02021R1058 — ET — 30.06.2021 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058,

24. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

(ELT L 231 30.6.2021, lk 60)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 013, 20.1.2022, lk  74 (2021/1058)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058,

24. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi



SISUKORD

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Artikkel 2

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

Artikkel 3

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid

Artikkel 4

ERFi toetuse valdkondlik keskendamine

Artikkel 5

ERFist antava toetuse kohaldamisala

Artikkel 6

Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala

Artikkel 7

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine

Artikkel 8

Näitajad

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA JA PIIRKONDADEVAHELISTE INNOVATSIOONIINVESTEERINGUTE KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Integreeritud territoriaalne areng

Artikkel 10

Toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele

Artikkel 11

Kestlik linnaareng

Artikkel 12

Euroopa linnaarengu algatus

Artikkel 13

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud

Artikkel 14

Äärepoolseimad piirkonnad

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Üleminekusätted

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 17

Läbivaatamine

Artikkel 18

Jõustumine

I LISA

ERFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISED VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD – ARTIKLI 8 LÕIGE 1

II LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 3 OSUTATUD ERFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD, MIDA KASUTAB KOMISJON KOOSKÕLAS OMA ARUANDLUSKOHUSTUSEGA VASTAVALT FINANTSMÄÄRUSE ARTIKLI 41 LÕIKE 3 PUNKTI H ALAPUNKTILE III



I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  
Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg), millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2.
2.  
Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a.

Artikkel 2

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

1.  
ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad saavutada üldist eesmärki – tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.
2.  
ERF aitab kaasa liidu eri piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamisele ning kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, osaledes arengus maha jäänud piirkondade struktuurilises kohandamises ja taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamises, muu hulgas edendades kestlikku arengut ja tegeledes keskkonnaprobleemidega.
3.  
Ühtekuuluvusfond aitab kaasa projektide elluviimisele keskkonna ja üleeuroopaliste transporditaristu (TEN-T) võrkude valdkonnas.

Artikkel 3

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid

1.  

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

a) 

Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“):

i) 

teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine;

ii) 

digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks;

iii) 

VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu;

iv) 

aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine;

v) 

digitaalse ühenduvuse suurendamine.

b) 

Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades üleminekut puhtale ja õiglasele energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“):

i) 

energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

ii) 

taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega;

iii) 

arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E);

iv) 

kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise;

v) 

veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine;

vi) 

ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine;

vii) 

looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine;

viii) 

säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele.

c) 

Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“):

i) 

kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine;

ii) 

säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine.

d) 

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“):

i) 

tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu;

ii) 

hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega;

iii) 

tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

iv) 

kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

v) 

tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine;

vi) 

kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis.

e) 

Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“):

i) 

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades;

ii) 

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades.

Poliitikaeesmärgi nr 5 kohast toetust antakse territoriaalsete ja kohaliku arengu strateegiate kaudu määruse (EL) 2021/1060 artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud vormis.

2.  
Lõike 1 punktis e nimetatud kahe erieesmärgi kohaselt võivad liikmesriigid samuti toetada tegevusi, mida saab rahastada selle lõike punktides a–d sätestatud erieesmärkide raames.
3.  
Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3.
4.  

Lõikes 1 sätestatud erieesmärkide raames võidakse ERFist või asjakohasel juhul Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

a) 

parandatakse programmi juhtivate asutuste suutlikkust;

b) 

parandatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavate valdkondlike või territoriaalsete osalejate suutlikkust, tingimusel et see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või

c) 

tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

Punktis c osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis asuvad Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, makropiirkondliku või merepiirkondade strateegia või nende kombinatsiooniga hõlmatud territooriumil.

Artikkel 4

ERFi toetuse valdkondlik keskendamine

1.  
Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma riigi või piirkonnakategooria tasandil kooskõlas lõigetega 3–9.
2.  
Äärepoolseimaid piirkondi hõlmavatele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja kõigile muudele piirkondadele eraldatud ERFi vahendeid.
3.  
Liikmesriigid võivad otsustada järgida valdkondlikku keskendamist riigi või piirkonnakategooriatasandil. Iga liikmesriik esitab oma valiku oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10. Seda valikut kohaldatakse kogu programmitöö perioodil asjaomase liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma suhtes, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.
4.  

