02020H1475 — ET — 02.02.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1475, 13. oktoober 2020, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 337 14.10.2020, lk 3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 36I |
1 |
2.2.2021 |
||
NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1475,
13. oktoober 2020,
mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel
(EMPs kohaldatav tekst)
Üldpõhimõtted
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks rahvatervise kaitse meetmete võtmisel ja kohaldamisel peaksid liikmesriigid koordineerima oma meetmeid, tuginedes võimalikult suurel määral järgmistele põhimõtetele:
1. COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud mis tahes piirangud isikute vabale liikumisele liidus peaksid põhinema konkreetsetel ja piiratud avaliku huviga seotud põhjustel, nimelt rahvatervise kaitsel. Selliseid piiranguid tuleb kohaldada kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Seega ei tohiks võetavad meetmed minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik rahvatervise kaitseks.
2. Kõik sellised piirangud tuleks tühistada kohe, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab.
3. Liikmesriikide vahel ei tohi olla diskrimineerimist, näiteks ei tohi kohaldada naaberliikmesriiki reisimise ja sealt saabumise suhtes leebemaid norme kui samas epidemioloogilises olukorras olevatesse teistesse liikmesriikidesse reisimise ja sealt saabumise suhtes.
4. Piirangud ei saa põhineda asjaomase isiku kodakondsusel, vaid peaksid põhinema asukohal (asukohtadel), kus isik 14 päeva jooksul enne saabumist viibis.
5. Liikmesriigid peaksid alati võtma vastu oma kodanikke ning nende territooriumil elavaid liidu kodanikke ja nende pereliikmeid ning võimaldama kiiret transiiti läbi oma territooriumi.
6. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu piiriüleste piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, eksklaavide ja geograafiliselt eraldatud piirkondade eripäradele ning vajadusele teha koostööd kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
7. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt vahetama teavet kõigis käesoleva soovituse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
Ühised kriteeriumid
8. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks vaba liikumise piiramise kaalumisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma järgmisi põhikriteeriume:
„14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv“, st viimase 14 päeva jooksul piirkonna tasandil teatatud uute COVID-19 juhtumite koguarv 100 000 elaniku kohta;
„positiivsete testimistulemuste määr“, st positiivsete testide osakaal viimasel nädalal tehtud COVID-19 nakkuse testide koguarvus;
„testimise suhtarv“, st viimasel nädalal tehtud COVID-19 nakkuse testide arv 100 000 elaniku kohta.
Andmed ühiste kriteeriumide kohta
9. Täielike ja võrreldavate andmete kättesaadavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid iga nädal esitama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele punktis 8 esitatud kriteeriumide kohta kättesaadavad andmed.
Liikmesriigid peaksid need andmed esitama ka piirkondlikul tasandil, et oleks võimalik suunata meetmeid piirkondadele, kus need on hädavajalikud.
Liikmesriigid peaksid vahetama teavet kõigi oma testimisstrateegiate kohta.
Riskipiirkondade kaardistamine
10. Liikmesriikide esitatud andmete põhjal peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldama ELi liikmesriikide kaardi piirkondade kaupa, et toetada liikmesriike otsuste tegemisel. See kaart peaks sisaldama ka andmeid Islandi, Liechtensteini, Norra ja, niipea kui tingimused seda võimaldavad, ( 1 ) Šveitsi Konföderatsiooni kohta. Sellel kaardil tuleks piirkonnad märgistada järgmiste värvidega:
roheline, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on väiksem kui 25 ja COVID-19 nakkuse testide positiivsete testimistulemuste määr on alla 4 %;
oranž, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on väiksem kui 50, kuid COVID-19 nakkuse testide positiivsete testimistulemuste määr on 4 % või üle selle, või kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on vahemikus 25–150, kuid COVID-19 nakkuse testide positiivsete testimistulemuste määr on alla 4 %;
punane, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on vahemikus 50 kuni 150 ja COVID-19 nakkuse testide positiivsete testimistulemuste määr on 4 % või üle selle või kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on suurem kui 150, kuid vähem kui 500;
tumepunane, kui 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv on 500 või rohkem;
hall, kui punktides a–c esitatud kriteeriumide hindamiseks ei ole piisavalt teavet või kui testimise suhtarv on 300 või vähem COVID-19 nakkuse testi 100 000 elaniku kohta.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks samuti avaldama eraldi kaardid iga üldkaardil kajastatava põhinäitaja kohta: viimase 14 päeva teatatud juhtumite suhtarv piirkondlikul tasandil, samuti viimase nädala testimise suhtarv ja positiivsete testitulemuste määr riiklikul tasandil. Kui teave on piirkondlikul tasandil kättesaadav, peaksid kõik kaardid põhinema sellel teabel.
11. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks iga nädal avaldama kaartide ajakohastatud versiooni ja nende alusandmed.
Ühised künnised rahvatervisega seotud põhjustel vaba liikumise piirangute kaalumisel
12. Liikmesriigid ei tohiks piirata nende isikute vaba liikumist, kes reisivad sellistesse teise liikmesriigi piirkondadesse või saabuvad sellistest teise liikmesriigi piirkondadest, mis on punkti 10 kohaselt liigitatud roheliseks.
13. Kui liikmesriigid kaaluvad piirangute kohaldamist punkti 10 kohaselt muuks kui roheliseks liigitatud piirkondade suhtes,
peaksid nad võtma arvesse epidemioloogilise olukorra erinevusi oranžiks, punaseks või tumepunaseks liigitatud piirkondades ning tegutsema proportsionaalselt;
võiksid nad võtta arvesse täiendavaid kriteeriume ja suundumusi. Selleks esitab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus iga nädal andmed elanikkonna suuruse, haiglaravile suunamise määra, intensiivravile suunamise määra ja suremuse kohta, kui need andmed on kättesaadavad;
peaksid nad võtma arvesse epidemioloogilist olukorda nende oma territooriumil, sealhulgas testimispõhimõtteid, tehtud testide arvu, positiivsete testimistulemuste määra ja muid epidemioloogilisi näitajaid;
peaksid nad võtma arvesse testimisstrateegiaid ning pöörama erilist tähelepanu suure testimise suhtarvuga piirkondade olukorrale;
peaksid nad võtma arvesse uute SARS-CoV-2 probleemsete tüvede, eelkõige edasikandumist ja surmajuhtumite arvu suurendavate tüvede levimust, ning samuti genoomi järjendamise taset, olenemata asjaomase piirkonna kategooriast.
Liikmesriikidevaheline koordineerimine
14. Liikmesriigid, kes kavatsevad oma otsustusprotsesside alusel kohaldada piiranguid isikute suhtes, kes reisivad punkti 10 kohaselt muuks kui roheliseks liigitatud piirkonda või saabuvad sealt, peaksid enne piirangute jõustumist teavitama kõigepealt mõjutatud liikmesriiki. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiriülesele koostööle, äärepoolseimatele piirkondadele, eksklaavidele ja geograafiliselt eraldatud piirkondadele. Enne piirangute jõustumist tuleks piirangute kehtestamise kavatsusest teavitada ka teisi liikmesriike ja komisjoni. Võimaluse korral peaks teavitamine toimuma 48 tundi ette.
Teiste liikmesriikide ja komisjoni teavitamiseks peaksid liikmesriigid kasutama loodud kommunikatsioonivõrgustikke, sealhulgas kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) võrgustikku. IPCRi kontaktpunktid peaksid tagama, et teave edastatakse viivitamata nende pädevatele asutustele.
15. Liikmesriigid peaksid viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni varem kehtestatud piiravate meetmete kaotamisest või leevendamisest, mis peaks jõustuma võimalikult kiiresti.
Vaba liikumise piirangud tuleks kaotada, kui piirkond liigitatakse punkti 10 kohaselt taas roheliseks, tingimusel et nende piirangute kehtestamisest on möödunud vähemalt 14 päeva.
16. Hiljemalt seitse päeva pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist peaksid liikmesriigid kaotama järk-järgult piirangud, mida kohaldatakse piirkondade suhtes, mis on enne käesoleva soovituse vastuvõtmist punkti 10 kohaselt liigitatud roheliseks.
Ühine raamistik seoses võimalike meetmetega suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate puhul
16a. Liikmesriigid peaksid tungivalt soovitama hoiduda mittehädavajalikust reisimisest piirkondadesse ja piirkondadest, mis on punkti 10 kohaselt liigitatud tumepunaseks, ning soovitama hoiduda mittehädavajalikust reisimisest piirkondadesse ja piirkondadest, mis on liigitatud punkti 10 kohaselt punaseks.
Samal ajal peaksid liikmesriigid püüdma hoida ära hädavajaliku reisimise katkemist, tagama transpordivoogude jätkumise kooskõlas nn roheliste transpordikoridoride süsteemiga ning hoidma ära häireid tarneahelas ning takistusi kutsealastel või ärilistel põhjustel reisivate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisele.
