02020R0464 — ET — 15.12.2020 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/464,

26. märts 2020,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 teatavad rakenduseeskirjad seoses üleminekuaegade tagasiulatuvaks tunnustamiseks vajalike dokumentidega, mahepõllumajanduslike toodete tootmisega ja liikmesriikide esitatava teabega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 098 31.3.2020, lk 2)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2042 11. detsember 2020,

  L 420

9

14.12.2020



▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/464,

26. märts 2020,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 teatavad rakenduseeskirjad seoses üleminekuaegade tagasiulatuvaks tunnustamiseks vajalike dokumentidega, mahepõllumajanduslike toodete tootmisega ja liikmesriikide esitatava teabega

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

ÜLEMINEK

Artikkel 1

Dokumendid, mis tuleb esitada varasema perioodi tagasiulatuvalt tunnustamiseks

1.  
Määruse (EL) 2018/848 artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamisel esitab ettevõtja selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tegevus toimub ja kus kohaldatakse selle ettevõtja põllumajandusettevõtte suhtes kontrollisüsteemi, asjaomaste pädevate asutuste ametlikud dokumendid, mis tõendavad, et maatükkide suhtes, mille puhul taotletakse varasema perioodi tagasiulatuvat tunnustamist, kohaldati meetmeid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 ( 1 ) kohaselt rakendatud programmis, ning et kõnealustel maatükkidel ei ole kasutatud muid tooteid või aineid kui need, mida on lubatud kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises.
2.  

Määruse (EL) 2018/848 artikli 10 lõike 3 punkti b kohaldamisel esitab ettevõtja selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tegevus toimub ja kus kohaldatakse kõnealuse ettevõtja põllumajandusettevõtte suhtes kontrollisüsteemi, järgmised dokumendid, mis tõendavad, et maatükid olid looduslikud või põllumajandusmaad, mida ei ole vähemalt kolme aasta jooksul töödeldud toodete või ainetega, mille kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises ei ole määruse (EL) 2018/848 kohaselt lubatud:

a) 

kaardid, millel on selgelt esitatud tagasiulatuva tunnustamise taotlusega hõlmatud iga maatükk, ja teave kõnealuste maatükkide kogupindala ning vajaduse korral käimasoleva tootmise laadi ja mahu kohta ning võimaluse korral nende geograafilise asukoha koordinaadid;

b) 

kontrolliasutuse või kontrollorgani tehtud üksikasjalik riskianalüüs, et hinnata, kas tagasiulatuva tunnustamise taotlusega hõlmatud mis tahes maatükki on vähemalt kolme aasta jooksul töödeldud toodete või ainetega, mis ei ole mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud, võttes eelkõige arvesse taotlusega seotud kogupindala suurust ja igal taotlusega hõlmatud maatükil kõnealusel ajavahemikul rakendatud agronoomilisi tavasid;

c) 

akrediteeritud laboratooriumide selliste mulla- ja/või taimeproovide laborianalüüside tulemused, mille kontrolliasutus või kontrollorgan on võtnud pärast punktis b osutatud üksikasjalikku riskianalüüsi igalt maatükilt, mille puhul on kindlaks tehtud, et see võib olla saastunud, kuna seda on töödeldud toodete ja ainetega, mida ei ole lubatud kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises;

d) 

kontrolliasutuse või kontrollorgani kontrolliaruanne pärast ettevõtja füüsilist kontrolli, et kontrollida tagasiulatuva tunnustamise taotlusega hõlmatud maatükkide kohta kogutud teabe vastavust;

e) 

muud asjakohased dokumendid, mida kontrolliasutus või kontrollorgan peab vajalikuks tagasiulatuva tunnustamise taotluse hindamiseks;

f) 

kontrolliasutuse või kontrollorgani lõplik kirjalik kinnitus, milles märgitakse, kas varasema perioodi tagasiulatuv tunnustamine üleminekuaja osana on õigustatud, ning märgitakse iga asjaomase maatüki puhul mahepõllumajanduslikuks pidamise alguse periood ja nende maatükkide kogupindala, mille suhtes kohaldatakse perioodi tagasiulatuvat tunnustamist.



II PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSLOOMAD



1. JAGU

VEISED, LAMBAD, KITSED JA HOBUSED

Artikkel 2

Emapiimaga söötmise minimaalne ajavahemik

Määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.4.1 alapunktis g osutatud minimaalne ajavahemik emapiimast toituvate loomade söötmiseks eelistatavalt emapiimaga on järgmine:

a) 

veiste ja hobuste puhul 90 päeva pärast sündi;

b) 

lammaste ja kitsede puhul 45 päeva pärast sündi.

Artikkel 3

Siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Veiste, lammaste, kitsede ja hobuste siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala on sätestatud I lisa I osas.

Artikkel 4

Siseruumide miinimumpindala omadused ja tehnilised nõuded

Vähemalt pool I lisa I osas veiste, lammaste, kitsede ja hobuste jaoks sätestatud siseruumide miinimumpindalast peab olema sileda konstruktsiooniga, st mitte rest- või võrkpõrandaga.



2. JAGU

HIRVED

Artikkel 5

Emapiimaga söötmise minimaalne ajavahemik

Määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.4.1 alapunktis g osutatud minimaalne periood emapiimast toituvate hirvede söötmiseks eelistatavalt emapiimaga on 90 päeva pärast sündi.

Artikkel 6

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Hirvede vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala on sätestatud I lisa II osas.

Artikkel 7

Väliaedikute ja -tarandike omadused ja tehnilised nõuded

1.  
Hirvi tuleb pidada väliaedikutes või -tarandikes, mis asuvad võimaluse korral karjamaal.
2.  
Väliaedikud ja -tarandikud peavad olema ehitatud nii, et vajaduse korral oleks võimalik eri liiki hirved eraldada.
3.  
Iga väliaedik või -tarandik peab olema kas kaheks alaks jaotatav või teise väliaediku või -tarandiku kõrval, et igal alal või igas väliaedikus või -tarandikus oleks võimalik teha järjestikku hooldustöid.

