vaidlustamisele ei kuulu järgmised subsiidiumid: [23]

a) subsiidiumid, mis ei ole artikli 2 tähenduses eripärased;

b) subsiidiumid, mis on artikli 2 tähenduses eripärased, kuid mis vastavad kõigile järgmistele lõike 2 punktides a, b või c sätestatud tingimustele.

8.2. Hoolimata III ja V jao sätetest ei kuulu vaidlustamisele järgmised subsiidiumid:

a) abi uurimistegevusele, mida teostavad äriühingud või äriühinguga sõlmitud lepingu alusel kõrgharidus- või uurimisasutused, kui: [24], [25], [26] see abi ei ületa [27] 75 % tööstusuuringute [28] maksumusest või 50 % konkurentsieelse arendustegevuse [29], [30] maksumusest ja tingimusel, et abistamine piirdub ainult:

i) kulutustega töötajatele (uurijad, tehnikud ja muu abikoosseis, kes tegeleb eranditult uurimistegevusega);

ii) kulutustega instrumentidele, seadmetele, maale ja ehitistele, mida kasutatakse eranditult ja alaliselt uurimistegevuses (välja arvatud kommertsalusel võõrandamine);

iii) kulutustega konsultatsioonidele ja samatähenduslikele teenustele, mida kasutatakse eranditult uurimistegevuses, sealhulgas ostetud uurimistöödele, tehnilisele oskusteabele, patentidele jms;

iv) otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkuludega;

v) teiste jooksvate kulutustega (näiteks kulutustega materjalile, tagavaradele jms), mis on tekkinud otseselt uurimistegevuse tagajärjel;

b) abi liikme territooriumil paiknevatele ebasoodsatele piirkondadele, mida antakse vastavalt piirkondliku arengu üldraamistikule [31] ja mis on väljavalitud piirkondades mitteeripärane (artikli 2 tähenduses) tingimusel, et:

i) iga ebasoodne piirkond on selgelt piiritletud geograafiline ala, millel on määratletav majanduslik ja halduslik identiteet;

ii) piirkonda loetakse ebasoodsaks neutraalsete ja objektiivsete kriteeriumide [32] põhjal, mis näitavad, et piirkonna raskused ei tulene mitte ainult ajutistest asjaoludest; need kriteeriumid tuleb selgelt määratleda seaduses, määruses või muus ametlikus dokumendis, et neid saaks kontrollida;

iii) kriteeriumid hõlmavad majandusliku arengu mõõtmist, mis põhineb vähemalt ühel järgmistest teguritest:

- sissetulek inimese kohta või leibkonna sissetulek liikme kohta või sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, mis ei tohi ületada 85 % kõnealuse territooriumi keskmisest;

- tööpuuduse tase, mis peab olema vähemalt 110 % kõnealuse territooriumi keskmisest

mõõdetuna kolme aasta jooksul; mõõtmine võib siiski koosneda mitmest osast ja hõlmata teisi tegureid;

c) abi edendamaks olemasolevate rajatiste [33] kohandamist uutele keskkonnanõuetele, mis on kehtestatud seaduste ja/või määrustega ja millega tekitatakse äriühingutele suuremaid kitsendusi ja rahalisi kohustusi eeldusel, et see abi:

i) on ühekordne kordumatu meede;

ii) ei ületa 20 % kohandamiskuludest;

iii) ei kata abi korras tehtud investeeringu uuendamis- ja ekspluatatsioonikulusid, mida peavad täielikult kandma äriühingud;

iv) on otseselt seotud ja proportsionaalne häiringute ja reostuse plaanitud vähendamisega äriühingu poolt ning ei kata võimalikku tootmiskulude kokkuhoidu;

v) on kättesaadav kõikidele äriühingutele, kes suudavad kasutusele võtta uusi seadmeid ja/või tootmisprotsesse.

8.3. Lõike 2 sätetele tuginevast subsiidiumiprogrammist teatatakse komiteele vastavalt VII jao sätetele enne selle rakendamist. Iga niisugune teade peab olema piisavalt täpne, et teised liikmed saaksid hinnata programmi vastavust lõikes 2 sätestatud asjakohastele tingimustele ja kriteeriumidele. Igal aastal saadavad liikmed komiteele teadete täpsustused, eriti teavet iga programmi kogukulutuste ja programmi mis tahes muudatuste kohta. Teistel liikmetel on õigus küsida teavet üksikute subsideerimisjuhtumite kohta teatatud programmi raames. [34]

8.4. Liikme taotluse korral vaatab sekretariaat lõike 3 alusel esitatud teate läbi ja võib vajaduse korral nõuda subsideerivalt liikmelt lisateavet läbivaatamisel oleva teatatud programmi kohta. Sekretariaat esitab oma uurimistulemused komiteele. Taotluse korral vaatab komitee viivitamata läbi sekretariaadi uurimistulemused (või teate enda, kui sekretariaadilt ei ole taotletud läbivaatamist) eesmärgiga otsustada, kas on kõrvale kaldutud lõikes 2 kehtestatud tingimustest ja kriteeriumidest. Käesolevas lõikes sätestatud menetlus lõpetatakse hiljemalt komitee esimesel korralisel koosolekul pärast subsideerimisprogrammist teatamist tingimusel, et teate esitamisest komitee korralise koosolekuni on möödunud vähemalt kaks kuud. Käesolevas lõikes kirjeldatud läbivaatamismenetlust kasutatakse taotluse korral ka siis, kui lõikes 3 mainitud iga-aastases täpsustuses on teatatud programmi olulistest muudatustest.

8.5. Liikme taotluse korral antakse siduva vahekohtumenetluse lahendada komitee lõikes 4 nimetatud otsustus või komitee suutmatus teha sellist otsustust, aga ka teatatud programmi tingimuste üksikud rikkumised. Vahekohtuorgan esitab liikmetele oma järeldused 120 päeva jooksul alates küsimuse vahekohtuorganile suunamise kuupäevast. Kui käesolevas lõikes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lõike alusel läbiviidava vahekohtumenetluse puhul vaidluste lahendamise käsituslepet.

Artikkel 9

Konsultatsioonid ja lubatud õiguslikud kaitsevahendid

9.1. Kui artikli 8 lõikes 2 nimetatud programmi teostamise ajal, vaatamata tõsiasjale, et programm vastab selles lõikes kehtestatud kriteeriumidele, on liikmel alust arvata, et see programm on avaldanud selle liikme omamaisele tootmisharule tõsist negatiivset mõju, näiteks raskesti korvatavat kahju, võib see liige taotleda konsultatsioone liikmega, kes kõnealust subsiidiumi annab või säilitab.

9.2. Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotluse korral alustab liige, kes annab või säilitab kõnesolevat subsiidiumiprogrammi, võimalikult kiiresti konsultatsioone. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorda puudutavad faktid ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

9.3. Kui lõike 2 alusel toimuvate konsultatsioonide käigus ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust 60 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib taotluse esitanud liige anda küsimuse komiteele arutamiseks.

9.4. Kui küsimus antakse arutada komiteele, vaatab komitee viivitamata läbi asjassepuutuvad faktid ja tõendid lõikes 1 viidatud mõjude kohta. Kui komitee tuvastab, et niisugused mõjud on olemas, võib ta soovitada subsideerival liikmel muuta seda programmi selliselt, et need mõjud kõrvaldada. Komitee esitab oma järeldused 120 päeva jooksul alates kuupäevast, mil asi talle lõike 3 alusel arutada antakse. Kui soovitust kuue kuu jooksul ei täideta, volitab komitee taotlejaliiget võtma sobivaid vastumeetmeid, mis vastavad ulatuselt tuvastatud mõjude laadile ja ulatusele.

V JAGU

TASAKAALUSTUSMEETMED

Artikkel 10

GATT 1994 VI artikli kohaldamine [35]

Liikmed astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et ühe liikme territooriumilt teise liikme territooriumile imporditavale tootele kehtestatav tasakaalustusmaks [36] oleks vastavuses GATT 1994 VI artikli sätetega ja käesoleva lepingu tingimustega. Tasakaalustusmakse võidakse kehtestada üksnes vastavalt juurdlusele, mis on algatatud [37] ja läbi viidud kooskõlas käesoleva lepingu ja põllumajanduslepingu sätetega.

Artikkel 11

Juurdluse algatamine ja käik

11.1. Välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhud, algatatakse juurdlus, tuvastamaks mis tahes väidetava subsiidiumi olemasolu, määra ja mõju, omamaise tootmisharu poolt või selle nimel esitatud kirjaliku taotluse põhjal.

11.2. Lõike 1 alusel esitatud taotlus peab sisaldama piisavat tõendusmaterjali a) subsiidiumi olemasolu ja kui võimalik, siis selle suuruse kohta, b) kahju olemasolu kohta GATT 1994 VI artikli tähenduses vastavalt tõlgendusele käesolevas lepingus ja c) põhjusliku seose olemasolu kohta subsideeritud impordi ja väidetava kahju vahel. Väiteid, mida ei ole asjakohase tõendusmaterjaliga kinnitatud, ei saa lugeda käesoleva lõike nõuete täitmise suhtes piisavaks. Taotlus peab sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

i) taotluse esitaja isik ning taotluse esitaja samasuguse toote omamaise toodangu mahu ja väärtuse kirjeldus. Kui kirjalik taotlus esitatakse omamaise tootmisharu nimel, tuleb taotluses määratleda tootmisharu, mille nimel taotlus esitatakse, koostades loendi kõigist teadaolevaist samasuguse toote omamaistest tootjatest (või samasuguse toote omamaiste tootjate ühendustest), kirjeldades võimalikult suures ulatuses kõnealuse samasuguse toote omamaise tootmisharu mahtu ja väärtust, mis langeb selliste tootjate arvele;

ii) väidetavalt subsideeritud toote täielik kirjeldus, kõnesoleva(te) päritolu- või eksportijamaa või -maade nimi/nimed, iga teadaoleva eksportija või välistootja isik ning kõnealust toodet teadaolevalt importivate isikute loend;

iii) tõendid kõnealuse subsiidiumi olemasolu, suuruse ja laadi kohta;

iv) tõendusmaterjal selle kohta, et omamaise tootmisharu väidetava kahju on põhjustanud subsideeritud import subsiidiumi mõju kaudu; see tõendusmaterjal sisaldab teavet väidetavalt subsideeritud impordi mahu muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hinnale siseturul ning kõnealuse impordi pärastise mõju kohta omamaisele tootmisharule, nagu seda kajastavad omamaise tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 15 lõigetes 2 ja 4.

11.3. Võimuorganid kontrollivad taotluses esitatud tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, et teha kindlaks, kas tõendid on piisavad õigustamaks juurdluse algatamist.

11.4. Juurdlus vastavalt lõikele 1 algatatakse ainult siis, kui võimuorganid on taotluse suhtes samasuguse toote omamaiste tootjate väljendatud [38] toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise põhjal tuvastanud, et kõnealune taotlus on esitatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel. [39] Taotlust peetakse "omamaise tootmisharu poolt või selle nimel" esitatuks, kui seda toetavad need omamaised tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50 % samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Juurdlust ei algatata, kui taotlust selgesõnaliselt toetavate omamaiste tootjate arvele langeb vähem kui 25 % samasuguse toote omamaisest kogutoodangust.

11.5. Kui ei ole otsustatud algatada juurdlust, hoiduvad võimuorganid juurdluse algatamise taotluse mis tahes viisil avalikustamisest.

11.6. Kui asjaomased võimuorganid erilistel asjaoludel otsustavad algatada juurdluse, ilma et nad oleksid saanud omamaiselt tootmisharult või selle nimel kirjaliku taotluse sellise juurdluse algatamiseks, jätkavad nad asja üksnes juhul, kui neil on juurdluse algatamise õigustamiseks piisavalt tõendusmaterjali subsiidiumi, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2.

11.7. Tõendusmaterjal nii subsiidiumi kui ka kahju kohta vaadatakse üheaegselt läbi a) otsuses selle kohta, kas algatada juurdlust või mitte, ning b) pärast seda, juurdluse käigus, hiljemalt alates varaseimast kuupäevast, mil käesoleva lepingu sätete kohaselt võidakse rakendada ajutisi meetmeid.

11.8. Juhul kui tooteid ei impordita otse päritolumaalt, vaid eksporditakse importijaliikmele vahendajariigi kaudu, on käesoleva lepingu sätted täies ulatuses kohaldatavad ja tehingut või tehinguid peetakse käesoleva lepingu mõistes toimunuks päritolumaa ja importijaliikme vahel.

11.9. Lõike 1 alusel esitatud taotlus lükatakse tagasi ja juurdlus lõpetatakse kohe, kui asjaomased võimuorganid on veendunud, et asja jätkamise õigustamiseks puudub piisav tõendusmaterjal kas subsiidiumi või kahju kohta. Asi lõpetatakse kohe, kui subsiidiumi summa on de minimis või tegeliku või võimaliku subsideeritud impordi maht või kahju on tühine. Käesoleva lõike raames loetakse subsiidiumi summa olevaks de minimis, kui subsiidium on väärtuse järgi väiksem kui 1 %.

11.10. Juurdlusega ei tohi takistada tolliprotseduuride täitmist.

11.11. Välja arvatud eriliste asjaolude korral, tuleb juurdlused lõpetada ühe aasta jooksul ning mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuud pärast nende algatamist.

