Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2085,

19. november 2021,

millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont” raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014

ESIMENE OSA

ÜHISSÄTTED

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega asutatakse programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste rakendamiseks üheksa ühisettevõtet ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses. Selles määratakse kindlaks ühisettevõtete eesmärgid ja ülesanded, liikmeskond, töökorraldus ja muud tegevusreeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„muu liige kui liit” – ühisettevõtte liikmeks olev osalev riik, erasektorist pärit liige või rahvusvaheline organisatsioon;

▼M1

„asutajaliige” – liikmesriigis või programmiga „Euroopa horisont” või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa” assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt või rahvusvaheline organisatsioon, mida on nimetatud käesolevas määruses või mõnes selle lisas ühisettevõtte liikmena;

„3)

„assotsieerunud liige” – liikmesriigis või programmiga „Euroopa horisont” või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa” assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt või rahvusvaheline organisatsioon, kes ühineb ühisettevõttega, olles allkirjastanud artikli 6 lõike 3 kohase kinnituskirja ja saanud artikli 7 alusel heakskiidu;

„osalev riik” – liikmesriik või programmiga „Euroopa horisont” või asjakohasel juhul programmiga „Digitaalne Euroopa” assotsieerunud riik, kes on kinnituskirjaga teatanud oma osalemisest asjakohase ühisettevõtte tegevuses;”

▼B

„erasektorist pärit liige” – avaliku või eraõiguse alusel asutatud õigussubjekt, kes on ühisettevõtte muu liige kui liit, osalevad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;

„koosseisu kuuluvad üksused” – üksused, mis kuuluvad ühisettevõtte erasektorist pärit liikme koosseisu, kui erasektorist pärit liige on ühendus vastavalt asjaomase liikme põhikirjale;

„panustav partner” – riik, rahvusvaheline organisatsioon või õigussubjekt, kes ei ole ühisettevõtte liige, liikme koosseisu kuuluv üksus ega kummagagi seotud üksus, kuid kes toetab oma konkreetses uurimisvaldkonnas ühisettevõtte eesmärke ja kelle taotlus on artikli 9 kohaselt heaks kiidetud;

„mitterahaline panus tegevuskulude katteks” – erasektorist pärit liikmete või nende koosseisu kuuluvate või kummagi nendega seotud üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või panustavate partnerite panus, mis hõlmab nende rahastamiskõlblikke kaudsete meetmete rakendamise kulusid, millest on maha arvatud ühisettevõtte ja selles osalevate riikide panus nende kulude katmisse;

„lisategevus” – tegevus, mis sisaldub tööprogrammi põhiosale lisatud iga-aastases lisategevuse kavas ja mille jaoks ühisettevõte ei anna rahalist toetust, kuid mis aitab saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte projektide või varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtuga või millel on märkimisvääne liidu lisaväärtus;

10)

„mitterahaline panus lisategevusse” – erasektorist pärit liikmete, nende koosseisu kuuluvate või kummagi nendega seotud üksuste panus või rahvusvaheliste organisatsioonide panus, mis hõlmab nende lisategevuse elluviimisel tekkinud kulusid, millest on maha arvatud liidu ja ühisettevõttes osalevate riikide panus nende kulude katmisse;

11)

„varasem algatus” – ühisettevõtte tegevusvaldkonnas ellu viidud partnerlus, mille jaoks anti mõne varasema liidu teadusuuringute raamprogrammi raames rahalist toetust;

12)

„strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava” – programmi „Euroopa horisont” rakendusperioodi hõlmav dokument, milles on kindlaks määratud peamised prioriteedid ning oluline tehnoloogia ja innovatsioon, mida on vaja ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks;

13)

„tööprogramm” – programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 2 punktis 25 osutatud dokument;

14)

„huvide konflikt” – määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 61 osutatud olukord, mis on seotud finantsjuhtimises osaleja või mõne muu isikuga;

15)

„uustulnukas” – üksus, kes saab esimest korda toetust konkreetselt ühisettevõttelt või varasemalt algatuselt ning kes ei ole kõnealuse ühisettevõtte või varasema algatuse asutajaliige.

Artikkel 3

Asutamine

Ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, asutatakse liidu asutustena järgmised ühisettevõtted, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel:

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte;

keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte;

saastevaba vesiniku ühisettevõte;

Euroopa raudtee ühisettevõte;

ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte;

innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte;

►M1 kiipide ühisettevõte ◄ ;

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte;

nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte.

Lõikes 1 osutatud liidu ühisettevõtetele osutatakse ühiselt kui „ühisettevõtetele”.

▼M1

Selleks et võtta arvesse programmi „Euroopa horisont” ja asjakohasel juhul programmi „Digitaalne Euroopa” kestust, algatatakse ühisettevõtete projektikonkursid hiljemalt 31. detsembril 2027. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2028.

▼B

Ühisettevõtted on juriidilised isikud. Neil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt asjaomase riigi õigusele antakse. Eelkõige võivad nad omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Ühisettevõtete asukoht on Belgias Brüsselis.

Kui ei ole märgitud teisiti, kohaldatakse esimese ja kolmanda osa sätteid kõigi ühisettevõtete suhtes. Teise osa sätteid kohaldatakse vastava konkreetse ühisettevõtte suhtes.

Esimeses ja kolmandas osas peetakse ühisettevõttele või selle organile viitamisel silmas kõiki ühisettevõtteid ja vastavaid organeid ning nende pädevust sama ühisettevõtte muude organite suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

II JAOTIS

ÜHISETTEVÕTETE TOIMIMINE

1. PEATÜKK

Eesmärgid ja ülesanded

Artikkel 4

Eesmärgid ja põhimõtted

Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud ühisettevõtted aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke.

▼M1

Ka kiipide ühisettevõte aitab saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1781 ( 1 ) artikli 4 lõikes 1 osutatud üldeesmärki ja määruse (EL) 2023/1781 artikli 4 lõike 2 punktides a–d osutatud tegevuseesmärke („tegevuseesmärgid 1–4) ning programmi „Digitaalne Euroopa” üldeesmärke, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/694 artikli 3 lõikes 1.

▼B

Kaasates partnerid Euroopa lisaväärtusega teadus- ja innovatsiooniprogrammi väljatöötamisse ja rakendamisse, taotlevad ühisettevõtted ühiselt järgmisi üldeesmärke:

tugevdada ja lõimida teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogilist suutlikkust ning soodustada koostöösuhteid liidus, et toetada uute kvaliteetsete teadmiste ja oskuste loomist ja levitamist, eelkõige üleilmsete väljakutsete käsitlemiseks, liidu konkurentsivõime, Euroopa lisaväärtuse, vastupanuvõime ja kestlikkuse kindlustamiseks ja tõhustamiseks ning Euroopa teadusruumi tugevdamisele kaasaaitamiseks;

kindlustada kestlikkusest lähtuv liidu väärtusahelate üleilmne juhtpositsioon ja vastupanuvõime peamiste tehnoloogiate ja tööstussektorite valdkonnas kooskõlas Euroopa tööstusstrateegia ja VKEsid käsitleva strateegiaga, Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa taastekava ja muu asjakohase liidu poliitikaga;

töötada välja innovatiivsed lahendused kliima-, keskkonna-, tervise-, digitaal- ja muude üleilmsete väljakutsete jaoks ning kiirendada nende kasutuselevõttu kogu liidus, aidates sellega ellu viia liidu strateegilisi prioriteete, kiirendada liidu majanduskasvu ning tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme ning saavutada samal ajal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid ja jõuda liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega, parandades seeläbi Euroopa kodanike elukvaliteeti.

Ühisettevõtted taotlevad järgmisi erieesmärke:

suurendada kriitilist massi ning teadus- ja tehnoloogilist suutlikkust ja pädevusi koostööl põhinevas ning valdkonna-, poliitika- ja piiriüleses ning interdistsiplinaarses teadus- ja innovatsioonitegevuses kogu liidus ning hõlbustada nende integreerimist Euroopa ökosüsteemidesse;

kiirendada rohe- ja digiüleminekut ning majanduslikke, sotsiaalseid ja ühiskondlikke muutusi valdkondades ja sektorites, mis on strateegilise tähtsusega liidu prioriteetide saavutamiseks, eelkõige et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimamäärusega kindlaks määratud kliima- ja energiaeesmärkidega;

suurendada olemasolevate ja uute Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide ja majanduse väärtusahelate, sealhulgas idufirmade ning VKEde teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ja tulemuslikkust;

kiirendada innovatiivsete lahenduste, tehnoloogiate, teenuste ja oskuste kasutuselevõttu, kasutamist ja levitamist Euroopa tugevdatud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemides ja tööstusökosüsteemides, sealhulgas lõppkasutajate, muu hulgas VKEde ja idufirmade, kodanike ning reguleerivate asutuste ja standardiorganisatsioonide ulatusliku ja varajase kaasamise ja nendega koosloomise kaudu;

teha uute toodete, tehnoloogiate, rakenduste ja teenuste puhul keskkonnatoime, energia-, ressursisäästlikkuse, ühiskonna-, ringluse ja tootlikkuse alaseid täiustusi, kasutades liidu suutlikkust ja ressursse.

Ühisettevõtetel on samuti määruse teises osas sätestatud lisaeesmärgid.

Programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse rakendamisel peavad ühisettevõtted kinni kõnealuse määruse artiklis 7 sätestatud põhimõtetest.

Ühisettevõtted järgivad tingimusi ja kriteeriume, mis on sätestatud Euroopa partnerluste jaoks programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 10 ja III lisas.

Artikkel 5

Tegevuseesmärgid ja ülesanded

Ühisettevõtted juhinduvad järgmistest tegevuseesmärkidest kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse III lisas sätestatud kriteeriumidega ning aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont” tegevuseesmärke, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont” rakendamise eriprogrammis:

tugevdada ja levitada tipptasemel teadmisi, sealhulgas edendades laialdasemat osalemist ja soodustades koostöösidemeid kogu liidus;

tugevdada teaduse tipptaset, sealhulgas võttes oma tegevuste elluviimisel asjakohasel juhul arvesse tipptasemel alus- ja eesliiniuuringute tulemusi;

soodustada VKEde teadus- ja innovatsioonitegevust ning aidata kaasa innovatiivsete ettevõtete, eelkõige idufirmade, VKEde ja erandjuhul väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete loomisele ja laiendamisele;

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni ning asjakohasel juhul hariduse, koolituse ja muude poliitikavaldkondade vahelist seost, sealhulgas vastastikust täiendavust riigi, piirkonna ning liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -tegevusega;

tugevdada soolise võrdõiguslikkuse lõimimist kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis;

suurendada koostööd Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning sektorite ja teadusharude, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel;

tugevdada rahvusvahelist koostööd liidu poliitikaeesmärkide ja rahvusvaheliste kohustuste toetamiseks;

suurendada üldsuse teadlikkust ja omaksvõttu ning reageerimist nõudlusele ning julgustada uute lahenduste levitamist ja kasutuselevõttu, kaasates asjakohasel juhul kodanikud ja lõppkasutajad ühise kavandamise ja loomise protsessi;

soodustada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist ning aktiivselt levitada ja kasutada neid tulemusi, eelkõige erasektori investeeringute võimendamiseks ja poliitikakujundamiseks;

kiirendada tööstuse ümberkujundamist ja vastupanuvõime saavutamist kõikides väärtusahelates, sealhulgas parandades innovatsioonialaseid oskusi ja edendades digitehnoloogiat;

toetada seonduva liidu poliitika teaduslikku tõenduspõhist rakendamist ning reguleerimis-, standardimis- ja kestlikku investeerimistegevust riiklikul, Euroopa ja üleilmsel tasandil.

Ühisettevõtted rakendavad eesmärkide saavutamisel süsteemset lähenemisviisi ja täidavad järgmisi ülesandeid:

toetavad rahaliselt, peamiselt toetuste vormis, kaudseid teadus- ja innovatsioonmeetmeid, mis on välja valitud avatud, läbipaistvate ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside kaudu, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel vastavalt nende tööprogrammile, et kehtestada lisatingimusi, millega nõutakse ühisettevõtte liikmete, nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste osalemist ühisettevõtte tegevuses;

arendavad tihedat koostööd ja tagavad kooskõlastamise muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas eraldades asjakohasel juhul osa ühisettevõtte eelarvevahenditest ühiste projektikonkursside jaoks;

püüavad saavutada ja maksimeerida koostoimet seonduvate liidu, riigi ja piirkonna tasandi meetmete ja programmidega, eriti nendega, mis toetavad innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu ja kasutamist, koolitust, haridust ja regionaalarengut, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid või riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, ning asjakohasel juhul püüavad saavutada ja maksimeerida võimalusi saada nende meetmete ja programmide raames lisavahendeid;

aitavad oma tegevusega kaasa mitmeaastasele strateegilisele planeerimisele, aruandlusele, seirele ja hindamisele ning programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklites 50 ja 52 sätestatud programmi „Euroopa horisont” muude nõuete täitmisele, näiteks poliitika kohta tagasiside andmise ühise raamistiku rakendamine;

edendavad VKEde ja idufirmade kaasamist oma tegevusse ja tagavad nende õigeaegse teavitamise, kooskõlas programmi „Euroopa horisont” eesmärkidega;

töötavad oma strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas välja sihipärase lähenemisviisi uustulnukate, eelkõige VKEde, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ligimeelitamise ning koostöövõrgustike laiendamise meetmete rakendamiseks;

kaasavad käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

jälgivad edusamme käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel ning kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 50 ning III ja V lisa sätetega;

koostavad ja viivad ellu oma tööprogrammi;

teevad koostööd võimalikult suure hulga sidusrühmadega, sealhulgas – kuid nendega piirdumata – detsentraliseeritud asutuste, teadusasutuste ja kõrgharidusasutuste, lõppkasutajate ja avaliku sektori asutustega, eelkõige selleks, et määrata kindlaks iga ühisettevõtte prioriteedid ja tegevus ning tagada läbipaistvus, avatus ja kaasatus ning kasu ühiskonnale;

korraldavad teabe-, teavitamis-, avalikustamis-, levitamis- ja kasutuselevõtutegevust, kohaldades mutatis mutandis programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklit 51, sealhulgas teevad programmi „Euroopa horisont” ühises e-andmebaasis õigel ajal kättesaadavaks ja ligipääsetavaks üksikasjaliku ja sidusa teabe rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste kohta;

pakuvad komisjonile tehnilist, teaduslikku ja haldustuge, mida ta vajab oma ülesannete täitmisel, et tagada ühisettevõtete konkreetsete tegevusvaldkondade korralik toimimine ja areng liidus;

aitavad tõhustada teaduse ja poliitika vahelist seost, edendada avatud teadust, tagades tulemuste parema kasutamise, täita poliitikavajadusi ning hoogustada tulemuste kiiremat rakendamist, levitamist ja kasutamist kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklitega 14 ja 39;

selgitavad välja teadus- ja innovatsiooniprojektide juhtimisel saadud teadmised ja nende projektide tulemused ning annavad neist kooskõlas poliitika kohta tagasiside andmise ühise raamistikuga ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke toetavate strateegiate ja meetmetega aru komisjonile, et komisjon saaks kasutada neid olemasolevate poliitikameetmete jälgimisel, hindamisel ja vajaduse korral parandamisel või uute poliitikaalgatuste ja otsuste kujundamisel;

toetavad komisjoni kestlikke investeeringuid käsitleva määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaste usaldusväärsete teaduspõhiste tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel ja rakendamisel, jälgides ja hinnates nende rakendamist oma majandussektoris, et vajaduse korral anda poliitikakujundamise jaoks sihtotstarbelist tagasisidet;

võtavad arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate ühisettevõtete tegevuse puhul ja kõnealuse määruse sätteid, et asjakohasel juhul parandada juurdepääsu kestlikule rahastamisele;

täidavad muid käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Lisaks käesolevas artiklis ja teises osas sätestatud eesmärkidele võib ühisettevõtetele anda lisaülesandeid, mille jaoks on vajalik liidu programmide vaheline kumulatiivne, täiendav või kombineeritud rahastamine.

2. PEATÜKK

Liikmed, panustavad partnerid ja panused

Artikkel 6

Liikmed

Artiklis 3 osutatud ühisettevõtete liikmed on liit, keda esindab komisjon, ja kõik järgmised teises osas täpsustatud osalejad:

osalevad riigid,

asutajaliikmed,

assotsieerunud liikmed.

Ühisettevõtte liikmelisust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma käesoleva jaotise 3. peatüki 1. jaos osutatud juhatuse eelneva nõusolekuta.

Asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed kirjutavad alla kinnituskirjale, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmelisuse ulatust, st sisu, tegevust ja kestust, asutajaliikmete ja assotsieerunud liikmete panust ühisettevõttesse, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud kavandatud lisategevust.

Artikkel 7

Assotsieerunud liikmete valimine

Ühisettevõte võib esitada avatud ja läbipaistvaid osalemiskutseid selliste assotsieerunud liikmete valimiseks, kes võivad potentsiaalselt aidata kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele. Sellised osalemiskutsed avaldavad ühisettevõtted, kelle asutajaliikmed on loetletud I, II ja III lisas. Osalemiskutses kirjeldatakse põhisuutlikkust, mis on vajalik ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks, ning võidakse nõuda taotlejatelt oma võimalike panuste kirjeldamist. Kõik osalemiskutsed avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil ning edastatakse kõigi asjakohaste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohasel juhul riikide esindajate rühma vahendusel, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamise huvides võimalikult laialdane osalemine.

Tegevdirektor kasutab liikmeks saamise taotluste hindamisel sõltumatute ekspertide ja vajaduse korral ühisettevõtte asjakohaste organite abi, vaadeldes taotleja dokumenteeritud teadmisi, kogemusi ja lisaväärtust ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel, taotleja rahanduslikku usaldusväärsust ning võetud pikaajalist kohustust anda ühisettevõttesse rahaline ja mitterahaline panus ning võttes arvesse võimalikku huvide konflikti.

Juhatus hindab liikmeks saamise taotlusi ja kiidab need heaks või lükkab tagasi.

Artikkel 8

Liikmelisuse muutmine või lõpetamine

Ühisettevõtte iga liige võib lõpetada oma liikmelisuse ühisettevõttes. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuue kuu möödumisel pärast seda, kui on teavitatud ühisettevõtte tegevdirektorit, kes annab sellest teada teistele liikmetele. Lõpetamise kuupäevast alates vabastatakse liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte kiitis heaks või võttis enne liikmelisuse lõpetamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Iga erasektorist pärit liige teavitab ühisettevõtet õigel ajal igast liikmetevahelisest ühinemisest või omandamisest, mis võib mõjutada ühisettevõtet, või kui liikme võtab üle üksus, kes ei ole ühisettevõtte liige.

Juhatus otsustab, kas lõpetada lõikes 2 osutatud liikme liikmelisus, et tagada talitluspidevus ja kaitsta liidu või ühisettevõtte huve. Lõpetamine jõustub pöördumatult hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast juhatuse otsust või selles otsuses kindlaks määratud kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on varasem. Asjaomane liige (asjaomased liikmed) ei osale juhatuses toimuval hääletusel.

Iga erasektorist pärit liige teavitab ühisettevõtet õigel ajal igast muust olulisest muudatusest oma omandilises kuuluvuses, kontrollis või koosseisus. Kui komisjon leiab, et muudatus tõenäoliselt mõjutab liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit liikme liikmelisus lõpetada. Juhatus teeb otsuse asjaomase erasektorist pärit liikme liikmelisuse lõpetamise kohta. Asjaomane erasektorist pärit liige ei osale juhatuses toimuval hääletusel.

Lõpetamine jõustub pöördumatult hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast juhatuse otsust või selles otsuses kindlaks määratud kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Juhatus võib lõpetada iga sellise liikme liikmelisuse, kes ei täida oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Kohaldatakse mutatis mutandis artikli 28 lõikes 6 sätestatud menetlust.

Asjakohasel juhul võib komisjon nõuda erasektorist pärit liikmetelt asjakohaste meetmete võtmist tagamaks, et liidu ja ühisettevõtte huvid, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, on kaitstud.

Liikmelisuse muutmise või lõpetamise korral avaldab ühisettevõte oma veebisaidil viivitamata oma liikmete ajakohastatud nimekirja, märkides ära kuupäeva, mil muudatus jõustub.

Vajaduse korral teeb juhatus kooskõlas artikli 16 lõikega 3 otsuse hääleõiguse ümberjaotamise kohta juhatuses tulenevalt liikmelisuse muudatusest või lõpetamisest.

Artikkel 9

Panustavad partnerid

Iga artikli 2 punktis 7 määratletud panustava partneri kandidaat peab esitama juhatusele kinnituskirja. Kinnituskirjas peab olema määratud kindlaks partnerluse ulatus, st sisu, tegevus ja kestus, ning kirjeldatud üksikasjalikult taotleja panust ühisettevõttesse.

Juhatus hindab kinnituskirja ning kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi.

Panustavatel partneritel ei ole ühisettevõtte juhatuses hääleõigust.

Artikkel 10

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus ühisettevõttesse, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) assigneeringud, katab haldus- ja tegevuskulud teises osas kindlaks määratud maksimumsummade ulatuses, tingimusel et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused panustavad selle summaga vähemalt võrdse summa.

▼M1

Teises osas osutatud liidu panust võib suurendada programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt programmiga „Euroopa horisont” ja asjakohasel juhul määruse (EL) 2021/694 artikli 10 lõike 1 punkti d kohaselt programmiga „Digitaalne Euroopa” assotsieerunud kolmandate riikide osalusega tingimusel, et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused panustavad vähemalt sama suure summa, mille võrra liidu panust suurendatakse.

Liidu panus makstakse liidu üldeelarvest programmi „Euroopa horisont” rakendamise eriprogrammi ja asjakohasel juhul programmi „Digitaalne Euroopa” jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ja artikliga 154 kõnealuse määruse artiklis 71 osutatud asutuste puhul.

▼B

Liit võib täiendada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud panust ühisettevõttele eraldatavate lisavahenditega kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ja artikliga 154.

Rahaliste vahendite suhtes, mis antakse käesoleva artikli lõike 4 või käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt ühisettevõtte lisaülesannete jaoks, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 155 sätestatud nõudeid.

Lisavahendeid, mis on eraldatud käesoleva artikli lõike 4 või artikli 5 lõike 3 kohaselt liidu programmidest ühisettevõtte lisaülesannete jaoks, ei võeta arvesse teises osas kindlaks määratud liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel.

Artikkel 11

Muude liikmete kui liit ja panustavate partnerite panus

Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, koosnevad erasektorist pärit liikmete panused rahalisest panusest ja mis tahes järgmisest:

mitterahaline panus tegevuskulude katteks;

mitterahaline panus lisategevuse jaoks, mille juhatus on artikli 17 lõike 2 punkti n kohaselt heaks kiitnud.

Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, annavad erasektorist pärit liikmed hiljemalt iga aasta 31. mail juhatusele aru lõike 1 punktis b osutatud panuse väärtusest eelmisel eelarveaastal. Selle panuse väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestustavale, üksuse asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ning kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu auditeerimisasutus ning kulusid ei auditeeri ühiseettevõte ega ükski liidu asutus. Ühisettevõte võib kontrollida panuse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnituses peaks esinema ebaselgust. Nõuetekohaselt kindlaks määratud juhtudel võib juhatus anda loa kasutada selle panuse hindamisel kindlasummalisi makseid või ühikuhindu.

Osalevate riikide panus on rahaline. Osalevad riigid teavitavad juhatust iga aasta 31. jaanuariks eelmisel eelarveaastal tehtud rahalisest panusest.

Rahvusvaheliste organisatsioonide panus koosneb rahalisest panusest ja tegevuskulude katteks antavast mitterahalisest panusest, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti.

Panustavate partnerite panus vastab summale, mille andmise kohustuse nad võtsid kinnituskirjas panustavaks partneriks saamise ajal ja see koosneb rahalisest panusest ja tegevuskulude katteks antavast mitterahalisest panusest.

Komisjon võib lõpetada või peatada liidu rahalise panuse ühisettevõttele või seda proportsionaalselt vähendada või algatada artiklis 45 osutatud lõpetamismenetluse järgmistel juhtudel:

kui ühisettevõte ei vasta liidu panuse saamise tingimustele;

kui muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused ei anna käesoleva artikli lõigetes 1, 4 ja 5 osutatud panust või annavad selle vaid osaliselt või ei pea kinni lõikes 2 sätestatud tähtajast;

artikli 171 lõikes 2 osutatud hindamise tulemusel.

Komisjoni otsus liidu rahaline panus lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või see peatada ei takista selliste rahastamiskõlblike kulude hüvitamist, mis on tekkinud muudel liikmetel kui liit enne otsusest ühisettevõttele teadaandmist.

Ühisettevõtte iga muu liige kui liit, kes ei ole täitnud oma käesolevas määruses osutatud panusega seotud kohustusi, kaotab artikli 28 lõikes 6 sätestatud menetluse kohaselt juhatuses hääleõiguse kuni oma kohustuste täitmiseni. Kui selline liige ei täida oma kohustusi täiendava kuuekuulise ajavahemiku möödudes, lõpetatakse tema liikmelisus, välja arvatud siis, kui juhatus otsustab igakülgselt põhjendatud juhul teisiti. Asjaomane liige ei osale juhatuses toimuval hääletusel.

Artikkel 12

Osalevate riikide panuste haldamine

Iga osalev riik võtab endale soovitusliku kohustuse maksta ühisettevõttele oma riikliku rahalise panuse summa. Selline kohustus võetakse enne tööprogrammi vastuvõtmist.

▼M1

Lisaks programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 22 või kiipide ühisettevõtte puhul määruse (EL) 2021/694 artiklis 18 sätestatud kriteeriumidele võib tööprogrammi lisas esitada rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid seoses riikide õigussubjektidega.

Iga osalev riik usaldab ühisettevõttele taotluste hindamise vastavalt programmi „Euroopa horisont” käsitlevale määrusele ja asjakohasel juhul määrusele (EL) 2021/694.

▼B

Taotluste valik põhineb hindamiskomisjoni esitatud pingereal. Taotluste väljavalimise eest vastutav asutus võib igakülgselt põhjendatud juhtudel, nagu tööprogrammis esitatud, sellest loetelust kõrvale kalduda, et tagada portfellipõhise lähenemisviisi üldine järjepidevus.

Igal osaleval riigil on vetoõigus kõigis küsimustes, mis on seotud tema enda poolt ühisettevõttele antava riikliku rahalise panuse kasutamisega asjaomases osalevas riigis asuvate taotlejate puhul, lähtudes riiklikest strateegilistest prioriteetidest.

Iga osalev riik sõlmib ühisettevõttega ühe või mitu halduskokkulepet, milles määratakse kindlaks kõnealuses osalevas riigis asuvale taotlejatele rahalise panuse maksmise ja selle kohta aruandmise koordineerimismehhanism. Kokkulepe sisaldab maksegraafikut, maksetingimusi ning aruandlus- ja auditeerimisnõudeid.

Iga osalev riik püüab ühtlustada oma maksegraafikut, aruandlust ja auditeid ühisettevõtte omadega ning lähendada oma kulude rahastamiskõlblikkuse reegleid programmi „Euroopa horisont” reeglitele.

Lõikes 2 osutatud kokkuleppes võib iga osalev riik usaldada ühisettevõttele oma panuse maksmise oma toetusesaajatele. Pärast taotluste väljavalimist võtab osalev riik makseteks vajaliku summa tasumise kohustuse. Osaleva riigi auditeerimisasutused võivad auditeerida oma vastavaid riiklikke panuseid.

