21.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/203


AKT

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

Vastavalt ühinemislepingu artiklile 2 kohaldatakse käesolevat akti juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud ning kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani.

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

“aluslepingud” on

a)

Euroopa Ühenduse asutamisleping (“EÜ asutamisleping”) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (“Euratomi asutamisleping”) sellisel kujul, nagu neid on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega,

b)

Euroopa Liidu leping (“EL leping”) sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

“praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

“liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga;

“ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esimeses taandes;

“uued liikmesriigid” on Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia;

“institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

1.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

2.   Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad uued liikmesriigid kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

3.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.

4.   Nõukogu teeb komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt lõikes 3 osutatud konventsioonides ja protokollides kõik ühinemise tõttu nõutavad kohandused ja avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

6.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on allakirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.

2.   Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Artikkel 5

Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.

Artikkel 6

1.   Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2.   Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille ühendus ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3.   Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.

4.   Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid ja konventsioone, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.

Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad ühendus ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

5.   Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal.

6.   Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (2) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

7.   Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega.

8.   Ühenduse poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

9.   Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab ühendus.

Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

10.   Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria ja Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial ja Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.

11.   Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.

12.   Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.

Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Artikkel 7

1.   Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.

2.   Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

3.   Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 8

Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.

TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE

I JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 9

1.   EÜ asutamislepingu artikli 189 ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Euroopa Parlamendi liikmete arv ei või olla suurem kui 736.”

2.   EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik 2009—2014 kestva ametiaja algusest jõustuva järgmise tekstiga:

“2.

Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:

Belgia

22

Bulgaaria

17

Tšehhi Vabariik

22

Taani

13

Saksamaa

99

Eesti

6

Kreeka

22

Hispaania

50

Prantsusmaa

72

Iirimaa

12

Itaalia

72

Küpros

6

Läti

8

Leedu

12

Luksemburg

6

Ungari

22

Malta

5

Madalmaad

25

Austria

17

Poola

50

Portugal

22

Rumeenia

33

Sloveenia

7

Slovakkia

13

Soome

13

Rootsi

18

Ühendkuningriik

72.”

Artikkel 10

1.   EÜ asutamislepingu artikli 205 lõige 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete hääli järgmiselt:

Belgia

12

Bulgaaria

10

Tšehhi Vabariik

12

Taani

7

Saksamaa

29

Eesti

4

Kreeka

12

Hispaania

27

Prantsusmaa

29

Iirimaa

7

Itaalia

29

Küpros

4

Läti

4

Leedu

7

Luksemburg

4

Ungari

12

Malta

3

Madalmaad

13

Austria

10

Poola

27

Portugal

12

Rumeenia

14

Sloveenia

4

Slovakkia

7

Soome

7

Rootsi

10

Ühendkuningriik

29.

Kui käesoleva lepingu alusel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on selle vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse poolt.

Muudel juhtudel on nõukogu otsuste vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.”

2.   EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

3.   EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”

Artikkel 11

1.   EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi neliteist ja kolmteist kohtunikku.”

2.   EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 48

Esimese astme kohus koosneb kahekümne seitsmest kohtunikust.”

Artikkel 12

EÜ asutamislepingu artikli 258 teine lõik ja Euratomi asutamislepingu artikli 166 teine lõik Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia

12

Bulgaaria

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Iirimaa

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Rumeenia

15

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24.”

Artikkel 13

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik regioonide komitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia

12

Bulgaaria

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Iirimaa

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Rumeenia

15

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24.”

Artikkel 14

EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklis 3 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:

“—

Bulgaaria Vabariik,”

ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:

“—

Rumeenia,”.

2.

Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus :

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

“1.

Panga kapital on 164 795 737 000 EUR, mida liikmesriigid märgivad järgmiselt: (3)

b)

Iirimaad ja Slovakkiat käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

“Rumeenia 846 000 000”; ja

c)

Sloveeniat ja Leedut käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

“Bulgaaria 296 000 000”.

3.

Artikli 11 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“2.

Direktorite nõukogu koosneb 28 liikmest ja 18 asendusliikmest.

Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori.

Juhatajate nõukogu nimetab asendusliikmed viieks aastaks ametisse järgmiselt:

kaks Saksamaa Liitvabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Prantsuse Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Itaalia Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimetatavat asendusliiget,

üks asendusliige, kelle nimetavad Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühisel kokkuleppel,

üks asendusliige, kelle nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel,

kaks asendusliiget, kelle nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik, Iirimaa ja Rumeenia ühisel kokkuleppel,

kaks asendusliiget, kelle nimetavad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühisel kokkuleppel,

kolm asendusliiget, kelle nimetavad Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel,

üks komisjoni nimetatud asendusliige.”

Artikkel 15

Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

“2.

Komitee koosneb neljakümne ühest liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”

II JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 16

EÜ asutamislepingu artikli 57 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

“Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999.”

Artikkel 17

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Käesolevat lepingut kohaldatakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Läti Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Soome Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi ning Ungari Vabariigi suhtes.”

Artikkel 18

1.   EÜ asutamislepingu artikli 314 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu- läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

2.   Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

3.   EL lepingu artikli 53 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE

Artikkel 19

Käesoleva akti III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 20

Käesoleva akti IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.

II JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 21

Käesoleva akti V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 22

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 23

Käesoleva akti VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 24

1.   Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teises lõigus ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teises lõigus sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009—2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:

Bulgaaria

18

Rumeenia

35.

2.   Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta (4) valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.

3.   Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikest 1 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.

III JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 25

1.   Alates ühinemiskuupäevast maksavad Bulgaaria ja Rumeenia järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis. (5)

Bulgaaria

EUR 14 800 000

Rumeenia

EUR 42 300 000.

Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja 30. november 2011.

2.   Bulgaaria ja Rumeenia teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud lõikes 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad: (5)

Bulgaaria

0,181 %

Rumeenia

0,517 %.

3.   Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

Artikkel 26

1.   Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmised summad:

(miljonit eurot, jooksvates hindades)

Bulgaaria

11,95

Rumeenia

29,88.

2.   Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2009. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2009:

15 %

2010:

20 %

2011:

30 %

2012:

35 %.

Artikkel 27

1.   Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, (7) Phare piiriülese koostöö programmi (8) alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) (9) lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) artiklis 164.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.

Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.

2.   Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud ja pärast ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele.

3.   Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.

Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

4.   Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi (11) vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (12) Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarve realt “Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.

Artikkel 28

1.   Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (13) alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa ühenduste üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2—5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes nimetatud määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses asutamislepingute sätetega, nende alusel vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.

3.   Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.

4.   Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.

5.   Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.

Artikkel 29

Kui SAPARDi (14) programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse kavade toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.—2013. aasta maaelu arengu programmist. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 21 juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (15) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 30

1.   Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria 2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.

2.   Ajavahemikul 2007—2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.

Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis'le vastavad keskkonnakaitsealased ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.

Aastatel 2007—2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade kaupa.

Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

3.   Komisjon võib võtta vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 31

1.   Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

2.   Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3.   Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.

Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.

4.   Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.

Artikkel 32

1.   Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.

2.   Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikus 2007—2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)

 

2007

2008

2009

Bulgaaria

121,8

59,1

58,6

Rumeenia

297,2

131,8

130,8

3.   Vähemalt 50 % kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.

4.   Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5.   Komisjon võib vastu võtta ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 33

1.   Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:

(miljonit eurot, 2004. aasta hindades)

 

2007

2008

2009

Bulgaaria

539

759

1 002

Rumeenia

1 399

1 972

2 603

2.   Kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.

Artikkel 34

1.   Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007—2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa I kuni III jaotise sätteid ning kogu ajavahemikul 2007—2013 teostatavate programmide vältel kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa IV jaotises sätestatud rahandusalaseid erisätteid.

2.   Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3 041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).

3.   Vajaduse korral võetakse VIII lisa sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

4.   Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega kohandused VIII lisa sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

Artikkel 35

Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.

IV JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 36

1.   Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria ja Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.

2.   Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.   Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 37

Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 38

Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.

Artikkel 39

1.   Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis' vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei tule ilmselgelt 1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.

2.   Olenemata lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX lisa, I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.

3.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal võtta Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisas II punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga (17) võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.

4.   Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuse puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva akti, sealhulgas selle lisade ja liidete, muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (18) artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.

VIIES OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS

Artikkel 43

Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 44

Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 45

Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 46

1.   Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning esimese astme kohtusse kaks kohtunikku.

2.   Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.

Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.

3.   Euroopa Kohus teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Esimese astme kohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitu.

4.   Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 47

Kontrollikoda laiendatakse kahe lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.

Artikkel 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 49

Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 50

Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Artikkel 51

1.   Asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Nende uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2.   Ühinemise järel uuendatakse asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.

II JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 52

Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.

Artikkel 53

1.   Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiive ja otsuseid, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

2.   Ulatuses, mil EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

Artikkel 54

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest nende liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 55

Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 56

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 57

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.

Artikkel 58

Enne ühinemist nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Käesoleva akti I kuni IX lisa ja nende liited moodustavad akti lahutamatu osa.

Artikkel 60

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Nende lepingute bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.

Artikkel 61

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Bulgaaria ja Rumeenia kohta esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.”;

(4)  EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega  2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).

(5)  Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.

(6)  EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(7)  Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

(8)  Komisjoni 18. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 267, 17.10.2003, lk 9)

(9)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

(10)  Nõukogu 25. juuni 2002.aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(11)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).

(12)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(13)  EÜT L 130, 25.5.1994. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(14)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2008/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 12).

(15)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(17)  Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel (EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2).

(18)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.


I LISA

Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 3)

1.

19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud 19. juuni 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1)

10. aprilli 1984. aasta konventsioon Kreeka Vabariigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga (EÜT L 146, 31.5.1984, lk 1)

19. detsembri 1988. aasta esimene protokoll 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni Euroopa Ühenduste Kohtus tõlgendamise kohta (EÜT L 48, 20.2.1989, lk 1)

19. detsembri 1988. aasta teine protokoll, millega antakse Euroopa Ühenduste Kohtule teatav pädevus tõlgendada 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni (EÜT L 48, 20.2.1989, lk 17)

18. mai 1992. aasta konventsioon Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga (EÜT L 333, 18.11.1992, lk 1)

29. novembri 1996. aasta konventsioon Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta 19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning esimese ja teise protokolliga selle Euroopa Ühenduste Kohtus tõlgendamise kohta (EÜT C 15, 15.1.1997, lk 10)

2.

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga ühinemise 21. detsembri 1995. aasta konventsioon (EÜT C 26, 31.1.1996, lk 1)

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooni muutmise 25. mai 1999. aasta protokoll (EÜT C 202, 16.7.1999, lk 1)

3.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 27. septembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 2)

29. novembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 2)

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 19. juuni 1997. aasta teine protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 12)

4.

Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsioon (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2)

Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev Euroopa Politseiameti konventsiooni Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil tõlgendamise 24. juuli 1996. aasta protokoll (EÜT C 299, 9.10.1996, lk 2)

Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 ja Europoli konventsiooni artikli 41 lõikel 3 põhinev Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate eesõiguste ja puutumatuse 19. juuni 1997. aasta protokoll (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 2)

Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsiooni) artikli 43 lõikel 1 põhinev selle konventsiooni artikli 2 ja lisa 30. novembri 2000. aasta muutmisprotokoll (EÜT C 358, 13.12.2000, lk 2)

Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) ja Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate eesõiguste ja puutumatuse protokolli 28. novembri 2002. aasta muutmisprotokoll (EÜT C 312, 16.12.2002, lk 2)

Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsiooni) artikli 43 lõikel 1 põhinev selle konventsiooni 27. novembri 2003. aasta muutmisprotokoll (ELT C 2, 6.1.2004, lk 3)

5.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud infotehnoloogia tollialase kasutamise 26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34)

29. novembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 16)

12. märtsi 1999. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel rahapesu reguleerimisala kohta infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsioonis ja transpordivahendite registreerimisnumbrite konventsiooni lisamise kohta (EÜT C 91, 31.3.1999, lk 2)

8. mai 2003. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt ja millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades (ELT C 139, 13.6.2003, lk 2)

6.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2)

7.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö 18. detsembri 1997. aasta konventsioon (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2)

8.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud juhtimisõiguse äravõtmise 17. juuni 1998. aasta konventsioon (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2)

9.

Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsioon (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)

Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni 16. oktoobri 2001. aasta protokoll (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2)


II LISA

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis′ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)

1.

14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. (1)

2.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (2)(nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3—7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44—59, 61—63, 65—69, 71—73, 75, 76, 82, 91, 126‐130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon.

3.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

a)

27. novembril 1990 allakirjutatud leping Itaalia Vabariigi ühinemise kohta:

artikkel 4;

1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

b)

25. juunil 1991 allakirjutatud leping Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta:

artikkel 4;

1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

2. deklaratsioon lõppakti III osas;

c)

25. juunil 1991 allakirjutatud leping Portugali Vabariigi ühinemise kohta:

artiklid 4, 5 ja 6;

1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

d)

6. novembril 1992 allakirjutatud leping Kreeka Vabariigi ühinemise kohta:

artiklid 3, 4 ja 5;

1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

2. deklaratsioon lõppakti III osas;

e)

28. aprillil 1995 s allakirjutatud leping Austria Vabariigi ühinemise kohta:

artikkel 4;

1. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

f)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Taani Kuningriigi ühinemise kohta:

artikkel 4, artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6;

1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

g)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Soome Vabariigi ühinemise kohta:

artiklid 4 ja 5;

1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas;

Soome Vabariigi valitsuse deklaratsioon Ahvenamaa kohta lõppakti III osas;

h)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta:

artiklid 4 ja 5;

1. ja 3. ühisdeklaratsioon lõppakti II osas.

4.

Järgmised lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel:

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud leping nimetatud kahe riigi Schengeni acquis′ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta, samuti sellele lepingule lisatud lisad, lõppakt, deklaratsioonid ja kirjavahetus, (3) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 1999/439/EÜ (4)

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 30. juunil 1999. aastal sõlmitud leping ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ning teiselt poolt Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheliste õiguste ja kohustuste kehtestamise kohta Schengeni acquis′ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes, (5) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2000/29/EÜ (6)

25. oktoobril 2004 Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis′ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. (7)

5.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega):

 

SCH/Com-ex (93) 10 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta

 

SCH/Com-ex (93) 14 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta

 

SCH/Com-ex (94) 16 rev täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta

 

SCH/Com-ex (94) 28 rev täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta

 

SCH/Com-ex (94) 29 rev 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta

 

SCH/Com-ex (95) 21 täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel

 

SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

 

SCH/Com-ex (98) 26 def täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee

 

SCH/Com-ex (98) 35 rev 2 täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele üldkäsiraamatu edastamise kohta

 

SCH/Com-ex (98) 37 def 2 täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

 

SCH/Com-ex (98) 51 rev 3 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas

 

SCH/Com-ex (98) 52 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega

 

SCH/Com-ex (98) 57 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, küllakutse, ülalpidamise ja majutuse tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamise kohta

 

SCH/Com-ex (98) 59 rev täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta

 

SCH/Com-ex (99) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta

 

SCH/Com-ex (99) 6 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni acqius' kohta

 

SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta

 

SCH/Com-ex (99) 8 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta

 

SCH/Com-ex (99) 10 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta

 

SCH/Com-ex (99) 13 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste lõpliku teksti kohta:

ühiste konsulaarjuhiste lisad 1—3, 7, 8 ja 15

üldkäsiraamat, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega, kaasa arvatud lisad 1, 5, 5A, 6, 10, 13

 

SCH/Com-ex (99) 18 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel.

