02018R1862 — ET — 03.08.2021 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
Muudetud:
▼B
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1862,
28. november 2018,
milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
SISi üldeesmärk
SISi eesmärk on tagada kõrgetasemeline turvalisus liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel, samuti tagada, et kohaldatakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.
Artikkel 2
Reguleerimisese
1.
Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SISi sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eesmärgil.
2.
Käesolevas määruses sätestatakse ka SISi tehniline ülesehitus, liikmesriikide ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) ülesanded, andmetöötlus ning asjaomaste isikute õigused ja kohustused.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„hoiatusteade“ – SIS II sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel isikut või eset vajaliku erimeetme võtmiseks tuvastada;
|
|
2)
|
„täiendav teave“ –
teave, mis ei kuulu SISis säilitatavate hoiatusteadete andmete hulka, kuid mis on seotud SISi hoiatusteadetega ning mida SIRENE bürood vahetavad järgmistel juhtudel:
a)
et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada;
b)
pärast päringutabamuse saamist, et saaks võtta asjakohase meetme;
c)
kui nõutavat meedet ei saa võtta;
d)
kui küsimus on SISi andmete kvaliteedis;
e)
kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses;
f)
kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises;
|
|
3)
|
„lisaandmed“ – SISis säilitatavad ja SISi hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta on SISi andmeid sisestatud, leitakse SISis tehtud päringu tulemusel;
|
|
4)
|
„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;
|
|
5)
|
„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, logimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
|
|
6)
|
„kokkulangevus“ –
järgmiste sammude toimumine:
a)
lõppkasutaja teeb SISis päringu;
b)
kõnealuse päringu tulemusel leitakse teise liikmesriigi poolt SISi sisestatud hoiatusteade; ning
c)
SISi hoiatusteates toodud andmed langevad kokku päringuandmetega;
|
|
7)
|
„päringutabamus“ –
järgmistele kriteeriumidele vastav kokkulangevus:
a)
seda on kinnitanud:
ii)
kooskõlas siseriiklike menetlustega pädev asutus, kui asjaomane kokkulangevus põhines biomeetriliste andmete võrdlemisel;
ning
b)
nõutud on edasisi meetmeid;
|
|
8)
|
„lipp“ – hoiatusteate kehtivuse peatamine riiklikul tasandil; lipp võidakse lisada vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteadetele, hoiatusteadetele teadmata kadunud ja haavatavate isikute kohta ning varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteadetele;
|
|
9)
|
„hoiatusteate sisestanud liikmesriik“ – liikmesriik, kes sisestas hoiatusteate SISi;
|
|
10)
|
„täideviiv liikmesriik“ – liikmesriik, kes pärast päringutabamust võtab või on võtnud nõutud meetmeid;
|
|
11)
|
„lõppkasutaja“ – pädeva asutuse töötaja, kes on volitatud tegema päringuid otse CS-SISis, N.SISis või nende tehnilises koopias;
|
|
12)
|
„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste või füsioloogiliste omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, st fotod, näokujutised, daktüloskoopilised andmed ja DNA-profiil;
|
|
13)
|
„daktüloskoopilised andmed“ – andmed sõrme- ja peopesajälgede kohta, mis võimaldavad tänu unikaalsusele ja võrdluspunktidele teha täpseid ja usaldusväärseid võrdlusi isiku identiteedi kohta;
|
|
14)
|
„näokujutis“ – näo digitaalne kujutis, mis on piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks;
|
|
15)
|
„DNA-profiil“ – tähe- või numbrikood, mis väljendab inimese analüüsitud DNA proovi mittekodeeriva osa identifitseerimistunnuseid, st DNA erinevate piirkondade (lookuste) konkreetne molekulaarstruktuur;
|
|
16)
|
„terrorikuritegu“ – siseriikliku õiguse kohaselt kuriteona määratletud süütegu, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 (
1
) artiklites 3–14 või mis on samaväärne ühega neist süütegudest liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv ei ole siduv;
|
|
17)
|
„oht rahvatervisele“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (
2
) artikli 2 punktis 21 määratletud oht rahvatervisele;
|
▼M1
|
18)
|
„Euroopa otsinguportaal“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 (
3
) artikli 6 lõikega 1 loodud Euroopa otsinguportaal;
|
|
19)
|
„ühine biomeetrilise võrdlemise teenus“ – määruse (EL) 2019/818 artikli 12 lõikega 1 loodud ühine biomeetrilise võrdlemise teenus;
|
|
20)
|
„ühine isikuandmete hoidla“ – määruse (EL) 2019/818 artikli 17 lõikega 1 loodud ühine isikuandmete hoidla;
|
|
21)
|
„mitme identiteedi detektor“ – määruse (EL) 2019/818 artikli 25 lõikega 1 loodud mitme identiteedi detektor.
|
▼B
Artikkel 4
SISi tehniline ülesehitus ja toimimisviisid
1.
SIS koosneb järgmistest osadest:
a)
keskne süsteem („keskne SIS“), mis koosneb järgmistest osadest:
i)
tehnilise toe funktsioon (CS-SIS), mis sisaldab andmebaasi („SISi andmebaas“), sealhulgas CS-SISi varusüsteemi;
ii)
ühtne riiklik liides (NI-SIS);
▼M1
b)
iga liikmesriigi riiklik süsteem (N.SIS), mis koosneb keskse SISiga ühenduses olevatest riigisisestest andmesüsteemidest, sealhulgas vähemalt üks riigisisene või jagatud N.SISi varukeskus,
c)
sideinfrastruktuur CS-SISi, CS-SISi varusüsteemi ja NI-SISi vahel („sideinfrastruktuur“), mis on SISi andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk, ning
d)
turvaline sidetaristu CS-SISi ja Euroopa otsinguportaali, ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse ja mitme identiteedi detektori kesksete taristute vahel.
▼B
Punktis b osutatud N.SIS võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia“), mis omakorda sisaldab SISi andmebaasi täielikku või osalist koopiat. Kaks või enam liikmesriiki võivad luua ühes oma N.SISis jagatud koopia, mida nimetatud liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Sellist jagatud koopiat peetakse iga nimetatud liikmesriigi siseriiklikuks koopiaks.
Punktis b osutatud jagatud N.SISi varukeskust võivad kasutada ühiselt kaks või enam liikmesriiki. Sellisel juhul peetakse jagatud N.SISi varukeskust iga nimetatud liikmesriigi N.SISi varukeskuseks. N.SISi ja selle varukeskust võib kasutada samal ajal, et tagada lõppkasutajatele katkematu käideldavus.
Liikmesriigid, kes kavatsevad luua jagatud koopia või jagatud N.SISi varukeskuse, mida ühiselt kasutada, lepivad oma vastutusalades kokku kirjalikult. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kokkuleppest.
Sideinfrastruktuur toetab SISi katkematut käideldavust ja panustab selle tagamisse. See hõlmab CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid ning iga SISi riikliku võrgu juurdepääsupunkti ning CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid.
2.
Liikmesriigid sisestavad, ajakohastavad ja kustutavad SISi andmeid ning teevad neis andmetes päringuid oma N.SISide kaudu. Liikmesriigid, kes kasutavad osalist või täielikku siseriiklikku koopiat või osalist või täielikku jagatud koopiat, teevad sellise koopia kättesaadavaks iga nimetatud liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute tegemiseks. Osaline siseriiklik või jagatud koopia sisaldab vähemalt artikli 20 lõike 3 punktides a–v loetletud andmeid. Teiste liikmesriikide N.SISi andmefailides ei ole võimalik päringuid teha, välja arvatud jagatud koopiate puhul.
3.
CS-SIS teeb tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsioone ning sellel on varusüsteem, mis suudab tagada CS-SISi põhisüsteemi rikke korral kõik selle funktsioonid. CS-SIS ja CS-SISi varusüsteem asuvad kahes eu-LISA tehnilises keskuses.
4.
eu-LISA rakendab tehnilisi lahendusi, et tugevdada SISi katkematut käideldavust, kas CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi samaaegse toimimise kaudu, tingimusel et CS-SISi varusüsteem suudab tagada SISi toimimise CS-SISi rikke korral, või siis süsteemi või selle komponentide dubleerimise kaudu. Määruse (EL) 2018/1726 artiklis 10 sätestatud menetlusnormidest olenemata teeb eu-LISA hiljemalt 28. detsembriks 2019 uuringu tehniliste lahenduste võimaluste kohta, mis sisaldab sõltumatut mõjuhindamist ja tasuvusanalüüsi.
5.
Vajaduse korral võib eu-LISA erandjuhtudel ajutiselt välja töötada SISi andmebaasi lisakoopia.
6.
CS-SIS osutab SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas SISi andmebaasis päringute tegemiseks vajalikke teenuseid. Siseriiklikku või jagatud koopiat kasutavate liikmesriikide jaoks tagab CS-SIS:
a)
siseriiklike koopiate uuendamise võrgu kaudu;
b)
siseriiklike koopiate ja SISi andmebaasi sünkroniseerimise ja ühtlustamise; ning
c)
siseriiklike koopiate lähtestamise ja taastamise.
7.
CS-SIS tagab katkematu käideldavuse.
▼M1
8.
Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib SISi andmeid isikute ja isikut tõendavate dokumentide kohta otsida ka Euroopa otsinguportaali kaudu.
9.
Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib SISi andmeid edastada ka lõike 1 punktis d osutatud turvalise sidetaristu kaudu. Andmete edastamine piirdub sellega, mis on määruse (EL) 2019/818 kohaldamisel nõutav.
▼B
Artikkel 5
Kulud
1.
Keskse SISi ja sideinfrastruktuuri toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, et tagada artikli 4 lõikes 6 osutatud teenuste osutamine.
2.
N.SISi loomise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.
II PEATÜKK
Liikmesriikide kohustused
Artikkel 6
Riiklikud süsteemid
Liikmesriik vastutab oma N.SISi loomise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamise eest ning selle NI-SISiga ühendamise eest.
Liikmesriik vastutab lõppkasutajatele SISi andmete katkematu käideldavuse tagamise eest.
Liikmesriik edastab oma hoiatusteated oma N.SISi kaudu.
Artikkel 7
N.SISi büroo ja SIRENE büroo
1.
Liikmesriik määrab asutuse (edaspidi „N.SISi büroo“), millel on keskne vastutus tema N.SISi eest.
Kõnealune asutus vastutab N.SISi tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SISile ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Ta vastutab selle tagamise eest, et SISi kõik funktsioonid on tehtud lõppkasutajatele nõuetekohaselt kättesaadavaks.
2.
Liikmesriik määrab riikliku asutuse, mis töötab ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ja tagab kogu täiendava teabe vahetamise ja kättesaadavuse („SIRENE büroo“) vastavalt SIRENE käsiraamatule. SIRENE büroo on liikmesriigi ainus kontaktpunkt, mille kaudu vahetada hoiatusteadete kohta täiendavat teavet ja hõlbustada nõutud meetmete võtmist siis, kui isikute või esemete kohta on SISi sisestatud hoiatusteated ning need isikud või esemed on päringutabamuse abil leitud.
SIRENE bürool on siseriikliku õiguse kohaselt hõlbus otsene või kaudne juurdepääs kogu asjaomasele riiklikule teabele, sealhulgas riiklikele andmebaasidele ja kogu teabele tema liikmesriigi hoiatusteadete kohta, ning eksperdiarvamustele, et suuta reageerida täiendava teabe taotlustele kiirelt ja artiklis 8 sätestatud tähtaegade jooksul.
SIRENE büroo koordineerib SISi sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Selleks on tal juurdepääs SISis töödeldavatele andmetele.
▼M1
2a.
SIRENE bürood tagavad ka eri identiteetide käsitsi kontrollimise kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikliga 29. SIRENE büroodel on selle ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses juurdepääs ühises isikuandmete hoidlas ja mitme identiteedi detektoris säilitatavatele andmetele määruse (EL) 2019/818 artiklites 21 ja 26 sätestatud eesmärkidel.
▼B
3.
Liikmesriigid saadavad eu-LISA-le oma N.SISi büroo ja SIRENE büroo andmed. eu-LISA avaldab N.SISi büroode ja SIRENE büroode nimekirja koos artikli 56 lõikes 7 osutatud nimekirjaga.
Artikkel 8
Täiendava teabe vahetamine
1.
Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. Liikmesriigid eraldavad vajalikud tehnilised ja inimressursid, et tagada täiendava teabe pidev kättesaadavus ning õigeaegne ja tõhus vahetamine. Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, kasutavad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid. Asjakohaselt turvatud tehniliste vahendite loetelu esitatakse SIRENE käsiraamatus.
2.
Täiendavat teavet kasutatakse kooskõlas artikliga 64 üksnes eesmärgil, milleks see edastati, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt on saadud eelnev nõusolek selle kasutamiseks muul eesmärgil.
3.
SIRENE bürood täidavad oma ülesandeid kiiresti ja tõhusalt, eelkõige vastates täiendava teabe taotlustele võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 12 tundi pärast taotluse saamist. SIRENE bürood tegutsevad viivitamata terrorikuritegusid käsitlevate hoiatusteadete, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavaid isikuid käsitlevate hoiatusteadete ja artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud lapsi käsitlevate hoiatusteadete puhul.
Kõige prioriteetsematele täiendava teabe taotlustele lisatakse SIRENE vormidel märge „KIIRE“ ning täpsustatakse kiireloomulisuse põhjust.
4.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid SIRENE büroode käesoleva määruse kohaste ülesannete ja täiendava teabe vahetamise üksikasjalike normide kehtestamiseks käsiraamatu kujul, mille pealkirjaks on „SIRENE käsiraamat“. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
Tehniline ja funktsionaalne vastavus
1.
Selleks et tagada andmete kiire ja tulemuslik edastamine, järgib liikmesriik oma N.SISi loomisel ühiseid nõudeid, protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud N.SISi ja keskse SISi ühilduvuse tagamiseks.
2.
Kui liikmesriik kasutab siseriiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi osutatavate teenuste ja artikli 4 lõikes 6 osutatud automaatsete uuenduste abil, et siseriiklikus koopias säilitatavad andmed on identsed SISi andmebaasi omadega ja on sellega vastavuses ning et tema siseriiklikus koopias tehtud päring annab SISi andmebaasis tehtud päringuga samaväärse tulemuse.
3.