Riigi tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse liikmesriigid nende kogurahvatulu suhtarvu alusel järgmiselt:

a) 

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 100 % ELi keskmisest või üle selle (edaspidi „1. rühm“);

b) 

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 75 % ELi keskmisest või üle selle, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

c) 

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites ja arvutatuna aastaid 2015–2017 kajastavate liidu arvandmete põhjal) ja 27 liikmesriigi keskmise kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites) suhet samal võrdlusperioodil.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse äärepoolseimad piirkonnad 3. rühma.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareriikidest liikmesriigid 3. rühma.

5.  

Piirkonnakategooria tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse piirkonnad piirkonnakategooriatesse vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikele 2 järgmiselt:

a) 

enam arenenud piirkonnad;

b) 

üleminekupiirkonnad;

c) 

vähem arenenud piirkonnad.

6.  

Liikmesriigid peavad riigi tasandil täitma järgmised valdkondliku keskendamise nõuded:

a) 

1. rühma kuuluvad liikmesriigid ja enam arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 85 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

b) 

2. rühma kuuluvad liikmesriigid ja üleminekupiirkonnad eraldavad vähemalt 40 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

c) 

3. rühma kuuluvad liikmesriigid ja vähem arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 25 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonnakategooria tasandil, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud künniseid lõikes 1 osutatud ERFi vahendite suhtes kõigi vastavasse piirkonnakategooriasse kuuluvate piirkondade puhul kumuleeruvalt.

7.  
Kui liikmesriik eraldab poliitikaeesmärgile nr 2 üle 50 % oma muudest kui tehnilise abi jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondi koguvahenditest, mis on arvutatud pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõikes 4 sätestatud ülekandmist, välja arvatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid, võib käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel võtta arvesse 50 % ületavat eraldist.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil, eraldatakse Ühtekuuluvusfondi vahendid, mida võetakse vastavalt esimesele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, proportsionaalselt eri piirkonnakategooriatele, võttes aluseks nende suhtelise osakaalu asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast.

Liikmesriik sätestab oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10, kas poliitikaeesmärgi nr 2 puhul võetakse valdkondliku keskendamise nõude täitmisel arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid.

8.  
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi raames.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 40 % sellistest vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 40 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

9.  
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi alusel.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 50 % sellistest ERFi vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 50 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

10.  
Käesoleva artikli lõike 6 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18.
11.  
Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast kulukohustustest vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete järgimist uuesti.
12.  
Käesolevat artiklit ei kohaldata määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis e osutatud põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade täiendava rahastamise suhtes.

Artikkel 5

ERFist antava toetuse kohaldamisala

1.  

ERFist toetatakse järgmist:

a) 

taristuinvesteeringud;

b) 

tegevused rakendusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas tööstusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute jaoks;

c) 

investeeringud teenuste juurdepääsetavusse;

d) 

tootlikud investeeringud VKEdesse ja investeeringud, mille eesmärk on säilitada olemasolevad töökohad ja luua uusi töökohti;

e) 

seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

f) 

võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastreid hõlmavad tegevused, sealhulgas ettevõtjate, teadusasutuste ja haldusasutuste vahel;

g) 

teave, teavitamine ja uuringud ning

h) 

tehniline abi.

2.  

Tootlikud investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse võidakse toetada:

a) 

kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes;

b) 

kui eeskätt toetatakse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaselt energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat;

c) 

kui need tehakse rahastamisvahendite kaudu väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 ( 1 ) artikli 2 punktides 6 ja 7, või

d) 

kui need tehakse väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavate teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete raames.

3.  
Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 1 erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe, ümberõppe ja hariduse valdkonna meetmeid.
4.  
Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi ja sama lõigu punkti d alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 4 erieesmärgi saavutamisele, toetab ERF ka selliste varude ostmist, mis on vajalikud tervisesüsteemide vastupidavuse ja hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks.
5.  

Interregi raames võib ERFist ühtlasi toetada:

a) 

vahendite ja inimressursi jagamist ja

b) 

kaasnevaid nn pehmeid investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond+ raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1057

6.  
ERFist võib toetada käibekapitali rahastamist VKEdes toetuste vormis, kui see on tingimata vajalik ajutise meetmena reageerimaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele asjaoludele.
7.  
Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ERFist antav ajutine lisatoetus on lubatud.
8.  
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 6 rakendamisest ning hindab, kas ERFist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada fondi kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Vajaduse korral teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete kohta.
9.  
Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda komisjoni käesoleva artikli lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile, kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 20 lõikega 3.

