02015R2447 — ET — 29.12.2015 — 000.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2447,

24. november 2015,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(ELT L 343 29.12.2015, lk 558)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 087, 2.4.2016, lk  35 (2015/2447)

►C2

Parandus, ELT L 101, 13.4.2017, lk  201 (2015/2447)




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2447,

24. november 2015,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED



1. PEATÜKK

Tollialaste õigusaktide kohaldamisala, tolli missioon ja mõisted

Artikkel 1

Mõisted

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ( 1 ) artiklit 1.

2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„käsipagas” – lennureiside puhul pagas, mille füüsiline isik võtab endaga kaasa õhusõiduki salongi ja toob sealt välja;

2)

„tolliasutus, kuhu kaup esitatakse” – kauba esitamise kohas pädev tolliasutus;

3)

„registreeritud pagas” – lennureiside puhul pagas, mis on registreeritud lähtelennujaamas ja ei ole füüsilise isiku jaoks kättesaadav lennu jooksul ega vahemaandumiste ajal, kui see on asjakohane;

4)

„identne kaup” (tolliväärtuse määramise kontekstis) – ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis on igas suhtes ühesugune, kaasa arvatud kauba füüsilised omadused, kvaliteet ja maine. Väikeste väliserinevuste korral käsitatakse kaupa identsena, kui see muidu vastab kõnealusele määratlusele;

5)

„rahvusvaheline liidu lennujaam” – mis tahes liidu lennujaam, millel on pärast tolliasutuselt vastava loa saamist lubatud pidada lennuliiklust väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate territooriumidega;

6)

„liidusisene lend” – õhusõiduki vahemaandumisteta liikumine kahe liidu lennujaama vahel, mis ei alga ega lõpe liiduvälises lennujaamas;

7)

„põhilised töödeldud tooted” – töödeldud tooted, mille jaoks on antud seestöötlemisprotseduuri luba;

8)

„turustamine” (tolliväärtuse määramise kontekstis) – kogu asjaomase kauba reklaami või turustamise ning müügi edendamisega seotud tegevus ja kogu kaubaga seoses pakutavate garantiidega seotud tegevus;

9)

„teisesed töödeldud tooted” – töödeldud tooted, mis on töötlemisprotseduuri olulised kõrvalsaadused, välja arvatud põhilised töödeldud tooted;

10)

„äriotstarbelised või turismiõhusõidukid” – eraisikutele kuuluvad õhusõidukid, mis on mõeldud reiside jaoks, mille marsruut sõltub kasutaja soovist;

11)

„III tüüpi avalik tolliladu” – tolliladu, mida peab toll;

12)

„kinnistranspordiseade” – tehniline vahend, mida kasutatakse sellise kauba nagu elektri, gaasi ja nafta pidevaks transpordiks;

13)

„vahetolliasutus” –

üks järgmistest:

a) liidu tolliterritooriumilt väljumise kohas pädev tolliasutus, kui kaup viiakse kõnealuselt territooriumilt välja transiitveo käigus, mille teekonnal ületatakse liikmesriigi ja liidu tolliterritooriumi välise riigi (mis ei ole ühistransiidiprotseduuri riik) piir, või

b) liidu tolliterritooriumile sisenemise kohas pädev tolliasutus, kui kaup on transiitveo käigus läbinud territooriumi, mis asub väljaspool liidu tolliterritooriumi;

14)

„sarnane kaup” (tolliväärtuse määramise kontekstis) – ühes ja samas riigis toodetud kaup, mis ei ole igas suhtes ühesugune, kuid millel on sarnased omadused ja koostis, mis võimaldavad täita samasugust otstarvet ja üksteist kaubanduslikult asendada; selleks et määrata kindlaks, kas kaup on sarnane, tuleb muude tegurite hulgas arvesse võtta ka kauba kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu.



2. PEATÜKK

Isikute õigused ja kohustused seoses tollialaste õigusaktidega



1. jagu

Teavitamine



1. alajagu

Ühiste andmenõuete vorming ja koodid, andmete vahetamine ja säilitamine

Artikkel 2

Ühiste andmenõuete vorming ja koodid

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

1.  Tolliseadustiku artikli 6 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 2 osutatud ühiste andmenõuete vorming ja koodid taotluste ja otsuste korral nõutava teabe vahetamiseks ja säilitamiseks on sätestatud A lisas.

2.  Tolliseadustiku artikli 6 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 2 osutatud ühiste andmenõuete vorming ja koodid deklaratsioonide, teatiste ja tollistaatust tõendavate dokumentide korral nõutava teabe vahetamiseks ja säilitamiseks on sätestatud B lisas.

▼C1

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata kuni STI-süsteemi ja süsteemi „Järelevalve 2” ajakohastamise esimese etapi kasutuselevõtu kuupäevani A lisa koode ja vorminguid ning kasutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/341 ( 2 ) lisades 2–5 sätestatud koode ja vorminguid.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata kuni volitatud ettevõtja süsteemi ajakohastamise kuupäevani A lisa koode ja vorminguid ning kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/341 lisades 6–7 sätestatud koode ja vorminguid.

Erandina käesoleva artikli lõikest 2 on B lisas sätestatud vormingud ja koodid kuni delegeeritud määruse (EL) 2016/341 1. lisas sätestatud asjakohaste IT-süsteemide kasutuselevõtu või ajakohastamise kuupäevadeni liikmesriikide jaoks vabatahtlikud.

Kuni delegeeritud määruse (EL) 2016/341 1. lisas sätestatud asjakohaste IT-süsteemide kasutuselevõtu või ajakohastamise kuupäevadeni kasutatakse deklaratsioonide, teatiste ja tollistaatust tõendavate dokumentide korral nõutavaid vorminguid ja koode delegeeritud määruse (EL) 2016/341 9. lisas sätestatud andmenõuete kohaselt.

Kuni komisjoni rakendusotsuse 2014/255/EL ( 3 ) lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu ja liikmesriikide impordisüsteemide ajakohastamise vastavate kuupäevadeni tagavad liikmesriigid, et kauba esitamise teadete koodid ja vormingud võimaldavad esitada kaupa tollile vastavalt tolliseadustiku artiklile 139.

▼B

4.  Kuni liidu tolliseadustiku kohaste tolli otsuste süsteemi kasutuselevõtmise kuupäevani on järgmiste taotluste ja lubade suhtes lisas A sätestatud vormingud ja koodid liikmesriikide jaoks vabatahtlikud:

a) kauba tolliväärtuse osaks olevate summade kindlaksmääramise lihtsustamisega seotud taotlused ja load;

b) üldtagatistega seotud taotlused ja load;

c) tasumise edasilükkamise taotlused ja load;

d) tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise rajatiste pidamise taotlused ja load;

e) regulaarlaevaliini käitamise taotlused ja load;

f) volitatud väljastaja taotlused ja load;

g) lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise taotlused ja load;

h) keskse tollivormistuse taotlused ja load;

i) taotlused ja load tollideklaratsiooni tegemiseks deklarandi arvestuskande vormis;

j) enesehindamise taotlused ja load;

k) volitatud banaanikaaluja staatuse taotlused ja load;

l) seestöötlemise kasutamise taotlused ja load;

m) välistöötlemise kasutamise taotlused ja load;

n) lõppkasutuse kasutamise taotlused ja load;

o) ajutise impordi kasutamise taotlused ja load;

p) taotlused ja load ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil;

q) TIR-vedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlused ja load;

r) liidu transiitvedude volitatud kaubasaatja staatuse taotlused ja load;

s) liidu transiitvedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlused ja load;

t) eriliste tõkendite kasutamise taotlused ja load;

u) vähendatud andmestuga transiidideklaratsiooni kasutamise taotlused ja load;

v) elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise taotlused ja load.

Kui liikmesriigid ei kasuta üleminekuperioodil teatavaid koode või vorminguid, tagavad nad, et kasutavad tõhusaid menetlusi, mis võimaldavad neil kontrollida, et asjaomase loa andmise tingimused on täidetud.

Artikkel 3

Elektrooniliste süsteemide turvalisus

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaseid elektroonilisi süsteeme välja töötavad, hooldavad ja kasutavad liikmesriigid kehtestavad ja säilitavad piisavad turvameetmed eri süsteemide tõhusaks, usaldusväärseks ja turvaliseks toimimiseks. Nad tagavad ka, et on kehtestatud meetmed andmete allika kontrollimiseks ja andmete kaitsmiseks loata kasutamise, kadumise, muutmise või hävitamise eest.

2.  Kõik andmete sisestused, muudatused ja kustutused registreeritakse koos andmetega sellise töötlemise põhjuse, täpse aja ja andmeid töödelnud isiku kohta.

3.  Liikmesriigid teavitavad üksteist, komisjoni ja vajaduse korral asjaomast ettevõtjat kõigist elektroonilise süsteemi tegelikest või oletatavatest turvanõuete rikkumistest.

Artikkel 4

Andmete säilitamine

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

Kõiki asjaomase elektroonilise süsteemi kontrollitud andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast nende andmete õigsuse kontrollimise aasta lõppu, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Elektrooniliste süsteemide kättesaadavus

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Komisjon ja liikmesriigid sõlmivad koostöökokkulepped, milles on sätestatud elektrooniliste süsteemide kättesaadavuse ja jõudluse, samuti talitluspidevuse praktilised nõuded.

2.  Lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetes sätestatakse eelkõige asjakohane reageerimisaeg vastavas elektroonilises süsteemis teabe vahetamisel ja töötlemisel.

3.  Elektroonilisi süsteeme hoitakse pidevalt kättesaadavatena. See kohustus ei kehti siiski järgmistel juhtudel:

a) elektrooniliste süsteemide kasutamisega seotud erijuhtudel, mis on sätestatud lõikes 1 osutatud koostöökokkulepetes, või riigi tasandil, kui kõnealused kokkulepped puuduvad;

b) vääramatu jõu korral.



2. alajagu

Isikute registreerimine

Artikkel 6

Pädev tolliasutus

(tolliseadustiku artikkel 9)

Registreerimise eest vastutavad liikmesriikide poolt määratud tolliasutused. Liikmesriigid edastavad nende asutuste nime ja aadressi komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe Internetis.

Artikkel 7

EORI-numbriga seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikkel 16)

1.  EORI-numbriga seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt selleks loodud elektroonilist süsteemi (EORI-süsteem).

Kui määratakse uus EORI-number või kui säilitatud andmetesse tehakse muudatusi võrreldes väljaantud registreeringutega, teeb teabe kõnealuse süsteemi kaudu kättesaadavaks pädev tolliasutus.

2.  Igale isikule antakse ainult üks EORI-number.

3.  EORI-süsteemis säilitatud teabe vorming ja koodid on sätestatud lisas 12-01.

4.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata kuni keskse EORI-süsteemi ajakohastamise kuupäevani lisas 12-01 sätestatud vorminguid ja koode.

Kuni keskse EORI-süsteemi ajakohastamise kuupäevani on ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ühiste andmenõuete koodid sätestatud [Commission Delegated Regulation (EU) 2015/2446 establishing transitional rules for certain provisions of Regulation (EU) No 952/2013 of the European Parliament and of the Council of 9 October 2013 laying down the Union Customs Code where the relevant electronic systems are not yet operational] 9. lisas.

5.  Kui liikmesriigid koguvad lisa 12-01 punktis 4 loetletud teavet, tagavad nad, et kasutatakse lisas 12-01 sätestatud koode.



2. jagu

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvad otsused



1. alajagu

Tolli tehtud otsused

Artikkel 8

Isikute ärakuulamise üldine kord

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 6)

1.  Tolliseadustiku artikli 22 lõike 6 esimeses lõigus osutatud teates peab:

a) sisalduma viide dokumentidele ja teabele, mille alusel toll kavatseb oma otsuse teha;

b) olema märgitud ajavahemik, mille jooksul asjaomane isik peab väljendama oma seisukohta; ajavahemik algab kuupäevaga, mil see isik kõnealuse teate kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks;

c) sisalduma viide asjaomase isiku õigusele saada kooskõlas kohaldatavate sätetega juurdepääs punktis a osutatud dokumentidele ja teabele.

2.  Kui asjaomane isik väljendab oma seisukohta enne lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku lõppu, võib toll teha otsuse, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik väljendab samaaegselt kavatsust väljendada ettenähtud ajavahemiku jooksul täiendavalt oma seisukohta.

Artikkel 9

Isikute ärakuulamise erikord

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 6)

1.  Toll võib tolliseadustiku artikli 22 lõike 6 esimeses lõigus osutatud teate edastada andmete õigsuse kontrollimise või kontrollimenetluse osana, kui ta kavatseb teha otsuse mõnel järgmisel alusel:

a) kauba tollile esitamisele järgnenud andmete õigsuse kontrollimise tulemused;

b) tolliseadustiku artiklis 191 osutatud tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise tulemused;

c) tolliseadustiku artiklis 48 osutatud vabastusjärgse kontrolli tulemused, kui kaup on veel tollijärelevalve all;

d) liidu kauba tollistaatuse tõendi õigsuse kontrollimise tulemused või vajaduse korral sellise tõendi registreerimise taotluse või kinnitamise õigsuse kontrollimise tulemused;

e) päritolutõendi väljaandmine tolli poolt;

f) sellise kauba kontrollimise tulemused, mille kohta ei ole esitatud ülddeklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni ega tollideklaratsiooni.

2.  Kui lõike 1 kohane teade on edastatud, võib asjaomane isik:

a) viivitamata väljendada oma seisukohta samade vahendite abil, mida delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 9 kohaselt on kasutatud teate korral, või

b) nõuda teadet artikli 8 kohaselt, välja arvatud lõike 1 punktis f osutatud juhtudel.

Toll teavitab asjaomast isikut neist kahest võimalusest.

3.  Kui toll teeb asjaomast isikut negatiivselt mõjutava otsuse, peab ta registreerima, kas see isik väljendas oma seisukohta lõike 2 punkti a kohaselt.



2. alajagu

Taotluse alusel tehtud otsused

Artikkel 10

Otsustega seotud elektroonilised süsteemid

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Rohkem kui üht liikmesriiki mõjutada võivate taotluste ja otsustega ning mis tahes järgnevate, algset taotlust või otsust mõjutada võivate sündmustega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi.

Pädev tolliasutus teeb teabe kõnealuse süsteemi kaudu viivitamata ja mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast selle saamist kättesaadavaks.

2.  Rohkem kui üht liikmesriiki mõjutada võivate taotluste ja otsustega seotud teabe vahetamiseks kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide omavahelise kokkuleppega loodud ELi kauplejate ühtlustatud liidest.

3.  Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohaste tolli otsuste süsteemi kasutuselevõtmise kuupäevast.

Artikkel 11

Taotluste vastuvõtmiseks määratud tolliasutus

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik)

Liikmesriigid edastavad komisjonile nimekirja tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud, taotluste vastuvõtmiseks määratud tolliasutustest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka kõigist edasistest nimekirja muudatustest.

Artikkel 12

Taotluse aktsepteerimine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 2)

1.  Kui tolliasutus aktsepteerib delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 11 lõike 1 kohaselt taotluse, on taotluse aktsepteerimise kuupäevaks päev, mil toll on kogu tolliseadustiku artikli 22 teise lõigu kohaselt nõutava teabe kätte saanud.

2.  Kui toll teeb kindlaks, et taotluses ei ole kogu nõutavat teavet, palub ta taotlejal esitada asjakohase teabe mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

Kui taotleja ei esita tolli nõutud teavet nende poolt sel eesmärgil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, ei aktsepteerita taotlust ja taotlejat teavitatakse sellest.

3.  Kui taotleja ei saa mingit teadet selle kohta, kas taotlus on aktsepteeritud või ei, loetakse kõnealune taotlus aktsepteerituks. Aktsepteerimise kuupäev on taotluse esitamise kuupäev või, juhul kui taotleja esitas vastavalt lõikele 2 tolli nõudmisel täiendavat teavet, viimaste andmete esitamise kuupäev.

Artikkel 13

Otsustega seotud teabe säilitamine

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

Otsustuspädev tolliasutus säilitab vähemalt kolm aastat pärast otsuse kehtivusaja lõppu kõik andmed ja kogu täiendava teabe, millele otsust tehes tugineti.

Artikkel 14

Tolliasutuste vaheline konsulteerimine

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Kui otsustuspädeval tolliasutusel on vaja soodsa otsuse tegemiseks vajalike tingimuste ja kriteeriumide täitmise üle konsulteerida mõne muu liikmesriigi tolliasutusega, tehakse seda asjaomase otsusega ettenähtud ajavahemiku jooksul. Otsustuspädev tolliasutus määrab kindlaks konsulteerimise tähtaja, mis algab kuupäevast, mil kõnealune tolliasutus edastab teate tingimuste ja kriteeriumide kohta, mida konsulteeritav tolliasutus peab kontrollima.

Kui konsulteeritud tolliasutus teeb esimeses lõigus osutatud kontrollimise põhjal kindlaks, et taotleja ei täida üht või mitut soodsa otsuse tegemiseks vajalikku tingimust või kriteeriumi, edastatakse nõuetekohaselt dokumenteeritud ja põhjendatud tulemused otsustuspädevale tolliasutusele.

2.  Otsustuspädev tolliasutus võib lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtaega pikendada igal järgneval juhul:

a) kui konsulteeritav asutus palub kontrolli jaoks rohkem aega selle teostamisviisi tõttu;

b) kui taotleja teeb lõikes 1 osutatud tingimuste ja kriteeriumide täitmise tagamiseks kohandusi ning annab neist teada otsustuspädevale tolliasutusele, kes omakorda teavitab sellest konsulteeritavat tolliasutust.

3.  Kui konsulteeritav tolliasutus ei vasta lõigete 1 ja 2 kohaselt konsulteerimiseks ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse konsulteerimise all olnud tingimused ja kriteeriumid täidetuks.

4.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud konsulteerimismenetlust võib kasutada ka otsuse ümberhindamise ja järelevalve korral.

Artikkel 15

Soodsa otsuse tühistamine

(tolliseadustiku artikkel 28)

Otsustuspädev tolliasutus tühistab delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 16 lõike 1 kohaselt peatatud otsuse artikli 16 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel, kui otsuse saaja ei suuda ettenähtud aja jooksul võtta otsuse suhtes sätestatud tingimuste täitmiseks vajalikke meetmeid või täita selle otsuse põhjal seatud kohustusi.



3. alajagu

Siduva informatsiooniga seotud otsused

Artikkel 16

Siduva informatsiooniga seotud otsuse taotlus

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

1.  Kui taotlus siduva informatsiooniga seotud otsuse tegemiseks esitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 19 lõike 1 kohaselt muus kui taotleja tegevuskoha liikmesriigis, teavitab tolliasutus, kellele taotlus esitati, taotleja tegevuskoha liikmesriigi tolliasutust seitsme päeva jooksul alates taotluse aktsepteerimise kuupäevast.

Kui teate saanud tolliasutuse käsutuses on mis tahes teavet, mida ta peab taotluse menetlemisel oluliseks, edastab ta selle teabe taotluse saanud tolliasutusele võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates teate saamise kuupäevast.

2.  Siduva tariifiinformatsiooniga (STI) seotud otsuse taotlus hõlmab ainult kaupa, millel on sarnased omadused ja millevahelised erinevused ei ole nende klassifitseerimise seisukohalt olulised.

3.  Siduva päritoluinformatsiooniga (SPI) seotud otsus hõlmab ainult üht kaubaliiki ja üht päritoluga määramisega seotud asjaolude kogumit.

4.  Selleks et tagada vastavus tolliseadustiku artikli 33 lõike 1 teise lõigu punktis a seoses STI-otsuse taotlusega sätestatud nõudele, võrdleb ja analüüsib delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 19 lõikes 1 osutatud tolliasutus käesoleva määruse artiklis 21 osutatud elektroonilises süsteemis andmeid ja registreerib kõnealuse tegevuse.

Artikkel 17

Kooskõla kehtivate STI-otsustega

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

Otsustuspädev tolliasutus võrdleb ja analüüsib artiklis 21 osutatud elektroonilises süsteemis andmeid ja registreerib kõnealuse tegevuse, tagamaks et STI-otsus, mille ta kavatseb teha, oleks kooskõlas juba tehtud STI-otsustega.

Artikkel 18

SPI-otsuste teatavakstegemine

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 3)

1.  Kui otsustuspädev tolliasutus teeb SPI-otsuse taotlejale teatavaks mõne muu vahendi kui elektroonilise andmetöötlusvahendi abil, kasutab ta selleks lisas 12-02 sätestatud vormi.

2.  Kui otsustuspädev tolliasutus teeb SPI-otsuse taotlejale teatavaks elektroonilise andmetöötlusvahendi abil, peab seda otsust olema võimalik välja printida lisas 12-02 sätestatud vormingus.

Artikkel 19

SPI-otsustega seotud andmete vahetamine

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

1.  Toll esitab kord kvartalis SPI-otsuste olulised üksikasjad komisjonile.

2.  Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud üksikasjad kättesaadavaks kõigi liikmesriikide tolliasutustele.

Artikkel 20

STI-otsuste seiramine

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

▼C2

Kui STI-otsuse saaja on täitnud või tema eest on täidetud tolliformaalsused STI-otsusega hõlmatud kauba suhtes, tehakse selle kohta märge tollideklaratsiooni, märkides sinna STI-otsuse viitenumbri.

▼B

Artikkel 21

STI-ga seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1 ja artikli 23 lõige 5)

1.  STI-ga seotud taotluste ja otsustega või mis tahes järgnevate, algset taotlust või otsust mõjutada võivate sündmustega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi.

Pädev tolliasutus teeb teabe kõnealuse süsteemi kaudu viivitamata ja mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast selle saamist kättesaadavaks.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud teabele:

a) hõlmab käesoleva määruse artiklis 55 osutatud järelevalve andmeid, mis on asjakohased STI-otsuste kasutamise seiramisel;

b) teavitab taotluse saanud ja STI-otsuse teinud tolliasutus lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu sellest, kas on antud aeg STI-otsuse pikendatud kasutamiseks, näidates ära pikendatud kasutamise lõpptähtaja ja kõnealuse perioodiga hõlmatud kauba koguse.

3.  Komisjon esitab lõike 2 punktis a osutatud järelevalve tulemused korrapäraselt liikmesriikidele, et toetada tolliasutuste teostatavat järelevalvet STI-st tulenevate kohustuste täitmise üle.

4.  STI-ga seotud taotluste ja otsustega seotud teabe vahetamiseks kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide omavahelise kokkuleppega loodud ELi kauplejate ühtlustatud liidest.

5.  STI-otsuse taotlust menetledes märgib toll lõikes 1 osutatud süsteemi, millises järgus taotlus on.

6.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutavad liikmesriigid kuni kõnealuses lõikes osutatud süsteemi ajakohastamise kuupäevani kooskõlas rakendusotsuse 2014/255/EL lisaga komisjoni keskandmebaasi, mis on loodud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 ( 4 ) artikli 8 lõike 3 artikli kohaselt.

7.  Kuni käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi ja käesoleva määruse artiklis 56 osutatud süsteemi ajakohastamise esimese etapi kasutuselevõtu kuupäevani jälgib toll tolliseadustiku artiklite 46 ja 48 kohaste tollikontrollide ja vabastusjärgsete kontrollide tegemisel STI-otsuste kasutamist. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 ei ole komisjon kuni kõnealuse kasutuselevõtu kuupäevani kohustatud liikmesriike lõike 2 punktis a osutatud jälgimise tulemustest teavitama.

Artikkel 22

Siduva informatsiooniga seotud otsuse pikendatud kasutamine

(tolliseadustiku artikli 34 lõige 9)

1.  Kui toll otsustab pikendada kasutamisaega vastavalt tolliseadustiku artikli 34 lõike 9 kolmandale lõigule, peab ta märkima asjaomase otsuse pikendatud kasutusaja lõppkuupäeva.

2.  Kui toll otsustab anda pikendatud kasutamisaega vastavalt tolliseadustiku artikli 34 lõike 9 kolmandale lõigule, märgib ta lisaks lõikes 1 osutatud kuupäevale kauba koguse, mida võib pikendatud kasutamisaja jooksul tollivormistusele suunata.

Pikendatud kasutusajaga otsuse kasutamine tuleb lõpetada niipea, kui need kogused on saavutatud.

Artiklis 55 osutatud järelevalvele põhjal teavitab komisjon liikmesriike niipea, kui need kogused on saavutatud.

Artikkel 23

Nõuetekohase ja ühtlustatud tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise tagamise meetmed

(tolliseadustiku artikli 34 lõige 10)

1.  Komisjon teatab tolliasutustele viivitamatult tolliseadustiku artikli 34 lõike 10 punkti a kohastest STI- ja SPI-otsuste tegemise peatamistest, kui:

a) komisjon on tuvastanud mittenõuetekohased või ühtlustamata otsused;

b) tolliasutused on esitanud komisjonile juhtumid, mil nad ei suutnud maksimaalselt 90 päeva jooksul lahendada oma eriarvamusi nõuetekohase ja ühtlustatud tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise osas.

Punkti a või b kohase kauba suhtes ei tehta ühtki siduva informatsiooniga seotud otsust alates kuupäevast, mil komisjon teatas tolliasutustele peatamisest, kuni ajani, mil tagatakse nõuetekohane ja ühtlustatud tariifne klassifitseerimine või päritolu määramine.

2.  Nõuetekohase ja ühtlustatud tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise üle konsulteeritakse liidu tasandil esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 120 päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest komisjonilt.

3.  Komisjon teavitab tolliasutusi niipea, kui peatamine on tühistatud.

4.  Lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel loetakse SPI-otsused ühtlustamatuks, kui neis antakse erinev päritolustaatus kaupadele, mis:

a) kuuluvad sama tariifirubriigi alla ja mille päritolu määrati samade päritolureeglite alusel ja

b) on saadud identsetes tingimustes sama tootmisprotsessi ja eelkõige päritolustaatuse olemasolu või puudumise seisukohalt ühesuguseid materjale kasutades.



3. jagu

Volitatud ettevõtja

Artikkel 24

Nõuetele vastavus

(tolliseadustiku artikli 39 punkt a)

1.  Kui taotleja on füüsiline isik, loetakse tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteerium täidetuks, kui taotleja, ja vajaduse korral taotleja tolliküsimuste eest vastutav töötaja, ei ole kolme viimase aasta jooksul oluliselt ega korduvalt rikkunud tollialaseid õigusakte ja maksueeskirju ning registreeritud ei ole ühtki tema majandustegevusega seotud rasket kuritegu.

Kui taotleja ei ole füüsiline isik, loetakse tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteerium täidetuks, kui ükski järgnevalt nimetatud isik ei ole kolme viimase aasta jooksul oluliselt ega korduvalt rikkunud tollialaseid õigusakte ja maksueeskirju ning registreeritud ei ole ühtki tema majandustegevusega seotud rasket kuritegu:

a) taotleja;

b) taotleja eest vastutav või tema juhtimist kontrolliv isik;

c) taotleja tolliküsimuste eest vastutav töötaja.

2.  Tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumi võib täidetuks lugeda ka siis, kui otsustuspädev tolliasutus peab rikkumist võrreldes tehingute arvu ja mahuga vähetähtsaks ning tal ei ole põhjust taotleja heas usus kahelda.

3.  Kui lõike 1 punktis b osutatud isiku tegevus- või elukoht on kolmandas riigis, hindab otsustuspädev tolliasutus tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile vastavust talle kättesaadavate andmete ja teabe põhjal.

4.  Kui taotleja alustas tegevust vähem kui kolme aasta eest, hindab otsustuspädev tolliasutus tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile vastavust talle kättesaadavate andmete ja teabe põhjal.

Artikkel 25

Rahuldav äri- ja veoandmete haldamise süsteem

(tolliseadustiku artikli 39 punkt b)

1.  Tolliseadustiku artikli 39 punktis b sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) taotleja peab raamatupidamissüsteemi, mis on kooskõlas selle liikmesriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest;

b) taotleja poolt tolliandmete kohta peetav arvestus on integreeritud taotleja raamatupidamissüsteemi või võimaldab teabe ristkontrolli raamatupidamissüsteemiga;

c) taotleja võimaldab tollile füüsilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ja vajaduse korral oma äri- ja veoandmetele;

d) taotleja võimaldab tollile elektroonilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ja vajaduse korral oma äri- ja veoandmetele, kui need süsteemid või arvestused on elektroonilised;

e) taotlejal on logistiline süsteem, mis identifitseerib kauba liidu kaubana või liiduvälise kaubana ja näitab vajaduse korral ära selle asukoha;

f) taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mis suudab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid;

g) vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda kaubanduspoliitika meetmete või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade käsitlemiseks;

h) taotleja on kehtestanud rahuldava andmete ja teabe arhiveerimise ning andmete kaotsimineku ärahoidmise korra;

i) taotleja tagab, et asjakohased töötajaid on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitatakse;

j) taotleja on kehtestanud asjakohased turvameetmed oma arvutisüsteemi kaitsmiseks loata juurdepääsu eest ja dokumentide turvamiseks;

k) vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja ekspordilitsentside käitlemiseks, kaasa arvatud meetmed, mille abil eristatakse keeldude või piirangutega hõlmatud kaupa muust kaubast, ning meetmed nende keeldude või piirangute järgimise tagamiseks.

2.  Kui taotleja soovib saada ainult tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punkti b kohast volitatud ettevõtja luba turvalisuse ja julgeoleku kohta (AEOS), siis lõike 1 punktis e sätestatud nõuet ei kohaldata.

Artikkel 26

Maksevõime

(tolliseadustiku artikli 39 punkt c)

1.  Tolliseadustiku artikli 39 punktis c sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:

a) taotleja suhtes ei kohaldata pankrotimenetlust;

b) kolme viimase aasta jooksul enne taotluse esitamist on taotleja täitnud oma rahalised kohustused seoses tollimaksu ning kõikide muude lõivude, maksude ja tasudega, mida kogutakse kaubalt või seoses kauba impordi või ekspordiga;

c) taotleja näitab taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta kohta kättesaadavate andmete ja teabe põhjal, et tal on piisavalt finantssuutlikkust oma kohustuste täitmiseks, võttes arvesse tema äritegevuse liiki ja mahtu, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, v.a juhul, kui seda on võimalik katta.

2.  Kui taotleja alustas tegevust vähem kui kolme aasta eest, tuleb tema maksevõimet, millele on osutatud tolliseadustiku artikli 39 punktis c, kontrollida kättesaadavate andmete ja teabe põhjal.

Artikkel 27

Praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon

(tolliseadustiku artikli 39 punkt d)

1.  Tolliseadustiku artikli 39 punktis d sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a) taotleja või taotleja tolliküsimuste eest vastutav isik vastab ühele järgmistest praktilistest pädevusstandarditest:

i) vähemalt kolmeaastane tõendatud praktiline kogemus tolliküsimustes;

ii) Euroopa standardiorganisatsiooni vastuvõetud tollialane kvaliteedistandard;

b) taotleja või taotleja tolliküsimuste eest vastutav isik on edukalt lõpetanud koolituse, mis hõlmab tollialaseid õigusakte määral, mis on tema tolliga seotud tegevuseks sobiv ja vajalik ja mille on korraldanud:

i) mõne liikmesriigi toll;

ii) liikmesriigi tolli või täiendkoolituse eest vastutava asutuse poolt sellise kvalifikatsiooni andmiseks tunnustatud haridusasutus;

iii) liikmesriigi tolli poolt sellise kvalifikatsiooni andmiseks tunnustatud või liidus akrediteeritud kutseliit või -organisatsioon.

2.  Kui taotleja tolliküsimuste eest vastutava isikuga on sõlmitud leping, loetakse tolliseadustiku artikli 39 punktis d sätestatud kriteerium täidetuks, kui see isik on tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punktis a (AEOC).

Artikkel 28

Turvalisus- ja julgeolekustandardid

(tolliseadustiku artikli 39 punkt e)

1.  Tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) AEOS-loaga seotud tehinguteks kasutatavad hooned kaitsevad ebaseadusliku sissetungi eest ja on ehitatud materjalidest, mis takistavad ebaseaduslikku sisenemist;

b) kasutusel on asjakohased meetmed, et vältida loata juurdepääsu büroodesse, veoaladele, laadimiskaidele ja lastialadele ja muudele asjaomastele kohtadele;

c) on võetud kaubakäitlemismeetmeid, mis hõlmavad kaitset kauba loata sissetoomise või vahetamise, väärkasutuse ning kaubasaadetiste omavolilise avamise eest;

d) taotleja on võtnud meetmeid, mis võimaldavad selgelt identifitseerida tema äripartnereid ja tagada sobivate lepingutingimuste või muude taotleja ärimudeliga kooskõlas olevate sobivate meetmete abil, et need äripartnerid tagavad rahvusvahelise tarneahela endapoolse osa turvalisuse;

e) taotleja teeb korrapäraselt ja siis, kui olukord seda nõuab, tulevaste turvalisuse seisukohalt tundlikel ametikohtadel töötajate turvakontrolle ja parajasti sellistel ametikohtadel olevate töötajate taustauuringuid riikliku õigusega lubatud ulatuses;

f) taotleja kohaldab kõigi lepinguliste väliste teenuseosutajate suhtes asjakohaseid turvamenetlusi;

g) taotleja tagab, et turvaküsimuste eest vastutav personal osaleb korrapäraselt neid küsimusi käsitlevates teadlikkuse suurendamise programmides;

h) taotleja on määranud kontaktisiku, kelle pädevuses on julgeoleku- ja turvalisusküsimused.

2.  Kui taotleja on mõne rahvusvahelise konventsiooni või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni rahvusvahelise standardi või Euroopa standardiorgani Euroopa standardi põhjal väljaantud turvalisus- ja julgeolekusertifikaadi omanik, võetakse neid sertifikaate arvesse tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel.

Kriteeriumid loetakse täidetuks määral, mille puhul on kindlaks tehtud, et kõnealuse sertifikaadi väljaandmise kriteeriumid on identsed või samaväärsed tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud kriteeriumidega.

Kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotleja on mõne sellise kolmanda riigi poolt väljaantud turvalisus- ja julgeolekusertifikaadi omanik, kellega liidul on sõlmitud kokkulepe, milles on sätestatud kõnealuse sertifikaadi tunnustamine.

3.  Kui taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 ( 5 ) artiklis 3 määratletud kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja ja vastab komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 ( 6 ) sätestatud tingimustele, loetakse lõikes 1 esitatud kriteeriumid täidetuks nende kohtade ja tehingute suhtes, mille kohta taotleja on saanud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse määral, mil kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse andmise kriteeriumid on identsed või samaväärsed tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud kriteeriumidega.

Artikkel 29

Kriteeriumide kontrollimine

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Tolliseadustiku artikli 39 punktides b ja e sätestatud kriteeriumide kontrollimiseks tagab otsustuspädev tolliasutus, et kohapealsed kontrollid tehakse kõigis taotleja tollialase tegevusega seotud rajatistes.

Kui taotlejal on selliseid rajatisi palju ja otsuse tegemiseks kohaldatav tähtaeg ei võimalda kõiki neid kohti kontrollida, võib toll otsustada kontrollida ainult representatiivset osa neist rajatistest, kui ollakse veendunud, et taotleja kohaldab kõigi oma rajatiste suhtes samasid turvalisus- ja julgeolekustandardeid ning kohaldab kõigis oma rajatistes arvestuse pidamise suhtes samasid ühtseid nõudeid ja menetlusi.

2.  Otsustuspädevad tolliasutused võivad liidu õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste ja auditite tulemusi arvesse võtta määral, mil need on asjakohased tolliseadustiku artiklis 39 osutatud kriteeriumide kontrollimiseks.

3.  Selleks et kontrollida, kas tolliseadustiku artikli 39 punktides b, c ja e sätestatud kriteeriumid on täidetud, võib toll arvesse võtta taotleja esitatud ekspertide järeldusi, kui järeldused koostanud ekspert ei ole taotlejaga seotud käesoleva määruse artikli 127 tähenduses.

4.  Tolliseadustiku artiklis 39 sätestatud kriteeriumide täitmise kontrollimisel võtab toll nõuetekohaselt arvesse ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate iseärasusi.

5.  Tolliseadustiku artiklis 39 sätestatud kriteeriumide kontrollimise ja selle tulemused dokumenteerib otsustuspädev tolliasutus.

Artikkel 30

Volitatud ettevõtja staatusega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Volitatud ettevõtja (AEO) loa taotlustega ja AEO-lubade andmisega ning mis tahes järgnevate, algset taotlust või otsust mõjutada võivate sündmustega või toimingutega, nagu tühistamine, peatamine, kehtetuks tunnistamine või muutmine, või mis tahes järelevalve või ümberhindamise tulemustega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi. Pädev tolliasutus teeb teabe selle süsteemi kaudu kättesaadavaks viivitamata ja mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul.

AEO-lubadega seotud taotluste ja otsustega seotud teabe vahetamiseks kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide omavahelise kokkuleppega loodud ELi kauplejate ühtlustatud liidest.

2.  Vajaduse korral ja eelkõige siis, kui volitatud ettevõtja staatus on muude liidu õigusaktide kohaste heakskiitmiste, lubade või hõlbustuste aluseks, võib pädev tolliasutus asjaomasele tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavale riiklikule ametiasutusele võimaldada juurdepääsu lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile. Juurdepääs on seotud järgmise teabega:

a) AEOS-load, sh loa omaniku nimi, ja vajaduse korral loa muutmine või kehtetuks tunnistamine või volitatud ettevõtja staatuse peatamine ja selle põhjused;

b) AEOS-lubade mis tahes ümberhindamine ja selle tulemused.

Asjaomast teavet käsitlevad tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavad riiklikud ametiasutused kasutavad seda üksnes asjakohaste kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja programmide tarbeks ning rakendavad selle teabe turvalisuse tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutavad liikmesriigid kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud volitatud ettevõtja süsteemi ajakohastamise kuupäevani kõnealust süsteemi, mis on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 14x.

Artikkel 31

Tolliasutuste vaheline konsulteerimismenetlus ja teabevahetus

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Otsustuspädev tolliasutus võib konsulteerida muude liikmesriikide tolliasutustega, kelle pädevusse kuulub koht, kus vajalikku teavet hoitakse või kus tuleb teha kontrolle tolliseadustiku artiklis 39 osutatud ühe või mitme kriteeriumi kontrollimiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud konsulteerimine on kohustuslik, kui:

a) volitatud ettevõtja staatuse taotlus on esitatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 12 lõikega 1 selle koha tolliasutusele, kus taotleja tollialast keskset raamatupidamisarvestust peetakse või kus see on kättesaadav;

b) volitatud ettevõtja staatuse taotlus on esitatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 27 selle liikmesriigi tolliasutusele, kus on taotleja püsiv tegevuskoht ja kus hoitakse teavet tema põhilise logistilise juhtimistegevuse kohta liidus või kus see on kättesaadav;

c) volitatud ettevõtja staatuse taotluse seisukohalt oluline osa arvestusest ja dokumentidest hoitakse muus liikmesriigis kui see, kus asub otsustuspädev tolliasutus;

d) volitatud ettevõtja staatuse taotleja peab ladustamisrajatist või teostab tollialast tegevust muus liikmesriigis kui see, kus asub pädev tolliasutus.

3.  Erandina käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 esimese lõigu teises lauses sätestatud tähtajast viivad tolliasutused konsulteerimise lõpule 80 päeva jooksul alates kuupäevast, mil otsustuspädev tolliasutus edastab teate tingimuste ja kriteeriumide kohta, mida konsulteeritav tolliasutus peab kontrollima.

4.  Kui muu liikmesriigi tolliasutusel on volitatud ettevõtja staatuse andmise seisukohalt olulist teavet, esitab ta selle otsustuspädevale tolliasutusele 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil taotlus käesoleva määruse artiklis 30 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu esitati.

Artikkel 32

Taotluse tagasilükkamine

(tolliseadustiku artikkel 22)

Volitatud ettevõtja staatuse taotluse tagasilükkamine ei mõjuta taotleja suhtes kooskõlas tollialaste õigusaktidega tehtud kehtivaid soodsaid otsuseid, välja arvatud juhul, kui selliste soodsate otsuste tegemine põhines mõne volitatud ettevõtja kriteeriumi täitmisel, mille täitmine volitatud ettevõtja staatuse taotluse kontrollimisel kinnitust ei leidnud.

Artikkel 33

Mõlemat liiki lubade kombinatsioon

(tolliseadustiku artikli 38 lõige 3)

Kui taotlejal on õigus saada nii AEOC- kui ka AEOS-luba, väljastab otsustuspädev tolliasutus ühe kombineeritud loa.

Artikkel 34

Loa kehtetuks tunnistamine

(tolliseadustiku artikkel 28)

1.  AEO-loa kehtetuks tunnistamine ei mõjuta sama taotleja suhtes tehtud soodsaid otsuseid, välja arvatud juhul, kui volitatud ettevõtja staatus oli selle soodsa otsuse tingimuseks või kui see otsus põhines tolliseadustiku artiklis 39 osutatud kriteeriumil, mis ei ole enam täidetud.

2.  Loa omaniku suhtes tehtud soodsa otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine ei mõjuta automaatselt selle isiku AEO-luba.

3.  Kui üks isik on nii tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja kui ka turvalisuse ja julgeoleku loaga volitatud ettevõtja ja tolliseadustiku artikli 39 punktis d sätestatud tingimuste täitmatajätmise tõttu kohaldatakse tolliseadustiku artiklit 28 või käesoleva määruse artiklit 15, tunnistatakse AEOC-luba kehtetuks ja AEOS-loaga volitatud ettevõtja staatus jääb kehtima.

Kui üks isik on nii turvalisuse ja julgeoleku loaga volitatud ettevõtja kui ka tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja ja tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud tingimuste täitmatajätmise tõttu kohaldatakse tolliseadustiku artiklit 28 või käesoleva määruse artiklit 15, tunnistatakse AEOS-luba kehtetuks ja AEOC-loaga volitatud ettevõtja staatus jääb kehtima.

Artikkel 35

Järelevalve

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

1.  Liikmesriikide tolliasutused teavitavad pädevat tolliasutust viivitamata kõigist pärast volitatud ettevõtja staatuse andmist esilekerkinud teguritest, mis võivad mõjutada loa jätkuvat kehtimist või sisu.

2.  Pädev tolliasutus teeb kogu oma käsutuses oleva olulise teabe kättesaadavaks muude selliste liikmesriikide tolliasutustele, kus volitatud ettevõtja teostab tolliga seotud tegevusi.

3.  Kui tolliasutus tunnistab kehtetuks volitatud ettevõtja staatusel põhinenud soodsa otsuse, teavitab ta sellest staatuse andnud tolliasutust.

4.  Kui AEOS-loaga volitatud ettevõtja on määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 3 määratletud kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja ja vastab komisjoni määruses (EL) nr 185/2010 sätestatud tingimustele, teeb pädev tolliasutus asjaomasele tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavale riiklikule ametiasutusele viivitamata kättesaadavaks järgmise tema käsutuses oleva, volitatud ettevõtja staatusega seotud minimaalse teabe:

a) AEOS-loaga volitatud ettevõtja loa andmine, sh loa omaniku nimi, ja vajaduse korral loa muutmine või kehtetuks tunnistamine või volitatud ettevõtja staatuse peatamine ja selle põhjused;

b) teave selle kohta, kas tolliasutus külastas asjaomast konkreetset kohta, viimase külastuse kuupäev, kas külastus toimus seoses loamenetluse, ümberhindamise või järelevalvega;

c) AEOS-loaga volitatud ettevõtja staatuse mis tahes ümberhindamine ja selle tulemused.

Riikide tolliasutused kehtestavad kokkuleppel asjaomase tsiviillennundusjulgestuse eest vastutava riikliku ametiasutusega mis tahes sellise teabe vahetamise üksikasjaliku korra, mis ei ole hõlmatud käesoleva määruse artiklis 30 osutatud elektroonilise süsteemiga.

Asjaomast teavet käsitlevad tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavad riiklikud ametiasutused kasutavad seda üksnes asjakohaste kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja süsteemide tarbeks ning rakendavad teabe turvalisuse tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid.



4. jagu

Kauba kontrollimine



1. alajagu

Tollikontrollid ja riskijuhtimine

Artikkel 36

Riskijuhtimise ja tollikontrollidega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Liikmesriikide tolliasutuste ja komisjoni vahelise riskiteabe vahetamisega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi („tolliasutuste riskijuhtimise süsteem”).

2.  Lõikes 1 nimetatud süsteemi kasutatakse ka tolliasutuste vaheliseks ning tolliasutuste ja komisjoni vaheliseks suhtlemiseks ühiste riskikriteeriumide ja standardite rakendamise, ühiste esmatähtsate kontrollivaldkondade, tolli kriisiohjamise, tolliseadustiku artikli 46 lõikes 5 osutatud riskiteabe ja riskianalüüsi tulemuste vahetamise ja samuti tollikontrollide tulemustega seotud küsimustes.



2. alajagu

Õhuteed pidi veetav käsipagas ja registreeritud pagas

Artikkel 37

Transiitlennud

(tolliseadustiku artikkel 49)

1.  Tollikontrolle ja -formaalsusi selliste isikute käsipagasi ja registreeritud pagasi suhtes, kes lendavad liiduvälisest lennujaamast õhusõidukiga, mis pärast vahemaandumist liidu lennujaamas jätkab lendu liidu teise lennujaama, teostatakse viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas.

Käsipagasi ja registreeritud pagasi suhtes kohaldatakse kolmandatest riikidest saabuvate isikute pagasi suhtes kohaldatavaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui niisugust pagasit kandev isik tõendab pagasis sisalduva kauba liidu staatust.

2.  Tollikontrolle ja -formaalsusi selliste isikute käsipagasi ja registreeritud pagasi suhtes, kes lendavad liidu lennujaamast lennukiga, mis pärast vahemaandumist teises liidu lennujaamas jätkab lendu liiduvälisesse lennujaama, teostatakse viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas.

Käsipagasit võib kontrollida viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas, kus lennuk teeb vahemaandumise, et teha kindlaks selle liidu kauba tollistaatus.

Artikkel 38

Äri- või turismiotstarbelised transiitlennud

(tolliseadustiku artikkel 49)

Turismi- või äriotstarbelise õhusõiduki pardal viibivate isikute pagasi tollikontroll ja -formaalsused teostatakse järgmistes lennujaamades:

a) esimeses liidu rahvusvahelises lennujaamas liiduvälisest lennujaamast saabuvate lendude puhul, mille korral õhusõiduk jätkab pärast vahemaandumist liidu lennujaamas lendu teise liidu lennujaama;

b) viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas liidu lennujaamast saabuvate lendude puhul, mille korral õhusõiduk jätkab pärast vahemaandumist liidu lennujaamas lendu liiduvälisesse lennujaama.

Artikkel 39

Saabuvad transfeerlennud

(tolliseadustiku artikkel 49)

1.  Kui pagas saabub liidu lennujaama õhusõiduki pardal, mis saabub liiduvälisest lennujaamast, ja see laaditakse ümber selles liidu lennujaamas teisele õhusõidukile, mis suundub liidusisesele lennule, siis kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

2.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, teostatakse viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas, kuhu liidusisene lend saabub. Tollikontrolli ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, mis saabub liiduvälisest lennujaamast ja mis laaditakse liidu rahvusvahelises lennujaamas ümber sama liikmesriigi teise rahvusvahelisse lennujaama suunduvale õhusõidukile, võib teostada selles liidu rahvusvahelises lennujaamas, kus registreeritud pagas ümber laaditakse.

Tollikontrolli ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, võib erandjuhtudel ja lisaks esimeses lõigus nimetatud kontrollidele ja formaalsustele teostada esimeses liidu rahvusvahelises lennujaamas, kui see osutub pärast käsipagasi kontrolli vajalikuks.

3.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse käsipagasi suhtes, teostatakse esimeses liidu rahvusvahelises lennujaamas.

Täiendavat tollikontrolli ja -formaalsusi käsipagasi suhtes võidakse teostada liidusisese lennu sihtlennujaamas ainult erijuhtudel, kui see osutub pärast registreeritud pagasi kontrolli vajalikuks.

Artikkel 40

Lahkuvad transfeerlennud

(tolliseadustiku artikkel 49)

1.  Kui pagas laaditakse liidu lennujaamas liidusisesele lennule suunduvale õhusõidukile ja seejärel laaditakse ümber teises liidu lennujaamas õhusõidukile, mille lennu sihtpunkt on liiduväline lennujaam, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

2.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, teostatakse esimeses liidu rahvusvahelises lähtelennujaamas. Tollikontrolli ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, mis laaditakse õhusõidukile liidu rahvusvahelises lennujaamas ja laaditakse ümber sama liikmesriigi teises rahvusvahelises lennujaamas liiduvälisesse lennujaama suunduvale õhusõidukile, võib teostada selles liidu rahvusvahelises lennujaamas, kus registreeritud pagas ümber laaditakse.

Tollikontrolli ja -formaalsused, mida kohaldatakse registreeritud pagasi suhtes, võib erandjuhtudel ja lisaks esimeses lõigus nimetatud kontrollidele ja formaalsustele teostada viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas, kui see osutub pärast käsipagasi kontrolli vajalikuks.

3.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse käsipagasi suhtes, teostatakse viimases liidu rahvusvahelises lennujaamas.

Täiendavat tollikontrolli ja -formaalsusi käsipagasi suhtes võidakse teostada liidusisese lennu lähtelennujaamas ainult erandjuhtudel, kui see osutub pärast registreeritud pagasi kontrolli vajalikuks.

Artikkel 41

Ümberlaadimine turismi- või äriotstarbelisele õhusõidukile

(tolliseadustiku artikkel 49)

1.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse pagasi suhtes, mis saabub liidu lennujaama regulaar- või tšarterlennuga liiduvälisest lennujaamast ja mis laaditakse selles liidu lennujaamas ümber turismi- või äriotstarbelisele õhusõidukile, mis suundub liidusisesele lennule, teostatakse regulaar- või tšarterlennu sihtlennujaamas.

2.  Tollikontroll ja -formaalsused, mida kohaldatakse pagasi suhtes, mis laaditakse liidu lennujaamas liidusisesele lennule suunduvale turismi- või äriotstarbelisele õhusõidukile, et see laaditaks ümber teises liidu lennujaamas regulaar- või tšarterlennule, mille sihtpunkt on liiduväline lennujaam, teostatakse regulaar- või tšarterlennu lähtelennujaamas.

Artikkel 42

Ümberlaadimine sama liikmesriigi territooriumil asuvate lennujaamade vahel

(tolliseadustiku artikkel 49)

Toll võib liidu rahvusvahelises lennujaamas, kus toimub registreeritud pagasi ümberlaadimine, kontrollida pagasit, mis:

a) saabub liiduvälisest lennujaamast ja mis laaditakse ümber liidu rahvusvahelises lennujaamas õhusõidukile, mis suundub lennule sama riigi territooriumil asuvasse rahvusvahelisse lennujaama,

b) on laaditud õhusõidukile liidu rahvusvahelises lennujaamas ja mis laaditakse ümber sama riigi territooriumil asuvas teises rahvusvahelises lennujaamas õhusõidukile, mis suundub liiduvälisesse lennujaama.

Artikkel 43

Meetmed ebaseadusliku ümberlaadimise ennetamiseks

(tolliseadustiku artikkel 49)

Liikmesriigid tagavad, et:

a) saabumisel liidu rahvusvahelisse lennujaama, kus tuleb teha tollikontroll, jälgitakse käsipagasis sisalduva kauba mis tahes ümberlaadimist, mis toimub enne selle pagasi tollikontrolli;

b) lahkumisel liidu rahvusvahelisest lennujaamast, kus tuleb teha tollikontroll, jälgitakse käsipagasis sisalduva kauba mis tahes ümberlaadimist, mis toimub pärast selle pagasi tollikontrolli;

c) saabumisel liidu rahvusvahelisse lennujaama, kus tuleb teha tollikontroll, on kehtestatud asjakohane kord, et ennetada registreeritud pagasis sisalduva kauba mis tahes ümberlaadimist enne selle pagasi tollikontrolli;

d) lahkumisel liidu rahvusvahelisest lennujaamast, kus tuleb teha tollikontroll, on kehtestatud asjakohane kord, et ennetada registreeritud pagasis sisalduva kauba mis tahes ümberlaadimist pärast selle pagasi tollikontrolli.

Artikkel 44

Pagasilipik

(tolliseadustiku artikkel 49)

Liidu lennujaamas registreeritud pagasi identifitseerimiseks kinnitatakse selle külge lipik. Lipiku näidis ja tehnilised näitajad on sätestatud lisas 12-03.

Artikkel 45

Rahvusvaheliste liidu lennujaamade nimekiri

(tolliseadustiku artikkel 49)

Iga liikmesriik esitab komisjonile oma liidu rahvusvaheliste lennujaamade nimekirja ja teavitab komisjoni kõigist selle nimekirja muudatustest.



3. alajagu

Meritsi veetav pagas

Artikkel 46

Lõbusõidulaevad

(tolliseadustiku artikkel 49)

Lõbusõidulaevade pardal olevate isikute pagasi suhtes kohaldatavaid tollikontrolle ja -formaalsusi teostatakse kõigis liidus külastatavates sadamates sõltumata laeva päritolust ja sihtkohast. Lõbusõidulaev on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/25/EÜ ( 7 ) kohaselt määratletud väikelaev.

Artikkel 47

Meretransfeerid

(tolliseadustiku artikkel 49)

Selliste isikute pagasi suhtes, kes teevad ühe ja sama laevaga merereisi, mis koosneb järjestikustest reisietappidest, mis algavad või lõppevad liiduvälises sadamas või mille käigus tehakse vahepeatus liiduvälises sadamas, kohaldatavaid tollikontrolle ja -formaalsusi teostatakse mis tahes liidu sadamas, kus pagas peale või maha laaditakse.



3. PEATÜKK

Valuuta konverteerimine

Artikkel 48

Tariifide vahetuskurssi käsitlevad sätted

(tolliseadustiku artikkel 53)

1.  Kui see on tolliseadustiku artikli 53 lõike 1 punkti b kohaselt vajalik, fikseeritakse euro väärtus kord kuus.

Kasutatav vahetuskurss on viimane Euroopa Keskpanga poolt enne kuu eelviimast päeva kindlaksmääratud valuutakurss ja seda kohaldatakse kogu järgneva kuu jooksul.

Kui aga kuu alguses kohaldatav kurss erineb rohkem kui 5 % võrra Euroopa Keskpanga poolt enne sama kuu 15. kuupäeva kindlaksmääratud valuutakursist, kohaldatakse alates 15. kuupäevast kuni kuu lõpuni viimatinimetatud kurssi.

2.  Kui valuuta konverteerimine on vajalik ükskõik millisel tolliseadustiku artikli 53 lõikes 2 osutatud põhjusel, on kohaldatav euro väärtus omavääringu suhtes Euroopa Keskpanga poolt oktoobri esimesel tööpäeval kindlaksmääratud valuutakurss; see kurss hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

3.  Liikmesriigid võivad jätta eurodes määratud summa väärtuse riigi valuutas muutmata, kui iga-aastase korrigeerimise tulemusel muutub ümberarvestuse käigus kõnealuse summa väärtus riigi valuutas väljendatuna vähem kui 5 % või väheneb.

Liikmesriigid võivad pärast konverteerimist saadud summat lähima kümnendkohani alla- või ülespoole ümardada.



II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU JA MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTE NÄHTUD MEETMEID



1. PEATÜKK

Ühine tollitariifistik ja kauba tariifne klassifitseerimine



1. jagu

Tariifikvootide haldamine

Artikkel 49

Tariifikvootide ühtse haldamise üldeeskirjad

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 4)

1.  Tariifikvoote, mis on avatud kooskõlas käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklites 50–54 osutatud haldusmeetodit käsitlevate liidu õigusaktidega, hallatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel.

2.  Igale tariifikvoodile määratakse liidu õigusaktides selle haldamise hõlbustamiseks järjekorranumber.

3.  Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse tolli poolt 1., 2. või 3. jaanuaril aktsepteeritud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioone sama aasta 3. jaanuaril aktsepteeritutena. Kui aga üks neist päevadest langeb laupäevale või pühapäevale, loetakse selle aktsepteerimise päevaks kõnealuse aasta 4. jaanuar.

4.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendavad tööpäevad päevi, mis ei ole riigipühad liidu institutsioonide jaoks Brüsselis.

Artikkel 50

Liikmesriikide tolliasutuste kohustused tariifikvootide ühtsel haldamisel

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 4)

1.  Tolliasutused kontrollivad, kas deklarandi poolt vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis esitatud taotlus tariifikvoodi kasutamiseks on tariifikvooti avava liidu õigusakti kohaselt kehtiv.

2.  Kui deklarandi esitatud kehtivat tariifikvoodi kasutamise taotlust sisaldav vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud ja kõik tariifikvoodi kohaldamiseks vajalikud lisadokumendid on tollile esitatud, edastavad tolliasutused selle taotluse viivitamata komisjonile, märkides ära tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva ja täpse koguse, mille kohta taotlus esitati.

Artikkel 51

Koguste eraldamine tariifikvootide piires

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 4)

1.  Komisjon eraldab kvoote tööpäevadel. Komisjon võib siiski otsustada teataval tööpäeval koguseid mitte eraldada, eeldusel et liikmesriikide pädevatele asutustele on sellest ette teatatud.

2.  Tariifikvootidega hõlmatud koguseid ei tohi eraldada enne kui teisel tööpäeval pärast selle tollideklaratsiooni aktsepteerimist, milles deklarant esitas tariifikvoodi kasutamise taotluse.

Iga komisjonipoolse kvoodieraldamise korral võetakse arvesse kõiki vastamata tariifikvootide kasutamise taotlusi, mis on seotud eraldamisele eelneva kahe tööpäeva jooksul aktsepteeritud tollideklaratsioonidega ja mille tolliasutused on edastanud käesoleva määruse artiklis 54 osutatud süsteemile.

3.  Iga tariifikvoodi korral eraldab komisjon kogused kõnealuse tariifikvoodi kasutamise kohta saadud taotluste alusel, järgides asjaomaste tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilist järjekorda, ja ulatuses, mida tariifikvoodi järelejäänud osa võimaldab.

4.  Kui kõigi eraldamise kuupäeval aktsepteeritud deklaratsioonidega seotud tariifikvoodi taotluse koguste summa ületab sama päeva tariifikvoodi järelejäänud osa, jaotab komisjon kõnealuste taotlustega seotud kogused proportsionaalselt taotletud kogustega.

5.  Kui avatakse uus tariifikvoot, ei eralda komisjon selle tariifikvoodiga hõlmatud koguseid enne 11. tööpäeva, mis järgneb tariifikvoodi kehtestanud liidu õigusakti avaldamise kuupäevale.

Artikkel 52

Taotluste tühistamine ja tariifikvootide raames eraldatud kasutamatajäänud koguste tagastamine

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 4)

1.  Toll kannab viivitamata käesoleva määruse artiklis 54 osutatud elektroonilisse süsteemi tagasi kõik ekslikult eraldatud kogused. Tagastamise kohustust ei kohaldata, kui ekslik eraldis, mille tagajärjel tekkinud tollivõlg on väiksem kui 10 eurot, avastatakse pärast esimest kuud, mis järgneb asjaomase tariifikvoodi kehtivusaja lõppemisele.

2.  Kui toll tunnistab tollideklaratsiooni kehtetuks kauba puhul, mille kohta on esitatud tariifikvoodi taotlus enne seda, kui komisjon on eraldanud taotletud koguse, tühistab toll kogu tariifikvoodi taotluse.

Kui komisjon on kehtetuks tunnistatud tollideklaratsiooni alusel taotletud koguse juba eraldanud, kannab toll eraldatud koguse viivitamata käesoleva määruse artiklis 54 osutatud elektroonilisse süsteemi tagasi.

Artikkel 53

Tariifikvootide kriitiline staatus

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 4)

1.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 153 kohaldamisel loetakse tariifikvooti kriitiliseks niipea, kui 90 % kogu tariifikvoodi mahust on kasutatud.

2.  Erandina lõikest 1 loetakse tariifikvooti kriitiliseks alates selle avamisest järgmistel juhtudel:

a) tariifikvoot avatakse vähemaks kui kolmeks kuuks;

b) tariifikvoote, mis hõlmavad sama ulatuse ja päritoluga kaupu ning on samaväärse kvoodi kehtivusajaga kui kõnealune tariifikvoot (samaväärseid tariifikvoote), pole kahe eelmise aasta jooksul avatud;

c) kahe eelmise aasta jooksul avatud samaväärne tariifikvoot ammendati kvoodi kehtivusaja kolmanda kuu viimasel päeval või enne seda või kvoodi algne maht oli suurem kui kõnealusel kvoodil.

