02022R1616 — ET — 20.09.2022 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1616, 15. september 2022, milles käsitletakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 282/2008 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 243 20.9.2022, lk 3)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 244, 21.9.2022, lk 70 (2022/1616)

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1616,

15. september 2022,

milles käsitletakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 282/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

I peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolev määrus on erimeede määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 tähenduses.

Käesolevas määruses kehtestatakse eeskirjad järgmise kohta:

määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate selliste plastmaterjalide ja -esemete turulelaskmine, mis sisaldavad jäätmetest pärit või jäätmetest toodetud plasti;

nimetatud plastmaterjalides ja -esemetes kasutamiseks ettenähtud ringlussevõetud plasti tootmiseks vajalike ringlussevõtutehnoloogiate, -protsesside ja -seadmestike arendamine ja käitamine;

ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning ringlussevõtuks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kasutamine kokkupuutes toiduga.

Käesolevat määrust ei kohaldata sellise jäätmete kasutamise suhtes, mille eesmärk on toota kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 artikliga 5 liidu lubatud ainete loetellu kantud aineid ning aineid, milles suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõiget 1, lõiget 2 ja lõike 3 alapunkti a, kui need ained on ette nähtud edasiseks kasutamiseks kooskõlas kõnealuse määrusega

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 10/2011 artiklis 3 ja määruse (EL) nr 2023/2006 artiklis 3 sätestatud mõisteid.

Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 1 ) artiklis 3 sätestatud mõisted – „jäätmed“, „olmejäätmed“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „korduskasutamine“, „ringlussevõtt“ ja „tavajäätmed“;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 2 ) artiklis 3 sätestatud mõisted – „toidukäitlemisettevõtja“ ja „toidukäitleja“;

määruse (EL) 2017/625 artiklis 3 sätestatud mõisted – „pädevad asutused“ ja „audit“.

Samuti kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

„ringlussevõtutehnoloogia“ – konkreetne kombinatsioon füüsikalistest või keemilistest käsitustest, põhimõtetest ja tavadest, mis on ette nähtud teatavat liiki ja teataval viisil kogutud jäätmevoo ringlussevõtuks, et saada sellest ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, millel on konkreetne sihtotstarve, ning mis hõlmab saastest puhastamise tehnoloogiat;

„saastest puhastamise tehnoloogia“ – konkreetne kombinatsioon füüsikalistest või keemilistest käsitustest, põhimõtetest ja tavadest, mis on ringlussevõtutehnoloogia osad ja mille peamine eesmärk on saastest puhastamine või puhtusastme suurendamine;

„ringlussevõtuprotsess“ – järjestikused üksiktoimingud mis on ette nähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks eeltöötlemise, saastest puhastamise ja järeltöötlemise teel ning mis põhinevad konkreetsel ringlussevõtutehnoloogial;

„ringlussevõetud plast“ – plast, mis on saadud ringlussevõtuprotsessi osaks oleva saastest puhastamise protsessi tulemusel, ja plast, mis on saadud järgnevate järeltöötlemistoimingute tulemusel, ning mida ei ole veel muudetud ringlussevõetud plastist materjalideks ja esemeteks;

„ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed“ – toiduga kokkupuutuvad valmiskujul materjalid ja esemed, mis on täielikult või osaliselt toodetud ringlussevõetud plastist;

„ringlussevõetud materjali sisaldus“ – sellise ringlussevõetud plasti kogus, mis on saadud otse ringlussevõtuprotsessi osaks oleva saastest puhastamise protsessi tulemusel, ning mis sisaldub kas edasises järeltöödeldud ringlussevõetud plastis või sellest toodetud ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes;

„eeltöötlemine“ – kõik jäätmekäitlustoimingud, mida tehakse plastijäätmete sorteerimiseks, purustamiseks, pesemiseks, segamiseks või muul viisil töötlemiseks, et muuta need saastest puhastamiseks sobivaks;

„sisendplast“ – eeltöötlemise tulemusel saadud plastist materjalid, mis suunatakse saastest puhastamise protsessi;

„saastest puhastamise protsess“ – konkreetsed järjestikused üksiktoimingud, mille eesmärk on eemaldada sisendplastist saaste, kasutades saastest puhastamise tehnoloogiat, et muuta sisendplast kõlblikuks toiduga kokkupuutumise jaoks;

10)

„juhuslik saastumine“ – saastatus, mis esineb sisendplastis ja mille on põhjustanud toit, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalid ja -esemed, nende kasutamine või väär kasutamine muul eesmärgil kui toidu jaoks ning muude ainete, materjalide ja esemete tahtmatu sattumine sisendmaterjali jäätmekäitluse tagajärjel;

11)

„järeltöötlemine“ – kõik üksiktoimingud, mis järgnevad saastest puhastamise protsessile ja mille käigus kõnealuse protsessi väljundit polümeriseeritakse edasi, töödeldakse muul viisil ja/või muundatakse ning mille tulemusena saadakse ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed valmiskujul;

12)

„ringlussevõtuseadmestik“ – seadmed, millega viiakse läbi vähemalt üks osa ringlussevõtuprotsessist;

13)

„saastest puhastamise seadmestik“ – konkreetsed seadmed, millega viiakse läbi saastest puhastamise protsess;

14)

„ringlussevõturajatis“ – koht, kus asub vähemalt üks saastest puhastamise seadmestik;

15)

„ringlussevõtusüsteem“ – juriidiliste isikute vahel kehtestatud kord plastmaterjalide ja -esemete kasutamise, liigiti kogumise ja ringlussevõtu haldamiseks eesmärgiga piirata või hoida ära nende saastumist, nii et neid oleks lihtsam ringlusse võtta;

16)

„ringlussevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes viib läbi saastest puhastamise protsessi;

17)

„järeltöötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb ühe või mitu järeltöötlemise üksiktoimingut;

18)

„üksiktoiming“ – protsessi osaks olev põhitoiming, mille käigus tehakse sisendmaterjalile üks teisendus, või kui üksiktoimingud on seotud, siis mitu teisendust;

19)

„tootmisetapp“ – üks või mitu järjestikust üksiktoimingut, millele järgneb sellelt etapilt saadud materjali hindamine;

20)

„partii“ – ühesuguse kvaliteediga materjalikogus, mis on toodetud teatavas tootmisetapis ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades, mis on ladustatud ja ümbritsetud selliselt, et oleks välistatud segunemine muude materjalidega või saastumine, ning mis on sellisena tähistatud ainuomase tootmisnumbriga.

Artikkel 3

Sobivad ringlussevõtutehnoloogiad

Ringlussevõtutehnoloogiat peetakse sobivaks, kui on tõendatud, et selle abil on võimalik jäätmeid ringlusse võtta määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 vastavate ja mikrobioloogiliselt ohutute ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete saamiseks.

Ringlussevõtutehnoloogiaid eristatakse järgmiste omaduste alusel:

sisendmaterjali liik, kogumise viis ja päritolu;

konkreetne kombinatsioon füüsikalistest või keemilistest käsitusviisidest, põhimõtetest ja tavadest, mida kasutatakse kõnealuse sisendmaterjali saastest puhastamiseks;

ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete liik ja kavandatud kasutusotstarve;

konkreetset tehnoloogiat rakendava ringlussevõtuprotsessi hindamise ja sellele loa saamise vajadus või selliste vajaduste puudumine ning kriteeriumid selle kohta.

Sobivad ringlussevõtutehnoloogiad on loetletud I lisas. I lisa võib muuta vastavalt artiklitele 15 ja 16.

Kui teatavat ringlussevõtutehnoloogiat kasutavate ringlussevõtuprotsesside puhul sõltub piisava saastest puhastamise määra saavutamine sisendmaterjali täpsest spetsifikatsioonist, nende protsesside täpsest konfiguratsioonist või kohaldatavatest käitamistingimustest ning kui sellist spetsifikatsiooni, konfiguratsiooni või neid tingimusi ei saa selle tehnoloogia sobivaks tunnistamise ajal lihtsate eeskirjadega kindlaks määrata, annab komisjon igale seda tehnoloogiat kasutavale ringlussevõtuprotsessile eraldi loa kooskõlas V peatükis, eelkõige artikli 19 lõikes 1 sätestatud menetlusega („loa andmine“).

I lisas täpsustatakse, kas ringlussevõtutehnoloogia puhul tuleb anda luba üksikute ringlussevõtuprotsesside jaoks.

Iga ringlussevõtutehnoloogiat, mille kohta ei ole tehtud otsust selle sobivuse kohta vastavalt artiklile 15 või 16, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel uudse tehnoloogiana.

II peatükk

Ringlussevõetud plasti ja ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turulelaskmine

Artikkel 4

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid käsitlevad nõuded

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid võib turule lasta üksnes juhul, kui nende tootmisel on täidetud lõigetes 2–7 sätestatud nõuded.

Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 10/2011 II, III ja V peatükis sätestatud nõudeid.

Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmisel kasutatakse kas:

I lisas loetletud sobivat ringlussevõtutehnoloogiat või

artikli 3 lõike 6 kohast uudset tehnoloogiat, mis on välja töötatud kooskõlas IV peatükiga.

Kui ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed on toodetud sobivat ringlussevõtutehnoloogiat kasutades, on täidetud järgmised nõuded:

kui see on asjakohane, on ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks kasutatavale ringlussevõtuprotsessile antud luba;

ringlussevõetud plasti ringlussevõtt ja selle kasutamine ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks vastab artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud üldnõuetele, mida on täiendatud I lisa tabeli 1 8. veerus sätestatud spetsifikatsioonide ja nõuetega tehnoloogia kohta ning loas sätestatud spetsifikatsioonide ja nõuetega, ning selle suhtes kohaldatakse I lisa tabeli 1 9. veerus ja loas määratletud konkreetseid erandeid;

erand punktist b: kui sobivat ringlussevõtutehnoloogiat rakendatakse ringlussevõtusüsteemi kaudu, vastab ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ringlussevõtt ja nende kasutamine artiklis 9 sätestatud üldtingimustele, ning kui see on asjakohane, I lisas tehnoloogia kohta esitatud konkreetsetele eeskirjadele.

Kui ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid toodetakse uudse tehnoloogia abil, on täidetud artiklites 10–13 sätestatud nõuded.

Artikliga 24 loodud liidu register sisaldab ringlussevõetud plasti tootmise kohta järgmist teavet:

saastest puhastamise seadmestik, kus ringlussevõetud plast toodeti, ringlussevõturajatise aadress, rajatist käitava ringlussevõtja andmed;

kohaldatav lubatud ringlussevõtuprotsess, kui kohaldatava sobiva ringlussevõtutehnoloogia puhul on nõutav ringlussevõtuprotsesside luba;

kasutatud ringlussevõtusüsteemi nimetus, seda haldava üksuse andmed ja kasutatud märgised, kui rakendatava ringlussevõtutehnoloogia puhul on nõutav ringlussevõtusüsteemi kasutamine;

uudse tehnoloogia nimetus, kui ringlussevõetud plasti tootmisel kasutatakse uudset ringlussevõtutehnoloogiat.

Kui see on asjakohane, ei ole tootmises kasutatava lubatud ringlussevõtuprotsessi staatus artikli 24 kohaselt loodud registris „peatatud“ ega „tühistatud“.

Tootmises kasutatava saastest puhastamise seadmestiku staatus artikli 24 kohaselt loodud registris ei ole „peatatud“.

Artikkel 5

Dokumentatsioonile, juhistele ja märgistusele esitatavad nõuded

Ringlussevõetud plasti ning ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete üksikpartiide kohta esitatakse üks dokument või üks protokoll nende kvaliteedi kohta ning partiid identifitseeritakse kordumatu numbri ja selle tootmisetapi nimetusega, millest need on pärit.

Kooskõlas artikliga 29 on turulelastud ringlussevõetud plastiga kaasas vastavusdeklaratsioon.

Järeltöötlejatele tarnitavad ringlussevõetud plasti mahutid on märgistatud. Märgistusel on määruse (EÜ) nr 1935/2004 II lisas määratletud sümbol, millele järgneb:

tähis ja kooskõlas artikliga 24 selle saastest puhastamise seadmestiku number, milles ringlussevõetud plast toodeti,

tähis , millele järgneb partii number,

ringlussevõetud materjali massiprotsent,

ringlussevõetud materjali sisalduse maksimaalne massiprotsent, mida ringlussevõetud plasti sisaldavad valmiskujul ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed tohivad sisaldada, kui see on alla 100 %, ning

standardis ISO 7000 viitenumbriga 1641 määratletud sümbol, kui lõikes 2 nimetatud vastavusdeklaratsioonis on esitatud täiendavad juhised.

Lõikes 3 osutatud märgistus peab alati olema selgesti loetavad, nähtavas kohas ja kindlalt kinnitatud.

Mahutitel, mille suurim mõõde on alla 75 cm, on märgistuse minimaalne tähemärgisuurus vähemalt 17 punkti (6 mm), mahutitel, mille suurim mõõde on vahemikus 75–125 cm, 23 punkti, ning mahutitel, mille suurim mõõde on üle 125 cm, 30 punkti.

Erandina lõikest 4 võib paigaldistesse või sõidukitele paigaldatud püsimahutitelt märgistuse ära jätta.

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikliga 15 nõutavale toidukäitlejale või lõpptarbijale antava ringlussevõetud materjali või eseme märgistusele märgitakse I lisas sätestatud piirangud ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad sobiva ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kasutamist, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud piirangud ja spetsifikatsioonid, mis käsitlevad ringlussevõtuprotsessi abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kasutamist.

