Leping tehniliste kaubandustõkete kohta

LIIKMED,

pidades silmas mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru;

soovides edendada GATT 1994 eesmärke;

tõdedes olulist panust, mis võidakse selles suhtes anda rahvusvaheliste standardite ja vastavushindamissüsteemidega, parandades tootmise tulemuslikkust ja hõlbustades rahvusvahelist kaubandust;

soovides seetõttu soosida selliste rahvusvaheliste standardite ja vastavushindamissüsteemide arengut;

soovides siiski tagada, et tehnilised eeskirjad ja standardid, sealhulgas pakendus-, märgistus- ja etiketistamisnõuded ning protseduurid vastavuse hindamiseks tehniliste eeskirjade ja standarditega ei tekita tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele;

tõdedes, et ühtegi maad ei tohiks takistada võtmast meetmeid, mida on vaja tagamaks tema ekspordi kvaliteeti ja kaitsmaks inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist, kaitsmaks keskkonda või vältimaks pettust, tasandil, mida ta peab asjakohaseks, vastavalt nõudele, et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast vahendit meelevaldseks või õigustamatuks diskrimineerimiseks maade vahel, kus valitsevad ühed ja samad tingimused, või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramiseks, ning tingimusel, et need meetmed on muul viisil vastavuses käesoleva lepingu sätetega;

tõdedes, et ühtegi maad ei tohiks takistada võtmast meetmeid, mida on vaja tema esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks;

tõdedes panust, mis võidakse rahvusvahelise standardimisega anda tehnoloogia siirdamisel arenenud maadest arengumaadesse;

tõdedes, et vormistades ja kohaldades tehnilisi eeskirju ja standardeid ning protseduure hindamaks vastavust tehniliste eeskirjade ja standarditega, võib arengumaadel tekkida erilisi raskusi, ning soovides neid selles suhtes nende püüetes abistada,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1.1. Standardimise ja vastavushindamisprotseduuride üldmõistetel on harilikult tähendus, mis on neile antud ÜRO süsteemi raames ja rahvusvaheliste standardimisorganite vastu võetud määratlustega, võttes arvesse nende konteksti ning pidades silmas käesoleva lepingu eesmärki ja otstarvet.

1.2. Käesoleva lepingu raames kehtib siiski lisas 1 mõistetele antud tähendus.

1.3. Käesoleva lepingu sätted kehtivad kõigi toodete, sealhulgas tööstus- ja põllumajandustoodete suhtes.

1.4. Käesoleva lepingu sätted ei kehti valitsusorganite poolt koostatud ostuspetsifikaatide suhtes tootmis- või tarbimisnõuete kohta valitsusorganitele; need on hõlmatud riigihangete lepingus vastavalt selle ulatusele.

1.5. Käesoleva lepingu sätted ei kehti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu lisas A määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes.

1.6. Kõiki käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid tehnilistele eeskirjadele, standarditele ja vastavushindamisprotseduuridele tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad nende eeskirjade, standardite ja protseduuride mis tahes muudatused ning reeglite või tootehõlmavuse mis tahes täiendused, välja arvatud tähtsusetud muudatused ja täiendused.

TEHNILISED EESKIRJAD JA STANDARDID

Artikkel 2

Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine keskvalitsusorganite poolt

Liikmete keskvalitsusorganite suhtes kehtivad järgmised sätted.

2.1. Liikmed tagavad, et tehniliste eeskirjade suhtes võimaldatakse mis tahes liikme territooriumilt imporditud toodetele režiim, mis ei ole ebasoodsam kui režiim, mida võimaldatakse omamaist päritolu samasugustele toodetele ja mis tahes teiselt maalt pärinevatele samasugustele toodetele.

2.2. Liikmed tagavad, et tehnilisi eeskirju ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Sel eesmärgil ei tohi tehniliste eeskirjadega piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks. Sellised seaduslikud eesmärgid on muu hulgas riigi julgeolekunõuded, pettuse vältimine, inimeste tervise ja ohutuse, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse. Nende riskide hindamisel on asjakohased arvessevõetavad elemendid muu hulgas: kättesaadav teaduslik ja tehniline teave, sellega seotud töötlustehnoloogia ning toodete ettenähtud lõppkasutus.

2.3. Tehnilisi eeskirju ei tohi säilitada, kui nende vastuvõtmise tinginud asjaolusid või eesmärke ei ole enam olemas või kui muutunud asjaoludele või eesmärkidele on võimalik reageerida kaubandust vähem piiraval viisil.

2.4. Kui nõutakse tehnilisi eeskirju ning asjakohased rahvusvahelised standardid on olemas või need peatselt valmivad, peavad liikmed võtma need või nende vastavad osad oma tehniliste eeskirjade aluseks, välja arvatud siis, kui need rahvusvahelised standardid või nende vastavad osad oleksid näiteks põhiliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või põhiliste tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhusad või sobimatud vahendid saavutamaks taotletavaid seaduslikke eesmärke.

2.5. Liige, kes koostab, võtab vastu või kohaldab tehnilist eeskirja, millel võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, annab teise liikme taotluse korral sellele tehnilisele eeskirjale põhjenduse lõigete 2 kuni 4 sätete kohaselt. Alati, kui tehnilist eeskirja koostatakse, võetakse vastu või kohaldatakse ühel lõikes 2 selgesõnaliselt mainitud seaduslikul eesmärgil ning see eeskiri on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, eeldatakse – seda eeldust on võimalik vaidlustada –, et sellega ei tekitata tarbetut takistust rahvusvahelisele kaubandusele.

2.6. Selleks et ühtlustada tehnilisi eeskirju võimalikult laial alusel, võtavad liikmed oma ressursside piires täielikult osa rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest rahvusvaheliste standardite koostamisel toodete kohta, mille suhtes nad on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta tehnilised eeskirjad.

2.7. Liikmed kaaluvad pooldavalt teiste liikmete tehniliste eeskirjade samaväärsena aktsepteerimist, isegi kui need enda omadest erinevad, tingimusel, et nad on veendunud selles, et need eeskirjad täidavad adekvaatselt nende endi eeskirjade eesmärke.

2.8. Alati, kui see on asjakohane, piiritlevad liikmed tootenõuetel põhinevad tehnilised eeskirjad toote kasutusomaduste, mitte kujunduse või kirjeldava iseloomustuse alusel.

