Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa II ja III jaotises, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2295

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse III lisas esitatud tabeleid EU OVA ja EU OVB ning järgides käesoleva määruse IV lisas esitatud juhiseid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 437 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 440 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 451 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõikes 1 ja artiklis 451a osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiriski, lahjendusriski ja krediidikvaliteedi positsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 453 punktides a–f osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid standardmeetodi kohaselt, avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 444 ja artikli 453 punktides g, h ja i osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid sisereitingute meetodi kohaselt, avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 438 ja 452 ning artikli 453 punktides g ja j osutatud teabe järgmiselt:

Eriotstarbeliste laenude ja omakapitali investeeringute avalikustamine lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis e osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXIII lisa vormi EU CR10 ja järgides käesoleva määruse XXIV lisas esitatud juhiseid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktis h ja artiklis 439 osutatud teabe järgmiselt:

Väärtpaberistamise positsioonidest tulenevate riskipositsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 435, artikli 438 punktis d ning artiklites 446 ja 454 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXXI lisa tabelit EU ORA ja vormi EU OR1 ning järgides käesoleva määruse XXXII lisas esitatud juhiseid.

Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriski positsioonide avalikustamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 450 osutatud teabe järgmiselt:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 443 osutatud teabe, kasutades käesoleva määruse XXXV lisa vorme EU AE1, EU AE2 ja EU AE3 ning tabelit EU AE4 ja järgides käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud juhiseid.

Rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja delegeeritud määrus (EL) 2017/2295 tunnistatakse kehtetuks.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Vorm EU OV1. Ülevaade koguriskipositsioonist

		Koguriskipositsioon		Omavahendite nõuded kokku
		a	b	c
		T	T-1	T
1	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk)
2	millest: standardmeetod
3	millest: sisereitingute põhimeetod
4	millest: riskikaalu määramise meetod
EU 4a	millest: omakapitaliinstrumendid lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt
5	millest: täiustatud sisereitingute meetod
6	Vastaspoole krediidirisk
7	millest: standardmeetod
8	millest: sisemudeli meetod
EU 8a	millest: nõuded keskse vastaspoole vastu
EU 8b	millest: krediidiväärtuse korrigeerimine
9	millest: muu vastaspoole krediidirisk
10	Ei kohaldata
11	Ei kohaldata
12	Ei kohaldata
13	Ei kohaldata
14	Ei kohaldata
15	Arveldusrisk
16	Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid (pärast ülempiiri kohaldamist)
17	millest: väärtpaberistamise sisereitingute meetod
18	millest: väärtpaberistamise välisreitingute meetod (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod)
19	millest: väärtpaberistamise standardmeetod
EU 19a	millest: 1 250 % / mahaarvamine
20	Positsioonirisk, valuutarisk ja kaubarisk (tururisk)
21	millest: standardmeetod
22	millest: sisemudeli meetod
EU 22a	Riskide kontsentreerumine
23	Operatsioonirisk
EU 23a	millest: baasmeetod
EU 23b	millest: standardmeetod
EU 23c	millest: täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod
24	Mahaarvamise künnisest väiksemad summad (kohaldatakse riskikaalu 250 %)
25	Ei kohaldata
26	Ei kohaldata
27	Ei kohaldata
28	Ei kohaldata
29	Kokku

Vorm EU KM1. Põhinäitajate vorm

		a	b	c	d	e
		T	T-1	T-2	T-3	T-4
	Olemasolevad omavahendid (summad)
1	Esimese taseme põhiomavahendid
2	Esimese taseme omavahendid
3	Koguomavahendid
	Riskiga kaalutud vara
4	Koguriskipositsioon
	Omavahendite suhtarvud (protsendina riskiga kaalutud varast)
5	Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%)
6	Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)
7	Koguomavahendite suhtarv (%)
	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (protsendina riskiga kaalutud varast)
EU 7a	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU 7b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 7c	millest: esimese taseme omavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 7d	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite nõuded kokku (%)
	Kombineeritud puhvri nõue ja üldine kapitalinõue (protsendina riskiga kaalutud varast)
8	Kapitali säilitamise puhver (%)
EU 8a	Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud kapitali säilitamise puhver (%)
9	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver (%)
EU 9a	Süsteemse riski puhver (%)
10	Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%)
EU 10a	Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%)
11	Kombineeritud puhvri nõue (%)
EU 11a	Üldine kapitalinõue (%)
12	Esimese taseme põhiomavahendid, mis on kättesaadavad pärast järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite kogunõude täitmist (%)
	Finantsvõimenduse määr
13	Koguriskipositsiooni näitaja
14	Finantsvõimenduse määr (%)
	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (protsendina koguriskipositsiooni näitajast)
EU 14a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU 14b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunkti)
EU 14c	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõue kokku (%)
	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue ja üldine finantsvõimenduse määra nõue (protsendina koguriskipositsiooni näitajast)
EU 14d	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%)
EU 14e	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%)
	Likviidsuskattekordaja
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku (kaalutud väärtus – keskmine)
EU 16a	Raha väljavool – kaalutud väärtus kokku
EU 16b	Raha sissevool – kaalutud väärtus kokku
16	Raha netoväljavool kokku (korrigeeritud väärtus)
17	Likviidsuskattekordaja (%)
	Stabiilse netorahastuse kordaja
18	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku
19	Nõutav stabiilne rahastus kokku
20	Stabiilse netorahastamise kordaja (%)

Vorm EU INS1. Kindlustusosalused

		a	b
		Riskipositsiooni väärtus	Riskipositsiooni summa
1	Kindlustus- või edasikindlustusandjates või kindlustusvaldusettevõtjates olevad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei ole omavahenditest maha arvatud

Vorm EU INS2. Teave finantskonglomeraatide omavahendite ja kapitali adekvaatsuse määra kohta

		a
		T
1	Finantskonglomeraadi täiendavad omavahendite nõuded (summa)
2	Finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr (%)

Tabel EU OVC. Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames esitatav teave

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja panga riskide pidev hindamine, kuidas pank kavatseb neid riske maandada ning kui palju on vaja olemasolevat ja tulevast kapitali, võttes arvesse muid maandavaid tegureid.

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivsete kirjete avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 438 punkt a	a)	Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetod
Kapitalinõuete määruse artikli 438 punkt c	b)	Asjakohase pädeva asutuse nõudmise korral krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemus.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Koguriskipositsioon Koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 3 ning artiklitele 95, 96 ja 98.
b	Koguriskipositsioon (T–1) Eelmisel avalikustamisperioodil avalikustatud koguriskipositsioon.
c	Omavahendite nõuded kokku Riskiga kaalutud varale vastavad omavahendite nõuded eri riskikategooriate kaupa.
Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. peatükile ja artiklile 379. Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide ja vastaspoole krediidiriski puhul jäetakse riskiga kaalutud varad välja ning avalikustatakse vormi ridadel 6 ja 16. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel real avalikustatavas summas arvesse riskiga kaalutud varasid ja omavahendite nõudeid reguleerimata väärtpaberiülekannetest tuleneva riski puhul, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
2	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski standardmeetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükk ja artikkel 379).
3	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: sisereitingute põhimeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski sisereitingute põhimeetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk), välja arvatud riskiga kaalutud varad, mis avalikustatakse real 4 eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit, ja real EU 4a omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning kaasa arvatud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
4	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: riskikaalu määramise meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit ja mille riskikaal arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõikele 5.
EU 4a	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: omakapitali investeeringud, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 2.
5	Krediidirisk (v.a vastaspoole krediidirisk) – millest: täiustatud sisereitingute meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodile (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk), välja arvatud riskiga kaalutud varad, mis avalikustatakse real 4 eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit, ja real EU 4a omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning kaasa arvatud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.
6	Vastaspoole krediidirisk Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on vastaspoole krediidiriski puhul arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile.
7	Vastaspoole krediidirisk – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaole.
8	Vastaspoole krediidirisk – millest: sisemudeli meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 283.
EU 8a	Vastaspoole krediidirisk – millest: nõuded keskse vastaspoole vastu Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jaole.
EU 8b	Vastaspoole krediidirisk – millest: krediidiväärtuse korrigeerimine Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa VI jaotisele.
9	Vastaspoole krediidirisk – millest: muu vastaspoole krediidirisk Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mida ei avalikustata ridadel 7, 8, EU 8a ja EU 8b.
10	Ei kohaldata
11	Ei kohaldata
12	Ei kohaldata
13	Ei kohaldata
14	Ei kohaldata
15	Arveldusrisk Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on seoses arveldus-/ülekanderiskiga arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.
16	Kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid (pärast ülempiiri kohaldamist) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
17	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise sisereitingute meetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise sisereitingute meetodile, mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
18	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise välisreitingute meetod (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise välisreitingute meetodile (sh sisemisel hinnangul põhinev meetod), mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
19	Väärtpaberistamine – millest: väärtpaberistamise standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt regulatiivsele väärtpaberistamise standardmeetodile, mida kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale.
EU 19a	Väärtpaberistamine – millest: 1 250 % / mahaarvamine Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % või mis arvatakse omavahenditest maha vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.
20	Positsioonirisk, valuutarisk ja kaubarisk (tururisk) Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa VI jaotisele.
21	Tururisk – millest: standardmeetod Riskiga kaalutud varad ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2.–4. peatükile.
22	Tururisk – millest: sisemudeli meetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
EU 22a	Riskide kontsentreerumine Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile ii.
23	Operatsioonirisk Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotisele.
EU 23a	Operatsioonirisk – millest: baasmeetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 2. peatükile.
EU 23b	Operatsioonirisk – millest: standardmeetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 3. peatükile.
EU 23c	Operatsioonirisk – millest: täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod Riskipositsioon ja omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa III jaotise 4. peatükile.
24	Summa, mis jääb alla mahaarvamise künnise (kohaldatakse riskikaalu 250 %) Summa vastab kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 4 osutatud selliste kirjete summade kogusummale, millele antakse riskikaal 250 %, pärast selle riskikaalu kohaldamist. Need summad hõlmavad järgmist: — tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktile a; — olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas, krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktile b. Sellel real avalikustatakse teave üksnes teavitamise eesmärgil, kuna siin kajastatud summa esitatakse ka real 1, kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel palutakse avalikustada krediidiriski käsitlev teave.
25	Ei kohaldata
26	Ei kohaldata
27	Ei kohaldata
28	Ei kohaldata
29	Kokku Koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 3 ning artiklitele 95, 96 ja 98.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a–e	Avalikustamisperioodid T, T–1, T–2, T-3 ja T–4 on määratletud kvartaalsete perioodidena ja nende kohta esitatakse teave vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 433a, 433b ja 433c sätestatud sagedusele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord kvartalis, esitavad andmed perioodide T, T–1, T–2, T-3 ja T–4 kohta; krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord poolaastas, esitavad andmed perioodide T, T–2 ja T–4 kohta ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes avalikustavad selles vormis sisalduva teabe kord aastas, esitavad andmed perioodide T ja T–4 kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad avalikustamisperioodide kuupäevad. Eelmiste perioodide andmete avalikustamist ei nõuta, kui andmed avalikustatakse esimest korda.
Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Esimese taseme põhiomavahendid Esimese taseme põhiomavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 29).
2	Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 45).
3	Koguomavahendid Koguomavahendite summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 59).
4	Koguriskipositsioon Koguriskipositsiooni summa on summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 60).
5	Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%) Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 61).
6	Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 62).
7	Koguomavahendite suhtarv (%) Koguomavahendite suhtarv on väärtus, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse VII lisale (vormi EU CC1 „Regulatiivsete omavahendite koosseis“ rida 63).
EU 7a	Täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
EU 7b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 esimese ja kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega.
EU 7c	millest: esimese taseme omavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 esimese ja kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme omavahenditega.
EU 7d	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) omavahendite kogunõuded (järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude suhtarv (TSCR)) (%) Järgmistes punktides i ja ii kindlaks määratud väärtuste summa: (i) kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud koguomavahendite suhtarv (8 %); (ii) kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded (teise samba nõuded), mis on kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis on kehtestatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise ühiste menetluste ja metoodikate kohta (1) (edaspidi „EBA SREP GL“), väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude (TSCR) suhtarvu, mille teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks pädev asutus. TSCR on määratletud dokumendi EBA SREP GL punktis 1.2. Kui pädev asutus ei ole muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks ette nähtud täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
8	Kapitali säilitamise puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 1 ja artiklile 129, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
EU 8a	Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhver (%) Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riskiga seotud säilitamise puhvri summa, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
9	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 2, artiklile 130 ja artiklitele 135–140, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
EU 9a	Süsteemse riski puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 5, artiklitele 133 ja 134, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
10	Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 3 ja artiklile 131, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
EU 10a	Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver (%) Omavahendite summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõikele 4 ja artiklile 131, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast. See protsent kajastab omavahendite summat, mida on vaja vastavate kapitalipuhvri nõuete täitmiseks avalikustamiskuupäeva seisuga.
11	Kombineeritud puhvri nõue (%) Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 6, väljendatuna protsendina riskiga kaalutud varade kogusummast.
EU 11a	Üldised kapitalinõuded (%) Järgmiste punktide i ja ii summa: (i) real EU 7d osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu kapitalinõude suhtarv; (ii) kui see on õiguspäraselt kohaldatav, siis kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv. See kirje kajastab üldise kapitalinõude suhtarvu, mis on määratletud dokumendi EBA SREP GL punktis 1.2. Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
12	Esimese taseme põhiomavahendid, mis on kättesaadavad pärast järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi omavahendite kogunõuete täitmist (%)
13	Koguriskipositsiooni näitaja Koguriskipositsiooni näitaja kooskõlas summaga, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 24).
14	Finantsvõimenduse määr (%) Finantsvõimenduse määr kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 25).
EU 14a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast. Täiendavate omavahendite nõuded kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida EU-26a).
EU 14b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega. Täiendavate omavahendite nõuded kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida EU-26b).
EU 14c	Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra nõuded kokku (%) Järgmiste punktide i ja ii summa: (i) minimaalne finantsvõimenduse määra nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktile d või korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõue, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 7; (ii) kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded (teise samba nõuded), väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast. See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogu finantsvõimenduse määra nõuet, mille teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavaks pädev asutus. Kui pädev asutus ei ole ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks täiendavate omavahendite nõudeid kehtestanud, esitatakse üksnes punkti i kohane teave.
EU 14d	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a Kohaldatav finantsvõimenduse määra puhver kooskõlas väärtusega, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt käesoleva rakendusmääruse XI lisale (vormi EU LR2 – LRCom „Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine“ rida 27).
EU 14e	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%) Ridade EU 14c ja EU 14d summa.
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku (kaalutud väärtus – keskmine) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (2) artikli kohase 9 likviidsete varade väärtuse enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrigeerimismehhanismi kohaldamist.
EU 16a	Raha väljavoolud – kaalutud koguväärtus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma raha väljavoolude kaalutud väärtuse summa, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ1 „Kvantitatiivne teave likviidsuskattekordaja kohta“ rida 16).
EU 16b	Raha sissevoolud – kaalutud koguväärtus Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma raha sissevoolude kaalutud väärtuse summa, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ1 „Kvantitatiivne teave likviidsuskattekordaja kohta“ rida 20).
16	Raha netoväljavoolude kogusumma (korrigeeritud väärtus) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad likviidsete vahendite netoväljavoolu korrigeeritud väärtuse, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusumma miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri.
17	Likviidsuskattekordaja (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena kirje „likviidsuskattekordaja (%)“, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1. Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.
18	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kättesaadava stabiilse rahastuse summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 3. peatükile, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ2 „Stabiilse netorahastuse kordaja“ rida 14).
19	Nõutav stabiilne rahastus kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõutava stabiilse rahastuse summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotise 4. peatükile, nagu esitatud XIII lisas (vormi EU LIQ2 „Stabiilse netorahastuse kordaja“ rida 33).
20	Stabiilse netorahastuse kordaja (%) Stabiilse netorahastuse kordaja, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 428b.
(1) Euroopa Pangandusjärelevalve 19. juuli 2018. aasta muudetud suunised EBA/GL/2018/03 järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise ühiste menetluste ja metoodikate kohta. (2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Riskipositsiooni väärtus Kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas olevate omavahenditesse kuuluvate instrumentide riskipositsiooni väärtus, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete individuaalsel, allkonsolideeritud ja konsolideeritud arvutamisel kapitalinõuete määruse artikli 49 kohaselt omavahenditest maha ei arva.
b	Riskipositsiooni summa Kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas olevate omavahenditesse kuuluvate instrumentide riskipositsiooni summa, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete individuaalsel, allkonsolideeritud ja konsolideeritud arvutamisel kapitalinõuete määruse artikli 49 kohaselt omavahenditest maha ei arva.

Vorm EU INS2. Finantskonglomeraadid – teave omavahendite ja kapitali adekvaatsuse määra kohta. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Finantskonglomeraadi täiendavad omavahendite nõuded (summa) Kui kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ (1) I lisas sätestatud 1. või 2. meetodit, siis nimetatud direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi täiendavate omavahendite nõuded.
2	Finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr (%) Kui kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 1. või 2. meetodit, siis nimetatud direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi kapitali adekvaatsuse määr.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

Tabel EU OVC. Teave sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi kohta. Paindlik vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetod Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad praeguste ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõtte.
b	Asjaomase pädeva asutuse nõudmise korral krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemus. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selle teabe üksnes juhul, kui asjaomane pädev asutus seda nõuab.

