Ühise toorainefondi asutamisleping

PREAMBUL

LEPINGUPOOLED,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD edendada õiglusel ja suveräänsel võrdõiguslikkusel põhinevat majanduskoostööd ja vastastikust mõistmist kõigi riikide vahel, eriti arenenud maade ja arengumaade vahel, ning aidata seeläbi kaasa uue rahvusvahelise majanduskorra loomisele,

TUNNISTADES vajadust eriti arengumaade majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamisele suunatud paremate rahvusvahelise koostöö vormide järele toorainete vallas kui olulist eeltingimust uue rahvusvahelise majanduskorra loomiseks,

TAOTLEDES globaalse koostöö edendamist arengumaid huvitavate toorainete rahvusvahelise kaubanduse turustruktuuride parandamiseks,

PIDADES MEELES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverentsi neljanda istungjärgu resolutsiooni 93 (IV) ühtse tooraineprogrammi kohta,

ON KOKKU LEPPINUD asutada käesolevaga ühine toorainefond, mis toimib järgmiste sätete kohaselt:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. Fond – käesoleva lepinguga asutatud ühine toorainefond.

2. Rahvusvaheline toorainealane leping või kokkulepe (edaspidi "rahvusvaheline toorainelepe") – mis tahes valitsustevaheline leping või kokkulepe rahvusvahelise koostöö edendamiseks teatud toorainega seotud küsimustes, mille poolteks on ka tootjad ja tarbijad, kellevaheline kauplemine hõlmab põhiosa asjaomase tooraine maailmakaubandusest.

3. Rahvusvaheline tooraineorganisatsioon (ICO), edaspidi "tooraineorganisatsioon (ICO)" – rahvusvahelise tooraineleppega selle rakendamiseks asutatud organisatsioon.

4. Assotsieerunud tooraineorganisatsioon (ICO) – fondiga artikli 7 kohaselt assotsieerunud tooraineorganisatsioon.

5. Assotsieerumisleping – tooraineorganisatsiooni ja fondi vahel vastavalt artiklile 7 sõlmitud leping.

6. Rahaliste nõuete maksimum (edaspidi "nõuete maksimum") – rahaliste vahendite maksimumsumma, mille assotsieerunud tooraineorganisatsioon võib fondist välja võtta või laenata ning mille suurus määratakse artikli 17 lõike 8 kohaselt.

7. Rahvusvaheline toorainekomisjon (ICB), edaspidi "toorainekomisjon (ICB)" – artikli 7 lõike 9 kohaselt ametisse määratud komisjon.

8. Arvestusühik – fondi arvestusühik vastavalt artikli 8 lõike 1 määratlusele.

9. Kasutatav valuuta:

a) Saksa mark, Prantsuse frank, Jaapani jeen, naelsterling, USA dollar ja mis tahes muu valuuta, mis vastavalt pädeva rahvusvahelise rahaasutuse aeg-ajalt antavale tunnustusele on tegelikult rahvusvahelisteks makseteks laialdaselt kasutatav ja laialdaselt kaubeldav põhilistel valuutaturgudel; ning

b) mistahes muu vabalt kättesaadav ja efektiivselt kasutatav valuuta, mille juhatus võib fondi ettepanekul pärast vastava riigi heakskiidu saamist kvalifitseeritud häälteenamusega määrata kasutatavaks valuutaks.

Nõukogu nimetab eespool mainitud juhul a pädeva rahvusvahelise rahaasutuse ja võtab eespool mainitud juhul b kooskõlas valitsevate rahvusvaheliste rahandustavadega kvalifitseeritud häälteenamusega vastu reglemendi valuutade määramise kohta kasutatavate valuutade hulka. Juhatus võib kvalifitseeritud häälteenamusega eemaldada valuutasid kasutatavate valuutade nimekirjast.

10. Otseselt mahutatav kapital – artikli 9 lõike 1 punktis a ja lõikes 4 määratletud kapital.

11. Sissemakstud osakud – otseselt mahutatava kapitali osakud vastavalt artikli 9 lõike 2 punkti a ja artikli 10 lõike 2 määratlusele.

12. Maksmisele kuuluvad osakud – otseselt mahutatava kapitali osakud vastavalt artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 10 lõike 2 punktis b määratlusele.

13. Tagatiskapital – assotsieerunud tooraineorganisatsioonis osalevate fondiliikmete poolt artikli 14 lõike 4 kohaselt fondile antud kapital.

14. Tagatised – fondile artikli 14 lõike 5 kohaselt antud tagatised, mille on andnud assotsieerunud tooraineorganisatsiooni liikmed, kes ei ole fondi liikmed.

15. Laosertifikaat – laosertifikaadid, laokirjad või muud samalaadsed dokumendid, mis tõendavad toorainevarude omandiõigust.

16. Häälte koguarv – fondi liikmete häälte koguarv.

17. Lihthäälteenamus – rohkem kui pool antud häälte arvust.

18. Kvalifitseeritud häälteenamus – vähemalt kaks kolmandikku antud häälte arvust.

19. Kolmeneljandikuline häälteenamus – vähemalt kolm neljandikku antud häälte arvust.

20. Antud hääled – poolt- ja vastuhääled.

II PEATÜKK

EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 2

Eesmärgid

Fondi eesmärgid on:

a) olla ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi resolutsioonis 93 (IV) sisalduvas ühtses tooraineprogrammis kokkulepitud eesmärkide saavutamise peamiseks vahendiks;

b) hõlbustada rahvusvaheliste toorainelepete sõlmimist ja toimimist, eriti arengumaadele erilist huvi pakkuvate toorainete vallas.

Artikkel 3

Ülesanded

Fond täidab oma eesmärkide saavutamiseks järgmisi ülesandeid:

a) aitab toorainelepete raames oma allpool sätestatud esimese konto kaudu kaasa rahvusvaheliste puhvervarude ja rahvusvaheliselt koordineeritud riigireservide rahastamisele;

b) rahastab vastavalt allpool sätestatule oma teise konto kaudu toorainevaldkonna meetmeid, välja arvatud varude soetamine;

c) edendab oma teise konto kaudu toorainevaldkonna koordinatsiooni ja sellealast nõustamist, välja arvatud varude soetamine ja nende rahastamine, eesmärgiga pöörata toorainetele suuremat tähelepanu.

III PEATÜKK

LIIKMELISUS

Artikkel 4

Liikmeks saamise tingimused

Fondi liikmeks võivad saada:

a) kõik ÜRO või selle mis tahes spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri liikmesriigid ja

b) kõik regionaalse majandusintegratsiooniga seotud valitsustevahelised organisatsioonid, mille pädevus kuulub fondi tegevusalade valdkonda. Sellistelt valitsustevahelistelt organisatsioonidelt ei nõuta rahaliste kohustuste võtmist fondi ees ning samuti ei ole neil hääleõigust.

Artikkel 5

Liikmed

Fondi liikmeteks (edaspidi viidates "liikmed") on:

a) riigid, mis on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud käesoleva lepingu vastavalt artiklile 54;

b) riigid, mis on ühinenud käesoleva lepinguga artikli 56 kohaselt;

c) artikli 4 punktis b osutatud valitsusvahelised organisatsioonid, mis on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud käesoleva lepingu vastavalt artiklile 54;

d) artikli 4 punktis b osutatud valitsusvahelised organisatsioonid, mis on ühinenud käesoleva lepinguga artikli 56 kohaselt.

Artikkel 6

Vastutuse piiramine

Ükski liige pole ainult oma liikmelisuse tõttu vastutav fondi tegevuse või kohustuste eest.

IV PEATÜKK

TOORAINEORGANISATSIOONIDE (ICOde) JA TOORAINEKOMISJONIDE (ICBde) SUHE FONDIGA

Artikkel 7

Tooraineorganisatsioonide (ICOde) ja toorainekomisjonide (ICBde) suhe fondiga

1. Fondi esimese konto vahendeid kasutavad ainult tooraineorganisatsioonid (ICOd), mis on asutatud rahvusvahelisi puhvervarusid või rahvusvaheliselt koordineeritud riigireserve ettenägevate toorainelepete rakendamiseks ning on sõlminud assotsieerumislepingu. Assotsieerumisleping on kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega ning nõukogu poolt vastuvõetavate ja samuti käesoleva lepinguga kooskõlas olevate reglementidega.

2. Tooraineorganisatsioon, mis on asutatud rahvusvahelisi puhvervarusid ettenägeva tooraineleppe rakendamiseks, võib assotsieeruda fondiga esimese konto tähenduses, tingimusel et tooraineleppe tingimustes on kokku lepitud või need on üle vaadatud ning vastavad lepinguosaliste tootjate ja tarbijate poolse puhvervarude ühisrahastamise põhimõttele. Käesoleva lepingu kohaldamisel on maksude kaudu rahastatud toorainelepped sobilikud fondiga assotsieerumiseks.

3. Peadirektor esitab kavandatava assotsieerumislepingu juhatusele ja pärast juhatuselt vastava soovituse saamist esitatakse see nõukogule kinnitamiseks kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Täites fondi ja assotsieerunud tooraineorganisatsiooni vahelise assotsieerumislepingu sätteid, austab kumbki asutus teise autonoomiat. Assotsieerumisleping määratleb fondi ja assotsieerunud tooraineorganisatsiooni vastastikused õigused ja kohustused kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätete tingimustega.

5. Assotsieerunud tooraineorganisatsioonil on õigus saada laenu fondi esimese konto kaudu, ilma et see piiraks tema õigust rahastamisele teise konto kaudu, tingimusel et assotsieerunud tooraineorganisatsioon ja selle osalised on täitnud ja täidavad nõuetekohaselt oma kohustusi fondi ees.

6. Assotsieerumisleping sätestab enne selle kehtivuse pikendamist teostatava tasaarveldamise korra assotsieerunud tooraineorganisatsiooni ja fondi vahel.

7. Kui assotsieerumislepingus on niiviisi ette nähtud, võib assotsieerunud tooraineorganisatsioon oma eelkäija, st sama tooraine küsimustega tegelnud eelneva assotsieerunud tooraineorganisatsiooni nõusolekul võtta üle selle õigused ja kohustused.

8. Fond ei sekku otseselt tooraineturu tegevusse. Fond võib võõrandada toorainevarusid ainult vastavalt artikli 17 lõigetele 15–17.

9. Teise konto toimimise tagamiseks määrab juhatus aeg-ajalt ametisse asjakohased toorainekomisjonid (ICBd), milleks võivad olla ka tooraineorganisatsioonid (ICOd), olenemata sellest, kas nad on fondiga assotsieerunud või mitte, tingimusel et nad vastavad C lisa nõuetele.

V PEATÜKK

KAPITAL JA MUUD RESSURSID

Artikkel 8

Arvestusühik ja valuutad

1. Fondi arvestusühikuks on F lisas määratletud arvestusühik.

2. Fond hoiab oma raha ja teostab oma finantstehinguid kasutatavates valuutades. Välja arvatud artikli 16 lõike 5 punktis b sätestatud juhul, ei säilita ega kehtesta ükski liikmesriik fondile piiranguid kasutatavates valuutades vahendite valdamise, kasutamise või vahetamise suhtes, mis saadakse:

a) otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute eest tasumisest;

b) tooraineorganisatsioonide fondiga assotsieerumisel tagatiskapitali, tagatiskapitali asemel sularaha, tagatiste või sularaha sissemaksete tasumisest;

c) vabatahtlike sissemaksete maksmisest;

d) laenuvõtmisest;

e) minetatud varude võõrandamisest vastavalt artikli 17 lõigetele 15–17;

f) mistahes käesolevas lõikes osutatud allikast saadud laenude või investeeringutega seotud põhisummade, tulude, intresside või muude maksete laekumisest kontole.

3. Juhatus määrab kasutatavate valuutade hindamise meetodi arvestusühiku mõttes kooskõlas valitsevate rahvusvaheliste rahandustavadega.

Artikkel 9

Kapitalivarud

1. Fondi kapital koosneb:

a) otseselt mahutatavast kapitalist, mis jaguneb fondi poolt emiteerivaks 47000 osakuks, kusjuures iga osaku nominaalväärtus on 7566,47145 arvestusühikut ja osakute koguväärtus on 355624158 arvestusühikut; ja

b) tagatiskapitalist, mis on antud otse fondile vastavalt artikli 14 lõikele 4.

2. Fondi poolt emiteeritud osakud on jagunevad:

a) 37000 sissemakstud osakuks ja

b) 10000 maksmisele kuuluvaks osakuks.

3. Otseselt mahutatava kapitali osakuid võivad vastavalt artiklile 10 märkida ainult liikmed.

4. Otseselt mahutatava kapitali osakute arvu

a) suurendab nõukogu vajaduse korral mõne riigi liitumisel artikli 56 alusel;

b) võib nõukogu suurendada kooskõlas artikliga 12;

c) suurendatakse vajaliku koguse võrra vastavalt artikli 17 lõikele 14.

5. Kui nõukogu võimaldab märkida otseselt mahutatava kapitali märkimata osakuid vastavalt artikli 12 lõikele 3 või suurendab otseselt mahutatava kapitali osakute arvu vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktidele b või c, on igal liikmel õigus, kuid mitte kohustus selliseid osakuid märkida.

