02014R1286 — ET — 21.12.2021 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1286/2014, 26. november 2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352 9.12.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2340, 14. detsember 2016, |
L 354 |
35 |
23.12.2016 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019, |
L 188 |
55 |
12.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2259, 15. detsember 2021, |
L 455 |
1 |
20.12.2021 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1286/2014,
26. november 2014,
mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad PRIIPi koostaja esitatava põhiteabedokumendi vormi ja sisu kohta ning ühtsed eeskirjad põhiteabedokumendi esitamiseks jaeinvestoritele, et aidata jaeinvestoreid PRIIPide peamiste omaduste ja riskide mõistmisel ning võrdlemisel.
Artikkel 2
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmistele toodetele:
direktiivi 2009/138/EÜ I lisas loetletud kahjukindlustustooted;
elukindlustuslepingud, kui lepingu kohased hüvitised on makstavad üksnes surma korral või vigastusest, haigusest või jõuetusest tingitud töövõimetuse tõttu;
hoiused, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoiused;
direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktides b–g, i ja j osutatud väärtpaberid;
pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;
ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ ( 1 ) või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse;
erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.
Artikkel 3
Artikkel 4
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kombineeritud jaeinvesteerimistoode” – investeering, sealhulgas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 26 määratletud eriotstarbeliste varakogumite või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 2 ) artikli 4 lõike 1 alapunktis an on määratletud eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste poolt emiteeritud instrumendid, mille puhul jaeinvestorile tagasi makstav summa kõigub investeeringu õiguslikust vormist olenemata, sest see sõltub alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole ostnud jaeinvestor otse; |
2) |
„kindlustuspõhine investeerimistoode” – investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagastusväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel; |
3) |
„kombineeritud jae- ja kindlustuspõhine investeerimistoode” ehk „PRIIP” – toode, mis on kas üks või mõlemad järgmisena nimetatutest:
a)
kombineeritud jaeinvesteerimistoode;
b)
kindlustuspõhine investeerimistoode; |
4) |
„kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja” ehk „PRIIPi koostaja” –
a)
üksus, kes koostab PRIIPi;
b)
üksus, kes muudab olemasolevat PRIIPi, sealhulgas muudab selle riski ja tootluse profiili või PRIIPi investeerimisega seotud kulusid; |
5) |
„PRIIPi müüja” – isik, kes pakub jaeinvestorile PRIIPi lepingut või sõlmib temaga PRIIPi lepingu; |
6) |
„jaeinvestor” –
a)
direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient;
b)
klient direktiivi 2002/92/EÜ tähenduses, kui ta ei kvalifitseeru direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud kutseliseks kliendiks; |
7) |
„püsiv andmekandja” – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis m määratletud püsiv andmekandja; |
8) |
„pädevad asutused” – riiklikud asutused, kelle liikmesriigid on määranud teostama järelevalvet käesoleva määrusega PRIIPi koostajale, tootenõustajale või müüjale pandud nõuete täitmise üle. |
II
PEATÜKK
PÕHITEABEDOKUMENT
I
JAOTIS
Põhiteabedokumendi koostamine
Artikkel 5
II
JAOTIS
Põhiteabedokumendi vorm ja sisu
Artikkel 6
Põhiteabedokument on lühike dokument, mis koostatakse kokkuvõtlikult ja trükituna maksimaalselt kolmel A4 lehel, mis võimaldab võrdlemist. Põhiteabedokument:
esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;
keskendub jaeinvestorite jaoks vajalikule põhiteabele;
koostatakse selges keeles, kasutades sõnastust ja väljendusviisi, mis aitab teavet mõista, eeskätt tähendab see selget, täpset ja arusaadavat keelekasutust.
Artikkel 7
Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase põhiteabedokumendi sisu.
Artikkel 8
Põhiteabedokumendi sisu esitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud järjekorras.
Vahetult põhiteabedokumendi pealkirja all esitatakse selgitus. Selle sõnastus on järgmine:
„Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave käesoleva investeerimistoote kohta. See ei ole turustusmaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista käesoleva toote olemust, sellega seotud riske ja kulusid ning toote potentsiaalset kasumlikkust ja kahjumlikkust ning aidata Teil võrrelda seda muude toodetega.”
