02018R2067 — ET — 01.01.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2067, 19. detsember 2018, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334 31.12.2018, lk 94) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2084, 14. detsember 2020, |
L 423 |
23 |
15.12.2020 |
Parandatud:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2067,
19. detsember 2018,
milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatud aruannete tõendamise ning tõendajate akrediteerimise ja järelevalve kohta.
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamist, täpsustatakse käesolevas määruses ka sätteid, milles käsitletakse tõendajate vastastikust tunnustamist ja riiklike akrediteerimisasutuste vastastikust hindamist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 15.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste ja tonnkilomeetrite kohta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 kohastes aruannetes teatatud andmete tõendamisel ning selliste andmete tõendamisel, mis on olulised eelnevate võrdlusaluste ajakohastamiseks ja käitistele kõnealuse direktiivi artikli 10a kohaselt tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) kindlaksmääramiseks.
Artikkel 3
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 ja rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 3 esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:
„avastamisrisk“ – risk, et tõendaja ei avasta olulist väärkajastamist;
„akrediteerimine“ – riikliku akrediteerimisasutuse kinnitus selle kohta, et tõendaja vastab harmoneeritud standarditega kehtestatud nõuetele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele, et käesoleva määruse kohaselt tõendada käitaja või õhusõiduki käitaja aruannet;
„tõendaja“ – juriidiline isik, kes teostab tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;
„tõendamine“ – tõendaja poolt teostatavad toimingud tõendamisaruande väljaandmiseks käesoleva määruse kohaselt;
„väärkajastamine“ – väljajätmine, moonutamine või viga käitaja või õhusõiduki käitaja esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 12 lõike 1 punktiga a;
„oluline väärkajastamine“ – väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisustaseme või võib mõjutada käitaja või õhusõiduki käitaja aruande käsitlemist pädeva asutuse poolt;
„tootmistaseme aastaaruanne“ – aruanne, mille käitaja esitab vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1842 ( 1 ) artikli 3 lõikele 3;
„käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne“ – aastaheite aruanne, mille käitaja või õhusõiduki käitaja esitab kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikega 3, tonnkilomeetriaruanne, mille õhusõiduki käitaja esitab kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 3e ja 3f selleks, et taotleda LHÜde eraldamist, võrdlusandmete aruanne, mille käitaja esitab kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 4 lõikega 2, uue osaleja andmete aruanne, mille käitaja esitab kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2 või tootmistaseme aastaaruanne;
„akrediteerimisulatus“ I lisas osutatud tegevusalad, mille kohta akrediteeringut taotletakse või mille kohta see on antud;
„pädevus“ võime rakendada teadmisi ja oskusi toimingu teostamiseks;
„olulisustase“ – kvantitatiivne läviväärtus või künnis, millest ülalpool käsitab tõendaja väärkajastamisi üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisena;
„kontrollisüsteem“ – käitaja või õhusõiduki käitaja riskianalüüs ja kõik kontrollimeetmed, mille käitaja või õhusõiduki käitaja on vastavalt asjaoludele kas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 59 või delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 11 kohaselt kehtestanud, dokumenteerinud ja rakendanud ning mida ta haldab, sealhulgas nende meetmete pidev juhtimine;
„kontrollimeetmed“ – toimingud või meetmed, mida käitaja või õhusõiduki käitaja on omariski vähendamiseks rakendanud;
„mittevastavus“ – üks järgmistest juhtudest:
käitaja heitearuande tõendamise korral käitaja tegu või tegevusetus, mis on vastuolus kasvuhoonegaaside heite loa ja pädeva asutuse kinnitatud seirekava nõuetega;
õhusõiduki käitaja heitearuande või tonnkilomeetriaruande tõendamise korral õhusõiduki käitaja tegu või tegevusetus, mis on vastuolus pädeva asutuse kinnitatud seirekava nõuetega;
käitaja poolt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt esitatud võrdlusandmete aruande, kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatud uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamise korral käitaja tegu või tegevusetus, mis on vastuolus seiremetoodikakava nõuetega;
IV peatüki kohasel akrediteerimisel tõendaja tegu või tegevusetus, mis on vastuolus käesoleva määruse nõuetega;
„tegevuskoht“ – õhusõiduki käitaja heitearuande või tonnkilomeetriaruande tõendamisel asukoht, kus seireprotsess on määratletud ja kus seda juhitakse, sealhulgas asukohad, kus asjaomaseid andmeid ning teavet kontrollitakse ja säilitatakse;
„kontrollikeskkond“ – keskkond, kus sisekontrollisüsteem töötab, ning üldmeetmed, mida käitaja või õhusõiduki käitaja juhtkond võtab selleks, et tagada teadlikkus sellest sisekontrollisüsteemist;
„omarisk“ – käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes sisalduva näitaja tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos muude väärkajastamistega, enne mis tahes seotud kontrollimeetmete mõju arvessevõtmist;
„kontrollirisk“ – käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes sisalduva parameetri tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos muude väärkajastamistega ning mida ei saa kontrollisüsteemiga õigel ajal vältida ega avastada ja parandada;
„tõendamisrisk“ – omariski, kontrolliriski ja avastamisriski hõlmav risk, et tõendaja esitab ebaõige arvamuse, kui käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esineb olulisi väärkajastamisi;
„piisav kindlus“ – tõendaja arvamuses väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatavas käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;
„analüütilised menetlused“ – andmetes esinevate kõikumiste ja suundumuste analüüs, sealhulgas seoste analüüs, kui seosed on vastuolus muu asjakohase teabega või kalduvad kõrvale prognoositud kogustest;
„tõendamise sisedokumendid“ – kõik sisedokumendid, mis tõendaja on koostanud selleks, et jäädvustada kõik käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamiseks teostatud toimingutega seotud dokumentaalsed tõendid ja põhjendused;
„ELi HKSi juhtaudiitor“ – ELi HKSi audiitor, kelle ülesanne on juhtida ja kontrollida tõendamisrühma, kes vastutab käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise ja seda käsitleva aruande koostamise eest;
„ELi HKSi audiitor“ – käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise eest vastutava tõendamisrühma üksikliige, kes ei ole ELi HKSi juhtaudiitor;
„tehniline ekspert“ – isik, kellel on teatavas valdkonnas üksikasjalikud erialateadmised, mis on vajalikud tõendamistoimingute teostamiseks III peatüki kohaldamisel ja akrediteerimistoimingute teostamiseks V peatüki kohaldamisel;
„kindlustase“ – kindlusaste, mille tõendaja annab tõendamisaruande kohta ning mille aluseks on eesmärk vähendada tõendamisriski vastavalt tõendamisülesande asjaoludele;
„assessor“ – riikliku akrediteerimisasutuse määratud isik, kes üksi või hindamisrühma liikmena hindab tõendajat käesoleva määruse alusel;
„peaassessor“ – assessor, kellele on antud üldine vastutus tõendaja hindamiseks käesoleva määruse alusel;
„võrdlusandmete aruanne“ – aruanne, mille käitaja esitab vastavalt delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 4 lõikele 2;
„uue osaleja andmete aruanne“ – aruanne, mille käitaja esitab vastavalt delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 5 lõikele 2;
„tootmistaseme aruandlusperiood“ – kohaldatav ajavahemik, mis eelneb tootmistaseme aastaaruande esitamisele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikele 1.
Artikkel 4
Vastavuseeldus
Kui tõendaja tõendab oma vastavust asjaomastes määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 9 määratletud harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, millele on viidatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust käesoleva määruse II ja III peatükis, välja arvatud artikli 7 lõigetes 1 ja 4, artiklis 22, artikli 27 lõikes 1, artiklites 28, 31 ja 32, sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.
Artikkel 5
Akrediteerimise üldraamistik
Kui käesolevas määruses ei ole kehtestatud erisätteid riikliku akrediteerimisasutuse koosseisu ega akrediteerimisega seotud tegevuse ja nõuete kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjaomaseid sätteid.
II PEATÜKK
TÕENDAMINE
Artikkel 6
Tõendamise usaldusväärsus
Tõendatud heitearuanne, tonnkilomeetriaruanne, võrdlusandmete aruanne, uue osaleja andmete aruanne või tootmistaseme aastaaruanne on kasutajate jaoks usaldusväärne. Selles kajastatakse tõepäraselt seda, mida seal väidetakse kajastavat või mida võib põhjendatult eeldada, et seal kajastatakse.
Käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise protsess on tõhus ning usaldusväärne vahend kvaliteedi tagamise ja kontrolli menetluste toetamiseks ning pakub teavet, mille abil käitaja või õhusõiduki käitaja saab heiteseiret ja aruandlust või LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete seiret ja aruandlust tõhustada.
Artikkel 7
Tõendaja üldkohustused
Tõendaja hindab tõendamise kestel seda, kas:
käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne on täielik ja vastab rakendusmääruse (EL) 2018/2066 X lisas, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisas või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele;
käitaja või õhusõiduki käitaja on tegutsenud kooskõlas kasvuhoonegaaside heite loa ja pädeva asutuse kinnitatud seirekava nõuetega, kui tegemist on käitaja heitearuande tõendamisega, ning pädeva asutuse kinnitatud seirekava nõuetega, kui tegemist on õhusõiduki käitaja heite- või tonnkilomeetriaruande tõendamisega;
käitaja on tegutsenud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 8 kohase ja pädeva asutuse kinnitatud seiremetoodikakava nõuetega, kui tegemist on käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisega;
käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes sisalduvates andmetes esineb olulisi väärkajastamisi;
on võimalik esitada teavet käitaja või õhusõiduki käitaja andmekäsitluse, kontrollisüsteemi ja seonduvate menetluste toetamiseks, et parandada nendega seotud seiret ja aruandlust.
Erandina punktist c hindab tõendaja, kas käitaja seiremetoodikakava vastab delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ nõuetele, kui pädev asutus ei pea seiremetoodikakava enne võrdlusandmete aruande esitamist kinnitama. Kui tõendaja avastab, et seiremetoodikakava ei vasta delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ nõuetele, muudab käitaja seiremetoodikakava kõnealuse määruse nõuetele vastavaks.
Käesoleva lõike punkti d kohaldamisel hangib tõendaja käitajalt või õhusõiduki käitajalt selget ja objektiivset tõendusmaterjali, mis kinnitab aruandes esitatud heitkoguste koguhulka, tonnkilomeetreid või LHÜde tasuta eraldamiseks olulisi andmeid, võttes arvesse kogu muud käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esitatud teavet.
Kui pädev asutus peab seiremetoodikakava enne delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 8 lõike 4 kohast võrdlusandmete aruande esitamist kinnitama ja seiremetoodikakava ei ole kinnitatud, see ei ole täielik või kui on tehtud kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 5 osutatud olulisi muudatusi, mida pädev asutus ei ole kinnitanud, soovitab tõendaja käitajal hankida pädevalt asutuselt vajalik kinnitus.
Pärast pädeva asutuse kinnitust tõendaja vastavalt kas jätkab, kordab või kohandab tõendamistoiminguid.