Lõppkasutajad saavad oma ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, eelkõige ja vajaduse korral kõik kättesaadavad andmed, mis võimaldavad tuvastada andmesubjekti ja võtta nõutud meede.
4.
Liikmesriigid ja eu-LISA testivad korrapäraselt lõikes 2 osutatud siseriiklike koopiate vastavust tehnilistele nõuetele. Kõnealuste testide tulemusi võetakse arvesse osana nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (
4
) loodud mehhanismist.
5.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühised nõuded, protokollid ja tehnilised menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 10
Turvalisus – liikmesriigid
1.
Liikmesriik võtab seoses oma N.SISiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:
a)
füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;
b)
keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);
c)
hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);
d)
hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);
e)
hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil kasutamine volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);
f)
hoida ära SISi andmete loata töötlemine ja SISis töödeldavate andmete loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);
g)
tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise loaga isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);
h)
tagada, et kõik SISile või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on luba andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, ning teevad kõnealused profiilid artikli 69 lõikes 1 osutatud järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);
i)
tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);
j)
tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil (sisestamise kontroll);
k)
hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal või andmekandjate transpordi ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);
l)
kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll);
m)
tagada, et paigaldatud süsteemi tavapärast toimimist on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine); ning
n)
tagada, et SIS töötab korrektselt, et riketest teatatakse (töökindlus) ja et süsteemi talitlushäired ei riku SISis säilitatavaid isikuandmeid (terviklus).
2.
Liikmesriigid võtavad täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid, sealhulgas SIRENE büroo ruumide turvalisuse tagamine.
3.
Liikmesriigid võtavad artiklis 44 osutatud asutuste poolt teostatava SISi andmete töötlemise turvalisuse tagamiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.
4.
Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud meetmed võivad olla osa riigi tasandi üldisest turvalisuse lähenemisviisist ja kavast, mis hõlmavad mitmeid IT-süsteeme. Sellisel juhul peavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded ja nende kohaldatavus SISi suhtes olema kõnealuses kavas selgelt tuvastatavad ja kõnealuse kavaga tagatud.
Artikkel 11
Konfidentsiaalsus – liikmesriigid
1.
Liikmesriik kohaldab vastavalt siseriiklikule õigusele ametisaladuse hoidmise norme või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SISi andmete ja täiendava teabega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui kõnealused asutused on oma tegevuse lõpetanud.
2.
Kui liikmesriik teeb SISiga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva määruse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.
3.
N.SISi operatiivjuhtimist või tehnilisi koopiaid ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.
Artikkel 12
Riiklike logide pidamine
1.
Liikmesriigid tagavad, et nende N.SISis logitakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISis, et kontrollida päringu õiguspärasust ja jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus. See nõue ei kehti artikli 4 lõike 6 punktides a, b ja c osutatud automatiseeritud toimingute puhul.
▼M1
Liikmesriigid tagavad, et ka iga Euroopa otsinguportaali kaudu isikuandmetele juurdepääs logitakse, et kontrollida päringu õiguspärasust ja jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada sisekontrolli ning tagada andmete terviklus ja turvalisus.
▼B
2.
Logides peab olema eelkõige näha hoiatusteate ajalugu, andmetöötlustoimingu kuupäev ja kellaaeg, päringu tegemiseks kasutatud andmed, viide töödeldud andmetele ja nii andmeid töötleva pädeva asutuse kui ka isiku individuaalsed ja kordumatud kasutajatunnused.
3.
Kui päringut tehakse kooskõlas artikliga 43 daktüloskoopiliste andmete või näokujutise alusel, siis erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei näidata logides mitte tegelikke andmeid, vaid seda, mis liiki andmeid päringu tegemisel kasutati.
4.
Logisid võib kasutada üksnes lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kolm aastat pärast nende loomist. Hoiatusteadete ajalugu sisaldavad logid kustutatakse kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.
5.
Logisid võib säilitada lõikes 4 osutatud tähtaegadest kauem juhul, kui neid vajatakse käimasolevates järelevalvemenetlustes.
6.
Riiklikel pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada N.SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on oma ülesannete täitmiseks – oma pädevuse piires ja vastava taotluse alusel – juurdepääs kõnealustele logidele.
7.
Kui liikmesriigid teevad siseriikliku õiguse kohaselt numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemides skanneri abil mootorsõidukite numbrimärkide automatiseeritud päringuid, peavad nad kooskõlas siseriikliku õigusega kõnealuste päringute logi. Vajaduse korral võib SISis teha täieliku päringu, et kontrollida, kas on saadud päringutabamus. Kõigi täielike päringute suhtes kohaldatakse lõikeid 1–6.
8.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud logi sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Siseseire
Liikmesriigid tagavad, et iga SISi andmetele juurdepääsu õigust omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd järelevalveasutusega.
Artikkel 14
Töötajate koolitus
1.
SISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbivad enne SISis säilitatavate andmete töötlemiseks loa saamist ja korrapäraselt pärast SISi andmetele juurdepääsu saamist nõuetekohase koolituse andmeturbe, põhiõiguste, sealhulgas andmekaitsenormide ning andmetöötlusnormide ja -korra kohta vastavalt SIRENE käsiraamatus sätestatule. Töötajatele jagatakse teavet asjaomaste kuritegusid ja karistusi käsitlevate sätete, sealhulgas artikli 73 kohta.
2.
Liikmesriikidel peab olema riiklik SISi koolitusprogramm, mis sisaldab nii lõppkasutajate kui ka SIRENE büroo töötajate koolitust.
Kõnealune koolitusprogramm võib olla osa üldisest riiklikust koolitusprogrammist, mis hõlmab koolitust ka muudes asjaomastes valdkondades.
3.
Vähemalt üks kord aastas korraldatakse liidu tasandil ühised koolituskursused, et edendada SIRENE büroode vahelist koostööd.
III PEATÜKK
eu-LISA kohustused
Artikkel 15
Operatiivjuhtimine
1.
eu-LISA vastutab keskse SISi operatiivjuhtimise eest. eu-LISA tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SISi puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.
2.
eu-LISA vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete eest:
c)
liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;
d)
eelarve täitmisega seotud ülesanded;
e)
soetamine ja uuendamine; ning
3.
eu-LISA vastutab ka järgmiste SIRENE büroode ja nendevahelise teabevahetusega seotud ülesannete eest:
a)
testimiste koordineerimine, haldamine ja toetamine;
b)
SIRENE büroode vahel täiendava teabe vahetamise ja sideinfrastruktuuri tehniliste kirjelduste säilitamine ja ajakohastamine; ning
c)
tehniliste muudatuste mõju haldamine, kui see mõjutab nii SISi kui ka täiendava teabe vahetamist SIRENE büroode vahel.
4.
eu-LISA töötab välja CS-SISi andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismi ja menetlused ning haldab neid. eu-LISA esitab liikmesriikidele selle kohta korrapäraselt aruandeid.
eu-LISA esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andmete kvaliteediga seoses esinenud probleemide kohta.
5.
eu-LISA täidab ka ülesandeid, mis on seotud koolituse pakkumisega SISi tehnilise kasutamise ja SISi andmete kvaliteeti parandavate meetmete kohta.
6.
Keskse SISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaseks keskse SISi ööpäevaringseks toimimiseks seitse päeva nädalas, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd. Nende ülesannete hulgas on ka keskse SISi ja N.SISide testimise koordineerimine, haldamine ja toetamine, millega tagatakse keskse SISi ja N.SISide toimimine vastavalt artiklis 9 sätestatud tehnilise ja funktsionaalse vastavuse nõuetele.
7.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sideinfrastruktuuri tehnilised nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 16
Turvalisus – eu-LISA
1.
eu-LISA võtab seoses keskse SISi ja sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:
a)
füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;
b)
keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);
c)
hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);
d)
hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);
e)
hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil kasutamine volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);
f)
hoida ära SISi andmete loata töötlemine ja SISis töödeldavate andmete loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);
g)
tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise loaga isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);
h)
luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on luba andmetele või andmetöötlusrajatistele juurde pääseda, ning teha kõnealused profiilid Euroopa Andmekaitseinspektorile tema taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);
i)
tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);
j)
tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt (sisestamise kontroll);
k)
hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transpordi ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);
l)
kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll);
m)
tagada, et paigaldatud süsteemi tavapärast toimimist on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);
n)
tagada, et SIS töötab korrektselt, et riketest teatatakse (usaldusväärsus) ja et süsteemi talitlushäired ei riku SISis säilitatavaid isikuandmeid (terviklus); ning
o)
tagada oma tehniliste keskuste turvalisus.
2.
eu-LISA võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe töötlemise ja vahetamise turvalisuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.
Artikkel 17
Konfidentsiaalsus – eu-LISA
1.
Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise norme või muid käesoleva määruse artikli 11 nõuetega samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellel tuleb töötada SISi andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või nende tööülesannete täitmine on lõppenud.
2.
eu-LISA võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise konfidentsiaalsuse tagamiseks lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.
3.
Kui eu-LISA teeb SISiga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva määruse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.
4.
CS-SISi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.
Artikkel 18
Kesktasandi logide pidamine
1.
eu-LISA tagab, et iga juurdepääs CS-SISis hoitavatele isikuandmetele ja iga nende andmete vahetamine CS-SISis logitakse artikli 12 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.
2.
Logides on eelkõige näha hoiatusteate ajalugu, andmetöötlustoimingu kuupäev ja kellaaeg, päringu tegemiseks kasutatud andmed, viide töödeldud andmetele ja andmeid töötleva pädeva asutuse individuaalsed ja kordumatud kasutajatunnused.
3.
Kui päring tehakse kooskõlas artikliga 43 daktüloskoopiliste andmete või näokujutise alusel, siis erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei näidata logides mitte tegelikke andmeid, vaid seda, mis liiki andmeid päringu tegemisel kasutati.
4.
Logisid võib kasutada üksnes lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kolm aastat pärast nende loomist. Hoiatusteadete ajalugu sisaldavad logid kustutatakse kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.
5.
Logisid võib säilitada lõikes 4 osutatud tähtaegadest kauem juhul, kui neid vajatakse käimasolevates järelevalvemenetlustes.
6.
Siseseire ja CS-SISi nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse tagamise eesmärgil on eu-LISA oma pädevuse piires juurdepääs logidele.
Euroopa Andmekaitseinspektoril on oma ülesannete täitmiseks – vastava taotluse alusel ja oma pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele logidele.
▼M2
Artikkel 18b
Logide pidamine ETIASega koostalitlusvõime eesmärgil
Iga käesoleva määruse artikli 50b kohaselt SISis ja Euroopa reisiinfo-ja lubade süsteemis (ETIAS) tehtud andmetöötlustoimingu logisid peetakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (
5
) artikliga 69.
▼B
IV PEATÜKK
Üldsuse teavitamine
Artikkel 19
SISi teavituskampaaniad
Käesoleva määruse kohaldamise alguses korraldab komisjon koostöös järelevalveasutustega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet SISi eesmärkide, SISis säilitatavate andmete, SISile juurdepääsu õigust omavate ametiasutuste ja andmesubjektide õiguste kohta. Komisjon kordab koostöös järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga selliseid kampaaniaid korrapäraselt. Komisjon loob üldsusele kättesaadava veebisaidi, kus on esitatud kogu asjakohane SISi käsitlev teave. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös oma järelevalveasutustega vajalikke poliitikameetmeid, millega anda oma kodanikele ja elanikele SISi kohta üldist teavet.
V PEATÜKK
Andmekategooriad ja lipu lisamine
Artikkel 20
Andmekategooriad
1.
Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või lisaandmete säilitamist reguleerivate käesoleva määruse sätete kohaldamist, sisaldab SIS üksnes neid liikmesriikide esitatud andmete kategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 sätestatud eesmärkidel.
2.
Andmekategooriad on järgmised:
a)
teave isikute kohta, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade;
b)
teave artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 osutatud esemete kohta.
3.
SISi hoiatusteade, milles on teave isikute kohta, sisaldab üksnes järgmisi andmeid:
d)
varem kasutatud nimed ning varjunimed;
e)
erilised ja objektiivsed muutumatud füüsilised tundemärgid;
j)
kas asjaomane isik:
iii)
hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud;
v)
kujutab endast ohtu rahvatervisele või
vi)
on seotud mõne direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega;
l)
hoiatusteate koostanud asutus;
m)
viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;
n)
päringutabamuse korral võetav meede;
o)
lingid muudele hoiatusteadetele kooskõlas artikliga 63;
q)
isiku registreerimisnumber riiklikus registris;
r)
artikli 32 lõikes 1 osutatud hoiatusteadete puhul juhtumi liigi kategooria;
s)
isiku isikut tõendava dokumendi liik;
t)
isiku isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;
u)
isiku isikut tõendava dokumendi number;
v)
isiku isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;
x)
asjaomased DNA-profiilid vastavalt artikli 42 lõikele 3;
y)
daktüloskoopilised andmed;
z)
isikut tõendava dokumendi koopia, võimaluse korral värviline.
4.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ühised standardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.
Tehnilised normid on sarnased päringute jaoks CS-SISis, siseriiklikes või jagatud koopiates ning artikli 56 lõikes 2 osutatud tehnilistes koopiates. Tehnilised normid põhinevad ühistel standarditel.
Artikkel 21
Proportsionaalsus
1.
Enne hoiatusteate sisestamist ning hoiatusteate kehtivusaja pikendamise korral teeb liikmesriik kindlaks, kas juhtum on piisavalt sobiv, asjakohane ja oluline, et sisestada SISi hoiatusteade.
2.
Kui isikut või eset otsitakse terrorikuriteoga seotud hoiatusteate alusel, peetakse juhtumit piisavalt sobivaks, asjakohaseks ja oluliseks, et sisestada SISi hoiatusteade. Avaliku või riigi julgeolekuga seotud põhjustel võivad liikmesriigid erandkorras jätta hoiatusteate sisestamata, kui see võiks kahjustada ametlikke või õiguslikke päringuid, uurimisi või menetlusi.
Artikkel 22
Hoiatusteadete sisestamise tingimus
1.
Hoiatusteate SISi sisestamiseks vajalikud miinimumandmed on artikli 20 lõike 3 punktides a, g, k ja n osutatud andmed, välja arvatud artiklis 40 osutatud juhtudel. SISi sisestatakse olemasolu korral ka muud nimetatud lõikes osutatud andmed.