3. PEATÜKK

Ühisettevõtete korraldus

Artikkel 13

Tugiteenuste kasutamisega saavutatav koostoime ja tõhusus

Ühisettevõtted võtavad ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kasutusele tugiteenused, sõlmides teenustaseme kokkulepped, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti ja võttes arvesse vajadust tagada liidu finantshuvide samaväärne kaitse eelarve täitmise ülesannete delegeerimisel ühisettevõtetele. Sellised tugiteenused hõlmavad vähemalt järgmisi valdkondi, tingimusel et on leidnud kinnitust nende teenuste elujõulisus ja on tehtud ressursside taustauuring:

personalitugi;

õiguslik tugi;

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

raamatupidamine (välja arvatud varahaldus);

teabevahetus;

logistika, ürituste korraldamine ja koosolekuruumide haldamine;

auditistrateegia ja pettustevastase strateegiaga seotud tugi.

Lõikes 1 osutatud tugiteenuseid pakub kõigile teistele ühisettevõtetele üks või mitu valitud ühisettevõtet. Omavahel seotud tugiteenuste osutamine jäetakse ulatuses, mis on ülesannete tõhusa ja tulemusliku täitmise seisukohast asjakohane, samale ühisettevõttele, et tagada korralduse sidusus.

Lõikes 1 osutatud teenustaseme kokkulepped võimaldavad üle kanda assigneeringuid ja katta kulusid ühiste tugiteenuste osutamiseks ühisettevõtete vahel.

Ilma et see piiraks asjaomaste töötajate määramist muude ülesannete täitjaks ühisettevõttes või muu halduskokkuleppe rakendamist, mis ei mõjuta teenistuslepinguid, võib töötajad, kes on määratud osutama tugiteenuseid, mille osutamise ülesanne läheb üle teisele ühisettevõttele, üle viia asjaomasesse teise ühisettevõttesse. Kui asjaomane töötaja väljendab kirjalikult oma keeldumist, võib ühisettevõte tema töölepingu lõpetada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 2 ) sätestatud liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused) artiklis 47 osutatud tingimustel.

Tugiteenuseid osutavasse ühisettevõttesse üle viidava lõikes 4 osutatud töötaja lepingu liik, tegevusüksus ja palgaaste jääb samaks ning kogu tema karjäär loetakse toimunuks selles ühisettevõttes.

Artikkel 14

Ühisettevõtete organid

Igal ühisettevõttel on juhatus ja tegevdirektor ning, välja arvatud ühisettevõtetes, kus riigid on juhatuses esindatud, riikide esindajate rühm.

Ühisettevõttel võib olla ka teaduslik nõuandeorgan ja sidusrühmade rühm ning muu organ kooskõlas teise osa sätetega.

Ühisettevõtte kõik organid taotlevad oma ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärke ning tegutsevad vaid selle tegevuse piirides, mille jaoks ühisettevõte asutati.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad kahe või enama ühisettevõtte organid otsustada sisse seada struktureeritud koostöö, sealhulgas korrapäraste koosolekute või ühiskomiteede kaudu.

1. jagu

Juhatus

Artikkel 15

Juhatuse koosseis

Juhatus koosneb vähemalt kahest liidu nimel tegutsevast komisjoni esindajast ning ühisettevõtte iga muu liikme kui liit esindajatest, kelle arv on iga ühisettevõtte puhul kindlaks määratud teises osas.

Kui ühisettevõtte liikmete hulka kuuluvad kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga b osalevad riigid, määratakse juhatusse üks esindaja igast osalevast riigist.

Artikkel 16

Juhatuse toimimine

Juhatuse liikmed teevad kõik endast oleneva, et võtta otsuseid vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, toimub hääletamine. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 75 % häältest, sealhulgas puuduvate esindajate hääled, kuid välja arvatud hääletamisest hoidumised.

Juhatuse otsuste vastuvõtmise suhtes võidakse kohaldada ka teises osas sätestatud erinorme.

Et juhatus oleks hääletusvõimeline, on nõutav komisjoni, vähemalt 50 % erasektorist pärit liikmete ja asjakohasel juhul vähemalt 50 % osalevate riikide delegaatide kohalolu.

Liidule kuulub 50 % hääleõigusest, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti. Liidu hääleõigus on jagamatu.

Muude liikmete kui liit hääleõiguse suhtes kohaldatakse teises osas sätestatud erinorme. Muude liikmete kui liidu esindajatel on võrdne arv hääli, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti.

Liit ja muud esindajad määravad kordamööda ametisse juhatuse esimehe, kes on ametis ühe aasta, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti.

Juhatus peab korralise koosoleku vähemalt kaks korda aastas. Esimehe, tegevdirektori, komisjoni, muude liikmete kui liit esindajate enamuse või osalevate riikide esindajate enamuse taotlusel võidakse kokku kutsuda erakorraline koosolek. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees ja see toimub ühisettevõtte asukohas, välja arvatud siis, kui juhatus otsustab igakülgselt põhjendatud juhul teisiti. Koosolekute päevakord ja otsused tehakse üldsusele õigel ajal kättesaadavaks vastava ühisettevõtte veebisaidil.

Tegevdirektor osaleb koosolekutel ja tal on õigus aruteludes kaasa lüüa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimehel või aseesimehel on juhatuse koosolekutel vaatleja staatus. Ühisettevõtte teiste organite esimeestel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana, kui arutluse all on nende ülesannetega seotud küsimused. Vaatlejad võivad osaleda aruteludes, kuid neil ei ole hääleõigust.

Esimees võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid, eelkõige liidu ja Euroopa tehnoloogiaplatvormidega seotud muude Euroopa partnerluste, täitevasutuste või reguleerivate asutuste ja piirkondlike ametiasutuste esindajaid, pidades kinni konfidentsiaalsust ja huvide konflikti käsitlevatest reeglitest.

Liikmete esindajad ei vastuta juhatuses esindajana võetud meetmete eest isiklikult, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise korral.

10.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

11.

Liikmete esindajate ja vaatlejate suhtes kohaldatakse käitumisjuhendi sätteid, millega nähakse ette nende kohustus kaitsta asjaomase ühisettevõtte ja liidu usaldusväärsust ja mainet.

Artikkel 17

Juhatuse ülesanded

Juhatus on ühisettevõtte otsuseid tegev organ. Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise eest, tagab sidususe asjakohaste liidu eesmärkide ja poliitikaga, vastutab ühisettevõtte toimingute eest ning teeb järelevalvet ühisettevõtte tegevuse elluviimise üle.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide raames elluviidava asjaomase tegevuse koordineerimise ja sidususe, et edendada teadusalase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel koostoimet ja vastastikust täiendavust, vältides samal ajal topelttööd.

Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

võtab meetmeid ühisettevõtte üld-, eri ja tegevuseesmärkide elluviimiseks, hindab nende tulemuslikkust ja mõju, tagab ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprogrammi ja konkreetsete meetmete elluviimisel tehtavate edusammude hoolika ja õigeaegse jälgimise, võrreldes neid liidu ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava prioriteetidega, sealhulgas mis puudutab vastastikust täiendavust piirkondlike või riiklike programmidega, ning võtab vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamine;

hindab liikmeks saamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 7;

hindab panustavaks partneriks hakkamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 9;

võtab vastu otsuse sellise liikme liikmelisuse lõpetamise kohta ühisettevõttes, kes ei täida oma käesolevast määrusest tulenevaid või artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaseid kohustusi;

võtab vastu ühisettevõtte finantsreeglid kooskõlas artikliga 27;

võtab vastu aastaeelarve ja ametikohtade loetelu, milles on näidatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

võtab vastu otsuse halduskulude jagamise kohta muude liikmete kui liit vahel, kui need liikmed ei jõua artikli 28 lõike 2 kohaselt kokkuleppele, võttes arvesse võimalikku tasakaalustamatust nende halduskohustustes võrreldes nende osalemisega;

kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 ühisettevõtte töötajate suhtes volitusi, mis on määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) kohaselt antud ametisse nimetavale asutusele, ning teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”);

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust;

võtab ühisettevõtte alguses vastu strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning vajaduse korral ajakohastab seda kogu programmi „Euroopa horisont” kestuse jooksul. Strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas määratakse kindlaks partnerlusega saavutatav mõju, kavandatud tegevus, mõõdetavad eeldatavad tulemused, vahendid, väljundid ja kindlaksmääratud aja jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid. Samuti määratakse selles kindlaks muud Euroopa partnerlused, kellega ühisettevõte seab sisse ametliku ja korrapärase koostöö, ning võimalused saavutada koostoime ühisettevõtte meetmete ja riiklike või piirkondlike algatuste ja poliitikapõhimõtete vahel, tuginedes osalevatelt riikidelt või riikide esindajate rühmalt saadud teabele, samuti koostoime liidu muude programmide ja poliitikaga;

võtab strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamise jaoks tegevdirektori ettepaneku alusel ja pärast riikide esindajate rühma arvamuse arvesse võtmist vastu tööprogrammi, milles on kindlaks määratud haldustegevus, projektikonkursside sisu, võimalikud tingimused võrdväärsete taotluste käsitlemiseks vastavalt programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 28 lõikele 3 ja selle tööprogrammidele, uurimisvaldkonnad, kus korraldada ühiseid projektikonkursse ja teha koostööd muude partnerlustega ja kus võib oodata koostoimet muude liidu programmidega, kohaldatavad rahastamismäärad ning taotluste esitamise, hindamise, väljavalimise ja rahuldamise ning vaidlustusmenetlusega seotud reeglid, pöörates erilist tähelepanu poliitikanõuete kohta saadud tagasisidele, ning võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu vastavad kuluprognoosid;

asjakohasel juhul piirab osalemise tööprogrammi konkreetsete meetmete puhul vastavalt programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 22 lõikele 5 ja kooskõlas igal konkreetsel juhul komisjoni ja riikide esindajate rühma kuuluvate liikmesriikide vahel kokku lepitud seisukohaga, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti;

võtab meetmeid uustulnukate, eelkõige VKEde, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ligimeelitamiseks ja kaasamiseks ühisettevõtte tegevusse ja meetmetesse, sealhulgas asjakohasel juhul julgustades neid hakkama erasektorist pärit liikmeteks või erasektorist pärit liikmete koosseisu kuuluvateks üksusteks;

kiidab muude liikmete kui liit ettepanekul heaks tööprogrammi põhiosa lisas kindlaks määratud iga-aastase lisategevuse kava, olles enne konsulteerinud teadusliku nõuandeorganiga või mõne muu teises osas nimetatud organiga ja võtnud arvesse riikide esindajate rühma arvamust;

määrab kindlaks muude Euroopa partnerlustega tehtava koostöö strateegilise suuna kooskõlas strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga;

hindab iga-aastast konsolideeritud tegevusaruannet, sealhulgas kulusid ja eelarvevahendeid, mis on eraldatud koos muude Euroopa partnerlustega korraldatavate ühiste projektikonkursside jaoks, ja kiidab selle heaks;

esitab arvamuse ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande kohta;

teeb asjakohasel juhul korraldusi ühisettevõtte siseauditiüksuse loomiseks;

kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitika;

kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti;

võtab vastu rakenduseeskirjad, et jõustada personalieeskirjad ja teenistustingimused vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2;

võtab vastu reeglid, mis käsitlevad riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse või praktikantide kasutamist;

moodustab vajaduse korral, sealhulgas koostöös teiste ühisettevõtetega, kindlaksmääratud ajaks ja konkreetsel eesmärgil nõuande- või töörühmad lisaks ühisettevõtte organitele, millele on osutatud artiklis 14;

esitab asjakohasel juhul komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks;

küsib ühisettevõtte teaduslikult nõuandeorganilt või selle liikmetelt teaduslikku nõu või taotleb analüüsi konkreetsetes küsimustes, sealhulgas seoses seotud sektorites toimuva arenguga;

a1)

võtab 2023. aasta lõpuks tegevdirektori soovituse alusel vastu kava ühisettevõttele programmi „Euroopa horisont” vahendite eraldamise järkjärgulise lõpetamise kohta;

b1)

tagab iga sellise ülesande täitmise, mis ei ole määratud ühisettevõtte konkreetsele organile, kasutades võimalust määrata asjaomane ülesanne mõnele muule ühisettevõtte organile.

Ühisettevõtte juhatuse suhtes võidakse kohaldada ka teises osas sätestatud erinorme.

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

Juhatus võtab enne hääletamist võimalikult suurel määral arvesse riikide esindajate rühma arvamusi, soovitusi või ettepanekuid, kui need on olemas. Juhatus teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks sellistele arvamustele, soovitustele või ettepanekutele, või põhjendab järelmeetmete võtmata jätmist.

2. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 18

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

Komisjon esitab pärast ühisettevõtte muude liikmetega kui liit konsulteerimist tegevdirektori kandidaatide nimekirja, kuhu kuulub soovitatavalt vähemalt kolm kandidaati. Selle konsulteerimise jaoks nimetavad kõik muud liiki ühisettevõtte liikmed kui liit ühe esindaja ja ühe juhatuse nimel tegutseva vaatleja.

Tegevdirektori nimetab pädevuse ja oskuste põhjal ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, milles austatakse soolise tasakaalu põhimõtet.

Tegevdirektor on personali liige ning ta võetakse teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle ühisettevõtte ajutise teenistujana.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet juhatuse esimees.

Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon pärast konsulteerimist muude liikmetega kui liit tegevdirektori töö tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja eesmärke.

Võttes aluseks komisjoni ettepaneku, milles on arvesse võetud lõikes 4 osutatud hindamist, võib ühisettevõtte juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt kolmeks aastaks.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas uues valikumenetluses.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, olles enne konsulteerinud riikide esindajate rühma ja ühisettevõtte muude liikmetega kui liit.

Artikkel 19

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega. Ta esitab juhatusele kogu teabe, mida see vajab oma ülesannete täitmiseks. Ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja juhatuse pädevust, ei taotle tegevdirektor juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt ega allu sellistele juhistele.

Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Ta annab aru ühisettevõtte juhatusele.

Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte eelarve täitmise eest ning tagab koordineerimise ühisettevõtte eri organite ja talituste vahel.

Tegevdirektor täidab ühisettevõtte jaoks järgmisi ülesandeid:

tagab ühisettevõtte jätkusuutliku ja tõhusa juhtimise ning tööprogrammi tõhusa rakendamise;

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti ja ametikohtade loetelu;

koostab ja esitab pärast riikide esindajate rühma arvamuse või asjakohasel juhul ametiasutuste rühma arvamuse arvesse võtmist juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte tööprogrammi ja vastavad kuluprognoosid strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamiseks;

esitab juhatusele arvamuse esitamiseks ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande;

koostab ja esitab juhatusele hindamiseks ja heakskiitmiseks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande, mis sisaldab muu hulgas teavet muude liikmete kui liit vastavate kulude ja panuste kohta, millele on osutatud artikli 11 lõikes 1;

jälgib artikli 11 lõikes 1 osutatud panuseid, annab juhatusele korrapäraselt aru eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja teeb vajaduse korral ettepaneku parandusmeetmete kohta;

jälgib, kuidas rakendatakse meetmeid uustulnukate, eelkõige VKEde, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ligimeelitamiseks;

seab sisse ametliku ja korrapärase koostöö strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas nimetatud Euroopa partnerlustega kooskõlas juhatuse kindlaks määratud strateegilise suunaga;

annab esimehe taotlusel korrapäraselt teavet programmi „Euroopa horisont” komitee asjakohasele koosseisule, lisaks komisjoni kohustusele teavitada programmikomiteed programmi „Euroopa horisont” rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 14 lõike 7 ja III lisa alusel, ning eelkõige enne ühisettevõtte tööprogrammi vastuvõtmist seoses programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 22 lõike 5 rakendamisega;

esitab juhatusele või asjakohasel juhul ametiasutuste nõukogule heakskiitmiseks ühisettevõtte poolseks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja;

hindab avatud osalemiskutse peale laekunud ühisettevõtte assotsieerunud liikmeks saamise taotlusi ja esitab juhatusele assotsieerunud liikmeks võtmise ettepanekuid;

teavitab ühisettevõtte teisi organeid korrapäraselt kõikidest küsimustest, mis on nende ülesannete täitmise seisukohast asjakohased;

allkirjastab oma volituste piires ühisettevõtte nimel konkreetseid toetuslepinguid ja -otsuseid;

allkirjastab ühisettevõtte nimel hankelepinguid;

tagab kooskõlas artikliga 171 programmi edusammude jälgimise ja hindamise, kasutades võrdlusalusena asjakohaseid mõjunäitajaid ning teises osas sätestatud ühisettevõtte erieesmärke, tegutsedes juhatuse järelevalve all ja koordineerides asjakohasel juhul tegevust nõuandeorganitega;

viib ellu ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitikat;

korraldab ja suunab ühisettevõtte tegevust ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatuse delegeeritud volituste piires;

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagab selle toimimise ning teavitab juhatust selle olulisest muutmisest;

kaitseb liidu ja teiste liikmete finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, teeb selleks tõhusaid kontrolle, nõuab õigusnormide rikkumise tuvastamise korral sisse alusetult väljamakstud summad ning kohaldab asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

tagab ühisettevõtte jaoks riskihindamise ja -juhtimise;

võtab kõik muud meetmed, mis on vajalikud, et hinnata ühisettevõtte edusamme oma eesmärkide saavutamisel;

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks kava ühisettevõttele programmi „Euroopa horisont” vahendite eraldamise järkjärgulise lõpetamise kohta;

täidab muid ülesandeid, mille juhatus on talle usaldanud või delegeerinud või mille täitmist võidakse nõuda käesolevas määruses;

võib delegeerida oma volitused muudele töötajatele kooskõlas artikli 17 lõike 4 kohaselt vastu võetavate eeskirjadega.

Tegevdirektori suhtes võidakse kohaldada ka teises osas sätestatud erinorme.

Tegevdirektor loob programmibüroo, kes täidab tema vastutusel kõiki käesolevast määrusest tulenevaid ühisettevõtte tugiülesandeid. Programmibüroo koosneb ühisettevõtte töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

pakub tuge asjakohase raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega;

juhib ühisettevõtte tööprogrammi rakendamist kogu rakendamistsükli jooksul;

pakub ühisettevõtte liikmetele ja organitele kogu asjakohast ja õigeaegset teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel;

toimib ühisettevõtte organite sekretariaadina ja pakub tuge juhatuse loodud nõuanderühmadele, kui neid on.

3. jagu

Nõuandeorganid

Artikkel 20

Riikide esindajate rühm

Välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ja assotsieerunud riigid osalevad ühisettevõttes liikmena või liikme koosseisu kuuluva üksusena, loob ühisettevõte käesoleva artikli kohaselt teises osas kindlaks määratud riikide esindajate rühma.

Riikide esindajate rühma kuulub kuni kaks esindajat ja kuni kaks asendusliiget igast liikmesriigist ja igast assotsieerunud riigist. Riikide esindajate rühm valib oma liikmete hulgast endale esimehe ja aseesimehe.

Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku kutsub kokku rühma esimees või vähemalt üks kolmandik riikide esindajate rühma liikmetest. Riikide esindajate rühma esimehe taotlusel osalevad koosolekutel vaatlejana juhatuse esimees ja tegevdirektor või nende esindajad, et anda teavet konkreetsetes küsimustes.

Riikide esindajate rühma koosolekute toimumist võib olla reguleeritud teise osa asjakohaste erisätetega.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejana muid isikuid, eelkõige liidu asjakohaste föderaalsete või piirkondlike ametiasutuste esindajaid, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste esindajaid, VKEde ja tööstusharude ühenduste esindajaid ning ühisettevõtte muude organite esindajaid.

Riikide esindajate rühma koosolekute päevakord ja toetavad dokumendid edastatakse piisavalt varakult, et tagada iga liikmesriigi ja assotsieerunud riigi asjakohane esindatus. Päevakord edastatakse teavitamise eesmärgil õigel ajal ka juhatusele.

Riikide esindajate rühmaga konsulteeritakse ning eelkõige vaatab rühm läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

ühisettevõtte programmi elluviimisel tehtud edusammud ning eesmärkide ja oodatud mõju saavutamine programmi „Euroopa horisont” raames, sealhulgas teave projektikonkursside kohta ning saadud taotluste ja taotluste hindamise protsessi kohta;

strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava või samaväärse dokumendi ajakohastamine kooskõlas programmi „Euroopa horisont” strateegilise planeerimisega ning muude liidu ja liikmesriikide rahastamisinstrumentidega;

seosed programmiga „Euroopa horisont” ning muude liidu, riiklike ja vajaduse korral piirkondlike algatustega, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondidega kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega;

tööprogrammide kavandid, sealhulgas projektikonkursside sisu, eelkõige tööprogrammi kavandis sisalduvate madalama tehnoloogilise valmiduse tasemega uurimisteemade kohta ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohaldamise kohta;

VKEde, idufirmade, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste kaasamine ning uustulnukate osalemise soodustamiseks võetud meetmed;

kogu väärtusahela ulatuses tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks võetud meetmed;

iga-aastane tegevusaruanne.

Artikli 17 lõike 2 punktis l osutatud kokkulepitud seisukohale jõudmise eesmärgil koosneb riikide esindajate rühm üksnes liikmesriikidest. Nimetatud seisukohale jõudmise menetlust täpsustatakse riikide esindajate rühma kodukorras.

Kui see on kohaldatav, annab riikide esindajate rühm juhatusele korrapäraselt aru ja tegutseb ühisettevõtte ühenduslülina ka järgmistes küsimustes:

asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade, sealhulgas asjakohase tehnoloogia ja asjakohaste innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks ja kasutamiseks võetud või kavandatavate meetmete kindlaksmääramine;

riigi või piirkonna tasandil teabeleviürituste, suunatud tehniliste seminaride ja kommunikatsioonitegevuse jaoks võetud konkreetsed meetmed;

riigi või piirkonna tasandil seoses kasutuselevõtuga võetud konkreetsed meetmed iga ühisettevõtte puhul;

riigi või piirkonna tasandi poliitika ja algatused, mille eesmärk on tagada vastastikune täiendavus ühisettevõtte strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning iga-aastaste tööprogrammidega.

10.

Riikide esindajate rühm esitab iga kalendriaasta lõpus aruande, milles on kirjeldatud ühisettevõtte tegevusvaldkondi hõlmavat riiklikku või piirkondlikku poliitikat ning määratud kindlaks konkreetsed viisid, kuidas teha koostööd ühisettevõtte rahastatavate meetmete elluviimisel.

11.

Riikide esindajate rühm võib esitada juhatusele või tegevdirektorile omal algatusel arvamusi, soovitusi või ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning tööprogrammide ja muude dokumentide kohta, eriti kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huve.

12.

Riikide esindajate rühm saab korrapäraselt ja õigel ajal asjakohast teavet, sealhulgas jaotatuna riikide kaupa, muu hulgas ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete kohta esitatud toetuseavalduste ja nendes meetmetes osalemise, iga projektikonkursi ja projekti rakendamise hindamise tulemuste, muude asjakohaste liidu programmidega ja Euroopa partnerlustega saavutatud koostoime, lisategevuse, lubatud ja tegelikult tehtud rahaliste ja mitterahaliste panuste ning ühisettevõtte eelarve täitmise kohta.

13.

Riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra, võttes igakülgselt arvesse artikleid 33 ja 42.

14.

Üks või mitu ühisettevõtet võivad luua ühise riikide esindajate rühma kooskõlas teise osa asjakohaste sätetega.

Artikkel 21

Teaduslik nõu

Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, küsib ühisettevõte sõltumatut teaduslikku nõu

teaduslikult nõuandeorganilt, mille ta loob vastavalt teise osa asjakohastele sätetele ja koosõlas käesoleva artikli sätetega, või

konkreetsetes küsimustes sõltumatutelt ekspertidelt ühisettevõtte juhatuse sihtotstarbelise taotlusega.

Teadusliku nõuandeorgani liikmete seas tuleb tagada ühisettevõtte tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatus, sealhulgas sooline ja geograafiline tasakaal. Teadusliku nõuandeorgani liikmetel kollektiivselt peab olema asjaomases tehnilises valdkonnas vajalik pädevus ja vajalikud eksperditeadmised, et esitada ühisettevõttele teaduspõhiseid soovitusi, võttes arvesse selliste soovituste kliima-, keskkonna- ning sotsiaal-majanduslikku mõju ja ühisettevõtte eesmärke.

Teadusliku nõuandeorgani liikmed ja kutsutud vaatlejad järgivad aluslepingutes ja nende rakendusnormides sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, mis kehtib kõigile institutsioonide liikmetele ja personalile, ning samuti komisjoni julgeolekunorme seoses tundliku, kuid salastamata teabe, ja liidu salastatud teabe kaitsmisega, mis on sätestatud vastavalt komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ( 3 ) ja (EL, Euratom) 2015/444 ( 4 ).

Juhatus kehtestab avatud valikumenetluse, sealhulgas konkreetsed kriteeriumid, ühisettevõtte teadusliku nõuandeorgani koosseisu valimiseks ning nimetab ametisse selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

Teaduslik nõuandeorgan valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

Teadusliku nõuandeorgani koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas ja need kutsub kokku esimees. Esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. Teaduslik nõuandeorgan võtab vastu oma töökorra. Koosolekute päevakord tehakse üldsusele õigel ajal kättesaadavaks vastava ühisettevõtte veebisaidil.

Teaduslik nõuandeorgan täidab järgmisi ülesandeid:

annab nõu selle kohta, millistele teaduslikele prioriteetidele keskenduda tööprogrammides, sealhulgas projektikonkursside kohaldamisala kohta, kooskõlas strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga ning programmi „Euroopa horisont” strateegilise planeerimisega;

annab nõu iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatavate teaduslike saavutuste teemal;

vajaduse korral soovitab juhatusele parandusmeetmeid või ümberorienteerumist, pidades silmas strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ja konkreetsete meetmete elluviimisel tehtud edusamme;

annab juhatuse taotlusel sõltumatut nõu ja teeb teaduslikke analüüse konkreetsetes küsimustes, eriti seoses seotud sektorites toimuva arenguga või et toetada potentsiaalsete assotsieerunud liikmete ja panustavate partnerite taotluste hindamist;

hindab ühisettevõtte rahastatavate tehnoloogia ja innovatsiooni alaste meetmete tulemusi ja annab neist juhatusele aru, kui see on ette nähtud teise osaga;

osaleb programmi „Euroopa horisont” raames Euroopa partnerluste vahel koostoime võimaldamiseks loodud sektorite lõimimise komiteedes, kui see on ette nähtud teise osaga;

täidab muid teises osas kindlaks määratud ülesandeid.

Pärast teadusliku nõuandeorgani igat koosolekut esitab nõuandeorgani esimees juhatusele aruande, kus on antud ülevaade nõuandeorgani ja selle liikmete arvamustest koosolekul arutatud teemadel. Aruanne tehakse nii suures ulatuses kui võimalik vastava ühisettevõtte veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Teaduslik nõuandeorgan võib omal algatusel soovitada juhatusel konsulteerida nõuandeorganiga konkreetsetes küsimustes, mida ei ole nimetatud lõikes 7 loetletud ülesannete hulgas. Aruanne tehakse nii suures ulatuses kui võimalik vastava ühisettevõtte veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

10.

Kui teadusliku nõuandeorgani nõuandeid tööprogrammi ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava kohta ei järgita, teavitatakse teda selle põhjustest.

Artikkel 22

Sidusrühmade rühm

Ühisettevõte võib luua kooskõlas teise osa asjakohaste sätetega käesoleva artikli kohaselt sidusrühmade rühma.

Sidusrühmade rühm on avatud kõigile avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas ühisettevõtte valdkonnas tegutsevatele organiseeritud rühmadele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide rahvusvahelistele huvirühmadele.