Kui kinnitust ei ole saadud enne tõendamisaruande väljaandmist, kannab tõendaja sellest tõendamisaruandes ette.
Artikkel 8
Lepingueelsed kohustused
Enne tõendamisülesande võtmist hangib tõendaja käitaja või õhusõiduki käitaja kohta põhjalikku teavet ja hindab, kas ta saab tõendamise ette võtta. Selleks teeb tõendaja vähemalt järgmist:
hindab riske, mis kaasnevad käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamisega vastavalt käesolevale määrusele;
vaatab käitaja või õhusõiduki käitaja esitatud teabe läbi, et määrata kindlaks tõendamise ulatus;
hindab, kas ülesande täitmine jääb tema akrediteerimisulatusse;
hindab, kas tal on olemas pädevus, töötajad ja ressursid, mis on vajalikud sellise tõendamisrühma moodustamiseks, kes on võimeline toime tulema käitise või õhusõiduki käitaja tegevuse ja õhusõidukite keerukusega ning kas ta suudab tõendamistoimingud nõutava aja jooksul edukalt lõpetada;
hindab, kas ta on võimeline tagama, et tema käsutuses oleval võimalikul tõendamisrühmal on vajalik pädevus ja isikud, keda on vaja selle konkreetse käitaja või õhusõiduki käitaja tõendamistoimingute teostamiseks;
määrab kindlaks iga ettenähtud tõendamisülesande täitmiseks kuluva aja, mis on vajalik tõendamise nõuetekohaseks teostamiseks.
Artikkel 9
Tõendamiseks kuluva aja määramine
►C1 Artikli 8 lõike 1 punktis f osutatud tõendamisülesande täitmiseks vajaliku aja kindlaksmääramisel võtab tõendaja arvesse vähemalt järgmist: ◄
käitise või õhusõiduki käitaja tegevuse ja õhusõidukite keerukus;
teabe hulk ja vastavalt kas pädeva asutuse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava keerukus;
nõutav olulisustase;
käitaja või õhusõiduki käitaja andmekäsitluse ja kontrollisüsteemi keerukus ja täielikkus;
kasvuhoonegaaside heitega seotud andmete, tonnkilomeetriandmete ja LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete ning teabe asukoht.
Tõendaja tagab, et tõendamislepinguga nähakse ette võimalus lepingus sätestatud ajavahemikku pikendada, kui leitakse, et lisaaega on vaja strateegilise analüüsi, riskianalüüsi või muu tõendamistoimingu teostamiseks. Lisaaega võib vaja minna vähemalt järgmistes olukordades:
tõendamise jooksul ilmneb, et käitaja või õhusõiduki käitaja andmekäsitlus, kontrollimeetmed või logistika on keerukamad, kui algselt eeldati;
tõendaja on tõendamise jooksul avastanud väärkajastamisi, mittevastavusi, puudulikke andmeid või vigu andmekogudes.
Artikkel 10
Käitajalt või õhusõiduki käitajalt saadud teave
Enne strateegilise analüüsi tegemist ja muul ajal tõendamise jooksul esitab käitaja või õhusõiduki käitaja tõendajale kogu järgmise teabe:
käitaja kasvuhoonegaaside heite luba, kui tegemist on käitaja heitearuande tõendamisega;
käitaja või õhusõiduki käitaja seirekava viimane versioon ning kõik muud asjakohased pädeva asutuse kinnitatud seirekava versioonid, sealhulgas tõendusmaterjal kinnituse kohta;
käitaja seiremetoodikakava viimane versioon ning kõik muud asjakohased seiremetoodikakava versioonid, sealhulgas vajaduse korral tõendusmaterjal kinnituse kohta;
käitaja või õhusõiduki käitaja andmekäsitluse kirjeldus;
vastavalt vajadusele kas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 59 lõike 2 punktis a või delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 11 lõikes 1 osutatud käitaja või õhusõiduki käitaja riskianalüüs ning üldise kontrollisüsteemi ülevaade;
vajaduse korral delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 7 lõike 2 punktis c osutatud mõõtemääramatuse lihtsustatud hindamine;
pädeva asutuse kinnitatud seirekavas või seiremetoodikakavas nimetatud menetlused, sealhulgas andmekäsitluse ja kontrollimeetmetega seotud menetlused;
vastavalt vajadusele kas käitaja või õhusõiduki käitaja aastaheite aruanne, tonnkilomeetriaruanne, võrdlusandmete aruanne, uue osaleja andmete aruanne või tootmistaseme aastaaruanne;
vajaduse korral pädevale asutusele direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 21 kohaldamiseks varasemates eraldamisetappides esitatud eelmiste eraldamisperioodide võrdlusandmete aruanded ja eelmiste aastate tootmistasemete aruanded;
vajaduse korral rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 33 osutatud proovivõtukava, mille pädev asutus on kinnitanud;
kui seirekava on aruandlusperioodi jooksul muudetud, siis kõik muudatused kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 16 lõikega 3;
kui seiremetoodikakava muudeti, siis kõik muudatused kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikliga 9;
vajaduse korral rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 69 lõigetes 1 ja 4 osutatud aruanded;
vajaduse korral teave selle kohta, kuidas käitaja on kõrvaldanud mittevastavused või käsitlenud parandusettepanekuid, mis esitati eelmise aasta tootmistaseme aastaaruannet või asjakohast võrdlusandmete aruannet käsitlevas tõendamisaruandes;
vastavalt kas eelmise aasta või eelmise võrdlusperioodi tõendamisaruanne, kui kõnealune tõendaja ei teostanud eelmisel aastal või võrdlusperioodil tõendamist sellele konkreetsele käitajale või õhusõiduki käitajale;
kogu asjakohane kirjavahetus pädeva asutusega, eelkõige teave seirekava või seiremetoodikakava muudatuste, aga ka teatatud andmete parandustega seotud teadete kohta;
teave andmebaaside ja andmeallikate kohta, mida on kasutatud seire teostamisel ja aruannete esitamisel, sealhulgas Eurocontrolist või muudest asjakohastest organisatsioonidest saadud teave;
kui tõendamine on seotud sellise käitise heitearuandega, kes säilitab kasvuhoonegaase maapõues direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilituskohas, siis kõnealuse direktiiviga nõutav seirekava ja selle artikliga 14 nõutavad aruanded, mis hõlmavad vähemalt tõendatava heitearuande aruandlusperioodi;
vajaduse korral pädeva asutuse nõusolek käitise tegevuskoha külastustest loobumiseks vastavalt artikli 31 lõikele 1;
käitaja tõendusmaterjal, mis kinnitab seirekavas sätestatud määramistasandite mõõtemääramatuse läviväärtuste järgimist;
kogu muu tõendamise kavandamiseks ja teostamiseks vajalik asjakohane teave.
Artikkel 11
Strateegiline analüüs
Käitise või õhusõiduki käitaja tegevuse mõistmiseks kogub tõendaja vajalikku teavet, et hinnata, kas tõendamisrühm on tõendamise teostamiseks piisavalt pädev, et teha kindlaks, kas lepingus osutatud tõendamiseks kuluv aeg on õigesti määratud, ja et tagada tõendamisrühma suutlikkus vajalikku riskianalüüsi teha, ning vaatab selle teabe läbi. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:
artikli 10 lõikes 1 osutatud teave;
nõutav olulisustase;
eelmiste aastate tõendamisel hangitud teave, kui tõendaja teostab tõendamist samale käitajale või õhusõiduki käitajale.
Kui tõendaja vaatab lõikes 2 osutatud teabe läbi, hindab ta vähemalt järgmist:
käitaja heitearuande tõendamisel rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 19 osutatud käitise kategooria ja kõnealuses käitises toimuv tegevus;
õhusõiduki käitaja heite- või tonnkilomeetriaruande tõendamisel õhusõiduki käitaja suurus ja laad, teabe jaotumine eri asukohtade vahel ning lendude hulk ja liik;
vastavalt vajadusele kas pädeva asutuse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava ning asjaomases seirekavas või seiremetoodikakavas kehtestatud seiremetoodika üksikasjad;
heiteallikate ja lähtevoogude laad, ulatus ja keerukus ning lisaks ka seadmed ja protsessid, millest heide, tonnkilomeetriandmed või LHÜde tasuta eraldamiseks olulised andmed tulenevad, sealhulgas vastavalt kas seirekavas või seiremetoodikakavas kirjeldatud mõõteseadmed, arvutustegurite ja muude algandmeallikate päritolu ja rakendamine;
andmekäsitlus ning kontrollisüsteem ja -keskkond.
Kui tõendaja teeb strateegilist analüüsi, kontrollib ta järgmist:
kas talle on esitatud seirekava või seiremetoodikakava kõige uuem ja vajaduse korral pädeva asutuse kinnitatud versioon;
kas aruandlusperioodi jooksul on tehtud seirekavasse muudatusi;
kas võrdlusperioodi või tootmistaseme aruandlusperioodi jooksul on tehtud seiremetoodikakavasse muudatusi;
vastavalt asjaoludele see, kas punktis b osutatud muudatustest on pädevale asutusele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 15 lõikele 1 või artiklile 23 teatatud või kas pädev asutus on need kõnealuse rakendusmääruse artikli 15 lõike 2 kohaselt heaks kiitnud;
vastavalt asjaoludele see, kas punktis ba osutatud muudatustest on pädevale asutusele vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 9 lõikele 3 teatatud või kas pädev asutus on need muudatused kõnealuse määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt heaks kiitnud.
Artikkel 12
Riskianalüüs
Tulemusliku tõendamise väljatöötamiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks määrab tõendaja kindlaks järgmised elemendid ja analüüsib neid:
omariskid;
kontrollimeetmed;
kui punktis b osutatud kontrollimeetmed on rakendatud, siis nende meetmete tulemuslikkusega seonduvad kontrolliriskid.
Lõikes 1 osutatud elementide kindlaksmääramisel ja analüüsimisel võtab tõendaja arvesse vähemalt järgmist:
artikli 11 lõikes 1 osutatud strateegilise analüüsi tulemused;
artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõike 2 punktis c osutatud teave;
artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud olulisustase.
Artikkel 13
Tõendamiskava
Tõendaja koostab tõendamiskava, mis vastab strateegilise analüüsi ja riskianalüüsi käigus hangitud teabele ja kindlaks tehtud riskidele ning mis sisaldab vähemalt järgmist:
tõendamisprogramm, milles kirjeldatakse tõendamistoimingute laadi ja ulatust ning aega ja viisi, kuidas neid toiminguid teostatakse;
testimiskava, milles määratakse kindlaks kontrollimeetmete testimise ulatus ja meetodid ning kontrollimeetmetega seotud menetlused;
andmekogumiskava, milles määratakse kindlaks andmete kogumise ulatus ja meetodid seoses selliste andmepunktidega, mis on heite koondandmete aluseks käitaja või õhusõiduki käitaja heitearuandes, tonnkilomeetri koondandmete aluseks õhusõiduki käitaja tonnkilomeetriaruandes või LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste koondandmete aluseks käitaja võrdlusandmete aruandes, uue osaleja andmete aruandes või tootmistaseme aastaaruandes.
