02017L1132 — ET — 01.01.2020 — 002.004


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/1132,

14. juuni 2017,

äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta

(kodifitseeritud)

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 169 30.6.2017, lk 46)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1023, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2019,

  L 172

18

26.6.2019

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1151, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2019,

  L 186

80

11.7.2019

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2121, EMPs kohaldatav tekst 27. november 2019,

  L 321

1

12.12.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 020, 24.1.2020, lk  24 (2019/2121)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/1132,

14. juuni 2017,

äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta

(kodifitseeritud)

(EMPs kohaldatav tekst)

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED JA PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGU ASUTAMINE NING TOIMIMINE

I peatükk

Reguleerimisese

II peatükk

Äriühingu asutamine ja õigustühisus ning äriühingu kohustuste kehtivus

1. jagu

Aktsiaseltsi asutamine

2. jagu

Piiratud vastutusega äriühingu õigustühisus ja tema kohustuste kehtivus

III peatükk

Internetipõhised menetlused (asutamine, registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine, avalikustamine ja registrid

1. jagu

Üldsätted

1.a jagu

Internetipõhine asutamine, dokumentide ja andmete esitamine ning avalikustamine

2. jagu

Teiste liikmesriikide äriühingute filiaalidele kohalduvad registreerimise ja avalikustamise reeglid

3. jagu

Kolmandate riikide äriühingute filiaalidele kohalduvad avalikustamise reeglid

4. jagu

Rakendamise ja kohaldamise sätted

IV peatükk

Kapitali säilitamine ja muutmine

1. jagu

Kapitalinõuded

2. jagu

Kohustuslikku kapitali käsitlevad kaitsemeetmed

3. jagu

Väljamaksete tegemise reeglid

4. jagu

Äriühingu oma aktsiate omandamise reeglid

5. jagu

Kapitali suurendamise ja vähendamise reeglid

6. jagu

Kohaldamine ja rakenduskokkulepped

II JAOTIS

PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

I- peatükk

Äriühingute piiriülene ümberkujundamine

I peatükk

Aktsiaseltside ühinemine

1. jagu

Ühinemise üldsätted

2. jagu

Ühinemine ühendamise teel

3. jagu

Ühinemine uue äriühingu asutamise teel

4. jagu

Ühinemine äriühinguga, millele kuulub 90 % või enam ühendatava äriühingu aktsiatest

5. jagu

Muud ühinemisena käsitatavad tehingud

II peatükk

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene ühinemine

III peatükk

Aktsiaseltsi jagunemine

1. jagu

Üldsätted

2. jagu

Jagunemine jaotumise teel

3. jagu

Jagunemine uute äriühingute asutamise teel

4. jagu

Jagunemine kohtu järelevalve all

5. jagu

Muud jagunemisena käsitatavad tehingud

6. jagu

Kohaldamise kord

IV peatükk

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene jagunemine

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED JA PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGU ASUTAMINE NING TOIMIMINE



I PEATÜKK

Reguleerimisese

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:

— 
tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseks;
— 
tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses avalikustamise, aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivuse ja äriühingute õigustühisusega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks;

▼M2

— 
äriühingute internetipõhise asutamise, nende filiaalide internetipõhise registreerimise ning äriühingute ja filiaalide internetipõhise dokumentide ja andmete esitamise reeglid;

▼B

— 
avalikustamisnõuded, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusega reguleeritud teatavat liiki äriühingu poolt;
— 
aktsiaseltside ühinemine;

▼M3

— 
piiratud vastutusega äriühingute piiriülene ümberkujundamine, piiriülene ühinemine ning piiriülene jagunemine;

▼B

— 
aktsiaseltside jagunemine.



II PEATÜKK

Äriühingu asutamine ja õigustühisus ning äriühingu kohustuste kehtivus



1. jagu

Aktsiaseltsi asutamine

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesoleva jaoga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad I lisas loetletud liiki äriühinguid. Iga I lisas loetletud liiki äriühingu ärinimes sisaldub või sellega kaasneb kirjeldus, mis selgesti erineb teist liiki äriühingutelt nõutavast kirjeldusest.

2.  Liikmesriik võib otsustada, et ta ei kohalda käesolevat jagu muutuvkapitaliga investeerimisühingute ja ühistute kui ühe I lisas loetletud liiki äriühingu suhtes. Kui liikmesriigi seadustes on seda võimalust kasutatud, nõutakse sellistelt äriühingutelt sõnade „muutuvkapitaliga investeerimisühing“ või „ühistu“ kasutamist kõigis artiklis 26 nimetatud dokumentides.

Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „muutuvkapitaliga investeerimisühing“ ainult neid äriühinguid,

— 
mille ainueesmärk on investeerida oma vahendid mitmesugustesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ning muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamisest,
— 
mis pakuvad oma aktsiaid avalikuks märkimiseks ja
— 
mis oma põhikirja kohaselt võivad ükskõik millal oma aktsiaid miinimum- ja maksimumkapitali piires välja lasta, tagasi osta või edasi müüa.

Artikkel 3

Põhikirjas või asutamislepingus esitatav kohustuslik informatsioon

Äriühingu põhikiri või asutamisleping sisaldab alati vähemalt järgmisi andmeid:

a) 

äriühingu liik ja ärinimi;

b) 

äriühingu tegevusala;

c) 

märgitud kapitali suurus, kui äriühingul puudub põhikirjajärgne kapital;

d) 

kui äriühingul on põhikirjajärgne kapital, siis selle suurus ning samuti märgitud kapitali suurus äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal ja siis, kui toimub muutus põhikirjajärgses kapitalis, ilma et see piiraks artikli 14 punkti e kohaldamist;

e) 

sätted, mis reguleerivad nende organite liikmete arvu ja ametisse määramise korda, kes vastutavad äriühingu esindamise eest suhetes kolmandate isikutega, tema haldamise, juhtimise, järelevalve või kontrolli eest, ning mis reguleerivad volituste jaotumist nende organite vahel, kuivõrd nimetatud asjaolud ei ole seadusega kindlaks määratud;

f) 

äriühingu tegevuse tähtaeg, välja arvatud juhul, kui see pole määratud.

Artikkel 4

Põhikirjas või asutamislepingus või eraldi dokumentides esitatav kohustuslik informatsioon

Põhikiri või asutamisleping või eraldi dokument, mis avaldatakse iga liikmesriigi seadusega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) 

registrijärgne asukoht;

b) 

märgitud aktsiate nimiväärtus ja vähemalt üks kord aastas nende arv;

c) 

selliste märgitud aktsiate arv, millel ei ole nimiväärtust, kui selliseid aktsiaid võib välja lasta riigi seaduse alusel;

d) 

aktsiate üleminekut piiravad eritingimused, kui neid esineb;

e) 

kui esineb mitut liiki aktsiaid, siis punktides b, c ja d nimetatud andmed iga aktsialiigi kohta ning iga aktsialiigiga seotud õiguste kohta;

f) 

kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad, kui riigi seadus näeb ette mõlemat tüüpi aktsiaid, ning kõik selliste aktsiate vahetamist käsitlevad eeskirjad, kui see ei toimu seadusega sätestatud korras;

g) 

äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal sisse makstud märgitud kapitali suurus;

h) 

aktsiate nimiväärtus või kui nimiväärtus puudub, siis mitterahalise sissemakse eest välja lastud aktsiate arv koos mitterahalise sissemakse eseme ja maksja nimega;

i) 

nende füüsiliste või juriidiliste isikute või äriühingute, mis ei ole juriidilised isikud, andmed, kes on alla kirjutanud või kelle nimel on alla kirjutatud põhikirjale või asutamislepingule või nende dokumentide projektile juhul, kui äriühingut ei asutatud samal ajal;

j) 

äriühingu asutamisega seotud kõigi äriühingu väljamakstavate või tema arvele kantavate kulude kogusumma või ligilähedane summa enne äriühingule tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist;

k) 

kõik äriühingu asutamise ajal või enne tegevuse alustamiseks tegevusloa saamist tehtud eelistused neile, kes on osalenud äriühingu asutamises või toimingutes sellise tegevusloa saamiseks.

Artikkel 5

Tegevusluba tegevuse alustamiseks

1.  Kui liikmesriigi seadustega nähakse ette, et äriühing ei tohi ilma tegevusloata tegevust alustada, siis tuleb sätestada ka vastutus kohustuste eest, mis äriühing on võtnud või mis tema nimel on võetud enne sellise tegevusloa andmist või sellest keeldumist.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata kohustuste suhtes, mis tulenevad lepingutest, mis jõustuvad tingimusel, et äriühingule antakse luba tegevust alustada.

Artikkel 6

Mitme asutajaga äriühingud

1.  Kui liikmesriigi seadused nõuavad äriühingu asutamist rohkem kui ühe asutaja poolt, siis tõsiasi, et kõigi aktsiate omanik on üks isik või et äriühingu liikmete arv pärast äriühingu asutamist langeb alla seadusliku määra, ei põhjusta äriühingu automaatset lõpetamist.

2.  Kui lõikes 1 osutatud juhtudel liikmesriigi seadused lubavad äriühingu kohtuotsuse alusel lõpetada, peab pädeval kohtunikul olema võimalik anda äriühingule piisavalt aega lõikes 1 nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks.

3.  Kui tehakse lõikes 2 osutatud sundlõpetamise otsus, kuulub äriühing likvideerimisele.



2. jagu

Piiratud vastutusega äriühingu õigustühisus ja tema kohustuste kehtivus

Artikkel 7

Üldsätted ja solidaarvastutus

1.  Käesoleva jaoga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad II lisas loetletud liiki äriühinguid.

2.  Kui asutamisel oleva äriühingu nimel on tehtud õigustoiminguid enne seda, kui ta on omandanud juriidilise isiku staatuse, ja kui äriühing ei võta endale sellistest toimingutest tulenevaid kohustusi, kannavad selliseid toiminguid teinud isikud piiramatut solidaarset vastutust, kui pole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 8

Avalikustamise mõju kolmandatele isikutele

Vormikohane andmete avalikustamine isikute kohta, kellel on äriühingu organina õigus seda esindada, muudab võimatuks tugineda nende nimetamise ekslikkusele kolmanda isiku vastu, välja arvatud juhul, kui äriühing tõendab, et kolmas isik oli sellest teadlik.

Artikkel 9

Äriühingu organite toimingud ja esindus

1.  Äriühingu organite tehtud toimingud on äriühingule siduvad ka juhul, kui nimetatud toimingud ei vasta äriühingu eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui sellised toimingud ületavad volituste piire, mis on neile organitele seadusega antud või mida seadus lubab neile anda.

Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et sellised äriühingu eesmärkide vastased toimingud ei ole äriühingule siduvad, kui äriühing tõendab, et kolmas isik teadis, et kõnealune toiming ei vastanud äriühingu eesmärkidele, või arvestades asjaolusid pidi ta sellest teadlik olema. Põhikirja avalikustamine ei ole iseenesest piisav tõend.

2.  Kolmanda isiku vastu ei või tugineda äriühingu organi volituste piirangutele kas põhikirja või pädeva organi otsuse alusel, ka mitte juhul, kui need on avalikustatud.

3.  Kui riigisisestes õigusaktides nähakse ette, et äriühingu esindamise volituse võib asjakohastest normidest kõrvale kaldudes anda põhikirjaga ühele isikule või mitmele ühiselt tegutsevale isikule, võib seaduses sätestada, et kolmanda isiku vastu võib sellele põhikirjasättele tugineda tingimusel, et see on seotud üldise esindamisvolitusega; sellisele põhikirjasättele tuginemine kolmanda isiku vastu on reguleeritud artikliga 16.

Artikkel 10

Äriühingu asutamisdokumendi ja põhikirja koostamine ja tõestamine juriidiliselt nõuetekohases vormis

Kõikides liikmesriikides, kelle õigusaktid ei näe ette ennetavat haldus- või kohtulikku kontrolli äriühingu asutamise üle, tuleb äriühingu asutamisdokument ja põhikiri ning kõik nende muudatused koostada ja tõestada juriidiliselt nõuetekohases vormis.

Artikkel 11

Äriühingu õigustühisuse tingimused

Liikmesriikide õigusaktidega võib äriühingu õigustühisuse ette näha ainult järgmistel tingimustel:

a) 

tühisuse saab tuvastada kohtuotsusega;

b) 

äriühingu õigustühisuse saab tuvastada vaid järgmistel juhtudel:

i) 

asutamisdokument puudub või ei ole järgitud ennetava kontrolli nõudeid või juriidiliselt nõuetekohast vormi;

ii) 

äriühingu eesmärgid on ebaseaduslikud või vastuolus avaliku korraga;

iii) 

asutamisdokumendis või põhikirjas ei ole nimetatud äriühingu nime, märgitud osade või aktsiate jaotumist, märgitud kapitali suurust või äriühingu eesmärke;

iv) 

ei ole järgitud sissemakstava miinimumkapitali suurust käsitlevaid riigisiseste õigusaktide sätteid;

v) 

kõik asutajad on teovõimetud;

vi) 

liikmesriigi kõnealust äriühingut reguleeriva õigusakti vastaselt on asutajaid vähem kui kaks.

Välja arvatud esimeses lõigus loetletud õigustühisuse alused, ei tohi äriühingut ühelgi muul põhjusel tunnistada olematuks ega selle asutamist absoluutselt või suhteliselt tühiseks või tühistatavaks.

Artikkel 12

Õigustühisuse tagajärjed

1.  Äriühingu õigustühisuse tuvastavale kohtuotsusele tuginemine suhetes kolmandate isikutega on reguleeritud artikliga 16. Kui riigisisene õigusakt annab kolmandale isikule õiguse vaidlustada nimetatud otsus, võib ta seda teha kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse väljakuulutamisest.

2.  Äriühingu õigustühisus toob samamoodi nagu selle lõpetamine kaasa äriühingu likvideerimise.

3.  Äriühingu õigustühisus kui selline ei mõjuta kohustuste kehtivust, mis äriühing on endale võtnud või mis on tema vastu võetud, ning see ei mõjuta äriühingu likvideerimisseisundist tingitud tagajärgi.

4.  Iga liikmesriigi õigusaktis võib sätestada äriühingu õigustühisusest selle liikmetele tulenevad tagajärjed.

5.  Äriühingu osanikud või aktsionärid on kohustatud tasuma nende poolt märgitud, kuid tasumata osade või aktsiate eest ulatuses, mida nõuavad võlausaldajate vastu võetud kohustused.



III PEATÜKK

▼M2

Internetipõhised menetlused (asutamine, registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine, avalikustamine ja registrid

▼B



1. jagu

Üldsätted

▼M2

Artikkel 13

Kohaldamisala

Käesolevas jaos ja jaos 1A ette nähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad II lisas loetletud liiki äriühinguid ja kindlaksmääratud juhtudel I ja IIA lisas loetletud liiki äriühinguid.

▼M2

Artikkel 13a

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„e-identimise vahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 ( 1 ) artikli 3 punktis 2 määratletud elektrooniline identimisvahend;

2)

„e-identimise süsteem“ – määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 4 määratletud elektrooniline identimissüsteem;

3)

„elektroonilised vahendid“ – andmete töötlemiseks, sealhulgas digitaalseks pakkimiseks, ja salvestamiseks mõeldud elektroonilised seadmed, mille kaudu teave algselt saadetakse ja sihtkohas vastu võetakse; teabe edastamise ja vastuvõtmise viisi määravad täielikult kindlaks liikmesriigid;

4)

„asutamine“ – kogu äriühingu asutamise protsess vastavalt liikmesriigi õigusele, sealhulgas äriühingu asutamisdokumendi koostamine ja kõik äriühingu registrisse kandmiseks vajalikud sammud;

5)

„filiaali registreerimine“ – protsess, mis lõpeb liikmesriigis avatud filiaaliga seotud dokumentide ja andmete avalikustamisega;

6)

„vorm“ – äriühingu asutamisdokumendi näidis, mille liikmesriigid koostavad kooskõlas siseriikliku õigusega ja mida kasutatakse äriühingu internetipõhiseks asutamiseks kooskõlas artikliga 13g.

Artikkel 13b

Identimisvahendite tunnustamine internetipõhistes menetlustes

1.  Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes on liidu kodanikud, võivad käesolevas peatükis osutatud internetipõhistes menetlustes kasutada järgmisi e-identimise vahendeid:

a) 

nende oma liikmesriigi heakskiidetud e-identimise süsteemi kohaselt välja antud e-identimise vahend;

b) 

muu liikmesriigi välja antud ja määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 kohaselt piiriülese autentimise eesmärgil tunnustatud e-identimise vahend.

2.  Liikmesriigid võivad e-identimise vahendi tunnustamisest keelduda, kui e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase ei vasta määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.  Kõik liikmesriikide tunnustatud identimisvahendid tehakse üldsusele teatavaks.

4.  Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et takistada identiteedi kuritarvitamist või muutmist, võivad liikmesriigid võtta isikusamasuse kontrollimiseks meetmeid, mis seisnevad nõudes, et avaldaja ilmuks kohale sellesse asutusse või selle isiku või organi ette, kellele on liikmesriigi õiguse alusel antud õigus käesolevas peatükis osutatud internetipõhiste menetluste kõigi aspektide käsitlemiseks, sealhulgas äriühingu asutamisdokumendi koostamiseks. Liikmesriigid tagavad, et kohale ilmumist võib nõuda ainult juhtumipõhiselt, kui on põhjust kahtlustada isikuandmete võltsimist, ning et menetluse muid etappe saab läbida internetipõhiselt.

Artikkel 13c

Üldsätted internetipõhiste menetluste kohta

1.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õiguskordade kohaldamist, mille kohaselt ja kooskõlas liikmesriigi õigussüsteemi ja õigustraditsioonidega määratakse asutused, isik või organ, kellele on liikmesriigi õiguse alusel ülesandeks tehtud tegelda internetipõhise äriühingute asutamise, internetipõhise filiaalide registreerimise ja internetipõhise dokumentide ja andmete esitamise kõikide aspektidega.

2.  Käesolev direktiiv ei piira ka liikmesriigi õiguses sätestatud menetlusi ega nõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud asutamisdokumentide koostamise õiguslike menetlustega, tingimusel et artikli 13g kohane äriühingu internetipõhine asutamine, artikli 28a kohane filiaali internetipõhine registreerimine ning artiklites 13j ja 28b osutatud internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine on võimalik.

3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta kohaldatavates liikmesriikide õiguskordades sätestatud nõudeid esitatud dokumentide ja andmete autentsuse, täpsuse, usaldusväärsuse ja nõuetekohase õigusliku vormi kohta tingimusel, et artiklis 13g osutatud internetipõhine asutamine, artiklis 28a osutatud filiaali internetipõhine registreerimine ning artiklites 13j ja 28b osutatud internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine on võimalik.

Artikkel 13d

Internetipõhiste menetluste puhul võetav tasu

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis osutatud internetipõhistes menetlustes võetavat tasu reguleerivad normid on läbipaistvad ja et neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

2.  Internetipõhise menetluse tasud, mida artiklis 16 osutatud registrid võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamise kulude hüvitamist.

Artikkel 13e

Maksed

Kui käesolevas peatükis sätestatud menetluse lõpuleviimine eeldab makse tegemist, tagavad liikmesriigid, et makse saab teha piiriüleste makseteenuste puhul laialdaselt kättesaadavat internetipõhist makseteenust kasutades, mis võimaldab makse teinud isiku tuvastamist ja mida osutab liikmesriigis asutatud finantsasutus või makseteenuse pakkuja.

Artikkel 13f

Teavitamisnõuded

Liikmesriigid tagavad, et registreerimisportaalides või veebisaitidel, millele on juurdepääs ühtse digivärava kaudu, ja mille eesmärgiks on aidata äriühinguid asutada ja filiaale registreerida, antakse tasuta ja vähemalt ühes keeles, mis on üldiselt arusaadav, võimalikult paljudele piiriülestele kasutajatele kokkuvõtlikku ja kasutajasõbralikku teavet. Teave hõlmab vähemalt järgmist:

a) 

äriühingute asutamist reguleerivad normid, sealhulgas artiklites 13g ja 13j osutatud internetipõhised menetlused, ning vormide ja muude asutamisdokumentide kasutamise, isikute tuvastamise, keelte kasutamise nõuded ja kohaldatavad tasud;

b) 

filiaalide registreerimist reguleerivad normid, sealhulgas artiklites 28a ja 28b osutatud internetipõhised menetlused, ning registreerimisdokumentide kasutamise, isikute tuvastamise ja keelte kasutamise nõuded;

c) 

ülevaade kohaldatavatest äriühingu haldusorgani, juhtorgani ja järelevalveorgani liikmeks saamise reeglitest, sealhulgas reeglitest, mis käsitlevad juhatuse liikmena tegutsemise keeldu ning juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohaldamise juhtumeid käsitlevate andmete säilitamise eest vastutavaid ametiasutusi või organeid;

d) 

ülevaade äriühingu haldusorgani, juhtorgani ja järelevalveorgani õigustest ja kohustustest, sealhulgas õigusest esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega.



1.a jagu

Internetipõhine asutamine, dokumentide ja andmete esitamine ning avalikustamine

Artikkel 13g

Äriühingute internetipõhine asutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et äriühinguid on võimalik asutada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldaja peaks ilmuma pädevasse asutusse või muu isiku või organi ette, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingute internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, kaasa arvatud äriühingu asutamisdokumendi koostamine, kui artikli 13b lõikes 4 ja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatust ei tulene teisiti.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et internetipõhiseid asutamismenetlusi ei võimaldata muudele kui IIA lisas loetletud liiki äriühingutele.

2.  Liikmesriigid kehtestavad äriühingute internetipõhist asutamist reguleerivad üksikasjalikud normid, sealhulgas artiklis 13h osutatud vormide kasutamist ning äriühingu asutamiseks nõutavaid dokumente ja andmeid reguleerivad normid. Liikmesriigid tagavad nende normide raames, et internetipõhiseks asutamiseks võib esitada dokumente ja andmeid elektroonilisel kujul, sealhulgas artikli 16a lõikes 4 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilisi koopiaid.

3.  Lõikes 2 osutatud normidega nähakse ette vähemalt järgmine:

a) 

menetlused, millega tagada, et avaldajatel on vajalik õigus- ja teovõime ning et neil on õigus äriühingut esindada;

b) 

avaldajate isikusamasuse kontrollimise vahendid kooskõlas artikliga 13b;

c) 

nõuded, et avaldajad kasutaksid määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuseid;

d) 

äriühingu tegevusala lubatavuse kontrollimise menetlused, kui selline kontroll on liikmesriigi õigusega ette nähtud;

e) 

äriühingu nime lubatavuse kontrollimise menetlused, kui selline kontroll on liikmesriigi õigusega ette nähtud;

f) 

juhatuse liikmete ametissenimetamise kontrollimise menetlused.

4.  Lõikes 2 osutatud normidega võidakse eelkõige ette näha ka järgmine:

a) 

menetlused, mis tagavad äriühingu asutamisdokumentide õiguspärasuse, sealhulgas kontrollides vormide nõuetekohast kasutamist;

b) 

tagajärjed, mis tulenevad liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keelust;

c) 

notari või mõne teise isiku või organi roll, kellele liikmesriik on andnud õiguse teha toiminguid seoses internetipõhise asutamise protsessi kõigi aspektidega;

d) 

internetipõhise asutamise välistamine juhtudel, mil äriühingu osakapital tuleb sisse maksta mitterahaliste sissemaksetena.

5.  Liikmesriigid ei või seada äriühingu internetipõhise asutamise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne äriühingu registreerimist, välja arvatud juhul, kui see on möödapääsmatu teatava tegevuse nõuetekohaseks kontrolliks, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusega.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kui äriühingu asutamise menetluse raames tuleb sisse maksta osakapital, võib selle makse teha kooskõlas artikliga 13e internetipõhiselt liidus tegutseva panga pangakontole. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et tõendi selliste maksete tegemise kohta võib samuti esitada internetipõhiselt.

7.  Liikmesriigid tagavad, et internetipõhine asutamine viiakse lõpule viie tööpäeva jooksul, kui äriühingu asutavad eranditult füüsilised isikud, kes kasutavad artiklis 13h osutatud vorme, või muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul pärast järgmistest kuupäevadest hilisemat:

a) 

kõikide internetipõhiseks asutamiseks nõutavate vorminõuete täitmise kuupäev, sealhulgas kõigi liikmesriigi õigusele vastavate dokumentide ja andmete kättesaamine pädeva asutuse või selle isiku või organi poolt, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu asutamise kõigi aspektidega;

b) 

kuupäev, mil vastavalt liikmesriigi õigusele maksti registreerimistasu, tehti osakapitali rahaline sissemakse või osakapitali sissemakse mitterahalise sissemaksena.

Liikmesriigid tagavad, et kui menetlust ei ole võimalik käesolevas lõikes osutatud tähtaja jooksul lõpule viia, teavitatakse avaldajat hilinemise põhjustest.

8.  Kui see on põhjendatud avaliku huviga avaldajate õigus- ja teovõimet ning äriühingu esindamise õigust reguleerivate normide järgimise tagamiseks, võib asutus või isik või organ, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, kaasa arvatud asutamisdokumendi koostamine, nõuda avaldaja kohale ilmumist. Liikmesriigid tagavad, et sellistel juhtudel võib avaldaja ilmumist nõuda ainult igal üksikjuhul eraldi, kui on põhjust kahtlustada lõike 3 punktis a osutatud sätete järgimata jätmist. Liikmesriik peab tagama, et menetluse muid etappe saab läbida internetipõhiselt.

Artikkel 13h

Vormid äriühingute internetipõhiseks asutamiseks

1.  Liikmesriigid teevad IIA lisas loetletud liiki äriühingute jaoks ette nähtud vormid kättesaadavaks registreerimiseks mõeldud portaalides või veebisaitidel, mis on ligipääsetavad ühtse digivärava kaudu. Liikmesriigid võivad teha internetipõhiselt kättesaadavaks ka muud liiki äriühingute asutamiseks vajalikud vormid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et avaldajad võivad kasutada artiklis 13g osutatud internetipõhises asutamise menetluses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vorme. Kui avaldajad kasutavad neid vorme kooskõlas artikli 13g lõike 4 punktis a osutatud normidega, loetakse täidetuks artiklis 10 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb ennetava halduskontrolli või kohtuliku kontrolli puudumise korral koostada ja tõestada äriühingu asutamisdokumendid juriidiliselt nõuetekohases vormis.

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õiguses sisalduvat nõuet koostada asutamisdokumendid seaduses ettenähtud vormis, kui artiklis 13g osutatud internetipõhine asutamine on võimalik.

3.  Liikmesriigid teevad vormid kättesaadavaks vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, mis on üldiselt arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele kasutajatele. Vormide olemasolu muudes keeltes peale asjaomase liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte on vajalik ainult teavitamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab, et on võimalik asutada äriühing, kasutades vorme, mis on koostatud selles teises keeles.

4.  Vormide sisu reguleeritakse liikmesriigi õigusega.

Artikkel 13i

Juhatuse liikme juhatuse liikmena tegutsemise keeld

1.  Liikmesriigid tagavad, et neil on kehtivad juhatuse liikmena tegutsemise keelde reguleerivad normid. Kõnealused normid peavad muu hulgas võimaldama arvesse võtta teises liikmesriigis kehtivaid juhatuse liikmena tegutsemise keelde või teavet, mis on ärikeelu seisukohast oluline. Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse juhatuse liikme all vähemalt artikli 14 punkti d alapunktis i osutatud isikuid.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et isikud, kes taotlevad juhatuse liikmeks saamist, deklareeriksid, kas nad on teadlikud asjaolust, mis võiks olla juhatuse liikmena tegutsemise keelu aluseks asjaomases liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad keelduda sellise isiku nimetamisest äriühingu juhatuse liikmeks, kelle suhtes kehtib mõnes teises liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keeld.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nad on võimelised vastama teise liikmesriigi taotlusele saada asjakohast teavet juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtestamise kohta taotlusele vastava liikmesriigi õiguse alusel.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlusele vastamiseks teevad liikmesriigid vajalikud korraldused vähemalt selleks, et viivitamata esitada teave selle kohta, kas teatava isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või kas ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet, kasutades selleks artiklis 22 osutatud süsteemi. Liikmesriigid võivad vahetada ka lisateavet, näiteks juhatuse liikmena tegutsemise keelu kestuse ja keelu aluste kohta. Teabevahetust reguleeritakse liikmesriigi õigusega.

5.  Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teabe vahetamise üksikasjaliku korra ja tehnilised üksikasjad artiklis 24 osutatud rakendusaktidega.

6.  Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel, kui äriühing esitab artiklis 16 osutatud registrile teavet uue juhi määramise kohta.

7.  Käesolevas artiklis osutatud isikute isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja liikmesriigi õigusega, et pädev asutus või isik või organ, kes on selleks liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud, saaks hinnata vajalikku teavet, mis on seotud isikule kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeluga, et vältida pettust või muud kuritarvitamist ning tagada kõigi äriühingute ja filiaalidega suhtlevate isikute kaitse.

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 16 osutatud registrid, pädevad asutused või isikud või organid, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, ei säilita käesoleva artikli kohaldamisel edastatud isikuandmeid vajalikust kauem ega mingil juhul kauem kui säilitatakse isikuandmeid, mis on seotud äriühingu asutamise, filiaali registreerimise või äriühingu või filiaali esitatava teabega.

Artikkel 13j

Äriühingute dokumentide ja andmete internetipõhine esitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 14 osutatud dokumente ja andmeid, sealhulgas nende muudatusi, saab esitada registrile internetipõhiselt selle liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul, kus äriühing on registreeritud. Liikmesriigid tagavad, et andmeid saab esitada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid liikmesriigi õiguse kohaselt dokumentide ja andmete internetipõhise esitamisega tegeleva volitatud asutusse või muu isiku või organi ette isiklikult kohale ilmuma, kui artikli 13b lõikest 4 ja kui see on kohaldatav, artikli 13g lõikest 8 ei tulene teisiti.

2.  Liikmesriigid tagavad, et internetipõhiselt esitatavate dokumentide päritolu ja terviklikkust on võimalik kontrollida elektrooniliselt.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et teatavad äriühingud või kõik äriühingud esitaksid teatavad või kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed internetipõhiselt.

4.  Artikli 13g lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise suhtes.

5.  Liikmesriigid võivad lubada jätkata muude kui lõikes 1 osutatud esitamisviiside kasutamist, sealhulgas esitamist elektrooniliselt või paberil, notaritel ja muudel isikutel või organitel, keda liikmesriigi õiguse kohaselt on volitatud selles vormis andmeid esitama.

▼B

Artikkel 14

Äriühingu poolt avalikustatavad dokumendid ja andmed

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et äriühingud avalikustavad vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:

a) 

asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;

b) 

kõik punktis a osutatud dokumentides tehtavad muudatused, sealhulgas äriühingu tegevuse tähtaja pikendamine;

c) 

pärast asutamisdokumendi või põhikirja muutmist asutamisdokumendi või põhikirja täielik tekst selle kehtivas redaktsioonis;

d) 

selliste isikute määramine, ametist vabastamine ja andmed nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus:

i) 

esindada äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus; avalikustamisest peab ilmnema, kas äriühingut esindama volitatud isikud võivad seda teha üksinda või ühiselt;

ii) 

võtta osa äriühingu juhtimisest, järelevalvest või kontrollimisest;

e) 

vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui asutamisdokument või põhikiri nimetavad lubatud kapitali, välja arvatud juhul, kui märgitud kapitali suurendamise korral on vaja põhikirja muuta;

f) 

iga majandusaasta raamatupidamisdokumendid, mille avaldamine on nõutav nõukogu direktiivide 86/635/EMÜ, ( 2 ) 91/674/EMÜ ( 3 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 4 ) kohaselt;

g) 

äriühingu registrijärgse asukoha muutmine;

h) 

äriühingu lõpetamine;

i) 

äriühingu õigustühisuse tuvastamine kohtu poolt;

j) 

likvideerijate määramine, andmed nende kohta ja nende volitused, välja arvatud juhul, kui sellised volitused tulenevad otse ja eranditult seadusest või äriühingu põhikirjast;

k) 

likvideerimismenetluse lõppemine ning registrist kustutamine nende liikmesriikide puhul, kus registrist kustutamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi.