Artikkel 10

Osakute märkimine

1. Iga artikli 5 punktis a osutatud liige märgib osakud A lisas sätestatud korra kohaselt:

a) 100 sissemakstud osakut ja

b) lisaks soovitud arv sissemakstud ja maksmisele kuuluvaid osakuid.

2. Iga artikli 5 punktis b osutatud liige märgib

a) 100 sissemakstud osakut ja

b) lisaks sissemakstud ja maksmisele kuuluvaid osakuid, mille arvu määrab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt A lisas esitatud osakute jaotusele ja artikli 56 kohaselt kokkulepitud tingimustele.

3. Iga liige võib paigutada teisele kontole osa tema poolt vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a märgitud osakutest, pidades silmas, et kogu paigutus teisele kontole tehakse vabatahtlikkuse alusel ja selle suurus on vähemalt 52965300 arvestusühikut.

4. Liikmed ei pandi ega koorma otseselt mahutatava kapitali osakuid mingil viisil ja annavad neid üle ainult fondile.

Artikkel 11

Osakute eest maksmine

1. Iga liikme poolt märgitud otseselt mahutatava kapitali osakute eest maksmine toimub:

a) mis tahes kasutatavas valuutas vastavalt maksmise kuupäeval kehtivale kõnealuse kasutatava valuuta ja arvestusühiku vahelisele konverteerimiskursile või

b) mis tahes kasutatavas valuutas, mille kõnesolev liige on valinud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeval, vastavalt käesoleva lepingu sõlmimise päeval kehtivale kõnealuse kasutatava valuuta ja arvestusühiku vahelisele konverteerimiskursile. Nõukogu võtab vastu märgitud osakute eest kasutatavas valuutas maksmise reglemendi olukorra jaoks, kus artikli 1 lõike 9 kohaselt täiendatakse kasutatavate valuutade nimekirja või eemaldatakse sealt mõni valuuta.

Oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisel valib iga liige eespool mainitud menetlustest ühe ning seda rakendatakse kõigi selliste maksete korral.

2. Artikli 12 lõike 2 kohase kontrollimise korral kontrollib nõukogu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksmismeetodi toimimist, pidades silmas vahetuskursside kõikumist, ning rahvusvaheliste krediidiasutuste tegevuse arengut arvestades võtab kolmeneljandikulise häälteenamusega vajadusel vastu otsuse otseselt mahutatava kapitali vastavalt artikli 12 lõikele 3 täiendavalt emiteeritud ja märgitud osakute eest maksmise korra muutmise kohta.

3. Iga artikli 5 punktis a osutatud liige

a) maksab 30 % eest oma märgitud sissemakstud osakutest 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist või 30 päeva jooksul pärast oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva olenevalt sellest, kumb toimub hiljem;

b) ühe aasta möödumisel punktis a sätestatud maksest maksab 20 % eest oma märgitud sissemakstud osakutest ja deponeerib fondi tagasivõetamatuid üleandmisõiguseta intressideta võlakirju 10 % ulatuses oma märgitud sissemakstud osakute väärtusest. Sellised võlakirjad realiseeritakse juhatuse otsuse alusel;

c) kahe aasta möödumisel punktis a sätestatud maksest deponeerib fondi tagasivõetamatuid üleandmisõiguseta intressideta võlakirju 40 % ulatuses oma märgitud sissemakstud osakute väärtusest.

Sellised võlakirjad realiseeritakse juhatuse kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel, võttes hoolikalt arvesse fondi tegevusvajadusi, välja arvatud teisele kontole paigutatud osakute eest deponeeritud võlakirjad, mis realiseeritakse juhatuse otsuse alusel.

4. Iga liikme poolt märgitud maksmisele kuuluvate osakute eest saadaoleva summa nõuab fond sisse ainult artikli 17 lõikes 12 sätestatud korras.

5. Otseselt mahutatava kapitali osakute eest saadaolevad summad nõutakse liikmetelt sisse proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju neil on sissenõutava(te) klassi(de) osakuid, välja arvatud käesoleva artikli lõike 3 punktis c sätestatud juhul.

6. Otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute eest maksmise erikord vähimarenenud maadele on sätestatud B lisas.

7. Otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute eest võivad maksta asjassepuutuva liikme pädevad asutused, kui see on põhjendatud.

Artikkel 12

Otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute adekvaatsus

1. Juhul, kui 18 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist on otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute väärtus langenud allapoole artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud väärtust, kontrollib nõukogu, niipea kui võimalik, märgitud osakute adekvaatsust.

2. Selliste ajavahemike järel, nagu nõukogu seda vajalikuks peab, kontrollib ta esimesel kontol kasutatava otseselt mahutatava kapitali adekvaatsust. Esimene selline kontrollimine toimub hiljemalt kolmanda aasta lõpus alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. Käesoleva artikli 1 või lõikes 2 sätestatud kontrollimise tulemusena võib nõukogu vastavalt oma hinnangule otsustada võimaldada märkimata osakute märkimist või emiteerida täiendavaid otseselt mahutatava kapitali osakuid.

4. Käesolevas artiklis käsitletavad otsused teeb nõukogu kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Artikkel 13

Vabatahtlikud sissemaksed

1. Fond võib aktsepteerida liikmetelt ja teistest allikatest pärinevaid vabatahtlikke sissemakseid. Sellised sissemaksed makstakse kasutatavates valuutades.

2. Teisel kontol kasutamiseks mõeldud esmaste vabatahtlike sissemaksete plaanitud maht on 211861200 arvestusühikut, mis lisandub artikli 10 lõike 3 kohaselt tehtud paigutusele.

3. a) Nõukogu kontrollib teise konto ressursside adekvaatsust hiljemalt kolmanda aasta lõpul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Pidades silmas teise konto tegevusi, võib nõukogu teha sellise kontrollimise ka muul ajal, kui ta seda vajalikuks peab.

b) Niisuguste kontrollimiste tulemusi arvestades võib nõukogu otsustada täiendada teise konto ressursse ja võtta selleks vajalikke meetmeid. Kõik sellised täiendamised on liikmetele vabatahtlikud ja tehakse vastavalt käesolevale lepingule.

4. Vabatahtlike sissemaksete tegemisel ei seata fondile nende kasutamiseks piiranguid, välja arvatud sissemakse tegija võimalus määrata see kasutamiseks esimesel või teisel kontol.

Artikkel 14

Tooraineorganisatsioonide (ICOde) fondiga assotsieerumisest saadavad ressursid

A. Sularaha sissemaksed

1. Fondiga assotsieerumisel maksab tooraineorganisatsioon kasutatavas valuutas oma nimel sularahas fondi sisse ühe kolmandiku oma rahaliste nõuete maksimumist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 määratletud juhtudel. Selline sissemakse tehakse ühekorraga või ositi vastavalt sellele, kuidas assotsieerunud tooraineorganisatsioon ja fond on kokku leppinud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas fondi likviidsuse määra ja assotsieerunud tooraineorganisatsioonide sularaha sissemaksetest saadava finantstulu suurendamise vajadust ning kõnealuste tooraineorganisatsioonide võimet suurendada nõutava sularaha hulka sellise tasemeni, mis vastaks tema sissemaksekohustusele.

2. Assotsieerunud tooraineorganisatsioon, millel on liitumishetkel varusid, võib täita oma käesoleva artikli lõike 1 kohase sissemaksekohustuse osaliselt või täielikult, pantides fondile või andes fondi haldusse üle vastavas väärtuses laosertifikaate.

3. Assotsieerunud tooraineorganisatsioon võib mõlemapoolselt aktsepteeritavatel tingimustel lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohastele sissemaksetele maksta fondi sisse sularaha ülejääke.

B. Tagatiskapital ja tagatised

4. Tooraineorganisatsiooni assotsieerumisel fondiga annavad organisatsioonis osalevad fondiliikmed otse fondile tagatiskapitali vastavalt tingimustele, mille on kindlaks määranud tooraineorganisatsioon ja mida fond aktsepteerib. Käesoleva artikli lõike 5 alusel antud tagatiskapitali, kõigi tagatiste ja sularaha koguväärtus peab võrduma kahe kolmandikuga kõnealuse assotsieerunud tooraineorganisatsiooni rahaliste nõuete maksimumist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud juhul. Kui see on asjakohane, võivad tagatiskapitali anda fondile asjaomaste liikmete pädevad asutused fondi poolt aktsepteeritavatel tingimustel.

5. Kui assotsieerunud tooraineorganisatsioonis osalejad ei ole fondi liikmed, teeb kõnealune tooraineorganisatsioon lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sissemaksele fondi sularaha sissemakse, mis on võrdne tagatiskapitali suurusega, mille kõnealused osalejad oleksid oma liikmeksoleku korral fondile andnud; välja arvatud juhul, kui nõukogu kolmeneljandikulise häälteenamusega lubab kõnealusel assotsieerunud tooraineorganisatsioonil anda üle sama suure täiendava tagatiskapitali, kui seda teevad kõnealuses tooraineorganisatsioonis osalevad fondiliikmed; või anda samas ulatuses tagatisi, kui kõnealuses tooraineorganisatsioonis osalevad mitteliikmed. Selliste tagatistega tagatakse samasuguseid rahalisi kohustusi kui tagatiskapitaliga ja tagatised peavad olema fondile vastuvõetaval kujul.

6. Tagatiskapitali ja tagatised nõuab fond sisse ainult artikli 17 lõigetes 11–13 sätestatud korras. Sellise tagatiskapitali ja tagatiste maksed tehakse kasutatavates valuutades.

7. Kui assotsieerunud tooraineorganisatsioon täidab oma deponeerimiskohustusi osaliste sissemaksetega vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, tagavad kõnealune tooraineorganisatsioon ja selles osalejad iga osamakse vajalikul viisil kas tagatiskapitali, sularaha või tagatistega vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, kokku selle osamakse kahekordses summas.

C. Laosertifikaadid

8. Tagatisena oma kohustuste eest, mis assotsieerunud tooraineorganisatsioonil fondi ees on, pandib või annab ta fondi haldusse üle kõigi toorainete laosertifikaadid, mis on ostetud käesoleva artikli lõike 1 kohase sularahasissemakse väljavõtmisest saadud summade eest või fondilt saadud laenude eest. Fond võõrandab varusid üksnes artikli 17 lõigetes 15–17 sätestatud korras. Selliste laosertifikaatidega tõendatud toorainevarude müügi korral kasutab assotsieerunud tooraineorganisatsioon selle müügi laekumit esmajärjekorras fondist saadud laenude nende osade tagasimaksmiseks, mille maksetähtaeg on saabunud, ja seejärel oma sularaha sissemaksekohustuse täitmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

9. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel hinnatakse kõik fondile panditud või fondi haldusse üle antud laosertifikaadid nõukogu poolt vastu võetud reglemendi alusel.

Artikkel 15

Laenud

Fond võib võtta laenu vastavalt artikli 16 lõike 5 punktile a, tingimusel et fondi poolt esimese konto tehingute jaoks võetud laenude tasumata kogusumma ei ületaks ühelgi ajahetkel kogusummat, mis koosneb:

a) maksmisele kuuluvate osakute sissenõudmata osast;

b) assotsieerunud tooraineorganisatsioonides osalejate sissenõudmata tagatiskapitalist ja tagatistest vastavalt artikli 14 lõigetele 4–7; ja

c) erireservist, mis on loodud vastavalt artikli 16 lõikele 4.

VI PEATÜKK

TEGEVUS

Artikkel 16

Üldsätted

A. Ressursside kasutamine

1. Fondi ressursse ja vahendeid kasutatakse üksnes fondi eesmärkide saavutamiseks ja tema ülesannete täitmiseks.

B. Kaks kontot

2. Fond seab sisse kaks eraldi kontot, millel ta oma ressursse hoiab: esimene konto, mille ressursid on sätestatud artikli 17 lõikes 1, toorainevarude rahastamise toetamiseks; ning teine konto, mille ressursid on sätestatud artikli 18 lõikes 1, toorainevaldkonna meetmete rahastamiseks, välja arvatud varude soetamine, ilma et sellega ohustataks fondi sisemist ühtsust. Selline kontode eristatus kajastub fondi finantsaruandluses.

3. Kummagi konto ressursse vallatakse, kasutatakse, paigutatakse, investeeritakse või käsutatakse muul viisil täielikult eraldi teise konto ressurssidest. Ühe konto ressursse ei kasutata teise konto tehingute või muu tegevuse kahjude katmiseks ega sellistest tehingutest või tegevusest tulenevate võlgade tasumiseks.

C. Erireserv

4. Nõukogu loob esimese konto tegevusteks võetud laenudest tulenevate kohustuste artikli 17 lõike 12 kohaseks täitmiseks esimese konto tulude ja halduskuludeks ettenähtud summade jäägi baasil erireservi, mille suuruseks on kuni 10 % esimesele kontole paigutatud otseselt mahutatavast kapitalist. Olenemata käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätetest, otsustab nõukogu kolmeneljandikulise häälteenamusega kogu puhastulu käsutamise, mida ei paigutata erireservi.