2.
Käesoleva määruse artikli 20 lõike 3 punktis e osutatud andmed sisestatakse üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik asjaomase isiku tuvastamiseks. Kui sellised andmed sisestatakse, tagavad liikmesriigid, et järgitakse direktiivi (EL) 2016/680 artiklit 10.
Artikkel 23
Hoiatusteadete ühilduvus
1.
Enne hoiatusteate sisestamist kontrollib liikmesriik, kas asjaomase isiku või eseme kohta on SISi hoiatusteade juba sisestatud. Selle kontrollimiseks, kas isiku kohta on juba hoiatusteade sisestatud, kontrollitakse ka daktüloskoopilisi andmeid, kui need on kättesaadavad.
2.
Liikmesriik võib ühe isiku või eseme kohta sisestada SISi üksnes ühe hoiatusteate. Vajaduse korral võivad sama isiku või eseme kohta uusi hoiatusteateid sisestada ka teised liikmesriigid vastavalt lõikele 3.
3.
Kui isiku või eseme kohta on SISi hoiatusteade juba sisestatud, kontrollib liikmesriik, kes soovib sisestada uue hoiatusteate, kas hoiatusteated ühilduvad. Kui teated ühilduvad, võib liikmesriik sisestada uue hoiatusteate. Kui hoiatusteated on ühildamatud, konsulteerivad asjaomaste liikmesriikide SIRENE bürood üksteisega kokkuleppele jõudmiseks täiendava teabe vahetamise teel. Hoiatusteadete ühilduvuse normid sätestatakse SIRENE käsiraamatus. Kui kaalukate riiklike huvide tõttu on vaja ühilduvuse normidest kõrvale kalduda, võib seda teha pärast liikmesriikidega konsulteerimist.
4.
Sama isikut käsitleva mitme hoiatusteate alusel saadud päringutabamuste puhul järgib täideviiv liikmesriik SIRENE käsiraamatus sätestatud hoiatusteadete prioriteetsuse norme.
Kui isiku kohta on mitu hoiatusteadet, mille on sisestanud erinevad liikmesriigid, täidetakse prioriteedina artikli 26 kohaselt vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated kooskõlas artikliga 25.
Artikkel 24
Lipu lisamist käsitlevad üldsätted
1.
Juhul kui liikmesriik leiab, et artikli 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks lipp selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal nõutavat meedet. Lipu lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.
2.
Et võimaldada liikmesriikidel nõuda lipu lisamist artikli 26 kohaselt sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale.
3.
Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, analüüsib hoiatusteadet täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada tema enda nõudmisel lisatud lipu eemaldamist. Kui täideviiv liikmesriik leiab, et see on võimalik, peab ta astuma vajalikke samme, et tagada nõutava meetme viivitamatu elluviimine.
Artikkel 25
Lipu lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele
1.
Raamotsuse 2002/584/JSK kohaldumisel nõuab liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele järelmeetmena vahistamist takistava lipu lisamist, kui siseriikliku õiguse kohaselt Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädev õigusasutus on keeldunud selle täitmisest vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja kui on nõutud lipu lisamist.
Liikmesriik võib taotleda hoiatusteatele lipu lisamist ka siis, kui tema pädev õigusasutus vabastab isiku, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade, üleandmismenetluse käigus.
2.
Siiski võib liikmesriik siseriikliku õiguse alusel pädeva õigusasutuse nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või erijuhul nõuda hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt lipu lisamist ka üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatele, kui on ilmne, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb keelduda.
VI PEATÜKK
Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks
Artikkel 26
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused
1.
Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.
2.
Samuti sisestatakse hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on väljastatud vastavalt liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel aluslepingute kohaselt sõlmitud kokkulepetele, millega nähakse ette vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.
3.
Käesolevas määruses sisalduvat mis tahes viidet raamotsuse 2002/584/JSK sätetele tõlgendatakse selliselt, et see sisaldab vastavalt liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel aluslepingute kohaselt sõlmitud selliste kokkulepete vastavaid sätteid, millega nähakse ette vahistamismääruse edastamine SISi kaudu.
4.
Käimasoleva operatsiooni korral võib hoiatusteate sisestanud liikmesriik ajutiselt muuta käesoleva artikli alusel vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteate kättesaamatuks selliselt, et operatsioonis osalevate liikmesriikide lõppkasutajad ei saa selle kohta päringuid teha. Sellisel juhul on hoiatusteade kättesaadav üksnes SIRENE büroodele. Liikmesriigid teevad hoiatusteate kättesaamatuks üksnes järgmistel juhtudel:
a)
operatsiooni eesmärki ei ole võimalik muul moel saavutada;
b)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev õigusasutus on andnud selleks eelneva loa ning
c)
kõiki operatsioonis osalevaid liikmesriike on teavitatud täiendava teabe vahetamise teel.
Esimeses lõigus ette nähtud funktsiooni kasutamise maksimaalne kestus on 48 tundi. Kui see on aga operatsiooniga seotud asjaoludel vajalik, võib seda aega pikendada veel 48-tunniste ajavahemike võrra. Liikmesriigid peavad arvestust nende hoiatusteadete arvu kohta, mille puhul seda funktsiooni on kasutatud.
5.
Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut käsitlev hoiatusteade ja eset käsitlev hoiatusteade vastavalt artiklile 63.
6.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 27
Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks
1.
Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SISi Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.
Liikmesriik võib lisada üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatesse mitme Euroopa vahistamismääruse koopia.
2.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada Euroopa vahistamismääruse ühte või mitmesse liidu institutsioonide ametlikku keelde tehtud tõlke koopia.
Artikkel 28
Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks
Üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks hoiatusteate sisestanud liikmesriik edastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe teistele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel.
Artikkel 29
Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse taga väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks
1.
Väljaandmise eesmärgil hoiatusteate sisestanud liikmesriik edastab kõigile teistele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:
a)
vahi alla võtmist taotlev asutus;
b)
kas on olemas vahistamismäärus või samaväärse õigusliku toimega dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus;
c)
süüteo laad ja õiguslik klassifikatsioon;
d)
süüteo toimepaneku asjaolude kirjeldus, sealhulgas toimepanemise aeg ja koht ning selle isiku süüteos osalemise määr, kelle kohta hoiatusteade on sisestatud;
e)
süüteo tagajärjed (kui neid saab määratleda); ning
f)
muu hoiatusteate täitmiseks kasulik või vajalik teave.
2.
Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmeid ei edastata, kui artiklis 27 või 28 osutatud andmed on juba edastatud ning täideviiv liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks.
Artikkel 30
Üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadete alusel nõutavate meetmete konverteerimine
Kui isikut ei saa vahi alla võtta, kuna taotluse saanud liikmesriik keeldub seda tegemast artiklis 24 või 25 sätestatud lipu lisamise menetluse kohaselt või kuna uurimine on väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteate puhul lõpule viimata, peab vahi alla võtmise taotluse saanud liikmesriik hoiatusteate kohaseks tegutsemiseks andma teada asjaomase isiku asukoha.
Artikkel 31
Üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteate põhjal meetme võtmine
1.
Hoiatusteade, mis on sisestatud SISi vastavalt artiklile 26, ja artiklis 27 osutatud lisaandmed omavad koos sama mõju kui raamotsuse 2002/584/JSK kohaselt väljastatud Euroopa vahistamismäärus, kui kohaldatakse nimetatud raamotsust.
2.
Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, on vastavalt artiklitele 26 ja 29 SISi sisestatud hoiatusteatel samasugune õigusjõud kui eelvangistuse taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.
VII PEATÜKK
Hoiatusteated teadmata kadunud või haavatavate isikute kohta, keda on vaja takistada reisimast
Artikkel 32
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused
1.
Liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel sisestatakse SISi hoiatusteated järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute kohta:
a)
teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla:
i)
nende endi turvalisuse huvides;
ii)
avalikku korda või avalikku julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks;
b)
teadmata kadunud isikud, keda ei ole vaja paigutada kaitse alla;
c)
lapsed, keda ohustab röövimine vanema, pereliikme või eestkostja poolt ning keda on vaja takistada reisimast;
d)
lapsed, keda on vaja takistada reisimast ning kelle puhul esineb konkreetne ja ilmne liikmesriigi territooriumilt välja viimise või lahkumise oht ja
i)
oht langeda inimkaubanduse, sundabielu, naiste suguelundite moonutamise või muu soolise vägivalla ohvriks;
ii)
oht langeda terrorikuritegude ohvriks või saada nende osaliseks; või
iii)
oht saada värvatud või kantud relvarühmituse koosseisu või oht, et neid sunnitakse aktiivselt osalema vaenutegevuses;
e)
haavatavad täisealised isikud, keda on vaja takistada reisimast nende endi turvalisuse huvides, sest on konkreetne ja ilmne liikmesriigi territooriumilt välja viimise või lahkumise oht ja oht langeda inimkaubanduse või soolise vägivalla ohvriks.
2.
Lõike 1 punkti a kohaldatakse eelkõige laste ja isikute suhtes, kes tuleb pädeva asutuse otsuse alusel interneerida.
3.
Hoiatusteade lõike 1 punktis c osutatud lapse kohta sisestatakse selle liikmesriigi pädevate asutuste, sealhulgas õigusasutuste otsuse alusel, kelle jurisdiktsiooni kuuluvad vanemliku vastutuse küsimused, kui on konkreetne ja ilmne oht, et laps võidakse kohe ebaseaduslikult välja viia liikmesriigist, kus asjaomased pädevad asutused asuvad.
4.
Hoiatusteade lõike 1 punktides d ja e osutatud isikute kohta sisestatakse pädevate asutuste, sealhulgas õigusasutuste otsuse alusel.
5.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab vastavalt artikli 53 lõikele 4 korrapäraste ajavahemike tagant läbi käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d ja e osutatud hoiatusteadete säilitamise vajaduse.
6.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik tagab, et:
a)
tema poolt SISi sisestatavates andmetes oleks märgitud, millisesse lõikes 1 osutatud kategooriasse hoiatusteates käsitletav isik kuulub;
b)
tema poolt SISi sisestatavates andmetes oleks märgitud, millist liiki juhtumiga on tegemist, kui see on teada; ning
c)
lõike 1 punktide c, d ja e kohaselt sisestatud hoiatusteadete puhul on tema SIRENE büroo käsutuses hoiatusteate koostamise ajal kogu asjakohane teave.
7.
Neli kuud enne seda kui laps, kelle kohta on käesoleva artikli alusel sisestatud hoiatusteade, saab vastavalt hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusele täisealiseks, teatab CS-SIS automaatselt hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et taotluse põhjust ja nõutavat meedet tuleb ajakohastada või hoiatusteade kustutada.
8.
Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõike 1 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut käsitlev hoiatusteade ja eset käsitlev hoiatusteade vastavalt artiklile 63.
9.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja lõikes 6 osutatud juhtumite liigitamise ja andmete sisestamise normid. Teadmata kadunud isikutest laste juhtumid hõlmavad muu hulgas ärajooksnud lapsi, rändega seoses ilma saatjata saabunud lapsi ja vanema poolt röövimise ohus lapsi.
Komisjon võtab samuti vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja lõikes 8 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 33
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine
1.
Kui artiklis 32 osutatud isik leitakse üles, teatavad täideviiva liikmesriigi pädevad asutused lõikes 4 sätestatud nõudeid arvestades hoiatusteate sisestanud liikmesriigile tema asukoha.
2.
Kui tegemist on artikli 32 lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud isikutega, kes tuleb paigutada kaitse alla, konsulteerib täideviiv liikmesriik kohe oma pädevate asutuste ja hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevate asutustega täiendava teabe vahetamise teel, et leppida viivitamata kokku võetavates meetmetes. Täideviiva liikmesriigi pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega toimetada sellised isikud turvalisse paika, et takistada neid oma reisi jätkamast.
3.
Laste puhul tehakse kõik otsused lõike 2 kohaselt võetavate meetmete kohta või lapse turvalisse paika toimetamise kohta kooskõlas lapse parimate huvidega. Sellised otsused tehakse viivitamata ja mitte hiljem kui 12 tundi pärast lapse asukoha kindlakstegemist, konsulteerides kohasel juhul lastekaitseasutusega.
4.
Üles leitud teadmata kadunud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolek. Pädevad asutused võivad siiski teatada isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade on kustutatud põhjusel, et kadunud isiku asukoht on kindlaks tehtud.
VIII PEATÜKK
Hoiatusteated kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta
Artikkel 34
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused
1.
Selleks et teatada isikute elukoht või asukoht, sisestavad liikmesriigid pädeva asutuse taotlusel SISi hoiatusteated, mis sisaldavad andmeid järgmiste isikute kohta:
b)
isikud, keda on kohtusse kutsutud või keda otsitakse taga, et kutsuda neid seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;
c)
isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et nad annaksid ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;
d)
isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.
2.
Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h ja k osutatud esemed on seotud isikuga, kelle kohta on sisestatud käesoleva artikli lõike 1 kohane hoiatusteade, võidakse isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse isikut ja eset käsitlevad hoiatusteated vastavalt artiklile 63.
3.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 35
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine
Taotletud teave edastatakse hoiatusteate sisestanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel.
IX PEATÜKK
Hoiatusteated isikute ja esemete kohta nende varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks
Artikkel 36
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused
1.
Hoiatusteated, mis käsitlevad isikuid, artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemeid ja mittesularahalisi maksevahendeid, sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi siseriikliku õigusega varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks vastavalt artikli 37 lõigetele 3, 4 ja 5.
2.
Hoiatusteate sisestamisel varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks ja juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik otsib teavet lisaks artikli 37 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik hoiatusteatele otsitava teabe ulatuse. Kui see teave on seotud direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliikidega, võib seda otsida üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik seoses hoiatusteate konkreetse eesmärgi ja hoiatusteate sisestamise tinginud kuriteoga.
3.
Hoiatusteate isikute kohta nende varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks võib sisestada selleks, et tõkestada, avastada, uurida kuritegusid või võtta kuritegude eest vastutusele, pöörata täitmisele kriminaalkaristus ning selleks, et ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte ühel või enamal järgmistest juhtudest:
a)
kui selged märgid viitavad sellele, et isik kavatseb toime panna mõne raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kuriteo, või on seda toime panemas;
b)
kui artikli 37 lõikes 1 osutatud teavet on vaja mõnes raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kuriteos süüdi mõistetud isikule määratud vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks;
c)
kui isikule antud üldhinnang annab eelkõige varem toimepandud kuritegude põhjal alust uskuda, et ta võib tulevikus panna toime raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kuritegusid.
