Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Prokuratuur ja kehtestatakse selle tegevust reguleerivad sätted.

Euroopa Prokuratuur asutatakse liidu organina.

Euroopa Prokuratuur on juriidiline isik.

Euroopa Prokuratuur teeb koostööd Eurojustiga ja tugineb tema haldustoele kooskõlas artikliga 100.

Euroopa Prokuratuur vastutab liidu finantshuve mõjutavate kuritegude mis on sätestatud direktiivis (EL) 2017/1371 ja määratud kindlaks käesolevas määruses uurimise ning kuriteo toimepanijatele ja neist osavõtjatele süüdistuse esitamise ning nende kohtus vastutusele võtmise eest. Seoses sellega viib Euroopa Prokuratuur läbi uurimisi, esitab süüdistusi ning täidab liikmesriikide pädevates kohtutes prokuröri ülesandeid kuni kriminaalasja lõpliku lahendamiseni.

Euroopa Prokuratuur tagab, et tema tegevus austab põhiõiguste hartas sätestatud õigusi.

Euroopa Prokuratuur juhindub kogu oma tegevuses õigusriigi ja proportsionaalsuse põhimõttest.

Euroopa Prokuratuuri nimel uurimiste läbiviimist ja süüdistuste esitamist reguleeritakse käesoleva määrusega. Siseriiklikku õigust kohaldatakse üksnes selliste küsimuste suhtes, mida käesoleva määrusega ei reguleerita. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kelle Euroopa delegaatprokurör menetleb kriminaalasja vastavalt artikli 13 lõikele 1. Kui teatavat küsimust reguleeritakse nii siseriikliku õiguse kui ka käesoleva määrusega, on käesolev määrus ülimuslik.

Euroopa Prokuratuur viib oma uurimisi läbi erapooletult ja püüab leida kõik asjakohased tõendid olenemata sellest, kas need on süüstavad või süüst vabastavad.

Euroopa Prokuratuur alustab ja viib uurimisi läbi ilma põhjendamatu viivituseta.

Pädevad riigiasutused abistavad ja toetavad aktiivselt Euroopa Prokuratuuri uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel. Kõigi käesoleva määruse kohaste meetmete, põhimõtete või menetluste puhul juhindutakse lojaalse koostöö põhimõttest.

Euroopa Prokuratuur on sõltumatu. Euroopa peaprokurör, Euroopa peaprokuröri asetäitjad, Euroopa prokurörid, Euroopa delegaatprokurörid, haldusdirektor ning Euroopa Prokuratuuri töötajad tegutsevad liidu kui terviku huvides, nagu see on õiguses määratletud, ning ei taotle ega võta vastu käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel juhiseid üheltki Euroopa Prokuratuuri mittekuuluvalt isikult, Euroopa Liidu liikmesriigilt või liidu institutsioonilt, organilt või asutuselt. Euroopa Liidu liikmesriigid ning liidu institutsioonid, organid ja asutused austavad Euroopa Prokuratuuri sõltumatust ega püüa teda tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Euroopa Prokuratuur annab oma üldise tegevuse kohta aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning annab välja aastaaruandeid vastavalt artiklile 7.

Euroopa Prokuratuur koostab igal aastal ja annab liidu institutsioonide ametlikes keeltes välja aastaaruande oma üldise tegevuse kohta. Ta edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele ning samuti nõukogule ja komisjonile.

Euroopa peaprokurör kutsutakse kord aastas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ette ja taotluse korral liikmesriikide parlamentide ette, et anda aru Euroopa Prokuratuuri üldisest tegevusest, ilma et see piiraks Euroopa Prokuratuuri kaalutlus- ja konfidentsiaalsuskohustust seoses konkreetsete kriminaalasjade ja isikuandmetega. Riikide parlamentides toimuvatel kuulamistel võib Euroopa peaprokuröri asendada üks Euroopa peaprokuröri asetäitjatest.

Euroopa Prokuratuur on detsentraliseeritud struktuuriga ja ühtse asutusena toimiv jagamatu liidu organ.

Euroopa Prokuratuur on korraldatud kesktasandil ja detsentraliseeritud tasandil.

Kesktasand koosneb Euroopa Prokuratuuri asukohas paiknevast keskasutusest. Keskasutus koosneb kolleegiumist, alalistest kodadest, Euroopa peaprokurörist, Euroopa peaprokuröri asetäitjatest, Euroopa prokuröridest ja haldusdirektorist.

Detsentraliseeritud tasand koosneb liikmesriikides asuvatest Euroopa delegaatprokuröridest.

Keskasutust ja Euroopa delegaatprokuröre abistavad käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel Euroopa Prokuratuuri töötajad.

Euroopa Prokuratuuri kolleegium koosneb Euroopa peaprokurörist ja ühest Euroopa prokurörist iga liikmesriigi kohta. Euroopa peaprokurör juhatab kolleegiumi koosolekuid ja on vastutav nende ettevalmistamise eest.

Kolleegium tuleb kokku korrapäraselt ja vastutab Euroopa Prokuratuuri tegevuse üldise järelevaatamise eest. Kolleegium teeb otsuseid strateegilistes küsimustes ja konkreetsetest kriminaalasjadest tulenevates üldküsimustes, eelkõige selleks, et tagada Euroopa Prokuratuuri süüdistuse esitamise põhimõtete ühtsus, tõhusus ja järjepidevus liikmesriikides, ning muudes käesolevas määruses osutatud küsimustes. Kolleegium ei võta vastu operatiivseid otsuseid konkreetsetes kriminaalasjades. Euroopa Prokuratuuri kodukorras nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad käesoleva artikli alusel kolleegiumi poolt teostatavat üldist järelevaatamist, ning otsuste tegemist strateegilistes ja üldistes küsimustes.

Euroopa peaprokuröri ettepanekul ja kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga moodustab kolleegium alalisi kodasid.

Kolleegium võtab kooskõlas artikliga 21 vastu Euroopa Prokuratuuri kodukorra ning määrab täpsemalt kindlaks kolleegiumi liikmete ja Euroopa Prokuratuuri töötajate vastutuse nende ülesannete täitmisel.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab kolleegium otsused vastu lihthäälteenamusega. Igal kolleegiumi liikmel on õigus algatada kolleegiumi poolt otsustatavates küsimustes hääletus. Igal kolleegiumi liikmel on üks hääl. Kui kolleegiumi poolt otsustatavas küsimuses jagunevad hääled võrdselt, on otsustav hääl Euroopa peaprokuröril.

Alalise koja eesistuja on Euroopa peaprokurör või üks Euroopa peaprokuröri asetäitjatest või Euroopa Prokuratuuri kodukorra kohaselt eesistujaks nimetatud Euroopa prokurör. Lisaks eesistujale on alalises kojas veel kaks alalist liiget. Alaliste kodade arvu, nende koosseisu ning kodade vahelise pädevuste jaotuse kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Prokuratuuri funktsionaalseid vajadusi ja need määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga.

Euroopa Prokuratuuri kodukorraga tagatakse töökoormuse jaotumine kriminaalasjade juhuslikult jaotamisel põhineva süsteemi alusel ning kehtestatakse erandjuhtudeks menetlused, mis võimaldavad Euroopa Peaprokuröril otsustada kalduda juhusliku jaotamise põhimõttest kõrvale, kui see on vajalik Euroopa Prokuratuuri nõuetekohaseks toimimiseks.

Alalised kojad jälgivad ja suunavad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3, 4 ja 5 Euroopa delegaatprokuröride poolt läbiviidavaid uurimisi ja süüdistuste esitamist. Samuti tagavad nad uurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimise piiriülestes kriminaalasjades ning tagavad kolleegiumi poolt kooskõlas artikli 9 lõikega 2 tehtud otsuste rakendamise.

Kui see on asjakohane pärast asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri poolt ette valmistatud otsuse kavandi läbivaatamist, teevad alalised kojad vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele otsuseid järgmistes küsimustes:

saata kriminaalasi kohtusse kooskõlas artikli 36 lõigetega 1, 3 ja 4;

lõpetada kriminaalasi kooskõlas artikli 39 lõike 1 punktidega a–g;

kohaldada lihtmenetlust ja anda Euroopa delegaatprokurörile juhis kriminaalasja lõplikuks lahendamiseks kooskõlas artikliga 40;

saata kriminaalasi riigiasutustele kooskõlas artikli 34 lõigetega 1, 2, 3 või 6;

taasalustada uurimist kooskõlas artikli 39 lõikega 2.

Vajaduse korral teevad alalised kojad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja menetlustega otsuseid järgmistel eesmärkidel:

anda Euroopa delegaatprokurörile juhis algatada kooskõlas artikli 26 lõigetega 1–4 uurimine, kui uurimist ei ole algatatud;

anda Euroopa delegaatprokurörile juhis teostada kooskõlas artikli 27 lõikega 6 evokatsiooniõigust, kui kriminaalasja ei ole menetlusse võetud;

saata kolleegiumisse konkreetsest kriminaalasjast tulenevad üldküsimused või strateegilised küsimused kooskõlas artikli 9 lõikega 2;

jaotada kriminaalasju kooskõlas artikli 26 lõikega 3;

jaotada kriminaalasju ümber kooskõlas artikli 26 lõikega 5 või artikli 28 lõikega 3;

kiita heaks Euroopa prokuröri otsus viia vastavalt artikli 28 lõikele 4 uurimine ise läbi.

Pädev alaline koda, tegutsedes uurimise või süüdistuse esitamise üle järelevalvet teostava Euroopa Prokuröri kaudu, võib konkreetses kriminaalasjas anda kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega juhiseid asja menetlevale Euroopa delegaatprokurörile, kui see on vajalik uurimise või süüdistuse esitamise tõhususe või õigusemõistmise jaoks või selleks, et tagada Euroopa Prokuratuuri sidus toimimine.

Alaline koda teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Alalises kojas toimub hääletus mis tahes liikme taotlusel. Igal liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl eesistujal. Otsused tehakse pärast koja koosolekutel toimuvaid arutelusid, võttes vajaduse korral aluseks asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri poolt ette valmistatud otsuse kavandi.

Kogu kriminaalasjaga seotud materjal on taotluse korral pädevale alalisele kojale otsuste tegemiseks kättesaadav.

Alaline koda võib otsustada kuriteo puhul, mille tulemusel leidis aset või tõenäoliselt leiab aset liidu finantshuvide kahjustamine väiksemas mahus kui 100 000 eurot, delegeerida oma käesoleva artikli lõike 3 punkti a või punkti b kohased otsustusvolitused, ning viimasel juhul üksnes artikli 39 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel, artikli 12 lõike 1 kohaselt kriminaalasja üle järelevalvet teostavale Euroopa prokurörile, juhul kui sellist delegeerimist saab nõuetekohaselt põhjendada kuriteo raskusastme või konkreetse kriminaalasja menetlemise keerukusega. Euroopa Prokuratuuri kodukorras kehtestatakse suunised, et tagada ühtne kohaldamine Euroopa Prokuratuuri piires.

Alaline koda teavitab Euroopa peaprokuröri mis tahes otsusest oma otsustusvolitused delegeerida. Selle teabe kättesaamisel võib Euroopa peaprokurör taotleda kolme päeva jooksul alaliselt kojalt oma otsuse läbivaatamist, kui ta leiab, et see on vajalik Euroopa Prokuratuuri uurimiste ja süüdistuste esitamise ühtsuse tagamiseks. Kui Euroopa peaprokurör on asjaomase alalise koja liige, kasutab õigust taotleda nimetatud läbivaatamist üks Euroopa peaprokuröri asetäitjatest. Järelevalvet teostav Euroopa prokurör teavitab alalist koda kriminaalasja lõplikust lahendamisest ning esitab talle kogu teabe ja kõik asjaolud, mis võivad tema arvates tõenäoliselt anda põhjust selleks, et delegeerimise säilitamise võimalust uuesti hinnata, eelkõige artikli 36 lõikes 3 osutatud olukordades.

Otsustusvolituste delegeerimise otsuse võib igal ajal alalise koja liikme taotlusel tagasi võtta ning selle üle otsustatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6. Delegeerimine võetakse tagasi, kui Euroopa delegaatprokurör on Euroopa prokuröri kooskõlas artikli 16 lõikega 7 asendanud.

Delegeerimispõhimõtte ühtse kohaldamise tagamiseks esitab iga alaline koda igal aastal kolleegiumile aruande delegeerimise kasutamise kohta.

Euroopa Prokuratuuri kodukorraga lubatakse alalistel kodadel teha otsuseid kirjaliku menetluse teel, mis sätestatakse üksikasjalikult Euroopa Prokuratuuri kodukorras.

Kõik vastavalt lõigetele 3, 4, 5 ja 7 tehtud otsused ja antud juhised registreeritakse kirjalikult ja lisatakse kriminaalasja toimikusse.

Lisaks alalistele liikmetele osaleb alalise koja aruteludel artikli 12 lõike 1 kohaselt uurimise või süüdistuse esitamise üle järelevalvet teostav Euroopa prokurör. Euroopa prokuröril on hääleõigus, välja arvatud alalise koja otsuste puhul, mis käsitlevad delegeerimist või delegeerimise tagasivõtmist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7, artikli 26 lõigete 3, 4 ja 5 ning artikli 27 lõike 6 alusel kriminaalasjade jaotamist ja ümberjaotamist ning kriminaalasja kohtusse saatmist kooskõlas artikli 36 lõige 3, juhul kui kriminaalasi kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse, ning artikli 31 lõikes 8 kirjeldatud olukordades.

Alaline koda võib kas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotlusel või oma algatusel kutsuda oma koosolekutest ilma hääleõiguseta osa võtma ka teisi kriminaalasjaga seotud Euroopa prokuröre või Euroopa delegaatprokuröre.

10.

Alaliste kodade eesistujad hoiavad vastavalt Euroopa Prokuratuuri kodukorrale kolleegiumi kursis käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustega, et kolleegiumil oleks võimalik täita oma ülesandeid artikli 9 lõike 2 alusel.

Euroopa peaprokurör on Euroopa Prokuratuuri juht. Euroopa peaprokurör korraldab Euroopa Prokuratuuri tööd, juhib selle tegevust ning võtab vastu otsuseid vastavalt käesolevale määrusele ja Euroopa Prokuratuuri kodukorrale.

Euroopa peaprokuröri määratakse tema ülesannete täitmisel abistama kaks Euroopa peaprokuröri asetäitjat, kes asendavad peaprokuröri tema äraoleku korral või juhul, kui ta ei saa neid kohustusi täita.

Euroopa peaprokurör esindab Euroopa Prokuratuuri liidu institutsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide ning kolmandate isikute ees. Euroopa peaprokurör võib oma esindusülesanded delegeerida ka ühele Euroopa peaprokuröri asetäitjale või Euroopa prokurörile.

Euroopa prokurörid teostavad alalise koja nimel ja kooskõlas kõigi alalise koja poolt kooskõlas artikli 10 lõigetega 3, 4 ja 5 antud juhistega järelevalvet uurimiste ja süüdistuste esitamise üle, mille eest vastutavad nende päritoluliikmesriigis asja menetlevad Euroopa delegaatprokurörid. Euroopa prokurörid esitavad nende järelevalve alla jäävate kriminaalasjade kokkuvõtte ja vajaduse korral ettepanekud otsuste kohta, mida alaline koda peaks tegema, võttes aluseks Euroopa delegaatprokuröride poolt ette valmistatud otsuste kavandid.

Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 7 kohaldamist, sätestatakse Euroopa Prokuratuuri kodukorras mehhanism Euroopa prokuröridele üksteise asendamiseks juhul, kui järelevalvet teostav Euroopa prokurör on ajutiselt oma töökohalt ära või ei ole muudel põhjustel kättesaadav, et täita Euroopa prokuröri ülesandeid. Asendav Euroopa prokurör võib täita kõiki Euroopa prokuröri ülesandeid, välja arvatud artikli 28 lõikes 4 ettenähtud uurimise läbiviimine.

Euroopa prokurör võib juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Prokuratuuri päritoluliikmesriigis suurel arvul läbiviidavate uurimiste ja süüdistuste esitamisega seotud töökoormuse või huvide konfliktiga, erandkorras taotleda, et järelevalve teostamine tema päritoluliikmesriigis Euroopa delegaatprokuröride poolt menetletavates konkreetsetes kriminaalasjades uurimiste läbiviimise ja süüdistuste esitamise üle määrataks teistele Euroopa prokuröridele, tingimusel et viimased on sellega nõus. Euroopa peaprokurör teeb taotluse kohta otsuse Euroopa prokuröri töökoormuse põhjal. Euroopa prokuröri huvide konflikti korral rahuldab Euroopa peaprokurör sellise taotluse. Euroopa Prokuratuuri kodukorras kehtestatakse selle otsuse tegemise põhimõtted ja menetlus seejärel toimuvaks asjaomaste kriminaalasjade jaotamiseks. Artikli 28 lõiget 4 ei kohaldata uurimiste ja süüdistuste esitamise suhtes, mille üle teostatakse järelevalvet kooskõlas käesoleva lõikega.

Järelevalvet teostavad Euroopa prokurörid võivad kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ning pädeva alalise koja juhiste põhjal anda konkreetses kriminaalasjas juhiseid asja menetlevale Euroopa delegaatprokurörile, kui see on vajalik uurimise või süüdistuse esitamise tõhususe või õigusemõistmise jaoks või selleks, et tagada Euroopa Prokuratuuri sidus toimimine.

Kui liikmesriigi õigusega nähakse ette teatavate toimingute sisekontroll siseriikliku prokuratuuristruktuuri raames, kuulub selliste Euroopa delegaatprokuröri toimingute kontrollimine järelevalvet teostava Euroopa prokuröri järelevalvevolituste alla kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga, ilma et see piiraks alalise koja järelevalve- ja jälgimisvolitusi.

Euroopa prokurörid on kontaktisikuks ja teabekanaliks alaliste kodade ja oma vastavate päritoluliikmesriikide Euroopa delegaatprokuröride vahel. Nad jälgivad Euroopa Prokuratuuri ülesannete rakendamist oma liikmesriikides, konsulteerides tihedalt Euroopa delegaatprokuröridega. Nad tagavad vastavalt käesolevale määrusele ja Euroopa Prokuratuuri kodukorrale, et keskasutus ja Euroopa delegaatprokurörid vahetavad omavahel kogu asjakohast teavet.

Euroopa delegaatprokurörid tegutsevad Euroopa Prokuratuuri nimel oma vastavates liikmesriikides ja neil on samasugused volitused nagu siseriiklikel prokuröridel seoses uurimiste, süüdistuste esitamise ja kriminaalasjade kohtusse saatmisega, lisaks ja vastavalt neile antud konkreetsetele volitustele ja staatusele ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

Euroopa delegaatprokurörid vastutavad uurimiste ja süüdistuste esitamise eest, mis nad on algatanud, mis on neile määratud või nad on üle võtnud evokatsiooniõigust kasutades. Euroopa delegaatprokurörid järgivad kriminaalasja eest vastutava alalise koja suuniseid ja juhiseid ning järelevalvet teostava Euroopa prokuröri juhiseid.