Artikkel 8

Varjualuste ja vabaõhualade taimestikule esitatavad nõuded ning nende rajatiste ja vabaõhualade omadused

1.  
Hirvedele tuleb tagada varjevõimalused ja ilmastikukaitse eelistatavalt looduslike varjualustega, nagu puude ja põõsaste rühmade, metsaosade või metsatukkade lisamine väliaedikusse või -tarandikku; kui see ei ole kogu aasta jooksul piisaval määral teostatav, tuleb tagada katusega kunstlikud varjualused.
2.  
Hirvede väliaedikud või -tarandikud peavad olema varustatud rajatistega või kaetud taimestikuga, mis võimaldab loomadel oma sarvedelt sametist nahka maha hõõruda.
3.  
Tiinuse hilisel etapil ja kaks nädalat pärast poegimist peab emastel hirvedel olema juurdepääs taimkattega aladele, mis võimaldab nende vasikaid varjata.
4.  
Väliaedikud või -tarandikud peavad olema ehitatud nii, et hirved ei pääseks välja.



3. JAGU

SEAD

Artikkel 9

Emapiimaga söötmise minimaalne ajavahemik

Määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.4.1 alapunktis g osutatud minimaalne ajavahemik emapiimast toituvate sigade söötmiseks eelistatavalt emapiimaga on 40 päeva pärast sündi.

Artikkel 10

Siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Sigade siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala on sätestatud I lisa III osas.

Artikkel 11

Siseruumide ja vabajalutusalade miinimumpindala omadused ja tehnilised nõuded

Vähemalt pool I lisa III osas sätestatud siseruumide ja vabajalutusalade miinimumpindalast peab olema sileda konstruktsiooniga, st mitte rest- või võrkpõrandaga.

Artikkel 12

Vabaõhualade taimestikule esitatavad nõuded ja vabaõhualade omadused

1.  
Vabaõhualad peavad olema sigade jaoks atraktiivsed. Võimaluse korral eelistatakse põlde, kus on puud või metsad.
2.  
Vabaõhualadel peavad olema väliskliima, juurdepääs varjualustele ja vahenditele sigade kehatemperatuuri reguleerimiseks.



4. JAGU

KODULINNUD

Artikkel 13

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„nuumlinnud“ – liha tootmiseks ettenähtud kodulinnud;

b) 

„kari“ lindlate sektsioonide kontekstis – rühm linde, keda peetakse koos, teiste kodulinnuliikidega segunemata, ning kellel on selleks spetsiaalsed siseruumid ja vabajalutusalad;

c) 

„noorkukk“ – lihatootmiseks ettenähtud isane munakanatõugu tibu;

d) 

„noor nuumkana“ – lihatootmiseks ettenähtud ja mitte enne kui 120 päeva vanusena tapetud emane lind liigist Gallus gallus.

Artikkel 14

Siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Kodulindude siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala sätestatakse I lisa IV osas.

Artikkel 15

Lindlate omadused ja tehnilised nõuded

1.  

Lindlad tuleb ehitada viisil, mis võimaldab kõigil lindudel kergesti juurde pääseda vabaõhualadele. Sel eesmärgil kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) 

lindla välispiiril peavad olema sisse- ja väljapääsuavad, mis võimaldavad otsest juurdepääsu vabaõhualadele;

b) 

iga sisse- ja väljapääsuava peab olema lindudele sobiva suurusega;

c) 

lindudel peab olema takistusteta juurdepääs sisse- ja väljapääsuavadele;

d) 

lindla välispiiril olevate sisse- ja väljapääsuavade kogupikkus peab olema vähemalt 4 m lindla siseruumi miinimumpindala kasutatava ala 100 m2 kohta;

e) 

kui sisse- ja väljapääsuavad asuvad kõrgemal, tuleb paigaldada kaldtee.

2.  

Verandadega lindlate puhul kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) 

nii siseruumist verandani kui ka verandast vabaõhualani ulatuval välispiiril peavad olema sisse- ja väljapääsuavad, mis võimaldavad hõlpsat juurdepääsu vastavalt verandale või vabaõhualale;

b) 

siseruumist verandale viivate sisse- ja väljapääsuavade kogupikkus peab olema vähemalt 2 m lindla siseruumi miinimumpindala kasutatava ala 100 m2 kohta ning verandalt vabaõhualani viivate sisse- ja väljapääsuavade kogupikkus peab olema vähemalt 4 m lindla siseruumi miinimumpindala kasutatava ala 100 m2 kohta;

c) 

I lisa IV osas sätestatud siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormuse ja miinimumpindala arvutamisel ei võeta arvesse veranda kasutatavat ala. Samas võib kodulindudele mõeldud hoone täiendavat katusega vabajalutusala osa, mis on soojustatud selliselt, et selles ei ole väliskliima, võtta arvesse I lisa IV osas sätestatud siseruumide loomkoormuse ja miinimumpindala arvutamisel, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) 

see on täielikult ligipääsetav 24 tundi ööpäevas;

ii) 

see vastab määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punktide 1.6.1 ja 1.6.3 nõuetele;

iii) 

see vastab samadele sisse- ja väljapääsuavade suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud verandade suhtes käesoleva lõike punktides a ja b;

d) 

veranda kasutatavat ala ei võeta arvesse määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.9.4.4 alapunktis m osutatud nuumlindude lindlate kasutatava koguala puhul.

3.  

Mitme karja pidamiseks eraldi sektsioonideks jaotatud lindlate puhul:

a) 

tagavad sektsioonid, et kokkupuude teiste karjadega on piiratud ja et erinevatest karjadest pärit linnud ei saa lindlas seguneda;

b) 

lindla ühes sektsioonis kohaldatakse järgmisi karja maksimumsuurusi:

i) 

3 000 aretuskarja lindu liigist Gallus gallus;

ii) 

10 000 noorkana;

iii) 

4 800 nuumlindu liigist Gallus gallus;

iv) 

2 500 kohikukke;

v) 

4 000 noort nuumkana;

vi) 

2 500 kalkunit;

vii) 

2 500 hane;

viii) 

3 200 isast pekingi parti või 4 000 emast pekingi parti;

ix) 

3 200 isast muskusparti või 4 000 emast muskusparti;

x) 

3 200 isast mullardit või 4 000 emast mullardit;

xi) 

5 200 pärlkana;

c) 

sektsioonid eraldatakse kõvade vaheseintega nuumlindude jaoks, kes ei kuulu liiki Gallus gallus; selline kõva vahesein peab tagama täieliku füüsilise eraldatuse lindla iga sektsiooni hoone põrandast katuseni;

d) 

sektsioone peavad eraldama kõvad või poolsuletud vaheseinad või võrgud liigi Gallus gallus aretuskarja lindude, munakanade, noorkanade, noorkukkede ja liigi Gallus gallus nuumlindude puhul.

4.  

