I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:

investeerimisühingute algkapital;

pädevate asutuste järelevalvealased volitused ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve vahendid;

pädevate asutuste järelevalve investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise üle, mis on kooskõlas määruses (EL) 2019/2033 sätestatud normidega;

pädevate asutuste avaldamisnõuded investeerimisühingute usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste investeerimisühingute suhtes, millele antakse tegevusluba ja mille üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL alusel.

▼C1

Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva direktiivi IV ja V jaotist määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 osutatud investeerimisühingute suhtes, mille puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule.

▼B

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„abiettevõtja“ – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

„tegevusluba“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 5 kohane investeerimisühingu tegevusluba;

„filiaal“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 30 määratletud filiaal;

„märkimisväärne seos“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud märkimisväärne seos;

„pädev asutus“ – liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on ametlikult tunnustatud ja kellele on riigisisese õiguse alusel antud volitus teha investeerimisühingute üle asjaomases liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi raames käesoleva direktiivi kohast järelevalvet;

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 150 määratletud kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler;

„kontroll“ – ema- ja tütarettevõtja suhe, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 1 ) artiklis 22 või raamatupidamisstandardites, mida investeerimisühingu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 ( 2 ) alusel kohaldatakse, või sarnane suhe füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

„konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmine“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 nõuete täitmine investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluva emaettevõtja poolt;

„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

10)

„tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( 3 ) artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrument;

11)

„finantseerimisasutus“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud finantseerimisasutus;

12)

„sooneutraalne tasustamispoliitika“ – direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/878) ( 4 ) artikli 3 lõike 1 punktis 65 määratletud sooneutraalne tasustamispoliitika;

13)

„konsolideerimisgrupp“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11 määratletud kontsern;

14)

„konsolideeritud olukord“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud konsolideeritud olukord;

15)

„konsolideerimisgrupi järelevalve tegija“ – pädev asutus, kes vastutab liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisühingute ning liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisvaldusettevõtjate või liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve eest;

16)

„päritoluliikmesriik“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis a määratletud päritoluliikmesriik;

17)

„vastuvõttev liikmesriik“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 56 määratletud vastuvõttev liikmesriik;

18)

„algkapital“ – kapital, mida on vaja investeerimisühingu tegevusloa saamiseks ning mille suurus ja liik on täpsustatud artiklites 9 ja 11;

19)

„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

20)

„investeerimisühingute konsolideerimisgrupp“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud investeerimisühingute konsolideerimisgrupp;

21)

„investeerimisvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud investeerimisvaldusettevõtja;

22)

„investeerimisteenused ja -tegevus“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus;

23)

„juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud juhtorgan;

24)

„järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan“ – juhtorgan, kes tegutseb juhtkonna otsustusprotsessi jälgija ja kontrollijana;

25)

„segafinantsvaldusettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ( 5 ) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

26)

„segavaldusettevõtja” – emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega direktiivi 2002/87/EÜ tähenduses segafinantsvaldusettevõtja, ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing;

27)

„kõrgem juhtkond“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 37 määratletud kõrgem juhtkond;

28)

„emaettevõtja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 32 määratletud emaettevõtja;

29)

„tütarettevõtja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 33 määratletud tütarettevõtja;

30)

„süsteemne risk” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10 määratletud süsteemne risk;

31)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 56 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing;

32)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja;

33)

„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 58 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, selgitades lõikes 1 sätestatud mõisteid eesmärgiga

tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine;

võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse suundumusi finantsturgudel.

II JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 4

Pädevate asutuste määramine ja nende volitused

Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes täidavad käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustusi ja ülesandeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, EBAt ja ESMAt pädeva asutuse määramisest ja juhul, kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, annavad teada, millised on iga pädeva asutuse kohustused ja ülesanded.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad järelevalvet investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevuse üle, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele.

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõik vajalikud volitused, sealhulgas volitus teha kohapealseid kontrolle vastavalt artiklile 14, et saada teavet, mida on vaja, et hinnata investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele ning uurida nende nõuete võimalikke rikkumisi.

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalik asjatundlikkus, vahendid, haldussuutlikkus, volitused ja sõltumatus, et täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, uurimiste ja karistustega seotud kohustusi, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid esitama pädevatele asutustele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata, kas nad järgivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid ja määrust (EL) 2019/2033. Investeerimisühingute sisekontrollimehhanismid ning haldus- ja raamatupidamisarvestuse kord peavad võimaldama pädevatel asutustel kõnealuste sätete järgimist igal ajal kontrollida.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud peavad arvet kõigi oma tehingute üle ja dokumenteerivad süsteemid ja protsessid, mis kuuluvad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisalasse, nii et pädevad asutused saavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 järgimist igal ajal hinnata.

Artikkel 5

Pädevate asutuste kaalutlusõigus kohaldada teatavatele investeerimisühingutele määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid

Pädevad asutused võivad otsustada kohaldada vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punktile c määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid investeerimisühingu suhtes, mis tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, ning ühe või enama järgmise asjaolu korral:

investeerimisühing tegeleb sellise tegevusega ulatuses, mil investeerimisühingu maksejõuetus või raskused võivad endaga kaasa tuua süsteemse riski;

investeerimisühing on määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige;

pädev asutus peab seda õigustatuks, pidades silmas asjaomase investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, samuti proportsionaalsuse põhimõtet, ning võttes arvesse ühte või mitut järgmist tegurit:

investeerimisühingu olulisus liidu või asjaomase liikmesriigi majanduse seisukohast;

ii)

investeerimisühingu piiriülese tegevuse olulisus;

iii)

investeerimisühingu vastastikune seotus finantssüsteemiga.

Lõiget 1 ei kohaldata kaubadiileritele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diileritele, investeerimisfondidele ega kindlustusandjatele.

Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt kohaldada investeerimisühingu suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, siis tehakse selle investeerimisühingu üle direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet.

Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt tehtud otsuse tühistada, teavitab ta investeerimisühingut sellest viivitamata.

Lõike 1 kohaselt tehtud pädeva asutuse otsuse kohaldamine lõpetatakse, kui investeerimisühing ei vasta enam selles lõikes osutatud künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel.

Pädevad asutused teavitavad viivitamata EBAt lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt tehtud otsustest.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriume ning tagab nende järjepideva kohaldamise.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Koostöö liikmesriigis

Pädevad asutused teevad tihedat koostööd avaliku sektori asutuste või organitega, kes vastutavad nende liikmesriigis krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalve eest. Liikmesriigid kohustavad kõnealuseid pädevaid asutusi ja avaliku sektori asutusi või organeid vahetama viivitamata teavet, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalik või oluline.

Pädevad asutused, kes ei ole samad, mis direktiivi 2014/65/EL artikli 67 kohaselt määratud asutused, loovad mehhanismi nende asutustega koostöö tegemiseks ja kogu sellise teabe vahetamiseks, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks oluline.

Artikkel 7

Koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis

Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade ühtsustamist käesoleva direktiivi ning määruse (EL) 2019/2033 kohaselt vastu võetud õigusnormide kohaldamisel.

Liikmesriigid tagavad, et

pädevate asutuste koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmetena rajaneb usaldusel ja täielikul vastastikusel lugupidamisel, eelkõige tagades enda ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete vahel asjakohase, usaldusväärse ja ammendava teabe vahetamise;

pädevad asutused osalevad EBA tegevuses ja asjakohasel juhul käesoleva direktiivi artiklis 48 ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 osutatud järelevalvekolleegiumides;

pädevad asutused teevad kõik, mis võimalik, et tagada selliste suuniste ja soovituste järgimine, mille on esitanud EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16, ning reageerida hoiatustele ja soovitustele, mille on esitanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 ( 6 ) artiklile 16;

pädevad asutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;

pädevatele asutustele antud ülesanded ja volitused ei takista neil kohustuste täitmist EBA või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena või käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 alusel.

Artikkel 8

Liidu mõõde järelevalves

Iga liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad üldiste ülesannete täitmisel asjaomasel ajahetkel kättesaadava teabe põhjal hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele nii muudes asjaomastes liikmesriikides kui ka liidus tervikuna, eriti eriolukordades.

III JAOTIS

ALGKAPITAL

Artikkel 9

Algkapital

Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on 750 000 eurot.

Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4, 5 ja 7 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on sellise investeerimisühingu puhul, kellel ei ole lubatud hoida klientide raha või klientidele kuuluvaid väärtpabereid, 75 000 eurot.

Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital on muude kui käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud investeerimisühingute puhul 150 000 eurot.

Direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 9 loetletud investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse loaga investeerimisühingu algkapital on 750 000 eurot, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või tal on see lubatud.

Artikkel 10

Viited algkapitalile direktiivis 2013/36/EL

Viiteid direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud algkapitali tasemetele käsitatakse muudes liidu õigusaktides alates 26. juunist 2021 viidetena käesoleva direktiivi artiklis 9 kehtestatud algkapitali tasemetele järgmiselt:

viidet direktiivi 2013/36/EL artiklis 28 osutatud investeerimisühingute algkapitalile käsitatakse viitena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 1;

viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklites 29 ja 31 osutatud investeerimisühingute algkapitalile käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 2, 3 või 4, olenevalt investeerimisühingu investeerimisteenuste ja -tegevuse liigist;

viidet direktiivi 2013/36/EL artiklis 30 osutatud algkapitalile käsitatakse viitena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 1.

Artikkel 11

Algkapitali koosseis

Investeerimisühingu algkapital moodustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 9.

IV JAOTIS

USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE

1. PEATÜKK

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted

1. jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus ja ülesanded

Artikkel 12

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste pädevus

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, ilma et see piiraks selliste käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel.