Artikkel 12

Tõendusmaterjal

12.1. Huvitatud liikmetele ja kõigile tasakaalustusmaksu juurdluse huvitatud pooltele teatatakse, millist teavet võimuorganid nõuavad, ning neile antakse piisav võimalus esitada kirjalikult kogu tõendusmaterjal, mida nad kõnesoleva juurdluse puhul asjakohaseks peavad.

12.1.1. Eksportijatele, välistootjatele ja huvitatud liikmetele, kes saavad tasakaalustusmaksu juurdluses kasutatavad küsitluslehed, jäetakse vastamiseks vähemalt 30 päeva. [40] Kohaselt tuleb kaaluda iga taotlust pikendada nimetatud 30-päevast aega ning kui põhjus ära näidatakse, tuleb anda selline pikendus alati kui võimalik.

12.1.2. Ühe huvitatud liikme või ühe huvitatud poole kirjalikult esitatud tõendusmaterjal tehakse kohe kättesaadavaks teistele juurdluses osalevatele huvitatud liikmetele või huvitatud pooltele, järgides konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

12.1.3. Niipea kui juurdlus on algatatud, esitavad võimuorganid teadaolevatele eksportijatele [41] ja asjaomase eksportijaliikme võimuorganitele artikli 11 lõike 1 alusel saadud kirjaliku taotluse täieliku teksti ning teevad selle teistele asjaomastele huvitatud pooltele nende taotlusel kättesaadavaks. Hoolikalt tuleb arvesse võtta lõikes 4 sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

12.2. Huvitatud liikmetel ja huvitatud pooltel on õigus põhjendamise korral esitada teavet ka suuliselt. Kui teave on esitatud suuliselt, nõutakse huvitatud liikmetelt ja huvitatud pooltelt, et nad esitaksid selle hiljem ka kirjalikult. Juurdlevate võimuorganite mis tahes otsus saab põhineda ainult teabel ja põhjendustel, mis on kirjalikul kujul asjaomase võimuorgani käsutuses ja mis olid kättesaadavad juurdluses osalevatele huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele, kusjuures tuleb kohaselt võtta arvesse vajadust kaitsta konfidentsiaalset teavet.

12.3. Alati kui võimalik, peavad võimuorganid andma kõigile huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele õigeaegselt võimaluse tutvuda kogu teabega, mis on oluline nende asja esitamisel ja mis ei ole lõikes 4 toodud määratluse järgi konfidentsiaalne ja mida võimuorganid kasutavad tasakaalustusmaksu juurdluses, ning selle teabe põhjal esildisi ette valmistada.

12.4. Mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne (näiteks seepärast, et selle avalikustamine annaks mõnele konkurendile ulatuslikke konkurentsieeliseid või et selle avalikustamisega tekitataks märkimisväärset kahju seda teavet andvale isikule või isikule, kellelt see isik teavet on saanud) või mida juurdluse pooled konfidentsiaalselt annavad, peavad võimuorganid näidatud mõjuval põhjusel käsitlema konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei tohi avalikustada ilma selle esitanud poole eriloata. [42]

12.4.1. Võimuorganid peavad konfidentsiaalset teavet andvatelt huvitatud liikmetelt või huvitatud pooltelt nõudma, et need koostaksid sellest mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted. Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavat arusaamist konfidentsiaalselt antud teabe sisust. Erakorralistel asjaoludel võivad kõnealused liikmed või pooled teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Selliste erakorraliste asjaolude puhul tuleb avaldada põhjused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha.

12.4.2. Kui võimuorganid leiavad, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada või anda volitust selle üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustamiseks, võivad võimuorganid seda teavet eirata, välja arvatud juhul, kui neile saab asjakohaste allikate põhjal ja neid rahuldaval viisil tõestada, et see teave vastab tõele. [43]

12.5. Välja arvatud lõikes 7 sätestatud asjaolud, peavad võimuorganid juurdluse käigus veenduma, et huvitatud liikmete või huvitatud poolte esitatud teave, mille põhjal võimuorganid teevad oma järeldused, on täpne.

12.6. Juurdlevad võimuorganid võivad vajaduse korral toimetada juurdlust teiste liikmete territooriumil tingimusel, et nad on kõnealusele liikmele sellest aegsasti teatanud ja see liige ei esita juurdluse suhtes vastuväiteid. Peale selle võivad juurdlevad võimuorganid toimetada juurdlust äriühingu valdustes ja kontrollida äriühingu dokumente, kui a) äriühing sellega nõustub ja b) asjaomasele liikmele on sellest teatatud ja ta ei ole selle vastu. Äriühingu valdustes toimetatava juurdluse puhul kehtivad VI lisas kirjeldatud protseduurid. Konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet järgides teevad võimuorganid mis tahes sellise juurdluse tulemused asjaomastele äriühingutele kättesaadavaks või avaldavad need vastavalt lõikele 8 ning võivad teha sellised tulemused kättesaadavaks taotluse esitajatele.

12.7. Juhul kui mis tahes huvitatud liige või huvitatud pool keeldub võimaldamast mõistliku aja jooksul juurdepääsu vajalikule teabele või muul viisil seda teavet andmast või takistab märkimisväärselt juurdlust, võidakse esialgsed ja lõplikud kinnitavad või eitavad otsused teha kättesaadavate faktide põhjal.

12.8. Enne lõpliku otsuse tegemist peavad võimuorganid kõigile huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele teatama olulised kaalumisel olevad faktid, mille põhjal otsustatakse, kas rakendada püsimeetmeid. Võimaldamaks pooltel oma huve kaitsta, tuleb need faktid avaldada piisavalt aegsasti.

12.9. Käesolevas lepingus hõlmab mõiste "huvitatud pooled":

i) juurdlusaluse toote eksportijaid, välistootjaid või importijaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid sellist toodet toodab, ekspordib või impordib;

ii) importijaliikme samasuguse toote tootjaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid toodab samasugust toodet importijaliikme territooriumil.

Selle loendiga ei keelata liikmetel huvitatud poolte hulka lugeda ka muid oma- või välismaiseid pooli peale ülalnimetatute.

12.10. Võimuorganid tagavad juurdlusaluse toote tööstustarbijaile ja kõnealuse toote harilikult jaetasandil müügi puhul tarbijaid esindavatele organisatsioonidele võimaluse anda subsideerimise, kahju ja põhjuslikkuse uurimisel asjakohast teavet.

12.11. Võimuorganid peavad kohaselt arvesse võtma huvitatud pooltel, eriti väikeettevõtetel nõutava teabe andmisel esinevaid mis tahes raskusi ning andma mis tahes võimalikku abi.

12.12. Eespool sätestatud protseduuride eesmärk ei ole takistada liikme võimuorganite kiiret tegutsemist juurdluse algatamisel, esialgsetele ja lõplikele kinnitavatele või eitavatele otsusele jõudmisel või ajutiste ja lõplike meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega.

Artikkel 13

Konsultatsioonid

13.1. Niipea kui võimalik pärast taotluse aktsepteerimist artikli 11 alusel ja igal juhul enne mis tahes juurdluse algatamist kutsutakse liikmeid, kelle toodete suhtes võidakse toimetada juurdlust, pidama konsultatsioone, et selgitada olukorda artikli 11 lõikes 2 viidatud küsimustes ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.

13.2. Peale selle antakse kogu juurdluse ajal liikmetele, kelle toodete suhtes toimetatakse juurdlust, piisav võimalus jätkata konsultatsioone, mille eesmärk on selgitada tegelikku olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. [44]

13.3. Kahjustamata kohustust anda piisav võimalus konsultatsioonideks, ei ole konsultatsioonide kohta käivate sätete eesmärk takistada liikme võimuorganite kiiret tegutsemist juurdluse algatamisel, esialgsetele ja lõplikele kinnitavatele või eitavatele otsustustele jõudmisel või ajutiste ja lõplike meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

13.4. Liige, kes kavatseb algatada mis tahes juurdlust või toimetab sellist juurdlust, võimaldab taotluse korral liikmel või liikmetel, kelle toodete suhtes toimetatakse juurdlust, tutvuda mittekonfidentsiaalse tõendusmaterjaliga, kaasa arvatud mittekonfidentsiaalne kokkuvõte konfidentsiaalsetest andmetest, mida kasutatakse juurdluse algatamisel või toimetamisel.

Artikkel 14

Subsiidiumi suuruse arvutamine saajale tuleneva eelise tähenduses

V jao põhjal tuleb mis tahes meetod, mida juurdlev võimuorgan kasutab saajale artikli 1 lõike 1 kohaselt antud eelise väljaarvutamisel, sätestada kõnealuse liikme siseriiklikes õigusaktides või rakenduseeskirjades ja selle kohaldamine peab igal üksikjuhul olema selge ja piisavalt selgitatud. Lisaks peab mis tahes selline viis vastama järgmistele juhistele:

a) valitsusepoolset omakapitalimahutust ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui investeerimisotsus on vastuolus erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga (kaasa arvatud riskikapitali andmine) kõnealuse liikme territooriumil;

b) valitsuslaenu ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab laenu saav ettevõte valitsuslaenu eest ja võrreldava kommertslaenu eest, mida see ette võte võiks turul reaalselt saada. Sellisel juhul on eelis nende kahe summa vahe;

c) valitsusepoolset laenugarantiid ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab garantiid saav ettevõte laenu eest, mida garanteerib valitsus, ja võrreldava kommertslaenu eest, millel ei ole valitsuse garantiid. Sellisel juhul on eelis nende kahe summa vahe, mis on korrigeeritud mis tahes tasuerinevuste suhtes;

d) valitsusepoolset kaupade või teenustega varustamist või kaupade ostmist ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui varustatakse piisavast väiksema tasu eest või ostetakse piisavast suurema tasu eest. Tasu piisavus määratakse kõnealuse kauba või teenuse puhul valdavate turutingimuste suhtes sellega varustamise või selle ostmise maal (sealhulgas hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ja teised ostu- või müügiolud).

Artikkel 15

Kahju tuvastamine [45]

15.1. Kahju tuvastamine GATT 1994 VI artikli mõistes peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii a) subsideeritud impordi mahtu ja subsideeritud impordi mõju samasuguste toodete [46] siseturuhindadele kui ka b) kõnealuse impordi järgnevat mõju selliste toodete omamaistele tootjatele.

15.2. Subsideeritud impordi mahu asjus uurivad juurdlevad võimuorganid, kas subsideeritud import on absoluutnäitajate poolest või importijaliikme tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Subsideeritud impordi mõju suhtes hindadele uurivad juurdlevad võimuorganid, kas subsideeritud impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes importijaliikme samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

15.3. Kui mingi toote import rohkem kui ühelt maalt on üheaegselt tasakaalustusmaksu juurdluse objektiks, võivad juurdlevad võimuorganid hinnata sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult siis, kui nad otsustavad, et a) subsiidiumi summa, mis tehakse kindlaks igalt maalt pärit impordi suhtes, on suurem kui artikli 11 lõikes 9 määratletud de minimis ning igalt maalt pärit impordi maht ei ole tühine, ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse omamaise toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

15.4. Uurides subsideeritud impordi mõju asjaomasele omamaisele tootmisharule, hinnatakse ka kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis puudutavad selle tootmisharu olukorda, sealhulgas tootmismahu, müügi, turuosa, kasumi, tööviljakuse, investeeringutasuvuse või tootmisvõimsuse ärakasutamise tegelikku ja võimalikku vähenemist; siseturuhindu mõjutavaid tegureid; tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahavoogudele, laovarudele, tööhõivele, palkadele, majanduskasvule ning kapitali ja investeeringute kaasamise võimele ning põllumajanduse puhul – kas on suurenenud valitsuse abiprogrammide kasutamine. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

15.5. Tuleb tõestada, et subsideeritud impordiga põhjustatakse subsiidiumide mõju [47] kaudu kahju käesoleva lepingu tähenduses. Subsideeritud impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose tõestamine peab põhinema võimuorganite käsutuses oleva kogu asjakohase tõendusmaterjali uurimisel. Lisaks subsideeritud impordile uurivad võimuorganid ka mis tahes muid teadaolevaid tegureid, millega kõnealust omamaist tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi omistada subsideeritud impordile. Tegurid, mis võivad selles suhtes olla asjakohased, hõlmavad muu hulgas kõnealuse toote subsideerimata impordi mahu ja hinnad, nõudluse vähenemise ja tarbimisharjumuste muutused, kaubanduspiirangud ja konkurentsi välis- ja omamaiste tootjate vahel, tehnoloogia arengu ning kõnealuse omamaise tootmisharu eksporditegevuse ja tootlikkuse.

15.6. Subsideeritud impordi mõju hinnatakse samasuguse toote omamaise toodangu suhtes, kui kättesaadavate andmete abil on võimalik sellist toodangut tootmisprotsessi, tootjatepoolse müügi, kasumi jms kriteeriumide põhjal eraldi kindlaks teha. Kui seda toodangut ei ole võimalik selliselt eraldi kindlaks teha, hinnatakse subsideeritud impordi mõju, uurides samasugust toodet sisaldava kitsaima tooterühma või -valiku toodangut, mille kohta on saadaval vajalik teave.

