02016L1629 — ET — 01.01.2022 — 004.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1629,

14. september 2016,

millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

(ELT L 252 16.9.2016, lk 118)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2018/970, 18. aprill 2018,

  L 174

15

10.7.2018

 M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1668, 26. juuni 2019,

  L 256

1

7.10.2019

►M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1308, 28. aprill 2021,

  L 284

1

9.8.2021


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 181, 5.7.2019, lk  123 (2016/1629)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1629,

14. september 2016,

millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ



1. PEATÜKK

KOHALDAMISALA, MÕISTED JA VEETEEDE TSOONID

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:

a) 

tehnilised nõuded, mis on vajalikud artiklis 4 osutatud siseveeteedel liiklevate veesõidukite ohutuse tagamiseks, ja

b) 

nende siseveeteede liigitus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  

Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:

a) 

laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit;

b) 

laevad, mille pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) korrutisena arvutatud maht on vähemalt 100 kuupmeetrit;

c) 

kas vedur- ja tõukurlaevad, mis on ettenähtud punktides a ja b osutatud veesõidukite või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks;

d) 

reisilaevad;

e) 

ujuvmehhanismid.

2.  

Käesolevat direktiivi ei kohaldata seoses järgnevaga:

a) 

parvlaevad;

b) 

sõjalaevad;

c) 

merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurlaevad, mis:

i) 

tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal või

ii) 

tegutsevad siseveeteedel ajutiselt

tingimusel, et neil on vähemalt:

— 
tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või samaväärne tunnistus või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile (IOPP), või samaväärne tunnistus ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus, mis tõendab vastavust 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL),
— 
SOLASi, 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni või MARPOLi kohaldamisalast välja jäävate merelaevade puhul laevade lipuriikide seaduste alusel nõutavad asjakohased tunnistused või vabapardamärgid,
— 
esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ ( 1 ) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta või
— 
esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus, mis näitab piisavat ohutuse taset.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„veesõiduk” – laev või ujuv alus;

b)

„laev” – sisevee- või merelaev;

c)

„siseveelaev” – üksnes või peamiselt siseveeteedel liiklemiseks mõeldud laev;

d)

„vedurlaev” – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;

e)

„tõukurlaev” – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

f)

„reisilaev” – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

g)

„ujuvmehhanism” – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

h)

„ujuvrajatis” – mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur);

i)

„ujuv objekt” – parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis.

j)

„lõbusõidulaev” – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

k)

„kiirlaev” – liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiiruse üle 40 kilomeetri tunnis;

l)

„mahtveeväljasurve” – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

m)

„pikkus (L)” – laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

n)

„laius (B)” – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

o)

„süvis (T)” – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

p)

„ühenduses olevad siseveeteed” – liikmesriigi veeteed, mis on ühendatud teise liikmesriigi siseveeteedega selliste siseveeteede kaudu, millel saavad liikmesriigi või rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid.

Artikkel 4

Siseveeteede liigitus

1.  

Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse liidu siseveeteed järgmiselt:

a) 

1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i) 

1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii) 

3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii) 

4. tsoon: kõik teised siseveeteed, millel saavad liikmesriigi õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid;

b) 

R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud 6. oktoobril 2016.

2.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et muuta asjaomase liikmesriigi veeteede liigitust, sealhulgas veeteid lisada või välja jätta. Selliseid muudatusi I lisas võib teha üksnes asjaomase liikmesriigi taotlusel tema territooriumil asuvate veeteede kohta.



2. PEATÜKK

SÕIDUKÕLBLIKKUSE TUNNISTUSED

Artikkel 5

Vastavus tehnilistele ja ohutusnõuetele

1.  
Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud veesõidukid, mis tegutsevad artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel, on ehitatud ja neid hooldatakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.
2.  
Veesõiduki vastavust lõikele 1 kinnitab käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud tunnistus.

Artikkel 6

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus

1.  
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisel teevad liikmesriigid kindlaks, et asjaomasele veesõidukile ei ole juba väljastatud kehtivat artiklis 7 osutatud tunnistust.
2.  
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt.
3.  
Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.
4.  
Veesõidukile antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast seda, kui on läbi viidud veesõiduki kasutuselevõtmisele eelnev tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
5.  
Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 23 lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõikes 4 ja artiklis 29 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel.
6.  
Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning selle koha ja aja kindlaksmääramine kuulub liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavate pädevate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid tuleb esitada. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.
7.  
Liikmesriikide pädevad asutused annavad veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel välja liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse veesõidukile, mille suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 7

Tunnistuse omamise kohustus

Artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peavad olema järgmised originaaldokumendid:

a) 

kui need tegutsevad R-tsooni veeteel, kas

— 
Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus või
— 
liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus, mis tõendab, kui see on kohaldatav, II lisas sisalduvate Reinil (R-tsoonis) liiklevaid veesõidukeid käsitlevate üleminekusätete kohaselt veesõiduki täielikku vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate õigus- ja menetlusnormidega on loetud samaväärseks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;
b) 

kui need tegutsevad teistel veeteedel, liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, sealhulgas vajadusel mis tahes täiendav, käesoleva direktiivi artikli 8 kohane liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus.

Artikkel 8

Täiendavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused

1.  
Veesõidukitele, millel on kehtiv liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, väljastatakse täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23.
2.  
Täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt ning selle väljastab pädev asutus asjaomaste veeteede suhtes kehtestatud tingimustele vastavalt.

Artikkel 9

Ajutised liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused

1.  

Liikmesriikide pädevad asutused võivad väljastada ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse

a) 

veesõidukitele, et sõita pädeva asutuse loal teatavasse kindlasse kohta liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks;

b) 

veesõidukitele, mille liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus on kaotatud, rikutud või ajutiselt tühistatud nii, nagu on osutatud artiklites 13 ja 15 või II ja V lisas;

c) 

veesõidukitele, mis pärast edukalt läbitud kontrolli ootavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kättesaamist;

d) 

veesõidukitele, mis ei vasta kõigile liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks vajalikele II ja V lisa kohastele tingimustele;

e) 

veesõidukitele, mis saadud vigastuste ulatusest tulenevalt ei vasta enam neile väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tingimustele;

f) 

ujuvrajatistele või -alustele, kui erivedude eest vastutavad asutused on nõudnud sellise ajutise tunnistuse omamist liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt liidu siseveelaeva eriveoloa väljastamisel;

g) 

veesõidukitele, mis saavad käesoleva direktiivi artiklites 25 ja 26 sätestatu kohaselt kasu II ja V lisast kõrvalekalduvast erandist, kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.

