02015R1185 — ET — 09.01.2017 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
►B
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1185,
24. aprill 2015,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
(ELT L 193 21.7.2015, lk 1)
|
Muudetud:
▼B
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1185,
24. aprill 2015,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
a) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult puitu mittesisaldava biomassi põletamiseks;
b) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;
c) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;
d) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis ei ole tehases kokku pandud või mida ei esitata kokkupandavate osadena või ühe tootja toodetud osadena, mis on ette nähtud kohapeal kokkupanemiseks;
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„tahkekütuse-kohtkütteseade” – kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võib ka edastada teistesse ruumidesse; sellist seadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis ammutavad soojust tahkekütusest;
|
|
2)
|
„lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade” – tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;
|
|
3)
|
„kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade” – tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatavad ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;
|
|
4)
|
„pliit” – tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kasutatakse tahkekütuseid ja milles on ühes korpuses ühendatud kohtkütteseade, keeduplaat ja/või praeahi, mida kasutatakse toidu valmistamiseks; seadmel on siibriga ühendus korstna või kolde väljaviiguga või seadmele on vaja lõõri põlemissaaduste ärajuhtimiseks;
|
|
5)
|
„lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseade” – tahkekütuse-kohtkütteseade, mis eraldab põlemissaadusi samasse keskkonda, kus seade ise paikneb;
|
|
6)
|
„siibrita tahkekütuse-kohtkütteseade” – tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;
|
|
7)
|
„saunaahi” – tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või sarnasesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;
|
|
8)
|
„õhukütteseade” – seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb;
|
|
9)
|
„tahkekütus” – kütus, mis on tavapärase siseruumide temperatuuri juures tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;
|
|
10)
|
„biomass” – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;
|
|
11)
|
„puitbiomass” – puudest ja põõsastest saadud biomass, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ja saepuru;
|
|
12)
|
„puitu mittesisaldav biomass” – biomass, mis ei ole puitbiomass, sealhulgas õled, siidpööris, pilliroog, kaunakestad, terad, oliiviseemned, oliivikoogid ja pähklikestad;
|
|
13)
|
„tahke fossiilkütus” – muu tahkekütus peale biomassi, sealhulgas antratsiit ja kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, fossiilkütuste segu või biomassi ja fossiilkütuse segu; käesoleva määruse tähenduses loetakse siia ka turvas;
|
|
14)
|
„eeliskütus” – ainus kütus, mida tuleks seadme tarnija juhendite kohaselt eelistatult tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutada;
|
|
15)
|
„muu sobiv kütus” – kütus, mis ei ole eeliskütus ja mida tahkekütuse-kohtkütteseadmes võib seadme tootja juhendite kohaselt kasutada, sealhulgas igasugune kütus, mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tootjate ja tarnijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes ja reklaamimaterjalides ning kuulutustes;
|
|
16)
|
„otsene soojusvõimsus” – selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;
|
|
17)
|
„kaudne soojusvõimsus” – selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;
|
|
18)
|
„kaudne soojusfunktsioon” – funktsioon, mis võimaldab tootel osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;
|
|
19)
|
„nimisoojusvõimsus” (Pnom
) – tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;
|
|
20)
|
„minimaalne soojusvõimsus” (Pmin
) – tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;
|
|
21)
|
„ette nähtud kasutamiseks välistingimustes” – toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes;
|
|
22)
|
„tolm” – suitsugaasis hajutatud osakesed, mis on mitmesuguse kuju, struktuuri ja tihedusega;
|
|
23)
|
„samaväärne mudel” – turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud II lisa punkti 3 tabelis 1, nagu teisel sama tootja turustataval mudelil.
|
II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded ja ajakava
1. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.
2. 1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.
3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punktis 3 sätestatud teave.
3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mis tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sel juhul tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste mudelite loetelu, mille põhjal tehti ekstrapoleerimine, ja kõigi teiste selliste mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samal viisil.
Artikkel 5
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine
Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.
Artikkel 6
Soovituslikud võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate tahkekütuse-kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
1. Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2024. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:
— kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded energiatõhususe ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi (CO) ja lämmastikoksiidide heite kohta (NOx),
— kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid.
2. Komisjon teeb kindlaks, kas tahkekütuse-kohtkütteseadmete kontrollimiseks on asjakohane kolmanda osalise tehtav kontrollimine, ja esitab selle kohta saadud tulemused hiljemalt 22. augustiks 2018 nõuandefoorumile.
