02014L0059 — ET — 07.01.2020 — 004.005


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL,

15. mai 2014,

millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 173 12.6.2014, lk 190)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/1132, EMPs kohaldatav tekst 14. juuni 2017,

  L 169

46

30.6.2017

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2399, 12. detsember 2017,

  L 345

96

27.12.2017

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/879, 20. mai 2019,

  L 150

296

7.6.2019

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2162, EMPs kohaldatav tekst 27. november 2019,

  L 328

29

18.12.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 283, 31.8.2020, lk  2 (2019/879)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL,

15. mai 2014,

millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)



I

JAOTIS

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA AMETIASUTUSED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse normid ja menetlused järgmiste ettevõtjate puhul:

a) 

liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud;

b) 

liidus asutatud finantseerimisasutused, kui finantseerimisasutus on krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või punktides c või d osutatud äriühingu tütarettevõtja ning kuulub emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 6 kuni 17;

c) 

liidus asutatud finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad;

d) 

liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad, liidus emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, liidus emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad;

e) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute filiaalid, mis on rajatud väljaspool liitu vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eritingimustele.

Käesoleva direktiivi alusel nõuete kehtestamisel ja kohaldamisel ning nende käsutuses olevate eri vahendite kasutamisel seoses esimeses lõigus osutatud ettevõtjaga, ning arvestades erisätetega, võtavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused arvesse ettevõtja majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, suurust ja õiguslikku staatust, tema seotust teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 nõuetele, või muusse kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 113 lõikes 6, ning seda, kas ta teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenuseid või -tegevusi.

2.  Liikmesriigid võivad võtta vastu käesolevas direktiivis ja käesoleva direktiivi põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktides ning rakendusaktides sätestatud eeskirjadest rangemad või neid täiendavad eeskirjad ja neid kohaldada, kui need on üldkohaldatavad ega lähe vastuollu käesoleva direktiiviga ega selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kriisilahendus” – kriisilahenduse vahendi või artikli 37 lõikes 9 osutatud vahendi kasutamine artikli 31 lõikes 2 osutatud ühe või enama kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks;

2)

„krediidiasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõikes 5 osutatud ettevõtjad;

3)

„investeerimisühing” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitali nõuet;

4)

„finantseerimisasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus;

▼M3

5)

„tütarettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja ning käesoleva direktiivi artiklite 7, 12, 17, 18, 45–45m, 59–62, 91 ja 92 kohaldamiseks käesoleva lõike punkti 83b alapunktis b osutatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes hõlmab tütarettevõtja mõiste asjakohasel juhul keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusi, keskasutust ennast ja nende vastavaid tütarettevõtjaid, võttes arvesse, mil viisil sellised kriisilahenduse konsolideerimisgrupid täidavad käesoleva direktiivi artikli 45e lõiget 3;

5a)

„oluline tütarettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 135 määratletud oluline tütarettevõtja;

▼B

6)

„emaettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 15 alapunktis a määratletud emaettevõtja;

7)

„konsolideeritud alus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 47 määratletud konsolideeritud olukord;

8)

„krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele vastav lepinguline kord;

9)

„finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

10)

„segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

11)

„segavaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud segavaldusettevõtja;

12)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 30 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

13)

„liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 31 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

14)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 32 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

15)

„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 33 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

16)

„kriisilahenduse eesmärgid” – artikli 31 lõikes 2 osutatud kriisilahenduse eesmärgid;

17)

„filiaal” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal;

18)

„kriisilahendusasutus” – artikli 3 kohaselt liikmesriigi määratud ametiasutus;

19)

„kriisilahenduse vahend” – artikli 37 lõikes 3 osutatud kriisilahenduse vahend;

20)

„kriisilahendusõigus” – artiklites 63–72 osutatud õigus;

21)

„pädev asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus, k.a Euroopa Keskpank seoses talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 1 ) antud eriülesannetega;

22)

„pädev ministeerium” – rahandusministeerium või muu riigi tasandil vastavalt riiklikule pädevuste jaotusele majandus-, finants- ja eelarveküsimuste eest vastutav liikmesriigi ministeerium, mis on määratud kooskõlas artikli 3 lõikega 5;

23)

„krediidiasutus või investeerimisühing” – krediidiasutus või investeerimisühing;

24)

„juhtorgan” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud juhtorgan;

25)

„kõrgem juhtkond” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9 määratletud kõrgem juhtkond;

26)

„konsolideerimisgrupp” – emaettevõtja koos selle tütarettevõtjatega;

27)

„piiriülene konsolideerimisgrupp” – konsolideerimisgrupp, mille ettevõtjad on asutatud rohkem kui ühes liikmesriigis;

28)

„erakorraline avaliku sektori finantstoetus” – riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses või mis tahes muu riigiülesel tasandil osutatav avaliku sektori finantstoetus, mis oleks riigiabi, kui seda osutataks riigi tasandil, mida antakse sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi, millesse selline krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kuulub, jätkusuutlikkuse, likviidsuse või maksevõimelisuse säilitamiseks või taastamiseks;

29)

„erakorraline likviidsusabi” – keskpanga raha või mis tahes muu sellise abi, mis võib kaasa tuua keskpanga rahaliste vahendite suurenemise, eraldamine keskpanga poolt maksevõimelisele finantseerimisasutusele või maksevõimeliste finantseerimisasutuste konsolideerimisgrupile, kellel on ajutised likviidsusprobleemid, ilma et selline tehing oleks osa rahapoliitikast;

30)

„süsteemne kriis” – finantssüsteemi häire, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad;

31)

„konsolideerimisgrupi ettevõtja” – juriidiline isik, mis kuulub konsolideerimisgruppi;

32)

„finantsseisundi taastamise kava” – artikli 5 kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu koostatav ja hallatav finantsseisundi taastamise kava;

33)

„konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava” – artikli 7 kohaselt koostatav ja hallatav konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava;

34)

„oluline filiaal” – filiaal, mida võiks vastuvõtvas liikmesriigis pidada oluliseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikele 1;

35)

„kriitilised funktsioonid” – tegevus, teenused või tegevused, mille seiskumine toob ühes või enamas liikmesriigis tõenäoliselt kaasa reaalmajanduse jaoks oluliste teenuste katkemise või häirib tõenäoliselt finantsstabiilsust krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suuruse, turuosa, välise ja sisemise seotuse, keerukuse või piiriülese tegevuse tõttu, pidades eelkõige silmas kõnealuste tegevuste, teenuste või tegevuste asendatavust;

36)

„põhiäriliinid” – äriliinid ja sellega seonduvad teenused, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, tulude, kasumi või frantsiisiväärtuse olulisteks allikateks;

37)

„konsolideeritud järelevalvet teostav asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 41 määratletud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus;

38)

„omavahendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118 määratletud omavahendid;

39)

„kriisilahenduse eeltingimused” – artikli 32 lõikes 1 osutatud tingimused;

40)

„kriisilahenduse meede” – otsus alustada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes artikli 32 või 33 kohaselt kriisilahendusmenetlust, kriisilahenduse vahendi rakendamist või ühe või enama kriisilahendusõiguse kasutamist;

41)

„kriisilahenduse kava” – krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks artikli 10 kohaselt koostatud kriisilahenduse kava;

42)

„konsolideerimisgrupi kriisilahendus” –

üks järgmisest kahest tegevusest:

a) 

kriisilahenduse meetme võtmine emaettevõtja või konsolideeritud järelevalve all oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil või

b) 

kriisilahenduse vahendite rakendamise koordineerimine ja kriisilahendusõiguste kasutamine kriisilahendusasutuse poolt konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes, mis vastavad kriisilahenduse eeltingimustele;

43)

„konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava” – vastavalt artiklitele 12 ja 13 koostatud kava konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks;

44)

„konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus” – kriisilahendusasutus liikmesriigis, kus asub konsolideeritud järelevalvet teostav asutus;

45)

„konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem” – konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil artikli 91 kohaselt koostatud kava;

46)

„kriisilahenduse kolleegium” – vastavalt artiklile 88 loodud kolleegium, mis täidab artikli 88 lõikes 1 osutatud ülesandeid;

47)

„tavaline maksejõuetusmenetlus” – maksejõuetusmenetlus võlgniku kõigi võlakohustuste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse, ja likvideerija või halduri määramist ning mida tavaliselt rakendatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vastavalt siseriiklikule õigusele, mis on kehtestatud konkreetselt nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes või on üldiselt kohaldatav mis tahes juriidilise või füüsilise isiku suhtes;

▼M2

48)

„võlainstrumendid” –

i) 

artikli 63 lõike 1 punktide g ja j kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid, instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, ning instrumendid, mis annavad õiguse võlainstrumentide omandamiseks, ning

ii) 

artikli 108 kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu;

▼B

49)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing;

50)

„liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing;

51)

„omavahendite nõuded” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92–98 sätestatud nõuded;

52)

„järelevalvekolleegium” – direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt moodustatud järelevalvekolleegium;

53)

„liidu riigiabi raamistik” – ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määrustega ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega loodud raamistik;

54)

„likvideerimine” – krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara realiseerimine;

55)

„vara eraldamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab, et anda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, nõuded või kohustused üle vara valitsemise ettevõtjale vastavalt artiklile 42;

56)

„vara valitsemise ettevõtja” – juriidiline isik, mis vastab artikli 42 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

57)

„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamiseks kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste suhtes vastavalt artiklile 43;

58)

„ettevõtte võõrandamise vahend” – moodus, mida kriisilahendusasutus kasutab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, nõuete või kohustuste üleandmiseks omandajale, kes ei ole sildasutus, vastavalt artiklile 38;

59)

„sildasutus” – juriidiline isik, mis vastab artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

60)

„sildasutuse vahend” – moodus, mida kasutatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, nõuete või kohustuste üleandmiseks sildasutusele vastavalt artiklile 40;

61)

„omandiõiguse instrumendid” – aktsiad, osad, muud omandiõigust tõendavad instrumendid või instrumendid, mis on konverteeritavad aktsiateks, osadeks või muudeks omandiõiguse instrumentideks või annavad õiguse omandada aktsiaid, osi või muid omandiõiguse instrumente, ning instrumendid, mis väljendavad osalust aktsiates, osades või muudes omandiõiguse instrumentides;

62)

„aktsionärid” – aktsionärid, osanikud või muude omandiõiguse instrumentide omajad;

63)

„üleandmise õigus” – artikli 63 lõike 1 punktis c või d sätestatud õigus anda aktsiad, muud omandiõiguse instrumendid, võlainstrumendid, vara, nõuded või kohustused või nende mis tahes kombinatsioon üle kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult saajale;

64)

„keskne vastaspool” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 1 määratletud keskne vastaspool;

65)

„tuletisinstrument” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 5 määratletud tuletisinstrument;

66)

„allahindamise ja konverteerimise õigus” – artikli 59 lõikes 2 ja artikli 63 lõike 1 punktides e–i sätestatud õigused;

67)

„tagatud kohustus” – kohustus, mille puhul võlausaldaja õigus tagasimaksele või muud liiki tulemusele on tagatud võlakohustuse, pandi või pandiõiguse või tagatiskokkuleppega, sealhulgas kohustused, mis tulenevad repotehingutest ja muudest omandiõiguse üleminekul põhinevatest tagatiskokkulepetest;

68)

„esimese taseme põhiomavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõigetes 1–4, artikli 29 lõigetes 1–5 või artikli 31 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid;

▼M3

68a)

„esimese taseme põhiomavahendid” – kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 50 arvutatud esimese taseme põhiomavahendid;

▼B

69)

„täiendavad esimese taseme omavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid;

70)

„kogusumma” – kogusumma, mille võrra on kriisilahendusasutus otsustanud ►M3  teisendatavad kohustusi ◄ artikli 46 lõike 1 kohaselt alla hinnata või konverteerida;

▼M3

71)

„teisendatavad kohustused” – krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole artikli 44 lõike 2 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud;

71a)

„kõlblikud kohustused” – teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45b või artikli 45f lõike 2 punkti a tingimustele, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, ning teise taseme omavahendite instrumendid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punkti b tingimustele;

71b)

„allutatud kõlblikud kohustused” – kohustused, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõigete 3–5 puhul;

▼B

72)

„hoiuste tagamise skeem” – direktiivi 2014/49/EL artikli 4 kohaselt liikmesriigis loodud hoiuste tagamise skeem, mis on ametlikult tunnustatud;

73)

„teise taseme omavahendite instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 63 sätestatud tingimustele vastavad kapitaliinstrumendid või allutatud laenud;

74)

„asjaomased kapitaliinstrumendid” – IV jaotise IV peatüki 5. jao ja IV jaotise V peatüki kohaldamisel täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid ja teise taseme omavahendite instrumendid;

75)

„konverteerimise määr” – tegur, millega määratakse kindlaks aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide arv, milleks teatavat liiki kohustus konverteeritakse, osutades kas kõnealust liiki üksikule instrumendile või võlanõude teatavale väärtusühikule;

76)

„mõjutatud võlausaldaja” – võlausaldaja, kelle nõudeõigus on seotud kohustusega, mida kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise kohaseid allahindamise või konverteerimise õigust kasutades vähendatakse või konverteeritakse aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks;

77)

„mõjutatud omaja” – omandiõiguse instrumentide omaja, kelle omandiõiguse instrumendid tunnistatakse kehtetuks artikli 63 lõike 1 punktis h osutatud õiguse alusel;

78)

„asjaomane ametiasutus” – artikli 61 kohaselt kindlaks tehtud liikmesriigi asutus, kes siseriikliku õiguse alusel vastutab artikli 59 lõikes 3 osutatud otsuste eest;

79)

„asjaomane emaettevõtja” – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mille suhtes rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

80)

„saaja” – üksus, millele kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühingu annab üle aktsiad, muud omandiõiguse instrumendid, võlainstrumendid, vara, õigused või kohustused või nende mis tahes kombinatsiooni;

81)

„tööpäev” – päev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega asjaomases liikmesriigis riigipüha;

82)

„lõpetamisõigus” – õigus leping üles öelda, õigus nõuda kohustuste täitmise kiirendamist või lõpuleviimist või nende mahakandmist või tasaarvestamist, või netokohustuse väljatoomist või mis tahes sarnane säte, mis näeb ette lepingupoole kohustuse edasilükkamise, muutmise või kustutamise, või säte, mis takistab tekkimast sellist lepingust tulenevat kohustust, mis muul juhul tekiks;

83)

„kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing” – krediidiasutus, investeerimisühing, finantseerimisasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mille suhtes võetakse kriisilahenduse meede;

▼M3

83a)

„kriisilahendussubjekt” –

a) 

liidus asutatud juriidiline isik, keda kriisilahendusasutus käsitab kooskõlas artikliga 12 ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede, või

b) 

krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ning mille suhtes on käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt koostatud kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede;

83b)

„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” –

a) 

kriisilahendussubjektid koos oma tütarettevõtjatega, mis ei ole:

i) 

ise kriisilahendussubjektid;

ii) 

teise kriisilahendussubjekti tütarettevõtjad ega

iii) 

kolmandas riigis asutatud ettevõtjad, mis ei kuulu kriisilahenduse konsolideerimisgruppi vastavalt kriisilahenduse kavale, ja nende tütarettevõtjad või

b) 

keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutused ja keskasutus ise, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest või keskasutus on kriisilahendussubjekt, ning nende vastavad tütarettevõtjad;

83c)

„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

▼B

84)

„liidu tütarettevõtja” – krediidiasutus või investeerimisühing, mis on asutatud liikmesriigis ning mis on kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja;

85)

„liidus tegutsev emaettevõtja” – liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

86)

„kolmanda riigi krediidiasutus või investeerimisühing” – ettevõtja, mille peakontor on asutatud kolmandas riigis ning mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluks krediidiasutuse või investeerimisühingu määratluse alla;

87)

„kolmanda riigi emaettevõtja” – kolmandas riigis asutatud emaettevõtja, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

88)

„kolmanda riigi kriisilahendusmenetlus” – kolmanda riigi seaduste kohane meede kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda riigi emaettevõtja maksejõuetuse haldamiseks, mis on eesmärkide ja eeldatavate tulemuste poolest võrreldav käesoleva direktiivi kohaste kriisilahenduse meetmetega;

89)

„liidu filiaal” – kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaal, mis asub liikmesriigis;

90)

„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, mis vastutab ülesannete täitmise eest, mis on võrreldavad kriisilahendusasutuste või pädevate asutuste ülesannetega vastavalt käesolevale direktiivile;

91)

„konsolideerimisgrupi rahastu” – selle liikmesriigi rahastu või rahastud, kus asub konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

92)

„kompensatsioonitehing” – kahe samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja vaheline tehing, mille eesmärk on ühe selle konsolideerimisgrupi ettevõtja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud teisest tehingust tekkinud riski osaline või täielik ülekandmine;

93)

„konsolideerimisgrupisisene garantii” – leping, millega üks konsolideerimisgrupi ettevõtja tagab sama konsolideerimisgrupi teise ettevõtja kohustusi kolmanda isiku ees;

94)

„tagatud hoiused” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud tagatud hoiused;

95)

„kõlblikud hoiused” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud kõlblikud hoiused;

▼M4

96)

„pandikiri” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 ( 2 ) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikiri või enne 8. juulit 2022 emiteeritud instrumentide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 3 ) artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakiri, vastavalt sellele, mis kehtis nende emiteerimise kuupäeval;

▼B

97)

„omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe ( 4 );

98)

„tasaarvestuskokkulepe (netting)” – kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab konverteerida üheks netonõudeks, sealhulgas lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul (mis tahes viisil määratletud) täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need kuuluvad kohesele täitmisele, või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul konverteeritakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega; mõiste hõlmab lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid sätteid, nagu on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarvestust, nagu on määratletud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis k;

99)

„tasaarvestuskokkulepe (set-off)” – kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada;

100)

„finantslepingud” –

mõiste hõlmab järgmisi lepinguid ja kokkuleppeid:

a) 

väärtpaberitega seotud lepingud, sealhulgas:

i) 

lepingud väärtpaberi, väärtpaberite rühma või indeksi ostmiseks, võõrandamiseks või laenamiseks;

ii) 

väärtpaberioptsioonid või väärtpaberite rühma või indeksi optsioonid;

iii) 

repotehingud või pöördrepotehingud seoses mis tahes sellise väärtpaberi, rühma või indeksiga;

b) 

kaubalepingud, sealhulgas:

i) 

lepingud kauba või kaupade rühma või indeksi ostmiseks, võõrandamiseks või laenamiseks selle hilisema üleandmisega;

ii) 

kaubaoptsioonid või kaupade rühma või indeksi optsioonid;

iii) 

repotehingud või pöördrepotehingud seoses mis tahes sellise kauba, kaupade rühma või indeksiga;

c) 

futuurlepingud ja forvardlepingud, sealhulgas lepingud (välja arvatud kaubalepingud) kauba või muud liiki vara, teenuse, õiguse või osaluse omandamiseks, võõrandamiseks või üleandmiseks kindlaksmääratud hinnaga hilisemal kuupäeval;

d) 

vahetuslepingud, sealhulgas:

i) 

vahetuslepingud ja optsioonid, mis on seotud intressimääradega, hetke- või muude valuutakursilepingutega, valuutaga, aktsiaindeksi või aktsiaga, võlakirjaindeksi või võlainstrumendiga, kaubaindeksite ja kaupadega, ilmaga, heitkoguste või inflatsiooniga;

ii) 

kogutulu vahetustehingud, krediidiriski marginaali või krediidiriski vahetustehingud;

iii) 

mis tahes lepingud või tehingud, mis on sarnased alapunktis i või ii osutatud lepinguga, mille suhtes toimub korduv kauplemine vahetuslepingute või tuletisinstrumentide turul;

e) 

pankadevahelised laenulepingud, mille puhul laenutähtaeg on kolm kuud või vähem;

f) 

punktides a–e osutatud lepingute või kokkulepete raamlepingud;

101)

„kriisiennetusmeede” – finantsseisundi taastatavust pärssivate puuduste või takistuste otsese kõrvaldamise õiguste kasutamine artikli 6 lõike 6 alusel, kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemise või nende kõrvaldamise õiguste kasutamine artiklite 17 või 18 alusel, varase sekkumise meetme võtmine artikli 27 alusel, ajutise halduri nimetamine artikli 29 alusel või allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 59 alusel;

102)

„kriisiohjemeede” – kriisilahenduse meede või erihalduri nimetamine vastavalt artiklile 35 või muu isiku nimetamine vastavalt artikli 51 lõikele 2 või artikli 72 lõikele 1;

103)

„taastumissuutlikkus” – krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkus taastada oma finantsseisund pärast selle olulist halvenemist;

104)

„hoiustaja” – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 6 määratletud hoiustaja;

105)

„investor” – investor Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ ( 5 ) artikli 1 punkti 4 tähenduses;

106)

„makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav määratud riiklik asutus” – asutus, mille ülesanne on teostada makrotasandi poliitikat, millele on osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riiklike asutuste makrotasandi pädevusi käsitleva 22. detsembri 2011. aasta soovituse ESRB/2011/3 soovituses B1;

107)

„mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud seoses komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud aastakäibe kriteeriumiga ( 6 );

108)

„reguleeritud turg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

▼M3

109)

„kombineeritud puhvri nõue” – direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue.

▼B

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada esimese lõigu punktis 35 esitatud mõiste „kriitilised funktsioonid” puhul nimetatud tegevuse, teenuste ja funktsioonide ning esimese lõigu punktis 36 esitatud mõiste „põhiäriliinid” puhul nimetatud äriliinide ja nendega seonduvate teenuste kindlaks määramise kriteeriume.

Artikkel 3

Kriisilahendusasutuste määramine

1.  Iga liikmesriik määrab ühe või erandkorras mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada kriisilahenduse vahendeid ja kasutada kriisilahendusõigusi.

2.  Kriisilahendusasutus on riiklik haldusasutus või asutused, millele on antud avaliku halduse pädevus.

3.  Kriisilahendusasutusteks võivad olla liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium või muu riiklik haldusasutus või asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus. Liikmesriigid võivad erandkorras sätestada, et kriisilahendusasutuseks võivad olla pädevad järelevalveasutused määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL tähenduses. Kehtestada tuleb piisav struktuurne kord, et tagada tegevuse sõltumatus ja vältida määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste järelevalvefunktsioonide või asjaomase ametiasutuse muude funktsioonide ning käesoleva direktiivi kohaste kriisilahendusasutuse funktsioonide vahelisi huvide konflikte, piiramata lõikes 4 nõutavat teabe vahetamise ja koostöö kohustust. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et pädevates asutustes, riikide keskpankades, pädevates ministeeriumides või muudes ametiasutustes oleksid asjaomase ametiasutuse kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon või muud funktsioonid üksteisest tegevuslikult sõltumatud.

Käesoleva direktiivi kohaste kriisilahendusasutuse funktsioonide täitmisega tegelevad töötajad peavad olema struktuurselt eraldatud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste ülesannete täitmise või asjaomase ametiasutuse muude funktsioonide täitmisega tegelevatest töötajatest ja neil peab olema eraldi aruandlusahel.

Käesoleva lõike kohaldamiseks võtab liikmesriik või kriisilahendusasutus vastu ja avalikustab kõik vajalikud asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse eeskirjad.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioone täitvad ametiasutused ja ametiasutuste nimel kõnealuseid funktsioone täitvad isikud teeksid kriisilahenduse otsuste ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedalt koostööd nii juhul, kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on eraldi üksused, kui ka juhul, kui neid funktsioone täidab üks ja sama üksus.

5.  Iga liikmesriik määrab ühe ministeeriumi, mis vastutab käesoleva direktiivi alusel pädeva ministeeriumi funktsioonide täitmise eest.

6.  Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei ole pädev ministeerium, teavitab ta pädevat ministeeriumit käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustest ja, juhul kui siseriiklikus õiguses ei ole teisiti sätestatud, palub enne otsese eelarvemõjuga või süsteemse mõjuga otsuste rakendamist tema heakskiitu.

7.  Pädevate asutuste, kriisilahendusasutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes võetakse arvesse otsuse võimalikku mõju kõikides liikmesriikides, kus krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp tegutseb, ja vähendatakse võimalikult palju negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju nendes liikmesriikides. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 38.

8.  Liikmesriigid tagavad, et igal kriisilahendusasutusel oleks olemas kriisilahenduse meetmete võtmiseks vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus ning et see oleks võimeline kasutama oma õigusi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks vajaliku kiiruse ja paindlikkusega.

9.  Euroopa Pangandusjärelevalve arendab koostöös pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkuse ning seirab lõike 8 rakendamist, muu hulgas korraliste vastastikuste eksperdihinnangute kaudu.

10.  Juhul kui liikmesriik määrab lõike 1 kohaselt kriisilahenduse vahendeid rakendama ja kriisilahendusõigusi kasutama rohkem kui ühe asutuse, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile selle kohta igakülgselt põhjendatud teate ning jaotab funktsioonid ja ülesanded kõnealuste asutuste vahel selgelt, tagab asjakohase nendevahelise kooskõlastamise ning määrab ühe ametiasutuse kontaktasutuseks, kelle kaudu toimub koostöö ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.

11.  Liikmesriigid teavitavad kriisilahendusasutuseks ja kontaktasutuseks määratud ametiasutusest või -asutustest ning vajaduse korral nende konkreetsetest funktsioonidest ja ülesannetest Euroopa Pangandusjärelevalvet. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab kõnealuste kriisilahendusasutuste ja kontaktasutuste nimekirja.

12.  Ilma et see piiraks artikli 85 kohaldamist, võivad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega piirata kriisilahendusasutuse, pädeva asutuse ja nende asutuste töötajate vastutust nende käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmisest tuleneva tegevuse või tegevusetuse eest.



II

JAOTIS

VALMISTUMINE



I

PEATÜKK

Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamine



1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 4

Teatavate asutuste lihtsustatud kohustused

1.  Võttes arvesse mõju, mida krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus võiks avaldada krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õigusliku vormi, riskiprofiili, suuruse ja õigusliku staatuse tõttu, krediidiasutuse või investeerimisühingu seotuse tõttu teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tema tegevuse ulatuse ja keerukuse tõttu, kuulumise tõttu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või muusse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi ning selle tõttu, et krediidiasutus või investeerimisühing osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike1 punktis 2 määratletud investeerimisteenuseid või viljeleb seal osutatud tegevusi, ning olenevalt sellest, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus ja sellele järgnev lõpetamine ning likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses avaldaks tõenäoliselt märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused määravad kindlaks:

a) 

artiklitega 5–12 ettenähtud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade sisu ja üksikasjad;

b) 

esimeste finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade koostamise tähtpäeva ning finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade ajakohastamise sageduse, mis võib olla väiksem, kui on sätestatud artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 5, artikli 10 lõikes 6 ja artikli 13 lõikes 3;

c) 

krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutava teabe sisu ja üksikasjad vastavalt artikli 5 lõikele 5, artikli 11 lõikele 1 ja artikli 12 lõikele 2 ning lisa A ja B jaole;

d) 

artiklis 15 ja 16 ja lisa C jaos sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks nõutavate andmete üksikasjalikkuse taseme.

2.  Pädevad asutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused konsulteerivad enne lõikes 1 osutatud hindamist vajaduse korral makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava riikliku asutusega.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lihtsustatud kohustuste kohaldamise korral võivad pädevad asutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused kehtestada igal ajal täiemahulised, lihtsustamata kohustused.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lihtsustatud kohustuste kohaldamine iseenesest ei mõjuta pädeva asutuse ja vajaduse korral kriisilahendusasutuse õigust rakendada kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada lõikes 1 osutatud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kõnealuse lõike kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning rahastamistingimustele.

6.  Võttes vajaduse korral arvesse lõikes 5 osutatud suuniste kohaldamisel saadud kogemusi, koostab Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kõnealuse lõike kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning rahastamistingimustele.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2017.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

7.  Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused teatavad Euroopa Pangandusjärelevalvele sellest, kuidas nad on kohaldanud lõikeid 1, 8, 9 ja 10 nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande lõigete 1, 8, 9, ja 10 rakendamise kohta. Eelkõige tehakse kõnealuses aruandes kindlaks, kas lõigete 1, 8, 9 ja 10 rakendamisel on liikmesriikides lahknevusi.

8.  Arvestades lõikeid 9 ja 10, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused ja vajaduse korral kriisilahendusasutused võivad loobuda järgmisest:

a) 

käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuete kohaldamine keskasutusega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 siseriiklikus õiguses sätestatud usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud;

b) 

2. jaos sätestatud nõuete kohaldamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes kuuluvad mõnda krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi.

9.  Lõike 8 kohase loobumise korral:

a) 

kohaldavad liikmesriigid käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses;

b) 

nõuavad liikmesriigid, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem täidaks 2. jaos sätestatud nõudeid koostöös kõikide oma liikmetega, kes on nõuete kohaldamisest loobunud.

Kõnealusel eesmärgil hõlmab mis tahes viide konsolideerimisgrupile käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos keskasutust ja sellega seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses ja nende tütarettevõtjaid, ning mis tahes viide emaettevõtjatele või krediidiasutustele või investeerimisühingutele, mille suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet direktiivi 2013/36/EL artikli 111 alusel, hõlmab ka keskasutust.

10.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt kuuluvad Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla või moodustavad olulise osa liikmesriigi finantssüsteemist, koostavad oma finantsseisundi taastamise kavad vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole ja nende suhtes kohaldatakse individuaalseid kriisilahenduse kavasid vastavalt 3. jaole.

Käesoleva lõike tähenduses moodustab krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus olulise osa asjaomase liikmesriigi finantssüsteemist, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a) 

tütarettevõtja vara koguväärtus on suurem kui 30 000 000 000 eurot, või

b) 

tema vara moodustab rohkem kui 20 % asukohaliikmesriigi SKPst, välja arvatud juhul, kui tema vara koguväärtus on väiksem kui 5 000 000 000 eurot.

11.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks ühtsed vormid, mudelid ja mõisted pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja selle edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele lõike 7 kohaldamise eesmärgil, järgides proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.



2.

jagu

Finantsseisundi taastamise kavandamine

Artikkel 5

Finantsseisundi taastamise kavad

1.  Liikmesriigid tagavad, et iga krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, koostab ja haldab finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mille krediidiasutus või investeerimisühing võtab tarvitusele oma finantsseisundi taastamiseks, kui see on oluliselt halvenenud. Finantsseisundi taastamise kavasid käsitatakse äriühingu juhtimiskorrana direktiivi 2013/36/EL artikli 74 tähenduses.

2.  Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ajakohastavad oma finantsseisundi taastamise kavasid vähemalt kord aastas või pärast mõnd krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusliku või organisatsioonilise struktuuri, selle majandustegevuse või finantsolukorraga seotud sündmust või juhtumit, mis võib finantsseisundi taastamise kava oluliselt mõjutada või luua vajaduse selle muutmiseks. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ajakohastaksid oma finantsseisundi taastamise kavasid sagedamini.

3.  Finantsseisundi taastamise kavades ei saa eeldada juurdepääsu erakorralisele riiklikule finantstoetusele ega selle saamist.

4.  Finantsseisundi taastamise kavad peavad vajaduse korral sisaldama analüüsi, kuidas ja millal võib krediidiasutus või investeerimisühing taotleda kavas käsitletavate tingimuste korral võimalust kasutada keskpanga vahendeid, ning määrama kindlaks eeldatavalt tagatiseks kvalifitseeruva vara.

5.  Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et finantsseisundi taastamise kavad sisaldaksid kogu lisa A jaos loetletud teavet. Liikmesriigid võivad nõuda, et finantsseisundi taastamise kavad sisaldaksid täiendavat teavet.

Finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama ka võimalikke meetmeid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võtta, kui artikli 27 kohased varase sekkumise tingimused on täidetud.

6.  Liikmesriigid nõuavad, et finantsseisundi taastamise kavad sisaldaksid asjakohaseid tingimusi ja korda, millega tagatakse finantsseisundi taastamise meetmete rakendamine õigel ajal, ning mitut eri võimalust finantsseisundi taastamiseks. Liikmesriigid nõuavad, et finantsseisundi taastamise kavades analüüsitaks tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste mitut võimalikku stsenaariumi, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetset olukorda arvestades asjakohased, sealhulgas kogu süsteemi haaravad sündmused ning konkreetsele juriidilisele isikule ja konsolideerimisgrupile omased raskused.

7.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja suunised, et täpsustada stsenaariumid, mida kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaldamisel.

8.  Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et pädevatel asutustel on õigus nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing säilitaks üksikasjalikud andmed finantslepingute kohta, mille üheks pooleks on asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing.

9.  Lõikes 1 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan peab finantsseisundi taastamise kava enne selle pädevale asutusele esitamist hindama ja heaks kiitma.

10.  Ilma et see piiraks artikli 4 rakendamist, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata täpsemalt kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud finantsseisundi taastamise kavas sisalduv teave.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 6

Finantsseisundi taastamise kavade hindamine

1.  Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on vastavalt artikli 5 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1 kohustatud koostama finantsseisundi taastamise kavad, esitaksid need pädevale asutusele läbivaatamiseks. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud tõendaksid pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et kõnealused finantsseisundi taastamise kavad vastavad lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Pärast konsulteerimist oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide pädevate asutustega, niivõrd kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik, vaatavad pädevad asutused kuue kuu jooksul pärast iga kava esitamist kava läbi ning hindavad, mil määral see vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:

a) 

kavas kavandatud meetmete rakendamine säilitab või taastab mõistliku tõenäosusega krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi, võttes arvesse ettevalmistusmeetmeid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on võtnud või kavatseb võtta;

b) 

kava ja selles sisalduvaid konkreetseid meetmeid on mõistliku tõenäosusega võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada ka stressiolukorras, vältides nii palju kui võimalik märkimisväärselt ebasoodsat mõju finantssüsteemile, sealhulgas stsenaariumide korral, millega kaasneks finantsseisundi taastamise kavade samaaegne rakendamine teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt.

3.  Finantsseisundi taastamise kavade asjakohasust hinnates võtab pädev asutus arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali- ja rahastamisstruktuuri sobivust krediidiasutuse või investeerimisühingu organisatsioonilise struktuuri keerukuse ja riskiprofiili seisukohalt.

4.  Pädev asutus esitab finantsseisundi taastamise kava kriisilahendusasutusele. Kriisilahendusasutus võib finantsseisundi taastamise kava läbi vaadata, et teha kindlaks selles sisalduvad meetmed, millel võib olla negatiivne mõju asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkusele, ning esitada pädevale asutusele kõnealuseid küsimusi käsitlevaid soovitusi.

5.  Kui pädev asutus leiab oma hinnangus, et finantsseisundi taastamise kavas on olulisi puudusi või selle rakendamisel võib ette tulla olulisi takistusi, teavitab ta krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgrupi emaettevõtjat oma hinnangust ning nõuab, et krediidiasutus või investeerimisühing esitaks kahe kuu jooksul (tähtaega võib pädeva asutuse nõusolekul ühe kuu võrra pikendada) muudetud kava, milles näidatakse, kuidas need puudused ja takistused kõrvaldatakse.

Enne krediidiasutuselt või investeerimisühingult finantsseisundi taastamise kava uuesti esitamise nõudmist annab pädev asutus krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaluse esitada oma arvamus kõnealuse nõude kohta.

Kui pädev asutus leiab, et puudusi ja takistusi ei ole muudetud finantsseisundi taastamise kavas piisavalt käsitletud, võib ta soovitada krediidiasutusel või investeerimisühingul teha finantsseisundi taastamise kavas konkreetseid muudatusi.

6.  Juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing ei esita finantsseisundi taastamise muudetud kava või kui pädev asutus leiab, et algses hinnangus tuvastatud puudusi ja takistusi ei ole muudetud kavas piisavalt kõrvaldatud ning puudusi ja takistusi ei ole konkreetsete muudatuste soovitamisega võimalik piisavalt kõrvaldada, nõuab pädev asutus, et krediidiasutus või investeerimisühing teeks mõistliku aja jooksul kindlaks, milliseid muudatusi ta võib oma majandustegevuses teha finantsseisundi taastamise kavas esinevate puuduste või selle rakendamisel tekkivate takistuste kõrvaldamiseks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda pädeva asutuse kehtestatud mõistliku aja jooksul selliseid muudatusi välja pakkuda või kui pädev asutus leiab, et krediidiasutuse või investeerimisühingu pakutud meetmed ei ole puuduste ja takistuste kõrvaldamiseks piisavad, võib pädev asutus soovitada krediidiasutusel või investeerimisühingul võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks ja proportsionaalseks, võttes arvesse kõnealuste puuduste ja takistuste raskusastet ja meetmete mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevusele.

Ilma et see piiraks direktiivi 2013/36/EL artikli 104 kohaldamist, võib pädev asutus soovitada krediidiasutusel või investeerimisühingul teha järgmist:

a) 

vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu riske, sealhulgas likviidsusriski;

b) 

võimaldada rekapitaliseerimismeetmete õigeaegset võtmist;

c) 

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegia ja struktuur;

d) 

muuta rahastamisstrateegiat, et suurendada põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide vastupanuvõimet;

e) 

muuta krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimisstruktuuri.

Käesolevas lõikes sätestatud meetmed ei välista liikmesriikide võimalust lubada pädevatel asutustel võtta siseriikliku õiguse kohaseid täiendavaid meetmeid.

7.  Kui pädev asutus nõuab krediidiasutuselt või investeerimisühingult lõike 6 kohaste meetmete võtmist, peab meetmeid käsitlev otsus olema põhjendatud ja proportsionaalne.

Otsusest teatatakse krediidiasutusele või investeerimisühingule kirjalikult ning krediidiasutus või investeerimisühing võib selle kaevata edasi.

8.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks miinimumkriteeriumid, mida pädev asutus peab käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 8 lõike 1 kohasel hindamisel arvestama.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 7

Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava

1.  Liikmesriigid tagavad, et liidus tegutsevad emaettevõtjad koostavad ja esitavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava. Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava koosneb kogu liidus tegutseva emaettevõtja juhitavat konsolideerimisgruppi hõlmavast finantsseisundi taastamise kavast. Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esitatakse meetmed, mille rakendamist võib nõuda liidus tegutseva emaettevõtja ja iga üksiku tütarettevõtja tasandil.

2.  Pädevad asutused võivad kooskõlas artikliga 8 nõuda, et tütarettevõtjad koostaksid ja esitaksid finantsseisundi taastamise kavad individuaalselt.

3.  Tingimusel, et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavad

a) 

direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele;

b) 

oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide pädevatele asutustele, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik;

c) 

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ning

d) 

tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele.

4.  Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava eesmärk on saavutada konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiliseerumine, juhuks kui keegi neist satub raskustesse, nii et tegeletakse nende põhjustega või kõrvaldatakse need ning taastatakse asjaomase konsolideerimisgrupi või krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund, võttes samal ajal arvesse teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate finantsseisundit.

Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava sisaldab korda, mis tagab liidus tegutseva emaettevõtja, artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjate ja tütarettevõtjate ning vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL oluliste filiaalide tasandil võetavate meetmete koordineerituse ja sidususe.

5.  Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ja üksiku tütarettevõtja jaoks koostatud kava peab sisaldama artiklis 5 sätestatud elemente. Kõnealused kavad peavad vajaduse korral sisaldama konsolideerimisgrupisisese finantstoetuse pakkumise korda, mis on kehtestatud vastavalt III peatüki kohaselt sõlmitud konsolideerimisgrupisisese finantstoetuse lepingule.

6.  Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama mitmeid finantsseisundi taastamise võimalusi ja artikli 5 lõikes 6 osutatud stsenaariumide puhul võetavaid meetmeid.

Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas märgitakse iga stsenaariumi puhul, kas konsolideerimisgrupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisel, sealhulgas kavaga hõlmatud üksikute ettevõtjate tasandil, võib esineda takistusi ning kas konsolideerimisgrupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi.

7.  Lõike 1 kohast konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava koostava ettevõtja juhtorgan hindab ja kinnitab finantsseisundi taastamise kava enne selle esitamist konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

Artikkel 8

Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavade hindamine

1.  Pärast konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 osutatud pädevate asutustega ja oluliste filiaalide pädevate asutustega, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik, vaatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koos tütarettevõtjate pädevate asutustega konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbi ja hindab, mil määral vastab kava artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele. Kõnealune hinnang antakse vastavalt artikliga 6 ja käesoleva artikliga kehtestatud menetlusele ning selles võetakse arvesse finantsseisundi taastamise meetmete võimalikku mõju finantsstabiilsusele kõikides liikmesriikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb.

2.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja tütarettevõtjate pädevad asutused püüavad jõuda ühisele otsusele järgmistes küsimustes:

a) 

konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamine ja hindamine;

b) 

kas konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul koostatakse individuaalne finantsseisundi taastamise kava ning

c) 

artikli 6 lõigetes 5 ja 6 osutatud meetmete kohaldamine.

Osalised püüavad jõuda ühisele otsusele nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava vastavalt artikli 7 lõikele 3.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c pädevaid asutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.

3.  Juhul kui pädevad asutused ei jõua nelja kuu jooksul arvates kava edastamisest ühisele otsusele konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamise ja hindamise osas või mis tahes meetmete osas, mille võtmist nõutakse liidus tegutsevalt emaettevõtjalt kooskõlas artikli 6 lõigetega 5 ja 6, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõnealustes küsimustes vastu oma otsuse. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb oma otsuse pärast teiste pädevate asutuste poolt nelja kuu jooksul esitatud seisukohtade ja reservatsioonide arvessevõtmist. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab otsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale ja teistele pädevatele asutustele.

Juhul kui mõni lõikes 2 osutatud pädevatest asutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud lõikes 7 nimetatud küsimuse enne neljakuulise tähtaja lõppu arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse otsust.

4.  Kui pädevad asutused ei tee nelja kuu jooksul arvates kava edastamisest ühisotsust järgmistes küsimustes, otsustab iga pädev asutus ise:

a) 

kas nende jurisdiktsiooni kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul tuleb koostada individuaalne finantsseisundi taastamise kava või

b) 

artikli 6 lõigetes 5 ja 6 osutatud meetmete kohaldamise tütarettevõtja tasandil.

Juhul kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud lõikes 7 nimetatud küsimuse enne neljakuulise perioodi lõppu arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab tütarettevõtja pädev asutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtja eest individuaalsel tasandil vastutava pädeva asutuse otsust.

5.  Teised pädevad asutused, kes ei ole lõike 4 alusel eriarvamusel, võivad jõuda ühisele otsusele konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava osas, mis hõlmab nende jurisdiktsiooni kuuluvaid konsolideerimisgrupi ettevõtjaid.

6.  Lõikes 2 või 5 osutatud ühisotsust ja ühisotsuse puudumise korral pädevate asutuste tehtud otsuseid, millele on osutatud lõigetes 3 ja 4, käsitatakse lõplikuna ja kohaldatakse pädevate asutuste poolt asjaomastes liikmesriikides.

7.  Pädeva asutuse taotlusel kooskõlas lõikega 3 või 4 võib Euroopa Pangandusjärelevalve abistada pädevaid asutusi üksnes kokkuleppe saavutamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikega 3 finantsseisundi taastamise kavade hindamise ning artikli 6 lõike 6 punktides a, b ja d osutatud meetmete rakendamise osas.

Artikkel 9

Finantsseisundi taastamise kava näitajad

1.  Artiklite 5–8 kohaldamisel nõuavad pädevad asutused, et iga finantsseisundi taastamise kava sisaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtestatud näitajate raamistikku, milles on kindlaks määratud, millal võib võtta finantsseisundi taastamise kavas nimetatud asjakohaseid meetmeid. Pädevad asutused lepivad näitajad kokku finantsseisundi taastamise kavade hindamisel kooskõlas artiklitega 6 ja 8. Kõnealused näitajad võivad olla krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundiga seotud kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida on võimalik kergesti jälgida. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad asjakohase korra kõnealuste näitajate regulaarseks seireks.

Esimesest lõigust olenemata võib krediidiasutus või investeerimisühing:

a) 

võtta finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud meetmeid, kui asjaomast näitajat ei ole ületatud, kuid asjaolude tõttu peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan meetmete võtmist asjakohaseks, või

b) 

selliste meetmete võtmisest hoiduda, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan ei pea meetmete võtmist olukorra asjaolude tõttu asjakohaseks.

Finantsseisundi taastamise kavas nimetatud meetme võtmise otsusest või sellise meetme võtmisest hoidumise otsusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada lõikes 1 osutatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate minimaalne loetelu.



3.

jagu

Kriisilahenduse kavandamine

Artikkel 10

Kriisilahenduse kavad

1.  Kriisilahendusasutus koostab pärast konsulteerimist pädeva asutuse ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase olulise filiaali puhul vajalik, kriisilahenduse kava iga krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112. kriisilahenduse kavas nähakse ette kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusasutus võib võtta, kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab kriisilahenduse eeltingimustele. Lõike 7 punktis a osutatud teave avaldatakse asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule.

2.  Kriisilahenduse kava koostades selgitab kriisilahendusasutus välja kõik olulised kriisilahenduskõlblikkuse takistused ning, kui see on vajalik ja proportsionaalne, kirjeldab asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistavad asjaolud kooskõlas käesoleva jaotise II peatükiga.

3.  Kriisilahenduse kavas võetakse arvesse asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib olla konkreetsele krediidiasutusele või investeerimisühingule ainuomane või võib esineda laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste ajal. Kriisilahenduse kavas ei eeldata:

a) 

erakorralist avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastu kasutamisele;

b) 

keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist ega

c) 

keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga.

4.  Kriisilahenduse kava peab sisaldama analüüsi, kuidas ja millal võib krediidiasutus või investeerimisühing taotleda kavas käsitletavate tingimuste korral võimalust kasutada keskpanga vahendeid, ning selles tuleb määrata kindlaks eeldatavalt tagatisena kvalifitseeruv vara.

5.  Kriisilahendusasutused võivad nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud abistaksid neid kriisilahenduse kavade koostamisel ja ajakohastamisel.

6.  Kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse vähemalt kord aastas ning pärast krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusliku või organisatsioonilise struktuuri muutmist või pärast majandustegevuse või finantsseisundiga seotud mis tahes sündmust või juhtumit, mis võib oluliselt mõjutada kava tulemuslikkust või muul viisil sunnib kriisilahenduse kava läbi vaatama.

Esimeses lõigus osutatud kriisilahenduse kavade läbivaatamiseks või ajakohastamiseks teatavad krediidiasutuse ja investeerimisühingud ning pädevad asutused kriisilahendusasutustele kohe igast muudatusest, mis sunnib kriisilahenduse kava läbi vaatama või ajakohastama.

▼M3

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud läbivaatamine tehakse pärast artiklis 59 osutatud kriisilahenduse meetmete rakendamist või õiguste kasutamist.

Kui kriisilahendusasutus kehtestab käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud asjaolude korral käesoleva artikli lõike 7 punktides o ja p osutatud tähtajad, võtab ta arvesse direktiivi 2013/36/EL artiklis 104b osutatud nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega.