2.  
Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse ainult juhul, kui veesõiduki, ujuvaluse või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavalt tagatuks. Ajutine tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise alusel.
3.  

Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus peab sisaldama pädeva asutuse vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib

a) 

lõike 1 punktides a, d, e ja f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud;

b) 

lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul;

c) 

lõike 1 punktis g osutatud juhul kuus kuud; ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivust võib pikendada kuue kuu kaupa kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.

Artikkel 10

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1.  

Uutele veesõidukitele väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaja määrab pädev asutus ja see ei ületa:

a) 

viit aastat reisilaevade ja kiirlaevade puhul;

b) 

kümmet aastat kõikide muude veesõidukite puhul.

Kehtivusaeg märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

2.  
Nende veesõidukite puhul, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi ülevaatuse tulemuste põhjal. Kehtivusaeg ei ületa siiski lõikes 1 määratud ajavahemikke.

Artikkel 11

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse erandkorras pikendamine

Erandjuhul võib pädev asutus, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, kooskõlas II ja V lisaga selle kehtivust maksimaalselt kuue kuu võrra pikendada ilma tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 12

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1.  
Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust vastavalt artiklis 6 sätestatud tingimustele pärast tehnilist ülevaatust, mille eesmärk on kontrollida, kas veesõiduk vastab II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust võib uuendada iga pädev asutus, kellest on komisjonile artikli 6 lõike 3 kohaselt teatatud.
2.  
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisas sisalduvaid üleminekusätteid ning nimetatud lisas kindlaks määratud tingimusi.

Artikkel 13

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud. Nimetatud tingimuste kohaselt peab tunnistuste asendamist taotlev veesõiduk esitama tunnistuse kaotamise korral avalduse tunnistuse kaotamise kohta või kui tunnistus on rikutud, siis rikutud tunnistuse tagastama. Asendustunnistusele märgitakse, et see on duplikaat.

Artikkel 14

Suuremad ümberehitused või kapitaalremont

Veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II ja V lisas osutatud tehnilisi nõudeid mõjutavate suuremate ümberehituste või neid mõjutava kapitaalremondi korral peab asjaomane veesõiduk enne järgmist sõitu läbima artiklis 6 sätestatud tehnilise ülevaatuse.

Pärast nimetatud ülevaatust tehakse olemasolevale liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele parandused, mis peegeldavad veesõiduki muudetud tehnilisi omadusi, või tühistatakse nimetatud sõidukõlblikkuse tunnistus ning väljastatakse uus tunnistus. Kui tunnistus väljastatakse teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus väljastati või seda uuendati, teavitatakse sellest tunnistuse väljastanud või seda uuendanud pädevat asutust 30 päeva jooksul alates uue tunnistuse väljastamisest.

Artikkel 15

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisest või uuendamisest keeldumine ning nende tühistamine

1.  
Kõik liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku või tema esindajat teavitatakse sellest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast edasikaebamise korrast ja selle tähtaegadest.
2.  
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam oma tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 16

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute jõustumiseni liidu ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi territooriumil liiklemise eesmärgil tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Artikkel 17

Tunnistuste register

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused peavad kõigi artiklite 6, 8, 9 ja 12 kohaselt väljastatud või uuendatud tunnistuste registrit. Kõnealune register sisaldab II lisas sätestatud näidises sisalduvat teavet.



3. PEATÜKK

LAEVADE IDENTIFTSEERIMINE, KONTROLL JA MUUDETUD TEHNILISED NÕUDED

Artikkel 18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1.  
Liikmesriigid tagavad, et igale veesõidukile antakse kooskõlas II ja V lisaga Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber”).
2.  
Igale veesõidukile antakse ainult üks identifitseerimisnumber, mis jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.
3.  
Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib identifitseerimisnumbri sellele tunnistusele.
4.  
Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes identifitseerimisnumbreid annavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.

Artikkel 19

Euroopa siseveelaevade andmebaas

1.  
Komisjon hoiab Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras, et toetada haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ning tagada käesoleva direktiivi kohaldamine.

Liikmesriigid töötlevad mis tahes isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 2 ).

Komisjon töötleb mis tahes isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 3 ).

2.  

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused sisestavad Euroopa siseveelaevade andmebaasi iga veesõiduki kohta viivitamata

a) 

käesoleva direktiivi kohased veesõidukit identifitseerivad ja kirjeldavad andmed;

b) 

käesoleva direktiivi kohased andmed väljastatud, uuendatud, asendatud või kehtetuks tunnistatud tunnistuste kohta ning tunnistuse väljastanud pädeva asutuse kohta;

c) 

kõigi käesoleva direktiivi kohaste, pädevate asutuste väljastatud tunnistuste digitaalsed koopiad;

d) 

kõik käesoleva direktiivi kohased andmed tagasilükatud või menetluses olevate tunnistuste taotluste kohta ja

e) 

kõik punktides a–d osutatud andmete muudatused.

3.  

Lõikes 2 osutatud andmeid võivad töödelda liikmesriikide pädevad asutused, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni osalised ning kolmandad riigid, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ ( 4 ) kohaldamisega, järgmistel eesmärkidel:

a) 

käesoleva direktiivi ja direktiivi 2005/44/EÜ kohaldamine;

b) 

veeliikluse ja veeteede infrastruktuuri haldamise tagamine;

c) 

laevaliikluse ohutuse säilitamine või tagamine;

d) 

statistiliste andmete kogumine.

4.  
Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile iga juhtumit eraldi kaaludes tingimusel, et määruse (EL) 2016/679, eelkõige selle V peatükis esitatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid tagavad, et selline edastamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui asjaomase riigi pädev asutus annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab asjaomase riigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.
5.  
Komisjon võib edastada iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes isikuandmeid või anda kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu Euroopa siseveelaevade andmebaasile, kui selline edastamine või juurdepääs on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks ning tingimusel, et täidetakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõudeid. Komisjon tagab, et selline edastamine või juurdepääsu andmine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Komisjon tagab, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui komisjon annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab komisjoni kehtestatud tingimustele.
6.  
Pädev asutus tagab, et pärast veesõiduki mahakandmist kustutatakse selle veesõidukiga seotud teave lõikes 1 osutatud andmebaasist.
7.  