Artikkel 8
Üleminekusätted
Kuni 1. jaanuarini 2022 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele tahkekütuse-kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriigi sätetega kütmise sesoonse energiatõhususe kohta ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite kohta.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
II–V lisas kasutatavad mõisted
II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs
) – ruumi soojendamiseks tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [%];
|
|
2)
|
„teisendustegur” (CC) – tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (
1
) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine energiatootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5.
|
|
3)
|
„tolmuheide” – suitsugaasis leiduva tolmu heide [mg/Nm3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar või kuni nelja põletamiskorra kaalutud keskmine tolmuheide [g/kg] kuivainena;
|
|
4)
|
„vingugaasiheide” – suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mg/m3 suitsugaasis] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;
|
|
5)
|
„orgaaniliste gaasiliste ühendite heide” – suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mgC/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;
|
|
6)
|
„lämmastikoksiidide heide” – suitsugaasis leiduvate lämmastikoksiidide heide [mg/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, väljendatud NO2-na ning arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;
|
|
7)
|
„ülemine kütteväärtus” (NCV) – tavalise niiskusesisaldusega kütuse ühikulise koguse täielikul hapnikuga põlemisel eralduv summaarne soojushulk, kui põlemissaadusi ei jahutata ümbritseva keskkonna temperatuurini;
|
|
8)
|
„kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt ηth,nom
või ηth,min
) – tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse (määratud ülemise kütteväärtuse järgi) ja tarbitud koguenergia suhe [%];
|
|
9)
|
„elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax
) – nimisoojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;
|
|
10)
|
„elektrivõimsustarve miinimumsoojusvõimsusel” (elmin
) – minimaalset soojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;
|
|
11)
|
„ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb
) – toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];
|
|
12)
|
„püsisüüteleegi võimsustarve” (Ppilot
) – tahkekütusega töötava toote kütusekulu [kW] süüteleegi alalhoidmisel, kui süüteleek põleb rohkem kui viis minutit enne peamise põleti sisselülitamist; süüteleegi ülesanne on võimaldada nimisoojusvõimsuse või osalise koormuse tagamiseks vajaliku ulatuslikuma põlemisprotsessi alustamist;
|
|
13)
|
„üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta” – toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta;
|
|
14)
|
„kaks või enam käsitsi valitavat kütmisastet ilma toatemperatuuri seadistamiseta” – toode suudab käsitsi seadistamise korral muuta soojusvõimsust kahe või enama astme piires, kuid ei ole varustatud seadmega, mis automaatselt reguleeriks soojuse tootmist sõltuvalt soovitavast ruumitemperatuurist;
|
|
15)
|
„toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga” – toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;
|
|
16)
|
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;
|
|
17)
|
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning ajastada temperatuuritaseme muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;
|
|
18)
|
„toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga” – toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning võimaldab ajastada temperatuuritaseme muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;
|
|
19)
|
„toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega” – toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei ole;
|
|
20)
|
„toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega” – toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui toa aken või uks on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides;
|
|
21)
|
„kaugjuhtimisvõimalusega” – tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;
|
|
22)
|
„üheastmeline” – toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta;
|
|
23)
|
„kaheastmeline” – toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;
|
|
24)
|
„seadistuv” – toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;
|
|
25)
|
„ooteseisund” – seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;
|
|
26)
|
„muu fossiilkütus” – fossiilkütus, mis ei ole antratsiit, kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, turvas ega fossiilkütustesegust briketid;
|
|
27)
|
„muu puitbiomass” – puitbiomass, v.a küttepuud, mille niiskusesisaldus on kuni 25 %, briketiks kokkupressitud puit niiskusesisaldusega alla 14 % või presspuit niiskusesisaldusega alla 12 %;
|
|
28)
|
„mudeli tunnuskood” – tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat tahkekütuse-kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;
|
|
29)
|
„niiskusesisaldus” – kütuses oleva vee mass, mis on jagatud tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutatava kütuse kogumassiga.
|
II LISA
Ökodisaininõuded
1.
Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded
a) 1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:
i) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 30 %;
ii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %;
iii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 79 %;
iv) pliitide kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %.
2.
Heite ökodisaininõuded
a) Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ületada järgmisi väärtusi:
i) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ei tohi ületada 50 mg/m3 13 % hapnikusisalduse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 6 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt;
ii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 40 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 2,4 g/kg (kuiv aine) biomassi korral ega 5,0 g/kg (kuiv aine) tahke fossiilkütuse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt;
iii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 20 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 2,5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 1,2 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt.
b) Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heide ületada järgmisi väärtusi:
i) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 120 mgC/m3;
ii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 60 mgC/m3.
c) 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide (CO) ületada järgmisi väärtusi:
i) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 2 000 mg/m3;
ii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 1 500 mg/m3;
iii) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3.
d) 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide (NOx) ületada järgmisi väärtusi:
i) lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse biomassi) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 200 mg/m3 (väljendatud NO2-na);
ii) lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse fossiilkütust) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3 (väljendatud NO2-na).