▼B

7.  Ilma et see piiraks artikli 4 rakendamist, nähakse kriisilahenduse kavas ette võimalused, kuidas IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendeid ja õigusi krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes rakendatakse. Kava sisaldab järgmist, vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseerituna:

a) 

ülevaade kava põhielementidest;

b) 

ülevaade krediidiasutuses või investeerimisühingus pärast kõige viimase kriisilahenduse kava esitamist toimunud olulistest muutustest;

c) 

selgitus, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid vajalikul määral õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;

d) 

kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;

e) 

käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 15 kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus;

f) 

ülevaade artikli 17 kohaselt nõutavatest meetmetest artikli 15 kohaselt läbi viidud hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks;

g) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise protsessi üksikasjalik kirjeldus;

h) 

üksikasjalik ülevaade meetmetest, millega tagatakse, et artikli 11 kohaselt nõutav teave on alati ajakohastatud ning kriisilahendusasutustele kättesaadav;

i) 

kriisilahendusasutuse selgitus kriisilahenduse võimaluste rahastamise kohta, eeldamata järgmist:

i) 

erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastu kasutamisele;

ii) 

keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist, ega

iii) 

keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga;

j) 

üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahenduse strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;

k) 

ülevaade olulisest vastastikusest sõltuvusest;

l) 

ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs maksetele, kliiringuteenustele ning muudele infrastruktuuridele ja klientide positsioonide üleantavuse hinnang;

m) 

analüüs kava mõju kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajatele, sealhulgas sellega seotud võimalike kulude hinnang, ja kriisilahenduse vältel personaliga konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, võttes vajaduse korral arvesse sotsiaalpartneritega dialoogi pidamise riiklikke süsteeme;

n) 

meedia ja avalikkusega suhtlemise kava;

▼M3

o) 

artiklites 45e ja 45f osutatud nõuded ning nende nõuete täitmise tähtaeg kooskõlas artikliga 45m;

p) 

kriisilahendusasutuse poolt artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamise korral tähtaeg, mille jooksul kriisilahendussubjekt peab nõude täitma kooskõlas artikliga 45m;

▼B

q) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu toimimispidevuseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus;

r) 

asjakohasel juhul arvamus, mida krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahenduse kava kohta väljendanud.

8.  Liikmesriigid tagavad samuti, et kriisilahendusasutustel on õigus nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing ja artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja säilitaks üksikasjalikud andmed finantslepingute kohta, mille üheks pooleks ta on. Kriisilahendusasutus võib kehtestada tähtaja, milleks krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja peab suutma nimetatud andmed esitada. Sama tähtaeg kehtib kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate suhtes, mis kuuluvad asjaomase kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni. Kriisilahendusasutus võib otsustada, et kehtestab artikli 2 punktis 100 loetletud eri liiki finantslepingute jaoks erinevad tähtajad. Käesolev lõige ei mõjuta pädeva asutuse õigust koguda teavet.

9.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata täpsemalt kindlaks kriisilahenduse kava sisu.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 11

Kriisilahenduse kava koostamiseks ja krediidiasutuse või investeerimisühinguga tehtavaks koostööks vajalik teave

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus nõuda, et asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud:

a) 

teeksid kriisilahenduse kavade koostamisel vajalikul määral koostööd;

b) 

esitaksid neile ise või pädeva asutuse vahendusel kogu teabe, mis on kriisilahenduse kava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik.

Eelkõige peab kriisilahendusasutustel olema õigus küsida lisaks muule teabele lisa B jaos sätestatud teavet ja analüüse.

2.  Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad kriisilahendusasutustega koostööd selle nimel, et teha kindlaks, kas osa lõikes 1 osutatud teabest või kogu nimetatud teave on juba kättesaadav. Juhul kui teave on olemas, esitavad pädevad asutused teabe kriisilahendusasutustele.

3.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli kohase teabe esitamise kord ning minimaalne hulk standardvorme ja -mudeleid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.

Artikkel 12

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava

▼M3

1.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused koostavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad koostöös tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ja pärast konsulteerimist oluliste filiaalide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase filiaali puhul vajalik. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida kohaldatakse järgmiste suhtes:

a) 

liidus tegutsev emaettevõtja;

b) 

konsolideerimisgruppi kuuluvad ja liidus asutatud tütarettevõtjad;

c) 

artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjad ning

d) 

võttes arvesse VI jaotist, konsolideerimisgruppi kuuluvad ja väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjad.

Vastavalt esimeses lõigus osutatud meetmetele määratakse kriisilahenduse kavas iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp.

▼B

2.  Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostatakse vastavalt artiklile 11 esitatud teabe alusel.

3.  Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas:

▼M3

a) 

määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta kriisilahendussubjektide suhtes artikli 10 lõikes 3 osutatud stsenaariumide korral, ja kõnealuste meetmete mõju artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud muudele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele, emaettevõtjale ja tütarettevõtjatest krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;

aa) 

kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide jaoks ja selliste meetmete mõju mõlematele:

i) 

muud konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii) 

muud kriisilahenduse konsolideerimisgrupid;

b) 

tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud kriisilahendussubjektide suhtes võimalik koordineeritult kohaldada ja rakendada kriisilahenduse vahendeid ja õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate või kriisilahenduse konsolideerimisgruppide omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks võimalikud koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;

▼B

c) 

kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud ettevõtjaid, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise asjakohane kord ning mõju liidus toimuvatele kriisilahendusmenetlustele;

d) 

määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas teatavate funktsioonide või äriliinide õiguslik ja majanduslik eraldamine üksteisest, mis on vajalikud kiirendamaks konsolideerimisgrupi kriisilahendust;

▼M3

e) 

sätestatakse kõik täiendavad, käesolevas direktiivis nimetamata meetmed, mida asjaomased kriisilahendusasutused kavatsevad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi raames ettevõtjate puhul võtta;

▼B

f) 

määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusemeetmeid rahastatakse, ning juhul, kui on vaja kasutada rahastut, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks eri liikmesriikide rahastamisallikate vahel. Kavas ei eeldata järgmist:

i) 

erakorralise riiklikku finantstoetuse andmist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;

ii) 

keskpanga erakorralist likviidsusabi, ega

iii) 

keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.

Need põhimõtted kehtestatakse tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel ja neis võetakse arvesse eelkõige artikli 107 lõiget 5 ja kõigi asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju.

4.  Artikliga 16 ette nähtud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine viiakse läbi samaaegselt käesoleva artikli kohase konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamise ja ajakohastamisega. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava peab sisaldama artikli 16 kohaselt läbi viidud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalikku kirjeldust.

5.  Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kaval ei tohi olla ebaproportsionaalset mõju ühelegi liikmesriigile.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, võttes arvesse konsolideerimisgruppide ärimudelite mitmekesisust siseturul.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 13

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamise nõue ja menetlus

1.  Liidus tegutsevad emaettevõtjad esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele teabe, mida võidakse nõuda artikli 11 alusel. See teave puudutab liidus tegutsevat emaettevõtjat ja vajalikul määral kõiki konsolideerimisgrupi ettevõtjaid, sealhulgas artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjaid.

Tingimusel, et kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus käesoleva lõike kohase teabe:

a) 

Euroopa Pangandusjärelevalvele;

b) 

tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele;

c) 

oluliste filiaalide asukohaliikmesriikide kriisilahendusasutustele, kui see on olulise filiaali puhul vajalik;

d) 

direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele ning

e) 

selliste liikmesriikide kriisilahendusasutustele, kus on asutatud artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjad.

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja pädevatele asutustele, oluliste filiaalide asukohariigi kriisilahendusasutustele ning direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele esitatav teave peab sisaldama vähemalt kogu teavet, mis on tütarettevõtja või olulise filiaali puhul asjakohane. Euroopa Pangandusjärelevalvele edastatav teave peab sisaldama kogu teavet, mis on asjakohane seoses Euroopa Pangandusjärelevalve rolliga konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamises. Kolmanda riigi tütarettevõtjatega seotud teabe puhul ei ole konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kohustatud kõnealust teavet edastama ilma asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutuse või kriisilahendusasutuse nõusolekuta.

2.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused koostavad ja haldavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koos käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud kriisilahendusasutustega, kes kuuluvad kriisilahenduse kolleegiumi, ning pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate asutustega, sealhulgas oluliste filiaalide asukohaks olevate liikmesriikide jurisdiktsioonide pädevate asutustega. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused võivad oma äranägemisel ja tingimusel, et nad järgivad käesoleva direktiivi artiklis 98 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, kaasata kriisilahenduse kavade koostamisse ja haldamisse kolmanda riigi kriisilahendusasutusi, mis asuvad jurisdiktsioonis, kus konsolideerimisgrupp on asutanud tütarettevõtted või finantsvaldusettevõtted või direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 määratletud olulised filiaalid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse neid vähemalt kord aastas ning pärast konsolideerimisgrupi, sealhulgas konsolideerimisgrupi mõne ettevõtja õigusliku või organisatsioonilise struktuuri, majandustegevuse või finantsseisundiga seotud muudatusi, mis võivad kava oluliselt mõjutada või tekitada vajaduse selle muutmiseks.

4.  Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava võetakse vastu konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste ühise otsusena.

▼M3

Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, esitatakse artikli 12 lõike 3 punktis aa osutatud kavandatavad kriisilahenduse meetmed käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ühises otsuses.

▼B

Kõnealused kriisilahendusasutused võtavad ühise otsuse vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on esitanud lõike 1 teises lõigus osutatud teabe.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.

5.  Juhul kui kriisilahendusasutused ei jõua nelja kuu jooksul ühisele otsusele, võtab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava kohta vastu oma otsuse. Kõnealune otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles võetakse arvesse teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab otsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Kui käesoleva artikli lõikes 9 ei ole sätestatud teisiti, lükkab juhul kui mõni kriisilahendusasutus on enne neljakuulise perioodi lõppu edastanud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kehtib konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsus.

6.   ►M3  Kui kriisilahendusasutused ei ole nelja kuu jooksul ühist otsust teinud, teeb iga kriisilahendusasutus, kes vastutab tütarettevõtja eest ja kes ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavaga nõus, oma otsuse ja vajaduse korral teeb kindlaks kriisilahendussubjekti ning koostab ja haldab tema jurisdiktsiooni kuuluvatest ettevõtjatest koosneva kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava. Kõik eriarvamusel olevate kriisilahendusasutuste üksikotsused peavad olema igakülgselt põhjendatud, sisaldama konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavaga mittenõustumise põhjuseid ning arvestama teiste kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone. Iga kriisilahendusasutus teatab oma otsusest teistele kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele. ◄

Kui käesoleva artikli lõikes 9 ei ole sätestatud teisiti, lükkab juhul kui mõni kriisilahendusasutus on enne neljakuulise perioodi lõppu edastanud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, asjaomane kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võtab, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsust.

7.  Teised kriisilahendusasutused, kes ei ole lõike 6 alusel eriarvamusel, võivad jõuda ühisele otsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava osas, mis hõlmab nende jurisdiktsiooni kuuluvaid konsolideerimisgrupi ettevõtjaid.

8.  Lõigetes 4 ja 7 osutatud ühiseid otsuseid ning lõigetes 5 ja 6 osutatud ühise otsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna ja kohaldatakse teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt.

9.  Kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 5 ja 6 võib Euroopa Pangandusjärelevalve abistada kriisilahendusasutusi kokkuleppe saavutamisel kooskõlas määruse nr (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui mõne asjaomase kriisilahendusasutuse hinnangul võib lahkarvamust tekitav küsimus minna vastuollu tema liikmesriigi eelarvepädevusega.

10.  Juhul kui tehakse ühiseid otsuseid vastavalt lõigetele 4 ja 7 ning kui kriisilahendusasutuse lõike 9 kohasel hinnangul läheb konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade osas lahkarvamust tekitav küsimus vastuollu tema liikmesriigi eelarvepädevusega, algatab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ümberhindamise, mis hõlmab omavahendite miinimumnõude ja kõlblike kohustuste ümberhindamist.

Artikkel 14

Kriisilahenduse kavade edastamine pädevatele asutustele

1.  Kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduse kavad ja kõik nende muudatused asjaomastele pädevatele asutustele.

2.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad ja kõik nende muudatused asjaomastele pädevatele asutustele.



II

PEATÜKK

Kriisilahenduskõlblikkus

Artikkel 15

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutus hindab pärast konsulteerimist pädeva asutuse ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on asjaomase olulise filiaali puhul vajalik, mil määral on konsolideerimisgruppi mittekuuluv krediidiasutus või investeerimisühing kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks järgmist:

a) 

erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;

b) 

keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist;

c) 

keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise, struktuuri või intressimääraga.

Krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuse jaoks on teostatav ja usutav krediidiasutuse või investeerimisühingu lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamine, vältides nii palju kui võimalik märkimisväärselt ebasoodsat mõju asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu asutamise liikmesriigi, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus. Kui krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annavad kriisilahendusasutused sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.

2.  Et hinnata kriisilahenduskõlblikkust, nagu on osutatud lõikes 1, kontrollib kriisilahendusasutus vähemalt lisa C jaos sätestatud aspekte.

3.  Käesoleva artikli kohase kriisilahenduskõlblikkuse hindamise viib kriisilahendusasutus läbi samal ajal ja samal eesmärgil nagu kriisilahenduse kava koostamise ja ajakohastamise vastavalt artiklile 10.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada aspektid ja kriteeriumid, mida tuleb käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 16 kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel arvestada.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 16

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused hindavad koostöös tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning pärast konsulteerimist konsolideeritud järelevalvet teostava krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tütarettevõtjate pädevate asutustega ning oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on olulise filiaali puhul vajalik, mil määral on konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks järgmist:

a) 

erakorralise avaliku sektori finantstoetuse saamist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;

b) 

keskpanga erakorralise likviidsusabi saamist;

c) 

keskpanga sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.

▼M3

Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusasutuste jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või kõnealuse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahenduse läbiviimine nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide suhtes kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamise teel, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate või filiaalide asukoha liikmesriigi, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.

Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.

▼B

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut võtavad artiklis 88 osutatud kriisilahenduse kolleegiumid arvesse.

2.  Et hinnata konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust, kaaluvad kriisilahendusasutused vähemalt lisa C jaos sätestatud aspekte.

3.  Käesoleva artikli kohane konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine viiakse läbi samal ajal ja samal eesmärgil nagu konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade koostamine ja ajakohastamine vastavalt artiklile 12. Hindamine viiakse läbi vastavalt artiklis 13 sätestatud otsustamismenetlusele.

▼M3

4.  Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud asutused hindavad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesolevale artiklile.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamine tehakse lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele ning see tehakse artiklis 13 sätestatud otsustamismenetluses.

Artikkel 16a

Õigus keelata teatavad väljamaksed

1.  Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, on selle ettevõtja kriisilahendusasutusel õigus keelata ettevõtjal käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toiminguna:

a) 

esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavate väljamaksete tegemine;

b) 

kohustuse võtmine maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil ettevõtja ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või

c) 

väljamaksete tegemine täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata kriisilahendusasutust.

2.  Lõikes 1 osutatud olukorras hindab ettevõtja kriisilahendusasutus põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

a) 

nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;

b) 

ettevõtja finantsseisundi areng ja tõenäosus, et ettevõtja täidab lähitulevikus artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud tingimuse;

c) 

väljavaade, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse lõikes 1 osutatud nõuetele;

d) 

kui ettevõtja ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;

e) 

kas lõikes 1 osutatud õiguse kasutamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend ettevõtja olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii ettevõtja rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.

Kriisilahendusasutus hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt iga kuu kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras.

3.  Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädevate asutustega lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:

a) 

nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;

b) 

punktis a osutatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult ettevõtja omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või ettevõtjale kaasnevad kulud, vaid ettevõtja jaoks on samuti turud täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ettevõtja ei saa emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;

c) 

punktis b osutatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase ettevõtja kui ka mitme muu ettevõtja puhul;

d) 

punktis a osutatud häire takistab asjaomasel ettevõtjal emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks, või

e) 

lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, kahjustades seeläbi tõenäoliselt finantsstabiilsust.

Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusasutus pädevat asutust oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult.

Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav.

4.  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse mis tahes summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust.

5.  Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:

a) 

vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

pluss

b) 

majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingutest,

miinus

c) 

maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.

6.  Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

a) 

tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

b) 

tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

c) 

tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

d) 

tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

image

image

kus „Qn” on asjaomase kvartiili ordinaalarv.

▼B

Artikkel 17

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus

▼M3

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus on vastavalt artiklite 15 ja 16 kohaselt toimunud ettevõtja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks teinud, et mõned asjaolud pärsivad kõnealuse ettevõtja kriisilahendusmenetlust oluliselt, teatab kriisilahendusasutus sellest otsusest kirjalikult asjaomasele ettevõtjale, pädevale asutusele ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele.

▼B

2.  Artikli 10 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 4 kehtestatud nõuded, et kriisilahendusasutus peab koostama kriisilahenduse kava ja asjaomased kriisilahendusasutused jõudma ühisele otsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade osas, peatatakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamist, kuni kriisilahendust pärssivate oluliste asjaolude kõrvaldamise meetmed on kriisilahendusasutuse poolt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt heaks kiidetud või käesoleva artikli lõike 4 kohaselt otsustatud.

▼M3

3.  Nelja kuu jooksul pärast vastavalt lõikele 1 saadetud teate kättesaamist esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele ettepaneku võimalike meetmete kohta teates märgitud oluliselt pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks.

Kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 kohase teate saamisest esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et ettevõtja täidab käesoleva direktiivi artikleid 45e või 45f ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:

a) 

ettevõtja täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, või

b) 

ettevõtja ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõudeid või käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõudeid.

Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid.

Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas esimeses ja teises lõigus osutatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.

4.  Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja poolt vastavalt lõikele 3 esitatud meetmed ei vähenda ega kõrvalda kõnealuseid pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, nõuab ta kas otse või kaudselt pädeva asutuse vahendusel, et ettevõtja võtaks alternatiivseid meetmeid, millega võib olla võimalik see eesmärk saavutada, ning teavitab ettevõtjat nendest meetmetest kirjalikult, misjärel ettevõtja esitab kuu aja jooksul kava nende meetmete elluviimiseks.

Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusasutus, miks ettevõtja esitatud meetmed ei võimaldaks kriisilahendust pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks alternatiivsed meetmed on nende kõrvaldamiseks sobivamad. Kriisilahendusasutus võtab arvesse kriisilahendust pärssivatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju ettevõtja majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.

▼B

5.  Lõike 4 kohaldamiseks antakse kriisilahendusasutustele õigus võtta järgmisi meetmeid:

a) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see vaataks läbi võimalikud konsolideerimisgrupisisesed rahastamislepingud või tegeleks nende puudumise küsimusega või koostaks teenuslepingud (konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega), mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist;

b) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;

c) 

nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise täiendava teabe esitamist;

d) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ teatava vara võõrandamist;

e) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see piiraks teatavat praegust või kavandatud tegevust või lõpetaks selle tegevuse;

f) 

piirata või takistada uute või seniste äriliinide arendamist või uute või seniste toodete võõrandamist;

g) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ või konsolideerimisgrupi mõne ettevõtja, mis on kas otse või kaudselt tema kontrolli all, õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;

h) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ või selle emaettevõtjalt liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja loomist;

▼M3

ha) 

nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus käesoleva direktiivi artiklile 45e või 45f, väljendatuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonina, ja kui see on kohaldatav, siis kombineeritud puhvri nõudele ning käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast;

▼M3

i) 

nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded;

j) 

nõuda, et krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võtaks artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kriisilahendusasutuse otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile;

ja) 

eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla artikliga 45e või 45f, nõuda krediidiasutuselt, investeerimisühingult või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt järgmiste instrumentide tähtajaprofiili muutmist:

i) 

omavahenditesse kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku, ning

ii) 

artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikud kohustused;

k) 

kui ettevõtja on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendite kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.

▼B

6.  Lõigete 1 või 4 kohane otsus peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

selles on esitatud asjaomase hindamise või otsuse põhjused;

b) 

selles on näidatud, mil määral vastab hinnang või otsus lõikes 4 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele, ning

c) 

selle võib kaevata edasi.

▼M3

7.  Enne lõikes 4 osutatud meetmete määramist kaalub kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega ja asjakohasel juhul makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava määratud riikliku asutusega nõuetekohaselt kõnealuste meetmete võimalikku mõju konkreetsele ettevõtjale, finantsteenuste siseturule ning teiste liikmesriikide ja liidu kui terviku finantsstabiilsusele.

▼B

8.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suuniseid, et täpsustada lõikes 5 sätestatud meetmed ja iga meetme kohaldamise asjaolud.

Artikkel 18

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus: konsolideerimisgrupi kohtlemine

▼M3

1.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus arutab koos tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning pärast konsulteerimist järelevalvekolleegiumi ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega, kui see on olulise filiaali puhul vajalik, kriisilahenduse kolleegiumis artikli 16 kohaselt nõutava hindamise tulemusi ja võtab kõik mõistlikud meetmed, et jõuda vastavalt artikli 17 lõikele 4 kindlaks määratud meetmete kohaldamise suhtes ühisele otsusele seoses kõikide kriisilahendussubjektidega ja nende tütarettevõtjatega, kes on artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad ja kuuluvad konsolideerimisgruppi.

2.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab koostöös konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 aruande ja esitab selle liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kes edastavad selle oma pädevusalasse kuuluvatele tütarettevõtjatele, ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele. Aruanne koostatakse pärast pädevate asutustega konsulteerimist ning selles analüüsitakse asjaolusid, mis võivad oluliselt pärssida tõhusat kriisilahenduse vahendite rakendamist ja kriisilahendusõiguste kasutamist konsolideerimisgrupi suhtes, aga ka kriisilahenduse konsolideerimisgruppide suhtes, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist. Aruandes analüüsitakse mõju konsolideerimisgrupi ärimudelile ning soovitatakse proportsionaalseid ja sihipäraseid meetmeid, mis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvates vajalikud või asjakohased nende pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks.

Kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust liidus tegutsevat emaettevõtjat.

3.  Nelja kuu jooksul pärast aruande saamist võib liidus tegutsev emaettevõtja esitada konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma tähelepanekud ning teha ettepaneku alternatiivsete meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes tuvastatud pärssivad asjaolud kõrvaldada.

Kui aruandes tuvastatud asjaolud on tingitud käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, esitab liidus tegutsev emaettevõtja kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 2 teise lõike kohase teate saamisest konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et konsolideerimisgrupi ettevõtja järgiks käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, ja kui see on kohaldatav, kombineeritud puhvri nõuet ja käesoleva direktiivi artiklites 45e ja 45f osutatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid. Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas nende meetmetega on võimalik oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.

4.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab liidus tegutseva emaettevõtja poolt esitatud meetmetest konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust, Euroopa Pangandusjärelevalvet, tütarettevõtjate kriisilahendusasutusi ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutusi, kui see on olulise filiaali puhul asjakohane. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teevad pärast pädevate asutuste ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega konsulteerimist kõik endast oleneva selleks, et jõuda kriisilahenduse kolleegiumis oluliselt pärssivate asjaolude tuvastamise osas ning vajaduse korral liidus tegutseva emaettevõtja esitatud meetmetele hindamise osas ning asutuste poolt nende asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavate meetmete osas ühisele otsusele, milles võetakse arvesse meetmete võimalikku mõju kõikidele liikmesriikidele, kus konsolideerimisgrupp tegutseb.

5.  Ühisele otsusele tuleb jõuda nelja kuu jooksul pärast liidus tegutseva emaettevõtja võimalike tähelepanekute esitamist. Kui liidus tegutsev emaettevõtja ei ole tähelepanekuid esitanud, tuleb ühisele otsusele jõuda ühe kuu jooksul pärast lõike 3 esimeses lõigus osutatud neljakuulise tähtaja möödumist.

Ühisele otsusele, mis käsitleb kriisilahenduskõlblikkust pärssivat asjaolu, mis on tingitud artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud olukorrast, tuleb jõuda kahe nädala jooksul pärast seda, kui liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 esitanud oma tähelepanekud.

Ühine otsus peab olema põhjendatud ning vormistatud dokumendina, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 teise lõigu punktiga c abistada kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel.

6.  Kui lõikes 5 osutatud asjaomase tähtaja jooksul ei ole jõutud ühisele otsusele, teeb konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi tasandil artikli 17 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse.

Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab otsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asjaomase tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsust.

6a.  Kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja jooksul ei ole ühist otsust tehtud, teeb asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil artikli 17 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse.

Esimeses lõigus osutatud otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutuste ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukohti ja reservatsioone. Asjaomane kriisilahendusasutus esitab otsuse kriisilahendussubjektile.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.

7.  Ühise otsuse puudumisel teevad nende tütarettevõtjate kriisilahendusasutused, kes ei ole kriisilahendussubjektid, oma otsuse tütarettevõtjate poolt artikli 17 lõike 4 kohaselt individuaalselt võetavate sobivate meetmete kohta.

Otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Otsus esitatakse asjaomasele tütarettevõtjale ja sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektile, kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusele ja, kui see on erinev, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele.

Kui mõni kriisilahendusasutus on enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu edastanud käesoleva artikli lõikes 9 osutatud küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab tütarettevõtja kriisilahendusasutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega käsitatakse lepitusmenetluse tähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaja lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ei tee, kohaldatakse tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsust.

▼B

8.  Lõikes 5 osutatud ühisotsust ja lõikes 6 osutatud ühisotsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna ja kohaldatakse teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt.

9.  Kui artikli 17 lõike 5 punktis g, h või k sätestatud meetmete võtmise kohta ei ole tehtud ühisotsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahendusasutuse poolt käesoleva artikli lõike 6 või 7 kohaselt esitatud taotluse korral abistada kriisilahendusasutusi kokkuleppe saavutamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikega 3.



III

PEATÜKK

Konsolideerimisgrupisisene finantstoetus

Artikkel 19

Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping

1.  Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1punktis c või d osutatud ettevõtja ja selle teistes liikmesriikides või kolmandates riikides asuvad tütarettevõtja, mis on emaettevõtja konsolideeritud järelevalve all olev krediidiasutus või investeerimisühing või muu finantseerimisasutus, võivad sõlmida finantstoetuse lepingu, mille kohaselt antakse teisele lepingupoolele, kes vastab artikli 27 kohase varase sekkumise tingimustele, finantstoetust, juhul kui on täidetud käesolevas peatükis sätestatud tingimused.

2.  Käesolev peatükk ei mõjuta konsolideerimisgrupisisest finantseerimiskorda, sealhulgas rahastute ja tsentraliseeritud rahastute toimimist, tingimusel et ükski sellise rahastu osaline ei vasta varase sekkumise tingimustele.

3.  Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping ei ole eeltingimus:

a) 

konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmiseks igale konsolideerimisgrupi finantsraskustes ettevõtjale, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab seda teha, iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja vastavalt konsolideerimisgrupi põhimõtetele, kui see ei kujuta riski konsolideerimisgrupile tervikuna, ega

b) 

liikmesriigis tegutsemiseks.

4.  Liikmesriigid kõrvaldavad kõik siseriiklikus õiguses esinevad õiguslikud takistused konsolideerimisgrupisisesteks finantstoetustehinguteks, mida tehakse vastavalt käesolevale peatükile, tingimusel et käesolev peatükk ei takista mingil viisil liikmesriike kehtestamast piiranguid konsolideerimisgrupisisestele tehingutele, millega kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 pakutud võimalusi või lähtuvalt siseriiklikust õigusest, millega võetakse üle direktiiv 2013/36/EL või milles finantsstabiilsuse huvides nõutakse konsolideerimisgrupi osade või konsolideerimisgrupisiseste tegevuste eraldamist.

5.  Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:

a) 

hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ning selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste ettevõtjate mis tahes kombinatsioonis;

b) 

sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.

6.  Juhul kui konsolideerimisgrupi ettevõtja on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu tingimuste kohaselt nõus andma finantstoetust teisele konsolideerimisgrupi ettevõtjale, võib leping sisaldada ka vastastikust kokkulepet, mille kohaselt toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja on nõus andma finantstoetust toetust andvale konsolideerimisgrupi ettevõtjale.

7.  Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et lepingutasu määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Leping, sealhulgas finantstoetuse andmisel kasutatava lepingutasu arvutamise põhimõtted ning lepingu muud tingimused peavad vastama järgmistele põhimõtetele:

a) 

iga lepingupool peab sõlmima lepingu oma vabast tahtest;

b) 

lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma parimatest huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;

c) 

enne finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade finantstoetuse saaja esitatud asjaomasest teabest;

d) 

finantstoetuse andmise lepingutasu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav, ning

e) 

finantstoetuse andmise lepingutasu arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta eeldatavat ajutist mõju turuhindadele, mis tuleneb konsolideerimisgrupi välistest sündmustest.

8.  Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu võib sõlmida ainult sel juhul, kui vastavate pädevate asutuste arvates ei vasta ükski pooltest kavandatud lepingu sõlmimise ajal varase sekkumise tingimustele.

9.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingust tulenevat mis tahes õigust, nõuet või meedet võivad rakendada ainult lepingupooled ning kolmandad isikud on sellest välistatud.

Artikkel 20

Kavandatava lepingu läbivaatamine pädevate asutuste poolt ning vahendamine

1.  Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele artikli 19 kohaselt kavandatava konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamise taotluse. Taotlus peab sisaldama kavandatava lepingu teksti ning määrama kindlaks konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes on avaldanud soovi olla lepingupooled.

2.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab taotluse viivitamata iga lepingus osaleda soovinud tütarettevõtja pädevatele asutustele, et jõuda ühisele otsusele.

3.  Kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetlusega kinnitab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus lepingu juhul, kui kavandatava lepingu tingimused vastavad artiklis 23 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustele.

4.  Kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetlusega võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus keelata kavandatava lepingu sõlmimise, kui seda peetakse artiklis 23 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega vastuolus olevaks.

5.  Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva selle nimel, et jõuda ühisele otsusele, võttes arvesse lepingu täitmisega kaasnevat võimalikku mõju, sealhulgas võimalikku fiskaalmõju, kõigis liikmesriikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb, selles, kas kavandatava lepingu tingimused on kooskõlas artiklis 23 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega, nelja kuu jooksul pärast taotluse laekumist konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele. Ühisotsus esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab selle taotlejale.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 31 pädevaid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada.

6.  Kui pädevad asutused ei võta nelja kuu jooksul vastu ühisotsust, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle taotluse suhtes ise otsuse. Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab igakülgselt põhjendatud otsuseid, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati neljakuulise tähtaja jooksul. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab oma otsuse taotlejale ja teistele pädevatele asutustele.

7.  Juhul kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 edastanud küsimuse enne neljakuulise tähtaja lõppu arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist.

Artikkel 21

Kavandatava lepingu heakskiitmine aktsionäride poolt

1.  Liikmesriigid nõuavad, et kõik kavandatavad lepingud, mis on pädevate asutuste poolt kinnitatud, esitatakse heakskiitmiseks kõigi lepingu sõlmimiseks soovi avaldanud konsolideerimisgrupi ettevõtjate aktsionäridele. Sellisel juhul on leping kehtiv ainult nende poolte suhtes, kelle aktsionärid on lepingu kooskõlas lõikega 2 heaks kiitnud.

2.  Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping on konsolideerimisgrupi ettevõtja suhtes kehtiv ainult juhul, kui konsolideerimisgrupi ettevõtja aktsionärid on andnud heakskiidu kõnealuse konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorganile võtma vastu otsuse, et konsolideerimisgrupi ettevõtja annab või saab finantstoetust vastavalt lepingu tingimustele ja kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud tingimustega, ning seda aktsionäride heakskiitu ei ole tühistatud.

3.  Kõigi lepingupoolteks olevate ettevõtjate juhtorganid esitavad aktsionäridele igal aastal aruande lepingu täitmise ning lepingu kohaselt vastu võetud otsuste täitmise kohta.

Artikkel 22

Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute edastamine kriisilahendusasutustele

Pädevad asutused edastavad konsolideerimisgrupi finantstoetuse kinnitatud lepingud ja nende võimalikud muudatused asjaomastele kriisilahendusasutustele.

Artikkel 23

Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused

1.  Konsolideerimisgrupi ettevõtja võib anda artikli 19 kohast finantstoetust ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

võib põhjendatult eeldada, et pakutav toetus leevendab oluliselt toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja finantsraskusi;

b) 

finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku või selle mis tahes ettevõtja finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine ning see vastab toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja huvidele;

c) 

finantstoetust antakse vastavalt tingimustele, sealhulgas lepingutasule, kooskõlas artikli 19 lõikega 7;

d) 

finantstoetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorganile finantstoetuse andmise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel võib põhjendatult eeldada, et toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja teeb toetuse andmise eest vastusoorituse, või kui toetust antakse laenu vormis, et laen makstakse tagasi. Kui toetus antakse garantiina või mis tahes vormis tagatisena, kohaldatakse garantii või tagatise sissenõudmise korral toetuse saaja vastutuse suhtes sama tingimust;

e) 

finantstoetuse andmine ei seaks ohtu toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja likviidsust ega maksevõimet;

f) 

finantstoetuse andmine ei seaks ohtu finantsstabiilust, eelkõige toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja liikmesriigis;

g) 

toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja vastab toetuse andmise ajal direktiivis 2013/36/EL sätestatud kapitali või likviidsuse nõuetele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõikes 2 kehtestatud nõuetele ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui toetust andva ettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus annab vastava loa;

h) 

toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja vastab toetuse andmise ajal määruses (EL) nr 575/2013 ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud suure riskide kontsentreerumise nõuetele, sealhulgas kõigile siseriiklikele õigusnormidele, milles kasutatakse selles sätestatud võimalusi, ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus annab vastava loa;

i) 

finantstoetuse andmine ei kahjustaks toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja kriisilahenduskõlblikkust.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõike 1 punktides a, c, e ja i osutatud tingimused.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

3.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et edendada käesoleva artikli lõike 1 punktides b, d, f, g ja h sätestatud tingimuste täpsustamise tavade lähendamist.

Artikkel 24

Finantstoetuse andmise otsus

Otsuse anda vastavalt lepingule konsolideerimisgrupi finantstoetust teeb finantstoetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan. Otsus peab olema põhjendatud ning selles peab olema välja toodud finantstoetuse andmise eesmärk. Eelkõige tuleb selles näidata, kuidas finantstoetuse andmine vastab artikli 23 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Otsuse võtta vastavalt lepingule vastu konsolideerimisgrupi finantstoetus teeb finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan.

Artikkel 25

Pädevate asutuste õigus esitada vastuväiteid

1.  Enne toetuse andmist vastavalt konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingule teavitab finantstoetust anda kavatseva konsolideerimisgrupi ettevõtja juhtorgan sellest:

a) 

oma pädevat asutust;

b) 

konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust, kui see on asjakohane ja kui see erineb punktides a ja c osutatud asutustest;

c) 

finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevat asutust, kui see erineb punktides a ja b osutatud asutustest ning

d) 

Euroopa Pangandusjärelevalvet.

Teade peab sisaldama juhtorgani põhjendatud otsust kooskõlas artikliga 24 ja kavandatava finantstoetuse üksikasju, sealhulgas konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu koopiat.

2.  Viie tööpäeva jooksul alates täieliku teate saamisest võib finantstoetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja pädev asutus finantstoetuse andmisega nõustuda, selle keelata või seda piirata, kui tema hinnangul ei ole artiklis 23 sätestatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused täidetud. Pädeva asutuse poolt vastu võetud otsus finantstoetuse andmine keelata või seda piirata peab olema põhjendatud.

3.  Pädeva asutuse otsusest finantstoetuse andmisega nõustuda, see keelata või seda piirata tuleb viivitamata teavitada:

a) 

konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust;

b) 

toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevat asutust ning

c) 

Euroopa Pangandusjärelevalvet.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab kohe teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid.

4.  Juhul kui konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel või toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutaval pädeval asutusel on finantstoetuse andmise keelamise või piiramise otsuse suhtes vastuväiteid, võivad nad kahe päeva jooksul esitada selle küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele ning paluda selle abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.

5.  Kui pädev asutus ei keela ega piira finantstoetuse andmist lõikes 2 märgitud aja jooksul või on toetuse andmisega enne selle ajavahemiku lõppu nõustunud, võib finantstoetust anda vastavalt pädevale asutusele esitatud tingimustele.

6.  Krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani otsus anda finantstoetust edastatakse:

a) 

pädevale asutusele;

b) 

konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kui see on asjakohane ja kui see erineb punktides a ja c osutatud asutustest;

c) 

finantstoetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja pädevale asutusele, kui see erineb punktides a ja b osutatud asutustest;

d) 

Euroopa Pangandusjärelevalvele.

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab viivitamata teisi järelevalvekolleegiumi liikmeid ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid.

7.  Juhul kui pädev asutus piirab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt finantstoetuse andmist või keelustab selle ja kui artikli 7 lõike 5 kohases konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas viidatakse konsolideerimisgrupisisesele finantstoetusele, võib selle konsolideerimisgrupi ettevõtja pädev asutus, kellele toetuse andmist piirati või keelustati, paluda konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel algatada artikli 8 kohaselt konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ümberhindamine, või kui finantsseisundi taastamise kava on koostatud individuaalselt, siis paluda konsolideerimisgrupi ettevõtjal esitada finantsseisundi taastamise muudetud kava.

Artikkel 26

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi ettevõtjad avalikustavad, kas nad on artikli 19 kohase konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu sõlminud või mitte, ning avalikustavad ka sellise võimaliku lepingu üldtingimuste kirjelduse ja lepingu poolteks olevate konsolideerimisgrupi ettevõtjate nimed ning ajakohastavad seda teavet vähemalt kord aastas.

Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 sätestatud kirjelduse vormi ja sisu.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.



III

JAOTIS

VARANE SEKKUMINE

Artikkel 27

Varase sekkumise meetmed

1.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub või lähitulevikus tõenäoliselt rikub määruses (EL) nr 575/2013, direktiivis 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL II jaotises sätestatud nõudeid või ükskõik millist määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 3–7, artiklites 14–17 ja artiklis 24, artiklis 25 ja artiklis 26 sätestatud nõuetest, muu hulgas kiiresti halveneva finantsolukorra tõttu ning kiiresti väheneva likviidsuse või finantsvõimenduse, halbade laenude hulga või riskide kontsentratsiooni suurenemise tõttu, mida hinnatakse teatava hulga näitajate põhjal, mis võivad hõlmata krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuet pluss 1,5 protsendipunkti, tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on võimalik, piiramata vajaduse korral direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmete kohaldamist, rakendada vähemalt järgmisi meetmeid:

a) 

nõuda krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganilt ühe või mitme finantsseisundi taastamise kavas kindlaks määratud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui asjaolud, mis tõid kaasa varase sekkumise, on erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ühte või mitut ajakohastatud kavas kindlaks määratud korda või meedet täpsustatud aja jooksul tagamaks, et sissejuhatavas lauses osutatud tingimused enam ei kehti;

b) 

nõuda krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganilt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide ületamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja tegevuskava elluviimise ajakava koostamist;

c) 

nõuda krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganilt krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride koosoleku kokkukutsumist – või kui krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan kõnealust nõuet ei täida, siis kutsuda ise kokku krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride koosolek – ning mõlemal juhul määrata kindlaks koosoleku päevakord ja nõuda, et aktsionärid arutaksid teatavaid otsuseid, et need vastu võtta;

d) 

nõuda juhtorgani või kõrgema juhtkonna ühe või mitme liikme tagasikutsumist või asendamist, kui leitakse, et kõnealused isikud ei ole direktiivi 2013/36/EL artikli 13 või direktiivi 2014/65/EL artikli 9 kohaselt oma ametikohustuste täitmiseks sobivad;

e) 

nõuda krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganilt kava koostamist võlgade restruktureerimise üle läbirääkimistesse astumiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu mõne või kõigi võlausaldajatega vastavalt finantsseisundi taastamise kavale, kui see on kohaldatav;

f) 

nõuda muudatuste tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu äristrateegias;

g) 

nõuda muudatuste tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikus või tegevusstruktuuris, ning

h) 

koguda, sealhulgas kohapealsete kontrollide kaudu, ja esitada kriisilahendusasutusele kogu teave, mis on vajalik kriisilahenduse kava ajakohastamiseks ja krediidiasutuse või investeerimisühingu võimaliku kriisilahenduse ettevalmistamiseks ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute vara ja kohustuste hindamiseks vastavalt artiklile 36.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui pädevad asutused teevad kindlaks, et lõikes 1 sätestatud tingimused on krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul täidetud, teavitavad nad sellest viivitamata kriisilahendusasutusi, ning et kriisilahendusasutustel on õigus nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing võtaks ühendust võimalike omandajatega krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse ettevalmistamiseks vastavalt artikli 39 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja artiklis 84 sätestatud konfidentsiaalsuse sätetele;

3.  Pädevad asutused kehtestavad kõikide lõikes 1 osutatud meetmete elluviimiseks sobiva tähtaja, mis võimaldaks pädeval asutusel hinnata meetmete tulemuslikkust.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et edendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kasutamise käivitamise järjepidevat kohaldamist.

5.  Võttes asjakohasel juhul arvesse lõikes 4 osutatud suuniste kohaldamisel saadud kogemusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada minimaalne hulk näitajaid, mis käivitavad lõikes 1 osutatud meetmete kasutamise.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 28

Kõrgema juhtkonna ja juhtorgani tagasikutsumine

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui rikutakse tõsiselt seadusi, määrusi või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja või esineb tõsiseid haldusaktide rikkumisi ning artikli 27 kohaste muude meetmete võtmine ei ole olukorra parandamiseks piisav, võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgema juhtkonna või juhtorgani mõne liikme või täiskoosseisu tagasikutsumist. Kõrgema juhtkonna või juhtorgani uus koosseis nimetatakse ametisse kooskõlas liikmesriigi ja liidu õigusega ning selle eelduseks on pädeva asutuse heakskiit või nõusolek.

Artikkel 29

Ajutine haldur

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui pädevad asutused leiavad, et artiklis 28 osutatud kõrgema juhtkonna või juhtorgani väljavahetamine ei ole olukorra parandamiseks piisav, võivad pädevad asutused nimetada krediidiasutusele või investeerimisühingule ühe või mitu ajutist haldurit. Pädevad asutused võivad, lähtuvalt sellest, mis on asjaoludega võrreldes proportsionaalne, nimetada ajutise halduri, vahetamaks ajutiselt välja krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani või töötamaks ajutiselt koos krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganiga, ning pädev asutus täpsustab oma otsust ajutise halduri nimetamise ajal. Kui pädev asutus nimetab ajutise halduri, kes peab töötama koos krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganiga, täpsustab pädev asutus ajutise halduri nimetamise ajal ajutise halduri rolli, ülesanded ja õigused ning krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile kehtestatud nõuded, mis puudutavad ajutise halduriga konsulteerimist või temalt nõusoleku saamist enne teatavate otsuste tegemist või meetmete võtmist. Pädevalt asutuselt nõutakse iga ajutise halduri nimetamise otsuse avalikustamist, välja arvatud juhul, kui ajutisel halduril ei ole õigust krediidiasutust või investeerimisühingut esindada. Lisaks tagavad liikmesriigid, et ajutisel halduril on oma ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, võimed ja teadmised ning tal puudub huvide konflikt.

2.  Pädev asutus määrab ajutise halduri õigused kindlaks tema ametisse nimetamise ajal, lähtuvalt sellest, mis on asjaoludega võrreldes proportsionaalne. Ajutise halduri õigused võivad sisaldada mõningaid või kõiki krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjast ja siseriiklikust õigusest tulenevaid krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani õigusi, sealhulgas õigust täita mõningaid või kõiki krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani haldusfunktsioone. Ajutise halduri õigused krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes peavad olema vastavuses kohaldatava äriühinguõigusega.

3.  Pädev asutus määrab kindlaks ajutise halduri rolli ja ülesanded ajutise halduri nimetamise ajal ning nende hulka võib kuuluda krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi kindlakstegemine, krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevuse või selle osa juhtimine eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund, ning meetmete võtmine krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevuse aruka ja usaldusväärse juhtimise taastamiseks. Pädev asutus täpsustab ajutise halduri nimetamise ajal ajutise halduri rolli ja ülesannete võimalikud piirangud.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on ainuõigus ajutise halduri nimetamiseks ja tagasikutsumiseks. Pädev asutus võib ajutise halduri igal ajal mis tahes põhjusel tagasi kutsuda. Pädev asutus võib ajutise halduri nimetamise tingimusi igal ajal muuta vastavalt käesolevale artiklile.

5.  Pädev asutus võib nõuda, et ajutise halduri teatava tegevuse puhul on vajalik pädeva asutuse eelnev nõusolek. Pädev asutus määrab sellised nõuded kindlaks ajutise halduri nimetamise või ajutise halduri nimetamise tingimuste muutmisel.

Igal juhul võib ajutine haldur kasutada õigust kutsuda kokku krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride üldkoosolek ning koostada sellise koosoleku päevakord üksnes pädeva asutuse eelneval nõusolekul.

6.  Pädev asutus võib nõuda, et ajutine haldur koostaks pädeva asutuse määratud ajavahemike tagant ning ajutise halduri volituste lõppedes aruande krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi ning kohustuste täitmise käigus tehtud toimingute kohta.

7.  Ajutist haldurit ei nimetata kauemaks kui üks aasta. Kõnealust perioodi võib erandkorras pikendada juhul, kui ajutise halduri nimetamiseks vajalikud tingimused on jätkuvalt täidetud. Pädeva asutuse ülesanne on teha kindlaks, kas asjaolud nõuavad ajutise halduri tegevuse jätkamist ning põhjendada seda otsust aktsionäridele.

8.  Võttes arvesse käesolevat artiklit, ei tohi ajutise halduri nimetamine piirata liidu ja liikmesriikide äriühinguõiguse kohaseid aktsionäride õigusi.

9.  Liikmesriigid võivad piirata ajutise halduri vastutust vastavalt siseriiklikule õigusele seoses ajutise halduri kohustuste täitmisest tuleneva tegevuse või tegevusetusega kooskõlas lõikega 3.

10.  Käesoleva artikli kohaselt nimetatud ajutist haldurit ei peeta siseriikliku õiguse kohaseks varijuhiks ega de facto juhiks.

Artikkel 30

Varase sekkumise meetmete koordineerimine ning ajutise halduri nimetamine konsolideerimisgruppide puhul

1.  Juhul kui artiklis 27 sätestatud nõuete kehtestamise või artiklis 29 sätestatud ajutise halduri nimetamise tingimused on liidus tegutseva emaettevõtja puhul täidetud, teavitab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning konsulteerib teiste järelevalvekolleegiumi kuuluvate pädevate asutustega.

2.  Kõnealuse teavitamise ja konsulteerimise järel otsustab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kas asjaomase liidus tegutseva emaettevõtja puhul kohaldada mõnd artiklis 27 sätestatud meedet või nimetada vastavalt artiklile 29 ametisse ajutine haldur, võttes arvesse kõnealuste meetmete mõju muudes liikmesriikides tegutsevatele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb oma otsuse teatavaks teistele järelevalvekolleegiumi kuuluvatele pädevatele asutustele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

3.  Juhul kui artiklis 27 sätestatud nõuete kehtestamise või artiklis 29 sätestatud ajutise halduri nimetamise tingimused on liidus tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja puhul täidetud, teavitab individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus, kes kavatseb võtta nimetatud artiklite kohaseid meetmeid, sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega.

Teate saamise järel võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus hinnata tõenäolist mõju, mida artikli 27 kohaste nõuete kehtestamine või artikli 29 kohane ajutise halduri nimetamine avaldab asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule, või teistes liikmesriikides asuvatele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele. Ta edastab kõnealuse hinnangu pädevale asutusele kolme päeva jooksul.

Kõnealuse teavitamise ja konsulteerimise järel otsustab pädev asutus, kas kohaldada mõnd artiklis 27 sätestatud meedet või nimetada vastavalt artiklile 29 ametisse ajutine haldur. Otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse hinnangut. Pädev asutus teeb oma otsuse teatavaks konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele ja teistele järelevalvekolleegiumi kuuluvatele pädevatele asutustele ning Euroopa Pangandusjärelevalvele.