6.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

 

SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta

 

SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta.

7.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:

 

SCH/C (98) 117 keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks

 

SCH/C (99) 25 keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta.

8.

Järgmised Schengeni acquis′l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1)

 

Nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49)

 

Nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, mis käsitleb Schengeni acquis' määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1)

 

Nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17)

 

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31)

 

Nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis′ täieliku kohalamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58)

 

Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43)

 

Nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1)

 

Nõukogu otsus 2000/751/EÜ, 30. november 2000, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga moodustatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu teatavate osade salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 29)

 

Nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis′ kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.10.2000, lk 24)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2001, 24. aprill 2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 790/2001, 24. aprill 2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osas (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5)

 

Nõukogu otsus 2001/329/EÜ, 24. aprill 2001, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32), niivõrd kuivõrd see on seotud ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3 ja üldkäsiraamatu lisaga 5a

 

Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45)

 

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2414/2001, 7. detsember 2001, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need, kelle kodanikud on sellest kohustusest vabastatud (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 334/2002, 18. veebruar 2002, millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7)

 

Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20)

 

Nõukogu otsus 2002/352/EÜ, 25. aprill 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47)

 

Nõukogu otsus 2002/353/EÜ, 25. aprill 2002, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu II osa salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 49)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1)

 

Nõukogu otsus 2002/587/EÜ, 12. juuli 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50)

 

Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1)

 

Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17)

 

Nõukogu otsus 2003/170/JSK, 27. veebruar 2003, liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2003, 6. märts 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10)

 

Nõukogu otsus 2003/725/JSK, 2. oktoober 2003, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37)

 

Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ, 25. november 2003, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1)

 

Nõukogu otsus 2004/466/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut sellesse sätte lisamiseks täiskasvanud saatjaga reisivate alaealiste sihtkontrolli kohta piiril (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136)

 

Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24)

 

Nõukogu otsus 2004/573/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb ühiste lendude korraldamist, et saata kahe või enama liikmesriigi territooriumilt tagasi kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes kehtib tagasisaatmiskorraldus (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28)

 

Nõukogu otsus 2004/574/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36)

 

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2133/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT  385, 29.12.2004, lk 1).


(1)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35.

(5)  EÜT L 15, 20.1.2000, lk 2.

(6)  EÜT L 15, 20.1.2000, lk 1.

(7)  Nii kaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, selle ajutise kohaldamise ulatuses.


III LISA

Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused

1.   ÄRIÜHINGUÕIGUS

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED

I.   ÜHENDUSE KAUBAMÄRK

31994 R 0040: nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

31994 R 3288: nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94, 22.12.1994 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83),

32003 R 0807: nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32003 R 1653: nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003, 18.6.2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 36),

32003 R 1992: nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003, 27.10.2003 (ELT L 296, 14.11.2003, lk 1),

32004 R 0422: nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004, 19.2.2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1).

Artikli 159a lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”

II.   TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED

1.

31992 R 1768: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92, 18. juuni 1992, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182 2.7.1992, lk 1), muudetud järgmiste aktidega:

11994 N: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

a)

Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:

“k)

ravimitele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane ravimi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Bulgaarias täiendava kaitse tunnistuse tingimusel, et täiendava kaitse taotlus esitati kuue ühinemisjärgse kuu jooksul;

l)

ravimitele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane ravimi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Rumeenias täiendava kaitse tunnistuse. Juhul kui artikli 7 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg on möödunud, antakse võimalus taotleda täiendava kaitse tunnistust kuuekuulise tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt ühinemiskuupäeval.”

b)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Käesolevat määrust kohaldatakse täiendava kaitse tunnistuste suhtes, mis on välja antud kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia siseriiklike õigusaktidega enne nende vastavat ühinemiskuupäeva.”

2.

31996 R 1610: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30); muudetud järgmise aktiga:

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

a)

Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:

“k)

taimekaitsevahenditele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane taimekaitsevahendi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Bulgaarias täiendava kaitse tunnistuse tingimusel, et täiendava kaitse taotlus esitati kuue ühinemisjärgse kuu jooksul;

l)

taimekaitsevahenditele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane taimekaitsevahendi müügiluba pärast 1. jaanuari 2000, võib anda Rumeenias täiendava kaitse tunnistuse. Juhul kui artikli 7 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg on möödunud, antakse võimalus taotleda täiendava kaitse tunnistust kuuekuulise tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt ühinemiskuupäeval.”

b)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Käesolevat määrust kohaldatakse täiendava kaitse tunnistuste suhtes, mis on välja antud kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia siseriiklike õigusaktidega enne nende vastavat ühinemiskuupäeva.”

III.   ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED

32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1); muudetud järgmise aktiga:

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud ühenduse disainilahendust nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”

2.   PÕLLUMAJANDUS

1.

31989 R 1576: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, 29. mai 1989, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.06.1989, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

31992 R 3280: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3280/92, 9.11.1992 (EÜT L 327, 13.11.1992, lk 3),

31994 R 3378: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 3378/94, 22.12.1994 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1),

11994 N: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

a)

Artikli 1 lõike 4 punkti i täiendatakse järgmiselt:

“5)

Nime “puuviljaviin” võib asendada märgistusega “Pălincă” ainult Rumeenias toodetud piiritusjoogi puhul.”

b)

II lisa täiendatakse järgmiste geograafiliste märgistustega:

punkti 4 “Vinars Târnave”, “Vinars Vaslui”, “Vinars Murfatlar”, “Vinars Vrancea”, “Vinars Segarcea”

punkti 6 “Сунгурларска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakiya/Grozdova rakiya Sungurlarest”, “Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен)/Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya/Grozdova rakiya Slivenist)”, “Стралджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Стралджа/Straldjanska muscatova rakiya/Muscatova rakiya Straldjast”, “Поморийска гроздова ракия/Гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakiya/Grozdova rakiya Pomoriest”, “Русенска бисерна гроздова ракия/Бисерна гроздова ракия от Русе/Rusenska biserna grozdova rakiya/Biserna grozdova rakiya Rusest”, “Бургаска мускатова ракия/Мускатова ракия от Бургас/Bourgaska muscatova rakiya/Muscatova rakiya Bourgast”, “Добруджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Добруджа/Dobrudjanska muscatova rakiya/Muscatova rakiya Dobrudjast”, “Сухиндолска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakiya/Grozdova rakiya Suhindolist”, “Карловска гроздова ракия/Гроздова ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakiya/Grozdova rakiya Karlovost”

punkti 7 “Троянска сливова ракия/Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakiya/Slivova rakiya Troyanist”, “Силистренска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kaysieva rakiya/Kaysieva rakiya Silistrast”, “Тервелска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kaysieva rakiya/Kaysieva rakiya Tervelist”, “Ловешка сливова ракия/Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakiya/Slivova rakiya Lovechist”, “Ţuică Zetea de Medieşu Aurit”, “Ţuică de Valea Milcovului”, “Ţuică de Buzău”, “Ţuică de Argeş”, “Ţuică de Zalău”, “Ţuică ardelenească de Bistriţa”, “Horincă de Maramureş”, “Horincă de Cămârzan”, “Horincă de Seini”, “Horincă de Chioar”, “Horincă de Lăpuş”, “Turţ de Oaş”, “Turţ de Maramureş”.

2.

31991 R 1601: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91, 10. juuni 1991, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

31992 R 3279: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3279/92, 9.11.1992 (EÜT L 327, 13.11.1992, lk 1),

11994 N: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

31994 R 3378: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 3378/94, 22.12.1994 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1),

31996 R 2061: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2061/96, 8.10.1996 (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 1),

32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Artikli 2 lõike 3 punkti h järele lisatakse järgmine punkt:

“i)

Pelin: aromatiseeritud veinijook, mida valmistatakse valgest või punasest veinist, kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjamahlast (või peedisuhkrust) ja erilisest maitsetaimetinktuurist ning mille alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 8,5 %, suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 45—50 grammi liitri kohta ning üldhappesus, väljendatud viinhappena, vähemalt 3 grammi liitri kohta.”

ja punkt i nimetatakse ümber punktiks j.

3.

31992 R 2075: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70); muudetud järgmiste aktidega:

11994 N: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemine (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21),

31994 R 3290: nõukogu määrus (EÜ) nr 3290/94, 22.12.1994 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105),

31995 R 0711: nõukogu määrus (EÜ) nr 711/95, 27.3.1995 (EÜT L 73, 1.4.1995, lk 13),

31996 R 0415: nõukogu määrus (EÜ) nr 415/96, 4.3.1996 (EÜT L 59, 8.3.1996, lk 3),

31996 R 2444: nõukogu määrus (EÜ) nr 2444/96, 17.12.1996 (EÜT L 333, 21.12.1996, lk 4),

31997 R 2595: nõukogu määrus (EÜ) nr 2595/97, 18.12.1997 (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 11),

31998 R 1636: nõukogu määrus (EÜ) nr 1636/98, 20.7.1998 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 23),

31999 R 0660: nõukogu määrus (EÜ) nr 660/1999, 22.3.1999 (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 10),

32000 R 1336: nõukogu määrus (EÜ) nr 1336/2000, 19.6.2000 (EÜT L 154, 27.6.2000, lk 2),

32002 R 0546: nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2002, 25.3.2002 (EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4),

32003 R 0806: nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1),

32003 R 2319: nõukogu määrus (EÜ) nr 2319/2003, 17.12.2003 (ELT L 345, 31.12.2003, lk 17),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

a)

Lisa punktile V “Päikese käes kuivatatud tubakas” lisatakse järgmine:

 

“Molotova

 

Ghimpaţi

 

Bărăgan”

b)

Lisa punktile VI “Basmas” lisatakse järgmine:

 

“Djebel

 

Nevrokop

 

Dupnitsa

 

Melnik

 

Ustina

 

Harmanli

 

Krumovgrad

 

Iztochen Balkan

 

Topolovgrad

 

Svilengrad

 

Srednogorska yaka”

c)

Lisa punktile VIII “Kaba Koulak (klassikaline)” lisatakse järgmine:

 

“Severna Bulgaria

 

Tekne”.

4.

31996 R 2201: nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29); muudetud järgmiste aktidega:

31997 R 2199: nõukogu määrus (EÜ) nr 2199/97, 30.10.1997 (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 1),

31999 R 2701: nõukogu määrus (EÜ) nr 2701/1999, 14.12.1999 (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 5),

32000 R 2699: nõukogu määrus (EÜ) nr 2699/2000, 4.12.2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 9),

32001 R 1239: nõukogu määrus (EÜ) nr 1239/2001, 19.6.2001 (EÜT L 171, 26.6.2001, lk 1),

32002 R 0453: komisjoni määrus (EÜ) nr 453/2002, 13.3.2002 (EÜT L 72, 14.3.2002, lk 9),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32004 R 0386: komisjoni määrus (EÜ) nr 386/2004, 1.3.2004 (ELT L 64, 2.3.2004, lk 25).

III lisa asendatakse järgmisega:

“III LISA

Artiklis 5 osutatud töötlemiskünnised

Värske saaduse netomass

(tonnides)

 

Tomatid

Virsikud

Pirnid

Ühenduse künnis

8 860 061

560 428

105 659

Siseriiklik künnis

Bulgaaria

156 343

17 843

n.r.

Tšehhi Vabariik

12 000

1 287

11

Kreeka

1 211 241

300 000

5 155

Hispaania

1 238 606

180 794

35 199

Prantsusmaa

401 608

15 685

17 703

Itaalia

4 350 000

42 309

45 708

Küpros

7 944

6

n.r.

Läti

n.r.

n.r.

n.r.

Ungari

130 790

1 616

1 031

Malta

27 000

n.r.

n.r.

Madalmaad

n.r.

n.r.

243

Austria

n.r.

n.r.

9

Poola

194 639

n.r.

n.r.

Portugal

1 050 000

218

600

Rumeenia

50 390

523

n.r.

Slovakkia

29 500

147

n.r.

n.r. = mittekohaldatav”.

5.

31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:

31999 R 0510: komisjoni määrus (EÜ) nr 510/1999, 8.3.1999 (EÜT L 60, 9.3.1999, lk 54),

31999 R 0731: komisjoni määrus (EÜ) nr 731/1999, 7.4.1999 (EÜT L 93, 8.4.1999, lk 20),

31999 R 1373: komisjoni määrus (EÜ) nr 1373/1999, 25.6.1999 (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 47),

31999 R 2162: komisjoni määrus (EÜ) nr 2162/1999, 12.10.1999 (EÜT L 265, 13.10.1999, lk 13),

31999 R 2637: komisjoni määrus (EÜ) nr 2637/1999, 14.12.1999 (EÜT L 323, 15.12.1999, lk 8),

32000 R 0531: komisjoni määrus (EÜ) nr 531/2000, 10.3.2000 (EÜT L 64, 11.3.2000, lk 13),

32000 R 0909: komisjoni määrus (EÜ) nr 909/2000, 2.5.2000 (EÜT L 105, 3.5.2000, lk 18),

32000 R 1249: komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2000, 15.6.2000 (EÜT L 142, 16.6.2000, lk 3),

32001 R 0385: komisjoni määrus (EÜ) nr 385/2001, 26.2.2001 (EÜT L 57, 27.2.2001, lk 18),

32001 R 1441: komisjoni määrus (EÜ) nr 1441/2001, 16.7.2001 (EÜT L 193, 17.7.2001, lk 5),

32002 R 0486: komisjoni määrus (EÜ) nr 486/2002, 18.3.2002 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 9),

32002 R 1005: komisjoni määrus (EÜ) nr 1005/2002, 12.6.2002 (EÜT L 153, 13.6.2002, lk 3),

32002 R 1501: komisjoni määrus (EÜ) nr 1501/2002, 22.8.2002 (EÜT L 227, 23.8.2002, lk 16),

32002 R 1983: komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2002, 7.11.2002 (EÜT L 306, 8.11.2002, lk 8),

32004 R 1809: komisjoni määrus (EÜ) nr 1809/2004, 18.10.2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 18).

I lisa asendatakse järgmisega:

“I LISA

Tootjarühmade tunnustamiseks nõutavad tagatiskünnise protsendimäärad liikmesriikide või eripiirkondade kaupa

Tootjarühma asukohajärgne liikmesriik või piirkond

Protsendimäär

Saksamaa, Hispaania (v.a Castilla-Leóni, Navarra ja Campezo piirkond Baskimaal), Prantsusmaa (v.a Nord-Pas-de-Calais ja Picardy), Itaalia, Portugal (v.a. Assooride autonoomne piirkond), Belgia, Austria, Rumeenia

2 %

Kreeka (v.a Ípeiros), Assooride autonoomne piirkond (Portugal), Nord-Pas-de-Calais ja Picardy (Prantsusmaa), Bulgaaria (v.a Banite, Zlatogradi, Madani ja Dospati oblastid Djebeli piirkonnas ning Veliki Preslavi, Varbitsa, Shumeni, Smiadovо, Varna, Dalgopoli, General Tоshevо, Dobrichi, Kavarna, Krushari, Shabla ja Antonovo oblastid Põhja-Bulgaarias)

1 %

Castile-Leon (Hispaania), Navarra (Hispaania), Campezo piirkond Baskimaal (Hispaania), Ípeiros (Kreeka), Banite, Zlatogradi, Madani ja Dospati oblastid Djebeli piirkonnas ning Veliki Preslavi, Varbitsa, Shumeni, Smiadovо, Varna, Dalgopoli, General Tоshevо, Dobrichi, Kavarna, Krushari, Shabla ja Antonovo oblastid Põhja-Bulgaarias (Bulgaaria)

0,3 %”.