3.
Tooteteabenõuded
a) 1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:
i) paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:
1) tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada kõnealuses tabelis osutatud tüvenumbrite arvuga;
2) kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada tahkekütuse-kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;
3) kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;
ii) artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:
1) punktis a sätestatud andmed;
2) samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane;
3) kui eeliskütus või muu sobiv kütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või muu biomassi- ja fossiilkütusesegu, nagu on osutatud tabelis 1, siis kütuse täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus ja tehniline standard või kütuse spetsifikatsioon, sealhulgas mõõdetud niiskuse- ja tuhasisaldus ning muu fossiilkütuse puhul ka kütuse mõõdetud lenduva osise sisaldus.
b) 1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:
i) üksnes lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja siibrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul peab lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;
1) lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;
2) tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;
3) toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.
Tabel 1
Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave
|
Mudelitähis(ed):
|
|
Kaudse kütmisfunktsiooniga: [jah/ei]
|
|
Otsene soojusvõimsus: … (kW)
|
|
Kaudse kütmise soojusvõimsus: …(kW)
|
|
Kütus
|
Eeliskütus (ainult üks):
|
Muu(d) sobiv(ad) kütus(ed)
|
η
s [x%]:
|
Kütmisel nimisoojusvõimsusel tekkiv heide (1)
|
Kütmisel minimaalsel soojusvõimsusel tekkiv heide (1) (2)
|
|
PM
|
OGC
|
CO
|
NOx
|
PM
|
OGC
|
CO
|
NOx
|
|
[x] mg/Nm3 (13 % O2)
|
[x] mg/Nm3 (13 % O2)
|
|
Küttepuud, niiskusesisaldus ≤ 25 %
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Presspuit, niiskusesisaldus ≤ 12 %
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu puitbiomass
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Puitu mittesisaldav biomass
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Antratsiit ja kuivaurusüsi
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kivisöekoks
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Madaltemperatuurne koks
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Bituumenkivisüsi
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pruunsöebrikett
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Turbabrikett
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Fossiilkütuste segu briketina
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud fossiilkütused
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Biomassi- ja fossiilkütusesegu briketina
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu biomassi- ja tahkekütusesegu
|
[jah/ei]
|
[jah/ei]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral
|
|
Näitaja
|
Tähis
|
Väärtus
|
Ühik
|
|
Näitaja
|
Tähis
|
Väärtus
|
Ühik
|
|
Soojusvõimsus
|
|
Kasutegur (NCV alusel)
|
|
Nimisoojusvõimsus
|
Pnom
|
x
|
kW
|
Kasutegur nimisoojusvõimsusel
|
ηth,nom
|
x,x
|
%
|
|
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)
|
Pmin
|
[x,x/ei ole asjakohane]
|
kW
|
Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)
|
ηth,min
|
[x,x/ei ole asjakohane]
|
%
|
|
Täiendav elektritarbimine
|
|
Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine
(valida üks)
|
|
Nimisoojusvõimsusel
|
elmax
|
x,xxx
|
kW
|
Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta
|
[jah/ei]
|
|
|
Minimaalsel soojusvõimsusel
|
elmin
|
x,xxx
|
kW
|
Kahe või enama käsitsi juhitava kütmisastmega, toatemperatuuri seadistamiseta
|
[jah/ei]
|
|
Ooteseisundis
|
elSB
|
x,xxx
|
kW
|
Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga
|
[jah/ei]
|
|
Püsisüüteleegi võimsustarve
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega
|
[jah/ei]
|
|
Süüteleegi võimsustarve (kui on asjakohane)
|
Ppilot
|
[x,xxx/ei ole asjakohane]
|
kW
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga
|
[jah/ei]
|
|
|
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga
|
[jah/ei]
|
|
Muud seadistamisvõimalused (mitu valikut lubatud)
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega
|
[jah/ei]
|
|
|
Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega
|
[jah/ei]
|
|
Kaugjuhtimisvõimalusega
|
[jah/ei]
|
|
Kontaktandmed
|
Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.
|
|
(*1) PM = tolm, OGC = orgaanilised gaasilised ühendid, CO = vingugaas, NOx = lämmastikoksiidid.