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:

a) 

liikmesriikide poolt andmebaasi sisestatavad andmed;

b) 

lubatud juurdepääsu liigid, võttes arvesse andmete saajate kategooriaid ja selliste andmete töötlemiseks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärke;

c) 

juhendid andmebaasi kasutamise ja toimimise kohta, eelkõige seoses andmeturbemeetmete, andmete kodeerimise ja töötlemise ning andmebaasi ja artiklis 17 osutatud registrite omavahelise ühendamisega.

Artikkel 20

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud pädevad asutused viivad läbi käesolevas direktiivis osutatud esialgse, perioodilise, eri- või vabatahtliku kontrolli.
2.  
Kõnealused pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatuse läbiviimisest, kui artikli 21 kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingu välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
3.  
Iga liikmesriik koostab selliste oma pädevate asutuste nimekirja, kes vastutavad tehniliste ülevaatuste läbiviimise eest, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste ja kontrollorganite nimekirja asjakohasel veebilehel.
4.  
Iga liikmesriik järgib II ja V lisas sätestatud erinõudeid kontrollorganite ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

Artikkel 21

Klassifikatsiooniühingute tunnustamine

1.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et tunnustada VI lisas loetletud kriteeriumidele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või tunnustus tühistada, käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2.  
Tunnustamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi kohaselt selle II ja V lisas osutatud nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik tunnustamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.
3.  
Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse tunnustus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VI lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse dokumentaalsed tõendid.
4.  
Klassifikatsiooniühingud, kes on 6. oktoobriks 2016 direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt tunnustuse saanud, säilitavad vastava tunnustuse.
5.  
Komisjon avaldab asjakohasel veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda 7. oktoobriks 2017 ja ajakohastab seda pidevalt. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende klassifikatsiooniühingute, mille tunnustamist nad on taotlenud, nimede ja aadresside mis tahes muudatused.

Artikkel 22

Nõuetele vastavuse kontroll

1.  
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on artikli 7 kohane kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tingimustele, mille alusel kõnealune tunnistus on väljastatud.

Nõuetele mittevastavuse korral võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5. Nad võivad samuti nõuda, et veesõiduki omanik või tema esindaja võtaks pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Veesõiduki pardal oleva tunnistuse väljastanud pädevat asutust teavitatakse kõnealusest nõuetele mittevastavusest seitsme päeva jooksul pärast kontrolli.

2.  
Kui veesõidukil ei ole kehtivat tunnistust, võib keelata veesõidukil oma teekonda jätkata.
3.  
Kui pädevad asutused leiavad sellise kontrolli käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või laevaliiklusele, võivad nad keelata veesõidukil teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Pädevad asutused võivad samuti teha ettekirjutusi proportsionaalsete meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil, kui see on asjakohane, pärast veotoimingute lõpetamist ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse.

4.  
Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud veesõiduki omanikule või tema esindajale oma kavatsusest seda takistada, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud otsusest seitsme päeva jooksul alates selle tegemisest või otsuse tegemise kavatsusest sellele veesõidukile tunnistuse väljastanud või seda viimati uuendanud liikmesriigi pädevale asutusele.
5.  
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud veesõiduki liikumise peatamise otsuses peavad olema esitatud selle tegemise üksikasjalikud põhjendused. Sellest tuleb viivitamata teatada asjaomasele osapoolele, keda tuleb samal ajal teavitada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohasest edasikaebamise korrast ning selle tähtaegadest.

Artikkel 23

Muudetud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1.  
Liikmesriigid võivad vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudeid. Selliseid täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.
2.  
Iga liikmesriik võib 3. tsooni mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II ja V lisas osutatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.
3.  
Kui II lisas osutatud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi kehtivate ohutusnõuete leevenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda reisilaevade puhul, mis tegutsevad mitte ühenduses olevatel siseveeteedel. Nimetatud asjaoludel võib asjaomane liikmesriik nõuda, et alates 30. detsembrist 2008 vastaksid sellised reisilaevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, täielikult II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
4.  
Liikmesriigid võivad lubada II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada leevendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi territooriumil ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel. Leevendatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse või nõudeid kohaldatakse osaliselt üksnes IV lisas loetletu suhtes.
5.  
Lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaldamisel teavitab liikmesriik komisjoni vähemalt kuus kuud enne kavandatavat kohaldamise alguskuupäeva. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel kiidab komisjon täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6.  
Vastavus lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohastele muudetud tehnilistele nõuetele märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele või täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 24

Teatavate veesõidukite kategooriate suhtes kohaldatavad erandid

1.  

Säilitades samal ajal piisava ohutuse taseme, võivad liikmesriigid lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest

a) 

mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes;

b) 

veesõidukite suhtes, mille kandevõime on kuni 350 tonni või mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille mahtveeväljasurve on väiksem kui 100 kuupmeetrit, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis tegutsevad ainult vastava liikmesriigi territooriumil.

2.  
Ilma, et see piiraks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamist, võivad liikmesriigid oma territooriumil tegutsemise osas teha veesõidukite suhtes erandeid käesoleva direktiivi kohaldamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkonnad, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.
3.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Artikkel 25

Uue tehnoloogia kasutamine ja konkreetsete veesõidukite suhtes kohaldatavad erandid

1.  

Innovatsiooni ja uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks siseveelaevanduses on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte erandite võimaldamiseks või tehniliste nõuete samaväärseks tunnistamiseks konkreetsete veesõidukite puhul seoses järgmisega:

a) 

sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmine, millega tunnustatakse muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muu paigutuse või muude konstruktsiooniaspektide kasutamine, kui on osutatud II ja V lisas, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase;

b) 

piiratud ajavahemikuks katseliselt sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi, II ja V lisa tehnilistest nõuetest erinevaid tehnilisi nõudeid, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  
Liikmesriigi pädev asutus märgib kõik lõikes 1 osutatud kohaldatavad erandid samaväärsuse tunnustamise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 26

Raskused

1.  
Pärast II lisas sätestatud tehniliste nõuete üleminekusätete kehtivuse lõppemist võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et võimaldada erandeid nimetatud lisas sätestatud tehnilistest nõuetest, mille suhtes kohaldati kõnealuseid üleminekusätteid, kui kõnealuseid nõudeid on tehniliselt raske rakendada või kui nende rakendamine võib kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  
Liikmesriigi pädev asutus märgib lõikes 1 osutatud erandid liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 27

Tüübikinnitusega seadmete register

Komisjon avaldab asjakohasel veebilehel II ja V lisa kohaselt tüübikinnituse saanud seadmete registri.



