02022R0126 — ET — 01.01.2023 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, (ELT L 020 31.1.2022, lk 52) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/330, 22. november 2022, |
L 44 |
1 |
14.2.2023 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/126,
7. detsember 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu
I JAOTIS
REGULEERIMISESE
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega täiendatakse määrust (EL) 2021/2115 järgmisega:
täiendavad nõuded teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid näevad ette oma ÜPP strateegiakavades, mis hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027:
otsetoetuste vormis kanepi ja puuvilla kasvatamiseks;
määruse (EL) 2021/2115 artiklis 42 osutatud põllumajandussektorites;
geneetiliste ressursside ja loomade heaolu jaoks keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustuste raames ning maaelu arengu kvaliteedikavade jaoks;
eeskirjad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohase suhtarvu kohta.
II JAOTIS
TÄIENDAVAD NÕUDED TEATAVATE OTSETOETUSTE VORMIS SEKKUMISVIISIDE KOHTA
I peatükk
Kanep
Artikkel 2
Täiendavad rahastamiskõlblikkuse nõuded
Kui liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud määratlused, seavad nad kanepi tootmise toetuste andmise tingimuseks selliste kanepisortide seemne kasutamise, mis vastavad järgmistele nõuetele:
need on loetletud toetuse maksmise aasta 15. märtsil ühtses põllukultuuride sordilehes, mis on avaldatud kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ ( 1 ) artikliga 17;
nende delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisaldus (edaspidi „THC-sisaldus“) ei ole kahel järjestikusel aastal olnud suurem määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatud piirmäärast;
Artikkel 3
Kanepisortide kontroll ja THC-sisalduse kvantitatiivne määramine
Artikkel 4
Püüdekultuur
Käesolevas peatükis tähendab „püüdekultuurina kasvatatud kanep“ kanepit, mis on külvatud pärast vastava aasta 30. juunit.
Artikkel 5
Kasvatusnõuded
Kanepi kasvatamist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha käesoleva artikli sätete rakendamiseks vajalikud kontrollid.
Kanepi kasvatamist püüdekultuurina jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt kuni kasvuperioodi lõpuni.
Liikmesriigid võivad lubada kanepit koristada enne õitsemise lõpule järgneva kümnepäevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et koristamine toimub pärast õitsemise algust ja et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb I lisas sätestatud meetodi kohaselt jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist vähemalt kümme päeva pärast õitsemise lõppu.
II PEATÜKK
Puuvill
Artikkel 6
Puuvilla tootmiseks ettenähtud põllumajandusmaa heakskiitmine
Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 36 osutatud liikmesriigid kehtestavad oma ÜPP strateegiakavades objektiivsed kriteeriumid põllumajandusmaa heakskiitmiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 37 lõikele 3.
Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmisel elemendil:
tegemist on selliste piirkondade põllumajandusega, kus puuvill on peamine põllumajanduskultuur;
kõnealuste piirkondade mulla- ja kliimatingimused;
niisutussüsteem;
keskkonda säästvamate rotatsioonisüsteemide ja viljelustehnikate kasutamine.
Artikkel 7
Külvisortide heakskiitmine
Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 36 osutatud liikmesriigid määravad oma ÜPP strateegiakavades kindlaks külviks heakskiidetud sordid, mis on registreeritud direktiiviga 2002/53/EÜ ette nähtud ühtses põllukultuuride sordilehes ja mida on kohandatud nende turuvajadustele.
Artikkel 8
Puuvilla eritoetuse saamise lisatingimused
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 37 lõikes 1 osutatud puuvilla eritoetuste puhul peavad kõnealuse määruse artiklis 36 osutatud liikmesriigid sätestama oma ÜPP strateegiakavades minimaalse istutustiheduse külvipinnal vastavalt mulla- ja ilmastikutingimustele ning vajaduse korral piirkonna iseärasustele.
Artikkel 9
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine
Tootmisharudevahelisele organisatsioonile määruse (EL) 2021/2115 artikli 39 lõike 1 tähenduses annab heakskiidu liikmesriik, kus toorpuuvilla töötlejad asuvad, ja see antakse üheks aastaks, mis algab aegsasti enne kõnealuse aasta külviperioodi, tingimusel et organisatsioon vastab järgmistele kriteeriumidele:
tema poolt hõlmatav kogupindala on vähemalt 4 000 ha, mis vastab käesoleva määruse artiklis 6 osutatud heakskiitmise kriteeriumidele;
ta on kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusnormidega vastu võtnud töökorra, milles käsitletakse eelkõige liitumistingimusi ja liikmemakse.
Põllumajandustootjatel, kes on sellise heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, mille heakskiit on vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule tühistatud, ei ole õigust määruse (EL) 2021/2115 artikli 40 lõikes 2 sätestatud puuvilla eritoetuse suurendamisele.
Artikkel 10
Puuvilla tootvate põllumajandustootjate kohustused
III JAOTIS
TÄIENDAVAD NÕUDED TEATAVATE SEKKUMISVIISIDE KOHTA MÄÄRUSE (EL) 2021/2115 ARTIKLIS 42 OSUTATUD SEKTORITES
I peatükk
Ühiseeskirjad, mida kohaldatakse sekkumiste suhtes puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud muudes sektorites
Artikkel 11
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad investeeringud, peavad nad sätestama järgmise:
toetusesaaja kasutab omandatud materiaalset ja immateriaalset vara vastavalt selle olemusele, eesmärkidele ja kavandatud kasutusele, nagu on kirjeldatud ÜPP strateegiakavaga seotud sekkumistes ja vajaduse korral heakskiidetud rakenduskavas;
ilma et see piiraks lõike 10 kohaldamist, jääb nii omandatud materiaalne kui ka immateriaalne vara toetusesaaja omandisse ja valdusse maksuamortisatsiooni perioodi lõpuni või vähemalt viieks aastaks, mille kehtestavad liikmesriigid, võttes arvesse varade olemust. Mõlemad ajavahemikud arvutatakse alates vara omandamise kuupäevast või kuupäevast, mil vara antakse toetusesaaja käsutusse.
Liikmesriigid võivad siiski ette näha lühema ajavahemiku, mille jooksul peab vara jääma toetusesaaja omandisse ja valdusse, kuid see ajavahemik ei tohi olla lühem kui kolm aastat komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ( 4 ) osutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamise puhul.
Esimeses lõigus osutatud investeeringud materiaalsesse varasse tuleb teha toetusesaaja valdustes või vajaduse korral tema tootjaliikmete või käesoleva määruse artikli 31 lõikes 7 osutatud 90 % nõudele vastavate tütarettevõtjate valdustes. Mesindussektoris võivad liikmesriigid siiski näha oma ÜPP strateegiakavades ette ka sellised investeeringud materiaalsesse varasse, mis tehakse väljaspool toetusesaaja valdusi.
Kui investeering on tehtud renditud pinnal ja järgides konkreetset riiklikku omandiõigust käsitlevat eeskirja, võib nõuet, mille kohaselt peab vara olema toetusesaaja omandis, mitte kohaldada tingimusel, et vara on olnud toetusesaaja valduses vähemalt esimese lõigu punkti b kohase ajavahemiku jooksul.
Kui lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemik ületab teatava investeeringu puhul rakenduskava kestust, peavad liikmesriigid tagama, et selle võib kanda üle järgmistesse rakenduskavadesse.
Kui liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute jaoks antava toetuse, et saavutada määruse (EL) 2021/2115 artikli 46 punktides e ja f ning artikli 57 punktis b osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärke, tuleb kõnealuste investeeringutega püüda saavutada üht või mitut käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 loetletud eesmärki.
Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades näha ette niisutusse tehtavate investeeringute jaoks antava toetuse, tingimusel et:
kehtestatakse potentsiaalse veesäästu ja veekasutuse tõhusa vähendamise protsendimäärad, mille toetusesaaja peab saavutama, ja ÜPP strateegiakavades näidatakse, et selliste veesäästueesmärkide kindlaksmääramisel on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ ( 5 ) osutatud veemajanduskavas sätestatud vajadusi;
on kehtestatud või investeeringu osana kehtestatakse vee mõõtmise süsteem, mis võimaldab mõõta vee kasutamist põllumajandusettevõtte või asjaomase tootmisüksuse tasandil;
lõigetes 5–8 osutatud niisutusse tehtavate konkreetsete investeeringute puhul on täidetud kõnealustes lõigetes sätestatud tingimused.
Toetada võib investeeringut olemasoleva niisutussüsteemi või niisutustaristu elemendi täiustamisse järgmistel tingimustel:
toetusesaaja hindab eelnevalt, et investeeringud pakuvad potentsiaalset veesäästu, mis kajastab olemasoleva rajatise või taristu tehnilisi parameetreid;
investeeringud mõjutavad põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on direktiivis 2000/60/EÜ osutatud asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ja saavutada tuleb veekasutuse tõhus vähendamine, mis aitab kaasa nende veekogumite hea seisundi saavutamisele, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1.
Esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimusi ei kohaldata olemasoleva niisutussüsteemi või niisutustaristu elemendi täiustamiseks tehtavate investeeringute suhtes või veehoidla rajamiseks tehtavate investeeringute suhtes või investeeringute suhtes taaskasutusvee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogumit.
Toetust võib anda investeeringuteks, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit, järgmistel tingimustel:
veekogumi seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ning
keskkonnamõju analüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale; nimetatud keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks.
Liikmesriigid tagavad, et liidu finantsabi nõutakse toetusesaajalt tagasi, kui lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemiku jooksul esineb üks järgmistest olukordadest:
toetusesaaja lõpetab tegevuse või see antakse üle teisele üksusele;
toetusesaaja või vajaduse korral tema liikmed paigutavad tootmistegevuse ümber väljapoole geograafilist haritavat ala;
muutus omandisuhetes, eriti kui see annab ettevõttele või avalik-õiguslikule isikule põhjendamatu eelise, või
muu oluline muutus asjaomase sekkumise olemuses, eesmärkides või rakendamistingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.
Kui toetusesaaja ei täida tingimusi, mille liikmesriigid on lõigete 1–8 ja käesoleva lõike esimese lõigu alusel oma ÜPP strateegiakavades kehtestanud, peavad liikmesriigid tagama, et liidu finantsabi nõutakse tagasi proportsionaalselt tingimuste mittetäitmise kestusega.
Liikmesriigid võivad otsustada liidu finantsabi mitte tagasi nõuda, kui toetusesaaja lõpetab tootmistegevuse pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
Kui tootjaliige lahkub organisatsioonist või tootjarühmast, peavad liikmesriigid tagama, et toetusesaaja tagastab investeeringu või selle jääkväärtuse ning et jääkväärtus lisatakse tagastatud summa rakendusfondi.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik ette näha, et toetusesaajalt investeeringu või selle jääkväärtuse tagastamist ei nõuta.
Kui vara, millesse investeerimist toetati, asendatakse, tuleb asendatud investeeringute jääkväärtus:
lisada tootjaorganisatsiooni rakendusfondi või
lahutada asendava investeeringu maksumusest.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, ei tohi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades sätestada, et investeeringud asendatakse identsete varadega.
Artikkel 12
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumised
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumised, peavad nad oma ÜPP strateegiakavades ette nägema, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:
vähendada tootmissisendite praegust kasutamist ning tootmisprotsessist eralduvaid saasteaineid või tekkivaid jäätmeid;
asendada fossiilkütustest saadud energia kasutamine taastuvate energiaallikatega;
vähendada keskkonnariske, mis on seotud teatavate tootmissisendite kasutamisega või teatavate jääkide tootmisega, sealhulgas taimekaitsevahendid, väetised, sõnnik või muud loomade väljaheited;
vähendada veekasutust;
olla seotud mittetootlike investeeringutega, mida on vaja selleks, et saavutada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärgid, eriti kui need eesmärgid on seotud elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega;
vähendada tõhusalt ja mõõdetavalt kasvuhoonegaaside heidet või saavutada kindel süsiniku sidumine;
suurendada tootmise vastupanuvõimet ohtudele, mis on seotud kliimamuutustega, nagu mullaerosioon;
säilitada, kasutada säästvalt ja arendada geneetilisi ressursse või
kaitsta või parandada keskkonda.
Liikmesriigid peavad tagama, et toetusesaajad esitavad heakskiitmiseks kavandatava rakenduskava, sekkumise või sellise kava või sekkumise muudatuse esitamise ajal ka tõendid eeldatava positiivse panuse kohta ühte või mitmesse keskkonnaeesmärki.
Artikkel 13
Juhendamine
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad juhendamisega seotud sekkumised, peavad nad oma ÜPP strateegiakavades ette nägema, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:
kriisiennetus- ja kriisiohjesekkumistega seotud parimate tavade vahetamine, mis aitab toetusesaajal kasutada kriisiennetus- ja kriisiohjesekkumiste rakendamisest saadud kogemusi;
meetmed, millega edendatakse uute tootjaorganisatsioonide asutamist, olemasolevate ühinemist või üksikutel tootjatel olemasoleva tootjaorganisatsiooniga ühinemise võimaldamist, ning tootjaorganisatsioonide nõustamine, kui nad püüavad saavutada tunnustamist tootjaorganisatsioonina vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013;
juhendajatele ja juhendatavatele võrgustikutöö võimaluste, eelkõige turustamiskanalite kui kriisiennetuse ja -ohje vahendi loomine.
Artikkel 14
Müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad müügiedenduse, teavitustegevuse ja turustamisega seotud sekkumised, peavad nad sätestama oma ÜPP strateegiakavades, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:
suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;
suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning suurendada nende nähtavust nii liidus kui ka väljaspool liitu kõikides sektorites peale veinisektori;
suurendada teadlikkust liidu kvaliteedisüsteemidest nii liidus kui ka väljaspool liitu;
suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;
aidata suurte turuhäirete, tarbijate usalduse kaotuse või muude spetsiifiliste probleemide puhul vajaduse korral kaasa normaalsete turutingimuste taastumisele liidu turul;
suurendada teadlikkust kestlikust tootmisest;
suurendada tarbijate teadlikkust tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 7 tähenduses nende tütarettevõtjate margitoodetest ja kaubamärkidest puu- ja köögiviljasektoris;
mitmekesistada, avada ja konsolideerida liidu veinide turge kolmandates riikides ning suurendada nendel turgudel teadlikkust liidu veinide iseloomulikest omadustest. Viiteid veini päritolule ja kaubamärkidele võib kasutada üksnes juhul, kui see täiendab liidu veinide müügi edendamist, seonduvat teavitustegevust ja veinide turustamist kolmandates riikides;
teavitada tarbijaid veini vastutustundlikust tarbimisest;
suurendada värskete või töödeldud puu- ja köögiviljade tarbimist, suurendades tarbijate teadlikkust tervislikust toitumisest, toote toiteomadustest, kõrgest kvaliteedist ja ohutusest.
