Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa II ja III jaotises, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2295

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse III lisas esitatud tabeleid EU OVA ja EU OVB ning järgides käesoleva määruse IV lisas esitatud juhiseid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 437 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 440 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 451 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõikes 1 ja artiklis 451a osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiriski, lahjendusriski ja krediidikvaliteedi positsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 453 punktides a–f osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid standardmeetodi kohaselt, avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 444 ja artikli 453 punktides g, h ja i osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid sisereitingute meetodi kohaselt, avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 438 ja 452 ning artikli 453 punktides g ja j osutatud teabe järgmiselt:

Eriotstarbeliste laenude ja omakapitali investeeringute avalikustamine lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis e osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXIII lisa vormi EU CR10 ja järgides käesoleva määruse XXIV lisas esitatud juhiseid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis h ja artiklis 439 osutatud teabe järgmiselt:

Väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435, artikli 438 punktis d ning artiklites 446 ja 454 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXXI lisa tabelit EU ORA ja vormi EU OR1 ning järgides käesoleva määruse XXXII lisas esitatud juhiseid.

Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriski positsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 450 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 443 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXXV lisa vorme EU AE1, EU AE2 ja EU AE3 ning tabelit EU AE4 ja järgides käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud juhiseid.

Rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja delegeeritud määrus (EL) 2017/2295 tunnistatakse kehtetuks.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Vorm EU OV1. Ülevaade koguriskipositsioonist

		Koguriskipositsioon		Omavahendite nõuded kokku
		a	b	c
		T	T-1	T
1	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk)
2	millest: standardmeetod
3	millest: sisereitingute põhimeetod
4	millest: riskikaalu määramise meetod
EU 4a	millest: omakapitaliinstrumendid lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt
5	millest: täiustatud sisereitingute meetod
6	Vastaspoole krediidirisk
7	millest: standardmeetod
8	millest: sisemudeli meetod
EU 8a	millest: nõuded keskse vastaspoole vastu
EU 8b	millest: krediidiväärtuse korrigeerimine
9	millest: muu vastaspoole krediidirisk
10	Ei kohaldata
11	Ei kohaldata
12	Ei kohaldata
13	Ei kohaldata
14	Ei kohaldata
15	Arveldusrisk
16	Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid (pärast ülempiiri kohaldamist)
17	millest: väärtpaberistamise sisereitingute meetod
18	millest: väärtpaberistamise välisreitingute meetod (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod)
19	millest: väärtpaberistamise standardmeetod
EU 19a	millest: 1 250 % / mahaarvamine
20	Positsioonirisk, valuutarisk ja kaubarisk (tururisk)
21	millest: standardmeetod
22	millest: sisemudeli meetod
EU 22a	Riskide kontsentreerumine
23	Operatsioonirisk
EU 23a	millest: baasmeetod
EU 23b	millest: standardmeetod
EU 23c	millest: täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod
24	Mahaarvamise künnisest väiksemad summad (kohaldatakse riskikaalu 250 %)
25	Ei kohaldata
26	Ei kohaldata
27	Ei kohaldata
28	Ei kohaldata
29	Kokku

Vorm EU KM1. Põhinäitajate vorm

		a	b	c	d	e
		T	T-1	T-2	T-3	T-4
	Olemasolevad omavahendid (summad)
1	Esimese taseme põhiomavahendid
2	Esimese taseme omavahendid
3	Koguomavahendid
	Riskiga kaalutud vara
4	Koguriskipositsioon
	Omavahendite suhtarvud (protsendina riskiga kaalutud varast)
5	Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%)
6	Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)
7	Koguomavahendite suhtarv (%)
	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (protsendina riskiga kaalutud varast)
EU 7a	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU 7b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 7c	millest: esimese taseme omavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 7d	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite nõuded kokku (%)
	Kombineeritud puhvri nõue ja üldine kapitalinõue (protsendina riskiga kaalutud varast)
8	Kapitali säilitamise puhver (%)
EU 8a	Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud kapitali säilitamise puhver (%)
9	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver (%)
EU 9a	Süsteemse riski puhver (%)
10	Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%)
EU 10a	Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%)
11	Kombineeritud puhvri nõue (%)
EU 11a	Üldine kapitalinõue (%)
12	Esimese taseme põhiomavahendid, mis on kättesaadavad pärast järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite kogunõude täitmist (%)
	Finantsvõimenduse määr
13	Koguriskipositsiooni näitaja
14	Finantsvõimenduse määr (%)
	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (protsendina koguriskipositsiooni näitajast)
EU 14a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU 14b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 14c	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku (%)
	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue ja üldine finantsvõimenduse määra nõue (protsendina koguriskipositsiooni näitajast)
EU 14d	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%)
EU 14e	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%)
	Likviidsuskattekordaja
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku (kaalutud väärtus – keskmine)
EU 16a	Raha väljavool – kaalutud väärtus kokku
EU 16b	Raha sissevool – kaalutud väärtus kokku
16	Raha netoväljavool kokku (korrigeeritud väärtus)
17	Likviidsuskattekordaja (%)
	Stabiilse netorahastuse kordaja
18	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku
19	Nõutav stabiilne rahastus kokku
20	Stabiilse netorahastamise kordaja (%)

Vorm EU INS1. Kindlustusosalused

		a	b
		Riskipositsiooni väärtus	Riskipositsiooni summa
1	Kindlustus- või edasikindlustusandjates või kindlustusvaldusettevõtjates olevad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei ole omavahenditest maha arvatud

Vorm EU INS2. Teave finantskonglomeraatide omavahendite ja kapitali adekvaatsuse määra kohta

		a
		T
1	Finantskonglomeraadi täiendavad omavahendite nõuded (summa)
2	Finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr (%)

Tabel EU OVC. Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames esitatav teave

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja panga riskide pidev hindamine, kuidas pank kavatseb neid riske maandada ning kui palju on vaja olemasolevat ja tulevast kapitali, võttes arvesse muid maandavaid tegureid.

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivsete kirjete avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 438 punkt a	a)	Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 438 punkt c	b)	Asjakohase pädeva asutuse nõudmise korral krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemus.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Koguriskipositsioon Koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 3 ning artiklitele 95, 96 ja 98.
b	Koguriskipositsioon (T–1) Eelmisel avalikustamisperioodil avalikustatud koguriskipositsioon.
c	Omavahendite nõuded kokku Riskiga kaalutud varale vastavad omavahendite nõuded eri riskikategooriate kaupa.
Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. peatükile ja artiklile 379. Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide ja vastaspoole krediidiriski puhul jäetakse riskiga kaalutud varad välja ning avalikustatakse vormi ridadel 6 ja 16. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel real avalikustatavas summas arvesse riskiga kaalutud varasid ja omavahendite nõudeid reguleerimata väärtpaberiülekannetest tuleneva riski puhul, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
2	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski standardmeetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükk ja artikkel 379).
3	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: sisereitingute põhimeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski sisereitingute põhimeetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk), välja arvatud riskiga kaalutud varad, mis avalikustatakse real 4 eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit, ja real EU 4a omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning kaasa arvatud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
4	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: riskikaalu määramise meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit ja mille riskikaal arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikele 5.
EU 4a	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 2.
5	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: täiustatud sisereitingute meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk), välja arvatud riskiga kaalutud varad, mis avalikustatakse real 4 eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit, ja real EU 4a omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning kaasa arvatud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
6	Vastaspoole krediidirisk Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on vastaspoole krediidiriski puhul arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile.
7	Vastaspoole krediidirisk – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaole.
8	Vastaspoole krediidirisk – millest: sisemudeli meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 283.
EU 8a	Vastaspoole krediidirisk – millest: nõuded keskse vastaspoole vastu Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jaole.
EU 8b	Vastaspoole krediidirisk – millest: krediidiväärtuse korrigeerimine Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa VI jaotisele.
9	Vastaspoole krediidirisk – millest: muu vastaspoole krediidirisk Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mida ei avalikustata ridadel 7, 8, EU 8a ja EU 8b.
10	Ei kohaldata
11	Ei kohaldata
12	Ei kohaldata
13	Ei kohaldata
14	Ei kohaldata
15	Arveldusrisk Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on seoses arveldus-/ülekanderiskiga arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.
16	Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid (pärast ülempiiri kohaldamist) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
17	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise sisereitingute meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise sisereitingute meetodile, mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
18	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise välisreitingute meetod (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise välisreitingute meetodile (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod), mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
19	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise standardmeetodile, mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
EU 19a	Väärtpaberistamine – millest: 1 250 % / mahaarvamine Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % või mis arvatakse omavahenditest maha vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
20	Positsioonirisk, valuutarisk ja kaubarisk (tururisk) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa VI jaotisele.
21	Tururisk – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2.–4. peatükile.
22	Tururisk – millest: sisemudeli meetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
EU 22a	Riskide kontsentreerumine Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile ii.
23	Operatsioonirisk Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotisele.
EU 23a	Operatsioonirisk – millest: baasmeetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 2. peatükile.
EU 23b	Operatsioonirisk – millest: standardmeetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 3. peatükile.
EU 23c	Operatsioonirisk – millest: täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 4. peatükile.
24	Summa, mis jääb alla mahaarvamise künnise (kohaldatakse riskikaalu 250 %) Summa vastab kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 4 osutatud selliste kirjete summade kogusummale, millele antakse riskikaal 250 %, pärast selle riskikaalu kohaldamist. Need summad hõlmavad järgmist: — tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktile a; — olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas, krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktile b. Sellel real avalikustatakse teave üksnes teavitamise eesmärgil, kuna siin kajastatud summa esitatakse ka real 1, kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel palutakse avalikustada krediidiriski käsitlev teave.
25	Ei kohaldata
26	Ei kohaldata
27	Ei kohaldata
28	Ei kohaldata
29	Kokku Koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 3 ning artiklitele 95, 96 ja 98.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a–e	Avalikustamisperioodid T, T–1, T–2, T-3 ja T–4 on määratletud kvartaalsete perioodidena ja nende kohta esitatakse teave vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 433a, 433b ja 433c sätestatud sagedusele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord kvartalis, esitavad andmed perioodide T, T–1, T–2, T-3 ja T–4 kohta; krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord poolaastas, esitavad andmed perioodide T, T–2 ja T–4 kohta ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord aastas, esitavad andmed perioodide T ja T–4 kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad avalikustamisperioodide kuupäevad. Eelmiste perioodide andmete avalikustamist ei nõuta, kui andmed avalikustatakse esimest korda.
Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Esimese taseme põhiomavahendid Esimese taseme põhiomavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 29).
2	Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 45).
3	Koguomavahendid Koguomavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 59).
4	Koguriskipositsioon Koguriskipositsiooni summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 60).
5	Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%) Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 61).
6	Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 62).
7	Koguomavahendite suhtarv (%) Koguomavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 63).
EU 7a	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
EU 7b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 esimese ja kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega.
EU 7c	millest: esimese taseme omavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 esimese ja kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme omavahenditega.
EU 7d	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) omavahendite kogunõuded (järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude suhtarv (TSCR)) (%) Järgmistes punktides i ja ii kindlaks määratud väärtuste summa: (i) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud koguomavahendite suhtarv (8 %); (ii) kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded (teise samba nõuded), mis on kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis on kehtestatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise ühiste menetluste ja metoodikate kohta (1) (edaspidi „EBA SREP GL“), väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude (TSCR) suhtarvu, mille teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks pädev asutus. TSCR on määratletud dokumendi EBA SREP GL punktis 1.2. Kui pädev asutus ei ole muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks ette nähtud täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
8	Kapitali säilitamise puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 1 ja artiklile 129, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
EU 8a	Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhver (%) Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhvri summa, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
9	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 2, artiklile 130 ja artiklitele 135–140, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
EU 9a	Süsteemse riski puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 5, artiklitele 133 ja 134, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
10	Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 3 ja artiklile 131, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
EU 10a	Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 4 ja artiklile 131, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
11	Kombineeritud puhvri nõue (%) Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 6, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
EU 11a	Üldised kapitalinõuded (%) Järgmiste punktide i ja ii summa: (i) real EU 7d osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude suhtarv; (ii) kui see on õiguspäraselt kohaldatav, siis kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv. See kirje kajastab üldise kapitalinõude suhtarvu, mis on määratletud dokumendi EBA SREP GL punktis 1.2. Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
12	Esimese taseme põhiomavahendid, mis on kättesaadavad pärast järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite kogunõuete täitmist (%)
13	Koguriskipositsiooni näitaja Koguriskipositsiooni näitaja kooskõlas summaga, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 24).
14	Finantsvõimenduse määr (%) Finantsvõimenduse määr kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 25).
EU 14a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast. Täiendavate omavahendite nõuded kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida EU-26a).
EU 14b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega. Täiendavate omavahendite nõuded kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida EU-26b).
EU 14c	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõuded kokku (%) Järgmiste punktide i ja ii summa: (i) minimaalne finantsvõimenduse määra nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktile d või korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõue, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 7; (ii) kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded (teise samba nõuded), väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast. See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu finantsvõimenduse määra nõuet, mille teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks pädev asutus. Kui pädev asutus ei ole ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks täiendavate omavahendite nõudeid kehtestanud, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
EU 14d	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a Kohaldatav finantsvõimenduse määra puhver kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 27).
EU 14e	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%) Ridade EU 14c ja EU 14d summa.
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku (kaalutud väärtus – keskmine) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (2) artikli kohase 9 likviidsete varade väärtuse enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrigeerimismehhanismi kohaldamist.
EU 16a	Raha väljavoolud – kaalutud koguväärtus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma raha väljavoolude kaalutud väärtuse summa, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ1 „Kvantitatiivne teave likviidsuskattekordaja kohta“ rida 16).
EU 16b	Raha sissevoolud – kaalutud koguväärtus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma raha sissevoolude kaalutud väärtuse summa, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ1 „Kvantitatiivne teave likviidsuskattekordaja kohta“ rida 20).
16	Raha netoväljavoolude kogusumma (korrigeeritud väärtus) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad likviidsete vahendite netoväljavoolu korrigeeritud väärtuse, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusumma miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri.
17	Likviidsuskattekordaja (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena kirje „likviidsuskattekordaja (%)“, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1. Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.
18	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kättesaadava stabiilse rahastuse summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükile, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ2 „Stabiilse netorahastuse kordaja“ rida 14).
19	Nõutav stabiilne rahastus kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõutava stabiilse rahastuse summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükile, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ2 „Stabiilse netorahastuse kordaja“ rida 33).
20	Stabiilse netorahastuse kordaja (%) Stabiilse netorahastuse kordaja, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 428b.
(1) Euroopa Pangandusjärelevalve 19. juuli 2018. aasta muudetud suunised EBA/GL/2018/03 järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise ühiste menetluste ja metoodikate kohta. (2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Riskipositsiooni väärtus Kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas olevate omavahenditesse kuuluvate instrumentide riskipositsiooni väärtus, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete individuaalsel, allkonsolideeritud ja konsolideeritud arvutamisel kapitalinõuete määruse artikli 49 kohaselt omavahenditest maha ei arva.
b	Riskipositsiooni summa Kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas olevate omavahenditesse kuuluvate instrumentide riskipositsiooni summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete individuaalsel, allkonsolideeritud ja konsolideeritud arvutamisel kapitalinõuete määruse artikli 49 kohaselt omavahenditest maha ei arva.

Vorm EU INS2. Finantskonglomeraadid – teave omavahendite ja kapitali adekvaatsuse määra kohta. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Finantskonglomeraadi täiendavad omavahendite nõuded (summa) Kui kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ (1) I lisas sätestatud 1. või 2. meetodit, siis nimetatud direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi täiendavate omavahendite nõuded.
2	Finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr (%) Kui kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 1. või 2. meetodit, siis nimetatud direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

Tabel EU OVC. Teave sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi kohta. Paindlik vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetod Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad praeguste ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõtte.
b	Asjaomase pädeva asutuse nõudmise korral krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemus. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe üksnes juhul, kui asjaomane pädev asutus seda nõuab.

Tabel EU OVA. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtted

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave - vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt f	a)	Juhtorgani kinnitatud lühikese riskiaruande avalikustamine
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt b	b)	Teave iga riskiliigi juhtimise struktuuri kohta
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt e	c)	Juhtorgani kinnitatud avaldus riskijuhtimiskorralduse asjakohasuse kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt c	d)	Riskiaruandluse ja/või mõõtmissüsteemide ulatuse ja laadi avalikustamine.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt c	e)	Teabe avalikustamine riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide põhiomaduste kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt a	f)	Riskide juhtimise strateegiad ja protsessid iga riskikategooria puhul eraldi.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktid a ja d	g)	Teave riskide juhtimise, maandamise ja leevendamise strateegiate ja protsesside kohta ning maanduste ja maandavate tegurite tulemuslikkuse kontrolli kohta.

Tabel EU OVB. Juhtimiskorra avalikustamine

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt a	a)	Juhtorgani liikmete hõivatud kohtade arv juhatuses.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt b	b)	Teave, mis käsitleb värbamispõhimõtteid juhtorgani liikmete valimiseks ning juhtorgani liikmete tegelikke teadmisi, oskusi ja asjatundlikkust.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt c	c)	Teave juhtorgani liikmete valikuga seotud mitmekesisuspoliitika kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt d	d)	Teave selle kohta, kas krediidiasutus või investeerimisühing on loonud eraldi riskikomitee, ja komitee kohtumiste sagedus.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt e	e)	Selle kirjeldus, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganini.

Tabel EU OVA. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtted. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti f kohaldamisel esitatakse juhtorgani kinnitatud lühike riskiaruanne, milles kirjeldatakse, kuidas ärimudel määrab kindlaks üldise riskiprofiili ning milline on ärimudeli ja üldise riskiprofiili suhe: näiteks ärimudeliga seotud peamised riskid ja see, kuidas iga sellist riski kajastatakse ja kirjeldatakse riski kohta avalikustatavas teabes, või milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe. Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti f kohaldamisel avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiaruandes ka konsolideerimisgrupi ja sidusettevõtjate piires ning seotud pooltega tehtud oluliste tehingute laadi, ulatuse, eesmärgi ja majandusliku sisu. Avalikustamine piirdub tehingutega, millel on oluline mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile (sealhulgas mainerisk) või riskide jaotusele konsolideerimisgrupis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ka peamised suhtarvud ja näitajad selle kohta, milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti b kohaldamisel avalikustatav teave hõlmab riskijuhtimisstruktuuri iga riskiliigi puhul: krediidiasutuses või investeerimisühingus määratud ülesanded (sealhulgas vajaduse korral järelevalve ja volituste delegeerimine ning ülesannete jaotus juhtorgani, äriliinide ja riskijuhtimisfunktsiooni vahel riskiliigi, äriüksuse ja muu asjakohase teabe kaupa); riskijuhtimisprotsessides osalevate organite ja funktsioonide (sealhulgas vajaduse korral juhtorgan, riskikomitee, riskijuhtimisfunktsioon, vastavuskontrolli funktsioon, siseauditi funktsioon) vahelised seosed ning organisatsioonilised ja sisekontrollimenetlused. Asjaomase riskijuhtimisfunktsiooni ülesehituse ja korralduse avalikustamisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — teave sisekontrolli üldraamistiku ja selle kohta, kuidas selle kontrollifunktsioonid on korraldatud (volitused, ressursid, põhikiri, sõltumatus), täidetavad põhiülesanded ning nende funktsioonide tegelikud ja kavandatud olulised muudatused; — krediidiasutuse või investeerimisühingu riskide heakskiidetud piirid; — sisekontrolli, riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja siseauditi juhtivtöötajate muudatused. — Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskikäitumisest teatamise, riskide vähendamise ja riskikäitumise kultuuri kehtestamise kanalid (nt kas on olemas käitumisjuhendid ja käsiraamatud, milles käsitletakse tegevuspiiranguid või riskikünniste rikkumise või eiramise käsitlemise menetlusi või riskiküsimuste tõstatamist ja jagamist äriliinide ja riskifunktsioonide vahel).
c	Juhtorgan peab kinnitama krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimiskorralduse piisavust kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti e kohase avaldusega, millega tuleb kinnitada, et kehtestatud riskijuhtimissüsteemid on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja strateegiat arvestades piisavad.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis c nõutud avalikustamise osana avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiaruandluse ja/või mõõtmissüsteemide ulatuse ja laadi ning kirjeldavad, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorgani ja kõrgema juhtkonnani.
e	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti c kohaldamisel riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide põhitunnuseid käsitleva teabe esitamisel avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma riskijuhtimisstrateegiate süsteemse ja korrapärase läbivaatamise põhimõtted ning nende tulemuslikkuse perioodilise hindamise põhimõtted.
f	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti a kohaldamisel riskide juhtimiseks kasutatavate strateegiate ja protsesside avalikustamisel tuleb esitada kvalitatiivne teave stressitestimise kohta, näiteks portfellide kohta, mille suhtes kohaldatakse stressitestimist, kasutatud stsenaariumide ja meetodite kohta ning stressitestide kasutamise kohta riskijuhtimises.
g	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktide a ja d kohaselt teabe riskide juhtimise ja maandamise strateegiate ja protsesside kohta, samuti maanduste ja maandavate tegurite tulemuslikkuse jälgimise kohta riskide puhul, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist.

Tabel EU OVB. Juhtimiskorra avalikustamine. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arvu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile a. Selle teabe avalikustamisel kehtivad järgmised tingimused: — krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad direktiivi (EL) 2013/36 (1) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) artikli 91 lõigete 3 ja 4 kohaldamisalasse, avalikustavad juhatuses hõivatud kohtade arvu, mida loendatakse nimetatud artikli kohaselt; — krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad juhtorgani iga liikme poolt tegelikult juhatuses hõivatud kohtade arvu (sõltumata sellest, kas tegemist on konsolideerimisgruppi kuuluva asutusega või mitte, olulise osalusega või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühinguga või kohaga tegev- või mitte-tegevjuhtkonnas), olenemata sellest, kas koht juhatuses on hõivatud üksuses, mis taotleb või ei taotle ärilist eesmärki; — kui pädev asutus on heaks kiitnud lisakoha juhatuses, avalikustavad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille juhatuses on sellel liikmel koht, selle asjaolu koos selle pädeva asutuse nimega, kes lisakoha juhatuses heaks kiitis.
b	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile b teabe juhtorgani liikmete valimisel rakendatavate värbamispõhimõtete kohta, esitavad nad teabe juhtorgani liikmete tegelike teadmiste, oskuste ja asjatundlikkuse kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe põhimõtete kohta, mis võivad tuleneda ametijärgluse kavandamisest, ja teabe juhtorgani üldise koosseisu mis tahes prognoositavate muutuste kohta.
c	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile c oma mitmekesisuspoliitika, esitavad nad teabe selles poliitikas sätestatud eesmärkide ja mis tahes asjakohaste sihtide ning nende saavutamise määra kohta. Eelkõige avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud soolise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas: — kui seatud on eesmärgid seoses alaesindatud sooga ning mitmekesisusega vanuse, haridusliku ja ametialase tausta ning geograafilise päritolu poolest, siis seatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise määr; — kui eesmärki pole saavutatud, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle põhjused ja vajaduse korral meetmed, mida võetakse eesmärgi saavutamiseks teatava ajavahemiku jooksul.
d	Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile d, kas ta on loonud eraldi riskikomitee ja mitu korda see riskikomitee on kohtunud.
e	Esitades kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkti e kohaldamisel teavet selle kohta, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganini, kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud juhtorganile riskiteabe edastamise protsessi, eelkõige riskipositsiooni käsitleva teabe esitamise sagedust, ulatust ja peamist sisu ning seda, kuidas juhtorgan osales avalikustatava teabe sisu kindlaksmääramises.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Vorm EU LI1. Raamatupidamisliku ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevused ning finantsaruande elementide sidumine regulatiivsete riskikategooriatega

		a	b	c	d	e	f	g
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused	Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohased bilansilised väärtused	Kirjete bilansilised väärtused
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused		Kohaldatakse krediidiriski raamistikku	Kohaldatakse vastaspoole krediidiriski raamistikku	Kohaldatakse väärtpaberistamise raamistikku	Kohaldatakse tururiski raamistikku	Ei kohaldata omavahendite nõudeid või arvatakse omavahenditest maha
	Jaotus varaklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3






	….
xxx	Varad kokku

	Jaotus kohustusteklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3




	….
xxx	Kohustused kokku

Vorm EU LI2. Regulatiivsete riskipositsioonide ja finantsaruannete bilansiliste väärtuste erinevuste peamised põhjused

		a	b	c	d	e
		Kokku	Kirjed, mille suhtes kohaldatakse
		Kokku	krediidiriski raamistikku	väärtpaberistamise raamistikku	vastaspoole krediidiriski raamistikku	tururiski raamistikku
1	Varade bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral (vastavalt vormile LI1)
2	Kohustuste bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral (vastavalt vormile LI1)
3	Netosumma usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral
4	Bilansivälised summad
5	Hindamiste erinevused
6	Eri tasaarvestamiseeskirjadest tulenevad erinevused, mida ei ole juba esitatud real 2
7	Eraldiste erinevast arvestamisest tulenevad erinevused
8	Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamisest tulenevad erinevused
9	Ümberhindluslusteguritest tulenevad erinevused
10	Riski ülekandmisega väärtpaberistamisest tulenevad erinevused
11	Muud erinevused
12	Riskipositsiooni summad, mida arvestatakse regulatiivsetel eesmärkidel

Vorm EU LI3. Konsolideerimiste erinevuste ülevaade (üksuste kaupa)

a	b	c	d	e	f	g	h
Üksuse nimi	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod	Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetod					Üksuse kirjeldus
Üksuse nimi	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod	Täielik konsolideerimine	Proportsionaalne konsolideerimine	Kapitaliosaluse meetod	Ei ole konsolideeritud ega maha arvatud	Maha arvatud
Üksus A	Täielik konsolideerimine	X					Krediidiasutus
Üksus N	Täielik konsolideerimine		X				Krediidiasutus
Üksus Z	Täielik konsolideerimine				X		Kindlustusandja
Üksus AA	Täielik konsolideerimine			X			Väheoluline liisingufirma

Tabel EU LIA. Raamatupidamislike ja regulatiivsete riskipositsioonide erinevuste selgitus

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt b	a)	Vormi EU LI1 veergude a ja b erinevused
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt d	b)	Kvalitatiivne teave vormis EU LI2 esitatud raamatupidamisliku ja regulatiivse konsolideerimise erinevuste peamiste põhjuste kohta

Tabel EU LIB. Muu kvalitatiivne teave kohaldamisala kohta

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt f	a)	Takistus omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele konsolideerimisgrupi sees
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt g	b)	Konsolideerimata tütarettevõtjad, kelle omavahendid on nõutavast väiksemad
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt h	c)	Kapitalinõuete määruse artiklis 7 osutatud erandi või artiklis 9 sätestatud individuaalse konsolideerimise meetodi kasutamine
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt g	d)	Koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid nõutavast väiksemad

Vorm EU PV1. Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

Kindlaks määratud vorming

		a	b	c	d	e	EU e1	EU e2	f	g	h
		Riskikategooria					Kategooria tasandi AVA – hindamise ebakindlus		Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist
	Kategooria tasandi AVA	Omakapital	Intressimäärad	Valuuta	Krediit	Kaubad	Realiseerimata krediidiriski marginaalidega seotud AVA	Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA	Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist	Millest: Kauplemisportfelli põhimeetodikohane kogusumma	Millest: Kauplemisportfelliväline põhimeetodikohane kogusumma
1	Turuhindade ebakindlus
2	Ei kohaldata
3	Positsioonide sulgemiskulud
4	Kontsentreeritud positsioonid
5	Ennetähtaegne lõpetamine
6	Mudelirisk
7	Operatsioonirisk
8	Ei kohaldata
9	Ei kohaldata
10	Tulevased halduskulud
11	Ei kohaldata
12	Täiendavad väärtuse korrigeerimised kokku

Vorm EU LI1. Raamatupidamisliku ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevused ning finantsaruande elementide sidumine regulatiivsete riskikategooriatega. Paindlik vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1 kuni XXX	Koguvarad Rea struktuur on sama nagu bilansi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu viimastes kättesaadavates finantsaruannetes. „Finantsaruanded“ tähendavad direktiivi (EL) 2013/34 (1) artiklites 4 ja 24 määratletud eraldiseisvaid aruandeaasta finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruanded ning (vajaduse korral) raamatupidamisaruandeid rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses, mis on ELis heaks kiidetud määruse (EÜ) 1606/2002 (2) kohaldamisel.
1 kuni XXX	Kohustused kokku Rea struktuur on sama nagu bilansi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu viimastes kättesaadavates finantsaruannetes. „Finantsaruanded“ tähendavad direktiivi (EL) 2013/34 artiklites 4 ja 24 määratletud eraldiseisvaid aruandeaasta finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruanded ning (vajaduse korral) raamatupidamisaruandeid selliste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses, mis on ELis heaks kiidetud määruse (EÜ) 1606/2002 kohaldamisel.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused Summa, mis on esitatud aktiva ja passiva poolel bilansis, mis on koostatud vastavalt kohaldatavas raamatupidamistavas, sealhulgas direktiivil (EL) 2013/34/EL ja direktiivil (EMÜ) 86/635 (1) põhinevates raamistikes või ELis heaks kiidetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatud konsolideerimisnõuetele.
b	Bilansilised väärtused usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Summa, mis on esitatud kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. ja 3. jaos sätestatud regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud bilansi aktiva ja passiva poolel. Kui raamatupidamislik konsolideerimine ja usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine kattuvad, ühendatakse vormi veerud a ja b.
c	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükki.
d	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski raamistikku Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki.
e	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistikku Selliste kauplemisportfelliväliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise ja 5. peatükki.
f	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse tururiski raamistikku Sellised kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa IV jaotist. Kirjed, mis vastavad kauplemisportfelli kuuluvatele väärtpaberistamise positsioonidele – nende suhtes kohaldatakse käesolevas veerus kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise nõudeid.
g	Selliste kirjete bilansiline väärtus, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid või mis arvatakse omavahenditest maha Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid; selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse II osa kohast omavahenditest mahaarvamist. Mahaarvatud kirjed võivad hõlmata näiteks kapitalinõuete määruse artiklites 37, 38, 39 ja 41 loetletud kirjeid. Varade kohta avalikustatavad summad on omavahenditest tegelikult maha arvatud summad, võttes arvesse kohustustega tasaarvestamist, mida võimaldab kapitalinõuete määruse II osa asjaomaste artiklite kohane mahaarvamine (ja mis tahes mahaarvamise künnist). Kui kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis k ja artiklis 48 loetletud kirjete suhtes kohaldatakse mahaarvamise asemel riskikaalu 1 250 %, ei avalikustata neid selle vormi veerus g, vaid vormi EU LI1 muudes asjakohastes veergudes. See kehtib ka kõigi muude kirjete kohta, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse nõuetele riskikaalu 1 250 %. Kohustuste kohta avalikustatav summa on selliste kohustuste summa, mida tuleb võtta arvesse omavahenditest mahaarvatavate varade summa kindlaksmääramisel vastavalt kapitalinõuete määruse II osa asjaomastele artiklitele. Lisaks avaldatakse selles veerus kõik kohustused, välja arvatud need, mis i) on seotud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki nõuete kohaldamisega või ii) kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki ja III osa IV jaotise nõuete kohaldamisega.
kõik	Kui ühe kirje suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe riskiraamistiku kapitalinõudeid, avalikustatakse väärtused kõigis veergudes, mis vastavad nendega seotud kapitalinõuetele. Sellest tulenevalt võib vormi veergudes c–g esitatud summade kogusumma olla suurem kui vormi veerus b esitatud summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kvalitatiivsed selgitused varade ja kohustuste kohta, mille suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe sellise riskiraamistiku kapitalinõudeid, mis on loetletud kapitalinõuete määruse III osas.
(1) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

Vorm EU LI2. Regulatiivsete riskipositsioonide ja finantsaruannete bilansiliste väärtuste erinevuste peamised põhjused. Muutumatu vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Varade bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Selle vormi veergudes b–e esitatud summad on samad, mis vormi EU LI1 veergudes c–f esitatud summad.
2	Kohustuste bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Selle vormi veergudes b–e esitatud summad on samad, mis vormi EU LI1 veergudes c–f esitatud summad.
3	Netosumma usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Summa pärast bilansilist tasaarvestust varade ja kohustuste vahel usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral, sõltumata sellest, kas nende varade ja kohustuste puhul saab kohaldada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatüki ning IV jaotise kohaldamisel konkreetseid tasaarvestamiseeskirju. Selle rea summa on võrdne rea 1 väärtusega, millest on lahutatud vormi rea 2 väärtus.
4	Bilansivälised summad Sisaldavad bilansiväliseid esmaseid riskipositsioone enne ümberhindlusteguri kasutamist (kui see on asjakohane), mis on võetud koostatud bilansivälisest aruandest, järgides usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vormi veergudes a–d.
5	Hindamiste erinevused Kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 2. peatüki artikli 34 ja III osa I jaotise 3. peatüki artikli 105 kohaste väärtuse korrigeerimiste bilansilise väärtuse mõju kauplemisportfelli kuuluvatele ja kauplemisportfellivälistele riskipositsioonidele, mida mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga. See summa peab olema kooskõlas vormi EU CC1 real 7 esitatud summaga ning vormi EU PV1 real 12 veerus f esitatud summaga.
6	Eri tasaarvestamiseeskirjadest tulenevad erinevused, mida ei ole juba esitatud vormi real 2 See kirje osutab bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide netosummadele pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatükis ning III osa IV jaotises sätestatud konkreetsete tasaarvestamiseeskirjade kohaldamist. Tasaarvestamiseeskirjade kohaldamise mõju võib olla negatiivne (kui tasaarvestada tuleb rohkem riskipositsioone kui bilansilise tasaarvestuse kasutamise korral selle vormi real 2) või positiivne (kui kapitalinõuete määruse tasaarvestamiseeskirjade kohaldamine annab tulemuseks väiksema tasaarvestatava summa kui bilansiline tasaarvestus vormi real 2).
7	Sätete erinevast arvestamisest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga riskipositsioonide bilansilisest väärtusest riskiga kaalumise eesmärgil maha arvatud spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 183/2014 (1)) taasintegreerimine riskipositsiooni väärtusesse. Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskiga kaalutud riskipositsioonide puhul tuleb juhul, kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes on bilansilist väärtust vähendatud elementide võrra, mis kvalifitseeruvad eespool nimetatud delegeeritud määruse kohaselt üldisteks krediidiriskiga korrigeerimisteks, need elemendid uuesti riskipositsiooni väärtusesse integreerida.
8	Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamisest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruses määratletud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamise mõju riskipositsiooni väärtusele usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral.
9	Ümberhindlusteguritest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruse kohaste asjaomaste ümberhindlustegurite kohaldamise mõju bilansiväliste riskipositsioonide väärtusele usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral. Selliste bilansiväliste kirjete ümberhindlustegur, millele tuleb kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel määrata riskikaal, määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 111, 166, 167 ja 182 (kohaldatakse krediidiriski suhtes) ning artiklile 246 (kohaldatakse väärtpaberistamise riski suhtes).
10	Riski ülekandmisega väärtpaberistamisest tulenevad erinevused Mõju, mida avaldab väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtusele väärtpaberistatud tehingute kasutamine krediidiriski ülekandmiseks kolmandatele isikutele vastavalt kapitalinõuete määrusele.
11	Muud erinevused (vajaduse korral) Regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansiliste väärtuste ja regulatiivsetel eesmärkidel arvessevõetavate riskipositsioonide summade erinevuste muud olulised põhjused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad sellel real avalikustatud kvantitatiivset teavet erinevuste peamisi põhjuseid käsitlevate kvalitatiivsete selgitustega tabelis EU LIA.
12	Riskipositsiooni summad, mida arvestatakse regulatiivsetel eesmärkidel Kogusumma, mida käsitatakse riskiga kaalutud vara arvutamise lähtekohana, pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki kohaste krediidiriski maandamise meetodite (v.a tasaarvestamine) kohaldamist ning pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatüki ning sama määruse III osa IV jaotise kohaste tasaarvestamisnõuete kohaldamist iga riskikategooria suhtes. Kui kohaldatakse standardmeetodit, on see väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 110 ning muid varakirjega seotud omavahendite vähendamisi. Käesoleva rakendusmääruse I lisas loetletud bilansiväliste kirjete puhul on riskipositsiooni väärtus spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamise tulemusel saadud nimiväärtus, mis on korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 punktides a ja d osutatud kohaldatava protsendiga. Sisereitingute meetodi puhul on avalikustatav väärtus riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 tähenduses. Seega avalikustatakse usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansilised väärtused vormi vastavatel ridadel 1–3, bilansivälised esmased riskipositsioonid aga vormi real 4. Kõik nende summadega seotud regulatiivsed täiendused või mahaarvamised tuleb esitada vormi ridadel 5–11, et selgitada iga vormi veergudes b–e nimetatud raamistiku puhul, kuidas teha nende summade ja selliste riskipositsiooni summade kooskõlastavat võrdlust regulatiivsetel eesmärkidel riskiga kaalutud vara arvutamise lähtekohana. See tähendab, et eelkõige krediidiriski puhul erinevad regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavad vormi real 12 avalikustatavad riskipositsiooni summad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansilistest väärtustest, pidades silmas raamatupidamislike eraldiste konkreetset regulatiivset käsitlemist riskiga kaalutud varade arvutamisel.
(1) Komisjoni 20. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 183/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist (ELT L 57, 27.2.2014, lk 3).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Kokku Vormi EU LI2 veerg a kokku = summad vormi EU LI1 veerus b – summad vormi EU LI1 veerus g.
	Regulatiivsete riskikategooriate b–e veergude jaotus vastab kapitalinõuete määruse III osas esitatud jaotusele.
b	Krediidiriski raamistik Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohased riskipositsioonid Krediidiriski raamistiku kohased riskipositsioonid vastavad kas krediidiriski standardmeetodi korral kohaldatud riskipositsiooni summale (vt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki artikkel 111) või sisereitingute meetodi korral kohaldatud makseviivituses olevatele riskipositsioonidele (vt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklid 166, 167 ja 168).
c	Väärtpaberistamise raamistik Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükis. Väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki artiklile 246.
d	Vastaspoole krediidiriski raamistik Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis käsitletud riskipositsioonid.
e	Tururiski raamistik Tururiski positsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise kohase tururiski raamistikuga hõlmatud positsioonidele. Selle veeru puhul avalikustatakse ainult vormi read 1–3 ja 12.
kõik	Kui ühe kirje suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe riskiraamistiku kapitalinõudeid, avalikustatakse see kõigis asjakohastes veergudes, mis vastavad kapitalinõuetele. Sellest tulenevalt võib selle vormi veergudes b–e esitatud summade kogusumma olla suurem kui vormi veerus a esitatud summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kvalitatiivsed selgitused varade ja kohustuste kohta, mille suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe sellise riskiraamistiku kapitalinõudeid, mis on loetletud kapitalinõuete määruse III osas.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
	Read on paindlikud. Avalikustatav teave esitatakse üksuste kohta, kes kuuluvad kohaldatava raamatupidamistava ning kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. ja 3. jao kohaselt määratletud konsolideerimise raamatupidamislikku ja regulatiivsesse kohaldamisalasse ning kelle puhul raamatupidamisliku konsolideerimise meetod erineb regulatiivse konsolideerimise meetodist. Üks rida üksuse kohta.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Üksuse nimi Iga sellise üksuse ärinimi, kes on krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideerimise regulatiivses ja raamatupidamislikus kohaldamisalas või sellest välja arvatud.
b	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod Kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutatav konsolideerimismeetod.
c–g	Regulatiivse konsolideerimise meetod Kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaldamisel rakendatav konsolideerimismeetod. Avalikustatakse vähemalt kapitalinõuete määruse artikli 436 punktis b loetletud meetodid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgistavad asjakohased veerud, et märkida kõigi raamatupidamistava kohaldamisalasse kuuluvate üksuste konsolideerimismeetod ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala korral see, kas üksus i) on täielikult konsolideeritud; ii) on proportsionaalselt konsolideeritud; iii) on kajastatud kapitaliosaluse meetodil; iv) ei ole konsolideeritud ega maha arvatud või iv) on maha arvatud.
h	Üksuse kirjeldus Üksuse lühikirjeldus, avalikustades (vähemalt) tema tegevusvaldkonna.

Tabel EU LIA. Raamatupidamislike ja regulatiivsete riskipositsioonide erinevuste selgitused. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad ja kvantifitseerivad vormi EU LI1 veergudes a ja b esitatud summade mis tahes oluliste erinevuste põhjusi, olenemata sellest, kas erinevused tulenevad erinevatest konsolideerimiseeskirjadest või erinevate raamatupidamisstandardite kasutamisest raamatupidamislikus ja regulatiivses konsolideerimises.
b	Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansiliste väärtuste ja vormil EU LI2 esitatud regulatiivsetel eesmärkidel arvestatud summade erinevusi.

Tabel EU LIB. Muu kvalitatiivne teave kohaldamisala kohta. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel.
b	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selliste tütarettevõtjate nimed, kes konsolideerimise alla ei kuulu.
c	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaolud, mille korral kasutatakse kapitalinõuete määruse artiklis 7 nimetatud erandit või artiklis 9 sätestatud individuaalset konsolideerimist.
d	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimisega hõlmamata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid väiksemad nõutud omavahenditest, ja selliste tütarettevõtjate nimed.