Kui tõendaja määrab kindlaks andmete kogumise ulatuse ja toimingud kontrollimeetmete testimiseks, võtab ta arvesse järgmisi elemente:
omariskid;
kontrollikeskkond;
asjaomased kontrollimeetmed;
nõue, et tõendaja esitab arvamuse piisava kindlusega.
Kui tõendaja määrab kindlaks andmete kogumise ulatuse ja toimingud lõike 1 punktis c osutatud andmete kogumiseks, võtab ta arvesse järgmisi elemente:
oma- ja kontrolliriskid;
analüütiliste menetluste tulemused;
nõue, et tõendaja esitab arvamuse piisava kindlusega;
olulisustase;
üksiku andmeelemendi mõju olulisus kogu andmekogumi suhtes.
Artikkel 14
Tõendamistoimingud
Tõendaja rakendab tõendamiskava ja kontrollib riskianalüüsi põhjal vastavalt kas pädeva asutuse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava rakendamist.
Selleks teostab tõendaja vähemalt põhjaliku testimise, mis koosneb analüüsimenetlustest, andmete tõendamisest ja seiremetoodika kontrollimisest, ning kontrollib järgmist:
andmekäsitlus ja andmevoos kasutatavad süsteemid, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemid;
kas käitaja või õhusõiduki käitaja kontrollimeetmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud, rakendatud, hallatud ja tulemuslikud omariskide vähendamiseks;
kas vastavalt seirekavas või seiremetoodikakavas loetletud menetlused on tulemuslikud omariskide ja kontrolliriskide vähendamiseks ja kas menetlused on rakendatud, piisavalt dokumenteeritud ja nõuetekohaselt hallatud.
Teise lõigu punkti a kohaldamisel jälgib tõendaja andmevoogu, järgides andmekäsitlustoimingute järjestust ja omavahelist mõju alates lähteandmetest kuni käitaja või õhusõiduki käitaja aruande koostamiseni.
Artikkel 15
Analüüsimenetlused
Lõikes 1 osutatud analüüsimenetluste teostamisel hindab tõendaja esitatud andmeid, et teha kindlaks potentsiaalsed riskivaldkonnad ning seejärel valideerida ja kohandada kavandatud tõendamistoimingud. Tõendaja teeb vähemalt järgmist:
hindab kõikumiste ja suundumuste tõenäosust aja jooksul või võrreldavate elementide vahel;
selgitab välja vahetud võõrväärtused, ootamatud andmed ja andmelüngad.
Lõikes 1 osutatud analüüsimenetluste kohaldamisel teostab tõendaja järgmised menetlused:
koondandmeid käsitlevad esialgsed analüüsimenetlused enne artiklis 14 osutatud toimingute teostamist, et mõista esitatud andmete laadi, keerukust ja tähtsust;
koondandmeid ja nende aluseks olevaid andmepunkte käsitlevad üksikasjalikud analüüsimenetlused, et selgitada välja potentsiaalsed struktuursed vead ja vahetud võõrväärtused;
koondandmeid käsitlevad lõplikud analüüsimenetlused selle tagamiseks, et kõik tõendamisprotsessi jooksul avastatud vead on õigesti parandatud.
Esitatud selgituste ja täiendava tõendusmaterjali põhjal hindab tõendaja mõju tõendamiskavale ja vajalikele tõendamistoimingutele.
Artikkel 16
Andmete tõendamine
Osana lõikes 1 osutatud andmetõendusest ja võttes arvesse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava, sealhulgas kavas kirjeldatud menetlusi, kontrollib tõendaja järgmist:
käitaja heitearuande tõendamisel – käitise süsteemipiirid;
käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – käitise ja käitiseosade süsteemipiirid;
käitaja heitearuande, võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – lähtevooge ja heiteallikaid käsitlevate andmete täielikkus, nagu on kirjeldatud pädeva asutuse kinnitatud seirekavas või seiremetoodikakavas;
õhusõiduki käitaja heite- ja tonnkilomeetriaruande tõendamisel – selliseid lende käsitlevate andmete täielikkus, mis kuuluvad selliste direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevuste hulka, mille eest vastutab õhusõiduki käitaja, ning vastavalt ka heite- ja tonnkilomeetriandmete täielikkus;
õhusõiduki käitaja heite- ja tonnkilomeetriaruande tõendamisel – kooskõla aruandes esitatud andmete ning massi ja balansseeringu dokumentide vahel;
õhusõiduki käitaja heitearuande tõendamisel – kooskõla lennutegevust sooritava õhusõiduki kogukütusekulu käsitlevate andmete ja selle õhusõiduki jaoks ostetud või muul viisil tarnitud kütust käsitlevate andmete vahel;
tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5, artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrite ning rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 4 nõutud andmete täpsus;
käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes esitatud koondandmete kooskõla lähteandmetega;
kui käitaja kasutas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 21 lõikes 1 osutatud meetodil põhinevat mõõtmist – mõõdetud väärtused, kasutades käitaja poolt vastavalt kõnealuse rakendusmääruse artiklile 46 tehtud arvutuste tulemusi;
andmete usaldusväärsus ja täpsus.
Artikkel 17
Seiremetoodika õige kohaldamise tõendamine
►M1 Käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel kontrollib tõendaja, kas seiremetoodikakavas määratletud andmete kogumise ja seire metoodikat kohaldatakse õigesti, sealhulgas järgmist: ◄
kas kõik andmed heite, sisendite, väljundite ja energiavoogude kohta on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ I lisas osutatud süsteemipiiridega eri käitiseosade vahel õigesti jagatud;
kas andmed on täielikud ning kas on esinenud andmelünki või topeltarvestust;
kas tootepõhiste võrdlusaluste puhul põhinevad tootmistasemed delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ I lisas loetletud tootemääratluste nõuetekohasel kohaldamisel;
kas soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosade, kaugkütte käitiseosade, kütusepõhise võrdlusaluse käitiseosade ja protsessiheite käitiseosade tootmistasemed on vastavalt toodetud toodetele ning kooskõlas Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega käitiseosadega õigesti seostatud;
kas energiatarbimine on kõigi käitiseosade vahel õigesti jaotatud, kui see on asjakohane;
kas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5 ning artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrite väärtus põhineb kõnealuse määruse nõuetekohasel kohaldamisel;
tootmistaseme aastaaruande ja uue osaleja andmete aruande tõendamisel delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 5 lõikes 2 osutatud tavavõimsusega tegevuse alguse kuupäev;
tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – kas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisa punktides 2.3–2.7 loetletud parameetrite, mis on käitise puhul asjakohased, seire ja aruandlus on toimunud nõuetekohaselt kooskõlas seiremetoodikakavaga.
Kui kummaski käitises mõõdetud väärtuste erinevusi ei saa selgitada mõõtesüsteemide mõõtemääramatusega, siis kontrollib tõendaja, kas mõõdetud väärtuste erinevuste ühtlustamiseks tehti korrigeerimisi, kas need korrigeerimised olid konservatiivsed ja kas pädev asutus on kõnealused korrigeerimised kinnitanud.
▼M1 —————
Artikkel 18
Puuduvate andmete täiendamiseks kasutatud meetodite tõendamine
Kui käitaja või õhusõiduki käitaja on saanud pädevalt asutuselt kinnituse, et ta võib kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikliga 66 kasutada muid kui esimeses lõigus osutatud meetodeid, kontrollib tõendaja, kas kinnitatud meetodit on õigesti kohaldatud ja kas see on nõuetekohaselt dokumenteeritud.
Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei saa pädeva asutuse kinnitust õigel ajal, kontrollib tõendaja, kas käitaja või õhusõiduki käitaja kasutatud meetod puuduvate andmete täiendamiseks tagab, et heitkoguseid ei ole alahinnatud ja et see meetod ei vii oluliste väärkajastamisteni.
Kui seiremetoodikakavas ei ole sätestatud kohaldatavat andmelünkade täitmise meetodit, kontrollib tõendaja, kas käitaja kasutatud puuduvate andmete kompenseerimise meetod põhineb mõistlikel tõenditel, ja tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisas või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikes 2 nõutavaid andmeid ei ole ala- ega ülehinnatud.
Artikkel 19
Mõõtemääramatuse hindamine
Kui käitaja rakendab rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 22 osutatud seiremetoodikat, mis ei põhine määramistasanditel, kontrollib tõendaja järgmist:
kas käitaja on mõõtemääramatust hinnanud ja selle kvantifitseerinud, tõendades, et rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 22 punkti c kohane kasvuhoonegaaside heite aastataseme nõutav üldine mõõtemääramatuse läviväärtus on saavutatud;
kas mõõtemääramatuse hindamiseks ja kvantifitseerimiseks kasutatud teave on kehtiv;
kas mõõtemääramatuse hindamiseks ja kvantifitseerimiseks kasutatud üldmeetod on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 22 punktiga b;
kas on esitatud tõendusmaterjal, et rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 22 punktis a osutatud seiremeetodite tingimused on täidetud.
Artikkel 20
Andmete kogumine
Artikkel 21
Tegevuskoha külastused
Artikkel 22
Väärkajastamiste, mittevastavuste ja nõuete rikkumise käsitlemine
Käitaja või õhusõiduki käitaja parandab iga väärkajastamise ja mittevastavuse, millest talle teatatakse.
Kui on avastatud rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumine, teavitab käitaja või õhusõiduki käitaja sellest pädevat asutust ning heastab rikkumise põhjendamatu viivituseta.
Tõendaja teeb kindlaks, kas parandamata väärkajastamistel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on oluline mõju esitatud heite või tonnkilomeetrite koondandmetele või LHÜde tasuta eraldamiseks olulistele andmetele. Väärkajastamiste olulisuse hindamisel võtab tõendaja arvesse väärkajastamise ulatust ja laadi ning lisaks ka nende ilmnemise konkreetseid asjaolusid.
Tõendaja hindab, kas parandamata mittevastavustel, üksikult või koos muude mittevastavustega, on mõju esitatud andmetele ja kas see viib olulise väärkajastamiseni.
Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole enne tõendamisaruande väljaandmist rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumist vastavalt lõikele 1 heastanud, hindab tõendaja, kas heastamata rikkumisel on mõju esitatud andmetele ja kas see viib olulise väärkajastamiseni.
Tõendaja võib pidada väärkajastamisi oluliseks isegi siis, kui need väärkajastamised, üksikuna või koos muude väärkajastamistega, jäävad allapoole artiklis 23 sätestatud olulisustaset ning kui see on põhjendatud väärkajastamiste ulatust ja laadi ning nende ilmnemise konkreetseid asjaolusid arvestades.
Artikkel 23
Olulisustase
Heitearuande hindamisel on olulisustase 5 % tõendataval aruandlusperioodil teatatud koguheitest järgmiste käitiste puhul:
rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitised ja kõnealuse rakendusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria käitised;
õhusõiduki käitajad, kelle aastaheide on kuni 500 kilotonni fossiilset CO2.