2.9. Alati, kui puudub asjakohane rahvusvaheline standard või ettepandud tehnilise eeskirja tehniline sisu ei ole kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite tehnilise sisuga ning kui sel tehnilisel eeskirjal võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, peavad liikmed:

2.9.1. avaldama trükiväljaandes asjakohasel varasel etapil teate selle kohta, et nad teevad ettepaneku kehtestada teatav tehniline eeskiri võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel sellega tutvuda;

2.9.2. teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid toodetest, mida ettepandav tehniline eeskiri hõlmab, ning lühidalt selle eesmärgi ja põhjendi. Teatada tuleb nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse arvamusi;

2.9.3. taotluse korral esitama teistele liikmetele ettepandava tehnilise eeskirja üksikasjad või koopiad ning alati kui võimalik määratlema osad, milles kaldutakse sisuliselt kõrvale asjakohastest rahvusvahelistest standarditest;

2.9.4. diskrimineerimata andma teistele liikmetele põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks, taotluse korral neid arvamusi arutama ning neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi arvesse võtma.

2.10. Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tungivad probleemid seoses ohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga, võib see liige vastavuses lõike 9 sissejuhatuse sätetega jätta oma äranägemisel ära lõikes 9 loetletud samme tingimusel, et kõnealune liige tehnilise eeskirja vastuvõtmisel:

2.10.1. teavitab viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid kõnealusest tehnilisest eeskirjast ja sellega hõlmatavatest toodetest ning lühidalt selle tehnilise eeskirja eesmärgi ja põhjendi, sealhulgas pakiliste probleemide laadi;

2.10.2. esitab taotluse korral teistele liikmetele kõnealuse tehnilise eeskirja koopiad;

2.10.3. diskrimineerimata võimaldab teistel liikmetel esitada kirjalikke arvamusi, taotluse korral arutab neid arvamusi ning võtab arvesse neid kirjalikke arvamusi ja nende arutelude tulemusi.

2.11. Liikmed tagavad, et kõik vastuvõetud tehnilised eeskirjad viivitamata avaldatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel nendega tutvuda.

2.12. Välja arvatud lõikes 10 viidatud pakiliste asjaolude korral, jätavad liikmed tehniliste eeskirjade avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikmete, eriti arengumaaliikmete tootjatel oleks aega kohandada oma tooteid ja tootmisviise importijaliikme nõuetele.

Artikkel 3

Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite poolt

Liikmete territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite suhtes kehtivad järgmised sätted.

3.1. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et need organid järgivad artikli 2 sätteid, välja arvatud artikli 2 lõike 9 punktis 2 ja lõike 10 punktis 1 viidatud teatamiskohustus.

3.2. Liikmed tagavad, et keskvalitsusest vahetult astme võrra allpool oleva tasandi kohalike omavalitsuste tehnilistest eeskirjadest teatatakse kooskõlas artikli 2 lõike 9 punkti 2 ja lõike 10 punkti 1 sätetega, kusjuures sellist teadet ei nõuta tehniliste eeskirjade puhul, mille tehniline sisu on valdavalt sama kui asjaomase liikme keskvalitsusorganite tehnilistel eeskirjadel, millest on enne teatatud.

3.3. Liikmed võivad nõuda, et kontaktid teiste liikmetega, sealhulgas teated, teabe andmine, arvamused ja arutelud, millele on viidatud artikli 2 lõigetes 9 ja 10, toimuksid keskvalitsuse kaudu.

3.4. Liikmed ei tohi võtta meetmeid, millega nõutaks või soositaks nende territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite või valitsusväliste organite sellist tegevust, mis on vastuolus artikli 2 sätetega.

3.5. Käesoleva lepingu alusel vastutavad liikmed täielikult artikli 2 kõigi sätete järgimise eest. Liikmed peavad välja töötama ja rakendama positiivsed meetmed ja mehhanismid toetamaks artikli 2 sätete järgimist teiste institutsioonide poolt peale keskvalitsusorganite.

Artikkel 4

Standardite koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine

4.1. Liikmed tagavad, et nende keskvalitsuste standardimisorganid aktsepteerivad ja järgivad standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistikku (käesolevas lepingus "tegevusnormistik"), mis sisaldub käesoleva lepingu lisas 3. Nad võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et nende territooriumil paiknevad kohalike omavalitsuste ja valitsusvälised standardimisorganid, samuti piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed nad on või mille liikmeks on üks või mitu nende territooriumil paiknevat organit, aktsepteerivad ja järgivad seda tegevusnormistikku. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, mille mõjul otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse nende standardimisorganite sellist tegevust, mis on vastuolus tegevusnormistikuga. Liikmete kohustused, mis puudutavad tegevusnormistiku sätete järgimist standardimisorganite poolt, kehtivad olenemata sellest, kas standardimisorgan on tegevusnormistiku aktsepteerinud või mitte.

4.2. Liikmed peavad tunnistama tegevusnormistiku aktsepteerinud ja seda järgivad standardimisorganid käesoleva lepingu põhimõtteid järgivaks.

VASTAVUS TEHNILISTELE EESKIRJADELE JA STANDARDITELE

Artikkel 5

Keskvalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

5.1. Liikmed tagavad, et kui nõutakse positiivset tõendust vastavuse kohta tehnilistele eeskirjadele või standardile, kohaldavad nende keskvalitsusorganid teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete suhtes järgmisi sätteid:

5.1.1. vastavushindamisprotseduure koostatakse, võetakse vastu ja kohaldatakse nii, et teiste liikmete territooriumilt pärinevate samasuguste toodete tarnijaile antaks juurdepääsuvõimalus tingimustel, mis ei ole võrreldavates oludes ebasoodsamad kui tingimused samasuguste omamaist päritolu toodete või mis tahes teiselt maalt pärinevate toodete tarnijaile; juurdepääsuvõimalus hõlmab tarnija õiguse vastavushindamisele protseduurireeglite alusel, sealhulgas võimaluse vastavushindamiseks kohapeal ja süsteemi märgi saamiseks, kui see on selles protseduuris ette nähtud;

5.1.2. vastavushindamisprotseduure ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Muu hulgas tähendab see, et vastavushindamisprotseduurid ei tohi olla rangemad ja neid ei tohi kohaldada rangemalt, kui on vaja andmaks importijaliikmele piisav kindlus selle kohta, et tooted on vastavuses kohaldatavate tehniliste eeskirjade ja standarditega, võttes arvesse riski, mida mittevastavus nendele tekitaks.