Artikkel 15

Muudatused dokumentides ja andmetes

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus osutatud pädevasse registrisse kantakse kõik muudatused artiklis 14 osutatud dokumentides ja andmetes ning need avalikustatakse kooskõlas artikli 16 lõigetega 3 ja 5, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamist, sealhulgas pärast siseriikliku õiguse kohaselt nõutavat õiguspärasuse kontrolli seoses registrisse kandmisega, kui see on ette nähtud.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata artikli 14 punktis f osutatud raamatupidamisdokumentide suhtes.

▼M2

Artikkel 16

Registris avalikustamine

1.  Igas liikmesriigis avatakse keskregistris, äriregistris või äriühingute registris („register“) iga registrisse kantud äriühingu kohta eraldi toimik.

Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on Euroopa kordumatu tunnus (EUID), millele osutatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/884 ( 5 ) lisa punktis 8 ja mis võimaldab neid kooskõlas artikliga 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi („registrite sidestamise süsteem“) kaudu registritevahelises teabevahetuses selgelt identifitseerida. Nimetatud kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja äriühingu registrinumbri selles registris, ning vajaduse korral identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

2.  Kõiki artikli 14 kohaselt avalikustamisele kuuluvaid dokumente ja andmeid säilitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toimikus või need kantakse otse registrisse ja toimikus kajastatakse registrikannete teema.

Kõiki artiklis 14 osutatud dokumente ja andmeid, olenemata nende esitamise viisist, säilitatakse registri toimikus või sisestatakse elektrooniliselt otse registrisse. Liikmesriigid tagavad, et register viib kõik paberil esitatud dokumendid ja andmed võimalikult kiiresti elektroonilisele kujule.

Liikmesriigid tagavad, et register viib enne 31. detsembrit 2006 paberil esitatud dokumendid ja andmed, millele on osutatud artiklis 14, elektroonilisele kujule, kui ta saab taotluse nende avalikustamiseks elektroonilisel kujul.

3.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed avalikustatakse, tehes need registris avalikult kättesaadavaks. Lisaks sellele võivad liikmesriigid ka nõuda, et mõned või kõik dokumendid ja andmed avaldataks selleks otstarbeks ette nähtud ametlikus väljaandes või samaväärselt tõhusate vahenditega. Kõnealused vahendid peavad hõlmama vähemalt sellise süsteemi kasutamist, mille puhul on avaldatud dokumendid ja andmed on keskse elektroonilise platvormi kaudu kronoloogilises järjekorras kättesaadavad. Sellisel juhul tagab register, et need dokumendid ja andmed saadetakse elektrooniliselt liikmesriigi ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vältida erinevusi selle vahel, mis on registris ja mis on toimikus.

Liikmesriigid, kes nõuavad dokumentide ja andmete avaldamist riigi ametlikus väljaandes või kesksel elektroonilisel platvormil, võtavad vajalikud meetmed, et vältida erinevusi selle vahel, mis on avaldatud lõike 3 kohaselt ning mis on avaldatud ametlikus väljaandes või platvormil.

Käesolevas artiklis osutatud erinevuste korral on ülimuslikud registris kättesaadavaks tehtud dokumendid ja andmed.

5.  Äriühing saab kolmanda isiku suhtes artiklis 14 osutatud dokumentidele ja andmetele tugineda üksnes pärast nende avalikustamist käesoleva artikli lõike 3 kohaselt, välja arvatud juhul, kui äriühing tõendab, et kolmas isik oli neist teadlik.

Tehingute puhul, mis toimuvad enne avaldamisele järgnevat 16. päeva, ei või siiski neile dokumentidele ja andmetele tugineda selle kolmanda isiku suhtes, kes tõendab, et ta ei olnud vastavatest dokumentidest ja andmetest teadlik.

Kolmas isik võib alati tugineda dokumentidele ja andmetele, mille puhul pole avalikustamisnõuded veel täidetud, välja arvatud juhul, kui dokumendid või andmed avalikustamata jätmise tõttu ei kehti.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõik dokumendid ja andmed, mida esitatakse äriühingu asutamisel, filiaali registreerimisel või mille esitab äriühing või filiaal, talletatakse registrites masinloetaval ja otsingu tegemist võimaldaval kujul või struktureeritud andmetena.

▼M2

Artikkel 16a

Juurdepääs avalikustatud teabele

1.  Liikmesriigid tagavad, et registrist on taotluse korral võimalik saada artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete koopia või väljavõte ja et neid taotlusi võib registrile esitada kas paberil või elektroonilisel kujul.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et teatavat liiki kuni 31. detsembrini 2006 paberil esitatud dokumendid ja andmed või nende osad ei ole elektroonilisel kujul kättesaadavad, kui nende esitamise kuupäevast taotluse esitamise kuupäevani on möödunud teatud ajavahemik. See ajavahemik ei tohi olla lühem kui kümme aastat.

2.  Artiklis 14 osutatud dokumentidest ja andmetest paberil või elektroonilisel kujul saadava väljavõtte või koopia hind ei tohi ületada väljavõtte või koopia tegemise halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

3.  Avaldajale väljastatavate elektrooniliste ja paberkoopiate puhul tõestatakse nende õigsus, välja arvatud juhul, kui koopia avaldaja ei soovi sellist tõestust.

4.  Liikmesriigid tagavad, et registri esitatavad dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad ja väljavõtted on autenditud määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuste abil, eesmärgiga tagada, et elektroonilised väljavõtted on esitanud register ja nende sisu on registris säilitatava dokumendi tõestatud koopia või vastavuses registris sisalduva teabega.

▼B

Artikkel 17

Ajakohastatud teave siseriiklikest õigusnormidest kolmandate isikute õiguste kohta

▼M2

1.  Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse ajakohastatud teave, mis selgitab liikmesriigi õigust, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 16 lõigetele 3, 4 ja 5 tugineda artiklis 14 osutatud andmetele ja dokumendi liikidele.

▼B

2.  Liikmesriigid esitavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis („portaal“) avaldamiseks vajaliku teabe vastavalt portaali eeskirjadele ja tehnilistele nõuetele.

3.  Komisjon avaldab kõnealuse teabe portaalis kõikides liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 18

Dokumentide ja andmete elektrooniliste koopiate kättesaadavus

▼M2

1.  Artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad tehakse samuti registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikkusele kättesaadavaks. Liikmesriigid võivad teha artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed kättesaadavaks ka muude kui II lisas loetletud liiki äriühingute puhul.

▼B

2.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad standardteate kujul ja elektroonilisel teel. Samuti tagavad liikmesriigid, et järgitakse andmeedastuse minimaalseid turvastandardeid.

3.  Komisjon pakub liikmesriikides registreeritud äriühingute kohta otsinguteenust kõikides liidu ametlikes keeltes, eesmärgiga teha portaali kaudu kättesaadavaks:

▼M2

a) 

artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed, sealhulgas muude kui II lisas loetletud liiki äriühingute kohta, kui liikmesriigid on teinud sellised dokumendid kättesaadavaks;

▼M3

aa) 

artiklites 86g, 86n, 86p, 123, 127a, 130, 160g, 160n ja 160p osutatud dokumendid ja teave;

▼B

b) 

selgitavad märkused kõigis liidu ametlikes keeltes, milles loetletakse kõnealused andmed ja dokumendiliigid.

▼M2

Artikkel 19

Dokumentide ja andmete eest võetavad tasud

1.  Registrite sidestamise süsteemi kaudu artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete hankimise eest võetav riigilõiv ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

2.  Liikmesriigid tagavad, et registrite sidestamise süsteemi kaudu on tasuta kättesaadav vähemalt järgmine teave ja dokumendid:

a) 

äriühingu nimi või nimed ja õiguslik vorm;

b) 

äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik;

c) 

äriühingu registrinumber ja EUID;

d) 

äriühingu veebisaidi andmed, kui need on riiklikusse registrisse kantud;

e) 

äriühingu seisund, näiteks kas see on suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud, majanduslikult aktiivne või mitteaktiivne, nagu on määratletud liikmesriigi õiguses ja kui see teave on liikmesriikide registritesse kantud;

f) 

äriühingu tegevusala, kui see on liikmesriigi registrisse kantud;

g) 

andmed isikute kohta, kellel on kas organina või organi liikmena õigus äriühingut esindada suhetes kolmandate isikutega ja kohtus, ning teave selle kohta, kas äriühingut esindama volitatud isikud võivad seda teha üksi või peavad tegutsema ühiselt;

h) 

teave filiaalide kohta, mille äriühing on muus liikmesriigis avanud, sealhulgas filiaali nimi, registrinumber, EUID ja registrijärgne liikmesriik.

3.  Andmete vahetamine registrite sidestamise süsteemi kaudu on registrite jaoks tasuta.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada teha punktides d ja f osutatud andmed tasuta kättesaadavaks ainult teiste liikmesriikide ametiasutustele.

▼B

Artikkel 20

Teave äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta

1.  Äriühingu register teeb registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi.

2.  Filiaali register tagab lõikes 1 osutatud teabe viivitamatu kättesaamise registrite sidestamise süsteemi kaudu.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 21

Avalikustamisele kuuluvate dokumentide ja andmete avalikustamise keel ja tõlked

1.  Artikli 14 kohaselt avalikustamisele kuuluvad dokumendid ja andmed koostatakse ja esitatakse liikmesriigis kehtivate keelenormide kohaselt ühes lubatud keeles, milles on avatud artikli 16 lõikes 1 osutatud toimik.

2.  Lisaks artiklis 16 osutatud kohustuslikule avalikustamisele lubavad liikmesriigid avaldada artiklis 14 nimetatud dokumente ja andmeid artikli 16 kohaselt vabatahtlikult mis tahes muus liidu ametlikus keeles.

Liikmesriigid võivad sätestada, et selliste dokumentide ja andmete tõlge peab olema kinnitatud.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lihtsustada kolmandate isikute juurdepääsu vabatahtlikult avaldatud tõlgetele.

3.  Lisaks artiklis 16 osutatud kohustuslikule avalikustamisele ja käesoleva artikli lõikes 2 toodud vabatahtlikule avaldamisele võivad liikmesriigid lubada kõnealuseid dokumente ja andmeid artikli 16 kohaselt avaldada mis tahes muus keeles.

Liikmesriigid võivad sätestada, et selliste dokumentide ja andmete tõlge peab olema kinnitatud.

4.  Lahknevuse korral registri ametlikus keeles avalikustatud dokumentide või andmete ning vabatahtlikult avaldatud tõlke vahel ei või viimasele tugineda kolmanda isiku vastu. Kolmas isik võib siiski vabatahtlikult avaldatud tõlgetele tugineda, välja arvatud juhul, kui äriühing tõendab, et kolmas isik oli kohustuslikus korras avalikustatud versioonist teadlik.

Artikkel 22

Registrite sidestamise süsteem

1.  Luuakse Euroopa keskne platvorm („platvorm“).

2.  Registrite sidestamise süsteemi kuuluvad:

— 
liikmesriikide registrid,
— 
platvorm,
— 
portaal kui Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt.

3.  Liikmesriigid tagavad platvormi kaudu oma registrite koostalitlusvõime registrite sidestamise süsteemis.

4.  Liikmesriigid võivad luua vabal valikul juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Liikmesriigid teavitavad põhjendamatu viivituseta komisjoni juurdepääsupunktide loomisest ja kõigist olulistest muudatustest nende toimimises.

▼M2

Registrite sidestamise süsteemile võib vabal valikul juurdepääsupunkte luua ka komisjon. Juurdepääsupunktid koosnevad komisjoni või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste loodud ja hallatavatest süsteemidest, mille abil nad täidavad oma haldusülesandeid või järgivad liidu õiguse sätteid. Komisjon teavitab liikmesriike selliste juurdepääsupunktide loomisest ja kõigist olulistest muudatustest nende toimimises põhjendamatu viivituseta.

▼M2

5.  Juurdepääs registrite sidestamise süsteemis olevale teabele tagatakse portaali ning liikmesriikide ja komisjoni loodud valikuliste juurdepääsupunktide kaudu.

▼B

6.  Registrite sidestamise süsteemi loomine ei mõjuta olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid, mis on liikmesriikide vahel sõlmitud äriühinguid käsitleva teabevahetuse kohta.

Artikkel 23

Platvormi loomine ja haldamine

1.  Komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kas oma vahenditega või kolmanda isiku kaudu.

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kolmanda isiku kaudu, toimub kolmanda isiku valimine ning temaga sõlmitud lepingu täitmine komisjoni poolt kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.  Kui komisjon otsustab platvormi luua kolmanda isiku kaudu, siis määrab komisjon rakendusaktide abil kindlaks riigihangete puhul kasutatava tehnilise kirjelduse ning kolmanda isikuga sõlmitava lepingu kestuse.

3.  Kui komisjon otsustab, et platvormi hallatakse kolmanda isiku kaudu, võtab komisjon rakendusaktidega vastu platvormi operatiivjuhtimise üksikasjaliku eeskirja.

Platvormi operatiivjuhtimise hulka kuulub eelkõige:

— 
platvormi toimimise järelevalve,
— 
platvormi kaudu levitatavate ja vahetatavate andmete turvalisus ja kaitse,
— 
liikmesriikide registrite ja kolmanda isiku vaheliste suhete kooskõlastamine.

Platvormi toimimise järelevalvet teeb komisjon.

4.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 164 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Rakendusaktid

Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

a) 

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid registrite sidestamise süsteemi jaoks;

b) 

teabevahetusprotokollide tehnilise kirjelduse;

c) 

tehnilised meetmed, millega tagatakse teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infotehnoloogilised turvastandardid registrite sidestamise süsteemis;

▼M2

d) 

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks artiklites 20, 28a, 28c, 30a ja 34 osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid;

▼M3

e) 

registrite vahel andmete vahetamise eesmärgil edastatavate andmete üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 20, 28a, 28c, 30a ja 34;

▼M3

ea) 

registritevahelise teabevahetuse ja avalikustamise eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 86g, 86n, 86p, 123, 127a, 130, 160g, 160n ja 160p;

▼B

f) 

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite, platvormi ja portaali vahelise teabevahetuse standardteate struktuur;

g) 

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalike andmete kogum ning andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetod;

h) 

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registritevahelise teabevahetuse kordumatu tunnuse struktuur ja kasutamine;

i) 

kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite sidestamise süsteemi käitamise tehnilised meetodid selles osas, mis puudutab teabe levitamist ja teabevahetust, ning kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi osutatavad infotehnoloogia-teenused, tagades teadete edastamise asjakohases keeleversioonis;

j) 

portaali pakutava otsinguteenuse ühtsed kriteeriumid;

k) 

maksete tegemise viisid, võttes arvesse kättesaadavaid maksesüsteeme, nt internetipõhised maksed;

l) 

üksikasjad selgitavate märkuste kohta, milles loetletakse artiklis 14 osutatud andmed ja dokumendiliigid;

m) 

registrite sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused;

▼M2

n) 

artiklis 22 osutatud vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise korra ja tehnilised nõuded;

▼M2

o) 

registrite vahel artiklis 13i osutatud andmete vahetamise üksikasjaliku korra ja tehnilise kirjelduse.

▼B

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 164 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M2

Komisjon võtab punktide d, e, n ja o kohased rakendusaktid vastu hiljemalt 1. veebruariks 2021. ►M3   ►C1  Komisjon võtab punktis ea osutatud rakendusaktid vastu hiljemalt 2. juuliks 2021. ◄  ◄

▼B

Artikkel 25

Rahastamine

1.  Platvormi loomist ja selle edasist arendamist ning käesolevast direktiivist tulenevaid portaali kohandusi rahastatakse liidu üldeelarvest.

2.  Platvormi hooldust ja käitamist rahastatakse liidu üldeelarvest ning seda võib kaasrahastada üksikkasutajatelt registrite sidestamise süsteemile juurdepääsu eest võetavatest tasudest. Käesoleva lõike sätted ei mõjuta riigi tasandil kehtestatud tasusid.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada, kas platvormi kaasrahastatakse tasu võtmisega, ja kui see on nii, siis kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 üksikkasutajatelt võetava tasu suuruse kohta.

4.  Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 kehtestatavad tasud ei mõjuta riigilõivu, mida liikmesriigid võivad nõuda artikli 19 lõikes 1 osutatud dokumentide ja andmete hankimise eest.

5.  Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 kehtestatud tasusid ei nõuta artikli 19 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete hankimise eest.

6.  Iga liikmesriik katab käesolevast direktiivist tulenevad kulud, mis on seotud riigisiseste registrite kohandamise ning nende hoolduse ja käitamisega.

Artikkel 26

Teave kirjade ja tellimiskviitungite kohta

Liikmesriigid näevad ette, et kirjad ja tellimiskviitungid, olgu need paberil või mõnel muul kujul, sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

teave, mis on vajalik registri tuvastamiseks, kus hoitakse artiklis 16 osutatud toimikut, samuti äriühingu registrinumber selles registris;

b) 

äriühingu õiguslik vorm, selle juriidiline aadress ja, kui see on asjakohane, siis teade selle kohta, et äriühing on likvideerimisel.

Kui kõnealustes dokumentides viidatakse äriühingu kapitalile, tuleb osutada märgitud aktsiate või osade kogunimiväärtusele ja tasutud sissemaksete summale.

Liikmesriigid näevad ette, et äriühingute veebilehed sisaldavad vähemalt esimeses lõigus osutatud andmeid ja, kui see on kohaldatav, viidet märgitud aktsiate või osade kogunimiväärtusele ja tasutud sissemaksete summale.

Artikkel 27

Avalikustamise vorminõudeid täitvad isikud

Iga liikmesriik määrab kindlaks, millised isikud täidavad avalikustamisega seotud vorminõudeid.

Artikkel 28

Karistused

Liikmesriigid näevad ette asjakohased karistused vähemalt järgmistel juhtudel:

a) 

artikli 14 punktis f nõutud raamatupidamisdokumentide avalikustamata jätmine;

b) 

artiklis 26 sätestatud kohustuslike andmete puudumine äridokumentides või äriühingu veebisaidil.



2. jagu

▼M2

Teiste liikmesriikide äriühingute filiaalidele kohalduvad registreerimise ja avalikustamise reeglid

▼M2

Artikkel 28a

Filiaalide internetipõhine registreerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et teise liikmesriigi õigusega reguleeritud äriühingu filiaali saab liikmesriigis registreerida täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid liikmesriigi õiguse kohaselt filiaali registreerimistaotluse kõigi aspektidega tegelevasse volitatud asutusse või muu isiku või organi ette isiklikult kohale ilmuma, kui artikli 13b lõikest 4 ja artikli 13g lõike 8 mutatis mutandis kohaldamisest ei tulene teisiti.

2.  Liikmesriigid kehtestavad filiaalide internetipõhist registreerimist reguleerivad üksikasjalikud normid, sealhulgas pädevale asutusele esitatavate dokumentide ja andmete kohta. Liikmesriigid tagavad nende reeglite raames, et internetipõhiseks registreerimiseks saab andmed või dokumendid esitada elektroonilisel kujul, sealhulgas artikli 16a lõikes 4 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad, või kasutades registrile varasemalt esitatud andmeid või dokumente.

3.  Lõikes 2 osutatud normidega nähakse ette vähemalt järgmine:

a) 

menetlus, millega tagada, et avaldajatel on vajalik õigus- ja teovõime ning neil on õigus äriühingut esindada;

b) 

vahendid filiaali registreeriva isiku või isikute või nende esindajate isikusamasuse kontrollimiseks;

c) 

nõuded, et avaldajad kasutaksid määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuseid.

4.  Lõikes 2 osutatud normidega võidakse ette näha ka menetlused, et teha järgmist:

a) 

kontrollida filiaali tegevusala lubatavust;

b) 

kontrollida filiaali nime lubatavust;

c) 

kontrollida filiaali registreerimiseks esitatud dokumentide ja andmete õiguspärasust;

d) 

määrata kindlaks notari või mõne muu isiku või organi roll, kes on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt filiaali registreerimise protsessi kaasatud.

5.  Liikmesriigid võivad teises liikmesriigis asutatud äriühingu filiaali registreerimisel kontrollida äriühingu andmeid registrite sidestamise süsteemi abil.

Liikmesriigid ei sea filiaali internetipõhise registreerimise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne filiaali registreerimist, välja arvatud juhul, kui see tingimus on möödapääsmatu teatava tegevuste nõuetekohaseks kontrolliks, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusega.

6.  Liikmesriigid tagavad, et filiaali internetipõhine registreerimine viiakse lõpule 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on lõpule viidud kõik formaalsused, sealhulgas on asutus või isik või organ, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema filiaali registreerimise kõigi aspektidega, saanud kätte kõik vajalikud dokumendid ja andmed, mis vastavad liikmesriigi õigusele.

Kui filiaali ei ole võimalik käesolevas lõikes osutatud tähtaja jooksul registreerida, tagavad liikmesriigid, et avaldajat teavitatakse viivituse põhjustest.

7.  Pärast teise liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud äriühingu filiaali registreerimist teatab selle liikmesriigi register, kus filiaal registreeriti, filiaali registreerimisest registrite sidestamise süsteemi kaudu äriühingu registrijärgsele liikmesriigile. Äriühingu registrijärgne liikmesriik kinnitab teate kättesaamist ja kannab andmed viivitamata oma registrisse.

Artikkel 28b

Internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine filiaalide kohta

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 30 osutatud dokumente ja andmeid või nende muudatusi võib esitada internetipõhiselt filiaali registreerimise liikmesriigi õiguses ettenähtud tähtaja jooksul. Liikmesriigid tagavad, et dokumente ja andmeid võib esitada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid kohale ilmuma internetipõhise dokumentide ja andmete esitamisega menetlevasse liikmesriigi õiguse alusel pädevasse asutusse või muu isiku juurde, kui artikli 13b lõikest 4 ja artikli 13g lõike 8 kohaldamisest mutatis mutandis ei tulene teisiti.

2.  Artikli 28a lõikeid 2–5 kohaldatakse filiaalidele dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise osas mutatis mutandis.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et teatavad või kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed esitatakse ainult internetipõhiselt.

Artikkel 28c

Filiaalide sulgemine

Liikmesriigid tagavad, et artikli 30 lõike 1 punktis h osutatud dokumentide ja andmete kättesaamisel teavitab selle liikmesriigi register, kus on registreeritud äriühingu filiaal, filiaali sulgemisest ja registrist kustutamisest registrite sidestamise süsteemi kaudu selle liikmesriigi registrit, kus on registreeritud äriühing. Äriühingu asukohaliikmesriigi register kinnitab teate kättesaamist samuti kõnealuse süsteemi kaudu ja kannab need andmed viivitamata registrisse.

▼B

Artikkel 29

Filiaaliga seotud dokumentide ja andmete avalikustamine

1.  Sellise II lisas loetletud liiki äriühingu asutatud filiaali dokumendid ja andmed, millele kohaldub teise liikmesriigi õigus tuleb avalikustada vastavalt filiaali asukohajärgse liikmesriigi õigusele kooskõlas artikliga 16.

2.  Kui avalikustamisnõuded filiaali kohta erinevad äriühingut puudutavatest nõuetest, kehtivad filiaaliga tehtud tehingute kohta filiaali avalikustamisnõuded.

3.  Artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu. Artiklit 18 ja artikli 19 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.  Liikmesriigid tagavad, et filiaalidel oleks kordumatu tunnus, mis võimaldab neid selgelt identifitseerida registritevahelises teabevahetuses registrite sidestamise süsteemi kaudu. Kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja filiaali numbri selles registris, ning kui see on asjakohane, identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

Artikkel 30

Avalikustatavad dokumendid ja andmed

1.  Artiklis 29 ettenähtud avalikustamise kohustus hõlmab ainult järgmisi dokumente ja andmeid:

a) 

filiaali aadress;

b) 

filiaali tegevusala;

c) 

äriregister, milles peetakse artiklis 16 osutatud äriühingu toimikut, samuti äriühingu registrinumber kõnealuses registris;

d) 

äriühingu ärinimi ja õiguslik vorm ning filiaali ärinimi, kui see erineb äriühingu ärinimest;

e) 

isikute määramine ja ametist vabastamine ning andmed nende isikute kohta, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

— 
äriühingu seadusjärgse organina või sellise organi liikmena vastavalt äriühingu poolt artikli 14 punkti d kohaselt avalikustatule,
— 
äriühingu alalise esindajana filiaali tegevuses koos volituste ulatuse märkimisega;
f) 
— 
äriühingu lõpetamine, likvideerijate määramine, andmed nende kohta ja nende volitused, samuti likvideerimismenetluse lõppemine vastavalt äriühingu poolt artikli 14 punktide h, j ja k kohaselt avalikustatule,
— 
maksejõuetusmenetlus, kompromiss või muu analoogiline menetlus, mis on käimas äriühingu suhtes;
g) 

raamatupidamisdokumendid kooskõlas artikliga 31;

h) 

filiaali likvideerimine.

2.  Liikmesriik, kus filiaal on asutatud, võib ette näha, et vastavalt artiklile 29 tuleb avalikustada järgmised dokumendid ja andmed:

a) 

käesoleva artikli lõike 1 punktides e ja f märgitud isikute allkirjad;

b) 

asutamisdokument ja põhikiri, kui viimane on eraldi dokumendis, vastavalt artikli 14 punktidele a, b ja c, samuti nende dokumentide muudatused;

c) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud äriregistri tõend äriühingu olemasolu kohta;

d) 

äriühingu kõnealuses liikmesriigis asuva vara tagatiseks seadmine, kui selline avalikustamine on seotud tagatise kehtivusega.

▼M2

Artikkel 30a

Muudatused äriühingu dokumentides ja andmetes

Äriühingu registrijärgne liikmesriik teavitab registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata liikmesriiki, kus on registreeritud äriühingu filiaal, kui on saanud teabe muudatuse kohta seoses järgmisega:

a) 

äriühingu nimi;

b) 

äriühingu registrijärgne asukoht;

c) 

äriühingu registrinumber registris;

d) 

äriühingu õiguslik vorm;

e) 

artikli 14 punktides d ja f osutatud dokumendid ja andmed.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud teate kättesaamisel kinnitab register, kuhu on kantud filiaal, registrite sidestamise süsteemi kaudu sellise teate kättesaamisest ja tagab, et artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumente ja andmeid ajakohastatakse viivitamata.

▼B

Artikkel 31

Raamatupidamisdokumentide avalikustamiskohustuse piirangud

Artikli 30 lõike 1 punktis g sätestatud avalikustamiskohustus puudutab ainult äriühingu raamatupidamisdokumente, mis on koostatud, auditeeritud ja avalikustatud vastavalt äriühingu suhtes kehtivale liikmesriigi õigusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ ( 6 ) ja direktiiviga 2013/34/EL.

▼M2

Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 30 lõike 1 punktis g osutatud raamatupidamisdokumentide kohustusliku avalikustamise nõuet võib pidada täidetuks artikli 14 punkti f kohase avalikustamisega selle liikmesriigi registris, milles äriühing on registreeritud.

▼B

Artikkel 32

Avalikustatavate dokumentide avalikustamise keel ja tõlge

Liikmesriik, kus filiaal on asutatud, võib sätestada, et artikli 30 lõike 2 punktis b ja artiklis 31 osutatud dokumendid tuleb avalikustada mõnes muus liidu ametlikus keeles ning et selliste dokumentide tõlge tuleb notariaalselt kinnitada.

Artikkel 33

Samas liikmesriigis asuva mitme filiaali andmete avalikustamine

Kui äriühing on ühes liikmesriigis asutanud mitu filiaali, võib artikli 30 lõike 2 punktis b ja artiklis 31 sätestatud avalikustamine toimuda ühe filiaali äriregistris äriühingu valikul.

Esimeses lõigus osutatud juhul on teised filiaalid kohustatud avalikustama andmed selle filiaali registri kohta, kus tehti avalikustamine, samuti kõnealuse filiaali registrinumbri selles registris.

Artikkel 34

Teave äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta

1.  Artikkel 20 kohaldub nii äriühingu registrile kui ka filiaali registrile.

2.  Liikmesriigid määravad kindlaks, missugust menetlust tuleb artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe saamisel järgida. Selline menetlus tagab, et tegevuse lõpetanud või muul põhjusel registrist kustutatud äriühingute filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta.

3.  Lõike 2 teist lauset ei kohaldata registrist kustutatud äriühingu filiaalidele, kui äriühingu kustutamine toimus äriühingu õigusliku vormi muutumise, äriühingu ühinemise või jagunemise või registrijärgse asukoha üleviimise tõttu ühest riigist teise.

Artikkel 35

Teave kirjade ja tellimiskviitungite kohta

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali kirjad ja tellimiskviitungid peavad lisaks artiklis 26 ettenähtud andmetele osutama registrile, milles on avatud toimik filiaali kohta, samuti filiaali registreerimisnumbrile selles registris.



3. jagu

Kolmandate riikide äriühingute filiaalidele kohalduvad avalikustamise reeglid

Artikkel 36

Filiaaliga seotud dokumentide ja andmete avalikustamine

1.  Dokumendid ja andmed filiaali kohta, mille on liikmesriigis asutanud äriühing, millele ei kohaldu liikmesriigi õigus, kuid mille õiguslik vorm on võrreldav II lisas loetletud liiki äriühingutega, tuleb avalikustada kooskõlas filiaali asukohajärgse liikmesriigi seadustega vastavalt artiklis 16 sätestatule.

2.  Kohaldatakse artikli 29 lõiget 2.

Artikkel 37

Kohustuslikud avalikustatavad dokumendid ja andmed

Artiklis 36 ettenähtud avalikustamiskohustus hõlmab vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:

a) 

filiaali aadress;

b) 

filiaali tegevusala;

c) 

millise riigi õigus äriühingule kohaldub;

d) 

kui vastav õigus seda ette näeb, register, kuhu äriühing on kantud, ja äriühingu registrinumber selles registris;

e) 

asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis, samuti nende muudatused;

f) 

äriühingu õiguslik vorm, asukoht ja eesmärk, samuti vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui need andmed ei sisaldu punktis e märgitud dokumentides;

g) 

äriühingu ärinimi ja filiaali ärinimi, kui see erineb äriühingu ärinimest;

h) 

isikute määramine ja ametist vabastamine ning andmed nende isikute kohta, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

— 
äriühingu seadusjärgse organina või sellise organi liikmena,
— 
äriühingu alalise esindajana filiaali tegevuses.

Märkida tuleb äriühingut esindama volitatud isikute volituste ulatus, samuti see, kas nad võivad volitusi kasutada üksinda või peavad tegutsema ühiselt;

i) 
— 
äriühingu lõpetamine, likvideerijate määramine, andmed nende kohta ja nende volitused, samuti likvideerimismenetluse lõppemine,
— 
maksejõuetusmenetlus, kompromiss või muu analoogiline menetlus, mis on käimas äriühingu suhtes;
j) 

raamatupidamisdokumendid kooskõlas artikliga 38;

k) 

filiaali likvideerimine.

Artikkel 38

Raamatupidamisdokumentide avalikustamiskohustuse piirangud

1.  Artikli 37 punktis j sätestatud avalikustamiskohustus kehtib äriühingu raamatupidamisdokumentide kohta, mis on koostatud, auditeeritud ja avalikustatud vastavalt selle riigi õigusele, mille alusel on äriühing loodud. Kui kõnealused dokumendid ei ole koostatud vastavalt direktiivile 2013/34/EL või samaväärsel viisil, võivad liikmesriigid nõuda filiaali tegevusega seotud raamatupidamisdokumentide koostamist ja avalikustamist.