4.  Juhul kui rohkem kui üks pädev asutus kavatseb nimetada rohkem kui ühele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale ajutise halduri või kohaldada rohkem kui ühe samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes artiklis 27 sätestatud meetmeid, kaaluvad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja teised asjaomased pädevad asutused, kas oleks sobivam nimetada sama ajutine haldur kõigile asjaomastele ettevõtjatele või kooskõlastada artiklis 27 sätestatud meetmete kohaldamine rohkem kui ühe konsolideerimisgrupi ettevõtja suhtes, et soodustada lahenduste leidmist, mis taastaksid asjaomase ettevõtja finantsseisundi. Hinnang vormistatakse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja teiste asjaomaste pädevate asutuste ühise otsusena. Ühisele otsusele tuleb jõuda viie päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kuupäevast. See ühine otsus peab olema põhjendatud ning vormistatud dokumendina, mille konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab liidus tegutsevale emaettevõtjale.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotluse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 31 pädevaid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada.

Juhul kui ühisele otsusele ei ole jõutud viie päeva jooksul, võivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja tütarettevõtjate pädevad asutused võtta vastu oma otsused nende krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes, kelle suhtes neil on vastutus, ajutise halduri nimetamise kohta ja artiklis 27 sätestatud meetmete kohaldamise kohta.

5.  Kui asjaomane pädev asutus ei ole nõus lõike 1 või 3 kohaselt teatatud otsusega või kui lõike 4 kohast ühisotsust ei ole tehtud, võib pädev asutus edastada selle küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt lõikele 6.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse taotlusel abistada kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikega 3 kokkuleppe saavutamisel pädevaid asutusi, kes kavatsevad kohaldada üht või mitut käesoleva direktiivi artikli 27 lõike 1 punktis a sätestatud meedet seoses käesoleva direktiivi lisa A jao punktidega 4, 10, 11 ja 19 ning käesoleva direktiivi artikli 27 lõike 1 punktis e sätestatud meedet või artikli 27 lõike 1 punktis g sätestatud meedet.

7.  Kõigi pädevate asutuste otsused peavad olema põhjendatud. Otsuse tegemisel võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis on esitatud lõigetes 1 ja 3 osutatud konsulteerimisperioodil või lõikes 4 osutatud viie päeva jooksul ning samuti otsuse võimalikku mõju finantsstabiilsusele asjaomastes liikmesriikides. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab need otsused liidus tegutsevale emaettevõtjale ning asjaomased pädevad asutused esitavad need tütarettevõtjatele.

Kui käesoleva artikli lõikes 6 osutatud juhul on mõni asjaomane pädev asutus esitanud enne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud konsulteerimisperioodi lõppu või käesoleva artikli lõikes 4 osutatud viiepäevase tähtaja möödumisel küsimuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikele 3 arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja muud pädevad asutused oma otsuse tegemise edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Viiepäevast perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse kolme päeva jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast viiepäevase tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.

8.  Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole kolme päeva jooksul otsust teinud, kehtivad lõigete 1 või 3 või lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt tehtud individuaalsed otsused.



IV

JAOTIS

KRIISILAHENDUS



I

PEATÜKK

Eesmärgid, tingimused ja üldpõhimõtted

Artikkel 31

Kriisilahenduse eesmärgid

1.  Kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades peavad kriisilahendusasutused silmas kriisilahenduse eesmärke ning valivad sellised vahendid ja õigused, mis aitaksid kõige paremini saavutada konkreetsetel asjaoludel sobivaid eesmärke.

2.  Lõikes 1 osutatud kriisilahenduse eesmärgid on järgmised:

a) 

tagada kriitiliste funktsioonide täitmise jätkamine;

b) 

vältida märkimisväärset ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele, eelkõige hoides ära finantsraskuste ülekandumise muu hulgas turuinfrastruktuuridele, ja säilitades turudistsipliini;

c) 

kaitsta avaliku sektori vahendeid, vähendades tuginemist erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele;

d) 

kaitsta direktiivi 2014/49/EL kohaldamisalasse kuuluvaid hoiustajaid ja direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaid investoreid;

e) 

kaitsta klientide rahalisi vahendeid ja vara.

Eespool nimetatud eesmärkide taotlemisel peab kriisilahendusasutus vähendama kriisilahenduse kulusid miinimumini ning vältima väärtuse vähenemist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

3.  Kui käesoleva direktiivi eri sätetest ei tulene teisiti, on kriisilahenduse eesmärgid tähtsuselt võrdsed ning kriisilahendusasutused peavad neid tasakaalustama lähtuvalt iga juhtumi laadist ja asjaoludest.

Artikkel 32

Kriisilahenduse eeltingimused

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kriisilahenduse meetmeid üksnes siis, kui kriisilahendusasutus leiab, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

pädev asutus on teinud pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist kindlaks, et krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv või vastavalt lõikes 2 sätestatud tingimustele on kriisilahendusasutus teinud pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;

▼M3

b) 

võttes arvesse ajastust ja muid asjakohaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski alternatiivne eraõigusliku isiku võetav meede, sealhulgas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi meede, või järelevalvemeede, sealhulgas varajase sekkumise meetmed või artikli 59 lõike 2 kohane asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või konverteerimine, mis võetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, aitaks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;

▼B

c) 

kriisilahenduse meede on vajalik avaliku huvi seisukohast vastavalt lõikele 5.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lisaks pädevale asutusele võib asjaolu, et krediidiasutus või investeerimisühing on lõike 1 punkti a kohaselt maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, kindlaks teha ka kriisilahendusasutus pärast pädeva asutusega konsulteerimist, kui kriisilahendusasutusel on siseriikliku õiguse kohaselt vajalikud vahendid sellise asjaolu kindlaks tegemiseks, eelkõige piisav juurdepääs olulisele teabele. Pädev asutus esitab kriisilahendusasutusele viimase nõudmisel kogu olulise teabe, et kriisilahendusasutus saaks hindamise teha viivitamata.

3.  Varase sekkumise meetme eelnev võtmine vastavalt artiklile 27 ei ole tingimus kriisilahenduse meetmete võtmiseks.

4.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse krediidiasutust või investeerimisühingut maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing rikub või on objektiivsed tõendid, mis toetavad järeldust, et krediidiasutus või investeerimisühing rikub lähiajal tegevusloa kehtimise nõudeid viisil, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist pädeva asutuse poolt, sealhulgas, kuid mitte ainult põhjusel, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjum või tõenäoline kahjum ammendab kõik omavahendid või olulise osa nendest;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ei kata tema kohustusi või on olemas objektiivsed tõendid, mis toetavad järeldust, et krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ei kata lähiajal tema kohustusi;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda või on olemas objektiivsed tõendid, mis toetavad järeldust, et krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda lähiajal oma võlgnevusi või muid kohustusi tasuda nende sissenõutavaks muutumisel;

d) 

krediidiasutus või investeerimisühing vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud juhul, kui seda antakse tõsiste häirete leevendamiseks liikmesriigi majanduses ja finantsstabiilsuse säilitamiseks järgmises vormis:

i) 

riigi tagatis keskpankade poolt nende tingimuste alusel antud likviidsusvahenditele;

ii) 

riigi tagatis hiljuti emiteeritud kohustustele või

iii) 

omavahenditesse tehtav kapitalisüst või kapitaliinstrumentide ost selliste hindadega ja sellistel tingimustel, mis ei anna krediidiasutusele või investeerimisühingule eelist, kui riikliku toetuse andmise ajal ei esine käesoleva lõike punktides a, b või c ega artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolusid.

Kõigil esimese lõigu punkti d alapunktides i, ii ja iii osutatud juhtudel on nendes osutatud tagatismeetmed või samaväärsed meetmed piiratud maksevõimeliste krediidiasutustega või investeerimisühingutega ning need sõltuvad liidu riigiabi raamistiku kohaselt antavast lõplikust heakskiidust. Kõnealused meetmed võetakse ettevaatusabinõuna, need on ajutised ja proportsionaalsed, selleks et leevendada tõsiste häirete tagajärgi, ning neid ei kasutata selleks, et katta kahjumit, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud või kahjumit, mis tõenäoliselt lähiajal tekib.

Punkti d alapunkti iii kohased toetusmeetmed piirduvad rahasüstidega, mis on vajalikud, et lahendada Euroopa Keskpanga, Euroopa Pangandusjärelevalve või liikmesriigi ametiasutuse läbi viidud riiklikku, liidu või kogu ühtset järelevalvekorda hõlmavate stressitestide, vara kvaliteedi läbivaatamise või samaväärse tegevuse käigus kindlaks tehtud kapitalinappuse probleem, mida vajaduse korral kinnitab pädev asutus.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. jaanuariks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised eespool osutatud stressitestide, vara kvaliteedi läbivaatamise või muu tegevuse liikide kohta, mille tulemusel võidakse anda niisugust toetust.

Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2015 läbi, kas esimese lõigu punkti iii kohaste toetusmeetmete andmist tuleb jätkata, ja jätkamise korral selleks vajalikud tingimused ning annab selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse kõnealusele aruandele seadusandlik ettepanek.

5.  Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaldamisel käsitatakse kriisilahenduse meetmeid avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui need on vajalikud ühe või mitme artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja need on nende eesmärkidega proportsionaalsed, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke samavõrra saavutada.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et edendada järelevalve- ja kriisilahenduse tavade lähenemist seoses selliste asjaolude tõlgendamisega, mille korral tuleb krediidiasutust või investeerimisühingut käsitada maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana.

▼M3

Artikkel 32a

Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste kriisilahenduse eeltingimused

Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad võtta keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Artikkel 32b

Maksejõuetusmenetlus krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate puhul, kelle suhtes ei võeta kriisilahenduse meetmeid

Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, kelle puhul kriisilahendusasutus leiab, et täidetud on artikli 32 lõike 1 punktide a ja b tingimused, kuid et kriisilahenduse meetmed ei oleks avalikes huvides vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile c, likvideeritakse tavakorras vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele.

▼B

Artikkel 33

Kriisilahenduse eeltingimused seoses finantseerimisasutuste ja valdusettevõtjatega

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad võtta artikli 1 lõike 1punktis b osutatud finantseerimisasutuse suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud nii seoses finantseerimisasutuse kui ka konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtjaga.

▼M3

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, kui kõnealune ettevõtja vastab artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.  Kui segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutused või investeerimisühingud on otse või kaudselt vahepealse astme finantsvaldusettevõtja omandis, nähakse kriisilahenduse kavaga ette, et vahepealse astme finantsvaldusettevõtjat käsitatakse kriisilahendussubjektina, ja liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse meetmeid konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks võetakse vahepealse astme finantsvaldusettevõtja puhul. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused ei võta kriisilahenduse meetmeid konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks segavaldusettevõtja puhul.

4.  Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti ja olenemata asjaolust, et artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja ei vasta artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetme artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud ettevõtja suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

ettevõtja on kriisilahendussubjekt;

b) 

üks või mitu kõnealuse ettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

c) 

punktis b osutatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna, ja kriisilahenduse meetme võtmine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.

▼M3

Artikkel 33a

Teatavate kohustuste peatamise õigus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on pärast konsulteerimist pädeva asutusega, kes vastab neile mõistliku aja jooksul, õigus peatada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

a) 

artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt on tehtud kindlaks, et asjaomane krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja on maksjõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;

b) 

kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud erasektori meedet, mis krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;

c) 

peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine, ning

d) 

kohustuste peatamise õiguse kasutamine on:

i) 

vajalik artikli 32 lõike 1 punktis c sätestatud järeldusele jõudmiseks või

ii) 

vajalik sobivate kriisilahenduse meetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahenduse meetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:

a) 

direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide või süsteemikorraldajate ees;

b) 

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;

c) 

keskpankade ees.

Kriisilahendusasutused määravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Eelkõige hindavad kriisilahendusasutused hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.

3.  Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste suhtes, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses.

4.  Lõike 1 kohase peatamise aeg on võimalikult lühike ega ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida kriisilahendusasutus peab vajalikuks lõike 1 punktides c ja d osutatud eesmärgil, ja igal juhul ei tohi see kesta kauem kui ajavahemik alates lõike 8 kohase peatamise teate avaldamisest kuni selle teate avaldamise päevale järgneva tööpäeva südaööni krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahendusasutuse liikmesriigi aja järgi.

Esimeses lõigus osutatud peatamise aja möödumisel kohustuste peatamine lõpetatakse.

5.  Käesoleva artikli lõike 1 kohase õiguse kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse mõju, mida kõnealuse õiguse kasutamine võib avaldada finantsturgude korrakohasele toimimisele, ning arvestavad liikmesriigi kehtivate õigusnormide ning järelevalvevolituste ja kohtuvõimuga, et kaitsta võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavalises maksejõuetusmenetluses. Eelkõige võtab iga kriisilahendusasutus arvesse riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida võidakse kohaldada artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud järelduse tulemusena krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes, ja võtab meetmed, mida ta peab asjakohaseks, et tagada piisav koordineerimine liikmesriigi haldus- või kohtuasutustega.

6.  Kui lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused on vastavalt lõikele 1 peatatud, peatatakse ükskõik millise vastaspoole kõnealusest lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks.

7.  Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita kohustuste peatamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu.

8.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused teavitavad viivitamata krediidiasutust, investeerimisühingut või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjat ning artikli 83 lõike 2 punktides a–h osutatud asutusi, kui nad kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust pärast seda, kui artikli 32 lõike 1 punkti a kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist.

Kriisilahendusasutus avaldab käesoleva artikli kohaselt kohustuste peatamise aluseks oleva korralduse või dokumendi ning peatamise tingimused ja ajavahemiku artikli 83 lõikes 4 osutatud viisil või tagab nende avaldamise.

9.  Käesoleva artikliga ei piirata neid liikmesriigi õiguse sätteid, millega antakse õigus peatada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate makse- või ülekandekohustused enne, kui on kindlaks tehtud, et need krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile a, või õigus peatada nende krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate makse- või ülekandekohustused, mis kuuluvad likvideerimisele tavalises maksejõuetusmenetluses ning mis näevad ette käesolevas artiklis sätestatust ulatuslikuma kohaldamisala ja kestuse. Kõnealust õigust kasutatakse vastavalt asjakohastes liikmesriigi õigusaktides sätestatud ulatusele, kestusele ja tingimustele. Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei piira sellise makse- või ülekandekohustuste peatamise õigusega seotud tingimusi.

10.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus kasutab krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, on kriisilahendusasutusel samuti võimalik kasutada peatamise kestuse jooksul õigust

a) 

seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid jõustada tagatisest tulenevaid õigusi ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 70 lõikeid 2, 3 ning 4, ning

b) 

peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 71 lõikeid 2–8.

11.  Kui vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile a on kindlaks tehtud, et krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv ning kriisilahendusasutus on pärast seda kasutanud käesoleva artikli lõike 1 või 10 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes võetud kriisilahenduse meede, ei kasuta kriisilahendusasutus selle krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja suhtes artikli 69 lõike 1, artikli 70 lõike 1 või artikli 71 lõike 1 kohast õigust.

▼B

Artikkel 34

Kriisilahenduse üldpõhimõtted

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades võtavad kriisilahendusasutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kriisilahenduse meetmeid võetakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumi katavad esimeses järjekorras aktsionärid;

b) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumi katavad teises järjekorras võlausaldajad pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule tavalises maksejõuetusmenetluses, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiiviga on sõnaselgelt ette nähtud teisiti;

c) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan ja kõrgem juhtkond vahetatakse välja, välja arvatud juhtudel, kui vastavalt asjaoludele peetakse kas kogu juhtorgani ja kõrgema juhtkonna või nende osa ametissejäämist vajalikuks kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;

d) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan ja kõrgem juhtkond osutab igakülgset vajalikku abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;

e) 

füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad isiklikult krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusega seoses vastavalt liikmesriigi tsiviil- või kriminaalõigusele;

f) 

kui käesoleva direktiiviga ei ole sätestatud teisiti, koheldakse ühe ja sama järgu võlausaldajaid võrdselt;

g) 

ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas kui see, mida ta oleks katnud, kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1lõike 1 punktis b, c, või d osutatud ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses kooskõlas artiklites 73–75 sätestatud kaitsemeetmetega;

h) 

tagatud hoiused on täielikult kaitstud ning

i) 

kriisilahenduse meetmeid võetakse kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmetega.

2.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing on konsolideerimisgrupi ettevõtja, rakendavad kriisilahendusasutused kriisilahenduse vahendeid ning kasutavad kriisilahendusõigusi artikli 31 kohaldamist piiramata nii, et mõju konsolideerimisgrupi teistele ettevõtjatele ning konsolideerimisgrupile tervikuna oleks minimaalne ning ebasoodne mõju finantsstabiilsusele liidus ja selle liikmesriikides, eelkõige neis riikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb, oleks minimaalne.

3.  Kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades tagavad liikmesriigid, et nad tegutsevad vajaduse korral kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.

4.  Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes rakendatakse ettevõtte võõrandamise vahendit, sildasutuse vahendit või vara eraldamise vahendit, loetakse nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ ( 7 ) artikli 5 lõike 1 mõttes kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes algatatuks pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus.

5.  Kriisilahendusasutused teavitavad kriisilahenduse vahendite rakendamise ja kriisilahendusõiguste kasutamise puhul vajaduse korral töötajate esindajaid ning konsulteerivad nendega.

6.  Kriisilahendusasutused rakendavad kriisilahenduse vahendeid ja kasutavad kriisilahendusõigusi, ilma et see piiraks äriühingu juhtorganites töötajate esindatust käsitlevate siseriikliku õiguse või tavade kohaldamist.



II

PEATÜKK

Erihaldur

Artikkel 35

Erihaldur

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad nimetada erihalduri, et asendada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan. Kriisilahendusasutused avalikustavad erihalduri nimetamise. Samuti tagavad liikmesriigid, et erihalduril on oma ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, võimed ja teadmised.

2.  Erihalduril on kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride ja juhtorgani õigused. Erihaldur võib selliseid õigusi kasutada ainult kriisilahendusasutuse kontrolli all.

3.  Erihalduril on seaduses sätestatud kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et edendada artiklis 31 osutatud kriisilahenduse eesmärke ning võtta kriisilahenduse meetmeid vastavalt kriisilahendusasutuse otsusele. Vajaduse korral on see kohustus juhtorgani kõigi teiste krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjast või siseriiklikust õigusest tulenevate kohustustega võrreldes ülimuslik, juhul kui need on omavahel vastuolus. Kõnealusteks meetmeteks võivad olla krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali suurendamine, reorganiseerimine või krediidiasutuse või investeerimisühingu ülevõtmine finantsiliselt ja organisatsiooniliselt usaldusväärse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas IV peatükis osutatud kriisilahenduse vahenditega.

4.  Kriisilahendusasutused võivad seada erihalduri tegevusele piiranguid või nõuda, et erihalduri teatava tegevuse jaoks on vaja kriisilahendusasutuse eelnevat nõusolekut. Kriisilahendusasutused võivad erihalduri igal ajal tagasi kutsuda.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et erihaldur koostab kriisilahendusasutuse määratud korrapäraste ajavahemike tagant ning erihalduri mandaadi alguses ja lõppedes teda ametisse nimetanud kriisilahendusasutusele aruande krediidiasutuse või investeerimisühingu majandus- ja finantsseisundi ning oma kohustuste täitmisega seotud tegevuse kohta.

6.  Erihaldurit ei nimetata ametisse rohkem kui üheks aastaks. Seda ajavahemikku võib erakorralisel juhul pikendada, kui kriisilahendusasutus otsustab, et erihalduri nimetamise tingimused on jätkuvalt täidetud.

7.  Juhul kui rohkem kui üks kriisilahendusasutus kavatseb nimetada mõnele konsolideerimisgrupi ettevõtjale erihalduri, kaaluvad nad, kas ei oleks sobivam nimetada sama erihaldur kõigile kõnealustele ettevõtjatele, et soodustada lahenduste leidmist, mis parandaksid asjaomaste ettevõtjate finantsilist usaldusväärsust.

8.  Kui siseriiklik õigus näeb maksejõuetuse korral ette pankrotihalduri nimetamise, võib pankrotihalduri tegevust käsitada käesolevas artiklis osutatud erihalduri tegevusena.



III

PEATÜKK

Hindamine

Artikkel 36

Kriisilahenduse eesmärgil väärtuse hindamine

1.  Enne kriisilahenduse meetme võtmist või asjaomaste ►M3  kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt artiklile 59 ◄ tagavad kriisilahendusasutused, et krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust hindab õiglaselt, usaldusväärselt ja realistlikult isik, kes on sõltumatu mis tahes avalik-õiguslikust asutusest, sealhulgas kriisilahendusasutusest, ning krediidiasutusest või investeerimisühingust või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjast. Võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 13 ja artiklit 85, ja kui kõik käesolevas artiklis sätestatud nõuded on täidetud, käsitatakse väärtuse hindamist lõplikuna.

2.  Kui lõike 1 kohane sõltumatu väärtuse hindamine ei ole võimalik, võivad kriisilahendusasutused viia läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste esialgse väärtuse hindamise vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

3.  Väärtuse hindamise eesmärk on hinnata artiklites 32 ja 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimustele vastava krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust.

4.  Väärtuse hindamise eesmärgid on järgmised:

a) 

saada teavet selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud kriisilahenduse eeltingimused või ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise tingimused;

b) 

saada teavet selleks, et teha otsus sobivate krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes võetavate kriisilahenduse meetmete kohta, kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;

c) 

saada teavet selleks, et teha otsus aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning asjaomaste ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui kasutatakse ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õigust;

d) 

saada teavet selleks, et teha otsus ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

e) 

saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta ja otsus kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või olenevalt olukorrast aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajatele tehtava vastusoorituse väärtuse kohta, kui rakendatakse sildasutuse vahendit või vara eraldamist;

f) 

saada teavet selleks, et teha otsus üleantavate vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta, ja selleks, et kriisilahendusasutus saaks kindlaks määrata, mida peetakse artikli 38 kohaldamisel äritingimusteks, kui rakendatakse ettevõtte võõrandamise vahendit;

g) 

tagada, et kõigil juhtudel võetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum täies ulatuses arvesse kriisilahenduse vahendite rakendamise või asjaomaste ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajal.

5.  Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb väärtuse hindamine võimaluse korral konservatiivsetel eeldustel, sealhulgas seoses kohustuste täitmata jätmise määra ja kahjumi suurusega. Väärtuse hindamisel ei eeldata potentsiaalset tulevast erakorralise avaliku sektori finantstoetuse või keskpanga erakorralise likviidsusabi või keskpanga sellise likviidsusabi andmist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale alates kriisilahenduse meetme võtmise või ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajast. Kui rakendatakse mis tahes kriisilahenduse vahendit, võetakse hindamisel lisaks arvesse järgmisi asjaolusid:

a) 

kriisilahendusasutus ning mis tahes artikli 101 kohaselt toimiv rahastu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult sisse kõik mõistlikud nõuetekohaselt tekkinud kulud kooskõlas artikli 37 lõikega 7;

b) 

kriisilahendusrahastu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud laenudelt ja tagatistelt intressi või tasusid kooskõlas artikliga 101.

6.  Väärtuse hindamise tulemustele lisatakse järgnev teave, nagu see on esitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ajakohastatud bilanss ja finantsseisundi aruanne;

b) 

vara bilansilise väärtuse analüüs ja eeldatav maksumus;

c) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste täitmata kohustuste loetelu, milles on märgitud ära ka vastavad laenud ja nõuete rahuldamisjärgud kohaldatava siseriikliku maksejõuetust reguleeriva õiguse järgi.

7.  Selleks et saada teavet lõike 4 punktides e ja f osutatud otsuste tegemiseks, võib asjakohasel juhul lisada lõike 6 punktis b osutatud teabele krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste turuväärtuse alusel tehtud analüüsi ja selgitatud eeldatava maksumuse.

8.  Väärtuse hindamisel tuleb esitada võlausaldajate jagamine klassidesse vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele kohaldatava siseriikliku maksejõuetust reguleeriva õiguse järgi ning hinnang sellele, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate klasse oleks eeldatavalt koheldud, kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses.

Kõnealune hinnang ei mõjuta artikli 74 kohase põhimõtte kohaldamist, mille kohaselt ükski võlausaldaja ei pea katma suuremat kahjumit, kui ta oleks katnud tavalises maksejõuetusmenetluses.

9.  Kui asja kiireloomulisust arvestades ei ole lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõudeid võimalik täita või kui kohaldatakse lõiget 2, tuleb läbi viia esialgne hindamine. Esialgne hindamine peab vastama lõikes 3 sätestatud nõuetele ja selles ulatuses, nagu asjaolusid arvestades on mõistlikult saavutatav, lõigetes 1, 6 ja 8 sätestatud nõuetele.

Käesolevas lõikes osutatud esialgne hindamine peab sisaldama täiendava kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega.

10.  Kui väärtuse hindamine ei vasta kõigile käesolevas artiklis sätestatud nõuetele, peetakse seda esialgseks seni, kuni sõltumatu isik viib läbi väärtuse hindamise, mis vastab täielikult kõigile käesolevas artiklis osutatud nõuetele. Kõnealune lõplik järelhindamine viiakse läbi niipea, kui mõistlikult võimalik. See võidakse läbi viia artiklis 74 osutatud hindamisest eraldi või sellega samaaegselt ning sama sõltumatu isiku poolt, kuid kõnealune järelhindamine toimub sellest eraldiseisvalt.

Lõpliku järelhindamise eesmärk on:

a) 

tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum võetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses täies ulatuses arvesse;

b) 

saada teavet selleks, et teha otsus taastada võlausaldajate nõuded või suurendada vastusoorituse väärtust kooskõlas lõikega 11.

11.  Juhul kui lõpliku järelhindamise tulemuse kohaselt on krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus suurem kui esialgsel väärtuse hindamisel kindlaks tehtud krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus, võib kriisilahendusasutus:

a) 

kasutada õigust suurendada nõudeõiguste teisendamise vahendi raames võlausaldajate või asjaomaste kapitaliinstrumentide omanike alla hinnatud nõuete väärtust;

b) 

anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korraldus suurendada seoses vara, õiguste ja kohustustega kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule tehtava vastusoorituse väärtust, või vastavalt olukorrale seoses aktsiate või omandiõiguse instrumentidega aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajatele tehtava vastusoorituse väärtust.

12.  Olenemata lõikest 1, annab lõigete 9 ja 10 kohaselt läbi viidud esialgne väärtuse hindamine kriisilahendusasutuste jaoks põhjendatud aluse kriisilahenduse meetme võtmiseks, sealhulgas maksejõuetu krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enda kontrolli alla võtmiseks või ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamiseks.

13.  Väärtuse hindamine on lahutamatu osa otsusest rakendada kriisilahenduse vahendit või kasutada kriisilahendusõigust või otsusest kasutada ►M3  vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õigust. Väärtuse hindamine ei anna iseseisvat kaebeõigust, kuid selle võib vaidlustada otsuse peale kaebuse esitamisega vastavalt artiklile 85.

14.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, milliste asjaolude korral on isik sõltumatu kriisilahendusasutusest ja krediidiasutusest või investeerimisühingust või artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjast käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ning artikli 74 kohaldamisel.

15.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 9 ning artikli 74 kohaldamise eesmärgil järgmised kriteeriumid:

a) 

metoodika krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtuse hindamiseks;

b) 

artiklite 36 ja 74 kohaste hindamiste eraldiseisvus;

c) 

metoodika täiendava kahjumi puhvri arvutamiseks ja esialgsele hindamisele lisamiseks.

16.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab lõikes 14 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu lõigetes 14 ja 15 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.



IV

PEATÜKK

Kriisilahenduse vahendid



1.

jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 37

Kriisilahenduse vahendite rakendamise üldpõhimõtted

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on vajalikud õigused rakendada kriisilahenduse eeltingimustele vastava krediidiasutuse või investeerimisühingu ning artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate suhtes kriisilahenduse vahendeid.

2.  Kui kriisilahendusasutus otsustab rakendada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes kriisilahenduse vahendit ja kriisilahenduse vahendi rakendamine põhjustaks võlausaldajatele kahjumi või nende nõuete konverteerimise, kasutab kriisilahendusasutus artikli 59 kohast ►M3  kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õigust vahetult enne kriisilahenduse vahendi rakendamist või koos sellega.

3.  Lõikes 1 osutatud kriisilahenduse vahendid on järgmised:

a) 

ettevõtte võõrandamine;

b) 

sildasutuse loomine;

c) 

vara eraldamine;

d) 

kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.

4.  Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, võivad kriisilahendusasutused kohaldada kriisilahenduse vahendeid kas üksikult või kriisilahenduse vahendite mis tahes kombinatsioonina.

5.  Kriisilahendusasutused võivad rakendada vara eraldamise vahendit ainult koos mõne teise kriisilahenduse vahendiga.

6.  Kui rakendatakse ainult käesoleva artikli lõike 3 punktides a või b osutatud kriisilahenduse vahendeid ning seda selleks, et anda üle vaid osa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu varast, õigustest või kohustustest, lõpetatakse ja likvideeritakse järelejäänud osa sellest krediidiasutusest või investeerimisühingust või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjast, kelle vara, õigusi või kohustusi üle anti, tavalises maksejõuetusmenetluses. Selline lõpetamine ja likvideerimine toimub mõistliku aja jooksul, arvestades selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vajadust osutada teenuseid või abi vastavalt artiklile 65, et võimaldada saajal tegeleda üleandmise tulemusena omandatud tegevusega või osutada omandatud teenuseid, ning arvestades mis tahes muid põhjuseid, mille kohaselt järelejääva krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja majandustegevuse jätkamine on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks või artiklis 34 osutatud põhimõtete järgimiseks.

7.  Kriisilahendusasutus ning mis tahes artikli 101 kohaselt toimiv rahastu võib nõuda sisse kõik kriisilahenduse vahendite ja õiguste ning valitsuse finantsstabiilsuse vahendi kasutamisega seoses tekkinud mõistlikud kulud ühel või enamal järgmistest viisidest:

a) 

mahaarvamine saaja vastusooritusest kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või vastavalt olukorrale aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajale;

b) 

eelisvõlausaldajana, kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult või

c) 

eelisvõlausaldajana, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust.

8.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahenduse vahendi rakendamise või kriisilahendusõiguse kasutamise või valitsuse finantsstabiilsuse vahendi kasutamise tulemusena antakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, õigused ja kohustused üle teisele ettevõtjale, ei kohaldata siseriikliku maksejõuetusõiguse norme, mis on seotud võlausaldajatele kahjulike õigusaktide õigustühisuse või kohtu poolt tähelepanuta jätmisega.

9.  Liikmesriigid võivad anda kriisilahendusasutustele lisavahendeid ja -õigusi, mida saab kasutada, kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastab kriisilahenduse eeltingimustele, tingimusel et:

a) 

piiriülese konsolideerimisgrupi suhtes kasutamise puhul ei pärsi sellised lisaõigused konsolideerimisgrupi tulemuslikku kriisilahendust ning

b) 

need on kooskõlas artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärkidega ja üldpõhimõtetega.

10.  Väga erakorralises süsteemse kriisi olukorras võib kriisilahendusasutus taotleda rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest artiklites 56–58 ette nähtud valitsuse stabiliseerimisvahendite kasutamise abil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

aktsionärid ja muude omandiõiguse instrumentide omajad, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude ►M3  teisendatavate kohustuste ◄ omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artiklis 36 sätestatud hindamisele;

b) 

rahastamine on tingimuslik ning sõltub liidu riigiabi raamistiku kohaselt antavast eelnevast ja lõplikust heakskiidust.



2.

jagu

Ettevõtte võõrandamise vahend

Artikkel 38

Ettevõtte võõrandamise vahend

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus üle anda omandajale, kes ei ole sildasutus:

a) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid;

b) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu vara, õigused ja kohustused või mis tahes osa varast, õigustest ja kohustustest.

Kui käesoleva artikli lõigetest 8 ja 9 ja artiklist 85 ei tulene teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, kes ei ole omandaja, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid, välja arvatud artiklis 39 sätestatud menetlusnormid.

2.  Lõike 1 kohane üleandmine toimub äris tavalistel tingimustel, asjaolusid arvesse võttes, ja vastavalt liidu riigiabi raamistikule.

3.  Kriisilahendusasutused võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 mõistlikke meetmeid, et saavutada üleandmise jaoks äris tavalised tingimused, mis on kooskõlas artikli 36 kohaselt tehtud hindamisega, võttes arvesse juhtumi asjaolusid.

4.  Kui artikli 37 lõikest 7 ei tulene teisiti, saavad omandaja vastusooritusest kasu:

a) 

aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omajad, kui ettevõtte võõrandamine on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiate või omandiõiguse instrumentide üleandmisega kõnealuste aktsiate või omandiõiguse instrumentide omajatelt omandajale;

b) 

kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing, kui ettevõtte võõrandamine on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu vara või kõigi kohustuste või nende teatava osa üleandmise teel omandajale.

5.  Ettevõtte võõrandamise korral võib kriisilahendusasutus kasutada üleandmisõigust rohkem kui korra, et anda täiendavalt üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või anda täiendavalt üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, õigused või kohustused.

6.  Pärast ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamist võivad kriisilahendusasutused omandaja nõusolekul kasutada üleandmisõigust seoses omandajale üle antud vara, õiguste või kohustustega, et anda vara, õigused või kohustused tagasi kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid tagasi nende algsetele omajatele, ning kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing või algsed omajad on kohustatud vara, õigused või kohustused või aktsiad või muud omandiõigust tõendavad instrumendid tagasi võtma.

7.  Omandajal on asjakohane tegevusluba, et tegeleda majandustegevusega, mille ta on omandanud lõike 1 kohase üleandmise teel. Pädevad asutused tagavad, et tegevusloa taotlus vaadatakse aegsasti läbi koos üleandmisega.

8.  Erandina direktiivi 2013/36/EL artiklitest 22–25, direktiivi 2013/36/EL artiklis 26 sätestatud pädevate asutuste teavitamise nõudest, direktiivi 2014/65/EL artikli 10 lõikest 3, artikli 11 lõikest 1 ja 2 ning artiklitest 12 ja 13 ning kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 3 sätestatud teatamise nõudest, kui ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise tulemusena omandataks krediidiasutuses või investeerimisühingus oluline osalus või suurendataks olulist osalust nii, nagu on osutatud direktiivi 2014/36/EL artikli 22 lõikes 1 või direktiivi 2014/65/EL artikli 11 lõikes 1, viib selle krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus õigeaegselt läbi kõnealustes artiklites ette nähtud hindamise, nii et see ei põhjustaks viivitusi ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel ega takistaks kriisilahenduse meetme abil kriisilahenduse eesmärkide saavutamist.

9.  Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus ei ole viinud lõikes 8 osutatud hindamist lõpule aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmise kuupäevaks ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel kriisilahendusasutuse poolt, kohaldatakse järgmist:

a) 

aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmisel omandajale on kohene õiguslik mõju;

b) 

hindamisaja ja iga punktis f osutatud vara võõrandamise perioodi jooksul on peatatud omandaja õigus kasutada nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigusi ja see õigus on ainult kriisilahendusasutusel, kes ei ole kohustatud kõnealust hääleõigust kasutama ja kes ei vastuta hääleõiguse kasutamise või selle kasutamisest loobumise tagajärgede eest;

c) 

hindamisaja ja punktis f ette nähtud võõrandamisperioodi jooksul ei ole olulise osaluse omandamise või võõrandamise selliste nõuete rikkumise eest kohaldatavad karistused ja muud meetmed, mida käsitletakse direktiivi 2013/36/EL artiklites 66, 67 ja 68 kohaldatavad vastavate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide üleandmisele;

d) 

kohe kui pädev asutus on viinud hindamise lõpule, teavitab ta kriisilahendusasutust ja omandajat kirjalikult sellest, kas pädev asutus kiidab aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise heaks või on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõikega 5 selle vastu;

e) 

kui pädev asutus kiidab aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise heaks, omandab omandaja nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigused alates ajast, mil kriisilahendusasutus ja omandaja saavad kätte selle pädeva asutuse teate heakskiidu andmise kohta;

f) 

kui pädev asutus on aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandajale üleandmise vastu, siis:

i) 

jäävad täies ulatuses kehtima punktis b ette nähtud aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõigused;

ii) 

võib kriisilahendusasutus nõuda omandajalt nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide võõrandamist kriisilahendusasutuse poolt määratud võõrandamisperioodi jooksul, võttes arvesse turul valitsevaid tingimusi, ning

iii) 

kui omandaja ei vii võõrandamist kriisilahendusasutuse määratud võõrandamisperioodi jooksul lõpule, võib pädev asutus kriisilahendusasutuse nõusolekul mõista omandajale karistuse ja võtta tema suhtes muid meetmeid olulise osaluse omandamise või võõrandamise nõuete rikkumise eest, mida käsitletakse direktiivi 2013/36/EL artiklites 66, 67 ja 68.

10.  Ettevõtte võõrandamise tulemusena toimunud üleandmise toimingutele kohaldatakse IV jaotise VII peatükis osutatud kaitsemeetmeid.

11.  Et kasutada teises liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2014/65/EL, käsitatakse omandajat kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevust jätkavana ning omandaja võib kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing.

12.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud omandaja võib jätkuvalt kasutada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õigust olla makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide, väärtpaberibörside, investeeringute tagamise skeemide ja hoiuste tagamise skeemide liige ja omada neile juurdepääsu, eeldusel et ta täidab sellistes süsteemides osalemist reguleerivaid liikmeks olemise ja osalemise kriteeriumeid.

Olenemata esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et:

a) 

ei keelata juurdepääsu põhjusel, et omandajal ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse esimeses lõigus osutatud süsteemidele juurdepääsu andmiseks;

b) 

kui omandaja ei täida asjaomase makse-, kliiring- ja arveldussüsteemi, väärtpaberibörsi, investeeringute tagamise skeemi või hoiuste tagamise skeemi liikmeks olemise või nendes osalemise kriteeriumeid, kasutatakse esimeses lõigus osutatud õigusi ajavahemikul, mille kriisilahendusasutus võib kindlaks määrata, kuid mis ei tohi ületada 24 kuud, ja mida võib omandaja poolt kriisilahendusasutusele esitatava taotluse alusel pikendada.

13.  Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäridel või võlausaldajatel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara, õigusi või kohustusi ei ole üle antud, ei ole mingeid õigusi seoses üle antavate vara, õiguste või kohustustega või nende suhtes, ilma et see piiraks IV jaotise VII peatüki kohaldamist.

Artikkel 39

Ettevõtte võõrandamise vahend: menetlusnõuded

1.  Kui kriisilahendusasutus kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul ettevõtte võõrandamise vahendit ning kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, turundab kriisilahendusasutus krediidiasutuse või investeerimisühingu seda osa varast, õigustest, kohustustest, aktsiatest või muudest omandiõiguse instrumentidest, mida kriisilahendusasutus kavatseb üle anda, või korraldab sellise turundamise. Vara, õiguste ja kohustuste kogumeid võib turundada eraldi.

2.  Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, toimub lõikes 1 osutatud turundamine vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a) 

see on võimalikult läbipaistev ega esita sisuliselt eksitavat teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, õiguste, kohustuste, aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide kohta, mida kriisilahendusasutus kavatseb üle anda, võttes arvesse asjaolusid ning eelkõige finantsstabiilsuse säilitamise vajadust;

b) 

ühtki võimalikku omandajat ei asetata teiste võimalike omandajatega võrreldes põhjendamatult soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda;

c) 

puudub huvide konflikt;

d) 

ühelegi võimalikule omandajale ei anta ebaõiglast eelist;

e) 

võetakse arvesse vajadust kriisilahenduse meede kiiresti lõpule viia;

f) 

eesmärk on saavutada asjaomaste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste võimalikult kõrge võõrandamisehind.

Käesolevas lõikes osutatud põhimõtted ei takista kriisilahendusasutust võtmast ühendust konkreetsete võimalike omandajatega, tingimusel et järgitakse käesoleva lõike punkti b.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja turundamise kohta teabe avalikustamisega, mida tavaliselt nõutaks määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõike 1 alusel, võib kooskõlas kõnealuse määruse artikli 17 lõigetega 4 või 5 viivitada.

3.  Ettevõtte võõrandamise vahendit rakendades ei pea kriisilahendusasutus järgima lõikes 1 sätestatud turundamise nõuet, kui ta otsustab, et kõnealuste nõuete järgimine seaks tõenäoliselt ohtu ühe või enama kriisilahenduseesmärgi saavutamise, ning eelkõige kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusest või tõenäolisest maksejõuetusest tuleneb oluline oht finantsstabiilsusele või maksejõuetus või tõenäoline maksejõuetus suurendab sellist ohtu, ning

b) 

kriisilahendusasutus leiab, et kõnealuste nõuete järgimine kahjustaks tõenäoliselt ettevõtte võõrandamise vahendi tulemuslikkust sellise ohu leevendamisel või takistaks artikli 31 lõike 2 punktis b osutatud kriisilahenduse eesmärgi saavutamist.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse faktilised asjaolud, mis moodustavad olulise ohu, ning ettevõtte võõrandamise vahendi tulemuslikkusega seotud elemendid, mis on sätestatud lõike 3 punktides a ja b.



3.

jagu

Sildasutuse vahend

Artikkel 40

Sildasutuse vahend

1.  Sildasutuse vahendi kasutamiseks ning võttes arvesse vajadust säilitada sildasutuses kriitilised funktsioonid, peavad liikmesriigid tagama, et kriisilahendusasutustel on õigus anda sildasutusele üle:

a) 

ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;

b) 

ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu vara ja kõik õigused või kohustused või osa neist.

Kui artiklis 85 ei ole sätestatud teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, kes ei ole omandaja, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid.

2.  Sildasutus on juriidiline isik, kes täidab kõiki järgmisi nõudeid:

a) 

see on täielikult või osaliselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus või kriisilahendusrahastu) omanduses ja seda kontrollib kriisilahendusasutus;

b) 

see asutatakse eesmärgiga võtta vastu ja saada oma valdusse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõik emiteeritud aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või osa nendest ja võtta vastu ja saada oma valdusse ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest, et säilitada juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, ja võõrandada krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja.

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamine artikli 43 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgil ei tohi takistada kriisilahendusasutuse võimet kontrollida sildasutust.

3.  Sildasutuse vahendit rakendades tagab kriisilahendusasutus, et sildasutusele üle antud kohustuste koguväärtus ei ületa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle antud või teistest allikatest saadud õiguste ja vara koguväärtust.

4.  Kui artikli 37 lõikest 7 ei tulene teisiti, saavad sildasutuse vastusooritusest kasu:

a) 

aktsiate või omandiõiguse instrumentide omajad, kui sildasutusele üleandmine on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiate või omandiõiguse instrumentide ülekandmise teel kõnealuste aktsiate või instrumentide omajatelt sildasutusele;

b) 

kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing, kui üleandmine sildasutusele on toimunud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu vara või kõigi kohustuste või nende teatava osa üleandmise teel sildasutusele.

5.  Sildasutuse vahendi rakendamisel võib kriisilahendusasutus kasutada üleandmisõigust rohkem kui korra, et anda täiendavalt üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või olenevalt asjaoludest kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, õigusi või kohustusi.

6.  Pärast sildasutuse vahendi rakendamist võib kriisilahendusasutus:

a) 

anda vara, õigusi või kohustusi sildasutusest tagasi kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või kanda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente tagasi nende algsetele omajatele, kusjuures kriisilahendusemenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing või algsed omanikud on kohustatud vara, õigused või kohustused või aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid tagasi võtma, tingimusel et lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud;

b) 

anda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või vara, õigusi või kohustusi sildasutuselt üle kolmandale isikule.

7.  Kriisilahendusasutused võivad anda aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või vara, õigusi või kohustusi sildasutusest tagasi ühel järgmistest põhjustest:

a) 

asjaomaste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste tagasiandmise võimalus on selgelt sõnastatud dokumendis, mille alusel toimus üleandmine;

b) 

asjaomased aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid, vara, õigused või kohustused ei kuulu tegelikult selliste aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste klassi või ei vasta sellistele aktsiatele või muudele omandiõiguse instrumentidele, varale, õigustele või kohustustele seatud üleandmise tingimustele, mis on kindlaks määratud dokumendis, mille alusel toimus üleandmine.

Tagasi andmine võib toimuda mis tahes aja jooksul ja see peab vastama kõigile muudele tingimustele, mis on kõnealuses dokumendis vastavaks otstarbeks kindlaks määratud.

8.  Üleandmise suhtes, mis toimub ühelt poolt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide algsete omajate ning teiselt poolt sildasutuse vahel, kohaldatakse IV jaotise VII peatükis osutatud kaitsemeetmeid.

9.  Et kasutada muus liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2014/65/EL, käsitatakse sildasutust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust jätkavana ning sildasutus võib kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing.

Muudel eesmärkidel võivad kriisilahendusasutused nõuda, et sildasutust käsitatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust jätkavana ning et sildasutus võib kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing.

10.  Liikmesriigid tagavad, et sildasutus võib jätkuvalt kasutada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õigust olla makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide, väärtpaberibörside, investeeringute tagamise skeemide ja hoiuste tagamise skeemide liige ja omada neile juurdepääsu, kui ta täidab sellistes süsteemides osalemist reguleerivaid liikmeks olemise ja osalemise kriteeriumeid.

Olenemata esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et:

a) 

ei keelata juurdepääsu põhjusel, et sildasutusel ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse esimeses lõigus osutatud süsteemidele juurdepääsu andmiseks;

b) 

kui sildasutus ei täida asjaomase makse-, kliiring- ja arveldussüsteemi, väärtpaberibörsi, investeeringute tagamise skeemi või hoiuste tagamise skeemi liikmeks olemise või nendes osalemise kriteeriumeid, kasutatakse esimeses lõigus osutatud õigusi ajavahemikul, mille kriisilahendusasutus võib kindlaks määrata, kuid mis ei tohi ületada 24 kuud, ja mida võib sildasutuse poolt kriisilahendusasutusele esitatava taotluse alusel pikendada.

11.  Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäridel või võlausaldajatel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara, õigusi või kohustusi ei ole sildasutusele üle antud, ei ole mingeid õigusi seoses sildasutusele, selle juhtorganile või kõrgemale juhtkonnale üle antud vara, õiguste või kohustustega või nende suhtes, ilma et see piiraks IV jaotise VII peatüki kohaldamist.

12.  Sildasutuse eesmärgid ei hõlma mingeid kohustusi ega vastutust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride ega võlausaldajate ees ning juhtorgan või kõrgem juhtkond ei vastuta niisuguste aktsionäride ega võlausaldajate ees kahjude eest, mis tulenevad nende tegevusest või tegevusetusest nende ametialaste kohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasne rasket hooletust või tõsist üleastumist siseriikliku õiguse mõistes, mis mõjutab otseselt niisuguste aktsionäride või võlausaldajate õigusi.

Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikule õigusele täiendavalt piirata sildasutuse ja selle juhtorgani või kõrgema juhtkonna vastutust tegevuse või tegevusetuse eest nende ametialaste kohustuste täitmisel.

Artikkel 41

Sildasutuse tegevus

1.  Liikmesriigid tagavad, et sildasutuse toimimisel järgitakse järgmisi nõudeid:

a) 

sildasutuse asutamisdokumentide sisu kinnitab kriisilahendusasutus;

b) 

sõltuvalt sildasutuse omandistruktuurist, nimetab kriisilahendusasutus ametisse või kinnitab sildasutuse juhtorgani;

c) 

kriisilahendusasutus kinnitab juhtorgani liikmete tasustamise ja teeb kindlaks nende ülesanded;

d) 

kriisilahendusasutus kinnitab sildasutuse strateegia ja riskiprofiili;

e) 

sildasutusele antakse tegevusluba direktiivi 2013/36/EL või, kui see on kohaldatav, direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kohaldatava siseriikliku õigusega nõutavad load seoses selliste tegevustega tegelemise ja teenuste osutamisega, mis sildasutus omandab käesoleva direktiivi artikli 63 kohase üleandmise tulemusena;

f) 

sildasutus tegutseb ning sildasutuse üle teostatakse järelevalvet kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 ning direktiivide 2013/36/EL ja 2014/65/EL nõuetega, olenevalt sellest, mis on kohaldatav;

g) 

sildasutuse tegevus on kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga ning kriisilahendusasutus võib vastavalt määrata kindlaks tema tegevuse piirangud.

