02021R2116 — ET — 26.08.2022 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, (ELT L 435 6.12.2021, lk 187) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1408, 16. juuni 2022, |
L 216 |
1 |
19.8.2022 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2116,
2. detsember 2021,
mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013
I JAOTIS
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevad õigusnormid ning sellega reguleeritakse eelkõige järgmist:
kulude rahastamine ÜPP raames;
liikmesriikide kehtestatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid;
raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli menetlused.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„õigusnormide rikkumine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;
„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 59 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning samuti oma komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 artikli 9 kohase rakendamisega ning aruandlussüsteemiga, mis on võetud kasutusele nimetatud määruse artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;
„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) 2021/2115, käesolevas määruses, finantsmääruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ( 1 ) sätestatud nõuded;
„olulised puudused juhtimissüsteemide korrakohases toimimises“ – süsteemse puuduse olemasolu, võttes arvesse selle kordumist, tõsidust ja kahjulikku mõju korrektsele kulude deklareerimisele, tulemuslikkust käsitlevale aruandlusele või liidu õiguse järgimisele;
„väljundnäitaja“ – määruse (EL) 2021/2115 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud väljundnäitaja;
„tulemusnäitaja“ – määruse (EL) 2021/2115. artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud tulemusnäitaja;
„tegevuskava“ – kava, mille liikmesriik on käesoleva määruse artiklite 41 ja 42 kohaldamisel komisjoni taotlusel ja komisjoniga konsulteerides koostanud juhul, kui nimetatud liikmesriigi juhtimissüsteemide korrakohases toimimises on tuvastatud olulisi puudusi, või määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud asjaoludel, ning mis sisaldab vajalikke parandusmeetmeid ja asjakohast ajakava selle rakendamiseks kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 41 ja 42.
Artikkel 3
Erandid vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral
ÜPP rahastamise, haldamise ja seire puhul võidakse vääramatu jõu ja erandlike asjaoludena tunnistada eelkõige järgmist:
raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;
põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;
toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või osa või kõiki põllukultuure mõjutav taimehaiguse puhang või taimekahjustaja;
kogu põllumajandusliku majapidamise või selle suure osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha;
toetusesaaja surm;
toetusesaaja pikaajaline töövõimetus.
II JAOTIS
PÕLLUMAJANDUSFONDIDE ÜLDSÄTTED
I PEATÜKK
Põllumajandusfondid
Artikkel 4
Põllumajanduskulude rahastamise fondid
ÜPP erinevaid sekkumisviise ja meetmeid rahastatakse liidu üldeelarvest (edaspidi „liidu eelarve“) järgmiste fondide kaudu:
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF);
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).
Artikkel 5
EAGFi kulud
Eelarve jagatud täitmise korras rahastatakse EAGFist järgmisi kulusid:
põllumajandusturgusid reguleerivad või toetavad meetmed, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ( 2 );
liidu rahaline toetus määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud sekkumisele teatavates sektorites;
põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste vormis sekkumine vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud ÜPP strateegiakavale;
liidu rahaline toetus põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele liidu siseturul ja kolmandates riikides, mida liikmesriigid rakendavad ja mis on komisjoni poolt välja valitud;
liidu rahaline toetus määruses (EL) nr 228/2013 sätestatud põllumajanduse erimeetmetele liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud Egeuse mere väikesaartele suunatud põllumajandusvaldkonna erimeetmetele.
EAGFist rahastatakse eelarve otsese täitmise korras järgmisi kulusid:
põllumajandustoodete müügiedendus otseselt komisjoni poolt või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel;
liidu õiguse kohaselt võetud meetmed põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise tagamiseks;
põllumajanduse raamatupidamise andmesüsteemide loomine ja haldamine;
põllumajandusuuringute süsteemid, sealhulgas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud.
Artikkel 6
EAFRD kulud
EAFRDd rakendatakse liikmesriikide ja liidu eelarve jagatud täitmise korras. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengusse sekkumisele, mida on täpsustatud ÜPP strateegiakavades, ja nimetatud määruse artiklis 125 osutatud meetmetele.
Artikkel 7
Muud kulud, sealhulgas tehniline abi
EAGFist ja EAFRDst võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Eelkõige hõlmab see järgmist:
ÜPP analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, sealhulgas selle mõju, keskkonnatoime ja liidu eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude hindamine, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;
pinnaseiresüsteemide jaoks vajalike satelliidiandmete hankimine komisjoni poolt kooskõlas artikliga 24;
komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks kooskõlas artikliga 25;
meetmed, mis on vajalikud ÜPP rahastamiseks kasutatavate fondide finantsjuhtimist puudutava teabe, vastastikuse sidumise, seire ja kontrolli meetodite ning tehniliste vahendite säilitamiseks ja arendamiseks;
ÜPP kohta teabe esitamine kooskõlas artikliga 46;
ÜPP alased uuringud ning EAGFist ja EAFRDst rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP parimate tavade kohta ning konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;
kui see on asjakohane, rahaline toetus rakendusasutustele, mis on asutatud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 ( 3 ) ning mille tegevus on seotud ÜPPga;
rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse suurendamise ning asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengusse sekkumise raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osalistega;
infotehnoloogiavõrgustikud, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid, mida on vaja seoses ÜPP haldamisega;
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 ( 4 ) artikli 44 lõikega 2 liidu kvaliteedikavade raames logode väljatöötamiseks, registreerimiseks ja kaitseks ning sellega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas vajalikud infotehnoloogiaalased arendused.
II PEATÜKK
Juhtorganid
Artikkel 8
Pädev asutus
Iga liikmesriik määrab ministeeriumi tasandil pädeva asutuse, kes vastutab järgmise eest:
artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste akrediteerimine ning selle läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;
artiklis 10 osutatud koordineeriva asutuse määramine, selle asutuse akrediteerimine ning selle läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;
artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle määramise kehtetuks tunnistamine, ning tagamine, et selline sertifitseerimisasutus on alati määratud;
pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel määratud ülesannete täitmine.
Artikkel 9
Makseasutused
Välja arvatud maksete tegemine, võib makseasutus esimeses lõigus nimetatud ülesannete täitmist delegeerida.
Iga liikmesriik piirab vastavalt oma põhiseaduse sätetele akrediteeritud makseasutuste arvu:
üks makseasutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta, ning
üks makseasutus nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks, kui makseasutused on olemas vaid riigi tasandil.
Kui makseasutused luuakse piirkondlikul tasandil, peavad liikmesriigid siiski lisaks akrediteerima riigi tasandil makseasutuse selliste toetuskavade jaoks, mida nende iseloomu tõttu tuleb hallata riigi tasandil, või andma kõnealuste kavade haldamise volitused üle oma piirkondlikele makseasutustele.
Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võivad liikmesriigid jätta alles makseasutused, mis olid akrediteeritud enne 15. oktoobrit 2020, eeldusel, et pädev asutus kinnitab artikli 8 lõikes 2 osutatud otsusega, et need vastavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud akrediteerimise miinimumtingimustele.
Nende makseasutuste akrediteerimine, kes ei ole hallanud EAGFi või EAFRD kulusid vähemalt kolme aasta jooksul, tunnistatakse kehtetuks.
Liikmesriigid ei akrediteeri ühtegi uut makseasutust pärast 7. detsembrit 2021, välja arvatud teise lõigu punktis a osutatud juhul, kui põhiseaduse sätete kohaselt võib vaja minna piirkondlikke makseasutusi.
Finantsmääruse artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:
raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on tekkinud asjaomasele akrediteeritud makseasutusele ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 53;
käesoleva määruse artikli 54 lõikes 1 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud kanti kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37;
iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, juhtimissüsteemides tuvastatud vigade ja puuduste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis b;
finantsmääruse artikli 63 lõikes 6 ette nähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:
asjaomane teave on korrakohaselt esitatud, täielik ja täpne, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktis a,
korrakohaselt toimiv kehtestatud juhtimissüsteem, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 8 osutatud pädev asutus, artiklis 10 osutatud koordineeriv asutus ning artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutus, tagab, et kulud kanti kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktides b ja c.
Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teises lõigus.
Kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, peab makseasutus tuginema kontrolliaruandele, milles tõendatakse esitatud maksetaotlusi. Nimetatud asutused esitavad liikmesriikidele kontrolliaruande.
Artikkel 10
Koordineerivad asutused
Mitme makseasutuse akrediteerimise korral ühes liikmesriigis määrab see liikmesriik avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:
komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;
käesoleva määruse artikli 54 lõikes 1 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine komisjonile;
meetmete võtmine või koordineerimine, et kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;
liidu õigusnormide kooskõlastatud kohaldamise edendamine ja võimaluse korral tagamine.