2.  Kohaldatakse artikleid 32 ja 33.

Artikkel 39

Teave kirjade ja tellimiskviitungite kohta

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali kirjad ja tellimiskviitungid peavad osutama äriregistrile, kus on avatud toimik filiaali kohta, samuti filiaali registrinumbrile selles registris. Kui selle riigi õigus, mis kohaldub äriühingule, nõuab registrisse kandmist, tuleb osutada ka registrile, kuhu on kantud äriühing, ja äriühingu registrinumbrile selles registris.



4. jagu

Rakendamise ja kohaldamise sätted

Artikkel 40

Karistused

Artiklites 29, 30, 31, 36, 37 ja 38 sätestatud avalikustamisnõuete täitmata jätmise ning artiklites 35 ja 39 sätestatud kohustuslike andmete puudumise korral kirjades ja tellimiskviitungites näevad liikmesriigid ette kohased karistused.

Artikkel 41

Avalikustamise vorminõudeid täitvad isikud

Iga liikmesriik määrab kindlaks, millised isikud peavad täitma 2. ja 3. jaos sätestatud avalikustamisega seotud vorminõudeid.

Artikkel 42

Filiaali raamatupidamise dokumentide avalikustamise erandid

1.  Artikleid 31 ja 38 ei kohaldata 89/117/EMÜ ( 7 ) reguleeritud krediidi- ja finantseerimisasutuste asutatud filiaalide suhtes.

2.  Kuni edaspidise kooskõlastamiseni ei pea liikmesriigid kohaldama artikleid 31 ja 38 kindlustusseltside asutatud filiaalide suhtes.

▼M2 —————

▼B



IV PEATÜKK

Kapitali säilitamine ja muutmine



1. jagu

Kapitalinõuded

Artikkel 44

Üldsätted

1.  Käesoleva peatükiga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad I lisas loetletud liiki äriühinguid.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki muutuvkapitaliga investeerimisühingute ja ühistute kui ühe I lisas loetletud liiki äriühingu suhtes. Kui liikmesriikide seadustes on seda võimalust kasutatud, nõutakse sellistelt äriühingutelt sõnade „muutuvkapitaliga investeerimisühing“ või „ühistu“ kasutamist kõigis artiklis 26 nimetatud dokumentides.

Artikkel 45

Miinimumkapital

1.  Selleks et äriühingut asutada või tegevuse alustamiseks tegevusluba saada, peab märgitud miinimumkapitali suurus olema liikmesriikide seaduste järgi vähemalt 25 000  eurot.

2.  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 50 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga g vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal iga viie aasta järel lõikes 1 nimetatud eurode summad läbi ja muudavad neid vajaduse korral, võttes arvesse liidu majanduslikke ja rahalisi suundumusi ning tendentsi lubada ainult suurtel ja keskmise suurusega äriühingutel tegutseda I lisas loetletud liiki äriühinguna.

Artikkel 46

Varad

Märgitud kapital võib koosneda ainult varast, mille majanduslikku väärtust on võimalik hinnata. Kohustus teostada töid või osutada teenuseid ei tohi moodustada osa sellisest varast.

Artikkel 47

Aktsiate väljalaskehind

Aktsiaid ei tohi välja lasta nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis arvestuslikust nimiväärtusest madalama hinnaga.

Liikmesriigid võivad lubada neil, kes otsustavad paigutada aktsiaid oma kutsetegevusse, maksta selle tehingu käigus märgitud aktsiate koguhinnast vähem.

Artikkel 48

Sissemakse eest välja lastavate aktsiate eest tasumine

Sissemakse eest välja lastavate aktsiate eest peab äriühingu asutamise või tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajaks olema sisse makstud vähemalt 25 % nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest.

Kui aktsiad lastakse välja mitterahalise sissemakse eest äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal, tuleb mitterahaline sissemakse viie aasta jooksul sellest ajast arvates täies ulatuses tasuda.



2. jagu

Kohustuslikku kapitali käsitlevad kaitsemeetmed

Artikkel 49

Eksperdi aruanne mitterahalise sissemakse kohta

1.  Üks või mitu haldus- või kohtuorganite määratud või kinnitatud sõltumatut eksperti koostab mitterahalise sissemakse kohta aruande enne äriühingu asutamist või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist. Ekspert võib vastavalt liikmesriigi seadustele olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik ja äriühing, mis ei ole juriidiline isik.

2.  Lõikes 1 nimetatud eksperdi aruanne sisaldab vähemalt iga mitterahalise sissemakse moodustava vara ja kasutatud hindamismeetodite kirjelduse ning näitab, kas nende meetodite abil saadud väärtused vastavad vähemalt selle vara põhjal väljalastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ning vajaduse korral ülekursile.

3.  Eksperdi aruanne avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit, kui 90 % kõigi aktsiate nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest lastakse välja ühele või enamale äriühingule mitterahalise sissemakse eest ning kui täidetakse järgmisi nõudeid:

a) 

äriühingu suhtes, millesse selline sissemakse tehakse, on artikli 4 punktis i osutatud isikud nõustunud ekspertide aruandest loobuma;

b) 

selline kokkulepe on avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

c) 

äriühinguil, kes teevad mitterahalise sissemakse, on reserve, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga sätestatud korrale ei tohi jaotada ning mis on vähemalt võrdsed mitterahalise sissemakse eest välja lastavate aktsiate nimiväärtusega või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestusliku nimiväärtusega;

d) 

äriühingud, kes teevad mitterahalise sissemakse, tagavad punktis c nimetatud summaga võrdse summani äriühingu võlgu, millesse selline sissemakse tehakse, mis tekivad ajavahemikul aktsiate väljalaskmisest mitterahalise sissemakse eest kuni ühe aasta möödumiseni selle äriühingu raamatupidamise aastaaruande avaldamisest majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti. Nende aktsiate võõrandamine on sel ajal keelatud;

e) 

punktis d osutatud võlgade tagamine on avaldatud lõikes 3 sätestatud korras ning

f) 

mitterahalise sissemakse tasuvad äriühingud paigutavad reservi punktis c nimetatud summaga võrdse summa, mida ei tohi jaotada enne kolme aasta möödumist äriühingu, millesse selline sissemakse tehti, raamatupidamise aastaaruande avaldamist majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti, või vajaduse korral enne sellist hilisemat kuupäeva, milleks punktis d osutatud kõik võlgade tagamisega seotud nõuded, mis esitati selle aja jooksul, on täidetud.

5.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit uue äriühingu asutamise suhtes ühinemise või jagunemise teel, kui koostatakse vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu projekti kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat artiklit esimeses lõigus osutatud juhtudel, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli lõike 1 kohase aruande ja vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu projekti kohta võib (võivad) koostada sama ekspert (samad eksperdid).

Artikkel 50

Erand eksperdi aruande nõudest

1.  Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda käesoleva direktiivi artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse vabalt kaubeldavate väärtpaberite näol, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 8 ) artikli 4 lõike 1 punktis 44 või rahaturuinstrumentide näol, nagu need on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 17, ja kui neid väärtpabereid või rahaturuinstrumente hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud turul, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 21, siseriiklike õigusaktidega määratava piisavalt pika ajavahemiku jooksul enne vastava mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Kui seda hinda on siiski mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid märkimisväärselt vara väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, sealhulgas olukordades, kus selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentide turg on likviidsuse kaotanud, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Kõnealuse hindamise suhtes kohaldatakse artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentidega, mille õiglast väärtust on juba hinnanud tunnustatud sõltumatu ekspert, ja kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

õiglane väärtus määratakse kuupäevaks, millest ei ole vara sissemaksena kasutamise kuupäevani jäänud rohkem kui kuus kuud, ning

b) 

hindamine on viidud läbi vastavalt liikmesriigis üldtunnustatud hindamisstandarditele ja -põhimõtetele, mida sissemaksena kasutatava vara puhul kohaldatakse.

Uute oluliste asjaolude ilmnemisel, mis muudaksid märkimisväärselt vara õiglast väärtust selle sissemaksena tasumise kuupäeval, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Teises lõigus osutatud uue hindamise suhtes kohaldatakse artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3.

Uue hinnangu puudumisel võivad üks või mitu aktsionäri, kellele kuulub kapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise kuupäeval kokku vähemalt 5 % märgitud kapitalist, nõuda hindamist sõltumatu eksperdi poolt, ning sel juhul kohaldatakse artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3.

Selline (sellised) aktsionär(id) võib (võivad) nõudmise esitada kuni vara sissemaksena tasumise kuupäevani, tingimusel et nõudmise esitamise päeval kuulub kõnealus(t)ele aktsionäri(de)le endiselt kokku vähemalt 5 % äriühingu märgitud kapitalist nagu kapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise kuupäeval.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 49 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentidega, mille õiglane väärtus tuletatakse eelmise majandusaasta kohustuslikes raamatupidamisaruannetes kajastatud konkreetse vara väärtuse põhjal, tingimusel et kohustuslikke raamatupidamisaruandeid on auditeeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ.

Käesoleva artikli lõike 2 teist kuni viiendat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 51

Mitterahaline sissemakse ilma eksperdi aruandeta

1.  Kui artiklis 50 osutatud mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 49 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta, avaldatakse lisaks artikli 4 punktis h sätestatud nõuetele ja ühe kuu jooksul pärast varalise sissemakse tegemise kuupäeva avaldus, mis sisaldab järgmist:

a) 

kõnealuse mitterahalise sissemakse kirjeldus;

b) 

selle väärtus, väärtuse leidmise viis ning, kui see on asjakohane, hindamismeetod;

c) 

kinnitus selle kohta, kas saadud väärtus vastab vähemalt sissemakse eest välja lastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ja, kui see on asjakohane, ülekursile, ning

d) 

kinnitus selle kohta, et algse hindamisega võrreldes ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

Avaldus avaldatakse liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

2.  Kui mitterahalist sissemakset soovitakse teha ilma artikli 49 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta artikli 68 lõike 2 alusel kavandatava kapitali suurendamise kohta, avaldatakse kapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäeva ja käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teavet sisaldav teadaanne iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16 enne, kui tuleb teha mitterahaline sissemakse. Sellisel juhul piirdub käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtav avaldus kinnitusega, et pärast eespool nimetatud teadaande avaldamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

3.  Iga liikmesriik näeb ette piisavad tagatised artiklis 50 ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks, kui mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 49 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eksperdi aruandeta.

Artikkel 52

Olulise osaluse omandamine pärast asutamist või tegevusloa väljastamist

1.  Kui äriühing omandab artikli 4 punktis i osutatud isikule või äriühingule kuuluva vara tasu eest, mis moodustab vähemalt ühe kümnendiku märgitud kapitalist, ja kui selline omandamine toimus enne siseriikliku õigusega kehtestatud vähemalt kaheaastase tähtaja lõppemist, mida arvutatakse äriühingu asutamisest või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmisest, siis omandamist kontrollitakse ja selle üksikasjad avaldatakse artikli 49 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud korras ning esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule.

Artikleid 50 ja 51 kohaldatakse mutatis mutandis.

Liikmesriigid võivad nende sätete kohaldamist nõuda ka siis, kui vara kuulub aktsionärile või kolmandale isikule.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata omandamiste suhtes, mis on toimunud äriühingu tavapärase tegevuse käigus, haldus- või kohtuorganite nõudel või valve all või väärtpaberibörsil.

Artikkel 53

Aktsionäride kohustus tasuda sissemakse

Märgitud kapitali vähendamist käsitlevate sätete kohaselt ei tohi aktsionärid olla vabastatud sissemakse kohustusest.

Artikkel 54

Tagatised äriühingu ümberkujundamisel

Kuni riigisiseste seaduste hilisema kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid nõudmaks teist liiki äriühingu ümberkujundamisel aktsiaseltsiks vähemalt samade tagatiste kasutamist, nagu on sätestatud artiklites 3–6 ja artiklites 45–53.

Artikkel 55

Põhikirja või asutamislepingu muutmine

Artiklid 3–6 ja artiklid 45–54 ei piira liikmesriikide nende õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad põhikirja või asutamislepingu muutmisega seotud pädevust ja menetlust.



3. jagu

Väljamaksete tegemise reeglid

Artikkel 56

Väljamaksete tegemise üldreeglid

1.  Välja arvatud märgitud kapitali vähendamise juhud, ei tohi aktsionäridele väljamakseid teha, kui netovara on äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu väiksemaks kui märgitud kapitali ja selliste reservide kogusumma, millest vastavalt seaduse või äriühingu põhikirjaga kehtestatud korrale ei tohi väljamakseid teha.

2.  Kui märgitud kapitali sissemaksmata osa ei kanta bilansi aktivapoolele, siis arvatakse see summa maha lõikes 1 osutatud märgitud kapitali summast.

3.  Aktsionäridele tehtavate väljamaksete summa ei tohi olla suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud edasikantud kasum ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud edasikantud kahjum ja summad, mis kooskõlas seaduse või põhikirjaga on paigutatud reservi.

4.  Lõigetes 1 ja 3 kasutatud mõiste „väljamaksete tegemine“ hõlmab eelkõige aktsiatega seotud intresside ja dividendide väljamaksmist.

5.  Kui liikmesriikide seadused lubavad välja maksta vahedividende, tuleb täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) 

koostada vahearuanne, mis näitab, et väljamaksete tegemiseks ettenähtud vahendid on piisavad;

b) 

jaotatav summa ei tohi ületada kogukasumit, mis on saadud alates viimase majandusaasta lõpust, mille kohta on koostatud aastaaruanne, millele on lisatud edasikantud kasum ja summad selleks ettenähtud reservidest ning maha arvatud edasikantud kahjum ja vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele reservi paigutatavad summad.

6.  Lõiked 1–5 ei mõjuta liikmesriikide nende õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad märgitud kapitali suurendamist fondiemissiooni läbiviimisega.

7.  Liikmesriikide seadused võivad sätestada erandi lõikes 1 põhikapitaliga investeerimisühingute jaoks.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab mõiste „põhikapitaliga investeerimisühing“ ainult sellist äriühingut,

a) 

mille ainueesmärk on investeerida oma rahalised vahendid mitmesugustesse osadesse või aktsiatesse, kinnisvarasse või muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt ning

b) 

mis pakub oma aktsiaid avalikuks märkimiseks.

Kui see on liikmesriikide seaduste kohaselt võimalik,

a) 

nõutakse, et sellised aktsiaseltsid lisaksid kõigile artiklis 26 osutatud dokumentidele mõiste „investeerimisühing“;

b) 

ei lubata mitte ühelgi sellisel äriühingul, mille netovara langeb alla lõikes 1 määratud summa, ette võtta väljamaksete tegemist aktsionäridele siis, kui äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt on äriühingu vara kogumaksumus viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval poolteist korda väiksem või muutub väljamaksete tegemise tõttu poolteist korda väiksemaks kui äriühingu koguvõlgnevus võlausaldajate ees raamatupidamise aastaaruande kohaselt, ja

c) 

nõutakse, et kõik sellised äriühingud, kes teevad väljamakseid, kui nende netovara langeb alla lõikes 1 määratud summa, lisaksid oma raamatupidamise aastaaruandele sellekohase teatise.

Artikkel 57

Ebaseaduslikult tehtud väljamaksete tagasinõudmine

Kõik vastuolus artikliga 56 tehtud väljamaksed tuleb neid saanud aktsionäridel tagastada, kui äriühing tõendab, et need aktsionärid teadsid või pidid teadma, et selline väljamaksete tegemine oli lubamatu.

Artikkel 58

Märgitud kapitali oluline vähenemine

1.  Märgitud kapitali olulise vähenemise korral tuleb kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek liikmesriikide seadustes sätestatud tähtaja jooksul otsustamaks, kas äriühing tuleb lõpetada või peab võtma muid meetmeid.

2.  Liikmesriikide seadused võivad lõike 1 tähenduses oluliseks peetava vähenemise suuruseks määrata summa, mis ei ole suurem kui pool märgitud kapitalist.



4. jagu

Äriühingu oma aktsiate omandamise reeglid

Artikkel 59

Oma aktsiate märkimise keeld

1.  Äriühing ise ei tohi oma aktsiaid märkida.

2.  Kui äriühingu aktsiaid märgib oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, loetakse selline märkimine sooritatuks märkija enda arvele.

3.  Artikli 4 punktis i osutatud isikud või äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, või märgitud kapitali suurendamise korral haldus- ja juhtorganite liikmed on kohustatud maksma aktsiate eest, mis on märgitud vastuolus käesoleva artikliga.

Liikmesriigi seadustes võib sätestada, et iga sellise isiku võib vabastada oma kohustusest juhul, kui ta tõendab, et temale isiklikult ei saa süüd omistada.

Artikkel 60

Oma aktsiate omandamine

1.  Ilma et see piiraks kõikide samas seisundis olevate aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ning määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kas äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva kolmanda isiku kaudu omandada oma aktsiaid. Ulatuses, milles sellised omandamised on lubatud, kehtestavad liikmesriigid neile järgmised tingimused:

a) 

loa annab üldkoosolek, kes määrab selliste omandamiste korra ja tingimused ning eelkõige omandatavate aktsiate suurima arvu, loa kehtivuse aja, mille maksimaalne pikkus määratakse siseriiklike õigusaktidega, kuid mis ei tohi ületada viit aastat, ning tasulise omandamise korral maksimum- ja miinimumtasu. Haldus- või juhtorganite liikmed on kohustatud tagama, et iga lubatud omandamise ajal järgitakse punktides b ja c märgitud tingimusi;

b) 

omandamised, sealhulgas eelnevalt äriühingu omandatud ja talle kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku omandatud aktsiad, ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 56 lõigetes 1 ja 2 osutatud summa ning

c) 

tehingus võib kasutada ainult aktsiaid, mille eest sissemakse on täielikult tehtud.

Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada omandamiste suhtes esimese lõigu tähenduses mis tahes järgmised tingimused:

a) 

omandatud aktsiate, sealhulgas eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad, ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel arvestuslik nimiväärtus ei ületa liikmesriikide määratavat piiri; see piir ei tohi olla alla 10 % märgitud kapitalist;

b) 

äriühingule oma aktsiate omandamiseks esimese lõigu tähenduses antav õigus, omandatavate aktsiate suurim arv, õiguse kehtivuse aeg ja maksimum- või miinimumtasu suurus sätestatakse äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

c) 

äriühing täidab asjakohaseid aruandlus- ja teatamisnõudeid;

d) 

teatavatelt liikmesriikide määratud äriühingutelt võidakse nõuda omandatud aktsiate tühistamist tingimusel, et tühistatud aktsiate nimiväärtusega võrdne summa lisatakse reservile, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral. Seda reservi saab kasutada ainult märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

e) 

omandamine ei kahjusta võlausaldajate nõuete rahuldamist.

2.  Liikmesriigi seadustega võib ette näha erandeid lõike 1 esimese lõigu punkti a esimesest lausest juhul, kui äriühingu oma aktsiate omandamine on vajalik selleks, et takistada lähitulevikus äriühingut ähvardava tõsise kahju tekkimist. Sellisel juhul tuleb haldus- või juhtorganil teatada järgmisele üldkoosolekule toimunud omandamiste põhjused ja laad, omandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus, aktsiate osakaal märgitud kapitalis ning nende aktsiate eest makstud tasu.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 esimese lõigu punkti a esimest lauset aktsiate suhtes, mis äriühing on enda või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandanud jaotamiseks selle äriühingu või sidusettevõtja töötajaile. Sellised aktsiad tuleb jaotada 12 kuu jooksul alates nende omandamisest.

Artikkel 61

Oma aktsiate omandamise erandid

1.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artiklit 60

a) 

kapitali vähendamise otsuse rakendamise käigus või artiklis 82 osutatud asjaoludel omandatud aktsiate suhtes;

b) 

vara üldise võõrandamise tulemusena omandatud aktsiate suhtes;

c) 

tasuta omandatud täielikult sissemakstud aktsiate või pankade ja teiste finantseerimisasutuste poolt ostukomisjonitasuna omandatud aktsiate suhtes;

d) 

aktsiate suhtes, mis on omandatud juriidilise kohustuse või kohtulahendi alusel, et kaitsta vähemusaktsionäre eelkõige ühinemise, äriühingu tegevusala või õigusliku vormi muutumise, registrijärgse asukoha välismaale üleviimise või aktsiate ülemineku kohta kehtestatud piirangute puhul;

e) 

aktsionärilt omandatud aktsiate suhtes juhul, kui nende eest on jäetud sissemaksed tegemata;

f) 

aktsiate suhtes, mis on omandatud sidusettevõtjate vähemusaktsionäride kompenseerimiseks;

g) 

täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis on omandatud sundmüügilt kohtu korralduse alusel aktsionäri võla sissenõudmiseks äriühingu kasuks ning

h) 

täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mille väljalaskja on artikli 56 lõike 7 teises lõigus määratletud põhikapitaliga investeerimisühing ning omandaja see äriühing või sidusettevõtja investeerija nõudmisel. Kohaldatakse artikli 56 lõike 7 kolmanda lõigu punkti a. Sellised omandamised ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla märgitud kapitali ja nende reservide summa, millest väljamaksete tegemine on seadusega keelatud.

2.  Lõike 1 punktides b–g loetletud juhtudel omandatud aktsiad tuleb sellegipoolest võõrandada kuni kolme aasta jooksul alates nende omandamisest, välja arvatud juhul, kui omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ei ületa 10 % märgitud kapitalist, sealhulgas aktsiad, mis aktsiaselts võib olla omandanud oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutseva isiku kaudu.

3.  Kui aktsiaid ei võõrandata lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis tuleb need tühistada. Liikmesriigi seadused võivad tühistamise eeltingimuseks seada märgitud kapitali vastava vähendamise. Selline vähendamine tuleb ette näha juhul, kui tühistamisele kuuluvate aktsiate omandamise tulemusel langeb netovara alla artikli 56 lõigetes 1 ja 2 määratud summa.

Artikkel 62

Oma aktsiate ebaseadusliku omandamise tagajärjed

Artiklitega 60 ja 61 vastuolus omandatud aktsiad võõrandatakse ühe aasta jooksul alates nende omandamisest. Kui neid ei ole selle tähtaja jooksul võõrandatud, kohaldatakse artikli 61 lõiget 3.

Artikkel 63

Oma aktsiate omamine ja tegevusaruanne oma aktsiate omandamise korral

1.  Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, tuleb selliste aktsiate omamise puhul iga kord täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) 

aktsiatest tulenevate õiguste seas tuleb äriühingu oma aktsiatest tulenev hääleõigus igal juhul peatada;

b) 

kui aktsiad lisatakse bilansi aktivapoolele, tuleb passiva poolele kanda nendega võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluv reserv.

2.  Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, tuleb tegevusaruandes nõuda vähemalt järgmiste andmete esitamist:

a) 

majandusaasta kestel sooritatud omandamiste põhjendus;

b) 

majandusaasta kestel omandatud ja võõrandatud aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal märgitud kapitalis;

c) 

tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu;

d) 

äriühingu omandatud ja talle kuuluvate aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal märgitud kapitalis.

Artikkel 64

Kolmanda isiku poolt äriühingu oma aktsiate omandamise rahastamine äriühingu poolt

1.  Kui liikmesriigid lubavad äriühingul, silmas pidades oma aktsiate omandamist kolmanda isiku poolt, kas otseselt või kaudselt teha ettemakseid või anda laene või tagatisi, kehtivad selliste tehingute suhtes lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2.  Tehingud toimuvad haldus- või juhtorgani vastutusel õiglastel turutingimustel, eelkõige seoses äriühingu poolt saadava intressiga ning äriühingule lõikes 1 osutatud laenude ja ettemaksete eest antava tagatisega.

Kolmanda isiku või mitmepoolsete tehingute puhul iga tehinguosalise krediidiseisundit peab olema nõuetekohaselt uuritud.

3.  Haldus- või juhtorgan küsib tehingule üldkoosoleku eelneva heakskiidu, ning sel juhul tegutseb üldkoosolek kooskõlas artiklis 83 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega.

Haldus- või juhtorgan peab esitama üldkoosolekule kirjaliku aruande, milles sisalduvad:

a) 

tehingu põhjused;

b) 

äriühingu huvi sellise tehingu sõlmimise vastu;

c) 

millistel tingimustel tehing sõlmitakse;

d) 

tehinguga äriühingu likviidsusele ja maksevõimele kaasnevad riskid ning

e) 

hind, millega kolmas isik aktsiad omandab.

Aruanne tuleb vastavalt artiklile 16 esitada avaldamise eesmärgil registrisse kandmiseks.

4.  Kolmandatele isikutele antava finantsabi kogusumma ei tohi mingil hetkel tuua kaasa netovara vähenemise alla artikli 56 lõigetes 1 ja 2 määratud summa, võttes arvesse samuti mis tahes netovara vähenemist äriühingu oma aktsiate omandamise kaudu äriühingu enda poolt või äriühingu huvides kooskõlas artikli 60 lõikega 1.

Äriühing lisab bilansi passiva poolele finantsabi kogusummaga võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluva reservi.

5.  Kui kolmas isik omandab äriühingult finantsabi saades äriühingu oma aktsiaid artikli 60 lõike 1 tähenduses või märgib märgitud kapitali suurendamise käigus välja lastud aktsiaid, peab see omandamine või märkimine toimuma õiglase hinna eest.

6.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata pankade ja teiste finantseerimisasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes ega äriühingu või sidusettevõtja töötajate tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid.

Sellised tehingud ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 56 lõikes 1 määratud summa.

7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile h.

Artikkel 65

Seotud poolte tehingute täiendavad tagatised

Kui käesoleva direktiivi artikli 64 lõikes 1 osutatud tehingu pooleks oleva äriühingu haldus- või juhtorgani üksikliikmed või direktiivi 2013/34/EL artikli 22 tähenduses emaettevõtja haldus- või juhtorgani üksikliikmed või selline emaettevõtja ise või oma nimel, kuid selliste organite liikmete või sellise ettevõtja huvides tegutsevad üksikisikud on sellise tehingu teiseks pooleks, tagavad liikmesriigid piisavate tagatiste abil, et selline tehing ei läheks vastuollu äriühingu huvidega.

Artikkel 66

Oma aktsiate tagatisena aktsepteerimine

1.  Kui äriühing aktsepteerib tagatisena oma aktsiaid või kolmas isik aktsepteerib oma nimel, kuid äriühingu huvides, tagatisena äriühingu aktsiaid, käsitatakse seda artikli 60, artikli 61 lõike 1, artikli 63 ja artikli 64 tähenduses omandamisena.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 1 pankade ja muude finantseerimisasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes.

Artikkel 67

Aktsiate märkimine, omandamine või omamine teise äriühingu poolt, milles aktsiaseltsil on häälteenamus või mille üle ta võib omada valitsevat mõju

1.  Aktsiaseltsi aktsiate märkimist, omandamist või omamist II lisas loetletud liiki teise äriühingu poolt, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või mille üle ta omab otse või kaudselt valitsevat mõju, loetakse aktsiaseltsi enda sooritatud toiminguteks.

Esimest lõiku kohaldatakse ka siis, kui teise äriühingu kohta kehtivad kolmanda riigi seadused ning sellel on II lisas loetletud õiguslike vormidega sarnane õiguslik vorm.

Kui aktsiaseltsil on kaudselt häälteenamus või kui tal on kaudselt valitsev mõju, ei pea liikmesriigid esimest ja teist lõiku kohaldama juhul, kui nad sätestavad aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvate aktsiatega seotud hääleõiguse peatamise.

2.  Kontserne käsitlevate riigi õigusaktide kooskõlastamise puudumise korral võivad liikmesriigid:

a) 

määrata kindlaks juhud, mille puhul aktsiaseltsi käsitatakse võimelisena omama teise äriühingu üle valitsevat mõju; kui liikmesriik kasutab seda võimalust, siis peab tema siseriiklikus õiguses igal juhul sätestama, et valitsevat mõju saab omada juhul, kui:

i) 

aktsiaseltsil on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest, olles samal ajal äriühingu aktsionär või osanik, või

ii) 

aktsiaselts on teise äriühingu osanik või aktsionär ning omab ainukontrolli selle osanike või aktsionäride häälteenamuse üle selle äriühingu teiste osanike või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Liikmesriigid ei ole kohustatud määrama kindlaks muid asjaolusid kui need, millele on osutatud esimese lõigu alapunktides i ja ii;

b) 

määrata kindlaks juhud, mille puhul aktsiaseltsi käsitatakse kaudselt hääleõiguslikuna või võimelisena omama kaudselt valitsevat mõju;

c) 

täpsustada asjaolud, mille puhul aktsiaseltsi käsitatakse hääleõiguslikuna.

3.  Liikmesriigid ei pea kohaldama lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui märkimine, omandamine või omamine toimub isiku huvides, kes ise ei märgi, omanda ega oma aktsiaid, kes ei ole lõikes 1 osutatud aktsiaselts ega muu äriühing, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või mille üle ta võib otse või kaudselt valitsevat mõju omada.

4.  Liikmesriigid ei pea kohaldama lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui teine äriühing märgib, omandab või omab aktsiaid erialaselt ja tema kui kutselise väärtpaberivahendaja tegevuse raames, tingimusel et ta on liikmesriigi piires paikneva või toimiva väärtpaberibörsi liige või heaks kiidetud või kontrollitav liikmesriigi ametiasutuse poolt, kes on pädev kontrollima kutselisi väärtpaberivahendajaid, kelle hulka käesoleva direktiivi tähenduses võivad kuuluda ka krediidiasutused.

5.  Liikmesriigid ei pea kohaldama lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvad aktsiad omandati enne kahe äriühingu suhete vastavusse viimist lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.

Selliste aktsiatega seotud hääleõigus peatatakse ning aktsiad võetakse arvesse siis, kui tehakse kindlaks, kas artikli 60 lõike 1 punktis b sätestatud tingimus on täidetud.

6.  Liikmesriigid ei pea kohaldama artikli 61 lõiget 2 või 3 või artiklit 62 juhul, kui aktsiaseltsi aktsiaid omandab teine äriühing, tingimusel et nad sätestavad

a) 

aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvate aktsiatega seotud hääleõiguse peatamise ja

b) 

aktsiaseltsi haldus- või juhtorgani liikmete kohustuse osta teiselt äriühingult tagasi artikli 61 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 62 osutatud aktsiad hinnaga, mille eest teine äriühing need omandas; seda piirangut ei kohaldata ainult juhul, kui aktsiaseltsi haldus- või juhtorgani liikmed tõendavad, et sellel äriühingul ei ole vähimatki tegemist kõnealuste aktsiate märkimise või omandamisega.



5. jagu

Kapitali suurendamise ja vähendamise reeglid

Artikkel 68

Üldkoosoleku otsus suurendada kapitali

1.  Kõik kapitali suurendamise otsused peab tegema üldkoosolek. Nii see otsus kui ka märgitud kapitali suurendamine avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

2.  Sellest olenemata võib põhikiri või asutamisleping või üldkoosolek, mille otsus tuleb avaldada kooskõlas lõikes 1 osutatud sätetega, anda loa märgitud kapitali suurendamiseks maksimaalsummani, mille nad määravad kõiki seadusega sätestatud maksimaalsummasid arvesse võttes. Vajaduse korral teeb märgitud kapitali suurendamise otsuse kindlaksmääratud summa piires selleks volitatud äriühingu juhtorgan. Sellisele juhtorganile antakse niisugused volitused kõige rohkem viieks aastaks, mida üldkoosolek võib pikendada korraga vaid viie aasta võrra.

3.  Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad lõikes 1 osutatud kapitali suurendamise või lõikes 2 osutatud kapitali suurendamiseks loa andmise üle eraldi vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab.