Euroopa delegaatprokurörid vastutavad ka kriminaalasja kohtusse saatmise eest ja eelkõige on neil õigus anda kohtus ütlusi, osaleda tõendite kogumises ja rakendada kooskõlas siseriikliku õigusega kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

Igas liikmesriigis on kaks või enam Euroopa delegaatprokuröri. Euroopa peaprokurör kinnitab pärast asjaomaste liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja nendega kokkuleppele jõudmist Euroopa delegaatprokuröride arvu ning igas liikmesriigis tegutsevate Euroopa delegaatprokuröride vahelise ülesannete jaotuse ja pädevuste territoriaalse jaotuse.

Euroopa delegaatprokurörid võivad tegutseda ka siseriiklike prokuröridena sellises ulatuses, mis ei takista neil käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmist. Nad teavitavad järelevalvet teostavat Euroopa prokuröri sellistest ülesannetest. Juhul kui Euroopa delegaatprokurör ei saa mis tahes konkreetsel ajal täita oma ülesandeid Euroopa delegaatprokurörina, kuna ta täidab selliseid ülesandeid siseriikliku prokurörina, teatab ta sellest järelevalvet teostavale Euroopa prokurörile, kes konsulteerib pädeva siseriikliku prokuratuuriga, et teha kindlaks, kas pidada prioriteetseks ülesandeid, mida nad täidavad käesoleva määruse alusel. Euroopa prokurör võib teha alalisele kojale ettepaneku jaotada kriminaalasi ümber teisele Euroopa delegaatprokurörile samas liikmesriigis või otsustada uurimise ise läbi viia kooskõlas artikli 28 lõigetega 3 ja 4.

Euroopa Parlament ja nõukogu nimetavad omavahelisel kokkuleppel ametisse Euroopa peaprokuröri seitsme aasta pikkuseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Nõukogu teeb otsuse lihthäälteenamusega.

Euroopa peaprokurör valitakse kandidaatide hulgast,

kes on liikmesriikide prokuratuuride või kohtusüsteemi tegevliikmed või tegutsevad Euroopa prokurörina,

kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust,

kellel on oma liikmesriigis kõrgeimasse prokuröri- või kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline kogemus liikmesriikide õigussüsteemide, finantsuurimiste ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas või kes on töötanud Euroopa prokurörina, ja

kellel on selle ametikoha jaoks piisavad juhikogemused ja -kvalifikatsioon.

Valiku tegemiseks korraldatakse avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille järel valikukomisjon koostab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sobivate kandidaatide nimekirja. Valikukomisjon koosneb kaheteistkümnest isikust, kes valitakse Euroopa Kohtu või kontrollikoja endiste liikmete, Eurojusti endiste siseriiklike liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast. Ühe sellise isiku kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. Nõukogu kehtestab valikukomisjoni tööeeskirjad ja võtab vastu otsuse, millega määratakse komisjoni ettepanekul ametisse selle liikmed.

Kui Euroopa prokurör nimetatakse ametisse Euroopa peaprokurörina, täidetakse tema Euroopa prokuröri ametikoht viivitamata kooskõlas artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusega.

Juhul kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et Euroopa peaprokurör ei saa enam oma kohustusi täita või et ta on süüdi raskes üleastumises, võib kohus ta Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel ametist vabastada.

Kui Euroopa peaprokurör astub ametist tagasi, kui ta vabastatakse ametist või kui ta lahkub ametist mis tahes põhjusel, täidetakse tema ametikoht viivitamata kooskõlas lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlusega.

Kolleegium nimetab kaks Euroopa prokuröri ametisse Euroopa peaprokuröri asetäitjatena kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada ja mis ei kesta kauem kui nende ametiaeg Euroopa prokurörina. Valikumenetlus on reguleeritud Euroopa Prokuratuuri kodukorraga. Euroopa peaprokuröri asetäitjad säilitavad oma staatuse Euroopa prokuröridena.

Euroopa peaprokuröri asetäitja ülesannete täitmise eeskirjad ja tingimused sätestatakse Euroopa Prokuratuuri kodukorras. Kui Euroopa prokurör ei saa enam täita oma ülesandeid Euroopa peaprokuröri asetäitjana, võib kolleegium kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga otsustada ta Euroopa peaprokuröri asetäitja ametikohalt vabastada.

Kui Euroopa peaprokuröri asetäitja astub ametist tagasi, kui ta vabastatakse ametist või kui ta lahkub Euroopa peaprokuröri asetäitja ametist mis tahes põhjusel, täidetakse tema ametikoht viivitamata kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlusega. Tingimusel et artiklis 16 sätestatud nõuded on täidetud, jääb ta edasi Euroopa prokuröriks.

Iga liikmesriik esitab Euroopa prokuröri ametikohale kolm kandidaati isikute hulgast:

kes on asjaomase liikmesriigi prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliikmed,

kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust, ning

kellel on oma liikmesriigis kõrgesse prokuratuuri- või kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline kogemus liikmesriikide õigussüsteemide, finantsuurimiste ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas.

Pärast artikli 14 lõikes 3 osutatud valikukomisjoni põhjendustega arvamuse kättesaamist valib nõukogu välja ühe kandidaadi kõnealuse liikmesriigi Euroopa prokuröri ametikohale nimetamiseks. Kui valikukomisjon leiab, et kandidaat ei täida Euroopa prokuröri ülesannete täitmiseks vajalikke tingimusi, on tema arvamus nõukogu jaoks siduv.

Euroopa prokurörid valib välja ja nimetab ametisse nõukogu lihthäälteenamusega kuue aasta pikkuseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Nõukogu võib otsustada pikendada kuueaastase ametiaja lõpus volitusi maksimaalselt kolme aasta võrra.

Iga kolme aasta järel asendatakse üks kolmandik Euroopa prokuröridest. Nõukogu võtab lihthäälteenamusega vastu Euroopa prokuröride ametisse nimetamise üleminekueeskirjad, mida kohaldatakse esimese koosseisu ametisse nimetamisel ja esimese koosseisu ametiaja jooksul.

Juhul kui Euroopa Kohus leiab, et Euroopa prokurör ei saa enam oma kohustusi täita või et ta on süüdi raskes üleastumises, võib kohus ta Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel ametist vabastada.

Kui Euroopa prokurör astub ametist tagasi või kui ta vabastatakse ametist või kui ta lahkub ametist mis tahes muul põhjusel, täidetakse tema ametikoht viivitamata kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusega. Kui kõnealune Euroopa prokurör töötab ka Euroopa peaprokuröri asetäitjana, vabastatakse ta automaatselt ka viimati nimetatud ametikohalt.

Iga Euroopa prokuröri ametisse nimetamisel määrab kolleegium sama liikmesriigi Euroopa delegaatprokuröride hulgast ühe isiku, kes asendab Euroopa prokuröri, kui viimane ei saa täita oma ametiülesandeid või kui ta lahkub ametist kooskõlas lõigetega 5 ja 6.

Kui kolleegium leiab, et on tekkinud vajadus asendamise järele, täidab määratud isik ajutiselt Euroopa prokuröri ülesandeid maksimaalselt kolme kuu jooksul, kuni asjaomase Euroopa prokuröri asendamise või naasmiseni. Kolleegium võib seda ajavahemikku taotluse korral pikendada, kui see on vajalik. Ajutise kohusetäitmise mehhanismid ja kord määratakse kindlaks ja seda reguleeritakse Euroopa Prokuratuuri kodukorraga.

Kolleegium nimetab Euroopa peaprokuröri ettepanekul ametisse liikmesriikide poolt esitatud Euroopa delegaatprokurörid. Kolleegium võib keelduda esitatud isiku ametisse nimetamisest, kui isik ei täida lõikes 2 osutatud kriteeriume. Euroopa delegaatprokurörid nimetatakse ametisse viie aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

Euroopa delegaatprokurörid peavad alates nende Euroopa delegaatprokurörina ametisse nimetamisest kuni ametist vabastamiseni olema neid nimetanud vastavate liikmesriikide prokuratuuride või kohtute tegevliikmed. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust ning neil peab olema nõutav kvalifikatsioon ja asjakohane praktiline kogemus oma siseriiklikus õigussüsteemis.

Juhul kui kolleegium leiab, et Euroopa delegaatprokurör ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele või et ta ei saa enam oma kohustusi täita või et ta on süüdi raskes üleastumises, vabastab kolleegium Euroopa delegaatprokuröri ametist.

Kui liikmesriik otsustab Euroopa delegaatprokurörina ametisse nimetatud siseriikliku prokuröri ametist vabastada või võtta tema suhtes distsiplinaarmeetmeid põhjustel, mis ei ole seotud tema käesoleva määruse kohaste ülesannetega, teatab ta sellest eelnevalt Euroopa peaprokurörile. Liikmesriik ei või vabastada Euroopa delegaatprokuröri ametist või võtta tema suhtes distsiplinaarmeetmeid tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannetega seotud põhjustel ilma Euroopa peaprokuröri nõusolekuta. Kui Euroopa peaprokurör ei ole nõus, võib asjaomane liikmesriik taotleda, et kolleegium vaataks küsimuse uuesti läbi.

Kui Euroopa delegaatprokurör astub ametist tagasi, kui tema tegevus ei ole enam Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks vajalik või kui ta vabastatakse ametist või kui ta lahkub ametist mis tahes muul põhjusel, teavitab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata Euroopa peaprokuröri ja esitab vajaduse korral teise prokuröri, kes nimetatakse lõike 1 kohaselt ametisse uue Euroopa delegaatprokurörina.

Haldusdirektor võetakse tööle Euroopa Prokuratuuri ajutise esindajana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium Euroopa peaprokuröri esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, mis viiakse läbi kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Euroopa Prokuratuuri Euroopa peaprokurör.

Haldusdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpus koostab kolleegium hinnangu, milles hinnatakse haldusdirektori tegevust.

Kolleegium, tegutsedes vastavalt Euroopa peaprokuröri ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusdirektori ametiaega pikendada üks kord maksimaalselt neljaks aastaks.

Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas valikumenetluses.

Haldusdirektor annab aru Euroopa peaprokurörile ja kolleegiumile.

Haldusdirektori võib ametist vabastada kolleegiumi otsusega, mis võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ning ilma et see piiraks eeskirju, mida kohaldatakse lepingu lõpetamisel personalieeskirjade ja teenistustingimuste alusel.

Haldus- ja eelarveküsimustes juhib Euroopa Prokuratuuri selle haldusdirektor.

Ilma et see piiraks kolleegiumi või Euroopa peaprokuröri volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ning ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

Haldusdirektor on Euroopa Prokuratuuri seaduslikuks esindajaks haldus- ja eelarveküsimustes. Haldusdirektor vastutab Euroopa Prokuratuuri eelarve täitmise eest.

Haldusdirektor vastutab Euroopa Prokuratuurile antud haldusülesannete täitmise eest, eelkõige järgmise eest:

Euroopa Prokuratuuri igapäevane juhtimine ja personalijuhtimine;

Euroopa peaprokuröri ja kolleegiumi vastu võetud otsuste rakendamine;

iga-aastase ja mitmeaastase programmdokumendi ettepaneku koostamine ja selle esitamine Euroopa peaprokurörile;

iga-aastase ja mitmeaastase programmdokumendi rakendamine ning aruandmine kolleegiumile nende rakendamise kohta;

Euroopa Prokuratuuri tegevust käsitleva iga-aastase aruande haldus- ja eelarveosade koostamine;

tegevuskava koostamine sise- või välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste järelduste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks ning aruande esitamine neile ja kolleegiumile kaks korda aastas;

Euroopa Prokuratuuri ametisisese pettustevastase võitluse strateegia koostamine ja selle esitamine kolleegiumile heakskiitmiseks;

Euroopa Prokuratuuri suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti ettepaneku koostamine ja selle esitamine Euroopa peaprokurörile;

Euroopa Prokuratuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekti ettepaneku koostamine ning selle esitamine Euroopa peaprokurörile;

vajaliku haldustoe pakkumine, et lihtsustada Euroopa Prokuratuuri operatiivtegevust;

Euroopa peaprokuröri ja Euroopa peaprokuröri asetäitjate toetamine nende ülesannete täitmisel.

Komisjon vastutab oma eelarves ette nähtud esialgsete eelarveassigneeringute abil Euroopa Prokuratuuri asutamise ja esialgse haldustegevuse eest selle ajani, kui Euroopa Prokuratuur on võimeline enda eelarvet täitma. Selleks võib komisjon:

nimetada pärast nõukoguga konsulteerimist komisjoni ametniku ajutiseks haldusdirektoriks täitma haldusdirektorile antud ülesandeid, sealhulgas kasutama personalieeskirjade ja teenistustingimustega ametisse nimetavale asutusele antud volitusi seoses Euroopa Prokuratuuri kõikide ametikohtadega, mis on vaja täita enne, kui haldusdirektor asub täitma oma ülesandeid kooskõlas artikliga 18;

abistada Euroopa Prokuratuuri, eelkõige lähetades Euroopa Prokuratuuri piiratud arvul komisjoni ametnikke, mis on vajalik ajutise haldusdirektori vastutusel toimuvaks haldustegevuseks.

Ajutine haldusdirektor võib kinnitada kõik maksed, mis on kaetud Euroopa Prokuratuuri eelarvesse kantud assigneeringutega, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

Pärast seda, kui kolleegium asub täitma oma ülesandeid vastavalt artikli 9 lõikele 1, täidab ajutine haldusdirektor oma ülesandeid kooskõlas artikliga 18. Ajutine haldusdirektor lõpetab selle ülesande täitmise kohe, kui haldusdirektor on asunud täitma oma ülesandeid pärast kolleegiumipoolset ametisse nimetamist kooskõlas artikliga 18.

Selle ajani, kuni kolleegium asub täitma oma ülesandeid kooskõlas artikli 9 lõikega 1, täidab tema käesolevas artiklis nimetatud ülesandeid komisjon, konsulteerides eksperdirühmaga, mis on moodustatud liikmesriikide esindajatest.

Euroopa Prokuratuuri töökorraldus on reguleeritud kodukorraga.

Pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist koostab Euroopa peaprokurör viivitamata Euroopa Prokuratuuri kodukorra ettepaneku, mille võtab vastu kolleegium kahekolmandikulise häälteenamusega.

Iga Euroopa prokurör võib teha ettepanekuid Euroopa Prokuratuuri kodukorra muutmiseks, mis võetakse vastu, kui kolleegium nii kahekolmandikulise häälteenamusega otsustab.

Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad liidu finantshuve kahjustavad kuriteod, mis on sätestatud direktiivis (EU) 2017/1371, nii nagu seda rakendatakse liikmesriigi õiguses, sõltumata sellest, kas sama kuriteo saaks siseriikliku õiguse alusel liigitada erinevat liiki süüteoks. Direktiivi (EU) 2017/1371 (nii nagu seda rakendatakse siseriiklikus õiguses) artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud kuritegude puhul on Euroopa Prokuratuuril pädevus ainult siis, kui kõnealuses sättes määratletud tahtlik tegu või tegevusetus on seotud kahe või enama liikmesriigi territooriumiga ja kui kogukahju on vähemalt kümme miljonit eurot.

Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad ka kuriteod, mis on seotud kuulumisega kuritegelikku ühendusse, nagu see on määratletud liikmesriigi õigusega rakendatavas raamotsuses 2008/841/JSK, kui sellise kuritegeliku ühenduse kuritegevuse kese on mis tahes lõikes 1 osutatud kuritegude toimepanemisel.

Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad ka mis tahes muud kuriteod, mis on lahutamatult seotud käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva kuriteoga. Selliste kuritegude suhtes võib pädevust teostada üksnes kooskõlas artikli 25 lõikega 3.

Euroopa Prokuratuuril ei ole ühelgi juhul pädevust siseriiklike otseste maksudega seotud kuritegude puhul, sealhulgas nendega lahutamatult seotud kuritegude puhul, ning käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide maksuametite struktuuri ja toimimist.

Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad artiklis 22 osutatud kuriteod, kui asjaomane kuritegu:

Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide ametiasutused, kellel on pädevus kohaldatava siseriikliku õiguse alusel, teavitavad Euroopa Prokuratuuri põhjendamatu viivituseta igast kuriteost, mille puhul viimane võib teostada oma pädevust kooskõlas artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3.

Kui liikmesriigi õigus- või õiguskaitseasutus algatab uurimise seoses kuriteoga, mille puhul Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust kooskõlas artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3 või kui liikmesriigi pädev õigus- või õiguskaitseasutus leiab ükskõik millal pärast uurimise algatamist, et uurimine puudutab sellist kuritegu, teavitab see asutus põhjendamatu viivituseta Euroopa Prokuratuuri, et viimasel oleks võimalik otsustada, kas ta kasutab oma evokatsiooniõigust kooskõlas artikliga 27.

Kui liikmesriigi õigus- või õiguskaitseasutus algatab uurimise seoses artiklis 22 määratletud kuriteoga ja leiab, et Euroopa Prokuratuur ei peaks vastavalt artikli 25 lõikele 3 oma pädevust teostama, teavitab ta sellest Euroopa Prokuratuuri.

Teave sisaldab vähemalt asjaolude kirjeldust, kaasa arvatud tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hindamine, kuriteo võimalik õiguslik liigitus ning kättesaadav teave võimalike kannatanute, kahtlusaluste ja teiste asjaga seotud isikute kohta.

Euroopa Prokuratuuri teavitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 samuti juhtudel, kui ei ole võimalik hinnata, kas artikli 25 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Euroopa Prokuratuurile esitatud teave registreeritakse ja seda kontrollitakse kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kodukorraga. Kontrollimisega hinnatakse, kas lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teabe põhjal on alust uurimise algatamiseks või evokatsiooniõiguse kasutamiseks.

Kui Euroopa Prokuratuur otsustab kontrollimise käigus, et puudub alus uurimise algatamiseks kooskõlas artikliga 26 või evokatsiooniõiguse kasutamiseks kooskõlas artikliga 27, tehakse põhjuste kohta märge kriminaalasjade haldamise süsteemi.

Euroopa Prokuratuur teavitab lõike 1 või 2 kohaselt kuriteost teavitanud asutust ning kuriteos kannatanuid, ja kui siseriiklikus õiguses on nii sätestatud, teisi kuriteost teavitanud isikuid.

Kui Euroopa Prokuratuur saab teada, et toime võib olla pandud kuritegu, mis jääb väljapoole Euroopa Prokuratuuri pädevust, teavitab Euroopa Prokuratuur sellest põhjendamatu viivituseta pädevaid riiklikke asutusi ja edastab neile kõik sellise kuriteoga seotud asjakohased tõendid.

Euroopa Prokuratuur võib erijuhtudel taotleda liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikide asutustele kättesaadavat täiendavat asjakohast teavet. Taotletav teave võib samuti puudutada liidu finantshuvide kahjustamist põhjustanud rikkumist, mis on väljaspool Euroopa Prokuratuuri pädevust vastavalt artikli 25 lõikele 2.

10.

Euroopa Prokuratuur võib taotleda muud teavet, et võimaldada kolleegiumil anda kooskõlas artikli 9 lõikega 2 üldiseid suuniseid, mis käsitlevad seda, kuidas tõlgendada kohustust teavitada Euroopa Prokuratuuri juhtudel, mis jäävad artikli 25 lõike 2 kohaldamisalasse.

Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust kas uurimise algatamisega artikli 26 alusel või otsusega kasutada oma evokatsiooniõigust artikli 27 alusel. Kui Euroopa Prokuratuur otsustab teostada oma pädevust, ei teosta pädevad riigiasutused oma pädevust sama kuriteo osas.