D. Üldised volitused

5. Lisaks käesolevas lepingus mujal sätestatud volitustele võib fond kasutada oma tegevuses järgmisi volitusi, mis vastavad üldistele tegevuspõhimõtetele ja käesoleva lepingu tingimustele:

a) võtta liikmetelt, rahvusvahelistelt rahaasutustelt ja esimese konto tegevuse jaoks ka kapitaliturgudelt laenu vastavalt selle riigi seadustele, kust laen võetakse, tingimusel et fond on saanud heakskiidu sellelt riigilt ja kõigilt neilt riikidelt, mille valuutas laen võetakse;

b) investeerida rahalisi vahendeid igal ajal, mil neid tehingute jaoks ei vajata, fondi poolt määratavatesse finantsinstrumentidesse vastavalt selle riigi seadustele, mille territooriumil investeering tehakse;

c) kasutada muid volitusi, mis on vajalikud selleks, et edendada oma eesmärkide ja ülesannete täitmist ja rakendada käesoleva lepingu sätteid.

E. Üldised tegevuspõhimõtted

6. Fond tegutseb käesoleva lepingu sätete ja reglementide kohaselt, mida nõukogu võib vastavalt artikli 20 lõikele 6 vastu võtta.

7. Fond võtab meetmeid tagamaks, et kõiki laene ja toetusi, mille fond on andnud või mille andmises ta on osalenud, kasutatakse sihipäraselt.

8. Kõigi fondi poolt välja antavate väärtpaberite esiküljel on hästinähtav kinnitus selle kohta, et tegemist ei ole fondi liikme kohustusega, välja arvatud juhul, kui väärtpaberile on selgesti märgitud teisiti.

9. Fond püüab investeerimisel riske mõistlikult hajutada.

10. Kaupade ja teenuste ostmiseks fondi ressursside arvel võtab nõukogu vastu asjakohase reglemendi. Selline reglement peab üldreeglina vastama tarnijate leidmiseks korraldatavate rahvusvaheliste võistupakkumiste põhimõtetele liikmete territooriumidel ja andma asjakohase eelise ekspertidele, spetsialistidele ja tarnijatele, kes on pärit fondi liikmeks olevatest arengumaadest.

11. Fond loob tihedad koostöösidemed rahvusvaheliste ja piirkondlike rahaasutustega ja võib vajadusel luua sellised suhted ka liikmete siseriiklike avalik-õiguslike või eraõiguslike majandusüksustega, mis tegelevad arengufondide investeeringutega toorainevaldkonna arengumeetmetesse. Fond võib selliste asutuste projekte kaasfinantseerida.

12. Oma tegevuses ja oma pädevuse piires teeb fond koostööd toorainekomisjonidega (ICBdega) ja assotsieerunud tooraineorganisatsioonidega, et kaitsta importivate arengumaade huve, kui ühtse tooraineprogrammi meetmed avaldavad sellistele maadele kahjulikku mõju.

13. Fond tegutseb konservatiivselt, võtab meetmeid, mida ta peab oma ressursside säilitamise ja kaitsmise huvides vajalikuks ning ei osale valuutaspekulatsioonides.

Artikkel 17

Esimene konto

A. Ressursid

1. Esimese konto ressursid koosnevad:

a) liikmete poolt märgitud otseselt mahutatava kapitali osakutest, välja arvatud see osa märgitud osakutest, mis võib vastavalt artikli 10 lõikele 3 olla paigutatud teisele kontole;

b) tooraineorganisatsioonide poolt artikli 14 lõigete 1–3 kohaselt tehtud sularaha sissemaksetest;

c) tagatiskapitalist, tagatiskapitali asemel sissemakstud sularahast ja tagatistest, mis on antud assotsieerunud tooraineorganisatsioonides osalejate poolt artikli 14 lõigete 4–7 kohaselt;

d) esimesele kontole paigutatud vabatahtlikest sissemaksetest;

e) artikli 15 kohaselt võetud laenudest;

f) esimese konto tehingutest saadavast puhastulust;

g) artikli 16 lõikes 4 osutatud erireservist;

h) assotsieerunud tooraineorganisatsioonide laosertifikaatidest vastavalt artikli 14 lõigetele 8 ja 9.

B. Esimese konto tehingute põhimõtted

2. Nõukogu kinnitab esimese konto tehingute jaoks võetavate laenude lepingutingimused.

3. Esimesele kontole paigutatud otseselt mahutatavat kapitali kasutatakse:

a) fondi krediidivõime suurendamiseks esimese konto tehingute suhtes;

b) käibekapitalina esimese konto lühiajaliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks; ja

c) tulude saamiseks, et katta fondi halduskulusid.

4. Fond võtab tooraineorganisatsioonidele antud laenude eest nii madalat intressi, kui see on võimalik, arvestades seda, millise intressiga ta ise on võimeline laenu saama ning vajadust katta kõnealustele tooraineorganisatsioonidele edasi laenamiseks võetavate laenudega seotud kulud.

5. Kõigile muudele assotsieerunud tooraineorganisatsioonide sularahajääkidele maksab fond sobiva määraga intresse vastavalt tema investeeringutelt saadava kasumi suurusele ja võttes arvesse tooraineorganisatsioonidele antud laenude intressimäära ja esimese konto tehingute jaoks võetud laenudega seotud kulusid.

6. Nõukogu võtab vastu reglemendi, kus sätestatakse tegevuspõhimõtted, mille raames ta määrab sissenõutavad ja makstavad intressimäärad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 4 ja 5. Selliselt toimides juhindub nõukogu vajadusest säilitada fondi elujõulisus ja lähtub põhimõttest mitte diskrimineerida ühtegi assotsieerunud tooraineorganisatsiooni.

C. Rahaliste nõuete maksimum

7. Assotsieerumisleping määrab kindlaks assotsieerunud tooraineorganisatsiooni rahaliste nõuete maksimumi ja selle muutmiseks kasutatavad meetmed.

8. Assotsieerunud tooraineorganisatsiooni rahaliste nõuete maksimum hõlmab varude soetamismaksumust, mis on saadud assotsieerumislepingus sätestatud lubatud laovarude suuruse korrutamisel kõnealuse tooraineorganisatsiooni määratud asjakohase ostuhinnaga. Lisaks võib assotsieerunud tooraineorganisatsiooni soovil tema rahaliste nõuete maksimumi hulka arvata täpsustatud säilituskulud summas kuni 20 % soetamismaksumusest, välja arvatud laenuintressid.

D. Assotsieerunud tooraineorganisatsioonide ja nendes osalejate kohustused fondi ees

9. Assotsieerumisleping sätestab muu hulgas:

a) mil viisil võtavad assotsieerunud tooraineorganisatsioon ja selles osalejad artiklis 14 piiritletud kohustusi fondi ees tagatiskapitali, tagatiskapitali asemel sularaha, tagatiste ja laosertifikaatide deponeerimisel;

b) assotsieerunud tooraineorganisatsiooni laenukeelu mistahes kolmandalt osapoolelt oma puhvervarudega seotud tehingute jaoks, välja arvatud juhul, kui tooraineorganisatsioon ja fond on juhatuse abiga jõudnud teistsugusele vastastikusele kokkuleppele;

c) assotsieerunud tooraineorganisatsiooni alalise vastutuse fondi ees selliste varude hoidmise ja säilitamise eest, mille laosertifikaadid on fondile panditud või fondi haldusse üle antud, ja kohustuse säilitada varude piisav kindlustuskaitse, vajalik turvalisus ja muud varude haldamise ja käitlemise meetmed;

d) assotsieerunud tooraineorganisatsiooni kohustuse sõlmida fondiga asjakohased krediidilepingud, kus on täpsustatakse fondi poolt kõnealusele tooraineorganisatsioonile antud laenude tingimused, sealhulgas põhiosa tagasimaksmise ja intresside maksmise kord;

e) assotsieerunud tooraineorganisatsiooni kohustuse teavitada fondi vastavalt vajadusele kõnealuse tooraineorganisatsiooniga seotud tooraineturu olukorrast ja arengust.

E. Fondi kohustused assotsieerunud tooraineorganisatsioonide ees

10. Assotsieerumisleping sätestab muu hulgas ka, et:

a) fond võimaldab vastavalt käesoleva artikli lõike 11 punkti a sätetele tooraineorganisatsioonil tema nõudmisel fondist artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaselt deponeeritud summad täielikult või osaliselt välja võtta;

b) fond annab assotsieerunud tooraineorganisatsioonidele laene, mille kogusumma ei ületa sissenõudmata tagatiskapitali, tagatiskapitali asemel sissemakstud sularaha ja assotsieerunud tooraineorganisatsioonis osalejate poolt kõnealuse osaluse tõttu fondile vastavalt artikli 14 lõigetele 4–7 antud tagatiste summat;

c) iga assotsieerunud tooraineorganisatsiooni poolt vastavalt eespool esitatud punktidele a ja b väljavõetud summasid ja laene kasutatakse ainult varudega seotud kulude katmiseks, mis vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 on hõlmatud rahaliste nõuete maksimumis. Kõnealuste kulude katmiseks ei kasutata suuremat summat kui vastava tooraineorganisatsiooni rahaliste nõuete maksimumis sisalduv, käesoleva artikli lõike 8 kohaselt täpsustatud säilituskuludeks ettenähtud summa;

d) fond teeb assotsieerunud tooraineorganisatsioonile tema puhvervarude müügi korral laosertifikaadid viivitamata kättesaadavaks, välja arvatud käesoleva artikli lõike 11 punktis c sätestatud juhtudel;

e) fond respekteerib assotsieerunud tooraineorganisatsiooni poolt antud teabe salastatust.

F. Lepingu rikkumine assotsieerunud tooraineorganisatsioonide poolt

11. Kui võib karta, et assotsieerunud tooraineorganisatsiooni ei maksa mõnda fondilt võetud laenu õigeaegselt tagasi, peab fond tooraineorganisatsiooniga nõu meetmete üle, et seda ära hoida. Võlasumma kättesaamiseks tooraineorganisatsioonilt on fondil puuduva summa ulatuses regressiõigus järgmistele ressurssidele järgmises järjekorras:

a) kogu sularaha, mille kohustusi rikkuv assotsieerunud tooraineorganisatsioon on fondi deponeerinud;

b) kohustusi rikkunud assotsieerunud tooraineorganisatsioonis osalejate poolt kõnealuse osaluse tõttu fondile antud tagatiskapitali ja tagatiste proportsionaalse sissenõudmise laekum;

c) kõik kohustusi rikkunud tooraineorganisatsiooni poolt fondile panditud või fondi haldusse üle antud laosertifikaadid vastavalt käesoleva artikli lõikele 15.

G. Esimese konto tegevuseks võetud laenudest tulenevad kohustused

12. Kui fond ei suuda muul viisil oma esimese konto tehinguteks võetud laenudega seotud kohustusi täita, siis, tingimusel et assotsieerunud tooraineorganisatsiooni poolse lepingurikkumise korral fondi ees on fond juba võimalikult täielikult ära kasutanud käesoleva artikli lõikes 11 osutatud ressursid, kasutab ta selleks järgmisi ressursse järgmises järjekorras:

a) erireserv;

b) märgitud sissemakstud osakute eest laekunud, esimesele kontole paigutatud summa;

c) maksmisele kuuluvate osakute eest laekunud summa;

d) kohustusi rikkunud assotsieerunud tooraineorganisatsioonis osalejate poolt osaluse tõttu teistes assotsieerunud tooraineorganisatsioonides fondile antud tagatiskapitali ja tagatiste proportsionaalse sissenõudmise laekum.

Assotsieerunud tooraineorganisatsioonides osalejate poolt vastavalt eespool toodud punktile d tehtud maksed tagastab fond võimalikult peatselt käesoleva artikli lõigetes 11, 15, 16 ja 17 sätestatud ressursside arvel; kusjuures nende ressursside ülejääke pärast kõnealust tagastamist kasutatakse eespool mainitud punktides a, b ja c mainitud ressursside taastamiseks vastupidises järjekorras.

13. Pärast regressinõude pööramist käesoleva artikli lõike 12 punktides a, b ja c loetletud ressurssidele kasutab fond kogu summat, mis laekub tagatiskapitali ja tagatiste proportsionaalse sissenõudmise tulemusena, kõigi oma kohustuste täitmiseks, mis tulenevad mõne assotsieerunud tooraineorganisatsiooni poolsest kohustuste mittetäitmisest.

14. Selleks, et fond saaks täita kohustusi, mis jäävad täitmata pärast regressinõude pööramist käesoleva artikli lõigetes 12 ja 13 loetletud ressurssidele, suurendatakse otseselt mahutatava kapitali osakute arvu niipalju, kui see on vajalik nende kohustuste täitmiseks ja kutsutakse nõukogu kokku erakorralisele istungile, et otsustada sellise suurendamise viis.

H. Minetatud varude võõrandamine fondi poolt

15. Fondil on õigus vabalt võõrandada toorainevarud, mis ta on saanud kohustusi rikkunud tooraineorganisatsioonilt vastavalt käesoleva artikli lõikele 11, tingimusel et fond püüab vältida selliste varude müüki äärmiselt madalate hindadega, lükates vastavalt vajadusele müüki edasi, kuid vältides sealjuures fondi enda kohustuste rikkumist.