Tabel EU OVA. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtted

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave - vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt f	a)	Juhtorgani kinnitatud lühikese riskiaruande avalikustamine
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt b	b)	Teave iga riskiliigi juhtimise struktuuri kohta
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt e	c)	Juhtorgani kinnitatud avaldus riskijuhtimiskorralduse asjakohasuse kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt c	d)	Riskiaruandluse ja/või mõõtmissüsteemide ulatuse ja laadi avalikustamine.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt c	e)	Teabe avalikustamine riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide põhiomaduste kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkt a	f)	Riskide juhtimise strateegiad ja protsessid iga riskikategooria puhul eraldi.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktid a ja d	g)	Teave riskide juhtimise, maandamise ja leevendamise strateegiate ja protsesside kohta ning maanduste ja maandavate tegurite tulemuslikkuse kontrolli kohta.

Tabel EU OVB. Juhtimiskorra avalikustamine

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt a	a)	Juhtorgani liikmete hõivatud kohtade arv juhatuses.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt b	b)	Teave, mis käsitleb värbamispõhimõtteid juhtorgani liikmete valimiseks ning juhtorgani liikmete tegelikke teadmisi, oskusi ja asjatundlikkust.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt c	c)	Teave juhtorgani liikmete valikuga seotud mitmekesisuspoliitika kohta.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt d	d)	Teave selle kohta, kas krediidiasutus või investeerimisühing on loonud eraldi riskikomitee, ja komitee kohtumiste sagedus.
Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkt e	e)	Selle kirjeldus, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganini.

Tabel EU OVA. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise põhimõtted. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti f kohaldamisel esitatakse juhtorgani kinnitatud lühike riskiaruanne, milles kirjeldatakse, kuidas ärimudel määrab kindlaks üldise riskiprofiili ning milline on ärimudeli ja üldise riskiprofiili suhe: näiteks ärimudeliga seotud peamised riskid ja see, kuidas iga sellist riski kajastatakse ja kirjeldatakse riski kohta avalikustatavas teabes, või milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe. Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti f kohaldamisel avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiaruandes ka konsolideerimisgrupi ja sidusettevõtjate piires ning seotud pooltega tehtud oluliste tehingute laadi, ulatuse, eesmärgi ja majandusliku sisu. Avalikustamine piirdub tehingutega, millel on oluline mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile (sealhulgas mainerisk) või riskide jaotusele konsolideerimisgrupis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ka peamised suhtarvud ja näitajad selle kohta, milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe.
b	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti b kohaldamisel avalikustatav teave hõlmab riskijuhtimisstruktuuri iga riskiliigi puhul: krediidiasutuses või investeerimisühingus määratud ülesanded (sealhulgas vajaduse korral järelevalve ja volituste delegeerimine ning ülesannete jaotus juhtorgani, äriliinide ja riskijuhtimisfunktsiooni vahel riskiliigi, äriüksuse ja muu asjakohase teabe kaupa); riskijuhtimisprotsessides osalevate organite ja funktsioonide (sealhulgas vajaduse korral juhtorgan, riskikomitee, riskijuhtimisfunktsioon, vastavuskontrolli funktsioon, siseauditi funktsioon) vahelised seosed ning organisatsioonilised ja sisekontrollimenetlused. Asjaomase riskijuhtimisfunktsiooni ülesehituse ja korralduse avalikustamisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe: — teave sisekontrolli üldraamistiku ja selle kohta, kuidas selle kontrollifunktsioonid on korraldatud (volitused, ressursid, põhikiri, sõltumatus), täidetavad põhiülesanded ning nende funktsioonide tegelikud ja kavandatud olulised muudatused; — krediidiasutuse või investeerimisühingu riskide heakskiidetud piirid; — sisekontrolli, riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja siseauditi juhtivtöötajate muudatused. — Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskikäitumisest teatamise, riskide vähendamise ja riskikäitumise kultuuri kehtestamise kanalid (nt kas on olemas käitumisjuhendid ja käsiraamatud, milles käsitletakse tegevuspiiranguid või riskikünniste rikkumise või eiramise käsitlemise menetlusi või riskiküsimuste tõstatamist ja jagamist äriliinide ja riskifunktsioonide vahel).
c	Juhtorgan peab kinnitama krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimiskorralduse piisavust kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti e kohase avaldusega, millega tuleb kinnitada, et kehtestatud riskijuhtimissüsteemid on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja strateegiat arvestades piisavad.
d	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis c nõutud avalikustamise osana avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiaruandluse ja/või mõõtmissüsteemide ulatuse ja laadi ning kirjeldavad, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorgani ja kõrgema juhtkonnani.
e	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti c kohaldamisel riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide põhitunnuseid käsitleva teabe esitamisel avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma riskijuhtimisstrateegiate süsteemse ja korrapärase läbivaatamise põhimõtted ning nende tulemuslikkuse perioodilise hindamise põhimõtted.
f	Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punkti a kohaldamisel riskide juhtimiseks kasutatavate strateegiate ja protsesside avalikustamisel tuleb esitada kvalitatiivne teave stressitestimise kohta, näiteks portfellide kohta, mille suhtes kohaldatakse stressitestimist, kasutatud stsenaariumide ja meetodite kohta ning stressitestide kasutamise kohta riskijuhtimises.
g	Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktide a ja d kohaselt teabe riskide juhtimise ja maandamise strateegiate ja protsesside kohta, samuti maanduste ja maandavate tegurite tulemuslikkuse jälgimise kohta riskide puhul, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist.

Tabel EU OVB. Juhtimiskorra avalikustamine. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arvu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile a. Selle teabe avalikustamisel kehtivad järgmised tingimused: — krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kuuluvad direktiivi (EL) 2013/36 (1) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) artikli 91 lõigete 3 ja 4 kohaldamisalasse, avalikustavad juhatuses hõivatud kohtade arvu, mida loendatakse nimetatud artikli kohaselt; — krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad juhtorgani iga liikme poolt tegelikult juhatuses hõivatud kohtade arvu (sõltumata sellest, kas tegemist on konsolideerimisgruppi kuuluva asutusega või mitte, olulise osalusega või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühinguga või kohaga tegev- või mitte-tegevjuhtkonnas), olenemata sellest, kas koht juhatuses on hõivatud üksuses, mis taotleb või ei taotle ärilist eesmärki; — kui pädev asutus on heaks kiitnud lisakoha juhatuses, avalikustavad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille juhatuses on sellel liikmel koht, selle asjaolu koos selle pädeva asutuse nimega, kes lisakoha juhatuses heaks kiitis.
b	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile b teabe juhtorgani liikmete valimisel rakendatavate värbamispõhimõtete kohta, esitavad nad teabe juhtorgani liikmete tegelike teadmiste, oskuste ja asjatundlikkuse kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe põhimõtete kohta, mis võivad tuleneda ametijärgluse kavandamisest, ja teabe juhtorgani üldise koosseisu mis tahes prognoositavate muutuste kohta.
c	Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile c oma mitmekesisuspoliitika, esitavad nad teabe selles poliitikas sätestatud eesmärkide ja mis tahes asjakohaste sihtide ning nende saavutamise määra kohta. Eelkõige avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud soolise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas: — kui seatud on eesmärgid seoses alaesindatud sooga ning mitmekesisusega vanuse, haridusliku ja ametialase tausta ning geograafilise päritolu poolest, siis seatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise määr; — kui eesmärki pole saavutatud, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle põhjused ja vajaduse korral meetmed, mida võetakse eesmärgi saavutamiseks teatava ajavahemiku jooksul.
d	Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punktile d, kas ta on loonud eraldi riskikomitee ja mitu korda see riskikomitee on kohtunud.
e	Esitades kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 2 punkti e kohaldamisel teavet selle kohta, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganini, kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud juhtorganile riskiteabe edastamise protsessi, eelkõige riskipositsiooni käsitleva teabe esitamise sagedust, ulatust ja peamist sisu ning seda, kuidas juhtorgan osales avalikustatava teabe sisu kindlaksmääramises.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Vorm EU LI1. Raamatupidamisliku ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevused ning finantsaruande elementide sidumine regulatiivsete riskikategooriatega

		a	b	c	d	e	f	g
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused	Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohased bilansilised väärtused	Kirjete bilansilised väärtused
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused		Kohaldatakse krediidiriski raamistikku	Kohaldatakse vastaspoole krediidiriski raamistikku	Kohaldatakse väärtpaberistamise raamistikku	Kohaldatakse tururiski raamistikku	Ei kohaldata omavahendite nõudeid või arvatakse omavahenditest maha
	Jaotus varaklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3






	….
xxx	Varad kokku

	Jaotus kohustusteklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3




	….
xxx	Kohustused kokku

Vorm EU LI2. Regulatiivsete riskipositsioonide ja finantsaruannete bilansiliste väärtuste erinevuste peamised põhjused

		a	b	c	d	e
		Kokku	Kirjed, mille suhtes kohaldatakse
		Kokku	krediidiriski raamistikku	väärtpaberistamise raamistikku	vastaspoole krediidiriski raamistikku	tururiski raamistikku
1	Varade bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral (vastavalt vormile LI1)
2	Kohustuste bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral (vastavalt vormile LI1)
3	Netosumma usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral
4	Bilansivälised summad
5	Hindamiste erinevused
6	Eri tasaarvestamiseeskirjadest tulenevad erinevused, mida ei ole juba esitatud real 2
7	Eraldiste erinevast arvestamisest tulenevad erinevused
8	Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamisest tulenevad erinevused
9	Ümberhindluslusteguritest tulenevad erinevused
10	Riski ülekandmisega väärtpaberistamisest tulenevad erinevused
11	Muud erinevused
12	Riskipositsiooni summad, mida arvestatakse regulatiivsetel eesmärkidel

Vorm EU LI3. Konsolideerimiste erinevuste ülevaade (üksuste kaupa)

a	b	c	d	e	f	g	h
Üksuse nimi	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod	Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetod					Üksuse kirjeldus
Üksuse nimi	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod	Täielik konsolideerimine	Proportsionaalne konsolideerimine	Kapitaliosaluse meetod	Ei ole konsolideeritud ega maha arvatud	Maha arvatud
Üksus A	Täielik konsolideerimine	X					Krediidiasutus
Üksus N	Täielik konsolideerimine		X				Krediidiasutus
Üksus Z	Täielik konsolideerimine				X		Kindlustusandja
Üksus AA	Täielik konsolideerimine			X			Väheoluline liisingufirma

Tabel EU LIA. Raamatupidamislike ja regulatiivsete riskipositsioonide erinevuste selgitus

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt b	a)	Vormi EU LI1 veergude a ja b erinevused
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt d	b)	Kvalitatiivne teave vormis EU LI2 esitatud raamatupidamisliku ja regulatiivse konsolideerimise erinevuste peamiste põhjuste kohta

Tabel EU LIB. Muu kvalitatiivne teave kohaldamisala kohta

Vabas vormingus tekstikastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks

Õiguslik alus	Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt f	a)	Takistus omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele konsolideerimisgrupi sees
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt g	b)	Konsolideerimata tütarettevõtjad, kelle omavahendid on nõutavast väiksemad
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt h	c)	Kapitalinõuete määruse artiklis 7 osutatud erandi või artiklis 9 sätestatud individuaalse konsolideerimise meetodi kasutamine
Kapitalinõuete määruse artikli 436 punkt g	d)	Koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid nõutavast väiksemad

Vorm EU PV1. Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

Kindlaks määratud vorming

		a	b	c	d	e	EU e1	EU e2	f	g	h
		Riskikategooria					Kategooria tasandi AVA – hindamise ebakindlus		Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist
	Kategooria tasandi AVA	Omakapital	Intressimäärad	Valuuta	Krediit	Kaubad	Realiseerimata krediidiriski marginaalidega seotud AVA	Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA	Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist	Millest: Kauplemisportfelli põhimeetodikohane kogusumma	Millest: Kauplemisportfelliväline põhimeetodikohane kogusumma
1	Turuhindade ebakindlus
2	Ei kohaldata
3	Positsioonide sulgemiskulud
4	Kontsentreeritud positsioonid
5	Ennetähtaegne lõpetamine
6	Mudelirisk
7	Operatsioonirisk
8	Ei kohaldata
9	Ei kohaldata
10	Tulevased halduskulud
11	Ei kohaldata
12	Täiendavad väärtuse korrigeerimised kokku

Vorm EU LI1. Raamatupidamisliku ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevused ning finantsaruande elementide sidumine regulatiivsete riskikategooriatega. Paindlik vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1 kuni XXX	Koguvarad Rea struktuur on sama nagu bilansi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu viimastes kättesaadavates finantsaruannetes. „Finantsaruanded“ tähendavad direktiivi (EL) 2013/34 (1) artiklites 4 ja 24 määratletud eraldiseisvaid aruandeaasta finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruanded ning (vajaduse korral) raamatupidamisaruandeid rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses, mis on ELis heaks kiidetud määruse (EÜ) 1606/2002 (2) kohaldamisel.
1 kuni XXX	Kohustused kokku Rea struktuur on sama nagu bilansi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu viimastes kättesaadavates finantsaruannetes. „Finantsaruanded“ tähendavad direktiivi (EL) 2013/34 artiklites 4 ja 24 määratletud eraldiseisvaid aruandeaasta finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruanded ning (vajaduse korral) raamatupidamisaruandeid selliste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses, mis on ELis heaks kiidetud määruse (EÜ) 1606/2002 kohaldamisel.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansilised väärtused Summa, mis on esitatud aktiva ja passiva poolel bilansis, mis on koostatud vastavalt kohaldatavas raamatupidamistavas, sealhulgas direktiivil (EL) 2013/34/EL ja direktiivil (EMÜ) 86/635 (1) põhinevates raamistikes või ELis heaks kiidetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatud konsolideerimisnõuetele.
b	Bilansilised väärtused usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Summa, mis on esitatud kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. ja 3. jaos sätestatud regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud bilansi aktiva ja passiva poolel. Kui raamatupidamislik konsolideerimine ja usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine kattuvad, ühendatakse vormi veerud a ja b.
c	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükki.
d	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski raamistikku Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki.
e	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistikku Selliste kauplemisportfelliväliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise ja 5. peatükki.
f	Selliste kirjete bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse tururiski raamistikku Sellised kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa IV jaotist. Kirjed, mis vastavad kauplemisportfelli kuuluvatele väärtpaberistamise positsioonidele – nende suhtes kohaldatakse käesolevas veerus kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise nõudeid.
g	Selliste kirjete bilansiline väärtus, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid või mis arvatakse omavahenditest maha Selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid; selliste kirjete (v.a bilansivälised kirjed) usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansilised väärtused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse II osa kohast omavahenditest mahaarvamist. Mahaarvatud kirjed võivad hõlmata näiteks kapitalinõuete määruse artiklites 37, 38, 39 ja 41 loetletud kirjeid. Varade kohta avalikustatavad summad on omavahenditest tegelikult maha arvatud summad, võttes arvesse kohustustega tasaarvestamist, mida võimaldab kapitalinõuete määruse II osa asjaomaste artiklite kohane mahaarvamine (ja mis tahes mahaarvamise künnist). Kui kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis k ja artiklis 48 loetletud kirjete suhtes kohaldatakse mahaarvamise asemel riskikaalu 1 250 %, ei avalikustata neid selle vormi veerus g, vaid vormi EU LI1 muudes asjakohastes veergudes. See kehtib ka kõigi muude kirjete kohta, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse nõuetele riskikaalu 1 250 %. Kohustuste kohta avalikustatav summa on selliste kohustuste summa, mida tuleb võtta arvesse omavahenditest mahaarvatavate varade summa kindlaksmääramisel vastavalt kapitalinõuete määruse II osa asjaomastele artiklitele. Lisaks avaldatakse selles veerus kõik kohustused, välja arvatud need, mis i) on seotud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki nõuete kohaldamisega või ii) kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki ja III osa IV jaotise nõuete kohaldamisega.
kõik	Kui ühe kirje suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe riskiraamistiku kapitalinõudeid, avalikustatakse väärtused kõigis veergudes, mis vastavad nendega seotud kapitalinõuetele. Sellest tulenevalt võib vormi veergudes c–g esitatud summade kogusumma olla suurem kui vormi veerus b esitatud summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kvalitatiivsed selgitused varade ja kohustuste kohta, mille suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe sellise riskiraamistiku kapitalinõudeid, mis on loetletud kapitalinõuete määruse III osas.
(1) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