Kui artikli 22 kohaldamisalasse kuuluva kuriteo tulemusel kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse liidu finantshuve väiksemas mahus kui 10 000 eurot, võib Euroopa Prokuratuur oma pädevust teostada ainult juhul, kui:

kuriteol on tagajärjed liidu tasandil, mille tõttu on vaja, et uurimise viiks läbi Euroopa Prokuratuur, või

kuriteo toimepanemises võidakse kahtlustada liidu ametnikke või muid teenistujaid või institutsioonide liikmeid.

Euroopa Prokuratuur konsulteerib vajaduse korral pädevate riigiasutustega või liidu organitega, et teha kindlaks, kas esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Euroopa Prokuratuur ei teosta oma pädevust seoses artikli 22 kohaldamisalasse kuuluva kuriteoga ja saadab pärast pädevate riigiasutustega konsulteerimist kriminaalasja põhjendamatu viivituseta kooskõlas artikliga 34 pädevatele riigiasutustele, kui:

liikmesriigi õiguse kohaselt on artikli 22 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva kuriteo eest ette nähtud maksimaalne karistusmäär võrdne või väiksem kui artikli 22 lõikes 3 osutatud lahutamatult seotud kuriteo eest ette nähtud maksimaalne karistusmäär, välja arvatud juhul, kui viimane oli instrumentaalne artikli 22 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva kuriteo toimepanemiseks, või

on alust arvata, et artiklis 22 osutatud kuriteoga liidu finantshuvidele tekitatud või tõenäoliselt tekitatav kahju ei ületa mõnele teisele kannatanule tekitatud või tõenäoliselt tekitatavat kahju.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b ei kohaldata direktiivi (EL) 2017/1371 (nagu seda rakendatakse siseriiklikus õiguses) artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja d osutatud kuritegude suhtes.

Euroopa Prokuratuur võib pädevate riigiasutuste nõusolekul teostada artiklis 22 osutatud kuritegude puhul oma pädevust juhtudel, kus ta tulenevalt käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaldamisest ei saaks muidu pädevust teostada, kui ilmneb, et Euroopa Prokuratuur on uurimise läbiviimiseks või süüdistuse esitamiseks paremas positsioonis.

Euroopa Prokuratuur teavitab pädevaid riigiasutusi põhjendamatu viivituseta igast otsusest oma pädevust teostada või mitte teostada.

Kui Euroopa Prokuratuur ja liikmesriigi prokuratuur on eriarvamusel küsimuses, kas kuritegu kuulub artikli 22 lõigete 2 või 3 või artikli 25 lõigete 2 või 3 kohaldamisalasse, teeb riigiasutus, kes on pädev tegema otsust liikmesriigi tasandil süüdistuse esitamise pädevuse andmise kohta, otsuse selle kohta, kes on pädev uurimist läbi viima. Liikmesriigid määravad kindlaks liikmesriigi asutuse, kes teeb otsuse pädevuse andmise kohta.

UURIMIST, UURIMISMEETMETE VÕTMIST, SÜÜDISTUSE ESITAMIST JA SÜÜDISTUSE ESITAMISE ALTERNATIIVE KÄSITLEVAD MENETLUSNORMID

Kui vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele on põhjendatult alust arvata, et pannakse toime või on toime pandud Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluv kuritegu, siis algatab selle liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör, kelle kohtualluvusse kõnealune kuritegu vastavalt liikmesriigi õigusele kuulub, ilma et see piiraks artikli 25 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, uurimise ja teeb selle kohta märke kriminaalasjade haldamise süsteemi.

Kui artikli 24 lõike 6 kohase kontrolli tulemusel otsustab Euroopa Prokuratuur algatada uurimise, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta asutust, kes kooskõlas artikli 24 lõigetega 1 või 2 andis kuriteost teada.

Kui Euroopa delegaatprokurör ei ole uurimist algatanud, peab alaline koda, kellele kriminaalasi määrati, andma lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa delegaatprokurörile juhise uurimise algatamiseks.

Üldjuhul algatab kriminaalasja ja seda menetleb selle liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör, kus asub kuritegevuse kese, või kui toime on pandud mitu Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvat omavahel seotud kuritegu, siis selle liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör, kus toime pandud kuritegude hulk on kõige suurem. Sellest erineva liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör, kelle kohtualluvusse kõnealune kriminaalasi kuulub, võib uurimise algatada või saada pädevalt alaliselt kojalt juhise uurimise algatamiseks üksnes siis, kui kõrvalekaldumine eelmises lauses sätestatud eeskirjast on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse järgmisi tähtsuse järjekorras esitatud kriteeriume:

kahtlustatava või süüdistatava alaline elukoht;

kahtlustatava või süüdistatava kodakondsus;

põhilise rahalise kahju tekkimise koht.

Kuni artikli 36 alusel otsuse tegemiseni süüdistuse esitamise kohta võib pädev alaline koda kriminaalasjas, mis on seotud rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusega, ja pärast konsulteerimist Euroopa prokuröridega ja/või Euroopa delegaatprokuröridega, otsustada:

jaotada kriminaalasi ümber teise liikmesriigi Euroopa delegaatprokurörile;

kriminaalasjad liita või osadeks jagada ning valida iga kriminaalasja jaoks seda menetleva Euroopa delegaatprokuröri,

kui kõnealused otsused on õigusemõistmise üldistes huvides ja kooskõlas asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri valimise kriteeriumidega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.

Kui alaline koda teeb otsuse kriminaalasi ümber jaotada, liita või osadeks jagada, võtab ta nõuetekohaselt arvesse uurimise seisu.

Euroopa Prokuratuur teavitab liikmesriigi pädevaid asutusi põhjendamatu viivituseta igast otsusest algatada uurimine.

Pärast kogu artikli 24 lõike 2 kohase teabe saamist teeb Euroopa Prokuratuur nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt viie päeva jooksul pärast riigiasutustelt teabe saamist, otsuse selle kohta, kas teostada oma evokatsiooniõigust, ning teavitab riigiasutusi sellest otsusest. Konkreetse kriminaalasja puhul võib Euroopa peaprokurör võtta vastu põhjendatud otsuse seda tähtaega pikendada maksimaalselt viie päeva võrra, ja teavitab sellest vastavalt riiklikke asutusi.

Lõikes 1 osutatud aja jooksul ei tee riigiasutused siseriikliku õiguse alusel otsuseid, mille tulemusel võidakse välistada Euroopa Prokuratuuri evokatsiooniõiguse teostamine.

Riigiasutused rakendavad siseriikliku õiguse alusel vajalikke kiireloomulisi meetmeid, et tagada tõhus uurimine ja süüdistuse esitamine.

Kui Euroopa Prokuratuurile saab muul viisil kui artikli 24 lõikes 2 osutatud teavitamise kaudu teatavaks, et liikmesriigi pädevad asutused on juba alustanud uurimist kuriteo puhul, mis võiks kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, teavitab Euroopa Prokuratuur viivitamata kõnealuseid asutusi. Pärast seda, kui Euroopa Prokuratuuri on asjakohaselt teavitatud vastavalt artikli 24 lõikele 2, otsustab ta ise, kas teostada oma evokatsiooniõigust. Sellekohane otsus tehakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Euroopa Prokuratuur konsulteerib vajaduse korral asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega, enne kui otsustab, kas teostada oma evokatsiooniõigust.

Kui Euroopa Prokuratuur teostab oma evokatsiooniõigust, annavad liikmesriikide pädevad asutused toimiku üle Euroopa Prokuratuurile ning hoiduvad sama kuritegu käsitlevate edasiste uurimistoimingute läbiviimisest.

Käesolevas artiklis sätestatud evokatsiooniõigust võib teostada iga liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör, kelle pädevad asutused on algatanud uurimise artiklite 22 ja 23 kohaldamisalasse kuuluva kuriteo osas.

Kui Euroopa delegaatprokurör, kes on saanud artikli 24 lõike 2 kohase teabe, otsustab evokatsiooniõigust mitte teostada, teavitab ta oma liikmesriigi Euroopa prokuröri kaudu sellest pädevat alalist koda, et alalisel kojal oleks võimalik teha otsus kooskõlas artikli 10 lõikega 4.

Kui Euroopa Prokuratuur ei ole oma evokatsiooniõigust teostanud, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta pädevaid riigiasutusi. Pädevad riigiasutused teavitavad Euroopa Prokuratuuri kogu menetluse jooksul kõigist uutest asjaoludest, mis võiksid anda Euroopa Prokuratuurile põhjuse oma eelnev otsus pädevust mitte teostada uuesti läbi vaadata.

Euroopa Prokuratuur võib teostada oma evokatsiooniõigust pärast sellise teabe saamist, tingimusel et siseriiklikku uurimist ei ole veel lõpetatud ning süüdistusakti ei ole veel kohtule esitatud. Otsus tehakse lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kui kuriteo puhul, mille tulemusel leidis aset või tõenäoliselt leiab aset liidu finantshuvide kahjustamine väiksemas mahus kui 100 000 eurot, leiab kolleegium, viidates kuriteo raskusastmele või menetluse keerukusele konkreetse kriminaalasja puhul, et vajadus liidu tasandil uurimise või süüdistuse esitamise järele puudub, esitab ta kooskõlas artikli 9 lõikega 2 üldised suunised, mis võimaldavad Euroopa delegaatprokuröridel iseseisvalt ja põhjendamatu viivituseta otsustada, et kriminaalasja ei alustata.

Suunistes täpsustatakse üksikasjalikult olukorrad, millal neid kohaldatakse, kehtestades selged kriteeriumid ning võttes eriti arvesse kuriteo laadi, olukorra kiireloomulisust ja pädevate riigiasutuste kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et nõuda liidu finantshuvidele põhjustatud kahju täies ulatuses sisse.

Suuniste ühtse kohaldamise tagamiseks teavitab Euroopa delegaatprokurör pädevat alalist koda igast kooskõlas lõikega 8 tehtud otsusest ning iga alaline koda esitab igal aastal kolleegiumile aruande suuniste kohaldamise kohta.

Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör võib kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega kas võtta uurimismeetmeid ja muid meetmeid omal algatusel või anda vastava juhise oma liikmesriigi pädevatele asutustele. Kõnealused asutused tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et järgitakse kõiki juhiseid ning võtavad neile määratud meetmeid. Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör teatab kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu pädevale Euroopa prokurörile ja alalisele kojale olulistest arengutest kriminaalasjas vastavalt kodukorras sätestatud eeskirjadele.

Euroopa Prokuratuuri läbiviidava uurimise ükskõik millises etapis võtavad pädevad riigiasutused kooskõlas siseriikliku õigusega kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud tulemusliku uurimise tagamiseks, isegi kui nad ei tegutse asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri antud juhise alusel. Riigiasutused teavitavad põhjendamatu viivituseta asja menetlevat Euroopa delegaatprokuröri võetud kiireloomulistest meetmetest.

Pädev alaline koda võib järelevalvet teostava Euroopa prokuröri ettepanekul otsustada jaotada kriminaalasja ümber samas liikmesriigis asuvale teisele Euroopa delegaatprokurörile, kui asja menetlev Euroopa delegaatprokurör:

ei saa uurimist läbi viia või süüdistust esitada või

ei järgi pädeva alalise koja või Euroopa prokuröri juhiseid.

Erandjuhtudel ja pärast pädevalt alaliselt kojalt heakskiidu saamist võib järelevalvet teostav Euroopa prokurör võtta vastu põhjendatud otsuse viia uurimine läbi isiklikult, kas võttes selleks ise uurimismeetmeid ja muid meetmeid või andes vastava juhise oma liikmesriigi pädevatele asutustele, kui see näib olevat hädavajalik uurimise või süüdistuse esitamise tõhususe huvides ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel:

kuriteo raskusaste, eelkõige võttes arvesse selle liidu tasandil avalduvaid võimalikke tagajärgi;

kui uurimine on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate või liidu institutsioonide liikmetega;

lõikes 3 ettenähtud ümberjaotamismehhanismi tõrke korral.

Sellistel erandlikel juhtudel tagavad liikmesriigid, et Euroopa prokuröril on õigus nõuda või taotleda uurimismeetmete ja muude meetmete võtmist ning et tal on kõik Euroopa delegaatprokuröri volitused, ülesanded ja kohustused kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega.

Kriminaalasjaga seotud pädevaid riigiasutusi ja Euroopa delegaatprokuröre teavitatakse põhjendamatu viivituseta käesoleva lõike alusel vastu võetud otsusest.

Kui Euroopa Prokuratuuri uurimine hõlmab isikuid, kes on siseriikliku õiguse alusel kaitstud privileegide või immuniteediga, ja kui selline privileeg või immuniteet takistab konkreetset uurimist, esitab Euroopa peaprokurör kirjaliku põhjendatud taotluse selle tühistamiseks asjaomases siseriiklikus õiguses sätestatud korras.

Kui Euroopa Prokuratuuri uurimine hõlmab isikuid, kes on liidu õiguse ja eelkõige Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli alusel kaitstud privileegide või immuniteediga, ja kui selline privileeg või immuniteet takistab konkreetset uurimist, esitab Euroopa peaprokurör kirjaliku põhjendatud taotluse selle tühistamiseks liidu õiguses sätestatud korras.

Vähemalt kriminaalasjades, mille puhul uuritava kuriteo eest ette nähtud karistuse maksimummäär on vähemalt neli aastat vangistust, tagavad liikmesriigid, et Euroopa delegaatprokuröridel on õigus nõuda või taotleda järgmiste uurimismeetmete võtmist:

mis tahes ruumide, maaüksuse, sõiduki, kodu, rõivaste või muu eraomandi või arvutisüsteemi läbiotsimine, ning mis tahes kaitsemeetmete võtmine tõendite puutumatuse säilitamiseks või nende kadumise või rikkumise ärahoidmiseks;

mis tahes asjaomase eseme või dokumendi hankimine, kas originaalkujul või mingil muul kindlaksmääratud kujul;

salvestatud arvutiandmete hankimine kas krüpteerituna või mitte ja kas originaal- või muul kindlaksmääratud kujul, sealhulgas pangakontoandmed ja andmeliikluseandmed, välja arvatud andmed, mida säilitatakse konkreetsel eesmärgil kooskõlas siseriikliku õigusega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ ( 2 ) artikli 15 lõike 1 teisest lausest;

selliste kuriteovahendite või kriminaaltulu (sealhulgas vara) arestimine, mille kriminaalasja menetlev kohus tõenäoliselt konfiskeerib, kui on alust arvata, et selliste kuriteovahendite või sellise kriminaaltulu omanik, valdaja või kontrollija püüab konfiskeerimisotsuse täitmist nurjata;

kahtlustatava või süüdistatava kasutatavate elektrooniliste sidevahendite kaudu kahtlustatava või süüdistatava poolt vastuvõetava ja edastatava elektroonilise teabe pealtkuulamine või läbivaatamine;

objekti tuvastamine ja jälgimine tehniliste vahendite abil, sealhulgas kontrollialused kaubasaadetised.

Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud uurimismeetmete suhtes kehtestada tingimusi kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega, kui siseriiklik õigus sisaldab konkreetseid piiranguid teatud isikute või elukutsete kategooriate suhtes, mille puhul on seadusega ette nähtud konfidentsiaalsuskohustus.

Käesoleva artikli lõike 1 punktides c, e ja f sätestatud uurimismeetmete suhtes võib kehtestada kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid. Eelkõige võivad liikmesriigid piirata käesoleva artikli lõike 1 punktide e ja f kohaldamist konkreetsete raskete kuritegudega. Sellist piirangut kasutada kavatsev liikmesriik teavitab Euroopa Prokuratuuri konkreetsete raskete kuritegude asjakohasest loetelust kooskõlas artikliga 117.

Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele on Euroopa delegaatprokuröridel õigus taotleda või nõuda oma liikmesriigis mis tahes muude meetmete võtmist, mis on prokuröridele siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad sarnaste siseriiklike kriminaalasjade korral.

Euroopa delegaatprokurörid võivad nõuda lõikes 1 ja 4 osutatud uurimismeetmete võtmist üksnes siis, kui on põhjendatult alust arvata, et konkreetne meede võib anda uurimise seisukohast kasulikku teavet või tõendeid, ja kui sama eesmärgi saavutamiseks ei ole kättesaadav ükski vähem sekkuv meede. Meetmete võtmise menetlusi ja korda reguleeritakse kohaldatava siseriikliku õigusega.

Euroopa delegaatprokurörid teevad üksteist abistades ja omavahel konsulteerides piiriülestes kriminaalasjades tihedat koostööd. Kui meede on vaja võtta muus liikmesriigis kui asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigis, teeb viimati nimetatud liikmesriigi Euroopa delegaatprokurör otsuse vajaliku meetme vastuvõtmise kohta ning määrab meetme sellele Euroopa delegaatprokurörile, kes asub liikmesriigis, kus meede tuleb võtta.

Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör võib määrata kõiki talle kooskõlas artikliga 30 kättesaadavaid meetmeid. Selliste meetmete põhjendamine ja vastuvõtmine on reguleeritud asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õigusega. Kui asja menetlev Euroopa delegaatprokurör määrab uurimismeetme ühele või mitmele teise liikmesriigi Euroopa delegaatprokurörile, teavitab ta sellest samal ajal oma järelevalvet teostavat Euroopa prokuröri.

Kui abistava Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õiguse kohaselt on meetme võtmiseks vaja kohtu luba, hangib abistav Euroopa delegaatprokurör sellise loa kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.

Kui kohus keeldub määratud meetme võtmiseks luba andmast, võtab asja menetlev Euroopa delegaatprokurör meetme määramise tagasi.

Siiski, kui abistava Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole selline kohtu luba vajalik, kuid see on nõutav asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õigusega, hangib loa viimati nimetatud Euroopa delegaatprokurör ja esitab selle koos meetme määramisega.

Abistav Euroopa delegaatprokurör võtab määratud meetmeid ise või annab nende võtmiseks juhised pädevale riigiasutusele.

Kui abistav Euroopa delegaatprokurör leiab, et:

määratud meede ei ole täielik või selles sisaldub oluline viga,

meedet ei saa põhjendatud ja objektiivsetel põhjustel määramisel ettenähtud tähtaja jooksul võtta,

alternatiivne, kuid vähem sekkuv meede võimaldaks saavutada määratud meetmega võrreldes sama tulemuse või

määratud meedet ei ole tema siseriiklikus õiguses ette nähtud või see ei oleks sarnase siseriikliku kriminaalasja korral kättesaadav,

teavitab ta oma järelevalvet teostavat Euroopa prokuröri ja konsulteerib asja menetleva Euroopa delegaatprokuröriga, et lahendada küsimus kahepoolselt.

Kui määratud meedet ei ole puhtalt riigisiseses olukorras ette nähtud, kuid see oleks kättesaadav piiriülese olukorra korral, mis on hõlmatud vastastikust tunnustamist või piiriülest koostööd käsitlevate õigusaktidega, võivad asjaomased Euroopa delegaatprokurörid kokkuleppel järelevalvet teostavate Euroopa prokuröridega tugineda sellistele õigusaktidele.

Kui Euroopa delegaatprokurörid ei suuda küsimust seitsme tööpäeva jooksul lahendada ning määratud meede jääb jõusse, suunatakse küsimus edasi pädevale alalisele kojale. Sama kohaldub siis, kui määratud meedet ei ole määramisel ettenähtud tähtaja jooksul või mõistliku aja jooksul võetud.

