Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik, et tagada liidus finantsinstrumentides ja -lepingutes või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks võrdlusalustena kasutatavate indeksite täpsus ja terviklus. Määrus aitab seeläbi kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning aitab parandada tarbijate ja investorite kaitset.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse võrdlusaluste väljaandmisele, võrdlusaluste tarvis sisendandmete esitamisele ja võrdlusaluste kasutamisele liidus.

b) avaliku sektori asutus, kui see esitab andmeid avaliku poliitika eesmärgil kasutatavate võrdlusaluste tarvis, annab neid välja või omab kontrolli nende väljaandmise üle, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete raames;

c) keskne vastaspool, kui see annab välja võrdlus- või arveldushindu, mida kasutatakse kesksete vastaspoolte riskijuhtimise ja arvelduste eesmärgil;

e) ajakirjandus, muu meedia ja ajakirjanikud, kui nad üksnes avaldavad võrdlusaluse või viitavad sellele ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse väljaandmise üle;

f) füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames, kui see isik avaldab või teeb üldsusele kättesaadavaks oma muutuvad või fikseeritud laenuintressimäärad, mis on kehtestatud tema enda otsusega ja mida kasutatakse ainult selle isiku või samasse kontserni kuuluva äriühingu ja tema klientide vahel sõlmitud finantslepingutes;

g) kauba võrdlusalus, mis põhineb sellistelt sisendandmete esitajatelt saadud teabel, kes ei ole suuremas osas järelevalvealused isikud ja kes vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

i) võrdlusalust järgitakse finantsinstrumendis, mille kohta on esitatud taotlus lubada instrument kauplemisele ainult ühes direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas või millega kaubeldakse ainult ühes sellises kauplemiskohas;

h) indeksi koostaja üksnes sellise enda koostatud indeksi puhul, mille kohta ta ei tea ega saanud mõistlikult teada, et seda kasutatakse artikli 3 lõike 1 punktis 3 osutatud eesmärkidel.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi üksikasju ja eelkõige seda, mida kujutab endast üldsusele kättesaadavaks tegemine indeksi määratluse kohaldamisel.

Asjakohasel juhul võtab komisjon arvesse turu või tehnoloogia arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada ja vaadata läbi käesoleva artikli lõike 1 punktis 29 esitatud määratlusega hõlmatud liidus asuvate avaliku sektori asutuste loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Asjakohasel juhul võtab komisjon arvesse turu või tehnoloogia arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

1. Halduril peab olema töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi võrdlusaluse väljaandmises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad.

Haldur peab võtma asjakohaseid meetmeid, et selgitada välja huvide konflikt tema, sealhulgas tema juhtkonna, töötajate või kõigi temaga kontrolli kaudu otseselt või kaudselt seotud isikute ning sisendandmete esitajate või kasutajate vahel, ning seda konflikti ennetama või ohjama ning tagama, et olukorras, kus võrdlusaluste koostamisel on vaja toimida oma parima äranägemise järgi või tugineda hinnangule, tehakse seda sõltumatult ja ausalt.

2. Võrdlusaluse väljaandmine peab olema tegevuslikult eraldatud halduri äritegevuse muudest osadest, mis võivad viia tegeliku või võimaliku huvide konfliktini.

3. Kui halduril tekib huvide konflikt tema omandistruktuuri, kontrolliva osaluse või muu tegevuse tõttu, millega tegeleb haldurit omav või kontrolliv üksus või üksus, mida haldur või tema tütarettevõtja omab või kontrollib, ja kui seda konflikti ei ole võimalik piisavalt vähendada, võib asjaomane pädev asutus nõuda haldurilt sellise sõltumatu järelevaatamise funktsiooni loomist, milles on tasakaalustatult esindatud sidusrühmad, sh kasutajad ja sisendandmete esitajad.

4. Kui sellist huvide konflikti ei saa nõuetekohaselt ohjata, võib asjaomane pädev asutus nõuda, et haldur lõpetaks kõik huvide konflikti põhjustavad tegevused või suhted või võrdlusaluse väljaandmise.

5. Haldur avaldab või avalikustab võrdlusaluse kasutajatele ja asjaomasele pädevale asutusele ning asjakohasel juhul sisendandmete esitajatele kogu olemasoleva ja võimaliku huvide konflikti, sealhulgas halduri omandisuhetest või kontrollist tuleneva huvide konflikti.

6. Haldur kehtestab võrdlusaluse koostamise tervikluse ja sõltumatuse kaitsmiseks nõuetekohased huvide konflikti väljaselgitamise, avalikustamise, ärahoidmise, ohjamise ja leevendamise tegevuspõhimõtted ja protseduurid ning tõhusa organisatsioonilise korralduse. Need tegevuspõhimõtted ja protseduurid vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Tegevuspõhimõtetes ja protseduurides tuleb võtta arvesse ja käsitleda huvide konflikti, võrdlusaluse koostamisel oma parima äranägemise järgi toimimise ulatust ja võrdlusalusega kaasnevaid riske ning nendega tuleb:

a) tagada haldurile esitatud või halduri koostatud teabe konfidentsiaalsus, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtivaid avalikustamise ja läbipaistvuse kohustusi, ning

b) leevendada eelkõige huvide konflikti, mis tulenevad halduri omandisuhetest või kontrollist või halduri kontsernis omatavatest muudest huvidest või muudest isikutest, kes võivad mõjutada või kontrollida haldurit võrdlusaluse koostamisel.

7. Haldur tagab seoses töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikutega, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud võrdlusaluse väljaandmisega, järgmise:

a) neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja kogemused ning neid juhitakse tõhusalt ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet;

b) neile ei avaldata lubamatut mõju ja neil ei esine huvide konflikti ning nende tasustamine ja töötulemuste hindamine ei põhjusta huvide konflikti ega mõjuta muul viisil võrdlusaluse koostamise protsessi usaldusväärsust;

d) neil on keelatud mõjutada võrdlusaluse koostamist ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes osalemisega enda või turuosaliste nimel, v.a juhul, kui selline osalemine on võrdlusaluse metoodika osana sõnaselgelt nõutav ning selle suhtes kohaldatakse erinorme, ning

e) nende puhul rakendatakse tõhusaid protseduure, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, kes on seotud huvide konflikti põhjustada võiva tegevusega, või kolmandate isikutega, kui kõnealune teave võib võrdlusalust mõjutada.

8. Haldur kehtestab konkreetsed sisekontrolliprotseduurid, mis tagavad võrdlusalust koostava töötaja või isiku aususe ja usaldusväärsuse, sealhulgas vähemalt nõude, et enne võrdlusaluse levitamist tuleb selleks saada juhtkonna heakskiit.

1. Haldur loob alalise ja tõhusa järelevaatamise funktsiooni ning hoiab selle toimivana, et tagada järelevalve oma võrdlusaluste väljaandmise kõigi aspektide üle.

2. Haldur töötab järelevaatamise funktsiooni tarvis välja töökindlad protseduurid, mille kirjeldus tehakse kättesaadavaks asjaomastele pädevatele asutustele ning hoiab need protseduurid toimivana.

3. Järelevaatamise funktsiooni täitja tegutseb ausalt ja täidab järgmiseid ülesandeid, mida haldur kohandab vastavalt võrdlusaluse keerukusele, kasutusele ja manipuleeritavusele:

b) ülevaate omamine võrdlusaluse metoodika muutmise üle ja võimalus nõuda haldurilt konsulteerimist selliste muudatuste puhul;

c) ülevaate omamine halduri kontrolliraamistiku, võrdlusaluse juhtimise ja toimimise ning juhul, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi üle;

d) võrdlusaluse koostamise lõpetamise protseduuride, sealhulgas võrdlusaluse koostamise lõpetamisel toimuvate konsultatsioonide läbivaatamine ja heakskiitmine;

e) võrdlusaluse väljaandmise, sealhulgas arvutamise ja levitamisega seotud kolmandatest isikutest käsundisaajate üle ülevaate omamine;

g) sisendandmete ja sisendandmete esitajate ning sisendandmete vaidlustamiseks või valideerimiseks haldurite poolt võetud meetmete seire, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel;

h) tulemuslike meetmete võtmine artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi rikkumise korral, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, ning

i) asjaomaste pädevate asutuste teavitamine sisendandmete esitajate (kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel) või haldurite üleastumistest, millest järelevaatamise funktsiooni täitja teada saab, ja anomaaliatest sisendandmetes või kahtlastest sisendandmetest.

4. Järelevaatamise funktsiooni täidab eraldi komisjon või seda täidetakse muude juhtimiskorra abinõude abil.

5. Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järelevaatamise funktsiooni protseduurid ja selle täitja omadused, sh koosseis ning selle paiknemine halduri organisatsioonilises struktuuris, et tagada funktsiooni usaldusväärsus ning huvide konflikti puudumine. Väärtpaberiturujärelevalve töötab eelkõige välja lõikes 4 sätestatud juhtimiskorra abinõude mittetäieliku loetelu.

Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet võrdlusaluste eri tüüpidel ning sektoritel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse haldurite omandi- ja kontrollistruktuuri erinevusi, võrdlusaluse väljaandmise iseloomu, ulatust ja keerukust ning võrdlusalusest tulenevat riski ja selle mõju, pidades muu hulgas silmas võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suunised, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud üksikasju.

1. Haldur peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab võrdlusaluse väljaandmise ja avaldamise või kättesaadavaks tegemise kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Kontrolliraamistik peab olema proportsionaalne väljaselgitatud huvide konflikti tõsiduse, võrdlusaluse väljaandmisel kasutatava kaalutlusruumi ulatuse ja sisendandmete laadiga.

a) millega tagatakse, et sisendandmete esitajad järgivad artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit ja sisendandmetele rakendatavaid standardeid;

b) et seirata sisendandmeid, sealhulgas võimaluse korral nende seireks enne võrdlusaluse avaldamist ning sisendandmete avaldamisjärgseks valideerimiseks, et selgitada välja vead ja anomaaliad.

5. Kontrolliraamistik dokumenteeritakse, vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse, kui see on asjakohane, ning see tehakse kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele ja seda taotlevatele kasutajatele.

1. Halduril peab olema käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendav aruandlusraamistik, mis hõlmab dokumenteerimist, auditeerimist ja läbivaatamist, ning kaebuste lahendamise menetlus.

2. Haldur määrab ettevõtjasisese funktsiooni täitja, kellel on vajalik suutlikkus kontrollida, kuidas haldur järgib võrdlusaluse metoodikat ja täidab käesolevat määrust, ning anda selle kohta aru.

3. Haldur määrab kriitilise tähtsusega võrdlusaluste jaoks sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib vähemalt kord aastas, kuidas haldur järgib võrdlusaluste metoodikat ja täidab käesolevat määrust, ja annab selle kohta aru.

4. Asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitab haldur asjaomasele pädevale asutusele lõike 2 kohaste kontrollide ja aruannete üksikasjad. Asjaomase pädeva asutuse või võrdlusaluse kasutaja taotluse korral avaldab haldur lõikes 3 ette nähtud auditi üksikasjad.

c) halduri- või asjakohasel juhul hindajatepoolse hinnangu või oma parima äranägemise kasutamise võrdlusaluse koostamisel, sealhulgas hinnangu või oma parima äranägemise põhjendused;

d) sisendandmete kõrvalejätmise, eelkõige juhul, kui kõrvalejäetud sisendandmed vastasid võrdlusaluse metoodika nõuetele, ja kõrvalejätmise põhjendused;

e) muud muudatused tavaprotseduurides ja -metoodikates või kõrvalekalded neist, sealhulgas turupinge või turuhäire korral tehtud muudatused või toimunud kõrvalekalded;

f) sisendandmete esitajate töötajate ja selliste füüsiliste isikute andmed, kelle haldur on tööle võtnud võrdlusaluse koostamiseks;

h) halduri poolt tööle võetud isikute ja sisendandmete esitajate või sisendandmete esitajate töötajate vahel seoses võrdlusalusega toimunud telefonivestlused või elektroonilise kommunikatsiooni.

2. Haldur säilitab lõikes 1 sätestatud andmeid vähemalt viis aastat sellisel kujul, et nende alusel oleks võimalik korrata ja täielikult mõista võrdlusaluse koostamist ning auditeerida või hinnata sisendandmeid, arvutusi, hinnanguid ja oma parima äranägemise kasutamist. Telefonikõnede või elektroonilise kommunikatsiooni salvestised vastavalt lõike 1 punktile h esitatakse asjaomase kõne või kommunikatsiooniga seotud isikutele nende taotluse alusel ja salvestisi säilitatakse kolm aastat.

1. Haldur kehtestab ja avaldab kaebuste, sh halduri võrdlusaluste koostamise protsessi kohta esitatud kaebuste vastuvõtmise, uurimise ja andmete säilitamise korra.

a) haldur teeb kättesaadavaks kaebuste lahendamise põhimõtted, mille kohaselt võib esitada kaebusi, mille esemeks on turuväärtuse kajastamine teataval viisil koostatud võrdlusaluse poolt, võrdlusaluse koostamise protsessis kavandatud muudatused, teatava võrdlusaluse koostamise metoodika kasutamine või muud võrdlusaluste koostamise protsessiga seotud otsused;

b) kaebusi uuritakse kiiresti ja õiglaselt ning kaebuse esitajat teavitatakse uurimise tulemustest mõistliku aja jooksul, v.a juhul, kui selline teavitamine oleks vastuolus avaliku poliitika eesmärkide või määrusega (EL) nr 596/2014, ning

1. Haldur ei või anda võrdlusaluse koostamisel oma tööülesandeid edasi viisil, mis kahjustab oluliselt halduri kontrolli võrdlusaluse koostamise üle või asjaomase pädeva asutuse võimet teostada võrdlusaluse üle järelevalvet.

2. Kui haldur annab võrdlusaluse väljaandmisega seotud tööülesanded või asjaomased teenused või toimingud edasi teenuse osutajale, jääb haldur täielikult vastutavaks kõigi käesolevast määrusest tulenevate halduri kohustuste täitmise eest.

3. Kui tööülesanded, teenus või toimingud antakse edasi, tagab haldur kõigi järgmiste tingimuste täitmise:

a) teenuse osutajal on vajalikud oskused ja suutlikkus, et usaldusväärselt ja professionaalselt täita edasiantud tööülesandeid, osutada teenuseid või teha toiminguid ning selleks seadusega nõutav tegevusluba;

b) haldur teeb asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks võrdlusaluse koostamises osaleva teenuse osutaja andmed ja tööülesanded;

c) kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi edasiantavate tööülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, võtab haldur asjakohaseid meetmeid;

d) halduril on vajalikud eriteadmised, et teha edasiantavate tööülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida teenuse osutajaga seotud riske;

e) teenuse osutaja teavitab haldurit kõikidest muutustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud tööülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega;

f) teenuse osutaja teeb seoses edasiantud toimingutega koostööd asjaomase pädeva asutusega ning halduril ja asjaomasel pädeval asutusel on tegelik juurdepääs edasiantud toimingutega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning asjaomane pädev asutus saab nimetatud juurdepääsuõigust kasutada;

h) haldur võtab tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas ettenägematu olukorra kavad, et hoida ära teenuse osutaja võrdlusaluse koostamises osalemisega seotud põhjendamatut tegevusriski.

a) sisendandmed peavad olema piisavad, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda.

