02015R0220 — ET — 01.01.2021 — 006.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,

3. veebruar 2015,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

(ELT L 046 19.2.2015, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2323, 11. detsember 2015,

  L 328

97

12.12.2015

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2129, 5. detsember 2016,

  L 331

1

6.12.2016

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2280, 11. detsember 2017,

  L 328

12

12.12.2017

►M4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1794, 20. november 2018,

  L 294

3

21.11.2018

►M5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1975, 31. oktoober 2019,

  L 308

4

29.11.2019

►M6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1652, 4. november 2020,

  L 372

1

9.11.2020


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 091, 5.4.2017, lk  41 (2015/220)




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,

3. veebruar 2015,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad



1. PEATÜKK

VAATLUSALA JA VALIKUKAVA

Artikkel 1

Majandusliku suuruse künnis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud majandusliku suuruse künnis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Aruandvate majapidamiste arv

Aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnad on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Valikukava

1.  
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmete vormi ja sisuga seotud näidised ja meetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.
2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 1 osutatud valikukava, mille on heaks kiitnud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklik komitee hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse kavaga hõlmatud aruandeaasta algust.

▼M1

Soome ja Horvaatia võivad oma aruandeaastaks 2016 esitatud valikukavad läbi vaadata. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2016.

▼M2

Bulgaaria, Taani ja Austria vaatavad läbi oma 2017. aruandeaastaks esitatud valikukavad. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2017.

▼M3

Saksamaa, Kreeka, Ungari, Rumeenia ja Soome vaatavad läbi oma 2018. aruandeaastaks esitatud valikukavad. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2018.

▼B



2. PEATÜKK

LIIDU PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE LIIGITUS

Artikkel 4

Põllumajandustootmise eriviisid

Meetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 3 osutatud põllumajandustootmise eriviiside arvutamiseks ja meetod nende vastavuse kindlaksmääramiseks kõnealuse artikli kohastele üldistele ja peamistele põllumajandustootmise viisidele, on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja kõnealuse määruse artikli 5b lõikes 1 osutatud majandusliku suuruse klasside arvutusmeetod on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

▼M5

Artikkel 6

Põllumajandusliku majapidamise standardtoodangu koefitsient ja kogustandardtoodang

1.  
Arvutusmeetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsiendi kindlakstegemiseks ja vastavate andmete kogumise kord on sätestatud käesoleva määruse IV ja VI lisas.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks põllumajanduskultuuride ja põllumajandusloomadega seotud muutujate puhul, mis on loetletud käesoleva määruse IV lisa B osa I punktis, ning käesoleva määruse VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatud iga geograafilise üksuse puhul.

2.  
Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu saamiseks korrutatakse iga põllumajanduskultuuri ja põllumajandusloomaga seotud muutuja standardtoodangu koefitsient vastavate ühikute arvuga.

▼B

Artikkel 7

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 5 osutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on määratud kindlaks käesoleva määruse VII lisa A osas. Sellise tegevuse osakaal esitatakse protsendivahemikuna. Kõnealune protsendivahemik on sätestatud käesoleva määruse VII lisa C osas.

Esimeses lõigus osutatud tulutoova tegevuse osakaalu hindamise meetod on sätestatud käesoleva määruse VII lisa B ja C osas.

Artikkel 8

Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta

1.  
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikele 6 esitavad liikmesriigid enne aasta N+3 31. detsembrit komisjonile (Eurostat) aasta N võrdlusperioodi standardtoodangu väärtuse ja andmed selle kindlaksmääramiseks.
2.  
Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete esitamiseks komisjoni (Eurostat) poolt sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud arvutisüsteeme.



3. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSARUANDE JA ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 9

Põllumajandusaruande vorm ja esitusviis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete vorm ja esitusviis ja sellega seotud juhiseid on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 10

Komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad

1.  
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile põllumajandusaruanded määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi kaudu. Nõutavat teavet vahetatakse elektrooniliselt selle süsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.
2.  
Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud arvutisüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee kaudu.
3.  
Põllumajandusaruanded edastatakse komisjonile 31. detsembriks pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.

Liikmesriigid, kellel ei olnud võimalik 2012. aasta põllumajandusaruande andmeid esitada esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, võivad põllumajandusaruande esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega.

▼M6

Erandlike asjaolude korral, mis võivad takistada andmete esitamist, teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamata andmete kogumise ja esitamise seisust ning pakuvad välja lahenduse andmete esitamiseks. Pärast esitatud teabe analüüsimist võib komisjon erandkorras pikendada esimeses lõigus osutatud tähtaega üks kord kuni kolme kuu võrra.

▼B

4.  
Põllumajandusaruanded loetakse komisjonile esitatuks pärast seda, kui artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed on sisestatud lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi, sellega seonduv arvutipõhine kontroll on tehtud ja kontaktasutus on kinnitanud, et andmeid saab süsteemi üles laadida.



4. PEATÜKK

TÜÜPTEENUSTASU

Artikkel 11

Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel on põllumajandusaruanne nõuetekohaselt koostatud, kui selle sisu on faktiliselt täpne ja see sisaldab tõepäraseid andmeid, mis on kirjendatud ja esitatud vastavalt käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vormile ja esitusviisile.

▼M5

Raamatupidamisbürood ja nende ülesandeid täitvad haldusasutused vastutavad põllumajandusaruannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise eest, nii et kontaktasutused saaksid need esitada käesoleva määruse artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtaegade jooksul.

▼B

Artikkel 12

Rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete arv

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv liikmesriigi kohta, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada käesoleva määruse II lisaga kehtestatud aruandvate põllumajanduslike majapidamiste arvu asjaomase liikmesriigi kohta.

Kui liikmesriigil on mitu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonda, võib selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete arv, mille puhul makstakse tüüpteenustasu, olla andmevõrgu asjaomase piirkonna kohta määratud arvust kuni 20 % suurem, tingimusel et nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv kogu asjaomase liikmesriigi kohta ei ole suurem kui käesoleva määruse II lisas selle liikmesriigi kohta kindlaks määratud üldarv.

▼M4

Selliste põllumajandusaruannete eest, mis saadakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnast, mille kohta on esitatud rohkem põllumajandusaruandeid, kui selle põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta on II lisas kindlaks määratud, ei maksta tüüpteenustasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnas, mille kohta liikmesriik on esitanud vähem kui 80 % nõutavast aruandvate majapidamiste arvust.

▼B

Artikkel 13

Tüüpteenustasu maksmine

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu makstakse kahes osas:

a) 

makse, mis moodustab 50 % kogusummast, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 14 esimeses lõigus kindlaksmääratud summa alusel, tehakse iga aruandeaasta alguses sellisele hulgale aruandvatele põllumajanduslikele majapidamistele, nagu on kehtestatud käesoleva määruse II lisaga;

b) 

ülejäänud summa makstakse pärast seda, kui komisjon on kontrollinud, kas esitatud põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud ülejäänud summa arvutamiseks korrutatakse käesoleva määruse artikli 14 alusel arvutatud tüüpteenustasu raamatupidamisaruande kohta selliste põllumajandusaruannete arvuga, mis on nõuetekohaselt täidetud ja käesoleva määruse artikli 12 kohaselt rahastamiskõlblikud, lahutades sellest käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud makse.

▼M5

Tüüpteenustasu aitab katta kulusid, mis on seotud põllumajandusaruannete nõuetekohase täitmisega, andmete esitamise ajastuse, protsesside, süsteemide ja korra täiustamisega ning põllumajandusaruannete üldise kvaliteedi parandamisega ning mida kannavad eelkõige raamatupidamisbürood ja eelnimetatuga seoses nende ülesandeid täitvad haldusasutused.

Tüüpteenustasust, mida liikmesriikidele makstakse komisjonile edastatud nõuetekohaselt täidetud ja rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete eest, saab liidu ressursist liikmesriigi ressurss.Tüüpteenustasust, mida liikmesriikidele makstakse komisjonile edastatud nõuetekohaselt täidetud ja rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete eest, saab liidu ressursist liikmesriigi ressurss.

Riikliku komitee, piirkondlike komiteede ja kontaktasutuste loomise ja tegevusega seotud kulud kannavad liikmesriigid.

▼M3

Artikkel 14

Tüüpteenustasu suurus

1.  
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu on 160 eurot ühe põllumajandusaruande kohta.
2.  
Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnist ei ole täidetud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna tasandil ega asjaomase liikmesriigi tasandil, kohaldatakse kõnealuse sätte kohast vähendamist vaid siseriiklikul tasandil.
3.  

Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnis on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi tasandil täidetud, suurendatakse tüüpteenustasu järgmiselt:

a) 

viie euro võrra, kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt üks kuu enne artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaega; või

b) 

seitsme euro võrra aruandeaasta 2018 puhul ja kümne euro võrra aruandeaasta 2019 puhul, kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt kaks kuud enne artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaega.

▼M5

4.  
Lõike 3 punktides a ja b sätestatud tüüpteenustasu suurendamisele võib lisada kaks eurot 2018. aruandeaasta puhul, viis eurot 2019. ja 2020. aruandeaasta puhul ning kümme eurot alates 2021. aruandeaastast, kui komisjon on kontrollinud raamatupidamisandmeid käesoleva määruse artikli 13 esimese lõigu punkti b kohaselt ning kui põllumajandusaruandeid peetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõikele 2 nõuetekohaselt täidetuks kas nende komisjonile esitamise ajal või 40 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon teatas põllumajandusaruande esitanud liikmesriigile, et esitatud aruanne ei ole nõuetekohaselt täidetud.

▼M4

Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada kõnealust 40 tööpäeva pikkust ajavahemikku pikendada.

40 tööpäeva pikkuse ajavahemiku lõppkuupäev või selle ajavahemiku pikendamine kinnitatakse komisjoni ja asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse vahel kirjalikult.

▼B



5. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärused (EL) nr 283/2012 ja (EL) nr 730/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Neid määrusi kohaldatakse siiski jätkuvalt 2015. aruandeaastale eelnevate aruandeaastate suhtes.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

VAATLUSALA JAOKS KEHTESTATUD MAJANDUSLIKU SUURUSE KÜNNIS (ARTIKKEL 1)



Liikmesriik/Andmevõrgu piirkond

Künnis eurodes

Belgia

25 000

▼M2

Bulgaaria

4 000

▼M5

Tšehhi

15 000

Taani

25 000

▼B

Saksamaa

25 000

Eesti

4 000

Iirimaa

8 000

Kreeka

4 000

Hispaania

8 000

Prantsusmaa (v.a Martinique, Reunion, Guadeloupe)

25 000

Prantsusmaa (ainult Martinique, Reunion, Guadeloupe)

15 000

Horvaatia

4 000

Itaalia

8 000

Küpros

4 000

Läti

4 000

Leedu

4 000

Luksemburg

25 000

Ungari

4 000

Malta

4 000

Madalmaad

25 000

▼M2

Austria

15 000

▼B

Poola

4 000

Portugal

4 000

▼M3

Rumeenia

4 000

▼B

Sloveenia

4 000

Slovakkia

25 000

Soome

8 000

Rootsi

15 000

Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa)

25 000

Ühendkuningriik (ainult Põhja-Iirimaa)

15 000




II LISA

ARUANDVATE MAJAPIDAMISTE ARV (ARTIKKEL 2)



Viitenumber

Andmevõrgu piirkonna nimi

Aruandvate majapidamiste arv aruandeaasta kohta

BELGIA

341

Vlaanderen

720

342

Bruxelles-Brussel

343

Wallonie

480

Belgia kokku

1 200

▼M2

BULGAARIA

831

Северозападен (Severozapaden)

393

832

Северен централен (Severen tsentralen)

377

833

Североизточен (Severoiztochen)

347

834

Югозападен (Yugozapaden)

222

835

Южен централен (Yuzhen tsentralen)

482

836

Югоизточен (Yugoiztochen)

381

Bulgaaria kokku

2 202

▼M5

745

TŠEHHI

1 282

370

TAANI

1 600

▼M3

SAKSAMAA

015

Schleswig-Holstein/Hamburg

662

030

Niedersachsen

1 307

040

Bremen

050

Nordrhein-Westfalen

1 010

060

Hessen

558

070

Rheinland-Pfalz

887

080

Baden-Württemberg

1 190

090

Bayern

1 678

100

Saarland

90

110

Berlin

112

Brandenburg

284

113

Mecklenburg-Vorpommern

268

114

Sachsen

313

115

Sachsen-Anhalt

270

116

Thüringen

283

 

Saksamaa kokku

8 800

▼B

755

EESTI

658

380

IIRIMAA

900

▼M3

KREEKA

450

Μακεδονία — Θράκη (Makedoonia-Traakia)

1 700

460

Ήπειρος — Πελοπόννησος — Νήσοι Ιονίου (Ípeiros, Peloponnesos, Joonia saared)

1 150

470

Θεσσαλία (Tessaalia)

600

480

Στερεά Ελλάς — Νήσοι Αιγαίου — Κρήτη (Kesk-Kreeka, Egeuse saared, Kreeta)

1 225

 

Kreeka kokku

4 675

▼B

HISPAANIA

500

Galicia

450

505

Asturias

190

510

Cantabria

150

515

País Vasco

352

520

Navarra

316

525

La Rioja

244

530

Aragón

676

535

Cataluña

664

540

Illes Balears

180

545

Castilla y León

950

550

Madrid

190

555

Castilla-La Mancha

900

560

Comunidad Valenciana

638

565

Murcia

348

570

Extremadura

718

575

Andalucía

1 504

580

Canarias

230

Hispaania kokku

8 700

PRANTSUSMAA

121

Île-de-France

190

131

Champagne-Ardenne

370

132

Picardie

270

133

Haute-Normandie

170

134

Centre

410

135

Basse-Normandie

240

136

Bourgogne

340

141

Nord-Pas de Calais

280

151

Lorraine

230

152

Alsace

200

153

Franche-Comté

210

162

Pays de la Loire

460

163

Bretagne

480

164

Poitou-Charentes

360

182

Aquitaine

550

183

Midi-Pyrénées

480

184

Limousin

220

192

Rhône-Alpes

480

193

Auvergne

360

201

Languedoc-Roussillon

430

203

Provence-Alpes-Côte d'Azur

420

204

Corse

170

205

Guadeloupe

80

206

Martinique

80

207

La Réunion

160

Prantsusmaa kokku

7 640

▼M1

HORVAATIA

861

Jadranska Hrvatska

329

862

Kontinentalna Hrvatska

922

Horvaatia kokku

1 251

▼B

ITAALIA

221

Valle d'Aosta

170

222

Piemonte

594

230

Lombardia

717

241

Trentino

282

242

Alto Adige

338

243

Veneto

707

244

Friuli-Venezia Giulia

451

250

Liguria

431

260

Emilia-Romagna

873

270

Toscana

577

281

Marche

452

282

Umbria

460

291

Lazio

587

292

Abruzzo

572

301

Molise

342

302

Campania

667

303

Calabria

510

311

Puglia

723

312

Basilicata

400

320

Sicilia

706

330

Sardegna

547

Itaalia kokku

11 106

740

KÜPROS

500

770

LÄTI

1 000

775

LEEDU

1 000

350

LUKSEMBURG

450

▼M3

UNGARI

767

Alföld

1 144

768

Dunántúl

733

764

Észak-Magyarország

223

 

Ungari kokku

2 100

▼B

780

MALTA

536

360

MADALMAAD

1 500

▼M2

660

AUSTRIA

1 800

▼B

POOLA

785

Pomorze ja Mazury

1 860

790

Wielkopolska ja Śląsk

4 350

795

Mazowsze ja Podlasie

4 490

800

Małopolska ja Pogórze

1 400

Poola kokku

12 100

PORTUGAL

615

Norte e Centro

1 233

630

Ribatejo e Oeste

351

640

Alentejo e Algarve

399

650

Açores e Madeira

317

Portugal kokku

2 300

▼M3

RUMEENIA

840

Nord-Est

724

841

Sud-Est

913

842

Sud-Muntenia

857

843

Sud-Vest-Oltenia

519

844

Vest

598

845

Nord-Vest

701

846

Centru

709

847

București-Ilfov

79

 

Rumeenia kokku

5 100

▼B

820

SLOVEENIA

908

810

SLOVAKKIA

562

▼M3

SOOME

670

Etelä-Suomi

420

680

Sisä-Suomi

169

690

Pohjanmaa

203

700

Pohjois-Suomi

108

 

Soome kokku

900

▼B

ROOTSI

710

Slättbyggdslän

637

720

Skogs- och mellanbygdslän

258

730

Län i norra Sverige

130

Rootsi kokku

1 025

ÜHENDKUNINGRIIK

411

England – North Region

420

412

England – East Region

650

413

England – West Region

430

421

Wales

300

431

Šotimaa

380

441

Põhja-Iirimaa

320

Ühendkuningriik kokku

2 500




III LISA

VALIKUKAVA ETTEVALMISTAMISE NÄIDISED JA MEETODID (ARTIKLI 3 LÕIGE 1)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt järgmisele struktuurile.