Lindlates võib kasutada mitmekorruselisi süsteeme. Kui kasutatakse mitmekorruselisi süsteeme, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) 

mitmekorruselisi süsteeme võib kasutada ainult liigi Gallus gallus aretuskarja lindude, munakanade, tulevaste munatootmise noorkanade, tulevaste aretuslindude noorkanade ja noorkukkede puhul;

b) 

mitmekorruselistes süsteemides ei tohi olla üle kolme korruse kasutatavat ala, esimene korrus kaasa arvatud;

c) 

tõstetud korrused peavad olema ehitatud nii, et sõnnik ei langeks madalamal asuvatele lindudele, ning olema varustatud tõhusa sõnnikueemaldussüsteemiga;

d) 

kõik korrused peavad võimaldama linde hõlpsalt kontrollida;

e) 

mitmekorruselised süsteemid peavad tagama, et kõik linnud saavad vabalt ja lihtsalt liikuda eri tasanditele või vahealadele;

f) 

mitmekorruselised süsteemid peavad olema ehitatud nii, et kõigil lindudel oleks hõlbus ja võrdne juurdepääs vabaõhualadele.

5.  
Lindlates peavad olema õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad. Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad peavad olema lindudele tagatud alates noorest east mõõtmetes või proportsioonides, mis vastavad rühma ja lindude suurusele, nagu on sätestatud I lisa IV osas.
6.  
Kodulindude puhul võib kasutada liikuvaid lindlaid, tingimusel et neid liigutatakse tootmistsükli jooksul korrapäraselt, et tagada taimestiku kättesaadavus lindudele ja vähemalt iga kodulinnupartii vahel. Nuumlindude loomkoormust, mis on sätestatud I lisa IV osa 4.–9. jaos, võib suurendada kuni 30 kg eluskaaluni m2 kohta, tingimusel et liikuva hoone esimese korruse pindala ei ületa 150 m2.

Artikkel 16

Vabaõhualade taimestikule esitatavad nõuded ja vabaõhualade omadused

1.  
Kodulindude vabaõhualad peavad olema lindudele atraktiivsed ja kõigile lindudele täielikult juurdepääsetavad.
2.  
Mitme karja pidamiseks eraldi sektsioonideks jaotatud lindlate puhul eraldatakse igale sektsioonile vastavad vabaõhualad eesmärgiga tagada, et kokkupuude teiste karjadega oleks piiratud ja eri karjadest pärit linnud ei saaks seguneda.
3.  
Kodulindude vabaõhualad peavad olema kaetud peamiselt taimkattega, mis koosneb mitmesugustest taimedest.
4.  
Vabaõhualadel peab olema lindude jaoks piisav arv kaitsvaid rajatisi, varjualuseid, põõsaid või puid, mis asuvad kogu vabaõhualal eesmärgiga tagada, et linnud kasutavad kogu vabaõhuala tasakaalustatult.
5.  
Vabaõhuala taimestikku tuleb korrapäraselt hooldada, et vähendada toitainete ülekülluse tekkimise ohtu.
6.  
Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m raadiuse lindla lähimast sisse- või väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine raadius hoone lähimast sisse- või väljapääsuluugist on siiski lubatud, kui kogu vabaõhualal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid kaitseks karmi ilmastiku ja kiskjate eest (ühe hektari kohta vähemalt neli varjualust). Hanede puhul peab vabaõhualal kasvama rohtu, mida linnud saavad süüa.



5. JAGU

KÜÜLIKUD

Artikkel 17

Emapiimaga söötmise minimaalne ajavahemik

Määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.4.1 alapunktis g osutatud minimaalne ajavahemik emapiimast toituvate küülikute söötmiseks eelistatavalt emapiimaga on 42 päeva pärast sündi.

Artikkel 18

Siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Küülikute siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala sätestatakse I lisa V osas.

Artikkel 19

Liikuvate või alaliste hoonete omadused ja tehnilised nõuded

1.  
Karjatamisperioodil tuleb küülikuid pidada karjamaadel asuvates liikuvates pidamiskohtades või alalistes pidamiskohtades, millel on juurdepääs karjamaale.
2.  
Väljaspool karjatamishooaega võib küülikuid pidada alalistes pidamiskohtades, millel on juurdepääs taimestikuga vabajalutusalale (soovitatavalt karjamaale).
3.  
Karjamaal asuvaid liikuvaid pidamiskohti tuleb liigutada nii sageli kui võimalik, et tagada karjamaa maksimaalne kasutamine, ning need peavad olema ehitatud nii, et küülikud saaksid karjamaal rohtu süüa ka pidamiskoha põranda kaudu.

Artikkel 20

Siseruumide ja vabajalutusalade omadused ja tehnilised nõuded

1.  

Alaliste ja liikuvate pidamisruumide siseruum peab olema ehitatud nii, et:

a) 

selle kõrgus on piisav, et kõik küülikud saaksid seista püstiste kõrvadega;

b) 

see suudab mahutada eri küülikurühmi ja võimaldab säilitada pesakondade ühtsuse nuumaperioodi üleviimisel;

c) 

on võimalik eraldada rühmast isasloomi ning tiineid ja reproduktiivseid emasküülikuid konkreetsetel loomade heaoluga seotud põhjustel ja piiratud aja jooksul, tingimusel et nad saavad hoida silmsidet teiste küülikutega;

d) 

emasküülikul on võimalik pesast eemalduda ja naasta pesasse, et toita poegi;

e) 

sellega tagatakse:

i) 

kaetud varjualune, sealhulgas piisaval arvul pimedaid peidukohti kõigi küülikute kategooriate jaoks;

ii) 

kõigi emasküülikute juurdepääs pesadele vähemalt üks nädal enne eeldatavat poegimiskuupäeva ja vähemalt poegade imetamisperioodi lõpuni;

iii) 

poegade juurdepääs piisaval arvul pesadele, nii et on vähemalt üks pesa imetava emasküüliku ja tema poegade jaoks;

iv) 

materjalid, mis võimaldavad küülikutel närida.

2.  

Alaliste pidamisruumidega rajatiste vabajalutusala peab olema ehitatud nii, et:

a) 

sellel on piisaval arvul kõrgendatud platvorme, mis on selle miinimumpindala peale ühtlaselt jaotatud;

b) 

seda ümbritsevad kõrged ja piisavalt sügavad tarad, et vältida põgenemist hüppamise või kaevamise teel;

c) 

kui sellel on betoonist väline ala, siis on võimalik lihtne juurdepääs taimestikuga välise ala osale. Ilma sellise lihtsa juurdepääsuta ei või betoonipinna pindala vabajalutusala miinimumpindala arvutamisel arvesse võtta;

d) 

sellega tagatakse:

i) 

kaetud varjualune, sealhulgas piisaval arvul pimedaid peidukohti kõigi küülikute kategooriate jaoks;

ii) 

materjalid, mis võimaldavad küülikutel närida.