Juhatus määrab kindlaks konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse sidusrühmade rühma koosseisu määramiseks ning püüab tasakaalustada esindatust geograafilise jaotuse, soo, sektorite ja sidusrühmade eksperditeadmiste lõikes. Asjakohasel juhul võtab juhatus arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

Sidusrühmade rühma teavitatakse korrapäraselt ühisettevõtte tegevusest ja rühma kutsutakse üles esitama märkusi ühisettevõtte kavandatavate algatuste kohta.

Sidusrühmade rühma koosolekud kutsub kokku tegevdirektor.

Tegevdirektor võib soovitada juhatusel konsulteerida konkreetsetes küsimustes sidusrühmade rühmaga. Sellise konsulteerimise korral esitatakse juhatusele ja riikide esindajate rühmale pärast sidusrühmade rühmas toimunud asjakohast arutelu aruanne, mis tehakse vastava ühisettevõtte veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

4. PEATÜKK

Finants- ja tegevussätted

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 23

Osalemise piiramise järjepidev kohaldamine

Ühisettevõtted tagavad sidususe lähenemisviisiga, mis on võetud programmi „Euroopa horisont” rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt vastu võetud programmi „Euroopa horisont” tööprogrammi alusel rahastatavate meetmete jaoks seoses programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse” artikli 22 lõike 5 kohaldamisega, ning liidu õigusaktide ja suunistega, mis on asjakohased selle kohaldamiseks asjaomase ühisettevõtte tööprogrammi samalaadsete teemade puhul.

Artikkel 24

Ühisettevõtte rahastatava tegevuse suhtes kohaldatavad reeglid

Meetmete suhtes, mida ühisettevõtted rahastavad programmi „Euroopa horisont” alusel, kohaldatakse programmi „Euroopa horisont” käsitlevat määrust. Kõnealuse määruse kohaselt käsitatakse igat ühisettevõtet rahastamisasutusena, kes annab kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 6 rahalist toetust kaudsete meetmete jaoks.

Ühisettevõtte poolt programmi „Euroopa horisont” alusel rahastatavate meetmete suhtes võidakse kohaldada ka teises osas esitatud erisätteid.

Erandina programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 40 lõike 4 punktist a on õigus esitada vastuväiteid ka sellistel tulemusi loonud osalejatel, kes ei ole saanud ühisettevõttelt rahalisi vahendeid.

Artikkel 25

Tegevuse ja finantsplaneerimine

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks tööprogrammi kavandi.

Tööprogramm võetakse vastu selle rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Tööprogramm ja projektikonkursid avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil ja programmi „Euroopa horisont” veebisaidil ning edastatakse teavitamise eesmärgil programmikomitee asjakohasele koosseisule, et toetada koordineerimist programmi „Euroopa horisont” üldise strateegiaga.

Tegevdirektor koostab järgneva aasta eelarve projekti ja esitab selle vastuvõtmiseks juhatusele.

Juhatus võtab aastaeelarve vastu selle täitmisele eelneva aasta lõpuks.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalist panust, mis on ette nähtud liidu eelarvega, ja asjakohasel juhul muude liikmete kui liit ja asjakohasel juhul panustavate partnerite rahaliste panuste summasid.

Artikkel 26

Tegevus- ja finantsaruandlus

Tegevdirektor esitab kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega juhatusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande oma ülesannete täitmise kohta. Iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne tehakse üldsusele õigel ajal kättesaadavaks vastava ühisettevõtte veebisaidil.

Konsolideeritud tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

toimunud teadus- ja innovatsioonitegevus ning muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

esitatud ettepanekud, sealhulgas jaotumine õigussubjekti asukoha riikide ja eri liiki osalejate (eelkõige VKEd ja uustulnukad) kaupa;

rahastamiseks valitud kaudsed meetmed, sealhulgas jaotumine eri liiki osalejate (sealhulgas VKEd) ja riikide kaupa, näidates ära ühisettevõtte toetuse konkreetsetele osalejatele ja meetmetele;

teave ühisettevõtte avatuse kohta, sealhulgas koostöösidemete jälgimine;

muude liikmete kui liit ellu viidud lisategevus, sealhulgas jaotumine erasektorist pärit liikmete, nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste asukoha riikide kaupa;

koostöö muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas ühised projektikonkursid, samuti ühisettevõtte tegevuse ning riiklike või piirkondlike algatuste ja tegevuspõhimõtete vaheline koostoime.

Ühisettevõtte peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamise aastaaruande kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale.

Tegevdirektor saadab eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruande kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub ühisettevõtte finantsreegleid järgides.

2. jagu

Finantssätted

Artikkel 27

Finantsreeglid

Ühisettevõte võtab vastu oma finantsreeglid kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 71.

Finantsreeglid avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil.

Artikkel 28

Rahastamisallikad

Ühisettevõtet rahastavad ühiselt liit, muud liikmed kui liit ja panustavad partnerid, kes katavad tegevuskulud rahalise ja mitterahalise panusega.

Muud liikmed kui liit lepivad kooskõlas kohaldatavate finantsreeglitega kokku, kuidas antav ühine panus nende vahel jaotub.

Ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

liidu rahaline panus;

erasektorist pärit liikmete või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste, panustavate partnerite või ühisettevõtte liikmeks oleva rahvusvahelise organisatsiooni rahaline panus;

osalevate riikide rahaline panus, kui see on kohaldatav;

artikli 2 punktis 8 määratletud mitterahaline panus.

Vastavalt artiklitele 10 ja 11 koosnevad ühisettevõtte eelarvesse kantavad vahendid järgmisest:

liikmete rahaline panus ühisettevõtte halduskulude katteks, mis jaguneb igal aastal võrdselt liidu ja muude liikmete kui liit vahel, kui teises osas ei ole tulenevalt ühisettevõtte liikmeskonna eripärast sätestatud teisiti;

liikmete või panustavate partnerite rahaline panus ühisettevõtte tegevuskulude katteks;

ühisettevõtte teenitud tulu;

muu rahaline panus ning muud vahendid ja tulud.

Käesolevas lõikes osutatud vahenditelt teenitud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

Halduskulude katteks antud rahalise panuse osa, mis on jäänud kasutamata, võib teha kättesaadavaks ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks.

Kui ühisettevõtte muu liige kui liit ei täida oma rahalise panusega seotud kohustusi, teavitab tegevdirektor teda kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui asjaomane muu liige kui liit ei ole selleks tähtajaks oma kohustusi ikka veel täitnud, teavitab tegevdirektor komisjoni ja asjakohasel juhul osalevaid riike, pidades silmas potentsiaalsete meetmete võtmist artikli 11 lõike 8 kohaselt, ja teavitab asjaomast liiget, et ta on kaotanud kooskõlas kõnealuse artikliga juhatuses hääleõiguse.

Ühisettevõtte vahendid ja tegevus on ette nähtud ühisettevõtte eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.

Kõik ühisettevõtte loodud või talle tema eesmärkide ja ülesannete täitmiseks üle antud vara kuulub ühisettevõttele.

Kuludest üle jäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte liikmetele, välja arvatud juhul, kui juhatus otsustab teisiti või kui ühisettevõte tegevus lõpetatakse.

Artikkel 29

Finantskohustused

Ühisettevõtte finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille on teinud ühisettevõttele kättesaadavaks või on eraldanud ühisettevõtte eelarvesse tema liikmed ja panustavad partnerid.

▼M1

Artikli 3 lõike 1 punktides b, d, g ja h osutatud ühisettevõtete eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks. Kuni 31. detsembrini 2024 ei ületa nende osamaksetena täidetavate eelarveliste kulukohustuste kogusumma 50 % artiklis 10 sätestatud liidu maksimaalsest panusest. Alates jaanuarist 2025 on vähemalt 20 % järelejäänud aastate koondeelarvest kaetud muude maksetega kui iga-aastased osamaksed.

▼B

Artikkel 30

Liikmete finantshuvide kaitse

Ühisettevõte annab komisjoni töötajatele, teistele vastava ühisettevõtte või komisjoni volitatud isikutele ja kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja valdustele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 6 ) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas mõne käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on nõukogu määruse (EL) 2017/1939 ( 7 ) kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 4.

Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, vastavale ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja uurimisi.

Iga ühisettevõte tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

Iga ühisettevõte ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi ( 8 ). Iga ühisettevõte võtab vastu OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Ühisettevõte annab taotluse korral igale riiklikule kontrolliasutusele auditite tegemiseks juurdepääsu kogu teabele, mis on seotud vastava osaleva riigi riiklike panustega, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Artikkel 31

Järelauditid

Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid tehakse kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikliga 53 osana programmi „Euroopa horisont” kaudsetest meetmetest, eelkõige järgides kõnealuse määruse artikli 53 lõikes 2 osutatud auditistrateegiat.

Artikkel 32

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes ning ta püüab vähendada ühisettevõtte halduskoormust.

Juhatus võib luua kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega siseauditiüksuse.

3. jagu

Tegevussätted

Artikkel 33

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 36 kohaldamist, tagab ühisettevõte sellise konfidentsiaalse teabe kaitse, mille avalikustamine väljaspool liidu institutsioone, organeid ja asutusi võib kahjustada ühisettevõtte liikmete või ühisettevõtte tegevuses osalejate huve. Selline konfidentsiaalne teave hõlmab muu hulgas isiklikku, äri-, tundlikku, kuid salastamata, ja salastatud teavet.

Artikkel 34

Läbipaistvus

Ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 ( 9 ).

Artikkel 35

Isikuandmete töötlemine

Kui käesoleva määruse rakendamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tehakse seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 ( 10 ).

Artikkel 36

Juurdepääs tulemustele ja teave ettepanekute kohta

Ühisettevõte teeb liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning asjakohasel juhul osalevate riikide asutustele kättesaadavaks kogu teabe tema poolt rahastatavate kaudsete meetmete kohta. Selline teave hõlmab ühisettevõtte kaudsetes meetmetes osalevate toetusesaajate panuseid ja tulemusi ning mis tahes muud teavet, mida peetakse vajalikuks liidu või asjakohasel juhul osalevate riikide poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Sellist juurdepääsuõigust on võimalik kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt ning see peab olema kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsusreeglitega.

Liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks edastab ühisettevõte komisjonile teabe, mis on esitatud laekunud ettepanekutes. Seda kohaldatakse asjakohasel juhul mutatis mutandis osalevate riikide suhtes seoses ettepanekutega, mis hõlmavad nende territooriumil asuvaid taotlejaid ning mis piirduvad mitteärilise ja konkurentsivälise kasutamisega ning on kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsusreeglitega.

5. PEATÜKK

Töötajad ja vastutus

1. jagu

Töötajad, privileegid ja immuniteedid

Artikkel 37

Töötajad

Ühisettevõtte töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

Artikkel 38

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

Ühisettevõte võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle otsene tööandja ei ole ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides, lisatakse kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega artikli 37 lõikes 2 nimetatud teabele töötajate koosseisu kohta.

Ühisettevõtte juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide töölevõtmise kord.

Artikkel 39

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

2. jagu

Vastutus

Artikkel 40

Ühisettevõtete vastutus

Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjakohase kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kogu kahju, mille tema töötajad on ülesannete täitmisel tekitanud.

Kõiki ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid käsitatakse ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte vahenditest.

Ühisettevõte kannab oma kohustuste täitmise eest ainuvastutust.

Artikkel 41

Liikmete vastutus ja kindlustus

Ühisettevõtte liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte võlgnevuste eest piirdub nende ühisettevõttesse tehtud rahalise panusega.

Ühisettevõte sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja tagab selle kehtivuse.

Artikkel 42

Huvide konflikt

Ühisettevõte ning tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

Juhatus võtab kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglite ja personalieeskirjadega vastu reeglid ühisettevõtte töötajate, oma liikmete ning muude juhatuses või ühisettevõtte teistes organites või rühmades tegutsevate isikute huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks.

6. PEATÜKK

Vaidluste lahendamine

Artikkel 43

Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub

vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

ühisettevõtte töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine;

ühisettevõtte ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades ja teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimuste puhul kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi õigust.

Artikkel 44

Kaebused Euroopa Ombudsmanile

Otsuste peale, mille ühisettevõte on käesoleva määruse rakendamisel vastu võtnud, võib esitada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 228 ombudsmanile kaebuse.

7. PEATÜKK

Tegevuse lõpetamine

Artikkel 45

Tegevuse lõpetamine

Ühisettevõtte tegevus lõpetatakse artiklis 3 sätestatud ajavahemiku lõppemisel.

Lisaks lõikele 1 käivitub ühisettevõtte tegevuse lõpetamise menetlus automaatselt, kui liit või kõik muud liikmed kui liit astuvad ühisettevõttest välja.

Ühisettevõtte tegevuse lõpetamise menetluse jaoks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

Lõpetamismenetluse ajal kasutatakse ühisettevõtte vara ühisettevõtte kohustuste ja ühisettevõtte tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Ülejääk jagatakse tegevuse lõpetamise ajaks alles jäänud ühisettevõtte liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise panusega ühisettevõttesse. Selliselt liidule jaotatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

Selleks et tagada kõigi likvideeritava ühisettevõtte sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste ning ühisettevõtte tegutsemisajast kauem kestvate hankelepingute asjakohane haldamine, kehtestatakse ajutine menetlus.

TEINE OSA

ERISÄTTED KONKREETSETE ÜHISETTEVÕTETE KOHTA

I JAOTIS

BIORESSURSIPÕHISE RINGMAJANDUSEGA EUROOPA ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 46

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

kiirendada innovatsiooniprotsessi ja bioressursipõhiste innovatiivsete lahenduste väljatöötamist;

kiirendada olemasolevate väljakujunenud ja innovatiivsete bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul;

tagada bioressursipõhiste tööstussüsteemide hea keskkonnatoime.

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

süvendada valdkonnaülest teadus- ja uuendustegevust, et bioteaduste ja teiste teadusvaldkondade areng aitaks kaasa kestlike bioressursipõhiste lahenduste väljatöötamisele ja tutvustamisele;

suurendada ja lõimida liidu sidusrühmade teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et kasutada ära biomajanduse kohalikud võimalused, eelkõige vähem arenenud suutlikkusega piirkondades;

suurendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et lahendada keskkonnaprobleeme ja töötada välja kestlikumad bioressursipõhised uuendused, tagades kestlikkuse küsimuste ja keskkonnatoime lõimimise kogu innovatsiooniahelasse ja tulevastesse innovatiivsetesse lahendustese;

tugevdada bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprotsesside lõimimist liidu bioressursipõhisesse tööstusesse ning suurendada teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejate, sealhulgas lähteainete tarnijate kaasatust bioressursipõhistes väärtusahelates;

vähendada bioressursipõhiste ettevõtete ja projektide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seotud riski;

tagada, et bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprojektide väljatöötamisel ja elluviimisel võetakse arvesse ringlus- ja keskkonnakaalutlusi, sealhulgas panust kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgi saavutamisse, ning soodustada nende aktsepteerimist ühiskonna poolt.

Artikkel 47

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

tagab, et ühisettevõtte eesmärgid täidetakse avaliku ja erasektori partnerite teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise kaudu;

kaasab avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid oma teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks;

toetab mitut valdkonda hõlmavaid ja suurt mõju avaldavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis soodustavad tööstuse bioressursipõhist innovatsiooni, et saavutada oma eesmärgid;

suurendab oma teadus- ja innovatsioonitegevust terves innovatsiooniahelas, alates madalatest tehnoloogilise valmiduse tasemetest kuni kõrgeteni;

kaasab projektitegevusse teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejaid, sealhulgas lähteainete tarnijaid maapiirkondadest, rannikualadelt, linnadest ja piirkondadest, kelle potentsiaali biotoorainel põhineva väärtusahela väljatöötamiseks ei ole veel ära kasutatud;

tagab, et ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üldsusele huvi pakkuvatele küsimustele – eelkõige biotoorainel põhineva tööstuse keskkonna- ja kliimamõjule –, et mõista, millised on asjakohased probleemid, ja töötada välja nende lahendused;

toetab ühisettevõtte raames teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejate ning tööstuse sidusrühmade vahelist suhtlust ja koostööd, et suurendada teadlikkust kiiresti arenevate teadmiste ja tehnoloogia kohta ning hõlbustada valdkonna- ja sektoriülest koostööd ja innovatiivsete bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul;

kaasab riiklikke ja piirkondlikke asutusi, kes suudavad luua soodsamaid tingimusi innovatiivsete bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõtuks turul;

toetab standardite väljatöötamisele suunatud arutelu, et hõlbustada innovatiivsete bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul.

määrab teaduspõhised kestlikkuse kriteeriumid ja tulemuslikkuse võrdlusnäitajad, kohaldab ja jälgib neid kogu ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuses ning innustab biotoorainel põhinevat tööstust neid kasutama ka algatuse väliselt;

teavitab poliitikakujundajaid, tööstust, vabaühendusi, kodanikuühiskonda ja tarbijaid üldiselt innovatiivsetest bioressursipõhistest lahendustest ja julgustab neid kasutama.

Artikkel 48

Liikmed

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium, mis on Belgia õiguse alusel registreeritud mittetulundusühendus ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

assotsieerunud liikmed, kes on valitud juhatuse otsusega kooskõlas artikliga 7.

Artikkel 49

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 000 000 000 eurot, sealhulgas kuni 23 500 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 50

Muude liikmete kui liidu panus

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 1 000 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 23 500 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 51

Lisategevuse ulatus

Biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium esitab või selle koosseisu kuuluvad või sellega seotud üksused esitavad igal aastal ettepaneku lisategevuse kohta, olenemata juhatuse artikli 17 lõike 2 punkti n kohasest õigusest otsustada lisategevuse kava üle ning kooskõlas artikli 2 punktidega 9 ja 10. Lisategevus on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projektide ja tegevusega otseselt seotud tegevus, sealhulgas eelkõige:

investeeringud uut väärtusahelat kajastavatesse uutesse rajatistesse, sealhulgas investeeringud vastupidavatesse seadmetesse, vahenditesse ja kaasnevasse taristusse, eeskätt seoses piirkondliku kasutuselevõtuga ja selle kestlikkuse kinnitamisega;

investeeringud uude innovatiivsesse ja kestlikusse tootmisettevõttesse või juhtprojekti;

investeeringud uutesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning põhjendatud taristusse, sealhulgas rajatistesse, vahenditesse, vastupidavatesse seadmetesse või katserajatistesse (teaduskeskused);

standardimistegevus;

teavitamine ja levitamine ning teadlikkuse suurendamine.

Projektidega otseselt seotud investeeringud on eelkõige:

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projekti elluviimiseks vajalikud rahastamiskõlbmatud investeeringud selle projekti kestel;

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projektiga paralleelselt tehtav investeering, millega täiendatakse projekti tulemusi ja parandatakse selle tehnoloogilise valmiduse taset;

bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projekti tulemuste kasutuselevõtuks vajalikud investeeringud pärast projekti lõppu kuni bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte tegevuse lõpetamiseni. Põhjendatud juhtudel võib arvesse võtta varasema algatuse (BPT ühisettevõte) projektide tulemuste kasutuselevõtuga seotud investeeringuid.

Artikkel 52

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte organid

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

teaduskomitee,

kasutuselevõtu rühmad.

Artikkel 53

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel viis komisjoni esindajat ning

muude liikmete kui liidu viis esindajat, kellest vähemalt üks peaks esindama VKEsid.

Artikkel 54

Juhatuse toimimine

Muudele liikmetele kui liit kuulub kokku 50 % hääleõigusest.

Erandina artikli 16 lõikest 4 valib juhatus oma esimehe kaheks aastaks.

Juhatus peab korralisi koosolekuid neli korda aastas.

Peale lõikes 2 osutatud koosolekute kutsub juhatus vähemalt kord aastas kokku ka strateegilise koosoleku, mille peamised eesmärgid on teha kindlaks kestliku biotoorainel põhineva tööstuse probleemid ja võimalused ning anda bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttele täiendav strateegiline suund.

Strateegilisele koosolekule kutsutakse ka teisi juhtivate Euroopa bioressursipõhiste ettevõtete tegevjuhte või otsustusõigusega juhte ja komisjon.

Artikkel 55

Teaduskomitee

Teaduskomitee on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte teaduslik nõuandeorgan, millele on osutatud artikli 21 lõikes 1.

Teaduskomiteel ei tohi olla rohkem kui 15 alalist liiget.

Teaduskomitee esimees valitakse kaheks aastaks.

Teaduskomitee loob nõuetekohase profiiliga ekspertidest koosneva rakkerühma, et aidata tagada piisavat tähelepanu tööprogrammi kõigile kestlikkusega seotud aspektidele. Võimaluse korral hõlmavad teaduskomitee tööprogrammi käsitlevad nõuanded ringluse, keskkonnasäästlikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise aspekte ning laiemaid bioressursipõhiste süsteemide ja seotud väärtusahelate kestlikkuse aspekte.

Artikkel 56

Kasutuselevõtu rühmad

Artikli 22 kohaselt luuakse üks või mitu kasutuselevõtu rühma. Kasutuselevõtu rühmade ülesanne on nõustada juhatust bioressursipõhise innovatsiooni turul kasutuselevõtu küsimustes ja soodustada kestlike ringmajandusega bioressursipõhiste lahenduste kasutamist.

Kasutuselevõtu rühmade koosseis tagab asjakohase teemavaldkonna ja bioressursipõhise innovatsiooni sidusrühmade laiapõhjalise esindatuse. Iga sidusrühm peale biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumi liikmete ja nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste võib väljendada oma huvi saada kasutuselevõtu rühma liikmeks. Juhatus määrab kasutuselevõtu rühmade suuruse ja koosseisu, nende liikmete volituste kestuse ja pikendamise võimaluse ning valib nende liikmed.

Kasutuselevõtu rühmade koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Esimesel koosolekul võtavad kasutuselevõtu rühmad vastu oma kodukorra. Kodukorra peab heaks kiitma juhatus. Kasutuselevõtu rühmade erakorralised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse, esimehe või asjaomase kasutuselevõtu rühma liikmete enamuse nõudmisel.

Kasutuselevõtu rühmad valivad esimehe ja iga teemavaldkonna aseesimehe kaheks aastaks. Esimees koordineerib tegevust ja esindab kasutuselevõtu rühma. Esimeest võib kutsuda osalema vaatlejana teaduskomitee ja riikide esindajate rühma koosolekutel.

Juhatuse nõudmisel esitavad kasutuselevõtu rühmad soovitusi bioressursipõhise innovatsiooni kasutuselevõtuga seotud küsimustes. Kasutuselevõtu rühmad võivad igal ajal esitada juhatusele soovitusi ka omal algatusel.

II JAOTIS

KESKKONNAHOIDLIKU LENNUNDUSE ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 57

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

aidata vähendada lennunduse ökoloogilist jalajälge, soodustades kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamist, et võtta see võimalikult kiiresti kasutusele, aidates seeläbi märkimisväärselt kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe üldiste eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses eesmärgiga vähendada liidu kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning liikuda hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas;

tagada, et lennundusega seotud teadus- ja innovatsioonitegevus, erilise rõhuasetusega murrangulise tehnoloogia algatustel, aitab kaasa liidu lennundussektori kestlikule konkurentsivõimele maailmas, ning tagada, et kliimaneutraalne lennundustehnoloogia vastab asjakohastele lennundusohutuse ja -julgestuse nõuetele ja et lennundus on endiselt turvaline, usaldusväärne, kulutõhus ja toimiv reisijate- ja kaubaveo liik;

arendada Euroopa lennundusalast teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

kaasata ja tutvustada murrangulist ja innovatiivset õhusõidukitehnoloogiat, millega suudetakse 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 30 % võrreldes sellega, mida võimaldab 2020. aasta tipptehnoloogia, sillutades samal ajal teed 2050. aastaks kliimaneutraalse lennunduse saavutamisele;

tagada, et innovatiivsete lahenduste tehnoloogiline ja potentsiaalne tootmisvalmidus toetab murranguliste uute toodete ja teenuste loomist 2035. aastaks eesmärgiga vahetada 2050. aastaks välja 75 % õhusõidukipargist ning töötada välja innovatiivne, usaldusväärne, turvaline ja kulutõhus Euroopa lennundussüsteem, mis on võimeline saavutama hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi;

laiendada ja toetada kliimaneutraalsete lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelate lõimimist, mis hõlmaks akadeemilisi ringkondi, teadusasutusi, tööstust ja VKEsid, kasutades ära ka koostoimet teiste riiklike ja Euroopaga seotud programmidega ning toetades tööstusega seotud oskuste kasutuselevõttu kogu väärtusahelas.

Artikkel 58

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

avaldab oma veebisaidil ja asjakohastel komisjoni veebisaitidel kogu teabe, mis on vajalik keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtet käsitlevate avatud projektikonkursside ettevalmistamiseks ja esitamiseks;

jälgib ja hindab tehnoloogia arengut liikumisel artiklis 57 sätestatud üldiste ja erieesmärkide täitmise suunas;

hõlbustab täielikku juurdepääsu andmetele ja teabele komisjoni järelevalve all toimuvaks lennundusvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni mõju sõltumatuks jälgimiseks;

komisjoni taotluse korral aitab komisjonil koordineerida selliste normide ja standardite kehtestamist ja väljatöötamist, mis toetavad keskkonnahoidliku lennunduse lahenduste kasutuselevõttu turul, eelkõige korraldab ta uuringuid ja simulatsioone ning annab tehnikaalast nõu, võttes seejuures arvesse vajadust kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid.

Artikkel 59

Liikmed

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

I lisas loetletud asutajaliikmed, kui nad on teatanud keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada nende ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

assotsieerunud liikmed, kes on valitud juhatuse otsusega kooskõlas artikliga 7.

Lisaks artikli 7 lõikes 1 sätestatule võib juhatus keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte loomisele järgneva esimese kuue kuu jooksul valida assotsieerunud liikmeid nimekirjast, mis on koostatud pärast komisjoni poolt enne ühisvõtte loomist esitatud avalikku osalemiskutset. Artikli 7 lõike 2 tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 60

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 700 000 000 eurot, sealhulgas kuni 39 223 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 61

Muude liikmete kui liidu panus

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 2 400 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 39 223 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 62

Lisategevuse ulatus

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata järgmist:

keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte kaudsete meetmetega hõlmatud tegevus, mida ei rahastata selliste kaudsete meetmete raames;

keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tööprogrammiga otseselt seotud tegevus;

teadus- ja innovatsioonitegevus, mis tugineb keskkonahoidliku lennunduse ühisettevõtte või varasema algatuse rahastatud tegevusele;

strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga otseselt seotud ning liidu riiklike või piirkondlike programmide raames kaasrahastatavate projektide teadus- ja innovatsioonitegevus;

strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekte täiendavad erasektori teadus- ja innovatsiooniprojektid ning tegevus, mis aitab kaasa tööstusele eriomaste oskuste kasutuselevõtule kogu väärtusahelas;

tegevus, mis toob kaasa selliste liidu rahastuseta projektide tulemuste kasutuselevõtu või kasutamise, mis on pärit keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttest või varasematest algatustest või mõlematest;

Euroopa standardimis- ja sertifitseerimistegevus, mis on seotud keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte projektidest või varasematest algatustest pärinevate keskkonnahoidliku lennunduse lahendustega.

Lisategevusel on selgesti kindlaks määratud tulemused.

Artikkel 63

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte organid

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

tehniline komitee,

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan.

Artikkel 64

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel kaks komisjoni esindajat;

muude liikmete kui liidu 15 esindajat, kelle on valinud endi hulgast asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed, tagades lennunduse väärtusahela, näiteks õhusõidukite koostajate, mootorite tootjate ja seadmete valmistajate tasakaalustatud esindatuse. Juhatus kehtestab oma kodukorras rotatsiooninõude, mille alusel määratakse kohti muudele liikmetele kui liit, võttes arvesse soolist tasakaalu. Valitavate esindajate hulka kuulub vähemalt üks Euroopa VKEde esindaja, vähemalt kaks teadusasutuste esindajat ja vähemalt üks kõrgharidusasutuste esindaja.