Artikkel 15
Ühisfondid
Kui toetusesaaja taotleb kõnealust toetust alles ühisfondi toimimise teisel või kolmandal aastal, moodustab toetuse summa vastavalt 16 % või 8 % toetusesaaja osalusest ühisfondi kapitalis ühisfondi teisel ja kolmandal toimimisaastal.
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse veinisektoris rakendatavad ühisfondidega seotud sekkumised, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis l, peavad nad piirama veinisektoris ühisfondide loomise halduskuludele antavat liidu toetust järgmiselt:
20 % tootjate osalusest ühisfondi esimesel aastal;
16 % tootjate osalusest ühisfondi teisel aastal;
8 % tootjate osalusest ühisfondi kolmandal aastal.
Toetuse maksmise aeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat.
Artikkel 16
Viljapuuaedade, oliivisalude või viinamarjaistanduste taasistutamine pärast nende kohustuslikku väljajuurimist
Artikkel 17
Roheline korje ja koristamata jätmine
Roheline korje seisneb teataval maa-alal selliste valmimata turustuskõlbmatute toodete täielikus koristamises, mis ei ole kahjustatud enne rohelist korjet. Saagi koristamata jätmine seisneb käimasoleva tootmistsükli lõpetamises konkreetsel alal, kui toode on hästi arenenud, veatu ja turustatava kvaliteediga.
Liikmesriigid sätestavad oma ÜPP strateegiakavades järgmise:
üksikasjalikud sekkumiste rakendamist käsitlevad sätted, sealhulgas sätted nende sisu ja tähtaegade, makstava hüvitise summa ja sekkumiste kohaldamise kohta ning sekkumiste alusel rahastamiskõlblike toodete loetelu;
sätted, millega tagatakse, et sekkumiste rakendamine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarse olukorra halvenemist;
keeld anda toetust puu- ja köögiviljasektoris rohelise korje puhul, kui oluline osa tavapärasest koristamisest on juba toimunud, ning koristamata jätmise puhul, kui oluline osa müügiks ettenähtud toodangust on juba korjatud.
Liikmesriigid tagavad, et:
asjaomane ala on hästi hooldatud, saaki ei ole veel koristatud, toode on hästi arenenud, kahjustamata ning üldiselt terve, veatu ja turustatava kvaliteediga;
koristatud toodang denatureeritakse;
sekkumine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarse olukorra halvenemist, mille eest vastutab tootjaorganisatsioon;
sellise viinamarjakasvatuseks kasutatava maatüki pindala, kus on toimunud roheline korje, ei võeta kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tehnilises kirjelduses sätestatud saagi piirmäärade arvutamisel arvesse;
erandina lõigetest 2 ja 4 võib juhul, kui puu- ja köögiviljataimede koristusperiood on pikem kui üks kuu, toimuda roheline korje puu- ja köögiviljasektoris pärast tavapärase saagikoristuse algust, ning saagi võib koristamata jätta isegi siis, kui asjaomaselt alalt on juba saadud müügiks ettenähtud toodang tavapärase tootmistsükli jooksul. Sellistel juhtudel antakse rahalist hüvitist üksnes sellise toodangu eest, mis koristataks kuue nädala jooksul pärast rohelist korjet ja koristamata jätmist ning mida ei turustata selliste toimingute tulemusel. Kõnealuseid puu- ja köögiviljataimi ei tohi samal kasvuhooajal uuesti tootmiseks kasutada;
välja arvatud punktis e osutatud juhul ei tohi puu- ja köögiviljasektoris kohaldada sama toote ja sama pindala suhtes samal aastal rohelise korje ja koristamata jätmisega seotud sekkumist.
Artikkel 18
Saagi- ja tootmiskindlustus
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad saagi- ja tootmiskindlustusega seotud sekkumised, võivad nad eraldada rakendusfondist toetust saavate saagi- ja tootmiskindlustustegevuste toetamiseks riiklikku lisarahastust. Riiklik kogutoetus ei tohi ületada 80 % kindlustusmaksetest, mida tootjad maksavad kahjude vastu kindlustamiseks.
Saagi- ja tootmiskindlustusega seotud sekkumised ei hõlma kindlustusmakseid, millega tootjatele hüvitatakse üle 100 % saamata jäänud tulust, võttes arvesse kõiki hüvitisi, mida tootjad saavad kindlustatud riskiga seotud muude toetus- või kindlustussüsteemide kaudu.
Artikkel 19
Turult kõrvaldamine muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse sekkumised muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis, peavad nad tagama, et teatav toode kõrvaldatakse lõplikult turult, nii et seda ei saa toiduga seotud eesmärkidel turule tagasi tuua.
Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades ette näha üksnes puu- ja köögiviljasektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad sekkumised muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis ja üksnes selliste riknevate toodete puhul, mida ei saa nende tavapärases kaubanduslikus etapis ilma jahutuseta püsivalt ladustada.
Liikmesriigid ei tohi oma ÜPP strateegiakavades sätestada sekkumisi muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 osutatud loomsete saaduste ja suhkrusektori toodete puhul.
Artikkel 20
Ühine ladustamine
Artikkel 21
Toetuse vormid
Liikmesriigid võivad siiski otsustada maksta toetust standardsete ühtsete määrade ja ühikuhindade astmike alusel või kindlasummaliste maksetena. Ühtse määra, ühikuhindade astmiku ja kindlasummaliste maksete kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse piirkondlikke või kohalikke eripärasid ning lähtuvad arvutuste tegemisel dokumentaalsetest tõenditest, mis näitavad, et arvutus kajastab asjaomase sekkumisega hõlmatud toimingute või tegevuste turuhinda.
Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse veinisektoris viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimisega seotud sekkumised, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
kui liikmesriik otsustab arvutada toetuse summa maapinna mõõtühikul põhineva standardse ühikuhindade astmiku alusel, peab summa vastama käesoleva määruse artikli 42 kohaselt mõõdetud tegelikule pindalale;
kui liikmesriik otsustab arvutada toetuse summa muul mõõtühikul põhineva standardse ühikuhindade astmiku või tegelike kulude alusel, lähtudes toetusesaajate esitatavatest tõendavatest dokumentidest, kehtestavad nad normid tegevuse tegeliku ulatuse kindlakstegemiseks sobivate kontrollimeetodite kohta.
Artikkel 22
Kululiigid
Käesoleva määruse artiklites 11 ja 12 osutatud sekkumistega seotud kulusid, millega püütakse saavutada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärke, kuid mitte ainult, käsitatakse üksnes nende eesmärkidega seotud kuludena, tingimusel et need sekkumised aitavad vahetult ja märkimisväärselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Kogukulud arvestatakse maha 15 %st ja 2 %st rakenduskavade kuludest, nagu on osutatud vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 50 lõike 7 punktides a ja c, ning 5 %st kõnealuse määruse artikli 60 lõikes 4 osutatud sekkumistega seotud kuludest.
Artikkel 23
Haldus- ja personalikulud
Sellised personalikulud hõlmavad muu hulgas toetusesaaja lepinguliste töötajate kulusid ning kulusid, mis vastavad tema koosseisuliste töötajate poolt sekkumise rakendamiseks kulutatud töötundide osale.
Liikmesriigid tagavad, et toetusesaaja esitab tõendavad dokumendid, milles on esitatud konkreetse sekkumisega seoses tegelikult tehtud töö üksikasjad, ning et sellega seotud personalikulude väärtust on võimalik sõltumatult hinnata ja kontrollida. Konkreetse sekkumisega seotud personalikulude väärtus ei või ületada kõnealusel turul sama liiki teenuse puhul üldiselt aktsepteeritud kulusid.