4.
Peale selle võib hoiatusteate isikute kohta nende varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks sisestada siseriikliku õiguse kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 37 lõikes 1 osutatud teavet on vaja selleks, et hoida ära asjaomase isiku põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike kohaselt hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab sellisest hoiatusteatest teisi liikmesriike. Liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse. Teave edastatakse SIRENE büroode kaudu.
5.
Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemed või mittesularahalised maksevahendid on seotud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud raskete kuritegudega või käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tõsiste ohtudega, võidakse sisestada kõnealuseid esemeid käsitlevad hoiatusteated ja linkida need käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega.
6.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud andmete ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lisateabe sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 37
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine
1.
Täidesaatev liikmesriik kogub varjatud kontrolli, küsitluskontrolli või erikontrolli jaoks kõik või osa järgmistest andmetest ning edastab need hoiatusteate sisestanud liikmesriigile:
a)
asjaolu, et isik, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud või et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemed või mittesularahalised maksevahendid, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud;
b)
kontrolli koht, aeg ja põhjus;
c)
reisi marsruut ja sihtkoht;
d)
hoiatusteates käsitletava isikuga kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või õhusõidukis reisivad isikud või ametlikku dokumendiplanki või väljastatud isikut tõendavat dokumenti omava isikuga kaasas olevad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust hoiatusteates käsitletava isikuga;
e)
sellist ametlikku dokumendiplanki või väljastatud isikut tõendavat dokumenti, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, kasutava isiku kindlaks tehtud isikusamasus ja kirjeldus;
f)
artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemed või mittesularahalised maksevahendid, mida on kasutatud;
g)
kaasas olevad esemed, sealhulgas reisidokumendid;
h)
isiku või artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j, k ja l osutatud esemete või mittesularahaliste maksevahendite leidmise asjaolud;
i)
muu teave, mida hoiatusteate sisestanud liikmesriik otsib vastavalt artikli 36 lõikele 2.
Kui käesoleva lõike esimese lõigu punktis i osutatud teave on seotud direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliikidega, töödeldakse seda nimetatud artiklis sätestatud tingimustel ja üksnes juhul, kui see täiendab muid samal eesmärgil töödeldavaid isikuandmeid.
2.
Täidesaatev liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe täiendava teabe vahetamise teel.
3.
Varjatud kontroll hõlmab võimalikult suure hulga lõikes 1 kirjeldatud teabe varjatud kogumist täidesaatva liikmesriigi riiklike pädevate asutuste igapäevatoimingute käigus. Selle teabe kogumine ei tohi ohustada kontrolli varjatud laadi ja hoiatusteates käsitletavat isikut ei tohi mingil viisil hoiatusteate olemasolust teavitada.
4.
Küsitluskontroll hõlmab isiku küsitlemist, kaasa arvatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi poolt artikli 36 lõike 2 kohaselt hoiatusteatele lisatud teabe või konkreetsete küsimuste alusel. Küsitlus viiakse läbi täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.
5.
Erikontrolli käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, õhusõidukeid, konteinereid ja kaasas kantavaid esemeid artiklis 36 osutatud eesmärkidel läbi otsida. Läbiotsimine toimub täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.
6.
Kui erikontroll ei ole täideviiva liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see kõnealuses liikmesriigis küsitluskontrolliga. Kui küsitluskontroll ei ole täideviiva liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, asendatakse see kõnealuses liikmesriigis varjatud kontrolliga. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/48/EL, tagavad liikmesriigid, et nimetatud direktiivis sätestatud tingimustel tagatakse kahtlustatava ja süüdistatava õigus kaitsjale.
7.
Lõike 6 kohaldamine ei piira liikmesriikide kohustust teha lõppkasutajatele kättesaadavaks artikli 36 lõike 2 alusel otsitav teave.
X PEATÜKK
Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta
Artikkel 38
Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused
1.
Liikmesriik sisestab SISi hoiatusteated esemete kohta, mida otsitakse arestimise või kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil.
2.
Hoiatusteated sisestatakse järgmiste kergesti tuvastatavate esemete kategooriate kohta:
a)
mootorsõidukid, olenemata jõuallikast;
b)
haagised tühimassiga üle 750 kg;
k)
ametlikud dokumendiplangid, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud või näivad selliste dokumentidena, ent on võltsitud;
l)
väljastatud isikut tõendavad dokumendid, nagu passid, isikutunnistused, elamisload, reisidokumendid ja juhiload, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetuks tunnistatud või näivad selliste dokumentidena, ent on võltsitud;
m)
sõidukite registreerimistunnistused ja sõidukite numbrimärgid, mis on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetuks tunnistatud või näivad selliste dokumentide või numbrimärkidena, ent on võltsitud;
n)
pangatähed (registreeritud pangatähed) ja võltsitud pangatähed;
p)
mootorsõidukite kindlaks tehtavad komponendid;
q)
tööstusseadmete kindlaks tehtavad komponendid;
r)
muud tuvastatavad suure väärtusega esemed, nagu on määratletud kooskõlas lõikega 3.
Punktides k, l ja m osutatud dokumentide puhul võib hoiatusteate sisestanud liikmesriik täpsustada, kas sellised dokumendid on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kaotatud, kehtetud või võltsitud.
3.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, määrates kindlaks käesoleva artikli lõike 2 punktides o, p, q ja r osutatud esemete uued alamkategooriad.
4.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks ning neis päringute tegemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 39
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine
1.
Juhul kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, arestib pädev asutus eseme siseriikliku õiguse kohaselt ja võtab ühendust hoiatusteate sisestanud liikmesriigi asutusega, et leppida kokku võetavates meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva määrusega.
2.
Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.
3.
Täideviiv liikmesriik võtab nõutud meetmeid kooskõlas siseriikliku õigusega.
XI PEATÜKK
Siseriikliku õiguse alusel tuvastamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta
Artikkel 40
Siseriikliku õiguse alusel tuvastamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta
Liikmesriik võib sisestada SISi hoiatusteate tagaotsitavate tundmatute isikute kohta, mis sisaldab üksnes daktüloskoopilisi andmeid. Kõnealused daktüloskoopilised andmed on kas täielikud või osalised sõrme- või peopesajäljed, mis on leitud uuritavate terrorikuritegude või muude raskete kuritegude toimumispaikadest. Need lisatakse SISi üksnes siis, kui on võimalik teha kindlaks, et need kuuluvad väga suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale.
Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädeval asutusel ei ole võimalik kahtlustatava isikusamasust tuvastada muus asjakohases riiklikus, liidu või rahvusvahelises andmebaasis sisalduvate andmete alusel, võib sellise isiku tuvastamise eesmärgil sisestada esimeses lõigus osutatud daktüloskoopilisi andmeid nimetatud hoiatusteadete kategooria all üksnes tagaotsitava tundmatu isiku andmetena.
Artikkel 41
Hoiatusteate põhjal meetme võtmine
Kui kooskõlas artikliga 40 sisestatavates andmetes tehtud päringu tulemusel saadakse päringutabamus, tuvastatakse isikusamasus vastavalt siseriiklikule õigusele, viies läbi ekspertiisi selle kohta, kas SISis säilitatavad daktüloskoopilised andmed kuuluvad asjaomasele isikule. Täideviivad liikmesriigid edastavad teabe isiku identiteedi ja asukoha kohta hoiatusteate sisestanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel, et hõlbustada juhtumi õigeaegset uurimist.
XII PEATÜKK
Erinormid biomeetriliste andmete kohta
Artikkel 42
Erinormid fotode, näokujutiste, daktüloskoopiliste andmete ja DNA-profiilide sisestamiseks
1.
SISi sisestatakse üksnes artikli 20 lõike 3 punktides w ja x osutatud fotod, näokujutised ja daktüloskoopilised andmed, mis vastavad andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele. Enne selliste andmete sisestamist tehakse kvaliteedikontroll, et veenduda, kas andmed vastavad andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele.
2.
SISi sisestatud daktüloskoopilisteks andmeteks võivad olla üks kuni kümme vajutatud ja üks kuni kümme pööratud sõrmejälge. Nende hulka võivad kuuluda ka kuni kaks peopesajälge.
3.
DNA-profiili võib hoiatusteadetele lisada üksnes artikli 32 lõike 1 punktis a sätestatud juhtudel pärast kvaliteedikontrolli, mille käigus veendutakse, et DNA-profiil vastab andmete kvaliteedi miinimumstandarditele ja tehnilistele kirjeldustele, ja üksnes juhul, kui fotod, näokujutised või daktüloskoopilised andmed ei ole kättesaadavad või tuvastamiseks sobivad. Hoiatusteatele võib lisada hoiatusteates käsitletava isiku otsejoones ülenejate sugulaste, otsejoones alanejate sugulaste või õdede-vendade DNA-profiilid, tingimusel et nimetatud isikud annavad sõnaselge nõusoleku. Kui hoiatusteatele lisatakse DNA-profiil, peab see sisaldama minimaalset teavet, mis on rangelt vajalik teadmata kadunud isiku tuvastamiseks.
4.
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud biomeetriliste andmete säilitamise jaoks kehtestatakse andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5. Need andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused määravad kindlaks nõutava kvaliteeditaseme, et andmeid saaks kasutada isiku isikusamasuse kontrollimiseks vastavalt artikli 43 lõikele 1 ja isiku isikusamasuse tuvastamiseks vastavalt artikli 43 lõigetele 2–4.
5.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud andmete kvaliteedi miinimumstandardid ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 43
Erinormid fotode, näokujutiste, daktüloskoopiliste andmete ja DNA-profiilide alusel kontrollimiseks või päringute tegemiseks
1.
Kui SISi sisestatud hoiatusteade sisaldab fotosid, näokujutisi, daktüloskoopilisi andmeid ja DNA-profiile, kasutatakse neid sellise isiku isikusamasuse kinnitamiseks, kes on leitud SISis tehtud tähtnumbrilise päringu tulemusel.
2.
Isiku tuvastamiseks võib daktüloskoopiliste andmete päringuid teha igal juhul. Kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil, tuleb teha isiku tuvastamiseks daktüloskoopiliste andmete päring. Selleks sisaldab keskne SIS sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS).
3.
SISis sisalduvates daktüloskoopilistes andmetes, mis on seotud artiklite 26, 32, 36 ja 40 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, võib samuti teha päringuid, kasutades täielikke või osalisi sõrme- või peopesajälgi, mis on leitud uuritavate raskete kuritegude või terrorikuritegude toimumispaikadest ja mille puhul on võimalik teha kindlaks, et need sõrme- või peopesajäljed kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale, tingimusel et päring tehakse samaaegselt liikmesriikide asjakohastes siseriiklikes sõrmejälgede andmebaasides.
4.
Niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ja tagades seejuures tuvastamise kõrge usaldusväärsuse, võib isiku tuvastamiseks kasutada fotosid ja näokujutisi tavapärastes piiripunktides.
Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SISis esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse, töövalmiduse ja töökindluse kohta. Aruande osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.
Pärast nimetatud funktsiooni kasutuselevõtmist tavapärastes piiripunktides on komisjonil õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks muud asjaolud, mil fotosid ja näokujutisi võib isiku tuvastamise eesmärgil kasutada.
XIII PEATÜKK
Juurdepääsuõigus ja hoiatusteadete läbivaatamine
Artikkel 44
Riiklikud pädevad asutused, kellel on SISi andmetele juurdepääsu õigus
1.
Riiklikel pädevatel asutustel on juurdepääs SISi sisestatud andmetele ja õigus teha neis otsepäringuid või teha päringuid SISi andmebaasi koopias järgmistel eesmärkidel:
a)
piirikontroll kooskõlas määrusega (EL) 2016/399;
b)
asjaomases liikmesriigis tehtavad politsei- ja tollikontrollid ning nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt;
c)
asjaomases liikmesriigis terrorikuritegude või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, tingimusel et kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680;
d)
kolmandate riikide kodanike sisenemisega liikmesriikide territooriumile, seal viibimisega, sealhulgas elamisloa ja pikaajalise viisa alusel, ning kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise seotud tingimuste uurimine ja seonduvate otsuste tegemine ning liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult sisenevate või seal ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike kontrollimine;
e)
rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmandate riikide kodanike julgeolekukontrollide tegemine, kui kontrolle tegevate asutuste puhul ei ole tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (
6
) artikli 2 punktis f määratletud menetlevate ametiasutustega, ja asjakohasel juhul nõu andmine kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 377/2004 (
7
);
▼M1
f)
eri identiteetide kontrollimine ja identiteedipettuse vastu võitlemine kooskõlas määruse (EL) 2019/818 V peatükiga;
▼M2
h)
ETIASe taotluste mitteautomaatne menetlemine ETIASe riikliku üksuse poolt kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikliga 8.
▼B
2.
Naturalisatsiooni eest vastutavatel riiklikel pädevatel asutustel on siseriikliku õiguse kohaselt naturalisatsioonitaotluse läbivaatamiseks õigus pääseda juurde SISi sisestatud andmetele ning õigus teha sellistes andmetes otsepäringuid.
3.
Õigust pääseda juurde SISi andmetele ning teha neis otsepäringuid võivad oma siseriikliku õiguse kohaste ülesannete täitmiseks kasutada ka riiklikud õigusasutused, sealhulgas need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne isikule süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused.
4.
Käesolevas artiklis osutatud pädevad asutused lisatakse artikli 56 lõikes 7 osutatud nimekirja.
Artikkel 45
Sõidukite registreerimise teenistused
1.
Liikmesriikides kooskõlas nõukogu direktiiviga 1999/37/EÜ (
8
) sõidukite registreerimistunnistusi välja andvatel teenistustel on juurdepääs käesoleva määruse artikli 38 lõike 2 punktide a, b, c, m ja p kohaselt SISi sisestatud andmetele üksnes selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid ning nendega kaasas olevad sõidukite registreerimistunnistused ja numbrimärgid on varastatud, seadusevastaselt omandatud, kadunud, näivad selliste dokumentide või numbrimärkidena, ent on võltsitud, või kas neid otsitakse kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.
Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ning andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.
2.
Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsemisasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.