3.  Tariifikvooti, mille ainus eesmärk on kaitsemeetme või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 654/2014 ( 8 ) kohase kontsessioonide peatamisest tuleneva meetme kohaldamine, loetakse kriitiliseks niipea, kui 90 % kogumahust on kasutatud, olenemata sellest, kas samaväärseid tariifikvoote on kahe eelmise aasta jooksul avatud või mitte.

Artikkel 54

Tariifikvootide haldamisega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1 ja artikli 56 lõige 4)

1.  Tariifikvootide haldamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt selleks loodud elektroonilist süsteemi järgmisel otstarbel:

a) tariifikvootide taotluste ja tagastustega ning tariifikvootide staatusega seotud teabe vahetamine tolli ja komisjoni vahel ning kõnealuse teabe säilitamine;

b) tariifikvootide taotluste ja tagastuste haldamine komisjoni poolt;

c) tariifikvootidega hõlmatud koguste eraldamisega seotud teabe vahetamine tolli ja komisjoni vahel ja selle teabe säilitamine;

d) algseid tariifikvootide eraldisi ja tagastusi või nende määramist mõjutada võivate täiendavate sündmuste või toimingute registreerimine.

2.  Komisjon teeb eraldamise tulemustega seotud teabe kõnealuse süsteemi kaudu kättesaadavaks.



2. jagu

Kauba vabasse ringlusse lubamise või ekspordi järelevalve

Artikkel 55

Kauba vabasse ringlusse lubamise või ekspordi järelevalve üldeeskirjad

(tolliseadustiku artikli 56 lõige 5)

1.  Kui komisjon kehtestab nõude, et teatava kauba suhtes tuleb vabasse ringlusse lubamisel või ekspordil kohaldada järelevalvet, teatab ta tollile kõnealuse kauba CN-koodid ja järelevalveks vajalikud andmed õigeaegselt enne järelevalvenõude kohaldamise algust.

Loetelu andmetest, mida komisjon järelevalve eesmärgil võib nõuda, on esitatud lisas 21-01.

2.  Kui kauba suhtes kohaldatakse vabasse ringlusse lubamisel või ekspordil järelevalvet, edastab toll vähemalt kord nädalas komisjonile asjaomaste protseduuridega seotud deklaratsioonide andmed.

Kui kaup tolliseadustiku artikli 194 lõike 1 kohaselt vabastatakse, esitab toll andmed komisjonile viivitamata.

3.  Komisjon avalikustab lõikes 1 osutatud, tolli esitatud andmed ainult kokkuvõtlikul kujul ja ainult käesoleva määruse artikli 56 lõike 2 kohastele volitatud kasutajatele.

4.  Kui kaup suunatakse tolliprotseduurile tolliseadustiku artiklis 166 osutatud lihtsustatud tollideklaratsiooni või tolliseadustiku artiklis 182 osutatud deklarandi arvestuskande vormis deklaratsiooni alusel ja komisjoni nõutud andmed ei olnud kättesaadavad ajal, mil kaup tolliseadustiku artikli 194 lõike 1 kohaselt vabastati, edastab toll selle teabe komisjonile viivitamata pärast tolliseadustiku artikli 167 kohaselt esitatud lisadeklaratsiooni kättesaamist.

5.  Kui tolliseadustiku artikli 167 lõike 3 kohaselt on lisadeklaratsiooni esitamise kohustusest loobutud või kui lisadeklaratsioon on käesoleva määruse artikli 225 kohaselt esitatud või kättesaadavaks tehtud, saadab loa omanik vähemalt kord kuus tollile komisjoni poolt nõutud andmed või kogub toll neid andmeid deklarandi süsteemist.

Tolliasutused sisestavad kõnealuse teabe viivitamata käesoleva määruse artiklis 56 osutatud elektroonilisse süsteemi.

6.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 on nende andmete loetelu, mida komisjon võib järelevalve eesmärgil nõuda, kuni artikli 56 lõikes 1 osutatud süsteemi ja rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud riikide impordi- ja ekspordisüsteemide ajakohastamise esimese etapi kasutuselevõtu kuupäevani sätestatud lisas 21-02.

Artikkel 56

Kauba vabasse ringlusse lubamise või ekspordi järelevalvega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1 ja artikli 56 lõige 5)

1.  Kauba vabasse ringlusse lubamise või ekspordi järelevalve korral kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi järgmise teabe edastamiseks ja säilitamiseks:

a) kauba vabasse ringlusse lubamist või eksporti käsitlevad järelevalveandmed;

b) teave, mis võib ajakohastada kauba vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga seotud elektroonilisse süsteemi sisestatud ja seal säilitatud järelevalveandmeid.

2.  Komisjon võib kasutajatele anda lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile juurdepääsu loa liikmesriikide taotluste põhjal.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutatakse kõnealuse lõike punktides a ja b osutatud andmete edastamiseks ja säilitamiseks kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud süsteemi ajakohastamise esimese etapi kasutuselevõtu kuupäevani komisjoni süsteemi „Järelevalve 2”.



2. PEATÜKK

Kauba päritolu



1. jagu

Mittesooduspäritolu käsitlev tõend

Artikkel 57

Päritolusertifikaat toodetele, mille suhtes kohaldatakse sooduskohtlemiseta importimise erikorda

(tolliseadustiku artikli 61 lõiked 1 ja 2)

1.  Päritolusertifikaat toodetele, mis on pärit kolmandast riigist, mille suhtes on kehtestatud sooduskohtlemiseta importimise erikorrad, antakse juhul, kui nendes kordades on viidatud käesolevale artiklile, välja lisas 22-14 sätestatud vormi kasutades vastavalt selles kehtestatud tehnilistele nõuetele.

2.  Päritolusertifikaadi annavad välja selle kolmanda riigi pädevad asutused, kust on pärit tooted, mille suhtes sooduskohtlemiseta importimise erikorda kohaldatakse, või nende asutuste poolt sel eesmärgil nõuetekohaselt volitatud usaldusväärne asutus (väljaandev asutus), eeldusel et toodete päritolu on määratud kooskõlas tolliseadustiku artikliga 60.

Väljaandvad asutused säilitavad iga väljaantud päritolusertifikaadi koopia.

3.  Päritolusertifikaadid antakse välja enne seda, kui nendega hõlmatud tooted on päritoluriigiks olevas kolmandas riigis ekspordiks deklareeritud.

4.  Erandina lõikest 3 võib päritolusertifikaate erandkorras välja anda pärast nendega hõlmatud toodete eksporti, juhul kui neid ei saanud ekspordi ajal välja anda vea, tahtmatu tegematajätmise või eriasjaolude tõttu.

Väljaandvad asutused tohivad lõikes 1 sätestatud päritolusertifikaati tagasiulatuvalt välja anda ainult juhul, kui nad on kindlad, et eksportija taotluse andmed vastavad asjaomases ekspordidokumentides olevatele.

Artikkel 58

Sooduskohtlemiseta importimise erikorraga seotud halduskoostööd käsitleva teabe esitamine

(tolliseadustiku artikkel 61)

1.  Kui teatavate toodete suhtes kohaldatava sooduskohtlemiseta importimise erikorraga nähakse ette käesoleva määruse artiklis 57 sätestatud päritolusertifikaadi kasutamine, rakendatakse sellist erikorda tingimusel, et on loodud halduskoostöömenetlus, välja arvatud juhul, kui asjaomases korras ei ole sätestatud teisiti.

Halduskoostöömenetluse alustamiseks saadavad asjaomased kolmandad riigid komisjonile:

a) väljaandvate asutuste nimed ja aadressid koos nende asutuste kasutatavate templite näidistega;

b) nende valitsusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata käesoleva määruse artiklis 59 sätestatud päritolusertifikaatide järelkontrolli taotlus.

Komisjon edastab eespool oleva teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.

2.  Kui kolmas riik ei saada lõikes 1 sätestatud teavet komisjonile, keelavad liidu pädevad asutused kasutada sooduskohtlemiseta importimise erikorda.

Artikkel 59

Järelkontroll selliste toodete päritolusertifikaatide üle, mille suhtes kohaldatakse sooduskohtlemiseta importimise erikorda

(tolliseadustiku artikkel 61)

1.  Käesoleva määruse artiklis 57 osutatud päritolusertifikaatide kontrollimine viiakse läbi kooskõlas käesoleva artikliga pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist (järelkontroll).

2.  Kui tollil on põhjendatud kahtlus päritolusertifikaadi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses ja kui ta teeb pistelist järelkontrolli, nõuab ta käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 punktis b osutatud asutuselt, et see kontrolliks, kas kõnealune päritolutõend on ehtne või kas deklareeritud päritolu on määratud õigesti ja kooskõlas tolliseadustiku artikliga 60 või kas mõlemad tingimused on täidetud.

Nendel eesmärkidel tagastab toll päritolusertifikaadi või selle koopia käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 punktis b osutatud asutusele. Kui deklaratsioonile on lisatud kaubaarve, lisatakse originaalarve või selle koopia tagastatud päritolusertifikaadile.

Toll esitab vajaduse korral järelkontrolli põhjused ja kogu nende valduses oleva teabe, mille põhjal võib oletada, et päritolusertifikaadis esitatud andmed ei ole õiged või päritolusertifikaat ei ole ehtne.

3.  Käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 punktis b osutatud asutus teatab kontrolli tulemustest tollile niipea kui võimalik.

Kui vastust ei saabu kuue kuu jooksul pärast päringu esitamist vastavalt lõikele 2, keelab toll sooduskohtlemiseta importimise erikorra kasutamise kõnealuste toodete puhul.



2. jagu

Sooduspäritolu

Artikkel 60

Käesoleva jao kohaldamisel kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 37 sätestatud mõisteid.



1. alajagu

Päritolutõendite väljastamise ja koostamise hõlbustamise menetlused

Artikkel 61

Tarnija deklaratsioonid ja nende kasutamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui tarnija esitab liidu ja teatavate riikide või territooriumide vahelist sooduskaubavahetust reguleerivate sätete (sooduspäritolustaatus) kohaldamiseks eksportijale või müüjale toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid, peab tarnija tegema seda tarnija deklaratsioonis.

Iga kaubasaadetise kohta koostatakse eraldi tarnija deklaratsioon, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 62 sätestatud juhtudel.

2.  Tarnija lisab deklaratsiooni selle saadetisega seotud kaubaarvele või saatelehele või muule äridokumendile, mis kirjeldab kõnealuseid kaupu piisavalt üksikasjalikult, et neid oleks võimalik kindlaks teha.

3.  Tarnija võib deklaratsiooni esitada igal ajal, ka pärast kaupade kohaletoimetamist.

Artikkel 62

Pikaajaline tarnija deklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui tarnija tarnib korrapäraselt eksportijale või kauplejale kaubasaadetisi ja kauba päritolustaatus kõigi selliste saadetiste korral peaks olema sama, võib tarnija esitada üheainsa deklaratsiooni, mis hõlmab järgnevaid kõnealuse kauba saadetisi („pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib koostada kehtivusajaga kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast.

2.  Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib enne deklaratsiooni koostamist tarnitud kauba kohta koostada tagasiulatuvalt. Sellise pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib koostada kehtivusajaga kuni üks aasta enne deklaratsiooni koostamise kuupäeva. Kehtivusaeg lõpeb päeval, mil koostati pikaajaline tarnija deklaratsioon.

3.  Tarnija teatab asjaomasele eksportijale või kauplejale viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon ei kehti mõne või kõikide tarnitud ja tarnitavate kaubasaadetiste suhtes.

Artikkel 63

Tarnija deklaratsioonide koostamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Toodete kohta, mis on saanud sooduspäritolustaatuse, koostatakse tarnija deklaratsioonid vastavalt lisale 22-15. Pikaajalised tarnija deklaratsioonid nende toodete kohta koostatakse siiski vastavalt lisale 22-16.

2.  Toodete kohta, mis on liidus läbinud töö või töötluse ilma sooduspäritolustaatust saamata, koostatakse tarnija deklaratsioonid vastavalt lisale 22-17. Kui tegemist on pikaajaliste tarnija deklaratsioonidega, koostatakse need siiski vastavalt lisale 22-18.

3.  Tarnija deklaratsioonil peab olema tarnija omakäeline allkiri. Kui aga nii tarnija deklaratsioon kui ka arve koostatakse elektrooniliste vahenditega, võib neid elektrooniliselt autentida või tarnija võib eksportija või kaupleja ees võtta kirjaliku kohustuse täielikult vastutada iga tarnija deklaratsiooni eest, mis samastab teda selliselt, nagu ta oleks sellele omakäeliselt alla kirjutanud.

Artikkel 64

Teabesertifikaatide INF 4 väljaandmine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Toll võib nõuda, et eksportija või kaupleja hangiks tarnijalt tarnija deklaratsiooni õigsust ja kehtivust kinnitava teabesertifikaadi INF 4.

2.  Tarnija taotluse korral väljastab teabesertifikaadi INF 4 selle liikmesriigi toll, kus tarnija deklaratsioon on koostatud, kasutades lisas 22-02 sätestatud vormi ja vastavalt selles sätestatud tehnilistele nõuetele. Toll võib nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamist ja teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.

3.  Toll väljastab teabesertifikaadi INF 4 tarnijale 90 päeva jooksul alates taotluse saamisest, märkides ära, kas tarnija deklaratsioon on õige ja kehtiv.

4.  Tolliasutus, kellele on esitatud taotlus teabesertifikaadi INF 4 väljaandmiseks, säilitab taotluse vormi vähemalt kolm aastat või kauem, kui see on vajalik, et tagada vastavus liidu ja teatavate riikide või territooriumite vahelist sooduskaubandust reguleerivate sätetega.

Artikkel 65

Liikmesriikidevaheline halduskoostöö

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Tolliasutused aitavad üksteist tarnija deklaratsioonides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 66

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui eksportija ei suuda esitada teabesertifikaati INF 4120 päeva jooksul pärast tolli taotlust, võib ekspordiliikmesriigi toll paluda selle liikmesriigi tollil, kus tarnija deklaratsioon on koostatud, kinnitada asjaomaste toodete päritolu liidu ja teatavate riikide vahelist sooduskaubandust reguleerivate sätete suhtes.

2.  Lõike 1 kohaldamisel saadab ekspordiliikmesriigi toll selle liikmesriigi tollile, kus tarnija deklaratsioon on koostatud, kogu neile kättesaadava teabe ja dokumentatsiooni ning esitab oma järelepärimise põhjused.

3.  Lõike 1 kohaldamisel võib selle liikmesriigi toll, kus tarnija deklaratsioon on koostatud, nõuda tarnijalt tõendeid või kõnealust deklaratsiooni asjakohaselt kontrollida.

4.  Kontrollimist palunud tollile teatatakse kontrolli tulemustest teabesertifikaadi INF 4 abil niipea kui võimalik.

5.  Kui 150 päeva jooksul alates kontrollitaotluse päevast ei ole vastust saadud või kui vastus ei sisalda asjaomaste toodete päritolu määramiseks piisavalt teavet, tunnistab ekspordiriigi toll tarnija deklaratsiooni põhjal koostatud päritolutõendi kehtetuks.

Artikkel 67

Heakskiidetud eksportija luba

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui liit on kehtestanud mõne kolmanda riigi suhtes sooduskorra, mis näeb ette, et päritolutõend tuleb esitada heakskiidetud eksportija koostatud arvedeklaratsiooni või päritoludeklaratsiooni vormis, võivad liidu tolliterritooriumil asuvad eksportijad taotleda heakskiidetud eksportija luba eesmärgiga neid deklaratsioonide koostada ja asendada.

2.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 11 lõike 1 punkti d ning artikleid 16, 17 ja 18, milles käsitletakse taotluste aktsepteerimise tingimusi ja otsuste peatamist, ning käesoleva määruse artikleid 10 ja 15, milles käsitletakse elektrooniliste vahendite kasutamist teabe vahetamiseks ja säilitamiseks ning taotluste ja otsustega seotud soodsate otsuste tühistamist, ei kohaldata heakskiidetud eksportija loaga seotud otsuste suhtes.

3.  Heakskiidetud eksportija luba antakse ainult isikutele, kes täidavad tingimusi, mis on sätestatud päritolu käsitlevates sätetes, mis sisalduvad kas lepingutes, mille liit on sõlminud teatavate väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumidega, või meetmetes, mille liit on selliste riikide või territooriumide suhtes ühepoolselt vastu võtnud.

4.  Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse sooduspäritolutõendile. Tolliloa numbrile eelneb loa väljastanud liikmesriigi ISO 3166-1 standardile vastav kahetäheline riigikood.

5.  Komisjon esitab asjaomastele kolmandatele riikidele heakskiidetud eksportijate koostatud sooduspäritolutõendite kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.

6.  Kui kohaldatava sooduskorra puhul ei täpsustata, millises vormis arvedeklaratsioonid või päritoludeklaratsioonid peavad olema, koostatakse need deklaratsioonid vastavalt lisas 22-09 sätestatud vormile.

7.  Kui kohaldatava sooduskorra puhul ei täpsustata väärtuse piirmäära, milleni eksportija, kes ei ole heakskiidetud eksportija, võib koostada arvedeklaratsiooni või päritoludeklaratsiooni, on väärtuse piirmäär 6 000 eurot iga saadetise kohta.

Artikkel 68

Eksportijate registreerimine väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP)

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui liit on kehtestanud mõne kolmanda riigi suhtes sooduskorra, mis näeb ette, et päritoludokumendi võib koostada eksportija vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, võib liidu tolliterritooriumil asutatud eksportija taotleda enda registreerimist sel eesmärgil. Käesoleva jao 2.–9. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 11 lõike 1 punkti d ja artikleid 16, 17 ja 18, milles käsitletakse taotluste aktsepteerimise tingimusi ja otsuste peatamist, ning käesoleva määruse artikleid 10 ja 15. Käesoleva artikliga seotud taotlusi ja otsuseid ei vahetata ega säilitata käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud elektroonilises info- ja sidesüsteemis.

3.  Komisjon annab kolmandale riigile, kellega liidul on kehtestatud sooduskord, nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad liidus registreeritud eksportija poolt kooskõlas käesoleva artikliga koostatud päritoludokumendi õigsuse kontrolli eest.

4.  Kui kohaldatava sooduskorra puhul ei täpsustata väärtuse piirmäära, milleni eksportija, kes ei ole registreeritud eksportija, võib päritoludokumendi koostada, on väärtuse piirmäär 6 000 eurot iga saadetise kohta.

5.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud registreeritud eksportijate süsteemi (REX) kasutuselevõtu kuupäevadeni kehtivad järgmised sätted:

a) liidu tolliterritooriumil asutatud eksportija võib taotleda heakskiitmist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 67, et ta saaks tegutseda registreeritud eksportijana kooskõlas lõikega 1;

b) eksportija, kellel on liidus heakskiidetud eksportija luba juba olemas, võib taotleda selle laiendamist, et ta saaks tegutseda registreeritud eksportijana kooskõlas lõikega 1;

▼C2

ning nende heakskiidetud eksportija loa numbrit kasutatakse registreeritud eksportija numbrina.

▼B

Esimese lõigu punktis a või b osutatud eksportija, kes soovib jätkata registreeritud eksportijana tegutsemist kooskõlas lõikega 1, registreeritakse registreeritud eksportijate süsteemi (REX) kasutuselevõtu kuupäevadest alates kõnealuses süsteemis.

Artikkel 69

Väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava väljaantud või koostatud sooduspäritolutõendite asendamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui päritolustaatusega tooted, mis on hõlmatud sooduspäritolutõendiga, mille on eelnevalt välja antud või koostatud tolliseadustiku artikli 56 lõike 2 punktis d või e osutatud tariifse soodusmeetme jaoks, mis ei ole liidu üldiste tariifsete soodustuste kava, ei ole veel lubatud vabasse ringlusse ja suunatakse liidu mõne tolliasutuse järelevalve alla, võib esialgse päritolutõendi asendada ühe või mitme asendustõendiga, et saata kõik need tooted või osa neist mujale liitu.

2.  Kui päritolutõend, mis on vajalik lõikes 1 osutatud tariifse soodusmeetme jaoks, on liikumissertifikaat EUR.1, muu riiklik päritolusertifikaat, päritoludeklaratsioon või arvedeklaratsioon, väljastatakse või koostatakse asenduspäritolutõend ühe järgmise dokumendi vormis:

a) kaupa edasisaatva heakskiidetud eksportija poolt koostatud asenduspäritoludeklaratsioon või asendusarvedeklaratsioon;

b) kauba mis tahes edasisaatja koostatud asenduspäritoludeklaratsioon või asendusarvedeklaratsioon, kui päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ei ületa kohaldatavat väärtuse piirmäära;

c) kauba mis tahes edasisaatja koostatud asenduspäritoludeklaratsioon või asendusarvedeklaratsioon, kui päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab kohaldatavat väärtuse piirmäära ja edasisaatja lisab asenduspäritoludeklaratsioonile või asendusarvedeklaratsioonile esialgse päritolutõendi koopia;

d) liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud tolliasutus, kelle järelevalve alla kaup on suunatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) kauba edasisaatja ei ole heakskiidetud eksportija ja ei nõustu lisama asendustõendile esialgset päritolutõendit;

ii) esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtus ületab kohaldatavat väärtuse piirmäära, mida ületades peab eksportija asendustõendi koostamiseks olema heakskiidetud eksportija.

3.  Kui asenduspäritolutõend on välja antud kooskõlas lõike 2 punktiga d, tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi välja andnud tolliasutuse kinnitus sertifikaadi lahtrisse 11. Sertifikaadi lahtri 4 üksikasjad päritoluriigi kohta peavad olema samad, mis esialgsel päritolutõendil. Lahtri 12 allkirjastab kauba edasisaatja. Lahtri 12 heauskselt allkirjastanud edasisaatja ei vastuta esialgsele päritolutõendile märgitud üksikasjade õigsuse eest.

►C2  Tolliasutus, kellelt taotletakse asendussertifikaadi väljaandmist, märgib esialgsele päritolutõendile või selle manusesse iga edasisaadetava toote kaalu, arvu, laadi ja sihtriigi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbrid. ◄ Ta säilitab esialgset päritolutõendit vähemalt kolm aastat.

4.  Kui lõikes 1 osutatud tariifse soodusmeetme jaoks vajalik päritolutõend on päritolukinnitus, koostab edasisaatja asenduspäritolutõendi asenduskinnituse vormis.

Kui toodete koguväärtus saadetises, mille jaoks päritolutõend koostati, ei ületa kohaldatavat väärtuse piirmäära, ei pea saadetise osade edasisaatja asenduspäritolukinnituse koostamiseks ise olema registreeritud eksportija.

Kui toodete koguväärtus saadetises, mille jaoks päritolutõend koostati, ületab kohaldatavat väärtuse piirmäära, peab edasisaatja asenduspäritolukinnituse koostamiseks täitma ühe järgmistest tingimustest:

a) olema liidus registreeritud eksportija;

b) lisama asenduspäritolukinnitusele esialgse päritolukinnituse koopia.



2. alajagu

Soodustatud riikide kohustused üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) raames

Artikkel 70

Halduskoostöö kohustus REX-süsteemi raames

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Selleks et tagada üldiste tariifsete soodustuste kava nõuetekohane kohaldamine, võtavad soodustatud riigid järgmised kohustused:

a) luua oma riigis käesolevas alajaos ja käesoleva jao 3.–9. alajaos ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos sätestatud reeglite ja menetluse rakendamiseks ja haldamiseks vajalikud haldusstruktuurid ja -süsteemid, sealhulgas vajaduse korral kumulatsiooni kohaldamiseks vajaliku korra, ning hallata neid;

b) tagada, et nende pädevad asutused teevad koostööd komisjoniga ja liikmesriikide tolliasutustega.

2.  Lõike 1 punktis b osutatud koostöö hõlmab järgmist:

c) komisjoni taotlusel tema igakülgne toetamine, et komisjon saaks jälgida, kas üldiste tariifsete soodustuste kava hallatakse asjaomases riigis nõuetekohaselt, mis hõlmab ka komisjoni või liikmesriikide tolliasutuste kohapealseid kontrollkäike;

d) ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 108 ja 109 kohaldamist, toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas alajaos ja käesoleva jao 3.–9. alajaos ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos sätestatud tingimuste täitmise kontrollimine, mis hõlmab ka kohapealseid kontrollkäike, kui komisjon või liikmesriikide tolliasutused seda päritoluga seotud uurimiste käigus taotlevad.

3.  Selleks et soodustatud riigil oleks õigus kohaldada registreeritud eksportijate süsteemi, teavitavad nad komisjoni lõikes 1 osutatud kohustusest vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil nad kavatsevad alustada eksportijate registreerimist.

4.  Kui riik või territoorium on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 ( 9 ) II lisast eemaldatud, jäävad kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kolmeks aastaks alates riigi või territooriumi lisast eemaldamise kuupäevast kehtima delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 55 lõikes 8 ning käesoleva määruse artiklites 72, 80 ja 108 sätestatud halduskoostöö kohustused.

Artikkel 71

Halduskoostöömenetlused ja -meetodid seoses ekspordiga, mille puhul kasutatakse päritolusertifikaate vorm A ja arvedeklaratsioone

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Iga soodustatud riik täidab järgmised nõuded või tagab nende täitmise:

a) eksporditavate toodete päritolureeglid, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. alajaos;

b) päritolusertifikaadi vorm A täitmise ja väljastamise eeskirjad;

c) arvedeklaratsioonide kasutamist käsitlevad sätted, mis tuleb koostada vastavalt lisas 22-09 esitatud nõuetele;

d) käesoleva määruse artiklis 73 osutatud teavitamiskohustusi käsitlevad sätted;

e) tolliseadustiku artikli 64 lõikes 6 osutatud erandite tegemist käsitlevad sätted.

2.  Soodustatud riikide pädevad asutused teevad komisjoni või liikmesriikidega koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

a) komisjoni taotlusel tema igakülgne toetamine, et komisjon saaks jälgida, kas üldiste tariifsete soodustuste kava hallatakse asjaomases riigis nõuetekohaselt, mis hõlmab ka komisjoni või liikmesriikide tolliasutuste kohapealseid kontrollkäike;

b) ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 73 ja 110 kohaldamist, toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas alajaos ja käesoleva jao 3.–9. alajaos ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos sätestatud tingimuste täitmise kontrollimine, mis hõlmab ka kohapealseid kontrollkäike, kui komisjon või liikmesriikide tolliasutused seda päritoluga seotud uurimiste käigus taotlevad.

3.  Kui soodustatud riigis on määratud pädev asutus päritolusertifikaatide vorm A väljastamiseks, kontrollitakse päritolu tõendavaid dokumente ja liitu eksportimiseks väljastatakse päritolusertifikaate vorm A, on kõnealune soodustatud riik aktsepteerinud lõikes 1 sätestatud tingimused.

4.  Kui riik nimetatakse või taasnimetatakse soodustatud riigiks määruses (EL) nr 978/2012 osutatud toodete suhtes, saavad sellest riigist pärinevad kaubad üldiste tariifsete soodustuste süsteemist tulenevaid soodustusi, tingimusel et need eksporditi soodustatud riigist käesoleva määruse artiklis 73 lõikes 2 nimetatud kuupäeval või pärast seda.

5.  Kui riik või territoorium on määruse (EL) nr 978/2012 II lisast eemaldatud, jäävad kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kolmeks aastaks alates riigi või territooriumi lisast eemaldamise kuupäevast kehtima delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 55 ning käesoleva määruse artiklites 110 ja 111 sätestatud halduskoostöö kohustused.

6.  Lõikes 5 osutatud kohustused kehtivad Singapuri jaoks kolme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 72

Pärast registreeritud eksportijate (REX) süsteemi kohaldamise kuupäeva kohaldatavad teavitamiskohustused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Soodustatud riigid teatavad komisjonile nende oma riigi territooriumil asuvate asutuste nimed, aadressid ja kontaktandmed, kes kuuluvad:

a) asjaomase riigi valitsusasutuste alla või tegutsevad valitsuse volitusel ja kellel on õigus eksportijaid REX-süsteemis registreerida, registreeritud andmeid muuta ja ajakohastada ning registreeringud tühistada;

b) asjaomase riigi valitsusasutuste alla ning kelle ülesanne on tagada halduskoostöö komisjoniga ja liikmesriikide tolliasutustega, nagu on ette nähtud käesolevas alajaos ja käesoleva jao 3.–9. alajaos ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos.

2.  Teatis saadetakse komisjonile hiljemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil soodustatud riigid kavatsevad alustada eksportijate registreerimist.

3.  Soodustatud riigid teatavad komisjonile kohe mis tahes muudatustest esimese lõike kohaselt esitatud teabes.

Artikkel 73

Registreeritud eksportijate (REX) süsteemi kohaldamise kuupäevani kohaldatavad teavitamiskohustused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Soodustatud riigid edastavad komisjonile selliste nende territooriumil asuvate valitsusasutuste nimed ja aadressid koos nende poolt kasutatavate templite näidistega, kellel on õigus välja anda päritolusertifikaate vorm A, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

Komisjon edastab selle teabe liikmesriikide tolliasutustele. Kui sellist teavet edastatakse seoses varasemate teadete muutmisega, teatab komisjon uute templite jõustumise kuupäeva vastavalt soodustatud riikide pädevate asutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiski lubada vabasse ringlusse, võivad asjaomased tolliasutused lubada importijal pitserijäljenditega tutvuda.

Soodustatud riigid, kes juba on esitanud esimeses lõigus nõutud teabe, ei ole kohustatud seda uuesti esitama, v.a juhul, kui teave on muutunud.

2.   ►C2  Käesoleva määruse artikli 71 lõike 4 kohaldamiseks avaldab komisjon oma veebilehel kuupäeva, mil selline riik, mis nimetati või taasnimetati soodustatud riigiks määruses (EL) nr 978/2012 osutatud toodete suhtes, täitis käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimused. ◄



3. alajagu

Registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevani kehtivad liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatavad ekspordiprotseduurid soodustatud riikides ja liidus

Artikkel 74

Päritolusertifikaadi vorm A väljaandmise kord

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Päritolusertifikaat vorm A antakse välja eksportija või tema esindaja kirjaliku taotluse alusel, millele on lisatud muud asjakohased lisadokumendid, mis tõendavad, et eksporditavad tooted vastavad päritolusertifikaadi vorm A väljaandmise tingimustele. Päritolusertifikaadi vorm A väljaandmiseks kasutatakse lisas 22-08 sätestatud vormi.

2.  Soodustatud riikide pädevad asutused teevad päritolusertifikaadi vorm A eksportijale kättesaadavaks niipea, kui eksport on toimunud või tagatud. Soodustatud riikide pädevad asutused võivad päritolusertifikaadi vorm A erandkorras välja anda ka pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:

a) seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu, või

b) pädevatele asutustele on tõendatud, et päritolusertifikaat vorm A anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud, või

c) asjaomaste toodete lõplik sihtkoht määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast saadetise võimalikku jagamist vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 43.

3.  Pädevad asutused võivad sertifikaadi tagasiulatuvalt välja anda üksnes pärast kontrollimist, et eksportija tagasiulatuvalt väljaantava päritolusertifikaadi vorm A taotluses esitatud andmed ühtivad ekspordidokumentides sisalduvate andmetega ja et asjaomaste toodete eksportimisel ei antud välja päritolusertifikaati vorm A, välja arvatud juhul, kui päritolusertifikaati vorm A ei aktsepteeritud tehnilistel põhjustel. Tagasiulatuvalt väljaantud päritolusertifikaadi vorm A lahtrisse 4 märgitakse „Issued retrospectively”, „Délivré a posteriori” või „emitido a posteriori”.

4.  Päritolusertifikaadi vorm A varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevatelt asutustelt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide alusel. Päritolusertifikaadi vorm A duplikaadi lahtrisse 4 märgitakse „Duplicate”, „Duplicata” või „Duplicado” koos selle väljaandmise kuupäeva ja originaalsertifikaadi seerianumbriga. Duplikaat kehtib alates originaalsertifikaadi väljastamise kuupäevast.

5.  Selleks et kontrollida, kas toode, mille jaoks päritolusertifikaati vorm A taotletakse, vastab asjakohastele päritolureeglitele, on pädevatel valitsusasutustel õigus nõuda mis tahes tõendavate dokumentide esitamist või teostada mis tahes kontrolle, mida nad peavad vajalikuks.

6.  Päritolusertifikaadi vorm A lahtrite 2 ja 10 täitmine on vabatahtlik. Lahtrisse 12 märgitakse „Liit” või asjakohase liikmesriigi nimi. Päritolusertifikaadi vorm A väljaandmise kuupäev märgitakse lahtrisse 11. Selles lahtris nõutav sertifikaati väljastavate ametiasutuste allkiri ja lahtris 12 nõutav eksportija volitatud allakirjutaja allkiri tuleb kirjutada käsitsi.

Artikkel 75

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Iga soodustatud riigis tegutsev eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellise kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakendist, mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, tingimusel et selle protseduuri puhul tehakse käesoleva määruse artikli 67 lõikes 2 nimetatud halduskoostööd.

2.  Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama ekspordiriigi tolli või ekspordiriigi muude pädevate valitsusasutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust.

3.  Eksportija koostab arvedeklaratsiooni kas prantsuse, inglise või hispaania keeles, trükkides, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 22-09. ►C2  Kui deklaratsioon kirjutatakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. ◄

4.  Arvedeklaratsiooni kasutamisel tuleb täita järgmisi tingimusi:

a) iga kaubasaadetise kohta koostatakse üks arvedeklaratsioon;

b) kui kaubasaadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba „päritolustaatusega toodete” määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata arvedeklaratsioonis.

Artikkel 76

Päritolusertifikaadi vorm A väljaandmise tingimused kumulatsiooni korral

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 53, 54, 55 või 56 kohast kumulatsiooni, tuginevad soodustatud riigi pädevad valitsusasutused, kellelt taotletakse päritolusertifikaati vorm A selliste toodete jaoks, mille valmistamisel on kasutatud kumulatsiooniga hõlmatud osalisriigist pärinevad materjale, järgmisele:

a) kahepoolse kumulatsiooni puhul päritolutõend, mille on esitanud eksportijaga seotud tarnija ja mis on väljastatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 77;

b) Norra, Šveitsi või Türgi puhul kohaldatava kumulatsiooni puhul päritolutõend, mille on esitanud eksportijaga seotud tarnija ja mis on väljastatud kooskõlas Norra, Šveitsi või Türgi puhul kohaldatavate asjakohaste päritolureeglitega;

c) piirkondliku kumulatsiooni puhul eksportijaga seotud tarnija esitatud päritolutõend, nimelt päritolusertifikaat vorm A, mis on välja antud lisas 22-08 sätestatud vormi kasutades, või vajaduse korral arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 22-09;

d) laiendatud kumulatsiooni puhul päritolutõend, mille on esitanud eksportijaga seotud tarnija ja mis on väljastatud kooskõlas liidu ja asjaomase riigi vahelise vabakaubanduslepingu sätetega;

Esimese lõigu punktides a, b, c ja d osutatud juhtudel sisaldab päritolusertifikaadi vorm A lahter 4 vajaduse korral märget:

 „EU cumulation”, „Norway cumulation”, „Switzerland cumulation”, „Turkey cumulation”, „regional cumulation”, „extended cumulation with country x” või

 „Cumul UE”, „Cumul Norvège”, „Cumul Suisse”, „Cumul Turquie”, „cumul régional”, „cumul étendu avec le pays x” või

 „Acumulación UE”, „Acumulación Noruega”, „Acumulación Suiza”, „Acumulación Turquía”, „Acumulación regional”, „Acumulación ampliada con el país x”.

Artikkel 77

Liidu päritolustaatuse tõendamine kahepoolse kumulatsiooni ja heakskiidetud eksportija puhul

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Liidu toodete päritolustaatuse tõendamiseks:

a) koostatakse kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mis väljastatakse lisas 22-10 esitatud vormi kasutades või

b) koostatakse arvedeklaratsioon, mille tekst on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 22-09. ►C2  Arvedeklaratsiooni võib koostada mis tahes eksportija kaubasaadetistele, mis sisaldavad päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, või liidu heakskiidetud eksportija. ◄

2.  Eksportija või tema esindaja märgib kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 „GSP beneficiary countries” ja „EU” või „Pays bénéficiaires du SPG” ja „UE”.

3.  Käesoleva alajao ja käesoleva jao 3.–9. alajao ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajao sätteid, mis käsitlevad päritolusertifikaatide vorm A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 suhtes ja, v.a nende väljaandmist käsitlevad sätted, arvedeklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.

4.  Liikmesriikide tolliasutused võivad lubada igal liidu tolliterritooriumil asuval eksportijal (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes saadab kahepoolse kumulatsiooni raames pidevalt kaubasaadetisi, mis sisaldavad liidust pärit tooteid, koostada arvedeklaratsioone, hoolimata asjaomaste toodete väärtusest, kui eksportija annab tolliasutustele piisava tagatise, et kontrollida:

a) toodete päritolustaatust;

b) kõnealuses liikmesriigis kehtivate muude nõuete täitmist.

5.  Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

6.  Toll jälgib, kuidas heakskiidetud eksportija luba kasutab. Toll võib loa igal ajal tühistada.

Ta tühistab loa igal järgmisel juhul:

a) heakskiidetud eksportija ei anna enam lõikes 4 osutatud tagatist;

b) heakskiidetud eksportija ei täida enam lõikes 5 osutatud tingimusi;

c) heakskiidetud eksportija kasutab luba mittenõuetekohaselt.

7.  Heakskiidetud eksportijalt ei nõuta arvedeklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide arvedeklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks neile käsitsi alla kirjutanud.



4. alajagu

Alates registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast kehtivad liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatavad ekspordiprotseduurid soodustatud riikides ja liidus

Artikkel 78

Eksportijate registreerimiskohustus ja sellest vabastamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a) käesoleva alajao ja käesoleva jao 3.–9. alajao ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajao nõuetele vastava kauba korral, mille on eksportinud registreeritud eksportija;

b) kui mis tahes eksportija ekspordib ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist koosneva mis tahes kaubasaadetise, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2.  Kaubasaadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtus on ekspordiriigis koostatud päritolukinnitusega hõlmatud ühte kaubasaadetisse kuuluvate kõigi päritolustaatusega toodete väärtus.

Artikkel 79

Registreerimise kord soodustatud riikides ja registreeritud eksportijate süsteemile ülemineku perioodil kohaldatavad ekspordiprotseduurid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Soodustatud riigid hakkavad eksportijaid registreerima 1. jaanuaril 2017.

Kui soodustatud riik ei ole valmis alustama registreerimist sellel kuupäeval, teatab ta komisjonile kirjalikult 1. juuliks 2016, et ta lükkab eksportijate registreerimise edasi kuni 1. jaanuarini 2018 või 1. jaanuarini 2019.

2.  Kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil soodustatud riik hakkab eksportijaid registreerima, jätkavad kõnealuse soodustatud riigi pädevad asutused päritolusertifikaatide vorm A väljastamist nende eksportijate taotlusel, kes ei ole sertifikaadi taotlemise ajal veel registreeritud.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 94 lõike 2 kohaldamist, aktsepteeritakse vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule välja antud päritolusertifikaate vorm A liidus päritolutõendina, kui need on välja antud enne asjaomase eksportija registreerimist.

Kui soodustatud riigi pädevad asutused ei suuda registreerimisprotsessi lõpule viia kõnealuse kaheteistkümne kuu jooksul, võivad nad komisjonilt selle pikendamist taotleda. Selline pikendamine ei tohi ületada kuut kuud.

3.  Alates kuupäevast, mil soodustatud riik kavatseb alustada eksportijate registreerimist, koostavad soodustatud riigi eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, päritolukinnitusi päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste saadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

Pärast registreerimist koostavad eksportijad alates kuupäevast, mil nende registreering hakkab vastavalt käesoleva määruse artikli 86 lõikele 4 kehtima, päritolukinnituse selliste päritolustaatusega tooteid sisaldavate kaubasaadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot.

4.  Kõik soodustatud riigid kohaldavad registreeritud eksportijate süsteemi alates hiljemalt 30. juunist 2020.



5. alajagu

Artikkel 80

Registreeritud eksportijate andmebaas: asutuste kohustused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Komisjon loob süsteemi selliste eksportijate registreerimiseks, kellel on lubatud tõendada kauba päritolu (REX-süsteem), ja teeb selle kättesaadavaks 1. jaanuariks 2017.

2.  Soodustatud riikide pädevad asutused ja liikmesriikide tolliasutused annavad viivitamata pärast lisas 22-06 osutatud täieliku taotluse saamist eksportijale või vajaduse korral kauba edasisaatjale registreeritud eksportija numbri ning sisestavad REX-süsteemi registreeritud eksportija numbri, registreerimisandmed ja kuupäeva, millest alates registreering kehtib vastavalt käesoleva määruse artikli 86 lõikele 4.

Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused teatavad kõnealusele eksportijale või asjakohasel juhul kauba edasisaatjale antud registreeritud eksportija numbri ja kuupäeva, alates millest registreering kehtib.

3.  Kui pädevad asutused on seisukohal, et taotluses esitatud andmed on puudulikud, teatavad nad sellest eksportijale viivitamata.

4.  Soodustatud riikide pädevad asutused ja liikmesriikide tolliasutused peavad tagama nende poolt registreeritud andmete ajakohasuse. Nad muudavad neid andmeid kohe pärast seda, kui registreeritud eksportija on neid teavitanud vastavalt käesoleva määruse artiklile 89.

Artikkel 81

Teatavate sätete kohaldamise kuupäev

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Käesoleva määruse artikleid 70, 72, 78–80, 82–93, 99–107, 108, 109 ja 112 kohaldatakse soodustatud riigi REX-süsteemis registreeritud eksportijate poolt eksporditava kauba suhtes alates kuupäevast, mil kõnealune soodustatud riik hakkab eksportijaid selles süsteemis registreerima. Liidu eksportijate suhtes hakatakse kõnealuseid artikleid kohaldama alates 1. jaanuarist 2017.

2.  Käesoleva määruse artikleid 71, 73, 74–77, 94–98 ja 110–112 kohaldatakse soodustatud riigi REX-süsteemis registreerimata eksportijate poolt eksporditava kauba suhtes. Liidu eksportijate suhtes kohaldatakse kõnealuseid artikleid kuni 31. detsembrini 2017.

Artikkel 82

Registreeritud eksportijate andmebaas: juurdepääsuõigused andmebaasile

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Komisjon tagab, et juurdepääs REX-süsteemile antakse kooskõlas käesoleva artikliga.

2.  Komisjonil on juurdepääs kõikidele andmetele.

3.  Soodustatud riigi pädevatel asutustel on juurdepääs nende poolt registreeritud eksportijate andmetele.

4.  Liikmesriikide tolliasutustel on juurdepääs oma riigi tolliasutuste, teiste liikmesriikide tolliasutuste ning soodustatud riikide, samuti Norra, Šveitsi või Türgi pädevate asutuste poolt registreeritud andmetele. Kõnealuste andmete juurdepääsu eesmärk on kontrollida tollideklaratsioone tolliseadustiku artikli 188 või teha vabastusjärgset kontrolli tolliseadustiku artikli 48 kohaselt.

5.  Komisjon tagab soodustatud riikide pädevatele asutustele turvalise juurdepääsu REX-süsteemile.

6.  Kui riik või territoorium on määruse (EL) nr 978/2012 II lisast välja jäetud, säilib tema pädevatel asutustel juurdepääs REX-süsteemile seni, kuni see on vajalik, et võimaldada neil täita oma kohustusi vastavalt käesoleva määruse artiklile 70.

7.  Komisjon teeb lisas 22-06 sätestatud vormi lahtri 6 eksportija poolt allkirjastamisega antud nõusolekuga üldsusele kättesaadavaks järgmised andmed:

a) registreeritud eksportija nimi;

b) aadress, kus registreeritud eksportija on asutatud;

c) lisas 22-06 esitatud vormi lahtris 2 märgitud kontaktandmed;

d) sooduskohtlemistingimustele vastavate toodete indikatiivne kirjeldus, sealhulgas harmoneeritud süsteemi rubriikide või gruppide indikatiivne loend, nagu on märgitud lisas 22-06 esitatud vormi lahtris 4;

e) registreeritud eksportija EORI-number või ettevõtja identifitseerimise number (TIN).

Lahtri 6 allkirjastamisest keeldumine ei ole põhjus eksportija registreerimisest keeldumiseks.

8.  Komisjon teeb alati üldsusele kättesaadavaks järgmised andmed:

a) registreeritud eksportija number;

b) kuupäev, millest alates registreering kehtib;

c) registreeringu tühistamise kuupäev, kui see on asjakohane;

d) teave selle kohta, kas registreering kehtib ka ekspordile Norrasse, Šveitsi või Türgisse;

e) REX-süsteemi ja avaliku veebilehe viimase sünkroniseerimise kuupäev.

Artikkel 83

Registreeritud eksportijate andmebaas: andmekaitse

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  REX-süsteemi kantud andmeid töödeldakse üksnes üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise eesmärgil, nagu on sätestatud käesolevas alajaos.

2.  Registreeritud eksportijatele esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 ( 10 ) artikli 11 lõike 1 punktides a–e ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ( 11 ) artiklis 10 sätestatud teave. Lisaks esitatakse neile ka järgmine teave:

a) teave andmete töötlemise eesmärgi õigusliku aluse kohta;

b) andmete säilitamise aeg.

Registreeritud eksportijatele esitatakse see teave lisa 22-06 kohasele registreeritud eksportijaks saamise taotlusele lisatud teates.

3.  Andmete töötlemisel loetakse vastutavaks töötlejaks iga pädevat asutust sellises soodustatud riigis või iga tolliasutust sellises liikmesriigis, kes on REX-süsteemi andmeid sisestanud.

Komisjoni käsitatakse kaasvastutava töötlejana kõigi selliste andmete töötlemisel, millega tagatakse, et registreeritud eksportija saab oma õigused.

4.  Registreeritud eksportijate õigusi seoses selliste andmete töötlemisega, mis on sisestatud REX-süsteemi ja mis on esitatud lisas 22-06 ning mida töödeldakse riiklikes süsteemides, kasutatakse vastavalt neid andmeid säilitava liikmesriigi andmekaitsealastele õigusaktidele, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

5.  Liikmesriigid, kes kopeerivad oma riiklikes süsteemides REX-süsteemis sisalduvaid andmeid, millele neil on juurdepääs, ajakohastavad kopeeritud andmeid.

6.  Õigusi, mis on seotud registreeritud eksportijate registreerimisandmete töötlemisega komisjoni poolt, kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

7.  Registreeritud eksportija mis tahes taotlus kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 kohast juurdepääsu, korrigeerimise, kustutamise või andmete blokeerimise õigust esitatakse seda töötlevale vastutavale töötlejale.

Kui registreeritud eksportija on esitanud komisjonile kõnealuse taotluse ilma, et ta oleks taotlenud vastutavalt töötlejalt sellekohast õigust, edastab komisjon taotluse registreeritud eksportija andmete töötlejale.

Kui vastutav töötleja ei anna registreeritud eksportijale kõnealust õigust, esitab registreeritud eksportija sellise taotluse komisjonile, kes tegutseb vastutava töötlejana. Komisjonil on õigus neid andmeid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs.

8.  Andmekaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad koostööd ja tagavad registreerimisandmete koordineeritud järelevalve.

Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad vajaduse korral asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja suurendavad andmekaitseõiguste alast teadlikkust.

Artikkel 84

Liikmesriikide suhtes kohaldatavad teavitamiskohustused registreeritud eksportijate (REX) süsteemi rakendamiseks

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Liikmesriigid teatavad komisjonile nende tolliasutuste nimed ja aadressid ning kontaktandmed:

a) kellel on õigus eksportijaid ja kauba edasisaatjaid REX-süsteemis registreerida, muuta ja ajakohastada registreeritud andmeid ning registreering tühistada;

b) kelle ülesanne on tagada halduskoostöö soodustatud riikide pädevate asutustega, nagu on ette nähtud käesolevas alajaos ja käesoleva jao 3.–9. alajaos ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos.

Teatis saadetakse komisjonile 30. septembriks 2016.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kohe mis tahes muudatustest esimese lõigu kohaselt esitatud teabes.

Artikkel 85

Registreerimise kord liikmesriikides ja registreeritud eksportijate süsteemile ülemineku perioodil kohaldatavad ekspordiprotseduurid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  1. jaanuaril 2017 alustavad liikmesriikide tolliasutused oma territooriumil asuvate eksportijate registreerimist.

2.  Alates 1. jaanuarist 2018 lõpetavad kõigi liikmesriikide tolliasutused liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 53 kohase kumulatsiooni eesmärgil.

3.  Kuni 31. detsembrini 2017 väljastavad liikmesriikide tolliasutused liikumissertifikaate EUR.1 või päritolusertifikaatide vorm A asendussertifikaate veel registreerimata eksportijate või kauba edasisaatjate taotluse korral. See kehtib ka siis, kui liitu saadetavate päritolustaatusega toodetega on kaasas päritolukinnitus, mille on koostanud soodustatud riigis registreeritud eksportija.

4.  Alates 1. jaanuarist 2017 koostavad liidu eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, päritolukinnituse päritolustaatusega tooteid sisaldavate selliste saadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

Pärast registreerimist koostavad eksportijad alates kuupäevast, mil nende registreering hakkab vastavalt käesoleva määruse artikli 86 lõikele 4 kehtima, päritolukinnituse selliste päritolustaatusega tooteid sisaldavate kaubasaadetiste kohta, milles päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot.

5.  Kauba edasisaatjad, kes on registreeritud, võivad koostada asenduspäritolukinnitusi alates kuupäevast, mil nende registreering kehtib vastavalt käesoleva määruse artikli 86 lõikele 4. See kehtib olenemata sellest, kas kaubaga on kaasas soodustatud riigis väljastatud päritolusertifikaat vorm A või eksportija koostatud arvedeklaratsioon või päritolukinnitus.

Artikkel 86

Registreeritud eksportijaks saamise taotlus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Registreeritud eksportijaks saamiseks esitab eksportija taotluse selle soodustatud riigi pädevale asutusele, kus asub tema peakorter või kus on tema püsiv tegevuskoht.

Taotluse esitamiseks kasutatakse lisas 22-06 esitatud vormi.

2.  Registreeritud eksportijaks saamiseks esitab liidu tolliterritooriumil asutatud eksportija või kauba edasisaatja taotluse kõnealuse liikmesriigi tollile. Taotluse esitamiseks kasutatakse lisas 22-06 esitatud vormi.

3.  Üldiste tariifsete soodustuste kava ja Norra, Šveitsi või Türgi üldiste soodustuste kavade alusel toimuva ekspordi korral tuleb eksportijatel end registreerida ainult üks kord.

Soodustatud riigi pädevad asutused annavad registreeritud eksportijale registreeritud eksportija numbri toodete eksportimiseks liidu, Norra ja Šveitsi ning Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava alusel, kuivõrd kõnealused riigid on tunnistanud registreeringu teinud riiki soodustatud riigina.

4.  Registreering kehtib alates kuupäevast, mil soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused saavad täieliku taotluse registreerimiseks kooskõlas lõigetega 1 ja 2.

5.  Kui eksportijat esindatakse ekspordiformaalsuste täitmiseks ja kui eksportija esindaja on samuti registreeritud eksportija, ei kasuta kõnealune esindaja oma registreeritud eksportija numbrit.

Artikkel 87

Registreeritud eksportijate andmebaas: avalikustamise meetmed

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Käesoleva määruse artikli 70 lõike 4 kohaldamiseks avaldab komisjon oma veebilehel kuupäeva, mil soodustatud riigid hakkavad registreeritud eksportijate süsteemi kohaldama. Komisjon ajakohastab seda teavet.

Artikkel 88

Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames soodustatud riigiks saava riigi eksportijate automaatne registreerimine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Kui riik lisatakse määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud soodustatud riikide loendisse, aktiveerib komisjon automaatselt oma üldiste tariifsete soodustuste kava jaoks selles riigis registreeritud kõigi eksportijate registreeringu tingimusel, et registreerimisandmed on REX-süsteemis kättesaadavad ja kehtivad vähemalt Norra, Šveitsi või Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava jaoks.

Sellisel juhul ei pea eksportija, kes on juba registreeritud vähemalt Norra, Šveitsi või Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames, esitama oma pädevatele asutustele taotlust registreerimiseks liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames.

Artikkel 89

Registreeritud eksportijate eemaldamine registrist

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Registreeritud eksportijad teavitavad koheselt soodustatud riigi pädevaid asutusi või liikmesriikide tolliasutusi registreerimise eesmärgil esitatud andmete muutusest.

2.  Registreeritud eksportijad, kes enam ei täida üldiste tariifsete soodustuste kava alusel kaupade eksportimiseks vajalikke tingimusi või kes enam ei kavatse kava alusel kaupu eksportida, teavitavad sellest vastavalt soodustatud riigi pädevaid asutusi või liikmesriikide tolliasutusi.

3.  Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused tühistavad registreeringu, kui registreeritud eksportija:

a) enam ei eksisteeri;

b) ei täida enam tingimusi kaupade eksportimiseks üldiste tariifsete soodustuste kava alusel;

c) on teavitanud soodustatud riigi pädevat asutust või liikmesriigi tolliasutust, et ta ei kavatse enam eksportida kaupu üldiste tariifsete soodustuste kava alusel;

d) tahtlikult või hooletusest koostab või laseb koostada päritolukinnituse, mis sisaldab valeandmeid ja mille alusel saadakse ebaõige soodustus või tariifne sooduskohtlemine.

4.  Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused võivad tühistada registreeringu, kui registreeritud eksportija ei ajakohasta tema registreeringut puudutavaid andmeid.

5.  Registreeringu tühistamine hakkab kehtima tulevikus, st päritolukinnituste suhtes, mis koostatakse pärast tühistamiskuupäeva. Registreeringu tühistamine ei mõjuta nende päritolukinnituste kehtivust, mis on koostatud enne registreeritud eksportijale tühistamise teatamist.

6.  Soodustatud riigi pädev asutus või liikmesriigi tolliasutused teatavad registreeritud eksportijale tema registreeringu tühistamisest ja kuupäeva, mil tühistamine jõustub.

7.  Eksportijal või kauba edasisaatjal on registreeringu tühistamise korral võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid.

8.  Registreeritud eksportija registreeringu mittenõuetekohane tühistamine loetakse kehtetuks. Eksportijal või kauba edasisaatjal on õigus kasutada registreeritud eksportija numbrit, mis anti talle registreerimise ajal.

9.  Eksportijad või kauba edasisaatjad, kelle registreering on tühistatud, võivad esitada uue taotluse registreeritud eksportijaks saamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 86. Eksportijaid või kauba edasisaatjaid, kelle registreering on tühistatud vastavalt lõike 3 punktile d ja lõikele 4, võib uuesti registreerida üksnes siis, kui nad tõendavad neid registreerinud soodustatud riigi pädevatele asutustele või liikmesriigi tolliasutustele, et nad on lahendanud olukorra, mille tõttu nende registreering tühistati.

10.  Soodustatud riigi pädev asutus või selle liikmesriigi tolliasutused, kes nad süsteemi sisestas, säilitavad tühistatud registreeringut käsitlevaid andmeid REX-süsteemis maksimaalselt kümme kalendriaastat alates tühistamise kalendriaastast. Pärast nimetatud kümmet kalendriaastat kustutab soodustatud riigi pädev asutus või liikmesriigi toll kõnealused andmed.

Artikkel 90

Registreeritud eksportijate automaatne kustutamine registrist, kui riik jäetakse soodustatud riikide nimekirjast välja

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Komisjon tühistab kõigi soodustatud riigi registreeritud eksportijate registreeringu, kui soodustatud riik eemaldatakse määruse (EL) nr 978/2012 II lisas esitatud soodustatud riikide loendist või kui soodustatud riigi suhtes on sooduskorra kohaldamine ajutiselt peatatud vastavalt määrusele (EL) nr 978/2012.

2.  Kui riik lisatakse uuesti kõnealusesse loendisse või kui soodustatud riigi suhtes on sooduskorra kohaldamise ajutine peatamine lõpetatud, aktiveerib komisjon uuesti kõigi kõnealuses riigis registreeritud eksportijate registreeringu, tingimusel et eksportijate registreerimisandmed on süsteemis kättesaadavad ja kehtivad vähemalt Norra, Šveitsi või Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames. Vastasel juhul registreeritakse eksportijad uuesti vastavalt käesoleva määruse artiklile 86.

3.  Kui vastavalt esimesele lõigule tühistatakse kõigi soodustatud riigi registreeritud eksportijate registreering, säilitatakse tühistatud registreeringut käsitlevaid andmeid REX-süsteemis vähemalt kümme kalendriaastat pärast kalendriaastat millal tühistamine aset leidis. Pärast kõnealust kümneaastast ajavahemikku ja juhul, kui soodustatud riik ei ole üle kümne aasta olnud soodustatud riik Norra, Šveitsi ega Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames, kustutab komisjon tühistatud registreeringut käsitlevad andmed REX-süsteemist.

Artikkel 91

Eksportijate kohustused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Eksportijad ja registreeritud eksportijad täidavad järgmisi kohustusi:

a) nad säilitavad sooduskohtlemisele vastavate toodete tootmise ja tarnimise kohta nõuetekohased kaubandusliku raamatupidamise dokumendid;

b) nad hoiavad kättesaadavana kõik tõendid tootmises kasutatud materjalide kohta;

c) nad säilitavad kõik tollidokumendid tootmises kasutatud materjalide kohta;

d) nad säilitavad järgmised dokumendid vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil päritolukinnitus koostati, või kauem, kui see on riikliku õigusega nõutav:

i) enda koostatud päritolukinnitused;

ii) päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide, tootmise ja varude arvestuse.

Kõnealuseid dokumente ja päritolukinnitusi võib säilitada elektrooniliselt, kuid nende alusel peab olema võimalik jälgida eksporditud toodete valmistamiseks kasutatud materjale ja tõendada nende päritolustaatust.

2.  Lõikega 1 ette nähtud kohustusi kohaldatakse ka tarnijate suhtes, kes esitavad eksportijatele tarnija deklaratsioone, milles nad kinnitavad enda tarnitavate toodete päritolustaatust.

3.  Kauba edasisaatjad, kes olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, annavad välja asenduspäritolukinnitusi, säilitavad nende poolt asendatud esialgseid päritolukinnitusi vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolukinnitus koostati, või kauem, kui see on riikliku õigusega nõutav.

Artikkel 92

Päritolukinnitust käsitlevad üldsätted

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Päritolukinnituse võib koostada kauba liitu eksportimise ajal või siis, kui eksport liitu on tagatud.

Kui asjaomaseid tooteid käsitatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 55 lõike 4 teise lõiguga või kõnealuse määruse artikli 55 lõike 6 teise lõiguga soodustatud ekspordiriigist või mõnest teisest soodustatud riigist pärinevatena, koostab päritolukinnituse soodustatud ekspordiriigis asuv eksportija.

Kui asjaomaseid tooteid eksporditakse ilma täiendava töö või töötlemiseta või pärast seda, kui nende suhtes on kohaldatud ainult delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 47 lõike 1 punktis a kirjeldatud toiminguid ning nad on seega artikli 55 lõike 4 kolmanda lõigu ja artikli 55 lõike 6 kolmanda lõigu kohaselt säilitanud oma päritolustaatuse, koostab päritolukinnituse soodustatud päritoluriigis asuv eksportija.

2.  Asjaomaste toodete päritolukinnituse võib koostada ka pärast eksporti („tagasiulatuv kinnitus”). Sellist tagasiulatuvat päritolukinnitust aktsepteeritakse juhul, kui see esitatakse mitte hiljem kui kaks aastat pärast importi selle liikmesriigi tolliasutustele, kus kaubad vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse.

Kui saadetis jagatakse osadeks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 43 ja tingimusel, et järgitakse esimese lõigu kohast kahe aasta pikkust tähtaega, võib tooteid eksportiva riigi eksportija päritolukinnituse koostada ka tagantjärele. Seda kohaldatakse mutatis mutandis, kui saadetis jagatakse osadeks teises soodustatud riigis, Norras, Šveitsis või Türgis.

3.  Eksportija esitab päritolukinnituse liidus asuvale kliendile ja see sisaldab lisas 22-07 esitatud üksikasju. See koostatakse inglise, prantsuse või hispaania keeles.

Selle võib koostada mis tahes äridokumendile, mis võimaldab identifitseerida asjaomase eksportija ja hõlmatud kaubad.

4.  Lõikeid 1–3 kohaldatakse mutatis mutandis liidus kahepoolse kumulatsiooni eesmärgil koostatud päritolukinnituste suhtes.