Artikkel 65

Juhatuse toimimine

Muudele liikmetele kui liit kuulub kokku 50 % hääleõigusest.

Erandina artikli 16 lõikest 4 on juhatuse eesistuja liidu nimel tegutsev komisjon ja kaaseesistuja on muude liikmete kui liidu esindaja.

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani, tehnilise komitee ja riikide esindajate rühma esimehed ning EASA üks esindaja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena.

Juhatus tagab riikide esindajate rühma või teiste nõuandvate organite tegevuse vahelise otsese seose ja selle tegevuse koordineerimise. Selleks võib juhatus samuti delegeerida liikme jälgima nende organite tegevust.

Artikkel 66

Juhatuse lisaülesanded

Peale artiklis 17 loetletud ülesannete täidab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte juhatus järgmisi ülesandeid:

jälgib, kas muude liikmete kui liidu lisategevuse strateegiad on keskkonnahoidliku lennunduse seisukohast sobivad;

edendab tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõttu turul, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ja tagada ühisettevõtte artiklis 57 sätestatud erieesmärkide saavutamine;

püüab saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kavaga ja keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tööprogrammiga seotud piirkondliku, riikliku või liidu tasandi teadus- ja tutvustamistegevuse vahelist koostoimet;

juhib programmi seiret ja edusammude hindamist, kasutades võrdlusalusena mõjunäitajaid ja artikli 57 lõikes 2 sätestatud keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte erieesmärke;

tagab kooskõlas keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eesmärkidega programmi Clean Sky 2 tehniliste prioriteetide ning teadus- ja innovatsioonitegevuse jätkuva juhtimise ja ülemineku haldamise kuni nende lõpuleviimiseni ning kindlustab asjakohasel juhul tulemuste ülekandmise keskkonnahoidliku lennunduse programmi.

Juhatus annab hinnanguid ja teeb otsuseid seoses programmi rakendamise ja keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eesmärkide täitmisega, sealhulgas seoses järgmisega:

keskkonnahoidliku lennunduse projektikonkursside strateegiline mitmeaastane kavandamine ja nende vastavusse viimine programmi „Euroopa horisont” eesmärkide, seotud tööprogrammide ning tehniliste prioriteetide ja teadustegevusega;

programmi tehnilise ulatuse muutmine või optimeerimine, et kooskõlastada keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tööprogrammi ja eesmärke üleüldise programmiga „Euroopa horisont” ning teiste Euroopa partnerlusega seotud tööprogrammidega;

nõuandvate organite soovitused ja artiklis 58 sätestatud erimeetmed, et suurendada keskkonnahoidliku lennunduse lahenduste turuosa ja mõju kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning selle toetamiseks võetud seotud poliitikameetmetega.

Artikkel 67

Tegevdirektori lisaülesanded

Peale artiklis 19 sätestatud ülesannete täidab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevdirektor järgmisi ülesandeid:

võtab asjakohaseid meetmeid ühisettevõtte toetatavate projektide koosmõju haldamiseks, vältides nende põhjendamatut kattumist, ja soodustab koostoimet kogu programmis;

tagab, et järgitakse keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eri organitele vajaliku teabe edastamise tähtaegu;

aitab komisjonil koordineerida nõuandeorganite nõuannete kohaselt keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevust ja programmi „Euroopa horisont” asjakohast teadus- ja innovatsioonitegevust, et vältida kattuvusi ja toetada koostoimet;

tagab, et ühisettevõte annab täieliku juurdepääsu andmetele ja teabele, et komisjoni otsese järelevalve all sõltumatult jälgida lennundusvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni mõju, ning võtab kõik asjakohased vajalikud meetmed, et tagada selle protsessi sõltumatus keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttest, näiteks avalike hangete, sõltumatute hindamiste, läbivaatamiste või ühekordsete analüüside abil. Kord aastas esitatakse juhatusele programmi seire- ja hindamisaruanne;

aitab juhatusel kohandada tööprogrammi tehnilist sisu ja eelarveeraldisi teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava elluviimisel, et maksimeerida keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte saavutusi.

Artikkel 68

Riikide esindajate rühm

Riikide esindajate rühm korraldab vähemalt kaks korda aastas koordineerimiskoosolekuid teiste asjaomaste ühisettevõtete, näiteks Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte riikide esindajate rühmaga, et toimida riiklike ja piirkondlike asutuste ning keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte vahelise ühenduslülina ja anda keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttele nõu.

Peale artiklis 20 sätestatud ülesannete on riikide esindajate rühmal ka järgmised lisaülesanded:

pakkuda meetmeid, et suurendada keskkonnahoidliku lennunduse teadus- ja innovatsioonitegevuse ning teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava eesmärkide täitmisele kaasa aitavate riiklike teadusprogrammide vastastikust täiendavust ning täiendavust rahvusvaheliste ja muude riiklike algatuste ja projektidega;

toetada riiklikul või piirkondlikul tasandil erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada VKEde osalemist keskkonnahoidliku lennunduse alastes teadusuuringutes ja innovatsioonis, sealhulgas teabeleviürituste, kindlateemaliste tehniliste seminaride ja teavitamise ning muude selliste meetmete kaudu, mille eesmärk on soodustada koostööd ja lennundustehnoloogia kasutuselevõttu;

innustada investeerima ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Õiglase Ülemineku Fondist ja taasterahastust „NextGenerationEU” vahendeid keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte raames tehtavatesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Artikkel 69

Tehniline komitee

Tehnilisse komiteesse kuuluvad järgmised isikud:

kuni neli komisjoni esindajat ja liidu organid vastavalt juhatuses liitu esindavate isikute otsusele,

üks esindaja iga muu liikme kui liidu kohta,

üks EASA esindaja.

Tehnilise komitee kaasesimehed on asutajaliikmete esindaja, kes vahetub rotatsiooni korras iga kahe aasta järel, ja komisjon. Komitee annab aru juhatusele ja sekretariaaditeenuseid osutab talle keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte.

Tegevdirektoril on tehnilises komitees alalise vaatleja roll. Riikide esindajate rühma ja Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani esindajad võivad osaleda vaatlejatena esimehe kutsel või omal soovil, mille puhul nende osalemine oleneb esimehe ja ühisettevõtte esindajate nõusolekust.

Tehniline komitee teeb ettepaneku oma kodukorra kohta ja esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

Tehniline komitee töötab välja programmi tehnoloogilise tegevuskava ja strateegia ning hoiab neid ajakohastena. Komitee esitab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte teadustegevuse, tehnilise strateegia ja üldise teadusuuringute tegevuskava ulatuse ja kavandamise kohta ettepaneku ja asjakohasel juhul valmistab selle ette juhatuses vastuvõtmiseks. Nendes viidatud tegevuse jälgimiseks võidakse anda volitused juhatuse liikmele.

Tehniline komitee täidab järgmisi ülesandeid:

koostab ettepanekud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava muutmiseks, et juhatus saaks seda arutada ja teha lõpliku otsuse;

koostab ettepanekud tööprogrammi lisatavate tehniliste prioriteetide ja teadustegevuse ning avatud projektikonkursside uurimisteemade kohta;

annab teavet riiklikul, piirkondlikul või muul tasandil kui liidu tasand kavandatud või käimasoleva teadustegevuse kohta ning esitab soovitusi keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte programmi võimaliku koostoime maksimeerimiseks vajalike meetmete kohta;

esitab juhatusele arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks ettepanekud programmi tehnilise ulatuse muutmise või optimeerimise kohta, et viia keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tööprogramm ja eesmärgid vastavusse üleüldise programmiga „Euroopa horisont” ning teiste Euroopa partnerlusega seotud tööprogrammidega, nagu on kindlaks määratud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises kavas;

esitab soovitusi mõju maksimeerimise kohta kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ja ühisettevõtte rahastatavatest kaudsetest meetmetest saadavate programmi tulemuste võimaliku kasutuselevõtu kohta turul.

Artikkel 70

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan on keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte teaduslik nõuandeorgan, mis luuakse artikli 21 lõike 1 punkti a ja artikli 21 lõike 4 kohaselt.

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslikul nõuandeorganil on kuni 15 alalist liiget, kes ei ole selle ühisettevõtte ühegi muu organi liikmed.

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani esimees valitakse kaheks aastaks.

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani üks alaline liige on EASA esindaja.

Oma ülesannete täitmisel teeb Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan koostööd asjakohaste Euroopa lennunduse sidusrühmade foorumitega, nagu Euroopa lennundusalaste teadusuuringute nõuandekomisjon (ACARE).

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan korraldab artikli 21 lõike 7 punkti f kohaselt koordineerimiskoosolekuid teiste asjaomaste ühisettevõtete, näiteks Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte nõuandvate organitega, et edendada koostoimet ja koostööd asjakohaste liidu lennundusvaldkonna teadus- ja innovatsioonialgatuste seas ning anda keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttele sellest lähtuvalt nõu.

Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan nõustab ja toetab komisjoni ja keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtet ka Euroopa haridussüsteemides tehtavat lennundusalast teadustööd edendavate algatuste valdkonnas ning esitab soovitusi lennundusalaste oskuste ja pädevuse arendamise ja ajakohastatud lennundustehnika õppekavade kohta.

Artikkel 71

Uue tehnoloogia sertifitseerimine

Taotlejad, toetusesaajad või tegevdirektor võivad paluda EASA anda nõu seoses lennundusohutus-, koostalitlus- ja keskkonnastandardite järgimisega seotud küsimustele keskenduvate konkreetsete projektide ja tutvustamistegevusega, tagamaks, et need toovad kaasa õigeks ajaks välja töötatud asjakohased standardid, testimissuutlikkuse ning tootearenduse ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu regulatiivsed nõuded.

Sertifitseerimistoimingute ja -teenuste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2018/1139 sätestatud lõive ja tasusid käsitlevaid norme.

Artikkel 72

Erand osalemisreeglitest

Kui see on tööprogrammi asjakohaste teemade kirjelduses igakülgselt põhjendatud, võib üks õigussubjekt, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, või konsortsium, kes ei täida programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimust, osaleda keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte rahastatud kaudsetes meetmetes.

III JAOTIS

SAASTEVABA VESINIKU ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 73

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on saastevaba vesiniku ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

aidata kaasa komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks”, Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa kliimamääruses sätestatud eesmärkide täitmisele, suurendades liidu ambitsioone, nii et kasvuhoonegaaside heidet vähendataks 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 % ning hiljemalt 2050. aastaks saavutataks kliimaneutraalsus;

aidata rakendada komisjoni 2020. aasta kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat;

tugevdada liidu saastevaba vesiniku väärtusahela konkurentsivõimet, et toetada innovatiivsete, konkurentsivõimeliste saastevabade lahenduste kiiremat turule toomist, toetades seejuures eelkõige VKEsid;

luua stiimuleid teadusuuringuteks ja innovatsiooniks saastevaba vesiniku tootmise, jaotamise, hoiustamise ja lõppkasutusele keskenduvate kasutusviiside vallas.

Saastevaba vesiniku ühisettevõttel on ka järgmised erieesmärgid:

suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas madalama tehnoloogilise valmiduse tasemega seotud tegevuse kaudu saastevaba vesiniku lahenduste, sealhulgas liidus välja arendatud tootmis-, jaotamis-, hoiustamis- ja lõppkasutusviiside kulutõhusust, tõhusust, töökindlust ja kogust ning parandada nende kvaliteeti;

suurendada liidu vesiniku väärtusahela teadus- ja tööstusvaldkonna osalejate teadmisi ja suutlikkust, toetades samal ajal tööstusega seotud oskuste kasutuselevõttu;

tutvustada saastevaba vesiniku lahendusi, eesmärgiga võtta need kasutusele kohalikul, piirkondlikul ja liidu tasandil, seades eesmärgiks kaasata sidusrühmi kõikides liikmesriikides ning käsitledes taastuvenergia tootmist, jaotamist, salvestamist ja kasutamist transpordis ja energiamahukates tööstusharudes ning muid kasutusviise;

suurendada saastevaba vesiniku lahenduste valdkonnas üldsuse ja üksikisikute teadlikkust, heakskiitu ja nende lahenduste kasutuselevõttu, eelkõige programmi „Euroopa horisont” kuuluvate teiste Euroopa partnerlustega tehtava koostöö kaudu.

Artikkel 74

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab saastevaba vesiniku ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

hindab ja jälgib tehnoloogia arengut ning turule sisenemist takistavaid tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid, sealhulgas tekkivatel vesinikuturgudel;

aitab komisjoni poliitilistest eelisõigustest olenemata komisjoni poliitilise juhendamise ja järelevalve all välja töötada õigusnorme ja standardeid, et kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid ning toetada siseturul ja maailmas asendatavust, koostalitlust ja kaubandust;

toetab komisjoni, sealhulgas tehnilise oskusteabe kaudu, selle rahvusvahelistes vesinikustrateegiaga seotud algatustes, näiteks vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE), innovatsioonimissioon ja saastevaba energia alane ministrite tasandi vesinikualgatus.

Artikkel 75

Liikmed

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

Hydrogen Europe AISBL, mis on Belgia õiguse alusel registreeritud mittetulundusühendus (edaspidi „tööstusrühmitus”) ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud saastevaba vesiniku ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

Hydrogen Europe Research AISBL, mis on Belgia õiguse alusel registreeritud mittetulundusühendus (edaspidi „teadusrühmitus”) ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud saastevaba vesiniku ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses.

Artikkel 76

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, saastevaba vesiniku ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 000 000 000 eurot, sealhulgas kuni 30 193 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 77

Muude liikmete kui liidu panus

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 1 000 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 30 193 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 78

Lisategevuse ulatus

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata tegevust, mis on otseselt seotud saastevaba vesiniku ühisettevõtte tegevusega ja aitab täita selle eesmärke, sealhulgas:

ärilisele kasutusele eelnevad uuringud ja katsed reaalsetes tingimustes;

kontseptsiooni tõendamine;

olemasolevate tootmisliinide parandamine nende täiustamiseks;

suuremahulised juhtumiuuringud;

vesinikutehnoloogia ja ohutusmeetmete kohta teadlikkuse suurendamine;

projektitulemuste kasutuselevõtt ja muutmine toodeteks, projektitulemuste edasine kasutamine ja tegevus teadusuuringute ahelas kas kõrgemal tehnoloogilise valmiduse tasemel või paralleelsetes tegevusharudes.

strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga otseselt seotud ning liidu riiklike või piirkondlike programmide raames kaasrahastatavate projektide teadus- ja innovatsioonitegevus.

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte lisategevuse eesmärk on tagada koostoime saastevaba vesiniku liidu, innovatsioonimissiooni algatuse „Taastuvallikatest toodetud ja saastevaba vesinik”, Euroopa Liidu innovatsioonifondi, vesinikupiirkondade aruka spetsialiseerumise strateegia (S3) platvormi ja Euroopa teadusruumi saastevaba vesiniku katseprojektiga.

Artikkel 79

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte organid

Saastevaba vesiniku ühisettevõtte organid on järgmised:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm ning

sidusrühmade rühm.

Artikkel 80

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel tegutsevad komisjoni esindajad;

kuus tööstusrühmituse esindajat, võttes arvesse geograafilist, soolist ja valdkondlikku esindatust ning ettevõtte suurust;

üks teadusrühmituse esindaja.

Artikkel 81

Juhatuse toimimine

Lisaks artikli 16 lõikes 3 sätestatud hääletuskorrale on juhatuses tööstusrühmitusel 43 % hääleõigusest ja teadusrühmitusel 7 % hääleõigusest.

Juhatuse esimees, kelle nimetab juhatus, on erasektorist pärit liikmete esindaja.

Artikkel 82

Juhatuse lisaülesanded

Peale artiklis 17 loetletud ülesannete täidab saastevaba vesiniku ühisettevõtte juhatus järgmisi ülesandeid:

aitab luua koostoimet liidu, riikliku või piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega, eelkõige sellistega, mis toetavad saastevaba vesiniku kasutamise valdkonnas teadus- ja innovatsioonilahenduste kasutuselevõttu, taristut, haridust ja piirkondlikku arengut;

määrab artikli 5 lõike 2 punkti b ja artikli 17 lõike n kohaselt strateegilise suuna, millest lähtuda koostöö tegemisel teiste Euroopa partnerlustega, sealhulgas partnerlustega, mille eesmärk on heitevaba maantee- ja veetransport, Euroopa raudtee, keskkonnahoidlik lennundus, planeedi heaolu toetavad protsessid ja süsinikuheiteta terasetootmine, kooskõlas nende vastavate teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiliste kavade või muu samaväärse dokumendiga;

ergutab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke teenivate tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõttu turul;

tagab, et osana Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi osaks oleva sõltumatu teadusliku nõuandeseminari kaudu küsitakse laiemalt teaduskogukonnalt sõltumatut arvamust ja nõu strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava, tööprogrammide ning seotud sektorite arengu kohta.

Artikkel 83

Tegevdirektori lisaülesanded

Peale artiklis 19 sätestatud ülesannete täidab saastevaba vesiniku ühisettevõtte tegevdirektor järgmisi ülesandeid:

teeb ettepanekuid tegevuse kohta, mis soodustab koostoimet liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega, ning viib seda ellu;

toetab teisi vesinikuga seotud liidu algatusi, kui selle kiidab heaks juhatus;

kutsub juhatuse heakskiidul igal aastal kokku Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi, sealhulgas artikli 82 punktis d osutatud sõltumatu teadusliku nõuandeseminari; partnerluse foorum, mis toimub võimaluse korral koos ja paralleelselt saastevaba vesiniku liidu Euroopa vesinikufoorumiga.

Artikkel 84

Sidusrühmade rühm

Sidusrühmade rühm koosneb liidus saastevaba vesinikku tootvate, jaotavate, hoiustavate, vajavate või kasutavate sektorite esindajatest, sealhulgas teiste asjaomaste Euroopa partnerluste esindajad ja projekti „European Hydrogen Valleys Partnership” (piirkondlike ökosüsteemide (nn vesinikuorgude) partnerlus) esindajad ning teadusringkondade esindajad.

Peale artiklis 22 sätestatud ülesannete on sidusrühmade rühmal järgmised ülesanded:

anda teavet saastevaba vesiniku ühisettevõtte käsitletavate strateegiliste ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta, mis on kindlaks määratud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises kavas või muus samaväärses dokumendis ning seotud üksikasjalikes tehnoloogilistes tegevuskavades, võttes igakülgselt arvesse seotud sektorite arengut ja vajadusi;

esitada soovitusi konkreetse koostoime saavutamiseks saastevaba vesiniku ühisettevõtte ja seotud sektorite või muude lisaväärtusega koostoimet võimaldavate sektorite vahel;

anda teavet Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi ja Euroopa saastevaba vesiniku liidu Euroopa vesinikufoorumi jaoks.

IV JAOTIS

EUROOPA RAUDTEE ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 85

Euroopa raudtee ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on Euroopa raudtee ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond;

tagada kiire üleminek atraktiivsemale, kasutajasõbralikule, konkurentsivõimelisele, taskukohasele, kergesti hooldatavale, tõhusale ja säästvale Euroopa raudteesüsteemile, mis kuulub laiemasse liikuvussüsteemi;

toetada tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori väljaarendamist.

Peale lõikes 1 sätestatud eesmärkide on Euroopa raudtee ühisettevõttel järgmised erieesmärgid:

hõlbustada teadus- ja innovatsioonitegevust, et saavutada integreeritud süsteemina kavandatud Euroopa raudteevõrk, kõrvaldades koostalitlust takistavad tegurid ja pakkudes täielikku integreeritust tagavaid lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, veeremit, taristut, samuti integreeritust riiklike rööpmelaiustega, nagu 1 520 mm, 1 000 mm või 1 668 mm rööpmelaiusega raudteed, ja teenuseid, ning leides parimad lahendused reisijate ja ettevõtjate vajadustele, kiirendades innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu, et toetada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, samal ajal suurendades raudteetranspordi läbilaskevõimet ja töökindlust ning vähendades selle maksumust;

saavutada kestlik ja vastupidav raudteesüsteem, töötades välja heiteta ja vaikse raudteesüsteemi ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu, kohaldades raudteesektoris ringmajanduse põhimõtteid, katsetades innovatiivseid protsesse, tehnoloogia, disaini ja materjalide kasutamist raudteesüsteemide terves olelusringis ning töötades välja muid innovatiivseid rööbastranspordi lahendusi;

töötada oma süsteemisamba kaudu, pöörates igakülgselt tähelepanu küberturvalisuse aspektidele, mis keskenduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797 ( 11 ) hõlmatud Euroopa raudteevõrgule, välja ühtne talitluskontseptsioon ning toimiv, ohutu ja kindel süsteemi ülesehitus integreeritud Euroopa raudtee liikluskorraldus-, juhtimiskontrolli- ja signaalimissüsteemi jaoks, sealhulgas automaatse rongiliikluskorralduse jaoks, mis tagab, et teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad kliendi vajadustele ja käitamisvajadustele, mis on ühiselt kokku lepitud ja milles ollakse ühel arvamusel, ning vastavalt arengule kohandatavad;

hõlbustada raudtee- ja ühendveoteenustega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust, et saavutada konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja logistilisse väärtusahelasse täielikult integreeritud raudtee-kaubavedu, keskendudes eriti selle automatiseerimisele ja digitaliseerimisele;

arendada näidisprojekte huvitatud liikmesriikides;

toetada tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori väljaarendamist;

võimaldada, soodustada ja kasutada ära koostoimet muu liidu poliitika, programmide, algatuste, instrumentide või fondidega, et maksimeerida oma mõju ja lisaväärtust.

Euroopa raudtee ühisettevõte püüab saavutada liikmete ja partnerite geograafiliselt tasakaalustatud osalemist ühisettevõtte tegevuses. Samuti loob see kooskõlas komisjoni prioriteetidega vajalikud rahvusvahelised sidemed raudteega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Artikkel 86

Euroopa raudtee ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete koostab Euroopa raudtee ühisettevõte koos komisjoniga üldkava, mis töötatakse välja koostöös kõigi asjaomaste raudteesüsteemi ja raudteesektori tarnetööstuse sidusrühmadega, ja esitab selle pärast riikide esindajate rühmaga konsulteerimist juhatusele vastuvõtmiseks.

Komisjon võib alustada üldkava koostamist enne Euroopa raudtee ühisettevõtte loomist, konsulteerides liikmesriikide esindajatega ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

Üldkava on ühine tulevikku suunatud tegevuskava, mis põhineb süsteemkäsitlusel. Selles määratakse kindlaks Euroopa raudtee ühisettevõtte sekkumisvaldkonnad. Üldkavas kehtestatud eesmärkides lähtutakse tulemuslikkusest ja need põhinevad artiklis 85 sätestatud eesmärkidel.

Üldkava võtab vastu juhatus ja selle kinnitab komisjon kooskõlas artikliga 16, välja arvatud süsteemisambaga seotud üldkava osa, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikega 4. Komisjon esitab üldkava enne kinnitamist nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Edaspidi teatatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile kõigist tehtud muudatustest.

Üldkava on Euroopa raudtee ühisettevõtte strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava artikli 2 punkti 12 tähenduses. Kavas esitatakse suunised Euroopa raudtee ühisettevõtte täpsemate ülesannete kohta, eelkõige:

töötada oma süsteemisamba raames välja süsteemkäsitlus, mis võtab arvesse raudteetööstuse, raudteeveo-ettevõtjate, liikmesriikide ja teiste raudteesektori avaliku ja erasektori sidusrühmade vajadusi, sealhulgas kliente – näiteks reisijad, kaubasaatjad ja töötajad – esindavate organite ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate asjaomaste isikute vajadusi. Süsteemkäsitlus hõlmab:

talitluskontseptsiooni ja süsteemi ülesehituse väljatöötamist, sealhulgas raudteesüsteemi tegevuse aluse moodustavate teenuste, funktsionaalsete osade ja liideste määratlemist;

ii)

seotud kirjelduste väljatöötamist, sealhulgas liidesed, funktsionaalsete nõuete kirjeldused ja süsteeminõuete kirjeldused, mida kasutatakse direktiivi (EL) 2016/797 kohaselt loodud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes (KTK) või standardimisprotsessides, et tõsta digitaliseerituse ja automatiseerituse taset;

iii)

süsteemi haldamise, vigade parandamise ja ajas kohanemise suutlikkuse tagamist ning praegustelt struktuuridelt ülemineku kaalumist;

iv)

teiste transpordiliikidega ning metroode, trammide ja teiste kergraudteesüsteemidega loodud vajalike liideste hindamise ja valideerimise tagamist, eriti kauba- ja reisijavoogude puhul;

hõlbustada Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikku teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas madala tehnoloogilise valmiduse tasemega raudteesüsteemidele keskenduvat teadus- ja innovatsioonitegevust. Sellega seoses teeb Euroopa raudtee ühisettevõte järgmist:

määrab kindlaks ja korraldab teadus-, innovatsiooni-, tutvustamis-, kontrolli- ja uurimistegevust, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, hoides ära sellise tegevuse killustatust;

ii)

kasutab ära standardimis- ja modulaarsusvõimalusi ning hõlbustab liideste loomist teiste transpordiliikide ja süsteemidega;

iii)

töötab välja näidisprojekte;

iv)

arendab tihedat koostööd ja tagab koordineerimise seotud Euroopa, riigisisese ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevusega raudteesektoris ning vajaduse korral teistes sektorites, eelkõige raamprogrammi „Euroopa Horisont” raames, mis võimaldab Euroopa raudtee ühisettevõttel täita tähtsat rolli raudteevaldkonnaga seotud teadus- ja innovatsioonitöös, saades samal ajal kasu teistes sektorites toimuvast teaduse ja tehnoloogia arengust;

tagab punktis iv osutatud koostööga teadustulemuste tõhusa kasutamise arendustöös, innovatsiooniläbimurrete väljatöötamises ning tutvustamistegevuse ja kasutuselevõtu kaudu turukeskses innovatsioonis;

täita muid artiklites 4 ja 85 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 87

Liikmed

Euroopa raudtee ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

II lisas loetletud asutajaliikmed, kui nad on teatanud ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

assotsieerunud liikmed, kes valitakse kooskõlas artikliga 7. Assotsieerunud liikmete nimekirja kinnitab komisjon.

Lisaks artikli 7 lõikes 1 sätestatule võib juhatus Euroopa raudtee ühisettevõtte loomisele järgneva esimese kuue kuu jooksul valida assotsieerunud liikmeid nimekirjast, mis on koostatud pärast komisjoni poolt enne ühisvõtte loomist esitatud avalikku osalemiskutset. Artikli 7 lõike 2 tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 88

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, Euroopa raudtee ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 600 000 000 eurot, sealhulgas vähemalt 50 000 000 eurot süsteemisambale ja kuni 24 000 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 89

Muude liikmete kui liidu panus

Euroopa raudtee ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 600 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 24 000 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 90

Lisategevuse ulatus

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata järgmist:

Euroopa raudtee ühisettevõtte kaudsete meetmetega hõlmatud tegevus, mida ei rahastata selliste kaudsete meetmete raames;

Euroopa raudtee ühisettevõtte tööprogrammiga otseselt seotud tegevus;

teadus- ja innovatsioonitegevus, milles lähtutakse Euroopa raudtee ühisettevõtte või ühisettevõtte Shift2Rail rahastatavast tegevusest;

muude liikmete kui liidu rahastatav täiendav teadus- ja innovatsioonitegevus, millel on selge liidu lisaväärtus ning mis aitab saavutada Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärke;

muude liikmete kui liidu rahastatav tegevus projektides, mida rahastatakse riiklikest või piirkondlikest programmidest, mis täiendab Euroopa raudtee ühisettevõtte rahastatavat tegevust;

ühisettevõtte Shift2Rail ja Euroopa raudtee ühisettevõtte raames rahastatava tegevuse tulemuste kasutuselevõtt, edasine kasutamine, tutvustamistegevus ja standardimine ning tõrgeteta ülemineku strateegiaid ja viise ning koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse ajakohastusi käsitlevate soovituste koostamine ning laiema kasutuselevõtuga mitteseotud Euroopa loaandmis- ja sertifitseerimistegevus.

