a) lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit elussigade lähetamise;

b) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sigade sperma, munarakkude ja embrüote lähetamise;

c) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sealiha, sealihavalmististe, sealihatoodete ja muude sealiha sisaldavate toodete lähetamise;

d) lisa III ja IV osas loetletud piirkondadest pärit sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste lähetamise.

1) sead on viibinud selles seakasvatusettevõttes vähemalt 30 päeva või sünnist alates ning vähemalt 30 päeva jooksul enne nende transportimist ei ole lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest toodud elussigu:

a) sellesse ettevõttesse või

b) tootmisüksusesse, kus hoitakse käesoleva artikli alusel lähetatavaid sigu; kõnealuse tootmisüksuse võib määrata üksnes pädev asutus, tingimusel et veterinaarjärelevalve ametnik kinnitab, et nende tootmisüksuste struktuurist, suurusest ning tootmisüksustevahelisest kaugusest ja seal tehtavatest toimingutest tulenevalt on nendes tootmisüksustes täiesti eraldi seisvad rajatised loomade ulualuseks, pidamiseks ja söötmiseks nii, et viirusel ei ole võimalik levida ühest tootmisüksusest teise;

2) sigadele on sigade Aafrika katku tuvastamiseks tehtud laboriuuringud proovide põhjal, mis on võetud vastavalt käesoleva otsuse artikli 1 teise lõigu kohases sigade Aafrika katku likvideerimise kavas sätestatud proovivõtumeetoditele 15 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva, ja need uuringud on andnud negatiivse tulemuse ning veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetamise kuupäeval kliinilise läbivaatuse sigade Aafrika katku avastamiseks vastavalt komisjoni otsuse 2003/422/EÜ ( 1 ) lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele; või

3) sead on pärit ettevõttest:

a) kus pädev veterinaarasutus on teinud vähemalt kaks korda aastas ja vähemalt neljakuulise ajavahemiku järel kontrolle:

i) mille puhul järgiti komisjoni otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatükis sätestatud suuniseid ja menetlusi;

ii) mis hõlmasid kliinilist läbivaatust ja proovivõttu, mille puhul tehti üle 60-päevastele sigadele laboriuuringud vastavalt komisjoni otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele;

iii) mille käigus kontrolliti direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 lõike 2 punkti b teises ja neljandas kuni seitsmendas taandes sätestatud meetmete tõhusat kohaldamist;

b) kus rakendatakse pädeva asutuse kehtestatud bioturvalisuse nõudeid seoses sigade Aafrika katkuga;

4) elussigade lähetamisel lisa II või III osas loetletud muu liikmesriigi piirkondadesse kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a) sead vastavad muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha liikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b) päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust;

c) vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d) käesoleva artikli punktis 4 kehtestatud täiendavatele nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

1) sead on pärit ettevõttest, kus on tagatud pädeva asutuse heakskiidetud asjakohasel tasemel bioturvalisus, ettevõte on pädeva asutuse järelevalve all ning sead vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 punktis 1 ning kas artikli 3 punktis 2 või 3;

2) sead asuvad sellise, vähemalt 3 km raadiusega piirkonna keskel, milles kõik loomad ettevõtetes vastavad nõuetele, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 1 ning kas artikli 3 lõikes 2 või 3;

3) lähtekoha ettevõtte pädev asutus peab õigeaegselt teavitama sihtkoha ettevõtte pädevat asutust kavatsusest saata sigu ning sihtkoha ettevõtte pädev asutus peab teavitama lähtekoha ettevõtte pädevat asutust sigade saabumisest;

4) sigade vedu väljaspool lisa III osas loetletud piirkondi asuvates piirkondades ja nende kaudu peab toimuma eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid tuleb puhastada ning vajaduse korral desinsekteerida ja desinfitseerida nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

5) elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a) sead vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b) päritolukoha liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust ning kinnitab loomatervise tagatistele vastavate ettevõtete loetelu;

c) vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d) käesolevas artiklis kehtestatud kõigile nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

a) sead on viibinud enne lähetamist lähtekoha ettevõttes vähemalt 30 päeva või sünnist alates;

b) sead vastavad artikli 3 punktis 2 või 3 sätestatud nõuetele;

c) lähtekoha ettevõtte sead on pärit ainult ühest, eraldi asuvast seakasvatusettevõttest, mis asub sama liikmesriigi territooriumil piirkondades, mis on loetletud lisa I või II osas;

d) sigade veoks seakasvatusettevõttest lähtekoha ettevõttesse on pädev asutus eelnevalt andnud loa, mis põhineb nii seakasvatus- kui ka lähtekoha ettevõttes kasutatavate riski maandamise meetmetega seotud riskihindamisel;

e) nii lähtekoha- kui ka seakasvatusettevõttel on pädeva asutuse poolt eelnevalt heakskiidetud ühine bioturvalisuse kava;

f) pädev asutus kontrollib korrapäraselt ja vähemalt iga kolme kuu järel punktis e osutatud ühise bioturvalisuse kava rakendamist;

g) sigu veetakse koheseks tapmiseks otse, ilma peatuseta või maha laadimata tapamajja, mille pädev asutus on kooskõlas artikliga 12 heaks kiitnud ja konkreetselt selleks otstarbeks määranud;

h) pädevale asutusele on eelnevalt teatatud kavatsusest saata elussigu tapamajja koheseks tapmiseks;