17. Liikmesriigid ei tohiks põhimõtteliselt keelata teisest liikmesriigist reisivate isikute sisenemist riiki.
Liikmesriigid, kes peavad vajalikuks kehtestada oma otsustusprotsesside alusel vaba liikumise piirangud, võivad nõuda, et punkti 10 kohaselt muuks kui roheliseks liigitatud piirkonnast saabuvad isikud:
que se sometan a cuarentena o autoaislamiento según lo recomendado por el Comité de Seguridad Sanitaria ( 2 ) y/o
que se sometan a una prueba de detección de la COVID-19 antes y/o después de su llegada. Puede tratarse de una prueba de RCP-RT o de una prueba rápida de antígenos incluida en la lista común y actualizada de pruebas rápidas de antígenos para el diagnóstico de la COVID-19 establecida sobre la base de la Recomendación del Consejo, de 21 de enero de 2021, relativa a un marco común para el uso y la validación de las pruebas rápidas de antígenos y el reconocimiento mutuo de los resultados de las pruebas diagnósticas de la COVID-19 en la UE ( 3 ), según determinen las autoridades sanitarias nacionales.
▼M1 —————
Liikmesriigid peaksid karantiini/eneseisolatsiooni kestuse ja asendusvõimaluste osas tehtavaid koordineerimisalaseid jõupingutusi tugevdama. Alati, kui see on võimalik, ja kooskõlas liikmesriikide otsustatud strateegiatega tuleks soodustada testimise arendamist.
Liikmesriigid peaksid saavutama piisava testimissuutlikkuse ja aktsepteerima digitaalseid testimistõendeid, tagades samal ajal, et see ei kahjusta oluliste tervishoiuteenuste osutamist, eelkõige seoses laborite suutlikkusega.
17a. Liikmesriigid peaksid nõudma, et isikud, kelle reis sai alguse punkti 10 alapunkti ca kohaselt tumepunaseks liigitatud piirkonnast, teeksid enne saabumist COVID-19 nakkuse testi ning jääksid karantiini/eneseisolatsiooni vastavalt terviseohutuse komitee soovitusele. Sarnaseid meetmeid võiks kohaldada suure probleemsete tüvede levikuga piirkondade suhtes.
SARS-CoV-2 uute nakkavamate tüvede leviku ja mõju kontrolli alla saamiseks peaksid liikmesriigid eelkõige tumepunaseks liigitatud piirkondades võtma, säilitama ja tugevdama isikukaitsemeetmeid, suurendama testimist ja parandama kontaktsete isikute jälgimist ning tõhustama COVID-19 juhtumite kogukondlikult representatiivse valimi jälgimist ja järjendamist.
17b. Liikmesriigid peaksid andma oma territooriumil elavatele isikutele võimaluse asendada punkti 17 alapunktis b ja punktis 17a nimetatud saabumiseelne COVID-19 nakkuse test saabumisjärgse testiga, mis lisandub kohaldatavatele karantiini-/eneseisolatsiooni nõuetele.
18. Liikmesriigid peaksid vastastikku tunnustama sertifitseeritud tervishoiuasutuste poolt teistes liikmesriikides tehtud COVID-19 nakkuse testide tulemusi. Liikmesriigid peaksid tõhustama koostööd testimisega seotud eri aspektide osas, sealhulgas testisertifikaatide kontrollimine, võttes arvesse teadusuuringuid, epidemioloogiaekspertide nõuandeid ja parimaid tavasid.
19. Reisijatelt, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, ei tohiks nõuda karantiini jäämist kõnealuse olulise ülesande täitmisel, eelkõige puudutab see järgmisi reisijaid:
elutähtsatel kutsealadel töötavad isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, sealhulgas tervishoiutöötajad, piirialatöötajad ja lähetatud töötajad, samuti hooajatöötajad, nagu on osutatud COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevates suunistes ( 4 );
transporditöötajad või transporditeenuse osutajad, sealhulgas selliste kaubaveokite juhid, millega veetakse kaupu liikmesriigi territooriumil kasutamiseks või millega tehakse üksnes transiitvedusid;
patsiendid, kes reisivad mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel;
õpilased, üliõpilased ja praktikandid, kes reisivad iga päev välismaale;
isikud, kes reisivad tungivatel perekondlikel või ärilistel põhjustel;
diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud isikud, kelle füüsiline kohalolu on nende organisatsioonide tõhusa toimimise jaoks vajalik, sõjaväelased ja politseiametnikud ning humanitaarabi- ja elanikkonnakaitse töötajad oma tööülesannete täitmisel;
transiitreisijad;
meremehed;
ajakirjanikud, kui nad täidavad oma ülesandeid.
19a. Punkti 17a kohaselt peaksid reisijad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, täitma reisimisel tumepunasest piirkonnast testimisnõuded ja jääma karantiini/eneseisolatsiooni, tingimusel et see ei mõjuta ebaproportsionaalselt sellise ülesande või vajaduse täitmist.
Erandina ei tohiks punkti 17 alapunktis b ja punktis 17a sätestatud COVID-19 nakkuse testi tegemist põhimõtteliselt nõuda transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt kooskõlas punkti 19 alapunktiga b. Kui liikmesriik nõuab transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt COVID-19 nakkuse testi tegemist, tuleks kasutada antigeeni kiirtesti ning see ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Et säilitada nn roheliste transpordikoridoride toimimine, peaksid liikmesriigid transpordi- või tarneahela häirete korral sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotama või kehtetuks tunnistama. Transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt ei tohiks nende olulise ülesande täitmisel nõuda punkti 17 alapunkti a ja punkti 17a kohaselt karantiini jäämist.