16. Juhatus vaatab asjakohaste ajavahemike järel läbi käesoleva artikli lõike 11 punkti c kohase regressinõude kaudu fondile saadud varude võõrandamisettepanekud, pidades nõu asjassepuutuva assotsieerunud tooraineorganisatsiooniga, ja otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega, kas selline võõrandamine tuleks edasi lükata.

17. Sellistest võõrandamistest saadud laekumit kasutatakse esmajärjekorras fondi esimese konto tegevusteks võetud laenudega seotud kohustuste täitmiseks vastava assotsieerunud tooraineorganisatsiooni suhtes ja seejärel käesoleva artikli lõikes 12 loetletud ressursside taastamiseks vastupidises järjekorras.

Artikkel 18

Teine konto

A. Ressursid

1. Teise konto ressursid koosnevad:

a) otseselt paigutatud kapitali osast, mis on paigutatud teisele kontole vastavalt artikli 10 lõikele 3;

b) teisele kontole tehtud vabatahtlikest sissemaksetest;

c) puhastulust, mis võib aeg-ajalt laekuda teisele kontole;

d) laenudest;

e) mis tahes muudest ressurssidest, mille fond on vastavalt käesolevale lepingule saanud teise konto vahendite paigutamisest, laekumistest või omandanud tehingute kaudu.

B. Teise konto rahalised piirangud

2. Fondi poolt teise konto tehingute kaudu väljaantud laenude ja toetuste kogusumma, kaasa arvatud fondi osalusel antud laenud ja toetused, ei tohi ületada teise konto ressursside kogusummat.

C. Teise konto tehingute põhimõtted

3. Fond võib teise konto ressurssidest anda laenu või osaleda laenuandmisel, välja arvatud teisele kontole paigutatud otseselt mahutatava kapitali osa arvelt, ning anda toetusi toorainevaldkonna meetmete rahastamiseks, välja arvatud varude soetamiseks, vastavalt käesoleva lepingu sätetele ja eriti järgmistele tingimustele.

a) Rahastatavad meetmed peavad olema suunatud toorainetega seotud arendustegevusele, mille eesmärgiks on turustruktuuri parandamine ja teatavate toorainete konkurentsivõime ja väljavaadete tugevdamine pikaajalises perspektiivis. Sellised meetmed hõlmavad teadus- ja arendustegevust, tootluse suurendamist, turustamist ja reeglina ühisrahastamise või tehnilise abi kaudu toimivaid meetmeid, mis aitavad kaasa vertikaalsele mitmekesistamisele. Viimatimainitud meetmeid võib võtta üksikmeetmena, näiteks kiirestiriknevate ja muude toorainete korral, millega seotud probleeme ei saa piisavalt hästi lahendada varude soetamisega, või lisa- ja tugimeetmena koos varude täiendamisega;

b) Meetmeid toetavad rahaliselt ja kontrollivad tootjad ja tarbijad ühiselt toorainekomisjoni (ICB) raames;

c) Fondi teise konto tehingud võivad toimuda laenude või toetustena toorainekomisjonile või selle asutusele või ühele või mitmele fondiliikmele, kelle määrab selline toorainekomisjon juhatuse poolt sobivaks peetud tingimustel. Fond peab laenu või toetust andes silmas kõnealuse toorainekomisjoni või fondiliikme(te) majanduslikku seisu ja kavandatud tehingu olemust ja nõudeid. Selliseid laene võib/võivad toorainekomisjon või sellise toorainekomisjoni poolt määratud liige/liikmed tagada riigipoolsete või muude sobivate tagatistega.

d) Toorainekomisjon, mis toetab projekti, millele taotletakse rahastamist fondi teise konto kaudu, esitab fondile üksikasjaliku kirjaliku taotluse, näidates ära projekti eesmärgi, kestuse, läbiviimise koha ja maksumuse ning läbiviimise eest vastutava asutuse.

e) Enne iga laenu või toetuse andmist esitab peadirektor juhatusele üksikasjaliku hinnangu taotluse kohta koos omapoolsete soovitustega ja vajadusel koos nõuandekomitee nõuannetega vastavalt artikli 25 lõikele 2. Taotluste väljavalimise ja heakskiitmisega seotud otsused teeb juhatus kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva lepingu kohaselt ja vastavalt fondi muudele tegevuseeskirjadele, mis on samuti kooskõlas käesoleva lepinguga.

f) Projektide rahastamistaotluste hindamiseks kasutab fond üldreeglina rahvusvaheliste või piirkondlike asutuste teenuseid ja võib vajaduse korral kasutada ka kõnealusele valdkonnale spetsialiseerunud teiste pädevate asutuste ja nõustajate teenuseid. Fond võib usaldada sellistele asutustele ka laenude või toetuste haldamise ja tema poolt rahastatavate projektide läbiviimise järelevalve. Sellised asutused, agentuurid ja nõustajad valitakse nõukogu poolt vastu võetud reglemendi kohaselt.

g) Laenu andmisel või selle andmisel osalemisel pöörab fond erilist tähelepanu laenaja ja kõigi käendajate võimele täita selliste tehingute korral oma kohustusi fondi ees.

h) Fond sõlmib toorainekomisjoni või selle asutusega või asjaomas(t)e liikme(te)ga lepingu, millega määratletakse laenu või toetuse summa ja tingimused ja sätestatakse muu hulgas riigipoolsed või muud asjakohased tagatised vastavalt käesolevale lepingule ja fondi poolt kehtestatud reglemendile.

i) Mis tahes rahastamistehingu raames kasutamiseks eraldatav raha antakse selle saaja käsutusse ainult projektiga seotud tegelikult tehtud kulutuste katmiseks.

j) Fond ei rahasta täiendavalt projekte, mis on esialgselt rahastatud teistest allikatest.

k) Laenud makstakse tagasi samas valuutas või valuutades, milles need võeti.

l) Fond hoidub niipalju kui võimalik dubleerimast oma teise konto tegevusega olemasolevate rahvusvaheliste ja piirkondlike rahaasutuste tegevust, kuid võib osaleda projektide kaasfinantseerimises koos nende asutustega.

m) Teise konto ressursside kasutamise prioriteetide määratlemisel eelistab fond eriti just neid tooraineid, millest on huvitatud vähimarenenud maad.

n) Projektide teise konto kaudu rahastamise otsustamisel pööratakse erilist tähelepanu toorainetele, millest on huvitatud arengumaad, sealhulgas eriti nendele, mida toodavad-ekspordivad väikesed ettevõtted.

o) Fond võtab hoolikalt arvesse, et ei ole soovitatav kasutada ebaproportsionaalselt suurt summat teise konto ressurssidest mõne üksiku tooraine heaks.

D. Teise konto jaoks laenu võtmine

4. Laenuvõtmine fondi poolt teise konto tegevusteks vastavalt artikli 16 lõike 5 punktile a peab toimuma nõukogu poolt vastu võetud reglemendi ja järgmiste nõuete kohaselt:

a) selline laen tuleb võtta soodsatel tingimustel, mis täpsustatakse fondi poolt vastuvõetavas reglemendis, ja saadud laenusummat ei laenata edasi soodsamatel tingimustel kui need, millega fond laenu sai;

b) raamatupidamise hõlbustamiseks paigutatakse laenusummad laenukontole, mille vahendeid vallatakse, kasutatakse, paigutatakse, investeeritakse või käsutatakse muul viisil täielikult eraldi fondi muudest ressurssidest, sealhulgas teise konto muudest ressurssidest;

c) fondi muid ressursse, sealhulgas teise konto muid ressursse ei kasutata sellise laenukonto tehingute või muu tegevuse kahjude katmiseks ega sellistest tehingutest või tegevusest tulenevate võlgade tasumiseks;

d) teise konto jaoks võetavad laenud kinnitab juhatus.

VII PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

Artikkel 19

Fondi struktuur

Fondil on nõukogu, juhatus, peadirektor ja selline personal, nagu on vajalik fondi ülesannete täitmiseks.

Artikkel 20

Nõukogu

1. Fondi kõrgeim võimuorgan on nõukogu.

2. Iga fondiliige määrab nõukokku oma huve esindama ühe liikme ja ühe asendusliikme. Asendusliige võib osaleda koosolekutel, kuid tal on õigus hääletada ainult põhiliikme puudumise korral.

3. Nõukogu võib juhatusele delegeerida kõiki oma volitusi, välja arvatud:

a) õigus kindlaks määrata fondi peamisi tegevuspõhimõtteid;

b) õigus kokku leppida käesoleva lepinguga ühinemise tingimustes vastavalt artiklile 56;

c) õigus liikmete liikmelisust peatada;

d) õigus suurendada või vähendada otseselt mahutatava kapitali osakute arvu;

e) õigus vastu võtta käesoleva lepingu muudatusi;

f) õigus lõpetada fondi tegevus ja jaotada fondi varad IX peatükis sätestatud korras;

g) õigus nimetada ametisse peadirektor;

h) õigus lahendada liikmete kaebusi juhatuse otsuste kohta käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamise suhtes;

i) õigus kinnitada fondi raamatupidamise auditeeritud aastaaruanne;

j) õigus võtta vastavalt artikli 16 lõikele 4 vastu otsuseid puhaskasumi jaotamise suhtes pärast eraldiste tegemist erireservi;

k) õigus kiita heaks assotsieerumislepinguid, mille suhtes on vastav ettepanek tehtud;

l) õigus kiita vastavalt artikli 29 lõigetele 1 ja 2 heaks lepinguid teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille suhtes on vastav ettepanek tehtud;

m) õigus teha otsuseid teise konto täiendamise suhtes vastavalt artiklile 13.

4. Nõukogu kutsub aastakoosoleku kokku kord aastas ja erakorralisi koosolekuid siis, kui ta neid vajalikuks peab või kui seda nõuavad 15 nõukogu liiget, kellele kuulub vähemalt üks neljandik häälte koguarvust, või kui seda nõuab juhatus.

5. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib nõukogu liikmete enamus, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku häälte koguarvust.

6. Nõukogu kehtestab käesoleva lepinguga kooskõlas olevad reglemendid, mida ta fondi tegevuse korraldamiseks vajalikuks peab, kolmeneljandikulise häälteenamusega.

7. Nõukogu liikmed ja asendusliikmed täidavad oma kohustusi fondilt selle eest hüvitist saamata, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega maksta neile mõistlikku päevaraha ja katta koosolekutel osalemisega seotud reisikulud.

8. Igal aastakoosolekul valib nõukogu endale liikmete hulgast esimehe. Esimees on ametis kuni tema ametijärglase valimiseni. Teda võib valida maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Artikkel 21

Hääletamine nõukogus

1. Nõukogus jaotuvad hääled liikmesriikide vahel vastavalt D lisale.

2. Nõukogu otsused võetakse võimaluse korral vastu ilma hääletamiseta.

3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, otsustab nõukogu kõik küsimused lihthäälteenamusega.

4. Nõukogu võib oma reglemendiga kehtestada korra, mille kohaselt juhatus võib teatud küsimustes saada nõukogult hääleõiguse ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata.

Artikkel 22

Juhatus

1. Juhatus on vastutav fondi tegevuse juhtimise eest ja annab sellest aru nõukogule. Selleks kasutab juhatus volitusi, mis on talle antud käesoleva lepingu teistes osades või on talle delegeeritud nõukogu poolt. Delegeeritud volituste kasutamise korral teeb juhatus otsuseid samasuguse häälteenamusega, nagu kohaldataks nõukogu suhtes.

2. Nõukogu valib 28 tegevdirektorit ja igale tegevdirektorile ühe asetäitja, nagu on määratletud E lisas.

3. Kõik tegevdirektorid ja asetäitjad valitakse kaheaastaseks tähtajaks ning võivad saada uuesti valitud. Nad on ametis seni, kuni valitakse nende ametijärglased. Asetäitja võib osaleda koosolekutel, kuid tal on õigus hääletada ainult tema poolt asendatava tegevdirektori puudumise korral.

4. Juhatuse tegevuskohaks on fondi peakorter ning juhatus tuleb kokku nii sageli, kui see on vajalik fondi tegevuse jaoks.

5. a) Fond ei maksa tegevdirektoritele ja nende asetäitjatele töötasu. Fond võib siiski maksta neile mõistlikku päevaraha ja katta koosolekutel osalemisega seotud reisikulud.

b) Olenemata eespool mainitud punktis a sätestatust, maksab fond tegevdirektoritele ja nende asetäitjatele töötasu, kui nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega, et nad töötavad täistööajaga.

6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib tegevdirektorite enamus, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku häälte koguarvust.

7. Juhatus võib kutsuda assotsieerunud tooraineorganisatsioonide ja toorainekomisjonide tegevjuhte osalema juhatuse nõupidamistel ilma hääleõiguseta.

8. Juhatus kutsub ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi peasekretäri osalema vaatlejana juhatuse koosolekutel.

9. Juhatus võib kutsuda muude asjasthuvitatud rahvusvaheliste organite esindajaid osalema oma koosolekutel vaatlejana.

Artikkel 23

Hääletamine juhatuses

1. Igal tegevdirektoril on samapalju hääli kui liikmesriikidel, keda ta esindab. Kõigi nende häältega ei pea hääletama ühtemoodi.