6.

31999 R 1493: nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

32000 R 1622: komisjoni määrus (EÜ) nr 1622/2000, 24.7.2000 (EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1),

32000 R 2826: nõukogu määrus (EÜ) nr 2826/2000, 19.12.2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2),

32001 R 2585: nõukogu määrus (EÜ) nr 2585/2001, 19.12.2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 10),

32003 R 0806: nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32003 R 1795: komisjoni määrus (EÜ) nr 1795/2003, 13.10.2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).

a)

Artiklit 6 täiendatakse järgmiselt:

“5.

Bulgaariale ja Rumeeniale eraldatakse mpv-kvaliteetveini tootmiseks uued istutusõigused 1,5 % ulatuses viinamarjaistanduste kogupindalast, st 2 302,5 hektarit Bulgaariale ja 2 830,5 hektarit Rumeeniale alates ühinemiskuupäevast. Need õigused suunatakse riigi varudesse, mille suhtes kohaldatakse artiklit 5.”

b)

III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 2 täiendatakse järgmiselt:

“g)

Rumeenias Podişul Transilvaniei piirkonnas”.

c)

III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 3 viimane lause asendatakse järgmisega:

“d)

Slovakkias Tokay piirkond

e)

Rumeenias punkti 2 alapunktis g või punkti 5 alapunktis f nimetamata viinamarjakasvatusalad.”

d)

III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 5 täiendatakse järgmiselt:

“e)

Bulgaarias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dunavska Ravnina (Дунавска равнина), Chernomorski Rayon (Черноморски район), Rozova Dolina (Розова долина)

f)

Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad”.

e)

III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 6 täiendatakse järgmiselt:

“Bulgaarias koosneb viinamarjakasvatusvöönd C III a viinamarjakasvatusaladest, mis ei ole nimetatud punkti 5 alapunktis e”.

f)

V lisa D osa punkti 3 täiendatakse järgmiselt:

“ja Rumeenias”.

7.

32000 R 1673: nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16); muudetud järgmiste aktidega:

32002 R 0651: komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2002, 16.4.2002 (EÜT L 101, 17.4.2002, lk 3),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29.9.2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1),

32004 R 0393: nõukogu määrus (EÜ) nr 393/2004, 24.2.2004 (ELT L 65, 3.3.2004, lk 4).

a)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Pika linakiu puhul kehtestatakse garanteeritud maksimumkoguseks 80 878 tonni turustusaasta kohta, mis jagatakse kõikide liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena. Kogus jaotatakse järgmiselt:

Belgia 13 800 tonni,

Bulgaaria 13 tonni,

Tšehhi Vabariik 1 923 tonni,

Saksamaa 300 tonni,

Eesti 30 tonni,

Hispaania 50 tonni,

Prantsusmaa 55 800 tonni,

Läti 360 tonni,

Leedu 2 263 tonni,

Madalmaad 4 800 tonni,

Austria 150 tonni,

Poola 924 tonni,

Portugal 50 tonni,

Rumeenia 42 tonni,

Slovakkia 73 tonni,

Soome 200 tonni,

Rootsi 50 tonni,

Ühendkuningriik 50 tonni.”

b)

Artikli 3 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lõik ja punkt a järgmisega:

“2.

Toetuskõlbliku lühikese linakiu ja kanepikiu puhul kehtestatakse garanteeritud maksimumkoguseks 147 265 tonni turustusaasta kohta. Kogus jaotatakse:

a)

garanteeritud riiklike kogustena järgmistele liikmesriikidele:

Belgia 10 350 tonni,

Bulgaaria 48 tonni,

Tšehhi Vabariik 2 866 tonni,

Saksamaa 12 800 tonni,

Eesti 42 tonni,

Hispaania 20 000 tonni,

Prantsusmaa 61 350 tonni,

Läti 1 313 tonni,

Leedu 3 463 tonni,

Ungari 2 061 tonni,

Madalmaad 5 550 tonni,

Austria 2 500 tonni,

Poola 462 tonni,

Portugal 1 750 tonni,

Rumeenia 921 tonni,

Slovakkia 189 tonni,

Soome 2 250 tonni,

Rootsi 2 250 tonni,

Ühendkuningriik 12 100 tonni.

Ungarile määratud garanteeritud riiklik kogus käsitleb ainult kanepikiudu.”

8.

32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

32004 R 0021: nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17.12.2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8),

32004 R 0583: nõukogu määrus (EÜ) nr 583/2004, 22.3.2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1),

32004 D 0281: nõukogu otsus 2004/281/EÜ, 22.3.2004 (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1),

32004 R 0864: nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2004, 29.4.2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

a)

Artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:

“g)

“uued liikmesriigid” on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.”

b)

Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst:

“Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maad, mis olid 1. jaanuaril 2007 püsikarjamaa all, sellena ka säilitataks.”

c)

Artikli 54 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst:

“Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on pindalatoetuse taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäev 30. juuni 2005.”

d)

Artiklit 71g täiendatakse järgmiselt:

“9.

Bulgaaria ja Rumeenia jaoks:

a)

lõikes 2 osutatud kolmeaastane võrdlusperiood on 2002—2004;

b)

lõike 3 punktis a osutatud aasta on 2004;

c)

lõike 4 esimeses lõigus asendatakse viide aastatele 2004 ja/või 2005 viitega aastatele 2005 ja/või 2006 ning viited aastale 2004 viidetega aastale 2005.”

e)

Artiklit 71h täiendatakse järgmiselt:

“Bulgaaria ja Rumeenia jaoks asendatakse kuupäev 30. juuni 2003 kuupäevaga 30. juuni 2005.”

f)

Artikli 74 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Toetust makstakse X lisas loetletud tavapärastes tootmispiirkondades asuvate siseriiklike baaskülvipindade eest.

Baaskülvipinnad on järgmised:

Bulgaaria

21 800 ha

Kreeka

617 000 ha

Hispaania

594 000 ha

Prantsusmaa

208 000 ha

Itaalia

1 646 000 ha

Küpros

6 183 ha

Ungari

2 500 ha

Austria

7 000 ha

Portugal

118 000 ha .”

g)

Artikli 78 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Tagatud maksimumpindalaks, mille jaoks võib maksta toetust, kehtestatakse 1 648 000 hektarit.”

h)

Artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Toetust makstakse järgmiselt, vastavalt asjaomase liikmesriigi saagikusele:

 

Turustusaastal 2004/2005 ja artikli 71 kohaldamise korral

(EUR/ha)

Alates turustusaastast 2005/2006

(EUR/ha)

Bulgaaria

345,225

Kreeka

1 323,96

561,00

Hispaania

1 123,95

476,25

Prantsusmaa:

 

 

emamaa

971,73

411,75

Prantsuse Guajaana

1 329,27

563,25

Itaalia

1 069,08

453,00

Ungari

548,70

232,50

Portugal

1 070,85

453,75

Rumeenia

126,075”.

i)

Artikkel 81 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 81

Pindala

Igas tootjaliikmesriigis kehtestatakse siseriiklik baaskülvipind. Prantsusmaa puhul kehtestatakse kaks baaskülvipinda. Baaskülvipinnad on järgmised:

Bulgaaria

4 166 ha

Kreeka

20 333 ha

Hispaania

104 973 ha

Prantsusmaa:

emamaa

Prantsuse Guajaana

19 050 ha

4 190 ha

Itaalia

219 588 ha

Ungari

3 222 ha

Portugal

24 667 ha

Rumeenia

500 ha

Liikmesriik võib oma baaskülvipinna jaotada objektiivsete kriteeriumide kohaselt osadeks.”

j)

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 84

Pindala

1.   Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud siseriikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 120,75 EUR.

2.   Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 829 229 hektarit.

3.   Lõikes 2 osutatud tagatud maksimumpindala jaotatakse järgmisteks siseriiklikeks tagatud pindaladeks:

Siseriiklikud tagatud pindalad (NGA)

Belgia

100 ha

Bulgaaria

11 984 ha

Saksamaa

1 500 ha

Kreeka

41 100 ha

Hispaania

568 200 ha

Prantsusmaa

17 300 ha

Itaalia

130 100 ha

Küpros

5 100 ha

Luksemburg

100 ha

Ungari

2 900 ha

Madalmaad

100 ha

Austria

100 ha

Poola

4 200 ha

Portugal

41 300 ha

Rumeenia

1 645 ha

Sloveenia

300 ha

Slovakkia

3 100 ha

Ühendkuningriik

100 ha

4.   Liikmesriik võib jaotada oma siseriikliku tagatud pindala vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.”

k)

Artikli 95 lõikele 4 lisatakse järgmised lõigud:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus nimetatud üldkogused sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa tabelis f ning läbi vaadatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kuuendale lõigule.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus osutatud 12kuuliseks ajavahemikuks 2006/2007.”

l)

Artiklile 103 lisatakse järgmine teine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesoleva lõigu kohaldamise tingimuseks ühtse pindalatoetuse kava rakendamine 2007. aastal ning artikli 66 kohaldamine.”

m)

Artikli 105 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Täiendavat pindalatoetust:

summas 291 EUR hektari kohta 2005/2006. turustusaastaks,

summas 285 EUR hektari kohta alates 2006/2007. turustusaastast,

makstakse nende pindalade eest, mis on X lisas loetletud traditsioonilistes kõva nisu tootmispiirkondades, järgmiste pindalade piires:

(hektarid)

Bulgaaria

21 800

Kreeka

617 000

Hispaania

594 000

Prantsusmaa

208 000

Itaalia

1 646 000

Küpros

6 183

Ungari

2 500

Austria

7 000

Portugal

118 000”

n)

Artiklile 108 lisatakse järgmine teine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul ei või toetustaotlusi teha maa suhtes, mis oli 30. juunil 2005 püsikarjamaa, püsikultuuride või metsa all või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel.”

o)

Artikli 110c lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Kehtestatakse alljärgnevad riiklikud baaskülvipinnad:

Bulgaaria — 10 237 ha

Kreeka — 370 000 ha

Hispaania — 70 000 ha

Portugal — 360 ha.”

p)

Artikli 110c lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta:

Bulgaarias 263 EUR

Kreekas 594 EUR 300 000 hektarile ja 342,85 EUR ülejäänud 70 000 hektarile

Hispaanias 1 039 EUR

Portugalis 556 EUR.”

q)

Artikli 116 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Kohaldatakse järgmiseid ülemmäärasid:

Liikmesriik

Õigused (x 1 000)

Belgia

70

Bulgaaria

2 058,483

Tšehhi Vabariik

66,733

Taani

104

Saksamaa

2 432

Eesti

48

Kreeka

11 023

Hispaania

19 580

Prantsusmaa

7 842

Iirimaa

4 956

Itaalia

9 575

Küpros

472,401

Läti

18,437

Leedu

17,304

Luksemburg

4

Ungari

1 146

Malta

8,485

Madalmaad

930

Austria

206

Poola

335,88

Portugal

2 690

Rumeenia

5 880,620

Sloveenia

84,909

Slovakkia

305,756

Soome

80

Rootsi

180

Ühendkuningriik

19 492

Kokku

89 607,008”.

r)

Artikli 123 lõige 8 asendatakse järgmisega:

“8.

Kohaldatakse järgmiseid piirkondlikke ülemmäärasid:

Belgia

235 149

Bulgaaria

90 343

Tšehhi Vabariik

244 349

Taani

277 110

Saksamaa

1 782 700

Eesti

18 800

Kreeka

143 134

Hispaania

713 999 (1)

Prantsusmaa

1 754 732 (2)

Iirimaa

1 077 458

Itaalia

598 746

Küpros

12 000

Läti

70 200

Leedu

150 000

Luksemburg

18 962

Ungari

94 620

Malta

3 201

Madalmaad

157 932

Austria

373 400

Poola

926 000

Portugal

175 075 (3)

Rumeenia

452 000

Sloveenia

92 276

Slovakkia

78 348

Soome

250 000

Rootsi

250 000

Ühendkuningriik

1 419 811 (4)

s)

Artikli 126 lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.

Kohaldatakse järgmiseid siseriiklikke ülemmäärasid:

Belgia

394 253

Bulgaaria

16 019

Tšehhi Vabariik

90 300

Taani

112 932

Saksamaa

639 535

Eesti

13 416

Kreeka

138 005

Hispaania (5)

1 441 539

Prantsusmaa (6)

3 779 866

Iirimaa

1 102 620

Itaalia

621 611

Küpros

500

Läti

19 368

Leedu

47 232

Luksemburg

18 537

Ungari

117 000

Malta

454

Madalmaad

63 236

Austria

375 000

Poola

325 581

Portugal (7)

416 539

Rumeenia

150 000

Sloveenia

86 384

Slovakkia

28 080

Soome

55 000

Rootsi

155 000

Ühendkuningriik

1 699 511.

t)

Artikli 130 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Uute liikmesriikide siseriiklikud ülemmäärad on esitatud järgmises tabelis.

 

Pullid, härjad, lehmad ja mullikad

Vähemalt ühe kuu, kuid mitte üle kaheksa kuu vanused vasikad, kelle tapakaal on kuni 185 kg

Bulgaaria

22 191

101 542

Tšehhi Vabariik

483 382

27 380

Eesti

107 813

30 000

Küpros

21 000

Läti

124 320

53 280

Leedu

367 484

244 200

Ungari

141 559

94 439

Malta

6 002

17

Poola

1 815 430

839 518

Rumeenia

1 148 000

85 000

Sloveenia

161 137

35 852

Slovakkia

204 062

62 841”.

u)

Artiklile 143a lisatakse järgmise lõik:

“Bulgaarias ja Rumeenias seatakse otsetoetused sisse järgmise kava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

25 % 2007. aastal,

30 % 2008. aastal,

35 % 2009. aastal,

40 % 2010. aastal,

50 % 2011. aastal,

60 % 2012. aastal,

70 % 2013. aastal,

80 % 2014. aastal,

90 % 2015. aastal,

100 % alates 2016. aastast.”

v)

Artikli 143b lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul on ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluv põllumajandusmaa see osa riigi põllumajanduskõlvikust, mis on heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte, ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt Bulgaaria või Rumeenia poolt pärast komisjonilt nõusoleku saamist kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele.”

w)

Artikli 143b lõige 9 asendatakse järgmisega:

“9.