Artikkel 6

Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala

1.  

Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

a) 

investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele;

b) 

investeeringud TEN-T-sse;

c) 

tehniline abi;

d) 

teave, teavitamine ja uuringud.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel, tuginedes iga liikmesriigi konkreetsetele investeeringu- ja taristualastele vajadustele.

2.  
Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse, kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

Artikkel 7

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine

1.  

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

a) 

tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine;

b) 

investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

c) 

tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

d) 

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olev ettevõtja, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite kohaselt;

e) 

investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul või olemasolevate määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 153 määratletud piirkondlike lennujaamade puhul, järgmistel juhtudel:

i) 

investeeringud keskkonnamõju leevendamise meetmetesse või

ii) 

investeeringud turvalisusesse, ohutusse ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist tulenevatesse lennuliikluse korraldamise süsteemidesse;

f) 

investeering jäätmete prügilasse ladustamisse, välja arvatud;

i) 

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel või

ii) 

investeeringud olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda nende võimsust;

g) 

investeeringud, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, välja arvatud:

i) 

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel;

ii) 

investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;

h) 

investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, välja arvatud:

i) 

tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel:

— 
kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;
— 
soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34;
— 
investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed;
ii) 

investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse või moderniseerimisse, tingimusel et sellised investeeringud valmistavad võrgud ette taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside, näiteks vesiniku, biometaani ja sünteesigaasi lisamiseks süsteemi ning võimaldavad asendada tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed;

iii) 

investeeringud:

— 
keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/33/EÜ, ( 2 ) mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning
— 
sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid, mis on projekteeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes.
2.  

Lõike 1 punkti h alapunktides i ja ii osutatud liidu investeeringuteks antava liidu toetuse kogusumma ei tohi ületada järgmiseid piirmäärasid, mis on kehtestatud asjaomasele liikmesriigile tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt ERFist ja Ühtekuuluvusfondist programmidele eraldatud kogusumma alusel:

a) 

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 60 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, või liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta ja mille tahkete fossiilkütuste osakaal sisemaises energia kogutarbimises on 25 % või üle selle, on piirmäär 1,55 %;

b) 

liikmesriikide puhul, mida ei hõlmata punktis a, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, on piirmäär 1 %;

c) 

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta või üle selle, on piirmäär 0,2 %.

3.  
Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse asjaomase liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta ostujõu standardites ja arvutatuna liidu 2015–2017 arvandmete põhjal ning väljendatakse protsendina 27 liikmesriigi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta mõõdetuna ostujõu standardites samal võrdlusperioodil.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tahkete fossiilkütuste osakaal energiatarbimises kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi osakaalu, mis mõõdeti 2018. aastal.

4.  
ERFist ja Ühtekuuluvusfondist lõike 1 punkti h alapunktide i ja ii alusel toetatavad tegevused valib korraldusasutus välja 31. detsembriks 2025. Neid tegevusi ei saa järgmisesse programmitöö perioodi üle viia.
5.  
Ühtekuuluvusfondist ei toetata investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.
6.  
Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1059 ( 3 ).

Artikkel 8

Näitajad

1.  
I lisas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning asjakohasel juhul programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b.
2.  
Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.
3.  
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 4 ) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 41 lõike 3 punkti h kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.
4.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemuslikkust käsitlevas teabes asjakohaseid kohandusi.
5.  
Komisjon hindab, kuidas võetakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kontekstis arvesse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilist tähtsust, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.



II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA JA PIIRKONDADEVAHELISTE INNOVATSIOONIINVESTEERINGUTE KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Integreeritud territoriaalne areng

1.  
ERFist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga.
2.  
Liikmesriigid rakendavad ERFist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud viisil.