(*2) Nõutav vaid juhul, kui kasutatakse parandustegurit F(2) või F(3).
|
III LISA
Mõõtmised ja arvutused
|
1.
|
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäeval üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega.
|
|
2.
|
Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused
a) Tahkekütuse-kohtkütteseadmeid katsetatakse eeliskütuse ja muude sobivate kütustega, nagu märgitud II lisa tabelis 1.
b) Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.
c) Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.
|
|
3.
|
Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused
a) Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS
) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on
), mille juures võetakse arvesse soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist.
b) Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5.
|
|
4.
|
Heitega seotud üldtingimused
a) Tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul mõõdetakse tolmuheidet (PM), orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heidet, vingugaasiheidet (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) heidet üheaegselt ja koos kütmise energiatõhususega, välja arvatud tolmuheide, kui kasutatakse punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktides 2 või 3 kirjeldatud meetodit.
i) Tolmuheite mõõtmiseks on lubatud kasutada kolme meetodit, millel kõigil on oma nõuded, kuid ainult ühte meetodit tuleb kasutada:
1) tolmuheite mõõtmine valimiga kuivast suitsugaasist kuuma filtri kohal võetud osaproovidest; tolmuheidet mõõdetakse seadme põlemissaadustest nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel;
2) tolmuheite mõõtmine loomulikku tõmmet, täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit kasutades ümbritseva õhu temperatuuril lahjendatud suitsugaasist võetud osaproovidest valimiga kogu põlemistsüklist;
3) tolmuheite mõõtmine valimiga lahjendatud suitsugaasist 30-minutisel ajavahemikul muutumatul tõmbel 12 Pa, kasutades täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit ümbritseva keskkonna temperatuuril või elektrifiltrit.
ii) Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit; saadud tulemused väljendatakse söe milligrammides. Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.
iii) Vingugaasiheidet mõõdetakse infrapunadetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit. Vingugaasiheidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.
iv) Lämmastikoksiidide NOx heidet mõõdetakse kemoluminestsentsdetektoriga kütteseadme põlemissaaduste pideva ekstraheerimise teel. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse monooksiidi ja dioksiidi summana ja väljendatakse lämmastikdioksiidina. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.
b) Nimisoojusvõimsus, kütmise sesoonne energiatõhusus ja heide tuleb ümardada täisarvuni.
|
|
5.
|
Kütmise sesoonse energiatõhususe tingimused
a) Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:
ηS
= ηS,on
– 10% + F(2) + F(3) – F(4) – F(5)
Siin:
—
ηS,on
[%] on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ning selle arvutuseeskiri on esitatud punkti 5 alapunktis b;
—
F(2) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud;
—
F(3) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad;
—
F(4) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest;
—
F(5) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest.
b) Aktiivses seisundis kütmise sesoonne energiatõhusus arvutatakse järgmiselt:
ηS,on
= ηth,nom
Siin:
—
ηth,nom
on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi.
c) Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt:
tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne ühega tabeli 2 asjakohastest teguritest, sõltuvalt sellest, millise seadistamisega on tegemist. Valida saab ainult ühe väärtuse.
Tabel 2
Parandustegur F(2)
|
Kui toode on (ainult üks võimalus on kohaldatav):
|
F(2)
|
|
üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta
|
0,0 %.
|
|
kahe või enama soojusvõimsuse astmega, toatemperatuuri seadistamiseta
|
1,0 %.
|
|
toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga
|
2,0 %.
|
|
toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega
|
4,0 %.
|
|
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga
|
6,0 %.
|
|
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga
|
7,0 %.
|
F(2) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.
d) Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, millele vastavad väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:
kõikide tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabeli 3 kohaselt liidetud tegurite (sõltuvalt seadme seadistamisviisidest) summaga.
Tabel 3
Parandustegur F(3)
|
Kui tootel on (mitu võimalust on kohaldatavad):
|
F(3)
|
|
toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega
|
1,0 %.
|
|
toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega
|
1,0 %.
|
|
kaugjuhtimisvõimalusega
|
1,0 %.
|
F(3) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.
e) Täiendava elektritarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:
Selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis.
Siin:
—
elmax
[kW] on elektrivõimsuse tarbimine nimisoojusvõimsusel;
—
elmin
[kW] on elektrivõimsuse tarbimine minimaalsel soojusvõimsusel. Kui tootel ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsusel mõõdetud elektritarbimise väärtust;
—
elsb
[kW] on elektrivõimsuse tarbimine toote ooteseisundis;
—
Pnom
[kW] on toote nimisoojusvõimsus.
f) Püsisüüteleegi energiatarbimisega seotud parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:
Selle parandusteguriga arvestatakse süüteleegi võimsustarvet.