III peatükk

Plasti ringlussevõtu ja ringlussevõetud plasti kasutamise üldnõuded

Artikkel 6

Kogumise ja eeltöötlemise nõuded

Jäätmekäitlejad, kes osalevad sisendplasti tarneahelas, tagavad, et kogutud plastijäätmed vastavad järgmistele nõuetele:

plastijäätmed on pärit üksnes olmejäätmetest või toidu jaemüügiettevõtetest või muudest toidukäitlemisettevõtetest, kui need olid ette nähtud üksnes toiduga kokkupuutumiseks ja neid kasutati kokkupuutes toiduga, samuti jäätmetest, mis kõrvaldati ringlussevõtusüsteemist kooskõlas artikli 9 lõikega 6;

plastijäätmed on pärit üksnes plastmaterjalidest ja -esemetest, mis on toodetud kooskõlas määrusega (EL) nr 10/2011, või ringlussevõetud plastist materjalidest ja esemetest, mis on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega;

plastijäätmed kogutakse eraldi;

selliste plastmaterjalide ja -esemete sisaldus, mis erinevad plastist, mille jaoks on ette nähtud saastest puhastamine, sealhulgas korgid, etiketid ja liimid, muud materjalid ja ained ning ülejäänud toit, on vähendatud ringlussevõtja poolt sisendplastile esitatavates nõuetes kindlaksmääratud sisalduseni, mis ei tohi kahjustada saavutatud saastest puhastamise määra.

Lõike 1 punkti c kohaldamisel käsitatakse plastijäätmeid eraldi kogutud jäätmetena, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

need koosnevad üksnes plastmaterjalidest ja -esemetest, mis vastavad lõike 1 punktide a ja b nõuetele ning mis on kogutud ringlussevõtuks muudest jäätmetest eraldi;

need kogutakse koos olmejäätmete muude pakendijäätmete osadega või koos olmejäätmete muude plasti-, metalli-, paberi- või klaasijäätmete osadega, mis kogutakse ringlussevõtuks jäätmejääkidest eraldi, ning täidetud on järgmised nõuded:

kogumissüsteemi abil kogutakse ainult tavajäätmeid;

ii)

jäätmete kogumine ja sellele järgnev sortimine kavandatakse ja tehakse nii, et kogutud plastijäätmete saastumine lõike 1 punktide a ja b nõuetele mittevastavatest plastijäätmetest või muudest jäätmetest oleks minimaalne;

Plastijäätmeid kontrollitakse kogu kogumise ja eeltöötlemise ajal kvaliteedi tagamise süsteemide abil. Kvaliteedi tagamise süsteemid:

tagavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste ja nõuete täitmise;

tagavad iga partii jälgitavuse kuni kogutud plastijäätmete esmase sortimiseni ning

on sertifitseeritud sõltumatu kolmanda isiku poolt.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2023/2006 artikleid 4, 5, 6 ja 7 ning kõnealuse määruse lisa punkti B kohaldatakse mutatis mutandis hea tootmistava, kvaliteedikontrolli ja -tagamise süsteemide ning asjakohaste dokumentide suhtes.

Artikkel 7

Nõuded saastest puhastamise suhtes

Kasutatava saastest puhastamise protsessi sisendplast ja väljund vastavad I lisa tabeli 1 3., 5. ja 6. veerus sätestatud spetsifikatsioonidele vastava ringlussevõtutehnoloogia puhul, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud erikriteeriumidele.

saastest puhastamise protsess viiakse läbi kooskõlas I lisa tabeli 1 8. veerus sätestatud asjakohaste spetsifikatsioonide ja nõuetega, ning kui see on asjakohane, loas sätestatud erikriteeriumidega. Ringlussevõtjad tagavad vastavuse määrusele (EÜ) nr 2023/2006.

Saastest puhastamise seadmestik vastab järgmistele nõuetele:

see asub ühes ringlussevõturajatises, mis on korraldatud selliselt, et ringlussevõetud plast või ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed ei saastu uuesti;

selle konfiguratsioon ja käitamine vastab selle ringlussevõtuprotsessi omale, milles seda rakendatakse;

seda käitatakse nii, nagu on kirjeldatud kooskõlas artikliga 26 koostatud vastavuskontrolli kokkuvõttes.

Peetakse andmehoidlat, mida kasutatakse lõike 3 punktis c osutatud vastavuskontrolli kokkuvõtte punktis 4.1 määratletud üksikpartiide kvaliteediandmete salvestamiseks. Andmehoidlas säilitatakse andmeid vähemalt viis aastat.

Artikkel 8

Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete järeltöötlemine ja kasutamine

Järeltöötlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

teevad ringlussevõetud plasti järeltöötlust kooskõlas ringlussevõtja või artikli 5 lõike 3 kohase tarniva järeltöötleja juhistega;

vajaduse korral esitavad järgnevatele järeltöötlejatele juhised kooskõlas artikli 5 lõigetega 3, 4 ja 5 ning

vajaduse korral annavad kooskõlas artikli 5 lõikega 6 juhiseid ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kasutajatele.

Toidukäitlejad kasutavad ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid vastavalt artikli 5 lõike 6 kohaselt saadud juhistele.

Nad edastavad asjakohased juhised sellistesse materjalidesse ja esemetesse pakendatud toidu tarbijatele ja/või vajaduse korral teistele toidukäitlejatele.

Jaemüüjad, kes müüvad ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis ei ole veel toiduga kokku puutunud, edastavad selliste materjalide ja esemete kasutajatele asjakohased juhised, kui sellised juhised ei ole märgitud nende materjalide ja esemete märgistusele.

Artikkel 9

Ringlussevõtusüsteemide toimimisele esitatavad nõuded

Ringlussevõtusüsteemi haldab üks juriidiline isik, kes vastutab ringlussevõtusüsteemi kogu toimimise eest.

Vähemalt 15 tööpäeva enne ringlussevõtusüsteemi käitamise alustamist teavitab ringlussevõtusüsteemi haldaja sellest oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni, et see registreeritaks artikli 24 kohaselt loodud liidu registris.

Haldaja esitab oma nime, aadressi, kontaktisikud, süsteemi nimetuse, kuni 300sõnalise süsteemi kokkuvõtte, lõikes 5 osutatud märgise, nimekirja liikmesriikidest, kus süsteemides osalevad ettevõtjad asuvad, ning viited süsteemis kasutatavatele saastest puhastamise seadmestikele. Seejärel tagab haldaja selle teabe ajakohastamise.

Kui ringlussevõtjad teatavad ringlussevõetud plasti tootmisest ringlussevõtusüsteemi raames, ei koostata vastavuskontrolli kokkuvõtet ning ei kohaldata artikli 25 lõike 1 punkti c ega artiklit 26, välja arvatud juhul, kui I lisa tabeli 1 8. veerus on nõutud sellise vastavuskontrolli tegemist. Kui artikli 25 lõike 1 punkti c ja artiklit 26 ei kohaldata, on registreerimisstaatus vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g „tegutsev“, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 2.

Ringlussevõtusüsteemi haldaja esitab kõigile osalevatele ettevõtjatele ja teistele osalevatele organisatsioonidele ühe dokumendi. Selles dokumendis esitatakse süsteemi eesmärgid, selgitatakse selle toimimist, antakse juhiseid ja sätestatakse üksikasjalikud kohustused osalejatele. Selgitus sisaldab ringlussevõtutoimingute kirjeldust.

Ringlussevõtusüsteemid luuakse kooskõlas konkreetse nõuetega, mida kohaldatakse kasutatava sobiva ringlussevõtutehnoloogia suhtes ning mis on sätestatud I lisa tabelis 1, ning vajaduse korral kooskõlas kasutatava ringlussevõtuprotsessi loaga.

Jäätmekogumissüsteem on ringlussevõtusüsteemi osa ning see töötab konkreetse süsteemi jaoks, et tagada ainult süsteemile vastavalt kasutatud materjalide ja esemete kogumine.

Kasutusetappidel, mil nende kokkupuude toiduga on ette nähtud või prognoositav, märgistatakse kõik ringlussevõtusüsteemiga hõlmatud materjalid ja esemed märgisega, mis on registreeritud artikli 24 kohaselt loodud liidu registris. Kõnealune märgis peab olema selgelt nähtav, kustumatu ja ringlussevõtusüsteemile ainuomane.

Kõik toidukäitlejad, kes kasutavad lõikes 5 sätestatud märgisega materjale ja esemeid, tagavad, et need materjalid ja esemed vastavad järgmistele nõuetele:

need on märgistatud, kasutatud ja puhastatud vastavalt ringlussevõtusüsteemi haldajalt saadud juhistele;

neid kasutatakse üksnes sellise toidu turustamiseks, ladustamiseks, esitlemiseks ja müügiks, mille jaoks need on ette nähtud;

need ei ole saastunud muude materjalide või ainetega kui need, mis on lubatud ringlussevõtusüsteemiga.

Kui mõni neist nõuetest ei ole täidetud, võetakse materjalid või esemed ringlussevõtukavast välja ning kõrvaldatakse kasutuselt.

Kui süsteem lubab kogumist tarbijatelt, toimub kogumine muudest jäätmetest eraldi, määratud kogumiskohtades, mis on sobivad tagamaks, et jäätmete kogumine vastab süsteemi nõuetele.

Süsteemi kohaselt toodetud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid ei tohi turule lasta väljaspool süsteemi kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui I lisa 9. veerus on ette nähtud erand sellest nõudest.

Ettevõtjad ja muud ringlussevõtusüsteemis osalevad organisatsioonid:

rakendavad määruse (EL) nr 2023/2006 kohast kvaliteedi tagamise süsteemi, mille eesmärk on tagada süsteemi nõuete täitmine, või

teise võimalusena võivad väikesed toidukäitlejad rakendada süsteemi nõudeid osana oma alalistest menetlustest, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 ( 3 ) artiklis 5 osutatud ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel, kohaldades neid menetlusi mutatis mutandis plasti saastumise ohu suhtes.

IV peatükk

Ringlussevõtutehnoloogiate väljatöötamine ja loetellu kandmine

Artikkel 10

Nõuded uudse tehnoloogia väljatöötamiseks

Mitu arendajat võivad samal ajal iseseisvalt välja töötada uudseid tehnoloogiaid, isegi kui neid tehnoloogiaid võib pidada sarnasteks või samadeks.

Kui ettevõtjad või muud organisatsioonid teevad uudse tehnoloogia väljatöötamisel koostööd, esindab neid ettevõtjaid või organisatsioone üksainus juriidiline isik, kes tegutseb uudse tehnoloogia arendajana.

Vähemalt kuus kuud enne artikli 4 lõike 3 punkti b alusel käitatava esimese saastest puhastamise seadmestiku töö alustamist teavitab arendaja oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni uudsest tehnoloogiast.

Uudse tehnoloogia kandmiseks artikli 24 alusel loodud liidu registrisse lisab arendaja sellesse teatesse oma nime, aadressi, kontaktisikud, uudse tehnoloogia nimetuse, kuni 300sõnalise kokkuvõtte uudse tehnoloogia kohta, veebiaadressi (URL), mis juhatab lõike 4 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt avaldatud aruanneteni, ning nende ringlussevõturajatiste nimed ja aadressid või numbrid, kus kavatsetakse tehnoloogiat arendada.

Arendaja teates esitatakse ka järgmine üksikasjalik teave:

uudse tehnoloogia kirjeldus artikli 3 lõikes 2 sätestatud ringlussevõtutehnoloogiate omaduste põhjal;

selgitus mis tahes kõrvalekaldumise kohta artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud nõuetest või selle kohta, kas uudse tehnoloogia puhul kasutatakse ringlussevõtusüsteemi;

arendaja koostatud põhjalikud põhjendused ning teaduslikud tõendid ja uuringud, millest nähtub, et uudse tehnoloogia abil on võimalik toota ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3, nii et tagatud on ka nende mikrobioloogiline ohutus, sh saasteainete määra kirjeldus sisendplastis ja ringlussevõetud plastis, saastest puhastamise kindlakstehtud tõhusus ning nende saasteainete ringlussevõetud plastist materjalidest ja esemetest toidusse kindlakstehtud ülekandumine, ning põhjendused selle kohta, miks kohaldatavad käsitusviisid, põhimõtted ja tavad on nende nõuete täitmiseks piisavad;

ühe või mitme kõnealusel tehnoloogial põhineva tüüpilise ringlussevõtuprotsessi kirjeldus, sh peamiste tootmisetappide plokkskeem ning vajaduse korral selgitus kasutatud ringlussevõtusüsteemi ja selle toimimist reguleerivate eeskirjade kohta;

punktil a põhinev selgitus, kus kirjeldatakse, miks kõnealust tehnoloogiat tuleb pidada olemasolevatest tehnoloogiatest erinevaks ja uudseks;

kokkuvõte, milles esitatakse toiduohutusametile võimaliku tulevase hindamise kriteeriumid selliste ringlussevõtuprotsesside jaoks, mille puhul kasutatakse seadmestiku tegevuse aluseks olevat uudset tehnoloogiat, nagu on nõutud artikli 20 lõikes 2;

selliste saastest puhastamise seadmestike hinnanguline arv, mida hakatakse käitama uudse tehnoloogia väljatöötamiseks, ning nende asukohaks olevate ringlussevõturajatiste kavandatud aadressid.

Punkti c kohaldamisel saadakse saastest puhastamise tõhususe kindlaksmääramiseks kasutatavad andmed kas katseseadmestiku töö põhjal või pärinevad need toiduga kokkupuutumiseks mitte ette nähtud ringlussevõetud plasti kaubanduslikust tootmisest. Kui see on vajalik plastmaterjalide ja -esemete ohutuse täielikuks kindlakstegemiseks, täiendatakse andmeid katsetega, mis on ette nähtud kõnealusele tehnoloogiale omaste kontseptsioonide, põhimõtete ja tavade hindamiseks. Kui sisendplast võib sisaldada plasti, mis ei ole toodetud kooskõlas määrusega (EL) nr 10/2011, peavad nõutavad tõendid näitama, et kõnealuse tehnoloogiaga kõrvaldatakse nende plastide valmistamisel kasutatud ained määral, mis on vajalik artikli 4 lõike 2 nõuete täitmise tagamiseks.