15.7. Olulise kahju oht tuleb tuvastada faktide, mitte üksnes väidete, oletuste või kaudse võimaluse põhjal. Muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul subsiidium põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv. Tehes otsust olulise kahju ohu olemasolu kohta, peaksid võimuorganid arvesse võtma muu hulgas niisuguseid tegureid nagu:

i) kõnealuse subsiidiumi või subsiidiumide laad ja sellest tulenevad võimalikud kaubandustulemused;

ii) siseturule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele;

iii) eksportija piisavad ja vabalt kasutatavad tootmisvõimsused või nende peatne oluline suurenemine, mis viitab tõenäosusele, et subsideeritud eksport importijaliikme turule võib oluliselt kasvada, võttes arvesse teiste mis tahes lisaeksporti vastu võtta võivate eksporditurgude olemasolu;

iv) kas import toimub hindadega, mis mõjutavad siseturuhindu oluliselt languse või allasurumise suunas, mis tõenäoliselt suurendaks edasise impordi nõudlust;

v) juurdlusaluse toote laovarud.

Ükski neist tegureist ei või iseenesest olla tingimata määrav, kuid kõigi vaadeldavate tegurite arvesse võtmine peab viima järeldusele, et peatselt on oodata edasist subsideeritud eksporti ja et kui ei rakendata kaitsemeetmeid, võib tagajärjeks olla oluline kahju.

15.8. Juhul kui kahju ohu põhjustab subsideeritud import, tuleb tasakaalustusmeetmete rakendamist kaaluda ja otsustada eriti tähelepanelikult.

Artikkel 16

Omamaise tootmisharu määratlemine

16.1. Käesolevas lepingu mõistes, välja arvatud lõikes 2 sätestatu, tuleb terminit "omamaine tootmisharu" tõlgendada viitena samasuguste toodete omamaistele tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu omamaisest toodangust, välja arvatud juhud, kui tootjad on seotud [48] väidetavalt subsideeritud toote või teistest riikidest pärineva samasuguse toote eksportijate või importijatega või impordivad neid tooteid ise, mil mõistet "omamaine tootmisharu" võib tõlgendada kui viidet ülejäänud tootjatele.

16.2. Erakorralistel asjaoludel võib liikme territooriumi jagada kõnealuse toodangu suhtes kaheks või enamaks konkureerivaks turuks ja vaadelda tootjaid igal turul eraldi tootmisharuna, kui a) sellisel turul tegutsevad tootjad müüvad kõik või peaaegu kõik nende valmistatud kõnealused tooted selsamal turul ja b) selle turu nõudlust ei rahulda mingil olulisel määral sellel territooriumil mujal paiknevad kõnealuse toote valmistajad. Sellistel asjaoludel võidakse kahju tuvastada ka juhul, kui see ei kahjusta valdavat osa kogu omamaisest tootmisharust, tingimusel, et subsideeritud import on koondunud sellisele isoleeritud turule, ja tingimusel, et subsideeritud import kahjustab kogu või peaaegu kogu toodangu valmistajaid sel turul.

16.3. Kui omamaist tootmisharu tõlgendatakse viitavana tootjaile teatavas piirkonnas, st lõikes 2 määratletud turul, maksustatakse tasakaalustusmaksudega üksnes sellesse piirkonda lõpptarbimise jaoks toimetatud kõnealused tooted. Kui importijaliikme konstitutsioonilistes sätetes ei ole tasakaalustusmaksudega maksustamine sellisel alusel lubatud, võib importijaliige tasakaalustusmaksudega piiranguteta maksustada üksnes siis, kui a) eksportijatele on antud võimalus lõpetada subsideeritud hindadega eksport kõnealusesse piirkonda või anda muul viisil kinnitusi, mis vastavad artiklile 18, ning piisavaid kinnitusi ei ole selles suhtes viivitamata antud, ning b) selliste maksudega ei või maksustada mitte ainult teatavate, kõnealust piirkonda varustavate tootjate tooteid.

16.4. Kui kaks või enam maad on saavutanud GATT 1994 XXIV artikli lõike 8 punkti a sätete kohaselt sellise integratsioonitaseme, et neil on ühtse, ühendatud turu tunnusjooned, loetakse kogu integreerunud ala tootmisharu omamaiseks tootmisharuks lõigete 1 ja 2 tähenduses.

16.5. Käesoleva artikli suhtes on kohaldatavad artikli 15 lõike 6 sätted.

Artikkel 17

Ajutised meetmed

17.1. Ajutisi meetmeid võidakse rakendada üksnes siis, kui:

a) juurdlus on algatatud kooskõlas artikli 11 sätetega, sellest on avalikult teada antud ning huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele on antud piisavad võimalused anda teavet ja avaldada arvamust;

b) subsiidiumi olemasolu ja subsideeritud impordiga omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kohta on tehtud esialgne kinnitav otsustus;

c) asjaomased võimuorganid peavad neid meetmeid vajalikuks, et takistada kahju tekitamist juurdluse ajal.

17.2. Ajutisi meetmeid võidakse rakendada ajutise tasakaalustusmaksu näol, mida tagatakse rahalise sissemaksega või toodete tollilattu järelevalve alla jätmisega maksumuses, mis võrdub subsideerimise esialgse arvestusliku suurusega.

17.3. Ajutisi meetmeid ei rakendata varem kui 60 päeva pärast juurdluse algatamist.

17.4. Ajutisi meetmeid tuleb rakendada võimalikult lühikese aja vältel, mis ei ületa nelja kuud.

17.5. Ajutiste meetmete rakendamisel järgitakse artikli 19 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 18

Kohustused

18.1. Menetlus võidakse [49] peatada või lõpetada ajutisi meetmeid või tasakaalustusmakse rakendamata, kui võetakse rahuldavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

a) eksportijaliikme valitsus nõustub lõpetama või piirama subsiidiumi või võtma teisi meetmeid selle mõju suhtes;

b) eksportija nõustub revideerima oma hindu, nii et juurdlevad võimuorganid veenduvad, et subsiidiumi kahjustav mõju on kõrvaldatud. Hinnatõstmised selliste kohustuste alusel ei tohi ületada subsiidiumi mahu kõrvaldamiseks vajalikke. Soovitavalt peaksid hinnatõstmised olema subsiidiumi mahust väiksemad, kui sellest piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

18.2. Kohustuste võtmist nõutakse ja aktsepteeritakse üksnes siis, kui importijaliikme võimuorganid on subsideerimise ja sellega tekitatud kahju kohta teinud esialgse kinnitava otsustuse ning on eksportijate poolt kohustuste võtmise puhul saanud eksportijaliikme nõusoleku.

18.3. Kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui importijaliikme võimuorganid nende aktsepteerimist ebapraktiliseks peavad, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel. Sellise olukorra tekkimisel ja võimaluse korral esitavad võimuorganid asjaomasele eksportijale põhjused, miks nad kohustuse aktsepteerimist ebasobivaks peavad, ning annavad võimalust mööda eksportijale võimaluse selle kohta oma arvamus esitada.

18.4. Kui kohustus aktsepteeritakse, viiakse subsideerimise ja kahju juurdlus sellest hoolimata lõpuni, kui eksportijaliige seda soovib või kui importijaliige nii otsustab. Kui subsideerimise või kahju kohta tehakse eitav otsus, muutub kohustus automaatselt kehtetuks, välja arvatud juhul, kui see otsus on suuresti tingitud kohustuse olemasolust. Sellistel juhtudel võivad asjakohased võimuorganid nõuda, et kohustust säilitataks põhjendatud aja jooksul kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Kui subsideerimise ja kahju kohta tehakse kinnitav otsus, jätkub asjakohane kohustus kooskõlas selle tingimuste ja käesoleva lepingu sätetega.

18.5. Importijaliikme võimuorganid võivad panna ette hinnakohustuste võtmist, kuid ükski eksportija ei ole sunnitud sellega nõustuma. Tõsiasi, et valitsused või eksportijad ei tee ettepanekut võtta selliseid kohustusi või ei nõustu ettepanekuga seda teha, ei tohi ühelgi juhul mõjutada asja arutamist. Võimuorganitel on siiski õigus otsustada, et subsideeritud impordi jätkumisel on kahju oht tõenäolisem.

18.6. Importijaliikme võimuorganid võivad nõuda, et mis tahes valitsus või eksportija, kelle kohustus on aktsepteeritud, esitaks korrapäraselt teavet sellest kohustusest kinnipidamise kohta ning lubaks asjakohaseid andmeid kontrollida. Kohustuse rikkumise korral võivad importijaliikme võimuorganid käesoleva lepingu alusel ja kooskõlas selle sätetega astuda kiirelt samme, rakendades parima kättesaadava teabe põhjal viivitamata ajutisi meetmeid. Sel juhul võidakse kooskõlas käesoleva lepinguga püsitollimaksudega maksustada tooteid, mis on tarbimiseks imporditud mitte varem kui 90 päeva enne selliste ajutiste meetmete rakendamist, arvestades seejuures, et mis tahes sellist tagasiulatuvat maksu ei tohi rakendada toodete suhtes, mis on imporditud enne kõnealuse kohustuse rikkumist.

Artikkel 19

Tasakaalustusmaksude kehtestamine ja kogumine

19.1. Kui liige teeb pärast piisavaid jõupingutusi konsultatsioonide lõpuleviimiseks lõpliku otsuse subsiidiumi olemasolu ja suuruse kohta ning selle kohta, et impordi subsideerimine tekitab kahju, võib ta kehtestada tasakaalustusmaksu kooskõlas käesoleva artikli sätetega, välja arvatud juhul, kui kõnealune subsideerimine on lõpetatud.

19.2. Otsuse tasakaalustusmaksu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta juhtudel, mil kõik kehtestamise nõuded on täidetud, ja otsuse selle kohta, kas see tasakaalustusmaks kehtestatakse kogu subsiidiumi mahu ulatuses või väiksemas ulatuses, teevad importijaliikme võimuorganid. On soovitav, et tollimaksu kehtestamine oleks lubatud kõigi liikmete territooriumil ning et see oleks subsiidiumi kogumahust väiksem, kui see väiksem tollimaks on piisav omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ja et kehtestataks menetlus, mis võimaldaks kõnealustel võimuorganitel täielikult arvesse võtta omamaiste huvitatud poolte [50] esildisi, kelle huvisid võib tasakaalustusmaksu kehtestamine kahjulikult mõjutada.

19.3. Kui mis tahes toote suhtes kehtestatakse tasakaalustusmaks, kogutakse sellist tasakaalustusmaksu igal eri juhul õiges ulatuses diskrimineerimisvabal alusel selle toote impordi suhtes kõigist allikatest, mille suhtes on avastatud subsideerimine ja kahju põhjustamine, välja arvatud import neist allikatest, kes on loobunud mis tahes kõnealusest subsiidiumist või kelle poolt on käesoleva lepingu tingimuste kohaselt aktsepteeritud kohustused. Mis tahes eksportija, kelle ekspordi suhtes kehtib lõplik tasakaalustusmaks ja kes ei ole olnud tegelikult juurdlusalune muudel põhjustel kui keeldumine koostööst, on õigus asja kiirendatud korras läbivaatamiseks, et juurdlevad võimuorganid saaksid viivitamata kehtestada selle eksportija jaoks eraldi tasakaalustusmaksu määra.

19.4. Mis tahes importi ei tohi maksustada [51] ühegi tasakaalustusmaksuga, mis on suurem kui tuvastatud subsiidiumi suurus, mis on välja arvutatud subsideeritud ja eksporditud toote subsideerimisena ühiku kohta.

Artikkel 20

Tagasiulatuvus

20.1. Ajutisi meetmeid võetakse ja tasakaalustusmakse kehtestatakse üksnes nende toodete suhtes, mis tuuakse maale tarbimiseks pärast vastavalt artikli 17 lõike 1 ja artikli 19 lõike 1 alusel tehtud otsuse jõustumist, arvestades käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

20.2. Kui tehakse lõplik otsus kahju kohta (kuid mitte kahju ohu või tootmisharu rajamise olulise pidurdamise kohta) või lõplik otsus kahju ohu kohta juhul, kus subsideeritud impordi mõju oleks ajutiste meetmete puudumisel viinud otsuseni kahju kohta, võib tasakaalustusmaksudega maksustada tagasiulatuvalt aja eest, mille suhtes on rakendatud ajutisi meetmeid.

20.3. Kui püsitasakaalustusmaks on suurem kui rahalise sissemaksega või tollilattu järelevalve alla jäetud tootega garanteeritud summa, tekkinud vahe maksmist ei nõuta. Kui püsitollimaks on väiksem kui rahalise sissemaksega või tollilattu järelevalve alla jäetud tootega garanteeritud summa, tuleb rahaline sissemakse tagasi maksta või tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.

20.4. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, kui on tehtud otsus kahju või olulise pidurdamise ohu kohta (kuid kahju ei ole veel tekkinud), võib kehtestada püsitasakaalustusmaksu üksnes alates kahju või olulise pidurdamise ohu olemasolu kohta otsuse tegemise kuupäevast ning ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tuleb tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.

20.5. Kui lõplik otsus on eitav, tuleb ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.

20.6. Kriitilistel asjaoludel, kui võimuorganid kõnealuse subsideeritud toote puhul leiavad, et raskesti parandatav kahju on tekitatud ulatusliku ja suhteliselt lühiajalise impordiga, mis saab eeliseid subsiidiumidest, mida on makstud või antud vastuolus GATT 1994 ja käesoleva lepingu sätetega, ja kui niisuguse kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata nendele importtoodetele tagasiulatuvalt tasakaalustusmakse, võib püsitasakaalustusmaksu määrata importtoodetele, mis on toodud tarbimiseks mitte varem kui 90 päeva enne ajutiste meetmete rakendamise kuupäeva.