Pädev alaline koda kuulab vajalikus ulatuses ära kriminaalasjaga seotud Euroopa delegaatprokuröride seisukohad ning otsustab seejärel kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja käesoleva määrusega ilma põhjendamatu viivituseta, kas ja mis ajaks peab abistav Euroopa delegaatprokurör määratud meetme või asendusmeetme võtma, ning teeb otsuse kõnealustele Euroopa delegaatprokuröridele pädeva Euroopa prokuröri vahendusel teatavaks.

Määratud meetmeid viiakse ellu kooskõlas käesoleva määrusega ja abistava Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õigusega. Järgitakse asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri poolt sõnaselgelt esitatud formaalsusi ja menetlusi, välja arvatud juhul, kui sellised formaalsused ja menetlused on vastuolus abistava Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega.

Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör võib nõuda või taotleda kahtlustatava või süüdistatava vahistamist või eelvangistust kooskõlas sarnaste riigisiseste kriminaalasjade puhul kohaldatava siseriikliku õigusega.

Kui on vaja vahistada ja anda üle isik, kes ei asu asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigis, väljastab delegaatprokurör Euroopa vahistamismääruse või taotleb kõnealuse liikmesriigi pädevalt asutuselt selle väljastamist kooskõlas nõukogu raamotsusega 2002/584/JSK ( 3 ).

Kui Euroopa Prokuratuuri läbiviidava uurimise tulemusel ilmneb, et uurimisega hõlmatud asjaolud ei viita kuriteole, mis kuulub tema pädevusse artiklite 22 ja 23 alusel, teeb pädev alaline koda otsuse edastada kriminaalasi ilma põhjendamatu viivituseta pädevatele riigiasutustele.

Kui Euroopa Prokuratuuri läbiviidava uurimise tulemusel ilmneb, et artikli 25 lõigetes 2 ja 3 sätestatud konkreetsed tingimused tema pädevuse teostamiseks ei ole enam täidetud, teeb pädev alaline koda otsuse edastada kriminaalasi ilma põhjendamatu viivituseta ja enne siseriiklikus kohtus süüdistuse esitamist pädevatele riiklikele asutustele.

Kui kuritegude puhul, mille tulemusel leidis aset või tõenäoliselt leiab aset liidu finantshuvide kahjustamine väiksemas mahus kui 100 000 eurot, leiab kolleegium, viidates kuriteo raskusastmele või menetluse keerukusele konkreetse kriminaalasja puhul, et vajadus liidu tasandil uurimise või süüdistuse esitamise järele puudub ning et see oleks uurimise või süüdistuse esitamise tõhususe huvides, esitab ta kooskõlas artikli 9 lõikega 2 üldised suunised, mis võimaldavad alalistel kodadel edastada kriminaalasja pädevatele riigiasutustele.

Samuti võimaldavad sellised suunised alalistel kodadel edastada kriminaalasja pädevatele riigiasutustele siis, kui Euroopa Prokuratuur teostab pädevust seoses direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõike 2 punktis a ja b osutatud kuritegudega ning kui liidu finantshuvidele tekitatud või tõenäoliselt tekitatav kahju ei ületa mõnele teisele kannatanule tekitatud või tõenäoliselt tekitatavat kahju.

Suuniste ühtse kohaldamise tagamiseks esitab iga alaline koda igal aastal kolleegiumile aruande suuniste kohaldamise kohta.

Sellised edastamised hõlmavad ka Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvaid lahutamatult seotud kuritegusid, nagu on osutatud artikli 22 lõikes 3.

Alaline koda teeb iga otsuse kriminaalasja lõike 3 alusel pädevatele riigiasutustele edastamise kohta teatavaks Euroopa peaprokurörile. Kolme päeva jooksul pärast sellise teabe kättesaamist võib Euroopa peaprokurör taotleda alaliselt kojalt oma otsuse läbivaatamist, kui Euroopa peaprokurör leiab, et see on vajalik Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade edastamise põhimõtete ühtsuse tagamiseks. Kui Euroopa peaprokurör on asjaomase alalise koja liige, kasutab õigust taotleda nimetatud läbivaatamist üks Euroopa peaprokuröri asetäitjatest.

Kui pädevad riigiasutused ei ole maksimaalselt 30 päeva jooksul nõus kriminaalasja kooskõlas lõigetega 2 ja 3 üle võtma, jääb Euroopa Prokuratuurile pädevus esitada süüdistus või kriminaalasi lõpetada kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

Kui Euroopa Prokuratuur kaalub kriminaalasja lõpetamist kooskõlas artikli 39 lõikega 3 ning kui riigiasutus seda taotleb, edastab alaline koda kriminaalasja viivitamata kõnealusele asutusele.

Kui riigiasutus otsustab pärast kriminaalasja edastamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, 2 või 3 ja artikli 25 lõikega 3 algatada uurimise, annab Euroopa Prokuratuur toimiku üle kõnealusele riigiasutusele, hoidub täiendavate uurimis- või süüdistusmeetmete võtmisest ning lõpetab kriminaalasja.

Toimiku kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, 2 või 3 ja artikli 25 lõikega 3 üleandmise korral teavitab Euroopa Prokuratuur üleandmisest asjaomaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi, ning kui see on siseriikliku õiguse alusel asjakohane, ka kahtlustatavaid või süüdistatavaid ja kuriteos kannatanuid.

Kui asja menetlev Euroopa delegaatprokurör leiab, et uurimine tuleb lõpetada, esitab ta järelevalvet teostavale Euroopa prokurörile aruande, mis sisaldab kriminaalasja kokkuvõtet ja otsuse kavandit selle kohta, kas esitada süüdistus siseriiklikus kohtus või kaaluda kriminaalasja edastamist, menetluse lõpetamist või lihtmenetlust kooskõlas artiklitega 34, 39 või 40. Järelevalvet teostav Euroopa prokurör edastab need dokumendid pädevale alalisele kojale, millele ta lisab vajaduse korral oma hinnangu. Kui alaline koda võtab kooskõlas artikli 10 lõikega 3 Euroopa delegaatprokuröri ettepandud otsuse vastu, jätkab delegaatprokurör vastavalt menetlust.

Kui alaline koda otsustab saadud aruannete alusel, et ta ei võta Euroopa delegaatprokuröri ettepandud otsust vastu, vaatab ta vajaduse korral kriminaalasja toimiku ise läbi, enne kui võtab vastu lõpliku otsuse või annab Euroopa delegaatprokurörile täiendavaid juhiseid.

Kui see on kohaldatav, esitatakse Euroopa delegaatprokuröri aruandes ka piisavad põhjendused kriminaalasja kohtusse saatmiseks kas delegaatprokuröri liikmesriigi kohtus või kooskõlas artikli 26 lõikega 4 sellise teise liikmesriigi kohtus, kelle kohtualluvusse kriminaalasi kuulub.

Kui Euroopa delegaatprokurör esitab otsuse kavandi, milles tehakse ettepanek saata kriminaalasi kohtusse, teeb alaline koda selle kohta otsuse 21 päeva jooksul kooskõlas artiklis 35 sätestatud menetlusega. Alaline koda ei saa otsustada kriminaalasja lõpetada, kui otsuse kavandis tehakse ettepanek saata kriminaalasi kohtusse.

Kui alaline koda ei tee 21-päevase tähtaja jooksul otsust, loetakse Euroopa delegaatprokuröri poolt ette pandud otsus vastuvõetuks.

Kui kriminaalasi kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse, teeb alaline koda üldjuhul otsuse esitada kriminaalasjas süüdistus asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigis. Alaline koda võib artikli 35 lõike 1 kohaselt esitatud aruannet arvesse võttes siiski otsustada piisavalt põhjendatud juhtudel esitada süüdistuse mõnes teises liikmesriigis, võttes arvesse artikli 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriume, ning anda asjaomase liikmesriigi Euroopa delegaatprokurörile vastava juhise.

Enne otsuse tegemist kriminaalasja kohtusse saatmise kohta võib pädev alaline koda asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri ettepaneku põhjal otsustada mitu kriminaalasja liita, kui erinevad Euroopa delegaatprokurörid on viinud läbi uurimisi sama(de) isiku(te) suhtes, eesmärgiga saata need kriminaalasjad üheainsa liikmesriigi kohtutesse, kellel on kooskõlas tema õigusega kohtualluvus kõigis neis kriminaalasjades.

Kui on vastu võetud otsus, millises liikmesriigis süüdistus esitatakse, määratakse siseriikliku õiguse alusel kindlaks kõnealuse liikmesriigi pädev kohus.

Kui see on sissenõudmise, halduslike järelmeetmete või jälgimise eesmärgil vajalik, teavitab keskasutus pädevaid riigiasutusi, huvitatud isikuid ning asjakohaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi süüdistuse esitamise otsusest.

Kui prokuratuur peab pärast kohtuotsuse tegemist otsustama, kas esitada edasikaebus, esitab Euroopa delegaatprokurör pädevale alalisele kojale aruande, mis sisaldab ka otsuse kavandit, ning ootab alalise koja juhiseid. Kui selliseid juhiseid ei ole siseriikliku õigusega sätestatud tähtaja jooksul võimalik oodata, on Euroopa delegaatprokuröril õigus esitada edasikaebus ilma alalise koja eelnevate juhisteta ning ta esitab seejärel viivitamata alalisele kojale aruande. Seejärel annab alaline koda Euroopa delegaatprokurörile juhise edasikaebus säilitada või see tagasi võtta. Sama menetlust kohaldatakse siis, kui kohtumenetluse käigus ja kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt asub asja menetlev Euroopa delegaatprokurör seisukohale, mis tooks kaasa kriminaalasja lõpetamise.

Euroopa Prokuratuuri prokuröride või süüdistatava poolt kohtule esitatud tõendite vastuvõetavaks tunnistamisest ei saa keelduda üksnes põhjendusega, et need koguti teises liikmesriigis või teise liikmesriigi õiguse kohaselt.

Käesolev määrus ei mõjuta asja menetleva kohtu õigust hinnata vabalt süüdistatava või Euroopa Prokuratuuri prokuröride poolt esitatud tõendeid.

Kui liikmesriigi pädev kohus on vastavalt nõuetele ja menetlustele, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses, sealhulgas seaduses, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, ( 4 ) teinud lõpliku otsuse konfiskeerida Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluva kuriteoga seotud mis tahes vara või sellega saadud tulu, konfiskeeritakse selline vara või tulu kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega. Selline konfiskeerimine ei tohi negatiivselt mõjutada õigusi, mis on liidul või teistel kannatanutel, kellele tekitatud kahju kuulub hüvitamisele.

Kui süüdistuse esitamine on asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri liikmesriigi õiguse kohaselt võimatu, otsustab alaline koda isiku suhtes alustatud kriminaalasja asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri poolt artikli 35 lõike 1 kohaselt esitatud aruande põhjal lõpetada, tuginedes mis tahes järgmisele alusele:

kahtlustatava või süüdistatava surm või kahtlustatava või süüdistatava juriidilise isiku tegevuse lõpetamine;

kahtlustatava või süüdistatava süüdimatus;

kahtlustatavale või süüdistatavale antud amnestia;

kahtlustatavale või süüdistatavale antud immuniteet, välja arvatud juhul, kui see on ära võetud;

süüdistus on vastavalt siseriiklikule õigusele aegunud;

kahtlustatavat või süüdistatavat puudutav kriminaalasi on seoses samade asjaoludega juba lõplikult lahendatud;

asjakohaste tõendite puudumine.

Lõike 1 kohaselt tehtud otsus ei välista täiendavate uurimiste läbiviimist uute asjaolude alusel, mis ei olnud Euroopa Prokuratuurile teada otsuse tegemise ajal ning millest saadi teada pärast otsuse tegemist. Otsuse uurimist uute asjaolude lausel taasalustada võtab vastu pädev alaline koda.

Kui Euroopa Prokuratuuril on pädevus kooskõlas artikli 22 lõikega 3, lõpetab ta kriminaalasja üksnes pärast konsulteerimist artikli 25 lõikes 6 osutatud liikmesriigi asutustega. Kui see on kohaldatav, edastab alaline koda kriminaalasja pädevatele riigiasutustele kooskõlas artikli 34 lõigetega 6, 7 ja 8.

Sama kehtib siis, kui Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust seoses direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud kuritegudega ning kui liidu finantshuvidele tekitatud või tõenäoliselt tekitatav kahju ei ületa mõnele teisele kannatanule tekitatud või tõenäoliselt tekitatavat kahju.

Kui kriminaalasi on lõpetatud, teavitab Euroopa Prokuratuur asja lõpetamisest ametlikult pädevaid riigiasutusi ning teavitab asjakohaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi, ning kui see on asjakohane siseriikliku õiguse alusel, ka kahtlustatavaid või süüdistatavaid ja kannatanuid. Lõpetatud kriminaalasju võib saata edasi OLAFile või pädevatele siseriiklikele haldus- või õigusasutustele sissenõudmiseks või muude halduslike järelmeetmete võtmiseks.

Kui kohaldatavas siseriiklikus õiguses on ette nähtud lihtmenetlus, mille eesmärk on kriminaalasja lõplik lahendamine kahtlustatavaga kokku lepitavatel tingimustel, võib asja menetlev Euroopa delegaatprokurör esitada pädevale alalisele kojale kooskõlas artikli 10 lõikega 3 ja artikli 35 lõikega 1 ettepaneku kohaldada kõnealust menetlust kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

Kui Euroopa Prokuratuur teostab pädevust seoses direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud kuritegudega ning kui liidu finantshuvidele tekitatud või tõenäoliselt tekitatav kahju ei ületa mõnele teisele kannatanule tekitatud või tõenäoliselt tekitatavat kahju, konsulteerib asja menetlev Euroopa delegaatprokurör enne lihtmenetluse kohaldamise ettepaneku tegemist siseriikliku prokuratuuriga.

Alaline koda võtab asja menetleva Euroopa delegaatprokuröri ettepaneku alusel vastu otsuse, tuginedes järgmistele alustele:

kuriteo raskusaste, tuginedes eelkõige tekitatud kahjule;

kuriteos kahtlustatava valmisolek heastada ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju;

kas menetluse kasutamine oleks kooskõlas käesolevas määruses sätestatud Euroopa Prokuratuuri üldeesmärkide ja peamiste põhimõtetega.

Kolleegium võtab kooskõlas artikli 9 lõikega 2 vastu suunised nende aluste kohaldamise kohta.

Kui alaline koda on ettepanekuga nõus, kohaldab asja menetlev Euroopa delegaatprokurör lihtmenetlust kooskõlas liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimustega ja registreerib selle kriminaalasjade haldamise süsteemis. Kui lihtmenetlus on pärast kahtlustatavaga kokku lepitud tingimuste täitmist lõpule viidud, annab alaline koda Euroopa delegaatprokurörile juhise võtta meetmeid, et kriminaalasi lõplikult lahendada.

Euroopa Prokuratuuri tegevus toimub täielikus kooskõlas kahtlustatavate ja süüdistatavate õigustega, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, sealhulgas õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitseõigus.

Euroopa Prokuratuuri kriminaalmenetluste raames kahtlustatavatel ja süüdistatavatel on vähemalt menetlusõigused, nagu need on sätestatud liidu õiguses, sealhulgas direktiivides, mis käsitlevad kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi kriminaalmenetluse raames, nagu neid rakendatakse siseriiklikus õiguses, näiteks:

õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele, nagu on sätestatud direktiivis 2010/64/EL;

õigus teabele ja õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, nagu on sätestatud direktiivis 2012/13/EL;

õigus kaitsjale ning õigus suhelda kolmandate isikutega ja neile kinnipidamisest teatada, nagu on sätestatud direktiivis 2013/48/EL;

vaikimisõigus ja süütuse presumptsioon, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/343;

õigus tasuta õigusabile, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/1919.

Ilma et see piiraks käesolevas peatükis osutatud õigusi, saavad nii kahtlustatavad ja süüdistatavad kui ka muud Euroopa Prokuratuuri menetlustes osalevad isikud kasutada kõiki kohaldatavast siseriiklikust õigusest neile tulenevaid menetlusõigusi, sealhulgas võimalus esitada tõendeid, taotleda ekspertide nimetamist või eksperdihindamist ja tunnistajate ärakuulamist ning taotleda Euroopa Prokuratuuri poolt kaitse nimel selliste meetmete võtmist.

Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingute suhtes, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, kohaldatakse pädevate siseriiklike kohtute kontrolli vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetele ja menetlustele. Sama kohaldub juhtudel, kui Euroopa Prokuratuur on menetlustoimingud, mille puhul tal oli käesoleva määruse alusel seaduslik kohustus need võtta ning mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, jätnud vastu võtmata.

Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267 pädevus teha eelotsuseid järgmistes küsimustes:

Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingute kehtivus niivõrd, kuivõrd selline küsimus toimingu kehtivuse kohta tõstatatakse mis tahes liikmesriigi kohtus vahetult liidu õiguse alusel;

liidu õiguse sätete, sealhulgas käesoleva määruse sätete tõlgendamine või kehtivus;

käesoleva määruse artiklite 22 ja 25 tõlgendamine seoses mis tahes pädevuste konfliktiga Euroopa Prokuratuuri ja pädevate riigiasutuste vahel.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse Euroopa Prokuratuuri otsuste suhtes, mis käsitlevad kriminaalasja lõpetamist niivõrd, kuivõrd need vaidlustatakse vahetult liidu õiguse alusel, Euroopa Kohtu kontrolli kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 263 neljanda lõiguga.

Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 268 pädevus kõigis vaidlustes, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri tekitatud kahjude hüvitamisega.

Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 272 pädevus kõigis vaidlustes, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri poolt sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausliga.

Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 270 pädevus kõigis vaidlustes, mis on seotud personaliküsimustega.

Euroopa Kohtul on pädevus vabastada Euroopa peaprokurör või Euroopa prokurörid ametist kooskõlas artikli 14 lõikega 5 ja artikli 16 lõikega 5.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira Euroopa Liidu Kohtu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 263 neljanda lõiguga kohtuliku kontrolli teostamist Euroopa Prokuratuuri otsuste üle, mis mõjutavad andmesubjektide õigusi VIII peatüki alusel, ja muude Euroopa Prokuratuuri otsuste kui menetlustoiminguid puudutavate otsuste üle, näiteks Euroopa Prokuratuuri otsused üldsuse dokumentidele juurdepääsu õiguse kohta või otsused Euroopa delegaatprokuröride ametist vabastamise kohta, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määruse artikli 17 lõikega 3, või mis tahes muud haldusotsused.

Euroopa delegaatprokurörid võivad hankida liikmesriikide kriminaaluurimis- ja õiguskaitseasutuste andmebaasides ja muudes asjakohastes riigiasutuste registrites salvestatud mis tahes asjakohast teavet samadel tingimustel nagu need, mis kehtivad sarnastel juhtudel siseriikliku õiguse kohaselt.

Euroopa Prokuratuur võib samuti hankida tema pädevusse kuuluvat mis tahes asjakohast teavet, mis on salvestatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste andmebaasides ja registrites.

Euroopa Prokuratuur loob kriminaalasjade haldamise süsteemi, mida juhitakse ja hallatakse kooskõlas käesoleva määruse ja Euroopa Prokuratuuri kodukorra sätetega.