Esimeses ja teises lõigus osutatud teave on kättesaadav liikmesriikidele ja toiduohutusametile. Arendaja esitab selle ka kõigile uudset tehnoloogiat kasutavatele ringlussevõtjatele. Seda ajakohastatakse viivitamata arendustegevusest saadava uue teabe alusel. Teavet peetakse arendaja jaoks äriliselt oluliseks ning seda ei avalikustata enne, kui komisjon on esitanud toiduohutusametile taotluse ringlussevõtutehnoloogia hindamiseks vastavalt artiklile 14.

Teatamise ajal avaldab ringlussevõtja oma veebisaidil lõikes 2 osutatud veebiaadressil ka toodetud plasti ohutust käsitleva üksikasjaliku esialgse aruande, mis põhineb lõikes 3 esitatud teabel. Sellest aruandest võib jätta välja üksikasjad ringlussevõtuprotsesside ja uudset tehnoloogiat kasutavate seadmestike kohta, kui need üksikasjad on põhjendatult äriliselt olulised, ning selles esitatakse üldkokkuvõte, kus on kogu teave, mida on vaja tehnoloogia sõltumatuks hindamiseks, ilma et oleks vaja tutvuda üksikasjalikumates aruannetes ja uuringutes sisalduva teabega.

Arendaja kohandab II lisas sätestatud vastavuskontrolli kokkuvõtte vormi niivõrd, kui see on vajalik uudse tehnoloogia iseärasuste arvessevõtmiseks. Ta annab selle vastavuskontrolli kokkuvõtte kohandatud vormi kõigile uudset tehnoloogiat kasutavatele ringlussevõtjatele.

Kui tehnoloogia puhul kohaldatakse ringlussevõtusüsteemi, tegutseb arendaja artikli 9 lõikes 1 osutatud ringlussevõtusüsteemi haldajana. Artikleid 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiget 2 ei kohaldata.

Arendaja tagab pideva dialoogi kõigi uudset tehnoloogiat kasutavate ringlussevõtjatega, et vahetada teadmisi selle toimimise ja sisendplasti saastest puhastamise võime kohta. Ta dokumenteerib selle arutelu, esitades arutatud küsimused ja järeldused tehnoloogia toimimise ja sisendplasti saastest puhastamise võime kohta, ning kõnealune teave tehakse taotluse korral kättesaadavaks igale arendaja ja/või ringlussevõtjate asukohaterritooriumi pädevale asutusele.

Lõike 2 kohaselt teavitatud pädev asutus kontrollib viie kuu jooksul pärast teavitamist, kas lõigetes 1–7 sätestatud nõuded on täidetud, ja kontrollib seejärel korrapäraselt lõikest 8 tulenevate nõuete täitmist.

Kui pädev asutus leiab, et need nõuded ei ole täidetud, teatab ta probleemidest arendajale ning võib anda arendajale korralduse lükata esimese saastest puhastamise seadmestiku tegevuse algus vastavalt lõikele 2 edasi seni, kuni arendaja on need probleemid lahendanud.

Arendaja teavitab pädevat asutust sellest, kuidas ta probleemid lahendas, või selgitab, miks ta ei pea meetmete võtmist vajalikuks.

Juhul kui pädeval asutusel on tõsiseid kahtlusi ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ohutuse suhtes, teavitab ta sellest komisjoni.

Artikkel 11

Uudseid tehnoloogiaid kasutavate ringlussevõtuseadmestike käitamistingimused

Uudset ringlussevõtutehnoloogiat kasutava ringlussevõtuseadmestiku töö põhineb uudsel tehnoloogial, millest on teatatud vastavalt artikli 10 lõikele 2.

Ringlussevõtja peab vastama artiklis 25 sätestatud haldusnõuetele.

Uudse tehnoloogia väljatöötamiseks kasutatavat ringlussevõtuseadmestikku võib käitada ühest või mitmest artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud erinõudest kõrvale kaldudes või artikli 9 kohast ringlussevõtusüsteemi kasutades, tingimusel et iga kõrvalekalle või kõnealuse kava kasutamine on põhjendatud artikli 10 lõike 3 punkti b kohaselt esitatud selgitusega.

Ringlussevõtjal peab olema artikli 12 kohaselt kättesaadav dokumenteeritud lisateave, millest nähtub, et ringlussevõtuseadmestiku abil toodetud ringlussevõetud plast vastab määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele ja on mikrobioloogiliselt ohutu.

Ringlussevõtjal peab olema arendaja poolt artikli 10 lõike 5 kohaselt antud vormi alusel täidetud vastavuskontrolli kokkuvõte.

Lõikes 3 osutatud lisateave, sh kõik lisatud dokumendid, ja lõikes 4 osutatud vastavuskontrolli kokkuvõte esitatakse taotluse korral arendajale ja pädevatele asutustele.

Artikkel 12

Täiendava teabe nõuded uudset tehnoloogiat kasutavate ringlussevõtuseadmestike kohta

Ringlussevõtja hoiab saastest puhastamise seadmestiku asukohas saadaval järgmist lisateavet:

kuni 250sõnaline kokkuvõtte uudse tehnoloogia kohta;

kuni 1 500 sõnaline kokkuvõte, kus kirjeldatakse kogu ringlussevõtuseadmestikku ja protsessi, mida seal kasutatakse. Selles kokkuvõttes näidatakse seadmestiku abil toodetud ringlussevõetud plasti ohutust ning see põhineb arendaja poolt artikli 10 lõike 3 kohaselt esitatud teabel ning artikli 10 lõike 3 punktis f osutatud hindamiskriteeriumidel;

üksikasjalik plokkskeem, millel on näidatud ringlussevõtuseadmestiku peamiste tootmisetappide järjestus, sh kõik ringlussevõturajatises tehtavad üksiktoimingud;

standardi ISO 10628–1:2014 punkti 4.4 kohaselt esitatud saastest puhastamise protsessi torustiku- ja seadistusskeem, kus on näidatud ainult saastest puhastamiseks vajalikud seadmed .

Lõikes 1 osutatud täiendavat teavet ajakohastatakse viivitamata arendaja ja ringlussevõtjate vahelise pideva dialoogi tulemusena, kui uus teave muutub kättesaadavaks kas seadmestiku töö ja arendamise või artikli 13 kohase seire tulemusel või kui arendaja muudab tehnoloogiat või kogub uusi näitajaid uudse tehnoloogia tulemuslikkuse ja toimivuse kohta. Seejärel esitab ringlussevõtja arendajale ajakohastatud teabe ja tõendavad dokumendid.

Lõike 1 punkti b kohaldamisel peavad tõendavad dokumendid sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

teave sisendplasti juhusliku saastumise määra kohta ning teave muud liiki saastumise ja selle määra kohta, eelkõige juhul, kui artikli 11 lõike 3 kohaselt ei vasta sisendplast ühele või mitmele artiklis 6 sätestatud nõudele;

teave saastekoguse või -protsendi kohta, mis suudetakse saastest puhastamise protsessis kõrvaldada (edaspidi „saastest puhastamise tõhusus“);

teave saastest puhastamise protsessi väljundis oleva hinnangulise jääksaaste kohta, võttes arvesse saastest puhastamise tõhusust, sh võimalike allesjäänud genotoksiliste ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja määruse (EL) nr 10/2011 artikli 13 lõike 4 punktis a osutatud ainete jääkide kohta, isegi kui nende esinemine jääb allapoole kasutatud analüüsimeetodite puhul kehtivat avastamispiiri;

teave saastest puhastamise käigus eemaldatud saasteainete käitumise kohta;

teave ringlussevõtuprotsessi nõuetele vastavalt järeltöödeldud ringlussevõetud plastist materjalis või esemes sisalduva jääksaaste toitu migreerumise kohta, võttes arvesse asjaomaste materjalide ja esemete jaoks määratud kasutustingimusi;

üldine põhjendus, arutelu ja järeldus ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ohutuse kohta punktides a–e sätestatud teabe põhjal.

Käesolevas lõikes osutatud teavet ajakohastatakse ja see põhineb uusimal kõnealuste elementidega seotud teabel, sh sisendplasti tarnijate ja ringlussevõetud plasti kasutajate esitatud teabel ning artikli 13 kohase järelevalve ja artikli 10 lõikes 7 osutatud dialoogi käigus saadaval teabel.

Artikkel 13

Saastatuse määra seire ja aruandlus

Artikli 11 kohaselt saastest puhastamise seadmestikku käitav ringlussevõtja jälgib keskmist saastatuse määra usaldusväärse proovivõtustrateegia alusel, mille kohaselt võetakse proove sisendplasti partiidest ja vastavatest saastest puhastatud väljundpartiidest. Proovivõtustrateegias võetakse arvesse kõik tõenäoliselt sisendplasti koostist mõjutavad tegureid ning eelkõige võetakse arvesse toote päritolu geograafilisi või muid erinevusi.

Proovivõtmine hõlmab esialgu kõiki sisendpartiisid ja vastavaid väljundpartiisid, kuid proovivõtusagedust võib vähendada, kui keskmised väärtused muutuvad stabiilseks. Proovivõtusagedust tuleb igal juhul hoida sobival tasemel, et teha kindlaks sisendpartiide saastatuse määra suundumusi ja/või muid muutusi ning teha kindlaks, kas saasteainete esinemine on korduv.

Kui sisendplasti partiide põhjal proovivõtusageduse määramine ei ole ringlussevõtuprotsessi eripära tõttu otstarbekas, määratakse sagedus kindlaks nende partiide põhjal, mida kasutatakse kõige lähemas eeltöötlemistoimingus, mille puhul selline määramine on otstarbekas.

Saasteainete jääksisaldus väljundis määratakse kindlaks enne väljundmaterjali lahjendamist muu materjali lisamise teel. Kui saasteainete sisaldus väljundis on väiksem kui seireks kasutatud analüüsimeetodite määramispiir, võib väljundi seire asendada ühe või mitme uuringuga, millega tehakse kindlaks saasteainete jääksisaldus piiratud arvus väljundpartiides analüüsimeetoditega, mille määramispiir on piisavalt madal, et teha kindlaks saastest puhastamise seadmestikus saavutatud tegelik saastest puhastamise tõhusus. Kui väljundi saasteainete jääksisaldus on nii väike, et selle koguseline kindlaksmääramine ei ole võimalik, peab nende meetodite avastamispiir olema piisavalt madal, et aidata põhjendada, kas saastest puhastamise tõhusus on piisav, et tagada ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3.

Lõike 1 kohaseks saastatuse määra määramiseks vajalike analüüside ja katsete tegemiseks osalevad neid toiminguid tegevad laborid korrapäraselt ja rahuldavate tulemustega selleks otstarbeks ette nähtud pädevuskatsetes. Esimest korda osaleb labor sellises pädevuskatses enne ringlussevõturajatise tegevuse algust.

Ringlussevõtjad esitavad arendajale vähemalt iga kuue kuu järel seire käigus saadud andmed ja nende ajakohastatud põhjendused kooskõlas artikli 12 lõike 3 punktiga f, kui need on andmete põhjal muutunud.

Arendaja avaldab iga kuue kuu järel oma veebisaidil aruande, mis põhineb kõigi uudset tehnoloogiat kasutavate seadmestike värskeimal teabel, mis on saadud lõike 3 kohaselt.

See aruanne hõlmab vähemalt järgmist:

uudse tehnoloogia lühikirjeldus artikli 10 lõikes 3 osutatud teabe põhjal, sh selle punktides a, b, d ja f nõutud teave;

kokkuvõte põhjendustest, miks uudne tehnoloogia ja ringlussevõtuprotsess(id) sobib (sobivad) selliste ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on artikli 10 lõike 3 punktides a–f esitatud teabe kohaselt ning lõike 3 kohaselt saadud teavet arvesse võttes mikrobioloogiliselt ohutud;

loetelu kõigist alla 1 000 Daltoni suuruse molekulmassiga ainetest, mis on leitud iga saastest puhastamise seadmestiku sisendplastis ja selle ringlussevõetud väljundis, sordituna kahanevas järjekorras vastavalt nende suhtelisele esinemisele, ja mille puhul on vähemalt 20 esimest sisendmaterjalis avastatud juhuslikku saasteainet kindlaks tehtud ning nende kogused sisend- ja väljundmassiosana märgitud;

loetelu sisendplastis korrapäraselt esinevatest saastavatest materjalidest, sh polümeeri tüübid, mis erinevad kasutamiseks ettenähtud sisendplasti tüüpidest, toiduga kokkupuutumiseks mitte ette nähtud plastid ja muud materjalid, mida leidub punktis c osutatud sisendites ja väljundites, ning nende kogused, väljendatuna sisend- ja väljundkoguse massiosana;

analüüs punktides c ja d osutatud kindlakstehtud saasteainete kõige tõenäolisema allika kohta ja selle kohta, kas sellest võib tuleneda ka kohaldatavate analüüsimeetodite abil tuvastamata jäänud muude probleemsete ainete samaaegset esinemist;

ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes sisalduvate saasteainete toitu migreerumise määra mõõtmine või hindamine;

kohaldatud proovivõtustrateegia üksikasjalik kirjeldus;

kasutatud analüütiliste protseduuride ja meetodite kirjeldus, sh proovivõtumenetlused ja avastamis- ja määramispiirid, samuti valideerimisandmed ja nende sobivuse põhjendus;

analüüs ja selgitus täheldatud lahknevuste kohta sisendplastis ja seadmestiku väljundis sisalduvate saasteainete eeldatavate määrade vahel ning seadmestiku saastest puhastamise tõhususe vahel, tuginedes punktis b esitatud põhjendustele ja punktis c osutatud tegelikele tulemustele;

analüüs selle kohta, millised on erinevused võrreldes eelmiste käesoleva lõike kohaselt avaldatud aruannetega, kui neid on.

Artikkel 14

Hinnangu andmine uudsetele tehnoloogiatele

Kui komisjon leiab, et uudse tehnoloogia kohta on olemas piisavalt andmeid, võib ta omal algatusel paluda toiduohutusametil selle tehnoloogia kohta hinnangu anda ja lisada taotlusele muud uudsed tehnoloogiad, eeldusel et need tehnoloogiad on sisuliselt sarnased või samad.