Iga uus liikmesriik saab ühtse pindalatoetuse kava kasutada kuni 2006. aasta lõpuni ning seda perioodi on võimalik uue liikmesriigi taotlusel kaks korda ühe aasta võrra pikendada. Bulgaaria ja Rumeenia saavad ühtse pindalatoetuse kava kasutada kuni 2009. aasta lõpuni ning seda perioodi on võimalik nende taotlusel kaks korda ühe aasta võrra pikendada. Kui lõikest 11 ei tulene teisiti, võib iga uus liikmesriik kava kohaldamise lõpetada selle kohaldamisaja esimese või teise aasta lõpus eesmärgiga kohaldada ühtset toetuskava. Uued liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kavatsusest kava kohaldamine lõpetada viimase kohaldamisaasta 1. augustiks.”

x)

Artikli 143b lõikele 11 lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse kuni ühtse pindalatoetuse kava viieaastase kohaldamisaja (s.t 2011. aasta) lõpuni artikli 143a teises lõigus sätestatud protsendimäära. Kui ühtset pindalatoetuse kava kohaldatakse punkti b kohaselt tehtud otsuse alusel sellest kuupäevast kauem, kohaldatakse artikli 143a teises lõigus 2011. aasta kohta sätestatud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuse kava viimase kohaldamisaasta lõpuni.”

y)

Artikli 143c lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Kui komisjon annab selleks loa, on uutel liikmesriikidel võimalik täiendada:

a)

kõiki otsetoetusi kuni 55 % otsetoetuste tasemest 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses aastal 2004, 60 % aastal 2005, 65 % aastal 2006 ja alates aastast 2007 kuni 30 protsendipunkti üle artiklis 143a asjaomase aasta jaoks kindlaksmääratud taseme. Bulgaari ja Rumeenia puhul kohaldatakse järgmist: 55 % otsetoetuste tasemest 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses aastal 2007, 60 % aastal 2008 ja 65 % aastal 2009 ning alates aastast 2010 kuni 30 protsendipunkti üle artikli 143a teises lõigus asjaomase aasta jaoks kindlaksmääratud taseme. Kartulitärklise sektoris võib Tšehhi Vabariik siiski täiendada otsetoetusi kuni 100 % ulatuses tasemest, mida kohaldatakse 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses. Käesoleva määruse IV jaotise 7. peatükis osutatud otsetoetuste puhul kohaldatakse järgmiseid maksimummäärasid: 85 % aastal 2004, 90 % aastal 2005, 95 % aastal 2006 ja 100 % alates 2007. aastast. Bulgaari ja Rumeenia puhul kohaldatakse järgmiseid maksimummäärasid: 85 % aastal 2007, 90 % aastal 2008, 95 % aastal 2009 ja 100 % alates 2010. aastast;

või

b)

i)

otsetoetusi, välja arvatud ühtsesse toetuskavasse kuuluvad toetused, otsetoetuste kogutasemeni, mida põllumajandustootjal oleks iga üksiku toote puhul õigus uues liikmesriigis 2003. kalendriaastal saada ühise põllumajanduspoliitika laadse siseriikliku kava alusel, suurendades seda kümne protsendipunkti võrra. Leedu jaoks võetakse võrdlusaastaks 2002. kalendriaasta. Bulgaaria ja Rumeenia jaoks võetakse võrdlusaastaks 2006. kalendriaasta. Sloveenia puhul toimub suurendamine 10 protsendipunkti aastal 2004, 15 protsendipunkti aastal 2005, 20 protsendipunkti aastal 2006 ja 25 protsendipunkti alates 2007. aastast;

ii)

ühtse toetuskava puhul on täiendava siseriikliku otsetoetuse kogusumma, mida uus liikmesriik võib vastava aasta kohta anda, piiratud eriomase rahastamise kogusummaga. Rahastamise kogusumma on võrdne järgmiste näitajate vahega:

asjaomases uues liikmesriigis 2003. kalendriaastal või Leedu puhul 2002. kalendriaastal saada olev ühise põllumajanduspoliitika laadsete riiklike otsetoetuste kogusumma, suurendades seda iga kord 10 protsendipunkti võrra. Bulgaaria ja Rumeenia jaoks võetakse võrdlusaastaks 2006. kalendriaasta. Sloveenia puhul toimub suurendamine 10 protsendipunkti aastal 2004, 15 protsendipunkti aastal 2005, 20 protsendipunkti aastal 2006 ja 25 protsendipunkti alates 2007. aastast,

ning

VIIIa lisas loetletud uute liikmesriikide siseriiklik ülemmäär, mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt artikli 64 lõikele 2 ja artikli 70 lõikele 2.

Eespool esimeses taandes osutatud kogusumma arvutamisel tuleb selle sisse arvestada siseriiklikud otsetoetused ja/või nende komponendid, mis vastavad ühenduse otsetoetustele ja/või nende komponentidele, mida võeti arvesse uute liikmesriikide kehtiva ülemmäära arvutamisel vastavalt artikli 64 lõikele 2, artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 71c.

Iga asjaomase otsetoetuse puhul võib uus liikmesriik valida kohaldamiseks kas eespool nimetatud võimaluse a või b.

Otsetoetuste kogumäär, mida võidakse ühinemise järel uutes liikmesriikides põllumajandustootjale anda asjaomase otsetoetuse raames, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei tohi ületada seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootja võib 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal liikmesriikidele kohaldatavate otsetoetuste raames saada.”

z)

Artikli 154a lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Lõikes 1 osutatud meetmeid võidakse vastu võtta alates 1. maist 2004 kuni 30. juunini 2009 ning pärast seda kuupäeva neid ei kohaldata. Bulgaaria ja Rumeenia puhul algab nimetatud ajavahemik 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb 31. detsembril 2011. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega nimetatud ajavahemikke pikendada.”

aa)

III lisasse lisatakse järgmised joonealused märkused:

punkti A pealkirjale:

“* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2005 viitena ühtse toetuskava esimesele kohaldamisaastale.”

punkti B pealkirjale:

“* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2006 viitena ühtse toetuskava teisele kohaldamisaastale.”

ning punkti C pealkirjale:

“* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2007 viitena ühtse toetuskava kolmandale kohaldamisaastale.”

ab)

VIIIA lisa asendatakse järgmisega:

“VIIIA LISA

Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad

Ülemmäärade arvutamisel on võetud arvesse artiklis 143a esitatud toetuste suurendamise kava ning seetõttu ei ole neid vaja vähendada.

(miljonit eurot)

Kalendri-aasta

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Eesti

Küpros

Läti

Leedu

Ungari

Malta

Poola

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

2005

228,8

23,4

8,9

33,9

92,0

350,8

0,67

724,6

35,8

97,7

2006

266,7

27,3

12,5

39,6

107,3

420,2

0,83

881,7

41,9

115,4

2007

200,3

343,6

40,4

16,3

55,6

146,9

508,3

1,64

1 140,8

440,0

56,1

146,6

2008

240,4

429,2

50,5

20,4

69,5

183,6

634,9

2,05

1 425,9

527,9

70,1

183,2

2009

281,0

514,9

60,5

24,5

83,4

220,3

761,6

2,46

1 711,0

618,1

84,1

219,7

2010

321,2

600,5

70,6

28,6

97,3

257,0

888,2

2,87

1 996,1

706,4

98,1

256,2

2011

401,4

686,2

80,7

32,7

111,2

293,7

1 014,9

3,28

2 281,1

883,0

112,1

292,8

2012

481,7

771,8

90,8

36,8

125,1

330,4

1 141,5

3,69

2 566,2

1 059,6

126,1

329,3

2013

562,0

857,5

100,9

40,9

139,0

367,1

1 268,2

4,10

2 851,3

1 236,2

140,2

365,9

2014

642,3

857,5

100,9

40,9

139,0

367,1

1 268,2

4,10

2 851,3

1 412,8

140,2

365,9

2015

722,6

857,5

100,9

40,9

139,0

367,1

1 268,2

4,10

2 851,3

1 589,4

140,2

365,9

järgnevad aastad

802,9

857,5

100,9

40,9

139,0

367,1

1 268,2

4,10

2 851,3

1 766,0

140,2

365,9”.

ac)

X lisa täiendatakse järgmiselt:

 

“BULGAARIA

 

Starozagorski

 

Haskovski

 

Slivenski

 

Yambolski

 

Burgaski

 

Dobrichki

 

Plovdivski”

ad)

XIB lisa asendatakse järgmisega:

“XIB LISA

Artiklites 101 ja 103 osutatud siseriiklikud põllukultuuride baaskülvipinnad ja võrdlussaagised uutes liikmesriikides

 

Baaskülvipind

(hektarites)

Võrdlussaagised

(t/ha)

Bulgaaria

2 625 258

2,90

Tšehhi Vabariik

2 253 598

4,20

Eesti

362 827

2,40

Küpros

79 004

2,30

Läti

443 580

2,50

Leedu

1 146 633

2,70

Ungari

3 487 792

4,73

Malta

4 565

2,02

Poola

9 454 671

3,00

Rumeenia

7 012 666

2,65

Sloveenia

125 171

5,27

Slovakkia

1 003 453

4,06”.

9.

32003 R 1788: nõukogu määrus (EÜ) nr 1788/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris (ELT L 270, 21.10.2003, lk 123); muudetud järgmise aktiga:

32004 D 0281: nõukogu otsus 2004/281/EÜ, 22.3.2004 (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

a)

Artikli 1 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on esitatud I lisa tabelis g. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete omatarbeks tootmine alates 2002. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 23 lõikes 2 osutatud korras Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.”

b)

Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul sisaldavad riiklikud kvoodid kõiki lehmapiima või piimaekvivalendi koguseid, mida on tarnitud kokkuostjale või müüdud otse tarbimiseks käesoleva määruse artikli 5 määratluse kohaselt, olenemata sellest, kas see on toodetud või turustatud nendes riikides kohaldatava üleminekumeetme alusel.”

c)

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

“6.

Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatakse maksu 1. aprillist 2007.”

d)

Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega:

“Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on individuaalse piimakvoodi aluseks I lisa tabelis f osutatud kvoodid.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul algab 12kuuline periood individuaalsete piimakvootide kehtestamiseks järgnevalt: 1. aprillil 2001 Ungari puhul, 1. aprillil 2002 Malta ja Leedu puhul, 1. aprillil 2003 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 1. aprillil 2004 Poola ja Sloveenia puhul ning 1. aprillil 2006 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.”

e)

Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse üldkoguse jaotumine tarnete ja otsemüügi vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate 2006. aasta tegelike näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.”

f)

Artikli 9 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on lõikes 1 osutatud piima baasrasvasisaldus sama, mis tootjatele eraldatud koguste baasrasvasisaldus järgmistel kuupäevadel: 31. märtsil 2002 Ungari puhul, 31. märtsil 2003 Leedu puhul, 31. märtsil 2004 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 31. märtsil 2005 Poola ja Sloveenia puhul ning 31. märtsil 2007 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.”

g)

Artikli 9 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

“Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse II lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.”

h)

I lisa tabelid d, e, f ja g asendatakse järgmistega:

“d)

Kvoodiaasta 2007/2008

Liikmesriik

Kogused tonnides

Belgia

3 343 535,000

Bulgaaria

979 000,000

Tšehhi Vabariik

2 682 143,000

Taani

4 499 900,000

Saksamaa

28 143 464,000

Eesti

624 483,000

Kreeka

820 513,000

Hispaania

6 116 950,000

Prantsusmaa

24 478 156,000

Iirimaa

5 395 764,000

Itaalia

10 530 060,000

Küpros

145 200,000

Läti

695 395,000

Leedu

1 646 939,000

Luksemburg

271 739,000

Ungari

1 947 280,000

Malta

48 698,000

Madalmaad

11 185 440,000

Austria

2 776 895,000

Poola

8 964 017,000

Portugal

1 939 187,000

Rumeenia

3 057 000,000

Sloveenia

560 424,000

Slovakkia

1 013 316,000

Soome

2 431 047,324

Rootsi

3 336 030,000

Ühendkuningriik

14 755 647,000

e)

Kvoodiaastad 2008/2009 kuni 2014/2015

Liikmesriik

Kogused tonnides

Belgia

3 360 087,000

Bulgaaria

979 000,000

Tšehhi Vabariik

2 682 143,000

Taani

4 522 176,000

Saksamaa

28 282 788,000

Eesti

624 483,000

Kreeka

820 513,000

Hispaania

6 116 950,000

Prantsusmaa

24 599 335,000

Iirimaa

5 395 764,000

Itaalia

10 530 060,000

Küpros

145 200,000

Läti

695 395,000

Leedu

1 646 939,000

Luksemburg

273 084,000

Ungari

1 947 280,000

Malta

48 698,000

Madalmaad

11 240 814,000

Austria

2 790 642,000

Poola

8 964 017,000

Portugal

1 948 550,000

Rumeenia

3 057 000,000

Sloveenia

560 424,000

Slovakkia

1 013 316,000

Soome

2 443 069,324

Rootsi

3 352 545,000

Ühendkuningriik

14 828 597,000

f)

Artikli 6 lõike 1 teises lõigus osutatud tarnete ja otsemüügi kvoodid:

Liikmesriik

Tarned (tonnides)

Otsemüük (tonnides)

Bulgaaria

722 000

257 000

Tšehhi Vabariik

2 613 239

68 904

Eesti

537 188

87 365

Küpros

141 337

3 863

Läti

468 943

226 452

Leedu

1 256 440

390 499

Ungari

1 782 650

164 630

Malta

48 698

Poola

8 500 000

464 017

Rumeenia

1 093 000

1 964 000

Sloveenia

467 063

93 361

Slovakkia

990 810

22 506

g)

Artikli 1 lõikes 4 osutatud spetsiaalse restruktureerimisreservi kvoodid

Liikmesriik

Spetsiaalne restruktureerimisreserv tonnides

Bulgaaria

39 180

Tšehhi Vabariik

55 788

Eesti

21 885

Läti

33 253

Leedu

57 900

Ungari

42 780

Poola

416 126

Rumeenia

188 400

Sloveenia

16 214

Slovakkia

27 472”.

i)

II lisa tabel asendatakse järgmisega:

“Piima baasrasvasisaldus

Liikmesriik

Baasrasvasisaldus (g/kg)

Belgia

36,91

Bulgaaria

39,10

Tšehhi Vabariik

42,10

Taani

43,68

Saksamaa

40,11

Eesti

43,10

Kreeka

36,10

Hispaania

36,37

Prantsusmaa

39,48

Iirimaa

35,81

Itaalia

36,88

Küpros

34,60

Läti

40,70

Leedu

39,90

Luksemburg

39,17

Ungari

38,50

Madalmaad

42,36

Austria

40,30

Poola

39,00

Portugal

37,30

Rumeenia

35,93

Sloveenia

41,30

Slovakkia

37,10

Soome

43,40

Rootsi

43,40

Ühendkuningriik

39,70”.

3.   TRANSPORDIPOLIITIKA

31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud järgmiste aktidega:

31998 L 0076: nõukogu direktiiv 98/76/EÜ, 1.10.1998 (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

a)

Artiklile 10 lisatakse järgmised lõiked:

“11.

Erandina lõikest 3 võrdsustatakse autoveo-ettevõtjatele enne ühinemiskuupäeva Bulgaarias väljaantud tunnistused käesoleva direktiivi kohaselt väljaantud tunnistustega vaid juhul, kui need anti välja:

veose ja reisijate rahvusvahelise autoveo ettevõtjatele 31. oktoobri 2002. aasta määruse nr 11 reisijate ja kaupade rahvusvahelise autoveo kohta (riigi teataja nr 108, 19. november 2002) alusel pärast 19. novembrit 2002;

veose ja reisijate riigisisese autoveo ettevõtjatele 3. novembri 1999. aasta (muudetud 30. oktoobril 2002) määruse nr 33 reisijate ja kaupade ühiskondliku autoveo kohta Bulgaaria territooriumil (riigi teataja nr 108, 19. november 2002) alusel pärast 19. novembrit 2002.

12.