Topeltarvestuse vältimiseks esitatakse liidu rahastamise liiki, taset ja allikat hõlmavad aruanded muude liikmete kui liidu rahastatava tegevuse kohta projektides, mida rahastatakse muudest Euroopa partnerlustest või muudest liidu programmidest või muude teadus- ja innovatsioonialaste jõupingutuste ja investeeringutega, millel on märkimisväärne liidu lisaväärtus ja mis aitavad täita Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärke, ning ühisettevõtte rahastatava täiendava tegevuse kohta.

Artikkel 91

Euroopa raudtee ühisettevõtte organid

Euroopa raudtee ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

süsteemisamba juhtrühm ja

kasutuselevõtu rühm.

Euroopa raudtee ühisettevõte võib luua teadusliku juhtrühma või küsida teadusalast nõu sõltumatutelt akadeemilistelt ekspertidelt või ühistelt teaduslikelt nõuandeorganitelt.

Artikkel 92

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel kaks komisjoni esindajat,

üks esindaja iga muu liikme kui liidu kohta.

Artikkel 93

Juhatuse toimimine

Erandina artikli 16 lõikest 4 on juhatuse eesistujaks komisjon, kes tegutseb liidu nimel.

Muudele liikmetele kui liit kuulub kokku 50 % hääleõigusest.

Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa raudteeuuringute nõuandekomisjoni (ERRAC) esindajad kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel vaatlejana ja neil on õigus juhatuse aruteludes osaleda, kuid neil ei ole hääleõigust.

Erandina artikli 16 lõikest 1 loetakse süsteemisambaga seotud tegevust puudutav otsus vastuvõetuks, kui see on saanud 55 % häältest, sealhulgas koosolekult puuduvate esindajate hääled.

Lisaks artikli 16 lõikes 5 sätestatule kohtub juhatus kord aastas üldkoosolekul, kuhu on osalema kutsutud kõik Euroopa raudtee ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejad. Üldkoosolekul kutsutakse pidama mõttevahetust Euroopa raudtee ühisettevõtte tegevuse üldsuuna üle ja arutletakse avatult ja läbipaistvalt üldkava rakendamise edusammude teemal.

Artikkel 94

Juhatuse lisaülesanded

Peale artiklis 17 loetletud ülesannete täidab Euroopa raudtee ühisettevõtte juhatus järgmisi ülesandeid:

võtab vastu üldkava ja kiidab heaks ettepanekud selle muutmiseks;

võtab vastu süsteemisamba tööprogrammid, sealhulgas eelarve ja selle täitmise kava, ja nende muudatused, lähtudes süsteemisamba juhtrühma soovitustest ja tegevdirektori ettepanekutest.

Artikkel 95

Riikide esindajate rühm

Lisaks artiklis 20 sätestatule tagavad liikmesriigid, et nende vastavad esindajad esitavad koordineeritud seisukoha, mis kajastab liikmesriigi arvamusi, mida on väljendatud:

komitees, mis on loodud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 alusel;

programmikomitees programmi „Euroopa horisont” teemavaldkonna „Kliima, energeetika ja liikuvus” alusel;

ühtse Euroopa raudteepiirkonna komitees, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL ( 12 ) artikli 62 kohaselt.

Artikkel 96

Süsteemisamba juhtrühm

Süsteemisamba juhtrühm on Euroopa raudtee ühisettevõtte nõuandev organ, kelle ülesanne on anda nõu süsteemisamba küsimuses.

Süsteemisamba juhtrühma koosseisu kuuluvad komisjoni esindajad, raudtee- ja liikuvussektori ja asjaomaste organisatsioonide esindajad, Euroopa raudtee ühisettevõtte tegevdirektor, riikide esindajate rühma esimees ning Euroopa Liidu Raudteeameti ja ERRACi esindajad. Rühma koosseisu üle teeb lõpliku otsuse komisjon. Põhjendatud juhtudel võib komisjon kutsuda täiendavaid valdkonna eksperte ja sidusrühmi osalema süsteemisamba juhtrühma koosolekutel vaatlejana. Süsteemisamba juhtrühm annab oma tegevuse kohta korrapäraselt aru riikide esindajate rühmale.

Süsteemisamba juhtrühma eesistuja on komisjon.

Süsteemisamba juhtrühma soovitused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, koostab Euroopa raudtee ühisettevõtte tegevdirektor Euroopa Liidu Raudteeameti ja komisjoniga konsulteerides juhatusele esitatava aruande, milles ta toob välja peamised ühised seisukohad ja lahkarvamused. Sellisel juhul koostab riikide esindajate rühm samuti arvamuse juhatusele esitamiseks.

Süsteemisamba juhtrühm võtab vastu oma kodukorra.

Süsteemisamba juhtrühm vastutab tegevdirektori ja juhatuse nõustamise eest järgmistes valdkondades:

lähenemisviis talitluse ühtlustamisele ja süsteemi ülesehituse, sealhulgas üldkava asjakohase osa väljatöötamisele;

artikli 85 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi täitmine;

artikli 86 lõike 5 punktis a sätestatud ülesande täitmine;

süsteemisamba üksikasjalik iga-aastane rakenduskava kooskõlas tööprogrammidega, mille juhatus võtab vastu artikli 94 punkti b kohaselt;

süsteemisamba edusammude jälgimine.

Artikkel 97

Kasutuselevõtu rühm

Artikli 22 kohaselt luuakse lahenduste kasutuselevõtule keskenduv rühm. Kasutuselevõtu rühma ülesanne on nõustada juhatust Euroopa raudtee ühisettevõtte raames välja töötatud raudteesektori innovatiivsete lahenduste turul kasutuselevõtu valdkonnas ning toetada nende kasutamist.

Kasutuselevõtu rühm on avatud kõikidele sidusrühmadele. Kasutuselevõtu rühma koosseis tagab keskendumise asjakohasele teemavaldkonnale ja esindatuse. Rühma koosseisu üle teeb lõpliku otsuse komisjon. Liikmete nimekiri avaldatakse Euroopa raudtee ühisettevõtte veebisaidil.

Juhatuse taotlusel esitab kasutuselevõtu rühm soovitusi innovatiivsete raudteelahenduste kasutuselevõtuga seotud küsimustes. Kasutuselevõtu rühm võib soovitusi esitada ka omal algatusel.

Artikkel 98

Koostöö Euroopa Liidu Raudteeametiga

Euroopa raudtee ühisettevõte tagab tiheda koostöö Euroopa Liidu Raudteeametiga, eelkõige seoses üldkava rakendamisega. See koostöö hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 ( 13 ) artikli 40 kohaselt järgmisi nõustamisülesandeid:

teave teadusuuringutega seotud vajaduste kohta ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel, mida Euroopa raudtee ühisettevõte kajastab üldkavas ja selle muudatustes ning tööprogrammides;

koostalitlus- ja ohutusalane tagasiside ja nõu, mida tuleb arvesse võtta teadus- ja innovatsioonitegevuses ning täpsemalt artikli 86 lõike 5 punktis a sätestatud eesmärkide täitmiseks ellu viidava projektitegevuse ja saavutatavate tulemuste puhul;

abi Euroopa raudtee ühisettevõttele selle tehtavate täiendava erikontrolli või uuringute vajalikkuse kindlaksmääramisel, sealhulgas riiklike ohutusasutuste osalemise kaudu;

nõu süsteemisamba kohta;

selle tagamine, et kirjelduste, sealhulgas liideste, funktsionaalsete nõuete kirjelduste ja süsteeminõuete kirjelduste väljatöötamisel võetakse arvesse koostalitluse tehnilise kirjeldusega (KTK) või standarditega seotud kogemusi ja tagasisidet.

V JAOTIS

ÜLEMAAILMSE TERVISEALGATUSE EDCTP3 ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 99

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCPT3 ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

aidata vähendada nakkushaiguste põhjustatavat sotsiaal-majanduslikku koormust Sahara-taguses Aafrikas, toetades uue või täiustatud tervisetehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

aidata suurendada terviseturvet Sahara-taguses Aafrikas ja kogu maailmas, tugevdades teadus- ja innovatsioonipõhist valmisoleku- ja reageerimisvõimet nakkushaiguste kontrolli all hoidmiseks.

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

arendada nakkushaiguste tõrjumiseks loodud uut või täiustatud tervisetehnoloogiat ja soodustada selle kasutamist, toetades kliiniliste uuringute teostamist Sahara-taguses Aafrikas;

tugevdada Sahara-taguses Aafrikas nakkushaiguste tõrjumiseks teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning riiklikke terviseuuringute süsteeme;

hõlbustada liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja Sahara-taguse Aafrika riikide vahel hea kooskõla saavutamist ülemaailmse tervishoiu valdkonnas seoses ühise strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga, et muuta Euroopa avaliku sektori investeeringud kulutõhusamaks;

suurendada Sahara-taguses Aafrikas epideemiateks valmisolekut, mis hõlmab tõhusaid ja kiireid teadusuuringuid hädavajaliku diagnostika, vaktsiinide ja ravi väljatöötamiseks, et avastada varakult ja tõrjuda esilekerkivaid epideemiaohuga haiguseid;

soodustada viljakate ja kestvate kontaktide ja partnerluste loomist ülemaailmsete terviseuuringute valdkonnas, arendades põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalisi suhteid paljude avaliku ja erasektori organisatsioonidega.

Artikkel 100

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

arendab viljakaid suhteid Euroopa ja Aafrika elanike, rühmade ja asutuste vahel;

suurendab teadlikkust asutuste ja teadusrühmade ühiste huvide ja jagatud eesmärkide kohta, et hõlbustada ja tugevdada projektide ja asutuste vahelist koostööd;

aitab ühildada Euroopa ja Aafrika rahastajate, institutsioonide ja ametiasutuste ülemaailmse tervishoiu strateegiaid;

kaasab avaliku, era- ja heategevussektori partneritelt lisainvesteeringuid.

edendab koostoimet, koostööd ja ühismeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 ( 14 ) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga, eelkõige suutlikkuse suurendamiseks ning rajatiste ja taristu jagamiseks.

Artikkel 101

Liikmed

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

EDCTP ühendus, mis on Madalmaade õiguse alusel registreeritud mittetulundusühendus ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses.

Artikkel 102

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 800 000 000 eurot, sealhulgas kuni 59 756 000 eurot halduskuludeks, ning hõlmab järgmist:

kuni 400 000 000 eurot, tingimusel et muude liikmete kui liidu või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste panus on selle summaga vähemalt võrdne;

kuni 400 000 000 eurot, tingimusel et panustavate partnerite või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste panus on selle summaga vähemalt võrdne.

Kui punkti b tingimus ei ole täidetud, suurendatakse punktis a osutatud summat kuni 400 000 000 euro võrra, tingimusel et vastavalt artikli 103 lõikes 1 sätestatule panustavad muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused vähemalt sama suure summa, mille võrra liidu panust suurendatakse.

Artikkel 103

Muude liikmete kui liidu panus

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 439 878 000 euro suuruse summa.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 1 sätestatud panustest ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttesse. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib see panus olla rahaline panus.

Artikkel 104

Lisategevuse ulatus

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte lisategevust kavandab ja selle viib kooskõlastatult, integreeritult ja sidusalt ellu EDCTP ühendus ja selle koosseisu kuuluvad või sellega seotud üksused ning selles tegevuses järgitakse ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni kava.

Artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamiseks võib lisategevus hõlmata tegevust, mis on otseselt seotud ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte tegevusega ja aitab täita selle eesmärke, sealhulgas:

EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate või sellega seotud üksuste tegevus, mis on kooskõlastatud EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate või sellega seotud teiste üksuste sarnase tegevusega ja mida juhitakse sõltumatult riiklike rahastamisreeglite kohaselt;

Sahara-taguse Aafrika riiklike teadusasutuste tegevus;

koostöövõrkude ja partnerluste loomist toetav tegevus, mis aitab luua suhteid paljude avaliku ja erasektori organisatsioonidega;

toetus ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttega seotud teadustaristute, nagu kliiniliste uuringute võrgustike või kohortide arendamiseks ning toetus tervisesüsteemide valmisoleku suurendamiseks, et teha teadusuuringuid ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte kohaldamisalas.

Artikkel 105

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte organid

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

teaduskomitee ja

sidusrühmade rühm.

Artikkel 106

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel kuus komisjoni esindajat,

kuus EDCTP ühenduse esindajat.

Artikkel 107

Juhatuse toimimine

EDCTP ühendusele kuulub 50 % hääleõigusest.

Artikkel 108

Teaduskomitee

Artikli 21 lõike 1 punkti a kohaselt on teaduskomitee ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte teaduslik nõuandeorgan.

Lisaks artikli 21 lõikes 2 sätestatule tagab teaduskomitee Aafrika riikidelt saadud teadusnõu arvessevõtmise.

Peale artiklis 21 loetletud ülesannete on teaduskomiteel järgmised ülesanded:

aidata kujundada ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte tegevuse strateegilist ja teaduslikku kavandamist;

anda nõu kõigi sidusrühmadega koostoimet ja partnerlusi soodustavate strateegiate kohta;

aidata vastavalt vajadusele koostada ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttega seotud strateegilisi ja teaduslikke dokumente;

anda ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttele strateegilist ja teadusalast nõu ning tagada käimasolevate projektide edukas lõpuleviimine;

teha kindlaks strateegilised vajadused ja prioriteedid uute kliiniliste sekkumiste kiiremaks väljatöötamiseks või olemasolevate sekkumiste kiiremaks täiustamiseks, sealhulgas nende eesmärkide täitmiseks vajalik koolitus, kontaktide loomine ja suutlikkuse suurendamine;

vaadata üle vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused, et määrata kindlaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte roll partnerluses teiste sidusrühmadega, et kiirendada nende haiguste vastaste sekkumiste väljatöötamist või täiustamist;

hinnata maailma suundumusi tootearenduses ja kriitilise tähtsusega etapi võimalusi tulevaste toodete arendamiseks;

anda nõu mis tahes projektikonkursside ja teiste programmide läbivaatamisel;

toetada ja anda nõu seoses ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte seire- ja hindamisraamistikuga ning ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavate toetuste abil saavutatud teadustulemuste ja strateegilise mõju seire valdkonnas;

anda nõu ja pakkuda abi ning osaleda ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte töörühmades, sidusrühmade kohtumistel, EDCTP foorumil ja muudel asjakohastel üritustel.

Esimees koostab teaduskomitee eelmise aasta tegevuse ja saavutuste kohta aastaaruande ning esitab selle heakskiitmiseks juhatusele.

Artikkel 109

Sidusrühmade rühm

Sidusrühmade rühmas on tasakaalustatult esindatud sidusrühmad geograafilise, temaatilise ja soolise jaotuse lõikes, sealhulgas eelkõige Aafrika eksperditeadmiste poolest.

Peale artiklis 22 sätestatud ülesannete on sidusrühmade rühmal ka järgmised ülesanded:

anda teavet ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte käsitletavate teaduslike, strateegiliste ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta, mis on kindlaks määratud strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas või muus samaväärses dokumendis, võttes arvesse ülemaailmse tervisesektori ja seotud sektorite arengut ja vajadusi;

esitada soovitusi konkreetse koostoime loomiseks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte ja seotud sektorite või muude lisaväärtusega koostoimet võimaldavate sektorite vahel;

anda teavet EDCTP foorumile.

Artikkel 110

Rahastamiskõlblikkus

Vastavalt programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 17 lõikele 2 ja erandina selle artikli 23 lõikest 1 rahastatakse ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttest ainult liikmesriikides või assotsieerunud riikides või EDCTP ühendusse kuuluvates riikides asuvaid õigussubjekte. Erandkorras ja kui see on tööprogrammis ette nähtud, lubatakse muudes riikides asuvate üksuste rahastamist ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttest seoses kindlate projektikonkursi teemadega või kui konkurss puudutab rahvatervisega seotud hädaolukorda.

Liit püüab sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, mis võimaldavad kaitsta liidu finantshuve. Kui kolmandas riigis asuvad üksused, kellel selline leping puudub, osalevad kaudse meetme rahastamises, asutatakse liidu finantshuvide kaitsmiseks enne lepingu sõlmimist liikmesriigis või assotsieerunud riigis kaudse meetme finantskoordinaator, kohandatakse asjakohaselt eelrahastamise summat ning toetuslepingu vastutust käsitlevates sätetes võetakse igakülgselt arvesse finantsriske.

Artikkel 111

Kindlaksmääratud osalejad

Projektikonkurssides võib olla rahastamiskõlblikkuse kriteeriumiks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte kindlaksmääratud üksuste osalemine. Seda põhjendatakse igakülgselt tööprogrammis, milles võib ka ette näha, et valitud kaudsete meetmete raames selliseid kindlaksmääratud osalejaid ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttest ei rahastata.

Artikkel 112

Eetikapõhimõtted

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte raames tehakse kliinilisi ja rakendusuuringuid kooskõlas üldiste eetikapõhimõtete, tunnustatud rahvusvaheliste õigusstandardite ja heade osalustavadega.

Artikkel 113

Koostöö Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte tagab tiheda koostöö Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, samuti asjakohaste Aafrika asutuste ja organisatsioonidega.

Artikkel 114

Taskukohane kättesaadavus

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad tagavad, et nende arendatavad tooted või teenused, mis põhinevad täielikult või osaliselt kaudse meetme raames läbiviidud kliiniliste uuringute tulemustel, on üldsusele kättesaadavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis asjakohasel juhul konkreetsetele kaudsetele meetmetele kohaldatavaid täiendavaid kasutamiskohustusi.

VI JAOTIS

INNOVATIIVSE TERVISHOIU ALGATUSE ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 115

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide täidab innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte 2030. aastaks järgmised üldeesmärgid:

aidata luua kogu liitu hõlmav terviseuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem, mis aitab muuta teaduslikult põhjendatud teadmised innovatiivseteks lahendusteks, eelkõige algatades vähemalt 30 tervisealasele innovatsioonile keskenduvat suuremahulist ja valdkondadevahelist projekti;

soodustada selliste ohutute, tõhusate, inimesekesksete ja kulutõhusate innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, mis vastavad täitmata strateegilistele rahvatervisealastele vajadustele, näidates vähemalt viie näite varal tervishoiutoodete või -teenuste integreerimise teostatavust, sealhulgas tervishoiusüsteemides kasutamise sobivust. Seotud projektides tuleks käsitleda liidu elanikkonda mõjutavate haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravi ja tõrjumist, sealhulgas panust Euroopa vähktõvevastase võitluse kavasse;

hoogustada valdkondadevahelist tervisealast innovatsiooni maailmas konkurentsivõimelise Euroopa tervishoiusektori nimel ja aidata täita Euroopa uue tööstusstrateegia ja Euroopa ravimistrateegia eesmärgid.

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

aidata paremini mõista tervise ja haigustega seotud prioriteetsete valdkondade määravaid tegureid;

lõimida killustatud terviseuuringute ja innovatsiooni alased jõupingutused, tuua selleks kokku tervishoiusektori harud ja muud sidusrühmad ning keskenduda täitamata rahvatervisealastele vajadustele, et võimaldada välja töötada vahendeid, andmeid, platvorme, tehnoloogiat ja protsesse haiguste paremaks prognoosimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks ja tõrjumiseks, täites lõppkasutajate vajadused;

näidata inimesekesksete integreeritud tervishoiulahenduste teostatavust;

kasutada ära digitaliseerimise ja andmevahetuse täit potentsiaali tervishoius;

võimaldada välja töötada uusi ja täiustatud meetodeid ja mudeleid innovatiivsete ja integreeritud tervishoiulahenduste lisaväärtuse terviklikuks hindamiseks.

Artikkel 116

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

edendab tihedat ja pikaajalist koostööd liidu, teiste liikmete, panustavate partnerite ja muude tervishoius tegutsevate sidusrühmade, näiteks muude asjaomaste tööstusharude, tervishoiuasutuste (nagu reguleerivad asutused, tervishoiutehnoloogia hindamise organid ja maksjad), patsientide organisatsioonide, tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate ning akadeemiliste ringkondade vahel;

toetab tulemuslikult konkurentsieelseid terviseuuringuid ja innovatsiooni, eriti meetmeid, mille puhul mitme tervishoiusektori üksused töötavad ühiselt täitmata rahvatervisealaste vajadustega seotud valdkondades;

tagab, et kõigil sidusrühmadel on võimalus teha ettepanekuid tulevaste projektikonkursside valdkondade kohta;

vaatab korrapäraselt läbi innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning kohandab seda vajaduse korral, võttes arvesse selle rakendamise ajal toimunud teaduse arengut või esilekerkivaid rahvatervisealaseid vajadusi;

avaldab teavet projektide kohta, sealhulgas osalevad üksused, innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahalise panuse summa ja eraldatud mitterahaline panus osaleja kohta;

korraldab korrapärase teavitustegevuse, sealhulgas vähemalt kord aastas kohtumise huvirühmade ja sidusrühmadega, et tagada innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse avatus ja läbipaistvus;

muud artiklis 115 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded.

Artikkel 117

Liikmed

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

Belgia õiguse alusel registreeritud radioloogia, elektromeditsiini ja tervishoiu IT-sektori Euroopa koordinatsioonikomitee (COCIR), Luksemburgi õiguse alusel registreeritud Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit, sealhulgas selle allrühm Vaccines Europe, Belgia õiguse alusel registreeritud EuropaBio ja Belgia õiguse alusel registreeritud MedTech Europe, kui nad on teatanud innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses.

assotsieerunud liikmed, kes valitakse kooskõlas artikliga 7.

Artikkel 118

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 200 000 000 eurot, sealhulgas kuni 30 212 000 eurot halduskuludeks, ning hõlmab järgmist:

kuni 1 000 000 000 eurot, tingimusel et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused maksavad sama suure summa;

kuni 200 000 000 eurot, tingimusel et panustavad partnerid või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused maksavad sama suure lisasumma.

Artikkel 119

Muude liikmete kui liidu panus

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 1 000 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 30 212 000 eurot halduskuludeks.

Mitterahaline panus lisategevusse ei tohi moodustada rohkem kui 40 % muude liikmete kui liidu mitterahalisest panusest innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tasandil.

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavatesse kaudsetesse meetmetesse tehtud osalejate panus moodustab vähemalt 45 % kaudse meetme rahastamiskõlblikest kuludest ja sellega seotud lisategevuse kuludest. Põhjendatud juhtudel võib tööprogramm erandkorras võimaldada väiksemas mahus osalust üksiku kaudse meetme ja sellega seotud lisategevuse tasandil.

Muudes kui programmiga „Euroopa Horisont” assotsieerunud kolmandates riikides kaudsete meetmete raames tehtud kulud peavad olema põhjendatud ja vastama artiklis 115 sätestatud eesmärkidele. Need ei tohi ületada 20 % innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tasandil tegevuskulude katteks muude liikmete kui liidu ja panustavate partnerite tehtud mitterahalisest panusest. Tegevuskulude katteks tehtud mitterahaliseks panuseks ei loeta kulusid, mis ületavad 20 % innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tasandil tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisest panusest.

Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tööprogrammides kindlaks määrata konkreetsed piirmäärad muudes kui programmiga „Euroopa Horisont” assotsieerunud kolmandates riikides kaudse meetme tasandil tegevuskulude katteks tehtavale mitterahalisele panusele. Selliseid konkreetseid piirmäärasid käsitlevates otsustes võetakse arvesse eelkõige asjakohaste meetmetega taotletavaid eesmärke ja mõju ning otsused ei tohi kaasa tuua lõikes 4 sätestatud ülemmäära ületamist innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tasandil.

Artikkel 120

Lisategevusega seotud tingimused

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses toimub lisategevus liidus või programmiga „Euroopa horisont” assotsieerunud riikides ning võib hõlmata järgmist:

tegevus, mis aitab täita innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete eesmärke;

tegevus, mis aitab kaasa innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete tulemuste levitamisele, kestlikkusele või kasutamisele.

Asjakohasel juhul hõlmavad projektitaotlused nendega seotud lisategevuse kava. Sellise projektipõhise lisategevusega seotud kulud tuleb teha taotluse esitamise kuupäevast kuni kahe aasta jooksul pärast kaudse meetme lõppkuupäeva.

Et kulusid saaks pidada artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud mitterahaliseks panuseks, peab nendega seotud lisategevus toimuma liidus või programmiga „Euroopa horisont” assotsieerunud riikides.

Artikkel 121

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte organid

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

teadus- ja innovatsioonikomisjon.

Artikkel 122

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel neli komisjoni esindajat,

üks esindaja iga muu liikme kui liit kohta.

Artikkel 123

Juhatuse toimimine

Muudele liikmetele kui liit kuulub kokku 50 % hääleõigusest.

Artikkel 124

Teadus- ja innovatsioonikomisjon

Teadus- ja innovatsioonikomisjon nõustab juhatust innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud küsimustes kooskõlas artikliga 21

Teadus- ja innovatsioonikomisjoni kuuluvad järgmised alalised liikmed:

liidu nimel kaks komisjoni esindajat;

neli muude liikmete kui liit esindajat;

kaks riikide esindajate rühma esindajat;

neli teadusringkondade esindajat, kelle nimetab juhatus artikli 21 lõike 4 kohaselt pärast avatud valikumenetlust;

kuni kuus muud alalist liiget, kelle nimetab juhatus artikli 21 lõike 4 kohaselt pärast avatud valikumenetlust, tagades eelkõige tervishoiu valdkonna sidusrühmade asjakohase esindatuse, hõlmates eriti avalikku sektorit, sealhulgas reguleerivaid asutusi, patsiente ja üldiselt lõppkasutajaid.

Lõike 2 punktides a, b ja c osutatud alalised liikmed võivad asjakohasel juhul kutsuda koosolekule konkreetsete teemade arutamiseks ajutisi innovatsioonikomisjoni liikmeid. Kokku võivad nad igale koosolekule kutsuda kuni kuus ajutist liiget.

Selliste ajutiste liikmete kutsumisel lähtutakse nende teaduslikust ja tehnilisest oskusteabest kindlatel koosolekutel arutatavates valdkondades või võetakse arvesse vajadust luua koostoimet teiste teadusuuringute programmidega.

Lõike 2 punktides a, b ja c osutatud alalised liikmed kutsuvad ajutisi liikmeid osalema konsensuse alusel. Nad edastavad oma otsused juhatusele, riikide esindajate rühmale ja teistele alalistele liikmetele.

Lisaks artikli 21 lõikes 7 sätestatule annab teadus- ja innovatsioonikomisjon juhatusele selle taotlusel või omal algatusel nõu innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte eesmärkidega seotud teaduslikes ja tehnoloogilistes küsimustes, eelkõige järgmistes aspektides:

teaduslikud prioriteedid, sealhulgas strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ajakohastamise kontekstis;

tööprogrammi kavand, sealhulgas projektikonkursside sisu;

artiklis 120 osutatud muude liikmete kui liidu lisategevuse kavandamine;

kindlatele teadusprioriteetidele keskenduvate nõuanderühmade loomine vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile x ja pärast artikli 21 lõike 4 kohast liikmete avatud valikumenetlust;

koostoime loomine programmi „Euroopa horisont” muu tegevusega, sealhulgas teiste Euroopa partnerlustega ning muude liidu ja riiklike rahastamisprogrammidega.

Lisaks artikli 21 lõikes 5 sätestatule valib teadus- ja innovatsioonikomisjon käesoleva artikli lõike 2 punktis d nimetatud esindajate seast endale esimehe.