Vorm EU PV1. Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
Read 1–10	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude, mudeliriski, kontsentreeritud positsioonide, tulevaste halduskulude, ennetähtaegse lõpetamise ja operatsiooniriskiga seotud kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised tehakse kindlaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklitele 9–11 ja 14–17. Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse diversifitseerimisest saadavat kasu, nagu on sätestatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikes 6, artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 7, avalikustatakse kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised vormi veergudes a kuni EU-e2 individuaalsete täiendavate väärtuse korrigeerimiste otsese summana enne diversifitseerimisest saadavat kasu. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 7 ja artikli 11 lõike 7 kohane diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse selle vormi veerus f.
1	Turuhindade ebakindlus Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Turuhindade ebakindlusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 kohaselt.
2	Ei kohaldata
3	Sulgemiskulud Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Positsioonide sulgemiskuludega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 kohaselt.
4	Kontsentreeritud positsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 11 Kontsentreeritud positsioonidega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 kohaselt.
5	Ennetähtaegne lõpetamine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Ennetähtaegse lõpetamisega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 16 kohaselt.
6	Mudelirisk Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Mudeliriskiga seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 kohaselt.
7	Operatsioonirisk Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Operatsiooniriskiga seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 17 kohaselt.
8	Ei kohaldata
9	Ei kohaldata
10	Tulevased halduskulud Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Tulevaste halduskuludega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 15 kohaselt.
11	Ei kohaldata
12	Täiendavad väärtuse korrigeerimised kokku Kapitalinõuete määruse artiklite 34 ja 105 kohaselt omavahenditest maha arvatav täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma esitatakse selle vormi rea 12 veerus f. See summa peab olema kooskõlas vormi EU CC1 real 7 esitatud summaga ning vormi EU LI2 real 5 veerus a esitatud summaga. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, on täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma vormi ridadel 1–10 esitatud summade kogusumma, ning kui portfelli suhtes kohaldatakse varumeetodit, on täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunktide i–iii kohaselt arvutatud summade kogusumma. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 II peatükis sätestatud lihtsustatud meetodit, on selle vormi veerus f esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma nimetatud peatüki artikli 5 kohaselt arvutatud summa.
Veeru täht	Selgitus
a–e	Jaotus RISKIKATEGOORIATE kaupa Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised), mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1, järgmiste riskikategooriate järgi: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. Neist veergudest on välja jäetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud täiendavad väärtuse korrigeerimised, mis avalikustatakse selle vormi veergudes EU-e1 ja EU-e2.
EU e1	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised – hindamise ebakindlus: realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud täiendav väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 12 Realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 12.
EU e2	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised – investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud täiendav väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 13 Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 13.
f	Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, hõlmab kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist põhimeetodi kohaselt arvutatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7. Selle vormi veeru f 12. reas esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunktide i–iii kohaselt arvutatud summasid võimalike portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse varumeetodit. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 II peatükis sätestatud lihtsustatud meetodit, on vormi real 12 esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma nimetatud peatüki artikli 5 kohaselt arvutatud summa.
g	Millest: kauplemisportfelli põhimeetodikohane kogusumma Iga asjaomase täiendavate väärtuse korrigeerimiste kategooria kohta portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, selliste täiendavate väärtuse korrigeerimiste osakaal, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest positsioonidest: kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 104. Avalikustatav väärtus hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
h	Millest: kauplemisportfelliväline põhimeetodikohane kogusumma Iga asjaomase täiendavate väärtuse korrigeerimiste kategooria kohta portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, selliste täiendavate väärtuse korrigeerimiste osakaal, mis tulenevad õiglases väärtuses hinnatud positsioonidest finantsinstrumentides ja kaupades, mis ei kuulu kauplemisportfelli. Avalikustatav väärtus hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.

		a)	b)
		Summad	Allikas, mis põhineb bilansi viitenumbritel/tähtedel regulatiivse konsolideerimise korral
Esimese taseme põhiomavahendid: instrumendid ja reservid
1	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss		h)
	millest: instrumendi liik 1
	millest: instrumendi liik 2
	millest: instrumendi liik 3
2	Jaotamata kasum
3	Muu akumuleeritud koondkasum (ja muud reservid)
EU-3a	Üldine pangandusreserv
4	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest
5	Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa)
EU-5a	Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid
6	Esimese taseme põhiomavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Esimese taseme põhiomavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
7	Täiendavad väärtuse korrigeerimised (negatiivne summa)
8	Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) (negatiivne summa)		a miinus d
9	Ei kohaldata
10	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa)
11	Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga
12	Oodatava kahju arvutamisest tulenevad negatiivsed summad
13	Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest (negatiivne summa)
14	Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest
15	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara (negatiivne summa)
16	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa)
17	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
18	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
19	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
20	Ei kohaldata
EU-20a	Järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab arvata kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha
EU-20b	millest: oluline osalus väljaspool finantssektorit (negatiivne summa)
EU-20c	millest: väärtpaberistamise positsioonid (negatiivne summa)
EU-20d	millest: reguleerimata väärtpaberiülekanded (negatiivne summa)
21	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa)
22	Summa, mis ületab 17,65 % künnise (negatiivne summa)
23	millest: otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates
24	Ei kohaldata
25	millest: edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
EU-25a	Jooksva majandusaasta kahjum (negatiivne summa)
EU-25b	Prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks (negatiivne summa)
26	Ei kohaldata
27	Kvalifitseeruvad mahaarvamised täiendavatest esimese taseme omavahenditest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid (negatiivne summa)
27a	Muud regulatiivsed korrigeerimised
28	Esimese taseme põhiomavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
29	Esimese taseme põhiomavahendid
Täiendavad esimese taseme omavahendid: instrumendid
30	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss		i)
31	millest: liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel
32	millest: liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel
33	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
34	Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud
35	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja
36	Täiendavad esimese taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Täiendavad esimese taseme omavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
37	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa)
38	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
39	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
40	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
41	Ei kohaldata
42	Kvalifitseeruvad mahaarvamised teise taseme omavahenditest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid (negatiivne summa)
42a	Muud täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised
43	Täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
44	Täiendavad esimese taseme omavahendid
45	Esimese taseme omavahendid (esimese taseme omavahendid = esimese taseme põhiomavahendid + täiendavad esimese taseme omavahendid)
Teise taseme omavahendid: instrumendid
46	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss
47	Kvalifitseeruvate kirjete summa, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 5, ning nendega seotud ülekurss, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4
EU-47a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
EU-47b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
48	Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud
49	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja
50	Krediidiriskiga korrigeerimised
51	Teise taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Teise taseme omavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
52	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes (negatiivne summa)
53	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
54	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
54a	Ei kohaldata
55	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
56	Ei kohaldata
EU-56a	Kvalifitseeruvad mahaarvamised kõlblikest kohustustest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikke kohustusi (negatiivne summa)
EU-56b	Muud teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised
57	Teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
58	Teise taseme omavahendid
59	Koguomavahendid (koguomavahendid = esimese taseme omavahendid + teise taseme omavahendid)
60	Koguriskipositsioon
Omavahendite suhtarvud ja nõuded, sealhulgas puhvrid
61	Esimese taseme põhiomavahendid
62	Esimese taseme omavahendid
63	Koguomavahendid
64	Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded
65	millest: kapitali säilitamise puhvri nõue
66	millest: vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue
67	millest: süsteemse riski puhvri nõue
EU-67a	millest: globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue
EU-67b	millest: täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks
68	Esimese taseme põhiomavahendid (protsendina riskipositsioonist), mis on kättesaadavad pärast miinimumkapitalinõude täitmist
Riiklikud miinimumid (kui need erinevad Basel III miinimumidest)
69	Ei kohaldata
70	Ei kohaldata
71	Ei kohaldata
Summad, mis jäävad alla mahaarvamise künnise (enne riskiga kaalumist)
72	Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid)
73	Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid)
74	Ei kohaldata
75	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud)
Teise taseme omavahendites eraldiste arvessevõtmisel kohaldatavad ülempiirid
76	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit (enne ülempiiri kohaldamist)
77	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel
78	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (enne ülempiiri kohaldamist)
79	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel
Kapitaliinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda (kohaldatakse ainult 1. jaanuarist 2014 kuni 1. jaanuarini 2022)
80	Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
81	Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)		g
82	Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
83	Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)
84	Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
85	Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)

Vorm EU CC2. Regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine

Paindlik vorm. Teave tuleb ridadel avalikustada kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansiga. Veerud peavad jääma muutumatuks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku ja regulatiivse konsolideerimise kohaldamisala on sama. Sel juhul liidetakse veerud a ja b.

		a	b	c
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilanss	Regulatiivse konsolideerimise korral	Viide
		Perioodi lõpu seisuga	Perioodi lõpu seisuga
Varad - Jaotus varaklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3














xxx	Varad kokku
Kohustused - Jaotus kohustusteklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3













xxx	Kohustused kokku
Omakapital
1
2
3


xxx	Omakapital kokku

Vorm EU CCA. Regulatiivsetesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnused

		a
		Kvalitatiivne või kvantitatiivne teave - vaba vorming
1	Emitent
2	Kordumatu tunnus (nt CUSIP, ISIN või Bloombergi tunnuskood suunatud pakkumiste puhul)
2a	Avalik või suunatud pakkumine
3	Instrumendi suhtes kehtiv õigus
3a	Kriisilahendusasutuste allahindamis- ja konverteerimisõiguse lepinguline tunnustamine
	Regulatiivne käsitlus
4	Praegune käsitlus, võttes asjakohasel juhul arvesse kapitalinõuete määruse üleminekusätteid
5	Kapitalinõuete määruse eeskirjad pärast üleminekuperioodi
6	Võib konsolideerida individuaalselt/allkonsolideerida/konsolideerida individuaalselt ja allkonsolideerida
7	Instrumendi liik (liigid määrab kindlaks iga jurisdiktsioon)
8	Regulatiivses kapitalis või kõlblikes kohustustes kajastatud summa (valuuta miljonites, viimase aruandekuupäeva seisuga)
9	Instrumendi nimiväärtus
EU-9a	Emissioonihind
EU-9b	Tagasivõtuhind
10	Arvestusepõhine liigitus
11	Esmase emissiooni kuupäev
12	Tähtajatu või tähtajaline
13	Esmane lõpptähtaeg
14	Järelevalveasutuse eelneva heakskiidu korral tagasivõtmine emitendi algatusel
15	Valitav tagasivõtmise kuupäev, tingimuslikud tagasivõtmise kuupäevad ja tagasivõtmisel makstav summa
16	Hilisemad tagasivõtmise kuupäevad, kui see on asjakohane
	Kupongid/dividendid
17	Fikseeritud või ujuv dividend/kupong
18	Kupongimäär ja mis tahes seotud indeksid
19	Dividendide maksmise piirangu olemasolu
EU-20a	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (ajaliselt)
EU-20b	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (summa seisukohast)
21	Väljamakse suurendamise või muu tagasiostu ajendi olemasolu
22	Kumulatiivne või mitte
23	Vahetatav või mitte
24	Kui vahetatav, vahetamise käiviti(d)
25	Kui vahetatav, kas täielikult või osaliselt
26	Kui vahetatav, vahetamise määr
27	Kui vahetatav, kas kohustuslik või vabatahtlik vahetamine
28	Kui vahetatav, täpsustada instrumendi liik, mille vastu vahetatakse
29	Kui vahetatav, täpsustada selle instrumendi emitent, mille vastu vahetatakse
30	Allahindamise tunnused
31	Allahindamise korral selle käiviti(d)
32	Allahindamise korral, kas osaline või täielik allahindamine
33	Allahindamise korral, kas alaline või ajutine allahindamine
34	Ajutise allahindamise korral üleshindamise mehhanismi kirjeldus
34a	Allutatuse liik (ainult kõlblike kohustuste puhul)
EU-34b	Instrumendi nõudeõiguse järk tavalise maksejõuetusmenetluse korral
35	Allutatuse positsioon likvideerimisel (täpsustada instrumendi liik, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk)
36	Nõuetele mittevastavad üleminekutunnused
37	Nende esinemise korral nimetada need
37a	Link instrumendi tingimustele
(1) märkida „N/A“, kui küsimus ei ole asjakohane

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktidele a ja b ning artiklitele 27, 28 ja 29 ning kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikes 3 osutatud EBA loetelule ning nende jaotus instrumentide liikide kaupa.
2	Jaotamata kasum Jaotamata kasum enne kõiki regulatiivseid korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktile c (enne mis tahes vahepuhaskasumi või vahepuhaskahjumi arvessevõtmist).
3	Muu akumuleeritud koondkasum (ja muud reservid) Muu akumuleeritud koondkasum ja muud reservid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktidele d ja e.
EU-3a	Üldine pangandusreserv Üldine pangandusreserv vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktile f.
4	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest. Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määrus artikli 486 lõikes 2.
5	Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa) Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 84.
EU-5a	Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2.
6	Esimese taseme põhiomavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 1 kuni EU-5a esitatud summade kogusumma.
7	Täiendavad väärtuse korrigeerimised (negatiivne summa) Täiendavad väärtuse korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105 (negatiivne summa).
8	Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) (negatiivne summa) Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b ja artiklile 37 (negatiivne summa).
9	Ei kohaldata
10	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) vastavat kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile c ja artiklile 38 (negatiivne summa).
11	Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punktile a.
12	Oodatava kahju arvutamisest tulenevad negatiivsed summad Negatiivsed summad, mis tulenevad oodatava kahju arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d ja artiklile 40.
13	Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest (negatiivne summa) Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 32 lõikele 1 (negatiivne summa).
14	Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punktile b.
15	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara (negatiivne summa) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e ja artiklile 41 (negatiivne summa).
16	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis f ja artiklis 42 (negatiivne summa).
17	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 44 (negatiivne summa).
18	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis h ning artiklites 43, 45 ja 46 ning artikli 49 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 79 (negatiivne summa).
19	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis i, artiklites 43, 45, 47, artikli 48 lõike 1 punktis b ja artikli 49 lõigetes 1–3 (negatiivne summa).
20	Ei kohaldata
EU-20a	Järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina arvab kõnealuse summa maha Positsiooni väärtus, mis kvalifitseerub riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina arvab kõnealuse summa maha, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis k.
EU-20b	millest: oluline osalus väljaspool finantssektorit (negatiivne summa) Real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud olulise osalusega väljaspool finantssektorit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i ja artiklitele 89–91 (negatiivne summa).
EU-20c	millest: väärtpaberistamise positsioonid (negatiivne summa) Vormi real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud väärtpaberistamise positsioonidega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile ii, artikli 243 lõike 1 punktile b, artikli 244 lõike 1 punktile b ja artiklile 258 (negatiivne summa).
EU-20d	millest: reguleerimata väärtpaberiülekanded (negatiivne summa) Vormi real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud reguleerimata väärtpaberiülekannetega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iii ja artikli 379 lõikele 3 (negatiivne summa).
21	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis c, artiklis 38 ja artikli 48 lõike 1 punktis a (negatiivne summa).
22	Summa, mis ületab 17,65 % künnise (negatiivne summa) Summa, mis ületab 17,65 % künnise vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 1 (negatiivne summa).
23	millest: otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates Vormi real 22 esitatud summast nende otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis i ja artikli 48 lõike 1 punktis b.
24	Ei kohaldata
25	millest: edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Vormi real 22 esitatud summast edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 38 artikli 36 lõike 1 punktis c ja artikli 48 lõike 1 punktis a.
EU-25a	Jooksva majandusaasta kahjum (negatiivne summa) Majandusaasta kahjum vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a (negatiivne summa).
EU-25b	Kõik prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks (negatiivne summa) Kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile l (negatiivne summa).
26	Ei kohaldata
27	Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid (negatiivne summa) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j (negatiivne summa).
EU-27a	Muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real, sealhulgas IFRS 9 üleminekukorrast tuleneva summa, kui see on asjakohane ja kui üleminekuperiood pole lõppenud.
28	Esimese taseme põhiomavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Arvutatakse vormi ridadel 7 kuni EU-20a, 21, 22 ja 25a kuni EU-27a esitatud summade kogusummana.
29	Esimese taseme põhiomavahendid Arvutamiseks lahutatakse selle vormi reast 6 rida 28.
30	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 51 ja 52.
31	millest: liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel Vormi rea 30 summa, liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel.
32	millest: liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel Vormi rea 30 summa, liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel.
33	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikele 3.
EU-33a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
34	Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 85 ja 86.
35	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja Vormi real 34 esitatud summa, mis on seotud tütarettevõtjate emiteeritud instrumentidega, mis arvatakse välja, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 3.
36	Täiendavad esimese taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 30, 33, EU-33a, EU-33b ja 34 esitatud summade kogusumma.
37	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktis b, artikli 56 punktis a ja artiklis 57 (negatiivne summa).
38	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis b ja artiklis 58 (negatiivne summa).
39	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis c ning artiklites 59, 60 ja 79 (negatiivne summa).
40	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis b ning artiklites 59 ja 79 (negatiivne summa).
41	Ei kohaldata
42	Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid (negatiivne summa) Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis e (negatiivne summa).
EU-42a	Täiendavate esimese taseme omavahendite muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real.
43	Täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Vormi ridadel 37–EU-42a esitatud summade kogusumma.
44	Täiendavad esimese taseme omavahendid Täiendavad esimese taseme omavahendid, mille arvutamiseks lahutatakse vormi reast 36 rida 43.
45	Esimese taseme omavahendid (esimese taseme omavahendid = esimese taseme põhiomavahendid + täiendavad esimese taseme omavahendid) Esimese taseme omavahendid, mille arvutamiseks liidetakse vormi read 29 ja 44.
46	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 62 ja 63.
47	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 5 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4.
EU-47a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
EU-47b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
48	Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma vormi read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 87 ja 88.
49	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja Real 48 esitatud summast summa, mis on seotud tütarettevõtjate emiteeritud instrumentidega, mis arvatakse välja, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4.
50	Krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktidele c ja d.
51	Teise taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 46–48 ja 50 esitatud summade kogusumma.
52	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunktis i, artikli 66 punktis a ja artiklis 67 (negatiivne summa).
53	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis b ja artiklis 68 (negatiivne summa).
54	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis c ning artiklites 69, 70 ja 79 (negatiivne summa).
54a	Ei kohaldata
55	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis d ning artiklites 69 ja 79 (negatiivne summa).
56	Ei kohaldata
EU-56a	Kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid (negatiivne summa) Kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis e (negatiivne summa).
EU-56b	Teise taseme omavahendite muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real.
57	Teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Vormi ridadel 52 kuni EU-56b esitatud summade kogusumma.
58	Teise taseme omavahendid Teise taseme omavahendid, mille arvutamiseks lahutatakse vormi reast 51 rida 57.
59	Koguomavahendid (koguomavahendid = esimese taseme omavahendid + teise taseme omavahendid) Koguomavahendid, mille arvutamiseks liidetakse vormi read 45 ja 58.
60	Koguriskipositsioon Konsolideerimisgrupi koguriskipositsioon.
61	Esimese taseme põhiomavahendid Esimese taseme põhiomavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 29 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile a.
62	Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 45 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile b.
63	Koguomavahendid Koguomavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 59 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile c.
64	Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkti a kohaste esimese taseme põhiomavahendite nõudena, millele liidetakse täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue, mis on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele sätestatud direktiivi (EL) 2013/36 (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv “) artikli 104 lõike 1 punktis a, ning millele liidetakse kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõike 6 kohane kombineeritud puhvri nõue, väljendatuna protsendina riskipositsioonist. Arvutatakse järgmiselt: 4,5 % pluss täiendavad teise samba nõuded, mis on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punktiga a, pluss kombineeritud puhvri nõue, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 128, 129, 130, 131 ja 133. See rida näitab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, mis on asjakohane väljamaksete piirangute hindamiseks.
65	millest: kapitali säilitamise puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 129 kohase kapitali säilitamise puhvri nõudega.
66	millest: vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 130 kohase vastutsüklilise puhvri nõudega.
67	millest: süsteemse riski puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 133 kohase süsteemse riski puhvri nõudega.
EU-67a	millest: globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 131 kohase globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõudega.
EU-67b	millest: täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud järelevalvemenetlusest tulenevate täiendavate omavahendite nõuetega, mis tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a.
68	Esimese taseme põhiomavahendid (protsent riskipositsioonist), mis on kättesaadavad pärast miinimumkapitalinõuete täitmist Arvutatakse järgmiselt: rida 61 miinus 4,5 (protsendipunktid) miinus EU-67b miinus esimese taseme põhiomavahendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma täiendavate esimese ja teise taseme omavahendite nõuete täitmiseks.
69	Ei kohaldata
70	Ei kohaldata
71	Ei kohaldata
72	Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 10 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 10 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis h, artiklites 45, 46, artikli 56 punktis c, artiklites 59 ja 60, artikli 66 punktis c ning artiklites 69, 70 ja 72i.
73	Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i, artiklitele 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 1 punktile b ning artikli 49 lõigetele 1 ja 3 (selliste investeeringute kogusumma, mida pole selle vormi ridadel 19 ja 23 esitatud).
74	Ei kohaldata
75	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 2 punkti b kohaselt alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile c ning artiklitele 38 ja 48 (sellise edasilükkunud tulumaksu vara kogusumma, mida ei avalikustata selle vormi ridadel 21 ja 25).
76	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit (enne ülempiiri kohaldamist) Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 62.
77	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c.
78	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (enne ülempiiri kohaldamist) Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d.
79	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d.
80	Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 3 ning artikli 486 lõigetele 2 ja 5.
81	Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 3 ning artikli 486 lõigetele 2 ja 5.
82	Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 4 ning artikli 486 lõigetele 3 ja 5.
83	Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 4 ning artikli 486 lõigetele 3 ja 5.
84	Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 5 ning artikli 486 lõigetele 4 ja 5.
85	Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 5 ning artikli 486 lõigetele 4 ja 5.

Vorm EU CC2. Regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine

Tabel EU CCA. Regulatiivsete omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnused.

Juhised regulatiivsete omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnuste tabeli täitmiseks
Rea number	Selgitus
1	Emitent Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad emitendi ametliku nime. Vabas vormis tekst
2	Kordumatu tunnus (nt CUSIP, ISIN või Bloombergi tunnuskood suunatud pakkumiste puhul) Vabas vormis tekst
EU-2a	Avalik või suunatud pakkumine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on emiteeritud avaliku või suunatud pakkumise teel. Valida menüüst: [avalik] [suunatud]
3	Instrumendi suhtes kehtiv õigus Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi suhtes kehtiva õiguse. Vabas vormis tekst
3a	Kriisilahendusasutuste allahindamise ja konverteerimise õiguse lepinguline tunnustamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument sisaldab klauslit, mille kohaselt kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse otsuse korral hinnatakse instrumende põhisumma jäädavalt alla või konverteeritakse instrument esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks järgmiste sätete tähenduses, kui see on asjakohane: — täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt p; — teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt n või o; — kõlblike kohustuste puhul kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkt n; — kõige eespool nimetatu puhul ja kolmanda riigi õiguse kohaldamise korral direktiivi (EL) 2019/879 (1) (edaspidi „pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“) artikkel 55. Allahindamine ja konverteerimine võivad olla kooskõlas nii pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikliga 55 kui ka ühega kolmest esimesest taandest. Valida menüüst: [JAH] [EI]
4	Praegune käsitlus, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruses sätestatud üleminekueeskirju Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kuidas regulatiivseid omavahendeid üleminekuperioodil kapitalinõuete määruse alusel käsitletakse. Instrumendi algne liigitus on viitepunkt sõltumata selle võimalikust ümberliigitamisest madalama taseme omavahenditesse. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [ei arvestata] [ei kohaldata] Vabas vormis tekst – märkida, kui osa emissioonist on ümber liigitatud madalama taseme omavahenditesse.
5	Kapitalinõuete määruse eeskirjad pärast üleminekuperioodi Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kuidas regulatiivseid omavahendeid kapitalinõuete määruse alusel käsitletakse, võtmata arvesse käsitlust üleminekuperioodil. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [kõlblikud kohustused] [ei arvestata]
6	Kvalifitseerub individuaalsel / (all)konsolideeritud / individuaalsel ja (all)konsolideeritud tasemel Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad grupis taseme(d), millel instrument arvatakse omavahendite / kõlblike kohustuste hulka. Valida menüüst: [individuaalsel] [(all)konsolideeritud] [individuaalsel ja (all)konsolideeritud]
7	Instrumendi liik (liigid määrab kindlaks iga jurisdiktsioon) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi liigi, mis erineb jurisdiktsioonide lõikes. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul valida instrumendi nimetus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide loetelus, mille EBA on avaldanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 3. Muude instrumentide puhul valida menüüst, mille valikuvõimalused näeb krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ette iga jurisdiktsioon – lisada juriidilised viited kapitalinõuete määruse artiklitele kõigi instrumentide kohta.
8	Regulatiivses kapitalis või kõlblikes kohustustes kajastatud summa (valuuta miljonites, viimase aruandekuupäeva seisuga) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad regulatiivsetes omavahendites või kõlblikes kohustustes kajastatud summa. Vabas vormis tekst – eriti täpsustada, kui instrumentide teatavad osad kuuluvad regulatiivsete omavahendite eri tasemete alla ning kui regulatiivsete omavahenditena kajastatud summa erineb emiteeritud summast.
9	Instrumendi nimiväärtus Instrumendi nimiväärtus emiteerimise valuutas ja aruandluskohustuse täitmise valuutas. Vabas vormis tekst
EU-9a	Emissioonihind Instrumendi emiteerimise hind. Vabas vormis tekst
EU-9b	Tagasivõtmise hind Instrumendi tagasivõtmise hind. Vabas vormis tekst
10	Raamatupidamislik liigitus Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad raamatupidamisliku liigituse. Valida menüüst: [aktsiakapital] [kohustused – amortiseeritud soetusmaksumus] [kohustused – õiglase väärtuse võimaluse kasutamine] [mittekontrolliv osalus konsolideeritud tütarettevõtjas]
11	Esmase emissiooni kuupäev Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad emiteerimise kuupäeva. Vabas vormis tekst
12	Tähtajatu või tähtajaline Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on tähtajaline või tähtajatu. Valida menüüst: [tähtajatu] [tähtajaline]
13	Esialgne lõpptähtaeg Tähtajalise instrumendi puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esialgse lõpptähtaja (päev, kuu ja aasta). Tähtajatu instrumendi puhul märkida „lõpptähtajata“. Vabas vormis tekst
14	Emitendi tagasiostu võimalus järelevalveasutuse eelneva heakskiidu korral Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on tagasiostu võimalus (kõik tagasiostu võimaluse liigid). Valida menüüst: [jah] [ei]
15	Valitav tagasiostuõiguse tekkimise kuupäev, tingimuslikud tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevad ja tagasiostmisel makstav summa Emitendi tagasiostu võimalusega instrumendi puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esimese tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeva, kui instrumendi puhul tekib tagasiostu võimalus konkreetsel kuupäeval (päev, kuu ja aasta) ning lisaks, kas instrumendi puhul kehtib tagasiostu võimalus maksu- ja/või regulatiivse sündmuse korral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad ka tagasiostuhinna, mis aitab hinnata püsivust. Vabas vormis tekst
16	Hilisemad tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevad (olemasolu korral) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad nende olemasolu korral hilisemate tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevade olemasolu ja sageduse, mis aitab hinnata püsivust. Vabas vormis tekst
17	Fikseeritud või ujuv dividend/kupong Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas kupong/dividend on instrumendi tähtaja jooksul fikseeritud või ujuv või praegu fikseeritud, kuid muutub tulevikus ujuvaks ,või praegu ujuv, kuid muutub tulevikus fikseerituks. Valida menüüst: [fikseeritud] [ujuv] [fikseeritud, muutub ujuvaks] [ujuv, muutub fikseerituks]
18	Kupongimäär ja mis tahes seotud indeksid Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi kupongimäära ja mis tahes seotud indeksi, millega kupongi-/dividendimäär on seotud. Vabas vormis tekst
19	Dividendide maksmise piirangu olemasolu Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrumendilt kupongi või dividendi maksmata jätmine takistab dividendide maksmist lihtaktsiatelt (st, kas dividendide maksmisel on piirang). Valida menüüst: [jah], [ei]
EU-20a	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (ajaliselt) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on kupongi/dividendi maksmise osas täielik või osaline kaalutlusõigus või see puudub. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on täielik kaalutlusõigus tühistada kupongi/dividendi maksmised kõigis olukordades, peab ta valima „täielik kaalutlusõigus“ (muu hulgas, kui dividendide maksmisel on piirang, mis ei takista krediidiasutust või investeerimisühingut tühistamast makseid instrumendilt). Kui esineb tingimus, mis peab olema enne makse tühistamist täidetud (nt omavahendid alla teatava künnise), peab krediidiasutus või investeerimisühing valima „osaline kaalutlusõigus“. Kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tühistada maksed ainult maksejõuetuse korral, peab krediidiasutus või investeerimisühing valima „kohustuslik“. Valida menüüst: [täielik kaalutlusõigus] [osaline kaalutlusõigus] [kohustuslik] Vabas vormis tekst (täpsustada kaalutluse põhjused, dividendide maksmise käivitite olemasolu, dividendide maksmise piirangud, alternatiivne kupongimaksmise mehhanism ACSM)
EU-20b	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (summa seisukohast) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on kupongi/dividendi summa osas täielik või osaline kaalutlusõigus või see puudub. Valida menüüst: [täielik kaalutlusõigus] [osaline kaalutlusõigus] [kohustuslik]
21	Väljamakse suurendamise või muu tagasiostu ajendava tingimuse olemasolu Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb väljamaksete suurendamist või muid tagasiostu ajendavaid tingimusi. Valida menüüst: [jah] [ei]
22	Kumulatiivne või mitte Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas dividendid/kupongid on kumulatiivsed või mittekumulatiivsed. Valida menüüst: [mittekumulatiivne] [kumulatiivne] [ACSM]
23	Vahetatav või mitte Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on vahetatav või mitte. Valida menüüst: [vahetatav] [mittevahetatav]
24	Kui vahetatav, vahetamise käiviti(d) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad tingimused, mille alusel instrument vahetatakse, sealhulgas hetke, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Kui vahetamise saavad käivitada üks või rohkem ametiasutust, tuleb need loetleda. Iga ametiasutuse puhul tuleb märkida, kas talle annavad õigusliku aluse vahetamise käivitamiseks instrumendi lepingu tingimused (lepinguline lähenemisviis) või annavad selle õigusvahendid (õiguspõhine lähenemisviis). Vabas vormis tekst
25	Kui vahetatav, kas täielikult või osaliselt Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument vahetatakse alati täielikult, seda saab vahetada täielikult või osaliselt või vahetatakse see alati osaliselt. Valida menüüst: [alati täielikult] [osaliselt või täielikult] [alati osaliselt]
26	Kui vahetatav, vahetamise määr Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad enam kahju katva instrumendi vastu vahetamise määra. Vabas vormis tekst
27	Kui vahetatav, kas kohustuslik või vabatahtlik vahetamine Vahetusinstrumentide puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kas vahetamine on kohustuslik või vabatahtlik. Valida menüüst: [kohustuslik] [vabatahtlik] [ei kohaldata] ja [omanike valikul] [emitendi valikul] [nii omanike kui ka emitendi valikul]
28	Kui vahetatav, täpsustada instrumendi liik, mille vastu vahetatakse Vahetatavate instrumentide puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle instrumendi liigi, mille vastu vahetatakse. Aitab hinnata kahjumi katmise võimet. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [muu]
29	Kui vahetatav, täpsustada selle instrumendi emitent, mille vastu vahetatakse Vabas vormis tekst
30	Allahindamise tunnused Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb allahindamise tunnus. Valida menüüst: [jah] [ei]
31	Allahindamise korral selle käiviti(d) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad käivitid, mille korral allahindamine toimub, sealhulgas hetke, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Kui allahindamise saavad käivitada üks või rohkem ametiasutust, tuleb need loetleda. Iga ametiasutuse puhul tuleb märkida, kas talle annavad õigusliku aluse allahindamise käivitamiseks instrumendi lepingu tingimused (lepinguline lähenemisviis) või annavad selle õigusvahendid (õiguspõhine lähenemisviis). Vabas vormis tekst
32	Allahindamise korral, kas osaline või täielik allahindamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument hinnatakse alati alla täielikult, seda võib teha osaliselt või see hinnatakse alati alla osaliselt. Aitab allahindamisel hinnata kahjumi katmise võimet. Valida menüüst: [alati täielikult] [osaliselt või täielikult] [alati osaliselt]
33	Allahindamise korral, kas alaline või ajutine allahindamine Allahinnatava instrumendi kohta täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kas allahindamine on alaline või ajutine. Valida menüüst: [alaline] [ajutine] [ei kohaldata]
34	Ajutise allahindamise korral üleshindamise mehhanismi kirjeldus Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad üleshindamise mehhanismi. Vabas vormis tekst
34a	Allutatuse liik (ainult kõlblike kohustuste puhul) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud mis tahes allutatuse liikidele. Valida menüüst: [lepinguline], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis i sätestatud nõuetele; [õiguslik], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis ii sätestatud nõuetele; [struktuurne], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis iii sätestatud nõuetele; [allutatusest vabastatud], kui instrument ei vasta ühelegi eespool nimetatud allutatuse vormile ja tingimusel, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 72b lõikele 4 lubatud kajastada allutamata kohustusi kõlblike kohustuste kirjetena.
EU-34b	Instrumendi järk tavalises maksejõuetusmenetluses Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi järgu tavalises maksejõuetusmenetluses. Nagu määratletud [rakenduslikes tehnilistes standardites omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud aruandluse kohta].
35	Allutatuse positsioon likvideerimisel (täpsustada instrumendi liik, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk. Vajaduse korral täpsustavad pangad täidetud põhitunnuste tabelis esitatud selliste instrumentide veeru numbrid, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk. Vabas vormis tekst
36	Nõuetele mittevastavad üleminekutunnused Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb tunnuseid, mis ei vasta nõuetele. Valida menüüst: [jah] [ei]
37	Kui jah, nimetada tunnused, mis ei vasta nõuetele Kui esineb tunnuseid, mis ei vasta nõuetele, täpsustab krediidiasutus või investeerimisühing, millised. Vabas vormis tekst
EU-37a	Link instrumendi täielikele tingimustele (viited) Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad hüperlingi, mis võimaldab juurdepääsu emissiooniprospektile, sealhulgas kõigile instrumendi tingimustele.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296).

Vorm EU CCyB1. Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise puhvri arvutamise seisukohast

Üldised krediidiriskipositsioonid

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – tururisk

Väärtpaberistamise positsioonid – kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide väärtus

Riskipositsiooni väärtus kokku

Omavahendite nõuded

Riskiga kaalutud varad

Omavahendite nõuete kaalud (%)

Vastutsüklilise puhvri määr (%)

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa standardmeetodi kohaselt

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – krediidirisk

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – tururisk

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

Kokku

010

Jaotus riikide lõikes

Riik: 001

Riik: 002

…

Riik: NNN

020

Kokku

Vorm EU CCyB2. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa

		a
1	Koguriskipositsioon
2	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
3	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue

Vorm EU CCyB1. Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast. Muutumatu vorming veergude puhul, paindlik vorming ridade puhul.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010-01X	Jaotus riikide lõikes Selliste riikide loetelu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014 (1). Ridade arv võib erineda sõltuvalt selliste riikide arvust, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast. Krediidiasutused ja investeerimisühingud nummerdavad read järjest iga riigi kohta, alustades 010st. Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014 võib krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid või välismaised riskipositsioonid moodustavad vähem kui 2 % tema riskiga kaalutud vara kogusummast, määrata kõnealuste riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha (st krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi). Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha puhul avalikustatud riskipositsioonid hõlmavad muudes riikides asuvaid riskipositsioone, tuleb need selgelt kajastada teabe avalikustamise vormi joonealuses märkuses.
020	Kokku Väärtus, nagu kirjeldatud vormi veergude a–m selgitustes.
(1) Komisjoni 4. juuni 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks (ELT L 309, 30.10.2014, lk 5).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Üldiste krediidiriski positsioonide väärtus standardmeetodi puhul Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus. Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide väärtust ei kajastata siin, vaid selle vormi punktis e. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt.
b	Üldiste krediidiriski positsioonide väärtus sisereitingute meetodi puhul Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 kohaselt kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus. Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide väärtust ei kajastata siin, vaid vormi veerus e. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ning kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 kohaselt.
c	Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 327 kohaselt kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõikide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 327 kohaselt kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana.
d	Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul Järgmise summa: — selliste sularahapositsioonide õiglane väärtus, mis kujutavad endast kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt kindlaks määratud asjakohaseid krediidiriski positsioone; — selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt kindlaks määratud asjakohaseid krediidiriski positsioone. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi selliste sularahapositsioonide õiglaste väärtuste summa, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone, määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt ning kõigi selliste tuletisinstrumentide tingliku väärtuse summa, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone, määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt.
e	Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c ning kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt.
f	Riskipositsioonide koguväärtus Vormi veergudes a, b, c, d ja e esitatud summade kogusumma. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
g	Omavahendite nõuded – asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning võttes arvesse omavahendite nõudeid, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 458 kohaselt kehtestatud riskikaalude mis tahes riigipõhiste korrigeerimistega. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt.
h	Omavahendite nõuded – asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b ning kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse spetsiifilise riski puhul kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b ning kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
i	Omavahendite nõuded – asjaomased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile c ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt.
j	Omavahendite nõuded – kokku Vormi veergudes g, h ja i esitatud summade kogusumma. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
k	Riskiga kaalutud vara Asjakohaste krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud vara, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt, esitatuna riikide kaupa ja võttes arvesse kapitalinõuete määruse artikli 458 kohaselt kehtestatud riskikaalude mis tahes riigipõhiseid korrigeerimisi. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud varade summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
l	Omavahendite nõuete kaalud (%) Iga riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatava kaalu arvutamiseks jagatakse omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonidega (vormi rida 01X, veerg j), omavahendite kogunõuetega, mis on seotud kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4 (vormi rida 020, veerg j). See väärtus kajastatakse protsendina kahe kümnendkoha täpsusega.
m	Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr (%) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mida kohaldatakse asjaomases riigis ja mis on kehtestatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139. Selles veerus ei kajastata vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis on kehtestatud, kuid mida veel ei kohaldata sellise krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise suhtes, millega avalikustamine on seotud. See väärtus kajastatakse protsendina sama kümnendkoha täpsusega, nagu on kehtestatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139.

Vorm EU CCyB2. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Koguriskipositsioon Koguriskipositsioon arvutatuna kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt.
2	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 1. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr arvutatakse selliste vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kaalutud keskmisena, mida kohaldatakse riikides, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad, ja seda kajastatakse tabeli EU CCyB1 veeru m ridades 010.1 kuni 010.X. Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse vormi EU CCyB1 veerus l. See väärtus kajastatakse protsendina kahe kümnendkoha täpsusega.
3	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude arvutamiseks kohaldatakse vormi real 2 kajastatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra real 1 kajastatud koguriskipositsiooni suhtes.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Väärtus, nagu kirjeldatud vormi ridade 1–3 selgitustes.

Vorm EU LR1 – LRSum. Raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte

		a
		Kohaldatav summa
1	Finantsaruannetes kajastatud koguvarad
2	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul
3	(Korrigeerimine väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, mis vastavad riski ülekandmise kajastamise tegevusnõuetele)
4	(Keskpankade vastu olevate nõuete ajutise väljaarvamise korrigeerimine (kui see on asjakohane))
5	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti i kohaselt välja koguriskipositsiooni näitajast)
6	Korrigeerimine finantsvarade tavapärase ostu ja müügi puhul, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust
7	Korrigeerimine kõlblike rahakogumitehingute puhul
8	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul
9	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
10	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks)
11	(Korrigeerimine usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimise ning spetsiifiliste ja üldiste eraldiste puhul, mis on vähendanud esimese taseme omavahendeid)
EU-11a	(Koguriskipositsiooni näitajast vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile c välja jäetud riskipositsioonide korrigeerimine)
EU-11b	(Koguriskipositsiooni näitajast vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile j välja jäetud riskipositsioonide korrigeerimine)
12	Muud korrigeerimised
13	Koguriskipositsiooni näitaja

		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
		a	b
		T	T-1
Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud)
1	Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kuid sh tagatisvara)
2	Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud
3	(Seoses tuletistehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuete mahaarvamine)
4	(Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberite puhul, mida kajastatakse varana)
5	(Bilansikirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised)
6	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad)
7	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) kokku
Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid
8	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise variatsioonitagatiseta)
EU-8a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
9	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandi summa
EU-9a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
EU-9b	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon
10	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (vastaspoole krediidiriski standardmeetod)
EU-10a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (lihtsustatud standardmeetod)
EU-10b	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (esmase riskipositsiooni meetod)
11	Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus
12	(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul)
13	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid
14	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist
15	(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud rahaliste nõuete ja kohustuste summa)
16	Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
EU-16a	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222
17	Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid
EU-17a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul)
18	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku
Muud bilansivälised riskipositsioonid
19	Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma
20	(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega)
21	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud üldised eraldised ja bilansiväliste riskipositsioonidega seotud spetsiifilised eraldised)
22	Bilansivälised riskipositsioonid
Väljajäetud riskipositsioonid
EU-22a	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud riskipositsioonid)
EU-22b	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised))
EU-22c	(Väljajäetud avalik-õiguslike arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid – avaliku sektori investeeringud)
EU-22d	(Väljajäetud avalik-õiguslike arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid – tugilaenud)
EU-22e	(Väljajäetud eraõiguslike arengupankade (või üksuste) tugilaenudega seotud nõuete edasisuunamine)
EU-22f	(Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide garantiiga osad, mis on välja jäetud)
EU-22g	(Kolmepoolsete agentide juures hoiustatud ülemäärane tagatis, mis on välja jäetud)
EU-22h	(Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumialased teenused, mis on välja jäetud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt)
EU-22i	(Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumialased teenused, mis on välja jäetud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt)
EU-22j	(Eelrahastamis- või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähenemine)
EU-22k	(Väljajäetud riskipositsioonid kokku)
Omavahendid ja koguriskipositsiooni näitaja
23	Esimese taseme omavahendid
24	Koguriskipositsiooni näitaja
Finantsvõimenduse määr
25	Finantsvõimenduse määr (%)
EU-25	Finantsvõimenduse määr (v.a avaliku sektori investeeringute ja tugilaenude väljajätmise mõju) (%)
25a	Finantsvõimenduse määr (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju) (%)
26	Regulatiivne finantsvõimenduse määra miinimumnõue (%)
EU-26a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU-26b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
27	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%)
EU-27a	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%)
Üleminekukorra ja asjakohaste riskipositsioonide valik
EU-27b	Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik
Keskmiste väärtuste avalikustamine
28	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade päevaväärtuste keskmine pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist
29	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade väärtus kvartali lõpu seisuga pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist
30	Koguriskipositsiooni näitaja (sealhulgas keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
30a	Koguriskipositsiooni näitaja (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
31	Finantsvõimenduse määr (sealhulgas keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
31a	Finantsvõimenduse määr (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)

Vorm EU LR3 – LRSpl. Bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja väljajäetud riskipositsioonid) jaotus

		a
		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
EU-1	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja väljajäetud riskipositsioonid) kokku, millest
EU-2	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid
EU-3	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest:
EU-4	Pandikirjad
EU-5	Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
EU-6	Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu
EU-7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
EU-8	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
EU-9	Jaenõuded
EU-10	Äriühingud
EU-11	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
EU-12	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga)

Tabel EU LRA. Finantsvõimenduse määra käsitleva kvalitatiivse teabe avalikustamine

		a
Rida		Vaba vorming
a)	Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus
b)	Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab

Vorm EU LR1 – LRSum. Raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte. Muutumatu vorminguga vorm.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Avaldatud finantsaruannetes kajastatud koguvarad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad koguvarad, mis on kajastatud nende finantsaruannetes kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava alusel.
2	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad koguriskipositsiooni näitaja väärtuse (esitatakse vormi EL LR1 – LRSum real 13) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 1) vahe, mis tuleneb raamatupidamisliku konsolideerimise ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevusest. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
3	(Korrigeerimine väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, mis vastavad tegevusnõuetele riski ülekandmise arvessevõtmise kohta) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt m Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad traditsioonilise väärtpaberistamisega seotud väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 244 lõikes 2 sätestatud olulise riski ülekandmise tingimustele. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
4	(Korrigeerimine seoses keskpankade vastu olevate nõuete ajutise väljaarvamisega (vajaduse korral)) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt n Vajaduse korral avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas ning varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid. Need riskipositsioonid võib ajutiselt välja jätta, kui täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimused. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
5	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti i kohaselt välja koguriskipositsiooni näitajast) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 1 punkti i kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
6	Korrigeerimine tavapärastel tingimustel toimuvate finantsvarade ostu- ja müügitehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilise väärtuse korrigeerimise seoses tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- või müügitehinguga, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõigetele 1 ja 2. Korrigeerimine on järgmise summa: — summa, mille saamiseks tuleb tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud saadaolevad rahalised nõuded ja tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostutehingutega seotud makstaolevad rahalised nõuded, mis on raamatupidamistava kohaselt lubatud. See on positiivne summa; — nende saadaolevate rahaliste nõuete ja makstaolevate rahaliste nõuete tasaarvestatud summa, mille puhul arveldatakse tavapärastel tingimustel toimuvad seotud ostu- ja müügitehingud meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikes 2. See on negatiivne väärtus. Tavapärastel tingimustel toimuvad ostu- või müügitehingud, mille suhtes kohaldatakse arvelduspäevapõhist arvestust vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikele 3, kajastatakse vormi EU LR1 – LRSum real 10. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
7	Korrigeerimine kõlblike rahaliste kogumite puhul Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõiked 2 ja 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad rahaliste kogumite bilansilise väärtuse ja finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Kui see korrigeerimine toob kaasa riskipositsiooni suurenemise tulenevalt tehingutest, mida kajastatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt netosummana, kuid mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigetes 2 ja 3 sätestatud netoesituse tingimustele, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui see korrigeerimine toob kaasa riskipositsiooni vähenemise tulenevalt tehingutest, mida ei kajastata kohaldatava raamatupidamistava kohaselt netosummana, kuid mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 ja 3 kohastele netoesituse tingimustele, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
8	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktile b ja artiklitele 429c ja 429d, artikli 429a lõike 1 punktidele g ja h ning artikli 429 lõikele 5. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
9	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute bilansilise väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktidele a ja c koostoimes artikliga 429e, artikli 429 lõike 7 punktiga b ning artikli 429b lõike 1 punktiga b, artikli 429b lõikega 4 ning artikli 429a lõike 1 punktidega g ja h. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
10	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 13) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 1) vahe, mis tuleneb bilansiväliste kirjete arvamisest finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja hulka. See hõlmab arvelduspäevapõhise arvestuse alusel tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud kulukohustusi, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikele 3. Kuna selline korrigeerimine suurendab koguriskipositsiooni näitajat, esitatakse see positiivse summana.
11	(Korrigeerimine seoses usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimisega ning esimese taseme omavahendeid vähendanud spetsiifiliste ja üldiste eraldistega) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktidele a ja b usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevate väärtuse korrigeerimiste summa ning vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 viimasele lausele ja artikli 429f lõikele 2 bilansiliste ja bilansiväliste kirjete selliste spetsiifiliste (kui see on asjakohane) ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mis on vähendanud esimese taseme omavahendeid. Spetsiifilisi eraldisi võetakse arvesse üksnes juhul, kui neid ei ole kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga bilansilisest brutoväärtusest juba maha arvatud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-11a	(Korrigeerimine seoses riskipositsioonidega, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ning artikli 113 lõiked 6 ja 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilised riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-11b	(Korrigeerimine seoses riskipositsioonidega, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt j ja artikli 116 lõige 4 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilised riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtused sulgudes (negatiivne summa).
12	Muud korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad koguriskipositsiooni näitaja ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse allesjäänud erinevuse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 8 kohaseid riskipositsioonide korrigeerimisi ja kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktides d, e, f, h, k, l, o ja p nimetatud muid riskipositsioonide korrigeerimisi, mida ei ole vormis mujal avalikustatud. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
13	Koguriskipositsiooni näitaja Koguriskipositsiooni näitaja (avaldatud ka vormi EU LR2 – LRCom real 24), mis on eelmiste kirjete summa.