4.  Käesolevat artiklit kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või aktsiate märkimisõigusega seotud kõigi väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

Artikkel 69

Tasumine tasu eest väljalastavate aktsiate eest

Märgitud kapitali suurendamise käigus tasu eest väljalastavate aktsiate eest tuleb sissemakse teha vähemalt 25 % ulatuses nende nimiväärtusest või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslikust nimiväärtusest. Kui sätestatakse ülekurss, tuleb see täielikult sisse maksta.

Artikkel 70

Tasumine mitterahalise sissemakse eest väljalastavate aktsiate eest

1.  Kui aktsiaid lastakse välja mitterahalise sissemakse eest märgitud kapitali suurendamise käigus, tuleb sissemakse täielikult teha viie aasta jooksul alates märgitud kapitali suurendamise otsusest.

2.  Lõikes 1 osutatud sissemakse tuleb esitada aruandes, mille enne kapitali suurendamist koostab üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle on määranud või kinnitanud haldus- või kohtuorgan. Sellised eksperdid võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, vastavalt iga liikmesriigi seadustele.

Kohaldatakse artikli 49 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 50 ja 51.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 märgitud kapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, jagunemiseks või aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta ühendatava või jaguneva või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt.

Ühinemise või jagunemise korral kohaldavad liikmesriigid esimest lõiku siiski üksnes juhul, kui koostatakse vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu projekti kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada lõiget 2 ühinemise või jagunemise korral, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu projekti kohta võib (võivad) koostada sama ekspert (samad eksperdid).

4.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamata, kui kõik märgitud kapitali suurendamise käigus mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiad lähevad ühele või enamale äriühingule, tingimusel et kõik sellise sissemakse saava äriühingu aktsionärid nõustuvad sellega, et eksperdi aruannet ei koostata, ning et täidetakse artikli 49 lõike 4 punktide b–f nõudeid.

Artikkel 71

Kapitali suurendamine, kui kõik aktsiad ei ole märgitud

Kui kapitali suurendamise korral ei ole kõiki uusi aktsiaid märgitud, suurendatakse kapitali saadud märkimiste summa võrra ainult siis, kui väljalasketingimused seda ette näevad.

Artikkel 72

Kapitali suurendamine rahalise sissemaksega

1.  Igal kapitali suurendamise juhul rahalise tasu eest tuleb aktsiaid pakkuda aktsionäridele eesõiguse alusel proportsionaalselt nende aktsiate osakaalule kapitalis.

2.  Liikmesriik võib oma seadustes:

a) 

jätta lõike 1 kohaldamata aktsiate suhtes, mis annavad piiratud õiguse osa võtta väljamaksete tegemisest artikli 56 tähenduses ja/või äriühingu vara jaotamisest äriühingu likvideerimise puhul, või

b) 

juhul, kui äriühingu märgitud kapital koosneb mitut liiki aktsiatest, mis annavad erineva hääleõiguse või õiguse osa võtta väljamaksete tegemisest artikli 56 tähenduses või vara jagamisest likvideerimise puhul, ning seda suurendatakse vaid ühte liiki uute aktsiate väljalaskmise teel, lubada teist liiki aktsiate omanikel kasutada eelisõigust märkida aktsiaid ainult pärast neid aktsionäre, kelle hoitavate aktsiate liigis uusi aktsiaid välja lastakse.

3.  Mis tahes pakkumine eesõigusega märkimiseks ja ajavahemik, mille jooksul seda õigust tuleb kasutada, avaldatakse riigi ametlikus väljaandes, mis on määratud kooskõlas artikliga 16. Liikmesriigi seadustes ei pea sellist avaldamist sätestama juhul, kui kõik äriühingu aktsiad on registreeritud. Sellisel juhul tuleb kõiki äriühingu aktsionäre kirjalikult informeerida. Eesõiguse kasutamise aeg ei tohi olla lühem kui vähemalt 14 päeva alates pakkumise avaldamise kuupäevast või aktsionäridele teate väljasaatmise kuupäevast.

4.  Eesõigust ei tohi põhikirja ega asutamislepinguga piirata ega välistada. Seda võib teha üldkoosoleku otsusega. Haldus- või juhtorgan on kohustatud sel puhul esitama üldkoosolekule kirjaliku ettekande, milles sisalduvad eesõiguse piiramise või välistamise põhjused ning pakutud väljalaskekursi põhjendus. Üldkoosolek tegutseb kooskõlas artiklis 83 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega. Üldkoosoleku otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

5.  Liikmesriikide seadused võivad sätestada, et põhikiri, asutamisleping või kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud kvoorumi-, häälteenamus- ja avalikustamisnõuetega tegutsev üldkoosolek võib anda volituse eesõiguse piiramiseks või välistamiseks äriühingu organile, kes on volitatud otsustama märgitud kapitali suurendamise põhikirjajärgse kapitali piires. Sellist volitust ei tohi anda pikemaks ajaks kui artikli 68 lõikes 2 ettenähtud volitust.

6.  Lõikeid 1–5 kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või kõigi märkimisõigusega seotud väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

7.  Eesõiguse välistamisega lõigete 4 ja 5 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui kooskõlas märgitud kapitali suurendamise otsusega lastakse aktsiaid välja pankadele ja teistele finantseerimisasutustele, selleks et pakkuda neid äriühingu aktsionäridele kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 73

Üldkoosoleku otsus märgitud kapitali vähendamiseks

Märgitud kapitali iga vähendamise, välja arvatud kohtuotsusega vähendamine, peab otsustama vähemalt üldkoosolek, kes tegutseb kooskõlas artiklis 83 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega, piiramata artiklite 79 ja 80 kohaldamist. Selline otsus avaldatakse liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

Koosoleku kokkukutsumise teade peab esitama vähemalt vähendamise põhjuse ja viisi, kuidas seda kavatsetakse teha.

Artikkel 74

Märgitud kapitali vähendamine mitut liiki aktsiate korral

Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad märgitud kapitali vähendamise üle eraldi vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab.

Artikkel 75

Võlausaldajate tagatised märgitud kapitali vähendamise korral

1.  Märgitud kapitali vähendamise puhul on vähemalt võlausaldajatel, kelle nõuded eelnevad vähendamisotsuse avaldamisele, vähemalt õigus saada tagatis nõuete kohta, mis otsuse avaldamise kuupäevaks pole rahuldatud. Liikmesriigid võivad jätta sellise õiguse arvestamata vaid juhul, kui võlausaldajal on piisavad tagatised, või kui need tagatised ei ole vajalikud äriühingu vara silmas pidades.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus kehtestatud õiguse kasutamise tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et märgitud kapitali vähenemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

2.  Samuti tuleb liikmesriikide seadustes näha vähemalt ette, et vähendamine on tühine või aktsionäride kasuks ei tohi väljamakseid teha enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud, või kui kohus on otsustanud, et nende taotlust ei rahuldata.

3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui märgitud kapitali vähendamine on tekkinud aktsionäride tasude väljamaksmisest täieliku või osalise loobumise tulemusena.

Artikkel 76

Võlausaldajate tagatiste erisused märgitud kapitali vähendamise korral

1.  Liikmesriigid ei pea kohaldama artiklit 75 märgitud kapitali vähendamise suhtes, mille eesmärk on katta tekkinud kahjum või kanda rahasummad reservi, tingimusel et sellise reservi suurus ei ületa selle toimingu järel 10 % vähendatud märgitud kapitalist. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjumi katmiseks või märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel tuleb liikmesriikide seadustega ette näha vähemalt vajalikud meetmed tagamaks, et märgitud kapitali vähendamisest tulenevaid summasid ei või kasutada aktsionäridele väljamakseteks või tulude jaotamiseks või aktsionäride vabastamiseks sissemakse kohustusest.

Artikkel 77

Märgitud kapitali vähendamine ja miinimumkapital

Märgitud kapitali ei tohi vähendada alla miinimumkapitali suuruse, mis on sätestatud kooskõlas artikliga 45.

Liikmesriigid võivad siiski lubada sellist vähendamist, kui nad näevad ette, et märgitud kapitali vähendamise otsus võib jõustuda ainult siis, kui märgitud kapitali suurendatakse vähemalt ettenähtud miinimumkapitali summani.

Artikkel 78

Märgitud kapitali tagasiost ilma selle vähendamiseta

Kui liikmesriigi seadused lubavad märgitud kapitali täielikult või osaliselt tagasi osta ilma seda vähendamata, nõuavad nad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) 

kui põhikiri ja asutamisleping näevad ette tagasiostmise, otsustab selle üldkoosolek, hääletades vähemalt tavaliste kvoorumi- ja häälteenamusnõuete kohaselt; kui põhikiri ja asutamisleping ei näe ette tagasiostmist, otsustab selle üldkoosolek, järgides vähemalt artiklis 83 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõudeid; otsus tuleb avaldada liikmesriikide seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16;

b) 

tagasiostmiseks võib kasutada ainult artikli 56 lõigete 1–4 tähenduses väljamaksete tegemiseks olemasolevaid summasid;

c) 

aktsionärid, kelle aktsiad ostetakse tagasi, säilitavad oma õigused äriühingus, välja arvatud õigus oma investeeringu tagasimaksmisele ja õigus osaleda tagasi ostmata aktsiate algsete dividendide jaotamises.

Artikkel 79

Märgitud kapitali vähendamine aktsiate sundtühistamise teel

1.  Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel vähendada oma märgitud kapitali aktsiate sundtühistamise teel, nõuavad nad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) 

sundtühistamine tuleb põhikirja või asutamislepinguga sätestada või ette näha selleks võimalus enne väljavõtmisele kuuluvate aktsiate märkimist;

b) 

kui sundtühistamise võimalus on ette nähtud ainult põhikirjas või asutamislepingus, otsustab selle üldkoosolek, kui asjaomased aktsionärid ei ole seda üksmeelselt heaks kiitnud;

c) 

sundtühistamise otsustav äriühingu organ määrab sundtühistamise tingimused ja viisi, kui neid pole põhikirja või asutamislepinguga juba kindlaks määratud;

d) 

kohaldatakse artiklit 75, välja arvatud täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis äriühing on saanud tasuta või mis on välja võetud kooskõlas artikli 56 lõigetega 1–4 jaotamiseks ettenähtud summasid kasutades; sellistel juhtudel tuleb kõigi väljavõetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi; seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral; seda saab kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigi seadused sellist toimingut lubavad ning

e) 

sundtühistamise otsus tuleb avaldada iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

2.  Artikli 73 lõiget 1, samuti artikleid 74, 76 ja 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel.

Artikkel 80

Märgitud kapitali vähendamine selliste aktsiate tühistamise teel, mille omandab äriühing ise või mis omandatakse tema arvel

1.  Märgitud kapitali vähendamise juhtudel selliste aktsiate tühistamise teel, mille omandaja on äriühing või kolmas isik, kes tegutseb oma nimel, kuid äriühingu arvel, peab aktsiate tühistamise otsustama alati üldkoosolek.

2.  Kohaldatakse artiklit 75, välja arvatud juhul, kui aktsiad on täielikult sisse makstud ning omandatud tasuta või kasutades summasid, mis on ette nähtud väljamaksete tegemiseks kooskõlas artikli 56 lõigetega 1–4; sellisel juhul tuleb kõigi tühistatud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi. Sellest reservist ei tohi aktsionäridele väljamakseid teha muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjumi katmiseks või märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

3.  Artikleid 74, 76 ja 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel.

Artikkel 81

Märgitud kapitali tagasiostmine või vähendamine mitut liiki aktsiate korral

Artiklis 78, artikli 79 lõike 1 punktis b ja artikli 80 lõikes 1 käsitletud juhtudel, kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad märgitud kapitali tagasiostmise või selle vähendamise üle aktsiate tühistamise teel eraldi vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab.

Artikkel 82

Aktsiate tagasiostmise tingimused

Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel välja lasta tagasiostetavaid aktsiaid, nõuavad nad selliste aktsiate tagasiostmiseks vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) 

tagasiostmise võimalus peab olema äriühingu põhikirja või asutamislepinguga ette nähtud enne tagasi ostetavate aktsiate märkimist;

b) 

aktsiad peavad olema täielikult sisse makstud;

c) 

tagasiostmise tingimused ja viis peavad olema sätestatud äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

d) 

tagasi saab osta ainult kooskõlas artikli 56 lõigetega 1–4 jaotamiseks ettenähtud summade eest või kasutades sellise tagasiostmise tarvis uute aktsiate väljalaskmisest laekuvat raha;

e) 

kõigi tagasi ostetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa tuleb kanda reservi, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral; seda saab kasutada ainult märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

f) 

punkti e ei kohaldata tagasiostmise suhtes, kui kasutatakse sellise tagasiostmise tarvis uute aktsiate väljalaskmisest laekuvat raha;

g) 

kui on ette nähtud aktsionäridele ülekursi maksmine tagasiostmise tõttu, võib ülekurssi maksta ainult summadest, mida kasutatakse jaotamiseks kooskõlas artikli 56 lõigetega 1–4, või reservist, välja arvatud käesoleva artikli punktis e osutatud reserv, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral; seda reservi võib kasutada ainult märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel või artikli 4 punktis j osutatud kulude või aktsiate või võlakirjade väljalaskekulude või tagasi ostetavate aktsiate või võlakirjade omanikele ülekursi katmiseks;

h) 

teatis tagasiostmise kohta avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas artikliga 16.

Artikkel 83

Üldkoosoleku otsuste hääletamise nõuded

Liikmesriikide seadustes sätestatakse, et artikli 72 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 73, 74, 78 ja 81 osutatud otsused tuleb vastu võtta vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist.

Liikmesriikide seadustes võib ette näha, et piisab esimeses lõigus nimetatud lihthäälteenamusest, kui esindatud on vähemalt pool märgitud kapitalist.



6. jagu

Kohaldamine ja rakenduskokkulepped

Artikkel 84

Erandid teatavatest nõuetest

1.  Liikmesriigid võivad artikli 48 esimesest lõigust, artikli 60 lõike 1 punkti a esimesest lausest ning artiklitest 68, 69 ja 72 kõrvale kalduda ulatuses, mis on vajalik võtmaks vastu või kohaldamaks sätteid, et ergutada töötajaid või teisi liikmesriikide seadustes määratletud isikute rühmi osalema äriühingute kapitalis.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 60 lõike 1 punkti a esimest lauset ning artikleid 73, 74 ja 79–82 eraldi seaduse alusel asutatud äriühingute suhtes, mis lasevad välja nii kapitali- kui tööaktsiaid, millest viimaseid emiteeritakse äriühingu töötajaskonnale, keda aktsionäride üldkoosolekul esindavad hääleõigusega esindajad.

3.  Liikmesriigid tagavad, et artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 9 ) IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

▼M1

4.  Liikmesriigid kalduvad artikli 58 lõikest 1, artiklist 68, artiklitest 72, 73 ja 74, artikli 79 lõike 1 punktist b, artikli 80 lõikest 1 ja artiklist 81 kõrvale sellisel määral ja ajavahemikul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1023 ( 10 ) sätestatud ennetava saneerimise raamistiku kehtestamiseks.

Esimene lõik ei piira aktsionäride või osanike võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist.

▼B

Artikkel 85

Ühesuguses seisundis aktsionäride võrdne kohtlemine

Käesoleva peatüki rakendamisel tagavad liikmesriigid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise.

Artikkel 86

Üleminekusätted

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 4 punkte g, i, j ja k äriühingute suhtes, mis nõukogu direktiivi 77/91/EMÜ ( 11 ) täitmiseks vastu võetud õigus- või haldusnormide sätete jõustumise kuupäeval olid juba olemas.



II JAOTIS

▼M3

PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

▼M3



I- PEATÜKK

Äriühingute piiriülene ümberkujundamine

Artikkel 86a

Kohaldamisala

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise piiratud vastutusega äriühingu, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, ümberkujundamise suhtes piiratud vastutusega äriühinguks, mida reguleerib teise liikmesriigi õigus.

2.  Käesolevat peatükki ei kohaldata piiriüleste ümberkujundamiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Tagasivõtmise või väljamaksega on võrdsustatud äriühingu toimingud, mille eesmärgiks on tagada, et äriühingu osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingutele, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

a) 

äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jaotamist osanikele või aktsionäridele;

b) 

äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes kohalduvad:

a) 

maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b) 

muu likvideerimismenetlus kui need, millele on osutatud lõike 3 punktis a, või

c) 

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.

Artikkel 86b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„äriühing“ – II lisas loetletud liiki piiratud vastutusega äriühing, mis viib läbi piiriülese ümberkujundamise;

2) 

„piiriülene ümberkujundamine“ – tegevus, mille käigus äriühing ilma likvideerimismenetluseta või ilma tegevust lõpetamata kujundab õigusliku vormi, milles äriühing on lähteliikmesriigis registreeritud, ümber II lisas sätestatud sihtliikmesriigi õiguslikuks vormiks ja viib vähemalt oma registrijärgse asukoha üle sihtliikmesriiki, säilitades seejuures juriidilise isiku staatuse;

3) 

„lähteliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing on registreeritud enne piiriülest ümberkujundamist;

4) 

„sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kus ümberkujundatud äriühing registreeritakse piiriülese ümberkujundamise tulemusena;

5) 

„ümberkujundatud äriühing“ – sihtliikmesriigis piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud äriühing.

Artikkel 86c

Menetlused ja vorminõuded

Piiriülese ümberkujundamisega seotud menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev lähteliikmesriigi õigus, ning menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida pärast tõendi saamist, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev sihtliikmesriigi õigus.

Artikkel 86d

Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt

Äriühingu haldus- või juhtorgan koostab piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti. Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

a) 

äriühingu õiguslik vorm ja nimi lähteliikmesriigis ja äriühingu registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis;

b) 

ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi sihtliikmesriigis ning kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;

c) 

äriühingu sihtliikmesriigis asutamise dokument, kui seda nõutakse, ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;

d) 

äriühingu piiriülese ümberkujundamise esialgne ajakava;

e) 

õigused, mille ümberkujundatud äriühing annab eriõigustega osanikele või aktsionäridele ja teistele äriühingu kapitali esindavate selliste väärtpaberite omanikele, mis ei ole osad ega aktsiad, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

f) 

kõik võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid ja pandid;

g) 

kõik erisoodustused, mis antakse äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;

h) 

kas äriühing sai lähteliikmesriigis viimase viie aasta jooksul soodustusi või toetusi;

i) 

üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 86i pakutava rahalise hüvitise kohta;

j) 

äriühingu piiriülese ümberkujundamise eeldatav mõju tööhõivele;

k) 

asjakohasel juhul andmed menetluse kohta, millega reguleeritakse vastavalt artiklile 86l töötajate kaasamise korda nende osalusõiguse kindlaksmääramisel ümberkujundatud äriühingus.

Artikkel 86e

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  Äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Selles selgitatakse eeskätt piiriülese ümberkujundamise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

2.  Aruanne sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, et koostatakse kas üks aruanne, mis sisaldab kahte osa, või asjakohaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ning töötajatele.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

rahaline hüvitis ja selle kindlaksmääramiseks kasutatud meetod;

b) 

äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju osanikele või aktsionäridele;

c) 

osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 86i.

4.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole nõutav juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

5.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, töösuhete kaitseks võetavad meetmed;

b) 

olulised muutused kohaldatavates töötingimustes või äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c) 

kuidas punktides a ja b sätestatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6.  Aruanne või aruanded koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga, kui see on olemas, tehakse äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks igal juhul elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

7.  Kui äriühingu haldus- või juhtorgan saab arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta õigeaegselt äriühingu töötajate esindajatelt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8.  Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal (kui äriühingul on tütarettevõtjaid) ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

9.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osast lõike 4 kohaselt loobutakse ja lõikes 5 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 8 kohaselt nõutav, ei ole aruande koostamine kohustuslik.

10.  Käesoleva artikli lõiked 1–9 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmiseks riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

Artikkel 86f

Sõltumatu eksperdi aruanne

1.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele või aktsionäridele aruande. Aruanne tehakse osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

2.  Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab ekspert arvesse äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ümberkujundamisest teatamist või äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ümberkujundamise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a) 

kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel kasutatud meetod või meetodid;

b) 

kas see meetod või need meetodid on rahalise hüvitise hindamiseks kohased, tuuakse ära selliste meetodite kasutamisel saadud väärtus ja antakse arvamus selle kohta, milline on nende meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel, ja

c) 

hindamisel tekkinud spetsiifiliste raskuste kirjeldus.

Eksperdil on õigus saada äriühingult kogu teavet, mida ta eksperdi ülesannete täitmiseks vajab.

3.  Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kontrollimist sõltumatu eksperdi poolt ja sõltumatu eksperdi aruande koostamist ei nõuta, kui äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

Artikkel 86g

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva avalikustab äriühing ja teeb lähteliikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks järgmised dokumendid:

a) 

äriühingu piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt ja

b) 

äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele mõeldud teade selle kohta, et nad võivad vähemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva esitada äriühingule piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest konfidentsiaalse teabe välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

2.  Liikmesriigid võivad äriühingu käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui äriühing võimaldab avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaidil tasuta tutvuda ajavahemiku jooksul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, välja arvatud juhul, kui need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui äriühing võimaldab piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga tutvuda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva lähteliikmesriigi registrile järgmised andmed:

a) 

äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis ning ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi sihtliikmesriigis ning kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;

b) 

register, kuhu on esitatud artiklis 14 osutatud äriühingu dokumendid, ning äriühingu registreerimisnumber selles registris;

c) 

viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale, ning

d) 

andmed veebisaidi kohta, kus on võimalik tasuta ja internetipõhiselt tutvuda piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, lõikes 1 osutatud teadete ja sõltumatu eksperdi aruande ning täieliku teabega käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Esimese lõigu punktides a–d osutatud teabega peab saama avalikult tutvuda lähteliikmesriigi registris.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita täielikult internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et lähteliikmesriigi pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5.  Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

6.  Liikmesriigid tagavad, et avalikkusel on võimalik lõikes 1 osutatud dokumentide ja lõikes 3 osutatud teabega tasuta tutvuda registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et tasu, mida registrid võtavad äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest, ei ületa teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 86h

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1.  Pärast artiklites 86e ja 86f osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, artikli 86e kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 86g kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist teeb äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2.  Äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese ümberkujundamise läbiviimine sõltuvusse sellest, kas artiklis 86l osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt ja projekti kõik muudatused võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega osade või aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiatega esindatud häältest või üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4.  Kui piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti tingimus või piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate isikute ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul nõuda, et tingimuse või asutamisdokumendi muudatuse peab asjaomane osanik või aktsionär heaks kiitma, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa teostada artiklis 86i sätestatud õigusi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese ümberkujundamise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjusel:

a) 

artikli 86d punktis i osutatud rahaline hüvitis ei ole õiglane või

b) 

punkti a osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vasta õigusnormidele.

Artikkel 86i

Osanike ja aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel äriühingu osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–5 sätestatud tingimustel.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel äriühingu osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 86h osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et protokollitud vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad äriühingule teada andma oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 86h osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. Ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene ümberkujundamine artikli 86q kohaselt jõustub.

4.  Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et äriühingu pakutav hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädevate asutuste või siseriikliku õiguse alusel volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib lähteliikmesriigi õigus ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamise ainupädevus kuulub lähteliikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 86j

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis vastavalt artikli 86d punktis f sätestatule, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 86g osutatud piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamisest, tingimusel et kõnealused võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese ümberkujundamise tõttu ohus ja et nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad sellest, kas piiriülene ümberkujundamine artikli 86q kohaselt jõustub.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingu haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud äriühingu finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu avalduse avalikustamisest. Avalduses märgitakse, et tuginedes äriühingu haldus- või juhtorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks äriühing ei peaks pärast ümberkujundamise jõustumist suutma täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga vastavalt artiklile 86g.

3.  Lõiked 1 ja 2 ei piira lähteliikmesriigi õiguse kohaldamist, mis reguleerib avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist ja täitmise tagamist.

4.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, võivad algatada äriühingu vastu menetluse ka lähteliikmesriigis kahe aasta jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest, ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õigusest või lepingust tulenevaid kohtualluvuse reegleid. Sellise menetluse algatamise võimalus eksisteerib lisaks liidu õigusest tulenevalt kohaldatavatele kohtualluvuse valiku reeglitele.

Artikkel 86k

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ümberkujundamisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid õigusi teostatakse vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtja või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust ka muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute töötajate suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 86e lõikest 7 ja artikli 86g lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti või artiklis 86e osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 86h osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Liikmesriigid kehtestavad korra, mille kohaselt teavitamis- ja ärakuulamisõigust kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ artikliga 4 teostatakse ilma, et see piiraks kehtivate, töötajate jaoks soodsamate sätete ja järgitavate tavade kohaldamist.

Artikkel 86l

Töötajate osalus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse piiriüleselt ümberkujundatud äriühingu suhtes sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on kehtestatud.

2.  Sihtliikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist vastanud neljale viiendikule lähteliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates hakkab toimima töötajate osavõtt vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui sihtliikmesriigi õigus ei näe ette:

a) 

vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see on olemas äriühingus enne piiriülest ümberkujundamist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel selle äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b) 

ümberkujundatud äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad sihtliikmesriigis.

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust ümberkujundatud äriühingus ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis põhimõttel ja käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a) 

artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset ning artikli 3 lõiked 5 ja 7;

b) 

artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;

c) 

artikkel 5;

d) 

artikkel 6;

e) 

artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;

f) 

artiklid 8, 10, 11 ja 12, ning

g) 

lisa 3. osa punkt a.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades:

a) 

annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda sihtliikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;

b) 

võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära ümberkujundatud äriühingu haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;

c) 

tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a.

5.  Osalusõiguste laiendamine ümberkujundatud äriühingu teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtutakse osalusõiguste määratlemisel siseriiklikus õiguses.

6.  Kui ümberkujundatud äriühingu suhtes kohaldub töötajate osaluse süsteem vastavalt lõikes 2 osutatud normidele, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi teostada.

7.  Kui ümberkujundatud äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigete 1–6 sätteid.

8.  Äriühing teavitab oma töötajaid või töötajate esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 86m

Ümberkujundamiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused, kes kontrollivad piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse nendes osades, mida reguleerib lähteliikmesriigi õigus, ja annavad välja ümberkujundamiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist lähteliikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või nende tagamist avalik-õiguslike asutuste ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a) 

piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt;

b) 

artiklis 86e osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 86f osutatud aruanne, kui see on olemas;

c) 

kooskõlas artikli 86g lõikega 1 esitatud märkused ning

d) 

teave artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingu taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a) 

töötajate arv piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti koostamise ajal;

b) 

tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline asukoht;

c) 

teave avalik-õiguslike asutuste ees olevate kohustuste täitmisest äriühingu poolt.

Kui äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele, ilma et pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5.  Artiklis 86l sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimise osas kontrollib lähteliikmesriigi pädev asutus seda, kas piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt määratakse kindlaks asjaomane kord, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.  Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a) 

vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele esitatud lõigete 2 ja 3 kohaselt;

b) 

kontrollib äriühingu märget selle kohta, et artikli 86l lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud, kui see on asjakohane.

7.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud kontrolli lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese ümberkujundamise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a) 

kui tuvastatakse, et piiriülene ümberkujundamine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ümberkujundamiseelse tõendi;

b) 

kui tuvastatakse, et piiriülene ümberkujundamine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ümberkujundamiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest; sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ümberkujundamiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on tuvastatud, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt siseriiklikus õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik lõpule viia lõigetes 7 ja 10 sätestatud tähtaegade jooksul, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne tähtaja lõppemist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võib konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, millel on pädevus piiriülese ümberkujundamise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad sihtliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese ümberkujundamise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 86n

Ümberkujundamiseelse tõendi edastamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ümberkujundamiseelne tõend edastatakse artikli 86o lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad ka, et ümberkujundamiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2.  Juurdepääs ümberkujundamiseelsele tõendile peab olema tasuta artikli 86o lõikes 1 osutatud asutustele ja registritele.

Artikkel 86o

Piiriülese ümberkujundamise õiguspärasuse kontrollimine sihtliikmesriigis

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse, kes kontrollib piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib sihtliikmesriigi õigus, ja kiidab piiriülese ümberkujundamise heaks.

Pädev asutus tagab eelkõige, et ümberkujundatud äriühing järgib äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivaid liikmesriigi õigusnorme, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on kindlaks määratud vastavalt artiklile 86l.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab äriühing lõikes 1 osutatud ametiasutusele piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on heaks kiitnud vastavalt artiklile 86h.

3.  Liikmesriik tagab, et äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele, ilma et oleks vaja isiklikult lõikes 1 osutatud asutusse kohale ilmuda.

4.  Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese ümberkujundamine heaks niipea, kui kõik asjaomased tingimused ning kõik menetlused ja vorminõuded on sihtliikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

5.  Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab ümberkujundamiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et kohaldatavad ümberkujundamiseelsed menetlused ja vorminõuded on lähteliikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.

Artikkel 86p

Registrisse kandmine

1.  Kord, mille kohaselt avalikustatakse piiriülese ümberkujundamise lõpuleviimine registris, määratakse lähte- ja sihtliikmesriigi territooriumi osas artikli 16 kohaselt kindlaks lähte- ja sihtliikmesriigi õiguse alusel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a) 

sihtliikmesriigi registris – ümberkujundatud äriühingu registreerimine on piiriülese ümberkujundamise tulemus;

b) 

sihtliikmesriigi registris – ümberkujundatud äriühingu registreerimise kuupäev;

c) 

lähteliikmesriigi registris – äriühingu kustutamine registrist on piiriülese ümberkujundamise tulemus;

d) 

lähteliikmesriigi registris – äriühingu registrist kustutamise kuupäev;

e) 

vastavalt lähte- ja sihtriigi registrites – äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm ning ümberkujundatud äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et sihtliikmesriigi register teatab lähteliikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene ümberkujundamine on jõustunud. Liikmesriigid tagavad, et äriühing kustutatakse registrist viivitamata pärast selle teate saamist.

Artikkel 86q

Piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev

Piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks sihtliikmesriigi õiguse kohaselt. Ümberkujundamine saab jõustuda pärast artiklites 86m ja 86o osutatud kontrolli lõpuleviimist.

Artikkel 86r

Piiriülese ümberkujundamise tagajärjed

Piiriülesel ümberkujundamisel on alates artiklis 86q osutatud kuupäevast järgmised õiguslikud tagajärjed:

a) 

kogu äriühingu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle ümberkujundatud äriühingule;

b) 

äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad ümberkujundatud äriühingu osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktisad artikli 86i lõikes 1 osutatud viisil;

c) 

piiriülese ümberkujundamise jõustumise hetkel töölepingutest ja töösuhetest tulenevad äriühingu õigused ja kohustused lähevad üle ümberkujundatud äriühingule.

Artikkel 86s

Sõltumatud eksperdid

1.  Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 86f osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2.  Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a) 

ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ümberkujundamiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b) 

eksperdi arvamus on erapooletu ja objektiivne ning antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas seaduses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 86t

Kehtivus

Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud menetlusi järgivat jõustunud äriühingu piiriülest ümberkujundamist ei või tunnistada õigustühiseks.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, selle ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas vastavalt liikmesriigi õigusele pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäeva.

▼B



I PEATÜKK

Aktsiaseltside ühinemine



1. jagu

Ühinemise üldsätted

Artikkel 87

Üldsätted

1.  Käesolevas peatükis sätestatud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis on seotud I lisas loetletud liiki äriühingutega.

2.  Liikmesriigid ei pea käesolevat peatükki kohaldama ühistutele, mis on asutatud mõne I lisas loetletud liiki äriühinguna. Kui liikmesriikide õigusaktides kasutatakse niisugust võimalust, peab nendes olema nõue, et niisugused äriühingud kasutaksid sõna „ühistu“ kõigis artiklis 26 osutatud dokumentides.

