02019R1241 — ET — 07.01.2023 — 008.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241,

20. juuni 2019,

mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

▼B

(ELT L 198 25.7.2019, lk 105)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2013, 21. august 2020,	L 415	3	10.12.2020
►M2	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1160, 12. mai 2021,	L 250	4	15.7.2021
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2324, 23. august 2021,	L 465	1	29.12.2021
►M4	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/199, 2. detsember 2021,	L 33	1	15.2.2022
►M5	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/200, 2. detsember 2021,	L 33	4	15.2.2022
►M6	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/303, 15. detsember 2021,	L 46	67	25.2.2022
►M7	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/826, 23. märts 2022,	L 147	22	30.5.2022
►M8	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1357, 25. mai 2022,	L 205	4	5.8.2022
►M9	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2587, 18. august 2022,	L 338	40	30.12.2022
►M10	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2588, 20. oktoober 2022,	L 338	44	30.12.2022
►M11	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/56, 19. juuli 2022,	L 5	1	6.1.2023

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 231, 6.9.2019, lk 31 (2019/1241)
►C2	Parandus, ELT L 283, 5.11.2019, lk 95 (2019/1241)

▼B

▼C1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241,

20. juuni 2019,

▼B

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised meetmed seoses järgmisega:

mere bioloogiliste ressursside püük ja lossimine,

püügivahendite tööpõhimõtted ning

püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.

Artikleid 7, 10, 11 ja 12 kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes. Kui harrastuskalapüügil on konkreetses piirkonnas märkimisväärne mõju, on komisjonil õigus võtta artikli 15 kohaselt ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, muutmaks käesolevat määrust sätestades, et artikli 13 asjaomaseid sätteid või lisade V–X osa A või C kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.

Vastavalt artiklites 25 ja 26 sätestatud tingimustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud tehnilisi meetmeid püügioperatsioonide suhtes, mille ainus eesmärk on:

teadusuuringud või

mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine.

Artikkel 3

Eesmärgid

ÜKP rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohaldatavates sätetes.

Eelkõige aitavad tehnilised meetmed saavutada järgmiseid eesmärke:

optimeerida kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mere bioloogiliste ressursside noori isendeid ja kudekogumeid;

tagada, et tundlike mereliikide, sealhulgas direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide juhupüük viiakse miinimumini ja võimaluse korral lõpetatakse, nii et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;

tagada, sealhulgas asjakohaseid stiimuleid kasutades, et püügitegevuse negatiivne keskkonnamõju mere elupaikadele on viidud miinimumini;

kehtestada kalavarude majandamise meetmed direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ täitmiseks, eelkõige selleks, et saavutada hea keskkonnaseisund kooskõlas direktiivi 2008/56/EÜ artikli 9 lõikega 1 ja direktiiviga 2009/147/EÜ.

Artikkel 4

Sihid

Tehniliste meetmetega püütakse tagada, et

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi mahtu vähendatakse võimalikult palju kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2;

mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude liikide, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel, juhupüük ei ületa liidu õigusaktidega ja liidule siduvate rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;

püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktiga j.

Seda, mil määral on nende sihtide saavutamisel edu saavutatud, vaadatakse läbi artiklis 31 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.

Artikkel 5

Kalapüügi piirkondade määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi kalapüügi piirkondade geograafilisi määratlusi:

a)	„Põhjameri“ – liidu veed ICESi rajoonides ( 1 ) 2a ja 3a ning ICESi alapiirkonnas 4;

b)	„Läänemeri“ – liidu veed ICESi 3b, 3c ja 3d rajoonis;

c)	„loodepiirkonna veed“ – liidu veed ICESi 5, 6 ja 7 alapiirkonnas;

d)	„edelapiirkonna veed“ – ICESi 8, 9 ja 10 alapiirkond (liidu veed) ja CECAFi püügipiirkonnad ( 2 ) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (liidu veed);

e)	„Vahemeri“ – Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joont;

f)	„Must meri“ – GFCM geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 ( 3 ) I lisas;

g)	„liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“ – Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbritsevad veed, mis kuuluvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

h)	„NEAFC reguleeritav piirkond“ – NEAFC konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1236/2010; ( 4 )

i)	„GFCMi lepingu piirkond“ – Vahemeri ja Must meri ning neid ühendavad veed, nagu on määratletud määruses (EL) nr 1343/2011.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)	„kalavarude kasutamise muster“ – viis, kuidas kalastussuremus on jaotunud kalavarude vanuse ja suuruse profiili lõikes;

2)	„selektiivsus“ – kvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava suurusega ja/või teatavat liiki mere bioloogilisi ressursse;

3)	„sihtpüük“ – konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, mida võib täiendavalt täpsustada piirkondlikul tasandil käesoleva määruse artikli 27 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

4)	„hea keskkonnaseisund“ – mereakvatooriumi keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5;

5)	„liigi kaitsestaatus“ – asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle populatsiooni pikaajalist leviala ja arvukust;

6)	„elupaiga kaitsestaatus“ – looduslikku elupaika ja selle tüüpilisi liike mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku leviala, struktuuri ja funktsioone, samuti selle tüüpiliste liikide ellujäämist pikas perspektiivis;

„tundlik elupaik“ – elupaik, mille kaitsestaatust, sealhulgas elupaiga ulatust ning biootiliste ja abiootiliste komponentide seisundit (struktuur ja funktsioon) mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike elupaikade hulka kuuluvad eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liikide elupaigad, samuti elupaigad, mille kaitse on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 734/2008 ( 5 ) artikli 2 punktis b määratletud ohualtid mereökosüsteemid;