Olenemata esimese lõigu punktides e ja f osutatud sätetest, ja kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, võib sildasutus olla asutatud ja tegevusloa saanud ilma, et ta vastaks oma tegevuse alguses lühiajaliselt direktiivide 2013/36/EL või 2014/65/EL nõuetele. Selleks esitab kriisilahendusasutus pädevale asutusele vastava taotluse. Kui pädev asutus otsustab tegevusloa anda, märgib ta ära ajavahemiku, mille jooksul tehakse sildasutuse suhtes erand kõnealuste direktiivide nõuete täitmise kohustusest.

2.  Arvestades kõiki liidu või liikmesriikide konkurentsiõigusest lähtuvaid piiranguid, juhib sildasutuse juhtkond sildasutust eesmärgiga säilitada juurdepääs kriitilistele funktsioonidele ja võõrandada krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, selle vara, õigused ja kohustused sobivate tingimuste korral ning käesoleva artikli lõikes 4 või vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul ühele või enamale erasektori omandajale.

3.  Kriisilahendusasutus teeb otsuse, et sildasutus ei ole enam sildasutus artikli 40 lõike 2 tähenduses mis tahes ühel järgmistest juhtudest, sõltuvalt sellest, mis on varaseim:

a) 

sildasutus ühineb mõne muu ettevõtjaga;

b) 

sildasutus ei täida enam artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõudeid;

c) 

sildasutuse kogu vara ja kõik õigused või kohustused või oluline osa nendest võõrandatakse kolmandale isikule;

d) 

lõikes 5 või kui see on kohaldatav, lõikes 6 kindlaks määratud tähtaja möödumisel;

e) 

sildasutuse vara realiseeritakse täielikult ja selle kohustused täidetakse täies ulatuses.

4.  Kui kriisilahendusasutus soovib võõrandada sildasutuse või selle vara, õigused või kohustused, tagavad liikmesriigid, et sildasutust või asjakohaseid vara või kohustusi turundatakse avalikult ja läbipaistvalt ja et võõrandamisel ei esitata sisuliselt eksitavat teavet nende kohta ning et ühtki võimalikku omandajat ei asetata põhjendamatult teiste võimalike omandajatega võrreldes soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda.

Igasugune võõrandamine peab toimub äris tavalistel tingimustel, asjaolusid arvesse võttes ja kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.

5.  Kui ei saavutata ühtki lõike 3 punktis a, b, c ja e osutatud tulemust, lõpetab kriisilahendusasutus sildasutuse tegevuse nii kiiresti kui võimalik, ent igal juhul kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kriisilahendusmenetluses olevast krediidiasutusest või investeerimisühingust toimus sildasutuse vahendit rakendades viimane üleandmine.

6.  Kriisilahendusasutus võib lõikes 5 osutatud tähtaega pikendada veel üheks või mitmeks täiendavaks üheaastaseks perioodiks, kui tähtaja pikendamine:

a) 

aitab kaasa lõike 3 punktis a, b, c või e osutatud tulemuse saavutamisele või

b) 

on vajalik selleks, et tagada oluliste pangandus- või finantsteenuste järjepidevus.

7.  Kriisilahendusasutuse otsus pikendada lõikes 5 osutatud tähtaega peab olema põhjendatud ja see peab sisaldama pikendamist põhjendava olukorra, sealhulgas turutingimuste ja väljavaadete üksikasjalikku hindamist.

8.  Kui sildasutuse tegevus lõpetatakse lõike 3 punktis c või d osutatud asjaoludel, lõpetatakse ja likvideeritakse sildasutus tavalises maksejõuetusmenetluses.

Kui artikli 37 lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, saavad sildasutuse tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulu sildasutuse aktsionärid.

9.  Kui sildasutust kasutatakse mitme kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ja kohustuste üleandmiseks, viitab lõikes 8 osutatud kohustus igalt kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult üle antud varadele ja kohustustele, mitte sildasutusele endale.



4.

jagu

Vara eraldamise vahend

Artikkel 42

Vara eraldamine

1.  Vara eraldamise vahendi rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutusel on õigus anda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse vara, õigused ja kohustused üle ühele või mitmele vara valitsemise ettevõtjale.

Kui artiklis 85 ei ole sätestatud teisiti, ei vajata esimeses lõigus osutatud üleandmiseks kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, välja arvatud sildasutus, nõusolekut ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid.

2.  Vara eraldamise vahendi rakendamisel on vara valitsemise ettevõtja juriidiline isik, kes vastab järgmistele nõuetele:

a) 

see on täielikult või osaliselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus või kriisilahendusrahastu) omanduses ja seda kontrollib kriisilahendusasutus;

b) 

see on loodud eesmärgiga saada ühe või mitme kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse kogu vara ja kõik õigused ja kohustused või osa nendest.

3.  Vara valitsemise ettevõtja haldab talle üle antud vara eesmärgiga vara lõpuks maksimaalse hinna eest võõrandada või nõuetekohaselt realiseerida.

4.  Liikmesriigid tagavad, et vara valitsemise ettevõtja tegevuses järgitakse järgmisi sätteid:

a) 

vara valitsemise ettevõtja asutamisdokumentide sisu kinnitab kriisilahendusasutus;

b) 

sõltuvalt vara valitsemise ettevõtja omandistruktuurist nimetab kriisilahendusasutus ametisse või kinnitab vara valitsemise ettevõtja juhtorgani;

c) 

kriisilahendusasutus kinnitab juhtorgani liikmete tasustamise ja teeb kindlaks nende ülesanded;

d) 

kriisilahendusasutus kinnitab vara valitsemise ettevõtja strateegia ja riskiprofiili.

5.  Kriisilahendusasutused võivad kasutada lõikega 1 ette nähtud õigust vara, õiguste või kohustuste üleandmiseks ainult järgmistel juhtudel:

a) 

kui asjaomase vara turu seis on selline, et vara realiseerimine tavalises maksejõuetusmenetluses võiks ühte või mitut finantsturgu ebasoodsalt mõjutada;

b) 

selline üleandmine on vajalik, et tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse nõuetekohane toimimine, või

c) 

selline üleandmine on vajalik likvideerimisest saadava tulu maksimeerimiseks.

6.  Vara eraldamise vahendi rakendamisel määravad kriisilahendusasutused kooskõlas artiklis 36 kehtestatud põhimõtetega ja vastavalt liidu riigiabi raamistikule vastusoorituse, mille eest vara, õigused ja kohustused antakse üle vara valitsemise ettevõtjale. Selle lõikega ei välistata, et vastusooritusel on nominaalne või negatiivne väärtus.

7.  Kui artikli 37 lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, saab vara valitsemise ettevõtja vastusoorituse kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult otse omandatud vara, õiguste või kohustuste eest kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing. Vara valitsemise ettevõtja võib vastusoorituse teha emiteeritud võlakirja vormis.

8.  Kui rakendatakse sildasutuse vahendit, võib vara valitsemise ettevõtja pärast sildasutuse vahendi rakendamist omandada sildasutuselt vara, õigusi või kohustusi.

9.  Kriisilahendusasutused võivad vara, õigusi või kohustusi anda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult üle ühele või mitmele vara valitsemise ettevõtjale mitu korda ning anda vara, õigusi või kohustusi tagasi ühelt või mitmelt vara valitsemise ettevõtjalt kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, tingimusel et on täidetud lõikes 10 sätestatud tingimused.

Kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing on sel juhul kohustatud vara, õigused või kohustused tagasi võtma.

10.  Kriisilahendusasutused võivad anda vara, õigusi ja kohustusi vara valitsemise ettevõtjalt tagasi kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ühel järgmistest asjaoludest:

a) 

asjaomaste õiguste, vara või kohustuste tagasiandmise võimalus on selgelt sõnastatud dokumendis, mille alusel üleandmine toimus;

b) 

asjaomased õigused, vara või kohustused ei kuulu tegelikult selliste õiguste, vara või kohustuste klassi, mis on kindlaks määratud dokumendis, mille alusel üleandmine toimus, või ei vasta sellistele õigustele, varale või kohustustele seatud üleandmise tingimustele.

Mõlemal punktides a ja b osutatud juhul võib tagasi andmine toimuda igal ajal ja see peab olema kooskõlas mis tahes muude tingimustega, mis on asjaomases dokumendis selles osas kindlaks määratud.

11.  Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vara valitsemise ettevõtja vahel toimunud üleandmisele kohaldatakse IV jaotise VII peatükis sätestatud vara osalise üleandmise kaitsemeetmeid.

12.  Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäridel ja võlausaldajatel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara, õigusi või kohustusi ei ole vara valitsemise ettevõtjale üle antud, ei ole mingeid õigusi seoses vara valitsemise ettevõtjale või selle juhtorganile või kõrgemale juhtkonnale üle antavate vara, õiguste või kohustustega või nende suhtes, ilma et see piiraks IV jaotise VII peatüki kohaldamist.

13.  Vara valitsemise ettevõtja ülesanded ei hõlma mingeid kohustusi ega vastutust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride ega võlausaldajate ees ning juhtorgan või kõrgem juhtkond ei vastuta niisuguste aktsionäride ega võlausaldajate ees kahjude eest, mis tulenevad nende tegevusest või tegevusetusest nende töökohustuste täitmisel, kui sellise tegevuse või tegevusetusega ei kaasne rasket hooletust või tõsist üleastumist siseriikliku õiguse mõistes, mis mõjutab otseselt niisuguste aktsionäride või võlausaldajate õigusi.

Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikule õigusele täiendavalt piirata vara valitsemise ettevõtja ja selle juhtorgani või kõrgema juhtkonna vastutust seoses nende tegevuse või tegevusetusega ametikohustuste täitmisel.

14.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et edendada järelevalve- ja kriisilahendustavade lähendamist seoses selle kindlakstegemisega, millal käesoleva artikli lõike 5 kohaselt võiks vara või kohustuste likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ühte või mitut finantsturgu ebasoodsalt mõjutada.



5.

jagu

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend



1.

alajagu

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi eesmärk ja rakendusala

Artikkel 43

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend

1.  Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutustel on artikli 63 lõikes 1 kindlaks määratud kriisilahendusõigused.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid kooskõlas artiklis 34 sätestatud kriisilahenduse põhimõttega, selleks et:

a) 

rekapitaliseerida kriisilahenduse eeltingimustele vastav krediidiasutus või investeerimisühing või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tasemel, mis võimaldaks tal uuesti vastata tegevusloa saamise tingimustele (sel määral, mil kõnealuseid tingimusi tema suhtes kohaldatakse) ja jätkata tegevusi, mille jaoks on talle antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohane tegevusluba (kui ta sai tegevusloa kõnealuste direktiivide alusel), ning säilitada turu piisav usaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja vastu;

b) 

konverteerida omakapitaliks või vähendada nende nõuete või võlainstrumentide põhisummat, mis antakse üle:

i) 

sildasutusse eesmärgiga luua sellele sildasutusele kapitali või

ii) 

ettevõtte võõrandamise vahendi või vara eraldamise vahendi alusel.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil ainult juhul, kui on põhjendatud väljavaade, et kõnealuse vahendi rakendamine koos muude asjakohaste meetmetega, sealhulgas meetmetega, mida võetakse kooskõlas artikliga 52 nõutud ettevõtte reorganiseerimise kavaga, aitab lisaks asjaomaste kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele taastada kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja finantsilise usaldusväärsuse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse.

Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada artikli 37 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud kriisilahenduse vahendeid ja käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, kui esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate puhul, arvestades kõikidel juhtudel asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja õigusliku vormiga, või nad võivad õiguslikku vormi muuta.

Artikkel 44

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusala

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohustuste teisendamise vahendit võib rakendada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kõigi kohustuste suhtes, mis ei ole jäetud käesoleva artikli lõigete 2 või 3 kohaselt kõnealuse vahendi rakendusalast välja.

2.  Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ega konverteerimise õigust järgmiste kohustuste suhtes, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega:

a) 

tagatud hoiused;

b) 

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate instrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele;

c) 

kohustused, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale tekkinud seoses klientide vara või klientide raha, kaasa arvatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 8 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIFide poolt või nimel hoiustatud klientide vara või klientide raha haldamisega, tingimusel et niisugune klient on kaitstud kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel;

d) 

kohustused, mis on tekkinud krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

e) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

▼M3

f) 

kohustused vastavalt direktiivile 98/26/EÜ määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad sellises süsteemis osalemisest, või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustab, ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui seitse päeva;

▼B

g) 

järgmised kohustused:

i) 

kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud tulemustasud, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;

ii) 

kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjad, seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega, või teenuste, välja arvatud finantsteenused, osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

iii) 

kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;

iv) 

kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed;

▼M3

h) 

kohustused krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olenemata kohustuste lõpptähtajast, välja arvatud juhul, kui nende kohustustest tulenevad õigused rahuldatakse pärast tavalisi tagamata kohustusi vastavalt asjakohasele liikmesriigi õigusele, millega reguleeritakse käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev, kohalduvat tavalist maksejõuetusmenetlust; erandi kohaldamise korral hindab selle tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kas artikli 45f lõikele 2 vastavate kirjete summa on eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.

▼B

Esimese lõigu punkti g alapunkti i ei kohaldata selliste olulise riski võtjate tulemustasu suhtes, kes on identifitseeritud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2.

Liikmesriigid tagavad, et kogu pandikirjade tagatud kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ning piisavalt rahastatuks. Ei see nõue ega esimese lõigu punkt b ei takista kriisilahendusasutustel vajaduse korral kasutada kõnealuseid õigusi seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust.

Esimese lõigu punkt a ei takista kriisilahendusasutusi kasutamast kõnealuseid õigusi seoses hoiuste summaga, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud summat, kui see on asjakohane.

Liikmesriigid tagavad, et pidades silmas krediidiasutuste, investeerimisühingute ja nende konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust piiravad kriisilahendusasutused kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 5 punktiga b seda, millises ulatuses muudel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on ►M3  teisendatavaid kohustusi ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate hoitavad kohustused, ilma et see piiraks määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamist.

3.  Erandjuhtudel võivad kriisilahendusasutused kohustuste teisendamise vahendi rakendamisel välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise või välistada nende õiguste kasutamise teatavate kohustuste puhul, kui:

a) 

kõnealust kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata kriisilahendusasutuse poolt heas usus tehtud jõupingutustest;

b) 

välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne kriitiliste funktsioonide täitmise ja põhiäriliinidel jätkamise saavutamiseks viisil, mis säilitab kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutuse või investeerimisühingu võime jätkata põhiliste pangaoperatsioonide ja tehingute tegemist ning teenuste osutamist;

c) 

välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne vältimaks finantsraskuste ulatusliku levimise põhjustamist, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiustega, mis häiriks tõsiselt finantsturgude ja sealhulgas finantsturgude infrastruktuuride toimimist viisil, mis võib põhjustada tõsiseid häireid liikmesriikide või liidu majanduses, või

d) 

selliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine põhjustaks väärtuse vähenemise, nii et teiste võlausaldajate kaetav kahjum oleks suurem juhul, kui siis, kui kõnealuste kohustuste puhul välistataks kohustuste teisendamise vahend.

▼M3

Kriisilahendusasutused hindavad hoolikalt, kas krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjate ees, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid ei ole ise kriisilahendussubjektid, olevad kohustused, mis ei ole välistatud allahindamise või konverteerimise õiguse kohaldamisest käesoleva artikli lõike 2 punkti h alusel, tuleks täielikult või osaliselt välistada nende õiguste kohaldamisest käesoleva lõike esimese lõigu punktide a–d alusel, et tagada kriisilahendusstrateegia tulemuslik rakendamine.

Kui kriisilahendusasutus otsustab käesoleva lõike alusel teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi välistada või osaliselt välistada, võib muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või konverteerimise määra tõsta, võtmaks arvesse välistatud kohustusi, tingimusel et muude teisendatavate kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise ja konverteerimise määr on kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõttega.

4.  Kui kriisilahendusasutus otsustab teisendatava kohustuse või teisendatavate kohustuste klassi käesoleva artikli kohaselt välistada või osaliselt välistada ning kahjum, mida nende kohustustega oleks kaetud, ei ole täielikult edastatud teistele võlausaldajatele, võib kriisilahendusrahastust anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, et teha üht või mõlemat:

a) 

katta kahjum, mida ei ole kaetud teisendatavate kohustustega, ning taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus nullini vastavalt artikli 46 lõike 1 punktile a;

b) 

omandada kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente või kapitaliinstrumente, et rekapitaliseerida krediidiasutus või investeerimisühing kooskõlas artikli 46 lõike 1 punktiga b.

▼B

5.  Kriisilahendusrahastust võib lõikes 4 osutatud osamakse teha üksnes tingimusel, et:

a) 

aktsionärid ja muude omandiõiguse instrumentide omajad, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude ►M3  teisendatavate kohustuste ◄ omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artiklis 36 sätestatud hindamisele, ning

b) 

kriisilahendusrahastust tehtav osamakse ei ületa 5 % kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kogusummast (k.a omavahendid), mis määratakse kindlaks kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artiklis 36 sätestatud hindamisega.

6.  Lõikes 4 osutatud kriisilahendusrahastust tehtavat osamakset võib rahastada:

a) 

kriisilahendusrahastule kasutada olevast summast, mis on saadud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning liidu filiaalide osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103;

b) 

summast, mille võib saada kolme aasta jooksul ex post osamaksetest vastavalt artiklile 104, ning

c) 

juhul kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud summad ei ole piisavad, siis summadest, mis saadakse alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt artiklile 105.

7.  Erandjuhtudel võib kriisilahendusasutus taotleda täiendavat rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest pärast seda, kui:

a) 

on saavutatud lõike 5 punktis b sätestatud piirmäär 5 % ning

b) 

kõik tagamata eelisnõudeõiguseta kohustused, mis ei ole kõlblikud hoiused, on täielikult alla hinnatud või konverteeritud.

Alternatiivina või lisaks, kui esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib kriisilahendusrahastust teha osamakse allikatest, mis on saadud ex post osamaksetest vastavalt artikli 100 lõikele 6 ja artiklile 103 ja mida ei ole veel kasutatud.

8.  Erandina lõike 5 punktist a võib kriisilahendusrahastust teha lõikes 4 osutatud osamakse ka tingimusel, et:

a) 

lõike 5 punktis a osutatud osalus kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises on võrdne summaga, mis moodustab vähemalt 20 % asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varast;

b) 

asjaomase liikmesriigi kriisilahendusrahastu käsutuses on ex ante osamaksete kaudu (mis ei hõlma hoiuste tagamise skeemi tehtavaid osamakseid), mis on kogutud vastavalt artikli 100 lõikele 6 ning artiklile 103, summa, mis moodustab vähemalt 3 % kõigi asjaomase liikmesriigi territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud hoiustest, ning

c) 

asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu vara maht on vähem kui 900 miljardit eurot konsolideeritud alusel.

9.  Lõike 3 kohaste kaalutlusõiguste kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a) 

põhimõte, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionärid peaksid kahjumi katma esimeses järjekorras, mille järel kataksid üldjuhul kahjumi krediidiasutuse või investeerimisühingu võlausaldajad vastavalt nende nõudeõiguste rahuldamisjärkudele;

b) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumi katmise võime, mis jääks alles siis, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistataks kohustuste teisendamise vahendi rakendamine, ning

c) 

vajadus säilitada piisavad rahalised vahendid kriisilahenduse rahastamiseks.

10.  Lõikes 3 ette nähtud välistamist võib kohaldada, välistades kohustuse puhul täielikult allahindamise või piirates kõnealuse kohustuse suhtes kohaldatava allahindamise ulatust.

11.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada täiendavalt asjaolusid, mille korral välistamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.

12.  Enne kaalutlusõiguse kasutamist kohustuse välistamise osas lõike 3 alusel teavitab kriisilahendusasutus sellest komisjoni. Kui välistamine eeldaks vahendite eraldamist kriisilahendusrahastust või alternatiivsest rahastamisallikatest lõigete 4 kuni 8 alusel, võib komisjon 24 tunni jooksul sellise teate saamisest või kokkuleppel kriisilahendusasutus ega pikema aja jooksul pakutud välistamise keelata või nõuda selle muutmist, kui ei ole täidetud käesolevas artiklis ja delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded, mis puudutavad siseturu terviklikkuse kaitsmist. See ei piira liidu riigiabi raamistiku kohaldamist komisjoni poolt.

▼M3

Artikkel 44a

Allutatud kõlblike kohustuste müümine jaeklientidele

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72a lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigete 3–5 puhul, vastavate kõlblike kohustuste müüja müüb selliseid kohustusi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendile üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

müüja on teinud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase sobivuse hindamise;

b) 

punktis a osutatud hindamise tulemusel leiab müüja, et sellised kõlblikud kohustused on sellele jaekliendile sobivad;

c) 

müüja dokumenteerib sobivuse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 kirjeldatud viisil.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nimetatud lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi kohaldatakse omavahenditeks või teisendatavateks kohustusteks kvalifitseeruvate muude instrumentide müüjate suhtes.

2.  Kui lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud ja asjaomase jaekliendi finantsinstrumentide portfelli väärtus ei ületa ostu ajal 500 000 eurot, tagab müüja jaekliendi poolt kooskõlas lõikega 3 esitatud teabe põhjal, et ostu ajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

jaeklient ei investeeri lõikes 1 osutatud kohustustesse kokku rohkem kui 10 % oma finantsinstrumentide portfellist;

b) 

ühte või mitmesse lõikes 1 osutatud kohustusse investeeritav esialgne miinimumsumma on vähemalt 10 000 eurot.

3.  Jaeklient esitab müüjale täpse teabe oma finantsinstrumentide portfelli kohta, sealhulgas teabe kõigi lõikes 1 osutatud kohustustesse tehtud investeeringute kohta.

4.  Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel mõistetakse jaekliendi finantsinstrumentide portfelli all portfelli, mis koosneb rahahoiustest ja finantsinstrumentidest, v.a tagatisena antud finantsinstrumendid.

5.  Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artiklit 25 ning erandina käesoleva artikli lõigete 1–4 nõuetest võivad liikmesriigid kehtestada selle asemel minimaalse nimiväärtuse, mis on lõikes 1 osutatud kohustuste puhul vähemalt 50 000 eurot, võttes arvesse oma turutingimusi ja -tavasid ning oma õigussüsteemis kehtivaid tarbijakaitsemeetmeid.

6.  Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate, kes on asutatud liikmesriigis ja peavad täitma artiklis 45e osutatud nõuet, koguvara väärtus ei ületa 50 miljardit eurot, võib asjaomane liikmesriik kohaldada erandina käesoleva artikli lõigete 1–5 nõuetest üksnes käesoleva artikli lõike 2 punktis b esitatud nõuet.

7.  Liikmesriikidelt ei nõuta käesoleva artikli kohaldamist lõikes 1 osutatud kohustuste suhtes, mis on emiteeritud enne 28. detsembrit 2020.

▼B



2.

alajagu

Miinimumnõue omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul

▼M3

Artikkel 45

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ja arvutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused või investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjad täidavad igal ajal omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid vastavalt käesolevale artiklile ja artiklitele 45a–45i, kui see on nimetatud artiklitega nõutav.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõue arvutatakse vastavalt artikli 45c lõikele 3, 5 või 7, nagu on asjakohane, omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentidena järgmistest:

a) 

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning

b) 

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.

Artikkel 45a

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisest vabastamine

1.  Olenemata artiklist 45 vabastavad kriisilahendusasutused artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täitmisest hüpoteekkrediidiandjad, mida rahastatakse pandikirjadega ja mis liikmesriigi õiguse kohaselt ei tohi võtta vastu hoiuseid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

kõnealused krediidiandjad likvideeritakse liikmesriigi maksejõuetusmenetluses või mõnes muus menetluses, mis on nende krediidiandjate jaoks sätestatud ning mida nende krediidiandjate puhul rakendatakse artikli 38, 40 või 42 kohaselt, ning

b) 

punktis a osutatud menetlused tagavad, et kõnealuste krediidiandjate võlausaldajad, sealhulgas asjakohasel juhul pandikirjade omanikud, katavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele.

2.  Artikli 45 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisest vabastatud krediidiasutused või investeerimisühingud ei osale artikli 45e lõikes 1 osutatud konsolideerimises.

Artikkel 45b

Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused

1.  Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka üksnes siis, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:

a) 

artikkel 72a;

b) 

artikkel 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ning

c) 

artikkel 72c.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui käesolevas direktiivis osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele, käsitatakse nimetatud artiklite seisukohast kõlblikke kohustusi kõlblike kohustustena, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse II osa I jaotise 5a. peatükiga.

2.  Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest (nt struktureeritud väärtpaberid) ning vastavad lõike 1 esimese lõigu tingimustele, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, või

b) 

võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.

Esimeses lõigus osutatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata artikli 49 lõiget 3.

Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab selle lõigu punktis a osutatud põhisummale või punktis b osutatud fikseeritud või suurenevale summale.

3.  Kui liidus asutatud tütarettevõtja emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, ning nimetatud tütarettevõtja kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused selle kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

need emiteeritakse kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga a;

b) 

allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine selliste kohustuste puhul kooskõlas artikliga 59 või 62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

c) 

sellised kohustused ei ületa summat, mis saadakse:

i) 

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning kooskõlas artikli 45f lõike 2 punktiga b emiteeritud omavahendite summa;

ii) 

kooskõlas artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.

4.  Ilma, et see piiraks artikli 45c lõikes 5 või artikli 45d lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagavad kriisilahendusasutused, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad artiklis 45e osutatud nõudest osa, mis võrdub 8 %ga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi. Kriisilahendusasutus võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 %, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse valemi (1-X1/X2) x 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära, kusjuures

X1 = 3,5 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning
X2 = summa on 18 % koguriskipositsioonist, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3, ning kombineeritud puhvri nõude summa.

Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5, viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis moodustab rohkem kui 27 % tema koguriskipositsioonist, piirab kriisilahendusasutus asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa artiklis 45e osutatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 % koguriskipositsioonist, kui kriisilahendusasutus on seisukohal, et

a) 

juurdepääsu kriisilahendusrahastule ei peeta kriisilahenduse kavas kõnealuse kriisilahendussubjekti puhul kriisilahenduse võimaluseks ning

b) 

kui punkt a ei ole kohaldatav, võimaldab artiklis 45e osutatud nõue kriisilahendussubjektil täita artikli 44 lõikes 5 või 8 osutatud nõudeid.

Kriisilahendusasutus võtab teises lõigus osutatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu.

Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 6.

5.  Kriisilahendussubjektide puhul, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ega kriisilahendussubjektid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõikeid 5 või 6, võib kriisilahendusasutus otsustada, et osa artiklis 45e osutatud nõudest kuni summani, mis on kas 8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või lõikes 7 osutatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on liikmesriigi maksejõuetusmenetluse nõuete hierarhias sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3 ei kasutata;

b) 

on risk, et tulenevalt allahindamise ja konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, kannavad kõnealuste kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;

c) 

omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja tagamaks, et punktis b osutatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid vastasel korral kandnud tavalise maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

Kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisest vastavalt artikli 44 lõikele 2 või 3, sellisest klassist enam kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud riski.

6.  Lõigete 4, 5 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.

Kriisilahendussubjekti omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud nõude täitmiseks.

7.  Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võib kriisilahendusasutus otsustada, et käesoleva direktiivi artiklis 45e osutatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõudeid ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning käesoleva direktiivi artikli 45c lõikes 5 ja artiklis 45e osutatud nõudeid, ei ületa kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa järgmistest summadest suuremat summat:

a) 

8 % ettevõtja kohustuste, sealhulgas omavahendid, kogusummast või

b) 

summa, mis saadakse valemi Ax2+Bx2+C kohaldamisest, kus A, B ja C on järgmised suurused:

A = summa, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud nõudest;
B = summa, mis tuleneb direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudest;
C = summa, mis tuleneb kombineeritud puhvri nõudest.

8.  Kriisilahendusasutus võib kasutada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, ning seda kuni 30 % kõigi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ning kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks artiklis 45e osutatud nõude.

Kriisilahendusasutus kaalub järgmisi tingimusi:

a) 

eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud ning et

i) 

pärast artikli 17 lõikes 5 osutatud meetmete võtmist ei ole kriisilahendusasutuse poolt nõutava aja jooksul võetud abimeetmeid või

ii) 

kindlakstehtud oluliselt pärssivat asjaolu ei saa kõrvaldada ühegi artikli 17 lõikes 5 osutatud meetme võtmisega ning käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;

b) 

kriisilahendusasutus leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või

c) 

direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 45c lõiget 5 või 6, kuulub 20 % kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste ja investeerimisühingute hulka, kelle puhul kriisilahendusasutus teeb kindlaks käesoleva direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude.

Esimeses ja teises lõigus osutatud protsendimäära kohaldamisel ümardab kriisilahendusasutus arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.

Liikmesriigid võivad, võttes arvesse oma riigi pangandussektori eripära, sealhulgas eelkõige nende kriisilahendussubjektide arvu, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 45c lõiget 5 või 6 ja kelle puhul liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks artiklis 45e osutatud nõude, määrata esimeses lõigus osutatud protsendimääraks suurema protsendimäära kui 30 %.

9.  Kriisilahendusasutus teeb lõikes 5 või 7 osutatud otsuse üksnes pärast pädeva asutusega konsulteerimist.

Otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse ka järgmist:

a) 

kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavus, selliste instrumentide hinnastamine (olemasolu korral) ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminev aeg;

b) 

selliste kõlblike kohustuste instrumentide summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele ning mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta alates kuupäevast, mil tehti otsus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 7 osutatud nõuete kvantitatiivseks kohandamiseks;

c) 

nende instrumentide kättesaadavus ja summa, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punkti d puhul;

d) 

kas selliste kohustuste summa, mis on artikli 44 lõike 2 või 3 kohaselt välistatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavalises maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega. Kui välistatud kohustuste summa ei ületa 5 % kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, ei loeta välistatud summat oluliseks. Kui summa ületab seda künnist, hindavad välistatud kohustuste olulisust kriisilahendusasutused;

e) 

kriisilahendussubjekti ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil ning stabiilsus ja majandusele kasu toomise suutlikkus ning

f) 

võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.

Artikkel 45c

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

1.  Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude määrab pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks kriisilahendusasutus järgmiste kriteeriumide alusel:

a) 

vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahenduse vahendite kriisilahendussubjekti suhtes kohaldamisega, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b) 

vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

c) 

vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduse kavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

d) 

ettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;

e) 

see, millises ulatuses oleks ettevõtja maksejõuetusel negatiivne mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjatega või ülejäänud finantssüsteemiga.

2.  Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:

a) 

kahjum, mida ettevõtja eeldatavasti kannab, kaetakse täielikult („kahjumi katmine”);

b) 

kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL või samaväärse seadusandliku akti kohaselt tegevusluba sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta („rekapitaliseerimine”).

Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses või mõnes muus võrdväärses riigisiseses menetluses, hindab kriisilahendusasutus, kas kõnealuse ettevõtja puhul on õigustatud piirata artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, nii et see ei ületaks summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt esimese lõigu punktile a.

Kriisilahendusasutuse hindamise käigus analüüsitakse eelkõige teises lõigus osutatud piirangut seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja ülekandumise riskile finantssüsteemis.

3.  Kriisilahendussubjektide puhul on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a) 

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i) 

kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii) 

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, ning

b) 

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i) 

kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii) 

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a) 

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetest, ning

b) 

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama pärast kriisilahendust sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab kõnealuses lõigus osutatud summa võrduma pärast kriisilahenduse vahendite kohaldamist kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alapunktis a osutatud summa.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriisilahendusasutuste kasutatavat metoodikat direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude ning kombineeritud puhvri nõude hindamiseks kriisilahendussubjektide jaoks kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes ei kohaldata kõnealuse direktiivi alusel neid nõudeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5.  Kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõude tase vähemalt võrdne

a) 

13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja

b) 

5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b.

Erandina artiklist 45b peavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriisilahendussubjektid täitma käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõude taseme, mis on võrdne 13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja 5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva direktiivi artikli 45b lõikes 3 osutatud kohustusi.

6.  Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib kriisilahendusasutuse hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse

a) 

hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;

b) 

kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;

c) 

ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõue.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohase otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist artikli 45b lõike 5 kohaselt.

7.  Ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a) 

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i) 

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatavatele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuetele, ja

ii) 

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust, ning

b) 

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i) 

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatava määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele, ja

ii) 

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse koguriskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelnevates lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a) 

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest, ning

b) 

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase ettevõtja suhtes pärast käesoleva direktiivi artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatav nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab nimetatud lõigus osutatud summa võrduma pärast käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 osutatud alapunktis a osutatud nõue.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

8.  Kui kriisilahendusasutus eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et

a) 

katta artikli 44 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;

b) 

tagada, et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.

9.  Kriisilahendusasutuse otsuses kehtestada käesoleva artikli kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2–8 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusasutus vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes.

10.  Käesoleva artikli lõigete 3 ja 7 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning liikmesriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi.

Artikkel 45d

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide jaoks ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks

1.  Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või sellise ettevõtja osa, koosneb järgmisest:

a) 

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõuded ning

b) 

mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on ettevõtjale määranud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.  Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks koosneb järgmisest:

a) 

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92b ja 494 osutatud nõuded ning

b) 

mis tahes täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusasutus on määranud nimetatud süsteemselt olulisele ettevõtjale vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning mida täidetakse omavahendite ja kohustustega, mis vastavad artikli 45f ja artikli 89 lõike 2 tingimustele.

3.  Kriisilahendusasutus kehtestab lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude ai

a) 

juhul, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a või lõike 2 punktis a osutatud nõue ei ole piisav, et täita artiklis 45c sätestatud tingimused, ning

b) 

määral, mil sellega tagatakse artiklis 45c sätestatud tingimuste täitmine.

4.  Artikli 45h lõike 2 kohaldamisel, kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt, arvutavad asjaomased kriisilahendusasutused lõikes 3 osutatud summa:

a) 

iga kriisilahendussubjekti puhul;

b) 

liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

5.  Kriisilahendusasutuse otsuses kehtestada käesoleva artikli lõike 1 punkti b või käesoleva artikli lõike 2 punkti b alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusasutus vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste liidus asuvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatava direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes.

Artikkel 45e

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine kriisilahendussubjektide suhtes

1.  Kriisilahendussubjektid täidavad artiklites 45b–45d sätestatud nõudeid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel.

2.  Kriisilahendusasutus määrab kindlaks artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt artiklile 45h, tehes seda artiklites 45b–45d sätestatud nõuete alusel ja selle alusel, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate kriisilahendus toimub kriisilahenduse kava kohaselt eraldi.

3.  Artikli 2 lõike 1 punkti 83b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab asjaomane kriisilahendusasutus olenevalt solidaarsusmehhanismi ja eelistatud kriisilahendusstrateegia elementidest, millised kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad järgima artikli 45c lõikeid 3 ja 5 ning artikli 45d lõiget 1, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõudeid, ja kuidas sellised ettevõtjad peavad seda kooskõlas kriisilahenduse kavaga tegema.

Artikkel 45f

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid

1.  Krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad artiklis 45c sätestatud nõudeid individuaalselt.

Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas artiklis sätestatud nõuet artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad liidus tegutsevad emaettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, artiklites 45c ja 45d sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel.

Artikli 2 lõike 1 punkti 83b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad need krediidiasutused, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata artikli 45e lõike 3 kohast nõuet, artikli 45c lõiget 7 individuaalselt.

Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse käesolevas lõikes osutatud ettevõtjate suhtes, määratakse kindaks vastavalt artiklile 45h ja artiklile 89, kui see on kohaldatav, ning artiklis 45c sätestatud nõuete alusel.

2.  Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele täidetakse ühe või mitme järgmisega:

a) 

kohustused:

i) 

mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklitele 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

ii) 

mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktide b, c, k, l ja m ning lõigete 3–5 puhul;

iii) 

millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta punktis i osutatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;

iv) 

mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 59–62 allahindamise ja konverteerimise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

v) 

mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;

vi) 

mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

vii) 

mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;

viii) 

millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

b) 

omavahendid järgmiselt:

i) 

esimese taseme põhiomavahendid ja

ii) 

muud omavahendid, mis on

— 
emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud või
— 
emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklitele 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.

3.  Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:

a) 

nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b) 

kriisilahendussubjekt täidab artiklis 45e osutatud nõuet;

c) 

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede;

d) 

kriisilahendussubjekt tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

e) 

kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

f) 

kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

4.  Sellise tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võib samuti loobuda käesoleva artikli kohaldamisest vastava tütarettevõtja suhtes, kui:

a) 

nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b) 

emaettevõtja täidab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude konsolideeritud alusel selles liikmesriigis;

c) 

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kriisilahenduse meede või kasutatud artikli 59 lõikes 1 osutatud õigusi;

d) 

emaettevõtja tõendab pädevale asutusele seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

e) 

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

f) 

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.

5.  Juhul kui lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, võib tütarettevõtja kriisilahendusasutus lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:

a) 

garantii antakse vähemalt summas, mis on samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;

b) 

garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on vastavalt artikli 59 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

c) 

garantii on tagatud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud finantstagatiskokkuleppe kaudu vähemalt 50 % ulatuses selle summast;

d) 

garantii tagatis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 nõuetele ja see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta tagatud summa, nagu on osutatud punktis c;

e) 

garantii tagatis on koormamata ja eelkõige ei kasutata seda muu garantii tagatisena;

f) 

tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab samale lõpptähtaja tingimusele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1, ning

g) 

puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahenduse meede.

Esimese lõigu punkti g kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt kriisilahendusasutuse nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul viisil rahuldavalt, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse täiendavalt meetodid, millega tagatakse, et kriisilahendussubjekti poolt kaudselt kas osaliselt või täielikult märgitud instrumendid, mida võetakse arvesse käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil, ei takista kriisilahendusstrateegia sujuvat rakendamist. Sellised meetodid peaksid eelkõige tagama kahjumi nõuetekohase ülekandmise kriisilahendussubjektile ja kapitali ülekandmise kriisilahendussubjektilt ettevõtjatele, kes on osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ning looma mehhanismi, millega välditakse käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil arvesse võetavate kõlblike instrumentide topeltarvestamist. Sellisteks meetoditeks on mahaarvamise kord või samaväärselt kindel meetod ja nendega tagatakse ettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, tulemus, mis on võrdväärne sellega, kui kriisilahendussubjekt märgib otse ja täielikult käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil arvesse võetavad kõlblikud instrumendid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 45g

Erand keskasutusele ja keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele

Kriisilahendusasutus võib osaliselt või täielikult loobuda artikli 45f kohaldamisest keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

krediidiasutuste ja keskasutuse üle teeb järelevalvet sama pädev asutus ja nad on asutatud samas liikmesriigis ning kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

b) 

keskasutuse ning sellega püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvad kohustused;

c) 

keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

d) 

kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;

e) 

asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab artikli 45e lõikes 3 osutatud nõuet ning

f) 

puuduvad praegused või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel.

Artikkel 45h

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumõude kindlaksmääramise menetlus

1.  Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kui see on esimesena nimetatust erinev, ja kriisilahendusasutused, kes vastutavad kriisilahenduse konsolideerimisgrupi, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 45f osutatud nõuet, tütarettevõtjate eest individuaalselt, teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele järgmise kohta:

a) 

sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning

b) 

sellise nõude summa, mida kohaldatakse individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.

Ühisotsus peab tagama kooskõla artiklitega 45e ja 45f, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab:

a) 

kriisilahendussubjektile tema kriisilahendusasutus;

b) 

kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjale, kes ei ole kriisilahendussubjekt, selle ettevõtja kriisilahendusasutus;

c) 

konsolideerimisgrupi liidus tegutsevale emaettevõtjale kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kui kõnealune liidus tegutsev emaettevõtja ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.

Käesoleva artikli kohaselt tehtavas ühisotsuses võidakse ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud artikli 45f lõikele 2 vastavaid piisavaid instrumente, täidab artikli 45c lõikes 7 osutatud nõuded vastavalt artikli 45f lõikele 2 osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.

▼C1

2.  Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt, arutavad lõikes 1 osutatud kriisilahendusasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga nendes kokku, et minimeerida või kõrvaldada erinevus artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ning artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a osutatud summade summa vahel.

Sellist kohandust võib kohaldada tingimusel, et:

a) 

kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide vahel, kohandades nõude suurust;

b) 

kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.

Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a osutatud summade summa.

▼M3

3.  Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul, tehakse otsus vastavalt lõigetele 4–6.

4.  Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi nõude osas, millele on osutatud artiklis 45e, teeb otsuse selle nõude kohta kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, võttes nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a) 

asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnang;

b) 

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse (kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev) arvamus.

Juhul kui mõni asjaomastest kriisilahendusasutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus oma otsuse edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul taotluse saamisest otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.

5.  Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise artiklis 45f osutatud nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes individuaalselt, teevad otsuse selle ettevõtja kriisilahendusasutused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse ning

b) 

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt.

Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad kriisilahendusasutused, kes on vastutavad tütarettevõtjate eest individuaalsel alusel, oma otsused edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning võtavad seejärel vastu oma otsused, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana (EL) nr 1093/2010 määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei suuna küsimust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase:

a) 

ei ületa 2 % artiklis 45e osutatud nõude koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning

b) 

on kooskõlas artikli 45c lõikega 7.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste otsuseid.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse regulaarselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.

6.  Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalselt, kohaldatakse järgmist:

a) 

otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt, vastavalt lõikele 5;

b) 

otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt lõikele 4.

7.  Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste poolt tehtavad lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud otsused on asjaomastele kriisilahendusasutustele siduvad.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.

8.  Kriisilahendusasutused, koordineerides tegevust pädevate asutustega, nõuavad ja teevad kindlaks, et ettevõtjad täidavad artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, ning teevad käesolevale artiklile vastavalt otsuse samaaegselt kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.

Artikkel 45i

Nõude järelevalveline aruandlus ja avalikustamine

1.  Artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, esitavad oma pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele aruande järgmise kohta:

a) 

omavahendite summad, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45f lõike 2 punkti b tingimustele, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summad ning nende summade väljendamine vastavalt käesoleva direktiivi artikli 45 lõikele 2 pärast ükskõik milliseid asjakohasel juhul tehtavaid mahaarvamisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j;

b) 

muude teisendatavate kohustuste summad;

c) 

punktides a ja b osutatud kirjete puhul:

i) 

nende struktuur, kaasa arvatud nende tähtajaprofiil,

ii) 

nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses ja

iii) 

kas neid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega ja asjakohasel juhul selle riigi nimi ning see, kas need sisaldavad lepingulisi tingimusi, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 55 lõikes 1, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 esimese lõigu punktides n ja o.

Kohustust teavitada käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud muude teisendatavate kohustuste summadest ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes lõike 1 punktis b osutatud teabe esitamise kuupäeval omavad kooskõlas nimetatud lõike punktiga a arvutatud omavahendeid ja kõlblikke kohustusi summas, mis on vähemalt 150 % artikli 45 lõikes 1 osutatud nõudest.

2.  Lõikes 1 osutatud ettevõtjad esitavad:

a) 

lõike 1 punktis a osutatud teabe vähemalt korra poolaastas ja

b) 

lõike 1 punktides b ja c osutatud teabe vähemalt korra aastas.

Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse nõudmise korral esitavad lõikes 1 osutatud ettevõtjad lõikes 1 osutatud teavet sagedamini.

4.  Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata sellise ettevõtja suhtes, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et see ettevõtja likvideeritakse tavalise maksejõuetusmenetluse alusel.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalvelise aruandluse jaoks kindlaks ühtsed aruandevormid ning juhised ja metoodika vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning IT-lahendused.

Selles rakenduslike tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse lõike 1 punkti c osutatud kirjete rahuldamisjärke käsitleva teabe esitamise standardset viisi, mida kohaldatakse liikmesriikide maksejõuetusmenetluses.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 430.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed teabe avaldamise vormingud, sagedus ja sellega seonduvad juhised, millega kooskõlas toimub lõike 3 kohaselt nõutav teabe avaldamine.

Sellised ühtsed teabe avaldamise vormingud võimaldavad edastada teavet piisavalt ulatuslikul määral ja võrreldaval viisil, et hinnata artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate riskiprofiile ja seda, mil määral nad vastavad kohaldatavatele nõuetele, millele on osutatud artiklis 45e või artiklis 45f. Asjakohasel juhul kasutatakse teabe esitamiseks tabelvormingut.

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92a ja 92b kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul viiakse sellised rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlla rakenduslike tehniliste standarditega, mis on vastu võetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 434a.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

7.  Kriisilahenduse meetmete rakendamisel või artiklis 59 osutatud allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamisel hakatakse lõikes 3 osutatud avalikustamise nõudeid kohaldama alates artikli 45e või 45f nõuete täitmise tähtpäevast, millele on osutatud artiklis 45m.

Artikkel 45j

Aruannete esitamine Euroopa Pangandusjärelevalvele

1.  Kriisilahendusasutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mis on artikli 45e või 45f kohaselt kehtestatud igale nende jurisdiktsioonis asuvale ettevõtjale.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed aruandevormid, juhised ja metoodika vormide kasutamiseks, aruannete esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning IT-lahendused kriisilahendusasutuste poolt pädevate asutustega koordineeritult teabe kindlakstegemiseks ja selle edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele lõike 1 kohaldamise eesmärgil.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 45k

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine

1.  Asjaomased ametiasutused käsitlevad artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumist vähemalt ühel järgmisel alusel:

a) 

õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud vastavalt artiklitele 17 ja 18;

b) 

artiklis 16a osutatud õigus;

c) 

direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmed;

d) 

varajase sekkumise meetmed vastavalt artiklile 27;

e) 

halduskaristused või muud haldusmeetmed vastavalt artiklitele 110 ja 111.

Lisaks võivad asjaomased ametiasutused kooskõlas vastavalt kas artikliga 32, 32a või 33 hinnata, kas krediidiasutus, investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.

2.  Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused konsulteerivad omavahel lõikes 1 osutatud vastavate õiguste kasutamisel.

Artikkel 45l

Aruanded

1.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab koostöös pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega komisjonile igal aastal aruande, milles hinnatakse vähemalt järgmist:

a) 

kuidas artikli 45e või 45f kohaselt kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet on rakendatud liikmesriikide tasandil ja eelkõige, kas võrreldavate ettevõtjate jaoks kehtestatud tasemetes esineb liikmesriigiti erinevusi;

b) 

kuidas kriisilahendusasutused on kasutanud artikli 45b lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud õigust ja kas kõnealuse õiguse kasutamisel esineb liikmesriigiti erinevusi;

c) 

krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate omavahendite ja kõlblike kohustuste koondtase ja koosseis, vastava ajavahemiku jooksul emiteeritud instrumentide summa ning kohaldatavate nõuete täitmiseks vajalik täiendav summa.