Kriminaalasjade haldamise süsteemi eesmärgid on:

toetada Euroopa Prokuratuuri uurimiste ja süüdistuste esitamise haldamist, eelkõige siseteabe voogude haldamise ja uurimise toetamise kaudu piiriülestes kriminaalasjades;

tagada keskasutuses ja Euroopa delegaatprokuröridele turvaline juurdepääs uurimisi ja süüdistuste esitamist käsitlevale teabele;

võimaldada teabe võrdlemist ja andmetest väljavõtete tegemist tegevuse analüüsimise ja statistikaga seotud eesmärkidel;

hõlbustada jälgimist tagamaks, et operatiivsete isikuandmete töötlemine on õiguspärane ja järgib käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

Kriminaalasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu otsuse 2008/976/JSK ( 5 ) artiklis 9 osutatud turvatud sideühendusega.

Kriminaalasjade haldamise süsteem sisaldab:

registrit, mis sisaldab Euroopa Prokuratuuri poolt kooskõlas artikliga 24 saadud teavet, sealhulgas kõiki kõnealuse teabega seotud otsuseid;

kõikide kriminaalasjade toimikute registrit;

kogu kriminaalasjade toimikutest pärit teavet, mida säilitatakse elektrooniliselt kriminaalasjade haldamise süsteemis artikli 45 lõike 3 kohaselt.

Kriminaalasjade toimikute register ei tohi sisaldada operatiivseid isikuandmeid peale identifitseerimisandmete, mida on vaja kriminaalasjade kindlakstegemiseks või erinevate kriminaalasjade toimikute omavaheliseks sidumiseks.

Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks võib Euroopa Prokuratuur käesoleva määruse ja Euroopa Prokuratuuri kodukorra kohaselt luua üksnes muid automaatseid andmefaile peale kriminaalasjade toimikute. Selliste muude automaatsete andmefailide üksikasjad tuleb teatada Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Kui Euroopa Prokuratuur otsustab algatada uurimise või teostada oma evokatsiooniõigust kooskõlas käesoleva määrusega, avab asja menetlev Euroopa delegaatprokurör kriminaalasja toimiku.

Kriminaalasja toimik sisaldab Euroopa delegaatprokuröri käsutuses olevat kogu teavet ja tõendeid, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri poolt uurimise läbiviimise või süüdistuse esitamisega.

Kohe kui uurimine on algatatud, lisatakse kriminaalasja toimikusse artikli 44 lõike 4 punktis a osutatud registris sisalduv asjakohane teave.

Kriminaalasja toimikut haldab asja menetlev Euroopa delegaatprokurör kooskõlas oma liikmesriigi õigusega.

Euroopa Prokuratuuri kodukord võib sisaldada eeskirju kriminaalasjade toimikute korraldamise ja haldamise kohta sellises ulatuses, mis on vajalik Euroopa Prokuratuuri kui ühtse ameti toimimise tagamiseks. Kahtlustatavatele ja süüdistatavatele ning teistele menetluses osalevatele isikutele annab kriminaalasja toimikule juurdepääsu asja menetlev Euroopa delegaatprokurör kooskõlas kõnealuse prokuratuuri liikmesriigi õigusega.

Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteem sisaldab kriminaalasja toimiku kogu teavet ja tõendeid, mida on võimalik säilitada elektrooniliselt, et võimaldada keskasutusel täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega. Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör tagab, et kriminaalasjade haldamise süsteemi infosisu kajastab igal ajal kriminaalasja toimikut, tagades eeskätt kriminaalasjade haldamise süsteemis sisalduvate operatiivsete isikuandmete kustutamise või parandamise, kui need andmed on vastavast kriminaalasja toimikust kustutatud või neid on seal parandatud.

Euroopa peaprokuröril, Euroopa peaprokuröri asetäitjatel, teistel Euroopa prokuröridel ja Euroopa delegaatprokuröridel on otsene juurdepääs registrile ja kriminaalasjade toimikute registrile.

Järelevalvet teostaval Euroopa prokuröril ja pädeval alalisel kojal on oma pädevuste teostamisel kooskõlas artiklitega 10 ja 12 otsene juurdepääs kriminaalasjade haldamise süsteemis elektrooniliselt säilitatavale teabele. Järelevalvet teostaval Euroopa prokuröril on samuti otsene juurdepääs kriminaalasja toimikule. Pädev alaline koda pääseb kriminaalasja toimikule juurde taotluse alusel.

Teised Euroopa delegaatprokurörid võivad taotleda juurdepääsu kriminaalasjade haldamise süsteemis elektrooniliselt säilitatavale teabele ning kõikidele kriminaalasjade toimikutele. Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör otsustab sellise juurdepääsu andmise teistele Euroopa delegaatprokuröridele kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega. Kui juurdepääsu ei anta, võidakse küsimus suunata edasi pädevale alalisele kojale. Pädev alaline koda kuulab vajalikus ulatuses ära asjaomaste Euroopa delegaatprokuröride seisukohad ning teeb seejärel otsuse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja käesoleva määrusega.

Euroopa Prokuratuuri kodukorras nähakse ette täiendavad eeskirjad, millega reguleeritakse õigust juurdepääsule, ja menetlus, millega kehtestatakse Euroopa peaprokuröri, Euroopa peaprokuröri asetäitjate, teiste Euroopa prokuröride, Euroopa delegaatprokuröride ning Euroopa Prokuratuuri töötajate juurdepääs tasemel, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse järgmist:

isikuandmeid töödeldakse seaduslikult ja õiglaselt („seaduslikkus ja õiglus“);

isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus nende eesmärkidega; isikuandmete edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta algsete eesmärkidega vastuolus olevaks, tingimusel et Euroopa Prokuratuur näeb ette asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste tagamiseks („eesmärgi piiritlemine“);

isikuandmed on piisavad ja asjakohased ega ole liiased nende töötlemise eesmärkide suhtes („võimalikult väheste andmete kogumine“);

isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutatakse või parandatakse viivitamata („andmete õigsus“);

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse; isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, tingimusel et Euroopa Prokuratuur näeb ette asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige käesoleva määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid rakendades („säilitamise piirang“);

isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise vastu, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid („isikuandmete terviklikkus ja konfidentsiaalsus“).

Euroopa Prokuratuur vastutab lõike 1 täitmise eest isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise korral („vastutuse põhimõte“), kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda, ja on võimeline selle täitmist tõendama.

Euroopa Prokuratuuri poolt isikuandmete töötlemine mõnel muul kui artiklis 49 sätestatud eesmärgil, milleks operatiivseid isikuandmeid kogutakse, on lubatud niivõrd, kuivõrd:

Euroopa Prokuratuuril on lubatud selliseid operatiivseid isikuandmeid sellisel eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega töödelda, ning

isikuandmete töötlemine on vajalik ja proportsionaalne kõnealuse muu eesmärgiga, kooskõlas liidu õigusega, ning

vajaduse korral ei ole operatiivsete isikuandmete kasutamine keelatud siseriikliku menetlusõiguse kohaselt, mis käsitleb kooskõlas artikliga 30 võetavaid uurimismeetmeid. Kohaldatakse selle liikmesriigi menetlusõigust, kust andmed saadi.

Kõigi Euroopa Prokuratuuri töödeldavate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Euroopa Prokuratuur määrab oma kodukorra andmekaitsenormides kindlaks halduslikku laadi isikuandmete säilitamise tähtajad.

Euroopa Prokuratuur töötleb operatiivseid isikuandmeid automaatselt või hoiab neid korrastatud automatiseerimata kataloogides kooskõlas käesoleva määrusega ning üksnes järgmistel eesmärkidel:

kriminaaluurimine ja süüdistuse esitamine kooskõlas käesoleva määrusega, või

teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste ja teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega kooskõlas käesoleva määrusega, või

koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas käesoleva määrusega.

Need operatiivsete isikuandmete liigid ja nende andmesubjektide kategooriad, kelle operatiivseid isikuandmeid võib Euroopa Prokuratuur artikli 44 lõike 4 punktis b osutatud kriminaalasjade toimikute registris lõikes 1 osutatud eesmärkidel töödelda, on lõike 3 kohaselt loetletud lisas.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 2 osutatud operatiivsete isikuandmete liikide ja andmesubjektide kategooriate loetelude koostamiseks ja ajakohastamiseks, et võtta arvesse infotehnoloogia ja -ühiskonna arengut.

Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 116 sätestatud menetlust.

Euroopa Prokuratuur võib ajutiselt operatiivseid isikuandmeid töödelda eesmärgiga teha kindlaks, kas need andmed on tema ülesannete jaoks ja lõikes 1 osutatud eesmärkidel vajalikud. Kolleegium, tegutsedes Euroopa peaprokuröri ettepanekul ja olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, täpsustab selliste operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud tingimused, eelkõige seoses juurdepääsuga sellistele andmetele ja nende kasutamisega ning isikuandmete säilitamise tähtaegadega ja isikuandmete kustutamisega.

Euroopa Prokuratuur töötleb operatiivseid isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline ametiasutus andmed esitas või kust on andmed saadud.

Artiklite 57–62 kohaldamisel tegutseb Euroopa Prokuratuur vajaduse korral kooskõlas siseriikliku menetlusõigusega, milles käsitletakse andmesubjektile teabe andmise kohustust ja sellise teabe esitamata jätmise või piiratud või hilisema esitamise võimalust. Vajaduse korral konsulteerib asja menetlev Euroopa delegaatprokurör enne artiklitega 57–62 seoses otsuse tegemist teiste kriminaalasjaga seotud Euroopa delegaatprokuröridega.

Euroopa Prokuratuur vaatab korrapäraselt läbi töödeldavate operatiivsete isikuandmete säilitamise vajaduse. Selline läbivaatamine toimub hiljemalt iga kolme aasta järel pärast operatiivsete isikuandmete esmakordset töötlemist. Kui operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest asjaolust Euroopa Andmekaitseinspektorit.

Euroopa Prokuratuuri töödeldavaid operatiivseid isikuandmeid ei või säilitada kauem kui viis aastat pärast kriminaalasjas lõpliku õigeksmõistva otsuse tegemist; juhul kui süüdistatav leiti olevat süüdi, pikendatakse tähtaega seni, kuni määratud karistus on kantud või kuni karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata karistuse määranud liikmesriigi õiguse kohaselt.

Enne kui üks lõikes 2 osutatud tähtaegadest on möödunud, vaatab Euroopa Prokuratuur läbi operatiivsete isikuandmete säilitamise vajaduse, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused üles märkida. Kui otsust operatiivsete isikuandmete säilitamise jätkamise kohta ei tehta, kustutatakse need automaatselt.

Asjakohasel juhul ja võimaluste piires eristab Euroopa Prokuratuur operatiivseid isikuandmeid selgelt andmesubjektide eri kategooriate kaupa, nimelt:

Euroopa Prokuratuur eristab nii palju kui võimalik faktidel põhinevaid operatiivseid isikuandmeid isiklikel hinnangutel põhinevatest operatiivsetest isikuandmetest.

Euroopa Prokuratuur võtab kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et ebaõigeid, mittetäielikke või aegunud operatiivseid isikuandmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks. Sel eesmärgil kontrollib Euroopa Prokuratuur võimaluse korral operatiivsete isikuandmete kvaliteeti enne nende edastamist või kättesaadavaks tegemist. Operatiivsete isikuandmete edastamisel lisab Euroopa Prokuratuur võimaluse korral vajaliku teabe, mis võimaldab vastuvõtjal hinnata operatiivsete isikuandmete õigsust, täielikkust, usaldusväärsust ja ajakohasust.

Kui ilmneb, et edastatud on ebaõigeid operatiivseid isikuandmeid või operatiivseid isikuandmeid on edastatud ebaseaduslikult, teavitatakse sellest viivitamata vastuvõtjat. Sellisel juhul tuleb operatiivsed isikuandmed parandada, kustutada või nende töötlemist piirata kooskõlas artikliga 61.

Kui see on käesoleva määrusega nõutav, näeb Euroopa Prokuratuur ette isikuandmete töötlemise eritingimused ning teavitab selliste operatiivsete isikuandmete vastuvõtjat kõnealustest tingimustest ja nende järgimise nõudest.

Euroopa Prokuratuur täidab isikuandmete töötlemise eritingimusi, mille riigiasutused on ette näinud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 9 lõigetega 3 ja 4.

Operatiivsete isikuandmete edastamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele

Võttes arvesse käesoleva määruse kohaseid piiranguid, eriti selle artiklit 53, edastab Euroopa Prokuratuur operatiivseid isikuandmeid teisele liidu institutsioonile, organile või asutusele üksnes siis, kui andmed on vajalikud selle teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

Kui operatiivseid isikuandmeid edastatakse teise liidu institutsiooni, organi või asutuse taotluse alusel, kannavad edastamise seaduslikkuse eest vastutust nii vastutav töötleja kui vastuvõtja.

Euroopa Prokuratuur peab kontrollima teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevust ja andma operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkuse kohta esialgse hinnangu. Kui vajalikkuse osas tekib kahtlusi, taotleb Euroopa Prokuratuur vastuvõtjalt täiendavat teavet.

Teine liidu institutsioon, organ või asutus tagab, et operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida.

Teine liidu institutsioon, organ ja asutus töötleb operatiivseid isikuandmeid üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati.

Selliste operatiivsete isikuandmete töötlemine, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, ning geneetiliste andmete, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavate biomeetriliste andmete, tervist või seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevate operatiivsete isikuandmete töötlemine, on lubatud üksnes siis, kui see on rangelt vajalik Euroopa Prokuratuuri uurimise jaoks, sellele kohaldatakse andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks asjakohaseid kaitsemeetmeid ning üksnes juhul, kui need operatiivsed isikuandmed täiendavad muid, Euroopa Prokuratuuri poolt juba töödeldud operatiivseid isikuandmeid.

Käesoleva artikli kohaldamisest teavitatakse viivitamata andmekaitseametnikku.

Automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine, sealhulgas profiilianalüüs

Andmesubjektil on õigus sellele, et Euroopa Prokuratuur ei võta tema suhtes vastu otsust, mis põhineb üksnes andmete automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavad õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle sarnaselt märkimisväärset mõju.

Euroopa Prokuratuur võtab kõik mõistlikud meetmed, et esitada andmesubjektile kogu artiklis 58 osutatud teave. Ta teavitab andmesubjekti kõigist teda seoses artiklitega 56, 59–62 ja 75 toimuvast isikuandmete töötlemisest, tehes seda kokkuvõtlikus, arusaadavas ja hõlpsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat sõnastust. Kõnealune teave esitatakse asjakohaste vahendite abil, sealhulgas elektrooniliselt. Üldreeglina esitab vastutav töötleja teabe taotlusega samas vormis.

Euroopa Prokuratuur aitab kaasa andmesubjekti artiklite 58–62 kohaste õiguste teostamisele.

Euroopa Prokuratuur teavitab andmesubjekti põhjendamatu viivituseta ja vähemalt kolme kuu jooksul pärast viimaselt taotluse saamist kirjalikult taotluse alusel tehtud toimingutest.

Euroopa Prokuratuur näeb ette, et artikli 58 kohase teabe esitamine ning artiklite 56, 59–62 ja 75 kohane teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib Euroopa Prokuratuur kas:

küsida mõistlikku tasu, võttes arvesse halduskulu, mis kaasneb teabe esitamise või teavitamise või taotletud meetmete võtmisega, või

keelduda taotletud meetmete võtmisest.

Vastutaval töötlejal lasub kohustus tõendada, et taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane.

Kui Euroopa Prokuratuuril on põhjendatud kahtlused artiklis 59 või 61 osutatud taotluse esitanud füüsilise isiku isikusamasuse suhtes, võib Euroopa Prokuratuur nõuda andmesubjekti isiku tuvastamiseks vajaliku täiendava teabe esitamist.

Euroopa Prokuratuur teeb andmesubjektile kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;

andmekaitseametniku kontaktandmed;

operatiivsete isikuandmete töötlemise kavandatud eesmärk;

õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ning viimase kontaktandmed;

õigus taotleda Euroopa Prokuratuurilt andmesubjekti operatiivsete isikuandmetega tutvumist ning nende parandamist või kustutamist ning operatiivsete isikuandmete töötlemise piiramist.

Peale lõikes 1 osutatud teabe annab Euroopa Prokuratuur selleks, et andmesubjektil oleks võimalik oma õigusi teostada, talle konkreetsetel juhtudel järgmise täiendava teabe:

isikuandmete töötlemise õiguslik alus;

operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtaeg, või kui see ei ole võimalik, siis kõnealuse tähtaja määramise kriteeriumid;

asjakohasel juhul operatiivsete isikuandmete vastuvõtjate kategooriad, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

vajaduse korral täiendav teave, eriti juhul, kui operatiivsed isikuandmed on kogutud andmesubjekti teadmata.

Euroopa Prokuratuur võib asjaomase füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades andmesubjektile lõike 2 kohaselt teabe esitamist edasi lükata, piirata või teabe esitamata jätta sellises ulatuses ja määral, mil selline meede on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne:

ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamise vältimiseks;

kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku korra kaitsmiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide riikliku julgeoleku kaitsmiseks;

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

Andmesubjektil on õigus saada Euroopa Prokuratuurilt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid operatiivseid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda operatiivsete isikuandmete ja järgmise teabega:

Euroopa Prokuratuur võib asjaomase füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õigust täielikult või osaliselt piirata sellises ulatuses ja määral, mil selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne:

ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamise vältimiseks;

kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku korra kaitsmiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide riikliku julgeoleku kaitsmiseks;

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

Kui sellise teabe andmine kahjustaks mõnda lõikes 1 nimetatud eesmärki, teatab Euroopa Prokuratuur asjaomasele andmesubjektile üksnes kontrolli läbiviimisest, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Euroopa Prokuratuur töötleb tema kohta käivaid operatiivseid isikuandmeid või mitte.

Euroopa Prokuratuur teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Prokuratuuri otsuse suhtes Euroopa Kohtusse.

Euroopa Prokuratuur dokumenteerib otsuse faktilised ja õiguslikud alused. See teave tehakse vastava taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Operatiivsete isikuandmete parandamise, kustutamise või isikuandmete töötlemise piiramise õigus

Andmesubjektil on õigus nõuda, et Euroopa Prokuratuur parandaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad ebaõiged operatiivsed isikuandmed. Võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike operatiivsete isikuandmete täiendamist, sealhulgas täiendava õiendi esitamise teel.

Euroopa Prokuratuur kustutab operatiivsed isikuandmed põhjendamatu viivituseta ja andmesubjektil on õigus nõuda Euroopa Prokuratuurilt oma operatiivsete isikuandmete kustutamist põhjendamata viivituseta, kui isikuandmete töötlemisega rikutakse artiklite 47, 49 või 55 sätteid või kui operatiivsed isikuandmed tuleb kustutada Euroopa Prokuratuuri juriidilise kohustuse täitmiseks.

Euroopa Prokuratuur piirab isikuandmete kustutamise asemel nende töötlemist, kui:

andmesubjekt vaidlustab operatiivsete isikuandmete õigsuse ning nende õigsust või ebaõigsust ei ole võimalik kindlaks teha, või

operatiivseid isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil.

Juhul kui isikuandmete töötlemine on esimese lõigu punkti a kohaselt piiratud, teavitab Euroopa Prokuratuur andmesubjekti enne isikuandmete töötlemise piirangu kõrvaldamist.

Kui operatiivsete isikuandmete töötlemist on lõike 3 kohaselt piiratud, võib selliseid isikuandmeid töödelda, välja arvatud säilitamine, üksnes andmesubjekti või Euroopa Prokuratuuri menetluses poolena osaleva muu füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks või lõike 3 punkti b eesmärgil.