Artikkel 125

Kaudsetele meetmetele kohaldatavad tingimused

Käesoleva määruse tähenduses on täitmata rahvatervisealane vajadus määratletud kui vajadus, mida tervishoiusüsteemid praegu ei täida kättesaadavuse või juurdepääsu puudumise tõttu, näiteks kui puudub haiguse rahuldav diagnoosi-, ennetus- või raviviis või kui inimeste juurdepääs tervishoiule on piiratud kalliduse, tervishoiuasutuse kauguse või ooteaja tõttu. Inimesekeskne tervishoid tähendab tervishoiu käsitlust, milles lähtutakse teadlikult üksikisiku, hooldaja, pere ja kogukonna vaatenurgast ning neid peetakse nende vajaduste ja eelistuste, mitte konkreetsete haiguste järgi korraldatud tervishoiusüsteemi osalejateks ja kasutajateks.

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavad kaudsed meetmed võivad hõlmata kliinilisi uuringuid, mille puhul sihtvaldkond või kasutusnäidustus vastab rahvatervise rahuldamata vajadusele, mis kahjustab või ohustab märkimisväärselt liidu elanikkonda.

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad peavad tagama, et nende arendatavad tooted või teenused, mis põhinevad täielikult või osaliselt kaudse meetme raames läbiviidud kliiniliste uuringute tulemustel, on üldsusele taskukohased ning kättesaadavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis asjakohasel juhul konkreetsetele kaudsetele meetmetele kohaldatavaid täiendavaid kasutamiskohustusi.

Kui tööprogrammis on ette nähtud ja lisaks artikli 5 lõike 2 punktis a sätestatule, võib nõuda innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte kindlaksmääratud õigussubjektide osalemist konkreetsetes kaudsetes meetmetes. Neid subjekte ei tohi rahastada innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõttest.

Konkreetsetes kaudsetes meetmetes koos lõikes 4 osutatud kindlaksmääratud õigussubjektidega osalev õigussubjekt ei ole rahastamiskõlblik, kui

tegemist on kasumit taotleva õigussubjektiga, mille aastakäive on vähemalt 500 miljonit eurot;

õigussubjekt on punktis a kirjeldatud õigussubjekti otsese või kaudse kontrolli all või sama otsese või kaudse kontrolli all nagu punktis a kirjeldatud õigussubjekt;

õigussubjekt kontrollib otseselt või kaudselt punktis a osutatud õigussubjekti.

VII JAOTIS

▼M1

KIIPIDE ÜHISETTEVÕTE

▼B

Artikkel 126

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ järgmised üldeesmärgid:

suurendada liidu strateegilist sõltumatust elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas, et toetada vertikaalsete tööstusharude ja kogu majanduse tulevasi vajadusi. Üldine eesmärk on aidata kahekordistada 2030. aastaks elektroonikakomponentide ja -süsteemide projekteerimise ja tootmise väärtust Euroopas kooskõlas liidu osakaaluga toodete ja teenuste valdkonnas;

▼M1

muuta liit kujunemisjärgus komponendi- ja süsteemitehnoloogia valdkonnas, sealhulgas madalamatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, tipptasemel teaduse ja innovatsiooni lipulaevaks, ning toetada VKEde aktiivset kaasamist, nii et nad moodustavad kogu teadus- ja innovatsioonitegevuse, sealhulgas määrusega (EL) 2023/1781 loodud Euroopa kiibialgatusega seotud tegevuse puhul vähemalt kolmandiku kaudsetes meetmetes osalejate koguarvust ja saaksid vähemalt 20 % avaliku sektori rahalistest vahenditest;

▼B

tagada, et komponendi- ja süsteemitehnoloogia aitab lahendada Euroopa sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. Siht on saavutada kooskõla liidu energiatõhususpoliitikaga ja aidata vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 32,5 %;

▼M1

saavutada suures mahus tehnoloogilise suutlikkuse loomine ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, et võimaldada sellise tipptasemel, järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja järgmise põlvkonna kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning väljakujunenud tehnoloogia innovatsiooni, mis tugevdab liidu kõrgetasemel projekteerimise, süsteemide integreerimise ning kiipide tootmise võimekust, suurendades seeläbi liidu konkurentsivõimet, samuti aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse, aidates kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele pooljuhiökosüsteemis ning käsitledes sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitseb küberohtude eest.

▼B

Peale lõikes 1 sätestatud eesmärkide on ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ järgmised erieesmärgid:

toetada teadus- ja arendustegevust, et luua Euroopas strateegilistes rakendusvaldkondades projekteerimis- ja tootmissuutlikkus;

luua suuri ja väikeseid projekte hõlmav tasakaalus portfell, millega toetatakse teadusuuringutes käsitletava tehnoloogia kiiret rakendamist tööstuses;

tugevdada kogu liitu hõlmavat dünaamilist ökosüsteemi, mis põhineb digitaalsetel väärtusahelatel ja on uutele tulijatele hõlpsamini kättesaadav;

toetada teadus- ja arendustegevust, et tõhustada komponenditehnoloogiat, mis tagab Euroopa elutähtsate taristute ja sektorite turvalisuse, usaldusväärsuse ja energiatõhususe;

soodustada riiklike vahendite kasutuselevõttu ning tagada elektroonikakomponente ja -süsteeme puudutavate liidu ja riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide koordineerimine;

siduda omavahel ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning liidu poliitikavaldkonnad, et elektroonikakomponentide ja -süsteemide tehnoloogia panus oleks tõhus;

▼M1

suurendada mikrokiibitehnoloogia valdkonnas kõrgetasemelist projekteerimissuutlikkust;

tõhustada olemasolevaid täiustatud katseliine ja arendada uusi täiustatud katseliine kogu liidus, et võimaldada tipptasemel pooljuhitehnoloogiate ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu;

arendada kõrgtehnoloogilist ja insenertehnilist suutlikkust, et kiirendada tipptasemel kvantkiipide ja nendega seotud pooljuhitehnoloogiate uuenduslikku arendamist;

luua kogu liidus pädevuskeskuste võrgustik, tõhustades olemasolevaid või luues uusi rajatisi.

▼B

Artikkel 127

Liikmed

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ liikmed on:

ametiasutused, mis hõlmavad:

liit, keda esindab komisjon;

ii)

järgmised osalevad riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari;

erasektorist pärit liikmed, kelleks on järgmised tööstusühendused: AENEAS, mis on Prantsusmaa õiguse alusel registreeritud ühendus; Inside (INSIDE), mis on Madalmaade õiguse alusel registreeritud tööstusühendus; EPoSS e.V., mis on Saksamaa õiguse alusel registreeritud ühendus.

Iga osalev riik nimetab ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ organitesse oma esindajad ja määrab kindlaks riikliku üksuse või riiklikud üksused, kelle ülesanne on täita selle kohustusi ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ tegevuse elluviimisel.

▼M1

Artikkel 128

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus kiipide ühisettevõttesse, sealhulgas EMP assigneeringud, on kuni 4 175 000 000 eurot, sealhulgas kuni 62 287 000 eurot halduskulude katmiseks, mis jaguneb järgmiselt:

kuni 2 725 000 000 eurot programmist „Euroopa horisont”;

kuni 1 450 000 000 eurot programmist „Digitaalne Euroopa”.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud liidu rahalist panust kasutab kiipide ühisettevõte selleks, et anda rahalist toetust programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 2 punktis 43 määratletud kaudsetele meetmetele, mis vastavad kiipide ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusele, sealhulgas tegevuseesmärkidega 1–4 seotud teadus- ja innovatsioonitegevusele.

Lõike 1 punktis b osutatud liidu rahalist panust kasutatakse tegevuseesmärkidega 1–4 seotud suutlikkuse arendamise meetmete jaoks.

Lõike 1 punktis b osutatud liidu rahaline panus ei ületa 50 % suutlikkuse arendamise meetmete kogukuludest.

Juurdepääs suutlikkusele, mis tuleneb kiipide ühisettevõtte poolt tegevuseesmärkide 1–4 rakendamisest, on avatud paljudele kasutajatele kogu liidus ning see antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, mis on otseselt proportsionaalne liidu rahalise panusega kõnealuse tegevuse kogukulude katmisse.

▼B

Artikkel 129

Muude liikmete kui liidu panus

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ osalevad riigid annavad artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kogupanuse, mis on vähemalt sama suur kui artiklis 128 osutatud liidu panus tegevuskuludesse. Osalevad riigid lepivad omavahel kokku oma ühises panuses ja selle tegemises. See ei mõjuta iga osaleva riigi suutlikkust määrata kindlaks oma rahaline panus kooskõlas artikliga 12. Erandina artikli 28 lõike 4 punktist a ei panusta osalevad riigid halduskuludesse.

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ osalevad erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ vähemalt 2 511 164 000 euro suuruse summa.

▼M1

Erandina artikli 28 lõikest 4 maksavad erasektorist pärit liikmed või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta kiipide ühisettevõtte halduskulude katmiseks kuni 26 331 000 euro suuruse rahalise panuse. Erasektorist pärit liikmete aastane koguosalus kiipide ühisettevõtte halduskulude katmises on 30 %.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 3 kindlaks määratud panustest. Erandjuhul on osalevatel riikidel erandina artikli 11 lõikest 3 lubatud teatada alates 8. veebruarist 2022 tehtud rahalisest panusest. Asjaomasest tegevusest tulenevaid kulusid võib alates kõnealusest kuupäevast pidada rahastamiskõlblikuks, isegi kui need tekkisid enne toetustaotluse esitamist, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega;

tegevus aitab kaasa käesoleva määruse artikli 126 lõike 2 punktis h osutatud eesmärgi saavutamisele ning sellega seoses tekkinud kulud on investeeringukulud;

toetustaotlusi hindab ja need valib välja kiipide ühisettevõte vastavalt artikli 12 lõikele 1;

tegevus toimub toetuse andmise hetkel;

osaleva riigi panust, mis on seotud kõnealuste kuludega, ei võeta arvesse artiklite 133 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 136 lõikes 1 osutatud osalevate riikide hääleõiguse arvutamisel;

osaleva riigi panus, mis on seotud nende kuludega, ei ületa 25 % selle osaleva riigi kogu rahalisest panusest, mis on ette nähtud artikli 126 lõike 2 punktis h osutatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitava tegevuse jaoks.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 1 sätestatud panustest, sealhulgas vähemalt 90 % artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud panustest.

▼B

Artikkel 130

Lisategevuse ulatus

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ettepaneku alusel võib ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ juhatus vajaduse korral heaks kiita artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud lisategevuse kava, võttes arvesse ametiasutuste nõukogu arvamust.

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata järgmist:

investeering, mille eesmärk on rakendada tööstuses ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ ning ühisettevõtete ECSEL, ARTEMIS ja ENIAC projektide tulemusi;

katseprojektid, näidised, rakendused, kasutuselevõtt, rakendamine tööstuses, sealhulgas asjakohased kapitalikulud, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid mikroelektroonika valdkonnas;

asjakohane teadus- ja arendustegevus, mida ei rahasta avalik sektor;

tegevus, mida rahastatakse Euroopa Investeerimispanga laenudest ja mida ei rahastata liidu toetuse raames;

tegevus tehnoloogia kasutajate ja pakkujate koostööd toetava ökosüsteemi arendamiseks.

Artikkel 131

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ organid

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

ametiasutuste nõukogu,

erasektorist pärit liikmete nõukogu.

Artikkel 132

Juhatuse koosseis

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ iga liige nimetab oma esindajad ja peadelegaadi, kellele kuulub liikme hääleõigus juhatuses.

Artikkel 133

Juhatuse toimimine

Hääleõigus juhatuses jaguneb järgmiselt:

kolmandik komisjonil,

kolmandik kõigil erasektorist pärit liikmetel ühiselt ning

kolmandik kõigil osalevatel riikidel ühiselt.

Kahel esimesel eelarveaastal pärast ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ loomist jaguneb hääleõigus osalevate riikide vahel järgmiselt:

1 % igal osaleval riigil;

►M1 kiipide ühisettevõte ◄ ülejäänud osa jaotatakse igal aastal osalevate riikide vahel vastavalt nende tegelikule rahalisele panusele peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttesse või sellele kahe viimase aasta jooksul eelnenud algatusse.

Järgnevatel eelarveaastatel määratakse hääleõiguse jagunemine osalevate riikide vahel kindlaks igal aastal vastavalt vahenditele, mida riigid on kaudsetele meetmetele kahe viimase eelarveaasta jooksul eraldanud.

▼M1

3a.

Erandina lõikest 1 kaasab juhatus hääletamisse üksnes komisjoni ja liikmesriigid, kui on tegemist tööprogrammi Euroopa kiibialgatuse rakendamisele pühendatud konkreetse osa alajaoga, mis käsitleb suutlikkuse arendamise meetmeid. Komisjonile kuulub 50 % hääleõigusest. Tööprogrammi Euroopa kiibialgatuse rakendamisele pühendatud konkreetse osa teadus- ja innovatsioonitegevust käsitleva alajao puhul on komisjonil ja liikmesriikidel kummalgi 45 % hääleõigusest ja 10 % hääleõigusest kuulub erasektorist pärit liikmetele. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide hääleõiguste suhtes. Kõik juhatuse esindajad osalevad tööprogrammi kõnealuse konkreetse osa ettevalmistamisel.

▼B

Erasektorist pärit liikmete hääleõigus jaguneb tööstusühenduste vahel võrdselt, välja arvatud juhul, kui erasektorist pärit liikmete nõukogu otsustab teisiti.

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ sellise uue liikme hääleõiguse, kes ei ole liikmesriik ega assotsieerunud riik, määrab kindlaks juhatus enne liikme ühinemist ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ .

▼M1

Artikkel 133a

Programmi „Digitaalne Euroopa” raames rahastatava tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Lisaks artikli 24 lõikele 2 kohaldatakse kiipide ühisettevõtte poolt programmi „Digitaalne Euroopa” raames rahastatava tegevuse suhtes määrust (EL) 2021/694.

Kiipide ühisettevõtte tööprogramm ja projektikonkursid avaldatakse programmi „Digitaalne Euroopa” veebisaidil.

Programmi „Digitaalne Euroopa” eelarvest rahastatud tegevusega seotud kulude järelauditeid teeb kiipide ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) 2021/694 artikliga 27.

▼M1

Artikkel 134

Konkreetsetes meetmetes osalemise piirangud ja tingimused

Erandina käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktist l piiratakse programmi „Euroopa horisont” raames rahastatavate meetmete puhul komisjoni taotlusel ja pärast ametiasutuste nõukogu heakskiitu konkreetsetes meetmetes osalemist kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 22 lõikega 5.

Programmi „Digitaalne Euroopa” raames rahastatavate meetmete puhul piiratakse komisjoni taotlusel ja pärast ametiasutuste nõukogu heakskiitu konkreetsetes meetmetes osalemist kooskõlas määruse (EL) 2021/694 artikli 12 lõikega 6 ja artikliga 18.

Tööprogrammi Euroopa kiibialgatusele pühendatud konkreetses osas esitatud konkursikutsed on avatud erinevatele õiguslikele koostöövormidele ja teistele osalejatele. Rahastamistaotluste valiku aluseks ei ole mingi kindel õiguslik koostöövorm. Meetmeid võivad ellu viia ka juriidilised isikud, kes teevad koostööd konsortsiumis, mis on struktureeritud Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (ECIC) vormis määruse (EL) 2023/1781 artikli 7 kohaselt. Tööprogrammi Euroopa kiibialgatusele pühendatud konkreetses osas täpsustatakse, et kui ECIC taotleb konkreetse meetme rahastamist, peab taotlejaks olema ECIC ise, mitte ECICi moodustavad üksikud üksused.

▼M1

Artikkel 134a

Tegevdirektori lisaülesanded

Erandina artikli 19 lõike 4 punktist c koostab kiipide ühisettevõtte tegevdirektor ühisettevõtte tööprogrammi artikli 137 punktis aa osutatud ametiasutuste nõukogu koostatud kirjelduse ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava põhjal ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

▼B

Artikkel 135

Ametiasutuste nõukogu koosseis

Ametiasutuste nõukogu koosneb ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ ametiasutuste esindajatest.

Iga ametiasutus nimetab oma esindajad ja peadelegaadi, kellele kuulub ametiasutuste nõukogus hääleõigus.

Artikkel 136

Ametiasutuste nõukogu toimimine

Hääleõigus antakse ametiasutuste nõukogus ametiasutustele igal aastal proportsionaalselt nende asjaomase aasta rahalise panusega ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ tegevusse vastavalt artiklile 12 ning arvestades, et igal liikmel võib ametiasutuste nõukogus olla maksimaalselt 50 % hääleõigusest.

▼M1

Artikli 134 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel hõlmab ametiasutuste nõukogu ainult liikmesriike. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.

▼M1

2a.

Artikli 137 punkti aa kohaldamisel ja artikli 137 punkti d kohasel Euroopa kiibialgatuse rakendamisele vastavate ettepanekute väljavalimisel hõlmab ametiasutuste nõukogu ainult komisjoni ja liikmesriike. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.

▼B

Kui oma rahalisest panusest on andnud tegevdirektorile vastavalt artikli 12 lõikele 3 teada vähem kui kolm osalevat riiki, kuulub 50 % hääleõigusest komisjonile ja ülejäänud 50 % jaotatakse võrdselt osalevate riikide vahel, kuni ajani, kui oma panusest on teatanud rohkem kui kolm peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttes osalevat riiki.

Ametiasutused teevad kõik endast oleneva, et võtta otsused vastu konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, toimub hääletamine. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 75 % häältest, sealhulgas puuduvate osalevate riikide hääled, kuid välja arvatud hääletamisest hoidumised.

Ametiasutuste nõukogu valib oma liikmete seast esimehe vähemalt kaheks aastaks.

Esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejana teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid, VKEde ühenduste esindajaid ja ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ teiste organite esindajaid.

Ametiasutuste nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Ametiasutuste nõukogu võib pidada komisjoni või osalevate riikide esindajate enamuse või esimehe taotlusel erakorralisi koosolekuid. Ametiasutuste nõukogu koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ asukohas.

Ametiasutuste nõukogu kvoorumi moodustavad komisjon ja vähemalt kolm osalevate riikide peadelegaati.

Tegevdirektor osaleb ametiasutuste nõukogu koosolekutel, välja arvatud juhul, kui ametiasutuste nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.

10.

Iga liikmesriik või assotsieerunud riik, kes ei ole ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ liige, võib ametiasutuste nõukogu kutsel osaleda ametiasutuste nõukogu koosolekutel vaatlejana. Vaatlejad saavad kõik asjakohased dokumendid ning nad võivad anda nõu iga ametiasutuste nõukogu vastuvõetava otsuse kohta. Kõik sellised vaatlejad on kohustatud järgima ametiasutuste nõukogu liikmete suhtes kohaldatavaid konfidentsiaalsusreegleid.

11.

Ametiasutuste nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu ametiasutust.

12.

Ametiasutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.

13.

Ametiasutuste nõukogule kohaldatakse samuti mutatis mutandis artikli 11 lõiget 8 ja artikli 28 lõiget 6.

Artikkel 137

Ametiasutuste nõukogu ülesanded

Ametiasutuste nõukogu ülesanded on:

aidata koostada strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni kava;

▼M1

aa)

enne iga tööprogrammi koostamist ning võttes arvesse erasektorist pärit liikmete nõuandeid ja asjakohasel juhul määruse (EL) 2023/1781 artikliga 28 loodud Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuandeid ning teiste asjaomaste sidusrühmade panust kirjeldada tööprogrammi kahte konkreetset osa (koos vastavate kuluprognoosidega), millest esimene sisaldab tegevuseesmärkidega 1–4 seotud suutlikkuse arendamise meetmeid käsitlevat alajagu ning tegevuseesmärkidega 1–4 seotud teadus- ja innovatsioonitegevust käsitlevat alajagu, sealhulgas tingimusi juurdepääsuks riiklikult rahastatavale taristule, ning teine on pühendatud teadus- ja innovatsioonitegevusele, mida Euroopa kiibialgatus ei hõlma;

▼B

anda teavet tööprogrammi kavandi, eelkõige projektikonkursside, sealhulgas kaudsete meetmete hindamis-, valiku- ja seirereeglite koostamiseks;

kiita heaks projektikonkursside algatamine kooskõlas tööprogrammiga;

▼M1

valida välja ettepanekud vastavalt artikli 12 lõikele 1 ja artikli 17 lõike 2 punktile u;

▼B

esitada arvamus artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud lisategevuse kava projekti kohta;

▼M1

soovitada vajaduse korral ECICil võtta parandusmeetmeid, näiteks muuta oma põhikirja, kui liikmesriik on juhtinud küsimusele ametiasutuste nõukogu tähelepanu pärast seda, kui ECIC on keeldunud uut liiget vastu võtmast, ilma et ta oleks sellist keeldumist põhikirjas täpsustatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel piisavalt põhjendatud.

▼B

Artikkel 138

Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosseis

Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosneb ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ erasektorist pärit liikmete esindajatest.

Iga erasektorist pärit liige nimetab oma esindajad ja peadelegaadi, kellele kuulub erasektorist pärit liikmete nõukogus hääleõigus.

Artikkel 139

Erasektorist pärit liikmete nõukogu toimimine

Erasektorist pärit liikmete nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu valib oma esimehe oma liikmete hulgast.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 140

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded on järgmised:

koostada strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt ja seda regulaarselt ajakohastada, et täita artiklites 4 ja 126 sätestatud ►M1 kiipide ühisettevõte ◄ eesmärgid, võttes arvesse ametiasutuste antud teavet;

esitada juhatuse kindlaks määratud tähtaegadeks tegevdirektorile strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt;

korraldada nõuandev sidusrühmade foorum, mis on avatud kõikidele peamistest digitehnoloogiatest huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et teavitada neid konkreetse aasta strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projektist ning koguda selle kohta tagasisidet;

asjakohasel juhul koostada ja esitada juhatusele heakskiitmiseks artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud lisategevuse kava projekt, võttes arvesse artiklit 130 ja ametiasutuste nõukogu arvamust.

▼M1

Artikkel 141

Rahastamismäärad ja osalemiseeskirjad

Kiipide ühisettevõte võib programmi „Euroopa horisont” raames rahastatavate kaudsete meetmete puhul kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 17 lõikega 2 ja erandina kõnealuse määruse artiklist 34 ning programmi „Digitaalne Euroopa” raames rahastatava tegevuse puhul kohaldada meetme raames liidupoolse rahastamise suhtes erinevaid rahastamismäärasid, sõltuvalt osaleja liigist, eelkõige kui tegemist on VKEde ja mittetulunduslike õigussubjektidega, ja meetme liigist. Rahastamismäärad esitatakse tööprogrammis.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklist 34 rahastab liit kuni tehnoloogilise valmiduse tasemeni 4 teadus- ja innovatsioonimeetmeid 100 % ulatuses rahastamiskõlblikest kogukuludest.

Erandina programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 22 lõikest 2 või määruse (EL) 2021/694 artiklist 18 on pädevuskeskusel või ühel õigussubjektil, mis koosneb vähemalt kolmest sõltumatust õigussubjektist, kes asuvad vähemalt kolmes erinevas osalevas riigis, sealhulgas vähemalt ühes liikmesriigis, õigus osaleda kiipide ühisettevõtte rahastatavates projektikonkurssides vastavalt käesoleva määruse artikli 134 lõikele 4, tingimusel et selline erand on tööprogrammi asjakohaste teemade kirjelduses nõuetekohaselt põhjendatud.

▼B

VIII JAOTIS

EUROOPA LENNULIIKLUSE UUE PÕLVKONNA JUHTIMISSÜSTEEMI ARENDAV KOLMAS ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 142

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendaval kolmandal ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

tugevdada ja integreerida liidu teadus- ja innovatsioonisuutlikkust lennuliikluse korraldamise sektoris, muutes selle vastupidavamaks ja kergemini kohandatavaks liiklusmahu kõikumise korral, võimaldades samas kõigi õhusõidukite sujuvat toimimist;

tugevdada innovatsiooni abil mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid kasutava lennutranspordi konkurentsivõimet liidus ja lennuliikluse korraldamise teenuste turge, et toetada liidu majanduskasvu;

töötada välja innovatiivsed lahendused ja kiirendada nende kasutuselevõttu turul, et luua ühtne Euroopa taevas kui kõige tõhusam ja keskkonnasäästlikum õhuruum maailmas.

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

töötada välja teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab kogu lennuliikluse korraldamise ja U-space’i õhuruumi väärtusahelat ja võimaldab luua Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud digitaalse Euroopa taeva, mis omakorda võimaldab vajalikku koostööd ja koordineerimist aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja õhuruumi kasutajate vahel, et tagada liidu ühtne harmoneeritud lennuliikluse korraldamise süsteem nii mehitatud kui ka mehitamata operatsioonide jaoks;

töötada välja ja valideerida automatiseerituse kõrget taset toetavad lennuliikluse korraldamise lahendused;

töötada välja ja valideerida digitaalse Euroopa taeva tehniline struktuur;

toetada näidiste abil innovatiivsete lahenduste kiiremat kasutuselevõttu turul;

koordineerida liidu lennuliikluse ajakohasema korraldamise jõupingutuste prioriseerimist ja kavandamist, lähtudes lennuliikluse korraldamise sidusrühmade vahelisest konsensuslikust protsessist;

hõlbustada standardite väljatöötamist SESARi lahenduste kasutamiseks tööstuses.

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte puhul kohaldatakse järgmisi mõisteid:

„U-space’i õhuruum” – mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS) geograafiline piirkond, mille on määranud liikmesriigid ja kus UASide käitamine on lubatud üksnes U-space’i teenuseosutaja pakutavate U-space’i teenuste toetusel;

„digitaalne Euroopa taevas” – Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava visioon, mille kohaselt soovitakse ümber kujundada Euroopa lennundustaristu, võimaldades sellel ohutult ja tõhusalt toime tulla lennuliikluse tulevase kasvu ja mitmekesisusega, minimeerides samas keskkonnamõju;

„digitaalse Euroopa taeva struktuur” – Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava visioon, millega soovitakse lahendada keskpikas ja pikas plaanis praeguse ebatõhusa õhuruumi struktuuri probleem, ühendades õhuruumi konfiguratsiooni ja kujundamise tehnoloogiaga, mis võimaldab lahutada teenuste osutamise kohalikust taristust ja järk-järgult suurendada koostöö ja automaatse toe taset;

„SESARi määratlemisetapp” – etapp, mis hõlmab projekti SESAR pikaajalise visiooni, igas lennuetapis täiustusi võimaldava seonduva tegevuskontseptsiooni, Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgus nõutud oluliste operatiivsete muudatuste ning nõutavate arendus- ja kasutuselevõtuprioriteetide väljatöötamist ja ajakohastamist;

„SESARi kasutuselevõtuetapp” – industrialiseerimise ja rakendamise järjestikused etapid, mille jooksul tehakse järgmist: SESARi lahenduste rakendamiseks vajalike maapealsete ja pardaseadmete ning protsesside standardimine, tootmine ja sertifitseerimine (industrialiseerimine); SESARi lahendustel põhinevate seadmete ja süsteemide hankimine, paigaldamine ning kasutuselevõtt, sealhulgas seonduvad käitamisprotseduurid (rakendamine).