3.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi sisestatud andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda andmetele juurde otse ja edastada neid asjaomasele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.
4.
Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.
Artikkel 46
Laevade ja õhusõidukite registreerimise teenistused
1.
Liikmesriikides laevade, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukite, sealhulgas õhusõidukite mootorid, registreerimistunnistusi välja andvatel või nende liikluse korraldamise eest vastutavatel teenistustel on juurdepääs järgmistele artikli 38 lõike 2 kohaselt SISi sisestatud andmetele üksnes selleks, et kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud või liikluskorraldusega hõlmatud laevad, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukid, sealhulgas õhusõidukite mootorid, on varastatud, seadusevastaselt omandatud või kadunud või kas neid otsitakse kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks:
b)
andmed laevamootorite kohta;
c)
andmed õhusõidukite kohta;
d)
andmed õhusõidukite mootorite kohta.
Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ja andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.
2.
Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsusasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.
3.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi sisestatud andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda otse juurde kõnealustele andmetele ja edastada neid asjaomasele teenistusele. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.
4.
Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.
Artikkel 47
Tulirelvasid registreerivad teenistused
1.
Liikmesriikide teenistustel, mis annavad välja tulirelvade registreerimistunnistusi, on juurdepääs isikuid käsitlevatele andmetele, mis on sisestatud SISi vastavalt artiklitele 26 ja 36, ning tulirelvi käsitlevatele andmetele, mis on sisestatud SISi vastavalt artikli 38 lõikele 2. Juurdepääsu kasutatakse selle kontrollimiseks, kas tulirelva registreerimist taotlevat isikut otsitakse taga üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks või varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks või erikontrolliks või kas neile registreerimiseks esitatud tulirelvi otsitakse arestimise või kriminaalmenetluses tõendina kasutamise eesmärgil.
2.
Esimeses lõigus osutatud teenistuste juurdepääsu andmetele reguleeritakse siseriikliku õigusega ja andmetele juurdepääs piirdub asjaomaste teenistuste eripädevusega.
3.
Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis on valitsusasutuse teenistused, on õigus pääseda otse juurde SISi andmetele.
4.
Lõikes 1 osutatud teenistustel, mis ei ole valitsusasutuse teenistused, on juurdepääs SISi andmetele üksnes artiklis 44 osutatud asutuse vahendusel. Sellel asutusel on õigus pääseda otse juurde andmetele ja ta teatab asjaomasele teenistusele, kas tulirelva saab registreerida. Asjaomane liikmesriik tagab, et kõnealuselt teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile vahendava asutuse poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta.
5.
Artiklit 39 ei kohaldata käesoleva artikli kohaselt SISile saadud juurdepääsu suhtes. SISi kasutamise käigus saadud teabe edastamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele reguleeritakse siseriikliku õigusega.
Artikkel 48
Europoli juurdepääs SISi andmetele
1.
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol), mis on asutatud määrusega (EL) 2016/794, on oma volituste täitmiseks õigus pääseda juurde SISi andmetele ja õigus teha neis päringuid. Europol võib ka vahetada täiendavat teavet ja seda taotleda vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele.
2.
Kui Europol leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel sideinfrastruktuuri kaudu ja vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele. Enne kui Europolil on võimalik kasutada täiendava teabe vahetamiseks ette nähtud funktsioone, teavitab ta hoiatusteate sisestanud liikmesriiki määruses (EL) 2016/794 kindlaks määratud kanalite kaudu.
3.
Europol võib töödelda täiendavat teavet, mille liikmesriigid on talle esitanud võrdlemiseks tema andmebaasides sisalduvate andmetega või operatiivanalüüsi projektide jaoks, et selgitada välja seosed või muud olulised kokkupuuted, ning strateegilise, temaatilise või operatiivanalüüsi tegemiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c. Europol töötleb täiendavat teavet käesoleva artikli kohaldamisel kooskõlas kõnealuse määrusega.
4.
Europol võib SISis tehtud päringu tulemusel või täiendava teabe töötlemisel saadud teavet kasutada üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, reguleeritakse selle käsitlemist Europolis määrusega (EL) 2016/794. Europol edastab kõnealuse teabe kolmandatele riikidele ja kolmandatele asutustele üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul ja täielikult järgides andmekaitset käsitlevat liidu õigust.
5.
Europol:
a)
ei ühenda SISi osi ühegi Europoli poolt või Europolis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ega edasta sellistele süsteemidele SiSi andmeid, millele tal on juurdepääs, ega laadi alla või kopeeri muul moel ühtegi SISi osa, ilma et see piiraks lõigete 4 ja 6 kohaldamist;
b)
kustutab olenemata määruse (EL) 2016/794 artikli 31 lõikest 1 isikuandmeid sisaldava täiendava teabe hiljemalt üks aasta pärast seonduva hoiatusteate kustutamist. Erandina, kui Europolil on oma andmebaasides või operatiivanalüüsi projektides teavet täiendava teabega seotud juhtumite kohta, võib Europol vajaduse korral erandkorras oma ülesannete täitmiseks jätkata täiendava teabe säilitamist. Europol teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki ja täideviivat liikmesriiki sellise täiendava teabe säilitamise jätkamisest ning põhjendab seda;
c)
võimaldab juurdepääsu SISi andmetele, sealhulgas täiendavale teabele üksnes selleks spetsiaalselt loa saanud Europoli töötajatele, kes vajavad neile andmetele juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks;
d)
võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13;
e)
tagab, et töötajad, kellel on lubatud töödelda SISi andmeid, saavad asjakohast koolitust ja teavet vastavalt artikli 14 lõikele 1; ning
f)
ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril seirata ja vaadata läbi Europoli tegevust seoses SISi andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega ning täiendava teabe vahetamise ja töötlemisega.
6.
Europol kopeerib SISist andmeid üksnes tehnilisel eesmärgil, kui kopeerimine on vajalik selleks, et Europoli nõuetekohaselt loa saanud töötajad saaksid teha otsepäringu. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Tehnilist koopiat kasutatakse üksnes SISi andmete säilitamiseks nendes andmetes päringu tegemise ajal. Need andmed kustutatakse niipea, kui päring on tehtud. Sellist kasutamist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena. Europol ei kopeeri liikmesriikide sisestatud hoiatusteadete andmeid ega lisaandmeid ega CS-SISi andmeid Europoli muudesse süsteemidesse.
7.
Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Europol logi iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12. Selliseid logisid ja dokumente ei käsitata SISi osa ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.
8.
Liikmesriigid teavitavad Europoli terrorikuriteoga seotud hoiatusteadete kohta saadud päringutabamustest täiendava teabe vahetamise teel. Liikmesriigid võivad erandkorras jätta Europoli teavitamata, kui see ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust või oleks vastuolus hoiatusteate sisestanud liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.
9.
Lõiget 8 kohaldatakse alates kuupäevast, mil Europolil on võimalik saada täiendavat teavet vastavalt lõikele 1.
Artikkel 49
Eurojusti juurdepääs SISi andmetele
1.
Ainult Eurojusti liikmesriikidest liikmetel ja nende assistentidel on juhul, kui see on vajalik nende volituste täitmiseks, õigus pääseda juurde SISi andmetele ja teha neis päringuid vastavalt artiklitele 26, 32, 34, 38 ja 40.
2.
Kui Eurojusti liikmesriigist liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Eurojust edastab sellise päringu tulemusel saadud teavet kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.
3.
Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 (
9
) ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad andmekaitset ning vastutust Eurojusti liikmesriigist liikmete või nende assistentide loata või ebaõige andmetöötluse eest, ega Euroopa Andmekaitseinspektorile kõnealuste määruste kohaselt antud volitusi.
4.
Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Eurojust logi Eurojusti liikmesriigist liikmete või assistentide iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12.
5.
Ühtegi SISi osa ei ühendata ühegi Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ning SISi andmeid, millele liikmesriikide liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi SISi osa ei laadita alla ega kopeerita. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.
6.
Eurojust võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13.
▼M2
Artikkel 49a
ETIASe kesküksuse juurdepääs SISi andmetele
1.
Määruse (EL) 2018/1240 artikli 7 kohaselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis loodud ETIASe kesküksusel on õigus talle nimetatud määrusega antud ülesannete täitmiseks pääseda kooskõlas nimetatud määruse artikli 11 lõikega 8 juurde SISi sisestatud andmetele ja õigus teha neis päringuid. Kõnealuse juurdepääsu ja päringute tegemise suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 50 lõikeid 4–8.
2.
Kui ETIASe kesküksuse kontroll vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklile 22 ja artikli 23 lõikele 2 kinnitab, et ETIASe taotlustoimikusse sisestatud andmed vastavad SISi hoiatusteatele, või kui kahtlused jäävad pärast kontrolli püsima, siis kohaldatakse nimetatud määruse artikleid 23, 24 ja 26.
▼B
Artikkel 50
Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmises osalevate töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmete juurdepääs SISi andmetele
1.
Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikega 8 on nimetatud määruse artikli 2 punktides 8 ja 9 osutatud rühmade liikmetel oma volituste piires ning tingimusel, et neil on luba teha käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaseid kontrolle ning et nad on läbinud nõutava koolituse vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 1, õigus pääseda juurde SISi andmetele ja õigus teha neis päringuid, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja kui seda nõutakse konkreetse operatsiooni operatsiooniplaanis. Juurdepääsu SISi andmetele ei laiendata muude rühmade liikmetele.
2.
Lõikes 1 osutatud rühmade liikmed kasutavad juurdepääsuõigust SISi andmetele ja neis päringute tegemise õigust kooskõlas lõikega 1 tehnilise liite kaudu. Tehnilise liite loob ja seda hooldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning see võimaldab otseühendust keskse SISiga.
3.
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühma liige leiab päringu tulemusel SISist hoiatusteate, teavitatakse sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikliga 40 võivad rühmade liikmed tegutseda SISis olevale hoiatusteatele reageerimisel üksnes nende tegevuskohaks oleva vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ja üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.
4.
Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet logi iga SISile juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12.
5.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13 ning tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühmad kohaldavad neid meetmeid.
6.
Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, nagu need mõjutaksid määruse (EL) 2016/1624 sätteid andmekaitse kohta või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vastutust loata või ebaõige andmetöötluse eest.
7.
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei ühendata ühtegi SISi osa ühegi lõikes 1 osutatud rühma või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ning SISi andmeid, millele kõnealustel rühmadel on juurdepääs, ei edastata sellisesse süsteemi. Ühtegi SISi osa ei laadita alla ega kopeerita. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SISi andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.
8.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida ja vaadata läbi käesolevas artiklis osutatud rühmade tegevust seoses SISi andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega. See ei piira määruse (EL) 2018/1725 täiendavate sätete kohaldamist.
▼M2
Artikkel 50b
Koostalitlusvõime ETIASega
1.
Alates ETIASe töölerakendamise kuupäevast, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõikega 1, liidestatakse SISi kesksüsteem Euroopa otsinguportaaliga, et võimaldada automaatseid kontrolle nimetatud määruse artiklite 20 ja 23, artikli 24 lõike 6 punkti c alapunkti ii, artikli 41 ja artikli 54 lõike 1 punkti b kohaselt ning nimetatud määruse artiklites 22, 23 ja 26 ette nähtud edasisi kontrolle.
2.
Määruse (EL) 2018/1240 artikli 3 lõike 1 punktis 25 määratletud ETIASe kesksüsteem kasutab nimetatud määruse artikli 20 lõike 2 punktides a ja d ning punkti m alapunktis i ning artikli 23 lõikes 1 osutatud kontrollide tegemiseks Euroopa otsinguportaali, et võrrelda nimetatud määruse artikli 11 lõikes 5 osutatud andmeid SISi andmetega vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 8.
3.
ETIASe kesksüsteem kasutab määruse (EL) 2018/1240 artikli 24 lõike 6 punkti c alapunktis ii ja artikli 54 lõike 1 punktis b osutatud kontrollide tegemiseks Euroopa otsinguportaali, et korrapäraselt kontrollida, kas käesoleva määruse artikli 38 lõike 2 punktides k ja l osutatud ametlike dokumendiplankide või isikut tõendavate dokumentide kohta SISi sisestatud hoiatusteade, mis oli reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või selle kehtetuks tunnistamise aluseks, on kustutatud.
4.
Kui SISi sisestatakse uus hoiatusteade reisidokumendi kaotamise, varastamise, õigusvastaselt omandamise või kehtetuks tunnistamise kohta, saadab SISi kesksüsteem kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 41 lõikega 3 seda hoiatusteadet käsitleva teabe automaatselt üle Euroopa otsinguportaali ETIASe kesksüsteemile, et see saaks kontrollida, kas uus hoiatusteade vastab mõnele kehtivale reisiloale.
▼B
Artikkel 51
Europolis, Eurojustis ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis SISi kasutamise hindamine
1.
Komisjon hindab vähemalt iga viie aasta järel SISi toimimist ja kasutamist Europoli, Eurojusti liikmesriikidest liikmete ja nende assistentide ning artikli 50 lõikes 1 osutatud rühmade poolt.
2.
Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagavad hindamise põhjal tehtud järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise.
3.
Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetakse aruanne hindamise tulemuste ja järelmeetmete kohta.
Artikkel 52
Juurdepääsu ulatus
Lõppkasutajatel, sealhulgas Europolil, Eurojusti liikmesriikidest liikmetel ja nende assistentidel ning määruse (EL) 2016/1624 artikli 2 punktides 8 ja 9 osutatud rühmade liikmetel on juurdepääs üksnes sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
Artikkel 53
Isikuid käsitlevate hoiatusteadete läbivaatamise tähtaeg
1.
Hoiatusteateid isikute kohta säilitatakse ainult seni, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks hoiatusteated sisestati.
2.
Liikmesriik võib sisestada artikli 26 ja artikli 32 lõike 1 punktide a ja b kohase isikut käsitleva hoiatusteate viieks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi viie aasta jooksul.
3.
Liikmesriik võib sisestada artiklite 34 ja 40 kohase isikut käsitleva hoiatusteate kolmeks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi kolme aasta jooksul.
4.
Liikmesriik võib sisestada artikli 32 lõike 1 punktide c, d ja e ning artikli 36 kohase isikut käsitleva hoiatusteate üheks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi ühe aasta jooksul.
5.
Liikmesriik määrab vajaduse korral oma siseriikliku õiguse kohaselt lühema läbivaatamistähtaja.