Vorm EULR2 – LRCom. Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine. Muutumatu vorminguga vorm.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kuid k.a tagatis) Kapitalinõuete määruse artiklid 429 ja 429b Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kõik varad peale kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute. Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad selliste varade hindamisel kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikes 7 ja artikli 429b lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvutamisel vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkte i, m ja n, artiklit 429g ning artikli 429 lõike 4 viimast lõiku. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ja mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul kohaldatava raamatupidamistava kohased raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta selles arvutuses arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429 lõiget 8 ega artikli 429a lõike 1 punkte a–h, j ja k, st nad ei vähenda sellel real avaldatavat summat nende erandite võrra.
2	Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatise summa, kui sellise tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhiste kliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist muutuvtagatist, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 3.
3	(Tuletistehingutega antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevate nõuete mahaarvamine) Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad tuletistehingu vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevad nõuded, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid saadaolevaid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
4	(Korrigeerimine seoses väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberitega, mida kajastatakse varana) Korrigeerimine seoses väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberitega, kui pank on kajastanud neid väärtpabereid oma bilansis varana. Need summad tuleb koguriskipositsiooni näitajast välja jätta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 6. Kuna sellel real käsitletav korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
5	(Bilansiliste kirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktis a nimetatud bilansilistele kirjetele vastavate üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 viimase lõigu kohaselt maha arvavad. Kuna sellel real käsitletav korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
6	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid a ja b ning artikli 499 lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite väärtuse regulatiivse korrigeerimise summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule. Täpsemalt esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigi selliste korrigeerimiste summa, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega: — kapitalinõuete määruse artiklid 32–35 või — kapitalinõuete määruse artiklid 36–47 või — kapitalinõuete määruse artiklid 56–60 (vastavalt vajadusele). Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sellel andmeväljal kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis a osutatud summa. Kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandit. Seevastu juhul, kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud eranditele arvesse ka selliste mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust. Kuna summa sellel real vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
7	Bilansilised koguriskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) Ridade 1–6 summa.
8	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise muutuvtagatiseta) Kapitalinõuete määruse artiklid 274, 275, 295, 296, 297, 298, 429c ja artikli 429c lõige 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ning krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) artikli 275 lõike 1 kohase praeguse asenduskulu. Asenduskulu ei sisalda aktsepteeritud rahalist muutuvtagatist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 3; rahalisi muutuvtagatisi, mis on saadud välja jäetud keskse vastaspoole poolelt vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile g või h, ei võeta arvesse. Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 1 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt nimetatud määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 lõike 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 6 kohaste meetoditega, st III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetoditega (vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod või esmase riskipositsiooni meetod). Asenduskulude arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 4 arvesse tagatise kajastamise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele (NICA) klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
EU-8a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ja artikkel 281 Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud sama määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodi kohaselt, võtmata arvesse tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2. Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda koguriskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Seega ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 4 sätestatud erandit, mis on mõeldud klientidega sõlmitud tuletislepingutele, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
9	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandite summad Kapitalinõuete määruse artiklid 274, 275, 295, 296, 297, 298, artikli 299 lõige 2 ja artikkel 429c Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad lisandi kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) võimaliku tulevase riskipositsiooni jaoks, mis arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 278 kohaselt määruse II lisas loetletud lepingute puhul ja artikli 299 lõike 2 kohaselt krediidituletisinstrumentide puhul, kohaldades sealjuures kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaseid tasaarvestamise eeskirju. Kõnealuste lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 lõike 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 5 kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sama määruse artikli 278 lõike 1 kohaselt potentsiaalse tulevase riskipositsiooni arvutamisel kordajana ühte, välja arvatud klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 6 kohaste meetoditega, st III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetoditega (vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod või esmase riskipositsiooni meetod).
EU-9a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 5 Võimalik tulevane riskipositsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodile, kasutades kordajana 1. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2. Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda koguriskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Seega ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 5 sätestatud erandit, mis on mõeldud klientidega sõlmitud tuletislepingutele, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
EU-9b	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ning III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jagu Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud sama määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaotises sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt. Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.
10	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul (vastaspoole krediidiriski standardmeetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Avalikustatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
EU-10a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul) (lihtsustatud standardmeetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid (lihtsustatud standardmeetod), tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2 (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
EU-10b	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul) (esmase riskipositsiooni meetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid (esmase riskipositsiooni meetod), tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
11	Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus Kapitalinõuete määruse artikkel 429d Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub vastaspoolele krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 429d.
12	(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul) Kapitalinõuete määruse artikkel 429d Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste ostetud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, kui ostetud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei tohi väärtus olla iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui vormi EU LR2 – LRCom real 11 esitatud väärtus. Kuna esitatud summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eelmise andmeväljal nii, nagu ei kohaldataks mingit korrigeerimist.
13	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku Ridade 8–12 summa.
14	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206 ja artikli 429e lõige 6 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 206 kohase aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud ja hõlmamata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raamatupidamistavakohase raamatupidamisliku bilansilise väärtuse, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju puudumist (st raamatupidamislik bilansiline väärtus, mida on korrigeeritud raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju arvessevõtmiseks). Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu puhul toimub müügi raamatupidamisarvestus kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal saadavat raha ega väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ning mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud).
15	(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summa) Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206, artikli 429b lõike 1 punkt b, artikli 429b lõige 4 ja artikli 429e lõige 6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud selliste makstaolevate rahaliste nõuete summa, mis on tasaarvestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikele 4. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
16	Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 1 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) vastaspoole krediidiriski lisandi, mis määratakse kindlaks vastavalt vajadusele kas kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 2 või 3 kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuks antud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a.
EU-16a	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222 Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 5 ja artikkel 222 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) lisandi, mis arvutatakse määruse kapitalinõuete määruse artikli 222 kohaselt, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alammäär on 20 %. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikes 1 sätestatud meetodil.
17	Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõiked 2 ja 3 ning artikli 429e lõike 7 punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtuse, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuks antud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a. Riskipositsiooni väärtus koosneb üksnes lisandist, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 2 või 3 kohaselt, nagu on asjakohane. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal tehinguid kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt.
EU-17a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h ning artikli 306 lõike 1 punkt c. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad välja jäetud keskse vastaspoole poole kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate kauplemisriski positsioonide puhul, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
18	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku Ridade 14 kuni EU-17a summa.
19	Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma Kapitalinõuete määruse artikkel 429f Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansiväliste kirjete nimiväärtuse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f enne ümberhindlusteguritega seotud mis tahes korrigeerimist ja spetsiifilist krediidiriskiga korrigeerimist.
20	(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega) Kapitalinõuete määruse artikkel 429f Bilansiväliste riskipositsioonide brutosumma vähenemine ümberhindlustegurite kohaldamise tõttu. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, mõjutab sellel real esitatav väärtus negatiivselt vormi EU LR2 – LRCom real 22 esitatava summa arvutamist.
21	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud üldised eraldised ja bilansiväliste riskipositsioonidega seotud spetsiifilised eraldised) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 4 ning artikli 429f lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat üldise krediidiriskiga korrigeerimise vastava summa võrra, mis arvatakse maha esimese taseme omavahenditest. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli. Nende krediidiriskiga korrigeerimiste absoluutväärtus ei tohi ületada ridade 19 ja 20 summat. Kuna sellised korrigeerimised vähendavad koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu seda vähendamist ei kohaldataks.
22	Bilansivälised riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõige 1 ja artikli 166 lõige 9; ridade 19–21 summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429f kohaselt kindlaks määratud bilansiväliste kirjete finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused, võttes arvesse asjakohaseid ümberhindlustegureid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad selle summa arvutamisel arvesse, et vormi EU LR2 – LRCom read 20–21 mõjutavad seda negatiivselt.
EU-22a	(Riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ning artikli 113 lõiked 6 ja 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud. Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22b	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt j Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, kui samas punktis loetletud tingimused on täidetud. Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22c	(Avaliku sektori arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid, mis on välja jäetud – avaliku sektori investeeringud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ja artikli 429a lõige 2 Riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega ja mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui riskipositsioone hoitakse üksuses, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22d	(Avaliku sektori arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid, mis on välja jäetud – tugilaenud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ja artikli 429a lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad tugilaenud, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui tugilaene annab üksus, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22e	(Muude kui avaliku sektori arengupankade (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid, mis on välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt e Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti e kohaselt välja jäetud riskipositsioonid seoses riskipositsioonide osadega, mis tulenevad tugilaenude vahendamisest teistele krediidiasutustele. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui tegevus ei ole seotud ühegi üksusega, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22f	(Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mis on välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt f Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mille võib välja jätta, kui täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis f sätestatud tingimused. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22g	(Välja jäetud ülemäärane tagatis kolmepoolse agendi juures) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt k Kolmepoolse agendi juures hoiustatud väljalaenamata ülemäärane tagatis, mille võib artikli 429a lõike 1 punkti k kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22h	(Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt o Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22i	(Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt p Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22j	(Eelrahastamise laenude või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähendamine) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 8 Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 8 kohaselt eelrahastamise laenude või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtusest mahaarvatud summa. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22k	(Välja jäetud riskipositsioonid kokku) Ridade EU-22a kuni EU-22j summa. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
23	Esimese taseme omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ning artikli 499 lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule, mis on esitatud vormi EU LR2 – LRCom real EU-27. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Seevastu juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, olles võtnud arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.
24	Koguriskipositsiooni näitaja Vormi EU LR2 – LRCom ridadel 7, 13, 18, 22 ja EU-22k esitatud summade kogusumma
25	Finantsvõimenduse määr (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi EU LR2 – LRCom real 23 esitatud summa protsendina vormi EU LR2 – LRCom real 24 esitatud summast.
EU-25	Finantsvõimenduse määr (v.a avaliku sektori investeeringute ja tugilaenude väljajätmise mõju) (%) Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 2 kohaselt avalikustavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 2 määratletud avaliku sektori arengukrediidiasutused finantsvõimenduse määra ilma artikli 429a lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaselt kindlaksmääratud koguriskipositsiooni näitaja kohanduseta, st ilma vormi ridadel EU-22c ja EU-22d esitatud kohanduseta.
25a	Finantsvõimenduse määr (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju) (%) Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast arvatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti n kohaselt ajutiselt välja keskpangas hoitavad reservid, määratletakse see määr esimese taseme omavahendite näitajana, mis on jagatud koguriskipositsiooni näitaja ja keskpangas hoitavate väljaarvatud reservide summaga, kusjuures seda määra väljendatakse protsentides. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast ei jäeta ajutiselt välja keskpangas hoitavaid reserve, on see määr identne real 25 esitatud määraga.
26	Regulatiivne minimaalse finantsvõimenduse määra nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkt d, artikli 429a lõike 1 punkt n ja artikli 429a lõige 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad finantsvõimenduse määra nõude, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis d. Kui krediidiasutus või investeerimisühing jätab välja kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis n osutatud riskipositsioonid, avalikustab ta korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 7.
EU-26a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Direktiivi 2013/36/EL (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast.
EU-26b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega.
27	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõiget 1a, avalikustavad oma kohaldatava finantsvõimenduse määra puhvri nõude.
EU-27a	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%) Vormi ridade 26, EU-26a ja 27 summa.
EU-27b	Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik Kapitalinõuete määruse artikli 499 lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks avalikustamisnõuete puhul kapitalinäitaja suhtes kohaldatava üleminekukorra, märkides ühe järgmistest: — „täielikult rakendatud“, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab avalikustada finantsvõimenduse määra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a; — „üleminekuline“, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab avalikustada finantsvõimenduse määra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b.
28	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade päevaväärtuste keskmine pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3; ridade 14 ja 15 summade keskmine, mis põhineb avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud summadel.
29	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade kvartali lõpu väärtus pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist Kui read 14 ja 15 põhinevad kvartali lõpu väärtustel, on see summa ridade 14 ja 15 summa. Kui read 14 ja 15 põhinevad keskmistel väärtustel, on see summa ridadele 14 ja 15 vastavate kvartali lõpu väärtuste summa.
30	Koguriskipositsiooni näitaja (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3 Koguriskipositsiooni näitaja (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mille saamiseks on kasutatud avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud riskipositsiooni näitaja keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist).
30a	Koguriskipositsiooni näitaja (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3 Koguriskipositsiooni näitaja (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mille saamiseks on kasutatud avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud riskipositsiooni näitaja keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast ei jäeta ajutiselt välja keskpangas hoitavaid reserve, on see väärtus identne vormi real 30 esitatud väärtusega.
31	Finantsvõimenduse määr (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3
31a	Finantsvõimenduse määr (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3

Vorm EU LR3 – LRSpl. Bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) jaotus Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
EU-1	Bilansilised koguriskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid), millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-2 ja EU-3 esitatud summade kogusumma.
EU-2	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonid, mis on kauplemisportfelli kuuluvate varade (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) koguriskipositsiooni väärtuse osa.
EU-3	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-4 kuni EU-12 esitatud väärtuste summa.
EU-4	Pandikirjad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artiklis 129 ja artikli 161 lõike 1 punktis d kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st pandikirjade vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad pandikirjade koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-5	Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis kajastab selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtust, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu. (Keskvalitsused ja keskpangad (kapitalinõuete määruse artikkel 114 ja artikli 147 lõike 2 punkt a); piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 115 lõiked 2 ja 4 ning artikli 147 lõike 3 punkt a), mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 117 lõige 2 ja artikkel 118 ning artikli 147 lõike 3 punktid b ja c), avaliku sektori asutused (kapitalinõuete määruse artikli 116 lõige 4 ja artikli 147 lõike 3 punkt a). Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kogunõuded keskvalitsuse vastu, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-6	Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu olevad nõuded, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, st järgmiste üksuste vastu olevate selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtuse, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu: piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetes 1, 3 ja 5 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis a sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul); mitmepoolsed arengupangad (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigetes 1 ja 3 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis c sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul); rahvusvahelised organisatsioonid ja avaliku sektori asutused (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis b sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul). Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad eelmainitud koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate selliste nõuete riskipositsioonide väärtus, mis on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul hõlmatud kapitalinõuete määruse artiklitega 119–121 ning mis kuuluvad sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul sama määruse artikli 147 artikli 2 punkti b kohaldamisalasse, ei ole artikli 161 lõike 1 punkti d kohased pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ega ole hõlmatud nimetatud määruse artikli 147 lõike 4 punktidega a–c. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-8	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade riskipositsiooni väärtus, mille korral on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste äriühingute vastu olevate nõuetega või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need riskipositsioonid on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-9	Jaenõuded Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade koguriskipositsiooni väärtus, mille korral on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega ja sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega, kui need riskipositsioonid ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-10	Äriühingud Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on äriühingute (st nii finantssektori äriühingud kui ka finantssektorivälised äriühingud) vastu olevate nõuete vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtus. Standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaldamisalasse kuuluvate nõuetega äriühingute vastu ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvate nõuetega äriühingute vastu, kui need riskipositsioonid ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga. „Finantssektori äriühing“ tähendab reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a vormi real EU-7 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme kapitalinõuete direktiivi I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a vormi real EU-7 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud). Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-11	Makseviivituses olevad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade koguriskipositsiooni väärtus, mis on makseviivituses ning mis kuuluvad standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 127 kohaldamisalasse või mis on sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui on tekkinud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohane makseviivitus.
EU-12	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga nõuded) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on kapitalinõuete määruse kohaste muude kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga nõuded) koguväärtus; standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul on need varad, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad varad, mis arvatakse maha esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel ja on seega esitatud vormi LR2 – LRCom real 2, välja arvatud juhul, kui need varad on esitatud vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-2, EU-4 kuni EU-11.

Tabel EU LRA. Finantsvõimenduse määra käsitleva kvalitatiivse teabe avalikustamine. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
(a)	Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 1 punkt d Lahtris „Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus“ esitatakse asjakohane teave järgmise kohta: (a) ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad protseduurid ja vahendid; (b) ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad kvantitatiivsed vahendid, sealhulgas võimalike sisemiste sihttasemete üksikasjad ja teave selle kohta, kas kasutatakse muid näitajaid kui kapitalinõuete määruse kohane finantsvõimenduse määr; (c) kuidas on ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisel võetud arvesse lõpptähtaegade mittevastavust ja varade koormatisi; (d) finantsvõimenduse määra muutustele reageerimise protsessid, sealhulgas protsessid ja tähtajad esimese taseme omavahendite võimalikuks suurendamiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil või protsessid ja tähtajad finantsvõimenduse määra nimetaja (koguriskipositsiooni näitaja) korrigeerimiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil.
(b)	Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 1 punkt e Lahtris „Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab“ esitatakse asjakohane teave järgmise kohta: (a) finantsvõimenduse määra kvantitatiivne muutus alates eelmisest avalikustamiskuupäevast; (b) finantsvõimenduse määra peamised tegurid alates eelmisest avalikustamiskuupäevast koos selgitustega järgmise kohta: 1) muutuse laad ja see, kas muutus määra lugeja, nimetaja või mõlemad; 2) kas muutus tulenes sisemisest strateegilisest otsusest ja kui nii, siis kas strateegiline otsus oli suunatud finantsvõimenduse määrale otseselt või mõjutas seda üksnes kaudselt; 3) kõige olulisemad majandus- ja finantskeskkonnaga seotud välistegurid, mis mõjutasid finantsvõimenduse määra.

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
a)	Likviidsusriski juhtimise strateegiad ja protsessid, sealhulgas kavandatud rahastuse allikate ja tähtaegade hajutamise põhimõtted.
b)	Likviidsusriski juhtimise funktsiooni struktuur ja korraldus (ametiasutus, põhikiri, muu kord).
c)	Likviidsuse juhtimise tsentraliseerituse taseme ja grupi üksuste koostoimimise kirjeldus.
d)	Likviidsusriski aruandluse ja mõõtmissüsteemide kohaldamisala ja laad.
e)	Likviidsusriski maandamise põhimõtted ning maanduste ja maandavate tegurite jätkuva tulemuslikkuse jälgimise strateegiad ja protsessid.
f)	Ülevaade panga hädaolukorra rahastamiskavadest.
g)	Selgitus stressitestide kasutamise kohta.
h)	Juhtorgani kinnitatud avaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimise korra asjakohasuse kohta, millega kinnitatakse, et kehtestatud likviidsusriski juhtimise süsteemid on krediidiasutuse või investeerimisühingu profiili ja strateegiat arvestades piisavad.
i)	Juhtorgani kinnitatud lühike likviidsusriskiaruanne, milles lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili. See aruanne sisaldab peamisi suhtarve ja näitajaid (välja arvatud need, mis on juba hõlmatud käesoleva rakendusliku tehnilise standardi vormiga EU LIQ1), mis annavad välistele sidusrühmadele tervikliku ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimisest, sealhulgas sellest, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriskiprofiil on kooskõlas juhtorgani kehtestatud riskitaluvusega. Need suhtarvud võivad hõlmata järgmist.
	— Tagatiste kogumite ja rahastamisallikate (nii tooted kui ka vastaspooled) kontsentratsiooni piirmäärad
	— Kohandatud mõõtmisvahendid või -näitajad, millega hinnatakse panga bilansi struktuuri või projekti rahavoogusid ja tulevasi likviidsuspositsioone, võttes arvesse kõnealusele pangale eriomaseid bilansiväliseid riske
	— Likviidsusriski positsioonid ja rahastamisvajadused üksikute juriidiliste isikute, välisfiliaalide ja tütarettevõtjate tasandil, võttes arvesse likviidsuse ülekantavuse õiguslikke, regulatiivseid ja tegevuspiiranguid
	— Bilansilised ja bilansivälised kirjed tähtajaklasside kaupa ja sellest tulenev likviidsuspuudujääk

		a	b	c	d	e	f	g	h
		Kaalumata koguväärtus (keskmine)				Kaalutud koguväärtus (keskmine)
EU 1a	Kvartal lõpeb (PP Kuu AA)	T	T-1	T-2	T-3	T	T-1	T-2	T-3
EU 1b	Keskmiste arvutamisel kasutatud andmepunktide arv
KÕRGE KREDIIDIKVALITEEDIGA LIKVIIDSED VARAD
1	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku
RAHA – VÄLJAVOOL
2	Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused, millest:
3	Stabiilsed hoiused
4	Vähemstabiilsed hoiused
5	Tagamata hulgirahastamine
6	Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja ühistupankade võrgustikus olevad hoiused
7	Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled)
8	Tagamata võlg
9	Tagatud hulgirahastamine
10	Täiendavad nõuded
11	Tuletistehingutest tulenevate riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavool
12	Võlatoodete rahastamise kadumisega seotud väljavool
13	Krediidi- ja likviidsuslimiidid
14	Muud lepingulised rahastamiskohustused
15	Muud tingimuslikud rahastamiskohustused
16	RAHA VÄLJAVOOL KOKKU
RAHA – SISSEVOOL
17	Tagatud laenuandmine (nt pöördrepotehingud)
18	Täielikult teenindatavatest nõuetest tulenev sissevool
19	Muu raha sissevool
EU-19a	(Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades)
EU-19b	(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)
20	RAHA SISSEVOOL KOKKU
EU-20a	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
EU-20b	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
EU-20c	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
KORRIGEERITUD KOGUVÄÄRTUS
EU-21	LIKVIIDSUSPUHVER
22	RAHA NETOVÄLJAVOOL KOKKU
23	LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA

Tabel EU LIQB likviidsuskattekordaja kvalitatiivse teabe kohta, mis täiendab vormi EU LIQ1.

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
a)	Selgitused likviidsuskattekordaja tulemuste peamiste tegurite ja likviidsuskattekordaja arvutusse kaasatud sisendite ajas muutumise kohta
b)	Selgitused likviidsuskattekordaja ajas muutumise kohta
c)	Selgitused rahastamisallikate tegeliku kontsentratsiooni kohta
d)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspuhvri koosseisu üksikasjalik kirjeldus.
e)	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid ja potentsiaalsed tagatisnõuded
f)	Valuutade mittevastavus likviidsuskattekordajas
g)	Muud likviidsuskattekordaja arvutamisel kasutatud kirjed, mida likviidsuskattekordaja avalikustamise vorm ei hõlma, kuid mida krediidiasutus või investeerimisühing peab oma likviidsusprofiili jaoks asjakohaseks

		a	b	c	d	e
(summa valuutas)		Kaalumata väärtus järelejäänud tähtaja alusel				Kaalutud väärtus
(summa valuutas)		Lõpptähtaeg puudub	< 6 kuud	6 kuud kuni < 1 aasta	≥ 1 aasta
Kättesaadava stabiilse rahastuse kirjed
1	Kapitalikirjed ja -instrumendid
2	Omavahendid
3	Muud kapitaliinstrumendid
4	Jaehoiused
5	Stabiilsed hoiused
6	Vähemstabiilsed hoiused
7	Hulgirahastamine:
8	Tegevushoiused
9	Muu hulgirahastamine
10	Vastastikuses sõltuvuses kohustused
11	Muud kohustused:
12	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused
13	Kõik muud kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse
14	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku
Nõutava stabiilse rahastuse kirjed
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku
EU-15a	Tagatiste kogumisse kuuluvad varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
16	Muudes finantseerimisasutustes tegevuse eesmärgil hoitavad hoiused
17	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud ja väärtpaberid:
18	Nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, mis on tagatud esimese tasandi kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mille suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 0 %
19	Nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, mis on tagatud muude varadega, ning laenud ja ettemaksed finantseerimisasutustele
20	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud finantssektorivälistele äriklientidele, laenud jae- ja väikestele äriklientidele ning laenud riikidele ja avaliku sektori asutustele, millest:
21	mille riskikaal Basel II krediidiriski standardmeetodi kohaselt on 35 % või vähem
22	Nõuetekohaselt teenindatavad eluaseme hüpoteeklaenud, millest:
23	mille riskikaal Basel II krediidiriski standardmeetodi kohaselt on 35 % või vähem
24	Muud laenud ja väärtpaberid, mis ei ole makseviivituses ja mis ei kvalifitseeru kõrge krediidikvaliteediga likviidseteks varadeks, sealhulgas börsil kaubeldavad aktsiad ja kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
25	Vastastikuses sõltuvuses varad
26	Muud varad:
27	Füüsiliselt kaubeldavad kaubad
28	Tuletislepingute alustamise tagatisena antud varad ja kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtud sissemaksed
29	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
30	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused enne antud variatsioonitagatise mahaarvamist
31	Kõik muud varad, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse
32	Bilansivälised kirjed
33	Nõutav stabiilne rahastus kokku
34	Stabiilse netorahastuse kordaja (%)

Juhised likviidsusriski juhtimist käsitleva tabeli EU LIQA ning likviidsuskattekordajat käsitleva vormi EU LIQ1 kohta

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena likviidsete varade väärtuse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 9 enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrigeerimismehhanismi kohaldamist.
2	Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused, millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena jaehoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24 ja 25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena jaehoiustest tuleneva vahendite väljavoolu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24 ja 25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin jaehoiused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 411 lõikele 2. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 6 kohaselt esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjakohases jaehoiuse kategoorias ka selliste emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberite summa, mida müüakse ainult jaeturul ja mida hoitakse jaekontol. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad selle kohustuste kategooria puhul komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61 jaehoiuste eri kategooriatele ette nähtud kohaldatavaid vahendite väljavoolu määrasid.
3	Stabiilsed hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena stabiilsete hoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 24. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena stabiilsetest hoiustest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 24. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ (1) või direktiiviga 2014/49/EL (2) või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui: — need hoiused ei vasta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigete 2, 3 ja 5 kohaselt kõrgema väljavoolu määra kriteeriumidele ning — neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt kõrgemat väljavoolu määra.
4	Vähem stabiilsed hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena jaehoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 1, 2 ja 3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena jaehoiustest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 1, 2 ja 3.
5	Tagamata hulgirahastamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata ja kaalutud summad, mis tuleb avalikustada vormi real 6 „Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja hoiused ühistupankade võrgustikes“, real 7 „Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled)“ ja real 8 „Tagamata võlainstrumendid“.
6	Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja hoiused ühistupankade võrgustikes Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena tegevushoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt kindlaks määratud tegevushoiuste osa, mis on vajalik tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks. Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid käsitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohaselt mittetegevushoiustena. Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, siin ei esitata.
7	Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena mittetegevushoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5, artikli 28 lõikega 1 ja artikli 31A lõikega 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena mittetegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5, artikli 28 lõikega 1 ja artikli 31A lõikega 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5. Siin esitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohane tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid.
8	Tagatiseta laenud Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kaalumata väärtusena selliste enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite saldo summa, mis ei ole esitatud jaehoiustena, nagu osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6. See summa sisaldab ka kuponge, mis kuuluvad tasumisele järgmise 30 kalendripäeva jooksul, mis käib kõigi kõnealuste väärtpaberite kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena nende võlakirjade ja muude eelmises lõigus osutatud võlaväärtpaberite väljavoolu.
9	Tagatud hulgirahastamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena tagatud laenuandmistehingutest või kapitaliturupõhistest tehingutest (millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 3) ning tagatise vahetustehingutest ja muudest samalaadsetest tehingutest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 4.
10	Lisanõuded Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellised kaalumata ja kaalutud summad, mis tuleb avalikustada vormi real 11 „Tuletisinstrumentide riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavoolud“, real 12 „Võlatoodete kaudu rahastamise kadumisega seotud väljavoolud“ ning real 13 „Krediidi- ja likviidsuslimiidid“.
11	Tuletusinstrumentide riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata ja kaalutud väärtusena alltoodud summade ja väljavoolude summa. — Sellise tagatise (v.a 1. tasandi tagatis) turuväärtus ja asjakohased väljavoolud, mis on antud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse II lisas loetletud lepingutele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 1. — Selliste 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtus ja asjakohased väljavoolud, mis on antud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingutele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 1. — Täiendavate vahendite väljavoolude kogusumma, mis on arvutatud ja teatatud pädevatele asutustele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 2 oluliste vahendite väljavooludena, mis tulenevad krediidikvaliteedi halvenemisest. — Selliste väljavoolude summa, mis tulenevad negatiivse turustsenaariumi mõjust tuletistehingutele, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 3 ja arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/208 (3). — 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite väljavoolud krediidituletisinstrumentidest ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingutest, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 4 ja arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 21. — Sellise ülemäärase tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab ja mille vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt tagasi nõuda, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktiga a. — Sellise tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mis tuleb vastaspoolele anda 30 kalendripäeva jooksul, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktis b. — Sellise tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mis kvalifitseeruvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaldamisel likviidse varana ning millega saab ilma krediidiasutuse või investeerimisühingu nõusolekuta asendada vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeruks sama määruse II jaotise kohaldamisel likviidse varana, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktis c.
12	Võlatoodete kaudu rahastamise kadumisega seotud väljavoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise summa ja sellega seotud väljavoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõigetes 8–10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %. Siin esitatud rahastamisprogrammidega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole vaja tähtaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.
13	Krediidi- ja likviidsuslimiidid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena krediidi- ja likviidsuslimiitide summa ja neist tuleneva väljavoolu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 31. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin ka ettenähtud limiidid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.
14	Muud lepingulised rahastamiskohustused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste summade ja väljavoolude summa: — ilma tagatiseta laenuks võetud varad, mis tähtaeguvad 30 päeva jooksul, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 7. Eeldatakse nende varade täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa 100 % väljavoolu. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste varade turuväärtuse, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui väärtpaberid ei kuulu krediidiasutusele ja need ei ole osa tema likviidsuspuhvrist; — lühikesed positsioonid, mis on kaetud laenuks võetud tagatiseta väärtpaberitega. Nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikes 5, lisab krediidiasutus või investeerimisühing täiendava vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui tingimused, mille alusel krediidiasutus need laenuks võttis, näevad ette nende tagastamist alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust vahendite väljavoolu määra; — tegevuskuludest tulenevad kohustused. Nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 2, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tegevuskuludest tulenevate kohustuste saldo summa. Need kohustused ei põhjusta vahendite väljavoolu; — komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõike 1 kohaste muude tagamata tehingute puhul, mille tähtaeg saabub järgmise 30 kalendripäeva jooksul ja mis ei ole hõlmatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24–31, on vahendite väljavool 100 %.
15	Muud tingimuslikud rahastamiskohustused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste summade ja väljavoolude summa: — komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 23 osutatud muud tooted ja teenused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud tooted ja teenused. Esitatav summa peab olema maksimaalne summa, mille saaks välja võtta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud toodete või teenuste arvelt; — finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamisega seotud lepinguliste kohustuste summa ülejääk 30 kalendripäeva jooksul, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõikega 2; — kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kliendi mittelikviidsete varade turuväärtuse, mida krediidiasutus on seoses peamaakleri teenuste osutamisega kasutanud teise kliendi lühikeseks müükide katmiseks nende sisemise sobitamise teel.
16	RAHA VÄLJAVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin esitatud juhiste kohaselt järgmiste kirjete kaalutud väärtuse summa: — rida 2: vormi kirje „Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused“; — rida 5: vormi kirje „Tagamata hulgirahastamine“; — rida 9: vormi kirje „Tagatud hulgirahastamine“; — rida 10: vormi kirje „Lisanõuded“; — rida 14: vormi kirje „Muud lepingulised rahastamiskohustused“; — rida 15: vormi kirje „Muud tingimuslikud rahastamiskohustused“.
17	Tagatud laenuandmistehingud (nt pöördrepotehingud) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena järgmiste elementide summa: — selliste tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute summad, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktides b, c ja f; — tagatise vahetustehingutes laenuks antud tagatise turuväärtus, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena järgmiste elementide summa: — sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktides b, c ja f; — tagatise vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 3.
18	Sissevoolud, mis tulenevad täielikult nõuetekohaselt teenindatavatest nõuetest Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste kogusummade ja sissevoolude summa: — rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a; — rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis a; — kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis b ja mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 päeva; — vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele.
19	Muud raha sissevoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste kogusummade ja sissevoolude summa: — rahalised nõuded, mis tulenevad 30 päeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis c; — laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on kindlaks määramata, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis i; — rahalised nõuded, mis tulenevad omakapitaliinstrumentide oluliste indeksite positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis d. Positsioon hõlmab lepingujärgselt 30 kalendripäeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid, nagu nendest olulistest indeksitest saadavad rahalised dividendid ja raha, mis kuulub tasumisele asjaomaste omakapitaliinstrumentide veel arveldamata müügist, kui neid ei võeta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt arvesse likviidsete varadena; — sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 4. Vahendite sissevoole võetakse arvesse ainult juhul, kui kõnealuseid saldosid hoitakse likviidsete varadena, nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises; — tuletisinstrumentidest tulenevad vahendite sissevoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 5 koostoimes artikliga 21; — grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 34; — muud vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikele 2.
EU-19a	(Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades) Nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 8, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaalutud väärtusena summa, mille võrra nimetatud kaalutud sissevoolud ületavad nimetatud väljavoole.
EU-19b	(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk) Nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktis e ja artikli 33 lõikes 6, esitavad krediidiasutused konsolideeritud alusel avalikustamise eesmärgil kaalutud väärtusena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 3 ja 4 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate vahendite sissevoolude summa ulatuses, mis ületab samast äriühingust tulenevate vahendite väljavoolude summat.
20	RAHA SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin esitatud juhiste kohaselt järgmiste kirjete kaalumata ja kaalutud väärtuse summa: — rida 17: vormi kirje „Tagatud laenuandmistehingud (nt pöördrepotehingud)“; — rida 18: vormi kirje „Sissevoolud, mis tulenevad täielikult nõuetekohaselt teenindatavatest nõuetest“; — rida 19: vormi kirje „Muud raha sissevoolud“, — arvates maha järgmise: — rida EU-19a: vormi kirje „Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades“; — rida EU-19b: vormi kirje „Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk“.
EU-20a	Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud.
EU-20b	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri 90 %.
EU-20c	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri 75 %.
EU-21	LIKVIIDSUSPUHVER Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena krediidiasutuse likviidsuspuhvri väärtuse, mis on arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 I lisaga „Likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem“.
22	RAHA NETOVÄLJAVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad likviidsete vahendite netoväljavoolu korrigeeritud väärtuse, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusumma miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri.
23	LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena kirje „Likviidsuskattekordaja (%)“, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1. Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149). (3) Komisjoni 31. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/208, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega sellise täiendava likviidsete vahendite väljavoolu kohta, mis vastab negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletistehingutele tulenevale tagatise vajadusele (ELT L 33, 8.2.2017, lk 14).

Tabel EU LIQB, mis käsitleb kvalitatiivset teavet likviidsuskattekordaja kohta ja täiendab vormi EU LIQ1.

Juhised vormi EU LIQ2 kohta, mis käsitleb stabiilse netorahastuse kordaja avalikustamist

Viited õigussätetele ja juhised
Rida	Selgitus
	Kättesaadava stabiilse rahastuse kirjed
1	Kapitalikirjed ja instrumendid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormi ridadel 2 ja 3 esitatud summade kogusumma.
2	Omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 428o punktid a, b ja c Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste kirjete summa: — esimese taseme põhiomavahendid enne usaldatavusfiltrite, mahaarvamiste ja erandi või alternatiivide (kapitalinõuete määruse artiklid 32–36, 48, 49 ja 79) kohaldamist; — täiendavad esimese taseme omavahendid enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 56 ja 79) kohaldamist ning — teise taseme omavahendid, mille järelejäänud tähtaeg on avalikustamiskuupäeval aasta või enam, enne mahaarvamiste ja erandite (kapitalinõuete määruse artiklid 66 ja 79) kohaldamist. Esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed on tähtajatud instrumendid, mis avalikustatakse tähtajaklassis „lõpptähtajata“. Selliseid täiendavaid esimese taseme omavahendite kirjeid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib tagasi osta, ei avalikustata juhul, kui tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevani on aega alla ühe aasta, mitte tähtajaklassis „lõpptähtajata“, vaid kohaldatavas ajarühmas (st järelejäänud tähtaeg alla kuue kuu või järelejäänud tähtaeg vähemalt kuus kuud, aga alla aasta). See ei sõltu sellest, kas tagasiostu võimalust on kasutatud või mitte. Teise taseme omavahendite kirjete puhul hõlmab tähtajaklass „üks aasta või enam“ samaväärse järelejäänud tähtajaga instrumente ning erandjuhtudel, kui teise taseme omavahenditesse kuuluvatel instrumentidel pole lõpptähtaega, ka neid instrumente. Kui teise taseme omavahendite kirjed olid krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tagasiostetavad, siis olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing on tagasiostu võimalust kasutanud, määratakse instrumendi järelejäänud tähtaeg tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeva järgi. Sellisel juhul avalikustab krediidiasutus või investeerimisühing need kirjed asjakohases tähtajaklassis ja ei kohalda kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit 100 %, kui tagasiostu võimalust võib kasutada ühe aasta jooksul.
3	Muud kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 428o punkt d ja artikli 428k lõike 3 punkt d Muud kapitaliinstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on avalikustamiskuupäeval aasta või enam. Kui muud kapitaliinstrumendid olid krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tagasiostetavad, siis olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing on tagasiostu võimalust kasutanud, määratakse instrumendi järelejäänud tähtaeg tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeva järgi. Sellisel juhul avalikustab krediidiasutus või investeerimisühing need kirjed asjakohases tähtajaklassis ja ei kohalda kättesaadava stabiilse rahastuse tegurit 100 %, kui tagasiostu võimalust võib kasutada ühe aasta jooksul.
4	Jaehoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormi ridadel 5 ja 6 esitatud summade kogusumma.
5	Stabiilsed jaehoiused Kapitalinõuete määruse artikkel 428n Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ või direktiiviga 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui: — need hoiused ei vasta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigete 2, 3 ja 5 kohaselt kõrgema väljavoolu määra kriteeriumidele, mistõttu need esitatakse vähem stabiilsete hoiustena, või — neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt kõrgemat väljavoolu määra, mistõttu need esitatakse vähem stabiilsete hoiustena.
6	Vähem stabiilsed jaehoiused Kapitalinõuete määruse artikkel 428m Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad muude kui vormi real 5 „Stabiilsed jaehoiused“ esitatud jaehoiuste summa.
7	Hulgirahastamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormi ridadel 8 ja 9 esitatud summade kogusumma.
8	Tegevushoiused Kapitalinõuete määruse artikli 428l punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin (nii finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt kui ka muudelt finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt) saadud hoiuste selle osa, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 27 sätestatud tegevushoiuste kriteeriumidele ja mis on vajalik teenuste osutamiseks tegevussuhte raames. Tegevushoiuseid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikku summat, ei kajastata siin, vaid vormi real 9 „Muu hulgirahastamine“. Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid käsitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohaselt mittetegevushoiustena ja need esitatakse vormi real 9 „Muu hulgirahastamine“.
9	Muu hulgirahastamine Kapitalinõuete määruse artikli 428l punktid b–d, artikkel 428g ning artikli 428k lõike 3 punktid c ja d Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin hulgirahastamise, mis pole osa sellisest tegevushoiuste summast, mis on vajalik tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks. See hõlmab keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori asutuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, keskpankade ja mis tahes muude finantssektorisse kuuluvate või mittekuuluvate klientide välja antud kohustusi, samuti kohustusi, kui vastaspoolt ei ole võimalik kindlaks teha, sealhulgas emiteeritud väärtpabereid, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
10	Vastastikuses sõltuvuses kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 3 punkt b Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kohustused, mille asjaomane pädev asutus on heaks kiitnud ja mida käsitatakse varadega omavahel sõltuvana kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 428f.
11	Muud kohustused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin vormi ridadel 12 ja 13 esitatud summade kogusumma.
12	Stabiilse netorahastuse kordaja tuletisinstrumentide kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõige 4 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivse vahe absoluutväärtuse, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 4 kohaselt.
13	Kõik muud kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei kuulu eelnimetatud kategooriatesse Kapitalinõuete määruse artikli 428k lõiked 1 ja 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste kirjete summa: — finantsinstrumentide, välisvaluuta ja kaupade ostmisest tulenevad makstaolevad nõuded (tehingupäeva seisuga), mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 428 lõike 3 punktis a; — kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 2 punkti a kohased edasilükkunud tulumaksu kohustused, võttes järelejäänud tähtaja arvestamisel arvesse lähimat võimalikku kuupäeva, mil nende summat saab realiseerida; — kapitalinõuete määruse artikli 428k lõike 1 punkti b kohased vähemusosalused, võttes järelejäänud tähtaja arvestamisel arvesse instrumendi tähtaega, ning — kapitalinõuete määruse artikli 428k lõigete 1 ja 3 kohased muud kohustused, näiteks lühikesed positsioonid ja lahtise tähtajaga positsioonid.
14	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükk Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kättesaadavat stabiilset rahastust võimaldavate kirjete kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükile (vormi ridadel 1, 4, 7, 10 ja 11 esitatud summade kogusumma).
	Nõutava stabiilse rahastuse kirjed
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohased koormatud ja koormamata kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad selle delegeeritud määruse artiklis 8 sätestatud tegevusnõuetele või mitte) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 428r–428ae.
EU-15a	Tagatiste kogumisse kuuluvad varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin selliste laenudest tulenevate rahaliste nõuete summa, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses, ja likviidsed varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ (1) artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitluse aktsepteeritavuse nõuetele.
16	Hoiused, mida hoitakse tegevuseesmärkidel teistes finantseerimisasutustes Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt b Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste laenudest tulenevate rahaliste nõuete summad, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses, mis on tegevushoiused vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61 ja mis on vajalikud teenuste osutamiseks tegevussuhte raames.
17	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud ja väärtpaberid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin vormi ridadel 18, 19, 20, 22 ja 24 esitatud summade kogusumma.
18	Nõuetekohaselt teenindatavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, kui need on tagatud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mille suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 0 % Kapitalinõuete määruse artikkel 428e, artikli 428r lõike 1 punkt g ja artikli 428s punkt b Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin selliste rahaliste nõuete summa, mis tulenevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega ja mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ning mis on tagatud esimese taseme varadega, mille suhtes võib kohaldada väärtuskärbet 0 % vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.
19	Nõuetekohaselt teenindatavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, kui need on tagatud muude varadega, ning muud laenud ja ettemaksed finantseerimisasutustele Kapitalinõuete määruse artikli 428s punkt b, artikli 428ad punkt d, artikli 428ah lõike 1 punkt b ja artikli 428v punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste kirjete summa: — sellised rahalised nõuded, mis tulenevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega ja mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ning mis on tagatud muude varadega kui 1. tasandi varad, mille suhtes võib kohaldada väärtuskärbet 0 % vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61, ning — sellised rahalised nõuded, mis tulenevad muudest laenudest ja ettemaksetest finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 428v punktis a ja artikli 428ad punkti d alapunktis iii.
20	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud finantssektorvälistest äriühingutest klientidele, laenud jaeklientidele ja väikeettevõtjatest klientidele ning laenud riikidele ja avaliku sektori asutustele, millest: Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c, artikkel 428af ja artikli 428ag punkt c Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin laenudest tulenevad rahalised nõuded, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ja mis on eluasemelaenud, mille on täielikult taganud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, nagu osutatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punktis e, või laenud, mis ei ole laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ega kapitalinõuete määruse artiklites 428r–428ad osutatud laenud (välja arvatud artikli 428ad punkt c), olenemata nendele laenudele määratud riskikaaludest. See summa ei hõlma elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioone.
21	Basel II krediidiriski standardmeetodi kohase riskikaaluga 35 % või alla selle Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c ja artikkel 428af Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin vormi real 21 kajastatud selliste laenude summad, millele on vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile määratud riskikaal 35 % või alla selle.
22	Nõuetekohaselt teenindatavad eluaseme hüpoteeklaenud, millest: Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c, artikli 428ad punkt a ja artikli 428ag punkt c Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin laenudest tulenevad rahalised nõuded, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ja mis on laenud, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja kapitalinõuete määruse artiklites 428r–428ad osutatud laenud (välja arvatud artikli 428ad punkt c), olenemata nendele laenudele määratud riskikaaludest.
23	Basel II krediidiriski standardmeetodi kohase riskikaaluga 35 % või alla selle Kapitalinõuete määruse artikli 428ad punkt c ja artikli 428af punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vormi real 22 kajastatud selliste laenude summad, millele on vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile määratud riskikaal 35 % või alla selle.
24	Muud laenud ja väärtpaberid, mis ei ole makseviivituses ja mis ei kvalifitseeru kõrge krediidikvaliteediga likviidseteks varadeks, sealhulgas börsil kaubeldavad aktsiad ja kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste elementide summa: — kapitalinõuete määruse artikli 428g punktide e ja f kohased väärtpaberid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses ja mis ei ole komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt likviidsed varad (olenemata sellest, kas need vastavad nimetatud määruses sätestatud tegevusnõuetele või mitte), ning — kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 428v punktile b, artikli 428ad punktile e ja artikli 428ag punktile d.
25	Vastastikuses sõltuvuses varad Kapitalinõuete määruse artikkel 428f ja artikli 428r lõike 1 punkt f Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin varad, mida käsitletakse pädevate asutuste heakskiidul kohustustega vastastikuses sõltuvuses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 428f.
26	Muud varad Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin vormi ridadel 27, 28, 29, 30 ja 31 esitatud summade kogusumma.
27	Füüsilised kaubeldavad kaubad Kapitalinõuete määruse artikli 428ag punkt g Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin füüsiliste kaubeldavate kaupade summa. See summa ei hõlma kauba tuletisinstrumente.
28	Varad, mis on esitatud tuletislepingute alustamise tagatisena ja osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste summade kogusumma: — kapitalinõuete määruse artikli 428d, artikli 428s lõike 2, artikli 428ag punkti a ja artikli 428ah lõike 2 kohane tuletisinstrumentidest tuleneva nõutava stabiilse rahastuse summa, mis on seotud tuletislepingute alustamise tagatisega, ning — summa seoses kirjetega, mis on esitatud osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 428ag punktile b.
29	Stabiilse netorahastuse kordaja tuletisinstrumentide varad Kapitalinõuete määruse artikkel 428d ja artikli 428ah lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 428d, artikli 428s lõikele 2, artikli 428ag punktile a ja artikli 428ah lõikele 2 tuletisinstrumentidest tuleneva nõutava stabiilse rahastuse summa, mis on tasaarvestatavate tehingute kogumite positiivse vahe absoluutväärtus, arvutatuna kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 2 kohaselt.
30	Stabiilse netorahastuse kordaja tuletisinstrumentide kohustused enne antud muutuvtagatise mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artikli 428s lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 428d, artikli 428s lõikele 2, artikli 428ag punktile a ja artikli 428ah lõikele 2 tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seotud nõutava stabiilse rahastuse summa, mis on negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite absoluutne õiglane väärtus, arvutatuna kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 2 kohaselt.
31	Kõik muud varad, mis ei kuulu eelnimetatud kategooriatesse Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin järgmiste kirjete summa: — tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 428r lõike 1 punktile e; — viivisvarad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 428ah lõike 1 punktile b; — keskpankades hoitavad reservid, mida ei käsitata kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena, ning — muud varad, mida ei ole eespool loetletud.
32	Bilansivälised kirjed Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin selliste bilansiväliste kirjete summa, mille suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastuse nõudeid.
33	Nõutav stabiilne rahastus kokku Kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükk Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin selliste kirjete kogusumma, mille suhtes kohaldatakse nõutavat stabiilset rahastust vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükile (vormi ridadel 15, EU-15a, 16, 17, 25, 26 ja 32 esitatud summade kogusumma).
34	Stabiilse netorahastuse kordaja (%) Kapitalinõuete määruse artikli 428b lõike 1 kohaselt arvutatud stabiilse netorahastuse kordaja
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad oma krediidiriski juhtimise eesmärke ja põhimõtteid, esitades järgmise teabe:

Kvalitatiivne avalikustatav teave
a)	Lühikeses riskiaruandes kirjeldatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f, kuidas ärimudel kajastub krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski profiili komponentides.
b)	Käsitledes kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja d oma krediidiriski juhtimise strateegiaid ja protsesse ning selle riski maandamise põhimõtteid, kirjeldatakse krediidiriski juhtimise põhimõtete ja krediidiriski piiride kehtestamiseks kasutatud kriteeriume ja lähenemisviisi.
c)	Teavitades kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b riskijuhtimise funktsiooni struktuurist ja korraldusest, selgitatakse krediidiriski juhtimis- ja kontrollifunktsiooni struktuuri ja korraldust.
d)	Teavitades kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b riskijuhtimise funktsiooni volitustest, staatusest ja muudest korraldustest, kirjeldatakse krediidiriski juhtimise, riskikontrolli, vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioonide seoseid.

Kvalitatiivne avalikustatav teave
a)	Raamatupidamisarvestuse eesmärgil kasutatavate „tähtajaks tasumata“ ja „väärtuse langusega“ riskipositsioonide kohaldamisala ja määratlus ning mõistete „tähtajaks tasumata“ ja „makseviivituses“ erinevused (kui neid on) raamatupidamislikus ja regulatiivses tähenduses, nagu on täpsustatud EBA suunistes mõiste „makseviivituses“ kohaldamise kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
b)	Selliste tähtajaks tasumata riskipositsioonide (rohkem kui 90 päeva) summa, mida ei peeta väärtuse langusega riskipositsioonideks, ja selle põhjused.
c)	Spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramise meetodite kirjeldus.
d)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatav restruktureeritud nõude määratlus, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 3 punkti d rakendamisel ja mida on täpsustatud EBA suunistes mõiste „makseviivituses“ kohaldamise kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, kui see erineb komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisas määratletud makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude määratlusest.

Vorm EU CR1. Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised.

Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Saadud tagatised ja finantsgarantiid

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised

Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

Viivisnõuete puhul

millest 1. etapp

millest 2. etapp

millest 3. etapp

millest 1. etapp

millest 2. etapp

millest 3. etapp

005

Nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused

010

Laenud ja ettemaksed

020

Keskpangad

030

Valitsemissektor

040

Krediidiasutused

050

Muud finantssektori äriühingud

060

Finantssektorivälised äriühingud

070

millest: VKEd

080

Kodumajapidamised

090

Võlaväärtpaberid

100

Keskpangad

110

Valitsemissektor

120

Krediidiasutused

130

Muud finantssektori äriühingud

140

Finantssektorivälised äriühingud

150

Bilansivälised riskipositsioonid

160

Keskpangad

170

Valitsemissektor

180

Krediidiasutused

190

Muud finantssektori äriühingud

200

Finantssektorivälised äriühingud

210

Kodumajapidamised

220

Kokku

		a	b	c	d	e	f
		Riskipositsiooni netoväärtus
		Nõudmisel	<= 1 aasta	> 1 aasta <= 5 aastat	> 5 aastat	Lõpptähtaeg puudub	Kokku
1	Laenud ja ettemaksed
2	Võlaväärtpaberid
3	Kokku

		a
		Bilansiline brutoväärtus
010	Viivislaenude ja ettemaksete algjääk
020	Sissevool viivisportfellidesse
030	Väljavool viivisportfellidest
040	Väljavool, mis tuleneb mahakandmistest
050	Väljavool muudel põhjustel
060	Viivislaenude ja ettemaksete lõppjääk

Vorm EU CR2a. Viivislaenude ja ettemaksete ning nendega seotud sisse nõutud netokogusumma jäägi muutused

		a	b
		Bilansiline brutoväärtus	Seotud sisse nõutud netokogusumma
010	Viivislaenude ja ettemaksete algjääk
020	Sissevool viivisportfellidesse
030	Väljavool viivisportfellidest
040	Väljavool nõuetekohaselt teenindatavasse portfelli
050	Väljavool, mis tuleneb laenu osalisest või täielikust tagasimaksmisest
060	Väljavool, mis tuleneb tagatise realiseerimistest
070	Väljavool, mis tuleneb tagatise oma valdusse võtmisest
080	Väljavool, mis tuleneb instrumentide müügist
090	Väljavool, mis tuleneb riski ülekandmistest
100	Väljavool, mis tuleneb mahakandmistest
110	Väljavool muudel põhjustel
120	Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest müügiks hoitavaks
130	Viivislaenude ja ettemaksete lõppjääk

		a	b	c	d	e	f	g	h
		Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid				Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised		Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete puhul saadud tagatised ja finantsgarantiid
		Nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded	Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded			Nõuetekohaselt teenindatavate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete puhul	Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete puhul		millest: saadud tagatised ja finantsgarantiid seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
				millest makseviivituses	millest langenud väärtusega		Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete puhul
005	Nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused
010	Laenud ja ettemaksed
020	Keskpangad
030	Valitsemissektor
040	Krediidiasutused
050	Muud finantssektori äriühingud
060	Finantssektorivälised äriühingud
070	Kodumajapidamised
080	Võlaväärtpaberid
090	Võetud siduvad laenuandmiskohustused
100	Kokku

		a
		Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete bilansiline brutoväärtus
010	Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud rohkem kui kaks korda
020	Viivises olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud laenud ja ettemaksed, mis ei vastanud viivisest väljumise kriteeriumidele

Vorm EU CQ3. Nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete krediidikvaliteet tähtajaks tasumata päevade kaupa

Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat

millest: makseviivituses

005

Nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused

010

Laenud ja ettemaksed

020

Keskpangad

030

Valitsemissektor

040

Krediidiasutused

050

Muud finantssektori äriühingud

060

Finantssektorivälised äriühingud

070

millest: VKEd

080

Kodumajapidamised

090

Võlaväärtpaberid

100

Keskpangad

110

Valitsemissektor

120

Krediidiasutused

130

Muud finantssektori äriühingud

140

Finantssektorivälised äriühingud

150

Bilansivälised riskipositsioonid

160

Keskpangad

170

Valitsemissektor

180

Krediidiasutused

190

Muud finantssektori äriühingud

200

Finantssektorivälised äriühingud

210

Kodumajapidamised

220

Kokku

		a	b	c	d	e	f	g
		Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus				Varade väärtuse akumuleeritud langus	Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
			millest: viivises		millest: mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
				millest: makseviivituses	millest: mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
010	Bilansilised riskipositsioonid
020	Riik 1
030	Riik 2
040	Riik 3
050	Riik 4
060	Riik N
070	Muud riigid
080	Bilansivälised riskipositsioonid
090	Riik 1
100	Riik 2
110	Riik 3
120	Riik 4
130	Riik N
140	Muud riigid
150	Kokku

Vorm EU CQ5. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete krediidikvaliteet majandusharude kaupa

		a	b	c	d	e	f
		Bilansiline brutoväärtus				Varade väärtuse akumuleeritud langus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
			millest: viivises		millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
				millest: makseviivituses
010	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
020	Mäetööstus
030	Töötlev tööstus
040	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
050	Veevarustus
060	Ehitus
070	Hulgi- ja jaekaubandus
080	Transport ja ladustamine
090	Majutus ja toitlustus
100	Info ja side
110	Finants- ja kindlustustegevus
120	Kinnisvaraalane tegevus
130	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
140	Haldus- ja abitegevused
150	Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
160	Haridus
170	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
180	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
190	Muud teenused
200	Kokku

Laenud ja ettemaksed

Nõuetekohaselt teenindatavad

Viivises

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva

millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva

millest: tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

millest: tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

millest: tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat

millest: tasumise tähtaega ületatud > 2 aasta ≤ 5 aastat

millest: tasumise tähtaega ületatud > 5 aasta ≤ 7 aastat

millest: tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat

010

Bilansiline brutoväärtus

020

millest: tagatud

030

millest: kinnisvaraga tagatud

040

millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne

050

millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne

060

millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on üle 100 %

070

Tagatud varade väärtuse akumuleeritud langus

080

Tagatis

090

millest: väärtuse ülempiiriks on riskipositsiooni väärtus

100

millest: kinnisvara

110

millest: ülempiiri ületav väärtus

120

millest: kinnisvara

130

Saadud finantsgarantiid

140

Akumuleeritud osalised mahakandmised

		a	b
		Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised
		Väärtus esmasel kajastamisel	Akumuleeritud negatiivsed muutused
010	Materiaalne põhivara
020	Muu kui materiaalne põhivara
030	Elamukinnisvara
040	Ärikinnisvara
050	Vallasvara (auto, laev jne)
060	Omakapitali- ja võlainstrumendid
070	Muu tagatis
080	Kokku

Vorm EU CQ8. Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused – jaotus vanuse järgi

Võlajäägi vähendamine

Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kokku

Sundtäitmisele pööratud ≤ 2 aastat

Sundtäitmisele pööratud > 2 aastat ≤ 5 aastat

Sundtäitmisele pööratud > 5 aastat

millest: müügiks hoitavad põhivarad

Bilansiline brutoväärtus

Akumuleeritud negatiivsed muutused

Väärtus esmasel kajastamisel

Akumuleeritud negatiivsed muutused

Väärtus esmasel kajastamisel

Akumuleeritud negatiivsed muutused

Väärtus esmasel kajastamisel

Akumuleeritud negatiivsed muutused

Väärtus esmasel kajastamisel

Akumuleeritud negatiivsed muutused

Väärtus esmasel kajastamisel

Akumuleeritud negatiivsed muutused

010

Oma valdusse võtmise teel saadud tagatised, mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks

020

Muud oma valdusse võtmise teel saadud tagatised kui materiaalseks põhivaraks liigitatud tagatised

030

Elamukinnisvara

040

Ärikinnisvara

050

Vallasvara (auto, laev jne)

060

Omakapitali- ja võlainstrumendid

070

Muu tagatis

080

Kokku

Juhised riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete, krediidi- ja lahjendusriski positsioonide ning krediidikvaliteedi avalikustamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti f kohases lühikeses riskiaruandes kirjeldatakse, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski profiili komponendid kajastavad ärimudelit.
b	Krediidiriski juhtimise strateegiate ja protsesside ning selle riski maandamise põhimõtete arutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktidele a ja d tuleb esitada krediidiriski juhtimise põhimõtete ja krediidiriski piirmäärade kehtestamisel kasutatud kriteeriumid ja meetodid.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti b kohasel riskijuhtimisfunktsiooni ülesehitusest ja korraldusest teavitamisel tuleb esitada krediidiriski juhtimise ja kontrolli funktsiooni struktuur ja korraldus.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti b kohasel riskijuhtimisfunktsiooni volitustest, staatusest ja muust korraldusest teavitamisel tuleb esitada seosed krediidiriski juhtimise, riskikontrolli, vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioonide vahel.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Raamatupidamises kasutatavate mõistete „tähtajaks tasumata“ ja „väärtuse langusega riskipositsioon“ ulatus ja määratlused ning võimalikud erinevused raamatupidamises ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate määratluste „tähtajaks tasumata“ ja „makseviivituses“ vahel vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
b	Selliste tähtajaks tasumata riskipositsioonide (rohkem kui 90 päeva) summa, mida ei peeta väärtuse langusega riskipositsioonideks, ja selle põhjused.
c	Spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramise meetodite kirjeldus.
d	Krediidiasutuse või investeerimisühingu enda restruktureeritud nõude määratlus, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 3 punkti d rakendamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, kui see erineb sellistest nõuetest, mille suhtes kohaldatakse võla restruktureerimise meetmeid, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47b.