Erandina lõikest 3 võrdsustatakse autoveo-ettevõtjatele enne ühinemiskuupäeva Rumeenias väljaantud tunnistused käesoleva direktiivi kohaselt väljaantud tunnistustega vaid juhul, kui need anti välja veose ja reisijate rahvusvahelise ja riigisisese autoveo ettevõtjatele transpordiministri 21. detsembri 1999. aasta määruse nr 761 (autoveoalast tegevust alaliselt ja tõhusalt koordineerivate isikute nimetamise, koolitamise ning kutsetunnistuste kohta) alusel pärast 28. jaanuari 2000.”

b)

Artikli 10b teine lõik asendatakse järgmisega:

“Artikli 10 lõigetes 4—12 osutatud kutseoskuste tunnistusi võivad asjaomased liikmesriigid uuesti välja anda Ia lisas esitatud näidistunnistuse kujul.”

4.   MAKSUSTAMINE

1.

31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

11979 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt — Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 95),

31980 L 0368: nõukogu direktiiv 80/368/EMÜ, 26,3,1980 (EÜT L 90, 3,4,1980, lk 41),

31984 L 0386: nõukogu direktiiv 84/386/EMÜ, 31.7.1984 (EÜT L 208, 3.8.1984, lk 58),

11985 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt — Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 167),

31989 L 0465: nõukogu direktiiv 89/465/EMÜ, 18.7.1989 (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 21),

31991 L 0680: nõukogu direktiiv 91/680/EMÜ, 16.12.1991 (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 1),

31992 L 0077: nõukogu direktiiv 92/77/EMÜ, 19.10.1992 (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 1),

31992 L 0111: nõukogu direktiiv 92/111/EMÜ, 14,12,1992 (EÜT L 384, 30,12,1992, lk 47),

31994 L 0004: nõukogu direktiiv 94/4/EÜ, 14.2.1994 (EÜT L 60, 3.3.1994, lk 14),

31994 L 0005: nõukogu direktiiv 94/5/EÜ, 14.2.1994 (EÜT L 60, 3.3.1994, lk 16),

31994 L 0076: nõukogu direktiiv 94/76/EÜ, 22.12.1994 (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 53),

31995 L 0007: nõukogu direktiiv 95/7/EÜ, 10.4.1995 (EÜT L 102, 5.5.1995, lk 18),

31996 L 0042: nõukogu direktiiv 96/42/EÜ, 25.6.1996 (EÜT L 170, 9.7.1996, lk 34),

31996 L 0095: nõukogu direktiiv 96/95/EÜ, 20.12.1996 (EÜT L 338, 28.12.1996, lk 89),

31998 L 0080: nõukogu direktiiv 98/80/EÜ, 12.10.1998 (EÜT L 281, 17.10.1998, lk 31),

31999 L 0049: nõukogu direktiiv 1999/49/EÜ, 25.5.1999 (EÜT L 139, 2.6.1999, lk 27),

31999 L 0059: nõukogu direktiiv 1999/59/EÜ, 17.6.1999 (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 63),

31999 L 0085: nõukogu direktiiv 1999/85/EÜ, 22.10.1999 (EÜT L 277, 28.10.1999, lk 34),

32000 L 0017: nõukogu direktiiv 2000/17/EÜ, 30.3.2000 (EÜT L 84, 5.4.2000, lk 24),

32000 L 0065: nõukogu direktiiv 2000/65/EÜ, 17.10.2000 (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 44),

32001 L 0004: nõukogu direktiiv 2001/4/EÜ, 19.1.2001 (EÜT L 22, 24.1.2001, lk 17),

32001 L 0115: nõukogu direktiiv 2001/115/EÜ, 20.12.2001 (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 24),

32002 L 0038: nõukogu direktiiv 2002/38/EÜ, 7.5.2002 (EÜT L 128, 15.5.2002, lk 41),

32002 L 0093: nõukogu direktiiv 2002/93/EÜ, 3.12.2002 (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 27),

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33),

32003 L 0092: nõukogu direktiiv 2003/92/EÜ, 7.10.2003 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 8),

32004 L 0007: nõukogu direktiiv 2004/7/EÜ, 20.1.2004 (ELT L 27, 30.1.2004, lk 44),

32004 L 0015: nõukogu direktiiv 2004/15/EÜ, 10.2.2004 (ELT L 52, 21.2.2004, lk 61),

32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

Artiklis 24bis lisatakse taande

“—

Tšehhi Vabariigis: EUR 35 000” ette:

“—

Bulgaarias: EUR 25 600;”

ja taande

“—

Poolas: EUR 10 000” järele lisatakse:

“—

Rumeenias: EUR 35 000;”.

2.

31992 L 0083: nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21); muudetud järgmiste aktidega:

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

a)

Artikli 22 lõige 6 asendatakse järgmisega:

“6.

Bulgaaria ja Tšehhi Vabariik võivad kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis on vähemalt 50 % ühtsest siseriiklikust etüülalkoholi aktsiisimäärast, sellistes puuviljakasvatajate piiritusetehastes toodetud etüülalkoholile, mis toodavad aastas üle 10 hektoliitri etüülalkoholi puuviljakasvatajate kodumajapidamiste poolt neile tarnitud puuviljast. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada kuni 30 liitri puuviljaviina suhtes alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas, mis on mõeldud vaid isiklikuks tarbimiseks.”

b)

Artikli 22 lõige 7 asendatakse järgmisega:

“7.

Rumeenia, Slovakkia ja Ungari võivad kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis on vähemalt 50 % ühtsest siseriiklikust etüülalkoholi aktsiisimäärast, sellistes puuviljakasvatajate piiritusetehastes toodetud etüülalkoholile, mis toodavad aastas üle 10 hektoliitri etüülalkoholi puuviljakasvatajate kodumajapidamiste poolt neile tarnitud puuviljast. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada kuni 50 liitri puuviljaviina suhtes alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas, mis on mõeldud vaid isiklikuks tarbimiseks. Selle korra vaatab komisjon läbi 2015. aastal ja esitab nõukogule aruande võimalike muudatuste kohta.”.


(1)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

(2)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

(3)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

(4)  Kõnealust ülemmäära suurendatakse ajutiselt 100 000 võrra kuni 1 519 811 loomani, kuni selle ajani, mil saab eksportida alla kuue kuu vanuseid elusloomi.”

(5)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

(6)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

(7)  Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.”


IV LISA

Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide täiendavad kohandused

PÕLLUMAJANDUS

A.   PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID

1.

Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa II jaotis “Põllumajandus”.

Nõukogu muudab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega määrust suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kohandades sellega suhkru ja isoglükoosi kvoote ja toorsuhkru impordi maksimaalset tarnevajadust, nagu esitatud järgnevas tabelis, mida võib kohandada samal viisil kui praeguste liikmesriikide kvoote, et tagada suhkrusektori turgude ühises korralduses kehtivate eesmärkide ja põhimõtete järgimine.

Kokkulepitud kogused

(tonnides)

 

Bulgaaria

Rumeenia

Suhkru põhikogus (1)

4 752

109 164

millest: A

4 320

99 240

B

432

9 924

Toorsuhkru impordi maksimaalne tarnevajadus (väljendatud valge suhkruna)

198 748

329 636

Isoglükoosi põhikogus (2)

56 063

9 981

millest: A

56 063

9 790

B

0

191

Eespool toodud A- ja B-suhkru põhikogustelt minnakse üle vastavalt Bulgaaria A- ja B-isoglükoosi põhikogustele, kui Bulgaaria seda 2006. aastal soovib.

2.

31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:

31999 R 0510: komisjoni määrus (EÜ) nr 510/1999, 8.3.1999 (EÜT L 60, 9.3.1999, lk 54),

31999 R 0731: komisjoni määrus (EÜ) nr 731/1999, 7.4.1999 (EÜT L 93, 8.4.1999, lk 20),

31999 R 1373: komisjoni määrus (EÜ) nr 1373/1999, 25.6.1999 (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 47),

31999 R 2162: komisjoni määrus (EÜ) nr 2162/1999, 12.10.1999 (EÜT L 265, 13.10.1999, lk 13),

31999 R 2637: komisjoni määrus (EÜ) nr 2637/1999, 14.12.1999 (EÜT L 323, 15.12.1999, lk 8),

32000 R 0531: komisjoni määrus (EÜ) nr 531/2000, 10.3.2000 (EÜT L 64, 11.3.2000, lk 13),

32000 R 0909: komisjoni määrus (EÜ) nr 909/2000, 2.5.2000 (EÜT L 105, 3.5.2000, lk 18),

32000 R 1249: komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2000, 15.6.2000 (EÜT L 142, 16.6.2000, lk 3),

32001 R 0385: komisjoni määrus (EÜ) nr 385/2001, 26.2.2001 (EÜT L 57, 27.2.2001, lk 18),

32001 R 1441: komisjoni määrus (EÜ) nr 1441/2001, 16.7.2001 (EÜT L 193, 17.7.2001, lk 5),

32002 R 0486: komisjoni määrus (EÜ) nr 486/2002, 18.3.2002 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 9),

32002 R 1005: komisjoni määrus (EÜ) nr 1005/2002, 12.6.2002 (EÜT L 153, 13.6.2002, lk 3),

32002 R 1501: komisjoni määrus (EÜ) nr 1501/2002, 22.8.2002 (EÜT L 227, 23.8.2002, lk 16),

32002 R 1983: komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2002, 7.11.2002 (EÜT L 306, 8.11.2002, lk 8),

32004 R 1809: komisjoni määrus (EÜ) nr 1809/2004, 18.10.2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 18).

Vajaduse korral võtab komisjon nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) (3) artiklis 23 osutatud korra kohaselt ühinemise ajaks vastu määruse (EÜ) nr 2848/98 II lisas sätestatud ühenduse tunnustatud tootmispiirkondade loetelu vajalikud muudatused, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, eelkõige eesmärgiga lülitada Bulgaaria ja Rumeenia määratud tubakatootmispiirkonnad nimetatud loetellu.

3.

32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

32004 R 0021: nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17.12.2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8),

32004 R 0583: nõukogu määrus (EÜ) nr 583/2004, 22.3.2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1),

32004 D 0281: nõukogu otsus 2004/281/EÜ, 22.3.2004 (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1),

32004 R 0864: nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2004, 29.4.2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

a)

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu sätted, mis on Bulgaariale ja Rumeeniale vajalikud seemnetoetuse integreerimiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 6. peatükis ja IV A jaotises sätestatud toetuskavadesse.

i)

Need sätted hõlmavad määruse (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004, XIA lisa “Artikli 99 lõikes 3 osutatud seemnetoetuse ülemmäärad uutes liikmesriikides” muudatust järgmiselt:

“XIA LISA

Artikli 99 lõikes 3 osutatud seemnetoetuse ülemmäärad uutes liikmesriikides

(miljonit eurot)

Kalendriaasta

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Eesti

Küpros

Läti

Leedu

Ungari

Malta

Poola

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

2005

-

0,87

0,04

0,03

0,10

0,10

0,78

0,03

0,56

-

0,08

0,04

2006

-

1,02

0,04

0,03

0,12

0,12

0,90

0,03

0,65

-

0,10

0,04

2007

0,11

1,17

0,05

0,04

0,14

0,14

1,03

0,04

0,74

0,19

0,11

0,05

2008

0,13

1,46

0,06

0,05

0,17

0,17

1,29

0,05

0,93

0,23

0,14

0,06

2009

0,15

1,75

0,07

0,06

0,21

0,21

1,55

0,06

1,11

0,26

0,17

0,07

2010

0,17

2,04

0,08

0,07

0,24

0,24

1,81

0,07

1,30

0,30

0,19

0,08

2011

0,22

2,33

0,10

0,08

0,28

0,28

2,07

0,08

1,48

0,38

0,22

0,09

2012

0,26

2,62

0,11

0,09

0,31

0,31

2,33

0,09

1,67

0,45

0,25

0,11

2013

0,30

2,91

0,12

0,10

0,35

0,35

2,59

0,10

1,85

0,53

0,28

0,12

2014

0,34

2,91

0,12

0,10

0,35

0,35

2,59

0,10

1,85

0,60

0,28

0,12

2015

0,39

2,91

0,12

0,10

0,35

0,35

2,59

0,10

1,85

0,68

0,28

0,12

2016

0,43

2,91

0,12

0,10

0,35

0,35

2,59

0,10

1,85

0,75

0,28

0,12

järgmised aastad

0,43

2,91

0,12

0,10

0,35

0,35

2,59

0,10

1,85

0,75

0,28

0,12”.

ii)

Toetuse tingimustele vastavate seemnete riiklike maksimumkoguste jaotus on järgmine:

Toetuse tingimustele vastavate seemnete riiklike maksimumkoguste kokkulepitud jaotus

(tonnides)

 

Bulgaaria

Rumeenia

Riisiseeme (Oryza sativa L.)

883,2

100

Muu seeme v.a riisiseeme

936

2 294

b)

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu sätted, mis on Bulgaariale ja Rumeeniale vajalikud tubakatoetuse integreerimiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 6. peatükis ja IV A jaotises sätestatud toetuskavadesse

Tubaka siseriiklike tagatiskünniste kokkulepitud eraldised on järgmised:

Tubaka siseriiklike tagatiskünniste kokkulepitud eraldised

(tonnides)

 

Bulgaaria

Rumeenia

Kokku:

47 137

12 312

I Suitsus kuivatatud tubakas

9 023

4 647

II Õhu käes kuivatatud hele tubakas

3 208

2 370

V Päikese käes kuivatatud tubakas

 

5 295

VI Basmas

31 106

 

VIII Kaba Koulak

3 800

 

B.   VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID

31999 L 0105: nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17).

Vajadusel kohandab komisjon direktiivi 1999/105/EÜ artikli 26 lõikes 3 osutatud korras kõnealuse direktiivi I lisa seoses puuliikidega Pinus peuce Griseb., Fagus orientalis Lipsky, Quercus frainetto Ten. ja Tilia tomentosa Moench.


(1)  Valge suhkur tonnides

(2)  Kuivaine tonnides.

(3)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70.


V LISA

Ühinemisakti artiklis 21 osutatud nimekiri: muud alalised sätted

1.   ÄRIÜHINGUÕIGUS

Euroopa Ühenduse asutamisleping: kolmanda osa I jaotis “Kaupade vaba liikumine”

ERIMEHHANISM

Bulgaaria ja Rumeenia osas võib farmaatsiatoote patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud eespool nimetatud uutes liikmesriikides võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote uues liikmesriigis esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.

Iga isik, kes kavatseb eelmises lõigus käsitletud farmaatsiatoodet importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.

2.   KONKURENTSIPOLIITIKA

Euroopa Ühenduse asutamisleping: kolmanda osa VI jaotise 1. peatükk “Konkurentsieeskirjad”

1.

Järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses:

a)

enne 10. detsembrit 1994 jõustunud abimeetmed;

b)

käesoleva lisa liites loetletud abimeetmed;

c)

abimeetmed, mida uue liikmesriigi riigiabi järelevalveasutus enne ühinemiskuupäeva hindas ja mis loeti acquis'le vastavaks ning mille kohta komisjon ei ole esitanud punktis 2 ettenähtud korras vastuväiteid sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga.

Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaldamisel.

Eeltoodud sätteid ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes ega EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevuse suhtes.

Eelmised sätted ei mõjuta ka käesolevas aktis ettenähtud konkurentsipoliitikaalaseid üleminekumeetmeid ja käesoleva akti VII lisa 4. peatüki B osas sätestatud meetmeid.