Artikkel 11
Komisjoni volitused makseasutuste ja koordineerivate asutuste puhul
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et tagada artiklites 9 ja 10 sätestatud makseasutuste ja koordineerivate asutuste tõhus toimimine, täiendades käesolevat määrust õigusnormidega, mis käsitlevad:
artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud makseasutuste akrediteerimise ja artiklis 10 osutatud koordineerivate asutuste määramise ja akrediteerimise miinimumtingimusi;
makseasutuste kohustusi seoses riikliku sekkumisega, samuti norme nende haldus- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse normid järgmise kohta:
makseasutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise menetlused ja koordineerivate asutuste määramise, akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja akrediteerimise läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteerimise järelevalve menetlused;
artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud makseasutuste liidu vahendite haldaja kinnituse aluseks olevate kontrollide meetodid ja menetlused ning selle struktuur ja vorm;
koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile kooskõlas artikliga 10.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 12
Sertifitseerimisasutused
Liikmesriik, kes määrab enam kui ühe sertifitseerimisasutuse, võib siiski määrata ka riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.
Finantsmääruse artikli 63 lõike 7 esimese lõigu kohaldamisel väljastab sertifitseerimisasutus rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditele vastava arvamuse, milles märgitakse, kas:
raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;
liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt, eelkõige;
käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 osutatud juhtorganid;
liidu põhinõuded;
määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks kasutusele võetud aruandlussüsteem;
käesoleva määruse artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 128 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis näitavad, et käesoleva määruse artiklit 37 on järgitud, on korrektsed;
kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) nr 1308/2013 ning määruses (EL) nr 1144/2014 ( 5 ) sätestatud meetmete eest, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.
Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontrollimisel seatakse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Kontrollimine hõlmab ka auditi ja kontrollide käigus juhtimissüsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning makseasutuste võetud või kavandatud parandusmeetmeid, nagu on osutatud artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis c.
Kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, tugineb sertifitseerimisasutus iga-aastasele auditiaruandele, mille on koostanud selliste asutuste välisaudiitorid. Sellised asutused esitavad liikmesriikidele iga-aastase auditiaruande.
Rakendusaktides sätestatakse ka:
auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;
sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Parimate tavade vahetamine
Komisjon edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, eeskätt seoses käesoleva peatüki kohaste juhtorganite tööga.
III JAOTIS
EAGFi JA EAFRD FINANTSJUHTIMINE
I PEATÜKK
EAGF
Artikkel 14
Eelarve ülemmäär
Artikkel 15
Ülemmäärast kinnipidamine
Artikkel 16
Põllumajandusreserv
Reservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse. Reservist tehakse vahendid kättesaadavaks sellel põllumajanduslikul eelarveaastal või nendel põllumajanduslikel eelarveaastatel, mille jaoks täiendavat toetust on vaja, järgmiste meetmete jaoks:
meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;
erakorralised meetmed määruse (EÜ) nr 1308/2013 artiklite 219, 220 ja 221 alusel.
Kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib viimase võimalusena kasutada finantsdistsipliini kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, et täita reserv käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud esialgse summa piires.
Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kolmandast lõigust kantakse reservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle, et rahastada reservi järgmistel eelarveaastatel kuni 2027. aastani.
Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kolmandast lõigust kantakse 2023. aastasse üle ka määrusega (EL) nr 1306/2013 loodud põllumajandussektori kriisireservis, 2022. aasta lõpus kogu alles olev kasutamata summa, ilma seda käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele täies ulatuses tagasi kandmata, ja tehakse käesoleva artikliga loodud reservi rahastamiseks vajalikul määral kättesaadavaks pärast EAGFi vaheülemmäära raames olemasolevate assigneeringute arvesse võtmist. Kui põllumajandussektori kriisireservi assigneeringud on pärast käesoleva artikliga loodud reservi rahastamist kasutamata, kantakse need tagasi käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele.
Artikkel 17
Finantsdistsipliin
Kohandamise määra kohaldatakse põllumajandustootjatele käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud sekkumise ja erimeetmete jaoks antavate toetuste suhtes, mis ületavad 2 000 eurot vastaval kalendriaastal. Käesoleva lõigu kohaldamisel kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõiget 4.
Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu kohandamise määra kehtestavad rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Kui kooskõlas esimese lõiguga üle kantud assigneeringud jäävad kasutamata ja kui tagasikandmisele kuuluv kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab EAGFi kulude iga-aastasest üldisest ülemmäärast vähemalt 0,2 %, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis tuleb lõplikele toetusesaajatele tagasi kanda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 18
Eelarvedistsipliini kord
Kui N eelarveaasta lõpul liikmesriikide hüvitamistaotlused ületavad või tõenäoliselt ületavad artiklis 14 osutatud summat, siis komisjon:
kaalub liikmesriikide esitatud taotlusi proportsionaalselt olemasoleva eelarve piires ning võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse ajutiselt kindlaks asjaomase kuu maksete summa;
määrab kõikide liikmesriikide jaoks hiljemalt N+1 eelarveaasta 28. veebruariks kindlaks nende N eelarveaasta liidu rahastamise seisu;
võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriikide kaupa, tuginedes liidu rahastamise ühtsele määrale igakuisteks makseteks määratud summa piires;
maksab hiljemalt N+1 eelarveaasta märtsi kuumaksega välja liikmesriikide hüvitised.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja c osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 19
Varajase hoiatamise ja seiresüsteem
Selle tagamiseks, et artiklis 14 osutatud eelarve ülemmäära ei ületataks, rakendab komisjon EAGFi kulude suhtes igakuist varajase hoiatamise ja seiresüsteemi.
Iga eelarveaasta algul määrab komisjon sel eesmärgil kindlaks igakuiste kulude profiilid, tuginedes asjakohasel juhul kolme eelnenud aasta keskmistele igakuistele kuludele.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles analüüsitakse profiilidega seoses kantud kulude arengut ja mis sisaldab hinnangut jooksva eelarveaasta prognoositud eelarve täitmisele.
Artikkel 20
Igakuised maksed
Artikkel 21
Igakuiste maksete tegemise kord
Artikkel 22
Haldus- ja personalikulud
EAGFist ei kaeta liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate kantud haldus- ja personalikulusid.
Artikkel 23
Riikliku sekkumise kulud
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, mis käsitlevad järgmist:
liidu toetuse tingimustele vastavate meetmete liigid ning hüvitamise tingimused;
rahastamiskõlblikkuse tingimused ja arvutusmeetodid makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud asjaolude alusel, komisjoni kehtestatud ühtsete määrade alusel või konkreetset põllumajandusharu käsitlevate õigusaktidega ettenähtud ühtsel määral põhinevate või mitte põhinevate summade alusel;
riikliku sekkumisega seotud toimingute maksumuse hindamine ja meetmed, mida tuleb võtta, kui riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete puhul esineb kadu või riknemist, samuti rahastatavate summade kindlaksmääramist.
Artikkel 24
Satelliidiandmete hankimine
Komisjon ja liikmesriigid lepivad kokku artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemi jaoks vajalike satelliidiandmete loetelus vastavalt iga liikmesriigi koostatud spetsifikaadile.
Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab komisjon asjaomased satelliidiandmed tasuta pinnaseiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või neid asutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.
Satelliidiandmete omanikuks jääb komisjon.
Komisjon võib usaldada artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded spetsialiseerunud üksuste hooleks.
Artikkel 25
Põllumajandusressursside seire
Artikli 7 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid, et:
hallata liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis;
tagada põllumajandusmaa kasutuse ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse põllumajanduslik seire ning põllumajanduslik keskkonna- ja kliimaseire, samuti mulla, põllukultuuride, põllumajandusmaastike ja põllumajandusmaa seisundi seire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid ning võimaldada hinnata põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet ja edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;
jagada punktis b osutatud juurdepääsu kõnealustele prognoosidele rahvusvahelises kontekstis, näiteks seoses algatustega, mida koordineerivad ÜRO organisatsioonid, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride loomine, või muud rahvusvahelised ametid;
anda panus konkreetsetesse meetmetesse, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi;
tagada agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.
Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad:
ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidiandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist,
ruumiandmete taristu ja veebisaidi loomist,
ilmastikutingimuste alaste eriuuringute tegemist,
põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning
agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist.
Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös Euroopa Keskkonnaameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse, riiklike laborite ja asutustega või erasektorit kaasates.
Artikkel 26
Artiklite 24 ja 25 rakendamisvolitused
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse:
õigusnormid, milles käsitletakse artikli 7 punktide b ja c kohast rahastamist;
menetlus, mille alusel võetakse artiklites 24 ja 25 osutatud meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks;
satelliidiandmete ja meteoroloogiliste andmete hankimise, täiustamise ja kasutamise tingimused ning kohaldatavad tähtajad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
II PEATÜKK
EAFRD
Artikkel 27
Kõigi maksete suhtes kohaldatavad sätted
Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 1 kohaldamist, kuuluvad kõnealused maksed varaseima avatud eelarvelise kulukohustuse juurde.
Artikkel 28
EAFRD rahaline osalus
EAFRD rahaline osalus ÜPP strateegiakavadega seotud kuludes määratakse iga ÜPP strateegiakava puhul kindlaks liidu õiguses kehtestatud selliste ülemmäärade piires, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakava kohasele EAFRD sekkumisele.
Artikkel 29
Eelarvelised kulukohustused
Artikkel 30
Maaelu arengusse sekkumiseks ette nähtud maksete suhtes kohaldatavad sätted
Kui 95 % ülemmäär on saavutatud, jätkavad liikmesriigid toetusetaotluste edastamist komisjonile.