5.2. Rakendades lõike 1 sätteid tagavad liikmed, et:

5.2.1. vastavushindamisprotseduure alustatakse ja need viiakse lõpule võimalikult kiiresti ja teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete suhtes vähemalt sama soodsalt kui samasuguste omamaiste toodete suhtes;

5.2.2. iga vastavushindamisprotseduuri normaalkestus avaldatakse või eeldatav kestus teatatakse taotlejale tema soovil; pädev organ kontrollib taotluse saamisel kohe dokumentide täielikkust ja teavitab taotlejat täpselt ja täielikult kõigist puudustest; pädev organ annab taotlejale võimalikult kiiresti täpselt ja täielikult edasi hindamise tulemused, nii et vajaduse korral on võimalik teha parandusi; isegi kui taotlus on puudulik, hindab pädev organ taotleja soovil vastavust võimalikult suures ulatuses; ning et taotlejale teatatakse tema soovil protseduuri etapist, andes selgituse mis tahes viivituse kohta;

5.2.3. teabenõuetes piirdutakse vastavushindamiseks ja tasude määramiseks vajalikuga;

5.2.4. vastavushindamisprotseduuridest tuleneva või nendega seoses antud teiste liikmete territooriumilt pärinevaid tooteid puudutava teabe konfidentsiaalsust austatakse samamoodi kui omamaiste toodete puhul ja nii, et seaduslikud kaubandushuvid on kaitstud;

5.2.5. mis tahes tasud, mis kehtestatakse teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete vastavushindamise eest, on õiglased võrreldes samasuguste omamaist päritolu toodete või mis tahes teiselt maalt pärinevate toodete vastavushindamise eest nõutavate tasudega, võttes arvesse side-, veo- ja muid kulusid, mis tulenevad taotleja ja vastavushindamisorgani rajatiste erinevast asukohast;

5.2.6. vastavushindamisprotseduurides kasutatavate rajatiste asukohaga ja näidiste valikuga ei põhjustata taotlejaile ega nende esindajatele tarbetuid ebamugavusi;

5.2.7. alati, kui toote spetsifikaate muudetakse pärast seda, kui on määratud selle vastavus kohaldatavatele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele, piirdutakse muudetud toote vastavushindamisel sellega, mis on vajalik määramaks piisavalt kindlaks, et toode jätkuvalt vastab asjakohastele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele;

5.2.8. on olemas menetlus vastavushindamisprotseduuri toimimist puudutavate kaebuste läbivaatamiseks ja paranduste tegemiseks, kui kaebus on õigustatud.

5.3. Lõigete 1 ja 2 sätetes ei takista miski liikmeid tegemast põhjendatavat pistelist kontrolli oma territooriumil.

5.4. Kui nõutakse positiivset kinnitust, et tooted vastavad tehnilistele eeskirjadele ja standarditele, ning on olemas või peatselt valmimas rahvusvaheliste standardimisorganite välja antavad asjakohased juhendid või soovitused, tagavad liikmed, et keskvalitsusorganid võtavad need või nende asjakohased osad oma vastavushindamisprotseduuride aluseks, välja arvatud juhul, kui taotluse korral kohaselt selgitatakse, et need juhendid või soovitused või nende osad ei ole asjaomaste liikmete jaoks sobivad, muu hulgas sellistel põhjustel nagu riigi julgeolekunõuded, pettuse vältimine, inimeste tervise ja ohutuse, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse, põhilised klimaatilised ja muud geograafilised tegurid, põhilised tehnoloogia- ja infrastruktuuriprobleemid.

5.5. Selleks et ühtlustada vastavushindamisprotseduure võimalikult laial alusel, võtavad liikmed oma ressursside piires täielikult osa asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest juhendite ja soovituste koostamisel vastavushindamisprotseduuride kohta.

5.6. Alati, kui puudub rahvusvahelise standardimisorgani välja antud asjakohane juhend või soovitus või ettepandava vastavushindamisprotseduuri tehniline sisu ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohaste juhendite või soovitustega ning kui sel vastavushindamisprotseduuril võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, peavad liikmed:

5.6.1. avaldama trükiväljaandes asjakohasel varasel etapil teate selle kohta, et nad teevad ettepaneku kehtestada teatav vastavushindamisprotseduur võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel sellega tutvuda;

5.6.2. teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid toodetest, mida ettepandav vastavushindamisprotseduur hõlmab, ning lühidalt selle eesmärgi ja põhjendi. Teatada tuleb nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse arvamusi;

5.6.3. taotluse korral esitama teistele liikmetele ettepandava vastavushindamisprotseduuri üksikasjad või koopiad ning alati kui võimalik määratlema osad, milles kaldutakse sisuliselt kõrvale rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohastest juhenditest või soovitustest;

5.6.4. diskrimineerimata andma teistele liikmetele põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks, taotluse korral neid arvamusi arutama ning neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi arvesse võtma.

5.7. Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tungivad probleemid seoses ohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga, võib see liige vastavuses lõike 6 sissejuhatuse sätetega jätta oma äranägemisel ära lõikes 6 loetletud samme tingimusel, et kõnealune liige vastavushindamisprotseduuri vastuvõtmisel:

5.7.1. teavitab viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid kõnealusest protseduurist ja sellega hõlmatavatest toodetest ning lühidalt selle protseduuri eesmärgi ja põhjendi, sealhulgas pakiliste probleemide laadi;

5.7.2. esitab taotluse korral teistele liikmetele kõnealuse protseduuri reeglite koopiad;

5.7.3. diskrimineerimata võimaldab teistel liikmetel esitada kirjalikke arvamusi, taotluse korral arutab neid arvamusi ning võtab arvesse neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi.

5.8. Liikmed tagavad, et kõik vastuvõetud vastavushindamisprotseduurid viivitamata avaldatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel nendega tutvuda.

5.9. Välja arvatud lõikes 7 viidatud pakiliste asjaolude korral, jätavad liikmed vastavushindamisprotseduure puudutavate nõuete avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikmete, eriti arengumaaliikmete tootjatel oleks aega kohandada oma tooteid ja tootmisviise importijaliikme nõuetele.

Artikkel 6

Vastavushinnangu tunnustamine keskvalitsusorganite poolt

Järgmised sätted kehtivad liikmete keskvalitsusorganite suhtes.

6.1. Järgides lõigete 3 ja 4 sätteid tagavad liikmed, et alati kui võimalik aktsepteeritakse teiste liikmete vastavushindamisprotseduuride tulemusi, isegi kui need protseduurid nende endi omadest erinevad, tingimusel, et nad on veendunud, et nende protseduuridega tagatakse nende endi protseduuridega võrdne kindlus kohaldatavatele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele vastavuse suhtes. Tõdetakse, et võidakse vajada eelnevaid konsultatsioone jõudmaks rahuldava teineteisemõistmiseni, eriti mis puutub:

6.1.1. eksportijaliikme asjaomaste vastavushindamisorganite piisavasse ja kestvasse tehnilisse pädevusse, et saaks valitseda piisav kindlus nende vastavushindamise tulemuste jätkuvas usaldusväärsuses; selles suhtes tuleb piisava tehnilise pädevuse tõendina arvesse võtta rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohaste juhendite ja soovituste järgimist, mida on kontrollitud näiteks akrediteerimise teel;

6.1.2. vastavushindamise tulemuste aktsepteerimisel piirdumisse eksportijaliikme selleks määratud organite vastavushindamise tulemustega.

6.2. Liikmed tagavad, et nende vastavushindamisprotseduurides lubatakse võimalikult suures ulatuses rakendada lõike 1 sätteid.