Heitearuande hindamisel on olulisustase 2 % tõendataval aruandlusperioodil teatatud koguheitest järgmiste käitiste puhul:
rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis c osutatud C-kategooria käitised;
õhusõiduki käitajad, kelle aastaheide on üle 500 kilotonni fossiilset CO2.
►M1 Võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel on olulisustase 5 % järgmisest teatatud koguväärtusest: ◄
kui andmed on seotud heitega – käitise koguheide;
kui andmed on seotud mõõdetava soojuse andmetega – mõõdetava soojuse netokoguse impordi ja toodangu summa, kui see on asjakohane;
imporditud ja käitises toodetud heitgaaside koguste summa, kui see on asjakohane;
iga asjaomase tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa tootmistase eraldi.
Artikkel 24
Tõendamise leidudel põhinevad järeldused
Tõendamist lõpule viies ja tõendamise jooksul hangitud teavet kontrollides teeb tõendaja järgmist:
kontrollib käitajalt või õhusõiduki käitajalt saadud lõplikke andmeid, sealhulgas neid, mida on tõendamise jooksul saadud teabe põhjal korrigeeritud;
vaatab üle käitaja või õhusõiduki käitaja põhjendused erinevuste kohta lõplike andmete ja eelnevalt esitatud andmete vahel;
vaatab läbi hindamistulemused, et teha kindlaks, kas vastavalt asjaoludele pädeva asutuse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava ning selles kirjeldatud menetlusi on õigesti rakendatud;
hindab, kas tõendamisrisk on piisavalt väike, et tagada piisav kindlus;
tagab, et tõendusmaterjali on kogutud piisavalt, et esitada piisava kindlusega arvamus selle kohta, et aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;
tagab, et tõendamisprotsess on täielikult dokumenteeritud tõendamise sisedokumentides ja et tõendamisaruandes saab esitada lõpliku otsuse.
Artikkel 25
Sõltumatu ülevaatus
Sõltumatu ülevaataja teostab ülevaatuse, veendumaks et tõendamisprotsess on kooskõlas käesoleva määrusega, et artiklis 41 osutatud tõendamistoimingute menetlused on õigesti läbi viidud ning et on kohaldatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.
Sõltumatu ülevaataja hindab ka seda, kas kogutud tõendusmaterjal on piisav selleks, et tõendaja võiks tõendamisaruande piisava kindlusega välja anda.
Artikkel 26
Tõendamise sisedokumendid
Tõendaja valmistab ette ja koostab tõendamise sisedokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:
teostatud tõendamistoimingute tulemused;
strateegiline analüüs, riskianalüüs ja tõendamiskava;
tõendaja arvamust toetav piisav teave, sealhulgas nende otsuste põhjendused, mis on tehtud selle kohta, kas avastatud väärkajastamistel on või ei ole oluline mõju esitatud heiteandmetele, tonnkilomeetriandmetele või LHÜde tasuta eraldamiseks olulistele andmetele.
Tõendaja lisab pärast tõendamisaruande artikli 25 lõike 5 kohast kinnitamist sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.
Artikkel 27
Tõendamisaruanne
►M1 Tõendaja annab tõendamise jooksul kogutud teabe põhjal käitajale või õhusõiduki käitajale välja tõendamisaruande iga tõendatud heitearuande, tonnkilomeetriaruande, võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande kohta. ◄
tõendatud aruanne on tunnistatud rahuldavaks;
käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne sisaldab olulisi väärkajastamisi, mida ei parandatud enne tõendamisaruande väljaandmist;
tõendamise ulatus on artikli 28 kohaselt liiga piiratud ja tõendaja ei saanud hankida piisavat tõendusmaterjali, et anda välja piisava kindlusega arvamus selle kohta, et aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;
mittevastavused üksikult või koos muude mittevastavustega ei anna piisavat selgust ega luba tõendajal piisava kindlusega väita, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;
kui pädev asutus ei pea seiremetoodikakava kinnitama, siis delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ nõuete rikkumine ei anna piisavat selgust ega luba tõendajal piisava kindlusega väita, et võrdlusandmete aruandes või uue osaleja andmete aruandes ei esine märkimisväärseid väärkajastamisi.
Esimese lõike punkti a kohaldamisel võib käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tunnistada rahuldavaks üksnes juhul, kui käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi.
Tõendamisaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
selle käitaja või õhusõiduki käitaja nimi, kelle aruannet tõendati;
tõendamise eesmärgid;
tõendamise ulatus;
viide käitaja või õhusõiduki käitaja aruandele, mida tõendati;
kriteeriumid, mida kasutati käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamiseks, sealhulgas vajaduse korral luba ja vastavalt asjaoludele kas pädeva asutuse kinnitatud seirekava või seiremetoodikakava versioonid ning iga kava kehtivusaeg;
kui tõendati võrdlusandmete aruannet, mis on vajalik LHÜde eraldamiseks ajavahemikuks 2021–2025, ning pädev asutus ei ole nõudnud seiremetoodikakava kinnitamist, kinnitus selle kohta, et tõendaja on seiremetoodikakava kontrollinud ning see vastab delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ nõuetele;
kui tegemist on käitaja või õhusõiduki käitaja heitearuande tõendamisega, siis heite või tonnkilomeetrite koondandmed direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud iga tegevusala kohta ja iga käitise või õhusõiduki käitaja kohta;
kui tegemist on võrdlusandmete aruande või uue osaleja andmete aruande tõendamisega, siis võrdlusperioodi iga aasta kohta iga käitiseosa aastase tootmistaseme ja käitiseosaga seostatud heite tõendatud koondandmed;
kui tegemist on tootmistaseme aastaaruande tõendamisega, siis tootmistaseme aruandlusperioodi iga aasta kohta iga käitiseosa aastase tootmistaseme tõendatud koondandmed;
tõendamisele kuulunud aruandlusperiood, võrdlusperiood või tootmistaseme aruandlusperiood;
käitaja või õhusõiduki käitaja, pädeva asutuse ja tõendaja vastutusala;
tõendaja arvamus;
kõigi selliste avastatud väärkajastamiste ja mittevastavuste kirjeldus, mida ei parandatud enne tõendamisaruande väljaandmist;
tegevuskohtade külastuste kuupäevad ja neid teostanud isikute nimed;
teave selle kohta, kas mõnest tegevuskoha külastusest loobuti, ning selle põhjused;
kõik rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumised, mis on tõendamise jooksul ilmsiks tulnud;
kui puuduvate andmete täiendamiseks valitud meetodile ei saadud õigel ajal pädeva asutuse heakskiitu vastavalt artikli 18 lõikele 1, siis kinnitus selle kohta, kas kasutatud meetod on konservatiivne ja kas see viib või ei vii oluliste väärkajastamisteni;
arvamus selle kohta, kas andmelünkade täitmiseks vastavalt delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artiklile 12 kasutatud meetod viib oluliste väärkajastamisteni;
▼M1 —————
kui tõendaja on täheldanud olulisi muutusi delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5, artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrites või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 6 lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid muutusi energiatõhususes, siis nende muutuste kirjeldus ja asjakohased märkused;
vajaduse korral kinnitus selle kohta, et delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 5 lõikes 2 osutatud tavavõimsusega tegevuse alguskuupäeva on kontrollitud;
vajaduse korral parandussoovitused;
käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamisse kaasatud ELi HKSi juhtaudiitori, sõltumatu ülevaataja ja vajaduse korral ELi HKSi audiitori ja tehnilise eksperdi nimed;
kuupäev ja tõendaja nimel volitatud isiku allkiri ja nimi.
►M1 Tõendaja kirjeldab väärkajastamisi, mittevastavusi ja rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumist tõendamisaruandes piisavalt üksikasjalikult, et käitaja või õhusõiduki käitaja ning ka pädev asutus mõistaksid järgmist: ◄
väärkajastamise, mittevastavuse või rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumise ulatus ja laad;
miks väärkajastamisel on oluline mõju või mitte;
millisele elemendile väärkajastamine käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes viitab või millisele elemendile mittevastavus seirekavas või seiremetoodikakavas viitab;
millise rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikliga on nõuete rikkumine seotud.
Artikkel 28
Ulatuse piiramine
Tõendaja võib otsustada, et artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud tõendamise ulatus on liiga piiratud mis tahes järgmises olukorras:
puuduvad andmed, mille tõttu tõendaja ei saa hankida nõutavat tõendusmaterjali, et vähendada tõendamisriski tasemeni, mis on vajalik piisava kindlustaseme tagamiseks;
pädev asutus ei ole seirekava kinnitanud;
seirekava või seiremetoodikakava ei ole piisavalt ulatuslik või selge, et tõendamise kohta otsus teha;
käitajal või õhusõiduki käitajal ei ole õnnestunud teha kättesaadavaks piisavalt teavet, et tõendaja saaks tõendamise ellu viia;
kui delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ kohaselt või liikmesriigi nõudel tuli seiremetoodikakava enne võrdlusandmete aruande esitamist pädeva asutuse poolt kinnitada ning pädev asutus ei ole kõnealust kava enne tõendamise algust kinnitanud.
Artikkel 29
Parandamata ebaoluliste mittevastavuste käsitlemine
Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole neid mittevastavusi vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 69 lõikele 4 parandanud, kaalub tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastuste riski.
Tõendaja teatab tõendamisaruandes, kas käitaja või õhusõiduki käitaja on kõnealused mittevastavused lahendanud.
Kui käitaja ei ole neid mittevastavusi parandanud, kaalub tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastamiste riski.
Tõendaja teatab tõendamisaruandes, kas käitaja on kõnealused mittevastavused lahendanud.
Artikkel 30
Seire- ja aruandlusprotsessi täiustamine
Kui tõendaja on avastanud valdkondi, mida saaks käitaja või õhusõiduki käitaja tegevuses seoses käesoleva lõike punktidega a–e täiustada, lisab ta tõendamisaruandesse parendusettepanekud, mis on seotud käitaja või õhusõiduki käitaja tegevusega seoses kõnealuste punktidega:
käitaja või õhusõiduki käitaja riskianalüüs;
andmekäsitluse ja kontrollimeetmete arendamine, dokumenteerimine, rakendamine ja haldamine ning kontrollisüsteemi hindamine;
andmekäsitluse ja kontrollimeetmetega seotud menetluste arendamine, dokumenteerimine, rakendamine ja haldamine ning muud menetlused, mille käitaja või õhusõiduki käitaja peab rakendusmääruse (EL) 2018/2066 või delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtestama;
heite- või tonnkilomeetriandmete seire ja aruandlus, sealhulgas seoses kõrgemate määramistasandite saavutamise, riskide vähendamise ning seire ja aruandluse tõhustamisega;
andmete seire ja aruandlus võrdlusandmete aruannete, uute osalejate andmete aruannete ja tootmistaseme aastaaruannete jaoks.
Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole kõnealuseid ettepanekuid rakendanud või ei ole neid õigesti rakendanud, hindab tõendaja mõju, mis sellel on väärkajastamiste ja mittevastavuste riskile.
Artikkel 31
Lihtsustatud tõendamine käitise puhul
Käitaja esitab pädevale asutusele taotluse, milles ta palub pädeval asutusel tõendaja otsuse tegevuskoha külastusest loobumise kohta heaks kiita.