Artikkel 93

Päritolukinnitus kumulatsiooni korral

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Selleks et teha kindlaks kahepoolse või piirkondliku kumulatsiooni alusel kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit kumulatsiooniga hõlmatud riigist, sellisele päritolukinnitusele, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija. Sel juhul on eksportija koostatud päritolukinnitusel olenevalt olukorrast märge „EU cumulation”, „regional cumulation”, „Cumul UE”, „Cumul regional” või „Acumulación UE” või „Acumulación regional”.

2.  Selleks et teha kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 54 kohase kumulatsiooni raames kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit Norrast, Šveitsist või Türgist, sellisele päritolutõendile, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija, tingimusel et see tõend on väljastatud kooskõlas Norra, Šveitsi või Türgi suhtes kehtivate üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglite sätetega. Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „Norway cumulation”, „Switzerland cumulation”, „Turkey cumulation”, „Cumul Norvège”, „Cumul Suisse”, „Cumul Turquie” või „Acumulación Noruega”, „Acumulación Suiza” või „Acumulación Turquía”.

3.  Selleks et teha kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 56 kohase laiendatud kumulatsiooni raames kasutatud materjalide päritolu, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit laiendatud kumulatsiooniga hõlmatud riigist, sellisele päritolutõendile, mille esitab kõnealuste materjalide tarnija, tingimusel et see tõend on väljastatud kooskõlas liidu ja vastava osalisriigi vahelise asjakohase vabakaubanduslepingu sätetega.

Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „extended cumulation with country x”, „cumul étendu avec le pays x” või „Acumulación ampliada con el país x”.



6. alajagu

Registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevani kehtivad liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatavad protseduurid liidus vabasse ringlusse lubamisel

Artikkel 94

Päritolusertifikaatide vorm A või arvedeklaratsioonide esitamine ja kehtivus ning nende hilinenud esitamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Päritolusertifikaat vorm A või arvedeklaratsioon esitatakse impordiliikmesriigi tollile kooskõlas tollideklaratsioone hõlmavate protseduuridega.

2.  Päritolutõend kehtib kümme kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tolliasutustele.

Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast nende kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võivad impordiriigi tolliasutused päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 95

Päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide asendamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui päritolustaatusega tooted, mida ei ole veel vabasse ringlusse lubatud, suunatakse mõne liikmesriigi tolliasutuse järelevalve alla, asendab see tolliasutus kauba edasisaatja kirjalikul taotlusel esialgse päritolusertifikaadi vorm A või arvedeklaratsiooni ühe või mitme päritolusertifikaadiga vorm A (asendussertifikaat), et saata kõik tooted või osa neist mujale liitu või Norrasse või Šveitsi. Kauba edasisaatja märgib oma taotluses, kas asendussertifikaadile tuleb lisada esialgse päritolutõendi koopia.

2.  Asendussertifikaat koostatakse vastavalt lisale 22-19.

Tolliasutus kontrollib asendussertifikaadi vastavust algsele päritolutõendile.

3.  Kui asendussertifikaadi taotluse on esitanud heas usus tegutsev edasisaatja, ei vastuta ta esialgsele päritolutõendile märgitud üksikasjade õigsuse eest.

4.  Tolliasutus, kellelt taotletakse asendussertifikaadi väljaandmist, märgib esialgsele päritolutõendile või selle manusesse edasisaadetavate toodete kaalu, arvu, laadi ja sihtriigi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbrid. Ta säilitab esialgset päritolutõendit vähemalt kolm aastat.

5.  Kui tooted on hõlmatud tolliseadustiku artikli 64 lõike 6 kohase erandi alusel antavate tariifsete soodustustega, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud protseduure ainult siis, kui sellised tooted on ette nähtud liidu jaoks.

Artikkel 96

Importimine osasaadetistena päritolusertifikaate vorm A ja arvedeklaratsioone kasutades

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui importija taotlusel ja impordiliikmesriigi tolliasutuste poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriigi 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tähenduses kokkupanemata või lahtivõetud tooteid eraldi saadetisena, võib tolliasutustele esitada selliste toodete kohta üheainsa päritolutõendi esimese saadetise importimisel.

2.  Importija taotlusel ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolliasutuste sätestatud tingimusi, võib tolliasutustele esitada esimese kaubasaadetise importimisel üheainsa päritolutõendi, kui:

a) kauba importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;

b) kauba suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled asuvad ekspordiriigis või liikmesriigis/liikmesriikides;

c) kaup on klassifitseeritud kombineeritud nomenklatuuri sama koodi alla (kaheksa numbrit);

d) kaup tuleb eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning selle kauba tolliformaalsused täidetakse sama liikmesriigi samas tolliasutuses.

Seda korda rakendatakse pädeva tolliasutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemikul.

Artikkel 97

Erandid kohustusest esitada päritolusertifikaat vorm A või arvedeklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse üldiste tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena, mille puhul ei ole vaja esitada päritolusertifikaati vorm A ega arvedeklaratsiooni, tingimusel et:

a) sellised tooted:

i) ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil;

ii) on deklareeritud kui üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise tingimustele vastavad tooted;

b) punkti a alapunktis ii osutatud deklaratsiooni õigsuses ei ole põhjust kahelda.

2.  Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) import on juhutine;

b) import hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;

c) toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.  Lõikes 2 nimetatud toodete koguväärtus ei tohi ületada väikepakkide puhul 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 98

Lahknevused ja vormistusvead päritolusertifikaatides vorm A ja arvedeklaratsioonides

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui päritolusertifikaadi vorm A või arvedeklaratsiooni andmete ja nende dokumentide andmete vahel, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati iseenesest kehtetuks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et sertifikaat vastab esitatud toodetele.

2.  Päritolusertifikaadi vorm A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooni ilmsed vormilised vead ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud andmete õigsuses.



7. alajagu

Registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevast kehtivad üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatavad protseduurid liidus vabasse ringlusse lubamisel

Artikkel 99

Päritolukinnituse kehtivus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Päritolukinnitus koostatakse iga kaubasaadetise kohta.

2.  Päritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates selle koostamise kuupäevast.

3.  Üks päritolukinnitus võib hõlmata mitut kaubasaadetist, kui kaubad vastavad järgmistele tingimustele:

a) nad on lahtivõetud või kokkupanemata tooted harmoneeritud süsteemi üldreegli 2 punkti a tähenduses;

b) nad kuuluvad harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise alla või rubriiki 7308 või 9406 ja

c) nad on ette nähtud importimiseks eraldi saadetistena.

Artikkel 100

Päritolukinnituse vastuvõetavus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Selleks et importijatel oleks õigus päritolukinnituse esitamisel üldiste tariifsete soodustuste kava kohaseid soodustusi nõuda, peab kaup olema eksporditud kuupäeval, mil soodustatud riik, kust kaup eksporditakse, alustas eksportijate registreerimist vastavalt käesoleva määruse artiklile 79, või pärast seda kuupäeva.

Kui riik nimetatakse või taasnimetatakse soodustatud riigiks määruses (EL) nr 978/2012 osutatud toodete suhtes, saavad sellest riigist pärinevad kaubad üldiste tariifsete soodustuste kavast tulenevaid soodustusi, tingimusel et need eksporditi soodustatud riigist kuupäeval, mil soodustatud riigid hakkasid kohaldama käesoleva määruse artikli 70 lõikes 3 osutatud registreeritud eksportijate süsteemi, või pärast seda.

Artikkel 101

Päritolukinnituse asendamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui päritolustaatusega tooted, mis ei ole veel lubatud vabasse ringlusse, suunatakse liikmesriigi tolliasutuse järelevalve alla, võib kauba edasisaatja asendada esialgse päritolukinnituse ühe või enama asenduspäritolukinnitusega, et saata kõik tooted või osa toodetest mujale liidu tolliterritooriumi piires või Norrasse või Šveitsi.

Asenduspäritolukinnitus koostatakse vastavalt lisas 22-20 sätestatud nõuetele.

Asenduspäritolukinnitused võib koostada üksnes juhul, kui esialgne päritolukinnitus on koostatud kooskõlas artiklitega 92, 93, 99 ja 100 ning lisaga 22-07.

2.  Kauba edasisaatja registreeritakse asenduspäritolukinnituste koostamise eesmärgil seoses liidu territooriumil mujale saadetavate päritolustaatusega toodetega, kui päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab 6 000 eurot.

Kauba edasisaatjad, kes ei ole registreeritud, võivad siiski koostada asenduspäritolukinnitusi, kus päritolustaatusega toodete koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab 6 000 eurot, kui nad lisavad koopia soodustatud riigis koostatud esialgsest päritolukinnitusest.

3.  Ainult REX-süsteemis registreeritud edasisaatjad võivad koostada asenduspäritolukinnitusi seoses Norrasse või Šveitsi saadetavate päritolustaatusega toodetega.

4.  Asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates esialgse päritolukinnituse koostamise kuupäevast.

5.  Lõikeid 1–4 kohaldatakse ka kinnituste suhtes, millega asendatakse asenduspäritolukinnitusi.

6.  Kui tooted on hõlmatud tolliseadustiku artikli 64 lõike 6 kohase erandi alusel antavate tariifsete soodustustega, võidakse päritolukinnitus käesoleva artikli kohaselt asendada üksnes siis, kui kõnealused tooted on ette nähtud liidu jaoks.

Artikkel 102

Üldpõhimõtted ja deklarandi võetavad ettevaatusabinõud

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui deklarant taotleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohast sooduskohtlemist, peab ta vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis viitama päritolukinnitusele. Päritolukinnituse viiteks on selle väljastamiskuupäev vormingus „aaaakkpp”, kus „aaaa” on aasta, „kk” kuu ja „pp” päev. Kui saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot, märgib deklarant ka registreeritud eksportija numbri.

2.  Kui deklarant on taotlenud üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist vastavalt lõikele 1 ilma vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajaks päritolukinnitust omamata, loetakse see deklaratsioon tolliseadustiku artikli 166 tähenduses mittetäielikuks ja seda käideldakse sellele vastavalt.

3.  Enne kaupade vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist tagab deklarant nõuetekohaselt, et kaubad vastavad käesoleva alajao, käesoleva jao 3.–9. alajao ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajao eeskirjadele, kontrollides eelkõige:

a) avalikult veebilehelt, et eksportija on REX-süsteemis registreeritud, kui saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot, ja

b) et päritolukinnitus on koostatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisaga 22-07.

Artikkel 103

Erandid päritolukinnituse esitamise kohustusest

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Järgmiste toodete puhul ei ole päritolukinnituse koostamise ja esitamise kohustust:

a) eraisiku poolt teisele eraisikule väikepakkides saadetavad tooted, mille koguväärtus ei ületa 500 eurot;

b) reisija isiklikus pagasis olevad tooted, mille koguväärus ei ületa 1 200 eurot.

2.  Lõikes 1 osutatud tooted peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil;

b) nende puhul on deklareeritud, et nad vastavad üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise tingimustele;

c) punktis b osutatud deklaratsiooni õigsuses ei ole põhjust kahelda.

3.  Lõike 2 punkti a puhul ei käsitata importi kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) import on juhutine;

b) import hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;

c) toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 104

Lahknevused ja vormistusvead päritolukinnitustes; päritolukinnituste hilinenud esitamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui päritolukinnitusel ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid lahknevusi, ei muuda see päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et dokument vastab asjaomastele toodetele.

2.  Päritolukinnituse ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.

3.  Päritolukinnitused, mis esitatakse impordiriigi tolliasutustele pärast käesoleva määruse artiklis 99 nimetatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. Muudel hilinenud esitamise juhtudel võivad impordiriigi tolliasutused päritolukinnitusi aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 105

Importimine osasaadetistena päritolukinnitusi kasutades

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud protseduuri kohaldatakse liikmesriigi tolliasutuste määratava aja jooksul.

2.  Impordiliikmesriigi tolliasutused, kelle järelevalvel järkjärguline vabasse ringlusse lubamine toimub, kontrollivad, et järjestikused kaubasaadetised kuuluvad nende lahtivõetud või kokkupanemata toodete hulka, mille kohta päritolukinnitus on koostatud.

Artikkel 106

Soodustuse kohaldamise peatamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kui tolliasutustel on kahtlusi seoses toodete päritolustaatusega, võivad nad nõuda, et deklarant esitaks nende poolt nimetatud mõistliku aja jooksul mis tahes olemasolevad tõendid, et kontrollida deklaratsioonil märgitud päritoluandmete korrektsust või delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 43 kohaste tingimuste täitmist.

2.  Tolliasutused võivad peatada soodustariifi meetme kohaldamise käesoleva määruse artiklis 109 sätestatud kontrollimise ajaks, kui

a) deklarandi esitatud teave ei ole piisav, et kinnitada toodete päritolustaatust või delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklites 42 ja 43 esitatud tingimuste täitmist;

b) deklarant ei vasta teabe esitamiseks antud, lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.

3.  Ajal, mil oodatakse kas deklarandilt nõutud lõike 1 kohast teavet või lõike 2 kohase kontrolli tulemusi, pakutakse importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

Artikkel 107

Tariifsete soodustuste andmisest keeldumine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Impordiliikmesriigi toll keeldub tariifsete soodustuste andmisest, ilma et tal oleks kohustus nõuda lisatõendeid või saata soodustatud riigile kontrollitaotlus, kui:

a) kaubad ei ole needsamad, mis on esitatud päritolukinnitusel;

b) deklarant ei esita asjaomaste toodete kohta nõutavat päritolukinnitust;

c) ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 78 lõike 1 punkti b ja artikli 79 lõike 3 kohaldamist, ei ole deklarandi valduses olev päritolukinnitus koostatud soodustatud riigis registreeritud eksportija poolt;

d) päritolukinnitus ei ole koostatud kooskõlas lisaga 22-07;

e) delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 43 tingimused ei ole täidetud.

2.  Impordiliikmesriigi toll keeldub tariifsete soodustuste andmisest pärast soodustatud riigi pädevatele asutustele artikli 109 kohase kontrollitaotluse saatmist, kui importiva liikmesriigi toll:

a) on saanud vastuse, et eksportijal ei olnud õigust päritolukinnitust koostada;

b) on saanud vastuse, et asjaomased tooted ei ole pärit soodustatud riigist või et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 42 tingimused ei ole täidetud;

c) kahtles põhjendatult päritolukinnituse kehtivuses või selles, kas deklarandi esitatud teave asjaomaste toodete tõelise päritolu kohta on tõene, kui tegi kontrollitaotluse ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

i) nad ei ole saanud vastust käesoleva määruse artikli 109 kohaselt lubatud ajavahemiku jooksul või

ii) nad on saanud vastuse, mis ei sisalda asjakohaseid vastuseid taotluses tõstatatud küsimustele.



8. alajagu

Päritolu kontrollimine liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames

Artikkel 108

Pädevate asutuste kohustused seoses päritolu kontrollimisega pärast registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäeva

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Selleks et tagada toodetele päritolustaatust andvate reeglite täitmine, teostavad soodustatud riigi pädevad asutused järgmised toimingud:

a) toodete päritolustaatuse kontrollimine liikmesriikide tolliasutuste taotlusel;

b) eksportijate korrapärane omaalgatuslik kontrollimine.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis selliste taotluste suhtes, mis on saadetud Norra ja Šveitsi ametiasutustele nende territooriumil koostatud asenduspäritolukinnituste kontrollimiseks, et paluda nendel ametiasutustel teha koostööd soodustatud riigi pädevate asutustega.

Laiendatud kumulatsioon on lubatud üksnes delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 56 kohaselt, kui riik, kellega liidul on kehtiv vabakaubandusleping, on nõustunud toetama soodustatud riiki halduskoostöö tegemisel nii, nagu ta toetaks liikmesriikide tolliasutusi kooskõlas vabakaubanduslepingu asjakohaste sätetega.

2.  Lõike 1 punktis b osutatud kontrollimisega tagatakse, et eksportijad täidavad oma kohustusi pidevalt. Kontrolle teostatakse riskianalüüsi asjakohaste kriteeriumide alusel määratavate ajavahemike järel. Selleks nõuavad soodustatud riikide pädevad asutused, et eksportijad esitaksid enda koostatud päritolukinnituste koopiad või selliste kinnituste loendi.

3.  Soodustatud riikide pädevatel asutustel on õigus nõuda mis tahes tõendeid või eksportija raamatupidamise ja vajaduse korral teda varustavate tootjate raamatupidamise kontrollimist, sealhulgas korraldada kohapealseid või mis tahes muid asjakohaseid kontrolle.

Artikkel 109

Päritolukinnituste ja asenduspäritolukinnituste järelkontroll

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Järelkontrolli päritolukinnituste ja asenduspäritolukinnituste üle tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide tolliasutustel tekib põhjendatud kahtlus, kas kinnitused on ehtsad ja asjaomaste toodete päritolustaatus on õige või kas käesoleva alajao ja käesoleva jao 3.–9. alajao ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajao muud nõuded on täidetud.

Kui liikmesriigi toll esitab soodustatud riigi pädevatele asutustele koostöötaotluse, et kontrollida päritolukinnituste kehtivust, toodete päritolustaatust või mõlemat, selgitab ta vajaduse korral taotluses, miks tal on põhjendatud kahtlus päritolukinnituse kehtivuse või toodete päritolustaatuse suhtes.

Kontrollitaotlusele võib lisada päritolukinnituse või asenduspäritolukinnituse koopia ja mis tahes lisateabe või dokumendid, mis osutavad, et kõnealuses kinnituses või asenduskinnituses esitatud teave ei ole korrektne.

Taotluse esitav liikmesriik määrab kontrollitulemuste teatamiseks kuue kuu pikkuse esialgse tähtaja alates kontrollitaotluse esitamisest, v.a taotlused, mis saadetakse Norrasse või Šveitsi, et kontrollida nende riikide territooriumil soodustatud riigis koostatud päritolukinnituste alusel koostatud asenduspäritolukinnitusi, mille puhul pikendatakse tähtaega kaheksa kuuni.

2.  Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 1 ettenähtud ajavahemiku jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et määrata toodete tegelikku päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Selle teatega määratakse uus tähtaeg, mis ei ole pikem kui kuus kuud. Kui pärast teist teadet ei teatata järelkontrolli tulemusi neid nõudvatele asutustele kuue kuu jooksul alates teise teate saatmise kuupäevast või kui kõnealuse tulemuse alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest.

3.  Kui lõikes 1 ette nähtud kontroll või mis tahes olemasolev teave tundub osutavat, et päritolureegleid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik omal algatusel või liikmesriikide tolliasutuste või komisjoni nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused võivad kõnealustes uurimistes osaleda.

Artikkel 110

Päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide järelkontroll

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Järelkontrolli päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide tolliasutustel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või käesoleva alajao ja käesoleva jao 3.–9. alajao ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 2. ja 3. alajao muude nõuete täitmises.

2.  Järelkontrollitaotluse esitamisel tagastavad liikmesriikide tolliasutused päritolusertifikaadi vorm A ja kaubaarve (kui see on esitatud), arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud ekspordiriigi pädevatele valitsusasutustele ning põhjendavad vajaduse korral uurimist. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, edastatakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

Kui liikmesriikide tolliasutused otsustavad tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, pakutakse importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

3.  Järelkontrollitaotluse esitamise järel viiakse kõnealune kontroll läbi ja liikmesriikide tolliasutusi teavitatakse selle tulemustest hiljemalt kuue kuu jooksul; taotluste korral, mis saadetakse Norrale, Šveitsile või Türgile nende territooriumil koostatud asenduspäritolutõendite kontrollimiseks päritolusertifikaadi vorm A alusel või soodustatud riigis koostatud arvedeklaratsiooni alusel, on tähtaeg kuni kaheksa kuud alates taotluse saatmise kuupäevast. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitada soodustatud riigist pärit toodetena.

4.  Kui päritolusertifikaadid vorm A on antud välja kahepoolse kumulatsiooni raames, lisatakse vastusele kaupade liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 koopia (koopiad) või vajaduse korral vastav(ad) arvedeklaratsioon(id).

5.  Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelik päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui pärast teist teadet ei teatata järelkontrolli tulemusi neid nõudvatele asutustele nelja kuu jooksul alates teise teate saatmise kuupäevast või kui tulemuste alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

6.  Kui kontroll või mis tahes olemasolev teave tundub näitavat, et päritolureegleid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik omal algatusel või liikmesriikide tolliasutuste nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused võivad kõnealustes uurimistes osaleda.

7.  Päritolusertifikaatide vorm A järelkontrolli teostamiseks säilitavad eksportijad kõik asjakohased dokumendid, millega tõendatakse asjaomaste toodete päritolustaatust, ning soodustatud ekspordiriigi pädevad valitsusasutused säilitavad sertifikaatide koopiad ja ka nendega seotud ekspordidokumendid. Neid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, millal päritolusertifikaat vorm A väljastati.

Artikkel 111

Kumulatsiooni raames päritolustaatuse saanud toodete päritolutõendi järelkontroll

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Käesoleva määruse artikleid 73 ja 110 kohaldatakse ka samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahel, et anda komisjonile või liikmesriikide tolliasutustele teavet ja teostada järelkontrolli päritolusertifikaatide vorm A üle või piirkondliku kumulatsiooni reeglite kohaselt väljastatud arvedeklaratsioonide üle.



9. alajagu

Muud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatavad sätted

Artikkel 112

Ceuta ja Melilla

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikleid 41–58, et teha kindlaks, kas tooteid võib Ceutasse või Melillasse eksportimisel käsitada kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riigist pärit toodetena või soodustatud riiki eksportimisel Ceutast või Melillast pärit toodetena.

2.  Käesoleva määruse artikleid 74–79 ning 84–93 kohaldatakse kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riigist Ceutasse või Melillasse eksporditud toodete suhtes ning Ceutast või Melillast soodustatud riiki eksporditud toodete suhtes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgil käsitatakse Ceutat ja Melillat ühtse territooriumina.



10. alajagu

Päritolutõendid, mis kehtivad päritolureeglite raames liidu poolt ühepoolselt teatavatele riikidele või territooriumidele kehtestatud tariifsete soodusmeetmete kohaldamise eesmärgil

Artikkel 113

Üldnõuded

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Soodustatud riigist või territooriumilt pärinevate toodete suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 nimetatud tariifset sooduskohtlemist, kui nende kohta esitatakse üks järgmistest dokumentidest:

a) liikumissertifikaat EUR.1, mis esitatakse lisas 22-10 esitatud vormi kasutades, või

b) artikli 119 lõikes 1 täpsustatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 22-13 ja mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muul äridokumendil, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi „arvedeklaratsioon”).

Liikumissertifikaatide EUR.1 või arvedeklaratsioonide lahter 7 sisaldab märget „Autonomous trade measures” või „Mesures commerciales autonomes”.

Artikkel 114

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Soodustatud riigi või territooriumi tolli või muu pädeva valitsusasutuse väljaantud liikumissertifikaadi EUR.1 esitamise korral käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. alajao tähenduses päritolustaatusega tooteid sobivatena saama liitu importimisel delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et need on liitu transporditud otseveona delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 69 tähenduses, ning et soodustatud riik või territoorium:

a) on edastanud komisjonile käesoleva määruse artikli 124 alusel nõutava teabe ja

b) abistab liitu, lubades liikmesriikide tolliasutustel kontrollida dokumendi ehtsust või kõnealuste toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsust.

2.  Liikumissertifikaadi EUR.1 võib välja anda ainult juhul, kui see on delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.

3.  Liikumissertifikaat EUR.1 antakse välja ainult eksportija või tema esindaja kirjaliku taotluse alusel. Sellise taotluse esitamiseks kasutatakse lisas 22-10 esitatud vormi ning see täidetakse vastavalt käesoleva artikli ning käesoleva määruse artiklite 113, 115, 116, 117, 118, 121 ja 123 sätetele.

Eksportiva soodustatud riigi või territooriumi või eksportiva liikmesriigi pädevad asutused peavad säilitama liikumissertifikaatide EUR.1 taotlusi vähemalt kolm aastat alates liikumissertifikaadi väljaandmise aasta lõpust.

4.  Eksportija või tema esindaja esitab koos taotlusega kõik vajalikud lisadokumendid selle kohta, et eksporditavad tooted vastavad liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise tingimustele.

Pädevate asutuste nõudmisel kohustub eksportija esitama lisatõendid, mida need asutused võivad nõuda selleks, et kontrollida nende toodete päritolustaatuse õigsust, mille suhtes sooduskohtlemine on õigustatud, samuti kohustub ta lubama kõnealustel asutustel kontrollida oma raamatupidamist ja toodete valmistamist käsitlevaid üksikasju.

5.  Liikumissertifikaadi EUR.1 annavad välja soodustatud riikide või territooriumide pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll, kui eksporditavaid tooteid võib delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. alajao tähenduses käsitada päritolustaatusega toodetena.

6.  Kuna liikumissertifikaat EUR.1 on dokumentaalne tõend delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 ettenähtud sooduskorra kohaldamiseks, vastutavad soodustatud riikide või territooriumide pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll selle eest, et võetaks tarvitusele vajalikud abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.

7.  Selleks et kontrollida lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist, on soodustatud riigi pädeval valitsusasutusel või ekspordiliikmesriigi tollil õigus taotleda mis tahes dokumentaalseid tõendeid või teha vajalikku kontrolli.

8.  Soodustatud riigi või territooriumi pädev valitsusasutus või ekspordiliikmesriigi toll peab tagama, et lõikes 1 osutatud vormid oleks nõuetekohaselt täidetud.

9.  Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiskuupäev märgitakse sertifikaadi sellel osal, mille täidab toll.

10.  Soodustatud riigi või territooriumi pädev asutus või ekspordiliikmesriigi toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja sellega hõlmatud toodete eksportimisel. Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 115

Importimine osasaadetistena

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriigi 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tähenduses kokkupanemata või lahtivõetud tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tolliasutustele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese saadetise importimisel.

Artikkel 116

Päritolutõendi esitamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Päritolutõend esitatakse impordiliikmesriigi tollile tolliseadustiku artiklis 163 sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva alajao sätete kohaldamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 117

Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Erandina artikli 114 lõikest 10 võib liikumissertifikaati EUR.1 erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b) pädevatele asutustele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.

2.  Pädevad asutused võivad liikumissertifikaadi EUR.1 tagasiulatuvalt välja anda ainult pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ekspordidokumentides sisalduva teabega ja et asjaomaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva alajao sätetele vastavat liikumissertifikaati EUR.1.

3.  Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tehakse üks järgmistest märgetest:

BG: „ИЗДАДЕН ВПОСЛЕДСТВИЕ”

ES: „EXPEDIDO A POSTERIORI”

HR: „IZDANO NAKNADNO”

CS: „VYSTAVENO DODATEČNĚ”

DA: „UDSTEDT EFTERFØLGENDE”

DE: „NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”

ET: „VÄLJA ANTUD TAGASIULATUVALT”

EL: „ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”

EN: „ISSUED RETROSPECTIVELY”

FR: „DÉLIVRÉ A POSTERIORI”

IT: „RILASCIATO A POSTERIORI”

LV: „IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”

LT: „RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”

HU: „KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”

MT: „MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”

NL: „AFGEGEVEN A POSTERIORI”

PL: „WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”

PT: „EMITIDO A POSTERIORI”

RO: „ELIBERAT ULTERIOR”

SL: „IZDANO NAKNADO”

SK: „VYDANÉ DODATOČNE”

FI: „ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”

SV: „UTFÄRDAT I EFTERHAND”

4.  Lõikes 3 osutatud märge kantakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.

Artikkel 118

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevatelt asutustelt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.  Sel viisil väljaantud duplikaadile tehakse üks järgmistest märgetest:

BG: „ДУБЛИКАТ”

ES: „DUPLICADO”

HR: „DUPLIKAT”

CS: „DUPLIKÁT”

DA: „DUPLIKÁT”

DE: „DUPLIKAT”

ET: „DUPLIKAAT”

EL: „ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”

EN: „DUPLICATE”

FR: „DUPLICATA”

IT: „DUPLICATO”

LV: „DUBLIKĀTS”

LT: „DUBLIKATAS”

HU: „MÁSODLAT”

MT: „DUPLIKAT”

NL: „DUPLICAAT”

PL: „DUPLIKAT”

PT: „SEGUNDA VIA”

RO: „DUPLICAT”

SL: „DVOJNIK”

SK: „DUPLIKÁT”

FI: „KAKSOISKAPPALE”

SV: „DUPLIKAT”

3.  Lõikes 2 osutatud märge kantakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.

4.  Liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmiskuupäeva kandev duplikaat hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 119

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Arvedeklaratsiooni võib koostada üks järgmistest isikutest:

a) liidu heakskiidetud eksportija käesoleva määruse artikli 120 tähenduses või

b) iga eksportija mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakendist ja sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, ja tingimusel, et käesoleva määruse artikli 114 lõikes 1 nimetatud abi kohaldatakse ka käesoleva protseduuri suhtes.

2.  Arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda liidust või soodustatud riigist või territooriumilt pärinevatena ja need vastavad muudele delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. ja 5. alajao nõuetele.

3.  Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama ekspordiriigi või -territooriumi tolli või muude pädevate valitsusasutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. ja 5. alajao muud nõuded on täidetud.

4.  Eksportija koostab arvedeklaratsiooni nii, et kirjutab masinaga, tembeldab või trükib arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 22-13, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas ekspordiriigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon kirjutatakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.

5.  Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt käesoleva määruse artikli 120 tähenduses ei nõuta siiski kõnealusele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide arvedeklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks neile käsitsi alla kirjutanud.

6.  Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel kehtivad arvedeklaratsiooni kasutamise kohta järgmised eritingimused:

a) arvedeklaratsioon koostatakse iga saadetise kohta;

b) kui saadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba päritolustaatusega toodete määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata arvedeklaratsioonis.

Esimese lõigu sätted ei vabasta eksportijaid kõikide muude tolli- või postieeskirjadega ettenähtud tolliformaalsuste täitmisest.

Artikkel 120

Heakskiidetud eksportija

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Liidu toll võib anda liidu tolliterritooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 59 lõike 2 tähenduses pidevalt liidust pärinevate toodete veoga ja kes esitab tollile kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. ja 5. alajaos ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, loa koostada ise arvedeklaratsioone, sõltumata asjaomaste toodete väärtusest.

2.  Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.  Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis tuleb märkida arvedeklaratsioonile.

4.  Toll jälgib, kuidas heakskiidetud eksportija luba kasutab.

5.  Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 121

Päritolutõendi kehtivus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.

2.  Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 nimetatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.  Muudel hilinemisjuhtudel võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

4.  Importija taotlusel ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolliasutuste sätestatud tingimusi, võib tolliasutustele esitada üheainsa päritolutõendi esimese saadetise importimisel, kui kaubad vastavad järgmistele tingimustele:

a) nende importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;

b) nende suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled on asutatud ekspordiriigis või liidus;

c) need on klassifitseeritud kombineeritud nomenklatuuri ühe ja sama koodi alla (kaheksa numbrit);

d) need tulevad eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning nende tolliformaalsused täidetakse samas liidu tolliasutuses.

Seda korda rakendatakse pädeva tolli poolt kindlaksmääratud koguste ja ajavahemiku suhtes. See ajavahemik ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.

5.  Eelmises lõikes kirjeldatud menetlust kohaldatakse ka juhul, kui tollile esitatakse üksainus päritolutõend käesoleva määruse artikli 115 kohaselt osasaadetistena imporditava kauba kohta. Sel juhul võib aga pädev tolliasutus lubada kohaldamisaega, mis on pikem kui kolm kuud.

Artikkel 122

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena ning liikumissertifikaati EUR.1 ega arvedeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei toimu kaubanduslikul eesmärgil ning on deklareeritud nii, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. ja 5. alajao kohaldamiseks ettenähtud tingimused on täidetud ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.

2.  Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

Lisaks sellele ei tohi selliste toodete koguväärtus väikepakkide puhul ületada 500 eurot ja reisija isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 123

Lahknevused ja vormistusvead

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

Kui päritolutõendi ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi lahknevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et dokument vastab esitatud toodetele.

Päritolutõendi ilmsed vormistusvead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.



11. alajagu

Liidu poolt ühepoolselt teatavate riikide või territooriumide suhtes kehtestatud tariifsete soodusmeetmete raames päritolu kontrollimiseks tehtava halduskoostöö meetodid

Artikkel 124

Halduskoostöö

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.   ►C2  Soodustatud riigid või territooriumid edastavad komisjonile nende territooriumil asuvate valitsusasutuste, kellel on õigus välja anda liikumissertifikaate EUR.1, nimed ja aadressid koos templite näidistega, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad liikumissertifikaatide EUR.1 ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest. Templid kehtivad alates kuupäevast, mil komisjon on nende näidised kätte saanud. Komisjon edastab selle teabe liikmesriikide tollidele. Kui need teated edastatakse seoses varasemate teadete muutmisega, teatab komisjon uute templite kasutuselevõtu kuupäeva vastavalt soodustatud riikide või territooriumite pädevate valitsusasutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiski lubada vabasse ringlusse, võivad asjaomased tolliasutused lubada importijal käesolevas lõikes nimetatud templite näidistega tutvuda. ◄

2.   ►C2  Komisjon saadab soodustatud riikidele või territooriumidele nende templite näidised, mida liikmesriikide tollid kasutavad liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel. ◄

Artikkel 125

Päritolutõendi kontrollimine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Järelkontrolli liikumissertifikaatide EUR.1 ja arvedeklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui impordiliikmesriigi tollil või soodustatud riikide või territooriumide pädevatel valitsusasutustel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. alajao tähenduses või delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 5. alajao muude nõuete täitmises.

2.  Lõike 1 rakendamiseks tagastavad impordiliikmesriigi või soodustatud riigi või territooriumi pädevad asutused liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaubaarve (kui see on esitatud), arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud eksportiva soodustatud riigi või territooriumi või eksportiva liikmesriigi pädevatele asutustele, vajaduse korral uurimist põhjendades. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, edastatakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

Kui importiva liikmesriigi toll otsustab delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 59 nimetatud tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, pakutakse importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

3.  Kui järelkontrolli taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 1, tehakse kontroll ja selle tulemused teatatakse impordiliikmesriikide tollile või soodustatud impordiriigi või -territooriumi pädevatele valitsusasutustele hiljemalt kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitada soodustatud riigist või territooriumilt või liidust pärinevatena.

4.  Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelik päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui nelja kuu jooksul pärast teist teadet ei esitata järelkontrolli tulemusi neid nõudvale asutusele või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

5.  Kui järelkontroll või mis tahes olemasolev teave näitab, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 II jaotise 1. peatüki 2. jao 4. ja 5. alajao sätteid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik asjakohase kiirusega omal algatusel või liidu nõudmisel uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Liit võib nimetatud uurimises sel eesmärgil osaleda.

6.  Liikumissertifikaatide EUR.1 järelkontrolliks säilitavad soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll sertifikaatide koopiaid, samuti kõiki neile viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat pärast liikumissertifikaatide väljaandmise aasta lõppu.



12. alajagu

Muud sätted, mida kohaldatakse seoses päritolureeglitega, mis kehtivad liidu poolt ühepoolselt teatavate riikide või territooriumide suhtes kehtestatud tariifsete soodusmeetmete kohaldamise korral

Artikkel 126

Ceuta ja Melilla

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.  Käesolevat alajagu kohaldatakse mutatis mutandis, kui määratakse kindlaks, kas tooteid võib käsitleda soodustatud ekspordiriigist või -territooriumilt pärinevatena, kui see riik saab nende toodete importimisel Ceutasse või Melillasse soodustusi, või Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena.

2.  Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.  Käesoleva alajao sätteid, mis hõlmavad liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul mutatis mutandis.

4.  Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva alajao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.



3. PEATÜKK

Kauba tolliväärtus

Artikkel 127

Üldsätted

(tolliseadustiku artikli 70 lõike 3 punkt d)

1.  Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed;

b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid;

c) nende vahel on töösuhe;

d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest;

e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist;

f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid;

g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut;

h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed.

2.  Isikud, kes on teineteisega äritegevuse kaudu seotud selliselt, et üks neist on sõltumata nimetusest teise ainuesindaja, -turustaja või -kontsessionäär, loetakse omavahel seotuks ainult siis, kui nad vastavad lõike 1 kriteeriumidele.

3.  Lõike 1 punktide e, f ja g tähenduses loetakse teist isikut kontrollivaks isikuks see isik, kellel on seaduse alusel või tegelikult õigus kontrollitavale isikule käske anda.

Artikkel 128

Tehinguväärtus

(tolliseadustiku artikli 70 lõige 1)

1.  Liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba tehinguväärtus määratakse kindlaks tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel müügi põhjal, mis toimus vahetult enne kauba toomist kõnealusele tolliterritooriumile.

2.  Kui kaup on liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud mitte enne selle toomist kõnealusele tolliterritooriumile, vaid ajutise ladustamise ajal või muul eriprotseduuril kui sisetransiidil, lõppkasutusel või välistöötlemisel olemise ajal, määratakse tehinguväärtus kindlaks kõnealuse müügi alusel.

Artikkel 129

Tegelikult makstud või makstav hind

(tolliseadustiku artikli 70 lõiked 1 ja 2)

1.  Tegelikult makstud või makstav hind artikli 70 lõigete 1 ja 2 tähenduses sisaldab kõiki ostja poolt imporditud kauba müügi tingimusena tehtud või tehtavaid makseid mõnele järgmisele isikule:

a) müüja;

b) müüja kasuks tegutsev kolmas isik;

c) müüjaga seotud kolmas isik;

d) kolmas isik, kui makse sellele isikule on tehtud müüja kohustuse täitmiseks.

Maksed võivad olla tehtud akreditiivi või vabalt kaubeldava maksevahendiga, otseselt või kaudselt.

2.  Toiminguid, sealhulgas turustamine, mida ostja või ostjaga seotud ettevõtja on teinud omal kulul, välja arvatud need, mille puhul on ette nähtud tolliväärtuse korrigeerimine tolliseadustiku artikli 71 alusel, ei loeta müüjale tehtud kaudseks makseks.

Artikkel 130

Allahindlused

(tolliseadustiku artikli 70 lõiked 1 ja 2)

1.  Tolliväärtuse määramiseks tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 alusel võetakse allahindlusi arvesse siis, kui tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal nähakse müügilepingus ette nende kohaldamine ja nende suurus.

2.  Varase makse eest antavaid allahindlusi võetakse arvesse kauba puhul, mille hind ei ole asjaomase tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel tegelikult makstud.

3.  Allahindlusi, mis tulenevad lepingu muutmisest pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist, arvesse ei võeta.

Artikkel 131

Osaline tarnimine

(tolliseadustiku artikli 70 lõige 1)

1.  Kui tolliprotseduurile deklareeritud kaup on osa ühe tehinguga ostetud sama kauba suuremast kogusest, arvutatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 tähenduses proportsionaalselt kogu ostetud koguse hinnaga.

2.  Tegelikult makstud või makstav hind jagatakse osadeks ka siis, kui saadetise üks osa kaob või kaup hävib enne vabasse ringlusse lubamist.

Artikkel 132

Defektse kauba hinna korrigeerimine

(tolliseadustiku artikli 70 lõige 1)

Kui müüja korrigeerib kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda ostja kasuks, siis võib seda tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 kohase tolliväärtuse määramisel arvestada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) kaup oli defektne vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel;

b) müüja korrigeeris defekti kompenseerimiseks hinda, et täita üht järgmist kohustust:

i) enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist võetud lepinguline kohustus;

ii) kauba suhtes kohaldatav seadusjärgne kohustus;

c) hinda on korrigeeritud ühe aasta jooksul pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva.

Artikkel 133

▼C2

Tingimuste ja kaalutluste väärtuse määramine

▼B

(tolliseadustiku artikli 70 lõike 3 punkt b)

▼C2

Kui imporditud kauba müük või hind sõltub tingimusest või kaalutlustest, mille väärtust on võimalik määrata kauba väärtuse põhjal, tuleb sellist väärtust käsitada tegelikult makstud või makstava hinna osana, välja arvatud juhul, kui tingimused või kaalutlused on seotud ühega järgmistest:

▼B

a) tegevus, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 129 lõiget 2;

b) üks tolliseadustiku artikli 71 kohane tolliväärtuse element.

Artikkel 134

Seotud isikute vahelised tehingud

(tolliseadustiku artikli 70 lõike 3 punkt d)

1.  Kui ostja ja müüja on seotud ja selleks, et teha kindlaks, kas selline seotus ei ole mõjutanud hinda, kontrollitakse vajaduse korral müügi asjaolusid ja deklarandile antakse võimalus esitada täiendavat üksikasjalikku teavet, mis võib osutuda vajalikuks nende asjaolude selgitamiseks.

2.  Kaupa hinnatakse siiski vastavalt tolliseadustiku artikli 70 lõikele 1, kui deklarant tõendab, et deklareeritud tehinguväärtus on väga lähedane ühele järgmistest võrdlusväärtustest, mis on määratud samal ajal või ligikaudu samal ajal:

a) tehinguväärtus liidu tolliterritooriumile eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil ostja ja müüja vahel, kes ei ole ühelgi juhul seotud;

b) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtus, mis on määratud tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti c kohaselt;

c) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtus, mis on määratud tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti d kohaselt.

3.  Lõikes 2 osutatud identsete või sarnaste kaupade väärtuse määramisel võetakse arvesse järgmisi elemente:

a) tõendatud erinevused kaubanduslikus tasemes;

b) kogused;

c) tolliseadustiku artikli 71 lõikes 1 loetletud elemendid;

d) kulud, mida müüja kannab seoses müügitehingutega, mille puhul ta ei ole ostjaga seotud, kui ta selliseid kulusid ei kannaks seoses müügitehingutega, mille puhul ta on ostjaga seotud.

4.  Lõikes 2 loetletud võrdlusväärtusi kasutatakse deklarandi taotlusel. Need ei asenda deklareeritud tehinguväärtust.

Artikkel 135

Kaubad ja teenused, mida kasutatakse imporditud kauba tootmiseks

(tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkt b)

1.  Kui ostja tarnib müüjale tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupu või teenuseid, loetakse nende kaupade ja teenuste väärtus võrdseks nende ostuhinnaga. Ostuhind sisaldab kõiki makseid, mida ostja artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupade või teenuste omandamiseks peab tegema.

Kui need kaubad on tootnud või neid teenuseid on osutanud ostja või temaga seotud isik, võrdub nende väärtus tootmiskuludega.

2.  Kui tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupade ja teenuste väärtust ei ole võimalik määrata lõike 1 kohaselt, määratakse see muude objektiivsete ja mõõdetavate andmete põhjal.

3.  Kui ostja kasutas tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupa ja teenuseid enne tarnimist, korrigeeritakse nende väärtust, et võtta arvesse võimalikku amortiseerumist.

4.  Tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupade ja teenuste väärtus hõlmab ebaõnnestunud arendustegevuse kulusid, kui need tekkisid imporditud kaubaga seotud projektide või tellimuste korral.

5.  Tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti iv kohaldamisel ei hõlma tolliväärtus uurimistöö ega disaineritöö algkavandite kulusid.

6.  Tarnitud kaupade ja teenuste väärtus, mis on määratud kooskõlas lõigetega 1 kuni 5, jaotatakse imporditud kauba vahel proportsionaalselt.

Artikkel 136

Autori- ja litsentsitasud

(tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkt c)

1.  Autori- ja litsentsitasud on imporditud kaubaga seotud eelkõige siis, kui autori- või litsentsilepinguga ülekantud õigused sisalduvad kaubas. Autori- või litsentsitasu summa arvutamise meetod ei ole määrav.

2.  Kui kasutus- või litsentsitasu suuruse arvutamisviis põhineb imporditud kauba hinnal, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kõnealuse autori- või litsentsitasu maksmine on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse.

3.  Kui kasutus- või litsentsitasu on osaliselt seotud kaubaga, mille väärtust määratakse, ja osaliselt sellele impordijärgselt lisatud koostisosadega või impordijärgsete toimingute või teenustega, tehakse vastav korrigeerimine.

4.  Autori- ja litsentsitasud loetakse makstuks imporditud kauba müügi tingimusena, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) müüja või müüjaga seotud isik nõuab ostjalt selle makse tegemist;

b) ostja on makse teinud kooskõlas lepinguliste kohustustega müüja kohustuse täitmiseks;

c) kaupa ei saa ostjale müüa või ostja ei saa seda osta ilma autori- või litsentsitasude maksmiseta litsentsiandjale.

5.  Autori- või litsentsitasude saaja asukohariik ei ole oluline.

Artikkel 137

Kauba liidu tolliterritooriumile toomise koht

(tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkt e)

1.  Tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti e kohaldamisel käsitatakse kauba liidu tolliterritooriumile toomise kohana:

a) meritsi veetava kauba puhul esimest sadamat, kus kaup saabub liidu tolliterritooriumile;

b) meritsi mõnda liidu tolliterritooriumi osaks olevasse Prantsuse ülemeredepartemangu ja sealt otse liidu tolliterritooriumi mõnesse teise osasse (või vastupidi) veetava kauba puhul esimest sadamat, kus kaup saabub liidu tolliterritooriumile, tingimusel et see seal maha või ümber laaditakse;

c) meritsi ja seejärel ilma ümberlaadimiseta siseveeteedel veetava kauba puhul esimest sadamat, kus saab toimuda mahalaadimine;

d) raudteed, siseveeteed või maanteed pidi veetava kauba puhul sisenemistolliasutuse asukohta;

e) muul viisil veetava kauba puhul kohta, kus ületatakse liidu tolliterritooriumi piir.

2.  Tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti e kohaldamisel on siis, kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile ja seejärel veetakse kõnealuse territooriumi teise osasse läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate territooriumide, kauba liidu tolliterritooriumile toomise kohaks see koht, kus kaup kõigepealt kõnealusele tolliterritooriumile toodi, tingimusel et kaupa veetakse läbi nende territooriumide tavalist marsruuti pidi otse sihtkohta.

3.  Lõiget 2 kohaldatakse ka kauba maha- või ümberlaadimisel või ajutisel peatumisel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatel territooriumidel ainult veoga seotud põhjustel.

4.  Kui lõike 1 punktis b ja lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, on kauba liidu tolliterritooriumile toomise koht:

a) meritsi veetava kauba puhul lossimissadam;

b) muul viisil veetava kauba puhul lõike 1 punktides c, d või e sätestatud koht, mis asub liidu tolliterritooriumi selles osas, kuhu kaup saadetakse.

Artikkel 138

Veokulud

(tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkt e)

1.  Kui kaup veetakse liidu tolliterritooriumile toomise kohast edasi sama veovahendit kasutades, hinnatakse veokulusid proportsionaalselt käesoleva määruse artikli 137 kohase kauba liidu tolliterritooriumile toomise kohani ja sellest edasi läbitud vahemaaga, kui tollile ei esitata tõendeid kulude kohta, mis oleks võinud kaasneda kauba vedamisega liidu tolliterritooriumile toomise kohani harilikult rakendatavate kaubaveohindade alusel.

2.  Õhutranspordi kulud, sealhulgas õhuteed pidi veetavate kiirkullerisaadetiste kulud, mis tuleb kauba tolliväärtusele lisada, määratakse lisa 23-01 kohaselt.

3.  Kui vedu on tasuta või selle korraldab ostja, arvutatakse tolliväärtusega hõlmatud veokulud vastavalt sama transpordiliigi puhul harilikult rakendatavatele kaubaveohindadele.

Artikkel 139

Postisaadetistelt tasutavad maksud

(tolliseadustiku artikli 70 lõige 1)

Kui kaup saadetakse posti teel, hõlmab kõnealuse kauba tolliväärtus selle sihtkohta saatmisega seotud postimakse, välja arvatud liidu tolliterritooriumil kehtestatud täiendavad postimaksud.

Artikkel 140

Deklareeritud tehinguväärtuste aktsepteerimata jätmine

(tolliseadustiku artikli 70 lõige 1)

1.  Kui tollil on põhjendatud kahtlus, kas deklareeritud tehinguväärtus väljendab tolliseadustiku artikli 70 lõikes 1 osutatud makstud või makstavat kogusummat, võib ta paluda deklarandil esitada täiendavat teavet.

2.  Kui kahtlusi ei hajutatud, võib toll otsustada, et kauba väärtust ei saa määrata vastavalt tolliseadustiku artikli 70 lõikele 1.

Artikkel 141

Identse või sarnase kauba tolliväärtus

(tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punktid a ja b)

1.  Imporditud kauba tolliväärtuse määramisel vastavalt tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punktile a või b kasutatakse selle kaubaga, mille väärtust määratakse, samal kaubanduslikul tasemel ja enamjaolt samas koguses müüdava identse või sarnase kauba tehinguväärtust.

Sellise müügi puudumisel määratakse tolliväärtus erinevas kaubanduslikus tasemes ja erinevas koguses müüdava identse või sarnase kauba tehinguväärtust arvesse võttes. Seda tehinguväärtust tuleb korrigeerida, et võtta arvesse erinevust kaubanduslikul tasemel ja/või koguses.

2.  Korrigeerimine tehakse selleks, et võtta arvesse vahemaade ja transpordiviiside erinevusest tingitud märkimisväärseid erinevusi imporditud kauba ja kõnealuse identse või sarnase kauba vahelistes kuludes ja maksudes.

3.  Kui käesoleva artikli rakendamisel on võimalik kasutada rohkem kui üht identse või sarnase kauba tehinguväärtust, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat väärtust.

4.  Olenevalt juhtumist ei hõlma mõisted „identne kaup” ja „sarnane kaup” kaupa, mis sisaldab või kajastab inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandeid või visandeid, millega tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti b alapunktist iv lähtudes ei ole korrigeerimisel arvestatud, sest need tööd tehti liidus.

5.   ►C2  Mõne teise isiku toodetud kauba tehinguväärtust võetakse arvesse ainult siis, kui ei ole võimalik leida tehinguväärtust identsele või sarnasele kaubale, mille on tootnud isik, kes tootis kauba, mille väärtust määratakse. ◄

Artikkel 142

Tuletatud väärtuse meetod

(tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkt c)

1.  Ühiku hind, mida kasutatakse tolliväärtuse määramisel tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti c kohaselt, on hind, millega imporditud kaupa või sellega identset või sarnast imporditud kaupa on liidus müüdud impordiaegses seisundis ja samal ajal või ligikaudu samal ajal, kui see kaup, mille väärtust määratakse, imporditi.

2.  Lõikes 1 osutatud ühikuhinna puudumisel kasutatakse ühikuhinnana hinda, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud samadel tingimustel, kui liidu tolliterritooriumile importimisel kõige varem pärast selle kauba importi, mille tolliväärtust määratakse, ja igal juhul 90 päeva jooksul pärast kõnealust importimist.

3.  Lõikes 1 või 2 osutatud ühikuhinna puudumisel kasutatakse deklarandi taotlusel ühikuhinda, millega imporditud kaupa liidu tolliterritooriumil pärast täiendavat tööd või töötlemist müüakse, kusjuures arvestatakse sellise töö või töötlemise käigus lisandunud väärtust.

4.  Tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti c kohaselt tolliväärtuse määramisel ei võeta arvesse järgmisi müüke:

a) kauba müük kaubanduslikul tasemel, v.a esimene müük pärast importimist;

b) müük seotud isikutele;

c) müük isikutele, kes otse või kaudselt tarnivad tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b loetletud kaupu ja teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja ekspordiks müüa;

d) müük kogustes, mis ei ole piisavad ühikuhinna määramiseks.

5.  Tolliväärtuse määramisel arvatakse lõigete 1–4 kohaselt määratud ühikuhinnast maha:

a) kas komisjonitasud, mida tavaliselt makstakse või mille maksmises on kokku lepitud või liidu tolliterritooriumil samasse klassi või liiki kui teatavas tööstussektoris toodetud kaubagruppi või -sortimenti kuuluva imporditud kauba müügil lisatav summa kasumiks ja üldkulude katmiseks (kaasa arvatud kõnealuse kauba turustamisega seotud otsesed või kaudsed kulud);

b) liidu tolliterritooriumil tekkinud tavalised veo- ja kindlustuskulud ja muud nendega seotud kulud;

c) imporditolli- ja muud maksud, mida tuleb liidu tolliterritooriumil maksta seoses kauba impordi või müügiga.

6.  Lisas 23-02 osutatud teatavate komisjonimüügiks imporditavate kiiresti riknevate kaupade tolliväärtuse võib määrata otse vastavalt tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punktile c. Selleks teatavad liikmesriigid ühikuhinnad komisjonile ja komisjon levitab neid andmeid TARICi kaudu vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 12 ) artiklile 6.

Selliseid ühikuhindu võib kasutada imporditud kaupade tolliväärtuse kindlaksmääramiseks 14 päeva jooksul. Iga periood algab reedel.

Ühikuhinnad arvutatakse ja teatatakse järgmiselt.

a) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna pärast lõikes 5 loetletud mahaarvamisi iga kaubakategooria netomassi 100 kg kohta. Liikmesriigid võivad kinnitada lõike 5 punktis b osutatud kuludele standardsummad, mis tehakse komisjonile teatavaks.

b) Ühikuhindade määramise võrdlusperiood on 14päevane ning lõpeb uute ühikuhindade kehtestamise nädalale eelneval neljapäeval.

c) Liikmesriigid teatavad komisjonile ühikuhinna eurodes hiljemalt nende avaldamisnädala esmaspäeval kella 12.00ks. Kui kõnealune päev ei ole tööpäev, tehakse hinnad teatavaks kohe järgmisel tööpäeval. Ühikuhinnad kehtivad üksnes juhul, kui komisjon neid levitab.

Artikkel 143

Arvutatud väärtuse meetod

(tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkt d)

1.  Tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti d kohaldamisel ei või toll tolliväärtuse määramiseks nõuda, et isik, kes ei ole asutatud liidu tolliterritooriumil, esitaks kontrollimiseks raamatupidamis- või muud andmed või võimaldaks neile juurdepääsu.

2.  Tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud materjali- ja tootmiskulu või väärtus hõlmab ka tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii nimetatud kuluelemente. Samuti hõlmab see tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punktis b nimetatud sellise toote või teenuse jaotatud kulu, mida ostja tarnib otseselt või kaudselt selleks, et toota kaupa, millele väärtust määratakse. Tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti b alapunktis iv nimetatud selliste tööde väärtus, mis tehakse liidus, lisatakse ainult sel määral, kui nende eest tasub tootja.

3.  Tootmiskulu hõlmab kõiki majandusressursside loomise, lisamise või olulise suurendamisega seotud kulusid. See hõlmab ka tolliseadustiku artikli 71 lõike 1 punkti b alapunktides ii ja iii määratletud kulusid.

4.  Tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud üldkulud hõlmavad kauba tootmise ja ekspordiks müümise otseseid ja kaudseid kulusid, mis ei ole hõlmatud tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punkti d alapunktiga i.

Artikkel 144

Varumeetod

(tolliseadustiku artikli 74 lõige 3)

1.  Tolliväärtuse määramisel tolliseadustiku artikli 74 lõike 3 kohaselt võib tolliseadustiku artiklis 70 ja artikli 74 lõikes 2 sätestatud meetodite kohaldamisel kasutada mõistlikku paindlikkust. Sel viisil kindlaksmääratud väärtus peaks võimalikult suures ulatuses põhinema varem määratud tolliväärtustel.

2.  Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata lõike 1 alusel, tuleb kasutada muid sobivaid meetodeid. Sel juhul ei määrata tolliväärtust ühelgi järgmisel alusel:

a) liidu tolliterritooriumil toodetud kauba müügihind liidu tolliterritooriumil;

b) süsteem, mille puhul kasutatakse tolliväärtuse määramiseks kahe võimaliku väärtuse hulgast kõrgemat;

c) kauba hind ekspordiriigi siseturul;

d) muud tootmiskulud peale arvutatud väärtuste, mis on määratud identsele või sarnasele kaubale kooskõlas tolliseadustiku artikli 74 lõike 2 punktiga d;

e) kauba hind selle eksportimisel kolmandasse riiki;

f) minimaalsed tolliväärtused;

g) suvalised või fiktiivsed väärtused.

Artikkel 145

Tolliväärtusega seotud lisadokumendid

(tolliseadustiku artikli 163 lõige 1)

Lisadokumendina nõutakse deklareeritud tehinguväärtuse kohta käivat arvet.

Artikkel 146

Valuuta konverteerimine tolliväärtuse määramiseks

(tolliseadustiku artikli 53 lõike 1 punkt a)

1.  Vastavalt tolliseadustiku artikli 53 lõike 1 punktile a kasutatakse valuuta konverteerimiseks tolliväärtuse määramise eesmärgil järgmisi vahetuskursse:

a) vahetuskurss, mille on avaldanud Euroopa Keskpank nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro;

b) vahetuskurss, mille on avaldanud pädev riigiasutus või, kui riigiasutus on vahetuskursi avaldamise teinud ülesandeks mõnele erapangale, kõnealuse erapanga avaldatud vahetuskurss nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik ei ole euro.

2.  Kooskõlas lõikega 1 kasutada tulev vahetuskurss on iga kuu eelviimasel kolmapäeval avaldatud vahetuskurss.

Kui kõnealusel päeval vahetuskurssi ei avaldatud, kohaldatakse viimati avaldatud kurssi.

3.  Vahetuskurssi kohaldatakse ühe kuu jooksul alates järgmise kuu esimesest päevast.

4.  Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud vahetuskurssi ei avaldatud, määrab tolliseadustiku artikli 53 lõike 1 punkti a kohaldamiseks kasutatava vahetuskursi kindlaks asjaomane liikmesriik. Vahetuskurss peab kajastama asjaomase liikmesriigi valuuta väärtust võimalikult täpselt.



III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED



1. PEATÜKK

Võimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis



1. jagu

Üldsätted

Artikkel 147

Tagatistega seotud elektroonilised süsteemid

(tolliseadustiku artikkel 16)

Rohkem kui ühes liikmesriigis kasutada võidavate tagatistega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt selleks loodud elektroonilist süsteemi.

Käesoleva artikli esimest lõiku hakatakse kohaldama alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase tagatiste haldamise (GUM) kasutuselevõtu kuupäevast.

Artikkel 148

Võimaliku tollivõla üksiktagatis

(tolliseadustiku artikli 90 lõike 1 teine lõik)

1.  Kui tagatise esitamine on kohustuslik, katab üht tehingut hõlmav võimaliku tollivõla tagatis (üksiktagatis) impordi- või eksporditollimaksu summa, mis vastab tekkida võivale tollivõlale, mis arvutatakse samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavate kõrgeimate maksumäärade alusel.

2.  Kui üksiktagatis peab hõlmama muid kauba impordi või ekspordiga seotud makse, põhineb nende arvutamine kõrgeimatel maksumääradel, mida kohaldatakse samasse liiki kuuluva kauba suhtes liikmesriigis, kus asjaomane kaup tolliprotseduurile suunatakse või kus see on ajutiselt ladustatud.

Artikkel 149

Vabatahtlik tagatis

(tolliseadustiku artikkel 91)

Kui toll otsustab nõuda vabatahtliku tagatise esitamist, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 150–158.

Artikkel 150

Sularahasissemakse vormis tagatis

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt a)

Kui tagatist nõutakse eriprotseduuride või ajutise ladustamise jaoks ja see esitatakse sularahasissemakse vormis üksiktagatisena, esitatakse see tagatis selle liikmesriigi tollile, kus kaup tolliprotseduurile suunatakse või kus see on ajutiselt ladustatud.

Kui muu eriprotseduur kui lõppkasutusprotseduur on lõpetatud või lõppkasutusprotseduurile suunatud või ajutiselt ladustatud kauba tollijärelevalve on nõuetekohaselt lõpetatud, maksab tagatise esitamise liikmesriigi toll selle tagasi.

Artikkel 151

Käendaja kohustusena esitatav tagatis

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt b ja artikkel 94)

1.  Käendaja kohustuse kiidab heaks tolliasutus, kus tagatis esitatakse (tagatistolliasutus), kes teatab sellest isikule, kellelt nõutakse tagatise esitamist.

2.  Tagatistolliasutus võib käendaja kohustuse heakskiidu igal ajal tühistada. Tagatistolliasutus teatab tühistamisest käendajale ja isikule, kellelt nõutakse tagatise esitamist.

3.  Käendaja võib enda võetud kohustuse igal ajal tühistada. Käendaja teavitab tagatistolliasutust tühistamisest.

4.  Käendaja kohustuse tühistamine ei mõjuta kaupa, mis on tühistamise jõustumise hetkel juba tolliprotseduurile suunatud ja mis on endiselt tolliprotseduuril või tühistatud kohustuse tõttu ajutisel ladustamisel.

5.  Käendaja kohustuse esitamiseks üksiktagatisena kasutatakse lisas 32-01 sätestatud vormi.

6.  Käendaja kohustuse esitamiseks üldtagatisena kasutatakse lisas 32-03 sätestatud vormi.

7.  Olenemata lõigetest 5 ja 6 ning artiklist 160 võib iga liikmesriik kooskõlas siseriikliku õigusega lubada teistsuguses vormis käendaja kohustust, kui on sätestatud lisades 32-01, 32-02 ja 32-03, kui sellel on sama õiguslik toime.