2.  Lisaks lõikes 1 ette nähtud iga-aastasele aruandele esitab Euroopa Pangandusjärelevalve iga kolme aasta järel komisjonile aruande, milles hinnatakse järgmist:

a) 

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja kõigi miinimumnõude jaoks kavandatud ühtlustatud tasemete mõju järgnevale:

i) 

finantsturud üldiselt ning täpsemalt tagamata võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide turud;

ii) 

krediidiasutuste või investeerimisühingute ärimudelid ja bilansside ülesehitus, eelkõige krediidiasutuste või investeerimisühingute rahastamisprofiil ja -strateegia ning konsolideerimisgruppide õiguslik ja tegevusstruktuur;

iii) 

krediidiasutuste või investeerimisühingute kasumlikkus, eelkõige nende rahastamiskulud;

iv) 

riskipositsioonide ülekandumine ettevõtjatele, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet;

v) 

finantsinnovatsioon;

vi) 

omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste suur osakaal ning nende laad ja turustatavus;

vii) 

krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate riskikäitumine;

viii) 

krediidiasutuste, investeerimisühingute või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate vara koormamise tase;

ix) 

krediidiasutuste, investeerimisühingute artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate poolt miinimumnõuete täitmiseks võetud meetmed ning eelkõige, millises ulatuses on miinimumnõudeid täidetud vara finantsvõimenduse vähendamise, pikaajaliste võlainstrumentide emiteerimise ja kapitali kaasamise teel, ning

x) 

krediidiasutuste laenuandmise tase, pidades eelkõige silmas laenuandmist mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele ametiasutustele, piirkondlikele omavalitsustele ja avaliku sektori üksustele ning kaubanduse rahastamist, sealhulgas laenuandmist ametlike ekspordikrediidikindlustuse skeemide alusel;

b) 

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete koostoimet omavahendite nõuete, finantsvõimenduse määra ja likviidsusnõuetega, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL;

c) 

krediidiasutuste, investeerimisühingute ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate võime kaasata iseseisvalt kapitali või vahendeid turgudelt, et vastata kavandatud ühtlustatud miinimumnõuetele.

3.  Lõikes 1 osutatud aruanne esitatakse komisjonile aruandega hõlmatud viimasele aastale järgneva kalendriaasta 30. septembriks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäevale järgneva aasta 30. septembriks.

Lõikes 2 osutatud aruanne hõlmab kolme kalendriaastat ja see esitatakse komisjonile aruandega hõlmatud perioodi viimasele aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2022.

Artikkel 45m

Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord

1.  Erandina artikli 45 lõikest 1 määravad kriisilahendusasutused krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale asjakohase üleminekuperioodi, et täita vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude. Krediidiasutustele, investeerimisühingutele ning ettevõtjatele kehtestatud tähtpäev artiklis 45e või 45f sätestatud nõuete või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevate nõuete täitmiseks on 1. jaanuar 2024.

Kriisilahendusasutus määrab vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuete või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude jaoks vahesihttaseme, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja peavad saavutama 1. jaanuariks 2022. Vahesihttasemed peavad reeglina tagama omavahendite ja kõlblike kohustuste lineaarse suurenemise nõude täitmise eesmärgil.

Kriisilahendusasutus võib vastavalt lõikes 7 osutatud kriteeriumidele kehtestada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljem kui 1. jaanuaril 2024, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjakohane, võttes arvesse:

a) 

ettevõtja finantsseisundi arengut;

b) 

väljavaadet, et ettevõtja on võimeline tagama mõistliku aja jooksul vastavuse artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevale nõudele, ning

c) 

seda, kas ettevõtja on võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c ning käesoleva direktiivi artiklis 45b või artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkus- ja tähtajakriteeriumidele, ning kui mitte, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest.

2.  Kriisilahendussubjektide suhtes kehtiv tähtpäev, mille saabudes peab olema täidetud artikli 45c lõikes 5 või 6 osutatud nõuete miinimumtase, on 1. jaanuar 2022.

3.  Artikli 45c lõigetes 5 ja 6 osutatud nõuete miinimumtaset ei kohaldata järgmistel juhtudel kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil

a) 

kriisilahendusasutus on rakendanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b) 

kriisilahendussubjekt kehtestab artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivsed erasektori meetmed, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme instrumentideks või mil kriisilahendussubjekti suhtes on artikli 59 kohaselt kohaldatud allahindamise või konverteerimise õigust, et rekapitaliseerida kriisilahendussubjekti ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

4.  Artikli 45b lõigetes 4 ja 7 osutatud nõudeid, samuti vastavalt artikli 45c lõigetes 5 ja 6 osutatud nõudeid, kui need on kohaldatavad, ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, on tuvastatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana, või kui kriisilahendussubjekt hakkab olema artikli 45c lõikes 5 või 6 osutatud olukorras.

5.  Erandina artikli 45 lõikest 1 määravad kriisilahendusasutused krediidiasutusele, investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale, kelle suhtes on kohaldatud kriisilahenduse vahendeid või artiklis 59 osutatud allahindamise või konverteerimise õigust, asjakohase üleminekuperioodi, et täita vastavalt asjaoludele artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded või artikli 45b lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenev nõue.

6.  Lõigete 1–5 kohaldamisel teatavad kriisilahendusasutused krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjale kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude iga 12-kuulise perioodi kohta üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. Üleminekuperioodi lõpus peab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue olema võrdne vastavalt vajadusele kas artikli 45b lõike 4, 5 või 7, artikli 45c lõike 5 või 6, artikli 45e või artikli 45f kohaselt määratud summaga.

7.  Üleminekuperioodide kindlaksmääramisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse

a) 

hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;

b) 

juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele;

c) 

ulatust, milles kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõuet.

8.  Kui lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti, ei tehta kriisilahendusasutustele takistusi, et hiljem läbi vaadata kas üleminekuperiood või mis tahes kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, millest on teatatud lõike 6 alusel.

▼B



3.

alajagu

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamine

Artikkel 46

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise summa hindamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades hindavad kriisilahendusasutused artikli 36 kohasele hindamisele tuginedes järgmiste summade kogusumma:

a) 

kui see on asjakohane, summa, mille ulatuses ►M3  teisendatavad kohustused ◄ tuleb alla hinnata, tagamaks, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus võrdub nulliga, ning

b) 

vajaduse korral summa, mille ulatuses ►M3  teisendatavad kohustused ◄ tuleb konverteerida aktsiatesse või muud liiki kapitaliinstrumentidesse, et taastada esimese taseme põhiomavahendite tase kas:

i) 

kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus või

ii) 

sildasutuses.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise käigus tehakse kindlaks summa, mille võrra ►M3  teisendatavad kohustusi ◄ tuleb alla hinnata või konverteerida, et taastada esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus või, kui see on kohaldatav, sildasutuses, võttes arvesse käesoleva direktiivi artikli 101 lõike 1 punkti d kohaselt kriisilahendusrahastust tehtavat mis tahes sissemakset, ning et säilitada turu piisav usaldus kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse vastu ja võimaldada tal vähemalt ühe aasta jooksul jätkuvalt vastata tegevusloa saamise tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohane tegevusluba.

Kui kriisilahendusasutused kavatsevad kasutada artiklis 42 osutatud vara eraldamise vahendit, võetakse summa puhul, mille võrra ►M3  teisendatavad kohustusi ◄ on vaja vähendada, asjakohasel juhul arvesse usaldusväärset hinnangut vara valitsemise ettevõtja kapitalivajaduse kohta.

3.  Kui kapital on artiklite 59 kuni 62 kohaselt alla hinnatud ja vastavalt artikli 43 lõikele 2 on rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist ning on selgunud, et artikli 36 kohasel eelhindamisel põhineva allahindamise tase ületab nõudeid, hinnates seda artikli 36 lõike 10 kohase lõpliku hindamise suhtes, võidakse kohaldada üleshindamismehhanismi võlausaldajatele ja seejärel aktsionäridele hüvitise maksmiseks.

4.  Kriisilahendusasutused kehtestavad ja säilitavad korra, mis aitab tagada, et hindamine ja väärtuse määramine põhinevad võimalikult ajakohasel ja kõikehõlmaval teabel kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ja kohustuste kohta.

Artikkel 47

Aktsionäride kohtlemine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise korral

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 43 lõike 2 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades või artikli 59 kohaselt kapitaliinstrumente alla hinnates või konverteerides võtavad kriisilahendusasutused aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate suhtes ühe või mõlemad järgmistest meetmetest:

a) 

tühistavad olemasolevad aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või kannavad need üle kohustuste ja nõudeõiguste teisendamises osalevatele võlausaldajatele;

b) 

tingimusel, et kooskõlas artikli 36 alusel tehtud hindamisega on kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ja kohustuste netoväärtus positiivne, lahjendavad aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate olemasolevad nõuded, konverteerides aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks

i) 

asjaomased kapitaliinstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on välja andnud kooskõlas artikli 59 lõikes 2 osutatud õigusega, või

ii) 

►M3  teisendatavad kohustused ◄ , mille kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud kooskõlas artikli 63 lõike 1 punktis f osutatud õigusega.

Esimese lõigu punkti b osas, konverteerimisel kasutatakse määra, mis oluliselt lahjendab olemasolevaid aktsiavaldusi ja muid omandiõiguse instrumente.

2.  Lõikes1 osutatud meetmed võetakse aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omajate suhtes ka juhul, kui kõnealused aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid emiteeriti või anti järgmistel asjaoludel:

a) 

seoses võlainstrumentide konverteerimisega aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks algsete võlainstrumentide lepinguliste tingimuste alusel sündmuse korral, mis eelnes kriisilahendusasutuse tehtud hindamisele, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastas kriisilahenduse eeltingimustele, või toimus sellise hindamisega üheaegselt;

b) 

seoses asjaomaste kapitaliinstrumentide konverteerimisega esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks kooskõlas artikliga 60.

3.  Otsustades, millist meedet kooskõlas lõikega 1 võtta, võtavad kriisilahendusasutused arvesse:

a) 

artikli 36 kohaselt tehtud hindamist;

b) 

summat, mille võrra on kriisilahendusasutus otsustanud artikli 60 lõike 1 kohaselt esimese taseme põhiomavahendeid vähendada ja asjaomased kapitaliinstrumendid alla hinnata või konverteerida;

c) 

kogusummat, mille kriisilahendusasutus tegi hinnanguliselt kindlaks kooskõlas artikliga 46.

4.  Erandina direktiivi 2013/36/EL artiklitest 22–25, direktiivi 2013/36/EL artiklis 26 sätestatud teatamise nõudest, direktiivi 2014/65/EL artikli 10 lõikest 3, artikli 11 lõigetest 1 ja 2 ning artiklitest 12 ja 13 ning direktiivi 2014/65/EL artikli 11 lõikes 3 sätestatud teatamise nõudest, kui kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise või kapitaliinstrumentide konverteerimise tulemusena omandataks krediidiasutuses või investeerimisühingus oluline osalus või suurendataks olulist osalust nii, nagu on osutatud direktiivi 2014/36/EL artikli 22 lõikes 1 või direktiivi 2014/65/EL artikli 11 lõikes 1, viivad pädevad asutused õigeaegselt läbi kõnealustes artiklites ette nähtud hindamise, põhjustamata viivitusi kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisel või kapitaliinstrumentide konverteerimisel ja takistamata kriisilahenduse meetme abil asjakohaste kriisilahenduse eesmärkide saavutamist.

5.  Kui asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus ei ole lõikes 4 ette nähtud hindamist kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise või kapitaliinstrumentide konverteerimise kuupäevaks lõpule viinud, kohaldatakse artikli 38 lõiget 9 krediidiasutuses või investeerimisühingus olulise osaluse omandamise või suurendamise suhtes, mis tuleneb kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest või kapitaliinstrumentide konverteerimisest.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2016 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised asjaolude kohta, mille puhul oleks kohane võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmeid, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud tegureid.

Artikkel 48

Allahindamise ja konverteerimise järjestus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendades kasutavad kriisilahendusasutused allahindamise ja konverteerimise õigust, mille suhtes kohaldatakse artikli 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid, järgides järgmisi nõudeid:

a) 

esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse kooskõlas artikli 60 lõike 1 punktiga a;

b) 

ainult sel juhul, kui punkti a kohane kogu vähendamine on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused täiendavate esimese taseme omavahendite põhisummat vajalikul määral ning vajadusel kuni nende ammendumiseni;

c) 

ainult sel juhul, kui punktide a ja b kohane kogu vähendamine on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused teise taseme omavahendite instrumentide põhisummat vajalikul määral ning vajadusel kuni nende ammendumiseni;

d) 

ainult sel juhul, kui punktide a, b ja c kohane aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide ja asjaomaste kapitaliinstrumentide vähendamine kokku on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadest väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud kogusumma saamiseks vajalikul määral täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest välja jääva allutatud võla põhisummat kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega tavalises maksejõuetusmenetluses ning koostoimes punktide a, b ja c kohase allahindamisega;

▼M3

e) 

ainult sel juhul, kui käesoleva lõike punktide a–d kohane aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja teisendatavate kohustuste vähendamine kokku on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summade summast väiksem, vähendavad kriisilahendusasutused artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud kogusumma saamiseks artikli 44 kohaselt vajalikul määral ülejäänud teisendatavate kohustuste, sealhulgas artikli 108 lõikes 3 osutatud võlainstrumentide põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki kooskõlas nõuete rahuldamisjärkudega tavalises maksejõuetusmenetluses, sealhulgas artiklis 108 sätestatud hoiuste rahuldamisjärkudega, ning koostoimes käesoleva lõike punktide a–d kohase allahindamisega.

▼B

2.  Kriisilahendusasutused jaotavad allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisel artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summadele vastava kahjumi võrdselt aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide ja sama järgu ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ vahel, vähendades nende aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide ja ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ põhisummat või nendega seoses maksmisele kuuluvat jääki samal määral proportsionaalselt nende väärtusega, välja arvatud juhul, kui kahjumi erinev jaotamine sama järgu kohustuste vahel on artikli 44 lõikes 3 täpsustatud asjaoludel lubatud.

Käesolev lõige ei takista rakendamast artikli 44 lõigete 2 ja 3 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud kohustuste suhtes soodsamat kohtlemist kui sama järguga ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ puhul tavalises maksejõuetusmenetluses.

3.  Enne lõike 1 punktis e osutatud allahindamist või konverteerimist konverteerivad kriisilahendusasutused lõike 1 punktides b, c ja d osutatud instrumendid või vähendavad nende põhisummat vastavalt, kui kõnealustele instrumentidele kohalduvad järgmised tingimused ja kui neid ei ole juba konverteeritud:

a) 

tingimused, millega nähakse ette instrumendi põhisumma vähendamine mis tahes sündmuse korral, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja finantsseisundi, maksevõimelisuse või omavahendite tasemega;

b) 

tingimused, millega nähakse ette instrumentide konverteerimine aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks mis tahes sellise sündmuse korral.

4.  Kui instrumendi põhisummat on lõike 3 punktis a osutatud tingimuste alusel enne lõike 1 kohast kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamist vähendatud, kuid mitte nullini, rakendavad kriisilahendusasutused kõnealuse põhisumma jäägi suhtes allahindamise ja konverteerimise õigust lõike 1 alusel.

5.  Otsustades, kas kohustused tuleb alla hinnata või konverteerida omakapitaliks, ei konverteeri kriisilahendusasutused ühte kohustuste klassi, kui sellele klassile alluv kohustuste klass jääb suures osas omakapitaliks konverteerimata või alla hindamata, välja arvatud juhul, kui artikli 44 lõigetes 2 ja 3 on lubatud teisiti.

6.  Käesoleva artikli kohaldamiseks annab Euroopa Pangandusjärelevalve hiljemalt 3. jaanuariks 2016 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised käesoleva direktiivi ning määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätete omavaheliste seoste tõlgendamiseks.

▼M3

7.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate nõuete rahuldamisjärk on kõigil omavahendite kirjetega seotud nõuetel tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt pärast selliseid nõudeid, mis ei tulene omavahendite kirjest.

Kui instrumenti kajastatakse omavahendi kirjena vaid osaliselt, käsitatakse esimese lõigu kohaldamise eesmärgil sellist instrumenti tervikuna omavahendite kirjest tuleneva nõudena ja selline nõue rahuldatakse pärast sellist nõuet, mis ei tulene omavahendite kirjest.

▼B

Artikkel 49

Tuletisinstrumendid

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused kohaldavad tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes allahindamise ja konverteerimise õigust, järgitakse käesolevas artiklis sätestatut.

2.  Kriisilahendusasutused kasutavad tuletisinstrumendist tuleneva kohustuse suhtes allahindamise ja konverteerimise õigust üksnes kõnealuse tuletisinstrumendi sulgemisel või pärast seda. Kõnealusel eesmärgil antakse kriisilahendusasutustele kriisilahenduse algatamisel õigus lõpetada ja sulgeda mis tahes tuletisinstrumendileping.

Kui tuletisinstrumendist tulenev kohustus on jäetud artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste teisendamise vahendi rakendamisest välja, ei ole kriisilahendusasutused kohustatud tuletisinstrumendilepingut lõpetama või sulgema.

3.  Kui tuletisinstrumenditehingute suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet (netting), määrab kriisilahendusasutus või sõltumatu hindaja artikli 36 kohase hindamise raames sellistest tehingutest tuleneva kohustuse väärtuse kindlaks netoväärtusena kokkuleppe tingimuste alusel.

4.  Kriisilahendusasutused teevad tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaks kooskõlas järgmisega:

a) 

sobivad meetodid tuletisinstrumentide klasside väärtuse kindlaks määramiseks, sealhulgas tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet (netting);

b) 

põhimõtted ajahetkede kehtestamiseks, millal tuleks kindlaks määrata tuletisinstrumendi positsiooni väärtus, ning

c) 

sobivad meetodid, mille abil saaks võrrelda väärtuse sellist vähenemist, mis tuleneks tuletisinstrumentide sulgemisest ning nende suhtes kohustuste teisendamise vahendi rakendamisest, kahjumi suurusega, mis tekiks, kui tuletisinstrumentide puhul rakendataks üksnes kohustuste teisendamise vahendit.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab pärast Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberite Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberite Järelevalve”), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1095/2010, konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 4 punktides a, b ja c osutatud meetodeid ja põhimõtteid tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise kohta.

Seoses tuletisinstrumenditehingutega, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestuskokkulepet (netting), võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse tasaarvestuskokkuleppes (netting) sätestatud sulgemise meetodeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 50

Võla omakapitaliks konverteerimise määr

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused kasutavad artikli 59 lõikes -3 ja artikli 63 lõike 1 punktis f täpsustatud õigusi, võivad nad kohaldada kapitaliinstrumentide ja kohustuste eri klasside suhtes erinevat konverteerimise määra kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud ühe või mõlema põhimõttega.

2.  Konverteerimise määr kujutab endast mõistlikku hüvitist mõjutatud võlausaldajale allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamisega tekitatud kahju eest.

3.  Kui lõike 1 kohaselt kohaldatakse erinevaid konverteerimise määrasid, on kohaldatava maksejõuetusõiguse kohaselt kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste konverteerimise määr allutatud kohustuste omast kõrgem.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised konverteerimise määrade kehtestamise kohta.

Kõnealustes suunistes selgitatakse eelkõige seda, kuidas hüvitada mõjutatud võlausaldajatele tekitatud kahju konverteerimise määra abil, ning millised suhtelised konverteerimise määrad võiksid kajastada kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste prioriteetsust kooskõlas kohaldatava maksejõuetusõigusega.

Artikkel 51

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega kaasnevad finantsseisundi taastamise ja reorganiseerimise meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused rakendavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja rekapitaliseerimiseks vastavalt artikli 43 lõike 2 punktile a, võetakse vastu kord, millega tagatakse, et asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks koostatakse ettevõtte reorganiseerimise kava ning et seda rakendatakse kooskõlas artikliga 52.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kord võib hõlmata kriisilahendusasutuse poolt vastavalt artikli 72 lõikele 1 isiku või isikute nimetamist, eesmärgiga koostada ja rakendada artiklis 52 nõutud ettevõtte reorganiseerimise kava.

Artikkel 52

Ettevõtte reorganiseerimise kava

1.  Liikmesriigid nõuavad, et ühe kuu jooksul alates kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes vastavalt artikli 43 lõike 2 punktile a koostab juhtorgan või artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 nõuetele vastava ettevõtte reorganiseerimise kava ning esitab selle kriisilahendusasutusele. Kui kohaldatakse liidu riigiabi raamistikku, tagavad liikmesriigid, et selline kava on kooskõlas restruktureerimise kavaga, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja peab kõnealuse riigiabi raamistiku kohaselt komisjonile esitama.

2.  Kui artikli 43 lõike 2 punktis a sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit rakendatakse kahe või enama sama konsolideerimisgrupi ettevõtja suhtes, koostab ettevõtte reorganiseerimise kava liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ning see hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid vastavalt artiklites 7 ja 8 sätestatud korrale ning see esitatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab kavast teisi asjaomaseid kriisilahendusasutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalvet.

3.  Erakorralistel asjaoludel ja kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, võib kriisilahendusasutus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaega kõige rohkem kahe kuuni alates kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest.

Kui ettevõtte reorganiseerimisekavast tuleb teatada ka liidu riigiabi raamistikus, võib kriisilahendusasutus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaega kõige rohkem kahe kuuni alates kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisest või liidu riigiabi raamistikus sätestatud tähtajani, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

4.  Ettevõtte reorganiseerimise kavaga kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või mõne selle tegevussuuna pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamine mõistliku aja jooksul. Kõnealused meetmed põhinevad realistlikel eeldustel majanduslike tingimuste ja finantsturutingimuste kohta, milles krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tegutseb.

Ettevõtte reorganiseerimise kavas võetakse muu hulgas arvesse finantsturgude hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid ning see kajastab parima ja halvima stsenaariumi eeldusi, sealhulgas sündmuste kombinatsiooni, mis võimaldab selgitada välja krediidiasutuse või investeerimisühingu peamised nõrgad kohad. Eeldusi võrreldakse sektori asjakohaste näitajatega.

5.  Ettevõtte reorganiseerimise kava koosneb vähemalt järgmistest osadest:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse põhjuseks olevate tegurite ja probleemide ning raskusi põhjustanud asjaolude üksikasjalik analüüs;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks võetavate meetmete kirjeldus;

c) 

ajakava kõnealuste meetmete rakendamiseks.

6.  Krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks võetavad meetmed võivad hõlmata järgmist:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tegevusalade reorganiseerimine;

b) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu toimimissüsteemide ja infrastruktuuri muutmine;

c) 

taandumine kahjumlikest tegevusaladest;

d) 

selliste seniste tegevusalade ümberkorraldamine, mida on võimalik konkurentsivõimeliseks muuta;

e) 

vara või äriliinide võõrandamine.

7.  Asjaomane kriisilahendusasutus hindab ühe kuu jooksul pärast ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist, kui tõenäoline on, et sellise kava rakendamise korral taastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajaline jätkusuutlikkus. Hindamine viiakse läbi kokkuleppel asjaomase pädeva asutusega.

Kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on veendunud, et kava saavutaks selle eesmärgi, kiidab kriisilahendusasutus kava heaks.

8.  Kui kriisilahendusasutus ei ole veendunud, et kava lõikes 7 osutatud eesmärgi saavutaks, teavitab ta kokkuleppel pädeva asutusega juhtorganit või artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isikut või isikuid kavas esinevatest probleemidest ning nõuab, et kava vastavalt muudetaks.

9.  Kahe nädala jooksul alates lõikes 8 osutatud teate saamise kuupäevast esitab juhtorgan või artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud muudetud kava kriisilahendusasutusele heakskiitmiseks. Kriisilahendusasutus hindab muudetud kava ning teatab juhtorganile või artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isikule või isikutele ühe nädala jooksul, kas välja toodud probleemid on muudetud kavas lahendatud ning kas on vaja täiendavaid muudatusi.

10.  Juhtorgan või artikli 72 lõike 1 kohaselt määratud isik või isikud rakendavad reorganiseerimise kava sellisel kujul, nagu kriisilahendusasutus ja pädev asutus selle heaks kiitsid, ning esitavad vähemalt iga kuue kuu tagant kriisilahendusasutusele aruande kava rakendamise edenemise kohta.

11.  Juhtorgan või artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud vaatavad kava läbi, kui seda on kriisilahendusasutuse hinnangul, mille on heaks kiitnud pädev asutus, vaja lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamiseks, ning esitavad mis tahes muudatused kriisilahendusasutusele heakskiitmiseks.

12.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:

a) 

elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peaks lõike 5 kohaselt vähemalt hõlmama, ning

b) 

lõike 10 kohaste aruannete miinimumsisu.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

13.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada miinimumnõuded, millele ettevõtte reorganiseerimise kava peab vastama, et kriisilahendusasutus selle lõike 7 kohaselt heaks kiidaks.

14.  Võttes asjakohasel juhul arvesse lõikes 13 osutatud suuniste kohaldamisel saadud kogemust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada miinimumnõudeid, millele ettevõtte reorganiseerimise kava peab vastama, et kriisilahendusasutus selle lõike 7 kohaselt heaks kiidaks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.



4.

alajagu

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend: lisasätted

Artikkel 53

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mõju

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus kasutab artikli 63 lõike 1 punktides e–i ning artikli 59 lõikes 2 osutatud õigusi, jõustub kohustuste põhisumma või tasumata jäägi vähendamine, võlgade konverteerimine või tühistamine ja see on kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ning mõjutatud võlausaldajate ja aktsionäride suhtes koheselt siduv.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutusel on õigus täita kõiki artikli 63 lõike 1 punktides e–i ja artikli 59 lõikes 2 osutatud õiguse kasutamiseks vajalikke haldus- ja menetlustoiminguid või nõuda nende täitmist, sealhulgas:

a) 

kõigi asjaomaste registrite muutmine;

b) 

aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentide noteerimise lõpetamine või nendega kauplemise lõpetamine;

c) 

uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide noteerimine või kauplemisele lubamine;

d) 

allahinnatud võlainstrumentide uuesti noteerimine või kauplemisele lubamine, ilma et tuleks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ ( 9 ) kohast prospekti avaldamise nõuet.

3.  Kui kriisilahendusasutus vähendab artikli 63 lõike 1 punktis e osutatud õiguse alusel teatava kohustuse põhisummat või maksmisele kuuluvat jääki nullini, peetakse sellist kohustust ning sellega seotud kohustusi või nõudeid, mis ei ole tekkinud õiguse kasutamise ajaks, tühistatuks ning seda ei saa ühegi järgneva menetluse käigus tõendada seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ega selle õigusjärglasest üksuse hilisema lõpetamise või likvideerimise menetluses.

4.  Kui kriisilahendusasutus vähendab artikli 63 lõike 1 punktis e osutatud õiguse alusel teatava kohustuse põhisummat või maksmisele kuuluvat jääki osaliselt, kuid mitte nullini:

a) 

tühistatakse kohustus sellise summa ulatuses, mil määral seda vähendatakse;

b) 

jääb algse kohustuse aluseks olnud instrument või leping kehtima kohustuse põhisumma või maksmisele kuuluva jäägi ülejäänud osa suhtes, kusjuures arvesse võetakse põhisumma vähenemisega kaasnevat makstava intressisumma muutust ning mis tahes muid tingimuste muudatusi, mis kriisilahendusasutus võib artikli 63 lõike 1 punktis j osutatud õiguste alusel teha.

Artikkel 54

Menetluslike takistuste kõrvaldamine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele

1.  Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 1 punkti i kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, kui see on kohaldatav, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjatel oleks alati piisav põhikirjajärgne aktsiakapital või muud esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, nii et juhul, kui kriisilahendusasutus kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või selle tütarettevõtjate suhtes artikli 63 lõike 1 punktides e ja f osutatud õigusi, oleks krediidiasutusel või investeerimisühingul või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjal võimalik emiteerida piisavalt uusi aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente selleks, et kohustuste konverteerimine aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks saaks toimuda tulemuslikult.

2.  Kriisilahendusasutused hindavad, kas konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul on asjakohane kohaldada lõikes 1 sätestatud nõuet kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava väljatöötamisel ja ajakohastamisel, võttes eelkõige arvesse kavas käsitletavaid kriisilahenduse meetmeid. Kui kriisilahenduse kavaga on ette nähtud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi võimalik rakendamine, kontrollivad kriisilahendusasutused, et põhikirjajärgne aktsiakapital või muud esimese taseme põhiomavahendite instrumendid on artikli 47 lõike 3 punktides b ja c osutatud summade katmiseks piisav.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kohustuste konverteerimisel aktsiateks või muudeks krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirjas kindlaks määratud omandiõiguse instrumentideks ei esineks menetluslikke takistusi, sealhulgas aktsionäride ostueesõigus või aktsionäridelt kapitali suurendamiseks nõusoleku saamise nõue.

4.  Käesolev artikkel ei piira käesoleva direktiivi X jaotises sätestatud direktiivide 82/891/EMÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL ja direktiivi 2012/30/EL muudatuste kohaldamist.

▼M3

Artikkel 55

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguline tunnustamine

1.  Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused või investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad lisaksid lepingulise tingimuse, millega võlausaldaja või kohustuse aluseks oleva lepingu või instrumendi pool nõustub sellega, et kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust, ning nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamise, konverteerimise või tühistamisega, mida kriisilahendusasutus võib kõnealuseid õigusi kasutades rakendada tingimusel, et kõnealune kohustus vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

kohustus ei ole välja jäetud artikli 44 lõike 2 alusel;

b) 

kohustus ei ole artikli 108 punktis a osutatud hoius;

c) 

kohustus on reguleeritud kolmanda riigi õigusega;

d) 

kohustus on emiteeritud või võetud pärast kuupäeva, mil liikmesriik hakkab käesoleva jao ülevõtmiseks vastu võetud norme kohaldama.

Kriisilahendusasutused võivad otsustada, et käesoleva lõike esimese lõigu kohast kohustust ei kohaldata selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kelle puhul artikli 45 lõike 1 kohane nõue on võrdne artikli 45c lõike 2 punktis a määratletud kahjumi katmise summaga, tingimusel et kohustusi, mis vastavad esimese lõigu punktides a-d osutatud tingimustele ning mis ei sisalda nimetatud lõigus osutatud lepingutingimust, ei võeta selle nõude täitmise arvestamisel arvesse.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui liikmesriigi kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et esimeses lõigus osutatud kohustuste või instrumentide suhtes võib liikmesriigi kriisilahendusasutus kohaldada allahindamise ja konverteerimise õigust vastavalt kolmanda riigi õigusele või kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud siduvale lepingule.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja teeb kindlaks, et lõikes 1 osutatud tingimuse lisamine asjaomase kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostamatu, teavitab see krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja kriisilahendusasutust sellisele järeldusele jõudmisest, kaasa arvatud kohustuse klassi määramisest ja kõnealuse järelduse tegemise põhjendustest. Krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja esitab kriisilahendusasutusele kogu teabe, mida kriisilahendusasutus nõuab mõistliku aja jooksul pärast teate saamist, et kriisilahendusasutus saaks hinnata sellise teate mõju kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkusele.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimese lõigu kohase teate puhul peatatakse lõikega 1 nõutav tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt alates hetkest, mil kriisilahendusasutus saab teate.

Kui kriisilahendusasutus jõuab järeldusele, et lõikega 1 nõutav tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse ei ole õiguslikult või muul viisil teostamatu, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkus, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast esimese lõigu kohast teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Peale selle võib kriisilahendusasutus nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult või ettevõtjalt, et ta muudaks oma tavasid, mis puudutavad erandi tegemist nõudeõiguste teisendamise lepingulisest tunnustamisest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja artikli 2 lõike 1 punkti 48 alapunktis ii osutatud võlainstrumente, kui need instrumendid on tagamata kohustused. Lisaks sellele on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kohustused kõrgema nõudeõiguse järguga kui kohustused, mille nõuete rahuldamisjärgule on osutatud artikli 108 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 108 lõikes 3.

Kui kriisilahendusasutus teeb krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja artiklite 15 ja 16 kohase kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kontekstis või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt artikli 44 lõikele 2 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt artikli 44 lõikele 3 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui 10 %, hindab kriisilahendusasutus viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kriisilahenduskõlblikkusele, kaasa arvatud kriisilahenduskõlblikkusele avalduvat mõju, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisel võidakse rikkuda võlausaldajatele artikliga 73 ette nähtud garantiisid.

Kui kriisilahendusasutus jõuab käesoleva lõike viiendas lõigus osutatud hindamise põhjal järeldusele, et kohustused, mis käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ei sisalda lõikes 1 osutatud lepingulist tingimust, põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu, kasutab ta vastavalt vajadusele artiklis 17 ette nähtud õigusi, et kõrvaldada selline kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutavat tingimust, või mille puhul käesoleva lõike kohaselt see nõue ei ole kohaldatav.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad esitaksid kriisilahendusasutustele õigusliku arvamuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse õigusliku täitmisele pööratavuse ja tulemuslikkuse kohta.

4.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ei lisa asjaomase kohustuse suhtes kohaldatavatesse lepingulistesse sätetesse käesoleva artikli lõikega 1 nõutavat lepingulist tingimust, ei takista see kriisilahendusasutust kasutamast kõnealuse kohustuse suhtes allahindamise ja konverteerimise õigust.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selliste kohustuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast väljajätmist, ja lõikega 1 ette nähtud lepingulise tingimuse sisu, võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevaid ärimudeleid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata täiendavalt kindlaks:

a) 

tingimused, mille korral oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks käesolevas artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse teatavatele kohustuste kategooriatele lisamine õiguslikult või muul viisil teostamatu;

b) 

tingimused, mille alusel kriisilahendusasutus saab nõuda lõike 2 kolmanda lõigu kohase lepingulise tingimuse lisamist;

c) 

mõistlik ajavahemik, mille jooksul nõuab kriisilahendusasutus lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt lepingulise tingimuse lisamist.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.  Kui kriisilahendusasutus seda vajalikuks peab, täpsustab ta nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võib teha kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu, tuginedes lõike 6 kohaldamise tulemusena täiendavalt täpsustatud tingimustele.

8.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata lõike 2 kohase kriisilahendusasutuste teavitamise jaoks kindlaks ühtsed vormid ja mallid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

▼B

Artikkel 56

Valitsuse finantsstabiilsusvahendid

1.  Liikmesriigid võivad vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, artikli 37 lõikele 10 ja liidu riigiabi raamistikule anda täiendavate finantsstabiilsusvahenditega erakorralist avaliku sektori finantstoetust, et osaleda krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriisilahendusmenetluses, muu hulgas sekkudes otseselt, et vältida selle lõpetamist ja likvideerimist, eesmärgiga täita artikli 31 lõikes 2 osutatud kriisilahenduse eesmärke liikmesriigis või liidus tervikuna. Sellist meedet rakendatakse pädeva ministeeriumi või valitsuse juhtimisel tihedas koostöös kriisilahendusasutusega.

2.  Valitsuse finantsstabiilsusvahendite rakendamiseks tagavad liikmesriigid selle, et neil või nende pädevatel ministeeriumidel või valitsustel on asjakohased kriisilahendusõigused, mis on sätestatud artiklites 63–72, ning selle, ning et kohaldatakse artikleid 66, 68, 83 ja 117.

3.  Valitsuse finantsstabiilsusvahendeid kasutatakse viimase võimalusena pärast muude kriisilahenduse vahendite kaalumist ja kasutamist nii ulatuslikult, kui see on finantsstabiilsust säilitades võimalik, liikmesriigi või selle pädeva ministeeriumi või valitsuse äranägemisel pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist.

4.  Valitsuse finantsstabiilsusvahendeid rakendades tagavad liikmesriigid, et nemad või nende pädevad ministeeriumid või valitsused ja kriisilahendusasutus rakendavad vahendeid ainult siis, kui on täidetud kõik artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimused ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) 

pädev ministeerium või valitsus ja kriisilahendusasutus teevad pärast keskpanga ja pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et kriisilahenduse vahendite rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset ebasoodsat mõju finantsstabiilsusele;

b) 

pädev ministeerium või valitsus ja kriisilahendusasutus teevad kindlaks, et kriisilahenduse meetmete rakendamisest ei piisaks avaliku huvi kaitsmiseks, kui krediidiasutusele ja investeerimisühingule on eelnevalt antud keskpanga erakorralist likviidsusabi;

c) 

seoses ajutise riigi osaluse omandamise vahendiga teeb pädev ministeerium või valitsus pärast pädeva asutuse ja kriisilahendusasutusega konsulteerimist kindlaks, et kriisilahenduse meetmete rakendamisest ei piisaks avaliku huvi kaitsmiseks, ning kui krediidiasutusele ja investeerimisühingule on eelnevalt antud omakapitali toetuse vahendi kaudu riigipoolset omakapitali toetust.

5.  Finantsstabiilsusvahend koosneb järgmistest osadest:

a) 

artiklis 57 osutatud riigipoolse omakapitalitoetuse vahend;

b) 

artiklis 58 osutatud ajutise riigi osaluse omandamise vahend.

Artikkel 57

Riigipoolse omakapitalitoetuse vahend

1.  Liikmesriigid võivad siseriiklikku äriühinguõigust järgides osaleda krediidiasutuse või investeerimisühingu või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja rekapitaliseerimises, andes tollele kapitali järgmiste instrumentide vastu, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite instrumendid;

b) 

täiendavad esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite instrumendid.

2.  Liikmesriigid tagavad ulatuses, mida nende aktsiaosalus krediidiasutuses või investeerimisühingus või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjas lubab, et krediidiasutusi ja investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kellele riik annab käesoleva artikli kohaselt omakapitalitoetust, juhitakse ärilisel alusel ja professionaalselt.

3.  Kui liikmesriik rakendab käesoleva artikli kohaselt riigipoolse omakapitalitoetuse vahendit, tagab ta krediidiasutuses või investeerimisühingus või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtjas omatava osaluse üleandmise erasektorile niipea, kui majanduslikud ja finantsolud seda võimaldavad.

Artikkel 58

Ajutine riigi osaluse omandamise vahend

1.  Liikmesriigid võivad krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ajutiselt riigi osalusega omandada.

2.  Sel eesmärgil võib liikmesriik anda ühe või mitu aktsiate ülekandmise korraldust, milles ülevõtja on:

a) 

liikmesriigi volitatud isik või

b) 

äriühing, mis kuulub tervikuna liikmesriigile.

3.  Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutusi ja investeerimisühinguid või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjaid, kelle puhul käesoleva artikli kohaselt rakendatakse ajutise riigi osaluse omandamise vahendit, juhitakse ärilisel alusel ja professionaalselt ning et krediidiasutused ja investeerimisühingud või ettevõtjad saavad eraõigusliku omaniku niipea, kui majanduslikud ja finantsolud seda võimaldavad.



V

PEATÜKK

▼M3

Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja konverteerimine

▼B

Artikkel 59

▼M3

Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise nõue

1.  Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada kas:

a) 

kriisilahenduse meetmest sõltumatult või

b) 

koos kriisilahenduse meetmega, kui täidetud on artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused.

Kui kriisilahendussubjekt on asjaomased kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused ostnud kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kaudu, kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust koos sama õiguse kasutamisega asjaomase ettevõtja emaettevõtja tasandil või muude emaettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, nii et kahjum kantakse tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja kriisilahendussubjekt rekapitaliseerib asjaomase ettevõtja.

Pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kriisilahenduse meetmest sõltumatult viiakse läbi artiklis 74 sätestatud väärtuse hindamine ja kohaldatakse artiklit 75.

▼M3

1a.  Kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada sõltumatult kriisilahenduse meetmest üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus, mida reguleeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikega 1.

Kui seda õigust kasutatakse, tagavad liikmesriigid, et allahindamine või konverteerimine toimub kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktis g osutatud põhimõttega.

1b.  Kui kriisilahenduse meede võetakse kriisilahendussubjekti suhtes, või erandlikel asjaoludel kriisilahenduse kavast kõrvale kaldudes ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võetakse kooskõlas artikli 60 lõikega 1 sellise ettevõtja tasandil vähendatud, alla hinnatud või konverteeritud summat arvesse artikli 37 lõikes 10 ja artikli 44 lõike 5 punktis a või artikli 44 lõike 8 punktis a sätestatud künniste puhul, mida kohaldatakse asjaomase ettevõtja suhtes.

▼B

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus asjaomaseid ►M3  kapitaliinstrumente ja lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ alla hinnata või konverteerida krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate aktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks.

▼M3

3.  Liikmesriigid nõuavad, et kriisilahendusasutused kasutaksid seoses krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja poolt emiteeritud ning kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artiklile 60 ja viivitamata, kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest:

a) 

kui on kindlaks tehtud, et artiklites 32, 32a või 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, enne kriisilahenduse meetme võtmist, või

b) 

kui asjaomane ametiasutus teeb kindlaks, et kui kapitaliinstrumentide ja lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste suhtes ei kasutata kõnealust õigust, ei ole krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enam jätkusuutlik;

▼B

c) 

kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteerinud tütarettevõtja ja kui neid võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalsel ja konsolideeritud alusel, teevad konsolideeritud järelevalvet teostava krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmesriigi asjaomane ametiasutus ja tütarettevõtja liikmesriigi asjaomane ametiasutus artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt ühiselt kindlaks, et kui seoses kõnealuste instrumentidega ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik;

d) 

kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteeritud emaettevõtja tasandil ja kui neid võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalsel alusel emaettevõtja tasandil või konsolideeritud alusel ning konsolideeritud järelevalvet teostava krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmesriigi asjaomane ametiasutus teeb kindlaks, et kui seoses kõnealuste instrumentidega ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik;

e) 

kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on taotlenud erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud juhul, kui esinevad mis tahes asjaolud, mis on sätestatud artikli 32 lõike 4 punkti d alapunktis iii.

4.  Lõike 3 kohaldamisel loetakse krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp jätkusuutmatuks üksnes juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;

b) 

võttes arvesse ajastust ja muid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski meede, sealhulgas alternatiivne erasektoripoolne meede või järelevalvemeede (k.a varajane sekkumine) peale ►M3  kapitaliinstrumentide või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ allahindamise või konverteerimise, iseseisvalt või koos kriisilahenduse meetmega, aitaks krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida.

5.  Käesoleva artikli lõike 4 punkti a kohaldamisel käsitatakse krediidiasutust või investeerimisühingut või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjat maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, kui tema suhtes kehtib üks või mitu artikli 32 lõikes 4 sätestatud asjaoludest.

6.  Lõike 4 punkti a kohaldamisel käsitatakse konsolideerimisgruppi maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, kui konsolideerimisgrupp rikub või on objektiivseid tõendid, mis toetavad järeldust, et konsolideerimisgrupp lähiajal rikub konsolideeritud tasandil kohaldatavaid usaldatavusnõudeid viisil, mis õigustaks pädeva asutuse poolt meetmete võtmist, sealhulgas, kuid mitte ainult, kuna konsolideerimisgrupi kahjum või tõenäoline kahjum ammendaks kõik omavahendid või märkimisväärse osa nendest.

7.  Tütarettevõtja emiteeritud asjaomast kapitaliinstrumenti ei hinnata rohkem alla ega konverteerita halvematel tingimustel vastavalt lõike 3 punktile c kui sama järguga kapitaliinstrumente emaettevõtja tasandil.

8.  Kui asjaomane ametiasutus teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsuse, teavitab ta kohe asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja eest vastutavat kriisilahendusasutust, kui see on erinev.

9.  Enne käesoleva artikli lõike 3 punktis c osutatud otsuse tegemist seoses tütarettevõtjaga, kes emiteerib asjaomaseid kapitaliinstrumente, mida võetakse arvesse omavahendite nõuete täitmisel individuaalsel ja konsolideeritud alusel, peab asjaomane ametiasutus täitma artiklis 62 sätestatud teavitamise ja konsulteerimise nõuded.

10.  Kriisilahendusasutused tagavad enne ►M3  kapitaliinstrumentide või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist, et toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara ja kohustuste artikli 36 kohane hindamine. Nimetatud hindamine võetakse aluseks asjaomaste ►M3  kapitaliinstrumentide või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ suhtes kahjumi katmiseks kohaldatava allahindamise arvutamisele ning asjaomaste ►M3  kapitaliinstrumentide või lõikes 1a osutatud kõlblikud kohustused ◄ suhtes kohaldatava konverteerimise tasemele, mis võimaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja rekapitaliseerida.

Artikkel 60

▼M3

Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamist või konverteerimist käsitlevad sätted

▼B

1.  Artiklis 59 sätestatud nõude täitmisel kasutavad kriisilahendusasutused allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele tavalises maksejõuetusmenetluses viisil, millega saavutatakse järgmised tulemused:

a) 

esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse esimesena, proportsionaalselt kahjumiga ning kuni nende ammendumiseni ja kriisilahendusasutus võtab seoses esimese taseme põhiomavahendite instrumentide omanikega ühe või mõlemad artikli 47 lõikes 1 sätestatud meetmetest;

b) 

täiendavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;

c) 

teise taseme põhiomavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni olenevalt sellest, millise toimingu väärtus on väiksem;

▼M3

d) 

artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 31 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma väärtus on väiksem.

▼M3

2.  Asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse põhisumma allahindamisel:

a) 

on kõnealuse põhisumma vähendamine püsiv, arvestades üleshindamist kooskõlas artikli 46 lõike 3 kohase hüvitise maksmise korraga;

b) 

asjaomase kapitaliinstrumendi või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuse omaniku vastu ei jää seoses selle allahinnatud instrumendi summaga alles mingit kohustust, välja arvatud juba tekkinud kohustused ning vastutus kahju eest, mis võib tekkida allahindamise õiguse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks esitatud kaebuse tagajärjel;

c) 

ei maksta asjaomaste kapitaliinstrumentide või artikli 59 lõikes 1a osutatud kohustuste omanikele muud hüvitist kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt makstav hüvitis.

▼B

3.   ►M3  Asjaomaste kapitaliinstrumentide ja artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustuste konverteerimiseks käesoleva artikli lõike 1 punktide b, c ja d alusel võivad kriisilahendusasutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult ja artikli 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjalt esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimist asjaomaste kapitaliinstrumentide ja selliste kõlblike kohustuste omanikele. Asjaomaseid kapitaliinstrumente ja selliseid kõlblikke kohustusi võib konverteerida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: ◄

a) 

kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike punktis b, c või d osutatud ettevõtja emaettevõtja kokkuleppel krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriisilahendusasutusega või vajaduse korral emaettevõtja kriisilahendusasutusega;

b) 

kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid emiteeritakse enne seda, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja emiteerib aktsiaid või omandiõiguse instrumente riigi või valitsusüksuse poolt omavahendite suurendamiseks;

c) 

kõnealused esimese taseme põhiomavahendite instrumendid määratakse ja antakse üle viivitamata pärast konverteerimisõiguse kasutamist;

d) 

konverteerimise määr, millega määratakse kindlaks ►M3  iga asjaomase kapitaliinstrumendiga või iga artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlbliku kohustusega ◄ seoses pakutavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide arv, on kooskõlas artiklis 50 sätestatud põhimõtetega ja kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 50 lõike 4 kohaselt välja töötatud suunistega.

4.  Esimese taseme põhiomavahendite instrumentide pakkumiseks kooskõlas lõikega 3 võivad kriisilahendusasutused nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad omavad alati vajalikku eelnevat luba asjaomase arvu esimese taseme põhiomavahendite instrumentide emiteerimiseks.

5.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab kriisilahenduse eeltingimustele ja kriisilahendusasutus otsustab rakendada asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kriisilahenduse vahendit, peab kriisilahendusasutus enne kriisilahenduse vahendi rakendamist täitma artikli 59 lõikes 3 sätestatud nõude.

Artikkel 61

Otsustamise eest vastutav asutus

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 lõikes 3 osutatud otsuste tegemise eest vastutavad ametiasutused on käesolevas artiklis sätestatud asutused.

2.  Iga liikmesriik määrab siseriiklikus õiguses asjaomase ametiasutuse, kes vastutab artiklis 59 osutatud otsuste tegemise eest. Asjaomane ametiasutus võib olla pädev asutus või kriisilahendusasutus vastavalt artiklile 32.

3.  Kui asjaomaseid kapitaliinstrumente võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel alusel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 92, vastutab käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt antud tegevusluba.