Pädev asutus otsustab käitaja taotluse põhjal, kas kiita tõendaja otsus tegevuskoha külastusest loobumise kohta heaks, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:
tõendaja esitatud teave riskianalüüsi tulemuste kohta;
teave selle kohta, et asjakohastele andmetele on kaugjuurdepääs;
tõendusmaterjal selle kohta, et lõikes 3 kehtestatud nõudeid kõnealuse käitise suhtes ei kohaldata;
tõendusmaterjal selle kohta, et tingimused tegevuskoha külastusest loobumiseks on täidetud.
Tõendaja külastab tegevuskohta alati, kui:
tõendaja tõendab käitaja heitearuannet või tootmistaseme aastaaruannet esimest korda;
tõendaja ei ole külastanud tegevuskohta kahel aruandlusperioodil, mis eelnevad vahetult jooksvale aruandlusperioodile, kui tegemist on käitaja heitearuande tõendamisega;
tõendaja ei ole külastanud tegevuskohta tootmistaseme aastaaruande või võrdlusandmete aruande tõendamise ajal kahel tootmistaseme aruandlusperioodil, mis eelnevad vahetult jooksvale tootmistaseme aruandlusperioodile, kui tegemist on käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamisega;
aruandlusperioodi jooksul on seirekavas tehtud märkimisväärseid muudatusi, sealhulgas neid, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 15 lõikes 3;
tootmistaseme aruandlusperioodi jooksul on käitises või selle käitiseosades tehtud märkimisväärseid muudatusi, mis eeldavad oluliste muudatuste, sealhulgas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 9 lõikes 5 osutatud muudatuste tegemist seiremetoodikakavas;
kui tõendatakse käitaja võrdlusandmete aruannet või uue osaleja andmete aruannet.
Artikkel 32
Tegevuskoha külastusest loobumise tingimused
Artikli 31 lõikes 1 osutatud tingimused tegevuskoha külastusest loobumiseks on järgmised:
►M1 käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitise või kõnealuse rakendusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria käitisega, mille puhul ◄
käitises on ainult üks rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 3 punkti c kohane lähtevoog, mis on maagaas, või üks või mitu minimaalset lähtevoogu, mis liidetuna ei ületa rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 19 minimaalsetele lähtevoogudele sätestatud läviväärtust;
maagaasiseire toimub kommertsmõõtmise kaudu, mille suhtes kohaldatakse asjakohast õiguslikku korda kommertsarvestite kontrollimiseks ja mis vastab kohaldatava määramistasandiga seotud nõutavatele mõõtemääramatuse tasemetele;
kohaldatakse ainult maagaasi arvutustegurite standardväärtusi;
►M1 käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitise või kõnealuse rakendusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria käitisega, mille puhul ◄
käitises on ainult üks lähtevoog, mis on ilma protsessiheiteta kütus, ja see kütus on kas ilma vaheladustamiseta otse käitises põletatav tahkekütus või vedel- või gaaskütus, mida võidakse vaheladustada;
lähtevooga seotud tegevusandmete seireks kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:
kommertsmõõtmine, mille suhtes kohaldatakse asjakohast õiguslikku korda kommertsarvestite kontrollimiseks ja mis vastab kohaldatava määramistasandiga seotud nõutavatele mõõtemääramatuse tasemetele;
üksnes arveandmetel põhinev meetod, mille puhul võetakse vajaduse korral arvesse varude muutusi;
kohaldatakse ainult arvutustegurite standardväärtusi;
pädev asutus on vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 13 andnud käitisele loa kasutada lihtsustatud seirekava;
käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 47 lõikes 2 osutatud väikeste heitkogustega käitisega ning kohaldatakse punkti 2 alapunkte a kuni c;
käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul
käitises ei ole muud käitiseosa kui üks käitiseosa, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 10 lõike 2 kohast tootepõhist võrdlusalust ning
tootepõhise võrdlusalusega seotud tootmisandmeid on hinnatud finantsaruandluse auditi osana ja käitaja esitab selle kohta tõendid;
käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul
käitises on kuni kaks käitiseosa;
teise käitiseosa arvele jääb vähem kui 5 % käitisele eraldatavate LHÜde lõplikust üldkogusest ning
tõendajal on piisavalt andmeid, et hinnata käitiseosade jaotust, kui see on asjakohane;
käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul
käitises on ainult soojuspõhise võrdlusaluse või kaugkütte käitiseosad ning
tõendajal on piisavalt andmeid, et hinnata käitiseosade jaotust, kui see on asjakohane;
►M1 käitaja heitearuande või tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud mehitamata tegevuskohas asuva käitisega, mille puhul ◄
mehitamata tegevuskoha kaugmõõdetud andmed saadetakse otse muusse asukohta, kus kõiki andmeid töödeldakse, hallatakse ja säilitatakse;
sama isik vastutab kõnealuse tegevuskoha kogu andmehalduse ja andmete säilitamise eest;
käitaja või labor on juba vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 60 või delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artiklile 11 arvesteid kohapeal kontrollinud ning käitaja esitatud allkirjastatud dokument või kuupäevatempliga tõendav fotomaterjal näitab, et käitise tegevuskohas ei ole pärast kõnealust kontrolli toimunud mõõtmise või käitamisega seotud muutusi;
►M1 käitaja heitearuande või tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud kauge või ligipääsmatu tegevuskohaga, eelkõige avamerekäitisega, mille puhul ◄
andmed, mis tegevuskohal kogutakse ja edastatakse otse muusse asukohta, kus kõiki andmeid töödeldakse, hallatakse ja säilitatakse, tagades nende hea kvaliteedi, on suurel määral tsentraliseeritud;
käitaja või labor on juba vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 60 või delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artiklile 11 arvesteid kohapeal kontrollinud ning käitaja esitatud allkirjastatud dokument või kuupäevatempliga tõendav fotomaterjal näitab, et käitise tegevuskohas ei ole pärast kõnealust kontrolli toimunud mõõtmise või käitamisega seotud muutusi.
Punkti 2 võib kohaldada ka juhul, kui lisaks kõnealuse punkti alapunktis a osutatud lähtevoole kasutab käitis üht või mitut minimaalset lähtevoogu, mis liidetuna ei ületa rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklis 19 minimaalsetele lähtevoogudele sätestatud läviväärtust.
Punkti 3a alapunkti b tuleb kohaldada juhul, kui käitiseosa, mille arvele jääb 95 % või rohkem käitisele punkti 3b alapunktis b osutatud eraldatavate LHÜde lõplikust üldkogusest, on käitiseosa, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 10 lõike 2 kohast tootepõhist võrdlusalust.
Artikkel 33
Lihtsustatud tõendamine õhusõiduki käitaja puhul
Artikkel 34
Lihtsustatud tõendamiskavad
Kui tõendaja kasutab lihtsustatud tõendamiskava, dokumenteerib ta selliste kavade kasutamise põhjendused tõendamise sisedokumentides ja lisab tõendusmaterjali selle kohta, et lihtsustatud tõendamiskavade kasutamise tingimused on täidetud.
Artikkel 34a
Tegevuskoha virtuaalsed külastused
Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisrisk vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi. Käitise või õhusõiduki käitaja tegevuskoha füüsiline külastus tehakse põhjendamatu viivituseta.
Otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus tehakse riskianalüüsi tulemuste põhjal ja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tegevuskoha virtuaalse külastuse tingimused on täidetud. Tõendaja teavitab sellest käitajat või õhusõiduki käitajat põhjendamatu viivituseta.
Käitaja või õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele taotluse, milles ta palub pädeval asutusel kiita heaks tõendaja otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus. Kõnealune taotlus koosneb järgmistest elementidest:
tõendid selle kohta, et tegevuskoha füüsilist külastust ei ole võimalik teha käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu tõsise, erakorralise ja ettenägematu olukorra tõttu;
teave selle kohta, kuidas tegevuskoha virtuaalne külastus toimub;
teave tõendaja tehtud riskianalüüsi tulemuste kohta;
tõendid meetmete kohta, mida tõendaja võtab, et vähendada tõendamisrisk vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi.
Erandina lõikest 3 võib pädev asutus juhul, kui käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatust samalaadsest tõsisest, erakorralisest ja ettenägematust olukorrast on mõjutatud suur hulk käitisi või õhusõiduki käitajaid ning seadusest tulenevatel riiklikel tervisega seotud põhjustel on vaja võtta viivitamata meetmeid, lubada tõendajatel teha tegevuskohtade virtuaalseid külastusi ilma, et oleks vaja lõikes 3 osutatud individuaalset heakskiitu, tingimusel et:
pädev asutus on kindlaks teinud, et valitseb käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu tõsine, erakorraline ja ettenägematu olukord ning seadusest tulenevatel riiklikel tervisega seotud põhjustel on vaja võtta viivitamata meetmeid;
käitaja või õhusõiduki käitaja teavitab pädevat asutust tõendaja otsusest teha tegevuskoha virtuaalne külastus, sealhulgas lõikes 2 esitatud elementidest.
Pädev asutus vaatab käitaja või õhusõiduki käitaja aruande hindamise käigus läbi käitaja või õhusõiduki käitaja poolt punkti b kohaselt esitatud teabe ning teavitab riiklikku akrediteerimisasutust hindamise tulemustest.
III PEATÜKK
TÕENDAJATELE ESITATAVAD NÕUDED
Artikkel 35
Sektoripõhine akrediteerimisulatus
Tõendaja annab tõendamisaruande välja üksnes käitajale või õhusõiduki käitajale, kelle tegevus kuulub sellise I lisas osutatud tegevusala alla, mille kohta on tõendajale antud akrediteering vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse sätetele.
Artikkel 36
Jätkuva pädevuse tagamise kord
Lõikes 1 osutatud pädevuse tagamise korra osana määrab tõendaja kindlaks ja dokumenteerib vähemalt järgmised aspektid ning rakendab ja haldab neid:
üldised pädevuskriteeriumid kõigile tõendamistoiminguid teostavale töötajatele;
konkreetsed pädevuskriteeriumid tõendamistoiminguid teostava tõendaja iga ülesande jaoks, eelkõige ELi HKSi audiitorile, ELi HKSi juhtaudiitorile, sõltumatule ülevaatajale ja tehnilisele eksperdile;
meetod, millega tagatakse kõigi tõendamistoiminguid teostavate töötajate jätkuv pädevus ja töötulemuste korrapärane hindamine;
kord, millega tagatakse tõendamistoiminguid teostavate töötajate pidev koolitamine;
kord, kuidas hinnatakse, kas tõendamisülesanne kuulub tõendaja akrediteerimisulatusse ja kas tal on pädevus, personal ja ressursid, mis on vajalikud tõendamisrühma valimiseks ja tõendamistoimingute edukaks lõpuleviimiseks nõutava ajavahemiku jooksul.
Esimese lõigu punktis b osutatud pädevuskriteeriumid on eriomased igale akrediteerimisulatusele, milles kõnealused isikud tõendamistoiminguid teostavad.