Artikkel 13

Eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö

Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaste ülesannete täitmiseks tihedat koostööd ning eelkõige vahetavad investeerimisühingute kohta viivitamata teavet, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

teave investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta;

teave investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta;

teave investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta;

teave investeerimisühingu haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide kohta;

muud asjakohased tegurid, mis võivad mõjutada riski, mida investeerimisühing tekitab.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata kogu teabe ja tõendid võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastuvõtvas liikmesriigis tekitab ning mille nad on investeerimisühingu tegevuse üle järelevalvet tehes kindlaks teinud.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada lõikes 2 osutatud võimalikud probleemid ja riskid. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused selgitavad taotluse korral vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele üksikasjalikult, kuidas nad on vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teavet ja tõendeid arvesse võtnud.

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on pärast lõikes 2 osutatud teabe ja tõendite esitamist seisukohal, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole võtnud lõikes 3 osutatud vajalikke meetmeid, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste, EBA ja ESMA teavitamist asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kliente, kellele teenuseid osutatakse, või finantssüsteemi stabiilsust.

Pädevad asutused võivad teatada EBA-le juhtudest, kus koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib EBA kõnealustel juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega. EBA võib samuti aidata pädevatel asutustel saavutada kokkulepet teabe vahetamise kohta käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kes ei ole nõus vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste meetmetega, võivad edastada küsimuse EBA-le, kes tegeleb sellega määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. Kui EBA tegutseb nimetatud artikli alusel, võtab ta otsuse vastu ühe kuu jooksul.

Selleks et hinnata määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punktis c esitatud tingimust, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus taotleda kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse nõudeid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud liiki ja laadi teabe jaoks.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -korra seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, et hõlbustada investeerimisühingute järelevalvet.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

EBA esitab lõigetes 7 ja 8 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Artikkel 14

Teises liikmesriigis asutatud filiaalide kohapealne kontroll ja uurimine

Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida artikli 13 lõikes 1 osutatud teavet ja seda filiaali uurida.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on järelevalve eesmärgil ja juhul, kui nad leiavad, et see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta.

Enne kontrollimist ja uurimist konsulteeritavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused viivitamata päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised.

2. jagu

Ametisaladus ja aruandekohustus

Artikkel 15

Ametisaladus ja konfidentsiaalse teabe vahetamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kõik kõnealuste pädevate asutuste heaks töötavad või töötanud isikud, sealhulgas direktiivi 2014/65/EL artikli 76 lõikes 1 osutatud isikud, täidavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel ametisaladuse hoidmise kohustust.

Konfidentsiaalset teavet, mida kõnealused pädevad asutused ja isikud oma ülesandeid täites saavad, võib avaldada ainult kokkuvõttena või koondkujul, kui üksikuid investeerimisühinguid ega isikuid ei saa tuvastada, ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Investeerimisühingu pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kui avaldamine on vajalik menetluse läbiviimiseks.

Pädevad asutused kasutavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 kogutud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalset teavet ainult oma ülesannete täitmiseks ja eelkõige järgmistel eesmärkidel:

jälgida käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõuete täitmist;

määrata karistusi;

pädeva asutuse otsuste peale esitatud vaide korral;

artikli 23 alusel algatatud kohtumenetlustes.

Füüsilised ja juriidilised isikud ja muud organid (välja arvatud pädevad asutused), kes saavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult pädeva asutuse selgelt ette nähtud eesmärkidel või kooskõlas riigisisese õigusega.

Pädevad asutused võivad lõike 2 kohaldamisel vahetada konfidentsiaalset teavet, näha selgelt ette, kuidas seda tuleb töödelda, ning piirata selgelt selle edastamist.

Lõikes 1 osutatud kohustus ei takista pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonile, kui see teave on vajalik komisjoni volituste kasutamiseks.

Pädevad asutused võivad edastada konfidentsiaalset teavet EBA-le, ESMA-le, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, liikmesriikide keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) ja Euroopa Keskpangale kui rahaasutustele, ning asjakohasel juhul makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest vastutavatele avaliku sektori asutustele, kui see teave on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 16

Teabevahetust käsitlevad koostöökokkulepped kolmandate riikidega

Liikmesriikide pädevad asutused, EBA ja ESMA võivad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 33 käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaste järelevalvealaste ülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutuste, samuti kolmandate riikide ametiasutustega või organitega, kes vastutavad järgmiste ülesannete eest, tingimusel et edastatava teabe kohta kehtivad ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva direktiivi artikli 15 sätetega:

finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, millel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 ( 7 ) artikli 25 alusel;

investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;

investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite järele vaatamine;

finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;

finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute järele vaatamine;

lubatud heitkoguse väärtpaberite turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;

põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.

Artikkel 17

Aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kontrollimise eest vastutavate isikute ülesanded

Liikmesriigid näevad ette, et iga isik, kellele on antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ ( 8 ) ja kes täidab investeerimisühingus direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73 või direktiivi 2013/34/EL artiklis 34 kirjeldatud ülesandeid või muid seadusjärgseid ülesandeid, on kohustatud teavitama kohe pädevaid asutusi kõigist asjaomast investeerimisühingut või temaga märkimisväärset seost omavat ettevõtjat puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis

kujutavad endast käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- või haldusnormide rasket rikkumist;

võivad mõjutada investeerimisühingu pidevat toimimist või

võivad viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.

3. jagu

Karistused, uurimisvolitused ja edasikaebeõigus

Artikkel 18

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi IV jaotise 2. peatüki 4. jaos osutatud järelevalvevolitusi, sealhulgas uurimisvolitusi ja pädevate asutuste volitusi võtta parandusmeetmeid ning liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad õigusnormid ning tagavad, et nende pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 rikkumise korral selliseid karistusi ja meetmeid kohaldada, muu hulgas järgmistel juhtudel:

investeerimisühingul ei ole artikli 26 kohast sisejuhtimiskorda;

investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 sätestatud omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta, rikkudes kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 punkti b;

investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet kontsentratsiooniriski kohta, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkti e;

investeerimisühingu kontsentratsioonirisk on määruse (EL) 2019/2033 artiklis 37 sätestatud piirmääradest suurem, ilma et see piiraks nimetatud määruse artikleid 38 ja 39;

investeerimisühing ei täida korduvalt või pidevalt likviidse vara hoidmise nõuet, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 artiklit 43, ilma et see piiraks nimetatud määruse artiklit 44;

investeerimisühing ei esita teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 VI osa sätteid;

investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud;

investeerimisühing on tunnistatud vastutavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 9 ) kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete raske rikkumise eest;

investeerimisühing lubab ühel või mitmel isikul, kes ei järgi direktiivi 2013/36/EL artiklit 91, saada või jääda juhtorgani liikmeks.

Liikmesriigid, kes ei kehtesta halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse riigisisest kriminaalõigust, edastavad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Lõike 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed hõlmavad järgmist:

avalik teadaanne, milles on nimetatud vastutav füüsiline või juriidiline isik, investeerimisühing, investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja rikkumise laad;

ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks kõnealuse tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

investeerimisühingu juhtorgani liikme või muu vastutavaks peetava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita investeerimisühingus ametikohustusi;

juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt või osadelt ja muudelt muutuvtuluga või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt ning eelmise majandusaasta eest saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest;

juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele õigusrikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile, kui kõnealust kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 25. detsembri 2019. aasta seisuga.

Kui esimese lõigu punktis d osutatud ettevõtja on tütarettevõtja, on asjaomane brutotulu selline brutotulu, mis tuleneb põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest.

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid või määruse (EL) 2019/2033 sätteid, võib pädev asutus halduskaristusi kohaldada juhtorgani liikmete ja teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on riigisisese õiguse alusel õigusrikkumise eest vastutavad.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud halduskaristuse või muu haldusmeetme laadi ja rahalise halduskaristuse määra kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, ja kui see on asjakohane, järgmist:

õigusrikkumise raskus ja kestus;

õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute vastutuse ulatus;

õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute finantsseisund, sealhulgas juriidiliste isikute kogukäive või füüsiliste isikute aastasissetulek;

õigusrikkumise eest vastutavate juriidiliste isikute teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurus;

kolmandatele isikutele õigusrikkumisega tekitatud kahju;

pädevate asutustega tehtava koostöö ulatus;

õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute varasemad õigusrikkumised;

õigusrikkumise võimalikud süsteemsed tagajärjed.

Artikkel 19

Uurimisvolitused

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõik kohustuste täitmiseks vajalikud teabe kogumise ja uurimise volitused, sealhulgas

volitus nõuda teavet järgmistelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt:

asjaomases liikmesriigis asutatud investeerimisühingud;

ii)

asjaomases liikmesriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtjad;

iii)

asjaomases liikmesriigis asutatud segafinantsvaldusettevõtjad;

iv)

asjaomases liikmesriigis asutatud segavaldusettevõtjad;

alapunktides i–iv osutatud üksustesse kuuluvad isikud;

vi)

kolmandad isikud, kellele alapunktides i–iv osutatud üksused on operatiivsed ülesanded või tegevuse edasi andnud;

volitus teha kõiki vajalikke selliste punktis a osutatud isikute uurimisi, kes on asutatud või asub asjaomases liikmesriigis, sealhulgas õigus

nõuda punktis a osutatud isikutelt dokumentide esitamist;

ii)

vaadata läbi punktis a osutatud isikute raamatupidamisarvestus ja -dokumendid ning teha neist koopiaid või väljavõtteid;

iii)

nõuda kirjalikke või suulisi selgitusi kõigilt punktis a osutatud isikutelt või nende esindajatelt või töötajatelt;

iv)

küsitleda teisi asjassepuutuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

volitus korraldada punktis a osutatud juriidiliste isikute ja muude konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvega hõlmatud ettevõtjate tööruumides kõiki vajalikke kontrolle, kui pädev asutus on konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, tingimusel et muid asjaomaseid pädevaid asutusi teavitatakse sellest ette.