Vorm EU LI2. Regulatiivsete riskipositsioonide ja finantsaruannete bilansiliste väärtuste erinevuste peamised põhjused. Muutumatu vorming.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Varade bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Selle vormi veergudes b–e esitatud summad on samad, mis vormi EU LI1 veergudes c–f esitatud summad.
2	Kohustuste bilansilise väärtuse summa usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Selle vormi veergudes b–e esitatud summad on samad, mis vormi EU LI1 veergudes c–f esitatud summad.
3	Netosumma usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral Summa pärast bilansilist tasaarvestust varade ja kohustuste vahel usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral, sõltumata sellest, kas nende varade ja kohustuste puhul saab kohaldada kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatüki ning IV jaotise kohaldamisel konkreetseid tasaarvestamiseeskirju. Selle rea summa on võrdne rea 1 väärtusega, millest on lahutatud vormi rea 2 väärtus.
4	Bilansivälised summad Sisaldavad bilansiväliseid esmaseid riskipositsioone enne ümberhindlusteguri kasutamist (kui see on asjakohane), mis on võetud koostatud bilansivälisest aruandest, järgides usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vormi veergudes a–d.
5	Hindamiste erinevused Kapitalinõuete määruse II osa I jaotise 2. peatüki artikli 34 ja III osa I jaotise 3. peatüki artikli 105 kohaste väärtuse korrigeerimiste bilansilise väärtuse mõju kauplemisportfelli kuuluvatele ja kauplemisportfellivälistele riskipositsioonidele, mida mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga. See summa peab olema kooskõlas vormi EU CC1 real 7 esitatud summaga ning vormi EU PV1 real 12 veerus f esitatud summaga.
6	Eri tasaarvestamiseeskirjadest tulenevad erinevused, mida ei ole juba esitatud vormi real 2 See kirje osutab bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide netosummadele pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatükis ning III osa IV jaotises sätestatud konkreetsete tasaarvestamiseeskirjade kohaldamist. Tasaarvestamiseeskirjade kohaldamise mõju võib olla negatiivne (kui tasaarvestada tuleb rohkem riskipositsioone kui bilansilise tasaarvestuse kasutamise korral selle vormi real 2) või positiivne (kui kapitalinõuete määruse tasaarvestamiseeskirjade kohaldamine annab tulemuseks väiksema tasaarvestatava summa kui bilansiline tasaarvestus vormi real 2).
7	Sätete erinevast arvestamisest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga riskipositsioonide bilansilisest väärtusest riskiga kaalumise eesmärgil maha arvatud spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 183/2014 (1)) taasintegreerimine riskipositsiooni väärtusesse. Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskiga kaalutud riskipositsioonide puhul tuleb juhul, kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes on bilansilist väärtust vähendatud elementide võrra, mis kvalifitseeruvad eespool nimetatud delegeeritud määruse kohaselt üldisteks krediidiriskiga korrigeerimisteks, need elemendid uuesti riskipositsiooni väärtusesse integreerida.
8	Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamisest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruses määratletud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamise mõju riskipositsiooni väärtusele usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral.
9	Ümberhindlusteguritest tulenevad erinevused Kapitalinõuete määruse kohaste asjaomaste ümberhindlustegurite kohaldamise mõju bilansiväliste riskipositsioonide väärtusele usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise korral. Selliste bilansiväliste kirjete ümberhindlustegur, millele tuleb kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel määrata riskikaal, määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 111, 166, 167 ja 182 (kohaldatakse krediidiriski suhtes) ning artiklile 246 (kohaldatakse väärtpaberistamise riski suhtes).
10	Riski ülekandmisega väärtpaberistamisest tulenevad erinevused Mõju, mida avaldab väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtusele väärtpaberistatud tehingute kasutamine krediidiriski ülekandmiseks kolmandatele isikutele vastavalt kapitalinõuete määrusele.
11	Muud erinevused (vajaduse korral) Regulatiivse konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansiliste väärtuste ja regulatiivsetel eesmärkidel arvessevõetavate riskipositsioonide summade erinevuste muud olulised põhjused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad sellel real avalikustatud kvantitatiivset teavet erinevuste peamisi põhjuseid käsitlevate kvalitatiivsete selgitustega tabelis EU LIA.
12	Riskipositsiooni summad, mida arvestatakse regulatiivsetel eesmärkidel Kogusumma, mida käsitatakse riskiga kaalutud vara arvutamise lähtekohana, pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki kohaste krediidiriski maandamise meetodite (v.a tasaarvestamine) kohaldamist ning pärast kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 5. peatüki ning sama määruse III osa IV jaotise kohaste tasaarvestamisnõuete kohaldamist iga riskikategooria suhtes. Kui kohaldatakse standardmeetodit, on see väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 110 ning muid varakirjega seotud omavahendite vähendamisi. Käesoleva rakendusmääruse I lisas loetletud bilansiväliste kirjete puhul on riskipositsiooni väärtus spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamise tulemusel saadud nimiväärtus, mis on korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 punktides a ja d osutatud kohaldatava protsendiga. Sisereitingute meetodi puhul on avalikustatav väärtus riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 tähenduses. Seega avalikustatakse usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansilised väärtused vormi vastavatel ridadel 1–3, bilansivälised esmased riskipositsioonid aga vormi real 4. Kõik nende summadega seotud regulatiivsed täiendused või mahaarvamised tuleb esitada vormi ridadel 5–11, et selgitada iga vormi veergudes b–e nimetatud raamistiku puhul, kuidas teha nende summade ja selliste riskipositsiooni summade kooskõlastavat võrdlust regulatiivsetel eesmärkidel riskiga kaalutud vara arvutamise lähtekohana. See tähendab, et eelkõige krediidiriski puhul erinevad regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavad vormi real 12 avalikustatavad riskipositsiooni summad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõuete kohaselt koostatud finantsaruannetes kajastatud bilansilistest väärtustest, pidades silmas raamatupidamislike eraldiste konkreetset regulatiivset käsitlemist riskiga kaalutud varade arvutamisel.
(1) Komisjoni 20. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 183/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist (ELT L 57, 27.2.2014, lk 3).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Kokku Vormi EU LI2 veerg a kokku = summad vormi EU LI1 veerus b – summad vormi EU LI1 veerus g.
	Regulatiivsete riskikategooriate b–e veergude jaotus vastab kapitalinõuete määruse III osas esitatud jaotusele.
b	Krediidiriski raamistik Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohased riskipositsioonid Krediidiriski raamistiku kohased riskipositsioonid vastavad kas krediidiriski standardmeetodi korral kohaldatud riskipositsiooni summale (vt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki artikkel 111) või sisereitingute meetodi korral kohaldatud makseviivituses olevatele riskipositsioonidele (vt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklid 166, 167 ja 168).
c	Väärtpaberistamise raamistik Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükis. Väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki artiklile 246.
d	Vastaspoole krediidiriski raamistik Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis käsitletud riskipositsioonid.
e	Tururiski raamistik Tururiski positsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise kohase tururiski raamistikuga hõlmatud positsioonidele. Selle veeru puhul avalikustatakse ainult vormi read 1–3 ja 12.
kõik	Kui ühe kirje suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe riskiraamistiku kapitalinõudeid, avalikustatakse see kõigis asjakohastes veergudes, mis vastavad kapitalinõuetele. Sellest tulenevalt võib selle vormi veergudes b–e esitatud summade kogusumma olla suurem kui vormi veerus a esitatud summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kvalitatiivsed selgitused varade ja kohustuste kohta, mille suhtes kohaldatakse rohkem kui ühe sellise riskiraamistiku kapitalinõudeid, mis on loetletud kapitalinõuete määruse III osas.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
	Read on paindlikud. Avalikustatav teave esitatakse üksuste kohta, kes kuuluvad kohaldatava raamatupidamistava ning kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. ja 3. jao kohaselt määratletud konsolideerimise raamatupidamislikku ja regulatiivsesse kohaldamisalasse ning kelle puhul raamatupidamisliku konsolideerimise meetod erineb regulatiivse konsolideerimise meetodist. Üks rida üksuse kohta.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru viide	Selgitus
a	Üksuse nimi Iga sellise üksuse ärinimi, kes on krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideerimise regulatiivses ja raamatupidamislikus kohaldamisalas või sellest välja arvatud.
b	Raamatupidamisliku konsolideerimise meetod Kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kasutatav konsolideerimismeetod.
c–g	Regulatiivse konsolideerimise meetod Kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaldamisel rakendatav konsolideerimismeetod. Avalikustatakse vähemalt kapitalinõuete määruse artikli 436 punktis b loetletud meetodid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgistavad asjakohased veerud, et märkida kõigi raamatupidamistava kohaldamisalasse kuuluvate üksuste konsolideerimismeetod ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala korral see, kas üksus i) on täielikult konsolideeritud; ii) on proportsionaalselt konsolideeritud; iii) on kajastatud kapitaliosaluse meetodil; iv) ei ole konsolideeritud ega maha arvatud või iv) on maha arvatud.
h	Üksuse kirjeldus Üksuse lühikirjeldus, avalikustades (vähemalt) tema tegevusvaldkonna.

Tabel EU LIA. Raamatupidamislike ja regulatiivsete riskipositsioonide erinevuste selgitused. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad ja kvantifitseerivad vormi EU LI1 veergudes a ja b esitatud summade mis tahes oluliste erinevuste põhjusi, olenemata sellest, kas erinevused tulenevad erinevatest konsolideerimiseeskirjadest või erinevate raamatupidamisstandardite kasutamisest raamatupidamislikus ja regulatiivses konsolideerimises.
b	Krediidiasutused ja investeerimisühingud selgitavad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise bilansiliste väärtuste ja vormil EU LI2 esitatud regulatiivsetel eesmärkidel arvestatud summade erinevusi.

Tabel EU LIB. Muu kvalitatiivne teave kohaldamisala kohta. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
a	Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel.
b	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selliste tütarettevõtjate nimed, kes konsolideerimise alla ei kuulu.
c	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaolud, mille korral kasutatakse kapitalinõuete määruse artiklis 7 nimetatud erandit või artiklis 9 sätestatud individuaalset konsolideerimist.
d	Kui see on asjakohane, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimisega hõlmamata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid väiksemad nõutud omavahenditest, ja selliste tütarettevõtjate nimed.

Vorm EU PV1. Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine. Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
Read 1–10	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude, mudeliriski, kontsentreeritud positsioonide, tulevaste halduskulude, ennetähtaegse lõpetamise ja operatsiooniriskiga seotud kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised tehakse kindlaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklitele 9–11 ja 14–17. Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse diversifitseerimisest saadavat kasu, nagu on sätestatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikes 6, artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 7, avalikustatakse kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised vormi veergudes a kuni EU-e2 individuaalsete täiendavate väärtuse korrigeerimiste otsese summana enne diversifitseerimisest saadavat kasu. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 7 ja artikli 11 lõike 7 kohane diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse selle vormi veerus f.
1	Turuhindade ebakindlus Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Turuhindade ebakindlusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 kohaselt.
2	Ei kohaldata
3	Sulgemiskulud Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Positsioonide sulgemiskuludega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 kohaselt.
4	Kontsentreeritud positsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 11 Kontsentreeritud positsioonidega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 kohaselt.
5	Ennetähtaegne lõpetamine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Ennetähtaegse lõpetamisega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 16 kohaselt.
6	Mudelirisk Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Mudeliriskiga seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 kohaselt.
7	Operatsioonirisk Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Operatsiooniriskiga seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 17 kohaselt.
8	Ei kohaldata
9	Ei kohaldata
10	Tulevased halduskulud Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 Tulevaste halduskuludega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 15 kohaselt.
11	Ei kohaldata
12	Täiendavad väärtuse korrigeerimised kokku Kapitalinõuete määruse artiklite 34 ja 105 kohaselt omavahenditest maha arvatav täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma esitatakse selle vormi rea 12 veerus f. See summa peab olema kooskõlas vormi EU CC1 real 7 esitatud summaga ning vormi EU LI2 real 5 veerus a esitatud summaga. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, on täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma vormi ridadel 1–10 esitatud summade kogusumma, ning kui portfelli suhtes kohaldatakse varumeetodit, on täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunktide i–iii kohaselt arvutatud summade kogusumma. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 II peatükis sätestatud lihtsustatud meetodit, on selle vormi veerus f esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma nimetatud peatüki artikli 5 kohaselt arvutatud summa.
Veeru täht	Selgitus
a–e	Jaotus RISKIKATEGOORIATE kaupa Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised), mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1, järgmiste riskikategooriate järgi: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. Neist veergudest on välja jäetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud täiendavad väärtuse korrigeerimised, mis avalikustatakse selle vormi veergudes EU-e1 ja EU-e2.
EU e1	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised – hindamise ebakindlus: realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud täiendav väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 12 Realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 12.
EU e2	Kategooria tasandi täiendavad väärtuse korrigeerimised – investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud täiendav väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 105 lõige 10 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 13 Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud täiendavate väärtuse korrigeerimiste vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 13.
f	Kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, hõlmab kategooria tasandi kogusumma pärast diversifitseerimist põhimeetodi kohaselt arvutatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7. Selle vormi veeru f 12. reas esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunktide i–iii kohaselt arvutatud summasid võimalike portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse varumeetodit. Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 II peatükis sätestatud lihtsustatud meetodit, on vormi real 12 esitatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma nimetatud peatüki artikli 5 kohaselt arvutatud summa.
g	Millest: kauplemisportfelli põhimeetodikohane kogusumma Iga asjaomase täiendavate väärtuse korrigeerimiste kategooria kohta portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, selliste täiendavate väärtuse korrigeerimiste osakaal, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest positsioonidest: kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 104. Avalikustatav väärtus hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.
h	Millest: kauplemisportfelliväline põhimeetodikohane kogusumma Iga asjaomase täiendavate väärtuse korrigeerimiste kategooria kohta portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 III peatükis sätestatud põhimeetodit, selliste täiendavate väärtuse korrigeerimiste osakaal, mis tulenevad õiglases väärtuses hinnatud positsioonidest finantsinstrumentides ja kaupades, mis ei kuulu kauplemisportfelli. Avalikustatav väärtus hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mis on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7.

		a)	b)
		Summad	Allikas, mis põhineb bilansi viitenumbritel/tähtedel regulatiivse konsolideerimise korral
Esimese taseme põhiomavahendid: instrumendid ja reservid
1	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss		h)
	millest: instrumendi liik 1
	millest: instrumendi liik 2
	millest: instrumendi liik 3
2	Jaotamata kasum
3	Muu akumuleeritud koondkasum (ja muud reservid)
EU-3a	Üldine pangandusreserv
4	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest
5	Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa)
EU-5a	Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid
6	Esimese taseme põhiomavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Esimese taseme põhiomavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
7	Täiendavad väärtuse korrigeerimised (negatiivne summa)
8	Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) (negatiivne summa)		a miinus d
9	Ei kohaldata
10	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa)
11	Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga
12	Oodatava kahju arvutamisest tulenevad negatiivsed summad
13	Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest (negatiivne summa)
14	Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest
15	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara (negatiivne summa)
16	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa)
17	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
18	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
19	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
20	Ei kohaldata
EU-20a	Järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab arvata kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha
EU-20b	millest: oluline osalus väljaspool finantssektorit (negatiivne summa)
EU-20c	millest: väärtpaberistamise positsioonid (negatiivne summa)
EU-20d	millest: reguleerimata väärtpaberiülekanded (negatiivne summa)
21	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa)
22	Summa, mis ületab 17,65 % künnise (negatiivne summa)
23	millest: otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates
24	Ei kohaldata
25	millest: edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
EU-25a	Jooksva majandusaasta kahjum (negatiivne summa)
EU-25b	Prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks (negatiivne summa)
26	Ei kohaldata
27	Kvalifitseeruvad mahaarvamised täiendavatest esimese taseme omavahenditest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid (negatiivne summa)
27a	Muud regulatiivsed korrigeerimised
28	Esimese taseme põhiomavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
29	Esimese taseme põhiomavahendid
Täiendavad esimese taseme omavahendid: instrumendid
30	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss		i)
31	millest: liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel
32	millest: liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel
33	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
34	Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud
35	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja
36	Täiendavad esimese taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Täiendavad esimese taseme omavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
37	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa)
38	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
39	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
40	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
41	Ei kohaldata
42	Kvalifitseeruvad mahaarvamised teise taseme omavahenditest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid (negatiivne summa)
42a	Muud täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised
43	Täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
44	Täiendavad esimese taseme omavahendid
45	Esimese taseme omavahendid (esimese taseme omavahendid = esimese taseme põhiomavahendid + täiendavad esimese taseme omavahendid)
Teise taseme omavahendid: instrumendid
46	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss
47	Kvalifitseeruvate kirjete summa, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 5, ning nendega seotud ülekurss, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4
EU-47a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
EU-47b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
48	Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud
49	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja
50	Krediidiriskiga korrigeerimised
51	Teise taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi
Teise taseme omavahendid: regulatiivsed korrigeerimised
52	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes (negatiivne summa)
53	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutuse või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa)
54	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
54a	Ei kohaldata
55	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa)
56	Ei kohaldata
EU-56a	Kvalifitseeruvad mahaarvamised kõlblikest kohustustest, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikke kohustusi (negatiivne summa)
EU-56b	Muud teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised
57	Teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku
58	Teise taseme omavahendid
59	Koguomavahendid (koguomavahendid = esimese taseme omavahendid + teise taseme omavahendid)
60	Koguriskipositsioon
Omavahendite suhtarvud ja nõuded, sealhulgas puhvrid
61	Esimese taseme põhiomavahendid
62	Esimese taseme omavahendid
63	Koguomavahendid
64	Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded
65	millest: kapitali säilitamise puhvri nõue
66	millest: vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue
67	millest: süsteemse riski puhvri nõue
EU-67a	millest: globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue
EU-67b	millest: täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks
68	Esimese taseme põhiomavahendid (protsendina riskipositsioonist), mis on kättesaadavad pärast miinimumkapitalinõude täitmist
Riiklikud miinimumid (kui need erinevad Basel III miinimumidest)
69	Ei kohaldata
70	Ei kohaldata
71	Ei kohaldata
Summad, mis jäävad alla mahaarvamise künnise (enne riskiga kaalumist)
72	Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid)
73	Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid)
74	Ei kohaldata
75	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud)
Teise taseme omavahendites eraldiste arvessevõtmisel kohaldatavad ülempiirid
76	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit (enne ülempiiri kohaldamist)
77	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel
78	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (enne ülempiiri kohaldamist)
79	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel
Kapitaliinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda (kohaldatakse ainult 1. jaanuarist 2014 kuni 1. jaanuarini 2022)
80	Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
81	Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)		g
82	Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
83	Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)
84	Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda
85	Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu)

Vorm EU CC2. Regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine

Paindlik vorm. Teave tuleb ridadel avalikustada kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansiga. Veerud peavad jääma muutumatuks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku ja regulatiivse konsolideerimise kohaldamisala on sama. Sel juhul liidetakse veerud a ja b.