Vorm EU CR1. Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
005	Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (1) III ja IV lisas esitatud teabega.
010	Laenud ja ettemaksed Laenud ja ettemaksed on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab laene vastavalt määrusele (EL) 1071/2013 (2) (edaspidi „EKP bilansikirjete määrus“), samuti ettemakseid, mida ei saa liigitada EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenudeks, nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 32, aga see ei hõlma laene ja ettemakseid, mis on liigitatud müügiks hoitavateks, nõudeid keskpankadele ega muid nõudmiseni hoiuseid.
020–060, 080, 100–140, 160–210	Vastaspoolte liigitus Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 42 kindlaks määratud vastaspoolte liigitust. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või krediidiasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel otsustav. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.
070	VKEd Nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punkti 5 alapunktis i.
090	Võlaväärtpaberid Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punkti 31 kohasele määratlusele on võlaväärtpaberid krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.
150	Bilansivälised riskipositsioonid Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid.
220	Kokku
(1) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1). (2) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Nõuetekohaselt teenindatavate nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118.
b, c, e, f, h, i, k ja l	Millest 1. etapp / 2. etapp / 3. etapp IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul IFRS 9 paragrahvis 5.5 määratletud väärtuse languse kategooriad. „1. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvi 5.5.5 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „2. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvi 5.5.3 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „3. etapp“ osutab IFRS 9 lisas A määratletud krediidiriski tõttu langenud vara väärtuse langusele. Veerge „Millest 1. etapp“, „Millest 2. etapp“ ja „Millest 3. etapp“ ei pea täitma krediidiasutused, kes kohaldavad riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid vastavalt nõukogu direktiivile 86/635/EMÜ (1) pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta.
d	Viivisnõuete bilansiline brutoväärtus/nimiväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118; viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a.
g	Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid.
j	Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised Viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a. See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid.
m	Akumuleeritud osalised mahakandmised See hõlmab iga sellise võlainstrumendi põhiosa ja tasumata intressi ja tasude akumuleeritud osalist summat aruandekuupäeva seisuga, mille kajastamise on krediidiasutus või investeerimisühing asjaomaseks kuupäevaks lõpetanud, kasutades ühte komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 74 kirjeldatud meetoditest, sest krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikku ootust lepingulisi rahavoogusid tagasi saada. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel või kuni summade tagasisaamiseni. Maha kantud summasid, mida ei ole tagasi saadud, kajastatakse seega siis, kui nende suhtes kohaldatakse täitemenetlust. Mahakandmine on kajastamise lõpetamine ja on seotud kogu finantsvara või (osalise mahakandmise puhul) selle osaga, sealhulgas juhul, kui vara muutmise tulemusel kaotab krediidiasutus või investeerimisühing õiguse saada kogu varalt või selle osalt rahavoogusid.
n	Seoses nõuetekohaselt teenindavate nõuetega saadud tagatised ja finantsgarantiid Saadud tagatiste ja garantiide summad arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 239. Nii tagatise kui ka garantiide summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.
o	Seoses viivisnõuetega saadud tagatised ja finantsgarantiid Viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a. Saadud tagatiste ja garantiide summad arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 239. Nii tagatise kui ka garantiide summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.
(1) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Laenud ja ettemaksed Laenud ja ettemaksed on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab laene vastavalt EKP bilansikirjete määrusele, samuti ettemakseid, mida ei saa liigitada EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenudeks, nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 32, aga see ei hõlma laene ja ettemakseid, mis on liigitatud müügiks hoitavateks, nõudeid keskpankadele ega muid nõudmiseni hoiuseid.
020	Võlaväärtpaberid Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punkti 31 kohasele määratlusele on võlaväärtpaberid krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.
030	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a–e	Riskipositsioonide netoväärtused Netoväärtused avalikustatakse järelejäänud lepinguliste tähtaegade kaupa. Riskipositsiooni netoväärtus: bilansiliste kirjete puhul on netoväärtus riskipositsiooni bilansiline brutoväärtus, millest on maha arvatud allahindlused/väärtuse langused. Bilansiväliste kirjete puhul on netoväärtus riskipositsiooni bilansiline brutoväärtus, millest on maha arvatud eraldised. Riskipositsioon: kapitalinõuete määruse artikli 5 kohaselt on riskipositsioon vara või bilansiväline kirje, millega kaasneb kapitalinõuete määruse kohaselt krediidiriski positsioon. Bilansilised brutoväärtused: bilansiline väärtus enne allahindlusi/väärtuse langusi, kuid pärast mahakandmiste arvestamist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki kohaldamisel arvesse ühtegi krediidiriski maandamise tehnikat. Bilansivälised kirjed avalikustatakse nende nimiväärtuses enne mis tahes ümberhindlusteguri kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 111 ja 166 või enne krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist ning enne mis tahes eraldiste mahaarvamist; eelkõige võetakse arvesse a) antud garantiisid (maksimaalne summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks maksma garantii realiseerimise korral) ning b) siduvaid laenuandmiskohustusi ja muid kohustusi (kogusumma, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda). Siinkohal kehtib järgmine: — kui vastaspoolel on võimalik valida, millal summa tagasi makstakse, esitatakse summa veerus „nõudmisel“. Veerg sisaldab nõudmisel tasutavaid (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega tasutavaid saadaolevaid nõudeid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid nõudeid (mis võivad hõlmata laene, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused, sõltumata nende õiguslikust vormist). See hõlmab ka arvelduskrediiti, mis on arvelduskonto deebetjääk; — kui riskipositsioonil ei ole märgitud lõpptähtaega muudel põhjustel kui see, et vastaspool saab valida tagasimaksekuupäeva, avaldatakse selle riskipositsiooni summa veerus „tähtaeg märkimata“; — kui summa makstakse tagasi osamaksetena, esitatakse riskipositsioon viimasele osamaksele vastavas tähtajaklassis.
f	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Viivises olevate laenude ja ettemaksete algne seis Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus eelmise majandusaasta lõpus.
020	Sissevool viivisportfellidesse Perioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust) viivisnõude staatuse saanud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus.
030	Väljavool viivisportfellidest Selliste laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mille käsitamine viivisnõuetena lõpetati.
040	Mahakandmistest tulenev väljavool Aruandeperioodil kajastatud laenude ja ettemaksete kogusumma täielik või osaline mahakandmine. Mahakandmine (täielik või osaline) kujutab endast kajastamise lõpetamist. Seetõttu vähendatakse laenude ja ettemaksete bilansilist brutoväärtust mahakantud summade võrra. Lisaks tuleb sellesse kategooriasse lisada võla kustutamine võla restruktureerimise meetmete kontekstis, st mahakandmine, mille puhul laenuvõtja tagastamata võlg tühistati (krediidiasutus või investeerimisühing kaotab õiguse seda seaduslikult tagasi nõuda).
050	Muudest olukordadest tulenev väljavool Sellel real kajastatakse laenude ja ettemaksete bilansilise väärtuse mis tahes muu vähenemine, mis ei tulene mahakandmisest. Need korrigeerimised võivad hõlmata näiteks väljavoolu, mis tuleneb järgmisest: i) laenu osaline või täielik tagasimaksmine; ii) tagatise realiseerimine; iii) tagatise enda valdusse võtmine, iv) instrumentide müük; v) riski ülekandmine; vi) valuutakursi muutused; vii) muud kõrvaldamismeetmed; viii) ümberliigitamine varaklasside vahel jne. Samuti hõlmavad korrigeerimised väljavoolu, mis tuleneb ümberliigitamisest müügiks hoitavaks. Kui selle kategooria summa on märkimisväärne, palutakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel esitada lisateavet käesolevale vormile lisatavas selgituses.
060	Viivises olevate laenude ja ettemaksete lõppseis Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus avalikustamiskuupäeval.

Viited õigussätetele ja juhised

Veeru number

Selgitus

Bilansiline brutoväärtus

Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34.

Vorm EU CR2a. Muutused viivises olevate laenude ja ettemaksete seisus ning seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Viivises olevate laenude ja ettemaksete algne seis Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus eelmise majandusaasta lõpus.
020	Sissevool viivisportfellidesse Perioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust) viivisnõude staatuse saanud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus.
030	Väljavool viivisportfellidest Selliste laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mille käsitamine viivisnõuetena lõpetati.
040	Väljavool nõuetekohaselt teenindatavasse portfelli Selliste laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mille käsitamine viivisnõuetena perioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust) lõpetati ja mis muutusid nõuetekohaselt teenindatavateks.
050	Väljavool, mis tuleneb laenu osalisest või täielikust tagasimaksmisest Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse vähenemine sularahamaksete, nimelt regulaarsete kapitalimaksete ja mis tahes sihtotstarbeliste tagasimaksete tõttu perioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust).
060	Väljavool, mis tuleneb tagatise realiseerimisest Sellel real esitatakse mis tahes tagatise realiseerimise mõju instrumendi bilansilisele brutoväärtusele. Sellel real kajastatakse ka vahendite väljavoolud, mis tulenevad muudest realiseerimis- või õigusmenetlustest ja vara vabatahtlikust müügist. Kahtluste vältimiseks pange tähele, et avalikustatakse instrumendi bilansiline brutoväärtus, sealhulgas võimalik kaasnev osaline mahakandmine. Pange tähele ka seda, et väljavool ei pruugi olla võrdne sisse nõutud netokogusummade ja osaliste mahakandmiste summaga.
060 veerg b	Seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus Sellel real tuleb esitada tagatise realiseerimise raames saadud raha või raha ekvivalentide summa (millest on maha arvatud tagatise realiseerimiskulud).
070	Väljavool, mis tuleneb tagatise enda valdusse võtmisest Sellel real esitatakse mis tahes tagatise ülemineku mõju instrumendi bilansilisele brutoväärtusele. Enda valdusse võtmine tähendab sellise mitterahalise tagatise omandamist, mille üle krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupi tütarettevõtja on omandanud omandiõiguse ning mida ta ei ole veel müünud kolmandale isikule. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka võlakohustuste ja vara vahetustehingud, vabatahtlikud loovutamised ja võla vahetamine omakapitali vastu. Kahtluste vältimiseks pange tähele, et avalikustatakse instrumendi bilansiline brutoväärtus, sealhulgas võimalik kaasnev osaline mahakandmine. Pange tähele ka seda, et väljavool ei pruugi olla võrdne sissenõutud netokogusummade ja osaliste mahakandmiste summaga.
070 veerg b	Seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus Sellel real tuleb avalikustada tagatise õiglase väärtuse esmane kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis enda valdusse võtmise hetkel. Tagatise enda valdusse võtmisega seoses saadud raha või raha ekvivalente ei kajastata sellel real, vaid need avalikustatakse kategoorias „Väljavool, mis tuleneb laenu osalisest või täielikust tagasimaksmisest“.
080	Väljavool, mis tuleneb instrumentide müügist Teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele müüdud laenudest ja ettemaksetest tulenevad kogubilansi muutused, v.a grupisisesed tehingud. Kahtluste vältimiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud panema tähele, et avalikustada tuleb müüdud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus (sealhulgas võimalikud osalised mahakandmised), mitte nende väärtus või hind tehingu ajal. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad panema tähele ka seda, et väljavool ei pruugi olla võrdne sissenõutud netokogusummade ja osaliste mahakandmiste summaga.
080 veerg b	Seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus Sellel real kajastatakse laenude ja ettemaksete müügiga seoses saadud raha või raha ekvivalente, millest on maha arvatud müügikulud.
090	Väljavool, mis tuleneb riski ülekandmistest Viivises olevate laenude ja ettemaksete brutovähenemine väärtpaberistamise või muu riski ülekandmise tõttu, mis vastab bilansis kajastamise lõpetamise kriteeriumitele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad panema tähele seda, et väljavool ei pruugi olla võrdne sissenõutud netokogusummade ja osaliste mahakandmiste summaga.
090 veerg b	Seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus Sellel real tuleb esitada riski olulistest ülekandmisest tulenevate väljavoolude raames saadud raha või raha ekvivalendid.
100	Mahakandmistest tulenev väljavool Aruandeperioodil kajastatud laenude ja ettemaksete kogusumma täielik või osaline mahakandmine. Mahakandmine (täielik või osaline) kujutab endast kajastamise lõpetamist. Seetõttu vähendatakse laenude ja ettemaksete bilansilist brutoväärtust mahakantud summade võrra. Kahtluste vältimiseks pange tähele, et sellel real kajastatakse muutusi laenude ja ettemaksete bilansilises brutoväärtuses ning et võimalikke osalisi mahakandmisi, mis on juba kajastatud eelmistel ridadel (nt kaasnev laenude ja ettemaksete müük, tagatise realiseerimine, tagatise enda valdusse võtmine või märkimisväärne riski ülekandmine), sellel real ei kajastata. Lisaks tuleb sellesse kategooriasse lisada võla kustutamine võla restruktureerimise meetmete kontekstis, st mahakandmine, mille puhul laenuvõtja tagastamata võlg tühistati (krediidiasutus või investeerimisühing kaotab õiguse seda seaduslikult tagasi nõuda).
110	Muudest olukordadest tulenev väljavool Sellel real kajastatakse laenude ja ettemaksete bilansilise väärtuse mis tahes muu vähenemine, mida eespool kirjeldatu ei hõlma. Need korrigeerimised võivad hõlmata näiteks valuutakursi muutusi, muid kõrvaldamismeetmeid, varaklasside vahelist ümberliigitamist jne. Kui selle kategooria summa on märkimisväärne, palutakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel esitada lisateavet käesolevale vormile lisatavas selgituses.
120	Väljavool, mis tuleneb ümberliigitamisest müügiks hoitavaks Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansilise väärtuse vähenemine nende ümberliigitamise tõttu müügiks hoitavateks instrumentideks.
130	Viivises olevate laenude ja ettemaksete lõppseis Viivises olevate laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus avalikustamiskuupäeval.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Bilansiline brutoväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34.
b	Seotud akumuleeritud tagasinõuete netoväärtus Palun vaadake vormi ridade määratlusi.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
005	Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 III ja IV lisas esitatud teabega.
010	Laenud ja ettemaksed Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
020–070	Vastaspoolte liigitus Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 42 kindlaks määratud vastaspoolte liigitust. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või krediidiasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel otsustav. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.
080	Võlaväärtpaberid Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
090	Võetud siduvad laenuandmiskohustused Võetud siduvate laenuandmiskohustuste kohta esitatakse nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118.
100	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid – millest nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118; nõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47b. Bilansiline brutoväärtus, mis on seotud nõudega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on akumuleeritud osalise ja täieliku mahakandmise netoväärtus. Sõltuvalt sellest, kas makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 47a sätestatud tingimustele, võib need liigitada nõuetekohaselt teenindatavateks või viivisnõueteks.
b	Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid – millest makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118. Bilansiline brutoväärtus, mis on seotud nõudega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on akumuleeritud osalise ja täieliku mahakandmise netoväärtus. Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid (makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded) hõlmavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele, ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Selliste makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete hulka kuuluvad järgmised nõuded: a) nõuded, mis on muutunud võla restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks; b) nõuded, mis olid enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded; c) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 47a kohaselt ümberliigitatud nõuded.
c	Millest: makseviivituses Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on liigitatud ka makseviivituses olevateks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
d	Millest: langenud väärtusega Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on ühtlasi kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 215.
e	Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised seoses nõuetekohaselt teenindatavate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetega Nõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47b. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summad. Sõltuvalt sellest, kas makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded vastavad kapitalinõuete määruse artiklites 47a ja 47b sätestatud tingimustele, võib need liigitada nõuetekohaselt teenindatavateks või viivisnõueteks.
f	Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised seoses makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetega See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid. Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid (makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded) hõlmavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele, ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Selliste makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete hulka kuuluvad järgmised nõuded: a) nõuded, mis on muutunud võla restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks; b) nõuded, mis olid enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded; c) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 47a kohaselt ümberliigitatud nõuded.
g	Seoses makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetega saadud tagatised ja finantsgarantiid See teave avalikustatakse kõigi nõuete kohta, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid, olenemata sellest, kas need on nõuetekohaselt teenindatavad nõuded või viivisnõuded. Saadud tagatiste ja garantiide summad arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 239. Nii tagatise kui ka garantiide summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.
h	Millest: tagatised ja finantsgarantiid, mis on saadud seoses viivisnõuetega, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid Saadud tagatiste ja garantiide summad arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 239. Nii tagatise kui ka garantiide summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus. Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid (makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded) hõlmavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele, ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Selliste makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete hulka kuuluvad järgmised nõuded: a) nõuded, mis on muutunud võla restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks; b) nõuded, mis olid enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded; c) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 47a kohaselt ümberliigitatud nõuded.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Laenud ja ettemaksed, mida on makseraskuste tõttu restruktureeritud rohkem kui kaks korda Selliste laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meetmeid rohkem kui kaks korda. Siin esitatakse ka makseraskuste tõttu restruktureeritud laenud ja ettemaksed, mille käsitamine makseraskuste tõttu restruktureeritavatena lõpetati (st makseraskuste tõttu restruktureeritud tagasimakstavad laenud ja ettemaksed), kui rakendatud on uut võla restruktureerimise meedet.
020	Viivises olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud laenud ja ettemaksed, mis ei vastanud viivisnõudena kajastamise lõpetamise kriteeriumidele Selliste viivises olevate makseraskuste tõttu restruktureeritud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mis kuuluvad viivises olevate makseraskuste tõttu restruktureeritud laenude ja ettemaksete kategooriasse üheaastase taastumisajaga ning mille makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ei olnud andnud pärast 12 kuu pikkust taastumisaega tulemust ning mida ei ole seetõttu hakatud käsitama makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetekohaselt teenindatavate nõuetena, vaid mis säilitasid taastumisaja jooksul viivises olevate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete staatuse.

Viited õigussätetele ja juhised

Veeru number

Selgitus

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete bilansiline brutoväärtus

Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nõuded, mille suhtes rakendatakse võla restruktureerimise meetmeid, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47b.

Sõltuvalt sellest, kas makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded vastavad kapitalinõuete määruse artiklites 47a või 47b sätestatud tingimustele, võib need liigitada nõuetekohaselt teenindatavateks või viivisnõueteks.

Vorm EU CQ3. Nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete krediidikvaliteet vastavalt päevade arvule, mille võrra on ületatud tasumise tähtaega

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
005	Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 III ja IV lisas esitatud teabega.
010	Laenud ja ettemaksed Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
020–060, 080, 100–140, 160–210	Vastaspoolte liigitus Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 42 kindlaks määratud vastaspoolte liigitust. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või krediidiasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel otsustav. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.
070	VKEd Nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punkti 5 alapunktis i.
090	Võlaväärtpaberid Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
150	Bilansivälised riskipositsioonid Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
210	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Nõuetekohaselt teenindatavate nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118.
b	Millest: tasumise tähtaega ei ole ületatud või seda on ületatud ≤ 30 päeva Selliste nõuetekohaselt teenindatavate nõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud 1–30 päeva.
c	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva Selliste nõuetekohaselt teenindatavate nõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 31–90 päeva. Lisaks kuuluvad sellesse alamkategooriasse nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja mis ei ole olulised.
d	Viivisnõuete bilansiline brutoväärtus/nimiväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118; viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a.
e	Millest: ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva Selliste nõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mida siiski käsitatakse viivisnõuetena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 47a.
f	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva, kuid mitte rohkem kui 180 päeva.
g	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 180 päeva, kuid mitte rohkem kui 1 aasta.
h	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 1 aasta, kuid mitte rohkem kui 2 aastat.
i	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 2 aastat ≤ 5 aastat Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 2 aastat, kuid mitte rohkem kui 5 aastat.
j	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat ≤ 7 aastat Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 5 aastat, kuid mitte rohkem kui 7 aastat.
k	Millest: Tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat Selliste viivisnõuete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 7 aastat.
l	Millest: makseviivituses Makseviivituses olevad riskipositsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Bilansilised riskipositsioonid Kõik bilansilised riskipositsioonid.
020–070 ja 090–140	Riik Riik, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonid on olulised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 432. Kui riikide olulisuse kindlaksmääramisel kasutatakse olulisuse piirmäära, avalikustatakse see piirmäär ja „muude riikide“ ridadel esitatud ebaoluliste riikide loetelu. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad riskipositsioonid olulise riigi alla, tuginedes vahetu vastaspoole asukohale. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla.
080	Bilansivälised riskipositsioonid Vt määratlus vormis EU-CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
150	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118. Bilansiline brutoväärtus, mis on seotud nõudega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on akumuleeritud osalise ja täieliku mahakandmise netoväärtus.
b	Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus – millest viivisnõuded Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; nimiväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 118; viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a.
c	Millest: makseviivituses Makseviivituses olevad riskipositsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
d	Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus – millest: kohaldatakse väärtuse langust Bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus seoses nõuetega, mille suhtes kohaldatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse nõudeid.
e	Varade väärtuse akumuleeritud langus See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid.
f	Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised Sellel real esitatakse bilansiväliste siduvate kohustuste ja antud finantsgarantiide eraldised.
g	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid.

Vorm EU CQ5. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete krediidikvaliteet majandusharude kaupa

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010–190	Vastaspoolte jaotus majandusharude kaupa Vastaspoolte sektoripõhine jaotus hõlmab ainult finantssektorivälisest äriühingust vastaspoolega seotud sektoreid. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või krediidiasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel otsustav. Ridu kasutatakse selliste oluliste majandusharude või vastaspoole liikide avalikustamiseks, mille suhtes krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on riskipositsioone. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 432 ning ebaolulised majandussektorid või vastaspoolte liigid koondatakse reale „Muud teenused“.
200	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Bilansiline brutoväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34. Bilansiline brutoväärtus, mis on seotud nõudega, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on akumuleeritud osalise ja täieliku mahakandmise netoväärtus.
b	Bilansiline brutoväärtus – millest viivisnõuded Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34; viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a.
c	Millest: makseviivituses Makseviivituses olevad riskipositsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
d	Bilansiline brutoväärtus – millest laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust Bilansiline brutoväärtus seoses laenude ja ettemaksetega, mille suhtes kohaldatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse nõudeid.
e	Varade väärtuse akumuleeritud langus See hõlmab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summasid.
f	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused Viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktide 11, 69–71, 106 ja 110 kohaselt kindlaks määratud summad.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Bilansiline brutoväärtus Bilansiline brutoväärtus, mis on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34.
020	Millest: tagatud Sellel real esitatakse tagatud ja osaliselt tagatud laenude bilansiline brutoväärtus, nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punktis 34. Tagamata laenud ja ettemaksed hõlmavad nõudeid, mille puhul ei panditud tagatist ega saadud finantsgarantiisid; sellel real kajastatakse osaliselt tagatud või osaliselt garanteeritud nõude tagamata osa vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 323. Seepärast tuleb tagatud laenud ja ettemaksed arvutada kõigi laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse ning tagamata laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse vahena ning need hõlmavad nii tagatud kui ka tagamata osa laenust. Ületagatuse korral esitatakse laenu bilansiline brutoväärtus.
030	Millest: kinnisvaraga tagatud Kinnisvaraga tagatud laenud hõlmavad laene ja ettemakseid, mis on ametlikult tagatud elamu- või ärikinnisvaraga, olenemata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvule) ja tagatise õiguslikust vormist, nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkti 86 alapunktis a.
040	Millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv arvutatakse arvutusmeetodiga, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2016/14) (1) seoses „laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga hetkel“. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selliste laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 60 % ja väiksem kui 80 % või sellega võrdne.
050	Millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selliste laenude ja ettemaksete bilansilise brutoväärtuse, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 80 % ja väiksem kui 100 % või sellega võrdne.
060	Millest: instrumendid, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 % Selliste laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on suurem kui 100 %.
070	Tagatud varade väärtuse akumuleeritud langus Tagatud võlainstrumentide puhul arvutatakse väärtuse akumuleeritud langus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kogusummana ilma kajastatud kasutamiseta ja väärtuse languse tühistamiseta, kui see on asjakohane, iga väärtuse languse etapi puhul (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkt 70). Sellel real kajastatakse osaliselt tagatud või osaliselt garanteeritud nõude tagamata osaga seotud väärtuse akumuleeritud langust.
090	Tagatis – millest: väärtus piiratud riskipositsiooni väärtusega Saadud tagatiste summad arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktile 239. Sellel real esitatud tagatiste summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.
100	Millest: kinnisvara Tagatise osa, mis koosneb elamu- või ärikinnisvarast (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkti 173 alapunkt a). Sellel real esitatud tagatiste summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.
110	Tagatis – millest: väärtus ületab ülempiiri Sellel real avalikustatakse tagatise tegeliku väärtuse ja tagatise ülempiiri (seotud nõude bilansiline väärtus) vahe (krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kohalda tagatise tegeliku väärtuse arvutamisel komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkti 239).
120	Millest: kinnisvara Elamu- või ärikinnisvarast koosneva tagatise osa tegeliku väärtuse ja ülempiiri vahe (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkti 173 alapunkt a).
130	Saadud finantsgarantiid Nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 114.
140	Akumuleeritud osalised mahakandmised See hõlmab iga sellise võlainstrumendi põhiosa ja tasumata intressi ja tasude akumuleeritud osalist summat aruandekuupäeva seisuga, mille kajastamise on krediidiasutus või investeerimisühing asjaomaseks kuupäevaks lõpetanud, kasutades ühte komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punktis 74 kirjeldatud meetoditest, sest krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikku ootust lepingulisi rahavoogusid tagasi saada. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel või kuni summade tagasisaamiseni. Maha kantud summasid, mida ei ole tagasi saadud, kajastatakse seega siis, kui nende suhtes kohaldatakse täitemenetlust. Mahakandmine on kajastamise lõpetamine ja on seotud kogu finantsvara või (osalise mahakandmise puhul) selle osaga, sealhulgas juhul, kui vara muutmise tulemusel kaotab krediidiasutus või investeerimisühing õiguse saada kogu varalt või selle osalt rahavoogusid.
(1) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 31. oktoobri 2016. aasta soovitus kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2016/14, ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Laenud ja ettemaksed Vt määratlus vormis EU CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
b	Laenud ja ettemaksed – millest nõuetekohaselt teenindatavad Vt määratlus vormis EU CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
c	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva Selliste nõuetekohaselt teenindatavate laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 31–90 päeva.
d	Laenud ja ettemaksed – millest viivisnõuded Viivisnõuded, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 47a. Vt määratlus vormis EU CR1 „Nõuetekohaselt teenindatavad ja viivisnõuded ning nendega seotud eraldised“.
e	Millest: ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 47a kohaselt siiski viivisnõuetena tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses.
f	Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.
g	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 91–180 päeva.
h	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 181 päeva kuni 1 aasta.
i	Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 2 aastat Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 1–2 aastat.
j	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 2 aastat ≤ 5 aastat Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 2–5 aastat.
k	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat ≤ 7 aastat Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud 5–7 aastat.
l	Millest: tasumise tähtaega ületatud > 7 aastat Selliste laenude ja ettemaksete alamkategooria, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 7 aastat.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Materiaalsed põhivarad Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad enda valdusse võtmise teel saadud sellise tagatise, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga ja mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks.
020	Muud kui materiaalsed põhivarad Sellel real avalikustatakse automaatselt enda valdusse võtmise teel saadud selline tagatis, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga ja mis pole liigitatud materiaalseks põhivaraks. Kogusumma arvutamisel võetakse arvesse algset seisu (alates eelmise majandusaasta lõpust) ning avalikustamisperioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust) toimunud sisse- ja väljavoole. Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis (muud kui materiaalsed põhivarad) esitatakse ridades tagatise liikide kaupa.
030	Elamukinnisvara Tagatis, mis on saadud elamukinnisvara (nt majad, korterid jne) või sellise vara enda valdusse võtmisega, mida võib tulevikus sellisel kujul kasutada (nt lõpetamata elamukinnisvara jne).
040	Ärikinnisvara Tagatis, mis on saadud sellise äri- või tööstuskinnisvara enda valdusse võtmisega, mida saab kasutada äri- ja/või investeerimiseesmärkidel, või mistahes muu kui elamukinnisvara (nagu kirjeldatud eespool) enda valdusse võtmisega. Sellesse kategooriasse kuulub ka maa (nii mittepõllumajanduslik kui ka põllumajanduslik).
050	Vallasvara (autod, laevad jne) Sellel real avalikustatakse tagatis, mis on saadud muu vara kui kinnisvara enda valdusse võtmise teel.
060	Omakapitali- ja võlainstrumendid Sellel real avalikustatakse tagatis, mis on saadud omakapitali- või võlainstrumentide enda valdusse võtmise teel.
070	Muu tagatis Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis, mis ei kuulu teistel ridadel kajastatud kategooriatesse. Kui summa sellel real on suhteliselt oluline, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevale vormile lisatavas selgituses lisateavet.
080	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis – väärtus esmasel kajastamisel Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selles veerus enda valdusse võtmise teel saadud tagatise bilansilise brutoväärtuse esmasel kajastamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis.
b	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatised – akumuleeritud negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud tagatise (nagu kirjeldatud eespool) esmase kajastamise väärtuse akumuleeritud langus või akumuleeritud negatiivsed muutused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad vajaduse korral arvesse ka akumuleeritud negatiivseid muutusi, mis tulenevad amortisatsioonist materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul.

Vorm EU CQ8. Enda valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused – jaotus vanuse kaupa

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Materiaalsed põhivarad Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad enda valdusse võtmise teel saadud sellise tagatise, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga ja mis on liigitatud materiaalseks põhivaraks.
020	Muud kui materiaalsed põhivarad Sellel real avalikustatakse automaatselt enda valdusse võtmise teel saadud selline tagatis, mida jätkuvalt kajastatakse bilansis aruandekuupäeva seisuga ja mis pole liigitatud materiaalseks põhivaraks. Kogusumma arvutamisel võetakse arvesse algset seisu (alates eelmise majandusaasta lõpust) ning avalikustamisperioodi jooksul (alates eelmise majandusaasta lõpust) toimunud sisse- ja väljavoole. Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis (muud kui materiaalsed põhivarad) esitatakse ridades tagatise liikide kaupa.
030	Elamukinnisvara Tagatis, mis on saadud elamukinnisvara (nt majad, korterid jne) või sellise vara enda valdusse võtmisega, mida võib tulevikus sellisel kujul kasutada (nt lõpetamata elamukinnisvara jne).
040	Ärikinnisvara Tagatis, mis on saadud sellise äri- või tööstuskinnisvara enda valdusse võtmisega, mida saab kasutada äri- ja/või investeerimiseesmärkidel, või mistahes muu kui elamukinnisvara (nagu kirjeldatud eespool) enda valdusse võtmisega. Sellesse kategooriasse kuulub ka maa (nii mittepõllumajanduslik kui ka põllumajanduslik).
050	Vallasvara (autod, laevad jne) Sellel real avalikustatakse tagatis, mis on saadud muu vara kui kinnisvara enda valdusse võtmise teel.
060	Omakapitali- ja võlainstrumendid Sellel real avalikustatakse tagatis, mis on saadud omakapitali- või võlainstrumentide enda valdusse võtmise teel.
070	Muu tagatis Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis, mis ei kuulu teistel ridadel kajastatud kategooriatesse. Kui summa sellel real on suhteliselt oluline, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevale vormile lisatavas selgituses lisateavet.
080	Kokku

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Võlasaldo vähendamine – bilansiline brutoväärtus Selliste võlgade brutosumma, mis tühistati enda valdusse võetud tagatise eest vahetuse täpsel hetkel kohtumenetluse või kahepoolse kokkuleppe kaudu. Brutosumma arvutatakse instrumendi bilansi brutovähendusena, võtmata arvesse ühtegi eraldist. Kahtluste vältimiseks märgitakse, et selles veerus ei kajastata muudel põhjustel tehtud bilansivähendusi (nt sularaha kogumine).
b	Võlasaldo vähendamine – kumulatiivsed negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud tagatise (nagu kirjeldatud eespool) esmase kajastamise väärtuse akumuleeritud langus või akumuleeritud negatiivsed muutused. Vt määratlus vormis CQ7 „Enda valdusse võtmise teel saadud tagatised ning täitemenetlused“. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad vajaduse korral arvesse akumuleeritud negatiivseid muutusi, mis tulenevad amortisatsioonist materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul.
c	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – väärtus esmasel kajastamisel Selles veerus avalikustatakse enda valdusse võtmise teel saadud tagatise bilansiline brutoväärtus esmasel kajastamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis.
d	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku– akumuleeritud negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud tagatise (nagu kirjeldatud eespool) esmase kajastamise väärtuse akumuleeritud langus või akumuleeritud negatiivsed muutused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad vajaduse korral arvesse akumuleeritud negatiivseid muutusi, mis tulenevad amortisatsioonist materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul.
e	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel ≤ 2 aastat – millest: väärtus esmasel kajastamisel Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis 2 aastat või vähem kajastatud tagatise väärtus esmasel kajastamisel.
f	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel ≤ 2 aastat – millest: akumuleeritud negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis 2 aastat või vähem kajastatud tagatise akumuleeritud negatiivsed muutused.
g	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel > 2 aastat ≤ 5 aastat – millest: väärtus esmasel kajastamisel Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis rohkem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat kajastatud tagatise väärtus esmasel kajastamisel.
h	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel > 2 aastat ≤ 5 aastat – millest: akumuleeritud negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis rohkem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat kajastatud tagatise akumuleeritud negatiivsed muutused.
i	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel > 5 aastat – millest: väärtus esmasel kajastamisel Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis rohkem kui 5 aastat kajastatud tagatise väärtus esmasel kajastamisel.
j	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – sundtäitmisel > 5 aastat – millest: akumuleeritud negatiivsed muutused Enda valdusse võtmise teel saadud ja aruandekuupäeva seisuga bilansis rohkem kui 5 aastat kajastatud tagatise akumuleeritud negatiivsed muutused.
k	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – müügiks hoitav põhivara – millest: väärtus esmasel kajastamisel Avalikustatakse enda valdusse võtmise teel saadud sellise tagatise algne väärtus, mis on liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks. Kui see liigitus ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt asjakohane, siis seda teavet ei esitata.
l	Enda valdusse võtmise teel saadud tagatis kokku – müügiks hoitav põhivara – millest: akumuleeritud negatiivsed muutused Avalikustatakse enda valdusse võtmise teel saadud sellise tagatise akumuleeritud negatiivsed muutused, mis on liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks. Kui see liigitus ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt asjakohane, siis seda teavet ei esitata.

Tabel EU CRC. Krediidiriski maandamise tehnikatega seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt a	a)	Bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse kesksete põhimõtete ja protsesside peamised tunnused kirjeldus ning mil määral tasaarvestust kasutatakse.
Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt b	b)	Aktsepteeritava tagatise hindamise ja juhtimise põhimõtete ja protsesside peamised tunnused.
Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt c	c)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt krediidiriski maandamiseks võetud tagatiste põhiliikide kirjeldus.
Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt d	d)	Krediidiriski kaitsena rakendatavate garantiide ja krediidituletisinstrumentide puhul, mida kasutatakse kapitalinõuete vähendamiseks, välja arvatud need, mida kasutatakse sünteetiliste väärtpaberistamiste osana, garantii andjate ja krediidituletisinstrumendi vastaspoolte peamised liigid ja nende krediidivõimelisus.
Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt e	e)	Teave krediidiriski maandamise raames turu- või krediidiriski kontsentreerumiste kohta.

Vorm EU CR3. Krediidiriski maandamise tehnikate ülevaade: krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise avalikustamine

		Tagamata bilansiline väärtus	Tagatud bilansiline väärtus
				millest tagatisega tagatud	millest finantsgarantiiga tagatud
				millest tagatisega tagatud	millest finantsgarantiiga tagatud	millest krediidituletisinstrumentidega tagatud
		a	b	c	d	e
1	Laenud ja ettemaksed
2	Võlaväärtpaberid
3	Kokku
4	millest viivisnõuded
EU-5	millest makseviivituses

Tabel EU CRC. Krediidiriski maandamise tehnikatega seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded. Paindlik tabel

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 ( 13 ) (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) artikli 453 punktides a–e osutatud teabe, järgides käesolevas lisas allpool esitatud juhiseid, et täita XVII lisas esitatud tabel EU CRC.

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt a	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teavet oma tasaarvestuspõhimõtete ja tasaarvestuse kasutamise kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 453 punktile a, esitavad nad selge kirjelduse selliste krediidiriski maandamise põhimõtete ja protsesside kohta, mis on seotud bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse ning tasaarvestuse raamlepingutega. Samuti märgivad nad, millises ulatuses on kasutatud bilansilist ja bilansivälist tasaarvestust ning tasaarvestuse raamlepinguid ning milline on nende tähtsus krediidiriski juhtimise seisukohast. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võiksid eelkõige esitada üksikasjad kasutatavate tehnikate ja bilansiliste tasaarvestuslepingutega hõlmatud positsioonide ning tasaarvestuse raamlepingutes käsitletud finantsinstrumentide kohta. Peale selle võiksid nad kirjeldada nimetatud tehnikate tõhususe tagamiseks vajalikke tingimusi ja õigusliku riski kontrollimehhanisme.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt b	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad osana kapitalinõuete määruse artikli 453 punkti b kohasest aktsepteeritava tagatise hindamise ja juhtimise põhimõtete ja protsesside peamiste tunnuste avalikustamisest järgmise teabe: — panditud tagatise hindamise alus, sealhulgas krediidiriski maandamise tehnikate õiguskindluse hindamine; — väärtuse liik (turuväärtus, hüpoteekimisväärtus, muud liiki väärtused); — mil määral vähendatakse tagatise arvestuslikku väärtust väärtuskärpega; — hüpoteektagatise ja muu füüsilise tagatise väärtuse jälgimise kord, sagedus ja meetodid. Lisaks võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud märkida, kas kehtestatud on krediidiriski positsioonide ülempiiride süsteem ja milline on aktsepteeritud tagatise mõju nende ülempiiride kvantifitseerimisele.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt c	Võetud tagatise kirjeldamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 453 punktile c esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski maandamiseks aktsepteeritava tagatise põhiliikide üksikasjaliku kirjelduse riskipositsioonide liikide kaupa.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt d	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkti d kohaselt avalikustatav garantii andjate ja krediidituletisinstrumendi vastaspoolte peamiste liikide ja nende krediidivõimelisuse kirjeldus hõlmab krediidituletisinstrumente, mida kasutatakse kapitalinõuete vähendamiseks, välja arvatud need, mida kasutatakse sünteetiliste väärtpaberistamiste osana. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võiksid kirjeldada ka antud garantiide või krediidituletisinstrumentide mõju arvessevõtmiseks kasutatavaid meetodeid peamiste garantii andjate ja vastaspoolte liikide kaupa.
e	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkt e	Kapitalinõuete määruse artikli 453 punkti e kohasel teabe avalikustamisel krediidiriski maandamise raames turu- või krediidiriski kontsentreerumiste kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud analüüsi mis tahes kontsentreerumise kohta, mis tuleneb krediidiriski maandamise meetmetest ja võib takistada krediidiriski maandamise vahendite tõhusat toimimist. Sedasi avalikustatavad kontsentreerumised võivad hõlmata kontsentreerumisi tagatisena kasutatud instrumentide liikide, üksuste (kontsentreerumine garantii andja liigi ja krediidituletisinstrumendi pakkujate kaupa), sektorite, geograafiliste piirkondade, valuutade, reitingute või muude selliste tegurite kaupa, mis võivad mõjutada kaitse väärtust ja seda kaitset seega vähendada.

Vorm EU CR3. Krediidiriski maandamise tehnikate ülevaade: krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise avalikustamine. Muutumatu vorm.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kapitalinõuete määruse artikli 453 punktis f osutatud teabe, järgides käesolevas lisas allpool esitatud juhiseid, et täita käesoleva rakendusmääruse XVII lisas esitatud vorm EU CR3.

See vorm hõlmab kõiki kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikaid, olenemata sellest, kas neid tehnikaid tunnustatakse kapitalinõuete määruse alusel, sealhulgas igat liiki tagatisi, finantsgarantiisid ja krediidituletisinstrumente, mida kasutatakse kõigi tagatud riskipositsioonide puhul, olenemata sellest, kas riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatakse standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad vormi selgitusega avalikustamisperioodi jooksul toimunud oluliste muutuste ja nende peamiste põhjuste kohta.

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Tagamata bilansiline väärtus Selliste riskipositsioonide bilansiline väärtus (pärast allahindluste / väärtuse languste mahaarvamist), mille suhtes ei kohaldata ühtegi krediidiriski maandamise tehnikat, olenemata sellest, kas seda tehnikat kapitalinõuete määruse kohaselt tunnustatakse. Eelkõige puudutab see nõudeid, mille puhul ei panditud tagatist ega saadud finantsgarantiid. Osaliselt tagatud või osaliselt garanteeritud nõude tagamata osa ei võeta arvesse.
b	Tagatud bilansiline väärtus Selliste riskipositsioonide bilansiline väärtus, millega on seotud vähemalt üks krediidiriski maandamise tehnika (tagatis, finantsgarantiid, krediidituletisinstrumendid). Kui riskipositsioon on kaetud tagatisega, finantsgarantiidega ja krediidituletisinstrumentidega, mille väärtus ületab selle riskipositsiooni bilansilist väärtust, esitatakse väärtused üksnes selle riskipositsiooni bilansilise väärtuse ulatuses. Kui riskipositsiooni bilansiline väärtus ületab selle tagatise, finantsgarantiide ja krediidituletisinstrumentide väärtust, millega see riskipositsioon on kaetud, esitatakse selle riskipositsiooni täielik bilansiline väärtus. Järgmistes veergudes c, d ja e jaotatakse mitme tagatisega riskipositsioonide bilansiline väärtus nende erinevate krediidiriski maandamise tehnikate kaupa tähtsuse järjekorras, alustades sellisest krediidiriski maandamise tehnikast, mida maksmata jätmise korral eeldatavasti kasutatakse esimesena, esitades väärtused tagatud riskipositsioonide bilansilise väärtuse ulatuses. Riskipositsiooni mis tahes osa kajastatakse ainult ühes vormi veerus c, d või e.
c	Millest: tagatisega kaetud See on vormi veeru b alajaotis ja kajastab tagatisega kaetud riskipositsioonide või riskipositsioonide osade bilansilist väärtust (pärast allahindluste / väärtuse languste mahaarvamist). Kui riskipositsioon on kaetud tagatise ja muu(de) krediidiriski maandamise tehnika(te)ga, mida maksmata jätmise korral eeldatavasti kõigepealt kasutatakse, on tagatisega kaetud riskipositsiooni bilansiline väärtus riskipositsiooni ülejäänud osa pärast juba muude maandamise tehnikatega kaetud riskipositsioonide osade arvessevõtmist ja väärtus esitatakse kõnealuse riskipositsiooni bilansilise väärtuse ulatuses.
d	Millest: tagatud finantsgarantiidega See on vormi veeru b alajaotis ja kajastab garantiidega tagatud riskipositsioonide või riskipositsioonide osade bilansilist väärtust (pärast allahindluste / väärtuse languste mahaarvamist). Kui riskipositsioon on tagatud garantiide ja muude krediidiriski maandamise tehnikatega, mida maksmata jätmise korral eeldatavasti kõigepealt kasutatakse, on garantiidega tagatud riskipositsiooni bilansiline väärtus riskipositsiooni ülejäänud osa pärast juba muude maandamise tehnikatega kaetud riskipositsioonide osade arvessevõtmist ja väärtus esitatakse kõnealuse riskipositsiooni bilansilise väärtuse ulatuses.
e	Millest: tagatud krediidituletisinstrumentidega See on vormi veeru b (finantsgarantiid) alajaotis ja kajastab krediidituletisinstrumentidega tagatud riskipositsioonide või riskipositsioonide osade bilansilist väärtust (pärast allahindluste / väärtuse languste mahaarvamist). Kui riskipositsioon on tagatud krediidituletisinstrumentide ja muude krediidiriski maandamise tehnikatega, mida maksmata jätmise korral eeldatavasti kõigepealt kasutatakse, on krediidituletisinstrumentidega tagatud riskipositsiooni bilansiline väärtus riskipositsiooni ülejäänud osa pärast juba muude maandamise tehnikatega kaetud riskipositsioonide osade arvessevõtmist ja väärtus esitatakse kõnealuse riskipositsiooni bilansilise väärtuse ulatuses.