3.  Liikmesriigid ei pea käesolevat peatükki kohaldama neil juhtudel, kui ühe või mitme äriühingu ühendatava või lõpetatava äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlus, maksejõuetu äriühingu lõpetamisega seotud menetlus, kohtuasi, kompromissi tegemine või muud analoogilised menetlused.

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

Artikkel 88

Reeglid äriühingute ühendamise ja uue äriühingu asutamise teel toimuvale ühinemisele

Liikmesriikidel tuleb nende siseriikliku õigusega reguleeritud äriühingute suhtes kehtestada reeglid, mis sätestavad ühinemist ühe või mitme äriühingu teise äriühinguga ühendamise või uue äriühingu asutamise teel.

Artikkel 89

Mõiste „ühinemine ühendamise teel“

1.  „Ühinemine ühendamise teel“ tähendab käesolevas peatükis tehingut, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ning kogu nende vara ja kohustused antakse üle teisele äriühingule, mille vastu ühe või mitme ühendatava äriühingu aktsionäridele emiteeritakse ühendava äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % sel puhul emiteeritud aktsiate nimiväärtusest või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2.  Liikmesriigi õiguses võidakse sätestada ka niisuguse ühinemise ühendamise teel, mille puhul üks või mitu ühendatavat äriühingut on likvideerimisel, kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.

Artikkel 90

Mõiste „ühinemine uue äriühingu asutamise teel“

1.  „Ühinemine uue äriühingu asutamise teel“ tähendab käesolevas peatükis tehingut, mille puhul mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused antakse üle asutatavale äriühingule, mille eest lõpetatavate äriühingute aktsionäridele emiteeritakse uue äriühingu aktsiaid ja tehakse mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % emiteeritud aktsiate nimiväärtusest või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestuslikust väärtusest.

2.  Liikmesriigi õiguses võidakse sätestada ka niisugune ühinemine uue äriühingu asutamise teel, mille puhul üks või mitu lõpetatavat äriühingut on likvideerimisel, kui see piirdub äriühingutega, mis ei ole veel alustanud oma vara jaotamist aktsionäridele.



2. jagu

Ühinemine ühendamise teel

Artikkel 91

Ühinemislepingu projekt

1.  Ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganid koostavad kirjaliku ühinemislepingu projekti.

2.  Ühinemislepingu projektis tuleb märkida vähemalt järgmist:

a) 

iga ühineva äriühingu liik, ärinimi ja registrijärgne asukoht;

b) 

aktsiate asendussuhe ja kõigi juurdemaksete suurus;

c) 

ühendava äriühingu aktsiate üleandmise tingimused;

d) 

kuupäev, millest alates üleantud aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

e) 

kuupäev, millest alates ühendatava äriühingu tehinguid käsitatakse raamatupidamises ühendava äriühingu tehingutena;

f) 

õigused, mis antakse ühendava äriühingu eriõigustega aktsiate omanikele ja peale aktsiate ka muude väärpaberite omanikele, või nende suhtes kavandatavad meetmed;

g) 

artikli 96 lõikes 1 osutatud ekspertidele ning ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- ja kontrollorganite liikmetele antavad erisoodustused.

Artikkel 92

Ühinemislepingu projekti avaldamine

Ühinemislepingu projekt tuleb avaldada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16 iga ühineva äriühingu kohta eraldi vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva.

Artikli 16 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse ühinev äriühing, kui ta teeb ühinemislepingu projekti oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks artikli 16 lõikes 5 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõutaks sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab ühinemislepingu projekti veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust jätta keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingute kanda.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 93

Iga ühineva äriühingu üldkoosoleku heakskiit

1.  Ühinemiseks on nõutav vähemalt iga ühineva äriühingu üldkoosoleku heakskiit. Liikmesriikide õigusaktides sätestatakse, et nimetatud heakskiitev otsus võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist.

Liikmesriikide õigusaktides võib ka ette näha, et piisab esimeses lõigus nimetatud lihthäälteenamusest, kui esindatud on vähemalt pool märgitud kapitalist. Peale selle kohaldatakse vajaduse korral asutamislepingu ja põhikirja muutmise kohta kehtivaid reegleid.

2.  Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad ühinemisotsuse üle eraldi vähemalt iga liiki aktsiate omanikud, kelle õigusi tehing mõjutab.

3.  Ühinemisotsus peab sisaldama nii ühinemislepingu projekti heakskiitu kui ka ühinemisest tingitud asutamislepingu ja põhikirja muudatuste heakskiitu.

Artikkel 94

Erand ühendava äriühingu üldkoosoleku heakskiidu nõudest

Liikmesriikide õigusaktides ei pea olema nõuet ühinemise heakskiidu kohta ühendava äriühingu üldkoosolekul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

artiklis 92 ettenähtud teabe avaldamine leiab ühendava äriühingu kohta aset vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b) 

vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva on kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel õigus tutvuda artikli 97 lõikes 1 nimetatud dokumentidega ühendava äriühingu registrijärgses asukohas;

c) 

ühendava äriühingu ühel või mitmel aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud kehtestatud miinimumprotsent märgitud kapitalist, on õigus nõuda ühendava äriühingu üldkoosoleku kokkukutsumist ühinemise heakskiitmise otsustamiseks. Miinimumprotsent ei või ületada 5 %. Liikmesriigid võivad sätestada hääleõiguseta aktsiate väljajätmise sellest arvestusest.

Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 97 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 95

Üksikasjalik kirjalik aruanne ja teave ühinemise kohta

1.  Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjaliku kirjaliku aruande, milles selgitatakse ühinemislepingu projekti ja esitatakse selle õiguslik ja majanduslik põhjendus, eriti aktsiate asendussuhte osas.

Aruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

2.  Iga osaleva äriühingu haldus- või juhtorgan teavitab üldkoosolekut ja teiste osalevate äriühingute haldus- või juhtorganeid, võimaldamaks neil omakorda teavitada vastavaid üldkoosolekuid, igast olulisest äriühingu vara või kohustuste muutusest, mis on toimunud alates ühinemislepingu projekti koostamise kuupäevast kuni ühineva äriühingu ühinemislepingu projekti üle otsustavate üldkoosolekute kuupäevani.

3.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud aruannet ja/või lõikes 2 osutatud teavet ei nõuta, kui kõigi ühinevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.

Artikkel 96

Ühinemislepingu projekti kontrollimine ekspertide poolt

1.  Iga ühineva äriühingu huvides tegutseb üks või mitu neist sõltumatut eksperti, kelle on ametisse määranud või kelle määramise on heaks kiitnud kohus või ametiasutus ning kes kontrollivad põhjalikult ühinemislepingu projekti ja koostavad aktsionäridele aruande. Liikmesriikide õigusaktides võib sätestada ka ühe või mitme sõltumatu eksperdi määramise kõigi ühinevate äriühingute jaoks ühiselt, kui kohus või ametiasutus määrab nad ühinevate äriühingute ühisel nõudel. Eksperdid võivad liikmesriikide õigusest olenevalt olla kas füüsilised või juriidilised isikud või äriühingud.

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes peavad eksperdid igal juhul osutama, kas aktsiate asendussuhe on nende arvates õiglane ja põhjendatud. Aruanne peab vähemalt märkima,

a) 

millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate asendussuhte arvutamisel;

b) 

kas see meetod või meetodid on kohased kasutamiseks kõnealusel juhul, iga sellise meetodi kasutamisel saadud väärtused ja arvamus, milline on valitud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel.

Aruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

3.  Igal eksperdil on õigus saada ühinevatelt äriühingutelt kogu asjassepuutuvat informatsiooni ja kasutada kõiki dokumente ning korraldada mis tahes vajalikku uurimist.

4.  Ühinemislepingu projekti läbivaatamist ja eksperdi aruannet ei nõuta, kui selles on kokku leppinud kõigi ühinemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud.

Artikkel 97

Dokumentide aktsionäridele kättesaadavaks tegemine

1.  Kõigil aktsionäridel on õigus tutvuda vähemalt järgmiste dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva:

a) 

ühinemislepingu projekt;

b) 

ühinevate äriühingute kolme eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded;

c) 

vajaduse korral raamatupidamise vahearuanne, mis ei ole koostatud varem kui ühinemislepingu projektis näidatud kuupäevale eelneva kolmanda kuu esimese päeva seisuga, kui viimane raamatupidamise aastaaruanne on koostatud majandusaasta kohta, mis lõppes enam kui kuus kuud enne nimetatud kuupäeva;

d) 

vajaduse korral ühinevate äriühingute haldus- või juhtorgani koostatud, artiklis 95 ette nähtud aruanded;

e) 

vajaduse korral artikli 96 lõikes 1 osutatud aruanded.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel ei nõuta raamatupidamise vahearuannet, kui äriühing avaldab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 5 kohaselt poolaasta vahearuande ning teeb selle aktsionäridele kättesaadavaks vastavalt käesolevale lõikele. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et raamatupidamise vahearuannet ei nõuta, kui kõigi ühinemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud on nii kokku leppinud.

2.  Lõike 1 esimese lõigu punktis c nimetatud raamatupidamise vahearuanne peab olema koostatud samu meetodeid kasutades ja sama skeemi järgi nagu viimane aastabilanss.

Liikmesriikide õigusaktides võidakse sätestada, et

a) 

uus inventuur ei ole vajalik;

b) 

viimases bilansis näidatud hindamist tuleb muuta vaid raamatupidamisregistrite kandeid kajastaval määral, arvestades seejuures siiski järgmist:

— 
vahepealne amortisatsioon ja soetused,
— 
tegeliku väärtuse olulised muutused, mis ei kajastu registrites.

3.  Igal aktsionäril on õigus soovi korral tasuta saada täielikke või vastavalt soovile ka osalisi ärakirju lõikes 1 loetletud dokumentidest.

Kui aktsionär on nõus, et äriühing edastab teabe elektrooniliselt, võib need ärakirjad saata elektronposti teel.

4.  Äriühing vabastatakse nõudest teha lõikes 1 osutatud dokumendid kättesaadavaks registrijärgses asukohas, kui ta teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Lõiget 3 ei kohaldata, kui aktsionäridel on võimalik veebisaidilt alla laadida ja printida lõikes 1 osutatud dokumentide elektrooniline koopia kogu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et äriühing teeb need dokumendid oma registrijärgses asukohas aktsionäridele tutvumiseks kättesaadavaks.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 98

Töötajate õiguste kaitse

Iga ühineva äriühingu töötajate õiguste kaitset reguleeritakse kooskõlas direktiiviga 2001/23/EÜ.

Artikkel 99

Ühinevate äriühingute võlausaldajate huvide kaitse

1.  Liikmesriikide õigusaktides tuleb ette näha ühinevate äriühingute võlausaldajate huvide piisav kaitsesüsteem, kui võlausaldajate nõuded pärinevad varasemast ajast kui avaldatud ühinemislepingu projekt ja nende tähtpäev pole saabunud ühinemislepingu projekti avaldamise kuupäevaks.

2.  Lõike 1 kohaldamisel sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui ühinevate äriühingute majandusliku seisundi tõttu on niisugune kaitse vajalik ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et ühinemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

3.  Ühendava ja ühendatava äriühingu võlausaldajate kaitse võib olla erinev.

Artikkel 100

Ühinevate äriühingute võlakirjade omanike huvide kaitse

Ilma et see piiraks nende reeglite kohaldamist, millega reguleeritakse võlakirjade omanike kollektiivsete õiguste teostamist, kohaldatakse ühinevate äriühingute võlakirjade omanike suhtes artiklit 99, välja arvatud juhul, kui võlakirjade omanike koosolekul on ühinemine heaks kiidetud ning niisugune koosolek on liikmesriigi seaduste kohaselt ette nähtud või kui ühinemise on heaks kiitnud iga võlakirjade omanik eraldi.

Artikkel 101

Eriõigustega väärtpaberite, välja arvatud aktsiate omanike kaitse

Eriõigustega väärtpaberite, välja arvatud aktsiate omanikele tuleb ühendavas äriühingus anda vähemalt samaväärsed õigused, nagu neil olid ühendatavas äriühingus, välja arvatud juhul, kui nende õiguste muutmine on heaks kiidetud väärtpaberite omanike koosolekul ning niisugune koosolek on liikmesriigi seadustes ette nähtud või kui õiguste muutmise on heaks kiitnud iga väärtpaberite omanik eraldi või kui väärtpaberite omanikel on õigus nende väärpaberite tagasiostmisele ühendava äriühingu poolt.

Artikkel 102

Dokumentide koostamine ja tõestamine juriidiliselt nõuetekohases vormis

1.  Kui liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud kohtu- või haldusvõimu ennetavat järelevalvet ühinemise õiguspärasuse üle või kui niisugune järelevalve ei laiene kõigile õigustoimingutele, mida ühinemine nõuab, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõestada ühinemisotsuse tegeva üldkoosoleku protokollid ja vajaduse korral ka ühinemisleping pärast selle projekti heakskiitmist üldkoosolekutel. Kui ühinemist ei pea heaks kiitma kõigi ühinevate äriühingute üldkoosolekud, tuleb juriidiliselt nõuetekohases vormis koostada ja tõestada ühinemislepingu projekt.

2.  Notar või ametiasutus, kes on pädev neid dokumente juriidiliselt nõuetekohases vormis koostama ja tõestama, peab kontrollima ja tõestama nende õigustoimingute ja vorminõuete olemasolu ja kehtivust, mille täitmist nõutakse äriühingult, kelle huvides notar või ametiasutus tegutseb, ning ühinemislepingu projekti olemasolu ja kehtivust.

Artikkel 103

Ühinemise jõustumise kuupäev

Ühinemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 104

Ühinemise avalikustamine

1.  Ühinemine tuleb iga ühineva äriühingu suhtes avalikustada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16.

2.  Ühendav äriühing võib ise korraldada avalikustamise ühendatava äriühingu või äriühingute kohta.

Artikkel 105

Ühinemise tagajärjed

1.  Ühinemine toob ipso jure ja samal ajal kaasa järgmised tagajärjed:

a) 

ühendatava äriühingu vara ja kohustused lähevad üle ühendavale äriühingule nii ühendatava ja ühendava äriühingu vahel kui ka kolmandate isikute suhtes;

b) 

ühendatava äriühingu aktsionäridest saavad ühendava äriühingu aktsionärid ja

c) 

ühendatav äriühing loetakse lõpetatuks.

2.  Ühtegi ühendava äriühingu aktsiat ei vahetata ühendatava äriühingu aktsiate vastu, mille omanik on kas:

a) 

ühendav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, või

b) 

ühendatav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid äriühingu huvides tegutsev isik.

3.  Eelmainitu ei piira liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille alusel nõutakse ühendatavalt äriühingult eriliste vorminõuete täitmist, et teatav vara, õiguste ja kohustuste üleminek hakkaks kehtima kolmandate isikute suhtes. Ühendav äriühing võib täita need vorminõuded ise; liikmesriikide õigusaktide kohaselt võib siiski lubada ühendataval äriühingul jätkata nende vorminõuete täitmist piiratud aja jooksul, mis võib ainult erandjuhtudel olla pikem kui kuus kuud, arvates ühinemise jõustumise kuupäevast.

Artikkel 106

Ühendatava äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutus

Liikmesriikide õigusaktides tuleb sätestada reeglid, mis reguleerivad ühendatava äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutuse selle äriühingu aktsionäride ees nende organite liikmete väära asjaajamise korral ühinemise ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Artikkel 107

Ühendatava äriühingu jaoks aruande koostanud ekspertide tsiviilvastutus

Liikmesriikide õigusaktides tuleb sätestada reeglid, mis reguleerivad artikli 96 lõikes 1 osutatud aruande koostanud ekspertide tsiviilvastutuse ühendatava äriühingu aktsionäride ees nende ekspertide väära asjaajamise korral oma kohustuste täitmisel.

Artikkel 108

Ühinemise tühisuse tingimused

1.  Liikmesriikide õigusaktides võib ette näha ühinemise tühisuse tuvastamise normid üksnes järgmisi tingimusi arvestades:

a) 

tühisuse saab tuvastada kohtuotsusega;

b) 

ühinemise, mis on jõustunud vastavalt artiklile 103, võib tühistada ainult sel juhul, kui selle õiguspärasuse üle ei ole olnud kohtu- või haldusvõimu ennetavat järelevalvet või kui selle dokumendid ei ole koostatud ega tõestatud juriidiliselt nõuetekohases vormis või kui tõendatakse, et üldkoosoleku otsus on liikmesriigi õiguse kohaselt tühine või tühistatav;

c) 

tühisuse tuvastamise menetlust ei alustata hiljem kui kuus kuud pärast seda, kui ühinemine on jõustunud selle isiku suhtes, kes väidab ühinemise olevat tühise, ega siis, kui puudus on kõrvaldatud;

d) 

kui on võimalik kõrvaldada puudust, mille tõttu ühinemine võib osutuda tühiseks, peab kohus, kelle pädevusse asi kuulub, määrama ühinevatele äriühingutele tähtaja olukorra lahendamiseks;

e) 

ühinemise tühistav kohtuotsus avaldatakse liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16;

f) 

kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on kolmandal isikul lubatud niisugust kohtuotsust vaidlustada, võib kolmas isik teha seda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse väljakuulutamisest I jaotise III peatüki 1. jaos ettenähtud viisil;

g) 

ühinemise tühistav kohtuotsus ei mõjuta iseenesest ei ühendava äriühingu kohustuste kehtivust ega nende kohustuste kehtivust, mis on teistel selle äriühingu vastu, kui need kohustused on tekkinud enne kohtuotsuse väljakuulutamist ja pärast ühinemise jõustumise kuupäeva;

h) 

ühinemisel osalenud äriühingud vastutavad solidaarselt ühendava äriühingu punktis g nimetatud kohustuste eest.

2.  Erandina lõike 1 punktist a võib liikmesriikide õigusaktides sätestada ka ühinemise tühisuse tuvastamise ametiasutuse poolt, kui seda otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Analoogia põhjal kohaldatakse nende ametiasutuste suhtes lõike 1 punkti b ja punkte d–h. Sellist tühisuse tuvastamise menetlust ei või algatada hiljem kui kuus kuud pärast ühinemise jõustumise kuupäeva.

3.  Eelmainitu ei mõjuta liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille alusel võidakse ühinemise tühisuse tuvastada muu järelevalve tulemusel, mis ei ole kohtu- või haldusvõimu tehtav ennetav järelevalve õiguspärasuse üle.



3. jagu

Ühinemine uue äriühingu asutamise teel

Artikkel 109

Ühinemine uue äriühingu asutamise teel

1.  Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 kehtivust, kohaldatakse artikleid 91, 92 ja 93 ning artikleid 95–108 uue äriühingu asutamise teel ühinemise suhtes. Selles kontekstis tähendavad „ühinevad äriühingud“ ja „ühendatavad äriühingud“ lõpetatavaid äriühinguid ning „ühendav äriühing“ tähendab uut äriühingut.

Uue äriühingu suhtes kohaldatakse artikli 91 lõike 2 punkti a.

2.  Ühinemislepingu projekt, ja kui need on eraldi dokumendid, siis uue äriühingu asutamisleping või asutamislepingu projekt ning põhikiri või põhikirja projekt tuleb heaks kiita kõikide lõpetatavate äriühingute üldkoosolekutel.



4. jagu

Ühinemine äriühinguga, millele kuulub 90 % või enam ühendatava äriühingu aktsiatest

Artikkel 110

Kogu vara ja kohustuste üleminek ühelt või mitmelt äriühingult teisele äriühingule, millele kuuluvad kõik nende aktsiad

Liikmesriikidel tuleb selliste äriühingute suhtes, millele kohaldub nende õigus, sätestada tehingud, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta ja kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele äriühingule, millele kuuluvad kõik nende aktsiad ja muud väärtpaberid, mis annavad hääleõiguse üldkoosolekul. Selliseid tehinguid reguleeritakse käesoleva peatüki 2. jao sätetega. Siiski ei kehtesta liikmesriigid nõudeid, mis on sätestatud artikli 91 lõike 2 punktides b, c ja d, artiklites 95 ja 96, artikli 97 lõike 1 punktides d ja e, artikli 105 lõike 1 punktis b ning artiklites 106 ja 107.

Artikkel 111

Erand üldkoosoleku heakskiidu nõudest

Liikmesriigid ei kohalda artiklit 93 artiklis 110 osutatud tehingute suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

artiklis 92 ettenähtud teabe avaldamine leiab aset iga tehingus osaleva äriühingu puhul vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist;

b) 

vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist on kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel õigus tutvuda artikli 97 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas;

c) 

kohaldub artikli 94 esimese lõigu punkt c.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 97 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 112

Aktsiad, mida omab ühendav äriühing, või mida omatakse ühendava äriühingu arvel

Liikmesriigid võivad kohaldada artikleid 110 ja 111 tehingute suhtes, millega üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, kui kõik ühendatava äriühingu või äriühingute artiklis 110 nimetatud aktsiad ja muud väärtpaberid kuuluvad kas ühendavale äriühingule ja/või isikutele, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.

Artikkel 113

Ühinemine ühendava äriühinguga, millele kuulub 90 % või enam ühendatava äriühingu aktsiatest

Kui ühinemist ühendamise teel viib läbi äriühing, millele kuulub 90 % või enam, kuid mitte kõik, ühe või mitme ühendatava äriühingu üldkoosolekul hääleõigust andvatest aktsiatest ja muudest väärtpaberitest, ei nõua liikmesriigid, et ühinemine kiidetaks heaks ühendava äriühingu üldkoosolekul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

artiklis 92 sätestatud teabe avaldamine leiab ühendava äriühingu puhul aset vähemalt üks kuu enne ühe või mitme ühendatava äriühingu ühinemislepingu projekti heakskiitmist otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b) 

vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva on kõigil ühendava äriühingu aktsionäridel õigus tutvuda artikli 97 lõike 1 punktides a ja b ning, kui see on kohaldatav, artikli 97 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas;

c) 

kohaldub artikli 94 esimese lõigu punkt c.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 97 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 114

Ühendamise teel ühinemise nõuete erandid

Liikmesriigid ei kohalda artiklites 95, 96 ja 97 sätestatud nõudeid artikli 113 kohasele ühinemisele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

ühendatava äriühingu vähemusaktsionäridel on õigus nõuda ühendavalt äriühingult tagasimakset;

b) 

kui nad seda õigust kasutavad, on neil õigus saada oma aktsiate väärtusele vastav tasu;

c) 

kui tasu suhtes ei jõuta kokkuleppele, peab tasu suurust olema võimalik määrata kohtul või liikmesriigi poolt selleks määratud haldusasutusel.

Liikmesriik ei pea esimest lõiku kohaldama, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega antakse ühendavale äriühingule õigus nõuda enne ühinemist ilma eelneva avaliku ülevõtmispakkumiseta ühe või mitme ühendatava äriühingu kõikide ülejäänud väärtpaberite omanikelt nende väärtpaberite müümist talle õiglase hinnaga.

Artikkel 115

Ühe või enama äriühingu kõigi varade ja kohustuste üleminek äriühingule, millele kuulub 90 % või enam nende aktsiatest

Liikmesriigid võivad kohaldada artikleid 113 ja 114 tehingute suhtes, mille puhul üks või mitu äriühingut lõpetatakse likvideerimismenetluseta kogu nende vara ja kohustuste üleminekuga teisele äriühingule, kui vähemalt 90 %, kuid mitte kõik, ühendatava äriühingu või äriühingute artiklis 113 nimetatud aktsiatest ja muudest väärtpaberitest kuulub kas ühendavale äriühingule ja/või isikutele, kes on nende omanikud oma nime all, kuid selle äriühingu huvides.



5. jagu

Muud ühinemisena käsitatavad tehingud

Artikkel 116

Ühinemised, kus juurdemaksed ületavad 10 %

Kui mõne artiklis 88 osutatud tehingu puhul lubatakse liikmesriigi õigusaktides 10 % ületavaid juurdemakseid, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. ja 3. jagu ning artikleid 113, 114 ja 115.

Artikkel 117

Ühinemised ilma kõiki vara ja kohustusi üleandvate äriühingute lõpetamiseta

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt lubatakse mõne artiklis 88, 110 või 116 osutatud tehingu käigus vara ja kohustusi üleandva äriühingu lõpetamata jätmist, kohaldatakse vastavalt kas 2. jagu, välja arvatud artikli 105 lõike 1 punkt c ning käesoleva peatüki 3. või 4. jagu.



II PEATÜKK

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene ühinemine

Artikkel 118

Üldsätted

Käesolev peatükk kehtib selliste piiratud vastutusega äriühingute ühinemiste kohta, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, kui äriühingutest vähemalt kahe suhtes kehtib erineva liikmesriigi õigus („piiriülesed ühinemised“).

Artikkel 119

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„piiratud vastutusega äriühing“ (edaspidi „äriühing“) –

a) 

käesoleva direktiivi II lisas loetletud liiki äriühing, või

b) 

äriühing, mis on juriidiline isik ja millel on osa- või aktsiakapital, mis on ette nähtud üksnes äriühingu kohustuste katmiseks ja millele nähakse tema suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega ette äriühingu liikmete ja kolmandate isikute kaitse tagatised I jaotise II peatüki 2. jao ning I jaotise III peatüki 1. jao tähenduses;

2)

„ühinemine“ –

tegevus, mille käigus:

a) 

annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule – ühendavale äriühingule – kusjuures nende väärtpaberiomanikud, osanikud või aktsionärid saavad vastu teise äriühingu osa- või aktsiakapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ettenähtud, rahalise juurdemakse, mis ei ületa 10 % asendatud väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast või – kui see puudub – nimetatud väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest, või

b) 

annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, mille nad asutavad – uuele äriühingule – kusjuures nende väärtpaberiomanikud, osanikud või aktsionärid saavad vastu uue äriühingu osa- või aktsiakapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ettenähtud, rahalise juurdemakse, mis ei ületa 10 % asendatud väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast või – kui see puudub – nimetatud väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest, või

c) 

annab äriühing likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, millele kuuluvad kõik tema kapitali esindavad väärtpaberid, osad või aktsiad. ►M3  , või ◄

▼M3

d) 

annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule – ühendavale äriühingule –, ilma et ühendav äriühing emiteeriks uusi osasid või aktsiaid, tingimusel et kõik ühinevate äriühingute aktsiad või osad kuuluvad otseselt või kaudselt ühele isikule või ühinevate äriühingute osad või aktsiad kuuluvad osanikele või aktsionäridele kõigis ühinevates äriühingutes samas proportsioonis.

▼B

Artikkel 120

Kohaldamisala käsitlevad täiendavad sätted

1.  Ilma et see piiraks artikli 119 punkti 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat peatükki piiriülestele ühinemistele ka siis, kui vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab artikli 119 punkti 2 alapunktide a ja b kohast rahalist juurdemakset summas üle 10 % piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast – selle puudumisel väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki piiriülestele ühinemistele, kus osaleb tulundusühistu, seda isegi juhul, kui see ühistu oleks hõlmatud mõistega „piiratud vastutusega äriühing“, nagu see on määratletud artikli 119 punktis 1.

3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata piiriüleste ühinemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

▼M3

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingute suhtes kummalgi järgmisel juhul:

a) 

äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

b) 

äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi.

▼M3

5.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel:

a) 

maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b) 

muu likvideerimismenetlus kui need, millele on osutatud lõike 4 punktis a, või

c) 

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.

▼B

Artikkel 121

Piiriülese ühinemise tingimused

1.  Kui käesolev peatükk ei sätesta teisiti,

▼M3 —————

▼B

b) 

peab piiriüleses ühinemises osalev äriühing järgima või täitma tema jaoks kehtiva siseriikliku õiguse sätteid ja vorminõudeid. Kui liikmesriigi õigus lubab selle liikmesriigi asutustel sisest ühinemist üldistes huvides keelata, siis kehtib see ka piiriülese ühinemise kohta, mille puhul vähemalt ühele ühinemises osalevatest äriühingutest kohaldub nimetatud liikmesriigi õigus. Seda sätet ei kohaldata osas, mis on seotud määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 kohaldamisega.

▼M3

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sätete ja vorminõuete hulka kuuluvad eelkõige ühinemisega seotud otsustamismenetlust ja töötajate kaitset käsitlevad sätted, kui tegemist on muude kui artiklis 133 reguleeritud õigustega.

▼B

Artikkel 122

Piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt

Ühinevate äriühingute juht- või haldusorganid koostavad piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti. See lepingu ühine projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

▼M3

a) 

iga ühineva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;

b) 

äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;

▼B

c) 

piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate üleandmise tingimused;

d) 

piiriülese ühinemise eeldatav mõju tööhõivele;

e) 

kuupäev, millest alates üleantud väärtpaberid, osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

f) 

kuupäev, millest alates ühinevate äriühingute tehinguid käsitatakse raamatupidamises ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu tehingutena;

g) 

õigused, mille piiriülese ühinemise tulemusena tekkiv äriühing annab eriõigustega osanikele või aktsionäridele ja teistele äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, mis ei ole osad ega aktsiad, omanikele, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

▼M3

h) 

kõik erisoodustused, mis antakse ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;

i) 

piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asutamisdokument, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument;

▼B

j) 

vajaduse korral andmed menetluse kohta, millega reguleeritakse vastavalt artiklile 133 töötajate kaasamise kord nende osalusõiguse kindlaksmääramisel piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus;

k) 

andmed piiriülese ühinemise tulemusena tekkivale äriühingule üleantavate varade ja kohustuste hindamise kohta;

l) 

ühinemises osalevate äriühingute piiriülese ühinemise tingimuste kindlaksmääramisel kasutatud raamatupidamisaruannete kuupäevad;

▼M3

m) 

üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 126a pakutava rahalise hüvitise kohta;

n) 

võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid või pandid.

▼M3

Artikkel 123

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et äriühing avaldab järgmised piiriülese ühinemisega seotud dokumendid ja teeb need avalikult kättesaadavaks iga ühineva äriühingu asukohaliikmesriigi registris vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku määratud kuupäeva:

a) 

piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt ja

b) 

teade ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele endile selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule vähemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustatakse ja avalikkusel on võimalik sellega registri vahendusel tutvuda.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab konfidentsiaalse teabe sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab saama tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kasutades.

2.  Liikmesriigid võivad ühinevad äriühingud käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui nad võimaldavad avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaitidel tasuta tutvuda ajavahemikul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ja ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui ühinevad äriühingud võimaldavad piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga tutvumist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitavad nad vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva vastavatele riiklikele registritele järgmised andmed:

a) 

iga ühineva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning iga tekkiva uue äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja kavandatav registrijärgne asukoht;

b) 

register, kuhu on esitatud iga ühineva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid, ning äriühingute registrikoodid;

c) 

viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale iga ühineva äriühingu puhul;

d) 

andmed veebisaidi kohta, kus on internetis tasuta kättesaadavad piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt, lõikes 1 osutatud teade, eksperdi aruanne ning täielik teave käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Ühineva äriühingu liikmesriigi register peab võimaldama esimese lõigu punktides a–d osutatud teabega avalikult tutvuda.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et üheski ühineva äriühingu asukohaliikmesriigis oleks vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5.  Kui ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, peab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamine toimuma vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

6.  Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid ette näha, et piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

7.  Liikmesriigid tagavad, et avalikkus saab lõikes 1 osutatud dokumentide või lõikes 3 osutatud teabega registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta tutvuda.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et tasu, mida registrid äriühingutelt lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 6 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 124

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse piiriülese ühinemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Selles selgitatakse eeskätt piiriülese ühinemise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

2.  Aruanne sisaldab nii osanikele või aktsionäridele mõeldud osa kui ka töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab mõlemat kõnealust osa, või asjakohaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ning töötajatele.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

selgitus rahalise hüvitise ja selle kindlaksmääramise meetodi kohta;

b) 

selgitus osade või aktsiate asendussuhte ja asendussuhte arvutamise meetodi või meetodite kohta, kui see on asjakohane;

c) 

piiriülese ühinemise mõju äriühingu osanikele või aktsionäridele;

d) 

osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 126a.