A.   TEABELEHT



1.

Üldine teave

1.1.

Aruandeaasta

1.2.

Liikmesriik

1.3.

Kontaktasutuse nimi

1.4.

Kas kontaktasutus on riiklike haldusorganite osa (jah/ei)?

 

2.

Valikukava alus

2.1.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi allikas

2.2.

Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi aasta

2.3.

Standardtoodangu aasta

2.4.

Vaatlusala definitsioon

 

3.

Vaatlusala kihtide moodustamise kord

3.1.

Klastrite moodustamine põllumajandustootmise viisi alusel

3.2.

Klastrite moodustamise põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse alusel

3.3.

Täiendavad riiklikud kriteeriumid vaatlusala kihtide moodustamise kohta

3.3.1.

Kas kohaldatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume vaatlusala kihtide moodustamise kohta?

3.3.2.

Kas riikliku valimi koostamisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.3.

Kas andmekogumi andmete kaalumisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.4.

Kas aruandvate põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamisel ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu jaoks kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?

3.3.5.

Kui kasutate seda ELi valimi jaoks, palun selgitage oma valikut ja esitage üksikasjad selle esindatuse mõjust ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlusalale

3.4.

Klastrite moodustamise eeskirjad

3.5.

Valimi hõlmavus

 

4.

Meetodid, millega määratakse kindlaks iga kihi puhul valitud valikumäär ja valimi suurus

 

— Proportsionaalne jaotamine

— Optimaalne jaotamine

— Proportsionaalne ja optimaalne jaotamine

— Muu meetod

 

5.

Aruandvate majapidamiste väljavalimise kord

 

— Juhuslik valik

— Mittejuhuslik valik

— Juhuslik ja mittejuhuslik valik

— Muu meetod

 

6.

Valikukava edaspidise ajakohastamise kord

 

7.

Valikukava tõenäoline kehtivusaeg

 

8.

Vaatlusalasse kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse vastavalt liidu põllumajanduslike majapidamiste liigitusele (vähemalt peamiste tootmisviiside puhul)

 

9.

Iga kihi puhul valimisse võetavate aruandvate majapidamiste arv

 

10.

Lisateave täiendavalt eelmistele punktidele

 

11.

Valikukava on kinnitatud riiklikus komitees, kuupäev

B.   VALIKUKAVA TABELID

Üksikasjad võrdlusandmekogumi ja asjaomase aruandeaasta jaoks määratud valimi kohta tuleb esitada valikukava dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevate järgnevate tabelite kohaste näidete alusel.



Tabel 1  Klastrite moodustamise eeskirjad ELi andmevõrgu põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamiseks

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Andmevõrgu piirkonna kood (vt II lisa)

2

Klastrid põllumajandustootmise viisi alusel (vt IV lisa)

3

Klastrid majandusliku suuruse alusel (vt V lisa)



Tabel 2  Valimi hõlmavus

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Majandusliku suuruse klassid (sätestatud V lisas)

2

Majandusliku suuruse klasside alampiir (eurodes)

3

Majandusliku suuruse klasside ülempiir (eurodes)

4

Andmekogumis esitatud põllumajanduslike majapidamiste arv

5

Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus

6

Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa (ha)

7

Andmekogumis esindatud kasutud põllumajandusmaa kumulatiivse protsendi pöördväärtus

8

Andmekogumis esindatud kogustandardtoodang

9

Andmekogumis esindatud kogustandardtoodangu kumulatiivse protsendi pöördväärtus

10

Andmekogumis esindatud loomühikute arv

11

Andmekogumis esindatud loomühikute arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus



Tabel 3  Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste jaotus

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Kood – peamine põllumajandustootmise viis

2

Määratlus – peamine põllumajandustootmise viis

3

Majandusliku suuruse klass – 1

4

Majandusliku suuruse klass – 2

5

Majandusliku suuruse klass – 3

6

Majandusliku suuruse klass – 4

7

Majandusliku suuruse klass – 5

8

Majandusliku suuruse klass – 6

9

Majandusliku suuruse klass – 7

10

Majandusliku suuruse klass – 8

11

Majandusliku suuruse klass – 9

12

Majandusliku suuruse klass – 10

13

Majandusliku suuruse klass – 11

14

Majandusliku suuruse klass – 12

15

Majandusliku suuruse klass – 13

16

Majandusliku suuruse klass – 14

17

Majandusliku suuruse klass – kokku



Tabel 4  Valikukava

Tabeli struktuur

Veeru number

Veeru kirjeldus

1

Andmevõrgu piirkond – ELi andmevõrgu piirkonna kood

2

Andmevõrgu piirkond – nimi

3

Põllumajandustootmise viis – riiklik kood

4

Põllumajandustootmise viis –põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kood

5

Majandusliku suuruse klass – riiklik kood

6

Majandusliku suuruse klass – ELi andmevõrgu kood

7

Majandusliku suuruse klass – kirjeldus (suurus eurodes)

8

Valimisse koondatavate põllumajanduslike majapidamiste arv (A)

9

Põllumajanduslike majapidamiste arv andmekogumis (B)

10

Kaalutud keskmine (B)/(A)

▼M6




IV LISA

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID JA NENDE VASTAVUS ÜLDISTELE JA PEAMISTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISIDELE (ARTIKKEL 4)

Kasutatakse järgmisi mõisteid.

a) 

Standardtoodang [EN: „Standard output” (SO)] – kogutoodangu standardväärtus. Standardtoodangu näitajat kasutatakse põllumajanduslike majapidamiste liigitamiseks liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse alusel (milles põllumajandustootmise viisi määravad peamised tootmistegevused) ja põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse kindlaksmääramiseks.

b) 

Standardtoodangu koefitsient [EN: „Standard output coefficient” (SOC)] – artikli 6 lõikes 1 osutatud iga põllumajandusliku muutuja kogutoodangu keskmine rahaline väärtus lähtuvalt asjaomase piirkonna keskmisest olukorrast, arvestatuna toodanguühiku kohta. Standardtoodangu koefitsient arvutatakse põllumajandustootja hinnana, põllumajanduskultuuride puhul eurodes hektari kohta ja põllumajandusloomade puhul eurodes looma kohta (erandid: seente puhul eurodes 100 m2 kohta, kodulindude puhul eurodes 100 linnu kohta ja mesilaste puhul eurodes taru kohta). Põllumajandustootja hind ei sisalda käibemaksu, muid makse ja toetusi. Standardtoodangu koefitsiente uuendatakse vähemalt iga kord, kui viiakse läbi põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa vaatlus.

c) 

Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang – põllumajandusliku majapidamise toodanguühikute ja nende vastavate standardtoodangu koefitsientide korrutiste summa.

A.   PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID

Põllumajandustootmise eriviisid määratletakse järgmise kahe tunnuse põhjal.

a) 

Asjaomaste muutujate laad

Muutujad on põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika kogumisel vaadeldud asjakohased muutujad: nende tähistamiseks kasutatakse käesoleva lisa B osa I punkti vastavustabelis esitatud koode või käesoleva lisa B osa II punktis esitatud muutujate ümberrühmitamise koode ( 1 ).

b) 

Klassipiiride kindlaksmääramise tingimused

Kui ei ole märgitud teisiti, väljendatakse need tingimused põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu murdosadena.

Selleks et põllumajandusliku majapidamise saaks liigitada põllumajandustootmise eriviisi alla, peavad kõik konkreetsele tootmisviisile spetsialiseerumise tingimused olema täidetud kumulatiivselt.

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – taimekasvatussaadused



Põllumajandustootmise viisid

(* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

(S1)

Arvutuse kirjeldus

(D1)

Muutujate kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

1

Spetsialiseerunud põllukultuuridele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

151

Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

Teravili (v.a riis), õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3

P151 + P16 + SO_CLND014 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

152

Spetsialiseerunud riisile

Riis > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3

SO_CLND013 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

153

Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja riisile

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 151 ja 152

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3

 

 

16

Spetsialiseerunud üldviljelusele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

161

Spetsialiseerunud rühvelkultuuridele

Kartul, suhkrupeet ja mujal nimetamata muud rühvelkultuurid > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

P17 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

162

Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja rühvelkultuuridele

Teravili, õliseemned, kuivatatud kaunviljad, valgurikkad taimed > 1/3 JA rühvelkultuurid > 1/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 > 1/3 JA P17 > 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

163

Spetsialiseerunud põlluköögiviljale

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

SO_CLND045 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

164

Spetsialiseerunud tubakale

Tubakas > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

SO_CLND032 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

165

Spetsialiseerunud puuvillale

Puuvill > 2/3

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

SO_CLND030 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

166

Mitmesugused põllukultuurid

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 161, 162, 163, 164 ja 165

P1 > 2/3

P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

Spetsialiseerunud aiandusele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21

Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

211

Spetsialiseerunud köögiviljale, sisetingimustes

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3

SO_CLND081 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

212

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3

SO_CLND082 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

213

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 211 ja 212

P2 > 2/3

SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22

Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

221

Spetsialiseerunud köögiviljale, avamaal

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3

SO_CLND044 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

222

Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3

SO_CLND046 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

223

Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 221 ja 222

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3

 

 

23

Muu aiandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

231

Spetsialiseerunud seentele

Seened > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3

SO_CLND079 > 2/3

 

 

 

232

Spetsialiseerunud puukoolidele

Puukoolid > 2/3

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3

SO_CLND070 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

233

Mitmesugused aiandusalad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 231 ja 232

P2 > 2/3

SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

Spetsialiseerunud püsikultuuridele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

35

Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

351

Spetsialiseerunud kvaliteetveinile

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad ja kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND062 > 2/3

SO_CLND064 + SO_CLND065 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

352

Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad> 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND062 > 2/3

SO_CLND066 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

353

Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele

Lauaviinamarjad > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND062 > 2/3

SO_CLND067 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

354

Muud viinamarjaistandused

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351, 352 ja 353

P3 > 2/3

SO_CLND062 > 2/3

 

 

36

Spetsialiseerunud puu- ja tsitrusviljadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

361

Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitrusviljad, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)

Parasvöötme puuviljad ja marjad (v.a maasikad) > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3

SO_CLND056_57 + SO_CLND059 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

362

Spetsialiseerunud tsitrusviljadele

Tsitrusviljad > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3

SO_CLND061 > 2/3

 

 

 

363

Spetsialiseerunud pähklitele

Pähklid > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3

SO_CLND060 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

364

Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3

SO_CLND058 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

365

Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitrusviljadele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 361, 362, 363 ja 364

P3 > 2/3

SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

37

Spetsialiseerunud oliividele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Spetsialiseerunud oliividele

Oliivid > 2/3

P3 > 2/3

SO_CLND069 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

38

Mitmesugused püsikultuurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Mitmesugused püsikultuurid

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351–370

P3 > 2/3

 

 

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang



Põllumajandustootmise viisid

(* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

(S1)

Arvutuse kirjeldus

(D1)

Muutujate kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

4

Spetsialiseerunud kariloomadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

45

Spetsialiseerunud piimandusele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Spetsialiseerunud piimandusele

Piimalehmad > 3/4 kõikidest kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast

P4 > 2/3

SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 3/4 GL JA GL > 1/10 P4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

46

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

Kõik veised (s.o alla ühe aasta vanused, vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused ja vähemalt kahe aasta vanused veised (pullid ja mullikad, piimalehmad, muud kui piimalehmad ja pühvellehmad))

> 2/3 kariloomadest JA piimalehmad ≤ 1/10 kariloomadest JA

kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast

P4 > 2/3

P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 ≤ 1/10 GL JA GL > 1/10 P4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

47

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

Kõik veised > 2/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/10 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast; v.a klassi 450 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

P4 > 2/3

P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/10 GL JA GL > 1/10 P4; v.a 450

 

 

48

Lambad, kitsed ja muud kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

481

Spetsialiseerunud lammastele

Lambad > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470

SO_CLVS012 > 2/3 GL JA GL > 1/10 P4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

482

Spetsialiseerunud lammastele ja veistele

Kõik veised > 1/3 kariloomadest JA lambad > 1/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470

P46 > 1/3 GL JA SO_CLVS012 > 1/3 GL JA GL > 1/10 P4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

483

Spetsialiseerunud kitsedele

Kitsed > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470

SO_CLVS015 > 2/3 GL JA GL > 1/10 P4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

484

Mitmesugused kariloomad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 481, 482 ja 483

P4 > 2/3

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

Spetsialiseerunud teratoidulistele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

51

Spetsialiseerunud sigadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

511

Spetsialiseerunud seakasvatusele

Suguemised > 2/3

P5 > 2/3

P51 > 2/3

SO_CLVS019 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

512

Spetsialiseerunud sigade nuumamisele

Põrsad ja muud sead > 2/3

P5 > 2/3

P51 > 2/3

SO_CLVS018 + SO_CLVS020 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

513

Sigade kasvatamine ja nuumamine

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511 ja 512

P5 > 2/3

P51 > 2/3

 

 

52

Spetsialiseerunud kodulindudele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

521

Spetsialiseerunud munakanadele

Munakanad > 2/3

P5 > 2/3

P52 > 2/3

SO_CLVS022 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

522

Spetsialiseerunud kodulinnulihale

Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3

P5 > 2/3

P52 > 2/3

SO_CLVS021 + SO_CLVS023 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

523

Munakanad ja kodulinnuliha

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 521 ja 522

P5 > 2/3

P52 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

53

Mitmesugused teratoidulised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Mitmesugused teratoidulised

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511–523

P5 > 2/3

 

 

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised



Põllumajandustootmise viisid

(* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

(S1)

Arvutuse kirjeldus

(D1)

Muutujate kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1 (C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