Artikkel 21

Vabaõhualade taimestikule esitatavad nõuded ja vabaõhualade omadused

1.  
Vabaõhualade taimestikku tuleb hooldada korrapäraselt ja nii, et see oleks küülikutele atraktiivne.
2.  
Karjatamisperioodil tuleb karjamaasid korrapäraselt roteerida ja majandada nii, et küülikute karjatamine oleks optimaalne.



III PEATÜKK

VESIVILJELUSLOOMAD

Artikkel 22

Üksikasjalikud eeskirjad vesiviljelusloomade kohta liikide või liikide rühmade kaupa

Vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad järgivad II lisas liikide või liikide rühmade kohta sätestatud üksikasjalikke eeskirju seoses tootmis- ja hoidlasüsteemide loomkoormuse ja eriomadustega.



IV PEATÜKK

TÖÖDELDUD TOIT JA SÖÖT

Artikkel 23

Toidu töötlemisel lubatud meetodid

1.  
Toidu töötlemisel mahepõllumajanduslikus tootmises on lubatud kasutada üksnes meetodeid, mis vastavad määruse (EL) 2018/848 II peatükis sätestatud põhimõtetele, eelkõige artiklis 7 sätestatud mahepõllumajandusliku toidu töötlemise suhtes kohaldatavatele konkreetsetele põhimõtetele, kõnealuse määruse III peatükis sätestatud asjakohastele nõuetele ja kõnealuse määruse II lisa IV osas sätestatud üksikasjalikele tootmisnõuetele.
2.  

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/848 II lisa VI osa punkti 3 kohaldamist, on ioonvahetus- ja adsorbeeriva vaiguga töötlemine lubatud:

a) 

määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud mahepõllumajanduslike toodete puhul, tingimusel et nende meetodite kasutamine on asjaomaste toodete puhul vajalik kõnealuse määruse ja kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 alusel vastu võetud õigusaktide nõuete täitmiseks; või

b) 

direktiiviga 2006/125/EÜ reguleeritud toodete puhul, tingimusel et nende meetodite kasutamine on vajalik kõnealuse direktiivi nõuete täitmiseks.

3.  
Kui liikmesriik leiab, et konkreetset meetodit tuleks hinnata lõikes 1 osutatud põhimõtetele ja nõuetele vastavuse seisukohast või et selle meetodi kasutamise teatavad eritingimused tuleks lisada käesolevasse määrusesse, võib ta paluda komisjonil selline hindamine läbi viia. Selleks teavitab ta komisjoni ja teisi liikmesriike toimikust, milles esitatakse sellise vastavuse või eritingimuste põhjused, ning tagab toimiku avalikustamise vastavalt andmekaitset käsitlevatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele.

Komisjon avaldab esimeses lõigus osutatud taotlused korrapäraselt.

4.  
Komisjon analüüsib lõikes 3 osutatud toimikut. Kui komisjoni tehtud analüüsis jõutakse järeldusele, et toimikus kirjeldatud meetod vastab lõikes 1 osutatud põhimõtetele ja eeskirjadele, muudab komisjon käesolevat määrust, et anda sõnaselge luba toimikus osutatud meetodi kasutamiseks või lisada selle kasutamise eritingimused käesolevasse määrusesse.
5.  
Komisjon vaatab mahepõllumajandusliku toidu töötlemismeetodite lubamise, sealhulgas nende kirjelduse ja kasutustingimused läbi, kui saadakse uusi tõendeid või kui liikmesriik need esitab.

Artikkel 24

Sööda töötlemisel lubatud meetodid

1.  
Lubatud on ainult meetodid, mis vastavad määruse (EL) 2018/848 II peatükis sätestatud põhimõtetele, eelkõige artiklis 8 sätestatud mahepõllumajandusliku sööda töötlemise suhtes kohaldatavatele asjakohastele konkreetsetele põhimõtetele, kõnealuse määruse III peatükis sätestatud asjakohastele eeskirjadele ja kõnealuse määruse II lisa V osas sätestatud üksikasjalikele tootmiseeskirjadele, ning mis ei taasta mahepõllumajandusliku sööda töötlemisel ja ladustamisel kaduma läinud omadusi, mis ei paranda töötlemisega seotud hooletuse tulemusi või mis võivad muul viisil olla eksitavad mahepõllumajanduslike toodete tegeliku laadi suhtes sööda töötlemisel.
2.  
Kui liikmesriik leiab, et konkreetset meetodit tuleks hinnata lõikes 1 osutatud põhimõtetele ja nõuetele vastavuse seisukohast või et selle meetodi kasutamise teatavad eritingimused tuleks lisada käesolevasse määrusesse, võib ta paluda komisjonil selline hindamine läbi viia. Selleks teavitab ta komisjoni ja teisi liikmesriike toimikust, milles esitatakse sellise vastavuse või eritingimuste põhjused, ning tagab toimiku avalikustamise vastavalt andmekaitset käsitlevatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele.

Komisjon avaldab esimeses lõigus osutatud taotlused korrapäraselt.

3.  
Komisjon analüüsib lõikes 2 osutatud toimikut. Kui komisjoni tehtud analüüsis jõutakse järeldusele, et toimikus kirjeldatud meetod vastab lõikes 1 osutatud põhimõtetele ja eeskirjadele, muudab komisjon käesolevat määrust, et anda sõnaselge luba toimikus osutatud meetodi kasutamiseks või lisada selle kasutamise eritingimused käesolevasse määrusesse.
4.  
Komisjon vaatab mahepõllumajandusliku sööda töötlemismeetodite lubamise, sealhulgas nende kirjelduse ja kasutustingimused läbi, kui saadakse uusi tõendeid või kui liikmesriik need esitab.