2. Juhatuse otsused võetakse võimaluse korral vastu ilma hääletamiseta.

3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, otsustab juhatus kõik küsimused lihthäälteenamusega.

Artikkel 24

Peadirektor ja töötajad

1. Nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse peadirektori. Kui ametissenimetatu on ametisse nimetamise hetkel nõukogu liige, tegevdirektor või asendusliige/asetäitja, astub ta sellest ametist tagasi enne peadirektori ametisse asumist.

2. Peadirektor juhib nõukogu ja juhatuse suunamisel fondi igapäevast tegevust.

3. Peadirektor on fondi tegevjuht ja juhatuse esimees ning ta osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal puudub seal hääleõigus.

4. Peadirektori ametiaeg on neli aastat ja teda võib ametisse nimetada maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks. Kui peadirektori ametiaeg ei ole veel täis, saab teda ametist vabastada nõukogu sellekohase otsusega, mis on tehtud kvalifitseeritud häälteenamusega.

5. Peadirektor on vastutav töökorralduse, töötajate töölevõtmise ja vabastamise eest vastavalt fondi poolt vastu võetavatele personalieeskirjadele. Võttes arvesse, et on ülimalt oluline tagada kõrgeim võimalik efektiivsus ja tehniline pädevus, pöörab peadirektor töötajaid tööle võttes tähelepanu sellele, et personali värvataks geograafiliselt võimalikult paljudest piirkondadest.

6. Oma ametis on peadirektoril ja töötajatel kohustused ainult fondi ja mitte ühegi muu asutuse ees. Kõik liikmed austavad mainitud kohustuste rahvusvahelist iseloomu ja hoiduvad mis tahes püüetest mõjutada peadirektorit või mõnda töötajat tema kohustuste täitmisel.

Artikkel 25

Nõuandekomitee

1. a) Võttes arvesse vajadust lasta teine konto käiku niipea kui võimalik, moodustab nõukogu võimalikult kiiresti ning nõukogu poolt vastu võetud reglemendi kohaselt nõuandekomitee, et aidata kaasa teise konto tegevusele.

b) Nõuandekomitee moodustamisel pööratakse erilist tähelepanu laiale ja õiglasele geograafilisele esindatusele, komitee liikmete pädevusele toorainevaldkonna arenguga seotud küsimustes ning asjaolule, et soovitatav on võimalikult paljude, sealhulgas vabatahtlike sissemaksete tegijate huvide esindatus komitees.

2. Nõuandekomitee ülesanneteks on:

a) nõustada nõukogu selliste meetmeprogrammide tehnilistes ja majanduslikes küsimustes, millele toorainekomisjonid taotlevad rahastamist või kaasfinantseerimist teise konto kaudu, ning sellistele ettepanekutele omistatavate prioriteetide suhtes;

b) juhatuse taotlusel anda nõu teatavate selliste projektide hindamisega seotud eriaspektides, mille rahastamist teise konto vahenditest kaalutakse;

c) nõustada juhatust teise konto tegevusala meetmete suhteliste prioriteetide määramise, toetuste ja laenude andmisel kasutatava hindamismetoodika ning koos teiste rahvusvaheliste rahaasutuste ja organisatsioonidega osutatava kaasfinantseerimise juhiste ja kriteeriumide osas;

d) avaldada arvamusi peadirektori aruannete suhtes teise konto kaudu rahastatud projektide järelevalve, teostamise ja hindamise kohta.

Artikkel 26

Eelarve- ja auditeerimissätted

1. Fondi halduskulud kaetakse esimese konto tuludest.

2. Peadirektor koostab aasta halduskulude eelarve, mis vaadatakse läbi juhatuses ja antakse koos soovitustega edasi nõukogule kinnitamiseks.

3. Peadirektor korraldab fondi raamatupidamise iga-aastase sõltumatu välisauditi. Kui juhatus on auditeeritud bilansi läbi vaadanud, antakse see koos soovitustega edasi nõukogule kinnitamiseks.

Artikkel 27

Peakorteri asukoht

Fondi peakorter paikneb nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega valitud kohas, mis valitakse võimaluse korral nõukogu esimesel aastakoosolekul. Fond võib vastavalt vajadusele nõukogu otsusega asutada teisi osakondi mistahes liikme territooriumil.

Artikkel 28

Aruannete avaldamine

Fond annab välja ja edastab liikmetele aastaaruande koos auditeeritud bilansiga. Kui nõukogu on sellise aruande ja bilansi kinnitanud, edastatakse see ka ÜRO Peaassambleele, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi kaubandus- ja arengunõukogule, assotsieerunud tooraineorganisatsioonidele ja teistele huvitatud rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 29

Suhted ÜRO ja teiste organisatsioonidega

1. Fond võib alustada ÜROga läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mille tulemusena fond astuks ÜROga samasugustesse suhetesse nagu ÜRO harta artiklis 57 osutatud ÜRO spetsialiseeritud asutused. Kõik harta artikli 63 kohaselt sõlmitud lepingud vajavad pärast juhatuse soovituse saamist nõukogu heakskiitu.

2. Fond võib teha tihedat koostööd ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsiga ja ÜRO süsteemi kuuluvate organisatsioonidega, muude rahvusvaheliste asutustega, rahvusvaheliste rahaasutustega, valitsusväliste organisatsioonidega ja valitsusasutustega, mis tegelevad sarnaste valdkondadega, ja sõlmida selliste asutustega kokkuleppeid, kui ta seda vajalikuks peab.

3. Fond võib luua tööalaseid sidemeid käesoleva artikli lõikes 2 viidatud asutustega, mille kohta juhatus teeb vajadusel vastava otsuse.

VIII PEATÜKK

LIIKMETE VÄLJAASTUMINE FONDIST, LIIKMELISUSE PEATAMINE JA ASSOTSIEERUNUD TOORAINEORGANISATSIOONIDE (ICOde) VÄLJAASTUMINE

Artikkel 30

Liikmete väljaastumine fondist

Välja arvatud artikli 35 lõike 2 punktis b sätestatud juhul, võib liige igal ajal artikli 32 sätete kohaselt fondist välja astuda, esitades selleks fondile kirjaliku teate. Selline väljaastumine jõustub teates märgitud kuupäeval, mis ei ole varasem kui 12 kuud pärast seda, kui fond on teate kätte saanud.

Artikkel 31

Liikmelisuse peatamine

1. Kui liige ei täida oma mis tahes rahalisi kohustusi fondi ees, võib nõukogu, välja arvatud artikli 35 lõike 2 punktis b sätestatud juhul, kvalifitseeritud häälteenamusega peatada tema liikmelisuse. Liige, kelle liikmelisus on sellisel viisil peatatud, arvatakse ühe aasta möödumisel liikmelisuse peatamise kuupäevast liikmete hulgast automaatselt välja, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab liikmelisuse peatamist ühe aasta võrra pikendada.

2. Kui peatatud liikmelisusega liige on täitnud oma rahalised kohustused fondi ees ja nõukogu seda aktsepteerib, taastab ta sellise liikme liikmestaatuse.

3. Ajal, mil liikmelisus on peatatud, ei ole liikmel mingeid käesolevast lepingust tulenevaid õigusi, välja arvatud õigus fondist välja astuda ja õigus vaidluste lahendamisele vahekohtus fondi tegevuse lõpetamise korral, kuid ta peab endiselt täitma kõiki oma käesolevast lepingust tulenevad kohustusi.

Artikkel 32

Tasaarveldus fondiga

1. Liikme väljaarvamise korral jääb ta endiselt vastutavaks kõigi eelnevate fondipoolsete sissenõuete täitmise eest ja tema kohustustega fondi ees seotud maksete tasumise eest, mis olid tasumata väljaarvamise kuupäeva seisuga. Ta jääb ka vastutavaks oma tagatiskapitaliga seotud kohustuste täitmise eest, kuni on võetud fondi rahuldavad meetmed kooskõlas artikli 14 lõigetega 4–7. Iga assotsieerumisleping näeb ette, et juhul, kui asjaomase assotsieerunud tooraineorganisatsiooni osaline arvatakse fondi liikmete hulgast välja, tagab assotsieerunud tooraineorganisatsioon, et mainitud meetmed on lõpule viidud hiljemalt liikme väljaarvamise kuupäeval.

2. Liikme väljaarvamise korral korraldab fond osana tasaarveldustest kõnealuse liikmega tema osakute tagasiostmise vastavalt artikli 16 lõigetele 2 ja 3 ning vabastab tema tagatiskapitali tingimusel, et käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustused ja nõuded on täidetud. Osakute tagasiostmise hind võrdub nende bilansilise väärtusega fondi raamatupidamises liikme väljaarvamise kuupäeva seisuga, tingimusel, et fond võib kasutada kogu tagasiostusummat käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks, mille liige on jätnud fondi ees täitmata.

Artikkel 33

Assotsieerunud tooraineorganisatsiooni väljaastumine

1. Assotsieerunud tooraineorganisatsioon võib assotsieerumislepingu tingimuste kohaselt assotsiatsioonist välja astuda, tingimusel et selline assotsieerunud tooraineorganisatsioon maksab enne väljaastumise jõustumist tagasi kõik fondist saadud tagasimaksmata laenud. Assotsieerunud tooraineorganisatsioon ja selles osalejad jäävad seejärel vastutavaks ainult enne kõnealust kuupäeva fondi poolt esitatud sissenõuete täitmise eest vastavalt nende kohustustele fondi ees.

2. Assotsieerunud tooraineorganisatsiooni väljaastumisel assotsiatsioonist fondiga, teeb fond pärast käesoleva artikli lõikes 1 määratletud kohustuste täitmist järgmised korraldused:

a) korraldab kogu sissemakstud sularaha tagasimaksmise ja kõnealuse assotsieerunud tooraineorganisatsiooni poolt tema valdusse antud laosertifikaatide tagastamise;

b) korraldab kogu sularaha tagastamise, mis on sisse makstud tagatiskapitali asemel, ja vabastab asjassepuutuvad tagatiskapitalid ja tagatised.

IX PEATÜKK

TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING KOHUSTUSTE TASAARVELDUS

Artikkel 34

Tegevuse ajutine peatamine

Erakorralisel juhul võib juhatus ajutiselt peatada need fondi tehingud, mida ta vajalikuks peab, kuni nõukogul on tekib võimalus asi uuesti läbi vaadata ja tegevusse asuda.

Artikkel 35

Tegevuse lõpetamine

1. Nõukogu võib lõpetada fondi tegevuse otsusega, mille poolt hääletab nõukogu liikmete kahekolmandikuline enamus, kes esindavad vähemalt kolme neljandikku häälte koguarvust. Tegevuse sellise lõpetamise korral lõpetab fond viivitamata kogu oma tegevuse, välja arvatud tegevused, mis on vajalikud tema varade eeskirjadekohaseks realiseerimiseks ja säilitamiseks ja täitmata kohustuste tasaarveldamiseks.

2. Fond eksisteerib kuni kohustuste lõpliku tasaarvelduseni ja varade lõpliku jaotamiseni ning kõik fondi ning selle liikmete käesoleva lepingu järgsed õigused ja kohustused jätkuvad ilma piiranguteta, välja arvatud:

a) fond ei ole kohustatud lubama assotsieerunud tooraineorganisatsioonil viimase nõudel võtta välja sissemakstud summasid vastavalt artikli 17 lõike 10 punktile a ega andma uusi laene assotsieerunud tooraineorganisatsioonidele vastavalt artikli 17 lõike 10 punktile b;

b) ükski liige ei tohi välja astuda ning ühegi liikme liikmelisust ei või peatada pärast fondi tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist.

Artikkel 36

Kohustuste tasaarveldus: üldsätted

1. Juhatus võtab vajalikud meetmed selleks, et tagada fondi varade eeskirjadekohane realiseerimine. Enne kui tehakse väljamakseid võlausaldajatele, kellel on tingimusteta nõuded fondi vastu, loob juhatus kvalifitseeritud häälteenamusega reservid või võtab meetmeid, mis tema äranägemisel on vajalikud, et tagada tingimuslike nõuete ja tingimusteta nõuete võrdeline rahuldamine.

2. Varasid ei jaotata käesoleva artikli kohaselt enne, kui:

a) kõik kõnealuse konto võlad on tasutud või on nende tasumine tagatud; ja

b) nõukogu on kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud varad jaotada.

3. Pärast nõukogu käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud otsust korraldab juhatus kõnealuse konto kogu allesjäänud vara järjestatud jaotamise, kuni sellised vahendid on ära jaotatud. Liikmele või tooraineorganisatsioonis osalevale mitteliikmele jaotatakse vara kõnealusel viisil juhul, kui eelnevalt on rahuldatud liikme või osaleja kõik täitmata nõuded fondi ees ja seda tehakse sellisel ajal ja sellistes valuutades või muudes varades, nagu nõukogu õigeks ja reeglipäraseks peab.

Artikkel 37

Kohustuste tasaarveldus: esimene konto

1. Kõik assotsieerunud tooraineorganisatsioonide laenud, mis on saadud esimese konto kaudu ja mis on fondi tegevuse lõpetamise otsuse tegemise ajal tagasi maksmata, maksavad tagasi kõnealused assotsieerunud tooraineorganisatsioonid 12 kuu jooksul alates tegevuse lõpetamise otsuse tegemisest. Selliste laenude tagasimaksmisel tagastatakse assotsieerunud tooraineorganisatsioonidele kõnealuste laenude eest fondile panditud või fondi haldusse antud laosertifikaadid.