Põhiteabedokument sisaldab järgmist teavet:
dokumendi alguses PRIIPi nimetus, selle koostaja nimi ja kontaktandmed, teave PRIIPi koostaja pädeva asutuse kohta ning dokumendi kuupäev;
kui see on asjakohane, hoiatus arusaadavuse kohta: „Te olete ostmas keerukat toodet, mis võib olla raskesti mõistetav.”;
jaotises pealkirjaga „Mis toode see on?” kirjeldatakse PRIIPi olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:
PRIIPi liik;
selle eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, eelkõige see, kas eesmärkide saavutamine on alusvaraga seotud otseselt või kaudselt, sealhulgas alusvara või alusväärtuste kirjeldus, sealhulgas nende turgude kirjeldus, millesse asjaomane PRIIP investeerib, sealhulgas, kui see on asjakohane, toote abil taotletavad keskkonnaalased või sotsiaalsed eesmärgid ning tulemi kindlaksmääramise viis;
selle kirjeldus, millist liiki jaeinvestorile on asjaomane PRIIP suunatud, eelkõige seoses investeerimiskahjumi kandmise võime ja investeerimiseesmärkidega;
kui PRIIP pakub kindlustushüvitisi, nende hüvitiste üksikasjad, sealhulgas nende maksmise tingimused;
PRIIPi tähtaeg, kui see on teada;
jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?” riski ja tootluse profiili lühike kirjeldus, mis sisaldab järgmisi elemente:
riski koondnäitaja, koos kirjeldava selgitusega kõnealuse näitaja ja selle peamiste piirangute kohta ning nende riskide kirjeldav selgitus, mis on PRIIPi puhul olulised ja mida ei ole riski koondnäitajas piisavalt arvesse võetud;
investeeritud kapitaliga kaasneda võiv maksimaalne kahjum, sealhulgas teave:
asjaomased tootluse stsenaariumid ja nende aluseks olevad eeldused;
kui see on asjakohane, teave tootluse saamise tingimuste kohta jaeinvestorite jaoks või ettemääratud tootluse alam- ja ülempiir;
teave selle kohta, et jaeinvestori päritoluliikmesriigi maksuõigusaktid võivad mõjutada tegeliku väljamakse suurust;
jaotises pealkirjaga „Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja nimi] ei saa väljamakset teha?” kirjeldatakse lühidalt seda, kas tekitatav kahju on hõlmatud mõne investeeringute hüvitamise või tagamise skeemiga ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, tagatise andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;
jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse PRIIPi investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed jaeinvestori poolt kantavad kulud, sealhulgas ühekordsed ja korduvkulud, esitatuna nende kulude koondnäitajate vormis, ning võrreldavuse eesmärgil rahaliselt ja protsentidena väljendatud kogukulud, et näidata kogukulude tervikmõju investeeringule.
Põhiteabedokumendis osutatakse selgelt, et tootenõustajad, levitajad või muud isikud, kes PRIIPi kohta nõu annavad või seda müüvad, annavad üksikasjalikku teavet levitamiskulude kohta, mis ei ole eespool kirjeldatud kuludesse juba sisse arvestatud, et aidata jaeinvestoril mõista kogukulude kumulatiivset mõju investeeringu tasuvusele;
jaotises pealkirjaga „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?”
kui see on asjakohane, teave selle kohta, kas PRIIPi puhul on ette nähtud järelemõtlemisperiood või lepingust taganemise tähtaeg;
märge soovitatava ja, kui see on asjakohane, nõutava minimaalse hoidmisaja kohta;
investeeringu ennetähtaegse lõpetamise võimalus ja tingimused, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja karistused, võttes arvesse PRIIPi riski ja tootluse profiili ja selle objektiks olevat turu arengut;
teave võimalike tagajärgede kohta, kui vahetada investeerimistoode rahaks enne tähtaja või soovitatava hoidmisaja lõppu, näiteks kapitalikaitse kaotuse või täiendavate tingimuslike tasude kohta;
jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan esitada kaebuse?” antakse teavet selle kohta, kuidas ja kellele saab jaeinvestor esitada kaebuse toote kohta või PRIIPi koostaja, tootenõustaja või müüja käitumise kohta;
jaotises pealkirjaga „Muu asjakohane teave” viidatakse lühidalt lepingueelselt ja/või -järgselt jaeinvestorile esitatavatele täiendavatele teabedokumentidele, välja arvatud turustusmaterjal.