Arendaja võib taotleda, et komisjon algataks lõikes 1 osutatud hinnangu andmise, kui ta on vastavalt artikli 13 lõikele 4 avaldanud vähemalt neli järjestikust aruannet saastest puhastamise seadmestiku kohta.

Kui arendaja taotleb hinnangu saamist uudsele tehnoloogiale, võib komisjon toiduohutusameti poole pöördumist edasi lükata kuni kahe aasta võrra, kui ta leiab, et olemasolevad teadmised uudse tehnoloogia kohta ei ole veel piisavad või kui teised ettevõtjad arendavad sama või sarnast uudset tehnoloogiat.

Toiduohutusamet annab hinnangu uudse tehnoloogiaga rakendatava saastest puhastamise tehnoloogia sobivusele, võttes arvesse ringlussevõtutehnoloogiat tervikuna.

Hinnangu andmine sobivusele hõlmab hinnangu andmist sellele, kui tõhusad on kasutatud keemilised ja/või füüsikalised põhimõtted konkreetse sisendplasti saastest puhastamisel, et uudse tehnoloogia abil saadud ringlussevõetud plastist toodetud materjalid ja esemed vastaksid määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3. See hõlmab ka mikrobioloogilist ohutust.

Ühe aasta jooksul pärast taotluse saamist uudsele tehnoloogiale hinnangu andmiseks avaldab toiduohutusamet arvamuse oma hinnangu tulemuste kohta. See arvamus sisaldab järgmist:

ringlussevõtutehnoloogia kirjeldus artikli 3 lõikes 2 määratletud omaduste põhjal;

analüüs ja järeldus oma hinnangu kohta sellele, kuidas uudne tehnoloogia sobib plastijäätmete ringlussevõtuks vastavalt lõikele 3, sh konkreetsed tähelepanekud või probleemid, mida amet täheldas seoses tehnoloogia ning seda kasutavate protsesside ja seadmestikega, ning kõigi vajalikuks peetavate piirangute ja spetsifikaatide määratlus ja põhjendus;

järeldus selle kohta, kas kõnealust ringlussevõtutehnoloogiat kasutavad üksikud ringlussevõtuprotsessid vajavad täiendavat individuaalset hindamist vastavalt artiklitele 17–20;

artikli 20 lõikes 2 osutatud erisuunised, kui toiduohutusamet leiab, et ringlussevõtuprotsesse on vaja individuaalselt hinnata;

artikli 18 lõike 4 punktides c–g nõutud teabega samaväärne teave, kui toiduohutusamet jõuab järeldusele, et ringlussevõtuprotsesse ei ole vaja individuaalselt hinnata.

Kui toiduohutusamet leiab, et uudsele tehnoloogiale hinnangu andmiseks on vaja kaasata uusi eksperte, võib ta lõikes 3 sätestatud tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra.

Kui see on hinnangu andmise lõpuleviimiseks vajalik, võib toiduohutusamet paluda hinnatavate uudsete tehnoloogiate arendajatel täiendada ajavahemiku jooksul, mille ta täpsustab ning mis ei ületa kokku üht aastat, tema käsutuses olevat teavet artiklite 10 ja 12 kohaselt koostatud teabega ning muu teabe või selgitustega, mida ta peab sel eesmärgil vajalikuks. Kui toiduohutusamet nõuab sellist lisateavet, peatatakse lõikes 4 sätestatud tähtaegade kohaldamine kuni nõutud teabe saamiseni ühelt, mitmelt või kõigilt arendajatelt, sõltuvalt sellest, mis on hinnangu andmiseks asjakohane.

Komisjon võib pärast toiduohutusameti ja konkreetse uudse tehnoloogia arendajatega konsulteerimist otsustada kohandada lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud tähtaegu sellele tehnoloogiale hinnangu andmiseks.

Lõike 6 kohaselt nõutava lisateabe suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 39–39e ja määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklit 20 mutatis mutandis; sel puhul käsitatakse hinnangu andmisega seoses taotlejana uudsete tehnoloogiate arendajat või arendajaid.

Hinnangu andmisel tehnoloogiatele käsitleb toiduohutusamet konfidentsiaalsena täiendavat teavet, mida ta nõuab üksikute ringlussevõtuprotsesside ja ringlussevõtja kasutatavate seadmestike eriaspektide kohta. Artikli 12 lõike 1 punktides b ja e ning artikli 12 lõikes 3 osutatud teavet ei käsitata konfidentsiaalsena.

Käesoleva lõike kohaselt konfidentsiaalseks peetavat teavet ei jagata teiste arendajate, ringlussevõtjate ega kolmandate isikutega ega nende vahel ilma selle teabe omaniku nõusolekuta.

Kui hinnangu andmisega hõlmamata muude uudsete tehnoloogiate arendajad avaldavad hinnangu jaoks asjakohast uut teavet, võib toiduohutusamet seda teavet arvesse võtta.

Artikkel 15

Otsus uudse tehnoloogia sobivuse kohta

Võttes arvesse toiduohutusameti arvamust, liidu õiguse asjakohaseid sätteid ja muid käsitletava küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid, otsustab komisjon, kas uudne tehnoloogia on uus sobiv ringlussevõtutehnoloogia vastavalt artikli 3 lõikele 1 või lisatakse see mõne olemasoleva sobiva ringlussevõtutehnoloogia hulka.

Kui komisjon leiab, et uudne tehnoloogia on sobiv ringlussevõtutehnoloogia, sätestab ta vajaduse korral selle tehnoloogia suhtes kohaldatavad erinõuded ja otsustab, kas seda rakendavate ringlussevõtuprotsesside jaoks on vaja luba ja kas see hõlmab ringlussevõtusüsteemi kasutamist.

Kui komisjon leiab, et teatavat tehnoloogiat rakendavate ringlussevõtuprotsesside jaoks on vaja luba, kehtestab ta tingimused artikli 10 lõike 2 kohaselt teatatud ringlussevõtuseadmestike käitamise kohta.

Tehnoloogiat, mida ei peetud lõike 1 kohaselt sobivaks, ei käsitata enam uudse tehnoloogiana. Arendajad võivad selle tehnoloogia põhjal alustada teise uudse tehnoloogia väljatöötamist, kui seda muudetakse nii oluliselt, et toiduohutusameti ja/või komisjoni tõstatatud probleemid saavad lahenduse.

Artikkel 16

Kaitseklausel uudse või sobiva ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turulelaskmise kohta

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel analüüsida, kas on põhjust muuta konkreetse ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turulelaskmise tingimusi või täielikult takistada nende turulelaskmist isegi siis, kui seda tehnoloogiat peetakse sobivaks.

Lõikes 1 osutatud analüüsi tegemiseks esitavad tehnoloogia arendaja, tehnoloogiat kasutavate ringlussevõtuprotsesside või -seadmestike arendajad, tootjad või pakkujad, kellele on osutatud artikli 17 lõikes 1, ringlussevõtjad, järeltöötlejad ja liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mille nad on ringlussevõtutehnoloogia kohta saanud. Vajaduse korral võib komisjon konsulteerida toiduohutusametiga.

Komisjon võib kutsuda lõikes 2 osutatud osalejaid läbi viima konkreetset seireprogrammi või migratsioonikatseid. Komisjon võib määrata kindlaks tähtajad, mille jooksul need osalised peavad nõutava teabe või aruanded esitama.

Selle analüüsi tulemuste põhjal võib komisjon:

kehtestada vajaduse korral tehnoloogiaga seotud piirangud ja spetsifikatsioonid;

tunnistada tehnoloogia sobimatuks.

Kui komisjon otsustab, et ringlussevõtutehnoloogia ei ole sobiv, kohaldatakse artikli 15 lõiget 3.

V peatükk

Üksikutele ringlussevõtuprotsessidele loa andmise menetlus

Artikkel 17

Üksikutele ringlussevõtuprotsessidele loa taotlemine

Üksikule ringlussevõtuprotsessile loa saamiseks esitab füüsiline või juriidiline isik, kes töötas välja ringlussevõtuprotsessi saastest puhastamise protsessi kas üksnes enda kui ringlussevõtja tarbeks või ringlussevõtjatele ringlussevõtu- või saastest puhastamise seadmestike müümiseks või litsentsimiseks (edaspidi „taotleja“), lõike 2 kohase taotluse.

Taotleja esitab taotluse liikmesriigi pädevale asutusele koos järgmisega:

taotleja nimi ja aadress;

lõikes 5 osutatud teavet sisaldav tehniline toimik;

tehnilise toimiku kokkuvõte.

Lõikes 2 osutatud pädev asutus:

kinnitab taotlejale kirjalikult taotluse kättesaamist 14 päeva jooksul alates selle kättesaamisest, märkides ära taotluse kättesaamise kuupäeva;

teatab sellest viivitamata toiduohutusametile;

teeb toiduohutusametile kättesaadavaks taotluse ja kogu taotleja esitatud lisateabe.

Toiduohutusamet teeb viivitamata järgmist:

teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike taotlusest ning teeb nii taotluse kui ka kogu taotleja esitatud lisateabe neile kättesaadavaks;

avalikustab taotluse, asjakohase toetava teabe ja kogu taotleja esitatud lisateabe kooskõlas määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklitega 19 ja 20, kui käesoleva artikli lõikes 6 ei ole sätestatud teisiti.

Tehniline toimik peab sisaldama järgmist teavet:

mis tahes teave, mida on nõutud toiduohutusameti poolt vastavalt artikli 20 lõikele 2 avaldatud üksikasjalikes suunistes;

saastest puhastamise protsessi jaoks sobiva sisendplasti tootmiseks tehtud eeltöötluse ning kogumise ja eeltöötlemise ajal kohaldatud kvaliteedikontrolli erimenetluste kirjeldus, sealhulgas eeltöödeldud sisendplasti üksikasjalik kirjeldus;

kirjeldus ringlussevõetud plasti mis tahes nõutava järeltöötlemise ja sellest saadud plastmaterjalide ja -esemete kavandatud kasutuse kohta ning selliste kasutusotstarvete kohta, mille jaoks see ei oleks sobiv, sh asjakohased juhised ja märgistus, mis tuleb anda ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete järeltöötlejatele ning lõppkasutajatele;

lihtne plokkskeem kõigi saastest puhastamise protsessis kasutatavate üksiktoimingute kohta, kus on esitatud viide iga toimingu suhtes kohaldatavatele sisend- ja väljundmenetlustele ning kvaliteedikontrolli menetlustele;

standardi ISO 10628–1:2014 punkti 4.4 kohaselt esitatud saastest puhastamise protsessi torustiku- ja seadmestusskeem, kus on näidatud ainult saastest puhastamiseks vajalikud seadmed

iga saastest puhastamise protsessi üksiktoimingu suhtes kohaldatava kvaliteedikontrollimenetluse kirjeldus, sh:

jälgitavate parameetrite (töötemperatuurid, rõhud, veekulu ja kontsentratsioonid) väärtused ning nende vastuvõetavad vahemikud;

ii)

laborianalüüsid ja nende sagedus, kui neid tehakse;

iii)

paranduste ja arvestuse pidamise kord ning

iv)

kogu muu teave, mida taotleja peab oma kvaliteedikontrolli menetluste täielikuks kirjeldamiseks vajalikuks.

Lõike 5 punktide e ja f kohaselt esitatud teavet ja sellega samaväärset teavet, mis on esitatud lõike 5 punkti a kohaselt, võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 20 lõikele 2 hoida konfidentsiaalsena.

Artikkel 18

Toiduohutusameti arvamus

Toiduohutusamet avaldab kuue kuu jooksul alates kehtiva taotluse saamisest arvamuse selle kohta, kas kasutatavat sobivat ringlussevõtutehnoloogiat on ringlussevõtuprotsessis võimalik kasutada nii, et selle abil toodetud plastmaterjalid ja -esemed vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on mikrobioloogiliselt ohutud.

Toiduohutusamet võib esimeses lõigus sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra. Sel juhul annab ta taotlejale, komisjonile ja liikmesriikidele selgituse pikendamise põhjuse kohta.

Toiduohutusamet võib vajaduse korral nõuda, et taotleja täiendaks taotlusele lisatud andmeid määratud aja jooksul kas kirjalikult või suuliselt. Kui toiduohutusamet nõuab lisateavet, peatatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegade kohaldamine kuni selle teabe esitamiseni.

Toiduohutusamet:

kontrollib, kas taotleja esitatud teave ja dokumendid on kooskõlas artikli 17 lõikega 5, et lugeda taotlus kehtivaks;

teavitab taotlejat, komisjoni ja liikmesriike, kui taotlus ei ole kehtiv.

Toiduohutusameti arvamus peab sisaldama järgmist teavet:

taotleja andmed ja aadress;

I lisa tabelis 1 määratud number sobiva ringlussevõtutehnoloogia jaoks, mida protsessi käigus kasutatakse;

ringlussevõtuprotsessi lühikirjeldus, sh nõutavate eel- ja järeltöötlusetappide lühikirjeldus, sisendplasti iseloomustus, ning väljundi kasutamise tingimused ja piirangud;

saastest puhastamise protsessi vooskeem, kus on näidatud toiduohutusameti hinnatud eraldi üksiktoimingute järjekord koos iga sellise toimingu kirjeldusega ning kirjeldusega, kuidas kõiki nende toimingute tegemiseks olulisi parameetreid kontrollitakse;

saastest puhastamise tõhususe teaduslik hinnang vastavalt artikli 20 lõikes 2 sätestatud suunistele;

analüüs ja järeldus selle kohta, kas ringlussevõtuprotsessi abil saab toota ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on mikrobioloogiliselt ohutud, sh põhjendatakse piiranguid ja spetsifikatsioone, mida toiduohutusameti arvates tuleks kohaldada sisendplasti, saastest puhastamise protsessi konfiguratsiooni ja toimimise ning ringlussevõetud plasti ja sellest toodetud materjalide ja esemete kasutamise suhtes;

vajaduse korral soovitused selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele.