Artikkel 21

Tasakaalustusmaksude ja kohustuste kestus ja läbivaatamine

21.1. Tasakaalustusmaks peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju põhjustavale subsideerimisele.

21.2. Võimuorganid vaatavad tollimaksu jätkuva rakendamise vajaduse läbi omal algatusel, kui see on õigustatud, või mis tahes huvitatud poole taotlusel, kes esitab positiivset teavet, millega ta põhjendab läbivaatuse vajadust, tingimusel, et püsitasakaalustusmaksu kehtestamisest on möödunud piisav aeg. Huvitatud pooltel on õigus taotleda, et võimuorganid uuriksid, kas tollimaksu jätkuv rakendamine on vajalik subsideerimise neutraliseerimiseks, kas asjakohase tollimaksu kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt jätkuks või tekiks uuesti, või mõlemat. Kui võimuorganid käesoleval lõikel põhineva läbivaatuse tulemusel otsustavad, et tasakaalustusmaks ei ole enam õigustatud, tühistatakse see viivitamata.

21.3. Hoolimata lõigete 1 ja 2 sätetest tuleb mis tahes püsitasakaalustusmaks tühistada hiljemalt viis aastat pärast selle kehtestamise kuupäeva (või pärast kuupäeva, mil toimus hiliseim läbivaatus lõike 2 alusel, kui läbivaatuses käsitleti nii subsideerimist kui ka kahju, või käesoleva lõike alusel), välja arvatud juhul, kui võimuorganid enne seda kuupäeva alustatud omaalgatusliku läbivaatuse käigus või läbivaatuse käigus, mis on algatatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel piisava aja jooksul enne seda kuupäeva esitatud korrektselt põhjendatud taotluse alusel, teevad otsustuse, et selle tollimaksu tühistamine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise ja kahju jätkumise või uuesti tekkimise. [52] Tollimaks võib jääda jõusse kuni sellise läbivaatuse tulemuste selgumiseni.

21.4. Artikli 12 sätted, milles käsitletakse tõendusmaterjali ja menetlust, kehtivad käesoleva artikli alusel korraldatud mis tahes läbivaatuse suhtes. Iga selline läbivaatus peab toimuma kiiresti ja tuleb tavaliselt lõpule viia 12 kuu jooksul alates läbivaatuse algatamise kuupäevast.

21.5. Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis artikli 18 alusel aktsepteeritud kohustuste suhtes.

Artikkel 22

Avalik teatamine ja otsustuste selgitamine

22.1. Kui võimuorganid on veendunud, et on piisavalt tõendusmaterjali õigustamaks juurdluse algatamist vastavalt artiklile 11, teatatakse sellest liikmele või liikmetele, kelle toodete suhtes seda juurdlust toimetatakse, ja teistele huvitatud pooltele, kel juurdlevad võimuorganid teavad olevat selle vastu huvi, ning selle kohta antakse avalik teade.

22.2. Avalik teade juurdluse algatamise kohta peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande [53] kaudu tegema kättesaadavaks piisavalt teavet järgmiste küsimuste kohta:

i) eksportijamaa või -maade nimi/nimed ning kõnealuse toote nimetus;

ii) juurdluse algatamise kuupäev;

iii) subsideerimise/subsideerimiste kirjeldus, mille suhtes toimetatakse juurdlust;

iv) kokkuvõte neist teguritest, mille põhjal väidetakse kahju;

v) aadress, kuhu huvitatud liikmed ja huvitatud pooled peaksid saatma oma esildised;

vi) huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele nende seisukohtade väljendamiseks võimaldatavad tähtajad.

22.3. Avalikult tuleb teatada mis tahes esialgsest või lõplikust kinnitavast või eitavast otsusest, mis tahes otsusest aktsepteerida kohustus vastavalt artiklile 18, niisuguse kohustuse tühistamisest ning püsitasakaalustusmaksu tühistamisest. Igas sellises teates tuleb piisavalt üksikasjalikult esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha tähelepanekud ja järeldused, mis juurdlevad võimuorganid kõigis nende poolt oluliseks peetud faktilistes ja juriidilistes küsimustes on teinud. Kõik sellised teated ja ettekanded tuleb edastada liikmele või liikmetele, kelle toodete kohta see otsus või kohustus kehtib, ning teistele huvitatud pooltele, kel teatakse olevat selle vastu huvi.

22.4. Avalikus teates ajutiste meetmete rakendamise kohta tuleb esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha subsiidiumi ja kahju olemasolu kohta tehtud esialgsete otsuste piisavalt üksikasjalikud selgitused ning viidata faktilistele ja juriidilistele asjaoludele, mille põhjal argumentidega nõustuti või need tagasi lükati. Võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet, peab see teade või ettekanne eelkõige sisaldama:

i) tarnijate nimed või, kui see on võimatu, asjaomaste tarnijamaade nimed;

ii) toote kirjelduse, mis on tolli jaoks piisav;

iii) subsiidiumi tuvastatud mahu ja aluse, mille põhjal on tehtud otsus subsiidiumi olemasolu kohta;

iv) kaalutlused, mis on asjakohased kahju tuvastamisel vastavalt artiklis 15 sätestatule;

v) peapõhjused, mis viisid otsuseni.

22.5. Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta kinnitava otsuse korral, mis näeb ette püsitollimaksu kehtestamise või kohustuse aktsepteerimise, peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema kogu asjakohase teabe faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta ning põhjuste kohta, mille põhjal püsimeetmed kehtestati või kohustus aktsepteeriti, võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet. Teade või ettekanne peab eelkõige sisaldama lõikes 4 kirjeldatud teavet, samuti huvitatud liikmete ning eksportijate ja importijate asjakohaste argumentide või nõuetega nõustumise või nende tagasilükkamise põhjusi.

22.6. Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta pärast artikli 18 kohase kohustuse aktsepteerimist peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema selle kohustuse mittekonfidentsiaalse osa.

22.7. Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis läbivaatuse algatamise ja lõpuleviimise kohta vastavalt artiklile 21 ning artikli 20 alusel tehtud otsuste kohta tollimakse tagasiulatuvalt rakendada.

Artikkel 23

Kohtulik läbivaatamine

Igal liikmel, kelle riiklikud õigusaktid sisaldavad sätteid tasakaalustavate tollimeetmete kohta, peavad olema üld-, arbitraaži- või halduskohtud või menetlused, mille otstarve on muu hulgas viivitamata läbi vaadata lõplike otsustega seotud haldusasjad ja otsuste läbivaatused artikli 21 mõistes. Sellised kohtud või menetlused peavad olema sõltumatud kõnealuse otsuse või läbivaatuse eest vastutavatest võimuorganitest ja võimaldama kõigile huvitatud pooltele, kes osalesid haldusmenetluses ja keda kõnesolevad haldusmeetmed otseselt ning eraldi mõjutavad, juurdepääsu läbivaatusele.

VI JAGU

INSTITUTSIOONID

Artikkel 24

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee ja allorganid

24.1. Käesolevaga luuakse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee, kuhu kuuluvad iga liikme esindajad. Komitee valib endale esimehe ja tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning muidu vastavalt käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ette nähtule mis tahes liikme taotlusel. Komitee täidab käesoleva lepinguga või liikmete poolt talle antud kohustusi ning annab liikmetele võimaluse pidada konsultatsioone mis tahes küsimuses, mis puudutab käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide edendamist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.

24.2. Vastavalt vajadusele võib komitee luua allorganeid.

24.3. Komitee moodustab alalise ekspertrühma, mis koosneb viiest sõltumatust isikust, kellel on kõrge kvalifikatsioon subsiidiumide ja kaubandussuhete alal. Komitee valib eksperdid ja igal aastal asendatakse neist üks. Võidakse taotleda, et alaline ekspertrühm abistaks vaekogu vastavalt artikli 4 lõike 5 sätetele. Komitee võib küsida ka nõuandvaid arvamusi mis tahes subsiidiumi olemasolu ja laadi kohta.

24.4. Iga liige võib konsulteerida alalise ekspertrühmaga ja see võib anda nõuandva iseloomuga arvamusi iga subsiidiumi olemuse kohta, mida see liige soovib kehtestada või antud hetkel kasutab. Nõuandva iseloomuga arvamused on konfidentsiaalsed ja nendele ei saa tugineda menetlustes artikli 7 alusel.

24.5. Oma ülesannete täitmisel võivad komitee ja selle mis tahes allorganid konsulteerida mis tahes allikaga, mida nad peavad kohaseks, ning paluda sealt teavet. Enne kui komitee või selle allorgan palub teavet mõne liikme jurisdiktsioonile alluvast allikast, peab ta sellest siiski asjaomasele liikmele teatama.

VII JAGU

TEAVITAMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 25

Teavitamine

25.1. Liikmed lepivad kokku, et GATT 1994 XVI artikli lõike 1 sätteid järgides tuleb teated subsiidiumide kohta esitada hiljemalt iga aasta 30. juunil ning need peavad vastama lõigete 2–6 sätetele.

25.2. Liikmed teavitavad artikli 1 lõikes 1 määratletud mis tahes subsiidiumist, mis on eripärane artikli 2 mõistes ja mida antakse või säilitatakse nende territooriumil.

25.3. Teadete sisu peab olema piisavalt konkreetne, et teised liikmed saaksid hinnata kaubandusmõjusid ja mõista teatatud subsiidiumiprogrammide toimet. Seoses sellega ja subsiidiumeid puudutavate küsimustike sisu ja vormi [54] mõjutamata tagavad liikmed, et nende teatised sisaldavad järgmist teavet:

i) subsiidiumi vorm (st abiraha, laen, maksukontsessioon jne);

ii) subsiidium ühiku kohta või kui see ei ole võimalik, siis subsiidiumi kogusumma või aasta summa, mis on eelarvest eraldatud sellele subsiidiumile (näidates võimaluse korral ära keskmise subsiidiumi summa ühiku kohta eelmisel aastal);

iii) subsiidiumi majanduspoliitiline eesmärk ja/või otstarve;

iv) subsiidiumi kestus ja/või mis tahes muud sellega seotud ajalised piirid;

v) statistilised andmed, mille abil on võimalik hinnata subsiidiumi kaubandusmõjusid.

25.4. Kui teates puuduvad lõikes 3 nimetatud punktid, peab teates olema sellekohane selgitus.

25.5. Kui subsiidiume antakse teatavatele toodetele või sektoritele, tuleb teated esitada tooteti või sektoriti.

25.6. Liikmed, kes leiavad, et nende territooriumil ei kasutata meetmeid, millest tuleb teatada GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva lepingu alusel, teavitavad sellest sekretariaati kirjalikult.

25.7. Liikmed tõdevad, et meetmest teavitamine ei määra ette ei selle juriidilist staatust, mis tuleneb GATT 1994st ja käesolevast lepingust, selle toimet käesoleva lepingu alusel ega meetme enda laadi.

25.8. Mis tahes liige võib igal ajal esitada kirjaliku taotluse saamaks teavet teise liikme poolt antava või säilitatava subsiidiumi laadi ja ulatuse kohta (sealhulgas kõik IV jaos nimetatud subsiidiumid) või selgitust, miks teatava meetme suhtes ei ole teatamisnõue leitud kohustuslik olevat.

25.9. Taotluse saanud liikmed esitavad sellise teabe võimalikult kiiresti ja ammendaval kujul, ja on taotluse korral valmis andma taotlevale liikmele lisateavet. Eriti teavitavad nad piisavalt üksikasjadest, mis võimaldab teisel liikmel hinnata käesoleva lepingu tingimuste nendepoolset järgimist. Mis tahes liige, kes leiab, et niisugust teavet ei ole antud, võib juhtida sellele komitee tähelepanu.

25.10. Mis tahes liige, kelle arvates mõne teise liikme meetmest, millel on subsiidiumi mõju, ei ole teatatud kooskõlas GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva artikli sätetega, võib juhtida sellele kõnealuse teise liikme tähelepanu. Kui seejärel viivitamata ei teatata väidetavast subsiidiumist, võib liige ise juhtida komitee tähelepanu kõnealusele väidetavale subsiidiumile.

25.11. Liikmed teavitavad komiteed viivitamata kõikidest esialgsetest või lõplikest meetmetest, mis on võetud tasakaalustusmaksude suhtes. Need aruanded on sekretariaadis teistele liikmetele tutvumiseks kättesaadavad. Samuti esitavad liikmed igal poolaastal aruande mis tahes meetme kohta, mida on tasakaalustusmaksu suhtes rakendatud eelnenud kuue kuu jooksul. Poolaastaaruanded esitatakse kokkulepitud standardvormis.

25.12. Iga liige teavitab komiteed, a) millised tema võimuorganid on pädevad artiklis 11 viidatud juurdlust algatama ja toimetama ning b) oma riigi menetlusest, millega reguleeritakse kõnealuste juurdluste algatamist ja toimetamist.

Artikkel 26

Järelevalve

26.1. Komitee vaatab GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva lepingu artikli 25 lõike 1 alusel esitatud uued ja täielikud teatised läbi eriistungitel, mis korraldatakse iga kolme aasta järel. Istungitevahelistel aastatel esitatud teatised (uuendusteatised) vaadatakse läbi komitee igal korralisel koosolekul.