4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted

▼C1

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne 6. oktoobrit 2018, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

▼B

Artikkel 29

Direktiivi 82/714/EMÜ kohaldamisalast välja jäetud veesõidukid

1.  
Veesõidukitele, mis on nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ ( 5 ) kohaldamisalast välja jäetud, kuid mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikega 1, antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust eesmärgiga kontrollida veesõiduki vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Kõnealune tehniline ülevaatus viiakse läbi veesõiduki olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018.
2.  
Kui veesõiduk II ja V lisas osutatud tehnilisi nõuetele ei vasta, märgitakse see liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad vastama II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.
3.  
Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt samaväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta lõike 2 tähenduses asendamiseks või muutmiseks.
4.  
Käesoleva artikli lõike 2 tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab selliste nõuete täitmist, mis käsitlevad ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või eriomadusi, vastavalt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osas lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Artikkel 30

Direktiivi 2006/87/EÜ kohaseid ajutisi nõudeid käsitlevad üleminekusätted

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa artikliga 1.06 vastu võetud ajutised nõuded kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni.

Artikkel 31

Lisade kohandamine

1.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks, et ajakohastada põhjendamatu viivituseta viidet ES-TRIN standardi kõige viimasele versioonile ja määrata kindlaks selle kohaldamise kuupäev.
2.  
Erandina lõikest 1, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui puuduvad asjakohased ja ajakohastatud rahvusvahelised standardid laevaliikluse ohutuse tagamiseks, või kui CESNI otsustusprotsessi muutmine kahjustaks liidu huve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et sätestada asjakohased tehnilised nõuded.
3.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III ja IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arengule.
4.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa kohandamiseks, et ajakohastada ja ühtlustada haldusnorme.
5.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa kohandamiseks, et muuta klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriume laevaliikluse ohutuse tagamiseks.
6.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viited II ja V lisa teatavatele sätetele, et võtta arvesse kõnealustes lisades tehtud muudatusi.

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklites 4, 19 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 6. oktoobrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 19 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artiklite 4, 19 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ ( 6 ) artikli 7 alusel moodustatud komitee („komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemusteta juhul, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul teeb komitee eesistuja vastavasisulise otsuse.

Artikkel 34

Läbivaatamine

Komisjon esitab enne 7. oktoobrit 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveeliikluse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveeliikluse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. Komisjon esitab samasuguse aruande pärast kõiki olulisi arenguid siseveetranspordis.

Artikkel 35

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 36

Direktiivi 2009/100/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/100/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevade suhtes, mida kasutatakse siseveeteedel kaubaveoks ja mille kandevõime on vähemalt 20 tonni ning

a) 

mille pikkus on vähem kui 20 meetrit ja

b) 

mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on väiksem kui 100 kuupmeetrit.

Käesolev direktiiv ei piira Reini laevakontrolli määruste ega ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppe (ADN) kohaldamist.”

2) 

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) 

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  
Liikmesriigid võivad nõuda, et ohtlikke kaupu vedavad laevad, nagu see on määratletud ADNis, täidaksid selles kokkuleppes kehtestatud nõudeid. Selle tõendina võivad nad nõuda kõnealuses kokkuleppes sätestatud loa esitamist.”;
b) 

lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ohtlike kaupade veo eritingimused loetakse täidetuks kõikidel ühenduse veeteedel, kui laev täidab ADNi nõudeid. Nendele nõuetele vastavuse tõendina võib esitada lõikes 4 osutatud loa.”

Artikkel 37

Ülevõtmine

1.  
Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. oktoobriks 2018 ja neid kohaldatakse alates osutatud kuupäevast. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike sätete teksti.
3.  
Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea üle võtma 2. peatükki, artikli 18 lõiget 3 ega artikleid 20 ja 21.

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 7. oktoobrist 2018.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 40

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, välja arvatud Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Sloveenia ja Soome.



LISADE NIMEKIRI

I lisa.

Geograafiliselt 1., 2. ja 3. tsooni jaotatud liidu siseveeteede loetelu

II lisa.

1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded

III lisa.

1., 2. ja mitte ühenduses olevatel 3. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate täiendavate tehniliste nõuete valdkonnad

IV lisa.

3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete võimaliku leevendamise valdkonnad

V lisa.

Üksikasjalikud menetlussätted

VI lisa.

Klassifikatsiooniühingud

VII lisa.

Vastavustabel

▼M3



I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Prantsusmaa

Allavoolu kuni mereni Seine’i, Loire’i, Gironde’i ja Rhône’i suudmealades

Saksamaa



Ems

Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, st veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil ()

(1)   

Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Poola

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Rootsi

Vänerni järv, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastungsgrundeni paaki.

Vätterni järv

Brofjorden – Donsö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Grötö lõunapoolseimat punkti läbi Gåsö läänepoolseima punkti, Hermanö põhjapoolseima punkti, Hermanö huvudi, Vedholmeni Danholmeni, Mollöni keskpunkti, Räbbehuvudi tuletorni, Sankt Olovi alumise tuletorni, Flatholmeni kagupoolseima punkti, Åstoli tuletorni, Marstrandi tuletorni, Sälö tuletorni, Kågholmeni alumise tuletorni. Tynneskäri tuletorni, Buskärs Knöte tuletorni ja Rivö ülemise tuletorni Rivö tuletorniga.

Öregrundsgrepeni põhjaosa

Mandri ja Gräsö vaheline piirkond, mis piirneb põhjas geograafilise laiusega, mis läbib Engelska Grundeti tuletorni, ja lõunas geograafilise pikkusega, mis läbib Öregrundi ülemist sihituld.

Söderarm – Sandhamn

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö sihituld läbi Söderarmi tuletorni, Söderarmi lootsisadama ülemise sihitule ja Prästkobbeni tuletorni Korsö paagiga.