„tundlik liik“ – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

9)	„väikesed pelaagilised liigid“ – sellised liigid nagu harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekalad, kilu ja hirvkala;

10)	„nõuandekomisjon“ – sidusrühmade esindajatest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 kohaselt loodud rühm;

11)	„traal“ – ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant koti või noodapäraga suletud võrgust;

12)	„veetav püünis“ – kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad, tragid ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme kalalaeva või muu mehaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;

13)	„põhjatraal“ – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;

14)	„paarispüügi põhjatraal“ – põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;

15)	„pelaagiline traal“ – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks keskmise sügavusega vees;

16)	„piimtraal“ – traalnoot, mille võrku hoitakse horisontaalselt avatuna tala, tiiva või sarnase seadmega;

17)	„elektriimpulsstraal“ – traal, milles kasutatakse elektrivoolu mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks;

18)	„ankurdatud põhjanoot või ankurdamata põhjanoot“ – veetav haardnoot, mida juhitakse laevalt kahe pika trossiga (noodatrossid) ja mis tänu oma konstruktsioonile suunab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma konstruktsioonilt sarnaneb põhjatraaliga;

19)	„kaldanoodad“ – haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja tõmmatakse kalda suunas, kuna neid juhitakse kaldalt või laevalt, mis on sildunud või kaldal ankrus;

20)	„haardvõrk“ – võrk, mis ümbritseb kalad nii mõlemalt küljelt kui ka alt. See võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta;

21)	„seinnoot või ringvõrk“ – igasugune haardvõrk, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

22)

„tragi“ – karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks kasutatav püügivahend, mida veetakse edasi kas laeva peamasina abil (paaditragi) või hiivatakse motoriseeritud vintsiga ankurdatud laevalt (mehhaniseeritud tragi) ning mis koosneb eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist; nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning see võib olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita (käsitragi), ei käsitata veetava püügivahendina käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

23)	„passiivvõrk“ – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end sisse mähib;

24)	„triivvõrk“ – igasugune võrk, mis paikneb merepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid ning mis triivib kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena või piirata selle triivimist;

25)	„nakkevõrk“ – passiivvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;

26)	„raamvõrk“ – passiivvõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;

27)	„abar“ – mitmest võrgukihist koosnev passiivvõrk, mille kaks välimist kihti on suure silmaga võrgust, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;

28)	„põhja kinnitatud kombineeritud võrk“ – põhja kinnitatud mis tahes nakkevõrk, mis on kombineeritud abaraga, mis moodustab kombineeritud võrgu alumise osa;

29)

„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida;

30)	„lõkspüünised ja mõrrad“ – koorikloomade, molluskite või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või riputatakse selle kohale;

31)	„ridvata õng“ – üks õngeliin, mille küljes on üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

32)	„traalpüünis“ – kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

33)

„noodapära“ – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükist), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud, ja sellel võib olla pärapikend, mis moodustub ühest või enamast võrgutükist, mis asuvad otse noodapära sensu strictu ees;

34)

„võrgusilma suurus“ –

sõlmitud võrgulina puhul: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;

ii)

sõlmedeta võrgulina puhul: ühe ja sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduskoha vahel seestpoolt mõõdetud vahemaa, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud võimaliku pikima telje suunas;

35)	„ruutsilm“ – nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid ja sama nominaalpikkusega külge, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

36)	„rombsilm“ – võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal on paralleelne võrgu pikiteljega;

37)	„T90“ – traal, ankurdatud põhjanoot või sarnane veetav püügivahend, mille noodapära ja võrgupikendus on tehtud sõlmitud rombsilmaga võrgulinast, mis on pööratud 90° võrra nii, et võrgulina põhiline suund on veosuunaga paralleelne;

38)	„Bacoma selektiivaken“ – sõlmedeta ruutsilmaga võrgust koosnev selektiivaken, mis asetatakse noodapära ülemisse paneeli nii, et selle alumine serv oleks noodapärasulgurist kuni nelja võrgusilma kaugusel;

39)

„sõelvõrk“ – võrk, mis ümbritseb kogu krevetitraali noodapära või pärapikendi ees, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab liikidel või isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;

40)	„kõrgus“ – võrgu märgade ujukinööriga risti venitatud võrgusilmade kõrguste summa (sõlmed kaasa arvatud);

41)	„veesoleku aeg“ – ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil püügivahend on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

42)	„püügivahendi seire sensor“ – elektrooniline kaugseiresensor, mis on paigaldatud püügivahendile, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;

43)	„raskustega varustatud õngejada“ – söödastatud konksude jada, millele on lisatud raskust, et suurendada selle vettevajumise kiirust ja seeläbi lühendada merelindudega kokkupuute aega;

44)	„akustiline hoiatusseade“ – seade, mille eesmärk on helisignaale väljastades teatud liike, näiteks mereimetajaid, püügivahendite eest hoiatada;

45)	„linnutõrjeliin“ – vimplitega varustatud nöör, mis on kinnitatud kalalaeva ahtri lähedale kõrgemasse kohta ning mida kasutatakse merelindude peletamiseks söödastatud õngekonksudega kalapüügil;

46)	„otsene taasasustamine“ – valitud liiki elusate veeloomade vettelaskmine nende looduslikus elupaigas, et kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust selleks, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täienemist;

47)	„ümberasustamine“ – protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja nende liikide väljakujunenud populatsiooniga piirkondades neid loodusesse lasevad;

48)	„selektiivsuse tulemusnäitajad“ – võrdlusvahend, mille abil jälgida aja jooksul edenemist ühise kalanduspoliitika soovimatu saagi minimeerimise eesmärgi saavutamise suunas;

49)	„harpuunpüss“ – pneumaatilist või mehaanilist energiat kasutav käsirelv, mis laseb noolt veealuse kalapüügi eesmärgil;

50)	„optimaalse selektiivsuse pikkus (Lopt)“ – vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele saagi keskmine pikkus, mis optimeerib konkreetses varus isendite kasvu.