6

Segakultuuride kasvatamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

61

Segakultuuride kasvatamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

611

Aiandus ja püsikultuurid

Aiandus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

P2 > 1/3 JA P3 > 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

612

Põllukultuurid ja aiandus

Üldviljelus > 1/3 JA aiandus > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3 JA P2 > 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

613

Põllukultuurid ja viinamarjaistandused

Üldviljelus > 1/3 JA viinamarjaistandused > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3 JA SO_CLND062> 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

614

Põllukultuurid ja püsikultuurid

Üldviljelus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3 JA viinapuud ≤ 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3 JA P3 > 1/3 JA SO_CLND062 ≤ 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

615

Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid

Üldviljelus > 1/3 JA muud tegevusalad puuduvad > 1/3

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

P1 > 1/3 JA P2 ≤ 1/3 JA P3 ≤ 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

616

Muud segakultuurid

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 611, 612, 613, 614 ja 615

(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3

 

 

7

Mitmesugused põllumajandusloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

73

Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

731

Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt piimakari

Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest

P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3

P4 > P5

P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

732

Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 731

P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3

P4 > P5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

74

Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

741

Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimakari

Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA teratoidulised > 1/3 JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest

P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3

P4 ≤ P5

P45 > 1/3 GL JA P5 > 1/3 JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

742

Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 741

P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3

P4 ≤ P5

 

8

Segakultuurid ja põllumajandusloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

83

Põllukultuurid ja kariloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

831

Põllukultuurid koos piimandusega

Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised < üldviljelus

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

P1> 1/3 JA P4 > 1/3

P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 < P1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

832

Piimandus koos põllukultuuridega

Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised ≥ üldviljelus

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

P1> 1/3 JA P4 > 1/3

P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 ≥ P1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

833

Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimakari

Üldviljelus > kariloomad ja sööt, v.a klassi 831 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

P1> 1/3 JA P4 > 1/3

P1 > P4; v.a 831

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

834

Kariloomad (v.a piimakari) koos põllukultuuridega

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832 ja 833

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

P1> 1/3 JA P4 > 1/3

 

 

84

Mitmesugused kultuurid ja põllumajandusloomad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

841

Põllukultuurid ja teratoidulised

Üldviljelus > 1/3 JA teratoidulised > 1/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

P1> 1/3 JA P5 > 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

842

Püsikultuurid ja kariloomad

Püsikultuurid > 1/3 JA kariloomad ja sööt > 1/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

P3 > 1/3 JA P4 > 1/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

843

Mesindus

Mesilased > 2/3

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

SO_CLVS030 > 2/3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

844

Mitmesugused segakultuurid ja põllumajandusloomad

Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 841, 842 ja 843

Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999

Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

 

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised



Põllumajandustootmise viisid

(* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)

Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid

KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)

Üldine viis

Kirjeldus

Peamine viis

Kirjeldus

Eriviis

Kirjeldus

(S1)

Arvutuse kirjeldus

Muutujate kood ja tingimused

(vt käesoleva lisa B osa)

Tingimus 1

(C1)

Tingimus 2

(C2)

Tingimus 3

(C3)

9

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

99

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

999

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

Kogustandardtoodang = 0

 

 

 

B.   VASTAVUSTABEL JA KOODIDE ÜMBERRÜHMITAMINE

I. Järgmiste rubriikide omavaheline vastavus: rakendusmääruses (EL) 2018/1874 või hilisemates õigusaktides osutatud põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat hõlmava 2020. aasta liidu vaatluse rubriigid, 2017. aasta standardtoodangu koefitsiendi jaoks kogutavate andmete rubriigid ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruande rubriigid



Samaväärsed rubriigid standardtoodangu koefitsientide kasutamiseks

Põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika kood

Põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika märgis

Standardtoodangu koefitsiendi (SOC) kood

2017. aasta standardtoodangu koefitsiendi (SOC) rubriik

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruanne

(käesoleva määruse VIII lisa)

I. Põllumajanduskultuurid

CLND004

Pehme nisu ja speltanisu

SOC_CLND004

Pehme nisu ja speltanisu

10110.  Pehme nisu ja speltanisu

CLND005

Kõva nisu

SOC_CLND005

Kõva nisu

10120.  Kõva nisu

CLND006

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

SOC_CLND006

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

10130.  Rukis ja taliviljasegud (meslin)

CLND007

Oder

SOC_CLND007

Oder

10140.  Oder

CLND008

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

SOC_CLND008

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

10150.  Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

CLND009

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

SOC_CLND009

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

10160.  Maisiterad ja maisitõlvikusegu

CLND010

Tritikale

SOC_CLND010_011_012

Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

10190.  Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

CLND011

Sorgo

CLND012

Mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

CLND013

Riis

SOC_CLND013

Riis

10170.  Riis

CLND014

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

SOC_CLND014

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

10210.  Põldherned, oad ja maguslupiin

10220.  Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290.  Muud valgurikkad taimed

CLND015

Põldherned, oad ja maguslupiin

SOC_CLND015

Põldherned, oad ja maguslupiin

10210.  – sellest: põldherned, oad ja maguslupiin

CLND017

Kartul (sh seemnekartul)

SOC_CLND017

Kartul (sh seemnekartul)

10300.  Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

CLND018

Suhkrupeet (v.a seeme)

SOC_CLND018

Suhkrupeet (v.a seeme)

10400.  Suhkrupeet (v.a seeme)

CLND019

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid

SOC_CLND019

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid

10500.  Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid, söödapeet ja Brassicae sugukonda kuuluvad söödakultuurid, mida kasvatatakse juurte või varte kasutamiseks, ning muud mujal nimetamata söödajuur- ja -mugulviljad

CLND022

Rapsi- ja rüpsiseemned

SOC_CLND022

Rapsi- ja rüpsiseemned

10604.  Rapsi- ja rüpsiseemned

CLND023

Päevalilleseemned

SOC_CLND023

Päevalilleseemned

10605.  Päevalilleseemned

CLND024

Soja

SOC_CLND024

Soja

10606.  Soja

CLND025

Õlilina (linaseemned)

SOC_CLND025

Õlilina (linaseemned)

10607.  Õlilina (linaseemned)

CLND026

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

SOC_CLND026

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

10608.  Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

CLND028

Kiulina

SOC_CLND028

Kiulina

10609.  Kiulina

CLND029

Harilik kanep

SOC_CLND029

Harilik kanep

10610.  Harilik kanep

CLND030

Puuvill

SOC_CLND030

Puuvill

10603.  Puuvill

CLND031

Mujal nimetamata muud kiutaimed

SOC_CLND031

Mujal nimetamata muud kiutaimed

10611.  Mujal nimetamata muud kiutaimed

CLND032

Tubakas

SOC_CLND032

Tubakas

10601.  Tubakas

CLND033

Humal

SOC_CLND033

Humal

10602.  Humal

CLND034

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

SOC_CLND034

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

10612.  Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

CLND035

Mujal nimetamata energiakultuurid

SOC_CLND035_036

Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

10613.  Suhkruroog

CLND036

Mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid

10690.  Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

CLND037

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

SOC_CLND037

Põllumaalt haljalt koristatud taimed

 

CLND038

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

SOC_CLND038

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

10910.  Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

CLND039

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

SOC_CLND039

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

10922.  Haljalt koristatud liblikõielised taimed

CLND040

Haljasmais

SOC_CLND040

Haljasmais

10921.  Haljasmais

CLND041

Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais)

Põllumaalt haljalt koristatud muud taimed, mujal nimetamata

SOC_CLND041_042

Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a mais), mujal nimetamata

10923.  Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a haljasmais), mujal nimetamata

CLND042

CLND043

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad

SOC_CLND043

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal

 

CLND044

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

SOC_CLND044

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

10712.  Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

CLND045

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal

SOC_CLND045

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal

10711.  Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal

CLND046

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

SOC_CLND046

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

10810.  Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

CLND047

Seemned ja seemikud

SOC_CLND047

Seemned ja seemikud

11000.  Põllumaa seemned ja seemikud

CLND048

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid

SOC_CLND048_083

Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

11100.  Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND083

Muud põllumaakultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND049

Kesa

SOC_CLND049

Kesa

11200.  Kesa

CLND050

Püsirohumaa

SOC_CLND050

Püsirohumaa

 

CLND051

Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

SOC_CLND051

Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

30100.  Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

CLND052

Hooldamata karjamaa

SOC_CLND052

Hooldamata karjamaa

30200.  Hooldamata karjamaa

CLND053

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

SOC_CLND053

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

30300.  Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

CLND055

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

SOC_CLND055

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

 

 

 

SOC_CLND056_057

Parasvöötme puuviljad

 

CLND056

Õunviljad

SOC_CLND056

Õunviljad

40101.  Õunviljad

CLND057

Luuviljad

SOC_CLND057

Luuviljad

40102.  Luuviljad

CLND058

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

SOC_CLND058

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

40115.  Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

CLND059

Marjad (v.a maasikad)

SOC_CLND059

Marjad (v.a maasikad)

40120.  Marjad (v.a maasikad)

CLND060

Pähklid

SOC_CLND060

Pähklid

40130.  Pähklid

CLND061

Tsitrusviljad

SOC_CLND061

Tsitrusviljad

40200.  Tsitrusviljad

CLND062

Viinamarjad

SOC_CLND062

Viinamarjad

 

CLND063

Veiniviinamarjad

SOC_CLND063

Veiniviinamarjad

 

CLND064

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

SOC_CLND064

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

40411.  Kaitstud päritolunimetusega vein

40451.  Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

CLND065

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

SOC_CLND065

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

40412.  Kaitstud geograafilise tähisega vein

40452.  Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

CLND066

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad

SOC_CLND066

Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad

40420.  Muud veinid

40460.  Muude veinide viinamarjad

CLND067

Lauaviinamarjad

SOC_CLND067

Lauaviinamarjad

40430.  Lauaviinamarjad

CLND068

Rosinaviinamarjad

SOC_CLND068

Rosinaviinamarjad

40440.  Rosinaviinamarjad

CLND069

Oliivid

SOC_CLND069

Oliivid

 

 

 

SOC_CLND069A

Tavapäraselt lauaoliivide tootmine

40310.  Lauaoliivid

 

 

SOC_CLND069B

Tavapäraselt õli tootmiseks oliivide tootmine

40320.  Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330.  Oliiviõli

CLND070

Puukoolid

SOC_CLND070

Puukoolid

40500.  Puukoolid

CLND071

Muud püsikultuurid, sealhulgas muud püsikultuurid inimtoiduks

SOC_CLND071

Muud püsikultuurid

40600.  Muud püsikultuurid

CLND072

Jõulupuud

SOC_CLND072

Jõulupuud

40610.  – sellest jõulupuud

CLND073

Koduaiad

SOC_CLND073_085

Koduaiad ja mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

20000.  Koduaiad

CLND085

Mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND079

Kultuurseened

SOC_CLND079

Kultuurseened

60000.  Kultuurseened

CLND081

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND081

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

10720.  Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND082

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND082

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

10820.  Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

CLND084

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

SOC_CLND084

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

40700.  Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

II. Põllumajandusloomad

CLVS001

Alla ühe aasta vanused veised

SOC_CLVS001

Alla ühe aasta vanused veised

210.  Alla ühe aasta vanused veised

CLVS003

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

SOC_CLVS003

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

220.  Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

CLVS004

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

SOC_CLVS004

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

230.  Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

CLVS005

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

SOC_CLVS005

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

240.  Vähemalt kahe aasta vanused pullid

CLVS007

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

SOC_CLVS007

Vähemalt kahe aasta vanused mullikad

251.  Aretusmullikad

 

252.  Nuummullikad

CLVS008

Lehmad

SOC_CLVS008

Lehmad

 

CLVS009

Piimalehmad

SOC_CLVS009

Piimalehmad

261.  Piimalehmad

CLVS010

Muud kui piimalehmad

SOC_CLVS010

Muud kui piimalehmad

269.  Muud kui piimalehmad

CLVS011

Pühvellehmad

SOC_CLVS011

Pühvellehmad

262.  Pühvelpiimalehmad

CLVS012

Lambad (igas vanuses)

SOC_CLVS012

Lambad (igas vanuses)

 

CLVS013

Uted

SOC_CLVS013

Uted

311.  Uted

CLVS014

Muud lambad

SOC_CLVS014

Muud lambad

319.  Muud lambad

CLVS015

Kitsed (igas vanuses)

SOC_CLVS015

Kitsed (igas vanuses)

 

CLVS016

Emakitsed

SOC_CLVS016

Emakitsed

321.  Emakitsed

CLVS017

Muud kitsed

SOC_CLVS017

Muud kitsed

329.  Muud kitsed

CLVS018

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

SOC_CLVS018

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

410.  Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

CLVS019

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

SOC_CLVS019

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

420.  Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

CLVS020

Muud sead

SOC_CLVS020

Muud sead

491.  Nuumsead

 

499.  Muud sead

CLVS021

Broilerid

SOC_CLVS021

Broilerid

510.  Kodulinnud – broilerid

CLVS022

Munakanad

SOC_CLVS022

Munakanad

520.  Munakanad

CLVS023

Muud kodulinnud

SOC_CLVS023

Muud kodulinnud

530.  Muud kodulinnud

CLVS029

Emaküülikud

SOC_CLVS029

Emaküülikud

610.  Emaküülikud

CLVS030

Mesilased

SOC_CLVS030

Mesilased

700.  Mesilased

II. Koodid, millega rühmitatakse ümber mitmed 2020. aasta vaatlusega hõlmatud muutujad

P45.

Piimaveised = SO_CLVS001 (Alla ühe aasta vanused veised) + SO_CLVS004 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS007 (Vähemalt kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS009 (Piimalehmad) + SO_CLVS011 (Pühvellehmad)

P46.

Veised = P45 (Piimaveised) + SO_CLVS003 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS005 (Vähemalt kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS010 (Muud kui piimalehmad)

GL

Kariloomad = P46 (Veised) + SO_CLVS013 (Uted) + SO_CLVS014 (Muud lambad) + SO_CLVS016 (Emakitsed) + SO_CLVS017 (Muud kitsed)

Kui GL = 0, SIIS

FCP1 Sööt müügiks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)



JA

 

FCP4

Sööt kariloomade jaoks = 0

JA

 

P17

Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid)

Kui GL > 0, SIIS



FCP1

Sööt müügiks = 0

JA

 

FCP4

Sööt kariloomade jaoks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)

JA

 

P17

Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme))

P151.

Teravili (v.a riis) = SO_CLND004 (Pehme nisu ja speltanisu) + SO_CLND005 (Kõva nisu) + SO_CLND006 (Rukis ja taliviljasegud (meslin)) + SO_CLND007 (Oder) + SO_CLND008 (Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)) + SO_CLND009 (Maisiterad ja maisitõlvikusegu) + SO_CLND010_011_012 (Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms))

P15.

Teravili = P151 (Teravili, v.a riis) + SO_CLND013 (Riis)

P16.

Õliseemned = SO_CLND022(Rapsi- ja rüpsiseemned) + SO_CLND023 (Päevalilleseemned) + SO_CLND024 (Soja) + SO_CLND025 (Õlilina (linaseemned)) + SO_CLND026 (Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid)

P51.

Sead = SO_CLVS018 (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + SO_CLVS019 (Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg) + SO_CLVS020 (Muud sead)

P52.

Kodulinnud = SO_CLVS021 (Broilerid) + SO_CLVS022 (Munakanad) + SO_CLVS023 (Muud kodulinnud)

P1.