▼M3

Kui asjaomaseid kapitaliinstrumente või käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi võetakse arvesse käesoleva direktiivi artikli 45f lõikes 1 osutatud nõude täitmisel, vastutab käesoleva direktiivi artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjale on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt antud tegevusluba.

▼B

4.  Kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteerinud tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ning neid kapitaliinstrumente võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel ja konsolideeritud alusel, vastutavad artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemise eest järgmised ametiasutused:

a) 

käesoleva direktiivi artikli 59 lõike 3 punktis b või c osutatud asjaolude kindlakstegemise eest vastutab selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus asjaomased instrumendid emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või käesoleva direktiivi artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt asutatud;

b) 

käesoleva direktiivi artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolude ühiselt kindlaks tegemise eest vastutab konsolideeritud järelevalvet teostava krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmesriigi asjaomane ametiasutus ja selle liikmesriigi asjaomane ametiasutus, kus asjaomased instrumendid emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või käesoleva direktiivi artikli 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on direktiivi 2013/36/EL III jaotise kohaselt asutatud.

Artikkel 62

Konsolideeritud kohaldamine: asjaolude kindlakstegemise kord

▼M3

1.  Liikmesriigid tagavad, et enne artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolude kindlakstegemist seoses tütarettevõtjaga, kes emiteerib asjaomaseid kapitaliinstrumente või artikli 59 lõikes 1a osutatud kõlblikke kohustusi artiklis 45f osutatud nõude täitmiseks individuaalsel alusel või asjaomaseid kapitaliinstrumente, mida võetakse arvesse omavahendite nõude täitmisel individuaalsel või konsolideeritud alusel, järgivad asjaomased ametiasutused järgmisi nõudeid:

a) 

kaaludes, kas teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis b, c, d või e osutatud asjaolud, teavitab ta pärast asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist 24 tunni jooksul alates sellest konsulteerimisest:

i) 

konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust ning kui tegemist on erineva asutusega, selle liikmesriigi asjaomast ametiasutust, kus konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asub;

ii) 

selliste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi teiste ettevõtjate kriisilahendusasutusi, kes otse või kaudselt ostsid artikli 45f lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt artikli 45f lõikes 2 osutatud kohustusi;

b) 

kaaludes, kas ta teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolud, teavitab ta viivitamata iga sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pädevat asutust, kes on emiteerinud asjaomased kapitaliinstrumendid, mille suhtes tuleb kasutada allahindamise või konverteerimise õigusi juhul, kui tehakse kindlaks osutatud asjaolud, ning kui tegemist on erineva asutusega, siis nende liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi, kus kõnealused pädevad asutused ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus asuvad.

▼B

2.  Kui asjaomased ametiasutused teevad krediidiasutuse või investeerimisühingu või piiriüleselt tegutseva konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlusega seoses kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis c, d või e osutatud asjaolud, võtavad nad arvesse kriisilahenduse võimalikku mõju kõigis liikmesriikides, kus krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp tegutseb.

3.  Asjaomane ametiasutus lisab lõike 1 kohasele teatele selgituse põhjuste kohta, miks ta kaalub, et saab kindlaks teha kõnealused asjaolud.

4.   ►M3  Kui lõike 1 kohane teade on esitatud, hindab asjaomane ametiasutus pärast konsulteerimist selle lõike punkti a alapunkti i või punkti b kohaselt teavitatud asutustega järgmisi asjaolusid: ◄

a) 

kas on olemas alternatiivne meede artikli 59 lõike 3 kohase allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamisele;

b) 

kui selline alternatiivne meede on olemas, kas seda on võimalik rakendada;

c) 

kui seda alternatiivset meedet oleks võimalik rakendada, kas on realistlik, et see meede kõrvaldaks piisava aja jooksul asjaolud, mis muidu eeldaksid artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemist.

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisel tähendavad alternatiivsed meetmed käesoleva direktiivi artiklis 27 osutatud varase sekkumise meetmeid, direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõikes 1 osutatud meetmeid või emaettevõtjalt rahaliste vahendite või kapitali ülekandmist.

6.  Kui asjaomane ametiasutus hindab pärast teavitatud ametiasutustega konsulteerimist lõike 4 kohaselt, et on olemas üks või enam alternatiivset meedet, neid on võimalik rakendada ning nendega saavutataks kõnealuse lõike punktis c osutatud tulemus, tagab ta nende meetmete võtmise.

7.  Kui asjaomane ametiasutus hindab pärast teavitatud ametiasutustega konsulteerimist lõike 1 punktis a osutatud juhul ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt, et ei ole alternatiivseid meetmeid, millega saaks saavutada lõike 4 punktis c osutatud tulemuse, peab asjaomane ametiasutus otsustama, kas artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolude kindlakstegemine on konkreetsel juhul asjakohane.

8.  Kui asjaomane ametiasutus otsustab teha kindlaks artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata nende liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi, kus asuvad tütarettevõtjad, keda kõnealune otsus mõjutab, ja asjaolud tehakse kindlaks ühiselt vastavalt artikli 92 lõigetele 3 ja 6. Ühisotsuse puudumise korral artikli 59 lõike 3 punktis c osutatud asjaolusid kindlaks ei tehta.

9.  Selle liikmesriigi kriisilahendusasutus, kus mõjutatud tütarettevõtja asub, rakendab kohe käesoleva artikliga kooskõlas tehtud kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise otsuse, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolude kiireloomulisust.



VI

PEATÜKK

Kriisilahendusõigused

Artikkel 63

Üldised õigused

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on kõik õigused, mis on vajalikud, et rakendada selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjate puhul, mis vastavad kriisilahenduse eeltingimustele, kriisilahenduse vahendeid. Eelkõige on kriisilahendusasutustel järgmised kriisilahendusõigused, mida nad võivad kasutada eraldi või koos teiste õigustega:

a) 

õigus nõuda kõigilt isikutelt sellise teabe esitamist, mida kriisilahendusasutus vajab kriisilahenduse meetme üle otsustamiseks ja selle ettevalmistamiseks, sealhulgas kriisilahenduse kavades esitatud teabe ajakohastamisi ja täiendusi ning teabe hankimist kohapealsete kontrollide kaudu;

b) 

õigus omandada kontroll kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle ning kasutada kõiki õigusi ja pädevusi, mis on antud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäridele, teistele omanikele ja juhtorganile;

c) 

õigus üle anda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud aktsiaid ning muid omandiõiguse instrumente;

d) 

õigus üle anda muule ettevõtjale kõnealuse ettevõtja nõusolekul kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusi, vara ja kohustusi;

e) 

õigus vähendada, sealhulgas nullini, kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ põhiosa või maksmisele kuuluvat jääki;

f) 

õigus konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ►M3  teisendatavad kohustusi ◄ selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, asjaomase emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse, millele krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vara, õigused või kohustused üle antakse, lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks;

g) 

õigus tühistada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlainstrumente, välja arvatud tagatud kohustusi vastavalt artikli 44 lõikele 2;

h) 

õigus vähendada, sealhulgas nullini, kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide nimiväärtust ja tühistada selliseid aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;

i) 

õigus nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult või asjaomaselt emaettevõtjana tegutsevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või muude kapitaliinstrumentide (sealhulgas eelisaktsiad ja teatavatel tingimustel omakapitaliks konverteeritavad, nn CoCo-võlakirjad) emiteerimist;

j) 

õigus muuta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlainstrumentide ja muude ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ tagasimaksmise tähtpäeva või sellistelt instrumentidelt ja muudelt ►M3  teisendatavad kohustustelt ◄ makstava intressi summat või kuupäeva, millest alates tuleb hakata intressi maksma, sealhulgas ka õigus maksed ajutiselt peatada, välja arvatud tagatud kohustuste puhul vastavalt artikli 44 lõikele 2;

k) 

õigus lõpule viia ja lõpetada finantslepingud või tuletislepingud artikli 49 kohaldamise eesmärgil;

l) 

õigus kutsuda tagasi või vahetada välja kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan ja kõrgem juhtkond;

m) 

õigus nõuda pädevalt asutuselt olulise osaluse omandaja hindamist õigeaegselt, erandina direktiivi 2013/36/EL artiklis 22 ja direktiivi 2014/65/EL artiklis 12 sätestatud tähtaegadest.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kriisilahenduse vahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades ei kohaldata kriisilahendusasutuste suhtes järgmisi nõudeid, mis oleksid muul juhul siseriikliku õiguse või lepingu või muul alusel kohaldatavad:

a) 

kui artikli 3 lõikest 6 ja artikli 85 lõikest 1 ei tulene teisiti, nõue saada mis tahes isiku, kas avalik-õigusliku või era-õigusliku isiku, sealhulgas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride või võlausaldajate heakskiit või nõusolek;

b) 

enne õiguse kasutamist kohaldatavad menetlusnõuded, mille kohaselt tuleb teavitada mis tahes isikut, sealhulgas igasugune nõue avaldada teade või prospekt või esitada mõni dokument konkreetsele ametiasutusele või registreerida see selles ametiasutuses.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutused saavad kasutada käesoleva artikli kohaseid õigusi ilma finantsinstrumentide, õiguste, vara või kohustuste üleandmisele seatud piiranguteta või nende heakskiitmise nõueteta, mida muul juhul kohaldataks.

Esimese lõigu punktiga b ei piirata artiklites 81 ja 83 sätestatud nõuete kohaldamist ega liidu riigiabi raamistiku kohaste teavitamisnõuete kohaldamist.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kui mõni käesoleva artikli lõikes 1 loetletud õigus ei ole kohaldatav käesoleva direktiivi artikli 1 lõikega 1 hõlmatud ettevõtja suhtes ettevõtja õigusliku vormi tõttu, on kriisilahendusasutustel võimalikult sarnased õigused, muu hulgas nende õigusmõju osas.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused kasutavad oma õigusi lõike 3 kohaselt, kohaldatakse mõjutatud isikute, sealhulgas aktsionäride, võlausaldajate ja vastaspoolte suhtes käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid või samaväärse mõjuga kaitsemeetmeid.

Artikkel 64

Kaasnevad õigused

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutusel, kes kasutab kriisilahendusõigust, on samuti õigus:

a) 

kui artiklist 78 ei tulene teisiti, näha ette, et üleandmine toimub, ilma et üleantavaid finantsinstrumente, õigusi, vara või kohustusi mõjutaksid kohustused või koormatised; kõnealuses tähenduses ei käsitata käesoleva direktiivi kohast õigust hüvitisele kohustuse või koormatisena;

b) 

tühistada õigused omandada täiendavaid aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;

c) 

nõuda, et asjaomane ametiasutus lõpetaks või peataks finantsinstrumentidega kauplemise lubamise reguleeritud turul või selliste instrumentide ametliku noteerimise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/34/EÜ ( 10 );

d) 

näha ette, et saajat koheldakse seoses kõigi kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguste või kohustuste või sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu võetud meetmetega, sealhulgas – kui artiklitest 38 ja 40 ei tulene teisiti – turu infrastruktuuris osalemisega seotud mis tahes õiguste või kohustustega nii, nagu oleks ta kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing;

e) 

nõuda, et kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing ja saaja annavad üksteisele teavet ja abi, ning

f) 

tühistada või muuta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu sõlmitud lepingu tingimusi või asendada kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing lepingupoolena saajaga.

2.  Kriisilahendusasutused kasutavad lõikes 1 sätestatud õigusi juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et see on asjakohane selleks, et aidata tagada kriisilahenduse meetme tulemuslikkus või saavutada üht või enamat kriisilahenduse eesmärki.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusõigust kasutades on kriisilahendusasutustel õigus näha ette majandustegevuse jätkuvuse tagamise kord, mis võimaldaks tagada, et kriisilahenduse meede on tulemuslik ning saaja saab vajaduse korral üle antud ettevõtte tegevust jätkata. Selline majandustegevuse jätkuvuse tagamise kord hõlmab eelkõige järgmist:

a) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu sõlmitud lepingute jätkamine, nii et saaja võtab üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õigused ja kohustused seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega, ning kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu asendamine saajaga (kas otseselt või kaudselt) kõigis asjakohastes lepingudokumentides;

b) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu asendamine saajaga kõigis kohtumenetlustes seoses mis tahes üle antud finantsinstrumendi, õiguse, vara või kohustusega.

4.  Lõike 1 punktis d ja lõike 3 punktis b osutatud õigused ei mõjuta järgmisi õigusi:

a) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu töötaja õigus tööleping lõpetada;

b) 

kui artiklitest 69, 70 ja 71 ei tulene teisiti, lepingu osapoole õigus kasutada lepingujärgseid õigusi, sealhulgas õigus leping lõpetada, kui lepingutingimused seda võimaldavad kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse või tegevusetuse tõttu enne asjaomast üleandmist või saaja tegevuse või tegevusetuse tõttu pärast asjaomast üleandmist.

Artikkel 65

Õigus nõuda teenuste osutamist ja vahendite andmist

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt mis tahes ettevõtjalt selliste teenuste osutamist ja vahendite andmist, mis on saajale vajalikud temale üle antud ettevõtte tulemuslikuks tegevuseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes on algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende kriisilahendusasutustel on õigus panna maksma nende territooriumil asutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes teises liikmesriigis asuva kriisilahendusasutuse kehtestatud kohustusi vastavalt lõikele 1.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud teenused ja vahendid piirduvad tegevusega seotud teenuste ja vahenditega ning ei hõlma mis tahes kujul rahalist toetust.

4.  Teenuste osutamine ja vahendite andmine lõigete 1 ja 2 alusel toimub järgmistel tingimustel:

a) 

kui teenused osutati ja vahendid anti kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule vahetult enne kriisilahenduse meetme võtmist lepingu alusel, siis samadel tingimustel kõnealuse lepingu kestuse jooksul;

b) 

kui lepingut ei ole või leping on lõppenud, siis mõistlikel tingimustel.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suuniseid, et täpsustada nende teenuste ja vahendite miinimumloetelu, mis on vajalikud selleks, et saaja saaks temale üle antud ettevõtte tegevust tulemuslikult jätkata.

Artikkel 66

Õigus tagada teiste liikmesriikide poolt võetud kriisiohje- või kriisiennetusmeetmete täitmine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste üleandmine hõlmab vara, mis asub muus liikmesriigis kui kriisilahendusasutus, või õigusi või kohustusi, mida reguleeritakse muu liikmesriigi õigusaktidega, toimub üleandmine asjaomase muu liikmesriigi õiguse kohaselt.

2.  Liikmesriigid osutavad kriisilahendusasutusele, kes on korraldanud üleandmise või kes kavandab üleandmist, mõistlikku abi, et tagada, et aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid või vara, õigused või kohustused antakse saajale üle kohaldatava siseriikliku õiguse nõuete kohaselt.

3.  Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel, võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel, keda lõikes 1 osutatud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste üleandmine mõjutab, ei ole õigust üleandmist takistada, vaidlustada ega tühistada ühegi selle liikmesriigi õigusnormi alusel, kus kõnealune vara asub, ega ka aktsiaid, muid omandiõiguse instrumente, õigusi või kohustusi reguleerivate õigusnormide alusel.

4.  Kui liikmesriigi (edaspidi „liikmesriik A”) kriisilahendusasutus kasutab allahindamise või konverteerimise õigust, sealhulgas seoses kapitaliinstrumentidega kooskõlas artikliga 59, ning kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ►M3  teisendatavad kohustused ◄ või asjaomased kapitaliinstrumendid hõlmavad järgmist:

a) 

instrumendid või kohustused, mida reguleeritakse sellise liikmesriigi (edaspidi „liikmesriik B”) õigusaktidega, mis ei ole allahindamise või konverteerimise õigust kasutava kriisilahendusasutuse asukohariik;

b) 

liikmesriigis B asuvatele võlausaldajatele võlgnetavad kohustused.

Liikmesriik B tagab, et kõnealuste kohustuste või kapitaliinstrumentide põhisummat vähendatakse või kohustusi või kapitaliinstrumente konverteeritakse kooskõlas liikmesriigi A kriisilahendusasutuse kasutatava allahindamise või konverteerimise õigusega.

5.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatel, keda lõikes 4 osutatud allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamine mõjutab, ei ole õigust liikmesriigi B ühegi õigusnormi alusel vaidlustada instrumendi või kohustuse põhisumma vähendamist ega konverteerimist.

6.  Iga liikmesriik tagab, et järgmised õigused kehtestatakse kooskõlas kriisilahendusasutuse asukoha liikmesriigi õigusnormidega:

a) 

aktsionäride, võlausaldajate ja kolmandate isikute õigus artikli 85 alusel kaebuse esitamisega vaidlustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste üleandmine;

b) 

võlausaldajate õigus kaebuse esitamisega vaidlustada artikli 85 alusel käesoleva artikli lõike 4 punktides a või b hõlmatud instrumendi või kohustuse põhisumma vähendamine või konverteerimine;

c) 

VII peatükis osutatud osalise üleandmise kaitsemeetmed seoses lõikes 1 osutatud vara, õiguste või kohustustega.

Artikkel 67

Õigused seoses kolmandates riikides asuva vara, õiguste, kohustuste, aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentidega

1.  Liikmesriigid sätestavad, et juhul kui kriisilahenduse meede sisaldab kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritavate aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, õiguste või kohustuste suhtes võetud meedet, võivad kriisilahendusasutused nõuda, et:

a) 

haldur, pankrotihaldur või muu isik, kes kontrollib kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust või investeerimisühingut, ning saaja võtaksid kõik vajalikud meetmed üleandmise, allahindamise, konverteerimise või meetme jõustumise tagamiseks;

b) 

haldur, pankrotihaldur või muu isik, kes kontrollib kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust või investeerimisühingut, haldaks saaja nimel aktsiaid, muid omandiõiguse instrumente, vara või õigusi või täidaks kohustusi kuni üleandmise, allahindamise, konverteerimise või meetme jõustumiseni;

c) 

saaja mõistlikud kulud, mis on nõuetekohaselt tekkinud käesoleva lõike punktidega a ja b ette nähtud meetmete rakendamisel, kaetaks ühel artikli 37 lõikes 7 osutatud viisil.

2.  Kui hoolimata sellest, et haldur, pankrotihaldur või muu isik on astunud kõik vajalikud sammud vastavalt lõike 1 punktile a, on kriisilahendusasutuse hinnangu kohaselt väga ebatõenäoline, et üleandmine, konverteerimine või meede saaks jõustuda teatava kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, õiguste või kohustuste suhtes, ei alusta kriisilahendusasutus üleandmist, allahindamist, konverteerimist või meetme võtmist. Kui kriisilahendusasutus on juba andnud korralduse üleandmise, allahindamise, konverteerimise või meetme võtmise jaoks, on see korraldus kõnealuse vara, aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, õiguste või kohustuste suhtes kehtetu.

Artikkel 68

Teatavate lepinguliste tingimuste väljajätmine varase sekkumise ja kriisilahenduse puhul

1.  Kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet, mis on võetud ettevõtja suhtes käesoleva direktiivi kohaselt, sealhulgas niisuguse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmust ei käsitata iseenesest ettevõtja poolt sõlmitud lepingu alusel täitmist tingiva juhtumina direktiivi 2002/47/EÜ tähenduses ega maksejõuetusmenetlusena direktiivi 98/26/EÜ tähenduses, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja tarnekohustuste täitmist ning tagatise andmist.

Lisaks ei käsitata kõnealust kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet iseenesest täitmist tingiva juhtumina ega maksejõuetusmenetlusena

a) 

tütarettevõtja sõlmitud sellise lepingu alusel, mis sisaldab kohustusi, mida tagab või toetab muul viisil emaettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja, või

b) 

konsolideerimisgrupi ettevõtja sõlmitud sellise lepingu alusel, mis sisaldab samaaegse makseviivituse sätteid.

2.  Kui kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust tunnustatakse artikli 94 kohaselt või kui kriisilahendusasutus nii otsustab, käsitatakse sellist menetlust käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil kriisiohjemeetmena.

3.   ►M3  Tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist ning tagatise andmist, ei võimalda kriisiennetusmeede, artikli 33a kohane kohustuse peatamine või kriisiohjemeede, sealhulgas niisuguse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus, iseenesest kellelgi: ◄

a) 

kasutada lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õigust, sealhulgas seoses lepingutega, mille sõlmib:

i) 

tütarettevõtja, ning mille kohaseid kohustusi tagab või toetab muul viisil konsolideerimisgrupi ettevõtja;

ii) 

konsolideerimisgrupi ettevõtja ning mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet;

b) 

saada enda omandisse, kontrollida või tagatisena sisse nõuda asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja vara, lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet;

c) 

mõjutada asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi ettevõtja lepingulist õigust, lepingu puhul, mis hõlmab vastastikuse kohustuste täitmata jätmise sätet.

4.  Käesolev artikkel ei mõjuta isikute õigust võtta lõikes 3 osutatud meetmeid, kui selline õigus tuleneb asjaoludest, mis ei ole seotud kriisiennetusmeetme, kriisiohjemeetme või niisuguse meetme rakendamisega vahetult seotud sündmusega.

▼M3

5.  Artikli 33a, 69, või 70 kohane peatamine või piiramine ei tähenda käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 ning artikli 71 lõike 1 kohaldamisel lepingulise kohustuse täitmata jätmist.

▼B

6.  Käesoleva artikli sätteid käsitatakse üldist kehtivust omavate sätetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 ( 11 ) artikli 9 tähenduses.

Artikkel 69

Õigus peatada teatavaid kohustusi

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus peatada makse- või ülekandekohustused, mis tulenevad lepingutest, mille osaline on kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing, alates peatamisteate avaldamisest artikli 83 lõike 4 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutuse liikmesriigis.

2.  Kui makse- või ülekandekohustus oleks tulnud täita peatamisajal, peab makse tegemine või ülekanne toimuma kohe pärast peatamisaja lõppu.

3.  Kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused peatatakse lõike 1 alusel, peatatakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolte kõnealusest lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused samaks ajavahemikuks.

▼M3

4.  Lõike 1 kohast peatamist ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud järgmiste isikute ees:

a) 

direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemide ja süsteemikorraldajate ees;

b) 

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;

c) 

keskpankade ees.

▼B

5.  Käesoleva artikli kohase õiguse kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse mõju, mida kõnealuse õiguse kasutamine võib avaldada finantsturgude nõuetekohasele toimimisele.

▼M3

Kriisilahendusasutused määravad nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele. Kriisilahendusasutused hindavad eelkõige hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka kõlblike hoiuste suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui makse- või ülekandekohustuste peatamise õigust kasutatakse kõlblike hoiuste puhul, tagavad kriisilahendusasutused, et hoiustajatele antakse hoiusele juurdepääs asjakohase päevasumma ulatuses.

▼B

Artikkel 70

Õigus piirata tagatistest tulenevaid õigusi

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus piirata kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatud võlakohustuste omanike tagatistest tulenevate õiguste maksmapanekut seoses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes varaga, alates piiramisteate avaldamisest artikli 83 lõike 4 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutuse liikmesriigis.

▼M3

2.  Kriisilahendusasutused ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigust seoses ühegagi järgnevatest:

a) 

süsteemid või süsteemikorraldajad, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;

b) 

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ja kolmandate riikide kesksed vastaspooled, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaselt, ning

c) 

keskpangad, vara puhul, mille kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing on pantinud või tagatiseks andnud.

▼B

3.  Kui kohaldatakse artiklit 80, tagavad kriisilahendusasutused, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õiguse alusel kehtestatud piirangud kehtivad ühtmoodi kõigi konsolideerimisgrupi ettevõtjate puhul, mille suhtes kriisilahenduse meedet rakendatakse.

4.  Käesoleva artikli kohase õiguse kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse mõju, mida kõnealuse õiguse kasutamine võib avaldada finantsturgude nõuetekohasele toimimisele.

Artikkel 71

Õigus ajutiselt peatada lepingu ülesütlemise õigus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus peatada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes lepingupoole õigus leping üles öelda alates teate avaldamisest artikli 83 lõike 4 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutuse liikmesriigis tingimusel, et täidetakse makse- ja üleandmise ning ülekandekohustusi ning tagatise andmise kohustust.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on õigus peatada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja mis tahes lepingupoole õigus leping üles öelda, kui:

a) 

kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing;

b) 

kõnealusest lepingust tulenev ülesütlemise õigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusel või finantsseisundil, ning

c) 

juhul kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul on kasutatud või võidakse kasutada üleandmise õigust, ning

i) 

kõnealuse lepinguga seotud tütarettevõtja vara ja kohustused on üle antud ja saaja poolt vastu võetud või võidakse üle anda ja saaja poolt vastu võtta, või

ii) 

kriisilahendusasutus pakub mis tahes muul viisil piisavat kaitset sellistele kohustustele.

Peatamine jõustub alates teate avaldamisest artikli 83 lõike 4 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva keskööni liikmesriigis, kus kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja on asutatud.

▼M3

3.  Lõike 1 või 2 alusel peatamist ei kohaldata:

a) 

süsteemide või süsteemikorraldajate suhtes, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil;

b) 

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt liidus tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes ega kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või

c) 

keskpankade suhtes.

▼B

4.  Isik võib kasutada lepingust tulenevat ülesütlemise õigust enne lõikes 1 või 2 osutatud ajavahemiku lõppu, kui ta saab kriisilahendusasutuselt teate, et lepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi:

a) 

ei anta üle teisele ettevõtjale või

b) 

ei hinnata alla ega konverteerita kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisel vastavalt artikli 43 lõike 2 punktile a.

5.  Kui kriisilahendusasutus kasutab käesoleva artikli lõikega 1 või 2 ette nähtud õigust peatada lepingu ülesütlemise õigus ning kui ei ole esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohast teadet, võib peatatud õigust peatamisaja lõppedes kasutada vastavalt artiklile 68 järgmiselt:

a) 

kui lepinguga hõlmatud õigused ja kohustused on üle antud muule ettevõtjale, võib vastaspool kasutada lepingu ülesütlemise õigust vastavalt asjaomase lepingu tingimustele üksnes saajast ettevõtja mis tahes jätkuva või järgneva täitmist tingiva juhtumi korral;

b) 

kui lepinguga hõlmatud õigused ja kohustused jäävad kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ning kriisilahendusasutus ei ole rakendanud kõnealuse lepingu suhtes artikli 43 lõike 2 punkti a kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, võib vastaspool kasutada lõikest 1 tuleneva peatamise lõppemisel lepingu ülesütlemise õigust vastavalt kõnealuse lepingu tingimustele.

6.  Käesoleva artikli kohase õiguse kasutamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse mõju, mida kõnealuse õiguse kasutamine võib avaldada finantsturgude nõuetekohasele toimimisele.

7.  Pädevad asutused või kriisilahendusasutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja säilitaks finantslepingute üksikasjalikud andmed.

Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse taotlusel teeb kauplemisteabehoidla vajaliku teabe kättesaadavaks pädevatele asutustele või kriisilahendusasutustele, et võimaldada neil täita nende vastavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 81.

8.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõike 7 kohaldamiseks järgmised elemendid:

a) 

finantslepinguid käsitlev minimaalne teave, mis peaks sisalduma üksikasjalikes andmetes, ning

b) 

asjaolud, mille korral tuleks nõuet kohaldada.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M3

Artikkel 71a

Peatamise õiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses

1.  Liikmesriigid nõuavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ning artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjatelt, et nad lisaksid kõikidesse nende sõlmitavatesse ja kolmanda riigi õigusega reguleeritavatesse finantslepingutesse tingimuse, mille kohaselt pooled sedastavad, et kriisilahendusasutus võib finantslepingu suhtes kasutada vastavalt artiklitele 33a, 69, 70 ja 71 õigust peatada või piirata õigusi ja kohustusi, ning tunnustavad oma seotust artikli 68 nõuetega.

2.  Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et liidu emaettevõtjad tagaksid, et nende kolmanda riigi tütarettevõtjad lisavad oma lõikes 1 osutatud finantslepingutesse tingimused, et välistada võimalus, et kui kriisilahendusasutus kasutab kooskõlas lõikega 1 õigust peatada või piirata liidus tegutseva emaettevõtja õigusi ja kohustusi, on see asjakohane põhjus nende lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks, peatamiseks või muutmiseks või tasaarvestuseks või tasaarvelduse õiguse kasutamiseks või tagatisest tulenevate õiguste jõustamiseks.

Esimeses lõigus esitatud nõuet võib kohaldada kolmandate riikide tütarettevõtjate suhtes, kes on

a) 

krediidiasutused;

b) 

investeerimisühingud (või oleksid investeerimisühingud, kui nende peakontor asuks asjaomases liikmesriigis), või

c) 

finantseerimisasutused.

3.  Lõige 1 on kohaldatav kõigi finantslepingute suhtes:

a) 

mis loovad uue kohustuse või muudavad oluliselt olemasolevat kohustust pärast käesoleva artikli ülevõtmiseks riiklikul tasandil vastu võetud sätete jõustumist;

b) 

millega nähakse ette õigus kasutada ühte või mitut lõpetamisõigust või tagatistest tulenevate õiguste maksmapaneku õigust, mille suhtes kohaldataks artiklit 33a, 68, 69, 70 või 71, kui finantslepingut reguleeritaks liikmesriigi õigusega.

4.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja ei lisa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutavat lepingulist tingimust, ei takista see kriisilahendusasutusel kohaldada selle finantslepingu suhtes artiklis 33a, 68, 69, 70 või 71 osutatud õigusi.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 kohaselt nõutava lepingulise tingimuse sisu, võttes arvesse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate erinevaid ärimudeleid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼B

Artikkel 72

Kriisilahendusõiguste kasutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse meetme võtmiseks on kriisilahendusasutustel võimalik teostada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, eesmärgiga

a) 

juhtida kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust ja teenuste osutamist, võttes üle kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäride ja juhtorgani õigused, ning

b) 

hallata ja võõrandada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara.

Esimeses lõigus osutatud kontrolli võib kriisilahendusasutus teostada vahetult ise või kaudselt kriisilahendusasutuse nimetatud isiku või isikute kaudu. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiate või muude omandiõiguse instrumentidega kaasnevaid hääleõigusi ei saa kasutada kriisilahenduse ajal.

2.  Kui artikli 85 lõikest 1 ei tulene teisiti, tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutused saavad rakendada kriisilahenduse meetmeid riigisisesele halduspädevusele ja -menetlustele vastava korralduse alusel, omamata kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle.

3.  Kriisilahendusasutused otsustavad igal konkreetsel juhul, kas kriisilahenduse meetmeid on otstarbekas rakendada lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud viisil, võttes arvesse kriisilahenduse eesmärke ja üldpõhimõtteid, kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu olukorda ning vajadust hõlbustada piiriüleste konsolideerimisgruppide tulemuslikku kriisilahendust.

4.  Kriisilahendusasutusi ei peeta siseriikliku õiguse kohaselt varijuhiks ega de facto juhiks.



VII

PEATÜKK

Kaitsemeetmed

Artikkel 73

Aktsionäride ja võlausaldajate kohtlemine osalise üleandmise ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise korral

Liikmesriigid tagavad juhul, kui on rakendatud ühte või enamat kriisilahenduse vahendit, ja eelkõige artikli 75 kohaldamisel, et:

a) 

välja arvatud punkti b kohaldamisel, kui kriisilahendusasutused annavad üle ainult osa kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu õigustest, varast ja kohustustest, rahuldatakse nende aktsionäride ja võlausaldajate, kelle nõudeid ei ole üle antud, nõuded sellises osas, millises need oleks rahuldatud, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;

b) 

kui kriisilahendusasutused rakendavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ei kata need aktsionärid ja võlausaldajad, kelle nõuded on alla hinnatud või konverteeritud omakapitaliks, suuremat kahjumit kui see, mida nad oleksid katnud juhul, kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus.

Artikkel 74

Kohtlemise erinevuse hindamine

1.  Selleks et hinnata, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, sealhulgas, kuid mitte ainult, artikli 73 kohaldamise eesmärgil, tagavad liikmesriigid, et sõltumatu isik viib nii kiiresti kui võimalik pärast kriisilahenduse meetme või meetmete ellu viimist läbi hindamise. Kõnealust hindamist tuleb eristada artikli 36 kohasest väärtuse hindamisest.

2.  Lõikes 1 sätestatud hindamisega tehakse kindlaks järgmine:

a) 

see, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid, kaasa arvatud asjaomaseid hoiuste tagamise skeeme, oleks koheldud, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mille suhtes on ellu viidud kriisilahenduse meede või meetmed, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;

b) 

see, kuidas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahenduse käigus tegelikult koheldi, ning

c) 

kas punktis a osutatud kohtlemine erineb punktis b osutatud kohtlemisest.

3.  Hindamisel

a) 

eeldatakse, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mille suhtes võeti kriisilahenduse meedevõi meetmed, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus;

b) 

eeldatakse, et kriisilahenduse meedet või meetmeid ei võetud;

c) 

jäetakse arvesse võtmata mis tahes erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse käesolevas artiklis sätestatud hindamise läbiviimise metoodika, eelkõige metoodika sellise kohtlemise hindamiseks, mille osaliseks aktsionärid ja võlausaldajad oleksid saanud juhul, kui oleks algatatud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti artiklis 82 osutatud otsus.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 75

Aktsionäride ja võlausaldajate kaitse

Liikmesriigid tagavad, et juhul kui artikli 74 kohaselt tehtud hindamise käigus tehakse kindlaks, et artiklis 73 osutatud mis tahes aktsionär või võlausaldaja või artikli 109 lõikes 1 osutatud hoiuste tagamise skeem on kandnud suuremat kahjumi, kui ta oleks kandnud lõpetamisel ja likvideerimisel tavalises maksejõuetusmenetluses, on tal õigus saada kriisilahendusrahastutelt vahe ulatuses hüvitist.

Artikkel 76

Vastaspoole kaitse osalise üleandmise korral

1.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 täpsustatud kaitsemeetmeid kohaldatakse järgmistel asjaoludel:

a) 

kriisilahendusasutus annab osa, kuid mitte kõik, kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu varast, õigustest või kohustustest üle teisele ettevõtjale või, kriisilahenduse vahendi kasutamisel, sildasutusest või vara valitsemise ettevõtjast muule isikule;

b) 

kriisilahendusasutus kasutab artikli 64 lõike1 punktis f täpsustatud õigusi.

2.  Liikmesriigid tagavad nõuetekohase kaitse järgmistele kokkulepetele ning järgmiste kokkulepete vastaspooltele:

a) 

tagatiskokkulepped, mille alusel isikul on tagatise kaudu tegelik või tingimuslik õigus üleantava vara või üleantavate õiguste suhtes, olenemata sellest, kas seda õigust tagatakse konkreetse vara või õigustega või muutuva väärtusega kommertspandi või muu sarnase lepinguga;

b) 

omandiõiguse üleminekul põhinevad finantstagatiskokkulepped, mille alusel täpsustatud kohustuste täitmist tagava või hõlmava tagatisena antakse vara täielik omandiõigus üle tagatise andjalt tagatise saajale tingimusel, et tagatise saaja annab vara üle, kui need täpsustatud kohustused on täidetud;

c) 

tasaarvestuskokkulepped (set-off), mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada;

d) 

tasaarvestuskokkulepped (netting);

e) 

pandikirjad;

f) 

struktureeritud finantskokkulepped, sealhulgas väärtpaberistamised ja riskide maandamise eesmärgil kasutatavad finantsinstrumendid, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele, hõlmates kokkuleppe poole, usaldusisiku, agendi või esindaja poolt tagatise andmist ja hoidmist.

Kaitsemeetmeid, mida on asjakohane kohaldada käesoleva lõike punktides a–f sätestatud kokkulepeliikide puhul, täpsustatakse artiklites 77–80 ning nende suhtes kohaldatakse artiklites 68–71 sätestatud piiranguid.

3.  Lõike 2 kohase nõude kohaldamine ei sõltu kokkulepetes osalevate poolte arvust ja sellest, kas kokkulepped

a) 

põhinevad lepingul, usalduskokkuleppel või muul alusel või tulenevad automaatselt õigusnormidest;

b) 

tulenevad teise liikmesriigi õigusest või on osaliselt või täielikult reguleeritud kolmanda riigi õigusega.

4.  Komisjon võtab artikli 115 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 punktide a– alla kuuluvate kokkuleppeliikide täpsustamiseks.

Artikkel 77

Finantstagatis- ja tasaarvestuskokkulepete kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad kriisilahendusõigusega kaasnevate õiguste kasutamisega omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete ning tasaarvestuskokkulepete (nii set-off kui netting) asjakohase kaitse viisil, millega hoitakse ära mõne, kuid mitte kõigi selliste õiguste ja kohustuste üleandmine, mis on kaitstud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja kolmanda isiku vahelise omandiõiguse üleminekul põhineva finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppega, ning hoitakse ära selliste õiguste ja kohustuste muutmine või lõpetamine, mis on kaitstud sellise omandiõiguse üleminekul põhineva finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppega.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse kõnealuste kokkulepetega kaitstuks sellised õigused ja kohustused, mida kokkuleppe pooltel on õigus tasaarvestada või netonõudeks kokku liita.

2.  Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:

a) 

anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning

b) 

seda vara ja neid õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.

Artikkel 78

Tagatiskokkulepete kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et tagatiskokkuleppe kohaselt tagatud kohustuste suhtes kohaldatakse piisavalt kaitsemeetmeid, et takistada ühte järgmistest:

a) 

kohustuse tagatiseks oleva vara üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka asjaomane kohustus ja tagatisest saadav kasu;

b) 

tagatud kohustuse üleandmine, välja arvatud juhul, kui üle antakse ka tagatisest saadav kasu;

c) 

tagatisest saadava kasu üleandmine, välja arvatud juhul, kui antakse üle ka tagatud kohustus;

d) 

tagatiskokkuleppe muutmine või lõpetamine kriisilahendusõigusega kaasnevate õiguste kasutamisega, kui sellise muutmise või lõpetamise tagajärjel ei ole kohustus enam tagatud.

2.  Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:

a) 

anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning

b) 

seda vara ja neid õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.

Artikkel 79

Struktureeritud finantskokkulepete ja pandikirjade kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et struktureeritud finantskokkulepped, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud kokkulepped on piisavalt kaitstud, et tõkestada järgmisi tegevusi:

a) 

osa, kuid mitte kogu vara ning kõigi õiguste ja kohustuste üleandmine, kui nende suhtes on sõlmitud struktureeritud finantskokkulepe, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud finantskokkulepe, mille pooleks on kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing;

b) 

kasutades kriisilahendusõigusega kaasnevaid õiguseid, vara, õiguste ja kohustuste muutmine või lõpetamine, kui nende suhtes on sõlmitud struktureeritud finantskokkulepe, sealhulgas artikli 76 lõike 2 punktides e ja f osutatud finantskokkulepe, mille pooleks on kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing.

2.  Olenemata lõikest 1, võib kriisilahendusasutus, kui see on vajalik tagatud hoiuste kättesaadavuse tagamiseks:

a) 

anda üle tagatud hoiused, mis moodustavad osa lõikes 1 nimetatud kokkulepetest, andmata üle muud vara, õigusi ja kohustusi, mis moodustavad osa samast kokkuleppest, ning

b) 

seda vara, õigusi või kohustusi üle anda, muuta või lõpetada, andmata üle tagatud hoiuseid.

Artikkel 80

Osaline üleandmine: kauplemis-, kliiring- ja arveldussüsteemide kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahenduse vahendi rakendamine ei mõjuta direktiiviga 98/26/EÜ hõlmatud süsteemide toimimist ja eeskirju, kui kriisilahendusasutus:

a) 

annab osa, kuid mitte kogu kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ning mitte kõik õigused või kohustused üle teisele ettevõtjale, või

b) 

kasutab artikli 64 kohaseid õigusi, et üles öelda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu sõlmitud leping või muuta selle tingimusi või asendada saaja lepingupoolena.

2.  Eelkõige ei tohi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üleandmine, üles ütlemine või muutmine tühistada maksejuhist, millega rikutaks direktiivi 98/26/EÜ artiklit 5, ega muuta või eirata maksejuhiste ja tasaarvestuse täitmisele pööratavust, mis on ette nähtud kõnealuse direktiivi artiklitega 3 ja 5, selle artikliga 4 ette nähtud rahaliste vahendite, väärtpaberite või laenuvõimaluste kasutamist ega kõnealuse direktiivi artiklis 9 sätestatud tagatise kaitset.



VIII

PEATÜKK

Menetluslikud kohustused

Artikkel 81

Teavitamisnõuded

1.  Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja juhtorgan teavitaks pädevat asutust, kui ta leiab, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on artikli 32 lõike 4 tähenduses maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv.

2.  Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi käesoleva artikli lõike 1 alusel saadud mis tahes teatest ning mis tahes kriisiennetusmeetmest või direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmest, mille võtmist nad krediidiasutuselt või investeerimisühingult või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt nõuavad.

3.  Kui pädev asutus või kriisilahendusasutus on teinud kindlaks, et artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud tingimused on krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul täidetud, teatab ta selle asjaolu kindlakstegemisest viivitamata järgmistele asutustele, kui tegemist on eri asutustega:

a) 

kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kriisilahendusasutus;

b) 

kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pädev asutus;

c) 

kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja filiaali pädev asutus;

d) 

kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja filiaali kriisilahendusasutus;

e) 

keskpank;

f) 

hoiuste tagamise skeem, kuhu krediidiasutus kuulub, kui see on vajalik hoiuste tagamise skeemi funktsioonide täitmiseks;

g) 

kriisilahendusrahastute eest vastutav organ, kui see on vajalik kriisilahendusrahastu funktsioonide täitmiseks;

h) 

vajaduse korral konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

i) 

pädev ministeerium;

j) 

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki kohaselt konsolideeritud järelevalvet, ning

k) 

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus.

4.  Kui lõike 3 punktides f ja g osutatud teabe edastamine ei taga sobivat konfidentsiaalsuse taset, kehtestab pädev asutus või kriisilahendusasutus alternatiivse teabevahetuskorra, mis tagab samade eesmärkide saavutamise ning samal ajal sobiva konfidentsiaalsuse taseme.

Artikkel 82

Kriisilahendusasutuse otsus

1.  Pädevalt asutuselt artikli 81 lõike 3 kohase teate saamisel või omal algatusel teeb kriisilahendusasutus artikli 32 lõike 1 ja artikli 33 kohaselt kindlaks, kas kõnealuses lõikes sätestatud tingimused on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul täidetud.

2.  Otsus selle kohta, kas võtta kriisilahenduse meetmeid krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

otsuse põhjendus, sealhulgas asjaolu kindlaks tegemine, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab või ei vasta kriisilahenduse eeltingimustele;

b) 

meetmed, mis kriisilahendusasutus kavatseb võtta, sealhulgas vajaduse korral otsus teha lõpetamise ja likvideerimise taotlus või halduri nimetamise või mis tahes muu meetme võtmise taotlus tavalises maksejõuetusmenetluses, võttes arvesse artikli 37 lõike 9 ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse.

3.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmiste nõuetega seotud menetlused ja nende sisu:

a) 

artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teated;

b) 

artiklis 83 osutatud peatamisteade.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 83

Kriisilahendusasutuste menetluslikud kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et pärast kriisilahenduse meetme võtmist järgivad kriisilahendusasutused võimalikult kiiresti lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

2.  Kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse meetmest kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust või investeerimisühingut ning järgmisi ametiasutusi, kui need on erinevad asutused:

a) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus;

b) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi filiaalide pädevad asutused;

c) 

keskpank;

d) 

hoiuste tagamise skeem, millesse kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus kuulub;

e) 

kriisilahendusrahastute eest vastutav asutus;

f) 

vajaduse korral konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

g) 

pädev ministeerium;

h) 

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki kohaselt konsolideeritud järelevalvet;

i) 

makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav määratud riiklik asutus ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

j) 

komisjon, Euroopa Keskpank, Euroopa Väärtpaberite Järelevalve, määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ja Euroopa Pangandusjärelevalve;

k) 

kui kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis b määratletud isik, siis nende süsteemide korraldajad, milles kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing osaleb.

3.  Lõikes 2 osutatud teade sisaldab koopiat mis tahes korraldusest või dokumendist, mille alusel asjaomaseid õigusi kasutatakse, ning selles näidatakse ära ka kriisilahenduse meetme või meetmete jõustumise kuupäev.

4.  Kriisilahendusasutus avaldab kriisilahenduse meetme võtmise aluseks oleva korralduse või dokumendi koopia või kokkuvõtva teate kriisilahenduse meetme mõju kohta, eelkõige mõju kohta jaeklientidele, ning – kui see on kohaldatav – artiklites 69, 70 ja 71 osutatud peatamise või piiramise tingimused ja tähtaja, või tagab sellise koopia või teate avaldamise:

a) 

oma ametlikul veebisaidil;

b) 

pädeva asutuse (kui see ei ole kriisilahendusasutus) veebisaidil ja Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil;

c) 

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu veebisaidil;

d) 

kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiad või muud omandiõiguse või võlainstrumendid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, siis kriisilahendusmenetluses olevat krediidiasutust või investeerimisühingut käsitleva korraldatud teabe avaldamiseks kasutatavas meediakanalis kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikega 1 ( 12 ).

5.  Kui aktsiate või muude omandiõiguse või võlainstrumentidega ei ole lubatud reguleeritud turul kaubelda, tagab kriisilahendusasutus, et lõikes 4 osutatud instrumente tõendavad dokumendid saadetakse kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu teadaolevatele aktsionäridele ja võlausaldajatele, kes on teada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu registrite või andmebaaside kaudu, mis on kriisilahendusasutusele kättesaadavad.

Artikkel 84

Konfidentsiaalsus

1.  Ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

a) 

kriisilahendusasutus;

b) 

pädev asutus ja Euroopa Pangandusjärelevalve;

c) 

pädev ministeerium;

d) 

käesoleva direktiivi kohaselt nimetatud erihaldur või ajutine haldur;

e) 

võimalikud omandajad, kellega pädev asutus või kriisilahendusasutus on ühendust võtnud, sõltumata sellest, kas ühendust võeti ettevõtte võõrandamise vahendi kasutamise ettevalmistamiseks ja kas ühenduse võtmine päädis omandamisega;

f) 

audiitorid, raamatupidajad, juristid ja konsultandid, hindajad ja muud eksperdid, kelle teenuseid kriisilahendusasutus, pädev asutus, pädev ministeerium või punktis e osutatud võimalikud omandajad otseselt või kaudselt kasutavad;

g) 

hoiuste tagamise skeeme haldav ametiasutus;

h) 

investeeringute tagamise skeeme haldav asutus;

i) 

kriisilahendusrahastute eest vastutav asutus;

j) 

keskpangad ja muud ametiasutused, kes on kaasatud kriisilahenduse protsessi;

k) 

sildasutus või vara valitsemise ettevõtja;

l) 

mis tahes muu isik, kes osutab või on osutanud otseselt või kaudselt ning alaliselt või aeg-ajalt teenuseid punktides a kuni k osutatud isikutele;

m) 

punktides a kuni k osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute või ettevõtjate kõrgem juhtkond, juhtorgani liikmed või töötajad, nende ametisoleku ajal ja pärast seda.

2.  Selleks, et tagada lõigetes 1 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuete järgimine, tagavad lõike 1 punktides a, b, c, g, h, j ja k osutatud isikud, et on kehtestatud konfidentsiaalsust käsitlevad sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis tagavad, et teave on kättesaadav ainult kriisilahendusega otseselt seotud isikutele.

3.  Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud nõuete üldist iseloomu, keelatakse kõnealuses lõikes osutatud isikutel avalikustada oma töö käigus omandatud või seoses käesolevale direktiivile vastavate ülesannete täitmisega pädevalt asutuselt või kriisilahendusasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ühelegi isikule või ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui see toimub nende käesolevale direktiivile vastavate ülesannete täitmise käigus ja kõnealune teave esitatakse kokkuvõtlikult või on selliselt koostatud, et konkreetseid krediidiasutusi või investeerimisühinguid ega artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjaid ei ole võimalik kindlaks teha, või ametiasutuselt või krediidiasutuselt või investeerimisühingult või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt, kes selle teabe andis, on saadud eelnev selgesõnaline nõusolek.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud isikud ei avalda konfidentsiaalset teavet ning et hinnatakse avaldamise võimalikku mõju finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja juriidiliste isikute kaubanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või audiitorkontrollile.