II PEATÜKK

TEHNILISED ÜLDMEETMED

1. JAGU

Keelatud püügivahendid ja kasutusviisid

Artikkel 7

Keelatud püügivahendid ja meetodid

Mereliike on keelatud püüda või korjata järgmiste meetoditega:

mürgised, uimastavad või söövitavad ained;

elektrivool, välja arvatud elektriimpulsstraalimine, mis on lubatud ainult V lisa D osa konkreetsete sätete alusel;

lõhkeained;

suruõhuhaamrid või muud löökvahendid;

veetavad seadmed punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

traalpüünised ja teised samalaadsed püünised eelkõige punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

mis tahes tüüpi laskekehad, välja arvatud need, mida kasutatakse sumpades kasvatatud või püütud tuunide tapmiseks, ning harrastuskalapüügis päikesetõusust loojanguni ilma akvalangita kasutatavad käsiahingud ja harpuunpüssid.

Olenemata artiklist 2 kohaldatakse käesolevat artiklit liidu laevadele rahvusvahelistes ja kolmandate riikide vetes, välja arvatud siis, kui mitmepoolsete kalandusorganisatsioonide vastu võetud normides, kahe- või mitmepoolsetes lepingutes või kolmanda riigi poolt on konkreetselt ette nähtud teisiti.

2. JAGU

Püügivahendeid käsitlevad üldpiirangud ja nende kasutamise tingimused

Artikkel 8

Veetavate püüniste kasutamise üldpiirangud

Lisade V–XI kohaldamisel on nendes sätestatud veetava püügivahendi võrgusilma suurus pardal oleva ning veetava võrguga ühendatud või sellega ühendamiseks sobiva võrgu pära mis tahes osa või mi tahes võrgupikenduse võrgusilma minimaalne suurus. Seda lõiget ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks, või siis, kui neid kasutatakse koos kalade või kilpkonnade tõkkevahenditega. Täiendavaid erandeid mereliikide puhul suuruse või liigi järgi selektiivsuse suurendamiseks võib ette näha artikli 15 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga.

Lõiget 1 ei kohaldata tragide suhtes. Kui pardal tragisid siiski hoitakse, kohaldatakse järgmist:

mereorganisme on keelatud ümber laadida;

Läänemere puhul on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis;

muudel merealadel, välja arvatud Vahemeres, kui määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikkel 13 on kohaldatav, on keelatud jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, välja arvatud siis, kui vähemalt 95 % nende massist moodustavad karbid, meriteod ja käsnad.

Käesoleva lõike punkte b ja c ei kohaldata nende liikide juhupüügi suhtes, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus. Selline juhupüügina püütud saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha.

Kui üks kalalaev või mitu kalalaeva veavad ühel ja samal ajal rohkem kui üht võrku, peavad nende võrgusilma nimimõõdud olema sama suurusega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29, millega antakse erand käesolevast lõikest, kui erineva võrgusilma suurusega mitme võrgu kasutamisest tulenev kasu mere bioloogiliste ressursside kaitsele on vähemalt samaväärne praeguste püügimeetodite abil saadava kasuga.

Keelatud on kasutada seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad, samuti on keelatud pardal vedada kõiki konkreetselt sel eesmärgil välja töötatud seadmeid. Käesolev lõige ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse sealt saagi välja pääsemist.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 4 osutatud noodapärade ja seadmete tehnilise kirjelduse kohta. Kõnealused rakendusaktid põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel ja tehnilistel nõuannetel ning nendega võib kindlaks määrata järgmise:

võrguniidi jämeduse piirangud;

noodapära ümbermõõdu piirangud;

võrgumaterjali kasutamise piirangud;

noodapära ehitus ja sellele lisatavad seadmed;

kulumise vähendamiseks lubatud seadmed ning

saagi väljapääsemise piiramiseks lubatud seadmed.

Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 9

Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud

Keelatud on pardal hoida või kasutada ühte või mitut triivvõrku, mille pikkus eraldi või kokku on üle 2,5 km.

III lisas loetletud liikide püüdmiseks on keelatud kasutada triivvõrke.

Olenemata lõikest 1 ei tohi Läänemerel pardal hoida ega kasutada ühtegi triivvõrku.

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid järgmiste liikide püüdmiseks:

pikkuim-tuun (Thunnus alalunga),

harilik tuun (Thunnus thynnus),

atlandi merilatikas (Brama brama),

mõõkkala (Xiphias gladius),

järgmistesse liikidesse või perekondadesse kuuluvad haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; kõik liigid, mis kuuluvad perekondadesse Alopiidae, Carcharhinidae, Sphyrnidae, Isuridae, Lamnidae.

Erandina lõikest 4 võib pardal hoida või lossida nimetatud lõikes osutatud haide kuni kolme isendi suurust juhupüüki Vahemerel, tingimusel et tegemist ei ole liidu õiguse kohaselt kaitsealuste liikidega.

Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

Olenemata käesoleva artikli lõikest 6:

kohaldatakse V lisa C osa punktis 6.1, VI lisa C osa punktis 9.1 ning VII lisa C osa punktis 4.1 täpsustatud konkreetseid erandeid, kui kaardistatud veesügavus on 200–600 m;

Vahemerel lubatakse kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid igal pool, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 m.

3. JAGU

Tundlike liikide ja elupaikade kaitse

Artikkel 10

Kala- ning karbi- ja koorikloomaliigid, kelle püüdmine on keelatud

Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas osutatud kala- või karbi- ja koorikloomaliikide püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 16 on tehtud erandeid.