Kui tõendaja hindab töötajate pädevust esimese lõigu punkti c kohaselt, kasutab ta selleks punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriume.
Esimese lõigu punktis e osutatud kord hõlmab ka hindamist, kas tõendamisrühmal on olemas vajalik pädevus ja isikud tõendamistoimingute teostamiseks konkreetse käitaja või õhusõiduki käitaja jaoks.
Tõendaja töötab välja üldised ja konkreetsed pädevuskriteeriumid, mis on kooskõlas artikli 37 lõikes 4 ning artiklites 38, 39 ja 40 sätestatud kriteeriumidega.
Tõendaja vaatab korrapäraselt üle lõikes 1 osutatud pädevuse tagamise korra, et tagada järgmine:
lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriumid töötatakse välja kooskõlas käesolevast määrusest tulenevate pädevusnõuetega;
käsitletakse kõiki küsimusi, mis võivad tekkida seoses üldiste ja konkreetsete pädevuskriteeriumide kehtestamisega vastavalt lõike 2 esimese lõigu punktile a ja b;
kõiki pädevuse tagamisega seotud nõudeid ajakohastatakse ja säilitatakse nõuetekohaselt.
Selleks et teha kindlaks, kas nimetatud audiitorid vastavad pädevuskriteeriumidele, jälgib pädev hindaja neid käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamise ajal vajaduse korral käitise või õhusõiduki käitaja tegevuskohas.
Artikkel 37
Tõendamisrühmad
Iga rühmaliige:
omab selget arusaama oma rollist tõendamisprotsessis;
on võimeline tulemuslikult suhtlema keeles, mis on nõutav tema konkreetsete ülesannete täitmiseks.
Kui tõendaja tõendab võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet, kuulub tõendamisrühma lisaks vähemalt üks isik, kellel on tehniline pädevus ja arusaam, et hinnata konkreetseid tehnilisi aspekte, mis on seotud LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete kogumise, seire ja aruandlusega.
Artikkel 38
ELi HKSi audiitori ja ELi HKSi juhtaudiitori pädevuse nõuded
ELi HKSi audiitoril peab olema tõendamise läbiviimiseks vajalik pädevus. Selleks peavad ELi HKSi audiitoril olema vähemalt:
teadmised direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui tõendatakse võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide, kohaldatavate suuniste ning selles liikmesriigis kehtestatud asjakohaste suuniste ja õigusaktide kohta, kus tõendaja tõendamist teostab;
teadmised ja kogemused andmete ja teabe auditeerimise valdkonnas, sealhulgas seoses järgmisega:
andmete ja teabe auditeerimise meetodid, sealhulgas olulisustaseme kohaldamine ja väärkajastamiste olulisuse hindamine;
oma- ja kontrolliriski analüüsimine;
andmekogumismeetodid, mis on seotud andmete kogumise ja kontrollimeetmete kontrollimisega;
andmete ja infosüsteemide, IT-süsteemide, andmekäsitluse, kontrollimeetmete ja -süsteemide ja kontrollimeetmetega seotud menetluste hindamine;
võime teostada II peatükis nõutavaid toiminguid seoses käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamisega;
teadmised ja kogemused sektoripõhistes tehnilistes seire- ja aruandlusaspektides, mis on asjakohased seoses I lisa tegevusaladega, mida ELi HKSi audiitor tõendab.
Artikkel 39
Sõltumatu ülevaataja pädevuse nõuded
Artikkel 40
Tehniliste ekspertide kasutamine
Artikkel 41
Tõendamistoimingute menetlused
Tõendaja kavandab ja dokumenteerib juhtimissüsteemi ning rakendab ja haldab seda kooskõlas II lisas osutatud harmoneeritud standardiga, et tagada lõikes 1 osutatud menetluste ja protsesside pidev arendamine, rakendamine, täiustamine ja ülevaatamine. Juhtimissüsteem hõlmab vähemalt järgmist:
tegevuspõhimõtted ja ülesanded;
juhtimissüsteemi ülevaatamine;
siseauditid;
parandusmeetmed;
meetmed riskide ja võimalustega tegelemiseks ning ennetustegevuseks;
dokumenteeritud teabe kontrollimine.
Artikkel 42
Andmed ja teabevahetus
Artikkel 43
Erapooletus ja sõltumatus
Sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks ei või tõendaja ja sama õigussubjekti mis tahes osa olla käitaja või õhusõiduki käitaja, käitaja või õhusõiduki käitaja omanik ega nende omanduses ning samuti ei tohi tõendajal olla käitaja või õhusõiduki käitajaga suhteid, mis võiksid mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust. Samuti on tõendaja sõltumatu asutustest, kes kauplevad LHÜdega kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis, mis on kehtestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 19.
Esimese lõigu esimeses lauses osutatud vastuvõetamatu risk erapooletusele või huvide konflikt loetakse tekkinuks eelkõige järgmistel juhtudel:
tõendaja või sama õigussubjekti mis tahes osa pakub konsultatsiooniteenuseid vastavalt kas pädeva asutuse kinnitatud seirekavas või seiremetoodikakavas kirjeldatud seire- ja aruandlusprotsessi osa väljatöötamisel, sealhulgas seiremetoodika väljatöötamisel, käitaja või õhusõiduki käitaja aruande koostamisel ja seirekava või seiremetoodikakava koostamisel;
tõendaja või sama õigussubjekti mis tahes osa pakub tehnilist abi heite- või tonnkilomeetriandmete või LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete seireks ja aruandluseks rakendatud süsteemi arendamiseks või haldamiseks.
Tõendaja ja käitaja või õhusõiduki käitaja vahelistes suhetes loetakse huvide konflikt tõendaja jaoks tekkinuks eelkõige järgmistel juhtudel:
suhe tõendaja ja käitaja või õhusõiduki käitaja vahel põhineb ühisomandil, ühisel juhtimisel, ühisel juhtkonnal või töötajatel, jagatavatel ressurssidel, ühistel rahalistel vahenditel ja ühistel lepingutel või turundusel;
käitaja või õhusõiduki käitaja on saanud lõike 3 punktis a osutatud konsultatsiooniteenuseid või kõnealuse lõike punktis b osutatud tehnilist abi konsulteerivalt asutuselt, tehnilise abi asutuselt või mõnelt muult organisatsioonilt, kel on suhted tõendajaga ja kes ohustavad tõendaja erapooletust.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitatakse tõendaja erapooletust ohustatuna, kui suhted tõendaja ja konsulteeriva asutuse, tehnilise abi asutuse või mõne muu organisatsiooni vahel põhinevad ühisomandil, ühisel juhtimisel, ühisel juhtkonnal või töötajatel, jagatavatel ressurssidel, ühistel rahalistel vahenditel, ühistel lepingutel või turundusel ning ühisel komisjonitasu maksmisel või muudel uute klientide eest saadavatel hüvedel.
Esimese lõigu kohaldamisel ei peeta üksikisikutega lepingute sõlmimist tõendamistoimingute allhankena tellimiseks juhul, kui tõendaja võtab kõnealuste isikutega lepingute sõlmimisel täieliku vastutuse lepinguliste töövõtjate poolt teostatavate tõendamistoimingute eest. Kui tõendaja sõlmib üksikisikutega lepingu tõendamistoimingute teostamiseks, palub ta neil allkirjastada kirjaliku kokkuleppe selle kohta, et nad järgivad tõendaja menetlusi ja et kõnealuste tõendamistoimingute teostamisel ei esine huvide konflikti.
IV PEATÜKK
AKREDITEERIMINE
Artikkel 44
Akrediteerimine
Tõendaja, kes annab käitajale või õhusõiduki käitajale välja tõendamisaruande, peab olema akrediteeritud nende I lisas loetletud tegevusalade ulatuses, millega seoses tõendaja käitaja või õhusõiduki käitaja aruannet tõendab.
Võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel peab käitajale tõendamisaruande välja andev tõendaja olema ka akrediteeritud I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuses.
Artikkel 45
Akrediteerimise eesmärgid
Akrediteerimisprotsessi ja akrediteeritud tõendajate seire käigus hindab iga riiklik akrediteerimisasutus, kas tõendaja ja tema tõendamistoiminguid teostavad töötajad:
on pädevad käitaja või õhusõiduki käitaja aruannete tõendamiseks kooskõlas käesoleva määrusega;
teostavad käitaja või õhusõiduki käitaja aruannete tõendamist kooskõlas käesoleva määrusega;
vastavad III peatüki nõuetele.
Artikkel 46
Akrediteerimistaotlus
Taotlus sisaldab teavet, mis on nõutud vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardile.
Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele teeb taotleja enne artikli 45 kohase hindamise algust riiklikule akrediteerimisasutusele kättesaadavaks ka järgmise teabe:
kogu teave, mida riiklik akrediteerimisasutus nõuab;
menetlused ja teave seoses artikli 41 lõikes 1 osutatud protsessidega ja teave seoses artikli 41 lõikes 2 osutatud kvaliteedijuhtimissüsteemiga;
artikli 36 lõike 2 punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriumid, artiklis 36 osutatud pädevuse tagamise korra tulemused ning muud asjakohased dokumendid kõigi tõendamistoimingutesse kaasatud töötajate pädevuse kohta;
teave artikli 43 lõikes 6 osutatud jätkuva erapooletuse ja sõltumatuse tagamise protsessi kohta, sealhulgas asjakohased andmed taotleja ja tema töötajate erapooletuse ja sõltumatuse kohta;
teave tehniliste ekspertide ja võtmeisikute kohta, kes on kaasatud käitaja või õhusõiduki käitaja aruannete tõendamisse;
vajalike tõendamise sisedokumentide tagamise süsteem ja protsess;
muud asjakohased artikli 42 lõikes 1 osutatud andmed.
Artikkel 47
Hindamise ettevalmistamine
Artikkel 48
Hindamine
Artiklis 58 osutatud hindamisrühm teeb artiklis 45 osutatud hindamise teostamiseks vähemalt järgmist:
vaatab läbi kõik artiklis 46 osutatud asjakohased dokumendid ja andmed;
külastab taotleja tööruume, et vaadata läbi esindav valim tõendamise sisedokumentidest ja hinnata taotleja kvaliteedijuhtimissüsteemi ning artiklis 41 osutatud menetluste või protsesside rakendamist;
vaatleb esindavat osa taotletud akrediteerimisulatusest ning sellistest taotleja töötajatest esindava osa sooritust ja pädevust, kes osalevad käitaja või õhusõiduki käitaja aruande tõendamises, tagamaks et töötajad tegutsevad kooskõlas käesoleva määrusega.
Nende toimingute teostamisel täidab hindamisrühm III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõudeid.
Kui riiklik akrediteerimisasutus leiab, et taotleja vastus ei ole piisav või tulemuslik, nõuab ta taotlejalt lisateavet või lisameetmete võtmist. Lisaks võib riiklik akrediteerimisasutus nõuda tõendusmaterjali võetud meetmete tulemusliku rakendamise kohta või teha järelhindamise, et hinnata, kas parandusmeetmeid rakendatakse tulemuslikult.
