02021R0821 — ET — 12.01.2023 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/821,

20. mai 2021,

millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)

(ELT L 206 11.6.2021, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1, 20. oktoober 2021,

  L 3

1

6.1.2022

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/699, 3. mai 2022,

  L 130I

1

4.5.2022

►M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/66, 21. oktoober 2022,

  L 9

1

11.1.2023


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 020, 31.1.2022, lk  282 (2022/1)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/821,

20. mai 2021,

millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)



I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„kahesuguse kasutusega kaubad” – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, mis hõlmab kaupu, mida saab kasutada tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade või nende kandevahendite kavandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, sealhulgas kõik kaubad, mida saab kasutada nii muul otstarbel kui plahvatuse tekitamiseks, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;

2) 

„eksport” –

a) 

ekspordiprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 269 tähenduses;

b) 

reeksport liidu tolliseadustiku artikli 270 tähenduses; reeksport toimub ka siis, kui liidu tolliterritooriumi läbiva transiidi käigus vastavalt käesoleva artikli punktile 11 tuleb esitada väljumise ülddeklaratsioon, kuna kaupade lõppsihtkoht on muutunud;

c) 

välistöötlemisprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 259 tähenduses; või

d) 

tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta; see hõlmab tarkvara ja tehnoloogia elektroonilist kättesaadavaks tegemist väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele või partnerlustele; samuti hõlmab see tehnoloogia suulist edastamist, kui tehnoloogiat kirjeldatakse kõneedastusvahendi kaudu;

3) 

„eksportija” –

a) 

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kellel on ekspordideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni või väljumise ülddeklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi; kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi;

b) 

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise kohta elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta või sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilise kättesaadavaks tegemise kohta väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi, on eksportijaks lepinguosaline, kelle elu- või asukoht on liidu tolliterritooriumil;

c) 

kui käesoleva punkti alapunktid a ega b ei ole kohaldatavad, füüsiline isik, kes veab eksporditavat kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub üksikisiku pagasi hulka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punkti 19 alapunkti a tähenduses ( 1 );

4) 

„ekspordideklaratsioon” – dokument, millega füüsiline või juriidiline isik või partnerlus väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata punkti 1 kohased kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5) 

„reekspordideklaratsioon” – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 13 kohane toiming;

6) 

„väljumise ülddeklaratsioon” – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 10 kohane toiming;

7) 

„vahendusteenused” –

a) 

selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki; või

b) 

kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse käesolevast mõistest välja üksnes kõrvalteenuste osutamine. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus;

8) 

„vahendaja” – füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes osutab vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

9) 

„tehniline abi” – tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse või muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe või tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas elektrooniliselt, telefoni teel või muus suulises vormis osutatav abi;

10) 

„tehnilise abi osutaja” –

a) 

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes osutab tehnilist abi liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

b) 

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi kolmanda riigi territooriumil; või

c) 

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi ajutiselt liidu tolliterritooriumil viibivale kolmanda riigi residendile;

11) 

„transiit” – liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba veo sisenemine liidu tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool liidu tolliterritooriumi, kui kõnealune kaup:

a) 

on suunatud välistransiidiprotseduurile vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 226 ja üksnes läbib liidu tolliterritooriumi;

b) 

laaditakse ümber vabatsooni piires või reeksporditakse vahetult sealt;

c) 

ladustatakse ajutiselt ja reeksporditakse vahetult ajutise ladustamise rajatisest; või

d) 

toodi liidu tolliterritooriumile sama laeva või õhusõidukiga, millega see viiakse sellelt territooriumilt välja vahepealse mahalaadimiseta;

12) 

„ühekordne ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

13) 

„ekspordi koondluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

14) 

„suure projekti luba” – ühekordne ekspordiluba või ekspordi koondluba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki teatava suuremahulise projekti jaoks;

15) 

„liidu üldine ekspordiluba” – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad II lisa jagudes A–H loetletud tingimusi ja nõudeid;

16) 

„riiklik üldine ekspordiluba” – ekspordiluba, mis on määratletud riigisisestes õigusaktides vastavalt artikli 12 lõikele 6 ja III lisa jaole C;

17) 

„liidu tolliterritoorium” – liidu tolliterritoorium liidu tolliseadustiku artikli 4 tähenduses;

18) 

„liiduväline kahesuguse kasutusega kaup” – kaup, millel on liiduvälise kauba staatus liidu tolliseadustiku artikli 5 lõike 24 tähenduses;

19) 

„relvaembargo” – relvaembargo, mis on kehtestatud vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga;

20) 

„küberseirekaubad” – kahesuguse kasutusega kaubad, mis on spetsiaalselt kavandatud füüsiliste isikute varjatud jälgimiseks info- ja telekommunikatsioonisüsteemidest saadud andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel;

21) 

„ettevõttesisene nõuetele vastavuse programm” – eksportijate poolt käesoleva määruse sätete ja eesmärkide ning määruse kohaselt rakendatavate lubade andmise tingimuste ja nõuete täitmise hõlbustamiseks kasutusele võetud pidev, tulemuslik, asjakohane ja proportsionaalne poliitika ja protseduurid, mis muu hulgas hõlmavad nõuetekohase hoolsuse meetmeid, mille abil hinnatakse kaupade lõppkasutajatele eksportimise ja lõppkasutusega seotud riske;

22) 

„põhimõtteliselt identne tehing” – tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on sisuliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad.



II PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 3

1.  
I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.
2.  
Vastavalt artiklile 4, 5, 9 või 10 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.  

I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada:

a) 

keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks;

b) 

sõjaliseks lõppkasutuseks, kui ostjariigi või sihtriigi suhtes kohaldatakse relvaembargot; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõjaline lõppkasutus”:

i) 

liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjas sisalduvate sõjaliste kaupade hulka lisamine;

ii) 

tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvate sõjaliste kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks või

iii) 

lõpetamata toodete kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvaid sõjalisi kaupu tootvas tehases;

c) 

riigi sõjalise kaupade nimekirjas sisalduvate selliste sõjaliste kaupade osade või komponentidena, mis on teatava liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

2.  
Kui eksportija kavatseb eksportida kahesuguse kasutusega kaupu, mis ei ole loetletud I lisas, ning on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliseks eksportimiseks on vaja luba.
3.  
Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.
4.  
Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude, teavitab sellest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealust loanõuet käsitleva asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades asjakohaseks.
5.  
Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.
6.  
Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.
7.  
Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Selline teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
8.  
Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 5

1.  
I lisas loetlemata küberseirevahendite eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada siserepressioonideks ja/või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisteks rikkumisteks.
2.  
Kui eksportija on nõuetekohase hoolsuse põhimõtte kohaselt tehtud järelduste põhjal teadlik, et küberseiretooted, mida ta kavatseb eksportida, ei ole I lisas loetletud ja need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab eksportija sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas nõuda asjaomaseks eksportimiseks loa taotlemist või mitte. Komisjon ja nõukogu teevad eksportijatele kättesaadavaks artikli 26 lõikes 1 osutatud suunised.
3.  
Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata küberseirekaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.
4.  
Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude, teavitab sellest kohe oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle loanõude kohta asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja üksuste kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades vajalikuks.
5.  
Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ja vaatavad selle lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel 30 tööpäeva jooksul läbi. Nad teavitavad oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi. Erandjuhul võib liikmesriik taotleda 30-päevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.
6.  
Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude kehtestamine põhimõtteliselt identsetele tehingutele võiks olla vajalik, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teataja C-seerias teabe küberseirekaupade ja vajaduse korral sihtkohtade kohta, mille suhtes kohaldatakse loanõudeid, millest liikmesriigid on sel eesmärgil teada andnud.
7.  
Liikmesriigid vaatavad lõike 6 kohaselt avaldatud teabe läbi vähemalt kord aastas, tuginedes komisjoni esitatud asjaomasele teabele ja analüüsidele. Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude avaldamist tuleks muuta või uuendada, muudab või uuendab komisjon vastavalt Euroopa Liidu Teataja C-seerias lõike 6 kohaselt avaldatud teavet.
8.  
Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on küberseirekaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.
9.  
Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
10.  
Liikmesriigid kaaluvad, kas toetada käesoleva artikli lõike 6 kohaselt avaldatud kaupade hõlmamist asjakohase tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra või ekspordikontrolli korraga, et kontrollimist laiendada. Komisjon analüüsib artikli 23 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaselt kogutud asjaomaseid andmeid.
11.  
Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 6

1.  
I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
2.  
Kui vahendaja kavatseb I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vahendusteenuseid osutada ning ta on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.
3.  
Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
4.  
Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuse osutamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
5.  
Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

1.  
Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad asuvad, võib igal ajal keelata nimetatud liiduväliste kaupade transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
2.  
Enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, võib pädev asutus kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui transiit toimub läbi mitme liikmesriigi territooriumi, võib iga asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus sellise transiidi oma territooriumi kaudu keelata.

Pädev asutus võib kehtestada loanõude füüsilisele või juriidilisele isikule või partnerlusele, kellel on leping kolmandas riigis asuva kaubasaajaga ja kellel on õigus otsustada liidu tolliterritooriumi läbivate kaupade saatmise üle.

Kui füüsilisel või juriidilisel isikul või partnerlusel ei ole liidu tolliterritooriumil elu- ega asukohta, võib pädev asutus kehtestada loanõude järgmiste isikute suhtes:

a) 

deklarant liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 15 tähenduses;

b) 

vedaja liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 40 tähenduses; või

c) 

füüsiline isik, kes veab transiidi eesmärgil kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub tema isikliku pagasi hulka.

3.  
Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
4.  
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 8

1.  
Tehnilise abi osutamiseks seoses I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega on vaja luba, kui pädev asutus on tehnilise abi osutajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes kasutuseks.
2.  
Kui tehnilise abi osutaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb tehnilist abi osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas sellise tehnilise abi osutamiseks on vaja luba.
3.  

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tehnilist abi:

a) 

osutatakse II lisa jao A 2. osas loetletud riigi territooriumil või territooriumile või II lisa jao A 2. osas loetletud riigi residendile;

b) 

osutatakse I lisas esitatud tehnoloogia üldmärkuste või tuumatehnoloogia märkuse tähendusesüldkasutatavat teavet või fundamentaalteaduslikke uuringuid edastades;

c) 

osutavad liikmesriigi asutused või ametid seoses nende ametlike ülesannetega;

d) 

osutatakse liikmesriigi relvajõududele neile antud ülesannete alusel;

e) 

osutatakse otstarbeks, mis on nimetatud IV lisas raketitehnoloogia kontrollirežiimiga (MTCR tehnoloogia) hõlmatud kaupadele kohaldatavate erandite seas; või

f) 

võib pidada vähimaks, mis on vajalik ekspordiloa saanud kaupade paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) või remondiks.

4.  
Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.
5.  
Liikmesriik võib võtta vastu või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse tehnilise abi osutamiseks luba, kui tehnilise abi osutajal, kes kavatseb osutada tehnilist abi kahesuguse kasutusega kaupade puhul, on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.
6.  
Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 9

1.  
Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku, sealhulgas terroriaktide ennetamise, või inimõigustega seotud kaalutlustel.
2.  
Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused. Kui meetmeks on riikliku kontrolliloetelu koostamine, teavitavad liikmesriigid kontrollitavate kaupade kirjeldusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.
3.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest, sealhulgas nende riiklike kontrolliloetelude muudatustest.
4.  
Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teavitatud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Komisjon avaldab eraldi, viivitamata ja kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi. Kui liikmesriik teavitab oma riikliku kontrolliloetelu muutmisest, avaldab komisjon viivitamata ning kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude ajakohastatud kogumi.

Artikkel 10

1.  
I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja luba, kui mõni teine liikmesriik kehtestab nende kaupade ekspordiks loanõude kaupade riikliku kontrolliloetelu alusel, mille see liikmesriik on artikli 9 kohaselt kehtestanud ja komisjon artikli 9 lõike 4 kohaselt avaldanud, ning kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada avaliku julgeolekuga seotud eesmärkidel, sealhulgas terroriaktide ennetamiseks.
2.  
Liikmesriik, kes keeldub lõike 1 kohaselt nõutud loa andmisest, teavitab oma otsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.
3.  
Liikmesriik, kes vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kauba eksportimiseks, teavitab loanõudest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning kui see on asjakohane, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vajaliku teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Artikkel 11

1.  
IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu.
2.  

Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

a) 

edasitoimetaja või pädev asutus teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool liidu tolliterritooriumi;

b) 

see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4, 5, 9 või 10 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba ning

c) 

ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 määratletud töötlemist või toimingut.

3.  
Lõikes 1 ja 2 osutatud edasitoimetamise luba taotletakse liikmesriigis, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.
4.  
Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 14 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale edasitoimetamise luba kohe, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.
5.  
Liikmesriik, kes võtab vastu lõikes 2 osutatud loanõuet kehtestava õigusakti, teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
6.  
Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma liidu tolliterritooriumi sisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu liidu tolliterritooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.
7.  
Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.
8.  
Liikmesriik võib oma riigisisestes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 5. kategooria 2. osas loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade liidusisese edasitoimetamise korral sellest liikmesriigist esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.
9.  
I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisest edasitoimetamist käsitlevates äridokumentides märgitakse selgelt, et liidu tolliterritooriumilt eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Sellisteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.



III PEATÜKK

EKSPORDILUBA NING VAHENDUSTEENUSTE JA TEHNILISE ABI OSUTAMISE LUBA

Artikkel 12

1.  

Käesoleva määruse kohaselt võidakse väljastada või nähakse ette järgmist liiki ekspordiload:

a) 

ühekordne ekspordiluba;

b) 

ekspordi koondluba;

c) 

riiklik üldine ekspordiluba;

d) 

teatavate kaupade ekspordi puhul teatavatesse sihtriikidesse kindlatel kasutustingimustel liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud II lisa jagudes A–H.

Käesoleva määruse kohaselt välja antud või ette nähtud load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

2.  
Käesoleva määruse kohaseid ühekordseid ekspordilubasid ja ekspordi koondlubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on eksportija elu- või asukoht.

Ilma et see piiraks artikli 2 punkti 3 kohaldamist, annab käesoleva määruse alusel ühekordse ekspordiloa kahesuguse kasutusega kaupade asukohaliikmesriigi pädev asutus, juhul kui eksportija elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Kõik ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki III lisa jaos A esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

3.  
Ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload kehtivad kuni kaks aastat, juhul kui pädev asutus ei otsusta teisiti.

Suurte projektide load kehtivad pädeva asutuse kindlaks määratava aja jooksul, kuid mitte kauem kui neli aastat, välja arvatud juhul, kui see on projekti kestust arvestades asjakohaselt põhjendatud.

4.  
Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad andmed, et anda täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta.

Ühekordsete ekspordilubade saamiseks tuleb esitada aruanne lõppkasutuse kohta. Pädev asutus võib teatavad taotlused lõppkasutuse aruande esitamise kohustusest vabastada. Ekspordi koondloa saamiseks võib olla vaja esitada aruanne lõppkasutuse kohta, kui see on asjakohane.

Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peavad rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muu teabe tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.

Ekspordi koondloa kasutamisega seotud aruandluse nõuded ja ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi nõuded määrab kindlaks liikmesriik.

Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.

5.  
Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.
6.  

Riiklikud üldised ekspordiload:

a) 

ei kohaldu II lisa jaos I loetletud kaupadele;

b) 

määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse või tava kohaselt; neid võivad kasutada kõik eksportijad, kelle elu- või asukoht on selliseid lube väljastavas liikmesriigis, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetele; load antakse välja kooskõlas III lisa jaos C sätestatud juhistega.

c) 

ei ole kasutatavad juhul, kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid kavatsetakse kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks sellistel eesmärkidel.

Riiklikke üldiseid ekspordilube võib kohaldada II lisa jagudes A–H loetletud kaupade ja sihtkohtade suhtes.

Liikmesriigid teatavad igast riikliku üldise ekspordiloa väljastamisest või muutmisest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab need teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

7.  
Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal liidu üldise ekspordiloa kasutamise, kui on põhjust kahelda, kas eksportija suudab sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellel on keelatud liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et eksportija ei püüa eksportida kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi. Teavet vahetatakse artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

Artikkel 13

1.  
Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht. Kui vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, annab käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid selle liikmesriigi pädev asutus, kust vahendusteenuseid või tehnilist abi osutatakse.
2.  
Load vahendusteenuste osutamiseks antakse kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta ning nendes määratakse selgelt kindlaks asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht

Tehnilise abi osutamise loas peab olema selgelt märgitud lõppkasutaja ja tema täpne asukoht.

Load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

3.  
Vahendajad ja tehnilise abi osutajad esitavad pädevale asutusele loa taotlemisel kõik andmed, mida käesoleva määruse kohaselt nõutakse, eelkõige üksikasjaliku teabe kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta, kaupade täpse kirjelduse ja täpse koguse, teabe tehinguga seotud kolmandate isikute kohta, sihtriigiks oleva riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha.
4.  
Pädevad asutused liikmesriikides vaatavad vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.
5.  
Kõik vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise load antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad vähemalt kõiki III lisa jaos B esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

Artikkel 14

1.  
Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks II lisa jao A 2. osas loetlemata sihtkohta või – IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul – mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, tuleb see asjaolu taotluses ära märkida. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata asjaomase liikmesriigi (või -riikide) pädevate asutustega ja esitab selle teabe. Konsulteerida võib artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu. Liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

2.  
Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb lõpule viia kümne tööpäeva jooksul. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 15

1.  

Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel luba anda või mitte või kas keelata transiit, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a) 

liidu ja liikmesriikide rahvusvahelised ülesanded ja kohustused, eriti ülesanded ja kohustused, mille nad on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b) 

nõukogu otsuse või nõukogu ühise seisukoha, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevad kohustused;

c) 

riiklikud välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, sealhulgas need, mis sisalduvad ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP;

d) 

kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused.

2.  
Ekspordi koondloa taotluse hindamisel võtab liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele arvesse ka seda, kuidas eksportija rakendab ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi.

Artikkel 16

1.  
Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib pädev asutus ekspordiloa andmisest keelduda või enda väljastatud loa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui pädev asutus ekspordiloa andmisest keeldub, loa tühistab, peatab, kehtetuks tunnistab või seda oluliselt piirab või kui ta on otsustanud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.
2.  
Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata, jäävad kehtima ja need vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Kolmandal läbivaatamisel peab asjaomane liikmesriik selgitama jätkuva keeldumise põhjuseid.
3.  
Pädev asutus teatab artikli 7 kohaselt tehtud otsustest keelata kahesuguse kasutusega kaupade transiit viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Selline teade sisaldab kogu asjakohast teavet, sealhulgas kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.
4.  
Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka artiklis 13 osutatud vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade suhtes.
5.  
Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel luba või mitte või kas keelata transiit, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Sel juhul konsulteerib ta selle liikmesriigi pädevate asutustega, kes on vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 ette nähtud korrale keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit.

Liikmesriigi pädevad asutused, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul, kas kõnealune tehing on nende hinnangul põhimõtteliselt identne. Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastust saadud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigi pädevad asutused ei pea kõnealust tehingut põhimõtteliselt identseks.

Kui kõnealuse tehingu nõuetekohaseks hindamiseks on vaja rohkem teavet, lepivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused kokku 10-päevase ajavahemiku pikendamises. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

Kui pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

6.  
Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.
7.  
Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamine peab olema kooskõlas artikli 23 lõikega 5 teabe konfidentsiaalsuse kohta.



IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA SIHTKOHTADE LOETELUDE MUUTMINE

Artikkel 17

1.  

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta I ja IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusid järgmiselt:

a) 

I lisas sitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu muudetakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid ja kui see on kohaldatav, liit, on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b) 

kui I lisa muudatus hõlmab kahesuguse kasutusega kaupu, mis on loetletud ka II või IV lisas, muudetakse neid lisasid vastavalt.