Artikkel 152

Käendaja kohustusena esitatav üksiktagatis

(tolliseadustiku artikkel 89 ja artikli 92 lõike 1 punkt b)

1.  Kui üksiktagatis esitatakse käendaja kohustuse vormis, hoiab seda kohustust tõendavat dokumenti tagatise kehtivusajal enda käes tagatistolliasutus.

2.  Kui üksiktagatis esitatakse käendaja kohustuse vormis, ei muuda protseduuri pidaja tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukoodi.

Artikkel 153

Tolliasutuste vastastikune abi

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt c)

Kui tollivõlg on tekkinud muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kes on heaks kiitnud ühes delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 83 lõikes 1 osutatud vormis tagatise, mida võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, kannab tagatise heakskiitnud liikmesriik tollivõla tekkimise kohaks olnud liikmesriigile üle impordi- või eksporditollimaksu summa heakskiidetud tagatise ja maksmata tollimaksu ulatuses, kui viimane pärast maksetähtaja möödumist sellise taotluse esitab.

See ülekanne tehakse ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Artikkel 154

Tagatise viitenumber ja juurdepääsukood

(tolliseadustiku artikli 89 lõige 2)

1.  Kui üksiktagatist võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, edastab tagatistolliasutus tagatise esitanud isikule või, kui tegemist on maksekviitungina esitatava tagatisega, käendajale järgmise teabe:

a) tagatise viitenumber;

b) tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

2.  Kui üldtagatist võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, edastab tagatistolliasutus tagatise esitanud isikule järgmise teabe:

a) tagatise viitenumber iga tollivõla limiidi osa kohta, mida tuleb kontrollida vastavalt käesoleva määruse artiklile 157;

b) tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

Tagatise esitanud isiku taotlusel määrab tagatistolliasutus selle tagatise jaoks ühe või mitu täiendavat juurdepääsukoodi, mida kõnealune isik või tema esindajad saavad kasutada.

3.  Toll kontrollib tagatise olemasolu ja kehtivust iga kord, kui isik esitab talle tagatise viitenumbri.



2. jagu

Üldtagatis

Artikkel 155

Tollivõla limiit

(tolliseadustiku artikkel 90)

1.  Kui käesoleva määruse artiklis 158 ei ole sätestatud teisiti, võrdub üldtagatise summa tagatistolliasutuse poolt vastavalt tolliseadustiku artiklile 90 määratud tollivõla limiidiga.

2.   ►C2  Kui üldtagatis tuleb esitada impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude jaoks, mille summa saab täpselt kindlaks teha tagatise nõudmise ajal, vastab tollimakse ja muid makse hõlmav tollivõla limiidi osa impordi- või eksporditollimaksu ja muude tasutavate maksude summale. ◄

3.  Kui üldtagatis tuleb esitada impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude tagamiseks, mille summat ei saa tagatise nõudmise ajal täpselt kindlaks teha või mille summa aja lõikes muutub, fikseeritakse neid tollimakse ja muid makse hõlmav tollivõla limiidi osa järgmiselt:

a) selles osas, mis hõlmab tasumisele kuuluvaid impordi- või eksporditollimakse ja muid makse, vastab tollivõla limiit impordi- või eksporditollimaksude ja muude tasutavate maksude summale;

b) selles osas, mis hõlmab impordi- või eksporditollimakse ja muid makse, mis võivad kuuluda tasumisele kauba asjakohasele tolliprotseduurile või ajutisele ladustamisele suunamise ja kõnealuse protseduuri või lõppkasutus- või ajutise ladustamise protseduurile suunatud kauba tollijärelevalve lõpetamise hetke vahelisel ajal, vastab tollivõla limiit impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summale, mida võib olla vaja maksta seoses iga tollideklaratsiooni või ajutise ladustamise deklaratsiooniga, mille kohta tagatis on esitatud.

Punkti b rakendamisel võetakse arvesse samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavaid kõrgeimaid impordi- või eksporditollimaksumäärasid ja samasse liiki kuuluva kauba suhtes kohaldatavate impordi ja ekspordiga seotud muude maksude kõrgeimaid määrasid tagatistolliasutuse liikmesriigis.

Kui tagatistolliasutusel ei ole vajalikku teavet tollivõla limiidi kindlaksmääramiseks esimese lõigu kohaselt, määratakse selleks summaks 10 000 eurot iga deklaratsiooni kohta.

4.  Tagatistolliasutus määrab tollivõla limiidi koostöös isikuga, kellelt nõutakse tagatise esitamist. Kui tollivõla limiidi osa fikseeritakse vastavalt lõikele 3, määrab tagatistolliasutus selle summa kindlaks eelneva 12 kuu jooksul asjaomasele tolliprotseduurile suunatud või ajutiselt ladustatud kaupa käsitleva teabe põhjal ja äri- ja kavandatavate toimingute eeldatava mahu põhjal, nagu seda on näidanud muu hulgas oma äri- ja raamatupidamisdokumentides isik, kellelt nõutakse tagatise esitamist.

5.  Tagatistolliasutus vaatab tollivõla limiidi läbi omal algatusel või selle isiku taotlusel, kellelt nõutakse tagatise esitamist, ning kohandab seda nii, et see oleks vastavuses käesoleva artikli ja tolliseadustiku artikli 90 sätetega.

Artikkel 156

Tollivõla limiidi kontrollimine isiku poolt, kellelt nõutakse tagatise esitamist

(tolliseadustiku artikkel 89)

Isik, kellelt nõutakse tagatise esitamist, tagab, et impordi- ja eksporditollimaksu summa ja kauba suhtes kohaldatavate impordi ja ekspordiga seotud muude maksude (kui need tuleb tagatisega hõlmata) summa, mis tuleb maksta või mida võib olla vaja maksta, ei ületa tollivõla limiiti.

Kõnealune isik teavitab tagatistolliasutust, kui tollivõla limiit ei ole tema toimingute katmiseks enam piisav.

Artikkel 157

Tollivõla limiidi kontrollimine tolli poolt

(tolliseadustiku artikli 89 lõige 6)

1.  Selle tollivõla limiidi osa kasutamist, mis hõlmab impordi- või eksporditollimaksu ja teisi impordi ja ekspordiga seotud, vabasse ringlusse suunatud kauba puhul tasumisele kuuluvaid makse, kontrollitakse iga tollideklaratsiooni puhul ajal, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile. Kui vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonid on esitatud kooskõlas tolliseadustiku artikli 166 lõike 2 või artikli 182 kohase loaga, kontrollitakse asjaomase tollivõla limiidi osa kasutamist lisadeklaratsioonide põhjal või arvestusse kantud andmete põhjal, kui see on vajalik.

2.   ►C2  Selle tollivõla limiidi osa kasutamist, mis hõlmab impordi- või eksporditollimaksu ja teisi impordi ja ekspordiga seotud, liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba puhul tasumisele kuuluda võivaid makse, kontrollitakse iga tollideklaratsiooni puhul käesoleva määruse artikli 273 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi abil kauba tolliprotseduurile suunamise ajal. ◄ Kontrolli ei kohaldata liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba suhtes, mille korral kasutatakse tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud lihtsustust, kui tollideklaratsiooni ei töödelda käesoleva määruse artikli 273 lõikes 1 osutatud elektroonilises süsteemis.

3.   ►C2  Selle tollivõla limiidi osa kasutamist, mis hõlmab impordi- või eksporditollimaksu ja teisi impordi ja ekspordiga seotud makse, mis tekivad või võivad tekkida muudel kui lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ja mis tuleb tagatisega hõlmata, kontrollitakse korrapärase ja asjakohase auditi abil. ◄

Artikkel 158

Üldtagatise tase

(tolliseadustiku artikli 95 lõiked 2 ja 3)

1.  Tolliseadustiku artikli 95 lõike 2 kohaldamisel vähendatakse üldtagatise summat järgmiselt:

a) 50 %-ni impordi- ja eksporditollimaksu hõlmava tollivõla limiidi osast, mis on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõikele 3, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 84 lõike 1 tingimused on täidetud;

b) 30 %-ni impordi- ja eksporditollimaksu hõlmava tollivõla limiidi osast, mis on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõikele 3, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 84 lõike 2 tingimused on täidetud, või

c) 0 %-ni impordi- ja eksporditollimaksu hõlmava tollivõla limiidi osast, mis on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõikele 3, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 84 lõike 3 tingimused on täidetud.

2.  Tolliseadustiku artikli 95 lõike 3 kohaldamisel vähendatakse üldtagatise summat 30 %-ni tollivõla limiidi osast, mis on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 155 lõikele 2.



3. jagu

Liidu transiidiprotseduuri käsitlevad sätted ning TIR-konventsiooni ja ATA-konventsiooni kohane protseduur



1. alajagu

Liidu transiit

Artikkel 159

Tagatise suuruse arvutamine ühistransiidi korral

(tolliseadustiku artikli 89 lõige 2)

Liidu kaupa, mida veetakse ühistransiidiprotseduuri käsitleva konventsiooni alusel, ( 13 ) käsitatakse käesoleva määruse artiklis 148 ja artikli 155 lõike 3 punktis b osutatud arvutuste tegemisel liiduvälise kaubana.

Artikkel 160

Maksekviitungina esitatav üksiktagatis

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt b)

1.  Liidu transiidiprotseduuri korral võib käendaja kohustuse vormis üksiktagatise esitada ka käendaja, väljastades maksekviitungeid isikutele, kes kavatsevad olla protseduuri pidajad.

Kõnealust kohustust tõendav dokument koostatakse lisas 32-02 sätestatud vormi kasutades ning maksekviitungid koostatakse lisas 32-06 sätestatud vormi kasutades.

Iga maksekviitung katab 10 000 eurost summat, mille eest vastutab käendaja.

Maksekviitungi kehtivusaeg on üks aasta alates väljastamise kuupäevast.

2.  Käendaja esitab tagatistolliasutusele kõik nõutavad üksikasjad enda poolt maksekviitungina esitatud üksiktagatiste kohta.

3.  Käendaja esitab isikule, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, iga maksekviitungi kohta järgmise teabe:

a) tagatise viitenumber;

b) tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood.

Isik, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, ei muuda juurdepääsukoodi.

4.  Isik, kes kavatseb olla protseduuri pidaja, esitab lähtetolliasutusele sellise arvu maksekviitungeid, mis vastab 10 000 euro täiskordsele, mida on vaja käesoleva määruse artiklis 148 nimetatud väärtuste summa katmiseks.

Artikkel 161

Üksiktagatise korral maksekviitungina esitatava kohustuse kehtetuks tunnistamine ja tühistamine

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt b ja artikkel 94)

Asjaomase tagatistolliasutuse eest vastutav toll sisestab käesoleva määruse artikli 273 lõikes 1 osutatud elektroonilisse süsteemi teabe iga sellise kohustuse kehtetuks tunnistamise ja tühistamise kohta, mis esitatakse üksiktagatise korral maksekviitungina, ja selle jõustumiskuupäeva.

Artikkel 162

Üldtagatis

(tolliseadustiku artikli 89 lõige 5 ja artikkel 95)

1.  Liidu transiidiprotseduuri korral võib üldtagatise esitada üksnes käendaja kohustuse vormis.

2.  Seda kohustust tõendavat dokumenti hoiab tagatise kehtivusajal enda käes tagatistolliasutus.

3.  Protseduuri pidaja ei tohi muuta tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukoodi.



2. alajagu

TIR-konventsiooni ja ATA-konventsiooni kohased protseduurid

Artikkel 163

Garantiiühingute vastutus seoses TIR-veoetappidega

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b)

TIR-konventsiooni artikli 8 lõike 4 kohaldamisel võib iga liidu tolliterritooriumil asutatud garantiiühing juhul, kui TIR-veoetapp viiakse läbi liidu tolliterritooriumil, muutuda vastutavaks asjaomase TIR-veoetapiga seotud kaupade tollivõlast tuleneva tagatud maksusumma tasumise eest kuni 60 000 euro või sellega võrdväärse omavääringulise summa ulatuses TIR-märkmiku kohta.

Artikkel 164

Protseduuri lõpetamata jätmisest teatamine garantiiühingule

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktid b ja c)

Ühe liikmesriigi tolli poolt käendajale edastatud kehtiv teade TIR-konventsiooni või ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohase protseduuri lõpetamata jätmisest kujutab endast teadet ükskõik millisele mõne teise liikmesriigi garantiiühingule, kes on määratletud vastutavana impordi- või eksporditollimaksu või muude maksude tasumise eest.



2. PEATÜKK

Impordi- ja eksporditollimaksu summa sissenõudmine, tasumine, tagasimaksmine ja vähendamine



1. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine, tollivõlast teatamine ja arvestuskande tegemine



1. alajagu

Artikkel 165

Tolliasutuste vastastikune abi

(tolliseadustiku artikli 101 lõige 1 ja artikli 102 lõige 1)

1.  Kui tollivõlg on tekkinud, teavitab tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmise osas pädev toll teist asjaomast tolli:

a) asjaolust, et võlg on tekkinud;

b) võlgniku suhtes võetud meetmetest asjaomaste summade tagasinõudmiseks.

2.  Liikmesriigid aitavad üksteist tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmisel.

3.  Ilma et see piiraks tolliseadustiku artikli 87 lõike 4 kohaldamist, saadab selle liikmesriigi toll, kus kaup suunati muule eriprotseduurile kui transiit või kus see oli ajutisel ladustamisel, juhul kui ta saab enne delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 80 osutatud tähtaja lõppu tõendeid selle kohta, et sündmused, mille tõttu tollivõlg tekkis või võib tekkida, on toimunud mõnes teises liikmesriigis, viivitamata ja igal juhul kõnealuse tähtaja jooksul kogu olemasoleva teabe kõnealuse koha eest vastutavale tollile. Viimatinimetatud toll kinnitab teate kättesaamist ja teatab, kas ta on vastutav võla sissenõudmise eest. Kui vastust ei ole 90 päeva jooksul tulnud, peab teate saatnud toll sissenõudmismenetlust viivitamata jätkama.

4.  Ilma et see piiraks tolliseadustiku artikli 87 lõike 4 kohaldamist, saadab selle liikmesriigi toll, kus leiti, et tollivõlg on tekkinud tolliprotseduurile suunamata või ajutiselt ladustamata kauba suhtes, juhul kui ta saab enne tollivõlast teatamist tõendeid selle kohta, et sündmused, mille tõttu tollivõlg tekkis või võib tekkida, on toimunud mõnes teises liikmesriigis, viivitamata ja igal juhul enne kõnealust teatamist kogu olemasoleva teabe kõnealuse koha eest vastutavale tollile. Viimatinimetatud toll kinnitab teate kättesaamist ja teatab, kas ta on vastutav võla sissenõudmise eest. Kui vastust ei ole 90 päeva jooksul tulnud, peab teate saatnud toll sissenõudmismenetlust viivitamata jätkama.

Artikkel 166

ATA- või CPD-märkmikega seotud koordineerimistöö eest vastutav tolliasutus

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt c)

1.  Toll määrab koordineeriva tolliasutuse, kes vastutab kõigi meetmete eest, mis on seotud tollivõlgadega, mis on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 kohasest ATA- või CPD-märkmikega seotud kohustuste ja tingimuste täitmata jätmisest.

2.  Iga liikmesriik teatab komisjonile koordineeriva tolliasutuse koos selle viitenumbriga. Komisjon teeb kõnealuse teabe oma veebisaidil kättesaadavaks.

Artikkel 167

Liidu transiidiprotseduuriga ja TIR-konventsiooni alusel toimuva transiidiga seotud muude maksude sissenõudmine

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktid a ja b)

1.  Kui toll, kes teatas tollivõlast ja kohustusest maksta liidu transiidiprotseduurile või TIR-konventsiooni kohasele transiidiprotseduurile suunatud kauba impordi või ekspordiga seotud muid makse, saab tõendeid, mis on seotud tollivõla ja muude maksude tasumise kohustuse põhjustanud sündmuste toimumiskohaga, peatab kõnealune toll sissenõudmismenetluse ja saadab selle koha eest vastutavale tollile viivitamata kõik vajalikud dokumendid, sh tõendusmaterjali tõestatud koopia. Samaaegselt nõuab teate saatnud toll selle saanud tollilt kinnitust selle kohta, et viimane vastutab muude maksude sissenõudmise eest.

2.  Teate saanud toll kinnitab teate kättesaamist ja märgib, kas ta on muude maksude sissenõudmiseks pädev. Kui vastust ei ole 28 päeva jooksul tulnud, jätkab teate saatnud toll viivitamata oma algatatud sissenõudmismenetlust.

3.  Kõik teate saatnud tolli algatatud pooleliolevad muude maksude sissenõudmismenetlused peatatakse niipea, kui teate saanud toll on kinnitanud teate kättesaamist ja märkinud, et ta on muude maksude sissenõudmiseks pädev.

Niipea kui teate saanud toll on esitanud tõendi kõnealuste summade sissenõudmise kohta, maksab teate saatnud toll tagasi kõik muud juba sissenõutud maksud või tühistab sissenõudmismenetluse.

Artikkel 168

Liidu transiidiprotseduuriga ja TIR-konventsiooni alusel toimuva transiidiga seotud tolli- ja muude maksude sissenõudmisest teatamine

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktid a ja b)

Kui tollivõlg on tekkinud liidu transiidiprotseduurile või TIR-konventsiooni kohasele transiidiprotseduurile suunatud kauba suhtes, teavitab sissenõudmiseks pädev toll lähtetolliasutust tolli- ja muude maksude sissenõudmisest.

Artikkel 169

Muude maksude sissenõudmine ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohasele transiidiprotseduurile suunatud kauba korral

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt c)

1.  Kui toll, kes teatas tollivõlast ja kohustusest maksta muid makse ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohasele transiidiprotseduurile suunatud kauba korral, saab tõendeid, mis on seotud tollivõla ja muude maksude tasumise kohustuse põhjustanud sündmuste toimumiskohaga, saadab kõnealune toll selle koha eest vastutavale tollile viivitamata kõik vajalikud dokumendid, sh tõendusmaterjali tõestatud koopia. Samaaegselt nõuab teate saatnud toll selle saanud tollilt kinnitust selle kohta, et viimane vastutab muude maksude sissenõudmise eest.

2.  Teate saanud toll kinnitab teate kättesaamist ja märgib, kas ta on muude maksude sissenõudmiseks pädev. Selleks kasutab teate saanud toll lisas 33-05 sätestatud kohustustest vabastamise kinnituse vormi, kus on märgitud, et garantiiühingu suhtes on algatatud nõudemenetlus teate saamise liikmesriigis. Kui vastust ei ole 90 päeva jooksul tulnud, jätkab teate saatnud toll viivitamata oma algatatud sissenõudmismenetlust.

3.  Kui teate saanud toll on selleks pädev, algatab ta pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumist vajaduse korral kohe uue muude maksude sissenõudmismenetluse, andes sellest viivitamata teada teate saatnud tollile.

Teate saanud toll nõuab temaga seotud garantiiühingult vajaduse korral sisse maksta tulevad tolli- ja muud maksud, kohaldades kõnealuse tolli asukohariigis kehtivaid maksumäärasid.

4.  Niipea kui teate saanud toll teatab, et ta on muude maksude kogumiseks pädev, maksab teate saatnud toll endaga seotud garantiiühingule tagasi kõik summad, mida kõnealune ühing võib olla deponeerinud või eelnevalt tasunud.

5.  Menetlus antakse üle ühe aasta jooksul alates märkmiku kehtivusaja lõppkuupäevast, v.a juhul, kui summa on ATA-konventsiooni artikli 7 lõike 2 või 3 kohaselt või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaselt lõplikult tasutud.

Artikkel 170

Muude maksude sissenõudmine ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohasele ajutise impordi protseduurile suunatud kauba korral

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt c)

Muude maksude sissenõudmisel ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohasele ajutise impordi protseduurile suunatud kauba korral kohaldatakse artiklit 169 mutatis mutandis.



2. alajagu

Tollivõlast teatamine ja garantiiühingule esitatav maksenõue

Artikkel 171

ATA-konventsiooni ja Istanbuli konventsiooni kohaselt teostatava protseduuri alusel garantiiühingule esitatav maksenõue

(tolliseadustiku artikkel 98)

1.  Kui toll teeb kindlaks, et tollivõlg on tekkinud ATA-märkmikuga hõlmatud kauba suhtes, esitab ta viivitamata garantiiühingule maksenõude. delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 86 osutatud maksenõude esitanud koordineeriv tolliasutus saadab samal ajal koordineerivale tolliasutusele, kelle jurisdiktsiooni alla ajutise impordi tolliasutus kuulub, garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetluse teatise. Selleks kasutab ta lisas 33-03 esitatud vormi.

2.  Kõnealusele teabekirjale lisatakse lõpetamata maksekviitungi koopia, kui see on koordineerival tolliasutusel olemas. Teabekirja võib vajaduse korral alati kasutada.

3.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 86 osutatud maksustamisvormi võib saata hiljem kui garantiiühingule esitatud maksenõude, kuid siiski vähemalt kolme kuu jooksul pärast selle nõude esitamist ja mitte mingil juhul hiljem kui kuus kuud pärast sissenõudmismenetluse algatamist tolli poolt. Maksustamisvorm on esitatud lisas 33-04.



2. jagu

Tagasimaksmine ja vähendamine

Artikkel 172

Tagasimaksmise või vähendamise taotlemine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

Tagasimaksmise või vähendamise taotlused esitab isik, kes on maksnud või peab maksma impordi- või eksporditollimaksu summa, või isik, kes need õigused ja kohustused on üle võtnud.

Artikkel 173

Kauba esitamine tollile kui tagasimaksmise või vähendamise tingimus

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

Tagasimaksmist või vähendamist kohaldatakse kauba esitamisel. Kui kaupa ei saa esitada tollile, võimaldab otsustuspädev tolliasutus tagasimaksmist või vähendamist ainult siis, kui tal on tõendeid, mis osutavad, et kõnealune kaup on kaup, mille suhtes tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist taotleti.

Artikkel 174

Kauba üleandmise piirangud

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 176 lõike 4 kohaldamist ja seni, kui tagasimaksmise või vähendamise taotluse suhtes võetakse vastu otsus, ei viida kaupa, mille suhtes tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, mujale kui taotluses nimetatud kohta, kui taotleja ei ole sellest ette teatanud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 92 lõikes 1 osutatud tolliasutusele, kes teatab sellest omakorda otsustuspädevale tolliasutusele.

Artikkel 175

Tolliasutuste vastastikune abi

(tolliseadustiku artikkel 22 ja artikli 116 lõige 1)

1.  Kui tagasimaksmiseks või vähendamiseks on vaja täiendavat teavet mõne muu kui selle liikmesriigi tollilt, kus tollivõlast teatati või kus kõnealune toll peab kaupa kontrollima, tagamaks, et tagasimaksmise või vähendamise tingimused on täidetud, palub otsustuspädev tolliasutus abi selle liikmesriigi tollilt, kus kaup asub, täpsustades vajaliku teabe või tehtava kontrolli laadi.

Teabenõudele on lisatud taotluse andmed ja kõik vajalikud dokumendid, mis võimaldavad kauba asukoha liikmesriigi tollil saada teavet või teha vajalikke kontrolle.

2.  Kui otsustuspädev tolliasutus saadab lõikes 1 osutatud teabenõude muude kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 93 nimetatud elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil, saadab ta kauba asukoha liikmesriigi tollile kaks koopiat teabenõudest, mis on koostatud lisas 33-06 sätestatud vormi kasutades.

3.  Kauba asukoha liikmesriigi toll täidab kiiresti lõikes 1 osutatud teabenõude nõuded.

Kauba asukoha liikmesriigi toll hangib otsustuspädeva tolliasutuse nõutud teabe või teostab tema nõutud kontrollid 30 päeva jooksul alates teabenõude kättesaamise päevast. Ta sisestab saadud tulemused lõikes 1 osutatud teabenõude originaaleksemplari vastavasse osasse ja saadab selle koos kõigi lõike 1 teises lõigus osutatud dokumentidega tagasi otsustuspädevale tolliasutusele.

▼C2

Kui kauba asukoha liikmesriigi toll ei ole võimeline hankima nõutud teavet või teostama nõutud kontrolle teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul, saadab ta omapoolse nõuetekohase märkega teabenõude tagasi 30 päeva jooksul alates teabenõude kättesaamise päevast.

▼B

Artikkel 176

Tolliformaalsuste täitmine

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

1.  Kui tagasimaksmise või vähendamise tingimuseks on tolliformaalsuste täitmine, teavitab tagasimaksmis- või vähendamisotsuse saaja monitooringu tolliasutust sellest, et ta on kõnealused formaalsused täitnud. Kui otsuses on märgitud, et kaupa võib eksportida või suunata eriprotseduurile ja võlgnik kasutab seda võimalust, on monitooringu tolliasutuseks see tolliasutus, kus kaup kõnealusele protseduurile suunatakse.

2.  Monitooringu tolliasutus teavitab otsustuspädevat tolliasutust selle kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisest, mille suhtes tagasimaksmist või vähendamist kohaldatakse, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 95 osutatud vastusega, kasutades käesoleva määruse lisas 33-07 sätestatud vormi.

3.  Kui otsustuspädev tolliasutus on otsustanud, et tagasimaksmine või vähendamine on õigustatud, makstakse tollimaksu summa tagasi või vähendatakse seda alles pärast seda, kui kõnealune tolliasutus on kätte saanud lõikes 2 osutatud teabe.

4.  Otsustuspädev tolliasutus võib lubada lõpetada enne otsuse tegemist tolliformaalsused, mille suhtes võidakse kohaldada mis tahes tagasimaksmist või vähendamist. Selline luba ei piira kõnealuse otsuse tegemist. Neil juhtudel kohaldatakse lõikeid 1–3 mutatis mutandis.

5.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab monitooringu tolliasutus tolliasutust, kes tagab vajaduse korral selle, et impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmine või vähendamine tingimuseks olevad formaalsused või nõuded on täidetud.

Artikkel 177

Tagasimaksmis- või vähendamisotsusega seotud tolliformaalsused

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 2)

1.  Kui toll võtab vastu impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsuse, mille tingimuseks on teatavate tolliformaalsuste eelnev täitmine, seab toll nende tolliformaalsuste täitmiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui 60 päeva alates kõnealuse otsuse teatavakstegemise päevast.

2.   ►C2  Kui lõikes 1 osutatud tähtaega ei järgita, kaotatakse õigus tagasimaksmisele või vähendamisele, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik tõendab, et ta ei saanud seda tähtaega järgida ettearvamatute asjaolude või vääramatu jõu tõttu. ◄

Artikkel 178

Üksiku kaubaartikli osad või komponendid

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

Kui tagasimaksmist või vähendamist kohaldatakse kauba hävitamise, riigile loovutamise või eriprotseduurile suunamise või ekspordi tõttu, kuid vastavad tolliformaalsused on täidetud vaid kõnealuse kauba ühe või mitme osa või komponendi suhtes, moodustab tagasimakstava või vähendatava summa kogu kauba eest makstava impordi- või eksporditollimaksu ja selle impordi- või eksporditollimaksu vahe, mida oleks tulnud maksta kauba ülejäänud osa eest, kui see oleks suunatud muutmata kujul mõnele tollivõla tekkimisega seotud tolliprotseduurile kauba sellele protseduurile suunamise kuupäeval.

Artikkel 179

Jäätmed ja jäägid

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

Kui otsustuspädeva tolliasutuse poolt lubatud kauba hävitamine tekitab jääke või jäätmeid, käsitatakse selliseid jääke või jäätmeid liiduvälise kaubana, kui tagasimaksmise või vähendamise otsus on vastu võetud.

Artikkel 180

Ilma tollijärelevalveta eksport või hävitamine

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 1)

1.  Tolliseadustiku artikli 116 lõike 1 teise lõiguga, artikliga 118 või artikliga 120 hõlmatud juhtudel, kui eksport või hävitamine toimus ilma tollijärelevalveta, sõltub tagasimaksmine või vähendamine vastavalt tolliseadustiku artiklile 120 järgmisest:

a) taotleja esitab otsustuspädevale tolliasutusele tõendid, mis võimaldavad tõestada, kas kaup, mille suhtes tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) kaup on eksporditud liidu tolliterritooriumilt;

b) kaup on hävitatud tollijärelevalve või tolli poolt antud hävitamise tõendamise loaga isikute järelevalve all;

b) taotleja tagastab otsustuspädevale tolliasutusele kõik dokumendid, mis kinnitavad kõnealuse kauba liidu kauba tollistaatust või mis sisaldavad seda kinnitavat teavet ja mille alusel nimetatud kaup võidi liidu tolliterritooriumilt välja viia, või esitatakse selline tõendusmaterjal, mida nimetatud tolliasutusel on vaja, et teha kindlaks, et kõnealust dokumenti ei saa edaspidi kasutada seoses liidu tolliterritooriumile toodud kaubaga.

2.  Tõendiks, mis võimaldab tõestada, et kaup, mille suhtes tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on liidu tolliterritooriumilt välja veetud, on üks järgmistest dokumentidest:

a) käesoleva määruse artiklis 334 osutatud väljaveo kinnitus;

b) tollivõla tekkimisega seotud tolliprotseduuri käsitleva tollideklaratsiooni originaal või kinnitatud koopia;

c) vajaduse korral äri- või haldusdokumendid, mis sisaldavad sellise kauba täielikku kirjeldust, mis esitati tollile koos kõnealuse protseduuri jaoks koostatud tollideklaratsiooniga või liidu tolliterritooriumilt eksportimiseks koostatud tollideklaratsiooniga või sihtkohaks olevas kolmandas riigis kauba kohta koostatud tollideklaratsiooniga.

3.  Tõendiks, mis võimaldab tõestada, et kaup, mille suhtes tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on hävitatud tollijärelevalve või sellise hävitamise tõendamise õigust omavate isikute järelevalve all, on üks järgmistest dokumentidest:

a) hävitamise protokoll või deklaratsioon, mille on koostanud see asutus, kelle järelevalve all hävitamine toimus, või selle kinnitatud koopia,

b) hävitamise tõendamise õigust omava isiku koostatud tõend koos tõendiga tema volituste kohta.

Need dokumendid sisaldavad hävitatud kauba täielikku kirjeldust, et tõestada tollivõla tekkimisega seotud tolliprotseduuri käsitlevas tollideklaratsioonis ja lisadokumentides esitatud andmete abil, et hävitatud kaup on see kaup, mis oli suunatud nimetatud protseduurile.

4.  Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud tõendid ei ole piisavad selleks, et tolliasutus saaks teha otsuse talle esitatud juhtumi kohta, või kui teatavad tõendid ei ole kättesaadavad, tuleb neid täiendada või tuleb need asendada muude eespool nimetatud tolliasutuse poolt vajalikuks peetavate dokumentidega.

Artikkel 181

Komisjonile esitatav teave

(tolliseadustiku artikli 121 lõige 4)

1.  Iga liikmesriik edastab komisjonile loetelu juhtumitest, mil tolliseadustiku artikli 119 või 120 kohaselt kohaldati tagasimaksmist või vähendamist ja konkreetsele võlgnikule ühe või mitme impordi- või eksporditehingu eest, kuid üheainsa vea või eriasjaolu tõttu tehtud tagasimaksete või vähenduste summa on üle 50 000 euro, v.a tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud juhtumid.

2.  Teave edastatakse iga aasta esimeses ja kolmandas kvartalis kõigi juhtumite kohta, mille korral otsustati tollimaks eelmise poolaasta jooksul tagasi maksta või seda vähendada.

3.  Kui liikmesriik ei ole kõnealuse poolaasta jooksul lõikes 1 osutatud juhtumite kohta otsust teinud, saadab ta komisjonile teate kandega „Ei kohaldata”.

4.  Iga liikmesriik peab tegema komisjonile kättesaadavaks loetelu juhtumitest, mil tagasimaksed või vähendused tehti tolliseadustiku artikli 119 või 120 kohaselt ja tagasimakstud või vähendatud summa on 50 000 eurot või väiksem.

5.  Iga käesolevas artiklis osutatud juhtumi korral esitatakse järgmine teave:

a) tollideklaratsiooni või tollivõlast teatava dokumendi viitenumber;

b) tollideklaratsiooni või tollivõlast teatava dokumendi kuupäev;

c) otsuse liik;

d) otsuse õiguslik alus;

e) summa ja vääring;

f) juhtumi üksikasjad (sh lühike selgitus, miks toll leiab, et tagasimaksmise/vähendamise tingimused on asjakohase õigusliku aluse seisukohalt täidetud).



IV JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP



1. PEATÜKK

Sisenemise ülddeklaratsioon

Artikkel 182

Sisenemise ülddeklaratsioonidega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikkel 16)

Sisenemise ülddeklaratsioonidega seotud teabe esitamiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja vahetamiseks ning käesoleva peatükiga ettenähtud edasiseks teabevahetuseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist info- ja sidesüsteemi.

Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust kasutavad liikmesriigid kuni kõnealuses lõigus osutatud süsteemi ajakohastamise kuupäevani kooskõlas rakendusotsuse 2014/255/EL lisaga elektroonilist süsteemi, mis on loodud kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2454/93 sisenemise ülddeklaratsioone käsitleva teabe esitamiseks ja vahetamiseks.

Artikkel 183

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamine

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 5 ja 6)

1.  Sisenemise ülddeklaratsiooni andmed võib esitada rohkem kui ühe andmestuna.

2.  Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmed esitatakse rohkem kui ühe andmestuna, on esimene sisenemistolliasutus asjaomasele isikule andmete esitamise ajal teadaolev asutus, mille kindlaksmääramisel lähtutakse eelkõige sellest kohast, kuhu kaup saadetakse.

3.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud impordikontrollisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 184

Teavitamiskohustused seoses sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamisega muude isikute kui vedaja poolt

(tolliseadustiku artikli 127 lõige 6)

1.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 112 lõikes 1 osutatud juhtudel esitavad vedaja ja kõik veokirja väljastavad isikud sisenemise ülddeklaratsiooni osalises andmestus andmed kõigi isikute kohta, kes on nendega sõlminud veolepingu, väljastanud sama kauba kohta veokirja ja ei tee neile kättesaadavaks sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid.

Kui kaubasaaja, kes on märgitud veokirja, millel ei ole alamveokirju, ei tee vajalikke andmeid veokirja väljastavale isikule kättesaadavaks, esitab see isik andmed kaubasaaja kohta.

2.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 112 lõikes 1 osutatud juhtudel teavitab veokirja väljastav isik kõnealuse veokirja väljastamisest isikut, kes sõlmis temaga veolepingu ja väljastab talle veokirja.

Kui korraldatud on kauba ühisvedu, teavitab veokirja väljastav isik kõnealuse veokirja väljastamisest isikut, kellega ta sellise veo korraldas.

3.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 113 lõikes 1 osutatud juhtudel esitavad vedaja ja kõik lennuveokirja väljastavad isikud sisenemise ülddeklaratsiooni osalises andmestus andmed kõigi isikute kohta, kes on nendega sõlminud veolepingu, väljastanud sama kauba kohta lennuveokirja ja ei tee neile kättesaadavaks sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid.

4.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 113 lõikes 1 osutatud juhtudel teavitab lennuveokirja väljastav isik kõnealuse lennuveokirja väljastamisest isikut, kes sõlmis temaga veolepingu ja väljastab talle lennuveokirja.

Kui korraldatud on kauba ühisvedu, teavitab lennuveokirja väljastav isik kõnealuse lennuveokirja väljastamisest isikut, kellega ta sellise veo korraldas.

5.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 113 lõikes 2 osutatud juhtudel esitab vedaja sisenemise ülddeklaratsiooni osalises andmestus andmed postiettevõtja kohta, kes ei tee talle kättesaadavaks sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid.

6.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud impordikontrollisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata lõikeid 1 ja 5.

Artikkel 185

Sisenemise ülddeklaratsiooni registreerimine

(tolliseadustiku artikli 127 lõige 1)

1.  Toll registreerib sisenemise ülddeklaratsiooni selle kättesaamisel ja teavitab selle esitanud isikut registreerimisest viivitamata ning edastab talle sisenemise ülddeklaratsiooni tolli viitenumbri ja registreerimiskuupäeva.

2.  Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmed esitatakse rohkem kui üht andmestut esitades, registreerib toll iga sisenemise ülddeklaratsiooni käsitleva andmestu kohe selle kättesaamisel ja teavitab selle esitanud isikut registreerimisest viivitamata ning edastab talle iga andmestu tolli viitenumbri ja registreerimiskuupäeva.

3.  Tolliasutused teavitavad vedajat registreerimisest kohe kõigil järgmistel juhtudel, eeldusel et vedaja on taotlenud enda teavitamist ja tal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile:

a) kui sisenemise ülddeklaratsiooni on esitanud tolliseadustiku artikli 127 lõike 4 teises lõigus osutatud isik;

b) kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmed on esitatud kooskõlas tolliseadustiku artikli 127 lõikega 6.

4.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud impordikontrollisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata lõiget 2 ja lõike 3 punkti b.

Artikkel 186

Riskianalüüs

(tolliseadustiku artikli 127 lõige 3 ja artikkel 128)

1.  Riskianalüüs tehakse enne kauba saabumist esimeses sisenemistolliasutuses, eeldusel et sisenemise ülddeklaratsioon on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklites 105–109 ettenähtud tähtaja jooksul, v.a juhul, kui tuvastatakse risk või on vaja teha täiendav riskianalüüs.

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 105 punktis a osutatud meritsi liidu tolliterritooriumile toodud konteinerveoste puhul teeb toll riskianalüüsi 24 tunni jooksul alates sisenemise ülddeklaratsiooni kättesaamisest või, tolliseadustiku artikli 127 lõikes 6 osutatud juhtudel, vedaja esitatud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kättesaamisest.

Lisaks esimesele lõigule tehakse õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile toodud kauba puhul riskianalüüs delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teises lõigus osutatud minimaalse sisenemise ülddeklaratsiooni käsitleva andmestu kättesaamisel.

2.  Riskianalüüs viiakse lõpule pärast tolliseadustiku artikli 46 lõikes 5 osutatud riskiteabe ja riskianalüüsi tulemuste vahetamist, kui see on vajalik.

3.  Kui riskianalüüsi lõpuleviimiseks on vaja täiendavat teavet sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kohta, viiakse kõnealune analüüs lõpule alles pärast sellise teabe esitamist.

Sel eesmärgil nõuab toll kõnealust teavet sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikult või vajaduse korral sisenemise ülddeklaratsiooni käsitlevad andmed esitanud isikult. Kui see isik ei ole vedaja, teavitavad tolliasutused vedajat, eeldusel et vedaja on teavitamist nõudnud ja et tal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile.

4.  Kui tollil on õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile toodud kauba puhul alust arvata, et saadetis võib endast kujutada tõsist ohtu lennundusjulgestusele, teavitavad nad sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikut või vajaduse korral sisenemise ülddeklaratsiooni käsitlevad andmed esitanud isikut ning kui see isik ei ole vedaja, siis vedajat (eeldusel et vedajal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile) sellest, et saadetis tuleb vastavalt komisjoni 13. aprilli 2010. aasta otsuse C(2010) 774 (millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks) lisa punktile 6.7.3 enne liidu tolliterritooriumile suunduva õhusõiduki pardale laadimist läbi vaadata kui kõrge ohutasemega kaup või post. Pärast teate saamist teavitab kõnealune isik tolli, kas saadetis on juba varem läbi vaadatud või on läbi vaadatud eespool nimetatud nõuete kohaselt, ja esitab kogu vajaliku läbivaatamist käsitleva teabe. Riskianalüüs viiakse lõpule alles pärast kõnealuse teabe esitamist.

5.  Kui tollil on delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 105 punktis a osutatud meritsi liidu tolliterritooriumile toodud konteinerveoste või õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile toodud kauba korral alust riskianalüüsi põhjal arvata, et selle toomine liidu tolliterritooriumile võib endast kujutada nii tõsist ohtu turvalisusele ja julgeolekule, et vaja on viivitamata tegutseda, teavitab toll sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikut või vajaduse korral sisenemise ülddeklaratsiooni käsitlevad andmed esitanud isikut ning kui see isik ei ole vedaja, siis vedajat (eeldusel et vedajal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile) sellest, et kaupa ei tohi laadida. Kõnealune teade saadetakse ja kõnealune teave esitatakse viivitamata pärast asjaomase riski tuvastamist ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 105 punktis a osutatud meritsi liidu tolliterritooriumile toodud konteinerveoste puhul lõike 1 teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul.

6.  Kui saadetis on tuvastatud kui saadetis, mis kujutab endast nii tõsist ohtu, et selle saabumisel on vaja viivitamata tegutseda, võtab esimene sisenemistolliasutus kauba saabumisel vastavad meetmed.

7.  Kui tuvastatakse risk, mis ei kujuta endast nii tõsist ohtu turvalisusele ja julgeolekule, et vaja on viivitamata tegutseda, edastab esimene sisenemistolliasutus riskianalüüsi tulemused, sh vajaduse korral teabe kõige sobivama kontrollimiskoha kohta, ning sisenemise ülddeklaratsiooni andmed kõigile kauba liikumisega tõenäoliselt seotud tolliasutustele.

8.  Kui kaup, mille puhul sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 104 lõike 1 punktidega c–k, m ja n ning käesoleva määruse artikli 104 lõike 2 esimese lõiguga, tuuakse liidu tolliterritooriumile, tehakse riskianalüüs kauba esitamisel tollile seda kaupa hõlmava ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni põhjal, kui need on olemas.

9.  Tollile esitatud kauba võib suunata tolliprotseduurile või reeksportida kohe pärast seda, kui riskianalüüs on tehtud ja selle tulemused ja vajaduse korral võetavad meetmed seda võimaldavad.

10.  Riskianalüüs tehakse ka juhul, kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid muudetakse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 129. Sel juhul viiakse riskianalüüs lõpule kohe pärast andmete kättesaamist, v.a juhul, kui tuvastatakse risk või on vaja teha täiendav riskianalüüs.

Artikkel 187

Riskianalüüs

(tolliseadustiku artikkel 126)

1.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud impordikontrollisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata artikli 186 lõikeid 1–8.

2.  Riskianalüüs tehakse enne kauba saabumist esimeses sisenemistolliasutuses, eeldusel et sisenemise ülddeklaratsioon on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklites 105–109 ettenähtud tähtaja jooksul, v.a juhul, kui tuvastatakse risk.

3.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 105 punktis a osutatud meritsi liidu tolliterritooriumile toodud konteinerveoste puhul teeb toll riskianalüüsi 24 tunni jooksul alates sisenemise ülddeklaratsiooni kättesaamisest. Kui selle riskianalüüsi põhjal on alust arvata, et kauba toomine liidu tolliterritooriumile võib endast kujutada nii tõsist ohtu ohutusele ja julgeolekule, et vaja on viivitamata tegutseda, teavitavad tolliasutused sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikut ning kui see isik ei ole vedaja, siis vedajat (eeldusel et vedajal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile) sellest, et kaupa ei tohi laadida. Kõnealune teade saadetakse ja kõnealune teave esitatakse viivitamata pärast asjaomase riski tuvastamist ning 24 tunni jooksul alates sisenemise ülddeklaratsiooni kättesaamisest.

4.  Kui laev või õhusõiduk külastab liidu tolliterritooriumil rohkem kui üht sadamat või lennujaama ja juhul, kui ta liigub nende vahel ilma ühtegi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvat sadamat või lennujaama külastamata, kehtib järgmine:

a) kõigi kõnealuse laeva või õhusõidukiga veetavate kaupade kohta esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon esimeses liidu sadamas või lennujaamas. Kõnealuse sadama või lennujaama toll teeb turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil riskianalüüsi kõigi asjaomase laeva või õhusõidukiga veetavate kaupade suhtes. Täiendava riskianalüüsi võib nende kaupade puhul korraldada selles sadamas või lennujaamas, kus nad maha laaditakse;

b) saadetiste korral, mis kujutavad endast nii tõsist ohtu, et nende saabumisel on vaja viivitamata tegutseda, võtab esimese sisenemissadama või -lennujaama toll keelavaid meetmeid ja edastab igal juhul riskianalüüsi tulemused järgmistele sadamatele või lennujaamadele ja

c) järgmistes liidu tolliterritooriumil asuvates sadamates või lennujaamades kohaldatakse kõnealuses sadamas või lennujaamas tollile esitatud kauba suhtes tolliseadustiku artiklit 145.

5.  Kui kaup, mille puhul sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 104 lõike 1 punktidega c–k, m ja n ning lõigetega 2 ja 2a, tuuakse liidu tolliterritooriumile, tehakse riskianalüüs kauba esitamisel tollile seda kaupa hõlmava ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni põhjal, kui need on olemas.

Artikkel 188

Sisenemise ülddeklaratsiooni muutmine

(tolliseadustiku artikli 129 lõige 1)

1.  Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid esitavad eri isikud, tohib iga isik muuta ainult neid andmeid, mida ta ise on esitanud.

2.  Toll teavitab sisenemise ülddeklaratsiooni andmete muudatused esitanud isikut viivitamata oma otsusest need muudatused registreerida või tagasi lükata.

Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmete muudatused on esitanud muu isik kui vedaja, teavitavad tolliasutused ka vedajat, eeldusel et vedaja on taotlenud enda teavitamist ja tal on juurdepääs käesoleva määruse artiklis 182 osutatud elektroonilisele süsteemile.

3.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud impordikontrollisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1.



2. PEATÜKK

Kauba saabumine



1. jagu

Kauba toomine liidu tolliterritooriumile

Artikkel 189

Merelaeva või õhusõiduki marsruudi muutmine

(tolliseadustiku artikkel 133)

1.  Kui liidu tolliterritooriumile siseneva merelaeva või õhusõiduki marsruuti muudetakse ja ta saabub kõigepealt tolliasutusse, mis asub liikmesriigis, mis ei olnud sisenemise ülddeklaratsioonis märgitud kui marsruudil läbitav riik, teavitab selle transpordivahendi käitaja sisenemise ülddeklaratsioonis esimese sisenemistolliasutusena märgitud tolliasutust kõnealusest marsruudi muutmisest.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui kaup on toodud liidu tolliterritooriumile transiidiprotseduuri alusel kooskõlas tolliseadustiku artikliga 141.

2.  Sisenemise ülddeklaratsioonis esimese sisenemistolliasutusena märgitud tolliasutus teavitab kohe pärast lõikes 1 osutatud teabe saamist selle teabe kohaselt esimeseks sisenemistolliasutuseks olevat tolliasutust marsruudi muutmisest. Ta tagab asjakohaste sisenemise ülddeklaratsiooni andmete ja riskianalüüsi tulemuste kättesaadavuse esimeseks sisenemistolliasutuseks olevale tolliasutusele.



2. jagu

Kauba esitamine, mahalaadimine ja läbivaatamine

Artikkel 190

Kauba esitamine tollile

(tolliseadustiku artikkel 139)

Toll võib kauba tollile esitamiseks aktsepteerida sadama- või lennujaamasüsteeme või muid kättesaadavaid teavitamismeetodeid.



3. jagu

Kauba ajutine ladustamine

Artikkel 191

Tolliasutuste vahelise konsulteerimise kord enne ajutise ladustamise rajatise heakskiitmist

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Enne kui tehakse otsus rohkem kui ühe liikmesriigi osalusega ajutise ladustamise rajatiste tegevuse lubamiseks ja välja arvatud juhul, kui otsustuspädev tolliasutus on arvamusel, et sellise loa andmise tingimused ei ole täidetud, kasutatakse käesoleva määruse artiklis 14 osutatud konsulteerimismenetlust kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3.

Enne loa andmist peab otsustuspädev tolliasutus saama nõusoleku konsulteeritavatelt tolliasutustelt.

2.  Otsustuspädev tolliasutus esitab taotluse ja loa kavandi konsulteeritavatele tolliasutustele hiljemalt 30 päeva pärast taotluse vastuvõtmist.

3.  Konsulteeritavad tolliasutused teatavad oma vastuväidetest või nõusolekust 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil loa kavand neile esitati. Vastuväited peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Kui vastuväited esitatakse kõnealuse ajavahemiku jooksul ning konsulteeritavate ja konsultatsiooni taotlevate asutuste vahel ei saavutata kokkulepet 60 päeva jooksul pärast loa kavandi esitamise kuupäeva, antakse luba ainult sellele taotluse osale, mis ei põhjustanud vastuväiteid.

Kui konsulteeritavad tolliasutused ei esita ettenähtud ajavahemiku jooksul mingeid vastuväiteid, loetakse heakskiit antuks.

Artikkel 192

Ajutise ladustamise deklaratsioon

Kui tollideklaratsioon esitatakse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 171 enne kauba eeldatavat esitamist tollile, võib toll käsitada kõnealust deklaratsiooni ajutise ladustamise deklaratsioonina.

Artikkel 193

Ajutiselt ladustatud kauba vedu

(tolliseadustiku artikli 148 lõige 5)

1.  Kui vedu toimub eri tolliasutuste vastutusele kuuluvate ajutise ladustamise rajatiste vahel, teavitab selle ajutise ladustamise rajatise tegevusloa omanik, kust kaupa vedama hakatakse:

a) selle ajutise ladustamise rajatise järelevalve eest vastutavat tolliasutust, kust kaupa vedama hakatakse, kavandatavast veost loas sätestatud viisil ja kauba saabumisel sihtkohaks olevasse ajutise ladustamise rajatisse veo lõpuleviimisest loas sätestatud viisil;

b) selle ajutise ladustamise rajatise tegevusloa omanikku, kuhu kaup veetakse, sellest, et kaup on lähetatud.

2.  Kui vedu toimub eri tolliasutuste vastutusele kuuluvate ajutise ladustamise rajatiste vahel, teeb nende rajatiste loa omanik, kuhu kaup veetakse, järgmist:

a) teavitab nende rajatiste eest vastutavat tolliasutust kauba saabumisest ja

b) teavitab lähtekohaks oleva ajutise ladustamise rajatise loa omanikku kauba saabumisel sihtkohaks olevasse ajutise ladustamise rajatisse.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab sisaldama viidet asjaomasele ajutise ladustamise deklaratsioonile ja ajutise ladustamise lõpptähtajale.

4.  Kui toimub ajutisel ladustamisel oleva kauba vedu, jääb kaup selle ajutise ladustamise rajatise tegevusloa omaniku vastutusele, kust kaup veetakse, nii kauaks, kuni kaup kantakse selle ajutise ladustamise rajatise tegevusloa omaniku laoarvestusse, kuhu kaup veetakse, kui loas ei ole sätestatud teisiti.



V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD



1. PEATÜKK

Kauba tollistaatus

Artikkel 194

Liidu kauba tollistaatuse tõendamisega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

Käesoleva määruse artikli 199 lõike 1 punktidega b ja c ettenähtud liidu kauba tollistaatuse tõendamisega seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi. Liidu kauba tollistaatuse tõendamisega seotud teabe vahetamiseks kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide omavahelise kokkuleppega loodud ELi kauplejate ühtlustatud liidest.

Käesoleva artikli esimest lõiku hakatakse kohaldama alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevast.



1. jagu

Regulaarliinilaevandus

Artikkel 195

Regulaarlaevaliini käitamisega seotud liikmesriikide vaheline konsulteerimine

(tolliseadustiku artikkel 22)

Enne delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud loa andmist ja olles eelnevalt kontrollinud, kas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 120 lõikes 2 loa saamiseks sätestatud tingimused on täidetud, konsulteerib otsustuspädev tolliasutus selle üle, kas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 119 lõike 2 punkti b tingimus on täidetud, nende liikmesriikide tolliasutustega, kes on kõnealuse määruse artikli 120 lõike 2 punkti b kohaselt regulaarlaevaliini käitamisega seotud, samuti mis tahes muude selliste liikmesriikide tolliasutustega, mille puhul taotleja deklareerib, et kavatseb seal tulevikus hakata käitama regulaarlaevaliine.

Konsulteerimisaeg on 15 päeva alates kuupäevast, mil otsustuspädev tolliasutus teatas tingimustest ja kriteeriumidest, mille täitmist konsulteeritavad tolliasutused peavad kontrollima.

Artikkel 196

Laevade ja sadamate registreerimine

(tolliseadustiku artikkel 22)

Erandina käesoleva määruse artikli 10 esimeses lõigus sätestatud tähtajast teeb tolliasutus talle delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 121 lõike 1 kohaselt edastatud teabe artiklis 10 osutatud süsteemi kaudu kättesaadavaks ühe päeva jooksul alates kõnealuse teabe saamisest.

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohaste tolli otsuste süsteemi kasutuselevõtmise kuupäevani tuleb esimeses lõigus osutatud teave teha kättesaadavaks regulaarlaevaliinide elektroonilise info- ja sidesüsteemi kaudu.

Kõnealune teave on kättesaadav loa saanud regulaarlaevaliinidega seotud tolliasutustele.

Artikkel 197

Ettenägematud asjaolud regulaarlaevaliinil toimuva veo ajal

(tolliseadustiku artikli 155 lõige 2)

Kui regulaarlaevaliinile määratud registreeritud laev on sunnitud ettenägematute asjaolude tõttu kaupa ümber laadima merel, külastama või laadima kaupa peale või maha väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas sadamas või sadamas, mis ei ole asjaomase regulaarlaevaliini puhul ette nähtud, või liidu tolliterritooriumil asuva sadama vabatsoonis, teavitab laevandusettevõtja viivitamata järgmisena külastatavate liidu sadamate tolliasutusi, sh neid, mis jäävad kõnealuse laeva tavapärasele marsruudile.

Kuupäevast, mil laev jätkab oma tegevust regulaarlaevaliinil, tuleb neile tolliasutustele ette teatada.

Artikkel 198

Regulaarlaevaliinidele esitatavate tingimuste täitmise kontrollimine

(tolliseadustiku artikkel 153)

1.  Liikmesriikide tolliasutused võivad nõuda laevandusettevõtjalt tõendeid delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 120 lõike 2 punktide c ja d ja lõike 3 ning artikli 121 lõigete 1 ja 3 ning käesoleva määruse artikli 197 sätete järgmise kohta.

2.  Kui tolliasutus tuvastab, et laevandusettevõtja ei ole lõikes 1 osutatud sätteid järginud, teavitab asutus käesoleva määruse artiklis 10 osutatud süsteemi kaudu viivitamata nende muude liikmesriikide tolliasutusi, kus regulaarlaevaliini käitatakse. Kõnealused asutused võtavad vajalikke meetmeid.

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohaste tolli otsuste süsteemi kasutuselevõtmiseni kasutatakse käesoleva määruse artiklis 10 osutatud süsteemi asemel regulaarlaevaliinide elektroonilist info- ja sidesüsteemi.



2. jagu

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine



1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 199

Liidu kauba tollistaatuse tõendamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutatakse mis tahes järgmist vahendit, kui see on asjakohane:

a) sisetransiidile suunatud kauba transiidideklaratsiooni andmed. Sel juhul ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 119 lõiget 3;

b) käesoleva määruse artiklis 205 osutatud T2L või T2LF andmed;

c) käesoleva määruse artiklis 206 osutatud tolli kaubamanifest;

d) käesoleva määruse artiklis 211 osutatud kaubaarve või veodokument;

e) vajaduse korral käesoleva määruse artiklis 213 osutatud püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja laevaseiresüsteemi andmed;

f) käesoleva määruse artiklites 207–210 nimetatud tõendamisvahendid;

g) nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ ( 14 ) artiklis 34 osutatud aktsiisideklaratsiooni andmed;

h) käesoleva määruse artiklis 290 osutatud etikett.

2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutada kõnealust kaupa käsitlevat laevandusettevõtja manifesti.

3.  Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist d võib kauba korral, mille väärtus ületab 15 000 eurot, kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutada kõnealust kaupa käsitlevat arvet või veodokumenti.

4.  Kui lõikes 1 osutatud tõendamisvahendeid kasutatakse liidu kauba tollisaatusega kauba korral, mille pakendil ei ole liidu kauba tollistaatust, lisatakse tõendamisvahendile järgmine märge:

„N packaging – [code 98200]”

5.  Kui lõike 1 punktides b, c ja d osutatud tõendamisvahend on väljastatud tagasiulatuvalt, lisatakse sellele järgmine märge:

„Issued retrospectively – [code 98201]”

6.  Lõikes 1 osutatud tõendamisvahendeid ei kasutata kauba korral, mille puhul ekspordiformaalsused on täidetud või mis on suunatud välistöötlemisprotseduurile.

Artikkel 200

Teatavate liidu kauba tollistaatuse tõendamisvahendite kinnitamine, registreerimine ja kasutamine

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Pädev tolliasutus kinnitab ja registreerib käesoleva määruse artikli 199 lõike 1 punktides b ja c osutatud liidu kauba tollistaatuse tõendamisvahendid, välja arvatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 128 lõikes 1 osutatud juhtudel, ning edastab asjaomasele isikule nende tõendamisvahendite tolli viitenumbri.

2.  Pädev tolliasutus teeb asjaomase isiku nõudmise korral lõikes 1 osutatud tõendamisvahendite registreerimist kinnitava dokumendi kättesaadavaks. See esitatakse lisas 51-01 esitatud vormi kasutades.

3.  Lõikes 1 osutatud tõendamisvahendid esitatakse sellele pädevale tolliasutusele, kuhu kaup esitatakse pärast liidu tolliterritooriumile taassisenemist, esitades nende tolli viitenumbri.

4.  Kõnealune pädev tolliasutus jälgib lõikes 1 osutatud tõendamisvahendite kasutamist, tagamaks eelkõige seda, et tõendamisvahendeid kasutatakse ainult selle kauba korral, mille jaoks need on väljastatud.

Artikkel 201

Arve kinnitamine

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani kinnitab 15 000 eurot ületava väärtusega kauba korral käesoleva määruse artikli 199 lõikes 3 osutatud ning nõuetekohaselt täidetud ja asjaomase isiku poolt allkirjastatud arve või veodokumendi pädev tolliasutus.

Artikkel 202

T2L või T2LF dokumentide kinnitamine

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani kinnitab juhul, kui liikmesriigid on ette näinud, et kasutada võib elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevaid vahendeid, T2L või T2LF dokumendid ja vajaduse korral kõik kasutatud lisalehed või lastinimekirjad pädev tolliasutus.

Artikkel 203

Laevandusettevõtja manifesti kinnitamine

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani kinnitab laevandusettevõtja poolt nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud manifesti tema nõudmise korral pädev tolliasutus.

Artikkel 204

„Järgmise päeva manifesti” lubamine

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase liidu kauba tollistaatuse süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani võib toll lubada artikli 199 lõikes 2 osutatud, liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutatava manifesti koostamist hiljemalt üks päev pärast laeva väljumist. Manifest peab siiski olema koostatud enne laeva saabumist sihtsadamasse.

Artikkel 205

Liidu kauba tollistaatuse tõend T2L või T2LF andmete vormis

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Kui liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks on märgitud tolli viitenumber, võib selle aluseks olevaid T2L või T2LF andmeid kasutada ainult kauba esmakordsel tollile esitamisel.

Kui T2L-i või T2LF-i kasutatakse esmakordsel tollile esitamisel ainult osa kauba korral, tuleb ülejäänud kauba jaoks koostada käesoleva määruse artikli 200 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 123 kohaselt uus tõend.

2.  Reisijad, kes ei ole ettevõtjad, esitavad oma T2L-i või T2LF-i kinnitamise taotlused lisas 51-01 sätestatud vormi kasutades.

Artikkel 206

Liidu kauba tollistaatuse tõend tolli kaubamanifesti vormis

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Igale tolli kaubamanifestile antakse üks tolli viitenumber.

Sellisele manifestile võib anda tolli viitenumbri ainult siis, kui see hõlmab kaupa, millel on liidu kauba tollistaatus laadituna laevale mõnes liidu sadamas.

2.  Toll võib lubada, et pädevas tolliasutuses tolli kaubamanifesti kinnitamise ja registreerimise taotlemiseks ja selle esitamiseks kasutatakse äri-, sadama- või transpordiinfosüsteeme, eeldusel et need süsteemid sisaldavad kogu sellise manifesti korral nõutavat teavet.

Artikkel 207

Liidu kauba tollistaatuse tõend TIR- või ATA-märkmikes või vormis 302

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 127 kohaselt tähistatakse liidu kaup TIR- või ATA-märkmikes või vormis 302 koodiga „T2L” või „T2LF”. Protseduuri pidaja võib enne selle esitamist lähtetolliasutusele kinnitamiseks kanda asjakohastes dokumentides kauba kirjelduse jaoks ettenähtud väljale vajaduse korral ühe neist koodidest, millele on lisatud tema allkiri. Asjakohane kood „T2L” või „T2LF” kinnitatakse lähtetolliasutuse pitseriga ja pädeva ametniku allkirjaga.