2. Laosertifikaadid, mis on fondile panditud või fondi haldusse antud seoses assotsieerunud tooraineorganisatsioonide sissemakstud sularaha eest omandatud toorainetega, tagastatakse nendele tooraineorganisatsioonidele käesoleva artikli lõike 3 punktis b täpsustatud sularaha sissemaksete ja ülejääkide käsitlemise korras sellises ulatuses, et selliste assotsieerunud tooraineorganisatsioonide kohustused fondi ees oleksid täielikult täidetud.

3. Järgmisi fondi poolt seoses esimese konto tehingutega võetud kohustusi täidetakse esimese konto varasid kasutades üheväärselt ja artikli 17 lõigetes 12–14 sätestatud korras:

a) kohustused fondi võlausaldajate ees ja

b) kohustused assotsieerunud tooraineorganisatsioonide ees seoses fondi sisse makstud sularaha ja sularaha ülejääkidega vastavalt artiklite 14 lõigetele 1, 2, 3 ja 8, sellises ulatuses, et selliste assotsieerunud tooraineorganisatsioonide kohustused fondi ees oleksid täielikult täidetud.

4. Kõik ülejäänud esimese konto varad jaotatakse järgmiste põhimõtete alusel ja järgmises järjekorras:

a) summad, mis jäävad liikmetelt sisse nõutud ja nende poolt sisse makstud kapitali koguväärtuse piiresse vastavalt artikli 17 lõike 12 punktile d ja lõikele 13, jaotatakse kõnealustele liikmetele proportsionaalselt nende osa suurusega sellise sisse nõutud ja sisse makstud tagatiskapitali koguväärtuses;

b) summad, mis jäävad assotsieerunud tooraineorganisatsioonide osalistelt, kes ei ole fondi liikmed, sisse nõutud ja nende poolt sisse makstud tagatiste koguväärtuse piiresse vastavalt artikli 17 lõike 12 punktile d ja lõikele 13, jaotatakse kõnealustele osalistele proportsionaalselt nende osa suurusega selliste sisse nõutud ja sisse makstud tagatiste koguväärtuses.

5. Kõik pärast käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud jaotamist üle jäänud esimese konto varad jaotatakse liikmetele proportsionaalselt nende esimesele kontole paigutatud otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute arvuga.

Artikkel 38

Kohustuste tasaarveldus: teine konto

1. Fondi poolt seoses teise konto tehingutega võetud kohustused täidetakse teise konto ressurssidest artikli 18 lõikes 4 sätestatud korras.

2. Kõik ülejäänud teise konto varad jaotatakse esmajärjekorras liikmetele kuni summani, mis võrdub nende kõnealusele kontole paigutatud otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute väärtusega, ning seejärel kõnealusele kontole sissemakseid teinutele proportsionaalselt nende osaga kogu sissemakstud summas vastavalt artiklile 13.

Artikkel 39

Kohustuste tasaarveldus: fondi muud varad

1. Kogu muu vara realiseeritakse nõukogu poolt määratud tähtajal või tähtaegadel, juhatuse soovitusi arvestades ning juhatuse poolt kvalifitseeritud häälteenamusega sätestatud korras.

2. Kõnealuste varade müügi laekumit kasutatakse artikli 37 lõikes 3 ja artikli 38 lõikes 1 osutatud kohustuste proportsionaalseks täitmiseks. Kõik ülejäänud varad jaotatakse esmajärjekorras artikli 37 lõikes 4 sätestatud korras ning seejärel liikmetele proportsionaalselt nende otseselt mahutatava kapitali märgitud osakute arvuga.

X PEATÜKK

STAATUS, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 40

Eesmärgid

Võimaldamaks fondil täita talle usaldatud ülesandeid, antakse fondile käesolevas peatükis sätestatud staatus, privileegid ja immuniteedid kõigi liikmete territooriumidel.

Artikkel 41

Fondi õiguslik seisund

Fond on iseseisev juriidiline isik ja on seega pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, astuma lepingulistesse suhetesse, omandama ja võõrandama kinnisvara ning algatama kohtumenetlusi.

Artikkel 42

Kohtulik puutumatus

1. Fond on puutumatu kõigi kohtumenetluse vormide suhtes, välja arvatud võimalike fondi vastu esitatud hagide korral:

a) kreeditoride hagid fondile laenatud vahendite suhtes;

b) fondi poolt emiteeritud väärtpaberite ostjate või omanike hagid kõnealuse väärtpaberite suhtes; või

c) huvitatud õigusjärglaste või pärijate hagid eespool nimetatud tehingute suhtes.

Selliseid hagisid võib esitada ainult kohtutesse, mille kohtualluvusse fond teisele poolega sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kohaselt kuulub. Kui kohtupidamise kohta ei ole sätestatud või kui kokkulepe kohtualluvuse kohta ei ole jõus muul põhjusel kui fondi vastu hagi esitanud poole süül, siis võib kõnealuse hagi esitada pädevasse kohtusse fondi peakorteri asukohas või kohas, kuhu fond on nimetanud esindaja, kellel on volitus võtta vastu kohtukutseid või -teateid.

2. Fondi vastu ei esita hagisid liikmed, assotsieerunud tooraineorganisatsioonid, toorainekomisjonid ega nendes osalejad või nende nimel tegutsevad või nendelt nõudeid omandanud isikud, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudel. Sellest olenemata on assotsieerunud tooraineorganisatsioonidel, toorainekomisjonidel ja nendes osalejatel vaidluste lahendamiseks nende ja fondi vahel õigus asja arutamisele erimenetluste korras, mis võivad olla sätestatud fondiga sõlmitud lepingutes ning liikmete korral käesolevas lepingus ja fondi poolt vastu võetud reglemendis.

3. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest, on fondi varal ja vahenditel, sõltumata asukohast ja valdajast, puutumatus läbiotsimise, mistahes viisil ülevõtmise, sundmüügi, konfiskeerimise, igat liiki arestimise, kohtulike tõkendite ja muude kohtulike menetluste suhtes, millega takistatakse raha väljamaksmist või kitsendatakse või takistatakse toorainevarude või laosertifikaatide käsutamist, ning kõigi muude ennetavate meetmete suhtes enne seda, kui kohus, mille kohtualluvusse fond vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kuulub, on langetanud lõpliku otsuse fondi kahjuks. Fond võib leppida oma võlausaldajatega kokku piirangute seadmises fondi varale või vahenditele, mis võivad olla lõpliku kohtuotsuse täitmise esemeks.

Artikkel 43

Varade puutumatus muude tegevuste suhtes

Fondi vara, sõltumata selle asukohast ja valdajast, on puutumatu läbiotsimise, rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või mistahes muu sekkumise või ülevõtmise suhtes täitev- või seadusandlike meetmete abil.

Artikkel 44

Arhiivide puutumatus

Fondi arhiivid on puutumatud nende asukohast sõltumata.

Artikkel 45

Varade vabastus piirangutest

Kogu fondi vara on vabastatud kõigist piirangutest, ettekirjutustest, järelevalvest ja moratooriumidest ulatuses, mis on vajalik käesolevas lepingus sätestatud tegevuste läbiviimiseks käesolevas lepingus sätestatud korras.

Artikkel 46

Teabevahetuse privileeg

Niivõrd, kui see on kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu egiidi all sõlmitud kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega, milles liige on osaline, võimaldab iga liige fondi ametlikule teabevahetusele samasugused tingimused, nagu ta võimaldab teiste liikmete teabevahetusele.

Artikkel 47

Teatud üksikisikute immuniteedid ja privileegid

Kõigile nõukogu liikmetele, tegevdirektoritele, nende asetäitjatele, peadirektorile, nõuandekomitee liikmetele, fondi heaks tegutsevatele ekspertidele ja fondi personalile, välja arvatud fondi siseriiklikus teenistuses olevad isikud:

a) tagatakse puutumatus kohtumenetluste suhtes seoses nende ametialase tegevusega, välja arvatud juhul, kui fond võtab sellise puutumatuse neilt ära;

b) juhul, kui nad ei ole kõnealuse liikmesriigi kodanikud, võimaldab liikmesriik neile ja nendega ühise majapidamise moodustavatele pereliikmetele samasuguse puutumatuse sisserändepiirangute, välismaalaste registreerumisnõuete ja sõjaväekohustuse suhtes ja samasugused tingimused valuutavahetuseks, kui selline liikmesriik võimaldab teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liige ta on, võrreldava taseme esindajatele, ametnikele ja töötajatele;

c) neile võimaldatakse samasuguseid reisisoodustusi, kui iga liige võimaldab teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liige ta on, võrreldava taseme esindajatele, ametnikele ja töötajatele.

Artikkel 48

Maksuvabastus

1. Oma ametliku tegevuse piires on fond, tema vara ja tulud ning toimingud ja tehingud, milleks tal on käesoleva lepingu kohaselt volitused, vabastatud kõigist otsestest maksudest ja tollimaksudest kaupadele, mida imporditakse või eksporditakse fondi vajadusteks, tingimusel et see ei takista ühelgi liikmel kohaldada oma tavalisi makse ja tollimakse sellistele toorainetele, mis pärinevad kõnealuse liikme territooriumilt ja mis on mistahes asjaoludel minetatud fondile. Fond ei nõua vabastamist maksudest, mille suurus piirdub osutatud teenuste maksumusega.

2. Kui fondi poolt või nimel on ostetud olulist väärtust omavaid kaupu või teenuseid, mis on vajalikud fondi tegevuse jaoks, ja kui selliste ostude hind sisaldab makse või lõive, võtab asjaomane liige võimaluste piires ja oma õigusaktide kohaselt asjakohased meetmed, et tagada sellistest maksudest või lõivudest vabastamine või nende tagastamine. Kaupu, mis on imporditud või ostetud maksuvabalt, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ei müüda ega võõrandata muul viisil selle liikme territooriumil, kes maksuvabastuse andis, välja arvatud kõnealuse liikmega kokkulepitud tingimustel.

3. Liikmed ei maksusta fondi poolt nõukogu liikmetele, tegevdirektoritele, nende asetäitjatele, nõuandekomitee liikmetele, peadirektorile ja fondi töötajatele ega ka fondi heaks töötavatele ekspertidele, kes ei ole kõnealuste liikmete kodanikud, elanikud või alamad, makstud palku ja tasusid ega mis tahes muid väljamakseid.

4. Olenemata nende omanikust, ei võeta fondi poolt emiteeritud või tagatud obligatsioonidelt ja väärtpaberitelt, sealhulgas nende dividendidelt ja intressidelt ühtegi maksu,

a) mis on selliste obligatsioonide või väärtpaberite suhtes diskrimineeriv ainuüksi sellepärast, et need on fondi poolt emiteeritud või tagatud; või

b) mille korral sellise maksustamise ainsaks juriidiliseks aluseks on koht või valuuta, kus või milles see on emiteeritud, sissenõutud või makstud, või fondi mõne kontori asukoht.

Artikkel 49

Puutumatuse, maksuvabastuste ja privileegide äravõtmine

1. Käesoleva peatüki sätted puutumatuse, maksuvabastuste ja privileegide kohta on kehtestatud fondi huvides. Fond võib enda määratud ulatuses ja tingimustel käesolevas peatükis sätestatud puutumatuse, maksuvabastused ja privileegid ära võtta, juhul kui see ei kahjusta fondi huve.

2. Kui nõukogu on delegeerinud peadirektorile vastavad volitused, on peadirektoril õigus ja kohustus fondi töötajalt või fondi heaks töötavalt eksperdilt puutumatus ära võtta, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist ja kui puutumatust on võimalik ära võtta ilma fondi huve kahjustamata.

Artikkel 50

Käesoleva peatüki rakendamine

Liikmed võtavad meetmed, mis on vajalikud käesolevas peatükis sätestatud põhimõtete ja kohustuste jõustamiseks nende territooriumil.

XI PEATÜKK

MUUDATUSED

Artikkel 51

Muudatused

1. a) Liikme tehtud ettepanekutest käesoleva lepingu muutmiseks teavitab peadirektor kõiki liikmeid ja edastab muudatusettepanekud juhatusele, mis esitab seejärel oma asjakohased soovitused nõukogule.

b) Juhatuse tehtud ettepanekutest käesoleva lepingu muutmiseks teavitab peadirektor kõiki liikmeid ja edastab muudatusettepanekud nõukogule.

2. Muudatused võtab nõukogu vastu kolmeneljandikulise häälteenamusega. Muudatused jõustuvad kuus kuud pärast nende vastuvõtmist, kui nõukogu ei ole kindlaks määranud teisiti.