Teabe avaldamise mõju kontrollimise menetlus hõlmab artiklites 5, 7, 10, 11 ja 12 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade ning artiklite 6, 8 ja 15 kohaste hindamiste tulemuste avaldamise mõju eraldi hindamist.

Lõikes 1 osutatud mis tahes isik või üksus kannab käesoleva artikli nõuete rikkumise korral tsiviilvastutust kooskõlas siseriikliku õigusega.

4.  Käesoleva artikli sätted ei takista:

a) 

lõike 1 punktides a–j osutatud asutuste või ettevõtjate töötajaid või eksperte jagamast teavet omavahel või asutuses või ettevõtja siseselt, või

b) 

kriisilahendusasutusi ja pädevaid asutusi, sealhulgas nende töötajaid ja eksperte jagamast kriisilahenduse meetme kavandamise või rakendamise eesmärgil teavet omavahel ning teiste liidu kriisilahendusasutuste, teiste liidu pädevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, pädevate ministeeriumide, keskpankade, hoiuste tagamise skeemide, investeeringute tagamise skeemide, tavalise maksejõuetusmenetluse eest vastutavate ametiasutuste, liikmesriigi finantssüsteemi stabiilisuse säilitamise eest makromajanduslike usaldatavusnõuete rakendamisega vastutavate asutuste, raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi eest vastutavate isikute, Euroopa Pangandusjärelevalve või artikli 98 kohaselt kolmandate riikide asutustega, kes täidavad kriisilahendusasutustega sarnaseid ülesandeid, või tingimusel, et järgitakse rangeid ametisaladuse hoidmise nõudeid, võimaliku omandajaga või mis tahes muu isikuga, kui see on vajalik.

5.  Olenemata käesoleva artikli sätetest, võib liikmesriik anda loa teabevahetuseks järgmiste isikutega:

a) 

järgides rangeid konfidentsiaalsuse nõudeid, igasuguse kolmanda isikuga, kui see on vajalik kriisilahenduse meetme kavandamiseks või läbiviimiseks;

b) 

oma liikmesriigi parlamendi uurimiskomisjoniga, oma liikmesriigi riigikontrolliga või muude liikmesriigis uurimisega tegelevate organitega selleks sobilikel tingimustel, ning

c) 

liikmesriigi ametiasutustega, mille ülesandeks on teostada järelevalvet maksesüsteemide üle; ametiasutused, mille vastutusalas on tavaline maksejõuetusmenetlus; ametiasutused, mis avalikes huvides teostavad järelevalvet muude finantssektori ettevõtjate üle; ametiasutused, mille vastutusalas on finantsturgude ja kindlustusandjate järelevalve ning nende nimel tegutsevad inspektorid; liikmesriigi ametiasutused, mille vastutusalas on liikmesriigis makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamise kaudu finantssüsteemi stabiilsuse säilitamine; ametiasutused, mille vastutusalas on kaitsta finantssüsteemi stabiilsust, ning isikud, kelle ülesanne on teha kohustuslikke auditeid.

6.  Käesolev artikkel ei piira teabe avaldamist käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist kriminaal- või tsiviilasjade kohtumenetlustes.

7.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada, kuidas tuleks lõike 3 kohaldamisel esitada teavet kokkuvõtlikult.



IX

PEATÜKK

Kaebuse esitamise õigus ja muude meetmete välistamine

Artikkel 85

Eelnev kohtu luba ja õigus otsuseid vaidlustada

1.  Liikmesriigid võivad nõuda, et kriisiennetusmeetme või kriisiohjemeetme võtmise otsuseks on vajalik kohtu eelnev luba, tingimusel, et kriisiohjemeetme võtmise otsuse jaoks loa taotlemise ja kohtuliku arutamise menetlus toimub vastavalt siseriiklikule õigusele kiirendatud korras.

2.  Liikmesriigid sätestavad oma siseriiklikus õiguses kaebeõiguse käesoleva direktiivi alusel kriisiennetusmeetme võtmise otsuse või sellise otsuse peale, millega otsustatakse kasutada mis tahes muid õigusi, välja arvatud kriisiohjemeetme võtmine.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kõigil isikutel, keda mõjutab otsus rakendada kriisiohjemeedet, on õigus esitada selle otsuse peale kaebus. Liikmesriigid tagavad, et asja läbivaatamine on kiire ning et liikmesriigi kohtud tuginevad oma hinnangus faktide kompleksse majandusliku sisu hindamisele, mille kriisilahendusasutus on läbi viinud.

4.  Lõikega 3 osutatud kaebeõiguse suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

kaebuse esitamine ei peata automaatselt vaidlustatud otsuse täitmist;

b) 

kriisilahendusasutuse otsus on viivitamata täitmisele pööratav ja sellega kaasneb ümberlükatav eeldus, et selle täitmise peatamine on vastuolus avaliku huviga.

Kriisilahendusasutuse otsuse tühistamine ei mõjuta asjaomase kriisilahendusasutuse mis tahes hilisemaid haldustoiminguid ega tehinguid, mis põhinesid tühistatud otsusel, kui seda on vaja selliste kolmandate isikute huvide kaitseks, kes tegutsesid heas usus, olles kriisilahendusasutuste poolse kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste kasutamise tulemusena ostnud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente, vara, õigusi või kohustusi. Kriisilahendusasutuste õigusvastase otsuse või meetme puhul kohaldatavad õiguskaitsemeetmed piirduvad sellise kahju hüvitamisega, mis taotleja selle otsuse või toimingu tagajärjel kandis.

Artikkel 86

Piirangud muude kohtumenetluste puhul

1.  Ilma et see piiraks artikli 82 lõike 2 punkti b kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud kriisilahenduse eeltingimuste esinemine, ei algatata tavalist maksejõuetusmenetlust, välja arvatud kriisilahendusasutuse algatusel, ning et otsuse algatada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja tavaline maksejõuetusmenetlus võib teha ainult kriisilahendusasutuse nõusolekul.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

a) 

pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi teavitatakse viivitamata mis tahes avaldusest algatada krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes tavaline maksejõuetusmenetlus, olenemata sellest, kas selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes viiakse läbi kriisilahendusmenetlust või kas on avalikustatud artikli 83 lõigete 4 ja 5 kohane otsus;

b) 

avalduse üle ei otsustata enne, kui on toimunud punktis a osutatud teavitamine ning täitub üks järgmistest tingimustest:

i) 

kriisilahendusasutus on tavaliste maksejõuetusmenetluse läbiviimise eest vastutavale asutusele teatanud, et ta ei kavatse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes võtta kriisilahenduse meetmeid;

ii) 

möödunud on rohkem kui seitse päeva alates punktis a osutatud teadete esitamisest.

3.  Ilma et see mõjutaks artikli 70 kohaselt tagatistest tulenevatele õigustele seatud piiranguid, tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutused võivad paluda kohtul vastavast eesmärgist lähtuvaks ajaks peatada mis tahes kohtumenetluse, milles osaleb või hakkab osalema kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing, kui see on vajalik kriisilahenduse vahendite ja õiguste tõhusaks kasutamiseks.



V

JAOTIS

PIIRIÜLESE KONSOLIDEERIMISGRUPI KRIISILAHENDUS

Artikkel 87

Mitut liikmesriiki hõlmavate otsuste tegemise üldpõhimõtted

Liikmesriigid tagavad, et tehes käesoleva direktiivi alusel otsuseid või võttes meetmeid, mis võivad avaldada mõju ühele või mitmele muule liikmesriigile, võtavad nende ametiasutused arvesse järgmisi üldpõhimõtteid:

a) 

kriisilahenduse meetme võtmisel on otsuste tegemine tõhus ning kriisilahenduskulud hoitakse võimalikult väikesed;

b) 

otsuseid tehakse ja meetmeid võetakse õigeaegselt ja vajaliku kiirusega;

c) 

kriisilahendusasutused, pädevad asutused ja muud ametiasutused teevad üksteisega koostööd, et tagada koordineeritud ja tõhus otsuste tegemine ja meetmete võtmine;

d) 

iga liikmesriigi asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused on selgelt kindlaks määratud;

e) 

nõuetekohaselt võetakse arvesse nende liikmesriikide huve, kus on asutatud liidus tegutsevad emaettevõtjad, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile;

f) 

nõuetekohaselt võetakse arvesse nende liikmesriikide individuaalseid huve, kus on asutatud liidus tegutsevad emaettevõtjad, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile;

g) 

nõuetekohaselt võetakse arvesse iga liikmesriigi huve, kus asuvad olulised filiaalid, ning eelkõige mis tahes otsuse tegemise või meetme võtmise või meetme võtmata jätmise konkreetset mõju kõnealuste liikmesriikide finantsstabiilsusele;

h) 

nõuetekohaselt võetakse arvesse eesmärki tasakaalustada erinevate asjaomaste liikmesriikide huve ning hoida ära konkreetsete liikmesriikide huvide ebaõiglast kahjustamist või ebaõiglast kaitsmist, sealhulgas liikmesriikidele ebaõiglase koormuse põhjustamist;

i) 

käesolevast direktiivist tulenev kohustus konsulteerida ametiasutusega enne mis tahes otsuse tegemist või meetme võtmist tähendab vähemalt kohustust konsulteerida kõnealuse ametiasutusega kavandatava otsuse või meetme nende elementide osas, millel on või tõenäoliselt on:

i) 

mõju liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjale või filiaalile;

ii) 

mõju selle liikmesriigi stabiilsusele, kus liidus tegutsev emaettevõtja, tütarettevõtja või filiaal on asutatud või asub;

j) 

kriisilahenduse meetmete võtmisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse ja järgivad artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mida kriisilahenduse kavades ei ole ette nähtud;

k) 

läbipaistvuse nõue iga kord, kui kavandataval otsusel või meetmel võib tõenäoliselt olla mõju mis tahes asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusele, fiskaalvahenditele, kriisilahendusfondile, hoiuste tagamise skeemile või investeeringute tagamise skeemile, ning

l) 

tunnistatakse, et kõige suurema tõenäosusega on kriisilahenduse üldkulusid vähendavat tulemust võimalik saavutada koordineerimise ja koostöö abil.

Artikkel 88

Kriisilahenduse kolleegiumid

1.   ►M3  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused moodustavad vastavalt artiklile 89 artiklites 12, 13, 16, 18, 45–45h, 91 ja 92 osutatud ülesannete täimiseks ning vajaduse korral kolmandate riikide kriisilahendusasutustega koostöö ja koordineerimise tagamiseks kriisilahenduse kolleegiumid. ◄

Eelkõige kehtestavad kriisilahenduse kolleegiumid konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse, teiste kriisilahendusasutuste ning vajaduse korral pädevate asutuste ja konsolideeritud järelevalvet teostavate asutuste jaoks õigusraamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a) 

olulise teabe vahetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade välja töötamiseks, ettevalmistavate ja ennetavate õiguste kohaldamiseks konsolideerimisgruppide suhtes ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks;

b) 

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade väljatöötamine kooskõlas artikliga 12 ja 13;

c) 

konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine kooskõlas artikliga 16;

d) 

õiguste kasutamine konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust takistavatele probleemidele lahenduse otsimiseks või nende lahendamiseks kooskõlas artikliga 18;

e) 

otsustamine artiklis 91 või 92 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi loomise vajaduse üle;

f) 

kokkuleppele jõudmine artikli 91 või 92 kohaselt esitatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi osas;

g) 

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiatest ja skeemidest avalikkuse teavitamise koordineerimine;

h) 

VII jaotise kohaselt loodud rahastute kasutamise koordineerimine;

i) 

konsolideerimisgruppide jaoks miinimumnõuete kehtestamine konsolideeritud ja tütarettevõtja tasandil ►M3  artiklid 45–45h ◄ kohaselt.

Peale selle võib kriisilahenduse kolleegiume kasutada foorumina, kus arutada mis tahes piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlusega seotud küsimusi.

2.  Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed on järgmised asutused:

a) 

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

b) 

kõigi nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud konsolideeritud järelevalve alla kuuluv tütarettevõtja;

c) 

nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus on asutatud konsolideerimisgrupi ühe või enama krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, kelleks on artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud ettevõtja;

d) 

nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus asuvad olulised filiaalid;

e) 

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja liikmesriikide pädevad asutused, kui kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige. Kui liikmesriigi pädev asutus ei ole liikmesriigi keskpank, võib pädev asutus otsustada võtta kohtumisele kaasa liikmesriigi keskpanga esindaja;

f) 

pädevad ministeeriumid, kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmeks olevad kriisilahendusasutused ei ole pädevad ministeeriumid;

g) 

ametiasutus, kes vastutab liikmesriigi hoiuste tagamise skeemide eest, kui kõnealuse liikmesriigi kriisilahendusasutus on kriisilahenduse kolleegiumi liige;

h) 

Euroopa Pangandusjärelevalve, kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.

3.  Nende kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kus asub liidus asutatud emaettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või filiaal, mida peetaks oluliseks, kui see asuks liidus, võib nende taotlusel kutsuda kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalema, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse hinnangul samaväärsed artiklis 98 sätestatud nõuetega.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve edendab ja jälgib kriisilahenduse kolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist rahvusvahelisi standardeid arvesse võttes. Sellel eesmärgil kutsutakse Euroopa Pangandusjärelevalve osalema kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutele. Kriisilahenduse kolleegiumide raames toimuvate hääletuste puhul Euroopa Pangandusjärelevalvel hääleõigust ei ole.

5.  Kriisilahenduse kolleegiumi juhatajaks on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus. Juhatajana täidab ta järgmisi ülesandeid:

a) 

koostab pärast teiste kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega konsulteerimist kriisilahenduse kolleegiumi toimimiseks kirjaliku korra ja kirjalikud menetlused;

b) 

koordineerib kriisilahenduse kolleegiumi kogu tegevust;

c) 

kutsub kokku ja juhatab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi koosolekuid ning teavitab eelnevalt kõiki selle liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja päevakorrapunktidest;

d) 

teavitab kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid kõigist kavandatavatest koosolekutest, et nad saaksid esitada osalemistaotluse;

e) 

otsustab vastavalt konkreetsele vajadusele, millised liikmed ja vaatlejad kutsutakse kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel osalema, võttes arvesse arutatava küsimuse asjakohasust asjaomaste liikmete ja vaatlejate jaoks, eelkõige selle võimalikku mõju asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele;

f) 

teavitab kõiki kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid piisavalt kiiresti kõnealuste koosolekute otsustest ja tulemustest.

Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed teevad tihedat koostööd.

Hoolimata punktist e on kriisilahendusasutustel õigus osaleda kriisilahenduse kolleegiumi kõigil sellistel koosolekutel, mille päevakorras on küsimused, mis nõuavad ühise otsuse tegemist või on seotud nende liikmesriigis asuva konsolideerimisgrupi ettevõtjaga.

6.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ei ole kohustatud moodustama kriisilahenduse kolleegiumi juhul, kui muud töörühmad või kolleegiumid täidavad samu funktsioone ja samu ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas artiklis, ning järgivad kõiki käesolevas artiklis ja artiklis 90 sätestatud tingimusi ja menetlusi, sealhulgas liikmesust ja kriisilahenduse kolleegiumides osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid kriisilahenduse kolleegiumidele mõista ka viidetena kõnealustele muudele töörühmadele või kolleegiumidele.

7.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab rahvusvahelisi standardeid arvesse võttes välja regulatiivsete standardite eelnõu, et täpsustada kriisilahenduse kolleegiumide tegevus lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M3

Artikkel 89

Euroopa kriisilahenduskolleegiumid

1.  Kui kolmanda riigi krediidiasutusel või investeerimisühingul või kolmanda riigi emaettevõtjal on liidus asutatud tütarettevõtja või kahes või enamas liikmesriigis asutatud liidus tegutsev emaettevõtja või kaks või enam kahe või enama liikmesriigi poolt oluliseks peetavat liidu filiaali, moodustavad nende liikmesriikide kriisilahendusasutused, kus kõnealused ettevõtjad on asutatud või kus kõnealused olulised liidu filiaalid asuvad, ühtse Euroopa kriisilahenduskolleegiumi.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Euroopa kriisilahenduskolleegium täidab artiklis 88 sätestatud funktsioone ja ülesandeid seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatega ja niivõrd, kuivõrd need ülesanded on asjakohased, ka seoses nende filiaalidega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesanded hõlmavad artiklites 45–45h osutatud nõude määramist.

Artiklites 45–45h osutatud nõude määramisel võtavad Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed arvesse kolmandate riikide ametiasutuste vastu võetud üldist kriisilahendusstrateegiat, kui see on olemas.

Kui üldise kriisilahendusstrateegia kohaselt ei ole liidus asutatud tütarettevõtjad või liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjatest krediidiasutused ja investeerimisühingud kriisilahendussubjektid ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed on kõnealuse strateegiaga nõus, järgivad liidus asutatud tütarettevõtjad või konsolideeritud alusel liidus tegutsev emaettevõtja artikli 45f lõike 1 kohast nõuet, emiteerides artikli 45f lõike 2 punktides a ja b osutatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjatele, mis on asutatud samas kolmandas riigis või muudele ettevõtjatele artikli 45f lõike 2 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis ii sätestatud tingimustel.

3.  Kui kõiki kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda riigi emaettevõtja liidu tütarettevõtjaid omab ainult üks liidus tegutsev emaettevõtja, juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi selle liikmesriigi kriisilahendusasutus, kus liidus tegutsev emaettevõtja on asutatud.

Kui esimest lõiku ei kohaldata, juhatab Euroopa kriisilahenduskolleegiumi sellise liidus tegutseva emaettevõtja või liidu tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kelle bilansiliste varade koguväärtus on kõige suurem.

4.  Liikmesriigid võivad kõigi asjaomaste isikute vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ning järgib kõiki käesolevas artiklis ja artiklis 90 sätestatud tingimusi ja menetlusi, sealhulgas Euroopa kriisilahenduskolleegiumide liikmesust ja neis osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid Euroopa kriisilahenduskolleegiumidele mõista ka viidetena kõnealustele teistele töörühmadele või kolleegiumidele.

5.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 või 4 ei ole sätestatud teisiti, tegutseb Euroopa kriisilahenduskolleegium kooskõlas artikliga 88.

▼B

Artikkel 90

Teabevahetus

1.  Kui artiklis 84 ei ole sätestatud teisiti, esitavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu teabe, mis on vajalik teiste ametiasutuste käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.  Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kooskõlastab kogu vajaliku teabe liikumise kriisilahendusasutuste vahel. Eelkõige esitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teiste liikmesriikide kriisilahendusasutustele õigeaegselt kogu vajaliku teabe, mis lihtsustab artikli 88 lõike 1 teise lõigu punktides b - i osutatud ülesannete täitmist.

3.  Kolmanda riigi kriisilahendusasutuste esitatud teabenõude korral palub kriisilahendusasutus kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt nõusolekut selle teabe edasisaatmiseks, välja arvatud juhul kui kolmanda riigi kriisilahendusasutus on selle teabe edasisaatmisega juba nõustunud.

Kriisilahendusasutused ei ole kohustatud edastama taotluse korral kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt saadud teavet, kui kolmanda riigi kriisilahendusasutus ei ole teabe edasisaatmiseks luba andnud.

4.  Kriisilahendusasutused jagavad teavet pädeva ministeeriumiga, kui see on seotud otsuse või küsimusega, mis nõuab pädeva ministeeriumi teavitamist, sellega konsulteerimist või sellelt nõusoleku saamist või mis võib mõjutada avaliku sektori vahendeid.

Artikkel 91

Konsolideerimisgrupi kriisilahendus, mis hõlmab konsolideerimisgrupi tütarettevõtjat

1.  Kui kriisilahendusasutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, mis on konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja, täidab artiklis 32 või 33 osutatud tingimusi, teavitab kõnealune kriisilahendusasutus viivitamata konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust, või kui see ei ole sama asutus, konsolideeritud järelevalvet teostavat asutust ning asjaomase konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid:

a) 

otsusest selle kohta, et kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja vastab artiklis 32 või 33 osutatud tingimustele;

b) 

kriisilahenduse meetmetest või maksejõuetusmenetluse meetmetest, mida kriisilahendusasutus peab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja puhul otstarbekaks.

2.  Lõike 1 kohase teate saamisel hindab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus pärast asjaomase kriisilahenduskolleegiumi teiste liikmetega konsulteerimist lõike 1 punkti b kohaselt teatatud kriisilahenduse meetmete või muude meetmete tõenäolist mõju konsolideerimisgrupile ja teistes liikmesriikides asuvatele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ning eelkõige seda, kas kriisilahenduse meetmed või muud meetmed suurendaksid tõenäosust, et kriisilahenduse eeltingimused seoses konsolideerimisgrupi teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga täidetakse.

3.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus leiab pärast kriisilahenduskolleegiumi teiste liikmetega konsulteerimist, et lõike 1 punkti b kohaselt teatatud kriisilahenduse meetmed ega muud meetmed ei suurenda tõenäosust, et artiklis 32 või 33 sätestatud tingimused seoses konsolideerimisgrupi teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga on täidetud, võib kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja eest vastutav kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetmeid või muid meetmeid, millest ta on käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt teatanud.

4.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus leiab pärast kriisilahenduse kolleegiumi teiste liikmetega konsulteerimist, et käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt teatatud kriisilahenduse meetmed või muud meetmed suurendavad tõenäosust, et artiklis 32 või 33 sätestatud tingimused seoses konsolideerimisgrupi teises liikmesriigis asuva ettevõtjaga täidetakse, teeb konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus hiljemalt 24 tundi pärast lõike 1 kohase teate saamist ettepaneku konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi kohta ning esitab selle kriisilahenduse kolleegiumile. Kõnealust 24-tunnist tähtaega võib pikendada selle kriisilahendusasutuse nõusolekul, kes käesoleva artikli lõike 1 kohase teate esitas.

5.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei ole pärast lõike 1 kohase teate kättesaamist 24 tunni või kokku lepitud pikema tähtaja jooksul hinnangut esitanud, võib lõikes 1 osutatud teate esitanud kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetmeid või muid meetmeid, millest ta on nimetatud lõike punkti b kohaselt teatanud.

6.  Lõike 4 kohases konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemis:

a) 

võetakse arvesse ja järgitakse artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused jõuavad asjaomaseid asjaolusid arvesse võttes seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduse kavades ette nähtud;

b) 

kirjeldatakse kriisilahenduse meetmeid, mida asjaomased kriisilahendusasutused peaksid võtma seoses liidus tegutseva emaettevõtja või konkreetsete konsolideerimisgrupi ettevõtjatega, et täita artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärke ja põhimõtteid;

c) 

täpsustatakse, kuidas kõnealused kriisilahenduse meetmed tuleks kooskõlastada;

d) 

kehtestatakse rahastamiskava, millega võetakse arvesse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, artikli 12 lõike 3 punkti f kohaselt kehtestatud põhimõtteid vastutuse jagamiseks ja artiklis 107 osutatud vastastikuse toetamise üldpõhimõtteid.

7.  Kui lõikes 8 ei ole sätestatud teisiti, vormistatakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste ühise otsusena.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.

8.  Kui mõni kriisilahendusasutus ei nõustu konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse esitatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga või eirab seda või arvab, et finantsstabiilsuse tõttu on tal vaja võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes iseseisvalt kriisilahenduse meetmeid või meetmeid, mis ei ole skeemis esitatud meetmed, esitab ta mittenõustumise või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi eiramise kohta üksikasjalikud põhjendused, teatab neist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud muudele kriisilahendusasutustele ning teavitab neid meetmetest, mida ta kavatseb võtta. Mittenõustumise põhjuste esitamisel kaalub kõnealune kriisilahendusasutus artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, võimalikku mõju asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele ning asjaomaste meetmete võimalikku mõju konsolideerimisgrupi muudele osadele.

9.  Need kriisilahendusasutused, kes ei väljenda oma mittenõustumist lõike 8 kohaselt, võivad võtta vastu ühise otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi osas, mis hõlmab konsolideerimisgrupi ettevõtjaid nende liikmesriigis.

10.  Lõikes 7 või 9 osutatud ühisotsust ja lõikes 8 osutatud ühisotsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna ja kriisilahendusasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.

11.  Ametiasutused võtavad kõik käesolevas artiklis ette nähtud meetmed viivitamata ja olukorra tõsidust arvesse võttes.

12.  Juhul, kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi ei rakendata ja kriisilahendusasutused võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teevad kriisilahendusasutused tihedat koostööd kriisilahenduse kolleegiumis, et luua kõigi maksejõuetute või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävate konsolideerimisgrupi ettevõtjate jaoks koordineeritud kriisilahenduse strateegia.

13.  Kriisilahendusasutused, kes võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teavitavad kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid korrapäraselt ja igakülgselt võetud meetmetest ja nende rakendamise arengust.

Artikkel 92

Konsolideerimisgrupi kriisilahendus

1.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsustab, et tema vastutusalasse kuuluv liidus tegutsev emaettevõtja vastab artiklis 32 või 33 osutatud tingimustele, esitab ta artikli 91 lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe viivitamata konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kui see ei ole sama asutus, ja asjaomase konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kolleegiumi teistele liikmetele.

Artikli 91 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetavad kriisilahenduse meetmed või maksejõuetusmenetluse meetmed võivad hõlmata ka artikli 91 lõike 6 kohaselt välja töötatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamist, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:

a) 

artikli 91 lõike 1 punkti b kohaselt teatatud kriisilahenduse meetmed või muud emaettevõtja tasandi meetmed suurendavad tõenäosust, et konsolideerimisgrupi teises liikmesriigis asuv ettevõtja vastab artiklis 32 või 33 sätestatud tingimustele;

b) 

kriisilahenduse meetmed või muud emaettevõtja tasandi meetmed üksi ei ole olukorra stabiliseerimiseks piisavad või ei anna tõenäoliselt optimaalset tulemust;

c) 

üks või mitu tütarettevõtjat vastab nende tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste hinnangul artiklis 32 või 33 sätestatud tingimustele, või

d) 

kriisilahenduse meetmed või muud konsolideerimisgrupi tasandi meetmed on konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatele kasulikud viisil, mis muudab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi asjakohaseks.

2.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt lõike 1 alusel välja pakutud meetmed ei hõlma konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi, teeb konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsuse pärast kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega konsulteerimist.

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse otsuse puhul võetakse arvesse

a) 

ja järgitakse artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused jõuavad juhtumi asjaolusid arvesse võttes seisukohale, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik tulemuslikumalt saavutada meetmete abil, mida ei ole kriisilahenduse kavades ette nähtud;

b) 

asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsust.

3.  Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt lõike 1 alusel välja pakutud meetmed hõlmavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi, vormistatakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ning konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste ühise otsusena.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktiga c kriisilahendusasutusi ühisele otsusele jõudmisel abistada.

4.  Kui mõni kriisilahendusasutus ei nõustu konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse esitatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga või eirab seda või leiab, et finantsstabiilsuse tõttu on tal vaja võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja suhtes iseseisvalt kriisilahenduse meetmeid või meetmeid, mis ei ole skeemis esitatud meetmed, esitab ta mittenõustumise või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi eiramise kohta üksikasjalikud põhjendused, teatab neist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud muudele kriisilahendusasutustele ning teavitab neid meetmetest, mida ta kavatseb võtta. Mittenõustumise põhjuste esitamisel kaalub kõnealune kriisilahendusasutus artiklis 13 osutatud kriisilahenduse kavasid, võimalikku mõju asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele ning asjaomaste meetmete võimalikku mõju konsolideerimisgrupi muudele osadele.

5.  Need kriisilahendusasutused, kes ei väljenda oma mittenõustumist lõike 4 kohaselt, võivad võtta vastu ühise otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi osas, mis hõlmab konsolideerimisgrupi ettevõtjaid nende liikmesriigis.

6.  Lõikes 3 või 5 osutatud ühiseid otsuseid ja lõikes 4 osutatud ühise otsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna ja kriisilahendusasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.

7.  Ametiasutused võtavad kõik käesolevas artiklis ette nähtud meetmed viivitamata ja olukorra tõsidust arvesse võttes.

Juhul, kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi ei rakendata ja kriisilahendusasutused võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teevad need kriisilahendusasutused tihedat koostööd kriisilahenduse kolleegiumis, et luua kõigi asjaomaste konsolideerimisgrupi ettevõtjate jaoks koordineeritud kriisilahenduse strateegia.

Kriisilahendusasutused, kes võtavad konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes kriisilahenduse meetmeid, teavitavad kriisilahenduse kolleegiumi liikmeid regulaarselt ja igakülgselt võetud meetmetest ja nende rakendamise arengust.



VI

JAOTIS

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 93

Lepingud kolmandate riikidega

1.  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 võib komisjon esitada nõukogule ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, et sõlmida lepingud, mis käsitlevad kriisilahendusasutuste ja asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vahelist koostööd muu hulgas eesmärgiga jagada teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, emaettevõtjate ja kolmanda riigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamise kohta järgmistes olukordades:

a) 

kui kolmanda riigi emaettevõtjal on kahes või enamas liikmesriigis tütarettevõtjaid või filiaale, mida peetakse oluliseks;

b) 

kui ühes liikmesriigis asutatud emaettevõtjal, kellel on tütarettevõtja või oluline filiaal vähemalt ühes teises liikmesriigis, on üks või mitu kolmandas riigis asuvat tütarettevõtjat;

c) 

kui ühes liikmesriigis asutatud asutusel, kellel on emaettevõtja, tütarettevõtja või oluline filiaal vähemalt ühes teises liikmesriigis, on üks või mitu filiaali kolmandas riigis.

2.  Lõikes 1 osutatud lepingute eesmärk on eelkõige tagada kriisilahendusasutuste ja asjaomase kolmanda riigi asutuste vahel protsesside ja korra kehtestamine koostööks mõne ülesande või kõigi ülesannete täitmiseks ja mõne või kõigi artiklis 97 osutatud õiguste kasutamiseks.

3.  Lõikes 1 osutatud lepingud ei puuduta üksikuid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, finantseerimisasutusi, emaettevõtjaid ega kolmanda riigi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid.

4.  Liikmesriigid võivad sõlmida kolmanda riigiga kahepoolseid lepinguid lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimustes kuni asjaomase kolmanda riigiga sõlmitava lõikes 1 osutatud lepingu jõustumiseni, kui sellised kahepoolsed lepingud ei ole käesoleva jaotisega vastuolus.

Artikkel 94

Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamine ja nendes tehtud otsuste täitmine

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmandas riigis toimuvale kriisilahendusmenetlusele, välja arvatud juhul kui, ja kuni selle ajani, mil asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 93 lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping jõustub. Seda kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 93 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise lepingu jõustumist niivõrd, kuivõrd kõnealune leping ei reguleeri kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamist ja selles tehtud otsuste täitmist.

2.  Juhul kui kooskõlas artikliga 89 on moodustatud Euroopa kriisilahenduskolleegium, teeb see ühise otsuse selle kohta, kas tunnustada, välja arvatud artiklis 95 sätestatud juhul, kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust, mis on seotud kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtjaga, mis:

a) 

on asutanud või rajanud kahes või enamas liikmesriigis kahe või enama liikmesriigi poolt oluliseks peetavaid liidu tütarettevõtjaid või liidu filiaale või

b) 

on muul juhul vara, õigusi või kohustusi, mis asuvad kahes või enamas liikmesriigis või mis on reguleeritud nende liikmesriikide õigusega.

Kui kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamise osas on jõutud ühisele otsusele, taotlevad vastavad riiklikud kriisilahendusasutused kolmanda riigi tunnustatud kriisilahendusmenetlustes tehtud otsuste täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega.

3.  Euroopa kriisilahenduskolleegiumisse kuuluvate kriisilahendusasutuste ühisotsuse puudumisel või Euroopa kriisilahenduskolleegiumi puudumisel teeb iga asjaomane kriisilahendusasutus ise otsuse selle kohta, kas tunnustada, välja arvatud artiklis 95 sätestatud juhul, kolmandas riigis toimuvat kriisilahendusmenetlust, mis on seotud kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtjaga, ja kas selles tehtud otsused täita.

Otsuse tegemisel võetakse arvesse iga sellise liikmesriigi huve, kus kolmanda riigi krediidiasutus või investeerimisühing või emaettevõtja tegutseb, ning eelkõige mõju, mida kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selles tehtud otsuste täitmine võib avaldada konsolideerimisgrupi muudele osadele ja nende liikmesriikide finantsstabiilsusele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutuste pädevuses on vähemalt järgmine:

a) 

kasutada kriisilahendusõigusi seoses:

i) 

kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja varaga, mis asub nende liikmesriigis või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega;

ii) 

kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguste või kohustustega, mille on kirjendanud nende liikmesriigis asuv liidu filiaal või mida reguleeritakse nende liikmesriigi õigusega või kui selliste õiguste ja kohustustega seotud nõuded on sisse nõutavad nende liikmesriigis;

b) 

viia lõpule, sealhulgas nõuda teiselt isikult meetmete võtmist, et viia lõpule aktsiate või omandiõiguse instrumentide üleandmine liidu tütarettevõtjas, mis on asutatud määravas liikmesriigis;

c) 

kasutada artiklis 69, 70 või 71 sätestatud õigusi seoses käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ettevõtja mis tahes lepingupoole õigustega, kui sellised õigused on vajalikud kolmanda riigi kriisilahendusmenetlustes tehtud otsuste täitmiseks, ja

d) 

tunnistada mittetäidetavaks lepinguline õigus üles öelda, lõpetada või kiirendada lepinguid, mille on sõlminud, või mõjutada lepingulisi õigusi, mille omanik on lõikes 2 osutatud ettevõtja või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja, kui see õigus tuleneb kriisilahenduse meetmest, mille on kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu või selliste ettevõtjate või muude konsolideerimisgrupi ettevõtjate emaettevõtja suhtes võtnud kas kolmanda riigi kriisilahendusasutus ise või mis on võetud muul viisil vastavalt selles riigis kohaldatavale kriisilahenduskorda reguleerivatele õiguslikele või regulatiivsetele nõuetele, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuse täitmist ning tagatise andmist.

5.  Kriisilahendusasutused võivad vajadusel avalikes huvides võtta emaettevõtja suhtes kriisilahenduse meetme, kui asjaomase kolmanda riigi ametiasutus teeb kindlaks, et selles kolmandas riigis asutatud krediidiasutus või investeerimisühing vastab selle kolmanda riigi õiguse kohaselt kriisilahenduse eeltingimustele. Selle võimaldamiseks tagavad liikmesriigid, et kriisilahendusasutuste pädevuses on kasutada asjaomase emaettevõtja suhtes kõiki kriisilahendusõigusi, ning kohaldatakse artiklit 68.

6.  Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja selles tehtud otsuste täitmine ei piira tavalist maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaselt ning asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Artikkel 95

Õigus keelduda kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamisest või selles tehtud otsuste täitmisest

Kriisilahendusasutus võib pärast konsulteerimist artikli 89 alusel asutatud Euroopa kriisilahenduskolleegiumi teiste kriisilahendusasutustega keelduda artikli 94 lõike 2 kohaselt tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust või täitmast selles tehtud otsuseid, kui ta leiab, et:

a) 

kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju finantsstabiilsusele selles liikmesriigis, kus asub kriisilahendusasutus, või et sellisel menetlusel võib olla ebasoodne mõju mõne teise liikmesriigi finantsstabiilsusele;

b) 

seoses liidu filiaaliga on vaja iseseisvalt võtta artikli 96 kohane kriisilahenduse meede, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki;

c) 

võlausaldajaid, sealhulgas eriti hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid liikmesriigis, ei kohelda kolmandas riigis toimuvas kriisilahendusmenetluses samaväärselt kolmanda riigi võlausaldajatega ja samasuguste seaduslike õigustega hoiustajatega;

d) 

kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamisel või nendes tehtud otsuste täitmisel oleks oluline mõju liikmesriigi eelarvele, või

e) 

sellise tunnustamise või täitmise õiguslikud tagajärjed oleksid vastuolus siseriikliku õigusega.

Artikkel 96

Liidu filiaalide kriisilahendus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on vajalikud õigused, et tegutseda seoses liidu filiaaliga, mis ei ole ühegi kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse objektiks või siis on kolmanda riigi menetluse objektiks ja esineb üks artiklis 95 osutatud tingimustest.

Liikmesriigid tagavad, et selliste õiguste kasutamisel kohaldatakse artiklit 68.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võivad kasutada lõikes 1 nõutud õigusi juhul, kui kriisilahendusasutuse arvates on meetme võtmine vajalik tulenevalt avalikust huvist ning täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:

a) 

liidu filiaal enam ei vasta või tõenäoliselt ei vasta siseriikliku õiguse kohaselt tegevusloa andmise ja tegutsemise tingimustele kõnealuses liikmesriigis ning puudub väljavaade, et mis tahes erasektori, järelevalvealane või asjaomase kolmanda riigi meede taastaks tingimustele vastamise või hoiaks maksejõuetuse ära mõistliku aja jooksul;

b) 

kriisilahendusasutus leiab, et kolmanda riigi krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda või ei soovi või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi liidu võlausaldajate ees, või kohustusi, mille on loonud filiaal või mis on kirjendatud filiaalis, nende sissenõutavaks muutumisel, ning kriisilahendusasutus on veendunud, et kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei ole mõistliku aja jooksul algatatud või ei algatata kolmanda riigi kriisilahendusmenetlust ega maksejõuetusmenetlust;

c) 

asjaomane kolmanda riigi ametiasutus on algatanud kolmandas riigis toimuva kriisilahendusmenetluse seoses kolmanda riigi krediidiasutuse või investeerimisühinguga, või on teatanud kriisilahendusasutusele kavatsusest selline menetlus algatada.

3.  Kui kriisilahendusasutus võtab seoses liidu filiaaliga iseseisvalt meetme, lähtub ta kriisilahenduse eesmärkidest ja võtab meetme vastavalt järgmistele põhimõtetele ja nõuetele, kui need on asjakohased:

a) 

artiklis 34 sätestatud põhimõtted;

b) 

nõuded seoses IV jaotise III peatükis sätestatud kriisilahenduse vahendite rakendamisega.

Artikkel 97

Koostöö kolmandate riikide ametiasutustega

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse koostööle kolmanda riigiga, välja arvatud juhul kui, ja kuni selle ajani, mil asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 93 lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping jõustub. Seda kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 93 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise lepingu jõustumist niivõrd, kuivõrd kõnealune leping ei reguleeri käesoleva artikli eset.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib sõlmida mittesiduva koostööraamlepingu järgmiste asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega:

a) 

juhul kui liidu tütarettevõtja on asutatud kahes või enamas liikmesriigis, selle kolmanda riigi asjaomaste ametiasutustega, kus on asutatud emaettevõtja või artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtja;

b) 

juhul kui kolmanda riigi krediidiasutusel või investeerimisühingul on liidu filiaalid kahes või enamas liikmesriigis, selle kolmanda riigi asjaomane ametiasutus, kus kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud;

c) 

juhul kui ühes liikmesriigis asutatud emaettevõtjal või artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud ettevõtjal, kellel on teises liikmesriigis tütarettevõtja või oluline filiaal, on ka kolmandas riigis üks või mitu tütarettevõtjat, selle kolmanda riigi asjaomased ametiasutused, kus need tütarettevõtjad on asutatud;

d) 

juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on teises liikmesriigis tütarettevõtja või oluline filiaal, on ühes või enamas kolmandas riigis asutanud ühe või mitu filiaali, nende kolmandate riikide asjaomased ametiasutused, kus need filiaalid asuvad.

Käesolevas lõikes osutatud lepingutes ei nähta ette sätteid konkreetsete krediidiasutuste või investeerimisühingute kohta. Nende lepingutega ei panda liikmesriikidele õiguslikke kohustusi.

3.  Lõikes 2 osutatud koostööraamlepingutega kehtestatakse osalevate ametiasutuste vahel menetlus ja kord vajaliku teabe vahetamiseks ja koostööks mõne järgmise ülesande või kõigi järgmiste ülesannete täitmisel ning mõne järgmise õiguse või kõigi järgmiste õiguste kasutamisel seoses lõike 2 punktides a–d osutatud krediidiasutuste või investeerimisühingute või neid hõlmavate konsolideerimisgruppidega:

a) 

kriisilahenduse kavade väljatöötamine vastavalt artiklitele 10–13 ning sarnaste nõuete väljatöötamine vastavalt asjaomaste kolmandate riikide õigusele;

b) 

kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkuse hindamine vastavalt artiklitele 15 ja 16 ning asjaomase kolmanda riigi õiguse sarnastele nõuetele;

c) 

tegelemine kriisilahenduskõlblikkuse takistustega või nende kõrvaldamine vastavalt artiklitele 17 ja 18 ning mis tahes sarnaste õiguste kasutamine vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusele;

d) 

varase sekkumise meetmete rakendamine vastavalt artiklile 27 ja sarnaste õiguste kasutamine vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusele;

e) 

kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamine ning asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse poolt kasutatavate sarnaste õiguste kasutamine.

4.  Pädevad asutused või kriisilahendusasutused sõlmivad kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve raamlepinguga vajaduse korral mittesiduvad koostöölepingud lõikes 2 osutatud asjaomase kolmanda riigi ametiasutustega.

Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel ega nende pädevatel asutustel sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.

5.  Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide ja kolmandate riikide kriisilahendusasutuste vahel sõlmitud koostöölepingud võivad sisaldada sätteid järgmiste küsimuste kohta:

a) 

teabevahetus, mida on vaja kriisilahenduse kavade koostamiseks ja uuendamiseks;

b) 

konsulteerimine ja koostöö kriisilahenduse kavade väljatöötamisel, sealhulgas artiklite 94 ja 96 alusel õiguste kasutamise põhimõtted ning asjaomase kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamise põhimõtted;

c) 

teabevahetus, mida on vaja kriisilahenduse vahendite rakendamiseks ning kriisilahendusõiguste ja asjaomaste kolmanda riigi õiguses sätestatud sarnaste õiguste kasutamiseks;

d) 

koostöölepingu poolte varajane hoiatamine ja nendega konsulteerimine enne märkimisväärse meetme võtmist vastavalt käesolevale direktiivile või asjaomase kolmanda riigi õigusele, mis mõjutab krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi, millega leping on seotud;

e) 

avalikkuse teavitamise koordineerimine ühiste kriisilahenduse meetmete korral;

f) 

punktide a–e alusel toimuva teabevahetuse ja koostöö kord, sealhulgas vajaduse korral kriisiohjerühmade loomise ja nende tegevuse kaudu.

6.  Liikmesriigid teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet kõigist koostöölepingutest, mille kriisilahendusasutused ja pädevad asutused on vastavalt käesolevale artiklile sõlminud.

Artikkel 98

Konfidentsiaalse teabe vahetamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused, pädevad asutused ja pädevad ministeeriumid vahetavad konfidentsiaalset teavet, sh finantsseisundi taastamise kavasid, asjaomase kolmanda riigi ametiasutustega ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kõnealuste kolmanda riigi ametiasutuste suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded ja standardid, mida kõik asjaomased ametiasutused peavad samaväärseks vähemalt artiklis 84 sätestatuga.

Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi tasandi andmekaitseõigust;

b) 

teavet on asjaomase kolmanda riigi ametiasutustel vaja oma siseriikliku õiguse kohaste kriisilahendusülesannete täitmiseks, mis on võrreldavad käesoleva direktiivi kohaste ülesannetega ja mida, tingimusel et käesoleva lõike punktist a ei tulene teisiti, ei kasutata ühelgi teisel eesmärgil.

2.  Kui konfidentsiaalne teave pärineb teisest liikmesriigist, ei avalda kriisilahendusasutused, pädevad asutused ega pädevad ministeeriumid kõnealust teavet asjaomastele kolmanda riigi ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

selle liikmesriigi asjaomane asutus, kust teave pärineb („päritoluasutus”), on avaldamisega nõus;

b) 

teave avaldatakse üksnes päritoluasutuse poolt heakskiidetud eesmärgil.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse teavet konfidentsiaalsena, kui selle suhtes kehtivad konfidentsiaalsusnõuded vastavalt liidu õigusele.



VII

JAOTIS

RAHASTUD

Artikkel 99

Rahastute Euroopa süsteem

Rahastute Euroopa süsteem koosneb järgmisest:

a) 

riiklikud rahastud, mis on loodud vastavalt artiklile 100;

b) 

riiklike rahastute vaheline laenamine, nagu on sätestatud artiklis 106;

c) 

riiklike rahastute vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse puhul, nagu on osutatud artiklis 107.

Artikkel 100

Nõue luua kriisilahendusrahastud

1.  Liikmesriigid loovad ühe või mitu rahastut, et tagada, et kriisilahendusasutus rakendab kriisilahenduse vahendeid ja kasutab kriisilahenduse õigusi tulemuslikult.

Liikmesriigid tagavad, et rahastute kasutamise võib algatada kriisilahendusasutus.

Rahastut kasutatakse üksnes kooskõlas artiklites 31 ja 34 sätestatud kriisilahenduse eesmärkide ja põhimõtetega.

2.  Liikmesriigid võivad oma hoiuste tagamise skeemi jaoks kasutada sama haldusstruktuuri, mida nad kasutavad rahastu jaoks.

3.  Liikmesriigid tagavad, et rahastute käsutuses on piisavad rahalised vahendid.

4.  Lõikes 3 sätestatud eesmärgil peab rahastul eelkõige olema õigus:

a) 

koguda artiklis 103 osutatud ex ante osamakseid, et saavutada artiklis 102 sätestatud sihttase;

b) 

koguda artiklis 104 osutatud ex post erakorralisi osamakseid, kui punktis a osutatud osamaksed ei ole piisavad, ja

c) 

sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuseks, nagu on osutatud artiklis 105.

5.  Kui lõikes 6 ei ole lubatud teisiti, loob iga liikmesriik oma riikliku(d) rahastu(d) fondina, mille kasutamise võib algatada asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutus artikli 101 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

6.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 5, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks luua oma riikliku rahastu tema territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuslike osamaksete abil, mis põhinevad artikli 103 lõikes 7 osutatud kriteeriumidel ja mida ei hoita asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse poolt kontrollitavas fondis tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

osamaksetena kogutav summa on vähemalt võrdne artiklis 102 nõutud kogutava summaga;

b) 

liikmesriigi kriisilahendusasutusel on õigus summale, mis on võrdne niisuguste osamaksete summaga, mille liikmesriik annab kõnealuse kriisilahendusasutuse taotlusel viivitamata tema käsutusse kasutamiseks üksnes artiklis 101 sätestatud eesmärkidel;

c) 

liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest kasutada kaalutlusõigust struktureerida rahastu kooskõlas käesoleva lõikega;

d) 

liikmesriik teavitab komisjoni esimese lõigu punktis b osutatud summast vähemalt kord aastas, ning

e) 

välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sõnaselgelt sätestatud teisiti, vastab rahastu artiklites 99–102, artikli 103 lõigetes 1–4, artikli 103 lõikes 6 ning artiklites 104–109 sätestatud nõuetele.

Käesoleva lõike kohaldamisel võivad kasutatavad rahalised vahendid, mida tuleb arvesse võtta artiklis 102 sätestatud sihttaseme saavutamiseks, sisaldada kohustuslikke osamakseid mis tahes kohustuslike osamaksete kavast, mille on kehtestanud liikmesriik mis tahes kuupäeval 17. juunist 2010 kuni 2. juulini 2014, kusjuures neid osamakseid kogutakse tema territooriumil asuvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt süsteemsete riskide, maksejõuetuse ja nende kriisilahendusmenetlusega seotud kulude katteks, tingimusel et liikmesriik järgib käesolevas jaotises sätestatut. Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavaid osamakseid ei võeta artiklis 102 sätestatud kriisilahendusrahastute sihttaseme arvutamisel arvesse.

