02019R0452 — ET — 23.12.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/452,

19. märts 2019,

millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik

(ELT L 079I 21.3.2019, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1298, 13. juuli 2020,

  L 304

1

18.9.2020

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2126, 29. september 2021,

  L 432

1

3.12.2021



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/452,

19. märts 2019,

millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik



Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  
Käesolevas määruses kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ning mehhanism liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks seoses välismaiste otseinvesteeringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. See sisaldab komisjoni võimalust esitada selliste investeeringute kohta arvamusi.
2.  
Käesolev määrus ei piira liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning iga liikmesriigi õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.
3.  
Ükski käesoleva määruse säte ei piira liikmesriikide õigust otsustada, kas uurida käesoleva määruse raames konkreetse välismaise otseinvesteeringu tausta või mitte.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„välismaine otseinvesteering“ – investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et tegeleda majandustegevusega liikmesriigis, sealhulgas investeeringud, mis võimaldavad tegelikku osalust majandustegevusega tegeleva ettevõtja juhtimises või kontrollimises;

2)

„välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;

3)

„taustauuring“ – menetlus, mis võimaldab välismaiseid otseinvesteeringuid hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada;

4)

„taustauuringumehhanism“ – üldkohaldatav meede nagu seadus või määrus ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja menetlused, et välismaiseid otsinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada;

5)

„välismaine otseinvesteering, mille tausta uuritakse“ – välismaine otseinvesteering, mis läbib ametliku hindamise või uurimise vastavalt taustauuringumehhanismile;

6)

„taustauuringumenetluses tehtud otsus“ – meede, mis on vastu võetud taustauuringumehhanismi kohaldamise käigus;

7)

„kolmanda riigi ettevõtja“ – ettevõtja, kes on asutatud või kelle tegevus on muul viisil korraldatud kolmanda riigi õiguse alusel.

Artikkel 3

Liikmesriikide taustauuringumehhanismid

1.  
Kooskõlas käesoleva määrusega võivad liikmesriigid jõusse jätta, muuta või kehtestada mehhanisme välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks oma territooriumil julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.
2.  
Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused, sealhulgas asjaomased ajakavad, peavad olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetlusnormid.
3.  
Liikmesriigid kohaldavad ajakavasid oma taustauuringumehhanismide alusel. Taustauuringumehhanismid peavad võimaldama liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklites 6 ja 7, ning komisjoni arvamusi, millele on osutatud artiklites 6, 7 ja 8.
4.  
Taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset teavet, sealhulgas äriliselt tundlikku teavet tuleb kaitsta.
5.  
Välisinvestoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalik liikmesriigi ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsused vaidlustada.
6.  
Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismi, jätavad jõusse, muudavad või võtavad vastu meetmeid, mida on vaja, et selgitada välja ja hoida ära kõrvalehoidmine taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest.
7.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt 10. maiks 2019. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast uuest vastu võetud taustauuringumehhanismist ja igast muudatusest kehtivas taustauuringumehhanismis 30 päeva jooksul alates uue taustauuringumehhanismi või kehtivasse mehhanismi tehtud muudatuse jõustumisest.
8.  
Mitte hiljem kui kolm kuud pärast lõikes 7 osutatud teate kättesaamist teeb komisjon liikmesriikide taustauuringumehhanismide nimekirja üldsusele kättesaadavaks. Komisjon ajakohastab seda nimekirja.

Artikkel 4

Tegurid, mida liikmesriigid või komisjon võivad arvesse võtta

1.  

Selle kindlakstegemiseks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta selle võimalikku mõju muu hulgas järgmisele:

a) 

elutähtis füüsiline või virtuaalne taristu, sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose-, kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatised ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks elulise tähtsusega;

b) 

elutähtsad tehnoloogiad ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 ( 1 ) artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega kaubad, sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad.

c) 

elutähtsate sisenditega, sealhulgas energia või toorainetega varustamine, samuti toiduga kindlustatus;

d) 

juurdepääs tundlikule teabele, sealhulgas isikuandmetele, või suutlikkus sellist teavet kontrollida; või

e) 

meediavabadus ja meedia mitmekesisus.

2.  

Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta ka eelkõige seda, kas:

a) 

välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri või olulise rahastamise kaudu;

b) 

välisinvestor on juba olnud seotud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda mõjutavate tegevustega; või

c) 

on olemas tõsine oht, et välisinvestor tegeleb ebaseadusliku või kriminaalse tegevusega.