2.  
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta II lisa, eemaldades kaupu ning lisades või eemaldades sihtkohti liidu üldise ekspordiloa kehtivusalalt; selleks konsulteerib komisjon kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, mis on moodustatud vastavalt artiklile 24, ning võtab arvesse ülesandeid ja kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames, näiteks kontrollitavate kaupade loetelu muudatusi, samuti asjaomaseid geopoliitilisi suundumusi. Kui liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.

Artikkel 18

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9 september 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

1.  
Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2.  
Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid artikli 18 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 20

IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huve.



V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 21

1.  
Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.
2.  
Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.
3.  

Ilma et see piiraks talle liidu tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud või mittesaanud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist liidust tema territooriumi kaudu, kui:

a) 

on põhjust kahtlustada, et

i) 

loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet,

ii) 

asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud või

b) 

liikmesriigil on asjakohast teavet, et võidakse kohaldada artikli 4 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

4.  
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel konsulteerib selles artiklis osutatud liikmesriik viivitamata selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes on ekspordiloa andnud või kes võib võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, et see pädev asutus võiks võtta meetmeid artikli 4 lõike 1 või artikli 16 lõike 1 kohaselt. Kui see pädev asutus otsustab loa kehtima jätta või mitte võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 tööpäeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriigi pädev asutus teatab sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.
5.  
Komisjon võib töötada koos liikmesriikidega välja juhendi, et toetada asutustevahelist koostööd lube andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.

Artikkel 22

1.  
Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.
2.  
Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad nõuetekohaste volitustega tolliasutused komisjonile teatavaks. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.



VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ, RAKENDAMINE JA JÕUSTAMINE

Artikkel 23

1.  

Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, sealhulgas:

a) 

liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri, kelle pädevuses on:

— 
anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid,
— 
anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid,
— 
keelata vastavalt käesolevale määrusele liiduväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit;
b) 

artikli 25 lõikes 1 osutatud meetmed.

Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2.  

Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada liidu ekspordikontrolli korra tõhusust ning tagada järjekindlate ja tulemuslike kontrollide rakendamine ja toimumine kogu liidu tolliterritooriumil. Teabevahetus võib hõlmata:

a) 

asjakohast teavet iga välja antud loa kohta (nt lubade väärtus ja liik ning seotud sihtkohad, üldlubade kasutajate arv);

b) 

lisateavet kontrollide tagamise kohta, sh artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamine, ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi järgivate ettevõtjate arv ning võimaluse korral teave kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kohta muudes liikmesriikides;

c) 

teavet analüüsi kohta, millel põhinevad artikli 9 kohaselt tehtud või kavandatud riikliku kontrolliloetelude täiendused;

d) 

teavet kontrollide tagamise, sh riskipõhise auditeerimise kohta, teavet eksportijate kohta, kellelt on ära võetud õigus kasutada riiklikku või liidu üldist ekspordiluba, ning võimaluse korral rikkumiste, arestimiste ja muude karistuste kohaldamise juhtude arv;

e) 

andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.  
Teavet lubade väljastamise kohta vahetatakse vähemalt kord aastas, järgides artikli 24 kohaselt loodud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma suuniseid ning võttes arvesse õiguslikke nõudeid isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitse kohta, samuti kaitse- ja välispoliitika ja riikliku julgeolekuga seotud teabe kaitse kohta.
4.  
Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad korrapäraselt artikli 15 rakendamist, tuginedes käesoleva määruse kohaselt esitatud teabele ja selliste andmete analüüsile. Kõik teabevahetuses osalejad austavad arutelude konfidentsiaalsust.
5.  
Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 ( 2 ) ja eelkõige selle teabe konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
6.  
Konsulteerides artikli 24 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, arendab komisjon turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi, et toetada vahetut koostööd ja teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste ja kui see on kohane, komisjoni vahel. Komisjon ühendab selle süsteemi võimaluse korral liikmesriikide pädevate asutuste elektroonilise lubade andmise süsteemiga sellises ulatuses, mis on otsese koostöö ja teabevahetuse hõlbustamiseks vajalik. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise ja toimimise kohta.
7.  
Isikuandmeid töödeldakse vastavalt normidele, mis on sätestatud määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

Artikkel 24

1.  
Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja. Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada rühma juhataja või liikmesriigi esindaja.
2.  
Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.
3.  
Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob asjakohasel juhul liikmesriikide ekspertidest koosnevaid tehnilisi eksperdirühmi, et uurida konkreetseid küsimusi, mis on seotud kontrollide rakendamisega, sh küsimusi seoses I lisas esitatud liidu kontrolliloetelude ajakohastamisega. Kui see on kohane, konsulteerivad tehnilised eksperdirühmad eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude käesoleva määruse seisukohast asjakohaste sidusrühmadega.
4.  
Komisjon toetab liidu lubade andmise ja kontrollide jõustamise suutlikkuse suurendamise programmi ja töötab muu hulgas välja ühised koolituskavad liikmesriikide ametnikele, konsulteerides selleks kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga.

Artikkel 25

1.  
Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse või selle rakendamissätete rikkumise korral. Need karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.  
Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi, et toetada teabevahetust ja otsest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseasutuste vahel (kontrollide tagamise koordineerimise mehhanism). Liikmesriigid ja komisjon vahetavad kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames asjakohast teavet, kui see on kättesaadav, sealhulgas lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamise, laadi ja mõju kohta, parimate tavade jõustamise kohta ning kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumise kohta.

Samuti vahetavad liikmesriigid ja komisjon kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames teavet jõustamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste parimate tavade kohta seoses riskipõhise auditeerimisega, kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi avastamise ja selle eest süüdistuste esitamisega ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumisega.

Teabe vahetamine kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames on konfidentsiaalne.



VII PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS, TEAVITUSTEGEVUS, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 26

1.  
Komisjon ja nõukogu annavad asjakohasel juhul suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta, et tagada liidu ekspordikontrolli korra tõhusus ja järjekindel rakendamine käesolevas määruses käsitletud valdkondades. Eksportijatele, vahendajatele ja tehnilise abi osutajatele jagab suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta nende elu- või asukohaliikmesriik. Neis suunistes ja/või soovitustes parimate tavade kohta võetakse eelkõige arvesse VKEde teabevajadusi.
2.  
Konsulteerides kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ning kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta. See iga-aastane aruanne on avalik.

Iga-aastane aruanne sisaldab teavet käesoleva määruse alusel antud lubade kohta, eelkõige nende arvu ja väärtuse kohta kaubaliikide ja sihtkohtade kaupa liidu ja liikmesriikide tasandil, samuti loa andmisest keeldumiste ja keelavate otsuste kohta. Aruanne sisaldab ka teavet administratsiooni kohta, eelkõige personali, nõuetele vastavuse ja teavitustegevuse kohta, lubade andmise või klassifitseerimise spetsiaalsete vahendite kohta ning kontrollide jõustamise kohta, eeskätt rikkumiste ja karistuste arvu.

Küberseirekaupade osas sisaldab iga-aastane aruanne konkreetset teavet lubade kohta, nimelt vastuvõetud taotluste arv toote kaupa, loa andnud liikmesriik ja taotlusega seotud sihtriik, ning taotluste üle tehtud otsuste kohta.

Iga-aastases aruandes sisalduv teave esitatakse vastavalt lõikes 3 sätestatud põhimõtetele.

Komisjon ja nõukogu teevad kättesaadavaks suunised andmete kogumise ja töötlemise metoodika kohta aastaaruande koostamiseks, sealhulgas tooteliikide kindlakstegemise ja jõustamisandmete kättesaadavuse kohta.

3.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu aruande koostamiseks vajaliku teabe, võttes kohaselt arvesse õiguslikke nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Käesoleva artikli alusel vahetatud ja avaldatud teabele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 ( 3 ) Euroopa statistika kohta.
4.  
Ajavahemikus 10 september 2026 kuni 10 september 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Pärast 10 september 2024 hindab komisjon artiklit 5 ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.



VIII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 27

1.  

Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarveid, lastimanifeste ning veo- ja muid lähetusdokumente, mis sisaldavad piisavalt teavet, et teha kindlaks:

a) 

kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b) 

kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c) 

eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d) 

kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.  
Vahendajad ja tehnilise abi osutajad peavad vahendusteenuste või tehnilise abi teenuste kohta registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendusteenuste või tehnilise abi osutamisega hõlmatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendusteenuste osutamise ajavahemikku, kaupade ja teenuste sihtkohta ning seda, milliseid riike teenuse osutamine puudutas.
3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse või tehnilise abi teenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral pädevale asutusele.
4.  
I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

Artikkel 28

Käesoleva määruse nõuete kohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädeval asutusel

a) 

koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b) 

teha kindlaks, kas ekspordi kontrollimeetmeid rakendatakse nõuetekohaselt; selleks võib eelkõige olla vaja õigust siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 6 sätestatud asjaoludel või tehnilise abi teenuste osutamisega artiklis 8 sätestatud asjaoludel.



IX PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 29

1.  
Komisjon ja liikmesriigid peavad asjakohasel juhul kolmandate riikidega dialoogi, et edendada kontrollide ühtlustamist kogu maailmas.

Dialoogiga võidakse toetada regulaarset ja vastastikust koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist, suutlikkuse suurendamist ja kolmandate riikidega suhtlemist. Dialoog võib ka julgustada kolmandaid riike järgima tugevat ekspordikontrolli, mis on välja töötatud mitmepoolse ekspordikontrolli korra tulemusena, et anda parima tava eeskuju rahvusvahelisel tasandil.

2.  
Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli vastastikust tunnustamist.

Läbirääkimised toimuvad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 ning kui see on kohane, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus kehtestatud korraga.



X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab otsust nr 1104/2011/EL.

Artikkel 31

Määrus (EÜ) nr 428/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Enne 9 september 2021 esitatud lubade taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 428/2009 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Käesolev määrus jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M3




I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi ( 4 ), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) ( 5 ), tuumatarneriikide gruppi (NSG) ( 6 ), Wassenaari kokkulepet ( 7 ) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) ( 8 ).

SISUKORD

I osa

Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

II osa. 0. kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

III osa. 1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

IV osa. 2. kategooria

Materjalide töötlemine

V osa. 3. kategooria

Elektroonika

VI osa. 4. kategooria

Arvutid

VII osa. 5. kategooria

Telekommunikatsioon ja „infoturve”

VIII osa. 6. kategooria

Andurid ja laserid

IX osa. 7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

X osa. 8. kategooria

Merendus

XI osa. 9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

I OSA

Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1. Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA” osutavad nimetatud loeteludele.

2. Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!   Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3. Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4. Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0. kategooria E-osaga.)

0. kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat” kontrollitakse vastavalt 0. kategooria sätetele.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehnoloogia”siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe” või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia” eksporti, mis on „vajalik” 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

Märkus.   See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat”.

„Tehnoloogia”siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osa ei hõlma „tarkvara”, mis on minimaalne vajalik „objektkood” selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi” kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

Märkus.   Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara” („infoturve”).

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara”, mis on:

a. 

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1. 

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a. 

käsimüük;

b. 

postimüük;

c. 

elektroonilised tehingud või

d. 

telefonimüük; ning

2. 

need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

Märkus.   „Tarkvara” käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve”).

b. 

„Üldkasutatav”või

c. 

minimaalne vajalik „objektkood” selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Märkus.   „Tarkvara” käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve”).

ÜLDMÄRKUS „INFOTURBE” KOHTA (GISN)

„Infoturbe” vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara” või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

— 
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,
— 
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted”.



AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

ABMA

American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

ALU

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

DDS

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECAD

Electronic Computer-Aided-Design (elektrooniline raalprojekteerimine)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

EMP

Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss)

ENOB

Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv)

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

ESD

Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

EL

Euroopa Liit

EUV

Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett)

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum)

GAAFET

Gate-All-Around Field-Effect Transistor (ringpaisuga väljatransistor)

GLONASS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem)

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

HDMI

High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

INS

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internetiprotokoll

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

LRU

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

LTT

Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRF

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

MRF

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline ava)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

NIJ

National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

PAI

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PDK

Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt)

PIN

Personal Identification Number (isikukood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

ppm

parts per million (miljondik)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

QE

Quantum Efficiency (kvantefektiivsus)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

rms

Root Mean Square (ruutkeskmine)

RNC

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

RNSS

Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem)

ROIC

Read-out Integrated Circuit (väljundkiip)

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar)

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

SCR

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

SRA

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

SSB

Single Sideband (ühe külgribaga)

SRR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

u

Atomic mass unit (aatommassiühik)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsioneerimise korduvus)

UTS

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

UV

Ultraviolett

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

WHO

World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides („…”) olevate terminite määratlused on järgmised.

NB!   Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

„Täpsus” (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid” (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite” ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

„Aktiivpiksel” (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti” teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

NB!   Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

„Õhusõiduk” (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

NB!   Vt ka „tsiviilõhusõiduk”.

„Õhulaev” (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

„Kõik olemasolevad kompensatsioonid” (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

„ITU poolt eraldatud” (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

NB!   Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

„Pöördenurga hälve” (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Nurga juhuslik hälve” (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528–2001).

„APP” (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus” (adjusted peak performance).

„Asümmeetriline algoritm” (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

NB!   „Asümmeetrilise algoritmi” tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

„Autentimine” (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Keskmine väljundvõimsus” (average output power) (6) – „laseri” koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri” kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri” impulsisagedusega hertsides.

„Hilistus põhiventiilis levimisel” (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses” kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste”„perekonna” puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud „perekonna” tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud „perekonna” sees.

NB1!   „Hilistust põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse” sisend-/väljundviivitusega.

NB2!   „Perekond” sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a. 

ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b. 

ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia ning

c. 

ühtsed põhiparameetrid.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

„Algväärtus” (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).

„Algväärtus” (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust” väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

„Biotoimeained” (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

„Aksiaallõtk” (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).

„Tõenäolise vea ring” (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

„Kemolaser” (chemical laser) (6) – „laser”, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

„Keemiline segu” (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid” (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

„Tsiviilõhusõidukid” (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid”, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

NB!   Vt ka „õhusõiduk”.

„Teabevahetuskanali kontroller” (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Kompensatsioonisüsteemid” (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest”) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

„Komposiit” (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine” ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

„III/V ühendid” (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

„Kontuurjuhtimine” (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).

„Kriitiline temperatuur” (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

„Krüptograafiline aktiveerimine” (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1. 

ühe kaubaga või

2. 

ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused .

1.   „Krüptograafilise aktiveerimise” tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara” või „tehnoloogiana”.

2.   „Krüptograafilise aktiveerimise” mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

„Krüptograafia” (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia” all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut „salajast parameetrit” (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkused .

1.   „Krüptograafia” ei hõlma „fikseeritud” andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

2.   „Krüptograafia” hõlmab dekrüptimist.

Tehnilised märkused .

1.   „Salajane parameeter” – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.   „Fikseeritud” (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

„Pidevlainelaser” (CW laser) (6) – „laser”, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

„Küberintsidentidele reageerimine” (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.

„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid” (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

„Vaesestatud uraan” (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

„Arendus” (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

„Difusioonkeevitus” (diffusion bonding) (1 2) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

„Digitaalarvuti” (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a. 

võtta vastu andmeid;

b. 

säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c. 

töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta ning

d. 

esitada töödeldud andmeid.

NB!   Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

„Digitaalne edastuskiirus” (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

NB!   Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus”.

„Triivi kiirus” (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

„Lõhustuvate erimaterjalide”„efektiivgramm” (effective gramme) (0 1) –

a. 

plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b. 

uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c. 

uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga.

„Elektroonikasõlm” (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st „vooluahela elemente”, „diskreetkomponente”, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

NB1!   „Vooluahela element” – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2!   „Diskreetkomponent” – eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

„Suure siseenergiaga materjalid” (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

„Tööorganid” (end-effectors) (2) – haaratsid, „aktiivsed tööriistühikud” ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

NB!   „Aktiivne tööriistühik” (active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

„Ekvivalenttihedus” (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

„Ekvivalentstandardid” (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.

„Lõhkeained” (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

„FADEC-süsteemid” ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid” (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

„Kiud- või niitmaterjalid” (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:

a. 

pidevad „monokiud”;

b. 

pidev „lõng” ja „eelkedrus”;

c. 

„lindid”, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d. 

tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e. 

mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f. 

aromaatse polüamiidi pulp.

„Kile-tüüpi integraallülitused” (film type integrated circuit) (3) – „vooluahela elementide’ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon ”põhimikule.

NB!   „Vooluahela element” on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki” lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem” (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki” lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

„Fokaaltasandiline massiiv” (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

NB!   See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

„Osaribalaius” (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse” jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

„Sagedushüplemine” (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri” üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

„Sageduse ümberlülitusaeg” (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a. 

alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest või

b. 

1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

„Kütuseelement” (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

„Sulav” (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

„Ringpaisuga väljatransistor” (Gate-All-Around Field-Effect Transistor) („GAAFET”) (3) – seade, millel on üks või mitu pooljuht-juhtivuskanali elementi ühise paisustruktuuriga, mis ümbritseb ja juhib voolu kõigis pooljuht-juhtivuskanali elementides.

NB!   See määratlus hõlmab nanoleht- või nanotraat-väljatransistoreid ja ümbritsevate paisudega transistoreid ning muid „GAAFET” pooljuht-juhtivuskanali elementide struktuure.

„Kõvad selektorid” (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).

„Juhtimissüsteem” (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

„Hübriidintegraallülitus” (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille „vooluahela elemendid’ või ”diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b. 

ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c. 

on tervikuna asendatav ning

d. 

tavaliselt ei ole demonteeritav.

NB1!   „Vooluahela element” – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB2!   „Diskreetkomponent” – eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

„Pildiväärindus” (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

„Immuunotoksiin” (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini” või „toksiini alamühiku” konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

„Üldkasutatav” (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”).

„Infoturve” (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia”, „krüptograafiline aktiveerimine”, „krüptoanalüüs”, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus .

„Krüptoanalüüs” – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

„Hetkribalaius” (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

„Isolatsioon” (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

„Sisekatend” (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.

„Sisemine magnetvälja gradiomeeter” (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!   Vt ka „magnetgradiomeetrid”.

„Sissetungimistarkvara” (intrusion software) (4 5) – „tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme „seirevahendite’ eest või hävitada selle ”kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:

a. 

andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine või

b. 

programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused .

1.   „Sissetungimistarkvara” ei hõlma järgmist:

a. 

hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b. 

digitaalõiguste haldamise (Digital Rights Management – DRM) „tarkvara”või

c. 

„tarkvara”, mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.   Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehnilised märkused .

1.   „Seirevahendid” – „tarkvara-” või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.   „Kaitsvad vastumeetmed” – meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

„Isoleeritud eluskultuurid” (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

„Isostaatpressid” (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

„Laser” (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

NB!  

Vt ka:

kemolaser”,

pidevlainelaser”;

impulsslaser”;

ülivõimas laser”.

„Andmebaas” (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

„Õhust kergemad õhusõidukid” (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad”, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

„Lineaarsus” (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

„Kohtvõrk” (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel „andmesideseadmetel” üksteisega otse suhelda ning

b. 

piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

NB!   „Andmesideseade” on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

„Magnetvälja gradiomeetrid” (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist” ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!   Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid”.

„Magnetomeetrid” (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid” (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

„Põhiaine” (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

„Mõõtehälve” (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

„Mikroarvuti mikroskeem” (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

NB!   Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

„Mikroprotsessor-mikroskeem” (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „mitmekiibiline integraallülitus”, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

NB1!   Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem” integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

NB2!   See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina” koos toimima.