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee („ühiskomitee”) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:
iga lõikes 3 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad;
lõike 3 punkti d alapunktides i ja iii osutatud riski ja tootluse esitamise meetodid ning
lõike 3 punktis f osutatud kulude arvutamise, sealhulgas koondnäitajate täpsustamise meetodid.
Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse mitmesuguseid PRIIPide liike, nendevahelisi erinevusi ja jaeinvestorite suutlikkust ning PRIIPide omadusi, et võimaldada jaeinvestoril valida eri alusinvesteeringute vahel või toote pakutavate muude võimaluste vahel, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajahetkedel või edaspidi muuta.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ►C1 31. märtsiks 2016 ◄ .
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 9
Turustusteates, mis sisaldab konkreetset teavet PRIIPi kohta, ei tohi olla väiteid, mis oleksid vastuolus põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendaksid põhiteabedokumendi olulisust. Turustusteadetes märgitakse ära põhiteabedokumendi olemasolu ning antakse teavet selle kohta, kuidas ja kust kõnealust dokumenti saada, sealhulgas PRIIPi koostaja veebisaidil.
Artikkel 10
Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel kohaldamine, töötavad Euroopa järelevalveasutused ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:
põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused;
tingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokument läbi vaadata;
eritingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendis sisalduv teave läbi vaadata või seda dokumenti muuta, kui PRIIP ei ole jaeinvestoritele pidevalt kättesaadav;
asjaolud, mille korral tuleb jaeinvestoreid teavitada nende ostetud PRIIPi põhiteabedokumendi muutmisest ning jaeinvestorite teavitamise viisid.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 11
Artikkel 12
Kui põhiteabedokument puudutab kindlustuslepingut, on kindlustusandjal käesoleva määruse kohaselt kohustused üksnes kindlustusvõtja, mitte soodustatud isiku suhtes.
III
JAOTIS
Põhiteabedokumendi esitamine
Artikkel 13
Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõike 1, artikli 3 lõike 3 punktist a ja artiklist 6 ei tulene teisiti, võib PRIIPi müüja esitada jaeinvestorile põhiteabedokumendi põhjendamatu viivituseta pärast tehingu tegemist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
jaeinvestor otsustab omal algatusel kontakteeruda PRIIPi müüjaga ning teha tehingu sidevahendi teel;
põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ei ole võimalik;
PRIIPi tootenõustaja või müüja on jaeinvestorile teatanud, et põhiteabedokumendi esitamine ei ole võimalik ning on selgelt öelnud, et jaeinvestor võib tehingu edasi lükata selleks, et saada põhidokument kätte ja lugeda see enne tehingu tegemist läbi;
jaeinvestor on nõus saama põhiteabedokumendi põhjendamatu viivituseta pärast tehingu tegemist, selle asemel et lükata tehingu tegemine edasi selleks, et kõnealune dokument enne tehingu tegemist kätte saada.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 14
PRIIPi tootenõustaja või müüja esitab põhiteabedokumendi jaeinvestorile ühel järgmisel andmekandjal:
paberil, mis peaks olema vaikimisi määratud valik juhul, kui PRIIPi pakutakse silmast silma kohtumisel, kui jaeinvestor ei nõua esitamist muul andmekandjal;
mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, või
veebisaidi kaudu, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.
Põhiteabedokumendi võib esitada mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui on täidetud järgmised tingimused:
püsiva andmekandja kasutamine on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning
jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teavet paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal, ja ta on tõendataval viisil valinud muu andmekandja.
Põhiteabedokumendi võib esitada veebisaidi kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja mõistele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane;
jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teabe esitamist paberil või veebisaidi vahendusel, ja ta on tõendataval viisil valinud veebisaidi;
jaeinvestorit on elektrooniliselt või kirjalikus vormis teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabedokumendile juurde pääseb;
põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks, seda on võimalik alla laadida ning püsivale andmekandjale salvestada sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla vajadus sellega tutvumiseks.
Kui põhiteabedokumenti on artikli 10 kohaselt muudetud, esitatakse jaeinvestori taotlusel talle ka eelmised versioonid.
III
PEATÜKK
TURUSEIRE JA TOODETESSE SEKKUMISE VOLITUSED
Artikkel 15
Artikkel 16
Kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikega 5 võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud, liidu piires järgneva keelata või seda ajutiselt piirata:
teatavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või
kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.
Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt kindlaks määratud asjaoludel.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb lõike 1 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
väljapakutud meede tegeleb märkimisväärse probleemiga investorikaitse vallas või ohuga finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;
vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei tegele selle ohuga;
pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt.
Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse jaeinvestoritele turustama või müüma.
Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et meede:
ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ning
ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski.
Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud meetme vastavalt artiklile 17, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetme, ilma et ta peaks esitama oma arvamuse, nagu on sätestatud artiklis 18.
Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:
kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele seda toodet turustatakse ja müüakse;
kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus;
kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus ning
finantsvõimendus, mida toode või tava annab.
Artikkel 17
Pädev asutus võib oma liikmesriigi piires või liikmesriigist väljumisel järgneva keelata või seda piirata:
kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või
kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.
Pädev asutus võib võtta lõikes 1 osutatud meetme, kui ta on põhjendatud alustel veendunud, et:
kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava tekitab märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega või kujutab endast ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis;
vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või teenuse või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguses kehtivad reguleerivad nõuded ei käsitle punktis a osutatud riske piisavalt ning seda probleemi ei aitaks paremini lahendada kehtivate nõuete täitmise tõhusam järelevalve ega täitmise tagamine;
meede on proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, kõnealuste investorite või turuosaliste struktuuri keerukuse astet ning meetme tõenäolist mõju investoritele ja turuosalistele, kes võivad kõnealust kindlustuspõhist investeerimistoodet omada, kasutada või selle pealt kasu teenida või kasutada kõnealust tegevust või tava või selle pealt kasu teenida;
pädev asutus on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, kellele meede võib olulist mõju avaldada, ning
meede ei mõju diskrimineerivalt mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes.
Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib pädev asutus ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse investoritele turustama või müüma. Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning selle osas võidakse kohaldada erandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.
Pädev asutus võib kehtestada käesoleva artikli kohase keelu või piirangu üksnes juhul, kui ta on teavitanud kõiki teisi asjassepuutuvaid pädevaid asutusi ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet kirjalikult või muul asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme kavandatavat jõustamist järgmistest üksikasjadest:
ettepandava meetmega seotud kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava;
ettepandava keelu või piirangu täpne olemus ning millal see peaks kava kohaselt jõustuma ja
tõendid, millele ta otsus tugineb ja millest tulenevalt ta on veendunud, et kõik lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.
Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:
kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele toodet turustatakse ja müüakse;
kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus;
finantsvõimendus, mida toode või tava annab;
seoses finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus.
Artikkel 18
IV
PEATÜKK
KAEBUSED, ÕIGUSKAITSE, KOOSTÖÖ JA JÄRELEVALVE
Artikkel 19
PRIIPi koostaja ja PRIIPi tootenõustaja või müüja kehtestavad asjakohased menetlused ja korra, millega tagatakse, et:
jaeinvestoritel on tõhus võimalus esitada PRIIPi koostaja vastu kaebusi;
jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse, ja
jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui PRIIPi koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
Artikkel 20
Artikkel 21
V
PEATÜKK
HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED
Artikkel 22
Liikmesriigid võivad jätta esimeses lõigus osutatud halduskaristusi käsitlevaid eeskirjad sätestamata õigusrikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse nende siseriiklikus õiguses kriminaalkaristusi.
Hiljemalt 31. detsembriks 2016 teavitavad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud eeskirjadest komisjoni ja ühiskomiteed. Nad teavitavad komisjoni ja ühiskomiteed viivitamata kõnealuste eeskirjade hilisematest muudatustest.
Artikkel 23
Pädevad asutused kasutavad oma õigust määrata karistusi kooskõlas käesoleva määruse ning siseriikliku õigusega mis tahes järgmisel viisil:
otse;
koostöös teiste asutustega;
omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;
suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.
Artikkel 24
Pädevatel asutustel on õigus kehtestada kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmised halduskaristused ja -meetmed:
ettekirjutus PRIIPi turustamise keelustamiseks;
ettekirjutus PRIIPi turustamise peatamiseks;
avalik hoiatus, milles märgitakse ära õigusrikkumise eest vastutava isiku nimi ja õigusrikkumise olemus;
ettekirjutus, millega keelatakse põhiteabedokumendi esitamine, kui see ei vasta artiklites 6, 7, 8 või 10 sätestatud nõuetele, ning nõutakse põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamist;
haldustrahvid vähemalt järgmises suuruses:
juriidilise isiku puhul:
füüsilise isiku puhul:
Kui esimese lõigu punkti e alapunktis i osutatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL, ( 3 ) on asjaomane kogukäive vastavalt asjakohasele liidu õigusele raamatupidamise valdkonnas aasta kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.
Artikkel 25
Pädevad asutused võtavad artikli 24 lõikes 2 osutatud halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul:
õigusrikkumise raskust ja kestust;
õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse astet;
õigusrikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;
õigusrikkumise eest vastutava isiku koostöövalmidust;
õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemaid õigusrikkumisi;
pärast õigusrikkumist õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise kordumise ärahoidmiseks võetud meetmeid.
Artikkel 26
Käesoleva määruse kohaseid karistuse määramise või meetme võtmise otsuseid saab vaidlustada.
Artikkel 27
Artikkel 28
Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:
tegelikke või võimalikke õigusrikkumisi puudutavate teadete vastuvõtmise erimenetlused ja teadete järelkontroll;
nende töötajate, kes teatavad oma tööandja toimepandud õigusrikkumisest, asjakohane kaitse vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest;
nii selle isiku, kes õigusrikkumisest teatab, kui ka füüsilise isiku, kes on väidetavalt õigusrikkumise eest vastutav, identiteedi kaitse menetluse kõikides etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avaldamine on siseriiklikust õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.
Artikkel 29
Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
õigusrikkumise liik ja laad;
õigusrikkumise eest vastutavate isikute andmed.
Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.
Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks või kui andmete avaldamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis pädevad asutused:
lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;
avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas siseriikliku õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse, või
jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:
et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;
sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.
Kui karistuse või meetme kohta otsustatakse avaldada anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad.
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Artikkel 31
Kui komisjon võtab artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 2 või artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu Euroopa järelevalveasutuste esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudega samased regulatiivsed tehnilised standardid, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu erandina määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust ja selleks, et võtta arvesse standardites käsitletavate küsimuste keerukust ja mahtu, esitada vastuväiteid kõnealustele regulatiivsetele tehnilistele standarditele kahe kuu jooksul pärast teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. Kõnealust tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel ühe kuu võrra pikendada.
Artikkel 32
Artikkel 33
Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondidega hinnatakse läbivaatamise käigus, kas käesoleva määruse artikli 32 kohast üleminekukorda tuleb pikendada või kas pärast vajalike kohandamiste kindlakstegemist saab direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada käesoleva määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid samaväärseks. Läbivaatamisel kaalutakse ka käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku laiendamist muudele finantstoodetele ning hinnatakse seda, kas teatavad tooted tuleks endiselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, pidades silmas tarbijakaitse häid standardeid, sealhulgas finantstoodete võrdlemist. Samuti hinnatakse läbivaatamisel seda, kas on asjakohane kehtestada ühised õigusnormid, mis kohustavad kõiki liikmesriike kehtestama käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristusi.
Selle hindamisel tagab komisjon, et sellised meetmed ei nõrgenda avalikustamise nõudeid nendes liikmesriikides, kus juba on olemas selliste pensionitoodete avalikustamise kord.
Kui uuringus jõutakse järeldusele, et selliseid kalkulaatoreid ei ole või et olemasolevad kalkulaatorid ei võimalda jaeinvestoritel mõista PRIIPi kulude ja tasude kogusummat, hindab komisjon, kas see on teostatav, et Euroopa järelevalveasutused töötaksid ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse liidu tasandil juurutatavatele kalkulaatoritele kohaldatavad spetsifikatsioonid.
Artikkel 34
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).