26.2. Komitee vaatab artikli 25 lõike 11 alusel esitatud aruanded läbi igal komitee korralisel koosolekul.

VIII JAGU

ARENGUMAALIIKMED

Artikkel 27

Arengumaaliikmete eri- ja diferentseeritud režiim

27.1. Liikmed tõdevad, et subsiidiumid võivad etendada tähtsat osa arengumaaliikmete majandusarengu programmides.

27.2. Artikli 3 lõike 1 punkti a keeld ei kehti:

a) VII lisas nimetatud arengumaaliikmete suhtes;

b) teiste arengumaaliikmete suhtes kaheksa aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast kooskõlas lõike 4 sätetega.

27.3. Artikli 3 lõike 1 punkti b keeld ei kehti arengumaaliikmete suhtes viie aasta jooksul ja vähimarenenud liikmete suhtes kaheksa aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast.

27.4. Lõike 2 punktis b viidatud mis tahes arengumaaliige lõpetab oma ekspordisubsiidiumid kaheksa aasta jooksul, soovitatavalt järk-järgult. Siiski ei tõsta arengumaaliige oma ekspordisubsiidiumide taset [55] ja lõpetab need käesolevas lõikes sätestatust lühema aja jooksul, kui nende ekspordisubsiidiumide kasutamine ei vasta tema arenguvajadustele. Kui arengumaaliige peab vajalikuks kasutada subsiidiume pärast kaheksa aasta möödumist, alustab ta hiljemalt üks aasta enne selle tähtaja lõppu konsultatsioone komiteega, kes pärast kõnealuse arengumaaliikme kõigi asjakohaste majandus-, finants- ja arenguvajadustega tutvumist otsustab, kas tähtaja pikendamine on õigustatud. Kui komitee otsustab, et pikendamine on õigustatud, konsulteerib kõnealune arengumaaliige komiteega igal aastal, et kindlaks määrata subsiidiumide säilitamise vajadus. Kui komitee sellist otsustust ei tee, lõpetab kõnealune arengumaaliige säilinud ekspordisubsiidiumid järk-järgult kahe aasta jooksul alates viimase lubatud perioodi möödumisest.

27.5. Arengumaaliige, kes mis tahes antud toote puhul on saavutanud ekspordikonkurentsivõime, lõpetab sellis(t)e too(de)te ekspordisubsiidiumid järk-järgult kahe aasta jooksul. Kui arengumaaliige, kellele on viidatud VII lisas, on saavutanud ühe või mitme toote suhtes ekspordikonkurentsivõime, lõpetatakse nende toodete ekspordisubsiidiumid siiski järk-järgult kaheksa aasta jooksul.

27.6. Tootel on ekspordikonkurentsivõime, kui arengumaaliikme selle toote eksport on saavutanud kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul vähemalt 3,25 % suuruse osa kõnealuse toote maailmakaubandusest. Ekspordikonkurentsivõime on olemas kas a) ekspordikonkurentsivõime saavutanud arengumaaliikme teatise põhjal või b) mis tahes liikme taotlusel sekretariaadi poolt tehtud arvutuste alusel. Käesoleva lõike mõistes määratletakse toode harmoneeritud süsteemi kaupade nomenklatuuri rubriigi tasemel. Komitee vaatab käesoleva sätte toimimise läbi viie aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast.

27.7. Artikli 4 sätted ei kehti arengumaaliikmete suhtes nende ekspordisubsiidiumide puhul, mis vastavad lõigete 2 kuni 5 sätetele. Sel juhul on asjakohased artikli 7 sätted.

27.8. Arengumaaliikme poolt antava subsiidiumi puhul ei eeldata artikli 6 lõike 1 tähenduses, et see põhjustab käesolevas lepingus määratletud tõsist kahju. Selline tõsine kahju, kui seda saab kohaldada lõike 9 tingimuste alusel, tuleb ära näidata kinnitava tõendusmaterjaliga vastavalt artikli 6 lõigete 3 kuni 8 sätetele.

27.9. Vaidlustatavate subsiidiumide suhtes, mida arengumaaliige annab või säilitab ja millele ei ole viidatud artikli 6 lõikes 1, ei või lubada meetmeid või neid võtta artikli 7 alusel, välja arvatud juhul, kui on leitud, et selle subsiidiumi tulemusel on olematuks muudetud või vähendatud tariifikontsessioone või muid kohustusi GATT 1994 alusel, tõrjumaks kõrvale või takistamaks teise liikme samasuguse toote importi subsideeriva arengumaaliikme turule, või kui importijaliikme turul tekib kahju omamaisele tootmisharule.

27.10. Arengumaaliikmelt pärineva toote suhtes korraldatud mis tahes tasakaalustusmaksu juurdlus lõpetatakse niipea, kui asjaomased võimuorganid teevad kindlaks, et:

a) kõnealuse toote suhtes antavate subsiidiumide üldtase ei ületa 2 % selle toote väärtusest, mis on arvutatud ühikupõhiselt;

b) subsideeritud impordi maht on väiksem kui 4 % samasuguse toote koguimpordist importijaliikmele, välja arvatud juhul, kui import nendelt arengumaaliikmetelt, kelle individuaalne osa koguimpordis on väiksem kui 4 %, moodustab ühtekokku rohkem kui 9 % samasuguse toote koguimpordist importijaliikmele.

27.11. Lõike 2 punktis b silmas peetud arengumaaliikmetele, kes on kõrvaldanud ekspordisubsiidiumid enne kaheksa aasta möödumist WTO lepingu jõustumise kuupäevast, ja neile arengumaaliikmetele, kellele on viidatud VII lisas, kehtib lõike 10 punkti a puhul 3 %, mitte 2 %. Käesolevat sätet kohaldatakse alates kuupäevast, mil ekspordisubsiidiumide kõrvaldamisest on teatatud komiteele, ja seni, kuni teatise esitanud arengumaaliige ei anna ekspordisubsiidiume. Käesolev säte kaotab kehtivuse kaheksa aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast.

27.12. De minimis summa otsustamisel artikli 15 lõike 3 alusel tuleb järgida lõigete 10 ja 11 sätteid.

27.13. III jao sätteid ei kohaldata otseste laenukustutamiste ja mis tahes vormis sotsiaalkulutuste katmiseks mõeldud subsiidiumide suhtes, kaasa arvatud valitsuse maksutulust loobumine ja teised kohustuste ülekandmised, kui neid subsiidiume antakse arengumaaliikme erastamisprogrammi raames ja otseses seoses nendega tingimusel, et nii see programm kui ka hõlmatud subsiidiumid toimivad piiratud aja jooksul ning neist teatatakse komiteele ja et selle programmi tulemusel asjaomane ettevõte tegelikult erastatakse.

27.14. Huvitatud liikme taotluse korral vaatab komitee läbi arengumaaliikme teatava ekspordi subsideerimise praktika, et uurida, kas see on kooskõlas tema arenguvajadustega.

27.15. Huvitatud arengumaaliikme taotluse korral vaatab komitee läbi teatava tasakaalustusmeetme, et uurida, kas see on kooskõlas lõigete 10 ja 11 sätetega vastavalt nende sätete kohaldatavusele kõnealuse arengumaaliikme suhtes.

IX JAGU

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 28

Olemasolevad programmid

28.1. Subsideerimisprogrammid, mis on liikme territooriumil kehtestatud enne kuupäeva, kui see liige kirjutas alla WTO lepingule, ja mis on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, tuleb:

a) teha teatavaks komiteele hiljemalt 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil WTO leping kõnealuse liikme suhtes jõustub;

b) viia kooskõlla käesoleva lepingu sätetega kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil WTO leping kõnealuse liikme suhtes jõustub, ja kuni selle ajani ei kehti nende puhul II jagu.

28.2. Ükski liige ei laienda mis tahes sellise programmi ulatust ega uuenda sellist programmi selle kehtivuse lõppemisel.

Artikkel 29

Turumajanduseks ümberkujundamine

29.1. Liikmed, kes on tsentraliseeritud plaanimajanduse vaba ettevõtlusega turumajanduseks ümberkujundamise protsessis, võivad rakendada programme ja meetmeid, mis on vajalikud selliseks ümberkujundamiseks.

29.2. Selliste liikmete puhul tuleb subsideerimisprogrammid, mis on keelustatud artiklis 3 ja millest vastavalt lõikele 3 teatatakse, järk-järgult lõpetada või viia vastavusse artikliga 3 seitsme aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Sel juhul ei kohaldata artiklit 4. Lisaks sellele sama tähtaja jooksul:

a) ei ole artikli 6 lõike 1 punktile d vastavad subsiidiumid vaidlustatavad artikli 7 alusel;

b) kehtivad teiste vaidlustatavate subsiidiumide suhtes artikli 27 lõike 9 sätted.

29.3. Artiklis 3 keelustatud subsiidiumiprogrammidest teatatakse komiteele varaseimal võimalikul kuupäeval pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva. Edasisi teateid sellistest subsiidiumidest võidakse esitada kuni kahe aasta möödumiseni WTO lepingu jõustumise kuupäevast.

29.4. Erakorralistel asjaoludel võib komitee lubada lõikes 1 viidatud liikmetel kõrvale kalduda nende teatatud programmidest ja meetmetest ning ajakavast, kui neid kõrvalekaldeid peetakse ümberkujundamisprotsessi jaoks vajalikuks.

X JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 30

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva kokkuleppe alusel tekkivate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamiseks GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Välja arvatud käesolevas lepingus eraldi sätestatud juhud, kehtivad käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

XI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Ajutine kohaldamine

Artikli 6 lõike 1 ning artiklite 8 ja 9 sätteid kohaldatakse viie aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt 180 päeva enne selle tähtaja möödumist vaatab komitee läbi nende sätete toime otsustamaks, kas nende kohaldamist edaspidiseks kehtivas sõnastuses või muudetud kujul pikendada.

Artikkel 32

Muud lõppsätted

32.1. Teise liikme subsiidiumi vastu ei tohi rakendada ühtegi erimeedet, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 sätetega vastavalt nende tõlgendusele käesolevas lepingus. [56]

32.2. Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

32.3. Käesoleva lepingu sätted kehtivad nende juurdluste ja olemasolevate meetmete läbivaatamise suhtes, mis on algatatud taotluste alusel, mis on tehtud WTO lepingu asjaomase liikme suhtes jõustumise kuupäeval või pärast seda, järgides lõikes 4 sätestatut.

32.4. Artikli 21 lõike 3 mõistes loetakse olemasolevad tasakaalustusmeetmed kehtestatuks hiljemalt liikme suhtes WTO lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud juhud, kui asjaomase liikme sel kuupäeval jõus olnud õigusaktid juba sisaldasid nimetatud lõikes sätestatud tüüpi klauslit.

32.5. Iga liige peab astuma kõik vajalikud üldise või erilise iseloomuga sammud tagamaks, et hiljemalt kuupäeval, mil WTO leping tema suhtes jõustub, on tema seadused, määrused ja haldusprotseduurid kooskõlas käesoleva lepingu sätetega vastavalt nende kohaldatavusele selle liikme suhtes.

32.6. Iga liige teavitab komiteed mis tahes muudatustest oma seadustes ja määrustes, mis on käesoleva lepingu puhul asjakohased, ning muudatustest selliste seaduste ja määruste haldamisel.

32.7. Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud sündmustest.

32.8. Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

[1] Kooskõlas GATT 1994 XVI artikli sätetega (märkus XVI artikli kohta) ja käesoleva lepingu I–III lisa sätetega ei peeta subsiidiumiks eksporttoote vabastamist tolli- või muudest maksudest, mis kehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes, või selliste tolli- või muude maksude tagastamist summas, mis ei ületa kogutud summat.

[2] Käesolevas lepingus kasutatud objektiivsed kriteeriumid ja tingimused tähendavad kriteeriume või tingimusi, mis on neutraalsed, ei anna teatavatele ettevõtetele teiste ees eeliseid ning on laadilt majanduslikud ja rakenduselt horisontaalsed, nagu töötajate arv või ettevõtte suurus.

[3] Selles suhtes tuleb eriti arvesse võtta teavet selle kohta, kui tihti subsiidiumitaotlused tagasi lükatakse või heaks kiidetakse, ja nende otsuste põhjusi.

[4] See standard on täidetud, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, mis juriidiliselt ei sõltu eksporditõhususest, on tegelikult seotud reaalse või eeldatava ekspordi või ekspordituluga. Üksnes fakti, et subsiidiumi antakse eksportivale ettevõttele, ei tule seetõttu lugeda käesoleva sätte mõistes ekspordisubsiidiumiks.

[5] I lisas nimetatud meetmeid, mis ei ole ekspordisubsiidiumid, ei keelustata ei käesoleva lepingu selle ega ühegi teise sättega.

[6] Käesolevas artiklis mainitud mis tahes tähtaega võib vastastikusel kokkuleppel pikendada.

[7] Nagu see on moodustatud artiklis 24.

[8] Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

[9] Selle väljendiga ei lubata vastumeetmeid, mis on ebaproportsionaalsed arvestades asjaolu, et nendes sätetes käsitletavad subsiidiumid on keelustatud.

[10] Selle väljendiga ei lubata vastumeetmeid, mis on ebaproportsionaalsed arvestades asjaolu, et nendes sätetes käsitletavad subsiidiumid on keelustatud.