Artikkel 5

Iga-aastane aruandlus

1.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks iga-aastase aruande, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt artikli 6 lõike 6 ja artikli 7 lõike 5 alusel saadud taotluste kohta.
2.  
Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad iga aruandlusperioodi kohta lisaks lõikes 1 osutatud teabele ka koondteabe oma taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta.
3.  
Komisjon esitab igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See aruanne avalikustatakse.
4.  
Euroopa Parlament võib kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni koosolekule tutvustama ja selgitama käesoleva määruse rakendamisega seotud süsteemseid küsimusi.

Artikkel 6

Koostöömehhanism seoses välismaiste otseinvesteeringutega, mille tausta uuritakse

1.  
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõikidest välismaistest otseinvesteeringutest nende territooriumil, mille tausta uuritakse, esitades selleks võimalikult kiiresti käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud teabe. See teade võib sisaldada loetelu liikmesriikidest, kelle julgeolekut või avalikku korda võib välismaine otseinvesteering tõenäoliselt mõjutada. Selles teates ja siis, kui see on kohaldatav, püüab taustauuringut tegev liikmesriik märkida, kas tema arvates võib välismaine otseinvesteering, mille tausta uuritakse, kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse.
2.  
Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mille tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, või kui tal on sellise taustauuringu jaoks olulist teavet, võib ta esitada märkused taustauuringut tegevale liikmesriigile. Märkuseid esitav liikmesriik saadab need samal ajal ka komisjonile.

Komisjon teavitab esitatud märkustest teisi liikmesriike.

3.  
Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering, mille tausta uuritakse, mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui tal on selle välismaise otseinvesteeringu kohta teavet, võib ta esitada oma arvamuse taustauuringut tegevale liikmesriigile. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud. Komisjon võib esitada oma arvamuse pärast seda, kui teised liikmesriigid on esitanud märkused. Komisjon esitab sellise arvamuse põhjendatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda.

Komisjon teavitab esitatud arvamusest teisi liikmesriike.

4.  
Liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering tema territooriumil mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib taotleda komisjonilt arvamuse või teistelt liikmesriikidelt märkuste esitamist.
5.  
Lõikes 2 osutatud märkused ja lõikes 3 osutatud arvamused peavad olema põhjendatud.
6.  
Hiljemalt 15 kalendripäeva pärast lõikes 1 osutatud teabe kättesaamist teatavad teised liikmesriigid ja komisjon taustauuringut tegevale liikmesriigile oma kavatsusest esitada lõike 2 alusel märkusi või lõike 3 alusel arvamuse. See teade võib sisaldada taotlust saada lisaks lõikes 1 osutatud teabele täiendavat teavet.

Iga lisateabe taotlus peab olema põhjendatud, piirduma sellise teabe taotlemisega, mis on vajalik lõike 2 alusel märkuste või lõike 3 alusel arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi panna taustauuringut tegevale liikmesriigile põhjendamatut koormust. Liikmesriikide teabetaotlused ja vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

7.  
Lõikes 2 osutatud märkused või lõikes 3 osutatud arvamused adresseeritakse taustauuringut tegevale liikmesriigile ja saadetakse talle mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 35 kalendripäeva pärast lõikes 1 osutatud teabe kättesaamist.

Olenemata esimesest lõigust, kui lõike 6 alusel nõuti lisateavet, esitatakse sellised märkused või arvamused hiljemalt 20 kalendripäeva pärast täiendava teabe või artikli 9 lõike 5 kohase teate kättesaamist.

Olenemata lõikest 6 võib komisjon esitada arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkuste esitamist võimaluse korral käesolevas lõikes osutatud tähtaegade jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui viis kalendripäeva pärast nimetatud tähtaegade möödumist.

8.  
Erandkorras, kui taustauuringut tegev liikmesriik leiab, et tema julgeoleku kaitsmiseks või avaliku korra säilitamiseks on vaja võtta viivitamatuid meetmeid, teatab ta teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma kavatsusest teha taustauuringumenetluses otsus enne lõikes 7 osutatud tähtaega ja põhjendab vajadust viivitamatult tegutseda. Teised liikmesriigid ja komisjon püüavad kiiresti esitada märkused või arvamuse.
9.  
Taustauuringut tegev liikmesriik võtab lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust kohaselt arvesse. Lõpliku otsuse taustauuringumenetluses võtab vastu taustauuringut tegev liikmesriik.
10.  
Käesoleva artikli kohane koostöö toimub artikli 11 kohaselt loodud kontaktpunktide vahendusel.