2.

Ulatuses, milles uus liikmesriik soovib, et komisjon kontrolliks abimeedet punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras, esitab ta komisjonile regulaarselt järgmisi andmeid:

a)

loetelu olemasolevatest abimeetmetest, mida siseriiklik riigiabi järelevalveasutus on hinnanud ja lugenud acquis'le vastavaks, ja

b)

igasugune muu teave, mis on kontrollitava abimeetme kokkusobivuse hindamisel oluline,

komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt.

Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast uue liikmesriigi avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks.

Olenemata sellest, et uuest liikmesriigist on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras.

3.

Komisjoni otsust esitada meetmele punkti 1 alapunktis c määratletud vastuväide käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (1) tähenduses.

Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval.

4.

Ilma et see mõjutaks EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse transpordisektorile ning mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:

abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. Teade peab sisaldama informatsiooni iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval.

Neid abimeetmeid käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni.

Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks.

5.

Punkti 1 alapunkti c kohaldatakse Rumeenia puhul üksnes nende abimeetmete suhtes, mida Rumeenia riigiabi järelevalveasutus on hinnanud pärast nimetatud tähtpäeva ja mille komisjon on määranud ühinemisläbirääkimistel Rumeenia poolt võetud kohustuste pideva kontrolli alusel, et Rumeenia riigiabi jõustamise tulemus enne ühinemiskuupäeva oleks saavutanud rahuldava taseme. Nimetatud rahuldava taseme võib lugeda saavutatuks üksnes siis, kui Rumeenia on tõendanud täieliku ja nõuetekohase riigiabi kontrolli ühtset kohaldamist kõikide Rumeeniale antud abimeetmete suhtes, kaasa arvatud Rumeenia riigiabi järelevalveasutuse tehtud selliste täielikult ja korrektselt põhjendatud otsuste vastuvõtmise ja rakendamise suhtes, mis sisaldavad riigiabi iga meetme laadi täpset hindamist ning kokkusobivuse kriteeriumi õiget kohaldamist.

Komisjon võib esitada vastuväiteid abimeetmetele, mis on antud ühinemiseelsel perioodil alates 1. septembrist 2004 kuni ülalnimetatud komisjoni otsusega määratud kuupäevani, mil komisjon leiab, et jõustamise tulemus on saavutanud rahuldava taseme, sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga. Nimetatud komisjoni otsust esitada vastuväide meetmele käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus määruse (EÜ) nr 659/1999 tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval.

Kui komisjon teeb ametliku uurimismenetluse algatamise järel negatiivse otsuse, nõuab komisjon, et Rumeenia peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mis on makstavad alates samast kuupäevast ja mille kohane määr on määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004. (2)

3.   PÕLLUMAJANDUS

a)

Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa II jaotis “Põllumajandus”.

1.

Ühendus võtab üle uute liikmesriikide poolt ühinemiskuupäeval hoitavad ja nende turutoetuspoliitikast tulenevad riigivarud hinnaga, mis tuleneb nõukogu 2. augusti 1978. aasta määruse (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust) (3) artikli 8 kohaldamisest. Nimetatud varud võetakse üle ainult tingimusel, et kõnesolevate toodete puhul toimub riiklik sekkumine ühenduses ja et varud vastavad ühenduse sekkumisnõuetele.

2.

Toodete era- ja riigivarud, mis on ühinemiskuupäeval uute liikmesriikide territooriumil vabas ringluses ja ületavad koguse, mida võidaks käsitada kui normaalset ülekandevaru, tuleb likvideerida uute liikmesriikide kulul.

Normaalse ülekandevaru mõiste määratletakse iga toote suhtes vastavalt kriteeriumidele ja eesmärkidele, mis on iseloomulikud igale ühisele turukorraldusele.

3.

Lõikes 1 osutatud varud arvatakse maha kogusest, mis ületab normaalse ülekandevaru.

4.

Eespool kirjeldatud korda rakendab komisjon, järgides menetlust, mis on sätestatud nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artiklis 13, või vajadusel menetlust, millele on osutatud nõukogu 30. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (5) artikli 42 lõikes 2 või muude põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites, või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlust.

b)

Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa VI jaotise 1. peatükk “Konkurentsieeskirjad”

Ilma et see mõjutaks EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:

abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. Teade peab sisaldama informatsiooni iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval. Komisjon avaldab selliste abimeetmete nimekirja.

Neid abimeetmeid käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni.

Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks.

4.   TOLLILIIT

Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa I jaotise “Kaupade vaba liikumine” 1. peatükk “Tolliliit”

 

31992 R 2913: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:

12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt - Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);

 

31993 R 2454: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:

32003 R 2286: komisjoni määrus (EÜ) nr 2286/2003, 18.12.2003 (ELT  343, 31.12.2003, lk 1).

Määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt:

ÜHENDUSE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD ÜHENDUSES)

1.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklist 20, kaubad, mis laienenud ühenduses on ühinemiskuupäeval ajutiselt ladustatud või määruse artikli 4 lõike 15 punktis b või lõike 16 punktides b—g osutatud tollikäitlusel või -protseduuril või pärast ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel laienenud ühenduse piires, vabastatakse pärast laienenud ühenduses vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse üks järgmisena nimetatutest:

a)

sooduspäritolu tõend, mis on enne ühinemiskuupäeva nõuetekohaselt välja antud või vormistatud mõne (allpool loetletud) Euroopa lepingu või samaväärse uute liikmesriikide endi vahel sõlmitud sooduslepingu alusel ja milles sisaldub tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld päritolustaatuseta materjalide puhul, mida on kasutatud nende toodete valmistamisel, mille kohta on välja antud või vormistatud päritolutõend (“mittetagastamise reegel”);

Euroopa lepingud:

21994 A 1231 (24) Bulgaaria: Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel - protokoll nr 4 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta; (6)

21994 A 1231 (20) Rumeenia: Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel - protokoll nr 4 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta. (7)

b)

kauba ühenduse staatust tõendav dokument, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 314c;

c)

praeguses liikmesriigis või uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva väljastatud ATA‐märkmik.

2.

Eespool punkti 1 alapunktis b nimetatud tõendava dokumendi väljaandmise korral ühinemiskuupäeval kehtinud olukorra ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 7 sätete alusel tähendab “ühenduse kaup” kaupa, mis on:

täielikult saadud mõne uue liikmesriigi territooriumil määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 23 nimetatud tingimustel ja mis ei sisalda teistest riikidest või teistelt tolliterritooriumidelt sisseveetud kaupa või

imporditud muust riigist või muult tolliterritooriumilt kui asjaomane riik ja lubatud asjaomases riigis vabasse ringlusse või

saadud või toodetud asjaomases riigis ainult käesoleva punkti teises taandes nimetatud kaupadest või käesoleva punkti esimeses ja teises taandes nimetatud kaupadest.

3.

Eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud tõendava dokumendi kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid vastavate Euroopa lepingute või uute liikmesriikide endi vahel sõlmitud samaväärsete sooduslepingute alusel. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)

4.

Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on nõuetekohaselt välja andnud või vormistanud uue liikmesriigiga sõlmitud sooduslepingute alusel või uue liikmesriigi ühepoolsete siseriiklike õigusaktide alusel, aktsepteeritakse vastavas uues liikmesriigis tingimusel, et:

a)

sellise päritolustaatuse saamine toob kaasa tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad ühenduse poolt kolmandate riikidega või riigirühmadega sõlmitud lepingutes või nende suhtes kehtestatud korras vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 20 lõike 3 punktidele d ja e, ja

b)

päritolutõend ja veodokumendid anti välja või vormistati hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ja

c)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

Kui kaup deklareeriti uues liikmesriigis vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse asjaomases uues liikmesriigis aktsepteerida ka kõnealuses uues liikmesriigis kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute või -korra alusel tagasiulatuvalt väljastatud või vormistatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

5.

Bulgaaria ja Rumeenia võivad jätta kehtima load, mis kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel annavad “heakskiidetud eksportija” staatuse, juhul kui:

a)

sellise tingimuse näevad ette ka lepingud, mis on enne ühinemiskuupäeva sõlmitud nimetatud kolmandate riikide ja ühenduse vahel, ja

b)

heakskiidetud eksportijad kohaldavad kõnealustes lepingutes ettenähtud päritolureegleid.

Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendavad uued liikmesriigid kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel.

6.

Punktis 4 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

7.

Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on tagasiulatuvalt välja andnud ühendusega sõlmitud sooduslepingu alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis ühinemiskuupäeval on kas transportimisel või ajutiselt ladustatud või kõnealuste kolmandate riikide või selle uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et uuel liikmesriigil, kus kaubad vabasse ringlusse lubatakse, ei ole veodokumentide väljaandmise ajal kolmanda riigiga kehtivat vabakaubanduslepingut asjaomaste toodete kohta, ning tingimusel et:

a)

sellise päritolustaatuse saamine toob kaasa tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad ühenduse poolt kolmandate riikidega või riigirühmadega sõlmitud lepingutes või nende suhtes kehtestatud korras vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 20 lõike 3 punktidele d ja e, ja

b)

veodokumendid anti välja hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ja

c)

tagasiulatuvalt väljastatud päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

8.

Punktis 7 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga.

TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EÜ-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES

9.

Päritolutõendeid, mille on nõuetekohaselt välja andnud kas Türgi või uus liikmesriik nendevaheliste sooduskaubanduslepingute alusel, mis võimaldavad identsetel päritolureeglitel põhineva päritolustaatuse kumulatsiooni ühenduse päritoluga ning millega keelatakse igasugune tollimaksude tagastamine või tollimaksude kohaldamise peatamine kõnealuste kaupade puhul, aktsepteeritakse vastavates riikides staatust tõendavate dokumentidena tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, mis on ette nähtud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuses nr 1/95, (8) tingimusel et:

a)

päritolutõend ja veodokumendid anti välja hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ja

b)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

Kui kaup deklareeriti Türgis või uues liikmesriigis ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva eespool nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt väljaantud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

10.

Punktis 9 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohastes sooduslepingutes. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

11.

Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, kaupade liikumissertifikaati A.TR, mis on välja antud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuses nr 1/95 ettenähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis on ühinemiskuupäeval pärast ühenduses või Türgis ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel või Türgis või kõnealuses uues liikmesriigis ajutiselt ladustatud või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduuril, tingimusel et:

a)

asjaomase kauba kohta ei ole esitatud punktis 9 nimetatud päritolutõendit ja

b)

kaup vastab tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete rakendamise tingimustele ja

c)

veodokumendid anti välja hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ja

d)

kaupade liikumissertifikaat A.TR esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

12.

Eespool punktis 11 nimetatud kaupade liikumissertifikaadi A.TR kontrollimise korral kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide A.TR väljaandmist käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsuse nr 1/2001 alusel. (9)

TOLLIPROTSEDUURID

13.

Ajutine ladustamine ja määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b-h osutatud tolliprotseduurid, mida on austatud enne ühinemist, lõpetatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel.

Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse ühenduse omavahenditeks.

14.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 98—113 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—535 sätestatud tolliladustamisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi, tolliväärtuse ja koguse alusel kauba tolliladustamisele suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal ja nimetatud deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tulenevad need elemendid asjaomases uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva kohaldatavatest õigusaktidest.

15.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 114—129 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 536—550 sätestatud seestöötlemisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi, tariifse klassifikatsiooni, koguse, tolliväärtuse ja päritolu alusel kauba protseduurile suunamise ajal ja kaupade protseduurile suunamise deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tulenevad need elemendid asjaomases uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva kohaldatavatest õigusaktidest;

kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, makstakse alates ühinemiskuupäevast imporditollimaksult tasandusintressi ühenduse õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, et tagada praegustes liikmesriikides ja uutes liikmesriikides kinnitatud lubade omanike vaheline võrdsus;

kui seestöötlemisele suunamise deklaratsioon aktsepteeriti tagasimaksesüsteemi alusel, tehakse tagasimakse ühenduse õigusaktides sätestatud tingimustel uue liikmesriigi poolt ja kulul, juhul kui tollivõlg, mille puhul tagasimakset taotletakse, tekkis enne ühinemiskuupäeva.

16.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 137—144 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 553—584 sätestatud ajutise importimise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi, tariifse klassifikatsiooni, koguse, tolliväärtuse ja päritolu alusel kauba protseduurile suunamise ajal ja kaupade protseduurile suunamise deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tulenevad need elemendid asjaomases uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva kohaldatavatest õigusaktidest;

kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, makstakse alates ühinemiskuupäevast imporditollimaksult tasandusintressi ühenduse õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, et tagada praegustes liikmesriikides ja uutes liikmesriikides kinnitatud lubade omanike vaheline võrdsus.

17.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 145—160 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 585—592 sätestatud välistöötlemise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 591 teist lõiget kohaldatakse mutatis mutandis ajutiselt eksporditud kauba suhtes, mis on enne ühinemiskuupäeva ajutiselt eksporditud uutest liikmesriikidest.

MUUD SÄTTED

18.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides d, e ja g osutatud tolliprotseduuride kasutamise load, mis on antud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või üheks aastaks pärast ühinemiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.

19.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 201—232 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 859—876a sätestatud tollivõla tekkimise, arvestuskande tegemise ja tollivormistusjärgse sissenõudmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

sissenõudmine toimub ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui aga tollivõlg tekkis enne ühinemiskuupäeva, toimub sissenõudmine asjaomases uues liikmesriigis enne ühinemist kehtinud tingimustel, tema poolt ja tema kasuks.

20.

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 235—242 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 877—912 sätestatud tollimaksude vähendamise või tagasimaksmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:

tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine toimub ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui aga tollimaksud, mille tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on seotud tollivõlaga, mis tekkis enne ühinemiskuupäeva, toimub tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine asjaomases uues liikmesriigis enne ühinemist kehtinud tingimustel, tema poolt ja tema kulul.


(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(2)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1259/96 (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 10).

(4)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(5)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(6)  EÜT L 358, 31.12.1994, lk 3. Lepingut on viimati muudetud EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu otsusega, 4.6.2003 (ELT L 191, 30.7.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(8)  EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95, 22.12.1995, tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/99 (EÜT L 72, 18.3.1999, lk 36).

(9)  EÜ-Türgi tollikoostöö komitee 28. märtsi 2001. aasta otsus nr 1/2001, millega muudetakse otsust 1/96, millega kehtestatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 98, 7.4.2001, lk 31). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsusega nr 1/2003 (ELT 28, 4.2.2003, lk 51).

V LISA liide

Olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi punkti 1 alapunktis b

Märkus: Käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi tähenduses olemasolevaks abiks ainult juhul, kui need jäävad selle abi mehhanismi esimese lõigu reguleerimisalasse.

Nr

Nimi (originaalkeeles)

Kuupäev, millal siseriiklik riigiabi järelevalveasutus on selle heaks kiitnud

Kestus

Liik-mes-riik

Nr

Aasta

BG

1

2004

Предоговаряне на задълженията към държавата, възникнали по реда на Закона за уреждане на необслужваните кредити, договорени до 31.12.1990 г. със “Силома” АД, гр.Силистра, чрез удължаване на срока на изплащане на главницата за срок от 15 години

29.7.2004

2004-2018

BG

2

2004

Средства за компенсиране от държавния бюджет на доказания от “Български пощи” ЕАД дефицит от изпълнението на универсалната пощенска услуга

18.11.2004

31.12.2010

BG

3

2004

Целево финансиране на дейността на Българската телеграфна агенция- направление “Информационно обслужване”

16.12.2003

31.12.2010


VI LISA

Ühinemisakti artikli 23 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Bulgaaria

1.   ISIKUTE LIIKUMISVABADUS

Euroopa Ühenduse asutamisleping

EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2

32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29.4.2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

1.