Artikkel 20

Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete avaldamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad viivitamata oma ametlikul veebisaidil kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused ja võetud muud haldusmeetmed, mida ei ole vaidlustatud või mida ei saa enam edasi kaevata. Avaldatakse ka teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning selle füüsilise või juriidilise isiku identiteet, kellele karistus määratakse või kelle suhtes meede võetakse. Teave avaldatakse ainult pärast asjaomase isiku karistusest või meetmetest teavitamist ning ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalne.

Kui liikmesriigid lubavad selliste kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristuste või võetud muude haldusmeetmete avaldamist, mis on vaidlustatud või edasi kaevatud, avaldavad pädevad asutused oma ametlikul veebisaidil ka teabe vaide või kaebuse seisu ja tulemuse kohta.

Pädevad asutused avaldavad kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused või võetud muud haldusmeetmed anonüümselt järgmistel asjaoludel:

karistus või meede on määratud füüsilisele isikule ja tema isikuandmete avaldamist peetakse ebaproportsionaalseks;

avaldamine ohustaks käimasolevat kriminaaluurimist või finantsturgude stabiilsust;

avaldamine tekitaks asjaomastele investeerimisühingutele või füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teave jääb nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks. Isikuandmed võivad pädeva asutuse ametlikul veebisaidil olla ainult juhul, kui see on kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt lubatud.

Artikkel 21

EBA teavitamine karistustest

Pädevad asutused teavitavad EBAt artikli 18 kohaselt määratud halduskaristustest ja võetud muudest haldusmeetmetest, nende karistuste ja muude haldusmeetmete kohta esitatud kaebustest ning kaebuste tulemustest. EBA peab talle teada antud halduskaristuste ja muude haldusmeetmete keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahelise teabevahetuse eesmärgil. Andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja ESMA ning seda ajakohastatakse korrapäraselt ning vähemalt igal aastal.

EBA-l on veebisait, kus on iga pädeva asutuse poolt avaldatud artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud muude haldusmeetmete lingid, ja ta annab teada, millise ajavahemiku kohta iga liikmesriik halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid avaldab.

Artikkel 22

Õigusrikkumistest teavitamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad tulemuslikud ja usaldusväärsed mehhanismid, mis võimaldavad pädevaid asutusi kiirelt teavitada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest.

Kõnealused mehhanismid hõlmavad järgmist:

spetsiifilised menetlused selliste teadete vastuvõtmiseks, käsitlemiseks ja järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas turvaliste sidekanalite loomine;

investeerimisühingus toimunud õigusrikkumisest teavitanud investeerimisühingu töötajate asjakohane kaitse kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;

selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teavitab õigusrikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes väidetavalt vastutab õigusrikkumise toimepanemise eest kooskõlas määrusega (EL) 2016/679;

selged reeglid, mis tagavad, et investeerimisühingus toime pandud õigusrikkumisest teavitanud isiku konfidentsiaalsus on igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui riigisisese õiguse kohaselt nõutakse avalikustamist edasise uurimise või järgneva haldus- või kohtumenetluse raames.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingutel oleks asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teavitavad õigusrikkumistest investeerimisühingu sees spetsiifilise sõltumatu kanali kaudu. Selle korra võivad luua sotsiaalpartnerid, tingimusel et see kord pakub kaitset, mis on samaväärne lõike 1 punktides b, c ja d osutatud kaitsega.

Artikkel 23

Kaebeõigus

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva direktiiviga kooskõlas vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaselt tehtud otsuste ja võetud meetmete suhtes laieneb kaebeõigus.

2. PEATÜKK

Läbivaatamise protsess

1. jagu

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja riskihindamise protsess

Artikkel 24

Sisemine kapital ja likviidne vara

Investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kehtestavad usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla.

Lõikes 1 osutatud kord, strateegiad ja protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Need vaadatakse investeerimisühingus korrapäraselt läbi.

Pädevad asutused võivad nõuda, et investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele kvalifitseeruvad väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kohaldaksid käesolevas artiklis sätestatud nõudeid määral, mida pädevad asutused peavad asjakohaseks.

2. jagu

Sisejuhtimine, läbipaistvus, riskide käsitlemine ja tasustamine

Artikkel 25

Käesoleva jao kohaldamisala

Käesolevat jagu ei kohaldata, kui investeerimisühing teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

Kui investeerimisühing, mis ei vastanud kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, edaspidi neile tingimustele vastab, lõpetatakse käesoleva jao kohaldamine kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil need tingimused täideti. Käesolevat jagu ei kohaldata investeerimisühingu suhtes pärast nimetatud perioodi üksnes siis, kui investeerimisühing vastas kõnealusel perioodil määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele pidevalt ning teavitas sellest vastavalt pädevat asutust.

Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et ta ei vasta enam kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, teavitab ta pädevat asutust ning peab järgima käesolevat jagu 12 kuu jooksul alates kuupäevast, mil hindamine tehti.

Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid kohaldama artikli 32 sätteid tasu suhtes, mis määratakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb majandusaastale, mil tehti lõikes 3 osutatud hindamine.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel.

Erandina kolmandast lõigust ei kohaldata käesolevat jagu kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate suhtes, kes on hõlmatud konsolideeritud olukorraga, kui liidus asuv emaettevõtja suudab pädevatele asutustele tõendada, et käesoleva jao kohaldamine on selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtjad on asutatud, ebaseaduslik.

Artikkel 26

Sisejuhtimine

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingutel on tugev juhtimiskord, sealhulgas kõik järgmine:

selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad;

tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele;

piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord;

tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda.

Esimese lõigu punktis d osutatud tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.

Lõikes 1 osutatud korra kehtestamisel võetakse arvesse artiklites 28–33 sätestatud kriteeriume.

Lõikes 1 osutatud kord peab olema asjakohane ja vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.

EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised lõikes 1 osutatud juhtimiskorra kohta.

EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ESMAga konsulteerides välja suunised investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika kohta.

Kahe aasta jooksul pärast nimetatud suuniste avaldamist esitab EBA pädevate asutuste kogutud teabe alusel aruande investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika rakendamise kohta.

Artikkel 27

Aruandlus riikide kaupa

Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta kord aastas järgmise teabe:

tütarettevõtjate ja filiaalide nimi, tegevuse laad ja asukoht;

käive;

töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

maksustamiseelne kasum või kahjum;

kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

saadud riiklikud toetused.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see lisatakse võimaluse korral asjaomase investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele või asjakohasel juhul konsolideeritud raamatupidamisaruandele.

Artikkel 28

Juhtorgani roll riskide käsitlemisel

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu juhtorgan kinnitab ja vaatab perioodiliselt läbi investeerimisühingu riskivalmiduse strateegiad ja põhimõtted ning investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.

Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan pühendab piisavalt aega selle kindlustamisele, et lõikes 1 osutatud teemasid võetakse nõuetekohaselt arvesse, ja et juhtorgan eraldab piisavalt vahendeid kõigile investeerimisühingule avanevate oluliste riskide juhtimiseks.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud loovad juhtorgani juurde aruandlusahelad kõigi oluliste riskide ning kõigi riskijuhtimispõhimõtete ja nende muudatuste jaoks.

Liikmesriigid kohustavad kõiki investeerimisühinguid, mis ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustama riskikomisjoni, kuhu kuuluvad juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.

Esimeses lõigus osutatud riskikomisjoni liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Nad tagavad, et riskikomisjon nõustab juhtorganit seoses investeerimisühingu praeguse ja tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab juhtorganit kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia rakendamise üle järelevalve tegemises. Juhtorganile jääb üldine vastutus investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalvefunktsiooni täitval juhtorganil ja kõnealuse juhtorgani riskikomisjonil, kui see on loodud, on juurdepääs teabele investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide kohta.

Artikkel 29

Riskide käsitlemine

Pädevad asutused tagavad, et investeerimisühingutel on tugevad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida järgmist:

kliendile tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele;

turule tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele;

investeerimisühingule avalduva riski olulised allikad ja mõju, eelkõige need, mis võivad olemasolevate omavahendite taset vähendada;

likviidsusrisk asjakohastel ajavahemikel (sealhulgas päevasisene), et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses punktides a, b ja c nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega.

Strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning peegeldama asjaomase investeerimisühingu olulisust igas liikmesriigis, kus ta tegutseb.

Esimese lõigu punkti a ja teise lõigu kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kaaluvad investeerimisühingud oma riskide tõhusa juhtimise vahendina kutsekindlustuse sõlmimist.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel hõlmavad investeerimisühingule endale avalduva riski olulised allikad, kui see on asjakohane, olulisi muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.

Investeerimisühingud kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes.

Kui investeerimisühingud peavad end likvideerima või oma tegevuse lõpetama, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühingud, pidades silmas nende ärimudelite ja -strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluksid kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja vajalikke ressursse.