„Mikroorganismid” (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride” või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

„Rakettmürsud” (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

„Monokiud” (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

„Monoliit-integraallülitus” (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki „vooluahela elementide” kombinatsioon, mis

a. 

moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn „kiibi”) sees või peal;

b. 

mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning

c. 

mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

NB!   „Vooluahela element” on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus” (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus”, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.

„Monospektraalsed pildiandurid” (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

„Mitmekiibiline integraallülitus” (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust”, mis on ühendatud ühisele „põhimikule”.

„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)” (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.

„Multispektraalsed pildiandurid” (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

„Looduslik uraan” (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

„Võrgu juurdepääsu kontroller” (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega”, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

„Tuumareaktor” (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor” hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

„Arvjuhtimine” (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).

„Objektkood” (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi” (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

„Käitamine, juhtimine või hooldamine” (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a. 

järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1. 

kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2. 

kauba sätted või

3. 

autentimisandmed, mis toetavad lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b. 

kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c. 

logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad punktis a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus.   „OAM” ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a. 

sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega, või

b. 

krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

„Optiline integraallülitus” (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus” või „hübriidintegraallülitus”, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

„Optiline kommuteerimine” (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

„Üldine voolutihedus” (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

„Osalisriik” (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)

„Tippvõimsus” (peak power) (6) – „impulsi kestuse” ajal saavutatud suurim võimsus.

„Personaalvõrk” (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud „andmesideseadmete” omavahelist otsesuhtlust ning

b. 

seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus füüsilises läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehnilised märkused .

1.   „Andmesideseade” on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

2.   „Kohtvõrk” on ulatuslikum kui „personaalvõrgu” geograafiline asukoht.

„Eelnevalt eraldatud” (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

„Põhiline koostisosa” (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga” tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

„Tootmine” (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

„Tootmisseadmed” (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised” (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed” ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis”järku.

„Programm” (programme) (6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Impulsi kokkusurumine” (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

„Impulsi kestus” (pulse duration) (6) – „laseri” impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

„Impulsslaser” (pulsed laser) (6) – „laser”, mille „impulsi kestus” on 0,25 sekundit või alla selle.

„Kvantkrüptograafia” (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia” meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

„Radari sagedusliikuvus” (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

„Radari hajaspekter” (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

„Kiirgustundlikkus” (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus .

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

„Reaalajas töötlemine” (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud reaktsiooniajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

„Korduvus” (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))

„Vajalik” (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad omavahel jagada mitmed tooted.

„Mässuohje toimeained” (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus .

Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.

„Robot” (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

multifunktsionaalsus;

b. 

selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c. 

koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ning

d. 

on „kasutaja-programmeeritav” kas kasutades „õpetamine/kordamine” meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

NB!   Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1. 

manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2. 

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3. 

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4. 

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5. 

virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartesi koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

„Eelkedrus” (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest „heietest” (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

NB!   „Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Viskumine” (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).

„Võendisagedus” (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus” selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse” asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).

„Satelliitnavigatsioonisüsteem” (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).

„Mastaabitegur” (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

„Signaalianalüsaatorid” (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

„Signaalitöötlus” (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus).

„Tarkvara” (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

NB!   „Mikroprogramm” on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Lähtekood” (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood” (või objektkeel)).

„Kosmosesõiduk” (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

„Kosmosesõiduki platvorm” (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki” ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti” asukoha tugiinfrastruktuuri.

„Kosmosesõiduki kasulik last” (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile”, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

„Kosmosekindel” (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

NB!   Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse” kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud”.

„Lõhustuv erimaterjal” (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan” ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

„Erimoodul” (specific modulus) (0 1 9) – Youngi moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

„Eritõmbetugevus” (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

„Pöörleva massiga güroskoobid” (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

„Hajaspekter” (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

„Hajaspektriga radar” (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter”.

„Stabiilsus” (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid” (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

„Püsirežiim” (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.

„Suborbitaalne alus” (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba tansportimiseks ja mis on projekteeritud:

a. 

kasutuseks stratosfäärist kõrgemal;

b. 

lendama orbiidivälise trajektooriga ning

c. 

maanduma uuesti Maal ilma inimesi või kaupa kahjustamata.

„Põhimik” (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada „diskreetkomponente” või integraallülitusi.

NB1!   „Diskreetkomponent” – eraldi pakitud „vooluahela element”, millel on oma välisühendused.

NB2!   „Vooluahela element” – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

„Põhimikutoorikud” (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

„Toksiini alamühik” (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini” diskreetkomponent.

„Supersulamid” (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja tõmbetugevus suurem kui 850 MPa temperatuuril 922 K (649 °C) või üle selle.

„Ülijuhtivad materjalid” (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

NB!   Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

„Ülivõimas laser” (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser”, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

„Üliplastne vormimine” (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

„Sümmeetriline algoritm” (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

NB!   „Sümmeetriliste algoritmide” tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

„Lint” (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest”, „heietest”, „eelkedrusest”, „köisikutest” või „lõngadest” jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

NB!   „Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

„Tehnoloogia” (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb „tehniliste andmete’ või ”tehnilise abi' kujul.

NB1!   „Tehniline abi” võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka „tehniliste andmete” edastamist.

NB2!   „Tehnilised andmed” võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

„Kolmemõõtmeline integraallülitus” (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.

„Kallutatav spindel” (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

„Ajakonstant” (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg” (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri reageerimisaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.

„Labaotsabandaaž” (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine” (total control of flight) (7) – „õhusõidukite” seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite” kohta.

„Täielik digitaalne edastuskiirus” (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

NB!   Vt ka „digitaalne edastuskiirus”.

„Köisik” (tow) (1) – kogum „monokiude”, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

„Toksiinid” (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide” külvivarude saasteainetena.

„Timmitav” (tunable) (6) – „laseri” võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser”siirete piirkonna. „Laserit”, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser”siirdel, ei peeta „timmitavaks”.

„Ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

„Mehitamata õhusõiduk” (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan” (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

„Kasutamine” (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus” (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:

a. 

muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või

b. 

talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

„Vaktsiin” (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

„Elektroonilised vaakumseadmed” (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed” hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.

„Nõrkustest teatamine” (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.

„Lõng” (yarn) (1) – kimp keerutatud „heiet”.

NB!   „Heie” on kogum „monokiude” (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

II OSA

0. kategooria

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0ASüsteemid, seadmed ja komponendid

0A001„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

„tuumareaktorid”;

b. 

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori” südamiku hoidmiseks;

c. 

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” viimiseks või sealt eemaldamiseks;

d. 

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e. 

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris” kütuseelemente ja primaarjahutit;

f. 

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris” kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;

NB!   Vt punkt 0A001.e tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h reaktorianuma torude kohta.

g. 

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris”;

h. 

„tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus .

Punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad” kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine.

i. 

allpool esitatud soojusvahetid:

1. 

aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaar- või vahepealses jahutusahelas;

2. 

muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusahelas;

Märkus.   Punkt 0A001.i ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteemi või reaktori jääksoojuse jahutussüsteemi.

j. 

neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori” südamikus;

k. 

„välised soojusekraanid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris” soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks.

Tehniline märkus .

Punktis 0A001.k tähendavad „välised soojusekraanid” peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees.

0BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001järgmised seadmed „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks:

1. 

gaastsentrifugaaleraldusseade;

2. 

gaasdifusiooneraldusseade;

3. 

aerodünaamiline eraldusseade;

4. 

keemilise vahetusprotsessiga eraldusseade;

5. 

ioonvahetuseraldusseade;

6. 

„laser”seade atomaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

7. 

„laser”seade molekulaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

8. 

plasmaeraldusseade;

9. 

elektromagnetiline eraldusseade;

b. 

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus .

Punktis 0B001.b tähendab „suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal” järgmist:

1. 

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2. 

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa, või

3. 

„kiud- või niitmaterjal”, mille „erielastsusmoodul” on suurem kui 3,18, × 106 m ja „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m;

1. 

gaasitsentrifuugid;

2. 

terviklikud rootorsõlmed;

3. 

„suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist” valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega kuni 12 mm ja läbimõõduga 75–650 mm;

4. 

„suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist” valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega kuni 3 mm ja läbimõõduga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise toru ühendamiseks;

5. 

„suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist” valmistatud ja rootortoru sisse paigaldatavad juhteplaadid läbimõõduga 75–650 mm;

6. 

„suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist” valmistatud ja rootortoru ülemise ja alumise otsa paigaldatavad korgid läbimõõduga 75–650 mm;

7. 

magnetripplaagrid:

a. 

laagrikoostud, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” ümbrises, mi sisaldab summutavat ainet, milles magnet on magnetjõuga kinnitunud magnetpooluse või rootori ülemisele kaanele kinnitatud teise magnetiga;

b. 

aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8. 

spetsiaalsed laagrid, mis sisaldavad summutile paigaldatud poolkerakujulistest osadest sõlme (pivot-cup assembly);

9. 

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millesse on freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10. 

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel vähemalt 600 Hz ja võimsusel vähemalt 40 VA;

11. 

gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi kest/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on risti silindri pikiteljega, kaldudes sellest kuni 0,05°;

12. 

kulbid, mis koosnevad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest tsentrifuugi rootortorust gaasilise UF6 eraldamiseks Pitot' toru meetodil ja mida saab kinnitada tsentraalsele gaasieraldamissüsteemile;

13. 

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt projekteeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a. 

mitmefaasiline sagedusväljund sagedusega vähemalt 600 Hz ning

b. 

suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

14. 

sulgeklapid ja juhtklapid:

a. 

väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi gaasi UF6 voogude lähteainete, saaduste või jääkidega;

b. 

lõõtstihendiga lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või on nendega kaitstud ning on siseläbimõõduga 10–160 mm ning on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1. 

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast” poorsest metallist, polümeerist või keraamilisest „materjalist” pooride suurusega 10–100 nm ja paksusega kuni 5 mm või torukujuliste vormide korral läbimõõduga kuni 25 mm;

2. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist” valmistatud või nende abil kaitstud gaasi difuusori korpused;

3. 

kompressorid või gaasipuhurid, mille tootlikkus on vähemalt 1 m3/min gaasi UF6, väljundrõhk kuni 500 kPa ja rõhusuhe kuni 10:1 ning mille valmistamiseks või kaitse jaoks on kasutatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavaid materjale”;

4. 

võllitihendid punktis 0B001.c.3 nimetatud kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sissevool on väiksem kui 1 000  cm3/min;

5. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist” valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks läbivooluga alla 10 Pa tunnis rõhuvahe 100 kPa korral;

6. 

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või on nende abil kaitstud;

d. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1. 

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm ja millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud silindrilised või koonilised torud (keeristorud) ühe või mitme puutujasuunalise sisenemisavaga;

3. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid;

5. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud eralduselemendi kestad keeristorude või eraldusdüüside jaoks;

6. 

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või on nende abil kaitstud ja on läbimõõduga vähemalt 40 mm;

7. 

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikku, sealhulgas:

a. 

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. 

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat tempeatuuri;

c. 

eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d. 

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

e. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

2. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse tsentrifugaalsed vedelik-vedelik-kontaktorid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

3. 

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni vannid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4. 

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nende abil kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni vannide etteandmise seadmed U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5. 

suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks kasutatavad etteannet ettevalmistavad süsteemid, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüüsivannid U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6. 

uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1. 

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrkvaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad on piiratud mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid igasugusel sobival kujul, sealhulgas osakesed või kiud läbimõõduga kuni 0,2 mm, mis on vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2. 

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nende abil kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid läbimõõduga üle 1 000  mm;

3. 

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate redutseerijate ja oksüdeerijate regenereerimiseks;

g. 

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:

1. 

laserrikastamiseks kasutatavad uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud tööks sihtmärgil vähemalt võimsusel 1 kW;

2. 

vedela või aurustatud uraanimetalli käitlemissüsteemid ja spetsiaalselt selliste süsteemide jaoks projekteeritud või valmistatud osad sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB!   VT KA PUNKT 2A225.

3. 

vedelas või tahkes olekus uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning vedela ja aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

4. 

uraaniauru allika, elektronkahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite kestad (silindrilised või täisnurksed anumad);

5. 

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!   VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h. 

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:

1. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandegaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laseriga töötlemisel saadud uraanimaterjalide ja -jääkide kogumiseks;

3. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4. 

seadmed UF5 (tahkel kujul) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasi kujul);

5. 

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), sealhulgas:

a. 

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b. 

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c. 

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6. 

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!   VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1. 

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2. 

üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid tööks sagedustel üle 100 kHz;

3. 

uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4. 

ei kasutata;

5. 

tahke uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

6. 

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite kestad (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduste ja jääkide kogumise koostude jaoks;

j. 

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1. 

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras, vask) valmistatud üksik või mitu iooniallikat, mis koosnevad aurutekitajast, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvoolutugevusega vähemalt 50 mA;

2. 

rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumisplaadid, mis on valmistatud sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) ning millel on vähemalt kaks pilu ja tasku;

3. 

uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks ettenähtud mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkestad, mis on kavandatud tööks rõhul kuni 0,1 Pa;

4. 

magnetpooluse detailid läbimõõduga üle 2 m;

5. 

iooniallikate kõrgepinge-toiteallikad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimelised pidevaks tööks;

b. 

väljundpingega 20 000  V või rohkem;

c. 

väljundvoolutugevusega 1 A või rohkem ning

d. 

pingekõikuvus, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB!   VT KA PUNKT 3A227.

6. 

magnetite toiteallikad (suure võimsusega alalisvooluallikad), millel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimelised pidevaks tööks väljundvoolutugevusega vähemalt 500 A ja pingega vähemalt 100 V ning

b. 

voolu- ja pingekõikuvus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB!   VT KA PUNKT 3A226.

0B002Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nende abil kaitstud:

a. 

etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi;

b. 

desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel;

c. 

saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d. 

veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e. 

toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f. 

vaakumsüsteemid ja pumbad:

1. 

vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad tootlikkusega vähemalt 5 m3/min;

2. 

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nende abil kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris; või

3. 

vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumjaoturitest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g. 

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:

1. 

nad võimaldavad mõõta ioone massiga vähemalt 320 aatommassiühikut ning nende lahutusvõime on parem kui 1:320;

2. 

iooniallikad, mis on valmistatud või mis on kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3. 

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4. 

isotoopanalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003Plant for the conversion of uranium and equipment specially designed or prepared therefor, as follows:

a. 

süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks;

b. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks;

c. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks;

d. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks;

e. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks;

f. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks;

g. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks;

h. 

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks;

i. 

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks.

0B004Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a. 

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1. 

vesi-vesiniksulfiid-isotoopvahetusseadmed;

2. 

ammoniaak-vesinik-muundamisseadmed;

b. 

järgmised seadmed ja komponendid:

1. 

vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid läbimõõduga vähemalt 1,5 m, mis on töövõimelised rõhul 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2. 

vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 massiprotsenti H2S) ringluse tagamiseks ettenähtud üheastmelised nõrgasurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid tootlikkusega vähemalt 56 m3/s imemisel rõhuga vähemalt 1,8 MPa ning tihenditega, mis on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3. 

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega vähemalt 35 m ja läbimõõduga 1,5 m– 2,5 m ning mis on võimelised töötama rõhul üle 15 MPa;

4. 

vahetuskolonni siseosad, sealhulgas astmereaktorid, ja astmepumbad, sealhulgas sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5. 

3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessiga;

6. 

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsi tegemiseks deuteeriumi kontsentratsioonil vähemalt 90 %;

7. 

katalüütilised põletid ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi teel rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8. 

täielikud raske vee kvaliteedi parandamise süsteemid või neis kasutatavad kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9. 

ammoniaagi sünteesi konverterid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil.

0B005Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus .

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori” kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1. 

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises;

2. 

hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees;

3. 

kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust;

4. 

kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5. 

on kasutusel reaktorielementide koostamisel.

0B006„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus.   Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a. 

„tuumareaktori” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik, sealhulgas seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja peamisi tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b. 

kütuseelemendi voodri küljest vabastamise ja tükeldamise või hakkimise seadmed, st kaugjuhitavad seadmed, „tuumareaktori” kiiritatud kütusetompude, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c. 

lahustuspaagid või mehaaniliste seadmetega lahustid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori” kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuumale ja ülimalt korrodeerivale vedelikule ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad, kasutatavad ja hooldatavad;

d. 

lahustiekstraktorid nagu täidiskolonnid või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalkontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” töötlemistehases;

e. 

säilitus- ja ladustamismahutid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus .

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1. 

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalent (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on kindlaks määratud punkti 0C004 märkuses) on vähemalt 2 %;

2. 

silindriliste anumate läbimõõt ei ületa 175 mm või

3. 

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm;

f. 

neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” taastöötlemisseadmes.

0B007Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a. 

süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks;

b. 

süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0CMaterjalid

0C001Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

Märkus.   Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a. 

„looduslik uraan” või „vaesestatud uraan”, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b. 

„vaesestatud uraan”, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1. 

kaitse;

2. 

pakendamine;

3. 

ballast massiga kuni 100 kg;

4. 

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c. 

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d. 

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002„Lõhustuvad erimaterjalid”

Märkus.   Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades.

0C003Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000 .

0C004Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku „booriekvivalendi” ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris” koguses, mis on üle 1 kg.

NB!   VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1.   Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris” kasutamiseks. Punkt 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3, mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris”.

Märkus 2.   Punktis 0C004 on „booriekvivalent” (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

image

ningsB ja sZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna standardi ASTM B330 kohaselt on alla 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0DTarkvara

0D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

0ETehnoloogia

0E001Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

III OSA

1. kategooria

KATEGOORIA 1 – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1ASüsteemid, seadmed ja komponendid

1A001Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a. 

mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel” või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b. 

ei kasutata;

c. 

ei kasutata.

1A002Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

NB!   VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a. 

valmistatud järgmistest materjalidest:

1. 

orgaaniline „põhiaine” ning „kiud- või niitmaterjalid”, mis on nimetatud punktis 1C010.c või 1C010.d, või

2. 

prepregmaterjalid või eelvormid, mis on nimetatud punktis 1C010.e;

b. 

valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest” ja mis tahes järgmisest materjalist:

1. 

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„erimoodul” on suurem kui 10,15 × 106 m ning

b. 

„eritõmbetugevus” on suurem kui 17,7 × 104 m või

2. 

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1.   Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit”struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik„kiud- või niitmaterjalidest”, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

b. 

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

c. 

nende laius ületab 15 mm.

Märkus 2.   Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a. 

spordikaupadena,

b. 

autotööstuses,

c. 

tööpingiehituses,

d. 

meditsiinis.

Märkus 3.   Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a. 

metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b. 

silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4.   Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

Märkus 5.   Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjale” pikkusega 25,0 mm või vähem.

1A003Mitte„sulavatest” aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

paksus üle 0,254 mm või

b. 

kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus.   Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB!   Kerg„sulavate” aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a. 

täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus.   Punkt 1A004.a hõlmab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus .

Punkti 1A004.a tähenduses:

1. 

täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2. 

filterkanistrid hõlmavad filtrite padruneid.

1. 

„biotoimeained”;

2. 

„radioaktiivsed materjalid”;

3. 

kemoründemürgid või

4. 

„massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalid”, sealhulgas:

a. 

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b. 

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c. 

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d. 

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e. 

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit) (DM) (CAS 578–94-9);

f. 

N-nonanoüülmorfoliin (MPA) (CAS 5299-64–9);

b. 

kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1. 

„biotoimeained”;

2. 

„radioaktiivsed materjalid”või

3. 

kemoründemürgid;

c. 

avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1. 

„biotoimeained”;

2. 