EÜ asutamislepingu artiklit 39 ja artikli 49 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Bulgaaria ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2—14 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti.

2.

Erandina määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklitest 1—6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Bulgaaria kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viieaastase perioodi lõpuni.

Bulgaaria kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule.

Samad õigused on ka Bulgaaria kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem.

Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Bulgaaria kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad.

Neid õigusi ei ole Bulgaaria kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud.

3.

Enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppu kontrollib nõukogu punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel.

Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6.

4.

Bulgaaria taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Bulgaaria taotluse saamist.

5.

Liikmesriik, kes punktis 2 märgitud viieaastase perioodi lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6.

6.

Seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Bulgaaria kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt.

7.

Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6, võivad seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul kasutada allpool kirjeldatud menetlust.

Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul.

Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused.

8.

Kuni määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine on punktide 2—5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Bulgaarias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Bulgaaria kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:

töötaja abikaasal ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad ja kes ühinemiskuupäeval elavad koos töötajaga seaduslikult liikmesriigi territooriumil, on ühinemisel kohene juurdepääs kõnealuse liikmesriigi tööturule. See ei kehti sellise töötaja perekonnaliikmete suhtes, kellele on antud luba töötada selle liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud;

töötaja abikaasal ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad ja kes koos töötajaga elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil alates hilisemast kuupäevast kui ühinemiskuupäev, kuid üleminekusätete kohaldamisperioodil, on juurdepääsuõigus asjaomase liikmesriigi tööturule pärast seda, kui nad on elanud selles liikmesriigis vähemalt 18 kuud või alates kolmandast aastast pärast ühinemist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist.

9.

Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle direktiivi 68/360/EMÜ (1) sätted, ei või lahutada määruse (EMÜ) nr 1612/68 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2—5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Bulgaaria ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2—5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks.

10.

Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Bulgaaria jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed.

11.

Kui mõni praegustest liikmesriikidest on peatanud määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, võib Bulgaaria kasutada Rumeenia suhtes punktis 7 sätestatud menetlust. Sel ajal Bulgaaria poolt Rumeenia kodanikele järelevalve eesmärgil välja antavad tööload antakse välja automaatselt.

12.

Punktide 2—5 ja 7—9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada.

13.

Selleks et tulla teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste tööturuhäirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Bulgaaria töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Bulgaaria äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed.

Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:

Saksamaal:

Valdkond

NACE (2) kood, kui ei ole määratud teisiti

Ehitamine ja sellega seotud tööd

45.1—4;

direktiivi 96/71/EÜ lisas loetletud tegevusalad

Puhastustegevus

74.70 Puhastustegevus

Muud teenused

74.87 Ainult sisekujundustööd

Austrias:

Valdkond

NACE (3) kood, kui ei ole määratud teisiti

Aiandusteenused

01.41

Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus

26.7

Metallkonstruktsioonide ja nende osade valmistamine

28.11

Ehitamine ja sellega seotud tööd

45.1—4;

direktiivi 96/71/EÜ lisas loetletud tegevusalad

Turvateenused

74.60

Puhastustegevus

74.70

Koduõendus

85.14

Sotsiaaltöö ja -teenused ilma majutuseta

85.32

Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, võib Bulgaaria võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid.

Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Bulgaaria vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused.

14.

Punktide 2—5 ja 7—12 kohaldamise mõjul ei või Bulgaaria kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused.

Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest.

Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Bulgaaria võõrtöötajaid ja nende perekondi või Bulgaarias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Bulgaaria kodanikke.

2.   TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS

31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2009. Bulgaaria tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 12 000 EUR suuruses summas ja 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.

Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Bulgaaria investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Bulgaaria kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.

3.   KAPITALI VABA LIIKUMINE

Euroopa Liidu leping,

Euroopa Ühenduse asutamisleping.

1.

Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Bulgaaria viie aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud lisaeluaseme jaoks maa omandamise suhtes liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt, kes ei ela Bulgaarias, ja teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt.

Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Bulgaarias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes.

2.

Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Bulgaaria seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise suhtes teise liikmesriigi kodanike poolt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike poolt ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Bulgaarias ja seal seaduslikult elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes.

Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

4.   PÕLLUMAJANDUS

A.   PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID

31997 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/97, 18. detsember 1997, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13); viimati muudetud järgmise aktiga:

31999 R 1602: nõukogu määrus (EÜ) nr 1602/1999, 19.7.1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43).

Erandina määruse (EÜ) nr 2597/97 artikli 3 lõike 1 punktidest b ja c ei kohaldata rasvasisaldust käsitlevaid nõudeid Bulgaarias toodetud joogipiima suhtes kuni 30. aprillini 2009, seega võib piima, mille rasvasisaldus on 3 % (m/m) turustada täispiimana ning piima, mille rasvasisaldus on 2 % (m/m), võib turustada madala rasvasisaldusega piimana. Rasvasisaldust käsitlevatele nõuetele mittevastavat piima võib turustada ainult Bulgaarias või eksportida kolmandatesse riikidesse.

B.   VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID

32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprilli 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

a)

Käesoleva lisa, liite I ja II peatükis loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad kuni 31. detsembrini 2009 võtta vastu toorpiimasaadetisi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele või mida ei ole käideldud nende nõuete kohaselt, tingimusel et need tootjad, kellelt piim on tarnitud, on loetletud Bulgaaria ametiasutuste poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjas.

b)

Niikaua kui punktis a nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult siseturule või kasutada edasiseks töötlemiseks Bulgaaria ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga a, sõltumata turustamiskuupäevast. Nendel toodetel peab olema määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tunnusmärk.

c)

Käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõtted võivad 31. detsembrini 2009 töödelda EL nõuetele vastavat ja mittevastavat piima erinevatel tootmisliinidel. Sellega seoses käsitletakse EL nõuetele mittevastavat piima punktis a osutatud piimana. Sellised ettevõtted peavad täitma täielikult EL poolt ettevõtetele kehtestatud nõudeid, sealhulgas ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtete (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) artiklis 5) rakendamine, ja näitama, et nad on võimelised täielikult täitma järgmisi tingimusi, sealhulgas asjaomaste tootmisliinide määramine:

võtma kõik vajalikud meetmed, et täita nõuetekohaselt ettevõttesisest piima eraldamise menetlust, alates piima kogumisest kuni toote lõpp-etapini ning hõlmates piima kogumise marsruute, EL nõuetele vastava ja mittevastava piima eraldi ladustamist ja töötlemist, EL nõuetele mittevastavast piimast valmistatud toodete eripakendamist ja ‐silditamist, samuti selliste toodete eraldi ladustamist,

looma menetluse, mis võimaldab tagada tooraine liikumise jälgitavuse, sealhulgas vajalikud dokumentaalsed tõendid toote liikumise kohta ja raamatupidamisandmed toote kohta, samuti nõuetele vastava ja mittevastava tooraine vastavuse kontrollimine toodetud toodete kategooriatele,

kuumtöötlema kogu toorpiima 15 sekundi jooksul vähemalt temperatuuril 71,7 oC ja

võtma kõik asjaomased meetmed tagamaks, et tunnusmärke ei kasutataks pettuseks.

Bulgaaria ametiasutused:

tagavad, et iga asjaomase ettevõtte tegevjuht või direktor võtaks kõik vajalikud meetmed, et ettevõttesisest piima eraldamise menetlust täidetaks nõuetekohaselt,

teevad teste ja etteteatamata kontrolle seoses piima eraldamise nõude täitmisega ja

testivad toorpiima ja valmistooteid volitatud laboratooriumides, et teha kindlaks nende vastavus määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki nõuetele, sealhulgas piimapõhiste toodete mikrobioloogilistele kriteeriumidele.

Piima ja/või piimapõhiseid tooteid, mis on pärit EL nõuetele mittevastavat toorpiima töötlevalt eraldi tootmisliinilt piimatöötlemisettevõttes, mis on saanud EL heakskiidu, võib turustada ainult vastavalt punktis b sätestatud tingimustele. EL nõuetele vastavast toorpiimast valmistatud tooteid, mis on töödeldud eraldi tootmisliinil käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõttes, võib turustada nõuetele vastavate toodetena, niikaua kui kõik tootmisliinide eraldamist käsitlevad tingimused on täidetud.

d)

Punktis c osutatud sätete alusel toodetud piimale ja piimatoodetele võib anda toetust ainult määruse (EÜ) nr 1255/1999 (5) I jaotise II ja III peatüki (v.a artikkel 11) ja II jaotise alusel, kui piim ja piimatooted on märgistatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos nimetatud ovaalse tunnusmärgiga.

e)

Bulgaaria tagab järkjärgulise ülemineku punktis a nimetatud nõuetele ja esitab komisjonile aastaaruanded piimatootjate ja piimakogumissüsteemi ajakohastamise osas toimunud arengu kohta. Bulgaaria tagab nende nõuete täieliku täitmise 31. detsembriks 2009.

f)

Komisjon võib määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) artiklis 58 osutatud korras käesoleva lisa liidet ajakohastada enne ühinemist ja kuni 31. detsembrini 2009 ning lisada loetellu üksikuid ettevõtteid või neid sealt välja jätta, arvestades olemasolevate puuduste kõrvaldamisel toimunud arengut ja järelevalveprotsessi tulemusi.

Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras.

5.   TRANSPORDIPOLIITIKA

1.

31993 R 3118: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93, 25. oktoober 1993, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid (EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:

32002 R 0484: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 484/2002, 1.3.2002 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1).

a)

Erandina määruse (EMÜ) nr 3118/93 artiklist 1 ja kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni ei või Bulgaarias registrisse kantud vedajad osutada riigisisese autoveo teenuseid teistes liikmesriikides ning teistes liikmesriikides registrisse kantud vedajad ei või osutada veose riigisisese autoveo teenuseid Bulgaarias.

b)

Enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile, kas nad pikendavad kõnealust tähtaega veel kuni kahe aasta võrra või kohaldavad nad määruse artiklit 1 edaspidi täies mahus. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse artiklit 1. Vaid need vedajad, kes on kantud registrisse sellistes liikmeriikides, kus kohaldatakse määruse artiklit 1, võivad osutada riigisisese autoveo teenuseid teistes liikmesriikides, kus samuti kohaldatakse artiklit 1.

c)

Liikmesriigid, kus vastavalt punktile b kohaldatakse määruse artiklit 1, võivad viienda ühinemisjärgse aasta lõpuni kasutada allpool kirjeldatud menetlust.

Kui eelmises lõigus osutatud liikmesriigi siseturul või selle osades on kabotaaži tõttu tekkinud või süvenenud tõsised häired — näiteks pakkumine ületab nõudlust suurel määral või on ohus finantsstabiilsus või paljude veoettevõtjate olemasolu —, teatab nimetatud liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil täielikult või osaliselt peatada määruse artikli 1 kohaldamine, et taastada normaalne olukord.

Asjaomase liikmesriigi esitatud andmete põhjal kontrollib komisjon olukorda ning otsustab ühe kuu jooksul pärast vastava palve saamist, kas on vaja võtta kaitsemeetmeid. Kohaldatakse määruse artikli 7 lõike 3 teises, kolmandas ja neljandas lõigus ning lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud korda.

Eespool esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse artikli 1 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused.

d)

Kuni vastavalt punktidele a ja b määruse artiklit 1 ei kohaldata, võivad liikmesriigid reguleerida juurdepääsu riigisisese autoveo teenustele kabotaažilubade järkjärgulise vahetamise kahepoolsete kokkulepete alusel. On võimalik ka täielik liberaliseerimine.

e)

Punktide a—c kohaldamise mõjul ei tohi juurdepääs riigisisese autoveo teenustele olla rohkem piiratud kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval.

2.

31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:

32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

Kuni 31. detsembrini 2010 ei kohaldata Bulgaarias direktiivi 96/26/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti c veoettevõtjate suhtes, kes tegelevad üksnes veose ja reisijate riigisisese autoveoga.

Nende ettevõtjate vaba kapital ja reservid peavad järk-järgult jõudma nimetatud artikliga kehtestatud alammäärani vastavalt järgmisele ajakavale:

1. jaanuariks 2007 peavad ettevõtja kapital ja reservid olema vähemalt 5 850 EUR esimese ning vähemalt 3 250 EUR iga järgmise sõiduki kohta;

1. jaanuariks 2008 peavad ettevõtja kapital ja reservid olema vähemalt 6 750 EUR esimese ning vähemalt 3 750 EUR iga järgmise sõiduki kohta;

1. jaanuariks 2009 peavad ettevõtja kapital ja reservid olema vähemalt 7 650 EUR esimese ning vähemalt 4 250 EUR iga järgmise sõiduki kohta;

1. jaanuariks 2010 peavad ettevõtja kapital ja reservid olema vähemalt 8 550 EUR esimese ning vähemalt 4 750 EUR iga järgmise sõiduki kohta.

3.

31996 L 0053: nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59); viimati muudetud järgmise aktiga:

32002 L 0007: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/7/EÜ, 18.2.2002 (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Bulgaaria teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Bulgaaria piirnormidele.

Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (7) I lisas.

Bulgaaria peab kinni oma peamise transiitvõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevates tabelites. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta.

Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Bulgaaria teedevõrk, kaasa arvatud otsuse nr 1692/96/EÜ I lisas ettenähtud võrk, rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi.

Alates ühinemiskuupäevast ei võeta rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, ajutist lisamaksu kogu Bulgaaria teedevõrgu kasutamise eest.

Rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Bulgaarias registreeritud sõidukite suhtes.