Artikkel 19

Üksikule ringlussevõtuprotsessile loa andmine

Võttes arvesse toiduohutusameti arvamust, liidu õiguse asjakohaseid sätteid ja muid käsitletava küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid, kaalub komisjon, kas kohaldatav üksik ringlussevõtuprotsess vastab sobiva ringlussevõtutehnoloogia kasutustingimustele ja kas selle käigus toodetakse plastmaterjale ja -esemeid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3 ja on mikrobioloogiliselt ohutud.

Komisjon koostab taotlejale adresseeritava otsuse eelnõu, millega antakse ringlussevõtuprotsessile luba või keeldutakse sellest. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 23 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 4 ) artiklit 5.

Kui otsuse eelnõu ei lange kokku toiduohutusameti arvamusega, selgitab komisjon oma otsuse põhjuseid.

Otsus, millega luba antakse, sisaldab järgmist:

ringlussevõtuprotsessi loa number (RAN);

ringlussevõtuprotsessi nimetus;

I lisas loetletud ringlussevõtutehnoloogia, mille jaoks on protsessile luba antud;

loa hoidja nimi ja aadress;

viide toiduohutusameti arvamusele, millel otsus põhineb;

mis tahes erinõuded saastest puhastamise protsessi, eeltöötlemise ja järeltöötlemise kohta, mis täiendavad artiklites 6, 7 ja 8 või artiklis 9 sätestatud üldnõudeid või kalduvad neist kõrvale;

mis tahes erinõuded selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele ja seda kontrollida;

mis tahes tingimused, spetsifikatsioonid ja märgistamise erinõuded, mis käsitlevad protsessi käigus saadud ringlussevõetud plasti kasutamist.

Artikkel 20

Toiduohutusameti avaldatud suunised

Pärast kokkulepet komisjoniga avaldab amet üksikasjalikud taotluse koostamise ja esitamise suunised, võttes arvesse standardandmevorminguid, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

Toiduohutusamet avaldab iga sobiva ringlussevõtutehnoloogia kohta, mille puhul on vaja luba üksikutele ringlussevõtuprotsessidele, teaduslikud suunised, milles kirjeldatakse hindamiskriteeriume ja teadusliku hindamise lähenemisviisi, mida ta kasutab kõnealuste ringlussevõtuprotsesside saastest puhastamise tõhususe hindamiseks. Suunistes täpsustatakse, milline teave on vaja seda konkreetset tehnoloogiat kasutavale ringlussevõtuprotsessile loa taotlemise toimikusse lisada.

Artikkel 21

Ringlussevõtuprotsessile antud loast tulenevad üldised kohustused

Ringlussevõtuprotsessile loa andmine ei mõjuta ühegi ettevõtja tsiviil- ega kriminaalvastutust seoses lubatud ringlussevõtuprotsessiga, protsessi kohaldava ringlussevõtuseadmestikuga, ringlussevõetud plastiga ja ringlussevõtuprotsessi käigus saadud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemetega ning sellise materjali või esemega kokku puutuva toiduga.

Loa hoidja või ringlussevõtja annab komisjonile viivitamata teada igasugusest uuest teaduslikust või tehnilisest teabest, mis võib mõjutada loa aluseks olevat hindamist.

Loa hoidja võib oma litsentsi alusel lubada kolmandatel isikutel käitada saastest puhastamise seadmestikku ringlussevõtjana. Loa hoidja tagab, et need ringlussevõtjad saavad kogu vajaliku teabe, juhised ja toetuse, et kindlustada seadmestiku käitamise ja selle tulemusel saadud ringlussevõetud plasti vastavus käesolevale määrusele.

Loa hoidja edastab viivitamata oma asukohaterritooriumi pädevale asutusele ja komisjonile kõik muudatused kontaktisikute, oma kaubanime ja äriühingu nime või muu artikli 24 kohaselt loodud registris oleva teabe kohta ning muu ringlussevõtuprotsessi lubamise seisukohast asjakohase teabe.

Loa hoidja teavitab viivitamata oma asukohaterritooriumi pädevat asutust ja komisjoni olukorrast, milles ta ei saa täita või enam ei täida oma käesoleva artikli kohaseid kohustusi loa hoidjana. Loa hoidja esitab kogu vajaliku teabe, mis võimaldab komisjonil otsustada, kas ringlussevõtuprotsessi luba tuleks muuta või see tühistada.

Artikkel 22

Loa hoidja taotlus loa muutmiseks

Loa hoidja võib taotleda ringlussevõtuprotsessi loa muutmist.

Lõikes 1 osutatud muudatuse suhtes kohaldatakse artiklites 17–20 sätestatud korda, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

Lõikes 1 osutatud taotlusele tuleb lisada:

viide algsele taotlusele;

tehniline toimik, mis sisaldab artikli 17 lõikes 5 nõutud teavet, sh teavet tehnilise toimiku kohta, mis on juba esitatud algse taotluse ajal vastavalt artikli 17 lõikele 5 ja artikli 18 lõikele 2, ning mida on ajakohastatud muudatustega. Kõik muudatused (väljajätmised ja lisamised) peavad olema tehnilises toimikus selgelt märgitud ja nähtavad;

toimiku uus täielik standardvormis kokkuvõte;

vähemalt üks täielik kokkuvõte lubatud protsessi kasutava saastest puhastamise seadmestiku kohta, nagu see on esitatud pädevale asutusele kooskõlas artikliga 26, ning ajakohastatud versioon, kus on kõik muudatused (kui neid on), mis taotletud muudatusest eeldatavasti tulenevad.

Kui muudatus on seotud ringlussevõtuprotsessi loa üleandmisega kolmandale isikule, teavitab loa hoidja sellest enne üleandmist komisjoni, märkides ära kõnealuse kolmanda isiku nime, aadressi ja kontaktandmed. Üleandmise ajal esitab ta kolmandale isikule teatatud loa, tehnilise toimiku ja kõik selles sisalduvad dokumendid. Kõnealune kolmas isik saadab komisjonile viivitamata tähtkirja, kus kinnitab, et nõustub üleandmisega, on saanud kõik dokumendid ja nõustub täitma kõiki käesolevast määrusest ja loast tulenevaid kohustusi.

Artikkel 23

Ringlussevõtuprotsessi loa muutmine, peatamine ja tühistamine pädevate asutuste, toiduohutusameti või komisjoni algatusel

Toiduohutusamet hindab omal algatusel või liikmesriigi või komisjoni taotlusel ja artiklis 18 sätestatud korras, mida kohaldatakse mutatis mutandis, kas arvamus või ringlussevõtuprotsessi luba ja/või ringlussevõtuprotsess on endiselt kooskõlas käesoleva määrusega. Toiduohutusamet võib vajaduse korral konsulteerida loa hoidjaga.

Enne lõike 1 kohase taotluse esitamist konsulteerib komisjon või liikmesriik toiduohutusametiga, kas on vaja loa saanud protsessi uut hindamist taotluse üksikasjade põhjal. Toiduohutusamet esitab komisjonile ja vajaduse korral ka taotluse esitanud liikmesriigile oma seisukohad 20 tööpäeva jooksul. Kui toiduohutusamet leiab, et hindamine ei ole vajalik, esitab ta komisjonile ja vajaduse korral ka taotluse esitanud liikmesriigile kirjaliku selgituse.

Toiduohutusameti poolt vastavalt artikli 18 lõikele 1 avaldatud arvamuse põhjal võib komisjon otsustada luba muuta või see tühistada. Vajaduse korral võib ringlussevõtuprotsessi või konkreetsete saastest puhastamise seadmestike töö peatada, kuni neid muudatusi kõnealusel protsessil põhinevates ringlussevõtuseadmestikes rakendatakse. Registreerimisstaatus liidu registris muutub vastavalt.

VI peatükk

Kontrollimiseks vajaliku teabe registreerimine

Artikkel 24

Liidu register tehnoloogiate, ringlussevõtjate, ringlussevõtuprotsesside, ringlussevõtusüsteemide ja saastest puhastamise seadmestike kohta

Luuakse liidu avalik register uudsete tehnoloogiate, ringlussevõtjate, ringlussevõtuprotsesside, ringlussevõtusüsteemide ja saastest puhastamise seadmestike kohta (edaspidi „register“).

uudsete tehnoloogiate nimetused ning arendajate nimed ja aadressid ning artikli 10 lõikes 2 osutatud veebiaadress;

loa saanud ringlussevõtuprotsesside nimetused ning loa hoidjate nimed ja aadressid ning iga protsessi aluseks olev tehnoloogia;

iga registreeritud ringlussevõtuprotsessi loa staatus, k.a see, kas luba on peatatud, kehtetuks tunnistatud või selle suhtes kohaldatakse üleminekusätteid, ning loa staatuse muutumise viimane kuupäev;

saastest puhastamise seadmestikku käitavate ringlussevõtjate ettevõtte nimi ja peakontori aadress;

ringlussevõturajatiste aadressid;

saastest puhastamise seadmestikud, seal kasutatav tehnoloogia, rajatis, kus need asuvad, ja loa saanud protsess, mida kohaldatakse (kui see on olemas);

saastest puhastamise seadmestike registreerimisstaatus, k.a see, kas staatus on „äsja registreeritud“, „loodud“, „tegutsev“ või „peatatud“, ning selle staatuse muutumise viimane kuupäev;

ringlussevõtusüsteemide nimed ning süsteeme haldavate üksuste nimed ja aadressid;

artikli 9 lõike 5 kohaselt nõutud märgised;

vajaduse korral artikli 19 lõike 2 kohaselt nõutud teave;

tehnoloogiate, protsesside, ringlussevõtjate ning seadmestike ja süsteemide vahelised ristviited.

Registris säilitatakse eespool nimetatud teavet tabelites. Järgmised üksused tähistatakse seal kordumatute numbritega järgmiselt:

—

loa saanud ringlussevõtuprotsessidele antakse ringlussevõtuprotsessi loa number (RAN);

—

ringlussevõtjatele antakse ringlussevõtja number (RON);

—

saastest puhastamise seadmestikele antakse ringlussevõtuseadmestiku number (RIN);

—

ringlussevõtusüsteemidele antakse ringlussevõtusüsteemi number (RSN);

—

ringlussevõturajatistele antakse ringlussevõturajatise number (RFN);

—

uudsetele ringlussevõtutehnoloogiatele antakse uudse tehnoloogia number (NTN).

Artikkel 25

Ringlussevõtjate ja saastest puhastamise seadmestike registreerimine

Ringlussevõtjad peavad täitma järgmisi haldusnõudeid:

vähemalt 30 tööpäeva enne ringlussevõetud plasti tootmise alustamist saastest puhastamise seadmestiku abil teatab ringlussevõtja komisjonile ja seadmestiku asukohaterritooriumi pädevale asutusele seadmestikust ja esitab selle rajatise aadressi või numbri, kus seadmestik asub, samuti oma registreerimisnumbri, kui ringlussevõtja on juba registreeritud, ringlussevõtuloa numbri, kui ta kohaldab loa saanud protsessi, ning vajaduse korral sobiva või uudse tehnoloogia numbri;

oma esimesest saastest puhastamise seadmestikust teatamisel vastavalt punktile a esitab ringlussevõtja komisjonile ja peakontori asukohaterritooriumi pädevale asutusele oma äriühingu nime, kontaktisikud ja peakontori aadressi;

ringlussevõtjal peab ringlussevõtuseadmestiku juures olema kättesaadav II lisa kohane täidetud vastavuskontrolli kokkuvõte ja ta peab olema selle esitanud pädevale asutusele vastavalt artiklile 26.

Pärast lõike 1 punkti a kohast teatamist registreeritakse seadmestik liidu registris ja artikli 24 lõike 2 punkti g kohane registreerimisstaatus on siis „äsja registreeritud“.

Lõike 1 punktis a osutatud teade sisaldab viidet lubatud ringlussevõtuprotsessile, mille alusel saastest puhastamise seadmestikku käitatakse, kui see on olemas, sobivale või uudsele tehnoloogiale, mida seal kasutatakse, ja vajaduse korral ringlussevõtusüsteemile, kuhu see kuulub.

Ringlussevõtja teatab komisjonile ja vastavalt kas saastest puhastamise seadmestiku või ringlussevõtja asukohaterritooriumi pädevale asutusele kõigist muudatustest käesoleva artikli kohaselt registreerimiseks esitatud teabes.

Artikkel 26

Vastavuskontrolli kokkuvõte ja saastest puhastamise seadmestiku töö kontrollimine

Ringlussevõtjad koostavad iga nende kontrolli all oleva saastest puhastamise seadmestiku kohta vastavuskontrolli kokkuvõtte, kasutades II lisas esitatud vormi või arendaja esitatud vormi, kui tegemist on uudse tehnoloogiaga ja vormid on erinevad.

Vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatakse kokkuvõte, milles kirjeldatakse selgelt ringlussevõtuseadmestikku, selle tööd, asjakohaseid menetlusi ja dokumente viisil, mis tõendab vastavust käesolevale määrusele.

Ringlussevõtjad võtavad arvesse komisjoni avaldatud suuniseid vastavuskontrolli kokkuvõtte kohta ning konkreetset olukorda asjaomases ringlussevõturajatises, kus seadmestik asub.

Ringlussevõtjad esitavad saastest puhastamise seadmestiku asukohaterritooriumi pädevale asutusele vastavuskontrolli kokkuvõtte ühe kuu jooksul alates ringlussevõetud plasti tootmise alustamisest saastest puhastamise seadmestiku abil. Pädev asutus teatab vastavuskontrolli kokkuvõtte saamisest viivitamata komisjonile. Vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g muutub staatus ja selleks on nüüd „loodud“.

Pädev asutus kontrollib, kas vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatud teave vastab käesolevale määrusele ja teeb sel eesmärgil ringlussevõtuseadmestikule artikli 27 kohase kontrolli.

Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik kindlaks teha, nõuab pädev asutus ringlussevõtjalt, et ta ajakohastaks vastavalt vajadusele vastavuskontrolli kokkuvõttes esitatud teavet või ringlussevõtuseadmestiku käitamist, või kui see on asjakohane, siis mõlemat.