[11] Mõistet "omamaise tootmisharu kahjustamine" kasutatakse siin samas tähenduses nagu V jaos.

[12] Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet "olematuks muutmine või vähendamine" samas tähenduses, nagu seda on kasutatud GATT 1994 asjakohastes sätetes ning selline olematuks muutmine või vähendamine tuvastatakse vastavalt nende sätete rakendamise praktikale.

[13] Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet "teise liikme huvide tõsine kahjustamine" samas tähenduses nagu GATT 1994 XVI artikli lõikes 1 ja see hõlmab ka tõsise kahjustamise ohtu.

[14] Väärtusjärgset kogusubsiidiumi arvutatakse vastavalt IV lisa sätetele.

[15] Kuna eeldatakse, et tsiviillennukite kohta hakkavad kehtima mitmepoolsed erieeskirjad, ei kehti käesoleva punkti lävi tsiviillennukite kohta.

[16] Liikmed tõdevad, et kui mingi tsiviillennukiprogrammi litsentsitasude põhjal rahastamine ei kata kõiki kulutusi seoses tegeliku müügi vähenemisega alla prognoositud müügitaseme, ei kujuta see iseendast tõsist kahjustamist käesoleva punkti mõistes.

[17] Kui kõnesoleva toote või kaubaga kauplemise suhtes ei kehti muud mitmepoolselt kokku lepitud eeskirjad.

[18] Tõsiasi, et käesolevas lõikes on viidatud teatavatele asjaoludele, ei anna neile asjaoludele iseenesest ei GATT 1994 ega käesoleva lepingu puhul mingit juriidilist staatust. Asjaolud ei tohi olla isoleeritud, juhuslikud või muul viisil tähtsusetud.

[19] Kui taotlus on seotud subsiidiumiga, mille tulemuseks peetakse tõsist kahjustamist artikli 6 lõike 1 tähenduses, võivad kättesaadavad tõendid tõsise kahjustamise kohta piirduda kättesaadavate tõenditega selle kohta, kas artikli 6 lõike 1 tingimused on täidetud või mitte.

[20] Käesolevas artiklis nimetatud mis tahes tähtaegu võib vastastikusel kokkuleppel pikendada.

[21] Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

[22] Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

[23] Tõdetakse, et liikmed annavad laialdaselt erineva otstarbega valitsusabi ja et ainuüksi asjaolu, et selline abi võib käesoleva artikli sätete alusel mitte kvalifitseeruda vaidlustamisele mittekuuluvaks režiimiks, ei piira iseenesest liikmete õigust sellist abi anda.

[24] Kuna oletatakse, et tsiviillennukite suhtes hakkavad kehtima mitmepoolsed erieeskirjad, ei kehti käesoleva punkti sätted selle toote kohta.

[25] Hiljemalt 18 kuu möödudes WTO lepingu jõustumise kuupäevast vaatab artiklis 24 sätestatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee (käesolevas lepingus "komitee") läbi lõike 2 punkti a sätete toime, tegemaks vajalikke muudatusi nende sätete toime täiustamiseks. Arutades võimalikke muudatusi, vaatab komitee hoolikalt läbi selles punktis sätestatud kategooriate määratlused liikmete uurimisprogrammide toime ja teiste vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide töö kogemuste taustal.

[26] Käesoleva lepingu sätted ei kehti kõrgharidusasutuste ja uurimisasutuste iseseisvalt teostatavate alusuuringute kohta. Mõiste "alusuuring" tähendab teaduslike ja tehniliste üldteadmiste suurendamist, mis ei ole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega.

[27] Käesolevas punktis viidatud vaidlustamatu abi lubatav suurus kehtestatakse seoses põhjendatud kogukulutusega üksiku projekti vältel.

[28] Mõiste "tööstusuuring" tähendab kavandatud otsinguid või kriitilisi uuringuid uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid märkimisväärselt täiustada.

[29] Mõiste "konkurentsieelne arendustegevus" tähendab tööstusuuringute tulemuste ülekandmist uute, muudetud või täiendatud toodete, protsesside või teenuste kavadele, projektidele või kujundustele, mis on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase kommertsotstarbel mittekasutatava algtüübi loomine. Veel võivad sinna kuuluda ka alternatiivsete toodete, protsesside või teenuste kontseptuaalne sõnastus ja kujundus ning näidis- või katseprojektid tingimusel, et neidsamu projekte ei saa muuta või kasutada tööstuses või kaubanduses. Siia ei kuulu olemasolevate toodete, tootmisliinide, valmistusprotsesside, teenuste ja muude pidevate toimingute igapäevane või korrapärane muutmine, isegi kui need muudatused kujutavad endast täiustamist.

[30] Tööstusuuringuid ja konkurentsieelset arendustegevust hõlmavate programmide puhul ei tohi lubatava vaidlustamisele mittekuuluva abi suurus ületada eespool nimetatud kahe kategooria vaidlustamisele mittekuuluva abi lubatavate suuruste aritmeetilist keskmist, mis on arvutatud vastuvõetavate kogukulutuste põhjal vastavalt käesoleva punkti alapunktides i kuni v sätestatule.

[31] "Piirkondliku arengu üldraamistik" tähendab, et piirkondlikud subsideerimisprogrammid on seesmiselt järjepideva ja üldrakendatava piirkondliku arengupoliitika osa ja et piirkondliku arengu subsiidiume ei anta geograafiliselt isoleeritud punktidele, mis ei mõjuta või peaaegu ei mõjuta piirkonna arengut.

[32] "Neutraalsed ja objektiivsed kriteeriumid" tähendavad kriteeriume, mis ei anna teatud piirkondadele rohkem eeliseid, kui on vajalik piirkondlike erinevuste kõrvaldamiseks või vähendamiseks piirkondliku arengupoliitika raames. Selles mõttes hõlmavad piirkondlikud subsideerimisprogrammid abi suuruse maksimaalset taset, mida võib anda igale subsideeritavale programmile. Maksimaalsed tasemed tuleb eristada vastavalt abistatavate piirkondade eri arengutasemetele ja see peab olema väljendatud investeerimiskulutuste või töökohtade loomise kulutuste näol. Selliseid maksimaalseid tasemeid kasutades on abi jaotamine piisavalt lai ja ühtlane, et vältida artiklis 2 sätestatud subsiidiumi ülekaalukat kasutamist teatavate ettevõtete poolt või neile ebaproportsionaalselt suurte subsiidiumisummade andmist.

[33] Mõiste "olemasolevad rajatised" tähendab rajatisi, mis on tegutsenud vähemalt kaks aastat selleks ajaks, kui kehtestatakse uued keskkonnanõuded.

[34] Tõdetakse, et käesolevas teatamissättes ei kohusta miski andma konfidentsiaalset teavet, sealhulgas konfidentsiaalset äriteavet.

[35] Samaaegselt V jao sätetega võib tugineda II või III jao sätetele; kuid seoses teatud subsiidiumi mõjuga importijaliikme omamaisele turule võib kasutada ainult üht heastamisvormi (kas tasakaalustavat tollimaksu, kui V jao tingimused on täidetud, või vastumeedet artikli 4 või 7 alusel). III ja V jao sätetele ei tugineta meetmete korral, mis vastavalt IV jao sätetele ei kuulu vaidlustamisele. Artikli 8 lõike 1 punktis a toodud meetmeid võib siiski uurida, et tuvastada, kas need on artikli 2 mõistes eripärased või mitte. Lisaks sellele, kui artikli 8 lõikes 2 viidatud subsiidiumi antakse programmi raames, millest pole teatatud vastavalt artikli 8 lõikele 3, võib tugineda III või V jao sätetele, kuid sellist subsiidiumi käsitletakse kui vaidlustamisele mittekuuluvat, kui see leitakse kooskõlas olevat artikli 8 lõikes 2 toodud standarditega.

[36] Mõistet "tasakaalustusmaks" tuleb vastavalt GATT 1994 VI artikli lõike 3 sätetele käsitada erilise tollimaksuna, mis kehtestatakse tasakaalustamaks mis tahes subsiidiume, millega toetatakse otseselt või kaudselt mis tahes kauba valmistamist, tootmist või eksporti.

[37] Edaspidi kasutatav mõiste "algatatud" tähendab menetlustoimingut, millega liige ametlikult algatab juurdluse vastavalt artikli 11 sätetele.

[38] Killustatud tootmisharude puhul, mis hõlmavad erakordselt suurt hulka tootjaid, võivad võimuorganid toetuse ja vastuseisu määramisel kasutada statistiliselt kehtivaid küsitlusmeetodeid.

[39] Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võivad samasuguse toote omamaiste tootjate töötajad või nende töötajate esindajad esitada lõikes 1 kirjeldatud juurdlustaotluse või sellist taotlust toetada.

[40] Üldreeglina arvestatakse eksportijatele määratud ajapiire alates küsitluslehe saamise kuupäevast; selles mõttes loetakse küsitlusleht kättesaaduks nädal pärast selle ärasaatmist vastajale või toimetamist eksportijaliikme asjaomasele diplomaatilisele esindajale või, eraldi tolliterritooriumiga WTO liikme puhul, eksportiva territooriumi ametlikule esindajale.

[41] Mõistetakse, et kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, tuleks kirjaliku taotluse täielik tekst esitada üksnes eksportijaliikme võimuorganitele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele, kes peaksid seejärel edastama koopiad asjaomastele eksportijatele.

[42] Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võidakse nõuda avaldamist vastavalt üksikasjalikule kaitsekorraldusele

[43] Liikmed lepivad kokku, et konfidentsiaalsustaotlusi ei tohiks meelevaldselt tagasi lükata. Veel lepivad liikmed kokku, et juurdlev võimuorgan võib nõuda konfidentsiaalsusest loobumist üksnes menetlusse puutuva teabe puhul.

[44] Vastavalt käesoleva lõike sätetele on eriti tähtis, et ühtegi kinnitavat esialgset ega lõplikku otsust ei tehtaks, andmata piisavat võimalust konsultatsioonideks. Sellised konsultatsioonid võivad luua aluse menetluseks II, III või X jao sätete alusel.

[45] Käesolevas lepingus tähendab mõiste "kahju", kui seda ei ole määratletud teisiti, omamaise tootmisharu olulist kahjustamist, omamaise tootmisharu olulise kahjustamise ohtu või sellise tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

[46] Käesolevas lepingus tuleb mõistet "samasugune toode" tõlgendada viitena tootele, mis on kõnealuse tootega identne, st igas suhtes kõnealuse toote sarnane, või sellise toote puudumisel viitena tootele, millel on kõnealusele tootele lähedased iseloomulikud tunnused, ehkki see toode ei ole igas suhtes selle sarnane.

[47] Vastavalt lõigetes 2 ja 4 sätestatule.

[48] Käesolevas lõikes peetakse tootjaid eksportijate või importijatega seotuks üksnes siis, kui a) üks teist otseselt või kaudselt kontrollib; b) kolmas isik mõlemaid otseselt või kaudselt kontrollib või c) nad koos kolmandat isikut otseselt või kaudselt kontrollivad, tingimusel, et on alust arvata või kahtlustada, et sellise suhte mõjul käitub tootja sidumata tootjatest erinevalt. Käesoleva lõike järgi loetakse, et üks isik kontrollib teist, kui ühel on juriidiliselt või tööalaselt võimalik teist kitsendada või suunata.

[49] Sõna "võidakse" ei tohi tõlgendada nii, et lubatakse üheaegselt menetluse jätkamist ja kohustuste rakendamist, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhud.

[50] Käesolevas lõikes hõlmab mõiste "omamaised huvitatud pooled" juurdlusaluse importtoote tarbijaid ja tööstustarbijaid.

[51] "Maksustama" tähendab käesolevas lepingus tollimaksu või maksu kindlapiirilist või lõplikku juriidilist määramist või kogumist.

[52] Kui tasakaalustusmaksu summa määratakse kindlaks tagasiulatuvalt, ei kohusta hiliseima maksumääramismenetluse käigus tehtud järeldus selle kohta, et tollimaksuga maksustada ei tule, iseendast võimuorganeid püsitollimaksu tühistama.

[53] Kui võimuorganid annavad käesoleva lepingu sätete kohast teavet ja selgitusi eraldi ettekandes, peavad nad tagama selle ettekande üldkättesaadavuse.

[54] Komitee moodustab toimkonna BISD 9S/193-194 sisalduva küsimustiku sisu ja vormi läbivaatamiseks.

[55] Kui arengumaaliige ei anna ekspordisubsiidiume WTO lepingu jõustumiskuupäeva seisuga, kohaldatakse käesolevat lõiget 1986. aastal antud ekspordisubsiidiumide taseme põhjal.

[56] Siinkohal ei kavatseta välistada meetmeid vastavalt teistele GATT 1994 asjakohastele sätetele, kui need on asjakohased.