Üldviljelus = P15 (Teravili) + SO_CLND014 (Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)) + SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND032 (Tubakas) + SO_CLND033 (Humal) + SO_CLND030 (Puuvill) + P16 (Õliseemned) + SO_CLND028 (Kiulina) + SO_CLND029 (Harilik kanep) + SO_CLND031 (Mujal nimetamata muud kiutaimed) + SO_CLND034 (Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed) + SO_CLND035_036 (Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid) + SO_CLND045 (Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal) + SO_CLND047 (Seemned ja seemikud) + SO_CLND048_083 (Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND049 (Kesa) + FCP1 (Sööt müügiks)

P2.

Aiandus = SO_CLND044 (Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus) + SO_CLND081 (Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND046 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) + SO_CLND082 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND079 (Kultuurseened) + SO_CLND070 (Puukoolid)

P3.

Püsikultuurid = SO_CLND055 (Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)) + SO_CLND061 (Tsitrusviljad) + SO_CLND069 (Oliivid) + SO_CLND062 (Viinamarjad) + SO_CLND071 (Muud püsikultuurid) + SO_CLND084 (Püsikultuurid klaaskatte all)

P4.

Kariloomad ja sööt = GL (Kariloomad) + FCP4 (Sööt kariloomade jaoks)

P5.

Teratoidulised = P51 (Sead) + P52 (Kodulinnud) + SO_CLVS029 (Emaküülikud)

C.   A OSAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISID

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – põllumajanduskultuurid



Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

1.  Spetsialiseerunud põllukultuuridele

15.  Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

151.  Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õliseemnetele ja valgurikastele taimedele

152.  Spetsialiseerunud riisile

153.  Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja riisile

 

16.  Spetsialiseerunud üldviljelusele

161.  Spetsialiseerunud rühvelkultuuridele

162.  Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja rühvelkultuuridele

163.  Spetsialiseerunud põlluköögiviljale

164.  Spetsialiseerunud tubakale

165.  Spetsialiseerunud puuvillale

166.  Mitmesugused põllukultuurid

2.  Spetsialiseerunud aiandusele

21.  Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes

211.  Spetsialiseerunud köögiviljale, sisetingimustes

212.  Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes

213.  Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes

 

22.  Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal

221.  Spetsialiseerunud köögiviljale, avamaal

222.  Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal

223.  Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal

 

23.  Muu aiandus

231.  Spetsialiseerunud seentele

232.  Spetsialiseerunud puukoolidele

233.  Mitmesugused aiandusalad

3.  Spetsialiseerunud püsikultuuridele

35.  Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele

351.  Spetsialiseerunud kvaliteetveinile

352.  Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile

353.  Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele

354.  Muud viinamarjaistandused

 

36.  Spetsialiseerunud puu- ja tsitrusviljadele

361.  Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitrusviljad, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)

362.  Spetsialiseerunud tsitrusviljadele

363.  Spetsialiseerunud pähklitele

364.  Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele

365.  Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitrusviljadele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine

 

37.  Spetsialiseerunud oliividele

370.  Spetsialiseerunud oliividele

 

38.  Mitmesugused püsikultuurid

380.  Mitmesugused püsikultuurid

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang



Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

4.  Spetsialiseerunud kariloomadele

45.  Spetsialiseerunud piimandusele

450.  Spetsialiseerunud piimandusele

 

46.  Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

460.  Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine

 

47.  Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

470.  Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine

 

48.  Lambad, kitsed ja muud kariloomad

481.  Spetsialiseerunud lammastele

482.  Spetsialiseerunud lammastele ja veistele

483.  Spetsialiseerunud kitsedele

484.  Mitmesugused kariloomad

5.  Spetsialiseerunud teratoidulistele

51.  Spetsialiseerunud sigadele

511.  Spetsialiseerunud seakasvatusele

512.  Spetsialiseerunud sigade nuumamisele

513.  Sigade kasvatamine ja nuumamine

 

52.  Spetsialiseerunud kodulindudele

521  .Spetsialiseerunud munakanadele

522.  Spetsialiseerunud kodulinnulihale

523.  Munakanad ja kodulinnuliha

 

53.  Mitmesugused teratoidulised

530.  Mitmesugused teratoidulised

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised



Üldine põllumajandustootmise viis

Peamine põllumajandustootmise viis

Põllumajandustootmise eriviisid

6.  Segakultuuride kasvatamine

61.  Segakultuuride kasvatamine

611.  Aiandus ja püsikultuurid

612.  Põllukultuurid ja aiandus

613.  Põllukultuurid ja viinamarjaistandused

614.  Põllukultuurid ja püsikultuurid

615.  Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid

616.  Muud segakultuurid

7.  Mitmesugused põllumajandusloomad

73.  Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad

731.  Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt piimakari

732.  Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari

 

74.  Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised

741.  Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimakari

742.  Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari

8.  Segakultuurid – põllumajandusloomad

83.  Põllukultuurid – kariloomad

831.  Põllukultuurid koos piimandusega

832.  Piimandus koos põllukultuuridega

833.  Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimakari

834.  Kariloomad (v.a piimakari) koos põllukultuuridega

 

84.  Mitmesugused kultuurid ja põllumajandusloomad

841.  Põllukultuurid ja teratoidulised

842.  Püsikultuurid ja kariloomad

843.  Mesindus

844.  Mitmesugused segakultuurid ja põllumajandusloomad

9.  Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

99.  Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

999.  Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

▼B




V LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS JA MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID (ARTIKKEL 5)

A.   PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS

Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse selle standardtoodangu koguväärtuse järgi ja väljendatakse eurodes.

B.   PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.



Klassid

Piirangud eurodes

I

Alla 2 000

II

2 000 kuni alla 4 000

III.

4 000 kuni alla 8 000

IV

8 000 kuni alla 15 000

V

15 000 kuni alla 25 000

VI

25 000 kuni alla 50 000

VII

50 000 kuni alla 100 000

VIII

100 000 kuni alla 250 000

IX

250 000 kuni alla 500 000

X

500 000 kuni alla 750 000

XI

750 000 kuni alla 1 000 000

XII

1 000 000 kuni alla 1 500 000

XIII

1 500 000 kuni alla 3 000 000

XIV

üle 3 000 000

Suurusklasse II ja III või III ja IV, IV ja V või III kuni V, VI ja VII, VIII ja IX, X ja XI ja XII kuni XIV või X kuni XIV võib ühendada.

▼M5




VI LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD STANDARDTOODANGU KOEFITSIENT

1.   STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI MÕISTE JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED

a) 

Standardtoodang, standardtoodangu koefitsient ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang on määratletud käesoleva määruse IV lisas.

b) 

Tootmisperiood

Standardtoodangu koefitsient vastab 12-kuulisele tootmisperioodile.

Nende taime- ja loomakasvatussaaduste puhul, mille tootmisperiood on lühem või pikem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardtoodangu koefitsient.

c) 

Põhiandmed ja võrdlusperiood

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks lähtuvalt ühikupõhisest toodangust ja põllumajandustootja hinnast, millele on osutatud IV lisas esitatud standardtoodangu koefitsiendi määratluses. Selleks kogutakse liikmesriikides põhiandmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 ( 2 ) artiklis 4 määratletud võrdlusperioodi kohta.

d) 

Ühikud

1) 

Füüsilised ühikud

a) 

Põllumajanduskultuuride standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks hektarites väljendatud ala põhjal.

b) 

Seente standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks aasta kõikide järjestikuste saagikoristuste kogutoodangu põhjal ning seda väljendatakse 100 m2 kultuuride all oleva maa kohta. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontekstis kasutamiseks jagatakse sel viisil seente puhul kindlaks määratud standardtoodangu koefitsient aasta järjestikuste saagikoristuste arvuga, mis teatatakse komisjonile vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

c) 

Põllumajandusloomade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks loomühiku alusel.

d) 

Erandina määratakse kodulindude standardtoodangu koefitsient kindlaks 100 linnu kohta ja mesilaste standardtoodangu koefitsient taru alusel.

2) 

Rahaühikud ja ümardamine

Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatavad põhiandmed ja arvutatud standardtoodang väljendatakse eurodes. Nende liikmesriikide puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, konverteeritakse standardtoodangu koefitsiendid eurodesse, kasutades võrdlusperioodi keskmist vahetuskurssi, nagu on määratletud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis c. Keskmised vahetuskursid arvutatakse komisjoni (Eurostat) avaldatud ametlike vahetuskursside alusel.

Vajaduse korral võib standardtoodangu koefitsiendi ümardada lähima 5 euroni.

2.   STANDARDTOODANGU KOEFITSIENTIDE LIIGENDUS

a) 

Põllumajanduskultuuride ja -loomade kaupa

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks kõigi põllumajanduslike muutujate puhul, mis vastavad käesoleva määruse IV lisa tabelis B.I loetletud standardtoodangu koefitsiendi kohaldamisel kasutatavatele rubriikidele.

b) 

Geograafiline liigendus

— 
Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kasutatavad põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevas integreeritud statistikas ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus. Need geograafilised üksused põhinevad kõik statistiliste territoriaalüksuste liigitusel (NUTS), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 ( 3 ). Neid üksusi võib kirjeldada kui NUTS 3 piirkondade ümberrühmitamist. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid ei loeta geograafilisteks üksusteks.
— 
Standardtoodangu koefitsienti ei määrata kindlaks nende muutujate puhul, mis ei ole asjaomases piirkonnas asjakohased.

3.   STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KOGUTAVAD ANDMED

a) 

Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kogutavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt iga kord, kui tehakse määruse (EL) 2018/1091 artikli 5 kohase loenduse vormis põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa uuring.

b) 

Kui põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringut võib teha määruse (EL) 2018/1091 artiklis 5 osutatud valimipõhise uuringuna, siis standardtoodangu koefitsienti ajakohastatakse

i) 

kas uuendades põhiandmeid punktis a osutatud viisiga sarnasel viisil

ii) 

või kasutades muutusetegurit, ajakohastades seeläbi standardtoodangu koefitsienti, et võtta arvesse muutusi, mis liikmesriigi hinnangu kohaselt on toimunud iga muutuja ja piirkonna kaupa ühiku kohta toodetud kogustes ja hindades ning mis on aset leidnud alates viimasest võrdlusperioodist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 artiklis 4.

4.   TÄIDEVIIMINE

Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardtoodangu koefitsiendi arvutamiseks, selle ümberarvestamiseks eurodesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi rakendamiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma andmete kogumise ja arvutusmetoodika ning vajaduse korral annavad selgitusi, selleks et liikmesriikide standardtoodangu koefitsiendi arvutamise metoodikat saaks ühtlustada.

5.   ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE

Teatavate muutujate standardtoodangu koefitsiendi ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamiseks kehtestatakse järgmised erireeglid.

a) 

Kesa

Kesaga seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui selle põllumajandusliku majapidamise mõned teised standardtoodangu koefitsiendid on positiivsed.

b) 

Koduaiad

Kuna koduaedade toodang on tavaliselt mõeldud omaniku oma tarbeks ja mitte müügiks, loetakse et koduaedade standardtoodangu koefitsient võrdub nulliga.

c) 

Põllumajandusloomad

Põllumajandusloomade puhul on muutujad jaotatud loomade vanuserühma järgi. Toodang vastab looma kasvu väärtusele ühes vanuserühmas. Teisisõnu, see vastab looma väärtuse erinevusele vanuserühma liigitamise ja sealt väljaarvamise vahel (nimetatakse ka asendusväärtuseks).

d) 

Alla ühe aasta vanused veised

Alla ühe aasta vanuste veistega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises on alla ühe aasta vanuseid veiseid rohkem kui lehmi. Arvesse võetakse üksnes ülejäägi suhtes kindlaks määratud standardtoodangu koefitsienti. Alla ühe aasta vanuste veiste puhul määratakse ainult üks standardtoodangu koefitsient, võtmata arvesse looma sugu.

e) 

Muud lambad ja muud kitsed

Muude lammastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole uttesid.

Muude kitsedega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole emakitsi.

f) 

Põrsad

Põrsastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole suguemiseid.

g) 

Sööt

Kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole kariloomi (s.o veised, lambad või kitsed), käsitatakse sööta (s.o rühvelkultuurid, haljalt koristatavad taimed, karjamaa ja heinamaa) müügiobjektina ning osana üldviljeluse toodangust.

Kui põllumajanduslikus majapidamises on kariloomi, käsitatakse sööta kariloomade toiduna ning see on osa kariloomade ja söödatoodangust.

▼B




VII LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOV TEGEVUS (ARTIKKEL 7)

A.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE MÄÄRATLUS

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus hõlmab kõiki muid tegevusi, v.a põllumajandustegevus, on otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud, ning sellel on majanduslik mõju kõnealusele põllumajanduslikule majapidamisele. Need on tegevused, mille puhul kasutatakse põllumajandusliku majapidamise ressursse (maa-ala, hooned, seadmed jne) või tooteid.

Muu tulutoov tegevus tähendab selles kontekstis aktiivset tööd; üksnes finantsinvesteeringud on seega välistatud. Maa või muude põllumajandusliku majapidamise põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata muu tulutoova tegevusena, vaid majapidamise põllumajandusliku tegevuse osana.

Muu tulutoov tegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. ►M2  Veini ja oliiviõli tootmist käsitatakse kui põllumajanduslikku tegevust juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav osa ei ole märkimisväärne. ◄

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajanduslikus majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse muu tulutoova tegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

B.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUSE HINNANG

Põllumajandusliku majapidamise toodanguga otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaalu hinnatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaaluna põllumajandusliku majapidamise kogukäibe ja asjaomasele põllumajanduslikule majapidamisele määruse (EL) nr 1307/2013 ( 4 ) kohaselt makstud otsetoetuste summas:

image

C.   PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUST KAJASTAVAD KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse, mis kajastavad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust lõpptoodangus: Kohaldatakse järgmisi piiritlusi:



Klassid

Protsendivahemikud

I

0 % kuni 10 % (vähene osatähtsus)

II

Rohkem kui 10 %–50 % (keskmine osatähtsus)

III.

Rohkem kui 50 % kuni vähem kui 100 % (suur osatähtsus)




VIII LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM (ARTIKKEL 9)

Kogutavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt:

<tabeli täht>_<rühm>_<kategooria>[_< kategooria >]_<veerg>_

Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. Alljärgnevalt esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „—”, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada

Näited:

— 
B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa”„pindalale”, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa”.
— 
I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur” kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu” kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid”).

Kui teatava põllumajandusliku majapidamise puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0”.

Tabelid on tähistatud ühe tähega, rühmad ühe või mitme tähega, kategooriad numbriliste koodidega ja veerud ühe või mitme tähega.

Tabelites A–M näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis näidatakse jaotumist eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.

Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmise täpsusastmega:

rahalistes väärtustes : eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

füüsilistes kogustes : kaal tsentnerites (1 ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille maht väljendatakse hektoliitrites;

▼M1

pindalad : aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites, ning välja arvatud tabelis M „Toetused”, kus põhiüksused tuleb registreerida hektarites;

▼B

keskmine põllumajandusloomade arv : kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna;

tööjõuühikud : kahe kümnendikkohani.

Asjaomase tabeli lõpus määratletakse täiendavad mõisted ja juhised iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta.