19b. Lisaks punktis 19a sätestatud eranditele ei tohiks liikmesriigid nõuda testi tegemist või karantiini/eneseisolatsiooni jäämist piirialadel elavatelt isikutelt, kes töö, ettevõtluse, hariduse, pereelu, arstiabi või hoolduse eesmärgil reisivad iga päev või sagedasti üle piiri, eelkõige isikutelt, kes täidavad kriitilise tähtsusega ülesandeid või kes on olulised elutähtsa taristu jaoks. Kui nendes piirkondades kehtestatakse piiriülese reisimise korral testimise nõue, peaks selliste isikute testimise sagedus olema proportsionaalne. Kui epidemioloogiline olukord on mõlemal pool piiri ühesugune, ei tuleks reisimisel testimisnõuet kehtestada. Isikutelt, kes väidavad, et nende olukord jääb käesoleva punkti kohaldamisalasse, võidakse nõuda dokumentaalsete tõendite või sellekohase avalduse esitamist.
20. Liikmesriigid võivad ette näha, et nende territooriumile sisenevad isikud peavad esitama reisija asukoha vormi kooskõlas andmekaitsenõuetega. Liikmesriikidele tuleks võimalikuks kasutamiseks välja töötada ühine Euroopa reisija asukoha vorm. Võimaluse korral tuleks andmetöötluse lihtsustamiseks kasutada reisija asukoha andmete puhul digitaalset varianti, tagades samal ajal kõigile kodanikele võrdse juurdepääsu.
21. Punkti 10 kohaselt tumepunaseks, punaseks, oranžiks või halliks liigitatud piirkonnast saabuvate isikute suhtes kohaldatavad meetmed ei tohi olla diskrimineerivad, st neid tuleks samamoodi kohaldada ka asjaomase liikmesriigi enda tagasipöörduvate kodanike suhtes.
22. Liikmesriigid peaksid tagama, et kodanikele ja ettevõtjatele kehtestatud ametlikud nõuded toovad konkreetset kasu pandeemia tõkestamisel tehtavates rahvatervisealastes jõupingutustes ning ei tekita põhjendamatut ja tarbetut halduskoormust.
23. Kui isikul ilmnevad sihtkohta saabumisel sümptomid, tuleks läbi viia testimine, diagnoosimine, isoleerimine ja kontaktide jälgimine vastavalt kohalikule tavale ning riiki sisenemist ei tohiks keelata. Teavet saabumisel avastatud juhtumite kohta tuleks kontaktide jälgimise eesmärgil viivitamata jagada nende riikide tervishoiuasutustega, kus asjaomane isik on viimase 14 päeva jooksul viibinud, kasutades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi.
24. Piirangud ei tohiks seisneda teatavate transporditeenuste osutamise keelamises.
Kommunikatsioon ja üldsuse teavitamine
25. Liikmesriigid peaksid andma asjaomastele sidusrühmadele ja üldsusele selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet vaba liikumise piirangute, kaasnevate nõuete (näiteks COVID-19 nakkuse negatiivsed testimistulemused või reisija asukoha vormid) ning riskipiirkondadest saabuvate reisijate suhtes kohaldatavate meetmete kohta võimalikult varakult enne uute meetmete jõustumist. Üldjuhul tuleks see teave avaldada 24 tundi enne meetmete jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust.
See teave tuleks teha kättesaadavaks ka veebiplatvormil „Re-open EU“, mis peaks sisaldama ristviidet kaardile, mida korrapäraselt avaldab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus vastavalt punktidele 10 ja 11.
Selgelt tuleks kirjeldada meetmete sisu ja geograafilist ulatust ning nende isikute kategooriaid, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse.
Läbivaatamine
26. Komisjon peaks käesoleva soovituse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel korrapäraselt läbi vaatama. Komisjon peaks sellest nõukogule korrapäraselt aru andma.
( 1 ) Tingimusel et sõlmitakse ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping rahvatervisealase koostöö kohta, sealhulgas Šveitsi Konföderatsiooni osalemise kohta Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).
( 2 ) Recomendaciones para un enfoque común de la UE respecto del aislamiento de los pacientes de COVID-19 y la cuarentena de los contactos y los viajeros, acordadas por el Comité de Seguridad Sanitaria el 11 de enero de 2021, https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/preparedness_response/docs/hsc_quarantine-isolation_recomm_en.pdf
( 3 ) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-5451-2021-INIT/es/pdf
( 4 ) ELT C 102I, 30.3.2020, lk 12.