Artikkel 10

Toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174 pöörab ERF erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja alade, eelkõige maapiirkondade ja piirkondade, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, probleemidega tegelemisele. Liikmesriigid sätestavad vajaduse korral oma partnerluslepingutes integreeritud lähenemisviisi selliste piirkondade ja alade demograafiliste probleemide või erivajaduste käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktiga i. Selline integreeritud lähenemisviis võib hõlmata nimetatud eesmärgil kehtestatud sihtotstarbelise rahastamise kohustust.

Artikkel 11

Kestlik linnaareng

1.  
Majandus- , keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks toetatakse ERFist määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 või 32 kohastel territoriaalsetel või kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut, mis on suunatud linnapiirkondadele, sealhulgas funktsionaalsetele linnapiirkondadele (edaspidi „kestlik linnaareng“) nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi kohaste programmide raames.

Erilist tähelepanu pööratakse keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele, eelkõige üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil ning funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele. Sellega seoses võetakse artikli 4 kohaste valdkondliku keskendamise nõuete täitmisel arvesse kestliku linnaarengu vahendeid, mis on kavandatud poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 vastavate prioriteetide alusel.

2.  
Vähemalt 8 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud riigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks, kasutades üht või mitut määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud lahendust.

Asjaomased territoriaalsed asutused või organid valivad tegevused või osalevad nende valimises kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikega 3 ja artikli 32 lõike 3 punktiga d.

Asjaomastes programmides sätestatakse selleks eesmärgiks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktile viii.

3.  
Käesoleva artikli lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodil, kui toimub ERFi eraldiste ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18.
4.  
Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõike 2 järgimist uuesti.

Artikkel 12

Euroopa linnaarengu algatus

1.  
ERFist toetatakse Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

See algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja sellega toetatakse ELi linnade tegevuskava, mis hõlmab kohalike omavalitsuste osalemist temaatilistes partnerlustes, mis on välja töötatud ELi linnade tegevuskava raames.

2.  

Seoses kestliku linnaarenguga koosneb Euroopa linnaarengu algatus järgnevast kahest tegevussuunast:

a) 

toetus uuenduslikeks meetmeteks;

b) 

toetus suutlikkuse suurendamisele ja teadmiste kogumisele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa linnaarengu algatusega seoses toimunud arengu kohta.

3.  
Euroopa linnaarengu algatuse juhtimismudel peab hõlmama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ja linnade kaasamist ning tagama asjakohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 lõike 3 punkti b kohase sihtotstarbelise programmiga, mis käsitleb kestlikku linnaarengut.

Artikkel 13

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud

1.  
ERFist toetatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumenti.
2.  
Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendist toetatakse Euroopa väärtusahelate arengut soodustava potentsiaaliga piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja nende ulatuslikumat kasutuselevõtmist.
3.  

Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrument koosneb järgnevast kahest tegevussuunast, mille raames toetatakse võrdselt:

a) 

rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades;

b) 

rahaline ja nõustamistoetus ning suutlikkuse suurendamine väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades.

4.  
Kuni 2 % vahenditest võib suunata õppe- ja hindamistegevustele, et kasutada ära ja levitada kahe tegevussuuna raames toetatud projektide tulemusi.
5.  
Komisjon rakendab kõnealuseid investeeringuid eelarve otsese või kaudse täitmise korras.
6.  
Komisjoni abistab tema töös eksperdirühm.

Eksperdirühm koosneb liikmesriikide, piirkondlike asutuste ja linnade esindajatest ning ettevõtete, teadus- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest. Püütakse saavutada sooliselt tasakaalus eksperdirühma koosseis.

Eksperdirühm toetab komisjoni pikaajalise tööprogrammi koostamisel ja projektikonkursside ettevalmistamisel.

7.  
Selle instrumendi rakendamisel tagab komisjon koordineerimise ja koostoime teiste liidu rahastamisprogrammide ja rahaliste vahenditega ning eelkõige Interregi tegevussuunaga C, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 punktis 3.
8.  
Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendiga on hõlmatud kogu liidu territoorium.

Kolmandad riigid võivad osaleda selles instrumendis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 ( 5 ) („Euroopa horisondi“ määrus) artiklites 16 ja 23 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 14

Äärepoolseimad piirkonnad

1.  
Äärepoolseimatele piirkondadele tehtava spetsiaalse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Seda äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse selliste lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.
2.  

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

a) 

käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

b) 

erandina käesoleva määruse artiklist 5 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

3.  