Jungfrufjärden

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Nämdö läänepoolseimat punkti läbi Mörtö-Bunsö läänepoolseima punkti Ornöhuvudi paagiga.

Mysingen – Landsort

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Utö tuletorni läbi Nåttarö edelapoolseima punkti, Måsknuvi tuletorni ja Viksteni tuletorni Landsorti tuletorniga.

Landsort – Arkö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Landsorti tuletorni läbi Enskäri lõunapoolseima punkti ja Norra Kränkani tuletorni Marö kupaga.

Valdemarsvikeni laht ja Gryti saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Gubbö kupa paaki läbi Häradsskäri tuletorni ja Hägerökarteni tuletorni Kvädö lõunapoolseima punktiga.

Kalmar Soundi põhjaosa – Västervik

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Hallmare Skackelit läbi Aleskäri tuletorni, Idö tuletorni, Idö Stångskäri tuletorni, Strupö Ljungskäri tuletorni (koordinaadid: 57° 20′ 00″ põhjalaiust, 016° 48′ 00″ idapikkust) ja Enerumsgrundi läänemärgi Ölandi põhjapoolseima punktiga, ning sealt edasi Ölandi looderannikuga ja lõunas põhjalaiusega 56° 51′ 00″.

Kalmar Soundi lõunaosa

Mandri ja Ölandi vaheline piirkond, mis piirneb põhjas joonega, mis ühendab Ölandil Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga, ning lõunas põhjalaiusega 56° 15′ 00″.

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv

Saksamaa



Ems

Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni

Jade

Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuld ja Langwardeni kirikutorni

Weser

Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed

Elbe koos Bütztfletheriga

Süderelbe (alates 0,69 km kuni Elbesse suubumiseni), Ruthenstrom (alates 3,75 km kuni Elbesse suubumiseni)

Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km kuni Elbesse suubumiseni)

Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)

Meldorfer Bucht

Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead

Eider

Gieselau kanali suudmest (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpaigast kuni Vollerwieki kiriku tornini

Gieslau kanal

Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee-Kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni

Flensburger Förde

Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes

Schlei

Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid

Eckernförder Bucht

Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal

Kieler Förde

Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali

Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See

Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal

Trave

Ülestõstetava raudteesilla loodeservast Lübeckis (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead

LEDA

Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni

Hunte

Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni Weserisse suubumiseni

Lesum

Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weserisse suubumiseni

Este

Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni

Lühe

Horneburgis asuva Au-Mühle lüüsi väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni

Schwinge

Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni

Oste

210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (69,360 km) kuni Elbesse suubumiseni

Pinnau

Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Krückau

Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Stör

Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni

Freiburger Hafenpriel

Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni

Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond

Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga

Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed

Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte

Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)

Laienevad avamere suunas:

Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54° 26′ 42″,

Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga,

Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga

Kleine Jasmunder Bodden

 

Greifswalder Bodden

Boddenist avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)

Ryck

Greifswaldis Steinbeckeri sillast ida poole jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Oder Haff)

Ida suunas Poola Vabariigi piirini Stettiner Haffis

Uecker

Uekermünde maantesilla edelapoolsest servast jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Märkus: laevade puhul, mille kodusadam on teises riigis, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsusmaa

Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac;

Loire alates Cordemais’st (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët;

Seine alates Tancarville’i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode’i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville’i all;

Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir;

Genfi järv

Ungari

Balatoni järv

Madalmaad

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja IJmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Rootsi

Lysekil – Orust – Tjörn

Piirkond, mis piirneb mandriga ja 170 kraadi joonega, mis ühendab Slaggönit Lysekilis Skaftölandetiga; joonega, mis ühendab Islandsbergi tuletorni Lavösundiga; 300 kraadi joonega, mis ühendab Lyri tuletorni Mollösundi idapoolse mandriosaga; joonega, mis ühendab Lyri lõunapoolsemait punkti Björholmeniga; ja Hakefjordeni põhjaosas joonega, mis asub põhjalaiusel 58° 01′ 00″.

Göteborgi lõunapoolne saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Arendali sadama lääneosa läbi Knippelholmeni, Rivö tuletorni, Rivö ülemise tuletorni, Känsö tornmajaka, Kårholmeni tuletorni ja Rättarensi tuletorni Askimsi nabbega.

Öregrund – Norrtälje

Mandri ja Gräsö vaheline ala, mis piirneb põhjas geograafilise pikkusega läbi Öregrundi ülemise sihitule ning mere pool Äspskäreti ja Råstensudde tuletorni vahelise joonega; läbi Singsundeti kulgeva joonega; üle Fygdströmmeni viivate sildadega; joonega, mis ühendab Dejeuddenit läbi Arholma tuletorni Tyvö tuletorniga.

Norrtälje – Nämdö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö tuletorni läbi Idskärskobbeni tuletorni, Svartlöga läänepoolseima punkti, Stenkobbsgrundi tuletorni, Korsö paagi ja Nämdö läänepoolseima punkti Björnö lõunapoolseimaga punktiga.

Dalarö – Torö

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Klacknäsetit läbi Ornöhuvudi paagi, Ornös asuva Näseti, Utö põhjapoolseima punkti, Utö tuletorni, Älvsnabbeni tuletorni, Norra Stegholmeni, Yttre Gårdeni, Valsudden on Järflotta ja Långsudden on Järflotta Torö idapoolseima punktiga.

Torö – Oxelösund

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Torö kirikut läbi Fifångi tuletorni, Kockehällani tuletorni, Lacka torni, Kittelö idapoolseima punkti, Trutbådani tuletorni, Beteni tuletorni ja Femörehuvudi paagi Svartuddeniga Kungshamni ülemisest tuletornist põhja pool.

Bråviken, Slätbaken ja Östergötlandi saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga (Bråvikeni lääneosas alates Hamnbroni sillast Norrköpingis, Slätbakeni lääneosas alates Memi lüüsist) ja joonega, mis ühendab Gullängsbergeti tuletorni läbi Arkö paagi, Marö kupa, Kupa klinti paagi, Birkskäri läänepoolsema punkti ja Gubbö kupa paagi Dalauddega Orrenist lõuna pool.

Kalmar Soundi keskosa

Piirkond, mis piirneb läänes mandriga, idas Ölandiga, põhjas põhjalaiusega 56° 51′ 00″ ja lõunas joonega, mis ühendab Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga Ölandil.