„radioaktiivsed materjalid”või

3. 

kemoründemürgid

d. 

elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine”jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine „mikrokoguste avastamise” meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus .

Lõhkeaine „mikrokoguste avastamine” on määratletud kui suutlikkus avastada koguseid, mis auru puhul on alla 1 miljondiku, tahkiste ja vedelike puhul alla 1 mg.

Märkus 1.   Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks ettenähtud seadmeid.

Märkus 2.   Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabalt läbitavaid turvaväravaid.

Märkus.   Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a. 

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b. 

töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1. 

allmaakaevandamine;

2. 

pealmaakaevandamine;

3. 

põllumajandus;

4. 

farmaatsiatooted;

5. 

meditsiin;

6. 

veterinaaria;

7. 

keskkond;

8. 

jäätmekäitlus;

9. 

toiduainetööstus.

Tehnilised märkused .

1.   Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks „radioaktiivsete materjalide”, „biotoimeainete”, kemoründemürkide, „mudelainete”, „massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalide” avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.   „Mudelaine” on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel.

3.   Punkti 1A004 tähenduses on „radioaktiivsed materjalid” materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt;

b. 

soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, kaitseaste IIIA (NIJ 0101 .06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard” või vähem.

NB!   Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide” kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1.   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2.   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3.   Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest.

1A006Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

kaugjuhitavad sõidukid;

b. 

„häirijad”.

Tehniline märkus .

Punkti 1A006.b tähenduses on „häirijad” seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

Märkus.   Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali”:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a. 

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b. 

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1. 

silddetonaator (EB),

2. 

silddetonaatori lõhketraat (EBW),

3. 

fooliumdetonaator (slapper),

4. 

fooliumdetonaator (exploding foil initiator, EFI).

Tehnilised märkused .

1.   Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator.

2.   Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit.

1A008Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a. 

„kujulaengud” (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:

1. 

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ning

2. 

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b. 

pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

lõhkeainesisaldus on suurem kui 40 g/m ning

2. 

laius 10 mm või rohkem;

c. 

lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m;

d. 

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus .

„Kujulaengud” on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

NB!   VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a. 

siseläbimõõt 75–400 mm ning

b. 

valmistatud punktis 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning

b. 

need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a. 

(kiirgusvaba) nn „külm piirkond” on suurem kui 0,09 m2;

b. 

tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c. 

paksus on vähemalt 100 mm.

Tehniline märkus .

Punktis 1A227 tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit”struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali” tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!   VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a. 

kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama „primaar-servopositsioneerimis ”telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”;

b. 

„lintimispingid”, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama „„primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud” komposiitmaterjalist” õhusõidukikere osade või „rakettrelva” osade tootmiseks;

Märkus.   Punktis 1B001.b tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.b. tähenduses „lintimispinkidega” on võimalik paigaldada üks või mitu „lindiriba”, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute „lindiribade” paigaldamist.

c. 

mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit”struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d. 

järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1. 

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos, bituumen või polükarbosilaan) muundamiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2. 

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise teel ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3. 

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4. 

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude termomuundamiseks alumiiniumoksiidkiududeks;

e. 

seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f. 

spetsiaalsed „komposiit”materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1. 

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2. 

arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g. 

„köisikupaigalduspingid”, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama „primaar-servopositsioneerimis”telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”materjalist õhusõidukikere või „rakettrelva” osade tootmiseks.

Tehniline märkus .

Punkti 1B001.g tähenduses on „köisikupaigalduspinkide” abil võimalik paigaldada üks või mitu „lindiriba”, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute „lindiribade” kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused .

1.   Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad„primaar-servopositsioneerimis”teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess.

2.   Punktis 1B001 tähenduses on „lindiriba” üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud „lindiriba” hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning

b. 

punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB!   VT KA PUNKT 1B102.

1B003Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks” või „difusioonkeevitamiseks” ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a. 

õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad;

b. 

„õhusõidukite” või kosmosesõidukite mootorid või

c. 

komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks”, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!   VT KA PUNKT 1B201.

Märkus.   Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.

a. 

kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b. 

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva” osade tootmiseks;

c. 

järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:

1. 

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos või polükarbosilaan) muundamiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise ajal;

2. 

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3. 

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d. 

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus.   Punkt 1B101.d hõlmab rulle, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmeid ning matriitse.

1B102Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed” ja järgmised komponendid:

NB!   VT KA PUNKT 1B115.b.

a. 

metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas;

b. 

spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete” jaoks ettenähtud komponendid.

Märkus.   Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a. 

plasmageneraatorid (kõrgsagedusliku kaarleegiga), mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

b. 

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

c. 

seadmed, mida kasutatakse kerajatest osakestest alumiiniumipulbrite „tootmiseks”, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a. 

„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b. 

„tootmisseadmed” punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus.   Punkt 1B115.b ei hõlma partiikaupa töötavaid miksereid, pidevmiksereid ega jugaveskeid. Partiikaupa töötavate mikserite, pidevmikserite ja jugaveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1.   Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2.   Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573  K (1 300  °C) kuni 3 173  K (2 900  °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b. 

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c. 

kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning

d. 

vähemalt üks ekstsentriline „segamis-/sõtkumisvõll”.

Märkus.   Punktis 1B117.d ei viidata mõistega „segamis-/sõtkumisvõll” deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b. 

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

2. 

kõik järgmised omadused:

a. 

üks pöörlev ja võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed, ning

b. 

sõtkumishambad/-sõrmed segamiskambri seinte siseküljel.

1B119Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a. 

kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2. 

mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”ning

3. 

mis võimaldavad 75–650 mm siseläbimõõduga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b. 

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c. 

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

Märkus.   Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a. 

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b. 

millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C);

b. 

ette nähtud tööks siserõhul 0,5– 5 MPa;

c. 

valmistatud:

1. 

rahvusvahelise autoinseneride ühingu (SAE) seeria 300 vähese väävlisisaldusega roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on vähemalt 5 ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2. 

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja vesiniku (H2) keskkonda taluvatest materjalidest ning

d. 

siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning „efektiivpikkusega” vähemalt 4 m.

Tehniline märkus .

Punktis 1B228 tähendab „efektiivpikkus” täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b. 

nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning

c. 

neil on üks järgmistest omadustest:

1. 

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) töörõhk on 1,5– 60 MPa või

2. 

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) töörõhk on 20–60 MPa.

1B231Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a. 

tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b. 

järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1. 

vesinik- või heeliumjahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2. 

vesiniku isotoopide kogumise ja puhastamise süsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a. 

nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning

b. 

nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000  kg/h või rohkem.

1B233Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a. 

rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b. 

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1. 

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2. 

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3. 

liitiumamalgaami elektrolüüsivannid;

4. 

kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste aurustid;

c. 

ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid;

d. 

keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid.

1B234Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning

b. 

neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1B235Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

a. 

liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel;

b. 

komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele.

Tehniline märkus .

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1CMaterials

Tehniline märkus .

Metallid ja sulamid:
kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete „metall” ja „sulam” alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:
töötlemata kujul:
anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
a. 

survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat;

b. 

valumaterjal, mis on saadud mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

NB!   VT KA PUNKT 1C101.

a. 

materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz, kuid alla 3 × 1012 Hz;

Märkus 1.   Punkt 1C001.a ei hõlma järgmist:

a. 

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest koostatud karvabsorbendid, mittemagnetilise täidisega neeldumise tagamiseks;

b. 

absorbendid, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille vastuvõttev pind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiidi, koonuse, kiilikujulisi ning painutatud pindu;

c. 

tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need on valmistatud järgmistest materjalidest:

a. 

süsiniktäiteainega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ± 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b. 

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ± 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus .

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a. kohta. Märkus. Punkti 1.c.1 märkuse puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning need asetatakse kiirgava elemendi kaugvälja.

2. 

nende tõmbetugevus on väiksem kui 7 × 106 N/m2 ning

3. 

nende survetugevus on väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d. 

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

tihedus on suurem kui 4,4 ning

2. 

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

e. 

tasapinnalised absorbendid, milles ei teki magnetkadusid ja mis on valmistatud „avatud pooridega vaht”plastist tihedusega kuni 0,15 g/cm3.

Tehniline märkus .

„Avatud pooridega vaht'plastid on painduvad poorsed materjalid, mille sisemine struktuur on atmosfäärile avatud.” Avatud pooridega vaht'plastide kohta on inglise keeles kasutusel kaks nimetust: open-cell foams ja reticulated foams.

Märkus 2.   Mitte ükski punkti 1C001.a märkuses 1 esitatud erand ei kehti värvi sisalduvate absorbeerivate magnetiliste materjalide kohta.

b. 

nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000  nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);

Märkus.   Punkt 1C001.b ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks järgmisel viisil:

a. 

polümeeride „laser”märgistamine või

b. 

polümeeride „laser”keevitamine.

c. 

elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille „mahtelektrijuhtivus” ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille „kiht-/pindtakistus” on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:

1. 

polüaniliin;

2. 

polüpürrool;

3. 

polütiofeen;

4. 

polüfenüleenvinüleen või

5. 

polütienüleenvinüleen.

Märkus.   Punkt 1C001.c ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus .

„Elektriline mahtjuhtivus” ning „kiht-/pindjuhtivus” tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB!   VT KA PUNKT 1C202.

Märkus.   Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale.

Tehnilised märkused .

1.   Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus.

2.   „Pingetaluvusaega” relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile.

3.   „Elastoplastse väsimise aega” tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing” (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega.

a. 

järgmised aluminiidid:

1. 

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2. 

titaanaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 10 massiprotsenti alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b. 

järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1. 

niklisulamid, millel on kas:

a. 

„pingetaluvusaeg” relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b. 

„elastoplastse väsimise aeg” vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2. 

nioobiumisulamid, millel on kas:

a. 

„pingetaluvusaeg” relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073  K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b. 

„elastoplastse väsimise aeg” vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3. 

titaanisulamid, millel on kas:

a. 

„pingetaluvusaeg” relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b. 

„elastoplastse väsimise aeg” vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4. 

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a. 

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b. 

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5. 

magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ning

b. 

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %-lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTMi standardile G-31 või vastavale riiklikule standardile;

c. 

metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus .

X tähistab järgmistes valemites üht või mitut legeerelementi.

a. 

turbiinmootorite detailide ja komponentide niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), st nad sisaldavad vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) üle 100 μm läbimõõduga mittemetalset osakest 109 sulamiosakese kohta;

b. 

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c. 

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d. 

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e. 

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2. 

see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a. 

„vaakumpihustus”;

b. 

„gaaspihustus”;

c. 

„rotatsioonpihustus”;

d. 

„sulandi piiskjahutus”;

e. 

„sulandi rotatsioon” ja „peenestamine”;

f. 

„sulandi ekstraktsioon” ja „peenestamine”;

g. 

„mehaaniline legeerimine”või

h. 

„plasmapihustus”ning

3. 

see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d. 

legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2. 

peenestamata helveste, ribade või peente varbade kujul ning

3. 

valmistatud kontrollitavas keskkonnas ühe protsessiga järgmistest:

a. 

„sulandi piiskjahutus”;

b. 

„sulandi rotatsioon”või

c. 

„sulandi ekstraktsioon”.

Tehnilised märkused .

1.   „Vaakumpihustus” (vacuum atomisation) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sulametallijuga pihustub metallis lahustunud gaasi kiirel eraldumisel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

2.   „Gaaspihustus” (gas atomisation) – protsess, mille käigus sula metallisulami juga pihustub kõrgsurve-gaasijoa toimel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

3.   „Rotatsioonpihustus” (rotary atomisation) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või sulametall pihustub kuni 500 μm läbimõõduga piiskadeks.

4.   „Piiskjahutus” (splat quenching) – „kiirtardumise” protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu jahutusplokki moodustuvad helbekujulised tooted.

5.   „Sulandi rotatsioon” (melt spinning) – „kiirtardumise” protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu pöörlevat jahutusketast moodustuvad helbed, ribad või vardataolised tooted.

6.   „Peenestamine” (comminution)– materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

7.   „Sulandi ekstraktsioon” (melt extraction) – „kiirtardumis”- ja ekstraktsiooniprotsess, mille käigus pöörleva jahutusploki väikese segmendi kastmisel sula metallisulami vanni saadakse ribataoline toode.

8.   „Mehaaniline legeerimine” (mechanical alloying) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

9.   „Plasmapihustus” (plasma atomisation) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulami juga pihustub plasmapõleti toimel inertgaasi keskkonnas piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

10.   „Kiirtardumine” (solidify rapidly) – protsess, mis seisneb sulamaterjali tahkestumisel jahutamiskiirusel üle 1 000  K/s.

1C003Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000  ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus .

Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega.

b. 

magnetostriktiivsed sulamid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

küllastuse magnetostriktsioon on rohkem kui 5 × 10-4 või

2. 

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c. 

amorfsed või „nanokristallilised” sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende koostises on vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2. 

küllastuse magnetiline induktsioon (Bs) on 1,6 T või rohkem ning

3. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

liistaku paksus on kuni 0,02 mm või

b. 

selle elektriline eritakistus on vähemalt 2 × 10–4 oomi/cm.

Tehniline märkus .

Punktis 1C003.c nimetatud „nanokristallilised” materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm.

1C004Raua, nikli või vase baasil „põhiainega” uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

tihedus üle 17,5 g/cm3;

b. 

elastsuspiir üle 880 MPa;

c. 

tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning

d. 

suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005„Ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a. 

need on „ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan „kiust” ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nad on paigutatud muudesse „põhiainetesse” kui vask või vasesegudest „põhiaine”ning

2. 

nad on ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10–4 mm2 (väiksem kui 6 μm läbimõõduga ümarkiud);

b. 

need on „ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast”„kiust”, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

„kriitiline temperatuur” magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ning

2. 

nad säilitavad „ülijuhtiva” oleku temperatuuril 4,2 K (-268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristisuunas orienteeritud magnetvälja magnetilise induktsiooniga 12 T, nii et kriitiline voolutihedus on 1 750  A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c. 

„ülijuhtivad”„komposiit”juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast”„kiust”, säilitavad „ülijuhtivuse” temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus .

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006Vedelikud ja määrdeained:

a. 

ei kasutata;

b. 

Määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetreid või -tioeetreid või selliste eetrite ja tioeetrite segusid

c. 

summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

puhtus on üle 99,8 %;

2. 

100 ml vedelikus leidub vähem kui 25 osakest suurusega vähemalt 200 μm ning

3. 

need koosnevad vähemalt 85 % ulatuses vähemalt ühest järgmisest koostisainest:

a. 

dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b. 

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c. 

polübromotrifluoroetüleen;

d. 

fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need koosnevad vähemalt 85 massiprotsenti ulatuses vähemalt ühest järgmisest ühendist või nende segust:

a. 

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b. 

perfluoroalküülamiinid,

c. 

perfluorotsükloalkaanid või

d. 

perfluoroalkaanid;

2. 

nende tihedus temperatuuril 298 K (25 °C) on vähemalt 1,5 g/ml;

3. 

need on temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ning

4. 

sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti fluori.

Märkus.   Punkt 1C006.d ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit”materjalid kui „põhiained” ja „lähteained”:

NB!   VT KA PUNKT 1C107.

a. 

titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja osakesi suurusega üle 10 μm ei ole rohkem kui 10 %;

b. 

ei kasutata;

c. 

keraamilised „põhiaine”„komposiit”materjalid:

1. 

keraamilis-keraamilised „komposiit”materjalid klaas- või oksiid-„põhiainega”, mis on sarrustatud kiududega, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

mõnest järgmistest materjalidest valmistatud pidevkiud:

1. 

Al2O3 (CAS 1344-28-1) või

2. 

Si-C-N või

Märkus.   Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma „komposiite”, mis sisaldavad kiude tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273  K (1 000  °C) või tõmberoomekindlusega, millele vastav roomedeformatsioon 100 tunni kestel on üle 1 % koormusel 100 MPa ja temperatuuril 1 273  K (1 000  °C).

b. 

kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

need on valmistatud vähemalt ühest järgmisest materjalist:

a. 

Si-N;

b. 

Si-C;

c. 

Si-Al-O-N või

d. 

Si-O-N ning

2. 

nende „eritõmbetugevus” on suurem kui 12,7 × 103 m;

2. 

keraamilise „põhiainega”„komposiit”materjalid, mille „põhiaine” koostises on räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d. 

ei kasutata;

e. 

„lähteained”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks”:

1. 

polüdiorganosilaanid;

2. 

polüsilatsaanid;

3. 

polükarbosilatsaanid;

f. 

ei kasutata.

Tehniline märkus .

Punkti 1C007 tähenduses on „lähteained” spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks”.

1C008Mittefluoritud polümeersed ained:

a. 

järgmised imiidid:

1. 

bismaleimiidid;

2. 

aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille „klaasistumistemperatuur (Tg)” on üle 563 K (290 °C);

3. 

aromaatsed polüimiidid, mille „klaasistumistemperatuur (Tg)” on üle 505 K (232 °C);

4. 

aromaatsed polüeeterimiidid, mille „klaasistumistemperatuur (Tg)” on üle 563 K (290 °C);

Märkus.   Punkt 1C008.a hõlmab „sulavaid” vedelas või tahkes olekus materjale, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või ribasid.

NB!   Kile-, lehe-, lindi- või ribakujuliste mitte„sulavate” aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b. 

ei kasutata;

c. 

ei kasutata;

d. 

polüarüleenketoonid;

e. 

polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f. 

polübifenüleeneetersulfoon, mille „klaasistumistemperatuur (Tg)” on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused .

1.   „Klaasistumistemperatuuri (Tg)” määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.   „Klaasistumistemperatuuri (Tg)” määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3 nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg.

1C009Töötlemata fluoritud ühendid:

a. 

ei kasutata;

b. 

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c. 

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010„Kiud- või niitmaterjalid”:

NB!   VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused .

1.   Selleks et arvutada punktis 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide”„eritõmbetugevus”, „erimoodul” või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618:2004 kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.   Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide” (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse”, „erimooduli” või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks”.

a. 

orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

„erimoodul” on suurem kui 12,7 × 106 m ning

2. 

„eritõmbetugevus” on suurem kui 23,5 × 104 m;

Märkus.   Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b. 

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

„erimoodul” on suurem kui 14,65 × 106 m ning

2. 

„eritõmbetugevus” on suurem kui 26,82 × 104 m;

Märkus.   Punkt 1C010.b ei hõlma järgmist:

a. 

„kiud- või niitmaterjalid”, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2. 

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3. 

nende laius ületab 15 mm;

b. 

need on mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid” pikkusega 25,0 mm või vähem.

c. 

anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

koosnevad vähemalt 50 massiprotsenti ränidioksiidist ja nende „erimoodul” on suurem kui 2,54 × 106 m, või

b. 

neid ei ole märgitud punktis 1C010.c.1.a ja nende „erimoodul” on suurem kui 5,6 × 106 m ning

2. 

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922  K (1 649  °C);

Märkus.   Punkt 1C010.c ei hõlma järgmist:

a. 

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille „erimoodul” on väiksem kui 10 × 106 m;

b. 

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c. 

boorkiud;

d. 

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043  K (1 770  °C).

d. 

„kiud- või niitmaterjalid”, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

koosnevad järgmistest komponentidest:

a. 

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b. 

punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2. 

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on „segatud” muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

Tehniline märkus .

„Segatud” (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine” saamiseks.

e. 

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid” (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid” (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

need on anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid”, mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b. 

need on orgaanilised või süsinik„kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende erimoodul on suurem kui 10,15 × 106 m ning

2. 

„eritõmbetugevus” on suurem kui 17,7 × 104 m ning

2. 

neil on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

neis on vaiku või bituumenit, mida on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b. 

„dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)” on vähemalt 453 K (180 °C) ja neis leidub fenoolvaike või

c. 

„dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)” on 505 K (232 °C) või rohkem ja neis leidub vaiku või bituumenit, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1.   Metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid” (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid”, mida ei ole vaigu või bituumeniga immutatud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c „kiud- või niitmaterjalid”.

Märkus 2.   Punkt 1C010.e ei hõlma järgmist:

a. 

epoksüvaik-„põhiainega” eelimmutatud „kiud- või niitmaterjalid” (prepregmaterjalid), mis on ette nähtud „tsiviilõhusõidukite” osade või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2. 

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3. 

nende laius ületab 15 mm;

b. 

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid” pikkusega kuni 25,0 mm, mille puhul kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või bituumenit.

Tehnilised märkused .

1.   „Süsinikkiu eelvormid” (carbon fibre preforms) – kaetud või katmata kiu korrapärane koost, mis on ette nähtud teatava osa sarrustuse tegemiseks enne „põhiaine” lisamist „komposiit”materjali saamiseks.

2.   Punktis 1C010.e nimetatud ainete „dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)” määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuiva katsekehaga. Temperatuurikindlate ainete puhul peab kuiva katsekeha töötlemise aste olema vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011Metallid ja ühendid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a. 

metallid, mille osakeste suurus on alla 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid;

Tehniline märkus .

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

Märkus.   Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

b. 

boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1. 

boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti,

2. 

boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus.   Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid kuuluvad kontrollimisele olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

c. 

guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d. 

nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

NB!   Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu.

1C012Järgmised materjalid:

Tehniline märkus .

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a. 

plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus.   Punkt 1C012.a ei hõlma järgmist:

a. 

saadetisi, milles on plutooniumi kuni 1 gramm;

b. 

saadetisi, milles on kuni 3 „efektiivgrammi”, kui see kogus leidub instrumentide anduriosades.

b. 

„eelnevalt eraldatud” neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus.   Punkt 1C012 ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on kuni 1 gramm.

1C101Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse „rakettrelvades”, „rakettrelvade” alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1.   Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a. 

konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b. 

pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2.   Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus .

Punktis 1C101 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a. 

peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:

1. 

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

2. 

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

3. 

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB!   Vt ka punkti 0C004.

b. 

pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;

NB!   Vt ka punkti 0C004.

c. 

keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks;

d. 

masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks;

e. 

ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades;

f. 

masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on „ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal” (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000  °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade”, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus.   Punkt 1C107.f ei hõlma mittekomposiitseid „ülikõrget temperatuuri taluvaid keraamilisi materjale”.

Tehniline märkus 1 .

Punktis 1C107.f. tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2 .

„Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid” hõlmavad järgmist:

1. 

titaandiboriid (TiB2);

2. 

tsirkooniumdiboriid (ZrB2);

3. 

nioobiumdiboriid (NbB2);

4. 

hafniumdiboriid (HfB2);

5. 

tantaaldiboriid (TaB2);

6. 

titaankarbiid (TiC);

7. 

tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8. 

nioobiumkarbiid (NbC);

9. 

hafniumkarbiid (HfC);

10. 

tantaalkarbiid (TaC).

1C111Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a. 

tõukeained:

1. 

sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, mida ei ole sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ja mille osakeste läbimõõt on väiksem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus vähemalt 97 massiprotsenti, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad osakesed läbimõõduga alla 63 μm, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus .

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2. 

sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a. 

tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimisega), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, kui nende koostisest vähemalt 97 massiprotsenti moodustab vähemalt üks järgmistest materjalidest:

1. 

tsirkoonium;

2. 

berüllium või

3. 

magneesium;

Tehniline märkus .

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

b. 

Kas boori või boorisulamite metallpulbrid või nende sulamid, kui boori sisaldus on 85 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimise abil), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud:

Märkus.   Punktid 1C111a.2.a ja 1C111a.2.b käsitlevad mitmesuguse osakeste jaotusega pulbrisegusid (nt erineva tera suurusega segud) juhul, kui vähemalt üks osakeste suurus või liik on hõlmatud.

3. 

vedelkütusel töötavates rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a. 

dilämmastiktrioksiid (CAS 10544-73-7);

b. 

lämmastikdioksiid (CAS 10102-44-0) / dilämmastiktetroksiid (CAS 10544-72-6);

c. 

dilämmastikpentoksiid (CAS 10102-03-1);

d. 

lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus .

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2 ), mida on võimalik kasutada rakettrelvasüsteemides. On olemas mitmesuguseid segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi sisaldust protsentides vastavas segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastiksoksiidi. Ülempiir on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

e. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI inhibiitoriga punase suitseva lämmastikhappe kohta (IRFNA);

f. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C238 fluorist ja vähemalt ühest muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevate ühendite kohta;

4. 

järgmised hüdrasiini derivaadid:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a. 

trimetüülhüdrasiin (CAS 1741-01-1),

b. 

tetrametüülhüdrasiin (CAS 6415-12-9),

c. 

N,N-diallüülhüdrasiin (CAS 5164-11-4),

d. 

allüülhüdrasiin (CAS 7422-78-8),

e. 

etüleendihüdrasiin (CAS 6068-98-0),

f. 

monometüülhüdrasiindinitraat,

g. 

asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat,

h. 

hüdrasiiniumasiid (CAS 14546-44-2),

i. 

1,1-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 227955-52-4) / 1,2-dimetüülhüdrasiiniumasiid (CAS 299177-50-7),

j. 

guanidiinnitraat (CAS 13464-98-7),

k. 

diimido-oksaalhappe dihüdrasiin (CAS 3457-37-2),

l. 

2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN),

m. 

vt sõjaliste kaupade nimekirjas hüdrasiiniumperkloraat,

n. 

hüdrasiiniumdiperkloraat (CAS 13812-39-0),

o. 

metüülhüdrasiinnitraat (MHN) (CAS 29674-96-2),

p. 

1,1-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) / 1,2-dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN) (CAS 363453-17-2),

q. 

3,6-dihüdrasinotetrasiinnitraat (1,4-dihüdrasiinnitraat) (DHTN);

5. 

sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud suure energiatihedusega materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvades” või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites;

a. 

segatud kütus, mis sisaldab nii tahket kui ka vedelat kütust, näiteks boorisuspensioon, mille massipõhine energiatihedus on vähemalt 40 × 106 J/kg;

b. 

muud suure energiatihedusega kütused ja kütuselisandid (näiteks kubaan, ioonlahused, JP-10), mille mahupõhine energiatihedus on vähemalt 37,5 × 109 J/m3 temperatuuril 20 °C ja rõhul 1 atmosfäär (101,325 kPa);

Märkus.   Punkt 1C111.a.5.b ei hõlma rafineeritud kütuseid ega taimedest valmistatud biokütuseid, sealhulgas tsiviillennunduses kasutatavaks tunnistatud mootorite kütuseid, välja arvatud juhul, kui need on spetsiaalselt koostatud rakettrelvade või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukite jaoks.

Tehniline märkus .

Punktis 1C111.a.5 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

6. 

järgmised hüdrasiini asendavad kütused:

a. 

2-dimetüülaminoetülasiid (DMAZ) (CAS 86147-04-8);

b. 

polümeersed ained:

1. 

karboksü-lõpprühmaga polübutadieen (karboksüüllõpprühmaga polübutadieen) (CTPB);

2. 

hüdroksü-lõpprühmaga polübutadieen (hüdroksüüllõpprühmaga polübutadieen) (HTPB) (CAS 69102-90-5), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3. 

polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4. 

polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN) (CAS 25265-19-4 / CAS 68891-50-9);

5. 

polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG);

Tehniline märkus .

Polütetrahüdrofuraanpolüetüleenglükool (TPEG) on polü-1,4-butaandiooli (CAS 110-63-4) ja polüetüleenglükooli (PEG) (CAS 25322-68-3) plokk-kopolümeer.

6. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI polüglütsidüülnitraadi (PGN ehk polü-GLYN) (CAS 27814-48- 8) kohta;

c. 

muud raketikütuse lisandid ja koostisained:

1. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI karboraanide, dekaboraanide, pentaboraanide ja nende derivaatide kohta;

2. 

trietüleenglükooldinitraat (TEGDN) (CAS 111-22-8);

3. 

2-nitrodifenüülamiin (CAS 119–75–5);

4. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI trimetüüloletaantrinitraadi (TMETN) (CAS 3032-55-1) kohta;

5. 

dietüleenglükooldinitraat (DEGDN) (CAS 693-21-0);

6. 

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI katotseeni (CAS 37206-42-1) kohta;

b. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülferrotseeni (CAS 1273-89-8) kohta;

c. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-propüülferrotseeni (CAS 1273-92-3) / isopropüülferrotseeni (CAS 12126-81-7) kohta;

d. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI n-butüülferrotseeni (CAS 31904-29-7) kohta;

e. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI pentüülferrotseeni (CAS 1274-00-6) kohta;

f. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsüklopentüülferrotseeni (CAS 125861-17-8) kohta;

g. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ditsükloheksüülferrotseeni kohta;

h. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dietüülferrotseeni (CAS 1273-97-8) kohta;

i. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dipropüülferrotseeni kohta;

j. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI dibutüülferrotseeni (CAS 1274-08-4) kohta;

k. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI diheksüülferrotseeni (CAS 93894-59-8) kohta;

l. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI atsetüülferrotseeni (CAS 1271-55-2) / 1,1'-diatsetüülferrotseeni (CAS 1273-94-5) kohta;

m. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI ferrotseenkarboksüülhapete (CAS 1271-42-7) / 1,1'-ferrotseendikarboksüülhapete (CAS 1293-87-4) kohta;

n. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI butatseeni (CAS 125856-62-4) kohta;

o. 

muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifitseerijatena, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ühendid;

Märkus.   Punkt 1C111.c.6.o ei hõlma ferrotseeni derivaate, mis sisaldavad ferrotseeni molekulile liidetud kuue süsinikuga aromaatset funktsionaalset rühma (six carbon aromatic functional group).

7. 

4,5-diasiidmetüül-2-metüül-1,2,3-triasool (iso-DAMTR), v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

d. 

muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud „geelkütused”, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks „rakettrelvades”.

Tehnilised märkused .

1.   Punktis 1C111.d on „geelkütus” kütus või oksüdeeriva aine koostis, milles kasutatakse geelistava ainena silikaate, kaoliini (savi), süsinikku või polümeerset geelistavat ainet.

2.   Punktis 1C111.d tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus.   Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri.

1C116Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse „rakettrelvades” ja millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 1C216.

a. 

mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on vähemalt:

1. 

0,9 GPa lahuse lõõmutusetapis või

2. 

1,5 GPa vanandamisetapis ning

b. 

mis tahes järgmisel kujul:

1. 

lehed, plaadid või torud, mille seina- või plaadi paksus on kuni 5,0 mm;

2. 

torukujulised vormid seinapaksusega kuni 50 mm ning siseläbimõõduga vähemalt 270 mm.

Tehniline märkus 1 .

Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:

1. 

mida reeglina iseloomustab suur nikli- ja väga väike süsinikusisaldus ning milles kasutatakse asenduselemente ja sadestunud aineid sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil ning

2. 

mida töödeldakse termotsüklitega, et hõlbustada martensiitmuutuse protsessi (lõõmutamine tahkeks lahuseks), millele järgneb vanandamine (dispersioonvanandamine).

Tehniline märkus 2 .

Punktis 1C116 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C117Materjalid „rakettrelvade” komponentide valmistamiseks:

a. 

volfram ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti volframit ja mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10–6 m (50 μm);

b. 

molübdeen ja sulamid pulbrina, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ning mille osakeste suurus ei ületa 50 × 10–6 m (50 μm);

c. 

tahkel kujul volframist materjalid, millel on järgmised omadused:

1. 

vähemalt üks järgmistest materjali koostistest:

a. 

volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b. 

vaske sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, või

c. 

hõbedat sisaldav volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit, ning

2. 

mida on võimalik töödelda vähemalt üheks järgmiseks tooteks:

a. 

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

b. 

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

c. 

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem.

Tehniline märkus .

Punktis 1C117 tähendab „rakettrelv” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C118Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

a. 

kõik järgmised omadused:

1. 

see sisaldab 17,0–23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5–7,0 massiprotsenti niklit;

2. 

selle titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ning

3. 

sellel on ferriitne-austeniitne mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate riigisiseste standarditega), ning

b. 

mis on vähemalt ühel järgmisel kujul:

1. 

kangid või varvad suurusega vähemalt 100 mm igas mõõtmes;

2. 

lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3. 

torud välisläbimõõduga vähemalt 600 mm ja seinapaksusega kuni 3 mm.

1C202Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:

a. 

alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende „võimalik” tõmbetugevus on vähemalt 460 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2. 

need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

b. 

titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

selle „võimalik” tõmbetugevus on vähemalt 900 MPa temperatuuril 293 K (20 °C) ning

2. 

need on torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus .

Sulami „võimalik” tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C210„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid, muud kui punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:

a. 

süsinikku või aramiidi sisaldav „kiud- või niitmaterjalid”, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

nende „erimoodul” on vähemalt 12,7 × 106 m või

2. 

nende „eritõmbetugevus” on vähemalt 23,5 × 104 m;

Märkus.   Punkt 1C210.a ei hõlma aramiid-„kiud- või niitmaterjale”, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

b. 

klaas „kiud- või -niitmaterjalid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende „erimoodul” on vähemalt 3,18 × 106 m ning

2. 

nende „eritõmbetugevus” on vähemalt 7,62 × 104 m;

c. 

temperatuurikindla vaiguga immutatud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktides 1C210.a või 1C210.b nimetatud süsinik- või klaas-„kiud- või niitmaterjalidest”.

Tehniline märkus .

Vaik moodustab siin komposiitmaterjali põhiaine.

Märkus.   Punktis 1C210 on „kiud- või niitmaterjalid” piiratud pidevate „monokiudude”, „lõnga”, „eelkedruse”, „köisikute” või „lintidega”.

1C216Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille „võimalik” tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem.

Märkus.   Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus .

Martensiitterase „võimalik” tugevus tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.

1C225Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed.

Märkus.   Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus .

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

1C226Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

need on õõnsad silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm ning

b. 

nende mass on üle 20 kg.

Märkus.   Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

1C227Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 1 000 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning

b. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C228Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 200 miljondikku muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning

b. 

see sisaldab massi järgi vähem kui 10 miljondikku boori.

1C229Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

selle puhtus on vähemalt 99,99 massiprotsenti ning

b. 

selle hõbedasisaldus massi järgi on vähem kui 10 miljondikku.

1C230Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

Märkus.   Punkt 1C230 ei hõlma järgmist:

a. 

röntgeniseadmete või puuraukude sondide metallaknad;

b. 

oksiid kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektroonikakomponentide osades või kiipide põhimikes;

c. 

berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

1C231Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

1C232Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus.   Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

1C233Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed.

Märkus.   Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus .

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

1C234Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud.

Märkus.   Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi kuni 0,10 mm paksuse fooliumi kujul.

1C235Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus.   Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on alla 1,48 × 103 GBq (40 Ci).

1C236Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud „radionukliidid”, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:

a. 

elemendina;

b. 

ühenditena, mille summaarne aktiivsus on vähemalt 37 GBq/kg (1 Ci/kg);

c. 

segudena, mille summaarne aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d. 

eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus.   Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, mille aktiivsus on alla 3,7 GBq (100 milliküriid).

Tehniline märkus .

Punktis 1C236 on „radionukliidid” vähemalt üks aine järgmistest:

— 
aktiinium-225 (225Ac)
— 
aktiinium-227 (227Ac)
— 
kalifornium-253 (253Cf)
— 
kuurium-240 (240Cm)
— 
kuurium-241 (241Cm)
— 
kuurium-242 (242Cm)
— 
kuurium-243 (243Cm)
— 
kuurium-244 (244Cm)
— 
einsteinium-253 (253Es)
— 
einsteinium-254 (254Es)
— 
gadoliinium-148 (148Gd)
— 
plutoonium-236 (236Pu)
— 
plutoonium-238 (238Pu)
— 
poloonium-208 ( 208Po)
— 
poloonium-209 (209Po)
— 
poloonium-210 (210Po)
— 
raadium-223 (223Ra)
— 
toorium-227 (227Th)
— 
toorium-228 (228Th)
— 
uraan-230 (230U)
— 
uraan-232 (232U)

1C237Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus.   Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:

a. 

meditsiiniseadmed;

b. 

tooted või seadmed raadium-226 sisaldusega vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid).

1C238Kloortrifluoriid (ClF3).

1C239Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000  m/s.

1C240Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:

a. 

niklipulber, mille on mõlemad järgmised omadused:

1. 

puhtus 99,0 massiprotsenti või rohkem ning

2. 

keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330;

b. 

poorne nikkel, mis on toodetud punktis 1C240.a nimetatud materjalist.

Märkus.   Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:

a. 

kiuline niklipulber,

b. 

üksikud poorsest niklist lehed pindalaga kuni 1 000  cm2.

Tehniline märkus .

Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore.

1C241Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

silindrilise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm ja alla 300 mm ning

b. 

nende mass on üle 20 kg.

1C350Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450.

1. 

tiodiglükool (CAS 111-48-8);

2. 

fosforoksükloriid (CAS 10025-87-3);

3. 

dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 756-79-6);

4. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI metüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 676-99-3) kohta;

5. 

metüülfosfonüüldikloriid (CAS 676-97-1);

6. 

dimetüülfosfit (DMP) (CAS 868-85-9);

7. 

fosfortrikloriid (CAS 7719-12-2);

8. 

trimetüülfosfit (TMP) (CAS 121-45-9);

9. 

tionüülkloriid (CAS 7719-09-7);

10. 

3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (CAS 3554-74-3);

11. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (CAS 96-79-7);

12. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9);

13. 

3-kinuklidinool (CAS 1619-34-7);

14. 

kaaliumfluoriid (CAS 7789-23-3);

15. 

2-kloroetanool (CAS 107-07-3);

16. 

dimetüülamiin (CAS 124-40-3);

17. 

dietüületüülfosfonaat (CAS 78-38-6);

18. 

dietüül N,N-dimetüülfosforamidaat (CAS 2404-03-7);

19. 

dietüülfosfit (CAS 762-04-9);

20. 

dimetüülamiinhüdrokloriid (CAS 506-59-2);

21. 

etüülfosfinüüldikloriid (CAS 1498-40-4);

22. 

etüülfosfonüüldikloriid (CAS 1066-50-8);

23. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI etüülfosfonüüldifluoriidi (CAS 753-98-0) kohta;

24. 

vesinikfluoriid (CAS 7664-39-3);

25. 

metüülbensilaat (CAS 76-89-1);

26. 

metüülfosfinüüldikloriid (CAS 676-83-5);

27. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0);

28. 

pinakolüülalkohol (CAS 464-07-3);

29. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI O-etüül-O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniidi (QL) (CAS 57856-11-8) kohta;

30. 

trietüülfosfit (CAS 122-52-1);

31. 

arseentrikloriid (CAS 7784-34-1);

32. 

bensüülhape (CAS 76-93-7);

33. 

dietüülmetüülfosfoniit (CAS 15715-41-0);

34. 

dimetüületüülfosfonaat (CAS 6163-75-3);

35. 

etüülfosfinüüldifluoriid (CAS 430-78-4);

36. 

metüülfosfinüüldifluoriid (CAS 753-59-3);

37. 

3-kinuklidoon (CAS 3731-38-2);

38. 

fosforpentakloriid (CAS 10026-13-8);

39. 

pinakoloon (CAS 75-97-8);

40. 

kaaliumtsüaniid (CAS 151-50-8);

41. 

kaaliumbifluoriid (CAS 7789-29-9);

42. 

ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (CAS 1341-49-7);

43. 

naatriumfluoriid (CAS 7681-49-4);

44. 

naatriumbifluoriid (CAS 1333-83-1);

45. 

naatriumtsüaniid (CAS 143-33-9);

46. 

trietanoolamiin, (CAS 102-71-6)

47. 

fosforpentasulfiid (CAS 1314-80-3);

48. 

diisopropüülamiin (CAS 108-18-9);

49. 

dietüülaminoetanool (CAS 100-37-8);

50. 

naatriumsulfiid (CAS 1313-82-2);

51. 

väävelmonokloriid (CAS 10025-67-9);

52. 

vääveldikloriid (CAS 10545-99-0);

53. 

trietanoolamiinhüdrokloriid (CAS 637-39-8);

54. 

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (CAS 4261-68-1);

55. 

metüülfosfoonhape (CAS 993-13-5);

56. 

dietüülmetüülfosfonaat (CAS 683-08-9);

57. 

N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (CAS 677-43-0);

58. 

triisopropüülfosfit (CAS 116-17-6);

59. 

etüüldietanoolamiin (CAS 139-87-7);

60. 

O,O-dietüülfosforotioaat (CAS 2465-65-8);

61. 

O,O-dietüülfosforoditioaat (298-06-6);

62. 

naatriumheksafluorosilikaat (CAS 16893-85-9);

63. 

metüülfosfonotiodikloriid (CAS 676-98-2);

64. 

dietüülamiin (CAS 109-89-7);

65. 

N,N-diisopropüülaminoetaantiool hüdrokloriid (CAS 41480-75-5);

66. 

metüüldiklorofosfaat (CAS 677-24-7);

67. 

etüüldiklorofosfaat (CAS 1498-51-7);

68. 

metüüldifluorofosfaat (CAS 22382-13-4);

69. 

etüüldifluorofosfaat (CAS 460-52-6);

70. 

dietüülklorofosfit (CAS 589-57-1);

71. 

metüülklorofluorofosfaat (CAS 754-01-8);

72. 

etüülklorofluorofosfaat (CAS 762-77-6);

73. 

N,N-dimetüül-formamidiin (CAS 44205-42-7);

74. 

N,N-dimetüül-formamidiin (CAS 90324-67-7);

75. 

N,N-dipropüül-formamidiin (CAS 48044-20-8);

76. 

N,N-diisopropüül-formamidiin (CAS 857522-08-8);

77. 

N,N-dimetüül-atsetamidiin (CAS 2909-14-0);

78. 

N,N-dietüül-atsetamidiin (CAS 14277-06-6);

79. 

N,N-dipropüül-atsetamidiin (CAS 1339586-99-0);

80. 

N,N-dimetüül-propaanamidiin (CAS 56776-14-8);

81. 

N,N-dietüül-propaanamidiin (CAS 84764-73-8);

82. 

N,N-dipropüül-propaanamidiin (CAS 1341496-89-6);

83. 

N,N-dimetüül-butaanamidiin (CAS 1340437-35-5);

84. 

N,N-dietüül-butaanamidiin (CAS 53510-30-8);

85. 

N,N-dipropüül-butaanamidiin (CAS 1342422-35-8);

86. 

N,N-diisopropüül-butaanamidiin (CAS 1315467-17-4);

87. 

N,N-dimetüül-isobutaanamidiin (CAS 321881-25-8);

88. 

N,N-dietüül-isobutaanamidiin (CAS 1342789-47-2);

89. 

N,N-dipropüül-isobutaanamidiin (CAS 1342700-45-1).

Märkus 1.   „Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2.   „Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57, 63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3.   Punkt 1C350 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88 ja 89 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4.   Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1C351Inimeste ja loomsed patogeenid ja „toksiinid”:

a. 

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

hobuste Aafrika katku viirus;

2. 

sigade Aafrika katku viirus;

3. 

Andide viirus;

4. 

lindude gripiviirus, mis on:

a. 

kirjeldamata või

b. 

määratletud direktiivi 2005/94/EÜ I lisa punktis 2 (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16) kui suure patogeensusega viirused:

1. 

A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalastel tibudel on suurem kui 1,2, või

2. 

alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

5. 

lammaste katarraalse palaviku viirus;

6. 

Chapare viirus;

7. 

Chikungunya viirus;

8. 

Choclo viirus;

9. 

Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

10. 

ei kasutata;

11. 

Dobrava-Belgradi viirus;

12. 

hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

13. 

Ebola viirus: kõik Ebola perekonda kuuluvad viirused;

14. 

suu- ja sõrataud;

15. 

kitsede rõugete viirus;

16. 

Guanarito viirus;

17. 

Hantaani viirus;

18. 

Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

19. 

SuHV1 (Ebamarutaudi viirus; Aujeszky tõbi);

20. 

Klassikaline sigade katku viirus

21. 

jaapani entsefaliidi viirus;

22. 

Junini viirus;

23. 

Kyasanuri metsa haiguse viirus;

24. 

Laguna Negra viirus;

25. 

Lassa palaviku viirus;

26. 

lammaste flaviviirus;

27. 

Lujo viirus;

28. 

veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

29. 

lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

30. 

Machupo viirus;

31. 

Marburgi viirus: kõik Marburgi viiruse perekonda kuuluvad viirused;

32. 

Ahvide rõugeviirus;

33. 

Murray Valley entsefaliidi viirus;

34. 

Newcastle'i haiguse viirus;

35. 

Nipah' viirus;

36. 

Omski hemorraagilise palaviku viirus;

37. 

Oropouche'i viirus;

38. 

väikemäletsejaliste katku viirus;

39. 

sigade vesikulaarhaiguse viirus;

40. 

Powassani viirus;

41. 

marutaudi viirus ja kõik teised lüssaviiruse perekonda kuuluvad viirused;

42. 

Rifti oru palaviku viirus;

43. 

veisekatku viirus;

44. 

Rocio viirus;

45. 

Sabia viirus;

46. 

Seouli viirus;

47. 

lammaste rõugeviirus;

48. 

Sin Nombre viirus;

49. 

St. Louis' entsefaliidi viirus;

50. 

sigade Tescheni haiguse viirus;

51. 

puukentsefaliidi viirus (Kaug-Ida alatüüp);

52. 

variolaviirus;

53. 

Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus;

54. 

vesikulaarse stomatiidi viirus;

55. 

lääne hobuste entsefalomüeliidi viirus;

56. 

kollapalaviku viirus;

57. 

Ägedat raskekujulist respiratoorset sündroomi põhjustav koroonaviirus (SARSi viirus);

58. 

taastatud 1918. aasta gripiviirus;

59. 

Lähis-Ida respiratoorset sündroomi põhjustav koroonaviirus (MERSi viirus);

b. 

ei kasutata;

c. 

bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Bacillus anthracis;

2. 

Brucella abortus;

3. 

Brucella melitensis;

4. 

Brucella suis;

5. 

Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

6. 

Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

7. 

Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci);

8. 

Clostridium argentinense (varem tuntud kui G-tüüpi Clostridium botulinum), botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

9. 

Clostridium baratii, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

10. 

Clostridium botulinum;

11. 

Clostridium butyricum, botuliini neurotoksiine tootvad tüved;

12 

Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

13. 

Coxiella burnetii;

14. 

Francisella tularensis;

15. 

Mycoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae (tüvi F38);

16. 

Mycoplasma mycoides, alamliik mükoidid SC (väike koloonia);

17. 

Rickettsia prowazekii;

18. 

Salmonella enterica alamliik enterica serovar Typhi (Salmonella typhi);

19. 

Shiga toksiini produtseeriv serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluv Escherichia coli (STEC) bakter ja teised shiga toksiini produtseerivad serogrupid;

Märkus.   Shiga toksiini tootev Escherichia (EHEC coli (STEC) hõlmab muu hulgas enterohemorraagilist E.coli), verotoksiini tootev E.coli (VTEC) või verotsütotoksiini tootev E.coli (VTEC).

20. 

Shigella dysenteriae;

21. 

Vibrio cholerae;

22. 

Yersinia pestis;

d. 

„toksiinid” ja nende „alamrühmad”:

1. 

botulismitoksiinid;

2. 

Clostridium perfringens alfa, beeta 1, beeta 2, epsilon ja ioota toksiinid;

3. 

konotoksiinid;

4. 

ritsiin;

5. 

saksitoksiin;

6. 

shiga toksiinid (shigalaadsed toksiinid, verotoksiinid ja verotsütotoksiinid);

7. 

Staphylococcus aureus'e enterotoksiinid, hemolüsiinalfatoksiin ja toksilise šoki sündroomi toksiin (enne tuntud kui Staphylococcus enterotoxin F);

8. 

tetrodotoksiin;

9. 

ei kasutata;

10. 

mikrotsüstiinid (Cyanginosins);

11. 

aflatoksiinid;

12. 

abriin;

13. 

kooleratoksiin;

14. 

diatsetoksisksirpenool;

15. 

T-2 toksiin;

16. 

HT-2 toksiin;

17. 

modeksiin;

18. 

volkensiin;

19. 

viskumiin (Viscum album'i lektiin 1);

Märkus.   Punkt 1C351.d ei hõlma botulismitoksiini või konotoksiini sellise toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1. 

on farmatseutilised formulatsioonid, mis on ette nähtud inimeste raviks;

2. 

on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3. 

on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

e. 

seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Coccidioides immitis;

2. 

Coccidioides posadasii.

Märkus.   Punkt 1C351 ei hõlma vaktsiine ja immunotoksiine.

1C353„Geneetilised elemendid” ja „geneetiliselt muundatud organismid”:

a. 

mis tahes „geneetiliselt muundatud organism”, mis sisaldab, või mis tahes „geneetiline element”, millega kodeeritakse vähemalt üht järgmistest:

1. 

geen või geenid, mis on omane/omased vähemalt ühele punktis 1C351.a või 1C354.a nimetatud viirusele;

2. 

geen või geenid, mis on omane/omased punktis 1C351.c või 1C354.b nimetatud bakteritele või punktis 1C351.e või 1C354.c nimetatud seentele ja mis:

a. 

on ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid on oluliselt ohtlikud ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b. 

võib/võivad tekitada või suurendada patogeensust või

3. 

on punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiinid” või nende „toksiinide alamühikud”;

b. 

ei kasutata.

Tehnilised märkused .

1.   „Geneetiliselt muundatud organismid” kujutavad endast organisme, kelle nukleiinhappe järjestused on koostatud või neid on muudetud tahtliku molekulaarse manipulatsiooni teel.

2.   „Geneetilised elemendid” hõlmavad muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata, täielikult või osaliselt keemiliselt sünteesitud kromosoome, genoome, plasmiide, transposoone, vektoreid ja taastatavaid nukleiinhappe fragmente sisaldavaid inaktiveeritud organisme. Geneetiliste elementide kontrolli puhul loetakse inaktiveeritud organismi, viiruse või proovi nukleiinhapped taastatavaks juhul, kui materjali inaktiveerimine ja prepareerimine on mõeldud nukleiinhapete isoleerimise, puhastamise, võimendamise, avastamise või tuvastamise hõlbustamiseks või aitab sellele kaasa.

3.   „Patogeensuse tekitamine või suurendamine” on defineeritud olukorrana, milles nukleiinhappejärjestus(t)e lisamine või integreerimine tõenäoliselt tekitab retsipientorganismile võime seda tahtlikult kasutada haiguse või surma põhjustamiseks või suurendab seda võimet. See võib hõlmata muudatusi muu hulgas järgmises: virulentsus, edasikanduvus, stabiilsus, nakatumise tee, peremeesorganismid, korratavus, võime vältida peremeesorganismi immuunsust või see alla suruda, vastupanuvõime meditsiinilistele vastumeetmetele või avastatavus.

Märkus 1.   Punkt 1C353 ei hõlma shiga toksiini produtseeriva serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluva Escherichia coli (STEC) bakteri ja teiste shiga toksiini produtseerivate serogruppide nukleiinhappejärjestusi, välja arvatud need geneetilised elemendid, mis kodeerivad shiga toksiini või selle allühikuid.

Märkus 2.   Punkt 1C353 ei hõlma „vaktsiine”.

1C354Taimpatogeenid:

a. 

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Andide kartuli varjatud viirus (Andide kartuli varjatud tümoviirus);

2. 

kartuli värtnaviroid;

b. 

bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Xanthomonas albilineans;

2. 

Xanthomonas axonopodis pv. citri (Xanthomonas campestris pv. citri A) [Xanthomonas campestris pv. citri];

3. 

Xanthomonas oryzae pv. oryzae (Pseudomonas campestris pv. oryzae);

4. 

Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. sepedonicum või Corynebacterium sepedonicum);

5. 

Ralstonia solanacearum, rass 3, biotüüp 2;

c. 

seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1. 

Colletotrichum kahawae (Colletotrichum coffeanum var. virulans);

2. 

Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3. 

Microcyclus ulei (sünonüüm Dothidella ulei);

4. 

Puccinia graminis ssp. graminis var. graminis / Puccinia graminis ssp. graminis var. stakmanii (Puccinia graminis [sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici]);

5. 

Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6. 

Magnaporthe oryzae (Pyricularia oryzae);

7. 

Peronosclerospora philippinensis (Peronosclerospora sacchari);

8. 

Sclerophthora rayssiae var. zeae;

9. 

Synchytrium endobioticium;

10. 

Tilletia indica;

11. 

Thecaphora solani.

1C450Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

NB!   VT KA PUNKTID 1C350, 1C351.d. JA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

a. 

mürkkemikaalid:

1. 

Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2. 

PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8);

3. 

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS BZ: 3-kinuklidinüülbensülaat (CAS 6581-06-2);

4. 

fosgeen: metüülfosfonotiodikloriid (CAS 75-44-5);

5. 

tsüanogeenkloriid (CAS 506-77-4);

6. 

vesiniktsüaniid (CAS 74-90-8);

7. 

kloropikriin: trikloronitrometaan (CAS 76-06-2);

Märkus 1.   „Keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsendi.

Märkus 2.   „Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad vähemalt üht 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaalidest ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3.   Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4.   Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

b. 

mürkkemikaalide lähteained:

1. 

kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte muid süsinikuaatomeid;

Märkus.   Punkt 1C450.b.1 ei hõlma järgmist: fonofoss: O-etüül-S-fenüületüülfosfoontiolotionaat (CAS 944-22-9);

2. 

N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamiiddihaliidid, muud kui N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid;

NB!   Vt punkt 1C350.57 N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriidi kohta.

3. 

dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4. 

N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

5. 

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (CAS 96-80-0) ja N,N-dietüülaminoetanool (CAS 100-37-8).

Märkus.   Punkt 1C450.b.5 ei hõlma järgmist:

a. 

N,N-dimetüülaminoetanool (CAS 108-01-0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b. 

N,N-dietüülaminoetanooli protoneeritud soolad (CAS 100-37-8);

6. 

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9) ja N,N-diisopropüülaminoetaantioolvesinikkloriid (CAS 41480-75-5);

7. 

vt punkt 1C350 etüüldietanoolamiini kohta (CAS 139-87-7);

8. 

metüüldietanoolamiin (CAS 105-59-9).

Märkus 1.   „Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi.

Märkus 2.   „Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3.   Punkt 1C450 ei hõlma „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 4.   Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

1DTarkvara

1D001„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

1D002„Tarkvara”, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinik„põhiainega” laminaatide või „komposiitide”„väljatöötamiseks”.

1D003„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1D101„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks.

1D103„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.

1D201„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1ETehnoloogia

1E001„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.

1E002Järgmine muu „tehnoloogia”:

a. 

„tehnoloogia” polübensotiasoolide või polübensoksasoolide „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”;

b. 

„tehnoloogia” selliste fluoroelastomeerühendite „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”, mis sisaldavad vähemalt ühte vinüüleetermonomeeri;

c. 

„tehnoloogia” järgmiste keraamiliste pulbrite või mitte„komposiitsete” keraamiliste materjalide projekteerimiseks või „tootmiseks”:

1. 

keraamilised pulbrid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

nende koostis on üks järgmistest:

1. 

tsirkooniumi liht- või kompleksoksiidid ja räni või alumiiniumi kompleksoksiidid;

2. 

boori lihtnitriidid (kuubilise võrega kristallide kujul);

3. 

räni või boori liht- või komplekskarbiidid või

4. 

räni liht- või kompleksnitriidid;

b. 

need sisaldavad mis tahes järgmist metalliliste lisandite koguhulkadest (välja arvatud spetsiaalselt lisatavad):

1. 

vähem kui 1 000 miljondikku lihtoksiidide või karbiidide korral või

2. 

vähem kui 5 000 miljondikku kompleksühendite või lihtnitriidide korral ning

c. 

need on vähemalt üks järgmistest:

1. 

tsirkooniumoksiid (CAS 1314-23-4), mille keskmine osakeste suurus on kuni 1 μm ja osakesi suurusega üle 5 μm ei ole rohkem kui 10 % või

2. 

muud keraamilised pulbrid, mille keskmine osakeste suurus on kuni 5 μm ja osakesi suurusega üle 10 μm ei ole rohkem kui 10 %;

2. 

mitte„komposiitsed” keraamilised materjalid, mis on valmistatud punktis 1E002.c.1 nimetatud materjalidest;

Märkus.   Punkt 1E002.c.2 ei hõlma „tehnoloogiat” abrasiivide kavandamiseks või tootmiseks.

d. 

ei kasutata;

e. 

tehnoloogia punktis 1C001 nimetatud materjalide installeerimiseks, hooldamiseks või parandamiseks;

f. 

„tehnoloogia” punktis 1A002 või 1C007.c nimetatud „komposiit”struktuuride, -laminaatide või -materjalide parandamiseks.

Märkus.   Punkt 1E002.f ei hõlma „tehnoloogiat”, mida kirjeldatakse „õhusõiduki” valmistaja käsiraamatus ja mida kasutatakse „tsiviilõhusõidukite” osade remondiks süsinik„kiud- ja -niitmaterjalide” ning epoksüvaikudega.

g. 

„andmebaasid”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

1E101„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E102„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud „tarkvara”„arenduseks”.

1E103„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.

1E104„Tehnoloogia” pürolüüsi teel materjalide „tootmiseks” valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573  K (1 300  °C) kuni 3 173  K (2 900  °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa.

Märkus.   Punkt 1E104 hõlmab lähtegaaside valmistamise „tehnoloogiat”, vooluhulkasid ja protsessi juhtimise programmi ning näitajaid.

1E201„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B235, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

1E202Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade „väljatöötamiseks” või „tootmiseks”.

1E203„Tehnoloogia” üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

IV OSA

2. kategooria

2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

2ASüsteemid, seadmed ja komponendid

NB!   Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri.

2A001Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

NB!   VT KA PUNKT 2A101.

a. 

kuullaagrid või tervikrull-laagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 4 või 2 (või riigisisestele normidele) või on paremad ja mille „veerevõrud” ja „-kehad” on valmistatud monelmetallist või berülliumist;

Märkus.   Punkt 2A001.a ei hõlma koonusrull-laagreid.

Tehnilised märkused .

1.   „Võru” – radiaalse veerelaagri rõngakujuline osa, milles on vähemalt üks veeretee (ISO 5593:1997).

2.   „Veerekeha” – kuul või rullik, mis veereb veereteede vahel (ISO 5593:1997).

b. 

ei kasutata;

c. 

aktiivsed magnetlaagrisüsteemid, mis kasutavad mõnda järgmistest, ning nende jaoks ette nähtud komponendid:

1. 

materjalid, mille magnetvootihedus on 2,0 T või suurem ja voolavuspiir on üle 414 MPa;

2. 

täiselektromagnetilised 3D homopolaarsed eelmagneetimiskonstruktsioonid ajamitele või

3. 

kõrgetemperatuurilised (450 K (177 °C) ja kõrgem) asendiandurid.