		a	b	c
		Avaldatud finantsaruannetes esitatud bilanss	Regulatiivse konsolideerimise korral	Viide
		Perioodi lõpu seisuga	Perioodi lõpu seisuga
Varad - Jaotus varaklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3














xxx	Varad kokku
Kohustused - Jaotus kohustusteklasside kaupa vastavalt avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansile
1
2
3













xxx	Kohustused kokku
Omakapital
1
2
3


xxx	Omakapital kokku

Vorm EU CCA. Regulatiivsetesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnused

		a
		Kvalitatiivne või kvantitatiivne teave - vaba vorming
1	Emitent
2	Kordumatu tunnus (nt CUSIP, ISIN või Bloombergi tunnuskood suunatud pakkumiste puhul)
2a	Avalik või suunatud pakkumine
3	Instrumendi suhtes kehtiv õigus
3a	Kriisilahendusasutuste allahindamis- ja konverteerimisõiguse lepinguline tunnustamine
	Regulatiivne käsitlus
4	Praegune käsitlus, võttes asjakohasel juhul arvesse kapitalinõuete määruse üleminekusätteid
5	Kapitalinõuete määruse eeskirjad pärast üleminekuperioodi
6	Võib konsolideerida individuaalselt/allkonsolideerida/konsolideerida individuaalselt ja allkonsolideerida
7	Instrumendi liik (liigid määrab kindlaks iga jurisdiktsioon)
8	Regulatiivses kapitalis või kõlblikes kohustustes kajastatud summa (valuuta miljonites, viimase aruandekuupäeva seisuga)
9	Instrumendi nimiväärtus
EU-9a	Emissioonihind
EU-9b	Tagasivõtuhind
10	Arvestusepõhine liigitus
11	Esmase emissiooni kuupäev
12	Tähtajatu või tähtajaline
13	Esmane lõpptähtaeg
14	Järelevalveasutuse eelneva heakskiidu korral tagasivõtmine emitendi algatusel
15	Valitav tagasivõtmise kuupäev, tingimuslikud tagasivõtmise kuupäevad ja tagasivõtmisel makstav summa
16	Hilisemad tagasivõtmise kuupäevad, kui see on asjakohane
	Kupongid/dividendid
17	Fikseeritud või ujuv dividend/kupong
18	Kupongimäär ja mis tahes seotud indeksid
19	Dividendide maksmise piirangu olemasolu
EU-20a	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (ajaliselt)
EU-20b	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (summa seisukohast)
21	Väljamakse suurendamise või muu tagasiostu ajendi olemasolu
22	Kumulatiivne või mitte
23	Vahetatav või mitte
24	Kui vahetatav, vahetamise käiviti(d)
25	Kui vahetatav, kas täielikult või osaliselt
26	Kui vahetatav, vahetamise määr
27	Kui vahetatav, kas kohustuslik või vabatahtlik vahetamine
28	Kui vahetatav, täpsustada instrumendi liik, mille vastu vahetatakse
29	Kui vahetatav, täpsustada selle instrumendi emitent, mille vastu vahetatakse
30	Allahindamise tunnused
31	Allahindamise korral selle käiviti(d)
32	Allahindamise korral, kas osaline või täielik allahindamine
33	Allahindamise korral, kas alaline või ajutine allahindamine
34	Ajutise allahindamise korral üleshindamise mehhanismi kirjeldus
34a	Allutatuse liik (ainult kõlblike kohustuste puhul)
EU-34b	Instrumendi nõudeõiguse järk tavalise maksejõuetusmenetluse korral
35	Allutatuse positsioon likvideerimisel (täpsustada instrumendi liik, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk)
36	Nõuetele mittevastavad üleminekutunnused
37	Nende esinemise korral nimetada need
37a	Link instrumendi tingimustele
(1) märkida „N/A“, kui küsimus ei ole asjakohane

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktidele a ja b ning artiklitele 27, 28 ja 29 ning kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikes 3 osutatud EBA loetelule ning nende jaotus instrumentide liikide kaupa.
2	Jaotamata kasum Jaotamata kasum enne kõiki regulatiivseid korrigeerimisi vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktile c (enne mis tahes vahepuhaskasumi või vahepuhaskahjumi arvessevõtmist).
3	Muu akumuleeritud koondkasum (ja muud reservid) Muu akumuleeritud koondkasum ja muud reservid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktidele d ja e.
EU-3a	Üldine pangandusreserv Üldine pangandusreserv vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktile f.
4	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest. Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja esimese taseme põhiomavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määrus artikli 486 lõikes 2.
5	Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa) Vähemusosalused (konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites lubatud summa) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 84.
EU-5a	Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid Sõltumatu isiku läbivaadatud vahekasum, millest on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2.
6	Esimese taseme põhiomavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 1 kuni EU-5a esitatud summade kogusumma.
7	Täiendavad väärtuse korrigeerimised (negatiivne summa) Täiendavad väärtuse korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 34 ja 105 (negatiivne summa).
8	Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) (negatiivne summa) Immateriaalsed varad (seotud maksukohustused maha arvatud) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b ja artiklile 37 (negatiivne summa).
9	Ei kohaldata
10	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud see, mis tuleneb ajutistest erinevustest (ilma seotud maksukohustusteta, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) vastavat kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile c ja artiklile 38 (negatiivne summa).
11	Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga Õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punktile a.
12	Oodatava kahju arvutamisest tulenevad negatiivsed summad Negatiivsed summad, mis tulenevad oodatava kahju arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d ja artiklile 40.
13	Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest (negatiivne summa) Omakapitali mis tahes suurendamine, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 32 lõikele 1 (negatiivne summa).
14	Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punktile b.
15	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara (negatiivne summa) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e ja artiklile 41 (negatiivne summa).
16	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis f ja artiklis 42 (negatiivne summa).
17	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 44 (negatiivne summa).
18	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis h ning artiklites 43, 45 ja 46 ning artikli 49 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 79 (negatiivne summa).
19	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis i, artiklites 43, 45, 47, artikli 48 lõike 1 punktis b ja artikli 49 lõigetes 1–3 (negatiivne summa).
20	Ei kohaldata
EU-20a	Järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina arvab kõnealuse summa maha Positsiooni väärtus, mis kvalifitseerub riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina arvab kõnealuse summa maha, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis k.
EU-20b	millest: oluline osalus väljaspool finantssektorit (negatiivne summa) Real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud olulise osalusega väljaspool finantssektorit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i ja artiklitele 89–91 (negatiivne summa).
EU-20c	millest: väärtpaberistamise positsioonid (negatiivne summa) Vormi real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud väärtpaberistamise positsioonidega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile ii, artikli 243 lõike 1 punktile b, artikli 244 lõike 1 punktile b ja artiklile 258 (negatiivne summa).
EU-20d	millest: reguleerimata väärtpaberiülekanded (negatiivne summa) Vormi real EU-20a esitatud summast summa, mis on seotud reguleerimata väärtpaberiülekannetega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iii ja artikli 379 lõikele 3 (negatiivne summa).
21	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) (negatiivne summa) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa ületab 10 % künnist, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis c, artiklis 38 ja artikli 48 lõike 1 punktis a (negatiivne summa).
22	Summa, mis ületab 17,65 % künnise (negatiivne summa) Summa, mis ületab 17,65 % künnise vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 1 (negatiivne summa).
23	millest: otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates Vormi real 22 esitatud summast nende otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis i ja artikli 48 lõike 1 punktis b.
24	Ei kohaldata
25	millest: edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Vormi real 22 esitatud summast edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 38 artikli 36 lõike 1 punktis c ja artikli 48 lõike 1 punktis a.
EU-25a	Jooksva majandusaasta kahjum (negatiivne summa) Majandusaasta kahjum vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a (negatiivne summa).
EU-25b	Kõik prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks (negatiivne summa) Kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile l (negatiivne summa).
26	Ei kohaldata
27	Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid (negatiivne summa) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j (negatiivne summa).
EU-27a	Muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real, sealhulgas IFRS 9 üleminekukorrast tuleneva summa, kui see on asjakohane ja kui üleminekuperiood pole lõppenud.
28	Esimese taseme põhiomavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Arvutatakse vormi ridadel 7 kuni EU-20a, 21, 22 ja 25a kuni EU-27a esitatud summade kogusummana.
29	Esimese taseme põhiomavahendid Arvutamiseks lahutatakse selle vormi reast 6 rida 28.
30	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 51 ja 52.
31	millest: liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel Vormi rea 30 summa, liigitatud omakapitaliks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel.
32	millest: liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel Vormi rea 30 summa, liigitatud kohustusteks kohaldatavate raamatupidamisstandardite alusel.
33	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 4 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikele 3.
EU-33a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
EU-33b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja täiendavatest esimese taseme omavahenditest
34	Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused, mida ei hõlma rida 5) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 85 ja 86.
35	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja Vormi real 34 esitatud summa, mis on seotud tütarettevõtjate emiteeritud instrumentidega, mis arvatakse välja, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 3.
36	Täiendavad esimese taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 30, 33, EU-33a, EU-33b ja 34 esitatud summade kogusumma.
37	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktis b, artikli 56 punktis a ja artiklis 57 (negatiivne summa).
38	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis b ja artiklis 58 (negatiivne summa).
39	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis c ning artiklites 59, 60 ja 79 (negatiivne summa).
40	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis b ning artiklites 59 ja 79 (negatiivne summa).
41	Ei kohaldata
42	Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid (negatiivne summa) Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kvalifitseeruv summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 56 punktis e (negatiivne summa).
EU-42a	Täiendavate esimese taseme omavahendite muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real.
43	Täiendavate esimese taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Vormi ridadel 37–EU-42a esitatud summade kogusumma.
44	Täiendavad esimese taseme omavahendid Täiendavad esimese taseme omavahendid, mille arvutamiseks lahutatakse vormi reast 36 rida 43.
45	Esimese taseme omavahendid (esimese taseme omavahendid = esimese taseme põhiomavahendid + täiendavad esimese taseme omavahendid) Esimese taseme omavahendid, mille arvutamiseks liidetakse vormi read 29 ja 44.
46	Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss Kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 62 ja 63.
47	Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikes 5 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa ja seotud ülekurss, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4.
EU-47a	Kapitalinõuete määruse artikli 494a lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
EU-47b	Kapitalinõuete määruse artikli 494b lõikes 2 osutatud kvalifitseeruvate kirjete summa, mis arvatakse välja teise taseme omavahenditest
48	Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma vormi read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka (sealhulgas vähemusosalused ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida ei hõlma read 5 või 34) ning mille on emiteerinud tütarettevõtjad ja mida hoiavad kolmandad isikud, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artiklites 87 ja 88.
49	millest: tütarettevõtjate emiteeritud instrumendid, mis arvatakse välja Real 48 esitatud summast summa, mis on seotud tütarettevõtjate emiteeritud instrumentidega, mis arvatakse välja, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 486 lõikes 4.
50	Krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktidele c ja d.
51	Teise taseme omavahendid enne regulatiivseid korrigeerimisi Vormi ridadel 46–48 ja 50 esitatud summade kogusumma.
52	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunktis i, artikli 66 punktis a ja artiklis 67 (negatiivne summa).
53	Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid (negatiivne summa) Otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis b ja artiklis 68 (negatiivne summa).
54	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa ületab 10 % künnist ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis c ning artiklites 69, 70 ja 79 (negatiivne summa).
54a	Ei kohaldata
55	Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) (negatiivne summa) Krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja allutatud laenudes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering (arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis d ning artiklites 69 ja 79 (negatiivne summa).
56	Ei kohaldata
EU-56a	Kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid (negatiivne summa) Kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kvalifitseeruvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid, nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 66 punktis e (negatiivne summa).
EU-56b	Teise taseme omavahendite muud regulatiivsed korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellel real kõik kohaldatavad regulatiivsed korrigeerimised, mida kajastatakse järelevalvelise aruandluse osana ja mida ei esitata selle vormi ühelgi muul real.
57	Teise taseme omavahendite regulatiivsed korrigeerimised kokku Vormi ridadel 52 kuni EU-56b esitatud summade kogusumma.
58	Teise taseme omavahendid Teise taseme omavahendid, mille arvutamiseks lahutatakse vormi reast 51 rida 57.
59	Koguomavahendid (koguomavahendid = esimese taseme omavahendid + teise taseme omavahendid) Koguomavahendid, mille arvutamiseks liidetakse vormi read 45 ja 58.
60	Koguriskipositsioon Konsolideerimisgrupi koguriskipositsioon.
61	Esimese taseme põhiomavahendid Esimese taseme põhiomavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 29 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile a.
62	Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 45 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile b.
63	Koguomavahendid Koguomavahendid (protsent koguriskipositsioonist), mille arvutamiseks jagatakse vormi rida 59 reaga 60 (väljendatuna protsendina) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punktile c.
64	Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite üldised kapitalinõuded arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkti a kohaste esimese taseme põhiomavahendite nõudena, millele liidetakse täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue, mis on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele sätestatud direktiivi (EL) 2013/36 (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv “) artikli 104 lõike 1 punktis a, ning millele liidetakse kapitalinõuete direktiivi artikli 128 lõike 6 kohane kombineeritud puhvri nõue, väljendatuna protsendina riskipositsioonist. Arvutatakse järgmiselt: 4,5 % pluss täiendavad teise samba nõuded, mis on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punktiga a, pluss kombineeritud puhvri nõue, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 128, 129, 130, 131 ja 133. See rida näitab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, mis on asjakohane väljamaksete piirangute hindamiseks.
65	millest: kapitali säilitamise puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 129 kohase kapitali säilitamise puhvri nõudega.
66	millest: vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 130 kohase vastutsüklilise puhvri nõudega.
67	millest: süsteemse riski puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 133 kohase süsteemse riski puhvri nõudega.
EU-67a	millest: globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõue Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud kapitalinõuete direktiivi artikli 131 kohase globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri nõudega.
EU-67b	millest: täiendavate omavahendite nõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Vormi real 64 esitatud summa (väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist), mis on seotud järelevalvemenetlusest tulenevate täiendavate omavahendite nõuetega, mis tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a.
68	Esimese taseme põhiomavahendid (protsent riskipositsioonist), mis on kättesaadavad pärast miinimumkapitalinõuete täitmist Arvutatakse järgmiselt: rida 61 miinus 4,5 (protsendipunktid) miinus EU-67b miinus esimese taseme põhiomavahendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma täiendavate esimese ja teise taseme omavahendite nõuete täitmiseks.
69	Ei kohaldata
70	Ei kohaldata
71	Ei kohaldata
72	Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 10 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) Otsesed ja kaudsed osalused finantssektori ettevõtjate omavahendites ja kõlblikes kohustustes, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 10 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid), nagu kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis h, artiklites 45, 46, artikli 56 punktis c, artiklites 59 ja 60, artikli 66 punktis c ning artiklites 69, 70 ja 72i.
73	Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) Otsesed ja kaudsed osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering kõnealustes ettevõtjates (summa jääb alla 17,65 % künnise ja arvates maha kvalifitseeruvad lühikesed positsioonid) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i, artiklitele 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 1 punktile b ning artikli 49 lõigetele 1 ja 3 (selliste investeeringute kogusumma, mida pole selle vormi ridadel 19 ja 23 esitatud).
74	Ei kohaldata
75	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest (summa jääb kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 2 punkti b kohaselt alla 17,65 % künnise, seotud maksukohustused maha arvatud, kui kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 3 tingimused on täidetud) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile c ning artiklitele 38 ja 48 (sellise edasilükkunud tulumaksu vara kogusumma, mida ei avalikustata selle vormi ridadel 21 ja 25).
76	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit (enne ülempiiri kohaldamist) Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 62.
77	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse standardmeetodi alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c.
78	Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit (enne ülempiiri kohaldamist) Teise taseme omavahenditesse kuuluvad krediidiriskiga korrigeerimised seoses riskipositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d.
79	Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel Ülempiir krediidiriskiga korrigeerimiste arvamiseks teise taseme omavahenditesse sisereitingute meetodi alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d.
80	Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir esimese taseme põhiomavahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 3 ning artikli 486 lõigetele 2 ja 5.
81	Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu esimese taseme põhiomavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 3 ning artikli 486 lõigetele 2 ja 5.
82	Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 4 ning artikli 486 lõigetele 3 ja 5.
83	Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu täiendavatest esimese taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 4 ning artikli 486 lõigetele 3 ja 5.
84	Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda Praegune ülempiir teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 5 ning artikli 486 lõigetele 4 ja 5.
85	Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) Ülempiiri tõttu teise taseme omavahenditest väljajääv summa (ülempiiri ületav summa pärast tagasivõtmisi ja lõpptähtaegu) vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 484 lõikele 5 ning artikli 486 lõigetele 4 ja 5.

Vorm EU CC2. Regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine

Tabel EU CCA. Regulatiivsete omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnused.

Juhised regulatiivsete omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide põhitunnuste tabeli täitmiseks
Rea number	Selgitus
1	Emitent Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad emitendi ametliku nime. Vabas vormis tekst
2	Kordumatu tunnus (nt CUSIP, ISIN või Bloombergi tunnuskood suunatud pakkumiste puhul) Vabas vormis tekst
EU-2a	Avalik või suunatud pakkumine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on emiteeritud avaliku või suunatud pakkumise teel. Valida menüüst: [avalik] [suunatud]
3	Instrumendi suhtes kehtiv õigus Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi suhtes kehtiva õiguse. Vabas vormis tekst
3a	Kriisilahendusasutuste allahindamise ja konverteerimise õiguse lepinguline tunnustamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument sisaldab klauslit, mille kohaselt kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse otsuse korral hinnatakse instrumende põhisumma jäädavalt alla või konverteeritakse instrument esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks järgmiste sätete tähenduses, kui see on asjakohane: — täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt p; — teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt n või o; — kõlblike kohustuste puhul kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkt n; — kõige eespool nimetatu puhul ja kolmanda riigi õiguse kohaldamise korral direktiivi (EL) 2019/879 (1) (edaspidi „pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“) artikkel 55. Allahindamine ja konverteerimine võivad olla kooskõlas nii pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikliga 55 kui ka ühega kolmest esimesest taandest. Valida menüüst: [JAH] [EI]
4	Praegune käsitlus, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruses sätestatud üleminekueeskirju Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kuidas regulatiivseid omavahendeid üleminekuperioodil kapitalinõuete määruse alusel käsitletakse. Instrumendi algne liigitus on viitepunkt sõltumata selle võimalikust ümberliigitamisest madalama taseme omavahenditesse. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [ei arvestata] [ei kohaldata] Vabas vormis tekst – märkida, kui osa emissioonist on ümber liigitatud madalama taseme omavahenditesse.
5	Kapitalinõuete määruse eeskirjad pärast üleminekuperioodi Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kuidas regulatiivseid omavahendeid kapitalinõuete määruse alusel käsitletakse, võtmata arvesse käsitlust üleminekuperioodil. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [kõlblikud kohustused] [ei arvestata]
6	Kvalifitseerub individuaalsel / (all)konsolideeritud / individuaalsel ja (all)konsolideeritud tasemel Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad grupis taseme(d), millel instrument arvatakse omavahendite / kõlblike kohustuste hulka. Valida menüüst: [individuaalsel] [(all)konsolideeritud] [individuaalsel ja (all)konsolideeritud]
7	Instrumendi liik (liigid määrab kindlaks iga jurisdiktsioon) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi liigi, mis erineb jurisdiktsioonide lõikes. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul valida instrumendi nimetus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide loetelus, mille EBA on avaldanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 3. Muude instrumentide puhul valida menüüst, mille valikuvõimalused näeb krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ette iga jurisdiktsioon – lisada juriidilised viited kapitalinõuete määruse artiklitele kõigi instrumentide kohta.
8	Regulatiivses kapitalis või kõlblikes kohustustes kajastatud summa (valuuta miljonites, viimase aruandekuupäeva seisuga) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad regulatiivsetes omavahendites või kõlblikes kohustustes kajastatud summa. Vabas vormis tekst – eriti täpsustada, kui instrumentide teatavad osad kuuluvad regulatiivsete omavahendite eri tasemete alla ning kui regulatiivsete omavahenditena kajastatud summa erineb emiteeritud summast.
9	Instrumendi nimiväärtus Instrumendi nimiväärtus emiteerimise valuutas ja aruandluskohustuse täitmise valuutas. Vabas vormis tekst
EU-9a	Emissioonihind Instrumendi emiteerimise hind. Vabas vormis tekst
EU-9b	Tagasivõtmise hind Instrumendi tagasivõtmise hind. Vabas vormis tekst
10	Raamatupidamislik liigitus Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad raamatupidamisliku liigituse. Valida menüüst: [aktsiakapital] [kohustused – amortiseeritud soetusmaksumus] [kohustused – õiglase väärtuse võimaluse kasutamine] [mittekontrolliv osalus konsolideeritud tütarettevõtjas]
11	Esmase emissiooni kuupäev Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad emiteerimise kuupäeva. Vabas vormis tekst
12	Tähtajatu või tähtajaline Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on tähtajaline või tähtajatu. Valida menüüst: [tähtajatu] [tähtajaline]
13	Esialgne lõpptähtaeg Tähtajalise instrumendi puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esialgse lõpptähtaja (päev, kuu ja aasta). Tähtajatu instrumendi puhul märkida „lõpptähtajata“. Vabas vormis tekst
14	Emitendi tagasiostu võimalus järelevalveasutuse eelneva heakskiidu korral Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on tagasiostu võimalus (kõik tagasiostu võimaluse liigid). Valida menüüst: [jah] [ei]
15	Valitav tagasiostuõiguse tekkimise kuupäev, tingimuslikud tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevad ja tagasiostmisel makstav summa Emitendi tagasiostu võimalusega instrumendi puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esimese tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeva, kui instrumendi puhul tekib tagasiostu võimalus konkreetsel kuupäeval (päev, kuu ja aasta) ning lisaks, kas instrumendi puhul kehtib tagasiostu võimalus maksu- ja/või regulatiivse sündmuse korral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad ka tagasiostuhinna, mis aitab hinnata püsivust. Vabas vormis tekst
16	Hilisemad tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevad (olemasolu korral) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad nende olemasolu korral hilisemate tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevade olemasolu ja sageduse, mis aitab hinnata püsivust. Vabas vormis tekst
17	Fikseeritud või ujuv dividend/kupong Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas kupong/dividend on instrumendi tähtaja jooksul fikseeritud või ujuv või praegu fikseeritud, kuid muutub tulevikus ujuvaks ,või praegu ujuv, kuid muutub tulevikus fikseerituks. Valida menüüst: [fikseeritud] [ujuv] [fikseeritud, muutub ujuvaks] [ujuv, muutub fikseerituks]
18	Kupongimäär ja mis tahes seotud indeksid Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi kupongimäära ja mis tahes seotud indeksi, millega kupongi-/dividendimäär on seotud. Vabas vormis tekst
19	Dividendide maksmise piirangu olemasolu Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrumendilt kupongi või dividendi maksmata jätmine takistab dividendide maksmist lihtaktsiatelt (st, kas dividendide maksmisel on piirang). Valida menüüst: [jah], [ei]
EU-20a	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (ajaliselt) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on kupongi/dividendi maksmise osas täielik või osaline kaalutlusõigus või see puudub. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on täielik kaalutlusõigus tühistada kupongi/dividendi maksmised kõigis olukordades, peab ta valima „täielik kaalutlusõigus“ (muu hulgas, kui dividendide maksmisel on piirang, mis ei takista krediidiasutust või investeerimisühingut tühistamast makseid instrumendilt). Kui esineb tingimus, mis peab olema enne makse tühistamist täidetud (nt omavahendid alla teatava künnise), peab krediidiasutus või investeerimisühing valima „osaline kaalutlusõigus“. Kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tühistada maksed ainult maksejõuetuse korral, peab krediidiasutus või investeerimisühing valima „kohustuslik“. Valida menüüst: [täielik kaalutlusõigus] [osaline kaalutlusõigus] [kohustuslik] Vabas vormis tekst (täpsustada kaalutluse põhjused, dividendide maksmise käivitite olemasolu, dividendide maksmise piirangud, alternatiivne kupongimaksmise mehhanism ACSM)
EU-20b	Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (summa seisukohast) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas emitendil on kupongi/dividendi summa osas täielik või osaline kaalutlusõigus või see puudub. Valida menüüst: [täielik kaalutlusõigus] [osaline kaalutlusõigus] [kohustuslik]
21	Väljamakse suurendamise või muu tagasiostu ajendava tingimuse olemasolu Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb väljamaksete suurendamist või muid tagasiostu ajendavaid tingimusi. Valida menüüst: [jah] [ei]
22	Kumulatiivne või mitte Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas dividendid/kupongid on kumulatiivsed või mittekumulatiivsed. Valida menüüst: [mittekumulatiivne] [kumulatiivne] [ACSM]
23	Vahetatav või mitte Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument on vahetatav või mitte. Valida menüüst: [vahetatav] [mittevahetatav]
24	Kui vahetatav, vahetamise käiviti(d) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad tingimused, mille alusel instrument vahetatakse, sealhulgas hetke, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Kui vahetamise saavad käivitada üks või rohkem ametiasutust, tuleb need loetleda. Iga ametiasutuse puhul tuleb märkida, kas talle annavad õigusliku aluse vahetamise käivitamiseks instrumendi lepingu tingimused (lepinguline lähenemisviis) või annavad selle õigusvahendid (õiguspõhine lähenemisviis). Vabas vormis tekst
25	Kui vahetatav, kas täielikult või osaliselt Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument vahetatakse alati täielikult, seda saab vahetada täielikult või osaliselt või vahetatakse see alati osaliselt. Valida menüüst: [alati täielikult] [osaliselt või täielikult] [alati osaliselt]
26	Kui vahetatav, vahetamise määr Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad enam kahju katva instrumendi vastu vahetamise määra. Vabas vormis tekst
27	Kui vahetatav, kas kohustuslik või vabatahtlik vahetamine Vahetusinstrumentide puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kas vahetamine on kohustuslik või vabatahtlik. Valida menüüst: [kohustuslik] [vabatahtlik] [ei kohaldata] ja [omanike valikul] [emitendi valikul] [nii omanike kui ka emitendi valikul]
28	Kui vahetatav, täpsustada instrumendi liik, mille vastu vahetatakse Vahetatavate instrumentide puhul täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle instrumendi liigi, mille vastu vahetatakse. Aitab hinnata kahjumi katmise võimet. Valida menüüst: [esimese taseme põhiomavahendid] [täiendavad esimese taseme omavahendid] [teise taseme omavahendid] [muu]
29	Kui vahetatav, täpsustada selle instrumendi emitent, mille vastu vahetatakse Vabas vormis tekst
30	Allahindamise tunnused Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb allahindamise tunnus. Valida menüüst: [jah] [ei]
31	Allahindamise korral selle käiviti(d) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad käivitid, mille korral allahindamine toimub, sealhulgas hetke, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Kui allahindamise saavad käivitada üks või rohkem ametiasutust, tuleb need loetleda. Iga ametiasutuse puhul tuleb märkida, kas talle annavad õigusliku aluse allahindamise käivitamiseks instrumendi lepingu tingimused (lepinguline lähenemisviis) või annavad selle õigusvahendid (õiguspõhine lähenemisviis). Vabas vormis tekst
32	Allahindamise korral, kas osaline või täielik allahindamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument hinnatakse alati alla täielikult, seda võib teha osaliselt või see hinnatakse alati alla osaliselt. Aitab allahindamisel hinnata kahjumi katmise võimet. Valida menüüst: [alati täielikult] [osaliselt või täielikult] [alati osaliselt]
33	Allahindamise korral, kas alaline või ajutine allahindamine Allahinnatava instrumendi kohta täpsustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kas allahindamine on alaline või ajutine. Valida menüüst: [alaline] [ajutine] [ei kohaldata]
34	Ajutise allahindamise korral üleshindamise mehhanismi kirjeldus Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad üleshindamise mehhanismi. Vabas vormis tekst
34a	Allutatuse liik (ainult kõlblike kohustuste puhul) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud mis tahes allutatuse liikidele. Valida menüüst: [lepinguline], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis i sätestatud nõuetele; [õiguslik], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis ii sätestatud nõuetele; [struktuurne], kui instrument vastab kapitalinõuete määruse artikli 72b lõike 2 punkti d alapunktis iii sätestatud nõuetele; [allutatusest vabastatud], kui instrument ei vasta ühelegi eespool nimetatud allutatuse vormile ja tingimusel, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 72b lõikele 4 lubatud kajastada allutamata kohustusi kõlblike kohustuste kirjetena.
EU-34b	Instrumendi järk tavalises maksejõuetusmenetluses Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi järgu tavalises maksejõuetusmenetluses. Nagu määratletud [rakenduslikes tehnilistes standardites omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud aruandluse kohta].
35	Allutatuse positsioon likvideerimisel (täpsustada instrumendi liik, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk) Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad instrumendi, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk. Vajaduse korral täpsustavad pangad täidetud põhitunnuste tabelis esitatud selliste instrumentide veeru numbrid, millel on vahetult kõrgem nõudeõiguse järk. Vabas vormis tekst
36	Nõuetele mittevastavad üleminekutunnused Krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustavad, kas esineb tunnuseid, mis ei vasta nõuetele. Valida menüüst: [jah] [ei]
37	Kui jah, nimetada tunnused, mis ei vasta nõuetele Kui esineb tunnuseid, mis ei vasta nõuetele, täpsustab krediidiasutus või investeerimisühing, millised. Vabas vormis tekst
EU-37a	Link instrumendi täielikele tingimustele (viited) Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad hüperlingi, mis võimaldab juurdepääsu emissiooniprospektile, sealhulgas kõigile instrumendi tingimustele.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296).

Vorm EU CCyB1. Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise puhvri arvutamise seisukohast

Üldised krediidiriskipositsioonid

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – tururisk

Väärtpaberistamise positsioonid – kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide väärtus

Riskipositsiooni väärtus kokku

Omavahendite nõuded

Riskiga kaalutud varad

Omavahendite nõuete kaalud (%)

Vastutsüklilise puhvri määr (%)

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa standardmeetodi kohaselt

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – krediidirisk

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – tururisk

Asjakohased krediidiriskipositsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

Kokku

010

Jaotus riikide lõikes

Riik: 001

Riik: 002

…

Riik: NNN

020

Kokku

Vorm EU CCyB2. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa

		a
1	Koguriskipositsioon
2	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr
3	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue

Vorm EU CCyB1. Selliste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast. Muutumatu vorming veergude puhul, paindlik vorming ridade puhul.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
010-01X	Jaotus riikide lõikes Selliste riikide loetelu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014 (1). Ridade arv võib erineda sõltuvalt selliste riikide arvust, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriski positsioonid, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast. Krediidiasutused ja investeerimisühingud nummerdavad read järjest iga riigi kohta, alustades 010st. Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2014 võib krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid või välismaised riskipositsioonid moodustavad vähem kui 2 % tema riskiga kaalutud vara kogusummast, määrata kõnealuste riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha (st krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi). Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha puhul avalikustatud riskipositsioonid hõlmavad muudes riikides asuvaid riskipositsioone, tuleb need selgelt kajastada teabe avalikustamise vormi joonealuses märkuses.
020	Kokku Väärtus, nagu kirjeldatud vormi veergude a–m selgitustes.
(1) Komisjoni 4. juuni 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks (ELT L 309, 30.10.2014, lk 5).

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Üldiste krediidiriski positsioonide väärtus standardmeetodi puhul Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus. Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide väärtust ei kajastata siin, vaid selle vormi punktis e. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt.
b	Üldiste krediidiriski positsioonide väärtus sisereitingute meetodi puhul Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 kohaselt kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus. Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide väärtust ei kajastata siin, vaid vormi veerus e. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ning kapitalinõuete määruse artiklite 166, 167 ja 168 kohaselt.
c	Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 327 kohaselt kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b kindlaks määratud asjakohaste krediidiriski positsioonide kõikide pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 327 kohaselt kindlaks määratud pikkade ja lühikeste positsioonide summana.
d	Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul Järgmise summa: — selliste sularahapositsioonide õiglane väärtus, mis kujutavad endast kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt kindlaks määratud asjakohaseid krediidiriski positsioone; — selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt kindlaks määratud asjakohaseid krediidiriski positsioone. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi selliste sularahapositsioonide õiglaste väärtuste summa, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone, määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt ning kõigi selliste tuletisinstrumentide tingliku väärtuse summa, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone, määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt.
e	Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt ja kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud asjaomaste krediidiriski positsioonide riskipositsiooni väärtus. Geograafiline jaotus tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c ning kapitalinõuete määruse artikli 248 punktide a ja c kohaselt.
f	Riskipositsioonide koguväärtus Vormi veergudes a, b, c, d ja e esitatud summade kogusumma. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
g	Omavahendite nõuded – asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning võttes arvesse omavahendite nõudeid, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 458 kohaselt kehtestatud riskikaalude mis tahes riigipõhiste korrigeerimistega. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt.
h	Omavahendite nõuded – asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b ning kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse spetsiifilise riski puhul kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile b ning kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.
i	Omavahendite nõuded – asjaomased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid Asjaomase riigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punktile c ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a ja kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt.
j	Omavahendite nõuded – kokku Vormi veergudes g, h ja i esitatud summade kogusumma. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
k	Riskiga kaalutud vara Asjakohaste krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud vara, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt, esitatuna riikide kaupa ja võttes arvesse kapitalinõuete määruse artikli 458 kohaselt kehtestatud riskikaalude mis tahes riigipõhiseid korrigeerimisi. Rida 020 (kokku): kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide riskiga kaalutud varade summa määratakse kindlaks kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 kohaselt.
l	Omavahendite nõuete kaalud (%) Iga riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatava kaalu arvutamiseks jagatakse omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjaomases riigis asuvate asjakohaste krediidiriski positsioonidega (vormi rida 01X, veerg j), omavahendite kogunõuetega, mis on seotud kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4 (vormi rida 020, veerg j). See väärtus kajastatakse protsendina kahe kümnendkoha täpsusega.
m	Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr (%) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mida kohaldatakse asjaomases riigis ja mis on kehtestatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139. Selles veerus ei kajastata vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis on kehtestatud, kuid mida veel ei kohaldata sellise krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise suhtes, millega avalikustamine on seotud. See väärtus kajastatakse protsendina sama kümnendkoha täpsusega, nagu on kehtestatud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139.

Vorm EU CCyB2. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Koguriskipositsioon Koguriskipositsioon arvutatuna kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt.
2	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 1. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr arvutatakse selliste vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kaalutud keskmisena, mida kohaldatakse riikides, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad, ja seda kajastatakse tabeli EU CCyB1 veeru m ridades 010.1 kuni 010.X. Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse vormi EU CCyB1 veerus l. See väärtus kajastatakse protsendina kahe kümnendkoha täpsusega.
3	Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude arvutamiseks kohaldatakse vormi real 2 kajastatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra real 1 kajastatud koguriskipositsiooni suhtes.

Viited õigussätetele ja juhised
Veeru number	Selgitus
a	Väärtus, nagu kirjeldatud vormi ridade 1–3 selgitustes.

Vorm EU LR1 – LRSum. Raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte

		a
		Kohaldatav summa
1	Finantsaruannetes kajastatud koguvarad
2	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul
3	(Korrigeerimine väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, mis vastavad riski ülekandmise kajastamise tegevusnõuetele)
4	(Keskpankade vastu olevate nõuete ajutise väljaarvamise korrigeerimine (kui see on asjakohane))
5	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti i kohaselt välja koguriskipositsiooni näitajast)
6	Korrigeerimine finantsvarade tavapärase ostu ja müügi puhul, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust
7	Korrigeerimine kõlblike rahakogumitehingute puhul
8	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul
9	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
10	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks)
11	(Korrigeerimine usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimise ning spetsiifiliste ja üldiste eraldiste puhul, mis on vähendanud esimese taseme omavahendeid)
EU-11a	(Koguriskipositsiooni näitajast vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile c välja jäetud riskipositsioonide korrigeerimine)
EU-11b	(Koguriskipositsiooni näitajast vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile j välja jäetud riskipositsioonide korrigeerimine)
12	Muud korrigeerimised
13	Koguriskipositsiooni näitaja

		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
		a	b
		T	T-1
Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud)
1	Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kuid sh tagatisvara)
2	Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud
3	(Seoses tuletistehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuete mahaarvamine)
4	(Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberite puhul, mida kajastatakse varana)
5	(Bilansikirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised)
6	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad)
7	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) kokku
Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid
8	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise variatsioonitagatiseta)
EU-8a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
9	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandi summa
EU-9a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt
EU-9b	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon
10	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (vastaspoole krediidiriski standardmeetod)
EU-10a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (lihtsustatud standardmeetod)
EU-10b	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool maaklerkliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul) (esmase riskipositsiooni meetod)
11	Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus
12	(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul)
13	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid
14	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist
15	(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud rahaliste nõuete ja kohustuste summa)
16	Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul
EU-16a	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222
17	Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid
EU-17a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul)
18	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku
Muud bilansivälised riskipositsioonid
19	Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma
20	(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega)
21	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud üldised eraldised ja bilansiväliste riskipositsioonidega seotud spetsiifilised eraldised)
22	Bilansivälised riskipositsioonid
Väljajäetud riskipositsioonid
EU-22a	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud riskipositsioonid)
EU-22b	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised))
EU-22c	(Väljajäetud avalik-õiguslike arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid – avaliku sektori investeeringud)
EU-22d	(Väljajäetud avalik-õiguslike arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid – tugilaenud)
EU-22e	(Väljajäetud eraõiguslike arengupankade (või üksuste) tugilaenudega seotud nõuete edasisuunamine)
EU-22f	(Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide garantiiga osad, mis on välja jäetud)
EU-22g	(Kolmepoolsete agentide juures hoiustatud ülemäärane tagatis, mis on välja jäetud)
EU-22h	(Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumialased teenused, mis on välja jäetud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt)
EU-22i	(Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumialased teenused, mis on välja jäetud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt)
EU-22j	(Eelrahastamis- või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähenemine)
EU-22k	(Väljajäetud riskipositsioonid kokku)
Omavahendid ja koguriskipositsiooni näitaja
23	Esimese taseme omavahendid
24	Koguriskipositsiooni näitaja
Finantsvõimenduse määr
25	Finantsvõimenduse määr (%)
EU-25	Finantsvõimenduse määr (v.a avaliku sektori investeeringute ja tugilaenude väljajätmise mõju) (%)
25a	Finantsvõimenduse määr (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju) (%)
26	Regulatiivne finantsvõimenduse määra miinimumnõue (%)
EU-26a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%)
EU-26b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis
27	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%)
EU-27a	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%)
Üleminekukorra ja asjakohaste riskipositsioonide valik
EU-27b	Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik
Keskmiste väärtuste avalikustamine
28	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade päevaväärtuste keskmine pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist
29	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade väärtus kvartali lõpu seisuga pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist
30	Koguriskipositsiooni näitaja (sealhulgas keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
30a	Koguriskipositsiooni näitaja (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
31	Finantsvõimenduse määr (sealhulgas keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)
31a	Finantsvõimenduse määr (välja arvatud keskpanga reservide ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seonduvate rahaliste võlgnevuste ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist)

Vorm EU LR3 – LRSpl. Bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja väljajäetud riskipositsioonid) jaotus

		a
		Kapitalinõuete määruse kohased finantsvõimenduse määra riskipositsioonid
EU-1	Bilansilised riskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja väljajäetud riskipositsioonid) kokku, millest
EU-2	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid
EU-3	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest:
EU-4	Pandikirjad
EU-5	Riskipositsioonid, mida käsitatakse keskvalitsusega seotutena
EU-6	Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu
EU-7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud
EU-8	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
EU-9	Jaenõuded
EU-10	Äriühingud
EU-11	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
EU-12	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga)

Tabel EU LRA. Finantsvõimenduse määra käsitleva kvalitatiivse teabe avalikustamine

		a
Rida		Vaba vorming
a)	Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus
b)	Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab

Vorm EU LR1 – LRSum. Raamatupidamislike varade ja finantsvõimenduse määra riskipositsioonide kooskõlastava võrdlemise kokkuvõte. Muutumatu vorminguga vorm.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Avaldatud finantsaruannetes kajastatud koguvarad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad koguvarad, mis on kajastatud nende finantsaruannetes kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava alusel.
2	Korrigeerimine raamatupidamisarvestuse eesmärgil konsolideeritud, kuid usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest välja jäävate üksuste puhul Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad koguriskipositsiooni näitaja väärtuse (esitatakse vormi EL LR1 – LRSum real 13) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 1) vahe, mis tuleneb raamatupidamisliku konsolideerimise ja usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise erinevusest. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
3	(Korrigeerimine väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, mis vastavad tegevusnõuetele riski ülekandmise arvessevõtmise kohta) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt m Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad traditsioonilise väärtpaberistamisega seotud väärtpaberistatud riskipositsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 244 lõikes 2 sätestatud olulise riski ülekandmise tingimustele. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
4	(Korrigeerimine seoses keskpankade vastu olevate nõuete ajutise väljaarvamisega (vajaduse korral)) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt n Vajaduse korral avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas ning varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid. Need riskipositsioonid võib ajutiselt välja jätta, kui täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimused. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
5	(Korrigeerimine usaldusvara puhul, mis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatakse bilansis, kuid jäetakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti i kohaselt välja koguriskipositsiooni näitajast) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 1 punkti i kohaselt välja jäetud usaldusvarade summa. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
6	Korrigeerimine tavapärastel tingimustel toimuvate finantsvarade ostu- ja müügitehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust Kapitalinõuete määruse artikli 429g lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilise väärtuse korrigeerimise seoses tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- või müügitehinguga, mille suhtes kohaldatakse tehingupäevapõhist arvestust vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõigetele 1 ja 2. Korrigeerimine on järgmise summa: — summa, mille saamiseks tuleb tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud saadaolevad rahalised nõuded ja tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostutehingutega seotud makstaolevad rahalised nõuded, mis on raamatupidamistava kohaselt lubatud. See on positiivne summa; — nende saadaolevate rahaliste nõuete ja makstaolevate rahaliste nõuete tasaarvestatud summa, mille puhul arveldatakse tavapärastel tingimustel toimuvad seotud ostu- ja müügitehingud meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikes 2. See on negatiivne väärtus. Tavapärastel tingimustel toimuvad ostu- või müügitehingud, mille suhtes kohaldatakse arvelduspäevapõhist arvestust vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikele 3, kajastatakse vormi EU LR1 – LRSum real 10. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
7	Korrigeerimine kõlblike rahaliste kogumite puhul Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõiked 2 ja 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad rahaliste kogumite bilansilise väärtuse ja finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Kui see korrigeerimine toob kaasa riskipositsiooni suurenemise tulenevalt tehingutest, mida kajastatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt netosummana, kuid mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigetes 2 ja 3 sätestatud netoesituse tingimustele, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui see korrigeerimine toob kaasa riskipositsiooni vähenemise tulenevalt tehingutest, mida ei kajastata kohaldatava raamatupidamistava kohaselt netosummana, kuid mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 ja 3 kohastele netoesituse tingimustele, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
8	Korrigeerimine tuletisinstrumentide puhul Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktile b ja artiklitele 429c ja 429d, artikli 429a lõike 1 punktidele g ja h ning artikli 429 lõikele 5. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
9	Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varana kajastatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute bilansilise väärtuse ja sellise finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse vahe, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktidele a ja c koostoimes artikliga 429e, artikli 429 lõike 7 punktiga b ning artikli 429b lõike 1 punktiga b, artikli 429b lõikega 4 ning artikli 429a lõike 1 punktidega g ja h. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
10	Korrigeerimine bilansiväliste kirjete puhul (st bilansiväliste riskipositsioonide ümberarvestamine krediidipõhisteks summadeks) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 13) ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse (esitatakse vormi EU LR1 – LRSum real 1) vahe, mis tuleneb bilansiväliste kirjete arvamisest finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja hulka. See hõlmab arvelduspäevapõhise arvestuse alusel tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud kulukohustusi, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429g lõikele 3. Kuna selline korrigeerimine suurendab koguriskipositsiooni näitajat, esitatakse see positiivse summana.
11	(Korrigeerimine seoses usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimisega ning esimese taseme omavahendeid vähendanud spetsiifiliste ja üldiste eraldistega) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktidele a ja b usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevate väärtuse korrigeerimiste summa ning vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 viimasele lausele ja artikli 429f lõikele 2 bilansiliste ja bilansiväliste kirjete selliste spetsiifiliste (kui see on asjakohane) ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mis on vähendanud esimese taseme omavahendeid. Spetsiifilisi eraldisi võetakse arvesse üksnes juhul, kui neid ei ole kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga bilansilisest brutoväärtusest juba maha arvatud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-11a	(Korrigeerimine seoses riskipositsioonidega, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ning artikli 113 lõiked 6 ja 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilised riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-11b	(Korrigeerimine seoses riskipositsioonidega, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt j ja artikli 116 lõige 4 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad bilansilised riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtused sulgudes (negatiivne summa).
12	Muud korrigeerimised Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad koguriskipositsiooni näitaja ja koguvarade raamatupidamisliku väärtuse allesjäänud erinevuse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 8 kohaseid riskipositsioonide korrigeerimisi ja kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktides d, e, f, h, k, l, o ja p nimetatud muid riskipositsioonide korrigeerimisi, mida ei ole vormis mujal avalikustatud. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon suureneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positiivse summana. Kui korrigeerimise tulemusel riskipositsioon väheneb, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtuse sellel real sulgudes (negatiivne summa).
13	Koguriskipositsiooni näitaja Koguriskipositsiooni näitaja (avaldatud ka vormi EU LR2 – LRCom real 24), mis on eelmiste kirjete summa.

Vorm EULR2 – LRCom. Finantsvõimenduse määra üldine avalikustamine. Muutumatu vorminguga vorm.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Bilansilised kirjed (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kuid k.a tagatis) Kapitalinõuete määruse artiklid 429 ja 429b Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kõik varad peale kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute. Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad selliste varade hindamisel kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikes 7 ja artikli 429b lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvutamisel vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkte i, m ja n, artiklit 429g ning artikli 429 lõike 4 viimast lõiku. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ja mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul kohaldatava raamatupidamistava kohased raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta selles arvutuses arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429 lõiget 8 ega artikli 429a lõike 1 punkte a–h, j ja k, st nad ei vähenda sellel real avaldatavat summat nende erandite võrra.
2	Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja, kui kõnealused tagatised on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt bilansilistest varadest maha arvatud Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatise summa, kui sellise tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhiste kliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist muutuvtagatist, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 3.
3	(Tuletistehingutega antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevate nõuete mahaarvamine) Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad tuletistehingu vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatisega seotud saadaolevad nõuded, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid saadaolevaid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
4	(Korrigeerimine seoses väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberitega, mida kajastatakse varana) Korrigeerimine seoses väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu raames saadud väärtpaberitega, kui pank on kajastanud neid väärtpabereid oma bilansis varana. Need summad tuleb koguriskipositsiooni näitajast välja jätta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 6. Kuna sellel real käsitletav korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
5	(Bilansiliste kirjete üldised krediidiriskiga korrigeerimised) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punktis a nimetatud bilansilistele kirjetele vastavate üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 viimase lõigu kohaselt maha arvavad. Kuna sellel real käsitletav korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
6	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud varasummad) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid a ja b ning artikli 499 lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite väärtuse regulatiivse korrigeerimise summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule. Täpsemalt esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigi selliste korrigeerimiste summa, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega: — kapitalinõuete määruse artiklid 32–35 või — kapitalinõuete määruse artiklid 36–47 või — kapitalinõuete määruse artiklid 56–60 (vastavalt vajadusele). Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad sellel andmeväljal kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis a osutatud summa. Kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandit. Seevastu juhul, kui esimese taseme omavahendite esitamise valik on tehtud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud eranditele arvesse ka selliste mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust. Kuna summa sellel real vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
7	Bilansilised koguriskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) Ridade 1–6 summa.
8	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tehingutega seotud asenduskulu (st ilma aktsepteeritud rahalise muutuvtagatiseta) Kapitalinõuete määruse artiklid 274, 275, 295, 296, 297, 298, 429c ja artikli 429c lõige 3 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ning krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) artikli 275 lõike 1 kohase praeguse asenduskulu. Asenduskulu ei sisalda aktsepteeritud rahalist muutuvtagatist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 3; rahalisi muutuvtagatisi, mis on saadud välja jäetud keskse vastaspoole poolelt vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktile g või h, ei võeta arvesse. Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 1 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt nimetatud määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 lõike 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 6 kohaste meetoditega, st III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetoditega (vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod või esmase riskipositsiooni meetod). Asenduskulude arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 4 arvesse tagatise kajastamise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele (NICA) klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2.
EU-8a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: asenduskulude makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ja artikkel 281 Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud sama määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodi kohaselt, võtmata arvesse tagatise mõju sõltumatu tagatise netoväärtusele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2. Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda koguriskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Seega ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 4 sätestatud erandit, mis on mõeldud klientidega sõlmitud tuletislepingutele, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
9	Vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaste tuletistehingutega seotud võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandite summad Kapitalinõuete määruse artiklid 274, 275, 295, 296, 297, 298, artikli 299 lõige 2 ja artikkel 429c Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad lisandi kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide (sealhulgas bilansivälised) võimaliku tulevase riskipositsiooni jaoks, mis arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 278 kohaselt määruse II lisas loetletud lepingute puhul ja artikli 299 lõike 2 kohaselt krediidituletisinstrumentide puhul, kohaldades sealjuures kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaseid tasaarvestamise eeskirju. Kõnealuste lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 lõike 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikele 5 kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sama määruse artikli 278 lõike 1 kohaselt potentsiaalse tulevase riskipositsiooni arvutamisel kordajana ühte, välja arvatud klientidega sõlmitud tuletislepingute puhul, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse kapitalinõuete määruse artikli 429c lõike 6 kohaste meetoditega, st III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetoditega (vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod või esmase riskipositsiooni meetod).
EU-9a	Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: võimaliku tulevase riskipositsiooni makse lihtsustatud standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 5 Võimalik tulevane riskipositsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 281 sätestatud lihtsustatud standardmeetodile, kasutades kordajana 1. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2. Lihtsustatud standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda koguriskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Seega ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 429c lõikes 5 sätestatud erandit, mis on mõeldud klientidega sõlmitud tuletislepingutele, mida kliirib nõuetele vastav keskne vastaspool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodil või esmase riskipositsiooni meetodil.
EU-9b	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt kindlaks määratud riskipositsioon Kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6 ning III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jagu Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud sama määruse III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. jaotises sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt. Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud võimendustagatise summa võrra (kapitalinõuete määruse artikli 429c lõige 6). Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.
10	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul (vastaspoole krediidiriski standardmeetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid, tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Avalikustatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
EU-10a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul) (lihtsustatud standardmeetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid (lihtsustatud standardmeetod), tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Summa esitatakse pärast 1,4 suuruse alfateguri kohaldamist, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 274 lõikes 2 (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
EU-10b	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriski positsioonide puhul) (esmase riskipositsiooni meetod) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonid (esmase riskipositsiooni meetod), tingimusel et need kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
11	Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide korrigeeritud tegelik tinglik väärtus Kapitalinõuete määruse artikkel 429d Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub vastaspoolele krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 429d.
12	(Korrigeeritud tegeliku tingliku väärtuse tasaarvestamine ja lisandi mahaarvamine väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul) Kapitalinõuete määruse artikkel 429d Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste ostetud krediidituletisinstrumentide (st kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset) tingliku ülemväärtuse, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, kui ostetud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud tähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei tohi väärtus olla iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui vormi EU LR2 – LRCom real 11 esitatud väärtus. Kuna esitatud summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eelmise andmeväljal nii, nagu ei kohaldataks mingit korrigeerimist.
13	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku Ridade 8–12 summa.
14	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarad (ilma tasaarvestuse kajastamiseta) pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206 ja artikli 429e lõige 6 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 206 kohase aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud ja hõlmamata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raamatupidamistavakohase raamatupidamisliku bilansilise väärtuse, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju puudumist (st raamatupidamislik bilansiline väärtus, mida on korrigeeritud raamatupidamisliku tasaarvestuse või riskimaanduse mõju arvessevõtmiseks). Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu puhul toimub müügi raamatupidamisarvestus kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal saadavat raha ega väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ning mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud).
15	(Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud tasaarvestatud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summa) Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77, artikkel 206, artikli 429b lõike 1 punkt b, artikli 429b lõige 4 ja artikli 429e lõige 6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud selliste makstaolevate rahaliste nõuete summa, mis on tasaarvestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikele 4. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
16	Vastaspoole krediidiriski positsioon väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 1 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) vastaspoole krediidiriski lisandi, mis määratakse kindlaks vastavalt vajadusele kas kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 2 või 3 kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuks antud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a.
EU-16a	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: vastaspoole krediidiriski positsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429e lõikele 5 ja artiklile 222 Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõige 5 ja artikkel 222 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas bilansivälised tehingud) lisandi, mis arvutatakse määruse kapitalinõuete määruse artikli 222 kohaselt, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alammäär on 20 %. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal tehinguid arvesse kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikes 1 sätestatud meetodil.
17	Vahendatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 429e lõiked 2 ja 3 ning artikli 429e lõike 7 punkt a Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtuse, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuks antud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punktis a. Riskipositsiooni väärtus koosneb üksnes lisandist, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 2 või 3 kohaselt, nagu on asjakohane. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal tehinguid kapitalinõuete määruse artikli 429e lõike 7 punkti c kohaselt.
EU-17a	(Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktid g ja h ning artikli 306 lõike 1 punkt c. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad välja jäetud keskse vastaspoole poole kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate kauplemisriski positsioonide puhul, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses. Kuna selline korrigeerimine vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist.
18	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid kokku Ridade 14 kuni EU-17a summa.
19	Bilansiväliste riskipositsioonide tinglik brutosumma Kapitalinõuete määruse artikkel 429f Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad bilansiväliste kirjete nimiväärtuse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 429f enne ümberhindlusteguritega seotud mis tahes korrigeerimist ja spetsiifilist krediidiriskiga korrigeerimist.
20	(Korrigeerimine seoses krediidipõhisteks summadeks ümberarvestamisega) Kapitalinõuete määruse artikkel 429f Bilansiväliste riskipositsioonide brutosumma vähenemine ümberhindlustegurite kohaldamise tõttu. Kuna see vähendab koguriskipositsiooni näitajat, mõjutab sellel real esitatav väärtus negatiivselt vormi EU LR2 – LRCom real 22 esitatava summa arvutamist.
21	(Esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel maha arvatud üldised eraldised ja bilansiväliste riskipositsioonidega seotud spetsiifilised eraldised) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 4 ning artikli 429f lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat üldise krediidiriskiga korrigeerimise vastava summa võrra, mis arvatakse maha esimese taseme omavahenditest. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada bilansivälise kirje krediidiriski positsiooniga samaväärset summat spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vastava summa võrra. Arvutamisel kasutatakse alammäärana nulli. Nende krediidiriskiga korrigeerimiste absoluutväärtus ei tohi ületada ridade 19 ja 20 summat. Kuna sellised korrigeerimised vähendavad koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa). Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu seda vähendamist ei kohaldataks.
22	Bilansivälised riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 429f, artikli 111 lõige 1 ja artikli 166 lõige 9; ridade 19–21 summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429f kohaselt kindlaks määratud bilansiväliste kirjete finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused, võttes arvesse asjakohaseid ümberhindlustegureid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad selle summa arvutamisel arvesse, et vormi EU LR2 – LRCom read 20–21 mõjutavad seda negatiivselt.
EU-22a	(Riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt koguriskipositsiooni näitajast välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt c ning artikli 113 lõiked 6 ja 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonid, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud. Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22b	(Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid (bilansilised ja bilansivälised) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt j Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti j kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, kui samas punktis loetletud tingimused on täidetud. Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei kohaldataks mingit väljajätmist. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22c	(Avaliku sektori arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid, mis on välja jäetud – avaliku sektori investeeringud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ja artikli 429a lõige 2 Riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega ja mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti d kohaselt välja jätta. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui riskipositsioone hoitakse üksuses, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel andmeväljal väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22d	(Avaliku sektori arengupankade (või üksuste) riskipositsioonid, mis on välja jäetud – tugilaenud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt d ja artikli 429a lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad tugilaenud, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti c kohaselt välja jäetud. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui tugilaene annab üksus, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22e	(Muude kui avaliku sektori arengupankade (või üksuste) vahendatud tugilaenude riskipositsioonid, mis on välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt e Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti e kohaselt välja jäetud riskipositsioonid seoses riskipositsioonide osadega, mis tulenevad tugilaenude vahendamisest teistele krediidiasutustele. See hõlmab ainult juhtumeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole avaliku sektori arengukrediidiasutus või kui tegevus ei ole seotud ühegi üksusega, mida käsitatakse avaliku sektori arenguüksusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 2 viimasele lõigule. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22f	(Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mis on välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt f Ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mille võib välja jätta, kui täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis f sätestatud tingimused. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22g	(Välja jäetud ülemäärane tagatis kolmepoolse agendi juures) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt k Kolmepoolse agendi juures hoiustatud väljalaenamata ülemäärane tagatis, mille võib artikli 429a lõike 1 punkti k kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22h	(Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt o Väärtpaberite keskdepositooriumi / krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti o kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22i	(Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mis on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jäetud) Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkt p Määratud krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberite keskdepositooriumiga seotud teenused, mille võib kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti p kohaselt välja jätta. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22j	(Eelrahastamise laenude või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtuse vähendamine) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 8 Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 8 kohaselt eelrahastamise laenude või vahepealsete laenude riskipositsiooni väärtusest mahaarvatud summa. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
EU-22k	(Välja jäetud riskipositsioonid kokku) Ridade EU-22a kuni EU-22j summa. Kuna see summa vähendab koguriskipositsiooni näitajat, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sellel real väärtuse sulgudes (negatiivne summa).
23	Esimese taseme omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ning artikli 499 lõiked 1 ja 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 2 kohaselt tehtud valikule, mis on esitatud vormi EU LR2 – LRCom real EU-27. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Seevastu juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud esitada esimese taseme omavahendid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b, esitab ta esimese taseme omavahendite summa, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, olles võtnud arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.
24	Koguriskipositsiooni näitaja Vormi EU LR2 – LRCom ridadel 7, 13, 18, 22 ja EU-22k esitatud summade kogusumma
25	Finantsvõimenduse määr (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi EU LR2 – LRCom real 23 esitatud summa protsendina vormi EU LR2 – LRCom real 24 esitatud summast.
EU-25	Finantsvõimenduse määr (v.a avaliku sektori investeeringute ja tugilaenude väljajätmise mõju) (%) Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 2 kohaselt avalikustavad kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 2 määratletud avaliku sektori arengukrediidiasutused finantsvõimenduse määra ilma artikli 429a lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaselt kindlaksmääratud koguriskipositsiooni näitaja kohanduseta, st ilma vormi ridadel EU-22c ja EU-22d esitatud kohanduseta.
25a	Finantsvõimenduse määr (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju) (%) Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast arvatakse kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punkti n kohaselt ajutiselt välja keskpangas hoitavad reservid, määratletakse see määr esimese taseme omavahendite näitajana, mis on jagatud koguriskipositsiooni näitaja ja keskpangas hoitavate väljaarvatud reservide summaga, kusjuures seda määra väljendatakse protsentides. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast ei jäeta ajutiselt välja keskpangas hoitavaid reserve, on see määr identne real 25 esitatud määraga.
26	Regulatiivne minimaalse finantsvõimenduse määra nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkt d, artikli 429a lõike 1 punkt n ja artikli 429a lõige 7 Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad finantsvõimenduse määra nõude, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis d. Kui krediidiasutus või investeerimisühing jätab välja kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 punktis n osutatud riskipositsioonid, avalikustab ta korrigeeritud finantsvõimenduse määra nõude, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 7.
EU-26a	Täiendavate omavahendite nõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks (%) Direktiivi 2013/36/EL (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina koguriskipositsiooni näitajast.
EU-26b	millest: esimese taseme põhiomavahendite vormis (protsendipunktides) Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete see osa, mis tuleb artikli 104a lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt täita esimese taseme põhiomavahenditega.
27	Finantsvõimenduse määra puhvri nõue (%) Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 1a Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõiget 1a, avalikustavad oma kohaldatava finantsvõimenduse määra puhvri nõude.
EU-27a	Üldine finantsvõimenduse määra nõue (%) Vormi ridade 26, EU-26a ja 27 summa.
EU-27b	Kapitalinäitaja määratluse üleminekukorra valik Kapitalinõuete määruse artikli 499 lõige 2 Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks avalikustamisnõuete puhul kapitalinäitaja suhtes kohaldatava üleminekukorra, märkides ühe järgmistest: — „täielikult rakendatud“, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab avalikustada finantsvõimenduse määra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile a; — „üleminekuline“, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab avalikustada finantsvõimenduse määra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 499 lõike 1 punktile b.
28	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade päevaväärtuste keskmine pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3; ridade 14 ja 15 summade keskmine, mis põhineb avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud summadel.
29	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade kvartali lõpu väärtus pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist Kui read 14 ja 15 põhinevad kvartali lõpu väärtustel, on see summa ridade 14 ja 15 summa. Kui read 14 ja 15 põhinevad keskmistel väärtustel, on see summa ridadele 14 ja 15 vastavate kvartali lõpu väärtuste summa.
30	Koguriskipositsiooni näitaja (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3 Koguriskipositsiooni näitaja (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mille saamiseks on kasutatud avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud riskipositsiooni näitaja keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist).
30a	Koguriskipositsiooni näitaja (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3 Koguriskipositsiooni näitaja (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mille saamiseks on kasutatud avalikustamiskvartali iga päeva kohta arvutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovaradega seotud riskipositsiooni näitaja keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni näitajast ei jäeta ajutiselt välja keskpangas hoitavaid reserve, on see väärtus identne vormi real 30 esitatud väärtusega.
31	Finantsvõimenduse määr (sh keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3
31a	Finantsvõimenduse määr (v.a keskpangas hoitavate reservide suhtes kohaldatava ajutise väljajätmise mõju), mis hõlmab real 28 esitatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute brutovarade keskmisi väärtusi (pärast raamatupidamislike müügitehingutega korrigeerimist ning seotud makstaolevate rahaliste nõuete ja saadaolevate rahaliste nõuete summade tasaarvestamist). Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõige 3

Vorm EU LR3 – LRSpl. Bilansiliste riskipositsioonide (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) jaotus Muutumatu vorming

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
EU-1	Bilansilised koguriskipositsioonid (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid), millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-2 ja EU-3 esitatud summade kogusumma.
EU-2	Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonid, mis on kauplemisportfelli kuuluvate varade (v.a tuletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja välja jäetud riskipositsioonid) koguriskipositsiooni väärtuse osa.
EU-3	Kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-4 kuni EU-12 esitatud väärtuste summa.
EU-4	Pandikirjad Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artiklis 129 ja artikli 161 lõike 1 punktis d kindlaks määratud riskipositsioonide summa, st pandikirjade vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtuse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad pandikirjade koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-5	Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis kajastab selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtust, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu. (Keskvalitsused ja keskpangad (kapitalinõuete määruse artikkel 114 ja artikli 147 lõike 2 punkt a); piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 115 lõiked 2 ja 4 ning artikli 147 lõike 3 punkt a), mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 117 lõige 2 ja artikkel 118 ning artikli 147 lõike 3 punktid b ja c), avaliku sektori asutused (kapitalinõuete määruse artikli 116 lõige 4 ja artikli 147 lõike 3 punkt a). Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kogunõuded keskvalitsuse vastu, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-6	Piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu olevad nõuded, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, st järgmiste üksuste vastu olevate selliste nõuete koguriskipositsiooni väärtuse, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu: piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigetes 1, 3 ja 5 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis a sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul); mitmepoolsed arengupangad (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigetes 1 ja 3 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis c sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul); rahvusvahelised organisatsioonid ja avaliku sektori asutused (nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul ning artikli 147 lõike 4 punktis b sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul). Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad eelmainitud koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-7	Krediidiasutused ja investeerimisühingud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate selliste nõuete riskipositsioonide väärtus, mis on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul hõlmatud kapitalinõuete määruse artiklitega 119–121 ning mis kuuluvad sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul sama määruse artikli 147 artikli 2 punkti b kohaldamisalasse, ei ole artikli 161 lõike 1 punkti d kohased pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ega ole hõlmatud nimetatud määruse artikli 147 lõike 4 punktidega a–c. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-8	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade riskipositsiooni väärtus, mille korral on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste äriühingute vastu olevate nõuetega või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need riskipositsioonid on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-9	Jaenõuded Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade koguriskipositsiooni väärtus, mille korral on standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega ja sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega, kui need riskipositsioonid ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-10	Äriühingud Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on äriühingute (st nii finantssektori äriühingud kui ka finantssektorivälised äriühingud) vastu olevate nõuete vormis olevate varade koguriskipositsiooni väärtus. Standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaldamisalasse kuuluvate nõuetega äriühingute vastu ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvate nõuetega äriühingute vastu, kui need riskipositsioonid ei ole tagatud nimetatud määruse artikli 199 lõike 1 punkti a kohase kinnisvarale seatud hüpoteegiga. „Finantssektori äriühing“ tähendab reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a vormi real EU-7 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme kapitalinõuete direktiivi I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a vormi real EU-7 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud). Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad koguriskipositsiooni, millest on maha arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid.
EU-11	Makseviivituses olevad riskipositsioonid Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on selliste varade koguriskipositsiooni väärtus, mis on makseviivituses ning mis kuuluvad standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 127 kohaldamisalasse või mis on sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui on tekkinud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohane makseviivitus.
EU-12	Muud riskipositsioonid (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga nõuded) Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad riskipositsioonide summa, mis on kapitalinõuete määruse kohaste muude kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide (nt omakapitali investeeringud, väärtpaberistamised ja muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga nõuded) koguväärtus; standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul on need varad, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse ning sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad varad, mis arvatakse maha esimese taseme omavahendite kindlaksmääramisel ja on seega esitatud vormi LR2 – LRCom real 2, välja arvatud juhul, kui need varad on esitatud vormi EU LR3 – LRSpl ridadel EU-2, EU-4 kuni EU-11.

Tabel EU LRA. Finantsvõimenduse määra käsitleva kvalitatiivse teabe avalikustamine. Vabas vormis tekstikastid kvalitatiivse teabe esitamiseks

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
(a)	Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 1 punkt d Lahtris „Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus“ esitatakse asjakohane teave järgmise kohta: (a) ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad protseduurid ja vahendid; (b) ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks kasutatavad kvantitatiivsed vahendid, sealhulgas võimalike sisemiste sihttasemete üksikasjad ja teave selle kohta, kas kasutatakse muid näitajaid kui kapitalinõuete määruse kohane finantsvõimenduse määr; (c) kuidas on ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisel võetud arvesse lõpptähtaegade mittevastavust ja varade koormatisi; (d) finantsvõimenduse määra muutustele reageerimise protsessid, sealhulgas protsessid ja tähtajad esimese taseme omavahendite võimalikuks suurendamiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil või protsessid ja tähtajad finantsvõimenduse määra nimetaja (koguriskipositsiooni näitaja) korrigeerimiseks ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise eesmärgil.
(b)	Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab Kapitalinõuete määruse artikli 451 lõike 1 punkt e Lahtris „Nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab“ esitatakse asjakohane teave järgmise kohta: (a) finantsvõimenduse määra kvantitatiivne muutus alates eelmisest avalikustamiskuupäevast; (b) finantsvõimenduse määra peamised tegurid alates eelmisest avalikustamiskuupäevast koos selgitustega järgmise kohta: 1) muutuse laad ja see, kas muutus määra lugeja, nimetaja või mõlemad; 2) kas muutus tulenes sisemisest strateegilisest otsusest ja kui nii, siis kas strateegiline otsus oli suunatud finantsvõimenduse määrale otseselt või mõjutas seda üksnes kaudselt; 3) kõige olulisemad majandus- ja finantskeskkonnaga seotud välistegurid, mis mõjutasid finantsvõimenduse määra.

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
a)	Likviidsusriski juhtimise strateegiad ja protsessid, sealhulgas kavandatud rahastuse allikate ja tähtaegade hajutamise põhimõtted.
b)	Likviidsusriski juhtimise funktsiooni struktuur ja korraldus (ametiasutus, põhikiri, muu kord).
c)	Likviidsuse juhtimise tsentraliseerituse taseme ja grupi üksuste koostoimimise kirjeldus.
d)	Likviidsusriski aruandluse ja mõõtmissüsteemide kohaldamisala ja laad.
e)	Likviidsusriski maandamise põhimõtted ning maanduste ja maandavate tegurite jätkuva tulemuslikkuse jälgimise strateegiad ja protsessid.
f)	Ülevaade panga hädaolukorra rahastamiskavadest.
g)	Selgitus stressitestide kasutamise kohta.
h)	Juhtorgani kinnitatud avaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimise korra asjakohasuse kohta, millega kinnitatakse, et kehtestatud likviidsusriski juhtimise süsteemid on krediidiasutuse või investeerimisühingu profiili ja strateegiat arvestades piisavad.
i)	Juhtorgani kinnitatud lühike likviidsusriskiaruanne, milles lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili. See aruanne sisaldab peamisi suhtarve ja näitajaid (välja arvatud need, mis on juba hõlmatud käesoleva rakendusliku tehnilise standardi vormiga EU LIQ1), mis annavad välistele sidusrühmadele tervikliku ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimisest, sealhulgas sellest, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriskiprofiil on kooskõlas juhtorgani kehtestatud riskitaluvusega. Need suhtarvud võivad hõlmata järgmist.
	— Tagatiste kogumite ja rahastamisallikate (nii tooted kui ka vastaspooled) kontsentratsiooni piirmäärad
	— Kohandatud mõõtmisvahendid või -näitajad, millega hinnatakse panga bilansi struktuuri või projekti rahavoogusid ja tulevasi likviidsuspositsioone, võttes arvesse kõnealusele pangale eriomaseid bilansiväliseid riske
	— Likviidsusriski positsioonid ja rahastamisvajadused üksikute juriidiliste isikute, välisfiliaalide ja tütarettevõtjate tasandil, võttes arvesse likviidsuse ülekantavuse õiguslikke, regulatiivseid ja tegevuspiiranguid
	— Bilansilised ja bilansivälised kirjed tähtajaklasside kaupa ja sellest tulenev likviidsuspuudujääk

		a	b	c	d	e	f	g	h
		Kaalumata koguväärtus (keskmine)				Kaalutud koguväärtus (keskmine)
EU 1a	Kvartal lõpeb (PP Kuu AA)	T	T-1	T-2	T-3	T	T-1	T-2	T-3
EU 1b	Keskmiste arvutamisel kasutatud andmepunktide arv
KÕRGE KREDIIDIKVALITEEDIGA LIKVIIDSED VARAD
1	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku
RAHA – VÄLJAVOOL
2	Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused, millest:
3	Stabiilsed hoiused
4	Vähemstabiilsed hoiused
5	Tagamata hulgirahastamine
6	Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja ühistupankade võrgustikus olevad hoiused
7	Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled)
8	Tagamata võlg
9	Tagatud hulgirahastamine
10	Täiendavad nõuded
11	Tuletistehingutest tulenevate riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavool
12	Võlatoodete rahastamise kadumisega seotud väljavool
13	Krediidi- ja likviidsuslimiidid
14	Muud lepingulised rahastamiskohustused
15	Muud tingimuslikud rahastamiskohustused
16	RAHA VÄLJAVOOL KOKKU
RAHA – SISSEVOOL
17	Tagatud laenuandmine (nt pöördrepotehingud)
18	Täielikult teenindatavatest nõuetest tulenev sissevool
19	Muu raha sissevool
EU-19a	(Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades)
EU-19b	(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)
20	RAHA SISSEVOOL KOKKU
EU-20a	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
EU-20b	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri
EU-20c	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri
KORRIGEERITUD KOGUVÄÄRTUS
EU-21	LIKVIIDSUSPUHVER
22	RAHA NETOVÄLJAVOOL KOKKU
23	LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA

Tabel EU LIQB likviidsuskattekordaja kvalitatiivse teabe kohta, mis täiendab vormi EU LIQ1.

Rea number	Kvalitatiivne teave – vaba vorming
a)	Selgitused likviidsuskattekordaja tulemuste peamiste tegurite ja likviidsuskattekordaja arvutusse kaasatud sisendite ajas muutumise kohta
b)	Selgitused likviidsuskattekordaja ajas muutumise kohta
c)	Selgitused rahastamisallikate tegeliku kontsentratsiooni kohta
d)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspuhvri koosseisu üksikasjalik kirjeldus.
e)	Tuletistehingutest tulenevad riskipositsioonid ja potentsiaalsed tagatisnõuded
f)	Valuutade mittevastavus likviidsuskattekordajas
g)	Muud likviidsuskattekordaja arvutamisel kasutatud kirjed, mida likviidsuskattekordaja avalikustamise vorm ei hõlma, kuid mida krediidiasutus või investeerimisühing peab oma likviidsusprofiili jaoks asjakohaseks

		a	b	c	d	e
(summa valuutas)		Kaalumata väärtus järelejäänud tähtaja alusel				Kaalutud väärtus
(summa valuutas)		Lõpptähtaeg puudub	< 6 kuud	6 kuud kuni < 1 aasta	≥ 1 aasta
Kättesaadava stabiilse rahastuse kirjed
1	Kapitalikirjed ja -instrumendid
2	Omavahendid
3	Muud kapitaliinstrumendid
4	Jaehoiused
5	Stabiilsed hoiused
6	Vähemstabiilsed hoiused
7	Hulgirahastamine:
8	Tegevushoiused
9	Muu hulgirahastamine
10	Vastastikuses sõltuvuses kohustused
11	Muud kohustused:
12	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused
13	Kõik muud kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse
14	Kättesaadav stabiilne rahastus kokku
Nõutava stabiilse rahastuse kirjed
15	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku
EU-15a	Tagatiste kogumisse kuuluvad varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on aasta või enam
16	Muudes finantseerimisasutustes tegevuse eesmärgil hoitavad hoiused
17	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud ja väärtpaberid:
18	Nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, mis on tagatud esimese tasandi kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mille suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 0 %
19	Nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud finantssektorisse kuuluvate klientidega, mis on tagatud muude varadega, ning laenud ja ettemaksed finantseerimisasutustele
20	Nõuetekohaselt teenindatavad laenud finantssektorivälistele äriklientidele, laenud jae- ja väikestele äriklientidele ning laenud riikidele ja avaliku sektori asutustele, millest:
21	mille riskikaal Basel II krediidiriski standardmeetodi kohaselt on 35 % või vähem
22	Nõuetekohaselt teenindatavad eluaseme hüpoteeklaenud, millest:
23	mille riskikaal Basel II krediidiriski standardmeetodi kohaselt on 35 % või vähem
24	Muud laenud ja väärtpaberid, mis ei ole makseviivituses ja mis ei kvalifitseeru kõrge krediidikvaliteediga likviidseteks varadeks, sealhulgas börsil kaubeldavad aktsiad ja kaubanduse rahastamise bilansilised tooted
25	Vastastikuses sõltuvuses varad
26	Muud varad:
27	Füüsiliselt kaubeldavad kaubad
28	Tuletislepingute alustamise tagatisena antud varad ja kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtud sissemaksed
29	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest varad
30	Stabiilse netorahastuse kordajat mõjutavad tuletisinstrumentidest kohustused enne antud variatsioonitagatise mahaarvamist
31	Kõik muud varad, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse
32	Bilansivälised kirjed
33	Nõutav stabiilne rahastus kokku
34	Stabiilse netorahastuse kordaja (%)

Juhised likviidsusriski juhtimist käsitleva tabeli EU LIQA ning likviidsuskattekordajat käsitleva vormi EU LIQ1 kohta

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
1	Kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena likviidsete varade väärtuse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 9 enne komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 lõikes 2 sätestatud korrigeerimismehhanismi kohaldamist.
2	Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused, millest: Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena jaehoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24 ja 25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena jaehoiustest tuleneva vahendite väljavoolu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24 ja 25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin jaehoiused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 411 lõikele 2. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 6 kohaselt esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjakohases jaehoiuse kategoorias ka selliste emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberite summa, mida müüakse ainult jaeturul ja mida hoitakse jaekontol. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad selle kohustuste kategooria puhul komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61 jaehoiuste eri kategooriatele ette nähtud kohaldatavaid vahendite väljavoolu määrasid.
3	Stabiilsed hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena stabiilsete hoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 24. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena stabiilsetest hoiustest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 24. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ (1) või direktiiviga 2014/49/EL (2) või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või mida hoitakse arvelduskontol komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaselt, ja juhul kui: — need hoiused ei vasta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigete 2, 3 ja 5 kohaselt kõrgema väljavoolu määra kriteeriumidele ning — neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 5 kohaselt kõrgemat väljavoolu määra.
4	Vähem stabiilsed hoiused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena jaehoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 1, 2 ja 3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena jaehoiustest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 1, 2 ja 3.
5	Tagamata hulgirahastamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata ja kaalutud summad, mis tuleb avalikustada vormi real 6 „Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja hoiused ühistupankade võrgustikes“, real 7 „Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled)“ ja real 8 „Tagamata võlainstrumendid“.
6	Tegevushoiused (kõik vastaspooled) ja hoiused ühistupankade võrgustikes Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena tegevushoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohaselt kindlaks määratud tegevushoiuste osa, mis on vajalik tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks. Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevaid hoiuseid käsitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohaselt mittetegevushoiustena. Tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, siin ei esitata.
7	Mittetegevushoiused (kõik vastaspooled) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena mittetegevushoiuste summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5, artikli 28 lõikega 1 ja artikli 31A lõikega 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena mittetegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5, artikli 28 lõikega 1 ja artikli 31A lõikega 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5. Siin esitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 5 kohane tegevushoiuste osa, mis ületab tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid.
8	Tagatiseta laenud Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kaalumata väärtusena selliste enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite saldo summa, mis ei ole esitatud jaehoiustena, nagu osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6. See summa sisaldab ka kuponge, mis kuuluvad tasumisele järgmise 30 kalendripäeva jooksul, mis käib kõigi kõnealuste väärtpaberite kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena nende võlakirjade ja muude eelmises lõigus osutatud võlaväärtpaberite väljavoolu.
9	Tagatud hulgirahastamine Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena tagatud laenuandmistehingutest või kapitaliturupõhistest tehingutest (millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 3) ning tagatise vahetustehingutest ja muudest samalaadsetest tehingutest tuleneva vahendite väljavoolu summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 4.
10	Lisanõuded Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sellised kaalumata ja kaalutud summad, mis tuleb avalikustada vormi real 11 „Tuletisinstrumentide riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavoolud“, real 12 „Võlatoodete kaudu rahastamise kadumisega seotud väljavoolud“ ning real 13 „Krediidi- ja likviidsuslimiidid“.
11	Tuletusinstrumentide riskipositsioonide ja muude tagatisnõuetega seotud väljavoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata ja kaalutud väärtusena alltoodud summade ja väljavoolude summa. — Sellise tagatise (v.a 1. tasandi tagatis) turuväärtus ja asjakohased väljavoolud, mis on antud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja määruse II lisas loetletud lepingutele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 1. — Selliste 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtus ja asjakohased väljavoolud, mis on antud tagatiseks krediidituletisinstrumentidele ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingutele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 1. — Täiendavate vahendite väljavoolude kogusumma, mis on arvutatud ja teatatud pädevatele asutustele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 2 oluliste vahendite väljavooludena, mis tulenevad krediidikvaliteedi halvenemisest. — Selliste väljavoolude summa, mis tulenevad negatiivse turustsenaariumi mõjust tuletistehingutele, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 3 ja arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/208 (3). — 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite väljavoolud krediidituletisinstrumentidest ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingutest, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 4 ja arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 21. — Sellise ülemäärase tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab ja mille vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt tagasi nõuda, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktiga a. — Sellise tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mis tuleb vastaspoolele anda 30 kalendripäeva jooksul, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktis b. — Sellise tagatise turuväärtus ja asjaomased väljavoolud, mis kvalifitseeruvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaldamisel likviidse varana ning millega saab ilma krediidiasutuse või investeerimisühingu nõusolekuta asendada vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeruks sama määruse II jaotise kohaldamisel likviidse varana, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punktis c.
12	Võlatoodete kaudu rahastamise kadumisega seotud väljavoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise summa ja sellega seotud väljavoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõigetes 8–10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %. Siin esitatud rahastamisprogrammidega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole vaja tähtaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.
13	Krediidi- ja likviidsuslimiidid Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena krediidi- ja likviidsuslimiitide summa ja neist tuleneva väljavoolu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 31. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin ka ettenähtud limiidid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.
14	Muud lepingulised rahastamiskohustused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste summade ja väljavoolude summa: — ilma tagatiseta laenuks võetud varad, mis tähtaeguvad 30 päeva jooksul, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 7. Eeldatakse nende varade täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa 100 % väljavoolu. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad selliste varade turuväärtuse, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui väärtpaberid ei kuulu krediidiasutusele ja need ei ole osa tema likviidsuspuhvrist; — lühikesed positsioonid, mis on kaetud laenuks võetud tagatiseta väärtpaberitega. Nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikes 5, lisab krediidiasutus või investeerimisühing täiendava vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui tingimused, mille alusel krediidiasutus need laenuks võttis, näevad ette nende tagastamist alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust vahendite väljavoolu määra; — tegevuskuludest tulenevad kohustused. Nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 2, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tegevuskuludest tulenevate kohustuste saldo summa. Need kohustused ei põhjusta vahendite väljavoolu; — komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõike 1 kohaste muude tagamata tehingute puhul, mille tähtaeg saabub järgmise 30 kalendripäeva jooksul ja mis ei ole hõlmatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 24–31, on vahendite väljavool 100 %.
15	Muud tingimuslikud rahastamiskohustused Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste summade ja väljavoolude summa: — komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 23 osutatud muud tooted ja teenused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud tooted ja teenused. Esitatav summa peab olema maksimaalne summa, mille saaks välja võtta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 sätestatud toodete või teenuste arvelt; — finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamisega seotud lepinguliste kohustuste summa ülejääk 30 kalendripäeva jooksul, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31a lõikega 2; — kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikele 11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siin kliendi mittelikviidsete varade turuväärtuse, mida krediidiasutus on seoses peamaakleri teenuste osutamisega kasutanud teise kliendi lühikeseks müükide katmiseks nende sisemise sobitamise teel.
16	RAHA VÄLJAVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin esitatud juhiste kohaselt järgmiste kirjete kaalutud väärtuse summa: — rida 2: vormi kirje „Jaehoiused ja väikeste äriklientide hoiused“; — rida 5: vormi kirje „Tagamata hulgirahastamine“; — rida 9: vormi kirje „Tagatud hulgirahastamine“; — rida 10: vormi kirje „Lisanõuded“; — rida 14: vormi kirje „Muud lepingulised rahastamiskohustused“; — rida 15: vormi kirje „Muud tingimuslikud rahastamiskohustused“.
17	Tagatud laenuandmistehingud (nt pöördrepotehingud) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalumata väärtusena järgmiste elementide summa: — selliste tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute summad, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktides b, c ja f; — tagatise vahetustehingutes laenuks antud tagatise turuväärtus, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kaalutud väärtusena järgmiste elementide summa: — sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktides b, c ja f; — tagatise vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 3.
18	Sissevoolud, mis tulenevad täielikult nõuetekohaselt teenindatavatest nõuetest Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste kogusummade ja sissevoolude summa: — rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis a; — rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis a; — kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis b ja mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 päeva; — vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele.
19	Muud raha sissevoolud Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena järgmiste kogusummade ja sissevoolude summa: — rahalised nõuded, mis tulenevad 30 päeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis c; — laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on kindlaks määramata, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis i; — rahalised nõuded, mis tulenevad omakapitaliinstrumentide oluliste indeksite positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktis d. Positsioon hõlmab lepingujärgselt 30 kalendripäeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid, nagu nendest olulistest indeksitest saadavad rahalised dividendid ja raha, mis kuulub tasumisele asjaomaste omakapitaliinstrumentide veel arveldamata müügist, kui neid ei võeta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt arvesse likviidsete varadena; — sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 4. Vahendite sissevoole võetakse arvesse ainult juhul, kui kõnealuseid saldosid hoitakse likviidsete varadena, nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises; — tuletisinstrumentidest tulenevad vahendite sissevoolud, nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 5 koostoimes artikliga 21; — grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 34; — muud vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikele 2.
EU-19a	(Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades) Nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikes 8, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaalutud väärtusena summa, mille võrra nimetatud kaalutud sissevoolud ületavad nimetatud väljavoole.
EU-19b	(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk) Nagu ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktis e ja artikli 33 lõikes 6, esitavad krediidiasutused konsolideeritud alusel avalikustamise eesmärgil kaalutud väärtusena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 3 ja 4 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate vahendite sissevoolude summa ulatuses, mis ületab samast äriühingust tulenevate vahendite väljavoolude summat.
20	RAHA SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad siin esitatud juhiste kohaselt järgmiste kirjete kaalumata ja kaalutud väärtuse summa: — rida 17: vormi kirje „Tagatud laenuandmistehingud (nt pöördrepotehingud)“; — rida 18: vormi kirje „Sissevoolud, mis tulenevad täielikult nõuetekohaselt teenindatavatest nõuetest“; — rida 19: vormi kirje „Muud raha sissevoolud“, — arvates maha järgmise: — rida EU-19a: vormi kirje „Selliste vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavates valuutades“; — rida EU-19b: vormi kirje „Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk“.
EU-20a	Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud.
EU-20b	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri 90 %.
EU-20c	Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vastavalt kaalumata väärtusena ja kaalutud väärtusena varade / rahaliste nõuete / maksimaalse kasutussevõetava summa kogusumma ja oma asjakohaste vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 32, 33 ja 34 kohaselt vahendite sissevoolu ülempiiri 75 %.
EU-21	LIKVIIDSUSPUHVER Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena krediidiasutuse likviidsuspuhvri väärtuse, mis on arvutatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 I lisaga „Likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem“.
22	RAHA NETOVÄLJAVOOLUDE KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad likviidsete vahendite netoväljavoolu korrigeeritud väärtuse, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusumma miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri, miinus vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri.
23	LIKVIIDSUSKATTEKORDAJA (%) Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad korrigeeritud väärtusena kirje „Likviidsuskattekordaja (%)“, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1. Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5). (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149). (3) Komisjoni 31. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/208, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega sellise täiendava likviidsete vahendite väljavoolu kohta, mis vastab negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletistehingutele tulenevale tagatise vajadusele (ELT L 33, 8.2.2017, lk 14).

Tabel EU LIQB, mis käsitleb kvalitatiivset teavet likviidsuskattekordaja kohta ja täiendab vormi EU LIQ1.

Juhised vormi EU LIQ2 kohta, mis käsitleb stabiilse netorahastuse kordaja avalikustamist

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1018, 22. juuni 2021,	L 224	6	24.6.2021
►M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/631, 13. aprill 2022,	L 117	3	19.4.2022