Erandina artiklist 25 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkte a, c ja d investeerimisühingute suhtes, kes vastavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada investeerimisühingute strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide tugevus. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

Artikkel 30

Tasustamispoliitika

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud järgivad selliste töötajate kategooriate puhul nagu kõrgem juhtkond, riskivõtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ning kõigi selliste töötajate puhul, kelle kogu töötasu võrdub vähemalt kõrgema juhtkonna või riskivõtjate väikseima töötasuga ►C2 ja kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid: ◄

tasustamispoliitika on selge ja dokumenteeritud ning vastab investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele;

tasustamispoliitika on sooneutraalne tasustamispoliitika;

tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendab seda;

tasustamispoliitika on kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia ja eesmärkidega ning selles võetakse samuti arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju;

tasustamispoliitika hõlmab huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustab vastutustundlikke äritavasid ning edendab teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist;

investeerimisühingu järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan kehtestab tasustamispoliitika ja vaatab selle perioodiliselt läbi ning tal on üldine vastutus selle rakendamise järelevalve eest;

kontrollifunktsiooni raames toimub vähemalt korra aastas tasustamispoliitika rakendamise keskne ja sõltumatu sisekontroll;

kontrollifunktsiooni täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma funktsiooniga seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu on artiklis 33 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all, või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani otsese järelevalve all;

võttes arvesse riigisiseseid töötasu määramise norme, eristatakse tasustamispoliitikas selgelt kriteeriume, mille järgi määratakse

fikseeritud põhitasu, mis kajastab eelkõige asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele;

ii)

muutuvtasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle;

põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasu muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust töötasu muutuvkomponenti mitte maksta.

Lõike 1 punkti k kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud määravad oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased kogutasu muutuvkomponendi ja fikseeritud komponendi suhtarvud, võttes arvesse investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning lõikes 1 osutatud töötajate kategooriate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja kohaldavad lõikes 1 osutatud põhimõtteid viisil, mis on sobiv nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust silmas pidades.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. EBA ja ESMA võtavad nõuetekohaselt arvesse komisjoni soovitust 2009/384/EÜ ( 10 ) ning olemasolevaid tasustamissuuniseid direktiivide 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL raames ning püüavad minimeerida lahknevusi kehtivatest sätetest.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 31

Erakorralist avaliku sektori finantstoetust saavad investeerimisühingud

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing saab direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 28 määratletud erakorralist avaliku sektori finantstoetust:

ei maksa kõnealune investeerimisühing juhtorgani liikmetele muutuvtasu;

kui muutuvtasu, mida makstakse teistele töötajatele peale juhtorgani liikmete, läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja erakorralise avaliku sektori finantstoetuse õigeaegse lõppemisega, kehtestatakse muutuvtasule piirang, mis vastab teatavale osale netosissetulekust.

Artikkel 32

Muutuvtasu

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu poolt artikli 30 lõikes 1 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav muutuvtasu vastab kõigile järgmistele nõuetele samadel tingimustel, mis on sätestatud artikli 30 lõikes 3:

kui muutuvtasu on seotud töötulemustega, põhineb selle kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel;

üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;

punktis a osutatud töötulemuste hindamisel lähtutakse mitmeaastasest ajavahemikust ning selles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske;

muutuvtasu ei mõjuta investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas;

muutuvtasu on garanteeritud ainult uutele töötajatele üksnes nende esimesel tööaastal ning kui investeerimisühingul on tugev kapitalibaas;

töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja nendega ei premeerita ebaõnnestumist või üleastumist;

hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid sobivad kokku investeerimisühingu pikaajaliste huvidega;

selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse muutuvtasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki praegusi ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust;

töötasude muutuvkomponentide jaotuses investeerimisühingus võetakse arvesse kõiki praegusi ja tulevasi riske;

vähemalt 50 % muutuvtasust koosneb järgmistest instrumentidest:

aktsiad või osad või samaväärsed osalused, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist;

ii)

aktsiate või osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist;

iii)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis;

iv)

mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile;

kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi punktis j osutatud instrumenti, võivad pädevad asutused erandina nimetatud punktist lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda;

vähemalt 40 % muutuvtasust lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui muutuvtasu on eriti suur ja edasi lükatakse vähemalt 60 % summast;

muutuvtasu vähendatakse kuni 100 %, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas maluse või tagasinõudeõiguse teel, mille suhtes kohaldatakse investeerimisühingu kehtestatud kriteeriume, mis puudutavad eelkõige olukordi, mille puhul

asjaomane isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav;

ii)

asjaomast isikut ei käsitata enam sobiva ega nõuetele vastavana;

vabatahtlikud pensionihüvitised on kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et

artikli 30 lõikes 1 osutatud isikud ei kasuta lõikes 1 osutatud põhimõtete kahjustamiseks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid ega töötasu- ja vastutuskindlustust;

muutuvtasu ei maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise.

Lõike 1 punkti j kohaldamisel kohaldatakse nimetatud sättes osutatud instrumentide suhtes asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada kõnealuste instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu maksmiseks.

Lõike 1 punkti l kohaldamisel ei või edasi lükatud muutuvtasu saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu.

Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing lõike 1 punkti n kohaldamisel vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis j osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja lõike 1 punktis j osutatud instrumentide kujul, tingimusel et kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi.

Lõike 1 punkte j ja l ning lõike 3 kolmandat lõiku ei kohaldata järgmiste suhtes:

investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem;

isik, kelle aastane muutuvtasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest kogutasust.

Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik suurendada nimetatud punktis osutatud ülempiiri, kui investeerimisühing vastab järgmistele kriteeriumidele:

investeerimisühing ei ole asutamisliikmesriigis vara koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast investeerimisühingust;

investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on 150 miljonit eurot või väiksem;

investeerimisühingu tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on 100 miljonit eurot või väiksem;

ülempiir ei ületa 300 miljonit eurot ning

ülempiiri tõstmine on asjakohane, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatust, sisemist korraldust, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub.

Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik nimetatud punktis osutatud ülempiiri vähendada, kui selle vähendamine on asjakohane seoses investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnustega, kuhu ta kuulub.

Erandina lõike 4 punktist b võib liikmesriik otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele muutuvtasule, mis on väiksem kui nimetatud punktis osutatud ülempiir ja osakaal, ei kohaldata nimetatud punktis sätestatud erandit riigisisese turu tasustamistavadega seotud eripära või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimustele vastavate instrumentide liike ja täpsustada lõike 1 punktis k sätestatud võimalikku alternatiivset korda.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

EBA võtab ESMAga konsulteerides vastu suuniseid, mis lihtsustavad lõigete 4, 5 ja 6 rakendamist ja tagavad nende ühetaolise kohaldamise.

Artikkel 33

Töötasukomisjon

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjoni koosseis on sooliselt tasakaalustatud ja ta teeb pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riski, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta. Töötasukomisjoni võib moodustada konsolideerimisgrupi tasandil.

Liikmesriigid tagavad, et töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. Kui riigisisese õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat.

Lõikes 2 osutatud otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.

Artikkel 34

Tasustamispoliitika järele vaatamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused koguvad teavet, mis avalikustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d, samuti investeerimisühingute esitatud teavet soolise palgalõhe kohta, ning kasutavad seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks.

Pädevad asutused edastavad selle teabe EBA-le.

EBA kasutab vastavalt lõigetele 1 ja 4 pädevatelt asutustelt saadud teavet tasustamistrendide ja -tavade võrdlemiseks liidu tasandil.

EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise kohta. Nendes suunistes võetakse arvesse vähemalt artiklites 30–33 osutatud nõudeid ja soovituses 2009/384/EÜ esitatud usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud annavad pädevatele asutustele 1 miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal 1 miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, palga põhiosade, preemiate, pikaajaliste tulemustasude ja pensionimaksete kohta.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud edastavad pädevatele asutustele taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.

Pädevad asutused edastavad esimeses ja teises lõigus osutatud teabe EBA-le, kes avaldab selle kokkuvõtlikult päritoluliikmesriikide kaupa ühtses aruandevormis. EBA võib ESMAga konsulteerides anda välja suuniseid, et lihtsustada käesoleva lõike rakendamist ning tagada kogutud teabe sidusus.

Artikkel 35

EBA aruanne keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta

EBA koostab riskide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus aruande, milles käsitletakse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimiseesmärkidega olulisel määral seotud tegevusriskide tehniliste kriteeriumide kasutuselevõtmist, eesmärgiga hinnata selliste riskide võimalikke allikaid ja mõju investeerimisühingutele, võttes seejuures arvesse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite taksonoomia valdkonna kohaldatavaid liidu õigusakte.

Esimeses lõigus osutatud EBA aruanne käsitleb vähemalt järgmist:

keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide määratlemine seoses üleminekuga kestlikumale majandusele ning sealhulgas üleminekuriskide puhul riskid, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega regulatiivsete muutuste tõttu, selliste riskide võimalikkuse hindamiseks vajalikud arvulised ja kvalitatiivsed kriteeriumid ja parameetrid ning metoodika selle hindamiseks, kas niisugused riskid võivad ilmneda lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis ja kas neil riskidel võib olla investeerimisühingule oluline finantsmõju;

hinnang sellele, kas teatava vara oluline koondumine võib suurendada investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, sealhulgas füüsilisi riske ja üleminekuriske;

selliste protseduuride kirjeldus, mida investeerimisühing võib kasutada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks;

kriteeriumid ja parameetrid, mille põhjal järelevalveasutused ja investeerimisühingud võivad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus hinnata lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis ilmnevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju.

EBA esitab oma järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande hiljemalt 26. detsembriks 2021.

Selle aruande põhjal võib EBA kohasel juhul vastu võtta suunised, et kehtestada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi jaoks keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kriteeriumid, võttes seejuures arvesse oma käesolevas artiklis osutatud aruande järeldusi.