▼M6



Tabel A

Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Üldandmete kategooria

Kood (*)



 

Veerud

Andmerühm

Andmevõrgu piirkond

Alapiirkond

Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber

Kraadid

Minutid

NUTS

Raamatupidamisbüroo number

Kuupäev

Põllumajandusliku majapidamise osakaal

Põllumajandustootmise viis

Majandusliku suuruse klass

Kood

R

S

H

DG

MI

N

AO

DT

W

TF

ES

C

ID

Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

 

 

 

-

-

-

-

-

-

-

-

-

LO

Põllumajandusliku majapidamise asukoht

-

-

-

 

 

 

-

-

-

-

-

-

AI

Raamatupidamisandmed

-

-

-

-

-

-

 

 

-

-

-

 

TY

Liigitus

-

-

-

-

-

-

-

-

 

 

 

-

CL

Klassid

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

 

OT

Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

 



Kood (*)

Kirjeldus

Rühm

R

S

H

DG

MI

N

AO

DT

W

TF

ES

C

10

Põllumajandusliku majapidamise number

ID

AID10R

AID10S

AID10H

-

-

-

-

-

-

-

-

-

20

Laiuskraad

LO

-

-

-

ALO20DG

ALO20MI

-

-

-

-

-

-

-

30

Pikkuskraad

LO

-

-

-

ALO30DG

ALO30MI

-

-

-

-

-

-

-

40

NUTS3

LO

-

-

-

-

-

ALO40N

-

-

-

-

-

-

50

Raamatupidamisbüroo number

AI

-

-

-

-

-

-

AAI50AO

-

-

-

-

-

60

Raamatupidamisarvestuse liik

AI

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

AAI60C

70

Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev

AI

-

-

-

-

-

-

-

AAI70DT

-

-

-

-

80

Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis

TY

-

-

-

-

-

-

-

-

ATY80W

-

-

-

90

Liigitus valimise ajal

TY

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ATY90TF

ATY90ES

-

100

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL100C

110

Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL110C

120

Õiguslik seisund

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL120C

130

Valdaja(te) vastutuse tase

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL130C

140

Mahepõllumajandus

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL140C

141

Mahepõllumajanduse sektorid

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL141C

150

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL150C

151

KPNi / KGT / GTT / mägipiirkonna toote märgistusega seotud sektorid

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL151C

160

Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alad

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL160C

170

Kõrgus merepinnast

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL170C

180

Struktuurifondide piirkond

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL180C

190

Natura 2000 ala

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL190C

200

Veedirektiivi (2000/60/EÜ) ala

CL

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

ACL200C

210

Niisutussüsteem

OT

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

AOT210C

220

Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal

OT

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

AOT220C

230

Tootjaorganisatsioonide liige

OT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AOT230C

231

Tootjaorganisatsioonide majanduslik tähtsus põllumajandusliku majapidamise jaoks

OT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AOT231C

232

Tootjaorganisatsioonide liikmete arv

OT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AOT232C

A.ID.    Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

Igale aruandvale majapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajanduslik majapidamine kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajanduslikule majapidamisele.

Kui põllumajanduslikus majapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajanduslikuks majapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusliku majapidamisega, võib kõnealust põllumajanduslikku majapidamist käsitada siiski uue põllumajandusliku majapidamisena. Sellisel juhul antakse põllumajanduslikule majapidamisele uus number. Põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui aruandval majapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva majapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleb numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusliku majapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast.

A.ID.10.R. Andmevõrgu piirkond: antakse koodnumber, mis vastab käesoleva määruse II lisas esitatud koodile.

A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Eurostati ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse ühise statistiliste territoriaalüksuste liigitusena (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna koodi puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardtoodangu väärtused.

A.ID.10.H. Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber.

A.LO.    Põllumajandusliku majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht esitatakse kahe viitega: geograafilised andmed (laius- ja pikkuskraad) ning NUTSi 3. tasandi territoriaalüksuste kood.

A.LO.20. Laiuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

A.LO.30. Pikkuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaalüksuse koodi, kus põllumajanduslik majapidamine asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003.

A.AI.    Raamatupidamisandmed

A.AI.50.AO. Raamatupidamisbüroo number: antakse koodnumber.

Igas liikmesriigis tuleb igale raamatupidamisbüroole anda kordumatu number. Esitada selle raamatupidamisbüroo number, kes on põllumajandusliku majapidamisega kõnealusel aruandeaastal tegelenud.

A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist liiki raamatupidamisarvestust põllumajanduslik majapidamine kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

kahekordne kirjendamine;

2. 

ühekordne kirjendamine;

3. 

puudub.

A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: märkida kujul „AAAA-KK-PP”, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31.

A.TY.    Liigitus

A.TY.80.W. Põllumajandusliku majapidamise osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus. Väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: käesoleva määruse IV lisa kohane põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimise ajal: käesoleva määruse V lisa kohane põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse klassi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.CL.    Klassid

A.CL.100.C. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus: esitada protsendivahemikuna, mis märgib põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muust tulutoovast tegevusest tuleneva käibe osakaalu ( 5 ) põllumajandusliku majapidamise kogukäibes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2. 

> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3. 

> 50 % kuni < 100 % (suur osatähtsus)

A.CL.110.C. Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusliku majapidamise omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

pereettevõte: põllumajanduslik majapidamine kasutab valdaja(te)/juhataja(te) ja tema (nende) pereliikmete tööjõudu ja kapitali ning nad saavad majanduslikust tegevusest tulu;

2. 

ühisettevõte: põllumajanduslikku majapidamisse toovad tootmistegureid mitu partnerit, kusjuures vähemalt mõned partneritest osalevad põllumajandusliku majapidamise töös tasustamata tööjõuna; tulu läheb ühisettevõttele;

3. 

kasumit taotlev ettevõte: tulu kasutatakse aktsionäridele dividendide/kasumi maksmiseks; põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele;

4. 

kasumitaotluseta ettevõte: tulu kasutatakse peamiselt tööhõive säilitamiseks või sellelaadsel sotsiaalsel eesmärgil; põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele.

A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0. 

ei ole juriidiline isik;

1. 

on juriidiline isik.

A.CL.130.C. Valdaja(te) vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) valdaja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

täielik;

2. 

osaline.

A.CL.140.C. Mahepõllumajandus: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine kasutab mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid määruses (EÜ) nr 834/2007, ( 6 ) eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid;

2. 

põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse üksnes mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid kõigi toodete puhul;

3. 

põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid;

4. 

põllumajanduslikus majapidamises toimub üleminek mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele.

A.CL.141.C. Mahepõllumajanduse sektorid: kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid, tuleb märkida tootmissektorid, kus põllumajanduslik majapidamine kasutab üksnes mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid kõikides tootmissektorites, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.

0. 

ei kohaldata

31. 

teravili

32. 

õliseemned ja valgurikkad taimed

33. 

puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid)

34. 

oliivid

35. 

viinamarjaistandused

36. 

veiseliha

37. 

lehmapiim

38. 

sealiha

39. 

lambad ja kitsed (piim ja liha)

40. 

kodulinnuliha

41. 

munad

42. 

muu sektor

A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode: tuleb märkida, kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise tähise (KGT), garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) või mägipiirkonna toote märgistusega põllumajandustooteid ja/või toiduaineid või kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 ( 7 ) tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

põllumajanduslikus majapidamises ei toodeta KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid ega toiduaineid, samuti ei toodeta seal tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks;

2. 

põllumajanduslikus majapidamises toodetakse üksnes KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või selliseid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks;

3. 

põllumajanduslikus majapidamises toodetakse teatavaid KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks.

A.CL.151.C. Kaitstud päritolunimetuse (KPN) / kaitstud geograafilise tähise (KGT) / garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) / mägipiirkonna toote märgistusega seotud sektorid: kui suurema osa teatavate sektorite toodangust moodustavad KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooted või toiduained või sellised tooted, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslik majapidamine toodab teatavaid KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPN, KGT, GTT või mägipiirkonna toote märgistusega toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa asjaomase sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.

0. 

ei kohaldata

31. 

teravili

32. 

õliseemned ja valgurikkad taimed

33. 

puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid)

34. 

oliivid

35. 

viinamarjaistandused

36. 

veiseliha

37. 

lehmapiim

38. 

sealiha

39. 

lambad ja kitsed (piim ja liha)

40. 

kodulinnuliha

41. 

munad

42. 

muu sektor

Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode / kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode / garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) / mägipiirkonna toode ja A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks valikulised. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C.

A.CL.160.C. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 ( 8 ) artikliga 32. Liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega alade piiritlemine ei ole veel lõpule viidud, viidatakse aladele, mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii alusel programmitöö perioodil 2007–2013. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 tähenduses ega alal, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik programmitöö perioodil 2007–2013 nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane piiritlemine ei ole veel lõpule viidud;

21. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses;

22. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub konkreetsest eripärast tingitud piirangutest mõjutatud alal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 4 tähenduses;

23. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik programmitöö perioodil 2007–2013 nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane piiritlemine ei ole veel lõpule viidud;

3. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub mägialal määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 tähenduses;

5. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mille toetus väheneb järk-järgult määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 31 lõike 5 tähenduses.

A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1. 

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2. 

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3. 

põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 600 m kõrgusel merepinnast;

4. 

andmed puuduvad.

A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 9 ) artikli 90 lõike 2 punktiga a, b või c. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem arenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti a tähenduses;

2. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub enamarenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti c tähenduses;

3. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub üleminekupiirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punkti b tähenduses.

A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis on seotud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ ( 10 ) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 11 ) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu alal, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele;

2. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele.

A.CL.200.C. Veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 12 ) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu alal, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele;

2. 

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele.

A.OT.    Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta

A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida, milline on põllumajanduslikus majapidamises kasutatav peamine niisutussüsteem:

0. 

ei kohaldata (kui põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata niisutamist)

1. 

pindniisutamine

2. 

vihmutus

3. 

tilkkastmine

4. 

muu

A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusliku majapidamise kasutataval ühismaal.

A.OT.230.C Tootjaorganisatsioonide liige: märkida, kas põllumajanduslik majapidamine (selle valdaja(d) või juhataja(d)) kuulub tootjaorganisatsiooni, mis jagab kulusid ja/või aitab turustada põllumajandustooteid, ning kui see on nii, siis milliseid põllumajanduslike majapidamiste tooteid tootjaorganisatsioon turustab (valida kõik sektorid, mis on hõlmatud tootjaorganisatsioonidega, mille liige põllumajanduslik majapidamine on). Käesolevas vaatluses tähendab mõiste „tootjaorganisatsioonid” mis tahes liiki üksust, mis on moodustatud tootjate algatusel konkreetses sektoris ühistegevusega tegelemiseks (horisontaalne koostöö). Tootjaorganisatsioonid peavad tegutsema tootjate juhtimisel ja nende õiguslik vorm võib olla erinev, nt põllumajandusühistud, põllumajandustootjate liidud või eraettevõtted, mille aktsionärid on tootjad. (Nõutav on tootjaorganisatsiooni tunnustamine kooskõlas määruse (EL) 1308/2013 artikliga 152 või 161).

0. 

ei ole tootjaorganisatsiooni liige

Tootjaorganisatsiooni liige tootmis-, haldus- ja investeerimiskulude jagamiseks ja/või tootjaorganisatsiooni liige järgmiste toodete turustamiseks:

31. 

teravili

32. 

õliseemned ja valgurikkad taimed

33. 

puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid)

34. 

oliivid

35. 

viinamarjaistandused

36. 

veiseliha

37. 

lehmapiim

38. 

sealiha

39. 

lambad ja kitsed (piim ja liha)

40. 

kodulinnuliha

41. 

munad

42. 

muu sektor

A.OT.231.C Tootjaorganisatsioonide majanduslik tähtsus põllumajandusliku majapidamise jaoks: märkida põllumajandusliku majapidamise kogutoodangu (kogumüügi) selle osa väärtus, mida turustatakse tootjaorganisatsioonide kaudu.

1. 

≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2. 

> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3. 

> 50 % kuni < 100 % (suur osatähtsus)

A.OT.232.C Tootjaorganisatsioonide liikmete arv: märkida, kui suur on peamine tootjaorganisatsioon, kuhu põllumajanduslik majapidamine (selle valdaja(d) või juhataja(d)) kuulub, st selle tootjaorganisatsiooni suurus, mis turustab suurema osa põllumajandusliku majapidamise toodangust (väärtusena).

1. 

tootjaorganisatsioonil on vähem kui 10 liiget

2. 

tootjaorganisatsioonil on vähemalt 10, kuid vähem kui 20 liiget

3. 

tootjaorganisatsioonil on vähemalt 20, kuid vähem kui 50 liiget

4. 

tootjaorganisatsioonil on vähemalt 50, kuid vähem kui 100 liiget

5. 

tootjaorganisatsioonil on vähemalt 100, kuid vähem kui 500 liiget

6. 

tootjaorganisatsioonil on vähemalt 500, kuid vähem kui 1000 liiget

7. 

tootjaorganisatsioonil on 1000 liiget (või rohkem)

Muutujatega A.OT.230.C, A.OT.231.C ja A.OT.232.C seotud andmete esitamine on kohustuslik alates 2023. aruandeaastast; liikmesriigid võib siiski vabastada osa või kõigi nende muutujatega seotud andmete esitamisest, kui nad esitavad hiljemalt 31. maiks 2021 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Komisjoni talitused vaatavad põhjendused läbi ja teevad otsuse erandi lubamise kohta. Andmete esitamisest vabastatud liikmesriik võib oma tehtud valikut muuta ja teavitada sellest komisjoni. Liikmesriigid võivad muutujatega A.OT.230.C, A.OT.231.C ja A.OT.232.C seotud andmeid esitada vabatahtlikult alates 2021. aruandeaastast.

TABELI A VEERUD

Veergu R märgitakse andmevõrgu piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber, veergu DG kraadid, veergu MI minutid, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO raamatupidamisbüroo number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajandusliku majapidamise osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.

▼B

Tabel B

Valduse liik



Kasutatava põllumajandusmaa kategooria

Kood (*)

 

Andmerühm

Kasutatav põllumajandusmaa

A

UO

Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

 

UT

Renditud kasutatav põllumajandusmaa

 

US

Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

 



Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

Rühm

A

10

Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

UO

 

20

Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa

UT

 

30

Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa

US

 

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusliku majapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusliku majapidamise kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:

B.UO.    Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on põllumajandustootja, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sellesse kategooriasse kuulub ka rendile antud külvivalmis maa (põllukultuuri kood 11300 ).

B.UT.    Renditud kasutatav põllumajandusmaa

▼M1

B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida hariv isik ei ole omanik, pikaajaline rentnik ega kasutusvaldaja, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel majandatav kasutatav põllumajandusmaa.

▼B

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020 –2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

B.US.    Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

TABELI B VEERUD

Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.