Elektroonilise vormi 302 korral võib protseduuri pidaja samuti lisada ühe neist koodidest vormi 302 andmetesse. Sel juhul teeb lähtetolliasutus kinnituse elektrooniliselt.

2.  Kui TIR-märkmik, ATA-märkmik või vorm 302 hõlmab nii liidu kui ka liiduvälist kaupa, loetletakse nad eraldi ja vajaduse korral märgitakse kood „T2L” või „T2LF” nii, et see käib selgelt ainult liidu kauba kohta.

Artikkel 208

Liidu kauba tollistaatuse tõend maantee-mootorsõidukite jaoks

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Liikmesriigis registreeritud maantee-mootorsõidukite korral, mis on liidu tolliterritooriumilt ajutiselt välja viidud ja uuesti sisse toodud, loetakse liidu kauba tollistaatus tõendatuks juhul, kui nendega on kaasas registreerimismärgid ja -dokumendid ning neil märkidel ja dokumentidel olevatest registreerimisandmetest tuleb selline registreerimine selgelt välja.

2.  Kui liidu kauba tollistaatust ei saa pidada tõendatuks vastavalt lõikele 1, tõendatakse liidu kauba tollistaatust mõne muu käesoleva määruse artiklis 199 loetletud vahendi abil.

Artikkel 209

Liidu kauba tollistaatuse tõend pakendi jaoks

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Pakendite, kaubaaluste ja muu sarnase varustuse korral (välja arvatud konteinerid), mis kuuluvad isikule, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil, ja mida kasutatakse sellise kauba vedamisel, mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud, loetakse liidu kauba tollistaatus tõendatuks juhul, kui pakendeid, kaubaaluseid ja muud sarnast varustust saab identifitseerida sellele isikule kuuluvana, nad on deklareeritud kui liidu kauba tollistaatusega kaup ja deklaratsiooni õigsuses ei ole põhjust kahelda.

2.  Kui liidu kauba tollistaatust ei saa pidada tõendatuks vastavalt lõikele 1, tõendatakse liidu kauba tollistaatust mõne muu käesoleva määruse artiklis 199 loetletud vahendi abil.

Artikkel 210

Liidu kauba tollistaatuse tõend reisija pagasis oleva kauba jaoks

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Reisija pagasis oleva kauba korral, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ning mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud, loetakse liidu kauba tollistaatus tõendatuks juhul, kui reisija deklareerib, et kaubal on liidu kauba tollistaatus ja deklaratsiooni õigsuses ei ole põhjust kahelda.

Artikkel 211

Liidu kauba tollistaatuse tõend kauba jaoks, mille väärtus ei ületa 15 000 eurot

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Liidu kauba tollistaatusega kauba korral, mille väärtus ei ületa 15 000 eurot, võib liidu kauba tollistaatuse lugeda tõendatuks selle kauba kohta koostatud kaubaarve või transpordidokumendi esitamisega, eeldusel et see käib ainult liidu kauba tollistaatust omava kauba kohta.

Artikkel 212

Tõendamisvahendite kontrollimine ja haldusabi

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Liikmesriikide tolliasutused aitavad üksteist käesoleva määruse artiklis 199 osutatud tõendamisvahendite ehtsuse ja õigsuse kontrollimisel ning selle kontrollimisel, et käesoleva jaotise ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklite 123–133 sätete kohaselt esitatud teave ja dokumendid on korrektsed ja et liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutatud protseduure on õigesti kohaldatud.



2. alajagu

Merekalapüügisaaduseid ja sellistest saadustest saadud tooteid käsitlevad erisätted

Artikkel 213

Liidu kauba tollistaatuse tõend merekalapüügisaaduste ja sellistest saadustest saadud toodete jaoks

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saadused ja tooted tuuakse liidu tolliterritooriumile kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikliga 129, tõendatakse liidu kauba tollistaatust vajaduse korral püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja laevaseiresüsteemi andmete abil, nagu on nõutud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 ( 15 ).

Tolliasutus, mis vastutab liidu lossimissadama eest, kuhu liidu kalalaev püütud ja vajaduse korral töödeldud saadused ja tooted otse transportis, võib liidu kauba tollistaatuse lugeda tõendatuks ka ühel järgmistest juhtudest:

a) kõnealuste saaduste ja/või toodete staatuses ei ole põhjust kahelda;

b) kalalaeva kogupikkus on alla 10 m.

Artikkel 214

Merekalapüügisaadused ja sellistest saadustest saadud tooted, mis on ümber laaditud ja veetud läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.  Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saadused ja tooted on enne liidu tolliterritooriumile saabumist ümber laaditud ja veetud läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa, peab selle riigi tolliasutus kõnealuste saaduste ja toodete saabumisel liidu tolliterritooriumile kinnitama, et saadused ja tooted olid kõnealuses riigis viibimise aja jooksul tollijärelevalve all ja nendega on tehtud ainult nende säilitamiseks vajalikke toiminguid.

2.  Kinnitus kolmandas riigis ümber laaditud ja kolmanda riigi kaudu veetud saaduste ja toodete kohta märgitakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 133 osutatud püügipäeviku väljatrükile, millele on vajaduse korral lisatud ümberlaadimisdeklaratsiooni väljatrükk.

Artikkel 215

Liidu kauba tollistaatuse tõend merekalapüügi- ja muudele saadustele, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu tolliterritooriumil

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Merekalapüügi- ja muudele saaduste puhul, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu tolliterritooriumil, tõendatakse liidu kauba tollistaatust püügipäeviku või mis tahes muu käesoleva määruse artiklis 199 osutatud vahendi abil.



2. PEATÜKK

Kauba suunamine tolliprotseduurile



1. jagu

Üldsätted

Artikkel 216

Kauba tolliprotseduurile suunamisega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

Kauba tolliprotseduurile suunamist käsitleva teabe töötlemiseks ja vahetamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilisi süsteeme.

Käesoleva artikli esimest lõiku hakatakse kohaldama alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liikmesriikide impordisüsteemide ajakohastamise, liidu tolliseadustiku kohaste eriprotseduuride ja liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavatest kuupäevadest.

Artikkel 217

Tõendi väljastamine suulise deklaratsiooni kohta

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

Kui kauba kohta, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks või mõni muu maks, esitatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 135 või 137 suuline tollideklaratsioon, väljastab tolliasutus asjaomasele isikule kõnealuste tollimaksude või muude maksude tasumisel tõendi.

Tõend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) kauba kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne selle identifitseerimiseks;

b) kaubaarve väärtus või selle puudumisel kauba kogus;

c) tollimaksu ja muude kogutavate maksude summa;

d) tõendi koostamise kuupäev;

e) tõendi väljaandnud asutuse nimi.

Artikkel 218

Tolliformaalsused, mis loetakse toimunuks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõikes 1 osutatud toiminguga

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 158 lõige 2)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklite 138, 139 ja 140 kohaldamisel loetakse kõnealuse delegeeritud määruse artikli 141 lõikes 1 osutatud toiminguga toimunuks järgmised tolliformaalsused:

a) kauba vedu vastavalt tolliseadustiku artiklile 135 ja kauba esitamine tollile vastavalt tolliseadustiku artiklile 139;

b) kauba esitamine tollile vastavalt tolliseadustiku artiklile 267;

c) tollideklaratsiooni aktsepteerimine tolli poolt vastavalt tolliseadustiku artiklile 172;

d) kauba vabastamine tolli poolt vastavalt tolliseadustiku artiklile 194.

Artikkel 219

Juhud, kui tollideklaratsiooni ei loeta esitatuks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 osutatud toiminguga

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 158 lõige 2)

Kui kontrollimisel selgub, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 141 osutatud toiming on tehtud, kuid sisse toodud või välja viidud kaup ei ole kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 138, 139 ja 140 osutatud kaup, ei loeta selle kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni esitatuks.

Artikkel 220

Postisaadetistes olev kaup

(tolliseadustiku artiklid 172 ja 188)

1.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kauba tollideklaratsioon loetakse aktsepteerituks ja kaup vabastatakse järgmisel ajahetkel:

a) vabasse ringlusse lubamist käsitleva tollideklaratsiooni puhul hetkel, kui kaup on tarnitud kaubasaajale;

b) eksporti ja reeksporti käsitleva tollideklaratsiooni puhul hetkel, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja.

2.  Kui tollideklaratsioon käsitleb vabasse ringlusse lubamist ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõigetes 2 ja 3 kaupa ei olnud võimalik kaubasaajale tarnida, loetakse tollideklaratsioon esitamata jäetuks.

Kaubasaajale tarnimata kaupa käsitatakse ajutisel ladustamisel olevana, kuni see on tolliseadustiku artikli 198 kohaselt hävitatud, reeksporditud või muul moel kõrvaldatud

Artikkel 221

Tolliasutus, mille pädevusse kuulub kauba tolliprotseduurile suunamine

(tolliseadustiku artikkel 159)

1.  Tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kohase kauba esitamise nõudest loobumise kohaldamisel on tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 teise lõigu punktis c osutatud järelevalve tolliasutus tolliseadustiku artikli 159 lõikes 3 osutatud kauba tolliprotseduurile suunamiseks pädev tolliasutus.

2.  Kauba ekspordiprotseduurile suunamiseks on pädevad järgmised tolliasutused:

a) eksportija asukohajärgne tolliasutus;

b)  ►C2  selle koha pädev tolliasutus, kus kaup ekspordiks pakitakse või peale laaditakse; ◄

c) mõni muu asjaomase liikmesriigi tolliasutus, kelle pädevuses kõnealune toiming halduslikel põhjustel on.

Kui kauba väärtus ei ületa 3 000 eurot saadetise ja deklarandi kohta ja selle suhtes ei kehti keelud või piirangud, on lisaks esimeses lõigus määratletud tolliasutustele kauba ekspordiprotseduurile suunamiseks pädev tolliasutus ka selle koha pädev tolliasutus, kust kaup liidu tolliterritooriumilt välja viiakse.

Allhanke korral on lisaks esimeses ja teises lõigus määratletud tolliasutustele kauba ekspordiprotseduurile suunamiseks pädev tolliasutus ka allhankija asukohajärgne tolliasutus.

Üksikjuhtumiga seotud asjaolude korral on kauba ekspordiprotseduurile suunamiseks pädev tolliasutus ka mõni muu tolliasutus, mille asukoht on kauba tollile esitamiseks soodsam.

3.  Suulised ekspordi- ja reekspordideklaratsioonid esitatakse kauba väljumiskoha pädevale tolliasutusele.

Artikkel 222

Kaubaartiklid

(tolliseadustiku artikkel 162)

1.  Kui tollideklaratsioon hõlmab kaht või enamat kaubaartiklit, loetakse kõnealuses deklaratsioonis iga kaubaartikliga seotud andmed eraldi deklaratsiooniks.

2.  Välja arvatud juhul, kui saadetises oleva konkreetse kauba suhtes kohaldatakse erinevaid meetmeid, käsitatakse ühes saadetises olevat kaupa ühe kaubaartiklina lõike 1 tähenduses, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a) kaup tuleb klassifitseerida üheainsa tariifistiku alamrubriigi alla;

b) kauba suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 177 kohast lihtsustamist.



2. jagu

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

Artikkel 223

Tariifikvootide haldamine lihtsustatud tollideklaratsioonides

(tolliseadustiku artikkel 166)

1.  Kui tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel hallatava tariifikvoodi alla kuuluva kauba vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse lihtsustatud tollideklaratsioon, võib deklarant tariifikvoodi eraldamist taotleda ainult siis, kui vajalikud andmed on kättesaadavad kas lihtsustatud deklaratsioonis või lisadeklaratsioonis.

2.  Kui tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel hallatava tariifikvoodi eraldamise taotlus esitatakse lisadeklaratsioonis, ei või taotlust käidelda seni, kuni lisadeklaratsioon on esitatud.

3.  Tariifikvoodi eraldamisel võetakse arvesse lihtsustatud deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva.

Artikkel 224

Lihtsustatud deklaratsioonide lisadokumendid

(tolliseadustiku artikkel 166)

Kui kaup on suunatud tolliprotseduurile lihtsustatud deklaratsiooni alusel, tuleb tollile esitada enne kauba vabastamist tolliseadustiku artikli 163 lõikes 2 osutatud lisadokumendid.

Artikkel 225

Lisadeklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 167 lõige 4)

Kui tehakse tolliseadustiku artikli 182 kohane deklarandi arvestuskanne ja kui lisadeklaratsioon on üldine, perioodiline või kokkuvõtlik ja ettevõtjal on enesehindamise põhjal lubatud määrata tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa, esitab loaomanik lisadeklaratsiooni või lubab toll otsest elektroonilist juurdepääsu lisadeklaratsioonidele loaomaniku süsteemi kaudu.



3. jagu

Kõikide tollideklaratsioonide suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 226

Tolli viitenumber (MRN)

(tolliseadustiku artikkel 172)

Välja arvatud juhtudel, kui tollideklaratsioon esitatakse suuliselt või toiminguna, mida loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks, või kui tollideklaratsioon on tolliseadustiku artikli 182 kohaselt deklarandi arvestuskande vormis, teavitab toll deklaranti tollideklaratsiooni aktsepteerimisest ja edastab talle selle deklaratsiooni tolli viitenumbri ja aktsepteerimise kuupäeva.

Käesolevat artiklit ei kohaldata kuni automaatse ekspordisüsteemi ja uue arvutipõhise transiidisüsteemi kasutuselevõtu ning rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liikmesriikide impordisüsteemide ajakohastamise toimima hakkamise vastavate kuupäevadeni.

Artikkel 227

Enne kauba esitamist esitatud tollideklaratsioon

Kui tollideklaratsioon on esitatud kooskõlas tolliseadustiku artikliga 171, töötleb toll enne kauba esitamist esitatud andmeid eelkõige riskianalüüsi eesmärgil.



4. jagu

Muu lihtsustamine



1. alajagu

Erinevatesse tariifistiku alamrubriikidesse kuuluv kaup

Artikkel 228

Erinevatesse tariifistiku alamrubriikidesse kuuluv kaup, mis on deklareeritud üheainsa tariifistiku alamrubriigi all

(tolliseadustiku artikli 177 lõige 1)

1.  Kui saadetises olev kaup kuulub tariifistiku alamrubriikidesse, mille suhtes kohaldatakse koguselist tollimaksu, mida väljendatakse viitega ühele ja samale mõõtühikule, põhineb tolliseadustiku artikli 177 kohaldamisel kogu saadetiselt tasumisele kuuluv tollimaks sellel tariifistiku alamrubriigil, mille koguseline tollimaksumäär on kõige kõrgem.

2.  Kui saadetises olev kaup kuulub tariifistiku alamrubriikidesse, mille suhtes kohaldatakse koguselist tollimaksu, mida väljendatakse viitega eri mõõtühikutele, tasutakse tolliseadustiku artikli 177 kohaldamisel igalt saadetises olevalt kaubalt, mille koguselist tollimaksu väljendatakse viitega vastavale mõõtühikule, iga mõõtühiku korral kohaldatav kõrgeim koguseline tollimaksumäär ja see arvutatakse iga kauba puhul ümber väärtuseliseks tollimaksuks.

Kogu saadetiselt tasutav tollimaks põhineb sellel tariifistiku alamrubriigil, mille väärtuseline tollimaksumäär, mis on saadud esimese lõigu kohase ümberarvutuse tulemusel, on kõige kõrgem.

3.  Kui saadetises olev kaup kuulub tariifistiku alamrubriikidesse, mille suhtes kohaldatakse väärtuselist ja koguselist tollimaksu, arvutatakse tolliseadustiku artikli 177 kohaldamisel lõike 1 või 2 kohaselt määratud kõrgeim koguseline tollimaksumäär ümber väärtuseliseks tollimaksuks iga kaubaliigi korral, mille koguselist tollimaksu väljendatakse viitega ühele ja samale mõõtühikule.

Kogu saadetiselt tasutav tollimaks põhineb sellel tariifistiku alamrubriigil, mille väärtuseline tollimaksumäär, sh tollimaksumäär, mis on saadud esimese lõigu kohase ümberarvutuse tulemusel, on kõige kõrgem.



2. alajagu

Keskne tollivormistus

Artikkel 229

Tolliasutuste vaheline konsulteerimismenetlus keskse tollivormistuse lubade korral

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Kui tolliasutus saab tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse loa taotluse, mis hõlmab rohkem kui üht tolliasutust, kasutatakse artiklis 15 osutatud konsulteerimismenetlust, välja arvatud juhul, kui otsustuspädev tolliasutus on arvamusel, et sellise loa andmise tingimused ei ole täidetud.

2.  Hiljemalt 45 päeva pärast taotluse heakskiitmise kuupäeva edastab otsustuspädev tolliasutus teistele asjaomastele tolliasutustele järgmise teabe:

a) taotlus ja loa kavand, kuhu on märgitud käesoleva määruse artikli 231 lõigetes 5 ja 6 osutatud tähtajad;

b) vajaduse korral kontrollikava, kus on täpsustatud konkreetsed kontrollid, mida asjaga seotud eri tolliasutused peavad tegema, kui luba on antud;

c) muu oluline teave, mida asjaomased tolliasutused vajalikuks peavad.

3.  Konsulteeritavad tolliasutused teatavad oma nõusolekust või vastuväidetest ning loa kavandisse või esialgsesse kontrollikavasse tehtud mis tahes muudatustest 45 päeva jooksul alates loa kavandi esitamise kuupäevast. Vastuväited peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Kui esitatakse vastuväiteid ja kokkuleppele ei jõuta 90 päeva jooksul pärast loa kavandi esitamise kuupäeva, siis ei anta luba nende punktide osas, mille kohta esitati vastuväited. Kui konsulteeritavad tolliasutused ettenähtud ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esita, loetakse heakskiit antuks.

4.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni võib vastava otsuse vastuvõtmiseks pädev toll erandina käesoleva artikli lõikest 2 ja lõike 3 esimesest lõigust neis osutatud ajavahemikke 15 päeva võrra pikendada.

Erandina käesoleva artikli lõike 3 teisest lõigust võib vastava otsuse vastuvõtmiseks pädev toll selles osutatud ajavahemikku 30 päeva võrra pikendada.

5. Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolli otsuste süsteemi kasutuselevõtmise kuupäevani antakse erandina käesoleva artikli lõike 2 punktist b selles osutatud kontrollikavast alati teada.

Artikkel 230

Loa järelevalve

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

1.  Liikmesriikide tolliasutused teavitavad otsustuspädevat tolliasutust viivitamata kõigist pärast keskse tollivormistuse loa andmist esilekerkinud teguritest, mis võivad mõjutada loa jätkuvat kehtimist või sisu.

2.  Otsustuspädev tolliasutus teeb muude liikmesriikide tolliasutustele kättesaadavaks kogu oma käsutuses oleva olulise teabe, mis on seotud keskset tollivormistust kasutava volitatud ettevõtja tollialase tegevusega.

Artikkel 231

Keskse tollivormistusega seotud tolliformaalsused ja -kontrollid

(tolliseadustiku artikli 179 lõige 4)

1.  Keskse tollivormistuse loa omanik peab esitama kauba tollile kõnealuses loas märgitud pädevas tolliasutuses, esitades järelevalve tolliasutusele ühe järgmistest dokumentidest:

a) tolliseadustiku artiklis 162 osutatud standardtollideklaratsioon;

b) tolliseadustiku artiklis 166 osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon;

c) käesoleva määruse artikli 234 lõike 1 punktis a osutatud teade kauba esitamise kohta.

2.  Kui tollideklaratsioon on deklarandi arvestuskande vormis, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 234, 235 ja 236.

3.  Tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kohaselt lubatud kauba esitamise nõudest loobumist kohaldatakse keskse tollivormistuse suhtes eeldusel, et isik, kellel on luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, on täitnud käesoleva määruse artikli 234 lõike 1 punktis f sätestatud kohustuse.

4.  Kui järelevalve tolliasutus on tollideklaratsiooni aktsepteerinud või saanud lõike 1 punktis c osutatud teate, teeb ta järgmist:

a) kontrollib nõuetekohaselt tollideklaratsiooni või kauba esitamise teate õigsust;

b) edastab viivitamata tolliasutusele, kuhu kaup esitatakse, tollideklaratsiooni või teate ja sellega seotud riskianalüüsi tulemused;

c) edastab viivitamata tolliasutusele, kuhu kaup esitatakse, tollideklaratsiooni või teate ja sellega seotud riskianalüüsi tulemused; teavitab tolliasutust, kuhu kaup esitatakse, ühest järgmisest asjaolust:

i) kauba võib asjakohasele tolliprotseduurile suunata;

ii) vaja on tolliseadustiku artikli 179 lõike 3 punkti c kohaseid tollikontrolle.

5.  Kui järelevalve tolliasutus teavitab tolliasutust, kuhu kaup esitatakse, et kauba võib suunata asjakohasele tolliprotseduurile, teavitab tolliasutus, kuhu kaup esitatakse, keskse tollivormistuse loas sätestatud tähtaja jooksul järelevalve tolliasutust sellest, kas tema poolt sellele kaubale tehtavad kontrollid, sh siseriiklike keeldude ja piirangutega seotud kontrollid mõjutavad kauba vabastamist.

6.  Kui järelevalve tolliasutus teavitab tolliasutust, kuhu kaup esitatakse, et tolliseadustiku artikli 179 lõike 3 punkti c kohased kontrollid on vajalikud, teavitab tolliasutus, kuhu kaup esitatakse, keskse tollivormistuse loas sätestatud tähtaja jooksul järelevalve tolliasutust sellest, et on kontrollinõude kätte saanud ja teavitab vajaduse korral järelevalve tolliasutust enda tehtavatest kauba kontrollidest, sh siseriiklike keeldude ja piirangutega seotud kontrollidest.

7.  Järelevalve tolliasutus teavitab kauba vabastamisest tolliasutust, kuhu kaup esitatakse.

8.  Ekspordi korral teeb järelevalve tolliasutus kauba vabastamisel deklareeritud väljumistolliasutusele kättesaadavaks ekspordideklaratsiooni andmed, mida on vajaduse korral täiendatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 330. Väljumistolliasutus teavitab järelevalve tolliasutust kauba väljaviimisest kooskõlas käesoleva määruse artikliga 333. Järelevalve tolliasutus annab deklarandile kinnituse väljaviimise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 334.

9.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 teeb loa omanik või deklarant keskse tollivormistusega hõlmatud kauba puhul kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni järgmist:

a) esitab kauba loas märgitud ja tolli poolt määratud või heakskiidetud kohtades kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139, välja arvatud juhul, kui kauba tollile esitamise kohustusest on kooskõlas tolliseadustiku artikli 182 lõikega 3 loobutud, ja

b) esitab loas nimetatud tolliasutuses tollideklaratsiooni või kannab seal kauba oma arvestusse.

10.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni kohaldavad pädevad tolliasutused kontrollikava, kus on täpsustatud minimaalne kontrollitase.

11.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 5 ja 6 võivad tolliasutused, kellele kaup esitatakse, kuni komisjoni otsuse 2014/255/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni teha järelevalve tolliasutuse nõudmisel või omal algatusel lisaks kontrollikavas täpsustatud kontrollidele täiendavaid kontrolle, mille tulemustest teatatakse järelevalve tolliasutusele.

Artikkel 232

Rohkem kui üht tolliasutust hõlmav keskne tollivormistus

(tolliseadustiku artikkel 179)

1.  Järelevalve tolliasutus edastab tolliasutusele, kuhu kaup esitatakse, järgmise teabe:

a) kõik pärast kauba vabastamist standardtollideklaratsiooni tehtud muudatused või deklaratsiooni kehtetuks tunnistamine;

b) kui esitatud on lisadeklaratsioon, siis kõnealune deklaratsioon ja kõik selle muudatused või deklaratsiooni kehtetuks tunnistamine.

2.  Kui tollil on juurdepääs lisadeklaratsioonile kaupleja IT-süsteemi kaudu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 225, edastab järelevalve tolliasutus andmed ja kõnealuse lisadeklaratsiooni muudatused ja kehtetuks tunnistamised hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lisadeklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku lõppu.



3. alajagu

Deklarandi arvestuskande tegemine

Artikkel 233

Kontrollikava

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 5)

1.  Kui toll annab kooskõlas tolliseadustiku artikli 182 lõikega 1 loa esitada tollideklaratsiooni deklarandi arvestuskande vormis, koostab ta konkreetset ettevõtjat käsitleva kontrollikava, millega nähakse ette loa alusel tehtavate tolliprotseduuride järelevalve, määratakse kindlaks tollikontrollide sagedus ja tagatakse muu hulgas, et tõhusaid tollikontrolle on võimalik teha kõigis deklarandi arvestuskande tegemise protseduuri etappides.

2.  Vajaduse korral võetakse kontrollikavas arvesse tolliseadustiku artikli 103 lõikes 1 osutatud tollivõlast teatamise ajalist piirangut.

3.  Kontrollikavaga nähakse ette kontrolli tegemine juhul, kui tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kohaselt on loobutud kauba esitamise nõudest.

4.  Keskse tollivormistuse korral võetakse kontrollikavas, milles on täpsustatud ülesannete jagamine järelevalve tolliasutuse ja selle tolliasutuse vahel, kuhu kaup esitatakse, arvesse viimase asukohas kohaldatavaid keelde ja piiranguid.

Artikkel 234

Selle isiku kohustused, kellel on luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis

(tolliseadustiku artikli 182 lõige 1)

1.  Isik, kellel on luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, teeb järgmist:

a) esitab kauba tollile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse tolliseadustiku artikli 182 lõiget 3, ja sisestab arvestusse kauba tollile esitamist käsitleva teate kuupäeva;

b) sisestab arvestusse vähemalt lihtsustatud tollideklaratsiooni andmed ja mis tahes lisadokumendid;

c) teeb järelevalve tolliasutuse nõudmisel kättesaadavaks arvestusse kantud tollideklaratsiooni ja mis tahes lisadokumendi andmed, välja arvatud juhul, kui deklarant on saanud tollilt loa anda kõnealusele oma arvestusse kantud teabele otsene elektrooniline juurdepääs.

d) teeb järelevalve tolliasutusele kättesaadavaks teabe keeldude ja piirangutega kauba kohta;

e) esitab järelevalve tolliasutusele tolliseadustiku artikli 163 lõikes 2 osutatud lisadokumendid enne, kui deklareeritud kaup vabastatakse;

f) tagab juhul, kui kohaldatakse tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kohast kauba esitamise nõudest loobumist, et ajutise ladustamise rajatise tegevusloa omanikul on ajutise ladustamise lõpetamise tõendamiseks vajalik teave;

g) esitab järelevalve tolliasutusele loas sätestatud viisil ja tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui sellest kohustusest on kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõikega 2 loobutud

2.  Luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis ei kohaldata järgmiste deklaratsioonide suhtes:

a) tollideklaratsioonid, mis kujutavad endast delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 kohast eriprotseduuri kasutamise loa taotlust;

b) tolliseadustiku artikli 130 lõike 1 kohaselt sisenemise ülddeklaratsiooni asemel esitatud tollideklaratsioonid.

Artikkel 235

Kauba vabastamine deklarandi arvestuskande vormis esitatud tollideklaratsiooni korral

(tolliseadustiku artikkel 182)

1.  Kui loas esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis on sätestatud tähtaeg, mille jooksul selle loa omanikku tuleb teavitada mis tahes tehtavatest kontrollidest, loetakse kaup selle tähtaja möödumisel vabastatuks, välja arvatud juhul, kui järelevalve tolliasutus on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud oma kontrollikavatsusest.

2.  Kui loas ei ole lõikes 1 osutatud tähtaega sätestatud, vabastab järelevalve tolliasutus kauba tolliseadustiku artikli 194 kohaselt.

Artikkel 236

Tariifikvoot

(tolliseadustiku artikkel 182)

1.  Kui tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel hallatava tariifikvoodi alla kuuluva kauba vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse deklarandi arvestuskande vormis tollideklaratsioon, taotleb sellises vormis tollideklaratsiooni esitamise loa omanik tariifikvoodi eraldamist lisadeklaratsioonis.

2.  Kui tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel hallatava tariifikvoodi eraldamise taotlus esitatakse lisadeklaratsioonis, saab taotlust käidelda pärast kõnealuse deklaratsiooni esitamist. Tariifikvoodi eraldamisel võetakse aga arvesse kuupäeva, mil kaup on kantud deklarandi arvestusse.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud riikide impordideklaratsioonide süsteemide ajakohastamise kuupäevadeni ette näha, et käesoleva määruse artiklite 49–54 kohaselt hallatava tariifikvoodi kasutamise taotlus esitatakse muus kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vormis, eeldusel et liikmesriikidel on olemas kõik taotluse kehtivuse üle otsustamiseks vajalikud andmed.



4. alajagu

Enesehindamine

Artikkel 237

Tasutava impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine

(tolliseadustiku artikli 185 lõige 1)

1.  Kui ettevõtjal on tolliseadustiku artikli 185 lõike 1 kohaselt lubatud kindlaks määrata tasutava impordi- või eksporditollimaksu summa, määrab ettevõtja tolli poolt loas määratud ajavahemiku lõppemisel ja kooskõlas loas sätestatud eeskirjadega kindlaks selle ajavahemiku eest tasutava impordi- või eksporditollimaksu summa.

2.  Kümne päeva jooksul pärast tolliasutuste poolt loas määratud ajavahemiku lõppu esitab kõnealuse loa omanik järelevalve tolliasutusele üksikasjad lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud summa kohta. Tollivõlg loetakse kõnealuse andmete esitamise ajal teatatuks.

3.  Loa omanik maksab lõikes 2 osutatud summa loas ettenähtud ajavahemiku jooksul ja hiljemalt tolliseadustiku artikli 108 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.



3. PEATÜKK

Õigsuse kontrollimine ja kauba vabastamine



1. jagu

Õigsuse kontrollimine

Artikkel 238

Kauba läbivaatamise koht ja aeg

(tolliseadustiku artikkel 189)

Kui pädev tolliasutus on otsustanud kauba tolliseadustiku artikli 188 punkti c alusel läbi vaadata või võtta sellest artikli 188 punkti d alusel proove ja näidiseid, määrab ta selleks aja ja koha ning teavitab sellest deklaranti.

Deklarandi taotlusel võib pädev tolliasutus määrata läbivaatamiseks mõne muu koha kui tollirajatised või kõnealuse tolliasutuse ametlikest lahtiolekuaegadest erineva aja.

Artikkel 239

Kauba läbivaatamine

(tolliseadustiku artiklid 189 ja 190)

1.  Kui toll otsustab läbi vaadata ainult osa kaubast, teavitab ta deklaranti kaubaartiklitest, mida ta soovib läbi vaadata.

2.  Kui deklarant keeldub kauba läbivaatamise juures olemast või ei osuta vajalikku abi, nagu nõuab toll, määrab viimane tema kohaloleku või abi osutamise tähtaja.

Kui deklarant ei täida tähtaja jooksul tolli nõudmisi, jätkab toll kauba läbivaatamist deklarandi vastutusel ja kulul. Vajaduse korral võib toll kasutada asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt määratud eksperdi teenuseid, kui sellise määramise kohta puuduvad liidu sätted.

Artikkel 240

Proovide ja näidiste võtmine

(tolliseadustiku artiklid 189 ja 190)

1.  Kui toll otsustab kaubast proove ja näidiseid võtta, teavitab ta sellest deklaranti.

2.  Kui deklarant keeldub proovide ja näidiste võtmise juures olemast või ei osuta vajalikku abi, nagu nõuab toll, määrab viimane tema kohaloleku või abi osutamise tähtaja.

Kui deklarant ei täida tähtaja jooksul tolli nõudmisi, jätkab toll proovide ja näidiste võtmist deklarandi vastutusel ja kulul.

3.  Proovid ja näidised võtab toll ise. Samas võivad nad nõuda, et proove ja näidiseid võtaks nende järelevalve all deklarant või selleks määratud ekspert. Ekspert määratakse asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt, kui sellise määramise kohta puuduvad liidu sätted.

4.  Proovideks ja näidisteks võetud kogused ei tohi ületada koguseid, mis on vajalikud analüüsiks või üksikasjalikuks kontrolliks, kaasa arvatud võimalikud hilisemad analüüsid.

5.  Proovideks ja näidisteks võetud kaubakoguseid ei arvata deklareeritud kaubakogusest maha.

6.  Kui on tegemist ekspordideklaratsiooni või välistöötlemise protseduuri deklaratsiooniga, võib deklarant saadetist täiendada ja asendada proovideks ja näidisteks võetud kaubakogused identse kaubaga.

Artikkel 241

Proovide ja näidiste kontrollimine

(tolliseadustiku artiklid 189 ja 190)

1.  Kui ühe ja sama kauba proovide ja näidiste kontrollimise tulemused erinevad, mistõttu osutub vajalikuks erinev tollikäitlus, võetakse võimaluse korral täiendavaid proove ja näidiseid.

2.  Kui täiendavate proovide ja näidiste kontrollimise tulemused kinnitavad tulemuste erinevust, loetakse, et tegemist on eri kaupadega kontrollimise tulemustele vastavates kogustes. Sama põhimõtet kohaldatakse siis, kui täiendavaid proove ja näidiseid ei ole võimalik võtta.

Artikkel 242

Võetud proovide ja näidiste tagastamine või kõrvaldamine

(tolliseadustiku artiklid 189 ja 190)

1.  Võetud proovid ja näidised tagastatakse nõudmise korral deklarandile, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) proovid ja näidised on analüüsimise või kontrollimise käigus hävitatud;

b) tollil on vaja proovid ja näidised alles hoida ühel järgmistest põhjustest:

i) täiendav kontrollimine;

ii) apellatsiooni- või kohtumenetlus.

2.  Kui deklarant ei esita taotlust proovide ja näidiste tagasisaamiseks, võib toll deklarandilt nõuda järelejäänud proovide ja näidiste äraviimist või kõrvaldada need vastavalt tolliseadustiku artikli 198 lõike 1 punktile c.

Artikkel 243

Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise ja kauba läbivaatamise tulemused

(tolliseadustiku artikkel 191)

1.  Kui toll kontrollib tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust, peab ta kontrollimise ja selle tulemused registreerima.

Kui läbi vaadati ainult osa kaubast, tuleb teha märge läbivaadatud kauba kohta.

Kui deklaranti ei olnud kohal, tuleb teha märge tema puudumise kohta.

2.  Toll teavitab deklaranti õigsuse kontrollimise tulemustest.

3.  Kui tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise tulemused ei ole kooskõlas deklaratsioonis esitatud andmetega, teeb toll kindlaks, milliseid andmeid tuleb arvesse võtta seoses järgmisega, ja registreerib selle:

a) kaupadelt impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa arvutamine;

b) mis tahes eksporditoetuste või muude ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summade või rahalise abi arvutamine;

c) mis tahes muude sätete kohaldamine, mis reguleerivad tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud.

4.  Kui leitakse, et mittesooduspäritolu ei ole deklareeritud õigesti, määratakse lõike 3 punkti a kohaldamisel arvessevõetav päritolu deklarandi esitatud tõendite põhjal või kui see ei ole piisav või rahuldav, siis mis tahes muu kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 244

Tagatise esitamine

(tolliseadustiku artikkel 191)

Kui toll leiab, et tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimisest tulenev impordi- või eksporditollimaksu või muude tasutavate maksude summa võib olla suurem kui tollideklaratsiooni andmetest tulenev summa, võib kauba vabastamine sõltuda tagatise esitamisest, mis on piisav deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa ja hiljem tasumisele kuuluda võiva lõppsumma vahe tasumiseks.

Deklarant võib siiski nõuda, et tagatise esitamise asemel teatatakse viivitamata kauba pealt hiljem tasumisele kuuluda võivast tollivõlast.

Artikkel 245

Kauba vabastamine pärast kontrollimist

(tolliseadustiku artikkel 191 ja artikli 194 lõige 1)

1.  Kui toll määrab tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise põhjal kindlaks impordi- või eksporditollimaksu summa, mis erineb deklaratsiooni andmetest tulenevast summast, kohaldatakse selliselt kindlaksmääratud summa suhtes tolliseadustiku artikli 195 lõiget 1

2.  Kui toll kahtleb, kas kohaldada keelde või piiranguid, ja enne tolli tehtud kontrolli tulemuste kättesaamist ei saa seda otsustada, ei vabastata kõnealust kaupa.



2. jagu

Kauba vabastamine

Artikkel 246

Kauba vabastamise registreerimine ja sellest teatamine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

Toll teatab deklarandile kauba vabastamisest ja registreerib kauba vabastamise asjaomaseks tolliprotseduuriks, märkides vähemalt tollideklaratsiooni või teate viite ja kauba vabastamise kuupäeva.

Artikkel 247

Vabastamata kaup

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

1.  Kui kaupa ei saa mõnel tolliseadustiku artikli 198 lõike 1 punktis b nimetatud põhjusel vabastada või kui pärast selle vabastamist leitakse, et kaup ei vastanud kõnealuse vabastamise nõuetele, annab toll deklarandile mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb kaubaga seotud olukord lahendada.

2.  Toll võib lõikes 1 osutatud kauba deklarandi vastutusel ja kulul toimetada tolli järelevalve all olevasse erilisse hoiukohta.



4. peatükk

Kauba kõrvaldamine

Artikkel 248

Kauba hävitamine

(tolliseadustiku artikkel 197)

Toll määrab kindlaks kauba hävitamisest tulenevate mis tahes jäätmete ja jääkide liigi ja koguse, et määrata mis tahes tollimaks ja muud maksud, mida kohaldatakse kõnealuste jäätmete ja jääkide suhtes, kui need suunatakse tolliprotseduurile või reeksporditakse.

Artikkel 249

Kauba loovutamine

(tolliseadustiku artikkel 199)

1.  Toll võib kauba riigile loovutamise lubamise taotluse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 199 tagasi lükata, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:

a) kaupa ei saa müüa liidu tolliterritooriumil või selle müügi kulud ei ole kauba väärtusega proportsioonis;

b) kaup tuleb hävitada.

2.  Kauba riigile loovutamise taotlus loetakse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 199 esitatuks, kui toll on kauba omanikku avalikult kauba järele kutsunud ja omanik ei ole seda 90 päeva jooksul teinud.

Artikkel 250

Kauba müümine ja muud tolli võetavad meetmed

(tolliseadustiku artikli 198 lõige 1)

1.  Toll võib riigile loovutatud või konfiskeeritud kaupa müüa ainult tingimusel, et ostja teostab viivitamata kauba tolliprotseduurile suunamiseks või reekspordiks vajalikud formaalsused.

2.  Kui kaup müüakse hinnaga, mille sisse on arvestatud imporditollimaks ja muud maksud, loetakse kaup vabasse ringlusse lubatuks. Toll arvutab tollimaksu summa ja lisab selle arvele. Müük toimub vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale korrale.



VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE



1. PEATÜKK

Vabasse ringlusse lubamine

Artikkel 251

Banaanide kaalumissertifikaadid

(tolliseadustiku artikli 163 lõige 1)

1.  Ettevõtja, kes on volitatud koostama delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 155 kohaseid sertifikaate (banaanide kaalumissertifikaadid), teatab tolliasutusele ette värskete banaanide saadetise kaalumisest kõnealuse sertifikaadi koostamise eesmärgil, esitades andmed pakendiliigi, päritolu ning aja ja koha kohta.

2.  Banaanide kaalumissertifikaat on deklarandi valduses ja tollile kättesaadav CN-koodi 0803 90 10 alla kuuluvate ja imporditollimaksuga maksustatavate värskete banaanide vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsiooni esitamise ajal.

3.  Erandina lõikest 2 võib toll juhul, kui deklarant taotleb määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 166 sätestatud luba, otsustada lubada värskete banaanide saadetise vabasse ringlusse esialgselt deklareeritud kaalu põhjal järgmistel tingimustel:

(a) luba kohustab importijat vedama ühest partiist pärinevaid banaane muutmata kujul selleks määratud, lihtsustatud deklaratsioonis nimetatud volitatud kaaluja juurde, kus määratakse kindlaks nende õige kaal ja väärtus;

(b) deklarant vastutab kaalumissertifikaadi esitamise eest vabasse ringlusse lubavale tolliasutusele 10 kalendripäeva jooksul pärast lihtsustatud deklaratsiooni aktsepteerimist;

(c) deklarant esitab tagatise, nagu on sätestatud tolliseadustiku artikli 195 lõikes 1.

Esialgse kaalu saab tuletada sama liiki ja päritolu banaanide eelnevast kaalumissertifikaadist.

4.  Banaanide kaalumissertifikaadi koostamiseks kasutatakse lisas 61-02 sätestatud vormi.

Artikkel 252

Värskete banaanide kaalumise kontroll

(tolliseadustiku artikkel 188)

Toll kontrollib vähemalt 5 % igal aastal esitatud sertifikaatidest, viibides banaanide kaalumissertifikaatide koostamiseks volitatud ettevõtja poolt läbiviidava representatiivsete proovide kaalumise juures või lisa 61-03 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud korras representatiivseid proove ise kaaludes.



2. PEATÜKK

Imporditollimaksust vabastamine



1. jagu

Tagasitoodud kaup

Artikkel 253

Nõutav teave

(tolliseadustiku artikli 203 lõige 6)

1.  Deklarant teeb imporditollimaksuvabastuse tingimuste täitmist kinnitava teabe tollile kättesaadavaks vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsiooni esitamise ajal.

2.  Lõikes 1 osutatud teabe võib esitada ühel järgmisel viisil:

a) juurdepääs selle tolli- või reekspordideklaratsiooni asjakohastele andmetele, mille põhjal tagasitoodud kaup algselt liidu tolliterritooriumilt eksporditi või reeksporditi;

b) pädeva tolliasutuse kinnitatud väljatrükk tolli- või reekspordideklaratsioonist, mille põhjal tagasitoodud kaup algselt liidu tolliterritooriumilt eksporditi või reeksporditi;

c) pädeva tolliasutuse väljastatud dokument, mis sisaldab kõnealuse tolli- või reekspordideklaratsiooni asjakohaseid andmeid;

d) pädeva tolliasutuse väljastatud dokument, millega tõendatakse, et imporditollimaksuvabastuse tingimused on täidetud (teabeleht INF 3).

3.  Kui pädevatele tolliasutustele kättesaadav teave kinnitab, et vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud kaup eksporditi algselt liidu tolliterritooriumilt ja sel ajal olid sellele kui tagasitoodud kaubale antud imporditollimaksuvabastuse tingimused täidetud, siis lõikes 2 osutatud teavet ei nõuta.

4.  Lõiget 2 ei kohaldata, kui on lubatud suuline või muu teoga väljendatav kaupade deklareerimine vabasse ringlusse lubamiseks. Samuti ei kohaldata seda pakkematerjalide, transpordivahendite või teatava tolli erikorra alusel imporditud kauba rahvusvahelise veo puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 254

Kaup, mille suhtes rakendati eksportimisel sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetme alusel

(tolliseadustiku artikli 203 lõige 6)

Lisaks vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile, mis on seotud tagasitoodud kaubaga, mille ekspordil on võimalik formaalsuste täitmine selleks, et saaks maksta eksporditoetusi ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames ettenähtud summasid, tuleb esitada käesoleva määruse artiklis 253 osutatud dokumendid ja sertifikaat, mille on välja andnud ekspordiliikmesriigi asutus, kes vastutab selliste toetuste või summade maksmise eest.

Sertifikaati ei nõuta, kui sellel tolliasutusel, kus kaup vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse, on teavet, mis kinnitab, et eksporditoetusi või muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid ei ole makstud ega saa maksta ka tulevikus.

Artikkel 255

Teabelehe INF 3 väljaandmine

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 203 lõige 6)

1.  Eksportija võib taotleda eksporditolliasutuselt teabelehte INF 3.

2.  Kui eksportija taotleb teabelehte INF 3 ekspordi ajal, annab teabelehe INF 3 välja eksporditolliasutus kaubaga seotud ekspordiformaalsuste täitmisel.

Kui on võimalik, et eksporditud kaup tuuakse tagasi liidu tolliterritooriumile mitme tolliasutuse kaudu, võib eksportija taotleda mitut teabelehte INF 3, millest igaüks katab osa eksporditud kauba koguhulgast.

3.  Kui eksportija taotleb teabelehte INF 3 pärast kaubaga seotud ekspordiformaalsuste täitmist, võib teabelehe INF 3 välja anda eksporditolliasutus, kui eksportija taotluses kinnitatud teave kauba kohta vastab eksporditolliasutuse käsutuses olevale teabele eksporditud kauba kohta ja kaubaga seoses ei ole makstud ega saa maksta ka tulevikus eksporditoetusi ega muid ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud summasid.

4.  Kui teabeleht INF 3 on välja antud, võib eksportija nõuda, et eksporditolliasutus asendaks selle mitme teabelehega INF 3, millest igaüks katab osa algselt väljaantud teabelehel INF 3 oleva kauba koguhulgast.

5.  Eksportija võib paluda, et teabeleht INF 3 antaks välja ainult eksporditud kauba ühe osa kohta.

6.  Kui teabeleht INF 3 on välja antud paberil, säilitab selle väljaandnud eksporditolliasutus selle koopia.

7.  Kui teabelehe INF 3 originaal on välja antud paberil ja see on varastatud, kaotatud või hävitatud, võib selle väljaandnud eksporditolliasutus eksportija nõudmisel välja anda selle duplikaadi.

Eksporditolliasutus märgib oma valduses oleva teabelehe INF 3 koopiale, et duplikaat on väljastatud.

8.  Kui teabeleht INF 3 on välja antud paberil, kasutatakse selle koostamiseks lisas 62-02 sätestatud vormi.

Artikkel 256

Asutustevaheline teabevahetus

(tolliseadustiku artikli 203 lõige 6)

Selle tolliasutuse nõudmisel, kus tagasitoodud kaup vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse, edastab eksporditolliasutus kogu tema käsutuses oleva teabe, mis kinnitab, et imporditollimaksuvabastuse tingimused on selle kauba puhul täidetud.



2. jagu

Merekalapüügi- ja muud meresaadused

Artikkel 257

Imporditollimaksust vabastamine

(tolliseadustiku artikli 208 lõige 2)

Tõendeid tolliseadustiku artikli 208 lõike 1 tingimuste täidetuse kohta võib esitada vastavalt käesoleva määruse artiklitele 213, 214 ja 215 ning vajaduse korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklitele 130, 131, 132 ja 133.



VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID



1. PEATÜKK

Üldsätted



1. jagu

Loa taotlemine

Artikkel 258

Ajutise impordi suulise tollideklaratsiooni lisadokument

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 2)

Kui ajutise impordi loa taotlus põhineb suulisel tollideklaratsioonil, esitab deklarant kahes eksemplaris lisadokumendid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 165; ühe eksemplari kinnitab toll ja see antakse loa omanikule.



2. jagu

Taotluse kohta otsuse tegemine

Artikkel 259

Majanduslike tingimuste kontrollimine

(tolliseadustiku artikli 28 lõike 1 punkt a ja artikli 211 lõige 6)

1.  Kui tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud loa taotlemise tulemusena on vaja kontrollida majanduslikke tingimusi vastavalt tolliseadustiku artikli 211 lõikele 6, siis saadab kõnealuse taotluse puhul see tolliamet, kelle alluvusse/haldusalasse otsustuspädev tolliasutus kuulub, toimiku viivitamata komisjonile ja taotleb majanduslike tingimuste kontrollimist.

2.  Kui pärast töötlemisprotseduuri loa andmist esitatakse liikmesriigi tolliametile tõendeid selle kohta, et kõnealuse loa kasutamine kahjustab tõenäoliselt liidu tootjate olulisi huvisid, siis saadab asjaomane tolliamet toimiku komisjonile ning taotleb majanduslike tingimuste kontrollimist.

3.  Majanduslike tingimuste kontrollimine liidu tasandil võib toimuda ka komisjoni algatusel, kui komisjonil on tõendeid selle kohta, et loa kasutamine kahjustab tõenäoliselt liidu tootjate olulisi huvisid.

4.  Komisjon moodustab liikmesriikide esindajatest koosneva eksperdirühma, mis nõustab komisjoni küsimuses, kas majanduslikud tingimused on täidetud või mitte.

5.  Majanduslike tingimuste kohta tehtud järeldusega arvestab asjaomane tolliasutus ja mis tahes muu tolliasutus, mis tegeleb sarnaste taotluste või lubadega.

Majanduslike tingimuste kohta tehtud järeldustes võib täpsustada, et vaadeldav juhtum on ainulaadne ja seega ei saa seda käsitada pretsedendina muude taotluste või lubade kohta otsuse tegemisel.

6.  Kui on jõutud järeldusele, et majanduslikud tingimused ei ole enam täidetud, tühistab pädev tolliasutus asjaomase loa. Loa tühistamine jõustub hiljemalt üks aasta pärast päeva, mis järgneb kuupäevale, mil loa omanik on kätte saanud tühistamist käsitleva otsuse.

Artikkel 260

Tolliasutuste vaheline konsulteerimismenetlus

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Kui on esitatud taotlus tolliseadustiku artikli 211 lõikes 1 osutatud loa saamiseks, mis hõlmab enam kui ühte liikmesriiki, siis kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 10 ja 14 ning käesoleva artikli lõikeid 2–5, välja arvatud juhul, kui otsustuspädev tolliasutus on arvamusel, et sellise loa andmise tingimused ei ole täidetud.

2.  Otsustuspädev tolliasutus esitab taotluse ja loa kavandi muudele asjaomastele tolliasutustele hiljemalt 30 päeva pärast taotluse vastuvõtmist.

3.  Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavat luba ei anta enne, kui asjaomased tolliasutused on loa kavandi heaks kiitnud.

4.  Muud asjaomased tolliasutused teatavad oma vastuväidetest või nõusolekust 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil loa kavand neile esitati. Vastuväited peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Kui selle aja jooksul esitatakse vastuväiteid ja kokkuleppele ei jõuta 60 päeva jooksul pärast loa kavandi esitamise kuupäeva, siis ei anta luba nende punktide osas, mille kohta esitati vastuväited.

5.  Kui muud asjaomased tolliasutused ei ole esitanud vastuväiteid 30 päeva jooksul pärast loa kavandi esitamise kuupäeva, siis loetakse nende heakskiit loa kavandile antuks.

Artikkel 261

Juhtumid, mille puhul konsulteerimismenetlust ei nõuta

(tolliseadustiku artikkel 22)

1.  Järgmistel juhtudel teeb pädev tolliasutus taotluse kohta otsuse ilma muude asjaomaste tolliasutustega käesoleva määruse artikli 260 kohaselt konsulteerimata:

a) rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmava loa puhul tehakse järgmisi toiminguid:

i) uuendamine;

ii) väikeste muudatuste tegemine;

iii) tühistamine;

iv) kehtivuse peatamine;

v) kehtetuks tunnistamine;

b) kaks või rohkem asjaomast liikmesriiki on otsuse heaks kiitnud;

c) ainus muud liikmesriiki hõlmav tegevus on toiming, mille puhul protseduurile suunamise tolliasutus ja protseduuri lõpetav tolliasutus ei ole sama;

d) enam kui ühte liikmesriiki hõlmav ajutise impordi loa taotlus esitatakse standardvormis tollideklaratsiooni põhjal.

Sellistel juhtudel peab otsuse teinud tolliasutus loaga seotud üksikasjad kättesaadavaks tegema muudele asjaomastele tolliasutustele.

2.  Järgmistel juhtudel teeb pädev tolliasutus taotluse kohta otsuse ilma muude asjaomaste tolliasutustega käesoleva määruse artikli 260 kohaselt konsulteerimata ning ilma lõike 1 kohaselt loaga seotud üksikasju muudele asjaomastele tolliasutustele teatavaks tegemata:

a) kasutatakse ATA- või CPD-märkmikke;

b) ajutise impordi luba antakse kauba suunamisega asjaomasele tolliprotseduurile vastavalt käesoleva määruse artiklile 262;

c) kaks või rohkem asjaomast liikmesriiki on otsuse heaks kiitnud;

d) ainus eri liikmesriike hõlmav tegevus on kauba vedu.

Artikkel 262

Loa andmine kauba vabastamise teel

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

Kui loataotlus on esitatud tollideklaratsiooniga vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 163 lõikele 1 või 5, siis antakse luba kauba vabastamise teel asjakohasele tolliprotseduurile suunamiseks.



3. jagu

Muud menetluseeskirjad

Artikkel 263

Tollideklaratsiooni esitamine muule tolliasutusele

(tolliseadustiku artikli 159 lõige 3)

Pädev tolliasutus võib erandjuhtudel anda loa tollideklaratsiooni esitamiseks mõnes muus kui loas nimetatud tolliasutuses. Sellisel juhul teavitab pädev tolliasutus viivitamata järelevalve tolliasutust.

Artikkel 264

Eriprotseduuri lõpetamine

(tolliseadustiku artikkel 215)

1.  Kui kaup on suunatud eriprotseduurile kahe või enama tollideklaratsiooniga ühe loa alusel, siis käsitatakse sellise kauba või sellest valmistatud töödeldud toodete suunamist järgmisele tolliprotseduurile või ettenähtud lõppkasutusse selle protseduuri lõpetamisena, millele kõnealune kaup suunati kõige varem esitatud tollideklaratsiooniga.

2.  Kui kaup on suunatud eriprotseduurile kahe või enama tollideklaratsiooniga ühe loa alusel ja protseduur on lõpetatud kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimisega või kauba jäägitu hävitamisega, siis käsitatakse kauba väljaviimist või selle jäägitut hävitamist selle protseduuri lõpetamisena, millele kõnealune kaup suunati kõige varem esitatud tollideklaratsiooniga.

3.  Erandina lõigetest 1 ja 2 võib loa omanik või protseduuri pidaja taotleda protseduuri lõpetamist seoses konkreetse kaubaga, mis on protseduurile suunatud.

4.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi.

5.  Kui eriprotseduuril olev kaup on pandud kokku muu kaubaga ja see hävib täielikult või saab pöördumatult kahjustada, võib toll aktsepteerida protseduuri pidaja esitatud tõendeid, kus on nimetatud protseduuril oleva hävinud või kadunud kauba tegelik kogus.

Kui protseduuri pidaja ei suuda esitada tollile vastuvõetavaid tõendeid, siis tehakse hävinud või kadunud kauba kogus kindlaks hävimise või kadumise toimumise ajal protseduuril olnud sama liiki kauba osakaalu alusel.

Artikkel 265

Tolliprotseduuri kokkuvõte

(tolliseadustiku artikkel 215)

1.  Ilma et see piiraks tolliseadustiku artiklite 46 ja 48 kohaldamist, peab järelevalve tolliasutus viivitamata kontrollima tolliprotseduuri kokkuvõtet, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 175 lõikes 1.

Järelevalve tolliasutus võib heaks kiita loa omaniku poolt kindlaks määratud tasumisele kuuluva imporditollimaksu summa.

2.  Tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa loetakse arvestusse kantuks, nagu on osutatud tolliseadustiku artiklis 104, 14 päeva pärast tolliprotseduuri kokkuvõtte edastamist järelevalve tolliasutusele.

Artikkel 266

Õiguste ja kohustuste üleminek

(tolliseadustiku artikkel 218)

Pädev tolliasutus otsustab, kas tolliseadustiku artiklis 218 osutatud õiguste ja kohustuste üleminek võib toimuda või mitte. Kui üleminek võib toimuda, siis kehtestab pädev tolliasutus tingimused, mille alusel üleminekuks luba antakse.

Artikkel 267

Eriprotseduuri alla kuuluva kauba liikumine

(tolliseadustiku artikkel 219)

1.  Kauba liikumine väljumistolliasutusse muu eriprotseduuri kui lõppkasutuse ja välistöötlemise lõpetamiseks kauba väljaveoga liidu tolliterritooriumilt toimub reekspordideklaratsiooni alusel.

2.  Kui kaup veetakse välistöötlemisprotseduuri raames protseduurile suunamise tolliasutusest väljumistolliasutusse, siis kohaldatakse kauba suhtes samu sätteid, mida nende suhtes oleks kohaldatud ekspordiprotseduurile suunamise korral.

3.  Kui kaup veetakse lõppkasutusprotseduuri raames väljumistolliasutusse, siis kohaldatakse kauba suhtes samu sätteid, mida nende suhtes oleks kohaldatud ekspordiprotseduurile suunamise korral.

4.  Kauba liikumise puhul, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1–3, ei nõuta muid tolliformaalsusi kui tolliseadustiku artiklis 214 osutatud arvestuse pidamine.

5.  Kui kauba liikumine toimub vastavalt lõikele 1 või 3, peab kaup jääma eriprotseduurile, kuni see on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Artikkel 268

Ekvivalentkauba kasutamisega seotud formaalsused

(tolliseadustiku artikkel 223)

1.  Ekvivalentkauba kasutamise suhtes ei kohaldata kauba eriprotseduurile suunamise formaalsusi.

2.  Ekvivalentkaupa võib ladustada koos muu liidu kauba või liiduvälise kaubaga. Sellisel juhul võib toll kehtestada konkreetsed ekvivalentkauba kindlakstegemise meetodid, pidades silmas selle eristamist muust liidu kaubast või liiduvälisest kaubast.

Kui iga kaubaliigi kindlakstegemine on võimatu või oleks võimalik ainult ebaproportsionaalselt suurte kuludega, siis rakendatakse iga kaubaliigi arvestuslikku eraldamist kaubaliigi, tollistaatuse ja vajaduse korral kauba päritolu alusel.

3.  Järgmistel juhtudel ei kuulu ekvivalentkaubaga asendatud kaup lõppkasutuse korral enam tollijärelevalve alla:

a) ekvivalentkaupa on kasutatud tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel;

b) ekvivalentkaup eksporditakse, hävitatakse või loovutatakse riigile;

c) ekvivalentkaupa on kasutatud muul kui tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaks on tasutud.

Artikkel 269

Ekvivalentkauba staatus

(tolliseadustiku artikkel 223)

1.  Tolliladustamise ja ajutise impordi korral saab ekvivalentkaubast liiduväline kaup ning kõnealuse kaubaga asendatavast kaubast saab liidu kaup siis, kui kaup vabastatakse järgmise tolliprotseduuri jaoks, millega protseduur lõpetatakse, või kui ekvivalentkaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

2.  Seestöötlemise korral saab ekvivalentkaubast ja sellest valmistatud töödeldud toodetest liiduväline kaup ning kõnealuse kaubaga asendatavast kaubast saab liidu kaup siis, kui kaup vabastatakse järgmise tolliprotseduuri jaoks, protseduur lõpetatakse või kui töödeldud tooted on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Kui aga seestöötlemisprotseduurile suunatud kaup lastakse turule enne protseduuri lõpetamist, siis muutub kauba staatus selle turulelaskmise ajal. Erandjuhtudel, kui ekvivalentkaup ei ole kauba turulelaskmise ajal eeldatavasti kättesaadav, võib toll protseduuri pidaja taotlusel lubada ekvivalentkauba tegemise kättesaadavaks hiljem mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks toll.

3.  Seestöötlemise raames toimuva töödeldud toodete eelneva ekspordi korral muutuvad ekvivalentkaup ja sellest valmistatud töödeldud tooted liiduväliseks kaubaks tagasiulatuvalt, alates nende ekspordiprotseduurile suunamiseks vabastamisest, kui imporditavad kaubad sellele protseduurile suunatakse.

Kui imporditav kaup suunatakse seestöötlemisprotseduurile, saab sellest samal ajal liidu kaup.

Artikkel 270

e-ATA-märkmikega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

Istanbuli konventsiooni artikli 21a kohaselt välja antud e-ATA-märkmikega seotud teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja ladustamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 alusel loodud elektroonilist teabe- ja sidesüsteemi (e-ATA-märkmike süsteem). Pädevad tolliasutused teevad teabe kõnealuse süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks.

Artikkel 271

Standarditud teabevahetusega seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  Tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist teabe- ja sidesüsteemi kasutatakse järgmisi protseduure käsitlevaks standarditud teabevahetuseks (INF):

a) seestöötlemine (EX/IM) või välistöötlemine (EX/IM);

b) seestöötlemine (IM/EX) või välistöötlemine (IM/EX), mis hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki;

c) seestöötlemine (IM/EX), mis hõlmab üht liikmesriiki ja mille puhul tolliseadustiku artikli 101 lõikes 1 osutatud vastutav tolliasutus on nõudnud INFi.

Sellist süsteemi kasutatakse ka asjakohase teabe töötlemiseks ja salvestamiseks. Kui nõutud on INFi, siis teeb järelevalve tolliasutus teabe kõnealuse süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks. Kui tollideklaratsioonis, reekspordideklaratsioonis või reeksporditeatises osutatakse INFile, siis ajakohastab pädev tolliasutus INFi viivitamata.