4.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole kohustuslik juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on nõus sellest nõudest loobuma. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

5.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

piiriülese ühinemise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, nende kaitseks võetavad meetmed;

b) 

olulised muutused kohaldatavates töötingimustes ja äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c) 

kuidas punktides a ja b esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6.  Aruanne koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga, kui see on olemas, tehakse iga ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks vähemalt elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

Kui ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt nõutav, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt kuus nädalat enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku toimumise kuupäeva.

7.  Kui ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan saab õigeaegselt arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta äriühingu töötajate esindajalt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8.  Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui ühineval äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

9.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osast loobutakse lõike 4 kohaselt ja lõikes 5 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 8 kohaselt nõutav, ei ole aruande koostamine kohustuslik.

10.  Käesoleva artikli lõiked 1–9 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmise järel riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

▼B

Artikkel 125

Sõltumatu eksperdi aruanne

1.  Iga ühineva äriühingu kohta koostatakse osanikele või aktsionäridele mõeldud sõltumatu eksperdi aruanne, mis peab olema esitatud hiljemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võivad ekspertideks olla füüsilised või juriidilised isikud.

▼M3

Kui aga ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

▼B

2.  Alternatiivina ekspertide iga ühineva äriühingu nimel tegutsevate ekspertide kaasamisele, võivad piiriülese ühinemise lepingu ühist projekti kontrollida ja kõikidele osanikele või aktsionäridele määratud ühise kirjaliku aruande koostada üks või mitu sõltumatut eksperti, kes on nimetatud äriühingute ühise taotluse alusel selle liikmesriigi, mille õigus ühele ühinevatest äriühingutest või piiriülese ühinemise tulemusena tekkivale äriühingule kohaldub, kohtu või haldusasutuse poolt või kellele vastava asutuse poolt selleks luba anti.

▼M3

3.  Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul ekspertide arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis ja osade või aktsiate asendussuhe on õiglased. Rahalise hüvitise hindamisel võtavad eksperdid arvesse ühinevate äriühingute aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ühinemisest teatamist või äriühingute väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a) 

näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel;

b) 

näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate või osade asendussuhte saamisel;

c) 

märgitakse, kas kasutatud meetod või meetodid on rahalise hüvitise ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks kohased, tuuakse ära meetodi kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on kasutatud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel; kui ühinevates äriühingutes kasutatakse erinevaid meetodeid, märgitakse, kas erinevate meetodite kasutamine oli põhjendatud;

d) 

kirjeldatakse hindamisel tekkinud erilisi raskusi.

Eksperdil on õigus saada ühinevatelt äriühingutelt kogu teavet, mida ta eksperdi ülesande täitmiseks vajab.

▼B

4.  Piiriülese ühinemise ühise lepingu ühise projekti kontrollimine sõltumatute ekspertide poolt ja ekspertide aruande koostamine ei ole vajalik, kui kõikide ühinevate äriühingute kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud.

▼M3

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

▼B

Artikkel 126

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

▼M3

1.  Pärast artiklites 124 ja 125 osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, ning artikli 124 kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 123 kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist otsustab iga ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise üle, kui põhikiri on eraldi dokumendis.

▼B

2.  Iga ühineva äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülene ühinemine sõltuvusse sellest, et töötajate osaluse kord piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigi õigusaktid ei pruugi ette näha ühineva äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku nõusolekut, kui artikli 94 nõuded on täidetud.

▼M3

4.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ühinemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

a) 

on määratud ebaõiglane artikli 122 punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe;

b) 

on määratud ebaõiglane artikli 122 punktis m osutatud rahaline hüvitis;

c) 

punktis a osutatud asendussuhte või punktis b osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vastanud kehtivale õigusele.

Artikkel 126a

Osanike ja aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel ühinevate äriühingute osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, juhul kui nad omandaksid ühinemise korral ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus osad või aktsiad, millele kohalduks muu kui asjaomase ühineva äriühingu liikmesriigi õigus.

Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel ühinevate äriühingute osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osalus võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 126 osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et protokollitud vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad ühinevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 126 osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et ühinevad äriühingud annavad sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. See ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene ühinemine artikli 129 kohaselt jõustub.

4.  Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase ühineva äriühingu pakutav rahaline hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädeva asutuse või riigisisese õigusega volitatud organi poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib asjaomase ühineva äriühingu kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib selle liikmesriigi õigus, mida kohaldatakse ühineva äriühingu suhtes, ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamise ainupädevus kuulub kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

6.  Liikmesriigid tagavad, et need ühinevate äriühingute osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiavad, et piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ette nähtud osade või aktsiate asendussuhe ei ole õiglane, võivad asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Menetlus algatatakse pädevas asutuses või asjaomase ühineva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organis tema siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning selline menetlus ei takista piiriülese ühinemise registreerimist. Tehtud otsus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu jaoks siduv.

Liikmesriigid võivad sätestada, et otsuses kehtestatud osade või aktsiate asendussuhe kehtib asjaomase ühineva äriühingu kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kellel oma osaluse võõrandamise õigust polnud või kes seda õigust ei kasutanud.

7.  Liikmesriigid võivad sätestada, et piiriülese ühinemise tulemusena tekkiv äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitist.

Artikkel 126b

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis vastavalt artikli 122 punktis n sätestatule, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 123 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamisest, tingimusel, et kõnealused võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete täitmine on piiriülese ühinemise tõttu ohus ja nad ei ole saanud ühinevatelt äriühingutelt piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad piiriülese ühinemise jõustumisest vastavalt artiklile 129.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et ühinevate äriühingute haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud iga ühineva äriühingu finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne avalikustamist. Avalduses märgitakse, et tuginedes ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole sellele haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks ei peaks ühinemise tulemusena tekkiv äriühing suutma täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga vastavalt artiklile 123.

3.  Lõiked 1 ja 2 ei piira nende ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide õigusaktide kohaldamist, mis reguleerivad avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või täitmise tagamist.

Artikkel 126c

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ühinemisega järgitakse töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigusi ning neid teostatakse vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule, ning vastavalt direktiivile 2001/23/EÜ, kui piiriülest ühinemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust ka muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 123 lõike 1 punktist b ja artikli 124 lõikest 7, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigusi järgitakse vähemalt enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või artiklis 124 osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 126 osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Liikmesriigid kehtestavad praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada, ilma et see piiraks kehtivate, töötajate jaoks soodsamate sätete ja järgitavate tavade kohaldamist.

▼M3

Artikkel 127

Ühinemiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused, kes kontrollib piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib ühineva äriühingu õigus, ja annab välja ühinemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist ühineva äriühingu liikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste või mitterahaliste kohustuste täitmist või nende tagamist avalik-õiguslike asutuste ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a) 

piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt;

b) 

artiklis 124 osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 125 osutatud aruanne, kui see on olemas;

c) 

kooskõlas artikli 123 lõikega 1 esitatud märkused ning

d) 

teave artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et ühinev äriühing lisab taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a) 

töötajate arv piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti koostamise ajal;

b) 

tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline asukoht;

c) 

teave avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmisest ühineva äriühingu poolt.

Kui ühinev äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5.  Ühineva äriühingu liikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt määratakse kindlaks asjaomane kord artiklis 133 sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimiseks, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.  Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a) 

vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele esitatud lõigete 2 ja 3 kohaselt;

b) 

kontrollib, kui see on asjakohane, ühinevate äriühingute teadaannet selle kohta, et artikli 133 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust on alustatud.

7.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kontroll viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi dokumendid ja teave selle kohta, et ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on piiriülese ühinemise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a) 

kui tuvastatakse, et piiriülene ühinemine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ühinemiseelse tõendi;

b) 

kui tuvastatakse, et piiriülene ühinemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ühinemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest; sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ühinemiseelset tõendit välja, kui vastavalt liikmesriigi õigusele on tuvastatud, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks tuvastamiseks ja hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik lõpule viia lõigetes 7 ja 10 sätestatud tähtaegade jooksul, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne tähtaja lõppemist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võib konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese ühinemise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese ühinemise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontrollimiseks. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

▼M3

Artikkel 127a

Ühinemiseelse tõendi edastamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ühinemiseelset tõendit jagatakse artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustega registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad ka, et ühinemiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2.  Juurdepääs ühinemiseelsele tõendile peab olema tasuta artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustele ja registritele.

▼B

Artikkel 128

Piiriülese ühinemise õiguspärasuse kontrollimine

1.  Iga liikmesriik nimetab kohtu, notari või muu pädeva asutuse, mis kontrollib piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse nendes osades, mis puudutavad piiriülese ühinemise teostamist ja kui see on asjakohane, uue äriühingu asutamist, kui see piiriülese ühinemise tulemusena tekkiv äriühing allub tema siseriiklikule õigusele. Nimetatud pädev asutus tagab eelkõige, et ühinevad äriühingud on samadel tingimustel heaks kiitnud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on vastavalt artiklile 133 kindlaks määratud.

▼M3

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab iga ühinev äriühing käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusele artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või, kui vastavalt artikli 132 lõikele 3 ei ole osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiit nõutav, iga ühineva äriühingu poolt liikmesriigi õiguse kohaselt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti.

▼M3

3.  Iga liikmesriik tagab, et ühineva äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas sellega seotud teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

4.  Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese ühinemise heaks niipea, kui ta veendunud, et täidetud on kõik asjaomased tingimused.

5.  Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab ühinemiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et ühinemiseelsed menetlused ja vorminõuded on vastavas liikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.

▼B

Artikkel 129

Piiriülese ühinemise jõustumise kuupäev

Piiriülese ühinemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks selle liikmesriigi õiguse alusel, mida kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes. Ühinemine saab jõustuda siiski alles pärast artiklis 128 nimetatud kontrolli lõpetamist.

▼M3

Artikkel 130

Registrisse kandmine

1.  Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine liikmesriikide vastavates registrites, määratakse vastava territooriumi osas kindlaks ühinevate äriühingute ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriikide õiguse alusel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a) 

ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris –ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimine on piiriülese ühinemise tulemus;

b) 

ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris –ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimise kuupäev;

c) 

iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris – ühineva äriühingu registrist kustutamine on piiriülese ühinemise tulemus;

d) 

iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris – ühineva äriühingu registrist kustutamise kuupäev;

e) 

iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigi registris – iga ühineva äriühingu ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi register, kuhu piiriülese ühinemise teel tekkinud äriühing kantakse, teatab iga osaleva äriühingu liikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene ühinemine on jõustunud. Liikmesriigid tagavad samuti, et ühinev äriühing kustutatakse registritest viivitamata nimetatud teate laekumisel.

▼B

Artikkel 131

Piiriülese ühinemise tagajärjed

▼M3

1.  Vastavalt artikli 119 punkti 2 alapunktidele a, c ja d lõpule viidud piiriülesel ühinemisel on alates artiklis 129 nimetatud kuupäevast järgmised õiguslikud tagajärjed:

a) 

ühendatava äriühingu kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused antakse üle ühendavale äriühingule;

b) 

ühendatava äriühingu osanikest või aktsionäridest saavad ühendava äriühingu osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 126a lõikes 1 osutatud viisil;

c) 

ühendatav äriühing loetakse lõpetatuks.

▼B

2.  Vastavalt artikli 119 punkti 2 alapunktile b lõpule viidud piiriülese ühinemisega kaasneb alates artiklis 129 nimetatud kuupäevast järgnev:

▼M3

a) 

ühinevate äriühingute kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused antakse üle uuele äriühingule;

b) 

ühinevate äriühingute osanikest või aktsionäridest saavad uue äriühingu osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 126a lõikes 1 osutatud viisil;

▼B

c) 

ühinevad äriühingud loetakse lõpetatuks.

3.  Kui liikmesriik näeb äriühingute piiriülese ühinemise korral käesoleva peatüki tähenduses ette erilised vorminõuded ühinevate äriühingute poolt üle antud teatav vara, õiguste ja kohustuste üleandmise kolmandate isikute suhtes kehtivuse osas, siis täidab need vorminõuded ühinemise tulemusena tekkiv äriühing.

4.  Piiriülese ühinemise jõustumise hetkel lähevad töölepingute või töösuhete alusel kehtivad ühinevate äriühingute õigused ja kohustused piiriülese ühinemise jõustumise järgselt üle piiriülese ühinemise tulemusena tekkivale äriühingule piiriülese ühinemise jõustumise kuupäeval.

5.  Ühendava äriühingu osasid või aktsiaid ei vahetata ühendatava äriühingu osade või aktsiate vastu, kui need kuuluvad kas:

a) 

ühendavale äriühingule endale või küll enda nimel, kuid ühendava äriühingu ülesandel tegutsevale isikule;

b) 

ühendatavale äriühingule endale või küll enda nimel, kuid ühendatava äriühingu ülesandel tegutsevale isikule.

Artikkel 132

Lihtsustatud formaalsused

▼M3

1.  Kui piiriülese ühinemise viib ühendamise teel läbi äriühing, kellele kuuluvad kõik ühineva äriühingu või ühinevate äriühingute osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvad osad või aktsiad ja muud väärtpaberid, või isik, kellele kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühineva äriühingu osad või aktsiad ja ühinevate äriühingute osad või aktsiad, ning ühendav äriühing ei anna ühinemise käigus osasid või aktsiaid üle, siis

— 
ei kohaldata artikli 122 punkte b, c, e ja m, artiklit 125 ning artikli 131 lõike 1 punkti b,
— 
artiklit 124 ja artikli 126 lõiget 1 ei kohaldata ühineva äriühingu või ühinevate äriühingute suhtes.

▼B

2.  Kui piiriülese ühinemise ülevõtmise teel viib läbi äriühing, kellele kuulub 90 % või enam teise äriühingu osadest või aktsiatest ja muudest osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvatest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, nõutakse sõltumatu eksperdi või ekspertide aruandeid ja uurimiseks vajalikke dokumente ainult sel määral, kui seda nõuab ühendavat äriühingut või ühendatavat äriühingut käsitlev siseriiklik õigus kooskõlas II jaotise I peatükiga.

▼M3

3.  Kui kõigi ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide õigusega on ette nähtud erand osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu nõudest vastavalt artikli 126 lõikele 3 ja käesoleva artikli lõikele 1, tehakse vastavalt artikli 123 lõigetes 1–3 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või teave ning artiklites 124 ja 125 osutatud aruanded kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne seda, kui äriühing teeb ühinemise kohta otsuse vastavalt siseriiklikule õigusele.

▼B

Artikkel 133

Töötajate osalus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes selle registrijärgses asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osalust käsitlevaid õigusnorme, kui need on olemas.

▼M3

2.  Piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamist võrdne nelja viiendikuga kohaldatavast piirmäärast, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille kohtualluvusse ühinev äriühing kuulub, ja mille korral tuleb tagada töötajate osalus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:

▼B

a) 

vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see on olemas asjaomastes ühinevates äriühingutes ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b) 

piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgne asukoht.

3.  Lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis ja lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2, 3 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a) 

artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 3 lõike 4 esimese lõigu esimene taane ja teine lõik, artikli 3 lõiked 5 ja 7;

b) 

artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõige 3;

c) 

artikkel 5;

d) 

artikkel 6;

e) 

artikli 7 lõige 1, artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkt b, artikli 7 lõike 2 teine lõik ning artikli 7 lõige 3. Käesoleva peatüki kohaldamiseks suurendatakse siiski vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud protsentuaalset osakaalu, mis on vajalik nimetatud direktiivi lisa 3. osas toodud standardreeglite rakendamiseks 25 %lt 33 1/3 %-ni;

f) 

artiklid 8, 10 ja 12;

g) 

artikli 13 lõige 4;

h) 

lisa 3. osa punkt b.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades:

▼M3

a) 

annavad liikmesriigid ühinevate äriühingute asjaomastele organitele juhul, kui vähemalt ühes ühinevatest äriühingutest kasutatakse töötajate osaluse süsteemi vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, õiguse otsustada ilma eelnevate läbirääkimisteta selle kasuks, et nende suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi lisa 3. osa punktis b osutatud osalust käsitlevaid standardeeskirju, mis on sätestatud piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses, ning pidada nendest normidest kinni registrisse kandmise kuupäevast alates;

▼B

b) 

annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest – sealhulgas nende liikmete hääled, kes esindavad töötajaid vähemalt kahes eri liikmesriigis –, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning toetuda piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;

c) 

võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu haldusorganis. Kui siiski ühes ühinevas äriühingus moodustasid töötajate esindajad haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik.

5.  Osalusõiguste laiendamine piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtutakse osalusõiguste määratlemisel siseriiklikus õiguses.

6.  Kui vähemalt üks ühinevatest äriühingutest kasutab töötajate osaluse süsteemi ja piiriülese ühinemise tulemusena tekkivat äriühingut tuleb vastavalt lõikes 2 osutatud õigusnormidele juhtida sellise süsteemi alusel, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi rakendada.

▼M3

7.  Kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ümberkujundamiste, ühinemiste või jagunemiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast ühinemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigetes 1–6 sätestatud korda.

▼M3

8.  Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele, kas ta otsustab kohaldada lõike 3 punktis h osutatud osaluse standardeeskirju või alustab läbirääkimisi spetsiaalses läbirääkimisorganis. Viimasel juhul teavitab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 133a

Sõltumatud eksperdid

1.  Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 125 osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2.  Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a) 

ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ühinemiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b) 

eksperdi arvamus on erapooletu ja objektiivne ning antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

▼B

Artikkel 134

Kehtivus

Vastavalt artiklile 129 jõustunud piiriülest ühinemist ei tohi tühiseks tunnistada.

▼M3

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada oma siseriikliku õiguse kohaselt meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas, pärast piiriülese ühinemise jõustumise kuupäeva.

▼B



III PEATÜKK

Aktsiaseltsi jagunemine



1. jagu

Üldsätted

Artikkel 135

Üldsätted jagunemistehingute kohta

1.  Liikmesriikides, kus lubatakse äriühingutel, kellele kohaldub nende õigus ja kes on I lisas loetletud liiki, jagunemistehinguid jaotumise teel artikli 136 tähenduses, kohaldavad nad nende tehingute suhtes käesoleva peatüki 2. jagu.

2.  Liikmesriikides, kus lubatakse lõikes 1 osutatud äriühingutele jagunemistehinguid uute äriühingute asutamise teel artikli 155 tähenduses, kohaldatakse nende tehingute suhtes käesoleva peatüki 3. jagu.

3.  Liikmesriikides, kus lubatakse lõikes 1 nimetatud äriühingutele tehinguid, mille puhul jagunemine jaotumise teel artikli 136 lõike 1 tähenduses ühitatakse jagunemisega ühe või mitme uue äriühingu asutamise teel artikli 155 lõike 1 tähenduses, kohaldatakse tehingu suhtes käesoleva peatüki 2. jagu ja artiklit 156.

4.  Kohaldatakse artikli 87 lõikeid 2, 3 ja 4.



2. jagu

Jagunemine jaotumise teel

Artikkel 136

Mõiste „jagunemine jaotumise teel“

1.  „Jagunemine jaotumise teel“ tähendab käesolevas peatükis tehingut, mille puhul pärast äriühingu likvideerimismenetluseta lõpetamist antakse kogu selle vara ja kohustused üle enamale kui ühele äriühingule, mille vastu jaguneva äriühingu aktsionärid saavad aktsiaid äriühingutes, mis omandavad jaguneva äriühingu vara ja kohustused (omandavad äriühingud), ning mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % saadud aktsiate nimiväärtusest, või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2.  Kohaldatakse artikli 89 lõiget 2.

3.  Niivõrd kui käesolevas peatükis viidatakse II jaotise I peatükile, asendatakse mõiste „ühinevad äriühingud“ mõistega „jagunemisel osalevad äriühingud“, mõiste „ühendatav äriühing“ mõistega „jagunev äriühing“, mõiste „ühendav äriühing“ mõistega „omandav äriühing“ ja mõiste „ühinemislepingu projekt“ mõistega „jagunemislepingu projekt“.

Artikkel 137

Jagunemislepingu projekt

1.  Jagunemisel osalevate äriühingute haldus- või juhtorganid koostavad kirjaliku jagunemislepingu projekti.

2.  Jagunemislepingu projektis tuleb märkida vähemalt järgmist:

a) 

iga jagunemisel osaleva äriühingu liik, ärinimi ja registrijärgne asukoht;

b) 

aktsiate asendussuhe ja kõigi juurdemaksete suurus;

c) 

omandavate äriühingute aktsiate üleandmise tingimused;

d) 

kuupäev, millest alates üleantud aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

e) 

kuupäev, millest alates jaguneva äriühingu tehinguid käsitatakse raamatupidamises mõne omandava äriühingu tehingutena;

f) 

õigused, mis antakse omandavate äriühingute eriõigustega aktsiate omanikele ja peale aktsiate ka teiste väärpaberite omanikele, või nende suhtes kavandatavad meetmed;

g) 

artikli 142 lõikes 1 osutatud ekspertidele ning jagunemisel osalevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- ja kontrollorganite liikmetele antavad erisoodustused;

h) 

igale omandavale äriühingule üleantava vara ja kohustuste täpne kirjeldus ja jaotus;

i) 

omandavate äriühingute aktsiate jaotus jaguneva äriühingu aktsionäride vahel ja selle jaotuse aluseks olev kriteerium.

3.  Kui jagunemislepingu projektis ei ole antud osa vara jaotust ja kui selle tingimuste tõlgendamine ei võimalda otsustada selle jaotuse üle, jaotatakse vara või sellele vastav tasu kõigi omandavate äriühingute vahel proportsionaalselt netovara osaga, mida jagunemislepingu projektis nähakse ette igale omandavale äriühingule.

Kui jagunemislepingu projektis ei ole antud kohustuste jaotust ja kui selle tõlgendamine ei võimalda otsustada nende jaotuse üle, vastutavad kõik omandavad äriühingud jaguneva äriühingu kohustuste eest solidaarselt. Liikmesriikides võib sätestada, et solidaarvastutus piirdub vaid igale äriühingule jaotatud varaga.

Artikkel 138

Jagunemislepingu projekti avaldamine

Jagunemislepingu projekt tuleb avaldada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16 iga jagunemisel osaleva äriühingu kohta vähemalt üks kuu enne selle üle otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva.

Artikli 16 kohasest avalikustamise nõudest vabastatakse jagunemises osalev äriühing, kui ta teeb jagunemislepingu projekti oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne jagunemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid nõuda, et avalikustamine toimuks artikli 16 lõikes 5 osutatud kesksel elektroonilisel platvormil. Liikmesriigid võivad alternatiivina nõuda avalikustamist mõnel muul liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Kui liikmesriigid kasutavad ühte kõnealustest võimalustest, tagavad nad, et äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kui kasutatakse muud veebisaiti kui keskne elektrooniline platvorm, avaldatakse kesksel elektroonilisel platvormil vähemalt üks kuu enne üldkoosoleku kuupäeva viide, mis annab juurdepääsu sellele veebisaidile. Kõnealune viide sisaldab jagunemislepingu projekti veebisaidil avaldamise kuupäeva ning on avalikkusele tasuta ligipääsetav. Äriühingutelt ei nõuta sellise avalikustamise eest eraldi tasu.

Kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud keeld nõuda äriühingutelt avalikustamise eest eraldi tasu ei piira liikmesriikide õigust jätta keskse elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingute kanda.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil, vajaduse korral kesksel elektroonilisel platvormil või muul asjaomase liikmesriigi selleks määratud veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile või kesksele elektroonilisele platvormile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 139

Iga jagunemises osaleva äriühingu üldkoosoleku heakskiit

1.  Jagunemiseks on nõutav vähemalt iga jagunemisel osaleva äriühingu üldkoosoleku heakskiit. Jagunemisotsuste häälteenamuse nõude, sisu ja eraldi hääletamise vajaduse suhtes kohaldatakse artiklit 93.

2.  Kui omandavate äriühingute aktsiad jaotatakse jaguneva äriühingu aktsionäride vahel erinevalt nende osalusest jaguneva äriühingu kapitalis, võib liikmesriikide seadustes sätestada, et selle äriühingu vähemusaktsionärid saavad õiguse nõuda tagasimakset. Niisugusel juhul on neil õigus saada oma aktsiate väärtusele vastavat tasu. Kui tasu üle tekib vaidlus, peab tasu suurust olema võimalik määrata kohtul.

Artikkel 140

Erand omandava äriühingu üldkoosoleku heakskiidu nõudest

Liikmesriikide seadustes ei pea olema nõuet jagunemise heakskiidu kohta omandava äriühingu üldkoosolekul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

artiklis 138 ettenähtud teabe avaldamine on iga omandava äriühingu puhul aset leidnud vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kindlaksmääratud kuupäeva;

b) 

vähemalt üks kuu enne punktis a nimetatud kuupäeva on kõigil omandava äriühingu aktsionäridel õigus tutvuda artikli 143 lõikes 1 nimetatud dokumentidega selle äriühingu registrijärgses asukohas;

c) 

iga omandava äriühingu ühel või mitmel aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud kehtestatud miinimumprotsent märgitud kapitalist, on õigus nõuda omandava äriühingu üldkoosoleku kokkukutsumist jagunemise heakskiitmise otsustamiseks. Miinimumprotsent ei või ületada 5 %. Liikmesriigid võivad sätestada hääleõiguseta aktsiate väljajätmise sellest arvestusest.

Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 143 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 141

Üksikasjalik kirjalik aruanne ja teave jagunemise kohta

1.  Iga jagunemisel osaleva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab üksikasjaliku kirjaliku aruande, milles selgitatakse jagunemislepingu projekti ja esitatakse selle õiguslik ja majanduslik põhjendus, eriti aktsiate asendussuhte ja nende jaotumiskriteeriumide osas.

2.  Aruandes tuleb kirjeldada ka kõiki erilisi hindamisel tekkinud raskusi.

Vajaduse korral viidatakse artikli 70 lõikes 2 osutatud aruandele, mis käsitleb omandavatele äriühingutele antavat mitterahalist sissemakset, ja nimetatakse register, kuhu see aruanne hoiule antakse.

3.  Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan teavitab äriühingu üldkoosolekut ja omandavate äriühingute haldus- või juhtorganeid, võimaldamaks neil omakorda teavitada vastavaid üldkoosolekuid igast olulisest äriühingu vara või kohustuste muutusest, mis on toimunud alates jagunemislepingu projekti koostamise kuupäevast kuni jaguneva äriühingu jagunemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäevani.

Artikkel 142

Jagunemislepingu projekti kontrollimine ekspertide poolt

1.  Iga jagunemisel osaleva äriühingu huvides tegutseb üks või mitu neist sõltumatut eksperti, kelle on ametisse määranud või kelle määramise on heaks kiitnud kohus või ametiasutus ning kes kontrollivad põhjalikult jagunemislepingu projekti ja koostavad aktsionäridele aruande. Liikmesriikide õigusaktides võib sätestada ka ühe või mitme sõltumatu eksperdi määramise kõigi jagunemisel osalevate äriühingute jaoks ühiselt, kui kohus või ametiasutus määrab nad äriühingute ühisel nõudel. Eksperdid võivad liikmesriikide seadustest olenevalt olla kas füüsilised või juriidilised isikud või äriühingud.

2.  Kohaldatakse artikli 96 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 143

Dokumentide aktsionäridele kättesaadavaks tegemine

1.  Kõigil aktsionäridel on õigus tutvuda vähemalt järgmiste dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas vähemalt üks kuu enne jagunemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva:

a) 

jagunemislepingu projekt;

b) 

jagunemisel osalevate äriühingute kolme eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded;

c) 

vajaduse korral raamatupidamise vahearuanne, mis ei ole koostatud varem kui jagunemislepingu projektis näidatud kuupäevale eelneva kolmanda kuu esimese päeva seisuga, kui viimane raamatupidamise aastaaruanne on koostatud majandusaasta kohta, mis lõppes enam kui kuus kuud enne nimetatud kuupäeva;

d) 

vajaduse korral jagunemises osaleva äriühingu haldus- või juhtorgani koostatud artikli 141 lõikes 1 ette nähtud aruanded;

e) 

vajaduse korral artiklis 142 ette nähtud aruanded.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel ei nõuta raamatupidamise vahearuannet, kui äriühing avaldab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 5 kohaselt poolaasta vahearuande ning teeb selle aktsionäridele kättesaadavaks vastavalt käesolevale lõikele.

2.  Lõike 1 punktis c sätestatud raamatupidamise vahearuanne peab olema koostatud samu meetodeid kasutades ja sama skeemi järgi nagu viimane aastabilanss.

Liikmesriikide õigusaktides võidakse sätestada, et

a) 

uus inventuur ei ole vajalik;

b) 

viimases bilansis näidatud hindamist tuleb muuta vaid raamatupidamisregistrite kandeid kajastaval määral, arvestades seejuures siiski järgmist:

i) 

vahepealne amortisatsioon ja soetused,

ii) 

tegeliku väärtuse olulised muutused, mis ei kajastu registrites.

3.  Igal aktsionäril on õigus soovi korral tasuta saada täielikke või vastavalt soovile ka osalisi ärakirju lõikes 1 loetletud dokumentidest.

Kui aktsionär on nõus, et äriühing edastab teabe elektrooniliselt, võib need ärakirjad saata elektronposti teel.

4.  Äriühing vabastatakse nõudest teha lõikes 1 osutatud dokumendid kättesaadavaks registrijärgses asukohas, kui ta teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne jagunemislepingu projekti üle otsustava üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist. Liikmesriigid ei kohalda selle vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

Lõiget 3 ei kohaldata, kui aktsionäridel on võimalik veebisaidilt alla laadida ja printida lõikes 1 osutatud dokumentide elektrooniline koopia kogu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et äriühing teeb need dokumendid oma registrijärgses asukohas aktsionäridele tutvumiseks kättesaadavaks.

Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingud säilitaksid teabe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast üldkoosolekut oma veebisaidil. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks tagajärjed, mille toob kaasa veebisaidile juurdepääsu ajutine katkestus, mille on põhjustanud tehnilised või muud tegurid.

Artikkel 144

Lihtsustatud formaalsused

1.  Jagunemislepingu projekti läbivaatamist ja artikli 142 lõikes 1 sätestatud eksperdiaruannet ei nõuta, kui selles on kokku leppinud kõigi jagunemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et artiklit 141 ning artikli 143 lõike 1 punkte c ja d ei kohaldata, kui selles on kokku leppinud kõigi jagunemisel osalevate äriühingute kõik aktsionärid ja muude hääleõigust andvate väärtpaberite omanikud.

Artikkel 145

Töötajate õiguste kaitse

Iga jagunemisel osaleva äriühingu töötajate õiguste kaitset reguleeritakse kooskõlas direktiiviga 2001/23/EÜ.

Artikkel 146

Jagunemisel osalevate äriühingute võlausaldajate huvide kaitse ja omandavate äriühingute solidaarvastutus

1.  Liikmesriikide seadustes tuleb ette näha jagunemisel osalevate äriühingute võlausaldajate huvide piisav kaitsesüsteem, kui võlausaldajate nõuded pärinevad varasemast ajast kui avaldatud jagunemislepingu projekt ja nende tähtpäev pole saabunud jagunemislepingu projekti avaldamise kuupäevaks.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks sätestatakse liikmesriikide õigusaktides vähemalt, et kõnealustel võlausaldajatel on õigus saada piisavaid tagatisi, kui jaguneva äriühingu ja selle äriühingu majanduslik seisund, kuhu jagunemislepingu projekti kohaselt kohustused üle lähevad, muudavad sellise kaitse vajalikuks ja kui võlausaldajatel neid tagatisi veel ei ole.

Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 ja käesoleva lõike esimese lõigus ette nähtud kaitse tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et jagunemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

3.  Omandavad äriühingud vastutavad jaguneva äriühingu võlausaldaja nõude täitmata osa eest solidaarselt. Liikmesriigid võivad piirata seda vastutust üksnes äriühingutele jaotatud netovaraga, välja arvatud selle omandava äriühingu puhul, kuhu läks üle nimetatud kohustus. Käesolevat lõiget ei pea kohaldama, kui jagunemistehingu üle teostatakse artiklile 157 vastavat kohtulikku järelevalvet ja kui jaguneva äriühingu võlausaldajad, kes esindavad kolme neljandikku kõigi nõuete summast, või kõik teatavat liiki võlausaldajad on otsustanud loobuda nimetatud solidaarvastutuse nõudmisest artikli 157 lõike 1 punkti c kohaselt korraldatud koosolekul.

4.  Kohaldatakse artikli 99 lõiget 3.

5.  Ilma et see piiraks nende reeglite kohaldamist, millega reguleeritakse võlakirjade omanike kollektiivsete õiguste teostamist, kohaldatakse jagunemisel osalevate äriühingute võlakirjade omanike suhtes lõikeid 1–4, välja arvatud juhul, kui võlakirjade omanike koosolekul on jagunemine heaks kiidetud ja kui niisugune koosolek on liikmesriigi seadustes ette nähtud või kui jagunemise on heaks kiitnud iga võlakirjade omanik eraldi.

6.  Liikmesriikides võib sätestada, et omandavad äriühingud vastutavad solidaarselt jaguneva äriühingu kohustuste eest. Sel juhul ei pea neis liikmesriikides kohaldama lõikeid 1–5.

7.  Kui liikmesriigis ühitatakse lõigetes 1–5 ettenähtud võlausaldajate kaitse lõikes 6 nimetatud omandavate äriühingute solidaarvastutusega, võib solidaarvastutust seal piirata igale omandavale äriühingule jaotatud netovaraga.

Artikkel 147

Eriõigustega väärtpaberite, välja arvatud aktsiate omanike kaitse

Eriõigustega väärtpaberite, välja arvatud aktsiate omanikele tuleb omandavas äriühingus anda õigused, mis oleksid vähemalt võrdsed neil väärtpaberite omanikel jagunevas äriühingus olnud õigustega ning mille olemasolu saab jagunemislepingu projekti kohaselt tõendada nimetatud väärtpaberitega, välja arvatud juhul, kui nende õiguste muutumine on heaks kiidetud väärtpaberite omanike koosolekul ja kui niisugune koosolek on liikmesriigi seadustes ette nähtud või kui õiguste muutumise on heaks kiitnud iga väärtpaberite omanik eraldi või kui väärtpaberite omanikele on tagatud nende väärtpaberite tagasiostmine.

Artikkel 148

Dokumentide koostamine ja tõestamine juriidiliselt nõuetekohases vormis

Kui liikmesriigi seadused ei näe ette kohtu- või haldusvõimu ennetavat järelevalvet jagunemise õiguspärasuse üle või kui niisugune järelevalve ei laiene kõigile õigustoimingutele, mida jagunemine nõuab, kohaldatakse artiklit 102.

Artikkel 149

Jagunemise jõustumine

Jagunemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 150

Jagunemise avalikustamine

1.  Jagunemine tuleb iga jagunemisel osaleva äriühingu suhtes avalikustada liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16.

2.  Omandav äriühing võib ise korraldada jaguneva äriühingu kohta käiva avalikustamise.

Artikkel 151

Jagunemise tagajärjed

1.  Jagunemine toob ipso jure ja samal ajal kaasa järgmised tagajärjed:

a) 

jaguneva äriühingu vara ja kohustused lähevad üle omandavatele äriühingutele nii jaguneva äriühingu ja omandavate äriühingute vahel kui ka kolmandate isikute suhtes; see üleminek leiab aset vara ja kohustuste üleandmisega vastavalt jagunemislepingu projektis või artikli 137 lõikes 3 kindlaksmääratud jaotusele;

b) 

jaguneva äriühingu aktsionäridest saavad ühe või mitme omandava äriühingu aktsionärid vastavalt jagunemislepingu projektis kindlaksmääratud jaotusele;

c) 

jagunev äriühing loetakse lõpetatuks.

2.  Ühtegi omandava äriühingu aktsiat ei vahetata jaguneva äriühingu aktsiate vastu, mille omanik on:

a) 

omandav äriühing ise või mõni enda nime all, kuid selle äriühingu huvides tegutsev isik, või

b) 

jagunev äriühing ise või mõni enda nime all, kuid selle äriühingu huvides tegutsev isik.

3.  Eelmainitu ei piira liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille kohaselt jagunevalt äriühingult nõutakse eriliste vorminõuete täitmist, et teatav vara, õiguste ja kohustuste üleminek hakkaks kehtima kolmandate isikute suhtes. Omandav äriühing või omandavad äriühingud, kuhu jagunemislepingu projekti või artikli 137 lõike 3 kohaselt lähevad üle vara, õigused ja kohustused, võivad täita need vorminõuded ise; liikmesriikide seadustega võib siiski lubada jaguneval äriühingul jätkata nende vorminõuete täitmist piiratud aja jooksul, mis võib ainult erandjuhtudel olla pikem kui kuus kuud, arvates jagunemise jõustumise kuupäevast.

Artikkel 152

Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutus

Liikmesriikide seadustes tuleb ette näha reeglid, mis reguleerivad jaguneva äriühingu haldus- või juhtorganite liikmete tsiviilvastutust selle äriühingu aktsionäride ees nende organite liikmete väära asjaajamise korral jagunemise ettevalmistamisel ja rakendamisel, ja jaguneva äriühingu kohta artiklis 142 nimetatud aruande koostanud ekspertide tsiviilvastutust nende ekspertide väära asjaajamise korral oma kohustuste täitmisel.

Artikkel 153

Jagunemise tühisuse tingimused

1.  Liikmesriikide õigusaktides võib ette näha jagunemise tühisuse tuvastamise normid üksnes järgmisi tingimusi arvestades:

a) 

tühisuse saab tuvastada ainult kohtuotsusega;

b) 

jagunemise, mis on jõustunud vastavalt artiklile 149, võib tühistada ainult sel juhul, kui selle õiguspärasuse üle ei ole olnud kohtu- või haldusvõimu ennetavat järelevalvet või kui selle dokumendid ei ole koostatud ega tõestatud juriidiliselt nõuetekohases vormis või kui tõendatakse, et üldkoosoleku otsus on liikmesriigi õiguse kohaselt tühine või tühistatav;

c) 

tühisuse tuvastamise menetlust ei alustata hiljem kui kuus kuud pärast seda, kui jagunemine on jõustunud selle isiku suhtes, kes väidab jagunemise olevat tühise, ega siis, kui puudus on kõrvaldatud;

d) 

kui on võimalik kõrvaldada puudust, mille tõttu jagunemine võib osutuda tühiseks, peab kohus, kelle pädevusse asi kuulub, määrama jagunemisel osalevatele äriühingutele tähtaja olukorra lahendamiseks;

e) 

jagunemise tühistav kohtuotsus avaldatakse liikmesriikide õigusaktides ettenähtud viisil kooskõlas artikliga 16;

f) 

kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on kolmandal isikul lubatud niisugust kohtuotsust vaidlustada, võib ta teha seda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse väljakuulutamisest I jaotise III peatükis ettenähtud viisil;

g) 

jagunemise tühistav kohtuotsus ei mõjuta iseenesest ei omandava äriühingu kohustuste kehtivust ega nende kohustuste kehtivust, mis on teistel selle äriühingu vastu, kui need kohustused on tekkinud enne kohtuotsuse väljakuulutamist ja pärast artiklis 149 osutatud kuupäeva;

h) 

iga omandav äriühing vastutab kohustuste eest, mis tekivad jagunemise jõustumise kuupäeva ja jagunemise tühistava otsuse väljakuulutamise kuupäeva vahelisel ajal. Nende kohustuste eest vastutab ka jagunev äriühing; liikmesriikides võib sätestada, et vastutus piirduks netovara osaga, mis läks üle omandavale äriühingule, kelle tõttu tekkisid nimetatud kohustused.

2.  Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a võib liikmesriikide õigusaktides sätestada ka jagunemise tühisuse tuvastamise ametiasutuse poolt, kui seda otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Analoogia põhjal kohaldatakse nende ametiasutuste suhtes käesoleva artikli lõike 1 punkti b ja punkte d–h. Sellist tühisuse tuvastamise menetlust ei või algatada hiljem kui kuus kuud pärast artiklis 149 osutatud kuupäeva.

3.  Eelmainitu ei mõjuta liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, mille alusel tuvastatakse jagunemise tühisus õiguspärasuse järelevalve raames.

Artikkel 154

Erand jaguneva äriühingu üldkoosoleku heakskiidu nõudest

Ilma et see piiraks artikli 140 kohaldamist, ei nõua liikmesriigid jagunemise heakskiitmist sellise jaguneva äriühingu üldkoosolekul, mille omandavate äriühingute käes on kõik jaguneva äriühingu aktsiad ja kõik väärtpaberid, mis annavad hääleõiguse jaguneva äriühingu üldkoosolekutel, ning kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

a) 

iga jagunemisel osalev äriühing avaldab artiklis 138 ettenähtud teabe vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist;

b) 

vähemalt üks kuu enne tehingu jõustumist on tehingus osalevate äriühingute kõigil aktsionäridel õigus tutvuda artikli 143 lõikes 1 loetletud dokumentidega äriühingu registrijärgses asukohas;

c) 

kui jagunemise heakskiitmise otsustamiseks jaguneva äriühingu üldkoosolekut kokku ei kutsuta, kajastab artikli 141 lõikes 3 ettenähtud teave kõiki olulisi vara ja kohustusi puudutavaid muutusi, mis on aset leidnud pärast jagunemislepingu projekti koostamist.

Esimese lõigu punkti b suhtes kohaldatakse artikli 143 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 144.



3. jagu

Jagunemine uute äriühingute asutamise teel

Artikkel 155

Mõiste „jagunemine uue äriühingu asutamise teel“

1.  „Jagunemine uue äriühingu asutamise teel“ tähendab käesolevas peatükis tehingut, mille puhul pärast äriühingu likvideerimismenetluseta lõpetamist antakse kogu selle vara ja kohustused üle uutele asutatavatele äriühingutele, mille vastu jaguneva äriühingu aktsionärid saavad omandavate äriühingute aktsiaid ja mõnel juhul juurdemakseid, mis ei ületa 10 % saadud aktsiate nimiväärtusest, või kui neil nimiväärtust ei ole, nende arvestusväärtusest.

2.  Kohaldatakse artikli 90 lõiget 2.

Artikkel 156

Jaotumise teel jagunemise reeglite kohaldumine

1.  Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 kohaldamist, kohaldatakse uute äriühingute asutamise teel jagunemise suhtes artikleid 137, 138, 139 ja artiklit 141, artikli 142 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 143–153. Selles kontekstis tuleb mõiste „jagunemisel osalevad äriühingud“ asendada mõistega „jagunev äriühing“ ning mõiste „omandavad äriühingud“ asendada mõistega „uued äriühingud“.

2.  Lisaks artikli 137 lõikes 2 nõutud teabele peab jagunemislepingu projektis olema märgitud iga uue äriühingu tüüp, ärinimi ja registrijärgne asukoht.

3.  Jagunemislepingu projekt, ja kui need on eraldi dokumendid, siis iga uue äriühingu asutamisleping või asutamislepingu projekt ning põhikiri või põhikirja projekt tuleb heaks kiita jaguneva äriühingu üldkoosolekul.

4.  Liikmesriigid ei kehtesta artiklites 141 ja 142 ning artikli 143 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud nõudeid, kui iga uue äriühingu aktsiad jaotatakse jaguneva äriühingu aktsionäride vahel proportsionaalselt nende osalusega selle äriühingu kapitalis.



4. jagu

Jagunemine kohtu järelevalve all

Artikkel 157

Jagunemine kohtu järelevalve all

1.  Liikmesriikides võib kohaldada lõiget 2, kui jagunemistehinguid tehakse kohtu järelevalve all, kes on pädev:

a) 

kutsuma kokku jaguneva äriühingu üldkoosolekut jagunemise üle otsustamiseks;

b) 

tagama, et kõigi jagunemisel osalevate äriühingute aktsionärid on kätte saanud vähemalt artiklis 143 nimetatud dokumendid või et need on neile aegsasti kättesaadavad enne jagunemise üle otsustava üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Kui liikmesriigis järgitakse artiklit 140, peab omandavate äriühingute aktsionäridele olema antud küllaldane aeg teostada selle artikliga antud õigusi;

c) 

kutsuma kokku jagunemisel osalevate äriühingute võlausaldajate koosoleku jagunemise üle otsustamiseks;

d) 

tagama, et kõigi jagunemisel osalevate äriühingute võlausaldajad on kätte saanud vähemalt jagunemislepingu projekti või et see on neile aegsasti kättesaadav enne punktis b nimetatud kuupäeva;

e) 

heaks kiitma jagunemislepingu projekti.

2.  Kui kohus teeb kindlaks, et lõike 1 punktides b ja d nimetatud tingimused on täidetud ja et aktsionäride ega võlausaldajate huve ei kahjustata, võib ta jagunemisel osalevad äriühingud vabastada järgmiste sätete kohaldamisest:

a) 

artikkel 138, tingimusel et artikli 146 lõikes 1 nimetatud võlausaldajate huvide kaitse piisav süsteem hõlmab kõiki nõudeid olenemata nende tekkimise kuupäevast;

b) 

artikli 140 punktides a ja b osutatud tingimused, kui liikmesriik kasutab artiklis 140 ette nähtud võimalust;

c) 

artikkel 143, selles artiklis nimetatud dokumentidega tutvumiseks ettenähtud aja ja viisi suhtes.



5. jagu

Muud jagunemisena käsitatavad tehingud

Artikkel 158

Jagunemised, kus juurdemaksed ületavad 10 %

Kui liikmesriigi seadustes lubatakse mõne artiklis 135 nimetatud tehingu puhul 10 % ületavad juurdemakseid, kohaldatakse käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jagu.

Artikkel 159

Jagunemised ilma jaguneva äriühingu lõpetamiseta

Kui liikmesriigi seadustes lubatakse mõne artiklis 135 nimetatud tehingu käigus jaguneva äriühingu lõpetamata jätmist, kohaldatakse käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jagu, välja arvatud artikli 151 lõike 1 punkt c.



6. jagu

Kohaldamise kord

Artikkel 160

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei pea artikleid 146 ja 147 kohaldama vahetusvõlakirjade ja teiste aktsiateks vahetatavate väärtpaberite omanike suhtes, kui direktiivi 82/891/EMÜ artikli 26 lõikes 1 või 2 osutatud õigus- ja haldusnormide jõustumise ajal oli nende omanike staatus väljalasketingimustes eelnevalt kindlaks määratud äriühingute jagunemist arvesse võttes.

▼M3



IV PEATÜKK

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene jagunemine

Artikkel 160a

Kohaldamisala

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste piiratud vastutusega äriühingute piiriülese jagunemise suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, kui jagunemises osalevatest piiratud vastutusega äriühingutest vähemalt kahe suhtes kehtib erineva liikmesriigi õigus („piiriülesed jagunemised“).

2.  Ilma et see piiraks artikli 160b punkti 4 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat peatükki piiriülesele jagunemisele ka siis, kui vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab artikli 160b punkti 4 alapunktide a ja b kohast juurdemakset summas üle 10 % omandavate äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast, või nimiväärtuse puudumisel 10 % väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest.

3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata nende piiriüleste jagunemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingutele, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

a) 

äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

b) 

äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

5.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes

a) 

kohalduvad maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b) 

kohaldub muu likvideerimismenetlus kui need, mis on osutatud lõike 4 punktis a, või

c) 

kohalduvad direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.

Artikkel 160b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„äriühing“ – II lisas loetletud liiki piiratud vastutusega äriühing;

2) 

„jagunev äriühing“ – piiriüleselt jagunemas äriühing, mis annab kogu jaguneva äriühingu vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale äriühingule täieliku jagunemise korral, või mis annab jaguneva äriühingu vara ja kohustused osaliselt üle ühele või mitmele äriühingule osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral;

3) 

„omandav äriühing“ – piiriülese jagunemise käigus loodud uus äriühing;

4) 

„jagunemine“ – tehing, millega

a) 

jagunev äriühing annab pärast likvideerimismenetluseta lõpetamist kogu oma vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale omandavale äriühingule, kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on kohaldatav, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nimiväärtusest, või nimiväärtuse puudumise korral juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („täielik jagunemine“);

b) 

jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele omandavale äriühingule, kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute, jaguneva äriühingu või nii omandavate äriühingute kui ka jaguneva äriühingu väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on kohaldatav, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nimiväärtusest, või nimiväärtuse puudumisel juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („osaline jagunemine“), või

c) 

jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele omandavale äriühingule, saades vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad („eraldumise teel jagunemine“).

Artikkel 160c

Menetlused ja vorminõuded

Piiriülese jagunemisega seotud menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida jagunemiseelse tõendi saamiseks, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ning menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida pärast jagunemiseelse tõendi saamist, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õigus.

Artikkel 160d

Piiriülese jagunemise lepingu projekt

Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab piiriülese jagunemise lepingu projekti. Piiriülese jagunemise lepingu projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

a) 

jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja selle registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva uue äriühingu või tekkivate uute äriühingute kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning nende kavandatav registrijärgne asukoht;

b) 

äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;

c) 

omandavate äriühingute või jaguneva äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate üleandmise tingimused;

d) 

piiriülese jagunemise esialgne kavandatav ajakava;

e) 

piiriülese jagunemise eeldatav mõju töötajatele;

f) 

kuupäev, millest alates üleantud väärtpaberid, osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale, ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

g) 

kuupäev või kuupäevad, millest alates jaguneva äriühingu tehinguid käsitatakse raamatupidamisarvestuses omandavate äriühingute tehingutena;

h) 

kõik erisoodustused, mis antakse jaguneva äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorgani liikmetele;

i) 

õigused, mille omandavad äriühingud annavad jaguneva äriühingu eriõigustega osanikele või aktsionäridele või teistele äriühingu kapitali esindavate selliste väärtpaberite omanikele, mis ei ole osad ega aktsiad, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

j) 

omandavate äriühingute asutamisdokumendid, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument, ning kõik jaguneva äriühingu asutamisdokumentides tehtud muudatused, kui tegemist on osalise jagunemisega või eraldumise teel jagunemisega;

k) 

vajaduse korral andmed menetluse kohta, millega määratakse artikli 160l kohaselt kindlaks töötajate kaasamise kord nende osalusõiguse kindlaksmääramisel omandavates äriühingutes;

l) 

jaguneva äriühingu varade ja kohustuste täpne kirjeldus ja selgitus selle kohta, kuidas need varad ja kohustused omandavate äriühingute vahel jaotuvad või, kui tegemist on osalise jagunemisega või eraldumise teel jagunemisega, millised varad ja kohustused jäävad jagunevale äriühingule, sealhulgas selle kohta, kuidas käsitletakse neid varasid ja kohustusi, mille jaotuse üle ei ole piiriülese jagunemise lepingu projektis sõnaselgelt kokku lepitud, nagu varad ja kohustused, mis ei ole piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamise kuupäeval teada;

m) 

teave igale piiriüleses jagunemises osalevale äriühingule üleantavate varade ja kohustuste hindamise kohta;

n) 

jaguneva äriühingu bilansipäev, millest lähtudes määratakse kindlaks piiriülese jagunemise tingimised;

o) 

kui see on asjakohane, jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele omandavate äriühingute, või jaguneva äriühingu või mõlema äriühingu osade või aktsiate ja väärtpaberite jaotamine ning kriteerium, mille alusel jaotamine toimub;

p) 

üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 160i pakutava rahalise hüvitise kohta;

q) 

võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid ja pandid.

Artikkel 160e

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese jagunemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Aruandes selgitatakse eelkõige piiriülese jagunemise mõju äriühingute tegevusele tulevikus.

2.  Aruanne sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab neid kahte osa, või asjaomaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ja töötajatele.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

rahaline hüvitis ja selle kindlaks määramiseks kasutatud meetod;

b) 

osade või aktsiate asendussuhe ja asendussuhte arvutamise meetod või meetodid, kui see on asjakohane;

c) 

äriühingu piiriülese jagunemise mõju osanikele või aktsionäridele;

d) 

osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 160i.

4.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole nõutav juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

5.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a) 

piiriülese jagunemise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, nimetatud suhete kaitseks võetavad meetmed;

b) 

olulised muutused kohaldatavates töötingimustes või äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c) 

kuidas punktides a ja b esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6.  Aruanne või aruanded koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga, kui see on olemas, tehakse jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks igal juhul elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

7.  Kui jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan saab arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta äriühingu töötajate esindajatelt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt õigeaegselt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8.  Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui jaguneval äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

9.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osast lõike 4 kohaselt loobutakse ja lõikes 5 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 8 kohaselt nõutav, ei ole aruande koostamine kohustuslik.

10.  Käesoleva artikli lõiked 1–9 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmiseks riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

Artikkel 160f

Sõltumatu eksperdi aruanne

1.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande. Aruanne tehakse osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui juriidiline isik.

2.  Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis ja osade või aktsiate asendussuhe on õiglased. Rahalise hüvitise hindamisel võtab ekspert arvesse jaguneva äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast jagunemisest teatamis, või äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava jagunemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a) 

kavandatava rahalise hüvitise arvutamisel kasutatud meetod või meetodid;

b) 

kavandatava aktsiate või osade asendussuhte arvutamisel kasutatud meetod või meetodid;

c) 

märgitakse, kas see meetod või need meetodid on rahalise hüvitise ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks kohased, tuuakse ära sellise meetodi kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on valitud meetodi suhteline tähtsus väärtuse saamisel, ja

d) 

kirjeldatakse hindamisel tekkinud erilisi raskusi.

Eksperdil on õigus saada jagunevalt äriühingult kogu teavet, mida ta eksperdi ülesande täitmiseks vajab.

3.  Piiriülese jagunemise lepingu projekti kontrollimist sõltumatu eksperdi poolt ja sõltumatu eksperdi aruande koostamist ei nõuta, kui jaguneva äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

Artikkel 160g

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva äriühing avalikustab ja teeb jaguneva äriühingu liikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks vähemalt järgmised dokumendid:

a) 

piiriülese jagunemise lepingu projekt ning

b) 

teade piiriüleselt jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva piiriülese jagunemise lepingu projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest konfidentsiaalse teabe välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

2.  Liikmesriigid võivad jaguneva äriühingu käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui nimetatud äriühing võimaldab avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaidil tasuta tutvuda ajavahemiku jooksul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning mis on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui jagunev äriühing võimaldab piiriülese jagunemise lepingu projektiga tutvuda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva registrile järgmised andmed:

a) 

jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva uue äriühingu või tekkivate uute äriühingute kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;

b) 

register, kuhu on esitatud jaguneva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid ning registreerimisnumber selles registris;

c) 

viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale, ning

d) 

andmed veebisaidi kohta, kus on võimalik tasuta ja internetipõhiselt tutvuda piiriülese jagunemise lepingu projekti, lõikes 1 osutatud teate, sõltumatu eksperdi aruande ning täieliku teabega käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Esimese lõigu punktides a–d osutatud teave tuleb avalikustada lähteliikmesriigi registris.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita täielikult internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et oleks vaja asjaomase liikmesriigi pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5.  Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese jagunemise lepingu projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

6.  Liikmesriigid tagavad, et avalikkusel on võimalik lõikes 1 osutatud dokumentide ja lõikes 3 osutatud teabega tasuta tutvuda registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et tasu, mida registrid äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 160h

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1.  Pärast artiklites 160e ja 160f osutatud aruannete teatavaks võtmist, ja kui see on asjakohane, siis artikli 160e kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 160g kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist teeb jaguneva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2.  Jaguneva äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese jagunemise toimumine sõltuvusse sellest, et artiklis 160l osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti või selle projekti muudatuste heakskiitmine võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiate või osadega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4.  Kui piiriülese jagunemise lepingu projekti tingimus või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate poolte ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul sätestada nõude, et sellise tingimuse või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatuse peab asjaomane osanik või aktsionär heaks kiitma, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa teostada artiklis 160i sätestatud õigusi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese jagunemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

a) 

on määratud ebaõiglane artikli 160d punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe;

b) 

on määratud ebaõiglane artikli 160d punktis p osutatud rahaline hüvitis;

c) 

punktis a osutatud osade või aktsiate asendussuhte kohta esitatud teave või punktis b osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vastanud kehtivale õigusele.

Artikkel 160i

Osanike või aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel jaguneva äriühingu osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, kui nad jagunemise tulemusena omandaksid osad või aktsiad omandavates äriühingutes, millele kohaldatakse muu kui jaguneva äriühingu liikmesriigi õigust.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel jaguneva äriühingu osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 160h osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et dokumenteeritud vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad jagunevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 160h osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et jagunev äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. See ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene jagunemine artikli 160q kohaselt jõustub.

4.  Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase jaguneva äriühingu pakutav rahaline hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädevate asutuste või riigisisese õigusega volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib asjaomase jaguneva äriühingu nende osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamine on nimetatud liikmesriigi pädevuses.

6.  Liikmesriigid tagavad, et need jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid leiavad, et piiriülese jagunemise lepingu projektis ette nähtud osade või aktsiate asendussuhe ei ole õiglane, võivad asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Menetlus algatatakse pädevates asutustes või jaguneva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organites kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning selline menetlus ei takista piiriülese jagunemise registreerimist. Otsus on siduv omandavate äriühingute suhtes ning osalise jagunemise korral ka jaguneva äriühingu suhtes.

7.  Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et asjaomane omandav äriühing ning osalise jagunemise korral ka jagunev äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitist.

Artikkel 160j

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse artikli 160d punkti q alusel piiriülese jagunemise lepingu projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 160g osutatud piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamisest, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese jagunemise tõttu ohus ja nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud sõltuvad sellest, kas piiriülene jagunemine artikli 160q kohaselt jõustub.

2.  Kui äriühing, kellele kohustus on üle läinud, ei suuda rahuldada jaguneva äriühingu võlausaldaja nõuet, vastutavad selle kohustuse täitmise eest teised omandavad äriühingud, ja osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral jagunev äriühing solidaarselt äriühinguga, kellele kõhealune kohustus on üle läinud. Jagunemises osaleva äriühingu maksimaalne solidaarvastutus on siiski piiratud sellele äriühingule jaotatud netovara väärtusega kuupäeval, mil jagunemine jõustub.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud tema finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne selle avalduse avalikustamist. Avalduses märgitakse, et tuginedes jaguneva äriühingu haldus- või juhtorganile nimetatud avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks omandav äriühing ja osalise jagunemise korral jagunev äriühing ei peaks pärast jagunemise jõustumist suutma talle piiriülese jagunemise lepingu projektist tulenevaid kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga vastavalt artiklile 160g.

4.  Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira nende jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguse kohaldamist, mis reguleerivad avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või täitmise tagamist.

Artikkel 160k

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese jagunemisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid teostatakse vastavalt direktiiviga 2002/14/EÜ ja direktiiviga 2001/23/EÜ sätestatud õigusraamistikule, kui piiriülest jagunemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtja või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate õigust teavitamisele ja ärakuulamisele muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute töötajate suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 160e lõikest 7 ja artikli 160g lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese jagunemise lepingu projekti või artiklis 160e osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 160h osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Liikmesriigid kehtestavad praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada, ilma et see piiraks kehtivate, töötajate jaoks soodsamate sätete ja järgitavate tavade kohaldamist.

Artikkel 160l

Töötajate osalus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse iga omandava äriühingu suhtes selle äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on kehtestatud.

2.  Piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avaldamist vastanud neljale viiendikule jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punkti k tähenduses, või kui omandava äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:

a) 

vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see oli jagunevas äriühingus olemas enne piiriülest jagunemist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b) 

omandavate äriühingute teistes liikmesriikides asuvate üksuste töötajatele samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad omandava äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis.

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust piiriülese jagunemise tulemusena tekkivates äriühingutes ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis põhimõttel ning käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a) 

artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset ning artikli 3 lõiked 5 ja 7;

b) 

artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;

c) 

artikkel 5;

d) 

artikkel 6;

e) 

artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;

f) 

artiklid 8, 10, 11 ja 12 ning

g) 

lisa 3. osa punkt a.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades

a) 

annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda iga omandava äriühingu liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;

b) 

võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära omandavate äriühingute haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid jagunevas äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;

c) 

tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest jagunemist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a.

5.  Osalusõiguste laiendamine omandavate äriühingute teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtudes tekivad osalusõigused siseriiklikus õiguses.

6.  Kui mõne omandava äriühingu suhtes kohaldub töötajate osaluse süsteem vastavalt lõikes 2 osutatud normidele, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi teostada.

7.  Kui omandavas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese jagunemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigetes 1–6 sätestatud korda.

8.  Äriühing teavitab oma töötajaid või nende esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 160m

Jagunemiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või pädevad asutused, kes kontrollib piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ja annab välja jagunemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist selles liikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste või mitterahaliste kohustute täitmist või nende täitmise tagamist avalik-õiguslike isikute ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt jaguneva äriühingu taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a) 

piiriülese jagunemislepingu projekt;

b) 

artiklis 160e osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 160f osutatud aruanne, kui see on olemas;

c) 

kooskõlas artikli 160g lõikega 1 esitatud märkused ning

d) 

teave artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et jaguneva äriühingu taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a) 

töötajate arv piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamise ajal;

b) 

tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline jaotus;

c) 

teave avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmisest jaguneva äriühingu poolt;

Kui jagunev äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ning vajalikku teavet ja vajalikke dokumente on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et taotlejal oleks vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5.  Artiklis 160l sätestatud töötajate osalust käsitlevate normide järgimiseks kontrollib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi pädev asutus, kas piiriülese jagunemise lepingu projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt kehtestatakse asjaomane kord ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.  Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a) 

vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud;

b) 

kontrollib, kui see on asjakohane, jaguneva äriühingu teadaannet selle kohta, et artikli 160l lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud.

7.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud kontrolli lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et jaguneva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese jagunemise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a) 

kui tuvastatakse, et piiriülene jagunemine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja jagunemiseelse tõendi;

b) 

kui tuvastatakse, et piiriülene jagunemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused või vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus jagunemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest. Sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna jagunemiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on tuvastatud, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesolevas lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik lõpule viia lõigetes 7 ja 10 sätestatud tähtaegade jooksul, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne tähtaja lõppemist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võivad konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese jagunemise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad omandavate äriühingute asukohaliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja jagunevalt äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese jagunemise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 160n

Jagunemiseelse tõendi edastamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et jagunemiseelset tõend edastatakse artikli 160o lõikes 1 osutatud asutustele registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et jagunemiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemis kättesaadav.

2.  Artikli 160o lõikes 1 osutatud asutused ja samuti registrid peavad saama jagunemiseelse tõendiga tasuta tutvuda.

Artikkel 160o

Piiriülese jagunemise õiguspärasuse kontrollimine

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu asutuse, kes on pädev kontrollima piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi õigus, ja kes kiidab piiriülese jagunemise heaks.