▼M6



Tabel C

Tööjõud

Tööjõu kategooria

Kood (*)



 

Veerud

Andmerühm

Üldteave

Kogutöö põllumajanduslikus majapidamises (põllumajanduslik töö ja töö, mida tehakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse jaoks)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal

Isikute arv

Sugu

Sünniaasta

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Tööaeg aastas

Aasta tööühikute arv

% tööajast aastas

% aasta tööühikute arvust

P

G

B

T

Y1

W1

Y2

W2

Täisarv

Märkida kood

Neli numbrit

Märkida kood

(tundides)

(aasta tööühikud)

%

%

UR

Tasustamata alaline tööjõud

 

 

 

 

 

 

 

 

UC

Tasustamata juhutööjõud

-

-

-

-

 

-

 

-

PR

Tasustatud alaline tööjõud

 

 

 

 

 

 

 

 

PC

Tasustatud juhutööjõud

-

-

-

-

 

-

 

-



Kood (*)

Kirjeldus

Rühm

P

G

B

T

Y1

W1

Y2

W2

10

Valdaja(d)/juhataja(d)

UR

-

 

 

 

 

 

-

 

20

Valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d)

UR

-

 

 

-

 

 

-

 

30

Juhataja(d) / muu(d) kui valdaja(d)

UR

-

 

 

 

 

 

-

 

40

Valdaja(te) abikaasa(d)/elukaaslane (elukaaslased)

UR

 

-

-

-

 

 

 

 

50

Muu

UR, PR

 

-

-

-

 

 

 

 

60

Juhutöö

UC, PC

-

-

-

-

 

-

 

-

70

Muud juhatajad

PR

-

 

 

 

 

 

-

 

Mõiste „tööjõud” hõlmab kõiki põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikuid. Siiski ei arvata tööjõu hulka kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabelis H koodi 1020 all).

Kui tegemist on põllumajanduslike majapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abiga (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuseid vahetatakse piiratud ulatuses, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuseid vahetatakse suures ulatuses, järgitakse üht järgmist korda:

a) 

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud töö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajanduslikku majapidamisse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse teistes tabelites nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kood 2010 „Lepinguline töö”) kui ka kuluna (tabeli H kood 1010 „Palgad ja sotsiaalkindlustuskulud”);

b) 

tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse kategooriasse (kõnealuse näite puhul tabeli H kood 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid.

C.UR. 

Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusliku majapidamise kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (väljaspool tavapärast puhkuseperioodi) osales töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul töötanud põllumajanduslikus majapidamises üksnes piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) siiski alalise tööjõuna.

Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:

a) 

erilised tootmistingimused põllumajanduslikus majapidamises, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajanduslikud majapidamised, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögivilja kasvatamisele avamaal;

b) 

töölt puudumine muul ajal kui tavapärasel puhkuseperioodil, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, emapuhkus, pikendatud puhkus vms;

c) 

põllumajanduslikku majapidamisse saabumine või sealt lahkumine;

d) 

põllumajandusliku majapidamise töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Kategooriad on järgmised.

C.UR.10. 

Valdaja(d)/juhataja(d)

Põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ja õiguslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse valdajaks/juhatajaks loonusrentnik.

C.UR.20. 

Valdaja(d) / muu(d) kui juhataja(d)

Põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ja õiguslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.UR.30 

Juhataja(d) / muu(d) kui valdaja(d)

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusliku majapidamise eest majanduslikult ega õiguslikult.

C.UR.40. 

Valdaja(te) abikaasa(d)/elukaaslane (elukaaslased)

C.UR.50. 

Muu tasustamata alaline tööjõud

Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab töödejuhatajat ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.UC. 

Tasustamata juhutööjõud

C.UC.60. 

Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötanud.

C.PR. 

Tasustatud alaline tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul (väljaspool tavapärast puhkuseperioodi) osales põllumajandusliku majapidamise töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Tuleb märkida järgmised kategooriad.

C.PR.70. 

Põllumajandusliku majapidamise juhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.PR.50. 

Muud

Käesolevasse rühma märgitakse kõik alalised tasustatud töötajad (v.a põllumajandusliku majapidamise palgaline juhataja). See hõlmab ka töödejuhatajat ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.PC. 

Tasustatud juhutööjõud

C.PC.60. 

Käesolevasse kategooriasse märgitakse tasustatud töötajad, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajanduslikus majapidamises (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Isikute arv (veerg P)

Mitme valdaja puhul võib abikaasasid/elukaaslasi olla rohkem kui üks. Abikaasade/elukaaslaste arv ja isikute arv tuleb märkida kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühma „tasustamata alaline tööjõud” (UR) või „tasustatud alaline tööjõud” (PR) kategooriad 40 ja 50).

Sugu (veerg G)

Sugu tuleb märkida üksnes valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühma „tasustamata alaline tööjõud” (UR) või „tasustatud alaline tööjõud” (PR) kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:

1. 

mees;

2. 

naine.

Sünniaasta (veerg B)

Sünniaasta tuleb märkida ainult valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühma „tasustamata alaline tööjõud” (UR) või „tasustatud alaline tööjõud” (PR) kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)

Põllumajanduslik väljaõpe tuleb märkida üksnes juhataja(te) puhul (rühma „tasustamata alaline tööjõud” (UR) või „tasustatud alaline tööjõud” (PR) kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:

1. 

ainult praktiline põllumajanduslik kogemus;

2. 

põllumajanduslik baasväljaõpe;

3. 

täielik põllumajanduslik väljaõpe.

Tööaeg aastas (veerg Y1)

Tööaeg tuleb märkida tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See peaks väljendama põllumajanduslikus majapidamises tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks tööaega vähendada proportsionaalselt nende võimetega. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg W1)

Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata juhutööjõu puhul (ei tasustamata juhutööjõu (UC) ega tasustatud juhutööjõu (PC) puhul). Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusliku majapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajanduslikus majapidamises tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajanduslikus majapidamises.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada proportsionaalselt nende võimetega.

Muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal, % tööajast aastas (veerg Y2)

Muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal tööajast on kohustuslik märkida üksnes juhutööjõu puhul (nii tasustamata kui ka tasustatud juhutööjõud). Osakaalu märkimine on vabatahtlik valdaja(te) abikaasa(de)/elukaaslas(t)e, muu tasustamata alalise tööjõu ja muu tasustatud alalise tööjõu puhul. Osakaal märgitakse iga asjaomase kategooria puhul (40, 50, 60) protsentides aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.

Muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal, % aasta tööühikutest (veerg W2)

Muu tulutoova tegevuse jaoks tehtud töö osakaal aasta tööühikutes on kohustuslik märkida kõigi tööjõukategooriate, v.a juhutööjõu puhul (nii tasustamata juhutööjõud (UC) kui ka tasustatud juhutööjõud (PC)). Osakaal märgitakse iga kategooria puhul protsentides aasta tööühikutest.

Töö põllumajanduslikus majapidamises

Töö põllumajanduslikus majapidamises hõlmab põllumajanduslikus majapidamises tehtava põllumajandusliku töö ning põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja teostamist.

Põllumajanduslikus majapidamises tehtav põllumajanduslik töö

— 
rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusliku majapidamise müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);
— 
põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);
— 
põllumajandusloomade kasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, põllumajandusloomade hooldamine jne);
— 
toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine;
— 
hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;
— 
põllumajandusliku majapidamise tööjõu teostatavad veod põllumajandusliku majapidamise heaks.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse jaoks tehtav töö

— 
lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid);
— 
turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused;
— 
põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajanduslikus majapidamises toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või, lihatooted;
— 
taastuvenergia tootmine;
— 
metsandus ja puidu töötlemine;
— 
muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (nt karusloomad, sotsiaalne talupidamine, käsitöö, vesiviljelus).

Põllumajandusliku majapidamise töö hulka ei kuulu

— 
töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);
— 
töö valdaja(te) või juhataja(te) majapidamises.

▼B

Tabel D

Varad

Tabeli ülesehitus



Varade kategooria

Kood (*)

 

 

Veerg

Andmerühm

Väärtus

V

OV

Algseis

 

AD

Kogunenud kulum

 

DY

Käesoleva aasta kulum

 

IP

Investeeringud/Ostud, enne toetuste mahaarvamist

 

S

Toetused

 

SA

Müügitulud

 

CV

Lõppseis

 



Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

OV

AD

DY

IP

S

SA

CV

1010

Sularaha ja raha ekvivalendid

 

 

1020

Nõuded

 

 

1030

Muu käibevara

 

 

1040

Varud

 

 

 

 

 

▼M3

2010

Bioloogilised varad – taimed

 

 

 

 

 

 

 

▼B

3010

Põllumajandusmaa

 

 

 

 

 

3020

Maaparandus

 

 

 

 

 

 

 

3030

Põllumajanduslikud tootmishooned

 

 

 

 

 

 

 

4010

Masinad ja seadmed

 

 

 

 

 

 

 

5010

Metsamaa, sh kasvav mets

 

 

 

 

 

7010

Immateriaalne vara, kaubeldav

 

 

 

 

 

7020

Immateriaalne vara, mittekaubeldav

 

 

 

 

 

 

 

8010

Muu põhivara

 

 

 

 

 

 

 

Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1010.    Sularaha ja raha ekvivalendid

Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta.

1020.    Nõuded

Lühiajalised varad, põllumajandusettevõttele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest.

1030.    Muu käibevara

Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.

1040.    Varud

Põllumajandusliku majapidamise tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.

▼M3

2010.    Bioloogilised varad – taimed

Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid). Kogunenud kulum (D.AD) ja käesoleva aasta kulum (D.DY.) teatatakse ainult püsikultuuride kohta.

▼B

3010.    Põllumajandusmaa

Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluv põllumajandusmaa.

3020.    Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) valdajale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.

3030.    Põllumajanduslikud tootmishooned

Valdajale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

4010.    Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

5010.    Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusliku majapidamise alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.

7010.    Immateriaalne vara – kaubeldav

Kogu immateriaalne vara, mida saab hõlpsasti osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja kui on olemas aktiivne turg).

7020.    Immateriaalne vara – mittekaubeldav

▼M2

Kogu muu immateriaalne vara, mida ei ole võimalik hõlpsasti osta või müüa (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

▼B

8010.    Muu põhivara

Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.

Andmerühmad tabelis D

Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.

Veerul (V) on ainult üks väärtus.

Hindamismeetodid

Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:

▼M3



Õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud

summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu

3010 , 5010 , 7010

Soetusmaksumus

vara nominaal- või algne hind ostmisel

2010 , 3020 , 3030 , 4010 , 7020

Arvestuslik väärtus

väärtus, millega varad esinevad bilansis

1010 , 1020 , 1030 , 1040 , 8010

▼B

D.OV.    Algseis

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.

D.AD.    Kogunenud kulum

Varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.

D.DY.    Käesoleva aasta kulum

Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile õigeaegselt artikli 10 lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.

D.IP.    Investeeringud/Ostud

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu IP.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.

Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad” koodide 2010 –8010 all esitatud põhivara väärtusele.

D.S.    Investeeringutoetused

Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.

D.SA.    Müügitulud

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

D.CV.    Lõppseis

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.

Märkused

Punktide 2010, 3010, 5010 ja 7010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV + IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).

Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Põllumajandusloomade kasvatus”.

▼M5



Tabel E

Kvoodid ja muud õigused

Kvoodi või õiguse kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Omatav kvoot

Rendile võetud kvoot

Rendile antud kvoot

Maksud

N

I

O

T

QQ

Kogus aruandeaasta lõpus

 

 

 

-

QP

Ostetud kvoot

 

-

-

-

QS

Müüdud kvoot

 

-

-

-

OV

Algseis

 

-

-

-

CV

Lõppseis

 

-

-

-

PQ

Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed

-

 

-

-

RQ

Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu

-

-

 

-

TX

Maksud

-

-

-

 



Kood (*)

Kirjeldus

50

Orgaaniline väetis

60

Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele

Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.

Käesolevasse tabelisse kirjendatakse selliste kvootidega seotud väärtused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad”. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondandmete osadena tabelite D „Varad”, H „Sisendid” ja/või I „Põllumajanduskultuurid” muudesse rühmadesse või kategooriatesse.

Kasutada tuleb järgmisi kategooriaid:

50. 

Orgaaniline väetis

60. 

Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele.

Kasutada tuleb järgmisi andmerühmi:

E.QQ. Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)

Kasutatavad ühikud:

— 
kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv, arvestatuna sõnniku eritumise standardümberarvestuskoefitsiendi alusel,
— 
kategooria 60 (põhitoetuskava): õiguste/aaride arv.

E.QP. Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.QS. Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.OV. Algseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse algseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.CV. Lõppseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse lõppseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.PQ. Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid” kategoorias 5070 esitatud makstud rendis.

E.RQ. Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu O)

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllumajanduskultuurid” kategoorias 90900 („Muu”).

E.TX. Maksud, lisamaks (veerg T)

Makstud summa.

TABELI E VEERUD

Veerg N näitab omatavat kvooti, veerg I rendile võetud kvooti, veerg O rendile antud kvooti ja veerg T makse.

▼B

Tabel F

Võlad

Tabeli ülesehitus



Võlgade kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Lühiajalised

Pikaajalised

S

L

OV

Algseis

 

 

CV

Lõppseis

 

 



Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

S

L

1010

Tavapärane ärilaen

 

 

1020

Spetsiifiline ärilaen

 

 

1030

Perelaenud/eralaenud

 

 

2010

Võlgnevused

 

3000

Muud kohustused

 

 

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

— 
1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga.
— 
1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne).
— 
1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga.
— 
2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad.
— 
3000. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused.

Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).

On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).

— 
Lühiajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused.
— 
Pikaajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Tabel G.

Käibemaks

Tabeli ülesehitus



Käibemaksusüsteemi kategooria

Kood (*)

 

Andmerühm

Käibemaksusüsteem

Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo

Investeeringutega seotud tehingute saldo

C

NI

I

VA

Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemid

 

 

 



Kood (*)

Kategooriate kirjeldus

1010

Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem

1020

Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem



Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu

C

NI

I

Tavapärane käibemaksusüsteem

1

Osalise tasaarvestuse süsteem

2

 

 

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.

Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:

1010.    Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem

1. 

Tavapärane käibemaksusüsteem – käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk.

2. 

Osalise tasaarvestuse süsteem käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks.

1020.    Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem

Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.

Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemaksusüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).

Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tehakse üksnes vastav märge. Kui põllumajanduslikus majapidamises kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.

Kui käibemaksu kogukäive suurendab asjaomase põllumajandusliku majapidamise tulusid, on eespool osutatud käibemaksu bilanss positiivne. Tulude vähenemise puhul on bilanss negatiivne.

Tabel H.