Euroopa Prokuratuur teavitab andmesubjekti kirjalikult, kui ta keeldub operatiivsete isikuandmete parandamisest või kustutamisest või nende töötlemise piiramisest ning esitab keeldumise põhjused. Euroopa Prokuratuur võib asjaomase füüsilise isiku põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades sellise teabe esitamise kohustust täielikult või osaliselt piirata määral, mil selline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne:

ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamise vältimiseks;

kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku korra kaitsmiseks;

Euroopa Liidu liikmesriikide riikliku julgeoleku kaitsmiseks;

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

Euroopa Prokuratuur teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Prokuratuuri otsuse suhtes Euroopa Liidu Kohtusse.

Euroopa Prokuratuur teavitab ebaõigete operatiivsete isikuandmete parandamisest pädevat asutust, kellelt ebaõiged operatiivsed isikuandmed pärinevad.

Juhul kui operatiivseid isikuandmeid on lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt parandatud, kustutatud või nende töötlemist on piiratud, teavitab Euroopa Prokuratuur sellest vastuvõtjaid ning vastuvõtjad peavad nende vastutuse alla kuuluvad operatiivsed isikuandmed parandama või kustutama või piirama nende töötlemist.

Andmesubjekti õiguste teostamine ja kontroll Euroopa Andmekaitseinspektori poolt

Artikli 58 lõikes 3, artikli 60 lõikes 2 ja artikli 61 lõikes 5 osutatud juhtudel võib andmesubjekt teostada oma õigusi ka Euroopa Andmekaitseinspektori kaudu.

Euroopa Prokuratuur teavitab andmesubjekti võimalusest teostada vastavalt lõikele 1 oma õigusi Euroopa Andmekaitseinspektori kaudu.

Kui teostatakse lõikes 1 osutatud õigust, teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor andmesubjekti vähemalt sellest, et kõik vajalikud kontrollid või läbivaatus on aset leidnud. Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab andmesubjekti ka õigusest pöörduda Euroopa Andmekaitseinspektori otsuse suhtes Euroopa Kohtusse.

Arvestades töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid eri tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab Euroopa Prokuratuur asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas käesoleva määrusega. Vajaduse korral vaadatakse kõnealused meetmed läbi ja neid ajakohastatakse.

Kui see on proportsionaalne isikuandmete töötlemise toimingutega, hõlmavad lõikes 1 osutatud meetmed asjakohaste andmekaitsepõhimõtete rakendamist Euroopa Prokuratuuri poolt.

Kui Euroopa Prokuratuur koos ühe või enama vastutava töötlejaga määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, on nad kaasvastutavad töötlejad. Nad määravad iga kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonna nende vastavate andmekaitsekohustuste täitmisel (eelkõige seoses andmesubjekti õiguste teostamise ja iga kaasvastutava töötleja kohustustega esitada teavet) läbipaistval viisil kindlaks omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja sel määral, kui iga sellise vastutava töötleja vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi õigusega. Sellises kokkuleppes võib määrata andmesubjektide jaoks kontaktpunkti.

Lõikes 1 osutatud kokkuleppes võetakse asjakohaselt arvesse iga kaasvastutava töötleja rolli ja suhteid andmesubjektidega. Kokkuleppe põhitingimused tehakse andmesubjektile teatavaks.

Sõltumata lõikes 1 osutatud kokkuleppe tingimustest, võib andmesubjekt kasutada oma käesoleva määruse kohaseid õigusi iga vastutava töötleja suhtes ja vastu.

Kui töödeldakse Euroopa Prokuratuuri nimel, kasutab Euroopa Prokuratuur ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Euroopa Prokuratuuri eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Üldise kirjaliku loa korral teavitab volitatud töötleja Euroopa Prokuratuuri kõigist kavandatavatest muudatustest, mis puudutavad teiste volitatud töötlejate lisamist või asendamist, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada selliste muudatuste suhtes vastuväiteid.

Volitatud töötleja töötleb andmeid volitatud töötlejat ja Euroopa Prokuratuuri omavahel siduva lepingu või liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohase siduva õigusakti alusel, mis on volitatud töötleja suhtes siduv ning milles sätestatakse töötlemise sisu ja kestus, töötlemise laad ja eesmärk, operatiivsete isikuandmete liik ja andmesubjektide kategooriad, Euroopa Prokuratuuri kohustused ja õigused. Kõnealuses lepingus või muus õigusaktis sätestatakse eelkõige see, et volitatud töötleja:

tegutseb üksnes vastutava töötleja suuniste alusel;

tagab, et operatiivseid isikuandmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib asjakohane õigusaktist tulenev konfidentsiaalsuskohustus;

aitab vastutaval töötlejal kõigi asjakohaste vahenditega tagada andmesubjekti õigusi käsitlevate sätete järgimine;

pärast töötlemisega seotud teenuste osutamise lõppu kustutab või tagastab Euroopa Prokuratuurile viimase valikul kõik operatiivsed isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad, välja arvatud juhul, kui liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse operatiivsete isikuandmete säilitamist;

teeb Euroopa Prokuratuurile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks.

järgib lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks.

Lõikes 3 osutatud leping või siduv õigusakt peab olema kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.

Kui volitatud töötleja rikub isikuandmete töötlemise eesmärkide ja vahendite määramisel käesoleva määruse sätteid, siis loetakse kõnealust volitatud töötlejat selle töötlemise suhtes vastutavaks töötlejaks.

Volitatud töötleja ja Euroopa Prokuratuuri või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, tohivad isikuandmeid töödelda ainult Euroopa Prokuratuuri vastava juhise korral, välja arvatud juhul, kui neid kohustab selleks liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi õigus.

Euroopa Prokuratuur rakendab teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti isikuandmete töötlemisest tulenevaid füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohtusid arvesse võttes nii isikuandmete töötlemise vahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, nagu pseudonümiseerimine, mis on vajalikud andmekaitsepõhimõtete (nagu võimalikult väheste andmete kogumine) tõhusaks rakendamiseks ja vajalike kaitsemeetmete lõimimiseks isikuandmete töötlemisse, et täita käesoleva määruse nõudeid ja kaitsta andmesubjektide õigusi.

Euroopa Prokuratuur rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et vaikimisi töödeldakse ainult operatiivseid isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise iga konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud kohustus kehtib kogutud operatiivsete isikuandmete hulga, töötlemise ulatuse, säilitamise aja ja nende kättesaadavuse suhtes. Eelkõige tagatakse selliste meetmetega see, et operatiivseid isikuandmeid ei tehta vaikimisi kättesaadavaks määramata arvule füüsilistele isikutele ilma asjaomase isiku sekkumiseta.

Euroopa Prokuratuur dokumenteerib kõik tema vastutusel toimuvate töötlemistoimingute kategooriad. See dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:

Euroopa Prokuratuuri kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

isikuandmete töötlemise eesmärgid;

andmesubjektide kategooriate ja operatiivsete isikuandmete liikide kirjeldus;

vastuvõtjate kategooriad, kellele operatiivseid isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

asjakohasel juhul teave operatiivsete isikuandmete edastamise kohta kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, sealhulgas andmed kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tuvastamiseks;

võimaluse korral eri andmekategooriate kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

võimaluse korral artiklis 73 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

Lõikes 1 osutatud dokumentatsioon on kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.

Euroopa Prokuratuur teeb kõnealuse dokumentatsiooni vastava taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Euroopa Prokuratuur säilitab kõigi automatiseeritud töötlemissüsteemides toimuvate järgmiste töötlemistoimingute logifailid: operatiivsetel eesmärkidel kasutatud operatiivsete isikuandmete kogumine, muutmine, lugemine, avalikustamine (sealhulgas edastamine), kombineerimine ja kustutamine. Lugemist ja avalikustamist kajastavad logifailid peavad võimaldama teha kindlaks nimetatud toimingute põhjenduse, kuupäeva ja aja, samuti teabe operatiivseid isikuandmeid lugenud ja avalikustanud isiku kohta ning võimaluse korral selliste operatiivsete isikuandmete vastuvõtjate nimed.

Logifaile kasutatakse üksnes operatiivsete isikuandmete töötlemise toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks, siseseireks, operatiivsete isikuandmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks ning kriminaalmenetluses. Asjaomased logifailid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks.

Euroopa Prokuratuur teeb kõnealuse dokumentatsiooni vastava taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Euroopa Prokuratuur teeb oma ülesannete täitmise käigus taotluse korral koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Kui teatavat tüüpi töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, hindab Euroopa Prokuratuur enne isikuandmete töötlemist kavandatavate töötlemistoimingute mõju operatiivsete isikuandmete kaitsele.

Lõikes 1 osutatud hindamine sisaldab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute üldkirjeldust, ohuhinnangut seoses andmesubjektide õiguste ja vabadustega, nende ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, turvameetmeid ja mehhanisme, mis tagavad operatiivsete isikuandmete kaitse ja tõendavad kooskõla käesoleva määrusega, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve.

Euroopa Prokuratuur konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektoriga enne, kui ta hakkab töötlema isikuandmeid, mis kantakse uude loodavasse andmete kogumisse, kui:

artiklis 71 sätestatud andmekaitsealasest mõjuhinnangust nähtub, et isikuandmete töötlemise tulemusena tekiks Euroopa Prokuratuuri poolt ohu leevendamiseks võetavate meetmete puudumise korral suur risk, või

isikuandmete töötlemise laadiga, eelkõige kui kasutatakse uusi tehnoloogiaid, mehhanisme või menetlusi, kaasneb suur oht andmesubjekti õigustele ja vabadustele.

Euroopa Andmekaitseinspektor võib koostada loetelu isikuandmete töötlemise toimingutest, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud eelnevat konsulteerimist.

Euroopa Prokuratuur esitab Euroopa Andmekaitseinspektorile artikli 71 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu ja taotluse korral ka muu teabe, mille alusel Euroopa Andmekaitseinspektor saab hinnata isikuandmete töötlemise vastavust nõuetele ning eelkõige andmesubjekti operatiivsete isikuandmete kaitset ähvardavaid ohtusid ja nendega seotud kaitsemeetmeid.

Kui Euroopa Andmekaitseinspektor on arvamusel, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatava isikuandmete töötlemisega rikutaks käesolevat määrust, eelkõige juhul, kui Euroopa Prokuratuur ei ole riske piisaval määral tuvastanud või leevendanud, annab Euroopa Andmekaitseinspektor hiljemalt kuue nädala jooksul alates konsulteerimistaotluse saamisest Euroopa Prokuratuurile kirjalikult nõu vastavalt artikli 85 kohaselt talle antud volitustele. Nimetatud tähtaega võib pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse kavandatud isikuandmete töötlemise keerukust. Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab Euroopa Prokuratuuri tähtaja pikendamisest ühe kuu jooksul alates konsulteerimistaotluse saamisest ning teatab tähtaja pikendamise põhjused.

Euroopa Prokuratuur rakendab teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti erineva tõenäosuse ja suurusega ohtusid füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele arvesse võttes ohule vastava turvalisuse taseme tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eelkõige seoses artiklis 55 osutatud operatiivsete isikuandmete eriliikide töötlemisega.

Euroopa Prokuratuur rakendab ohuhindamise alusel automatiseeritud andmetöötluse suhtes meetmeid, et:

keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate operatiivsete isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil kasutamine volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise loaga isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele operatiivsetele isikuandmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele on operatiivseid isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastatud või kättesaadavaks tehtud või millistele asutustele võib neid edastada või kättesaadavaks teha (andmeedastuse kontroll);

tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid operatiivseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes need sisestas (sisestamise kontroll);

hoida ära operatiivsete isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine operatiivsete isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (transpordi kontroll);

tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);

tagada, et süsteem toimib, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse (töökindlus) ja et süsteemirikked ei põhjustaks säilitatavate operatiivsete isikuandmete moonutamist (terviklus).

Isikuandmetega seotud rikkumise korral teatab Euroopa Prokuratuur isikuandmetega seotud rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorile põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral hiljemalt 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmetega seotud rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Kui Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitatakse hiljem kui 72 tunni jooksul, lisatakse teatele viivituse põhjendus.

Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt:

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja ligikaudne arv ning asjaomaste isikuandmekirjete liigid ja ligikaudne arv;

esitada andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

kirjeldada Euroopa Prokuratuuri poolt võetud või võtmiseks kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks.

Juhul ja niivõrd, kuivõrd lõikes 2 osutatud teavet ei ole võimalik esitada samal ajal, võib teabe esitada järk-järgult ilma põhjendamatu viivituseta.

Euroopa Prokuratuur dokumenteerib kõik lõikes 1 osutatud isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, mõju ja võetud parandusmeetmed. Dokumendid peavad võimaldama Euroopa Andmekaitseinspektoril kontrollida käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmist.

Kui isikuandmetega seotud rikkumine puudutab isikuandmeid, mis on edastatud teise vastutava töötleja poolt või teisele vastutavale töötlejale, edastab Euroopa Prokuratuur asjaomasele vastutavale töötlejale põhjendamatu viivituseta lõikes 3 osutatud teabe.

Kui isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teavitab Euroopa Prokuratuur andmesubjekti põhjendamatu viivituseta isikuandmetega seotud rikkumisest.

Andmesubjektile käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud teates kirjeldatakse selges ja lihtsas keeles isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning esitatakse vähemalt artikli 74 lõike 2 punktides b, c ja d sätestatud teave ja soovitused.

Lõikes 1 osutatud andmesubjekti teavitamist ei nõuta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Euroopa Prokuratuur on kehtestanud asjakohased tehnoloogilised ja korralduslikud kaitsemeetmed ja neid kohaldati isikuandmetega seotud rikkumisest mõjutatud isikuandmetele, kasutades eelkõige selliseid meetmeid, mis muudavad isikuandmed juurdepääsuõiguseta isikutele loetamatuks (näiteks krüpteerimine);

Euroopa Prokuratuur on võtnud hilisemad meetmed, mis tagavad, et lõikes 1 osutatud suure ohu teke andmesubjektide õigustele ja vabadustele ei ole enam tõenäoline, või

see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Sellisel juhul tehakse andmesubjekti teavitamise asemel avalik teadaanne või võetakse muu sarnane meede, millega teavitatakse kõiki andmesubjekte võrdselt tulemuslikul viisil.

Kui Euroopa Prokuratuur ei ole isikuandmetega seotud rikkumisest andmesubjekti veel teavitanud, võib Euroopa Andmekaitseinspektor pärast selle hindamist, kas isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu, sellist teavitamist Euroopa Prokuratuurilt nõuda või otsustada, et esineb üks lõikes 3 osutatud tingimustest.

Artikli 60 lõikes 3 osutatud tingimustel ja alustel võib andmesubjektile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitada hiljem või piiratud ulatuses või jätta selle esitamata.

Euroopa Prokuratuuri poolt töödeldavatele operatiivsetele isikuandmetele on käesoleva määrusega ettenähtud ulatuses juurdepääs üksnes Euroopa peaprokuröril, Euroopa prokuröridel, Euroopa delegaatprokuröridel ja neid abistavatel asjakohast luba omavatel töötajatel oma ülesannete täitmiseks.

Kolleegium määrab Euroopa peaprokuröri ettepaneku alusel andmekaitseametniku. Andmekaitseametniku ülesandeid täidab selleks spetsiaalselt nimetatud töötaja. Andmekaitseametnik on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ega või vastu võtta mingeid juhiseid.

Andmekaitseametniku valimisel lähtutakse tema ametialasest pädevusest ja eelkõige tema eksperditeadmistest andmekaitsealase õiguse ja andmekaitsetavade kohta ning suutlikkusest täita käesolevas määruses, eelkõige artiklis 79 osutatud ülesandeid.

Andmekaitseametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isiku andmekaitseametnikuna tegutsemise ning tema teiste ametlike tööülesannete vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võib ühe korra uuesti ametisse nimetada kokku kuni kaheksaks aastaks. Andmekaitseametniku võib ametist vabastada kolleegium üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul, kui andmekaitseametnik ei vasta enam oma ametikohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele.

Euroopa Prokuratuur avaldab andmekaitseametniku kontaktandmed ja edastab need Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Euroopa Prokuratuur tagab andmekaitseametniku nõuetekohase ja õigeaegse kaasamise kõikidesse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse.

Euroopa Prokuratuur toetab andmekaitseametnikku artiklis 79 osutatud ülesannete täitmisel, andes talle kõnealuste ülesannete täitmiseks ja eksperditeadmiste taseme hoidmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääsu isikuandmetele ja isikuandmete töötlemise toimingutele.

Euroopa Prokuratuur tagab, et andmekaitseametnik ei saa nende ülesannete täitmiseks mingeid juhiseid. Kolleegium ei saa andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisega seoses ametist vabastada ega karistada. Andmekaitseametnik annab vahetult aru Euroopa peaprokurörile.

Andmesubjektid võivad pöörduda andmekaitseametniku poole kõigis küsimustes, mis on seotud nende isikuandmete töötlemise ning nende käesolevast määrusest ja määrusest (EÜ) nr 45/2001 tulenevate õiguste kasutamisega.

Kolleegium võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi.

Euroopa Prokuratuur annab andmekaitseametnikule tema ametikohustuste täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid.

Andmekaitseametnik ja tema töötajad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega kooskõlas artikliga 108.

Eelkõige on andmekaitseametnikul isikuandmete töötlemisega seoses järgmised ülesanded:

tagada sõltumatul viisil Euroopa Prokuratuuri tegevuse vastavus käesolevas määruses sätestatud andmekaitsealastele sätetele, määruse (EÜ) nr 45/2001 sätetele ja Euroopa Prokuratuuri kodukorra asjakohastele andmekaitset käsitlevatele sätetele; see hõlmab käesoleva määruse, muude liidu või siseriiklike andmekaitsealaste õigusnormide ja Euroopa Prokuratuuri isikuandmete kaitse põhimõtete järgimist, sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamist, isikuandmete töötlemise toimingutes osalevate töötajate teadlikkuse suurendamist ja koolitamist ning seonduvat auditeerimist;

teavitada ja nõustada Euroopa Prokuratuuri ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega tulenevalt käesolevast määrusest ja muudest liidu või siseriiklikest andmekaitsealastest õigusnormidest;

anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle läbiviimist vastavalt artiklile 71;

tagada, et isikuandmete edastamise ja saamise kohta peetakse arvestust vastavalt Euroopa Prokuratuuri kodukorras sätestavatele eeskirjadele;

teha koostööd Euroopa Prokuratuuri töötajatega, kes vastutavad andmetöötlust käsitlevate menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;

tagada, et andmesubjekte teavitatakse nende käesoleva määruse kohastest õigustest;

tegutseda Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktpunktina isikuandmete töötlemise küsimustes, sealhulgas artiklis 72 osutatud eelneva konsulteerimise puhul, ning anda vajaduse korral nõu ka muudes küsimustes;

koostada aastaaruanne ning edastada see Euroopa peaprokurörile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab andmekaitseametnik määruses (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid.

Andmekaitseametnikul ja andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Euroopa Prokuratuuri töötajatel on juurdepääs Euroopa Prokuratuuris töödeldavatele isikuandmetele ja Euroopa Prokuratuuri ruumidele, niivõrd kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik.