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Bulgaaria

Doonau: jõe 845,650 . kilomeetrist kuni 374,100 . kilomeetrini

Tšehhi Vabariik

Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III

Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov

Saksamaa



Doonau

Kelheimist (2 414,72  km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis

Rein koos Lampertheimer Altrheiniga (alates 4,75 km kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km kuni Reinini)

Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini

Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe en Köhlbrand

Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini

Müritz

 

Prantsusmaa

Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni
Aulne alates Châteaulini lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën;
Blavet alates Pontivy’st kuni Pont du Bonhomme’i sillani;
Calais’ kanal;
Charente alates Tonnay-Charente’i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe’i keskpunkti;
Dordogne alates Lidoire’iga ühinemisest kuni Bec d’Ambès’ neemeni;
Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d’Ambès’ neemeni;
Gironde alates neemest Bec d’Ambès kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävat tippu;
Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani;
Isle alates Dronne’iga ühinemisest kuni Dordogne’iga ühinemiseni;
Loire alates Maine’iga ühinemisest kuni Cordemais’ni (KP 25);
Marne Bonneuil’ sillast (KP 169 bis 900) ja St Mauri lüüsist kuni Seineäiga ühinemiseni;
Rein;
Nive alates Haïtze’i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni;
Oise Janville’i lüüsist kuni Seine’iga ühinemiseni;
Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani;
Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône;
Saône alates Pont de Bourgogne’i sillast Chalon sur Saône’is kuni Rhône’iga ühinemiseni;
Seine alates Nogent sur Seine’i lüüsist kuni Tancarville’i kanali alguseni;
Sèvre Niortaise alates Marans’i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas;
Somme alates Pont de la Portelette’i silla Abbeville’is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles’i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme’is;
Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini;
Amance’i järv;
Annecy järv;
Biscarosse’i järv;
Bourget’ järv;
Carcansi järv;
Cazaux’ järv;
Der-Chantecoqi järv;
Guerlédani järv;
Hourtini järv;
Lacanau järv;
Orienti järv;
Pareloup’ järv;
Parentis’ järv;
Sanguinet’ järv;
Serre-Ponçoni järv;
Temple’i järv.

Horvaatia

Doonau: jõe 1 295 . kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433 . kilomeetri ja 100 meetrini

Dráva jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini

Sava jõgi: jõe 210. kilomeetrist ja 800 meetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini

Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini

Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini

Ungari

Doonau: jõe 1 812 . kilomeetrist kuni 1 433 . kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Velence järv

Fertő järv

Madalmaad

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi jõujaamani

Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

Dąbie järv sisemere piirini

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

Bydgoski kanal

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

Łączański kanal

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

Żerański kanal

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist kuni Oderisse suubumiseni

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

Wielkie Jeziora Mazurskie, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Rumeenia

Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075 . kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus

Doonau – Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. kilomeeter) kuni Constanta Lõuna-Agigea sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Slovakkia

Doonau: jõe 1 880,26 . kilomeetrist kuni 1 708,20 . kilomeetrini

Doonau kanal: jõe 1 851,75 . kilomeetrist kuni 1 811,00 . kilomeetrini

Váhi jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini

Morava jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini

Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava

Rootsi

Mälareni järv

Saltsjön, Stockholmi ja Värmdölandi sadamad

Piirkond alates Mälareni järve väljavoolukohtadest vastavalt Stockholmis, Norrströmis, Slussenis ja Hammarbyslussenis ning mis piirneb mandriga ja Lidingöbroni sillaga ning 135–315 kraadi joonega, mis ühendab Elfviksgrundi tuletorni; joonega, mis ühendab Mellangårdsholmenit ja Högklevsuddet Baggensfjärdenis; Örsundega Ingarö ja Fågelbrolandeti vahel; joonega, mis ühendab Rönnäsuddi läbi Tegelhällani tuletorni ja Runö tuletorni Talattaga Djurös; joonega, mis ühendab Vindöströmit Vindö ja Värmdölandetiga ning lisaks sellele piirkonna saartega.

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas põhjalaiusega 59° 09′ 00″.

Trollhätte kanal, Göta älv ja Nordre älv

Piirkond, mis ulatub geograafilisest laiusest läbi Bastugrundi paagi Vänerni järve lõunaosas kuni Älvsborgi silla ja Nordre älvi jõeni idapikkuseni 11° 45′ 00″.

Göta kanal

Idas alates Memi lüüsist kuni Motala sillani, sealhulgas Asplågeni järv, Roxeni järv ja Boreni järv; läänes alates geograafilisest pikkusest läbi Rödesund Norra Yttre tuletorni Karlsborgis kuni Sjötorpi lüüsini, kaasa arvatud järvesüsteem, mida kanal läbib.



II LISA

1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL VEESÕIDUKITELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED

Veesõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded on ES-TRINi standardis 2021/1 esitatud nõuded.

▼B



III LISA

1., 2. JA MITTE ÜHENDUSES OLEVATEL 3. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TÄIENDAVATE TEHNILISTE NÕUETE VALDKONNAD

Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõigete 1 ja 2 kohaselt heaks kiidetud, vastava liikmesriigi territooriumil tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.

1. 

Mõisted

— 
Vajalikud täiendavatest nõuetest arusaamiseks

▼M1

2. 

Tugevus ja püstuvus

— 
Konstruktsiooni tugevdamine ja püstuvus
— 
Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine

▼B

3. 

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

— 
Vabaparras
— 
Süvise ohutusvaru
4. 

Laevakere avade ja tekiehitiste veetihedus

— 
Tekiehitised
— 
Uksed
— 
Aknad ja keilutid
— 
Trümmiluugid
— 
Muud avad (ventilatsioonitorud, väljalasketorud jms)
5. 

Seadmed

— 
Ankrud ja ankruketid
— 
Laevatuled
— 
Helisignaalid
— 
Kompass
— 
Radar
— 
Saatjate ja vastuvõtjate paigaldamine
— 
Päästevarustus
— 
Navigatsioonikaartide kättesaadavus
6. 

Täiendavad sätted reisilaevadele

— 
Püstuvus (tuule tugevus, kriteeriumid)
— 
Päästevarustus
— 
Vabaparras
— 
Süvise ohutusvaru
— 
Nähtavus roolikambrist
7. 

Koosseisud ja konteinerite vedu

— 
Tõukurlaeva ja lihtri ühendus
— 
Konteinereid vedavate veesõidukite või lihtrite püstuvus

▼M1

8. 

Masinad

— 
Rooliseadmed
— 
Sõuvõllid ja lisaseadmed
— 
Jõuseadmed, ühendused ja lisaseadmed
— 
Vööripõtkuri olemasolu
— 
Kuivendussüsteemid ja tuletõrjesüsteemid
— 
Avarii(elektri)energiaallikad ja elektriseadmed
— 
Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine

▼B



IV LISA

3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TEHNILISTE NÕUETE VÕIMALIKU LEEVENDAMISE VALDKONNAD

Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõike 4 kohaselt lubatud, üksnes selle liikmesriigi territooriumil 3. või 4. tsooni veeteedel tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad leevendatud nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.

3. tsoon
— 
Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus
— 
Kiirus (edasisuunas)
— 
Ühispäästevahendid
— 
2-sektsiooniline staatus
— 
Nähtavus roolikambrist
4. tsoon
— 
Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus
— 
Kiirus (edasisuunas)
— 
Päästevahendid
— 
2-sektsiooniline staatus
— 
Nähtavus roolikambrist
— 
Teine sõltumatu käitursüsteem



V LISA

ÜKSIKASJALIKUD MENETLUSSÄTTED

Artikkel 2.01

Kontrollorganid

1. 

Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.

2. 

Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.

Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:

a) 

siseveeliikluse eest vastutava haldusasutuse töötaja;

b) 

siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;

▼M1

c) 

laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita;

▼M1

d) 

traditsiooniliste laevade ekspert nende kontrollimiseks.

▼B

3. 

Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle liikmesriigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.

4. 

Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.

Artikkel 2.02

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.03

Veesõiduki esitamine kontrolliks

1. 

Omanik või tema esindaja esitab kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta annab kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta avab kontrollijatele mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.

2. 

Kontrollorgan nõuab kõigepealt kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või tunnustatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tõend, et laeva konstruktsioon vastab selle nõuetele, või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 14 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.

Kontrollorgan teeb proovisõite liikurlaevade või konvoide esialgse kontrolli käigus ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.

3. 

Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet kohaldatakse ka veesõiduki ehitamise ajal.

Artikkel 2.04

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.05

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.06

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.07

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisu ja muutmine

1. 

Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest registreerimisnumbri või kodusadama muutmisest ning saadab kõnealusele asutusele muudatuse sisseviimiseks liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse.

2. 

Iga pädev asutus võib liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust täiendada või muuta.

3. 

Kui pädev asutus muudab või täiendab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastas.

Artikkel 2.08

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.09

Perioodiline kontroll

1. 

Enne liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tehakse veesõidukile perioodiline kontroll.

2. 

Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele uue kehtivusperioodi.

3. 

Kehtivusperiood märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.

4. 

Kui liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus asendatakse pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.

Artikkel 2.10

Vabatahtlik kontroll

Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.

Kontrolli läbiviimise taotlusele tuleb reageerida.

Artikkel 2.11

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.12

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.13

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.14

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.15

Kulud

Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik veesõiduki kontrolli ning liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tasude määradele.

Artikkel 2.16

Teave

Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste tõestatud ja kindlaksmääratud väljavõtteid ja koopiaid.

Artikkel 2.17

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste register

1. 

Pädevad asutused säilitavad kõikide nende väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste originaalid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe. Nad ajakohastavad käesoleva direktiivi artiklis 17 nimetatud registrit sellele vastavalt.

2. 

Selleks et võtta haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva lisa artikleid 2.02–2.15 ning käesoleva direktiivi artikleid 6, 9, 10, 13, 14, 15, 20, 21 ja 22, antakse halduskokkulepete alusel II lisas esitatud näidise kohaselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele üksnes lugemist võimaldav juurdepääs registrile.

Artikkel 2.18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1. 

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber”) koosneb vastavalt käesoleva direktiivi II lisale kaheksast araabia numbrist.

2. 

Identifitseerimisnumbri annab veesõidukile selle liikmesriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam, v.a siis, kui veesõidukile on liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamise ajaks identifitseerimisnumber juba antud.

Nende riikide veesõidukitele, kus identifitseerimisnumbri andmine ei ole võimalik, annab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantava identifitseerimisnumbri liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

3. 

Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele identifitseerimisnumbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantud identifitseerimisnumbri laevale kinnitamise eest.

Artikkel 2.19

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.20

Teavitamine

Iga liikmesriik või selle pädevad asutused edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või teistele pädevatele asutustele järgmise teabe:

a) 

tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja II lisa rakendamise eest vastutavate liikmesriigi pädevate asutuste nimed ja aadressid;

b) 

II lisa kohane andmeleht laeva reoveepuhastite tüüpide kohta, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist;

c) 

heakskiidetud II lisas sätestatust erinevail standardeil põhinevad laeva reoveepuhasti tüübikinnitused liikmesriikide siseriiklikel veeteedel kasutamiseks;

d) 

ühe kuu jooksul teabe laeva reoveepuhasti tüübikinnituse tühistamise ja sellise tühistamise põhjuste kohta;

e) 

ankrumassi vähendamise taotluse järel loa saanud eriankrud, märkides nende tüübimärgistuse ja ankrumassi lubatud vähendamise. Kui komisjon ei esita vastuväiteid, annab pädev asutus taotlejale loa kõige varem kolme kuu jooksul pärast komisjonile teatamist;

f) 

navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, millele nad on andnud tüübikinnituse. Asjakohases teates on märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev;

g) 

navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamist, asendamist, remonti või hooldust teha võivate spetsialiseerunud ettevõtete volitamise eest vastutavad pädevate asutuste nimed ja aadressid.



VI LISA

KLASSIFIKATSIOONIÜHINGUD

Klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriumid

Klassifikatsiooniühingud, mis taotlevad tunnustamist käesoleva direktiivi artikli 21 kohaselt, vastavad järgmistele kriteeriumitele.