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

a) 

tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodetega;

b) 

reisijateveoks antav abi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga a;

c) 

maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

d) 

avaliku teenindamise kohustus, mida ei täida ettevõtjad ja mille puhul riik teostab avalikku võimu.

▼C1

4.  
Erandina artikli 5 lõike 1 punktist d võib ERFist toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.

▼B



III PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 15

Üleminekusätted

Määrusi (EL) nr 1300/2013 ja (EL) nr 1301/2013 ning nende kohaselt vastuvõetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes programmitöö perioodil 2014–2020.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. juulist 2021.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2027 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

ERFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISED VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD – ARTIKLI 8 LÕIGE 1 ( 6 )



Tabel 1

ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Interreg) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad ()

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

(4)

1.  Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 1“)

i)  Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

RCO (2) 01 – toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) *  (3)

RCO 02 – toetustega toetatavad ettevõtjad *

RCR (4) 01 – toetatavates ettevõtetes loodud töökohad *

RCR 102 – toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad *

 

RCO 03 – rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad *

RCO 04 – mitterahalist toetust saavad ettevõtjad *

RCO 05 – toetatavad uued ettevõtjad *

RCO 06 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased

RCO 07 – ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused

RCR 02 – erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust (sellest: toetused, rahastamisvahendid) *  (3)

RCR 03 – toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) *

RCR 04 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd *

 

RCO 08 – uurimis- ja innovatsiooniseadmete nimiväärtus

RCO 10 – teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad

RCO 96 – piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud liidu projektidesse *

RCR 05 – ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd *

RCR 06 – esitatud patenditaotlused *

RCR 07 – kaubamärgi ja disainilahenduse registreerimise taotlused *

RCR 08 – toetatud projektidest tulenevad publikatsioonid

ii)  Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

RCO 13 – ettevõtjate jaoks välja töötatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside väärtus*

RCO 14 – avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks*

RCR 11 – uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad*

RCR 12 – ettevõtjate poolt välja töötatud uute ja uuendatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad *

RCR 13 – suure digimahukuse saavutanud ettevõtjad *

iii)  VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

RCO 15 – loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime *

RCO 103 – toetatavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjad *

RCR 17 – uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad *

RCR 18 – VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist*

RCR 19 – suurema käibega ettevõtjad *

RCR 25 – VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta *

iv)  Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

RCO 16 – institutsiooniliste sidusrühmade osalemine ettevõtluse vaimus toimuvas avastamisprotsessis

RCO 101 – VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse *

RCR 97 – toetatavate õpipoisiõppes osalejate arv VKEdes

RCR 98 – VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) (3) *

v)  Digitaalse ühenduvuse suurendamine

RCO 41 – lisandunud elamud, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RCO 42 – lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RCR 53 – elamud, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku

RCR 54 – ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

2.  Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda („poliitikaeesmärk nr 2“)

i)  Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

RCO 18 – suurema energiatõhususega elamud

RCO 19 – suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned

RCO 20 – äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud

RCO 104 – suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisseadmete arv

RCO 123 – elamud, kus kasutatakse maagaasil töötavaid katlaid ja küttesüsteeme, millega asendatakse tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed

RCR 26 – primaarenergia aastane tarbimine (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) (3)

RCR 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

RCR 105 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tulenevad tahke fossiilkütuse kasutamiselt gaasi kasutamisele kohandatud kateldest ja küttesüsteemidest

ii)  Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

RCO 22 – lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) (3) *

RCO 97 – toetatavad taastuvenergiakogukonnad *

RCR 31 – taastuvenergia kogutoodang (sellest: elektrienergia, soojusenergia) (3)*

RCR 32 – taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus *

iii)  Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E)

RCO 23 – arukate energiasüsteemide digitaalsed juhtimissüsteemid

RCO 105 – energiasalvestuslahendused

RCO 124 – äsja ehitatud või täiustatud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude liinid

RCR 33 – arukate energiasüsteemidega ühendatud kasutajad

RCR 34 – arukate energiasüsteemidega seotud projektide käivitamine

iv)  Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

RCO 24 – investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse*

RCO 122 – investeeringud uutesse või uuendatud katastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse seoses muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskidega

RCO 25 – uued või tugevdatud rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel

RCO 106 – uued või tugevdatud rajatised maalihete ennetamiseks

RCO 26 – kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu*

RCO 27 – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad riiklikud ja piirkondlikud strateegiad*

RCO 28 – ala, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks

RCO 121 – ala, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega kliimaga seotud looduskatastroofide vastu kindlustamiseks (muud kui üleujutused ja metsa- või maastikutulekahjud)

RCR 35 – üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 36 – metsa- või maastikutulekahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 37 – kliimaga seotud looduskatastroofide (muud kui üleujutused või metsa- või maastikutulekahjud) vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 96 – muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

v)  Veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine

RCO 30 – ühisveevärgi jaotussüsteemide uute või uuendatud torude pikkus

RCO 31 – üldise reoveekogumisvõrgu uute või uuendatud torude pikkus

RCO 32 – uus või uuendatud reoveekäitlusvõimsus

RCR 41 – täiustatud ühisveevärgiga ühendatud elanikkond

RCR 42 – vähemalt bioloogilise üldise reoveekäitluse seadmetega ühendatud elanikkond

RCR 43 – veekaod ühisveevärgi jaotussüsteemides

vi)  Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

RCO 34 – lisandunud jäätmete ringlussevõtu võimsus

RCO 107 – investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse

RCO 119 – korduskasutamiseks ette valmistatud jäätmed

RCR 103 – liigiti kogutud jäätmed

RCR 47 – ringlusse võetud jäätmed

RCR 48 – toorainena kasutatud jäätmed

vii)  Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine

RCO 36 – roheline taristu, mida toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine

RCO 37 – kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud Natura 2000 alade pindala

RCO 38 – toetatava taastatud maa pindala

RCO 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemidega hõlmatud maa pindala

RCR 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

RCR 95 – uuele või täiustatud rohelisele taristule juurdepääsu omav elanikkond*

RCR 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks

viii)  Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

RCO 55 – uute trammi- ja metrooliinide pikkus

RCO 56 – rekonstrueeritud või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide pikkus

RCO 57 – ühistranspordi keskkonnahoidliku veeremi mahutavus

RCO 58 – toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu*

RCO 59 – alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)*

RCO 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või ajakohastatud digitaliseeritud linnatranspordi süsteeme

RCR 62 – uue või ajakohastatud ühistranspordi kasutajate arv aastas

RCR 63 – uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

RCR 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

3.  Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 3“)

i)  Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

RCO 43 – uute või uuendatud teede pikkus – TEN-T (5)

RCO 45 – rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T

RCO 108 – uute või ajakohastatud liikluse juhtimissüsteemidega teede pikkus – TEN-T

RCO 47 – uute või uuendatud rööbaste pikkus – TEN-T

RCO 49 – rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T

RCO 51 – uute, uuendatud või ajakohastatud siseveeteede pikkus – TEN-T

RCO 109 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus – TEN-T

RCR 55 – uute, rekonstrueeritud, uuendatud või ajakohastatud teede kasutajate arv aastas

RCR 56 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

RCR 101 – täiustatud raudteetaristust tulenev ajasääst

RCR 58 – uute, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteede kasutajate arv aastas

RCR 59 – raudtee-kaubavedu

RCR 60 – kaubavedu siseveeteedel

ii)  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

RCO 44 – uute või uuendatud teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 46 – rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 110 – uute või ajakohastatud liikluse juhtimissüsteemidega teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 48 – uute või uuendatud rööbaste pikkus – TEN-T-väline

RCO 50 – rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T-väline

RCO 111 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus – TEN-T-väline

RCO 52 – uute, uuendatud või ajakohastatud siseveeteede pikkus – TEN-T-väline

RCO 53 – uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused*

RCO 54 – uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused*

4.  Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopasotsiaalõiguste sammast („poliitikaeesmärk nr 4“)

i)  Tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

RCO 61 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste pindala

RCR 65 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste kasutajate arv aastas

ii)  Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

RCO 66 – uute või ajakohastatud lapsehoiuasutuste klassiruumide mahutavus

RCO 67 – uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus

RCR 70 – uute või ajakohastatud lapsehoiuasutuste kasutajate arv aastas

RCR 71 – uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas

iii)  Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

RCO 65 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide mahutavus*

RCO 113 – tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku kaasamise integreeritud meetmete raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond*