Lisaks kasutatakse elektroonilist teabe- ja sidesüsteemi kaubanduspoliitika meetmetega seotud standarditud teabevahetuseks.

2.  Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase INFi kasutuselevõtmise kuupäevast.



2. PEATÜKK

Transiit



1. jagu

Välis- ja sisetransiidiprotseduur



1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 272

Liidu tolliterritooriumilt väljaviidava ja taas sissetoodava kauba suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed ja formaalsused

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktid b, c, e ja f ning artikli 227 lõike 2 punktid b, c, e ja f)

Kui kauba liikumise käigus liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise kaup liidu tolliterritooriumilt väljub ja sinna taas siseneb, siis teostatakse punktis, kus kaup ajutiselt liidu tolliterritooriumilt väljub ning punktis, kus kaup liidu tolliterritooriumile taas siseneb, tollikontroll ja formaalsused vastavalt TIR-konventsioonile, ATA-konventsioonile, Istanbuli konventsioonile, 19. juunil 1951. aastal Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelisele relvajõudude staatust reguleerivale kokkuleppele või Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidele.

Artikkel 273

Transiidiga seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

1.  TIR-veotappidega seoses TIR-märkmiku andmete vahetamiseks ning liidu transiidiprotseduuride tolliformaalsuste täitmiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi.

2.  Kui TIR-märkmiku andmete ja elektroonilise transiidisüsteemi andmete vahel on erinevusi, siis on ülimuslikud TIR-märkmiku andmed.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutavad liikmesriigid kuni kõnealuses lõikes osutatud süsteemi ajakohastamise kuupäevani kooskõlas rakendusotsuse 2014/255/EL lisaga komisjoni määrusega (EÜ) nr 1192/2008 ( 16 ) loodud uut arvutipõhist transiidisüsteemi.



2. alajagu

Kauba liikumine TIR-veoetapi käigus

Artikkel 274

TIR-veod eriolukordades

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt b, artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

Järgmiste süsteemide ajutise rikke korral aktsepteerib toll TIR-märkmikku ilma TIR-märkmiku andmeid vahetamata:

a) elektrooniline transiidisüsteem;

b) elektrooniline süsteem, mida TIR-märkmiku valdajad kasutavad TIR-märkmiku andmete esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil;

c) elektrooniline ühendus elektroonilise transiidisüsteemi ja selle arvutisüsteemi vahel, mida TIR-märkmiku valdajad kasutavad TIR-märkmiku andmete esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil.

TIR-märkmike aktsepteerimine ilma TIR-märkmiku andmete vahetamiseta, kui tegu on punktides b ja c osutatud ajutise rikkega, on lubatud tolli heakskiidul.

Artikkel 275

Kauba liikumismarsruut TIR-veoetapi käigus

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  TIR-veoetapi käigus liigutatav kaup veetakse siht- või väljumistolliasutusse majanduslikult põhjendatud marsruuti kasutades.

2.  Kui lähte- või sisenemistolliasutus peab seda vajalikuks, määrab ta kindlaks TIR-veoetapi marsruudi, võttes arvesse TIR-märkmiku valdajalt saadud kogu asjakohast teavet.

Kui marsruudi määrab kindlaks tollasutus, siis peab ta elektroonilisse transiidisüsteemi ja TIR-märkmikku märkima vähemalt need liikmesriigid, mille kaudu TIR-veoetapp toimub.

Artikkel 276

TIR-veoetapi käigus kauba veo puhul lähte- või sisenemistolliasutuses täidetavad formaalsused

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  TIR-märkmiku valdaja esitab lähte- või sisenemistolliasutuses TIR-veoetappi käsitlevad TIR-märkmiku andmed.

2.  Tolliasutus, kellele TIR-märkmiku andmed on esitatud, määrab tähtaja, mille jooksul kaup esitatakse siht- või väljumistolliasutusele, võttes arvesse järgmist:

a) marsruut;

b) transpordivahend;

c) transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja kehtestamist;

d) TIR-märkmiku valdaja esitatud asjakohane teave.

3.  Kui lähte- või sisenemistolliasutus on tähtaja määranud, siis on see siduv nende liikmesriikide tolliasutuste jaoks, kelle territooriumile kaup TIR-veoetapi käigus siseneb, ning nende riikide tolliasutused ei või kõnealust tähtaega muuta.

4.  Kui kaup on vabastatud TIR-veoetapiks, siis registreerib lähte- või sisenemistolliasutus TIR-veoetapi tolli viitenumbri TIR-märkmikus. Kõnealuse kauba vabastav tolliasutus teavitab TIR-märkmiku valdajat kauba vabastamisest TIR-veoetapiks.

Lähte- või sisenemistolliasutus väljastab TIR-märkmiku valdaja taotluse alusel valdajale transiidi saatedokumendi või, kui see on asjakohane, transiidi/julgeoleku saatedokumendi.

Transiidi saatedokument koostatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas B-02 sätestatud vormi põhjal ning vajaduse korral lisatakse sellele kaubanimekiri sama delegeeritud määruse lisas B-03 sätestatud vormis. Transiidi/julgeoleku saatedokument koostatakse sama delegeeritud määruse lisas B-04 sätestatud vormi põhjal ning sellele lisatakse transiidi/julgeoleku kaubanimekiri sama delegeeritud määruse lisas B-05 sätestatud vormis.

5.  Lähte- või sisenemistolliasutus edastab TIR-veoetapi üksikasjad deklareeritud siht- või väljumistolliasutusele.

Artikkel 277

Kaubaveoga seotud juhtumid TIR-veoetapi käigus

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  Vedaja esitab pärast juhtumit põhjendamatult viivitamata kauba koos maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, TIR-märkmiku ja TIR-veoetapi tolli viitenumbriga selle liikmesriigi lähimale tolliasutusele, kus transpordivahend asub, kui:

a) vedaja on temast mitteolenevatel põhjustel sunnitud kalduma kõrvale vastavalt artiklile 268 kindlaksmääratud marsruudist;

b) aset leiab juhtum või õnnetus TIR-konventsiooni artikli 25 tähenduses.

2.  Kui tolliasutus, kelle territooriumil transpordivahend asub, on seisukohal, et asjaomast TIR-veoetappi võib jätkata, siis võtab ta mis tahes meetmeid, mida peab vajalikuks.

Kõnealune tolliasutus kannab lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitleva asjakohase teabe elektroonilisse transiidisüsteemi.

3.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni kannab lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitleva teabe elektroonilisse transiidisüsteemi siht- või väljumistolliasutus.

4.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõike 2 teist lõiku.

Artikkel 278

TIR-veoetapi käigus veetava kauba esitamine siht- või väljumistolliasutuses

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  Kui TIR-veoetapi käigus veetud kaup saabub siht- või väljumistolliasutusse, siis esitatakse tolliasutusele:

a) kaup ja selle vedamiseks kasutatav maanteesõiduk, autorong või konteiner;

b) TIR-märkmik;

c) TIR-veoetapi tolli viitenumber;

d) siht- või väljumistolliasutuse nõutav mis tahes teave.

Esitamine peab toimuma ametlikel lahtiolekuaegadel. Samas võib siht- või väljumistolliasutus asjaomase isiku taotlusel lubada esitamise korraldada väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või muus kohas.

2.  Kui esitamine toimub siht- või väljumistolliasutuses pärast käesoleva määruse artikli 276 lõike 2 kohase lähte- või sisenemistolliasutuse kehtestatud tähtaja lõppu, siis loetakse TIR-märkmiku valdaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab siht- või väljumistolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.

3.  TIR-veoetapp võib lõppeda muus kui transiidideklaratsiooni märgitud tolliasutuses. Kõnealust tolliasutust käsitatakse sellisel juhul siht- või väljumistolliasutusena.

Artikkel 279

TIR-veoetapi käigus veetud kaubaga seoses siht- või väljumistolliasutuses täidetavad formaalsused

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  Siht- või väljumistolliasutus teavitab lähte- või sisenemistolliasutust kauba saabumisest samal päeval, kui kaup koos maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, TIR-märkmik ja TIR-veoetapi tolli viitenumber esitatakse käesoleva määruse artikli 278 lõike 1 kohaselt.

2.  Kui TIR-veoetapp lõpeb muus kui transiidideklaratsioonis märgitud tolliasutuses, siis teatab käesoleva määruse artikli 278 lõike 3 kohaselt siht- või väljumistolliasutusena käsitatav tolliasutus kauba saabumisest lähte- või sisenemistolliasutusele samal päeval, kui kaup käesoleva määruse artikli 278 lõike 1 kohaselt esitatakse.

Lähte- või sisenemistolliasutus teavitab kauba saabumisest transiidideklaratsioonis märgitud siht- või väljumistolliasutust.

3.  Siht- või väljumistolliasutus teavitab lähte- või sisenemistolliasutust kontrolli tulemustest hiljemalt kolmandal päeval pärast kauba esitamist siht- või väljumistolliasutuses või muus kohas kooskõlas käesoleva määruse artikli 278 lõikega 1. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada kuni kuue päeva võrra.

Kui aga kauba võtab vastu tolliseadustiku artiklis 230 osutatud volitatud kaubasaaja, teatatakse lähte- või sisenemistolliasutusele kauba saabumisest hiljemalt kuuendal päeval pärast kauba toimetamist volitatud kaubasaajale.

4.  Siht- või väljumistolliasutus lõpetab TIR-veoetapi vastavalt TIR-konventsiooni artikli 1 punktile d ja artikli 28 punktile 1. Tolliasutus täidab TIR-märkmiku lõigendi nr 2 ja jätab endale TIR-märkmiku lehe nr 2. ►C2  TIR-märkmik tagastatakse TIR-märkmiku valdajale või tema eest tegutsevale isikule. ◄

5.  Kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 274, tagastavad siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutused viivitamata ning hiljemalt kaheksa päeva jooksul pärast TIR-veoetapi lõppemist lähte- või sisenemistolliasutusele TIR-märkmiku lehe nr 2 asjakohase osa.

Artikkel 280

Päringuprotseduur seoses TIR-veoetapi käigus veetava kaubaga

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  Kui lähte- või sisenemistolliasutus ei ole saanud kontrolli tulemusi kuue päeva jooksul pärast kauba saabumisteate saamist, esitab kõnealune tolliasutus viivitamata päringu kontrolli tulemuste kohta siht- või väljumistolliasutusele, kes teatas kauba saabumisest.

Siht- või väljumistolliasutus edastab kontrolli tulemused kohe pärast lähte- või sisenemistolliasutuselt päringu saamist.

2.  Kui lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus ei ole veel saanud teavet, mis võimaldaks TIR-veoetappi lõpetada või tollivõlga sisse nõuda, esitab kõnealune tolliasutus asjakohast teavet käsitleva päringu TIR-märkmiku valdajale või, kui siht- või väljumiskohas on kättesaadavad piisavad andmed, siht- või väljumistolliasutusele järgmistel juhtudel:

a) lähte- või sisenemistolliasutus ei ole saanud kauba saabumisteadet käesoleva määruse artikli 276 lõike 2 kohaselt kehtestatud kauba esitamise tähtaja lõpuks;

b) lähte- või sisenemistolliasutus ei ole saanud kontrollitulemusi, mille kohta on esitatud päring vastavalt lõikele 1;

c) lähte- või sisenemistolliasutus saab teada, et teade kauba saabumise või kontrolli tulemuste kohta edastati ekslikult.

3.  Lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus esitab lõike 2 punkti a kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast samas punktis osutatud tähtaja möödumist ning esitab lõike 2 punkti b kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kohaldatava tähtaja möödumist.

Kui aga lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutusele antakse enne nimetatud tähtaegade möödumist teada, et TIR-veoetapp ei ole nõuetekohaselt lõppenud, või tolliasutus kahtlustab, et see on nii, edastab ta päringu viivitamata.

4.  Lõike 2 kohaselt esitatud päringutele tuleb vastata 28 päeva jooksul alates päringu esitamise kuupäevast.

5.  Kui siht- või väljumistolliasutus ei ole pärast lõike 2 kohase päringu saatmist esitanud piisavat teavet TIR-veoetapi lõpetamiseks, siis nõuab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus, et kõnealuse teabe esitaks TIR-märkmiku valdaja hiljemalt 35 päeva jooksul pärast päringuprotseduuri alustamist.

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni nõuab kõnealune tolliasutus TIR-märkmiku valdajalt siiski kõnealuse teabe esitamist hiljemalt 28 päeva jooksul pärast päringuprotseduuri alustamist.

TIR-märkmiku valdaja peab kõnealusele päringule vastama 28 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast. TIR-märkmiku valdaja taotluse korral võib seda ajavahemikku veel 28 päeva võrra pikendada.

6.  Kui TIR-märkmik on artikli 267 kohaselt aktsepteeritud ilma TIR-märkmiku andmeid vahetamata, siis algatab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus päringuprotseduuri TIR-veoetapi lõpetamiseks vajaliku teabe omandamiseks, kui kõnealusele tolliasutusele ei ole kahe kuu jooksul pärast TIR-märkmiku aktsepteerimist esitatud tõendeid TIR-veoetapi lõppemise kohta. Kõnealune tolliasutus edastab päringu asjakohase teabe saamiseks siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutusele. Siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutus peab kõnealusele päringule vastama 28 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast.

Kui aga lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutusele antakse enne nimetatud tähtaja möödumist teada, et TIR-veoetapp ei ole nõuetekohaselt lõppenud, või tolliasutus kahtlustab, et see on nii, algatab ta päringuprotseduuri viivitamata.

Lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus algatab päringuprotseduuri ka juhul, kui saab teatavaks, et tõendid TIR-veoetapi lõppemise kohta on võltsitud ning päringuprotseduuri on vaja lõikes 9 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

7.  Lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus teavitab asjaomast garantiiühingut sellest, et TIR-veoetappi ei olnud võimalik lõpetada ning palub garantiiühingul esitada tõendid selle kohta, et TIR-veoetapp on lõppenud. Seda teavet ei käsitata teatena TIR-konventsiooni artikli 11 lõike 1 tähenduses.

8.  Kui lõigetes 1–7 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et TIR-veoetapp on nõuetekohaselt lõppenud, lõpetab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus protseduuri ja teavitab viivitamata garantiiühingut ja TIR-märkmiku valdajat ning vajaduse korral tolliasutusi, kes võivad olla algatanud sissenõudmismenetluse.

9.  Kui lõigetes 1–7 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et TIR-veoetappi ei saa lõpetada, selgitab lähte- või sisenemisliikmesriigi toll välja, kas on tekkinud tollivõlg.

Kui on tekkinud tollivõlg, peab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus võtma järgmised meetmed:

a) tuvastama võlgniku ning

b) tegema kindlaks tolliasutuse, kes vastutab tollivõlast teatamise eest kooskõlas tolliseadustiku artikli 102 lõikega 1.

Artikkel 281

Alternatiivsed tõendid TIR-veoetapi lõppemise kohta

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  TIR-veoetapp loetakse käesoleva määruse artikli 276 lõike 2 kohaselt määratud tähtaja raames nõuetekohaselt lõppenuks, kui TIR-märkmiku valdaja või garantiiühing esitab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutusele ühe järgmistest tolliasutust rahuldavatest kauba identifitseerimise dokumentidest:

a) siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument, milles on identifitseeritud kaup ja mis tõendab, et kaup on esitatud siht- või väljumistolliasutuses või on kätte toimetatud volitatud kaubasaajale, nagu on osutatud tolliseadustiku artiklis 230;

b) liikmesriigi tolli kinnitatud tollidokument või muu dokument, mis tõendab, et kaup on liidu tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;

c) tollidokument, mis väljastati kolmandas riigis, kus kaup suunatakse tolliprotseduurile;

d) kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokumendi, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses riigis vabas ringluses olevaks.

2.  Lõikes 1 osutatud dokumentide asemel võib tõenditena esitada nende koopiad, mille õigsust on kinnitanud kas originaaldokumendid kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi ametiasutus või liikmesriigi ametiasutus.

3.  Käesoleva määruse artikli 279 lõigetes 1 ja 2 osutatud kauba saabumisteadet ei käsitata tõendina selle kohta, et TIR-veoetapp on nõuetekohaselt lõppenud.

Artikkel 282

Formaalsused seoses TIR-veoetapi käigus veetava kaubaga, mille võtab vastu volitatud kaubasaaja

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt b ja artikli 227 lõike 2 punkt b)

1.  Kui kaup jõuab tolliseadustiku artiklis 230 osutatud loas kindlaksmääratud kohta, siis volitatud kaubasaaja:

a) teatab viivitamata sihttolliasutusele kauba saabumisest ja teavitab tolliasutust kõigist eeskirjade eiramistest ja juhtumitest, mis veo käigus toimusid;

b) laadib kauba maha alles pärast sihttolliasutuselt selleks loa saamist;

c) märgib pärast mahalaadimist viivitamata oma arvestusse kontrolli tulemused ja mahalaadimisega seotud muu asjakohase teabe;

d) annab sihttolliasutusele teada kauba kontrolli tulemustest ning teavitab tolliasutust eeskirjade eiramistest hiljemalt kolmandal päeval pärast päeva, mil ta sai loa kauba mahalaadimiseks.

2.  Kui sihttolliasutusele on teatatud kauba saabumisest volitatud kaubasaaja valdustesse, teavitab ta kauba saabumisest lähte- või sisenemistolliasutust.

3.  Kui sihttolliasutusele on esitatud lõike 1 punktis d osutatud kauba kontrolli tulemused, siis edastab ta kõnealused tulemused lähte- või sisenemistolliasutusele hiljemalt kuuendal päeval pärast kauba volitatud kaubasaajale kättetoimetamise päeva.

4.  TIR-märkmiku valdaja taotluse alusel väljastab volitatud kaubasaaja kviitungi, millega tõendatakse kauba saabumist tolliseadustiku artiklis 230 osutatud loas kindlaksmääratud kohta ning mis sisaldab viidet TIR-veoetapi tolli viitenumbrile ja TIR-märkmikule. Kõnealust kviitungit ei käsitata tõendina selle kohta, et TIR-veoetapp on lõppenud käesoleva määruse artikli 279 lõike 4 tähenduses.

5.  Volitatud kaubasaaja tagab, et TIR-märkmik koos TIR-veoetapi tolli viitenumbriga esitatakse loaga ettenähtud tähtajaks sihttolliasutusele TIR-veoetapi lõpetamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 279 lõikele 4.

6.  TIR-märkmiku valdaja TIR-konventsiooni artikli 1 punktist o tulenevad kohustused loetakse täidetuks, kui TIR-märkmik koos maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja puutumatul kujul kaubaga on esitatud volitatud kaubasaajale loaga kindlaksmääratud kohas.



3. alajagu

ATA-konventsiooni ja Istanbuli konventsiooni kohane kaupade liikumine

Artikkel 283

Eeskirjade rikkumisest ja eiramisest teatamine

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt c ja artikli 227 lõike 2 punkt c)

Artiklis 166 osutatud koordineeriv tolliasutus, mis tegutseb liikmesriigis, kus on ATA-transiitveo käigus või sellega seoses toime pandud eeskirjade rikkumine või eiramine, teatab ATA-märkmiku valdajale ja garantiiühingule eeskirjade rikkumisest või eiramisest ühe aasta jooksul pärast märkmiku kehtivuse lõppkuupäeva.

Artikkel 284

Alternatiivsed tõendid ATA-transiitveo lõppemise kohta

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt c ja artikli 227 lõike 2 punkt c)

1.  ATA-transiitvedu loetakse nõuetekohaselt lõppenuks, kui ATA-märkmiku valdaja esitab tollile tähtaegade jooksul, mis on ette nähtud ATA-konventsiooni artikli 7 lõigetega 1 ja 2, kui märkmik on väljastatud ATA-konventsiooni alusel, või Istanbuli konventsiooni A lisa artikli 9 lõike 1 punktidega a ja b, kui märkmik on väljastatud Istanbuli konventsiooni alusel, nõuetekohaselt ühe järgmistest kaupa identifitseerivatest dokumentidest:

a) dokumendid, millele on osutatud ATA-konventsiooni artiklis 8, kui märkmik on väljastatud ATA-konventsiooni alusel, või Istanbuli konventsiooni A lisa artiklis 10, kui märkmik on väljastatud Istanbuli konventsiooni alusel;

b) tolli kinnitatud dokument, mis tõendab, et kaup on esitatud siht- või väljumistolliasutuses;

c) kolmanda riigi tolli väljastatud dokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile.

2.  Lõikes 1 osutatud dokumentide asemel võib tõenditena esitada nende koopiad, mille õigsust on kinnitanud originaaldokumendid kinnitanud asutus.



4. alajagu

Kauba liikumine vormi 302 alusel

Artikkel 285

Määratud tolliasutused

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt e, artikli 227 lõike 2 punkt e ja artikli 159 lõige 3)

▼C2

Igas liikmesriigis, kus baseeruvad Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) väed, kellel on õigus kasutada vormi 302, määrab toll tolliasutuse või tolliasutused, mis vastutavad eelnimetatud vägede poolt või nende eest veetava kaubaga seotud tolliformaalsuste ja -kontrolli eest.

▼B

Artikkel 286

NATO vägede varustamine vormiga 302

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt e ja artikli 227 lõike 2 punkt e)

Lähteliikmesriigi määratud tolliasutus varustab tema alal asuvaid NATO vägesid vormi 302 eksemplaridega, mis on:

a) eelnevalt kinnitatud kõnealuse tolliasutuse templi ja ametniku allkirjaga;

b) varustatud seerianumbriga;

c) varustatud määratud tolliasutuse täieliku aadressiga vormi 302 tagastatava eksemplari jaoks.

Artikkel 287

Vormi 302 kasutamise suhtes kohaldatavad menetluseeskirjad

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt e ja artikli 227 lõike 2 punkt e)

1.  Kauba lähetamisel teevad NATO väed ühe järgmistest toimingutest:

a) vormi 302 andmed esitatakse elektrooniliselt lähte- või sisenemistolliasutuses või

b) täidetakse vorm 302 ning sellele lisatakse avaldus, mille kohaselt kaupa veetakse NATO vägede kontrolli all; avaldus tõendatakse allkirja, templi ja kuupäevaga.

2.  Kui NATO väed esitavad vormi 302 elektrooniliselt vastavalt lõike 1 punktile a, siis kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 294, 296, 304, 306, 314, 315 ja 316 mutatis mutandis.

3.   ►C2  Kui NATO väed tegutsevad vastavalt lõike 1 punktile b, siis tuleb vormi 302 üks eksemplar edastada viivitamata määratud tolliasutusele, mis vastutab selle NATO väeüksusega seotud tolliformaalsuste ja -kontrolli eest, kes kaupa lähetab või kelle eest kaupa lähetatakse. ◄

Vormi 302 ülejäänud eksemplarid saadetakse koos NATO vägede saadetisega sihtkohta, kus NATO väed vormi eksemplarid templiga varustavad ja allkirjastavad.

Kauba saabumisel esitatakse kaks vormi eksemplari määratud tolliasutusele, mis vastutab sihtkoha NATO vägedega seotud tolliformaalsuste ja -kontrolli eest.

▼C2

Kõnealune määratud tolliasutus jätab vormi ühe eksemplari endale ja tagastab teise tolliasutusele, mis vastutab selle NATO väeüksusega seotud tolliformaalsuste ja -kontrolli eest, kes kaupa lähetab või kelle eest kaupa lähetatakse.

▼B



5. alajagu

Postisüsteemis veetavate kaupade transiit

Artikkel 288

Postisaadetistes sisalduva liiduvälise kauba vedu välistransiidiprotseduuri alusel

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt f)

Kui liiduvälise kauba vedu toimub välistransiidiprotseduuri alusel vastavalt tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punktile f, siis peab postisaadetisel ja selle saatedokumentidel olema lisas 72-01 sätestatud märgis.

Artikkel 289

Nii liidu kaupa kui ka liiduvälist kaupa sisaldavate postisaadetiste vedu

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt f ja artikli 227 lõike 2 punkt f)

1.  Kui postisaadetis sisaldab nii liidu kaupu kui ka liiduväliseid kaupu, siis peab kõnealusel saadetisel ja selle saatedokumentidel olema lisas 72-01 sätestatud märgis.

2.  Lõikes 1 osutatud saadetistesse kuuluvate liidu kaupade kohta saadetakse sihtkoha postiettevõtjale või lisatakse saadetisele liidu kauba tollistaatuse tõend või viide sellise tõendamisvahendi tolli viitenumbrile.

Kui liidu kauba tollistaatuse tõend saadetakse eraldi sihtkoha postiettevõtjale, esitab see postiettevõtja liidu kauba tollistaatuse tõendi sihttolliasutusele koos saadetisega.

Kui liidu kauba tollistaatuse tõend või selle tolli viitenumber on lisatud saadetisele, märgitakse see selgelt pakendile.

Artikkel 290

Postisaadetiste vedu sisetransiidiprotseduuri raames eriolukordade puhul

(tolliseadustiku artikli 227 lõike 2 punkt f)

1.  Kui liidu kaupa veetakse erikorraga maksuterritooriumidele, sealt välja või nende vahel sisetransiidiprotseduuri alusel vastavalt tolliseadustiku artikli 227 lõike 2 punktile f, siis peab postisaadetisel ja selle saatedokumentidel olema lisas 72-02 sätestatud märgis.

2.  Kui liidu kaupa veetakse vastavalt tolliseadustiku artikli 227 lõike 2 punktile f sisetransiidiprotseduuri alusel liidu tolliterritooriumilt ühistransiidiprotseduuri riiki kauba edasiseks toimetamiseks liidu tolliterritooriumile, siis lisatakse kõnealusele kaubale liidu kauba tollistaatuse tõend, kasutades selleks ühte käesoleva määruse artiklis 199 sätestatud lahendustest.

Tollile esitatakse liidu kauba tollistaatuse tõend taassisenemisel liidu tolliterritooriumile.



2. jagu

Liidu välis- ja sisetransiidiprotseduur



1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 291

Transiitveod eriolukordades

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt b)

1.  Toll aktsepteerib paberkandjal transiidideklaratsiooni järgmiste süsteemide ajutise rikke korral:

a) elektrooniline transiidisüsteem;

b) elektrooniline süsteem, mida protseduuri pidajad kasutavad liidu transiidideklaratsiooni esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil;

c) elektrooniline ühendus elektroonilise transiidisüsteemi ja selle arvutisüsteemi vahel, mida protseduuri pidajad kasutavad liidu transiidideklaratsiooni esitamiseks elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil.

Paberkandjal transiidideklaratsiooni kasutamise eeskirjad sätestatakse lisas 72-04.

2.  Toll peab heaks kiitma paberkandjal transiidideklaratsiooni aktsepteerimise, kui tegu on punktides b ja c osutatud ajutise rikkega.

Artikkel 292

Õigsuse kontrollimine ja haldusabi

(tolliseadustiku artikkel 48)

1.  Pädev tolliasutus võib esitatud teavet ja transiitveoga seotud mis tahes dokumente, vorme, lubasid või andmeid kauba vabastamise järel kontrollida, et teha kindlaks, kas sissekanded, vahetatud teave ja templid on ehtsad. Selline kontroll korraldatakse juhul, kui on kahtlusi esitatud teabe täpsuse ja õigsuse suhtes või kui kahtlustatakse pettust. Kontrolli võib korraldada ka riskianalüüsi alusel või pisteliselt.

2.  Pädev tolliasutus, millele esitatakse kauba vabastamise järgse kontrolli taotlus, vastab sellele viivitamata.

3.  Kui lähteliikmesriigi pädev tolliasutus esitab pädevale tolliasutusele taotluse liidu transiitveoga seotud teabe vabastusjärgseks kontrolliks, ei peeta tolliseadustiku artikli 215 lõikes 2 sätestatud transiidiprotseduuri lõpetamise tingimusi täidetuks kuni andmete õigsus ja täpsus ei ole kinnitust leidnud.

Artikkel 293

Ühistransiidiprotseduuri konventsioon

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui kauba valdaja kasutab ühistransiidiprotseduuri, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklit 189. Liidu tolliterritooriumil ringlev kaup loetakse aga liidu transiidiprotseduurile suunatuks vastavalt ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikli 1 lõikele 2.

2.  Kui kohaldatakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni sätteid ja liidu kaup läbib ühte või mitut ühistransiidiprotseduuri riiki, suunatakse kaup liidu sisetransiidi protseduurile, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 227 lõike 2 punktis a, välja arvatud liidu kaup, mida veetakse täielikult meritsi või õhuteed pidi.

Artikkel 294

Segasaadetised

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punkt b)

Saadetis võib koosneda nii kaubast, mis tuleb suunata liidu välistransiidiprotseduurile vastavalt tolliseadustiku artiklile 226 ning kaubast, mis tuleb suunata liidu sisetransiidiprotseduurile vastavalt tolliseadustiku artiklile 227, tingimusel et iga kaubaartikkel on transiidideklaratsioonis vastavalt märgistatud.

Artikkel 295

Kohaldamisala

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik järgmistel juhtudel:

a) kui liidu lennujaamas laaditakse peale või ümber liiduväline kaup, mida veetakse õhuteed pidi;

b) kui meritsi veetavat liiduvälist kaupa veab regulaarlaevaliin, millele on antud selleks luba vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 120.



2. alajagu

Formaalsused lähtetolliasutuses

Artikkel 296

Transiidideklaratsioon ja transpordivahendid

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Iga transiidideklaratsioon hõlmab üksnes sellist liidu transiidiprotseduurile suunatud kaupa, mida veetakse või mida tuleb vedada konteineris või pakendis ühe transpordivahendiga ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse.

Siiski võib üks transiidideklaratsioon hõlmata kaupa, mida veetakse või mida tuleb vedada ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse rohkem kui ühes konteineris või pakendis, kui need konteinerid või pakendid laaditakse ühele transpordivahendile.

2.  Kui veetav kaup lähetatakse koos, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel ühe transpordivahendina ka järgmisi transpordivahendeid:

a) haagis(t)e või poolhaagis(t)ega maanteesõiduk;

b) koosseis raudteevaguneid;

c) ühe terviku moodustavad veesõidukid.

3.  Kui ühte transpordivahendit liidu transiidiprotseduuri tähenduses kasutatakse kauba pealelaadimiseks rohkem kui ühes lähtetolliasutuses ja selle mahalaadimiseks rohkem kui ühes sihttolliasutuses, esitatakse iga saadetise kohta eraldi transiidideklaratsioon.

Artikkel 297

Kauba tollile esitamise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Lähtetolliasutus määrab tähtaja, mille jooksul kaup esitatakse sihttolliasutusele, võttes arvesse järgmist:

a) marsruut;

b) transpordivahend;

c) transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja kehtestamist;

d) protseduuri pidaja esitatud asjakohane teave.

2.  Kui lähtetolliasutus on tähtaja määranud, siis on see siduv nende liikmesriikide tolliasutuste jaoks, kelle territooriumile kaup liidu transiitveo käigus siseneb, ning nende riikide tolliasutused ei või kõnealust tähtaega muuta.

Artikkel 298

Kauba liikumismarsruut liidu transiidiprotseduuri puhul

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Liidu transiidiprotseduurile suunatud kaup veetakse sihttolliasutusse majanduslikult põhjendatud marsruuti kasutades.

2.  Kui lähtetolliasutus või protseduuri pidaja seda vajalikuks peab, määrab kõnealune tolliasutus kindlaks liidu transiidiprotseduuri raames kohaldatava kaubaveo marsruudi, võttes arvesse asjakohast teavet, mille on esitanud protseduuri pidaja.

Kui nähakse ette marsruut, siis peab tolliasutus elektroonilisse transiidisüsteemi märkima vähemalt need liikmesriigid, mille kaudu transiitvedu toimub.

Artikkel 299

Tollitõkendi paigaldamine identifitseerimismeetmena

(tolliseadustiku artikkel 192, artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile, peab lähtetolliasutus paigaldama tollitõkendi:

a) kaupa sisaldavale ruumile, kui lähtetolliasutus on tunnistanud transpordivahendi või konteineri tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks;

b) muudel juhtudel igale üksikpakendile.

2.  Lähtetolliasutus registreerib tollitõkendite arvu ja nende individuaalsed tunnused elektroonilises transiidisüsteemis.

Artikkel 300

Sobivus tollitõkendi paigaldamiseks

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Lähtetolliasutus peab transpordivahendit või konteinerit tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks järgmistel tingimustel:

a) tollitõkendeid on võimalik transpordivahendi või konteineri külge lihtsalt ja tõhusalt kinnitada;

b) transpordivahend või konteiner on ehitatud nii, et kauba väljavõtmine või sissepanek jätab nähtava jälje, tollitõkend puruneb või sellel on märke avamisest, või jäädvustab elektrooniline seiresüsteem kauba väljavõtmise või sissepaneku;

c) transpordivahend või konteiner ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;

d) kauba jaoks eraldatud ruum on tollikontrolliks kergesti ligipääsetav.

2.  Maanteesõidukit, haagist, poolhaagist või konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, mille osaliseks on liit, peetakse samuti tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks.

Artikkel 301

Tollitõkendite omadused

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Tollitõkenditel on vähemalt järgmised põhiomadused ja need vastavad järgmistele tehnilistele näitajatele.

a) Tollitõkendid peavad põhiomaduste poolest:

i) jääma tavakasutuse puhul terveks ja kindlalt kinnitatuks;

ii) olema hõlpsasti kontrollitavad ja äratuntavad;

iii) olema valmistatud nii, et kõik vigastus-, rikkumis- ja eemaldusjäljed oleksid palja silmaga selgesti nähtavad;

iv) olema ühekordse kasutusega; korduskasutusega tollitõkenditele peab olema võimalik anda iga kord selge kordumatu identifitseerimistunnus;

v) olema varustatud individuaalsete tollitõkendi tunnustega, mis on alalised, kergesti loetavad ja kordumatu numbriga.

b) Tehnilised näitajad:

i) tollitõkendi vorm ja mõõtmed võivad olenevalt tõkendi paigaldamise meetodist erineda, kuid mõõtmed peavad siiski olema sellised, et identifitseerimistunnus oleks hõlpsasti loetav;

ii) tollitõkendi identifitseerimistunnus peab olema selline, et seda oleks võimatu võltsida ja raske järgi teha;

iii) kasutatav materjal peab olema juhusliku purunemise suhtes vastupidav ja võimaldama vältida märkamatut võltsimist ja taaskasutamist.

2.  Kui tollitõkendid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tollitõkendid”, siis peetakse lõikes 1 sätestatud nõudeid nende tollitõkendite puhul täidetuks.

Konteinervedude korral kasutatakse nii palju kui võimalik kõrge turvatasemega tõkendeid.

3.  Tollitõkend peab olema varustatud järgmiste märgetega:

a) sõna „toll” ühes liidu ametlikest keeltest või vastav lühend;

b) riigi kood kahetähelise ISO riigikoodi kujul, mille abil saab kindlaks teha liikmesriigi, kus tollitõkend paigaldati.

c) Liikmesriigid võivad lisada Euroopa lipu sümboli.

Liikmesriigid võivad vastastikusel kokkuleppel teha otsuse ühiste turvaelementide ja tehnoloogia kasutamise kohta.

4.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni kasutusel olevatest tollitõkendi liikidest. Komisjon teeb selle teabe kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks.

5.  Alati, kui tõkend tuleb tollikontrolli eesmärgil eemaldada, peab toll vajaduse korral püüdma paigaldada uue vähemalt samaväärsete turvaelementidega tollitõkendi ning märkima kaubadokumentidele toimingu üksikasjad, sh uue tõkendi numbri.

Artikkel 302

Alternatiivsed identifitseerimisviisid lisaks tollitõkendite kasutamisele

(tolliseadustiku artikkel 192, artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Erandina käesoleva määruse artiklist 299 võib lähtetolliasutus otsustada, et liidu transiidiprotseduurile suunatud kaubale ei paigaldata tollitõkendit ning selle asemel kasutatakse kauba kirjeldust transiidideklaratsioonis või täiendavates dokumentides, tingimusel et kirjeldus on piisavalt täpne, et võimaldada kauba hõlpsat identifitseerimist, ning hõlmab teavet kauba koguse ning mis tahes eriomaduste kohta, milleks võivad näiteks olla kaubaartiklite seerianumbrid.

2.  Kui lähtetolliasutus ei otsusta teisiti, siis erandina käesoleva määruse artiklist 299 ei paigaldata järgmistel juhtudel tollitõkendit kaupa sisaldavale transpordivahendile ega pakenditele eraldi:

a) kaupa veetakse õhuteed pidi ning igale saadetisele kinnitatakse sildid asjaomase lennuveokirja numbriga või kujutab saadetis endast veoseüksust, millele on märgitud asjaomase lennuveokirja number;

b) kaupa veetakse raudteel ja identifitseerimismeetmeid kohaldavad raudtee-ettevõtjad.

Artikkel 303

Kauba vabastamine liidu transiidiprotseduurile suunamiseks

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Liidu transiidiprotseduurile suunamiseks vabastatakse üksnes kaup, millele on paigaldatud tollitõkend vastavalt käesoleva määruse artiklile 299 või mille puhul on võetud alternatiivseid identifitseerimismeetmeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 302.

2.  Kaupade vabastamisel edastab lähtetolliasutus liidu transiitveo andmed:

a) deklareeritud sihttolliasutusele ning

b) igale deklareeritud vahetolliasutusele.

Need andmed põhinevad transiidideklaratsioonist pärinevatel andmetel, mida vajaduse korral muudetakse.

3.  Lähtetolliasutus teavitab tolliprotseduuri pidajat kauba vabastamisest liidu transiidiprotseduuri jaoks.

4.  Lähtetolliasutus väljastab protseduuri pidaja taotluse alusel protseduuri pidajale transiidi saatedokumendi või, kui see on asjakohane, transiidi/julgeoleku saatedokumendi.

Transiidi saatedokument koostatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas B-02 sätestatud vormi põhjal ning vajaduse korral lisatakse sellele kaubanimekiri sama delegeeritud määruse lisas B-03 sätestatud vormis. Transiidi/julgeoleku saatedokument koostatakse sama delegeeritud määruse lisas B-04 sätestatud vormi põhjal ning sellele lisatakse transiidi/julgeoleku kaubanimekiri sama delegeeritud määruse lisas B-05 sätestatud vormis.



3. alajagu

Formaalsused liidu transiidiprotseduuri käigus

Artikkel 304

Liidu transiidiprotseduuri raames veetud kauba esitamine vahetolliasutuses

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kaup koos transiidideklaratsiooni tolli viitenumbriga esitatakse igas vahetolliasutuses.

2.  Transiidideklaratsiooni tolli viitenumbri esitamise suhtes igas vahetolliasutuses kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 184 teist lõiku.

3.  Vahetolliasutus registreerib kauba piiriületuse, lähtudes lähtetolliasutuselt liidu transiitveo kohta saadud andmetest. Vahetolliasutus teavitab piiriületusest lähtetolliasutust.

4.  Kui kaupa veetakse muu kui deklareeritud vahetolliasutuse kaudu, esitab tegelik vahetolliasutus lähtetolliasutusele päringu liidu transiitveo andmete kohta ning teavitab lähtetolliasutust piiriületusest.

5.  Vahetolliasutus võib kaupa kontrollida. Kauba mis tahes kontrolli puhul lähtutakse peamiselt lähtetolliasutuselt liidu transiitveo kohta saadud andmetest.

6.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata kauba raudteeveo suhtes, tingimusel et vahetolliasutus saab kauba piiriületust kontrollida muul viisil. Selline kontrollimine toimub üksnes vajaduse korral. Kontrollimine võib toimuda tagasiulatuvalt.

Artikkel 305

Kaubaveoga seotud juhtumid liidu transiitveo käigus

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Vedaja esitab pärast juhtumit põhjendamatult viivitamata kauba koos transiidideklaratsiooni tolli viitenumbriga selle liikmesriigi lähimale tolliasutusele, kus transpordivahend asub, kui:

a) vedaja on temast mitteolenevatel põhjustel sunnitud kalduma kõrvale vastavalt käesoleva määruse artiklile 298 kindlaksmääratud marsruudist;

b) veo jooksul on tollitõkendid vedajast olenematutel põhjustel lõhutud või rikutud;

c) tolli järelevalve all laaditakse kaup ühelt transpordivahendilt ümber teisele transpordivahendile;

d) otsese ohu tõttu on vaja osaliselt või täielikult tühjaks laadida transpordivahend, millele on paigaldatud tollitõkend;

e) esineb vahejuhtum, mis võib mõjutada protseduuri pidaja või vedaja võimet oma kohustusi täita;

f) vahetatakse välja mis tahes osa transpordivahendist, mida käsitatakse ühe transpordivahendina, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 296 lõikes 2.

2.  Kui tolliasutus, kelle territooriumil transpordivahend asub, on seisukohal, et asjaomast liidu transiitvedu võib jätkata, siis võtab ta mis tahes meetmeid, mida peab vajalikuks.

Kõnealune tolliasutus kannab lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitleva asjakohase teabe elektroonilisse transiidisüsteemi.

3.  Lõike 1 punktis c osutatud vahejuhtumi korral ei nõua toll kauba esitamist koos transiidideklaratsiooni tolli viitenumbriga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) kaup laaditakse ümber transpordivahendist, millele ei ole paigaldatud tollitõkendit;

▼C2

b) protseduuri pidaja või vedaja protseduuri pidaja eest esitab asjakohase teabe ümberlaadimise kohta selle liikmesriigi tolliasutusele, kelle territooriumil transpordivahend asub;

▼B

c) kõnealune tolliasutus salvestab asjakohase teabe elektroonilisse transiidisüsteemi.

4.  Lõike 1 punktis f osutatud vahejuhtumi korral võib vedaja liidu transiitvedu jätkata, kui üks vagun või mitu vagunit eemaldatakse tehniliste probleemide tõttu raudteevagunite koosseisust.

5.  Lõike 1 punktis f osutatud vahejuhtumi korral, kui maanteesõiduki veduk vahetatakse välja ilma haagiseid või poolhaagiseid vahetamata, ei nõua toll kauba esitamist koos transiidideklaratsiooni tolli viitenumbriga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼C2

a) protseduuri pidaja või vedaja protseduuri pidaja eest esitab asjakohase teabe maanteesõiduki koosseisu kohta selle liikmesriigi tolliasutusele, kelle territooriumil maanteesõiduk asub;

▼B

b) kõnealune tolliasutus salvestab asjakohase teabe elektroonilisse transiidisüsteemi.

6.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni teeb vedaja lõikes 1 osutatud juhtudel vajalikud kanded transiidi saatedokumenti või transiidi/julgeoleku saatedokumenti ja esitab pärast juhtumit põhjendamatult viivitamata kauba koos transiidi saatedokumendi või transiidi/julgeoleku saatedokumendiga selle liikmesriigi lähimale tolliasutusele, kelle territooriumil transpordivahend asub.

Lõike 3 punktides a ja b, lõikes 4 ning lõike 5 punktis a nimetatud juhtudel ei pea vedaja kaupa ja transiidideklaratsiooni tolli viitenumbrit sellele tolliasutusele esitama.

Transiitveo käigus toimunud juhtumeid käsitleva asjakohase teabe kannab elektroonilisse transiidisüsteemi vahetolliasutus või sihttolliasutus.

7.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõike 2 teist lõiku.



4. alajagu

Formaalsused sihttolliasutuses

Artikkel 306

Liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba esitamine sihttolliasutuses

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui liidu transiidiprotseduurile suunatud kaup saabub sihttolliasutusse, siis esitatakse tolliasutusele:

a) kaup;

b) transiidideklaratsiooni tolli viitenumber või

c) sihttolliasutuse nõutav mis tahes teave.

Esitamine peab toimuma ametlikel lahtiolekuaegadel. Samas võib sihttolliasutus asjaomase isiku taotlusel lubada esitamise korraldada väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või muus kohas.

2.  Transiidideklaratsiooni tolli viitenumbri esitamise suhtes igas vahetolliasutuses kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 184 lõiget 2.

3.  Kui esitamine toimub pärast käesoleva määruse artikli 297 lõike 1 kohase lähtetolliasutuse kehtestatud tähtaja lõppu, siis loetakse protseduuri pidaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab sihttolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.

4.  Liidu transiidiprotseduur võib lõppeda muus kui transiidideklaratsioonis märgitud tolliasutuses. Kõnealust tolliasutust käsitatakse sellisel juhul sihttolliasutusena.

5.  Sihttolliasutuses kaupa esitava isiku taotluse alusel kinnitab kõnealune tolliasutus tõendi, mis tõendab, et kaup on kõnealuses tolliasutuses esitatud ning sisaldab viidet transiidideklaratsiooni tolli viitenumbrile.

Tõendi väljastamiseks kasutatakse lisas 72-03 esitatud vormi ja selle täidab eelnevalt asjaomane isik.

Tõendit ei kasutata alternatiivse tõendina liidu transiidiprotseduuri lõppemise kohta käesoleva määruse artikli 312 tähenduses.

Artikkel 307

Kauba saabumisest teatamine liidu transiidiprotseduuri puhul

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Sihttolliasutus teavitab lähtetolliasutust kauba saabumisest samal päeval, kui kaup ning transiidideklaratsiooni tolli viitenumber esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 306 lõikele 1.

2.  Kui liidu transiidiprotseduur lõpeb muus kui transiidideklaratsioonis märgitud tolliasutuses, siis teatab käesoleva määruse artikli 306 lõike 4 kohaselt sihttolliasutusena käsitatav tolliasutus kauba saabumisest lähtetolliasutusele samal päeval, kui kaup ja transiidideklaratsiooni tolli viitenumber käesoleva määruse artikli 306 lõike 1 kohaselt esitatakse.

Lähtetolliasutus teavitab kauba saabumisest transiidideklaratsioonis märgitud sihttolliasutust.

Artikkel 308

Kontroll ja alternatiivse tõendi väljastamine

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui liidu transiidiprotseduur on lõppenud, teostab sihttolliasutus tollikontrolli, võttes aluseks lähtetolliasutuselt liidu transiitveo kohta saadud andmed.

2.  Kui liidu transiidiprotseduur lõpeb, sihttolliasutus ei ole avastanud eeskirjade eiramist ja protseduuri pidaja esitab transiidi saatedokumendi või transiidi/julgeoleku saatedokumendi, siis kinnitab kõnealune tolliasutus selle dokumendi protseduuri pidaja taotluse alusel, et võimaldada alternatiivse tõendi esitamine vastavalt artiklile 305. Kinnitus koosneb kõnealuse tolliasutuse templist, tolliasutuse ametniku allkirjast, kuupäevast ja järgmisest märkest:

„Alternatiivne tõend – 99202”.

Artikkel 309

Kontrollitulemuste saatmine

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Sihttolliasutus teavitab lähtetolliasutust kontrolli tulemustest hiljemalt kolmandal päeval pärast kauba esitamist sihttolliasutuses või muus kohas kooskõlas käesoleva määruse käesoleva määruse artikli 306 lõikega 1. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada kuni kuue päeva võrra.

2.  Kui kauba võtab vastu tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud volitatud kaubasaaja, siis erandina lõikest 1 teavitatakse lähtetolliasutust hiljemalt kuuendal päeval pärast kauba üleandmist volitatud kaubasaajale.

Kui kaupa veetakse raudteel ja üks vagun või mitu vagunit eemaldatakse tehniliste probleemide tõttu raudteevagunite koosseisust, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 305 lõikes 4, teavitatakse lähtetolliasutust hiljemalt 12. päeval pärast päeva, kui esitati kauba esimene osa.

3.  Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni ei kohaldata käesoleva artikli lõike 2 teist lõiku.



5. alajagu

Päringuprotseduur ja tollivõla sissenõudmine

Artikkel 310

Liidu transiidiprotseduuri raames veetud kaubaga seotud päringuprotseduur

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui pärast kauba kohalejõudmist käsitleva teate saamist ei ole lähtetolliasutus saanud kontrollitulemusi kuue päeva jooksul vastavalt käesoleva määruse artikli 309 lõikele 1 või käesoleva määruse artikli 309 lõike 2 esimesele lõigule või kaheteistkümne päeva jooksul vastavalt käesoleva määruse artikli 309 lõike 2 teisele lõigule, esitab kõnealune tolliasutus viivitamata päringu kontrollitulemuste kohta sihttolliasutusele, mis teatas kauba saabumisest.

Sihttolliasutus edastab kontrolli tulemused kohe pärast lähtetolliasutuselt päringu saamist.

2.  Kui lähteliikmesriigi tolliasutus ei ole veel saanud teavet, mis võimaldaks liidu transiidiprotseduuri lõpetada või tollivõlga sisse nõuda, esitab kõnealune tolliasutus asjakohast teavet käsitleva päringu protseduuri pidajale või, kui sihtkohas on kättesaadavad piisavad andmed, sihttolliasutusele järgmistel juhtudel:

a) lähtetolliasutus ei ole saanud teadet kauba saabumise kohta käesoleva määruse artikli 297 kohaselt kehtestatud kauba esitamise tähtaja lõpuks;

b) lähtetolliasutus ei ole saanud kontrollitulemusi, mille kohta on esitatud päring vastavalt lõikele 1;

c) lähtetolliasutus saab teada, et teade kauba saabumise või kontrolli tulemuste kohta edastati ekslikult.

3.  Lähteliikmesriigi toll esitab lõike 2 punkti a kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast eelnimetatud punktis osutatud tähtaja möödumist ning esitab lõike 2 punkti b kohased teabepäringud seitsme päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kohaldatava tähtaja möödumist.

Kui aga lähteliikmesriigi tolliasutusele antakse enne nimetatud tähtaegade möödumist teada, et liidu transiidiprotseduur ei ole nõuetekohaselt lõppenud, või tolliasutus kahtlustab, et see on nii, edastab ta päringu viivitamata.

4.  Lõike 2 kohaselt esitatud päringutele tuleb vastata 28 päeva jooksul alates päringu esitamise kuupäevast.

5.  Kui sihttolliasutus ei ole pärast lõike 2 kohase päringu saatmist esitanud piisavat teavet liidu transiidiprotseduuri lõpetamiseks, siis nõuab lähteliikmesriigi tolliasutus, et kõnealuse teabe esitaks protseduuri pidaja hiljemalt 35 päeva jooksul pärast päringuprotseduuri alustamist.

Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni nõuab kõnealune tolliasutus protseduuri pidajalt siiski kõnealuse teabe esitamist hiljemalt 28 päeva jooksul pärast päringuprotseduuri alustamist.

Protseduuri pidaja peab kõnealusele päringule vastama 28 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast.

6.  Kui teave, mille protseduuri pidaja esitab vastusena vastavalt lõikele 5, ei ole piisav liidu transiidiprotseduuri lõpetamiseks, kuid lähteliikmesriigi tolliasutus peab seda piisavaks, et jätkata päringuprotseduuri, siis esitab kõnealune tolliasutus viivitamata asjaomasele tolliasutusele täiendava teabe päringu.

Lähteliikmesriigi tolliasutus peab kõnealusele päringule vastama 40 päeva jooksul alates selle saatmise kuupäevast.

7.  Kui lõigetes 1–6 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et liidu transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõppenud, lõpetab lähteliikmesriigi tolliasutus liidu transiidiprotseduuri ja teavitab viivitamata protseduuri pidajat ning vajaduse korral tolliasutusi, kes võivad olla algatanud sissenõudmismenetluse.

8.  Kui lõigetes 1–6 sätestatud päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et liidu transiidiprotseduuri ei saa lõpetada, selgitab lähte- või sisenemisliikmesriigi toll välja, kas on tekkinud tollivõlg.

Kui on tekkinud tollivõlg, peab lähteliikmesriigi toll võtma järgmised meetmed:

a) tuvastama võlgniku ning

b) tegema kindlaks tolliasutuse, kes vastutab tollivõlast teatamise eest kooskõlas tolliseadustiku artikli 102 lõikega 1.

Artikkel 311

Taotlus tollivõla sissenõudmise üleviimiseks

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui lähteliikmesriigi tolliasutus omandab päringuprotseduuri käigus ja enne delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 77 punktis a osutatud tähtaja möödumist tõendeid selle kohta, et koht, kus toimusid sündmused, millest tollivõlg tuleneb, asub muus liikmesriigis, saadab kõnealune tolliasutus viivitamata ja kindlasti enne kõnealuse tähtaja möödumist kogu olemasoleva teabe selle koha pädevale tolliasutusele.

2.  Kõnealuse koha pädev tolliasutus kinnitab teabe kättesaamist ja teatab lähteliikmesriigi tolliasutust sellest, kas ta on võla sissenõudmise eest vastutav. Kui lähteliikmesriigi tolliasutus ei ole kõnealust teavet saanud 28 päeva jooksul, jätkab ta viivitamata päringuprotseduuri või alustab tollivõla sissenõudmist.

Artikkel 312

Alternatiivne tõend liidu transiidiprotseduuri lõppemise kohta

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Liidu transiidiprotseduur loetakse nõuetekohaselt lõppenuks, kui protseduuri pidaja esitab lähteliikmesriigi tolliasutusele nõuetekohaselt ühe järgmistest kauba identifitseerimise dokumentidest:

a) sihtliikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument, milles on identifitseeritud kaup ja mis tõendab, et kaup on esitatud sihttolliasutuses või on kätte toimetatud volitatud kaubasaajale, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b;

b) liikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument või tõend, mis tõendab, et kaup on liidu tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;

c) kolmandas riigis väljastatud tollidokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile;

d) kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokumendi, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses riigis vabas ringluses olevaks.

2.  Lõikes 1 osutatud dokumentide asemel võib tõenditena esitada nende koopiad, mille õigsust on kinnitanud kas originaaldokumendid kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi tolliasutus või liikmesriigi tolliasutus.

3.  Artiklis 300 osutatud teatamist kaupade saabumisest ei käsitata tõendina selle kohta, et liidu transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõppenud.



6. alajagu

Liidu transiidiprotseduuriga seotud lihtsustused

Artikkel 313

Lihtsustuste territoriaalne kohaldamisala

(tolliseadustiku artikli 233 lõige 4)

1.  Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktides a ja c osutatud lihtsustusi kohaldatakse üksnes liidu transiidiprotseduuride suhtes, mis algavad liikmesriigist, kus on antud lihtsustuse luba.

2.  Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud lihtsustust kohaldatakse üksnes liidu transiidiprotseduuride suhtes, mis lõpevad liikmesriigis, kus on antud lihtsustuse luba.

3.  Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud lihtsustust kohaldatakse lihtsustuse loas kindlaks määratud liikmesriikides.

Artikkel 314

Kauba suunamine liidu transiidiprotseduurile volitatud kaubasaatja poolt

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt a)

1.  Kui volitatud kaubasaatja kavatseb suunata kauba liidu transiidiprotseduurile, esitab ta lähtetolliasutusele transiidideklaratsiooni. Volitatud kaubasaatja ei või liidu transiidiprotseduuri alustada enne tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a kindlaks määratud tähtaja möödumist.

2.  Volitatud kaubasaatja sisestab elektroonilisse transiidisüsteemi järgmise teabe:

a) marsruut, kui see on artikli 291 kohaselt ette nähtud;

b) käesoleva määruse artikli 297 kohaselt kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb kaup esitada sihttolliasutusele;

c) tollitõkendite arv ja individuaalsed tunnused, kui see on asjakohane.

3.  Volitatud kaubasaatja võib trükkida transiidi saatedokumendi või transiidi/julgeoleku saatedokumendi alles pärast kauba liidu transiidiprotseduuri jaoks vabastamise kohta teate saamist lähtetolliasutuselt. Kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastatud versiooni kasutuselevõtu kuupäevadeni peab volitatud kaubasaatja need dokumendid siiski trükkima.

Artikkel 315

Formaalsused seoses liidu transiidiprotseduuri raames veetava kaubaga, mille võtab vastu volitatud kaubasaaja

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt b)

1.  Kui kaup jõuab tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud loas kindlaksmääratud kohta, siis volitatud kaubasaaja:

a) teatab viivitamata sihttolliasutusele kauba saabumisest ja teavitab tolliasutust kõigist eeskirjade eiramistest ja juhtumitest, mis veo käigus toimusid;

b) laadib kauba maha alles pärast sihttolliasutuselt selleks loa saamist;

c) märgib pärast mahalaadimist viivitamata oma arvestusdokumentidesse kontrolli tulemused ja mahalaadimisega seotud muu asjakohase teabe;

d) annab sihttolliasutusele teada kauba kontrolli tulemustest ning teavitab tolliasutust eeskirjade eiramistest hiljemalt kolmandal päeval pärast päeva, mil ta sai loa kauba mahalaadimiseks.

2.  Kui sihttolliasutusele on teatatud kauba saabumisest volitatud kaubasaaja valdustesse, teavitab ta kauba saabumisest lähtetolliasutust.

3.  Kui sihttolliasutusele on esitatud lõike 1 punktis d osutatud kauba kontrolli tulemused, siis edastab ta kõnealused tulemused lähtetolliasutusele hiljemalt kuuendal päeval pärast kauba volitatud kaubasaajale kättetoimetamise päeva.

Artikkel 316

Volitatud kaubasaaja poolt vastuvõetud kauba liidu transiidiprotseduuri lõpp

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt b)

1.  Protseduuri pidaja kohustusi peetakse täidetuks ning transiidiprotseduuri peetakse tolliseadustiku artikli 233 lõike 2 kohaselt lõppenuks kui kaup on puutumatul kujul esitatud tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud volitatud kaubasaajale loas kindlaksmääratud kohas käesoleva määruse artikli 297 lõike 1 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul.

2.  Vedaja taotluse alusel väljastab volitatud kaubasaaja tõendi, millega tõendatakse kauba saabumist tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud loas kindlaksmääratud kohta ning mis sisaldab viidet liidu transiitveo tolli viitenumbrile. Tõendi väljastamiseks kasutatakse lisas 72-03 esitatud vormi.

Artikkel 317

Eriliste tõkendite kasutamisega seotud formaalsused

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt c)

1.  Erilised tõkendid peavad vastama käesoleva määruse artikli 301 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Kui tollitõkendid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tollitõkendid”, siis peetakse kõnealuseid nõudeid nende tollitõkendite puhul täidetuks.

Konteinervedude korral kasutatakse nii palju kui võimalik kõrge turvatasemega tõkendeid.

2.  Eriline tõkend peab olema varustatud ühega järgmistest märgetest:

a) tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti c kohaselt tollitõkendi kasutamiseks volitatud isiku nimi;

b) vastav lühend või kood, mille alusel lähteliikmesriigi tolliasutus saab asjaomase isiku kindlaks teha.

3.  Protseduuri pidaja märgib eriliste tõkendite arvu ja individuaalsed tunnused transiidideklaratsiooni ja paigaldab tõkendid hiljemalt siis, kui kaup vabastatakse liidu transiidiprotseduuri jaoks.

Artikkel 318

Eriliste tõkendite kasutamise tollijärelevalve

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt c)

Tolliasutus võtab järgmised meetmed:

a) teavitab komisjoni ja muude liikmesriikide tolliasutusi kasutatavatest erilistest tõkenditest ning nendest erilistest tõkenditest, mida ta on otsustanud eeskirjade eiramise või tehniliste puuduste tõttu mitte heaks kiita;

b) kontrollib enda poolt heakskiidetud ja kasutuselolevaid tollitõkendeid, kui ta saab teavet selle kohta, et teine tolliasutus on otsustanud seda konkreetset liiki tollitõkendit mitte heaks kiita;

c) korraldab vastastikuse konsultatsiooni, et jõuda ühise hinnanguni;

d) teostab järelevalvet eriliste tõkendite kasutamise üle isikute poolt, kellele on selleks luba antud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 197.

Vajaduse korral võivad komisjon ja liikmesriigid vastastikusel kokkuleppel luua ühtse numeratsioonisüsteemi ning määrata kindlaks ühtsete turvaelementide ja ühtse tehnoloogia kasutusviisid.

Artikkel 319

Konsulteerimine enne loa andmist elektroonilise veodokumendi kasutamiseks transiidideklaratsioonina õhu- ja meretranspordi korral

(tolliseadustiku artikkel 22)

Pärast seda, kui otsustuspädev tolliasutus on uurinud, kas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 191 sätestatud tingimused ning kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 199 õhutranspordi kohta ning artiklis 200 meretranspordi kohta sätestatud tingimused on täidetud, konsulteerib see tolliasutus õhutranspordi puhul lähte- ja sihtkoha lennujaamade tolliasutustega ning meretranspordi puhul sadamas asuva lähtetolliasutusega.

Konsulteerimisajaks on määratud 45 päeva alates kuupäevast, mil otsustuspädev tolliasutus esitab artiklis 15 osutatud teate tingimuste ja kriteeriumide kohta, mille täitmist konsulteeritav tolliasutus peab kontrollima.