Artikkel 7

Koostöömehhanism seoses välismaiste otseinvesteeringutega, mille tausta ei uurita

1.  
Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriiki kavandatud või sinna tehtud välismaine otseinvesteering, mille tausta see teine liikmesriik ei uuri, mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda või kui tal on sellise välismaise otseinvesteeringuga seotud teavet, võib ta esitada märkused asjaomasele teisele liikmesriigile. Märkused esitanud liikmesriik saadab need samal ajal ka komisjonile.

Komisjon teavitab esitatud märkustest teisi liikmesriike.

2.  
Kui komisjon leiab, et teise liikmesriiki kavandatud või sinna tehtud välismaine otseinvesteering, mille tausta see teine liikmesriik ei uuri, mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või kui tal on sellise välismaise otseinvesteeringuga seotud teavet, võib ta esitada arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud. Komisjon võib esitada oma arvamuse pärast seda, kui teised liikmesriigid on esitanud märkused. Komisjon esitab sellise arvamuse põhjendatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda.

Komisjon teavitab esitatud arvamusest teisi liikmesriike.

3.  
Liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering tema territooriumil mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib taotleda komisjonilt arvamuse või teistelt liikmesriikidelt märkuste esitamist.
4.  
Lõikes 1 osutatud märkused ja lõikes 2 osutatud arvamused peavad olema põhjendatud.
5.  
Kui liikmesriik või komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering, mille tausta ei uurita, mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, nagu on osutatud lõigetes 1 või 2, võib ta taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, artiklis 9 osutatud teavet.

Iga teabetaotlus peab olema põhjendatud, piirduma sellise teabe taotlemisega, mis on vajalik lõike 1 alusel märkuste või lõike 2 alusel arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi panna põhjendamatut koormust liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.

Liikmesriikide teabetaotlused ja vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

6.  
Lõikes 1 osutatud märkused või lõikes 2 osutatud arvamused adresseeritakse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning saadetakse talle mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 35 kalendripäeva pärast lõikes 5 osutatud teabe või artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teate kättesaamist. Juhul, kui komisjon esitab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkuste esitamist, on komisjonil selle arvamuse esitamiseks täiendavalt 15 kalendri päeva.
7.  
Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab teiste liikmesriikide märkuseid ja komisjoni arvamust kohaselt arvesse.
8.  
Liikmesriigid võivad esitada lõike 1 kohased märkused ja komisjon võib esitada lõike 2 kohase arvamuse hiljemalt 15 kuud pärast välismaise otseinvesteeringu tegemist.
9.  
Käesoleva artikli kohane koostöö toimub kooskõlas artikliga 11 loodud kontaktpunktide kaudu.
10.  
Käesolevat artiklit ei kohaldata välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mis on tehtud enne 10. aprilli 2019.

Artikkel 8

Välismaised otseinvesteeringud, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme

1.  
Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada oma arvamuse liikmesriigile, kuhu seda välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
2.  

Artiklites 6 ja 7 sätestatud menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

a) 

artikli 6 lõikes 1 osutatud teates või artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud märkustes võib liikmesriik märkida, kas tema arvates võib välismaine otseinvesteering mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme;

b) 

komisjoni arvamus saadetakse teistele liikmesriikidele;

c) 

liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab komisjoni arvamust igati arvesse ja annab komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud.

3.  
Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil on liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised. Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud lisas.
4.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu muuta.

Artikkel 9

Teabele esitatavad nõuded

1.  
Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 alusel esitatud teave või komisjoni ja teiste liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 6 ja artikli 7 lõike 5 alusel taotletud teave tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta teatavaks.
2.  

Lõikes 1 osutatud teave hõlmab järgmist:

a) 

välisinvestori ja selle ettevõtja omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sealhulgas teave kontrolliva investori ja kapitalis osaluse kohta;

b) 

välismaise otseinvesteeringu ligikaudne väärtus;

c) 

välisinvestori ja selle ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, tooted, teenused ja äritegevus;

d) 

liikmesriigid, kus välisinvestor ja ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, asjaomase äritegevusega tegelevad;

e) 

investeeringu rahastamine ja selle allikas liikmesriigile kättesaadava parima teabe kohaselt;

f) 

kuupäev, millal välismaine otseinvesteering kavatsetakse teha või millal see tehti.