3. jagu

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess

Artikkel 36

Järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine

Pädevad asutused vaatavad asjakohasel ja vajalikul määral, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit, läbi kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühingud kasutavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindavad asjakohasel ja vajalikul määral usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks järgmist:

artiklis 29 osutatud riskid;

investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine;

investeerimisühingu ärimudel;

süsteemse riski hinnang, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 23 alusel või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi;

ohud investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus;

investeerimisühingute avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile;

investeerimisühingute juhtimiskord ja juhtorgani liikmete suutlikkus täita oma ülesandeid.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomaste investeerimisühingute suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ja kui see on asjakohane, nende süsteemset olulisust, ning proportsionaalsuse põhimõtet.

Pädevad asutused otsustavad igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastavate investeerimisühingute läbivaatamine ja hindamine, tehes seda üksnes siis, kui nad peavad seda vajalikuks lähtuvalt nende investeerimisühingute suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

Kui pädevad asutused korraldavad lõike 1 punktis g osutatud läbivaatamist ja hindamist, on neil juurdepääs juhtorgani ja selle komisjonide koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- või välishindamise tulemustele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada, et investeerimisühingute kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid kindlustavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katmise. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

Artikkel 37

Sisemudelite kasutamise loa jooksev läbivaatamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vaatavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 22. Pädevad asutused pööravad tähelepanu eelkõige investeerimisühingu tegevuse muutustele ja kõnealuste sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurivad ja hindavad, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. Pädevad asutused tagavad, et olulised puudused, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või suuremad korrutustegurid.

Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tühistavad pädevad asutused sisemudelite kasutamise loa või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et sisemudeleid täiustatakse viivitamata määratud tähtaja jooksul.

Kui investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamise loa, ei vasta enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Pädevad asutused nõuavad esitatud kava täiustamist, kui on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv.

Kui on ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks, või kui ta ei ole piisavalt tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused tühistavad sisemudelite kasutamise loa või piiravad seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.

EBA analüüsib investeerimisühingute lõikes sisemudeleid ja seda, kuidas sisemudeleid kasutavad investeerimisühingud käsitlevad sarnaseid riske või riskipositsioone. Ta teavitab sellest ESMAt.

Selleks et edendada ühtseid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid, töötab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 kõnealuse analüüsi põhjal välja võrdlusaluseid sisaldavad suunised selle kohta, kuidas investeerimisühingud peaksid sisemudeleid kasutama ja kuidas kõnealustes mudelites tuleks sarnaseid riske või riskipositsioone käsitleda.

Liikmesriigid kutsuvad pädevaid asutusi üles võtma seda analüüsi ja neid suuniseid arvesse lõikes 1 osutatud läbivaatamises.

4. jagu

Järelevalvemeetmed ja -volitused

Artikkel 38

Järelevalvemeetmed

Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid võtma varakult vajalikke meetmeid järgmiste probleemide lahendamiseks:

investeerimisühing ei täida käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 nõudeid;

pädevatel asutustel on tõendeid, et investeerimisühing rikub järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid või määrust (EL) 2019/2033.

Artikkel 39

Järelevalvevolitused

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalikud järelevalvevolitused, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse.

Artikli 36, artikli 37 lõike 3, artikli 38 ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on pädevatel asutustel volitus

nõuda käesoleva direktiivi artiklis 40 sätestatud tingimustel, et investeerimisühingutel oleks lisaks määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomaste investeerimisühingute äritegevuse olulise muutuse korral;

nõuda kooskõlas artiklitega 24 ja 26 rakendatud korra, protseduuride, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

nõuda, et investeerimisühingud esitaksid ühe aasta jooksul käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamise kava, määraksid selle rakendamise tähtaja ning täiustaksid kava ulatuse ja tähtaja osas;

nõuda, et investeerimisühingud kohaldaksid spetsiifilist eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest;

piirata investeerimisühingute äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis tekitab asjaomase investeerimisühingu rahanduslikule usaldusväärsusele liigseid riske;

nõuda investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas edasiantud tegevuses;

nõuda, et investeerimisühingud kehtestaksid muutuvtasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

nõuda, et investeerimisühingud kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;

piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa investeerimisühingu makseviivitust;

kehtestada käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta;

kehtestada likviidsuse erinõuded kooskõlas artikliga 42;

nõuda täiendavat avalikustamist;

nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid ohte investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.

Lõike 2 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmine tingimus:

tegemist on ühega artikli 38 punktides a ja b osutatud juhtudest;

pädev asutus peab vajalikuks koguda artikli 38 punktis b osutatud tõendeid.

täiendav teave on vajalik artiklis 36 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks.

Teavet peetakse dubleerivaks, kui sama või põhimõtteliselt sama teave on pädeval asutusel juba olemas, see on pädeva asutuse poolt tuletatav või hangitav muude vahenditega, milleks ei ole vaja nõuda investeerimisühingult selle esitamist. Kui teave on pädevale asutusele kättesaadav sellises vormingus või sellise täpsusega, mis erineb esitamisele kuuluva lisateabe vormingust või täpsusest, siis ei nõua pädev asutus lisateabe esitamist, kui ta saab erinevast vormingust või täpsusest hoolimata tuletada põhimõtteliselt sama teabe.

Artikkel 40

Täiendavate omavahendite nõue

Pädevad asutused kehtestavad artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude ainult siis, kui nad on artiklite 36 ja 37 kohaste läbivaatamiste tulemusel kindlaks teinud, et investeerimisühing on ühes järgmises olukorras:

investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mida määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõue ja eelkõige K-teguri nõue ei kata või ei kata piisavalt;

investeerimisühing ei vasta artiklites 24 ja 26 sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt;

kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;

kooskõlas artikliga 37 tehtud läbivaatamisest nähtub, et lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme;

investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada artiklis 41 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite taset.

Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse riske või riskielemente määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue.

Esimese lõigu kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske või riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

Pädevad asutused määravad kindlaks artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe.

Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mille suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;

vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid;

neid omavahendeid ei kasutata määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks.

Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud elementide täielikust hindamisest. Käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud juhul hõlmab see konkreetselt selle teatavaks tegemist, miks artikli 41 lõike 1 kohast kapitalitaset ei peeta enam piisavaks.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas mõõta lõikes 2 osutatud riske ja riskielemente, sealhulgas riske ja riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

EBA tagab, et regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sisaldab artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite suuruse esialgseid kvalitatiivseid parameetreid, võttes arvesse investeerimisühingute võimalikke ärimudeleid ja õiguslikke vorme, ning et nimetatud eelnõu on proportsionaalne seoses järgmisega:

investeerimisühingute ning pädevate asutuste rakendamiskoormus;

võimalus, et omavahendite nõuete kõrgema taseme kohaldamine juhul, kui investeerimisühingud ei kasuta sisemudeleid, võib õigustada lõike 2 kohaste riskide ja riskielementide hindamisel väiksemate omavahendite nõuete kehtestamist.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Pädevad asutused võivad kooskõlas lõigetega 1–6 kehtestada täiendavate omavahendite nõude investeerimisühingu suhtes, mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, lähtudes üksikjuhtumipõhisest hinnangust ning juhul, kui pädev asutus peab seda põhjendatuks.

Artikkel 41

Täiendavate omavahendite suunis

Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavate investeerimisühingute suurusele, süsteemsele olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võivad pädevad asutused nõuda investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis artikli 24 põhjal ületab piisaval määral määruse (EL) 2019/2033 III osas ja käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, sealhulgas artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada.

Pädevad asutused vaatavad asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestanud, ja kui see on asjakohane, teavitavad asjaomast investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud omavahendite taseme kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema vastavalt pädeva asutuse nõudmisele kohandatud.

Artikkel 42

Likviidsuse erinõuded

Pädevad asutused kehtestavad käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuded ainult juhul, kui nad järeldavad käesoleva direktiivi artiklite 36 ja 37 kohaselt tehtud läbivaatamistest lähtuvalt, et investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, või mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kuid mida ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud, on ühes järgmises olukorras:

investeerimisühingut ohustavad likviidsusrisk või likviidsusriski elemendid, mis on olulised ja mida määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt;

investeerimisühing ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 24 ja 26 sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt.

Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski või likviidsusriski elemente määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue.

Pädevad asutused määravad kindlaks käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti k kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe.

Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga.

Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud elementide täielikust hindamisest.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes, kuidas lõikes 2 osutatud likviidsusriski ja likviidsusriski elemente mõõdetakse.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 43

Koostöö kriisilahendusasutustega

Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõudest direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluva investeerimisühingu puhul ja käesoleva direktiivi artikli 41 lõikes 2 osutatud kohanduste eeldamisest sellise investeerimisühingu puhul.

Artikkel 44

Avaldamisnõuded

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus

nõuda, et määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud avaldaksid nimetatud määruse artiklis 46 osutatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määraksid avaldamise tähtajad;

nõuda, et määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud kasutaksid teabe avaldamiseks peale raamatupidamisaruannete ka muid spetsiifilisi teabekanaleid ja kohti, eelkõige investeerimisühingute veebisaite;

nõuda, et emaettevõtjad avaldaksid kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juhtimis- ning organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2014/65/EL artiklile 10.

▼M1

Artikkel 44a

Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu

Alates 10. jaanuarist 2030 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artiklis 44 osutatud teabe avalikustamisel esitavad investeerimisühingud või emaettevõtjad selle teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohasele kogumisasutusele, et teha see teave juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 ( 11 ) alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:

see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;

sellele lisatakse järgmised metaandmed:

kõik selle investeerimisühingu või emaettevõtja nimed, millega teave on seotud;

ii)

investeerimisühingu või emaettevõtja juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)

investeerimisühingu või emaettevõtja suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;

iv)

teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud ja emaettevõtjad omandavad juriidilise isiku tunnuse.

Hiljemalt 9. jaanuariks 2030 määravad liikmesriigid selleks, et teha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, vähemalt ühe määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutuse ja teavitavad sellest ESMAt.

Alates 10. jaanuarist 2030 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artiklis 20 osutatud teave tehakse ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Seejuures on määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus pädev asutus.

Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:

see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;

see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:

kõik selle investeerimisühingu nimed, millega teave on seotud;

ii)

kui see on olemas, investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)

teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

iv)

märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

Lõike 1 kohaselt esitatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab EBA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:

mis tahes muud teabele lisatavad metaandmed;

andmete struktureerimine teabes;

millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb sellistel juhtudel kasutada.

Punkti c kohaldamisel hindab EBA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.

EBA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Vajaduse korral võtab EBA vastu suunised, et tagada lõike 5 esimese lõigu punkti a kohaselt esitatud metaandmete õigsus.

▼B

Artikkel 45

EBA teavitamise kohustus

Pädevad asutused teavitavad EBAt järgmisest:

artiklis 36 osutatud läbivaatamise ja hindamise protsess;

artiklites 39, 40 ja 41 osutatud otsuste tegemise metoodika;

artiklis 18 osutatud liikmesriikide kehtestatud halduskaristuste määrad.

EBA edastab käesolevas lõikes osutatud teabe ESMA-le.

EBA hindab ESMAga konsulteerides pädevate asutuste esitatud teavet, et suurendada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsust. Pärast ESMAga konsulteerimist võib EBA hindamise lõpuleviimiseks nõuda pädevatelt asutustelt lisateavet, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.

EBA avaldab oma veebisaidil lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud koondteabe.

EBA annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral on käesoleva peatüki kohaldamisel liikmesriikides saavutatud ühtsustamine. EBA korraldab vajaduse korral vastastikuseid eksperdihinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 30. EBA teavitab eksperdihinnangutest ESMAt.

EBA ja ESMA esitavad pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ühiseid menetlusi ja meetodeid lõikes 1 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks ning käesoleva direktiivi artiklis 29 osutatud riskide käsitlemise hindamiseks.

3. PEATÜKK

Investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalve

1. jagu

Investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalve konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve

Artikkel 46

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija määramine

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingute konsolideerimisgruppi juhib liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu pädev asutus.

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle investeerimisühingu pädev asutus.

Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet sellise investeerimisühingu pädev asutus, kes on saanud tegevusloa liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati.

Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad eri liikmesriikides, millest igaühes asub investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

Liikmesriigid tagavad, et kui liidus tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati, ei ole ühelgi kõnealusel investeerimisühingul tegevusluba, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

Pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei oleks tulemusliku konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende tegevuse olulisust asjaomastes liikmesriikides, ning määrata konsolideeritud alusel järelevalvet või konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet tegema mõne muu pädeva asutuse. Sellisel juhul annavad pädevad asutused enne kõnealuse otsuse tegemist liidus emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või liidus emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava otsuse kohta oma seisukoht. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja EBAt kõigist kõnealustest otsustest.

Artikkel 47

Teabevahetuse nõuded eriolukorras

Eriolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 kirjeldatud olukorras või olukorras, mis tekib seoses negatiivsete suundumustega finantsturgudel ja mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriigis, kus investeerimisühingute konsolideerimisgrupi ettevõtjatele on antud tegevusluba, hoiatab käesoleva direktiivi artikli 46 kohaselt määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija käesoleva jaotise 1. peatüki 2. jagu kohaldades nii kiiresti kui võimalik EBAt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kõiki asjaomaseid pädevaid asutusi ning edastab kogu teabe, mis on oluline nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 48

Järelevalvekolleegiumid

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 46 määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid, et hõlbustada käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmist ning tagada koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega, eelkõige kui see on vajalik määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega.

Järelevalvekolleegiumid annavad konsolideerimisgrupi järelevalve tegijale, EBA-le ja teistele pädevatele asutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

artiklis 47 osutatud ülesanded;

koordineerida teabenõudeid, kui see on vajalik konsolideeritud alusel tehtava järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7;

koordineerida teabenõudeid juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute pädeval asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;

vahetada teavet kõigi pädevate asutuste ja EBA vahel vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi pädevate asutuste ja ESMA vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21;

asjakohasel juhul leppida kokku ülesannete ja kohustuste vabatahtlikus pädevate asutuste vahelises delegeerimises;

tõhustada järelevalvet, püüdes vältida järelevalvenõuete tarbetut dubleerimist.

Järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.

EBA osaleb kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21 järelevalvekolleegiumide koosolekutel.

Järelevalvekolleegiumide liikmeteks on järgmised asutused:

pädevad asutused, kes vastutavad liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate järelevalve eest;

asjakohasel juhul kolmanda riigi järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed käesoleva jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetega.

Järelevalvekolleegiumi koosolekuid juhib ja otsuseid võtab vastu artikli 46 kohaselt määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult ja aegsasti ka kõnealustel koosolekutel vastu võetud otsustest või rakendatud meetmetest.

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võtab otsuste vastuvõtmisel arvesse lõikes 5 osutatud asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.

Järelevalvekolleegiumi moodustamine ja toimimine lepitakse kokku kirjalikult.

Kui pädevad asutused jäävad konsolideerimisgrupi järelevalve tegija poolt vastu võetud järelevalvekolleegiumide toimimist käsitleva otsuse osas eriarvamusele, võib iga asjaomane pädev asutus suunata kõnealuse küsimuse EBA-le ja paluda temalt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 abi.

Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teisele lõigule võib EBA omal algatusel aidata pädevaid asutusi ka selliste erimeelsuste korral, mis puudutavad järelevalvekolleegiumide käesoleva artikli kohast toimimist.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimusi, mille alusel täidavad järelevalvekolleegiumid lõikes 1 osutatud ülesandeid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 49

Koostöönõuded

Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja artikli 48 lõikes 5 osutatud pädevad asutused esitavad üksteisele vastavalt vajadusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidiline ja juhtimisstruktuur, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi;

investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlus;

sellised negatiivsed arengusuunad investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võiksid neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada;

olulised karistused ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete kohaselt võtavad;

käesoleva direktiivi artikli 39 alusel omavahendite erinõude kehtestamine.

Pädevad asutused ja konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võivad määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda EBA poole, kui asjakohast teavet ei ole vastavalt lõikele 1 esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud.

EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused konsulteerivad enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast oluline, omavahel järgmistes küsimustes:

investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute aktsionäride või osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja pädevate asutuste heakskiitu või luba;

pädevate asutuste poolt investeerimisühingutele määratud olulised karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed ja

artikli 39 alusel kehtestatud omavahendite erinõuded.

Kui pädevad asutused kehtestavad olulised karistused või võtavad muid erakorralisi meetmeid vastavalt lõike 3 punktile b, tuleb konsulteerida konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga.

Erandina lõikest 3 ei ole pädev asutus kohustatud teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust; sellisel juhul teavitab pädev asutus mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata.

Artikkel 50

Muudes liikmesriikides asuvaid üksusi käsitleva teabe kontrollimine

Liikmesriigid tagavad, et kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on vaja kontrollida teavet teises liikmesriigis asuvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate, segavaldusettevõtjate, tütarettevõtjate, sealhulgas tütarettevõtjast kindlustusandjate kohta, ja esitab vastava taotluse, teevad kontrolli selle teise liikmesriigi asjaomased pädevad asutused vastavalt lõikele 2.

Pädevad asutused, kes on saanud lõike 1 kohase taotluse,

teevad kontrolli oma pädevuse piires ise;

lubavad kontrolli teha pädevatel asutustel, kes taotluse esitasid, või

paluvad audiitoril või eksperdil teha erapooletu kontrolli ning teavitada viivitamata tulemustest.

Punktide a ja c kohaldamisel on taotluse esitanud pädevatel asutustel lubatud kontrollis osaleda.

2. jagu

Investeerimisvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad

Artikkel 51

Valdusettevõtjate kaasamine konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvesse

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad on kaasatud konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvesse.

Artikkel 52

Juhtide sobivus

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtorgani liikmete maine oleks piisavalt hea ja et neil oleksid piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks, võttes arvesse investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja eriomast rolli.

Artikkel 53

Segavaldusettevõtjad

Liikmesriigid näevad ette, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, võivad investeerimisühingu järelevalve eest vastutavad pädevad asutused

nõuda, et segavaldusettevõtja annaks neile teavet, mis võib selle investeerimisühingu järelevalve jaoks oluline olla;

teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandlus- ja raamatupidamiskord, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida.

Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.

Artikkel 54

Karistused

►C1 Kooskõlas käesoleva jaotise 1. peatüki 3. jaoga ◄ tagavad liikmesriigid, et käesoleva peatüki ülevõtmiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate või nende tegelike juhtide suhtes võib kohaldada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, mille eesmärk on lõpetada õigusrikkumine, seda leevendada või kõrvaldada selle põhjused.

Artikkel 55

Kolmanda riigi järelevalve hindamine ja muud järelevalvemeetodid

Liikmesriigid tagavad, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis ja määruse (EL) 2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega.

Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve-eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest tuleb teavitada muid asjaomaseid pädevaid asutusi, EBAt ja komisjoni.

Pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus, võib eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.

Artikkel 56

Koostöö kolmandate riikide järelevalveasutustega

Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel esitada nõukogule soovitusi pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemiseks järgmiste investeerimisühingute üle:

investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis;

kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub liidus.