Kui nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, teavitab pädev asutus sellest komisjoni. Vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g muutub staatus ja selleks on nüüd „tegutsev“.

Kui pädev asutus ei teata komisjonile, et nõuetele vastavus on kindlaks tehtud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil alustati ringlussevõetud plasti tootmise saastest puhastamise seadmestiku abil, muudetakse artikli 24 lõike 2 punkti g kohaselt registreerimisstaatust ja selleks saab „peatatud“.

Kui saastest puhastamise seadmestiku staatus on ühe aasta jooksul „peatatud“, kustutatakse seadmestikku käsitlev kanne registrist.

VII peatükk

Ametlik kontroll

Artikkel 27

Ringlussevõtuseadmestike ametlik kontroll

Ringlussevõtuseadmestike ja ringlussevõtjate ametlik kontroll hõlmab eelkõige määruse (EL) 2017/625 artikli 14 punkti i kohaseid auditeid.

Neid auditeid täiendavad järgmised meetmed:

hea tootmistava menetluste hindamine kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 14 punktiga d;

artikli 26 kohaselt koostatud vastavuskontrolli kokkuvõtte kontrollimine kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 14 punktidega a ja e ning selle kokkuvõtte põhjal ettevõtjate poolt kehtestatud kontrollide ning selles kokkuvõttes osutatud dokumentide ja andmete kontrollimine.

Artikkel 28

Ringlussevõetud plasti mittevastavus nõuetele

Pädev asutus näeb ette, et ringlussevõetud plasti partii ei vasta nõuetele, kui ta leiab ametliku kontrolli käigus, et:

ringlussevõtja on selle turule lasknud ilma asjakohase dokumentatsiooni või märgistuseta;

ringlussevõtja ei saa oma registrite ja muude dokumentide alusel tõendada, et see on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega;

partii on toodetud ringlussevõtuseadmestiku abil, mida ei käitatud lõike 3 kohaselt kehtestatud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse kohaselt.

Kui tehakse kindlaks, et üks või mitu partiid ei vasta nõuetele, võtab pädev asutus asjakohased meetmed kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 138.

Ringlussevõtuseadmestiku käitamist ei loeta käesoleva määrusega kooskõlas olevaks, kui pädev asutus teeb kindlaks, et:

vähemalt kaks partiid ei vasta lõike 1 punkti b alusel nõuetele ringlussevõtuseadmestiku käitamises esinenud puuduste tõttu ja et need puudused võivad oma laadi tõttu mõjutada teisi partiisid;

ringlussevõetud plasti tootmine ringlussevõtuseadmestiku abil ei vasta käesolevas määruses sätestatud üldnõuetele, ja (kui see on asjakohane) rakendatud sobiva ringlussevõtutehnoloogia ja kasutatud ringlussevõtuprotsessi suhtes kohaldatavatele nõuetele või rakendatava uudse tehnoloogia suhtes kohaldatavatele nõuetele või

(kui see on asjakohane) ta ei saanud kontrollida vastavuskontrolli kokkuvõtet kooskõlas artikli 24 lõikega 3 ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil alustati ringlussevõetud plasti tootmise saastest puhastamise seadmestiku abil.

Kui pädev asutus teeb kindlaks, et ringlussevõtuseadmestiku käitamine ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, määrab pädev asutus kindlaks ajavahemiku, mille jooksul see nii oli, võttes arvesse mis tahes kättesaadavaid tõendeid või nende puudumist. Esimese lõigu punkti c kohasel juhul tähendab see kogu ringlussevõtuseadmestiku käitamisperioodi.

Kui pädev asutus peab ringlussevõtuseadmestiku muutmist vajalikuks, võib ta selle osaks oleva saastest puhastamise seadmestiku kasutamise peatada. Kui peatamine kestab eeldatavasti kauem kui kaks kuud, tehakse vastavalt artikli 24 lõike 2 punktile g liidu registrisse sellekohane märge.

VIII peatükk

Vastavust tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Ringlussevõtjatele ja järeltöötlejatele esitatavad erinõuded vastavusdeklaratsioonide kohta

Ringlussevõtjad esitavad vastavusdeklaratsiooni vastavalt III lisa A osas esitatud kirjeldusele ja vormile.

Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järeltöötlejate jaoks juhiseid, mis on piisavad tagamaks, et järeltöötlejad saavad ringlussevõetud plasti edasi töödelda ringlussevõetud plastist materjalideks ja esemeteks, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Need juhised põhinevad rakendatud ringlussevõtutehnoloogia jaoks ette nähtud spetsifikatsioonidel, nõuetel või piirangutel ja vajaduse korral kasutatud ringlussevõtuprotsessil.

Järeltöötlejad esitavad vastavusdeklaratsiooni vastavalt III lisa B osas esitatud kirjeldusele ja vormile.

IX peatükk

Lõppsätted

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 282/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 31

Üleminekusätted

▼C1

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis on saadud ringlussevõtuprotsessi abil, mis põhineb sobival ringlussevõtutehnoloogial, mille jaoks käesolevas määruses nõutakse ringlussevõtuprotsesside individuaalset luba ja mille kohta on pädevale asutusele esitatud kehtiv taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 282/2008 artiklile 5 või mille kohta on esitatud taotlus vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 1 või artikli 22 lõikele 1 hiljemalt 10. juulil 2023 võib turule lasta seni, kuni taotleja võtab oma taotluse tagasi või kuni komisjon võtab vastu otsuse ringlussevõtuprotsessile loa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt artikli 19 lõikele 1.

▼B

Määruse (EÜ) nr 282/2008 kohaselt esitatud taotlused selliste ringlussevõtuprotsesside lubamiseks, mis põhinevad ringlussevõtutehnoloogial, mida ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal I lisas sobiva ringlussevõtutehnoloogiana esitatud, ning taotlused suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse kohta loetakse lõpetatuks.

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, mis on saadud selliste ringlussevõtuprotsesside käigus, mis põhinevad ringlussevõtutehnoloogial, mida ei peeta käesoleva määruse kohaselt sobivaks, võib jätkuvalt turule lasta üksnes kuni 10. juulini 2023, välja arvatud juhul, kui need on valmistatud ringlussevõtuseadmestiku abil, mida käitatakse kooskõlas IV peatükiga uudse tehnoloogia väljatöötamiseks.

Käesoleva määruse kohaldamisel on enne 10. oktoobrit 2022 ringlussevõetud plasti tootmiseks kasutatud saastest puhastamise seadmestiku tegevuse alustamise kuupäev 10. detsember 2022 sobival ringlussevõtutehnoloogial põhineva saastest puhastamise seadmestiku puhul või 10. juuni 2023 saastest puhastamise seadmestiku puhul, mida käitatakse kooskõlas IV peatükiga uudse tehnoloogia väljatöötamiseks.

Erandina artikli 10 lõikes 2 sätestatud tähtajast esitavad ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete tootmiseks enne 10. oktoobrit 2022 juba kasutusel olevate tehnoloogiate arendajad artikli 10 lõike 3 kohaselt nõutud teabe ja avaldavad artikli 10 lõike 4 kohaselt nõutud aruande enne 10. aprilli 2023. Artikli 10 lõike 8 esimeses lõigus osutatud viiekuulist tähtaega kohaldatakse alates kuupäevast, mil pädev asutus saab teabe vastavalt artikli 10 lõikele 3. Artikli 10 lõike 8 teises lõigus sätestatud pädeva asutuse võimalust lükata edasi esimese saastest puhastamise seadmestiku käitamise algust ei kohaldata.

Toidukäitlejad võivad kasutada seaduslikult turule lastud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid toidu pakendamiseks ja lasta neid turule kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 32

Konkreetsed üleminekusätted, mida kohaldatakse selliste materjalide ja esemete tootmise suhtes, milles ringlussevõetud plasti kasutatakse funktsionaalse tõkkekihi taga

Nende ringlussevõtuseadmestike käitamise suhtes, mille abil on juba enne 10. oktoobrit 2022 toodetud ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid, milles ringlussevõetud plasti kasutatakse funktsionaalse tõkkekihi taga, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

nii ringlussevõetud plasti valmistav saastest puhastamise seadmestik kui ka igasugune funktsionaalset tõkkekihti lisav järeltöötlemisseadmestik kuulub arendaja esitatud seadmestike loetellu, milles on märgitud konkreetne ringlussevõtutehnoloogia, mida kõigis loetellu kantud seadmestikes kasutatakse vastavalt artikli 10 lõikele 2, ning

ii)

migratsioonikatsete, mõjususkatsete ja/või migratsiooni modelleerimise (sõltuvalt sellest, mis on teatatud ringlussevõtutehnoloogia ja ringlussevõtuseadmestikus kasutatava protsessi eripära puhul asjakohane ja kohaldatav) tulemused näitavad ühemõtteliselt, et ringlussevõetud plasti saastatuse määra arvesse võttes on funktsionaalne tõkkekiht võimeline toimima määruse (EL) nr 10/2011 kohase funktsionaalse tõkkekihina ringlussevõetud plastist toodetud materjalide ja esemete eeldatava kasutusaja jooksul, milleks on aeg alates nende valmistamisest, ja pakendatud toidu maksimaalse säilimisaja jooksul, kui see on olemas.

Arendaja edastab alapunktis i osutatud loetelu ja alapunktis ii nõutud katsetulemusi sisaldava uuringuaruande pädevale asutusele ja komisjonile enne 10. aprilli 2023. Uuringu üldine kokkuvõte moodustab osa kooskõlas artikli 10 lõikega 4 avaldatud esialgsest aruandest.

Üksikud ringlussevõtjad, järeltöötlejad või muud lõikes 1 osutatud materjalide tootmises osalevad ettevõtjad ei tegutse arendajana selle lõike punkti i kohaselt. Kui konkreetse tehnoloogia arendaja on üksik ringlussevõtja, järeltöötleja või muu seadmestikku või selle osa kasutav ettevõtja või arendajat ei ole võimalik kindlaks teha, teda ei ole enam olemas või ta ei soovi enam täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ühineb vähemalt üks seadmestikku kasutav ettevõtja konsortsiumi või ühinguga, mis võib tegutseda arendajana tema nimel, või palub sõltumatul kolmandal isikul tegutseda arendajana. Kui konsortsium, ühing või kolmas isik saab sellistelt ettevõtjatelt mitu taotlust, rühmitab ta need taotlused kasutatavate ringlussevõtuseadmestike ja -protsesside tehnilise samaväärsuse alusel, et vähendada teatatavate tehnoloogiate arvu.

Erandina artikli 13 lõikest 1 võivad sama arendaja teatatud saastest puhastamise seadmestikke käitavad ringlussevõtjad leppida kokku, et saastatuse määra seiret tehakse ainult ühes kolmandikus lõike 1 punkti i kohaselt esitatud loetelus esitatud seadmestikest, tingimusel et seadmestikud, mille seiret tehakse, on selles loetelus määratud, seire toimub kõigis ringlussevõturajatistes ja üldise proovivõtustrateegia usaldusväärsus ei vähene.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 6 lõike 3 punkti c ja artikli 13 lõiget 2 kohaldatakse alates 10. oktoobrist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Artikli 3 kohased sobivad ringlussevõtutehnoloogiad

Tabel 1 sisaldab järgmist teavet:

1. veerg:

ringlussevõtutehnoloogiale antud number;

2. veerg:

ringlussevõtutehnoloogia nimetus;

3. veerg:

polümeeriliigid, mida ringlussevõtutehnoloogia võimaldab ringlusse võtta;

4. veerg:

ringlussevõtutehnoloogia lühikirjeldus ja viide üksikasjalikule kirjeldusele tabelis 3;

5. veerg:

sisendi liik, mida ringlussevõtutehnoloogia saab saastest puhastada, kusjuures

—

PCW: tarbimisjärgsed jäätmed – artikli 6 kohaselt kogutud plastijäätmed;

—

FG: toidu jaoks ette nähtud – plast, mis esmase materjalina vastas määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele;

—

PCW, mis ei ole toidu jaoks ette nähtud – pakend, mida ei ole kasutatud toidu pakendamiseks ja mis ei pruugi olla toodetud täiesti määruse (EL) nr 10/2011 kohaselt, ning muud tarbimisjärgsed plastmaterjalid, mis ei olnud ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks;

—

Sellise materjali %, mis ei ole toidu jaoks ette nähtud (massiprotsent) – niisuguse materjali maksimaalne sisaldus sisendis, mis ei ole toidu jaoks ette nähtud;

6. veerg:

ringlussevõtutehnoloogia abil toodetud väljundi liik;

7. veerg:

kui 7. veerus on märgitud „jah“, tuleb üksikutele ringlussevõtuprotsessidele saada luba kooskõlas artiklitega 17–19;

8. veerg:

viide tabelile 4, milles on esitatud spetsifikatsioonid ja nõuded tehnoloogia kasutamisele kooskõlas artikli 4 lõike 4 punktiga b ning mis täiendavad artiklites 6–8 sätestatud nõudeid;

9. veerg:

erandid artiklitest 6–8 kooskõlas artikli 4 lõike 4 punktiga b ning erandid artikli 9 lõikest 8;

10. veerg:

kui 10.veerus on märgitud „jah“, tohib ringlussevõtutehnoloogiat kasutada üksnes ringlussevõtusüsteemi osana kooskõlas artikliga 9.