3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2, muudatused, millega muudetakse:

a) liikme õigust fondist välja astuda;

b) käesolevas lepingus sätestatud häälteenamuse nõudeid;

c) artiklis 6 sätestatud vastutuse piiramist;

d) õigust märkida või jätta märkimata otseselt mahutatava kapitali osakuid vastavalt artikli 9 lõikele 5;

e) käesoleva lepingu muutmise korda,

jõustuvad alles pärast vastuvõtmist kõigi liikmete poolt. Muudatused loetakse vastuvõtuks, kui ükski liige ei ole kuue kuu jooksul pärast muudatuse vastuvõtmist esitanud peadirektorile kirjalikku vastuväidet. Liikme taotlusel võib nõukogu muudatuse vastuvõtmisel seda tähtaega pikendada.

4. Peadirektor teavitab viivitamata kõiki liikmeid ja hoiulevõtjat kõigist vastuvõetud muudatustest ja nende muudatuste jõustumiskuupäevast.

XII PEATÜKK

TÕLGENDAMINE JA VAHEKOHUS

Artikkel 52

Tõlgendamine

1. Kõik fondi ja mõne liikme vahelised või liikmete omavahelised vaidlusküsimused käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või rakendamise suhtes edastatakse lahendamiseks juhatusele. Kõnealus(t)el liikmel või liikmetel on õigus osaleda juhatuse nõupidamisel sellise küsimuse läbivaatamise ajal vastavalt nõukogu poolt vastuvõetud reglemendile.

2. Kui juhatus on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teinud oma otsuse, võib liige kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast taotleda vaidlusküsimuse üleandmist nõukogule, mis teeb oma järgmisel koosolekul asja kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogu otsus on lõplik.

3. Kui nõukogu ei ole suutnud langetada otsust käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, suunatakse vaidlusküsimus artikli 53 lõikes 2 sätestatud korras vahekohtusse, kui mõni liige esitab sellekohase taotluse kolme kuu jooksul pärast küsimuse läbivaatamise lõpptähtpäeva nõukogus.

Artikkel 53

Vahekohus

1. Kõik vaidlused fondi ja fondist välja astunud liikmete vahel või fondi ja selle liikmete vahel fondi tegevuse lõpetamise ajal lahendatakse vahekohtus.

2. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. Kumbki vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Kaks niiviisi nimetatud vahekohtunikku nimetavad kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu esimeheks. Kui 45 päeva jooksul alates vaidlusküsimuse kättesaamise kuupäevast vahekohtus ei ole kumbki osapool vahekohtunikku nimetanud või kui 30 päeva jooksul alates kahe vahekohtuniku määramisest ei ole määratud kolmandat vahekohtunikku, võib ükskõik kumb osapool taotleda, et vahekohtuniku nimetaks Rahvusvahelise Kohtu president või muu selline ametiasutus vastavalt nõukogu poolt vastu võetud reglemendis sätestatule. Kui käesoleva lõike kohaselt on esitatud taotlus vahekohtuniku nimetamiseks Rahvusvahelise Kohtu presidendi poolt ja kui president on vaidluspooleks oleva riigi kodanik või ei suuda oma kohustusi täita, antakse vahekohtuniku nimetamise volitused üle Rahvusvahelise Kohtu asepresidendile või kui tema on samamoodi välistatud, siis kohtu vanimale liikmele, kes ei ole välistatud ja kes on kõige kauem kohtunikkonda kuulunud. Vahekohtunikud määravad kindlaks oma töökorra, kuid lahkarvamuste korral on esimehel täielikud volitused lahendada kõik sellega seotud küsimused. Enamushääletus on vahekohtus otsuse tegemisel piisav ning otsus on lõplik ja osapooltele siduv.

3. Kui assotsieerumislepingus pole sätestatud teisiti, tuleb kõik vaidlused fondi ja assotsieerunud tooraineorganisatsiooni vahel lahendada vahekohtus käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.

XIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Allakirjutamine ja ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

1. Käesolev leping on avatud allakirjutamiseks kõigile A lisas loetletud riikidele ja artikli 4 punktis b osutatud valitsusvahelistele organisatsioonidele ÜRO peakorteris New Yorgis alates 1. oktoobrist 1980 kuni ühe aasta möödumiseni selle jõustumisest.

2. Käesoleva lepingu osaliseks saamiseks annab iga allakirjutanud riik või valitsusvaheline organisatsioon 18 kuu jooksul pärast selle jõustumiskuupäeva hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

Artikkel 55

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtjaks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 56

Ühinemine

Pärast käesoleva lepingu jõustumist võib iga artiklis 4 osutatud riik või valitsusvaheline organisatsioon käesoleva lepinguga ühineda sellistel tingimustel, nagu nõukogu ja kõnealune riik või valitsusvaheline organisatsioon on kokku leppinud. Ühinemine toimub ühinemiskirja hoiuleandmisega käesoleva lepingu hoiulevõtjale.

Artikkel 57

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub, kui vähemalt 90 riiki on hoiulevõtjale oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud, tingimusel et nende poolt märgitud otseselt mahutatava kapitali osakute koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku kõigile A lisas loetletud riikidele eraldatud otseselt mahutatava kapitali osakute koguarvust ja täidetud on vähemalt 50 % artikli 13 lõikes 2 sätestatud vabatahtlike sissemaksete plaanitud mahust teisele kontole. Eespool mainitud tingimused peavad olema täidetud 31. märtsiks 1982 või selliseks hilisemaks kuupäevaks, mille ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud riigid võivad kahekolmandikulise häälteenamusega nimetatud ajaks kindlaks määrata. Kui eespool mainitud tingimused ei ole täidetud selliseks hilisemaks kuupäevaks, võivad need riigid, kes on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad selliseks hilisemaks kuupäevaks hoiule andnud, kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks määrata uue tähtpäeva. Asjaomased riigid teavitavad hoiulevõtjat kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud otsusest.

2. Iga riigi või valitsusvahelise organisatsiooni suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule pärast käesoleva lepingu jõustumist, ja iga riigi või valitsusvahelise organisatsiooni jaoks, kes annab hoiule ühinemiskirja, jõustub käesolev leping hoiuleandmise kuupäeval.

Artikkel 58

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud artikkel 53.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad märgitud kuupäevadel käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud kahekümne seitsmendal juunil tuhande üheksasaja kaheksakümnendal aastal ühes originaaleksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

--------------------------------------------------

A LISA

OTSESELT MAHUTATAVA KAPITALI OSAKUTE MÄRKIMINE

Riik | Sissemakstud osakud | Maksmisele kuuluvad osakud | Kokku |

Arv | Väärtus (arvestusühikutes) | Arv | Väärtus (arvestusühikutes) | Arv | Väärtus (arvestusühikutes) |

Afganistan | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Albaania | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Alžeeria | 118 | 892844 | 9 | 68098 | 127 | 960942 |

Angola | 117 | 885277 | 8 | 60532 | 125 | 945809 |

Argentina | 153 | 1157670 | 26 | 196728 | 179 | 1354398 |

Austraalia | 425 | 3215750 | 157 | 1187936 | 582 | 4403686 |

Austria | 246 | 1861352 | 70 | 529653 | 316 | 2391005 |

Bahama | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Bahrein | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Bangladesh | 129 | 976075 | 14 | 105931 | 143 | 1082005 |

Barbados | 102 | 771780 | 1 | 7566 | 103 | 779347 |

Belgia | 349 | 2640699 | 121 | 915543 | 470 | 3556242 |

Benin | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Bhutan | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Boliivia | 113 | 855011 | 6 | 45399 | 119 | 900410 |

Botswana | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Brasiilia | 338 | 2557467 | 115 | 870144 | 453 | 3427612 |

Bulgaaria | 152 | 1150104 | 25 | 189162 | 177 | 1339265 |

Burkina Faso | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Myanmar | 104 | 786913 | 2 | 15133 | 106 | 802046 |

Burundi | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Kanada | 732 | 5538657 | 306 | 2315340 | 1038 | 7853997 |

Cabo Verde | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Kesk-Aafrika Vabariik | 102 | 771780 | 1 | 7566 | 103 | 779347 |

Tšaad | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Tšiili | 173 | 1309000 | 35 | 264827 | 208 | 1573826 |

Hiina | 1111 | 8406350 | 489 | 3700005 | 1600 | 12106354 |

Kolumbia | 151 | 1142537 | 25 | 189162 | 176 | 1331699 |

Komoorid | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Kongo | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Costa Rica | 118 | 892844 | 8 | 60532 | 126 | 953375 |

Kuuba | 184 | 1392231 | 41 | 310225 | 225 | 1702456 |

Küpros | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Tšehhoslovakkia | 292 | 2209410 | 1 | 703682 | 385 | 2913092 |

Demokraatlik Kambodža | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Korea Rahvademokraatlik Vabariik | 104 | 786913 | 2 | 15133 | 106 | 802046 |

Demokraatlik Jeemen | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Taani | 242 | 1831086 | 68 | 514520 | 310 | 2345606 |

Djibouti | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Dominica | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Dominikaani Vabariik | 121 | 915543 | 10 | 75665 | 131 | 991208 |

Ecuador | 117 | 885277 | 8 | 60532 | 125 | 945809 |

Egiptus | 147 | 1112271 | 22 | 166462 | 169 | 1278734 |

El Salvador | 118 | 892844 | 9 | 68098 | 127 | 960942 |

Ekvatoriaal-Guinea | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Etioopia | 108 | 817179 | 4 | 30266 | 112 | 847445 |

Fidži | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Soome | 196 | 1483028 | 46 | 348058 | 242 | 1831086 |

Prantsusmaa | 1385 | 10479563 | 621 | 4698779 | 2006 | 15178342 |

Gabon | 109 | 824745 | 4 | 30266 | 113 | 855011 |

Gambia | 102 | 771780 | 1 | 7566 | 103 | 779347 |

Saksa Demokraatlik Vabariik | 351 | 2655831 | 121 | 915543 | 472 | 3571375 |

Saksamaa Liitvabariik | 1819 | 13763412 | 831 | 6287738 | 2650 | 20051149 |

Ghana | 129 | 976075 | 14 | 105931 | 143 | 1082005 |

Kreeka | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Grenada | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Guatemala | 120 | 907977 | 10 | 75665 | 130 | 983641 |

Guinea | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Guinea-Bissau | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Guyana | 108 | 817179 | 4 | 30266 | 122 | 847445 |

Haiti | 103 | 779347 | 2 | 15133 | 105 | 794480 |

Püha Tool | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Honduras | 110 | 832312 | 5 | 37832 | 115 | 870144 |

Ungari | 205 | 1551127 | 51 | 385890 | 256 | 1937017 |

Island | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

India | 197 | 1490595 | 47 | 355624 | 244 | 1846219 |

Indoneesia | 181 | 1369531 | 39 | 295092 | 220 | 1664624 |

Iraan | 126 | 953375 | 12 | 90798 | 138 | 1044173 |

Iraak | 111 | 839878 | 6 | 45399 | 117 | 885277 |

Iirimaa | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Iisrael | 118 | 892844 | 8 | 60532 | 126 | 953375 |

Itaalia | 845 | 6393668 | 360 | 2723930 | 1205 | 9117598 |

Elevandiluurannik | 147 | 1112271 | 22 | 166462 | 169 | 1278734 |

Jamaica | 113 | 855011 | 6 | 45399 | 119 | 900410 |

Jaapan | 2303 | 17425584 | 1064 | 8050726 | 3367 | 25476309 |

Jordaania | 104 | 786913 | 2 | 15133 | 106 | 802046 |

Kenya | 116 | 877711 | 7 | 52965 | 123 | 930676 |

Kuveit | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Laose Rahvademokraatlik Vabariik | 101 | 764214 | 0 | 0 | 101 | 764214 |

Liibanon | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Lesotho | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Libeeria | 118 | 892844 | 8 | 60532 | 126 | 953375 |

Liibüa Araabia Džamahirija | 105 | 794480 | 3 | 22699 | 108 | 817179 |

Liechtenstein | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Luksemburg | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Madagaskar | 106 | 802046 | 3 | 22699 | 109 | 824745 |

Malawi | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Malaisia | 248 | 1876485 | 72 | 544786 | 320 | 2421271 |

Maldiivid | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Mali | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Malta | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Mauritaania | 108 | 817179 | 4 | 30266 | 112 | 847445 |

Mauritius | 109 | 824745 | 5 | 37832 | 114 | 862578 |

Mehhiko | 144 | 1089572 | 21 | 158896 | 165 | 1248468 |

Monaco | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Mongoolia | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Maroko | 137 | 1036607 | 18 | 136196 | 155 | 1172803 |

Mosambiik | 106 | 802046 | 3 | 22699 | 109 | 824745 |

Nauru | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Nepal | 101 | 764214 | 0 | 0 | 101 | 764214 |

Madalmaad | 430 | 3253583 | 159 | 1203069 | 589 | 4456652 |

Uus-Meremaa | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Nicaragua | 114 | 862578 | 6 | 45399 | 120 | 907977 |

Niger | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Nigeeria | 134 | 1013907 | 16 | 121064 | 150 | 1134971 |

Norra | 202 | 1528427 | 49 | 370757 | 251 | 1899184 |

Omaan | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Pakistan | 122 | 923110 | 11 | 83231 | 133 | 1006341 |

Panama | 105 | 794480 | 3 | 22699 | 108 | 817179 |

Paapua Uus-Guinea | 116 | 877711 | 8 | 60532 | 124 | 938242 |

Paraguay | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Peruu | 136 | 1029040 | 17 | 128630 | 153 | 1157670 |