3.  
Kui see on kättesaadav, püüavad liikmesriigid esitada põhjendamatu viivituseta täiendavat teavet lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud teabele taotluse esitanud liikmesriikidele ja komisjonile.
4.  
Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võib nõuda, et lõikes 2 osutatud teabe esitaks välisinvestor või ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud. Asjaomane välisinvestor või ettevõtja esitab nõutud teabe põhjendamatu viivituseta.
5.  
Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele viivitamata, kui tal ei õnnestu erandlikel asjaoludel oma suurimatele jõupingutustele vaatamata lõikes 1 osutatud teavet saada. Selles teates põhjendab liikmesriik, miks ta sellist teavet ei esita ning milliseid jõupingutusi ta nõutud teabe, sealhulgas lõike 4 alusel nõutud teabe, saamiseks tegi.

Kui teavet ei esitata, võib teine liikmesriik esitada märkuse või komisjon esitada arvamuse üksnes talle kättesaadava teabe alusel.

Artikkel 10

Edastatud teabe konfidentsiaalsus

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.
2.  
Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas liidu ja vastava liikmesriigi õigusega.
3.  
Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või vahetatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 11

Kontaktpunktid

1.  
Kõik liikmesriigid ja komisjon loovad kontaktpunktid käesoleva määruse rakendamiseks. Liikmesriigid ja komisjon kaasavad need kontaktpunktid kõigisse käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustesse.
2.  
Komisjon loob turvalise ja krüpteeritud süsteemi, et toetada kontaktpunktide vahelist otsest koostööd ja teabevahetust.

Artikkel 12

Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm

Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm, mis annab komisjonile nõu ja jagab talle eksperditeadmisi, jätkab arutelu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega seotud küsimuste üle, jagab parimaid tavasid ja saadud kogemusi ning vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvate suundumuste ja küsimuste kohta seoses välismaiste otseinvesteeringutega. Samuti kaalub komisjon nimetatud rühmalt nõu küsimist käesoleva määruse rakendamisega seotud süsteemsetes küsimustes.

Nimetatud rühma arutelud on konfidentsiaalsed.

Artikkel 13

Rahvusvaheline koostöö

Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega.

Artikkel 14

Isikuandmete töötlemine

1.  
Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning ainult selles ulatuses, mis on vajalik välismaise otseinvesteeringu taustauuringuks liikmesriikide poolt ning käesoleva määrusega ette nähtud koostöö tõhususe tagamiseks.
2.  
Käesoleva määruse rakendamisega seotud isikuandmeid hoitakse üksnes niikaua, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed koguti.

Artikkel 15

Hindamine

1.  
Hiljemalt 12. oktoobriks 2023 ja seejärel iga viie aasta möödudes hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad vajaduse korral komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku lisateabe.
2.  
Kui aruandes soovitatakse käesolevat määrust muuta, võib sellele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 10. aprillist 2019.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. oktoobriks 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M2



LISA

Artikli 8 lõikes 3 osutatud liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid

1.    Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS) ( 2 )

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

2.    Copernicuse programm ( 3 )

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

3.    ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

4.    Kosmoseprogramm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

5.    Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104), sealhulgas meetmed seoses määruses osutatud peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga nagu tehisintellekt, robootika, pooljuhid ja küberturvalisus.

6.    Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

7.    Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 81).

8.    Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

9.    Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

10.    Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud ( 4 )

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

11.    Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

12.    Programm „Digitaalne Euroopa“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

13.    Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).

14.    Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20121, eelkõige selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

15.    Euroopa Kaitsefond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

16.    Alaline struktureeritud koostöö

Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 65, 8.3.2018, lk 24).

Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1797, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 294, 21.11.2018, lk 18).

Nõukogu 12. novembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1909, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 293, 14.11.2019, lk 113).

17.    ITERi Euroopa ühisettevõte

Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus (Euratom) 2007/198, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

18.    Programm „EL tervise heaks“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).


( 1 ) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

( 2 ) Määrus (EL) nr 1285/2013 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/696 artikli 110 lõikest 1.

( 3 ) Määrus (EL) nr 377/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/696 artikli 110 lõikest 1.

( 4 ) Määrus (EL) nr 283/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/1153 (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014) artikli 27 lõikest 2.