6.3. Liikmetel soovitatakse teiste liikmete taotluse korral olla valmis alustama läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks üksteise vastavushindamisprotseduuride tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta. Liikmed võivad nõuda, et need kokkulepped vastaksid lõike 1 kriteeriumidele ja oleksid vastastikku rahuldavad oma võimaluste poolest hõlbustada kauplemist kõnealuste toodetega.

6.4. Liikmetel soovitatakse lubada teiste liikmete territooriumil paiknevatel vastavushindamisorganitel osaleda nende vastavushindamisprotseduurides tingimustel, mis ei ole ebasoodsamad kui tingimused, mida võimaldatakse nende territooriumil või mis tahes teise maa territooriumil paiknevatele organitele.

Artikkel 7

Kohalike omavalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

Liikmete territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite suhtes kehtivad järgmised sätted.

7.1. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et need organid järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud artikli 5 lõike 6 punktis 2 ja lõike 7 punktis 1 viidatud teatamiskohustus.

7.2. Liikmed tagavad, et keskvalitsusest vahetult astme võrra allpool oleva tasandi kohalike omavalitsuste vastavushindamisprotseduuridest teatatakse kooskõlas artikli 5 lõike 6 punkti 2 ja lõike 7 punkti 1 sätetega, kusjuures sellist teadet ei nõuta vastavushindamisprotseduuride puhul, mille tehniline sisu on valdavalt sama kui asjaomase liikme keskvalitsusorganite vastavushindamisprotseduuridel, millest on enne teatatud.

7.3. Liikmed võivad nõuda, et kontaktid teiste liikmetega, sealhulgas teated, teabe andmine, arvamused ja arutelud, millele on viidatud artikli 5 lõigetes 6 ja 7, toimuksid keskvalitsuse kaudu.

7.4. Liikmed ei tohi võtta meetmeid, millega nõutaks või soositaks nende territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite sellist tegevust, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.

7.5. Käesoleva lepingu alusel vastutavad liikmed täielikult artiklite 5 ja 6 kõigi sätete järgimise eest. Liikmed peavad välja töötama ja rakendama positiivsed meetmed ja mehhanismid toetamaks artiklite 5 ja 6 sätete järgimist teiste institutsioonide poolt peale keskvalitsusorganite.

Artikkel 8

Valitsusväliste organite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

8.1. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et nende territooriumil paiknevad valitsusvälised organid, kes kohaldavad vastavushindamisprotseduure, järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud kohustus teatada ettepandavatest vastavushindamisprotseduuridest. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, millega otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse kõnealuste organite sellist tegevust, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.

8.2. Liikmed tagavad, et nende keskvalitsusorganid arvestavad valitsusväliste organite kohaldatavaid vastavushindamisprotseduure üksnes siis, kui need järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud kohustus teatada ettepandavatest vastavushindamisprotseduuridest.

Artikkel 9

Rahvusvahelised ja piirkondlikud süsteemid

9.1. Kui nõutakse positiivset tõendust tehnilisele eeskirjale või standardile vastavuse kohta, peavad liikmed alati kui võimalik välja töötama ja vastu võtma rahvusvahelised vastavushindamissüsteemid ning saama nende liikmeks või neis osalema.

9.2. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised ja piirkondlikud vastavushindamissüsteemid, mille liikmed või osalised nende territooriumil paiknevad asjaomased organid on, vastavad artiklite 5 ja 6 sätetele. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, millega otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse kõnealuste süsteemide toimimist viisil, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.

9.3. Liikmed tagavad, et nende keskvalitsusorganid arvestavad rahvusvahelisi ja piirkondlikke vastavushindamissüsteeme üksnes määral, mil need süsteemid vastavad artiklite 5 ja 6 kohaldatavatele sätetele.

TEAVE JA ABI

Artikkel 10

Teave tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride kohta

10.1. Iga liige tagab, et on olemas teabekeskus, mis on võimeline vastama teiste liikmete ja teiste liikmete huvitatud poolte kõigile põhjendatavatele päringutele, samuti esitama asjakohaseid dokumente seoses:

10.1.1. mis tahes tehniliste eeskirjadega, mille keskvalitsusorganid või kohalikud omavalitsusorganid, valitsusvälised organid, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri, või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on, on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud;

10.1.2. mis tahes standarditega, mille keskvalitsusorganid või kohalikud omavalitsusorganid või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on, on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud;

10.1.3. mis tahes vastavushindamisprotseduuridega või ettepanekutega vastavushindamisprotseduuride kohta, mida kohaldavad tema territooriumil keskvalitsusorganid, kohalikud omavalitsusorganid või valitsusvälised organid, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri, või piirkondlikud organid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.1.4. asjaomase liikme või tema territooriumil paiknevate asjaomaste keskvalitsusorganite või kohalike omavalitsusorganite liikmeksoleku ja osalusega rahvusvahelistes ja piirkondlikes standardimisorganites ja vastavushindamissüsteemides, samuti kahe- ja mitmepoolsetes kokkulepetes käesoleva lepingu reguleerimisalal; samuti peab see keskus suutma anda põhjendatavat teavet nende süsteemide ja kokkulepete tingimuste kohta;

10.1.5. vastavalt käesolevale lepingule avaldatud teadete asukohaga või teabe esitamisega selle kohta, kust sellist teavet saab hankida;

10.1.6. lõikes 3 mainitud teabekeskuste asukohaga.

10.2. Kui liige moodustab juriidilistel või halduslikel põhjustel siiski rohkem kui ühe teabekeskuse, peab see liige andma teistele liikmetele täielikku ja üheselt mõistetavat teavet iga sellise teabekeskuse vastutuse ulatuse kohta. Lisaks sellele peab see liige tagama, et ebaõigesse teabekeskusesse suunatud mis tahes päringud antakse viivitamata edasi õigele teabekeskusele.

10.3. Iga liige võtab talle kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et on olemas üks või mitu teabekeskust, mis on võimelised vastama teiste liikmete ja teiste liikmete huvitatud poolte kõigile põhjendatavatele päringutele, samuti esitama asjakohaseid dokumente või andma teavet selle kohta, kust on võimalik hankida dokumente seoses järgmiste küsimustega:

10.3.1. mis tahes standardid, mille on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud valitsusvälised standardimisorganid või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.3.2. mis tahes vastavushindamisprotseduurid või ettepanekud vastavushindamisprotseduuride kohta, mida kohaldavad tema territooriumil valitsusvälised organid või piirkondlikud organid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.3.3. tema territooriumil paiknevate asjaomaste valitsusväliste organite liikmeksolek ja osalus rahvusvahelistes ja piirkondlikes standardimisorganites ja vastavushindamissüsteemides, samuti kahe- ja mitmepoolsetes kokkulepetes käesoleva lepingu reguleerimisalal; samuti peavad need keskused suutma anda põhjendatavat teavet nende süsteemide ja kokkulepete tingimuste kohta.