Tabel 1

Sobivate ringlussevõtutehnoloogiate loetelu

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
Ringlussevõtutehnoloogia number	Tehnoloogia nimetus	Polümeeriliik (üksikasjalik kirjeldus tabelis 2)	Ringlussevõtutehnoloogia lühikirjeldus (üksikasjalik kirjeldus tabelis 3)	Sisendplasti spetsifikatsioon	Väljundi spetsifikatsioon	Üksikprotsessidele on vaja luba	Spetsifikatsioonid ja nõuded (viide tabelile 4)	Erandid (viide tabelile 5)	Kohaldatakse ringlussevõtusüsteemi
1	PET tarbimisjärgne mehaaniline ringlussevõtt	PET (2.1)	Mehaaniline ringlussevõtt (3.1)	Ainult tarbimisjärgsed PET-jäätmed, mis sisaldavad kuni 5 % materjale ja esemeid, mida kasutati kokkupuutes materjalide ja ainetega, mis ei olnud toidu jaoks ette nähtud.	Saastest puhastatud PET, lõppmaterjalid ja esemed, mis ei ole ettenähtud mikrolaineahjudes ja tavalistes küpsetusahjudes kasutamiseks; üksikprotsesside väljundi suhtes võidakse kohaldada täiendavaid spetsifikatsioone	Jah	–	–	Ei
2	Ringlussevõtt suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses	Kõik polümeerid, mis on toodetud määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele vastava esmase materjalina	Põhipuhastus ja mikrobioloogilisest saastest puhastamine ümbervormimise ajal (3.2)	Keemiliselt saastumata plastmaterjalid ja -esemed, mis on valmistatud ühest polümeerist või mitmest ühildatavast polümeerist, mida kasutati või mis on ette nähtud kasutamiseks samadel kasutustingimustel ja mis on saadud üksnes suletud ja kontrollitud ahelas toimuvast tooteringlusest, nii et kogumine tarbijatelt on välistatud	Ümbervormitud materjalid ja esemed on ette nähtud kasutamiseks samal eesmärgil ja samadel kasutustingimustel kui ringlussevõtusüsteemis liikuvad materjalid ja esemed, mis moodustasid sisendplasti.	Ei	4.1	–	Jah

Tabel 2

Polümeeride üksikasjalik spetsifikatsioon

Viitenumber	Lühend	Vaigu number ja/või ringlussevõtusümbol, kui see on olemas (1)	Käesoleva määruse kohane spetsifikatsioon
2.1	PET	1	Polüetüleentereftalaat; polümeer, mis on valmistatud ko-monomeeride etüleenglükooli ja tereftaalhappe või dimetüültereftalaadi polükondensatsiooni teel ja mille makromolekuli peaahel sisaldab kuni 10 massiprotsenti muid määruse (EL) 10/2011 I lisa tabelis 1 loetletud ko-monomeere, nt isoftaalhapet ja dietüleenglükooli
(1) Nagu määratletud otsuses 97/129/EÜ, dokumendis ASTM D7611 või GB/T 16288-2008.

Tabel 3

Ringlussevõtutehnoloogia üksikasjalik kirjeldus

Viitenumber

Nimetus

Üksikasjalik kirjeldus

3.1

Mehaaniline ringlussevõtt

Selle ringlussevõtutehnoloogia abil taaskasutatakse kogutud plast mehaaniliste ja füüsikaliste protsesside abil, milleks on tavaliselt sortimine, peenestamine, pesemine, materjalide eraldamine, kuivatamine ja uuesti kristalliseerimine, et saada sisendplasti, millel on säilinud kogutud plasti keemilised omadused.

Selle ringlussevõtutehnoloogia kriitiline etapp on saastest puhastamine, mille käigus sisendplasti vähemalt minimaalse aja jooksul kuumutatakse ja töödeldakse vaakumi või gaasivooluga, et eemaldada juhuslik saaste sisalduseni, mis tervist enam ei ohusta. Sellele etapile võivad järgneda edasised ringlussevõtu- ja muundamisetapid, näiteks filtrimine, ümbergranuleerimine, kompaundimine, ekstrusioon ja vormimine.

Selle ringlussevõtutehnoloogia kasutamisel säilivad plasti moodustavad polümeeriahelad ja võib suureneda polümeeri molekulmass. Samuti võib esineda molekulmassi väike tahtmatu vähenemine.

3.2

Ringlussevõtt suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses

Ringlussevõtutehnoloogia, millega võetakse ringlusse sisendplasti, mis on pärit ainult üksustest, mis osalevad tootmis-, turustamis- või toitlustusetappidest koosnevas suletud ahelas ja ringlussevõtusüsteemis kooskõlas artikliga 9.

Sisendplast on pärit ainult materjalidest ja esemetest, mis on ette nähtud ja mida kasutatakse toiduga kokkupuutumiseks ning mille puhul võib välistada igasuguse saastumise muude ainetega kui toidu ja märgistuse jäägid materjali pinnal. Sisendplast võib sisaldada purustatud materjale ja esemeid, samuti plastmaterjalide ja -esemete tootmisel tekkinud lõikeid ja jääke. Süsteemis ei koguta sisendplastina materjale ja esemeid, mis on antud tarbijatele kasutamiseks mujal kui ringlussevõtusüsteemis osalevate üksuste valdustes või nende kontrolli alt väljas.

Selle ringlussevõtutehnoloogia osana kasutatava puhastustehnoloogiaga eemaldatakse ümbervormimise ajal kõrge temperatuuri abil mikrobioloogiline saaste; sellele eelneb pinna põhipuhastus pesemise teel või muude vahenditega, mis on sobivad, et valmistada materjal ette ümbervormimiseks. Peale selle võidakse lisada uut plasti, et vältida ringlussevõetud plasti kvaliteedi halvenemist, mis muudaks selle ettenähtud kasutusotstarbeks ebasobivaks.

Ringlussevõetud plasti kasutatakse üksnes selliste plastmaterjalide ja -esemete tootmiseks, mis on ette nähtud samade toiduainetega kokkupuutumiseks samadel tingimustel nagu kogutud materjalid ja esemed ning mille puhul kontrolliti algselt määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele vastavust.

Tabel 4

Spetsifikatsioonid ja nõuded tehnoloogia kasutamisele kooskõlas artikli 4 lõikega 4

Viitenumber

Spetsifikatsioonid/nõuded

4.1

a) tehnoloogia ja selle toimimine peavad täielikult vastama tabeli 3 punktis 3.2 esitatud kirjeldusele;

b) kui materjale turustusahelas ilma ringlussevõtuta korduskasutatakse, tuleb neid puhastada korrapäraselt ja piisavalt sageli, et takistada toidust, kasutamisest ja märgistamisest pärit jääkide kogunemist;

c) kasutamine, korduskasutamine, punkti b kohane puhastamine ja ringlussevõtt peab toimuma viisil, mis on kavandatud takistama sisendplasti juhuslikku saastumist, mida ei saa kõrvaldada pindade puhastamisega;

d) välistada tuleb iga niisuguse etiketi või trükivärvi kasutamist plastmaterjalil ja -esemetel, mida ei saa enne ümbervormimist puhastamisega täielikult eemaldada;

e) artikli 9 lõike 3 kohaselt esitatud dokumendis on ringlussevõtusüsteemis osalevatele toidukäitlejatele esitatud selged juhised ja toimingud välise materjali juurdesattumise ja juhusliku saaste vältimiseks;

f) sisendplast ja ringlussevõetud plast peavad alati täielikult vastama määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele; korduva ringlussevõtu tõttu esinevaid plastmaterjali koostisosi, nt kogunenud lisaainete jääke või degeneratsioonisaadusi käsitatakse määruse (EL) nr 10/2011 artikli 6 lõike 4 punkti a kohaselt tahtmatult lisatud ainetena. Nende sisaldus ei tohi ületada kontsentratsiooni, mida kõnealuse määruse artikli 19 kohasel riskihindamisel käsitatakse ohtlikuna. Selleks, et vajaduse korral tagada ringlussevõetud plastmaterjalide ja -esemete kvaliteet, lisatakse kõnealuse määruse kohaselt toodetud uut plasti;

g) dokumenteeritud teaduslike tõendite abil tuleb näidata, et süsteemis ringlusse võetud plastmaterjalid ja -esemed ei avalda inimeste tervisele järgmistest ainetest põhjustatud riski:

— korduva ringlussevõtu tõttu esinevad plastmaterjalide kogunenud koostisosad, nt lisaainete jäägid või degeneratsioonisaadused või

— muudest allikatest pärit tavajäägid, nt toit, pesuained ja märgistusvahendid

Tabel 5

Erandid tehnoloogia kasutamise suhtes kooskõlas artikli 4 lõikega 5

Viitenumber	Spetsifikatsioonid/nõuded

II LISA

Määruse (EL) 2022/1616 artikli 26 kohase vastavuskontrolli kokkuvõtte vorm

Vormi täitmisel võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 2023/2006 ja selle B lisas sätestatud mõisteid hea tootmistava kohta

Käesolevas dokumendis kasutatud lühendid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2023/2006:

kvaliteedile hinnangu andmine

SOP

standardne töökord

SOP kood

standardse töökorra kood koosneb kahest numbrist: standardse töökorra numbrist ja selle dokumendi numbrist, milles seda kirjeldatakse, vormingus SOPNr – DocNr; dokumendi number peab vastama punktis 2.3 loetletud dokumendi numbrile, SOP number ringlussevõtja numeratsioonisüsteemile.

1. 1. JAGU. IDENTIFITSEERIMISANDMED

Käesolevas jaos osutatud numbrid (RIN, RFN, RON, RAN, NTN) peavad vastama numbritele määruse (EL) 2022/1616 artikli 24 kohaselt loodud liidu registris.

1.1. Ringlussevõtuseadmestiku identifitseerimisandmed

Seadmestiku nimetus
Rakendatav ringlussevõtutehnoloogia vastavalt I lisale
ELi registrinumber (ringlussevõtuseadmestiku number, RIN)
Rajatise aadress
Ringlussevõturajatise number (RFN)
Kontaktandmed
Kontaktisikute ametikoht/roll
Asjakohased riikliku registri numbrid, kui on olemas
Teatamise kuupäev (artikli 25 lõike 1 punkt a)

1.2. Ringlussevõtja identifitseerimisandmed

Ettevõtte nimi
ELi registrinumber (ringlussevõtja number, RON)
Peakontori aadress
Kontaktandmed
Peamise kontaktisiku ametikoht/roll
Asjakohased riikliku registri numbrid, kui on olemas
Loa hoidja? (jah/ei / ei ole asjakohane)

1.3. Otsus ringlussevõtuprotsessi loa kohta või ringlussevõtuprotsessi uudne tehnoloogia

A: seadmestikus rakendatava protsessi lubamise otsuse või protsessis kasutatava uudse tehnoloogia tähis:

ELi registrinumber, st ringlussevõtuprotsessi loa number (RAN), uudse tehnoloogia number (NTN)

B: loa hoidja või uudse tehnoloogia arendaja –

Vastavalt vajadusele loa hoidja (1) / tehnoloogia arendaja (2) number
Aadress
Kontaktandmed
Ametikoht/roll
(1) Loa hoidja nimi ja aadress peavad olema samad nagu loa andmise otsuses (2) Tehnoloogia arendaja, kes teatas seadmestikus rakendatavas protsessis kasutatavast uudsest tehnoloogiast kooskõlas artikli 10 lõikega 2

1.4. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kasutatud dokumendiviited

EFSA küsimuse number
EFSA arvamuse avaldamise kuupäev
EFSA väljaande number
Konfidentsiaalsusotsuse number
Konfidentsiaalsusotsuse kuupäev

1.5. Muu(d) ringlussevõtuseadmestiku töö eest vastutav(ad) isik(ud)

Nimetus	Ametikoht/roll	Kontaktandmed

2. 2. JAGU. RINGLUSSEVÕTUSEADMESTIKU TÖÖ

2.1. Kirjalikud avaldused

Punktides 2.1.1 ja 2.1.2 nimetatud dokumentide pikkus võib koos tühikutega olla kuni 3 000 tähemärki

2.1.1 Ringlussevõtja avaldus, milles kirjeldatakse ringlussevõetud plasti tootmist ja kvaliteeti

2.1.2. Ringlussevõtja avaldus loa saanud protsessiga seotud kirjavahetuse kohta

Seda punkti kohaldatakse ainult loa saanud protsesside suhtes.

2.2. Ringlussevõtutoimingud ringlussevõturajatises

Selles punktis esitatakse järgmine teave:

—

nende peamiste tootmisetappide skeem, mis on ringlussevõtuprotsessi osad ja toimuvad ringlussevõturajatises (tegevuskoha skeem);

—

tabel, milles kirjeldatakse ringlussevõturajatises toimuvaid ja sellele skeemile vastavaid tootmisetappe ning neid ühendavaid materjalivooge.

2.2.1. Ringlussevõturajatises toimuvate peamiste tootmisetappide skeem (tegevuskoha skeem)

2.2.2. Ringlussevõturajatises toimuvate peamiste tootmisetappide ja neid ühendavate voogude kirjeldus

Etapi number	Nimetus	Kirjeldus	Aastas töödeldud materjali keskmise kogus tonnides


Voo number	Nimetus	Kirjeldus	Voo keskmine maht

2.3. Sisedokumendid

Esitada tuleb ammendav loetelu dokumentidest, mis on seotud protsessi toimimise, kvaliteedijuhtimise ja muude sellega seotud haldusmenetlustega, ning loa andmisega seotud dokumentidest. Dokumendid nummerdatakse ja neid numbreid kasutatakse 3. jaos kõnealustele dokumentidele viitamiseks. Ringlussevõtja võib kasutada oma nummerdussüsteemi.

Dokumendi liik	Dokumendi number	Seotud tootmisetapp	Pealkiri	Kirjeldus	Kuupäev, versioon, koostaja

2.4. Partiide määratlused

Kooskõlas allpool esitatud tabeliga määratletakse järgmised partiid:

—

sissetoodav partii: tarnijatelt ringlussevõturajatisse toodav töötlemata plast;

—

sisendpartii: ringlussevõturajatises töödeldav sisendplast, mis siseneb saastest puhastamise etappi;

—

väljundpartii: saastest puhastamise etapis saadud ringlussevõetud plast ning

—

väljaviidav partii: ringlussevõetud plast (või ringlussevõetud plastmaterjalid ja -esemed), mis viiakse rajatistest välja edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks.

—

Igasugune muu vahepartii, mis vastab kvaliteedi hindamise kontrollile.