Selleks et määrata kindlaks toetusesaaja koosseisuliste töötajate poolt sekkumise rakendamiseks ellu viidud tegevusega seotud personalikulud, võib arvutada kohaldatava tunnimäära, jagades tegevuse rakendamisel töötanud konkreetsete töötajate viimase dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma 1 720 tunniga, või osalise tööajaga töötajate puhul proportsionaalselt.
Sekkumiste puhul, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 1 punktis f osutatud müügiedenduse ja teavitustegevusega ning lõike 2 punktis l osutatud teavitamismeetmetega ja selle määruse artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides i, j ja k osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide võetavate meetmete ning kolmandates riikides toimuva müügiedendus- ja teavitustegevusega, ei või toetusesaajate haldus- ja personalikulud ületada 50 % sekkumise kogukuludest.
Halduskulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need ei ületa 4 % rakendatud sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest.
Välisauditite kulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need auditid teeb sõltumatu ja kvalifitseeritud välisasutus.
II PEATÜKK
Erisätted puu- ja köögiviljasektori, oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muude sektorite jaoks
Artikkel 24
Hõlmatud tooted
Sekkumisviis hõlmab ainult neid tooteid, mille osas on tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitu, riikidevahelist tootjaorganisatsiooni või riikidevahelist tootjaorganisatsioonide liitu või tootjarühma tunnustatud, tingimusel et rakenduskavaga hõlmatud toodete väärtus moodustab rohkem kui 50 % kõigi selle organisatsiooni poolt turustatud toodete väärtusest rakenduskavaga hõlmatud sektoris. Lisaks sellele peavad asjaomased tooted olema pärit tootjaorganisatsiooni enda liikmetelt või mõne teise tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tootjaliikmetelt.
Artikkel 25
Veokulud ja tasuta jagamiseks ettevalmistamise nõuded
Veokulud makstakse isikule, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud. Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:
tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma nimi;
asjaomaste toodete kogus;
saaja kinnitus aktsepteerimise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktile a ja kasutatud transpordivahend;
vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel.
Rakenduskavade alusel tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud tooteid valmistatakse ette järgmiselt:
tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil on artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu logo koos ühe või mitme IV lisas sätestatud märkega; makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, kust nähtub eelkõige järgmine teave:
tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma nimi.
asjaomaste toodete kogus;
saaja kinnitus aktsepteerimise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktile a, märkides ära selle esitusviisi.
Artikkel 26
Toetus
Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma mis tahes toote turult kõrvaldamise (välja arvatud turult tasuta jagamiseks kõrvaldamise) osakaal asjaomasel aastal on järgmine:
see ei või ületada 10 % kõnealuse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu keskmisest mahust kolme eelneva aasta jooksul;
puu- ja köögiviljade puhul ei või protsentide summa kolmel järjestikusel aastal kokku ületada 15 %, kui lisada punkti a kohaselt jooksva aasta kohta arvutatud osa ja kahe eelmise aasta turult kõrvaldatud osa, mis on arvutatud kõnealuse tootjaorganisatsiooni poolt nende kahe eelneva aasta jooksul turustatud toodangu mahu alusel.
Kui teave mis tahes või kõigi eelmiste aastate jooksul turustatud toodangu mahu kohta ei ole kättesaadav, kasutatakse sellise turustatud toodangu mahtu, mille suhtes asjaomane tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on tunnustatud.
Turult kõrvaldamise osa ei või aga hõlmata tasuta jagamiseks kõrvaldatud koguseid, mis on kõrvaldatud ühel määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõikes 6 osutatud viisil või muul samaväärsel otstarbel, mille liikmesriigid on käesoleva määruse artikli 27 lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.
Kui puu- ja köögiviljad kõrvaldatakse turult tasuta jagamise teel määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõikes 6 osutatud heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, kaetakse liidu finantsabist üksnes maksed, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt turult kõrvaldatud toodetega, kui nende turustamiseks ettevalmistamise kulud on käesoleva määruse artiklis 33 osutatud kulud.
Artikkel 27
Turult kõrvaldatud toodete otstarve
Kui määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud heategevusorganisatsioonid või -fondid on sellise loa saanud, peavad nad kõnealuste toimingute kohta raamatupidamisarvestust.
Liikmesriigid võivad lubada turult kõrvaldatud ja töödeldavate toodete tootjatele tasuta jagatud puu- ja köögivilja saajate loonustasu, kui sellise tasu maksmisega hüvitatakse üksnes töötlemiskulud ning kui liikmesriik, kus tasu makstakse, on vastu võtnud eeskirjad, millega tagatakse, et töödeldud tooted on ette nähtud tarbimiseks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lõppsaajate poolt. Kohaldatakse artikli 26 lõikes 1 sätestatud piirmäära.
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada kontakte ja koostööd tootjaorganisatsioonide ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud heategevusorganisatsioonide- või fondide vahel.
Artikkel 28
Turult kõrvaldatud toodete saajaid käsitlevad tingimused
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e ja f osutatud sektorites turult tasuta jagamiseks kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:
järgima määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turustamisstandardeid käsitlevaid norme;
pidama turult kõrvaldamise toimingute kohta eraldi laoarvestust;
aktsepteerima liidu õigusega ja liikmesriigi õigusega ettenähtud kontrolle;
esitama iga kõnealuse toote lõplikku kasutusotstarvet tõendava dokumendina ülevõtmissertifikaadi või samaväärse dokumendi, milles tõendatakse, et kolmas isik on turult kõrvaldatud tooted üle võtnud eesmärgiga neid tasuta jagada.
Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealuste toodete saajad ei pea esimese lõigu punktis b osutatud arvestusi pidama, kui nad saavad tooteid koguses, mis on väiksem kui liikmesriigi tõendatud riskianalüüsi alusel määratud maksimumkogus.
Muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:
järgima määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turustamisstandardeid käsitlevaid norme;
pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust, kui liikmesriik leiab, et see on vajalik, kuigi toode on enne tarnimist denatureeritud;
aktsepteerima liidu õigusega ja liikmesriigi õigusega ettenähtud kontrolle;
mitte taotlema täiendavat abi kõnealustest toodetest valmistatud alkoholi eest, juhul kui turult kõrvaldatud tooted on ette nähtud destilleerimiseks.
Artikkel 29
Turult kõrvaldatud toodete turustamise standardid
Kui puu- ja köögivili kõrvaldatakse turult lahtiselt, tuleb järgida komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 ( 9 ) II klassi kuuluvate toodete kohta kehtestatud miinimumnõudeid.
Puu- ja köögiviljasektori minitooted, nagu need on asjakohases standardis määratletud, peavad siiski vastama kohaldatavale turustamisstandardile, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.
Artikkel 30
Hiljuti tunnustatud organisatsioonide või rühmade turustatud toodangu väärtus
Kui kolme aasta jooksul pärast määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e või f osutatud sektoris tegutseva tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustamist ei ole võimalik saada andmeid tema turustatud toodangu kohta kolmel eelneval aastal, aktsepteerivad liikmesriigid 12 järjestikuse kuu jooksul andmeid turustatud või turustatava toodangu väärtuse kohta, mille on esitanud see tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm, kui ta suudab liikmesriigile rahuldavalt tõendada, et tal on tegelikult olemas suutlikkus seda toodangut oma tootjaliikmete nimel turustada.
Kui aga tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on esitanud andmed turustatud toodangu väärtuse kohta tunnustuse saamise eesmärgil, aktsepteerib liikmesriik ainult seda väärtust.
Artikkel 31
Turustatud toodangu väärtuse arvutamise alus
Tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtus arvutatakse tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu enda ja selle liikmesorganisatsioonide turustatud toodangu alusel ning see hõlmab üksnes selliste toodete tootmist, mille osas tootjaorganisatsioonide liit või riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit on tunnustatud. Kui rakenduskavad kiidetakse heaks tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu ja eraldi nende liikmesorganisatsioonide jaoks, ei võeta turustatud toodangu väärtust, mis arvatakse liikmete rakenduskavadesse, tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtuse arvutamisel arvesse.
Lisaks võib määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides e ja f loetletud sektorites turustatud toodangu väärtus hõlmata ka sellise toodangu väärtust, mis on hõlmatud lepingutega, mille tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on oma liikmete nimel sõlminud.
►M1 Turustatud toodangu väärtus arvutatakse värske toote etapis või esmatöötlemise etapis, kus toodet tavaliselt turustatakse, lahtiselt, kui tooteid on lubatud turustada lahtiselt, ning see ei sisalda edasise töötlemise või turustamiseks ettevalmistamise kulusid ega lõpptöötluse läbinud toodete väärtust. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides e ja f osutatud sektorite puhul märgivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades, kuidas arvutatakse turustatud toodangu väärtus igas sektoris. ◄
Sellise töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtus, mida on töödeldud üheks määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljaks või käesolevas lõigus kirjeldatud muuks töödeldud tooteks, mida on ise või allhanke teel töödelnud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või nende tootjaliikmed või käesoleva artikli lõikes 7 osutatud nõudele vastavad tütarettevõtjad, arvutatakse kõnealuste töödeldud toodete kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes protsentides väljendatud ühtset määra kohaldades. Ühtne määr on:
53 % puuvilja- ja marjamahla puhul;
73 % kontsentreeritud mahlade puhul;
77 % tomatikontsentraadi puhul;
62 % külmutatud puu- ja köögivilja puhul;
48 % konserveeritud puu- ja köögivilja puhul;
70 % Agaricus bisporus konserveeritud seente ja muude kultuurseente puhul, mida säilitatakse soolvees;
81 % lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuvilja puhul;
81 % kuivatatud puuvilja puhul;
27 % muude kui punktides a–h osutatud töödeldud puu- ja köögivilja puhul;
12 % töödeldud maitsetaimede puhul;
41 % paprikapulbri puhul.
Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tootjaliikmete toodang, mida turustab teine tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või nende oma organisatsiooni poolt määratud tootjarühm, arvestatakse toodangut turustanud organisatsiooni, liidu või rühma turustatud toodangu väärtuse hulka. Topeltarvestus on keelatud.
Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 7, esitatakse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu kohta arved tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma järgse seisuga müügivalmis toodangu kohta, jättes välja:
käibemaksu;
tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma sisemised veokulud.
Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tütarettevõtja järgse seisuga lõike 6 alusel, kui vähemalt 90 % tütarettevõtja aktsiatest või kapitalist kuulub:
ühele või mitmele tootjaorganisatsioonile, tootjaorganisatsioonide liidule, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonile, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonide liidule või tootjarühmale, või
tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tootjaliikmetele, kui see aitab kaasa määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõike 1 punktis c loetletud eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 32
Liidu finantsabi võrdlusperiood ja piirmäärad
12-kuuline võrdlusperiood on asjaomase tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma aruandeperiood.
Võrdlusperiood määramise metoodikat ei või rakenduskava kehtimise ajal muuta, kui pole tegemist nõuetekohaselt põhjendatud juhtumiga.
Liikmesriigid otsustavad, kas rakendusfondile antava liidu finantsabi ülemmäär arvutatakse igal aastal:
nende tootjate poolt võrdlusperioodil turustatud toodangu väärtuse alusel, kes on tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma liikmed selle aasta 1. jaanuaril, mille jaoks abi taotletakse, või
asjaomase tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu tegeliku väärtuse alusel asjaomasel võrdlusperioodil. Niisugusel juhul tuleb seda nõuet asjaomases liikmesriigis kohaldada kõigi muude kui riikidevaheliste toetusesaajate suhtes.
Kui teatava toote turustatud toodangu väärtus on konkreetsel aastal vähenenud vähemalt 35 % võrreldes kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisega, kohaldatakse järgmist:
kui vähenemine toimus põhjustel, mis ei kuulu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma vastutuse ja kontrolli alla, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 65 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest;
kui vähenemine toimus loodusõnnetuse, ilmastikutingimuste, taimehaiguste või kahjurite leviku tõttu, mis ei kuulu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma vastutuse ja kontrolli alla, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 85 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest.
Mõlemal juhul peab tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm tõendama asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, et need põhjused ei kuulu tema vastutuse ega kontrolli alla.
Kui tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm tõendab asjaomasele liikmesriigile, et need põhjused ei kuulu tema vastutuse ega kontrolli alla ning et ta on võtnud vajalikud ennetusmeetmed, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 100 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest.
Artikkel 32a
Riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude rakendatavate sekkumisviiside suhtes kohaldatavad eeskirjad
Riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude rakendatavate rakenduskavade kohased sekkumisviisid peavad olema kooskõlas selle liikmesriigi riikliku strateegiakava ja siseriiklike eeskirjadega, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 ( 10 ) artiklile 14 või 21.
III PEATÜKK
Puu- ja köögiviljasektor
Artikkel 33
Tasuta jagamiseks ettevalmistamise kulud
Rakenduskavade raames turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja tasuta jagamiseks ettevalmistamise kuludega seotud maksed tootjaorganisatsioonile, tootjaorganisatsioonide liidule, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonile või riikidevahelisele tootjaorganisatsioonide liidule ei ületa VII lisas sätestatud kulude summat.
Esimest lõiku ei kohaldata turult kõrvaldatud puu- ja köögiviljade suhtes, kui tasuta jagamine toimub pärast töötlemist.
Artikkel 34
Tootjate organiseerituse taseme arvutamine riikliku finantsabi jaoks
Liikmesriigi kindlaksmääratud piirkondi ei muudeta vähemalt viie aasta jooksul, v.a juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud eelkõige põhjustel, mis ei ole seotud asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade tootjate organiseerituse taseme arvutamisega.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest piirkondade loetelus.
Artikkel 35
Turult tasuta jagamiseks kõrvaldamise kolme aasta keskmine
Hiljuti tunnustuse saanud tootjaorganisatsioonidel on tunnustamisele eelnenud turustusaastate andmed järgmised:
kui see organisatsioon oli varem tootjarühm, siis vastavad andmed kõnealuse tootjarühma kohta, või
tunnustamistaotluse suhtes kohaldatav maht.
IV PEATÜKK
Mesindussektor
Artikkel 36
Mesilastaru mõiste
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „mesilastaru“ üksust, mis sisaldab mesilasperet, mida kasutatakse mee, muude mesindustoodete või mesilaste aretusmaterjali tootmiseks, ning kõiki elemente, mis on vajalikud pere ellujäämiseks.
Artikkel 37
Mesilastarude arvu arvutamise meetod
Liikmesriikide territooriumil talvitumiseks valmis olevate mesilastarude arv ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini arvutatakse igal aastal ÜPP strateegiakavades sätestatud usaldusväärse meetodi kohaselt.
Artikkel 38
Mesilastarude arvust teatamine
Teade määruse (EL) 2021/2115 artikli 55 lõikes 7 osutatud ja käesoleva määruse artikli 37 kohaselt arvutatud mesilastarude arvu kohta esitatakse iga aasta 15. juuniks alates 2023. aastast.
Artikkel 39
Liidu minimaalne osalus
Liidu minimaalne osalus kulutustes, mis on seotud liikmesriikide poolt oma ÜPP strateegiakavades vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklile 55 valitud sekkumisviiside rakendamisega mesindussektoris, on 30 %.
V PEATÜKK
Veinisektor
Artikkel 40
Toetusesaajad
Avalik-õiguslik asutus ei tohi saada toetust veinisektoris rakendatavate sekkumisviiside alusel. Liikmesriigid võivad siiski lubada avalik-õiguslikul asutusel saada toetust
määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides i ja j osutatud veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide rakendatavate meetmete jaoks;
määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides h ja k osutatud teavitustegevuseks ning kolmandates riikides toimuvaks müügiedendus- ja teavitustegevuseks, tingimusel et avalik-õiguslik asutus ei ole ainus kõnealuste sekkumiste jaoks antud toetuse saaja;
määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõikes 1 osutatud sekkumisteks, mida rakendavad viinamarjakasvatuse valdkonnas tegutsevad riigikoolid, mis tegelevad ka viinamarjakasvatusega.
Artikkel 41
Viinamarjaistanduste taasistutamine taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel
Iga-aastased kulud, mida liikmesriigid maksavad selliste sekkumiste toetamiseks, mis on kindlaks määratud nende ÜPP strateegiakavades seoses viinamarjaistanduste taasistutamisega pärast kohustuslikku väljajuurimist, ei või ületada 15 % viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise iga-aastastest kogukuludest, mida asjaomane liikmesriik maksab igal eelarveaastal määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel.
Väljajuurimiskulud ja saamata jäänud tulu hüvitamine ei ole selle sekkumisviisi alusel rahastamiskõlblikud kulud.
Artikkel 42
Viinapuude kasvuala
VI PEATÜKK
Humalasektor
Artikkel 43
Liidu finantsabi
Igale tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule eraldatav maksimaalne liidu finantsabi, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 62 lõikes 1, arvutatakse proportsionaalselt nende tootjaliikmete rahastamiskõlblike humalakasvatusalade alusel. Et humalakasvatusala oleks rahastamiskõlblik, peab selle istutustihedus olema ühtlane – kahekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 1 500 taime hektari kohta või ühekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 2 000 taime hektari kohta.
Humalakasvatusalad võivad hõlmata üksnes maatükke, mis on piiratud välimisi toestusteibaid ühendava traadiga. Kui selles reas on humalataimi, lisatakse kõnealuse ala igale küljele täiendav riba, mille laius vastab kõnealuse maatüki hooldusradade keskmisele laiusele. Kõnealune täiendav riba ei tohi olla osa üldkasutatavast teest. Humalarivide otstes asuvad kaks põllupeenart, mis on vajalikud põllutöömasinate manööverdamiseks, võivad kuuluda alasse, tingimusel et kummagi põllupeenra laius ei ole üle kaheksa meetri, neid võetakse arvesse ühekordselt ning need ei moodusta osa üldkasutatavast teest.
Need alad ei hõlma maa-alasid, kuhu on istutatud noored humalataimed, mida kasvatatakse peamiselt puukoolitoodetena.
VII PEATÜKK
Loomakasvatussektor
Artikkel 44
Põllumajandusloomade taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või loodusõnnetustest tingitud kaotusi
IV JAOTIS
LISANÕUDED TEATAVATE MAAELU ARENGU SEKKUMISVIISIDE PUHUL
Artikkel 45
Geneetiliste ressursside säilitamine, säästev kasutamine ja arendamine põllumajanduses ja metsanduses
Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse sekkumised, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 70 osutatud geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamisega põllumajanduses ja metsanduses, võivad anda toetust üksnes
põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustena ohustatud loomatõugude ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamiseks või
toetusena geneetiliste ressursside säilitamiseks, säästvaks kasutamiseks ja arendamiseks põllumajanduses ja metsanduses.
Tegevused, mis on hõlmatud esimese lõigu punktis a osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustega, ei ole kõnealuse lõigu punkti b kohaselt rahastamiskõlblikud.
Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, mis käsitlevad ohustatud loomatõugude ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamist, hõlmavad kohustust
kasvatada kohalikku tõugu põllumajandusloomi, mille liikmesriik on tunnistanud ohustatuks ja mis on geneetiliselt kohanenud ühe või mitme traditsioonilise tootmissüsteemiga või keskkonnaga selles liikmesriigis ning mille ohustatud staatuse on teaduslikult kindlaks teinud asutus, kellel on ohustatud tõugude valdkonnas vajalikud oskused ja teadmised, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 ( 12 ) artikli 2 punktis 24, või
säilitada selliste geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilisi ressursse, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohanenud.
Toetuskõlblikud võivad olla järgmised lõike 2 punktis a osutatud kohalikku tõugu põllumajandusloomad:
veised;
lambad;
kitsed;
hobuslased (Equus caballus ja Equus asinus);
sead;
linnud;
küülikud;
mesilased.
Liikmesriigid loevad lõike 2 punktis a osutatud kohalikke tõuge toetuskõlblikuks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised nõuded:
asjaomaste emaste aretusloomade arv on riigi tasandil registreeritud;
nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane aretusühing registreerib asjaomase tõu tõuraamatu ja ajakohastab seda.
Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamise alane tegevus hõlmab järgmist:
suunatud meetmed, millega edendatakse põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside in situ ja ex situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist, sh praegu in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loendid, k.a põllu- või metsamajandusettevõttes säilitamine, ning ex situ kogude ja andmebaaside veebipõhised loendid;
kooskõlastatud meetmed, millega edendatakse liidu põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;
kaasnevad meetmed: teavitamine, levitamine, nõustamine, koolitus ja tehniliste aruannete koostamine, kaasates valitsusväliseid organisatsioone ja muid sidusrühmi.
Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„in situ säilitamine“ põllumajanduses – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide või looduslike liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused;
„in situ säilitamine“ metsanduses – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas;
„põllu- või metsamajandusettevõtetes säilitamine“ – in situ säilitamine ja arendamine põllu- või metsamajandusettevõtte tasandil;
„ex situ säilitamine“ – põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;
„ex situ kogu“ – põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.
Artikkel 46
Loomade heaolu
Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 70 osutatud loomade heaolu puudutavate kohustustega seotud sekkumised, tagavad et loomade heaoluga seotud kohustused näevad ette tootmismeetodite täiustatud standardid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:
vesi, sööt ja loomade hooldamine vastavalt loomade loomulikele vajadustele;
pidamistingimused, mis suurendavad loomade mugavust ja liikumisvabadust, näiteks suurem ruum ja põrandapind, rohkem loomulikku valgust, parem mikrokliima kontroll, samuti sellised pidamistingimused nagu vabalt poegimine või rühmas pidamine vastavalt loomade loomulikele vajadustele;
tingimused, mis võimaldavad loomulikku käitumist, näiteks elukeskkonna rikastamine või hiline võõrutamine;
juurdepääs välitingimustele ja karjatamine vabas õhus;
tavad, mis parandavad loomade tervist ja suurendavad nende pikaealisust, sealhulgas aeglasemalt kasvavate tõugude aretamine;
loomade vigastamise või kastreerimise vältimine. Erijuhtudel, kui loomade vigastamist või kastreerimist peetakse vajalikuks, kasutatakse tuimasteid, valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid või immunokastreerimist;
sanitaarmeetmed, millega ennetatakse mittenakkuslikke haigusi, mille puhul ei ole vaja kasutada selliseid meditsiinitooteid nagu vaktsiinid, insektitsiidid või antiparasiitikumid.
Artikkel 47
Kvaliteedikavad
Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punktis c osutatud kvaliteedikavadega seotud sekkumised, tagavad et riiklikud tunnustatud kvaliteedikavad hõlmavad järgmist:
liikmesriikide tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, sealhulgas põllumajandusettevõtete sertifitseerimise süsteemid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
kõnealuse kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse
kava on avatud kõigile tootjatele;
kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan;
kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse;
põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud liidu suunistes põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta, millele on osutatud komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta“ ( 13 ).
V JAOTIS
REEGLID MAA HEAS PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNASEISUNDIS HOIDMISE (GAEC) 1. STANDARDI KOHASE SUHTARVU KOHTA
Artikkel 48
Reeglid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (GAEC) 1. standardi kohase suhtarvu kohta
Püsirohumaa säilitamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardiga tagavad liikmesriigid, et püsirohumaa osakaal põllumajandusmaas ei vähene rohkem kui 5 % võrreldes võrdlussuhtarvuga, mille iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas kehtestab, jagades püsirohumaa pindala asjaomase liikmesriigi kogu põllumajandusmaaga.
Esimeses lõigus osutatud võrdlussuhtarvu kindlaksmääramisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„püsirohumaa“ – püsirohumaa, mille on 2018. aastal deklareerinud otsetoetusi saavad põllumajandustootjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ( 14 ) artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ning mis määratakse kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 ( 15 ) artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktiga 23 ning mida liikmesriigid vajaduse korral kohandavad, et võtta arvesse võimalike muudatuste mõju, eelkõige püsirohumaa määratluses, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punktiga c;
„kogu põllumajandusmaa“ – põllumajandusmaa, mille on 2018. aastal deklareerinud otsetoetusi saavad põllumajandustootjad ja mille liikmesriigid on registreerinud oma ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ning mis määratakse kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktiga 23 ja mida liikmesriigid vajaduse korral kohandavad, et võtta arvesse võimalike muudatuste mõju, eelkõige põllumajandusmaa määratluses, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikega 3.
Liikmesriigid võivad kehtestada püsirohumaa suhtarvu ja võrdlussuhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajandusliku majapidamise rühma või põllumajandusliku majapidamise tasandil.
Kui aga püsirohumaa pindala konkreetsel aastal ei erine absoluutarvudes rohkem kui 0,5 % lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt kindlaks määratud püsirohumaa pindalast, loetakse lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustus täidetuks.
VI JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 49
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Liidu meetod kanepisortide kontrollimiseks ja kanepisortides delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisalduse määramiseks, millele on osutatud artiklis 3
1. Kohaldamisala
Käesolevas lisas sätestatud meetodit kasutatakse kanepisortide (Cannabis sativa L.) delta-9-tetrahüdrokannabinooli (edaspidi „THC“) sisalduse määramiseks. Meetodi käigus rakendatakse vastavalt vajadusele käesolevas lisas kirjeldatud menetlust A või menetlust B.
Meetod põhineb THC-sisalduse gaasikromatograafilisel määramisel pärast sobiva lahustiga ekstraheerimist.
1.1. Menetlus A
Menetlust A kasutatakse kanepi tootmise kontrollimisel, kui igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide käigus kontrollitav valim hõlmab vähemalt 30 % kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõiguga.
1.2. Menetlus B
Menetlust B kasutatakse juhul, kui liikmesriik kehtestab kanepi kasvatamise eelneva heakskiidu süsteemi ja kohapealsete kontrollide miinimumtase hõlmab vähemalt 20 % kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõiguga.
2. Valimi võtmine
2.1. Proovide võtmise tingimused
Proove võetakse päevasel ajal; esindava valimi saamiseks tuleb proove põllult võtta süstemaatiliselt, kuid mitte kasvuala servadest.
2.1.1. Menetlus A
Uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt 30 cm pikkune osa, mis sisaldab vähemalt üht emasõisikut iga valitud taime kohta. Proove tuleb võtta päevasel ajal ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.
Liikmesriigid võivad lubada proovide võtmist ajavahemiku jooksul, mis algab õitsemise alguses ja kestab 20 päeva, tingimusel et iga sordi kohta võetakse muud representatiivsed proovid vastavalt esimesele lõigule ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.
Püüdekultuurina kasvatatud kanepi puhul tuleb emasõisikute puudumisel võtta iga valitud taime tipust 30 cm pikkune osa. Sellisel juhul tuleb proove võtta vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid enne, kui algab ennustatud külmaperiood.
2.1.2. Menetlus B
Uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt ülemine kolmandik. Proove tuleb võtta kümne päeva jooksul pärast õitsemise lõppu või püüdekultuurina kasvatatud kanepi puhul ja emasõisikute puudumisel vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid enne, kui algab ennustatud külmaperiood. Kahekojaliste sortide puhul võetakse ainult emastaimi.
2.2. Valimi suurus
Menetlus A: proov koosneb 50 taime osast põllu kohta.
Menetlus B: proov koosneb 200 taime osast põllu kohta.
Iga proov pannakse muljumist vältides riidest või paberist kotti ja saadetakse analüüsimiseks laboratooriumisse.
Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollanalüüsiks võetakse vajaduse korral teine proov, mida säilitab kas tootja või analüüsi eest vastutav asutus.
2.3. Proovi kuivatamine ja säilitamine
Proovide kuivatamist alustatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul 48 tunni jooksul, kasutades mis tahes meetodit, mille puhul temperatuur on alla 70 °C.
Proovid kuivatatakse püsimassini ja niiskusesisalduseni 8–13 %.
Pärast kuivatamist säilitatakse proovid ilma neid muljumata pimedas kohas temperatuuril alla 25 °C.
3. THC-sisalduse määramine
3.1. Katsenäidise ettevalmistamine
Kuivatatud proovidelt eemaldatakse varred ja üle 2 mm pikkused seemned.
Kuivatatud proovid jahvatatakse poolpeeneks pulbriks (läbib 1 mm avadega sõela).
Pulbrit võib säilitada 10 nädalat pimedas, kuivas kohas, temperatuuril alla 25 °C.
3.2. Reaktiivid ja ekstraheerimislahus
3.3. THC ekstraheerimine
100 mg pulbristatud uuritavat proovi kaalutakse, asetatakse tsentrifuugitopsi ja lisatakse 5 ml sisestandardit sisaldavat ekstraheerimislahust.
Proov asetatakse 20 minutiks ultrahelivanni. Tsentrifuugitakse 5 minutit kiirusel 3 000 pööret minutis, seejärel eemaldatakse THC supernatant. Lahus injekteeritakse kromatograafi ja tehakse kvantitatiivne analüüs.
3.4. Gaaskromatograafia
Seadmed
Kalibreerimispiirkonnad
Vähemalt kolm punkti menetluse A puhul ja viis punkti menetluse B puhul, sealhulgas 0,04 ja 0,50 mg/ml THCd ekstraheerimislahuses.
Katsetingimused
Punktis a osutatud kolonni puhul esitatakse näitena järgmised tingimused:
Injekteeritud maht: 1 μl.
4. Tulemused
Tulemused esitatakse kahe kümnendkohani ümardatult grammides THCd 100 g püsiva massini kuivatatud analüüsitava proovi kohta. Lubatud hälve on 0,03 g 100 g kohta.
II LISA
Loetelu artikli 22 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlbmatutest kululiikidest
I OSA
Puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites
1. Üldised tootmiskulud ning eelkõige seeneniidistiku, seemnete ja üheaastaste taimedega seotud kulud (ka sertifitseeritud); taimekaitsetoodetega, sealhulgas integreeritud tõrjeainetega seotud kulud; väetiste ja muude lisanditega seotud kulud; kogumis- või veokulud (sise- või välisvedu); säilitamiskulud; pakendamiskulud (sealhulgas pakendikäitluse kasutamine ja selle korraldamine), ka uute töötlemisprotsesside raames; tegevuskulud (eelkõige elekter, kütus ja tehniline hooldus).
2. Selliste laenude tagasimaksmine, mis on võetud sekkumiseks, mida hakati rakendama enne rakenduskava algust.
3. Hoonestamata maa ost, mille maksumus ületab 10 % kogu asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest.
4. Investeeringud transpordivahenditesse, mida kasutab mesindussektoris tegutsev toetusesaaja või turustamisel või tarnimisel tootjaorganisatsioon.
5. Renditud kaupade kasutamisel tekkinud kulud.
6. Liisingulepingutega seotud väljaminekud (maksud, intressid, kindlustuskulud jne) ja kasutuskulud.
7. Käesolevas loetelus rahastamiskõlbmatuna nimetatud toimingute või kuludega seotud alltöövõtu- või allhankelepingud.
8. Piirkondlikud maksud või fiskaalsed lõivud.
9. Laenuintress, v.a juhul, kui toetust on antud muus vormis kui tagastamatu otsetoetus.
10. Investeeringud äriühingute aktsiatesse või kapitali, kui investeeringu puhul on tegemist finantsinvesteeringuga.
11. Muude isikute kui toetusesaaja, tootjaorganisatsiooni või selle liikmete, tootjaorganisatsioonide liitude või nende tootjaliikmete või artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksuse või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks oleva ühistu kantud kulud.
12. Artiklis 11 osutatud sekkumised, mis ei toimu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude või nende tootjaliikmete või artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksuse või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks oleva ühistu ettevõtetes ja/või tööruumides.
13. Sekkumised, mille toetusesaaja või tootjaorganisatsioon on korraldanud allhanke korras väljaspool liitu või mida nad rakendavad väljaspool liitu, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 1 punktis f osutatud müügiedenduse, teavitustegevuse ja turustamisega seotud sekkumisviisid.
II OSA
Veinisektoris
1. Viinamarjaistanduse igapäevane harimine.
2. Kaitse ulukite, lindude või rahe põhjustatud kahju eest.
3. Tuuletõkete rajamine ja tuulemüüride ehitamine.
4. Juurdepääsuteed ja tõsteseadmed.
5. Traktorite ja muude transpordivahendite ostmine.
6. Nakatunud viinamarjaistanduste väljajuurimine ja saamata jäänud tulu pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel.
III LISA
Loetelu artikli 22 lõikes 3 osutatud rahastamiskõlblikest kululiikidest
Erikulud, mis on seotud järgmisega:
Erikulud on lisakulud, mis arvutatakse tootmise tavakulude ja tegelikult kantud kulude vahena ning mis väljendavad tegevuse tulemusena saamata jäänud sissetulekut ning mis ei ole ei lisasissetulek ega kulude kokkuhoiust saadav tulu.
Veterinaarravimid kahjurite tõrjeks ja mesilaste haiguste raviks.
Mesilastarude taasasustamise ja mesilaste aretamisega seotud kulud.
Mee tootmise ja kogumise parandamiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine.
Rakenduskavade või asjaomaste sekkumiste rakendamisega seotud haldus- ja personalikulud, sealhulgas aruanded, uuringud, raamatupidamiskulud ja rahastamisarvestuse kulud, kohustuslikud töötasukulud, kui need on otseselt kandnud toetusesaaja, artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksus või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks olev ühistu.
Hoonestamata maa ost, kui ost on vajalik rakenduskavas sisalduva investeeringu tegemiseks ja maa maksumus ületab 10 % kogu asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral määrata kõrgema protsendimäära.
Materiaalse vara ostmine või liisimine selle netoturuväärtuses, sealhulgas kasutatud materiaalne vara, mida ei ole ostetud liidu või riigi toetuse eest ostule või liisimisele eelnenud viie aasta jooksul.
Materiaalse vara rentimine, kui see on ostmise alternatiivina majanduslikult põhjendatud ja liikmesriik selle heaks kiidab.
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorite puhul investeeringud transpordivahenditesse, kui tootjaorganisatsioon põhjendab nõuetekohaselt asjaomasele liikmesriigile, et transpordivahendit kasutatakse üksnes tootjaorganisatsiooni tööruumides sisetranspordiks, ning investeeringud transpordivahendite täiendavatesse külmutus- või kliimaseadmetesse.
Investeeringud äriühingu aktsiatesse või kapitali, kui need aitavad kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele.
IV LISA
Märge, mis tuleb kanda artikli 25 lõike 3 punktis a osutatud toodetele
V LISA
Artikli 26 lõikes 1 ja lõike 4 esimeses lõigus osutatud turult kõrvaldamise toetuse maksimumsummad
Tooted |
Maksimumtoetus (EUR/100 kg) |
|
Tasuta jagamiseks |
Muuks otstarbeks |
|
Lillkapsas |
21,05 |
15,79 |
Tomatid (turult kõrvaldatud 1. juuni – 31. oktoober) |
7,25 |
7,25 |
Tomatid (turult kõrvaldatud 1. november – 31. mai) |
33,96 |
25,48 |
Õunad |
24,16 |
18,11 |
Viinamarjad |
53,52 |
40,14 |
Aprikoosid |
64,18 |
48,14 |
Nektariinid |
37,82 |
28,37 |
Virsikud |
37,32 |
27,99 |
Pirnid |
33,96 |
25,47 |
Baklažaanid |
31,2 |
23,41 |
Melonid |
48,1 |
36,07 |
Arbuusid |
9,76 |
7,31 |
Apelsinid |
21,00 |
21,00 |
Mandariinid |
25,82 |
19,50 |
Klementiinid |
32,38 |
24,28 |
Satsumad |
25,56 |
19,50 |
Sidrunid |
29,98 |
22,48 |
VI LISA
Artikli 29 lõikes 2 osutatud toodete turult kõrvaldamise suhtes kohaldatavad miinimumnõuded
1. Tooted peavad olema:
2. Tooted peavad olema kõlblikud turustamiseks ja tarbimiseks ning nende tavapäraseid omadusi arvesse võttes piisavalt arenenud ja piisavalt küpsed.
3. Tooted peavad olema sordile või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega, kui see on asjakohane.
VII LISA
Artiklis 33 osutatud ettevalmistuskulud
Toode |
Sortimis- ja pakkimiskulud (eurot/tonn) |
Õunad |
187,70 |
Pirnid |
159,60 |
Apelsinid |
240,80 |
Klementiinid |
296,60 |
Virsikud |
175,10 |
Nektariinid |
205,80 |
Arbuusid |
167,00 |
Lillkapsas |
169,10 |
Muud tooted |
201,10 |
( 1 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).
( 3 ) Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.6.2008, lk 13).
( 4 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
( 7 ) Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).
( 9 ) Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).
( 10 ) Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138, 25.5.2017, lk 4).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).
( 13 ) ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
( 15 ) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ning otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013(ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).