Nimetatud asutus tagab eelkõige, et omandavad äriühingud vastavad asjaomase liikmesriigi äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivatele õigusnormidele, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on kindlaks määratud vastavalt artiklile 160l.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab iga jagunev äriühing kõikidele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele piiriülese jagunemise lepingu projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on vastavalt artiklile 160h heaks kiitnud.

3.  Iga liikmesriik tagab, et jaguneva äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas sellega seotud teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et taotlejatel oleks vaja lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

4.  Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese jagunemise heaks niipea, kui ta on kindlaks teinud, et kõik asjakohased tingimused ning vorminõuded on omandava äriühingu asukohaliikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

5.  Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab jagunemiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et kohaldatavad jagunemiseelsed menetlused ja vorminõuded on jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.

Artikkel 160p

Registrisse kandmine

1.  Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese jagunemise lõpuleviimine registrites, määratakse vastava territooriumi osas kindlaks jaguneva äriühingu ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õiguse alusel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a) 

omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – omandava äriühingu registreerimine on piiriülese jagunemise tulemus;

b) 

omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – omandavate äriühingute registreerimise kuupäevad;

c) 

täieliku jagunemise korral jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – registrist kustutamise kuupäev;

d) 

jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – asjaolu, et äriühingu registrist kustutamine on piiriülese jagunemise tulemus;

e) 

jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – jaguneva äriühingu ning omandavate äriühingute registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registrid teatavad jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et omandavad äriühingud on registrisse kantud. Täieliku jagunemise korral kustutatakse jagunev äriühing registrist kohe, kui omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registritelt on kõik need teated saadud.

4.  Liikmesriigid tagavad, et jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi register teatab omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registritele registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene jagunemine on jõustunud.

Artikkel 160q

Piiriülese jagunemise jõustumise kuupäev

Piiriülese jagunemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguse alusel. Nimetatud kuupäev saabub pärast artiklites 160m ja 160o nimetatud kontrolli lõpetamist ja pärast seda, kui registrid on kätte saanud kõik artikli 160p lõikes 3 osutatud teated.

Artikkel 160r

Piiriülese jagunemise tagajärjed

1.  Piiriülesel täielikul jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a) 

kogu jaguneva äriühingu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavatele äriühingutele vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

b) 

jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 160i lõikes 1 osutatud viisil;

c) 

jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest ja töösuhetest ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, lähevad üle omandavatele äriühingutele;

d) 

jagunev äriühing loetakse lõpetatuks.

2.  Piiriülesel osalisel jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a) 

osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

b) 

vähemalt mõned jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandava äriühingu või omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja vähemalt mõned neist jäävad jaguneva äriühingu osanikeks või aktsionärideks või muutuvad nii jaguneva äriühingu kui ka omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, välja arvatud juhul, kui nad võõrandavad oma osad või aktsiad artikli 160i lõikes 1 osutatud viisil;

c) 

jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile üle kantud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle asjaomasele omandavale äriühingule või asjaomastele omandavatele äriühingutele.

3.  Piiriülese eraldumise teel jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a) 

osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

b) 

omandava äriühingu või omandavate äriühingute osad või aktsiad jaotatakse jagunevale äriühingule;

c) 

jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile jaotatud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle asjaomasele omandavale äriühingule või asjaomastele omandavatele äriühingutele.

4.  Ilma et see piiraks artikli 160j lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui artikli 160d punktis l osutatud piiriülese jagunemise lepingu projektis ei ole jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate kohustuste jaotuses sõnaselgelt kokku lepitud ja kui lepingu tingimuste tõlgendamine ei võimalda selle jaotuse üle otsustada, jaotatakse see vara, sellele vastav tasu või see kohustus kõigi omandavate äriühingute vahel või osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral kõigi omandavate äriühingute ja jaguneva äriühingu vahel proportsionaalselt netovara osaga, mis piiriülese jagunemise lepingu projektis nähakse ette igale sellisele äriühingule.

5.  Kui piiriülese jagunemise korral on liikmesriikide õigusnormidega ette nähtud, et jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate õiguste ja kohustuste üleminek kehtib kolmandate isikute suhtes siis, kui täidetud on spetsiifilised vorminõuded, tuleb need vorminõuded täita kas jaguneval äriühingul või omandavatel äriühingutel, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane.

6.  Liikmesriigid tagavad, et omandava äriühingu osasid või aktsiaid ei või vahetada jaguneva äriühingu selliste osade või aktsiate vastu, mis kuuluvad äriühingule endale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid äriühingu eest.

Artikkel 160s

Lihtsustatud vorminõuded

Kui piiriülene jagunemine toimub eraldumise teel jagunemise korras, ei kohaldata artikli 160d punkte b, c, f, i, o ja p ning artikleid 160e, 160f ja 160i.

Artikkel 160t

Sõltumatud eksperdid

1.  Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 160f osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2.  Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a) 

ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti jagunemiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b) 

eksperdi arvamus on erapooletu ning objektiivne ja antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 160u

Kehtivus

Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud menetlusi järgivat jõustunud piiriülest jagunemist ei või tunnistada õigustühiseks.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada liikmesriigi õiguse kohaseid meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas, pärast piiriülese jagunemise jõustumise kuupäeva.

▼B



III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

▼M2

Artikkel 161

Andmekaitse

Käesoleva direktiivi raames peab isikuandmete töötlemine toimuma vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

▼B

Artikkel 162

Sidestatud registrite süsteemi aruanne ja seda käsitlev korrapärane dialoog ning läbivaatamine

1.  Hiljemalt 8. juunil 2022 avaldab komisjon aruande registrite sidestamise süsteemi toimimise kohta, käsitledes eelkõige selle tehnilist käitamist ja finantsaspekte.

2.  Aruandele lisatakse, kui see on asjakohane, ettepanekud käesoleva direktiivi nende sätete muutmiseks, mis käsitlevad registrite sidestamise süsteemi.

3.  Komisjoni ja liikmesriikide esindajad tulevad korrapäraselt asjakohases foorumis kokku, et arutada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävaid küsimusi, mis puudutavad sidestatud registrite süsteemi toimimist.

4.  Komisjon vaatab 30. juuniks 2016 läbi selliste sätete toimimise, mis käsitlevad ühinemise ja jagunemise korral kehtivaid aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid ning mida on muudetud või mis on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/109/EÜ, ( 12 ) eelkõige nende mõju äriühingute halduskoormuse vähendamisele, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos ettepanekutega nimetatud sätete muutmiseks.

▼M2

Artikkel 162a

Lisade muutmine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata liikmesriigi õigusega reguleeritud piiratud vastutusega äriühingute liikides tehtud muudatustest, mis mõjutaksid I, II ja IIA lisa sisu.

Kui liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt, on komisjonil õigus kohandada I, II ja IIA lisas esitatud liiki äriühingute loetelu lähtuvalt käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud teabest, kasutades artikli 163 kohaseid delegeeritud õigusakte.

▼M2

Artikkel 163

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 25 lõikes 3 ja artiklis 162a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 31. juulist 2019.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 25 lõikes 3 ja artiklis 162a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 25 lõike 3 või artikli 162a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

▼B

Artikkel 164

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 165

Õigusaktide edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 166

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 82/891/EMÜ, 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ, 2009/101/EÜ, 2011/35/EL ning 2012/30/EL, mida on muudetud III lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 167

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 168

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

ARTIKLI 2 LÕIGETES 1 JA 2, ARTIKLI 44 LÕIGETES 1 JA 2, ARTIKLI 45 LÕIKES 2, ARTIKLI 87 LÕIGETES 1 JA 2 NING ARTIKLI 135 LÕIKES 1 OSUTATUD LIIKI ÄRIÜHINGUD

— 
Belgias:
société anonyme/naamloze vennootschap;
— 
Bulgaarias:
акционерно дружество;
— 
Tšehhi Vabariigis:
akciová společnost;
— 
Taanis:
aktieselskab;
— 
Saksamaal:
Aktiengesellschaft;
— 
Eestis:
aktsiaselts;
— 
Iirimaal:
cuideachta phoiblí faoi theorainn scaireanna/public company limited by shares,
cuideachta phoiblí faoi theorainn ráthaíochta agus a bhfuil scairchaipiteal aici/public company limited by guarantee and having a share capital;
— 
Kreekas:
ανώνυμη εταιρεία;
— 
Hispaanias:
sociedad anónima;
— 
Prantsusmaal:
société anonyme;
— 
Horvaatias:
dioničko društvo;
— 
Itaalias:
società per azioni;
— 
Küprosel:
δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές,
δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με εγγύηση που διαθέτουν μετοχικό κεφάλαιο;
— 
Lätis:
akciju sabiedrība;
— 
Leedus:
akcinė bendrovė;
— 
Luksemburgis:
société anonyme;
— 
Ungaris:
nyilvánosan működő részvénytársaság;
— 
Maltal:
kumpanija pubblika ta' responsabbiltà limitata/public limited liability company;
— 
Hollandis:
naamloze vennootschap;
— 
Austrias:
Aktiengesellschaft;
— 
Poolas:
spółka akcyjna;
— 
Portugalis:
sociedade anónima;
— 
Rumeenias:
societate pe acțiuni;
— 
Sloveenias:
delniška družba;
— 
Slovakkias:
akciová spoločnost';
— 
Soomes:
julkinen osakeyhtiö/publikt aktiebolag;

▼M2

— 
Rootsis:
publikt aktiebolag;

▼B

— 
Ühendkuningriigis:
public company limited by shares,
public company limited by guarantee and having a share capital.




II LISA

▼M3

ARTIKLIT 7 LÕIKES 1, ARTIKLIS 13, ARTIKLI 29 LÕIKES 1, ARTIKLI 36 LÕIKES 1, ARTIKLI 67 LÕIKES 1, ARTIKLI 86B PUNKTIDES 1 JA 2, ARTIKLI 119 LÕIKE 1 PUNKTIS A NING ARTIKLI 160B PUNKTIS 1 OSUTATUD LIIKI ÄRIÜHINGUD

▼B

— 
Belgias:
naamloze vennootschap / société anonyme,
commanditaire vennootschap op aandelen / société en commandite par actions,
personenvennootschap met beperkte aansprakelijkheid/société de personnes à responsabilité limitée;
— 
Bulgaarias:
акционерно дружество, дружество с ограничена отговорност, командитно дружество с акции;
— 
Tšehhi Vabariigis:
společnost s ručením omezeným, akciová společnost;
— 
Taanis:
aktieselskab, kommanditaktieselskab, anpartsselskab;
— 
Saksamaal:
die Aktiengesellschaft, die Kommanditgesellschaft auf Aktien, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;
— 
Eestis:
aktsiaselts, osaühing;
— 
Iirimaal:
cuideachtaí atá corpraithe faoi dhliteanas teoranta/companies incorporated with limited liability;
— 
Kreekas:
ανώνυμη εταιρία, εταιρία περιορισμένης ευθύνης, ετερόρρυθμη κατά μετοχές εταιρία;
— 
Hispaanias:
la sociedad anónima, la sociedad comanditaria por acciones, la sociedad de responsabilidad limitada;
— 
Prantsusmaal:
société anonyme, société en commandite par actions, société à responsabilité limitée, société par actions simplifiée;
— 
Horvaatias:
dioničko društvo, društvo s ograničenom odgovornošću;
— 
Itaalias:
società per azioni, società in accomandita per azioni, società a responsabilità limitata;
— 
Küprosel:
δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση, ιδιωτικές εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή με εγγύηση;
— 
Lätis:
akciju sabiedrība, sabiedrība ar ierobežotu atbildību, komanditsabiedrība;
— 
Leedus:
akcinė bendrovė, uždaroji akcinė bendrovė;
— 
Luksemburgis:
société anonyme, société en commandite par actions, société à responsabilité limitée;
— 
Ungaris:
részvénytársaság, korlátolt felelősségű társaság;
— 
Maltal:
kumpannija pubblika/public limited liability company,
kumpannija privata/private limited liability company;
— 
Hollandis:
naamloze vennootschap, besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;
— 
Austrias:
die Aktiengesellschaft, die Gesellschaft mit beschränkter Haftung;
— 
Poolas:
spółka z ograniczoną odpowiedzialnością, spółka komandytowo-akcyjna, spółka akcyjna;
— 
Portugalis:
sociedade anónima de responsabilidade limitada, sociedade em comandita por ações, sociedade por quotas de responsabilidade limitada;
— 
Rumeenias:
societate pe acțiuni, societate cu răspundere limitată, societate în comandită pe acțiuni;
— 
Sloveenias:
delniška družba, družba z omejeno odgovornostjo, komaditna delniška družba;
— 
Slovakkias:
akciová spoločnosť, spoločnosť s ručením obmedzeným;
— 
Soomes:
yksityinen osakeyhtiö/privat aktiebolag,
julkinen osakeyhtiö/publikt aktiebolag;

▼M2

— 
Rootsis:
privat aktiebolag,
publikt aktiebolag;

▼B

— 
Ühendkuningriigis:
companies incorporated with limited liability.

▼M2




IIA LISA

ARTIKLITES 13, 13f, 13g, 13h ja 162a OSUTATUD

ÄRIÜHINGUTE LIIGID

Belgias

:

société privée à responsabilité limitée/besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid,

société privée à responsabilité limitée unipersonnelle/Eenpersoons besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;

Bulgaarias

:

дружество с ограничена отговорност,

еднолично дружество с ограничена отговорност;

Tšehhi Vabariigis

:

společnost s ručením omezeným;

Taanis

:

Anpartsselskab;

Saksamaal

:

Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

Eestis

:

osaühing;

Iirimaal

:

private company limited by shares or by guarantee/cuideachta phríobháideach faoi theorainn scaireanna nó ráthaíochta,

designated activity company/cuideachta ghníomhaíochta ainmnithe;

Kreekas

:

εταιρεία περιορισμένης ευθύνης,

ιδιωτική κεφαλαιουχική εταιρεία;

Hispaanias

:

sociedad de responsabilidad limitada;

Prantsusmaal

:

société à responsabilité limitée,

entreprise unipersonnelle à responsabilité limitée,

société par actions simplifiée,

société par actions simplifiée unipersonnelle;

Horvaatias

:

društvo s ograničenom odgovornošću,

jednostavno društvo s ograničenom odgovornošću;

Itaalias

:

società a responsabilità limitata,

società a responsabilità limitata semplificata;

Küprosel

:

ιδιωτική εταιρεία περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή/και με εγγύηση;

Lätis

:

sabiedrība ar ierobežotu atbildību;

Leedus

:

uždaroji akcinė bendrovė;

Luksemburgis

:

société à responsabilité limitée;

Ungaris

:

korlátolt felelősségű társaság;

Maltal

:

private limited liability company/kumpannija privata;

Madalmaades

:

besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;

Austrias

:

Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

Poolas

:

spółka z ograniczoną odpowiedzialnością;

Portugalis

:

sociedade por quotas;

Rumeenias

:

societate cu răspundere limitată;

Sloveenias

:

družba z omejeno odgovornostjo;

Slovakkias

:

spoločnosť s ručením obmedzeným;

Soomes

:

yksityinen osakeyhtiö/privat aktiebolag;

Rootsis

:

privat aktiebolag;

Ühendkuningriigis

:

private company limited by shares or guarantee.

▼B




III LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

(OSUTATUD ARTIKLIS 166)



Nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, lk 47).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/63/EÜ

(ELT L 300, 17.11.2007, lk 47).

Artikkel 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/109/EÜ

(ELT L 259, 2.10.2009, lk 14).

Artikkel 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL

(ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

Artikkel 116

Nõukogu direktiiv 89/666/EMÜ

(EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL

(ELT L 156, 16.6.2012, lk 1).

Artikkel 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/56/EÜ

(ELT L 310, 25.11.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/109/EÜ

(ELT L 259, 2.10.2009, lk 14).

Artikkel 4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL

(ELT L 156, 16.6.2012, lk 1).

Artikkel 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL

(ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

Artikkel 120

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ

(ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL

(ELT L 156, 16.6.2012, lk 1).

Artikkel 3

Nõukogu direktiiv 2013/24/EL

(ELT L 158, 10.6.2013, lk 365).

Artikkel 1 ja lisa A osa punkt 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/35/EL

(ELT L 110, 29.4.2011, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2013/24/EL

(ELT L 158, 10.6.2013, lk 365).

Artikkel 1 ja lisa A osa punkt 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL

(ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

Artikkel 122

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/30/EL

(ELT L 315, 14.11.2012, lk 74).

Nõukogu direktiiv 2013/24/EL

(ELT L 158, 10.6.2013, lk 365).

Artikkel 1 ja lisa A osa punkt 4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL

(ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

Artikkel 123

B OSA

LIIKMESRIIGI ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE JA KOHALDAMISE TÄHTPÄEVAD

(OSUTATUD ARTIKLIS 166)



Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

82/891/EMÜ

1. jaanuar 1986

89/666/EMÜ

1. jaanuar 1992

1. jaanuar 1993 (1)

2005/56/EÜ

15. detsember 2007

2007/63/EÜ

31. detsember 2008

2009/109/EÜ

30. juuli 2011

2012/17/EL

7. juuli 2014 (2)

2013/24/EL

1. juuli 2013

2014/59/EL

31. detsember 2014

1. jaanuar 2015 (3)

(1)   Vastavalt direktiivi 89/666/EÜ artikli 16 lõikele 2 peavad liikmesriigid sätestama, et lõikes 1 osutatud sätted hakkavad kehtima 1. jaanuaril 1993 ning raamatupidamisdokumentide osas kohaldatakse neid esimest korda majandusaasta suhtes, mis algab 1. jaanuaril 1993 või 1993. aasta jooksul.

(2)   

Vastavalt direktiivi 2012/17/EL artikli 5 lõikele 2 peavad liikmesriigid hiljemalt 8. juunil 2017 vastu võtma ja avaldama sätted, mis on vajalikud järgimaks:

— artikli 1 lõikeid 3 ja 4 ning direktiivi 89/666/EMÜ artiklit 5a,

— direktiivi 2005/56/EÜ artiklit 13,

— direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõike 1 teist lõiku, artikleid 3b, 3c ja 3d ning artikli 4a lõikeid 3–5, ning neid kohaldama.

(3)   Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 130 lõike 1 kolmandale lõigule peavad liikmesriigid IV jaotise IV peatüki 5. jao täitmiseks vastu võetud norme kohaldama hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016.




IV LISA

VASTAVUSTABEL



Direktiiv 82/891/EMÜ

Direktiiv 89/666/EMÜ

Direktiiv 2005/56/EÜ

Direktiiv 2009/101/EÜ

Direktiiv 2011/35/EL

Direktiiv 2012/30/EL

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

 

 

 

 

 

Artikkel 135

Artikkel 2

 

 

 

 

 

Artikkel 136

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

 

 

 

 

 

Artikli 137 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 lõike 3 punkt a

 

 

 

 

 

Artikli 137 lõike 3 esimene lõik

Artikli 3 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

Artikli 137 lõike 3 teine lõik

Artikkel 4

 

 

 

 

 

Artikkel 138

Artikkel 5

 

 

 

 

 

Artikkel 139

Artikkel 6

 

 

 

 

 

Artikkel 140

Artikkel 7

 

 

 

 

 

Artikkel 141

Artikkel 8

 

 

 

 

 

Artikkel 142

Artikkel 9

 

 

 

 

 

Artikkel 143

Artikkel 10

 

 

 

 

 

Artikkel 144

Artikkel 11

 

 

 

 

 

Artikkel 145

Artikkel 12

 

 

 

 

 

Artikkel 146

Artikkel 13

 

 

 

 

 

Artikkel 147

Artikkel 14

 

 

 

 

 

Artikkel 148

Artikkel 15

 

 

 

 

 

Artikkel 149

Artikkel 16

 

 

 

 

 

Artikkel 150

Artikkel 17

 

 

 

 

 

Artikkel 151

Artikkel 18

 

 

 

 

 

Artikkel 152

Artikkel 19

 

 

 

 

 

Artikkel 153

Artikli 20 punktid a ja b

 

 

 

 

 

Artikli 154 punktid a ja b

Artikli 20 punkt d

 

 

 

 

 

Artikli 154 punkt c

Artikkel 21

 

 

 

 

 

Artikkel 155

Artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3

 

 

 

 

 

Artikli 156 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 22 lõige 5

 

 

 

 

 

Artikli 156 lõige 4

Artikkel 23

 

 

 

 

 

Artikkel 157

Artikkel 24

 

 

 

 

 

Artikkel 158

Artikkel 25

 

 

 

 

 

Artikkel 159

Artikli 26 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 26 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 160 lõige 1

Artikli 26 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 26 lõige 4

 

 

 

 

 

Artikli 160 lõige 2

Artikli 26 lõige 5

 

 

 

 

 

Artikkel 27

 

 

 

 

 

 

Artikkel 1

 

 

 

 

Artikkel 29

 

Artikkel 2

 

 

 

 

Artikkel 30

 

Artikkel 3

 

 

 

 

Artikkel 31

 

Artikkel 4

 

 

 

 

Artikkel 32

 

Artikkel 5

 

 

 

 

Artikkel 33

 

 

 

 

 

Artikli 34 lõige 1

 

Artikli 5a lõiked 1, 2 ja 3

 

 

 

 

Artikli 20 lõiked 1, 2 ja 3

 

Artikli 33 lõige 1

 

Artikli 5a lõige 4

 

 

 

 

Artikli 34 lõige 2

 

Artikli 5a lõige 5

 

 

 

 

Artikli 34 lõige 3

 

Artikkel 6

 

 

 

 

Artikkel 35

 

Artikkel 7

 

 

 

 

Artikkel 36

 

Artikkel 8

 

 

 

 

Artikkel 37

 

Artikkel 9

 

 

 

 

Artikkel 38

 

Artikkel 10

 

 

 

 

Artikkel 39

 

Artikkel 11

 

 

 

 

 

Artikkel 11a

 

 

 

 

Artikkel 161

 

Artikkel 12

 

 

 

 

Artikkel 40

 

Artikkel 13

 

 

 

 

Artikkel 41

 

Artikkel 14

 

 

 

 

Artikkel 42

 

Artikkel 15

 

 

 

 

 

Artikkel 16

 

 

 

 

 

Artikkel 17

 

 

 

 

Artikkel 43

 

Artikkel 18

 

 

 

 

 

 

Artikkel 1

 

 

 

Artikkel 118

 

 

Artikkel 2

 

 

 

Artikkel 119

 

 

Artikkel 3

 

 

 

Artikkel 120

 

 

Artikkel 4

 

 

 

Artikkel 121

 

 

Artikkel 5

 

 

 

Artikkel 122

 

 

Artikkel 6

 

 

 

Artikkel 123

 

 

Artikkel 7

 

 

 

Artikkel 124

 

 

Artikkel 8

 

 

 

Artikkel 125

 

 

Artikkel 9

 

 

 

Artikkel 126

 

 

Artikkel 10

 

 

 

Artikkel 127

 

 

Artikkel 11

 

 

 

Artikkel 128

 

 

Artikkel 12

 

 

 

Artikkel 129

 

 

Artikkel 13

 

 

 

Artikkel 130

 

 

Artikkel 14

 

 

 

Artikkel 131

 

 

Artikkel 15

 

 

 

Artikkel 132

 

 

Artikkel 16

 

 

 

Artikkel 133

 

 

Artikkel 17

 

 

 

Artikkel 134

 

 

Artikkel 17a

 

 

 

Artikkel 161

 

 

Artikkel 18

 

 

 

 

 

 

Artikkel 19

 

 

 

 

 

Artikkel 20

 

 

 

 

 

Artikkel 21

 

 

 

 

 

 

Artikkel 1

 

 

II lisa

 

 

 

Artikkel 2

 

 

Artikkel 14

 

 

 

Artikkel 2a

 

 

Artikkel 15

 

 

 

Artikkel 3

 

 

Artikkel 16

 

 

 

Artikkel 3a

 

 

Artikkel 17

 

 

 

Artikkel 3b

 

 

Artikkel 18

 

 

 

Artikkel 3c

 

 

Artikkel 19

 

 

 

Artikkel 3d

 

 

Artikkel 20

 

 

 

Artikkel 4

 

 

Artikkel 21

 

 

 

Artikkel 4a

 

 

Artikkel 22

 

 

 

Artikkel 4b

 

 

Artikkel 23

 

 

 

Artikli 4c esimene ja teine lõik

 

 

Artikli 24 esimene ja teine lõik

 

 

 

Artikli 4c kolmas lõik

 

 

 

 

 

Artikkel 4d

 

 

Artikkel 25

 

 

 

Artikkel 4e

 

 

Artikkel 165

 

 

 

Artikkel 5

 

 

Artikkel 26

 

 

 

Artikkel 6

 

 

Artikkel 27

 

 

 

Artikkel 7

 

 

Artikkel 28

 

 

 

Artikkel 7a

 

 

Artikkel 161

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 1

 

 

 

Artikkel 8

 

 

Artikli 7 lõige 2

 

 

 

Artikkel 9

 

 

Artikkel 8

 

 

 

Artikkel 10

 

 

Artikkel 9

 

 

 

Artikkel 11

 

 

Artikkel 10

 

 

 

Artikkel 12

 

 

Artikkel 11

 

 

 

Artikkel 13

 

 

Artikkel 12

 

 

 

Artikkel 13a

 

 

Artikkel 163

 

 

 

Artikkel 14

 

 

 

 

 

Artikkel 15

 

 

 

 

 

Artikkel 16

 

 

 

 

 

Artikkel 17

 

 

 

 

 

Artikkel 18

 

 

 

 

 

I lisa

 

 

 

 

 

II lisa

 

 

 

 

 

 

Artikkel 1

 

Artikkel 87

 

 

 

 

Artikkel 2

 

Artikkel 88

 

 

 

 

Artikkel 3

 

Artikkel 89

 

 

 

 

Artikkel 4

 

Artikkel 90

 

 

 

 

Artikkel 5

 

Artikkel 91

 

 

 

 

Artikkel 6

 

Artikkel 92

 

 

 

 

Artikkel 7

 

Artikkel 93

 

 

 

 

Artikkel 8

 

Artikkel 94

 

 

 

 

Artikkel 9

 

Artikkel 95

 

 

 

 

Artikkel 10

 

Artikkel 96

 

 

 

 

Artikkel 11

 

Artikkel 97

 

 

 

 

Artikkel 12

 

Artikkel 98

 

 

 

 

Artikkel 13

 

Artikkel 99

 

 

 

 

Artikkel 14

 

Artikkel 100

 

 

 

 

Artikkel 15

 

Artikkel 101

 

 

 

 

Artikkel 16

 

Artikkel 102

 

 

 

 

Artikkel 17

 

Artikkel 103

 

 

 

 

Artikkel 18

 

Artikkel 104

 

 

 

 

Artikkel 19

 

Artikkel 105

 

 

 

 

Artikkel 20

 

Artikkel 106

 

 

 

 

Artikkel 21

 

Artikkel 107

 

 

 

 

Artikkel 22

 

Artikkel 108

 

 

 

 

Artikkel 23

 

Artikkel 109

 

 

 

 

Artikkel 24

 

Artikkel 110

 

 

 

 

Artikkel 25

 

Artikkel 111

 

 

 

 

Artikkel 26

 

Artikkel 112

 

 

 

 

Artikkel 27

 

Artikkel 113

 

 

 

 

Artikkel 28

 

Artikkel 114

 

 

 

 

Artikkel 29

 

Artikkel 115

 

 

 

 

Artikkel 30

 

Artikkel 116

 

 

 

 

Artikkel 31

 

Artikkel 117

 

 

 

 

Artikkel 32

 

 

 

 

 

Artikkel 33

 

 

 

 

 

Artikkel 34

 

 

 

 

 

I lisa

 

 

 

 

 

II lisa

 

 

 

 

 

 

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

 

Artikli 44 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

 

Artikli 44 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikkel 2

Artikkel 3

 

 

 

 

 

Artikkel 3

Artikkel 4

 

 

 

 

 

Artikkel 4

Artikkel 5

 

 

 

 

 

Artikkel 5

Artikkel 6

 

 

 

 

 

Artikkel 43

 

 

 

 

 

Artikkel 6

Artikkel 45

 

 

 

 

 

Artikkel 7

Artikkel 46

 

 

 

 

 

Artikkel 8

Artikkel 47

 

 

 

 

 

Artikkel 9

Artikkel 48

 

 

 

 

 

Artikkel 10

Artikkel 49

 

 

 

 

 

Artikkel 11

Artikkel 50

 

 

 

 

 

Artikkel 12

Artikkel 51

 

 

 

 

 

Artikkel 13

Artikkel 52

 

 

 

 

 

Artikkel 14

Artikkel 53

 

 

 

 

 

Artikkel 15

Artikkel 54

 

 

 

 

 

Artikkel 16

Artikkel 55

 

 

 

 

 

Artikkel 17

Artikkel 56

 

 

 

 

 

Artikkel 18

Artikkel 57

 

 

 

 

 

Artikkel 19

Artikkel 58

 

 

 

 

 

Artikkel 20

Artikkel 59

 

 

 

 

 

Artikkel 21

Artikkel 60

 

 

 

 

 

Artikkel 22

Artikkel 61

 

 

 

 

 

Artikkel 23

Artikkel 62

 

 

 

 

 

Artikkel 24

Artikkel 63

 

 

 

 

 

Artikkel 25

Artikkel 64

 

 

 

 

 

Artikkel 26

Artikkel 65

 

 

 

 

 

Artikkel 27

Artikkel 66

 

 

 

 

 

Artikkel 28

Artikkel 67

 

 

 

 

 

Artikkel 29

Artikkel 68

 

 

 

 

 

Artikkel 30

Artikkel 69

 

 

 

 

 

Artikkel 31

Artikkel 70

 

 

 

 

 

Artikkel 32

Artikkel 71

 

 

 

 

 

Artikkel 33

Artikkel 72

 

 

 

 

 

Artikkel 34

Artikkel 73

 

 

 

 

 

Artikkel 35

Artikkel 74

 

 

 

 

 

Artikkel 36

Artikkel 75

 

 

 

 

 

Artikkel 37

Artikkel 76

 

 

 

 

 

Artikkel 38

Artikkel 77

 

 

 

 

 

Artikkel 39

Artikkel 78

 

 

 

 

 

Artikkel 40

Artikkel 79

 

 

 

 

 

Artikkel 41

Artikkel 80

 

 

 

 

 

Artikkel 42

Artikkel 81

 

 

 

 

 

Artikkel 43

Artikkel 82

 

 

 

 

 

Artikkel 44

Artikkel 83

 

 

 

 

 

Artikkel 45

Artikkel 84

 

 

 

 

 

Artikkel 46

Artikkel 85

 

 

 

 

 

Artikli 47 lõige 1

Artikkel 86

 

 

 

 

 

Artikli 47 lõige 2

Artikkel 165

 

 

 

 

 

Artikkel 48

 

 

 

 

 

Artikkel 166

 

 

 

 

 

Artikkel 49

Artikkel 167

 

 

 

 

 

Artikkel 50

Artikkel 168

 

 

 

 

 

I lisa

I lisa

 

 

 

 

 

II lisa

 

 

 

 

 

III lisa

 

 

 

 

 

III lisa

 

 

 

 

 

IV lisa



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

( 2 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 3 ) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 5 ) Komisjoni 8. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/884, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/101/EÜ loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja protseduurid (ELT L 144, 10.6.2015, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

( 7 ) Nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiiv 89/117/EMÜ väljaspool asjaomast liikmesriiki asuva peakontoriga krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste liikmesriikides asutatud filiaalide kohustuse kohta avaldada oma aasta raamatupidamisdokumendid (EÜT L 44, 16.2.1989, lk 40).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).

( 11 ) Teine nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/109/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ, 78/855/EMÜ ja 82/891/EMÜ ning direktiivi 2005/56/EÜ seoses aruandlus- ja dokumenteerimisnõuetega ühinemise ja jagunemise korral (ELT L 259, 2.10.2009, lk 14).