Artikkel 31
Eelmaksete kord
Pärast seda, kui komisjon on oma rakendusotsusega ÜPP strateegiakava heaks kiitnud, teeb ta ÜPP strateegiakava kogukestuse ajaks liikmesriigile esialgse eelmakse. Nimetatud esialgne eelmakse tehakse osamaksetena järgmiselt:
2023. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;
2024. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;
2025. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast.
Kui ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks 2024. aastal või hiljem, tehakse eelmiste aastate osamaksed viivitamata pärast seda, kui asjaomane kava on heaks kiidetud.
Artikkel 32
Vahemaksed
Vahemaksed sisaldavad ka määruse (EL) 2021/2115 artikli 94 lõikes 2 osutatud summasid.
Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikega 2, tuleb rahastamisvahenditega seotud kulusid sisaldav kuludeklaratsioon esitada vastavalt järgmistele tingimustele:
esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 30 % rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;
summa, mis lisatakse järgnevatesse kuludeklaratsioonidesse, mis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikes 4 ette nähtud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, sisaldab rahastamiskõlblikke kulusid, nagu on osutatud nimetatud määruse artikli 80 lõikes 5.
Komisjon teeb vahemakse, kui täidetud on järgmised nõuded:
akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile kooskõlas artikli 90 lõike 1 punktiga c;
ei ületata iga sekkumisviisi puhul kogu asjaomase ÜPP strateegiakava kestuse ajaks ette nähtud EAFRD kogusummat;
komisjonile edastatakse vastavalt artikli 9 lõikele 3 ja artikli 12 lõikele 2 esitamisele kuuluvad dokumendid.
Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul. Need hõlmavad ka määruse (EL) 2021/2115 artikli 94 lõikes 2 osutatud summasid. Kui nimetatud määruse artikli 86 lõikes 3 osutatud kulusid ei saa komisjonile asjaomasel ajavahemikul deklareerida, kuna komisjon ei ole ÜPP strateegiakava muudatust veel nimetatud määruse artikli 119 lõike 10 kohaselt heaks kiitnud, võib neid kulusid siiski deklareerida järgnevatel ajavahemikel.
Vahepealsed kuludeklaratsioonid, milles käsitletakse pärast 16. oktoobrit kantud kulusid, kantakse järgneva aasta eelarvesse.
Lõike 8 kohase vahemaksetähtaja võib maksetaotluse kogu summa või selle osa suhtes katkestada maksimaalselt kuueks kuuks alates andmete esitamise taotluse edastamise kuupäevast kuni kuupäevani, mil saadakse nõutud teave, mida peetakse rahuldavaks. Liikmesriik võib nõustuda sellega, et maksetähtaja edasilükkamist pikendatakse veel kolme kuu võrra.
Kui asjaomane liikmesriik ei vasta taotluses osutatud tähtaja jooksul täiendava teabe nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui sellest nähtub, et kohaldatavaid õigusnorme on rikutud või et liidu vahendeid on vääralt kasutatud, võib komisjon maksed vastavalt artiklitele 39–42 peatada või neid vähendada.
Artikkel 33
Lõppmakse tegemine ja maaelu arengusse sekkumise lõpetamine ÜPP strateegiakavas
Artikkel 34
Kulukohustuste automaatne vabastamine ÜPP strateegiakava puhul
Kulukohustuste automaatse vabastamise summade puhul ei võeta arvesse:
eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N + 2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;
eelarveliste kulukohustuste osa, mida makseasutus ei ole saanud maksta vääramatu jõu tõttu, millel on rasked tagajärjed ÜPP strateegiakava rakendamisele; vääramatut jõudu põhjusena esitavad riigiasutused peavad tõendama selle otsest mõju ÜPP strateegiakava maaelu arengusse kõigi või osa sekkumiste rakendamisele.
Liikmesriigid saadavad esimeses lõigus osutatud erandite kohta komisjonile teabe hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks seoses summadega, mis deklareeriti eelneva aasta lõpuks.
III PEATÜKK
Ühissätted
Artikkel 35
Põllumajanduslik eelarveaasta
Ilma et see piiraks komisjoni poolt artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt kehtestatud ning riikliku sekkumisega seotud kulu- ja tuludeklaratsioone käsitlevate erisätete kohaldamist, hõlmab põllumajanduslik eelarveaasta tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N põllumajandusliku eelarveaastaga, mis algab N–1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril.
Artikkel 36
Topeltrahastamise vältimine
Liikmesriigid tagavad, et EAGFist või EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.
Tegevus võib EAFRD raames saada eri liiki toetusi ÜPP strateegiakava alusel ja muudest määruse (EL) 2021/1060 artikli 1 lõikes 1 osutatud fondidest või teistest liidu vahenditest üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisviisi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotises. Sellistel juhtudel ei tohi liikmesriigid deklareerida komisjonile samu kulusid toetuse saamiseks:
muust määruse (EL) 2021/1060 artikli 1 lõikes 1 osutatud fondist või muust liidu vahendist või
sama ÜPP strateegiakava raames.
Kuludeklaratsioonis kajastatavate kulude summa võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.
Artikkel 37
Makseasutuste kantud kulude rahastamiskõlblikkus
Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui need on kantud akrediteeritud makseasutuste poolt ning kui
need on kantud kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või
seoses sekkumisviisidega, millele on osutatud määruses (EL) 2021/2115,
vastavad need aruandes esitatud vastavale väljundile ning
need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene asjakohastes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.
Artikkel 38
Maksetähtaegadest kinnipidamine
Artikkel 39
Igakuiste ja vahemaksete vähendamine
Artikkel 40
Maksete peatamine seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmisega
Artiklis 32 osutatud vahemaksete puhul loetakse kuludeklaratsioonid vastuvõetamatuks, kui kõnealuse artikli lõike 7 nõuded ei ole täidetud.
Peatamist kohaldatakse sekkumisega seotud asjaomaste kulude suhtes, mida on artikli 54 lõike 2 kohaselt vähendatud, ja kinnipeetav summa ei ületa kooskõlas artikli 54 lõikega 2 kohaldatud vähendamisele vastavat protsendimäära. Komisjon hüvitab liikmesriikidele kinnipeetud summad või vähendab neid püsivalt, tehes seda hiljemalt artiklis 54 osutatud rakendusaktiga selle aasta kohta, mille puhul maksed peatati. Kui liikmesriigid aga tõendavad, et vajalikud parandusmeetmed on võetud, võib komisjon peatamise varem tühistada eraldi rakendusaktiga.
Enne käesoleva artikli lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja annab liikmesriigile võimaluse märkuste esitamiseks ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Artikkel 41
Maksete peatamine seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega
Asjaomane liikmesriik vastab kahe kuu jooksul pärast seda kui komisjon on taotlenud tegevuskava esitamist.
Kahe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist asjaomaselt liikmesriigilt teatab komisjon, kui see on asjakohane, sellele liikmesriigile kirjalikult oma vastuväited esitatud tegevuskavale ja taotleb tegevuskava muutmist. Asjaomane liikmesriik järgib komisjoni poolt heakskiidetud tegevuskava ning tegevuskava elluviimise eeldatud ajakava.
Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad õigusnormid tegevuskavade struktuuri ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei too komisjoni esitatud taotlus tegevuskava koostamiseks 2025. põllumajanduslikuks eelarveaastaks kaasa maksete peatamist enne järgmist, 2026. põllumajandusliku eelarveaasta tulemuslikkuse hindamist, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 135 lõikes 3.
Esimeses lõigus osutatud maksete peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega sellise sekkumisega seotud asjaomaste kulude suhtes, mis olid kõnealuse tegevuskavaga hõlmatud.
Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud tulemuslikkuse hindamine või asjaomase liikmesriigi poolt tegevuskava edenemise ja puuduste parandamiseks võetud parandusmeetmete kohta põllumajandusliku eelarveaasta jooksul esitatud vabatahtlik teatis kinnitab rahuldavaid edusamme sihtväärtuste saavutamisel.
Kui olukorda ei ole maksete peatamisele järgneva 12 kuu lõpuks parandatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega vähendatakse lõplikult asjaomase liikmesriigi puhul kinnipeetud summat.
Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Artikkel 42
Maksete peatamine juhtimissüsteemi puuduste tõttu
Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega kehtestatakse õigusnormid tegevuskavade struktuuri ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida on kandnud liikmesriik, kus puudused esinevad, käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 55 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.
Enne rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja taotleb ta vastust ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Artikkel 43
Eraldi arvepidamine
Artikkel 44
Toetusesaajatele tehtavad maksed
Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid:
enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste vormis sekkumise puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;
enne 1. detsembrit teha ettemakseid kuni 75 % ulatuses maaelu arengusse sekkumise raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 65 lõikes 2.