10.4. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et kui teised liikmed või teiste liikmete huvitatud pooled kooskõlas käesoleva lepingu sätetega soovivad dokumentide koopiaid, pakutakse neid koopiaid tasuta või õiglase hinnaga, mis kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta on ühesugune asjaomase liikme või mis tahes teise liikme kodanike [1] jaoks.

10.5. Arenenud liikmesmaad peavad teiste liikmete taotluse korral esitama konkreetses teatises märgitud dokumentide tõlked inglise, prantsuse või hispaania keeles või mahukate dokumentide puhul nende dokumentide kokkuvõtete tõlked.

10.6. Kui sekretariaat saab teatisi vastavalt käesoleva lepingu sätetele, peab ta saatma nende teatiste koopiad laiali kõigile liikmetele ning huvitatud rahvusvahelistele standardimis- ja vastavushindamisorganitele ning juhtima arengumaaliikmete tähelepanu mis tahes teatistele neid eriti huvitavate toodete kohta.

10.7. Alati, kui liige on jõudnud mis tahes teise maaga või teiste maadega kokkuleppele küsimustes, mis on seotud tehniliste eeskirjade, standardite või vastavushindamisprotseduuridega, millel võib olla märkimisväärne mõju kaubandusele, peab vähemalt üks selles kokkuleppes osalev liige teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid selle kokkuleppega hõlmatavatest toodetest ja lisama kõnealuse kokkuleppe lühikirjelduse. Asjaomastel liikmetel soovitatakse alustada taotluse korral teiste liikmetega konsultatsioone, et sõlmida samasugused kokkulepped või korraldada nende osalus sellistes kokkulepetes.

10.8. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet:

10.8.1. avaldada tekste muus keeles peale asjaomase liikme keele;

10.8.2. esitada üksikasju või eelnõude koopiaid muus keeles peale asjaomase liikme keele, välja arvatud vastavalt lõikes 5 sätestatu;

10.8.3. esitada mis tahes teavet, mille avaldamist liikmed peavad oma esmatähtsate julgeolekuhuvide vastaseks.

10.9. Teatised sekretariaadile tuleb esitada inglise, prantsuse või hispaania keeles.

10.10. Liikmed määravad keskvalitsusorgani, kes ainsana vastutab käesoleva lepingu kohaseid teatamisprotseduure puudutavate sätete riiklikul tasandil rakendamise eest, välja arvatud lisas 3 sisalduvaid teatamisprotseduure puudutavad sätted.

10.11. Kui vastutus teatamisprotseduuride eest on juriidilistel või halduslikel põhjustel jagatud siiski kahe või enama keskvalitsusorgani vahel, peab asjaomane liige andma teistele liikmetele täielikku ja üheselt mõistetavat teavet iga sellise organi vastutuse ulatuse kohta.

Artikkel 11

Tehniline abi teistele liikmetele

11.1. Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, tehniliste eeskirjade koostamisel.

11.2. Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi riiklike standardimisorganite asutamisel ja rahvusvahelistes standardimisorganites osalemisel. Liikmed soovitavad oma riiklikel standardimisorganitel samamoodi käituda.

11.3. Liikmed võtavad taotluse korral neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed korraldamaks, et nende territooriumil paiknevad reguleerimisorganid nõustaksid teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldaksid neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses:

11.3.1. reguleerimisorganite või tehnilistele eeskirjadele vastavust hindavate organite loomisega;

11.3.2. meetoditega, mille abil on võimalik kõige paremini tagada vastavust nende tehnilistele eeskirjadele.

11.4. Liikmed võtavad taotluse korral neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed korraldamaks, et teistele liikmetele, eriti arengumaaliikmetele, antaks nõu ning et neile võimaldataks vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses organite loomisega, kes hindavad vastavust taotlejaliikme territooriumil vastuvõetud standarditele.

11.5. Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi sammude puhul, mida nende tootjad peaksid astuma, kui nad soovivad ühineda vastavushindamissüsteemidega, mida kohaldavad valitsusorganid või valitsusvälised organid taotluse saanud liikme territooriumil.

11.6. Liikmed, kes on rahvusvaheliste või piirkondlike vastavushindamissüsteemide liikmed või osalised, nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning annavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses institutsioonide ja õigusraamistiku loomisega, mis võimaldaksid neil täita selliste süsteemide liikme või osalise kohustusi.

11.7. Liikmed soovitavad taotluse korral oma territooriumil paiknevatel organeil, kes on rahvusvaheliste või piirkondlike vastavushindamissüsteemide liikmed või osalised, nõustada teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning kaaluvad nende liikmete taotlusi saada tehnilist abi seoses institutsioonide loomisega, mis võimaldaksid nende territooriumil paiknevatel asjaomastel organitel täita selliste süsteemide liikme või osalise kohustusi.

11.8. Andes teistele liikmetele nõu ja tehnilist abi lõigete 1–7 tähenduses, peavad liikmed esmatähtsaks vähimarenenud liikmete vajadusi.

Artikkel 12

Eri- ja diferentseeritud režiimid arengumaaliikmete suhtes

12.1. Liikmed võimaldavad käesoleva lepingu arengumaaliikmetele diferentseeritud ja soodsama režiimi, kohaldades selleks järgmisi sätteid, samuti käesoleva lepingu teiste artiklite asjakohaseid sätteid.

12.2. Liikmed pööravad erilist tähelepanu käesoleva lepingu sätetele, milles käsitletakse arengumaaliikmete õigusi ja kohustusi, ning võtavad käesoleva lepingu rakendamisel nii riigi tasandil kui ka käesoleva lepingu institutsiooniliste sätete kohaldamisel arvesse arengumaaliikmete erilisi arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi.

12.3. Tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamisel ja kohaldamisel võtavad liikmed arvesse arengumaaliikmete erilisi arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi tagamaks, et nende tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuridega ei tekitataks tarbetuid takistusi arengumaaliikmete ekspordile.

12.4. Liikmed tõdevad, et hoolimata rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste võimalikust olemasolust, võtavad arengumaaliikmed oma erilistes tehnoloogilistes ja sotsiaalmajanduslikes oludes vastu teatavaid tehnilisi eeskirju, standardeid ja vastavushindamisprotseduure, mille eesmärk on säilitada omamaine tehnoloogia ning nende arenguvajadustega ühtesobivad tootmisviisid ja -protsessid. Seepärast tõdevad liikmed, et ei tuleks eeldada, nagu peaksid arengumaaliikmed võtma oma tehniliste eeskirjade ja standardite, sealhulgas testimisviiside aluseks rahvusvahelised standardid, mis ei vasta nende arengu-, finants- ja kaubandusvajadustele.

