02014R0795 — ET — 25.05.2021 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 795/2014,

3. juuli 2014,

süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta

(EKP/2014/28)

(ELT L 217 23.7.2014, lk 16)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2017/2094, 3. november 2017,

  L 299

11

16.11.2017

►M2

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2021/728, 29. aprill 2021,

  L 157

1

5.5.2021


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 065, 8.3.2018, lk  48 (795/2014)

►C2

Parandus, ELT L 065, 8.3.2018, lk  48 (2017/2094)



▼B

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 795/2014,

3. juuli 2014,

süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta

(EKP/2014/28)



Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  
Käesolevas määruses kehtestatakse süsteemselt olulise maksesüsteemi järelevaatamisnõuded.

▼M2

2.  
EKP nõukogu võtab vastu põhjendatud otsuse, milles loetletakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad maksesüsteemid, nende käitajad ja pädevad asutused. See loetelu avaldatakse EKP veebilehel ja seda ajakohastatakse pärast iga muudatust.

▼B

3.  

Maksesüsteem loetakse süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks, kui: a) eurot rahaühikuna kasutav liikmesriik saab sellest direktiivi 98/26/EÜ alusel teatada kui süsteemist või selle süsteemi käitaja asukoht, k.a filiaali asukoht, on euroalal, mille kaudu süsteemi käitatakse; ning b) kalendriaastal ilmnevad vähemalt kaks järgmistest asjaoludest:

i) 

eurodes vääringustatud maksete (euromaksete) päevane keskmine väärtus ületab 10 miljardit eurot;

▼M1

ii) 

eurodes vääringustatud töödeldud maksete maht on vähemalt üks järgmistest:

— 
15 % eurodes vääringustatud maksete ►C2  koguarvust ◄ liidus;
— 
5 % eurodes vääringustatud piiriüleste maksete ►C2  koguarvust ◄ liidus;
— 
turuosa 75 % eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi eurodes vääringustatud maksete ►C2  koguarvust ◄ ;

▼B

iii) 

tema piiriülene tegevus (st osalejad, kelle asukoht ei ole süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja riigis, ja/või piiriülesed ühendused teiste maksesüsteemidega) hõlmab viit või enamat riiki ja sellest tekib vähemalt 33 % selle süsteemselt olulise maksesüsteemi kaudu käideldud eurodes vääringustatud maksete väärtusest;

iv) 

seda kasutatakse teiste finantsturu infrastruktuuride arvelduseks.

▼M1

Näitajate tuvastamine tuleb läbi viia kord aastas.

▼M2

3-a.  

Olenemata lõikest 3 võib EKP nõukogu teha lõike 2 alusel kaalutletud ja põhjendatud otsuse lugeda maksesüsteem süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks ühel järgmistest juhtudest:

a) 

kui selline otsus on asjakohane, arvestades maksesüsteemi olemust, suurust ja keerukust, tema osalejate olemust ja tähtsust, maksesüsteemi asendatavust ja selle alternatiivide olemasolu, maksesüsteemi ja laiema finantssüsteemi vahelist suhet, vastastikust sõltuvust ja muid koostoimeid;

b) 

kui maksesüsteem ei vasta lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele üksnes seetõttu, et lõike 3 punktis b sätestatud nõuded on kehtinud vähem kui kalendriaasta jooksul, ja on tõenäoline, et maksesüsteem vastab ka järgmisel vastavusläbivaatusel nendele kriteeriumidele.

▼M2

3a.  

Lõike 2 alusel tehtud otsus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Süsteemselt olulisteks maksesüsteemideks loetud maksesüsteemide vastavusläbivaatused tuleb läbi viia igal aastal tuvastamaks, kas maksesüsteemid vastavad jätkuvalt süsteemselt olulise maksesüsteemina määratlemise tingimustele. Lõike 2 kohaselt vastu võetud otsus tunnistatakse kehtetuks, kui:

a) 

kahel järjestikusel vastavusläbivaatusel tehakse kindlaks, et süsteemselt oluline maksesüsteem ei vasta lõikes 3 ja/või lõikes 3-a sätestatud nõuetele;

b) 

ühel vastavusläbivaatusel tehakse kindlaks, et süsteemselt oluline maksesüsteem ei vasta lõikes 3 ja/või lõikes 3-a sätestatud nõuetele ning süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tõendab EKP nõukogu rahuldavalt, et ta tõenäoliselt ei vasta neile nõuetele enne järgmist vastavusläbivaatust.

▼M2

3b.  
Maksesüsteemi käitajal on õigus 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest esitada EKP nõukogule vaie otsuse peale, millega asjaomane maksesüsteem loeti süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks. Vaie peab sisaldama kõiki põhjendusi ja tõendeid ning see tuleb adresseerida kirjalikult EKP nõukogule. EKP nõukogu põhjendatud vaideotsus edastatakse maksesüsteemi käitajale kirjalikult. Selles teates teavitatakse käitajat tema õigusest pöörduda kohtusse vastavalt asutamislepingule. Kui EKP nõukogu ei ole kahe kuu jooksul alates vaide esitamisest otsust teinud, loetakse, et vaie on jäetud rahuldamata.

▼M1

4.  
Süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajad teevad pidevat koostööd pädeva asutusega ning tagavad, et nende hallatavad süsteemselt olulised maksesüsteemid vastavad artiklites 3–21 sätestatud nõuetele, sealhulgas mis puudutab nende eeskirjade, protseduuride, protsesside ja reeglite üldist mõjusust. Lisaks teevad süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajad koostööd pädeva asutusega et aidata süsteemsel tasandil kaasa laiemale eesmärgile edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„maksesüsteem” — kolme või enama osaleja (v.a arvelduspangad, kesksed vastaspooled, arvelduskojad ja kaudsed osalejad) vaheline struktuur, mille tegevuse aluseks on ühised eeskirjad ja maksejuhiste täitmise ühtne kord;

2)

„maksejuhis” — mõistet kasutatakse direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti i esimese taande tähenduses;

3)

„süsteemne risk” — osaleja või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja risk mitte täita oma asjaomaseid kohustusi süsteemselt olulises maksesüsteemis, mille tõttu teised osalejad ja/või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei suuda täita oma kohustusi, kui need sissenõutavaks muutuvad, ning millel võib olla ülekanduv mõju, mis ohustab finantssüsteemi stabiilsust või usaldusväärsust;

4)

„süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja” — juriidiline isik, kes vastutab õiguslikult süsteemselt olulise maksesüsteemi käitamise eest;

▼M2

5)

„pädev asutus” —

a) 

artikli 1 lõike 2 kohaselt juhtivjärelevaatajaks määratud eurosüsteemi keskpank;

b) 

seoses maksesüsteemiga, mis on artikli 1 lõike 3 punktis iii sätestatud kriteeriumidele vastav süsteemselt oluline maksesüsteem, on „pädev asutus” kas:

i) 

EKP; või

ii) 

kui eurosüsteemi riigi keskpank on määratud juhtivjärelevaatajaks viieks või enamaks aastaks vahetult enne artikli 1 lõikes 2 osutatud otsuse tegemist, siis nii EKP kui ka see riigi keskpank;

▼B

6)

„eurosüsteemi süsteemselt oluline maksesüsteem” — süsteemselt oluline maksesüsteem, mille omanikuks ja käitajaks on eurosüsteemi keskpank;

7)

„õiguslik risk” — õigusnormide kohaldamisest tulenev risk, mille tagajärjeks on tavaliselt kahju;

8)

„krediidirisk” — risk, et vastaspooleks olev osaleja või muu isik ei suuda täita oma finantskohustusi nende sissenõutavaks muutumisel või mis tahes ajal tulevikus;

9)

„likviidsusrisk” — risk, et vastaspooleks oleval osalejal või muul isikul on ebapiisavalt vahendeid, et täita oma finantskohustusi nende sissenõutavaks muutumisel, ehkki tal võib olla piisavalt vahendeid, et teha seda tulevikus;

10)

„tegevusrisk” — risk, et puudused infosüsteemides või siseprotsessides, inimlik viga, juhtimisvead või välistest sündmustest või sisseostetud teenustest põhjustatud häired põhjustavad süsteemselt olulise maksesüsteemi pakutavate teenuste vähenemise, kvaliteedilanguse või lakkamise;

11)

„esindajarisk” — risk, et süsteemi liikme esindajaks oleva kontohalduri hoitavatest varadest tuleneb kahjum kontohalduri või allhalduri maksejõuetuse, hooletuse, pettuse, nõrga juhtimise või ebapiisava dokumenteerimise tõttu;

12)

„investeerimisrisk” — risk, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja enda või süsteemi osaleja vahendite, nt tagatise investeerimine, põhjustab kahjumi kas süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale endale või süsteemis osalejale;

13)

„tururisk” — nii bilansiliste kui bilansiväliste positsioonide kahjumi risk, mis tuleneb turuhindade muutustest;

▼M1

14)

„tähtajaline netoarveldussüsteem” — süsteem, milles arveldus keskpangarahas toimub netopõhiselt eelnevalt kindlaks määratud arveldustsükli lõpus, nt tööpäeva lõpus või tööpäeva jooksul;

▼B

15)

„piiriülene tagatis” — tagatis, mille puhul selle riigi jaoks, kus vara on tagatisena kasutatav, on vähemalt üks järgmistest riigiväline: a) vääring; b) vara asukohariik; või c) emitendi asukohariik;

16)

„piiriülene makse” — makse eri riikides asuvate osalejate vahel;

17)

„finantsturu infrastruktuur” — osalevate asutuste (sh süsteemi käitaja) vaheline mitmepoolne süsteem, mida kasutatakse maksete, väärtpaberite, tuletisinstrumentide ja muude finantstehingute kliiringuks, arveldamiseks ja kirjendamiseks;

▼M1

18)

„otseosaleja” — juriidiline isik, kellel on lepinguline suhe asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaga, kellele on siduvad süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad, kellel on lubatud saata maksejuhiseid sellesse süsteemi ning kes on võimeline süsteemilt maksejuhiseid vastu võtma;

▼M1

18a)

„kaudne osaleja” —

juriidiline isik, kellel ei ole vahetut juurdepääsu süsteemselt olulise maksesüsteemi teenustele ning kellele asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad ei ole üldjuhul vahetult siduvad ning kelle maksejuhised kliiritakse, arveldatakse ja kirjendatakse süsteemselt olulise maksesüsteemi poolt otseosaleja kaudu. Kaudsel osalejal on lepinguline suhe otseosalejaga. Sellisteks juriidilisteks isikuteks võivad olla vaid:

i) 

krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,

ii) 

investeerimisühingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,

iii) 

mis tahes ettevõtja, kelle peakorter asub väljaspool liitu ja kelle funktsioonid vastavad punktides i ja ii määratletud liidu krediidiasutuse või investeerimisühingu omale,

iv) 

avaliku sektori asutused ja nende tagatisega ettevõtjad ning kesksed vastaspooled, arveldusagendid, arvelduskojad ja süsteemioperaatorid direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktides c, d, e ja p määratletud tähenduses,

v) 

makseasutused ja e-raha asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 3 ) artikli 4 punktis 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ ( 4 ) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses;

▼B

19)

„nõukogu” — süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja haldus- või järelevalvenõukogu vastavalt riigisisesele õigusele;

20)

„juhatus” — tegevdirektorid, st need ühtse juhtimisorgani liikmed, kes tegelevad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja igapäevase juhtimisega, ning süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja juhatuse liikmed kahe juhtimisorganiga süsteemi puhul;

21)

„asjaomased sidusüksused” — osalejad ja finantsturu infrastruktuurid (juhtumipõhiselt muud mõjutatud turuosalised), millel on mõju süsteemselt olulise maksesüsteemi riskantsusele;

22)

„krediidirisk” — summa või väärtus, mille puhul esineb risk, et osaleja ei tee täisarveldust tähtaja jooksul ega pärast seda;

23)

„tagatis” — vara või kolmanda osapoole kohustus, mida kasutab tagatise andja, et tagada kohustus tagatise võtja ees. Tagatis tähendab nii riigisisest kui piiriülest tagatist;

24)

„likviidsuse pakkuja” — artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 5 ning artikli 8 lõigetes 1, 9 ja 11 nimetatud raha andja või artikli 8 lõikes 4 nimetatud vara andja, sealhulgas süsteemselt olulises maksesüsteemis osaleja või kolmas isik;

25)

„äärmuslik kuid realistlik turutingimus” — ajalooliste ja hüpoteetiliste tingimuste terviklik kogum, sealhulgas süsteemselt olulise maksesüsteemi kaudu teenindatavate turgude kõige volatiilsemad perioodid;

26)

„kavandatud arvelduspäev” — kuupäev, mille maksejuhise saatja on sisestanud arvelduspäevana süsteemselt olulisse maksesüsteemi;

27)

„üldine äririsk” — süsteemselt olulise maksesüsteemi finantspositsiooni potentsiaalne nõrgenemine, mis tuleneb tegevuse tulude vähenemisest või kulude suurenemisest sellisel määral, et kulud ületavad tulusid, tekitades kahjumi, mis tuleb kapitalist katta;

28)

„talitluspidevuse kava” — süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja koostatud kava, mille eesmärgiks on taastada süsteemselt olulise maksesüsteemi tõrgeteta toimimine;

29)

„korrapärase sulgemise kava” — süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja koostatud kava süsteemselt olulise maksesüsteemi korrapäraseks sulgemiseks;

30)

„oluline” — riski kvalifitseeriv sõltuvus ja/või muutus, mis võib mõjutada üksuse võimet tegutseda või osutada teenuseid ootuspäraselt;

31)

„asjaomane asutus” — asutus, kellel on õiguslik huvi saada süsteemselt oluliselt maksesüsteemilt teavet, et täita oma seaduses sätestatud kohustusi, nt kriisilahendusasutused ja peamiste osalejate järelevalve teostajad;

32)

„peamine risk” — risk, et vastaspool kaotab kogu tehingu väärtuse, st risk, et finantsvara müüja loovutab tagasivõtmatult vara, ent ei saa makset või finantsvara ostja teostab tagasivõetamatu raha ülekande, ent ei saa vara vastu;

33)

„kontohaldurpank” — pank, mis hoiab kolmandate isikute finantsvara ja tagab selle säilimise;

34)

„arvelduspank” — pank, milles on maksekontod ning kus täidetakse maksesüsteemis tekkivaid kohustusi;

35)

„nostroagent” — süsteemselt olulises maksesüsteemis osalejate arveldamiseks kasutatav pank;

36)

„ühepoolne makse” — üks vahendite ülekandmine ühes vääringus;

37)

„kahepoolne makse” — kaks vahendite ülekandmist eri vääringutes väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis;

38)

„korrelatsioonirisk” — risk, mis tuleneb osalejast või emitendist, kui selle osaleja antud või emitendi emiteeritud tagatis on tugevas korrelatsioonis tema krediidiriskiga;

39)

„pangapäev” — mõistet kasutatakse direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti n tähenduses;

▼M1

40)

„sõltumatu liige” — tegevjuhtimises mitteosalev nõukogu liige, kellel puuduvad äri-, perekonna- või muud sidemed, millest tekiks huvide konflikt seoses süsteemselt olulise maksesüsteemi või selle käitajaga, nende üle kontrolli omavate aktsionäride, nende juhtkondade või neis osalejatega, ning kellel ei ole sellist suhet olnud nende nõukogu liikmeks nimetamisele eelneva kahe aasta jooksul;

41)

„sidusettevõtja” — äriühing, mis kontrollib osalejat, on osaleja kontrolli all või osalejaga ühiselt kontrollitav. Kontroll äriühingu üle tähendab a) äriühingu hääleõigusega väärtpaberitest 20 % või suurema osa omamist, kontrollimist või hoidmist; või b) äriühingu konsolideerimist finantsaruandluses;

42)

„eriolukord” — sündmus, juhtum või olukord, mis võib kaasa tuua süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse, teenuste või funktsioonide peatumise või häire, sealhulgas lõpliku arvelduse häirimise või takistamise;

43)

„finantskohustused” — süsteemselt olulises maksesüsteemis osalejate vahel või osalejate ja süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vahel tekkivad õiguslikud kohustused tulenevalt makskorralduste sisestamisest sellesse süsteemselt olulisse maksesüsteemi;

44)

„parandusmeede” — konkreetne meede või tegevus olenemata selle vormist, kestvusest või tõsidusest, mille pädev asutus on süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes kehtestanud, et parandada või ära hoida artiklite 3–21 nõuete mittejärgimine.

▼M2

Artikkel 2a

Kirjalik teade maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise menetluse algatamise kohta

EKP teatab maksesüsteemi käitajale oma kavatsusest algatada artikli 1 kohane menetlus kõnealuse maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemiseks. Kirjalikus teates esitatakse kõik olulised faktid ja õiguslikud alused, mis on seotud asjaomase maksesüsteemi võimaliku lugemisega süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks.

Artikkel 2b

Õigus tutvuda dokumentidega maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise menetluses

Pärast artiklis 2a osutatud kirjaliku teate saamist on maksesüsteemi käitajal õigus tutvuda EKP toimikute, dokumentide või muu materjaliga, mille alusel hinnatakse kõnealuse maksesüsteemi süsteemset olulisust. See õigus ei laiene teabele, mida EKP, riigi keskpank või muu kolmas osapool, sealhulgas teine liidu institutsioon või asutus peab konfidentsiaalseks.

Artikkel 2c

Õigus olla maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise menetluses ära kuulatud

1.  
EKP poolt artikli 2a kohaselt saadetud kirjalikus teates antakse maksesüsteemi käitajale tähtaeg, mille jooksul ta võib kirjalikult esitada vastuväiteid, arvamusi ja seisukohti kirjalikus teates esitatud faktiliste asjaolude ja õiguslike aluste kohta. See tähtaeg ei või olla lühem kui 30 tööpäeva alates kirjaliku teate kättesaamisest maksesüsteemi käitaja poolt.
2.  
EKP võib anda maksesüsteemi käitajale tema taotlusel võimaluse esitada oma seisukohad suulisel ärakuulamisel. Ärakuulamise kohta koostatakse kirjalik protokoll, mille allkirjastavad kõik osalised. Protokolli ärakiri edastatakse kõigile osalistele.
3.  
Olenemata lõikest 2 võib EKP teha maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise otsuse ilma maksesüsteemi käitajat ära kuulamata, kui seda peetakse vajalikuks finantssüsteemi olulise kahjustamise vältimiseks.

Artikkel 2d

Maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise otsuse põhjendamine

1.  
EKP otsusele lugeda maksesüsteem süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lisatakse selle otsuse põhjendus. Põhjendus peab sisaldab olulisi faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid, millel EKP otsus põhineb.
2.  
Kui artikli 2c lõikest 3 ei tulene teisiti, tugineb EKP käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel üksnes neile faktilistele asjaoludele ja õiguslikele alustele, mille kohta maksesüsteemi käitajal on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

▼B

Artikkel 3

Õiguskindlus

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hindab, kas kõigi asjakohaste õigussüsteemide kohalduvad õigusnormid tagavad tema süsteemselt olulise maksesüsteemi kõrgetasemelise kindluse ja toetavad tema tegevuse kõiki olulisi aspekte.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad ja korrad ning sõlmib lepingud, mis on selged ja kooskõlas kõigi asjakohaste õigussüsteemide asjakohaste õigusnormidega.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab olema võimeline selgitama süsteemselt olulise maksesüsteemi kohta kohaldatavaid õigusnorme, eeskirju, kordasid ning pädeva asutuse, osaleja ja asjakohastel juhtudel osaleja kliendi lepinguid selgel ja arusaadaval viisil.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võtab meetmed tagamaks, et tema eeskirjad, korrad ja lepingud on kehtivad kõigis asjakohastes õigussüsteemides ning et toiminguid, mida ta teeb nende eeskirjade, kordade ja lepingute alusel, ei tühistata, pöörata tagasi ega peatata.
5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes tegutseb rohkem kui ühes õigussüsteemis, määrab ja maandab riski, mis tekib võimalikest kollisioonidest.
6.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teeb kõik endast oleneva, et tagada süsteemselt olulise maksesüsteemi vastavus direktiivi 98/26/EÜ nõuetele.

Artikkel 4

Juhtimine

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peavad olema dokumenteeritud eesmärgid, milles on omistatud esmatähtsus süsteemselt olulise maksesüsteemi turvalisusele ja tõhususele. Eesmärgid peavad selgesõnaliselt toetama finantsstabiilsust ja teisi asjakohaseid üldise huviga seotud kaalutlusi, sealhulgas avatud ja tõhusaid finantsturge.

▼M1

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peab olema tõhus ja dokumenteeritud juhtimiskord, kus on selgelt sätestatud kohustused ja vastutus. See kord tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele, omanikele ja osalejatele. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teeb selle lühendatud versiooni kättesaadavaks üldsusele.

▼B

3.  

Nõukogu ülesanded ja kohustused peavad olema selgelt määratud. Nõukogu ülesanneteks ja kohustusteks on

a) 

kehtestada süsteemselt olulisele maksesüsteemi selged strateegilised eesmärgid;

b) 

kehtestada süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse dokumenteeritud kord, sealhulgas oma liikmete tuvastamise, nendega suhtlemise ja nendevaheliste huvide konfliktide ohjamise kord;

c) 

tagada juhatuse liikmete tulemuslik valimine, järelevalve ja vajaduse korral tagasikutsumine, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul;

d) 

kehtestada parima tavaga kooskõlas olev ning pikaajalistel eesmärkidel põhinev kohane tasustamise kord, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul.

4.  
Nõukogu vaatab nii oma tegevuse tervikuna kui ka oma üksikute liikmete tegevuse läbi vähemalt korra aastas, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul.

▼M1

5.  
Nõukogu koosseis peab tagama huvide konflikti puudumise ning (v.a eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul) süsteemselt oluliste maksesüsteemide ja finantsturgudega seotud üldisemate tehniliste oskuste, teadmiste ja kogemuste kohase kogumi, mis võimaldab nõukogul täita oma ülesandeid ja kohustusi. Lisaks tuleb koosseisu puhul arvesse võtta pädevuse jaotust vastavalt riigisisesele õigusele. Välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul ning kui riigisisene õigus seda lubab, kuulub nõukogu koosseisu vähemalt üks sõltumatu liige.

▼B

6.  

Juhatuse ülesanded, kohustused ja aruandlusliinid peavad olema selgelt määratud. Juhatuse koosseis määratakse selliselt, et oleks tagatud huvide konflikti puudumine ning süsteemselt oluliste maksesüsteemide ja finantsturgudega seotud üldisemate tehniliste oskuste, teadmiste ja kogemuste kogum, mis võimaldab juhatusel täita oma kohustusi süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tegevuse ja riski juhtimisel. Juhatuse kohustusteks on nõukogu suuniseid arvestades tagada, et

a) 

süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tegevus on kooskõlas tema eesmärkide, strateegia ja riskitaluvusega;

b) 

sisekontroll ja sellega seotud korrad on välja töötatud, täidetud ja üle vaadatud, toetades süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eesmärke;

c) 

sisekontrolli ja sellega seotud kordasid hindavad ja katsetavad regulaarselt piisav arv töötajaid, kes on saanud riskijuhtimise ja siseauditi funktsioonide väljaõppe;

d) 

osaletakse aktiivselt riskiohje protsessis;

e) 

süsteemselt olulise maksesüsteemi riskijuhtimisraamistikule on eraldatud piisavalt vahendeid.

7.  

Nõukogu kehtestab riskijuhtimisraamistiku dokumendid ja vaatab neid üle, kusjuures selles raamistikus tuleb

a) 

esitada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja riskitaluvuse põhimõtted;

b) 

määrata kindlaks riskiotsustega seotud kohustused ja vastutus;

c) 

käsitleda otsuste tegemist kriisides ja eriolukordades;

d) 

käsitleda sisekontrolli.

▼M1

Nõukogu tagab, et eksisteerib kolm selget ja tõhusat kaitseliini (põhitegevus, riskijuhtimine ja siseaudit), mis on üksteisest lahutatud ning millest igaühel on piisavad volitused, sõltumatus, ressursid ja juurdepääs nõukogule.

▼M1

7a.  
Nõukogu heakskiit on nõutav otsuste puhul, millel on oluline mõju süsteemselt olulise maksesüsteemi riskiprofiilile ning võtmetähtsusega riskidokumentidele, mis reguleerivad süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevust. Nõukogu kiidab heaks ja vaatab igal aastal läbi vähemalt artikli 5 lõikes 1 ette nähtud riski tervikliku juhtimise raamistiku, artikli 15 lõigetes 1 ja 5 ette nähtud tegevusriski raamistiku ja sellega seotud talitluspidevuse kava, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 6 ette nähtud tegevuse taastamise ja korrapärase sulgemise kavad ja omakapitali hankimise kava, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 ette nähtud krediidiriski ja likviidsusriski raamistikud, tagatiste raamistiku, mis hõlmab artiklis 7 nimetatud riskide juhtimist, artikli 14 lõikes 4 ette nähtud süsteemselt olulise maksesüsteemi investeerimisstrateegia ning artikli 15 lõikes 4a ette nähtud kübervastupidavuse raamistiku.

▼B

8.  
Nõukogu tagab, et olulised otsused, mis mõjutavad süsteemselt olulise maksesüsteemi tehnilist ja funktsionaalset ülesehitust, eeskirju ja üldist strateegiat, eelkõige kliirimis- ja arveldamiskorra valik, toimimisstruktuur, kliiritud või arveldatud toodete ning tehnoloogia ja kordade kasutamine, kajastavad süsteemselt olulise maksesüsteemi asjaomaste sidusüksuste õiguspäraseid huve. Asjaomaste sidusüksustega ning kohastel juhtudel üldsusega konsulteeritakse mõistliku aja jooksul enne selliste otsuste tegemist.

Artikkel 5

Riski tervikliku juhtimise raamistik

1.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse riskijuhtimise raamistiku ja haldab seda, et terviklikult tuvastada, mõõta, jälgida ja juhtida kogu riski, mis süsteemselt olulisel maksesüsteemil tekib või lasub. Ta vaatab riskijuhtimise raamistiku läbi vähemalt korra aastas. Riskijuhtimise raamistikus tuleb

a) 

esitada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja riskitaluvuse põhimõtted ja kohased riskijuhtimisvahendid;

b) 

määrata kindlaks riskiotsustega seotud kohustused ja vastutus;

c) 

käsitleda otsuste tegemist süsteemselt olulise maksesüsteemiga seotud eriolukordades, sealhulgas seoses finantsurgude arenguga, millel võib olla kahjulik mõju turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis, kus on süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja või mõne osaleja asukoht.

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja motiveerib osalejaid ja asjakohastel juhtudel nende kliente juhtima ja piirama riski, mida nad süsteemselt olulisele maksesüsteemile põhjustavad või vastupidi. Osalejaid motiveeritakse tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste sanktsioonide või kahju jagamise korra (või mõlema) kaudu.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vaatab vähemalt korra aastas läbi olulise riski, mida talle vastastikuse mõju tõttu põhjustavad muud üksused, näiteks finantsturu infrastruktuurid, arvelduspangad, likviidsuse pakkujad ja teenusepakkujad, ja samuti riski, mida ta ise neile üksustele põhjustab. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja töötab välja riskijuhtimisvahendid, mis on usaldusväärsed ja proportsionaalsed tuvastatud riskitaset arvestades.

▼M1

4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määrab kindlaks süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilised operatsioonid ja teenused. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratleb konkreetsed stsenaariumid, mis võivad teda kui ettevõtjat takistada neid kriitilisi operatsioone ja teenuseid pakkumast, ning hindab kõikide variantide tulemuslikkust tegevuse taastamiseks ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemipuhul, korrapäraseks sulgemiseks. Ta vaatab süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilised operatsioonid ja teenused läbi vähemalt korra aastas. Selle hindamise alusel koostab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teostatava kava süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse taastamiseks ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul, korrapäraseks sulgemiseks. Tegevuse taastamise ja korrapärase sulgemise kavad sisaldavad muu hulgas tegevuse taastamise ja korrapärase sulgemise võtmestrateegiate sisulist kokkuvõtet, süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitiliste operatsioonide ja teenuste ajakohastatud loetelu ning võtmestrateegiate rakendamiseks vajalike meetmete kirjeldust. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab kohalduvatel juhtudel asjaomasele asutusele teabe, mida on vaja kriisilahenduse kavandamiseks.

Artikkel 6

Krediidirisk

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse raamistiku, milles mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse krediidiriski, mida talle põhjustavad osalejad, ning osalejate krediidiriski, mis tuleneb süsteemselt olulise maksesüsteemi makse-, kliirimis- ja arveldustegevusest.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab kõik krediidiriski allikad. Krediidiriski mõõtmine ja jälgimine toimub kogu päeva jooksul, kasutades värsket teavet ja asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid.
2a.  

Tähtajalist netoarveldussüsteemi käitav süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et

a) 

finantskohustused määratakse kindlaks hiljemalt hetkel, mil maksekorraldus lisatakse igale osalejale kättesaadavate netoarvelduspositsioonide arvestusse; ja

b) 

sellest tulenevate krediidiriskide katmiseks on piisavalt vahendeid vastavalt lõigetele 3 ja 4 hiljemalt punktis a nimetatud hetkel.

3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, k.a arveldusgarantiiga tähtajalise netoarveldussüsteemi käitaja, kellel olulise maksesüsteemi tegevuse käigus tekib krediidirisk seoses oma osalejatega, katab oma krediidiriski iga osaleja suhtes tagatiste, tagatisfondide, omakapitali (pärast üldise äririski katmiseks eraldatud summa mahaarvamist) või muude samaväärsete finantsvahenditega.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, k.a arveldusgarantiita tähtajalise netoarveldussüsteemi käitaja, kus osalejatel on krediidirisk, mis tuleneb süsteemselt olulise maksesüsteemi makse-, kliirimis- ja arveldustegevusest, kehtestab asjaomaseid osalejaid puudutavad eeskirjad või lepingud. Need eeskirjad või lepingud peavad tagama, et osalejad võimaldavad krediidiriski katmiseks piisavad vahendid kooskõlas lõikega 3, et katta kahe oma sidusüksustega suurimat krediidiriski põhjustava osaleja ja nende sidusüksuste krediidiriskid, mis tekivad nendega seoses süsteemselt olulise maksesüsteemi makse, kliirimis- ja arveldustegevuses.
5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab eeskirjad ja korrad, mis käsitlevad kahjusid, mis tulenevad otseselt ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmisest süsteemselt olulise maksesüsteemi ees. Need eeskirjad ja korrad peavad käsitlema võimaliku katmata kahju jagamist, sealhulgas selliste vahendite tagasimaksmist, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib laenata likviidsuse pakkujatelt. Need peavad hõlmama süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eeskirju ja menetlusi, mis käsitlevad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt stressiolukorras kasutatud finantsvahendite taastamist lõigetes 3 ja 4 sätestatud tasemel.

▼B

Artikkel 7

Tagatis

1.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja aktsepteerib tagatisena ainult järgmist vara: a) raha; ja b) madala krediidi-, likviidsus ja tururiskiga varad, st varad, mille puhul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on asjakohase sisemise hindamise alusel võimeline pädevale asutusele tõendama, et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

need on emiteerinud madala krediidiriskiga emitent;

ii) 

need on vabalt võõrandatavad ilma õiguslike piirangute ja kolmandate isikute nõudmisteta;

iii) 

need on vääringustatud valuutas, millega seotud riski süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja juhib;

iv) 

nendega seotud hinnateavet avaldatakse regulaarselt;

v) 

nendega ei ole muul viisil seotud olulist korrelatsiooniriski;

vi) 

neid ei ole emiteerinud tagatist pakkuv osaleja ega selle osalejaga samasse kontserni kuuluv üksus, välja arvatud pandikirjade puhul ja ainult juhul, kui kõnealuseid võlakirju tagavad varad on varade kogumis asjakohaselt eraldatud kindla õigusraamistikuga ja vastavad punktides i–v sätestatud nõuetele.

Punktide i–vi sisemisel hindamisel määrab ja dokumenteerib süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja objektiivse metoodika ning kohaldab seda.

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab ja rakendab iga tagatiseks võetud vara krediidikvaliteedi, turu likviidsuse ja hinnavolatiilsuse jälgimise tegevuspõhimõtted ja korrad. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kaalub regulaarselt ja vähemalt korra aastas oma hindamispõhimõtete ja kordade kohasust. Selline läbivaatus tuleb teha alati, kui toimub oluline sündmus, mis mõjutab süsteemselt olulise maksesüsteemi riski. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hindab oma tagatise tegelikku turuväärtust (mark-to-market) vähemalt iga päev.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab stabiilsed ja konservatiivsed väärtuskärped ja katsetab neid vähemalt korra aastas ning võtab arvesse halvenenud turutingimusi. Väärtuskärbete korda valideerivad vähemalt korra aastas isikud, kes ei osalenud selle väljatöötamisel ega rakendamisel.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võtab meetmeid, et vältida teatavate varade kontsentreeritud hoidmist, kui see võib oluliselt halvendada võimet müüa sellised varad kiiresti ilma olulise negatiivse hinnamõjuta.
5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes aktsepteerib piiriüleseid tagatisi, tuvastab ja maandab nende kasutamisega seonduva riski ning tagab, et piiriüleseid tagatisi on võimalik õigeaegselt kasutada.
6.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kasutab tulemuslikku ja toimingute osas paindlikku tagatiste juhtimise süsteemi.
7.  
Lõiget 1 ei kohaldata eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi suhtes.

▼M1

Artikkel 8

Likviidsusrisk

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab tervikliku raamistiku süsteemselt olulise maksesüsteemi osalejatest, arvelduspankadest, nostroagentidest, kontohaldurpankadest, likviidsuse pakkujatest ja teistest asjakohastest üksustest tuleneva likviidsusriski juhtimiseks. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teeb osalejatele kättesaadavaks asjakohased vahendid nende likviidsuse juhtimiseks ning jälgib likviidsusvoo sujuvust süsteemis ja aitab sellele kaasa.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab operatsioonilised ja analüütilised vahendid, mis võimaldavad tal pidevalt ja õigeaegselt tuvastada, mõõta ja jälgida arveldus- ja rahavoogusid, sealhulgas päevasise likviidsuse kasutamist.
2a.  

Tähtajalist netoarveldussüsteemi käitav süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et

a) 

finantskohustused määratakse kindlaks hiljemalt hetkel, mil maksekorraldus lisatakse igale osalejale kättesaadavate netoarvelduspositsioonide arvestusse; ja

b) 

on olemas piisavalt likviidseid vahendeid vastavalt lõigetele 3–6 hiljemalt punktis a nimetatud hetkel.

3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, kogu aeg alates finantskohustuste kindlaksmääramisest piisavalt likviidseid vahendeid kõikides arveldatavates valuutades, et täita sama päeva maksejuhised erinevate võimalike stressistsenaariumide korral. Kohastel juhtudel hõlmab see päevasisest või mitmepäevast arveldust. Need stressistsenaariumid hõlmavad: a) äärmuslike kuid realistlike turutingimuste korral sellise osaleja kohustuste täitmata jätmist, kellel koos oma sidusüksustega on suurim keskmine maksekohustus; ning b) muid stsenaariume vastavalt lõikele 11.
4.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, likviidseid vahendeid vastavalt lõikele 3, et täita õigeaegselt maksejuhised sellise osaleja kohustuste täitmata jätmise korral, kellel koos oma sidusüksustega on suurim keskmine finantskohustus vastavalt lõike 3 punktile a, ühel järgmistest viisidest:

a) 

sularahas arvelduste puhul eurosüsteemiga; või

b) 

kõlbliku tagatisena, mis on määratletud Euroopa Keskpanga suunistega (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) ( 5 ) ja EKP/2014/31 ( 6 ) kehtestatud eurosüsteemi tagatisvarade raamistikus, tingimusel et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja saab tõendada, et selline tagatis on kergesti kättesaadav ning rahaks vahetatav samal päeval eelnevalt kokkulepitud ja väga usaldusväärsete rahastamislepingute raames, sealhulgas pingelises turuolukorras.

5.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, täiendavaid likviidseid vahendeid vastavalt lõike 3 punktile b lõikes 4 viidatud viisidel või krediidikõlblikus kommertspangas ühes või mitmes järgmistest instrumentidest:

a) 

kokkulepitud krediidiliinid;

b) 

kokkulepitud valuutavahetustehingud;

c) 

kokkulepitud pöördtehingud;

d) 

artikli 7 lõike 1 nõuetele vastavad varad, mida hoiab esindajaks olev kontohaldur;

e) 

investeeringud.

Kõik need instrumendid peavad võimaldama raha kättesaadavust sellises ajaraamistikus, mis võimaldab arveldada samal päeval. Eeskätt peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suutma tõendada, et mitterahalised instrumendid on kergesti kättesaadavad ning rahaks vahetatavad samal päeval enne kokku lepitud ja väga usaldusväärsete rahastamislepingute raames, sealhulgas pingelises turuolukorras.

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab olema valmis tõendama pädevale asutusele piisava sisehinnangu abil, et kommertspank on krediidikõlblik.

6.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab kahepoolseid makseid või ühepoolseid makseid muus valuutas peale euro, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, piisavalt likviidseid vahendeid vastavalt lõikele 3 lõikes 5 määratletud viisidel.
7.  
Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja täiendab lõikes 3 osutatud vahendeid muu varaga, peab see vara olema tõenäoliselt turustatav või tagatisena aktsepteeritav (nt krediidiliinid, vahetustehingud või pöördtehingud) pärast võlgniku kohustuste täitmata jätmist tekkiva vajaduse korral, isegi kui selles ei ole võimalik eelnevalt usaldusväärselt kokku leppida või seda tagada äärmuslikes kuid realistlikes turutingimustes. Kui osaleja täiendab lõikes 3 viidatud vahendeid muu varaga, peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagama, et see vara vastab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et varad on tõenäoliselt turustatavad või tagatisena aktsepteeritavad, kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on võtnud arvesse asjaomase keskpanga eeskirju ja praktikat tagatise aktsepteeritavuse valdkonnas.
8.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei või arvestada võimaliku keskpangalt saadava erakorralise laenuga.
9.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja viib läbi hoolsuskohustuse auditi veendumaks, et igal süsteemselt olulisele maksesüsteemile lõike 3 kohaste likviidsete vahendite pakkujal on a) piisav ja ajakohane teave, et mõista ja juhtida oma likviidsusriski, mis on seotud raha või varade pakkumisega; ning b) võimekus pakkuda raha või varasid vastavalt nõudmisele. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kontrollib hoolsuskohustuse järgimist vähemalt korra aastas. Likviidsuse pakkujaks sobivad ainult sellised üksused, kellel on juurdepääs emiteeriva keskpanga krediidile. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja katsetab regulaarselt süsteemselt olulise maksesüsteemi kordasid oma likviidsetele vahenditele juurdepääsuks.
10.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kellel on juurdepääs keskpanga kontodele, makse- või väärtpaberiteenustele, kasutab neid teenuseid, kui see on otstarbekas.
11.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja otsustab range stressitestimise alusel summa ning testib regulaarselt oma likviidsete varade piisavust, et täita lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab stressitestimise raames kaaluma erinevaid asjakohaseid stressistsenaariume, sealhulgas ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmist samal päeval ning kahel või mitmel järjestikusel päeval.

Selliste stsenaariumide kaalumisel tuleb arvesse võtta süsteemselt olulise maksesüsteemi ülesehitust ja töökorda ning uurida tuleb kõiki üksusi, mis võivad põhjustada süsteemselt olulisele maksesüsteemile olulise likviidsusriski, nagu näiteks arvelduspangad, nostroagendid, kontohaldurpangad, likviidsuse pakkujad ja seotud finantsturu infrastruktuurid. Kohastel juhtudel peavad stsenaariumid hõlmama mitmepäevast perioodi.

12.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja dokumenteerib tema enda või osalejate poolt hoitava raha ja muude varade hoidmise põhjused ning tal peab olema nende suhtes kohane juhtimiskord. Ta kehtestab selge korra stressikatse tulemuste aruandluseks nõukogule ja kasutab neid tulemusi, et hinnata oma likviidsusriski juhtimise raamistiku adekvaatsust ja teha sellesse muudatusi.
13.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab selged eeskirjad ja korrad, mis võimaldavad tal pärast tema ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmist täita sama päeva finantskohustused ning vajadusel õigeaegselt päevasisesed ja mitmepäevased maksekohustused. Neis eeskirjades ja kordades tuleb:

a) 

käsitleda ettenägematuid ja potentsiaalselt katmata likviidsuse puudujääke;

b) 

püüda vältida finantskohustuste samal päeval arveldamise pikendamist, tühistamist või hilinemist;

c) 

näidata ära, kuidas ennistada süsteemselt olulise maksesüsteemi poolt stressiolukorras kasutatud raha ja muud varad lõigetes 3–5 nõutavas ulatuses.

▼B

Artikkel 9

Lõplik arveldus

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab eeskirjad ja korrad, mis võimaldavad arvelduse lõpule viia hiljemalt kavandatud arvelduspäeva lõpus.

Artikkel 10

Rahaarveldused

▼M1

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, tagab, et lõplik arveldus toimub keskpangarahas. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab teiste süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajate makseid, peab tegema endast oleneva, et võimaldada sellistele teistele süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajale arveldamist isegi eriolukordades.

▼B

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab kahepoolseid makseid või ühepoolseid makseid muus valuutas peale euro, tagab, et lõplik arveldus toimub keskpangarahas, kui see on praktiline ja kättesaadav.
3.  
Kui ei kasutata keskpangaraha, tagab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, et rahaarveldused toimuvad sellist arveldusvara kasutades, mille krediidirisk on väike või puudub.
4.  
Kui arveldus toimub kommertspangarahas, siis süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja jälgib, juhib ja piirab krediidi- ja likviidsusriski, mis tuleneb kommertsarvelduspankadest. Eelkõige kehtestab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja oma arvelduspankadele ranged kriteeriumid, milles võetakse muude asjaolude hulgas arvesse nende õigusraamistikku ja järelevalvet, krediidikõlbulikkust, kapitaliseeritust, juurdepääsu likviidsusele ja töökindlust, ning jälgib neist kinnipidamist. Samuti jälgib ja juhib süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja oma kommertsarvelduspankadega seotud krediidi- ja likviidsusriski kontsentreerumist.
5.  
Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teostab rahaarveldusi omaenda kontodel, minimeerib ja kontrollib ta rangelt oma krediidi- ja likviidsusriski.
6.  

Kui arveldus toimub kommertspangarahas, tuleb süsteemselt olulise maksesüsteemi ja kommertsarvelduspanga suhte õiguslikes alustes selgelt sätestada:

a) 

millal peavad ülekanded üksiku arvelduspanga kontodel toimuma;

b) 

et ülekanded on pärast teostamist lõplikud;

c) 

et saadud vahendid tuleb üle kanda niipea kui võimalik ning vähemalt päeva lõpus.

Artikkel 11

Makse makse vastu

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes kasutab makse makse vastu (payment versus payment) mehhanismi, kõrvaldab põhiriski, tagades, et ühe kohustuse lõplik arveldamine toimub vaid juhul, kui toimub ka seotud kohustuse lõplik arveldamine. Seda reeglit tuleb järgida olenemata sellest, kas arveldamine toimub bruto- või netopõhiselt ning millal see loetakse lõplikuks.

Artikkel 12

Osaleja kohustuste täitmata jätmise eeskirjad ja korrad

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratleb süsteemi eeskirjades ja kordades osaleja kohustuste täitmata jätmise, mis peab hõlmama vähemalt osaleja poolt oma finantskohustuste õigeaegse täitmise ebaõnnestumist tegevuslikel põhjustel, lepingu rikkumise või selle osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eristab automaatset ja kaalutlusel põhinevat kohustuste täitmata jätmist. Kaalutlusel põhineva kohustuste täitmata jätmise korral määrab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja üksuse, kes seda kaalutlust kasutab. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vaatab osaleja kohustuste täitmata jätmise määratluse läbi vähemalt korra aastas.
2.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peavad olema kohustuste täitmata jätmise olukorda käsitlevad eeskirjad ja korrad, mis võimaldavad tal jätkata oma kohustuste täitmist osaleja kohustuste täitmata jätmise korral ning milles käsitletakse vahendite ennistamist pärast kohustuste täitmata jätmist. Nimetatud eeskirjades ja kordades määratakse vähemalt järgmine:

a) 

süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võimalikud meetmed kohustuste täitmata jätmise korral;

b) 

kas need meetmed on automaatsed või kaalutlusel põhinevad ning kaalutluse kasutamise alused;

c) 

võimalikud muudatused süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tavalises arvelduspraktikas, et tagada õigeaegne arveldamine;

d) 

maksete haldamine töötlemise eri etappidel;

e) 

meetmete võimalik järjestamine;

f) 

asjaomaste poolte, sealhulgas kohustusi mitte rikkunud osalejate rollid, ülesanded ja kohustused;

g) 

muud mehhanismid, mis tuleb aktiveerida, et piirata kohustuste täitmata jätmise mõju.

3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab olema valmis rakendama kohustuste täitmata jätmise eeskirju ja kordasid, sealhulgas kõiki tema eeskirjades ette nähtud asjakohaseid kaalutlusel põhinevaid menetlusi. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab muu hulgas, et a) tal on võimekus, sealhulgas piisav hästikoolitatud personal, et rakendada lõikes 2 nimetatud kordasid õigeaegselt; ning b) süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjades ja kordades käsitletakse dokumenteerimise, teabe saamise ja kommunikatsiooni vajadusi ning, juhul kui kaasatud on rohkem kui üks finantsturu infrastruktuur või ametiasutus, koordineerimist.
4.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja avaldab lõikes 2 nimetatud eeskirjade ja kordade põhiaspektid, mis peavad hõlmama vähemalt kõik järgmised asjaolud:

a) 

asjaolud, mille puhul tuleb võtta meetmeid;

b) 

meetmete võtjad;

c) 

võetavate meetmete ulatus;

d) 

mehhanismid, mille alusel menetletakse süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kohustusi oma kohustusi mitte rikkunud osalejate ees.

5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja katsetab ja vaatab läbi lõikes 2 nimetatud eeskirju ja kordasid vähemalt korra aastas või pärast iga süsteemselt olulises maksesüsteemis tehtud olulist muudatust, mis mõjutab neid eeskirju ja kordasid. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kaasab oma osalejad ja asjaomased sidusüksused sellesse katsetamisse ja läbivaatamisse.

▼M1

Artikkel 13

Üldine äririsk

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi, et tuvastada, jälgida ja juhtida üldisi äririske, sealhulgas äristrateegia nõrgast elluviimisest tulenevat kahju, negatiivseid rahavooge või ootamatuid ja äärmiselt suuri tegevuskulusid.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peab olema teostatav tegevuse taastamise ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul, korrapärase sulgemise kava vastavalt artikli 5 lõikes 4 nõuetele.
3.  
Lähtudes oma üldise äririski profiilist ning ajast, mida on vaja, et saavutada kriitiliste operatsioonide ja teenuste taastumine ja/või korrapärane sulgemine, määrab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja varade summa, mis on vajalik lõikes 2 nimetatud kava teostamiseks. See summa ei või olla väiksem kui kuue kuu jooksvatele tegevuskuludele vastav summa.
4.  
Lõikes 3 nimetatud summa katmiseks hoiab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja omakapitalist rahastatavat likviidset netovara nt lihtaktsiate, avalikustatud reservide või muu jaotamata kasumi kujul, nii et tal on võimalik oma tegevust ja teenuste osutamist jätkata. See vara täiendab vahendeid, mida hoitakse, et katta artiklitega 6 ja 8 hõlmatud osaleja kohustuste täitmata jätmisi või muid riske. Kapitalinõuete dubleerimise vältimiseks võib arvesse võtta rahvusvaheliste riskipõhiste kapitalinõuete alusel hoitavaid omavahendeid.
5.  
Lõikes 4 nimetatud varad, mida hoitakse üldise äririski katmiseks, peavad olema piisavalt likviidsed ja kvaliteetsed, et neid oleks võimalik õigeaegselt kasutada, ning need tuleb eraldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja varadest, mida kasutatakse igapäevaseks tegevuseks. Käitajal peab olema võimalik realiseerida üldise äririski katmiseks hoitavad varad ilma olulise ebasoodsa hinnakõikumiseta, nii et tal on võimalik üldise ärikahju tekkimise korral tegevust ja teenuste osutamist jätkata.
6.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab teostatava täiendava omakapitali hankimise kava juhuks, kui tema omakapital langeb lõikes 3 sätestatud piirmäära lähedale või alla selle.
7.  
Lõikeid 3–6 ei kohaldata eurosüsteemi süsteemselt olulisele maksesüsteemile.

▼B

Artikkel 14

Esindaja- ja investeerimisrisk

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hoiab enda ja osalejate vara järelevalve alla kuuluvates ja reguleeritud üksustes (edaspidi „(esindajaks olev) kontohaldur”), mille raamatupidamistavad, turvaprotseduurid ja sisekontroll kaitsevad neid varasid kaotsimineku eest kontohalduri või allhalduri maksejõuetuse, hooletuse, pettuse, nõrga juhtimise või ebapiisava andmete säilitamise korral.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peab olema õigeaegne juurdepääs oma varadele ja osalejate antud varadele.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hindab ja mõistab riski seoses oma kontohaldurpankadega, võttes neist igaühe puhul arvesse omavahelise suhte kõiki aspekte.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab oma investeerimisstrateegia, mis peab olema kooskõlas tema üldise riskijuhtimisstrateegiaga ning täielikult osalejatele avaldatud. Ta vaatab investeerimisstrateegia läbi vähemalt korra aastas.
5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja investeerimisstrateegia kohased investeeringud peavad olema taganud kõrge kvaliteediga võlgnikud või olema nõuded selliste võlgnike vastu. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratleb kõrge kvaliteediga võlgnike kriteeriumid. Investeeringud tuleb teha minimaalse krediidi-, turu- ja likviidsusriskiga instrumentidesse.
6.  
Lõikeid 3–5 ei kohaldata eurosüsteemi süsteemselt olulisele maksesüsteemile.

Artikkel 15

Tegevusrisk

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse raamistiku, mis hõlmab tegevusriski tuvastamiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks kohaseid süsteeme, põhimõtteid, kordasid ja kontrolle.

▼M1

1a.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vaatab läbi, auditeerib ja testib süsteeme, tegevuspõhimõtteid, kordasid ja kontrolle perioodiliselt ning pärast olulisi muudatusi.

▼B

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab teenustaseme ja töökindluse eesmärgid ja nende eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuskavad. Ta vaatab need eesmärgid ja tegevuskavad läbi vähemalt korra aastas.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et süsteemselt oluline maksesüsteem tuleb toime stressiolukorrast tuleneva maksete mahu kasvuga ning et ta suudab saavutada oma teenustaseme eesmärgid.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab terviklikud füüsilise turvalisuse ja infoturbe tegevuskavad, milles on asjakohaselt tuvastatud, hinnatud ja juhitud kõiki võimalikke haavatavusi ja ohte. Ta vaatab need tegevuskavad läbi vähemalt korra aastas.

▼M1

4a.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab küberriskide ohjamiseks tõhusa kübervastupidavuse raamistiku koos kohaste juhtimismeetmetega. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määrab kindlaks oma kriitilised operatsioonid ja neid toetavad varad ning kehtestab kohased meetmed, millega neid küberrünnakute korral kaitsta ja taastada ning millega selliseid rünnakuid tuvastada ja neile vastata. Neid meetmeid tuleb korrapäraselt testida. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kannab hoolt, et tema teadlikkus küberohtudest on asjakohasel tasemel. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab pidevalt õppima ja muutustega arvestama, et ta suudaks vajadusel alati õigeaegselt kohandada oma kübervastupidavuse raamistikku küberriskide dünaamilise loomusega.

▼B

5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab talitluspidevuse kava, milles käsitletakse sündmusi, mis kujutavad endast märkimisväärset süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse katkestamise riski. Kavas tuleb ette näha varukeskuse kasutamine, mis peab tagama kriitilise tähtsusega infotehnoloogiasüsteemide tegevuse jätkamise kahe tunni jooksul nende sündmuste toimumisest. Kava peab olema koostatud selliselt, et süsteemselt oluline maksesüsteem on alati võimeline arveldama kõik arveldamisele kuuluvad maksed selle pangapäeva lõpuks, mil katkestus aset leidis. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja katsetab seda kava ja vaatab selle läbi vähemalt korra aastas.
6.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab kriitilise tähtsusega osalejad, võttes aluseks maksete mahu ja väärtuse ning nende võimaliku mõju teistele osalejatele ja süsteemselt olulisele maksesüsteemile tervikuna olukorras, kus sellistel osalejatel ilmneb märkimisväärseid talitlusprobleeme.
7.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab, jälgib ja juhib riski, mida kriitilise tähtsuse osalejad, teised finantsturu infrastruktuurid ning teenusepakkujad ja kaupade tarnijad võivad põhjustada süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevusele.

▼M1

Artikkel 16

Juurdepääsu ja osalemise kriteeriumid

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab ja avalikustab mittediskrimineerivad süsteemselt olulise maksesüsteemi teenustele juurdepääsu ja neis osalemise kriteeriumid teistele finantsturu infrastruktuuridele ja otseosalejatele ning kohastel juhtudel kaudsetele osalejatele. Ta vaatab need kriteeriumid läbi vähemalt kord aastas.
2.  
Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu ja osalemise kriteeriumid peavad olema põhjendatud süsteemselt olulise maksesüsteemi ja selle teenindatava turu turvalisuse ja tulemuslikkusega seotud kaalutlustega ning koostatud süsteemselt olulise maksesüsteemi konkreetseid riske silmas pidades ja olema nendega vastavuses. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuded, mis piiravad juurdepääsu vähimal võimalikul määral. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja keelab üksusele juurdepääsu, esitab ta selle kohta kirjaliku põhjenduse, mis põhineb igakülgsel riskianalüüsil.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja jälgib jooksvalt, kas osalejad vastavad süsteemselt olulise maksesüsteemi juurdepääsu ja osalemise kriteeriumitele. Ta kehtestab mittediskrimineerivad korrad, millele tuginedes peatada ja korrakohaselt tühistada osaleja osalemise õigus, kui osaleja ei vasta nimetatud kriteeriumitele ning avalikustab selliste kordade asjakohased võtmeaspektid. Ta vaatab need korrad läbi vähemalt kord aastas.

▼B

Artikkel 17

Mitmetasandiline osalemine

▼M1

1.  

Riskijuhtimise eesmärgil tagab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, et süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad, korrad ja lepingud võimaldavad tal koguda teavet kaudsete osalejate kohta, et tuvastada, jälgida ja juhtida kõiki osalemisest süsteemselt olulisele maksesüsteemile tulenevaid riske. See teave peab hõlmama vähemalt järgmist:

a) 

otseosalejate poolt endi ja kaudsete osalejate eest teostatava tegevuse proportsioon võrrelduna tegevuse mahuga süsteemi tasandil;

b) 

iga otseosaleja kaudu arveldavate kaudsete osalejate arv;

c) 

igalt kaudselt osalejalt pärinevate maksete mahud ja väärtused süsteemselt olulises maksesüsteemis;

d) 

punktis c nimetatud maksete mahtude ja väärtuste proportsioon võrrelduna selle otseosaleja vastavate näitajatega, kelle kaudu kaudsel osalejal on juurdepääs süsteemselt olulisele maksesüsteemile.

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab otse- ja kaudsete osalejate vahelised olulised sõltuvused, mis võivad mõjutada süsteemselt olulist maksesüsteemi, arvestades lõikes 1 nimetatud teavet.

▼B

3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab kaudsed osalejad, kellest lähtub oluline risk süsteemselt olulisele maksesüsteemile ja otseosalejatele, kelle kaudu neil on juurdepääs süsteemselt olulisele maksesüsteemile, eesmärgiga seda riski juhtida.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vaatab vähemalt korra aastas läbi riski, mis tuleneb mitmetasandilisest osalemisest. Ta võtab vajaduse korral maandavaid meetmeid tagamaks, et risk on kohaselt juhitud.

Artikkel 18

Tõhusus ja mõjusus

1.  

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peab olema kord süsteemselt olulise maksesüsteemi kaudu teenindatavate turgude vajaduste tuvastamiseks ja rahuldamiseks, eelkõige seoses järgmisega:

a) 

kliirimis- ja arveldamiskorra valik;

b) 

toimimise struktuur;

c) 

kliiritavad või arveldatavad tooted;

d) 

tehnoloogia ja kordade kasutamine.

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peavad olema selgelt määratud mõõdetavad ja realistlikud sihid ja eesmärgid, näiteks minimaalsete teenustasemete, riskijuhtimise ootuste ja tegevuse prioriteetide valdkonnas.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab mehhanismid lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete läbivaatamiseks regulaarselt ning vähemalt igal aastal.

Artikkel 19

Teabevahetuskorrad ja -standardid

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kasutab asjakohaseid rahvusvaheliselt aktsepteeritud teabevahetuskordasid ja — standardeid, et hõlbustada tõhusat maksete tegemist, kliirimist, arveldamist ja kirjendamist.

Artikkel 20

Eeskirjade, peamiste menetluste ja turuandmete avaldamine

1.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab selged ja terviklikud eeskirjad ja korrad, mis avaldatakse täielikult osalejatele. Asjakohased eeskirjad ja peamised menetlused tuleb ka üldsusele avaldada.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja avaldab süsteemi ülesehituse ja operatsioonide selge kirjelduse ning samuti süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja osalejate õigused ja kohustused, et osalejad saaksid hinnata riski, mis neil tekib süsteemselt olulises maksesüsteemis osalemisest.
3.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teeb kättesaadavaks kogu vajaliku ajakohase dokumentatsiooni ning pakub koolitust, et suurendada osalejate arusaamist süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjadest ja kordadest ning riskist, mis neil tekib süsteemselt olulises maksesüsteemis osalemisest.
4.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja avaldab süsteemselt olulise maksesüsteemi kõigi teenuste tasud ning samuti allahindluse põhimõtted. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab võrreldavuse eesmärgil tasuliste teenuste selged kirjeldused.
5.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja koostab ja avaldab vastused CPSS-IOSCO finantsturu infrastruktuuride avaldamise raamistikule. Ta uuendab oma vastuseid pärast olulisi muudatusi süsteemis või selle tegevuskeskkonnas ning vähemalt korra kahe aasta jooksul. Samuti avaldab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vähemalt tehingute mahu ja väärtuse põhiandmed.

▼M1

Artikkel 21

Pädeva asutus volitused

1.  

Pädeval asutusel on õigus:

a) 

saada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt igal ajal kogu teave ja kõik dokumendid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise hindamiseks või maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamiseks süsteemsel tasandil. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab asjakohase teabe pädevale asutusele ilma põhjendamatu viivituseta;

b) 

nõuda süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt sõltumatu asjatundja määramist süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse uurimiseks või sõltumatuks läbivaatuseks. Pädev asutus võib esitada nõudeid, mis käsitlevad määratava eksperdi liiki, koostatava aruande sisu ja ulatust, aruande staatust, sh selle koostamise teatavate elementide kättesaadavust ja avalikustamist ning tähtaegu. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teatab pädevale asutusele, kuidas esitatud nõuded on täidetud;

c) 

teha kohapealset kontrolli või volitada teisi isikuid seda tegema. Kui kontrolli kohane läbiviimine ja tõhusus seda nõuavad, võib pädev asutus seda teha ilma etteteatamiseta.

▼M2

2.  
EKP võtab vastu otsuse lõikes 1 nimetatud volituste teostamise korra ja tingimuste kohta. Otsuses tuleb selgelt märkida, kuidas neid volitusi kasutatakse ja milliseid menetlusnõudeid järgitakse, kui artikli 2 lõike 5 punkti b alapunkti ii kohaselt on nii EKP kui ka riigi keskpank mõlemad pädevad asutused.

▼M1

Artikkel 21a

Järelevaatamistegevuse korraldus

Pädev astutus võib läbi viia pidevaid ja/või ad hoc järelevalvetegevusi hindamaks, kas süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja järgib artiklites 3–21 kehtestatud nõudeid, või edendamaks maksesüsteemide tõrgeteta toimimist süsteemsel tasandil.

Artikkel 21b

Konfidentsiaalsus

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt pädeva asutusega konfidentsiaalsena jagatud teavet võib jagada Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) raames. EKPS liikmed peavad käitlema sellist teavet konfidentsiaalsena kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 37 lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustusega.

▼M1

Artikkel 22

Parandusmeetmed

1.  

Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole käesolevat määrust järginud või kui selle kahtlustamiseks on mõistlik põhjus, siis pädev asutus:

a) 

edastab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale kirjaliku teate mittejärgimise või arvatava mittejärgimise kohta; ja

b) 

annab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimaluse esitada oma seisukohad ja selgitused.

2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt esitatud teavet arvesse võttes võib pädev asutus kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes mittejärgimise parandamiseks ja/või selle kordumise vältimiseks parandusmeetmeid.
3.  
Pädev asutus võib kohaldada parandusmeetmeid viivitamata, kui ta leiab, et mittejärgimise tõsidus nõuab viivitamatut tegutsemist. Sellekohane otsus peab olema põhjendatud.
4.  
Muu pädev asutus peale EKP teatab EKP-le põhjendamatu viivituseta oma kavatsusest kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes parandusmeetmeid.
5.  
Parandusmeetmeid võib kohaldada olenemata sanktsioonidest, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2532/98 ( 7 ) alusel, või nende sanktsioonidega paralleelselt.

▼M2

6.  
EKP võtab vastu otsuse parandusmeetmete kohaldamise korra kohta. Otsuses tuleb selgelt märkida, kuidas seda korda järgitakse, kui artikli 2 lõike 5 punkti b alapunkti ii kohaselt on nii EKP kui ka riigi keskpank mõlemad pädevad asutused.

▼M1

Artikkel 23

Sanktsioonid

Käesoleva määruse rikkumise korral võib EKP kohaldada sanktsioone. Selliseid sanktsioone kohaldatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2532/98 ja Euroopa Keskpanga määrusega (EÜ) nr 2157/99 (EKP/1999/4) ( 8 ). EKP võtab vastu otsuse sanktsioonide summa arvutamise metoodika kohta.

Artikkel 24

Läbivaatamine

EKP nõukogu vaatab käesoleva määruse üldise kohaldamise läbi hiljemalt kaks aastat pärast selle jõustumist ja seejärel iga kolme aasta järel ning hindab selle muutmise vajadust.

▼B

Artikkel 25

Lõppsätted

1.  
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2.  
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajad peavad viima oma tegevuse vastavusse käesolevas määruses sätestatud nõuetega ühe aasta jooksul pärast seda, kui neid on teavitatud EKP nõukogu otsusest vastavalt artikli 1 lõikele 2.
3.  
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

( 5 ) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

( 6 ) Euroopa Keskpanga suunis EKP/2014/31, 9. juuli 2014, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).

( 7 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).

( 8 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/99, 23. september 1999, Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21).