Artikkel 49
Akrediteerimisotsus ja akrediteerimistunnistus
Akrediteerimistunnistus sisaldab vähemalt teavet, mis on nõutud III lisas osutatud harmoneeritud standardiga.
Akrediteerimistunnistus kehtib kuni viis aastat pärast kuupäeva, mil riiklik akrediteerimisasutus kõnealuse tunnistuse välja andis.
Artikkel 50
Järelevalve
Järelevalve hõlmab vähemalt järgmist:
tõendaja tööruumide külastus, et teostada artikli 48 lõike 1 punktis b osutatud toimingud;
esindava hulga tõendaja töötajate töötulemuste ja pädevuse vaatlemine kooskõlas artikli 48 lõike 1 punktiga c.
Artikkel 51
Uuesti hindamine
Artikkel 52
Erakorraline hindamine
Artikkel 53
Akrediteerimisulatuse laiendamine
Kui tõendaja taotleb talle juba antud akrediteerimisulatuse laiendamist, võtab riiklik akrediteerimisasutus ette vajalikud toimingud, et teha kindlaks, kas tõendaja vastab taotletud akrediteerimisulatuse laienduse osas artikli 45 nõuetele.
Artikkel 54
Haldusmeetmed
Riiklik akrediteerimisasutus peatab või tühistab tõendaja akrediteeringu või kitsendab akrediteerimisulatust, kui tõendaja seda taotleb.
Riiklik akrediteerimisasutus kehtestab ja dokumenteerib akrediteeringu peatamise, tühistamise ja akrediteerimisulatuse kitsendamise protseduuri ning rakendab ja haldab seda.
Riiklik akrediteerimisasutus peatab tõendaja akrediteeringu või kitsendab akrediteerimisulatust mis tahes järgmisel juhul:
tõendaja on rängalt rikkunud käesoleva määruse nõudeid;
tõendaja ei ole püsivalt ja korduvalt täitnud käesoleva määruse nõudeid;
tõendaja on rikkunud muid riikliku akrediteerimisasutuse eritingimusi.
Riiklik akrediteerimisasutus tühistab akrediteeringu järgmistel juhtudel:
tõendajal ei ole õnnestunud likvideerida akrediteerimistunnistuse peatamise otsuse põhjusi;
tõendaja tippjuhtkonna liige või tõendaja töötaja, kes on kaasatud käesoleva määruse kohastesse tõendamistoimingutesse, on tunnistatud süüdi pettuses;
tõendaja on sihilikult esitanud vale teavet või teavet sihilikult varjanud.
Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste edasikaebuste lahendamise korra.
Riiklik akrediteerimisasutus katkestab akrediteerimistunnistuse peatamise, kui ta on saanud teda rahuldava teabe ja on kindel, et tõendaja vastab käesoleva määruse nõuetele.
V PEATÜKK
AKREDITEERIMISASUTUSTELE ESITATAVAD NÕUDED HKSi TÕENDAJATE AKREDITEERIMISEKS
Artikkel 55
Riiklik akrediteerimisasutus
Artikkel 56
Piiriülene akrediteerimine
Kui liikmesriik leiab, et oma akrediteerimisasutuse loomine või akrediteerimisteenuste pakkumine direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 tähenduses ei ole majanduslikult otstarbekas, võib kõnealune liikmesriik pöörduda teise liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole.
Asjaomane liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.
Artikkel 57
Sõltumatus ja erapooletus
Siiski võib riiklik akrediteerimisasutus sõlmida allhankelepinguid teatavate toimingute teostamiseks vastavalt III lisas osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõuetele.
Artikkel 58
Hindamisrühm
Hindamisrühma kuulub vähemalt üks isik, kellel on teadmised rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohasest kasvuhoonegaaside heite seirest ja aruandlusest, mis on olulised asjaomases akrediteerimisulatuses, ning pädevus ja arusaam, mis on vajalikud tõendamistoimingute hindamiseks kõnealuses ulatuses käitise või õhusõiduki käitaja puhul, ning vähemalt üks isik, kellel on teadmised asjakohastest riiklikest õigusnormidest ja juhistest.
Kui riiklik akrediteerimisasutus hindab tõendaja pädevust ja töötulemusi käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuse puhul, kuulub hindamisrühma lisaks vähemalt üks isik, kellel on teadmised delegeeritud määruse (EL) ►M1 2019/331 ◄ kohaseks LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete kogumise, seire ja aruandluse kohta ning pädevus ja arusaam, mis on vajalikud tõendamistoimingute hindamiseks kõnealuses ulatuses.
Artikkel 59
Assessori pädevusele esitatavad nõuded
Assessoril peab tõendaja hindamiseks olema pädevus IV peatükis nõutud toimingute teostamiseks. Selleks peab assessor:
vastama nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 kohases harmoneeritud standardis, millele on osutatud III lisas;
omama teadmisi direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui ta hindab tõendaja pädevust ja töötulemusi käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuse puhul, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide ning kohaldatavate suuniste kohta;
omama artikli 38 lõike 1 punkti b kohaseid koolituse kaudu saadud teadmisi andmete ja teabe auditeerimise alal või võimalust võtta ühendust isikuga, kellel on teadmised ja kogemus selliste andmete ja teabe auditeerimise alal.
Artikkel 60
Tehnilised eksperdid
Tehnilisel eksperdil peab olema pädevus ja erialane asjatundlikkus, mis on nõutav peaassessori ja assessori tulemuslikuks toetamiseks seoses konkreetse valdkonnaga, kus sellise eksperdi teadmisi ja erialast asjatundlikkust vajatakse. Lisaks on tehnilisel eksperdil:
teadmised direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui ta hindab tõendaja pädevust ja töötulemusi käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuse puhul, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide ning kohaldatavate suuniste kohta;
piisav arusaamine tõendamistoimingutest.
Artikkel 61
Menetlused
Riiklik akrediteerimisasutus vastab määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 8 sätestatud nõuetele.
Artikkel 62
Kaebused
Kui riiklik akrediteerimisasutus on saanud pädevalt asutuselt, käitajalt või õhusõiduki käitajalt või muudelt huvitatud isikutelt kaebuse tõendaja kohta, teeb riiklik akrediteerimisasutus mõistliku ajavahemiku jooksul, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kaebuse saamist, järgmist:
otsustab, kas kaebus on põhjendatud;
tagab, et asjaomasele tõendajale antakse võimalus esitada oma märkused;
võtab asjakohaseid meetmeid kaebuse käsitlemiseks;
registreerib kaebuse ja võetud meetmed ning
vastab kaebuse esitajale.
Artikkel 63
Andmed ja dokumendid
Artikkel 64
Teabe kättesaadavus ja konfidentsiaalsus
Artikkel 65
Vastastikune hindamine
Vastastikust hindamist korraldab määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus.
Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus rakendab asjakohaseid vastastikuse hindamise kriteeriume ning tulemuslikku ja sõltumatut vastastikust hindamist, et hinnata, kas:
vastastikusele hindamisele kuuluv riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerimistoimingud teostanud kooskõlas IV peatükiga;
vastastikusele hindamisele kuuluv riiklik akrediteerimisasutus vastab V peatükis kehtestatud nõuetele.
Vastastikuse hindamise kriteeriumid sisaldavad vastastikust hindamist teostavate hindajate ja hindamisrühmade pädevusele esitatavaid nõudeid, mis on eriomased direktiiviga 2003/87/EÜ loodud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemile.
Selleks esitab asjaomane riiklik akrediteerimisasutus taotluse ja vajalikud dokumendid määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutusele.
Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus otsustab, kas tingimused vabastuse andmiseks on täidetud.
Vabastust kohaldatakse ajavahemikul, mis ei ületa kolme aastat alates kuupäevast, mil riiklikule akrediteerimisasutusele esitati teade otsuse kohta.
Selleks esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik asjaomased dokumentaalsed tõendid kohe pärast seda, kui ta on vastu võtnud otsuse, millega ta volitab riiklikku asutust sertifitseerimist teostama. Ükski riiklik ametiasutus ei teosta käesoleva määruse kohaldamisel tõendajate sertifitseerimist enne, kui asjaomane liikmesriik on esitanud kõnealused dokumentaalsed tõendid.
Asjaomane liikmesriik kontrollib korrapäraselt riikliku asutuse tööd, et tagada selle usaldusväärsus eespool nimetatud tasemel, ning teatab sellest komisjonile.
Artikkel 66
Parandusmeetmed
Artikkel 67
Tõendajate vastastikune tunnustamine
Artikkel 68
Osutatavate teenuste seire
Kui liikmesriik on direktiivi 2006/123/EÜ artikli 31 lõike 4 kohase inspekteerimise käigus teinud kindlaks, et tõendaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teatab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus või riiklik akrediteerimisasutus sellest kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklikule akrediteerimisasutusele.
Kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus käsitleb teadet kaebusena artikli 62 tähenduses ja võtab asjakohased meetmed ning vastab pädevale asutusele või riiklikule akrediteerimisasutusele kooskõlas artikli 73 lõike 2 teise lõiguga.
Artikkel 69
Elektrooniline andmevahetus ja automaatsüsteemide kasutamine
VI PEATÜKK
TEABEVAHETUS
Artikkel 70
Teabevahetus ja teabekeskused
Artikkel 71
Akrediteerimisalane tööprogramm ja tegevusaruanne
Riiklik akrediteerimisasutus teeb iga aasta 31. detsembriks iga liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks akrediteerimisalase tööprogrammi, mis sisaldab selliste tema poolt akrediteeritud tõendajate loetelu, kes on artikli 77 kohaselt teatanud, et nad kavatsevad hakata kõnealustes liikmesriikides tõendamisi teostama. Akrediteerimisalane tööprogramm sisaldab iga tõendaja kohta vähemalt järgmist teavet:
tõendamise eeldatav aeg ja koht;
toimingud, mida riiklik akrediteerimisasutus on kõnealuse tõendaja jaoks ette näinud, eelkõige järelevalve ja uuesti hindamisega seotud toimingud;
kuupäevad, mil riiklikul akrediteerimisasutusel on kavas läbi viia vaatlusaudit tõendaja hindamiseks, sealhulgas vaatlusauditi käigus külastatavate käitajate või õhusõiduki käitajate aadressid ja kontaktandmed;
teave selle kohta, kas riiklik akrediteerimisasutus on taotlenud selle liikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt, kus tõendamist ellu viiakse, järelevalve teostamist.
Kui esimeses lõigus osutatud teabesse tehakse muudatusi, esitab riiklik akrediteerimisasutus pädevale asutusele iga aasta 31. jaanuariks ajakohastatud tööprogrammi.