V JAOTIS

AVALDAMINE PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 57

Avaldamisnõuded

Pädevad asutused avaldavad kogu järgmise teabe:

nende liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;

käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaselt ette nähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise viis;

üldkriteeriumid ja meetodid, mida nad käesoleva direktiivi artiklis 36 osutatud järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel kasutavad;

nende liikmesriigi käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning käesoleva direktiivi artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad.

Lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et saaks sisukalt võrrelda lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamist eri liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

Teave avaldatakse ühtses vormingus ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel elektroonilisel aadressil.

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe vorm, struktuur, sisu ja iga-aastane avaldamiskuupäev.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

EBA esitab lõikes 4 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

VI JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 58

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. detsembrist 2019.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud volituse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 3 lõike 2, artikli 29 lõike 4 ja artikli 36 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VII JAOTIS

MUUDE DIREKTIIVIDE MUUTMINE

Artikkel 59

Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

„valdkondade eeskirjad” – liidu õigusaktid, milles käsitletakse reguleeritud üksuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 575/2013 ( *1 ) ja (EL) 2019/2033, ( *2 ) direktiivid 2009/138/EÜ, 2013/36/EL, ( *3 ) 2014/65/EL ( *4 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034 ( *5 ).

Artikkel 60

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

olenemata kõnealuste kapitalinõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( *6 ) artiklis 13 sätestatud summast;

Artikkel 61

Direktiivi 2011/61/EL muutmine

Direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Olenemata lõikest 3 ei tohi AIFi valitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( *7 ) artiklis 13 sätestatud summast.

Artikkel 62

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ“.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:

krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused;

krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tegevate pädevate asutuste järelevalvealased volitused ja vahendid;

pädevate asutuste poolne krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve viisil, mis on kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetega;

avalikustamisnõuded pädevatele asutustele krediidiasutuste usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

lõike 5 punkt 1 jäetakse välja;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Käesoleva artikli lõike 5 punktides 3–24 osutatud üksusi käsitatakse artikli 34 ja VII jaotise 3. peatüki kohaldamisel finantseerimisasutustena.“

Artikli 3 lõike 1 punkt 4 jäetakse välja.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Liikmesriigisisene koordineerimine

Liikmesriigid, milles on krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtavad nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikke meetmeid.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Erinõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks

Liikmesriigid näevad ette, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjad, kes on tegevusloa juba direktiivi 2014/65/EL II jaotise kohaselt saanud, esitavad tegevusloa taotluse kooskõlas artikliga 8 hiljemalt päeval, mil

koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem, või

koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjad võivad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega edasi tegeleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusloa saamiseni.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 peavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjad, kes tegutsevad 24. detsembril 2019 direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud investeerimisühinguna, taotlema tegevusluba kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 hiljemalt 27. detsembriks 2020.

Kui pädev asutus otsustab pärast teabe saamist direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohaselt, et ettevõtjale tuleb anda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8, teavitab ta ettevõtjat ja direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud pädevat asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle.

Tegevusloa uuendamise korral tagab tegevuslubasid väljastav pädev asutus, et menetlus oleks võimalikult sujuv ja võetakse arvesse kehtivate lubadega seotud teavet.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada

teavet, mille ettevõtja peab tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitama, sealhulgas artikliga 10 ette nähtud tegevuskava;

lõikes 1 osutatud künniste arvutamise metoodikat.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimese lõigu punktides a ja b osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.“

Artiklisse 18 lisatakse järgmine punkt:

„aa)

kasutab oma tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevuseks ja tema koguvarade keskmine on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud artiklis sätestatud künnis;“.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kõigi nende krediidiasutuste nimede loetelu, kellele tegevusluba on antud, ning ajakohastab seda vähemalt kord aastas.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loetelu sisaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate nimesid ning selles määratletakse need krediidiasutused krediidiasutustena. Loetelus tuuakse samuti välja kõik muudatused võrreldes loetelu eelmise versiooniga.“

Artikli 21b lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Käesoleva artikli kohaldamisel

on kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus järgmiste varade summa:

kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga liidus asuva finantsinstitutsiooni vara koguväärtus, mis tuleneb tema konsolideeritud bilansist või nende individuaalsetest bilanssidest, kui finantsinstitutsiooni bilanss ei ole konsolideeritud, ja

ii)

käesoleva direktiivi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( *8 ) või direktiivi 2014/65/EL kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga filiaali vara koguväärtus;

mõiste „finantsinstitutsioon“ hõlmab ka investeerimisühinguid.

10)

IV jaotis jäetakse välja.

11)

Artikli 51 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad artikli 112 lõike 1 kohaldamisel nõuda konsolideeritud järelevalvet tegevalt asutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt mõne krediidiasutuse filiaali käsitamist olulisena.“

12)

Artikli 53 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lõige 1 ei takista pädevaid asutusi vahetamast omavahel teavet või edastamast seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Pangandusjärelevalvele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( *9 ) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) käesoleva direktiivi, määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, ( *10 ) määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15, määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31, 35 ja 36 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklite 31 ja 36, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 ( *11 ) ning muude krediidiasutuste suhtes kohaldatavate direktiivide alusel. Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõiget 1.

13)

Artikli 66 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„aa)

vähemalt ühe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega tegelemine ja nimetatud artiklis sätestatud künnise täitmine krediidiasutuse tegevusluba omamata;“.

14)

Artikli 76 lõike 5 kuues lõik jäetakse välja.

15)

Artikli 86 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11.

Pädevad asutused tagavad, et finantsinstitutsioonidel on likviidsuse taastamise kavad, milles nähakse ette piisavad strateegiad ja nõuetekohased rakendamismeetmed, et käsitleda võimalikke likviidsusprobleeme, sealhulgas seoses filiaalidega, mis on asutatud teises liikmesriigis. Pädevad asutused tagavad, et finantsinstitutsioonid testivad kõnealuseid plaane vähemalt igal aastal, neid uuendatakse lõikes 8 sätestatud alternatiivsete stsenaariumide tulemuste põhjal, neist teatatakse kõrgemale juhtkonnale, kes kiidab need heaks, et sisemisi põhimõtteid ja protsesse saaks vastavalt korrigeerida. Finantsinstitutsioonid võtavad ennetavalt vajalikud operatiivsed meetmed, tagamaks, et likviidsuse taastamise kavasid saab rakendada viivitamata. Kõnealuste operatiivsete meetmete hulka kuulub sellise tagatise hoidmine, mis on kohe kasutatav keskpangapoolseks rahastamiseks. See hõlmab vajaduse korral tagatise hoidmist teise liikmesriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, milles finantsinstitutsioonil on nõuded, ning kui operatsiooniliselt vaja, vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kelle valuutas nõuded on.“

16)

Artikli 110 lõige 2 jäetakse välja.

17)

Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse määramine

Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse üle järelevalvet individuaalselt.

Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning ükski selle tütarettevõtja ei ole krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.

Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning vähemalt üks selle tütarettevõtjatest on krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse pädev asutus või, mitme krediidiasutuse korral, suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes teeb selle krediidiasutuse või investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.

Kui kahel või rohkemal liidus tegevusloa saanud krediidiasutusel või investeerimisühingul on sama emaettevõtja, kes on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb konsolideeritud järelevalvet:

krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on ainult üks krediidiasutus;

suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on mitu krediidiasutust või

suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust.

Kui konsolideerimine on nõutav määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel, teeb konsolideeritud järelevalvet suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus või, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust, suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus.

Erandina lõike 1 kolmandast lõigust, lõike 3 punktist b ja lõikest 4, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teeb individuaalselt järelevalvet mis tahes muu pädev asutus.

Erandina lõike 3 punktist c, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe investeerimisühingu üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt ühe või mitme investeerimisühingu üle, kelle kogubilanss kokku on konsolideerimisgrupis kõige suurem.

Teatavatel juhtudel võivad pädevad asutused ühisel kokkuleppel loobuda lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidest ja määrata konsolideeritud järelevalve jaoks mõne muu pädeva asutuse, kui nendes lõigetes osutatud kriteeriumide kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid krediidiasutusi või investeerimisühinguid ning nende tegevuse suhtelist olulisust asjaomastes liikmesriikides või vajadust tagada järelevalve jätkuvus konsolideeritud alusel sama pädeva asutuse poolt. Sellistel juhtudel on ELis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil, ELis emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal, ELis emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus ärakuulamisele enne, kui pädevad asutused võtavad vastu otsuse.

Pädevad asutused teavitavad viivitamata komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet kõikidest kokkulepetest, mille suhtes kohaldatakse lõiget 6.“

18)

Artikli 114 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.

Eriolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 kirjeldatud olukorras või olukorras, mis tekib seoses negatiivsete suundumustega finantsturgudel ja mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi ettevõtjatele on antud tegevusluba või kus on asutatud artiklis 51 osutatud olulised filiaalid, hoiatab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, kohaldades käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jagu ja asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jagu, nii kiiresti kui võimalik Euroopa Pangandusjärelevalvet ning artikli 58 lõikes 4 ja artiklis 59 osutatud asutusi ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. Selliseid kohustusi kohaldatakse kõigi pädevate asutuste suhtes.“

19)

Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad asutused ja Euroopa Pangandusjärelevalve teevad tihedat koostööd. Käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei takista pädevaid asutusi vahetamast järelevalvekolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine ei mõjuta pädevate asutuste õigusi ja kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 575/2013.“;

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.

Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ning pädevad asutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on asutatud artiklis 51 osutatud olulised filiaalid, vajaduse korral EKPSi keskpangad ja kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning vajaduse korral direktiivi (EL) 2019/2034 direktiivi (EL) 2019/xx IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaste nõuetega.“;

lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„9.

Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ja asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordades, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks.“

20)

Artikli 125 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabele ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelisele teabevahetusele kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis krediidiasutuste puhul on vähemalt võrdsed käesoleva direktiivi artikli 53 lõikes 1 osutatuga või direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 15 kohaste nõuetega.“

21)

Artikli 128 viies lõik jäetakse välja.

22)

Artikli 129 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja.

23)

Artikli 130 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja.

24)

Artikli 143 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

ilma et see piiraks käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jao sätete kohaldamist, iga liikmesriigi usaldatavusnõuete raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 102 lõike 1 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning käesoleva direktiivi artikli 65 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad.“

Artikkel 63

Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

„investeerimisühing” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( *12 ) artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 ( *13 ) artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitali nõuet;

▼C1

Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige:

„3.

Kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 65 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92, järgmiselt:

▼B

käesolevas direktiivis sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõikele 1;

käesolevas direktiivis sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 65 lõikega 4 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2034 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklile 104a viidetena direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 40.“

Artikkel 64

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 8 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei vasta enam neile tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 ( *14 ) sätestatud tingimused;

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Algkapital

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui investeerimisühingul ei ole piisavat algkapitali vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 ( *15 ) artikli 9 nõuetele, võttes arvesse asjaomase investeerimisteenuse või -tegevuse laadi.

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Tegevusloa andmine

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus kolmanda riigi äriühing on asutanud või kavatseb asutada filiaali, annab tegevusloa üksnes juhul, kui pädev asutus on veendunud, et

artiklis 39 sätestatud tingimused on täidetud ning

kolmanda riigi äriühingu filiaal suudab järgida lõigetes 2 ja 3 osutatud sätteid.

Pädev asutus teatab kolmanda riigi äriühingule kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

Lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal täidab kõiki kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 16–20, 23, 24, 25 ja 27, artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 30, 31 ja 32 ning määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 3–26, ning järgib nende kohaselt vastu võetud meetmeid, ning tema üle teeb järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus tegevusluba anti.

Liikmesriigid ei kehtesta ühtegi täiendavat nõuet filiaali organisatsioonilise struktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes ega kohalda kolmandate riikide äriühingute filiaalide suhtes soodsamaid tingimusi kui liidu äriühingute suhtes.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused edastavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas oma riigi territooriumil tegutsevate kolmandate riikide äriühingute filiaalide loetelu.

Igal aastal avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve liidus tegutsevate kolmandate riikide äriühingute filiaalide loetelu, sealhulgas nende kolmandate riikide äriühingute nimed, mille filiaalidega on tegu.

Kooskõlas lõikega 1 tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal edastab lõikes 2 osutatud pädevale asutusele kord aastas järgmise teabe:

filiaali poolt liikmesriigis osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus;

I lisa A jao punktis 3 loetletud tegevusega tegelevate kolmandate riikide äriühingute puhul nende igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne riskipositsioon ELi vastaspooltes;

I lisa A jao punktis 6 loetletud ühte või enamat teenust pakkuvate kolmandate riikide äriühingute puhul selliste ELi vastaspooltelt pärinevate finantsinstrumentide koguväärtus, mille emissioon tagati või mida pakuti kindla kohustuse alusel viimase 12 kuu jooksul;

punktis a osutatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;

filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitsemeetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad artikli 39 lõike 2 punktis f osutatud investeeringute tagamise skeemist;

riskijuhtimispõhimõtted ja -kord, mida filiaal kohaldab punktis a osutatud teenuste ja tegevuse puhul;

juhtimiskord, sealhulgas filiaali tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;

kogu muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et võimaldada põhjalikult jälgida filiaali tegevust.

Pädevad asutused esitavad taotluse korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe alljärgneva kohta:

kõik kooskõlas lõikega 1 antud filiaalide tegevusload ja kõik nende tegevuslubade hilisemad muudatused;

tegevusloa saanud filiaali poolt liikmesriigis osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus;

punktis b osutatud teenuste ja muu tegevuse käive ning neile vastavad koguvarad;

selle kolmanda riigi kontserni nimi, millesse tegevusloa saanud filiaal kuulub.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud pädevad asutused, selliste üksuste pädevad asutused, kes on samas kontsernis kooskõlas lõikega 1 tegevusloa saanud kolmandate riikide äriühingute filiaalidega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve teevad tihedat koostööd, et tagada, et selle kontserni kogu tegevuse üle liidus tehakse põhjalikku, ühtset ja tulemuslikku järelevalvet vastavalt käesolevale direktiivile, määrusele (EL) nr 575/2013, määrusele (EL) nr 600/2014, määrusele (EL) 2019/2033, direktiivile 2013/36/EL ja direktiivile 2019/2034.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks vorming, milles tuleb lõikes 3 osutatud teave esitada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2020.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.“

Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Teenuste osutamine kliendi ainuisikulisel algatusel

Liikmesriigid tagavad, et kui liidus asutatud või asuv jaeklient või kutseline klient II lisa II jao tähenduses algatab ainuisikuliselt investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse kolmanda riigi äriühingu poolt, ei kohaldata artikli 39 kohaseid tegevusloanõudeid kolmanda riigi äriühingu poolt sellele isikule kõnealuse teenuse osutamise või tegevuse suhtes, sealhulgas suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud kõnealuse teenuse osutamisega või tegevusega.

Kui kolmanda riigi äriühing püüab liidus leida kliente või potentsiaalseid kliente, sealhulgas tema nimel tegutseva üksuse või sellise kolmanda riigi äriühinguga märkimisväärset seost omava üksuse või muu sellise äriühingu nimel tegutseva isiku kaudu, ei käsitata seda kliendi enda ainuisikulisel algatusel osutatud teenusena, piiramata kontsernisiseseid suhteid.

Lõikes 1 osutatud kliendi algatus ei anna kolmanda riigi äriühingule õigust turustada kõnealusele kliendile uusi investeerimistoodete või -teenuste kategooriaid muidu kui filiaali kaudu, kui filiaali olemasolu nõutakse riigisisese õigusega.“

Artikli 49 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad võtaksid vastu hinnasammude korrad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide ning kõigi muude finantsinstrumentide kohta, mille regulatiivsed tehnilised standardid töötatakse välja vastavalt lõikele 4. Hinnasammude kohaldamine ei takista reguleeritud turgudel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“

Artikli 81 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kontrollida, kas investeerimisühingute äritegevuse alustamise tingimused on täidetud, ning hõlbustada kõnealuse äritegevuse, haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide jälgimist;“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 95a

Üleminekusätted määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud krediidiasutustele tegevusloa andmise kohta

Pädevad asutused teatavad direktiivi 2013/36/EL artiklis 8 osutatud pädevale asutusele, kui sellise ettevõtja, kes taotles I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevuse jaoks luba käesoleva direktiivi II jaotise kohaselt enne 25. detsembrit 2019, kavandatud koguvarade suurus on 30 miljardit eurot või rohkem, ning teavitavad sellest taotluse esitajat.“

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Muudes liidu õigusaktides olevad viited direktiivile 2013/36/EL

Investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse puhul käsitatakse muudes liidu õigusaktides olevaid viiteid direktiivile 2013/36/EL viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 66

Läbivaatamine

Komisjon esitab tihedas koostöös EBA ja ESMAga hiljemalt 26. juuniks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos seadusandliku akti ettepanekuga, kui see on asjakohane, milles käsitletakse järgmist:

käesoleva direktiivi, määruse (EL) 2019/2033, direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL tasustamist käsitlevad sätted, et saavutada kõigi liidus tegutsevate investeerimisühingute jaoks võrdsed konkurentsitingimused, sealhulgas nende sätete kohaldamine;

aruandlus- ja avalikustamisnõuete asjakohasus käesolevas direktiivis ning määruses (EL) 2019/2033, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

artiklis 35 osutatud EBA aruannet ja kestliku finantstegevuse taksonoomiat arvesse võttev hinnang sellele, kas

keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada investeerimisühingu sisejuhtimises;

ii)

keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada investeerimisühingu tasustamispoliitikas;

iii)

keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada riskide käsitlemisel;

iv)

järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess peaks hõlmama keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske;

käesoleva direktiivi kohase teabevahetuskorra tulemuslikkus;

liidu ja liikmesriikide koostöö kolmandate riikidega käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel;

käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamine investeerimisühingute suhtes nende juriidilise struktuuri või omandiõiguse mudeli alusel;

investeerimisühingutest tulenev sellise finantssüsteemi häire võimalik risk, millel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja reaalmajandusele, ning asjaomased makrotasandi vahendid, et selliste riskidega tegeleda ning käesoleva direktiivi artikli 36 lõike 1 punktis d sätestatud nõuded asendada;

tingimused, mida järgides võivad pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 5 kohaldada investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.

Artikkel 67

Ülevõtmine

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 26. juuniks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

▼C1

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 26. juunist 2021. Liikmesriigid kohaldavad artikli 62 punkti 6 täitmiseks vajalikke norme, mis puudutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 8a lõiget 3, hiljemalt 27. detsembrist 2020 ja artikli 64 punkti 5 täitmiseks vajalikke norme alates 26. märtsist 2020.

▼B

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti kõigist õigus- või haldusnormide eelnõudest, mis liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Liikmesriigid edastavad komisjonile ja EBA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud õigusnormide teksti.

Kui liikmesriikide esitatud ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult ülevõtmissätete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon oma määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate ülesannete täitmiseks EBA taotluse korral või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt üksikasjalikuma teabe esitamist seoses kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega.

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 69

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2864, 13. detsember 2023,	L	1	20.12.2023

►C1	Parandus, ELT L 405, 2.12.2020, lk 84 (2019/2034)
►C2	Parandus, ELT L 420, 25.11.2021, lk 132 (2019/2034)