6.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud läbivaatamistähtaja jooksul pärast registreeritavat põhjalikku igal üksikjuhul eraldi toimuvat hindamist otsustada isikut käsitlevat hoiatusteadet läbivaatamistähtajast kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks ja proportsionaalseks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 2, 3 või 4 ka hoiatusteate säilitamisaja pikendamise suhtes. Igast hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest tuleb teatada CS-SISile.
7.
Pärast lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist kustutatakse isikuid käsitlevad hoiatusteated automaatselt, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on CS-SISile teatanud hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest vastavalt lõikele 6. CS-SIS teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki andmete plaanipärasest kustutamisest automaatselt neli kuud ette.
8.
Liikmesriigid teevad statistikat selliste isikuid käsitlevate hoiatusteadete arvu kohta, mille säilitamisaega on käesoleva artikli lõike 6 kohaselt pikendatud, ja edastavad selle taotluse korral artiklis 69 osutatud järelevalveasutustele.
9.
Kui SIRENE büroole saab teatavaks, et isikut käsitlev hoiatusteade on täitnud oma eesmärgi ja tuleks seetõttu kustutada, teavitab ta sellest viivitamata hoiatusteate koostanud asutust. Sellel asutusel on alates kõnealuse teate saamisest vastamiseks aega 15 kalendripäeva, et teatada, et hoiatusteade on kustutatud või kustutatakse, või esitada hoiatusteate säilitamise pikendamise põhjused. Kui 15-päevase tähtaja möödudes ei ole vastust saadud, kustutab SIRENE büroo hoiatusteate. Kui see on siseriikliku õiguse alusel lubatud, kustutab SIRENE büroo hoiatusteate. SIRENE bürood teavitavad käesoleva lõike alusel toimimisel esinenud võimalikest korduvatest probleemidest oma järelevalveasutust.
Artikkel 54
Esemeid käsitlevate hoiatusteadete läbivaatamise tähtaeg
1.
Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult seni, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks hoiatusteated sisestati.
2.
Liikmesriik võib sisestada artiklite 36 ja 38 kohase esemeid käsitleva hoiatusteate kümneks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi kümne aasta jooksul.
3.
Artiklite 26, 32, 34 ja 36 kohaselt sisestatud esemeid käsitlevad hoiatusteated, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, vaadatakse vastavalt artiklile 53 läbi ja neid säilitatakse ainult seni, kui säilitatakse isikut käsitlevat hoiatusteadet.
4.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib lõigetes 2 ja 3 osutatud läbivaatamistähtaja jooksul otsustada eset käsitlevat hoiatusteadet läbivaatamistähtajast kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2 või 3.
5.
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada esemeid käsitlevate hoiatusteadete teatavate kategooriate suhtes lühemad läbivaatamistähtajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6.
Liikmesriigid teevad statistikat selliste esemeid käsitlevate hoiatusteadete arvu kohta, mille säilitamisaega on lõike 4 kohaselt pikendatud.
XIV PEATÜKK
Hoiatusteadete kustutamine
Artikkel 55
Hoiatusteadete kustutamine
1.
Artikli 26 kohased üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui isik on hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevatele asutustele üle või välja antud. Need kustutatakse ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt pädev õigusasutus on hoiatusteate aluseks oleva kohtuotsuse tühistanud. Hoiatusteated kustutatakse ka hoiatusteate aegumisel vastavalt artiklile 53.
2.
Artikli 32 kohased hoiatusteated teadmata kadunud või haavatavate isikute kohta, keda on vaja takistada reisimast, kustutatakse vastavalt järgmistele normidele:
a)
hoiatusteated teadmata kadunud laste ja röövimise ohus laste kohta kustutakse, kui:
i)
juhtum on lahendatud, näiteks kui laps on leitud või repatrieeritud või täideviiva liikmesriigi pädevad asutused on teinud lapse hooldamise kohta otsuse;
ii)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
iii)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse;
b)
hoiatusteated teadmata kadunud täiskasvanute kohta, kelle puhul ei ole taotletud kaitsemeetmeid, kustutatakse, kui:
i)
nõutav meede on võetud seeläbi, et täideviiv liikmesriik on isiku asukoha välja selgitanud;
ii)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
iii)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse;
c)
hoiatusteated teadmata kadunud täiskasvanute kohta, kelle puhul on taotletud kaitsemeetmeid, kustutatakse, kui:
i)
nõutav meede on võetud seeläbi, et isik on paigutatud kaitse alla;
ii)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
iii)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse;
d)
hoiatusteated haavatavate täisealiste isikute kohta, keda on vaja takistada reisimast nende endi turvalisuse huvides, ja laste kohta, keda on vaja takistada reisimast, kustutatakse, kui:
i)
nõutav meede on võetud, näiteks isik on paigutatud kaitse alla;
ii)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
iii)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.
Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, võib juhul, kui isik on pädeva asutuse otsusel interneeritud, hoiatusteadet säilitada kuni kõnealuse isiku repatrieerimiseni.
3.
Artikli 34 kohased hoiatusteated kohtumenetluse eesmärgil otsitavate isikute kohta kustutatakse, kui:
a)
teave isiku asukoha kohta on edastatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädevale asutusele;
b)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
c)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.
Kui punktis a osutatud edastatud teabe põhjal ei ole võimalik meedet võtta, teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo probleemi lahendamiseks täideviiva liikmesriigi SIRENE bürood.
Kui aadress on edastatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile ning samas täideviivas liikmesriigis tehtud päringutabamuse tulemusel on seejärel leitud sama aadress, registreeritakse päringutabamus täideviivas liikmesriigis, kuid hoiatusteate sisestanud liikmesriigile ei saadeta uuesti aadressi ega täiendavat teavet. Sellisel juhul teavitab täideviiv liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriiki korduvatest päringutabamustest ja hoiatusteate sisestanud liikmesriik korraldab hoiatusteate säilitamise vajalikkuse põhjaliku üksikjuhtumipõhise hindamise.
4.
Artikli 36 kohased varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteated kustutatakse, kui:
a)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
b)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.
5.
Artikli 38 kohased hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavate esemete kohta kustutatakse, kui:
a)
ese on arestitud või on võetud muu samaväärne meede pärast seda, kui SIRENE bürood on vahetanud vajalikku täiendavat teavet või kui esemest on saanud muu kohtu- või haldusmenetluse objekt;
b)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
c)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.
6.
Artikli 40 kohased hoiatusteated tagaotsitavate tundmatute isikute kohta kustutatakse, kui:
b)
hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud; või
c)
hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.
7.
Artiklite 26, 32, 34 ja 36 kohaselt sisestatud hoiatusteated esemete kohta, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, kustutatakse kooskõlas käesoleva artikliga isikut käsitleva hoiatusteate kustutamisel.
XV PEATÜKK
Üldised andmetöötlusnormid
Artikkel 56
SISi andmete töötlemine
1.
Liikmesriigid võivad töödelda artiklis 20 osutatud andmeid üksnes neil eesmärkidel, mis on sätestatud iga artiklites 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 osutatud hoiatusteadete kategooria jaoks.
2.
Andmeid võib kopeerida üksnes tehnilisel otstarbel, kui kopeerimine on vajalik artiklis 44 osutatud pädevatele tasutustele otsepäringu tegemiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Liikmesriik ei kopeeri muu liikmesriigi sisestatud hoiatusteate andmeid ega lisaandmeid oma N.SISist ega CS-SISist muudesse siseriiklikesse andmefailidesse.
3.
Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada kuni 48 tundi.
Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks oma järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes käeoleva määruse, eriti artikli 10 kohaldamise.
4.
Artiklis 44 osutatud riiklikele pädevatele asutustele antakse SISi andmetele juurdepääsuluba üksnes nende pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.
5.
Käesoleva määruse artiklite 26, 32, 34, 36, 38 ja 40 kohastes hoiatusteadetes sisalduva teabe töötlemine muudel eesmärkidel kui need, milleks see SISi sisestati, peab olema seotud konkreetse juhtumiga ning vajalik avalikku korda ja julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riikliku julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo tõkestamiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt luba.
6.
SISi andmete kasutust, mis ei vasta käesoleva artikli lõigetele 1–5, käsitatakse liikmesriigi õiguse kohaselt väärkasutusena ning selle suhtes kehtivad karistused vastavalt artiklile 73.
7.
Liikmesriigid edastavad eu-LISA-le nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on vastavalt käesolevale määrusele lubatud teha SISi andmetes otsepäringuid, ning nimekirja hilisemad muudatused. Nimekirjas märgitakse iga asutuse puhul, millistes andmetes ja millisel eesmärgil ta võib päringuid teha. eu-LISA tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. eu-LISA teeb pidevalt ajakohastatava nimekirja kättesaadavaks oma veebisaidil, mis sisaldab liikmesriikide poolt iga-aastaste väljaannete vahepeal saadetud muudatusi.
8.
Kui liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SISi andmete suhtes asjaomase liikmesriigi õigust.
Artikkel 57
SISi andmed ja siseriiklikud failid
1.
Artikli 56 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides SISi andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse siseriiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse erisätetega on ette nähtud pikem säilitamisaeg.
2.
Artikli 56 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SISi sisestatud konkreetses hoiatusteates.
Artikkel 58
Teave hoiatusteate täitmata jätmise kohta
Kui taotletud meedet ei saa võtta, teavitab meetme võtmise taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel.
Artikkel 59
SISis sisalduvate andmete kvaliteet
1.
Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle tagamise eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SISi sisestatud ning et neid säilitatakse seal õiguspäraselt.
2.
Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik saab artikli 20 lõikes 3 loetletud asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, täiendab ta asjaomast hoiatusteadet või muudab seda viivitamata.
3.
Üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada ja kustutada tema poolt SISi sisestatud andmeid.
4.
Kui muul liikmesriigil kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on artikli 20 lõikes 3 loetletud asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, edastab ta need viivitamata täiendava teabe vahetamise teel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et viimane saaks hoiatusteadet täiendada või muuta. Kui lisa- või muudetud andmed on seotud isikutega, edastatakse need üksnes siis, kui isiku isikusamasus on kindlaks tehtud.
5.
Kui muul liikmesriigil kui hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et teatav andmekirje on faktiliselt ebatäpne või et seda on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel võimalikult kiiresti, ent mitte hiljem kui kahe tööpäeva möödumisel nimetatud tõendite saamisest. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealuse andmekirje viivitamata.
6.
Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tõendite saamisest jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, küsimuse artikli 71 kohase koostöö raames otsustamiseks asjaomastele järelevalveasutustele ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.
7.
Kui isik kaebab, et ta ei ole hoiatusteate alusel otsitav isik, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et hoiatusteate alusel otsitav isik ei ole kaebuse esitaja, teavitatakse kaebuse esitajat artiklis 62 sätestatud meetmetest ja tema õigusest õiguskaitsevahendile artikli 68 lõike 1 alusel.
Artikkel 60
Turvaintsidendid
1.
Iga sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada SISi turvalisust või mis võib põhjustada SISi andmete või täiendava teabe kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik juurde pääseda ebaseaduslikult või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus sattus või võis sattuda ohtu.
2.
Turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.
3.
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe edastamist, teavitavad liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu-LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu-LISA teavitab kõigist keskse SISiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.
4.
Teave sellise turvaintsidendi kohta, millel on või võib olla mõju SISi toimimisele liikmesriigis või eu-LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete või vahetatud täiendava teabe kättesaadavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele, antakse kõikidele liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse aru eu-LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.
5.
Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu-LISA omavahel koostööd.
6.
Komisjon annab tõsistest intsidentidest viivitamata aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealustele aruannetele määratakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega salastatuse tase EU RESTRICTED / RESTREINT UE.
7.
Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 73.
Artikkel 61
Sarnaste tunnustega isikute eristamine
1.
Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SISis on juba hoiatusteade isiku kohta, kellel on sama isikutunnus, siis SIRENE büroo võtab 12 tunni jooksul täiendava teabe vahetamise teel ühendust hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga, et ristkontrollida, kas hoiatusteated käsitlevad sama isikut.
2.
Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et uus hoiatusteade käsitleb tõepoolest sama isikut, kelle kohta on SISi juba hoiatusteade sisestatud, kohaldab SIRENE büroo artiklis 23 osutatud mitme hoiatusteate sisestamise menetlust.
3.
Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo teise hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed väärtuvastamise vältimiseks.
Artikkel 62
Lisaandmed identiteedi kuritarvitamise puhul
1.
Kui hoiatusteate alusel otsitavat isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle identiteeti on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik selle isiku, kelle identiteeti on kuritarvitatud, sõnaselgel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära väärtuvastamise negatiivseid tagajärgi. Isikul, kelle identiteeti on kuritarvitatud, on õigus lisatud isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta.
2.
Andmeid sellise isiku kohta, kelle identiteeti on kuritarvitatud, kasutatakse üksnes selleks, et:
a)
pädev asutus saaks eristada isikut, kelle identiteeti on kuritarvitatud, isikust, keda on hoiatusteate alusel otsitakse; ning
b)
isik, kelle identiteeti on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikut ja asjaolu, et tema identiteeti on kuritarvitatud.
3.
Käesoleva artikli kohaldamisel võib selle isiku, kelle identiteeti on kuritarvitatud, iga andmekategooria puhul antud sõnaselgel nõusolekul SISi sisestada ja seal edasi töödelda üksnes järgmisi selle isiku isikuandmeid, kelle identiteeti on kuritarvitatud:
d)
varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;
e)
erilised ja objektiivsed muutumatud füüsilised tundemärgid;
j)
sõrmejäljed, peopesajäljed või mõlemad;
l)
isikut tõendava dokumendi liik;
m)
isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;
n)
isikut tõendava dokumendi number;
o)
isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;
4.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks ja edasiseks töötlemiseks vajalikud tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.
Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse samaaegselt vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.
6.
Lõikes 3 osutatud andmetele võivad juurde pääseda üksnes need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus. Nad võivad seda teha üksnes väärtuvastamise vältimiseks.
Artikkel 63
Hoiatusteadete vahelised lingid
1.
Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SISi sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama hoiatusteate vahel.
2.
Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate läbivaatamistähtaega.
3.
Lingi loomine ei mõjuta käesolevas määruses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatavatele hoiatusteadete kategooriatele juurdepääsu õigust, ei näe linki hoiatusteatele, millele neil ei ole juurdepääsu.