Artikkel 143

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete on Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendaval kolmandal ühisettevõttel järgmised ülesanded:

koordineerida Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi määratlemisetapi ülesandeid, jälgida projekti SESAR elluviimist ja muuta vajaduse korral Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava;

rakendada Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava teadus- ja arendusaspekte, tehes eelkõige järgmist:

SESARi arendusetapi töö korraldamine, koordineerimine ja jälgimine kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga, sealhulgas madala tehnoloogilise valmiduse tasemega (TRL) (0–2) seotud teadus- ja innovatsioonitegevus;

ii)

SESARi lahenduste ehk SESARi arendusetapi kasutusvalmis väljundite elluviimine, millega võetakse kasutusele uued või täiustatud standarditud ja koostalitlevad käitamisprotseduurid või -tehnoloogia;

iii)

lennundussektori tsiviil- ja sõjandusvaldkonna sidusrühmade kaasamise tagamine, eelkõige: aeronavigatsiooniteenuste osutajad, õhuruumi kasutajad, kutseühingud, lennujaamad, töötlev tööstus ja asjaomased teadusasutused ja teadusringkonnad;

hõlbustada SESARi lahenduste kiiremat kasutuselevõttu turul, tehes järgmist:

suuremahulise tutvustamistegevuse korraldamine ja koordineerimine;

ii)

hoolikas koordineerimine EASAga, et võimaldada EASA-l õigeks ajaks välja töötada reguleerivad meetmed, mis kuuluvad määruse (EL) 2018/1139 ja asjakohaste rakendusnormide alla;

iii)

asjakohase standardimistegevuse toetamine tihedas koostöös standardiorganisatsioonide ja EASAga ning üksusega, mis on loodud SESARi kasutuselevõtuetapi ülesannete koordineerimiseks kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 409/2013 ( 15 ).

Artikkel 144

Liikmed

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol), keda esindab tema amet ja kes saab liikmeks, kui ta on teatanud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

käesoleva määruse III lisas loetletud asutajaliikmed, kui nad on teatanud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses;

assotsieerunud liikmed, kes valitakse kooskõlas artikliga 7.

Lisaks artikli 7 lõikes 1 sätestatule võib juhatus Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte loomisele järgneva esimese kuue kuu jooksul valida assotsieerunud liikmeid nimekirjast, mis on koostatud pärast komisjoni poolt enne ühisettevõtte loomist esitatud avalikku osalemiskutset. Artikli 7 lõike 2 tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.

Assotsieerunud liikmete valimisel püüab juhatus tagada kogu lennuliikluse korraldamise väärtusahela nõuetekohase esindatuse ja vajaduse korral asjaomaste osalejate valimise väljastpoolt sektorit. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte assotsieerunud liikmeteks võib valida avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või asutused, sealhulgas nendest kolmandatest riikidest, kes on liiduga sõlminud vähemalt ühe kokkuleppe õhutranspordi valdkonnas.

Artikkel 145

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 600 000 000 eurot, sealhulgas kuni 30 000 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 146

Muude liikmete kui liidu panus

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 500 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 25 000 000 eurot halduskuludeks.

EUROCONTROLi kogupanus artiklis 3 sätestatud ajavahemikus on kuni 500 000 000 eurot, sealhulgas kuni 25 000 000 eurot halduskuludeks. Lisaks artikli 11 lõikes 4 sätestatule koosneb panus ka mitterahalisest panusest lisategevusse.

Artikkel 147

Lisategevuse ulatus

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata järgmist:

tegevus, mis hõlmab kogu seda osa ühisettevõtte kokkulepitud tööprogrammi täita aitavatest Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi projektidest, mida ei rahasta liit;

industrialiseerimistegevus, sealhulgas standardimine, sertifitseerimine ja tootmine, mis on seotud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavast kolmandast ühisettevõttest või varasemast algatusest, s.o ühisettevõttest SESAR pärit SESARi lahendustega;

kommunikatsiooni- ja teavitustegevus, mis on seotud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavast kolmandast ühisettevõttest või varasemast algatusest, s.o ühisettevõttest SESAR pärit SESARi lahendustega;

tegevus, mis tagab ülemaailmse lennuliikluse korralduse ühtlustamise, lähtudes Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavast kolmandast ühisettevõttest või varasemast algatusest, s.o ühisettevõttest SESAR pärit SESARi lahendustest;

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte või varasema algatuse, s.o ühisettevõtte SESAR alla kuuluvate liidu rahastuseta projektide tulemuste kasutuselevõtt või kasutamine.

Artikkel 148

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte organid

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

teaduslik nõuandeorgan.

Artikkel 149

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel kaks komisjoni esindajat,

üks esindaja iga muu liikme kui liidu kohta.

Artikkel 150

Juhatuse toimimine

Erandina artikli 16 lõikest 4 on juhatuse eesistujaks komisjon, kes tegutseb liidu nimel.

Juhatuses on järgmised alalised vaatlejad:

Euroopa Kaitseagentuuri esindaja;

õhuruumi tsiviilkasutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

aeronavigatsiooniteenuste osutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

seadmete valmistajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

lennujaamade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

lennuliikluse korraldamise sektori töötajate esindusorganite esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

asjaomaste teadusasutuste või asjaomaste teadusringkondade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

EASA esindaja;

Euroopa lennundusvaldkonna standardiorganisatsiooni esindaja;

mehitamata õhusõidukite tööstuse esindaja, kelle nimetab selle esindusorganisatsioon Euroopa tasandil.

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte liikmete häälte arv on kooskõlas nende panusega ühisettevõtte eelarvesse. Liidul ja EUROCONTROLil mõlemal on vähemalt 25 % häälte koguarvust ning lõike 2 punktis b osutatud õhuruumi tsiviilkasutajate esindajal on vähemalt 10 % häälte koguarvust.

Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks liidu esindaja hääl.

Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava läbivaatamisega seotud otsused peavad saama liidu ja EUROCONTROLi poolthääle. Selliste otsuste puhul võetakse arvesse kõigi lõikes 2 osutatud alaliste vaatlejate arvamusi ja riikide esindajate rühma arvamust.

Artikkel 151

Juhatuse lisaülesanded

Peale artiklis 17 loetletud ülesannete tegeleb Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte juhatus Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas nimetatud teadus- ja arendusülesannete täitmise järelevalvega.

Artikkel 152

Tegevdirektori lisaülesanded

Peale artiklis 19 sätestatud ülesannete täidab Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte tegevdirektor järgmisi ülesandeid:

juhib projekti SESAR määratlemis- ja arendusetapi elluviimist juhatuse kehtestatud suuniste raames;

esitab juhatusele projekti SESAR arendusetapis muudatuste tegemist nõudvad ettepanekud.

Artikkel 153

Riikide esindajate rühm

Lisaks artiklis 20 sätestatule tagavad liikmesriigid, et nende vastavad esindajad esitavad koordineeritud seisukoha, mis kajastab liikmesriigi arvamusi, mida on väljendatud:

ühtse taeva komitees, mis on loodud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 alusel;

programmikomitees programmi „Euroopa horisont” rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 14 alusel.

Artikkel 154

Teaduskomitee

Artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte teaduslik nõuandeorgan on teaduskomitee.

Teaduskomiteel on kuni 15 alalist liiget.

Teaduskomitee esimees valitakse kaheks aastaks.

Teaduskomitee võib anda nõu juhatuse ja teiste Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte organite taotlusel või omal algatusel, eelkõige madala tehnoloogilise valmiduse tasemega (TRL) (0–2) seotud tegevuse kohta.

Teaduskomitee teeb koostööd programmi „Euroopa horisont” raames loodud asjaomaste nõuandvate organitega.

Artikkel 155

Rakendusaktid liidu seisukoha kehtestamiseks Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava muutmise kohta

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks liidu seisukoht Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava muutmise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 16 ) artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 549/2004. Ühtse taeva komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikkel 156

Uue tehnoloogia sertifitseerimine

Taotlejad, osalejad või tegevdirektor võivad paluda EASA-l anda nõu seoses lennundusohutus-, koostalitlus- ja keskkonnastandardite järgimisega seotud küsimustele keskenduvate konkreetsete projektide ja tutvustamistegevusega, tagamaks, et need toovad kaasa õigeks ajaks välja töötatud asjakohased standardid, testimissuutlikkuse ning tootearenduse ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu regulatiivsed nõuded.

Sertifitseerimistoimingute ja -teenuste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2018/1139 sätestatud lõive ja tasusid käsitlevaid norme.

Artikkel 157

Kokkulepe EUROCONTROLiga

EUROCONTROLi kui Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte asutajaliikme roll ja panus sätestatakse kahe poole – Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte ja Eurocontrol –halduskokkuleppega. Kokkuleppes kirjeldatakse EUROCONTROLi ülesandeid, kohustusi ja panust Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte tegevusse järgmistes valdkondades:

EUROCONTROLi teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse korraldamine vastavalt Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte tööprogrammile;

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte erialane toetamine ja nõustamine taotluse korral;

toetus ja nõustamine seoses ühiste suundumustega Euroopa tulevaste lennuliikluse korraldamise süsteemide valdkonnas, eelkõige seoses tulevase õhuruumi struktuuriga;

toetus SESARi lahenduste rakendamise seire valdkonnas kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga;

suhtlus EUROCONTROLi liikmesriikidega, et tagada liidu poliitikaeesmärkide ning teadus-, valideerimis- ja tutvustamistegevuse tulemuste laialdane toetus üleeuroopaliste võrgustike partnerite seas;

programmi juhtimise toetamine;

panus Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte halduskuludesse ja infotehnoloogiline, sidealane ja logistiline toetus Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavale kolmandale ühisettevõttele.

Artikkel 158

Tugiteenused

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte suhtes artiklit 13 ei kohaldata. Tugiteenuseid pakub Eurocontrol.

IX JAOTIS

NUTIVÕRKUDE JA -TEENUSTE ÜHISETTEVÕTE

Artikkel 159

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte lisaeesmärgid

Peale artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide on nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõttel järgmised üldeesmärgid:

suurendada Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni tulevaste nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas, tugevdades veelgi sektori praeguseid tugevaid külgi ja laiendades tegevusulatust 5G ühenduvuselt üldisemale strateegilisele väärtusahelale, sealhulgas pilvepõhiste teenuste pakkumine, komponendid ja seadmed;

kooskõlastada suurema hulga sektori osalejate strateegilised tegevuskavad, hõlmates mitte ainult telekommunikatsiooni valdkonda, vaid ka asjade interneti, pilve, komponentide ja seadmete valdkonna osalejaid;

tõsta Euroopa tipptehnoloogia ja -teaduse taset, et aidata Euroopal saavutada 2030. aastaks juhtpositsioon 6G-süsteemide kujundamisel ja valdamisel;

suurendada digitaristu kasutuselevõttu ja digilahenduste kasutamist Euroopa turgudel, eelkõige tagades nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte raames ja juhtimise all Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi strateegilise kooskõlastusmehhanismi ning koostoime Euroopa ühendamise rahastu teise etapi raames ning programmidega „Digitaalne Euroopa” ja „InvestEU”;

valmistada Euroopa nutivõrkude ja -teenuste sektor ette pikemaajalisteks võimalusteks, mis tekivad 5G- ja hilisema 6G-taristu ja teenuste vertikaalsete turgude väljaarendamisest Euroopas;

hõlbustada digitaalset innovatsiooni, et täita 2030. aastaks Euroopa turu vajadused ja avaliku poliitika nõuded, sealhulgas kõige rangemad vertikaalsete tööstusharude nõuded, samuti sotsiaalsed nõuded sellistes valdkondades nagu julgeolek, energiatõhusus ja elektromagnetväljad;

toetada tulevaste nutivõrkude ja -teenuste ühildamist liidu poliitikaeesmärkidega, sealhulgas Euroopa roheline kokkulepe, võrgu- ja infoturve, eetika, eraelu puutumatus ning inimesekeskne ja kestlik internet.

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte erieesmärgid on järgmised:

aidata välja töötada kõrgetasemelise kommunikatsiooni nõuetele vastavat tehnoloogiat, toetades samal ajal Euroopa tipptaset nutivõrkude ja -teenuste tehnoloogia ja struktuuride valdkonnas ning nende arendamist üleminekuks 6G-le, mis hõlmab tugevaid Euroopa seisukohti standardite, oluliste patentide ja põhinõuete kohta, näiteks tulevaste kõrgetasemeliste nutivõrgutehnoloogiate jaoks vajalikke sagedusalasid käsitlevad nõuded;

kiirendada energiatõhusa võrgutehnoloogia väljatöötamist, et vähendada 2030. aastaks märkimisväärselt kogu digitaristu energia- ja ressursitarbimist ning samuti nutivõrkude ja -teenuste tehnoloogiaid kasutavate peamiste vertikaalsete tööstusharude energiatarbimist;

kiirendada 2025. aastaks 5G- ja hiljem 6G-taristu väljatöötamist ja laialdast kasutuselevõttu Euroopas, eelkõige soodustades piiriülestes koridorides ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks 5G kasutuselevõtu koordineerimist ja strateegilist toetamist, kasutades Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi ning edendades kasutuselevõttu CEF2 ning programmide „Digitaalne Euroopa” ja „InvestEU” alusel;

edendada tarne- ja väärtusahela kestlikkust ja mitmekesisust kooskõlas ELi meetmepaketiga 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks;

tugevdada liidu tööstuse positsiooni ülemaailmses nutivõrkude ja -teenuste väärtusahelas, milleks tuleb saavutada kriitiline mass avalikust ja erasektorist pärit osalejaid, eelkõige suurendades tarkvara ja asjade interneti valdkonna osalejate panust, võimendades riiklikke algatusi ning toetades uute osalejate tulekut;

toetada eetika- ja julgeolekunõuete järgimist, lisades need strateegilistesse teadusuuringute ja innovatsiooni kavadesse, ning anda asjakohast abi liidu õigusloome protsessis.

Artikkel 160

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte lisaülesanded

Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete täidab nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte järgmisi ülesandeid:

aitab täita liidu teiste nutivõrkude ja -teenuste valdkonna programmide, näiteks Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi ja programmide „Digitaalne Euroopa” ja „InvestEU” tööprogramme;

koordineerib koostöös komisjoni ja asjaomaste pädevate rahastajatega liidu nutivõrkude ja -teenuste valdkonna uuringuid, katse- ja kasutuselevõtualgatusi, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavad üleeuroopalised 5G-koridorid Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi raames;

aitab luua nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas liidu rahastatavate (näiteks Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmist ja programmidest „Digitaalne Euroopa” ja „InvestEU”) asjakohaste uuringute, katseprojektide ja kasutuselevõtumeetmete koostoimet ning tagab sellise tegevusega kogutud teadmiste ja oskusteabe tõhusa levitamise ja võimendamise;

koostöös sidusrühmadega töötab välja ja koordineerib ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavate üleeuroopaliste 5G-koridoride strateegilisi kasutuselevõtu kavu. Nendes kavades antakse strateegilisi mittesiduvaid suuniseid Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi kestuseks ja nendes määratakse kindlaks ühine visioon 5G-põhiste ökosüsteemide väljatöötamiseks, selle aluseks olevad nõuded võrkudele ja teenustele, kasutuselevõtu eesmärgid ja tegevuskavad ning võimalikud koostöömudelid.

Artikkel 161

Liikmed

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte liikmed on:

liit, keda esindab komisjon;

6G-IA, mis on registreeritud Belgia õiguse alusel ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõttega ühinemise otsusest kinnituskirjaga, mis ei sisaldada ühinemiseks muid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses.

Artikkel 162

Liidu rahaline panus

Liidu rahaline panus, sealhulgas EMP assigneeringud, nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 900 000 000 eurot, sealhulgas kuni 18 519 000 eurot halduskuludeks.

Artikkel 163

Muude liikmete kui liidu panus

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 900 000 000 euro suuruse summa.

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte halduskuludeks igal aastal rahasumma, mis moodustab vähemalt 20 % kõigist halduskuludest. Nad püüavad suurendada nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste arvu, et nende panus suureneks kuni 50 %ni nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte halduskulude kogusummast ühisettevõtte tegevuse jooksul, võttes igakülgselt arvesse nende koosseisu kuuluvaid või endaga seotud üksuseid, kes on VKEd.

Artikkel 164

Lisategevuse ulatus

Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata järgmist:

hargnenud (spin off) teadus- ja arendustegevus;

osalemine standardimises;

osalemine konsultatsioonides liidu regulatiivsete protsesside kontekstis;

tegevus, mida rahastatakse Euroopa Investeerimispanga laenudest ja mida ei rahastata liidu toetuse raames;

osalemine nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte valdkonna muude liikete kui liidu ning sidusrühmade grupi või ühenduse tegevuses, mida ei rahastata liidu toetuse raames;

tegevus ökosüsteemi arendamiseks, sealhulgas vertikaalsete tööstusharudega tehtava koostöö arendamine;

tulemuste levitamine maailmas, et jõuda konsensuseni seoses toetatava tehnoloogiaga tulevaste standardite ettevalmistamisel;

tehnoloogia uuringud, tutvustamine, katseprojektid, turule laskmine ja varajane kasutuselevõtt;

rahvusvaheline koostöö, mida ei rahastata liidu toetuse raames;

tegevus, mis on seotud muude avaliku või erasektori organite kui liidu rahastatavate teadus- ja innovatsiooniprojektide ettevalmistamise ja nendes osalemisega.

Artikkel 165

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte organid

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte organid on:

juhatus,

tegevdirektor,

riikide esindajate rühm,

sidusrühmade rühm.

Artikkel 166

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

liidu nimel kaks komisjoni esindajat

viis 6G-IA esindajat.

Olenemata artiklist 42 teatavad erasektorist pärit liikmete esindajad juhatusele viivitamata oma osalemisest kutsetegevuses koos üksustega, mis ei asu liidus, või üksustega, mis ei ole liidus asuvate juriidiliste isikute või üksuste kontrolli all. Sellisel juhul võivad liidu esindajad nõuda, et asjaomane liige nimetaks teise esindaja.

Artikkel 167

Juhatuse toimimine

6G-IA-le kuulub 50 % hääleõigusest.

Artikkel 168

Juhatuse lisaülesanded

Peale artiklis 17 loetletud ülesannete täidab nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte juhatus järgmisi ülesandeid:

võtab Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi alusel mittesiduva panusena seoses 5G-koridoridega vastu strateegilisi kasutuselevõtu kavasid ja vajaduse korral muudab neid kogu Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi kestel;

tagab, et nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte tegevuses võetakse alati arvesse liidu küberturbealaseid õigusakte ning liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi koordineeritud suuniseid;

soodustab Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi digitaal-, transpordi- ja energiavaldkonna koostoimet ja täiendavust, tehes kindlaks sekkumist nõudvad valdkonnad ja tööprogrammidesse panustamise vajaduse, ning toetab teiste asjaomaste liidu programmidega tekkivat koostoimet ja täiendavust.

Artikkel 169

Riikide esindajate rühm

Lisaks artiklis 20 sätestatule tagavad esindajad, et nad esitavad koordineeritud seisukoha, mis kajastab liikmesriigi arvamusi, mida on väljendatud järgmistes küsimustes:

programmiga „Euroopa horisont” seotud teadus- ja innovatsiooniküsimused ja

teiste liidu programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmiga seotud strateegiline kasutuselevõtu kava ning kasutuselevõtumeetmed, samuti programmide „Digitaalne Euroopa” ja „InvestEU” tegevus, mis kuulub nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte tegevusalasse.

Artikkel 170

Julgeolek

Kui seda peetakse asjakohaseks, võib juhatus ette näha, et nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte rahastatava meetmega tuleb tagada, et suuremahuliseks katsetamiseks kasutusele võetavaid võrguelemente hinnatakse julgeoleku seisukohalt. Hindamisel järgitakse liidu küberturbealaseid õigusakte ja vastavat poliitikat ning liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi koordineeritud suuniseid.

Kui juhatus peab seda asjakohaseks ja kui see on lubatud liidu vastava rahastamisprogrammi põhiõigusaktiga, võib ta seoses artikli 160 punktis a osutatud ülesandega soovitada, et teised rahastajad kohaldaksid oma tegevuse suhtes mutatis mutandis käesoleva artikli lõiget 1 ja artikli 17 lõike 2 punkti l.

KOLMAS OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 171

Seire ja hindamine

Ühisettevõtete tegevuse suhtes kohaldatakse pidevat seiret ja see vaadatakse ühisettevõtete finantsreeglite kohaselt korrapäraselt läbi, et tagada võimalikult suur mõju, teaduse tipptase ning kõige tõhusam ja tulemuslikum ressursikasutus. Seire ja perioodilise läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse Euroopa partnerluste toimimise jälgimisel ja ühisettevõtete hindamisel programmi „Euroopa horisont” raames, nagu on täpsustatud programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklites 50 ja 52.

Ühisettevõtted korraldavad pideva seire ja aruandluse seoses oma tegevuse juhtimise ja rakendamisega ning vaatavad korrapäraselt läbi programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artikli 50 ja III lisa kohaselt ellu viidud rahastatud kaudsete meetmete väljundid, tulemused ja mõju. Kõnealune seire ja aruandlus hõlmab järgmist:

ajaliselt piiritletud näitajad, millega anda igal aastal aru oma tegevuse edusammudest üld-, eri- ja tegevuseesmärkide, sealhulgas teises osas sätestatud ühisettevõtte lisaeesmärkide saavutamisel ja programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse V lisas kindlaks määratud mõjuahelate kaupa;

teave koostoime kohta ühisettevõtte meetmete ning riiklike ja piirkondlike algatuste ja poliitika vahel, tuginedes osalevatelt riikidelt või riikide esindajate rühmalt saadud teabele, ning teave koostoime kohta muude liidu programmide ja muude Euroopa partnerlustega;

teave sotsiaal- ja humanitaarteaduste mõju suurendamise taseme kohta, madalama ja kõrgema tehnoloogilise valmiduse taseme suhe koostööd nõudvates teadusuuringutes, edusammud riikide osalemise laiendamisel, konsortsiumide geograafiline koosseis koostööprojektides, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis koostöösuhteid soodustavad meetmed, hindamiste läbivaatamise kasutamine ning kaebuste arv ja tüübid, kliimaküsimuste peavoolustamine ja sellega seotud kulud, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooliselt võrdõiguslik osalemine rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonid, nõukogud ja nõuanderühmad, kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu vahenditest, toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike kaasamine ja kodanikuühiskonna osalemine;

projekti tasandil liigendatud kulude tasemed, et võimaldada konkreetset analüüsi, muu hulgas sekkumisvaldkondade kaupa;

liiga suur taotluste arv, eelkõige ettepanekute arv ja iga projektikonkursi keskmine tulemus ning kvaliteedikünniseid ületavate ja sellest allapoole jäävate ettepanekute osakaal;

teave kvantitatiivse ja kvalitatiivse finantsvõimenduse kohta, sealhulgas nii lubatud kui ka tegelikult tehtud rahalised ja mitterahalised panused, nähtavus ja positsioneerimine rahvusvahelises kontekstis ning erasektori investeeringute mõju teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud riskidele;

teave meetmete kohta uustulnukate, eelkõige VKEde, kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste ligimeelitamiseks ning koostöövõrgustike laiendamiseks.

Ühisettevõtete hindamised toimuvad õigel ajal, et nende tulemusi oleks võimalik kasutada programmi „Euroopa horisont” üldistes vahe- ja lõpphindamistes ning asjakohases otsustusprotsessis seoses programmiga „Euroopa horisont”, sellele järgneva programmiga ja muude teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast tähtsate algatustega, millele on viidatud programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 52.

Nagu on täpsustatud programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 52, korraldab komisjon iga ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise ning nende tulemusi kasutatakse programmi „Euroopa horisont” hindamistes. Hindamisel vaadeldakse, kuidas iga ühisettevõte täidab oma ülesandeid ja eesmärke, käsitletakse ühisettevõtte kogu tegevust ning hinnatakse asjaomase ühisettevõtte Euroopa lisaväärtust, tulemuslikkust, tõhusust, sealhulgas selle avatust ja läbipaistvust, tegevuse asjakohasust, sidusust ja vastastikust täiendavust asjakohase piirkondliku, riikliku ja liidu poliitikaga, sealhulgas koostoimet programmi „Euroopa horisont” teiste osadega, nagu missioonid, klastrid või valdkondlikud või eriprogrammid. Hindamistes võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ja vajaduse korral hinnatakse nende raames artikli 174 lõigetes 3–9 osutatud ühisettevõtete pikaajalist mõju teadusele, ühiskonnale, majandusele ja tehnoloogiale. Asjakohasel juhul hinnatakse nende raames ka seda, milline on tulevaste meetmete puhul kõige tõhusam poliitilise sekkumise viis, ja kas iga ühisettevõtte koosseisu võimalik uuendamine on asjakohane ja sidus, arvestades üldisi poliitilisi prioriteete ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavat tegevust, sealhulgas ühisettevõtte positsiooni võrreldes teiste raamprogrammi kaudu toetatavate algatustega, eelkõige Euroopa partnerluste või missioonidega. Hindamistes võetakse ka igakülgselt arvesse järkjärgulise lõpetamise kava, mille juhatus võtab vastu artikli 17 lõike 2 punkti a1 kohaselt.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 11 lõike 6 kohaselt või võtta muid vajalikke meetmeid.

Komisjon võib läbipaistva protsessi alusel valitud sõltumatute välisekspertide abiga teha strateegilise tähtsusega teemade või küsimuste kohta täiendavaid hindamisi, et uurida ühisettevõtte edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, teha kindlaks tegevust soodustavad tegurid ja selgitada välja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult ühisettevõttele avalduvat haldusmõju.

Ühisettevõtted vaatavad oma tegevuse korrapäraselt läbi ning see on aluseks nende vahe- ja lõpphindamistel, mis on osa programmi „Euroopa horisont” hindamistest, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 52.

Korrapäraseid läbivaatamisi ja hindamisi võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 45 osutatud ühisettevõtte tegevuse lõpetamise või järkjärgulise lõpetamise korral kooskõlas programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse III lisaga. Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte tegevuse lõpetamist, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast käesoleva määruse artiklis 45 osutatud lõpetamismenetluse algatamist korraldab komisjon ühisettevõtte lõpphindamise kooskõlas programmi „Euroopa horisont” lõpphindamisega.

Komisjon avaldab ühisettevõtete hindamiste tulemused, mis hõlmavad hindamisjäreldusi ja komisjoni tähelepanekuid, ning edastab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Euroopa horisont” käsitleva määruse artiklis 52 osutatud programmi „Euroopa horisont” hindamiste osana.

Artikkel 172

Asukohariigi toetus

Ühisettevõtte ja tema asukohariigi vahel võib sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning muud toetust, mida vastav liikmesriik annab asjaomasele ühisettevõttele.

Artikkel 173

Esialgsed meetmed

Komisjon vastutab ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte ja nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõtted on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Komisjon teeb kõik vajalikud toimingud koostöös teiste liikmetega ning kaasab nimetatud ühisettevõtete pädevaid organeid.

Lõike 1 kohaldamisel:

võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor, kelle juhatus on artikli 18 lõike 2 kohaselt ametisse nimetanud, asub täitma oma ülesandeid, määrata ajutiseks tegevdirektoriks ja tema ülesandeid täitma komisjoni ametniku;

on erandina artikli 17 lõike 2 punktist h ajutisel tegevdirektoril asjakohase ametisse nimetava organi õigused seoses kõigi ametikohtadega, mis tuleb täita, enne kui tegevdirektor asub artikli 18 lõike 2 kohaselt täitma oma ülesandeid;

võib komisjon ajutiselt ametisse nimetada piiratud arvu oma ametnikke.

Ajutine tegevdirektor võib lubada lõikes 1 nimetatud ühisettevõtte aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud kõikide maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sealhulgas töölepinguid) ning teha otsuseid pärast nende ühisettevõtete ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

Ajutine tegevdirektor määrab kokkuleppel uue tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates asjaomane ühisettevõte omandab suutlikkuse oma eelarve täitmiseks. Alates sellest kuupäevast hoidub komisjon selle ühisettevõtte tegevusega seotud kohustuste võtmisest ja maksete tegemisest.

Artikkel 174

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Lõikes 1 osutatud määruste kohaselt algatatud või jätkatud meetmete ja nendega seotud rahaliste kohustuste haldamine jätkub kuni nende lõpuleviimiseni nimetatud määruste alusel.