Lisaks lõikes 1 osutatud liikidele on liidu laevadel keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda või müügiks pakkuda I lisas loetletud liike või liike, mida on keelatud püüda muude liidu õigusaktide kohaselt.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta, välja arvatud siis, kui juhuslikult tapetud isendeid kasutatakse teadusliku uurimise eesmärgil kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud nimekirja, kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et seda nimekirja on vaja muuta.

Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht ning nendes võib võtta arvesse rahvusvahelisi lepinguid tundlike liikide kaitse kohta.

Artikkel 11

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük

Direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas osutatud mereimetajate või -roomajate ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud merelinnuliikide püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

Lõikes 1 osutatud liikide püügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.

Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lõikes 1 osutatud ja juhuslikult püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine lubatud juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks ja selleks, et võimaldada juhuslikult tapetud isendite teaduslikku uurimist, tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on võimalikult kiiresti pärast püüki ja kooskõlas kohaldatava liidu õigusega eelnevalt täielikult teavitatud.

Liikmesriik võib parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestada oma lipu all sõitvate laevade suhtes leevendusmeetmed või teatavate püügivahendite kasutamise piirangud. Selliste meetmetega minimeeritakse ja võimaluse korral lõpetatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikide püük ning need meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

Käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht. Liikmesriigid teavitavad kontrolli eesmärgil teisi asjaomaseid liikmesriike käesoleva artikli lõike 4 alusel vastu võetud sätetest. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks neid meetmeid puudutava asjakohase teabe.

Artikkel 12

Tundlike elupaikade, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide kaitse

II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.

Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas esitatud piirkondade loetelu, on komisjonil õigus võtta II lisa vastavaks muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.

Juhul kui lõikes 1 osutatud elupaigad või muud tundlikud elupaigad, sealhulgas ohualtid mereökosüsteemid, asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse kohased meetmed.

Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud siht.

4. JAGU

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikkel 13

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Käesoleva määruse V–X lisa A osas osutatud mereliikide kaitseks kehtestatud alammõõte kohaldatakse selleks, et:

tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

rajada kalavarude taastamise alad vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 8;

kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 6 ) artikli 47 lõike 2 kohaselt turustuskõlblikud miinimummõõdud.

Mereliikide suurust mõõdetakse vastavalt IV lisale.

Kui mereliigi suuruse mõõtmiseks on ette nähtud rohkem kui üks meetod, ei käsitata isendit alammõõdust väiksemana, kui mis tahes muu asjaomase mõõtmismeetodi kohaselt mõõdetud suurus on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõduga võrdne või sellest suurem.

Mis tahes liiki homaare, languste, karpe ja kõhtjalgseid limuseid, kelle varude kaitseks kehtestatud alammõõt on sätestatud V, VI või VII lisas, võib pardal hoida ja lossida ainult tervena.

5. JAGU

Meetmed tagasiheite vähendamiseks

Artikkel 14

Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 14 kohaldamist, võivad liikmesriigid rakendada katseprojekte, et uurida meetodeid soovimatu saagi vältimiseks, minimeerimiseks ja sellele lõpu tegemiseks. Nendes katseprojektides võetakse arvesse asjaomaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded osutavad, et soovimatu saak on märkimisväärne, püüavad asjaomased liikmesriigid kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 19 tehnilised meetmed sellise soovimatu saagi vähendamiseks.

III PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 15

Piirkondlikud tehnilised meetmed

Piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilised meetmed on esitatud järgmistes lisades:

V lisa: Põhjameri;

VI lisa: loodepiirkonna veed;

VII lisa: edelapiirkonna veed;

VIII lisa: Läänemeri;

IX lisa: Vahemeri;

X lisa: Must meri;

XI lisa: liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas;

XIII lisa: tundlikud liigid.

Asjaomaste kalapüügipiirkondade piirkondlike eripärade arvesse võtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisades sätestatud tehnilisi meetmeid muuta, täiendada, kehtetuks tunnistada või nendest erandit teha, sealhulgas rakendades lossimiskohustust määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigete 5 ja 6 kontekstis. Komisjon võtab sellised delegeeritud õigusaktid vastu ühise soovituse alusel, mis esitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ja käesoleva määruse III peatüki asjakohaste artiklitega.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eesmärgil võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 24 kuu jooksul ja seejärel iga kord 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 31 lõikes 1 osutatud aruande esitamist. Samuti võivad nad esitada selliseid soovitusi siis, kui peavad seda vajalikuks.

Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võetud tehnilised meetmed peavad:

aitama saavutada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte;

aitama saavutada eesmärke ja täita tingimusi, mis on sätestatud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud muude asjaomaste liidu õigusaktidega, eelkõige määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavadega;

lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest;

viima mere bioloogiliste ressursside kaitse puhul minimaalselt sellise kasu saavutamiseni, mis on eeskätt kasutamise mustri ja kaitse taseme osas tundlike liikide ja elupaikade puhul vähemalt samaväärne lõikes 1 osutatud meetmetega tagatuga. Arvesse tuleb võtta ka püügitegevuse võimalikku mõju mere ökosüsteemile.

Artiklis 27 ja V–XI lisa B osas sätestatud võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavate tingimuste kohaldamine ei tohi põhjustada selektiivsuse standardite halvenemist, eeskätt 14. augustil 2019 esineva noorte isendite püügi suurenemist ning nende eesmärk on saavutada artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja sihid.

Lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatavates ühistes soovitustes esitavad liikmesriigid nende meetmete võtmise toetuseks teaduslikke tõendeid.