RCR 67 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide kasutajate arv aastas

iv)  Kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

RCO 63 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade mahutavus

RCR 66 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade kasutajate arv aastas

v)  Tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine

RCO 69 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

RCO 70 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste (muu kui sotsiaaleluruumid) mahutavus

RCR 72 – uute või ajakohastatud e-tervishoiuteenuste kasutajate arv aastas

RCR 73 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste kasutajate arv aastas

RCR 74 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste kasutajate arv aastas

vi)  Kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis

RCO 77 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide arv*

RCR 77 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide külastajate arv*

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi („poliitikaeesmärk nr 5“)

i)  Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

RCO 74 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond*

RCO 75 – toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad*

RCO 76 – integreeritud territoriaalse arengu projektid

RCO 80 – toetatavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad*

RCO 112 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiate koostamises ja rakendamises osalevad sidusrühmad

RCO 114 – avalik ruum, mis on linnapiirkondades loodud või taastatud*

 

ii)  Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades
(1)   

Esitamise huvides on ühised väljund- ja tulemusnäitajad rühmitatud poliitikaeesmärkide alla erieesmärkide kaupa, kuid ei piirdu nendega. Eelkõige poliitikaeesmärgi nr 5 puhul võib kasutada asjakohaseid üldiseid näitajaid, mis on loetletud poliitikaeesmärkide 1–4 puhul. Lisaks võib programmide oodatavast ja tegelikust tulemuslikkusest tervikliku ülevaate saamiseks kasutada tärniga (*) märgitud üldisi näitajaid vajaduse korral mis tahes poliitikaeesmärgi nr 1–4 alla kuuluvate erieesmärkide puhul.

(2)   

RCO – regionaalpoliitika ühine väljundnäitaja (REGIO Common Output Indicator).

(3)   

Jaotust ei nõuta programmitöö, vaid üksnes aruandluse eesmärgil.

(4)   

RCR– regionaalpoliitika ühine tulemusnäitaja (REGIO Common Result Indicator).

(5)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).



Tabel 2

ERFi täiendavad ühised väljund- ja tulemusnäitajad Interregi jaoks

Interregi iseloomustavad näitajad

RCO 81 – osalemine piiriülestes ühismeetmetes

RCO 115 – piiriülesed ühiselt korraldatud avalikud üritused

RCO 82 – soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust edendavates ühismeetmetes osalemine

RCO 83 – ühiselt välja töötatud strateegiad ja tegevuskavad

RCO 84 – ühiselt välja töötatud ja projektide raames rakendatud katsemeetmed

RCO 116 – ühiselt välja töötatud lahendused

RCO 85 – ühistel koolitustel osalemine

RCO 117 – tuvastatud piiriüleste õiguslike või haldustõkete lahendused

RCO 86 – allkirjastatud ühised haldus- või õiguskokkulepped

RCO 87 – piiriülest koostööd tegevad organisatsioonid

RCO 118 – makropiirkondlike strateegiate mitmetasandilise juhtimise puhul koostööd tegevad organisatsioonid

RCO 90 – piiriüleste innovatsioonivõrgustike projektid

RCO 120 – piiriülest koostööd toetavad projektid, et arendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid

RCR 79 – organisatsioonide poolt kasutusele võetud ühised strateegiad ja tegevuskavad

RCR 104 – organisatsioonide poolt kasutusele võetud või täiustatud lahendused

RCR 81 – ühiskoolituste läbimine

RCR 82 – leevendatud või lahendatud piiriülesed õiguslikud või haldustõkked

RCR 83 – allkirjastatud ühiste haldus- või õiguskokkulepetega hõlmatud isikud

RCR 84 – organisatsioonid, kes teevad piiriülest koostööd pärast projekti lõpuleviimist

RCR 85 – piiriülestes ühismeetmetes osalemine pärast projekti lõpuleviimist



II LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 3 OSUTATUD ERFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD, MIDA KASUTAB KOMISJON KOOSKÕLAS OMA ARUANDLUSKOHUSTUSEGA VASTAVALT FINANTSMÄÄRUSE ARTIKLI 41 LÕIKE 3 PUNKTI H ALAPUNKTILE III



Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

(4)