12.5. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised standardimisorganid ja rahvusvahelised vastavushindamissüsteemid on korraldatud ja toimivad viisil, mis hõlbustab kõigi liikmete asjaomaste organite aktiivset ja esindatud osalust, võttes arvesse arengumaaliikmete eriprobleeme.

12.6. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised standardimisorganid vaatavad arengumaaliikmete taotluse korral läbi võimaluse koostada rahvusvahelisi standardeid arengumaaliikmeid eriti huvitavate toodete suhtes ning võimalusel koostavad need standardid.

12.7. Kooskõlas artikli 11 sätetega annavad liikmed arengumaaliikmetele tehnilist abi tagamaks, et tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamine ja kohaldamine ei tekitaks tarbetuid takistusi arengumaaliikmete ekspordi laiendamisele ja mitmekesistamisele. Tehnilise abi tingimuste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta taotlejaliikmete, eriti vähimarenenud liikmete arenguastet.

12.8. Tõdetakse, et arengumaaliikmetel võib tekkida eriprobleeme, sealhulgas institutsioonilisi ja infrastruktuuriprobleeme tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamise ja kohaldamise valdkonnas. Veel tõdetakse, et arengumaaliikmete erilised arengu- ja kaubandusvajadused, samuti nende tehnoloogilise arengu aste võivad pärssida nende võimet täielikult täita oma kohustusi käesoleva lepingu alusel. Liikmed võtavad seda asjaolu täielikult arvesse. Vastavalt sellele võimaldatakse artiklis 13 sätestatud tehniliste kaubandustõkete komiteel (käesolevas lepingus "komitee") taotluse korral lubada piiritletud tähtajalisi kõrvalekaldeid mõnedest või kõigist käesoleva lepingu järgsetest kohustustest tagamaks, et arengumaaliikmed on võimelised järgima käesolevat lepingut. Selliste taotluste kaalumisel võtab komitee arvesse kõnealuse arengumaaliikme eriprobleeme tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamise ja kohaldamise valdkonnas ning erilisi arengu- ja kaubandusvajadusi, samuti selle arengumaaliikme tehnoloogilise arengu astet, mis võib pärssida tema võimet täielikult täita käesoleva lepingu järgseid kohustusi. Eriti võtab komitee arvesse vähimarenenud liikmete eriprobleeme.

12.9. Konsultatsioonide ajal peavad arenenud liikmesmaad silmas erilisi raskusi, mis võivad arengumaaliikmetel tekkida standardite, tehniliste eeskirjade ja vastavushindamisprotseduuride väljatöötamisel ja rakendamisel. Soovides toetada arengumaaliikmete sellesuunalisi jõupingutusi, võtavad arenenud liikmesmaad arvesse arengumaaliikmete erilisi vajadusi finantseerimise, kaubanduse ja arengu alal.

12.10. Komitee vaatab korrapäraselt läbi käesoleva lepingu kohaselt arengumaaliikmetele riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võimaldatud eri- ja diferentseeritud režiimi.

INSTITUTSIOONID, KONSULTEERIMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 13

Tehniliste kaubandustõkete komitee

13.1. Käesolevaga luuakse tehniliste kaubandustõkete komitee, mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ning tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas, andmaks liikmetele võimaluse konsulteerida käesoleva lepingu toimimise ja selle eesmärkide edendamisega seotud mis tahes küsimuses, ning täidab ülesandeid, mis on talle määratud käesoleva lepingu alusel või liikmete poolt.

13.2. Komitee asutab töörühmad või muud asjaomased organid, mis täidavad ülesandeid, mida komitee võib neile määrata kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega.

13.3. Mõistetakse, et tuleks vältida käesoleva lepingu alusel tehtava töö ja valitsuste poolt teistes tehnilistes organites tehtava töö tarbetut kattumist. Komitee vaatab selle probleemi läbi, et sellist kattumist võimalikult vähendada.

Artikkel 14

Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine

14.1. Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine käesoleva lepingu toimimist mõjutavas mis tahes küsimuses leiab aset vaidluste lahendamise organi egiidi all ning seejuures tuleb mutatis mutandis järgida GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätteid, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

14.2. Vaekogu võib vaidluspoole taotluse korral või omaalgatuslikult moodustada tehnilise ekspertrühma, kes abistab teda tehnilist laadi küsimustes, mille puhul nõutakse üksikasjalikku ekspertarutelu.

14.3. Tehniliste ekspertrühmade kohta kehtivad lisas 2 ettenähtud protseduurid.

14.4. Eespool avaldatud vaidluste lahendamise sätetele võidakse tugineda, kui üks liige leiab, et teine liige ei ole artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 alusel saavutanud rahuldavaid tulemusi ning et tema kaubandushuve on märkimisväärselt mõjutatud. Selles suhtes peavad sellised tulemused olema samaväärsed nendega, kui kõnealuse organi näol oleks tegu liikmega.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Lõppsätted

Reservatsioonid

15.1. Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

Läbivaatamine

15.2. Iga liige peab viivitamata pärast kuupäeva, mil WTO leping tema suhtes jõustub, teavitama komiteed meetmetest, mis on olemas või võetakse tagamaks käesoleva lepingu rakendamist ja haldamist. Samuti tuleb komiteed teavitada kõigist selliste meetmete pärastistest muudatustest.

15.3. Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke.

15.4. Hiljemalt kolmanda aasta lõpus alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast ning iga kolmanda aasta lõpus pärast seda vaatab komitee läbi käesoleva lepingu, sealhulgas selguse kohta käivate sätete toimimise ja rakendamise, et soovitada lepingujärgsete õiguste ja kohustuste täpsustusi, kui on vaja tagada vastastikune majanduskasu ning õiguste ja kohustuste tasakaal, järgides artikli 12 sätteid. Kui see on asjakohane, esitab komitee, pidades muu hulgas silmas lepingu rakendamisel saadud kogemusi, kaubavahetuse nõukogule ettepanekuid käesoleva lepingu teksti paranduste kohta.

Lisad

15.5. Käesoleva lepingu lisad on selle lepingu lahutamatu osa.

[1] "Kodanike" all peetakse siinkohal WTO omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on sellel tolliterritooriumil alaline elukoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte.

--------------------------------------------------

1. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU MÕISTED JA NENDE MÄÄRATLUSED

ISO/IEC juhendi 2 (1991) kuuenda väljaande "Standardimine ja sellega seotud tegevus: Üldmõisted ja määratlused" mõistetel on käesolevas lepingus sama tähendus kui nimetatud juhendi määratlustes, võttes arvesse, et käesolev leping ei hõlma teenuseid. Käesoleva lepingu raames kehtivad siiski järgmised määratlused:

1. Tehniline eeskiri

Dokument, milles on fikseeritud toote omadused või nendega seotud protsessid ja tootmisviisid, kaasa arvatud kohaldatavad haldussätted, ja mille järgimine on kohustuslik. Samuti võidakse selles hõlmata või muud puudutamata käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- või etiketistamisnõudeid.