4.
Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi juhul, kui selleks on operatiivvajadus.
5.
Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine hoiatusteadete vahel on vastuolus tema siseriikliku õiguse või tema rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil ja sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.
6.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja töötatakse välja hoiatusteadete linkimise tehnilised normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 64
Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg
1.
Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viiteid hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.
2.
Teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult seni, kui võib olla vaja nende eesmärkide täitmiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomase hoiatusteate SISist kustutamisest.
3.
Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses on asjaomase liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid. Tähtaeg, mille jooksul võib selliseid andmeid kõnealustes failides säilitada, sätestatakse siseriiklikus õiguses.
Artikkel 65
Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele
Käesoleva määruse kohaselt SISis töödeldud andmeid ja nendega seonduvat vahetatud täiendavat teavet ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.
XVI PEATÜKK
Andmekaitse
Artikkel 66
Kohaldatavad õigusaktid
1.
eu-LISA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Eurojusti poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725 Europoli poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.
2.
Riiklike pädevate asutuste ja teenistuste poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes, mida tehakse kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, kaasa arvatud avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.
3.
Riiklike pädevate asutuste ja teenistuste poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, välja arvatud töötlemise suhtes, mida tehakse kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, kaasa arvatud avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil.
Artikkel 67
Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine
1.
Andmesubjektid võivad kasutada määruse (EL) 2016/679 artiklites 15, 16 ja 17 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 14 ja artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi.
2.
Muu kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib anda andmesubjektile teavet kõnealuse andmesubjekti isikuandmete töötlemise kohta üksnes siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse oma seisukoha esitamiseks. Nimetatud liikmesriikide vaheline suhtlus toimub täiendava teabe vahetamise teel.
3.
Liikmesriik teeb kooskõlas siseriikliku õigusega otsuse mitte anda andmesubjektile kogu või osalist teavet niivõrd ja seni, kuni selline osaline või täielik piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase andmesubjekti põhiõigusi ja õigustatud huve, et:
a)
vältida ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamist;
b)
hoida ära kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamist;
c)
kaitsta avalikku julgeolekut;
d)
kaitsta riiklikku julgeolekut; või
e)
kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitab liikmesriik andmesubjekti põhjendamatu viivituseta kirjalikult juurdepääsu keelamisest või piiramisest, samuti juurdepääsu keelamise või piiramise põhjustest. Sellist teavet ei pea andma, kui selle andmine kahjustaks mis tahes esimese lõigu punktides a–e sätestatud eesmärki. Liikmesriik teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus järelevalveasutusele või kasutada õiguskaitsevahendit.
Liikmesriik dokumenteerib andmesubjektile teabe andmata jätmise otsuse faktilised ja õiguslikud alused. Nimetatud teave tehakse järelevalveasutustele kättesaadavaks.
Sellistel juhtudel võib andmesubjekt oma õigusi kasutada ka pädevate järelevalveasutuste vahendusel.
4.
Pärast juurdepääsu, parandamise või kustutamise taotlust teavitab liikmesriik andmesubjekti nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul määruse (EL) 2016/679 artikli 12 lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul võetud järelmeetmetest seoses käesoleva artikli kohaste õiguste kasutamisega.
Artikkel 68
Õiguskaitsevahendid
1.
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi (EL) 2016/680 õiguskaitsevahendeid käsitlevate sätete kohaldamist, võib isik siseriiklike õigusaktide alusel esitada nõude pädevale asutusele, sealhulgas kohtule teda käsitlevale hoiatusteatele juurdepääsu saamiseks, selle parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses hüvitise saamiseks.
2.
Ilma et see piiraks artikli 72 kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täitmisele pöörama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.
3.
Liikmesriigid esitavad igal aastal Euroopa Andmekaitsenõukogule aruande järgmise kohta:
a)
vastutavale töötlejale esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;
b)
järelevalveasutusele esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;
c)
vastutavale töötlejale esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv ning andmete parandamise või kustutamise juhtumite arv;
d)
järelevalveasutusele esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv;
e)
algatatud kohtumenetluste arv;
f)
selliste kohtuasjade arv, kus kohus on teinud otsuse taotleja kasuks;
g)
märkused, mis puudutavad selliste lõplike otsuste vastastikuse tunnustamise juhtumeid, mille muude liikmesriikide kohtud või asutused on teinud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi hoiatusteadete kohta.
Komisjon töötab välja käesolevas lõikes osutatud aruandluse vormi.
4.
Liikmesriikide aruanded lisatakse artikli 71 lõikes 4 osutatud ühisesse tegevusaruandesse.
Artikkel 69
Järelevalve N.SISi üle
1.
Liikmesriigid tagavad, et nende määratud sõltumatud järelevalveasutused, millel on määruse (EL) 2016/679 VI peatükis või direktiivi (EL) 2016/680 VI peatükis osutatud volitused, valvavad SISis sisalduvate isikuandmete nende territooriumil töötlemise, nende territooriumilt edastamise ning nende territooriumil täiendava teabe vahetamise ja edasi töötlemise õiguspärasuse järele.
2.
Järelevalveasutused tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega N.SISis toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi teevad järelevalveasutused ise või nad tellivad selle otse sõltumatult andmekaitseaudiitorilt. Järelevalveasutused säilitavad alati kontrolli sõltumatu audiitori tegevuse üle ja vastutavad selle eest.
3.
Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on piisavalt vahendeid neile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmiseks ning et neil on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.
Artikkel 70
Järelevalve eu-LISA üle
1.
Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISAs isikuandmete töötlemise seire eest ja selle tagamise eest, et seda tehakse vastavalt käesolevale määrusele. Kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 57 ja 58 osutatud ülesandeid ja pädevust.
2.
Euroopa Andmekaitseinspektor teeb vähemalt kord nelja aasta jooksul kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega eu-LISAs isikuandmete töötlemise auditi. Auditiaruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu-LISA-le, komisjonile ja järelevalveasutustele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.
Artikkel 71
Järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö
1.
Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SISi üle koordineeritud järelevalve.
2.
Tegutsedes oma pädevuse piires, vahetavad järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse ja muude kohaldatavate liidu õigusaktide tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste rakendamise tulemusel ilmnenud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.
3.
Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõikes 2 sätestatud eesmärkidel vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Nende kohtumiste kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa Andmekaitsenõukogu. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.
4.
Igal aastal edastab Euroopa Andmekaitsenõukogu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ühise tegevusaruande koordineeritud järelevalve kohta.
XVII PEATÜKK
Vastutus ja karistused
Artikkel 72
Vastutus
1.
Ilma et see piiraks õigust hüvitisele ja vastutust vastavalt määrusele (EL) 2016/679, direktiivile (EL) 2016/680 ja määrusele (EL) 2018/1725.
a)
on isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju mõne liikmesriigi poolt N.SISis tehtud isikuandmete ebaseadusliku töötlemise toimingu või muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist; ning
b)
on isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju eu-LISA poolt tehtud ja käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada eu-LISA-lt hüvitist.
Liikmesriik või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tinginud sündmuse eest.
2.
Kui SISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul ja sellises ulatuses, kui eu-LISA või SISis osalev muu liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.
3.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest eu-LISA vastu esitatavate kahjunõuete suhtes kohaldatakse aluslepingutes ette nähtud tingimusi.
Artikkel 73
Karistused
Liikmesriigid tagavad, et SISi andmete väärkasutuse või nende töötlemise või täiendava teabe vahetamise suhtes, mis on käesoleva määrusega vastuolus, kohaldatakse siseriikliku õigusega ette nähtud karistusi.
Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
XVIII PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 74
Seire ja statistika
1.
eu-LISA tagab, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil seirata SISi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.
2.
Tehnilise hoolduse, aruandluse, andmekvaliteedialase aruandluse ja statistika eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SISis tehtavate töötlustoimingutega.
3.
eu-LISA teeb päeva-, kuu- ja aastastatistikat, millest nähtub kirjete arv iga hoiatusteate kategooria kohta nii liikmesriigiti kui ka koondandmetena. eu-LISA esitab samuti aastaaruanded selle kohta, milline oli päringutabamuste arv iga hoiatusteate kategooria kohta, mitu korda SISis päringuid tehti ja mitu korda seda kasutati hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks või kustutamiseks, seda nii liikmesriigiti kui ka koondandmetena. Tehtav statistika ei sisalda isikuandmeid. Iga-aastane statistikaaruanne avaldatakse.
4.
Liikmesriigid, Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitavad eu-LISA-le ja komisjonile teabe, mida on vaja lõigetes 3, 6, 8 ja 9 osutatud aruannete koostamiseks.
5.
Nimetatud teave sisaldab eraldi statistikat liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste poolt või nende nimel ning laevade, sealhulgas laevamootorid, ja õhusõidukite, sealhulgas õhusõidukite mootorid, ning tulirelvade registreerimistunnistusi väljaandvate või liikluse korraldamist tagavate teenistuste poolt või nende nimel tehtud päringute kohta. Statistikast nähtub ka päringutabamuste arv iga hoiatusteate kategooria kohta.
6.
eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikidele, komisjonile, Europolile, Eurojustile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning Euroopa Andmekaitseinspektorile enda koostatud statistikaaruandeid.
Liidu õigusaktide rakendamise jälgimiseks, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaldamise eesmärgil, võib komisjon taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid SISi toimimise, SISi kasutamise ja täiendava teabe vahetamise kohta.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid, et teha riskianalüüse ja haavatavuse hinnanguid, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13.
▼M1
7.
Artikli 15 lõike 4 ning käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 6 kohaldamisel säilitab eu-LISA artikli 15 lõikes 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmeid, mis ei võimalda isikute tuvastamist määruse (EL) 2019/818 artiklis 39 osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlas.
eu-LISA võimaldab komisjonil ja käesoleva artikli lõikes 6 osutatud organitel saada asjakohaseid aruandeid ja statistikat. Taotluse korral annab eu-LISA aruandluseks ja statistikaks liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile juurdepääsu keskhoidlale kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikliga 39.
▼B
8.
Kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt artikli 79 lõike 5 esimesele lõigule ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SISi ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas nende turvalisust, sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel. Pärast vastava tehnoloogia kasutuselevõtmist sisaldab aruanne ka hinnangut näokujutiste kasutamise kohta isikute tuvastamiseks.
9.
Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt artikli 79 lõike 5 esimesele lõigule ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon üldhinnangu kesksele SISile ja liikmesriikidevahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele. Kõnealuses üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist keskse SISi suhtes, keskse SISi turvalisust ja mõjusid tulevastele toimingutele. Hinnangu aruanne hõlmab ka hinnangut sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemile ja SISi teavituskampaaniatele, mida komisjon korraldab kooskõlas artikliga 19.
Komisjon edastab hinnangu aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
10.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud keskse andmehoidla toimimise üksikasjalikud normid ning keskse andmehoidla suhtes kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbenormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 75
Delegeeritud volituste rakendamine
1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.
Artikli 38 lõikes 3 ja artikli 43 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 27 detsembrist 2018.
3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 38 lõikes 3 ja artikli 43 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.
Artikli 38 lõike 3 või artikli 43 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 76
Komiteemenetlus
1.
Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 77
Otsuse 2007/533/JSK muutmine
Otsust 2007/533/JSK muudetakse järgmiselt:
1)
Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Siseriiklikud süsteemid
1.
Liikmesriik vastutab oma N.SIS II loomise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamise eest ning selle ühendamise eest NI-SISiga.
2.
Liikmesriik vastutab lõppkasutajatele SIS II andmete katkematu käideldavuse tagamise eest.“
2)
Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
Konfidentsiaalsus — liikmesriigid
1.
Liikmesriik kohaldab vastavalt oma õigusaktidele ametisaladuse hoidmise norme või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SIS II andmete ja täiendava teabega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui kõnealused asutused on oma tegevuse lõpetanud.
2.
Kui liikmesriik teeb SIS IIga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva otsuse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.
3.
N.SIS II operatiivjuhtimist või tehnilisi koopiaid ei usaldata eraettevõtjatele ega erasektori organisatsioonidele.“
3)
Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
a)
lisatakse järgmine lõige:
„3a.
Korraldusasutus töötab välja CS-SISi andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismi ja menetlused ning haldab neid. Korraldusasutus esitab liikmesriikidele selle kohta korrapäraselt aruandeid.
Korraldusasutus esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid andmete kvaliteediga seoses esinenud probleemide kohta.“;
b)
lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8.
Keskse SIS II operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud käesoleva otsuse kohaseks keskse SIS II ööpäevaringseks toimimiseks seitse päeva nädalas, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd. Nende ülesannete hulgas on ka keskse SIS II ja N.SIS II testimise koordineerimine, haldamine ja toetamine, millega tagatakse keskse SIS II ja N.SIS II toimimine vastavalt artiklis 9 esitatud tehnilise vastavuse nõuetele.“
4)
Artiklisse 17 lisatakse järgmised lõiked:
„3.
Kui korraldusasutus teeb SIS IIga seotud ülesannete täitmisel koostööd väliste töövõtjatega, jälgib ta hoolikalt töövõtja tegevust, tagamaks, et järgitakse kõiki käesoleva otsuse sätteid, eelkõige turvalisust, konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid.
4.
CS-SISi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega erasektori organisatsioonidele.“
5)
Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik:
„Kui isikut või eset otsitakse terrorikuriteoga seotud hoiatusteate alusel, peetakse juhtumit piisavalt sobivaks, asjakohaseks ja oluliseks, et sisestada SIS II hoiatusteade. Avaliku või riigi julgeolekuga seotud põhjustel võivad liikmesriigid erandkorras jätta hoiatusteate sisestamata, kui see võiks kahjustada ametlikke või õiguslikke päringuid, uurimisi või menetlusi.“
6)
Artikkel 22 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 22
Fotode ja sõrmejälgede sisestamist ja nende abil toimuvat kontrolli ja päringute tegemist käsitlevad erinormid
1.
Fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli tegemist, et veenduda, kas need vastavad andmete kvaliteedi miinimumstandarditele. Spetsiaalse kvaliteedikontrolli kirjeldus kehtestatakse kooskõlas artiklis 67 osutatud menetlusega.
2.
Kui SIS II sisestatud hoiatusteade sisaldab fotosid ja sõrmejäljeandmeid, kasutatakse neid sellise isiku isikusamasuse kinnitamiseks, kes on leitud SIS IIs tehtud tähtnumbrilise päringu tulemusel.