V PEATÜKK

TEAVE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU JA ÜLEMINEKUAJA TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI, MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKE LOOMADE JA MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKE VESIVILJELUSLOOMADE NOORVORMIDE KÄTTESAADAVUSE KOHTA TURUL

Artikkel 25

Liikmesriikide esitatav teave

1.  
Liikmesriigid esitavad teabe, mis tuleb teha kättesaadavaks määruse (EL) 2018/848 artikli 53 lõike 6 punkti a kohaselt kõnealuse määruse artikli 26 lõikes 1 osutatud andmebaasist ning artikli 26 lõikes 2 ja, kui see on kohaldatav, artikli 26 lõikes 3 osutatud süsteemidest, kooskõlas käesoleva määruse III lisa I osas sätestatud tehniliste kirjeldustega.
2.  
Liikmesriigid esitavad teabe, mis tuleb teha kättesaadavaks määruse (EL) 2018/848 artikli 53 lõike 6 punkti b kohaselt kõnealuse määruse II lisa I osa punkti 1.8.5 ja selle lisa II osa punktide 1.3.4.3 ja 1.3.4.4 alusel tehtud erandite kohta, kooskõlas käesoleva määruse III lisa II osas sätestatud tehniliste kirjeldustega.
3.  
Liikmesriigid esitavad teabe, mis tuleb teha kättesaadavaks määruse (EL) 2018/848 artikli 53 lõike 6 punkti c kohaselt kodulindude ja sigade mahepõllumajandusliku proteiinsööda kättesaadavuse kohta liidu turul ning kõnealuse määruse II lisa II osa punkti 1.9.3.1 alapunkti c ja punkti 1.9.4.2 alapunkti c kohaselt antud lubade kohta, vastuses küsimustikule, mille komisjon igal aastal liikmesriikidele esitab.
4.  
Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teave esitatakse komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud vormis ja süsteemi kaudu. ►M1  Kõnealune teave esitatakse iga aasta 30. juuniks ja esimest korda 30. juuniks 2023 aasta 2022 kohta. ◄
5.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave, mis on saadud liikmesriikidelt määruse (EL) 2018/848 artikli 53 lõike 6 kohaselt, lisatakse kõnealuse määruse artikli 26 lõikes 1 osutatud andmebaasi ning artikli 26 lõikes 2 ja, kui see on kohaldatav, artikli 26 lõikes 3 osutatud süsteemidesse.



VI PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 26

Üleminekusätted

1.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 3. jaost peavad sigu pidavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille rajatised ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja välirajatiste ulatuslikku ümberehitamist, et täita käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud nõue, et vähemalt pool vabajalutusala pindalast peab olema sileda konstruktsiooniga, vastama sellele artiklile ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2030 ◄ .
2.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 4. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille lindlad ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja renoveerida loomade ruume, et täita siseruumist verandani viivate sisse- ja väljapääsuavade kogupikkuse nõue, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 punktis b, vastama sellele punktile ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 ◄ .
3.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 4. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille lindlate hoonete vabajalutusala ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja oluliselt vähendada siseruumide loomkoormust või renoveerida hooneid, et täita loomkoormuse ja siseruumide minimaalse pindala arvutamise nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse I lisa IV osas, järgides samal ajal artikli 15 lõike 2 punkti c, vastama neile sätetele ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 ◄ .
4.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 4. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille lindlad ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja renoveerida loomade ruume või asendada seadmeid, et täita tugeva vaheseina nõuded, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 15 lõike 3 punktis c, või õrte või kõrgendatud istumisaluste nõudeid, mis on sätestatud artikli 15 lõikes 5, vastama nendele sätetele h ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 ◄ .
5.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 4. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille mitmekorruselised lindlad ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja loomade ruumide ulatuslikku renoveerimist või seadmete asendamist, et täita tasandite maksimumarvu ja sõnnikueemaldussüsteemi nõuded, mis on sätestatud vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõike 4 punktides b ja c, vastama nendele punktidele ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2030 ◄ .
6.  
Erandina käesoleva määruse II peatüki 4. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mille lindlatel on vabajalutusalad, mis ulatuvad kaugemale kui 150 m raadiusse sellise lindla lähimast sisse- või väljapääsuavast, mis ehitati, renoveeriti või võeti kasutusele enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on vaja rajatiste konstruktsiooni ulatuslikult kohandada või omandada täiendavat maad, et täita maksimaalse raadiuse nõue, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 16 lõikes 6, vastama sellele sättele ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2030 ◄ .
7.  
Erandina käesoleva määruse I lisa IV osa 2. jaost peavad põllumajandusettevõtted või tootmisüksused, mis toodavad noorkanu linnukasvatushoonetes, mis on ehitatud, renoveeritud või kasutusele võetud enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008 ning mille puhul on käesoleva määruse I lisa IV osa 2. jao eeskirjade täitmiseks vaja oluliselt kohandada linnukasvatushoonete konstruktsiooni või omandada täiendavat maad, vastama noorkanade ja -kukkede siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormusele ja miinimumpindalale, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa IV osa 2. jaos, ►M1  hiljemalt alates 1. jaanuarist 2030 ◄ .

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

▼M1

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

II PEATÜKIS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSLOOMADE SISERUUMIDE JA VABAJALUTUSALADE LOOMKOORMUSE JA MIINIMUMPINDALA NÕUDED

I osa. Artiklis 3 osutatud veiste, lammaste, kitsede ja hobuste siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

1.   Veised



 

Siseruumid

(loomade kasutuses olev netopindala)

Vabajalutusalad

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

 

Kuni 100

1,5

1,1

Kuni 200

2,5

1,9

Kuni 350

4,0

3

Üle 350

5 m2 ning minimaalselt 1 m2 100 kg kohta

3,7 m2 ning minimaalselt 0,75 m2 100 kg kohta

Piimalehmad

 

6

4,5

Sugupullid

 

10

30

2.   Lambad ja kitsed



 

Siseruumid

(loomade kasutuses olev netopindala)

Vabajalutusalad

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Lambad

1,5

2,5

Talled

0,35

0,5

Kitsed

1,5

2,5

Kitsetalled

0,35

0,5

3.   Hobused



 

Siseruumid

(loomade kasutuses olev netopindala)

Vabajalutusalad

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta [latrite suurus vastavalt hobuste kõrgusele]

m2 looma kohta

Aretus- ja nuumhobused

Kuni 100

1,5

1,1

Kuni 200

2,5

1,9

Kuni 350

4,0

3

Üle 350

5 m2 ning minimaalselt 1 m2 100 kg kohta

3,7 m2 ning minimaalselt 0,75 m2 100 kg kohta

II osa. Artiklis 6 osutatud hirvede vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala



Hirve

liik

Vabajalutusala miinimumpindala aediku või tarandiku kohta

Loomkoormus arvestatuna täiskasvanud loomade arvuna (*1) hektari kohta

Tähnikhirv

Cervus nippon

1 ha

15

Kabehirv

Dama

1 ha

15

Punahirv

Cervus elaphus

2 ha

7

Miilu ehk Davidi hirv

Elaphurus davidianus

2 ha

7

Rohkem kui üks hirveliik

3 ha

7 juhul, kui karja kuulub punahirvi või Davidi hirvi

15 juhul, kui karja ei kuulu ei punahirvi ega Davidi hirvi
(*1)   

Kaht kuni 18 kuu vanust hirve arvestatakse ühe hirvena.