1.  Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 1“)

i)  Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

CCO (1) 01 – innovatsiooniks toetust saavad ettevõtjad

CCO 02 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased

CCR (2) 01 – toote- või protsessiinnovatsiooni, turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (3) (VKEd)

ii)  Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

CCO 03 – ettevõtted ja avaliku sektori asutused, keda toetatakse digitoodete, -teenuste ja -protsesside väljatöötamiseks

CCR 02 – uute või uuendatud digitoodete, -teenuste ja -protsesside kasutajate arv aastas

iii)  VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

CCO 04 – kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks toetatavad VKEd

CCR 03 – toetatavates ettevõtetes loodud töökohad

iv)  Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

CCO 05 – VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse

CCR 04 – VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks

v)  Digitaalse ühenduvuse suurendamine

CCO 13 – lisandunud elamud ja ettevõtted, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

CCR 12 – lisandunud elamud ja ettevõtted, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku

2.  Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda („poliitikaeesmärk nr 2“)

i)  Energiatõhususe meetmete edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

CCO 06 – investeeringud energiatõhususe parandamise meetmetesse

CCR 05 – primaarenergia aastase tarbimise sääst

ii)  Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

CCO 07 – lisandunud taastuvenergia tootmise võimsus

CCR 06 – lisandunud toodetud taastuvenergia

iii)  Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E)

CCO 08 – arukate energiasüsteemide digitaalsed juhtimissüsteemid

CCR 07 – arukate energiasüsteemidega ühendatud lisandunud kasutajad

iv)  Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

CCO 09 – investeeringud uutesse või uuendatud katastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

CCR 08 – lisandunud elanikkond, kes saab kasu üleujutuste, metsa- või maastikutulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest

v)  Veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine

CCO 10 – uus või uuendatud reoveekäitlusvõimsus

CCR 09 – lisandunud elanikkond, kes on ühendatud vähemalt bioloogilise üldise reoveekäitluse seadmetega

vi)  Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

CCO 11 – uus või uuendatud jäätmete ringlussevõtu võimsus

CCR 10 – täiendavalt ringlusse võetud jäätmed

vii)  Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine

CCO 12 – rohelise taristu pindala

CCR 11 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

viii)  Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

CCO 16 – trammi- ja metrooliinide pikendamine ja ajakohastamine

CCR 15 – uute ja ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

3.  Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 3“)

i)  Kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, säästva ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud teed

CCO 15 – TEN-T raudteevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteed

CCR 13 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

CCR 14 – täiustatud raudteetranspordi abil teenindatud reisijate arv aastas

ii)  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

CCO 22 – TEN-T-väline teedevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud teed

CCO 23 – TEN-T-väline raudteevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteed

4.  Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast („poliitikaeesmärk nr 4“)

i)  Tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

CCO 17 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste pindala

CCR 16 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste kasutajate arv aastas

ii)  Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

CCO 18 – uute või ajakohastatud lapsehoiu- ja haridusasutuste mahutavus

CCR 17 – uute või ajakohastatud lapsehoiu- ja haridusasutuste kasutajate arv aastas

iii)  Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

CCO 19 – sotsiaaleluruumide uus või ajakohastatud mahutavus

CCO 25 – tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku kaasamise integreeritud meetmete raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond

CCR 18 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide kasutajate arv aastas

iv)  Kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

CCO 26 – uus või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade mahutavus

CCR 20 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade kasutajate arv aastas

v)  Tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine

CCO 20 – uus või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

CCR 19 – uute või ajakohastatud tervishoiuteenuste kasutajate arv aastas

vi)  Kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis

CCO 24 – toetatavad kultuuri- ja turismiobjektid

CCR 21 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide külastajate arv

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi („poliitikaeesmärk nr 5“)

i)  Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

CCO 21 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiatega hõlmatud elanikkond

 

ii)  Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades
(1)   

CCO – regionaalpoliitika keskne ühine väljundnäitaja (REGIO Core Common Output).

(2)   

CCR – regionaalpoliitika keskne ühine tulemusnäitaja (REGIO Core Common Result).

(3)   

Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

( 6 ) Kasutatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Interregi puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1060(ühissätete määrus) artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a ja artikli 41 lõike 2 punktiga b ning tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1060(ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ning Interregi puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1059 (Interreg) artikli 22 lõike 4 punkti e alapunktiga ii.