Filipiinid | 183 | 1384664 | 40 | 302659 | 223 | 1687323 |

Poola | 362 | 2739063 | 126 | 953375 | 488 | 3692438 |

Portugal | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Katar | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Korea Vabariik | 151 | 1142537 | 25 | 189162 | 176 | 1331699 |

Rumeenia | 142 | 1074439 | 20 | 151329 | 162 | 1225768 |

Rwanda | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Saint Lucia | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Saint Vincent ja Grenadiinid | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Samoa | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

San Marino | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

São Tomé ja Príncipe | 101 | 764214 | 0 | 0 | 101 | 764214 |

Saudi Araabia | 105 | 794480 | 2 | 15133 | 107 | 809612 |

Senegal | 113 | 855011 | 7 | 52965 | 120 | 907977 |

Seišellid | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Sierra Leone | 103 | 779347 | 1 | 7566 | 104 | 786913 |

Singapur | 134 | 1013907 | 17 | 128630 | 151 | 1142537 |

Saalomoni Saared | 101 | 764214 | 0 | 0 | 101 | 764214 |

Somaalia | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Lõuna-Aafrika Vabariik | 309 | 2338040 | 101 | 764214 | 410 | 3102253 |

Hispaania | 447 | 3382213 | 167 | 1263601 | 614 | 4645813 |

Sri Lanka | 124 | 938242 | 12 | 90798 | 136 | 1029040 |

Sudaan | 124 | 938242 | 12 | 90798 | 136 | 1029040 |

Suriname | 104 | 786913 | 2 | 15133 | 106 | 802046 |

Svaasimaa | 104 | 786913 | 2 | 15133 | 106 | 802046 |

Rootsi | 363 | 2746629 | 127 | 960942 | 490 | 3707571 |

Šveits | 326 | 2466670 | 109 | 824745 | 435 | 3291415 |

Süüria Araabia Vabariik | 113 | 855011 | 7 | 52965 | 120 | 907977 |

Tai | 137 | 1036607 | 18 | 136196 | 155 | 1172803 |

Togo | 105 | 794480 | 3 | 22699 | 108 | 817179 |

Tonga | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Trinidad ja Tobago | 103 | 779347 | 2 | 15133 | 105 | 794480 |

Tuneesia | 113 | 855011 | 6 | 45399 | 119 | 900410 |

Türgi | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Uganda | 118 | 892844 | 9 | 68098 | 127 | 960942 |

Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | 1865 | 14111469 | 853 | 6454200 | 2718 | 20565669 |

Araabia Ühendemiraadid | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik | 1051 | 7952361 | 459 | 3473010 | 1510 | 11425372 |

Kameruni Ühinenud Vabariik | 116 | 877711 | 8 | 60532 | 124 | 938242 |

Tansaania Ühendvabariik | 113 | 855011 | 6 | 45399 | 119 | 900410 |

Ameerika Ühendriigid | 5012 | 37923155 | 2373 | 17955237 | 7385 | 55878392 |

Uruguay | 107 | 809612 | 4 | 30266 | 111 | 839878 |

Venezuela | 120 | 907977 | 10 | 75665 | 130 | 983641 |

Vietnam | 108 | 847179 | 4 | 30266 | 112 | 847445 |

Jeemen | 101 | 764214 | 1 | 7566 | 102 | 771780 |

Jugoslaavia | 151 | 1142537 | 24 | 181595 | 175 | 1324133 |

Sair | 147 | 1112271 | 22 | 166462 | 169 | 1278734 |

Sambia | 157 | 1187936 | 27 | 204295 | 184 | 1392231 |

Zimbabwe | 100 | 756647 | 0 | 0 | 100 | 756647 |

--------------------------------------------------

B LISA

ERIKORD VÄHIMARENENUD MAADELE LÄHTUVALT ARTIKLI 11 LÕIKEST 6

1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratluse kohaselt vähimarenenud maade kategooriasse kuuluvad liikmed maksavad artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud sissemakstud osakute eest järgmisel viisil:

a) 30 % makstakse kolme võrdse osamaksena kolme aasta jooksul;

b) järgmised 30 % makstakse osamaksetena juhatuse otsusega määratud ajal ja viisil;

c) pärast punktides a ja b mainitud maksete tegemist tagavad liikmed ülejäänud 40 % maksmise tagasivõetamatute üleandmisõiguseta intressideta võlakirjade deponeerimisega ning maksavad sellisel ajal ja viisil, nagu juhatus oma otsusega kindlaks määrab.

2. Olenemata artikli 31 sätetest, ei peatata vähimarenenud maa liikmelisust, kui ta ei ole suuteline täitma käesoleva lisa lõikes 1 osutatud rahalisi kohustusi, ilma et talle antaks mõistliku aja jooksul võimalust asjaolusid selgitada ja veenda nõukogu oma suutmatuses täita selliseid kohustusi.

--------------------------------------------------

C LISA

TOORAINEKOMISJONIDE MOODUSTAMISE KRITEERIUMID

1. Toorainekomisjon on valitsusvaheline asutus, mille liikmeks võivad saada kõik ÜRO liikmesriigid ja ÜRO või Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri spetsialiseeritud asutused.

2. Toorainekomisjon tegeleb pidevalt vastava toorainega seotud kauplemise, tootmise ja tarbimise küsimustega.

3. Toorainekomisjoni kuuluvad tootjad ja tarbijad, kes esindavad piisavat osa kõnealuse tooraine impordist ja ekspordist.

4. Komisjonil on toimiv otsuste tegemise kord, mis kajastab tema liikmete huve.

5. Toorainekomisjonil on õigus vastu võtta sobiv meetod, et tagada kõigi tehniliste ja muude kohustuste nõuetekohane täitmine, mis tulenevad tema seotusest teise konto tegevustega.

--------------------------------------------------

D LISA

HÄÄLTE JAOTUS

1. Igal artikli 5 punktis a osutatud liikmesriigil on

a) 150 põhihäält;

b) hääled, mis on talle eraldatud tema poolt märgitud otseselt mahutatava kapitali osakute arvu järgi, nagu on sätestatud käesoleva lisa liites;

c) üks hääl tema antud tagatiskapitali iga 37832 arvestusühiku kohta;

d) hääled, mis on talle eraldatud vastavalt käesoleva lisa lõikele 3.

2. Igal artikli 5 punktis b osutatud liikmesriigil on

a) 150 põhihäält;

b) hääled, mis eraldatakse talle tema poolt märgitud otseselt mahutatava kapitali osakute arvu järgi ja mille arvu määrab nõukogu kindlaks kvalifitseeritud häälteenamusega, järgides käesoleva lisa liites sätestatud häältejaotust;

c) üks hääl tema antud tagatiskapitali iga 37832 arvestusühiku kohta;

d) hääled, mis on talle eraldatud vastavalt käesoleva lisa lõikele 3.

3. Juhul, kui artikli 9 lõike 4 punktide b ja c ning artikli 12 lõike 3 kohaselt võimaldatakse märkida otseselt mahutatava kapitali seni märkimata või uusi osakuid, siis eraldatakse igale liikmesriigile kaks lisahäält iga tema poolt lisaks märgitud otseselt mahutatava kapitali osaku kohta.

4. Nõukogu teostab häälte jaotuse üle pidevat järelevalvet ja kui tegelik häälte jaotus osutub käesoleva lisa liites sätestatust oluliselt erinevaks, teeb kõik vajalikud muudatused, et viia see kooskõlla käesolevas lisas kajastatud häältejaotuse aluspõhimõtetega. Selliseid muudatusi tehes võtab nõukogu arvesse:

a) liikmelisust;

b) otseselt mahutatava kapitali osakute arvu;

c) tagatiskapitali suurust.

5. Käesoleva lisa lõike 4 kohased häältejaotuse muudatused tehakse vastavalt reglemendile, mille nõukogu on sellel otstarbel oma esimesel aastakoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtnud.

--------------------------------------------------

E LISA

TEGEVDIREKTORITE VALIMINE

1. Tegevdirektorid ja nende asetäitjad valitakse nõukogu liikmete poolt hääletamise teel.

2. Hääletusele pannakse kandidatuurid. Kandidatuur hõlmab liikme poolt tegevdirektori kohale esitatud isikut ja sama või teise liikme poolt asetäitja kohale esitatud isikut. Kaks inimest, kes moodustavad kandidatuuri, ei pea olema samast kodakondsusest.

3. Iga nõukogu liige annab ühele kandidatuurile kõik kõnealuse nõukoguliikme nimetanud fondiliikme hääled, mis kuuluvad sellele fondiliikmele vastavalt tabelile D.

4. Valituks osutuvad 28 enim hääli saanud kandidatuuri, tingimusel et ükski neist ei saanud alla 2,5 % häälte koguarvust.

5. Kui esimeses hääletusvoorus ei õnnestunud 28 kandidatuuri valida, korraldatakse teine hääletusvoor, milles osalevad ainult:

a) need nõukogu liikmed, kes andsid esimeses voorus oma hääled kandidatuurile, kes ei osutunud valituks;

b) need nõukogu liikmed, kelle antud hääli loetakse vastavalt käesoleva lisa lõikele 6 häälteks, mis tõstsid valituks osutunud kandidatuuri poolt antud häälte arvu suuremaks kui 3,5 % häälte koguarvust.

6. Selleks, et määrata, kas nõukogu liikme antud hääli võib lugeda häälteks, mis tõstsid mõne kandidatuuri poolt antud häälte arvu suuremaks kui 3,5 % häälte koguarvust, arvatakse protsendimäärast välja esiteks sellele kandidatuurile kõige vähem hääli andnud nõukogu liikme hääled, seejärel tagantpoolt arvates teise arvu hääli andnud nõukogu liikme hääled, ja nii edasi kuni jõutakse 3,5 protsendini või määrani, mis on alla 3,5 %, kuid üle 2,5 %. Sealjuures ei või aga välja arvata nõukogu liikme hääli, mis tõstsid mõne kandidatuuri tulemuse üle 2,5 %, vaid sel juhul loetakse kõik tema hääled kõnealuse kandidatuuri poolt antuks, isegi kui kõnealuse kandidatuuri häälte arv ületab tänu sellele 3,5 % häälte koguarvust.

7. Kui mõnel hääletamisel on kaks või enam nõukogu liiget, kellel on võrdne arv hääli, hääletanud sama kandidatuuri poolt ja ühe või enama, kuid mitte kõigi selliste nõukoguliikmete hääli loetakse häälteks, mis tõstsid häälte arvu suuremaks kui 3,5 % häälte koguarvust, siis määratakse loosiga kindlaks, kellel nende seast on õigus osa võtta järgmisest hääletusvoorust, kui see vajalikuks osutub.

8. Selleks, et teha kindlaks, kas kandidaat osutus teises hääletusvoorus valituks ja milliste nõukogu liikmete hääled olid sealjuures otsustavad, kohaldatakse käesoleva lisa lõikes 4 ja lõike 5 punktis b määratletud minimaalset ja maksimaalset protsendimäära ning käesoleva lisa lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud menetlust.

9. Kui teises hääletusvoorus ei õnnestunud 28 kandidatuuri valida, korraldatakse samal põhimõttel järgmised hääletusvoorud, kuni 27 kandidatuuri on valitud. Pärast seda valitakse 28. kandidatuur ülejäänud häälte lihthäälteenamusega.

10. Kui mõni nõukogu liige hääletab viimases peetud hääletusvoorus edutu kandidatuuri poolt, võib kõnealune nõukogu liige määrata valituks osutunud kandidaadi, viimase nõusolekul, esindama juhatuses kõnealuse nõukoguliikme nimetanud fondiliiget. Sel juhul käesoleva lisa lõike 5 punktis b määratletud 3,5 protsendiline ülemmäär sellisel viisil määratud kandidatuuri kohta ei kehti.

11. Kui riik ühineb käesoleva lepinguga tegevdirektorite valimiste vahelisel ajal, võib ta määrata ühe tegevdirektori viimase nõusolekul teda juhatuses esindama. Sel juhul käesoleva lisa lõike 5 punktis b määratletud 3,5 protsendiline ülemmäär ei kehti.

--------------------------------------------------

F LISA

ARVESTUSÜHIK

Ühe arvestusühiku väärtus on järgmiste rahaühikute väärtuste summa, konverteerituna mis tahes valuutasse järgmistest:

Ameerika Ühendriikide dollar | 0,40 |

Saksa mark | 0,32 |

Jaapani jeen | 21 |

Prantsuse frank | 0,42 |

Naelsterling | 0,050 |

Itaalia liir | 52 |

Hollandi kulden | 0,14 |

Kanada dollar | 0,070 |

Belgia frank | 1,6 |

Saudi Araabia riaal | 0,13 |

Rootsi kroon | 0,11 |

Iraani riaal | 1,7 |

Austraalia dollar | 0,017 |

Hispaania peseeta | 1,5 |

Norra kroon | 0,10 |

Austria šilling | 0,28 |

Kõik muudatused arvestusühiku väärtust määravate valuutade loetelus ja nende valuutade koguses tehakse nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetava reglemendi kohaselt kooskõlas pädeva rahvusvahelise rahaasutuse tavadega.

--------------------------------------------------