1) 

Klassifikatsiooniühing on võimeline dokumenteerima laialdasi kogemusi siseveelaevade konstrueerimise ja ehitamise hindamisel. Klassifikatsiooniühingul peab olema põhjalik eeskiri siseveelaevade konstrueerimise, ehitamise ja perioodilise kontrolli kohta, eriti püstuvuse arvutamise kohta kooskõlas ADN-le lisatud eeskirjade 9. osaga, millele on osutatud II lisas. Nimetatud eeskiri avaldatakse vähemalt hollandi, inglise, prantsuse või saksa keeles ning seda ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt teadusliku uurimistöö ja arendusprogrammide abil. Eeskiri ei tohi olla vastuolus liidu õiguse ega kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.

2) 

Klassifikatsiooniühing avaldab oma laevade registri igal aastal.

3) 

Laevaomanikud või laevaehitajad või muud isikud, kelle ärihuvid on seotud laevade konstrueerimise, tootmise, varustamise, täiustamise, käitamise või kindlustamisega, ei kontrolli klassifikatsiooniühingut. Klassifikatsiooniühingu tulu ei tohi sõltuda ühestainsast äriettevõttest.

4) 

Klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, mis siseveetranspordi eeskirjade kohaselt on volitatud tegema otsuseid ning tegutsema kõigis tema pädevuses olevates valdkondades, asub ühes liikmesriigis.

5) 

Klassifikatsiooniühingul ning selle ekspertidel on hea maine siseveetranspordi alal, eksperdid suudavad esitada tõendeid oma professionaalse suutlikkuse kohta. Nad peavad tegutsema klassifikatsiooniühingu vastutusel.

6) 

Klassifikatsiooniühingul on tööülesannete ning klassifitseeritavate laevade jaoks piisav tehniline, juhtimis-, abi-, kontrollimis- ja teadusliku uurimistööga tegelev personal, kes on suuteline arendama ja eeskirju uuendama. Ühingul on oma ülevaatajad vähemalt ühes liikmesriigis.

7) 

Klassifikatsiooniühing juhindub eetikakoodeksist.

8) 

Klassifikatsiooniühingut juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud liikmesriigis nõutava teabe konfidentsiaalsus.

9) 

Klassifikatsiooniühing on võimeline esitama liikmesriigile asjakohast teavet.

10) 

Klassifikatsiooniühingu juhtkond töötab välja ja dokumenteerib ühingu poliitika, kvaliteedieesmärgid ja kvaliteediga seotud kohustused ning tagab organisatsiooni kõikidel tasanditel nende mõistmise, rakendamise ja nendest kinnipidamise.

11) 

Klassifikatsiooniühing valmistab ette, rakendab ja korrastab tõhusat sisemist kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ning mis on kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO/IEC 17020: 2004, nagu seda on tõlgendatud IACSi kvaliteedisüsteemi sertifitseerimissüsteemi nõuetes. Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust kinnitab sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus asub punkti 4 kohaselt klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor; lisaks muule tagab kvaliteedisüsteem:

a) 

klassifikatsiooniühingu eeskirja kehtestamise ja selle süstemaatilise korrastamise;

b) 

klassifikatsiooniühingu eeskirjast kinnipidamise;

c) 

klassifikatsiooniühingu pädevusse kuuluvaid töökohustusi käsitlevate nõuete täitmise;

d) 

klassifikatsiooniühingu töö kvaliteeti mõjutava personali kohustuste, volituste ja omavaheliste suhete kindlaksmääramise ja dokumenteerimise;

e) 

kogu töö toimumise kontrollitavates tingimustes;

f) 

järelevalvesüsteemi juurutamise otse klassifikatsiooniühingu palgatud ülevaatajate ning tehnilise ja halduspersonali töö seireks;

g) 

et klassifikatsiooniühingu põhilistest töökohustustest tulenevaid nõudeid täidavad või kontrollivad otseselt nende täitmist klassifikatsiooniühingu enda põhikohaga ülevaatajad või teiste tunnustatud klassifikatsiooniühingute põhikohaga ülevaatajad;

h) 

ülevaatajate kvalifitseerimissüsteemi rakendamise ning nende teadmiste pideva täiendamise;

i) 

andmete säilitamise, mis tõendavad nõutud standardite saavutamist valdkondades, kus teenuseid osutati, ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist, ja

j) 

kõikides kohtades toimuvaid tegevusi hõlmava tervikliku kvaliteedi siseauditite süsteemi kavandamise ja planeerimise.

12) 

Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust peab kinnitama sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus punkti 4 kohaselt on klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor.

13) 

Klassifikatsiooniühing kooskõlastab oma nõuded liidu direktiividega ning esitab komisjonile õigel ajal kogu asjakohase teabe.

14) 

Klassifikatsiooniühing konsulteerib juba tunnustatud klassifikatsiooniühingutega korrapäraselt, et tagada tehniliste standardite samaväärsus ja nende rakendamise ühetaolisus ning ta lubab liikmesriigi esindajatel ning muudel huvitatud pooltel osaleda oma eeskirja arendamises.



VII LISA

VASTAVUSTABEL



Direktiiv 2006/87/EÜ

Käesolev direktiiv

—

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

—

Artikkel 3

Artikkel 1

Artikkel 4

—

Artikkel 5

Artikkel 9

Artikli 6 lõiked 1 ja 3

Artikli 8 lõige 1

Artikli 6 lõiked 2 ja 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 6 lõige 5

Artikkel 3

Artikkel 7

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikli 11 lõige 2

Artikkel 9

Artikli 11 lõige 1

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

—

Artikkel 17

—

Artikkel 18

—

Artikkel 19

Artikkel 10

Artikkel 20

—

Artikkel 21

Artikkel 17

Artikkel 22

Artikkel 5

Artikkel 23

Artikkel 6 on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (1)

—

Artikli 7 lõiked 1–3

Artikkel 24

—

Artikkel 25

—

Artikkel 26

—

Artikkel 27

—

Artikkel 28

Artikli 8 lõiked 2 ja 3

Artikkel 29

—

Artikkel 30

Artikli 20 lõige 1

Artikkel 31

Artikli 20 lõige 2

—

Artikkel 22

—

—

Artikkel 32

Artikkel 19

Artikkel 33

—

Artikkel 34

Artikkel 24

Artikkel 35

Artikkel 21

Artikkel 36

Artikkel 23

Artikli 37 lõiked 1 ja 2

Artikli 7 lõige 4

Artikli 37 lõige 3

—

Artikkel 38

—

Artikkel 39

Artikkel 25

—

Artikkel 26

—

Artikkel 27

Artikkel 40
(1)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

( 5 ) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1).

( 6 ) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).