2A101Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisediameeter 12–50 mm;

b. 

välisdiameeter 25–100 mm ning

c. 

laius 10–20 mm.

2A225Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

a. 

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende maht on 150–8 000  cm3 ning

2. 

need on valmistatud vähemalt ühest järgmistest materjalidest või on kaetud neist vähemalt ühega (materjali lisandite kogusisaldus on kuni 2 massiprotsenti):

a. 

kaltsiumfluoriid (CaF2);

b. 

kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c. 

tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d. 

erbiumoksiid (Er2O3);

e. 

hafniumoksiid (HfO2);

f. 

magneesiumoksiid (MgO);

g. 

nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h. 

ütriumoksiid (Y2O3) või

i. 

tsirkooniumoksiid (ZrO2);

b. 

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

nende maht on 50–2 000  cm3 ning

2. 

valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massiprotsenti või rohkem,

c. 

tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

nende maht on 50–2 000  cm3

2. 

valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem, ning

3. 

kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

2A226Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„nimimõõt” on vähemalt 5 mm;

b. 

neil on lõõtstihend ning

c. 

valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus .

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 „nimimõõt” väikseimat läbimõõtu.

2BTestimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

Tehnilised märkused .

1.   Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360o. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam).

2.   Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks

a. 

lihvimisketaste rihtimissüsteemi lihvmasinaid;

b. 

paralleelseid pöördtelgesid, mis on kavandatud eraldi asuvate töödeldavate detailide paigaldamiseks;

c. 

kolineaarseid pöörlevaid abitelgesid, mis on kavandatud sama töödeldava detaili käsitsemiseks, hoides seda kinni erinevatest punktidest.

3.   Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 „Industrial automation systems and integration - Numerical Control Machines - Axis and Motion Nomenclature” (tööstuslikud automaatsüsteemid - numbrilised juhtimismasinad - telje ja liikumise nimestik).

4.   Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse „kaldvõll” pöördteljeks.

5.   „Kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust”” võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele ja see määratakse järgmiselt:

a. 

valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b. 

mõõta lineaartelje korduvus (R ↑, R ↓) vastavalt standardile ISO 230-2:2014 ning hinnata „ühesuunalise positsioneerimise korduvust” viie tööpingi iga telje kohta;

c. 

määrata „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” aritmeetiline keskmine kõigi viie tööpingi iga telje kohta. Need „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” aritmeetilised keskmised (
image ) võetakse mudeli iga telje kinnitatud väärtuseks (
image ,
image jne);

d. 

kuna 2. kategooria nimekiri viitab igale lineaarteljele eraldi, siis on „kinnitatud „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse”” väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

e. 

kui mõni punktides 2B001.a–2B001.c nimetamata tööpingi mudeli telg omab „kinnitatud „ühesuunalist positsioneerimise korduvust””, mis on võrdne iga tööpingi mudeli märgitud „ühesuunalise positsioneerimise korduvusega” pluss 0,7 μm või väiksem, peab valmistaja kinnitama täpsusastet üks kord 18 kuu jooksul.

6.   Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jääb töömasinate „ühesuunalise positsioneerimise korduvuse” mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvestamata.

7.   Punktide 2.B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsetes ajavahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim „ühesuunalise positsioneerimise korduvus”.

2B001Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või „komposiitmaterjale” ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega „arvjuhtimiseks”, järgmiste näitajatega:

NB!   VT KA PUNKT 2B201.

Märkus 1.   Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Nende pinkide kohta vt punkt 2B003.

Märkus 2.   Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a. 

väntvõllid või nukkvõllid,

b. 

tööriistad või lõiketerad,

c. 

pressi tiguvõllid;

d. 

graveeritud või lihvitud juveeltooted või

e. 

hambaproteesid.

Märkus 3.   Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.

Märkus 4.   Tööpinke, millel on lisaks treimise, freesimise või lihvimise võimalusele täiendav tootmisvõimalus, tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi.

NB!   Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkt 2B002.

a. 

treipingid, millel on kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m või

2. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

Märkus 1.   Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalselt kontaktläätsede tootmiseks ette nähtud treipinke, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

masinjuhtimine on sisendandmete töötlemise programmide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega ning

b. 

ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

Märkus 2.   Punkt 2B001.a ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

b. 

freespingid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

kolm lineaarset telge ja üks pöörlemistelg, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m või

b. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1,0 m või rohkem;

2. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 0,9 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1,0 m;

b. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem, kuid vähem kui 4 m, või

c. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

3. 

koordinaatpuurpinkide „ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) või

4. 

lendteraga lõikeseadmed, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

peavõlli „aksiaallõtk” ja „viskumine” on väiksem (parem) kui 0,0004 mm TIR ning

b. 

liugliikumise nurkhälvete (võnkumine risti- ja pikisuunas ning pöördliikumine) koguväärtus 300 mm teekonnal on väiksem (parem) kui 2 kaaresekundit TIR;

c. 

lihvimispingid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

neil on kõik järgmised omadused:

a. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) ning

b. 

kolm või neli telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, või

2. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks” ning millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,1 μm või vähem (parem) käigupikkusega alla 1 m;

b. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 1,4 μm või vähem (parem) käigupikkusega 1 m või rohkem, kuid vähem kui 4 m, või

c. 

„ühesuunaline positsioneerimise korduvus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 6,0 μm või vähem (parem) käigupikkusega 4 m või rohkem;

Märkus.   Punkt 2B001.c ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a. 

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ainult silindriliste pindade lihvimiseks ning

2. 

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm;

b. 

tööpingid, mis on spetsiaalselt projekteeritud koordinaatlihvimispinkidena, millel puudub z-telg või w-telg ja mille „ühesuunaline positsioneerimise korduvus” on väiksem (parem) kui 1,1 μm;

c. 

pinnalihvimispingid;

d. 

juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

e. 

tööpingid metallide, keraamika ja „komposiitide” eemaldamiseks, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

kasutavad materjalide eemaldamiseks üht järgmistest moodustest:

a. 

vee- või muude vedelike joad, kaasa arvatud need, mis sisaldavad abrasiivlisandeid;

b. 

elektronkiir või

c. 

„laser”kiir ning

2. 

millel on vähemalt kaks pöördtelge ja kõik järgmised omadused:

a. 

mida saab üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida ning

b. 

positsioneerimis„täpsus” on väiksem (parem) kui 0,003o;

f. 

puurpingid sügavate aukude puurimiseks ning sügavate aukude puurimiseks kohandatud treipingid, mis võimaldavad puuritava augu maksimaalseks sügavuseks üle 5 m.

2B002Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

valmistamistäpsus (lubatud hälve) on väiksem kui 1,0 μm;

b. 

pinna ruutkeskmine (rms) karedus on väiksem (parem) kui 100 nm;

c. 

neli või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning

d. 

mis kasutavad mis tahes järgmist protsessi:

1. 

magneto-reoloogiline viimistlemine („MRF”);

2. 

elektro-reoloogiline viimistlemine („ERF”);

3. 

„suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemine”;

4. 

„täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus”või

5. 

„vedelikujoaga viimistlemine”.

Tehnilised märkused .

Punkti 2B002 tähenduses:

1.   „MRF” on materjali eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset magnetilist vedelikku, mille viskoossust reguleerib magnetväli.

2.   „ERF” on eemaldamise protsess, milles kasutatakse abrasiivset vedelikku, mille viskoossust reguleerib elektriväli.

3.   „Suure siseenergiaga osakeste joaga viimistlemisel” kasutatakse materjali selektiivseks eemaldamiseks reaktiivset aatomiplasmat (RAP) või ioonkiirgust.

4.   „Täispuhutava membraaniga tööriistaviimistlus” on protsess, mille käigus kasutatakse surve all olevat membraani, mis deformeerub töödeldava pinnaga väga väikeses osas kokkupuuteks.

5.   „Vedelikujoaga viimistlemisel” kasutatakse materjali eemaldamiseks vedelikujuga.

2B003„Arvjuhtimisega” tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

jaotusringjoone läbimõõt on suurem kui 1 250  mm;

b. 

hamba tööpinna laius on vähemalt 15 % jaotusringjoone läbimõõdust ning

c. 

need on viimistletud AGMA 14 või parema kvaliteediga (võrdne ISO 1328 klass 3ga).

2B004Kuum„isostaatpressid” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!   VT KA PUNKTID 2B104 ja 2B204.

a. 

termiliselt kontrollitav keskkond suletud töökambris ning kambri siseläbimõõt on 406 mm või rohkem ning

b. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

maksimaalne töörõhk üle 207 MPa;

2. 

kontrollitava termilise keskkonna temperatuur üle 1 773  K (1 500  °C) või

3. 

võimalus süsivesinikega impregneerimiseks ja tekkivate gaasiliste lagunemisproduktide eemaldamiseks.

Tehniline märkus .

Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

NB!   Spetsiaalselt konstrueeritud stantside, valuvormide ning tööriistade kohta vt punktid 1B003, 9B009 ja sõjaliste kaupade nimekiri.

2B005Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:

a. 

keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 2B105.

1. 

ühe järgneva modifitseeritud protsessi kasutamine:

a. 

CVD-katmine pulseeriva rõhu juures;

b. 

kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD) või

c. 

plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD ning

2. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

kasutatakse pöörlevaid kõrgvaakumtihendeid (rõhk 0,01 Pa või vähem) või

b. 

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

b. 

ioonlegeerimisseadmed, milles ioonivoo vool on 5 mA või rohkem;

c. 

elektronkiire abil toimuva aurustamise-sadestamise (EB-PVD) seadmed nimivõimsusega kokku üle 80 kW, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

vannis vedelikutaseme „laser”kontrollisüsteem, mis reguleerib täpselt kangide söötmiskiirust, või

2. 

arvuti abil juhitav kiirusemonitor, mis kontrollib kaht või enamat elementi sisaldava katte sadestamise kiirust ning toimib auruvoos ioniseeritud aatomite fotoluminestsentsi mõõtmise põhimõttel;

d. 

plasmapihustusseadmed, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

protsess viiakse läbi madalal rõhul kontrollitavas atmosfääris (10 kPa või vähem, mõõdetuna kahuri väljunddüüsi kohal 300 mm piirides) vaakumkambris, milles on võimalik vähendada rõhku kuni 0,01 Pa enne pihustamisprotsessi algust, või

2. 

protsessi käigus kontrollitakse pidevalt katte paksust (in situ);

e. 

pihustussadestusseadmed, mis võimaldavad voolutihedust 0,1 mA/mm2 või rohkem sadestuskiirusel 15 μm/h või rohkem;

f. 

katoodsadestusseadmed, mis sisaldavad elektromagnetitest võret kaare otspunkti juhtimiseks katoodil;

g. 

ioonpindamisseadmed, millega on võimalik (in situ) mõõta ükskõik kumba järgmistest:

1. 

kattekihi paksus põhimikul ja sadestuskiirus või

2. 

optilised omadused.

Märkus.   Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, pihustussadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks.

2B006Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:

a. 

arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” koordinaatmõõtemasinad (CMM), millel kolmemõõtmeline (ruumiline) maksimaalne lubatud pikkuse mõõtmise piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/1 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetuna vastavalt ISO standardile 10360–2:2009;

Tehniline märkus .

Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisnäitajad, keskkond) koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” võrreldakse suuruse 1,7+L / 1 000 μm künnisega.

NB!   VT KA PUNKT 2B206.

b. 

lineaarse nihke mõõtevahendid või -süsteemid, lineaarasendi tagasiside moodulid ja „elektroonikasõlmed”:

Märkus.   Interferomeetrid ja optilise kooderiga, „laserit” sisaldavad mõõtesüsteemid on määratletud ainult punktides 2B006.b.3 ja 2B206.c.

1. 

„mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid”, mille „lahutusvõime” on mõõtepiirkonnas 0–0,2 mm vähemalt 0,2 μm (või parem);

Tehnilised märkused .

Punkti 2B006.b.1 tähenduses:

1.   „mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid” on kavandatud mõõtma mõõtevarva ja mõõdetava objekti vahelist kaugust mööda üht vektorit, mida mööda mõõtevarb või mõõdetav objekt liigub;

2.   „mõõtepiirkond” on lühima ja pikima töökauguse vahe.

2. 

spetsiaalselt tööpinkide jaoks ette nähtud lineaarasendi tagasiside moodulid, mille üldine „täpsus” on väiksem (parem) kui (800 + (600 x L/1 000)) nm (L on võrdne efektiivpikkusega millimeetrites);

3. 

mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisaldavad „laserit”

b. 

„lahutusvõime” täisskaalal 0,200 nm või väiksem (parem) ning

c. 

õhu murdumisnäitaja osas kompenseerituna ja mõõdetuna 30 sekundi jooksul temperatuuril 20 ± 0,01 °C suuteline saavutama mis tahes mõõtmispiirkonna punktis „mõõtehälbe”, mis on (1,6 + L/2 000) nm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem), või

4. 

„elektroonikasõlmed”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tagasiside andmiseks punktis 2B006.b.3 nimetatud süsteemides;

Tehniline märkus .

Punkti 2B006.b tähenduses on „lahutusvõime” – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt.

c. 

pöördasendi tagasiside moodulid, mis on spetsiaalselt kavandatud tööpinkidele või nurknihke mõõtevahendid, mille nurkpositsiooni „täpsus” on 0,9 kaaresekundit või väiksem (parem);

Märkus.   Punkt 2B006.c ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt „laser”valgust) peegli nurknihke määramiseks.

d. 

seadmed pinna ebatasasuse (sealhulgas pinnadefektide) mõõtmiseks, mis mõõdavad optilist hajumist tundlikkusega 0,5 nm või vähem (parem).

Märkus.   Punkt 2B006 hõlmab tööpinke, v.a punktis 2B001 täpsustatud tööpinke, mida saab kasutada mõõtemasinatena, kui nad vastavad mõõtemasinate toimimisele kehtestatud kriteeriumidele või ületavad neid.

2B007„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

NB!   VT KA PUNKT 2B207.

a. 

ei kasutata;

b. 

on spetsiaalselt projekteeritud rahuldama riigisiseseid ohutusnorme, mida kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtliku sõjamoona ümbruses;

Märkus.   Punkt 2B007.b ei hõlma „roboteid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud pulverisaatorvärvimiskambritele.

c. 

on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirguskestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta, või

Tehniline märkus .

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

d. 

spetsiaalselt ette nähtud töötama kõrgemal kui 30 000  m.

2B008Järgmised „kombineeritud pöördlauad” ja „kallutatavad spindlid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:

a. 

ei kasutata;

b. 

ei kasutata;

c. 

„liitpöördlauad”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ette nähtud tööpinkide jaoks treimiseks, freesimiseks või lihvimiseks ning

2. 

kaks pöörlevat telge, mis on kavandatud „kontuurjuhtimise” üheaegseks koordineerimiseks;

Tehniline märkus .

„Kombineeritud pöördlaud” on laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje.

d. 

„kallutatavad spindlid”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ette nähtud tööpinkide jaoks treimiseks, freesimiseks või lihvimiseks ning

2. 

kavandatud „kontuurjuhtimise” üheaegseks koordineerimiseks.

2B009Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKTID 2B109 JA 2B209.

a. 

kolm või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”, ning

b. 

valtsimisjõud üle 60 kN.

Tehniline märkus .

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena.

2B104„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 2B204.

a. 

maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b. 

konstrueeritud reguleeritava soojusliku 873 K (600 °C) või kõrgema temperatuuriga keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ning

c. 

kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

2B105Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

2B109Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse „rakettrelvade” tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) „tootmiseks”, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB!   VT KA PUNKT 2B209.

a. 

tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

varustatud või mida on vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võimalik varustada „arvjuhtimis”moodulite või arvutijuhtimisega ning

2. 

enama kui kahe juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida;

b. 

punktis 2B009 või 2B109.a nimetatud tõukamispinkide jaoks spetsiaalselt konstrueeritud komponendid.

Tehniline märkus .

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena.

2B116Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

a. 

vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldavad digitaalkontrollerit ning on võimelised väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b. 

digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille „reaalajalise kontrolli ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

Tehniline märkus .

Punktis 2B116.b tähendab „reaalajalise kontrolli ribalaius” maksimaalset sagedust, millel kontroller on suuteline teostama võendamise, andmetöötluse ja kontrollsignaali edastamise terviklikke tsükleid.

c. 

väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d. 

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis 2B116.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus .

Punktis 2B116 tähistab „tühi aluslaud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B117Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

2B119Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

NB!   VT KA PUNKT 2B219.

a. 

balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2. 

on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500  p/min;

3. 

on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4. 

on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Märkus.   Punkt 2B119.a ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b. 

indikaatorpead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis 2B119.a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus .

Indikaatorpead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B120Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kaks või enam telge;

b. 

ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid, ning

c. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a. 

võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem ning

b. 

nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2. 

halvimal juhul on nurkkiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna 10-le või enamale kraadile, või

3. 

positsioneerimis„täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus 1.   Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

Märkus 2.   Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei.

2B121Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

kaks või enam telge ning

b. 

positsioneerimis„täpsus” on 5 kaaresekundit või vähem (parem).

Märkus.   Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008.

2B122Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid.

Märkus.   Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed.

2B201Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Tehniline märkus .

ISO 230-2:1988 ( 9 )või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:

a. 

valida viis tööpinki hinnatavast mudelist;

b. 

mõõta lineaartelje täpsused vastavalt standardile ISO 230-2:1988 (9) ;

c. 

määrata iga tööpingi iga telje täpsuse väärtused (A-väärtused). A-väärtuse arvutamine on kirjeldatud ISO standardis 230-2:1988 (9) ;

d. 

määrata iga telje A-väärtuste keskväärtus. See keskväärtus võetakse uuritava mudeli iga telje kinnitatud „positsioneerimistäpsuseks” (Âx Ây…);

e. 

kuna punktis 2B201 viidatakse igale lineaarsele teljele eraldi, siis on kindlaksmääratud positsioneerimistäpsuse väärtusi sama palju kui lineaarseid telgi;

f. 

kui punktis 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c nimetamata tööpingil on vähemalt ühel teljel kinnitatud „positsioneerimistäpsus” ISO standardi 230-2:1988 (9)  järgi 6 μm või parem (vähem) lihvimispinkidel ja 8 μm või parem (vähem) frees- ja treipinkidel, peab valmistaja kinnitama täpsust üks kord 18 kuu jooksul.

a. 

freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (9)  või vastavatele riiklikele standarditele;

2. 

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus.   Punkt 2B201.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a. 

x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ning

b. 

x-telje üldine positsioneerimistäpsus on suurem (halvem) kui 30 μm.

b. 

lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1. 

positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (9)  või vastavatele riiklikele standarditele;

2. 

kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3. 

viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus.   Punkt 2B201.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

a. 

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm, ning

2. 

millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b. 

koordinaatlihvimispingid, millel puuduvad z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (9)  või vastavatele riigisisestele standarditele.

c. 

treipingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on parem (väiksem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) (üldine positsioneerimine) vastavalt ISO standardile 230-2:1988 (9)  või vastavatele riigisisestele standarditele tööpinkidel, mille töödiameeter on rohkem kui 35 mm.

Märkus   Punkt 2B201.c ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

Märkus 1.   Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a. 

hammasrattad,

b. 

väntvõllid või nukkvõllid,

c. 

tööriistad või lõiketerad,

d. 

pressi tiguvõllid.

Märkus 2.   Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B201.b või 2B201.c järgi.

Märkus 3.   Punktid 2B201.a.3 ja 2B201.b.3 hõlmavad masinaid, mis põhinevad paralleelsel lineaarsel kinemaatilisel disainil (nt kuusjalad), millel on viis või rohkem telge, millest ükski ei pöörle.

2B204„Isostaatpressid”, muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. 