Sisendandmetena kasutatakse tehinguandmeid, kui need on olemas ja asjakohased. Kui tehinguandmed ei ole piisavad või asjakohased, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, võib kasutada sisendandmeid, mis ei ole tehinguandmed, sh arvestuslikud hinnad, noteeringud ja kokkulepitud noteeringuid või muud väärtused;

c) haldur koostab ja avaldab selged suunised sisendandmete liikide, eri liiki sisendandmete kasutamise prioriteetsuse ning eksperdihinnangu kasutamise kohta, et tagada punkti a ja metoodika järgimine;

d) kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, hangib haldur asjakohasel juhul sisendandmed usaldusväärselt ja representatiivselt sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva võrdlusaluse usaldusväärsus ja see, et võrdlusalus kajastab mõõdetavat turgu või majandusolukorda;

e) haldur ei kasuta sisendandmete esitaja sisendandmeid, kui esineb märke selle kohta, et sisendandmete esitaja ei järgi artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, ning sellisel juhul hangib ta representatiivsed avalikult kättesaadavad andmed.

2. Haldur peab tagama, et sisendandmetega seotud kontrollid hõlmavad järgmist:

a) kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

b) kord, mis käsitleb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmete hindamist ja vajaduse korral sisendandmete esitajale andmete edasise esitamise keelu kehtestamist või nõuetele mittevastavuse korral sisendandmete esitaja suhtes muude lepingu rikkumisel rakendatavate meetmete kohaldamist, ning

c) sisendandmete valideerimist, sealhulgas muude näitajate või andmetega võrdlemist käsitlev kord, et tagada sisendandmete terviklus ja täpsus.

3. Kui võrdlusaluse sisendandmeid esitab nn front office'i funktsiooni täitja – st sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja osakond, üksus, rühm või töötaja, mis või kes osaleb hinnakujundus-, kauplemis-, müügi-, turustus-, reklaami-, pakkumis-, struktureerimis- või vahendustegevuses –, teeb haldur järgmist:

4. Kui haldur leiab, et sisendandmed ei kajasta võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, peab ta mõistliku aja jooksul muutma sisendandmeid, sisendandmete esitajaid või metoodikat tagamaks, et sisendandmed kajastavad võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, või lõpetama asjaomase võrdlusaluse väljaandmise.

5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas tagada lõike 1 punktides a ja b nõutav sisendandmete asjakohasus ja kontrollitavus ning sisendandmete esitaja ettevõtjasisesed järelevaatamise ja kontrolli protseduurid, mille olemasolu haldur peab tagama kooskõlas lõike 3 punktiga b, et tagada sisendandmete terviklus ja täpsus. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste eri tüüpe ja sektoreid, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning sisendandmete laadi, aluseks oleva turu või majandusolukorra omadusi, proportsionaalsuse põhimõtet ning võrdlusaluse manipuleeritavust, nagu ka võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

b) selgete reeglitega selle kohta, kuidas ja millal võib asjaomase võrdlusaluse koostamisel toimida parima äranägemise järgi;

c) täpne ja järjepidev ning valideeritav, sealhulgas asjakohasel juhul olemasolevate tehinguandmete suhtes järeltestitav;

d) vastupidav ja tagab selle, et võrdlusalust saab arvutada väga paljudes eri olukordades selle terviklust ohtu seadmata;

2. Võrdlusaluse metoodika väljatöötamisel teeb võrdlusaluse haldur järgmist:

a) võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus võrdlusalusega mõõdetava turu või majandusolukorra kajastamiseks;

3. Haldur kehtestab ja avaldab selge korra, milles määratakse kindlaks asjaolud, mille puhul sisendandmete hulk või kvaliteet langeb madalamale tasemest, mis on metoodika kohaselt vajalik võrdlusaluse täpseks ja usaldusväärseks koostamiseks, ning milles kirjeldatakse, kas ja kuidas võrdlusalust sellistel asjaoludel arvutatakse.

1. Haldur peab võrdlusaluse ja selle metoodika välja töötama ning neid haldama läbipaistvalt. Sel eesmärgil avaldab haldur või teeb kättesaadavaks järgmise teabe:

a) iga välja antud ja avaldatud võrdlusaluse või asjakohasel juhul võrdlusaluste kogumi tarvis kasutatava metoodika põhielemendid;

b) konkreetse metoodika ettevõtjasisese ülevaatamise ja heakskiitmise üksikasjad ning metoodika ülevaatamise sagedus;

c) halduri metoodikas kavandatud iga olulise muudatuse puhul konsultatsioonide toimumise kord ja sellise muudatuse põhjendus, sealhulgas olulise muudatuse määratlus ja millistel asjaoludel peab haldur võrdlusaluse kasutajaid muudatusest teavitama;

d) selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid kõigi võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, välja arvatud intressimäära ja välisvaluuta võrdlusalused.

Haldur peab esimese lõigu punkti d nõuded täitma hiljemalt 30. aprillil 2020.

a) muudatustest teatatakse ette koos selge ajakavaga, mis annab võimaluse analüüsida kavandatud oluliste muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, ning

b) käesoleva lõike punktis a osutatud märkused ja halduri vastus märkustele tehakse pärast konsulteerimist kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui märkuse tegija on taotlenud selle konfidentsiaalsust.

2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud selgituse miinimumsisu ja kasutatava standardvormingu.

3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, millise teabe peab haldur esitama vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, tehes vahet võrdlusaluste eri tüüpidel ja sektoritel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses. Väärtpaberiturujärelevalve arvestab vajadust avalikustada need metoodika elemendid, mis on piisavalt üksikasjalikud ja võimaldavad kasutajatel mõista, kuidas võrdlusalust välja antakse, ning hinnata selle representatiivsust, olulisust konkreetsetele kasutajatele ja sobivust finantsinstrumentides ja -lepingutes viitamiseks ning proportsionaalsuse põhimõtet. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suuniseid, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud üksikasju.

1. Haldur võtab kasutusele sobivad süsteemid ja tõhusad kontrollid, et tagada sisendandmete terviklus ja olla võimeline selgitama välja tegevust, mis võib määruse (EL) nr 596/2014 tähenduses viidata võrdlusalusega manipuleerimisele või manipuleerimise katsele, ning teavitab sellest pädevat asutust.

2. Haldur korraldab sisendandmete ja sisendandmete esitajate seire, et olla võimeline teavitama asjaomast pädevat asutust ja esitama kogu asjakohase teabe, juhul kui ta kahtlustab, et seoses võrdlusalusega on aset leidnud tegevus, mis võib määrusele (EL) nr 596/2014 tuginedes viidata võrdlusalusega manipuleerimisele või manipuleerimise katsele, sh keelatud kokkuleppe sõlmimisele.

Halduri pädev asutus edastab, kui see on kohalduv, selle teabe määrusele (EL) nr 596/2014 tuginedes asjaomasele asutusele.

3. Haldur kehtestab korra, mida kohaldatakse tema juhtide, töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikute suhtes, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib, ja mille alusel saab teatada ettevõtjasiseselt käesoleva määruse rikkumisest.

1. Kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmetel, töötab haldur iga võrdlusaluse kohta välja käitumisjuhendi, milles on selgelt lahti kirjutatud sisendandmete esitajate vastutus sisendandmete esitamisel, ning tagab, et käitumisjuhend on kooskõlas käesoleva määrusega. Haldur peab pidevalt ja vähemalt korra aastas ning muudatuste tegemise korral kontrollima, kas sisendandmete esitajad järgivad käitumisjuhendit.

a) esitatavate sisendandmete selge kirjeldus ning nõuded, millega tagatakse sisendandmete esitamine kooskõlas artiklitega 11 ja 14;

b) nende isikute andmed, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ning sisendandmete esitaja ja sisendandmete esitaja töötajate isikusamasuse ning sisendandmete esitaja nimel sisendandmeid esitavate töötajate volituste kontrollimise kord;

i) sisendandmete esitamise kord, sealhulgas sisendandmete esitaja kohustus täpsustada, kas sisendandmed on tehinguandmed ja kas need vastavad halduri nõuetele;

3. Haldur võib koostada iga tema poolt väljaantava võrdlusaluste kogumi jaoks ühe käitumisjuhendi.

4. Kui asjaomane pädev asutus leiab artiklis 41 osutatud õigusi kasutades, et mõni käitumisjuhendi punkt ei vasta käesolevale määrusele, teavitab ta sellest haldurit. Haldur teeb käitumisjuhendisse kohandused 30 päeva jooksul pärast asjaomase teate saamist, et tagada selle vastavus käesolevale määrusele.

5. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur teeb asjaomasele pädevale asutusele oma käitumisjuhendi teatavaks 15 tööpäeva jooksul pärast kriitilise tähtsusega võrdlusaluse artikli 20 lõikes 1 osutatud loetellu lisamise otsuse kohaldamise alguskuupäeva. Asjaomane pädev asutus kontrollib 30 päeva jooksul, kas käitumisjuhendi sisu vastab käesolevale määrusele. Kui asjaomane pädev asutus leiab, et mõni punkt ei vasta käesolevale määrusele, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4.

6. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 2 osutatud käitumisjuhendi üksikasju võrdlusaluste eri tüüpide jaoks ning et võtta arvesse võrdlusaluste ja finantsturgude arengut.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste ja sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja metoodika erinevusi, sisendandmete manipuleeritavust ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Järelevalvealusele sisendandmete esitajale kohaldatakse järgmisi juhtimis- ja kontrollinõudeid:

a) järelevalvealune sisendandmete esitaja peab tagama, et sisendandmete esitamist ei kahjusta olemasolev või võimalik huvide konflikt ja et olukorras, kus tuleb tegutseda oma parima äranägemise järgi, tehakse seda sõltumatult ja ausalt asjaomase teabe alusel kooskõlas artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga;

b) järelevalvealune sisendandmete esitaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete tervikluse, täpsuse ja usaldusväärsuse ning sisendandmete esitamise kooskõlas käesoleva määruse ja artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga.

2. Järelevalvealune sisendandmete esitaja võtab kasutusele tõhusad süsteemid ja kontrollid, et tagada kõigi haldurile esitatavate sisendandmete terviklus ja usaldusväärsus, mis peavad muu hulgas hõlmama järgmist:

a) kontroll selle üle, kes võib haldurile sisendandmeid esitada, ja asjakohasel juhul kord, mis reguleerib heakskiidu saamist füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja töötaja allub;

b) nõuetekohane koolitus sisendandmete esitaja töötajatele, mis hõlmab vähemalt käesolevat määrust ja määrust (EL) nr 596/2014;

c) huvide konflikti ohjamise meetmed, sealhulgas asjakohasel juhul töötajate organisatsiooniline eraldamine ja selle kaalumine, kuidas kõrvaldada tasustamispoliitikast tulenevad ajendid võrdlusalust manipuleerida;

d) sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse, sisendandmete esitaja poolt andmete esitamist võimaldava kogu teabe, kogu olemasoleva ja võimaliku huvide konflikti puudutava teabe, sh, kuid mitte ainult, sisendandmete esitaja riskid võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides, dokumenteerimine ja säilitamine asjakohase ajavahemiku jooksul;

3. Kui sisendandmed sõltuvad eksperdihinnangust, kehtestavad järelevalvealused sisendandmete esitajad lisaks lõikes 2 osutatud süsteemidele ja kontrollidele hinnangu andmise ja oma parima äranägemise järgi toimimise põhimõtted ning säilitavad antud hinnangute ja oma parima äranägemise järgi toimimise dokumenteeritud põhjendused. Kui see on proportsionaalne, võtavad järelevalvealused sisendandmete esitajad arvesse võrdlusaluse ja selle sisendandmete laadi.

4. Järelevalvealune sisendandmete esitaja teeb halduri ja asjaomase pädeva asutusega täielikult koostööd võrdlusaluse väljaandmise auditeerimisel ja selle üle järelevalve teostamisel ning teeb kättesaadavaks teabe ja dokumendid, mida säilitatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 juhtimisele, süsteemidele ja kontrollidele esitatud nõudeid ning põhimõtteid.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste ja järelevalvealuste sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja kasutatud metoodika erinevusi, sisendandmetega manipuleerimise ohtu ning järelevalvealuste sisendandmete esitajate tegevuse iseloomu, nagu ka võrdlusaluste ja finantsturgude arengut, pidades silmas võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste järelevalvealuseid sisendandmete esitajaid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suuniseid, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste järelevalvealustele esitajatele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud üksikasju.

1. Artikli 11 lõike 1 punkte d ja e, artikli 11 lõikeid 2 ja 3, artikli 14 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 15 ja 16 ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele. Artikli 8 lõike 1 punkti a ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele seoses sisendandmetega, mis esitatakse täielikult ja otse, nagu on täpsustatud artikli 3 lõike 1 punktis 24.

2. Artikleid 24 ja 25 või artiklit 26, olenevalt kohaldatavusest, kohaldatakse selliste reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele, mida järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või mida kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning kui osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on kuni 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane.

Intressimäära võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele kohaldatakse lisaks II jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel I lisas sätestatud erinõudeid.

Artikleid 24, 25 ja 26 ei kohaldata intressimäära võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele.

1. Kauba võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele kohaldatakse II jaotises sätestatud nõuete, v.a artikkel 10, asemel II lisa nõudeid, välja arvatud juhul, kui kauba võrdlusalus on reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus või selle jaoks esitatud andmed on pärit sellistelt sisendandmete esitajatelt, kellest enamik on järelevalvealused isikud.

Kauba võrdlusaluste väljaandmisele ega nende jaoks sisendandmete esitamisele ei kohaldata artikleid 24, 25 ja 26.

2. Kui kauba võrdlusalus on kriitilise tähtsusega võrdlusalus, mille alusvara on kuld, hõbe või plaatina, kohaldatakse II lisas sätestatud nõuete asemel II jaotise nõudeid.

ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused

1. III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises sätestatud nõuetele.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks kehtestades ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuded, et täpsustada järgmist:

3. Haldurid, kes annavad välja ELi kliimaülemineku võrdlusalust või Pariisi kokkulepet järgivat ELi võrdlusalust, peavad käesoleva määruse nõuetele vastama hiljemalt 30. aprilliks 2020.

ELi kliimaülemineku võrdlusaluse haldurid valivad, kaaluvad või jätavad välja hiljemalt 31. detsembril 2022 alusvarad, mille on emiteerinud äriühingud, kes järgivad CO2 heite vähendamise trajektoori vastavalt järgmistele nõuetele:

ii) äriühingud avalikustavad CO2 heite vähendamise, mis on eristatud asjaomaste tegutsevate tütarettevõtjate tasemel;

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse täiendamiseks, et määratleda Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste raames kindlaks sektorid, mis tuleb välja jätta, kuna neil ei ole mõõdetavaid ja ajapõhiseid CO2 heite vähendamise eesmärke, mis oleksid kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Komisjon võtab nimetatud delegeeritud õigusakti vastu 1. jaanuariks 2021 ning ajakohastab seda iga kolme aasta tagant.

2. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti koostamisel arvesse kestliku rahastamise tehnilise eksperdirühma tööd.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2022 peavad liidus asuvad haldurid, kes annavad välja ühe või mitme alusvara väärtuse või hindade alusel kindlaks määratud olulisi võrdlusaluseid, püüdma välja anda üht või mitut ELi kliimaülemineku võrdlusalust.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et kehtestada ja vaadata vähemalt iga kahe aasta järel läbi selliste võrdlusaluste loetelu, mida annavad välja liidus asuvad haldurid ning mis on kriitilise tähtsusega võrdlusalused, kuivõrd üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a) võrdlusalust järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane;

b) võrdlusalus põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning seda peetakse kõnealuses liikmesriigis kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusele;

i) võrdlusalust järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 400 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane, kuid ei ületa punktis a nimetatud väärtust;

iii) võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

Kui võrdlusalus vastab punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustele, kuid ei vasta punkti c alapunktis i sätestatud tingimusele, võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koos selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus haldur asub, kokku leppida, et sellist võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Iga juhul peab halduri pädev asutus konsulteerima asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega. Kui pädevad asutused on eriarvamusel, otsustab halduri pädev asutus, kas võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, võttes arvesse eriarvamuste põhjendust. Pädevad asutused või eriarvamuste korral halduri pädev asutus edastab hinnangu komisjonile. Pärast hinnangu kättesaamist võtab komisjon kooskõlas käesoleva lõikega vastu rakendusakti. Lisaks sellele edastab halduri pädev asutus eriarvamuste korral oma hinnangu Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib avaldada arvamuse.

2. Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et tema järelevalvealune haldur annab välja võrdlusalust, mida tuleks pidada kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, teavitab ta sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ning edastab Väärtpaberiturujärelevalvele dokumenteeritud hinnangu.

3. Lõike 2 kohaldamisel hindab pädev asutus, kas võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete või sisendandmete esitajate rühma põhjal, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, tooks kaasa kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tema liikmesriigis. Pädev asutus võtab oma hinnangus arvesse järgmist:

a) selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigis täitmata finantsinstrumentide ja -lepingute koguväärtuses ning investeerimisfondide koguväärtuses;

b) selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangus;

c) muud arvnäitajad, et objektiivselt hinnata võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, tarbijatele, reaalmajandusele, finantsstabiilsusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele liikmesriigis.

Pädev asutus vaatab vähemalt iga kahe aasta järel läbi oma hinnangu, mis käsitleb võrdlusaluse kriitilist tähtsust, ning teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet uuest hinnangust ja edastab selle talle.

4. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kuue nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate saamist arvamuse, kas pädeva asutuse hinnang vastab lõike 3 nõuetele ning edastab selle arvamuse koos pädeva asutuse hinnanguga komisjonile.

5. Komisjon võtab pärast lõikes 4 osutatud arvamuse kättesaamist vastu rakendusaktid kooskõlas lõikega 1.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et

a) täpsustada, kuidas hinnata muude finantsinstrumentide kui tuletisinstrumentide nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ning investeerimisfondide vara puhasväärtust, muu hulgas võrdlusaluste kombinatsiooni kuuluva võrdlusaluse kaudse järgimise korral, et võrrelda neid käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud künnistega;

b) vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud künniste arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnistele lähedal; läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2018;

c) täpsustada, kuidas kohaldada käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud tingimusi, võttes arvesse kõiki andmeid, mis aitavad hinnata objektiivselt võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

1. Kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur kavatseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetada, teeb ta järgmist:

Esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja jooksul ei tohi haldur võrdlusaluse väljaandmist lõpetada.

2. Kui pädev asutus on lõikes 1 osutatud halduri hinnangu kätte saanud, teeb ta järgmist:

b) koostab nelja nädala jooksul ise hinnangu selle kohta, kuidas anda võrdlusalus uuele haldurile üle või kuidas selle väljaandmine lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja jooksul ei tohi haldur võrdlusaluse väljaandmist lõpetada ilma pädeva asutuse kirjaliku nõusolekuta.

3. Pärast lõike 2 punktis b osutatud hinnangu koostamist on pädeval asutusel õigus nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, kuni:

Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi ajavahemik, mil pädev asutus võib nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, olla pikem kui 12 kuud.

Selle ajavahemiku lõpuks vaatab pädev asutus läbi oma otsuse nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist. Pädev asutus võib vajaduse korral pikendada seda ajavahemikku veel sobiva perioodi võrra, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Kohustusliku haldamise ajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui viis aastat.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, koostab pädev asutus juhul, kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse halduri tegevus lõpetatakse maksejõuetusmenetluse tõttu, hinnangu selle kohta, kas ja kuidas saab võrdlusaluse anda üle uuele haldurile või kuidas selle väljaandmise saab korrapäraselt lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda.

Ilma et see piiraks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist, võtab haldur, kes annab välja kriitilise tähtsusega võrdlusalust, piisavad abinõud selle tagamiseks, et võrdlusaluse litsentse ja võrdlusalusega seonduvat teavet antakse kõigile kasutajatele õiglasel, mõistlikul, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kriitilise tähtsusega võrdlusalustele, mis põhinevad selliste sisendandmete esitajate andmetel, kellest enamik on järelevalvealused isikud.

2. Ühe või enama kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur esitab iga kahe aasta järel oma pädevale asutusele hinnangu iga tema poolt välja antava kriitilise tähtsusega võrdlusaluse suutlikkuse kohta mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda.

3. Kui järelevalvealune sisendandmete esitaja kavatseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult võrdlusaluse haldurit, kes teavitab sellest viivitamata oma pädevat asutust. Kui järelevalvealune sisendandmete esitaja asub teises liikmesriigis, teavitab halduri pädev asutus viivitamata selle sisendandmete esitaja pädevat asutust. Võrdlusaluse haldur esitab nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt 14 päeva jooksul pärast järelevalvealuse sisendandmete esitaja teate saamist oma pädevale asutusele hinnangu selle kohta, millist mõju avaldab see võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda.

4. Pärast käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud võrdlusaluse halduri hinnangu saamist ja selle hinnangu põhjal teavitab halduri pädev asutus kiiresti Väärtpaberiturujärelevalvet ning asjakohasel juhul artikli 46 alusel moodustatud kolleegiumi, ning annab oma hinnangu võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 halduri poolt tema võrdlusaluse väljaandmise lõpetamiseks kehtestatud korda.

5. Alates kuupäevast, mil halduri pädevat asutust on teavitatud sisendandmete esitajate kavatsusest lõpetada sisendandmete esitamine, kuni kuupäevani, mil ta on koostanud lõikes 4 osutatud hinnangu, on tal õigus nõuda lõike 3 kohase teate esitanud sisendandmete esitajatelt, et nad jätkaksid sisendandmete esitamist ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui neli nädalat, kohustamata järelevalvealuseid isikuid kauplema või andma lubadust kaubelda.

6. Kui pädev asutus on pärast lõikes 5 nimetatud ajavahemikku ja oma lõikes 4 osutatud hinnangu põhjal seisukohal, et kriitilise tähtsusega võrdlusaluse representatiivsus on ohus, on tal õigus järgmisele:

a) nõuda järelevalvealustelt isikutelt, kes valitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7, sealhulgas isikutelt, kes ei ole veel asjaomase kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajad, haldurile sisendandmete esitamist vastavalt halduri metoodikale, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendile või muudele reeglitele. See nõue kehtestatakse asjakohaseks perioodiks, mis ei ole pikem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil tehti algne otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt lõikele 5 või nende isikute puhul, kes ei ole veel sisendandmete esitajad, alates kuupäevast, mil tehti otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt käesolevale punktile;

b) pikendada kohustusliku sisendandmete esitamise ajavahemikku sobiva ajavahemiku võrra, mis ei ole pikem kui 12 kuud, pärast käesoleva lõigu punkti a kohaselt võetud meetme läbivaatamist vastavalt lõikele 9;

c) määrata kindlaks sisendandmete esitamise vorm ja tähtpäev, kohustamata järelevalvealuseid isikuid kauplema või andma lubadust kaubelda;

d) nõuda, et haldur muudaks oma metoodikat, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, või muid kriitilise tähtsusega võrdlusalust käsitlevaid reegleid.

Esimese lõigu punktide a ja b kohase kohustusliku sisendandmete esitamise ajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui viis aastat.

7. Lõike 6 kohaldamiseks valib halduri pädev asutus tihedas koostöös järelevalvealuste isikute pädevate asutustega järelevalvealused isikud, kellelt nõutakse sisendandmete esitamist, lähtudes järelevalvealuse isiku tegelikust ja potentsiaalsest osalemisest asjaomase võrdlusalusega mõõdetaval turul.

8. Kui järelevalvealuselt sisendandmete esitajalt on nõutud võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamist lõike 6 punkti a, b või c kohaselt võetud meetmega, teeb sisendandmete esitaja pädev asutus nende meetmete täitmise tagamisel koostööd halduri pädeva asutusega.

9. Halduri pädev asutus vaatab kõik lõike 6 kohaselt võetud meetmed lõike 6 esimese lõigu punktis a osutatud ajavahemiku lõpuks läbi. Ta tunnistab meetme kehtetuks, kui ta leiab, et

a) sisendandmete esitajad tõenäoliselt jätkavad meetme kehtetuks tunnistamise korral vähemalt ühe aasta jooksul sisendandmete esitamist ja seda tõendab vähemalt:

i) sisendandmete esitajate kirjalikult võetud kohustus halduri ja pädeva asutuse ees jätkata meetme kehtetuks tunnistamise korral vähemalt ühe aasta jooksul kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamist;

ii) halduri kirjalik aruanne pädevale asutusele, milles esitatakse tõendid tema hinnangu kohta, et kohustusliku sisendandmete esitamise meetme kehtetuks tunnistamise korral saab tagada kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jätkuva väljaandmise;

b) võrdlusaluse väljaandmist saab jätkata ka pärast seda, kui sisendandmete esitajad, kellelt on sisendandmete esitamist nõutud, lõpetavad sisendandmete esitamise;

c) on olemas vastuvõetav alternatiivne võrdlusalus ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kasutajad saavad minimaalsete kuludega üle minna alternatiivse võrdlusaluse kasutamisele, kusjuures seda tõendab vähemalt halduri kirjalik aruanne, milles täpsustatakse alternatiivsele võrdlusalusele üleminekut ning kasutajate suutlikkust sellele võrdlusalusele üle minna ja asjaomaseid kulusid, või

d) sobivaid alternatiivseid sisendandmete esitajaid ei ole võimalik kindlaks teha ning kui asjaomased järelevalvealused isikud lõpetaksid sisendandmete esitamise, nõrgestaks see võrdlusalust sedavõrd, et võrdlusaluse väljaandmine tuleb lõpetada.

10. Kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmine tuleb lõpetada, jätkavad kõik selle kriitilise tähtsusega võrdlusaluse järelevalvealused sisendandmete esitajad sisendandmete esitamist ajavahemiku jooksul, mille pikkuse määrab kindlaks pädev asutus, kuid mis ei ületa lõike 6 teises lõigus sätestatud viie aasta pikkust maksimumajavahemikku.

11. Kui sisendandmete esitaja rikub lõikes 6 sätestatud nõudeid, teavitab haldur sellest asjaomast pädevat asutust kohe, kui see on mõistlikult võimalik.

12. Kui võrdlusalust tunnustatakse kriitilise tähtsusega võrdlusalusena kooskõlas artikli 20 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusega, on halduri pädeval asutusel õigus nõuda sisendandmete esitamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 ning lõike 6 punktidega a, b ja c ainult enda liikmesriigis asuvatelt järelevalvealustelt sisendandmete esitajatelt.

1. Võrdlusalus, mis ei täida ühtegi artikli 20 lõikes 1sätestatud tingimust, on oluline, kui

a) seda järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide keskmine koguväärtus kuuekuulisel perioodil on vähemalt 50 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane, või

b) võrdlusalusel ei ole turupõhiseid asendajaid või neid on väga vähe ning võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud künnise arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnisele lähedal. Läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2018.

3. Haldur teavitab viivitamata oma pädevat asutust, kui tema oluline võrdlusalus langeb allapoole lõike 1 punktis a nimetatud künnist.

1. Haldur võib otsustada jätta kohaldamata artikli 4 lõike 2, artikli 4 lõike 7 punktid c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punkti b või artikli 15 lõike 2, kui haldur leiab, et ühe või mitme nimetatud sätte kohaldamine oleks ebaproportsionaalne, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust.

2. Kui haldur otsustab mitte kohaldada ühte või mitut lõikes 1 osutatud sätetest, teavitab ta viivitamata oma pädevat asutust ning edastab sellele kogu asjakohase teabe, mis kinnitab halduri hinnangut, et ühe või mitme sellise sätte kohaldamine oleks ebaproportsionaalne, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust.

3. Pädev asutus võib otsustada, et olulise võrdlusaluse haldur peab siiski kohaldama ühte või enamat artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 7 punktides c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punktis b ning artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuet, kui ta leiab, et see oleks asjakohane, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust. Oma hinnangus võtab pädev asutus halduri esitatud teabe põhjal arvesse järgmisi kriteeriume:

4. Pädev asutus teavitab haldurit oma otsusest kohaldada lõike 3 kohaselt täiendavaid nõudeid 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud halduri teate saamist. Kui pädevat asutust teavitati tegevusloa- või registreerimismenetluse raames, kohaldatakse artiklis 34 sätestatud tähtaegu.

5. Artikli 41 kohaste järelevalvealaste õiguste kasutamisel hindab pädev asutus korrapäraselt, kas tema käesoleva artikli lõike 3 kohane hinnang peab jätkuvalt paika.

6. Kui pädev asutus leiab põhjendatult, et talle käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud teave ei ole täielik või et on vaja lisateavet, hakkab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaeg kulgema alles kuupäevast, mil haldur esitab täiendava teabe, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 kohalduvad artikli 34 kohased tähtajad.

7. Kui olulise võrdlusaluse haldur ei täida ühte või enamat artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 7 punktides c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punktis b ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuet, avaldab ja säilitab haldur vastavuskinnituse, milles ta sedastab sõnaselgelt, miks on asjakohane, et haldur neid sätteid ei täida.

8. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et koostada lõikes 7 osutatud vastavuskinnituse näidis.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

9. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 3 osutatud kriteeriume.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur võib otsustada mitte kohaldada artikli 4 lõiget 2, artikli 4 lõike 7 punkte c, d ja e, artikli 4 lõiget 8, artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4, artikli 6 lõikeid 1, 3 ja 5, artikli 7 lõiget 2, artikli 11 lõike 1 punkti b, artikli 11 lõike 2 punkte b ja c, artikli 11 lõiget 3, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 2, artikli 15 lõiget 2 ning artikli 16 lõikeid 2 ja 3 oma ebaoluliste võrdlusaluste puhul.

2. Haldur teavitab viivitamata oma pädevat asutust, kui halduri ebaoluline võrdlusalus ületab artikli 24 lõike 1 punktis a nimetatud künnist. Sellisel juhul peab haldur asuma täitma olulistele võrdlusalustele kohaldatavaid nõudeid kolme kuu jooksul.

3. Kui ebaolulise võrdlusaluse haldur otsustab mitte kohaldada ühte või enamat lõikes 1 osutatud sätet, avaldab ja säilitab ta vastavuskinnituse, milles ta sõnaselgelt sedastab, miks on asjakohane, et haldur neid sätteid ei täida. Haldur esitab vastavuskinnituse oma pädevale asutusele.

4. Asjaomane pädev asutus vaatab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud vastavuskinnituse läbi. Pädev asutus võib samuti nõuda kooskõlas artikliga 41 haldurilt lisateavet tema ebaoluliste võrdlusaluste kohta ning nõuda muudatusi, et tagada vastavus käesolevale määrusele.

5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et koostada lõikes 3 osutatud vastavuskinnituse näidis.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

1. Kahe nädala jooksul pärast artiklis 36 osutatud registrisse kandmist avaldab haldur õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil võrdlusaluse kirjelduse iga sellise võrdlusaluse jaoks eraldi või, kui see on kohalduv, iga sellise võrdlusaluste kogumi jaoks, mida võidakse liidus artikli 29 kohaselt kasutada.

Kui haldur hakkab välja andma uut võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit, mida võidakse liidus artikli 29 kohaselt kasutada, avaldab ta kahe nädala jooksul ning õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil võrdlusaluse kirjelduse iga uue võrdlusaluse jaoks või, kui see on kohalduv, võrdlusaluste kogumi jaoks.

Haldur vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab võrdlusaluse kirjelduse iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi jaoks, juhul kui muutub käesoleva artikli alusel esitatav teave ja vähemalt iga kahe aasta järel.

a) määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks võrdlusalusega mõõdetav turg või majanduslik olukord ja asjaolud, mil selline mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks;

b) esitatakse tehnilised spetsifikatsioonid, millest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt võrdlusaluse arvutuse sellised üksikasjad, mille puhul võidakse toimida oma parima äranägemise järgi, selgitatakse sellise toimimise kriteeriumid ja selliselt toimivate isikute ametipositsioon ning viis, kuidas parimat äranägemist võib hiljem hinnata;

c) teavitatakse võimalusest, et võrdlusalust võidakse teatavate asjaolude, sealhulgas haldurist sõltumatute väliste asjaolude tõttu muuta või selle väljaandmine võidakse lõpetada, ja

d) teavitatakse kasutajaid, et võrdlusaluse muutmine või selle väljaandmise lõpetamine võib mõjutada võrdlusalust järgivaid finantslepinguid ja finantsinstrumente või investeerimisfondi tootluse mõõtmist.

c) võrdlusaluse koostamise kriteeriumid ja kord, sealhulgas sisendandmete kirjeldus, eri liiki sisendandmete prioriteetsus, võrdlusaluse koostamiseks vajalikud miinimumandmed, ekstrapoleerimismudelite või -meetodite kasutamine ja võrdlusalusest indeksi koostisosade tasakaalustamise kord;

d) kontrollid ja reeglid, mis käsitlevad halduri või sisendandmete esitaja hinnangut või oma parima äranägemise järgi toimimist, et tagada sellise hinnangu või toimimise järjepidevust;

e) kord, mis käsitleb võrdlusaluse koostamist turupingete perioodil või ajal, mil tehinguandmete allikad võivad olla ebapiisavad, ebatäpsed või ebausaldusväärsed, ja võrdlusaluse võimalikud piirid sellistel perioodidel;

f) sisendandmetes või võrdlusaluse koostamisel esinevate vigade parandamise kord, mis hõlmab muu hulgas olukorda, kui võrdlusalus tuleb uuesti koostada, ja

g) võrdlusaluse võimalike piiride kindlakstegemine, sealhulgas selle toimimine mittelikviidsetel või killustatud turgudel, ja sisendite võimalik kontsentratsioon.

2a. Hiljemalt 30. aprilliks 2020 peab iga lõikes 2 osutatud nõude osas sisaldama võrdlusaluse kirjeldus selgitust selle kohta, kuidas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid igas välja antud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste kogumis kajastatakse. Nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis ei taotle keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke, piisab sellest, kui haldur märgib sõnaselgelt võrdlusaluse kirjelduses, et selliseid eesmärke ei taotleta.

Kui konkreetse halduri portfellis ei ole ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid ja Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid või konkreetsel halduril ei ole võrdlusaluseid, mis taotlevad või võtavad arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke või -tegureid, tuleb see ära märkida kõigi halduri väljaantavate võrdlusaluste kirjelduses. Aktsiate ja võlakirjade oluliste võrdlusaluste ning ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kohta avalikustab haldur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 ( 12 ) artikli 9 lõikes 3 sätestatud finantstoodetele esitatavatele avalikustamisnõuetele võrdlusaluse kirjelduses üksikasjad selle kohta, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2 heite vähendamise eesmärgiga või Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamisega.

Hiljemalt 31. detsembriks 2021 peavad haldurid kõigi võrdlusaluste ja võrdlusaluste kogumite puhul, välja arvatud intressimäära ja välisvaluuta võrdlusalused, lisama oma võrdlusaluse kirjeldusse selgituse selle kohta, kuidas nende metoodika on kooskõlas CO2 heite vähendamise eesmärgiga või kuidas sellega saavutatakse Pariisi kokkuleppe eesmärgid.

2b. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada vastavalt käesoleva artikli lõikele 2a võrdlusaluse kirjelduses esitatavat teavet ja keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele viitamisel kasutatavat standardvormingut, et võimaldada turuosalistel teha teadlikke valikuid ja tagada nimetatud lõike järgimise tehniline teostatavus.

3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada võrdlusaluse kirjelduse sisu ja juhtumid, mille puhul võrdlusaluse kirjelduse ajakohastamine on nõutav.

Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet võrdlusaluste eri tüüpide ja sektorite vahel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur avaldab koos artiklis 27 osutatud võrdlusaluse kirjeldusega korra, mis käsitleb meetmeid, mida haldur peab võtma sellise võrdlusaluse muutmisel või selle väljaandmise lõpetamisel, mida võib artikli 29 lõike 1 kohaselt liidus kasutada. Asjakohasel juhul võib selle korra, mida tuleb ajakohastada ja avaldada iga olulise muudatuse puhul, kehtestada võrdlusaluste kogumi jaoks.

2. Järelevalvealused isikud, v.a lõikes 1 osutatud haldur, kes kasutavad võrdlusalust, koostavad töökindla kirjaliku kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle väljaandmise lõpetamise korral võtavad, ja haldavad seda kava. Kui see on teostatav ja asjakohane, määratakse niisuguses kavas üks või mitu alternatiivset võrdlusalust, mida võib järgida nende võrdlusaluste asemel, mida enam välja ei anta, ja märgitakse, miks niisugused võrdlusalused võiksid olla sobilikud alternatiivid. Järelevalvealused isikud esitavad kava ja selle hilisemad versioonid taotluse korral asjaomasele pädevale asutusele ning võimaluse korral kajastavad seda lepingulistes suhetes klientidega.

1. Järelevalvealune isik võib liidu piires kasutada võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit, kui seda annab välja liidus asuv haldur, kes on kantud artiklis 36 osutatud registrisse, või kui võrdlusalus on kantud artiklis 36 osutatud registrisse.

2. Kui direktiivi 2003/71/EÜ või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt avaldatava prospekti esemeks on vabalt võõrandatav väärtpaber või muu investeerimistoode, mis järgib võrdlusalust, tagab emitent, pakkumuse esitaja või isik, kes taotleb reguleeritud turul kauplemisele võtmist, et prospekt hõlmaks ka selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas võrdlusalust annab välja käesoleva määruse artiklis 36 osutatud registrisse kantud haldur.

1. Selleks et kolmandas riigis asuva halduri välja antavat võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit saaks liidus kasutada kooskõlas artikli 29 lõikega 1, tuleb võrdlusalus või võrdlusaluste kogum ja haldur kanda artiklis 36 osutatud registrisse. Registrisse kandmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

b) haldur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

c) haldur on teatanud Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalvealused isikud võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi võrdlusaluseid, esitanud nende võrdlusaluste loetelu, mille kasutamiseks liidus ta on nõusoleku andnud, ja teatanud kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava pädeva asutuse, ning

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusotsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmist:

a) asjaomases kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud haldurid täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ja

Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

a) kolmanda riigi siduvad nõuded seoses konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ning

b) selliste konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega kaasneb kõnealuses kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja nad on allutatud riiklikule sunnile.

Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikku ja järelevalvetavasid peetakse samaväärseks kooskõlas lõikega 2 või 3. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt järgmine:

a) Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetuse kord, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele kolmandas riigis tegevusloa saanud halduri kohta, mida Väärtpaberiturujärelevalve nõuab;

b) Väärtpaberiturujärelevalve kiire teavitamise kord juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud haldur, kes on tema järelevalve subjekt, rikub kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa aluseks olevaid tingimusi või muid riigisiseseid õigusakte;

5. Selleks et pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve saaksid kasutada neile käesoleva määrusega antud järelevalvealaseid õigusi, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 4 osutatud koostöölepingute miinimumsisu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Väärtpaberiturujärelevalve tunnistab kolmandas riigis asuva halduri registreeringu kehtetuks, kustutades halduri kohta artiklis 36 osutatud registris tehtud kande, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et haldur

a) tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluste kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist, või

b) on raskelt rikkunud kolmanda riigi õigusakte või muid tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid norme, millele tuginedes võttis komisjon vastu rakendusotsuse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3.

2. Väärtpaberiturujärelevalve teeb lõike 1 kohase otsuse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) Väärtpaberiturujärelevalve on pöördunud selles küsimuses kolmanda riigi pädeva asutuse poole, kuid see pädev asutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mida on vaja investorite ja turgude korrapärase toimimise kaitsmiseks liidus, või ei ole suutnud tõendada, et asjaomane haldur täidab temale kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid;

b) Väärtpaberiturujärelevalve on teavitanud kolmanda riigi pädevat asutust oma kavatsusest halduri registreering kehtetuks tunnistada vähemalt 30 päeva enne tema kohta tehtud kande registrist kustutamist.

3. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 1 kohaselt võetud meetmetest viivitamata teisi pädevaid asutusi ning avaldab otsuse oma veebisaidil.

1. Kuni ajani, mil kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3 võetakse vastu samaväärsuse otsus, võivad järelevalvealused isikud liidus kasutada kolmandas riigis asuva halduri välja antavaid võrdlusaluseid, tingimusel et see haldur saab eelnevalt viiteliikmesriigi pädevalt asutuselt käesoleva artikli kohase tunnustuse.

2. Kolmandas riigis asuv haldur, kes kavatseb saada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab täitma käesolevas määruses sätestatud nõudeid, v.a artikli 11 lõige 4 ning artiklid 16, 20, 21 ja 23. Haldur võib selle tingimuse täita, järgides IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtteid või IOSCO teabeagentuuride põhimõtteid, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, eeldusel et selline kohaldamine on samaväärne käesoleva määruse nõuete täitmisega, v.a artikli 11 lõige 4 ning artiklid 16, 20, 21 ja 23.

Selleks et hinnata, kas esimeses lõigus nimetatud tingimus on täidetud, ning hinnata IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtete või IOSCO teabeagentuuride põhimõtete järgimist, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, võib viiteliikmesriigi pädev asutus kasutada sõltumatu välisaudiitori hinnangut või, kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, selle kolmanda riigi pädeva asutuse väljastatud sertifikaati, kus haldur asub.

Juhul ja niivõrd kui haldur suudab tõendada, et tema välja antav võrdlusalus on reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus või kauba võrdlusalus, mis ei põhine selliste sisendandmete esitajate esitatud andmetel, kellest enamik on järelevalvealused isikud, ei ole haldur kohustatud täitma nõudeid, mida ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevatele võrdlusalustele ja kauba võrdlusalustele, nagu on sätestatud vastavalt artiklis 17 ja artikli 19 lõikes 1.

3. Kolmandas riigis asuval halduril, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema viiteliikmesriigis asutatud esindaja. Esindaja peab olema liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle kolmandas riigis asuv haldur on sõnaselgelt nimetanud tegutsema liidus halduri nimel suhetes ametiasutuste ja muude isikutega seoses käesolevast määrusest tulenevate halduri kohustustega. Esindaja täidab koos halduriga järelevaatamise funktsiooni halduri poolt käesoleva määruse alusel võrdlusaluse väljaandmisel ning on selle eest vastutav viiteliikmesriigi pädeva asutuse ees.

4. Kolmandas riigis asuva halduri viiteliikmesriik määratakse kindlaks järgmiselt:

a) kui haldur kuulub kontserni, mille üks liige on liidus asuv järelevalvealune isik, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub kõnealune järelevalvealune isik. Selline järelevalvealune isik nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses;

b) kui punkt a ei kohaldu ja kui haldur kuulub kontserni, milles on rohkem kui üks liidus asuvat järelevalvealust isikut, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, siis see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim. Üks käesoleva punkti kohaselt kindlaks määratavas viiteliikmesriigis asuvatest järelevalvealustest isikutest nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses;

c) kui käesoleva lõike punkt a ega b ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust järgitakse finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi kauplemiskohas, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24, on viiteliikmesriik liikmesriik, kus finantsinstrumendiga, mis järgib mõnda neist võrdlusalustest, lubati kaubelda või kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ja endiselt kaubeldakse. Kui asjaomase finantsinstrumendiga lubati kaubelda või kaubeldi esimest korda ühel ajal eri liikmesriikide kauplemiskohtades ja endiselt kaubeldakse, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim;

d) kui punktid a, b ja c ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust kasutavad järelevalvealused isikud rohkem kui ühes liikmesriigis, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv selliseid järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim;

e) kui punktid a, b, c ja d ei kohaldu ning kui haldur on sõlminud järelevalvealuse isikuga lepingu, milles ta nõustub tema välja antava võrdlusaluse kasutamisega, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub see järelevalvealune isik.

5. Kolmandas riigis asuv haldur, kes soovib saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, taotleb tunnustamist oma viiteliikmesriigi pädevalt asutuselt. Taotlev haldur esitab kogu teabe, mida on vaja selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et haldur on teinud tunnustamise ajaks kõik vajalikud korraldused lõikes 2 osutatud nõuete täitmiseks, ning esitab loetelu oma praegustest ja tulevastest võrdlusalustest, mida võib liidus kasutada, ja teatab pädeva asutuse nime, kes vastutab halduri järelevalve eest kolmandas riigis, kui see on olemas.

Pädev asutus kontrollib 90 tööpäeva jooksul alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest, kas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui pädev asutus leiab, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, jätab ta tunnustamise taotluse rahuldamata ja põhjendab seda. Samuti jäetakse tunnustus andmata siis, kui ei ole täidetud järgmised lisatingimused:

a) kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, reguleerib viiteliikmesriigi pädeva asutuse ja selle kolmanda riigi pädeva asutuse, kus haldur asub, suhteid asjakohane koostööleping, mis vastab artikli 30 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldaks pädeval asutusel täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele;

b) käesoleva direktiivi kohaste järelevalveülesannete tõhusat täitmist pädeva asutuse poolt ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus haldur asub, ega, kui see on kohalduv, kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuse järelevalve- ja uurimisvolituste piirid.

6. Kui viiteliikmesriigi pädev asutus leiab, et kolmandas riigis asuv haldur annab välja võrdlusalust, mille puhul on täidetud oluliseks võrdlusaluseks või ebaoluliseks võrdlusaluseks liigitamise tingimused, nagu on sätestatud vastavalt artiklites 24 ja 26, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta Väärtpaberiturujärelevalvet. Ta esitab selle hinnangu toetuseks halduri poolt enda tunnustamise taotluses esitatud teabe.

Väärtpaberiturujärelevalve annab ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teate saamist pädevale asutusele nõu võrdlusaluse tüübi kohta ning selle väljaandmist reguleerivate nõuete kohta nagu sätestatud artiklites 24, 25 ja 26. Nõuandes võidakse eelkõige käsitleda seda, kas Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et sellise tüübi tingimused on täidetud, tuginedes halduri poolt enda tunnustamise taotluses esitatud teabele.

Lõikes 5 osutatud ajavahemik peatatakse alates kuupäevast, mil Väärtpaberiturujärelevalve teate kätte sai, kuni Väärtpaberiturujärelevalve on andnud käesoleva lõike kohast nõu.

Kui viiteliikmesriigi pädev asutus teeb ettepaneku anda tunnustus vastupidiselt teises lõigus osutatud Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele, teavitab ta sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ja põhjendab seda. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab asjaolu, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida seda nõuannet. Samuti võib Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused selle kohta, miks ta kõnealust nõuannet ei järgi. Asjaomasele pädevale asutusele antakse avaldamisest ette teada.

7. Viiteliikmesriigi pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet viie tööpäeva jooksul igast otsusest tunnustada kolmandas riigis asuvat haldurit ning esitab halduri välja antavate selliste võrdlusaluste loetelu, mida võib liidus kasutada, ja teatab pädeva asutuse nime, kes vastutab halduri järelevalve eest kolmandas riigis, kui see on olemas.

8. Viiteliikmesriigi pädev asutus peatab või asjakohasel juhul tunnistab sellise tunnustuse kehtetuks, mis on antud vastavalt lõikele 5, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et haldur tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluse kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist, et haldur on raskelt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid või et haldur on esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaseaduslikke võtteid tunnustuse saamiseks.

9. Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 5 osutatud tunnustamise taotluse vorm ja sisu ning lõikes 6 nõutud teabe esitamise viis.

Kui selline regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu välja töötatakse, esitab Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur, kes asub liidus ning on saanud tegevusloa või registreeritud artikli 34 kohaselt, või mis tahes muu järelevalvealune isik, kes asub liidus, kellel on selge ja täpselt kindlaks määratud roll kolmanda riigi halduri kontrolli- või aruandlusraamistikus, kes suudab teha tõhusat seiret võrdlusaluse väljaandmise üle, võib taotleda asjaomaselt pädevalt asutuselt kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnitamist nende kasutamiseks liidus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitav haldur või muu järelevalvealune isik on kontrollinud ja suudab oma pädevale asutusele jätkuvalt tõendada, et kinnitatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmine vastab kohustuslikele või vabatahtlikult täidetavatele nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesoleva määruse nõuded;

b) võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitaval halduril või muul järelevalvealusel isikul on vajalikud eriteadmised, et teha tõhusat seiret kolmandas riigis võrdlusaluse väljaandmise üle ning juhtida seonduvaid riske;

c) võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi välja andmiseks kolmandas riigis ja võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi liidus kasutamise tarvis kinnitamiseks on objektiivne põhjus.

Punkti a kohaldamisel võib pädev asutus selle hindamisel, kas kinnitatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmine vastab nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesoleva määruse nõuded, arvesse võtta seda, kas võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise vastavus IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele või IOSCO teabeagentuuride põhimõtetele, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, oleks samaväärne vastavusega käesoleva määruse nõuetele.

2. Haldur või muu järelevalvealune isik, kes esitab lõikes 1 osutatud kinnitamise taotluse, esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et taotlemise ajal on täidetud kõik nimetatud lõikes osutatud tingimused.

3. 90 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kinnitamise taotluse saamist vaatab asjaomane pädev asutus taotluse läbi ning võtab vastu otsuse lubada kinnitamist või jätta taotlus rahuldamata. Pädev asutus teavitab kinnitatud võrdlusalusest või võrdlusaluste kogumist Väärtpaberiturujärelevalvet.

4. Kinnitatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit käsitatakse neid kinnitava halduri või muu järelevalvealuse isiku välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumina. Võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitav haldur või muu järelevalvealune isik ei kasuta kinnitamist kavatsusega hoida kõrvale käesoleva määruse nõuete täitmisest.

5. Haldur või muu järelevalvealune isik, kes on kinnitanud kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi, jääb täielikult vastutavaks sellise võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi eest ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

6. Kui võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitava halduri või muu järelevalvealuse isiku pädeval asutusel on põhjendatud alus arvata, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus nõuda, et võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnitanud haldur või muu järelevalvealune isik lõpetaks kinnituse, ning ta teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet. Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnituse lõpetamise korral kohaldatakse artiklit 28.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad meetmeid, et selgitada tingimused, mille alusel asjaomane pädev asutus võib hinnata, kas on olemas objektiivne põhjus võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmiseks kolmandas riigis ja nende liidus kasutamise tarvis kinnitamiseks. Komisjon võtab arvesse selliseid elemente nagu võrdlusalusega mõõdetava aluseks oleva turu või majandusolukorra eripära, vajadus selle järele, et võrdlusaluse väljaandmine toimuks sellisele turule või majandusolukorrale lähedal, vajadus selle järele, et võrdlusaluse väljaandmine toimuks sisendandmete esitajatele lähedal, sisendandmete põhiline kättesaadavus erinevate ajavööndite tõttu ning võrdlusaluse väljaandmiseks vajalikud erioskused.

1. Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda haldurina, esitab taotluse artikli 40 kohaselt määratud pädevale asutusele liikmesriigis, kus see isik asub, et saada

a) tegevusluba, kui haldur koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses;

b) registreering, kui tegemist on järelevalvealuse isikuga, välja arvatud haldur, kes koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses, tingimusel et võrdlusaluse väljaandmist ei takista järelevalvealusele isikule kohaldatavad sektoripõhised normid ning mitte ükski koostatav indeks ei kvalifitseeruks kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, või

c) registreering, kui ta koostab või kavatseb koostada üksnes selliseid indekseid, mis kvalifitseeruksid ebaolulise võrdlusalusena.

2. Tegevusloa saanud või registreeritud haldur täidab igal ajal käesolevas määruses sätestatud tingimusi ja teatab pädevale asutusele kõigist nendes toimunud olulistest muudatustest.

3. Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui järelevalvealune isik sõlmib kokkuleppe taotleja koostatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendis või -lepingus järgimiseks või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks.

4. Taotleja esitab kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et ta on võtnud tegevusloa saamise või registreerimise ajaks kõik käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks vajalikud meetmed.

5. Asjaomane pädev asutus hindab 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus on ebatäielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe. Käesolevas lõikes osutatud tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil taotleja esitab nimetatud täiendava teabe.

a) vaatab tegevusloa taotluse läbi ja teeb nelja kuu jooksul täieliku taotluse saamisest otsuse taotlejale tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta;

b) vaatab registreerimise taotluse läbi ja teeb 45 tööpäeva jooksul täieliku registreerimistaotluse saamisest otsuse taotleja registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

Pädev asutus teavitab taotlejat otsusest viie tööpäeva jooksul arvates esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisest. Kui pädev asutus jätab taotlejale tegevusloa andmata või ta registreerimata, põhjendab ta oma otsust.

7. Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest anda taotlejale tegevusluba või ta registreerida viie tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest.

8. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mis tuleb tegevusloa taotluses ja registreerimise taotluses esitada, võttes arvesse asjaolu, et tegevusloa andmine ja registreerimine on eraldiseisvad menetlused ning et tegevusloa andmise puhul on vaja põhjalikumalt hinnata halduri taotlust, proportsionaalsuse põhimõtet, lõike 1 punkti b kohaselt registreerimist taotleva järelevalvealuse isiku laadi ning taotleja ja pädevate asutuste kulusid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Pädev asutus võib halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistada või selle peatada, kui haldur

a) loobub sõnaselgelt tegevusloast või registreeringust või ei ole eelmise 12 kuu jooksul võrdlusaluseid välja andnud;

b) on saanud tegevusloa või on registreeritud või on kinnitanud võrdlusaluse valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

2. Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest viie tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest.

Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab artiklis 36 ette nähtud registrit kohe.

3. Pärast halduri tegevusloa või registreeringu peatamise otsuse vastuvõtmist ja juhul, kui võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, nagu on täpsustatud artikli 51 lõike 6 kohases delegeeritud õigusaktis, võib selle liikmesriigi asjaomane pädev asutus, kus haldur asub, lubada võrdlusaluse väljaandmist jätkata peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Sel ajavahemikul lubatakse järelevalvealustel isikutel seda võrdlusalust kasutada ainult nende finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide puhul, mis seda võrdlusalust juba varem järgisid.

4. Pärast halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmist kohaldatakse artikli 28 lõiget 2.

1. Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri ja haldab seda ning see sisaldab järgmist teavet:

a) artikli 34 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud haldurite andmed ja nende järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste andmed;

b) artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate haldurite andmed, artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud võrdlusaluste loetelu ja nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed;

c) artikli 32 kohaselt tunnustatud haldurite andmed, artikli 32 lõikes 7 osutatud võrdlusaluste loetelu ja asjakohasel juhul nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed;

d) sellised võrdlusalused, mis on kinnitatud artiklis 33 sätestatud menetluse kohaselt, nende haldurite andmed ning need kinnitanud haldurite või järelevalvealuste isikute andmed.

2. Lõikes 1 osutatud register on Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil avalikult kättesaadav ja seda ajakohastatakse vajaduse korral kiiresti.

1. Pädev asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 28 delegeerida oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded teise liikmesriigi pädevale asutusele, kes on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku.

Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele igast kavandatud delegeerimisest 60 päeva enne delegeerimise jõustumist.

2. Pädev asutus võib delegeerida Väärtpaberiturujärelevalvele osa oma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid vastavalt Väärtpaberiturujärelevalvega sõlmitud lepingule.

3. Väärtpaberiturujärelevalve teatab kavandatud delegeerimisest seitsme päeva jooksul liikmesriikidele. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kokkulepitud delegeerimise üksikasjad viie tööpäeva jooksul teate saamisest.

Pädev asutus võib avalikustada teiselt pädevalt asutuselt saadud teabe üksnes järgmistel tingimustel:

a) ta on saanud kõnealuselt pädevalt asutuselt selleks kirjaliku nõusoleku ja teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks see pädev asutus nõusoleku andis, või

1. Pädev asutus võib seoses kohapealse kontrolli või uurimisega taotleda abi teiselt pädevalt asutuselt. Taotluse saanud pädev asutus teeb koostööd niivõrd, kui võimalik ja sobivaks peetav.

2. Lõikes 1 osutatud abi taotlev pädev asutus teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võivad pädevad asutused taotleda Väärtpaberiturujärelevalvelt kohapealse kontrolli või uurimise koordineerimist.

3. Kui pädev asutus saab teiselt pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta

1. Iga liikmesriik määrab haldurite ja järelevalvealuste isikute jaoks asjaomase pädeva asutuse, kes täidab käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ning teatab sellest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

2. Kui liikmesriik määrab mitu pädevat asutust, piiritleb ta selgelt nende rolli ja määrab ühe asutuse, kes vastutab komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega tehtava koostöö ja teabevahetuse koordineerimise eest.

3. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.

1. Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on pädeval asutusel kooskõlas liikmesriigi õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a) juurdepääs kõikidele dokumentidele ja andmetele, olenemata nende vormist, ja õigus nendest koopiaid saada või teha;

b) õigus küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud võrdlusaluse väljaandmise ja selle jaoks sisendandmete esitamisega, sealhulgas teenuseosutajad, kellele tööülesanded, teenused või toimingud antakse võrdlusaluste väljaandmisel edasi artikli 10 kohaselt, ja tema käsundiandjalt ning õigus vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda;

c) õigus kauba võrdlusaluste puhul küsida sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, kui need on olemas, ning õigus pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele;

e) ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, õigus siseneda juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid andmeid, olenemata nende vormist, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt on nõutav asjaomase liikmesriigi õigusasutuse eelnev luba, siis kasutatakse seda õigust ainult pärast kõnealuse loa saamist;

f) õigus nõuda järelevalvealuse isiku valduses olevaid telefonikõnede, elektroonilise kommunikatsiooni ja muude andmeliiklusandmete salvestisi;

h) õigus nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus käesoleva määrusega;

j) õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse väljaandmisest, sealhulgas nõudes asjaomaselt haldurilt või võrdlusaluse avaldanud või seda levitanud isikult või mõlemalt õiendi avaldamist varem esitatud võrdlusaluse sisendandmete või arvandmete kohta.

2. Pädevad asutused täidavad ja kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ning artiklis 42 osutatud karistuste määramise volitusi kooskõlas oma riigi õigusraamistikuga järgmiselt:

Pädevad asutused tagavad kõnealuste volituste kasutamiseks piisavalt ja tõhusalt kaitseõiguse ja põhiõiguste kaitse.

3. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4. Kui haldur või mõni muu järelevalvealune isik annab pädevale asutusele lõike 1 kohaselt teavet, siis ei loeta seda teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangute rikkumiseks.

1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste artiklist 41 tulenevaid järelevalvevolitusi ning liikmesriikide õigust sätestada ja mõista kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata asjakohaseid halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste eest:

a) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 19a, 19b, 19c, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 või 34 rikkumine, kui need kohalduvad, ja

b) artikli 41 rakendusalasse kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või taotluse täitmata jätmine.

Nimetatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a) ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav haldur või järelevalvealune isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b) õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e) halduri või järelevalvealuse sisendandmete esitaja juhtimiskohustuse täitmise ajutise keelu kehtestamine õigusrikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule;

f) maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kolm korda suurem kui õigusrikkumisega saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

i) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 500 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või

ii) artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 100 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga;

i) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 1 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 10 % kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem, või

ii) artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 250 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 2 % tema kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem.

Punkti h alapunktide i ja ii kohaldamisel juhul, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL, ( 13 ) on asjakohane kogukäive aastas selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/635/EMÜ ( 14 ) ja kindlustusettevõtjate puhul nõukogu direktiiviga 91/674/EMÜ), ( 15 ) mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest.

3. Liikmesriigid teatavad lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt 1. jaanuaril 2018.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada lõikes 1 sätestatud halduskaristusi, kui selles osutatud õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomastest kriminaalõiguse normidest koos käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teatega.

Nad teatavad komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kõigist asjaomaste õigusnormide muudatustest.

4. Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 1 osutatud õigusele anda vastavalt liikmesriigi õigusele pädevatele asutustele ka õiguse määrata muid karistusi ja lõikes 2 sätestatud karistustest rangemaid karistusi.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse ja muu haldusmeetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

d) vastutava isiku finantsseisund, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive aastas või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

f) vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi sissenõudmine;

2. Teostades oma volitusi määrata artikli 42 alusel halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, teevad pädevad asutused tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimisvolitused ning halduskaristused ja muud haldusmeetmed annavad käesoleva määrusega soovitud tulemusi. Lisaks kooskõlastavad nad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste ning halduskaristuste, sealhulgas rahaliste halduskaristuste, ja muude haldusmeetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

1. Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas artikliga 42 kehtestada kriminaalkaristused nimetatud artiklis osutatud sätete rikkumise eest, tagavad nad asjakohaste abinõude kasutusele võtmise, nii et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta. Pädevad asutused edastavad selle teabe muudele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustus teha käesoleva määruse kohaldamiseks üksteisega ja Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

2. Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetavad nad teavet ja teevad uurimis- või järelevalvetegevuse käigus koostööd. Pädevad asutused võivad teiste liikmesriikide pädevate asutustega teha koostööd ka rahaliste karistuste sissenõudmise hõlbustamiseks.

1. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, avaldavad pädevad asutused käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma veebisaidil kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikut on otsusest teavitatud. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning otsusest puudutatud isiku andmed.

2. Kui pädev asutus leiab, tuginedes konkreetsete asjaolude hindamisele, et juriidilise isiku andmete või füüsilise isiku isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis toimib ta ühel järgmisel viisil:

b) avaldab otsuse koos anonüümseks muudetud andmetega kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse;

c) ei avalda otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avaldamine kooskõlas punktidega a ja b ei taga piisavalt, et

Kui pädev asutus otsustab avaldada otsuse anonüümseks muudetud andmetega, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, võib ta asjakohaste andmete avalikustamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul langevad anonüümselt avaldamise põhjused ära.

3. Kui otsuse peale saab esitada vaide liikmesriigi haldus- või muule asutusele või kaebuse liikmesriigi kohtule, avalikustavad pädevad asutused kohe oma veebisaidil ka sellekohase teabe ja kogu edasise teabe esitatud vaide või kaebuse tulemuste kohta. Avaldatakse ka kõik otsused varasema karistuse määramise või meetme võtmise otsuse tühistamise kohta.

4. Pädev asutus tagab, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud otsus on nende veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul pärast selle avaldamist. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil ainult nii kaua, kui see on vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

5. Liikmesriigid esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 42 kohaselt määratud karistuste ja võetud muude haldusmeetmete kohta. Kõnealune kohustus ei kehti uurimistoimingute puhul. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe oma aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on otsustanud kehtestada kooskõlas artikliga 42 selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümseks muudetud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste kohta andmed oma aastaaruandes.

1. 30 tööpäeva jooksul pärast artikli 20 lõike 1 punktides a ja c osutatud võrdlusaluse lisamist kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelusse, välja arvatud võrdlusalused, mille puhul enamik sisendandmete esitajatest ei ole järelevalvealused isikud, moodustab asjaomane pädev asutus pädevate asutuste kolleegiumi.

2. Kolleegiumisse kuuluvad halduri pädev asutus, Väärtpaberiturujärelevalve ja järelevalvealuste sisendandmete esitajate pädevad asutused.

3. Teiste liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus saada kolleegiumi liikmeks, kui asjaomase kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju nende liikmesriikide turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või majapidamiste ja ettevõtete finantseerimisele.

Kui pädev asutus kavatseb saada vastavalt esimesele lõigule kolleegiumi liikmeks, esitab ta halduri pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et käesoleva lõike esimese lõigu tingimused on täidetud. Halduri asjaomane pädev asutus vaatab taotluse läbi ja teatab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest selle esitanud ametiasutusele oma otsuse, kas tema arvates on need tingimused täidetud või mitte. Kui pädev asutus leiab, et need tingimused ei ole täidetud, võib taotluse esitanud ametiasutus suunata küsimuse edasi Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas lõikega 9.

4. Väärtpaberiturujärelevalve toetab ja kontrollib käesolevas artiklis osutatud kolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 21. Väärtpaberiturujärelevalve osaleb selleks vajaduse korral kolleegiumide töös ja teda käsitatakse sel eesmärgil pädeva asutusena.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 lõikega 6, tagab ta asjakohase teabevahetuse ja koostöö kolleegiumi teiste liikmetega.

5. Halduri pädev asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ja tagab kolleegiumi liikmete vahel tõhusa teabevahetuse.

Kui haldur annab välja mitut kriitilise tähtsusega võrdlusalust, võib halduri pädev asutus moodustada kõigi selle halduri võrdlusaluste jaoks ühe kolleegiumi.

6. Halduri pädev asutus kehtestab kolleegiumi raames kirjaliku korra, milles käsitletakse järgmisi küsimusi:

7. Halduri pädev asutus kaalub enne lõike 6 kohase kirjaliku korra lõppteksti kokkuleppimist nõuetekohaselt Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid. Kirjalik kord sätestatakse ühes dokumendis, milles igakülgselt põhjendatakse iga märkimisväärset kõrvalekaldumist Väärtpaberiturujärelevalve nõuannetest. Halduri pädev asutus edastab kirjaliku korra kolleegiumi liikmetele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

8. Enne artikli 23 lõigetes 6, 7 ja 9 ning artiklites 34, 35 ja 42 osutatud meetmete võtmist konsulteerib halduri pädev asutus kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kirjaliku korraga määratud ajavahemiku jooksul.

Kui halduri pädev asutus otsustab võtta selliseid meetmeid, võtab ta arvesse nende mõju teistele asjassepuutuvatele liikmesriikidele, eelkõige nende võimalikku mõju liikmesriikide finantssüsteemide stabiilsusele.

Seoses halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsusega vastavalt artiklile 35, kui võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust liidus järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, nagu on täpsustatud komisjoni artikli 51 lõike 6 kohases delegeeritud aktis, kaaluvad kolleegiumisse kuuluvad pädevad asutused, kas võtta meetmeid käesolevas lõikes nimetatud mõju vähendamiseks, sealhulgas:

9. Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kokkuleppele, võivad pädevad asutused esitada Väärtpaberiturujärelevalvele lahendamiseks järgmised olukorrad:

b) kui halduri pädev asutus on pärast lõike 3 kohaselt esitatud taotlust teatanud taotluse esitanud pädevale asutusele, et kõnealuses lõikes nimetatud tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole sellele taotlusele mõistliku aja jooksul vastanud;

10. Kui lõike 9 punktides a, b, c, d ja f osutatud olukordades ei ole küsimust 30 päeva jooksul pärast selle Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist lahendatud, võtab halduri pädev asutus vastu lõpliku otsuse ja esitab oma otsuse kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse kõnealuses lõikes osutatud asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

Artikli 34 lõike 6 punktis a osutatud tähtaeg peatatakse alates küsimuse Väärtpaberiturujärelevalvele edastamise kuupäevast seniks, kuni käesoleva lõike esimese lõigu kohane otsus on vastu võetud.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et halduri pädev asutus on võtnud käesoleva artikli lõikes 8 osutatud meetmeid, mis ei pruugi olla vastavuses liidu õigusega, toimib ta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

11. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva artikli lõike 9 punktis e osutatud olukorras toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.

Halduri pädev asutus võib kasutada talle artikli 23 lõikega 6 antud volitusi, kuni Väärtpaberiturujärelevalve on oma otsuse avaldanud.

1. Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamiseks Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2. Pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35.

3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

1. Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõikes 2 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigile isikutele, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid.

3. Ametisaladusena käsitatavat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule või ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

4. Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19a lõikes 2, artikli 19c lõikes 1, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2b, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 10. detsembrist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 11. märtsil 2024. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19a lõikes 2, artikli 19c lõikes 1, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2b, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 2a, artikli 19a lõike 2, artikli 19c lõike 1, artikli 20 lõike 6, artikli 24 lõike 2, artikli 27 lõike 2b, artikli 33 lõike 7, artikli 51 lõike 6 või artikli 54 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

1. Indeksi koostaja, kes annab välja võrdlusaluseid 30. juunil 2016, esitab artikli 34 kohaselt tegevusloa või registreerimise taotluse hiljemalt 1. jaanuaril 2020.

2. Kuni 1. jaanuarini 2020 on selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus asub artikli 34 kohaselt tegevusluba taotlev indeksi koostaja, õigus otsustada indeksi koostaja registreerida, isegi kui ta ei ole järelevalvealune isik, kui on täidetud järgmised tingimused:

b) pädevale asutusele mõistlikul viisil teadaolevalt ei kasutata käesoleva määruse tähenduses indeksi koostaja välja antavat indeksit või indekseid selles liikmesriigis, kus indeksi koostaja asub, ega teistes liikmesriikides laialdaselt.

Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma esimese lõigu kohaselt tehtud otsusest.

Pädev asutus säilitab esimese lõigu punkti a kohase otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tõendusmaterjali, sealhulgas turuandmed, hinnangud ja muu teave (sh indeksi koostajalt saadud teave) sellisel kujul, mis võimaldab täielikult mõista pädeva asutuse hinnangut, et indeksi koostaja välja antavat indeksit või indekseid ei kasutata laialdaselt.

3. Indeksi koostaja võib jätkata olemasoleva võrdlusaluse väljaandmist, mida võivad kasutada järelevalvealused isikud kuni 1. jaanuarini 2020, välja arvatud juhul kui indeksi koostaja esitab lõike 1 kohaselt tegevusloa või registreerimise taotluse ning tegevusloa andmisest või registreerimisest keeldutakse.

4. Kui seni kasutusel olnud võrdlusalus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine käesoleva määruse nõuetega kooskõlla viimiseks põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, lubab selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub indeksi koostaja, jätkata selle võrdlusaluse kasutamist. Pärast 1. jaanuari 2020 ei tohi finantsinstrumentides ega -lepingutes ega investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmisel järgida sellist varem kasutusel olnud võrdlusalust.

4a. Kuni 31. detsembrini 2021 võib indeksi koostaja jätkuvalt välja anda olemasolevat võrdlusalust, mis on tunnistatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks rakendusaktiga, mille komisjon on kooskõlas artikliga 20 vastu võtnud, või kuni indeksi koostaja esitab tegevusloa taotluse kooskõlas lõikega 1, välja arvatud ja seni kuni selle tegevusloa andmisest on keeldutud.

4b. Olemasolevat võrdlusalust, mis on tunnistatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks rakendusaktiga, mille komisjon on kooskõlas artikliga 20 vastu võtnud, võib kasutada olemasolevates või uutes finantsinstrumentides, finantslepingutes või investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks kuni 31. detsembrini 2021 või kuni indeksi koostaja esitab tegevusloa taotluse kooskõlas lõikega 1, välja arvatud ja seni kuni selle tegevusloa andmisest on keeldutud.

5. Kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 30 lõikes 2 või 3 osutatud samaväärsuse otsust või kui haldur ei ole artikli 32 kohaselt tunnustatud või võrdlusalus ei ole artikli 33 kohaselt kinnitatud, võivad järelevalvealused isikud kolmandas riigis asuva halduri väljaantavat võrdlusalust liidu piires kasutada, kui seda finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks liidus juba kasutatakse, ainult selliste finantsinstrumentide ja -lepingute puhul ning selliste investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks, mis seda võrdlusalust juba enne 31. detsembrit 2021 järgivad või mis lisavad sellele võrdlusalusele viite enne 31. detsembrit 2021.

6. Komisjonil on artikli 49 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel asjaomane pädev asutus võib otsustada, kas olemasoleva võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine selleks, et tagada kooskõla käesoleva määruse nõuetega, võiks mõistlikkusest lähtudes põhjustada vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute, -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi.

Artikli 29 lõike 2 sätted ei piira direktiivi 2003/71/EÜ alusel kinnitatud kehtivate prospektide kasutamist enne 1. jaanuari 2018. Direktiivi 2009/65/EÜ alusel enne 1. jaanuari 2018 kinnitatud prospektide alusdokumente uuendatakse esimesel võimalusel või hiljemalt 12 kuu jooksul arvates nimetatud kuupäevast.

1. Väärtpaberiturujärelevalve püüab välja kujundada ühtse Euroopa järelevalvekultuuri ja järjepidevad järelevalvetavad ning tagada, et pädevad asutused kohaldaksid artikleid 32 ja 33 järjepidevalt. Sel eesmärgil vaatab Väärtpaberiturujärelevalve artikli 32 kohaselt antud tunnustused ja artikli 33 kohaselt antud kinnitamise load läbi iga kahe aasta tagant.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab pädevatele asutustele, kes on tunnustanud kolmandas riigis asuvat haldurit või kinnitanud kolmandas riigis välja antud võrdlusaluse, arvamuse, milles hinnatakse seda, kuidas kõnealune pädev asutus kohaldab vastavalt artiklites 32 ja 33 ja delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid ning käesoleval määrusel põhinevaid regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid.

2. Väärtpaberiturujärelevalvel on õigus nõuda pädevalt asutuselt dokumenteeritud tõendeid otsuste kohta, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 51 lõike 2 esimese lõiguga, artikli 24 lõikega 1 või artikli 25 lõikega 2.

1. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 1. jaanuariks 2020 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, eelkõige järgmise kohta:

a) artiklites 20, 21 ja 23 sätestatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste, kohustusliku haldamise korra ja kohustusliku sisendandmete esitamise korra toimimine ja tõhusus ning artikli 3 lõike 1 punktis 25 sätestatud olulise võrdlusaluse määratlus;

b) VI jaotises alusel halduritele tegevusloa andmise, nende registreerimise ja järelevalve korraldamise ning artikli 46 alusel toimivate kolleegiumide tõhusus ning kuivõrd on teatavate võrdlusaluste järelevalve korraldamine liidu ameti poolt asjakohane;

2. Komisjon vaatab võrdlusalustele kohaldatavate rahvusvaheliste põhimõtete ning kolmandates riikides võrdlusaluste väljaandmise suhtes kehtivate õigusraamistike ja järelevalvetavade muutused üle ning annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2018. Aruandes hinnatakse eelkõige, kas käesolevat määrust oleks vaja muuta ja aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada artikli 51 lõikes 2 osutatud 42-kuulist tähtaega veel 24 kuu võrra, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud aruandest nähtub, et artikli 51 lõikes 2 sätestatud registreerimise üleminekukord ei ole Euroopa ühtsele järelevalvekorrale ning pädevate asutuste vahelistele järjepidevatele järelevalvetavadele ja -käsitustele kahjulik.

4. Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembril 2022 läbi ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumstandardid, tagamaks et alusvara valimine on kooskõlas üleliidulise raamistikuga määratletud keskkonnasäästlike investeeringutega.

5. Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse mõju ja keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkide võrdlusaluste teostatavuse kohta, võttes arvesse kestlikkuse näitajate arengut ja nende mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. Kohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

6. Komisjon esitab hiljemalt 1. aprilliks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse mõju kohta kolmandate riikide võrdlusaluste toimimisele liidus, tuues sealhulgas välja, kuivõrd kolmandate riikide võrdlusaluste haldurite kasutavad võrdlusaluste kinnitamist, tunnustamist või samaväärseks tunnistamist ning kehtiva õigusraamistiku võimalikele puudustele. Aruandes analüüsitakse ka artikli 51 lõigete 4a, 4b ja 4c sätete kohaldamise tagajärgi liidu ja kolmandate riikide võrdlusaluste halduritele, sealhulgas võrdsete tingimuste seisukohast. Aruandes hinnatakse eelkõige, kas käesolevat määrust oleks vaja muuta, ja aruandele lisatakse kohasel juhul seadusandlik ettepanek.

Kui määruse (EL) nr 596/2014 artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsinstrument järgib võrdlusalust, sisaldavad selle määruse artikli 4 lõike 1 kohased teated järgitava võrdlusaluse ja selle halduri nime.

„1a. Lõikes 1 osutatud teavitamise kohustust ei kohaldata selliste finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, mis on seotud selles lõikes osutatud emitendi aktsiate või võlainstrumentidega, kui tehingu tegemise ajal on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a) finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % ühisinvesteerimisettevõtja varast;

b) finantsinstrument on seotud varaportfelliga, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % portfelli varast;

c) finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas või sellega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes ning juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik ei tea ega saanud teada selle ühisinvesteerimisettevõtja või varaportfelli investeerimiskoosseisu või riskipositsiooni seoses emitendi aktsiate või võlainstrumentidega ning isikul ei ole mingit alust uskuda, et emitendi aktsiad või võlainstrumendid ületavad punktides a ja b sätestatud künniseid.

Kui ühisinvesteerimisettevõtja investeerimiskoosseisu või varaportfelli riski puudutav teave on kättesaadav, peab juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik tegema mõistlikkusest lähtudes kõik endast oleneva selleks, et see teave saada.”;

„Punkti b tähenduses ei pea teavitama tehingutest, mis tehakse emitendi aktsiate või võlainstrumentidega; või tuletisinstrumentide või muude instrumentidega, mis on nendega seotud juhtide kaudu ühisinvesteerimisettevõtjas, kuhu on investeerinud juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik, juhul kui ühisinvesteerimisettevõtja juht tegutseb täieliku kaalutlusõigusega, mille puhul on välistatud, et juht saab portfelli koosseisu kohta otseselt või kaudselt juhiseid või soovitusi selle ühisinvesteerimisettevõtja aktsionäridelt.”

a) lõigetes 2 ja 3 asendatakse fraas „artikli 19 lõigetes 13 ja 14” fraasiga „artikli 19 lõigetes 13 ja 14 ning artiklis 38”;

„5. Artikli 6 lõike 5 või 6, artikli 12 lõike 5, artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 17 lõike 3 ning artikli 19 lõike 13 või 14 või artikli 38 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”

„Komisjon esitab 3. juuliks 2019 pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 19 lõike 1a punktides a ja b sätestatud piirmäärade suuruse kohta seoses juhtide tehingutega, milles emitendi aktsiad või võlainstrumendid on osa ühisinvesteerimisettevõtjast või nendega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes, et hinnata, kas nende suurus on sobiv või tuleks seda kohandada.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 19 lõike 1a punktides a ja b nimetatud piirmäärasid, kui ta oma aruandes leiab, et nimetatud piirmäärasid on vaja kohandada.”

„Kui leping viitab võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 ( *1 ) artikli 3 lõike 1 punktis 3, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele.

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.”

„ea) võrdlusaluse ja selle halduri nimi ning võimalik mõju tarbijale, kui pakutav krediidileping viitab võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 ( *2 ) artikli 3 lõike 1 punktis 3;

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.”

„Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis olid olemas enne 1. juulit 2018.”

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõiget 5, artikli 11 lõiget 5, artikli 13 lõiget 3, artikli 15 lõiget 6, artikli 16 lõiget 5, artiklit 20 (välja arvatud lõike 6 punkt b), artikleid 21 ja 23, artikli 25 lõikeid 8 ja 9, artikli 26 lõiget 5, artikli 27 lõiget 3, artikli 30 lõiget 5, artikli 32 lõiget 9, artikli 33 lõiget 7, artikli 34 lõiget 8, artiklit 46, artikli 47 lõiget 3 ja artikli 51 lõiget 6 alates 30. juunist 2016.

Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artiklit 56 alates 3. juulist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Artikli 11 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel kasutatakse sisendandmeid üldiselt järgmises tähtsuse järjekorras:

a) sisendandmete esitaja tehingud aluseks oleval turul, mida võrdlusalusega soovitakse mõõta, või kui sellest ei piisa, tema tehingud seotud turgudel, nagu

— muudel turgudel, nagu üleöö intressi vahetustehingud, repolepingud, valuutaforvardid, intressimäärafutuurid ja -optsioonid, tingimusel et need tehingud vastavad käitumisjuhendis sisendandmetele esitatud nõuetele;

a) tehingute toimumise ja sisendandmete esitamise ajaline lähedus ning tehingute toimumise ja sisendandmete esitamise vahelisel ajal turul toimunud sündmuste mõju;

c) korrigeerimised, mille eesmärk on kajastada sisendandmete esitajate ja muude turuosaliste krediidikvaliteedi muutusi.

a) intressimäära võrdlusaluse halduril peab olema sõltumatu järelevalvekomitee. Nimetatud komitee liikmete andmed ja huvide konflikti deklaratsioonid ning selle liikmete valimise või määramise kord avalikustatakse;

4. Intressimäära võrdlusaluse haldur määrab võrdlusaluse jaoks sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib, kas haldur järgib võrdlusaluse metoodikat ja käesolevat määrust, ja annab selle kohta aru. Halduri välisaudit tehakse esimest korda kuue kuu möödumisel käitumisjuhendi kehtestamisest ja seejärel iga kahe aasta järel.

Kui järelevalvekomitee ei ole rahul intressimäära võrdlusaluse sisendandmete esitaja tegevusega, võib ta nõuda talle välisauditi tegemist.

5. Lisaks artiklis 16 sätestatud nõuetele kohaldatakse intressimäära võrdlusaluse sisendandmete esitajate suhtes järgnevaid nõudeid. Artikli 16 lõiget 5 ei kohaldata.

6. Iga sisendandmete esitaja töötaja ja tema vahetu ülemus kinnitavad kirjalikult, et nad on käitumisjuhendiga tutvunud ja järgivad seda.

a) igas äriühingus täidetavate kohustuste kirjeldus, sealhulgas ettevõtjasisesed aruandluseahelad ja vastutus, sisendandmete esitajate töötajate ja nende ülemuste asukoht ning asjaomaste isikute ja nende asendajate nimed;

c) distsiplinaarmenetlus manipuleerimise katse korral või juhul, kui jäetakse teatamata sisendandmete esitamise seisukohast kõrvaliste isikute poolsest manipuleerimisest või manipuleerimise katsest;

d) huvide konflikti tõhusa juhtimise kord ja nii sisendandmete esitajate ettevõtjasisese kui ka sisendandmete esitajate ja kolmandate isikute vahelise teabevahetuse kontroll, et vältida ebakohast välismõju intressimäärade esitamise eest vastutavatele isikutele. Sisendandmete esitajate töötajad peavad töötama intressimäärade tuletisinstrumentidega kauplejatest füüsiliselt eraldatud kohas;

e) tõhusad protseduurid, et vältida või kontrollida teabevahetust isikute vahel, kelle tegevus võib põhjustada huvide konflikti, kui kõnealuse teabe vahetamine võib mõjutada võrdlusaluse jaoks esitatavaid andmeid;

f) reeglid, mille eesmärk on vältida keelatud kokkulepete sõlmimist sisendandmete esitajate endi ning nende ja võrdlusaluste haldurite vahel;

g) meetmed, millega takistatakse või piiratakse isikute võimalust mõjutada ebakohaselt seda, kuidas sisendandmete esitamisega seotud isikud oma ülesandeid täidavad;

h) sisendandmete esitamisega seotud töötajate tasustamise ja muud tegevust teostavate isikute tasustamise või nende teenitud tulu vahelise otsese seose kõrvaldamine, kui neist tegevustest võib tuleneda huvide konflikt;

d) sisendandmete esitajate töötajate ja muude isikute teabevahetus seoses sisendandmete koostamise ja esitamisega, sealhulgas teabevahetus ettevõtjasiseste ja -väliste kauplejate ja maakleritega;

g) selliste intressimäära vahetuslepingute kauplemisportfellide või muude tuletisinstrumentide kauplemisportfellide tundlikkuse aruanded, mida mõjutab oluliselt intressimäärade kindlaksmääramine seoses sisendandmetega.

9. Dokumenteeritud andmed säilitatakse andmekandjal, mis võimaldab teavet säilitada nii, et see on hiljem koos dokumenteeritud kontrolljäljega kättesaadav.

10. Intressimäära võrdlusaluse sisendandmete esitaja vastavuskontrolli funktsiooni täitja annab juhtkonnale korrapäraselt aru kõikidest puudustest, sealhulgas pöördtehingutest.

12. Intressimäära võrdlusaluse sisendandmete esitaja sisendandmeid ning tema vastavust käitumisjuhendile ja käesoleva määruse sätetele käsitlev välisaudit tehakse esimest korda kuue kuu möödumisel käitumisjuhendi kehtestamisest ja seejärel iga kahe aasta järel.

1. Kauba võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avaldab metoodika, mida haldur võrdlusaluse arvutamisel kasutab. Metoodika sisaldab ja kirjeldab vähemalt järgmist:

a) kõik võrdlusaluse väljatöötamisel kasutatavad kriteeriumid ja protseduurid, sealhulgas see, kuidas haldur kasutab hindamisel sisendandmeid (sh sisendandmete konkreetne maht, sõlmitud ja teatatud tehingud, ostu- või müügipakkumised ja muu turuteave), või hindamisperioodid või -aeg, miks kasutatakse konkreetset võrdlusühikut, kuidas haldur selliseid sisendandmeid kogub, hindajate otsustusprotsessi juhtivad suunised ja muu teave, nagu eeldused, mudelid või kogutud andmete põhjal ekstrapoleerimine, mida hinnangu andmisel arvesse võetakse;

c) igale võrdlusaluse arvutamisel kasutatavale kriteeriumile omistatav suhteline tähtsus (eelkõige kasutatavate sisendandmete liik) ja otsustusprotsessi juhtimiseks kasutatav kriteerium, mille eesmärk on tagada võrdlusaluse arvutamise kvaliteet ja usaldusväärsus;

d) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks konkreetse võrdlusaluse arvutamiseks vajalike tehinguandmete minimaalne hulk. Kui sellist miinimumhulka ei ole ette nähtud, selgitatakse selle kehtestamata jätmise põhjuseid ja kirjeldatakse tehinguandmete puudumisel kohaldatavat korda;

e) kriteeriumid hindamisperioodideks, kui esitatakse metoodikas soovitatud miinimumhulgast vähem tehinguandmeid või esitatavad andmed on halduri kohustuslikes kvaliteedinõuetes sätestatust madalama kvaliteediga, sealhulgas alternatiivsed hindamismeetodid (sh teoreetilised hindamismudelid). Need kriteeriumid selgitavad kasutatud protseduure, kui puuduvad tehinguandmed;

f) sisendandmete esitamise õigeaegsuse kriteeriumid ja sisendandmete esitamise viis (kas elektrooniliselt, telefoni teel või muul viisil);

g) kriteeriumid ja protseduurid hindamisperioodideks, kui üks või mitu sisendandmete esitajat esitavad sisendandmeid, mis moodustavad märkimisväärse osa kõigist asjaomase võrdlusaluse sisendandmetest. Haldur määrab kriteeriumides ja protseduurides kindlaks ka iga võrdlusaluse arvutamisel märkimisväärse osa suuruse;

2. Kauba võrdlusaluse haldur avaldab või teeb kättesaadavaks iga kauba võrdlusaluse või, kui see on kohalduv, võrdlusaluste kogumi välja andmiseks ja avaldamiseks kasutatud metoodika põhielemendid.

a) konkreetse metoodika kasutuselevõtu põhjused, sealhulgas hinnakorrigeerimismeetodid ja põhjendus, miks periood või aeg, mille jooksul sisendandmeid vastu võetakse, on füüsilise turu väärtuste usaldusväärne näitaja;

c) konkreetse metoodika ettevõtjavälise läbivaatamise kord, sealhulgas protseduurid, mis tagavad metoodika aktsepteerimise turul seeläbi, et võrdlusaluste arvutusprotsessi oluliste muudatuste korral konsulteeritakse kasutajatega.

4. Kauba võrdlusaluse haldur võtab vastu ja avaldab kasutajatele oma metoodikas kavandatud oluliste muudatuste tegemise selge korra ja põhjenduse. Kõnealune kord peab olema kooskõlas põhieesmärgiga, mille kohaselt peab haldur tagama oma võrdlusaluse arvutuste jätkuva usaldusväärsuse ning tegema muudatusi seonduva turu korrapärase toimimise nimel. Korraga nähakse ette:

a) muudatustest etteteatamine küllaldase ajavaruga, mis annab kasutajatele piisava võimaluse analüüsida kavandatud muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, võttes arvesse halduri üldiste asjaolude kalkulatsiooni;

b) kasutajate märkused ja halduri vastus neile märkustele, mis tehakse pärast teatavat konsulteerimisperioodi kättesaadavaks kõikidele turukasutajatele, välja arvatud juhul, kui märkuste esitaja on palunud konfidentsiaalsust.

5. Kauba võrdlusaluse haldur kontrollib korrapäraselt oma metoodikat, et see kajastaks hinnatavat füüsilist turgu usaldusväärselt, ja kehtestab asjaomaste kasutajate seisukohtade arvessevõtmise korra.

a) täpsustab kriteeriumid sellise füüsilise kauba määratlemiseks, mille suhtes kohaldatakse teatavat metoodikat;

Kui sõlmitud ja teatatud tehinguid ei peeta prioriteetseks, tuleks selgitada selle põhjuseid, nagu on sätestatud punkti 7 alapunktis b;

c) võtab piisavad meetmed, et kasutada esitatud ja võrdlusaluse arvutamisel arvesse võetud sisendandmeid, mis on esitatud heas usus: see tähendab, et sisendandmeid esitavad lepingupooled on teinud või valmis tegema selliseid sisendandmeid andvaid tehinguid, sõlmitud tehingud tehti turutingimustel ja sidusettevõtjate vahelistele tehingutele pööratakse erilist tähelepanu;

d) kehtestab protseduurid normist kõrvalekalduvate või kahtlaste tehinguandmete tuvastamiseks ja kasutab neid menetlusi ning peab arvestust otsuste üle mitte kasutada tehinguandmeid halduri võrdlusaluse arvutamisel;

e) julgustab sisendandmete esitajaid esitama kõik sisendandmed, mis vastavad kriteeriumidele, mida haldur asjaomase arvutuse suhtes kohaldab. Haldur püüab võimaluse korral ja mõistlikkusest lähtudes tagada, et esitatavad sisendandmed kajastavad sisendandmete esitajate tegelikke tehinguid, ja

f) kasutab asjakohaste meetmete süsteemi, mis tagab, et sisendandmete esitajad järgivad sisendandmete puhul halduri kohaldatavaid kvaliteedi- ja usaldusväärsuse nõudeid.

7. Niivõrd kui see on võrdlusaluse õigeaegset avaldamist takistamata mõistlik, kirjeldab kauba võrdlusaluse haldur iga arvutuse puhul järgmist teavet ja avaldab selle:

a) piisav lühiselgitus, mis aitab võrdlusaluse kasutajal või pädeval asutusel mõista arvutuse koostamise viisi, sealhulgas vähemalt hinnatava füüsilise turu suurus ja likviidsus (nt tehingute arv ja maht), mahuvahemik ja keskmine maht ning hinnavahemik ja keskmine hind ning arvutamisel arvesse võetud sisendandmete iga liigi ligikaudne osakaal; see hõlmab hinnakujunduse metoodikale viitavaid termineid, nagu „tehingupõhine”, „hinnavahepõhine” või „interpoleeritud või ekstrapoleeritud”, ja

b) lühiselgitus selle kohta, mil määral ja mille põhjal kasutati arvutamisel hinnangul põhinevat otsustust, sealhulgas jäeti välja kõnealuse arvutuse puhul asjakohase metoodika nõuetele muidu vastavad andmed, kasutati hinnavahedel, interpoleerimisel või ekstrapoleerimisel põhinevaid hindu või anti ostu- müügipakkumistele kõrgem väärtus kui sõlmitud tehingutele.

b) seab sisse kvaliteedikontrolli protseduurid, et hinnata sisendandmete esitajat ja sisendandmete esitaja töötajat, kes sisendandmed esitab, ning sellise isiku luba esitada sisendandmete esitaja nimel sisendandmeid;

c) täpsustab kriteeriumid, mida kohaldatakse nende sisendandmete esitaja töötajate suhtes, kellel on lubatud haldurile sisendandmete esitaja nimel sisendandmeid esitada, ning julgustab sisendandmete esitajaid esitama back office'i toimingute käigus saadud tehinguandmeid ja otsima muudest allikatest kinnitavaid andmeid, kui tehinguandmed saadakse otse kauplejalt, ja

d) rakendab sisekontrolli ja kirjalikke protseduure, et tuvastada sisendandmete esitajate ja hindajate vaheline teabevahetus, mille eesmärk on mõjutada arvutust teatava kauplemispositsiooni (sisendandmete esitaja, tema töötajate või kolmanda isiku kauplemispositsiooni) kasuks või panna hindajat rikkuma halduri kehtestatud korda või suuniseid, või tuvastada sisendandmete esitajad, kes esitavad pidevalt normist kõrvalekalduvaid või kahtlasi tehinguandmeid. Kõnealused protseduurid hõlmavad niivõrd, kui võimalik halduri uurimise laiendamist sisendandmete esitaja äriühingule. Kontroll hõlmab turunäitajate ristkontrolli esitatud teabe valideerimiseks.

a) võtab vastu ja juurutab selged sise-eeskirjad ja suunised, mis käsitlevad hindajate valimist, sealhulgas nende väljaõppe, kogemuste ja oskuste miinimumtaset ning nende asjatundlikkuse korrapärast kontrolli;

c) kavandab oma tegevused hindajate järjepidevust ja ametijärglasi silmas pidades, eesmärgiga tagada, et arvutusi tehakse järjekindlalt ja neid teevad asjakohasel tasemel eriteadmisi omavad töötajad, ja

d) kehtestab arvutuste kindluse ja usaldusväärsuse tagamiseks sisekontrolli korra. Metoodika nõuetekohase juhtimise nimel peab selline sisekontroll ja seonduvad protseduurid eeldama vähemalt hindajate pidevat järelevalvet ning protseduure asutusesisese heakskiidu andmiseks järelevalvaja poolt enne hindade turul levitamist.

10. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab reeglid ja protseduurid, et dokumenteerida jooksvalt asjakohast teavet, sealhulgas:

c) kas arvutusest jäeti välja teatav tehing, mis vastas muidu selle arvutuse puhul asjakohase metoodika nõuetele, ja väljajätmise põhjendus;

11. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab reeglid ja protseduurid eesmärgiga tagada asjakohase teabe kontrolljälje säilitamine vähemalt viie aasta jooksul, et dokumenteerida tema arvutuste käik.

12. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab huvide konflikti väljaselgitamise, avalikustamise, ohjamise või vähendamise ja ärahoidmise tagamiseks ning võrdlusaluse arvutamise tervikluse ja sõltumatuse kaitsmiseks asjakohased põhimõtted ja protseduurid. Põhimõtted ja protseduurid vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse ning need peavad võimaldama järgmist:

a) tagama, et halduri ja tema sidusettevõtjate, töötajate, klientide, turuosaliste või nendega seotud isikute vahelise kaubandusliku või isikliku ärisuhte või huvi olemasolu või võimalus ei mõjuta võrdlusaluste arvutusi;

b) tagama, et halduri töötajate isiklikud huvid ja ärisuhted, sealhulgas töö teise tööandja juures, reisimine ning halduri klientide ja muude kaubaturu osaliste pakutud meelelahutuse, kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmine, ei kahjusta halduri ülesandeid;

c) tagama seoses tuvastatud konfliktiga järelevalve, hüvitamise, süsteemidele juurdepääsu ja teabevoogude abil halduri ülesannete asjakohase lahususe;

d) kaitsma haldurile esitatud või tema koostatud teabe konfidentsiaalsust, võttes arvesse halduri avalikustamiskohustusi;

e) keelama halduri juhtkonnal, hindajatel ja teistel töötajatel mõjutada võrdlusaluste arvutamist, osaledes ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes kas enda või turuosaliste nimel, ja

f) sisaldama tõhusaid meetmeid tuvastatud huvide konflikti vastu, mis võivad esineda tema võrdlusaluste väljaandmise (sh kõik töötajad, kes tegelevad võrdlusaluste arvutamisega või selles muul viisil osalevad) ja halduri muu äritegevuse vahel.

13. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab oma muude äritoimingute suhtes asjakohased protseduurid ja mehhanismid, mille eesmärk on vähendada tõenäosust, et huvide konflikt mõjutab võrdlusaluste arvutamise usaldusväärsust.

14. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab oma juhtkonna, hindajate ja muude töötajate seas ning alates juhtidest kuni halduri kõrgeima juhtkonna ja nõukoguni lahutatud aruandlusahelad selle tagamiseks, et

15. Kauba võrdlusaluse haldur avalikustab oma kasutajatele halduri omandisuhetest tuleneva huvide konflikti niipea, kui ta sellest teada saab.

16. Kauba võrdlusaluse haldur kehtestab ja avaldab oma arvutamisprotsessi kohta esitatavate kaebuste vastuvõtmise, uurimise ja dokumenteerimise korra. Selline kaebuste lahendamise kord tagab, et

a) võrdlusaluste kasutajad saavad esitada kaebusi, mis käsitlevad seda, kas teatav võrdlusaluse arvutus kajastab turuväärtust, võrdlusaluse arvutamise kavandatud muudatusi, metoodika kohaldamist teatava võrdlusaluse arvutamisel ja muid võrdlusaluste arvutamisega seotud ettevalmistavaid otsuseid;

f) haldur teatab kaebuse esitajale ja teistele asjaomastele isikutele kirjalikult ja mõistliku aja jooksul uurimise tulemustest;

g) kui kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, kuidas asjaomane haldur on kaebust käsitlenud, või halduri otsusega, võib ta pöörduda halduri määratud sõltumatu kolmanda isiku poole kuue kuu jooksul esmase kaebuse esitamisest, ja

h) kõiki kaebusega seotud dokumente, sealhulgas kaebaja esitatud dokumente ja halduri enda dokumente, säilitatakse vähemalt viis aastat.

17. Kauba võrdlusaluse haldur lahendab vaidlused igapäevaste hinnaotsustuste üle, mis ei ole ametlikud kaebused, oma asjakohase tüüpkorra kohaselt. Kui kaebuse tulemusel muudetakse hinda, teavitatakse turgu hinnamuutuste üksikasjadest võimalikult kiiresti.

18. Kauba võrdlusaluse haldur määrab sõltumatu välisaudiitori, kellel on asjakohane kogemus ja suutlikkus kontrollida, kuidas haldur järgib oma metoodika kriteeriumeid ja käesoleva määruse nõudeid, ja anda selle kohta aru. Auditeid tehakse kord aastas ja avaldatakse kolm kuud pärast iga auditi lõpuleviimist ning vajaduse korral tehakse ka vaheauditeid.

ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused

1) ELi kliimaülemineku võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avalikustab kogu võrdlusaluse arvutamiseks kasutatava metoodika ja allpool loetletud teabe, tagades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/943 ( 16 ) määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) konfidentsiaalsuse ja kaitse:

b) kõik kriteeriumid ja meetodid, sealhulgas võrdlusaluse metoodikas kasutatud valiku- ja kaalutegurid, parameetrid ning asendajad;

c) kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või äriühingute välistamiseks, millega seotud CO2 jalajälg või fossiilsete kütuste kasutamise tase muudab nad võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;

ii) valdkonna 2 CO2 heide, mis tekib ostetud elektri- või auruenergia tarbimisest või muud liiki energiast, mis on toodetud alusvara emiteeriva äriühingu tarneahelale eelnevas etapis;

iii) valdkonna 3 CO2 heide, milleks on kogu kaudne heide, mida ei hõlma alapunktid i ja ii ning mis esinevad aruandva äriühingu väärtusahelas, sealhulgas nii eelneva kui ka järgneva etapi heide, eelkõige sektorites, millel on suur mõju kliimamuutusele ja selle leevendamisele;

iv) teave selle kohta, kas andmetes kasutatakse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodeid, nagu need on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL punkti 2 alapunktides a ja b, või üleilmseid standardeid, nagu finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma omi;

Kui ELi kliimaülemineku võrdlusaluse koostamiseks kasutatakse üldindeksit, avalikustatakse ELi kliimaülemineku võrdlusaluse ja üldindeksi vaheline järgimisviga.

Kui ELi kliimaülemineku võrdlusaluse koostamiseks kasutatakse üldindeksit, avalikustatakse ELi kliimaülemineku võrdlusaluses sisalduvate väärtpaberite turuväärtuse ja üldindeksis sisalduvate väärtpaberite turuväärtuse suhtarv.

2) Lisaks punkti 1 alapunktidele a, b ja c täpsustab Pariisi kokkulepet järgiva ELi võrdlusaluse haldur valemi või arvutuskäigu, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas heitkogused on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, tagades samal ajal direktiivis (EL) 2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) konfidentsiaalsuse ja kaitse.

3) ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika muutmise korra. Nad avalikustavad korra, samuti metoodikas kavandatud muudatused ning muudatuste põhjenduse. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt peavad võrdlusaluse arvutused olema kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktidega 23a ja 23b. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:

a) muudatustest etteteatamine küllaldase ajavaruga, mis annab võrdlusaluste kasutajatele piisava võimaluse analüüsida kavandatud muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, võttes arvesse halduri üldiste asjaolude kalkulatsiooni;

b) võrdlusaluste kasutajate võimalus nimetatud muudatuste kohta märkusi esitada ja halduri võimalus neile märkustele vastata ning pärast teatavat aruteluperioodi nende märkuste kättesaadavaks tegemine, välja arvatud juhul, kui märkuste esitaja on taotlenud konfidentsiaalsust.

4) ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika läbi vähemalt kord aastas, tagamaks, et metoodika kajastaks usaldusväärselt seatud eesmärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse kõikide asjaomaste kasutajate seisukohti.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

( 6 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

( 7 ) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

( 11 ) Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT 317, 9.12.2019, lk 1).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 14 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 15 ) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).”

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).”

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2089, 27. november 2019,	L 317	17	9.12.2019