--------------------------------------------------

I LISA

EKSPORDISUBSIIDIUMIDE SELGITUSLOEND

a) Äriühingule või tootmisharule sõltuvalt eksporditegevusest antavad valitsuse otsesed subsiidiumid.

b) Valuuta mitteloovutamise süsteem või muu samalaadne tegevus, mis hõlmab ekspordipreemia andmist.

c) Valitsuse poolt või tema korraldusel eksportsaadetiste riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumäärade kehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul.

d) Valitsusprogrammide kaudu valitsuse või valitsusasutuste poolt otsene või kaudne imporditud või omamaiste toodete või teenuste andmine eksportkaupade tootmisel kasutamiseks tingimustel, mis on soodsamad kui samasuguste või otseselt konkureerivate toodete või teenuste andmine kasutamiseks kaupade tootmisel omamaiseks tarbimiseks, kui need tingimused on (toodete puhul) soodsamad kui nende eksportijatele maailmaturul kommertsalusel kättesaadavad. [1]

e) Eriomaselt ekspordiga seotud täielikud või osalised vabastused, soodustused või edasilükkamised otseste maksude [2] või sotsiaalmaksete suhtes, mida tööstus- või kaubandusettevõtted on maksnud või mis neil tuleb maksta. [3]

f) Otseste maksude baasi väljaarvutamisel otseselt ekspordi või eksporditegevusega seotud spetsiaalsete mahaarvatiste lubamine üle selle määra, mis on lubatud omamaiseks tarbimiseks mõeldud toodangu puhul.

g) Kaudsetest maksudest [4] vabastused või nendealased soodustused eksporttoodete tootmisel ja jaotamisel suuremal määral, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete tootmisel ja jaotamisel.

h) Vabastused, soodustused või edasilükkamised seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega [5] kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse eksporttoodete tootmisel, mis ületavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses samasuguste esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse omamaiseks tarbimiseks müüdavate samasuguste toodete tootmisel tingimusel, et eksporttoodete puhul võib siiski teha vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega isegi siis, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete puhul ei ole tehtud vabastusi, soodustusi ega edasilükkamisi, juhul kui esmaetapi kumulatiivseid kaudseid makse on võetud eksporttoodete tootmisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). [6] Seda punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis.

i) Impordimaksude [7] soodustused või tagastamised suuremal määral kui eksporttoodete tootmisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksude puhul (arvestades maha hariliku kaonormi) tingimusel, et teatavatel juhtudel võib äriühing imporditud sisendite asemel siiski kasutada teatavas koguses omamaiseid sisendeid, mis on võrdsed imporditud sisenditega ja millel on nendega sama kvaliteet ja omadused, et saada kasu käesolevast sättest, kui import ja vastavad eksporditehingud toimuvad mõlemad vastuvõetava aja jooksul, mis ei ületa kahte aastat. Käesolevat punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis ja kooskõlas III lisas sisalduva juhendiga asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide tunnistamise kohta ekspordisubsiidiumideks.

j) Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate eriasutuste) antavad ekspordikrediidi garanteerimise või kindlustusprogrammid, kindlustus- või garantiiprogrammid eksporttoodete maksumuse tõusu vastu või vahetuskursiriski programmid selliste preemiamäärade eest, millest ei piisa programmide pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks.

k) Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate ja/või valitsuste võimkonnas tegutsevate eriasutuste) antavad ekspordikrediidid, mille intressimäär on väiksem kui see, mida nad tegelikult peaksid maksma selliselt rakendatud vahendite eest (või peaksid maksma, kui nad laenaksid rahvusvahelisel kapitaliturul sama tähtajaga ja teiste krediiditingimustega ning samas vääringus kui kõnealune ekspordikrediit), või nende poolt eksportijate või rahandusasutuste tehtud kõigi või osa kulutuste katmine, mis tehti krediitide saamisel ning ulatuses, milles neid kasutatakse ekspordikrediidi tingimuste oluliste eeliste tagamisel.

Kui aga liige osaleb ametliku ekspordikrediidi alases rahvusvahelises kohustuses, kuhu 1. jaanuaril 1979 kuulus vähemalt kaksteist käesoleva lepingu algliiget (või järgnevas kohustuses, mille on vastu võtnud need algliikmed) või kui liige tegelikult kohaldab asjakohase kohustuse intressimäära, ei peeta ekspordikrediiti, mis on vastavuses nende sätetega, käesoleva lepinguga keelustatud ekspordisubsiidiumiks.

l) Kõik muud eelarvelised maksed, mis moodustavad ekspordisubsiidiumi GATT 1994 XVI artikli tähenduses.

[1] Mõiste "kommertsalusel kättesaadav" tähendab, et valiku tegemine kodumaiste ja imporditud toodete vahel ei ole piiratud ja sõltub ainult ärilistest kaalutlustest.

[2] Käesolevas lepingus:tähendab termin "otsesed maksud" makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;tähendab termin "impordimaksud" tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;tähendab termin "kaudsed maksud" müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;"esmaetapi" kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;"kumulatiivsed" kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;"maksusoodustused" hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;"soodustused või tagastamised" hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

[3] Liikmed tõdevad, et edasilükkamine ei pea endast kujutama ekspordisubsiidiumi, kui võetakse näiteks asjakohast intressimaksu. Liikmed kinnitavad veel kord põhimõtet, et tehingutes eksportivate ettevõtete ja välisostjate vahel, keda nad kontrollivad või kes kuuluvad sama kontrolli alla, on maksustamise otstarbel kaupade hinnaks see hind, mis oleks kehtinud iseseisvate ettevõtete vahelises distantstehingus. Mis tahes liige võib juhtida teise liikme tähelepanu haldus- või muudele menetlustele, mis võivad olla vastuolus käesoleva põhimõttega ja mille tulemusel hoitakse eksporttehingutes otseseid makse märkimisväärselt kokku. Sellistel juhtudel püüavad liikmed tavaliselt lahendada erimeelsused olemasolevate kahepoolsete maksulepingute või muude eriomaste rahvusvaheliste süsteemide abil, kahjustamata teiste liikmete GATT 1994st tulenevaid õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud eelmises lauses sõnastatud õigus konsultatsioonidele.Punkti e eesmärk ei ole takistada liiget võtmast meetmeid vältimaks oma ettevõtete või teise liikme ettevõtete poolt teenitud välistulu topeltmaksustamist.

[4] Käesolevas lepingus:tähendab termin "otsesed maksud" makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;tähendab termin "impordimaksud" tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;tähendab termin "kaudsed maksud" müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;"esmaetapi" kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;"kumulatiivsed" kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;"maksusoodustused" hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;"soodustused või tagastamised" hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

[5] Käesolevas lepingus:tähendab termin "otsesed maksud" makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;tähendab termin "impordimaksud" tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;tähendab termin "kaudsed maksud" müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;"esmaetapi" kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;"kumulatiivsed" kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;"maksusoodustused" hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;"soodustused või tagastamised" hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

[6] Punkti h ei kohaldata käibemaksu süsteemide puhul ning piirimaksu täpsustamise puhul nende asemel; ülemääraste soodustuste probleemi käibemaksu puhul on käsitletud üksnes punktis g.

[7] Käesolevas lepingus:tähendab termin "otsesed maksud" makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;tähendab termin "impordimaksud" tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;tähendab termin "kaudsed maksud" müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;"esmaetapi" kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;"kumulatiivsed" kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;"maksusoodustused" hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;"soodustused või tagastamised" hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

--------------------------------------------------

II LISA

JUHEND SISENDITE TARBIMISE KOHTA TOOTMISPROTSESSIS [1]

I

1. Kaudsete maksude vähendamise süsteemid võimaldavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel kasutatavatelt sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). Samamoodi võimaldavad tagastamissüsteemid teha soodustusi või tagastusi seoses impordimaksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi).

2. Käesoleva lepingu I lisa, "Ekspordisubsiidiumide selgitusloendi" punktides h ja i on viidatud terminile "eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendid". Vastavalt punktile h võivad kaudsete maksude vähendamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad võimaldavad esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega seotud vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi suuremas summas kui tegelikud maksud, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Vastavalt punktile i saavad tagastamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad põhjustavad impordimaksudega seotud soodustamist või vähendamist suuremas summas, kui tegelikult võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Mõlemas punktis on tingimuseks seatud hariliku kaonormi mahaarvestamine järeldustes, mis puudutavad eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendeid. Punktis i on sätestatud ka asendamine, kui see on asjakohane.

II

Kui vastavalt käesolevale lepingule toimetatava tasakaalustusmaksu juurdluse raames uuritakse, kas sisendeid tarbitakse eksporttoodete tootmiseks, peavad juurdlevad võimuorganid toimima järgmiselt:

1. Kui väidetakse, et kaudsete maksude vähendamis- või tagastamissüsteem kujutab endast subsiidiumi kaudsete maksude või eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendite impordimaksude liigse vähendamise või liigse tagastamise tõttu, peaksid juurdlevad võimuorganid kõigepealt kindlaks tegema, kas eksportijaliikme valitsus omab ja kohaldab mingit eksporttoote valmistamisel tarbitavate sisendite laadi ja koguse kontrollimise süsteemi või menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist kontrollsüsteemi või -menetlust kohaldatakse, peaksid juurdlevad võimuorganid seejärel uurima seda süsteemi või menetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb eksportijamaa üldtunnustatud äritavadel. Juurdlevad võimuorganid võivad pidada vajalikuks kooskõlas artikli 12 lõikega 6 korraldada teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et süsteemi või menetlust kohaldatakse tõhusalt.

2. Kui ei ole sellist kontrollsüsteemi või -menetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, peaks eksportijaliige korraldama edasise kontrolli tegelikult kasutatavate sisendite põhjal, tegemaks kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui juurdlevad võimuorganid on seda vajalikuks pidanud, viiakse kooskõlas lõikega 1 läbi edasine juurdlus.

3. Juurdlevad võimuorganid peaksid käsitama sisendeid füüsiliselt inkorporeerituna, kui neid sisendeid kasutatakse tootmisprotsessis ja need on eksporttootes füüsiliselt olemas. Liikmed märgivad, et sisend ei pea lõpptootes olema samal kujul, mil see sisenes tootmisprotsessi.

4. Eksporttoote valmistamisel tarbitud teatava sisendi koguse kindlakstegemisel võetakse arvesse "harilikku kaonormi" ning sellist kadu tuleb käsitleda eksporttoote tootmisel tarbituna. Mõiste "kadu" tähendab antud sisendi niisugust osa, millel pole tootmisprotsessis iseseisvat funktsiooni, mida ei tarbita eksporttoote valmistamisel (sellistel põhjustel nagu ebatõhusus) ja mida seesama tootja ei taasta, kasuta ega müü.

5. Kui juurdlev võimuorgan määrab, kas väidetav kaonorm on harilik, peab ta vajalikul määral võtma arvesse tootmisprotsessi, eksportijamaa tootmisharu keskmisi kogemusi ja muid tehnilisi tegureid. Juurdlev võimuorgan peab meeles pidama, et tähtis on küsimus, kas eksportijaliikme võimuorganid on põhjendatult välja arvutanud kao suuruse, kui seda suurust tahetakse kasutada tolli- või muu maksu vähendamisel või soodustuste tegemisel.

[1] Tootmisprotsessis tarbitud sisendid on füüsiliselt inkorporeeritud sisendid, nagu tootmisprotsessis kasutatud energia, kütus ja õli ning katalüsaatorid, mida tarbitakse nende kasutamisel eksporttoote saamiseks.

--------------------------------------------------

III LISA

JUHEND ASENDAMISE PUHUL KASUTATAVATE TAGASTUSSÜSTEEMIDE TUNNISTAMISE KOHTA EKSPORDISUBSIIDIUMIDEKS

I

Tagastussüsteemid võimaldavad hüvitada või tagastada impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote tootmisprotsessis ja kui see eksporttoode sisaldab omamaiseid sisendeid, millel on sama kvaliteet ja samad tunnused nagu asendatud importsisenditel. Vastavalt I lisa ekspordisubsiidiumide selgitusloendi punktile i võivad asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nende tulemusena tagastatakse suurem summa kui impordimaks, mis algselt võeti imporditud sisenditelt, mille suhtes nõutakse tagastamist.

II

Kui vastavalt käesolevale lepingule läbi viidava tasakaalustusmaksu juurdluse raames uuritakse millist tahes asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi, peavad juurdlevad võimuorganid toimima järgmiselt:

1. Selgitusloendi punktis i on määratud, et omamaised sisendid võivad asendada imporditud sisendeid eksporttoote tootmisel, kui need sisendid on võrdses koguses ja kui nende kvaliteet ja tunnused on samad kui asendatud importsisenditel. Tähtis on kontrollsüsteemi või -menetluse olemasolu, sest see võimaldab eksportijaliikme valitsusel tagada ja näidata, et sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust mis tahes kujul ja et impordimakse ei tagastata rohkem, kui algselt kõnealustelt imporditud sisenditelt on võetud.

2. Kui väidetakse, et asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem kujutab endast subsiidiumi, peaksid juurdlevad võimuorganid kõigepealt kindlaks tegema, kas eksportijaliikme valitsus omab ja kohaldab kontrollsüsteemi või -menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist süsteemi või menetlust kohaldatakse, peaksid juurdlevad võimuorganid seejärel uurima seda kontrollmenetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb eksportijamaa üldtunnustatud äritavadel. Sel määral, kui tehakse kindlaks, et menetlus vastab antud kontrollile ja seda rakendatakse tõhusalt, eeldatakse, et subsiidiumi ei ole. Juurdlevad võimuorganid võivad pidada vajalikuks kooskõlas artikli 12 lõikega 6 korraldada teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et süsteemi või menetlust kohaldatakse tõhusalt.