„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ning

2. 

rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b. 

stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B204.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehniline märkus .

Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

2B206Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:

a. 

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrollimise seadmed (CMM), millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

sellel on ainult kaks telge ja lubatud pikkuse mõõtmise piirviga ükskõik millise teljel (ühemõõtmeline), mida tähistatakse E0x,MPE, E0y,MPE või E0z,MPE mis tahes kombinatsioon, on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,25 + L/1 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetuna vastavalt ISO standardile 10360-2:2009, või

2. 

sellel on vähemalt kolm telge, mille kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (E0,MPE) on masina tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (1,7 + L/800) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetuna vastavalt ISO standardile 10360–2 (2009);

Tehniline märkus .

Tootja määratud CMMi kõige täpsema konfiguratsiooni E0,MPE vastavalt ISO standardile 10360-2:2009 (nt järgnevatest parim: mõõteandur, mõõteotsaku pikkus, liikumisparameetrid, keskkond) ning koos kõigi olemasolevate kompensatsioonidega võrreldakse suuruse (1,7+L/800) μm künnisega.

b. 

süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

„mõõtehälve” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) 5 mm kohta on 3,5 μm või vähem (parem) ning

2. 

„pöördenurga hälve” on 0,02o või vähem;

c. 

„lineaarnihke” mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

Tehniline märkus .

Punktis 2B206.c tähendab „lineaarnihe” mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

1. 

sisaldavad „laserit”ning

2. 

suudavad säilitada vähemalt 12 tunni jooksul standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K (± 1 °C) ja standardrõhul järgmised omadused:

a. 

lahutusvõime täisskaalal 0,1 μm või parem ning

Tehniline märkus .

Punkti 2B206.c.2.a tähenduses on „lahutusvõime” mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt.

b. 

„mõõtmistäpsusega” (0,2 + L/2 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või parem (väiksem);

Märkus.   Punkt 2B206.c ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, mis ei kasuta suletud ega avatud tagasisidetehnoloogiat ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

d. 

lineaarsete muutuvate diferentsiaaltransformaatorite (LVDT) süsteemid, millel on mõlemad järgmised omadused:

Tehniline märkus .

Punktis 2B206.d tähendab „lineaarnihe” mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

1. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a. 

„lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna alates 0 täieliku tööpiirkonna ulatuseni LVDTdel, mille tööpiirkond on kuni 5 mm, või

b. 

„lineaarsus” võrdne või väiksem (parem) kui 0,1 % mõõdetuna piirkonnas 0 kuni 5 mm LVDTdel, mille tööpiirkond on üle 5 mm, ning

2. 

triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K (± 1°C).

Märkus 1.   Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Märkus 2.   Punktis 2B206 nimetatud seadmed on hõlmatud, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

Tehnilised märkused .

Kõik punktis 2B206 esitatud mõõdetavate väärtustega näitajad on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

2B207Järgmised punktis 2B007 nimetamata „robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid:

a. 

„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt riigisisestele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeainetega töötamisel kohaldatavatele elektriohutuse eeskirjadele);

b. 

juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B207.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

2B209Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

a. 

millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ning

2. 

vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis”mooduli või arvutijuhtimisega;

b. 

rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus.   Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

2B219Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

a. 

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1. 

pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2. 

kandevõime 0,9– 23 kg ning

3. 

võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000  p/min;

b. 

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgnevad omadused:

1. 

võllitapi läbimõõt on üle 75 mm,

2. 

kandevõime 0,9– 23 kg,

3. 

minimaalne saavutatav spetsiifiline jääktasakaalustamatus tasapinna kohta 10 g mm/kg või vähem ning

4. 

rihmülekandega käitatavad.

2B225Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a. 

võime läbida 0,6 m või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b. 

võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus .

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülema-alluva”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

2B226Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

NB!   VT KA PUNKTID 3B001 ja 9B001.

a. 

ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

võimelised töötama temperatuuril üle 1 123  K (850 °C);

2. 

induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või vähem ning

3. 

kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

Märkus.   Punkt 2B226.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

b. 

toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 2B226.a nimetatud ahjude jaoks.

2B227Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

a. 

kaarleekümbersulatus-, kaarleeksulatus- ning kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000 –20 000  cm3 ning

2. 

nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 973  K (1 700  °C);

b. 

elektronkiirsulatusahjud, plasmapihustus- ja plasmasulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

võimsus 50 kW või rohkem ning

2. 

nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 473  K (1 200  °C);

c. 

arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis 2B227.a või 2B227.b nimetatud ahjude jaoks;

d. 

plasmakahurid, mis on spetsiaalselt mõeldud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1. 

töötavad võimsusel üle 50 kW ning

2. 

võimelised töötama temperatuuril üle 1 473  K (1 200  °C);

e. 

elektronkiirekahurid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis 2B227.b nimetatud ahjude jaoks, mis töötavad võimsusel üle 50 kW.

2B228Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a. 

rootori koostamise seadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide koostamiseks;

Märkus.   Punkt 2B228.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

b. 

rootori joondamise seadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus .

Punktis 2B228.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

c. 

lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus .

Punkti 2B228.c lõõtsadel on kõik järgmised omadused:

1. 

siseläbimõõt 75–400 mm,

2. 

pikkus vähemalt 12,7 mm;

3. 

ühe keeru sügavus üle 2 mm ning

4. 

valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, martensiitterasest või ülitugevatest „kiud- või niitmaterjalidest”.

2B230Kõik „rõhuandurid”, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:

a. 

rõhutundlikud elemendid, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumisulamit, alumiiniumoksiidi (alumiiniumoksiidi või safiiri) nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke;

b. 

tihendid, kui need on olemas, ning mis on vajalikud rõhuandurite tihendamiseks ja mis on vahetus kontaktis protsessikeskkonnaga ja mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud alumiiniumi, alumiiniumsulamit, alumiiniumoksiidi (erimid savimuld ja safiir), niklit, niklisulamit niklisisaldusega kuni 60 % massiprotsenti, või täielikult fluoreeritud polümeerseid süsivesinikke ning

c. 

millel on üks järgmistest omadustest:

1. 

täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning „täpsus” on parem kui 1 % täisskaala ulatusest või

2. 

täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning „täpsus” on 13 kPa juures mõõdetult parem kui 130 Pa.

Tehnilised märkused .

1.   Punktis 2B230 nimetatud „rõhumuundur” tähendab seadet, mis muudab rõhkude mõõtmistulemused signaaliks.

2.   Punkti 2B230 tähenduses sisaldab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ning korduvust ümbritseva keskkonna temperatuuril.

2B231Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem,

b. 

pumpamise tootlikkus on 15 m3/s või rohkem ning

c. 

võimeline saavutama paremat piirvaakumit kui 13 mPa.

Tehnilised märkused .

1.   Pumpamise tootlikkus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.   Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

2B232Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem.

NB!   VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

2B233Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused:

NB!   VT KA PUNKT 2B350.i.

a. 

võimalik sisselaske vooluhulk 50 m3/h või suurem;

b. 

saavutavad rõhkude suhe vähemalt 2 : 1 ning

c. 

kõik töödeldava gaasiga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

alumiinium või alumiiniumsulam;

2. 

alumiiniumoksiid;

3. 

roostevaba teras;

4. 

nikkel või niklisulam;

5. 

fosforpronks või

6. 

fluoropolümeerid.

2B350Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:

a. 

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid mitte üle 20 m3 (20 000  l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

NB!   Valmis paranduskoostude kohta vt punkt 2B350.k.

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

b. 

punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatamiseks projekteeritud segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

c. 

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) sisemaht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

NB!   Valmis paranduskoostude kohta vt punkt 2B350.k.

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

5. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

6. 

titaan või titaani „sulamid”;

7. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”või

8. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

d. 

soojusvahetid või -kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

5. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

7. 

titaan või titaani „sulamid”;

8. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”;

9. 

ränikarbiid;

10. 

titaankarbiid või

11. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

e. 

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

5. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

7. 

titaan või titaani „sulamid”;

8. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”või

9. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

f. 

kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi või

2. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

g. 

järgmised klapid ja komponendid:

1. 

klapid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a. 

„nimimõõt” on üle DN 10 või NPS 3/8 ning

b. 

kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud „korrosioonile vastupidavatest materjalidest”;

2. 

klapid, muud kui punktis 2B350.g.1 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a. 

„nimimõõt” on DN 25 või NPS 1 või suurem ja DN 100 või NPS 4 või vähem;

b. 

kestad (klapikorpused) või eelvormitud kestavooderdused;

c. 

sulgelement, mis on ette nähtud vahetatavaks ning

d. 

kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad kestade (klapikorpuste) või eelvormitud kestavooderduste pinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

3. 

järgmised punktis 2B350.g.1 või 2B350.g.2 nimetatud ventiilide jaoks loodud komponendid, mille kõik toodetava(te), töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokku puutuvad tööpinnad on valmistatud „korrosioonikindlatest materjalidest”:

a. 

kestad (klapikorpused);

b. 

eelvormitud kestavooderdused;

Tehnilised märkused .

1.   Punktis 2B350.g tähendavad „korrosioonile vastupidavad materjalid” järgmist:

a. 

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

b. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

c. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

d. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

e. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

f. 

titaan või titaani „sulamid”;

g. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”;

h. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”või

i. 

järgmised keraamilised materjalid:

1. 

ränikarbiid puhtusega 80 või rohkem massiprotsenti;

2. 

alumiiniumoksiid puhtusega 99,9 või rohkem massiprotsenti;

3. 

tsirkooniumoksiid.

2.   „Nimimõõt” tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat.

3.   Ventiilide nominaalsuurused (DN) on kooskõlas standardiga ISO 6708:1995. Nominaalsed toru suurused (Nominal Pipe Sizes – NPS) on kooskõlas standardiga ASME B36.10 või B36.19 või nende riiklike ekvivalentidega.

h. 

lekkeavastamise ventiiliga mitmeseinalised torud, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

3. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

5. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

7. 

titaan või titaani „sulamid”;

8. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”; või

9. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

i. 

muud kui punktis 2B233 nimetatud mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja kindlaksmääratud suurima vooluhulgaga üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja kindlaksmääratud suurima vooluhulgaga üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa); ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

keraamika;

3. 

ferrosilikoon (suure ränisisaldusega rauasulamid);

4. 

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsendi fluori);

5. 

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6. 

grafiit või „süsinikgrafiit”;

7. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

8. 

tantaal või tantaali „sulamid”;

9. 

titaan või titaani „sulamid”;

10. 

tsirkoonium või tsirkooniumi „sulamid”või

11. 

nioobium (kolumbium) või nioobiumi „sulamid”;

Tehniline märkus .

Punktis 2B350.i nimetatud mõiste „tihend” tähendab ainult selliseid tihendeid, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) (või loodavate) kemikaali(de)ga ja toimivad tihendina juhul, kui pöörlev või edasi-tagasi liikuv ajamivõll läbib pumbakorpust.

j. 

punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273  K (1 000  °C), mille kõik jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1. 

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2. 

keraamika; või

3. 

nikkel või „sulamid”, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

k. 

järgmised valmis paranduskoostud, millel on tantaalist või tantaalisulamist valmistatud metallpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) kemikaali(de)ga, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

1. 

kavandatud mehaaniliseks kinnitamiseks punktis 2B350.a osutatud klaasvooderdusega reaktsioonianumatele või reaktoritele või

2. 

kavandatud mehaaniliseks kinnitamiseks punktis 2B350.c osutatud klaasvooderdusega kogumismahutitele, konteineritele või vastuvõtuanumatele.

Märkus.   Punkti 2B350 tähenduses ei määra tihendusfunktsiooni täitvad muhvid, topendid, tihendid, kruvid, seibid ja muud materjalid kontrollimise staatust, eeldades et need komponendid on loodud vahetatavatena.

Tehnilised märkused .

1.   „Süsinikgrafiit” on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsenti või rohkem.

2.   Eespool esitatud punktides loetletud materjalides on „sulam”, mille kohta pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsendi kui muud elemendid.

2B351Mürgiste gaaside monitorid ja seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, sensorseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad sensorpadrunid:

a. 

kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või

b. 

ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju.

2B352Järgmised bioloogiatööstuse tootmis- ja käsitsemisseadmed:

a. 

järgmised isolaatorid ja nendega seotud seadmed:

1. 

täielikud isolaatorid, mis vastavad kriteeriumidele P3 või P4 (BL3, BL4, L3, L4), mis on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus (WHO Laboratory Biosafety Manual) (kolmas väljaanne, Genf 2004);

2. 

järgmised punktis 2B352.a nimetatud seadmed püsivaks paigaldamiseks isolaatoritesse:

a. 

topeltustega läbitavad saastatusest puhastamise autoklaavid;

b. 

Hingamisaparaadiga skafandrite saastatusest puhastamise dušid;

c. 

mehaanilise tihendi või täispuhutava tihendiga läbitavad uksed;

b. 

järgmised fermenterid ja komponendid:

1. 

fermenterid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada „mikroorganismide” ja elusrakkude kultiveerimiseks, et valmistada viiruseid või toksiine, kogusisemahuga 20 liitrit või enam;

2. 

järgmised komponendid, mis on valmistatud punktis 2B352.b.1 nimetatud fermenterite jaoks:

a. 

kohapeal (in situ) steriliseeritavad või desinfitseeritavad kultiveerimise kambrid;

b. 

kultiveerimise kambri kinnitusseadmed;

c. 

protsessi kontrollimise üksused, mille abil saab samaaegselt valvata ja kontrollida kahte või enamat kääritamissüsteemi parameetrit (nt temperatuur, pH, toitained, kokkupuude, lahustunud hapnik, õhuvool, vahukontroll);

Tehnilised märkused .

1.   Punkti 2B352.b tähenduses hõlmavad fermenterid bioreaktoreid, ühekordseks kasutamiseks mõeldud bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme.

2.   Punkti 2B352.b tähenduses hõlmavad kultiveerimise kambrite kinnitusseadmed jäikade seintega ühekordseks kasutuseks mõeldud kultiveerimise kambreid.

c. 

tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

1. 

läbivoolukiirus üle 100 liitri tunnis;

2. 

komponendid on valmistatud poleeritud roostevabast terasest või titaanist;

3. 

ühe- või mitmekordse tihendusega ühendused auru sisaldavas keskkonnas ning

4. 

kohapeal (in situ) auruga steriliseeritav, ilma seadme eelneva demontaažita;

Tehniline märkus .

Tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid.

d. 

järgmised tangentsiaalse voolu filtratsiooniaparatuuri osad:

1. 

tangentsiaalse voolu filtratsiooniaparatuur, mis võimaldab „mikroorganismide”, viiruste, toksiinide või rakukultuuride separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

a. 

filtri kogupindala 1 m2 või rohkem ning

b. 

vähemalt üks järgmistest omadustest:

1. 

kohapeal (in situ) steriliseeritav või desinfitseeritav või

2. 

kasutab vahetatavaid või ühekordseid filtreerimiskomponente;

Tehniline märkus .

Punktis 2B352.d.1.b tähendab steriliseerimine kõigi eluvõimeliste mikroobide elimineerimist aparatuurilt füüsikaliste mõjurite (nt aur) või keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfitseerimine tähendab potentsiaalse mikroobidega nakkavuse kõrvaldamist aparatuurilt bakteritsiidsete keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfektsioon ja steriliseerimine erinevad hügieeniliseks tegemisest (sanitisation), mis tähendab puhastamist, mille eesmärk on aparatuuril mikroobe vähendada ilma, et saavutataks tingimata täielik mikroobidega nakkavuse või kõigi elujõuliste mikroobide kõrvaldamine.

Märkus.   Punkt 2B352.d ei hõlma pöördosmoosi- ja hemodialüüsiseadmeid, nagu need on kindlaks määratud tootja poolt.

2. 

tangentsiaalse voolu filtratsiooniaparatuuri osad (nt moodulid, elemendid, kassetid, padrunid, plokid või plaadid), mille filtripindala on iga osa puhul vähemalt 0,2 m2 ja mis on kavandatud kasutamiseks punktis 2B352.d määratletud tangentsiaalse voolu filtratsiooniaparatuuris;

e. 

auru või gaasiga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10 kg või rohkem, kuid vähem kui 1 000  kg jääd 24 tunni jooksul;

f. 

järgmised kaitsevahendid:

1. 

pool- või täiskaitseülikonnad või mütsid, mis sõltuvad nende külge kinnitatud välisest õhuvarustussüsteemist ning mida käitatakse ülerõhul;

Märkus.   Punkt 2B352.f.1 ei hõlma ülikondi, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kompaktse hingamisseadmega.

2. 

bioohjekambrid, isolaatorid või bioloogiliselt ohutud ruumid, millel on tavapäraseks tööks kõik järgmised omadused:

a. 

täielikult suletud tööruum, kus töötaja on tööst eraldatud füüsilise barjääriga;

b. 

suudab funktsioneerida alarõhu tingimustes;

c. 

vahendid objektide ohutuks liigutamiseks tööalal;

d. 

tööruumi sisenev ja sealt väljuv õhk läbib HEPA filtri;

Märkus 1.   Punkt 2B352.f.2 hõlmab III klassi bioloogiliselt ohutuid ruume, mis on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus või mille ehitamisel on järgitud riiklikke standardeid, eeskirju või juhendeid.

Märkus 2.   Punkt 2B352.f.2 hõlmab isolaatoreid, mis vastavad kõikidele eespool nimetatud tingimustele, olenemata oma kasutusotstarbest ja nimetusest.

Märkus 3.   Punkt 2B352.f.2 ei hõlma distantshooldamiseks või nakatunud patsientide transpordiks ettenähtud isolaatoreid.

g. 

järgmised aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks „mikroorganismide”, viiruste või „toksiinide” aerosoolidega:

1. 

kogu keha haarav individuaalne kamber mahuga 1 m3 või rohkem;

2. 

suunatud aerosoolivoogu kasutav ainult ninale suunatud seade, mis on mõeldud kokkupuuteks:

a. 

12 või enamale närilisele või

b. 

2 või enamale muule loomale kui närilised;

3. 

suletud hoiutorud loomadele, mis on ette nähtud kasutamiseks suunatud aerosoolivoogu kasutava ainult ninale suunatud seadmega;

h. 

pihustuskuivatamise seadmed, mis on võimelised kuivatama toksiine või patogeenseid „mikroorganisme”, millel on kõik järgmised omadused:

1. 

vee aurustamisvõimsus ≥ 0,4 kg/h ja ≤ 400 kg/h;

2. 

suutlikkus genereerida tooteosakesi tüüpilise keskmise suurusega ≤ 10 μm olemasolevate tarvikutega või nõutavat osakeste suurust genereerida võimaldavate pihustuskuivatiotsakute minimaalse muutmise teel ning

3. 

kohapeal (in situ) steriliseeritav või desinfitseeritav;

i. 

nukleiinhapete assemblerid ja süntesaatorid, osaliselt või täielikult automatiseeritud, kavandatud koostama ühe korraga katkematuid nukleiinhappeid pikkusega üle 1,5 tuhande aluspaari veamääraga alla 5 %.

2CMaterjalid

Puuduvad.

2DTarkvara

2D001„Tarkvara”, mis erineb punktis 2D002 nimetatud „tarkvarast” järgmiselt:

a. 

„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2A001 või punktides 2B001–2B009 nimetatud seadmete „arendamiseks” või „tootmiseks”;

b. 

„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2A001.c, 2B001 või 2B003– 2B009 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

Märkus.   Punkt 2D001 ei hõlma töötlemise programmide „tarkvara”, mis loob „arvjuhtimise” koode erinevate osade töötlemiseks.

2D002Elektrooniliste seadmete „tarkvara”, ka „tarkvara”, mis asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus 1.   Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks.

Märkus 2.   Punkt 2D002 ei hõlma „tarkvara” pu