Selgitav märkus

Määratlus ISO/IEC juhendis 2 ei ole iseseisev, vaid põhineb nn ehitusklotside süsteemil.

2. Standard

Dokument, mille on heaks kiitnud tunnustatud organ, mis esitab toodete või nendega seotud protsesside ja tootmisviiside üldiseks ja korduvaks kasutamiseks reegleid, juhiseid või iseloomustusi, mille järgimine ei ole kohustuslik. Samuti võidakse selles hõlmata või muud puudutamata käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- ja etiketistamisnõudeid.

Selgitav märkus

ISO/IEC juhendis 2 määratletud mõisted hõlmavad tooteid, protsesse ja teenuseid. Käesolevas lepingus käsitletakse üksnes tehnilisi eeskirju, standardeid ja vastavushindamisprotseduure, mis on seotud toodete või protsesside ja tootmisviisidega. Standardid võivad ISO/IEC juhendi 2 määratluse järgi olla kohustuslikud või mittekohustuslikud. Käesoleva lepingu raames on standardid määratletud mittekohustuslike ja tehnilised eeskirjad kohustuslike dokumentidena. Rahvusvahelisel tasandil koostatud standardid põhinevad konsensusel. Käesolev leping hõlmab ka dokumente, mis ei põhine konsensusel.

3. Vastavushindamisprotseduurid

Mis tahes protseduur, mille abil määratakse otseselt või kaudselt kindlaks, et tehnilistes eeskirjades või standardites sisalduvaid asjakohaseid nõudeid täidetakse.

Selgitav märkus

Vastavushindamisprotseduurid hõlmavad muu hulgas proovivõtmise, testimise ja inspekteerimise; nõuetekohasuse hindamise, kontrollimise ja tõendamise; registreerimise, akrediteerimise ja heakskiitmise protseduurid, samuti nende kombinatsioonid.

4. Rahvusvaheline organ või süsteem

Organ või süsteem, mille liikmeks võivad olla vähemalt kõigi liikmete asjaomased organid.

5. Piirkondlik organ või süsteem

Organ või süsteem, mille liikmeks võivad olla üksnes mõne liikme asjaomased organid.

6. Keskvalitsusorgan

Keskvalitsus, selle ministeeriumid ja ametkonnad ning mis tahes organ, mis allub kõnesoleva tegevuse suhtes keskvalitsuse kontrollile.

Selgitav märkus

Euroopa ühenduste korral kehtivad keskvalitsusorganeid puudutavad sätted. Siiski võidakse Euroopa ühenduste raames luua piirkondlikke organeid ja vastavushindamissüsteeme ning sel juhul kehtivad käesoleva lepingu sätted piirkondlike organite või vastavushindamissüsteemide kohta.

7. Kohalik omavalitsusorgan

Valitsus, mis ei kuulu keskvalitsusse (näiteks osariigid, provintsid, liidumaad, kantonid, munitsipaliteedid jms), selle ministeeriumid ja ametkonnad ning mis tahes organid, mis alluvad kõnesoleva tegevuse suhtes sellise valitsuse kontrollile.

8. Valitsusväline organ

Organ, mis ei ole keskvalitsusorgan ega kohalik omavalitsusorgan, kaasa arvatud valitsusväline organ, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri.

--------------------------------------------------

2. LISA

TEHNILISED EKSPERTRÜHMAD

Järgmised protseduurid kehtivad kooskõlas artikli 14 sätetega moodustatud tehniliste ekspertrühmade kohta.

1. Tehnilised ekspertrühmad alluvad vaekogule. Nende volitused ja üksikasjalikud tööprotseduurid otsustab vaekogu, kellele nad esitavad aruandeid.

2. Tehnilistes ekspertrühmades tohivad osaleda üksnes kõnesolevas valdkonnas professionaalsed ja kogenud isikud.

3. Vaidluspoolte kodanikud ei tohi töötada tehnilises ekspertrühmas ilma vaidluspoolte ühise sellealase kokkuleppeta, välja arvatud erandlike asjaolude korral, kui vaekogu leiab, et vajadust spetsialiseeritud teadusliku ekspertarutelu järele ei ole võimalik teisiti täita. Tehnilises ekspertrühmas ei tohi töötada vaidluspoolte valitsusametnikud. Tehniliste ekspertrühmade liikmed töötavad üksikisikutena ja mitte valitsuse ega mis tahes organisatsiooni esindajatena. Seetõttu ei tohi valitsused ega organisatsioonid anda neile juhiseid küsimustes, millega tegeleb tehniline ekspertrühm.

4. Tehnilised ekspertrühmad võivad konsulteerida ning taotleda teavet ja tehnilist abi mis tahes asjakohaseks peetavast allikast. Enne kui tehniline ekspertrühm taotleb teavet või nõu liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, peab ta sellest teavitama asjaomase liikme valitsust. Mis tahes liige peab viivitamata ja täielikult vastama tehnilise ekspertrühma taotlusele saada vajalikuks ja asjakohaseks peetavat teavet.

5. Vaidluspooltel peab olema juurdepääs kogu tehnilisele ekspertrühmale antud asjakohasele teabele, kui see ei ole konfidentsiaalset laadi. Tehnilisele ekspertrühmale antud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ilma seda teavet andnud valitsuse, organisatsiooni või isiku vormikohase loata. Kui tehniliselt ekspertrühmalt nõutakse sellist teavet, kuid tehnilisel ekspertrühmal ei ole lubatud seda teavet avaldada, esitab kõnealune valitsus, organisatsioon või isik mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte sellest teabest.

6. Tehniline ekspertrühm esitab asjaomastele liikmetele aruande eelnõu, et saada neilt arvamusi ning võtta neid asjakohaselt arvesse lõpparuandes, mis jagatakse ka asjaomastele liikmetele, kui see esitatakse vaekogule.

--------------------------------------------------

3. LISA

STANDARDITE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA KOHALDAMISE TEGEVUSNORMISTIK

Üldsätted

A. Käesoleva tegevusnormistiku raames kehtivad selle lepingu lisas 1 sisalduvad määratlused.

B. Käesolevat tegevusnormistikku võib aktsepteerida WTO liikme territooriumil paiknev iga standardimisorgan, mis on kas keskvalitsusorgan, kohalik omavalitsusorgan või valitsusväline organ; iga valitsustevaheline piirkondlik standardimisorgan, mille üks või mitu liiget on WTO liikmed; ning iga valitsusväline piirkondlik standardimisorgan, mille üks või mitu liiget paiknevad WTO liikme territooriumil (käesolevas tegevusnormistikus üheskoos "standardimisorganid" ja üksikult "standardimisorgan").