3. Kui ei ole sellist kontrollmenetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda tegelikult ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, võib subsiidium olla olemas. Sellistel juhtudel peaks eksportijaliige korraldama edasise kontrolli tegelike asjassepuutuvate tehingute põhjal, et teha kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui juurdlevad võimuorganid on seda vajalikuks pidanud, toimetatakse edasist juurdlust kooskõlas lõikega 2.

4. Asjaolu, et on olemas asendamise puhul toimuva tagastamise säte, mille alusel eksportijatel lubatakse valida teatavaid importsaadetisi, mille suhtes võib nõuda tagastamist, ei loeta iseenesest subsiidiumi andmiseks.

5. Ülemäärane impordimaksude tagastamine punkti i tähenduses loetakse asetleidvaks siis, kui valitsused maksavad intressi mis tahes raha eest, mida makstakse tagasi tagastussüsteemide alusel määral, mil intressi on tegelikult makstud või tuleb maksta.

--------------------------------------------------

IV LISA

TOOTE VÄÄRTUSJÄRGSE KOGUSUBSIDEERIMISE ARVUTAMINE (ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKT A) [1]

1. Subsiidiumi summa artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal tuleb arvutada subsiidiumi andva valitsuse kulude alusel.

2. Välja arvatud lõigetes 3 kuni 5 sätestatud juhud, arvutatakse toote väärtus, kui tehakse kindlaks, kas üldine subsideerimismäär ületab 5 % toote väärtusest, subsiidiumi saava äriühingu [2] müügi koguväärtusena kõige hiljutisema 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mis eelnes subsiidiumi saamisele ja mille kohta on olemas müügiandmed. [3]

3. Kui subsiidium on seotud mingi antud toote tootmise või müügiga, arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu kõnesoleva toote müügi koguväärtusena kõige hiljutisema 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mis eelnes subsiidiumi saamisele ja mille kohta on olemas müügiandmed.

4. Kui subsiidiumi saav äriühing on alles käivitusfaasis, loetakse tõsine kahju olemasolevaks, kui subsideerimise üldmäär ületab 15 % koguinvesteeringust. Käivitusperiood käesoleva lõike mõistes ei ületa esimest tootmisaastat. [4]

5. Kui subsiidiumi saav äriühing asub inflatsioonilise majandusega maal, arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu kogumüügina (või kõnealuse toote müügina, kui subsiidium on seotud) eelmisel kalendriaastal, mis on indekseeritud inflatsioonimäära järgi 12 kuud, mis eelnevad subsiidiumi andmise kuule.

6. Teatud aastal subsideerimise üldmäära kindlakstegemisel liidetakse kokku subsiidiumid, mis on antud erinevate programmide alusel ja erinevate võimuorganite poolt liikme territooriumil.

7. Enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva antud subsiidiumid, millest saab kasu tulevane tootmine, lisatakse subsideerimise üldmäärale.

8. Subsiidiume, mis käesoleva lepingu asjakohaste sätete alusel ei ole vaidlustatavad, ei arvestata subsiidiumi summa arvutamisel artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal.

[1] Vastavalt vajadusele tuleb saavutada liikmete vahel kokkulepe küsimustes, mida ei ole täpsustatud käesolevas lisas või mis vajavad edasist selgitust artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal.

[2] Subsiidiumi saav äriühing on äriühing subsideerijaliikme territooriumil.

[3] Maksudega seotud subsiidiumide puhul arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu müügi koguväärtusena rahandusaastal, mil maksuga seotud subsiidiumi saadi.

[4] Käivitusfaas hõlmab olukordi, mil on võetud rahalisi kohustusi tootearenduseks või rajatiste ehitamiseks, et valmistada tooteid, mis saavad eeliseid tänu subsideerimisele, isegi kui tootmine ei ole veel alanud.

--------------------------------------------------

V LISA

TÕSISE KAHJU KOHTA TEABE TÄIENDAMISE MENETLUS

1. Iga liige teeb koostööd tõendusmaterjali täiendamisel, mille vaekogu vaatab läbi menetluse käigus artikli 7 lõigete 4–6 alusel. Niipea kui tuginetakse artikli 7 lõike 4 sätetele, teatavad vaidlusosalised ja asjaomased kolmandaks riigiks olevad liikmed VLOle organisatsiooni, kes vastutab selle sätte rakendamise eest tema territooriumil, ja menetlusest, mida kasutatakse teabenõuete täitmiseks.

2. Juhul kui küsimus antakse arutamiseks VLOle artikli 7 lõike 4 alusel, algatab VLO taotluse korral menetluse saamaks subsideeriva liikme valitsuselt sellist teavet, mida on vaja subsiidiumi olemasolu ja summa ning subsideeritud äriühingute kogumüügi väärtuse kindlakstegemiseks, samuti saamaks teavet, mida on vaja subsideeritud toote tekitatud kahjulike mõjude analüüsimiseks. [1] See protsess võib sobivuse korral hõlmata küsimuste esitamist subsideeriva liikme valitsusele ja teabe kogumist kaebuse esitanud liikme poolt, samuti teabe selgitamist ja täpsustamist, mis on vaidlusosaliste käsutuses VII jaos kehtestatud teatamismenetluse põhjal. [2]

3. Mõjude korral kolmandate riikide turgudel võib vaidlusosaline koguda teavet, sealhulgas küsimuste esitamise kaudu kolmandaks riigiks oleva liikme valitsusele, mis on vajalik kahjulike mõjude analüüsimiseks ja mis ei ole kaebuse esitanud liikmelt või subsideerivalt liikmelt teisiti mõistlikult kättesaadav. Seda nõuet tuleks kasutada tekitamata kolmandaks riigiks olevale liikmele põhjendamatut koormust. Eriti eeldatakse, et kõnealune liige ei vii turu- või hinnauuringuid läbi üksnes sel otstarbel. Hangitav teave on selline, mis on juba kättesaadav või mille kõnealune liige hõlpsasti kätte saab (näiteks kõige hilisemad statistilised andmed, mille asjakohased statistikatalitused on juba kogunud, kuid mida ei ole veel avaldatud, tolliandmed impordi ja kõnealuste toodete deklareeritud väärtuste kohta jne). Kui vaidlusosaline korraldab siiski omal kulul üksikasjaliku turu-uuringu, abistavad kolmandaks riigiks oleva liikme võimuorganid uuringut tegeva isiku või äriühingu ülesande täitmist ning sellele isikule või äriühingule võimaldatakse juurdepääs kogu teabele, mida valitsus harilikult ei pea konfidentsiaalseks.

4. VLO määrab esindaja, kelle ülesanne on teabe kogumise hõlbustamine. Selle esindaja ainus eesmärk on tagada, et õigeaegselt kogutaks teave, mida on vaja hõlbustamaks järgnevat kiiret mitmepoolset vaidluse läbivaatust. Eriti võib esindaja soovitada kõige tõhusamaid võtteid vajaliku teabe küsimiseks, samuti ergutada osalisi koostööd tegema.

5. Lõigetes 2–4 fikseeritud teabekogumismenetlus tuleb lõpule viia 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil küsimus antakse artikli 7 lõike 4 alusel arutamiseks VLOle. Selle käigus saadud teave esitatakse vaekogule, mis on moodustatud VLO poolt kooskõlas X jao sätetega. Teave peaks muu hulgas sisaldama andmeid, mis puudutavad kõnealuse subsiidiumi suurust (ja, kui peetakse asjakohaseks, subsideeritud äriühingute kogumüügi väärtust), subsideeritud toote hindu, subsideerimata toote hindu, teiste sellele turule tarnijate hindu, muutusi subsideeritud toote tarnimises kõnealusele turule ja muutusi turuosades. See peaks hõlmama ka kummutavat tõendusmaterjali, samuti niisugust lisateavet, mida vaekogu peab oma otsuste tegemisel asjakohaseks.

6. Kui subsideeriv ja/või kolmandaks riigiks olev liige ei tee teabe kogumisel koostööd, esitab kaebav liige oma tõsise kahju tekitamise juhtumi, tuginedes talle kättesaadavale tõendusmaterjalile, koos faktide ja asjaoludega subsideeriva ja/või kolmandaks riigiks oleva liikme soovimatuse kohta koostööd teha. Kui teave ei ole kättesaadav, kuna subsideeriv ja/või kolmandaks riigiks olev liige ei tee koostööd, võib vaekogu toimikut täiendada, nagu vaja, kasutades muul viisil kättesaadavat parimat teavet.

7. Otsustuse tegemisel peaks vaekogu negatiivse asjaoluna arvestama mis tahes kaasatud osalise soovimatust teha koostööd teabe kogumisel.

8. Kui otsustatakse, kas kasutada parimat kättesaadavat teavet või negatiivseid asjaolusid, arvestab vaekogu lõike 4 alusel nimetatud VLO esindaja nõuannet selle kohta, kas teabe saamise taotlused olid põhjendatud ning kas osalised tegid jõupingutusi täitmaks taotlusi koostöös ja õigel ajal.

9. Teabe kogumisel ei piira miski vaekogu võimalusi otsida sellist lisateavet, mida ta peab esmatähtsaks vaidluse korrektseks lahendamiseks ja mida ei ole piisavalt otsitud ega esitatud selle protsessi käigus. Siiski ei peaks vaekogu tavaliselt taotlema lisateavet toimiku täiendamiseks, kui see teave toetaks teatava osalise seisukohta ja kui teabe puudumise toimikus on põhjustanud selle osalise põhjendamatu soovimatus teha koostööd teabe kogumisel.

[1] Juhul kui tuleb ära näidata tõsise kahju olemasolu.

[2] Teabe kogumise käigus võtab VLO arvesse vajadust kaitsta teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või mida mis tahes kaasatud liige on andnud konfidentsiaalsel alusel.

--------------------------------------------------

VI LISA

KOHAPEALSE JUURDLUSE MENETLUS ARTIKLI 12 LÕIKE 6 ALUSEL

1. Juurdluse algatamisel tuleb teatada eksportijaliikme võimuorganitele ja äriühingutele, keda asi teadaolevalt puudutab, kavatsusest toimetada juurdlust kohapeal.

2. Kui erakorraliste asjaolude puhul kavatsetakse juurdlusrühma kaasata valitsusväliseid spetsialiste, tuleks sellest eksportijaliikme äriühingutele ja võimuorganitele teatada. Nende valitsusväliste spetsialistide suhtes peaksid kehtima tõhusad sanktsioonid konfidentsiaalsusnõuete rikkumise puhul.

3. Peaks olema üldine tava, et enne külastuse aja lõplikku kavandamist hangitakse eksportijaliikme asjaomaste äriühingute selgesõnaline nõusolek.

4. Niipea kui asjaomaste äriühingute nõusolek on hangitud, peaksid juurdlevad võimuorganid teatama eksportijaliikme võimuorganitele külastatavate äriühingute nimed ja aadressid ning kokkulepitud kuupäevad.

5. Kõnealustele äriühingutele tuleks külastusest piisavalt vara ette teatada.

6. Küsitluslehtede selgitamiseks tehtavad külastused peaksid toimuma üksnes eksportiva äriühingu taotlusel. Sellise taotluse puhul võivad juurdlevad võimuorganid anda ennast äriühingu käsutusse; sellise külastuse võib teha üksnes siis, kui a) importijaliikme võimuorganid teavitavad asjaomase liikme valitsuse esindajaid ja b) viimane ei esita külastuse suhtes vastuväiteid.

7. Kuna kohapealse juurdluse põhiotstarve on kontrollida antud teavet või hankida lähemaid üksikasju, tuleks juurdlust toimetada pärast seda, kui küsitluslehe vastused on saadud, välja arvatud siis, kui äriühing on nõus vastupidisega ning juurdlevad võimuorganid teavitavad kavatsetavast külastusest eksportijaliikme valitsust ning see ei esita külastuse suhtes vastuväiteid; lisaks peaks olema üldine tava, et enne külastust antakse asjaomastele äriühingutele nõu kontrollitava teabe üldiseloomu ja kogu muu lisateabe kohta, mis tuleb esitada, ehkki see ei tohiks välistada kohapealseid taotlusi saamaks hangitud teabe taustal lisadetaile.

8. Eksportijaliikme võimuorganite või äriühingute päringutele ja küsimustele, mis on hädavajalikud edukaks juurdluseks kohapeal, tuleks võimaluse korral vastata alati enne külastust.

--------------------------------------------------

VII LISA

ARTIKLI 27 LÕIKE 2 PUNKTIS A VIIDATUD ARENGUMAALIIKMED

Arengumaaliikmed, kelle suhtes ei kehti artikli 3 lõike 1 punkti a sätted artikli 27 lõike 2 punkti a tähenduses, on:

a) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähimarenenuna määratletud maad, kes on WTO liikmed.

b) Kõigi järgmiste arengumaaliikmete puhul, kes on WTO liikmed, kehtivad sätted, mida rakendatakse teiste arengumaaliikmete suhtes vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b, kui rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on jõudnud 1000 USD aastas: [1] Boliivia, Côte d'Ivoire, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Filipiinid, Ghana, Guatemala, Guyana, India, Indoneesia, Kamerun, Kenya, Kongo, Maroko, Nicaragua, Nigeeria, Pakistan, Senegal, Sri Lanka ja Zimbabwe.

[1] Arengumaaliikmete arvamine punktis b esitatud nimekirja põhineb Maailmapanga viimastel andmetel majanduse kogutoodangust elaniku kohta.

--------------------------------------------------