Kui andmekaitseametnik leiab, et määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid, mis käsitlevad halduslikku laadi isikuandmete töötlemist, või käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad operatiivsete isikuandmete töötlemist, ei ole järgitud, teavitab ta sellest Euroopa peaprokuröri ja palub tal mittevastavus kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui Euroopa peaprokurör ei kõrvalda isikuandmete töötlemise nõuetele mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja arutamiseks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Euroopa Prokuratuur võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et järgitakse käesoleva määruse muid sätteid, eelkõige artiklit 53, üksnes juhul, kui on täidetud artiklites 80–83 sätestatud tingimused, nimelt:

andmete edastamine on vajalik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks;

operatiivseid isikuandmeid edastatakse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastutavale töötlejale, kes on pädev asutus artiklis 104 osutatud eesmärkidel;

kui kooskõlas käesoleva artikliga edastatavad operatiivsed isikuandmed on Euroopa Prokuratuurile edastanud või kättesaadavaks teinud Euroopa Liidu liikmesriik, peab Euroopa Prokuratuur saama edastamiseks selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse eelneva loa kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune Euroopa Liidu liikmesriik on andnud selliseks edastamiseks kas üldise või konkreetsetel tingimustel kohaldatava loa;

komisjon on käesoleva määruse artikli 81 kohaselt otsustanud, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme, või sellise kaitse piisavust käsitleva otsuse puudumise korral on asjakohasel juhul kehtestatud või on olemas piisavad kaitsemeetmed artikli 82 kohaselt, või nii sellise kaitse piisavust käsitleva otsuse kui ka artikli selliste piisavate kaitsemeetmete puudumise korral kohaldatakse artiklis 83 konkreetsete olukordade puhuks ette nähtud erandit, ning

kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab andmed edasi muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon küsima Euroopa Prokuratuurilt selliseks edasisaatmiseks eelnevat luba ning Euroopa Prokuratuur võib sellise loa anda üksnes pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja operatiivsete isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.

Euroopa Prokuratuur võib operatiivseid isikuandmeid edastada ilma lõike 1 punkti c kohase Euroopa Liidu liikmesriigi eelneva loata üksnes juhul, kui operatiivsete isikuandmete edastamine on vajalik Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava või Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve kahjustava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks ning eelnevat luba ei ole võimalik õigeaegselt saada. Eelneva loa andmise eest vastutavat asutust teavitatakse viivitamata.

Euroopa Liidu liikmesriigil, institutsioonil, organil või asutusel on keelatud edastada Euroopa Prokuratuurilt saadud operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Seda ei kohaldata juhul, kui Euroopa Prokuratuur on andnud loa selliseks edastamiseks pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edastatakse. Seda Euroopa Prokuratuurilt eelneva loa saamise nõuet ei kohaldata asjade puhul, mis on edastatud pädevatele riiklikele asutustele vastavalt artiklile 34.

Artikleid 80–83 kohaldatakse eesmärgiga tagada, et ei kahjustata füüsiliste isikute kaitse taset, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja liidu õigusega.

Euroopa Prokuratuur võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui komisjon on teinud otsuse vastavalt direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 36, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme.

Kaitse piisavust käsitleva otsuse puudumise korral võib Euroopa Prokuratuur edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel:

operatiivsete isikuandmete kaitseks võetavad asjakohased kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult siduvas aktis, või

vastutav töötleja on hinnanud kõiki operatiivsete isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid ning leidnud, et kehtestatud on kõik operatiivsete isikuandmete kaitse seisukohalt asjakohased kaitsemeetmed.

Euroopa Prokuratuur teatab Euroopa Andmekaitseinspektorile lõike 1 punkti b kohaste edastamiste liigid.

Lõike 1 punktil b põhinev edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed ning edastamise põhjendus ja edastatud operatiivsed isikuandmed, tehakse Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks taotluse alusel.

Kaitse piisavuse otsuse või artikli 82 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral võib Euroopa Prokuratuur edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes tingimusel, et edastamine on vajalik:

andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks;

Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks, või

konkreetsetes kriminaalasjades Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Prokuratuur otsustab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles avaliku huvi edastamise vastu.

Kui edastamine põhineb lõikel 1, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed, edastamise põhjendus ja edastatud operatiivsed isikuandmed, dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Operatiivsete isikuandmete edastamine kolmandates riikides asuvatele vastuvõtjatele

Erandina artikli 80 lõike 1 punktist b ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mis tahes rahvusvahelise lepingu kohaldamist, võib Euroopa Prokuratuur üksikutel erijuhtumitel edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandates riikides asuvatele vastuvõtjatele otse üksnes juhul, kui järgitakse käesoleva peatüki muid sätteid ja kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

edastamine on rangelt vajalik käesoleva määrusega Euroopa Prokuratuurile ettenähtud ülesannete täitmiseks artikli 49 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel;

Euroopa Prokuratuur leiab, et ükski asjaomase andmesubjekti põhiõigus ega -vabadus ei kaalu konkreetse kriminaalasja puhul üles edastamist vajalikuks tegevat avalikku huvi;

Euroopa Prokuratuur leiab, et edastamine kolmanda riigi asutusele, kes on pädev artikli 49 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ei ole tõhus või asjakohane, eelkõige sellepärast, et seda ei ole võimalik teha õigeaegselt;

kolmanda riigi asutust, kes on pädev artikli 49 lõikes 1 osutatud eesmärkidel, teavitatakse põhjendamatu viivituseta, välja arvatud juhul, kui see ei ole tõhus või asjakohane;

Euroopa Prokuratuur teavitab vastuvõtjat konkreetsest eesmärgist või konkreetsetest eesmärkidest, millega seoses vastuvõtja operatiivseid isikuandmeid töödelda võib, eeldusel et selline töötlemine on vajalik.

Lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping on Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheline jõusolev kahepoolne või mitmepoolne rahvusvaheline leping kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas.

Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemisel Euroopa Prokuratuuris, samuti nõustada Euroopa Prokuratuuri ja andmesubjekte kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Sel eesmärgil täidab Euroopa andmekaitseinspektor käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud ülesandeid, kasutab talle käesoleva artikli lõikega 3 antud volitusi ning teeb vastavalt artiklile 87 koostööd riiklike järelevalveasutustega.

Käesoleva määruse alusel Euroopa Andmekaitseinspektor:

kuulab ja uurib kaebusi ning teeb tulemuse andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;

teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimist ning teeb tulemuse andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;

jälgib ja tagab, et kohaldataks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemisel Euroopa Prokuratuuris;

nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Euroopa Prokuratuuri kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta operatiivsete isikuandmete töötlemisel.

Käesoleva määruse alusel võib Euroopa Andmekaitseinspektor:

nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

edastada operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Euroopa Prokuratuurile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

konsulteerida Euroopa Prokuratuuriga, kui taotlused kasutada teatud õigusi seoses operatiivsete isikuandmetega on artikleid 56 kuni 62 rikkudes tagasi lükatud;

edastada asja arutamiseks Euroopa Prokuratuurile;

anda Euroopa Prokuratuurile korralduse parandada või kustutada operatiivsed isikuandmed, mida Euroopa Prokuratuur on töödelnud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid rikkudes, või piirata selliste andmete töötlemist ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud, tingimusel et see ei sega Euroopa Prokuratuuri juhitavat uurimist või süüdistuse esitamist;

edastada asja aluslepingutes sätestatud tingimustel arutamiseks Euroopa Kohtusse;

sekkuda Euroopa Kohtusse antud asjade arutamisse.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on juurdepääs Euroopa Prokuratuuris töödeldavatele operatiivsetele isikuandmetele ja Euroopa Prokuratuuri ruumidele niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

Euroopa Andmekaitseinspektor koostab Euroopa Prokuratuuri üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande.

Euroopa Andmekaitseinspektor ja tema personal on kohustatud nii ametiajal kui ka pärast ametist lahkumist hoidma ametisaladust igasuguse konfidentsiaalse teabe suhtes, mis neile ametikohustuste täitmisel on teatavaks saanud.

Euroopa Andmekaitseinspektor teeb riiklike järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused Euroopa Liidu liikmesriikide tavades või leiab võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise Euroopa Prokuratuuri teabeedastuskanalite kaudu või seoses ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja tõlgendamise osas tõstatatud küsimustega.

Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevad riiklikud järelevalveasutused võivad lõikes 1 osutatud juhtudel, tegutsedes oma pädevuse piires, vajaduse korral vahetada asjakohast teavet ning abistada üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsida käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud raskusi, uurida sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud probleeme, koostada ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja suurendada teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

Määrusega (EL) 2016/679 loodud Euroopa Andmekaitsenõukogu täidab ka direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 51 sätestatud ülesandeid käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, eelkõige nendes, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.

Igal andmesubjektil on õigus esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus, kui andmesubjekt leiab, et andmesubjektiga seotud operatiivsete isikuandmete töötlemisel Euroopa Prokuratuuris on rikutud käesoleva määruse sätteid.

Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab andmesubjekti kaebuse menetlemise edenemisest ja tulemusest, kaasa arvatud artikli 89 kohase õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.

Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste peale esitatakse Euroopa Kohtusse.

Euroopa peaprokurör vastutab eelarve koostamise kohta otsuste ettevalmistamise ja nende kolleegiumile vastuvõtmiseks esitamise eest.

Haldusdirektor eelarvevahendite käsutajana vastutab Euroopa Prokuratuuri eelarve täitmise eest.

Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostab Euroopa peaprokurör haldusdirektori ettepaneku põhjal Euroopa Prokuratuuri tulude ja kulude eelarvestuse. See tulude ja kulude eelarvestus esitatakse Euroopa Prokuratuuri eelarves.

Euroopa Prokuratuuri eelarves esitatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Ilma et see piiraks muude rahaliste vahendite kasutamist, koosnevad Euroopa Prokuratuuri tulud järgmisest:

liidu osamaks, mis on kirjendatud liidu üldeelarvesse, võttes arvesse lõikeid 7 ja 8;

tasud väljaannete ja muude Euroopa Prokuratuuri osutatavate teenuste eest.

Euroopa Prokuratuuri kulud sisaldavad Euroopa peaprokuröri, Euroopa prokuröride, Euroopa delegaatprokuröride, haldusdirektori ja Euroopa Prokuratuuri töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Kui Euroopa delegaatprokurörid tegutsevad Euroopa Prokuratuuri raames, käsitatakse Euroopa delegaatprokuröridele sellise tegevusega kaasnevaid asjakohaseid kulusid Euroopa Prokuratuuri tegevuskuludena.

Euroopa Prokuratuuri tegevuskulud ei sisalda üldjuhul pädevate riiklike asutuste poolt võetud uurimismeetmetega seotud kulusid ja tasuta õigusabiga seotud kulusid. Need sisaldavad siiski Euroopa Prokuratuuri eelarve piires teatavaid uurimise ja süüdistuste esitamisega seotud kulusid, nagu on sätestatud lõikes 6.

Tegevuskulud sisaldavad samuti kriminaalasjade haldamise süsteemi loomist, koolitus- ja lähetuskulusid ning Euroopa Prokuratuuri sisemiseks toimimiseks vajalike tõlgetega seotud kulusid, näiteks alalise koja jaoks tehtavate tõlgete kulusid.

Kui Euroopa Prokuratuuri nimel rakendatakse erakordselt kulukat uurimismeedet, võivad Euroopa delegaatprokurörid omal algatusel või pädevate riigiasutuste põhjendatud taotluse korral konsulteerida alalise kojaga selles, kas uurimismeetme kulusid saaks osaliselt katta Euroopa Prokuratuur. Selline konsulteerimine ei või uurimist edasi lükata.

Alaline koda võib seejärel pärast haldusdirektoriga konsulteerimist ja võttes arvesse konkreetsetel asjaoludel rakendatud meetme proportsionaalsust ja sellega kaasnevaid erakorralisi kulusid, otsustada taotlus rahuldada või tagasi lükata vastavalt Euroopa Prokuratuuri kodukorras sätestatavatele eeskirjadele, mis käsitlevad nende kriteeriumide hindamist. Haldusdirektor otsustab seejärel, kui suur summa toetuseks antakse, lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest. Haldusdirektor teavitab viivitamata asja menetlevat Euroopa delegaatprokuröri summa suuruse osas tehtud otsusest.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 332 kannavad käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud Euroopa Prokuratuuri kulud liikmesriigid. Nende Euroopa Liidu liikmesriikide kulusid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, kohandatakse vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 ( 6 ) artiklile 11.

Lõiget 7 ei kohaldata liidu institutsioonide halduskulude suhtes, mis tulenevad tõhustatud koostöö rakendamisest Euroopa Prokuratuuri asutamisel.

Igal aastal koostab Euroopa peaprokurör haldusdirektori ettepaneku põhjal Euroopa Prokuratuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Euroopa peaprokurör saadab eelarvestuse projekti kolleegiumile vastuvõtmiseks.

Euroopa Prokuratuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Euroopa Prokuratuur esitab lõpliku eelarvestuse projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kavandit, komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

Komisjon esitab eelarvestuse projekti koos liidu üldeelarve projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“).

Selle eelarvestuse projekti põhjal kannab komisjon liidu üldeelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Euroopa Prokuratuuri toetuseks kasutatavad assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Prokuratuuri ametikohtade loetelu.

Kolleegium võtab Euroopa peaprokuröri ettepaneku alusel Euroopa Prokuratuuri eelarve vastu. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda sama korra kohaselt, mida kasutati esialgse eelarve vastuvõtmiseks.

Kõikide hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad olulist mõju Euroopa Prokuratuuri eelarvele, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 ( 7 ) artiklit 88.

Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutajana tegutsev haldusdirektor täidab Euroopa Prokuratuuri eelarvet omal vastutusel ja eelarves heakskiidetud piires.

Haldusdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Euroopa Prokuratuuri peaarvepidaja edastab eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta (aasta n + 1) 1. märtsiks.

Euroopa Prokuratuur saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

Komisjoni peaarvepidaja saadab komisjoni raamatupidamisaruandega konsolideeritud Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale igale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõikega 1 esitab kontrollikoda oma tähelepanekud Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta hiljemalt järgmise aasta 1. juuniks.

Kohe pärast kontrollikoja poolt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 alusel Euroopa Prokuratuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta tehtud tähelepanekute kättesaamist, koostab Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutaja omal vastutusel Euroopa Prokuratuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle kolleegiumile arvamuse saamiseks.

Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos artiklis 5 osutatud kolleegiumi arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

Euroopa Prokuratuuri lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt vastavale eelarveaastale järgneva aasta 15. novembriks.

Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka komisjonile.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Euroopa peaprokurör koostab haldusdirektori ettepaneku alusel Euroopa Prokuratuuri suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti. Need eeskirjad võtab vastu kolleegium pärast komisjoniga konsulteerimist. Finantseeskirjad ei tohi kõrvale kalduda delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 sätestatud eeskirjadest, välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik Euroopa Prokuratuuri tööks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Euroopa peaprokuröri ja Euroopa prokuröride, Euroopa delegaatprokuröride, haldusdirektori ja Euroopa Prokuratuuri töötajate suhtes kohaldatakse ametnike personalieeskirju ja teenistustingimusi ning liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud eeskirju, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid võetakse Euroopa Prokuratuuri tööle ajutiste teenistujatena teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Euroopa Prokuratuuri töötajad võetakse tööle vastavalt Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Volitusi, mis on töölepingute sõlmimiseks antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ja teenistustingimustega, kasutab kolleegium. Kolleegium võib delegeerida need volitused haldusdirektorile kasutamiseks Euroopa Prokuratuuri töötajate suhtes. Käesolevas lõikes osutatud volituste delegeerimine ei puuduta Euroopa peaprokuröri, Euroopa prokuröre, Euroopa delegaatprokuröre ega haldusdirektorit.

Kolleegium võtab vastu asjakohased eeskirjad personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks vastavalt personalieeskirjade artiklile 110. Kolleegium võtab programmdokumendi osana vastu ka personaliressursi kava.

Euroopa Prokuratuuri ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Euroopa delegaatprokurörid tegutsevad erinõustajana vastavalt teenistustingimuste artiklitele 5, 123 ja 124. Pädevad riigiasutused toetavad Euroopa delegaatprokuröre käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja hoiduvad rakendamast meedet või poliitikat, mis võib kahjustada nende karjääri või staatust siseriiklikus prokuratuurisüsteemis. Eelkõige annavad pädevad riigiasutused Euroopa delegaatprokuröridele nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja varustuse ning tagavad nende täieliku integreerimise siseriiklikusse prokuratuurisüsteemi. Tagatakse asjakohane kord, et säiliksid Euroopa delegaatprokuröride sotsiaalkindlustuse, pensioni ja kindlustuskattega seotud õigused siseriikliku skeemi alusel. Samuti tagatakse, et Euroopa delegaatprokuröride kogu töötasu ei ole väiksem sellest, mida nad saaksid siis, kui nad oleksid jäänud ainult siseriikliku prokuröri ametikohale. Euroopa delegaatprokuröride üldised töötingimused ja töökeskkond kuuluvad pädevate siseriiklike õigusasutuste vastutusalasse.

Euroopa prokurörid ja Euroopa delegaatprokurörid ei saa uurimis- ja süüdistuspädevuste elluviimisel muid kui artiklis 6 selgesõnaliselt sätestatud korraldusi, suuniseid või juhiseid.

Teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel liidu institutsioonides, organites ja asutustes töötavatele ajutistele teenistujatele, kelle Euroopa Prokuratuur võtab tööle lepingu alusel, mis on sõlmitud mitte hiljem kui üks aasta pärast seda, kui Euroopa Prokuratuur saab kooskõlas artikli 120 lõikes 2 osutatud otsusega töövalmis, pakutakse lepingut liidu teenistustingimuste artikli 2 punkti f alusel, kusjuures kõik muud lepingutingimused jäävad samaks, ilma et see piiraks vajadust järgida teenistustingimustest tulenevaid kohustusi. Nende ajutiste teenistujate puhul loetakse, et kogu nende karjäär on toimunud Euroopa Prokuratuuris.

Teenistustingimuste artiklite 3a või 3b alusel liidu institutsioonides töötavatele lepingulistele töötajatele, kelle Euroopa Prokuratuur võtab tööle lepingu alusel, mis on sõlmitud mitte hiljem kui üks aasta pärast seda, kui Euroopa Prokuratuur saab kooskõlas artikli 120 lõikes 2 osutatud otsusega töövalmis, pakutakse lepingut teenistustingimuste artikli 3a alusel, kusjuures kõik muud lepingutingimused jäävad samaks. Nende lepinguliste töötajate puhul loetakse, et kogu nende karjäär on toimunud Euroopa Prokuratuuris.

Teenistustingimuste artikli 2 punkti f alusel liidu organites või asutustes töötavatele ajutistele teenistujatele ning teenistustingimuste artikli 3a alusel liidu organites või asutustes töötavatele lepingulistele töötajatele, kelle Euroopa Prokuratuur võtab tööle lepingu alusel, mis on sõlmitud mitte hiljem kui üks aasta pärast seda, kui Euroopa Prokuratuur saab kooskõlas artikli 120 lõikes 2 osutatud otsusega töövalmis, pakutakse lepingut samadel tingimustel. Nende teenistujate puhul loetakse, et kogu nende karjäär on toimunud Euroopa Prokuratuuris.