C. Standardimisorganid, kes on käesoleva tegevusnormistiku aktsepteerinud või denonsseerinud, teavitavad sellest ISO/IEC teabekeskust Genfis. Teade peab sisaldama asjaomase organi nimetuse ja aadressi ning selle kehtiva ja eeldatava standardimistegevuse ulatuse. Teate võib saata otse ISO/IEC teabekeskusele või ISO/IEC riikliku liikmesorgani kaudu või eelistatavalt ISONETi asjaomase riikliku liikme või rahvusvahelise filiaali kaudu.

Sisulised sätted

D. Standardite suhtes võimaldab standardimisorgan WTO mis tahes teise liikme territooriumilt pärinevatele toodetele režiimi, mis ei ole ebasoodsam kui režiim, mida võimaldatakse samasugustele omamaist päritolu toodetele ja mis tahes teiselt maalt pärinevatele toodetele.

E. Standardimisorgan tagab, et standardeid ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele.

F. Kui rahvusvahelised standardid on olemas või need peatselt valmivad, kasutab standardimisorgan neid või nende asjakohaseid osi oma väljatöötatavate standardite alusena, välja arvatud siis, kui need rahvusvahelised standardid või nende osad oleksid ebatõhusad või sobimatud, näiteks ebapiisava kaitsetaseme, põhiliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või põhiliste tehnoloogiliste probleemide tõttu.

G. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laial alusel, võtab standardimisorgan asjakohaselt oma ressursside piires täiel määral osa asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest selliste rahvusvaheliste standardite koostamisel küsimustes, mille suhtes nad on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta standardeid. Liikme territooriumil paiknevate standardimisorganite puhul peab osalus teatavas rahvusvahelises standardimistegevuses võimaluse korral toimuma ühe delegatsiooni kaudu, kes esindab kõiki selle territooriumi standardimisorganeid, kes on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta standardeid kõnesoleva rahvusvahelise standardimistegevusega seotud küsimustes.

H. Liikme territooriumil paiknev standardimisorgan teeb jõupingutusi vältimaks oma töö kattumist riigi territooriumi teiste standardimisorganite või asjaomaste rahvusvaheliste või piirkondlike standardimisorganite tööga. Samuti teevad need organid jõupingutusi saavutamaks kogu riigis konsensus nende väljatöötatavate standardite suhtes. Samamoodi teeb piirkondlik standardimisorgan jõupingutusi vältimaks oma töö kattumist asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga.

I. Alati, kui see on asjakohane, piiritleb standardimisorgan tootenõuetel põhinevad standardid toote kasutusomaduste, mitte kujunduse või kirjeldava iseloomustuse alusel.

J. Vähemalt kord kuue kuu jooksul avaldab standardimisorgan töökava, milles sisaldub tema nimetus ja aadress, koostamisel olevad standardid ning eelmise perioodi jooksul vastu võetud standardid. Standard on koostamisel alates standardi väljatöötamise otsuse tegemisest kuni selle standardi vastuvõtmiseni. Teatavate standardieelnõude pealkirjad esitatakse taotluse korral inglise, prantsuse või hispaania keeles. Teade töökava kohta avaldatakse riiklikus või vastavalt asjaoludele piirkondlikus standardimistegevust käsitlevas väljaandes.

Iga standardi kohta näidatakse töökavas kooskõlas kõigi ISONETi reeglitega kõnesolevas küsimuses asjakohane klassifikatsioon, etapp, kuhu standardi väljatöötamisel on jõutud, ning viited aluseks võetud mis tahes rahvusvahelistele standarditele. Hiljemalt töökava avaldamise ajal teavitab standardimisorgan selle olemasolust ISO/IEC teabekeskust Genfis.

Sellises teatises sisaldub asjaomase standardimisorgani nimetus ja aadress, väljaande nimetus ja number, milles töökava avaldatakse, töökava kehtimise aeg, selle kava hind (kui see pole tasuta) ning kuidas ja kust on võimalik seda hankida. Teate võib saata otse ISO/IEC teabekeskusele või eelistatavalt ISONETi asjaomase riikliku liikme või rahvusvahelise filiaali kaudu.

K. ISO/IEC riiklik liige teeb jõupingutusi selleks, et saada ISONETi liikmeks või määrata teine organ, kes saab ISONETi liikmeks, samuti omandada ISONETis kõrgeim liikmeksoleku aste. Teised standardimisorganid teevad jõupingutusi, et luua ühendus selle ISONETi liikmega.

L. Enne standardi vastuvõtmist jätab standardimisorgan vähemalt 60 päeva aega, et WTO liikme territooriumil paiknevad huvitatud pooled saaksid esitada arvamusi standardieelnõu kohta. Seda aega võib siiski lühendada, kui tekivad või ähvardavad tekkida tungivad ohutuse-, tervishoiu- või keskkonnaprobleemid. Hiljemalt arvamuste avaldamise aja algul avaldab asjaomane standardimisorgan punktis J viidatud väljaandes teate, milles kuulutatakse välja aeg arvamuste avaldamiseks. Selles teates märgitakse võimaluse piires, kas standardieelnõu kaldub kõrvale asjaomastest rahvusvahelistest standarditest.

M. WTO liikme territooriumil paikneva mis tahes huvitatud poole taotluse korral esitab standardimisorgan viivitamata või astub samme esitamaks standardieelnõu koopia, mille ta on esitanud arvamuste saamiseks. Selle teenuse eest võetav mis tahes tasu on kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta ühesugune nii välis- kui ka omamaiste poolte puhul.

N. Standardi edasisel läbitöötamisel võtab standardimisorgan arvesse arvamuste avaldamise aja jooksul saadud arvamusi. Arvamustele, mis on saadud käesoleva tegevusnormistiku aktsepteerinud standardimisorganite kaudu, vastatakse taotluse korral võimalikult kiiresti. Vastuses peab sisalduma selgitus, miks on vaja kõrvale kalduda asjaomastest rahvusvahelistest standarditest.

O. Pärast standardi vastuvõtmist avaldatakse see viivitamata.

P. WTO liikme territooriumil paikneva huvitatud poole taotluse korral esitab standardimisorgan viivitamata või astub samme esitamaks koopia oma kõige hilisemast töökavast või koostatud standardist. Selle teenuse eest võetav mis tahes tasu on kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta ühesugune nii välis- kui ka omamaiste poolte puhul.

Q. Standardimisorgan võtab mõistvalt arvesse esildised käesoleva tegevusnormistiku toimimise kohta, mille on esitanud selle tegevusnormistiku aktsepteerinud standardimisorganid, ning tagama piisavalt võimalusi asjakohasteks konsultatsioonideks. Ta püüab objektiivselt lahendada kõiki kaebusi.

--------------------------------------------------