3.
Isiku tuvastamiseks võib sõrmejäljeandmete päringuid teha igal juhul. Kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil, tuleb teha isiku tuvastamiseks sõrmejäljeandmete päring. Selleks sisaldab keskne SIS II sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS).
4.
SIS IIs sisalduvates sõrmejäljeandmetes, mis on seotud artiklite 26, 32 ja 36 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, võib samuti teha päringuid, kasutades täielikke või osalisi sõrmejälgi, mis on leitud uuritavate raskete kuritegude või terrorikuritegude toimumispaikadest ja mille puhul on võimalik teha kindlaks, et need kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale, tingimusel et päring tehakse samaaegselt liikmesriigi asjakohastes siseriiklikes sõrmejälgede andmebaasides.“
7)
Artikkel 41 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 41
Europoli juurdepääs SIS II andmetele
1.
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (
*1
), on oma volituste täitmiseks õigus pääseda juurde SIS II andmetele ja õigus teha neis päringuid. Europol võib ka vahetada täiendavat teavet ja seda taotleda vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele.
2.
Kui Europol leiab päringu tulemusel SIS II-st hoiatusteate, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel sideinfrastruktuuri kaudu ja vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele. Enne kui Europolil on võimalik kasutada täiendava teabe vahetamiseks ette nähtud funktsioone, teavitab ta hoiatusteate sisestanud liikmesriiki määruses (EL) 2016/794 kindlaks määratud kanalite kaudu.
3.
Europol võib töödelda täiendavat teavet, mille liikmesriigid on talle esitanud võrdlemiseks tema andmebaasides sisalduvate andmetega või operatiivanalüüsi projektide jaoks, et selgitada välja seosed või muud olulised kokkupuuted, ning strateegilise, temaatilise või operatiivanalüüsi tegemiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c. Europol töötleb täiendavat teavet käesoleva artikli kohaldamisel kooskõlas kõnealuse määrusega.
4.
Europol võib SIS II-s tehtud päringu tulemusel või täiendava teabe töötlemisel saadud teavet kasutada üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, reguleeritakse selle käsitlemist Europolis määrusega (EL) 2016/794. Europol võib kõnealuse teabe edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele asutustele üksnes hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul ja täielikult järgides andmekaitset käsitlevat liidu õigust.
5.
Europol:
a)
ei ühenda SIS II osi ühegi Europoli poolt või Europolis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ega edasta sellistele süsteemidele SIS II andmeid, millele tal on juurdepääs, ega laadi alla või kopeeri muul moel ühtegi SIS II osa, ilma et see piiraks lõigete 4 ja 6 kohaldamist;
b)
kustutab olenemata määruse (EL) 2016/794 artikli 31 lõikest 1 isikuandmeid sisaldava täiendava teabe hiljemalt üks aasta pärast seonduva hoiatusteate kustutamist. Erandina, kui Europolil on oma andmebaasides või operatiivanalüüsi projektides teavet täiendava teabega seotud juhtumite kohta, võib Europol vajaduse korral erandkorras oma ülesannete täitmiseks jätkata täiendava teabe säilitamist. Europol teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki ja täideviivat liikmesriiki täiendava teabe säilitamise jätkamisest ning põhjendab seda;
c)
võimaldab juurdepääsu SIS II andmetele, sealhulgas täiendavale teabele, üksnes selleks spetsiaalselt loa saanud Europoli töötajatele, kes vajavad neile andmetele juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks;
d)
võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13;
e)
tagab, et töötajad, kellel on lubatud töödelda SIS II andmeid, saavad asjakohast väljaõpet ja teavet vastavalt artiklile 14; ning
f)
ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida ja vaadata läbi Europoli tegevust seoses SIS II andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega ning täiendava teabe vahetamise ja töötlemisega.
6.
Europol kopeerib SIS II-st andmeid üksnes tehnilisel eesmärgil, kui kopeerimine on vajalik selleks, et Europoli nõuetekohaselt loa saanud töötajad saaksid teha otsepäringu. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesolevat otsust. Tehnilist koopiat kasutatakse üksnes SIS II andmete säilitamiseks nendes andmetes päringu tegemise ajal. Need andmed kustutatakse niipea, kui päring on tehtud. Sellist kasutamist ei käsitata SIS II andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena. Europol ei kopeeri liikmesriikide sisestatud hoiatusteadete andmeid ega lisaandmeid ega CS-SIS II andmeid oma muudesse süsteemidesse.
7.
Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Europol logi iga SIS II-le juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12. Selliseid logisid ja dokumente ei käsitata SIS II osa ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.
8.
Liikmesriigid teavitavad Europoli terrorikuritegudega seotud hoiatusteadete kohta saadud päringutabamustest täiendava teabe vahetamise teel. Liikmesriigid võivad erandkorras jätta Europoli teavitamata, kui see ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust või oleks vastuolus hoiatusteate sisestanud liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.
9.
Lõiget 8 kohaldatakse alates kuupäevast, mil Europolil on võimalik saada täiendavat teavet vastavalt lõikele 1.
8)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 42a
Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmises osalevate töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmete juurdepääs SIS II andmetele
1.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 (
*2
) artikli 40 lõikega 8 on nimetatud määruse artikli 2 punktides 8 ja 9 osutatud rühmade liikmetel oma volituste piires ning tingimusel, et neil on luba teha käesoleva otsuse artikli 40 lõike 1 kohaseid kontrolle ning et nad on läbinud nõutava väljaõppe vastavalt käesoleva otsuse artiklile 14, õigus pääseda juurde SIS II andmetele ja õigus teha neis päringuid, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja kui seda nõutakse konkreetse operatsiooni operatsiooniplaanis. Juurdepääsu SIS II andmetele ei laiendata muude rühmade liikmetele.
2.
Lõikes 1 osutatud rühmade liikmed kasutavad juurdepääsuõigust SIS II andmetele ja neis päringute tegemise õigust kooskõlas lõikega 1 tehnilise liite kaudu. Tehnilise liite loob ja seda hooldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning see võimaldab otseühendust keskse SIS II-ga.
3.
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühma liige leiab päringu tulemusel SIS II-st hoiatusteate, teavitatakse sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikliga 40 võivad rühmade liikmed tegutseda SIS II-s olevale hoiatusteatele reageerimisel üksnes nende tegevuskohaks oleva vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ja üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.
4.
Selleks et kontrollida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada nõuetekohane andmete turvalisus ja terviklus, peab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet logi iga SIS II-le juurdepääsu ja selles tehtud päringu kohta kooskõlas artikliga 12.
5.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13 ning tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rühmad kohaldavad neid meetmeid.
6.
Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, et see mõjutaks määruse (EL) 2016/1624 sätteid andmekaitse kohta või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vastutust loata või ebaõige andmetöötluse eest.
7.
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei ühendata ühtegi SIS II osa ühegi lõikes 1 osutatud rühma või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ning SIS II andmeid, millele kõnealustel rühmadel on juurdepääs, ei edastata sellisesse süsteemi. Ühtegi SIS II osa ei laadita alla ega kopeerita. Juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata SIS II andmete ebaseadusliku allalaadimise ega kopeerimisena.
8.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida ja vaadata läbi käesolevas artiklis osutatud rühmade tegevust seoses SIS II andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega. See ei piira määruse (EL) 2018/1725 (
*3
) täiendavate sätete kohaldamist.
Artikkel 78
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning otsused 2007/533/JSK ja 2010/261/EL tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, mis on sätestatud artikli 79 lõike 5 esimeses lõigus.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1986/2006 ja otsusele 2007/533/JSK käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile
Artikkel 79
Jõustumine, toimimise ja kohaldamise algus
1.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2.
Hiljemalt 28. detsembril 2021 võtab komisjon vastu otsuse, milles määratakse kindlaks SISi käesoleva määruse kohaselt toimima hakkamise kuupäev, olles eelnevalt kontrollinud, et täidetud on järgmised tingimused:
a)
vastu on võetud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud rakendusaktid;
b)
liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SISi andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks vastavalt käesolevale määrusele; ning
c)
eu-LISA on teavitanud komisjoni kõigi CS-SISi ning CS-SISi ja N.SISi koostalitlusega seotud testimiste edukast lõpuleviimisest.
3.
Komisjon jälgib hoolikalt lõikes 2 sätestatud tingimuste järkjärgulist täitmist ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuses lõikes osutatud kontrolli tulemustest.
4.
Komisjon esitab hiljemalt 28. detsembriks 2019 ja seejärel igal aastal, kuni komisjon on teinud lõikes 2 osutatud otsuse, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse täielikuks rakendamiseks tehtavate ettevalmistuste seisu kohta. Aruanne sisaldab lisaks üksikasjalikku teavet tekkinud kulude kohta ja teavet riskide kohta, mis võivad mõjutada üldkulusid.
5.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast.
Erandina esimesest lõigust:
a)
kohaldatakse artikli 4 lõiget 4, artiklit 5, artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõikeid 1 ja 5, artikli 12 lõiget 8, artikli 15 lõiget 7, artiklit 19, artikli 20 lõikeid 4 ja 5, artikli 26 lõiget 6, artikli 32 lõiget 9, artikli 34 lõiget 3, artikli 36 lõiget 6, artikli 38 lõikeid 3 ja 4, artikli 42 lõiget 5, artikli 43 lõiget 4, artikli 54 lõiget 5, artikli 62 lõiget 4, artikli 63 lõiget 6, artikli 74 lõikeid 7 ja 10, artikleid 75 ja 76, artikli 77 punkte 1–5 ning käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;
b)
kohaldatakse artikli 77 punkte 7 ja 8 alates 28. detsembrist 2019;
c)
kohaldatakse artikli 77 punkti 6 alates 28. detsembrist 2020.
6.
Lõikes 2 osutatud komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
LISA
VASTAVUSTABEL
|
Otsus 2007/533/JSK
|
Käesolev määrus
|
|
Artikkel 1
|
Artikkel 1
|
|
Artikkel 2
|
Artikkel 2
|
|
Artikkel 3
|
Artikkel 3
|
|
Artikkel 4
|
Artikkel 4
|
|
Artikkel 5
|
Artikkel 5
|
|
Artikkel 6
|
Artikkel 6
|
|
Artikkel 7
|
Artikkel 7
|
|
Artikkel 8
|
Artikkel 8
|
|
Artikkel 9
|
Artikkel 9
|
|
Artikkel 10
|
Artikkel 10
|
|
Artikkel 11
|
Artikkel 11
|
|
Artikkel 12
|
Artikkel 12
|
|
Artikkel 13
|
Artikkel 13
|
|
Artikkel 14
|
Artikkel 14
|
|
Artikkel 15
|
Artikkel 15
|
|
Artikkel 16
|
Artikkel 16
|
|
Artikkel 17
|
Artikkel 17
|
|
Artikkel 18
|
Artikkel 18
|
|
Artikkel 19
|
Artikkel 19
|
|
Artikkel 20
|
Artikkel 20
|
|
Artikkel 21
|
Artikkel 21
|
|
Artikkel 22
|
Artiklid 42 ja 43
|
|
Artikkel 23
|
Artikkel 22
|
|
—
|
Artikkel 23
|
|
Artikkel 24
|
Artikkel 24
|
|
Artikkel 25
|
Artikkel 25
|
|
Artikkel 26
|
Artikkel 26
|
|
Artikkel 27
|
Artikkel 27
|
|
Artikkel 28
|
Artikkel 28
|
|
Artikkel 29
|
Artikkel 29
|
|
Artikkel 30
|
Artikkel 30
|
|
Artikkel 31
|
Artikkel 31
|
|
Artikkel 32
|
Artikkel 32
|
|
Artikkel 33
|
Artikkel 33
|
|
Artikkel 34
|
Artikkel 34
|
|
Artikkel 35
|
Artikkel 35
|
|
Artikkel 36
|
Artikkel 36
|
|
Artikkel 37
|
Artikkel 37
|
|
Artikkel 38
|
Artikkel 38
|
|
Artikkel 39
|
Artikkel 39
|
|
—
|
Artikkel 40
|
|
—
|
Artikkel 41
|
|
Artikkel 40
|
Artikkel 44
|
|
—
|
Artikkel 45
|
|
—
|
Artikkel 46
|
|
—
|
Artikkel 47
|
|
Artikkel 41
|
Artikkel 48
|
|
Artikkel 42
|
Artikkel 49
|
|
—
|
Artikkel 51
|
|
Artikkel 42a
|
Artikkel 50
|
|
Artikkel 43
|
Artikkel 52
|
|
Artikkel 44
|
Artikkel 53
|
|
Artikkel 45
|
Artikkel 54
|
|
—
|
Artikkel 55
|
|
Artikkel 46
|
Artikkel 56
|
|
Artikkel 47
|
Artikkel 57
|
|
Artikkel 48
|
Artikkel 58
|
|
Artikkel 49
|
Artikkel 59
|
|
—
|
Artikkel 60
|
|
Artikkel 50
|
Artikkel 61
|
|
Artikkel 51
|
Artikkel 62
|
|
Artikkel 52
|
Artikkel 63
|
|
Artikkel 53
|
Artikkel 64
|
|
Artikkel 54
|
Artikkel 65
|
|
Artikkel 55
|
—
|
|
Artikkel 56
|
—
|
|
Artikkel 57
|
Artikkel 66
|
|
Artikkel 58
|
Artikkel 67
|
|
Artikkel 59
|
Artikkel 68
|
|
Artikkel 60
|
Artikkel 69
|
|
Artikkel 61
|
Artikkel 70
|
|
Artikkel 62
|
Artikkel 71
|
|
Artikkel 63
|
—
|
|
Artikkel 64
|
Artikkel 72
|
|
Artikkel 65
|
Artikkel 73
|
|
Artikkel 66
|
Artikkel 74
|
|
—
|
Artikkel 75
|
|
Artikkel 67
|
Artikkel 76
|
|
Artikkel 68
|
—
|
|
—
|
Artikkel 77
|
|
Artikkel 69
|
—
|
|
—
|
Artikkel 78
|
|
Artikkel 70
|
—
|
|
Artikkel 71
|
Artikkel 79
|
|
Määrus (EÜ) nr 1986/2006
|
Käesolev määrus
|
|
Artiklid 1, 2 ja 3
|
Artikkel 45
|