Sisendid

Tabeli ülesehitus



Sisendi kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Väärtus

Kogus

V

Q

LM

Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid

 

 

SL

Põllumajandusloomadega seotud erikulud

 

 

SC

Põllukultuuridega seotud erikulud ja -sisendid

 

 

OS

Erikulud, mis on seotud muu tulutoova tegevusega

 

 

FO

Põllumajandustootmise üldkulud

 

 



Kood (*)

Rühm

Kategooriate kirjeldus

V

Q

1010

LM

Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

 

1020

LM

Lepinguline töö ja masinate rentimine

 

1030

LM

Masinate ja seadmete korrashoid

 

1040

LM

Mootorikütus ja määrdeained

 

1050

LM

Autokulud

 

2010

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt

 

2020

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt

 

2030

SL

Sigade ostusööt

 

2040

SL

Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

 

2050

SL

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2060

SL

Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2070

SL

Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

 

2080

SL

Veterinaarkulud

 

2090

SL

Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

 

3010

SC

Ostetud seemned ja seemikud

 

3020

SC

Põllumajanduslikus majapidamises ja kasutatud seemned ja seemikud

 

3030

SC

Väetised ja mullaparandusained

 

▼C1

3031

SC

Lämmastiku (N) kogus kasutatud mineraalväetistes

 

3032

SC

Fosfori (P2O5) kogus kasutatud mineraalväetistes

 

3033

SC

Kaaliumi (K2O) kogus kasutatud mineraalväetistes

 

▼B

3034

SC

Ostetud sõnnik

 

3040

SC

Taimekaitsevahendid

 

3090

SC

Muud põllukultuuridega seotud erikulud

 

4010

OS

Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

 

4020

OS

Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

 

4030

OS

Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

 

4040

OS

Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

 

4050

OS

Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

 

4060

OS

Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

 

4070

OS

Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

 

4090

OS

Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

 

5010

FO

Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

 

5020

FO

Elektrienergia

 

5030

FO

Kütteained

 

5040

FO

Vesi

 

5051

FO

Põllumajanduskindlustus

 

5055

FO

Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

 

5061

FO

Maksud ja muud tasud

 

▼M1

5062

FO

Maa ja hoonetega seotud maksud ja muud tasud

 

▼B

5070

FO

Makstud renditasu kokku

 

5071

FO

Maa eest tasutud rent

 

5080

FO

Makstud intressid ja finantskulud

 

5090

FO

Muud põllumajandustootmise üldkulud

 

►M1  Koodide 3031 –3033 kohaste 2014. kuni 2016. aasta andmete edastamine on vabatahtlik liikmesriikidele, kes kasutasid seni komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 385/2012 ( 13 ) artikli 3 kohaseid võimalusi. ◄ Osutatud võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komiteed sellest, kuidas nad on rakendanud oma kava teha ettevalmistusi koodide all osutatud andmete kogumiseks ja edastamiseks.

Põllumajandusliku majapidamise sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusliku majapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh majapidamises toodetud sisendite majapidamisesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusliku majapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusliku majapidamise kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh majapidamisesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja majapidamisesisese tarbimise maksumus eraldi.

▼M5

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutused märkida tabelis D koodi 1040 „Varud” all, v.a kasvavate püsi- ja põllukultuuridega seotud kulud, mis tuleks märkida koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed” all.

▼B

Kui põllumajandusliku majapidamise tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusliku majapidamise tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajanduslikule majapidamisele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid” põllukultuurikategooria koodiga 90900 „Muud”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusliku majapidamise kuludena. Kulumiga seotud juhised on esitatud tabelis D „Varad”.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusliku majapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.

Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 4100 –4900 tabelisse M „Toetused” (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad”.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Sisendid liigitatakse järgmiselt:

1010.    Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

— 
tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik valdajale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);
— 
töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);
— 
tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;
— 
muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);
— 
tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;
— 
tööõnnetuskindlustus.

Valdaja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusliku majapidamise kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajanduslikus majapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandustootmise üldkulud” alla.

1020.    Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

— 
põllumajanduslikus majapidamises lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulu(tuse)d. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040 „Taimekaitsevahendid” alla);
— 
põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040 „Mootorikütus ja määrdeained” alla;
— 
põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomaste koodide alla (koodid 1030 „Masinate ja seadmete korrashoid” ja 1040 „Mootorikütus ja määrdeained”).

1030.    Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050 ). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad”).

1040.    Mootorikütus ja määrdeained

Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050 ).

Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:

1040.

„Mootorikütus ja määrdeained”

5030.

„Kütteained”.

1050.    Autokulud

Põllumajandusliku majapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.

Sööt

Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajanduslikus majapidamises toodetud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajanduslikku majapidamisse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Koodi 2010 „Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt” alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusliku majapidamise müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). põllumajanduslikus majapidamises toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.

Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:

— 
Ostusööt:

2010.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt

2020.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt

2030.

Sigade ostusööt

2040.

Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

— 
Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööt:

2050.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2060.

Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2070.

Kodulindudele ja muude väikeloomadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2080.    Veterinaarkulud

Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.

2090.    Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030 –4070 alla.

3010.    Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed” alla või koodi 5010 „Metsamaa, sh kasvav mets” alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.

3020.    Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

3030.    Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnik).

Põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3031.    Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal.

3032.    Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse (P2O5) põhjal.

3033.    Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse (K2O) põhjal.

3034.    Ostetud sõnnik

Ostetud sõnniku väärtus.

3040.    Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, metsloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

põllumajandusliku majapidamisejuurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3090.    Muud põllukultuuridega seotud erikulud

Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajanduslikus majapidamises töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllukultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

4010.    Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4020.    Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4030.    Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4040.    Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4050.    Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4060.    Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud kitsepiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4070.    Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030 –4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4090.    Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

5010.    Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad” andmerühma „Investeeringud/Ostud” asjakohaste koodide alla.

Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030 „Põllumajanduslikud tootmishooned” alla.

5020.    Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

5030.    Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

5040.    Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

5051.    Põllumajanduskindlustus

Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu.

5055.    Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

Kõik põllumajanduslikus majapidamises esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad valdaja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.

5061.    Põllumajandusliku majapidamise maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusliku majapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Valdaja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusliku majapidamise kulude hulka.

5062.    Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

5070.    Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusliku majapidamise õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.

5071.    Sealhulgas maa eest tasutud rent

5080.    Makstud intressid ja finantskulud

Põllumajandusliku majapidamise tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.

5090.    Muud põllumajandustootmise üldkulud

Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandustootmise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).

Tabel I.

Põllumajanduskultuurid

Tabeli ülesehitus



 

Põllumajanduskultuuri kategooria

Kood (*)

 

Põllumajanduskultuuri tüüp

Kood (**)

Puuduvad andmed

Kood (***)

Andmerühm

Veerud

Kogupindala

sh niisutatav ala

sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala

sh GMOde viljelemiseks kasutatav ala

Kogus

Väärtus

TA

IR

ET

GM

Q

V

A

Pindala

 

 

 

 

OV

Algseis

 

CV

Lõppseis

 

PR

Tootmine

 

SA

Müügitulud

 

 

FC

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

 

FU

Majapidamisesisene tarbimine

 

Põllukultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:

▼M6



Kood (*)

Kirjeldus

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

10110

Pehme nisu ja speltanisu

10120

Kõva nisu

10130

Rukis ja taliviljasegud (meslin)

10140

Oder

10150

Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

10160

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

10170

Riis

10190

Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)

10210

Põldherned, oad ja maguslupiin

10220

Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

10290

Muud valgurikkad taimed

Juur- ja mugulviljad

10300

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

10310

— sellest tärklisekartul

10390

— sellest muu kartul

10400

Suhkrupeet (v.a seeme)

10500

Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid, söödapeet ja Brassicae sugukonda kuuluvad söödakultuurid, mida kasvatatakse juurte või varte kasutamiseks, ning muud mujal nimetamata söödajuur- ja -mugulviljad

Tehnilised kultuurid

10601

Tubakas

10602

Humal

10603

Puuvill

10604

Rapsi- ja rüpsiseemned

10605

Päevalilleseemned

10606

Soja

10607

Õlilina (linaseemned)

10608

Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid

10609

Kiulina

10610

Harilik kanep

10611

Mujal nimetamata muud kiutaimed

10612

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

10613

Suhkruroog

10690

Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid

Värsked köögiviljad, melonid, arbuusid ja maasikad, millest:

Värsked köögiviljad, melonid, arbuusid ja maasikad – avamaal või madala kaitsekatte all (ligipääsmatu)

10711

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal

10712

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus

10720

Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Kõigi koodi „Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid ning maasikad)” alamkategooriate üksikasjad:

10731

Lillkapsas ja spargelkapsas

10732

Aedsalat

10733

Tomatid

10734

Suhkrumais

10735

Sibulad

10736

Küüslauk

10737

Porgandid

10738

Maasikad

10739

Melonid ja arbuusid

10790

Muud köögiviljad

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

10810

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal

10820

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)” alamkategooriate üksikasjad:

10830

Lillesibulad, juure- ja varremugulad

10840

Lõikelilled ja lillepungad

10850

Õis- ja dekoratiivtaimed

Haljalt koristatud taimed

10910

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

Muud haljalt koristatud taimed

10921

Haljasmais

10922

Haljalt koristatud liblikõielised taimed

10923

Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili, mujal nimetamata

Seemned, seemikud ja muud põllumaakultuurid

11000

Seemned ja seemikud

11100

Muud põllumaakultuurid

Kesa

11200

Kesa

Koduaiad

20000

Koduaiad

Püsirohumaa

30100

Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa

30200

Hooldamata karjamaa

30300

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

Püsikultuurid

Puuviljasordid, millest:

40101

Õunviljad

40111

— sellest õunad

40112

— sellest pirnid

40102

Luuviljad

40113

— sellest virsikud ja nektariinid

40115

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

40120

Marjad (v.a maasikad)

40130

Pähklid

Tsitruseistandikud

40200

Tsitrusviljad

40210

— sellest apelsinid

40230

— sellest sidrunid

Oliiviistandikud

40310

Lauaoliivid

40320

Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)

40330

Oliiviõli

40340

Oliivikasvatuse kõrvalsaadused

Viinamarjaistandused

40411

Kaitstud päritolunimetusega vein

40412

Kaitstud geograafilise tähisega vein

40420

Muud veinid

40430

Lauaviinamarjad

40440

Rosinaviinamarjad

40451

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

40452

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

40460

Muude veinide viinamarjad

40470

Muud viinapuude saadused: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajanduslikus majapidamises valmistatud tooted

40480

Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)

Puukoolid, muud püsikultuurid, püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all ning noored istandikud

40500

Puukoolid

40600

Muud püsikultuurid

40610

— sellest jõulupuud

40700

Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all

40800

Noorte istandike kasv

Muu maa

50100

Kasutamata põllumajandusmaa

50200

Metsamaa

50210

— sellest lühikese raieringiga madalmetsad

50900

Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa)

60000

Kultuurseened

Muud tooted ja tulud

90100

Põllumajandusmaa rendile andmisest saadud tulu

90200

Ühegi põllumajanduskultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis

90300

Põllumajanduskultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused

90310

Põhk

90320

Suhkrupeedi pealsed

90330

Muud kõrvalsaadused

90900

Muud

▼B

Põllukultuuriliikide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:



Kood (**)

Kirjeldus

0

Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

1

Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist:

— üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid;

— segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu;

►C1

 

— teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavate kultuuride puhul kõige pikemaks ajaks põllule jäävad kultuurid;

 ◄

— teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga;

— avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad.

2

Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena.

3

Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värske köögivili, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed.

4

Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid.

Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:



Kood (***)

Kirjeldus

0

Ei ole puuduvaid andmeid.

1

Pindala kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt.

2

Toodangu (lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut.

3

Toodangu (muud kui lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.

4

Pindala ja toodangu kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.

Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllukultuurid” vormingus. Teave iga põllukultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi kirjena. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllukultuuri kategooria koodi, põllukultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.

Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310 , 10390 ), värske köögivilja, melonite ja maasikate (koodid 10731 , 10732 , 10733 , 10734 , 10735 , 10736 , 10737 , 10738 , 10739 , 10790 ), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830 , 10840 , 10850 ) ning muude põllukultuuride kui oliivide ja viinamarjade kõrvalsaaduste (koodid 90310 , 90320 , 90330 ) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestuses.

TABELI I ANDMERÜHMAD

Tabelis I on seitse andmerühmi käsitlevat rida: pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning majapidamisesisene tarbimine (FU).

Tabelis I on kuus veergu, millesse tuleb iga kultuuri kohta märkida kogupindala (TA), ala, mida niisutatakse (IR), ala, mida kasutatakse energiakultuuride viljelemiseks (EN), ala, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks (GM), toodangu kogus ja müügi maht (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millised veerud tuleb täita.

I.A    Maa-ala

Pindala (A) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav ala (IR), energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala (EN), ning geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks kasutatav ala (GM). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites.

I.OV    Algseis

Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.CV    Lõppseis

Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.PR    Toodang

Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajanduslikus majapidamises). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta puuduvate andmete kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

I.SA    Müügi kogumaht

Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid märgitakse tabelisse H „Sisendid”.

I.FC    Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete, mida tarbiti valdaja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk), väärtus (V). Kõnealuste toodete maksumus põllumajandustootja hindade alusel.

I.FU    Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Põllumajandusliku majapidamise sisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus põllumajandustootja hindade alusel (V). See hõlmab järgmist:

— 
loomasööt:
põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Talumajapidamisest pärit, talus (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks põllumajandustootja hindade alusel;
— 
seemned:
põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus põllumajandustootja hindades;
— 
muu majapidamisesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted).

▼M5

Tabel J

Loomakasvatus

Tabeli ülesehitus



Põllumajandusloomade kategooria

Kood (*)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Keskmine arv

Arv

Väärtus

A

N

V

AN

Keskmine arv

 

-

-

OV

Algseis

-

 

 

CV

Lõppseis

-

 

 

PU

Ostud

-

 

 

SA

Kogumüük

-

 

 

SS

Tapaloomade müük

-

 

 

SR

Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks

-

 

 

SU

Müük teadmata eesmärgil

-

 

 

FC

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine

-

 

 

FU

Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

-

 

 



Kood (*)

Kirjeldus

100

Hobuslased

210

Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad

220

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

230

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

240

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

251

Aretusmullikad

252

Nuummullikad

261

Piimalehmad

262

Pühvelpiimalehmad

269

Muud kui piimalehmad

311

Uted

319

Muud lambad

321

Emakitsed

329

Muud kitsed

410

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

420

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

491

Nuumsead

499

Muud sead

510

Kodulinnud – broilerid

520

Munakanad

530

Muud kodulinnud

610

Emaküülikud

699

Muud küülikud

700

Mesilased

900

Muud loomad

Põllumajandusloomade kategooriad

Eristada tuleks järgmisi põllumajandusloomade kategooriaid:

100. 

Hobuslased

Sealhulgas ka traavlid, ratsahobused, eeslid, muulad, hobueeslid jms.

210. 

Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad

220. 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

230. 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

Välja arvatud poeginud emased veised.

240. 

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

251. 

Aretusmullikad

Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole poeginud ja keda peetakse tõuaretuseks.

252. 

Nuummullikad

Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole veel poeginud ja keda ei peeta tõuaretuseks.

261. 

Piimalehmad

Poeginud emased veised (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks. Sealhulgas praagitud piimalehmad.

262. 

Pühvelpiimalehmad

Emased poeginud pühvlid (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks. Sealhulgas praagitud pühvellehmad.

269. 

Muud kui piimalehmad

1. 

Poeginud emased veised (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt vasikate saamiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks.

2. 

Töölehmad.

3. 

Praagitud lehmad, kes ei ole piimalehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Kategooriate 210–252 ja 269 alla kuuluvad ka vastavad pühvlite ja/või emaste pühvlite kategooriad.

311. 

Uted

Vähemalt ühe aasta vanused tõuaretuseks mõeldud uted.

319. 

Muud lambad

Igas vanuses lambad, v.a uted.

321. 

Emakitsed

329. 

Muud kitsed

Kitsed, välja arvatud emakitsed.

410. 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg.

420. 

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg, v.a praagitud emised (vt kategooria 499 „Muud sead”).

491. 

Nuumsead

Nuumsead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a praagitud emised ja kuldid (vt kategooria 499 „Muud sead”).

499. 

Muud sead

Sead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a suguemised (vt kategooria 420) ja nuumsead (vt kategooria 491).

510. 