Siin:
—
Ppilot
[kW] on süüteleegi võimsustarbimine;
—
Pnom
[kW] on toote nimisoojusvõimsus.
|
▼M1
IV LISA
Toote vastavuse kontrollimine turujärelevalveasutuste poolt
Käesolevas lisas kindlaks määratud lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega tarnija ei tohi neid kasutada, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi või tõlgendada väärtusi selliselt, et need oleksid nõuetega vastavuses või näitaksid nende toodete tõhususnäitajaid paremana.
Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.
1) Liikmesriigi ametiasutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist.
2) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:
a) kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohaselt tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja või importija seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning
b) kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui tootja või tarnija avaldatud mis tahes nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja või importija seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning
c) kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad ühte seadet teatavast mudelist, vastavad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katse käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 4 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele. Seadet tuleb kontrollida ühe või mitme kütusega, mille näitajad on samas vahemikus nagu kütus(t)el, mida tootja kasutas III lisa kohastel mõõtmistel.
3) Kui punkti 2 alapunktides a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik tootja või importija tehnilistes dokumentides samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.
4) Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi ametiasutus katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm seadet ka nii, et need on ühest või mitmest erinevast mudelist, mis on tootja või importija tehnilistes dokumentides loetletud kui samaväärsed mudelid.
5) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 4 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.
6) Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik tootja või importija tehnilistes dokumentides samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.
7) Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.
Liikmesriigi ametiasutused järgivad III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutamismeetodeid.
Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 4 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda. Muid lubatud hälbeid, nt ühtlustatud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ette nähtuid, ei kasutata.
Tabel 4
Kontrollimisel lubatud hälbed
|
Näitajad
|
Kontrollimisel lubatud hälbed
|
|
Kütmise sesoonne energiatõhusus η
s
|
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.
|
|
Tolmuheide
|
13 % hapnikusisalduse korral III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil määratud väärtus ei ületa avatud esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitide puhul esitatud väärtust rohkem kui 20 mg/m3.
13 % hapnikusisalduse korral III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil määratud väärtus ei ületa kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) puhul esitatud väärtus rohkem kui 10 mg/m3.
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 1 g/kg suurem, kui seda mõõdetakse vastavalt III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktile 2.
Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,8 g/kg suurem, kui seda mõõdetakse vastavalt III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktile 3.
|
|
Orgaaniliste gaasiliste ühendite heide
|
13 % hapnikusisalduse korral ei ületa määratud väärtus avatud esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitide puhul esitatud väärtust rohkem kui 25 mgC/m3.
13 % hapnikusisalduse korral ei ületa määratud väärtus kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) puhul esitatud väärtus rohkem kui 15 mgC/m3.
|
|
Vingugaasiheide
|
13 % hapnikusisalduse korral ei ületa määratud väärtus avatud esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitide puhul esitatud väärtust rohkem kui 275 mg/m3.
13 % hapnikusisalduse korral ei ületa määratud väärtus kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) puhul esitatud väärtus rohkem kui 60 mg/m3.
|
|
Lämmastikoksiidide heide
|
13 % hapnikusisalduse korral ei ületa määratud väärtus esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3 (väljendatud NO2-na).
|
▼B
V LISA
Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ning tolmu- ja vingugaasi-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad tahkekütuse-kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised. Käesoleva määruse jõustumise ajal ei vasta ükski tahkekütuse-kohtkütteseade kõikidele punktides 1–5 sätestatud nõuetele. Mõni tahkekütuse-kohtkütteseade vastab ühele, mõni mitmele nõudele.
1. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad
a) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 47 %;
b) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhususe võrdlusnäitaja: 86 %;
c) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 94 %;
d) tahkekütusepliitide kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 75 %.
2. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheite võrdlusnäitajad
a) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 20 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil;
b) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil.
3. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitajad
a) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 30 mg/m3;
b) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3.
4. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheite võrdlusnäitajad
a) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 500 mg/m3;
b) kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 250 mg/m3.
5. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite võrdlusnäitajad
a) lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja pliitide lämmastikoksiidide heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 50 mg/m3.
Punktides 1–5 sätestatud võrdlusnäitajate väärtusi ei pea saavutama korraga ühe tahkekütuse-kohtkütteseadme puhul.
Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puit) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 83 %, tolmuheide 33 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 69 mg/m3, vingugaasiheide 1 125 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 115 mg/m3
.
Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 91 %, tolmuheide 22 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 6 mg/m3, vingugaasiheide 312 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 121 mg/m3.
Hea näide olemasolevast pliidist on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 78 %, tolmuheide 38 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 66 mg/m3, vingugaasiheide 1 375 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 71 mg/m3.