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte on määrusega (EL) nr 560/2014 loodud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte on määrusega (EL) nr 558/2014 loodud ühisettevõtte Clean Sky 2 seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

Saastevaba vesiniku ühisettevõte on määrusega (EL) nr 559/2014 loodud kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

Euroopa raudtee ühisettevõte on määrusega (EL) nr 642/2014 loodud ühisettevõtte Shift2Rail seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte on määrusega (EL) nr 557/2014 loodud innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

►M1 Kiipide ühisettevõte ◄ on määrusega (EL) nr 561/2014 loodud ühisettevõtte ECSEL seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte on määrusega (EÜ) nr 219/2007 loodud ühisettevõtte SESAR seaduslik ja ainus õigusjärglane seoses kõigi lepingute, sealhulgas töö- ja toetuslepingute, kohustuste ja omandatud varaga, ning selle ühisettevõtte asendaja.

10.

Käesolev määrus ei mõjuta lõikes 1 osutatud määruste alusel värvatud töötajate õigusi ega kohustusi.

11.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud määruste alusel ametisse nimetatud tegevdirektorid määratakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul tegevdirektori ülesandeid, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega. Lepingu muud tingimused ei muutu.

12.

Iga ühisettevõtte juhatus võtab oma esimesel koosolekul vastu lõigetes 3–9 osutatud eelmise ühisettevõtte juhatuse vastuvõetud otsuste loetelu, mida kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määrusega loodud asjaomase ühisettevõtte suhtes.

13.

Artikli 171 lõikes 2 osutatud vahehindamised sisaldavad käesoleva artikli lõigetes 3–9 osutatud eelmiste ühisettevõtete lõpphindamist.

14.

Kõik lõikes 1 osutatud määruste kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle käesoleva määrusega loodavale vastavale ühisettevõttele. Sellisel moel üle kantud kasutamata tegevusassigneeringuid kasutatakse esmalt programmi „Horisont 2020” raames algatatud kaudsete meetmete rahaliseks toetamiseks. Ülejäänud tegevusassigneeringuid võib kasutada käesoleva määruse alusel algatatavate kaudsete meetmete rahastamiseks. Kui selliseid tegevusassigneeringuid kasutatakse käesoleva määruse alusel algatatavate kaudsete meetmete rahastamiseks, arvestatakse need maha käesoleva määruse kohaselt vastavale ühisettevõttele antavast liidu rahalisest panusest.

Artikkel 175

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte asutajaliikmed

Aciturri Aeronáutica S.L.U., registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: BU12351), registrijärgne asukoht: P.I. Bayas, calle Ayuelas, 22, 09200, Miranda de Ebro (Burgos), Hispaania;

Aernnova Aerospace SAU, registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: VI6749), registrijärgne asukoht: Parque Tecnológico de Álava, C/Leonardo da Vinci num. 13, Miñano (Álava), Hispaania;

Airbus SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 383 474 814), registrijärgne asukoht: 2 Rond-Point Emile Dewoitine, 31707 Blagnac, Prantsusmaa;

Centro Italiano Ricerche Aerospaziali SCPA (CIRA), registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: 128446), registrijärgne asukoht: Via Maiorise 1, Capua-Caserta 81043, Itaalia;

Dassault Aviation SA, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 712042456), registrijärgne asukoht: 9, Rond-Point des Champs-Elysées Marcel-Dassault, 78008 Pariis, Prantsusmaa;

Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt e.V. (DLR), registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: VR2780), registrijärgne asukoht: Linder Höhe, 51147 Köln, Saksamaa;

Fraunhofer-Gesellschaft zur Förderung der Angewandten Forschung e.V., registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: VR4461), registrijärgne asukoht: 27C, Hansastrasse, 80686 München, Saksamaa;

Fokker Technologies Holding BV, registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 50010964), registrijärgne asukoht: Industrieweg 4, 3351 LB Papendrecht, Madalmaad;

GE Avio S.r.l., registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: 1170622CF10898340012), registrijärgne asukoht: Rivalta di Torino (TO), Via I Maggio no. 99, Itaalia;

10)

GKN Aerospace, Sweden AB, registreeritud Rootsi õiguse alusel (registreerimisnumber: 5560290347), registrijärgne asukoht: Flygmotorvägen 1, SE-461 81 Trollhättan, Rootsi;

11)

Honeywell International s.r.o., registreeritud Tšehhi õiguse alusel (registreerimisnumber: 27617793, registrijärgne asukoht: V Parku 2325/18, 148 00 Praha 4 – Chodov, Praha, Tšehhi Vabariik;

12)

Industria de Turbo Propulsores S.A.U., registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: BI5062), registrijärgne asukoht: Parque Tecnológico, Edificio 300, 48170 Zamudio, Hispaania;

13)

Leonardo SpA, registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: 7031), registrijärgne asukoht: Piazza Monte Grappa 4, 00195 Rooma, Itaalia;

14)

Liebherr-Aerospace & Transportation SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 552016834), registrijärgne asukoht: 408 avenue des Etats-Unis, 31016 Toulouse Cedex 2, Prantsusmaa;

15)

Lufthansa Technik AG, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 56865), registrijärgne asukoht: Weg beim Jäger 193, 22335 Hamburg, Saksamaa;

16)

Łukasiewicz Research Network – Institute of Aviation, registreeritud Poola õiguse alusel (registreerimisnumber: 387193275), registrijärgne asukoht: Al. Krakowska 110/114, 02–256 Varssavi, Poola;

17)

MTU Aero Engines AG, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 157206), registrijärgne asukoht: Dachauer Str. 665, 80995 München, Saksamaa;

18)

National Institute for Aerospace Research (INCAS), registreeritud Rumeenia õiguse alusel (registreerimisnumber: J40649215071991), registrijärgne asukoht: B-dul Iuliu Maniu no. 220, sect 6, 061126 Bukarest, Rumeenia;

19)

Office National d’Etudes et de Recherches Aérospatiales (ONERA), registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 775722879), registrijärgne asukoht: BP 80100 - 91123 Palaiseau, Prantsusmaa;

20)

Piaggio Aero Industries*, registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: 903062), registrijärgne asukoht: Viale Generale Disegna, 1, 17038 Villanova d’Albenga, Savona, Itaalia;

21)

Pipistrel Vertical Solutions d.o.o., registreeritud Sloveenia õiguse alusel (registreerimisnumber: 7254466000), registrijärgne asukoht: Vipavska cesta 2, SI-5270 Ajdovščina, Sloveenia;

22)

Rolls-Royce Deutschland Ltd & Co KG, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRA 2731P), registrijärgne asukoht: Eschenweg 11, Dahlewitz, 15827 Blankenfelde-Mahlow, Saksamaa;

23)

Safran, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 562 082 909), registrijärgne asukoht: 2, Bvd. du General Martial-Valin, 75015 Pariis, Prantsusmaa;

24)

Stichting Nationaal Lucht- en Ruimtevaartlaboratorium, registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 41150373), registrijärgne asukoht: Anthony Fokkerweg 2, 1059 CM Amsterdam, Madalmaad;

25)

Thales AVS France SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 612039495), registrijärgne asukoht: 75–77 Avenue Marcel Dassault, 33700 Mérignac, Prantsusmaa;

26)

United Technologies Research Centre Ireland, Ltd, registreeritud Iiri õiguse alusel (registreerimisnumber: 472601), registrijärgne asukoht: Fourth Floor, Penrose Business Centre, Penrose Wharf, Cork T23 XN53, Iirimaa;

27)

University of Patras, registreeritud Kreeka õiguse alusel (registreerimisnumber: EL998219694 (VAT)), registrijärgne asukoht: University Campus, 26504 Rio Achaia, Kreeka.

II LISA

Euroopa raudtee ühisettevõtte asutajaliikmed

Administrador de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF), Entidad Pública Empresarial, Hispaania õiguse alusel registreeritud riiklik aktsiaselts (registreerimisnumber: Q2801660H), registrijärgne asukoht: Calle Sor Ángela de la Cruz, 3, 28020 Madrid, Hispaania;

Alstom Transport SA, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 389 191 982), registrijärgne asukoht: 48, rue Albert Dhalenne, 93482 Saint-Ouen, Prantsusmaa

ANGELRAIL, MER MEC S.p.A. juhitud konsortsium, registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: 05033050963), registrijärgne asukoht: Monopoli (BA) 70043 Via Oberdan, 70 Itaalia;

AŽD Praha s.r.o., registreeritud Tšehhi õiguse alusel (registreerimisnumber: 48029483), registrijärgne asukoht: Žirovnická 3146/2, Záběhlice, 106 00, Praha 10, Tšehhi Vabariik;

Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A. (CAF), registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: köide 983, mapp 144, lehe number SS-329, kanne 239a), registrijärgne asukoht: calle José Miguel Iturrioz no 26, 20200, Beasain (Gipuzkoa), Hispaania;

Asociación Centro Tecnológico CEIT, registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: 28/1986, Baskimaa autonoomse piirkonna valitsuse ühinguregister), registrijärgne asukoht: Paseo Manuel Lardizabal, n 15, Donostia-San Sebastián, Hispaania;

České dráhy, a.s., registreeritud Tšehhi õiguse alusel (registreerimisnumber: 70994226, Praha linnakohtu peetavas äriregistris (B jagu, kanne 8039)), registrijärgne asukoht: Praha 1, Nábřeží L. Svobody 1222, sihtnumber 110 15, Tšehhi Vabariik;

Deutsche Bahn AG, Saksamaa;

Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt e.V. (DLR), registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: VR 2780, Bonni esimese astme kohtu (Amtsgericht Bonn) registris), registrijärgne asukoht: Linder Höhe, 51147 Köln, Saksamaa;

10)

European Smart Green Rail Joint Venture (eSGR JV), mida esindab Centro de Estudios de Materiales y Control de Obra S.A (CEMOSA), registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: A-29021334), registrijärgne asukoht: Benaque 9, 29004 Málaga, Hispaania;

11)

Faiveley Transport SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 323 288 563 RCS Nanterre), registrijärgne asukoht: 3, rue du 19 mars 1962, 92230 Gennevilliers, Prantsusmaa;

12)

Ferrovie dello Stato Italiane S.p.A. (FSI), registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: R.E.A. 962805), registrijärgne asukoht: piazza della Croce Rossa 1 - 00161 Rooma, Itaalia;

13)

Hitachi Rail STS S.p.A., registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: R.E.A. GE421689), registrijärgne asukoht: Genova, Itaalia;

14)

INDRA SISTEMAS S.A & PATENTES TALGO S.L.U.

INDRA SISTEMAS S.A., registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: A-28599033), registrijärgne asukoht: Avenida de Bruselas no 35, 28108 Alcobendas, Madrid, Hispaania;

PATENTES TALGO S.L.U., registreeritud Hispaania õiguse alusel (registreerimisnumber: B-84528553), registrijärgne asukoht: Paseo del tren Talgo, no 2, 28290 Las Rozas de Madrid, Madrid, Hispaania;

15)

Jernbanedirektorate (Norra raudteedirektoraat), Oslo, Norra;

16)

Knorr-Bremse Systems für Schienenfahrzeuge GmbH, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB91181), registrijärgne asukoht: Moosacher Str. 80, 80809 München, Saksamaa;

17)

Österreichische Bundesbahnen-Holding Aktiengesellschaft (ÖBB-Holding AG), registreeritud Austria õiguse alusel (registreerimisnumber: FN 247642f), registrijärgne asukoht: Am Hauptbahnhof 2, 1100 Viin, Austria;

18)

Polskie Koleje Państwowe Spółka Akcyjna (PKP), registreeritud Poola õiguse alusel (registreerimisnumber: 0000019193), registrijärgne asukoht: Al. Jerozolimskie 142A, 02–305 Varssavi, Poola;

19)

ProRail B.V. & NS Groep N.V.

ProRail B.V., registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 30124359), registrijärgne asukoht: Utrecht (PIC-nr.: 998208668), Madalmaad;

NS Groep N.V., registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 30124358), registrijärgne asukoht: Utrecht (PIC-nr.: 892354217), Madalmaad;

20)

Siemens Mobility GmbH, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 237219), registrijärgne asukoht: Otto-Hahn-Ring 6, München, Saksamaa;

21)

Société nationale SNCF, société anonyme, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 552 049 447), registrijärgne asukoht: 2 Place aux Étoiles, 93200 Saint-Denis, Prantsusmaa;

22)

Strukton Rail Nederland B.V., registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 30139439, Utrechti kaubanduskoda), Madalmaad;

23)

THALES SIX GTS France SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 383 470 937), registrijärgne asukoht: 4 Avenue des Louvresses - 92230 Gennevilliers, Prantsusmaa;

24)

Trafikverket, avaliku sektori asutus, registreeritud Rootsi õiguse alusel (registreerimisnumber: 202100-6297), registrijärgne asukoht: 781 89 Borlänge, Rootsi;

25)

voestalpine Railway Systems GmbH, registreeritud Austria õiguse alusel (registreerimisnumber: FN 126714w), registrijärgne asukoht: Kerpelystrasse 199, 8700 Leoben, Austria.

III LISA

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte asutajaliikmed

Aeroporti di Roma SpA, asutatud Itaalia õiguse alusel ning kelle tegevust juhib ja koordineerib Atlantia SpA, registrijärgne asukoht: Via Pier Paolo Racchetti 1, Fiumicino (Rooma), Itaalia, maksukohustuslasena registreerimise ning Rooma äri- ja kaubandusregistri number: 13032990155;

AENA Sociedad Mercantil Estatal, Sociedad Anónima (AENA S.M.E.S.A), registreeritud Hispaania õiguse alusel, ametlik maksukohustuslasena registreerimise number: A-86212420, juriidiline aadress: Calle Peonías 12, 28042, Madrid, Hispaania. Telefoninumber: +34 913 211 000;

AEROPORTS DE PARIS, Société Anonyme, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (ametlik registreerimisnumber: RCS Bobigny B 552 016 628), registrijärgne asukoht: 1 rue de France, 93290, Tremblay-en-France, Prantsusmaa;

Société Air France SA, registreeritud Prantsuse õiguse alusel, 420 495 178 RCS Bobigny, 45 rue de Paris, 95747 Roissy-CDG, Prantsusmaa, FR 61 420 495 178;

Air Navigation Services of the Czech Republic (ANS CR), riigiettevõte, asutatud ja korraldatud Tšehhi Vabariigi õigusaktide alusel, registrijärgne asukoht: Navigační 787, 252 61 Jeneč, Tšehhi Vabariik, äriühingu registreerimisnumber: 497 10 371, KMKR number: CZ699004742, registreeritud Praha linnakohtu hallatavas äriregistris (A jagu, kanne 10771);

Airbus SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 383 474 814 R.C.S. Toulouse), registrijärgne asukoht: 2 Rond Point Émile Dewoitine, 31700 Blagnac, Prantsusmaa;

Airtel ATN Limited, registreeritud Iiri õiguse alusel (registreerimisnumber: 287698), registrijärgne asukoht: 2 Harbour Square, Crofton Road, Dun Laoghaire, County Dublin, A96 D6RO, Iirimaa;

Alliance for New Mobility Europe (AME), mittetulundusühing (Association sans but lucratif/Vereniging zonder winstoogmerk), registreeritud Belgia õiguse alusel (registreerimisnumber: 0774.408.606), registrijärgne asukoht: 227, rue de la Loi, 1000 Brüssel, Belgia;

Athens International Airport S.A, registreeritud Kreeka õiguse alusel (ametlik registreerimisnumber: General Electronic Commercial Registry G.E.MI. numbriga 2229601000), registrijärgne asukoht Spata Attica, Kreeka, sihtnumber 19019;

10)

Austro Control Österreichische Gesellschaft für Zivilluftfahrt mit beschränkter Haftung, aktsiaselts, registreeritud Austria õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 71000 m), registrijärgne asukoht: Wagramer Strasse 19, A-1220 Viin, Austria;

11)

Brussels Airport Company NV/SA, Belgia õigusaktide alusel asutatud ja tegutsev aktsiaselts, registreeritud keskses ettevõtjate andmepangas Banque Carrefour des Entreprises, number 0890.082.292, registrijärgne asukoht: Auguste Reyerslaan 80, 1030 Brüssel, Belgia;

12)

Boeing Aerospace Spain, SL, registreeritud Hispaania õiguse alusel (KMKR number: B-83053835), registrijärgne asukoht: Avenida Sur del Aeropuerto de Barajas 38, Madrid, 28042, Hispaania;

13)

Lennuliiklusteenuste amet (BULATSA), riigiettevõte, registreeritud Bulgaaria õiguse alusel (registreerimisnumber: 000697179), registrijärgne asukoht: 1 Brussels blvd, 1540 Sofia, Bulgaaria;

14)

Centro Italiano Ricerche Aerospaziali C.I.R.A. SCpA, registreeritud Itaalia õiguse alusel (registreerimisnumber: CE-128446), registrijärgne asukoht: Via Maiorise snc – 81043 Capua (CE), Itaalia;

15)

Croatia Control Ltd, (CCL), registreeritud Horvaatia õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 080328617), registrijärgne asukoht: Rudolfa Fizira 2, Velika Gorica, Horvaatia;

16)

Deutsche Lufthansa AG, registreeritud Saksa õiguse alusel Kölni esimese astme kohtu registris (registreerimisnumber: HRB 2168), registrijärgne asukoht: Venloer Str. 151–153, D-50672 Köln, Saksamaa, DE 122 652 565;

17)

18)

DFS Deutsche Flugsicherung GmbH, registreeritud eraõiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 34977), registrijärgne asukoht: Langen (Hessen), Saksamaa;

19)

Prantsuse riik – Ministère de la Transition écologique, DGAC (Direction générale de l’aviation civile), DSNA (Direction des services de la navigation aérienne), registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: SIREN 120 064 019 00074), registrijärgne asukoht: 50 Rue Henry Farman 75 720 Pariis Cedex 15, Prantsusmaa;

20)

Drone Alliance Europe, mittetulundusühing (Association sans but lucratif/Vereniging zonder winstoogmerk), registreeritud Belgia õiguse alusel (registreerimisnumber: 0693.860.794), registrijärgne asukoht: rue Breydel 34 – 36, 1040 Brüssel, Belgia;

21)

Droniq GmbH, registreeritud Saksa õiguse alusel, registrijärgne asukoht: Ginnheimer Stadtweg 88, 60431 Frankfurt, Saksamaa, Amtsgericht Frankfurt am Main, registreerimisnumber: HRB 115576, DE324815501;

22)

easyJet Europe Airline GmbH, registreeritud Austria õigusaktide alusel (registreerimisnumber: FN 452433 v), registrijärgne asukoht Wagramer Strasse 19, IZD Tower, 11. Stock, 1220 Viin, Austria;

23)

Ecole Nationale de l’Aviation Civile (ENAC), registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 193 112 562 00015), registrijärgne asukoht: 7 avenue Edouard Belin, CS 54005 – 31055 TOULOUSE cedex 4, Prantsusmaa;

24)

ENTIDAD PUBLICA EMPRESARIAL ENAIRE, avalik-õiguslik äriüksus, registreeritud 29. juuni 1990. aasta seaduse 4/1990 ja 15. oktoobri 2014. aasta seaduse 18/2014 alusel (KMKR number: Q2822001J), registrijärgne asukoht: Parque Empresarial las Mercedes. Edificio no2 Avda. de Aragón, 330. 28022 Madrid, Hispaania;

25)

ENAV S.p.A., Itaalia õigusaktide alusel registreeritud piiratud vastutusega äriühing (registreerimisnumber: R.E.A. 965162), registrijärgne asukoht: Via Salaria, 716 – 00138, Rooma, Itaalia;

26)

Flughafen München GmbH, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 5448, Müncheni esimese astme kohus), registrijärgne asukoht: Nordallee 25, 85356 Munich-Airport, Saksamaa;

27)

Frequentis AG, registreeritud Austria õiguse alusel (registreerimisnumber: FN 72115 b), registrijärgne asukoht: Innovationsstraße 1, 1100 Viin, Austria;

28)

Honeywell International s.r.o., registreeritud Tšehhi õiguse alusel (registreerimisnumber: 276 17 793), registrijärgne asukoht: V Parku 2325/16, 148 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik;

29)

HungaroControl, Ungari aeronavigatsiooniteenuste osaühing, registreeritud Ungari õiguse alusel (registreerimisnumber: 01–10-045570), registrijärgne asukoht: Igló utca 33–35, 1185 Budapest, Ungari;

30)

Indra Sistemas S.A., registreeritud Hispaania õiguse alusel, maksukohustuslasena registreerimise number: A-28599033, registreeritud Madridi äriregistri arvestusraamatu üldköite 5465 kolmandas jaos kandega 4554: mapp 80, lehe number 43677, esimene kanne, registrijärgne asukoht: Avenida de Bruselas, NUM 35, 28108 Alcobendas – Madrid;

31)

Irish Aviation Authority (IAA), registreeritud Iiri õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 211082), registrijärgne asukoht: The Times Building, 11–12 D’Olier Street, Dublin 2, Iirimaa;

32)

Københavns Lufthavne A/S, registreeritud Taani õiguse alusel (ametlik registreerimisnumber: CVR 14707204), registrijärgne asukoht: Lufthavnsboulevarden 6, 2770 Kastrup;

33)

L’OFFICE NATIONAL D’ÉTUDES ET DE RECHERCHES AÉROSPATIALES (ONERA), Prantsusmaa ametiasutus (Établissement public à caractère industriel et commercial), registreeritud Prantsuse õiguse alusel Évry äri- ja äriühingute registris (registreerimisnumber: 775 722 879), peakontori asukoht: BP 80100 – FR-91123 Palaiseau Cedex – Prantsusmaa;

34)

Leonardo Società per azioni; lühinimi: Leonardo S.p.A. – registreeritud Itaalia õiguse alusel (maksukood ja registreerimisnumber: 00401990585), registrijärgne asukoht: Piazza Monte Grappa 4, 00195 Rooma, Itaalia;

35)

Letiště Praha, a. s. („Prague Airport”), piiratud vastutusega äriühing, registreeritud Tšehhi õiguse alusel (registreerimisnumber: 28244532), registrijärgne asukoht: K Letišti 6/1019, Praha 6, Tšehhi Vabariik;

36)

Luftfartsverket (LFV), registreeritud Rootsi õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 202195-0795), registrijärgne asukoht: Hospitalsgatan 30, S-601 79 Norrköping – Rootsi;

37)

Luchtverkeersleiding Nederland (LVNL), vastavalt Madalmaade lennundusseadusele loodud avalik-õiguslik asutus, registreeritud Madalmaade õiguse alusel (registreerimisnumber: 34367959), registrijärgne asukoht: Stationsplein ZuidWest 1001, 1117 CV Schiphol, Madalmaad;

38)

NAVEGAÇÃO AÉREA DE PORTUGAL – NAV Portugal E.P.E, registreeritud Portugali õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 504448064), registrijärgne asukoht: Rua D, Edifício 121, Aeroporto de Lisboa, 1700-008 Lissabon, Portugal;

39)

NAVIAIR, registreeritud Taani õigusaktide alusel, sealhulgas Naviairi käsitleva 26. mai 2010. aasta seaduse alusel, (registreerimisnumber: 26059763), registrijärgne asukoht: Naviair Allé 1 2770 Kastrup, Taani;

40)

Stichting Koninklijk Nederlands Lucht- en Ruimtevaartcentrum (NLR), Madalmaade õiguse alusel asutatud sihtasutus, kaubanduskoja registreerimisnumber: 41150373), registrijärgne asukoht: Anthony Fokkerweg 2, 1059 CM Amsterdam, Madalmaad;

41)

Pipistrel Vertical Solutions d.o.o., registreeritud Sloveenia õiguse alusel (registreerimisnumber: 7254466000), registrijärgne asukoht: Ajdovščina, Sloveenia;

42)

Polish Air Navigation Services Agency PANSA, riiklik juriidiline isik, organiseeritud ja tegutseb vastavalt 8. detsembri 2006. aasta seadusele Poola aeronavigatsiooniteenuste ameti kohta, riikliku äriregistri number: 140886771, maksukohustuslasena registreerimise number: 5222838321, registrijärgne asukoht: Wieżowa 8, 02–147 Varssavi, Poola;

43)

Régie autonome „Romanian Air Traffic Services Administration” – ROMATSA, riiklik juriidiline isik, registreeritud Rumeenia ettevõtlusregistris (registreerimisnumber: J40/1012/1991, maksukohustuslasena registreerimise number. RO1589932), registrijärgne asukoht:10, Ion Ionescu de la Brad Blvd., 013813, Bukarest, Rumeenia;

44)

Ryanair Holdings plc, registreeritud Iiri õiguse alusel, Ryanair Dublin Office, Airside Business Park, Swords, County Dublin, Iirimaa, registreerimisnumber: 249885;

45)

Saab AB (aktsiaselts), registreeritud Rootsi õiguse alusel (registreerimisnumber: 556036-0793), registrijärgne asukoht: 581 88 Linköping, Rootsi;

46)

SAFRAN, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 562 082 909 R.C.S. Paris), registrijärgne asukoht: Pariis, Prantsusmaa;

47)

SINTEF AS, mittetulunduslik teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon, registreeritud Norra õiguse alusel (registreerimisnumber: 919 303 808), registrijärgne asukoht: Strindvegen 4 7034 TRONDHEIM, Norra;

48)

SCHIPHOL NEDERLAND BV, registreeritud Madalmaade õiguse alusel (kaubanduskoja registreerimisnumber: 34166584), registrijärgne asukoht: SHG, Evert van de Beekstraat 202, 1118 CP Schiphol, Madalmaad;

49)

Societa per Azioni Esercizi Aeroportuali (S.E.A) (ametlik registreerimisnumber: 00826040156), registrijärgne asukoht: Aeroporto Milano Linate, Segrate, 20090, Itaalia, KMKR number: 00826040156;

50)

SWEDAVIA AB, aktsiaselts, Registreeritud Rootsi 14. detsembri 2009. aasta seaduse alusel (ametlik registreerimisnumber: 556797-0818), registrijärgne asukoht: Sigtuna, 190 45 Stockholm-Arlanda;

51)

THALES AVS SAS FRANCE, Société simplifiée par actions, registreeritud Prantsuse THALES AVSi seaduse alusel, registreerimisnumber: RCS Bordeaux 612 039 495, registrijärgne asukoht: 73–75 Avenue Marcel Dassault 33700 Mérignac, Prantsusmaa;

52)

THALES LAS FRANCE SAS, registreeritud Prantsuse õiguse alusel (registreerimisnumber: 319 159 877), registrijärgne asukoht: 2, Avenue Gay Lussac, 78990 Elancourt, Prantsusmaa;

53)

United Technologies Research Centre Ireland Limited, registreeritud Iiri õigusaktide alusel (registreerimisnumber: 472601), registrijärgne asukoht: Penrose Business Centre, Penrose Wharf, Cork, Iirimaa;

54)

Volocopter GmbH, registreeritud Saksa õiguse alusel (registreerimisnumber: HRB 702987), registrijärgne asukoht: Zeiloch 20, 76646 Bruchsal, Saksamaa;

55)

VTT Technical Research Centre of Finland Ltd, registreeritud Soome õiguse alusel (registreerimisnumber: 2647375-4), registrijärgne asukoht: Espoo, Soome, P.O. Box 1000, FI-02044 VTT, Soome.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1781, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kiibimäärus) (ELT L 229, 18.9.2023, lk 1).

( 3 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

( 4 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

( 5 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

( 7 ) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa”, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

( 15 ) Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 409/2013, milles käsitletakse ühisprojektide määratlemist, juhtimiskorra kehtestamist ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimist toetavate stiimulite väljaselgitamist (ELT L 123, 4.5.2013, lk 1).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1782, 25. juuli 2023,	L 229	55	18.9.2023