Artikkel 101

Kriisilahendusrahastute kasutamine

1.  Kriisilahendusasutus võib artikli 100 kohaselt loodud rahastut kasutada üksnes ulatuses, mis on vajalik kriisilahenduse vahendite tulemusliku rakendamise tagamiseks järgmistel eesmärkidel:

a) 

et tagada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu, tema tütarettevõtjate, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja vara või kohustused;

b) 

et anda laenu kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema tütarettevõtjatele, sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale;

c) 

et osta kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara;

d) 

et teha osamakseid sildasutusse ja vara valitsemise ettevõtjasse;

e) 

et maksta aktsionäridele või võlausaldajatele hüvitisi vastavalt artiklile 75;

f) 

et anda vahendeid kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule teatavate võlausaldajate nõuete allahindamise või kohustuste konverteerimise asemel, kui kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ja kriisilahendusasutus otsustab teatavad võlausaldajad kõnealuse vahendi rakendusalast kooskõlas artikli 44 lõigetega 3 kuni 8 välja jätta;

g) 

et anda vastavalt artiklile 106 vabatahtlikul alusel laenu muudele rahastutele;

h) 

et võtta punktides a–g osutatud meetmeid mis tahes kombinatsioonis.

Rahastut võib kasutada, et võtta ettevõtte võõrandamise vahendi raames omandaja suhtes esimeses lõigus osutatud meetmeid.

2.  Kriisilahendusrahastut ei kasutata otse krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja kahjumi katmiseks või sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja rekapitaliseerimiseks. Kui kriisilahendusrahastu kasutamine käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkidel tuleneb kaudselt krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1punktis b, c või d osutatud ettevõtja kahjumi teatavast osast, mis kantakse üle kriisilahendusrahastule, kohaldatakse artiklis 44 sätestatud kriisilahenduse rahastu kasutamise põhimõtteid.

Artikkel 102

Sihttase

1.  Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2024 moodustavad nende rahastute käsutuses olevad rahalised vahendid vähemalt 1 % kõigi nende territooriumil tegevusluba omavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatud hoiuste summast. Liikmesriigid võivad seada kõnealust summat ületavaid sihttasemeid.

2.  Lõikes 1 osutatud esialgsel perioodil tuleb artikli 103 kohaselt rahastu kogutud osamaksed jaotada ajaliselt võimalikult võrdselt kuni sihttaseme saavutamiseni, kuid võttes arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsükliline osamakse avaldab rahastusse osamakseid tasuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile.

Liikmesriigid võivad pikendada esialgset perioodi maksimaalselt neli aastat juhul, kui rahastust on tehtud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,5 % kõigi nende territooriumil tegevusluba omavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute direktiivi 2014/49/EL kohaselt tagatud hoiustest.

3.  Kui pärast lõikes 1 osutatud esialgset perioodi vähenevad kasutada olevad rahalised vahendid alla lõikes 1 sätestatud sihttaset, jätkatakse artikli 103 kohaselt kogutavate korrapäraste osamaksete kogumist kuni sihttaseme saavutamiseni. Pärast seda, kui sihttase on saavutatud esimest korda pärast seda, kui kasutada olevad rahalised vahendid on vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, kehtestatakse kõnealuste osamaksetena selline summa, mille abil on võimalik sihttase saavutada kuue aasta jooksul.

Korrapäraste osamaksete puhul võetakse arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada käesoleva lõikega seoses aastaste osamaksete kehtestamisele.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2016 aruande soovitustega asjakohase lähenemisviisi kohta kriisilahendusrahastu sihttaseme määramiseks ja eriti selle kohta, kas on sobivam lähtuda tagatud hoiustest või kohustuste kogusummast.

5.  Lõikes 4 osutatud aruande tulemustele tuginedes esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2016 seadusandliku ettepaneku kriisilahendusrahastute sihttasemete määramise aluse kohta.

Artikkel 103

Ex ante osamaksed

1.  Artiklis 102 sätestatud sihttaseme saavutamiseks peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumil tegutsemiseks tegevusluba omavatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, sh liidu filiaalidelt kogutakse osamakseid vähemalt kord aastas.

2.  Iga krediidiasutuse või investeerimisühingu osamakse peab olema proportsionaalne tema kohustuste summaga (välja arvatud omavahendid), millest on maha arvatud tagatud hoiused, liikmesriigi territooriumil tegevusloa saanud kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste kogusumma suhtes (välja arvatud omavahendid), millest on maha arvatud tagatud hoiused.

Kõnealuseid osamakseid korrigeeritakse proportsionaalselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga vastavalt lõike 7 kohaselt heaks kiidetud kriteeriumidele.

3.  Kasutada olevad rahalised vahendid, mida tuleb arvesse võtta artiklis 102 sätestatud sihttaseme saavutamiseks, võivad hõlmata tagasivõtmatuid maksekohustusi, mis on täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, on vabalt käsutatav ja on ette nähtud üksnes kriisilahendusasutuste poolt kasutamiseks artikli 101 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel. Tagasivõtmatute maksekohustuste osa ei tohi olla suurem kui 30 % käesoleva artikli kohaselt kogutud osamaksete kogusummast.

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas artiklis täpsustatud osamaksete tasumise kohustusele saab siseriikliku õiguse alusel pöörata sissenõude ning sissenõutavaks muutunud osamaksed tasutakse täielikult.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased regulatiivsed, arvestusalased, aruandluse ja muud kohustused, tagamaks et sissenõutavaks muutunud osamaksed tasutakse täielikult. Liikmesriigid tagavad meetmed selle nõuetekohaseks kontrollimiseks, kas osamaksed on tasutud korrektselt. Liikmesriigid tagavad meetmete olemasolu tasumisest kõrvalehoidumise ja kuritarvituste tõkestamiseks.

5.  Käesoleva artikli kohaselt kogutud summasid kasutatakse üksnes artikli 101 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

6.  Kui artiklites 37, 38, 40, 41 ja 42 ei ole sätestatud teisiti, võib kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult või sildasutuselt saadud summad, intressid ja muu investeeringutelt saadud tulu ning mis tahes muu tulu kanda rahastusse.

7.  Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks määratlus „osamaksete proportsionaalne korrigeerimine krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga”, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, võttes arvesse järgmist:

a) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonid, sealhulgas tema kauplemistegevuse olulisus, bilansivälised riskipositsioonid ja finantsvõimenduse määr;

b) 

ettevõtja rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning väga likviidne koormamata vara;

c) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund;

d) 

tõenäosus, et krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus;

e) 

see, millisel määral on krediidiasutus või investeerimisühing saanud varem erakorralist avaliku sektori finantstoetust;

f) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu struktuuri keerukus ning krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkus;

g) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu tähtsus ühe või mitme liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks;

h) 

asjaolu, et krediidiasutus või investeerimisühing kuulub krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi.

8.  Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga täpsustada:

a) 

lõikes 4 osutatud registreerimis-, arvestus- ja aruandlusalased ning muud kohustused, mille eesmärk on tagada, et osamaksed on tegelikult tasutud;

b) 

lõikes 4 osutatud meetmed, et tagada selle nõuetekohane kontrollimine, kas osamaksed on tasutud korrektselt.

Artikkel 104

Erakorralised ex post osamaksed

1.  Kui kasutada olevad rahalised vahendid ei ole piisavad, et katta kahjum, kulud või muud rahastu kasutamisel tekkinud kulutused, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kogutakse erakorralisi ex post osamakseid täiendavate summade katmiseks. Kõnealused erakorralised ex post osamaksed jaotatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel vastavalt artikli 103 lõikes 2 sätestatud eeskirjadele.

Erakorralised ex post osamaksed ei ole rohkem kui kolm korda suuremad kui artikli 103 kohaselt kindlaks määratud osamaksete aastane summa.

2.  Käesoleva artikli kohaselt kogutud osamaksete suhtes kohaldatakse artikli 103 lõikeid 4–8.

3.  Kriisilahendusasutus võib krediidiasutuse vabastada täielikult või osaliselt kriisilahendusrahastusse tasutavatest erakorralistest ex post osamaksetest, kui osamakse tegemine ohustaks krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsust või maksevõimelisust. Sellist ajatamist ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel pikendada. Käesoleva lõike kohaselt ajatatud osamaksed tasutakse siis, kui osamakse tasumine ei sea enam ohtu krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsust või maksevõimelisust.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada asjaolud ja tingimused, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu osamaksed ajatada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

Artikkel 105

Alternatiivsed rahastamisviisid

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävatel rahastutel on võimalik sõlmida lepinguid krediidiasutustelt, investeerimisühingutelt, finantseerimisasutustelt või muudelt kolmandatelt isikutelt laenu võtmiseks või muud liiki toetuse saamiseks juhul, kui artikli 103 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta kahjum, kulud või rahastu kasutamisel tekkinud muud kulutused, ning artikliga 104 kehtestatud erakorralised ex post osamaksed ei ole koheselt kasutatavad või piisavad.

Artikkel 106

Laenuandmine rahastute vahel

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävad rahastud võivad taotleda laenu kõigilt muudelt rahastutelt liidus juhul, kui:

a) 

artikli 103 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta kahjum, kulud või muud rahastute kasutamisel tekkinud kulutused;

b) 

artikliga 104 ettenähtud erakorralised ex post osamaksed ei ole kohe kasutatavad, ning

c) 

artikliga 105 ettenähtud alternatiivsed rahastamisviisid ei ole mõistlikel tingimustel kohe kasutatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävatel rahastutel on õigus anda laenu teistele liidus asuvatele rahastutele lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel.

3.  Pärast lõike 1 kohase taotluse saamist otsustavad kõik liidus asuvad muud rahastud, kas anda taotluse esitanud rahastule laenu. Liikmesriigid võivad nõuda, et kõnealune otsus tehakse pärast pädeva ministeeriumi või valitsusega konsulteerimist või sellelt nõusoleku saamist. Otsus tuleb teha piisavalt kiiresti.

4.  Laenude intressimäär, tagasimakseperiood ning muud tingimused lepitakse kokku laenu andva rahastu ja muude rahastute vahel, kes on otsustanud laenu andmises osaleda. Iga osaleva rahastu laenul intressimäär, tagasimakseperiood ning muud tingimused on samad, välja arvatud juhul, kui osalevad rahastud lepivad kokku teisiti.

5.  Iga osaleva kriisilahendusrahastu poolt laenatav summa on proportsionaalne selle kriisilahendusrahastu liikmesriigis tagatud hoiuste summaga osalevate kriisilahendusrahastute liikmesriikides tagatud kõikide hoiuste suhtes. Kõnealused osamaksete määrad võivad kõikide osalevate rahastute kokkuleppel varieeruda.

6.  Käesoleva artikli kohaselt teise liikmesriigi kriisilahendusrahastule antud tagasimaksmata laenu käsitatakse laenu andnud kriisilahendusrahastu aktivana ning seda võib võtta arvesse selle rahastu sihttaseme arvutamisel.

Artikkel 107

Riiklike rahastute vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral

1.  Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral, nagu on osutatud artiklis 91 või artiklis 92, osaleb iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu riiklik rahastu konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamises vastavalt käesolevale artiklile.

2.  Lõike 1 kohaldamisel esitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus pärast konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendusasutustega konsulteerimist, kui see on vajalik enne mis tahes kriisilahenduse meetme võtmist, artiklites 91 ja 92 ette nähtud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi juurde kuuluva rahastamiskava.

Rahastamiskava lepitakse kokku kooskõlas artiklites 91 ja 92 osutatud otsustamismenetlusega.

3.  Rahastamiskava sisaldab järgmist:

a) 

asjaomaste konsolideerimisgrupi ettevõtjate hindamine vastavalt artiklile 36;

b) 

iga asjaomase konsolideerimisgrupi ettevõtja poolt kriisilahenduse vahendite rakendamise hetkel tunnustatud kahjum;

c) 

iga asjaomase konsolideerimisgrupi ettevõtja puhul kahjum, mida eri liiki aktsionärid ja võlausaldajad kannaksid;

d) 

osamakse, mida hoiuste tagamise skeemid peaksid kooskõlas artikli 109 lõikega 1 tegema;

e) 

kriisilahendusrahastutest tehtavate osamaksete kogumaht ning osamaksete eesmärk ja vorm;

f) 

selle summa arvutamise alus, mille tasumist nõutakse asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks nende liikmesriikide riiklikelt rahastutelt, kus asjaomased konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, selleks et saavutada punktis e osutatud osamaksete kogumaht;

g) 

summa, mille tasumist nõutakse iga asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtja liikmesriigi rahastult konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks ning osamaksete vorm;

h) 

summa, mille laenamiseks sõlmivad nende liikmesriikide rahastud, kus asjast mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, finantseerimisasutuste ja muude kolmandate isikutega artikli 105 kohase laenulepingu;

i) 

ajakava nende liikmesriikide rahastute kasutamiseks, kus asjaomased konsolideerimisgrupi ettevõtjad asuvad, mida peaks asjakohasel juhul saama pikendada.

4.  Lõike 3 punktis e osutatud osamaksete jagamise alus peab vastama käesoleva artikli lõike 5 nõuetele ning konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas sätestatud põhimõtetele kooskõlas artikli 12 lõike 3 punktiga f, kui rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti.

5.  Kui rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti, võetakse iga liikmesriigi rahastu osamakse arvutamisel aluseks eelkõige:

a) 

konsolideerimisgrupi riskiga kaalutud sellise vara osakaal, mida hoitakse kõnealuse kriisilahendusrahastu liikmesriigis asutatud krediidiasutuses või investeerimisühingus või artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjates;

b) 

konsolideerimisgrupi sellise vara osakaal, mida hoitakse kõnealuse kriisilahendusrahastu liikmesriigis asutatud krediidiasutuses või investeerimisühingus või artikli 1 lõike 1 punktis b, c ja d osutatud ettevõtjates;

c) 

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse tinginud sellise kahjumi osakaal, mis pärineb pädevate asutuste järelevalve all olevatest konsolideerimisgrupi ettevõtjatest selle kriisilahendusrahastu liikmesriigis, ning

d) 

konsolideerimisgrupi rahastute nende rahaliste vahendite osakaal, mida rahastamiskava alusel peaks eeldatavasti vahetult kasutatama nende konsolideerimisgrupi ettevõtjate kasuks, kes on asutatud selle kriisilahendusrahastu liikmesriigis.

6.  Liikmesriigid kehtestavad eelnevalt õigus- ja menetlusnormid tagamaks, et iga riiklik rahastu saab oma osamakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamisse tasuda viivitamata, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

7.  Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et konsolideerimisgrupi rahastutel on lubatud artiklis 105 kehtestatud tingimustel sõlmida lepinguid krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, finantseerimisasutustelt või muudelt kolmandatelt isikutelt laenu võtmiseks ja muud liiki toetuse saamiseks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jääv liikmesriigi rahastu võib tagada konsolideerimisgrupi rahastute poolt lõike 7 kohaselt sõlmitud laenulepingu.

9.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tulud ja hüved, mis tulenevad konsolideerimisgrupi rahastute kasutamisest, eraldatakse riiklikele rahastutele vastavalt nende lõike 2 kohaselt kehtestatud osamaksetele kriisilahenduse rahastamisel.

▼M2

Artikkel 108

Nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses

1.  Liikmesriigid tagavad, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt:

a) 

rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning selliste nõuete rahuldamisjärk eelneb tavaliste võlausaldajate tagamata nõuetele:

i) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblikud hoiused, mis ületavad direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud hoiuste suurust;

ii) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;

b) 

rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning enne kui punktis a ette nähtud hoiustest tulenevad nõuded:

i) 

tagatud hoiused;

ii) 

hoiuste tagamise skeemid, millel on regressiõigus nende hoiustajate õiguste ja kohustuste suhtes, kelle hoiused on maksejõuetusmenetluses tagatud.

2.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:

a) 

võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;

b) 

võlainstrumendid ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid;

c) 

võlainstrumentide emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud käesoleva lõike kohasele madalamale rahuldamisjärgule.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavatest võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel on tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kõrgem rahuldamisjärk kui nõuetel, mis tulenevad artikli 48 lõike 1 punktides a–d osutatud instrumentidest.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 7 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivat 31. detsembriks 2016 vastu võetud siseriiklikku õigust kohaldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses sellistest võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete rahuldamisjärkude suhtes, mille artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjad on emiteerinud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2399 ( 13 ) ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumise kuupäeva.

5.  Juhul kui liikmesriik on pärast 31. detsembrit 2016 ja enne 28. detsembrit 2017 võtnud vastu siseriikliku õigusakti, millega reguleeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses selliste tagamata nõuete rahuldamisjärke, mis tulenevad pärast kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 4 nõuete suhtes, mis tulenevad pärast kõnealuse õigusakti kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt ning artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:

i) 

võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;

ii) 

võlainstrumendid ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid ning

iii) 

nende emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud siseriikliku õigusakti kohasele madalamale rahuldamisjärgule;

b) 

kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt on käesoleva lõigu punktis a sätestatud tingimustele vastavatest võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui nõuetel, mis tulenevad artikli 48 lõike 1 punktides a–d osutatud instrumentidest.

Direktiivi (EL) 2017/2399 ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumise kuupäeval on esimese lõigu punktis b osutatud võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel sama rahuldamisjärk, milele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c ning lõikes 3.

6.  Lõike 2 punkti b ja lõike 5 esimese lõigu punkti a alapunkti ii kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, ja võlainstrumente, mis ei ole nomineeritud emiteerija omavääringus, tingimusel et põhisumma, tagasimakse ja intress on nomineeritud samas vääringus, üksnes nende tunnuste tõttu varjatud tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena.

7.  Liikmesriigid, kes enne 31. detsembrit 2016 on võtnud vastu tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õigusakti, mille kohaselt artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud ettevõtjate poolt emiteeritud võlainstrumentidest tulenevad tavalised tagamata nõuded on jagatud kahte või enamasse järku või millega on muudetud sellistest võlainstrumentidest tulenevate tavaliste tagamata nõuete rahuldamisjärke kõigi muude sama järguga tavaliste tagamata nõuete suhtes, võivad sätestada, et kõnealustest tavalistest tagamata nõuetest madalaima rahuldamisjärguga võlainstrumentide järk on sama mis käesoleva artikli lõike 2 punktide a, b ja c ning lõike 3 tingimustele vastavatel nõuetel.

▼B

Artikkel 109

Hoiuste tagamise skeemide kasutamine kriisilahenduse raames

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused võtavad kriisilahenduse meetme, ning tingimusel, et selle meetmega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuvalt juurdepääs oma hoiustele, vastutab krediidiasutusega või investeerimisühinguga seotud hoiuste tagamise skeem:

a) 

kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise korral sellise summa katmise eest, mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud, et korvata krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjum artikli 46 lõike 1 punkti a alusel, kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt, või

b) 

kui kasutatakse üht või mitut kriisilahenduse vahendit, välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend, siis sellise kahjumi katmise eest, mille tagatud hoiuseid omavad hoiustajad oleksid katnud, kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga, mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt.

Ühelgi juhul ei tohi hoiuste tagamise skeemi vastutus ületada kahjumi summa, mida sel oleks tulnud katta juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses.

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisel ei või hoiuste tagamise skeemilt nõuda osamakse tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse rekapitaliseerimiskulude katmiseks artikli 46 lõike 1 punkti b kohaselt.

Kui liikmesriigid on artikli 74 kohase hindamise teel kindlaks teinud, et hoiuste tagamise skeemi osamakse kriisilahendusse oli suurem, kui puhaskahjum, mida ta oleks kandnud, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses, on hoiuste tagamise skeemil õigus saada kriisilahendusrahastult vahe ulatuses hüvitist kooskõlas artikliga 75.

2.  Liikmesriigid tagavad, et selle summa kindlaksmääramine, mille ulatuses hoiuste tagamise skeem vastutab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, toimub vastavalt artiklis 36 osutatud tingimustele.

3.  Lõike 1 eesmärgil hoiuste tagamise skeemist tehtav makse tasutakse rahas.

4.  Kui kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus olevad kõlblikud hoiused antakse üle teisele ettevõtjale ettevõtte võõrandamisega või sildasutuse vahendiga, ei ole hoiustajatel direktiivi 2014/49/EL kohaselt nõudeid hoiuste tagamise skeemi vastu seoses kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus hoiustatud hoiuste mis tahes osaga, mida ei ole üle antud, tingimusel et üle antud rahaliste vahendite summa võrdub direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud hoiuste suurusega kokku või ületab seda.

5.  Olenemata lõigetest 1–4, kui hoiuste tagamise skeemi olemasolevaid rahalisi vahendeid on kasutatud nende sätetega kooskõlas ja kui need rahalised vahendid on seejärel vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni hoiuste tagamise skeemi sihttasemest, kehtestatakse hoiuste tagamise skeemi tehtava korrapärase osamaksena selline summa, mille abil on võimalik sihttase saavutada kuue aasta jooksul.

Hoiuste tagamise skeemi vastutus on igal juhul piiratud summaga, mis võrdub 50 %-ga direktiivi 2014/49/EL artikli 10 kohase hoiuste tagamise skeemi jaoks ettenähtud sihttasemest. Liikmesriigid võivad oma riigi pangandussektori eripära arvesse võttes määrata kindlaks protsendimäära, mis on suurem kui 50 %

Käesolevast direktiivist tulenev hoiuste tagamise skeemi panus ei või ühelgi juhul olla suurem kui kahjum, mida ta oleks kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses toimunud lõpetamise ja likvideerimise korral.



VIII

JAOTIS

KARISTUSED

Artikkel 110

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid õigusnormid halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta, mis on kohaldatavad juhul, kui käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikke õigusakte ei järgita, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kui liikmesriigid otsustavad õigusrikkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust, mitte sätestada halduskaristusi, edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted. Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute, finantseerimisasutuste ja liidus tegutsevate emaettevõtjate suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud kohustusi, võib rikkumise korral kohaldada halduskaristusi vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele juhtorgani liikmete suhtes ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt on õigusrikkumise eest vastutavad.

3.  Käesolevas direktiivis ette nähtud halduskaristuste mõistmise õigus antakse kriisilahendusasutustele või, kui need ei ole samad asutused, pädevatele asutustele, olenevalt õigusrikkumisest. Kriisilahendusasutustel ja pädevatel asutustel on kõik teabe kogumise ja uurimise korraldamise õigused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Karistuste mõistmise õiguse kasutamisel teevad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused või muud haldusmeetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

4.  Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused kasutavad kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega oma halduspädevust kohaldada karistusi mis tahes järgmisel viisil:

a) 

vahetult;

b) 

koostöös teiste asutustega;

c) 

oma vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

d) 

pöördudes pädevate õigusasutuste poole.

Artikkel 111

Erisätted

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt seoses järgmisega:

a) 

finantsseisundi taastamise kava ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ei koostata, hallata ega uuendata, rikkudes artikleid 5 või 7;

b) 

pädevale asutusele ei teatata oma kavatsusest anda konsolideerimisgrupi finantstoetust, rikkudes artiklit 25;

c) 

ei esitata kogu teavet, mida on vaja kriisilahenduse kavade koostamiseks, rikkudes artiklit 11;

d) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja juhtorgan ei teavita pädevat asutust, kui krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, rikkudes artikli 81 lõiget 1.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:

a) 

avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline isik, krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus, liidus tegutsev emaettevõtja või muu juriidiline isik ning õigusrikkumise olemus;

b) 

ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja juhtorgani või kõrgema juhtkonna liikme või mõne muu vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatav ajutine keeld täita krediidiasutuses või investeerimisühingus või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjas ametikohustusi;

d) 

juriidilise isiku puhul haldustrahv kuni 10 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest netokäibest eelmisel majandusaastal. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane käive selline käive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest eelmisel majandusaastal;

e) 

füüsilise isiku puhul haldustrahv kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;

f) 

haldustrahv, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata.

Artikkel 112

Halduskaristuste avaldamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused ja pädevad asutused avalikustavad oma veebisaidil vähemalt kõik halduskaristused, mille nad on mõistnud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, kui selliseid halduskaristusi ei ole edasi kaevatud või kui edasikaebeõigus on ammendatud. Selline avalikustamine toimub viivitamata pärast seda, kui füüsilist või juriidilist isikut on vastavast karistusest teavitatud, koos teabega õigusrikkumise liigi ja laadi ning karistatava füüsilise või juriidilise isiku identiteedi kohta.

Kui liikmesriigid lubavad avaldada teavet edasikaevatud karistuste kohta, avaldavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused viivitamata oma ametlikul veebisaidil ka teabe kaebuse seisu ja tulemuse kohta.

2.  Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused avaldavad mõistetud karistused anonüümselt, kooskõlas siseriikliku õigusega, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a) 

kui karistust kohaldatakse füüsilise isiku suhtes ning selle avaldamise proportsionaalsuse kohustuslik eelnev hindamine on näidanud, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;

b) 

kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;

c) 

kui avalikustamine võiks põhjustada, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, krediidiasutustele või investeerimisühingutele, artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjatele või asjaomastele füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Alternatiivina võib sel juhul kõnealuste andmete avalikustamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avalikustamise põhjused kaovad.

3.  Kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed jäävad nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks. Avaldatud teabes sisalduvaid isikuandmeid hoitakse kriisilahendusasutuse või pädeva asutuse ametlikul veebisaidil ainult nii kaua, kui on kohaldatavate andmekaitse eeskirjade kohaselt vajalik.

4.  Hiljemalt 3. juuliks 2016 esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile aruande liikmesriikide poolt lõikes 2 sätestatud anonüümselt avalikustatud karistuste ja eelkõige selle kohta, kas liikmesriikide vahel on selles osas olnud olulisi erinevusi. Aruandes käsitletakse ka olulisi erinevusi karistuste avaldatuks jäämise kestuses liikmesriikide karistuste avalikustamist käsitleva siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 113

Euroopa Pangandusjärelevalve keskse andmebaasi haldamine

1.  Võttes arvesse artiklis 84 osutatud ametisaladuse nõudeid, teavitavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvet kõikidest nende poolt artikli 111 alusel mõistetud halduskaristustest ning annavad teavet esitatud kaebuse seisu ja tulemuse kohta. Euroopa Pangandusjärelevalve haldab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi, mille ainueesmärk on kriisilahendusasutustevaheline teabevahetus ning mis on kättesaadav ainult kriisilahendusasutustele ning mida uuendatakse kriisilahendusasutuste esitatud teabe põhjal. Euroopa Pangandusjärelevalve haldab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi, mille ainueesmärk on pädevate asutuste vaheline teabevahetus ning mis on kättesaadav ainult pädevatele asutustele ning mida uuendatakse pädevate asutuste esitatud teabe põhjal.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve haldab veebilehte, millel on lingid karistustele, mille iga kriisilahendusasutus ja pädev asutus on artikli 112 kohaselt avalikustanud ning kus on märgitud ajavahemik, mille jooksul karistused liikmesriigis avaldatuks jäävad.

Artikkel 114

Karistuse tõhus kohaldamine ja karistuste mõistmise õiguse kasutamine pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse poolt

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuste või muude haldusmeetmete liigi ja haldustrahvide suuruse kindlaksmääramisel võtab pädev asutus ja kriisilahendusasutus arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a) 

õigusrikkumise raskus ja kestus;

b) 

vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c) 

vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab näiteks vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastasissetulek;

d) 

vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahjumi suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

e) 

kolmandatele isikutele õigusrikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f) 

vastutava füüsilise või juriidilise isiku ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö tase;

g) 

vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad õigusrikkumised;

h) 

õigusrikkumise võimalikud süsteemsed tagajärjed.



IX

JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 115

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 2 lõikes 2, artikli 44 lõikes 11, artikli 76 lõikes 4, artikli 103 lõigetes 7 ja 8 ning artiklis 104 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 2. juulist 2014.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 44 lõikes 11, artikli 76 lõikes 4, artikli 103 lõigetes 7 ja 8 ning artiklis 104 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud artikli 2 lõike 2, artikli 44 lõike 11, artikli 76 lõike 4, artikli 103 lõigete 7 ja 8 või artikli 104 lõike 4 alusel, jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

6.  Komisjon ei võta vastu delegeeritud õigusakte, kui Euroopa Parlamendi teostatava kontrolli aeg on Euroopa Parlamendi töö vaheaja tõttu koos võimaliku pikendusega lühenenud vähem kui viie kuuni.



X

JAOTIS

DIREKTIIVIDE 82/891/EMÜ, 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL JA 2013/36/EL NING MÄÄRUSTE (EL) nr 1093/2010 JA (EL) nr 648/2012 MUUTMINE

▼M1 —————

▼B

Artikkel 117

Direktiivi 2001/24/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/24/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) 

Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:

„3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( *1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute ja nende filiaalide suhtes, mis asuvad liikmesriikides, välja arvatud liikmesriikides, kus neil on peakontorid.

4.  Kui rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL ( *2 ) kehtestatud kriisilahenduse vahendeid ja kasutatakse kriisilahendusõigusi, kohaldatakse käesolevat direktiivi ka direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluvate finantseerimisasutuste, investeerimisühingute ja emaettevõtjate suhtes.

5.  Käesoleva direktiivi artikleid 4 ja 7 ei kohaldata, kui kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artiklit 83.

6.  Käesoleva direktiivi artiklit 33 ei kohaldata, kui kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artiklit 84.

2) 

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„päritoluliikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud päritoluliikmesriik;

„vastuvõttev liikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vastuvõttev liikmesriik;

„filiaal” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal;

„pädev asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus või kriisilahendusasutus direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 18 tähenduses seoses kõnealuse direktiivi kohaselt võetavate reorganiseerimise meetmetega;

„haldaja” – haldus- või kohtuasutuse poolt ametisse nimetatud isik või organ, kes tegeleb saneerimismeetmete haldamisega;

„haldus- ja kohtuasutused” – liikmesriikide sellised haldus- ja kohtuasutused, mis on pädevad rakendama saneerimismeetmeid või läbi viima likvideerimismenetlust;

„saneerimismeetmed” – meetmed, mille eesmärk on säilitada või taastada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisund ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi, sealhulgas meetmed, millega võib kaasneda maksete peatamine, täitemeetmete peatamine või nõuete vähendamine; need meetmed hõlmavad ka direktiiviga 2014/59/EL kehtestatud kriisilahenduse vahendite rakendamist ja kriisilahendusõiguste kasutamist;

„likvideerija” – haldus- või kohtuasutuse poolt ametisse määratud isik või organ, kes tegeleb likvideerimismenetluse haldamisega;

„likvideerimismenetlus” – kõiki võlausaldajaid puudutav menetlus, mille käivitab ja mida kontrollib liikmesriigi haldus- või kohtuasutus ning mille eesmärk on realiseerida vara nimetatud asutuste järelevalve all ka juhul, kui menetlus lõpetatakse kokkuleppe või muu samalaadse meetmega;

„reguleeritud turg” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( *3 ) artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

„instrumendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 50 alapunktis b määratletud finantsinstrumendid.

3) 

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Tasaarvestuskokkulepped

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artiklite 68a ja 71 kohaldamist, reguleerib tasaarvestuskokkuleppeid (netting) ainult see lepinguõigus, mis reguleerib selliseid kokkuleppeid.”

4) 

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Repotehingud

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artiklite 68 ja 71 ning käesoleva direktiivi artikli 24 kohaldamist, reguleerib repotehinguid ainult see lepinguõigus, mis reguleerib selliseid tehinguid.”

Artikkel 118

Direktiivi 2002/47/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/47/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) 

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„6.  Käesoleva direktiivi artikleid 4–7 ei kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist, ega piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe või lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või tasaarvestust käsitleva sätte jõustamist, mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *4 ) IV jaotise IV või V peatükiga, ega piirangute suhtes, mis kehtestatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt antud sarnaste õigustega, et kergendada lõike 2 punkti c alapunktis iv ja punktis d osutatud mis tahes sellise ettevõtja korrapärast kriisilahendust, mille suhtes kohaldatakse kaitsevahendeid, mis on vähemalt samaväärsed direktiivi 2014/59/EL IV jaotise VI peatükis sätestatud kaitsevahenditega.

2) 

Artikkel 9a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9a

Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL

Käesolev direktiiv ei piira direktiivide 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL kohaldamist.”

Artikkel 119

Direktiivi 2004/25/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/25/EÜ artikli 4 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *5 ) IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 121

Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/36/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) 

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat direktiivi ei kohaldata juhul, kui kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *6 ) IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

2) 

Artiklisse 5 lisatakse järgmised lõiked:

„5.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2014/59/EL kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku kehtivalt antud häälte enamusega otsustada või muuta põhikirja, sätestamaks, et kutse üldkoosolekule otsuse tegemiseks kapitali suurendamise kohta edastatakse lühema etteteatamisega, kui käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud, tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist ja et direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 sätestatud tingimused on täidetud ning et kapitali on vaja suurendada, et hoida ära kõnealuse direktiivi artiklites 32 ja 33 sätestatud kriisilahenduse eeltingimustele vastamine.

6.  Lõike 5 kohaldamisel ei kohaldata artikli 6 lõikes 3 sätestatud iga liikmesriigi kohustust määrata kindlaks üks tähtpäev, artikli 6 lõikes 4 sätestatud kohustust teha muudetud päevakord õigeaegselt kättesaadavaks ning artikli 7 lõikes 3 sätestatud iga liikmesriigi kohustust määrata kindlaks üks registreerimiskuupäev.”

▼M1 —————

▼B

Artikkel 124

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 125

Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 4 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)  „pädev asutus” -

i) 

määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus, mis on pädev asutus direktiivide 2007/64/EÜ ja 2009/110/EÜ tähenduses;

ii) 

direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul asutused, kes on pädevad tagama, et krediidi- ja finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;

iii) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( *7 ) puhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud määratud asutus;

iv) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *8 ) puhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus.

2. 

Artikli 40 lõikele 6 lisatakse järgmine lõik:

„Direktiivi 2014/59/EL reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liikmel olla vajaduse korral kaasas iga liikmesriigi kriisilahendusasutuse esindaja, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.”

Artikkel 126

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„k) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( *9 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused.



XI

JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 127

Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahenduskomitee

Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee, kes valmistab ette Euroopa Pangandusjärelevalve otsused, mis tuleb vastu võtta selle määruse artikli 44 kohaselt, sh otsused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude kohta, mis puudutavad ülesandeid, mis kriisilahendusasutustele on antud käesoleva direktiivi kohaselt. Eelkõige tagab Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 38 lõikega 1, et ükski selles artiklis osutatud otsus ei lähe ühelgi viisil vastuollu liikmesriikide eelarvealase vastutusega. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud kriisilahendusasutused.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel teeb Euroopa Pangandusjärelevalve määruse (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikli 54 alusel asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tagab Euroopa Pangandusjärelevalve kriisilahenduskomitee ja teiste määruses (EL) nr 1093/2010 osutatud ülesannete struktuurilise eraldatuse. Kriisilahenduskomitee edendab ja kooskõlastab kriisilahenduse kavasid ning töötab välja meetodid maksejõuetute finantseerimisasutuste kriisilahendusmenetluseks.

Artikkel 128

Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalvega

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010.

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused edastavad Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 35.

Artikkel 129

Läbivaatamine

Komisjon vaatab hiljemalt 1. juuniks 2018 käesoleva direktiivi rakendamise läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjon hindab eelkõige järgmist:

a) 

Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 4 lõikes 7 osutatud aruande alusel vajadust muudatusteks seoses lahknevuste vähendamisega liikmesriikide tasandil;

b) 

Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 45 lõikes 16 osutatud aruande alusel vajadust muudatusteks seoses lahknevuste vähendamisega liikmesriikide tasandil;

c) 

Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva direktiiviga antud rolli, sh vahendustegevuse toimimist ja tulemuslikkust.

Kui see on asjakohane, esitatakse koos kõnealuste aruannetega seadusandlik ettepanek.

Hoolimata esimeses lõigus sätestatud läbivaatamisest, vaatab komisjon hiljemalt 3. juuliks 2017 läbi artiklite 13, 18 ja 45 kohaldamise seoses Euroopa Pangandusjärelevalve volitustega täita õiguslikult siduvat vahendajarolli, et võtta arvesse finantsteenuste valdkonna õigusega seotud tulevasi suundumusi. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 130

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2014. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2015.

Liikmesriigid kohaldavad IV jaotise IV peatüki 5. jao täitmiseks vastu võetud norme hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016.

2.  Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid.

Artikkel 131

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 124 jõustub 1. jaanuaril 2015.

Artikkel 132

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




LISA

A   JAGU

Finantsseisundi taastamise kavas esitamisele kuuluv teave

Finantsseisundi taastamise kava sisaldab järgmist teavet:

1) 

ülevaade kava põhielementidest ja kokkuvõte üldisest taastumissuutlikkusest;

2) 

ülevaade krediidiasutuses või investeerimisühingus pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava esitamist toimunud olulistest muutustest;

3) 

kommunikatsiooni- ja avalikustamise kava, milles antakse ülevaade sellest, kuidas äriühing kavatseb toime tulla võimalike negatiivsete turureaktsioonidega;

4) 

erinevad kapitali- ja likviidsusmeetmed, mis on vajalikud krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks;

5) 

kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;

6) 

kava tulemuslikku ja õigeaegset elluviimist pärssivate võimalike oluliste asjaolude üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas see, milline on mõju ülejäänud konsolideerimisgrupile, klientidele ja vastaspooltele;

7) 

kriitiliste funktsioonide kindlakstegemine;

8) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu põhiäriliinide, funktsioonide ja vara väärtuse ning turustatavuse määramise üksikasjalik kirjeldus;

9) 

üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas finantsseisundi taastamise kava on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimisstruktuuriga, ning finantsseisundi taastamise kava heakskiitmise suhtes kehtivate põhimõtete ja menetluste ning organisatsioonis töötavate inimeste määramise kohta, kellele tehakse ülesandeks kava koostamine ja elluviimine;

10) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite säilitamise või taastamise kord ja meetmed;

11) 

kord ja meetmed, millega tagatakse, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisav juurdepääs ettenägematute kulude reservile, sealhulgas võimalikele likviidsusallikatele, olemasoleva tagatise hinnang ning hinnang selle kohta, kuivõrd on võimalik kanda likviidsusvahendeid üle ühelt konsolideerimisgrupi ettevõtjalt või äriliinilt teisele, tagamaks et krediidiasutus või investeerimisühing suudab jätkata oma tegevust ja täita oma kohustused nende sissenõutavaks muutumisel;

12) 

riski ja finantsvõimenduse vähendamise kord ja meetmed;

13) 

kohustuste restruktureerimise kord ja meetmed;

14) 

äriliinide restruktureerimise kord ja meetmed;

15) 

kord ja meetmed, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks finantsturgude infrastruktuuridele;

16) 

kord ja meetmed, mis on vajalikud krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevusprotsesside, sealhulgas infrastruktuuri ja IT-teenuste jätkuvaks pidevaks toimimiseks;

17) 

ettevalmistavad kokkulepped, et soodustada vara või äriliinide võõrandamist ajavahemiku jooksul, mis on piisav finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks;

18) 

muud juhtimismeetmed või -strateegiad finantsilise usaldusväärsuse taastamiseks ning nende meetmete või strateegiate prognoositav finantsmõju;

19) 

ettevalmistavad meetmed, mille krediidiasutus või investeerimisühing on võtnud kasutusele või kavatseb kasutusele võtta, et soodustada finantsseisundi taastamise kava elluviimist, sealhulgas need, mis on vajalikud krediidiasutuse või investeerimisühingu õigeaegseks rekapitaliseerimiseks;

20) 

näitajate raamistik, milles on kindlaks määratud, millal võib võtta kavas osutatud asjakohaseid meetmeid.

B   JAGU

Teave, mille esitamist kriisilahendusasutused võivad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda kriisilahenduse kava koostamiseks ja ajakohastamiseks

Kriisilahendusasutused võivad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda kriisilahenduse kava koostamiseks ja haldamiseks vähemalt järgmise teabe esitamist:

1) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu organisatsioonilise struktuuri üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõigi juriidiliste isikute loetelu;

2) 

iga juriidilise isiku hääleõiguslike ja mittehääleõiguslike õiguste otseste valdajate andmed ning osakaal;

3) 

iga juriidilise isiku asukoht, asutamise jurisdiktsioon, tegevusloa jurisdiktsioon ning tippjuhtkonna liikmed;

4) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus, sealhulgas nende funktsioonide ja äriliinidega seotud olulise vara ja kohustuste ülevaade, viitega igale juriidilisele isikule;

5) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu ja kõigi selle juriidiliste isikute kohustuste komponentide ülevaade, tuues eraldi välja vähemalt lühiajalised ja pikaajalised võlgnevused ja nende summad ning tagatud, tagamata ja allutatud kohustused;

6) 

üksikasjad nende krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kohta, mis on ►M3  teisendatavad kohustused ◄ ;

7) 

nende protsesside kirjeldus, mida on vaja selleks, et määrata kindlaks, kellele krediidiasutus või investeerimisühing on pantinud tagatise, tagatist valdava isiku nimi ning jurisdiktsioon, kus tagatis asub;

8) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu ja selle juriidiliste isikute bilansiväliste nõuete kirjeldus, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus;

9) 

olulised krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud riskimaandustehingud, sealhulgas nende jaotus juriidiliste isikute lõikes;

10) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu suuremate või kõige olulisemate vastaspoolte loetelu ning analüüs, millist mõju mõne suurema vastaspoole maksejõuetus avaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundile;

11) 

kõik kauplemissüsteemid, mille kaudu krediidiasutus või investeerimisühing sooritab arvuliselt või tehingute väärtuselt olulisel hulgal tehinguid, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;

12) 

kõik makse-, kliiring- ja arveldussüsteemid, milles krediidiasutus või investeerimisühing on otseselt või kaudselt liikmeks, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;

13) 

krediidiasutuses või investeerimisühingus kasutatavate põhiliste juhtimisinfosüsteemide loetelu ja üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas riskijuhtimise, raamatupidamise ning finants- ja regulatiivaruandluse infosüsteemid, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;

14) 

punktis 13 nimetatud infosüsteemide, nendega seotud teenustaseme kokkulepete ning tarkvara ja süsteemide või litsentside omanike loetelu, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;

15) 

juriidiliste isikute loetelu ja kaardistus ning erinevate juriidiliste isikute vaheliste vastastikuste seoste ja vastastikuse sõltuvuse kirjeldus, sealhulgas:

— 
ühised või ühiselt kasutatavad töötajad, töövahendid ja süsteemid;
— 
kapitali-, rahastamis- või likviidsuskokkulepped;
— 
olemasolevad või tingimuslikud krediidiriski positsioonid;
— 
ristgarantii lepingud, risttagatiskokkulepped, samaaegse makseviivituse tingimused ning sidusüksuste vahelise tasaarvestuse kokkulepped (netting);
— 
riskide ülekandmised ja kompensatsioonitehingud; teenustaseme kokkulepped;
16) 

iga juriidilise isiku pädev asutus ja kriisilahendusasutus;

17) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse kava koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutav juhtorgani liige ning – juhul kui need on erinevad inimesed –, erinevate juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide puhul vastutavad isikud;

18) 

ülevaade krediidiasutuses või investeerimisühingus kehtivatest reeglitest, millega tagatakse, et kriisilahendusasutusel on kriisilahenduse korral olemas kogu vajalik teave, mida on tarvis kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamiseks, nagu kriisilahendusasutus on kindlaks teinud;

19) 

kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu ja selle juriidiliste isikute poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis võidakse lõpetada, kui ametiasutused võtavad vastu otsuse rakendada kriisilahenduse vahendit, ning analüüs, kas lepingu lõpetamise tagajärjed võivad mõjutada kriisilahenduse vahendi rakendamist;

20) 

kriisilahenduse toetamiseks võimalike likviidsusallikate kirjeldus;

21) 

teave vara koormatise, likviidse vara, bilansiväliste tegevuste, riskimaandusstrateegiate ja kirjendamistavade kohta.

C   JAGU

Küsimused, mida kriisilahendusasutus peab krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kaaluma

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab kriisilahendusasutus arvesse järgmist.

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kasutatavaid viiteid tuleb mõista viidetena kõigile konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või artikli 1 lõike 1 punktide c või d osutatud ettevõtjatele, arvestades:

1) 

ulatust, mil määral krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;

2) 

ulatust, mil määral õiguslikud ja organisatsioonilised struktuurid on viidud kooskõlla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;

3) 

ulatust, mil määral on olemas kehtivad kokkulepped oluliste töötajate, infrastruktuuri, rahastuse, likviidsuse ja kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;

4) 

ulatust, mil määral krediidiasutuse või investeerimisühingu teenuslepingud on krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse korral täielikult täitmisele pööratavad;

5) 

ulatust, mil määral krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimisstruktuur on asjakohane krediidiasutuse või investeerimisühingu teenuslepingutega seonduvate sise-eeskirjade järgimise haldamiseks ja tagamiseks;

6) 

ulatust, mil määral krediidiasutuses või investeerimisühingus on olemas kord, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;

7) 

ulatust, mil määral on olemas kehtivad hädaolukorra lahendamise plaanid ja meetmed, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;

8) 

juhtimisinfosüsteemide asjakohasust sellest vaatepunktist, kas nendega on tagatud, et kriisilahendusasutused saavad koguda täpset ja kõikehõlmavat teavet põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, nii et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;

9) 

juhtimisinfosüsteemide suutlikkust pakkuda igal ajal krediidiasutuse või investeerimisühingu tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet isegi kiirelt muutuvates tingimustes;

10) 

ulatust, mil määral krediidiasutus või investeerimisühing on testinud oma juhtimisinfosüsteeme kriisilahendusasutuse poolt välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;

11) 

ulatust, mil määral krediidiasutus või investeerimisühing suudab tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimise nii kahjustatud krediidiasutuses või investeerimisühingus kui ka uues krediidiasutuses või investeerimisühingus, juhul kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;

12) 

ulatust, mil määral krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud asjakohased protsessid tagamaks, et ta esitab kriisilahendusasutustele teavet, mis on vajalik hoiustajate ning hoiuste tagamise skeemidega tagatud summade kindlaksmääramiseks;

13) 

juhul kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis ulatust, mil määral neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;

14) 

juhul kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis ulatust, mil määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;

15) 

ulatust, mil määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;

16) 

ulatust, mil määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahenduse vahendite rakendamist – tingitult juriidiliste isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;

17) 

krediidiasutuse või investeerimisühingu ►M3  teisendatavad kohustuste ◄ summat ja liiki;

18) 

juhul kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis ulatust, mil määral selliste konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriisilahendus, mis on krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused, võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;

19) 

teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsust;

20) 

seda, kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahenduse vahendid, et toetada liidu kriisilahendusasutuste kriisilahenduse meetmeid, ning liidu ja kolmanda riigi ametiasutuste vahelise kooskõlastatud tegevuse ulatust;

21) 

kriisilahenduse vahendite kasutamise võimalikkust viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid vahendeid ning krediidiasutuse või investeerimisühingu struktuuri;

22) 

ulatust, mil määral konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab kriisilahendusasutusel kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada ilma, et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;

23) 

kokkuleppeid ja viise, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, millel on eri jurisdiktsioonides asutatud tütarettevõtjad;

24) 

kriisilahenduse vahendite usaldusväärset kasutamist viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid, mida võivad võtta kolmanda riigi ametiasutused;

25) 

ulatust, mil määral krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele saab adekvaatselt hinnata;

26) 

ulatust, mil määral krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;

27) 

ulatust, mil määral kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või finantsturgudele;

28) 

ulatust, mil määral krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusel võiks olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.



( 1 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

( 6 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

( 7 ) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EL, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EL) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”

( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).”

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”

( *5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”

( *6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”

( *7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 16. aprilli 2014. aasta 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

( *8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”

( *9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse kuuenda nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”