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
1	Laenud ja ettemaksed „Laenud ja ettemaksed“ on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab laene vastavalt määrusele (EL) 1071/2013 (1) (edaspidi „EKP bilansikirjete määrus“), samuti ettemakseid, mida ei saa liigitada EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenudeks, nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (2) V lisa 1. osa punktis 32.
2	Võlaväärtpaberid Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 1. osa punkti 31 kohasele määratlusele on võlaväärtpaberid krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.
3	Kokku Vormi ridadel 1 ja 2 esitatud summade kogusumma.
4	Millest: viivisnõuded Viivisnõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 47a.
EU-5	Millest: makseviivituses Makseviivituses olevad riskipositsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
(1) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1). (2) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

Tabel EU CRD. Standardmeetodiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt a	a)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu määratud krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja ekspordikrediidi agentuuride nimed ning avalikustamisperioodi jooksul toimunud muudatuste põhjused.
Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt b	b)	Riskipositsioonide klassid, mille puhul igat krediidikvaliteeti hindavat asutust või ekspordikrediidi agentuuri kasutatakse.
Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt c	c)	Emitendi ja emissiooni krediidireitingute kauplemisportfelli mittekuuluvatele võrreldavatele varakirjetele ülekandmiseks kasutatava protsessi kirjeldus.
Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt d	d)	Iga krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või määratud ekspordikrediidi agentuuri (nagu on osutatud reas a) välisreitingu seos riskikaaludega, mis vastavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmetele (välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab EBA avaldatud standardseose tingimustele).

Vorm EU CR4. Standardmeetod – krediidiriski positsioon ja krediidiriski maandamise mõju

	Riskipositsiooni klassid	Riskipositsioonid enne ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist		Riskipositsioonid pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist		Riskiga kaalutud varad ja riskiga kaalutud varade tihedus
		Bilansilised riskipositsioonid	Bilansivälised riskipositsioonid	Bilansilised riskipositsioonid	Bilansivälised riskipositsioonid	Riskiga kaalutud varad	Riskiga kaalutud varade tihedus (%)
		a	b	c	d	e	f
1	Keskvalitsused ja keskpangad
2	Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
3	Avaliku sektori asutused
4	Mitmepoolsed arengupangad
5	Rahvusvahelised organisatsioonid
6	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
7	Äriühingud
8	Jaenõuded
9	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
10	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
11	Eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid
12	Pandikirjad
13	Lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutused ja investeerimisühingud ning äriühingud
14	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
15	Omakapitali investeeringud
16	Muud kirjed
17	KOKKU

	Riskipositsiooni klassid	Riskikaal															Kokku	millest reitinguta
		0 %	2 %	4 %	10 %	20 %	35 %	50 %	70 %	75 %	100 %	150 %	250 %	370 %	1 250 %	Muud	Kokku	millest reitinguta
		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l	m	n	o	p	q
1	Keskvalitsused ja keskpangad
2	Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
3	Avaliku sektori asutused
4	Mitmepoolsed arengupangad
5	Rahvusvahelised organisatsioonid
6	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
7	Äriühingud
8	Jaenõuded
9	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
10	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
11	Eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid
12	Pandikirjad
13	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
14	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud
15	Omakapitali investeeringud
16	Muud kirjed
17	KOKKU

Juhised krediidiriski standardmeetodi kasutamise avalikustamise kohta (v.a vastaspoole krediidirisk ja väärtpaberistamise positsioonid)

Tabel EU CRD. Standardmeetodiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded. Paindlik vorming

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste ja määratud ekspordikrediidi agentuuride nimed ning avalikustamisperioodil nendes määramistes tehtud muudatuste põhjused.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt b	Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kapitalinõuete määruse artiklis 112 sätestatud riskipositsiooni klassid, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile, kasutades krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või määratud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt c	Kui emitendi või emissiooni krediidikvaliteedi hinnangut kasutatakse riskikaalu määramiseks riskipositsioonile, mis ei kuulu kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki artiklile 139, kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutatud protsessi.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 444 punkt d	Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad iga kapitalinõuete määruse artiklis 112 sätestatud riskipositsiooni klassi kohta iga krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse / määratud ekspordikrediidi agentuuri (nagu on osutatud vormi reas a) tähtnumbrilise skaala koos riskikaaludega, mis vastavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab EBA avaldatud standardseose tingimustele.

Vorm EU CR4. Krediidiriski positsioon ja krediidiriski maandamise mõju. Muutumatu vorming

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Riskipositsioonid enne ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist – bilansilised riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluva bilansilise riskipositsiooni väärtuse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 111 pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110, täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105, summade mahaarvamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile m, muid omavahendite vähendamisi ja mahakandmisi (määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas), kuid enne i) ümberhindlustegurite kohaldamist, nagu on sätestatud samas artiklis, ja ii) enne kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki kohaste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.
b	Riskipositsioonid enne ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist – bilansivälised riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluva bilansivälise riskipositsiooni väärtuse pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti m kohast summade mahaarvamist, kuid enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 111 ja enne krediidiriski maandamise tehnikate mõju (kohaldades kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükki).
c	Riskipositsioonid pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist – bilansilised rsikipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluva bilansilise riskipositsiooni väärtuse (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 111) pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110, täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105, summade mahaarvamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile m, pärast muid omavahendite vähendamisi ja mahakandmisi, nagu määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas, olles kohaldanud kõiki krediidiriski maandavaid tegureid ja ümberhindlustegureid. See on summa, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2. peatüki 1. jaole). See on krediidiekvivalendi netosumma pärast krediidiriski maandamise tehnikate ja ümberhindlusteguri kohaldamist.
d	Riskipositsioonid pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist – bilansivälised rsikipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansiväliste riskipositsioonide väärtuse pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, nagu määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 183/2014, (1) pärast täiendavaid väärtuse korrigeerimisi ja muid omavahendite vähendamisi, olles kohaldanud kõiki krediidiriski maandavaid tegureid ja ümberhindlustegureid. See on summa, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2. peatüki 1. jaole). See on krediidiekvivalendi netosumma pärast krediidiriski maandamise tehnikate ja ümberhindlusteguri kohaldamist.
e	Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki 1. jaole.
f	Riskiga kaalutud vara suhtarv (Vormi veerg e / veerud (c + d)) Suhtarvu arvutamiseks jagatakse vastava riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud vara (vormi veerg e) vastavate riskipositsioonide summaga, olles võtnud arvesse kõiki krediidiriski maandavaid tegureid ja ümberhindlustegureid (vormi veergudes c ja d esitatud summade kogusumma).
(1) Komisjoni 20. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 183/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist (ELT L 57, 27.2.2014, lk 3).

Rea number	Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–16	Kapitalinõuete määruse artikli 112 kohaselt määratletud riskipositsiooni klassid Riskipositsioone, mis on määratud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“, arvesse ei võeta.
16	Riskipositsiooni klass „muud kirjed“ hõlmab järgmist: — varad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 134 sätestatud spetsiifilist riskikaalu; — varad, mis ei kuulu mahaarvamisele vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 39 (enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel), artiklile 41 (kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara), artiklile 46 (väheolulised investeeringud finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse), artiklile 48 (edasilükkunud tulumaksu vara ning otsesed, kaudsed ja sünteetilised investeeringud finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, ületamata kindlaksmääratud künnist), artiklitele 49 ja 471 (osalused kindlustusettevõtjates, olenemata sellest, kas kindlustusettevõtjate üle tehakse finantskonglomeraatide direktiivi kohast järelevalvet või mitte), artiklitele 60 ja 475 (väheolulised ja olulised otsesed, kaudsed ja sünteetilised investeeringud finantssektori ettevõtjate emiteeritud esimese taseme põhiomavahendisse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse), artiklile 70 (väheolulised ja olulised otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate emiteeritud teise taseme omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse), kui need pole määratud muudesse riskipositsiooni klassidesse ega väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste hulka, kui nende suhtes ei kohaldata riskikaalu 1 250 % (kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 1. peatüki artikli 36 punkti k kohaldamisel).

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a–o	Riskikaal Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole.
p	Kokku Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluvate bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide kogusumma: — pärast kapitalinõuete määruse artikli 110 kohaste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, artiklite 34 ja 105 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ning muude omavahendite vähendamiste ja mahakandmiste kohaldamist (nagu määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas) bilansiliste riskipositsioonide puhul, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 111; — pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade kohaldamist bilansiväliste riskipositsioonide puhul, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 111; — pärast i) ümberhindlustegurite kohaldamist, nagu sätestatud samas artiklis, ja pärast ii) kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist nii bilansiliste kui ka bilansiväliste riskipositsioonide puhul.
q	Millest: reitinguta Riskipositsioonid, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ja mille suhtes kohaldatakse konkreetseid riskikaalusid sõltuvalt riskipositsiooni klassist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 113–134.

Rea number	Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–16	Kapitalinõuete määruse artikli 112 kohased riskipositsiooni klassid Riskipositsioone, mis on määratud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“, arvesse ei võeta.
16	Riskipositsiooni klass „muud kirjed“ hõlmab järgmist: — varad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki artiklis 134 sätestatud konkreetset riskikaalu; — varad, mis ei kuulu mahaarvamisele vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 39 (enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel), artiklile 41 (kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara), artiklitele 46 ja 469 (väheolulised investeeringud finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse), artiklitele 49 ja 471 (osalused kindlustusettevõtjates, olenemata sellest, kas kindlustusettevõtjate üle tehakse finantskonglomeraatide direktiivi kohast järelevalvet või mitte), artiklitele 60 ja 475 (väheolulised ja olulised otsesed, kaudsed ja sünteetilised investeeringud finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse), artiklitele 70 ja 477 (väheolulised ja olulised otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahendites), kui need pole määratud muudesse riskipositsiooni klassidesse ega väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste hulka, kui nende suhtes ei kohaldata riskikaalu 1 250 % (kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 1. peatüki artikli 36 punkti k kohaldamisel).

Tabel EU CRE. Sisereitingute meetodiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt a	a)	Pädeva asutuse luba meetodi kasutamiseks või heakskiidetud üleminekuaeg.
Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt c	b)	c) Reitingusüsteemidele mudelite väljatöötamise, kontrollimise ja muutmise etappides kohaldatavad kontrollimehhanismid, sealhulgas teave järgmise kohta: i) riskijuhtimisfunktsiooni ja siseauditi funktsiooni vaheline seos; ii) reitingusüsteemi läbivaatamine; iii) menetlus, millega tagatakse mudelite läbivaatamise eest vastutava funktsiooni sõltumatus mudelite väljatöötamise eest vastutavatest funktsioonidest; iv) menetlus, millega tagatakse mudelite väljatöötamise ja läbivaatamise eest vastutavate funktsioonide aruandekohustus.
Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt d	c)	Krediidiriski mudelite väljatöötamisse, heakskiitmisse ja hilisemasse muutmisse kaasatud funktsioonide roll.
Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt e	d)	Krediidiriski mudelitega seotud aruandluse ulatus ja põhisisu.
Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt f	e)	Sisereitingute andmise protsessi kirjeldus riskipositsiooni klasside kaupa, sealhulgas iga portfelli puhul kasutatud peamiste mudelite arv ja lühiülevaade peamistest erinevustest sama portfelli ulatuses kasutatavate mudelite vahel, mis hõlmab järgmist teavet: i) makseviivituse tõenäosuse prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas kuidas prognoositakse makseviivituse tõenäosust madala makseviivituse määraga portfellide puhul, kas on olemas regulatiivsed alammäärad ning tegurid, mis on põhjustanud makseviivituse tõenäosuse ja tegelike makseviivituse määrade erinevusi vähemalt viimasel kolmel perioodil; ii) asjakohasel juhul makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas majanduslanguse ajal makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamise meetodid, kuidas makseviivitusest tingitud kahjumäärasid prognoositakse madala makseviivituse määraga portfellide puhul ning maksejõuetuse sündmuse ja riskipositsiooni sulgemise vaheline ajavahemik; iii) asjakohasel juhul ümberhindamistegurite prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas nende muutujate tuletamisel kasutatud eeldused.

Vorm EU CR6. Sisereitingute meetod – krediidiriskipositsioonid riskipositsiooni klasside ja makseviivituse tõenäosuse vahemike kaupa

Täiustatud sisereitingute meetod

Makseviivituse tõenäosuse vahemik

Bilansilised riskipositsioonid

Bilansivälised riskipositsioonid enne ümberhindlusteguri kohaldamist

Riskipositsiooniga kaalutud keskmine ümberhindlustegur

Riskipositsioon pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)

Võlgnike arv

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)

Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist

Riskiga kaalutud vara tihedus

Oodatav kahju

Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Riskipositsiooni klass X

0,00 kuni < 0,15

0,00 kuni < 0,10

0,10 kuni < 0,15

0,15 kuni < 0,25

0,25 kuni < 0,50

0,50 kuni < 0,75

0,75 kuni < 2,50

0,75 kuni < 1,75

1,75 kuni < 2,5

2,50 kuni < 10,00

2,5 kuni < 5

5 kuni < 10

10,00 kuni < 100,00

10 kuni < 20

20 kuni < 30

30,00 kuni < 100,00

100,00 (makseviivitus)

Vahesumma (riskipositsiooni klass)

Kokku (kõik riskipositsiooni klassid)

Sisereitingute põhimeetod

Makseviivituse tõenäosuse vahemik

Bilansilised riskipositsioonid

Bilansivälised riskipositsioonid enne ümberhindlusteguri kohaldamist

Riskipositsiooniga kaalutud keskmine ümberhindlustegur

Riskipositsioon pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)

Võlgnike arv

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)

Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist

Riskiga kaalutud vara tihedus

Oodatav kahju

Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Riskipositsiooni klass X

0,00 kuni < 0,15

0,00 kuni < 0,10

0,10 kuni < 0,15

0,15 kuni < 0,25

0,25 kuni < 0,50

0,50 kuni < 0,75

0,75 kuni < 2,50

0,75 kuni < 1,75

1,75 kuni < 2,5

2,50 kuni < 10,00

2,5 kuni < 5

5 kuni < 10

10,00 kuni < 100,00

10 kuni < 20

20 kuni < 30

30,00 kuni < 100,00

100,00 (makseviivitus)

Vahesumma (riskipositsiooni klass)

Kokku (kõik riskipositsiooni klassid)

Vorm EU CR6-A. Sisereitingute meetodi ja standardmeetodi kasutamise kohaldamisala

		Kapitalinõuete määruse artiklis 166 määratletud riskipositsiooni väärtus riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit	Riskipositsiooni koguväärtus riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit ja sisereitingute meetodit	Standardmeetodi alalise osalise kasutamise kohaldamisalas oleva riskipositsiooni koguväärtuse protsent (%)	Sellise riskipositsiooni koguväärtuse protsent, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (%)	Sellise riskipositsiooni koguväärtuse protsent, mille suhtes kohaldatakse järkjärgulise kohaldamise kava (%)
		a	b	c	d	e
1	Keskvalitsused ja keskpangad
1,1	millest: piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
1,2	millest: avaliku sektori asutused
2	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
3	Äriühingud
3,1	millest: äriühingud – eriotstarbelised laenud (v.a riskikaalu määramise meetod)
3,2	millest: äriühingud – eriotstarbelised laenud riskikaalu määramise meetodi alusel
4	Jaenõuded
4,1	millest: jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga
4,2	millest: jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga
4,3	millest: jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad
4,4	millest: jaenõuded – muud VKEdega seotud
4,5	millest: jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud
5	Omakapital
6	Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
7	Kokku

Vorm EU CR7. Sisereitingute meetod – krediidiriski maandamise tehnikatena kasutatavate krediidituletisinstrumentide mõju riskiga kaalutud varale

		Riskiga kaalutud vara enne krediidituletisinstrumente	Tegelik riskiga kaalutud vara
		a	b
1	Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit
2	Keskvalitsused ja keskpangad
3	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
4	Äriühingud
4,1	millest: äriühingud – VKEd
4,2	millest: äriühingud – eriotstarbelised nõuded
5	Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit
6	Keskvalitsused ja keskpangad
7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
8	Äriühingud
8,1	millest: äriühingud – VKEd
8,2	millest: äriühingud – eriotstarbelised nõuded
9	Jaenõuded
9,1	millest: jaenõuded – VKEd – tagatud kinnisvaratagatisega
9,2	millest: jaenõuded – mitte-VKEd – tagatud kinnisvaratagatisega
9,3	millest: jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad
9,4	millest: jaenõuded – VKEd – muu
9,5	millest: jaenõuded – mitte-VKEd – muu
10	KOKKU (sh riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute põhimeetodit, ja riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit)

Vorm EU CR7-A. Sisereitingute meetod – krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise ulatuse avalikustamine

Täiustatud sisereitingute meetod

Koguriskipositsioon

Krediidiriski maandamise tehnikad

Riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatud krediidiriski maandamise meetodid

Otsene krediidiriski kaitse

Kaudne krediidiriski kaitse

Riskiga kaalutud vara ilma asendusmõjuta

(ainult vähendav mõju)

Riskiga kaalutud vara koos asendusmõjuga

(nii vähendav kui ka asendusmõju)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud finantstagatistega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muude aktsepteeritud tagatistega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muu otsese krediidiriskikaitsega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud garantiidega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud krediidituletisinstrumentidega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud kinnisvaratagatisega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud nõuetega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muu füüsilise tagatisega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud hoiustatud rahaga (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud elukindlustuslepingutega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud kolmanda isiku hoitavate instrumentidega (%)

Keskvalitsused ja keskpangad

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

Äriühingud

3,1

millest: äriühingud – VKEd

3,2

millest: äriühingud – eriotstarbelised nõuded

3,3

millest: äriühingud – muu

Jaenõuded

4,1

millest: jaenõuded – VKEde kinnisvara

4,2

millest: jaenõuded – mitte-VKEde kinnisvara

4,3

millest: jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad

4,4

millest: jaenõuded – muud VKEdega seotud

4,5

millest: jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud

Kokku

Sisereitingute põhimeetod

Koguriskipositsioon

Krediidiriski maandamise tehnikad

Riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatud krediidiriski maandamise meetodid

Otsene krediidiriski kaitse

Kaudne krediidiriski kaitse

Riskiga kaalutud vara ilma asendusmõjuta

(ainult vähendav mõju)

Riskiga kaalutud vara koos asendusmõjuga

(nii vähendav kui ka asendusmõju)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud finantstagatistega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muude aktsepteeritud tagatistega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muu otsese krediidiriskikaitsega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud garantiidega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud krediidituletisinstrumentidega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud kinnisvaratagatisega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud nõuetega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud muu füüsilise tagatisega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud hoiustatud rahaga (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud elukindlustuslepingutega (%)

Riskipositsioonide osa, mis on kaetud kolmanda isiku hoitavate instrumentidega (%)

Keskvalitsused ja keskpangad

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

Äriühingud

3,1

millest: äriühingud – VKEd

3,2

millest: äriühingud – eriotstarbelised nõuded

3,3

millest: äriühingud – muu

Kokku

Vorm EU CR8. Krediidiriskile avatud riskiga kaalutud vara vooaruanded sisereitingute meetodi kohaselt

		Riskiga kaalutud vara
		a
1	Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus
2	Vara suurus (+/–)
3	Vara kvaliteet (+/–)
4	Mudeli värskendused (+/–)
5	Metoodika ja põhimõte (+/–)
6	Omandamised ja võõrandamised (+/–)
7	Valuutakursi liikumine (+/–)
8	Muu (+/–)
9	Riskiga kaalutud vara aruandeperioodi lõpus

Vorm CR9. Sisereitingute meetod – makseviivituse tõenäosuse järeltestimine riskipositsiooni klasside kaupa (kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala)

Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Võlgnike arv eelmise aasta lõpus		Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik		millest: aasta jooksul makseviivitusse sattunud võlgnike arv	Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)		Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
a	b	c	d	e	f	g	h
	0,00 kuni < 0,15
	0,00 kuni < 0,10
	0,10 kuni < 0,15
	0,15 kuni < 0,25
	0,25 kuni < 0,50
	0,50 kuni < 0,75
	0,75 kuni < 2,50
	0,75 kuni < 1,75
	1,75 kuni < 2,5
	2,50 kuni < 10,00
	2,5 kuni < 5
	5 kuni < 10
	10,00 kuni < 100,00
	10 kuni < 20
	20 kuni < 30
	30,00 kuni < 100,00
	100,00 (makseviivitus)

Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Võlgnike arv eelmise aasta lõpus		Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik		millest: aasta jooksul makseviivitusse sattunud võlgnike arv	Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)		Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
a	b	c	d	e	f	g	h
	0,00 kuni < 0,15
	0,00 kuni < 0,10
	0,10 kuni < 0,15
	0,15 kuni < 0,25
	0,25 kuni < 0,50
	0,50 kuni < 0,75
	0,75 kuni < 2,50
	0,75 kuni < 1,75
	1,75 kuni < 2,5
	2,50 kuni < 10,00
	2,5 kuni < 5
	5 kuni < 10
	10,00 kuni < 100,00
	10 kuni < 20
	20 kuni < 30
	30,00 kuni < 100,00
	100,00 (makseviivitus)

Vorm CR9.1. Sisereitingute meetod – makseviivituse tõenäosuse järeltestimine riskipositsiooni klasside kaupa (ainult makseviivituse tõenäosuse hinnangud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 lõike 1 punktile f)

Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Välisreitingu ekvivalent	Võlgnike arv eelmise aasta lõpus		Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Välisreitingu ekvivalent		millest: aasta jooksul makseviivitusse sattunud võlgnike arv	Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
a	b	c	d	e	f	g	h

Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Välisreitingu ekvivalent	Võlgnike arv eelmise aasta lõpus		Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
Riskipositsiooni klass	Makseviivituse tõenäosuse vahemik	Välisreitingu ekvivalent		millest: aasta jooksul makseviivitusse sattunud võlgnike arv	Tegelik keskmine makseviivituse määr (%)	Keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%)
a	b	c	d	e	f	g	h

Sisereitingute meetodi kasutamise avalikustamine krediidiriski puhul (v.a vastaspoole krediidirisk)

Tabel EU CRE. Sisereitingute meetodiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded. Paindlik tabel.

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt a	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 452 punktile a teabe selle kohta, milline on pädevalt asutuselt meetodi kasutamiseks saadud loa või heakskiidetud üleminekuaja ulatus, kirjeldavad nad selle sisereitingute meetodi (mille jaoks pädev asutus on loa andnud) kohaselt kasutatavate reitingusüsteemide põhiomadusi ning nende reitingusüsteemidega hõlmatud riskipositsioonide liike. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad ka riskipositsioonide liike, mille puhul neil on vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 150 luba kasutada alaliselt osaliselt standardmeetodit ja mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit kava alusel järk-järgult vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 148. Kirjeldus esitatakse konsolideerimisgrupi tasandil.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkti c alapunktid i–iv	Reitingusüsteemide kontrollimehhanismide kirjeldus hõlmab riskiparameetrite hindamist, sealhulgas sisemudeli väljatöötamist ja kalibreerimist, samuti mudelite kohaldamise kontrolli ja reitingusüsteemide muudatusi. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 452 punkti c alapunktidele i–iv hõlmab eespool osutatud funktsioonide rolli kirjeldus ka järgmist: (i) riskijuhtimisfunktsiooni ja siseauditi funktsiooni vaheline seos; (ii) reitingusüsteemide läbivaatamise protsessid ja meetodid, sealhulgas hinnangute korrapärane läbivaatamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 179 lõike 1 punktile c ja valideerimine; (iii) menetlused ja organisatsiooniline kord, millega tagatakse mudeli läbivaatamise eest vastutava funktsiooni (valideerimisfunktsioon) sõltumatus mudeli väljatöötamise ja kalibreerimise eest vastutavatest funktsioonidest, (iv) ning menetlus, millega tagatakse mudelite väljatöötamise ja läbivaatamise eest vastutavate funktsioonide aruandekohustus.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt d	Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad mudeli väljatöötamisse, kalibreerimisse, heakskiitmisse ja reitingusüsteemide hilisemasse muutmisse kaasatud funktsioonide rolli.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt e	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kapitalinõuete määruse artiklis 189 osutatud sisereitingute mudelitega seotud juhtimisaruandluse ulatuse ja põhisisu ning sellise aruandluse adressaadid ja sageduse.
e	Kapitalinõuete määruse artikli 452 punkt f	Sisereitingusüsteemide avalikustamine riskipositsiooni klasside kaupa hõlmab igas riskipositsiooni klassis eri riskipositsiooni liikide puhul kasutatud peamiste mudelite arvu koos samas riskipositsiooni klassis kasutatud mudelite peamiste erinevuste lühikirjeldusega. See sisaldab ka peamiste heakskiidetud mudelite põhiomaduste kirjeldust, eelkõige järgmist: i) makseviivituse tõenäosuse prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas kuidas prognoositakse ja valideeritakse makseviivituse tõenäosust madala makseviivituse määraga portfellide puhul, kohaldatavad regulatiivsed alammäärad ning tegurid, mis on põhjustanud makseviivituse tõenäosuse hinnangute ja tegelike makseviivituse määrade erinevusi vähemalt viimasel kolmel aastal; ii) asjakohasel juhul makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimine ja valideerimine majanduslanguse ajal, teave selle kohta, kuidas makseviivitusest tingitud kahjumäärasid prognoositakse madala makseviivituse määraga portfellide puhul ning maksejõuetuse sündmuse ja riskipositsiooni sulgemise vaheline keskmine ajavahemik; iii) ümberhindamistegurite prognoosimise ja valideerimise määratlused, meetodid ja andmed, sealhulgas nende hinnangute tuletamisel kasutatud eeldused.

Vorm EU CR6. Sisereitingute meetod – krediidiriski positsioonid riskipositsiooni klasside ja makseviivituse tõenäosuse vahemike kaupa. Muutumatu vorm.

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Makseviivituse tõenäosuse vahemik See on konkreetne makseviivituse tõenäosuse vahemik, mida ei tohi muuta. Kui kapitalinõuete määruse artiklile 178 kohased andmed makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta jaotatakse täiendavalt vastavalt makseviivituses olevate riskipositsioonide kategooriate võimalikele määratlustele, selgitatakse makseviivituses olevate riskipositsioonide kategooriate määratlusi ja summasid lisatavas selgituses. Riskipositsioonid jagatakse sobivasse konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
b	Bilansilised riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriskiga korrigeerimised ja ümberhindlustegurid.
c	Bilansivälised riskipositsioonid enne ümberhindlustegurite kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriskiga korrigeerimised ja ümberhindlustegurid, sama artikli lõikes 8 nimetatud sisehinnangud ja ümberhindlustegurid ning lõikes 10 nimetatud protsendid. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kõiki eraldatud, aga kasutamata limiite ning bilansiväliseid kirjeid, mis on loetletud kapitalinõuete määruse I lisas.
d	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine ümberhindlustegur Konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse keskmine ümberhindlustegur, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamisel ja mis on kaalutud vormi veerus c esitatava bilansivälise riskipositsiooniga enne ümberhindlusteguri kohaldamist.
e	Riskipositsiooni väärtus pärast ümberhindlusteguri kohaldamist ja krediidiriski maandamist Kapitalinõuete määruse artikli 166 kohane riskipositsiooni väärtus. Selles veerus esitatakse bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide väärtuste summa pärast ümberhindlustegurite ja protsentide kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetele 8–10.
f	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga võlgniku keskmine makseviivituse tõenäosuse hinnang, mis on kaalutud vormi veerus e esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindlusteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
g	Võlgnike arv Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel. Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib esineda jaenõuete klassis, kui makseviivituse määratlust kohaldatakse konkreetse krediidilimiidi tasandil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 1 viimasele lausele või kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded määratakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teisele lausele erinevatesse riskipositsiooni klassidesse.
h	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnang, mis on kaalutud vormi veerus e esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindlusteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist. Avalikustatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud summade arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamist (kui asjakohane). Jaenõuete puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, tuleb avalikustatavas makseviivitusest tingitud kahjumääras arvestada kapitalinõuete määruse artikli 164 lõikes 4 sätestatud alammäärasid. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab avalikustatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktiga h. Avalikustatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mis on saadud kohaldatava hindamismetoodikaga.
i	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine lõpptähtaeg (aastates) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine lõpptähtaeg, mis on kaalutud vormi veerus e esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindlusteguri kohaldamist. Avalikustatud lõpptähtaja väärtus on kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 162. Keskmine lõpptähtaeg avalikustatakse aastates. Neid andmeid ei avalikustata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk). See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ puhul.
j	Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist Keskvalitsuse, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 153 lõigete 1–4 kohaselt; jaenõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklit 154 järgides. Arvesse tuleb võtta ka VKE ja taristu toetuskoefitsiente vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 501 ja 501a.
k	Riskiga kaalutud vara suhtarv Vormi veerus j esitatud toetuskoefitsientide kohaldamise järgse riskiga kaalutud vara summa ja vormi veerus e esitatud riskipositsiooni väärtuse suhe.
l	Oodatav kahju Oodatav kahju arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 158 kohaselt. Avalikustatav oodatav kahju põhineb tegelikel riskiparameetritel, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.
m	Väärtuse korrigeerimised ja eraldised Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 183/2014 (1) kohased spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised, kapitalinõuete määruse artiklite 34 ja 110 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised ning muud omavahendite vähendamised, mis on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassidesse määratud riskipositsioonidega. Need väärtuse korrigeerimised ja eraldised on samad, millega arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaldamisel. Üldised eraldised avalikustatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.
(1) Komisjoni 20. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 183/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist (ELT L 57, 27.2.2014, lk 3).

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
Riskipositsiooni klass X	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud loa kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks omi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja ümberhindlustegureid, avalikustavad nad selles vormis nõutava teabe eraldi iga riskipositsiooni klassi kohta, millele see luba kehtib (täiustatud sisereitingute meetod). Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole riskipositsiooni klassi puhul luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (sisereitingute põhimeetod), avalikustab krediidiasutus või investeerimisühing teabe asjaomaste riskipositsioonide kohta eraldi, kasutades sisereitingute põhimeetodi vormi.
Täiustatud sisereitingute meetod	Riskipositsiooni klass X Iga kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassi kohta, välja arvatud eespool nimetatud erandid, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi vormi, jaotades riskipositsiooni klassid lisaks järgmiselt: — riskipositsiooni klass „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) jaotatakse järgmiselt: — a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8; c.nõuded äriühingute vastu – muu. — riskipositsiooni klass „jaenõuded“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d ja artikli 147 lõige 5) jaotatakse järgmiselt: — a.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded VKEde vastu (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõigetega 2 ja 3); b.Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu; c.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded muude kui VKEde vastu (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 3); d.Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4); e.Jaenõuded – muud nõuded muude kui VKEde vastu. Iga tabeli lõppu lisatakse riskipositsiooni klassi kohta koguriskipositsiooni rida.
Sisereitingute põhimeetod	Riskipositsiooni klass X Iga kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassi kohta, välja arvatud eespool nimetatud erandid, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi vormi, jaotades riskipositsiooni klassid lisaks järgmiselt: — riskipositsiooni klass „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) jaotatakse järgmiselt: — a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8; c.nõuded äriühingute vastu – muu.

Vorm EU CR6-A. Sisereitingute meetod – sisereitingute meetodi ja standardmeetodi kasutamise ulatus. Muutumatu vorm

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artiklis 166 määratletud riskipositsiooni väärtus riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selles veerus kapitalinõuete määruse artiklis 166 määratletud riskipositsiooni väärtuse ainult nende riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit.
b	Selliste riskipositsioonide koguväärtus, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit ja sisereitingute meetodit Riskipositsioonide koguväärtuse (sh nii standardmeetodi kohased riskipositsioonid kui ka sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) avalikustamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 kohast riskipositsiooni väärtust.
c	Standardmeetodi alalise osalise kasutamise kohaldamisalas olev riskipositsiooni koguväärtuse protsent (%) Iga riskipositsiooni klassi standardmeetodi kohaste riskipositsioonide osakaal (riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit, pidades kapitalinõuete määruse artikli 150 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud standardmeetodi alalise osalise kasutamise loa kohaldamisala piiridest) asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsioonis, mis on esitatud vormi veerus b.
d	Riskipositsiooni koguväärtuse protsent, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (%) Iga riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide osakaal (riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud sisereitingute meetodit, võrreldes asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooniga, pidades kapitalinõuete määruse artikli 143 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud sisereitingute meetodi kasutamise loa kohaldamisala piiridest) asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsioonis, mis on esitatud vormi veerus b. See hõlmab nii riskipositsioone, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing on saanud loa kohaldada makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangut ja ümberhindlustegureid, kui ka teisi (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod) (sh järelevalveline riskikaalu määramise meetod eriotstarbeliste nõuete puhul ja omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit).
e	Riskipositsiooni koguväärtuse protsent, mille suhtes kohaldatakse järkjärgulise kohaldamise kava (%) Iga varaklassi selliste riskipositsioonide osakaal, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 148 kohaselt järk-järgult sisereitingute meetodit, asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsioonis, mis on esitatud vormi veerus b. See hõlmab järgmist: — riskipositsioonid, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb kohaldada sisereitingute meetodit kas makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangu ja ümberhindlusteguritega või ilma nendeta (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod); — väheolulised omakapitali investeeringud, mis ei ole esitatud vormi veergudes c ja d; — riskipositsioonid, mille suhtes juba kohaldatakse sisereitingute põhimeetodit, aga mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb tulevikus kohaldada täiustatud sisereitingute meetodit; — eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse järelevalvelist riskikaalu määramise meetodit ja mis ei ole esitatud vormi veerus d.

Rea number	Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
Riskipositsiooni klassid	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe vormis CR 6-A riskipositsiooni klasside kaupa, järgides vormi ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.

Vorm EU CR7. Sisereitingute meetod – krediidiriski maandamise tehnikatena kasutatavate krediidituletisinstrumentide mõju riskiga kaalutud varale. Muutumatu vorm.

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Riskiga kaalutud vara enne krediidituletisinstrumente Hüpoteetiline riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud tegeliku riskiga kaalutud vara alusel, aga eeldades krediidituletisinstrumendi kui kapitalinõuete määruse artiklis 204 sätestatud krediidiriski maandamise tehnika kajastamata jätmist. Summad esitatakse riskipositsiooni klassides, mis käivad esialgse võlgniku vastu olevate nõuete kohta.
b	Tegelik riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud vara, mille arvutamisel on võetud arvesse krediidituletisinstrumentide mõju. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud asendavad võlgniku riskikaalu või riskiparameetrid krediidiriski kaitse andja riskikaalu või riskiparameetriga, esitatakse riskiga kaalutud vara riskipositsiooni klassis, mis on asjakohane krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste nõuete seisukohast.

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
1–9	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad krediidituletisinstrumentidele eelneva riskiga kaalutud vara ja tegeliku riskiga kaalutud vara jaotuse riskipositsiooni klasside kaupa vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 147 loetletud riskipositsiooni klassidele, järgides selle vormi kohast täiendavat jaotust ning esitades eraldi teabe sisereitingute põhimeetodi kohaste riskipositsioonide ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vormi ridadel 1 ja 6 sisereitingute põhimeetodi kohaste riskipositsioonide ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide vahesummad. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) täiendava jaotuse vastavalt järgmisele: a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8, välja arvatud eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit; c.nõuded äriühingute vastu – muu. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d ja artikli 147 lõige 5) täiendava jaotuse, mis on järgmine: a.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded VKEde vastu (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõigetega 2 ja 3); b.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded muude kui VKEde vastu (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõikega 3); c.Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõikega 4); d.Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu; e.Jaenõuded – muud nõuded muude kui VKEde vastu.
10	KOGURISKIPOSITSIOON (sh sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) Riskiga kaalutud vara kogusumma enne krediidituletisinstrumente ning tegelik riskiga kaalutud vara kogusumma kõigi sisereitingute põhimeetodi kohaste riskipositsioonide puhul (kaasa arvatud sisereitingute põhimeetodi kohased riskipositsioonid ja täiustatud sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid).

Vorm EU CR7-A. Sisereitingute meetod – krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise ulatuse avalikustamine

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Koguriskipositsioon Kapitalinõuete määruse artiklite 166–167 kohane riskipositsiooni väärtus (pärast ümberhindlustegurite kohaldamist). Riskipositsioonid avalikustatakse vastavalt võlgniku suhtes kohaldatavale riskipositsiooni klassile, võtmata arvesse garantii olemasolust tulenevat mis tahes asendusmõju. Lihtsustatud riskikaalu meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasaarvestussätteid.
b	Otsene krediidiriski kaitse – finantstagatisega kaetud riskipositsioonid (%) Finantstagatisega kaetud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Finantstagatist, sealhulgas rahalist tagatist, võlaväärtpabereid ja kulda, nagu loetletud kapitalinõuete määruse artiklites 197 ja 198, võetakse lugejas arvesse, kui kõik kapitalinõuete määruse artikli 207 lõigetes 2–4 sätestatud nõuded on täidetud. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Avalikustatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.
c	Otsene krediidiriski kaitse – muu aktsepteeritud tagatisega kaetud riskipositsioonid (%) Muu aktsepteeritud tagatisega kaetud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Selles veerus avalikustatav väärtus on vormi veergudes d–f esitatud väärtuste summa. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.
d	Otsene krediidiriski kaitse – kinnisvaratagatisega kaetud riskipositsioonid (%) Kinnisvaratagatisega (sealhulgas liisimine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõikele 7) kaetud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Kinnisvaratagatist võetakse lugejas arvesse, kui see vastab kõigile kapitalinõuete määruse artikli 208 lõigetes 2–5 sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele. Liisitud kinnisvara võetakse lugejas arvesse, kui see vastab kõigile kapitalinõuete määruse artiklis 211 sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
e	Saadaolevate nõuetega tagatud riskipositsioonid (%) Kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 kohaselt saadaolevate nõuetega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Saadaolevaid nõudeid võetakse lugejas arvesse, kui need vastavad kõigile kapitalinõuete määruse artiklis 209 sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
f	Muu füüsilise tagatisega kaetud riskipositsioonid (%) Kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaselt muu füüsilise tagatisega kaetud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Muud füüsilist tagatist võetakse lugejas arvesse, kui see vastab kõigile kapitalinõuete määruse artiklis 210 sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
g	Otsene krediidiriski kaitse – muu otsese krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioonid (%) Muu otsese krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Selles veerus avalikustatav väärtus on vormi veergudes h, i ja j esitatud väärtuste summa.
h	Otsene krediidiriski kaitse – hoiustatava rahaga tagatud riskipositsioonid (%) Kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus hoiustatud raha või seal hoitavate raha sarnaste instrumentidega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. kapitalinõuete määruse artikli 200 punkti a kohaselt hõlmab muu otsene krediidiriski kaitse raha, mis on hoiustatud, või raha sarnaseid instrumente, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
i	Otsene krediidiriski kaitse – elukindlustuslepingutega tagatud riskipositsioonid (%) Elukindlustuslepingutega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Kapitalinõuete määruse artikli 200 punkti b kohaselt hõlmab muu otsene krediidiriski kaitse laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule panditud elukindlustuslepinguid. Avalikustatav tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
j	Otsene krediidiriski kaitse – kolmanda isiku hoitava instrumendiga tagatud riskipositsioonid (%) Kolmanda isiku hoitavate instrumentide vormis tagatisega kaetud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a; kolmanda isiku emiteeritud instrumentidega kaetud riskipositsioonide osakaal koguriskipositsioonis. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 200 punktile c hõlmab avalikustatav väärtus kolmandast isikust krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud instrumente, mille kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing on kohustatud nõudmisel tagasi ostma. Tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. See protsent ei hõlma kolmanda isiku hoitavate instrumentidega kaetud riskipositsioone, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu antud garantiina neid nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente, mis on aktsepteeritud kapitalinõuete määruse artikli 200 punkti c kohaselt, nagu sätestatud sama määruse artikli 232 lõikes 4.
k	Kaudne krediidiriski kaitse – garantiidega tagatud riskipositsioonid (%) Garantiidega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Garantiid peavad vastama kapitalinõuete määruse artiklites 213, 214 ja 215 ning vajaduse korral artiklis 217 ja artikli 232 lõikes 4 sätestatud nõudele. Garantiide väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
l	Kaudne krediidiriski kaitse – krediidituletisinstrumentidega tagatud riskipositsioonid (%) Krediidituletisinstrumentidega tagatud riskipositsioonide protsent koguriskipositsioonist, mis on esitatud vormi veerus a. Krediidituletisinstrumendid hõlmavad järgmist: — krediidiriski vahetustehingud; — kogutulu vahetustehingud; — krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses. Need instrumendid peavad vastama kapitalinõuete määruse artikli 204 lõigetes 1 ja 2, artiklites 213 ja 216 ning vajaduse korral artiklis 217 sätestatud nõudele. Krediidituletisinstrumentide väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega.
m	Riskiga kaalutud vara ilma asendusmõjuta (üksnes vähendamise mõju) Riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktidele a ja f, sealhulgas riskiga kaalutud vara mis tahes vähendamine otsese või kaudse krediidiriski kaitse olemasolu tõttu, ka juhul, kui makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär või riskikaal asendatakse kaudse krediidiriski kaitse olemasolu tõttu. Igal juhul, ka siis, kui kasutatakse asendusmeetodit, avalikustatakse riskipositsioonid võlgniku suhtes kohaldatavates esmastes riskipositsiooni klassides.
n	Riskiga kaalutud vara koos asendusmõjuga (nii vähendamise kui ka asendusmõju) Riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 153–157, sealhulgas riskiga kaalutud vara mis tahes vähendamine otsese või kaudse krediidiriski kaitse olemasolu tõttu. Kui makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär või riskikaal asendatakse kaudse krediidiriski kaitse olemasolu tõttu, avalikustatakse riskipositsioonid krediidiriski kaitse andja suhtes kohaldatavas riskipositsiooni klassis.

Rea viide	Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
	See teave avalikustatakse eraldi täiustatud sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide kohta, sisereitingute põhimeetodi kohaste riskipositsioonide kohta ning riskikaalu määramise meetodi kohaste eriotstarbeliste nõuete kohta ja omakapitali investeeringute kohta.
Täiustatud sisereitingute meetod	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selle vormiga hõlmatud teabe krediidiriski maandamise tehnikate kohta riskipositsiooni klasside lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 147 loetletud riskipositsiooni klassidele, jaotades riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) täiendavalt järgmiselt: a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8, välja arvatud eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit; c.nõuded äriühingute vastu – muu. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d ja artikli 147 lõige 5) täiendava jaotuse, mis on järgmine: a.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded VKEde vastu (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõigetega 2 ja 3); b.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded muude kui VKEde vastu (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõikega 3); c.Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad (koostoimes kapitalinõuete määruse artikli 154 lõikega 4); d.Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu; e.Jaenõuded – muud nõuded muude kui VKEde vastu.
Sisereitingute põhimeetod	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selle vormiga hõlmatud teabe krediidiriski maandamise tehnikate kohta riskipositsiooni klasside lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 147 loetletud riskipositsiooni klassidele, jaotades riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) täiendavalt järgmiselt: a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8, välja arvatud eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit; c.nõuded äriühingute vastu – muu.

Vorm EU CR8. Riskiga kaalutud vara vooaruanded krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit. Muutumatu vorm.

Veeru viide

Viited õigussätetele ja juhised

Selgitus

Riskiga kaalutud vara

Krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud vara kogusumma sisereitingute meetodi alusel, võttes arvesse ka kapitalinõuete määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud toetuskoefitsiente.

Rea number	Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Riskiga kaalutud vara eelmise avalikustamisperioodi lõpus
2	Vara suurus (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara suurusest (st pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest; uute äride algatamisest ja laenude tähtajani jõudmisest, v.a pangaportfelli suuruse muutus, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
3	Vara kvaliteet (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara kvaliteedist (st vara hinnangulise kvaliteedi muutused, mis on tingitud laenuvõtja riski muutumisest, nt reitinguklassi vms muutumisest). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
4	Mudeli värskendused (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara mudeli värskendustest (st muutused, mis on tingitud uute mudelite kasutussevõtust, mudelite muutmisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või muudest muutustest, mille eesmärk on vähendada mudeli nõrku külgi). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
5	Metoodika ja põhimõtted (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara metoodika ja põhimõtete muutumisest (st muutused, mis on tingitud arvutamismetoodika muutmisest õiguspoliitika muutumise tõttu, sh olemasolevate õigusnormide muutmise ja uute vastuvõtmise tõttu, v.a mudelite muutmise tõttu, mida kajastatakse vormi real 4). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
6	Omandamised ja võõrandamised (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud omandamistest ja võõrandamistest (st pangaportfelli suuruse muutused, mis on tingitud omandamisest ja/või võõrandamisest). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
7	Valuutakursside kõikumine (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud valuutakursside kõikumisest (st muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest). Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
8	Muu (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise avalikustamisperioodi lõpu ja vaadeldava avalikustamisperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud muudest teguritest. Selle kategooria all kajastatakse muutusi, mida ei saa esitada üheski eeltoodud kategoorias. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad sellele vormile lisatavas selgituses ka mis tahes muid olulisi tegureid, mis mõjutasid sellel real märgitud riskiga kaalutud vara muutusi avalikustamisperioodi jooksul. Riskiga kaalutud vara kasv avalikustatakse positiivse arvuna ja vähenemine negatiivsena.
9	Riskiga kaalutud vara avalikustamisperioodi lõpus

Vorm EU CR9. Sisereitingute meetod – makseviivituse tõenäosuse järeltestimine riskipositsiooni klasside kaupa. Muutumatu vorm.

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a (täiustatud sisereitingute meetod)	Riskipositsiooni klassid Iga kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassi kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi vormi, jaotades riskipositsiooni klassid lisaks järgmiselt: — riskipositsiooni klass „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) jaotatakse järgmiselt: — a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8; c.nõuded äriühingute vastu – muu. — riskipositsiooni klass „jaenõuded“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d ja artikli 147 lõige 5) jaotatakse järgmiselt: — a.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded VKEde vastu (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõigetega 2 ja 3); b.Jaenõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded muude kui VKEde vastu (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 3); c.Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4); d.Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu; e.Jaenõuded – muud nõuded muude kui VKEde vastu.
a (sisereitingute põhimeetod)	Riskipositsiooni klassid Iga kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassi kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi vormi, jaotades riskipositsiooni klassid lisaks järgmiselt: — riskipositsiooni klass „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) jaotatakse järgmiselt: — a.nõuded äriühingute vastu – VKEd, vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete sisemisele liigitusele, mis põhineb riskijuhtimise põhimõtetel; b.nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 8; c.nõuded äriühingute vastu – muu.
b	Makseviivituse tõenäosuse vahemik See on konkreetne makseviivituse tõenäosuse vahemik, mida ei tohi muuta. Riskipositsioonid jagatakse sobivasse konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse avalikustamisperioodi alguses (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
c, d	Võlgnike arv eelmise aasta lõpus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmised kaks teabekogumit: (i) võlgnike arv eelmise aasta lõpus (vormi veerg c); võlgnike arv selle aasta lõpus, mille kohta teavet avalikustatakse. Mõlemal juhul võetakse arvesse kõiki võlgnikke, kelle vastu on asjaomasel ajahetkel krediidi iseloomuga nõue. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arvu eelmise aasta lõpu seisuga, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel. Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib esineda jaenõuete klassis, kui makseviivituse määratlust kohaldatakse konkreetse krediidilimiidi tasandil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 1 viimasele lausele. Selline olukord võib esineda ka siis, kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded määratakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teisele lausele erinevatesse riskipositsiooni klassidesse. (ii) millest selliste võlgnike arv, kes olid avalikustamiskuupäevale eelnenud aastal makseviivituses (vormi veerg d) See on vormi veeru C alajaotis, mis kajastab aasta jooksul makseviivituses olnud võlgnike arvu. Makseviivitus tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt. Üheaastase makseviivituse määra arvutamisel võetakse lugejas ja nimetajas iga makseviivituses olev võlgnik arvesse vaid korra ka siis, kui tal tekkis makseviivitus aasta jooksul mitmel korral.
e	Tegelik keskmine makseviivituse määr (%) Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 78 määratletud üheaastaste makseviivituse määrade aritmeetiline keskmine kättesaadava andmekogumi põhjal. Üheaastase makseviivituse määra arvutamisel tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mõlema järgmise tingimuse täitmise: a) nimetajas on nende makseviivituses mitteolevate võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi alguses krediidi iseloomuga kohustusi (eelmise avalikustamisperioodi algus, st avalikustamiskuupäevale eelneva aasta algus); selles kontekstis tähendab „krediidi iseloomuga kohustus“ järgmist: i) bilansikirjed (sh põhisumma, intressid ja tasud); ii) bilansivälised kirjed (sh garantiid, mille on välja andnud garantii andjast krediidiasutus või investeerimisühing). b) lugejas on nende võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi jooksul tekkinud vähemalt üks makseviivitus (avalikustamiskuupäevale eelneval aastal). Krediidiasutused ja investeerimisühingud valivad tegeliku keskmise makseviivituse määra arvutamiseks sobiva meetodi, mis on kas kattuvatel üheaastastel ajavahemikel põhinev meetod või üheaastastel mittekattuvatel ajavahemikel põhinev meetod.
f	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%) Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%), nagu esitatud vormi EU CR6 veerus f; konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga võlgniku keskmine makseviivituse tõenäosuse hinnang, mis on kaalutud vormi EU CR6 veerus e esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindlusteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
g	Keskmine makseviivituse tõenäosus avalikustamiskuupäeval (%) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi kuuluvate võlgnike (kelle arv esitatakse veerus d) makseviivituse tõenäosuse aritmeetiline keskmine avalikustamisperioodi alguses (võlgnike arvuga kaalutud keskmine).
h	Varasem keskmine aastane makseviivituse määr (%) Vähemalt viie viimase aasta aastase makseviivituse määra aritmeetiline keskmine (aasta jooksul makseviivistusse sattunud võlgnike arv aasta alguse seisuga / kõik võlgnikud aasta alguse seisuga). Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada ka pikemat perioodi, kui see on kooskõlas tema tegelike riskijuhtimistavadega. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab pikemat perioodi, selgitab ja täpsustab ta seda vormile lisatavas selgituses.

Vorm EU CR9.1. Sisereitingute meetod – makseviivituse tõenäosuse järeltestimine riskipositsiooni klasside kaupa (ainult kapitalinõuete määruse artikli 180 lõike 1 punkti f kohaste makseviivituse tõenäosuse hinnangute puhul)

Vorm EU CR10. Eriotstarbelised laenud ja omakapitali investeeringud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt

Vorm EU CR10.1

Eriotstarbelised laenud: projektide rahastamine (riskikaalu määramise meetod)
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	Bilansiline riskipositsioon	Bilansiväline riskipositsioon	Riskikaal	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara	Oodatav kahju
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	a	b	c	d	e	f
Kategooria 1	Vähem kui 2,5 aastat			50 %
Kategooria 1	2,5 aastat või enam			70 %
Kategooria 2	Vähem kui 2,5 aastat			70 %
Kategooria 2	2,5 aastat või enam			90 %
Kategooria 3	Vähem kui 2,5 aastat			115 %
Kategooria 3	2,5 aastat või enam			115 %
Kategooria 4	Vähem kui 2,5 aastat			250 %
Kategooria 4	2,5 aastat või enam			250 %
Kategooria 5	Vähem kui 2,5 aastat			—
Kategooria 5	2,5 aastat või enam			—
Kokku	Vähem kui 2,5 aastat
Kokku	2,5 aastat või enam

Vorm EU CR10.2

Eriotstarbelised laenud: tulu teenis kinnisvara ja suure volatiilsusega ärikinnisvara (riskikaalu määramise meetod)
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	Bilansiline riskipositsioon	Bilansiväline riskipositsioon	Riskikaal	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara	Oodatav kahju
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	a	b	c	d	e	f
Kategooria 1	Vähem kui 2,5 aastat			50 %
Kategooria 1	2,5 aastat või enam			70 %
Kategooria 2	Vähem kui 2,5 aastat			70 %
Kategooria 2	2,5 aastat või enam			90 %
Kategooria 3	Vähem kui 2,5 aastat			115 %
Kategooria 3	2,5 aastat või enam			115 %
Kategooria 4	Vähem kui 2,5 aastat			250 %
Kategooria 4	2,5 aastat või enam			250 %
Kategooria 5	Vähem kui 2,5 aastat			—
Kategooria 5	2,5 aastat või enam			—
Kokku	Vähem kui 2,5 aastat
Kokku	2,5 aastat või enam

Vorm EU CR10.3

Eriotstarbelised laenud: objektide rahastamine (riskikaalu määramise meetod)
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	Bilansiline riskipositsioon	Bilansiväline riskipositsioon	Riskikaal	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara	Oodatav kahju
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	a	b	c	d	e	f
Kategooria 1	Vähem kui 2,5 aastat			50 %
Kategooria 1	2,5 aastat või enam			70 %
Kategooria 2	Vähem kui 2,5 aastat			70 %
Kategooria 2	2,5 aastat või enam			90 %
Kategooria 3	Vähem kui 2,5 aastat			115 %
Kategooria 3	2,5 aastat või enam			115 %
Kategooria 4	Vähem kui 2,5 aastat			250 %
Kategooria 4	2,5 aastat või enam			250 %
Kategooria 5	Vähem kui 2,5 aastat			—
Kategooria 5	2,5 aastat või enam			—
Kokku	Vähem kui 2,5 aastat
Kokku	2,5 aastat või enam

Vorm EU CR10.4

Eriotstarbelised laenud: kaupade rahastamine (riskikaalu määramise meetod)
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	Bilansiline riskipositsioon	Bilansiväline riskipositsioon	Riskikaal	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara	Oodatav kahju
Regulatiivsed kategooriad	Järelejäänud tähtaeg	a	b	c	d	e	f
Kategooria 1	Vähem kui 2,5 aastat			50 %
Kategooria 1	2,5 aastat või enam			70 %
Kategooria 2	Vähem kui 2,5 aastat			70 %
Kategooria 2	2,5 aastat või enam			90 %
Kategooria 3	Vähem kui 2,5 aastat			115 %
Kategooria 3	2,5 aastat või enam			115 %
Kategooria 4	Vähem kui 2,5 aastat			250 %
Kategooria 4	2,5 aastat või enam			250 %
Kategooria 5	Vähem kui 2,5 aastat			—
Kategooria 5	2,5 aastat või enam			—
Kokku	Vähem kui 2,5 aastat
Kokku	2,5 aastat või enam

Vorm EU CR10.5

Omakapitali investeeringud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt
Kategooriad	Bilansiline riskipositsioon	Bilansiväline riskipositsioon	Riskikaal	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara	Oodatav kahju
Kategooriad	a	b	c	d	e	f
Börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid			190 %
Börsil kaubeldavad omakapitali investeeringud			290 %
Muud omakapitali investeeringud			370 %
Kokku

Teabe avalikustamine lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaste eriotstarbeliste nõuete ja omakapitali investeeringute kohta

Vorm EU CR10. Lihtsustatud riskikaalu meetodi kohased eriotstarbelised nõuded ja omakapitali investeeringud. Muutumatu vorm.

Veeru viide	Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Bilansilised riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansiliste riskipositsioonide väärtuse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetele 1–7 ja artikli 167 lõikele 1.
b	Bilansivälised riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansiväliste riskipositsioonide väärtuse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 166 ja artikli 167 lõikele 2, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetes 8 või 9 sätestatud ümberhindlustegureid või kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikes 10 sätestatud protsente. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kõiki eraldatud, aga kasutamata limiite ning bilansiväliseid kirjeid, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse I lisas.
c	Riskikaal See on muutumatu veerg. Seda ei tohi muuta. See veerg on vormide EU CR10.1 kuni EU CR10.4 puhul kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikele 5 ja vormi EU CR10.5 puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 2.
d	Riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete määruse artiklite 166 ja 167 kohane riskipositsiooni väärtus. Selles veerus esitatakse bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide väärtuste summa pärast ümberhindlustegurite ja protsentide kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetele 8–10.
e (vormid EU CR10.1 kuni EU CR10.4)	Riskiga kaalutud vara (eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit) Riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikele 5 pärast kapitalinõuete määruse artiklite 501 ja 501a kohaste toetuskoefitsientide kohaldamist, kui see on asjakohane.
e (vorm EU CR10.5)	Riskiga kaalutud vara (omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit) Riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 2.
f (vormid EU CR10.1 kuni EU CR10.4)	Oodatav kahju (eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit) Oodatava kahju summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõikele 6.
f (vorm EU CR10.5.)	Oodatav kahju (omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit) Oodatava kahju summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõikele 7.

Rea number	Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
Regulatiivne kategooria	Vormid EU CR10.1 kuni EU CR10.4 Regulatiivsed kategooriad, mida kohaldatakse riskikaalu määramise meetodi kohaste eriotstarbeliste nõuete suhtes iga eriotstarbeliste nõuete klassi puhul; nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikes 5 ja riskikaalu määramise meetodi regulatiivsete tehniliste standardite lõplikus eelnõus.
Kategooriad	Vorm EU CR10.5. Regulatiivsed kategooriad omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 2.

Tabel EU CCRA. Kvalitatiivse teabe avalikustamine seoses vastaspoole krediidiriskiga

		Paindlikus vormingus avalikustamine
a)	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punkt a Vastaspoole krediidiriski positsioonidele sisemiste kapitali- ja krediidilimiitide määramise metoodika kirjeldus, sealhulgas kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidele kapitali- ja krediidilimiitide määramise meetodid.
b)	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punkt b Garantiide ja muude krediidiriski maandavate teguritega seotud põhimõtete kirjeldus, näiteks tagatise saamise ja krediidireservi loomise põhimõtted.
c)	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punkt c Kapitalinõuete määruse artiklis 291 määratletud korrelatsiooniriskiga seotud põhimõtete kirjeldus.
d)	Kapitalinõuete määruse artikli 431 punktid 3 ja 4 Kõik muud vastaspoole krediidiriskiga seotud riskijuhtimiseesmärgid ja asjakohased põhimõtted.
e)	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punkt d Tagatise summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing peaks andma, kui tema krediidireitingut alandataks.

Vorm EU CCR1. Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide analüüs meetodite kaupa

		a	b	c	d	e	f	g	h
		Asenduskulu	Võimalik tulevane riskipositsioon	Tegelikult oodatav positiivne riskipositsioon	Regulatiivse riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatud alfa	Riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist	Riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist	Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara summa
EU-1	EU - esmase riskipositsiooni meetod (tuletisinstrumentide jaoks)				1,4
EU-2	EU - vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod (tuletisinstrumentide jaoks)				1,4
1	Vastaspoole krediidiriski standardmeetod (tuletisinstrumentide jaoks)				1,4
2	Sisemudeli meetod (tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks)
2a	millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
2b	millest: tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid
2c	millest: lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest
3	Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks)
4	Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks)
5	VAR riskihindamismeetod väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks
6	Kokku

Vorm EU CCR2. Tehingud, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid

		a	b
		Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara summa
1	Tehingud kokku, mille suhtes kohaldatakse täiustatud meetodit
2	i) VaR riskiväärtuse komponent (sh 3× kordaja)
3	ii) stressiolukorra VaR riskiväärtuse komponent (sh 3× kordaja)
4	Tehingud, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit
EU-4	Tehingud, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset meetodit (põhineb esmase riskipositsiooni meetodil)
5	Tehingud kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid

Vorm EU CCR3. Standardmeetod – vastaspoole krediidiriski positsioonid regulatiivsete riskipositsiooni klasside ja riskikaalude kaupa

	Riskipositsiooni klassid	Riskikaal
		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j	k	l
		0 %	2 %	4 %	10 %	20 %	50 %	70 %	75 %	100 %	150 %	Muud	Riskipositsiooni väärtus kokku
1	Keskvalitsused ja keskpangad
2	Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused
3	Avaliku sektori asutused
4	Mitmepoolsed arengupangad
5	Rahvusvahelised organisatsioonid
6	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
7	Äriühingud
8	Jaenõuded
9	Lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutused ja investeerimisühingud ning äriühingud
10	Muud kirjed
11	Riskipositsiooni väärtus kokku

Vorm EU CCR4. Sisereitingute meetod – vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid riskipositsiooni klasside ja makseviivituse tõenäosuste kaupa

			a	b	c	d	e	f	g
		Makseviivituse tõenäosuse skaala	Riskipositsiooni väärtus	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%)	Võlgnike arv	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%)	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates)	Riskiga kaalutud vara summa	Riskiga kaalutud vara tihedus
1 … x	Riskipositsiooni klass X
1		0,00 kuni < 0,15
2		0,15 kuni < 0,25
3		0,25 kuni < 0,50
4		0,50 kuni < 0,75
5		0,75 kuni < 2,50
6		2,50 kuni < 10,00
7		10,00 kuni < 100,00
8		100,00 (makseviivitus)
x		Vahesumma (riskipositsiooni klass X)
y	Kokku (kõik vastaspoole krediidiriskile avatud riskipositsiooni klassid)

Vorm EU CCR5. Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide tagatise koosseis

		a	b	c	d	e	f	g	h
		Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis				Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis
	Tagatise liik	Saadud tagatise õiglane väärtus		Antud tagatise õiglane väärtus		Saadud tagatise õiglane väärtus		Antud tagatise õiglane väärtus
	Tagatise liik	Eraldatud	Eraldamata	Eraldatud	Eraldamata	Eraldatud	Eraldamata	Eraldatud	Eraldamata
1	Raha – omavääring
2	Raha – muud vääringud
3	Oma riigi keskvalitsuse võlakohustus
4	Teiste riikide keskvalitsuse võlakohustused
5	Valitsusasutuste võlakohustused
6	Äriühingute võlakirjad
7	Kapitaliväärtpaberid
8	Muu tagatis
9	Kokku

		a	b
		Ostetud krediidiriski kaitse	Müüdud krediidiriski kaitse
Tinglik väärtus
1	Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingud
2	Indeksipõhised krediidiriski vahetustehingud
3	Kogutulu vahetustehingud
4	Krediidioptsioonid
5	Muud krediidituletisinstrumendid
6	Tinglik väärtus kokku
Õiglane väärtus
7	Positiivne õiglane väärtus (vara)
8	Negatiivne õiglane väärtus (kohustus)

Vorm EU CCR7. Vastaspoole krediidiriskile avatud riskiga kaalutud vara vooaruanded sisemudeli meetodi kohaselt

		a
		Riskiga kaalutud vara summa
1	Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus
2	Vara suurus
3	Vastaspoolte krediidikvaliteet
4	Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod)
5	Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod)
6	Omandamised ja võõrandamised
7	Valuuta liikumine
8	Muu
9	Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus

		a	b
		Riskipositsiooni väärtus	Riskiga kaalutud vara summa
1	Nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (kokku)
2	Nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest:
3	i) börsivälised tuletisinstrumendid
4	ii) börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
5	iii) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
6	iv) tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud
7	Eraldatud alustamistagatis
8	Eraldamata alustamistagatis
9	Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
10	Rahastamata sissemaksed tagatisfondi
11	Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavatega seotud riskipositsioonid (kokku)
12	Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavate juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest:
13	i) börsivälised tuletisinstrumendid
14	ii) börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid
15	iii) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
16	iv) tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud
17	Eraldatud alustamistagatis
18	Eraldamata alustamistagatis
19	Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi
20	Rahastamata sissemaksed tagatisfondi

Tabel EU CCRA. Vastaspoole krediidiriskiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamine. Vabas vormis tekstikastid

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punktis a nõutava teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjelduse, mis hõlmab sisemiste kapitali- ja krediidilimiitide määramise metoodikat vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, sealhulgas kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidele kapitali- ja krediidilimiitide määramise meetodeid.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punktis b nõutava teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud garantiide ja muude krediidiriski maandavate teguritega seotud põhimõtete kirjelduse, näiteks tagatise saamise ja krediidireservide loomise põhimõtted.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punktis c nõutava teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artiklis 291 määratletud korrelatsiooniriskiga seotud põhimõtete kirjelduse.
d	Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 431 lõigetega 3 ja 4 täiendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eespool esitatud teavet mis tahes muude riskijuhtimiseesmärkidega ja vastaspoole krediidiriskiga seotud asjakohaste põhimõtetega.
e	Kapitalinõuete määruse artikli 439 punktis d nõutava teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tagatise summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing peaks andma, kui tema krediidireitingut alandataks. Kui liikmesriigi keskpank annab tagatise vahetustehingute vormis likviidsusabi, võib pädev asutus vabastada krediidiasutused ja investeerimisühingud sellise teabe esitamisest, kui ta leiab, et osutatud teabe avalikustamine võib ilmsiks tuua erakorralise likviidsusabi andmise. Pädev asutus kehtestab sel eesmärgil asjakohased künnised ja objektiivsed kriteeriumid.

Vorm EU CCR1. Vastaspoole krediidiriski positsioonide analüüs meetodite kaupa. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
EU-1	Esmase riskipositsiooni meetod (tuletisinstrumentide jaoks) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kui alfa * (RC + PFE), kusjuures α = 1,4 ning RC ja PFE arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao artikli 282 kohaselt. Seda tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodit võivad kasutada ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki artikli 273a lõikes 2 või 4 sätestatud tingimustele.
EU-2	Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod (tuletisinstrumentide jaoks) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kui alfa * (RC + PFE), kusjuures α = 1,4 ning RC ja PFE arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. jao artikli 281 kohaselt. Seda tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud standardmeetodit võivad kasutada ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki artikli 273a lõikes 1 või 4 sätestatud tingimustele.
1	Vastaspoole krediidiriski standardmeetod (tuletisinstrumentide jaoks) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kui alfa * (RC + PFE), kusjuures α = 1,4 ning RC ja PFE arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jao kohaselt.
2	Sisemudeli meetod (tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks) Tuletisinstrumendid, pika arveldustähtajaga tehingud ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodit.
EU-2a	Millest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid Ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 139), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
EU-2b	Millest tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid Ainult kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2) sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
EU-2c	Millest lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumid Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepingujärgne toodetevaheline tasaarvestuskokkulepe (määratlus sama artikli lõikes 25) ning mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa kasutada sisemudeli meetodit.
3, 4	Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks) ja finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks) Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud arvutada kapitalinõuete määruse III osa II Jaotise 4. peatüki artikleid 222 ja 223 (mitte kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki artikli 271 lõiget 2) järgides.
5	VaR väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, võimenduslaenu tehingud või teised kapitaliturupõhised tehingud (v.a tehingud tuletisinstrumentidega), mille riskipositsiooni väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 221 kohaselt sisemudelitel põhineva meetodiga, milles võetakse arvesse tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberipositsioonide korrelatsiooni mõju ja asjaomaste instrumentide likviidsust.
6	Kokku
Veeru täht	Selgitus
a, b	Asenduskulu (RC) ja võimalik tulevane riskipositsioon (PFE) RC ja PFE arvutatakse järgmiselt: — esmase riskipositsiooni meetodi puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao artikli 282 lõigetele 3 ja 4 (vormi rida EU-1), — vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao artiklile 281 (vormi rida EU-2), — vastaspoole krediidiriski standardmeetodi puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. ja 5. jao artiklitele 275 ja 278 (vormi rida 1). Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumite asenduskulude summa vastavatel ridadel.
c	Tegelik oodatav positiivne riskipositsioon Tegelik oodatav positiivne riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 22 ja arvutatakse nimetatud määruse artikli 284 lõike 6 kohaselt. Siin esitatakse tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 284 lõike 3 kohaselt arvutatavate omavahendite nõuete kindlakstegemiseks (st tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis on arvutatud kas jooksvaid turuandmeid või stressikalibreerimist kasutades, olenevalt sellest, kumb annab suurema omavahendite nõude). Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad käesolevale vormile lisatavas selgituses, milline tegelik oodatav positiivne riskipositsioon on lisatud.
d	Regulatiivse riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatud alfa Vormi ridadel EU-1, EU-2 ja 1 on alfa väärtus kapitalinõuete määruse artikli 282 lõike 2, artikli 281 lõike 1 ja artikli 274 lõike 2 kohaselt 1,4. Sisemudeli meetodi kasutamisel võib alfa väärtus olla kas 1,4 või midagi muud, kui pädevad asutused nõuavad kapitalinõuete määruse artikli 284 lõike 4 kohaselt suurema väärtusega alfa kasutamist või lubavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao artikli 284 lõike 9 kohaselt sisehinnangute kasutamist.
e	Riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb arvutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetodite kohaselt, võttes arvesse tasaarvestamise mõju, aga mitte arvestades muid krediidiriski maandamise tehnikaid (nt võimendustagatist). Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ei tohi väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvestada, kui tagatis on saadud (st see ei tohi riskipositsiooni väärtust vähendada). Kui aga tagatis on antud, tuleb väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvesse võtta. Peale selle käsitletakse tagatisega tegevust tagatiseta tegevusena (st võimendustagatise mõju ei arvestata). Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb kindlaks teha kapitalinõuete määruse artiklit 291 järgides. Krediidiriski maandamise eelses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 273 lõikes 6. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise eelsete riskipositsioonide väärtuste summa.
f	Riskipositsiooni väärtus (pärast krediidiriski maandamist) Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist tuleb arvutada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditel, olles kohaldanud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid. Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb kindlaks teha kapitalinõuete määruse artiklit 291 järgides. Kapitalinõuete määruse artikli 273 lõike 6 kohaselt ei arvata krediidiriski maandamise järgsest riskipositsiooni väärtusest maha krediidiväärtuse korrigeerimisest tulenevat kahjumit. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise järgsete riskipositsioonide väärtuste summa.
g	Riskipositsiooni väärtus Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja omavahendite nõuete arvutamiseks (st kui on kohaldatud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid ja arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 273 lõikes 6). Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb kindlaks teha kapitalinõuete määruse artiklit 291 järgides. Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, määratakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimisest tulenev kahju iga meetodi puhul eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise järgsete riskipositsioonide väärtuste summa.
h	Riskiga kaalutud vara Kapitalinõuete määruse artikli 107 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende elementide puhul, mille riskikaalu hinnatakse nimetatud määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus arvutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt.

Vorm EU CCR2. Tehingud, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid: Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kõik tehingud, mille suhtes kohaldatakse täiustatud meetodit Tehingud, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 383 kohast täiustatud meetodit krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks.
2	VaR riskiväärtuse komponent (sh kordaja 3) Tehingud, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid, mille puhul riskiga kaalutud varad saadakse kapitalinõuete määruse artiklis 383 sätestatud valemi abil, kasutades tururiski sisemudelitel põhinevat VaR riskiväärtuse arvutamist (koos oodatavale riskipositsioonile kalibreeritud praeguste parameetritega, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 292 lõike 2 esimeses lõigus). Arvutamisel kasutatakse kordajat, mis on vähemalt 3 (määrab järelevalveasutus).
3	Stressiolukorra VaR riskiväärtuse komponent (sh kordaja 3) Tehingud, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid, mille puhul riskiga kaalutud varad saadakse kapitalinõuete määruse artiklis 383 sätestatud valemi abil, kasutades tururiski sisemudelitel põhinevat stressiolukorra VaR riskiväärtuse arvutamist (koos stressiolukorra parameetritega valemi kaliibrimiseks, nagu sätestatud kapitalinõuete määrus artikli 292 lõike 2 esimeses lõigus). Arvutamisel kasutatakse kordajat, mis on vähemalt 3 (määrab järelevalveasutus).
4	Tehingud, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit Tehingud, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 384 kohast standardmeetodit krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks.
EU-4	Tehingud, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset meetodit (põhineb esmase riskipositsiooni meetodil) Tehingud, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 385 kohast alternatiivset meetodit krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks.
5	Kõik tehingud, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid
Veeru täht	Selgitus
a	Riskipositsiooni väärtus Riskipositsiooni väärtus, mis määratakse kapitalinõuete määruse III osa VI jaotise kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa 6. jaotise 6. peatükile (või kapitalinõuete määruse artikli 271 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükile). Riskipositsiooni väärtus on väärtus, mida kasutatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks, võttes arvesse maandamise mõju vastavalt kapitalinõuete määruse III osa VI jaotisele. Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit (alternatiivne meetod), on riskipositsiooni väärtus see väärtus, mida on kasutatud riskiga kaalutud varade arvutamiseks.
b	Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 438 punktile d ja artikli 92 lõike 3 punktile d, st krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded, mis on arvutatud valitud meetodi abil, korrutatuna 12,5ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.

Vorm EU CCR3. Standardmeetod – vastaspoole krediidiriski positsioonid regulatiivsete riskipositsiooni klasside ja riskikaalude kaupa. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–9	Riskipositsiooni klassid Need read viitavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki artiklites 112–134 määratletud regulatiivsetele riskipositsiooni klassidele. Igal real avalikustatakse vastavad riskipositsioonide väärtused (vt vormi EU CCR1 veerus g esitatud määratlus).
10	Muud kirjed See viitab varadele, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki artiklis 134 sätestatud konkreetset riskikaalu, ja muudele kirjetele, mida selle vormi read 1–9 ei hõlma. See viitab ka varadele, mis ei kuulu mahaarvamisele vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 39 (enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel), artiklile 41 (kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara), artiklitele 46 ja 469 (väheolulised investeeringud finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse), artiklitele 49 ja 471 (osalused kindlustusettevõtjates, olenemata sellest, kas kindlustusettevõtjate üle tehakse finantskonglomeraatide direktiivi kohast järelevalvet või mitte), artiklitele 60 ja 475 (väheolulised ja olulised kaudsed investeeringud finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse), artiklitele 70 ja 477 (väheolulised ja olulised kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahendites), kui need pole määratud muudesse riskipositsiooni klassidesse ega väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste hulka, kui nende suhtes ei kohaldata riskikaalu 1 250 % kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 1. peatüki artikli 36 punkti k kohaldamisel.
11	Riskipositsioonide koguväärtus
Veeru täht	Selgitus
a–k	Need veerud viitavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidiriski kvaliteedi astmetele / riskikaaludele, mille puhul avalikustatakse vastavad riskipositsiooni väärtused (vt vormi EU CCR1 veerus g esitatud määratlus).
l	Riskipositsioonide koguväärtus

Vorm EU CCR4. Sisereitingute meetod – vastaspoole krediidiriski positsioonid riskipositsiooni klasside ja makseviivituse tõenäosuste kaupa. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–8	Makseviivituse tõenäosuse skaala Vastaspoole krediidiriski positsioonid jagatakse sobivasse konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse (võtmata arvesse garantii või krediidituletisinstrumendi olemasolust tingitud asendust). Krediidiasutused ja investeerimisühingud jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse skaalale, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid pannakse klassi, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.
1–x	Riskipositsiooni klass X See viitab kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklis 147 loetletud erinevatele riskipositsiooni klassidele.
x ja y	Vahesumma (riskipositsiooni klass X) / kogusumma (kõik vastaspoole krediidiriski seisukohast asjakohased riskipositsiooni klassid) Riskipositsiooni väärtuste, riskiga kaalutud varade ja võlgnike arvu (vahe)summa on vastavate veergude summa. Erinevate parameetrite puhul, milleks on keskmine makseviivituse tõenäosus, keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, keskmine lõpptähtaeg ja riskiga kaalutud vara suhtarv, kasutatakse allpool esitatud määratlusi seoses riskipositsiooni klassi X või kõigi vastaspoole krediidiriski seisukohast asjakohaste riskipositsiooni klasside valimiga.
Veeru täht	Selgitus
a	Riskipositsiooni väärtus Riskipositsiooni väärtus (vt vormi EU CCR1 veerus g esitatud määratlus), esitatuna riskipositsiooni klasside ja makseviivituse tõenäosuse skaala alusel vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile.
b	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%) Keskmine üksikvõlgnike reitinguklasside makseviivituse tõenäosus, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega selle vormi veerus a.
c	Võlgnike arv Konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust. Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib esineda ka siis, kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded määratakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teisele lausele erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse.
d	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%) Keskmine võlgnike reitinguklasside makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega. Avalikustatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati omavahendite nõuete arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamist (kui asjakohane). Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab avalikustatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, arvestatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktiga h. Avalikustatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule.
e	Riskipositsioonidega kaalutud keskmine lõpptähtaeg (aastates) Keskmine võlgnike lõpptähtaeg aastates, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega vormi veerus a. Avalikustatav lõpptähtaeg tehakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 162 kohaselt.
f	Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud nõuetele; keskvalitsuse, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 153 lõigete 1–4 kohaselt; arvesse tuleb võtta ka VKE ja taristu toetuskoefitsiente, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 501 ja 501a; Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaste omakapitali investeeringute puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 3.
g	Riskiga kaalutud vara suhtarv Riskiga kaalutud vara kogusumma (vormi veerus f) ja riskipositsiooni väärtuse (vormi veerus a) suhe.

Vorm EU CCR5. Vastaspoole krediidiriski positsioonide tagatise koostis. Muutumatud veerud

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–8	Tagatise liik Jaotus tagatise liikide alusel.
9	Kokku
Veeru täht	Selgitus
a, c, e ja g	Eraldatud Tagatis, mis on pankrotivarast välistatud, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 300 lõikes 1.
b, d, f ja h	Eraldamata Tagatis, mis ei ole pankrotivarast välistatud, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 300 lõikes 1.
a–d	Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis Tagatis (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis), mida kasutatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidega või sama määruse artikli 271 lõike 2 kohaste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriski positsioonides.
e–h	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis Tagatis (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis ning tagatis väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberite poolel), mida kasutatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või tuletisinstrumendiks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriski positsioonides.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–6	Tinglikud väärtused Tuletisinstrumentide absoluutsete tinglike väärtuste summa tooteliigiti enne tasaarvestust.
7–8	Õiglased väärtused Õiglased väärtused varade (positiivsed õiglased väärtused) ja kohustuste (negatiivsed õiglased väärtused) kaupa.
Veeru täht	Selgitus
a–b	Krediidituletisinstrumentide kaitse Kapitalinõuete määruse III osa II jaotuse 6. peatüki kohaselt ostetav või müüdav krediidituletisinstrumentide kaitse.

Vorm EU CCR7. Riskiga kaalutud vara vooaruanded vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisemudeli meetodit. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Riskiga kaalutud vara eelmise avalikustamisperioodi lõpus Vastaspoole krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud vara eelmise avalikustamisperioodi lõpus sisemudeli meetodil.
2	Vara suurus Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest (sh uute äride algatamine ja riskipositsioonide lõpptähtaja saabumine) (v.a üksuste omandamised ja võõrandamised).
3	Vastaspoolte krediidikvaliteet Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole hinnangulise kvaliteedi (mõõdetuna krediidiriski raamistiku kohasel meetodil) muutumisest. Sellel real kajastatakse ka potentsiaalseid riskiga kaalutud vara muutusi, mis on tingitud sisereitingute mudelitest, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.
4	Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod) Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud mudeli rakendamisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või mudeli nõrkade külgede kaotamiseks tehtud muudatustest. Sellel real kajastatakse ainult muudatusi sisemudeli meetodis.
5	Metoodika ja põhimõtted (ainult sisemudeli meetod) Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud arvutusmeetodite muutumisest, mis on omakorda tingitud õiguspoliitika muutumisest (nt uued õigusaktid) (ainult sisemudeli meetodi puhul).
6	Omandamised ja võõrandamised Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse muutumisest üksuste omandamiste ja võõrandamiste tõttu.
7	Valuutakursside kõikumine Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest.
8	Muu Selle kategooria all kajastatakse riskiga kaalutud vara (positiivseid või negatiivseid) muutusi, mida ei saa esitada üheski eelmises kategoorias. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sellel real riskiga kaalutud vara muutuste summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad sellele vormile lisatavas selgituses ka mis tahes muid olulisi tegureid, mis mõjutasid riskiga kaalutud vara muutusi avalikustamisperioodi jooksul.
9	Riskiga kaalutud vara jooksva avalikustamisperioodi lõpus Vastaspoole krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud vara jooksva avalikustamisperioodi lõpus sisemudeli meetodil.
Veeru täht	Selgitus
a	Riskiga kaalutud vara

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–10	Nõuetele vastav keskne vastaspool Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool.
7 ja 8 17 ja 18	Alustamise tagatis Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad alustamise tagatisena (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 140) saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse. Sellel vormil esitatav alustamise tagatis ei tohi sisaldada kesksele vastaspoolele seoses vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppega tehtud osamakseid (st kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist vastastikuseks kahjumi jaotamiseks kliirivate liikmete vahel, käsitatakse seda tagatisfondiga seotud riskipositsioonina).
9 ja 19	Eelrahastatud osamaksud tagatisfondi Osamaks, mille krediidiasutus või investeerimisühing maksab keskse vastaspoole tagatisfondi. „Tagatisfond“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 89.
20	Rahastamata osamaksed tagatisfondi Osamaksed, mille kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahju, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu. „Tagatisfond“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 89.
7 ja 17	Eraldatud Vt määratlus vormis EU CCR5.
8 ja 18	Eraldamata Vt määratlus vormis EU CCR5.
Veeru täht	Selgitus
a	Riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetodite kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul pärast kõnealuse jao artiklites 304, 306 ja 308 sätestatud asjaomaste korrigeerimiste kohaldamist. Riskipositsioon võib olla kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 91 määratletud kauplemisriski positsioon. Avalikustatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaseks omavahendite nõuete arvutamiseks, võttes nimetatud määruse artiklis 497 sätestatud üleminekuperioodil arvesse selles artiklis esitatud nõudeid.
b	Riskiga kaalutud vara Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao artiklile 107.

Tabel EU-SECA. Väärtpaberistamispositsioonidega seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt a	a)	Väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuse kirjeldus, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimis- ja investeerimiseesmärgid seoses selle tegevusega, nende roll väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistehingutes, see, kas kasutatakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise raamistikku, ning mil määral kasutatakse väärtpaberistamise tehinguid väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski ülekandmiseks kolmandatele isikutele ja asjakohasel juhul eraldi kirjeldus sünteetilise väärtpaberistamistegevuse raames riski ülekandmise põhimõtete kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt b	b)	Mis liiki riskidele krediidiasutus või investeerimisühing oma väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuses avatud, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järkude kaupa, eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvaid positsioone, ning: i) enda algatatud tehingutes säilinud risk; ii) kolmandate isikute algatatud tehingutega seoses võetud risk.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt c	c)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu meetodid väärtpaberistamistegevuses riskiga kaalutud vara arvutamiseks, sealhulgas väärtpaberistamise positsioonide liigid, mille puhul iga arvutusmeetodit kasutatakse, ning eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvaid positsioone.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt d	d)	Nimekiri eriotstarbelistest väärtpaberistamisüksustest, mis kuuluvad mõnda järgmistest kategooriatest, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste riskipositsioonide liikide (sealhulgas tuletislepingud) kirjeldus, mis on seotud kõnealuste eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksustega: i) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis omandavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute algatatud riskipositsioone; ii) krediidiasutuste ja investeerimisühingute sponsitud eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused; iii) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused ja teised juriidilised isikud, kellele krediidiasutused ja investeerimisühingud osutavad väärtpaberistamisega seotud teenuseid (näiteks nõuande-, varateenindus- või -haldusteenus); iv) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis kuuluvad krediidiasutuste ja investeerimisühingute regulatiivse konsolideerimise kohaldamisalasse.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt e	e)	Selliste juriidiliste isikute nimekiri, kellega seoses on krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustanud, et nad on andnud toetust kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt f	f)	Nimekiri krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud juriidilistest isikutest, kes investeerivad nende algatatud väärtpaberistamisse või nende sponsitud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste emiteeritud väärtpaberistamispositsioonidesse.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt g	g)	Kokkuvõte nende väärtpaberistamistegevuse jaoks mõeldud raamatupidamispõhimõtetest, sealhulgas eristades vajaduse korral väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioone.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punkt h	h)	Väärtpaberistamisel kasutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste nimed ja riskipositsioonide liigid, millega seoses iga asutust on kasutatud.
Kapitalinõuete määruse artikli 449 punt i	i)	Asjakohasel juhul kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükis sätestatud sisehinnangu meetodi kirjeldus, sealhulgas sisemiste hinnangute andmise protsessi ülesehitus ning sisemiste hinnangute ja punkti h kohaselt avalikustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud välisreitingute seos, sisemiste hinnangute andmise protsessi kontrollimehhanismid (sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ning sisemiste hinnangute andmise protsessi läbivaatamine), riskipositsioonide liigid, mille puhul sisemiste hinnangute andmise protsessi rakendatakse, ja stressitegurid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamise tasemete kindlaksmääramiseks.

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb tehingu algatajana

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb sponsorina

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

millest: riski olulise osa ülekandmine

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

millest: riski olulise osa ülekandmine

Koguriskipositsioon

Jaenõuded (kokku)

Eluaseme hüpoteeklaenud

Krediitkaardid

Muud jaenõuded

Edasiväärtpaberistamine

Äriklientidega seotud riskipositsioonid (kokku)

Äriühingutele antud laenud

Ärikinnisvara hüpoteeklaenud

Liising ja nõuded

Muud äriklientidega seotud riskipositsioonid

Edasiväärtpaberistamine

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb tehingu algatajana

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb sponsorina

Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Traditsiooniline

Sünteetiline

Vahesumma

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

Standardväärtpaberistamine

Muu kui standardväärtpaberistamine

Koguriskipositsioon

Jaenõuded (kokku)

Eluaseme hüpoteeklaenud

Krediitkaardid

Muud jaenõuded

Edasiväärtpaberistamine

Äriklientidega seotud riskipositsioonid (kokku)

Äriühingutele antud laenud

Ärikinnisvara hüpoteeklaenud

Liising ja nõuded

Muud äriklientidega seotud riskipositsioonid

Edasiväärtpaberistamine

Vorm EU-SEC3. Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamispositsioonid ja nendega seotud regulatiivsed kapitalinõuded – krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb tehingu algataja või sponsorina

EU-p

EU-q

Riskipositsiooni väärtused (riskikaaluvahemike/mahaarvamiste kaupa)

Riskipositsiooni väärtused (regulatiivsete lähenemisviiside kaupa)

Riskiga kaalutud vara (regulatiivsete lähenemisviiside kaupa)

Omavahendite nõue pärast ülempiiri kohaldamist

Riskikaal ≤20 %

Riskikaal >20 % kuni 50 %

Riskikaal >50 % kuni 100 %

Riskikaal >100 % kuni <1 250 %

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % /

mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % /

mahaarvamised

Koguriskipositsioon

Traditsioonilised tehingud

Väärtpaberistamine

Jaenõuded

millest: standardväärtpaberistamine

Äriklientidega seotud riskipositsioonid

millest: standardväärtpaberistamine

Edasiväärtpaberistamine

Sünteetilised tehingud

Väärtpaberistamine

Alusvaraks jaenõuded

Äriklientidega seotud riskipositsioonid

Edasiväärtpaberistamine

Vorm EU-SEC4. Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamispositsioonid ja nendega seotud regulatiivsed kapitalinõuded – krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina

EU-p

EU-q

Riskipositsiooni väärtused (riskikaaluvahemike/mahaarvamiste kaupa)

Riskipositsiooni väärtused (regulatiivsete lähenemisviiside kaupa)

Riskiga kaalutud vara (regulatiivsete lähenemisviiside kaupa)

Omavahendite nõue pärast ülempiiri kohaldamist

Riskikaal ≤20 %

Riskikaal >20 % kuni 50 %

Riskikaal >50 % kuni 100 %

Riskikaal >100 % kuni <1 250 %

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD

VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD

(sealhulgas sisemisel hinnangul põhinev meetod)

VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD

Riskikaal 1 250 % / mahaarvamised

Koguriskipositsioon

Traditsiooniline väärtpaberistamine

Väärtpaberistamine

Alusvaraks jaenõuded

millest: standardväärtpaberistamine

Äriklientidega seotud riskipositsioonid

millest: standardväärtpaberistamine

Edasiväärtpaberistamine

Sünteetiline väärtpaberistamine

Väärtpaberistamine

Alusvaraks jaenõuded

Äriklientidega seotud riskipositsioonid

Edasiväärtpaberistamine

Vorm EU-SEC5. Krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonid – makseviivituses olevad riskipositsioonid ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

		a	b	c
		Krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonid – krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb tehingu algataja või sponsorina
		Jääk nimiväärtuses		Perioodi jooksul tehtud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma
			Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid
1	Koguriskipositsioon
2	Jaenõuded (kokku)
3	Eluaseme hüpoteeklaenud
4	Krediitkaardid
5	Muud jaenõuded
6	Edasiväärtpaberistamine
7	Äriklientidega seotud riskipositsioonid (kokku)
8	Äriühingutele antud laenud
9	Ärikinnisvara hüpoteeklaenud
10	Liising ja nõuded
11	Muud äriklientidega seotud riskipositsioonid
12	Edasiväärtpaberistamine

Juhised väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamiseks

Tabel EU SECA. Väärtpaberistamise positsioonidega seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea viide	Selgitus
a	Väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuse kirjeldus; sealhulgas sellega seotud riskijuhtimis- ja investeerimiseesmärgid, nende roll väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistehingutes, see, kas nad kasutavad lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise raamistikku, ning mil määral nad kasutavad väärtpaberistamise tehinguid väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski ülekandmiseks kolmandatele isikutele ja asjakohasel juhul eraldi kirjeldus nende sünteetilise väärtpaberistamistegevuse raames riski ülekandmise põhimõtete kohta, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis a.
b	Mis liiki riskidele on krediidiasutused ja investeerimisühingud oma väärtpaberistamis- ja edasiväärtpaberistamistegevuses avatud, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järkude kaupa, eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja sellise väärtpaberistamise alla mittekuuluvaid positsioone, ning i) enda algatatud tehingutes säilinud riski; ii) kolmandate isikute algatatud tehingutega seoses võetud riski, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis b.
c	Väärtpaberistamistegevuses riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad, sealhulgas väärtpaberistamise positsioonide liigid, mille puhul iga arvutusmeetodit kasutatakse, ning eristades lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioone ja positsioone, mis ei ole lihtsad, läbipaistvad ja standarditud väärtpaberistamised, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis c.
d	Nimekiri eriotstarbelistest väärtpaberistamisüksustest, mis kuuluvad mõnda järgmistest kategooriatest, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste riskipositsioonide liikide (sealhulgas tuletislepingud) kirjeldus, mis on nende eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksustega seotud: i) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis omandavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute algatatud riskipositsioone; ii) krediidiasutuste ja investeerimisühingute sponsitud eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused; iii) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused ja teised juriidilised isikud, kellele krediidiasutused ja investeerimisühingud osutavad väärtpaberistamisega seotud teenuseid (näiteks nõuande-, varateenindus- või -haldusteenus); iv) eriotstarbelised väärtpaberistamisüksused, mis kuuluvad krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalasse, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis d.
e	Selliste juriidiliste isikute nimekiri, kellega seoses on krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustanud, et nad on andnud toetust, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki artikli 449 punktis e.
f	Krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud selliste juriidiliste isikute nimekiri, kes investeerivad nende algatatud väärtpaberistamisse või nende sponsitud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste emiteeritud väärtpaberistamise positsioonidesse, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis f.
g	Kokkuvõte nende väärtpaberistamistegevuse jaoks mõeldud raamatupidamispõhimõtetest, sealhulgas eristades vajaduse korral väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioone, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis g.
h	Väärtpaberistamisel kasutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste nimed ja riskipositsioonide liigid, millega seoses iga asutust on kasutatud, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis h.
i	Asjakohasel juhul kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükis sätestatud sisehinnangu meetodi kirjeldus, sealhulgas sisemiste hinnangute andmise protsessi ülesehitus ning sisemiste hinnangute ja punkti h kohaselt avalikustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud välisreitingute seos, sisemiste hinnangute andmise protsessi kontrollimehhanismid (sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ning sisemiste hinnangute andmise protsessi läbivaatamine), riskipositsioonide liigid, mille puhul sisemiste hinnangute andmise protsessi rakendatakse, ja stressitegurid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamise tasemete kindlaksmääramiseks, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 449 punktis i.

EU-SEC1. Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid. Muutumatu vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a–g	Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana Kui „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana“ kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 13 tähenduses, on väärtpaberistamise positsioonid säilitatud positsioonid, isegi kui need ei vasta väärtpaberistamise raamistiku tingimustele riski olulise osa ülekandmise puudumise tõttu. Väärtpaberistamise positsioonid tehingute puhul, millega on saavutatud riski olulise osa ülekandmine, esitatakse eraldi. Väärtpaberistamise tehingu algatajad avalikustavad enda algatatud väärtpaberistamise tehingute puhul kõigi oma praeguste väärtpaberistamise positsioonide bilansilise väärtuse avalikustamise kuupäeva seisuga. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuslimiidid, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne) seoses nimetatud väärtpaberistamistega.
h–k	Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb sponsorina Kui „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb sponsorina“ (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14), hõlmavad väärtpaberistamise positsioonid riskipositsioone seoses selliste kommertsväärtpaberi emitentidega, kellele krediidiasutus või investeerimisühing võimaldab kogu programmi hõlmavat krediidikvaliteedi parandamist, likviidsuse tagamise ja muid tehinguid. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka sponsorina, peab ta vältima topeltarvestust. Sellega seoses võib krediidiasutus või investeerimisühing ühendada kaks veergu „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana“ ja „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb sponsorina“ ning kasutada veergu „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana / sponsorina“.
l–o	Krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina Kui „krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb investorina“ on väärtpaberistamise positsioonid kolmandate isikute tehingutes ostetud investeerimispositsioonid. Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud sõnaselget investori määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor. Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eri liiki väärtpaberistamise positsioonidest, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema liigi.
a–d; h, i, l, m	Traditsioonilised tehingud Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktile 13 ja seoses määruse (EL) 2017/2402 (1) artikli 2 punktiga 9 tähendab „traditsiooniline väärtpaberistamine“ väärtpaberistamist, mille käigus toimub majandusliku huvi ülekandmine väärtpaberistatavates riskipositsioonides. See saavutatakse kas väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse ülemineku teel väärtpaberistamise tehingu algatajalt eriotstarbelisele väärtpaberistamisüksusele või eriotstarbelise väärtpaberistamisüksuse kaudse osaluse meetodil. Emiteeritud väärtpaberitest ei tulene väärtpaberistamise tehingu algataja jaoks maksekohustusi. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist selle vormi jaoks arvesse.
e, f, j, n	Sünteetilised tehingud Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktile 14 ja seoses määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktiga 10 tähendab „sünteetiline väärtpaberistamine“ väärtpaberistamist, mille käigus saavutatakse riski ülekandmine krediidituletisinstrumente või garantiisid kasutades ning väärtpaberistatavad riskipositsioonid jäävad väärtpaberistamise tehingu algataja riskipositsioonideks. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud krediidiriski kaitse, avalikustab ta oma selliste riskipositsioonide netosumma, mille suhtes ei kohaldata ostetud kaitset, väärtpaberistamise tehingu algatajat / sponsorit käsitlevates vormi veergudes (st tagamata summa). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kaitse müünud, avalikustatakse krediidiriski kaitse riskipositsiooni summa investorit käsitlevas vormi veerus.
a, b, h, l	Lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioonid Lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklites 18–26 sätestatud kriteeriumidele.
b, d, f	Riski olulise osa ülekandmisega positsioonid Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, millega seoses väärtpaberistamise tehingu algataja on saavutanud riski olulise osa ülekandmise vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 244 (traditsiooniline väärtpaberistamine) ja artiklile 245 (sünteetiline väärtpaberistamine).
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

06, 12

Edasiväärtpaberistamine

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 määratletud avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma.

Kõik edasiväärtpaberistamisega seotud väärtpaberistamise positsioonid esitatakse edasiväärtpaberistamise ridadel, mitte eelnevatel ridadel (alusvara liikide kaupa), mis sisaldavad ainult muid väärtpaberistamise positsioone peale edasiväärtpaberistamise positsioonide.

Vorm EU SEC2. Kauplemisportfelli kuuluvad väärtpaberistamise positsioonid. Muutumatu vorming.

Vorm EU SEC3. Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid ja nendega seotud regulatiivsed kapitalinõuded – väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsorina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing. Muutumatu vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a–d	Riskipositsioonide väärtused (riskikaalu vahemike / mahaarvamiste kaupa) Vormi veergudes a–d regulatiivsete riskikaalude kohta avalikustatavad väärtused määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
f–h	Riskipositsiooni väärtused (regulatiivse meetodi kohaselt) Vormi veerud f–h, mis vastavad regulatiivsele meetodile, mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
j, k, l	Riskiga kaalutud vara (regulatiivse meetodi kohaselt) Riskiga kaalutud vara regulatiivse meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile ja enne ülempiiri kohaldamist.
n kuni EU-p	Kapitalinõue pärast ülempiiri kohaldamist Need veerud viitavad kapitalinõudele pärast ülempiiri kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 267 ja 268.
e, i, m, EU-q	riskikaal 1 250 % / mahaarvamised Veerud osutavad kirjetele: — mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % või mis arvatakse maha vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile; — mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % või mis arvatakse maha vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 244 lõike 1 punktile b ja artikli 245 lõike 1 punktile b; — mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 254 lõikele 7 — või mis arvatakse maha vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 253.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Koguriskipositsioon Koguriskipositsioon tähendab väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsorina tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõte väärtpaberistamise tehingu algatajate ja sponsorite poolt järgnevatel ridadel avaldatud teabest traditsioonilise ja sünteetilise väärtpaberistamise kohta.
2	Traditsioonilised tehingud Vt vormi EU SEC1 selgitust.
3, 10	Väärtpaberistamine Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mille puhul ei ole tegu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 64 määratletud edasiväärtpaberistamise positsioonidega.
5, 7	Lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine Vt vormi EU SEC1 selgitust.
8, 13	Edasiväärtpaberistamine Vt vormi EU SEC1 selgitust.
9	Sünteetilised tehingud Vt vormi EU SEC1 selgitust.

Vorm EU SEC4. Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid ja nendega seotud regulatiivsed kapitalinõuded – investorina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing. Muutumatu vorming.

Vorm EU SEC5 – Krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonid – makseviivituses olevad riskipositsioonid ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised. Muutumatu vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Allesjäänud nimiväärtuse kogusumma Krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonide allesjäänud nimiväärtuse kogusumma (krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsorina) väärtpaberistamise positsioonide liikide kaupa.
b	Allesjäänud nimiväärtuse kogusumma – millest makseviivituses olevad nõuded Krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste väärtpaberistatud riskipositsioonide allesjäänud nimiväärtuse kogusumma (krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsorina), mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt „makseviivituses olevateks riskipositsioonideks“, väärtpaberistamise positsioonide liikide kaupa.
c	Perioodi jooksul tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artikli 110 kohaselt perioodi jooksul krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul tehtud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa (krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsorina) väärtpaberistamise positsioonide liikide kaupa.

		Paindlikus vormingus avalikustamine
a	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktid a ja d Krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiski juhtimise strateegiate ja protsesside kirjeldus, sealhulgas: — Selgitus juhtkonna strateegiliste eesmärkide kohta ettevõtja kauplemistegevuses, samuti krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks rakendatud protsesside kohta. — Riskimaandamise põhimõtete ning maanduste jätkuva tulemuslikkuse jälgimise strateegiate ja protsesside kirjeldus.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt b Tururiski juhtimise funktsiooni struktuuri ja korralduse kirjeldus, sealhulgas eespool punktis a käsitletud krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiate ja protsesside rakendamiseks kehtestatud tururiski juhtimise struktuuri kirjeldus, milles kirjeldatakse tururiski juhtimises osalevate eri isikute vahelisi suhteid ja teabevahetusmehhanisme.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt c Riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide ulatus ja laad

		a
		Riskiga kaalutud riskipositsiooni summad
	Kohesed tooted
1	Intressirisk (üldine ja spetsiifiline)
2	Aktsiarisk (üldine ja spetsiifiline)
3	Valuutarisk
4	Kaubarisk
	Optsioonid
5	Lihtsustatud meetod
6	Täiustatud deltameetod
7	Stsenaariumimeetod
8	Väärtpaberistamine (spetsiifiline risk)
9	Kokku

Tabel EU MRB. Kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded sisemisi tururiskimudeleid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul

		Paindlikus vormingus avalikustamine
EL (a)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt c Selliste menetluste ja süsteemide kirjeldus, mida rakendatakse selleks, et tagada kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide kaubeldavus kapitalinõuete määruse artikli 104 nõuete täitmiseks. Sellise metoodika kirjeldus, millega tagatakse, et kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks rakendatavad põhimõtted ja protseduurid on asjakohased.
EL (b)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt c Kauplemisportfellist tulenevate ja kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga ja mille riskipositsiooni väärtust on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 2. peatüki artiklile 34 ja III osa I jaotise 3. peatüki artiklile 105 (samuti vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2016/101), kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud süsteeme ja kontrollimehhanisme, millega tagatakse usaldusväärne hindamine. See teave avalikustatakse kauplemisportfellist tulenevate riskipositsioonide puhul tururiskiga seotud teabe avalikustamise osana.
Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt i A) VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad avalikustama järgmise teabe:
a)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt i ja artikli 455 punkt b VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelitega hõlmatud tegevuste ja riskide kirjeldus, täpsustades, kuidas need on jaotunud portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt b Selliste VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite kohaldamisala kirjeldus, mille jaoks pädev asutus on loa andnud, sealhulgas teave selle kohta, millised konsolideerimisgrupi üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid, samuti mudelitega kaetud omavahendite nõuete protsent või kas samu VaR riskiväärtuse / stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid kasutatakse kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul.
	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt i Kasutatud mudelite omadused, sealhulgas:
c)	Regulatiivsete VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite üldine kirjeldus
d)	Juhtimise eesmärgil kasutatavate mudelite ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate mudelite vahelised peamised erinevused (10 päeva 99 %) VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite puhul.
e)	VaR riskiväärtuse mudelite puhul:
i)	Andmete ajakohastamise sagedus.
ii)	Mudeli kalibreerimiseks kasutatud andmeperioodi pikkus. Kirjeldage kasutatavat kaalumisskeemi (kui see on olemas).
iii)	Kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks 10-päevase hoidmisaja (näiteks, kas krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib 1 päeva VaR riskiväärtust ülespoole ruutjuurega 10st või modelleerib otse 10 päeva riskiväärtuse?
iv)	Agregeerimismeetod, mis on spetsiifilise ja üldriski agregeerimise meetod (st kas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad spetsiifilise riski omavahendite nõude eraldi nõudena, kasutades muud meetodit kui see, mida kasutatakse üldriski arvutamiseks, või kas krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühtainust mudelit, mis eristab üldriski ja spetsiifilist riski).
v)	Hindamismeetod (täielik ümberhindamine või ligikaudsete väärtuste kasutamine).
vi)	Kas riskitegurite võimalike liikumiste simuleerimisel kasutatakse absoluutset või suhtelist tulusust (või segameetodit) (st hindade või määrade proportsionaalne või absoluutne muutus).
f)	Stressiolukorra VaR mudelite puhul märgitakse järgmine:
i)	Kuidas määratakse kindlaks 10-päevane hoidmisaeg. Näiteks, kas krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib 1 päeva VaR riskiväärtust ülespoole ruutjuurega 10st või modelleerib otse 10 päeva riskiväärtuse? Kui meetod on sama kui VaR riskiväärtuse mudelite puhul, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda kinnitada ja osutada punkti e alapunktis iii avalikustatud teabele.
ii)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud stressiperiood ja valiku põhjendus.
iii)	Hindamismeetod (täielik ümberhindamine või ligikaudsete väärtuste kasutamine).
g)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iii Modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatud stressitestimise kirjeldus (selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks välja töötatud põhistsenaariumid, mille suhtes kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandil VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelit).
h)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iv Sisemudelite ja modeleerimisprotsesside puhul kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjeldus.
Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii B) Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete mõõtmiseks sisemudeleid, peavad avalikustama järgmise teabe:
a)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii ja artikli 455 punkt b Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski mudelitega hõlmatud tegevuste ja riskide kirjeldus, täpsustades, kuidas need on jaotunud portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt b Selliste täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski mudelite kohaldamisala kirjeldus, mille jaoks pädev asutus on loa andnud, sealhulgas teave selle kohta, millised konsolideerimisgrupi üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid, mudelitega kaetud omavahendite nõuete protsent / või kas samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski mudeleid kasutatakse kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul.
c)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski sisemudelite puhul kasutatava metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:
i)	Teave üldise modelleerimismeetodi kohta (eelkõige hinnavahepõhised mudelid või üleminekumaatriksi põhised mudelid).
ii)	Teave üleminekumaatriksi kalibreerimise kohta.
iii)	Teave korrelatsiooni eelduste kohta.
d)	Likviidsusperioodide määramise meetod.
e)	Nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika.
f)	Mudelite valideerimise meetod.
g)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iii Modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatud stressitestimise kirjeldus (selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks välja töötatud põhistsenaariumid, mille suhtes kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandil täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski mudeleid).
h)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iv Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski sisemudelite ja modeleerimisprotsesside puhul kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjeldus.
Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii C) Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli omavahendite nõuete (üldine riskinäitaja) mõõtmiseks sisemudeleid, peavad avalikustama järgmise teabe:
a)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii ja artikli 455 punkt b Üldise riskinäitaja mudelitega hõlmatud tegevuste ja riskide kirjeldus, täpsustades, kuidas need on jaotunud portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt b Selliste üldise riskinäitaja mudelite kohaldamisala kirjeldus, mille jaoks pädev asutus on loa andnud, sealhulgas teave selle kohta, millised konsolideerimisgrupi üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid, sealhulgas mudelitega kaetud omavahendite nõuete protsent / või kas samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski mudeleid kasutatakse kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul.
c)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt ii Korrelatsioonil põhineval kauplemisel kasutatud metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:
i)	Teave üldise modelleerimimeetodi kohta (mudeli valiku ning makseviivituse / reitingute muutumise ja hinnavahe korrelatsioon: I) eraldi, kuid korrelatsioonis olevad stohhastilised protsessid mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust ja hinnavahe muutumist; II) hinnavahe muutused, mis mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust või iii) makseviivitus / reitingu muutumine, mis mõjutab hinnavahe muutumist.
ii)	Aluskorrelatsiooni parameetrite kalibreerimiseks kasutatud teave: seeriate makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnakujundus (konstantne või stohhastiline).
iii)	Teave selle kohta, kas valitud on positsioonide aegumine (mudelis simuleeritud turuliikumisel põhinev kasu või kahju, mis on arvutatud iga positsiooni aegumiseni jäänud aja alusel üheaastase ajavahemiku lõpus või arvutamise päeval).
d)	Likviidsusperioodide määramise meetod.
e)	Nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika.
f)	Mudelite valideerimise meetod.
g)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iii Modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatud stressitestimise kirjeldus (selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks välja töötatud põhistsenaariumid, mille suhtes kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandil üldise riskinäitaja mudeleid).
h)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunkt iv Üldise riskinäitaja sisemudelite ja modeleerimisprotsesside puhul kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjeldus.
i)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkt f Teave kaalutud keskmise likviidsusperioodi kohta iga alamportfelli puhul, mis on hõlmatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhineva kauplemise sisemudelitega.

		a	b
		Riskiga kaalutud vara	Omavahendite nõuded
1	VaR riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)
a)	Eelmise päeva VaR riskiväärtus (VaR t -1)
b)	Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)
2	Stressiolukorra Var riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)
a)	Viimane kättesaadav stressiolukorra Var riskiväärtus (SVaR t -1)
b)	Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)
3	Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk (suurim väärtustest a ja b)
a)	Kõige hiljutisem täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski näitaja
b)	12 nädala keskmine täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski näitaja
4	Üldine riskinäitaja (suurim väärtustest a, b ja c)
a)	Kõige hiljutisem üldine riskinäitaja
b)	Üldise riskinäitaja 12 nädala keskmine
c)	Üldine riskinäitaja – alammäär
5	Muu
6	Kokku

Vorm EU MR2-B. Tururiski positsioonide riskiga kaalutud vara vooaruanded sisemudeli meetodi kohaselt

		a	b	c	d	e	f	g
		VaR riskiväärtus	Stressiolukorra VaR riskiväärtus	Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk	Üldine riskinäitaja	Muu	Riskiga kaalutud vara kokku	Omavahendite nõuded kokku
1	Riskiga kaalutud vara eelmise perioodi lõpus
1a	Regulatiivne korrigeerimine
1b	Riskiga kaalutud vara eelmise kvartali lõpus (päevalõpu väärtus)
2	Riskitasemete liikumised
3	Mudeli ajakohastamine/muutmine
4	Metoodika ja põhimõtted
5	Omandamised ja võõrandamised
6	Valuuta liikumine
7	Muu
8 a	Riskiga kaalutud vara avalikustamisperioodi lõpus (päevalõpu väärtus)
8b	Regulatiivne korrigeerimine
8	Riskiga kaalutud vara avalikustamisperioodi lõpus

		a
VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %)
1	Maksimumväärtus
2	Keskmine väärtus
3	Miinimumväärtus
4	Perioodi lõpp
Stressiolukorra VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %)
5	Maksimumväärtus
6	Keskmine väärtus
7	Miinimumväärtus
8	Perioodi lõpp
Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk (99,9 %)
9	Maksimumväärtus
10	Keskmine väärtus
11	Miinimumväärtus
12	Perioodi lõpp
Üldine riskinäitaja (99,9 %)
13	Maksimumväärtus
14	Keskmine väärtus
15	Miinimumväärtus
16	Perioodi lõpp

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad esitama järeltestitud tulemustes esinevate võõrväärtuste (järeltestimise erandid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 366) analüüsi, täpsustades kuupäevi ja vastavaid ületamisi (VaR- kasu/kahju), sealhulgas esitades vähemalt erandite peamised põhjused, ning sarnased võrdlused tegeliku ja hüpoteetilise kasu/kahju kohta (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 366).

Teave tegeliku kasumi/kahjumi kohta, eelkõige selgitus selle kohta, kas need hõlmavad reserve, ja kui mitte, siis kuidas on reservid integreeritud järeltestimise protsessi.

Tabelid ja vormid tururiski käsitleva teabe avalikustamiseks standard- ja sisemeetodil: juhised

Tabel EU-MRA. Tururiskiga seotud kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded. Vabas vormis tekstikastid

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktides a ja d osutatud riskijuhtimise eesmärke ja tururiski juhtimise põhimõtteid käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — selgitus juhtkonna strateegiliste eesmärkide kohta kauplemistegevuses; — krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks rakendatud protsessid; — riskimaandamise põhimõtted; — maanduste jätkuva tulemuslikkuse jälgimise strateegiad ja protsessid.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis b osutatud tururiski juhtimise funktsiooni ülesehitust ja korraldust käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — eespool punktis a käsitletud krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiate ja protsesside rakendamiseks kehtestatud tururiski juhtimise struktuuri kirjeldus; — tururiskide juhtimises osalevate isikute vaheliste suhete ja teabevahetusmehhanismide kirjeldus.
c	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis c osutatud tururiski aruandluse ja mõõtmise süsteemide ulatust ja laadi käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tururiski aruandluse ja mõõtmise süsteemide ulatuse ja laadi kirjelduse.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
Outright-tooted
1	Intressirisk (üldine ja spetsiifiline) Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioonide üldine ja spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile, välja arvatud väärtpaberistamisega seotud spetsiifiline risk ja välja arvatud optsioonid.
2	Aktsiarisk (üldine ja spetsiifiline) Kauplemisportfelli kuuluvates omakapitaliinstrumentides olevate positsioonide üldine ja spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile, välja arvatud optsioonid.
3	Valuutarisk Välisvaluuta positsioonide risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile, välja arvatud optsioonid.
4	Kaubarisk Kaubapositsioonide risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile, välja arvatud optsioonid.
Optsioonid
5	Lihtsustatud meetod Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded lihtsustatud meetodi abil (1).
6	Täiustatud deltameetod Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud kauplemisportfelli kuuluvad optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded täiustatud deltameetodi abil (2).
7	Stsenaariumimeetod Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud kauplemisportfelli kuuluvad optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded stsenaariumimeetodi abil (3).
8	Väärtpaberistamine (spetsiifiline risk) Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artiklitele 337 ja 338.
9	Kokku Vormi ridadel 1–8 esitatud summade kogusumma.
Veeru täht	Selgitus
a	Riskiga kaalutud vara Kapitalinõuete määruse artikli 438 punktis d osutatud riskiga kaalutud vara, arvutatuna veerus b esitatud väärtusena, mis on korrutatud 12,5-ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.
(1) Nagu määratletud komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 528/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse optsioonide muid riske kui deltarisk tururiski standardmeetodi puhul (ELT L 148, 20.5.2014, lk 29). (2) Nagu määratletud komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 528/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse optsioonide muid riske kui deltarisk tururiski standardmeetodi puhul (ELT L 148, 20.5.2014, lk 29). (3) Nagu määratletud komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 528/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse optsioonide muid riske kui deltarisk tururiski standardmeetodi puhul (ELT L 148, 20.5.2014, lk 29).

Tabel EU MRB. Kvalitatiivse teabe avalikustamise nõuded sisemisi tururiski mudeleid kasutavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele: vabas vormis tekst

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
EU (a)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis c osutatud teabe avalikustamisel kapitalinõuete määruse artiklis 104 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — selliste menetluste ja süsteemide kirjeldus, mida rakendatakse selleks, et tagada kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide kaubeldavus kapitalinõuete määruse artikli 104 nõuete täitmiseks; — sellise metoodika kirjeldus, millega tagatakse, et kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks rakendatavad põhimõtted ja protseduurid on asjakohased.
EU (b)	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis c osutatud teabe avalikustamisel kapitalinõuete määruse artiklis 105 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — hindamismeetodite kirjeldus, sealhulgas selgitus selle kohta, mil määral turuhinnas hindamise ja mudelipõhise hindamise meetodeid kasutatakse; — sõltumatu hinnakontrolli protsessi kirjeldus; — hinnangute korrigeerimise või reservidega seotud protseduurid (sh protsessi kirjeldus ja kauplemispositsioonide hindamise metoodika instrumendiliikide kaupa).
A	Kapitalinõuete määruse artiklis 365 määratletud VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud
a	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis i ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelitega hõlmatud tegevusi ja riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — selliste VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite kohaldamisala kirjeldus, mille jaoks pädev asutus on loa andnud; — kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid; mudelitega hõlmatud omavahendite nõuete protsent või see, kas kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul kasutatakse samu VaR riskiväärtuse / stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid.
	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis i osutatud teabe avalikustamine kasutatava mudeli tunnuste kohta hõlmab järgmist:
c	Regulatiivsete VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite üldine kirjeldus.
d	Juhtimise eesmärgil kasutatavate mudelite ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate mudelite vahelised peamised erinevused (10 päeva 99 %) VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite puhul.
e	VaR riskiväärtuse mudelite puhul:
i	andmete ajakohastamise sagedus;
ii	mudeli kalibreerimiseks kasutatud andmeperioodi pikkus. Kasutatava kaalusüsteemi kirjeldus (kui see on olemas);
iii	kirjeldus selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks kümnepäevase hoidmisaja (näiteks kas ta suurendab ühe päeva VaR riskiväärtust 10 ruutjuure võrra või mudeldab otse kümne päeva VaR riskiväärtust?);
iv	kirjeldus agregeerimismeetodi kohta, mis on spetsiifilise ja üldise riski agregeerimise meetod (st kas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad spetsiifilise nõude eraldiseisva omavahendite nõudena, kasutades teistsugust meetodit kui üldise riski arvutamiseks, või kas krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad mudelit, mis eristab üldist ja spetsiifilist riski);
v	hindamispõhimõte (täielik ümberhindlus või ligikaudsete väärtuste kasutamine);
vi	kas riskitegurite võimalike muutuste imiteerimisel kasutatakse absoluutseid või suhtelisi tulusid (või segameetodit) (st hindade või määrade proportsionaalne või absoluutne muutus).
f	Stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite puhul:
i	kirjeldus selle kohta, kuidas määratakse kindlaks kümnepäevane hoidmisaeg. Näiteks kas krediidiasutus või investeerimisühing suurendab ühe päeva VaR riskiväärtust 10 ruutjuure võrra või mudeldab otse kümne päeva VaR riskiväärtust? Kui meetod on sama kui VaR riskiväärtuse mudelite puhul, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda kinnitada ja viidata eespool punkti e alapunktis iii avalikustatud teabele;
ii	krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud stressiperioodi kirjeldus ja selle valiku põhjendus;
iii	hindamispõhimõtte kirjeldus (täielik ümberhindlus või ligikaudsete väärtuste kasutamine).
g	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selliste modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjelduse, mis on kooskõlas eespool rea A alapunkti a kohaselt avalikustatud teabega (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid).
h	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sisemudelites ja modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjelduse.
B	Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete mõõtmiseks sisemudeleid vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. ja 4. jaole
a	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudelitega hõlmatud riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teave sisaldab sellise täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeli kohaldamisala kirjeldust, mille jaoks pädev asutus on loa andnud, ning seda täiendatakse teabega selle kohta, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused selliseid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid; sealhulgas märgitakse mudelitega hõlmatud omavahendite nõuete protsent või see, kas kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul kasutatakse samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid.
	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii osutatud teave täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudelite tunnuste kohta hõlmab järgmist:
c	täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski sisemudelite puhul kasutatud metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:
i	teave üldise modelleerimismeetodi kohta (eelkõige riskimarginaalipõhised mudelid või krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksi põhised mudelid);
ii	teave krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksi kalibratsiooni kohta;
iii	teave korrelatsiooni eelduste kohta;
d	krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad likviidsusperioodide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjelduse;
e	krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika kirjelduse.
f	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad mudelite valideerimisel kasutatud meetodi kirjelduse.
g	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teave hõlmab selliste modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjeldust, mis on kooskõlas eespool rea B alapunktis a avalikustatud teabega (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid).
h	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teave hõlmab täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski sisemudelites ning modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjeldust.
C	Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli omavahendite nõuete mõõtmiseks sisemudeleid (üldine riskinäitaja) vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.
a	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üldise riskinäitaja mudelitega hõlmatud riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teave sisaldab selliste üldise riskinäitaja mudelite kohaldamisala kirjeldust, mille jaoks pädev asutus on loa andnud. Seda täiendatakse teabega selle kohta, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid; samuti märgitakse mudelitega hõlmatud omavahendite nõuete protsent või see, kas kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul kasutatakse samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid.
	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii osutatud teave üldise riskinäitaja mudelite tunnuste kohta hõlmab järgmist:
c	korrelatsioonil põhinevaks kauplemiseks kasutatava metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:
i	teave üldise modelleerimismeetodi kohta (mudeli valiku ning makseviivituse / reitingute muutmise ja riskimarginaali vastastikseos: i) eraldi, kuid korrelatsioonis olevad stohhastilised protsessid, mis mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust ja riskimarginaalide muutumist; ii) riskimarginaalide muutused, mis mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust, või iii) makseviivitus / reitingu muutumine, mis mõjutab riskimarginaali muutumist);
ii	aluskorrelatsiooni parameetrite kalibreerimiseks kasutatud teave: seeriate hinnakujundus makseviivitusest tingitud kahjumäära alusel (konstantne või stohhastiline);
iii	teave selle kohta, kas valitud on positsioonide aegumine (kasum ja kahjum, mis põhineb mudelis imiteeritud turuliikumisel, mis on arvutatud iga positsiooni aegumiseni jäänud aja alusel üheaastase ajavahemiku lõpus või arvutamise päeval).
d	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad likviidsusperioodide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjelduse.
e	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika kirjelduse.
f	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad mudelite valideerimisel kasutatud meetodi kirjelduse.
g	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teave hõlmab modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjeldust (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil üldise riskinäitaja mudeleid).
h	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teave hõlmab üldise riskinäitaja sisemudelites ja modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise või valideerimise meetodi kirjeldust.
i	Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad teavet, mis on avalikustatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski sisemudelite ning korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide kohta, artikli 455 punktis f osutatud teabega alamportfellide kaalutud keskmise likviidsusperioodi kohta, mis on kooskõlas tabeli EU MRB rea B alapunkides a ja d ning rea C alapunktides a ja d esitatud kirjeldusega.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	VaR riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)
a	Eelmise päeva VaR riskiväärtus (VaRt–1) Eelmise päeva VaR riskiväärtus (VaRt–1), mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 1.
b	Korrutustegur (mc) korda 60 tööpäeva päevaste VaR riskiväärtuste keskmine (VaRavg) Kapitalinõuete määruse artikli 365 lõike 1 alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR riskiväärtuste keskmine (VaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) vastavalt artiklile 366.
2	Stressiolukorra VaR riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)
a	Viimane kättesaadav stressiolukorra VaR riskiväärtus (SVaRt–1) Viimane kättesaadav stressiolukorra VaR riskiväärtus (sVaRt–1), mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 2.
b	Korrutustegur (ms) korda 60 tööpäeva päevaste stressiolukorra VaR riskiväärtuste keskmine (sVaRavg) Kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikes 2 sätestatud viisil ja sagedusega eelnenud 60 tööpäeva jooksul arvutatud stressiolukorra VaR riskiväärtuste keskmine (sVaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (ms) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 366.
3	Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk (suurim väärtustest a ja b)
a	Kõige viimane täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus Kõige viimane täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole.
b	Eelneva 12 nädala keskmine täiendava makseviivituse ning reitingute muutumise riski väärtus Täiendava makseviivituse ning reitingute muutumise riski väärtuse eelneva 12 nädala keskmine, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole.
4	Üldine riskinäitaja (suurim väärtustest a, b ja c)
a	Kõige viimane üldine riskinäitaja Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kõige viimane riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.
b	12 nädala keskmine üldine riskinäitaja Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli riski väärtuse eelneva 12 nädala keskmine, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.
c	Üldine riskinäitaja – alammäär 8 % omavahendite nõudest, mida samal ajal vormi real a osutatud kõige viimase riskiväärtuse arvutamisega arvutataks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 4 kõigi nende positsioonide puhul, mis on hõlmatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli sisemudelis.
5	Muu Muu viitab täiendavatele omavahenditele, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit (nt lisakapital vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101).
6	Kokku (1 + 2 + 3 + 4 + 5)
Veeru täht	Selgitus
a	Riskiga kaalutud vara Kapitalinõuete määruse artikli 438 punktis d osutatud riskiga kaalutud vara, arvutatuna veerus b esitatud väärtusena, mis on korrutatud 12,5-ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.
b	Omavahendite nõuded Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis kindlaks määratud tururiski omavahendite nõuded vastavalt eespool ridadel 1–4 esitatud juhistele.

Vorm EU MR2-B. Riskiga kaalutud vara vooaruanded tururiski positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse sisemudeli meetodit: muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Riskiga kaalutud vara eelmise perioodi lõpu seisuga Eelmise perioodi lõpu riskiga kaalutud varad, mis on tuletatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkti b kohaselt 12,5ga korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 364 (välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkt a) kohaste omavahendite nõuete ja mis tahes selliste täiendavate omavahendite summast, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit.
2	Riskitasemete muutumine Positsioonide muutumisest tingitud muutused, v.a need, mis tulenevad õiguspoliitika muudatustest.
3	Mudeli muudatused Mudeli olulised ajakohastamised, mille eesmärk on kajastada hiljutisi muutusi (nt ümberkalibreerimine), ja mudeli ulatuse olulised muudatused. Kui mudelit on ajakohastatud mitu korda, võib lisada ridu.
4	Metoodika ja põhimõtted Arvutusmetoodika muudatused, mis tulenevad õiguspoliitika muudatustest.
5	Omandamised ja võõrandamised Äri-/tooteliinide või üksuste omandamisest või võõrandamisest tulenevad muutused.
6	Valuutakursside kõikumine Välisvaluutast ümberarvestustest tulenevad muutused.
7	Muu Seda kategooriat kasutatakse selliste muutuste kajastamiseks, mida ei saa seostada ühegi selle vormi ridadel 2–6 käsitletud põhjuste kategooriaga, ning täpsustused muutuste põhjuste kohta tuleb esitada lisatavas selgituses.
8	Riskiga kaalutud vara avalikustamisperioodi lõpus Perioodi lõpu riskiga kaalutud varad, mis on tuletatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkti b kohaselt 12,5ga korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 364 (välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkt a) kohaste omavahendite nõuete ja mis tahes selliste täiendavate omavahendite summast, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit.
1a /1b/8a/8b	Vormi ridu 1a/1b ja 8a/8b kasutatakse juhul, kui riskiga kaalutud vara / omavahendite nõue vormi mis tahes veeru a–d puhul on 60 päeva keskmine (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul) või 12 nädala keskmine väärtus või alammäär (täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski ning üldise riskinäitaja puhul), mitte riskiga kaalutud vara / omavahendite nõue (eelmise või avalikustamis-) perioodi lõpus, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i ning artikli 364 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 364 lõike 3 punktis a. Lisaridadel 1a ja 8b esitatav summa on vormi real 1 või 8 esitatud keskmistel väärtustel põhineva lõpliku riskiga kaalutud vara ja vormi ridadel 1b/8a esitatud otse mudelitest tuletatud väärtuste vahe. Sellistel juhtudel tagavad regulatiivset korrigeerimist kajastavad lisaread (1a ja 8b) selle, et krediidiasutus või investeerimisühing saab esitada vormi ridadel 1b ja 8a riskiga kaalutud vara / omavahendite nõude muutuste põhjused (eelmise või avalikustamis-) perioodi lõpu viimase riskiga kaalutud vara / omavahendite nõude väärtuse alusel. Sel juhul on vormi read 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kooskõlas vormi ridade 1b ja 8a (1) väärtusega.
Veeru täht	Selgitus
a	VaR riskiväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a kohastest omavahendite nõuetest tuletatud VaR riskiväärtuse kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).
b	Stressiolukorra VaR riskiväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud stressiolukorra VaR riskiväärtuse kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).
c	Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutumise risk Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).
d	Üldine riskinäitaja Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).
e	Muu Riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt käesoleva vormi ridadele 2–7, tuginedes meetoditele, mida pole esitatud veergudes a–d.
f	Riskiga kaalutud vara kokku (a + b + c + d + e)
g	Omavahendite kogunõuded (f x 8 %)
(1) Vt näide: Rahvusvaheliste Arvelduste Panga Baseli pangajärelevalve komitee, „DIS Disclosure requirements“ – „DIS 99 Worked examples“, detsember 2019.

Vorm EU MR3. Sisemudeli meetodil põhinevad väärtused kauplemisportfellide puhul: muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
	VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %) VaR riskiväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 1. Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (mis on seotud näiteks kordajaga).
1–4	Suurim/väikseim/keskmine päevane VaR riskiväärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.
	Stressiolukorra VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %) Stressiolukorra VaR riskiväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 2. Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (kordaja).
5–8	Suurim/väikseim/keskmine päevane stressiolukorra VaR riskiväärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.
	Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutumise risk (99,9 %) Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole. Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (kordaja).
9–12	Suurim/väikseim/keskmine täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski väärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.
	Üldine riskinäitaja (99,9 %) Korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.
13–16	Suurim/väikseim/keskmine korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide väärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.
Veeru täht	Selgitus
a	Vormi ridadele 1–16 vastavad suurimad/väikseimad/keskmised väärtused avalikustamisperioodi vältel ja perioodi lõpu väärtused.

Vorm EU MR4. VaR riskiväärtuse hinnangute võrdlemine kasu/kahjuga. Paindlik vorm

Viited õigussätetele ja juhised
	Selgitus
	Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis g osutatud teave hõlmab kapitalinõuete määruse artikli 365 lõike 1 kohast regulatiivsetel eesmärkidel kasutatud VaR riskiväärtust, mida on kalibreeritud ühepäevase hoidmisajaga, et võrrelda 99 % usaldatavustasemel krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemistulemustega.
	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järeltestimise tulemustes esinevate võõrväärtuste analüüsi (kapitalinõuete määruse artiklis 366 sätestatud järeltestimise erandid), täpsustades kuupäevad ja vastavad ületamised (VaR-P&L). Analüüsis tuleks täpsustada vähemalt erandite peamised põhjused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sarnased võrdlused tegeliku ja hüpoteetilise kasu ja kahju kohta (st portfelli väärtuste hüpoteetiliste muutuste alusel, mis toimuksid, kui päevalõpupositsioonid jääksid muutumatuks) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 366. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad seda teavet teabega tegeliku kasu/kahju kohta, eelkõige selgitamaks, kas nad võtavad arvesse reserve, ja kui mitte, siis kuidas on reservid integreeritud järeltestimise protsessi.

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktid a, b, c ja d	a)	Riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete avalikustamine
Kapitalinõuete määruse artikkel 446	b)	Omavahendite miinimumnõuete hindamise meetodite avalikustamine
Kapitalinõuete määruse artikkel 446	c)	Kasutatud täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kirjeldus (kui see on asjakohane)
Kapitalinõuete määruse artikkel 454	d)	Kindlustuse riskimaandamiseks kasutamise täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul (kui see on asjakohane)

Pangandustegevus		a	b	c	d	e
		Asjaomane näitaja			Omavahendite nõuded	Riskipositsiooni summa
		Aasta -3	Aasta -2	Viimane aasta	Omavahendite nõuded	Riskipositsiooni summa
1	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse baasmeetodit
2	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit
3	Kohaldatakse standardmeetodit:
4	Kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit:
5	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Riskijuhtimise eesmärkide ja põhimõtete avalikustamine Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõikele 1 avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma riskijuhtimise eesmärgid ja operatsiooniriski põhimõtted, sealhulgas järgmise teabe: — strateegiad ja protsessid; — operatsiooniriski juhtimise funktsiooni ülesehitus ja korraldus; — riski mõõtmine ja kontroll; — operatsiooniriski aruandlus; — operatsiooniriski maandamise põhimõtted.
b	Minimaalsete omavahendite nõuete hindamise meetodite avalikustamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud meetodite ning operatsiooniriski kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise meetodite kirjelduse. Meetodite osalise kasutamise korral avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud erinevate kasutatud metoodikate kohaldamisala ja katvuse.
c	Kasutatud täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kirjeldus (vajaduse korral) Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad teavet operatsiooniriski kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikele 2, avalikustavad kasutatud metoodika kirjelduse, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõigetes 3 ja 4 osutatud välis- ja siseandmetega seotud standardite kirjelduse.
d	Kindlustuse kasutamine riski maandamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul (vajaduse korral) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 454 esitama täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamise korral teabe operatsiooniriski maandamiseks kasutatava kindlustuse ja muude riski ülekandmise mehhanismide kohta.

Vorm EU OR1. Operatsiooniriski omavahendite nõuded ja riskiga kaalutud varad. Muutumatu vorm

Juhised avalikustamisvormi EU OR1 täitmiseks
Veerg	Selgitus
a, b, c	Asjaomane näitaja Termin „asjaomane näitaja“ osutab elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1 (baasmeetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul). Standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul esitatakse „asjaomane näitaja“ majandusaasta lõpu seisuga, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 317–319. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, avalikustavad asjakohaste aastate asjaomase näitaja vormi veergudes a–c. Lisaks sellele avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artiklis 314 osutatud eri meetodite kombineeritud kasutamise korral asjaomase näitaja ka nende tegevusalade kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Ka täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavad pangad avalikustavad asjaomase näitaja tegevusalade kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed vormi vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, avalikustatakse need vormi veerus c. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid vormi veerus b (järgmise aasta prognoos) ja veerus a (ülejärgmise aasta prognoos). Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing avalikustada majandustegevuse prognoosid, mida kasutatakse omavahendite nõuete arvutamiseks.
d	Omavahendite nõuded Omavahendite nõuded, mis on arvutatud kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Saadud summa esitatakse vormi veerus d.
e	Riskipositsiooni summa Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõige 4. Vormi veerus d esitatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
Rida	Selgitus
1	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse baasmeetodit Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).
2	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit Sellel real esitatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–320).
3	Kohaldatakse standardmeetodit Standardmeetodi kasutamise korral hõlmab iga vastava aasta asjaomane näitaja kõiki äriliine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 317 esitatud tabelis 2.
4	Kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) avalikustavad asjaomase näitaja vastavate aastate kohta.
5	Pangandustegevus, mille puhul kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit Avalikustatakse andmed, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323). Kapitalinõuete määruse artikli 314 kohase eri meetodite kombineeritud kasutamise korral avalikustatakse ka selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Ka täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavad pangad avalikustavad asjaomase näitaja tegevusalade kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad oma tasustamispoliitika põhielemente ja seda, kuidas nad seda poliitikat rakendavad. Eelkõige kirjeldatakse asjakohasel juhul järgmisi elemente.

Kvalitatiivne avalikustatav teave
a)	Teave tasustamise üle järelevalvet tegevate asutuste kohta. Avalikustatav teave hõlmab järgmist: — Tasustamispoliitika üle järelevalvet tegeva peamise organi (nt juhtimisorgan või töötasukomisjon) nimi, koosseis ja volitused ning majandusaasta jooksul kõnealuse peamise organi peetud koosolekute arv. — Väliskonsultandid, kellelt on nõu küsitud, asutus, kes nõustamise tellis, ja mis tasustamisraamistiku valdkondi nõustamine hõlmas. — Krediidiasutuse või investeerimisühingu tasustamispoliitika ulatuse (nt piirkondade, äriliinide kaupa) kirjeldus, sealhulgas, mil määral seda poliitikat kohaldatakse kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes. — Selliste töötajate või töötajate kategooriate kirjeldus, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili.
b)	Teave kindlaksmääratud töötajate tasustamise süsteemi ülesehituse ja struktuuri kohta. Avalikustatav teave hõlmab järgmist: — Tasustamispoliitika põhijoonte ja eesmärkide ülevaade ning teave tasustamispoliitika kindlaksmääramiseks kasutatava otsustusprotsessi ja asjaomaste sidusrühmade rolli kohta. — Teave tulemuste mõõtmiseks ning riskide eel- ja järelkorrigeerimiseks kasutatud kriteeriumide kohta. — Kas juhtorgan või töötasukomisjon, kui see on loodud, vaatas läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu tasustamispoliitika viimase aasta jooksul, ning kui see on nii, siis ülevaade tehtud muudatustest, nende muudatuste põhjused ja nende mõju tasustamisele. — Teave selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et sisekontrolli funktsiooni täitvaid töötajaid tasustatakse sõltumatult tegevustest, mille üle nad järelevalvet teevad. — Põhimõtted ja kriteeriumid, mida kohaldatakse tagatud muutuvtasu ja ülesütlemishüvitiste määramisel.
c)	Selle kirjeldus, kuidas võetakse tasustamisprotsessis arvesse praeguseid ja tulevasi riske. Avalikustatav teave hõlmab ülevaadet peamistest riskidest, nende mõõtmisest ja sellest, kuidas need meetmed mõjutavad tasustamist.
d)	Põhi- ja muutuvtasu vaheline suhe, mis on määratud kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktiga g.
e)	Selle kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing püüab seostada tulemuste mõõtmise perioodil tulemusi tasu tasemetega. Avalikustatav teave hõlmab järgmist: — Ülevaade peamistest tulemuskriteeriumidest ja -parameetritest krediidiasutuse või investeerimisühingu, äriliinide ja üksikisikute puhul. — Ülevaade sellest, kuidas individuaalse muutuvtasu summad on seotud kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu ja individuaalsete tulemustega. — Teave kriteeriumide kohta, mida kasutatakse eri liiki määratud instrumentide, sealhulgas aktsiate, samaväärsete osaluste, optsioonide ja muude instrumentide vahelise tasakaalu kindlaksmääramiseks. — Teave meetmete kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab muutuvtasu korrigeerimiseks juhul, kui tulemusnäitajad on nõrgad, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumid „nõrkade“ tulemusnäitajate kindlakstegemiseks.
f)	Selle kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing püüab kohandada töötasu, et võtta arvesse pikaajalisi tulemusi. Avalikustatav teave hõlmab järgmist: — Ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu poliitikast, mis käsitleb edasilükkamist, instrumentides väljamaksmist, kinnihoidmisperioode ja muutuvtasule nõudeõiguse teket, sealhulgas juhul, kui see on töötajate või töötajate kategooriate lõikes erinev. — Teave krediidiasutuse või investeerimisühingu järelkorrigeerimise kriteeriumide kohta (malus edasilükkamise ajal ja tagasinõudmine pärast nõudeõiguse tekkimist, kui see on siseriikliku õigusega lubatud). — Asjakohasel juhul osalusnõuded, mis võidakse kehtestada kindlaksmääratud töötajatele.
g)	Mis tahes muutuva tasuosa süsteemi ja mis tahes muude mitterahaliste soodustuste põhiparameetrite kirjeldus ja põhjendus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktile f. Avalikustatav teave hõlmab järgmist: — Teave konkreetsete tulemusnäitajate kohta, mida kasutatakse tasu muutuvkomponentide kindlaksmääramiseks, ja kriteeriumide kohta, mida kasutatakse eri liiki määratud instrumentide, sealhulgas aktsiate, samaväärsete osaluste, aktsiatega seotud instrumentide, samaväärsete mitterahaliste instrumentide, optsioonide ja muude instrumentide vahelise tasakaalu kindlaksmääramiseks.
h)	Asjakohase liikmesriigi või pädeva asutuse taotluse korral juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme kogutasu.
i)	Teave selle kohta, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktile k kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõikes 3 sätestatud erandit. — Käesoleva punkti kohaldamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes seda erandit kohaldatakse, märkima, kas kohaldamise alus on kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 3 punkt a ja/või b. Samuti peavad nad märkima, milliste tasustamispõhimõtete puhul nad erandit kohaldavad, mitme töötaja suhtes seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogutasu (jagatuna põhi- ja muutuvtasuks).
j)	Suured krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kvantitatiivse teabe oma kollektiivse juhtorgani tasustamise kohta, eristades tegev- ja muid liikmeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 450 lõikele 2.

			a	b	c	d
			Juhtorgani järelevalvefunktsioon	Juhtorgani juhtimisfunktsioon	Muu kõrgem juhtkond	Muud kindlaksmääratud töötajad
1	Põhitasu	Kindlaksmääratud töötajate arv
2		Põhitasu kokku
3		millest: rahapõhine
4		(Ei kohaldata ELis)
EU-4a		millest: aktsiad või samaväärsed osalused
5		millest: aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
EU-5x		millest: muud instrumendid
6		(Ei kohaldata ELis)
7		millest: muud vormid
8		(Ei kohaldata ELis)
9	Muutuvtasu	Kindlaksmääratud töötajate arv
10		Muutuvtasu kokku
11		millest: rahapõhine
12		millest: edasilükatud
EU-13a		millest: aktsiad või samaväärsed osalused
EU-14a		millest: edasilükatud
EU-13b		millest: aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
EU-14b		millest: edasilükatud
EU-14x		millest: muud instrumendid
EU-14y		millest: edasilükatud
15		millest: muud vormid
16		millest: edasilükatud
17	Töötasu kokku (2 + 10)

Vorm EU REM2. Erimaksed töötajatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad)

		a	b	c	d
		Juhtorgani järelevalvefunktsioon	Juhtorgani juhtimisfunktsioon	Muu kõrgem juhtkond	Muud kindlaksmääratud töötajad
	Määratud tagatud muutuvtasu
1	Määratud tagatud muutuvtasu – kindlaksmääratud töötajate arv
2	Määratud tagatud muutuvtasu – kogusumma
3	millest: majandusaasta jooksul makstud määratud tagatud muutuvtasu, mida ei võeta lisatasu ülempiiri puhul arvesse
	Eelmistel perioodidel määratud ülesütlemishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal
4	Eelmistel perioodidel määratud ülesütlemishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal – kindlaksmääratud töötajate arv
5	Eelmistel perioodidel määratud ülesütlemishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal – kogusumma
	Majandusaasta jooksul määratud ülesütlemishüvitised
6	Majandusaasta jooksul määratud ülesütlemishüvitised – kindlaksmääratud töötajate arv
7	Majandusaasta jooksul määratud ülesütlemishüvitised – kogusumma
8	millest: majandusaasta jooksul makstud
9	millest: edasilükatud
10	millest: majandusaasta jooksul makstud ülesütlemishüvitised, mida ei võeta lisatasu ülempiiri puhul arvesse
11	millest: ühele isikule määratud suurim hüvitis

		a	b	c	d	e	f	EL - g	EL – h
	Edasilükatud ja kinnihoitud töötasu	Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud töötasu kogusumma	millest: nõudeõigus tekib majandusaastal	millest: nõudeõigus tekib järgnevatel majandusaastatel	Majandusaastal tehtud tulemuspõhine korrigeerimine edasilükatud tasu suhtes, millele tekkis nõudeõigus majandusaastal	Majandusaastal tehtud tulemuspõhine korrigeerimine edasilükatud tasu suhtes, millele tekkis nõudeõigus tulevastel tulemusaastatel	Kaudsest järelkorrigeerimisest tingitud korrigeerimise kogusumma majandusaasta jooksul (st edasilükatud töötasu väärtuse muutus instrumentide hinna muutuse tõttu)	Enne majandusaastat määratud ja majandusaastal tegelikult välja makstud edasilükatud töötasu kogusumma	Eelmise tulemusperioodi eest määratud edasilükatud töötasu kogusumma, millele on tekkinud nõudeõigus, kuid mille suhtes kohaldatakse kinnihoidmisperioodi
1	Juhtorgani järelevalvefunktsioon
2	Rahapõhine
3	Aktsiad või samaväärsed osalused
4	Aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
5	Muud instrumendid
6	Muud vormid
7	Juhtorgani juhtimisfunktsioon
8	Rahapõhine
9	Aktsiad või samaväärsed osalused
10	Aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
11	Muud instrumendid
12	Muud vormid
13	Muu kõrgem juhtkond
14	Rahapõhine
15	Aktsiad või samaväärsed osalused
16	Aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
17	Muud instrumendid
18	Muud vormid
19	Muud kindlaksmääratud töötajad
20	Rahapõhine
21	Aktsiad või samaväärsed osalused
22	Aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid
23	Muud instrumendid
24	Muud vormid
25	Kogusumma

		a
	eurot	Kindlaksmääratud töötajad, kes on suure sissetulekuga, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 450 punktis i
1	1 000 000 kuni alla 1 500 000
2	1 500 000 kuni alla 2 000 000
3	2 000 000 kuni alla 2 500 000
4	2 500 000 kuni alla 3 000 000
5	3 000 000 kuni alla 3 500 000
6	3 500 000 kuni alla 4 000 000
7	4 000 000 kuni alla 4 500 000
8	4 500 000 kuni alla 5 000 000
9	5 000 000 kuni alla 6 000 000
10	6 000 000 kuni alla 7 000 000
11	7 000 000 kuni alla 8 000 000
x	Vajaduse korral lisada täiendavaid maksevahemikke.