Riiklik akrediteerimisasutus teeb iga aasta 1. juuniks pädevale asutusele kättesaadavaks tegevusaruande. Tegevusaruanne sisaldab iga kõnealuse riikliku akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud tõendaja kohta vähemalt järgmist teavet:
akrediteerimise üksikasjad nende tõendajate kohta, kelle riiklik akrediteerimisasutus akrediteeris esimest korda, sealhulgas kõnealuste tõendajate akrediteerimisulatus;
kõik muudatused seoses kõnealuste tõendajate akrediteerimisulatusega;
riikliku akrediteerimisasutuse poolt teostatud järelevalve- ja uuesti hindamise toimingute tulemuste kokkuvõte;
erakorraliste hindamiste tulemuste kokkuvõte, sealhulgas erakorraliste hindamiste algatamise põhjused;
kõik tõendaja kohta esitatud kaebused alates viimasest tegevusaruandest ja riikliku akrediteerimisasutuse võetud meetmed;
üksikasjad meetmete kohta, mille riiklik akrediteerimisasutus on võtnud vastusena pädeva asutuse jagatud teabele, välja arvatud juhul, kui riiklik akrediteerimisasutus on käsitlenud teavet kaebusena artikli 62 tähenduses.
Artikkel 72
Haldusmeetmetega seotud teabevahetus
Kui riiklik akrediteerimisasutus on kehtestanud tõendaja suhtes artikli 54 kohased haldusmeetmed või kui akrediteeringu peatamine on katkestatud või edasikaebust käsitleva otsusega on tühistatud riikliku akrediteerimisasutuse otsus artiklis 54 osutatud haldusmeetmete kehtestamise kohta, teavitab riiklik akrediteerimisasutus viivitamata järgmisi osalisi:
pädev asutus liikmesriigis, kus tõendaja on akrediteeritud;
pädev asutus ja riiklik akrediteerimisasutus igas liikmesriigis, kus tõendaja tõendamisi teostab.
Artikkel 73
Pädeva asutuse teabevahetus
Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tõendaja tõendamist teostab, edastab igal aastal tõendaja akrediteerinud riiklikule akrediteerimisasutusele vähemalt järgmise teabe:
käitaja ja õhusõiduki käitaja aruande ja tõendamisaruannete kontrollimise asjakohased tulemused, eelkõige kui on avastatud käesoleva määruse nõuete rikkumine kõnealuse tõendaja poolt;
käitaja või õhusõiduki käitaja inspekteerimise tulemused, kui need tulemused on asjakohased riikliku akrediteerimisasutuse jaoks seoses tõendaja akrediteerimise ja järelevalvega või kui need tulemused sisaldavad teavet selle kohta, et kõnealune tõendaja on rikkunud käesoleva määruse nõudeid;
kõnealuse tõendaja tõendamise sisedokumentide hindamise tulemused, kui pädev asutus on tõendamise sisedokumente artikli 26 lõike 3 kohaselt hinnanud;
kaebused, mis pädev asutus on saanud kõnealuse tõendaja kohta.
Riiklik akrediteerimisasutus võtab asjakohased meetmed selle teabe käsitlemiseks ja vastab pädevale asutusele mõistliku ajavahemiku jooksul, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast teabe saamist. Riiklik akrediteerimisasutus teatab oma vastuses pädevale asutusele oma võetud meetmetest ja vajaduse korral tõendaja suhtes kehtestatud haldusmeetmetest.
Artikkel 74
Järelevalvega seotud teabevahetus
Kui lõikes 1 osutatud leiud tõendavad, et kõnealune tõendaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võtab kõnealuse tõendaja akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus käesoleva määruse kohaselt asjakohaseid meetmeid ja teatab järelevalvetoiminguid teostanud riiklikule akrediteerimisasutusele järgmist:
tõendaja akrediteerinud riikliku akrediteerimisasutuse võetud meetmed;
vajaduse korral teave selle kohta, mida tõendaja on seoses leidudega ette võtnud;
vajaduse korral teave selle kohta, millised haldusmeetmed on tõendaja suhtes kehtestatud.
Artikkel 75
Teabevahetus tõendaja asukohaliikmesriigiga
Kui tõendajale on akrediteeringu andnud muu kui tõendaja asukohaliikmesriigi riiklik akrediteerimisasutus, edastatakse artiklis 71 osutatud akrediteerimisalane tööprogramm ja tegevusaruanne ning artiklis 72 osutatud teave ka tõendaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.
Artikkel 76
Akrediteeritud tõendajate andmebaasid
Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus lihtsustab ja ühtlustab juurdepääsu andmebaasidele, et võimaldada tulemuslikku ja kulutõhusat teabevahetust akrediteerimisasutuste, riiklike asutuste, tõendajate, käitajate, õhusõiduki käitajate ja pädevate asutuste vahel, ning ta võib ühendada need andmebaasid ühte kesksesse andmebaasi.
Lõikes 1 osutatud andmebaas sisaldab vähemalt järgmist teavet:
kõigi riikliku akrediteerimisasutuse akrediteeritud tõendajate nimed ja aadressid;
liikmesriigid, kus tõendaja tõendamist teostab;
iga tõendaja akrediteerimisulatus;
kuupäev, mil akrediteering anti, ja selle kehtivuse lõppkuupäev;
mis tahes teave tõendajale määratud haldusmeetmete kohta.
Teave on üldsusele kättesaadav.
Artikkel 77
Tõendajate teated
Selleks et riiklik akrediteerimisasutus saaks koostada artiklis 71 osutatud akrediteerimise tööprogrammi ja tegevusaruande, saadab tõendaja iga aasta 15. novembriks sellele riiklikule akrediteerimisasutusele, kes on kõnealuse tõendaja akrediteerinud, järgmise teabe:
selliste tõendamiste kavandatud aeg ja koht, mida tõendajal on kavas teostada;
nende käitajate või õhusõiduki käitajate aadressid ja kontaktandmed, kelle heite- või tonnkilomeetriaruannet, võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet hakatakse tõendama;
tõendamisrühma liikmete nimed ja akrediteerimisulatus, mille alla käitaja või õhusõiduki käitaja tegevus kuulub.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 78
Määruse (EL) nr 600/2012 kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IV lisa vastavustabelile.
Artikkel 79
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 või käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tõendajate akrediteerimisulatus
Tõendajate akrediteerimisulatus märgitakse akrediteerimistunnistusele, kasutades järgmisi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade rühmi ning muid direktiivi 2003/87/EÜ artiklites 10a ja 24 nimetatud tegevusalasid. Samaväärselt kohaldatakse kõnealuseid sätteid riikliku asutuse poolt käesoleva määruse artikli 55 lõike 2 kohaselt sertifitseeritud tõendajate suhtes.
Tegevusalade rühma nr |
Akrediteerimisulatus |
1a |
Kütuste põletamine käitistes, kus kasutatakse ainult rakendusmääruses (EL) 2018/2066 määratletud kaubanduslikke standardkütuseid või kui maagaasi kasutatakse A- või B-kategooria käitistes. |
1b |
Kütuste põletamine käitistes, ilma piiranguteta |
2 |
Mineraalõli rafineerimine |
3 |
— Koksi tootmine — Metallimaakide (sh sulfiidimaagid) särdamine või paagutamine, sh granuleerimine — Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu |
4 |
— Raudmetallide (sealhulgas ferrosulamid) tootmine või töötlemine — Alumiiniumi teisene tootmine — Värviliste metallide tootmine või töötlemine, sealhulgas sulamite tootmine |
5 |
Alumiiniumi esmane tootmine (CO2- ja PFC-heide) |
6 |
— Tsemendiklinkri tootmine — Lubja tootmine või dolomiidi või magnesiidi kaltsineerimine — Klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine — Keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel — Mineraalvilla tootmine isoleerimismaterjalina — Kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine |
7 |
— Paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist — Paberi või papi tootmine |
8 |
— Tahma tootmine — Ammoniaagi tootmine — Pakendamata orgaaniliste kemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, osalise või täieliku oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil — Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine reformingu või osalise oksüdeerimise teel — Naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine |
9 |
— Lämmastikhappe tootmine (CO2- ja N2O-heide) — Adipiinhappe tootmine (CO2- ja N2O-heide) — Glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (CO2- ja N2O-heide) |
10 |
— Kasvuhoonegaaside kogumine direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitistest, et neid transportida ja maapõues säilitada direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas — Kasvuhoonegaaside transportimine torujuhtmete kaudu, et neid maapõues säilitada direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas |
11 |
Kasvuhoonegaaside maapõues säilitamine direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt lubatud säilitamiskohas |
12 |
Lennundus (heite- ja tonnkilomeetriandmed) |
98 |
Muud direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a vastavad tegevusalad |
99 |
Muud tegevusalad, mille liikmesriik on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 kohaselt lisanud ning mis esitatakse üksikasjalikult akrediteerimistunnistusel |
II LISA
Tõendajatele esitatavad nõuded
Seoses tõendajatele esitatavate nõuetega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast harmoneeritud standardit, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside valideerimise ja tõendamise asutustele nõuded, millest tuleb lähtuda akrediteerimisel või muud liiki tunnustamisel. Lisaks kohaldatakse järgmisi artikli 41 lõikes 1 osutatud menetlusi, protsesse ja korda:
käitaja või õhusõiduki käitaja ja muude asjakohaste osaliste vaheline teabevahetus ja selle põhimõtted;
saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamise asjakohane kord;
edasikaebuste menetlemise kord;
kaebuste menetlemise kord (sh näidisajakava);
läbivaadatud tõendamisaruande väljaandmise kord, kui viga tõendamisaruandes või käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes avastatakse pärast seda, kui tõendaja on tõendamisaruande esitanud käitajale või õhusõiduki käitajale edasiseks esitamiseks pädevale asutusele;
muudelt organisatsioonidelt tõendamistoimingute tellimise menetlus või protsess;
menetlus või protsess, millega tagatakse, et tõendaja võtab täieliku vastutuse lepinguliste töövõtjate poolt teostatavate tõendamistoimingute eest;
protsessid, millega tagatakse artikli 41 lõikes 2 osutatud juhtimissüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas
protsessid juhtimissüsteemi ülevaatamiseks vähemalt kord aastas ja nii, et ülevaatuste vahele ei jääks üle 15 kuu;
protsessid siseauditite tegemiseks vähemalt kord aastas ja nii, et siseauditite vahele ei jääks üle 15 kuu;
protsessid, mis võimaldavad kindlaks teha ja hallata mittevastavusi tõendaja tegevuses ning võtta parandusmeetmeid nende mittevastavuste kõrvaldamiseks;
protsessid, mis võimaldavad teha kindlaks riskid ja võimalused tõendaja tegevuses ning võtta ennetusmeetmeid nende riskide maandamiseks;
protsessid dokumenteeritud teabe kontrollimiseks.
III LISA
Akrediteerimisprotsessi miinimumnõuded ja akrediteerimisasutustele esitatavad nõuded
Seoses akrediteerimise miinimumnõuete ja akrediteerimisasutusele esitatavate nõuetega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast harmoneeritud standardit, milles käsitletakse vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele esitatavaid üldnõudeid.
IV LISA
Vastavustabel
Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012 |
Käesolev määrus |
Artiklid 1–31 |
Artiklid 1–31 |
— |
Artikkel 32 |
Artiklid 32–78 |
Artiklid 33–79 |
I–III lisa |
I–III lisa |
— |
IV lisa |
( 1 ) Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).