Artikkel 320

Formaalsused, mis on seotud elektroonilise veodokumendi kasutamisega transiidideklaratsioonina õhu- ja meretranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt e)

1.  Kaup vabastatakse liidu transiidiprotseduuri jaoks, kui elektroonilise veodokumendi andmed on tehtud kättesaadavaks lähtetolliasutusele lennujaamas õhutranspordi korral või lähtetolliasutusele sadamas meretranspordi korral vastavalt loas kindlaks määratud vahenditele.

2.  Kui kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile, sisestab protseduuri pidaja elektroonilisel veodokumendil kõikide kaubaartiklite juurde asjakohased koodid.

3.  Liidu transiidiprotseduur lõpeb, kui kaup on esitatud sihttolliasutusele lennujaamas õhutranspordi korral või sihttolliasutusele sadamas meretranspordi korral ning elektroonilise veodokumendi andmed on tehtud kõnealusele tolliasutusele kättesaadavaks vastavalt loas kindlaks määratud vahenditele.

4.  Protseduuri pidaja teavitab lähte- ja sihttolliasutusi viivitamata eeskirjade rikkumisest ja eiramisest.

5.  Liidu transiidiprotseduur loetakse lõpetatuks, kui tolliasutus ei ole saanud teavet või ei ole kindlaks teinud, et protseduur ei lõppenud nõuetekohaselt.



7. alajagu

Kauba vedu kinnistranspordiseadme abil

Artikkel 321

Transport kinnistranspordiseadme abil ja liidu transiidiprotseduuri käik

(tolliseadustiku artikli 226 lõike 3 punkt a ja artikli 227 lõike 2 punkt a)

1.  Kui kinnistranspordiseadmega transporditav kaup siseneb liidu tolliterritooriumile kõnealuse kinnistranspordiseadme kaudu, siis peetakse kõnealust kaupa territooriumile sisenemisel liidu transiidiprotseduurile suunatuks.

2.  Kui kaup on juba liidu tolliterritooriumil ja seda transporditakse kinnistranspordiseadmega, siis peetakse kõnealust kaupa kinnistranspordiseadmesse paigutamisel liidu transiidiprotseduurile suunatuks.

3.  Liidu transiidiprotseduuri puhul, kus kaupa transporditakse kinnistranspordiseadmega, on protseduuri pidajaks lõikes 1 osutatud juhul kinnistranspordiseadme käitaja, kes on asutatud liikmesriigis, mille territooriumi kaudu kaup liidu tolliterritooriumile siseneb või lõikes 2 osutatud juhul kinnistranspordiseadme käitaja liikmesriigis, kust kauba liikumine algab.

Protseduuri pidaja ja tolliasutus lepivad kokku transporditava kauba suhtes kohaldatavates tollijärelevalve meetodites.

4.  Kinnistranspordiseadme käitajat, kes on asutatud liikmesriigis, mille territooriumil kaupa kinnistranspordiseadmega transporditakse, käsitatakse vedajana tolliseadustiku artikli 233 lõike 3 tähenduses.

5.  Liidu transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui kaubasaaja või kinnistranspordiseadme käitaja äridokumentidesse tehakse asjakohane kanne, mis tõendab, et kinnistranspordiseadmega transporditud kaup on:

a) jõudnud kaubasaaja valdusse;

b) võetud vastu kaubasaaja jaotusvõrku või

c) liidu tolliterritooriumilt välja viidud.



4. PEATÜKK

Erikasutus



1. jagu

Ajutine import

Artikkel 322

Ajutise impordi protseduuri lõpetamine raudteetranspordivahendite, kaubaaluste ja konteineritega seotud juhtudel

(tolliseadustiku artikkel 215)

1.  Raudteetranspordivahendite puhul, mida kasutavad lepingu alusel ühiselt raudteetransporditeenuseid osutavad liidu vedajad ja liiduvälised vedajad, võib ajutise impordi protseduuri lõpetada, kui eksporditakse või reeksporditakse sama liiki või sama väärtusega raudteetranspordivahendid kui need, mis anti liidu tolliterritooriumil asutatud isiku käsutusse.

2.  Kaubaaluste puhul võib ajutise impordi protseduuri lõpetada, kui eksporditakse või reeksporditakse sama liiki või sama väärtusega kaubaalused kui need, mis suunati protseduurile.

3.  Konteinerite puhul lõpetatakse ajutise impordi protseduur vastavalt rahvusvahelistel vedudel puuli raames kasutatavate konteinerite suhtes kohaldatavale tollikäitluse konventsioonile ( 17 ) siis, kui eksporditakse või reeksporditakse sama liiki või sama väärtusega konteinerid kui need, mis suunati protseduurile.

Artikkel 323

Kauba tolliprotseduuri erandjuhul lõpetamine seoses ürituste või müügiga

(tolliseadustiku artikkel 215)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 234 lõikes 1 osutatud kaupade puhul, välja arvatud direktiivi 2008/118/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud kaubad, loetakse nende tarbimist, hävitamist või üritustel avalikkusele tasuta jagamist reeksportimiseks, tingimusel et kaubakogus vastab ürituse iseloomule, külastajate arvule ja loa omaniku ürituses osalemise määrale.



5. PEATÜKK

Töötlemine

Seestöötlemine

Artikkel 324

Seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetamise erijuhud

(tolliseadustiku artikkel 215)

1.  Seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetamisega seoses käsitatakse reekspordina järgmisi tegevusi:

a) töödeldud tooted antakse üle isikutele, kes on vabastatud imporditollimaksu tasumise kohustusest vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile, nagu on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 ( 18 ) artikli 128 lõike 1 punktis a;

b) töödeldud tooted antakse üle liikmesriigi territooriumil baseeruvatele kolmandate riikide relvajõududele, kui kõnealune liikmesriik annab imporditollimaksust erivabastuse vastavalt määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 131 lõikele 1;

c) antakse üle õhusõidukid;

d) antakse üle kosmoselaevad ja nende seadmed;

e) antakse üle põhilised töödeldud tooted, mille erga omnes imporditollimaksu määr on „tollimaksuvaba” või mille kohta on väljastatud lennukõlblikkussertifikaat, nagu on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1147/2002 ( 19 ) artiklis 1;

f) kõrvaldatakse vastavalt asjakohastele sätetele sellised teisesed töödeldud tooted, mille hävitamine tollijärelevalve all on keskkonnakaitsega seotud põhjustel keelatud.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata:

a) kui seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatava liiduvälise kauba suhtes kohaldataks põllumajandus- või kaubanduspoliitika meedet, ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeritaks vabasse ringlusse lubamiseks;

b) kui tolliseadustiku artikli 78 lõike 1 kohaselt tekiks seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatud päritolustaatuseta kauba puhul tollivõlg, juhul kui loa omanik kavatseb töödeldud tooteid reeksportida.

3.  Lõike 1 punkti c puhul lubab järelevalve tolliasutus seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetada, kui protseduurile suunatud kaupa on esimest korda kasutatud õhusõidukite või nende osade valmistamiseks, remondiks, kohandamiseks või ümberehitamiseks, tingimusel, et protseduuri pidaja arvestuse alusel on võimalik kontrollida, et protseduuri rakendatakse nõuetekohaselt.

4.  Lõike 1 punkti d puhul lubab järelevalve tolliasutus seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetada, kui protseduurile suunatud kaupa on esimest korda kasutatud satelliitide, nende kanderakettide ja maajaamade seadmete ning nende süsteemide lahutamatuks osaks olevate osade valmistamiseks, remondiks, kohandamiseks või ümberehitamiseks, tingimusel, et protseduuri pidaja arvestuse alusel on võimalik kontrollida, et protseduuri rakendatakse nõuetekohaselt.

5.   ►C2  Lõike 1 punkti e puhul lubab järelevalve tolliasutus seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetada, kui protseduurile suunatud kaupa on esimest korda kasutatud üleantud töödeldud toodete või nende osadega seotud töötlemistoimingutes, tingimusel et protseduuri pidaja arvestuse alusel on võimalik kontrollida, et protseduuri rakendatakse nõuetekohaselt. ◄

6.  Lõike 1 punkti f puhul tõendab seestöötlemisprotseduuri pidaja, et seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) lõpetamine tavapäraste reeglite kohaselt on võimatu või majanduslikult kahjulik.

Artikkel 325

Töödeldud tooted või kaubad, mis loetakse vabasse ringlusse lubatuks

(tolliseadustiku artikkel 215)

1.  Kui seestöötlemise (IM/EX) loas on täpsustatud, et protseduurile suunatud töödeldud tooted või kaubad loetakse vabasse ringlusse lastuks, kui need ei ole suunatud järgnevatele tolliprotseduuridele või neid ei ole reeksporditud protseduuri lõpetamise tähtajaks, peetakse kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni esitatuks ja heaks kiidetuks ning kaupa loetakse protseduuri lõpetamise tähtajaks vabastatuks.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel saavad seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatud toodetest või kaupadest turule laskmisel liidu kaubad.



VIII JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDUD KAUP



1. PEATÜKK

Kauba väljaveole eelnevad formaalsused

Artikkel 326

Väljaveoga seotud elektrooniline süsteem

(tolliseadustiku artikli 16 lõige 1)

Kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimist käsitleva teabe töötlemiseks ja vahetamiseks kasutatakse tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilist süsteemi.

Käesoleva artikli esimest lõiku kohaldatakse alates rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi (AES) kasutuselevõtmise kuupäevadest.

Artikkel 327

Väljaveoeelse deklaratsiooniga hõlmamata kaup

(tolliseadustiku artikkel 267)

Kui leitakse, et kaubad, mida kavatsetakse liidu tolliterritooriumilt välja viia, ei ole hõlmatud väljaveoeelse deklaratsiooniga ning ei ole kohaldatud vabastust sellise deklaratsiooni esitamise kohustusest, tuleb väljaviidava kauba kohta kõnealune deklaratsioon esitada.

Artikkel 328

Riskianalüüs

(tolliseadustiku artikkel 264)

1.  Riskianalüüs tehakse enne kauba vabastamist ajavahemiku jooksul, mis kestab delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 244 sätestatud väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise tähtaja lõpust kuni kauba pealelaadimise või väljaveoni, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

2.  Kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 245 kohast vabastust väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustusest, tuleb riskianalüüs teha kauba esitamisel, lähtudes seda hõlmavast tollideklaratsioonist või reekspordideklaratsioonist või, kui see ei ole võimalik, mis tahes muust kättesaadavast teabest kauba kohta.



2. PEATÜKK

Formaalsused kauba väljaveol

Artikkel 329

Väljumistolliasutuse määramine

(tolliseadustiku artikli 159 lõige 3)

1.  Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõikeid 2–7, on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, mis on pädev kohas, kus kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, et toimetada see väljaspool kõnealust territooriumi asuvasse sihtkohta.

2.  Juhul, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja kinnistranspordiseadmega, on väljumistolliasutuseks eksporditolliasutus.

3.  Kui kaup laaditakse laevale või õhusõidukile, et vedada see liidu tolliterritooriumilt välja, on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, mis on pädev kohas, kus kaup laaditakse kõnealusele laevale või õhusõidukile.

4.  Kui kaup on laaditud laevale, mis ei ole määratud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliinile, on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, mis on pädev kohas, kus kaup laaditakse kõnealusele laevale.

5.  Kui kaup suunatakse pärast ekspordiks vabastamist välistransiidiprotseduurile, siis on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, kust transiitvedu algab.

6.  Kui kaup suunatakse pärast ekspordiks vabastamist muule transiidiprotseduurile kui välistransiidiprotseduur, siis on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, kust transiitvedu algab, eeldusel et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) transiitveo sihttolliasutus asub ühistransiidiprotseduuri riigis;

b) transiitveo sihttolliasutus asub liidu tolliterritooriumi piiril ning kaup viiakse kõnealuselt tolliterritooriumilt välja pärast seda, kui see on läbinud väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi.

7.  Taotluse alusel on väljumistolliasutuseks see tolliasutus, mis on pädev kohas, kus raudtee-ettevõtja, postiettevõtja, lennuettevõtja või laevandusettevõtja võtab kauba ühtse veolepingu alusel üle liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks, tingimusel et kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja raudteesõiduki, posti, õhusõiduki või laevaga.

8.  Lõikeid 4, 5 ja 6 ei kohaldata aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise korral ega selliste kaupade suhtes, mille suhtes kohaldatakse ekspordiga seotud tolliformaalsusi eksporditoetuse saamiseks ühise põllumajanduspoliitika alusel.

9.  Kui tolliseadustiku artikli 274 lõike 1 kohaselt tuleb esitada reekspordi teade, on väljumistolliasutuseks selle koha pädev tolliasutus, kus kaup on vabatsoonis või ajutiselt ladustatud.

Artikkel 330

Teabevahetus ekspordi- ja väljumistolliasutuse vahel

(tolliseadustiku artikli 267 lõige 1)

Välja arvatud juhul kui tollideklaratsioon on tolliseadustiku artikli 182 kohaselt deklarandi arvestuskande vormis, edastab eksporditolliasutus kauba vabastamisel ekspordideklaratsiooni andmed deklareeritud väljumistolliasutusele. Need andmed põhinevad ekspordideklaratsioonist pärinevatel andmetel, mida vajaduse korral muudetakse.

Artikkel 331

Kauba esitamine väljumistolliasutuses

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Kaupa väljumisel esitav isik teeb väljumistolliasutuses kaupa esitades järgnevat:

a) teatab ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tolli viitenumbri;

b) teatab kõikidest lahknevustest deklareeritud ja ekspordiks vabastatud kauba ja esitatava kauba vahel, sealhulgas juhtumitest, kus kaup tuli enne väljumistolliasutuses esitamist uuesti pakendada või uude konteinerisse panna.

c) Kui esitatakse ainult osa ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga hõlmatud kaubast, teatab kaupa esitav isik ka tegelikult esitatava kauba kogusest.

Kui aga kõnealune kaup esitatakse pakendatud või konteineritesse suletud kujul, siis teatab ta pakendite arvu või, konteinervedude korral, konteineri tunnusnumbri.

3.  Eksportimiseks või reeksportimiseks deklareeritud kaupa võib esitada muus kui ekspordi- või reekspordideklaratsioonis deklareeritud väljumistolliasutuses. Kui tegelik väljumistolliasutus asub teises liikmesriigis kui algselt deklareeritud väljumistolliasutus, siis esitab tegelik väljumistolliasutus eksporditolliasutusele päringu ekspordi- või reekspordideklaratsiooni andmete kohta.

Artikkel 332

Formaalsused kauba väljaveol

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Kui liidu tolliterritooriumilt väljaveetava kauba suhtes kohaldatakse tollikontrolli, lähtub väljumistolliasutus kauba kontrollimisel eksporditolliasutuselt saadud teabest.

2.  Kui kaupa esitav isik teatab või väljumistolliasutus teeb kindlaks, et osa ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemiseks deklareeritud kaubast on väljumistolliasutusele esitamisel puudu, teavitab kõnealune tolliasutus puuduvast kaubast eksporditolliasutust.

3.  Kui kaupa esitav isik teatab või väljumistolliasutus teeb kindlaks, et osa väljumistolliasutusele esitatud kaubast ületab ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemiseks deklareeritud kauba koguse, ei vabasta kõnealune tolliasutus väljaveoks kaupa, mis ületab deklareeritud koguse, kuni ei ole esitatud ekspordi- või reekspordideklaratsiooni ülemäärase kauba kohta. Vajaliku ekspordi- või reekspordideklaratsiooni saab esitada väljumistolliasutuses.

4.  Kui kaupa esitav isik teatab või väljumistolliasutus teeb kindlaks, et esineb lahknevusi ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemiseks deklareeritud kauba ja väljumistolliasutusele esitatud kauba vahel, teavitab väljumistolliasutus sellest eksporditolliasutust ega vabasta väljaveoks deklareerimata kaupa, kuni ei ole esitatud asjakohast ekspordi- või reekspordideklaratsiooni. Vajaliku ekspordi- või reekspordideklaratsiooni saab esitada väljumistolliasutuses.

5.  Vedaja teavitab väljumistolliasutust kauba väljaveost, esitades kogu järgmise teabe:

a) saadetise kordumatu viitenumber või veodokumendi viitenumber;

b) kui kaup esitatakse pakendatud või konteineritesse suletud kujul, siis pakendite arv või, konteinervedude korral, konteineri tunnusnumber;

c) ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tolli viitenumber.

Seda kohustust ei kohaldata, kui kõnealune teave on tollile kättesaadav olemasolevate äri-, sadama- või transpordiinfosüsteemide kaudu.

6.  Lõike 5 kohaldamist silmas pidades esitab kõnealuses lõikes osutatud andmed vedajale see isik, kes talle kauba üle annab.

Vedaja võib liidu tolliterritooriumilt välja viidava kauba peale laadida, kui lõikes 5 osutatud teave on talle kättesaadav.

Artikkel 333

Väljaveoks vabastatud kauba järelevalve ja tolliasutuste vaheline teabevahetus

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Kui kaup on väljaveoks vabastatud, teostab väljumistolliasutus nende üle järelevalvet, kuni nad liidu tolliterritooriumilt välja viiakse.

2.  Kui väljumis- ja eksporditolliasutused on erinevad, teavitab väljumistolliasutus eksporditolliasutust kauba väljaveost hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb päevale, kui kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Ent käesoleva määruse artikli 329 lõigetes 3–7 osutatud juhtudel tuleb väljumistolliasutusel eksporditolliasutust kauba väljumisest teavitada järgmiste ajavahemike jooksul:

a) artikli 329 lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel tuleb eksporditolliasutust teavitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast seda, kui laev või õhusõiduk on kaubaga lahkunud sadamast või lennujaamast, kus kaup laevale või õhusõidukile laaditi;

b) artikli 329 lõikes 5 osutatud juhtudel tuleb eksporditolliasutust teavitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast seda, kui kaup on suunatud välistransiidiprotseduurile;

c) artikli 329 lõikes 6 osutatud juhtudel tuleb eksporditolliasutust teavitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast seda, kui transiidiprotseduur on lõpetatud;

d) artikli 329 lõikes 7 osutatud juhtudel tuleb eksporditolliasutust teavitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast seda, kui kaup on ühtse veolepingu alusel üle võetud.

3.  Kui väljumis- ja eksporditolliasutused on erinevad ja kauba väljaveoks ei anta luba, teavitab väljumistolliasutus sellest eksporditolliasutust hiljemalt esimesel tööpäeval pärast seda, kui kauba väljaveoks luba ei antud.

4.  Ettenägematute asjaolude korral, kui ühe ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga hõlmatud kaup viiakse väljumistolliasutusse ja seejärel viiakse liidu tolliterritooriumilt välja rohkem kui ühe väljumistolliasutuse kaudu, teostavad liidu tolliterritooriumilt väljaviidava kauba üle järelevalvet kõik väljumistolliasutused, kus kaubad esitati. Väljumistolliasutused teavitavad eksporditolliasutust nende järelevalve alla kuulunud kauba väljaviimisest.

5.  Kui ettenägematute asjaolude tõttu viiakse ühe ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga hõlmatud kaup väljumistolliasutusse ja seejärel viiakse see liidu tolliterritooriumilt välja rohkem kui ühe saadetisena, siis teavitab väljumistolliasutus eksporditolliasutust iga saadetise väljaviimisest.

6.  Kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja käesoleva määruse artikli 329 lõikes 7 osutatud asjaoludel, esitab kõnealuse kauba kohta väljumiskohas teabe vedaja pädeva tolliasutuse taotluse alusel. Kõnealune teave hõlmab ühte järgmistest:

a) ekspordideklaratsiooni tolli viitenumber;

b) asjaomast kaupa käsitleva ühtse veolepingu koopia;

c) saadetise kordumatu viitenumber või veodokumendi viitenumber ning, kui kaup esitatakse pakendatud või konteineritesse suletud kujul, siis pakendite arv või, konteinervedude korral, konteineri tunnusnumber.

7.  Erandina käesoleva artikli lõike 2 punktist c on käesoleva määruse artikli 329 lõikes 6 osutatud juhtudel kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadeni tähtajaks, mille jooksul väljumistolliasutus peab eksporditolliasutust kauba väljumisest teavitama, esimene tööpäev pärast päeva, mil kaup suunatakse kõnealusele transiidiprotseduurile, kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või transiidiprotseduur lõpetatakse.

8.  Erandina käesoleva artikli lõikest 4 peab kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadeni väljumistolliasutus, kus kaup esmakordselt esitati, koguma muudelt väljumistolliasutustelt väljumise andmed ning teatama kauba väljumisest eksporditolliasutusele. Seda võib teha alles siis, kui kõik kaubad on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

9.  Kui ettenägematute asjaolude tõttu viiakse ühe ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga hõlmatud kaup väljumistolliasutusse ja viiakse seejärel liidu tolliterritooriumilt välja rohkem kui ühe saadetisena, siis erandina käesoleva artikli lõikest 5 peab väljumistolliasutus kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu kuupäevadeni teatama eksporditolliasutusele kauba väljaviimisest alles siis kui kõik kaubad on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Artikkel 334

Kauba väljaveo kinnitamine

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Eksporditolliasutus kinnitab deklarandile või eksportijale kauba väljaviimist järgmistel juhtudel:

a) kui väljumistolliasutus on eksporditolliasutusele teatanud kauba väljaviimisest;

b) kui eksporditolliasutus on ka väljumistolliasutus ja kaup on välja viidud;

c) kui eksporditolliasutus leiab, et käesoleva määruse artikli 335 lõike 4 kohaselt esitatud tõendid on piisavad.

2.  Kui eksporditolliasutus on kinnitanud kauba väljaviimise vastavalt lõike 1 punktile c, teatab ta sellest väljumistolliasutusele.

Artikkel 335

Päringuprotseduur

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Kui 90 päeva jooksul pärast kauba ekspordiks vabastamist ei ole eksporditolliasutusele teatatud kauba väljaviimisest, võib ta esitada deklarandile päringu selle kohta, mis kuupäeval ja millise väljumistolliasutuse kaudu kaup liidu tolliterritooriumilt välja viidi.

2.  Deklarant võib omal algatusel teavitada eksporditolliasutust sellest, mis kuupäevadel ja milliste väljumistolliasutuste kaudu kaup liidu tolliterritooriumilt välja viidi.

3.  Kui deklarant esitab eksporditolliasutusele teabe vastavalt lõikele 1 või 2, võib ta taotleda, et eksporditolliasutus annaks kinnituse kauba väljaviimise kohta. Väljaviimise kinnitamisega seoses küsib eksporditolliasutus väljumistolliasutuselt teavet kauba väljaviimise kohta ja väljumistolliasutus peab päringule vastama 10 päeva jooksul.

Kui väljumistolliasutus ei vasta päringule ettenähtud tähtaja jooksul, teavitab eksporditolliasutus sellest deklaranti.

4.  Kui eksporditolliasutus teavitab deklaranti sellest, et väljumistolliasutus ei ole vastanud lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul, võib deklarant esitada eksporditolliasutusele tõendeid selle kohta, et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Sellise tõendusmaterjalina võib eelkõige kasutada ühte või mitut järgmistest dokumentidest:

a) väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva kaubasaaja allkirjastatud või kinnitatud saatelehe koopia;

b) maksetõend;

c) arve;

d) saateleht;

e) dokument, mille on allkirjastanud ja kinnitanud ettevõtja, kes kauba liidu tolliterritooriumilt välja viis;

f) dokument, mida on töödelnud liikmesriigi või kolmanda riigi tolliasutus kooskõlas kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, või

g) ettevõtja arvestus laevadele, õhusõidukitele või avamererajatistele tarnitud kauba kohta.



3. PEATÜKK

Eksport ja reeksport

Artikkel 336

Mitme saadetisena veetava kauba ekspordi- või reekspordideklaratsioon

(tolliseadustiku artikkel 162)

Kui kaup kavatsetakse liidu tolliterritooriumilt välja viia rohkem kui ühe saadetisena, tuleb iga saadetise kohta esitada eraldi ekspordi- või reekspordideklaratsioon.

Artikkel 337

Ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tagasiulatuv esitamine

(tolliseadustiku artiklid 162 ja 267)

1.  Kui ekspordi- või reekspordideklaratsiooni esitamine on nõutav, kuid kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud ilma sellise deklaratsioonita, peab eksportija esitama ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tagasiulatuvalt. Tagasiulatuv deklaratsioon esitatakse eksportija asukohajärgsele pädevale tolliasutusele. Pädev tolliasutus väljastab eksportijale kauba väljaviimise kinnituse, tingimusel et kauba vabastamiseks oleks luba antud, kui deklaratsioon oleks esitatud enne kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt ning eksportijal on tõendeid selle kohta, et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

2.  Kui liidu kaup, mis oli kavas reimportida, on liidu tolliterritooriumilt välja viidud, kuid selle reimportimise plaanist on loobutud, ning reimpordi plaanita oleks selle kohta esitatud teist liiki tollideklaratsioon, siis võib eksportija esitada eksporditolliasutusele tagasiulatuva ekspordideklaratsiooni, millega asendatakse esialgne deklaratsioon. Eksporditolliasutus väljastab eksportijale kauba väljaviimise kinnituse.

Kui aga liidu kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud ATA- ja CPD-märkmiku alusel, väljastab eksporditolliasutus eksportijale kauba väljaviimise kinnituse, tingimusel et ATA- ja CPD-märkmiku reimpordileht ja lõigend on kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 338

ATA- ja CPD-märkmikuga hõlmatud kaupa käsitleva reekspordideklaratsiooni esitamine

(tolliseadustiku artikli 159 lõige 3)

Lisaks käesoleva määruse artikli 221 lõikes 2 osutatud tolliasutustele on väljumistolliasutuseks ka ATA- ja CPD-märkmikuga hõlmatud kauba reekspordi küsimuses pädev tolliasutus.

Artikkel 339

ATA- ja CPD-märkmiku kasutamine ekspordideklaratsioonina

(tolliseadustiku artikkel 162)

1.  ATA- ja CPD-märkmik loetakse ekspordideklaratsiooniks, tingimusel et märkmik on välja antud liikmesriigis, mis on ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni osalisriik, ning selle on kinnitanud ja taganud liidus asutatud ning Istanbuli konventsiooni A lisa artikli 1 punktis d määratletud garantiiketti kuuluv ühendus.

2.  ATA- ja CPD-märkmikku ei või kasutada liidu kauba ekspordideklaratsioonina, kui:

a) kõnealune kaup on läbinud ekspordiga seotud tolliformaalsused eksporditoetuse saamiseks ühise põllumajanduspoliitika alusel;

b) kõnealune kaup on olnud osa sekkumisvarudest, selle suhtes kohaldatakse kasutamise ja/või sihtkohaga seotud kontrollimeetmeid ning see on läbinud ühise põllumajanduspoliitika alusel liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvatesse piirkondadesse eksportimisega seotud tolliformaalsused;

c) kaup vastab imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise nõuetele, tingimusel et see eksporditakse liidu tolliterritooriumilt,

d) kaupa veetakse liidu territooriumil aktsiisi peatamise korra alusel vastavalt direktiivile 2008/118/EÜ, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi artikli 30 sätteid.

3.  Kui ATA-märkmikku kasutatakse ekspordideklaratsioonina, peab eksporditolliasutus täitma järgmised formaalsused:

a) kontrollima ekspordilehe lahtrites A–G esitatud andmeid, võrreldes neid märkmikuga hõlmatud kaubaga;

b) täitma vajaduse korral märkmiku kaanel oleva lahtri „Tolliasutuse kinnitus”;

c) täitma ekspordilehe lõigendi ja lahtri H;

d) määrama kindlaks tolliasutuse reimpordilehe lahtri H punktis b;

e) jätma endale ekspordilehe.

4.  Kui eksporditolliasutus ei ole väljumistolliasutus, täidab lõikes 3 osutatud formaalsused eksporditolliasutus, kuid ta ei täida lõigendit 7, mille peab täitma väljumistolliasutus.

5.  Eksporditolliasutuste poolt ekspordilehe lahtri H punktis b märgitud kauba reimpordi tähtaeg ei tohi ületada märkmiku kehtivusaega.

Artikkel 340

Ekspordiks või reekspordiks vabastatud kaup, mida ei viida liidu tolliterritooriumilt välja

(tolliseadustiku artikkel 267)

1.  Kui ekspordiks või reekspordiks vabastatud kaupa ei kavatseta enam liidu tolliterritooriumilt välja viia, teatab deklarant sellest viivitamata eksporditolliasutusele.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab kauba väljumistolliasutusest liidu tolliterritooriumil asuvasse kohta vedamiseks ära viiv isik juhul, kui kaup on juba väljumistolliasutuses esitatud, teatama väljumistolliasutusele, et kaupa ei viida liidu tolliterritooriumilt välja ning täpsustama ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tolli viitenumbri.

3.  Kui käesoleva määruse artikli 329 lõikes 5, 6 ja 7 osutatud juhtudel on veolepingu muutmise tulemuseks see, et liidu tolliterritooriumist väljaspool lõppema pidanud vedu lõpeb liidu tolliterritooriumil, võivad ettevõtjad või asutused muudetud lepingu täita üksnes eelneval kokkuleppel väljumistolliasutusega.

4.  Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 248 kohaselt tunnistatakse ekspordi- või reekspordideklaratsioon kehtetuks, siis teavitab eksporditolliasutus kehtetukstunnistamisest deklaranti ja deklareeritud väljumistolliasutust.



4. PEATÜKK

Väljumise ülddeklaratsioon

Artikkel 341

Meetmed, mis tuleb võtta väljumise ülddeklaratsiooni saamisel

(tolliseadustiku artikkel 271)

Tolliasutus, millele väljumise ülddeklaratsiooni andmed on esitatud kooskõlas tolliseadustiku artikli 271 lõikega 1, teeb järgmist:

a) registreerib väljumise ülddeklaratsiooni kohe pärast selle vastuvõtmist;

b) edastab deklarandile tolli viitenumbri;

c) kui see on asjakohane, vabastab kauba liidu tolliterritooriumilt väljaveoks.

Artikkel 342

Kaup, mille kohta on esitatud väljumise ülddeklaratsioon, kuid mida ei viida liidu tolliterritooriumilt välja

(tolliseadustiku artikkel 174)

Kui kaupa, mille kohta on esitatud väljumise ülddeklaratsioon, ei kavatseta enam liidu tolliterritooriumilt välja viia, peab kauba väljumistolliasutusest liidu tolliterritooriumil asuvasse kohta vedamiseks ära viiv isik teatama väljumistolliasutusele, et kaupa ei viida liidu tolliterritooriumilt välja ning täpsustama väljumise ülddeklaratsiooni tolli viitenumbri.



5. PEATÜKK

Reekspordi teatis

Artikkel 343

Meetmed, mis tuleb võtta reekspordi teatise saamisel

(tolliseadustiku artikkel 274)

Väljumistolliasutus võtab järgmised meetmed:

a) registreerib reekspordi teatise kohe pärast selle vastuvõtmist;

b) määrab deklarandile tolli viitenumbri;

c) vajaduse korral vabastab kauba liidu tolliterritooriumilt väljaveoks.

Artikkel 344

Kaup, mille kohta on esitatud reekspordi teatis, kuid mida ei viida liidu tolliterritooriumilt välja

(tolliseadustiku artikkel 174)

Kui kaupa, mille kohta on esitatud reekspordi teatis, ei kavatseta enam liidu tolliterritooriumilt välja viia, peab kauba väljumistolliasutusest liidu tolliterritooriumil asuvasse kohta vedamiseks ära viiv isik teatama väljumistolliasutusele, et kaupa ei viida liidu tolliterritooriumilt välja ning täpsustama reekspordi teatise tolli viitenumbri.



IX JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 345

1. mail 2016 juba kehtivate lubade kordushindamise menetluseeskirjad

1.  Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 250 lõike 1 kohased lubade kordushindamisele järgnevad otsused tuleb teha enne 1. maid 2019.

Kõnealuste otsustega tühistatakse uuesti hinnatud load ja vajaduse korral antakse välja uued load. Otsusest teavitatakse viivitamata loa omanikku.

2.  Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 253 punktis b osutatud juhtudel väljastatakse uus üldtagatise kasutamise luba üldtagatise kasutamise loa kordushindamise tulemusena, mis oli seotud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 ( 20 ) artikli 226 punktis b või c osutatud protseduuri abil tasumise edasilükkamist käsitleva otsusega, väljastatakse samal ajal automaatselt uus tasumise edasilükkamise luba vastavalt tolliseadustiku artiklile 110.

3.  Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 251 osutatud load sisaldavad viiteid määrusele (EMÜ) nr 2913/92 ja määrusele (EMÜ) nr 2454/93, loetakse neid viiteid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 90 esitatud vastavustabelile.

4.  Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust jäävad lihtsustatud protseduuride ühtsed load, mis kehtivad 1. mail 2016, kehtima kuni rakendusotsuse 2014/255/EL lisas osutatud keskse imporditollivormistuse ja automaatse ekspordisüsteemi kasutuselevõtu vastavate kuupäevadeni.

Artikkel 346

Enne 1. maid 2016 esitatud loataotlusi käsitlevad üleminekusätted

Toll võib tolliseadustiku ja käesoleva määruse kohaselt enne 1. maid 2016 esitatud loataotlusi vastu võtta. Otsustuspädev tolliasutus võib tolliseadustiku ja käesoleva määruse kohaselt anda välja lubasid enne 1. maid 2016. Siiski ei kehti kõnealused load enne 1. maid 2016.

Artikkel 347

Tehinguväärtust käsitlev üleminekusäte

1.   ►C2  Kauba tehinguväärtuse võib määrata müügitehingu põhjal, mis toimub enne käesoleva määruse artikli 128 lõikes 1 osutatud müügitehingut, mille puhul on selle isiku suhtes, kelle eest deklaratsioon on esitatud, siduv leping, mis on sõlmitud enne 18. jaanuari 2016. ◄

2.  Käesolevat artiklit kohaldatakse 31. detsembrini 2017.

Artikkel 348

Kauba vabastamist käsitlevad üleminekusätted

Kui kaup on määruse (EMÜ) nr 2913/92 kohaselt deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks, tolliladustamiseks, seestöötlemiseks, töötlemiseks tollikontrolli all, ajutiseks impordiks, lõppkasutuseks, transiitveoks, ekspordiks või välistöötlemiseks enne 1. maid 2016 ja seda ei ole enne kõnealust kuupäeva vabastatud, vabastatakse kaup deklaratsioonis nimetatud protseduuri jaoks kooskõlas tolliseadustiku, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega.

Artikkel 349

Üleminekusätted seoses kaupadega, mis on suunatud teatavatele tolliprotseduuridele, mida ei ole lõpetatud enne 1. maid 2016

1.  Kui kaup suunati ühele järgmistest tolliprotseduuridest enne 1. maid 2016 ja protseduuri ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpetatud, lõpetatakse protseduur kooskõlas tolliseadustiku, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega:

a) sellise kauba vabasse ringlusse lubamine, mille suhtes kohaldatakse tariifset sooduskohtlemist või vähendatud tollimaksumäära või tollimaksu nullmäära, pidades silmas kauba lõppkasutust;

b) A-, B-, C-, E- ja F-tüüpi tolliladustamine;

c) seestöötlemine peatamissüsteemi vormis või

d) töötlemine tollikontrolli all.

2.  Kui kaup suunati ühele järgmistest tolliprotseduuridest enne 1. maid 2016 ja protseduuri ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpetatud, lõpetatakse protseduur kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 asjakohaste sätetega:

a) D-tüüpi tolliladustamine;

b) ajutine import;

c) seestöötlemine tagasimaksesüsteemi vormis või

d) välistöötlemine.

Alates 1. jaanuarist 2019 lõpetatakse D-tüüpi tolliladustamise protseduur aga kooskõlas tolliseadustiku, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega.

3.  Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 799 osutatud II kontrollitüübile vastavasse vabatsooni või vabalattu suunatud kaupa, mida ei ole suunatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 kohasesse tollikäitlusse, loetakse alates 1. maist 2016 tolliladustusprotseduurile suunatuks kooskõlas tolliseadustiku, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega.

4.  Kui kaup on vabastatud transiitveo jaoks enne 1. maid 2016 ja kõnealust vedu ei ole kõnealuseks kuupäevaks lõpetatud, lõpetatakse transiitvedu kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 asjakohaste sätetega.

Artikkel 350

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

A LISA.

Taotluste ja otsuste ühiste andmenõuete vorming ja koodid

B LISA.

Deklaratsioonide, teatiste ja liidu kauba tollistaatuse tõendite ühiste andmenõuete vormingud ja koodid

LISA 12-01.

Ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ühiste andmenõuete vorming ja koodid

LISA 12-02.

Siduva päritoluinformatsiooni otsused

II JAOTIS

IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU NING MUUDE KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTENÄHTUD MEETMETE KOHALDAMISE PÕHIMÕTTED

LISA 21-01.

Artikli 55 lõikes 1 osutatud, järelevalvega seotud andmeelementide loetelu

LISA 21-02.

Artikli 55 lõikes 6 osutatud, järelevalvega seotud andmeelementide loetelu ning seos deklaratsiooni ja/või vormingu lahtriga

LISA 22-02.

Teabesertifikaat INF 4 ja teabesertifikaadi INF 4 taotlus

LISA 22-06.

Registreeritud eksportijaks saamise taotlus Euroopa Liidu, Norra, Šveitsi ja Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames

LISA 22-07.

Päritolukinnitus

LISA 22-08.

PÄRITOLUSERTIFIKAAT VORM A

LISA 22-09.

Arvedeklaratsioon

LISA 22-10.

Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 ja asjakohased taotlused

LISA 22-13.

Arvedeklaratsioon

LISA 22-14.

Päritolusertifikaat teatavatele toodetele, mille suhtes kohaldatakse sooduskohtlemiseta importimise erikorda

LISA 22-15.

Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta

LISA 22-16.

Pikaajaline tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta

LISA 22-17.

Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

LISA 22-18.

Pikaajaline tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta

LISA 22-19.

Päritolusertifikaadi vorm A asendussertifikaatide koostamise nõuded

LISA 22-20.

Asenduspäritolukinnituse koostamise nõuded

LISA 23-01.

Tolliväärtuse sisse arvestatavad õhutranspordikulud

LISA 23-02.

Artikli 142 lõikes 6 nimetatud kaupade loetelu

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

LISA 32-01.

Käendusdokument – üksiktagatis

LISA 32-02.

Käendusdokument – maksekviitungina esitatav üksiktagatis

LISA 32-03.

Käendusdokument – üldtagatis

LISA 32-06.

Üksiktagatise maksekviitung

LISA 33-03.

ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõla tõttu garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetluse näidisteatis

LISA 33-04.

ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõla tõttu garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetlusest tulenevate tolli- ja muude maksude arvutamise maksustamisvorm

LISA 33-05.

Kohustustest vabastamise kinnituse vorm selle kohta, et garantiiühingu suhtes on algatatud nõudemenetlus liikmesriigis, kus ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkis tollivõlg

LISA 33-06.

Taotlus täiendava teabe saamiseks kauba asukoha kohta teises liikmesriigis

LISA 33-07.

Euroopa Liit, tollimaksu tagasimaksmine või vähendamine

IV JAOTIS

Lisa puudub

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD

LISA 51-01.

STAATUSE REGISTREERIMISE DOKUMENT

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUST VABASTAMINE

LISA 61-02.

Banaanide kaalumise sertifikaadid – näidis

LISA 61-03.

Banaanide kaalumise sertifikaat – protseduur

LISA 62-02.

INF 3 – Tagasitoodud kauba teabeleht

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

LISA 72-01.

Kollane silt

LISA 72-02.

Kollane silt

LISA 72-03.

TC 11 – tõend

LISA 72-04.

Talitluspidevuse protseduur liidu transiidi korral

VIII JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJA VIIDAV KAUP

Lisa puudub




A LISA

Taotluste ja otsuste ühiste andmenõuete vorming ja koodid

Üldsätted

1. Käesolevate märkuste sätteid kohaldatakse kõikide käesoleva lisa jaotiste suhtes.

2. Käesoleva lisaga hõlmatud vorminguid, koode ja vajaduse korral andmenõuete struktuuri kohaldatakse seoses delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisas sätestatud taotluste ja otsuste andmenõuetega.

3. Käesolevas lisas määratletud vorminguid ja koode kohaldatakse nii elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil kui ka paberkandjal esitatud taotluste ja otsuste suhtes.

4. I jaotis hõlmab andmeelementide vorminguid.

5. Alati, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisas käsitletud taotluses või otsuses olev teave esineb koodina, kohaldatakse II jaotises sätestatud koodiloendit.

6. Andmeelemendi suurus ei tohi takistada taotlejal esitamast piisavalt teavet. Kui vajalikud üksikasjad ei mahu andmeelemendi ettenähtud vormingusse, kasutatakse manuseid.

7. Atribuudiga seotud selgitustes kasutatavad mõisted „tüüp/pikkus” näitavad andmetüübi ja pikkuse puhul kehtivaid nõudeid. Andmetüüpide koodid on järgmised:

a – tähestikuline,

n – numbriline,

an – tähtnumbriline.

Koodile lisatud number näitab andmete lubatavat pikkust. Kehtib järgmine kord.

Kaks valikulist punkti pikkusenäitaja ees tähendavad, et andmetel ei ole kindlat pikkust, kuid nimetatud näitaja määrab ära numbrite maksimaalse arvu. Koma tähendab, et atribuudis võib olla kümnendkohti; koma ees olev number näitab atribuudi kogupikkust, koma järel olev number näitab komale järgnevate numbrite maksimaalset arvu.

Välja pikkuste ja vormingute näited:

a1

1 tähestikuline märk, fikseeritud pikkus;

n2

2 numbrilist märki, fikseeritud pikkus;

an3

3 tähtnumbrilist märki, fikseeritud pikkus;

a..4

kuni 4 tähestikulist märki;

n..5

kuni 5 numbrilist märki;

an..6

kuni 6 tähtnumbrilist märki;

n..7,2

kuni 7 numbrilist märki, sh kuni 2 kümnendkohta, ujukoma on lubatud.

8. Lisas kasutatud lühendeid ja akronüüme tuleb tõlgendada järgmiselt:



Lühend/akronüüm

Tähendus

[eesti keeles lühendit ei kasutata]

Andmeelement

[eesti keeles lühendit ei kasutata]

Ei kohaldata

9. Korduvus osutab vastava andmeelemendi maksimaalsele võimalikule kordumisele asjakohases taotluses või otsuses.

I jaotis

Taotluste ja otsuste ühiste andmenõuete vorming



Viide delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisa jaotisele

Andmeelemendi järjekorranumber

Andmeelemendi nimetus

Andmeelemendi vorming

(tüüp/pikkus)

Korduvus

II jaotise koodiloend (JAH/EI)

Märkused

I jaotis

1/1

Taotluse/otsuse kooditüüp

an..4

1x

JAH

 

I jaotis

1/2

Allkiri/autentimine

an..256

1x

EI

 

I jaotis

1/3

Taotluse liik

Kood: n1 + (kui on asjakohane)

Otsuse viitenumber:

— riigikood: a2 +

— otsuse kooditüüp: an..4 +

— viitenumber: an..29

1x

JAH

 

I jaotis

1/4

Territoriaalne kehtivus – liit

Kood: n1 + (kui on asjakohane)

Riigikood: a2

Kehtivuse kood: 1x

Riigikood: 99x

JAH

Riigikoodina kasutatakse koodi, mis on määratletud komisjoni määruses (EL) nr 1106/2012 (1).

I jaotis

1/5

Territoriaalne kehtivus – ühistransiidiprotseduuri riigid

Riigikood: a2

99x

EI

Riigikoodina kasutatakse ISO 3166 kahetähelist koodi.

I jaotis

1/6

Otsuse viitenumber

Riigikood: a2 +

Otsuse kooditüüp: an..4 +

Viitenumber: an..29

1x

JAH

Struktuur on määratletud II jaotises.

I jaotis

1/7

Otsuseid tegev tolliasutus

Kodeeritud: an8

Või

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

Koodide struktuur on määratletud II jaotises.

I jaotis

2/1

Muud kasutadaoleva siduva informatsiooniga seotud taotlused ja otsused

Märkeruut: n1 +

Riik, kus taotlus esitati: a2 +

Taotluse esitamise koht: an..35 +

Taotluse esitamise kuupäev: n8 (aaaakkpp) +

Otsuse viitenumber: a2 (riigikood) + an..4 (otsuse kooditüüp) + an..29 (viitenumber) +

Otsuse kohaldamise alguskuupäev: n8 (aaaakkpp) +

Kauba kood: an..22

Märkeruut: 1x

Muul juhul: 99x

EI

 

I jaotis

2/2

Teistele valdajatele väljastatud siduva informatsiooniga seotud otsused

Märkeruut: n1 +

Otsuse viitenumber: a2 (riigikood) + an..4 (otsuse kooditüüp) + an..29 (viitenumber) +

Otsuse kohaldamise alguskuupäev: n8 (aaaakkpp) +

Kauba kood: an..22

Märkeruut: 1x

Muul juhul: 99x

EI

 

I jaotis

2/3

Kohtu- või haldusmenetlused, mis on pooleli või mille kohta on otsus tehtud

Riigikood: a2 +

Kohtu nimi: an..70 +

Kohtu aadress:

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Viide kohtu- ja/või haldusmenetlustele: an..512

99x

EI

 

I jaotis

2/4

Lisatud dokumendid

Dokumentide arv: n..3 +

Dokumendi liik: an..70 +

Dokumendi tunnus: an..35 +

Dokumendi kuupäev: n8 (aaaakkpp)

99x

 

 

I jaotis

2/5

Ladustamisrajatise tunnusnumber

an..35

999x

EI

 

I jaotis

3/1

Loa taotleja või omanik/otsuse taotleja või saaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

 

I jaotis

3/2

Loa taotleja või omaniku/otsuse taotleja või saaja tunnusandmed

an..17

1x

EI

 

I jaotis

3/3

Esindaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

 

I jaotis

3/4

Esindaja tunnusandmed

an..17

1x

EI

 

I jaotis

3/5

Tolliküsimuste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed

Nimi: an..70 +

Telefoninumber: an..50 +

Faksinumber: an..50 +

E-posti aadress: an..50

1x

EI

 

I jaotis

3/6

Taotluse eest vastutav kontaktisik

Nimi: an..70 +

Telefoninumber: an..50 +

Faksinumber: an..50 +

E-posti aadress: an..50

1x

EI

 

I jaotis

3/7

Isik, kes juhib taotluse esitanud ettevõtet või kontrollib selle juhtimist

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Isikukood: an..35 +

Sünnikuupäev: n8 (aaaakkpp)

99x

EI

 

I jaotis

3/8

Kauba omanik

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

99x

EI

 

I jaotis

4/1

Koht

Ei kohaldata

 

EI

Andmeelementi kasutatakse ainult paberil esitatud taotluste ja otsuste korral.

I jaotis

4/2

Kuupäev

n8 (aaaakkpp)

1x

EI

 

I jaotis

4/3

Koht, kus hoitakse tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

VÕI

UN/LOCODE: an..17

1x

EI

Kui asjaomase koha määratlemiseks kasutatakse ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), peab struktuur vastama dokumendis „UN-ECE Recommendation 16 on UN/LOCODE – Code for ports and other locations” esitatud kirjeldusele.

I jaotis

4/4

Koht, kus arvestust peetakse

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

VÕI

UN/LOCODE: an..17

99x

EI

Kui asjaomase koha määratlemiseks kasutatakse ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), peab struktuur vastama dokumendis „UN-ECE Recommendation 16 on UN/LOCODE – Code for ports and other locations” esitatud kirjeldusele.

I jaotis

4/5

Esimene kasutamise või töötlemise koht

Riik: a2 +

Asukohakoodi tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

Asukohaviitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 5/23 Kauba asukoht puhul määratletud struktuuri ja koode.

I jaotis

4/6

Otsuse [taotletud] alguskuupäev

n8 (aaaakkpp)

VÕI

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

4/7

Otsuse lõppkuupäev

n8 (aaaakkpp)

1x

EI

 

I jaotis

4/8

Kauba asukoht

Riik: a2 +

Asukohakoodi tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

9999x

EI

Asukohaviitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 5/23 Kauba asukoht puhul määratletud struktuuri ja koode.

I jaotis

4/9

Töötlemise või kasutamise koht/kohad

Riik: a2 +

Asukohakoodi tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

999x

EI

Asukohaviitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 5/23 Kauba asukoht puhul määratletud struktuuri ja koode.

I jaotis

4/10

Protseduurile suunav(ad) tolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/11

Protseduuri lõpetav(ad) tolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/12

Tagatistolliasutus

an8

1x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/13

Järelevalvet teostav tolliasutus

an8

1x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/14

Sihttolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/15

Lähtetolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

I jaotis

4/16

Tähtaeg

n..4

1x

EI

 

I jaotis

4/17

Tolliprotseduuri lõpetamise ajavahemik

Ajavahemik: n..2 +

Märkeruut: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

4/18

Protseduuri kokkuvõte

Märkeruut: n1 +

Lõpptähtaeg: n2 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

5/1

Kauba kood

1. alajaotis (kombineeritud nomenklatuuri kood) an..8 +

2. alajaotis (TARICi alamrubriik) an2 +

3. alajaotis (täiendav(ad) TARICi kood(id)): an4 +

4. alajaotis (riikide täiendav(ad) kood(id)): an..4

999x

Siduva informatsiooniga seonduvate otsuste korral:

1x

EI

 

I jaotis

5/2

Kauba kirjeldus

Vaba tekst: an..512

Siduva tariifiinformatsiooniga seotud taotluse ja otsuse korral peaks vorming olema an..2560.

999x

Siduva informatsiooniga seonduvate otsuste korral:

1x

EI

 

I jaotis

5/3

Kauba kogus

Mõõtühik: an..4 +

Kogus n..16,6

999x

EI

 

I jaotis

5/4

Kauba väärtus

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

999x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

I jaotis

5/5

Tulemimäär

Vaba tekst: an..512

999x

EI

 

I jaotis

5/6

Ekvivalentkaup

Kauba kood: an8 +

Märkeruut: n1 +

Kood: n1 +

Kauba kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad: an..512

999x

EI

Kasutada võib II jaotises andmeelemendi 5/8 Kauba identifitseerimine puhul esitatud koode.

I jaotis

5/7

Töödeldud tooted

Kauba kood: an8 +

Kauba kirjeldus: an..512

999x

EI

 

I jaotis

5/8

Kauba identifitseerimine

Kood: n1 +

Vaba tekst: an..512

999x

JAH

 

I jaotis

5/9

Keelatud kaubakategooriad ja kauba liikumise keeld

an6

999x

EI

 

I jaotis

6/1

Keelud ja piirangud

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

6/2

Majanduslikud tingimused

n..2 +

Vaba tekst: an..512

999x

JAH

 

I jaotis

6/3

Üldised märkused

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

7/1

Tehingu liik

Märkeruut: n1 +

Eriprotseduuri liik: a..70

99x

EI

 

I jaotis

7/2

Tolliprotseduuri liik

Protseduuri kood: an2 +

Otsuse viitenumber (Riigikood: a2 + otsuse kooditüüp: an..4 + viitenumber: an..29)

99x

EI

Tolliprotseduuri liigi viitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 1/10 Protseduur puhul ettenähtud koode. Kui luba kavatsetakse kasutada seoses transiidiprotseduuriga, kasutatakse koodi „80”.

Kui luba kavatsetakse kasutada ajutise ladustamise rajatisega seotud toiminguks, kasutatakse koodi „XX”.

I jaotis

7/3

Deklaratsiooni liik

Deklaratsiooni liik: n1 +

Otsuse viitenumber (Riigikood: a2 + otsuse kooditüüp: an..4 + viitenumber: an..29)

9x

JAH

 

I jaotis

7/4

Toimingute arv

n..7

1x

EI

 

I jaotis

7/5

Kavandatud toimingute üksikasjad

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/1

Tollialase keskse raamatupidamise liik

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/2

Arvestuse liik

Vaba tekst: an..512

99x

EI

 

I jaotis

8/3

Juurdepääs andmetele

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/4

Proovid jne

Märkeruut: n1

1x

EI

 

I jaotis

8/5

Lisateave

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/6

Tagatis

Märkeruut: n1 +

GRN: an..24

1x

JAH

 

I jaotis

8/7

Tagatissumma

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

1x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

I jaotis

8/8

Õiguste ja kohustuste üleminek

Märkeruut: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/9

Võtmesõnad

Vaba tekst: an..70

99x

EI

 

I jaotis

8/10

Üksikasjad ladustamisrajatiste kohta

Vaba tekst: an..512

999x

EI

 

I jaotis

8/11

Liidu kauba ladustamine

Märkeruut: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

I jaotis

8/12

Nõusolek loaomanike nimekirjas avaldamiseks

Märkeruut: n1

1x

EI

 

I jaotis

8/13

Imporditollimaksu summa arvutamine kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3

Märkeruut: n1

1x

EI

 

II jaotis

II/1

STI otsuse uuesti väljastamine

Märkeruut: n1 +

STI otsuse viitenumber: a2 (riigikood) + an..4 (otsuse kooditüüp) + an..29 (viitenumber) +

STI otsuse kehtivus: n8 (aaaakkpp) +

Kauba kood: an..22

1x

EI

 

II jaotis

II/2

Tollinomenklatuur

Märkeruut: n1 +

an..70

1x

EI

 

II jaotis

II/3

Kaubanduslik nimetus ja täiendav teave

Vaba tekst: an..2560

1x

EI

 

II jaotis

II/4

Kauba klassifitseerimise põhjendus

Vaba tekst: an..2560

1x

EI

 

II jaotis

II/5

Taotleja esitatud materjal, mille alusel STI otsus väljastati

Märkeruut: n1

99x

EI

 

II jaotis

II/6

Pildid

Märkeruut: n1

1x

EI

 

II jaotis

II/7

Kohaldamise kuupäev

n8 (aaaakkpp)

1x

EI

 

II jaotis

II/8

Laiendatud kasutamise lõppkuupäev

n8 (aaaakkpp)

1x

EI

 

II jaotis

II/9

Kehtetuks tunnistamise põhjus

n2

1x

JAH

 

II jaotis

II/10

Taotluse registreerimisnumber

Riigikood: a2 +

Otsuse kooditüüp: an..4 +

Viitenumber: an..29

 

EI

Kasutatakse II jaotises andmeelemendi 1/6 Otsuse viitenumber puhul määratletud struktuuri.

III jaotis

III/1

Õiguslik alus

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/2

Kauba koostis

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/3

Päritolu kindlaksmääramist võimaldav teave

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/4

Märkige, milliseid andmeid tuleks käsitleda konfidentsiaalsetena

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/5

Päritoluriik ja õigusraamistik

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/6

Päritolu hinnangu põhjendus

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/7

Tehasehind

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/8

Kasutatud materjalid, päritoluriik, kombineeritud nomenklatuuri kood ja väärtus

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/9

Päritolustaatuse saamiseks vajaliku töötlemise kirjeldus

Ei kohaldata

 

EI

 

III jaotis

III/10

Keel

a2

 

EI

Keele jaoks kasutatakse ISO kahetähelisi koode vastavalt 2002. aasta standardile ISO — 639–1.

IV jaotis

IV/1

Taotleja juriidiline staatus

an.. 50

1x

EI

 

IV jaotis

IV/2

Asutamise kuupäev

n8 (aaaakkpp)

1x

EI

 

IV jaotis

IV/3

Taotleja roll(id) rahvusvahelises tarneahelas

an..3

99x

JAH

 

IV jaotis

IV/4

Liikmesriigid, kus toimub tolliga seotud tegevus

Riik: a2 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Rajatise tüüp an..70 (vaba tekst)

99x

EI

 

IV jaotis

IV/5

Teave piiriületuse kohta

an8

99x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

IV jaotis

IV/6

Juba antud lihtsustused või hõlbustused, rahvusvaheliste konventsioonide, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni rahvusvahelise standardi või Euroopa standardiorganite Euroopa standardi alusel väljastatud turvalisus- ja/või julgeolekusertifikaadid või volitatud ettevõtja sertifikaadiga samaväärsed kolmandates riikides väljastatud sertifikaadid

Lihtsustuse/hõlbustuse liik an..70 +

Sertifikaadi tunnusnumber: an..35 +

Riigikood: a2 +

Tolliprotseduuri kood: an2

99x

EI

Tolliprotseduuri liigi viitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 1/10 Protseduur puhul ettenähtud koode.

IV jaotis

IV/7

Nõusolek volitatud ettevõtja staatuse andmise loas sisalduva teabe vahetamiseks, et tagada volitatud ettevõtja staatuse vastastikuse tunnustamisega seotud rahvusvahelistes kokkulepetes/kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes sätestatud süsteemide tõrgeteta toimimine

Märkeruut: n1 +

Translitereeritud nimi: an..70 +

Translitereeritud tänavanimi ja majanumber: an..70 +

Translitereeritud sihtnumber: an..9 +

Translitereeritud linnanimi: an..35

1x

EI

 

IV jaotis

IV/8

Püsiv tegevuskoht

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number: an..17

99x

EI

 

IV jaotis

IV/9

Kontor(id), kus tollidokumente hoitakse ja kus need on kättesaadavad

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

99x

EI

 

IV jaotis

IV/10

Põhilise logistilise tegevuse koht

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

 

IV jaotis

IV/11

Äritegevus

an..4

99x

EI

Kasutatakse koode, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (2).

V jaotis

V/1

Lihtsustuse objekt ja sisu

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

VI jaotis

VI/1

Tollimaksu ja muude maksude summa

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

99x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

VI jaotis

VI/2

Kauba tolliprotseduurile suunamise ja tolliprotseduuri lõpetamise vaheline keskmine ajavahemik

Vaba tekst: an…35

99x

EI

 

VI jaotis

VI/3

Tagatise tase

Tagatise taseme kood: a2

Vaba tekst: an..512

99x

JAH

 

VI jaotis

VI/4

Tagatise vorm

Tagatisvorm: n..2 +

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Vaba tekst: an..512

1x

JAH

 

VI jaotis

VI/5

Tollivõla limiit

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

Vaba tekst: an..512

1x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

VI jaotis

VI/6

Maksetähtaeg

n1

1x

JAH

 

VII jaotis

VII/1

Tasumise edasilükkamise liik

n1

1x

JAH

 

VIII jaotis

VIII/1

Sissenõudmist käsitlev jaotis

an..35

999x

EI

 

VIII jaotis

VIII/2

Tolliasutus, kus tollivõlast teatati

an8

1x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

VIII jaotis

VIII/3

Kaupade asukoha eest vastutav tolliasutus

an8

1x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

VIII jaotis

VIII/4

Kaupade asukoha eest vastutava tolliasutuse märkused

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

VIII jaotis

VIII/5

Tolliprotseduur (taotlus tolliformaalsuste eelnevaks täitmiseks)

Protseduuri kood: an2 +

Märkeruut: n1 +

Otsuse viitenumber (Riigikood: a2 + otsuse kooditüüp: an..4 + viitenumber: an..29)

1x

EI

Kasutatakse B lisas andmeelemendi 1/10 Protseduur puhul ettenähtud koode.

VIII jaotis

VIII/6

Tolliväärtus

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

1x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

VIII jaotis

VIII/7

Tagasimakstavate või vähendatavate impordi- või eksporditollimaksude summa

Vääring: a3 +

Summa: n..16,2

1x

EI

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

VIII jaotis

VIII/8

Impordi- või eksporditollimaksu liik

Liidu koodid: a1+n2

Siseriiklikud koodid: n1+an2

99x

EI

Kasutatakse B lisas andmeelemendi 4/3 Maksude arvutamine – maksuliik puhul ettenähtud koode.

VIII jaotis

VIII/9

Õiguslik alus

a1

1x

JAH

 

VIII jaotis

VIII/10

Kauba kasutamine või sihtkoht

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

VIII jaotis

VIII/11

Tolliformaalsuste täitmise tähtaeg

n..3

1x

EI

 

VIII jaotis

VIII/12

Otsuseid tegeva tolliasutuse kinnitus

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

VIII jaotis

VIII/13

Tagasimaksmise või vähendamise põhjendus

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

VIII jaotis

VIII/14

Panga- ja kontoandmed

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

IX jaotis

IX/1

Kauba liikumine

Õigusliku aluse kood: an1 +

EORI-number: an..17 +

Riik: a2 +

Asukohakoodi tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

999x

JAH

Ajutise ladustamise rajatise aadressiviitena kasutatakse B lisas andmeelemendi 5/23 Kauba asukoht puhul määratletud struktuuri ja koode.

X jaotis

X/1

Regulaarlaevaliini käitamisega seotud liikmesriik/-riigid

Täpsusti: n1 +

Riigikood: a2

99x

JAH

Kasutatakse riigikoode, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1106/2012.