Komisjon võib paluda STECFil lõikes 2 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

Artikkel 16

Püügivahendite liigi- ja suuruspõhine selektiivsus

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühises soovituses seoses püügivahendite selektiivsusnäitajatega suuruse ja liigi järgi esitatakse teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste meetmetega saavutatav selektiivsus konkreetsete liikide või liikide kombinatsiooni püüdmisel on vähemalt samaväärne kui V–X lisa B osas ja XI lisa A osas nimetatud püügivahendite selektiivsus.

Artikkel 17

Püügikeelu- või püügipiirangualad noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–VIII ja X lisa C osaga ning XI lisa B osaga või uute püügikeelu- või püügipiirangualade kehtestamiseks sisaldab kõnealuste alade kohta järgmist teavet:

püügikeeluala kehtestamise eesmärk;

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

konkreetse püügivahendiga seotud piirangud ning

kontrolli- ja järelevalvekord.

Artikkel 18

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–X lisa A osaga järgib mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

Artikkel 19

Reaalajas püügikeelud ja püügipiirkonnast lahkumise nõue

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses reaalajas püügikeeldude kehtestamisega, mille eesmärk on tagada tundlike liikide, noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitse, sisaldab järgmist:

püügikeelu geograafiline ulatus ja kestus;

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügikeelu kehtestamiseks;

eriti selektiivse püügivahendi kasutamise nõue muul põhjusel suletud piirkondades ning

kontrolli- ja järelevalvekord.

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamisega sisaldab järgmist:

liigid ja piirnormid, mis annavad põhjuse püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks;

vahemaa, kui kaugele peab laev eelnevast püügikohast eemalduma.

Artikkel 20

Innovaatilised püügivahendid

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses innovaatiliste püügivahendite kasutamisega konkreetsel merealal sisaldab hinnangut mõju kohta, mida selliste püügivahendite kasutamine sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele võib avaldada. Asjaomased liikmesriigid koguvad nimetatud hinnanguks vajalikke andmeid.

Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui lõikes 1 osutatud hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

Artikkel 21

Looduskaitsemeetmed

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega võib sisaldada eelkõige järgmist:

töötada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal välja selliste tundlike liikide ja elupaikade loetelu, mida püügitegevus asjaomases piirkonnas kõige enam ohustab;

määrata kindlaks XIII lisas osutatud meetmeid täiendavate või alternatiivsete meetmete kasutamine artiklis 11 osutatud liikide juhupüügi minimeerimiseks;

anda teavet olemasolevate leevendusmeetmete ja järelevalvekorra tõhususe kohta;

määrata kindlaks meetmed, millega minimeerida püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele;

määrata kindlaks teatavate püügivahendite tööpõhimõtteid käsitlevad piirangud või kehtestada teatud püügivahendite kasutamise täielik keeld piirkonnas, kus sellised püügivahendid ohustavad artiklites 10 ja 11 osutatud liikide kaitsestaatust selles piirkonnas või muid tundlikke elupaiku.

Artikkel 22

Ajutiste tagasiheitekavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused tehniliste meetmete kehtestamiseks ajutistes tagasiheitekavades, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6, võivad need muudatused muu hulgas sisaldada järgmist:

püügivahendite tehniline kirjeldus ja kasutamise kord;

püügivahendites tehtud muudatuste tehniline kirjeldus või selektiivsust parandavate seadmete kasutamise nõue püügivahendi suurus- või liigipõhise selektiivsuse suurendamiseks;

teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel perioodidel;

kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud;

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 alusel vastu võetud erandid.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.

Artikkel 23

Saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes katseprojektid, milles töötatakse välja mõõdetavatel eesmärkidel ja sihttasemetel põhinev saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteem kalapüügi tulemustepõhiseks majandamiseks.

Lõikes 1 osutatud katseprojektid võivad teha erandeid V–XI lisa B osas sätestatud meetmetest konkreetse ala puhul ja kõige rohkem ühe aasta pikkuseks perioodiks, tingimusel et on võimalik tõendada, et sellised katseprojektid aitavad kaasa artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele, eeskätt püüavad parandada asjaomase püügivahendi või praktika selektiivsust või vähendada nende keskkonnamõju muul viisil. Seda ühe aasta pikkust perioodi võib pikendada veel ühe aasta võrra samadel tingimustel. Katseprojekt võib hõlmata kõige rohkem 5 % iga liikmesriigi antud piirkonnas asuvatest laevadest.

Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud katseprojektide kehtestamiseks, esitavad nad nende vastuvõtmise toetuseks teaduslikud tõendid. STEFC hindab neid ühiseid soovitusi ja avaldab oma hinnangu. Kuue kuu jooksul pärast katseprojekti lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles on välja toodud tulemused, sealhulgas on üksikasjalikult hinnatud muutusi selektiivsuses ja muud keskkonnamõju.

STECF hindab lõikes 3 osutatud aruannet. Juhul kui uue püügivahendi või tava panust lõikes 2 osutatud eesmärgi saavutamisse hinnatakse positiivselt, võib komisjon esitada kooskõlas ELTLiga ettepaneku asjaomase püügivahendi või praktika üldise kasutamise lubamiseks. STECFi hinnang avalikustatakse.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi tehnilise kirjelduse.