Euroopa Prokuratuur võib kasutada lisaks oma töötajatele lähetatud siseriiklikke eksperte ja muid isikuid, kes on tema käsutuses, kuid kelle tööandja ta ei ole. Lähetatud siseriiklikud eksperdid alluvad Euroopa Prokuratuuri ülesannetega seotud kohustusi täites Euroopa peaprokurörile.

Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad siseriiklike ekspertide Euroopa Prokuratuuri lähetamise kohta või muude isikute kohta, kes on Euroopa Prokuratuuri käsutuses, kuid kelle tööandja ta ei ole.

Niivõrd, kuivõrd see on vajalik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks, võib Euroopa Prokuratuur luua ja säilitada koostöösuhteid liidu institutsioonide, organite ja asutustega, kooskõlas nende vastavate eesmärkidega, nende Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutustega, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, ning kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Niivõrd, kuivõrd see on vajalik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks, võib Euroopa Prokuratuur kooskõlas artikliga 111 vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega otse kõiki andmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel võib Euroopa Prokuratuur sõlmida koostöölepingud lõikes 1 osutatud üksustega. Need koostöölepingud on tehnilist ja/või operatiivset laadi ning nende eesmärk on eelkõige pooltevahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine. Koostöölepingud ei tohiks olla aluseks, millega võimaldatakse vahetada isikuandmeid, ega avaldada õiguslikult siduvat mõju liidule ja selle liikmesriikidele.

Euroopa Prokuratuur loob ja säilitab tihedad suhted Eurojustiga, mis põhinevad vastastikusel koostööl nende vastavate volituste piires ning nendevaheliste operatiivsete, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud käesolevas artiklis. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühiste probleemide arutamiseks kohtuvad Euroopa peaprokurör ja Eurojusti president regulaarselt.

Euroopa Prokuratuur võib operatiivküsimuste puhul kaasata Eurojusti oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusse, muu hulgas:

jagada oma uurimiste kohta teavet, sealhulgas isikuandmeid, kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega;

paluda Eurojustil või tema pädeval liikmesriigi liikmel (pädevatel liikmesriikide liikmetel) anda Euroopa Prokuratuurile abi tema otsuste või vastastikuse õigusabi taotluste edastamisel Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes on Eurojusti liikmed, kuid ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamises, või kolmandatele riikidele ja nende otsuste või taotluste täitmisel kõnealustes liikmesriikides.

Euroopa Prokuratuuril on kaudne juurdepääs Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel. Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud andmete ja Eurojusti hallatavate andmete kattumise tuvastamisel teavitatakse sellest nii Eurojusti kui ka Euroopa Prokuratuuri ning andmed Eurojustile esitanud Euroopa Liidu liikmesriiki. Euroopa Prokuratuur võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada Eurojustile juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel.

Euroopa Prokuratuur võib tugineda Eurojusti haldustoele ja -vahenditele. Sel eesmärgil võib Eurojust osutada Euroopa Prokuratuurile ühist huvi pakkuvaid teenuseid. Üksikasju reguleeritakse kokkuleppega.

Euroopa Prokuratuur loob ja säilitab tihedad suhted Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), mis põhinevad vastastikusel koostööl nende vastavate volituste piires ning teabevahetusel. Nende suhete eesmärk on eelkõige tagada kõigi olemasolevate vahendite kasutamine liidu finantshuvide kaitseks OLAFi poolt Euroopa Prokuratuurile pakutava täiendavuse ja toe kaudu.

Ilma et see piiraks lõikes 3 sätestatud meetmeid, juhul kui Euroopa Prokuratuur viib läbi kriminaaluurimist kooskõlas käesoleva määrusega, ei alusta OLAF samade asjaolude kohta ühtegi paralleelset haldusjuurdlust.

Euroopa Prokuratuuri poolt läbiviidava uurimise käigus võib Euroopa Prokuratuur paluda OLAFil kooskõlas tema volitustega toetada või täiendada Euroopa Prokuratuuri tegevust, eelkõige:

anda teavet, teha analüüse (sh kohtuekspertiisi analüüse), pakkuda eksperdiabi ja operatiivtuge;

hõlbustada pädevate siseriiklike haldusasutuste ja liidu organite konkreetsete meetmete koordineerimist;

viia läbi haldusuurimisi.

Euroopa Prokuratuur võib selleks, et võimaldada OLAFil kaaluda sobivat haldusmeedet oma volituste piires, anda OLAFile asjakohast teavet kriminaalasjade kohta, mille puhul Euroopa Prokuratuur on otsustanud uurimist mitte läbi viia või mille ta on õpetanud.

Euroopa Prokuratuuril on kaudne juurdepääs OLAFi juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel. Iga kord, kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri poolt kriminaalasjade haldamise süsteemi sisestatud andmete ja OLAFi hallatavate andmete vahel, teavitatakse sellest nii OLAFit kui ka Euroopa Prokuratuuri. Euroopa Prokuratuur võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada OLAFile juurdepääs kriminaalasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel.

Euroopa Prokuratuur loob ja säilitab tihedad suhted Europoliga. Selleks sõlmivad nad koostöölepingu, milles sätestatakse koostöö üksikasjad.

Kui see on tema uurimise eesmärgil vajalik, võib Euroopa Prokuratuur taotluse alusel hankida tema pädevusse kuuluva iga kuriteo kohta Europoli valdusse kuuluvat mis tahes teavet ja ta võib ka paluda Europolil toetada Euroopa Prokuratuuri teostatavat konkreetset uurimist teabe analüüsimisega.

Euroopa Prokuratuur loob ja säilitab koostöösuhted komisjoniga, eesmärgiga kaitsta liidu finantshuve. Selleks sõlmivad nad lepingu, milles sätestatakse koostöö üksikasjad.

Ilma et see piiraks Euroopa Prokuratuuri uurimiste nõuetekohast läbiviimist ja konfidentsiaalsust, esitab Euroopa Prokuratuur asjaomasele liidu institutsioonile, organile või asutusele ja muudele kannatanutele viivitamata piisavalt teavet, et need saaks võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige:

võtta sellega seoses haldusmeetmeid, näiteks kaitsemeetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks. Euroopa Prokuratuur võib soovitada liidu institutsioonile, organile või asutusele konkreetseid meetmeid;

sekkuda menetlusse tsiviilhagejana;

võtta meetmeid liidu eelarvesse tagasimaksmisele kuuluvate summade haldusliku sissenõudmise eesmärgil või distsiplinaarmeetmeid.

Artikli 99 lõikes 3 osutatud koostöölepingud kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võivad eelkõige käsitleda strateegilise teabe vahetamist ja kontaktametnike lähetamist Euroopa Prokuratuuri.

Euroopa Prokuratuur võib kokkuleppel asjaomaste pädevate ametiasutustega määrata kontaktpunktid kolmandates riikides, et hõlbustada koostööd kooskõlas Euroopa Prokuratuuri operatiivsete vajadustega.

Rahvusvahelised lepingud ühe või mitme kolmanda riigiga, mis liit on Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvates valdkondades sõlminud või millega ta ühineb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, nagu Euroopa Prokuratuuri ja nende kolmandate riikide vahel kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevad rahvusvahelised lepingud, on Euroopa Prokuratuurile siduvad.

Lõike 3 kohase lepingu puudumise korral tunnistavad liikmesriigid, kui see on asjakohase mitmepoolse rahvusvahelise lepingu alusel lubatud ja kui kolmas riik seda aktsepteerib, Euroopa Prokuratuuri pädevaks asutuseks nende vahel sõlmitud vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevate mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks, sealhulgas, kui see on vajalik ja võimalik, selliste lepingute muutmise teel, ning vajaduse korral teavitavad sellisest tunnistamisest.

Liikmesriigid võivad samuti teavitada Euroopa Prokuratuurist kui pädevast asutusest muude nende poolt sõlmitud vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks, sealhulgas selliste lepingute muutmise teel.

Käesoleva artikli lõike 3 kohase lepingu või käesoleva artikli lõike 4 kohase tunnistamise puudumise korral võib asja menetlev Euroopa delegaatprokurör kooskõlas artikli 13 lõikega 1 kasutada kolmandate riikide ametiasutuste käest kriminaalasjades õigusabi taotlemiseks oma liikmesriigi siseriikliku prokuröri volitusi, tuginedes kõnealuse liikmesriigi sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele või siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral kasutades pädevaid riigiasutusi. Sellisel juhul teavitab Euroopa delegaatprokurör kolmandate riikide ametiasutusi, või püüab saada kolmandate riikide asutustelt luba, et selliselt kogutud tõendeid kasutatakse Euroopa Prokuratuuri poolt käesoleva määruse kohaldamiseks. Igal juhul teavitatakse kolmandat riiki nõuetekohaselt sellest, et taotlusele antava vastuse lõplik saaja on Euroopa Prokuratuur.

Kui Euroopa Prokuratuur ei saa täita oma ülesandeid käesoleva artikli lõikes 3 või 4 osutatud rahvusvahelise lepingu põhjal, võib Euroopa Prokuratuur taotleda kriminaalasjades õigusabi kolmandate riikide ametiasutustelt ka konkreetses asjas ja toimides oma sisulise pädevuse piires. Euroopa Prokuratuur täidab tingimusi, mida need ametiasutused võivad kehtestada selle põhjal antud teabe kasutamiseks.

Tingimusel et järgitakse käesoleva määruse muid sätteid, võib Euroopa Prokuratuur taotluse korral anda kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele uurimiste läbiviimiseks või kriminaaluurimistes tõenditena kasutamiseks teavet või tõendeid, mis juba on Euroopa Prokuratuuri valduses. Asja menetlev Euroopa delegaatprokurör teeb pärast alalise kojaga konsulteerimist otsuse iga sellise teabe või tõendite üleandmise kohta kooskõlas oma liikmesriigi siseriikliku õiguse ja käesoleva määrusega.

Kui on vaja taotleda isiku väljaandmist, võib asja menetlev Euroopa delegaatprokurör taotleda oma liikmesriigi pädevalt asutuselt väljaandmistaotluse esitamist kooskõlas kohaldatavate lepingute ja/või siseriikliku õigusega.

Suhted Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel

Artikli 99 lõikes 3 osutatud koostöölepingud nende Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutustega, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, võivad eelkõige käsitleda strateegilise teabe vahetamist ja kontaktametnike lähetamist Euroopa Prokuratuuri.

Euroopa Prokuratuur võib kokkuleppel asjaomaste pädevate asutustega määrata kontaktpunktid nendes Euroopa Liidu liikmesriikides, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa prokuratuuri asutamisel, et hõlbustada koostööd kooskõlas Euroopa Prokuratuuri vajadustega.

Sellise õigusakti puudumise korral, millega reguleeritakse koostööd kriminaalasjades ja üleandmist Euroopa Prokuratuuri ning nende Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, teavitavad liikmesriigid oma suhetes Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, Euroopa Prokuratuurist kui tema pädevusse kuuluvates kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate kohaldatavate liidu õigusaktide rakendamise eesmärgil pädevast asutusest.

Euroopa Prokuratuuril on igas liikmesriigis õigus- ja teovõime, mis on juriidilistel isikutel siseriikliku õiguse alusel.

Luksemburgi poolt Euroopa Prokuratuurile ruumide ja rajatiste võimaldamise tingimused ning kolleegiumi liikmete, Euroopa Prokuratuuri haldusdirektori ja töötajate ning nende pereliikmete suhtes nimetatud liikmesriigis kohaldatavad erinormid sätestatakse peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse Euroopa Prokuratuuri ja Luksemburgi vahel Euroopa Prokuratuuri poolt hiljemalt oma uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesannete täitma hakkamise kuupäeval, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 120 lõikega 2.

Käesoleva määruse artiklites 21 ja 114 osutatud dokumentide suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1/58 ( 8 ).

Euroopa Prokuratuuri sisese keelte kasutamise korra otsustab kolleegium oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Euroopa Prokuratuuri administratiivtööks kesksel tasandil vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, välja arvatud siis, kui kiireloomuliste asjaolude tõttu on vaja leida muu lahendus. Euroopa delegaatprokurörid otsustavad uurimise eesmärgil tehtava tõlkimise korra üle vastavalt kohaldatavale liikmesriigi õigusele.

Kolleegiumi liikmed, Euroopa Prokuratuuri haldusdirektor ja töötajad, liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud isikud, kes on antud Euroopa Prokuratuuri käsutusse, kuid kelle tööandja ta ei ole, ja Euroopa delegaatprokurörid kohustuvad hoidma kooskõlas liidu õigusaktidega Euroopa Prokuratuuri valduses oleva igasuguse teabe konfidentsiaalsust.

Kõik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel siseriiklikul tasandil osalevad või nende täitmist abistavad muud isikud kohustuvad hoidma konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud kohaldatavas liikmesriigi õiguses.

Konfidentsiaalsuskohustus kehtib lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute jaoks ka pärast nende ametist lahkumist ja tegevuse lõpetamist.

Konfidentsiaalsuskohustus kehtib vastavalt kohaldatavale liikmesriigi õigusele või liidu õigusele kogu teabe suhtes, mida Euroopa Prokuratuur on saanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba seaduslikult avalikustatud.

Euroopa Prokuratuuri juhtimisel teostatavate uurimiste suhtes kehtivad kohaldatavas liidu õiguses sätestatud ametisaladuse eeskirjad. Kõik Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel osalevad või nende täitmist abistavad isikud peavad hoidma ametisaladust, nagu on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 ( 9 ) kohaldatakse kõikide dokumentide suhtes, välja arvatud käesoleva määruse artikli 45 kohaselt hoitavad kriminaalasjade toimikud, sealhulgas nende toimikute elektroonilised kujutised.

Euroopa peaprokurör koostab kuue kuu jooksul pärast enda ametisse nimetamist ettepaneku käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalike eeskirjade kohta. Selle ettepaneku võtab vastu kolleegium.

Otsuste kohta, mille Euroopa Prokuratuur on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel, võib vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Kohtule.

Selleks et hõlbustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ühineb Euroopa Prokuratuur kuue kuu jooksul alates artikli 120 lõike 2 kohaselt komisjoni määratud kuupäevast 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ( 10 ) ning võtab vastu Euroopa peaprokuröri, Euroopa prokuröride, haldusdirektori ja Euroopa Prokuratuuri töötajate, liikmesriikide lähetatud ekspertide, muude isikute, kes on antud Euroopa Prokuratuuri käsutusse, kuid kelle tööandja ta ei ole, ning Euroopa delegaatprokuröride suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Euroopa Prokuratuur on rahastanud liidu vahenditest.

OLAF võib viia läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 11 ) sätetega ja korras, et teha kindlaks, kas seoses Euroopa Prokuratuuri rahastatavate kuludega on esinenud eeskirjade eiramist, mis kahjustab liidu finantshuve.

Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Euroopa Prokuratuuri ning liidu asutuste, kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Euroopa Prokuratuuri lepingud sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja inspekteerimisi vastavalt oma pädevusele.

Euroopa Prokuratuur kehtestab sise-eeskirjad tundliku salastamata teabe kaitsmise kohta, sh kõnealuse teabe koostamise ja töötlemise kohta Euroopa Prokuratuuris.

Euroopa Prokuratuur kehtestab sise-eeskirjad ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, mis on kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL, ( 12 ) et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.

Euroopa Prokuratuuri haldustegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Euroopa Prokuratuuri lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Otsuste tegemine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse vastavalt Euroopa Prokuratuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Prokuratuur vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mille Euroopa Prokuratuur või selle töötajad on oma kohustuste täitmise käigus tekitanud, niivõrd kui kahju tekitamise võib nende süüks arvata.

Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on tekitanud Euroopa delegaatprokurör oma kohustuste täitmisel.

Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis osutatud Euroopa Prokuratuuri lepingulise vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 ( 13 ) alusel.

Euroopa Prokuratuuri töötajate isiklikku vastutust reguleeritakse kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Kolleegium võtab Euroopa peaprokuröri ettepaneku põhjal vastu eelkõige järgmised dokumendid:

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 49 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 20. novembrist 2017.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 49 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel kuupäeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 49 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 115 lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

Iga liikmesriik määrab ametiasutused, kes on pädevad käesolevat määrust rakendama. Teave määratud asutuste ja iga hilisema muudatuse kohta esitatakse samal ajal Euroopa peaprokurörile, nõukogule ja komisjonile. Liikmesriigid esitavad samuti Euroopa Prokuratuurile põhjaliku nimekirja liikmesriikide kriminaalmateriaalõiguse sätetest, mida kohaldatakse direktiivis (EL) 2017/1371 ja muudes asjakohastes liikmesriikide õigusaktides määratletud kuritegude puhul. Euroopa Prokuratuur tagab, et nende nimekirjade kaudu saadud teave avalikustatakse. Peale selle teavitavad liikmesriigid, kes kavatsevad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 piirata artikli 30 lõike 1 punktide e ja f kohaldamist teatavate raskete kuritegudega, Euroopa Prokuratuuri selliste kuritegude loetelust.

Euroopa Prokuratuuris isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute kaitset käsitlevate sätete läbivaatamine

Seoses määruse (EÜ) nr 45/2001 kohandamisega kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 2 lõikega 3 ja artikliga 98 vaatab komisjon läbi käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Euroopa Prokuratuuris. Komisjon esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku nende sätete muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Hiljemalt [viie aasta möödudes komisjoni poolt artikli 120 lõike 2 kohaselt kehtestatavast kuupäevast] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon hindamise ning esitab hindamisaruande käesoleva määruse rakendamise ja mõju, aga ka Euroopa Prokuratuuri ja selle töökorralduse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele ning nõukogule. Hindamise tulemused avalikustatakse.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud, kui ta leiab, et Euroopa Prokuratuuri asutamiseks ning tema ülesannete või tema tegevuses kasutatavate menetluste kehtestamiseks, sealhulgas seoses piiriüleste uurimistega, on vaja täiendavaid või üksikasjalikumaid norme.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust kõigi tema pädevusse kuuluvate kuritegude suhtes, mis pannakse toime pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Euroopa Prokuratuur hakkab talle käesoleva määrusega antud uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid täitma kuupäeval, mis määratakse kindlaks komisjoni otsusega Euroopa peaprokuröri ettepanekul pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjoni määratav kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Selliste liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös vastavalt otsusele, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt, hakatakse käesolevat määrust kohaldama alates asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Artikli 49 lõikes 3 osutatud andmesubjektide kategooriad ja operatiivsete isikuandmete liigid

A. Nende andmesubjektide kategooriad, kelle operatiivseid isikuandmeid võib registris töödelda:

B. A jaotise punktides a ja b osutatud andmesubjektide kategooriate operatiivsete isikuandmete liigid, mida võib registris töödelda:

C. A jaotise punktis c osutatud andmesubjektide kategooriate operatiivsete isikuandmete liigid, mida võib registris töödelda, piirdudes sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne selleks, et Euroopa Prokuratuur saaks täita oma uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid:

D. A jaotise punktis d osutatud andmesubjektide kategooriate operatiivsete isikuandmete liigid, mida võib registris töödelda, piirdudes sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne selleks, et Euroopa Prokuratuur saaks täita oma uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid:

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

( 3 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

( 5 ) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

( 6 ) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 39).

( 7 ) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

( 8 ) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1/58, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT L 17, 6.10.1958, lk 385/58).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

( 10 ) Institutsioonidevaheline 25. mai 1999. aasta kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15).

( 11 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

( 12 ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2153, 14. oktoober 2020,	L 431	1	21.12.2020