X jaotis

X/2

Laeva nimi

Laeva nimi an..35 +

Laeva IMO number: IMO + n7

99x

EI

 

X jaotis

X/3

Külastatavad sadamad

an8

99x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

X jaotis

X/4

Ettevõtja

Märkeruut: n1

1x

EI

 

XI jaotis

XI/1

Liidu kauba tollistaatuse tõendi registreerimise eest vastutav(ad) tolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

XII jaotis

XII/1

Täiendava deklaratsiooni esitamise tähtaeg

n..2

1x

EI

 

XII jaotis

XII/2

Alltöövõtja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

1x

EI

 

XII jaotis

XII/3

Allhankija tunnusandmed

an..17

1x

EI

 

XIII jaotis

XIII/1

Teistes liikmesriikides asuvad loaga seotud ettevõtjad

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

999x

EI

 

XIII jaotis

XIII/2

Teistes liikmesriikides asuvate loaga seotud ettevõtjate tunnusandmed

an..17

999x

EI

 

XIII jaotis

XIII/3

Kauba esitamistolliasutus(ed)

an8

999x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

XIII jaotis

XIII/4

Käibemaksu-, aktsiisi- ja statistikaasutuste tunnusandmed

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

999x

EI

 

XIII jaotis

XIII/5

Käibemaksu makseviis

a1

1x

EI

Kasutatakse B lisas andmeelemendi 4/8 Maksude arvutamine – makseviis puhul ettenähtud koode.

XIII jaotis

XIII/6

Maksuesindaja

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

99x

EI

 

XIII jaotis

XIII/7

Maksuesindaja tunnusandmed

an..17

99x

EI

Kasutatakse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

XIII jaotis

XIII/8

Maksuesindaja staatuse kood

n1

1x (esindaja kohta)

JAH

 

XIII jaotis

XIII/9

Aktsiisiga seotud nõuete eest vastutav isik

Nimi an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

99x

EI

 

XIII jaotis

XIII/10

Aktsiisiga seotud nõuete eest vastutava isiku tunnusandmed

an..17

99x

EI

 

XIV jaotis

XIV/1

Loobumine esitamisteate nõudest

Märkeruut: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XIV jaotis

XIV/2

Loobumine väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XIV jaotis

XIV/3

Tolliasutus, kes vastutab koha eest, kus kaup on kontrollimiseks kättesaadav

an8

1x

EI

Koodide struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/7 Otsustuspädev tolliasutus puhul määratletule.

XIV jaotis

XIV/4

Täidetud tollideklaratsiooni andmete esitamise tähtaeg

n..2

1x

EI

 

XV jaotis

XV/1

Ettevõtjale delegeeritavate formaalsuste ja kontrollide identifitseerimine

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XVI jaotis

XVI/1

Majandustegevus

n1

1x

JAH

 

XVI jaotis

XVI/2

Kaalumisseadmed

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XVI jaotis

XVI/3

Lisatagatised

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XVI jaotis

XVI/4

Eelnev teatamine tolliasutustele

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XVII jaotis

XVII/1

Eelnev eksport (ST EX/IM)

Märkeruut: n1 +

Tähtaeg: n..2

1x

EI

 

XVII jaotis

XVII/2

Vabasse ringlusse lubamine protseduuri kokkuvõtte alusel

Märkeruut: n1

1x

EI

 

XVIII jaotis

XVIII/1

Standardvahetussüsteem

Märkeruut: n1 +

Standardvahetussüsteemi liik: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

JAH

 

XVIII jaotis

XVIII/2

Asendustooted

Kauba kood: an..8 +

Kirjeldus: an..512 +

Kood: n1

999x

JAH

 

XVIII jaotis

XVIII/3

Asendustoodete eelnev import

Märkeruut: n1 +

Tähtaeg: n..2

1x

EI

 

XVIII jaotis

XVIII/4

Töödeldud toodete eelnev import (VT IM/EX)

Märkeruut: n1 +

Tähtaeg: n..2

1x

EI

 

XIX jaotis

XIX/1

Ajutine väljaviimine

Märkeruut: n1 +

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XIX jaotis

XIX/2

Kaomäär

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

XX jaotis

XX/1

Identifitseerimismeetmed

Vaba tekst: an..512

Otsuse viitenumber (riigikood: a2 +

Otsuse kooditüüp: an..4 +

Viitenumber: an..29)

1x

EI

Eriliste tõkendite kasutamise lubade struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/6 Otsuse viitenumber puhul määratletule.

XX jaotis

XX/2

Üldtagatis

Märkeruut: n1 +

Otsuse viitenumber (Riigikood: a2 +

Otsuse kooditüüp: an..4 +

Viitenumber: an..29)

1x

EI

Üldtagatise kasutamise või tagatise esitamisest vabastamise lubade struktuur vastab II jaotises andmeelemendi 1/6 Otsuse viitenumber puhul määratletule.

XXI jaotis

XXI/1

Tollitõkendi liik

Vaba tekst: an..512

1x

EI

 

(1)   Komisjoni määrus (EL) nr 1106/2012, 27. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).

(2)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1)

II jaotis

Taotluste ja otsuste ühiste andmenõuetega seotud koodid

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas jaotises on esitatud taotluste ja otsuste korral kasutatavad koodid.

2.   KOODID

1/1.    Taotluse/otsuse kooditüüp

Kasutatakse järgmisi koode.



Kood

Taotluse/otsuse liik

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 A lisa tabeli veeru pealkiri

BTI

Siduva tariifiinformatsiooniga seotud taotlus või otsus

1a

BOI

Siduva päritoluinformatsiooniga seotud taotlus või otsus

1b

AEOC

Tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatuse taotlus või luba

2

AEOS

Turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtja staatuse taotlus või luba

2

AEOF

Tollilihtsustuse õigusega/Turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtja staatuse taotlus või luba

2

CVA

Kauba tolliväärtuse osaks olevate summade määramise lihtsustamise taotlus või luba

3

CGU

Üldtagatise esitamise (sh võimaliku vähendamise või vabastamise) taotlus või luba

4a

DPO

Tasumise edasilükkamise taotlus või luba

4b

REP

Impordi- või eksporditollimaksusumma tagasimaksmise taotlus või otsus

4c

REM

Impordi- või eksporditollimaksusumma vähendamise taotlus või otsus

4c

TST

Taotlus või luba ladustamisrajatiste pidamiseks kauba ajutise ladustamise eesmärgil

5

RSS

Regulaarlaevaliini avamise taotlus või luba

6a

ACP

Liidu kauba tollistaatuse tõendi volitatud väljastaja staatuse taotlus või luba

6b

SDE

Lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise taotlus või luba

7a

CCL

Keskse tollivormistuse taotlus või luba

7b

EIR

Taotlus või luba tollideklaratsiooni tegemiseks deklarandi arvestuskande vormis, sh ekspordiprotseduuri korral

7c

SAS

Enesehindamise taotlus või luba

7d

AWB

Volitatud banaanikaaluja staatuse taotlus või luba

7e

IPO

Seestöötlemisprotseduuri kasutamise taotlus või luba

8a

OPO

Välistöötlemisprotseduuri kasutamise taotlus või luba

8b

EUS

Lõppkasutuse kasutamise taotlus või luba

8c

TEA

Ajutise impordi kasutamise taotlus või luba

8d

CWP

Taotlus või luba ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil eratollilaos

8e

CW1

Taotlus või luba ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil I tüüpi avalikus tollilaos

8e

CW2

Taotlus või luba ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil II tüüpi avalikus tollilaos

8e

ACT

TIR-protseduuri kasutava volitatud kaubasaaja staatuse taotlus või luba

9a

ACR

Liidu transiitvedude volitatud kaubasaatja staatuse taotlus või luba

9b

ACE

Liidu transiitvedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlus või luba

9c

SSE

Eriliste tõkendite kasutamise taotlus või luba

9d

TRD

Vähendatud andmenõuetega transiidideklaratsiooni kasutamise taotlus või luba

9e

ETD

Elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise luba

9f

1/3.    Taotluse liik

Kasutatakse järgmisi koode:

1.

esmakordne taotlus

2.

otsuse muutmise taotlus

3.

loa uuendamise taotlus

4.

otsuse tühistamise taotlus

1/4.    Territoriaalne kehtivus – liit

Kasutatakse järgmisi koode:

1.

kõigis liikmesriikides kehtiv taotlus või luba

2.

teatavates liikmesriikides kehtiv taotlus või luba

3.

ühes liikmesriigis kehtiv taotlus või luba

1/6.    Otsuse viitenumber

Otsuse viitenumber on struktureeritud järgmiselt:



Väli

Sisu

Vorming

Näited

1

Otsust tegeva liikmesriigi tunnus (kahetäheline riigikood)

a2

PT

2

Otsuse kooditüüp

an..4

SSE

3

Otsuse kordumatu tunnus iga riigi kohta

an..29

1234XYZ12345678909876543210AB

Väli 1 täidetakse, nagu on selgitatud eespool.

Väljale 2 kantakse käesolevas jaotises andmeelemendi 1/1 Otsuse kooditüüp puhul määratletud otsuse kood.

Väljale 3 märgitakse asjaomase otsuse tunnus. Mil viisil seda välja kasutatakse, jääb riikide tolliametite otsustada, kuid igal asjaomases riigis tehtud otsusel peab olema asjakohase otsuse liigiga seotud kordumatu number.

1/7.    Otsustuspädev tolliasutus

Koodide struktuur on järgmine:

 esimesed kaks märki (a2) võimaldavad tuvastada riigi riigikoodi abil, mis on määratletud määruses (EL) nr 1106/2012,

 järgmised kuus märki (an6) tähistavad selle riigi asjaomast asutust. Soovitatakse vastu võtta järgmine struktuur.

 Esimese kolme märgi (an3) kohale märgitakse UN/LOCODE-i ( 21 ) asukohakood ja viimasele kolmele riiklik tähtnumbriline alajaotis (an3). Kui seda alajaotist ei kasutata, tuleks selle asemele märkida „000”.

Näide: BEBRU000: BE = ISO 3166 Belgia kohta, BRU = UN/LOCODE Brüsseli kohta, 000 kasutamata alajaotise kohta.

5/8.    Kauba identifitseerimine

Kaupade identifitseerimiseks kasutatavad koodid on järgmised:

1

seeria- või tootjanumber

2

plommide, tõkendite, templijäljendite või teiste selgelt eristatavate märkide kinnitamine

4

näidiste võtmine, pildimaterjalid või tehnilised kirjeldused

5

analüüside tegemine

6

teatis ühest riigist teise valmistamiseks, töötlemiseks või parandamiseks saadetud kauba ajutise ekspordi hõlbustamiseks (sobib ainult välistöötlemise korral)

7

muud identifitseerimisvahendid (esitage selgitus kasutatavate identifitseerimisvahendite kohta)

8

ilma identifitseerimismeetmeteta tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkti b alusel (sobib ainult ajutise impordi korral)

6/2.    Majanduslikud tingimused

Koodid, mida kasutatakse juhtudel, kui seestöötlemisprotseduuriks vajalikud majanduslikud tingimused loetakse täidetuks:

kood 1

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetlemata kaupade töötlemine;

kood 2

remont;

▼C2

kood 3

loa omaniku käsutusse otse või kaudselt antud kauba töötlemine, mida spetsifikatsioonide kohaselt tehakse väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isiku eest üldiselt üksnes töötlemiskulude tasumise vastu;

▼B

kood 4

kõva nisu töötlemine pastatoodeteks;

kood 5

kauba suunamine seestöötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2014 ( 22 ) artikli 18 kohase tasakaalu alusel kindlaksmääratud koguses;

kood 6

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetletud kaupade töötlemine, juhul kui liidus toodetud kaup, mis kuulub kavandatud seestöötlemiseks imporditud kaubaga sama kaheksakohalise CN-koodi alla ja millel on kõnealuse importkaubaga sama kaubanduslik kvaliteet ja samasugused tehnilised näitajad, ei ole kättesaadav;

kood 7

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetletud kaupade töötlemine, juhul kui liidus toodetud ja importida kavatsetava kauba hind on erinev ja kui võrreldavat kaupa ei ole võimalik kasutada, sest hinna tõttu ei oleks kavandatud äritehing majanduslikult tasuv;

kood 8

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetletud kaupade töötlemine, juhul kui on tegemist lepinguliste kohustustega ja kui võrreldav kaup ei vasta kolmandast riigist pärineva töödeldud toodete ostja lepingulistele nõuetele või kui töödeldud tooted peavad lepingust tulenevalt olema saadud seestöötlemisprotseduurile suunata kavatsetavast kaubast, et vastata tööstus- või kaubandusomandi õiguste kaitset käsitlevatele sätetele;

kood 9

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 71-02 loetletud kaupade töötlemine, juhul kui iga kaheksakohalise CN-koodi alla kuuluva seestöötlemisprotseduurile suunatava kauba koguväärtus taotleja ja kalendriaasta kohta ei ületa 150 000 eurot;

kood 10

kauba töötlemine, et tagada selle vastavus vabasse ringlusse lubamise tehnilistele nõuetele;

kood 11

mittekaubanduslikku laadi kauba töötlemine;

kood 12

sellise kauba töötlemine, mis on saadud eelneva loa alusel, mis on antud pärast majanduslike tingimuste kontrollimist;

kood 13

palmiõli tahkete ja vedelate fraktsioonide, kookospähkliõli, kookospähkliõli vedelate fraktsioonide, palmituumaõli, palmituumaõli vedelate fraktsioonide, babassupalmiõli või kastoorõli töötlemine toodeteks, mis ei ole ette nähtud toiduainesektoris kasutamiseks;

kood 14

töötlemine toodeteks, mis paigaldatakse lennukõlblikkussertifikaadi saanud õhusõidukisse või mida kasutatakse sellises õhusõidukis;

kood 15

töötlemine toodeteks, mille suhtes kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 150/2003 ( 23 ) kohaldatakse teatavate relvade ja kaitseotstarbelise varustuse kohta kehtiva imporditollimaksu ühepoolset peatamist;

kood 16

kauba töötlemine näidisteks;

kood 17

mis tahes elektrooniliste komponentide, osade, komplektide või mis tahes muude materjalide töötlemine infotehnoloogiatoodeteks;

kood 18

CN-koodi 2707 või 2710 alla kuuluva kauba töötlemine CN-koodi 2707 , 2710 või 2902 alla kuuluvateks toodeteks;

kood 19

ümbertöötamine jäätmeteks ja jääkideks, hävitamine, osade või komponentide taaskasutamine;

kood 20

denatureerimine;

kood 21

tolliseadustiku artiklis 220 nimetatud tavalised käitlemistoimingud;

kood 22

seestöötlemisele suunatava kauba koguväärtus taotleja ja kalendriaasta kohta ei ületa ühegi kaheksakohalise kombineeritud nomenklatuuri koodi puhul 150 000 eurot delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisaga 71-02 hõlmatud kauba puhul ega 300 000 eurot muu kauba puhul, v.a juhul, kui seestöötlemisprotseduurile suunata kavatsetava kauba suhtes kohaldataks ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse.

7/3.    Deklaratsiooni liik

Deklaratsiooni liikide jaoks kasutatakse järgmisi koode:

1.

standarddeklaratsioon (kooskõlas tolliseadustiku artikliga 162),

2.

lihtsustatud deklaratsioon (kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166),

3.

deklarandi arvestuskanne (kooskõlas tolliseadustiku artikliga 182)

8/6.    Tagatis

Kasutatakse järgmisi koode:

0.

Tagatis ei ole nõutav

1.

Tagatis on nõutav

II/9.    Kehtetuks tunnistamise põhjus

Sisestage üks järgmistest koodidest:

55.

Tühistatud

61

Kehtetuks tunnistatud tollinomenklatuuri koodi muudatuste tõttu

62

Kehtetuks tunnistatud liidu meetme tõttu

63

Kehtetuks tunnistatud siseriikliku õigusmeetme tõttu

64

Tühistatud vale klassifitseerimise tõttu

65

Tühistatud muul kui klassifitseerimisega seotud põhjusel

66.

Kehtetuks tunnistatud nomenklatuurikoodi piiratud kehtivuse tõttu väljastamise ajal.

IV/3.    Taotleja roll(id) rahvusvahelises tarneahelas

Kasutatakse järgmisi koode:



Kood

Ülesanne

Kirjeldus

MF

Kauba tootja

Osaline, kes toodab kaupa.

Koodi kasutatakse ainult juhul, kui ettevõtja toodab kaupa. See ei hõlma olukordi, kus ettevõtja on seotud nende kaupadega kauplemisega (näit eksportimine, importimine).

IM

Importija

►C2  Osaline, kes koostab või kelle eest tolliagent või muu volitatud isik koostab impordideklaratsiooni. ◄ See võib olla isik, kelle omanduses on kaup või kellele kaubad on saadetud.

EX

Eksportija

►C2  Osaline, kes koostab või kelle eest koostatakse ekspordideklaratsioon ja kes on kaupade omanik või kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. ◄

CB

Tollimaakler

Agent või esindaja või professionaalne tolliagent, kes suhtleb vahetult tolliga importija või eksportija eest.

Koodi võivad kasutada ka ettevõtjad, kes tegutsevad agendina/esindajana muul eesmärgil (nt vedaja agent).

CA

Vedaja

Osaline, kes veab kaupa või korraldab kauba veo määratud sihtkohtade vahel.

FW

Ekspediitor

Osaline, kes korraldab kauba edasitoimetamise.

CS

Konsolideerija

Osaline, kes tegeleb veoste koondamisega, maksetega jne.

TR

Sadamaterminali operaator

Osaline, kes tegeleb merelaevade lastimise ja lossimisega.

WH

Laopidaja

Osaline, kes vastutab ladustatud kauba eest.

Kõnealust koodi peaksid kasutama ka ettevõtjad, kes käitavad teisi ladustamisüksusi (nt ajutine ladu, vabatsoon jms).

CF

Konteinerioperaator

Osaline, kelle valdusesse konkreetne vara (nt konteiner) on rendimaksete eest mingiks ajavahemikuks antud.

DEP

Stividor

Osaline, kes tegeleb mitme terminali merelaevade lastimise ja lossimisega.

HR

Laevaliini teenindaja

Tähistab laevaliini teenindamise korraldajat.

999

Muud

 

VI/3.    Tagatise tase

Tagatise taseme jaoks kasutatakse järgmisi koode:

Olemasolevate tollivõlgade ja vajaduse korral muude maksude katmiseks:

AA

100 % tollivõla limiidi vastavast osast

AB

30 % tollivõla limiidi vastavast osast

Võimalike tollivõlgade ja vajaduse korral muude maksude katmiseks:

BA

100 % tollivõla limiidi vastavast osast

BB

50 % tollivõla limiidi vastavast osast

BC

30 % tollivõla limiidi vastavast osast

BD

0 % tollivõla limiidi vastavast osast

VI/4.    Tagatise vorm

Tagatise vormi jaoks kasutatakse järgmisi koode:

1.

sularahasissemakse

2.

käendaja võetud kohustus

3*

Muud vormid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklile 83

31

hüpoteegi seadmine, kinnisvõlg, kasutusvaldus või muu kinnisasjaga seotud õigusega samaväärseks peetav õigus;

32

nõude loovutamine, kauba, väärtpaberite või nõuete või hoiuraamatu pantimine kas valdusest loobumisega või ilma või kanne riiklikusse võlaregistrisse;

33

tollivõla kogusumma ulatuses lepingulise solidaarvastutuse võtmine tolli heakskiidetud kolmanda isiku poolt või sellise veksli esitamine, mille lunastamise tagab see kolmas isik;

34

sularahasissemakse või sellega samaväärne maksevahend muus vääringus kui euro või tagatist nõudva liikmesriigi vääring;

35

tolli avalikus tagatiste süsteemis osalemine osamaksete maksmise kaudu.

VI/6.    Maksetähtaeg

Tähtaja jaoks kasutatakse järgmisi koode:

1

tavapärane maksetähtaeg, st kuni 10 päeva pärast tollivõla teatamisest võlgnikule vastavalt tolliseadustiku artiklile 108

2

tasumise edasilükkamine (tolliseadustiku artikkel 110)

VII/1.    Tasumise edasilükkamise liik

Tasumise edasilükkamise jaoks kasutatakse järgmisi koode:

1

tolliseadustiku artikli 110 punkt b, st ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mille kohta tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva, on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 105 lõike 1 esimese lõiguga

2

tolliseadustiku artikli 110 punkt c, st ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mis moodustavad ühekordse arvestuskande kooskõlas artikli 105 lõike 1 teise lõiguga

VIII/9.    Õiguslik alus

Õigusliku aluse jaoks kasutatakse järgmisi koode:



Kood

Kirjeldus

Õiguslik alus

A

Enammääratud impordi- või eksporditollimaksu summad

Tolliseadustiku artikkel 117

B

Defektne kaup või lepingu tingimustele mittevastav kaup

Tolliseadustiku artikkel 118

C

Pädevate asutuste eksimus

Tolliseadustiku artikkel 119

D

Õigluse põhimõte

Tolliseadustiku artikkel 120

E

Impordi- või eksporditollimaksu summa, mis on makstud seoses tolliseadustiku artikli 174 kohaselt kehtetuks tunnistatud tollideklaratsiooniga

Tolliseadustiku artikli 116 lõige 1

IX/1.    Kauba liikumine

Liikumise õigusliku aluse jaoks kasutatakse järgmisi koode.

Ajutisel ladustamisel oleva kauba puhul:

A

tolliseadustiku artikli 148 lõike 5 punkt a

B

tolliseadustiku artikli 148 lõike 5 punkt b

C

tolliseadustiku artikli 148 lõike 5 punkt c

X/1.    Regulaarlaevaliini käitamisega seotud liikmesriik/-riigid

Täpsustina kasutatakse järgmisi koode:

0

asjaomased liikmesriigid

1

võimalikud asjaomased liikmesriigid

XIII/8.    Maksuesindaja staatuse kood

Kasutatakse järgmisi koode:

1

taotleja tegutseb enda nimel ja enda eest

▼C2

2

maksuesindaja tegutseb taotleja eest.

▼B

XVI/1.    Majandustegevus

Majandustegevuse jaoks kasutatakse järgmisi koode:

1

import

2

vedu

3

ladustamine

4

käitlemine

XVIII/1.    Standardvahetussüsteem

Kasutatakse järgmisi koode:

1

standardvahetussüsteem ilma asendustoodete eelneva importimiseta

2

standardvahetussüsteem asendustoodete eelneva importimisega

XVIII/2.    Asendustooted

Kasutatakse järgmisi koode:

4

näidiste võtmine, pildimaterjalid või tehnilised kirjeldused

5

analüüside tegemine

7

muud identifitseerimisvahendid




B LISA

DEKLARATSIOONIDE, TEATISTE JA LIIDU KAUBA TOLLISTAATUSE TÕENDITE ÜHISTE ANDMENÕUETE VORMINGUD JA KOODID

SISSEJUHATUS

1. Käesoleva lisaga hõlmatud vorminguid, koode ja vajaduse korral andmeelementide struktuuri kohaldatakse seoses delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisas sätestatud deklaratsioonide, teatiste ja liidu kauba tollistaatuse tõendite andmenõuetega.

2. Käesolevas lisas määratletud vorminguid, koode ja vajaduse korral andmeelementide struktuuri kohaldatakse nii elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil kui ka paberkandjal koostatud deklaratsioonide, teatiste ja liidu kauba tollistaatuse tõendite suhtes.

3. I jaotis hõlmab andmeelementide vormingut.

4. Alati, kui delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisas käsitletud deklaratsioonis, teates ja liidu kauba tollistaatuse tõendis olev teave esineb koodina, kohaldatakse II jaotises sätestatud koodiloendit.

5. Atribuudiga seotud selgitustes kasutatavad mõisted „tüüp/pikkus” näitavad andmetüübi ja pikkuse puhul kehtivaid nõudeid. Andmetüüpide koodid on järgmised:

a – tähestikuline,

n – numbriline,

an – tähtnumbriline.

Koodile lisatud number näitab andmete lubatavat pikkust. Kehtib järgmine kord.

Kaks valikulist punkti pikkusenäitaja ees tähendavad, et andmetel ei ole kindlat pikkust, kuid nimetatud näitaja määrab ära numbrite maksimaalse arvu. Koma tähendab, et atribuudis võib olla kümnendkohti; koma ees olev number näitab atribuudi kogupikkust, koma järel olev number näitab komale järgnevate numbrite maksimaalset arvu.

Välja pikkuste ja vormingute näited:

a1

1 tähestikuline märk, fikseeritud pikkus;

n2

2 numbrilist märki, fikseeritud pikkus;

an3

3 tähtnumbrilist märki, fikseeritud pikkus;

a..4

kuni 4 tähestikulist märki;

n..5

kuni 5 numbrilist märki;

an..6

kuni 6 tähtnumbrilist märki;

n..7,2

kuni 7 numbrilist märki, sh kuni 2 kümnendkohta, ujukoma on lubatud.

6. Käesoleva lisa I jaotise tabelis olev üldtaseme korduvus osutab sellele, kui mitu korda võib andmeelementi deklaratsioonis, teates või liidu kauba tollistaatuse tõendis üldtaseme kasutada.

7. Käesoleva lisa I jaotise tabelis olev artikli tasandil korduvus osutab sellele, kui mitu korda võib andmeelementi seoses asjaomase deklareeritava kaubaartikliga korrata.

8. Andmeelementide 1/11 Lisaprotseduur, 2/2 Lisateave, 2/3 Esitatud dokumendid, sertifikaadid ja load, täiendavad viited, 4/3 Maksude arvutamine (Maksuliik), 4/4 Maksude arvutamine (Maksubaas), 6/17 Kauba kood (riigisisesed lisakoodid) ja 8/7 Mahakandmine korral võivad liikmesriigid kasutada riigisiseseid koode. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõnealuste andmeelementide korral kasutatud riigisiseste koodide loetelu. Komisjon avaldab nende koodide loetelu.

I JAOTIS



Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuete vormingud ja korduvus

Andmeelemendi järjekorranumber

Andmeelemendi nimetus

Andmeelemendi vorming

(tüüp/pikkus)

II jaotise koodiloend

(JAH/EI)

Päise tasandi korduvus

Kaubataseme korduvus

Märkused

1/1

Deklaratsiooni liik

a2

JAH

1x

 

 

1/2

Lisadeklaratsiooni liik

a1

JAH

1x

 

 

1/3

Transiidideklaratsioon/Tollistaatust tõendava dokumendi liik

an..5

JAH

1x

1x

 

1/4

Vormid

n..4

EI

1x

 

 

1/5

Lastinimekirjad

n..5

EI

1x

 

 

1/6

Kaubaartikli järjekorranumber

n..5

EI

 

1x

 

1/7

Eriasjaolu tunnusnumber

an3

JAH

1x

 

 

1/8

Allkiri/autentimine

an..35

EI

1x

 

 

1/9

Kaubaartiklite koguarv

n..5

EI

1x

 

 

1/10

Protseduur

Taotletud protseduuri kood: an2 +

Eelmise protseduuri kood: an2

JAH

 

1x

 

1/11

Lisaprotseduur

Liidu koodid: a1 + an2

VÕI

Siseriiklikud koodid: n1 + an2

JAH

 

99x

Liidu koodid on täpsustatud II jaotises.

2/1

Lihtsustatud deklaratsioon/Eelnevad dokumendid

Dokumendi kategooria: a1 +

Eelneva dokumendi liik: an ..3 +

Viide eelnevale dokumendile: an ..35+

Kaubaartikli tunnus: n..5

JAH

9999x

99x

 

2/2

Lisateave

Kodeeritud versioon

(liidu koodid): n1 + an4

VÕI

(siseriiklikud koodid): a1 +an4

VÕI

Vaba tekst: an..512

JAH

 

99x

Liidu koodid on täpsustatud II jaotises.

2/3

Esitatud dokumendid, sertifikaadid ja load, täiendavad viited

Dokumendi liik

(liidu koodid): a1 + an3

VÕI

(siseriiklikud koodid): n1+an3

Dokumendi tunnus: an..35

JAH

1x

99x

 

2/4

Viitenumber/UCR

an..35

EI

1x

1x

See andmeelement võib esineda WCO (ISO 15459) koodide või samaväärsete koodide kujul.

2/5

LRN

an..22

EI

1x

 

 

2/6

Tasumise edasilükkamine

an..35

EI

1x

 

 

2/7

Lao tunnusandmed

Lao tüüp: a1 +

Lao tunnus: an..35

JAH

1x

 

 

3/1

Eksportija

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

1x

Riigikood:

Liidu tähtkoodid riikide ja territooriumide jaoks põhinevad kehtival ISO kahetähelisel (a2) koodil, kui need on kooskõlas määrusega (EL) nr 1106/2012. (1). Komisjon avaldab korrapäraselt määrused, millega ajakohastatakse riigikoodide loetelu.

Liitsaadetiste puhul, mille korral kasutatakse paberkandjal tollideklaratsioone, võib kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa II jaotise andmeelemendi 3/1 Eksportija märkustega kasutada koodi „00200” koos eksportijate loeteluga.

3/2

Eksportija tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-numbri struktuur on määratletud II jaotises.

Kolmanda riigi väljaantud ja liidus tunnustatud kordumatu tunnusnumber on määratletud II jaotises.

3/3

Kaubasaatja – üldtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/4

Kaubasaatja tunnusnumber – üldtaseme veoleping

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud ja liidus tunnustatud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/5

Kaubasaatja – alamtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/6

Kaubasaatja tunnusnumber – alamtaseme veoleping

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/7

Kaubasaatja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/8

Kaubasaatja tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/9

Kaubasaaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

Liitsaadetiste puhul, mille korral kasutatakse paberkandjal tollideklaratsioone, võib kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa II jaotise andmeelemendi 3/9 Kaubasaaja märkustega kasutada koodi „00200” koos kaubasaajate loeteluga.

3/10

Kaubasaaja tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud ja liidus tunnustatud kordumatu tunnusnumber on määratletud II jaotise andmeelemendiga 3/2 Eksportija tunnusnumber.

3/11

Kaubasaaja – üldtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35+

Telefon: an..50

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/12

Kaubasaaja tunnusnumber – üldtaseme veoleping

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/13

Kaubasaaja – alamtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/14

Kaubasaaja tunnusnumber – alamtaseme veoleping

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/15

Importija

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/16

Importija tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/17

Deklarant

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/18

Deklarandi tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/19

Esindaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/20

Esindaja tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/21

Esindaja staatuse kood

n1

JAH

1x

 

 

3/22

Transiidiprotseduuri pidaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/23

Transiidiprotseduuri pidaja tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/24

Müüja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/25

Müüja tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/26

Ostja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/27

Ostja tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/28

Saabumisest teavitava isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/29

Marsruudi muutmisest teavitava isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/30

Kaupa tollile esitava isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/31

Vedaja

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/32

Vedaja tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/33

Teavitav osaline – üldtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/34

Teavitava osalise tunnusnumber – üldtaseme veoleping

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/35

Teavitav osaline – alamtaseme veoleping

Nimi: an..70 +

Tänav ja majanumber: an..70 +

Riik: a2 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35 +

Telefon: an..50

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

3/36

Teavitava osalise tunnusnumber – alamtaseme veoleping

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/37

Täiendava(te) tarneahelas osaleja(te) tunnusnumber

Rollikood: a..3 +

Tunnus: an..17

JAH

99x

99x

Täiendavate tarneahelas osalejate rollikoodid on määratletud II jaotises.

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

Kolmanda riigi väljaantud kordumatu tunnusnumber peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/38

Täiendavaid sisenemise ülddeklaratsiooni üksikasju esitava isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

1x

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/39

Loa omaniku tunnusnumber

Loatüübi kood: an..4 +

Tunnus: an..17

EI

99x

 

Loatüübi koodi jaoks kasutatakse A lisas andmeelemendi 1/1 Taotluse/otsuse kooditüüp puhul määratletud koode.

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/40

Täiendavate makseviidete tunnusnumber

Rollikood: an3 +

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number: an..17

JAH

99x

99x

Täiendavate makseviidete rollikoodid on määratletud II jaotises.

3/41

Selle isiku tunnusnumber, kes esitab kauba tollile selle kandmisel deklarandi arvestusse või eelnevalt esitatud tollideklaratsiooni korral

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/42

Tolli kaubamanifesti esitava isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/43

Liidu kauba tollistaatuse tõendit taotleva isiku tunnusnumber

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

3/44

Selle isiku tunnusnumber, kes teatab kauba saabumisest ajutiselt ladustatava kauba liikumise korral

an..17

EI

1x

 

EORI-number peab vastama II jaotises andmeelemendi 3/2 Eksportija tunnusnumber puhul määratletud struktuurile.

4/1

Tarnetingimused

Kodeeritud versioon: Incotermi kood: a3 + UN/LOCODE: an..17

VÕI

Vaba tekst:

Incotermi kood: a3 + Riigikood: a2 + Asukoha nimi: an..35

JAH

1x

 

Ärilepingut kirjeldavad koodid ja rubriigid on määratletud II jaotises. Asukoha kirjeldamiseks ettenähtud kood peab järgima UN/LOCODEi näidist. Kui asukohal puudub UN/LOCODE, kasutage andmeelemendi 3/1 Eksportija jaoks ettenähtud riigikoodi, millele järgneb asukoha nimi.

4/2

Veokulude makseviis

a1

JAH

1x

1x

 

4/3

Maksude arvutamine – maksuliik

Liidu koodid: a1 + n2

VÕI

Siseriiklikud koodid: n1 + an2

JAH

 

99x

Liidu koodid on täpsustatud II jaotises.

4/4

Maksude arvutamine – maksubaas

Vajaduse korral mõõtühik ja täpsusti: an..6 +

Kogus: n..16,6

EI

 

99x

Kasutada tuleks TARICis määratletud mõõtühikuid ja täpsusteid. Sel juhul on mõõtühikute ja täpsustite vorming an..6, kuid mitte kunagi riigisiseste mõõtühikute ja täpsustite jaoks ettenähtud an..6 vorming

Kui TARICis vastavaid mõõtühikuid ja täpsusteid ei ole, võib kasutada riigis kehtivaid mõõtühikuid ja täpsusteid. Nende vorming on n..6.

4/5

Maksude arvutamine – maksumäär

n..17,3

EI

 

99x

 

4/6

Maksude arvutamine – tasumisele kuuluva maksu summa

n..16,2

EI

 

99x

 

4/7

Maksude arvutamine – kokku

n..16,2

EI

 

1x

 

4/8

Maksude arvutamine – makseviis

a1

JAH

 

99x

 

4/9

Juurde- ja mahaarvamised

Kood: a2 +

Summa: n..16,2

JAH

99x

99x

 

4/10

Kaubaarve vääring

a3

EI

1x

 

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217 ).

4/11

Arve kogusumma

n..16,2

EI

1x

 

 

4/12

Riigi rahaühik

a3

EI

1x

 

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217 ).

4/13

Väärtuse määramise näitajad

an4

JAH

 

1x

 

4/14

Kaubaartikli hind/maksumus

n..16,2

EI

 

1x

 

4/15

Vahetuskurss

n..12,5

EI

1x

 

 

4/16

Väärtuse määramise meetod

n1

JAH

 

1x

 

4/17

Soodustus

n3 (n1+n2)

JAH

 

1x

Komisjon avaldab korrapäraselt loetelu koodide kombinatsioonidest, mida võib kasutada koos näidete ja märkustega.

4/18

Postiväärtus

Rahaühiku kood: a3 +

Väärtus: n..16,2

EI

 

1x

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217 ).

4/19

Postikulud

Rahaühiku kood: a3 +

Summa: n..16,2

EI

1x

 

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217 ).

5/1

Märkida liidu tolliterritooriumi esimesse saabumiskohta saabumise arvatav kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg: an..15 (aaaakkpphhmmzzz)

EI

1x

 

aaaa: aasta

kk: kuu

pp: päev

hh: tund

mm: minut

zzz: ajavöönd

5/2

Lossimissadamasse saabumise arvatav kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg: an..15 (aaaakkpphhmmzzz)

EI

1x

1x

aaaa: aasta

kk: kuu

pp: päev

hh: tund

mm: minut

zzz: ajavöönd

5/3

Liidu tolliterritooriumile saabumise tegelik kuupäev ja kellaaeg

an..15 (aaaakkpphhmmzzz)

EI

1x

 

aaaa: aasta

kk: kuu

pp: päev

hh: tund

mm: minut

zzz: ajavöönd

5/4

Deklaratsiooni kuupäev

n8 (aaaakkpp)

EI

1x

 

 

5/5

Deklareerimise koht

an..35

EI

1x

 

 

5/6

Sihttolliasutus (ja -riik)

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnuse struktuur on määratletud II jaotises.

5/7

Eeldatavad vahetolliasutused (ja riik)

an8

EI

9x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/8

Sihtriigi kood

a2

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/9

Sihtpiirkonna kood

an..9

EI

1x

1x

Koodid määratletakse asjaomaste liikmesriikide poolt.

5/10

Tarnekoha kood – üldtaseme veoleping

UN/LOCODE: an..17

VÕI

Riigikood: a2 +

Sihtnumber: an..9

EI

1x

 

Kui laadimiskoht on kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, on teabeks UN/LOCODE vastavalt II jaotises andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletule.

Kui tarnekoht ei ole kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/11

Tarnekoha kood – alamtaseme veoleping

UN/LOCODE: an..17

VÕI

Riigikood: a2 +

Sihtnumber: an..9

EI

1x

 

Kui laadimiskoht on kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, on teabeks UN/LOCODE vastavalt II jaotises andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletule.

Kui tarnekoht ei ole kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/12

Väljumistolliasutus

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/13

Järgmine sisenemistolliasutus/järgmised sisenemistolliasutused

an8

EI

99x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/14

Lähte-/ekspordiriigi kood

a2

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/15

Päritoluriigi kood

a2

EI

 

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/16

Sooduspäritoluriigi kood

an..4

EI

 

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

Kui päritolutõendis osutatakse riikide rühmale, kasutage määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 2 kohaselt kehtestatud integreeritud tariifistikus esitatud numbrilisi tunnuskoode.

5/17

Päritolupiirkonna kood

an..9

EI

 

1x

Koodid määratletakse asjaomaste liikmesriikide poolt.

5/18

Marsruudil läbitavate riikide koodid

a2

EI

99x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/19

Transpordivahendite marsruudil läbitavate riikide koodid

a2

EI

99x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/20

Saadetise marsruudil läbitavate riikide koodid

a2

EI

99x

99x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

5/21

Laadimiskoht

Kodeeritud: an..17

VÕI

Vaba tekst: a2 (riigikood) + an..35 (asukoht)

EI

1x

 

Kui laadimiskoht on kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, on teabeks UN/LOCODE vastavalt II jaotises andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletule.

Kui laadimiskoht ei ole kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, identifitseeritakse riik, kus laadimiskoht asub, andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud koodi abil.

5/22

Mahalaadimise koht

Kodeeritud: an..17

VÕI

Vaba tekst: a2 (riigikood) + an..35 (asukoht)

EI

1x

1x

Kui mahalaadimiskoht on kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, on teabeks UN/LOCODE vastavalt II jaotises andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletule.

Kui mahalaadimiskoht ei ole kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, identifitseeritakse riik, kus mahalaadimiskoht asub, andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud koodi abil.

5/23

Kauba asukoht

Riik: a2 +

Asukoha tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

JAH

1x

 

Koodi struktuur on määratletud II jaotises.

5/24

Esimese sisenemiskoha tolliasutuse kood

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/25

Tegeliku esimese sisenemiskoha tolliasutuse kood

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/26

Tolliasutus, millele kaup esitatakse

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/27

Järelevalvet teostav tolliasutus

an8

EI

1x

 

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

5/28

Tõendi taotletav kehtivusaeg

n..3

EI

1x

 

 

5/29

Kauba tollile esitamise kuupäev

n8 (aaaakkpp)

EI

1x

1x

 

5/30

Aktsepteerimise kuupäev

Kodeeritud: an..17

VÕI

Vaba tekst: a2 (riigikood) + an..35 (asukoht)

EI

1x

1x

Kui mahalaadimiskoht on kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, on teabeks UN/LOCODE vastavalt II jaotises andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletule.

Kui mahalaadimiskoht ei ole kodeeritud vastavalt UN/LOCODE-ile, identifitseeritakse riik, kus mahalaadimiskoht asub, andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud koodi abil.

6/1

Netomass (kg)

n..16,6

EI

 

1x

 

6/2

Täiendavad mõõtühikud

n..16,6

EI

 

1x

 

6/3

Brutomass (kg) – üldtaseme veoleping

n..16,6

EI

1x

1x

 

6/4

Brutomass (kg) – alamtaseme veoleping

n..16,6

EI

1x

1x

 

6/5

Brutomass (kg)

n..16,6

EI

1x

1x

 

6/6

Kauba kirjeldus – üldtaseme veoleping

an..512

EI

 

1x

 

6/7

Kauba kirjeldus – alamtaseme veoleping

an..512

EI

 

1x

 

6/8

Kauba kirjeldus

an..512

EI

 

1x

 

6/9

Pakendiliik

an..2

EI

 

99x

Koodiloend vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 21. soovituste viimasele versioonile.

6/10

Pakkeüksuste arv

n..8

EI

 

99x

 

6/11

Saatja markeering

an..512

EI

 

99x

 

6/12

ÜRO ohtlike kaupade kood

an..4

EI

 

99x

ÜRO ohtlike kaupade tunnusnumber (UNDG) on seerianumber, mille ÜRO on andnud sagedamini veetavate ohtlike kaupade loetelusse kantud ainetele ja kaubaartiklitele.

6/13

CUSi kood

an8

EI

 

1x

Euroopa keemiliste ainete tolliloetelus (ECICS) antud kood.

6/14

Kauba kood – kombineeritud nomenklatuuri kood

an..8

EI

 

1x

 

6/15

Kauba kood – TARICi kood

an2

EI

 

1x

Täidetakse vastavalt TARICi koodile (kaks tähemärki, mis on seotud sihtkohas täidetavate formaalsuste suhtes kohaldatavate liidu erimeetmetega).

6/16

Kauba kood – TARICi lisakood(id)

an4

EI

 

99x

Täidetakse vastavalt TARICi koodidele (lisakoodid).

6/17

Kauba kood –riiklikud lisakood(id)

an..4

EI

 

99x

Asjaomaste liikmesriikide määratud koodid.

6/18

Pakkeüksuste üldarv

n..8

EI

1x

 

 

6/19

Kauba liik

a1

EI

 

1x

Kasutatakse UPU koodiloendit 116.

7/1

Ümberlaadimine

Ümberlaadimise koht: Riik: a2 +

Asukoha tüüp: a1 +

Tunnusandmete täpsusti: a1 +

Kodeeritud:

Asukoha tunnusandmed: an..35 +

Täiendav tunnus: n..3

VÕI

Vaba tekst:

Tänav ja majanumber: an..70 +

Sihtnumber: an..9 +

Linn: an..35

Uue veovahendi tunnusandmed:

Tunnuse liik: n2

Tunnusnumber: an..35 +

Uue veovahendi riikkondsus: a2

Märge selle kohta, kas tegemist on konteinerveoga või ei: n1

EI

1x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

Ümberlaadimiskoht peab vastama andmeelemendi 5/23 Kauba asukoht puhul määratletud struktuurile.

Veovahendi tunnusandmed peavad vastama andmeelemendi 7/7 Veovahendi tunnusandmed lähetamisel puhul määratletud struktuurile.

Veovahendi riikkondsus peab vastama andmeelemendi 7/8 Veovahendi riikkondsus lähetamisel puhul määratletud struktuurile.

Konteinervedusid käsitleva märke jaoks kasutatakse II jaotises andmeelemendi 7/2 Konteiner puhul esitatud koode.

7/2

Konteiner

n1

JAH

1x

 

 

7/3

Veo viitenumber

an..17

EI

9x

 

 

7/4

Veoliik piiril

n1

JAH

1x

 

 

7/5

Veoliik sisemaal

n1

EI

1x

 

Kasutatakse II jaotises andmeelemendi 7/4 Veoliik piiril puhul esitatud koode.

7/6

Piiri ületava tegeliku veovahendi tunnusandmed

Tunnuse liik: n2

Tunnusnumber: an..35

JAH

1x

 

 

7/7

Veovahendi tunnusandmed lähetamisel

Tunnuse liik: n2

Tunnusnumber: an..35

JAH

1x

1x

 

7/8

Veovahendi riikkondsus lähetamisel

a2

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

7/9

Veovahendi tunnusandmed saabumisel

Tunnuse liik: n2

Tunnusnumber: an..35

EI

1x

 

Tunnuse liigina kasutatakse andmeelemendi 7/6 Piiri ületava tegeliku veovahendi tunnusandmed või 7/7 Veovahendi tunnusandmed lähetamisel puhul ettenähtud koode.

7/10

Konteineri tunnusnumber

an..17

EI

9999x

9999x

 

7/11

Konteineri suurus ja liik

an..10

JAH

99x

99x

 

7/12

Konteineri täidetust näitav staatus

an..3

JAH

99x

99x

 

7/13

Seadmete tarnija liik

an..3

JAH

99x

99x

 

7/14

Aktiivse veovahendi tunnusandmed piiriületamisel

Tunnuse liik: n2

Tunnusnumber: an..35

EI

1x

1x

Tunnuse liigina kasutatakse andmeelemendi 7/6 Piiri ületava tegeliku veovahendi tunnusandmed või 7/7 Veovahendi tunnusandmed lähetamisel puhul ettenähtud koode.

7/15

Aktiivse transpordivahendi riikkondsus piiriületamisel

a2

EI

1x

1x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

7/16

Passiivse veovahendi tunnusandmed piiriületamisel

Tunnuse liik: n2 +

Tunnusnumber: an..35

EI

999x

999x

Tunnuse liigina kasutatakse andmeelemendi 7/6 Piiri ületava tegeliku veovahendi tunnusandmed või 7/7 Veovahendi tunnusandmed lähetamisel puhul ettenähtud koode.

7/17

Passiivse veovahendi riikkondsus piiriületamisel

a2

EI

999x

999x

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

7/18

Tõkendi number

Tõkendite arv: n..4 +

Tõkendi tunnus: an..20

EI

1x

9999x

1x

9999x

 

7/19

Muud juhtumid veo ajal

an..512

EI

1x

 

 

7/20

Anuma tunnusnumber

an..35

EI

1x

 

 

8/1

Kvoodi järjekorranumber

an6

EI

 

1x

 

8/2

Tagatise liik

Tagatise liik: an 1

JAH

9x

 

 

8/3

Tagatise viide

GRN: an..24VÕI

Muud tagatise viited: an..35 +

Juurdepääsukood: an..4 +

Rahaühiku kood: a3 +

Impordi- ja eksporditollimaksu summa ning muud maksud, kui kohaldatakse tolliseadustiku artikli 89 lõike 2 esimest lõiku: n..16,2 +

Tagatistolliasutus: an8

EI

99x

 

Vääringu jaoks kasutatakse vääringule kehtestatud kolmetähelist ISO-koodi (ISO 4217).

Tolliasutuse tunnus peab vastama andmeelemendi 5/6 Sihttolliasutus (ja -riik) puhul määratletud struktuurile.

8/4

Tagatis ei kehti järgmistes riikides

a2

EI

99x

 

Kasutatakse andmeelemendi 3/1 Eksportija puhul määratletud riigikoodi.

8/5

Tehingu liik

n..2

EI

1x

1x

Kasutatakse komisjoni määruse (EL) nr 113/2010 (2) artikli 10 lõikega 2 ettenähtud tabeli A veerus loetletud ühenumbrilisi koode. Kui kasutatakse paberkandjal tollideklaratsioone, märgitakse kõnealune number lahtri 24 vasakusse serva.

Liikmesriigid võivad ka sätestada, et sama tabeli B veeru loetelust valitakse välja veel teine number. Kui kasutatakse paberkandjal tollideklaratsioone, sisestatakse teine number lahtri 24 paremasse serva.

8/6

Statistiline väärtus

n..16,2

EI

 

1x

 

8/7

Mahakandmine

Dokumendi liik

(liidu koodid): a1+an3

VÕI

(siseriiklikud koodid): n1+an3

Dokumendi tunnus: an..35 +

Väljaandva asutuse nimi: an..70 +

Kehtivusaeg: an8 (aaaakkpp) +

Vajaduse korral mõõtühik ja täpsusti: an..4 +

Kogus: an..16,6

EI

 

99x

Kasutatakse TARICis määratletud mõõtühikuid.

(1)   Komisjoni määrus (EL) nr 1106/2012, 27. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).

(2)   Komisjoni määrus (EL) nr 113/2010, 9. veebruar 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega (ELT L 37, 10.2.2010, lk 1).

II JAOTIS

Deklaratsioonide ja teatiste ühiste andmenõuetega seotud koodid

KOODID

1.   Sissejuhatus

Käesolevas jaotises on esitatud elektrooniliste ja paberipõhiste standarddeklaratsioonide ja teatiste korral kasutatavad koodid.

2.   Koodid

1/1.    Deklaratsiooni liik

EX

:

Kauplemine väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega, välja arvatud EFTA riigid.

Kauba suunamiseks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa I jaotise andmenõuete tabeli veergudes B1, B2 ja C1 osutatud tolliprotseduurile ning veerus B1 osutatud reekspordiks

IM

:

Kauplemisel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega, välja arvatud EFTA riigid

Kauba suunamiseks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa I jaotise andmenõuete tabeli veergudes H1–H4, H6 ja I1 osutatud tolliprotseduurile

Liiduvälise kauba suunamine tolliprotseduurile liikmesriikide vahelise kaubanduse kontekstis.

CO

:

 Liidu kaup, mille suhtes kohaldatakse pärast uute liikmesriikide ühinemist üleminekuaja jooksul erimeetmeid

 Liidu kauba suunamine delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa I jaotise andmenõuete tabeli veerus B3 osutatud tolliladustamisprotseduurile, et saada ettenähtud eksporditoetust enne eksportimist, või valmistamine tollijärelevalve ja -kontrolli all enne eksportimist ja eksporditoetuste maksmist

 Liidu kaup kaubanduse raames, mis toimub liidu tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ ( 24 ) või nõukogu 2008/118/EÜ ( 25 ) sätteid, ja tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, või selle territooriumi nende osade vahelise kaubanduse raames, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, nii nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa I jaotise andmenõuete tabeli veergudes B4 ja H5.

1/2.    Lisadeklaratsiooni liik

A

Standardtollideklaratsiooni jaoks (vastavalt tolliseadustiku artiklile 162)

B

Aeg-ajalt kasutatava lihtsustatud deklaratsiooni jaoks (vastavalt tolliseadustiku artikli 166 lõikele 1)

C

Regulaarselt kasutatava lihtsustatud tollideklaratsiooni jaoks (vastavalt tolliseadustiku artikli 166 lõikele 2)

D

Standardtollideklaratsiooni (nagu on osutatud koodi A all) esitamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 171

E

Lihtsustatud tollideklaratsiooni (nagu on osutatud koodi B all) esitamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 171

F

Lihtsustatud deklaratsiooni (nagu on osutatud koodi C all) esitamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 171

X

Lisadeklaratsiooni jaoks, kui tegemist on koodiga B ja E hõlmatud lihtsustatud deklaratsioonidega

Y

Lisadeklaratsiooni jaoks, kui tegemist on koodiga C ja F hõlmatud lihtsustatud deklaratsioonidega

Z

Tolliseadustiku artikliga 182 hõlmatud protseduuri lisadeklaratsiooni jaoks

1/3.    Transiidideklaratsiooni/Tollistaatust tõendava dokumendi liik

C

Liidu kaup, mis ei ole transiidiprotseduuril

T

Käesoleva määruse artikliga 294 hõlmatud segasaadetised, mis koosnevad kaubast, mis tuleb suunata liidu välistransiidiprotseduurile ning kaubast, mis tuleb suunata liidu sisetransiidiprotseduurile

T1

Liidu välistransiidiprotseduurile suunatud kaup

T2

Tolliseadustiku artikli 227 kohaselt liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup, välja arvatud artikli 293 lõikes 2 kirjeldatud juhud

T2F

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 188 kohaselt liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup

T2SM

Kaup, mis suunatakse liidu sisetransiidiprotseduurile EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992. aasta otsuse 4/92 artikli 2 kohaldamisel.

TD

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti e kohaldamise raames transiidiprotseduurile juba suunatud või seestöötlemise, tolliladustamis- või ajutise impordi protseduuri alusel veetav kaup

X

Eksporditav, tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti e kohaldamise raames transiidiprotseduurile suunamata liidu kaup

T2L

Liidu kauba tollistaatuse tõend

T2LF

Liidu kauba tollistaatuse tõend kaubale, mida veetakse erikorraga maksuterritooriumidele, sealt välja või nende vahel

T2LSM

Dokument, millega määratakse San Marinosse lähetatava kauba staatus EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992. aasta otsuse 4/92 artikli 2 kohaldamisel.

N

Kõik kaubad, mille suhtes ei kehti koodide T2L ja T2LF all kirjeldatud olukord.

T2L

Liidu kauba tollistaatuse tõend

T2LF

Liidu kauba tollistaatuse tõend kaubale, mida veetakse erikorraga maksuterritooriumidele, sealt välja või nende vahel

1/7    Eriasjaolu tunnusnumber

Kasutatakse järgmisi koode:



Kood

Kirjeldus

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa I jaotise andmenõuete tabeli andmestu

A20

Kullersaadetised väljumise ülddeklaratsioonide raames

A2

F10

Mere- ja siseveeteed – täielik andmestu – saadetise veokiri, mis sisaldab vajalikku teavet kaubasaajalt

F1a = F1b + F1d

F11

Mere- ja siseveeteed – täielik andmestu – meretranspordi koondveokiri koos selle aluseks oleva(te) alamveokirjadega, mis sisaldab vajalikku teavet kaubasaajalt madalaima alamveokirja tasandil

F1a = F1b + F1c + F1d

F12

Mere- ja siseveeteed – osaline andmestu – ainult meretranspordi koondveokiri

F1b

F13

Mere- ja siseveeteed – osaline andmestu – ainult saadetise veokiri

F1b

F14

Mere- ja siseveeteed – osaline andmestu – ainult meretranspordi alamveokiri

F1c

F15

Mere- ja siseveeteed – osaline andmestu – meretranspordi alamveokiri koos vajaliku teabega kaubasaajalt

F1c + F1d

F16

Mere- ja siseveeteed – osaline andmestu – vajalik teave, mille kaubasaaja peab esitama veolepingu madalaima taseme korral (saadetise veokiri või madalaima taseme alamveokiri)

F1d

F20

Lennulast (üldine) – laadimiseelselt esitatud täielik andmestu

F2a

F21

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – saabumiseelselt esitatud koondlennuveokiri

F2b

F22

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – saabumiseelselt esitatud alamlennuveokiri

F2c

F23

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud minimaalne andmestu ilma koondlennuveokirja viitenumbrita

F2d osa

F24

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud minimaalne andmestu koos koondlennuveokirja viitenumbriga

F2d

F25

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud koondlennuveokirja viitenumber

F2d osa, mis täiendab sõnumit eriasjaolu tunnusnumbriga F23

F26

Lennulast (üldine) – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud minimaalne andmestu, mis sisaldab teavet täiendava alamlennuveokirja kohta

F2c + F2d

F27

Lennulast (üldine) – saabumiseelselt esitatud täielik andmestu

F2a

F30

Kullersaadetised – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud täielik andmestu

F3a lennukiga

F31

Kullersaadetised – täielik andmestu kooskõlas asjaomase transpordiliigi suhtes kohaldatavate tähtaegadega

F3a muul viisil kui lennukiga

F32

Kullersaadetised – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud minimaalne andmestu

F3b

F40

Postisaadetised – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud täielik andmestu

F4a lennukiga

F41

Postisaadetised – täielik andmestu kooskõlas asjaomase transpordiliigi suhtes kohaldatavate tähtaegadega (muu kui õhutransport)

F4a muul viisil kui lennukiga

F42

Postisaadetised – osaline andmestu – koondlennuveokiri, mis sisaldab vajalikku teavet posti lennuveokirja kohta ja mis on esitatud kooskõlas asjaomase transpordiliigi suhtes kohaldatavate tähtaegadega

F4b

F43

Postisaadetised – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud minimaalne andmestu

F4c

F44

Postisaadetised – osaline andmestu – laadimiseelselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 106 lõike 1 teisele lõigule esitatud anuma tunnusnumber

F4d

F50

Maanteevedu

F5

F51

Raudteevedu

F5

1/10.    Protseduur

Sellesse alajaotisesse märgitavad koodid on neljakohalised, millest kaks esimest on nõutava protseduuri kohta ning viimased kaks eelnenud protseduuri kohta. Kahekohaliste koodide loetelu on esitatud allpool:

„Eelnenud protseduur” tähistab protseduuri, millele kaup suunati enne nõutud protseduurile suunamist.

Tuleks siiski märkida, et kui eelnenud protseduuriks oli tolliladustamisprotseduur või ajutine import või kui kaup tuli vabatsoonist, tuleks asjakohast koodi kasutada ainult juhul, kui kaupa ei ole suunatud seestöötlemisele või välistöötlemisele või lõppkasutusse.

Näiteks: seestöötlemise alusel imporditud ja seejärel tolliladustamisele suunatud kauba reeksport = 3151 (mitte 3171). (Esimene toiming = 5100; teine toiming = 7151; kolmas toiming: reeksport = 3151.)

Kui varem ajutiselt eksporditud kaup reimporditakse ja lastakse vabasse ringlusse, olles eelnevalt suunatud tolliladustamisele, ajutisele impordile või vabatsooni, käsitatakse seda reeksportimisena pärast ajutist eksportimist.

Näiteks: välistöötlemise tolliprotseduuriga eksporditud ja reeksportimisel tolliladustamisele suunatud toote kodumaiseks kasutamiseks lubamine samaaegselt vabasse ringlusse lubamisega = 6121 (mitte 6171). (Esimene toiming: ajutine eksport välistöötlemise raames = 2100; teine toiming: ladustamine tollilaos = 7121; kolmas toiming: kodumaiseks kasutamiseks lubamine + vabasse ringlusse lubamine = 6121.)

Alljärgnevas loetelus tähega a tähistatud koode ei või kasutada protseduurikoodi esimese kahe numbrina, vaid neid võib kasutada eelnevale protseduurile osutamiseks.

Näiteks: 4054 = eelnevalt teises liikmesriigis seestöötlemisele suunatud kauba vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks lubamine.

Järgmistest põhielementidest tuleb neljakohalise koodi saamiseks ühendada kaks.

00.

Seda koodi kasutatakse osutamaks, et eelnevat protseduuri ei olnud (a).

01.

Üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja tagasisaatmine kaubanduse raames, mis toimub liidu tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ või 2008/118/EÜ sätteid, ja tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätted ei kohaldata, või kaubanduse raames, mis toimub tolliterritooriumi osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata.

Kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja tagasilähetamine Euroopa Liidu ja nende riikide vahelise kaubanduse raames, millega liit on loonud tolliliidu (tolliliidulepingutega hõlmatud kaup).

Näited

:

kolmandast riigist saabuv liiduväline kaup, mis lastakse vabasse ringlusse Prantsusmaal ning saadetakse Kanalisaartele;

kolmandast riigist saabuv liiduväline kaup, mis lastakse vabasse ringlusse Hispaanias ning saadetakse Andorrasse.

07.

Kauba üheaegne vabasse ringlusse lubamine ja muule ladustamisprotseduurile kui tolliladustamisprotseduurile suunamine, kui ei ole makstud käibemaksu ega aktsiisi (kui seda kohaldatakse).

Selgitus

:

Seda koodi kasutatakse juhul, kui kaup lubatakse vabasse ringlusse, kuid kui käibemaksu ja aktsiisi ei ole makstud.

Näited

:

Imporditud toorsuhkur lubatakse vabasse ringlusse, kuid käibemaksu ei ole makstud. Sel ajal kui kaup paigutatakse lattu või muudele heakskiidetud aladele kui tollilattu, peatatakse käibemaksu maksmine.

Imporditud mineraalõlid lubatakse vabasse ringlusse ning nende eest ei ole makstud käibemaksu. Sel ajal, kui kaubad paigutatakse maksulattu, peatatakse käibemaksu ja aktsiisi maksmine.

10.

Alaline eksport.

Näide

:

Liidu kauba tavapärane eksport kolmandasse riiki, samuti liidu kauba eksport liidu tolliterritooriumi nendesse osadesse, mille suhtes ei kohaldata nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ või 2008/118/EÜ sätteid.

11.

Selliste töödeldud toodete eksport, mis on saadud ekvivalentkaubast seestöötlemise tolliprotseduuri käigus enne liiduvälise kauba seestöötlemisele suunamist.

Selgitus

:

Eelnev eksport (EX-IM) kooskõlas tolliseadustiku artikli 223 lõike 2 punktiga c.

Näide

:

Liidu tubakalehtedest valmistatud sigarettide eksport enne liiduväliste tubakalehtede suunamist seestöötlemisele.

21.

Ajutine eksport välistöötlemise raames, kui see ei ole hõlmatud koodiga 22.

Näide

:

välistöötlemise tollipro