Teede parandamise programm (km)

Tabel 1

Nr

TEE

LÕIK

PIKKUS/KM

AVA— TAKSE LIIKLU— SEKS

MEEDE

1

2

3

4

5

6

1

I-5/E-85/

GABROVO - SHIPKA

18

2014

UUE TEE EHITAMINE

2

I-5/E-85/

KARDJALI - PODKOVA (MAKAZA)

18

2008

UUE TEE EHITAMINE

 

 

VAHESUMMA

36

 

 

3

I-6

SOFIA - PIRDOP

56

2009

TAASTUSREMONT

4

I-7

SILISTRA - SHUMEN

88

2011

TAASTUSREMONT

5

I-7

PRESLAV - E-773

48

2010

REKONSTRUEERIMINE

 

 

VAHESUMMA

136

 

 

6

I-9/E-87/

RUMEENIA PIIR - BALCHIK

60

2009

TAASTUSREMONT

7

II-12

VIDIN - SERBIA JA MONTENEGRO PIIR

26

2008

REKONSTRUEERIMINE

8

II-14

VIDIN - KULA - SERBIA JA MONTENEGRO PIIR

42

2009

REKONSTRUEERIMINE

9

II-18

SOFIA RINGTEE - PÕHJAPOOLNE LÕIK

24

2014

UUE TEE EHITAMINE

10

II-19

SIMITLI - GOTSE DELCHEV - KREEKA PIIR

91

2008

TAASTUSREMONT

11

II-29

DOBRICH - VARNA

21

2010

TAASTUSREMONT

12

II-35

LOVECH - KARNARE

28

2011

REKONSTRUEERIMINE

13

II-53

SLIVEN - YAMBOL

25

2010

TAASTUSREMONT

14

II-55

GURKOVO - NOVA ZAGORA

26

2010

TAASTUSREMONT

15

II-55

NOVA ZAGORA - SVILENGRAD

81

2012

TAASTUSREMONT

 

 

VAHESUMMA

107

 

 

16

II-57

STARA ZAGORA - RADNEVO

42

2010

TAASTUSREMONT

17

II-62

KYUSTENDIL - DUPNITSA

26

2011

REKONSTRUEERIMINE

18

II-63

PERNIK - SERBIA JA MONTENEGRO PIIR

20

2010

REKONSTRUEERIMINE

19

II-73

SHUMEN - KARNOBAT

44

2012

REKONSTRUEERIMINE

20

II-73

SHUMEN - KARNOBAT

19

2011

REKONSTRUEERIMINE

 

 

VAHESUMMA

63

 

 

21

II-78

RADNEVO - TOPOLOVGRAD

40

2013

TAASTUSREMONT

22

II-86

ASENOVGRAD - SMOLYAN

72

2014

REKONSTRUEERIMINE

23

II-98

BURGAS - MALKO TARNOVO

64

2014

REKONSTRUEERIMINE

24

III-197

GOTSE DELCHEV - SMOLYAN

87

2013

REKONSTRUEERIMINE

25

III-198

GOTSE DELCHEV - ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI PIIR

95

2013

REKONSTRUEERIMINE

26

III-534

ELENA - NOVA ZAGORA

52

2012

REKONSTRUEERIMINE

27

III-534

NOVA ZAGORA - SIMEONOVGRAD

53

2014

REKONSTRUEERIMINE

 

 

VAHESUMMA

105

 

 

28

III-601

KYUSTENDIL - ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI PIIR

27

2011

UUE TEE EHITAMINE

29

III-622

KYUSTENDIL - ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI PIIR

31

2013

UUE TEE EHITAMINE

30

III-865

SMOLYAN - MADAN

15

2011

REKONSTRUEERIMINE

31

III-867

SMOLYAN - KARDJALI

69

2014

REKONSTRUEERIMINE

32

III-868

SMOLYANI ÜMBERSÕIT

40

2012

UUE TEE EHITAMINE

33

IV-410068

SIMITLI - ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI PIIR

28

2009

UUE TEE EHITAMINE

34

 

PLOVDIVI ÜMBERSÕIT

4

2014

UUE TEE EHITAMINE

 

A1

“TRAKIA” KIIRTEE - STARA ZAGORA - KARNOBAT

 

 

 

35

 

LOT 2

33

2010

UUE TEE EHITAMINE

36

 

LOT 3

37

2011

UUE TEE EHITAMINE

37

 

LOT 4

48

2014

UUE TEE EHITAMINE

 

 

VAHESUMMA

118

 

 

 

 

KOKKU

1598

 

 

Tabel 2

 

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

 

MEEDE

 

 

 

 

 

 

 

 

TAASTUSREMONT

91

116

114

88

81

40

0

 

REKONSTRUEERIMINE

26

42

68

88

96

182

258

 

UUE TEE EHITAMINE

18

28

33

64

40

31

94

 

 

135

186

215

240

217

253

352

1 598 km

6.   MAKSUSTAMINE

1.

31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:

32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004, (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Bulgaaria säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kui on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2.

31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8); viimati muudetud järgmise aktiga:

32003 L 0117: nõukogu direktiiv 2003/117/EÜ, 5.12.2003, (ELT L 333, 20.12.2003, lk 49).

Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Bulgaaria kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Bulgaaria järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga.

Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (8) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Bulgaariast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.

3.

32003 L 0049: nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); viimati muudetud aktiga:

32004 L 0076: nõukogu direktiiv 2004/76/EÜ, 29.4.2004 (ELT L 157, 30.4.2004, lk 106).

Bulgaarial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2014. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % kuni 31. detsembrini 2010 ja üle 5 % järgmistel aastatel kuni 31. detsembrini 2014.

4.

32003 L 0096: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51); viimati muudetud aktiga:

32004 L 0075: nõukogu direktiiv 2004/75/EÜ, 29.4.2004 (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

a)

Erandina direktiivi 2003/96/EÜ artiklist 7 võib Bulgaaria kohaldada järgmisi üleminekuperioode:

kuni 1. jaanuarini 2011, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini siseriiklik maksustamistase vastavaks madalaimale tasemele, milleks on 359 EUR 1 000 liitri kohta. Mootorikütusena kasutatavale pliivabale bensiinile kehtestatud tegelik maksu määr ei tohi alates 1. jaanuarist 2008 olla vähem kui 323 EUR 1 000 liitri kohta;

kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooli siseriiklik maksustamistase vastavaks tasemele, milleks on 302 EUR 1 000 liitri kohta, ning kuni 1. jaanuarini 2013, et saavutada madalaim tase 330 EUR 1 000 liitri kohta. Mootorikütusena kasutatavale gaasiõlile ja petroolile kehtestatud tegelik maksu määr ei tohi alates 1. jaanuarist 2008 olla vähem kui 274 EUR 1 000 liitri kohta.

b)

Erandina direktiivi 2003/96/EÜ artiklist 9 võib Bulgaaria kohaldada järgmisi üleminekuperioode:

kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada kaugkütteks kasutatava söe ja koksi siseriiklik maksustamistase vastavaks I lisa tabelis C sätestatud maksustamise miinimumtasemetele;

kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada muuks otstarbeks kui kaugkütteks kasutatava söe ja koksi siseriiklik maksustamistase vastavaks I lisa tabelis C sätestatud maksustamise miinimumtasemetele.

Nimetatud energiatoodetele kehtestatud tegelikud maksumäärad ei tohi alates 1. jaanuarist 2007 olla madalamad kui 50 % asjakohasest ühenduse miinimummäärast.

c)

Erandina direktiivi 2003/96/EÜ artiklist 10 võib Bulgaaria kohaldada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada elektrienergia siseriiklik maksustamistase vastavaks I lisa tabelis C sätestatud maksustamise miinimumtasemetele. Elektrienergiale kehtestatud tegelikud maksumäärad ei tohi alates 1. jaanuarist 2007 olla madalamad kui 50 % asjakohasest ühenduse miinimummäärast.

7.   SOTSIAALPOLIITIKA JA TÖÖHÕIVE

32001 L 0037: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).

Erandina direktiivi 2001/37/EÜ artiklist 3 on maksimaalse tõrvasisalduse kohaldamise tähtaeg Bulgaaria territooriumil valmistatavate ja turustatavate sigarettide puhul 1. jaanuar 2011. Üleminekuperioodi ajal:

Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 10 mg sigareti kohta, ei tohi teistes liikmesriikides turustada;

Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 13 mg sigareti kohta, ei tohi eksportida kolmandatesse riikidesse; nimetatud piirmäära vähendatakse 12 mg-ni alates 1. jaanuarist 2008 ja 11 mg-ni alates 1. jaanuarist 2010;

edastab Bulgaaria komisjonile regulaarselt ajakohastatud informatsiooni ajakava ja direktiivi täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta.

8.   ENERGEETIKA

31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:

31998 L 0093: nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100).

Erandina direktiivi 68/414/EMÜ artikli 1 lõikest 1 ei kohaldata Bulgaarias kuni 31. detsembrini 2012 naftatootevarude miinimumtaset. Bulgaaria tagab, et tema naftatootevarude miinimumtase vastab iga artiklis 2 loetletud naftatootekategooria puhul vähemalt järgmise arvu päevade keskmisele sisetarbimisele, nagu see on määratletud artikli 1 lõikes 1:

30 päeva 1. jaanuariks 2007;

40 päeva 31. detsembriks 2007;

50 päeva 31. detsembriks 2008;

60 päeva 31. detsembriks 2009;

70 päeva 31. detsembriks 2010;

80 päeva 31. detsembriks 2011;

90 päeva 31. detsembriks 2012.

9.   TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTEHNOLOOGIA

32002 L 0022: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

Erandina direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõikest 1 võib Bulgaaria numbri liikuvuse rakendamise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2009.

10.   KESKKOND

A.   ÕHU KVALITEET

1.

31994 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24), muudetud järgmise aktiga:

32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

a)

Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 3 ja I lisast ei kohaldata terminalides olevaid hoidlaid käsitlevaid nõudeid Bulgaarias:

kuni 31. detsembrini 2007 kuue terminali hoidlate suhtes 6 terminalis, mille läbilaskvus on üle 25 000 tonni aastas, kuid väiksem kui 50 000 tonni aastas või sellega võrdne;

kuni 31. detsembrini 2009 19 terminali hoidlate suhtes, mille läbilaskvus on väiksem kui 25 000 tonni aastas või sellega võrdne,.

b)

Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 4 ja II lisast ei kohaldata terminalides olevate teisaldatavate mahutite laadimist ja tühjendamist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias:

kuni 31. detsembrini 2007 12 teenindusjaama suhtes, mille läbilaskvus on üle 25 000 tonni aastas, kuid väiksem kui 150 000 tonni aastas või sellega võrdne;

kuni 31. detsembrini 2009 29 terminali suhtes, mille läbilaskvus on väiksem kui 25 000 tonni aastas või sellega võrdne.

c)

Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 5 ei kohaldata terminalides olevaid teisaldatavaid mahuteid käsitlevaid nõudeid Bulgaarias:

kuni 31. detsembrini 2007 50 paakauto suhtes;

kuni 31. detsembrini 2009 veel 466 paakauto suhtes.

d)

Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 6 ja III lisast ei kohaldata teenindusjaamades olevate hoidlate laadimist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias:

kuni 31. detsembrini 2007 355 teenindusjaama suhtes, mille läbilaskvus on suurem kui 500 m3 aastas, kuid väiksem kui 1 000 m3 aastas või sellega võrdne;

kuni 31. detsembrini 2009 653 teenindusjaama suhtes, mille läbilaskvus on kuni 500 m3 aastas või sellega võrdne.

2.

31999 L 0032: nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13), muudetud järgmise aktiga:

32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

a)

Erandina direktiivi 1999/32/EÜ artikli 3 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias kohaliku tarbimise osas kuni 31. detsembrini 2011 raskete kütteõlide väävlisisaldust käsitlevad nõuded. Üleminekuperioodil ei tohi väävlisisaldus ületada 3,00 % massist.

b)

Erandina direktiivi 1999/32/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias kohaliku tarbimise osas kuni 31. detsembrini 2009 gaasiõlide väävlisisaldust käsitlevad nõuded. Üleminekuperioodil ei tohi väävlisisaldus ületada 0,20 % massist.

B.   JÄÄTMEHOOLDUS

1.

31993 R 0259: nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1); muudetud järgmise aktiga:

32001 R 2557: komisjoni määrus (EÜ) nr 2557/2001, 28.12.2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1).

a)

Kuni 31. detsembrini 2014 tuleb kõigist Bulgaariasse saadetavatest määruse (EMÜ) nr 259/93 II lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete saadetistest teatada pädevatele ametiasutustele ja neid menetletakse määruse artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt.

b)

Erandina määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 7 lõikest 4 võivad Bulgaaria pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2009 määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumisaluste kohaselt esitada vastuväiteid järgmiste III lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete Bulgaariasse saatmise kohta. Selliste saadetiste suhtes kohaldatakse määruse artiklit 10.

AA.

METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

AA 090

Arseenijäätmed ja -jäägid

AA 100

Elavhõbedajäätmed ja -jäägid

AA 130

Metallisöövitamise jääkvedelikud

AB.

PEAMISELT A NORGAANILISTEST KOOSTISOSADEST JÄÄTMED, MIS VÕIVAD SISALDADA METALLE JA ORGAANILISI MATERJALE.

AC.

PEAMISELT ORGAANILISTEST KOOSTISOSADEST JÄÄTMED, MIS VÕIVAD SISALDADA METALLE JA ANORGAANILISI MATERJALE.

AC 040

Pliibensiini jäägid

AC 050

Termovedelikud (soojust ülekandvad vedelikud)

AC 060

Hüdraulilised vedelikud

AC 070

Pidurivedelikud

AC 080

Antifriisid

AC 110

Fenoolid, fenooliühendid, kaasa arvatud klorofenool vedeliku või settena

AC 120

Polüklooritud naftaleenid

AC 150

Klorofluorosüsinikud

AC 160

Haloonid

AC 190

Autode külmpurustamisel saadav kergfraktsioon

AC 200

Orgaanilised fosforiühendid

AC 230

Orgaaniliste lahustite regenereerimisel tekkivad halogeenitud või halogeenimata destilleerimisjäägid, mis ei sisalda vett

AC 240

Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed

AC 260

Sealäga, fekaalid

AD.

JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

AD 010

Farmaatsiatoodete tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgnevat ainet, koosnevad sellest või on sellega saastatud:

AD 040

Anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi

AD 050

Orgaanilised tsüaniidid

AD 060

Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid

AD 070

Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

AD 150

Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained

AD 160

Olme-/majapidamisjäätmed

Nimetatud ajavahemikku võib pikendada kõige kauem 31. detsembrini 2012 nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (9) (mida on muudetud nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ) (10) artiklis 18 määratletud korras.

c)

Erandina määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 7 lõikest 4 võivad Bulgaaria pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2009 määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumisaluste kohaselt esitada vastuväiteid määruse IV lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete ja määruse lisades loetlemata taaskasutatavate jäätmete Bulgaariasse saatmise kohta.

d)

Erandina määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 7 lõikest 4 esitavad Bulgaaria pädevad ametiasutused vastuväiteid määruse II, III ja IV lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete ja nimetatud lisades loetlemata taaskasutatavate jäätmete saadetiste kohta, mis on määratud rajatisse, mille suhtes kehtib ajutine erand nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) (11) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ (teatavate suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta) (12) teatavatest sätetest, ajal, mil ajutist erandit kohaldatakse sihtkohaks oleva rajatise suhtes.

2.

31994 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10); viimati muudetud järgmise aktiga:

32004 L 0012: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/12/EÜ, 11.2.2004 (ELT L 47, 18.2.2004, lk 26).

a)

Erandina direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist a saavutab Bulgaaria jäätmete taaskasutamise või jäätmepõletusrajatistes energia taaskasutamisena jäätmete põletamise üldise suhtarvu 31. detsembriks 2011 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:

35 % massist 31. detsembriks 2006, 39 % aastaks 2007, 42 % aastaks 2008, 46 % aastaks 2009 ja 48 % aastaks 2010.

b)

Erandina direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist b saavutab Bulgaaria jäätmete taaskasutamise või jäätmepõletusrajatistes energia taaskasutamisena jäätmete põletamise üldise suhtarvu 31. detsembriks 2014 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:

50 % massist aastaks 2011, 53 % aastaks 2012 ja 56 % aastaks 2013.

c)

Erandina direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist c saavutab Bulgaaria plastmasside ringlussevõtuga seotud eesmärgi 31. detsembriks 2009 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:

8 % massist 31. detsembriks 2006, 12 % aastaks 2007 ja 14,5 % aastaks 2008.

d)

Erandina direktiivi 94/62/EÜ artikli 6 lõike 1 punktist d saavutab Bulgaaria ringlussevõtuga seotud üldise eesmärgi 31. detsembriks 2014 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:

34 % massist