Kui sissetoodav ja sisendpartii kattuvad, sest täiendavat kontrolli kvaliteedile hinnangu andmisega ei tehta, määratletakse ainult sisendpartii. Sama meetodit kasutatakse väljund- ja väljaviidavate partiide korral. Kui esineb eri liiki sissetoodavaid ja väljaviidavaid partiisid, määratletakse need eraldi ja antakse neile hõlpsasti mõistetav nimetus.

Kvaliteedihinnangud nummerdatakse samamoodi nagu tegevuskoha skeemil (punkti 2.2.1)

Partii liik

Partii

asutusesisene nimetus

Voo / KH nr

Määratlus/kirjeldus

Tüüpiline suurusvahemik

Jälgitavuseeskiri

2.5. Saastest puhastamise seadmestiku protsessiskeem

Lisada torustiku ja seadmete skeem kooskõlas standardi ISO 10628-1:2014 punktiga 4.4, võttes arvesse standardit ISO 10628-2.

2.6. Kriitiliste saastest puhastamise toimingute kontrollimine

Allpool esitatud tabelis peavad olema viited etappidele või toimingutele, mida EFSA peab kriitiliseks, iga kriitilise parameetri kontrollikriteerium, kasutatavad kontrollimisvahendid ning nende parandusmeetmete kirjeldus, mida võetakse juhul, kui kontrollikriteerium ei ole täidetud. Vajaduse korral lisatakse täiendav teave keerukate kontrollimiseeskirjade hindamise kohta.

Kriitiline toiming (ja viide EFSA arvamusele)	Kontrollikriteerium	Mõõte- või kontrollimis- vahend (viide punktile 2.5)	Nende parandusmeetmete lühikirjeldus, mida võetakse juhul, kui kontrollimiseeskirja ei ole täidetud	SOP kood (SOPNr – DocNr)

2.6.1. Vajaduse korral täiendav teave keerukate kontrollimiseeskirjade kohta

2.7. Tööks vajalik asjakohane standardne töökord

Allpool esitatud tabelis tuleb esitada viide igale seadmestiku töös järgitavale standardsele töökorrale (SOP – standard operating procedure), anda selle lühikirjeldus ja märkida koht, kus see toimub.

SOP kood	Lühikirjeldus	Toimumiskoht

3. 3. JAGU. KVALITEEDILE HINNANGU ANDMINE

3.1. Kvaliteedile hinnangu andmise etappide loetelu

Iga kvaliteedile hinnangu andmise etappi kirjeldatakse allpool esitatud tabelis:

KH etapp ja number	Hinnangu nimetus	Määratlus/kirjeldus	Kriteerium	Dokumendid	SOP kood (SOPNr – DocNr)

Etappe peab olema vähemalt neli (välja arvatud juhul, kui puudub erinevus sissetoomise ja sisestamise või väljumise ja väljaviimise vahel – vt punkt 2.4):

—

sissetoomisetapp (esimene kvaliteedile hinnangu andmise etapp, mille käigus materjali tuuakse rajatisse),

—

sisestamisetapp (mille käigus sisendplast siseneb saastest puhastamise protsessi),

—

väljumisetapp (mille käigus materjal väljub saastest puhastamise protsessist),

—

väljaviimisetapp (mille käigus ringlussevõetud plast või ringlussevõetud plastmaterjalid ja -esemed viiakse rajatisest välja).

Kui see on asjakohane materjali kvaliteedi seisukohast teistes etappides, lisatakse täiendavad vahepealsed etapid. Neile vahepealsetele etappidele antakse hõlpsasti mõistetavad nimetused.

3.2. Kvaliteedile hinnangu andmise etappides kohaldatav asjakohane standardne töökord

Allpool esitatud tabelis tuleb esitada viide igale standardsele töökorrale, mida kvaliteedile hinnangu andmise etappides järgitakse, anda selle lühikirjeldus ja märkida koht, kus see toimub.

Kvaliteedihinnangu (KH) nr (viide punktile 3.1)	STK kood (SOPNr – DocNr)	Lühikirjeldus	(KH) toimumiskoht

4. 4. jagu. Andmehoidla

4.1. Kvaliteedihinnangu dokumenteerimise süsteemid

Kvaliteedihinnangu nr (viide punktile 3.1)	Nimetus	Määratlus/kirjeldus	Toimumiskoht	Varukoopiad STK kood	(SOPNr – DocNr)	Muutmise ennetamine

4.2. Dokumenteerimissüsteemi standardsete töökorra toimingukoodide loetelu

Kvaliteedihinnangu nr (viide punktile 3.1)	SOP kood (SOPNr – DocNr)	Lühikirjeldus	Asukoht (dokumenteerimissüsteemi sisestamise koht)

4.3. Muud asjakohased dokumendid/süsteemid

Menetlus	Kirjeldus/dokumendid

III LISA

Vastavusdeklaratsiooni vormid

A osa

Ringlussevõtjate kasutatav vastavusdeklaratsioon

RINGLUSSEVÕTJA DEKLARATSIOON MÄÄRUSELE (EL) 2022/1616 VASTAVUSE KOHTA
Mina, allakirjutanu, kinnitan punktis 1.1 esitatud identifitseerimisandmetega ringlussevõtja [LISADA RINGLUSSEVÕTJA NIMI] nimel, et punktis 1.2 identifitseeritud plastmaterjal on toodetud kooskõlas määrusega (EL) 2022/1616. Ringlussevõetud materjal, mille kohta käesolev deklaratsioon kehtib, sobib kasutamiseks toiduga kokkupuutes, tingimusel et seda kasutatakse vastavalt käesoleva deklaratsiooni 3. jaos esitatud piirangutele, käesolevas deklaratsioonis esitatud juhistele ja toote märgistusele. Käesolevaga kinnitan, et deklaratsiooni sisu on mulle teadaolevalt õige ja vastab määrusele (EL) 2022/1616.
1. jagu. Identifitseerimisandmed
1.1 Ringlussevõtja		1.2 Ringlussevõetud toode		1.3 Pädev asutus
1.1.1 Nimi		1.2.1 Kaubanimi/tähis		1.3.1 Nimi
1.1.2 Toiduga kokkupuutuv materjal – RON ()		1.2.2 Partii number		1.3.2 Aadress
1.1.3 Riik		1.2.3 Toiduga kokkupuutuv materjal – RIN ()		1.3.3 Riik/ piirkond
1.1.4 Toiduga kokkupuutuv materjal – RFN ()		1.2.4 Muu teave		1.3.4 Määratud registreerimisnumber
2. jagu. Vastavus määrusele
2.1 Loa või tegevusloa alus (märgistada ainult üks ruut)

2.1.1	□	Loa andmise otsus	RAN ()
2.1.2	□	Ringlussevõtusüsteem	RSN ()
2.1.3	□	Luba või ringlussevõtusüsteem ei ole nõutav
2.1.4	□	Uudne tehnoloogia	NTN ()
2.2 II lisa tabelis 3.1 loetletud kohustuslikes kvaliteedile hinnangu andmise etappides tehtud vastavushindamise tulemused; kohustuslik täita vaid juhul, kui märgistati väli 2.1.1 Tähtis: kui märgistati väli 2.2.5, võib väljad 2.2.2 kuni 2.2.4 tühjaks jätta
Etapp ()	Otsuse kriteeriumide ja tulemus(ed)			Partii number / partiide numbrid
2.2.1 Väljaviidav partii
2.2.2 Sissetoodav partii
2.2.3 Sisendpartii
2.2.4 Väljundpartii
2.2.5 Allakirjutanu kinnitab, et väljadel 2.2.2 kuni 2.2.4 nõutav teave tehakse pädevale asutusele viimase nõudmisel kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul				□
3. jagu. Juhised ja teave toote kasutajatele
3.1	Juhised järeltöötlejatele
3.1.1	Ringlussevõetud materjali suurim sisaldus (massiprotsentides)	%
3.1.2	Ringlussevõetud materjali tegelik sisaldus (massiprotsentides)	%
3.1.3	Kasutuspiirangud ()
3.1.4	Muud juhised
3.2	Juhised tarneahelas allpool asuvatele kasutajatele, sealhulgas lõppkasutajatele
3.2.1	Kasutuspiirangud ()
3.2.2	Märgistuse kokkuvõte
3.2.3	Muud juhised
4. jagu. Allkiri
4.1 Allkiri ja ettevõtte pitser
4.2 Allakirjutaja nimi
4.3 Allakirjutava isiku roll/ametikoht
4.4 Kuupäev ja koht
(1) RAN – ringlussevõtuprotsessi loa number; RON – ringlussevõtuga tegeleva ettevõtja number (ringlussevõtjad); RIN – ringlussevõtuseadmestiku number; RSN – ringlussevõtusüsteemi number; NTN – uudse tehnoloogia number; RFN – ringlussevõturajatise number. (2) Väljaviimise etappi (turule lastav partii, millele on lisatud käesolev vorm) käsitlevate väljade täitmine on kohustuslik. Muude väljade täitmine on vabatahtlik, kuid kui seda teavet ei esitata deklaratsioonis, tuleb neil väljadel nõutud teave pädevale asutusele taotluse korral kolme tööpäeva jooksul kättesaadavaks teha. (3) Kasutuspiirangud peavad vastama mis tahes tingimustele, mida kohaldatakse ringlussevõetud plasti suhtes kooskõlas I lisa kohase rakendatava tehnoloogiaga ja artikli 7, 8 või 9 kohaselt antud ringlussevõtuprotsessi loaga või muude piirangutega, mida ringlussevõtja peab vajalikuks.

B osa

Järeltöötlejate kasutatav vastavusdeklaratsioon, kui järeltöödeldud plastmaterjal sisaldab ringlussevõetud plasti

JÄRELTÖÖTLEJA DEKLARATSIOON MÄÄRUSELE (EL) 2022/1616 VASTAVUSE KOHTA
Mina, allakirjutanu, kinnitan punktis 1.1 esitatud identifitseerimisandmetega järeltöötleja [LISADA JÄRELTÖÖTLEJA NIMI] nimel, et punktis 1.2 identifitseeritud plastmaterjal on toodetud kooskõlas määrusega (EL) 2022/1616. Ringlussevõetud materjal, mille kohta käesolev deklaratsioon kehtib, sobib kasutamiseks toiduga kokkupuutes, tingimusel et seda kasutatakse vastavalt käesoleva deklaratsiooni 3. jaos esitatud piirangutele, käesolevas deklaratsioonis esitatud juhistele ja toote märgistusele. Käesolevaga kinnitan, et deklaratsiooni sisu on mulle teadaolevalt õige ja vastab määrusele (EL) 2022/1616.
1. jagu. Identifitseerimisandmed
1.1 Järeltöötleja		1.2 Ringlussevõetud plasti sisaldav toode		1.3 Pädev asutus
1.1.1 Nimi		1.2.1 Kaubanimi/tähis		1.3.1 Nimi
1.1.2 Aadress		1.2.2 Partii number		1.3.2 Aadress
1.1.3 Riik		1.2.4 Muu teave		1.3.3 Riik/piirkond
				1.3.4 Registreerimisnumber
2. jagu. Vastavus määrusele
2.1
2.1.1	Ringlussevõetud plasti päritolu; ringlussevõtuseadmestike numbrid
2.1.2	Saastest puhastamise seadmestikest pärit ringlussevõetud plasti partiinumbrid
2.1.3	Ringlussevõtja teatatud maksimaalne ringlussevõetud materjali sisaldus (A osa punkt 3.1.1)				% (massiprotsent)
2.1.4	Selle toote tegelik ringlussevõetud materjali sisaldus				% (massiprotsent)
2.1.5	Ringlussevõtjalt saadud vastavusdeklaratsioonis esitatud piirangutest on kinni peetud				□
2.1.6	Lisaainete või lähteainete lisamine		□ Lisatud lisaained või lähteained vastavad määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele		□ Ei ole lisatud
3. jagu: Juhised ja teave toote kasutajatele
3.2	Juhised tarneahelas allpool asuvatele kasutajatele, sealhulgas lõppkasutajatele
3.2.1	Punktis 1.2 kirjeldatud toode on (märkida sobiv väide, sobida võivad mõlemad)		(A) ringlussevõetud plast edasisteks töötlemisetappideks		□
			(B) plastist lõppmaterjal või toode, mis sobib toiduga kokkupuutumiseks ilma edasise töötlemiseta.		□
3.2.2	Toidu tüüp või tüübid, millega kokkupuutumiseks see on ette nähtud
3.2.3	Töötlemise ja säilitamise aeg ning temperatuur toiduga kokkupuutumisel
3.2.4	Suurim toiduga kokkupuutuva pinna pindala ja mahu suhe, mille puhul on nõuetele vastavust kontrollitud
3.2.5	Selliste lisatud ainete loetelu, mille suhtes on kehtestatud migratsiooni piirnormid; vajaduse korral lisage ridu (märkus: teatavate ainete puhul võivad toiduga kokkupuutuva materjali number ja migratsiooni piirnorm puududa)		Toiduga kokkupuutuva materjali nr*	Muu tähis (CASi nr, keemiline nimetus)	Migratsiooni piirnorm (mg 1 kg toidu kohta)


3.2.6	Muu asjakohane teave ja juhised, sealhulgas vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (1) IV lisa punktidele 7 ja 9
3.2.7	Ringlussevõetud plast, mille kohta see deklaratsioon kehtib, sisaldub määruse (EL) nr 10/2011 artikli 13 või 14 kohases mitmekihilise materjali või eseme kihis, mille muu kiht või muud kihid sisaldavad kõnealuse määruse kohaselt toodetud plasti. Kõnealuse kihi või kõnealuste kihtide kohta on kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 15 kättesaadav eraldi vastavusdeklaratsioon ja seda tuleb arvesse võtta.				□
4. jagu. Allkiri
4.1 Allkiri ja ettevõtte pitser
4.2 Allakirjutaja nimi
4.3 Allakirjutava isiku roll/ametikoht
4.4 Kuupäev ja koht
(1) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EÜ) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).