Vorm EU REM5. Teave selliste töötajate tasustamise kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad)

		a	b	c	d	e	f	g	h	i	j
		Juhtorgani tasustamine			Tegevusvaldkonnad
		Juhtorgani järelevalvefunktsioon	Juhtorgani juhtimisfunktsioon	Juhtorgan kokku	Investeerimispangandus	Jaepangandus	Varahaldus	Korporatiivsed funktsioonid	Sõltumatud sisekontrolli funktsioonid	Kõik muud	Kokku
1	Kindlaksmääratud töötajate arv kokku
2	millest: juhtorgani liikmed
3	millest: muu kõrgem juhtkond
4	millest: muud kindlaksmääratud töötajad
5	Kindlaksmääratud töötajate tasu kokku
6	millest: muutuvtasu
7	millest: põhitasu

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Teave töötasu üle järelevalvet tegevate organite kohta. Avalikustatakse järgmine teave: — tasustamispõhimõtete üle järelevalvet tegeva peamise organi (juhtorgan ja töötasukomisjon, kui see on loodud) nimi, koosseis ja volitused ning kõnealuse peamise organi koosolekute arv majandusaasta jooksul; — väliskonsultandid, kellelt on nõu küsitud, milline organ neilt teenuseid tellis ja millistes tasustamisraamistiku valdkondades; — krediidiasutuse või investeerimisühingu tasustamispõhimõtete ulatuse kirjeldus (nt piirkondade, äriliinide kaupa), sealhulgas mil määral seda kohaldatakse kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes; — nende töötajate või töötajate kategooriate kirjeldus, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad).
b	Teave kindlaksmääratud töötajate tasustamissüsteemi ülesehituse ja struktuuri kohta. Avalikustatakse järgmine teave: — ülevaade tasustamispoliitika põhitunnustest ja eesmärkidest ning teave tasustamispoliitika kindlaksmääramiseks kasutatava otsustusprotsessi ja asjaomaste sidusrühmade rolli kohta (nt aktsionäride koosolek); — teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ning riske arvestava eel- ja järelkorrigeerimise kriteeriumide kohta; — kas juhtorgan ja töötasukomisjon (kui see on loodud) vaatasid läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu tasustamispõhimõtted viimase aasta jooksul, ning kui nad seda tegid, siis ülevaade tehtud muudatustest, nende muudatuste põhjustest ja nende mõjust tasustamisele; — teave selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et sisekontrolli funktsiooni täitvaid töötajaid tasustatakse sõltumatult tegevusvaldkondadest, mida nad kontrollivad; — põhimõtted ja kriteeriumid, mida rakendatakse tagatud muutuvtasu ja ülesütlemishüvitiste määramisel.
c	Kirjeldus selle kohta, kuidas tasustamisprotsessides võetakse arvesse praeguseid ja tulevasi riske. Avalikustatav teave sisaldab ülevaadet peamistest riskidest, nende mõõtmisest ja sellest, kuidas need meetmed mõjutavad tasustamist.
d	Põhi- ja muutuvtasu vaheline suhe, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL (1) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) artikli 94 lõike 1 punktiga g.
e	Kirjeldus selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing püüab seostada töötulemused nende mõõtmise perioodil töötasu suurusega. Avalikustatakse järgmine teave: — ülevaade peamistest tulemuskriteeriumidest ja parameetritest krediidiasutuste ja investeerimisühingute, äriliinide ja üksikisikute jaoks; — ülevaade sellest, kuidas individuaalsete muutuvtasude summad on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu kui terviku ja individuaalsete tulemustega; — teave kriteeriumide kohta, mida kasutatakse eri liiki määratud instrumentide (sh aktsiad, samaväärsed osalused, optsioonid ja muud instrumendid) vahelise tasakaalu kindlaksmääramiseks; — teave meetmete kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab muutuvtasu korrigeerimiseks juhul, kui tulemusnäitajad on kehvad, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumid tulemusnäitajate kindlaksmääramiseks, kui tulemusnäitajaid peetakse „kehvaks“. Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktile n makstakse muutuvtasud välja või neid saadakse juhul, kui see on krediidiasutuse või investeerimisühingu, äriüksuse ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad kriteeriume/künniseid, mille alusel tehakse kindlaks, et töötulemused on kehvad ega õigusta muutuvtasu maksmist või saamist.
f	Kirjeldus selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing püüab korrigeerida töötasu, et võtta arvesse pikaajalisi töötulemusi. Avalikustatakse järgmine teave: — ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu põhimõtetest, mis käsitlevad edasilükkamist, instrumentides väljamaksmist, kinnihoidmisperioode ja nõudeõiguse tekkimist muutuvtasule, sealhulgas juhul, kui see on töötajate või töötajate kategooriate lõikes erinev; — teave krediidiasutuse või investeerimisühingu tagantjärele korrigeerimise kriteeriumide kohta (malus edasilükkamise ajal ja tagasinõudmine pärast nõudeõiguse tekkimist, kui see on siseriikliku õigusega lubatud); — vajaduse korral osaluse nõuded, mida võidakse kohaldada kindlaksmääratud töötajate suhtes.
g	Iga muutuvkomponendi süsteemi ja muude mitterahaliste soodustuste põhiparameetrite ja põhjenduse kirjeldus, nagu osutatud kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktis f. Avalikustatakse järgmine teave: — teave konkreetsete riski-/tulemusnäitajate kohta, mida kasutatakse töötasu muutuvkomponentide kindlaksmääramiseks, ning kriteeriumide kohta, mida kasutatakse eri liiki määratud instrumentide (sh aktsiad, samaväärsed osalused, aktsiatega seotud instrumendid, samaväärsed mitterahalised instrumendid, optsioonid ja muud instrumendid) vahelise tasakaalu kindlaksmääramiseks.
h	Asjakohase liikmesriigi või pädeva asutuse taotluse korral juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme kogu töötasu, nagu osutatud kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktis j.
i	Teave selle kohta, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõikes 3 sätestatud erandit, nagu osutatud kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktis k. Selle punkti kohaldamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul sellist erandit kohaldatakse, märkima, kas erandit kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 3 punkti a või b alusel. Samuti peavad nad märkima, millistele tasustamisnõuete suhtes nad erandit kohaldavad (st kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkt i ja/või m ja/või o), mitme töötaja suhtes seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogu töötasu, jagatuna põhi- ja muutuvtasuks.
(j)	Suured krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kvantitatiivse teabe oma kollektiivse juhtorgani töötasude kohta, eristades tegev- ja muude liikmete töötasu, nagu osutatud kapitalinõuete määruse artikli 450 lõikes 2.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1 ja 9	Kindlaksmääratud töötajate arv Nende töötajate arv, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili, nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 92 ja kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, (1) millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2 (kindlaksmääratud töötajad), ning kes saavad kasu vormis loetletud töötasu komponentidest. Selle arvutamiseks kasutatakse täistööajale taandatud töötajate arvu meetodit kindlaksmääratud töötajate puhul, kes ei ole juhtorgani liikmed; viimaste arv esitatakse töötajate arvuna.
2	Põhitasu kogusumma Vormi ridadel 3–7 esitatud summade kogusumma.
3	Millest: rahapõhine Rahapõhise tasu summa põhitasus.
EU-4a	Millest: aktsiad ja osad või samaväärsed osalused Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist sõltuvate aktsiate ja osade või samaväärsete osaluste summade kogusumma põhitasus.
5	Millest: aktsiate ja osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud aktsiate ja osadega seotud instrumentide või samaväärsete mitterahaliste instrumentide summade kogusumma põhitasus.
EU-5x	Millest: muud instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis ii osutatud muude instrumentide summa põhitasus.
7	Millest: muud vormid Majandusaasta eest määratud põhitasu summad, mida ei ole avalikustatud muudel ridadel põhitasu kogusumma all. See võib hõlmata kapitalinõuete direktiivi põhjenduses 64 osutatud proportsionaalseid regulaarseid pensionimakseid või hüvitisi (kui selliste hüvitiste puhul ei võeta arvesse tulemuskriteeriume) või muid tasuvorme, nagu autotoetused.
10	Muutuvtasu kogusumma Vormi ridadel 11, EU-13a, EU-13b, EU-14x ja 15 esitatud summade kogusumma. Kõigi selliste töötasu komponentide summa, mis ei ole vormi real 2 avalikustatud põhitasu, sealhulgas arvestatakse asjaomasel aastal määratud tagatud muutuvtasusid ja ülesütlemishüvitisi.
11	Millest: rahapõhine Rahapõhise tasu summa muutuvtasus.
12, EU-14a, EU-14b, EU-14y ja 16	Millest: edasilükatud Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 kohaselt kindlaks määratud muutuvtasu summad eri liiki edasi lükatud komponentide kaupa.
EU-13a	Millest: aktsiad ja osad või samaväärsed osalused Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist sõltuvate aktsiate ja osade või samaväärsete osaluste summade kogusumma muutuvtasus.
EU-13b	Millest: aktsiate ja osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud aktsiate ja osadega seotud instrumentide või samaväärsete mitterahaliste instrumentide summade kogusumma muutuvtasus.
EU-14x	Millest: muud instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis ii osutatud muude instrumentide summa muutuvtasus.
15	Millest: muud vormid Majandusaasta eest määratud muutuvtasu summad, mida ei ole avalikustatud muudel ridadel muutuvtasu kogusumma all.
17	Töötasu kogusumma Vormi ridadel 2 ja 10 esitatud summade kogusumma.
Veeru täht	Selgitus
a	Juhtorgani järelevalvefunktsioon Järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan kui juhtorgan, mis tegutseb oma rollis juhtkonna otsuste tegemise jälgija ja kontrollijana, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe, mis põhineb töötajate arvul. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 13 avalikustavad ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle teabe oma konsolideeritud olukorra alusel ning ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad selle teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas selle määruse ja kapitalinõuete direktiiviga allkonsolideeritud alusel. Avalikustav üksus esitab selles veerus teabe oma juhtorgani kohta. Kui kapitalinõuete määruse artiklite 6 ja 13 kohaselt avalikustatakse teave konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil, avalikustatakse teave tütarettevõtjate juhtorganite kindlaksmääratud töötajate kohta asjaomaste ärivaldkondade kaupa.
b	Juhtorgani juhtimisfunktsioon Juhtorgani liikmed, kes vastutavad selle juhtimisfunktsioonide eest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe, mis põhineb töötajate arvul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe, mis põhineb töötajate arvul. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 13. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe oma konsolideeritud olukorra alusel ning ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad selle teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas selle määruse ja kapitalinõuete direktiiviga allkonsolideeritud alusel. Avalikustav üksus esitab selles veerus teabe oma juhtorgani kohta. Kui kapitalinõuete määruse artiklite 6 ja 13 kohaselt avalikustatakse teave konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil, avalikustatakse teave tütarettevõtjate juhtorganite kindlaksmääratud töötajate kohta asjaomaste ärivaldkondade kaupa.
c	Muu kõrgem juhtkond Kõrgem juhtkond, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma selliste kõrgema juhtkonna liikmete arvu, keda pole märgitud juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmetena ega muude kindlaksmääratud töötajatena. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe täistööajale taandatud töötajate arvu põhjal.
d	Muud kindlaksmääratud töötajad Muud töötajad, kes ei ole järelevalve- või juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani töötajad ega kõrgema juhtkonna liikmed, aga kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2, ja vajaduse korral ka kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellesse vormi lisada vormil EU REM5 pakutud jaotuse ärivaldkondade kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe täistööajale taandatud töötajate arvu põhjal.
(1) Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 604/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega kvalitatiivsete ja asjakohaste kvantitatiivsete kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (ELT L 167, 6.6.2014, lk 30).

Vorm EU REM2. Erimaksed töötajatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad). Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1, 4 ja 6	Kindlaksmääratud töötajate arv Nende kindlaksmääratud töötajate arv, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili, nagu sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 92 ja kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2, esitatuna konkreetsete töötasu komponentide kaupa. Vormi veergude a ja b (juhtorgan) puhul põhineb väärtus töötajate arvul. Vormi veergude c ja d puhul arvutatakse väärtus täistööajale taandatud töötajate arvu meetodil. Vormi real 4 osutatakse varasematel perioodidel määratud ja asjaomasel majandusaastal (käesolev aasta) makstud ülesütlemishüvitistele ning vormi real 6 asjaomasel majandusaastal (käesolev aasta) määratud ülesütlemishüvitistele.
2	Määratud tagatud muutuvtasud – kogusumma Määratud tagatud muutuvtasude summa, nagu osutatud kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis e.
3	Millest: asjaomasel majandusaastal makstud tagatud muutuvtasu, mida ei võeta arvesse preemiate ülempiiris Majandusaastal (käesolev aasta) makstud kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti e kohased tagatud muutuvtasude summad, mida ei võeta arvesse preemiate ülempiiri arvutamisel. Kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktis g ja punkti h alapunktides v–vi osutatud avalikustatava teabe puhul märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud selgelt, kas kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta ärivaldkondade lõikes kajastab preemiate ülempiiri, kui tegemist on uute tööleasumistasude ja ülesütlemishüvitistega.
5	Eelmistel perioodidel määratud ülesütlemishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal – kogusumma Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis h osutatud selliste ülesütlemishüvitiste summa, mis on määratud eelmistel perioodidel ja makstud välja asjaomasel majandusaastal (käesolev aasta).
7	Asjaomasel majandusaastal määratud ülesütlemishüvitised – kogusumma Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis h osutatud selliste ülesütlemishüvitiste summa, mis on määratud asjaomasel majandusaastal (käesolev aasta).
8	Millest: asjaomasel majandusaastal määratud ülesütlemishüvitised – makstud välja asjaomasel majandusaastal Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis h osutatud selliste ülesütlemishüvitiste summa, mis on määratud ja makstud välja asjaomasel majandusaastal.
9	Millest: asjaomasel majandusaastal määratud ülesütlemishüvitised – edasilükatud Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis h osutatud selliste edasilükatud ülesütlemishüvitiste summa, mis on määratud asjaomasel majandusaastal ja määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 94.
10	Millest: asjaomasel majandusaastal makstud ülesütlemishüvitised, mida ei võeta arvesse preemiate ülempiiris Asjaomasel majandusaastal makstud kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti h kohaste ülesütlemishüvitiste summad, mida ei võeta arvesse preemiate ülempiiris. Kapitalinõuete määruse artikli 450 lõike 1 punktis g ja punkti h alapunktides v–vi osutatud avalikustatava teabe puhul märgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud selgelt, kas kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta ärivaldkondade lõikes kajastab preemiate ülempiiri, kui tegemist on uute tööleasumistasude ja ülesütlemishüvitistega.
11	Millest: asjaomasel majandusaastal määratud ülesütlemishüvitised – suurim ühele isikule määratud hüvitis Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punktis h osutatud suurim ülesütlemishüvitis, mis on asjaomasel majandusaastal ühele inimesele määratud.
Veeru täht	Selgitus
a	Juhtorgani järelevalvefunktsioon Järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan kui juhtorgan, mis tegutseb oma rollis juhtkonna otsuste tegemise jälgija ja kontrollijana, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 8 (töötajate arv).
b	Juhtorgani juhtimisfunktsioon Juhtorgani liikmed, kes vastutavad selle juhtimisfunktsioonide eest (töötajate arv).
c	Muu kõrgem juhtkond Kõrgem juhtkond, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma selliste kõrgema juhtkonna liikmete arvu, keda pole märgitud juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmetena ega muude kindlaksmääratud töötajatena (täistööajale taandatud töötajate arv).
d	Muud kindlaksmääratud töötajad Muud töötajad, kes ei ole järelevalve- või juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani töötajad ega kõrgema juhtkonna liikmed, aga kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2, ja vajaduse korral ka kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellesse vormi lisada vormil EU REM5 pakutud jaotuse ärivaldkondade kaupa (täistööajale taandatud töötajate arv).

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Juhtorgani järelevalvefunktsioon Järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan kui juhtorgan, mis tegutseb oma rollis juhtkonna otsuste tegemise jälgija ja kontrollijana, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 8. Vormi ridadel 2, 3, 4, 5 ja 6 esitatud summade kogusumma.
2, 8, 14 ja 20	Rahapõhine Rahapõhise tasu summa muutuvtasus.
3, 9, 15 ja 21	Aktsiad ja osad või samaväärsed osalused Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist sõltuvate aktsiate ja osade või samaväärsete osaluste summade kogusumma muutuvtasus.
4, 10, 16 ja 22	Aktsiate ja osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis i osutatud aktsiate ja osadega seotud instrumentide või samaväärsete mitterahaliste instrumentide summade kogusumma muutuvtasus.
5, 11, 17 ja 23	Muud instrumendid Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis ii osutatud muude instrumentide summa muutuvtasus.
6, 12, 18 ja 24	Muud vormid Muutuvtasu summad, mida ei ole avalikustatud ridadel „Rahapõhine“, „Asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist sõltuvad aktsiad ja osad või samaväärsed osalused“ või „Aktsiate ja osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid“ ja „Muud instrumendid“. See võib hõlmata kapitalinõuete direktiivi põhjenduses 64 osutatud proportsionaalseid regulaarseid pensionimakseid või hüvitisi (kui selliste hüvitiste puhul ei võeta arvesse tulemuskriteeriume) või muid tasuvorme, nagu autotoetused.
7	Juhtorgani juhtimisfunktsioon Juhtorgani liikmed, kes vastutavad selle juhtimisfunktsioonide eest; vormi ridadel 8, 9, 10, 11 ja 12 esitatud summade kogusumma.
13	Muu kõrgem juhtkond Kõrgem juhtkond, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 9; vormi ridadel 14, 15, 16, 17 ja 18 esitatud summade kogusumma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma selliste kõrgema juhtkonna liikmete arvu, keda pole märgitud juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmetena ega muude kindlaksmääratud töötajatena.
19	Muud kindlaksmääratud töötajad Muud töötajad, kes ei ole järelevalve- või juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani töötajad ega kõrgema juhtkonna liikmed, aga kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2, ja vajaduse korral ka kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumidega; vormi ridadel 20, 21, 22, 23 ja 24 esitatud summade kogusumma.
25	Kogusumma vormi ridadel 1, 7, 13 ja 19 esitatud summade kogusumma.
Veeru täht	Selgitus
a	Eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu kogusumma Eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu summa, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 94 (vormi veergudes b ja c esitatud summade kogusumma).
b	Millest: nõudeõigus tekib majandusaastal Eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu summa, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 94 ja millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal.
c	Millest: nõudeõiguse tekib järgnevatel majandusaastatel Eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu summa, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 94 ja millele tekib nõudeõigus järgmistel majandusaastatel.
d	Summa, mille võrra asjaomasel majandusaastal korrigeeriti tulemustest lähtuvalt sellise edasilükatud töötasu summat, millele pidi tekkima nõudeõigus samal majandusaastal Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 kohaselt kindlaks määratud summa, mille võrra korrigeeriti tulemustest lähtuvalt sellise edasilükatud töötasu summat, millele pidi tekkima nõudeõigus asjaomasel majandusaastal.
e	Summa, mille võrra asjaomasel majandusaastal korrigeeriti tulemustest lähtuvalt sellise edasilükatud töötasu summat, millele pidi tekkima nõudeõigus tulevastel majandusaastatel Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 kohaselt kindlaks määratud summa, mille võrra korrigeeriti tulemustest lähtuvalt sellise edasilükatud töötasu summat, millele pidi tekkima nõudeõigus tulevastel aastatel.
f	Majandusaasta jooksul toimunud selliste korrigeerimiste kogusumma, mis tulenevad majandusaasta jooksul toimunud kaudsetest tagantjärele korrigeerimistest (st edasilükatud töötasu väärtuse muutused instrumentide hindade muutuste tõttu) Kui see on asjakohane, siis majandusaasta jooksul toimunud selliste väärtuse muutuste summa, mis tulenevad kaudsetest tagantjärele korrigeerimistest (nt edasilükatud töötasu väärtuse muutused instrumentide hindade muutuste tõttu), hinnatuna võimaluste piires.
EU-g	Enne majandusaastat määratud ja majandusaastal tegelikult väljamakstud edasilükatud töötasu kogusumma Kapitalinõuete direktiivi artiklil 94 kohaselt kindlaks määratud edasilükatud töötasu summa, mis on asjaomasel majandusaastal välja makstud. Kohe, kui edasilükatud töötasule tekib nõudeõigus, käsitatakse seda väljamakstuna.
EU-h	Eelmise tulemusperioodi eest määratud edasilükatud töötasu kogusumma, millele on tekkinud nõudeõigus, kuid mille suhtes kohaldatakse kinnihoidmisperioodi Kapitalinõuete direktiivi artikli 94 kohaselt kindlaks määratud edasilükatud töötasu summa, mis on määratud eelmiste tulemusperioodide eest ja millele on tekkinud nõudeõigus, kuid mille suhtes kohaldatakse kinnihoidmisperioodi.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1–8	Töötasu majandusaastal jääb 1–5 miljoni euro vahele, esitatuna 500 000 euro suuruste palgajärkude kaupa
9 kuni x	Töötasu majandusaastal on rohkem kui 5 miljonit eurot, esitatuna 1 miljoni euro suuruste palgajärkude kaupa
Veeru täht	Selgitus
a	Selliste kindlaksmääratud töötajate arv, kelle töötasu majandusaasta jooksul oli 1 miljon eurot või rohkem Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe, mis põhineb töötajate arvul.

Vorm EU REM5. Teave töötajate kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad). Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kindlaksmääratud töötajate koguarv Krediidiasutuse või investeerimisühingu ja selle tütarettevõtjate (sealhulgas tütarettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata kapitalinõuete direktiivi) töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili (kindlaksmääratud töötajad), ja kõik vastavate juhtorganite liikmed. Väärtus avalikustatakse täistööajale taandatud töötajate arvu alusel.
2	Millest: juhtorgani liikmed Järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani ja juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmete arv ning kõigi juhtorgani liikmete arv.
3	Millest: muu kõrgem juhtkond Muud töötajad, kes ei ole juhtorgani liikmed, vaid on kapitalinõuete direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 9 määratletud kõrgema juhtkonna liikmed.
4	Millest: muud kindlaksmääratud töötajad Muud töötajad, kes ei ole juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed, aga kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud kindlaksmääratud töötajaid käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses, millega rakendatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 94 lõiget 2, ja vajaduse korral ka kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumidega.
5	Kindlaksmääratud töötajate töötasu kogusumma Töötasu kogusumma on igasugune põhi- ja muutuvtasu ning see hõlmab rahalisi ja mitterahalisi makseid ja hüvitisi, mis määratakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt otse või nende nimel töötajatele vastutasuks töötajate osutatud kutsealaste teenuste eest, samuti teenitud intressi makseid direktiivi 2011/61/EL (1) artikli 4 lõike 1 punkti d tähenduses ning muid makseid, mis on tehtud meetodite ja vahendite kaudu, mis juhul, kui neid ei käsitataks tasuna, tooksid kaasa kapitalinõuete direktiivi tasustamisnõuete eiramise.
6	Millest: muutuvtasu Kõigi sellise töötasu komponentide summa, mis ei ole vormi real 7 osutatud põhitasu.
7	Millest: põhitasu Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad töötasu põhitasuna, kui selle määramise tingimused ja summa a. põhinevad varem kindlaks määratud kriteeriumidel; b. on kohustuslikud, kajastades töötaja töökogemust ja ametis oldud aega; c. on konkreetsele töötajale määratava konkreetse summa puhul läbipaistvad; d. on püsivad, st neid säilitatakse mingi ajavahemiku jooksul seoses konkreetse rolli ja organisatsioonisisese vastutusega; e. ei ole tühistatavad; püsisummat muudetakse ainult kollektiivläbirääkimiste teel või uute läbirääkimiste tulemusel kooskõlas palgakujundust käsitlevate riiklike kriteeriumidega; f. ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vähendatavad, peatatavad ega tühistatavad; g. ei paku stiimuleid riskide võtmiseks ning h. ei sõltu töötulemustest.
Veeru täht	Selgitus
a, b ja c	Juhtorgan Krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan, eristades järelevalve- ja juhtimisfunktsiooni. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad teabe, mis põhineb töötajate arvul.
d–h	Ärivaldkonnad Krediidiasutuse või investeerimisühingu peamised ärivaldkonnad, nagu investeerimispangandus, jaepangandus, varahaldus, äriühingu üldjuhtimise funktsioonid, sõltumatu sisekontrolli funktsioonid. Teave avalikustatakse täistööajale taandatud töötajate arvu alusel.
i	Kõik muud Kõik muud ärivaldkonnad, mida eelmistes veergudes eraldi ei käsitletud. Teave avalikustatakse täistööajale taandatud töötajate arvu alusel.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

		Koormatud varade bilansiline väärtus		Koormatud varade õiglane väärtus		Koormamata varade bilansiline väärtus		Koormamata varade õiglane väärtus
			millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA		millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA		millest EHQLA ja HQLA		millest EHQLA ja HQLA
		010	030	040	050	060	080	090	100
010	Avalikustava krediidiasutuse või investeerimisühingu varad
030	Omakapitaliinstrumendid
040	Võlaväärtpaberid
050	millest: pandikirjad
060	millest: väärtpaberistamised
070	millest: valitsemissektori emiteeritud
080	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
090	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
120	Muud varad

		Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus		Koormamata
				Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad
			millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA		millest EHQLA ja HQLA
		010	030	040	060
130	Avalikustava krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis
140	Nõudelaenud
150	Omakapitaliinstrumendid
160	Võlaväärtpaberid
170	millest: pandikirjad
180	millest: väärtpaberistamised
190	millest: valitsemissektori emiteeritud
200	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud
210	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud
220	Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud
230	Muu saadud tagatis
240	Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised
241	Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
250	SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID KOKKU

		Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid	Varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui koormatud pandikirjad ja väärtpaberistamised
		010	030
010	Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 443

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
a)	Selgitav üldteave varade koormatise kohta
b)	Selgitav lisateave, mis käsitleb ärimudeli mõju varade koormatisele ja koormatise olulisust krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli seisukohast. Sellega antakse kasutajatele vormides EU AE1 ja EU AE2 esitatud andmete kohta taustteavet.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad Rahvusvahelised raamatupidamisstandard (IAS) 1.9 (a), rakendusjuhis (IG) 6 IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul. Krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud koguvarad, välja arvatud oma võlaväärtpaberid ja oma omakapitaliinstrumendid, kui kohaldatavate raamatupidamisstandarditega on lubatud neid kajastada bilansis. Sellel real esitatav väärtus on eelneva 12 kuu nelja kvartali lõpu seisuga ridadel 030, 040 ja 120 kajastatavate väärtuste summade mediaan.
030	Omakapitaliinstrumendid Kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes (IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul IAS 32.1) määratletud omakapitaliinstrumentide, (välja arvatud oma omakapitaliinstrumendid, kui kohaldatavate raamatupidamisstandarditega on lubatud neid kajastada bilansis) mediaanväärtused.
040	Võlaväärtpaberid Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlainstrumentide mediaanväärtused, mis on emiteeritud väärtpaberitena, mis ei ole laenud vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) nr 1071/2013 (edaspidi „EKP bilansikirjete määrus“) (1), välja arvatud oma võlaväärtpaberid, kui kohaldatavate raamatupidamisstandarditega on lubatud neid kajastada bilansis.
050	millest: pandikirjad Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite mediaanväärtused, mis on direktiivi 2009/65/EÜ (2) artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad, olenemata sellest, kas kõnealused instrumendid on väärtpaberi õiguslikus vormis või mitte.
060	millest: väärtpaberistamised Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite mediaanväärtused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud väärtpaberistamise positsioonid.
070	millest: valitsemissektori emiteeritud Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite mediaanväärtused, mille on emiteerinud valitsemissektor.
080	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite mediaanväärtused, mille on emiteerinud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või muu finantssektori äriühing. Muud finantssektori äriühingud on kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad, finantsvahenduse abiettevõtjad, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad.
090	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite mediaanväärtused, mille on emiteerinud äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega, nagu on määratletud EKP bilansikirjete määruses.
120	Muud varad Krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud selliste muude varade mediaanväärtus, mida ei ole kajastatud eespool esitatud ridadel ning mis ei ole oma võlaväärtpaberid ja oma omakapitaliinstrumendid, mille kajastamist bilansis ei tohi lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi. Sel juhul kajastatakse oma võlainstrumente vormi EU AE2 real 240 ning oma omakapitaliinstrumendid jäetakse vara koormatise aruandlusest välja. Muud varad hõlmavad sularaha (ringluses olevad riigi ja välismaised pangatähed ja mündid, mida tavapäraselt kasutatakse maksete tegemiseks), nõudelaene (IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul IAS 1.54(i)), sealhulgas keskpankade ning teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevad nõudmisel tasutavad saadaolevad nõuded. Muud varad hõlmavad ka muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud, st krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavaid võlainstrumente, mis ei ole väärtpaberid, välja arvatud nõudmisel tasutavad saadaolevad nõuded, sealhulgas kinnisvaraga tagatud laenud, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa 2. osa punkti 86 alapunktis a. Muud varad võivad hõlmata ka immateriaalset vara, sealhulgas firmaväärtus, edasilükkunud tulumaksu varad, materiaalsed põhivarad, tuletisinstrumentide varad, pöördrepolepingute ja aktsiate laenuks võtmisega seotud saadaolevad nõuded. Kui säilitatud väärtpaberistamiste ja säilitatud pandikirjade alusvarad ja tagatiste kogumi varad on nõudelaenud või muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, tuleb ka need sellel real kajastada.
(1) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
010	Koormatud varade bilansiline väärtus Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate koormatud varade bilansilise väärtuse mediaanväärtus. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel. Iga varaklassi puhul on avalikustatav bilansiline väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate bilansiliste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
030	millest: tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA Selliste koormatud varade bilansilise väärtuse mediaanväärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse äärmiselt kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (EHQLA) ja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (HQLA). Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (1) artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist. Iga varaklassi puhul on avalikustatav bilansiline väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate bilansiliste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
040	Koormatud varade õiglane väärtus Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste võlaväärtpaberite õiglase väärtuse mediaanväärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks (vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“ ning IFRS 13 ja direktiivi 2013/34/EL (2) artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi). Iga varaklassi puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
050	millest: tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA Selliste koormatud varade õiglase väärtuse mediaanväärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna. Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastaksid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist. Iga varaklassi puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
060	Koormamata varade bilansiline väärtus Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste varade bilansilise väärtuse mediaanväärtus, mis on koormamata vastavalt vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel. Iga varaklassi puhul on avalikustatav bilansiline väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate bilansiliste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
080	millest: EHQLA ja HQLA Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde bilansilise väärtuse mediaanväärtus, mis on loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist. Iga varaklassi puhul on avalikustatav bilansiline väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate bilansiliste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
090	Koormamata varade õiglane väärtus Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate koormamata võlaväärtpaberite õiglase väärtuse mediaanväärtus. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine“ ning IFRS 13 ning direktiivi (EL) 2013/34 artikkel 8). Iga varaklassi puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
100	millest: EHQLA ja HQLA Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde õiglase väärtuse mediaanväärtus, mis on loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist. Iga varaklassi puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
(1) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
130	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis Kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid. Sellel real kajastatakse kõik väärtpaberid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud. Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis kokku on eelneva 12 kuu nelja kvartali lõpu seisuga ridadel 140–160, 220 ja 230 kajastatavate väärtuste summade mediaan.
140	Nõudelaenud Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis koosneb nõudelaenudest (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 120). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
150	Omakapitaliinstrumendid Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab omakapitaliinstrumente (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 030). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
160	Võlaväärtpaberid Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab võlaväärtpabereid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 040). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
170	millest: pandikirjad Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab pandikirju (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 050). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
180	millest: väärtpaberistamised Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab varaga tagatud väärtpabereid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 060). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
190	millest: valitsemissektori emiteeritud Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab valitsemissektori emiteeritud võlaväärtpabereid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 070). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
200	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab finantssektori äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 080). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
210	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 090). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
220	Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 120). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
230	Muu saadud tagatis Sellel real kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise mediaanväärtust, mis hõlmab muid varasid (vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi EU AE1 reaga 120). See hõlmab kõiki väärtpabereid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames saanud.
240	Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised Muude emiteeritud oma võlaväärpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised mediaanväärtus. Kuna emiteeritud säilitatud või tagasiostetud oma võlaväärtpaberid vastavalt standardile IAS 39.42 (IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul) vähendavad seotud finantskohustusi, ei arvata kõnealuseid väärtpabereid aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade kategooria alla. Oma võlaväärtpaberid, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi, kajastatakse selles reas.
241	Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste mediaanväärtus. Topeltarvestuse vältimiseks kohaldatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju: a) kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse nende tagatiseks olevat tagatiste kogumit / alusvara vormis EU AE1 koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine; b) kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse nende väärtpaberite tagatiseks olevat tagatiste kogumit / alusvara vormis EU AE1 koormamata varana.
250	Saadud tagatis ja emiteeritud oma võlaväärtpaberid kokku Kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid ja krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad ega emiteeritud oma väärtpaberistamised. Sellel real esitatakse vormi EU AE1 rea 010 ning vormi EU AE2 ridade 130 ja 240 mediaanväärtuste summa.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
010	Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglase väärtuse mediaan, mis on koormatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 100. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (nagu IFRS 13-s „Õiglase väärtuse mõõtmine“ IFRSi kohaldavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul). Iga tagatise kirje puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
030	millest: tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglase väärtuse mediaanväärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna. Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist. Iga tagatise kirje puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
040	Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud seda müüa või uuesti tagatiseks anda, kui tagatise omanik ei ole oma kohustusi täitmata jätnud. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamise positsioonid õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad. Iga tagatise kirje puhul on avalikustatav õiglane väärtus iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel.
060	millest: EHQLA ja HQLA Krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise koormamata tagatise või selliste muude emiteeritud hoitavate/säilitatud koormamata oma võlaväärtpaberite kui koormamiseks kättesaadavad pandikirjad või väärtpaberistamise positsioonid õiglase väärtuse mediaanväärtus, mida aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna ning mis on loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10, 11, 12, 13, 15 ja 16 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

010

Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kirje „Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus“ mediaanväärtus, kui kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
010	Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid Sobitatud kohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) või mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite mediaanväärtused, kui kõnealuste tehingutega kaasneb asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Finantskohustused avalikustatakse nende bilansilises väärtuses; tingimuslikud kohustused avalikustatakse nende nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberid avalikustatakse nende õiglases väärtuses. Avalikustatav õiglane väärtus on iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel. See hõlmab kohustusi, millega ei ole seotud rahastamist, nagu tuletisinstrumendid.
030	Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised Selliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised summa, mis on siin kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud. Selleks et tagada kooskõla vormide EU AE1 ja EU AE2 kriteeriumidega, esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud varade bilansilise väärtuse mediaanväärtus ning saadud uuesti kasutatud tagatise ja muude emiteeritud koormatud oma väärtpaberite kui pandikirjad või väärtpaberistamine õiglase väärtuse mediaanväärtus. Avalikustatav õiglane väärtus on iga sellise avalikustamisperioodi lõpu seisuga kajastatud erinevate õiglaste väärtuste mediaanväärtus, mida võetakse arvesse mediaani arvutamisel. See hõlmab ka sobitatud kohustusteta koormatud varasid.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Selgitav üldteave varade koormatise kohta, sealhulgas: (a) selgitus selle kohta, kas ja mil määral erinevad varade koormatise avalikustamise puhul kasutatav regulatiivse konsolideerimise kohaldamisala ja likviidsusnõuete konsolideeritud alusel kohaldamise ala, mis on määratletud kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 2. peatükis ja mida kasutatakse (E)HQLAna aktsepteeritavuse kindlaksmääramisel; (b) selgitus selle kohta, kas ja mil määral erinevad ühelt poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatava raamatupidamistava kohased tagatiseks antud ja üle antud varad ja teiselt poolt koormatud varad, ning teave tehingute erineva käsitlemise kohta, nt kui mõne tehinguga kaasneb varade tagatiseks andmine või ülekandmine, kuid mitte varade koormatis, või vastupidi; (c) avalikustamisel kasutatud riskipositsiooni väärtus ja selgitus selle kohta, kuidas tuletati riskipositsiooni mediaanväärtused.
b	Selgitav teave, mis käsitleb krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli mõju varade koormatisele ja koormatise olulisust krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamismudeli seisukohast, sealhulgas: (a) koormatise peamised allikad ja liigid, esitades vajaduse korral üksikasjalikult koormatised, mis tulenevad tuletisinstrumentidest, väärtpaberite laenuks andmisest, repolepingutest, pandikirjade emiteerimisest ja väärtpaberistamisest; (b) koormatise struktuur konsolideerimisgrupi üksuste vahel, eelkõige, kas konsolideerimisgrupi koormatise tase tuleneb teatavatest üksustest ja kas on olulisi grupisiseseid koormatisi; (c) teave ületagatuse kohta, eelkõige seoses pandikirjadega ja väärtpaberistamistega, ning ületagatuse mõju koormatise tasemetele; (d) lisateave varade, tagatiste ja bilansiväliste kirjete koormatise kohta ning koormatise allikad muude oluliste valuutade lõikes kui aruandlusvaluuta, nagu on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 415 lõikes 2; (e) vormi EU AE1 veerus 060 „Koormamata varade bilansiline väärtus“ kajastatud selliste kirjete osatähtsuse üldkirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei pea koormamiseks kättesaadavaks oma tavapärase äritegevuse puhul (nt immateriaalne vara, sealhulgas firmaväärtus, edasilükkunud tulumaksu varad, materiaalsed põhivarad, tuletisinstrumentide varad, pöördrepolepingute ja aktsiate laenuks võtmisega seotud saadaolevad nõuded); (f) säilitatud väärtpaberistamiste ja säilitatud pandikirjade alusvarade ja tagatise kogumi varade summa ning see, kas kõnealused alusvarad või tagatise kogumi varad on koormatud või koormamata, koos seotud säilitatud väärtpaberistamiste ja säilitatud pandikirjade summaga; (g) kui see on oluline selleks, et selgitada krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli mõju koormatise tasemele, järgmised üksikasjad (sealhulgas vajaduse korral kvantitatiivne teave): (i) vormi EU AE1 real 120 kajastatud koormatud ja koormamata varade liigid ja summad; (ii) vormi EU AE3 real 010 kajastatud selliste koormatud varade ja bilansiväliste kirjete summad ja liigid, mis ei ole seotud ühegi kohustusega; (h) kui see on asjakohane koormatise kasutamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli seisukohast, lisateave vormide EU AE1, EU AE2 ja EU AE3 järgmiste ridade jaotuse kohta: (i) vormi EU AE1 rida 120 „Muud varad“, (ii) vormi EU AE2 rida 230 „Muu saadud tagatis“, (iii) vormi EU AE3 rida 010 „Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus“ (eelkõige juhul, kui üks osa varade koormatisest on seotud kohustustega ja teine osa ei ole).

Tabel EU IRRBBA. Kvalitatiivne teave kauplemisportfellivälise tegevuse intressiriski kohta

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamisek

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming	Õiguslik alus
a)	Selle kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määratleb pangaportfelli intressiriski riskikontrolli ja mõõtmise eesmärgil.	Artikli 448 lõike 1 punkt e
b)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu pangaportfelli intressiriski juhtimise ja maandamise strateegiate kirjeldus	Artikli 448 lõike 1 punkt f
c)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu pangaportfelli intressiriski näitajate arvutamise perioodilisus ja selliste konkreetsete näitajate kirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selleks, et mõõta oma tundlikkust pangaportfelli intressiriski suhtes	Artikli 448 lõike 1 punkti e alapunktid i ja v; artikli 448 lõige 2
d)	Selliste intressimäära šoki- ja stressistsenaariumide kirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste hindamiseks (asjakohasel juhul)	Artikli 448 lõike 1 punkti e alapunkt iii; artikli 448 lõige 2
e)	Peamiste selliste modelleerimise ja parameetrite eelduste kirjeldus, mis erinevad vormi EU IRRBB1 avalikustamisel kasutatud eeldustest (asjakohasel juhul)	Artikli 448 lõike 1 punkti e alapunkt ii; artikli 448 lõige 2
f)	Põhjalik kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing maandab oma pangaportfelli intressiriski, ja sellega seotud arvestuskäsitlus (asjakohasel juhul)	Artikli 448 lõike 1 punkti e alapunkt iv; artikli 448 lõige 2
g)	Vormis EU IRRBB1 esitatud pangaportfelli intressiriski näitajate puhul kasutatud peamiste modelleerimise ja parameetrite eelduste kirjeldus (asjakohasel juhul)	Artikli 448 lõike 1 punkt c; artikli 448 lõige 2
h)	Selgitus pangaportfelli intressiriski näitajate olulisuse ja nende märkimisväärsete muutuste kohta, mis on aset leidnud pärast eelmist avalikustamist	Artikli 448 lõike 1 punkt d
i)	Muu asjakohane teave vormis EU IRRBB1 avalikustatud pangaportfelli intressiriski näitajate kohta (vabatahtlik)
1) 2)	Tähtajata hoiuste keskmise ja pikima ümberhindamise tähtaja avalikustamine	Artikli 448 lõike 1 punkt g

Vorm EU IRRBB1. Kauplemisportfellivälise tegevuse intressirisk

Järelevalveotstarbelised šokistsenaariumid		a	b	c	d
		Omakapitali majandusliku väärtuse muutused		Netointressitulu muutused
		Jooksev periood	Viimane periood	Jooksev periood	Viimane periood
1	Paralleelne tõus
2	Paralleelne langus
3	Intressikõver muutub järsumaks
4	Intressikõver tasandub
5	Lühiajalised intressimäärad tõusevad
6	Lühiajalised intressimäärad langevad

Juhised kauplemisportfelliväliste positsioonide intressiriski avalikustamise vormide täitmiseks

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad allpool kindlaks määratud kvalitatiivse teabe oma sisemise riskimõõtmissüsteemi meetodi, standardmeetodi või lihtsustatud standardmeetodi (kui see on asjakohane) alusel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 84.

Need juhised on välja töötatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 nõuete alusel ja kooskõlas Baseli kolmanda samba avalikustamisstandardiga.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a)	Selle kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määratleb pangaportfelli intressiriski riskikontrolli ja mõõtmise eesmärgil. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktile e peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama pädevatele asutustele direktiivi 2013/36/EL artikli 84 kohase läbivaatamise eesmärgil kauplemisportfellivälise tegevuse intressiriski määratlemise, mõõtmise, maandamise ja kontrollimise üldkirjelduse.
b)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu pangaportfelli intressiriski juhtimise ja maandamise strateegiate kirjeldus Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktile f peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama pangaportfelli intressiriski juhtimise ja maandamise strateegiate üldkirjelduse, mis hõlmab järgmist: omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu jälgimine seoses kehtestatud piirmääradega, riskimaandamistavad, stressitestimine, tulemuste analüüs, sõltumatu auditi roll, varade ja kohustuste haldamise komitee roll ja tavad, krediidiasutuse või investeerimisühingu tavad mudeli asjakohase valideerimise tagamiseks ning mudeli õigeaegne ajakohastamine muutuvate turutingimuste korral.
c)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu pangaportfelli intressiriski näitajate arvutamise perioodilisus ja selliste konkreetsete näitajate kirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selleks, et mõõta oma tundlikkust pangaportfelli intressiriski suhtes Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkti e alapunktidele i ja v peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama üldkirjelduse konkreetsete riskinäitajate kohta, mida kasutatakse omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste hindamiseks, ning märkima, kui sageli intressiriske hinnatakse. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõikele 2 ei kohaldata pangaportfelli intressiriski suhtes tundlikkuse mõõtmiseks kasutatavate konkreetsete riskinäitajate kirjeldust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.
d)	Selliste intressimäära šoki- ja stressistsenaariumide kirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste hindamiseks (asjakohasel juhul) Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkti e alapunktile iii peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama intressiriski hindamiseks kasutatud intressimäära šokistsenaariumide üldkirjelduse. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõikele 2 ei kohaldata neid avalikustamisnõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.
e)	Peamiste selliste modelleerimise ja parameetrite eelduste kirjeldus, mis erinevad vormi EU IRRBB1 avalikustamisel kasutatud eeldustest (asjakohasel juhul) Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkti e alapunktile ii esitab krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemistes mõõtmissüsteemides kasutatavad peamised modelleerimise ja parameetrite eeldused erinevad direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a osutatud eeldustest, mida kasutatakse vormi EU IRRBB1 avalikustamiseks, nende eelduste üldkirjelduse, sealhulgas nende erinevuste põhjenduse (nt varasemad andmed, avaldatud uuringud, juhtimisotsused ja analüüs jne). Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõikele 2 ei kohaldata neid avalikustamisnõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.
f)	Põhjalik kirjeldus, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing maandab oma pangaportfelli intressiriski, ja sellega seotud arvestuskäsitlus (asjakohasel juhul) Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkti e alapunktile iv peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kindlaks tegema intressiriski maanduse, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 106 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava sisemise riskimaanduse mõju. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõikele 2 ei kohaldata neid avalikustamisnõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.
g)	Vormis EU IRRBB1 esitatud pangaportfelli intressiriski näitajate puhul kasutatud peamiste modelleerimise ja parameetrite eelduste kirjeldus (asjakohasel juhul) Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktile c peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vormis EU IRRBB1 omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutuste arvutamiseks kasutatud muude kui direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5a punktides b ja c osutatud peamiste modelleerimise ja parameetrite eelduste üldkirjelduse. See üldkirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: a) kuidas on kindlaks määratud tähtajata hoiuste keskmine ümberhindamise tähtaeg, sealhulgas toote kordumatud omadused, mis mõjutavad eeldatavat käitumusliku ümberhindamise kuupäeva; b) laenu ettemaksete määrade ja/või tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse väljavõtmise määrade hindamiseks kasutatud metoodika ja muud olulised eeldused; c) mis tahes muud eeldused, sealhulgas käitumuslike valikutega instrumentide puhul, millel on oluline mõju vormis EU IRRBB1 avalikustatud pangaportfelli intressiriski näitajatele, sealhulgas selgitus selle kohta, miks need eeldused on olulised. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõikele 2 ei kohaldata neid avalikustamisnõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 1 osutatud standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit.
h)	Selgitus pangaportfelli intressiriski näitajate olulisuse ja nende märkimisväärsete muutuste kohta, mis on aset leidnud pärast eelmist avalikustamist. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktile d peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama üldise selgituse vormis EU IRRBB1 avalikustatud pangaportfelli intressiriski näitajate olulisuse kohta ja nende näitajate mis tahes oluliste muutuste kohta, mis on aset leidnud pärast eelmist avalikustamiskuupäeva.
i)	Muu asjakohane teave vormis EU IRRBB1 avalikustatud pangaportfelli intressiriski näitajate kohta (vabatahtlik) Muu asjakohane teave, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud soovivad avalikustada pangaportfelli intressiriski näitajate kohta, mis on esitatud vormis EU IRRBB1. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järelevalveotstarbelistes šokistsenaariumides kasutatud parameetrid, kasutatava netointressitulu määratluse ja muu asjakohase teabe selle mõistmiseks, kuidas on vormis EU IRRBB1 arvutatud netointressitulu muutused.
(1), (2)	Tähtajata hoiuste keskmise ja pikima ümberhindamise tähtaja avalikustamine Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punktile g avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud jaekliendist ja finantssektoriväliste suurkliendist vastaspoolte tähtajata hoiustele määratud keskmise ja pikima ümberhindamise tähtaja. Avalikustatakse eraldi teave jaekliendist ja finantssektoriväliste suurkliendist vastaspoolte tähtajata hoiuste põhiosa ja kogusumma kohta.

Juhised avalikustamisvormi EU IRRBB1 täitmiseks
Veerg	Selgitus
a, b	Omakapitali majandusliku väärtuse muutused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad omakapitali majandusliku väärtuse muutusi intressimäära iga järelevalveotstarbelise šokistsenaariumi alusel jooksva ja eelmise perioodi kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 84 ja artikli 98 lõike 5 nõuetele.
c, d	Netointressitulu muutused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 448 lõike 1 punkt b Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad netointressitulu muutusi vormis intressimäära kahe järelevalveotstarbelise šokistsenaariumi alusel jooksva ja eelmise perioodi kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 84 ja artikli 98 lõike 5 nõuetele. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavaid netointressitulu määratlusi ja põhitunnuseid (stsenaariumid, eeldused ja netointressitulu perioodid) tabeli EU IRRBBA punktis i, või kui nad jätavad need veerud tühjaks, selgitavad nad tabeli EU IRRBBA punktis i põhjuseid.
Rida	Selgitus
1	Paralleelne tõus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutused intressikõvera pideva paralleelse tõusušoki korral. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.
2	Paralleelne langus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu muutused intressikõvera pideva paralleelse langusšoki korral. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.
3	Intressikõver muutub järsumaks Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse muutused sellise stsenaariumi alusel, kus intressikõvera lühiajalised intressimäärad langevad ja pikaajalised intressimäärad tõusevad. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.
4	Intressikõver tasandub Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse muutused sellise stsenaariumi alusel, kus intressikõvera lühiajalised intressimäärad tõusevad ja pikaajalised intressimäärad langevad. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.
5	Lühiajalised intressimäärad tõusevad Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse muutused sellise stsenaariumi alusel, kus intressikõvera lühiajalised intressimäärad tõusevad. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.
6	Lühiajalised intressimäärad langevad Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omakapitali majandusliku väärtuse muutused sellise stsenaariumi alusel, kus intressikõvera lühiajalised intressimäärad langevad. Kuni direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõikes 6 osutatud suuniste kriteeriumide ja direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5a loetletud täiendavate elementide kohaldamiseni kirjeldatakse selle stsenaariumi puhul kasutatavaid parameetreid tabeli EU IRRBBA punktis i.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 4 ) Komisjoni 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (ELT L 21, 28.1.2016, lk 54).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 10 ) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

( 11 ) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 23 ) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1018, 22. juuni 2021,	L 224	6	24.6.2021
►M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/631, 13. aprill 2022,	L 117	3	19.4.2022