Artikkel 24

Rakendusaktid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte seoses järgmisega:

V–IX lisa B osas nimetatud püügivahendite külge kinnitatavate selektiivsust suurendavate seadmete tehniline kirjeldus;

üksikasjalikud eeskirjad V lisa D osas kirjeldatud püügivahendite tehnilise kirjelduse kohta seoses püügivahendite konstruktsiooni käsitlevate piirangute ning kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mille lipuliikmesriik peab võtma;

üksikasjalikud eeskirjad kontrolli- ja järelevalvemeetmete kohta, mille lipuliikmesriik peab võtma V lisa C osa punktis 6, VI lisa C osa punktis 9 ja VII lisa C osa punktis 4 osutatud püügivahendite kasutamise korral;

üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrolli- ja järelevalvemeetmetega, mis võetakse V lisa C osa punktis 2 ja VI lisa C osa punktides 6 ja 7 kirjeldatud püügikeelu- või püügipiirangualade kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa A osas osutatud akustiliste hoiatusseadmete signaali ja rakendamise kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa B osas osutatud linnutõrjeliinide ja raskustega varustatud õngejadade konstruktsiooni ja kasutuselevõtu kohta;

üksikasjalikud eeskirjad XIII lisa C osas osutatud kilpkonnade tõkkevahendi tehnilise kirjelduse kohta.

Käesolevas lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikega 2.

IV PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, OTSENE TAASASUSTAMINE JA ÜMBERASUSTAMINE

Artikkel 25

Teadusuuringud

Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille otstarve on teadusuuringud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

püügioperatsioonid peavad toimuma lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all;

komisjoni ja liikmesriiki, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes püügioperatsioone teha soovitakse („rannikuäärne liikmesriik“), peab teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt kaks nädalat ette ning esitama üksikasjalikud andmed asjaomaste laevade ja kavandatavate teadusuuringute kohta;

püügioperatsioone teostava(te)l laeva(de)l on kehtiv kalapüügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 7;

kui rannikuäärne liikmesriik esitab lipuliikmesriigile vastava nõudmise, peab laeva kapten võtma püügioperatsioonide ajaks pardale kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi vaatleja, välja arvatud juhul, kui see on võimatu turvalisuse kaalutlustel;

kaubalaevade poolt teadusuuringute otstarbel tehtavad püügioperatsioonid on ajaliselt piiratud. Kui kaubalaevade poolt teadusuuringu otstarbel tehtavate püügioperatsioonidega on seotud rohkem kui kuus kaubalaeva, teavitab lipuliikmesriik komisjoni sellest vähemalt kolm kuud ette ja taotleb asjakohasel juhul STECFilt nõuannet, mis kinnitaks, et selline osalemise tase on teaduslikel eesmärkidel põhjendatav; kui STECFi nõuande kohaselt ei ole selline osalemise tase põhjendatud, muudab asjaomane liikmesriik teadusuuringu tingimusi sellele vastavalt;

elektriimpulsstraalide puhul peavad teadusuuringus osalevad laevad järgima konkreetset teadusprotokolli osana teadusuuringute kavast, mille on läbi vaadanud või valideerinud ICES või STECF, samuti järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteemi.

Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eesmärkidel püütud mereliike võib müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks, tingimusel et nad on arvestatud kvootidest maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõikele 6, kui see on kohaldatav, ning

nad vastavad käesoleva määruse IV–X lisas esitatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele, või

neid müüakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

Artikkel 26

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi või liikmesriikide loal ja järelevalve all.

Kui otsene taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teavitatakse komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt 20 kalendripäeva ette.

V PEATÜKK

VÕRGUSILMA SUURUSE SPETSIFIKATSIOONIDE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Artikkel 27

Võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavad tingimused

V–VIII lisas osutatud saagiprotsendid on liikide saagi maksimaalsed normprotsendid, mis on nimetatud lisades sätestatud konkreetsete võrgusilma suuruste puhul lubatud. Osutatud protsendimäärad ei mõjuta määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud saagi lossimiskohustust.

Saagiprotsendid arvutatakse suhtarvuna kõigi mere bioloogiliste ressursside eluskaalust, mida lossitakse pärast iga püügireisi.

Lõikes 2 osutatud saagi protsendimäärad võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

Käesoleva artikli kohaldamisel saadakse terve norra salehomaari kaal tema saba kaalu korrutamisel kolmega.

Liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastada kalapüügiload oma lipu all sõitvatele laevadele, mis püüavad kala võrkudega, mille võrgusilma suurused on sätestatud V–XI lisas. Sellised kalapüügiload võib peatada või tühistada, kui tuvastatakse, et laev ei ole täitnud V–VIII lisas sätestatud püügi protsendimäärasid.

Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaldamist.

Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda „sihtpüügi“ mõistet V–X lisa B osas ja XI lisa A osas esitatud asjaomaste liikide puhul. Sel eesmärgil esitavad asjaomases kalapüügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigid mis tahes ühised soovitused esimest korda hiljemalt 15. augustiks 2020.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED NEAFCi REGULEERITAVAS PIIRKONNAS

Artikkel 28

Tehnilised meetmed NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

NEAFCi reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed on sätestatud XII lisas.

VII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 8 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 5, artikli 27 lõikes 7 ja artikli 31 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 2 lõike 2, artikli 8 lõike 3, artikli 10 lõike 4, artikli 12 lõike 2, artikli 15 lõike 2, artikli 23 lõigete 1 ja 5, artikli 27 lõike 7 ja artikli 31 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 30

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Läbivaatamine ja aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2020 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja artiklis 4 sätestatud sihtide saavutamisele. Aruandes tuleks osutada ka ICESi nõuandele, mis käsitleb tehtud edusammusid või innovaatiliste püügivahendite mõju. Aruandes tehakse järeldused mere ökosüsteemidele, tundlikele elupaikadele ja selektiivsusele avalduva kasu või negatiivse mõju kohta.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kuidas on tehnilised meetmed aidanud optimeerida varude kasutamise mustrit, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis a. Selleks võib aruanne muu hulgas sisaldada XIV lisas loetletud liikide puhul peamiste indikaatorvarude kohta selektiivsuse tulemusnäitajana optimaalse selektiivsuse pikkust (Lopt) võrrelduna püütud kalade keskmise pikkusega iga hõlmatud aasta kohta.

Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, esitavad asjaomase piirkonna liikmesriigid 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava meetmete kohta, mida on kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamiseks vaja võtta.

Aruande põhjal võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevas määruses mis tahes vajalike muudatuste tegemiseks. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 15 ja kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIV lisas sätestatud liikide loetelu.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:

artiklid 3, 8–12, 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;

II, III ja IV lisa jäetakse välja.

Viiteid välja jäetud artiklitele ja lisadele käsitatakse viidetena käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Artikkel 33

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määruses (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse IV jaotise IV peatükki järgmiselt:

3. jagu jäetakse välja;

lisatakse järgmine jagu:

„4. jagu

Pardal töötlemine ja pelaagiline püük

Artikkel 54a

Pardal töötlemine

Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, kalaõliks või samalaadseteks toodeteks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud.

Lõiget 1 ei kohaldata:

rupsi töötlemise või ümberlaadimise suhtes või

surimi tootmise suhtes kalalaeva pardal.

Artikkel 54b

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

Määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdva pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema kuni 10 mm.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud joonised, mis on seotud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsusega, ning kõik selle muudatused. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib esitatud jooniste täpsust perioodiliselt. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.

Artikkel 54c

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, harilikku makrelli ja stauriidi automaatselt sortida vastavalt nende suurusele ja soole.

Selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et

laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 70 mm võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid või

kogu saak, mida võib seaduslikult pardal hoida:

säilitatakse külmutatuna,

ii)

sorditud kalad külmutatakse kohe pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi ning

iii)

seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võivad laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis, hoida pardal automaatseid sortimisseadmeid Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt artiklile 7. Kalapüügiloas peab kindlaks määrama liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mida kohaldatakse sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamise suhtes.

Käesolevat artiklit ei kohaldata Läänemeres.“

Artikkel 34

Määruse (EL) nr 1380/2013 muutmine

Määruses (EL) nr 1380/2013 asendatakse artikli 15 lõige 12 järgmisega:

„12.

Lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuseta liikide kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemat saaki ei tohi pardal hoida ja see lastakse viivitamatult merre tagasi, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana.“

Artikkel 35

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine

Määruse (EL) 2016/1139 artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *1 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 4 nõuetega“.

Artikkel 36

Määruse (EL) 2018/973 muutmine

Määruse (EL) 2018/973 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *2 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 37

Määruse (EL) 2019/472 muutmine

Määruse (EL) 2019/472 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( *3 ):

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 38

Määruse (EL) 2019/1022 muutmine

Määruse (EL) 2019/1022 artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.“

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

KEELATUD LIIGID

Liigid, mille püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, säilitamine, müük, müügiks väljapanek või pakkumine on keelatud nii nagu on osutatud artikli 10 lõikes 2:

järgmised saagraide liigid kõikides liidu vetes:

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

roheline saagrai (Pristis zijsron);

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja alapiirkonna 4 liidu vetes ning ICESi alapiirkondade 1, 5, 6, 7, 8, 12 ja 14 liidu vetes;

Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõikides liidu vetes;

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides liidu vetes;

järgmised merisarvikute liigid kõikides liidu vetes:

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi rajoonide 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7 g, 7h ja 7k liidu vetes;

valgerai (Raja alba) ICESi alapiirkondade 6–10 liidu vetes;

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi alapiirkondade 1–10 ja 12 liidu vetes;

euroopa ingelhai (Squatina squatina) kõikides liidu vetes;

atlandi lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse veetava võrguga vetes, mis jäävad ICESi alapiirkondade 1, 2 ja 4–10 (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;

põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus) ICESi rajoonis 4b (liidu veed);

aadria tuur (Acipenser naccarii) ja euroopa tuur (Acipenser sturio) liidu vetes;

viljastatud emased langustid (Palinurus spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus) Vahemeres, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil;

harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga), tavaline pistkarp (Pinna nobilis) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres;

vahemere diadeem-merisiilik (Centrostephanus longispinus);

▼M1

viljastatud emane euroopa homaar (Homarus gammarus) ICESi 3a, 4a ja 4b rajoonis.

▼B

II LISA

PÜÜGIKEELUALAD TUNDLIKE ELUPAIKADE KAITSMISEKS

Artikli 12 kohaldamisel kehtivad piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, järgmised püügipiirangud.

A OSA

Loodepiirkonna veed

1. Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmistes piirkondades:

Belgica veealune mäestik:

—

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

—

51°32,4′ N, 11°41,4′ W

—

51°15,6′ N, 11°33,0′ W

—

51°13,8′ N, 11°44,4′ W

—

51°29,4′ N, 11°51,6′ W

Hovlandi veealune mäestik:

—

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

—

52°24,0′ N, 12°58,2′ W

—

52°16,8′ N, 12°54,0′ W

—

52°16,8′ N, 12°29,4′ W

—

52°04,2′ N, 12°29,4′ W

—

52°04,2′ N, 12°52,8′ W

—

52°09,0′ N, 12°56,4′ W

—

52°09,0′ N, 13°10,8′ W

—

52°16,2′ N, 13°12,6′ W

Porcupine’i madaliku loodeosa I piirkond:

—

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

—

53°35,4′ N, 14°27,6′ W

—

53°40,8′ N, 14°15,6′ W

—

53°34,2′ N, 14°11,4′ W

—

53°31,8′ N, 14°14,4′ W

—

53°24,0′ N, 14°28,8′ W

—

53°30,6′ N, 14°32,4′ W

Porcupine’i madaliku loodeosa II piirkond:

—

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

—

53°51,6′ N, 13°53,4′ W

—

53°45,6′ N, 13°49,8′ W

—

53°36,6′ N, 14°07,2′ W

—

53°43,2′ N, 14°10,8′ W

Porcupine’i madaliku edelaosa:

—

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

—

51°54,6′ N, 14°55,2′ W

—

51°42,0′ N, 14°55,2′ W

—

51°42,0′ N, 15°10,2′ W

—

51°49,2′ N, 15°06,0′ W

—

51°54,6′ N, 15°07,2′ W

2. Kõik pelaagilise püügi laevad, mis püüavad kala punktis 1 kirjeldatud piirkondades, peavad:

—

olema kantud püügiluba omavate laevade loetellu ja neil peab olema määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba;

—

kandma pardal üksnes pelaagilise püügi vahendeid;

—

teatama määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse;

—

punktis 1 kirjeldatud piirkondades viibides omama toimivat, täielikult töökorras ja kindlat laevaseiresüsteemi (VMS-süsteem), mis on täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega;

—

saatma iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid;

—

teavitama Iiri seirekeskust piirkonnast lahkumisest ja samal ajal teatama ka pardal hoitava kala koguse ning

—

hoidma pardal traale, mille noodapära võrgusilma suurus on 16–79 mm.

3. Keelatud on kasutada põhjatraale või sarnaseid veetavaid võrke järgmises piirkonnas:

Darwin Mounds

—

59°54′ N, 6°55′ W

—

59°47′ N, 6°47′ W

—

59°37′ N, 6°47′ W

—

59°37′ N, 7°39′ W

—

59°45′ N, 7°39′ W

—

59°54′ N, 7°25′ W

B OSA

Edelapiirkonna veed

1. El Cachucho

1.1. Keelatud on kasutada põhjatraale, põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke või abaraid ja põhjaõngejadasid järgmises piirkonnas:

—

44°12′ N, 5°16′ W

—

44°12′ N, 4°26′ W

—

43°53′ N, 4°26′ W

—

43°53′ N, 5°16′ W

—

44°12′ N, 5°16′ W

1.2. Laevad, mis tegelesid aastatel 2006, 2007 ja 2008 lima-niituimlutsu (Phycis blennoides) põhjaõngejadadega sihtpüügiga, võivad jätkata kalapüüki piirkonnas lõuna pool 44°00,00′ põhjalaiust tingimusel, et neil on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

1.3. Kõikidel sellise loa saanud laevadel on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on punktis 1.1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

2. Madeira ja Kanaari saared

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

—

27°00′ N, 19°00′ W

—

26°00′ N, 15°00′ W

—

29°00′ N, 13°00′ W

—

36°00′ N, 13°00′ W

—

36°00′ N, 19°00′ W

3. Assoorid

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

—

36°00′ N, 23°00′ W

—

39°00′ N, 23°00′ W

—

42°00′ N, 26°00′ W

—

42°00′ N, 31°00′ W

—

39°00′ N, 34°00′ W

—

36°00′ N, 34°00′ W

III LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIDA ON KEELATUD PÜÜDA TRIIVVÕRKUDEGA

—

pikkuim-tuun: Thunnus alalunga

—

harilik tuun: Thunnus thynnus

—

suursilm-tuun: Thunnus obesus

—

vööttuun: Katsuwonus pelamis

—

atlandi pelamiid: Sarda sarda

—

kulduim-tuun: Thunnus albacares

—

mustuim-tuun: Thunnus atlanticus

—

väiketuunid: Euthynnus spp.

—

siniuim-tuun: Thunnus maccoyii

—

makrelltuunid: Auxis spp.

—

merikogerlased: Brama rayi

—

purikalalased: Tetrapturus spp.; Makaira spp.

—

purikalalased: Istiophorus spp.

—

mõõkkalad: Xiphias gladius

—

makrellhaugid ja sairad: Scomberesox spp.; Cololabis spp.

—

kuldmakrellid: Coryphœna spp.

—

haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae

—

peajalgsed: kõik liigid

IV LISA

MEREORGANISMIDE SUURUSE MÕÕTMINE

Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 2:

—

kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

—

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

Norra salehomaari eraldatud sabad: saba esimese olemasoleva lüli eesmisest servast kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. Mõõdetakse sirget ja venitamata saba selgmiselt küljelt.

Põhjamerest (välja arvatud Skagerrak või Kattegat) pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani.

Skagerrakist või Kattegatist pärit euroopa homaari (Homarus gammarus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3, kas:

—

seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või

—

kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

Langustlaste (Palinurus spp.) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 4, ehk seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini.

Karpe mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5, piki karbi pikimat osa.

Roosat ämblikkrabi (Maja squinado) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 6, seljakilbi pikkuse järgi mööda keskjoont, seljakilbi servast rostrumite vahelt seljakilbi tagumise servani.

Harilikku taskukrabi (Cancer pagurus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 7, seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.

Tavalist tõrikodalast (Buccinum spp.) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 8, karbi pikkuse järgi.

10.

Mõõkkala (Xiphias gladius) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 9, alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni (LJFL).

Joonis 1. Kalaliik

Joonis 2. Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

Joonis 3. Euroopa homaar

(Hommarus gammarus)

Joonis 4. Langustid

(Palinurus spp.)

Joonis 5. Karbid

Joonis 6. Roosa ämblikkrabi

(Maja squinado)

Joonis 7. Harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

Joonis 8. Tavaline tõrikodalane

(Buccinum spp.)

Joonis 9. Mõõkkala

(Xiphias gladius)