III osa. Artiklis 10 osutatud sigade siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala



 

 

Siseruumid (netopindala, mida sead saavad kasutada, siseruumi mõõdud, sealhulgas künad, aga välja arvatud sööturid, kuhu sead ei saa maha heita)

Vabajalutusalad

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Poegivad emised põrsastega kuni võõrutamiseni

 

7,5 emise kohta

2,5

Nuumsead

Võõrdepõrsad, kesikud, nooremised, noorkuldid

Mitte üle 35 kg

0,6

0,4

Üle 35 kg, kuid mitte üle 50 kg

0,8

0,6

Üle 50 kg, kuid mitte üle 85 kg

1,1

0,8

Üle 85 kg, kuid mitte üle 110 kg

1,3

1

Üle 110 kg

1,5

1,2

Emased aretussead

Mitteimetavad tiined emised

 

2,5

1,9

Isased aretussead

Kuldid

 

6

10 juhul, kui sulge kasutatakse paaritamiseks

8

IV osa. Artiklis 14 ning artikli 15 lõike 2 punktis c ja lõikes 6 osutatud kodulindude siseruumide ja vabajalutusalade ning artikli 15 lõikes 5 osutatud õrte või kõrgendatud istumistasandite loomkoormus ja miinimumpindala

1.   Liigi Gallus gallus aretuskarja linnud, kes on mõeldud tulevaste munakanade haudemunade tootmiseks, ning liigi Gallus gallus aretuskarja linnud, kes on mõeldud haudemunade tootmiseks tulevaste liigi Gallus gallus nuumlindude jaoks:



Vanus

≥ 18 nädalat

Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Aretuslindude maksimumarv lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

6

Tulevaste munakanade aretuslindude õrred

Õrre miinimumpikkus sentimeetrites linnu kohta

18

Pesad

7 emaslindu pesa kohta või ühispesa puhul 120 cm2 emaslinnu kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4

2.   Noorkanad ja -kuked



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad

Igasugused õrte või kõrgendatud istumistasandite või mõlema kombinatsioonid, mis tagavad

vähemalt 10 cm õrt linnu kohta

või

vähemalt 100 cm2 kõrgendatud istumistasandit linnu kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

1

3.   Munakanad, sealhulgas kaheotstarbelised liinid liha ja munade tootmiseks:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Lindude maksimumarv lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

6

Õrred

Õrre minimaalne pikkus sentimeetrites linnu kohta

18

Pesad

7 munakana pesa kohta või ühispesa puhul 120 cm2 munakana kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4

4.   Nuumlinnud liigist Gallus gallus:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad

Igasugused õrte või kõrgendatud istumistasandite või mõlema kombinatsioonid, mis tagavad

vähemalt 5 cm õrt linnu kohta

või vähemalt 25 cm2 kõrgendatud istumistasandit linnu kohta

Püsivate hoonete vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4

Liikuvate hoonete vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

2,5

5.   Nuumlinnud liigist Gallus gallus: kohikuked ja noored nuumkanad:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad

Igasugused õrte või kõrgendatud istumistasandite või mõlema kombinatsioonid, mis tagavad

vähemalt 5 cm õrt linnu kohta

või vähemalt 25 cm2 kõrgendatud istumistasandit linnu kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4

6.   Nuumlinnud muust liigist kui Gallus gallus: Kalkunid liigist Meleagris gallopavo, mida turustatakse tervena küpsetamiseks või mis on ette nähtud tükeldamiseks:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad

Igasugused õrte või kõrgendatud istumistasandite või mõlema kombinatsioonid, mis tagavad

vähemalt 10 cm õrt linnu kohta

või vähemalt 100 cm2 kõrgendatud istumistasandit linnu kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

10

7.   Nuumlinnud muust liigist kui Gallus gallus: Haned liigist Anser anser domesticus:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

15

8.   Nuumlinnud muust liigist kui Gallus gallus: Pekingi pardid liigist Anas platyrhynchos domesticus, muskuspardid liigist Cairina moschata ja hübriidid ning mullardid liigist Cairina moschata × Anas platyrhynchos



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4,5

9.   Nuumlinnud muust liigist kui Gallus gallus: Pärlkanad liigist Numida meleagris f. domestica:



Siseruumide loomkoormus ja miinimumpindala

Loomkoormus lindla siseruumi kasutatava ala m2 kohta

21 kg eluskaal m2 kohta

Õrred või kõrgendatud istumistasandid või mõlemad

Igasugused õrte või kõrgendatud istumistasandite või mõlema kombinatsioonid, mis tagavad

vähemalt 5 cm õrt linnu kohta

või vähemalt 25 cm2 kõrgendatud istumistasandit linnu kohta

Vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

Vabajalutusala miinimumpindala ruutmeetrites (m2) linnu kohta

4

V osa. Artiklis 18 osutatud küülikute siseruumide ja vabajalutusalade loomkoormus ja miinimumpindala

1.   Siseruumid



 

Siseruumid

(kasutatav netopindala looma kohta, v.a platvormid, m2 looma kohta) puhkeala puhul

Püsiv hoone

Siseruumid

(kasutatav netopindala looma kohta, v.a platvormid, m2 looma kohta) puhkeala puhul

Liikuv hoone

Imetavad emasküülikud koos poegadega kuni võõrutamiseni

0,6 m2 poegadega emasküüliku kohta, kui emasküüliku eluskaal on alla 6 kg

0,72 m2 poegadega emasküüliku kohta, kui emasküüliku eluskaal on üle 6 kg

0,6 m2 poegadega emasküüliku kohta, kui emasküüliku eluskaal on alla 6 kg

0,72 m2 poegadega emasküüliku kohta, kui emasküüliku eluskaal on üle 6 kg

Tiined emasküülikud ja reproduktiivsed emasküülikud

0,5 m2 tiine emasküüliku või reproduktiivse emasküüliku kohta, kui eluskaal on alla 6 kg

0,62 m2 tiine emasküüliku või reproduktiivse emasküüliku kohta, kui eluskaal on üle 6 kg

0,5 m2 tiine emasküüliku või reproduktiivse emasküüliku kohta, kui eluskaal on alla 6 kg

0,62 m2 tiine emasküüliku või reproduktiivse emasküüliku kohta, kui eluskaal on üle 6 kg

Nuumküülikud võõrutamisest kuni tapmiseni

Asendusküülikud (nuumamise lõpust kuuekuuseks saamiseni)

0,2

0,15

Täiskasvanud isasloomad

0,6

1, kui isaslooma juurde viiakse emasküülikuid paaritamiseks

0,6

1, kui isaslooma juurde viiakse emasküülikuid paaritamiseks

2.   Vabajalutusala



 

Vabajalutusalad (taimkattega vabajalutusala, mis on eelistatult karjamaa)

(kasutatav netopindala looma kohta, v.a platvormid, m2 looma kohta)

Püsiv hoone

Vabajalutusalad

(kasutatav netopindala looma kohta, v.a platvormid, m2 looma kohta)

Liikuv hoone

Imetavad emasküülikud koos poegadega kuni võõrutamiseni

2,5 m2 poegadega emasküüliku kohta

2,5 m2 poegadega emasküüliku kohta

Tiined emasküülikud/reproduktiivsed emasküülikud

2,5

2,5

Nuumküülikud võõrutamisest kuni tapmiseni

Asendusküülikud (nuumamise lõpust kuuekuuseks saamiseni)

0,5

0,4

Täiskasvanud isasloomad

2,5

2,5



II LISA

ARTIKLIS 22 OSUTATUD VESIVILJELUSLOOMADE TOOTMIS- JA HOIDLASÜSTEEMIDE LOOMKOORMUSE JA ERIOMADUSTE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

I osa. Lõhelased magevees

Meriforell (Salmo trutta), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), ameerika paalia (Salvelinus fontinalis), lõhe (Salmo salar), arktika paalia (Salvelinus alpinus), harjus (Thymallus thymallus), järvepaalia (Salvelinus namaycush), doonau taimen (Hucho hucho).



Tootmissüsteemid

Edasikasvatusega tegelevate kasvanduste vesi pärineb avatud veekasutusega süsteemidest. Voolukiirus peab kindlustama loomade vähemalt 60 % küllastuse hapnikuga ning tagama nende mugavuse ja kasvanduse heitvee väljavoolu.

Suurim loomkoormus

Allpool nimetamata lõheliste liigid: alla 15 kg/m3

Lõhe: 20 kg/m3

Meriforell ja vikerforell: 25 kg/m3

Arktika paalia: 25 kg/m3

II osa. Lõhelased merevees

Lõhe (Salmo salar), meriforell (Salmo trutta), vikerforell (Oncorhynchus mykiss)



Suurim loomkoormus

Võrksumpades 10 kg/m3

III osa. Tursk (Gadus morhua) ja muud tursklased, huntahven (Dicentrarchus labrax), kuld-merikoger (Sparus aurata), kotkaskala (Argyrosomus regius), harilik kammeljas (Psetta maxima [= Scopthalmus maximux])), harilik pagrus (Pagrus pagrus [= Sparus pagrus]), kotkaskalalane (Sciaenops ocellatus) ja muud merikogerlased (Sparidae) ning küülikkalad (Siganus spp.)



Tootmissüsteemid

Avatud veekasutusega hoidlates (võrksumbad ja -puurid) või maismaal paiknevates avatud süsteemides tagab merehoovuse väikseim kiirus kalade võimalikult suure heaolu.

Suurim loomkoormus

Muude kalade puhul, v.a kammeljas: 15 kg/m3

Kammelja puhul: 25 kg/m2

IV osa. Huntahven, kuld-merikoger, kotkaskala, kefaalid (harilik meriärn) ja angerjas (Anguilla spp.) loodete aladel asuvates maasse kaevatud tiikides ning rannikul asuvates laguunides



Hoidlasüsteem

Vesiviljelustootmisüksusteks muudetud tavapärased soolaluited ja samalaadsed loodete aladel asuvad maasse kaevatud tiigid.

Tootmissüsteemid

Vee uuendamine peab olema piisav liikide heaolu tagamiseks. Vähemalt 50 % tammidest peavad olema taimkattega. Nõutud on märgaladel asuvad puhastustiigid.

Suurim loomkoormus

4 kg/m3

V osa. Tuur magevees

Asjaomased liigid: tuurlased



Tootmissüsteemid

Igas kasvatamisüksuses peab vee voolukiirus tagama loomade heaolu.

Heitvee kvaliteet peab olema võrdväärne sissetuleva vee kvaliteediga.

Suurim loomkoormus

30 kg/m3

VI osa. Kalad maismaavetes

Asjaomased liigid: karpkalad (Cyrpinidae) ja teised sellega seotud liigid polükultuuri raames, sh ahven, haug, merihunt, siiad, tuur.

Ahven (Perca fluviatilis) monokultuuris



Tootmissüsteemid

Kalatiikides, mis tuleb korrapäraselt täielikult veest tühjendada, ja järvedes. Järvedes toodetakse üksnes mahepõllumajanduslikul meetodil, sh põllukultuuride kasvatus kuivadel aladel.

Kalapüügikohas peab olema puhta vee sisselaskekoht ning püügikoht peab olema nii suur, et kaladel oleks võimalikult mugav. Pärast püüki tuleb kala hoida puhtas vees.

Maismaavees asuvaid üksusi peavad ümbritsema loodusliku taimkattega alad, mis moodustavad puhvertsooni selliste maa-alade jaoks, mis ei ole seotud mahepõllumajanduslike vesiviljeluse nõuetele vastava kasvatustegevusega.

Kaubakalakasvatuses tuleb kasutada polükultuuri tingimusel, et järves kasvavate muude liikide puhul on täidetud käesolevates eeskirjades esitatud kriteeriumid.

Suurim loomkoormus

Liikide kogutoodang on piiratud 1 500 kg kalaga hektari kohta aastas (esitatud tootmismahuna tulenevalt tootmissüsteemi eriomadustest).

Maksimaalne loomkoormus üksnes ahvena kohta monokultuuris

20 kg/m3

VII osa. Viburhännaklased ja mageveekrevetid (Macrobrachium spp.)



Tootmissüsteemid

Tootmisüksused peavad asuma steriilsetes savipiirkondades, et minimeerida tiigiehituse keskkonnamõju. Tiigid tuleb ehitada looduses saadaolevast savist.

Suurim loomkoormus

Paljunemine: kuni 22 järelvastset/m2

Suurim hetkeline biomass: 240 g/m2

VIII osa. Vähid

Asjaomased liigid: Astacus astacus.



Suurim loomkoormus

Väikeste vähkide puhul (< 20 mm): 100 isendit m2 kohta.

Keskmise suurusega vähkide puhul (20–50 mm): 30 isendit m2 kohta.

Täiskasvanud vähkide puhul (> 50 mm): 5 isendit m2 kohta, eeldusel et on piisavalt sobivaid peidupaiku.

IX osa. Molluskid ja okasnahksed



Tootmissüsteemid

Õngejadad, parved, põhjakasvatus, võrgust kotid, sumbad, restid, rõngasvõrgud, bouchot’ vaiad ja muud kasvatussüsteemid. Kui rannakarplasi kasvatatakse parvedel, ei või rippuvate köite arv olla suurem kui üks köis parve pinna iga ruutmeetri kohta. Rippuva köie pikkus peab olema kuni 20 meetrit. Rippuvate köite pealt karpide harvendamine ei või toimuda tootmistsükli jooksul, siiski võib olla lubatud rippuvate köite jaotamine ilma loomkoormust suurendamata.

X osa. Troopilised mageveekalad: piimkala (Chanos chanos), tilaapia (Oreochromis spp.), pangaasius (Pangasius spp.)



Tootmissüsteemid

Tiigid ja sumbad

Suurim loomkoormus

Pangaasius: 10 kg/m3

Tilaapia: 20 kg/m3



III LISA

TEAVE, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ESITAMA, NAGU ON OSUTATUD ARTIKLIS 25

I osa. Teave määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikes 1 osutatud andmebaasist ning artikli 26 lõikes 2 ja, kui see on kohaldatav, artikli 26 lõikes 3 osutatud süsteemidest

1. 

Mahepõllumajandusliku ja üleminekuaja taimse paljundusmaterjali, välja arvatud seemikute, kuid sealhulgas seemnekartuli kättesaadavust käsitlev teave, mis on iga konkreetse kategooria puhul salvestatud määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikes 1 osutatud andmebaasis või artikli 26 lõike 2 punktis a osutatud süsteemides, peab hõlmama järgmist:

— 
teaduslik ja üldnimetus (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
sordi või heterogeense materjali nimetus;
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav üleminekuaja kogus (üksuste koguarv või seemnete kaal);
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav mahepõllumajanduslik kogus (üksuste koguarv või seemnete kaal);
— 
nende ettevõtjate arv, kes laadisid teabe vabatahtlikult üles vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikele 2.

Selle punkti kohaldamisel tähendab „seemik“ noort taime, mis pärineb seemnest ja mitte pistikust.

2. 

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide iga liigi kättesaadavust puudutav teave, mis on salvestatud määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõike 2 punktis c osutatud süsteemides, peab hõlmama järgmist:

— 
liigid ja perekond (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
tõud ja liinid, kui on kohaldatav;
— 
arenguetapp (munad, vastsed, noorloomad), milles loomad on kättesaadavad müügiks mahepõllumajanduslikuna;
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav kogus;
— 
tervislik seisund kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/88/EÜ; ( 2 )
— 
nende ettevõtjate arv, kes laadisid teabe vabatahtlikult üles vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikele 2.
3. 

Mahepõllumajanduslike loomade iga liigi kättesaadavust puudutav teave, mis on salvestatud määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõike 2 punktis b osutatud süsteemides, peab hõlmama järgmist:

— 
liigid ja perekond (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
tõud ja liinid;
— 
tootmise eesmärgid: liha, piim, kaheotstarbeline või aretus;
— 
arenguetapp: täiskasvanud või noorloomad (st veised < 6 kuud, täiskasvanud veised);
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav kogus (loomade koguarv);
— 
tervislik seisund kooskõlas loomatervishoiu horisontaalsete eeskirjadega;
— 
nende ettevõtjate arv, kes laadisid teabe vabatahtlikult üles vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikele 2.
4. 

Kui see on asjakohane, siis mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kohandatud mahepõllumajanduslikke tõuge ja liine puudutav teave, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikes 3, peab hõlmama järgmist:

— 
liigid ja perekond (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
tõud ja liinid;
— 
tootmise eesmärgid: liha, piim, kaheotstarbeline või aretus;
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav kogus (loomade koguarv);
— 
tervislik seisund kooskõlas loomatervishoiu horisontaalsete eeskirjadega;
— 
nende ettevõtjate arv, kes laadisid teabe vabatahtlikult üles vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikele 3.
5. 

Kui see on asjakohane, siis mahepõllumajanduslike noorkanade kättesaadavust puudutav teave, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikes 3, peab hõlmama järgmist:

— 
liigid ja perekond (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
tõud ja liinid;
— 
tootmise eesmärgid: liha, munad, kaheotstarbeline või aretus;
— 
ettevõtjate hinnangu kohaselt kättesaadav kogus (loomade koguarv);
— 
kasvatussüsteem (märkida, kas tegu on mitmetasandilise kasvatussüsteemiga);
— 
tervislik seisund kooskõlas loomatervishoiu horisontaalsete eeskirjadega;
— 
nende ettevõtjate arv, kes laadisid teabe vabatahtlikult üles vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 26 lõikele 3.

II osa. Teave erandite kohta, mida on tehtud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punktiga 1.8.5 ja sama lisa II osa punktidega 1.3.4.3 ja 1.3.4.4

1. 

Teave erandite kohta, mida on tehtud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punktiga 1.8.5, peab hõlmama järgmist:

— 
teaduslik ja üldnimetus (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus);
— 
sort;
— 
erandite arv ja erandiga hõlmatud seemnete kogumass või taimede arv;
— 
erandi põhjendused: teadusuuringud, sobiva sordi puudumine, konserveerimine või muud põhjused;
— 
kui on kohaldatav, siis muudel põhjustel kui teadusuuringute eesmärgil tehtud erandite puhul selliste liikide loetelu, millele erandit ei tehta, sest need on mahepõllumajanduslikul kujul piisavalt kättesaadavad.
2. 

Iga tavapärase põllumajandusloomaliigi puhul (veised, hobused, lambad, kitsed, sead ning hirved, küülikud ja kodulinnud) peab vastavalt määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punktidele 1.3.4.3 ja 1.3.4.4 tehtud erandeid käsitlev teave hõlmama järgmist:

— 
teaduslik ja üldnimetus (üldnimetus ja ladinakeelne nimetus, st liik ja perekond);
— 
tõud ja liinid;
— 
tootmise eesmärgid: liha, piim, munad, kaheotstarbeline või aretus;
— 
erandite arv ja erandiga hõlmatud loomade koguarv;
— 
erandi põhjendused: sobivate loomade puudumine või muud põhjused.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

( 2 ) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).