Kodulinnud – broilerid

Broilertibud. Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.

520. 

Munakanad

Sealhulgas noorkanad, munakanad, praagitud kanad ja aretuskuked munakanade jaoks. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.

530. 

Muud kodulinnud

Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad, jaanalinnud ja isased aretuslinnud (välja arvatud munakanade jaoks). Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.

610. 

Emaküülikud

699. 

Muud küülikud

700. 

Mesilased

Märgitakse kasutuses olevate tarude arvuna.

900. 

Muud loomad

Sealhulgas tibud, hirved ja kalad. Ka muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, kategooria 900).

▼B

TABELI J ANDMERÜHMAD

J.AN.    Keskmine arv (märkida üksnes veergu A)

Iga ühik vastab põllumajandusliku majapidamise ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aruandeaasta jooksul põllumajandusliku majapidamise oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusliku majapidamise loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajanduslikku majapidamisse ja keda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada valdaja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

Keskmine arv (veerg A)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult teise kümnendikkohani

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

J.OV    Algseis

Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.CV    Lõppseis

Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.PU    Ostutehingud

Viitab ostetud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Ostutehingute väärtus hõlmab ostukulusid. Kaasnevat abi ja toetusi ei arvata maha kõnealusest ostude kogusummast, vaid märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 5100 –5900 ).

J.SA    Müügi kogumaht

Viitab müüdud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

See hõlmab loomade või liha müüki tarbijatele oma tarbeks, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kood 900 ).

Väärtus (veerg V)

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha müügi kogusummast, vaid märgitakse koodi 2090 („Muud kariloomadega seotud erikulud”) alla. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ).

J.SS    Tapaloomade müük

Viitab aruandeaastal müüdud tapmiseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata aretusmullikate (kood 251 ), mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SR    Müük edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks

Viitab aruandeaastal müüdud edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata nuummullikate (kood 252 ), mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SU    Müük teadmata eesmärgil

Viitab aruandeaastal teadmata eesmärgil müüdud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.FC    Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Viitab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahalisteks hüvitisteks kasutatud põllumajandusloomadele.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

J.FU    Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Viitab põllumajandusloomadele, keda kasutati edasise töötlemise sisendina põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul tehtud muu tulutoova tegevuse raames. See hõlmab põllumajandusloomi, keda kasutati:

— 
toitlustamiseks, turistide majutamiseks;
— 
põllumajandusloomade töötlemiseks lihatoodeteks ja söödaks.

See ei hõlma põllumajandusloomade ega liha müüki, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte (vt müüki (SA) käsitlev teave).

Nimetatud väärtus on kirjendatud ka tabelisse H kui koodi 4070 (Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud) alla kuuluvad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kulud.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

Tabel K.

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Tabeli ülesehitus



Loomsete saaduste või teenuste kategooria

Kood (*)

 

Puuduvad andmed

Kood (**)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Kogus

Väärtus

Q

V

OV

Algseis

 

 

CV

Lõppseis

 

 

PR

Toodang

 

SA

Müügitulud

 

 

FC

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine

 

 

FU

Ettevõttesisene tarbimine

 

 



Kood (*)

Kirjeldus

261

Lehmapiim

262

Pühvlipiim

311

Lambapiim

321

Kitsepiim

330

Vill

531

Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)

532

Haudemunad (kõik kodulinnud)

700

Mesi ja mesindussaadused

800

Sõnnik

900

Muud loomsed saadused

1100

Lepinguline loomakasvatus

1120

Lepingu alusel peetavad kariloomad

1130

Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed

1140

Lepingu alusel peetavad sead

1150

Lepingu alusel peetavad kodulinnud

1190

Lepingu alusel peetavad muud loomad

1200

Muud loomadega seotud teenused



Kood (**)

Kirjeldus

0

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

2

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

3

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.

4

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Loomsete saaduste ja loomadega seotud teenuste kategooriad

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.

Lehmapiim

262.

Pühvlipiim

311.

Lambapiim

321.

Kitsepiim

330.

Vill

531.

Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)

532.

Haudemunad (kõik kodulinnud)

700.

Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted.

800.

Sõnnik

900.

Muud loomsed saadused (paaritustasud, embrüod, vaha, hane- või pardimaks, muude loomade piim jne)

1100.

Lepinguline loomakasvatus

Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul valdaja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski.

Kategooria 1100 „Lepinguline loomakasvatus” üksikasjalikud andmed:

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusliku majapidamisearvepidamises olemas.

1120.

Lepingu alusel peetavad kariloomad

1130.

Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed

1140.

Lepingu alusel peetavad sead

1150.

Lepingu alusel peetavad kodulinnud

1190.

Lepingu alusel peetavad muud loomad

1200.

Muud loomadega seotud teenused

Muudest loomadega seotud teenustest saadud tulu (söödale võtmine jne)

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0

:

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

Kood 2

:

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

Kood 3

:

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.

Kood 4

:

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI K ANDMERÜHMAD

Sõnniku (kood 800 ) kohta tuleb veeru väärtuses (V) märkida üksnes müüki (SA) käsitlevad andmed.

Muude loomsete saaduste (kood 900 ) puhul tuleb esitada teave üksnes väärtuse (veerus V) kohta, kuna heterogeensete toodete kogumi kogust ei ole võimalik märkida.

Selliste loomadega seotud teenuste puhul nagu lepingu alusel toimuv loomakasvatus (koodid 1100 –1190 ) ja muud teenused (kood 1200 ) tuleb esitada teave üksnes tulu kohta, mis tuleks märkida väärtust hõlmava veeru (V) müüki (SA) käsitleva teabe alla.

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (koodid 531 ja 532 ), mis kirjendatakse tuhandete kaupa.

▼M1

Muude mesindussaaduste kui mee puhul (kood 700 ) väljendatakse kogus mee-ekvivalendi tsentnerites.

▼B

K.OV    Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.CV    Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.PR    Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused). See hõlmab ka põllumajandusettevõttega seotud muu tulutoova tegevuse raames töötlemiseks kasutatud toodangut.

Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

K.SA    Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need koodi 900 „Muud loomsed saadused” alla.

Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ).

Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabelisse H „Sisendid” koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

K.FC    Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealust teavet ei esitata haudemunade kohta (kood 532 ).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

K.FU    Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. See hõlmab järgmist:

— 
loomasööt: põllumajandusliku majapidamise turustamiseks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka.
— 
tooted, mida on kasutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse raames:
— 
toitlustamiseks, turistide majutamiseks jne
— 
edasiseks töötlemiseks (piim, mida töödeldakse võiks, juustuks jne).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel. Nimetatud väärtused lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Tabel L.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive

Tabeli ülesehitus



Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria

Kood (*)

 

Puuduvad andmed

Kood (**)

 

 

 

Veerud

Andmerühm

Kogus

Väärtus

Q

V

OV

Algseis

 

CV

Lõppseis

 

,PR

Toodang

 

SA

Müügitulud

 

FC

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine

 

FU

Ettevõttesisene tarbimine

 



Kood (*)

Kirjeldus

261

Lehmapiima töötlemine

262

Pühvlipiima töötlemine

311

Lambapiima töötlemine

321

Kitsepiima töötlemine

900

Liha või muude loomsete saaduste töötlemine

1010

Taimekasvatussaaduste töötlemine

1020

Metsandus ja puidu töötlemine

2010

Lepinguline töö

2020

Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

2030

Taastuvenergia tootmine

9000

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus



Kood (**)

Kirjeldus

0

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

1

Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.

2

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

3

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.

4

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria

Põllumajandusliku majapidamisega seotud muu tulutoova tegevused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.

Lehmapiima töötlemine

262.

Pühvlipiima töötlemine

311.

Lambapiima töötlemine

321.

Kitsepiima töötlemine

900.

Liha või muude loomsete saaduste töötlemine

1010.

Taimekasvatussaaduste töötlemine, v.a vein ja oliiviõli. See hõlmab sellise alkoholi tootmist, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, siidrist või pirnisiidrist.

1020.

Metsandus ja puidu töötlemine. See hõlmab metsamaterjali, kasvava metsa, muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) ja töödeldud puidu müüki aruandeaastal.

2010.

Lepingulised tööd. Tasu eest seadmete kasutusse andmist põllumajandusliku majapidamisetööjõudu kasutamata või üksnes põllumajandusliku majapidamisetööjõu kasutamist lepingulises töös ei käsitata mitte muu tulutoova tegevuse, vaid põllumajandusliku tegevuse osana.

2020.

Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne).

2030.

Taastuvenergia tootmine. See hõlmab turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmist tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. See ei hõlma järgmisi tegevusi, mida käsitatakse põllumajandusliku majapidamisepõllumajandusliku tegevuse osana:

— 
taastuvenergia tootmine üksnes põllumajandusliku majapidamise omatarbeks;
— 
maa või katusepinna rendile andmine selliste rajatiste nagu tuuleveskid või päikesepaneelid kasutuselevõtuks;
— 
tooraine müük teisele ettevõttele taastuvenergia toomiseks.

9000.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus, mida ei ole mujal mainitud.

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0

:

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

Kood 1

:

Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.

Kood 2

:

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

Kood 3

:

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.

Kood 4

:

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI L ANDMERÜHMAD

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg).

Piimatoodete (koodid 261 , 262 , 311 ja 321 ) puhul märgitakse vedelpiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne).

L.OV    Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ), taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.CV    Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ), taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.PR    Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Nimetatud teave tuleb esitada üksnes piima töötlemisega (koodid 261 –321 ) seotud kategooriate kohta.

See vastab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaastal toodetud ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatud vedelpiima kogusele.

L.SA    Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus ning muust tulutoovast tegevusest saadud tulu.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need tabelisse I „Põllumajanduskultuurid” koodi 90900 „Muud” alla.

▼M1

Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid” asjakohasesse kategooriasse „Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud” (koodid 4010 –4090 ).

▼B

L.FC    Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk).

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

L.FU    Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. Siia kuuluvad põllumajandustootmise tooted (juustuks töödeldud piim, leivaks töödeldud teravili, singiks töödeldud liha jne), mida kasutati sisendina toitlustamiseks või turistide majutamiseks.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

Tabel M.

Toetused

Tabeli ülesehitus



 

Toetuse kategooria/haldusteave

Kood (*)

 

Rahastamine

Kood (**)

Põhiüksus

Kood (***)

Andmerühm

Veerud

Põhiüksuste arv

Väärtus

Tüüp

N

V

T

S

Toetus

 

 

AI

Haldusalane teave

 

 

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:



Kood (*)

Rühm

Kategooriate kirjeldus

Veerud

N

V

T

Tootmisest lahti seotud toetus

1150

S

Põhitoetuskava

 

 

1200

S

Ühtse pindalatoetuse kava

 

 

1300

S

Ümberjaotav toetus

 

 

1400

S

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus

 

1500

S

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus

 

 

1600

S

Noorte põllumajandustootjate toetus

 

 

1700

S

Väikepõllumajandustootjate toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

Tootmiskohustusega seotud toetus

Põllukultuurid

Teraviljad, õliseemned ja valgurikkad taimed

23111

S

Teravili

 

 

23112

S

Õliseemned

 

 

23113

S

Valgurikkad taimed

 

 

2312

S

Kartulid

 

 

23121

S

millest tärklisekartulid

 

 

2313

S

Suhkrupeet

 

 

Tehnilised kultuurid

23141

S

Lina

 

 

23142

S

Harilik kanep

 

 

23143

S

Humal

 

 

23144

S

Suhkruroog

 

 

23145

S

Sigur

 

 

23149

S

Muud tehnilised kultuurid

 

 

2315

S

Köögivili

 

 

2316

S

Kesa

 

 

2317

S

Riis

 

 

2318

S

Kaunviljad

 

 

2319

S

Määratlemata põllukultuurid

 

 

2320

S

Püsirohumaa

 

 

2321

S

Kuivsööt

 

 

2322

S

Puuvilla eritoetus

 

 

2323

S

Puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava

 

 

2324

S

Seemnete tootmine

 

 

Püsikultuurid

23311

S

Marjad

 

 

23312

S

Pähklid

 

 

2332

S

Õun- ja luuviljad

 

 

2333

S

Tsitruseistandikud

 

 

2334

S

Oliiviistandikud

 

 

2335

S

Viinamarjaistandikud

 

 

2339

S

Mujal nimetamata püsikultuurid

 

 

Loomad

2341

S

Lüpsikari

 

 

2342

S

Veise- ja vasikaliha

 

 

2343

S

Kariloomad (liik täpsustamata)

 

 

2344

S

Lambad ja kitsed

 

 

2345

S

Sead ja kodulinnud

 

 

2346

S

Siidiussid

 

 

2349

S

Mujal nimetamata loomad

 

 

2410

S

Lühikese raieringiga madalmetsad

 

 

2490

S

Mujal nimetamata tootmiskohustusega seotud toetused

 

 

▼C1

 

 

 

 

 

 

Erakorralised toetused ja abi

2810

S

Loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi

 

 

2890

S

Muud erakorralised toetused ja abi

 

 

 

 

 

 

 

 

2900

S

Mujal nimetamata otsetoetused

 

 

▼B

 

 

 

 

 

 

Maaelu areng

3100

S

Põllumajanduse investeeringutoetused

 

 

3300

S

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed ja loomade heaolu toetused

 

 

3350

S

Mahepõllumajandus

 

 

3400

S

Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi toetused (v.a metsandus)

 

 

3500

S

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

 

 

 

S

Metsandus

 

 

 

3610

S

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

 

 

3620

S

Natura 2000 toetused metsandus- ning metsakeskkonna- ja kliimateenustele ning metsade kaitse korraldamiseks

 

 

3750

S

Toetused loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks

 

 

3900

S

Muud maaelu arengu toetused

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuludega seotud abi ja toetused

4100

S

Palgad ja sotsiaalkindlustus

 

 

4200

S

Mootorikütused

 

 

Põllumajandusloomad

4310

S

Kariloomade sööt

 

 

4320

S

Sigade ja kodulindude sööt

 

 

4330

S

Muud põllumajandusloomadega seotud kulud

 

 

Põllukultuurid

4410

S

Seemned

 

 

4420

S

Väetised

 

 

4430

S

Taimekaitse

 

 

4440

S

Muud põllukultuuridega seotud erikulud

 

 

Põllumajandustootmise üldkulud

4510

S

Elektrienergia

 

 

4520

S

Kütteained

 

 

4530

S

Vesi

 

 

4540

S

Kindlustus

 

 

4550

S

Intressid

 

 

4600

S

muu tulutoova tegevusega seotud kulud

 

 

4900

S

Muud kulud

 

 

 

 

 

 

 

 

Põllumajandusloomade ostmisega seotud abi ja toetused

5100

S

Lüpsikarja ostmine

 

 

5200

S

Lihakarja ostmine

 

 

5300

S

Lammaste ja kitsede ostmine

 

 

5400

S

Sigade ja kodulindude ostmine

 

 

5900

S

Muude loomade ostmine

 

 

 

 

 

 

 

 

9000

S

Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega

 

 

 

 

 

 

 

 

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus

10000

AI

Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad

 

10100

AI

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

 

 

10200

AI

Püsirohumaa

 

 

10210

AI

millest Natura 2000 keskkonnatundlikud püsirohumaad

 

 

10220

AI

millest Natura 2000 alla mittekuuluvad keskkonnatundlikud püsirohumaad

 

 

10300

AI

Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala