02014R0165 — ET — 20.08.2020 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014,

4. veebruar 2014,

autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 060 28.2.2014, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/1054, 15. juuli 2020,

  L 249

1

31.7.2020




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014,

4. veebruar 2014,

autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

PÕHIMÕTTED, REGULEERIMISALA JA NÕUDED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja põhimõtted

▼M1

1.  Käesolevas määruses sätestatakse kohustused ja nõuded seoses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamise, kasutamise, katsetamise ja kontrolliga, eesmärgiga kontrollida vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 561/2006, (EÜ) nr 1071/2009, ( 1 ) (EÜ) nr 1072/2009, ( 2 ) (EÜ) nr 1073/2009, ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/15/EÜ ( 4 ) ja nõukogu direktiividele 92/6/EMÜ ( 5 ) ja 92/106/EMÜ ( 6 ) ning niivõrd, kui see puudutab töötajate lähetamist autoveosektoris, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 96/71/EÜ ( 7 ) ja 2014/67/EL ( 8 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2020/1057 ( 9 ).

▼B

Sõidumeerikute konstruktsioon, paigaldus, kasutamine ja katsetamine peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

2.  Käesolevas määruses sätestatakse tingimused ja nõuded, mille alusel toimub sõidumeerikute poolt salvestatud, töödeldud või säilitatud teabe ja andmete, mis ei ole isikuandmed, kasutamine muul eesmärgil kui lõikes 1 osutatud õigusaktidele vastavuse kontrollimine.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 4 sätestatud mõisteid.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kohaldatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a)

„sõidumeerik” – maanteesõidukitesse paigaldamiseks ette nähtud seadmed, mida kasutatakse kõnealuste sõidukite liikumist, sealhulgas kiirust, ja nende juhtide teatavat tööaega käsitlevate artikli 4 lõike 3 kohaste andmete automaatseks või poolautomaatseks kuvamiseks, salvestamiseks, väljatrükkimiseks, säilitamiseks ja esitamiseks;

b)

„sõiduki seade” – sõidumeerik ilma liikumisanduri ja liikumisandurit ühendavate juhtmeteta. Sõiduki seade võib olla üksikseade või hõlmata sõidukisse paigutatud mitut seadet, kui need vastavad käesolevas määruses kehtestatud turvanõuetele; sõiduki seade koosneb muu hulgas keskseadmest, andmemälust, aja mõõtmise funktsioonist, kahest kiipkaardiliidesest juhile ja kaasjuhile, printerist, kuvarist, pistikutest ning seadmetest kasutajasisendite sisestamiseks;

c)

„liikumisandur” – sõidumeeriku osa, mis edastab sõiduki kiirust ja/või läbitud vahemaad kirjeldava signaali;

d)

„sõidumeerikukaart” – kiipkaart, mis on mõeldud sõidumeerikuga kasutamiseks ja mis võimaldab sõidumeerikul tuvastada kaardiomaniku rolli ning andmete ülekande ja säilitamise eesmärki;

e)

„salvestusleht” – registreeritud andmete vastuvõtmiseks ja säilitamiseks mõeldud leht, mis pannakse analoogsõidumeerikusse ja millele analoogsõidumeeriku märgistusseadmed kannavad pidevalt salvestatavat teavet;

f)

„juhikaart” – liikmesriigi ametiasutuste poolt konkreetsele juhile väljastatud sõidumeerikukaart, mille abil on võimalik juhti tuvastada ja mis võimaldab juhi tegevuse andmete salvestamist;

g)

„analoogsõidumeerik” – sõidumeerik, milles kasutatakse salvestuslehte käesoleva määruse kohaselt;

h)

„digitaalne sõidumeerik” – sõidumeerik, milles kasutatakse sõidumeerikukaarti käesoleva määruse kohaselt;

i)

„kontrollikaart” – liikmesriigi ametiasutuste poolt riiklikule pädevale kontrolliasutusele väljastatud sõidumeerikukaart, mille abil on võimalik kontrolliorganit ning variandina kontrolliametnikku tuvastada ning mis võimaldab juurdepääsu mällu salvestatud andmetele, juhikaardi ja variandina töökojakaardi andmetele ning mis võimaldab neid lugeda, printida ja/või alla laadida;

j)

„ettevõttekaart” – sõidumeerikukaart, mille liikmesriigi ametiasutused väljastavad veoettevõtjatele, kellel on vaja käitada sõidukeid, millele on paigaldatud sõidumeerik, ning mis võimaldab tuvastada veoettevõtjat ning kuvada, alla laadida ja printida kõnealuse veoettevõtja lukustatud sõidumeerikusse salvestatud andmeid;

k)

„töökojakaart” – liikmesriigi ametiasutuste poolt kõnealuses liikmesriigis tunnustatud sõidumeerikute tootja, paigaldaja, sõiduki tootja või töökoja määratud töötajatele väljastatud sõidumeerikukaart, mis võimaldab tuvastada kaardiomanikku ja sõidumeerikute katsetamist, kalibreerimist, aktiveerimist ja/või sealt andmete allalaadimist;

l)

„aktiveerimine” – faas, kus töökojakaardi kasutamisega sõidumeerik täielikult käivitub ning rakenduvad kõik funktsioonid, kaasa arvatud turvafunktsioonid;

m)

digitaalse sõidumeeriku „kalibreerimine” – töökojakaardi kasutamisega andmemälusse salvestatavate sõiduki parameetrite, sealhulgas sõidukit tõendavate andmete ja sõiduki omaduste ajakohastamine või kinnitamine;

n)

digitaalselt sõidumeerikult „andmete allalaadimine” – sõiduki seadme andmemällu või sõidumeeriku mälukaardile salvestatud andmefailide osaline või täielik kopeerimine koos digitaalse allkirjaga, tingimusel et selle protsessiga ei muudeta ega kustutata salvestatud andmeid;

o)

„sündmus” – digitaalse sõidumeeriku tuvastatud väärtalitlus, mille põhjuseks võib olla pettusekatse;

p)

„viga” – digitaalse sõidumeeriku tuvastatud väärtalitlus, mille põhjuseks võib olla seadme rike või tõrge;

q)

„paigaldamine” – sõidumeeriku paigaldamine sõidukisse;

r)

„kehtetu kaart” – kaart, millel on avastatud rike või mille esialgne autentimine ebaõnnestus või mille kehtivusaeg ei ole veel alanud või on juba lõppenud;

s)

„perioodiline kontroll” – toimingute kogum, mille eesmärk on kontrollida, kas sõidumeerik töötab nõuetekohaselt, kas selle seaded vastavad sõiduki parameetritele ning kas sõidumeeriku külge ei ole kinnitatud manipulatsiooniseadmeid;

t)

„remont” – liikumisanduri või sõiduki seadme remont, mille käigus tuleb see toiteallikast või muudest sõidumeeriku osadest lahti ühendada, või liikumisanduri või sõidukiseadme avamine;

u)

„tüübikinnitus” – protsess, mille käigus liikmesriik tõendab artikli 13 kohaselt, et turule lastud sõidumeerik, selle asjaomased osad või sõidumeeriku kaart vastavad käesoleva määruse nõuetele;

v)

„koostalitlusvõime” – süsteemide ja nende aluseks olevate äriprotsesside võime andmeid vahetada ning teavet jagada;

w)

„liides” – süsteemide vahel asuv seade, mille kaudu on võimalik süsteemide ühendamine ja vastastoime;

x)

„aja mõõtmine” – koordineeritud maailmaaja (UTC) kuupäeva ja kellaaja pidev digitaalne salvestamine;

y)

„aja korrigeerimine” – regulaarne hetkeaja automaatne korrigeerimine maksimaalselt ühe minuti võrra või kalibreerimise ajal toimuv korrigeerimine;

z)

„avatud standard” – standardit kirjeldavas dokumendis sätestatud standard, mis on tasuta või sümboolse tasu eest kättesaadav ning mida on lubatud paljundada, levitada ja kasutada tasuta või sümboolse tasu eest.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.  Sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites.

2.  Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukitele.

3.  Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandi sõidukitele, mida kasutatakse vedudel, mille osas on tehtud erand vastavalt määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 14 lõikele 1.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandi sõidukitele, mida kasutatakse vedudel, mille osas on tehtud erand vastavalt määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 14 lõikele 2; nad peavad sellest viivitamatult komisjonile teada andma.

▼M1

4.  Hiljemalt kolm aastat pärast selle aasta lõppu, mil jõustuvad artikli 11 teises lõigus osutatud üksikasjalikud sätted, paigaldatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriigis kasutatavatesse järgmise kategooria sõidukitesse arukas sõidumeerik vastavalt käesoleva määruse artiklitele 8, 9 ja 10:

a) 

sõidukitesse, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga;

b) 

sõidukitesse, mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisas sätestatud nõuetele, mida kohaldati kuni 30. septembrini 2011;

c) 

sõidukitesse, mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisas sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2011, ning

d) 

sõidukitesse, mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisas sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2012.

4a.  Hiljemalt neli aastat pärast seda, mil jõustuvad artikli 11 teises lõigus osutatud üksikasjalikud sätted, paigaldatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriigis kasutatavatesse sõidukitesse, mis on varustatud aruka sõidumeerikuga, mis vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/799 ( 10 ) IC lisale, arukas sõidumeerik vastavalt käesoleva määruse artiklitele 8, 9 ja 10.

▼B

5.  Riigisiseste vedude puhul võivad liikmesriigid nõuda sõidumeeriku paigaldamist ja selle kasutamist käesoleva määruse kohaselt mis tahes sõidukil, millele lõike 1 alusel sõidumeeriku paigaldamist ja kasutamist ei nõuta.

Artikkel 4

Nõuded ja salvestatavad andmed

1.  Sõidumeerikud, sealhulgas väliskomponendid, sõidumeerikukaardid ja salvestuslehed peavad vastama rangetele tehnilistele ja muudele nõuetele, et võimaldada käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist.

2.  Sõidumeerik ja sõidumeerikukaardid peavad vastama järgmistele tingimustele.

Need peavad:

— 
salvestama juhi, juhi tegevuse ja sõidukiga seotud andmeid, mis on täpsed ja usaldusväärsed;
— 
olema kaitstud, et eelkõige tagada sõiduki seadmetelt ja liikumisanduritelt saadud salvestatud andmete terviklus ja päritolu;
— 
olema koostalitlusvõimelised erineva vanusega sõidukiseadmete ja sõidumeerikukaartidega;
— 
võimaldama tõhusalt kontrollida käesoleva määruse ja muude kohaldatavate õigusaktide nõuete järgimist;

▼M1

— 
olema piisava mälumahuga, et talletada kõik käesoleva määrusega nõutavad andmed;

▼B

— 
olema kasutajasõbralikud.

3.  Digitaalne sõidumeerik peab salvestama järgmised andmed:

a) 

läbitud vahemaa ja sõiduki kiirus;

b) 

mõõdetud ajavahemik;

c) 

artikli 8 lõikes 1 nimetatud punktide asukoht;

d) 

juhi isik;

e) 

juhi tegevus;

f) 

kontrolli, kalibreerimise ja sõidumeeriku remondi andmed, sealhulgas töökoja määratlus;

g) 

sündmused ja vead.

4.  Analoogsõidumeerik peab salvestama vähemalt lõike 3 punktides a, b ja e nimetatud andmed.

5.  Juurdepääsu sõidumeerikus ja sõidumeerikukaardil salvestatud andmetele võib igal ajal anda:

a) 

pädevatele kontrolliasutustele;

b) 

asjaomasele veoettevõtjale, et ta saaks täita oma seaduslikke kohustusi, eriti artiklites 32 ja 33 sätestatud kohustusi.

6.  Andmete allalaadimine toimub veoettevõtjate ja juhtide jaoks minimaalse viivitusega.

7.  Sõidumeerikuga salvestatud andmed, mida on võimalik sõidumeerikust kas juhtmevabalt või elektrooniliselt väljastada või sinna sisestada, peavad olema avalikult kättesaadavate protokollide vormis vastavalt avatud standardite määratlusele.

8.  Tagamaks sõidumeeriku ja sõidumeerikukaartide vastavust käesoleva määruse ja eelkõige käesoleva artikli põhimõtetele ja nõuetele, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige sätted, milles nähakse ette tehnilised vahendid kõnealuste nõuete täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

9.  Lõikes 8 osutatud üksikasjalikud sätted põhinevad asjakohasel juhul standarditel ning tagavad erineva vanusega sõidukiseadmete ja kõikide sõidumeerikukaartide koostalitlusvõime ning ühilduvuse.

Artikkel 5

Digitaalse sõidumeeriku funktsioonid

Digitaalne sõidumeerik peab tagama järgmised funktsioonid:

— 
kiiruse ja teepikkuse mõõtmine;
— 
juhi tegevuse ja juhtimisstaatuse seire;
— 
sõidumeeriku kaardi sisestamise ja väljavõtmise seire;
— 
juhtide käsitsi tehtud sissekannete salvestamine;
— 
kalibreerimine;
— 
artikli 8 lõikes 1 osutatud asukohtade automaatne salvestamine;
— 
kontrollitegevuse seire;
— 
sündmuste ja vigade tuvastamine ja salvestamine;
— 
andmemälust lugemine ning andmete registreerimine ja säilitamine mälus;
— 
lugemine sõidumeerikukaartidelt ning registreerimine ja salvestamine sõidumeerikukaartidele;
— 
andmete kuvamine, printimine ja andmete allalaadimine välisseadmetesse ning hoiatusfunktsioon;
— 
aja korrigeerimine ja mõõtmine;
— 
kaugside;
— 
ettevõttelukkude haldamine;
— 
sisseehitatud ja enesekontrollitestid.

Artikkel 6

Andmete kuvamine ja hoiatusfunktsioon

1.  Digitaalses sõidumeerikus ja sõidumeerikukaardil olevad andmed sõiduki, juhi ja kaasjuhi tegevuse kohta kuvatakse selgelt, ühemõtteliselt ja ergonoomiliselt.

2.  Kuvatakse järgmine teave:

a) 

aeg;

b) 

tegevuse liik;

c) 

juhi tegevus:

— 
kui juhi hetketegevus on juhtimine, siis juhi jooksev pidev juhtimisaeg ja jooksev kumulatiivne vaheaeg;
— 
kui juhi hetketegevus on valmisolek / muu töö / puhkus või vaheaeg, siis tegevuse jooksev kestus (alates selle valimisajast) ja jooksev kumulatiivne vaheaeg;
d) 

hoiatustega seotud andmed;

e) 

menüüpääsuga seotud andmed.

Kuvada võib lisateavet, eeldusel et see on selgesti eristatav käesolevas lõikes esitatud nõutavast teabest.

3.  Digitaalne sõidumeerik hoiatab juhti mis tahes sündmuse ja/või vea korral ning enne maksimaalse lubatud pideva juhtimisaja täitumist ja selle aja täitumisel, et hõlbustada asjaomaste õigusaktide nõuetekohast järgimist.

4.  Hoiatused on nähtavad ja võivad olla lisaks kuuldavad. Hoiatus kestab vähemalt 30 sekundit, kui kasutaja ei ole sellele sõidumeeriku mis tahes klahvile vajutades reageerinud. Hoiatuse põhjus kuvatakse ja see jääb nähtavaks, kuni kasutaja on sellele reageerinud, kasutades sõidumeeriku eriklahvi või -käsku.

5.  Tagamaks sõidumeeriku vastavust käesoleva artikli nõuetele kuvamise ja hoiatamise osas, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M1

Artikkel 7

Andmekaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kontekstis töödeldakse isikuandmeid ainult käesoleva määruse ning määruste (EÜ) nr 561/2006, (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009, (EÜ) nr 1073/2009, direktiivide 2002/15/EÜ, 92/6/EMÜ ja 92/106/EMÜ ning (niivõrd, kui see puudutab töötajate lähetamist autoveosektoris) direktiivide 96/71/EÜ, 2014/67/EL ja (EL) 2020/1057 nõuete järgimise kontrollimiseks.

2.  Liikmesriigid tagavad eelkõige selle, et isikuandmeid kaitstakse muu kasutuse kui ainult rangelt lõikes 1 osutatud liidu õigusaktidega seotud kasutuse eest seoses:

a) 

ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamisega asukohaandmete salvestamiseks nagu on osutatud artiklis 8;

b) 

kaugside kasutamisega kontrollimiseks, nagu on osutatud artiklis 9; liidesega sõidumeerikute kasutamisega, nagu on osutatud artiklis 10; juhikaartide andmete elektroonilise vahetamisega, nagu on osutatud artiklis 31, ja eelkõige selliste andmete piiriülese vahetamisega kolmandate riikidega, ning

c) 

veoettevõtjatepoolse registripidamisega, nagu on osutatud artiklis 33.

3.  Digitaalne sõidumeerik projekteeritakse isikuandmete kaitset tagaval viisil. Töödeldakse ainult lõikes 1 osutatud eesmärgil vajalikke andmeid.

4.  Sõidukite omanikud, veoettevõtjad ja teised asjaomased üksused järgivad asjakohasel juhul asjaomaseid isikuandmete kaitse sätteid.

▼B



II PEATÜKK

ARUKAS SÕIDUMEERIK

Artikkel 8

Sõiduki asukoha salvestamine igapäevase tööaja konkreetsetes punktides

▼M1

1.  Selleks et hõlbustada asjakohastele õigusaktidele vastavuse kontrollimist, salvestatakse sõiduki asukoht automaatselt järgmistes punktides või nendele punktidele lähimas punktis, kus satelliitsignaal on kättesaadav:

— 
igapäevase tööaja alguspunkt;
— 
iga kord, kui sõiduk ületab liikmesriigi piiri;
— 
iga kord, kui toimub sõiduki peale- või mahalaadimine;
— 
iga kolme tunni summeeritud juhtimisaja möödumisel ning
— 
igapäevase tööaja lõpp-punkt.

Et kontrolliasutustel oleks nõuetele vastavust hõlpsam kontrollida, salvestab arukas sõidumeerik vastavalt määrusele (EÜ) nr 561/2006 ka selle, kas sõidukit on kasutatud kauba või reisijate veoks.

Sel eesmärgil paigaldatakse esmakordselt registreeritud sõidukitele 36 kuu möödumisel artikli 11 esimeses lõigus osutatud üksikasjalike sätete jõustumisest satelliitnavigatsioonisüsteemil põhineva positsioneerimisteenusega ühendatud sõidumeerikud.

Esimese lõigu teises ja kolmandas taandes ning teises lõigus osutatud piiriületuse ja täiendavate tegevuste registreerimise nõuet kohaldatakse siiski sõidukite suhtes, mis on esmakordselt registreeritud liikmesriigis kaks aastat pärast artikli 11 teises lõigus osutatud üksikasjalike sätete jõustumist, mis ei piira kohustust moderniseerida teatud sõidukid hiljem vastavalt artikli 3 lõikele 4.

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud sõidumeerikute ühendamisel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhineva positsioneerimisteenusega kasutatakse ainult selliseid teenuse ühendusi, mis kasutavad positsioneerimisteenust tasuta. Võimaluse korral ei registreerita sõidumeerikus püsivalt asukoha andmeid muul viisil kui geograafiliste koordinaatidena, mis määravad kindlaks lõikes 1 osutatud punkte. Asukoha andmed, mida on vaja ajutiselt registreerida lõikes 1 osutatud punktide automaatseks salvestamiseks või liikumisanduri tuvastamiseks, ei ole juurdepääsetavad ühelegi kasutajale ja need kustutatakse automaatselt, kui need ei ole enam nimetatud eesmärgil vajalikud.

Artikkel 9

Võimaliku manipuleerimise või väärkasutuse varajane avastamine kaugside teel

1.  Pädevate kontrolliasutuste tehtavate sihipäraste teeäärsete kontrollide lihtsustamiseks peavad esmakordselt registreeritud sõidukitesse 36 kuu möödumisel artiklis 11 osutatud üksikasjalike sätete jõustumisest paigaldatavad sõidumeerikud võimaldama sõiduki liikumise ajal sidet kõnealuste ametiasutustega.

▼M1

2.  Kolm aastat pärast artikli 11 teises lõigus osutatud üksikasjalike sätete jõustumist varustavad liikmesriigid oma kontrolliasutusi vajalikus ulatuses varajase avastamise kaugsideseadmetega, mis on vajalikud käesolevas artiklis osutatud andmevahetuse võimaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid jõustamisnõudeid ja strateegiaid. Kuni selle ajani võivad liikmesriigid ise otsustada, kas varustada oma kontrolliasutused sellise varajase avastamise kaugsideseadmetega.

3.  Lõikes 1 osutatud side luuakse sõidumeerikuga ainult juhul, kui kontrolliasutuse seadmed seda nõuavad. Side peab andmete tervikluse ning salvestus- ja kontrolliseadmete autentimise tagamiseks olema turvaline. Edastatud andmetele on juurdepääs vaid artikli 7 lõikes 1 osutatud liidu õigusakte ja käesoleva määruse rikkumisi kontrollima volitatud kontrolliasutustel ning töökodadel, kui see on vajalik sõidumeerikute nõuetekohase toimimise kontrollimiseks.

▼B

4.  Side ajal vahetatavad andmed on piiratud ainult andmetega, mis on vajalikud sihipäraste teeäärsete kontrollide tegemiseks sõidumeeriku manipuleerimise või väärkasutuse kahtlusega sõidukitele. Sellisteks andmeteks on järgmised sõidumeerikuga salvestatud sündmused või andmed:

— 
viimane turvarikkumise katse;
— 
pikim voolukatkestus;
— 
anduririke;
— 
viga liikumisandmetes;
— 
vastuolu sõiduki liikumisandmetes;
— 
sõitmine ilma kehtiva kaardita;
— 
kaardi sisestamine sõidu ajal;
— 
ajaandmete muutmine;
— 
kalibreerimise tulemused, sealhulgas kahe viimase kalibreerimise kuupäevad;
— 
sõiduki registreerimisnumber;
— 
sõidumeerikuga salvestatud kiirus;

▼M1

— 
maksimaalse sõiduaja ületamine.

▼B

5.  Vahetatud andmeid kasutatakse ainult selleks, et kontrollida vastavust käesolevale määrusele. Andmeid ei edastata muudele üksustele kui juhtimis- ja puhkeaegu kontrollivatele asutustele ja, käimasoleva kohtumenetluse raames, õigusasutustele.

6.  Kontrolliasutused võivad andmeid säilitada ainult teeäärse kontrolli kestuse ajaks ning need kustutatakse hiljemalt kolm tundi pärast side lõppu, välja arvatud juhul, kui andmed osutavad sõidumeeriku võimalikule manipuleerimisele või väärkasutusele. Kui vahetult järgneva teeäärse kontrolli käigus manipuleerimine või väärkasutus kinnitamist ei leia, kustutatakse edastatud andmed.

7.  Sõidukit käitav veoettevõtja peab teavitama juhti, et sõidumeeriku võimaliku manipuleerimise või väärkasutuse varajane avastamine on võimalik kaugside teel.

8.  Ühelgi juhul ei tohi käesolevas artiklis kirjeldatud kaugside teel toimuva varajase avastamisega kaasneda juhi või veoettevõtja automaatset trahvimist või karistamist. Pädev kontrolliasutus võib otsustada vahetatud andmete alusel sõidukit ja sõidumeerikut kontrollida. Kaugside tulemus ei takista kontrolliasutusi teostamast juhuslikke teeäärseid kontrolle, mis põhinevad direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 sätestatud riskiastme hindamise süsteemil.

Artikkel 10

Intelligentsete transpordisüsteemide liides

Esmakordselt registreeritud sõidukitesse 36 kuu möödumisel artiklis 11 osutatud üksikasjalike sätete jõustumisest paigaldatavad sõidumeerikud võivad olla varustatud standarditud liidesega, mis võimaldab välisel seadmel kasutada sõidumeerikuga salvestatud või esitatud andmeid toimimisrežiimil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

liides ei mõjuta sõidumeeriku andmete õigsust ja terviklust;

b) 

liides on kooskõlas artikli 11 üksikasjalike sätetega;

c) 

liidesega ühendatud väline seade saab juurdepääsu isikuandmetele, sealhulgas positsioneerimisandmetele alles pärast seda, kui juht, kellega need andmed on seotud, annab selleks kontrollitava nõusoleku.

▼M1

Selliste sõidukite sõidumeerikud, mis on esmakordselt liikmesriigis registreeritud kaks aastat pärast artikli 11 teises lõigus osutatud üksikasjalike sätete jõustumist, varustatakse lõikes 1 osutatud liidesega.

▼B

Artikkel 11

Üksikasjalikud sätted aruka sõidumeeriku kohta

▼M1

Tagamaks sõidumeeriku vastavust käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele ja nõuetele, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted artiklite 8, 9 ja 10 ühetaoliseks kohaldamiseks, välja arvatud sellised sätted, mis näeksid ette sõidumeerikuga lisaandmete salvestamist.

Hiljemalt 21. augustiks 2021 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted sõiduki piiriületusi ning artikli 8 lõike 1 esimese lõigu teises ja kolmandas taandes ning artikli 8 lõike 1 teises lõigus osutatud tegevusi käsitlevate andmete registreerimise ja salvestamise kohustuse ühetaoliseks kohaldamiseks.

Hiljemalt 21. veebruariks 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, mis on vajalikud andmenõudeid ja funktsioone käsitlevate normide, sealhulgas käesoleva määruse artiklite 8, 9 ja 10, ühetaoliseks kohaldamiseks ning määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 2 lõike 1 punktis aa osutatud sõidukite sõidumeerikute paigaldamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Käesoleva artikli esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud üksikasjalikes sätetes:

▼B

a) 

esitatakse seoses käesolevas peatükis osutatud aruka sõidumeeriku funktsioonide täitmisega vajalikud nõuded artiklites 8 ja 9 nimetatud satelliitpositsioonimisteenusega ja kaugside tehnoloogiaga sõidumeeriku jaoks saadud andmete turvalisuse, õigsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks;

b) 

täpsustatakse tingimused ja nõuded artiklites 8 ja 9 nimetatud satelliitpositsioonimisteenusele ja kaugside tehnoloogiale, nii juhuks, kui see asub väljaspool sõidumeerikut, kui ka juhuks, kui see asub sõidumeeriku sees, ja kui see asub väljaspool, siis täpsustatakse tingimused satelliitpositsioonimissignaali kasutamiseks teise liikumisandurina;

c) 

täpsustatakse vajalikud standardid artiklis 10 nimetatud liidese jaoks. Sellised standardid võivad hõlmata sätet, mis käsitleb juurdepääsuõiguste jaotamist juhtidele, töökodadele ja veoettevõtjatele, ning sõidumeerikuga salvestatud andmete kontrolli rolle, mis põhineb liidese jaoks määratletud autentimis-/autoriseerimismehhanismil, näiteks sertifikaati iga juurdepääsutasandi jaoks, ja juhul kui see on tehniliselt teostatav.



III PEATÜKK

TÜÜBIKINNITUS

Artikkel 12

Rakendused

1.  Tootjad või nende esindajad esitavad sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi tüübikinnituse taotluse igas liikmesriigis selleks määratud tüübikinnitusasutustele.

2.  Hiljemalt 2. märtsiks 2015 annavad liikmesriigid komisjonile teada lõikes 1 osutatud määratud asutuste nimed ja kontaktandmed ning vajaduse korral esitavad edaspidi ajakohastatud andmed. Komisjon avaldab määratud tüübikinnitusasutuste loetelu oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

3.  Tüübikinnituse taotlusele lisatakse kohased kirjeldused, kaasa arvatud vajalik teave plommide kohta, ning sertifikaadi turvalisuse, funktsionaalsuse ja koostalitlusvõime kohta. Turvasertifikaadi väljastab komisjoni määratud tunnustatud sertifitseerimisasutus.

Funktsionaalsuse sertifikaadi annab tootjale tüübikinnitusasutus.

Koostalitlusvõime sertifikaadi annab komisjoni alluvuses ja vastutusalas olev laboratoorium.

4.  Sõidumeeriku, selle asjaomaste komponentide ja sõidumeerikukaardi puhul tõendatakse:

a) 

turvasertifikaadiga sõiduki seadme, sõidumeerikukaardi, liikumisanduri ning, kui GNSS ei ole sõiduki seadmesse integreeritud, sõiduki seadme ja GNSS-vastuvõtja vahelise ühenduse:

i) 

vastavust turbe-eesmärkidele;

ii) 

järgmiste turbefunktsioonide täitmist: identimine ja autentimine, autoriseerimine, konfidentsiaalsus, aruandlus, terviklus, audit, õigsus ja teenuse usaldusväärus;

b) 

funktsionaalsuse sertifikaadiga, et katsetatud toode vastab nõuetele seoses funktsioonide, keskkonnaalaste omaduste, elektromagnetilise ühilduvuse omaduste ja füüsiliste nõuetega ning muudele kohaldatavatele standarditele;

c) 

koostalitlusvõime sertifikaadiga, et katsetatud toode on täielikult koostalitlusvõimeline vastavate sõidumeeriku või sõidumeerikukaardi mudelitega.

5.  Igast muudatusest sõidumeeriku tark- või riistvaras või nende valmistamiseks kasutatavates materjalides tuleb enne juurutamist teatada asutusele, kes andis seadme tüübikinnituse. Asutus kinnitab tootjale tüübikinnituse laiendamise või võib nõuda asjaomase funktsionaalsuse sertifikaadi, turva- ja/või koostalitlusvõime sertifikaadi ajakohastamist või kinnitamist.

6.  Mis tahes ühe sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi tüübi kohta ei tohi esitada taotlust rohkem kui ühes liikmesriigis.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted käesoleva artikli ühetaoliseks rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Tüübikinnituse andmine

Liikmesriik annab tüübikinnituse mis tahes sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi tüübile, mis vastab artiklites 4 ja 11 sätestatud nõuetele, kui liikmesriik saab kontrollida, et tootmismudelid vastavad kinnitatud tüübile.

Kinnitatud mudeli muudatuste või lisanduste puhul vaatab lisatüübikinnituse taotlused läbi liikmesriik, kes andis välja algse tüübikinnituse.

Artikkel 14

Tüübikinnitusmärk

Liikmesriik väljastab taotlejale eelnevalt kindlaksmääratud mudelile vastava tüübikinnitusmärgi sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi igale tüübile, mille ta artikli 13 ja II lisa alusel kinnitab. Kõnealused mudelid võtab komisjon rakendusaktidega vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Kinnitamine või keeldumine

Pädevad asutused liikmesriigis, kus tüübikinnituse taotlus on esitatud, saadavad iga kinnitatava sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi tüübi kohta teiste liikmesriikide ametiasutustele ühe kuu jooksul tüübikinnitustunnistuse, millega on kaasas asjakohaste tehniliste kirjelduste koopiad, kaasa arvatud plommide kohta. Kui pädevad asutused tüübikinnituse taotlust ei rahulda, siis annavad nad teiste liikmesriikide ametiasutustele teada, et kinnitamisest on keeldutud, ning edastavad oma otsuse põhjendused.

Artikkel 16

Seadmete vastavus tüübikinnitusele

1.  Kui artikli 13 kohaselt tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et tema väljastatud tüübikinnitusmärki kandev sõiduki seade, liikumisandur, salvestusleht või sõidumeerik ei vasta tema kinnitatud tüübile, võtab ta vajalikud meetmed tagamaks, et tootmismudelid vastaksid kinnitatud tüübile. Võetud meetmed võivad vajaduse korral kaasa tuua tüübikinnituse tühistamise.

2.  Tüübikinnituse andnud liikmesriik tühistab tüübikinnituse, kui tüübikinnituse saanud sõiduki seade, liikumisandur, salvestusleht või sõidumeerik ei vasta käesolevale määrusele või kui selle kasutamise käigus avaldub mis tahes üldine defekt, mille tõttu ei ole võimalik seda kavandatud eesmärgil kasutada.

3.  Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik on saanud teiselt liikmesriigilt lõikes 1 või 2 osutatud juhtumi kohta teatise, võtab ta pärast konsulteerimist teatise esitanud liikmesriigiga nendes lõigetes sätestatud meetmeid, võttes arvesse lõikes 5 sätestatut.

4.  Lõikes 2 märgitud juhtumi tuvastanud liikmesriik võib keelata sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe või sõidumeeriku turuleviimise ja kasutuselevõtu kuni täiendava teatamiseni. Sama kehtib lõikes 1 osutatud juhtumite puhul seoses ELi esmataatlusest vabastatud sõiduki seadmete, liikumisandurite, salvestuslehtede või sõidumeerikutega, kui valmistaja pärast nõuetekohast hoiatust ei vii neid vastavusse kinnitatud mudeliga või käesoleva määruse nõuetega.

Igal juhul teatavad liikmesriikide pädevad asutused üksteisele ja komisjonile ühe kuu jooksul mis tahes tüübikinnituse tühistamisest või muudest lõike 1, 2 või 3 alusel võetud meetmetest ning esitavad kohased põhjendused.

5.  Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab lõikes 1 või 2 osutatud juhtumid, millest talle on teatatud, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada ning teavitama olukorrast komisjoni.

Kui liikmesriigid ei ole nelja kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud teatise esitamisest jõudnud kokkuleppele, võtab komisjon, olles konsulteerinud kõigi liikmesriikide ekspertidega ja kaalunud kõiki asjaomaseid tegureid, näiteks majanduslikke ja tehnilisi, kuue kuu jooksul kõnealuse neljakuulise ajavahemiku möödumisest vastu otsuse, mis edastatakse asjaomastele ja samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Komisjon määrab iga juhtumi puhul oma otsuse rakendamise tähtaja.

Artikkel 17

Salvestuslehtede kinnitamine

1.  Salvestuslehe mudeli tüübikinnitustaotluse esitaja näitab oma taotluse vormil ära, millist tüüpi analoogsõidumeerikutes on kõnealune salvestusleht kasutamiseks mõeldud, ning esitab salvestuslehe katsetamiseks sobivat tüüpi sõidumeerikud.

2.  Iga liikmesriigi pädevad asutused näitavad salvestuslehe mudeli tüübikinnitustunnistel ära, millist tüüpi analoogsõidumeerikutel seda salvestuslehe mudelit võib kasutada.

Artikkel 18

Keeldumisotsuste põhjendus

Kõik käesoleva määruse alusel tehtud otsused sõiduki seadme, liikumisanduri, salvestuslehe mudeli või sõidumeerikukaardi tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise kohta peavad sisaldama üksikasjalikke põhjendusi keeldumise või tühistamise aluste kohta. Sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal teavitatakse teda õiguskaitsevahenditest, mida ta asjaomase liikmesriigi õiguse alusel kasutada saab, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 19

Tüübikinnitusega sõidumeerikute tunnustamine

Liikmesriigid ei tohi ühegi sõidumeerikuga varustatud sõiduki registreerimisest keelduda ega keelata sõiduki kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, et sõidukile on paigaldatud nimetatud seade, kui seadmed kannavad artiklis 14 osutatud tüübikinnitusmärki ning artikli 22 lõikes 4 osutatud paigaldustahvlit.

Artikkel 20

Turvalisus

1.  Tootjad projekteerivad, testivad ja kontrollivad sõiduki seadmeid, liikumisandureid ja sõidumeerikukaarte, mis on tootmisse võetud, et leida toote olelusringi vältel tekkivaid nõrku kohti ning takistada või leevendada nende võimalikku ärakasutamist. Testimise sageduse kehtestab tüübikinnitustunnistuse välja andnud liikmesriik, kuid testimine peab toimuma vähemalt iga kahe aasta tagant.

2.  Sel eesmärgil esitavad tootjad vajalikud dokumendid artikli 12 lõikes 3 osutatud sertifitseerimisasutusele nõrkade kohtade analüüsi tegemiseks.

3.  Lõike 1 kohaldamisel teeb artikli 12 lõikes 3 osutatud sertifitseerimisasutus sõiduki seadmete, liikumisandurite ja sõidumeerikukaartide ligipääsetavuse katsed eesmärgiga veenduda selles, et teadaolevaid nõrku kohti ei saa avalikkusele kättesaadavat teavet omavad isikud ära kasutada.

4.  Kui lõikes 1 osutatud katsete käigus avastatakse süsteemi elementide (sõiduki seadmete, liikumisandurite ja sõidumeerikukaartide) nõrgad kohad, ei või selliseid elemente turule viia. Kui lõikes 3 nimetatud katsetel tuvastatakse juba turul olevate elementide nõrgad kohtad, teavitab tootja või sertifitseerimisasutus tüübikinnituse andnud liikmesriigi pädevaid asutusi. Nimetatud pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et probleem lahendatakse, eelkõige tootja poolt, ning teavitavad viivitamatult komisjoni avastatud nõrkadest kohtadest ja kavandatud või võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral tüübikinnituse tühistamisest artikli 16 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 21

Katsed töö käigus

1.  Liikmesriigid võivad lubada selliste sõidumeerikute töö käigus katsetamist, millel veel tüübikinnitust ei ole. Liikmesriigid tunnustavad vastastikku töö käigus katsetamiseks antud lubasid.

2.  Töö käigus katsetamisel osalevad juhid ja veoettevõtjad vastavad määruse (EÜ) nr 561/2006 nõuetele. Kõnealuse vastavuse tõendamiseks järgivad juhid käesoleva määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud menetlust.

3.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte töö käigus katsetamisel järgitavate menetluste ja kõnealuste katsetamiste seireks kasutatavate vormide kehtestamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.



IV PEATÜKK

PAIGALDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 22

Paigaldamine ja remont

1.  Sõidumeerikuid võivad paigaldada või remontida ainult selleks otstarbeks kooskõlas artikliga 24 liikmesriigi pädeva asutuse kinnituse saanud paigaldajad, töökojad või sõidukitootjad.

2.  Tunnustatud paigaldajad, töökojad või sõidukitootjad paigaldavad kooskõlas artiklis 15 osutatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjeldusega sõidumeerikule plommid pärast selle korrakohase toimimise kontrollimist ning eelkõige viisil, mis tagab, et ükski manipuleerimisseade ei saa salvestatud andmeid kohandada ega muuta.

3.  Tunnustatud paigaldaja, töökoda või sõidukitootja paneb paigaldatavale plommile erimärgi ning lisaks sellele sisestab digitaalsete sõidumeerikute puhul autentimiskontrolli tegemise elektroonilised turvaandmed. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad komisjonile kasutatavate märkide ja elektrooniliste turvaandmete registri ning vajaliku teabe kasutatavate elektrooniliste turvaandmete kohta. Komisjon võimaldab liikmesriikidele taotluse alusel juurdepääsu sellisele teabele.

4.  Tõendamaks sõidumeeriku paigaldamist käesoleva määruse nõuete kohaselt, lisatakse paigaldustahvel, mis on selgelt nähtav ja millele on kerge juurde pääseda.

5.  Sõidumeeriku osadele paigaldatakse plomm, mis vastab tüübikinnitustunnistusele. Sõidumeeriku ühendustele, mida on lihtne tahtlikult rikkuda, sealhulgas liikumisanduri ja käigukasti vahelisele ühendusele, ja asjakohasel juhul paigaldustahvlile, paigaldatakse plomm.

Plomm eemaldatakse ainult:

— 
pädevate asutuste artikli 24 kohaselt tunnustatud paigaldajate või töökodade poolt sõidumeeriku remondi, hoolduse või ümberkalibreerimise eesmärgil, või asjakohase koolitusega ja vajaduse korral volitatud kontrolliametnike poolt kontrollimise eesmärgil;
— 
plommi mõjutava sõiduki remondi või muutmise eesmärgil. Sellistel juhtudel hoitakse sõidukis kirjalikku teatist, milles on esitatud plommi eemaldamise kuupäev, kellaaeg ja põhjus. Komisjon töötab rakendusaktide abil välja kirjaliku avalduse standardvormi.

▼M1

Eemaldatud või rikutud plommi asendab tunnustatud paigaldaja või töökoda viivitamata ja hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast selle eemaldamist või rikkumist. Kui plomm on eemaldatud või rikutud kontrolli eesmärgil, võib selle viivitamata asendada kontrolliametnik, kelle kasutuses on plommimisseade ja plommile pandav kordumatu erimärk.

Kui kontrolliametnik eemaldab plommi, sisestatakse sõidumeerikusse kontrollikaart alates plommi eemaldamise hetkest kuni kontrollimise lõpuni, ka siis, kui paigaldatakse uus plomm. Kontrolliametnik väljastab kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

— 
sõiduki valmistajatehase tähis;
— 
ametniku nimi;
— 
kontrolliasutus ja liikmesriik;
— 
kontrollikaardi number;
— 
eemaldatud plommi number;
— 
plommi eemaldamise kuupäev ja kellaaeg;
— 
uue plommi number, kui kontrolliametnik on paigaldanud uue plommi.

Enne plommi asendamist kontrollib ja kalibreerib sõidumeerikut tunnustatud töökoda, välja arvatud juhul, kui plomm on eemaldatud või rikutud kontrolli eesmärgil ja selle on asendanud kontrolliametnik.

▼B

Artikkel 23

Sõidumeerikute kontroll

1.  Tunnustatud töökojad kontrollivad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant.

2.  Lõikes 1 osutatud kontrollide käigus tuleb vähemalt kontrollida järgmist:

— 
sõidumeerik on õigesti paigaldatud ja sõiduki jaoks sobiv;
— 
sõidumeerik on töökorras;
— 
sõidumeerikul on tüübikinnitusmärk;
— 
paigaldustahvel on kinnitatud;
— 
kõik plommid on terved ja kehtivad;
— 
sõidumeeriku külge ei ole kinnitatud manipulatsiooniseadmeid ja puuduvad selliste seadmete kasutamise jäljed;
— 
rehvi suurus ja rehvide tegelik ümbermõõt.

3.  Töökojad koostavad kontrolliaruande juhul, kui tuleb parandada sõidumeeriku toimimise ebakõlasid, kas perioodilise kontrolli või riikliku pädeva asutuse erinõudmisel tehtud kontrolli tulemusena. Nad koostavad loetelu kõikidest kontrolliaruannetest.

4.  Kontrolliaruandeid säilitatakse vähemalt kahe aasta jooksul aruande koostamise kuupäevast. Liikmesriigid otsustavad, kas kontrolliaruandeid säilitatakse või saadetakse need nimetatud ajavahemiku jooksul pädevale asutusele. Juhul, kui töökoda säilitab kontrolliaruandeid, esitab töökoda pädeva asutuse taotluse korral kõnealuse ajavahemiku vältel tehtud kontrollide ja kalibreerimiste aruanded.

Artikkel 24

Paigaldajate, töökodade ja sõidukitootjate tunnustamine

1.  Liikmesriigid tunnustavad, kontrollivad regulaarselt ja sertifitseerivad sõidumeerikute paigaldamisi, ülevaatusi, katselisi kontrolle ja remonditöid tegevaid paigaldajaid, töökodasid ja sõidukitootjaid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et paigaldajad, töökojad ja sõidukitootjad on pädevad ja usaldusväärsed. Sel eesmärgil kehtestavad ja avaldavad nad selgelt kõik riiklikud menetlused ning tagavad, et on täidetud järgmised miinimumkriteeriumid:

a) 

töötajatel on kohane koolitus;

b) 

asjakohaste katsete tegemiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed on saadaval;

c) 

paigaldajatel, töökodadel ja sõidukitootjatel on hea maine.

3.  Paigaldajate või töökodade auditid tehakse järgmiselt:

a) 

tunnustatud paigaldajate või töökodade sõidumeeriku käsitsemisel kasutatavaid meetodeid auditeeritakse vähemalt iga kahe aasta järel. Audit keskendub eelkõige võetud turvameetmetele ning töökojakaartide käsitsemisele. Liikmesriigid võivad selliseid auditeid läbi viia kohal viibimata;

b) 

samuti korraldatakse tunnustatud paigaldajate või töökodade etteteatamata tehnilisi auditeid, et kontrollida tehtavaid kalibreerimisi, kontrolle ja paigaldusi. Kõnealused auditid hõlmavad aastas vähemalt 10 % tunnustatud paigaldajatest ja töökodadest.

4.  Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtavad kohaseid meetmeid paigaldajate või töökodade ning veoettevõtjate vahelise huvide konflikti tekke vältimiseks. Eelkõige võetakse huvide konflikti tõsise ohu korral konkreetsed lisameetmed tagamaks, et paigaldaja või töökoda vastab käesolevale määrusele.

5.  Liikmesriikide pädevad asutused edastavad (võimaluse korral elektrooniliselt) komisjonile tunnustatud paigaldajate ja töökodade ning nendele väljastatud kaartide loetelud. Komisjon avaldab loetelud oma veebisaidil.

6.  Liikmesriikide pädevad asutused tühistavad kas ajutiselt või jäädavalt nende paigaldajate, töökodade ja sõidukitootjate tunnustuse, kes ei täida oma kohustusi käesoleva määruse alusel.

Artikkel 25

Töökojakaardid

1.  Töökojakaartide kehtivusaeg ei ole pikem kui üks aasta. Töökojakaardi pikendamisel tagab pädev asutus, et paigaldaja, töökoda või sõidukitootja vastab artikli 24 lõikes 2 loetletud kriteeriumidele.

2.  Pädev asutus pikendab töökojakaardi 15 tööpäeva jooksul alates sellekohase kehtiva taotluse ja kõigi vajalike dokumentide laekumisest. Kui töökojakaart on viga saanud, selle kasutamisel tekib tõrge, see kaob või varastatakse, siis väljastab pädev asutus asenduskaardi viie tööpäeva jooksul vastavasisulise üksikasjaliku taotluse laekumisest. Pädevad asutused peavad kadunud, varastatud või defektsete kaartide registrit.

3.  Kui liikmesriik tühistab paigaldaja, töökoja või sõidukitootja tunnustuse, nagu on sätestatud artiklis 24, siis tühistab ta samuti sellele väljastatud töökojakaardid.

4.  Liikmesriik võtab kõik meetmed, mis on vajalikud tunnustatud paigaldajatele, töökodadele ja sõidukitootjatele jagatud töökojakaartide võltsimise takistamiseks.



V PEATÜKK

JUHIKAARDID

Artikkel 26

Juhikaartide väljastamine

1.  Juhikaart väljastatakse, kui juht esitab taotluse oma tavapärase elukoha liikmesriigi pädevale asutusele. See väljastatakse ühe kuu jooksul taotluse ja kõigi vajalike dokumentide laekumisest pädevale asutusele.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „tavapärane elukoht” kohta, kus isik vähemalt 185 päeva kalendriaastast tulenevalt isiklikest või ametialastest sidemetest tavapäraselt elab, või kui isikul ametialased sidemed puuduvad, siis tulenevalt isiklikest sidemetest, mis näitavad tihedaid sidemeid kõnealuse isiku ja tema elukoha vahel.

Sellise isiku tavapäraseks elukohaks, kelle ametialased sidemed on isiklikest sidemetest erinevas kohas ja kes sellest tulenevalt elab erinevates kohtades, mis asuvad kahes või enamas liikmesriigis, peetakse tema isiklike sidemete kohta, kui kõnealune isik sinna regulaarselt tagasi pöördub. Kõnealust viimast tingimust ei ole vaja kohaldada, kui isik elab liikmesriigis tähtajalise ülesande täitmiseks.

3.  Juhid esitavad tõendusmaterjali oma tavapärase elukoha kohta, näiteks oma isikutunnistuse või mis tahes muu kehtiva dokumendi. Juhikaardi väljastanud liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda mis tahes täiendavat teavet või tõendusmaterjali, kui nad kahtlevad tavapärase elukoha kinnituse kehtivuses või soovivad teha teatavat erikontrolli.

4.  Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad liikmesriigid väljastada ajutise, pikendamisõiguseta, kuni 185 päeva kehtiva juhikaardi juhile, kelle tavapärane elukoht ei ole liikmesriigis või AETRi kokkuleppe osalisriigis, eeldusel et selline juht on töösuhtes kaardi väljastanud liikmesriigis asutatud ettevõtjaga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 ( 11 ) kohaldamisel esitab kõnealuses määruses osutatud juhitunnistuse.

Komisjon jälgib liikmesriikide esitatud andmete alusel tähelepanelikult käesoleva lõike kohaldamist. Komisjon esitab oma tähelepanekud iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning analüüsib eelkõige, kas ajutistel juhikaartidel on tööturule negatiivne mõju ja kas ajutisi kaarte on asjaomasele sõidukijuhile väljastatud tavakorras rohkem kui ühel korral. Komisjon võib esitada asjakohase seadusandliku ettepaneku käesoleva lõike muutmiseks.

5.  Kaardi väljastava liikmesriigi pädevad asutused võtavad kohased meetmed selle tagamiseks, et taotlejal ei ole juba kehtivat juhikaarti, ning isikustavad juhikaardi, tagades, et andmed on nähtavad ja turvalised.

6.  Juhikaart ei kehti kauem kui viis aastat.

7.  Kehtivat juhikaarti ei tühistata ega peatata, v.a juhul kui liikmesriigi pädevad asutused leiavad, et kaart on võltsitud või juht kasutab kaarti, mis ei ole tema oma, või kui kaart on saadud valetunnistuste ja/või võltsitud dokumentide alusel. Kui kõnealused peatamise või tühistamise meetmed võtab liikmesriik, kes kaarti ei väljastanud, siis tagastab viimane kaardi võimalikult kiiresti selle väljastanud liikmesriigi ametiasutustele, märkides selle peatamise või tühistamise põhjused. Kui eeldatakse, et kaardi tagastamine võtab aega rohkem kui kaks nädalat, siis teavitab kaardi peatanud või tühistanud liikmesriik nende kahe nädala jooksul kaardi väljastanud liikmesriiki selle peatamise või tühistamise põhjustest.

▼M1

7a.  Väljastava liikmesriigi pädev asutus võib nõuda juhilt juhikaardi asendamist uuega, kui see on vajalik asjakohase tehnilise kirjelduse järgimiseks.

▼B

8.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada juhikaartide võltsimist.

9.  Käesolev artikkel ei takista liikmesriiki väljastamast juhukaarti juhile, kelle tavapärane elukoht on liikmesriigi sellisel territooriumil, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu lepingut ega Euroopa Liidu toimimise lepingut, tingimusel et sellistel juhtudel kohaldatakse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

Artikkel 27

Juhikaartide kasutamine

1.  Juhikaart on isiklik dokument.

2.  Juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Juht ei tohi kasutada defektset ega aegunud juhikaarti.

Artikkel 28

Juhikaartide pikendamine

1.  Kui juht soovib oma juhikaarti pikendada, siis esitab ta taotluse oma tavapärase elukoha liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 15 tööpäeva enne kaardi aegumise kuupäeva.

2.  Kui pikendamisel on tavapärase elukoha liikmesriik erinev kaardi väljastanud liikmesriigist ja kui esimese liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse taotlus juhikaardi pikendamiseks, siis teavitab ta varasema kaardi väljastanud ametiasutusi selle pikendamise põhjustest.

3.  Kui pikendamise taotlus esitatakse kaardi kohta, mille aegumiskuupäev läheneb, siis väljastab pädev asutus uue kaardi enne aegumiskuupäeva, kui taotlus saadeti lõikes 1 sätestatud tähtajaks.

Artikkel 29

Varastatud, kaotatud või defektsed juhikaardid

1.  Kaardi väljastanud ametiasutus säilitab väljastatud, varastatud, kaotatud või defektsete juhikaartide andmed vähemalt nende kehtivuse ajal.

2.  Kui juhikaart on kahjustatud või kui selle kasutamisel tekib tõrge, siis juht tagastab kaardi oma tavapärase elukoha liikmesriigi pädevale asutusele. Juhikaardi vargusest tuleb ametlikult teatada varguse toimumise riigi pädevale asutusele.

3.  Juhikaardi kaotamisest tuleb ametlikult teatada kaardi väljastanud liikmesriigi pädevatele asutustele ja juhi tavapärase elukoha liikmesriigi pädevatele asutustele (kui need on erinevad).

4.  Kui juhikaart saab viga, selle kasutamisel tekib tõrge või see kaob või varastatakse, siis esitab juht seitsme kalendripäeva jooksul selle asendamise taotluse tavapärase elukoha liikmesriigi pädevatele asutustele. Kõnealused asutused väljastavad asenduskaardi kaheksa tööpäeva jooksul pärast vastava üksikasjaliku taotluse laekumist.

5.  Lõikes 4 sätestatud tingimustel võib juht jätkata juhtimist ilma juhikaardita maksimaalselt 15 kalendripäeva või pikema aja vältel, kui see on vajalik sõiduki tagasijõudmiseks selle asukoha territooriumile, tingimusel et tal on võimalik tõestada juhikaardi esitamise või kasutamise võimatust sellel ajal.

Artikkel 30

Juhikaartide vastastikune tunnustamine ja vahetamine

1.  Liikmesriikide väljastatud juhikaarte tunnustatakse vastastikku.

2.  Kui liikmesriigi väljastatud kehtiva juhikaardi omanik on asunud tavapäraselt elama muus liikmesriigis, siis võib ta esitada taotluse oma kaardi vahetamiseks võrdväärse juhikaardi vastu. Kaarti vahetava liikmesriigi kohustus on kontrollida, kas esitatav kaart veel kehtib.

3.  Kaarti vahetav liikmesriik tagastab vana kaardi selle väljastanud liikmesriigi ametiasutusele ning annab teada tagastamise põhjused.

4.  Kui liikmesriik asendab või vahetab juhikaardi, siis registreeritakse kõnealuses liikmesriigis nimetatud asendamine või vahetamine ning mis tahes edasised asendamised või vahetamised.

Artikkel 31

Juhikaartide teabe elektrooniline vahetamine

1.  Tagamaks, et taotlejal ei ole juba kehtivat juhikaarti, millele on osutatud artiklis 26, peavad liikmesriigid riiklikke elektroonilisi registreid, mis sisaldavad järgmist teavet juhikaartide, muu hulgas artikli 26 lõikes 4 nimetatud juhikaartide kohta, vähemalt nende kehtivusajaga võrdväärse ajavahemiku vältel:

— 
juhi ees- ja perekonnanimi,
— 
juhi sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht,
— 
kehtiva juhiloa number ja juhiloa väljastamise riik (kui see on olemas),
— 
juhikaardi staatus,
— 
juhikaardi number.

2.  Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada elektrooniliste registrite omavaheline ühendus ja juurdepääsetavus kogu liidus, kasutades määruses 2010/19/EL osutatud sõnumiedastussüsteemi TACHOnet või ühilduvat süsteemi. Ühilduva süsteemi kasutamise korral peab elektrooniliste andmete vahetamine kõigi teiste liikmesriikidega olema võimalik TACHOneti sõnumiedastussüsteemi kaudu.

3.  Juhikaardi väljastamisel, asendamisel või vajaduse korral pikendamisel kontrollivad liikmesriigid alati elektrooniliste andmete vahetamise abil, et juhil ei ole juba muud kehtivat juhikaarti. Vahetatavad andmed on piiratud selle kontrolliks vajalike andmetega.

4.  Kontrolliametnikud võivad saada juurdepääsu elektroonilisele registrile juhikaardi andmete kontrollimiseks.

5.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid selliste ühiste menetluste ja tehniliste kirjelduste sätestamiseks, mis on vajalikud lõikes 2 osutatud omavahelise ühenduse loomiseks, sh vahetatavate andmete vorming, riiklike elektrooniliste registritega toimuva elektroonilise teabevahetuse tehnilised menetlused, juurdepääsu menetlused ja turbemehhanismid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.



VI PEATÜKK

SEADME KASUTAMINE

Artikkel 32

Sõidumeeriku nõuetekohane kasutamine

1.  Veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise.

2.  Digitaalset sõidumeerikut ei seadistata nii, et see lülituks automaatselt teatavale näidule ümber, kui sõiduki mootor või süüde on välja lülitatud, välja arvatud juhul, kui juht saab endiselt käsitsi valida sobiva tegevuse kategooria.

3.  Salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Keelatud on ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete ja/või prinditud andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Ühtegi sellisel eesmärgil kasutatavat seadet ei tohi sõidukis olla.

4.  Sõidukitesse ei tohi paigaldada rohkem kui ühte sõidumeerikut, välja arvatud artiklis 21 osutatud töö käigus katsetamise eesmärgil.

5.  Liikmesriigid keelavad selliste seadmete tootmise, levitamise, reklaamimise ja/või müügi, mis on ehitatud ja/või kavandatud sõidumeerikute manipuleerimiseks.

Artikkel 33

Veoettevõtja vastutus

1.  Veoettevõtja vastutab selle eest, et tema juhid on saanud nõuetekohase väljaõppe ja juhised seoses digitaalse ja analoogsõidumeeriku nõuetekohase toimimisega, ta teostab korrapäraselt kontrolle, tagamaks et juhid kasutavad sõidumeerikut nõuetekohaselt, ning ei anna juhtidele mingeid otseseid ega kaudseid stiimuleid sõidumeeriku väärkasutamiseks.

Veoettevõtja annab analoogsõidumeerikuga sõidukite juhtidele piisava arvu salvestuslehti, pidades silmas salvestuslehtede isiklikku olemust, kasutusaja pikkust ning võimalikku kohustust asendada salvestuslehed, mis on rikutud või mille on volitatud kontrolliametnik ära võtnud. Veoettevõtja annab juhtidele ainult tüübikinnituse saanud mudeli puhul ette nähtud salvestuslehed, mis sobivad kasutamiseks sõidukile paigaldatud sõidumeerikus.

Kui sõidukile on paigaldatud digitaalne sõidumeerik, siis tagavad veoettevõtja ja juht, et võttes arvesse kasutusaja pikkust, on kontrolli korral võimalik kontrolliametniku nõudmisel andmed sõidumeerikust korrektselt välja trükkida.

2.  Veoettevõtja säilitab salvestuslehed ja väljatrükid – kui need on artikli 35 kohaselt olemas – kronoloogilises järjekorras ja loetaval kujul vähemalt aasta pärast nende kasutamist ning väljastab asjaomastele juhtidele nende taotluse korral koopiad. Lisaks sellele väljastab veoettevõtja asjaomastele juhtidele nende nõudmisel juhikaartidelt alla laaditud andmete koopiad ja koopiate paberkandjal väljatrükid. Salvestuslehed, väljatrükid ja allalaaditud andmed esitatakse või antakse üle iga volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

3.  Veoettevõtja vastutab käesoleva määruse rikkumiste eest, mille panevad toime tema juhid või tema käsutuses olevad juhid. Liikmesriigid võivad vastutuse siduda käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu ning määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõigete 1 ja 2 rikkumisega veoettevõtja poolt.

Artikkel 34

Juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamine

▼M1

1.  Juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte ega juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud või vajalik riigi tähise sisestamiseks pärast piiriületust. Ühtki salvestuslehte ega juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

▼B

2.  Juhid kaitsevad piisavalt salvestuslehti või juhikaarte ega kasuta määrdunud või rikutud salvestuslehti või juhikaarte.

3.  Kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud,

a) 

kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või,

b) 

kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

Liikmesriigid ei kehtesta juhtidele kohustust esitada vorm, millega tõendatakse nende tegevust ajal, mil nad ei viibi sõidukis.

4.  Kui digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukis viibib mitu juhti, siis tagab iga juht, et tema juhikaart sisestatakse sõidumeeriku õigesse avasse.

Kui analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukis viibib mitu juhti, siis muudavad juhid vajadust mööda salvestuslehti, et asjakohased andmed kantaks tegelikult sõitva juhi salvestuslehele.

5.  Juht:

a) 

tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale;

b) 

kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:

i) 

märgi allimage juhtimisaeg;

ii) 

märgi allimage„muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool;

iii) 

märgi allimage„valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b;

▼M1

iv) 

märgi image all: vaheajad, puhkus, põhipuhkus või haiguspuhkus;

▼M1

v) 

märgi „parvlaev/rong“ all: lisaks märgile image: parvlaeval või rongis veedetud puhkeperiood nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 9.

▼B

6.  Iga analoogsõidumeerikuga varustatud sõiduki juht kannab oma salvestuslehele järgmised andmed:

a) 

salvestuslehe kasutamist alustades oma perekonna- ja eesnime;

b) 

salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha;

c) 

iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele kantud esimese reisi alguses kui ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada;

d) 

läbisõidumõõdiku näidu:

i) 

salvestuslehele kantud esimese reisi alguses;

ii) 

salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus;

iii) 

kui tööpäeva jooksul tuleb sõidukit vahetada, siis esimese sõiduki näidu, mida juht kasutama määrati, ja järgmise sõiduki näidu;

e) 

sõidukite vahetamise aja;

▼M1

f) 

nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati. Pärast liikmesriigi piiri ületamist selles liikmesriigis tehtava esimese peatuse alguses sisestab juht ka selle riigi tähise, kuhu ta on pärast liikmesriigi piiri ületamist sisenenud. Nimetatud esimene peatus tuleb teha esimeses võimalikus peatuskohas piiril või pärast piiri ületamist. Kui liikmesriigi piiri ületatakse parvlaeval või rongis, sisestab juht riigi tähise sihtsadamas või -jaamas.

▼M1

7.  Juht sisestab digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati.

Alates 2. veebruarist 2022 sisestab juht pärast liikmesriigi piiri ületamist selles liikmesriigis tehtava esimese peatuse alguses ka selle riigi tähise, kuhu ta on pärast liikmesriigi piiri ületamist sisenenud. Nimetatud esimene peatus tuleb teha esimeses võimalikus peatuskohas piiril või pärast piiri ületamist. Kui liikmesriigi piiri ületatakse parvlaeval või rongis, sisestab juht riigi tähise sihtsadamas või -jaamas.

Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.

Juhid ei pea esimeses lõigus osutatud teavet sisestama, kui sõidumeerik salvestab artiklis 8 sätestatud asukohaandmeid automaatselt.

▼B

Artikkel 35

Kahjustatud juhikaardid ja salvestuslehed

1.  Kui salvestusleht või juhikaart kahjustub, siis hoiavad juhid kahjustatud salvestuslehte või juhikaarti koos selle asendamiseks esitatud dokumendiga.

2.  Kui juhikaart kahjustub, selle kasutamisel tekib tõrge või see kaob või varastatakse, siis juht

a) 

prindib oma teekonna alguses andmed tema juhitud sõiduki kohta ja kannab väljatrükile

i) 

andmed, mis võimaldavad juhi kindlakstegemist (nimi, juhikaardi või juhiloa number), ning oma allkirja;

ii) 

artikli 34 lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv nimetatud ajavahemikud;

b) 

prindib oma teekonna lõpul välja andmed sõidumeeriku salvestatud ajavahemike kohta, märgib üles sõidumeeriku mittesalvestatud ajavahemikud, mil ta väljatrüki koostamisest alates tegi teisi töid, oli valmisolekuseisundis või võttis puhkeaja, ning kannab sellele dokumendile andmed, mis võimaldavad juhi kindlakstegemist (nimi, juhikaardi või juhiloa number), samuti oma allkirja.

Artikkel 36

Juhi kaasaskantavad dokumendid

1.  Kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama

i) 

jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;

ii) 

juhikaardi, kui tal on see olemas, ja

iii) 

kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.

2.  Kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama

i) 

oma juhikaardi;

ii) 

kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;

iii) 

salvestuslehed punktis ii osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga.

3.  Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37 lõikega 2.

Artikkel 37

Menetlus seadmete tõrke korral

1.  Sõidumeeriku rikke või tõrgete korral laseb veoettevõtja selle tunnustatud paigaldajal või töökojal remontida niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

Kui sõidukil ei ole võimalik pöörduda tagasi veoettevõtja territooriumile ühe nädala jooksul alates rikke või tõrgetega töötamise ilmnemisest, tehakse remont teel.

Artikli 41 alusel võetud liikmesriikide meetmetega antakse pädevatele asutustele õigus keelata sõiduki kasutamine, kui rikked või tõrked ei ole kõrvaldatud käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt, kuivõrd see on kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktidega.

2.  Kui sõidumeerik ei ole töökorras või on tekkinud selle tõrked, siis märgivad juhid nende tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, juhikaardi või juhiloa number) koos allkirjaga ja teabega nende eri ajavahemike kohta, mida sõidumeerik enam korrakohaselt ei salvesta ega prindi:

a) 

salvestuslehele või lehtedele või

b) 

salvestuslehele kinnitatavale või juhikaardiga koos hoitavale ajutisele lehele.



VII PEATÜKK

RIIKLIK SUND JA KARISTUSED

Artikkel 38

Kontrolliametnikud

1.  Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja määruse järgimise tõhusaks jälgimiseks tuleb volitatud kontrolliametnikele anda piisav varustus ning asjakohased volitused. Nimetatud varustuse hulka kuuluvad eelkõige:

a) 

kontrollikaardid, millega on võimalik juurde pääseda sõidumeerikus ja sõidumeerikukaartidel, ja võimaluse korral töökojakaartidel registreeritud teabele;

b) 

vajalikud vahendid, et laadida alla sõiduki seadme ja sõidumeerikukaartide andmefaile ning analüüsida selliseid digitaalse sõidumeeriku andmefaile ja väljatrükke ning analoogsõidumeeriku salvestuslehti või tabeleid.

2.  Kui kontrolliametnikud leiavad kontrolli käigus piisavalt tõendeid põhjendatud pettusekahtluse kohta, siis on neil õigus suunata sõiduk tunnustatud töökoja juurde edasiste katsete läbiviimiseks, eelkõige selleks, et kontrollida, kas sõidumeerik:

a) 

on töökorras;

b) 

registreerib ja salvestab andmeid õigesti ning selle kalibreerimisparameetrid on õiged.

3.  Kontrolliametnikel on õigus nõuda tunnustatud töökodadelt lõikes 2 osutatud katse ja manipulatsiooniseadmete olemasolu kontrollimiseks erikatsete läbiviimist. Kui avastatakse manipulatsiooniseadmed, siis võib need koos sõiduki seadme või selle osade ja juhikaardiga sõidukist eemaldada ning neid võib kasutada tõendusmaterjalina kooskõlas riiklike menetluseeskirjadega, mida kohaldatakse sellise tõendusmaterjali käitlemisel.

4.  Kontrolliametnikud kasutavad ettevõtja ruumide kontrollimise käigus asjakohasel juhul võimalust ettevõtja valduses olevaid sõidumeerikuid ja juhikaarte kontrollida.

Artikkel 39

Kontrolliametnike koolitus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kontrolliametnikud on nõuetekohaselt koolitatud, et salvestatud andmeid analüüsida ja sõidumeerikuid kontrollida, millega saavutatakse tulemuslik ja ühtlustatud kontroll ja jõustamine.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kontrolliametnike koolitusvajadustest hiljemalt 2. septembriks 2016.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega meetmeid, millega täpsustatakse kontrolliametnike esma- ja täiendusõppe sisu, sh kontrolliobjektide valimise ning manipuleerimisseadmete ja pettuste tuvastamise tehnikate kohta. Nimetatud meetmed hõlmavad juhiseid käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 561/2006 asjakohaste sätete rakendamise hõlbustamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Liikmesriigid lisavad kontrolliametnikele antavale koolitusele komisjoni täpsustatava sisu.

Artikkel 40

Vastastikune abi

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisel ja selle järgimise kontrollimisel.

Kõnealuse vastastikuse abistamise raames saadavad liikmesriikide pädevad asutused eelkõige üksteisele kogu kättesaadava teabe paigaldajate ja töökodade käesoleva määruse rikkumiste kohta, erinevate manipuleerimisviiside kohta ning kõnealustele rikkumistele kohaldatavate karistuste kohta.

Artikkel 41

Karistused

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma põhiseaduslikku korda järgides käesoleva määruse sätete rikkumiste eest karistamise eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad ning kooskõlas direktiivis 2006/22/EÜ määratletud rikkumiste kategooriatega.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest meetmetest ning karistusi käsitlevatest eeskirjadest 2. märtsiks 2016. Nad teavitavad komisjoni kõnealuste meetmete kõigist edasistest muudatustest.



VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Kui komisjoni arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemust saavutamata arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kui komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihthäälteenamusega seda taotletakse.

Artikkel 43

Sõidumeerikufoorum

1.  Sõidumeerikufoorum luuakse eesmärgiga toetada sõidumeerikute tehnilisi küsimusi käsitlevat arutelu liikmesriikide ekspertide, artiklis 42 osutatud komitee liikmete ja selliste kolmandate riikide ekspertide vahel, kus kasutatakse sõidumeerikuid vastavalt AETRi kokkuleppele. Liikmesriigid määravad sõidumeerikufoorumi jaoks oma eksperdi.

2.  Liikmesriigid peaksid sõidumeerikufoorumile lähetama eksperte, kes osalevad artiklis 42 osutatud komitees.

3.  Sõidumeerikufoorum on avatud osalemiseks neile huvitatud kolmandate riikide ekspertidele, kes on AETRi kokkuleppe osalisriigid.

4.  Sõidumeerikufoorumisse kutsutakse osalema ka sidusrühmad, sõidukitootjate esindajad, sõidumeerikute tootjad, sotsiaalpartnerid ja Euroopa Andmekaitseinspektor.

5.  Sõidumeerikufoorum võtab vastu oma töökorra.

6.  Sõidumeerikufoorum kohtub vähemalt korra aastas.

Artikkel 44

Riiklikest meetmetest teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni õigusaktide, eeskirjade ja haldussätete tekstist, mille nad võtavad vastu käesoleva määruse reguleerimisalas, hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmise kuupäeva; esimest korda teavitatakse hiljemalt 2. märtsiks 2015.

Artikkel 45

Määruse (EÜ) nr 561/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 561/2006 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artiklisse 3 lisatakse punkti a järele järgmine punkt:

„aa) 

sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;”.

2) 

Artikli 13 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) 

punktides d, f ja p asendatakse sõnad „50 km” sõnadega „100 km”;

b) 

punkti d esimene lõik asendatakse järgmisega:

„d) 

sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ( *1 ) artikli 2 lõike 13 mõistes postisaadetiste kohaletoimetamiseks universaalse postiteenuse raames.

Artikkel 46

Üleminekumeetmed

Kui käesolevas määruses osutatud rakendusakte ei ole vastu võetud ning neid ei ole võimalik kohaldada käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval, kohaldatakse üleminekumeetmena jätkuvalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 sätteid, sealhulgas selle IB lisa sätteid, kuni käesolevas määruses osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevani.

Artikkel 47

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 3821/85 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 48

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Võttes arvesse artiklis 46 üleminekumeetmete kohta sätestatut, kohaldatakse käesolevat määrust alates 2. märtsist 2016. Artikleid 24, 34 ja 45 kohaldatakse alates 2. märtsist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

ANALOOGSÕIDUMEERIKU KONSTRUKTSIOONI-, KATSETUS-, PAIGALDUS- JA KONTROLLINÕUDED

I.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„sõidumeerik” või „analoogsõidumeerik” – maanteesõidukitele paigaldamiseks mõeldud seade, mis näitab ja registreerib automaatselt või poolautomaatselt nende sõidukite liikumise ja juhtide tööaja teatavad üksikasjad;

b)

„sõidumeeriku konstant” – numbriline parameeter, mis vastab ühe kilomeetri jooksul läbitud vahemaa näitamiseks ja registreerimiseks vajaliku sisendsignaali väärtusele; konstanti väljendatakse pööretena kilomeetris (k = … pööret/km) või impulssidena kilomeetris (k = … imp/km);

c)

„sõidukit iseloomustav koefitsient” – numbriline parameeter, mis kirjeldab sõidukit sõidumeerikuga ühendava osa (käigukasti väljundvõll või -telg) tekitatud väljundsignaali, kui sõiduk läbib normaalsetes katsetingimustes ühe mõõdetud kilomeetri pikkuse vahemaa (vt käesoleva lisa VI osa punkt 4). Sõidukit iseloomustavat konstanti väljendatakse pööretena kilomeetris (k = … pööret/km) või impulssidena kilomeetris (k =… imp/km);

d)

„rattarehvide efektiivümbermõõt” – mitme sõidukit vedava ratta (veoratta) keskmine läbitud teepikkus täieliku pöörlemise korral. Teepikkusi tuleb mõõta normaalsetes katsetingimustes (vt käesoleva lisa VI osa punkt 4) ning neid väljendatakse kujul: 1 = … mm.

II.   SÕIDUMEERIKU ÜLDOMADUSED JA FUNKTSIOONID

Sõidumeerik peab suutma registreerida järgmist:

1. 

sõiduki läbitud teepikkus;

2. 

sõiduki kiirus;

3. 

juhtimisaeg;

4. 

muu tööaeg või valmisolekuaeg;

5. 

töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg;

6. 

salvestuslehte sisaldava korpuse avamine;

7. 

elektrooniliste sõidumeerikute puhul, mis toimivad signaalide elektrilise edastamise teel vahemaa- ja kiirusanduritelt, igasugune rohkem kui 100 millisekundit kestev katkestus sõidumeeriku energiavarustuses (välja arvatud valgustus) ning vahemaa- ja kiirusanduri energiavarustuses ning igasugune vahemaa- ja kiirusandurisse juhitava signaali katkestus.

Sõiduki puhul, mida kasutab kaks juhti, peab sõidumeerik suutma registreerida samaaegselt ja eristatavalt kahele eraldi salvestuslehele esimese lõigu punktides 3, 4 ja 5 loetletud ajad.

III.   SÕIDUMEERIKU KONSTRUKTSIOONINÕUDED

a)   Üldnõuded

1. Sõidumeerikul on järgmised osad:

1.1. 

Visuaalsed vahendid, mis näitavad:

— 
läbitud teepikkust (läbisõidumõõdik),
— 
kiirust (spidomeeter),
— 
aega (kell).
1.2. 

Salvestusvahendid, mis koosnevad:

— 
läbisõidumõõdikust,
— 
kiirusmeerikust,
— 
ühest või mitmest punkti c alapunkti 4 nõuetele vastavast ajameerikust.
1.3. 

Märgistusvahendid, mis näitavad salvestuslehel eraldi:

— 
seda salvestuslehte sisaldava korpuse iga avamist;
— 
elektroonilise sõidumeeriku puhul, nagu see on määratletud II osa esimese lõigu punktis 7, igasugust rohkem kui 100 millisekundit kestvat katkestust sõidumeeriku energiavarustuses (välja arvatud valgustus) pärast toiteallika uut sisselülitamist;
— 
elektroonilise sõidumeeriku puhul, nagu see on määratletud II osa esimese lõigu punktis 7, igasugust rohkem kui 100 millisekundit kestvat katkestust vahemaa- ja kiirusanduri energiavarustuses, ning vahemaa- ja kiirusandurisse juhitava signaali mis tahes katkestamist.

2. Kui sõidumeerikule pannakse punktis 1 loetletud seadmetele lisaks veel seadmeid, ei tohi need segada kohustuslike seadmete nõuetekohast toimimist ega nende näitude lugemist.

Sõidumeerik tuleb esitada tüübikinnituseks koos kõigi lisaseadmetega.

3.   Materjalid

3.1. Sõidumeeriku kõik koostisosad peavad olema tehtud piisavalt stabiilsetest ja piisava mehaanilise tugevusega materjalidest, millel on stabiilsed elektrilised ja magnetilised karakteristikud.

3.2. Seadme mis tahes koostisosa muudatused või muudatused selle valmistamiseks kasutatavates materjalides tuleb enne valmistamisel kasutusele võtmist esitada kinnitamiseks asutusele, kes andis seadme tüübikinnituse.

4.   Läbitud teepikkuse mõõtmine

Läbitud teepikkuse võib mõõta ja registreerida nii:

— 
et selle hulka arvatakse nii edaspidi kui tagurpidi liikumine või
— 
selle hulka arvatakse ainult edaspidi liikumine.

Tagurpidi liikumise mis tahes salvestus ei tohi mõjutada muude salvestuste selgust ja täpsust.

5.   Kiiruse mõõtmine

5.1. Kiiruse mõõtmisulatus vastab tüübikinnitustunnistusel märgitud ulatusele.

5.2. Mõõtevahendi loomulik sagedus ja summutus peavad olema sellised, et kiirust näitavad ja registreerivad seadmed võivad mõõtmisulatuses järgida kuni 2 m/s2 suurust kiirenduse muutust lubatud hälbe piires.

6.   Aja mõõtmine (kell)

6.1. Kella lähtestusseadis peab olema salvestuslehte sisaldava korpuse sees, korpuse iga avamine tuleb registreerida automaatselt salvestuslehel.

6.2. Kui salvestuslehe edasiliikumist juhib kell, peab aeg, mille jooksul kell pärast täielikku üleskeeramist töötab, olema vähemalt 10 % pikem salvestusajast, mis vastab seadmesse pandavate salvestuslehtede maksimaalsele ajale.

7.   Valgustus ja kaitse

7.1. Seadme visuaalsed vahendid peavad olema varustatud piisava mittepimestava valgustusega.

7.2. Normaalsetes kasutustingimustes peavad seadme kõik sisemised osad olema kaitstud niiskuse ja tolmu eest. Lisaks sellele peavad need olema avamiskindlad ja olema korpustes, mida saab kinni plommida.

b)   Visuaalsed vahendid

1.   Läbitud teepikkuse näidik (läbisõidumõõdik)

1.1. Läbitud teepikkuse näidiku väikseima jaotise väärtus peab olema 0,1 kilomeetrit. Hektomeetreid näitavaid arve peab saama selgesti eristada täiskilomeetreid näitavatest arvudest.

1.2. Läbisõidumõõdiku numbrid peavad olema kergesti loetavad ja nende näivkõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

1.3. Läbisõidumõõdikul peab olema võimalik näidata vähemalt 99 999,9  km.

2.   Kiirusnäidikud (spidomeeter)

2.1. Kiiruseskaala peab mõõtmisulatuses olema ühtselt gradueeritud 1, 2, 5 või 10 kilomeetri kaupa tunnis. Kiiruse skaalamärkide väärtus (vahemaa kahe järjestikuse märgi vahel) ei tohi olla suurem kui 10 % skaalal näidatud maksimumkiirusest.

2.2. Mõõteulatusest väljaspool olevat ala ei tule tähistada numbritega.

2.3. Kiiruse erinevust 10 km/h näitava mõõteskaala jaotise pikkus peab olema vähemalt 10 mm.

2.4. Osutiga näidikul ei tohi vahemaa osuti ja näidiku vahel olla suurem kui 3 mm.

3.   Ajanäidik (kell)

Ajanäidik peab olema nähtav väljaspool seadet ning selle näit peab olema selge, lihtne ja üheselt mõistetav.

c)   Salvestusvahendid

1.   Üldnõuded

1.1. Kõik seadmed, olenemata salvestuslehe kujust (riba või ketas), peavad olema varustatud märgiga, mis võimaldab salvestuslehte korrektselt sisse panna, nii et oleks tagatud kella näidatava aja ja lehe ajamärgistuse vastavus.

1.2. Salvestuslehte liigutav mehhanism peab olema selline, et see tagaks lehe tõrgeteta liikumise ning vaba sissepanemise ja väljavõtmise.

1.3. Kettakujuliste salvestuslehtede puhul peab edasiliigutamisseadet juhtima kellamehhanism. Sel juhul peab salvestuslehe pöörlemine olema pidev ja ühtlane, minimaalse kiirusega 7 mm tunnis, mõõdetuna ringi siseküljel, mis tähistab kiiruse mõõtmisala serva. Ribakujulise meeriku puhul, kus salvestuslehtede edasiliigutamise seadet juhib kellamehhanism, peab sirgjooneline edasiliikumine olema vähemalt 10 mm tunnis.

1.4. Läbitud teepikkuse, sõiduki kiiruse ja salvestuslehte või salvestuslehti sisaldava korpuse kõigi avamiste registreerimine peab olema automaatne.

2.   Läbitud teepikkuse salvestamine

2.1. Salvestuslehel peab iga läbitud kilomeeter olema kujutatud vähemalt ühemillimeetrise muutusega vastaval koordinaadil.

2.2. Isegi kui kiirus ulatub mõõtmisulatuse ülempiirini, peab teepikkuse salvestus olema selgesti loetav.

3.   Kiiruse salvestamine

3.1. Olenemata salvestuslehe kujust peab kiirusmeeriku pliiats normaalselt liikuma salvestuslehe liikumise suunas sirgjooneliselt ja õige nurga all. Kuid pliiatsi liikumine võib olla kõverjooneline, kui täidetud on järgmised tingimused:

— 
pliiatsi joonistatud jälg peab olema risti kiiruse salvestamiseks jäetud ala keskmise ümbermõõduga (kettakujuliste salvestuslehtede puhul) või teljega (ribakujuliste salvestuslehtede puhul),
— 
olenemata salvestuslehe kujust peab pliiatsi joonistatud jälje kumerusraadiuse ja kiiruse salvestamiseks jäetud ala laiuse suhe olema vähemalt 2,4: 1,
— 
ajaskaala tähistused peavad ulatuma salvestusalale sama raadiusega kumeruse all kui pliiatsi joonistatud jälg. Ajaskaalal olevate märgistuste vahemik ei tohi olla pikem kui üks tund.

3.2. Salvestuslehel peab iga kiirusemuudatus 10 km/h olema kujutatud vähemalt 1,5 mm muutusega vastaval koordinaadil.

4.   Aja salvestamine

4.1. Sõidumeerik peab olema ehitatud selliselt, et juhtimisaeg salvestatakse alati automaatselt ning vajaduse korral on lülitiseadme abil võimalik salvestada eraldi muud ajad, nagu see on osutatud käesoleva määruse artikli 34 lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv.

4.2. Jälgede karakteristikute, nende suhteliste asukohtade ja vajaduse korral määruse artiklis 34 sätestatud märkide abil peab olema võimalik erinevaid aegu selgesti eristada. Erinevad ajad tuleks salvestuslehel üksteisest eristada vastavate jälgede paksuse erinevusega või mis tahes muu süsteemi abil, mis on loetavuse ja andmete tõlgendamise lihtsuse suhtes vähemalt sama tõhus.

4.3. Sõidukite puhul, mille meeskond koosneb mitmest juhist, tuleb punktis 4.1 sätestatud andmed salvestada eraldi salvestuslehtedele, kusjuures iga salvestusleht kuulub ühele juhile. Sel juhul peab erinevate salvestuslehtede edasiliikumine toimuma kas ühtse mehhanismi abil või sünkroniseeritud eraldi mehhanismide abil.

d)   Sulgur

1. Salvestuslehte või salvestuslehti ja kella lähtestusmehhanismi sisaldav korpus peab olema varustatud lukuga.

2. Salvestuslehte või salvestuslehti ja kella lähtestusmehhanismi sisaldava korpuse iga avamine tuleb automaatselt registreerida salvestuslehel või -lehtedel.

e)   Märgistus

1. Sõidumeeriku esiküljel peavad olema järgmised märgistused:

— 
läbisõidumõõdiku näidu lähedal teepikkuse mõõtühik, mida näidatakse lühendiga „km”;
— 
kiiruseskaala lähedal märgistus „km/h”;
— 
spidomeetri mõõtepiirkond kujul „Vmin … km/h, Vmax … km/h”. Märgistus ei ole vajalik, kui see on olemas seadet kirjeldaval tahvlil.

Neid nõudeid ei kohaldata siiski sõidumeerikute suhtes, millele on antud tüübikinnitus enne 10. augustit 1970.

2. Kirjeldav tahvel tuleb ehitada seadme sisse ning sellel peavad olema järgmised märgistused, mis peavad olema nähtavad paigaldatud seadmel:

— 
seadme tootja nimi ja aadress,
— 
tootjanumber ja ehitusaasta,
— 
seadme tüübikinnitusmärk,
— 
seadme konstant kujul „k = … pööret/km” või „k = … imp/km”,
— 
soovi korral mõõtepiirkond punktis 1 kirjeldatud kujul,
— 
kui seadme tundlikkus kaldenurga suhtes võib mõjutada seadme näite üle lubatud hälbe, väljendatakse lubatud kaldenurk järgmiselt:
image

kus α on nurk, mis on mõõdetud seadme esikülje (paigaldatud ülespoole) horisontaalasendis, milles seade on kalibreeritud, ning ß ja γ on vastavalt kalibreerimisnurgast α lubatud maksimaalsed hälbed üles- ja allapoole.

f)   Lubatud hälve (visuaal- ja salvestusseadmed)

1. Katsestendil enne paigaldamist:

a) 

läbitud teepikkus:

tegelikust teepikkusest pluss/miinus 1 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km;

b) 

kiirus:

tegelikust kiirusest pluss/miinus 3 km/h;

c) 

aeg:

pluss/miinus kaks minutit päevas ja maksimaalselt 10 minutit seitsme päeva kohta, kui kella üleskeeramisjärgne tööaeg ei ole sellest ajast lühem.

2. Paigaldamisel:

a) 

läbitud teepikkus:

tegelikust teepikkusest pluss/miinus 2 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km;

b) 

kiirus:

tegelikust kiirusest pluss/miinus 4 km/h;

c) 

aeg:

pluss/miinus 2 minutit päevas või
pluss/miinus 10 minutit seitsme päeva kohta.

3. Kasutamisel:

a) 

läbitud teepikkus:

tegelikust teepikkusest pluss/miinus 4 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km;

b) 

kiirus:

tegelikust kiirusest pluss/miinus 6 km/h;

c) 

aeg:

pluss/miinus 2 minutit päevas või
pluss/miinus 10 minutit seitsme päeva kohta.

4. Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud lubatud hälve kehtib temperatuurivahemiku 0 °C – 40 °C puhul, temperatuuri mõõdetakse seadme vahetus läheduses.

5. Punktides 2 ja 3 sätestatud lubatud hälvet mõõdetakse VI osas sätestatud tingimustel.

IV.   SALVESTUSLEHT

a)   Üldnõuded

1. Salvestuslehed peavad olema sellised, et need ei segaks seadme normaalset töötamist ning et neil sisalduvad andmed oleksid kustumatud, kergesti loetavad ja identifitseeritavad.

Salvestuslehed peavad normaalsetes niiskus- ja temperatuuritingimustes säilitama oma mõõtmed ja kõik neile salvestatud andmed.

Lisaks sellele peab saama salvestuslehele kirjutada käesoleva määruse artiklis 34 osutatud teabe neid rikkumata ja salvestuste loetavust mõjutamata.

Normaalsetes hoiustamistingimustes peavad salvestused jääma selgelt loetavaks vähemalt aastaks.

2. Olenemata salvestuslehtede kujust peab nende minimaalne salvestusmaht olema 24 tundi.

Kui katkematu salvestusmahu suurendamiseks ühendatakse töötajate sekkumiseta kokku mitu ketast, peavad erinevate ketaste vahelised ühendused olema sellised, et ühelt kettalt teisele ülemineku ajal ei oleks salvestustes katkestusi ega kattuvusi.

b)   Salvestuspiirkonnad ja nende gradueerimine

1. Salvestuslehtedel on järgmised mõõtepiirkonnad:

— 
üksnes kiirusega seotud andmetele jäetud piirkond,
— 
üksnes läbitud teepikkusega seotud andmetele jäetud piirkond,
— 
üks või mitu piirkonda, mis on juhtimisaja, muude töö- ja valmisolekuaegade ning töö vaheaegade ja igapäevase puhkeajaga seotud andmete tarvis.

2. Kiiruse salvestuspiirkond tuleb gradueerida jaotistega vähemalt 20 km/h. Igale skaalatähisele vastav kiirus tuleb näidata numbritega selle tähise juures. Piirkonnas peab vähemalt korra esinema sümbol „km/h”. Skaala viimane tähis peab langema kokku mõõtepiirkonna ülemise mõõtepiiriga.

3. Läbitud teepikkuse salvestuspiirkond peab olema selline, et oleks võimalik raskusteta lugeda läbitud kilomeetrite arvu.

4. Punktis 1 osutatud andmetele jäetud piirkond või piirkonnad peavad olema tähistatud nii, et oleks võimalik selgelt eristada erinevaid aegu.

c)   Salvestuslehele trükitav teave

Igale salvestuslehele peab olema trükitud järgmine teave:

— 
tootja nimi ja aadress või kaubanimi;
— 
salvestuslehe mudeli tüübikinnitusmärk;
— 
seadme tüübi või tüüpide, milles salvestuslehte võib kasutada, tüübikinnitusmärk;
— 
kiiruse mõõtepiirkonna ülemine mõõtepiir kilomeetrites tunni kohta.

Minimaalsete lisanõuetena peab igale salvestuslehele olema trükitud selliselt gradueeritud ajaskaala, et oleks võimalik lugeda aega otse 15 minuti kaupa, kusjuures saab raskusteta kindlaks teha viieminutilist vahemikku.

d)   Vaba ruum käsitsi tehtavate vahelekirjutuste tarvis

Salvestuslehtedel peab olema nii palju vaba ruumi, et juhid saaksid kirjutada vähemalt järgmised andmed:

— 
juhi ees- ja perekonnanimi;
— 
salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäev ja koht;
— 
selle sõiduki registreerimisnumber või nende sõidukite registreerimisnumbrid, millele juht on salvestuslehe kasutamise ajal määratud;
— 
sõiduki või sõidukite, millele juht on salvestuslehe kasutamise ajal määratud, läbisõidumõõdiku näidud;
— 
sõiduki vahetamise aeg.

V.   SÕIDUMEERIKU PAIGALDAMINE

1.

Sõidumeerik peab asuma sõidukis sellises kohas, et juhil oleks oma kohalt selge vaade spidomeetrile, läbisõidumõõdikule ja kellale, ning samas peaksid kõigi nende seadmete osad, sealhulgas vedavad osad, olema kaitstud juhusliku rikkumise eest.

2.

Sõidumeeriku konstanti peab saama kohandada sõidukit iseloomustava konstandiga kohase seadme – adapteri – abil.

Kahe või enama tagasilla ülekandearvuga sõidukitele tuleb paigaldada lülitusseade, mille abil need erinevad ülekandearvud saab automaatselt viia vastavusse ülekandearvuga, millele sõiduki sõidumeerik on kohandatud.

3.

Pärast seda, kui seadet on paigaldamise käigus kontrollitud, tuleb sõidukile kinnitada paigaldustahvel seadme kõrvale või seadmele nii, et see oleks selgesti nähtav. Pärast iga kinnitatud paigaldaja või töökoja läbiviidud ülevaatust, mille tagajärjel tuleb paigaldusseadistust muuta, tuleb kinnitada eelmise paigaldustahvli asemele uus tahvel.

Paigaldustahvlil peavad olema vähemalt järgmised andmed:

— 
kinnitatud paigaldaja, töökoja või sõidukitootja nimi, aadress või kaubanimi;
— 
sõidukit iseloomustav koefitsient kujul „w = … pööret/km” või „w = … imp/km”;
— 
rattarehvide efektiivümbermõõt kujul „1 = … mm”;
— 
kuupäevad, millal määrati kindlaks sõidukit iseloomustav koefitsient ja mõõdeti rattarehvide efektiivümbermõõt.

4.

Plommimine

Plommida tuleb järgmised osad:

a) 

paigaldustahvel, kui see ei ole kinnitatud nii, et seda ei saa eemaldada sellel olevaid tähiseid kahjustamata;

b) 

sõidumeerikut sõidukiga ühendava ühenduse mõlemad otsad;

c) 

adapter ning koht, kus see on vooluringi ühendatud;

d) 

kahe või enama teljesuhtega sõidukite lülitusmehhanism;

e) 

ühendused, mis ühendavad adapterit ja lülitusmehhanismi ülejäänud seadmega;

f) 

III osa punkti a alapunktis 7.2 nõutavad korpused;

g) 

mis tahes kate, mis võimaldab kohandada sõidumeeriku konstanti sõidukit iseloomustava koefitsiendiga.

Teatavatel juhtudel võib nõuda seadme tüübikinnitamisel lisaplomme ning tüübikinnitustunnistusele tuleb teha märkus plommide asukoha kohta.

Esimese lõigu punktides b, c ja e nimetatud plommid lubatakse eemaldada:

— 
eriolukorras;
— 
kiiruspiiriku või mis tahes muu liiklusohutusseadme paigaldamiseks, kohandamiseks või remondiks;

tingimusel et sõidumeerik toimib edasi usaldusväärselt ja täpselt ning et kinnitatud paigaldaja või töökoda paneb pärast kiiruspiiriku või mis tahes muu liiklusohutusseadme paigaldamist uue plommi kohe või muudel juhtudel seitsme päeva jooksul. Iga kord, kui need plommid on katki tehtud, tuleb esitada põhjuste kohta kirjalik avaldus ja anda see pädevale asutusele.

5.

Sõidumeerikut saatjaga ühendavad kaablid peavad olema kaitstud katkematu, plastiga kaetud, roostekaitse ja valtsitud otstega teraskestaga, välja arvatud juhtudel, kui tagatakse samaväärne manipuleerimisvastane kaitse muude vahenditega (näiteks elektrooniline seire signaali krüpteerimise abil), mis suudavad kindlaks teha mis tahes seadme olemasolu, mis ei ole sõidumeeriku korrektseks toimimiseks vajalik ja mille eesmärk on vältida sõidumeeriku täpset toimimist lühise või katkestuse abil või kiirus- ja vahemaa-anduri elektrooniliste andmete muutmise kaudu. Käesoleva määruse tähenduses loetakse ühendust katkematuks, kui see koosneb kinnistest lülitustest.

Eespool nimetatud elektroonilise seire võib asendada elektroonilise kontrolliga, mis tagab, et sõidumeerik oleks suuteline salvestama kiirus- ja vahemaa-anduri signaalist sõltumatult sõiduki mis tahes liikumist.

Käesoleva punkti kohaldamisel kasutatakse M1- ja N1-kategooriasse kuuluvate sõidukite puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ( 12 ) II lisa A osa määratlusi. Käesoleva määruse kohaselt sõidumeerikuga varustatud sõidukitele, millele ei saa paigaldada soomustatud kaablit vahemaa- ja kiirusandurite ning sõidumeeriku vahele, paigaldatakse adapter võimalikult vahemaa- ja kiirusandurite lähedale.

Adapter ja sõidumeerik ühendatakse soomustatud kaabliga.

VI.   KONTROLL JA ÜLEVAATUS

Liikmesriigid nimetavad asutused, kes teevad kontrolli ja ülevaatust.

1.   Uute või remonditud seadmete sertifitseerimine

Iga uus või remonditud seade tuleb tõendada plommiga vastavalt V osa punkti 4 esimese lõigu punktile f selle korrektse töötamise ning näitude ja salvestuste täpsuse osas III osa punkti f alapunktis 1 sätestatud piires.

Sel eesmärgil võivad liikmesriigid sätestada esmataatluse, mis koosneb uue või remonditud seadme vastavuse tõendamisest tüübikinnitusega mudelile ja/või käesoleva määruse nõuetele, või delegeerida tõendamisvolitused tootjatele või nende volitatud esindajatele.

2.   Paigaldamine

Seadme paigaldamisel sõidukile peab seade ja kogu paigaldus vastama III osa punkti f alapunktis 2 sätestatud lubatud hälbe nõuetele.

Ülevaatuskatsed korraldab kinnitatud paigaldaja või töökoda omal vastutusel.

3.   Korrapärane ülevaatus

a) Sõidukile paigaldatud seadme korrapärane ülevaatus toimub vähemalt iga kahe aasta möödumisel ja selle võib läbi viia koos sõiduki tehnoülevaatusega.

Ülevaatuse käigus tuleb eelkõige kontrollida,

— 
et seade töötab korrektselt,
— 
et seadmel oleks tüübikinnitusmärk,
— 
et paigaldustahvel oleks kinnitatud,
— 
et plommid seadmel ja muudel seadeldise osadel oleksid terved,
— 
rehvide tegelikku ümbermõõtu.

b) Ülevaatus eesmärgiga tagada vastavus III osa punkti f alapunkti 3 sätetele lubatud hälvete osas viiakse läbi vähemalt iga kuue aasta möödumisel, kuigi iga liikmesriik võib sätestada lühema ajavahemiku oma territooriumil registreeritud sõidukite suhtes. Ülevaatuse käigus tuleb asendada paigaldustahvel.

4.   Vigade mõõtmine

Vigade mõõtmine paigaldamisel ja kasutamise ajal viiakse läbi järgmistel tingimustel, mida tuleb pidada katsetamise standardtingimusteks:

— 
normaalses sõidukorras koormata sõiduk;
— 
rehvirõhk vastavalt tootja juhistele;
— 
rehvi kulumine seadusega lubatud piires;
— 
sõiduki liikumine: sõiduk peab liikuma oma mootori jõul otse ja tasasel pinnal kiirusega 50 ± 5 km/h. Katse võib läbi viia ka kohasel katsestendil, kui selle täpsus on võrreldav.




II LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRK JA -TUNNISTUS

I.   TÜÜBIKINNITUSMÄRK

1. Tüübikinnitusmärgi moodustavad:

a) 

e-tähte ümbritsev ristkülik, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber või -täht vastavalt järgmistele kokkuleppelistele märkidele:

Belgia

6,

Bulgaaria

34,

Tšehhi Vabariik

8,

Taani

18,

Saksamaa

1,

Eesti

29,

Iirimaa

24,

Kreeka

23,

Hispaania

9,

Prantsusmaa

2,

Horvaatia

25,

Itaalia

3,

Küpros

CY,

Läti

32,

Leedu

36,

Luksemburg

13,

Ungari

7,

Malta

MT,

Madalmaad

4,

Austria

12,

Poola

20,

Portugal

21,

Rumeenia

19,

Sloveenia

26,

Slovakkia

27,

Soome

17,

Rootsi

5,

Ühendkuningriik

11,

ja

b) 

tüübikinnitusnumber, mis vastab sõidumeeriku või salvestuslehe või sõidumeerikukaardi tüübinäidisele antud tüübikinnitustunnistuse numbrile, mis asub mis tahes kohas ristküliku vahetus läheduses.

2. Tüübikinnitusmärk kantakse iga meerikukomplekti kirjeldustahvlile ning igale salvestuslehele ja igale sõidumeerikukaardile. See peab olema kustumatu ja alati selgesti loetav.

3. Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgi mõõtmed ( 13 ) on esitatud millimeetrites, kusjuures need on minimaalmõõtmed. Mõõtmetevahelised suhted tuleb säilitada.

image

II.   ANALOOGSÕIDUMEERIKU TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnituse andnud liikmesriik annab taotluse esitajale tüübikinnitustunnistuse, mille näidis on esitatud allpool. Kui liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele väljaantud või asjakohasel juhul tühistatud tüübikinnitustest, kasutab ta selle tunnistuse koopiaid.

TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Pädeva asutuse nimi …

Teatamine puudutab ( 14 ):

— 
sõidumeeriku tüübi kinnitamist
— 
sõidumeeriku tüübikinnituse tühistamist
— 
salvestuslehe mudeli tüübikinnitust
— 
salvestuslehe mudeli tüübikinnituse tühistamist

Tüübikinnitusnumber …

1. Kaubamärk või kaubanimi …

2. Tüübi või mudeli nimi …

3. Tootja nimi …

4. Tootja aadress …

5. Tüübikinnituseks esitamise kuupäev …

6. Katsetamise koht …

7. Katse(te) kuupäev ja arv …

8. Tüübikinnituse kuupäev …

9. Tüübikinnituse tühistamise kuupäev …

10. Sõidumeeriku tüüp või tüübid, milles salvestuslehte on mõeldud kasutada …

11. Koht …

12. Kuupäev …

13. Lisatud kirjeldavad dokumendid …

14. Märkused (sealhulgas plommide asukoht, kui need on olemas)

(Allkiri)

III.   DIGITAALSE SÕIDUMEERIKU TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnituse andnud liikmesriik annab taotluse esitajale tüübikinnitustunnistuse, mille näidis on esitatud allpool. Kui liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele väljaantud või asjakohasel juhul tühistatud tüübikinnitustest, kasutab ta selle tunnistuse koopiaid.

DIGITAALSETE SÕIDUMEERIKUTE TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Pädeva asutuse nimi …

Teatamine puudutab ( 15 ):



□  tüübikinnitust

□  tüübikinnituse tühistamist

 sõidumeeriku mudelit

 sõidumeeriku osa ( 16 )

 juhikaarti

 töökojakaarti

 ettevõttekaarti

 kontrollikaarti

Tüübikinnitusnumber …

1. Tootja mark või kaubamärk …

2. Mudeli nimetus …

3. Tootja nimi …

4. Tootja aadress …

5. Tüübikinnituseks esitamise kuupäev …

6. Labor(id) …

7. Katseprotokolli kuupäev ja number …

8. Tüübikinnituse kuupäev …

9. Tüübikinnituse tühistamise kuupäev …

10. Sõidumeeriku mudel(id), milles osa on mõeldud kasutada …

11. Koht …

12. Kuupäev …

13. Lisatud kirjeldavad dokumendid' …

14. Märkused

(Allkiri)



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

( 5 ) Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).

( 6 ) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).

( 7 ) Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020.aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse määrust 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT 249, 31.7.2020, lk 49).

( 10 ) Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

( *1 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.”

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

( 13 ) Numbrid on esitatud ainult juhindumiseks.

( 14 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.

( 15 ) Märgistada vastavad lahtrid ristiga.

( 16 ) Täpsustada teatises käsitletav osa.