Artikkel 45
Sihtotstarbeline tulu
Sihtotstarbelise tuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses käsitatakse järgmist:
seoses EAGFi ja EAFRD kuludega käesoleva määruse artiklite 38, 54 ja 55 ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 kohased summad, mida kohaldatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 104; seoses EAGFi kuludega käesoleva määruse artikli 53 ja 56 kohased summad, mis tuleb maksta liidu eelarvesse, sealhulgas nende intressid;
summad, mis vastavad kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 12 ja 14 kohaldatud karistustele EAGFi kulude osas;
ÜPP (välja arvatud sekkumine maaelu arengusse) raames vastu võetud liidu õiguse kohaselt esitatud ja hiljem vabastatud tagatis või deposiit; liikmesriigid säilitavad siiski vabastatud tagatised, mis on esitatud ekspordi- või impordilitsentside väljastamisel või pakkumismenetluse raames selle tagamiseks, et pakkujad esitavad ainult tõsiseltvõetavaid pakkumisi;
artikli 41 lõike 2 kohaselt lõplikult vähendatud summad.
Artikkel 46
Teavitusmeetmed
Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, tõenduspõhist, objektiivset ja terviklikku teavet ning kirjeldada teavitamismeetmeid, mis on kavandatud komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastases strateegiakavas.
Lõikes 1 osutatud meetmed võivad olla:
kolmandate isikute esitatud iga-aastased tööprogrammid või muud erimeetmed;
komisjoni algatusel rakendatud meetmed.
Seejuures jäetakse välja õigusaktidega nõutavad meetmed ning liidu mõne teise meetme raames juba toetust saavad meetmed.
Esimese lõigu punktis b osutatud meetmete rakendamisel võivad komisjoni abistada väliseksperdid.
Esimeses lõigus osutatud meetmed aitavad samuti kaasa liidu poliitiliste prioriteetide edastamisele, kuivõrd need prioriteedid on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.
Artikkel 47
Käesoleva peatükiga seotud muud komisjoni volitused
Kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kavandatud kohustuste kogusumma ületab finantsmääruse artikli 11 lõikega 2 kehtestatud määra, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega kohustustele ja summade maksmisele kohaldatava meetodi kohta.
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise suhtes:
riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamine ja raamatupidamisarvestus ning muud EAGFi ja EAFRD rahastatavad kulud;
kulukohustuste automaatse vabastamise korra rakendamise tingimused.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine
Artikkel 48
Ühtse auditi põhimõte
Kooskõlas finantsmääruse artikliga 127 tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomast liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa tugineda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus kõnealuses liikmesriigis. Komisjon teavitab nimetatud liikmesriiki põhjustest, miks ta ei saa tugineda asjaomase sertifitseerimisasutuse tööle.
Artikkel 49
Komisjoni tehtavad kontrollid
Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või ELi toimimise lepingu artiklile 287 või ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel korraldatud kontrolli või määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 või finantsmääruse artiklil 127 põhinevat kontrolli, võib komisjon teha liikmesriikides kontrolle, et kindlaks teha eelkõige, kas:
haldustavad on kooskõlas liidu õigusnormidega;
käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisele vastavatel kuludel on vastav väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes;
määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmetele vastavad kulud on kantud ja kontrollitud kooskõlas kohaldatavate liidu normidega;
sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 12 ja käesoleva peatüki 2. jao kohaldamisel;
makseasutus vastab artikli 9 lõikes 2 sätestatud akrediteerimise miinimumtingimustele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 9 lõiget 4;
asjaomane liikmesriik rakendab ÜPP strateegiakava kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 9;
artiklis 42 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.
Komisjoni poolt komisjoni nimel kontrolle tegema volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud EAGFi või EAFRD rahastatud kuludega.
Kontrollide tegemise volitused ei mõjuta liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Ilma et see piiraks määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 erisätete kohaldamist, ei osale komisjoni poolt komisjoni nimel tegusema volitatud isikud muu hulgas kodude külastamisel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õiguse alusel. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.
Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul viivad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused läbi täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevustega. Komisjoni ametnikud või komisjoni nimel tegutsema volitatud isikud võivad sellistes kontrollides osaleda.
Kontrollide parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrollide või uuringute puhul taotleda abi nimetatud liikmesriikide asutustelt.
Artikkel 50
Juurdepääs teabele
Artikkel 51
Juurdepääs dokumentidele
Nimetatud dokumente ja teavet võib säilitada elektroonilises vormis vastavalt lõikele 3 komisjoni sätestatud tingimustel.
Kui nimetatud dokumente ja teavet säilitab makseasutuse poolt volitatud ja kulude kinnitamise eest vastutav asutus, edastab nimetatud asutus akrediteeritud makseasutusele aruanded läbiviidud kontrollide arvu ja sisu ning nende tulemusi silmas pidades võetud meetmete kohta.
Artikkel 52
Kontrollide ja dokumentide ning teabe ja koostöökohustusega seotud komisjoni volitused
Artikkel 53
Iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus
Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ning ei piira artiklite 54 ja 55 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.
Artikkel 54
Iga-aastase tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 55 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.
Artikkel 55
Vastavuse kontroll
Määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviiside puhul kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liidu rahastatavatest kuludest väljaarvamist üksnes oluliste puuduste korral liikmesriikide juhtimissüsteemide korrakohases toimimises.
Esimest lõiku ei kohaldata ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikute toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse juhtude suhtes.
Kui kokkuleppele ei jõuta, võib asjaomane liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema osalise seisukohtade lähendamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse viib läbi lepitusorgan. Menetluse tulemuste aruanne esitatakse komisjonile. Komisjon võtab aruande soovitusi arvesse enne rahastamisest keeldumise otsuse tegemist ja esitab põhjendused, kui ta otsustab kõnealuseid soovitusi mitte järgida.
Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:
artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;
mitmeaastase sekkumise kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengusse sekkumise alla, ja mille puhul viimane kohustus toetusesaajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;
artiklis 6 osutatud maaelu arengusse sekkumise kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses tegi makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.
Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse;
rikkumised, millest komisjon on asjaomast liikmesriiki teavitanud põhjendatud arvamusega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 258;
liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel, et komisjon teavitab liikmesriiki kirjalikult oma järeldustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigi aruande saamist asjaomaseid kulutusi käsitlevate kontrollide tulemuste kohta.
Artikkel 56
EAGFi erisätted
Artikkel 57
EAFRD erisätted
EAFRD raames liidu rahastatavad summad, mis on tühistatud, ja tagasinõutud summad, ning nende intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakavade kohastele maaelu arengu tegevustele. Liikmesriik võib tühistatud või tagasinõutud liidu vahendeid siiski täies ulatuses uuesti kasutada, kuid üksnes oma ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ette nähtud tegevuste jaoks ega või vahendeid ümber jaotada maaelu arengu tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.
Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse õigusnormide rikkumise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artikli kohaselt maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.
Erandina lõike 1 teisest lõigust võib määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahenditest toetust saavate maaelu arengusse sekkumise puhul individuaalse mittevastavuse tõttu tühistatud toetust kasutada uuesti sama rahastamisvahendi raames järgmiselt:
kui rahalise toetuse tühistamise tinginud mittevastavus on tuvastatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 18 määratletud lõpliku vahendite saaja tasandil, ainult teiste lõplike vahendite saajate jaoks sama rahastamisvahendi raames;
kui rahalise toetuse tühistamise tinginud mittevastavus on tuvastatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 21 määratletud erifondi tasandil valdusfondi piires, mis on määratletud selle määruse artikli 2 punktis 20, ainult muude erifondide jaoks.
Artikkel 58
Summade võimaliku tasaarvestamise ja teate vormidega seotud rakendamisvolitused
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid alusetult makstud summade tagasinõudmisest tulenevate summade võimaliku tasaarvestamise kohta ja liikmesriikide poolt komisjonile seoses käesolevas jaos sätestatud kohustustega esitatava teate ja teatise vormide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
IV JAOTIS
KONTROLLISÜSTEEMID JA KARISTUSED
I PEATÜKK
Üldnormid
Artikkel 59
Liidu finantshuvide kaitse
Järgides kohaldatavaid juhtimissüsteeme, võtavad liikmesriigid ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, sealhulgas artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide tõhus kohaldamine. Nende õigusaktide ja meetmete eesmärk on eelkõige järgmine:
kontrollida EAGFi ja EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;
tagada eelkõige suurema riskiga valdkondades selline tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav ning mille puhul võetakse arvesse meetmete kulusid, hüvesid ja proportsionaalsust;
ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettusi;
kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;
nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkus ja korrektsus.
Eesmärgiga liikmesriikidele sellega seoses abi osutada, teeb komisjon liikmesriikidele kättesaadavaks andmekaevevahendi, et hinnata projektide, toetusesaajate, töövõtjate ja lepingutega seotud riske, tagades samas minimaalse halduskoormuse ning liidu finantshuvide tõhusa kaitse. Andmekaevevahendit võib kasutada ka selleks, et vältida kõrvalehoidmist korrast, millele on osutatud artiklis 62. Komisjon esitab 2025. aastaks aruande, milles hinnatakse ühtse andmekaevevahendi kasutamist ja selle koostalitlusvõimet, pidades silmas selle üldist kasutamist liikmesriikide poolt.
Liikmesriikide kehtestatud korraga tuleb eelkõige tagada, et karistusi ei tohi määrata kui:
mittevastavuse põhjuseks on vastavalt artiklile 3 vääramatu jõud või erandlikud asjaolud;
mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;
asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi.
Kui toetuse saamise tingimustele mittevastavus tuleneb vastavalt artiklile 3 vääramatust jõust või erandlikest asjaoludest, säilitab toetusesaaja õiguse toetusele.
Tingimused, mille liikmesriigid kehtestavad liidu õigusnormides sätestatud EAGFi või EAFRD rahastatud toetuse saamist käsitlevate tingimuste täiendamiseks, peavad olema kontrollitavad.
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikud normid:
lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud kohustuste osas seoses menetluste, tähtaegade ja teabevahetuse, andmekaevevahendiga seotud nõuete ning toetusesaajate identifitseerimise kohta kogutavate andmetega;
lõigetes 5 ja 7 sätestatud kohustuste osas seoses teate ja teatisega, mille liikmesriigid esitavad komisjonile.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 60
Kontrollide tegemise normid
Liikmesriigid tagavad, et kontrollid viiakse läbi sellisel tasemel, mis on vajalik liidu finantshuvidele avalduvate ohtude tõhusaks juhtimiseks. Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis asjakohasel juhul koosneb juhuslikust osast ja riskipõhisest osast.
Kontrolle ei tehta EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.
Seoses põllumajandusalastes õigusaktides osutatud meetmetega võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid, mis on vajalikud käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks, ning eelkõige:
määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus osutatud kanepisektori puhul normid, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;
määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos osutatud puuvillasektori puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;
määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud veinisektori puhul normid alade mõõtmise ning kontrollide ja normide kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;
riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete rahastamiskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid ning hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul;
muud normid liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta seoses meetmetega, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 61
Mittevastavus hankelepingute sõlmimise korrale
Kui mittevastavus on seotud liidu või liikmesriigi hankelepingute sõlmimise korraga, tagab liikmesriik, et toetuse mittemakstava või tagasivõetava osa kindlaksmääramisel võetakse aluseks mittevastavuse raskus ja järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.
Liikmesriigid tagavad, et tehingu seaduslikkust ja korrektsust mõjutatakse üksnes toetuse selle osa ulatuses, mida ei maksta või mis tagasi võetakse.
Artikkel 62
Kõrvalehoidmisklausel
Ilma et see piiraks liidu õigusaktide erisätete kohaldamist, võtavad liikmesriigid tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, et liidu õiguse sätetest ei oleks võimalik kõrvale hoida, ning tagavad eelkõige, et põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
Artikkel 63
Sekkumise vastavus kontrollide tegemiseks veinisektoris
Sekkumiseks veinisektoris vastavalt määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 4. jaole tagavad liikmesriigid, et kõnealuse sekkumise suhtes kohaldatav haldus- ja kontrollikord vastab käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtsele süsteemile seoses:
põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemiga;
kontrollidega.
Artikkel 64
Tagatised
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, millega tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel ning milles:
täpsustatakse vastutav isik, kui kohustust ei täideta;
nähakse ette konkreetsed olukorrad, mil pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest;
nähakse ette tingimused esitatavale tagatisele ja tagatise andjale ning tagatiste esitamise ja vabastamise tingimused;
nähakse ette ettemaksete raames tagatise esitamisega seotud eritingimused;
määratletakse lõikes 1 ette nähtud tagatisega hõlmatud kohustuste rikkumise tagajärjed, sealhulgas tagatiste minetamine ja vähendamise määr, mida kohaldatakse tagatiste vabastamise suhtes toetuste, litsentside, pakkumiste või konkreetsete taotluste puhul, ning samuti kui kõnealuse tagatisega hõlmatud kohustust ei ole täielikult või osaliselt täidetud, võttes arvesse kohustuse laadi, kogust, mille osas kohustust on rikutud, kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtaja ületamise pikkust ja kohustuse täitmise kohta tõendite esitamise aega.
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:
esitatava tagatise vorm ning tagatise esitamise, selle heakskiitmise ja algse tagatise asendamise menetlus;
tagatise vabastamise menetlus;
liikmesriikide ja komisjoni teatised.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
II PEATÜKK
Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem
Artikkel 65
Käesoleva peatüki kohaldamisala ja mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„georuumiline taotlus“ – elektrooniline taotlusvorm, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat rakendust, mis võimaldab toetusesaajatel ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise (nagu on määratletud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2) põllumajanduslikud maatükid ja mittepõllumajanduslikud alad, mille puhul toetust taotletakse;
„pinnaseiresüsteem“ – kord, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja tavasid põllumajandusmaal Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel;
„loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ( 7 ) IV osa, I jaotise, 2. peatüki 1. jaos sätestatud peetavate maismaaloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem;
„põllumajanduslik maatükk“ – ühik põllumajandusmaast, mis on liikmesriikide poolt määratletud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikega 3;
„geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, salvestama, analüüsima ja kuvama geograafiliste viidetega andmeid;
„automaatne taotluste süsteem“ – pindala- või loomapõhise sekkumise taotlussüsteem, kus ametiasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad andmed vähemalt konkreetsete maade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis ning tehakse vajaduse korral toetusesaajale kättesaadavaks.
Artikkel 66
Ühtse süsteemi osad
Ühtne süsteem koosneb järgmistest osadest:
põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem;
georuumiline taotlussüsteem ja, kui see on kohaldatav, loomapõhine taotlussüsteem;
pinnaseiresüsteem;
artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise ja meetmetega seotud toetusesaajate identifitseerimise süsteem;
kontrolli- ja karistuste süsteem;
toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui see on kohaldatav;
loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui see on kohaldatav.
Artikkel 67
Andmete säilitamine ja jagamine
Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva 10 kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.
Pinnaseiresüsteemi jaoks kasutatavaid andmeid võib salvestada toorandmetena pädevate asutuste välisel serveril. Neid andmeid säilitatakse serveril vähemalt kolm aastat.
Erandina teisest lõigust peavad liikmesriigid, kes ühinesid liiduga 2013. aastal või pärast seda, tagama andmete tutvumiseks kättesaadavuse üksnes alates nende ühinemise aastast.
Erandina teisest lõigust peavad liikmesriigid üksnes tagama, et artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemiga seotud andmed ja dokumendid on tutvumiseks kättesaadavad alates pinnaseiresüsteemi rakendamise kuupäevast.
Artikkel 68
Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem
Liikmesriigid tagavad, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem:
identifitseerib üheselt kõik põllumajanduslikud maatükid ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavad maatükid, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotises osutatud sekkumise jaoks toetusõiguslikuna;
sisaldab ajakohastatud väärtusi pindalade kohta, mida liikmesriigid käsitavad artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise jaoks toetusõiguslikuna;
võimaldab määrata toetusetaotlusega hõlmatud põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslike alade õige asukoha.
Kui hindamise käigus tuvastatakse süsteemis puudusi, võtab liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et koostataks tegevuskava kooskõlas artikliga 42.
Hindamisaruanne ning vajaduse korral parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.
Artikkel 69
Georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem
Kui hindamise käigus tuvastatakse süsteemis puudusi, võtab liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et koostataks tegevuskava kooskõlas artikliga 42.
Hindamisaruanne ning asjakohasel juhul parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.
Artikkel 70
Pinnaseiresüsteem
Kui hindamise käigus tuvastatakse süsteemis puudusi, võtab liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et kooskõlas artikliga 42 koostataks tegevuskava.
Hindamisaruanne ning asjakohasel juhul parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.
Artikkel 71
Toetusesaajate identifitseerimise süsteem
Artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise ja meetmete toetusesaajate identifitseerimisandmete registreerimise süsteem võimaldab kindlaks teha kõik sama toetusesaaja esitatud taotlused.
Artikkel 72
Kontrolli- ja karistuste süsteem
Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud artikli 66 lõike 1 punktis e. Liikmesriigid teevad igal aastal makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et teha kindlaks nende seaduslikkus ja korrektsus vastavalt artikli 59 lõike 1 punktile a. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel.
Artikkel 73
Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem
Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem võimaldab kontrollida toetusõigusi taotlus- ja põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemiga.
Artikkel 74
Komisjoni delegeeritud volitused seoses ühtse süsteemiga
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud selleks, et tagada käesolevas peatükis sätestatud ühtse süsteemi tõhus, sidus ja mittediskrimineeriv rakendamine viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, täiendades käesolevat määrust seoses järgmisega:
artiklites 68, 69 ja 70 osutatud kvaliteedihindamist käsitlevad normid;
artiklites 68, 71 ja 73 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ja toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käsitlevad normid.
Artikkel 75
Artiklite 68, 69 ja 70 rakendamisvolitused
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:
komisjonile edastatavate või kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning edastamise või kättesaadavaks tegemise kord:
põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamisaruanded;
artiklites 68, 69 ja 70 osutatud parandusmeetmed;
artiklis 69 osutatud toetustaotlussüsteemi ja artiklis 70 osutatud pinnaseiresüsteemi põhijooned ja normid, sealhulgas pinnaseiresüsteemi kohaste sekkumiste arvu järkjärgulise suurendamise parameetrid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
III PEATÜKK
Tehingute kontrollimine
Artikkel 76
Käesoleva peatüki kohaldamisala ja mõisted
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust sekkumisviiside loeteluga, mille suhtes ei ole nende ülesehituse ja kontrollinõuete tõttu sobilik kohaldada täiendavat järelkontrolli äridokumentide kontrollimise teel ning mille suhtes seega sellist käesoleva peatüki kohast kontrolli ei kohaldata.
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„äridokument“ – kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, äritegevusega seotud kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd kuivõrd need dokumendid või andmed on otseselt või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;
„kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.
Artikkel 77
Liikmesriikide tehtav kontroll
Artikkel 78
Ristkontrollid
Kontrollitavate põhiandmete õigsust kontrollitakse riskiastmele vastava arvu ristkontrollidega, mis sisaldavad vajaduse korral kolmandate isikute äridokumentide kontrolli, mis hõlmab järgmist:
tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentidega võrdlemine;
asjakohasel juhul varude koguse ja laadi füüsilised kontrollid;
EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude raamatupidamisdokumentidega võrdlemine;
raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses toetusesaajale makstud toetuse põhjendusena, on kontrolli ajal täpsed.
Artikkel 79
Vastastikune abi
Liikmesriigid abistavad üksteist taotluse korral käesolevas peatükis sätestatud kontrollide tegemiseks järgmistel juhtudel:
kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus nimetatud makse on tehtud või laekunud või kus nimetatud makse oleks pidanud tehtama või laekuma;
kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.
Artikkel 80
Kavandamine ja aruandlus
Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli:
oma lõikes 1 osutatud kontrollikava ning kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;
üksikasjaliku aruande käesoleva peatüki kohaldamise kohta eelmisel kontrolliperioodil, sealhulgas artikli 79 kohaselt läbiviidud kontrolli tulemused.
Artikkel 81
Juurdepääs teabele ja komisjoni kontroll
Artikkel 82
Tehingute kontrolli tegemisega seotud rakendamisvolitused
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige seoses järgmisega:
artiklis 77 osutatud kontrolli tegemine seoses ettevõtjate valiku, kontrolli määra ja ajakavaga;
artiklis 79 osutatud vastastikuse abi elluviimine;
artikli 80 lõike 2 punktis b osutatud aruannete sisu ja muud käesoleva peatüki alusel vajalikud teated.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused
Artikkel 83
Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem
Liikmesriigid loovad süsteemi kontrollimaks, et järgmistesse kategooriatesse kuuluvad toetusesaajad täidavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jaos sätestatud kohustusi:
toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükiga;
toetusesaajad, kes saavad iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 70, 71 ja 72;
toetusesaajad, kes saavad toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga.
Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, võivad kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi:
toetusesaajate puhul, kes saavad toetust määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel, või
väikepõllumajandustootjate puhul, kelle liikmesriigid on kindlaks määranud määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel ja kes sellist toetust ei taotle.
Kui liikmesriik ei kohalda määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, võib ta kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi põllumajandustootjate puhul, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa viit hektarit käesoleva määruse artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad.
Kõnealused süsteemid peavad olema kooskõlas lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollisüsteemidega.
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„nõue“ – iga üksik kohustuslik majandamisnõue, mis tuleneb teatud õigusakti raames määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 osutatud liidu õigusaktidest ja erineb sisuliselt sama õigusakti muudest nõuetest;
„õigusakt“ – määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 loetletud direktiivid ja määrused;
„mittevastavuse korduvus“ – samale nõudele või standardile mittevastavus, mis tuvastatakse rohkem kui üks kord kolme järjestikuse kalendriaasta perioodil, tingimusel et toetusesaajat on eelmisest mittevastavusest teavitatud ja tal on asjakohasel juhul olnud võimalus võtta vajalikud meetmed eelmise mittevastavuse kõrvaldamiseks.
Lõigetes 1–4 sätestatud kontrolliga seotud kohustuste täitmiseks teevad liikmesriigid järgmist:
lisavad kohapealsed kontrollid, et kontrollida määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jaos sätestatud kohustuste täitmist toetusesaajate poolt;
võivad nõuetest, standarditest, õigusaktidest või tingimuslikkusega seotud valdkondadest olenevalt otsustada teha kontrolle, sealhulgas halduskontrolle, mis on juba ette nähtud asjaomase nõude, standardi, õigusakti või tingimuslikkusega seotud valdkonna puhul kohaldatavate kontrollisüsteemidega, tingimusel et selliste kontrollide mõjusus on vähemalt punktis a osutatud kohapealsete kontrollidega samaväärne;
võivad punktis a osutatud kohapealsete kontrollide tegemiseks asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid muid asjakohaseid tehnoloogiaid;
kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kohapealsete kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal,
mis võtab arvesse põllumajandusettevõtte struktuuri ning kohaldab sellele kaalutegurit, mittevastavuse olemuslikku riski ning asjakohastel juhtudel toetusesaajate osalemist põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 15,
mille puhul kohaldatakse kaalutegureid, ning
mis sisaldab juhuvalikut ja hõlmab vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes on loetletud käesoleva artikli lõikes 1;
nõukogu direktiiviga 96/22/EÜ ( 11 ) seotud tingimuslike kohustuste puhul loetakse järelevalvekava erivalimi tase vastavaks käesoleva lõike punktis d sätestatud miinimumtaseme nõudele;
võivad lõikes 2 osutatud lihtsustatud kontrollisüsteemi kasutades otsustada jätta käesoleva lõike punktis a osutatud kohapealsete kontrollide kohaldamisest välja kõnealuses punktis osutatud kohustuste täitmise kontrollimise, kui on võimalik tõendada, et asjaomaste toetusesaajate poolse mittevastavuse juhtudel ei saanud olla olulisi tagajärgi asjaomaste õigusaktide ja standardite eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 84
Tingimuslikkusega seotud halduskaristuste süsteem
Esimeses lõigus osutatud halduskaristusi kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegematajätmise tagajärg, ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:
mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega;
mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja juhitavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maadega.
Esimeses lõigus osutatud karistusi ei kohaldata siiski metsaalade suhtes juhul, kui asjaomase ala puhul ei ole taotletud toetust vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklitele 70 ja 71.
Oma lõikes 1 osutatud halduskaristussüsteemis liikmesriigid:
lisavad halduskaristuste kohaldamise normid, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel kalendriaastatel on põllumajandusmaa või põllumajanduslik majapidamine või nende osa üle antud; kõnealustes normides peab mittevastavusega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult;
võivad olenemata lõikest 1 otsustada mitte kohaldada halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot; toetusesaajat teavitatakse siiski tuvastatud mittevastavusest ja kohustusest võtta edaspidiseks parandusmeetmeid;
näevad ette, et halduskaristust ei määrata, kui:
mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud või erandlikud asjaolud vastavalt artiklile 3;
mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus.
Esimese lõigu punktis a tähendab „üleandmine“ iga liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa või põllumajanduslik majapidamine või nende osa lakkab olemast üleandja kasutuses.
Artikkel 85
Halduskaristuse kohaldamine ja arvutamine
Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Halduskaristused põhinevad kooskõlas artikli 83 lõikega 6 tehtud kontrollidel.
Liikmesriigid loovad teadlikkusmehhanismi, et tagada toetusesaajate teavitatus tuvastatud mittevastavustest ja võimalikest võetavatest parandusmeetmetest. See mehhanism hõlmab ka määruse (EL) 2021/2115 artiklis 15 osutatud konkreetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid, milles osalemine võidakse asjaomastele toetusesaajatele kohustuslikuks teha.
Tahtliku mittevastavuse korral on vähendusprotsent vähemalt 15 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast.
Artikkel 86
Tingimuslikkusega seotud halduskaristustest tulenev summa
Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 85 osutatud vähendamiste ja ilmajätmiste kohaldamisest tulenevatest summadest.
V PEATÜKK
Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused
Artikkel 87
Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem
Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid oma kontrolli- ja normide täitmise süsteeme, mida kohaldatakse sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide valdkonnas, ning kohaldatavaid tööstandardeid tagamaks, et määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud toetuse saajad täidavad määruse (EL) 2021/2115 IV lisas osutatud kohustusi.
Artikkel 88
Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud halduskaristuste süsteem
Makseasutust teavitatakse üksnes siis, kui mittevastavus on otseselt asjaomasele toetusesaajale omistatava teo või tegevusetuse tulemus, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:
mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega;
mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja hallatavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maaüksustega.
Artikli 87 lõikes 1 osutatud halduskaristuse puhul liikmesriigid:
võivad otsustada mitte kohaldada halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Toetusesaajat teavitatakse tuvastatud mittevastavusest ja kohustusest võtta edaspidiseks parandusmeetmeid;
näevad ette, et halduskaristust ei määrata, kui:
mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;
mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus.
Artikkel 89
Halduskaristuse kohaldamine ja arvutamine
Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust või korduvust ja tahtlikkust kooskõlas artikli 87 lõikes 2 osutatud asutuste või organite hinnanguga. Määratavad halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Karistuse kohaldamisel ja arvutamisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 85 lõigete 2, 5 ja 6 asjakohaseid sätteid.
V JAOTIS
ÜHISSÄTTED
I PEATÜKK
Teabe edastamine
Artikkel 90
Teabevahetus
Lisaks oma määruse (EL) 2021/2115 kohastele teabevahetuskohustustele edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe ning järgmised deklaratsioonid ja dokumendid:
akrediteeritud makseasutuste ning määratud ja akrediteeritud koordineerivate asutuste puhul:
nende akrediteerimisdokument ja kui see on asjakohane, määramisdokument;
nende funktsioon (akrediteeritud makseasutus või määratud ja akrediteeritud koordineeriv asutus);
kui see on asjakohane, nende akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;
sertifitseerimisasutuste puhul:
nende nimi;
nende aadress;
EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul:
akrediteeritud makseasutuse või määratud ja akrediteeritud koordineeriva asutuse allkirjastatud kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlustena ja millele on lisatud nõutud teave;
EAGFi puhul nende finantsnõuete prognoosid ning EAFRD puhul aasta jooksul esitatavate kuluprognooside ajakohastatud versioonid ja järgneva põllumajandusliku eelarveaasta kuluprognoosid;
liidu vahendite haldaja kinnitus ja akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded.
Artikkel 91
Konfidentsiaalsus
Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artiklis 8 sätestatud õigusnorme.
Artikkel 92
Teabe edastamisega seotud rakendamisvolitused
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:
komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu, perioodilisus, tähtajad ja tingimused:
kuludeklaratsioonid ja -prognoosid, samuti nende ajakohastatud versioonid, sealhulgas sihtotstarbelised tulud;
liidu vahendite haldaja kinnitus ja makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded;
raamatupidamisaruannete sertifitseerimisaruanded;
akrediteeritud makseasutuste, määratud ja akrediteeritud koordineerivate asutuste ja määratud sertifitseerimisasutuste nimed ja määratud identifitseerimisandmed;
EAGFi ja EAFRD rahastatavate kulude arvessevõtmise ja maksmise kord;
liikmesriikide poolt maaelu arengusse sekkumisega seoses tehtud finantskohandusi käsitlevad teated;
artikli 59 kohaselt võetud meetmeid käsitlev teave;
teabe ja dokumentide komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetamise kord, samuti infosüsteemide rakendamine, sealhulgas kõnealuste süsteemidega töödeldavate andmete liik, vorm ja sisu ning nende säilitamise normid;
liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, sellise teavitamise tähtajad ja meetodid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
II PEATÜKK
Euro kasutamine
Artikkel 93
Üldpõhimõtted
Need hinnad ja summad tasutakse või nõutakse sisse eurodes euro kasutusele võtnud liikmesriikides ning muudes liikmesriikides nende omavääringus.
Artikkel 94
Vahetuskurss ja rakendusjuht
Vahetuskursi rakendusjuhuks on:
kaubavahetuses kolmandate riikidega sissenõutavate või tasutavate summade puhul impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmine;
kõigil muudel juhtudel asjaolu, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada konverteerimise teostada EKP kehtestatud keskmise vahetuskursi alusel ühe kuu jooksul enne selle aasta 1. oktoobrit, mille jaoks toetust antakse. Selle võimaluse valinud liikmesriigid kehtestavad ja avaldavad kõnealuse keskmise vahetuskursi enne kõnealuse aasta 1. detsembrit.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, milles käsitletakse kõnealuseid rakendusjuhte ja kasutatavat vahetuskurssi. Konkreetse rakendusjuhu määramisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:
vahetuskursi kohanduste tegelik kohaldatavus niipea kui võimalik;
turukorralduse alusel sooritatud analoogsete toimingute rakendusjuhtude sarnasus;
turukorraldusega seotud erinevate hindade ja summade rakendusjuhtude ühtsus;
sobivate vahetuskursside kohaldamise kontrolli otstarbekus ja tõhusus.
Artikkel 95
Kaitsemeetmed ja erandid
Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike teavitatakse viivitamata esimeses lõigus osutatud meetmetest.
Kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad ohustada liidu õiguse kohaldamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust käesolevast peatükist tehtavate eranditega järgmistel juhtudel:
kui liikmesriik kasutab ebaharilikke valuutavahetusvõtteid, näiteks erinevaid vahetuskursse, või rakendab vahetuslepinguid;
kui mõne liikmesriigi omavääring ei ole ametlikul valuutabörsil noteeritud või kui sellise omavääringu muutused võiksid põhjustada kaubandusmoonutusi.
Artikkel 96
Euro kasutamine euroalasse liikmesriikide poolt, kes ei ole eurot kasutusele võtnud
III PEATÜKK
Aruandlus
Artikkel 97
Iga-aastane finantsaruanne
Igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsaruande EAGFi ja EAFRD haldamise kohta möödunud eelarveaasta jooksul.
IV PEATÜKK
Läbipaistvus
Artikkel 98
Toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamine
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tegevus“ – meede, sektor või sekkumisviis;
„tegevuse kogumaksumus“ – iga EAGFi või EAFRD rahastatud meetme, sektori või sekkumisviisi puhul vastav toetussumma, mille toetusesaaja on saanud asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal; seoses toetustega, mis vastavad EAFRDst rahastatud sekkumisviisidele, vastavad avaldatavad summad avaliku sektori rahastamise kogusummale, mis hõlmab nii liidu kui ka riiklikku osalust;
„tegevuse asukohatähis või asukohatuvastus“ – omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksus kindlaks teha.
Liikmesriigid ei avalda määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 punktides a ja b osutatud teavet, kui toetusesaajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.
Artikkel 99
Toetusesaajate teavitamine neid puudutavate andmete avaldamisest
Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse artikli 98 kohaselt ning et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.
Määruse (EL) 2016/679 nõuete kohaselt teavitavad liikmesriigid toetusesaajaid seoses isikuandmetega kõnealuse määruse kohastest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamisel kohaldatavast korrast.
Artikkel 100
Läbipaistvusega seotud rakendamisvolitused
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse normid järgmise kohta:
artiklite 98 ja 99 kohase avaldamise vormi, sealhulgas meetme, sektori või sekkumisviisi, ning ajakava kohta;
artikli 99 ühetaoliseks kohaldamiseks;
komisjoni ja liikmesriikide koostöö kohta.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
V PEATÜKK
Isikuandmete kaitse
Artikkel 101
Isikuandmete töötlemine ja kaitse
VI JAOTIS
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID
Artikkel 102
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 103
Komiteemenetlus
Artiklite 11, 12, 17, 18, 23, 26, 32, 39–44, 47, 51–55, 58, 59, 60, 64, 75, 82, 92, 95 ja 100 kohaldamisel seoses küsimustega otsetoetuste vormis sekkumise, teatud sektorites sekkumise, maaelu arengusse sekkumise ja ühise turukorralduse kohta abistab komisjoni vastavalt põllumajandusfondide komitee, määrusega (EL) 2021/2115 loodud ühise põllumajanduspoliitika komitee ning määrusega (EL) nr 1308/2013 loodud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee.
VII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 104
Kehtetuks tunnistamine
Kuid:
määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti b, artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9, 17, 21 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 40 kuni 43, 51, 52, 54, 56, 59, 63, 64, 67, 68, 70 kuni 75, 77, 91 kuni 97, 99 ja 100, artikli 102 lõiget 2 ja artikleid 110 ja 111 kohaldatakse jätkuvalt:
seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1307/2013 kohaste toetuskavade puhul seoses 2022. kalendriaasta ja varasemate aastatega;
määrusete (EL) nr 228/2013, (EL) 229/2013 (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 kohaselt kuni 31. detsembrini 2022 rakendatud meetmete puhul;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2117 ( 12 ) artikli 5 lõike 6 esimese lõigu punktis c ja artikli 5 lõikes 7 osutatud toetuskavade puhul seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud pärast 31. detsembrit 2022 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt rakendatud tegevuste puhul, ning
EAFRD puhul seoses toetusesaajatel tekkinud kuludega ja makseasutuste tehtud maksetega määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames;
määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 69 kohaldatakse jätkuvalt seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud seoses määruse (EL) nr 1307/2013 kohaste toetuskavadega ning määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide ja määruse (EÜ) nr 1306/2013 II jaotise I peatükis sätestatud muude ÜPP meetmete rakendamise raames, mida rakendati enne 1. jaanuari 2023;
määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõiget 2 kohaldatakse jätkuvalt seoses määruse (EL) nr 1305/2013, määruse (EÜ) nr 1698/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 27/2004 ( 13 ) alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide rakendamise raames deklareeritud tuludega;
määrust (EÜ) nr 1306/2013 kohaldatakse jätkuvalt seoses kuludega, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 155 lõikes 2 osutatud juriidiliste kohustustega. Sellest olenemata kohaldatakse määruse artiklit 31 kulude suhtes, millest teatatakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 155 lõikega 2 ning mida käsitatakse seoses sellega teatava sekkumisviisina.
Artikkel 105
Üleminekumeetmed
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud, et tagada sujuv üleminek määruses (EL) nr 1306/2013 ette nähtud korralt, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 104, käesolevas määruses sätestatud korrale, et täiendada käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse käesolevas määruses sätestatud õigusnormidest, ja kõnealustesse õigusnormidesse tehtavate lisandustega.
Artikkel 106
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Artiklit 16 kohaldatakse EAGFi puhul siiski alates 16. oktoobrist 2022 kantud kulude suhtes.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EL) nr 1306/2013 |
Käesolev määrus |
Määrus (EL) 2021/2115 |
Määrus (EL) nr 1308/2013 |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
— |
— |
Artikkel 2 |
Artiklid 2 ja 3 |
— |
— |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
— |
— |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
— |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
— |
— |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
— |
— |
Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikkel 9 |
— |
— |
Artikli 7 lõiked 4 ja 5 |
Artikkel 10 |
— |
— |
Artikli 7 lõige 6 |
— |
— |
— |
Artikkel 8 |
Artikkel 11 |
— |
— |
Artikkel 9 |
Artikkel 12 |
— |
— |
Artikkel 10 |
Artikli 37, punkt a |
— |
— |
Artikkel 11 |
Artikli 44 lõige 1 |
— |
— |
Artikkel 12 |
— |
Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 4 |
— |
Artikkel 13 lõige 1 |
— |
Artikli 15 lõige 3 |
— |
Artikli 13 lõiked 2 ja 3 |
— |
— |
— |
Artikkel 14 |
— |
— |
— |
Artikkel 15 |
— |
— |
— |
Artikkel 16 |
Artikkel 14 |
— |
— |
Artikkel 17 |
Artikkel 20 |
— |
— |
Artikkel 18 |
Artikkel 21 |
— |
— |
Artikkel 19 |
Artikkel 22 |
— |
— |
Artikkel 20 |
Artikkel 23 |
— |
— |
Artikkel 21 |
Artikkel 24 |
— |
— |
Artikkel 22 |
Artikkel 25 |
— |
— |
Artikkel 23 |
Artikkel 26 |
— |
— |
Artikkel 24 |
Artikkel 15 |
— |
— |
Artikkel 25 |
Artikkel 16 |
— |
— |
Artikkel 26 |
Artikkel 17 |
— |
— |
Artikkel 27 |
Artikkel 18 |
— |
— |
Artikkel 28 |
Artikkel 19 |
— |
— |
Artikkel 29 |
— |
— |
— |
Artikkel 30 |
Artikkel 36 |
— |
— |
Artikkel 31 |
Artikkel 27 |
— |
— |
Artikkel 32 |
Artikkel 28 |
— |
— |
Artikkel 33 |
Artikkel 29 |
— |
— |
Artikkel 34 |
Artikkel 30 |
— |
— |
Artikkel 35 |
Artikkel 31 |
— |
— |
Artikkel 36 |
Artikkel 32 |
— |
— |
Artikkel 37 |
Artikkel 33 |
— |
— |
Artikkel 38 |
Artikkel 34 |
— |
— |
Artikkel 39 |
Artikkel 35 |
— |
— |
Artikkel 40 |
Artikkel 38 |
— |
— |
Artikkel 41 |
Artikkel 39 |
— |
— |
Artikkel 42 |
— |
— |
— |
Artikkel 43 |
Artikkel 45 |
— |
— |
Artikkel 44 |
Artikli 43 lõige 1 |
— |
— |
Artikkel 45 |
Artikkel 46 |
— |
— |
Artikkel 46 |
Artikli 43 lõige 2 ja artikkel 47 |
— |
— |
Artikkel 47 |
Artikkel 49 |
— |
— |
Artikkel 48 |
Artikkel 50 |
— |
— |
Artikkel 49 |
Artikli 51 lõiked 1 ja 2 |
— |
— |
Artikkel 50 |
Artikli 51 lõige 3 ja artikkel 52 |
— |
— |
Artikkel 51 |
Artikkel 53 |
— |
— |
Artikkel 52 |
Artikkel 55 |
— |
— |
Artikkel 53 |
— |
— |
— |
Artikkel 54 |
— |
— |
— |
Artikkel 55 |
Artikkel 56 |
— |
— |
Artikkel 56 |
Artikkel 57 |
— |
— |
Artikkel 57 |
Artikkel 58 |
— |
— |
Artikkel 58 |
Artikkel 59 |
— |
— |
Artikkel 59 |
— |
— |
— |
Artikkel 60 |
Artikkel 62 |
— |
— |
Artikkel 61 |
Artikkel 63 |
— |
— |
Artikkel 62 |
Artikkel 60 |
— |
— |
Artikli 63 lõike 1 esimene lõik ja lõiked 2–5 |
— |
— |
— |
Artikli 63 lõike 1 teine lõik |
Artikkel 61 |
— |
— |
Artikkel 64 |
— |
— |
— |
Artikkel 65 |
— |
— |
— |
Artikkel 66 |
Artikkel 64 |
— |
— |
Artikkel 67 |
Artikkel 65 |
— |
— |
Artikkel 68 |
Artikkel 66 |
— |
— |
Artikli 69 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 67 lõike 1 teine lõik |
— |
— |
Artikli 69 lõike 1 teine lõik |
— |
— |
— |
Artikli 69 lõike 1 kolmas lõik |
Artikli 67 lõike 1 neljas lõik |
— |
— |
Artikli 69 lõige 2 |
Artikli 67 lõige 2 |
— |
— |
Artikkel 70 |
Artikkel 68 |
— |
— |
Artikkel 71 |
Artikkel 73 |
— |
— |
Artikkel 72 |
Artikkel 69 |
— |
— |
Artikkel 73 |
Artikkel 71 |
— |
— |
Artikli 74 lõige 1 |
Artikkel 72 |
— |
— |
Artikli 74 lõiked 2, 3 ja 4 |
— |
— |
— |
Artikkel 75 |
Artikli 44 lõiked 2, 3 ja 5 |
— |
— |
Artikkel 76 |
Artikkel 74 |
— |
— |
Artikkel 77 |
— |
— |
— |
Artikkel 78 |
Artikkel 75 |
— |
— |
Artikkel 79 |
Artikkel 76 |
— |
— |
Artikkel 80 |
Artikli 77 lõiked 1, 2 ja 5 |
— |
— |
Artikkel 81 |
Artikli 78 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
— |
Artikli 82 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 78 lõiked 4 ja 5 |
— |
— |
Artikli 82 lõiked 3 ja 4 |
— |
— |
— |
Artikli 83 lõige 1 |
Artikkel 79 |
— |
— |
Artikli 83 lõiked 2 ja 3 |
— |
— |
— |
Artikli 84 lõiked 1, 2, 3 ja 4 |
Artikkel 80 |
— |
— |
Artikli 84 lõige 5 |
— |
— |
— |
Artikli 84 lõige 6 |
Artikli 77 lõige 4 |
— |
— |
Artikli 85 lõiked 1, 3 ja 4 |
— |
— |
— |
Artikli 85 lõige 2 |
Artikli 77 lõige 3 |
— |
— |
Artikli 86 lõige 1 |
Artikli 80 lõike 2 punkt b |
— |
— |
Artikli 86 lõige 2 |
— |
— |
— |
Artikkel 87 |
Artikkel 81 |
— |
— |
Artikkel 88 |
Artikkel 82 |
— |
— |
Artikkel 89 |
— |
— |
Artikkel 90a |
Artikkel 90 |
— |
— |
Artikkel 116a |
Artikkel 91 |
— |
Artikkel 12 |
— |
Artikkel 92 |
— |
Artikkel 12 |
— |
Artikkel 93 |
— |
Artikkel 12 |
— |
Artikkel 94 |
— |
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 95 |
— |
— |
— |
Artikkel 96 |
Artikkel 83 |
— |
— |
Artikkel 97 |
Artikkel 84 |
— |
— |
Artikkel 98 |
— |
— |
— |
Artikkel 99 |
Artikkel 85 |
— |
— |
Artikkel 100 |
Artikkel 86 |
— |
— |
Artikli 101 lõige 1 |
— |
— |
— |
Artikli 101 lõige 2 |
Artikli 85 lõige 7 |
— |
— |
Artikkel 102 |
Artikkel 90 |
— |
— |
Artikkel 103 |
Artikkel 91 |
— |
— |
Artikkel 104 |
Artikkel 92 |
— |
— |
Artikkel 105 |
Artikkel 93 |
— |
— |
Artikkel 106 |
Artikkel 94 |
— |
— |
Artikkel 107 |
Artikkel 95 |
— |
— |
Artikkel 108 |
Artikkel 96 |
— |
— |
Artikkel 109 |
Artikkel 97 |
— |
— |
Artikkel 110 |
— |
Artikkel 128 |
— |
Artikkel 111 |
Artikli 98 lõiked 1, 2 ja 3 |
— |
— |
Artikkel 112 |
Artikli 98 lõige 4 |
— |
— |
Artikkel 113 |
Artikkel 99 |
— |
— |
Artikkel 114 |
Artikkel 100 |
— |
— |
Artikkel 115 |
Artikkel 102 |
— |
— |
Artikkel 116 |
Artikkel 103 |
— |
— |
Artikkel 117 |
Artikkel 101 |
— |
— |
Artikkel 118 |
— |
— |
— |
Artikkel 119 |
Artikkel 104 |
— |
— |
Artikkel 119a |
— |
— |
— |
Artikkel 120 |
Artikkel 105 |
— |
— |
Artikkel 121 |
Artikkel 106 |
— |
— |
I lisa |
— |
— |
— |
II lisa |
— |
III lisa |
— |
III lisa |
Lisa |
— |
— |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 3 ) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
( 8 ) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
( 11 ) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).
( 12 ) ►C1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 262). ◄
( 13 ) Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 27/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega (ELT L 5, 9.1.2004, lk 36).