i) elussigade vedu tapamajja, mis asub väljaspool lisa II osas loetletud piirkondi ja kõnealuste piirkondade kaudu peab toimuma eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid tuleb puhastada, desinfitseerida ning vajaduse korral desinsekteerida nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

j) pädev asutus on registreerinud eraldi iga veoki ja muu sõiduki, mida kasutatakse elussigade veoks;

k) pädevat asutust teavitatakse süstemaatiliselt kõikidest elussigu sisaldavate saadetiste lähetamisest või saabumisest seakasvatusettevõttest lähtekoha ettevõttesse;

l) kõigi üle nelja kuu vanuste sigade järelevalvet tõhustatakse nii lähtekoha ettevõttes kui ka seakasvatusettevõttes otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatüki A osa punktis 4 esitatud menetluste kohaldamisega.

1) sead on viibinud selles seakasvatusettevõttes vähemalt 30 päeva või sünnist alates ning kõnealusesse seakasvatusettevõttesse ei ole toodud elussigu lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest transportimiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

2) sead vastavad artikli 3 lõikes 1 ja lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele;

3) sead veetakse koheseks tapmiseks otse, ilma peatuseta või maha laadimata tapamajja, mille pädev asutus on kooskõlas artikliga 12 heaks kiitnud ja konkreetselt selleks otstarbeks määranud;

4) lähetav pädev asutus on tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitanud sigade lähetamise kavatsusest ning viimane teavitab lähetanud pädevat asutust sigade saabumisest;

5) tapamajja saabumisel hoitakse neid sigu ja tapetakse nad teistest sigadest eraldi ning nad tapetakse konkreetsel päeval, mis on ette nähtud üksnes lisa III osas loetletud piirkondadest pärit sigade tapmiseks, või tapmispäeva lõpul, kui samal päeval pärast neid teisi sigu ei tapeta;

6) sigade vedu tapamajja väljaspool lisa III osas loetletud piirkondi asuvates piirkondades ja nende kaudu toimub eelnevalt kindlaksmääratud veoteid pidi ja sigade vedamiseks kasutatud sõiduvahendid puhastatakse ning vajaduse korral desinsekteeritakse ja desinfitseeritakse nii kiiresti kui võimalik pärast sigade mahalaadimist;

7) asjaomased liikmesriigid tagavad, et värsket sealiha, sealihavalmistisi ja sealihatooteid, mis saadakse nendelt sigadelt:

a) toodetakse, ladustatakse ja töödeldakse artikli 12 kohaselt heakskiidetud ettevõttes;

b) märgistatakse kooskõlas artikliga 16;

c) turustatakse ainult selle liikmesriigi territooriumil;

8) asjaomased liikmesriigid tagavad, et kõnealustelt sigadelt pärit kõrvalsaadusi töödeldakse pädeva asutuse heakskiidetud kanalsüsteemis, millega tagatakse, et nendelt sigadelt saadud toode ei kujuta endast riski seoses sigade Aafrika katkuga;

9) asjaomased liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni erandi tegemisest vastavalt käesolevale artiklile ning esitavad käesoleva artikli kohaselt heaks kiidetud tapamaja(de) nime ja aadressi;

10) elussigade lähetamisel muu liikmesriigi piirkondadesse, mis on loetletud lisa II või III osas, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a) sead vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha liikmesriigi pädev asutus ning mille kiidavad heaks transiitliikmesriigi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste loomade vedamist;

b) päritolukoha liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervise tagatistest ja pädevatelt asutustelt saadud heakskiidust ning kinnitab loomatervise tagatistele vastavate ettevõtete loetelu;

c) vastavalt artiklile 16a kehtestatakse päritolu-, transiit- ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all ohutu veo kord, millega tagatakse, et punktis a sätestatud täiendavate nõuete kohaselt toodavaid loomi transporditakse ohutult ja ei veeta hiljem edasi mõnesse muusse liikmesriiki;

d) käesolevas artiklis kehtestatud kõigile nõuetele vastavate elussigade puhul lisatakse direktiivi 64/432/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud vastavale sigade veterinaarsertifikaadile järgmine täiendav lause:

a) on saadud sigadelt, keda on sünnist saadik peetud ettevõttes, mis asub väljaspool lisa II, III või IV osas loetletud piirkondi, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

b) on saadud sigadelt, kes vastavad artikli 3 lõike 1 ja lõike 2 või 3 nõuetele, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

c) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ettevõttes, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 12.

a) on saadud sigadelt, keda on sünnist saadik peetud seakasvatusettevõttes, mis asub väljaspool lisas loetletud piirkondi, ning on toodetud, ladustatud ja töödeldud artikli 12 kohaselt heaks kiidetud ettevõttes; või

b) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ettevõttes, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 12.

a) nimetatud loomsed kõrvalsaadused on pärit ettevõttest või tapamajast, mis asub lisa III osas loetletud piirkonnas, kus ei ole esinenud sigade Aafrika katku puhangut vähemalt 40 päeva jooksul enne lähetamist;

b) pädev asutus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 23 registreerinud eraldi iga veoki ja muu sõiduki, mida kasutatakse nimetatud loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks, ja:

i) kaetud lekkekindel kaubaruum kõnealuste loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks on ehitatud nii, et seda on võimalik korralikult puhastada ja desinfitseerida ning põrandate konstruktsioon lihtsustab vedelike äravoolu ja kogumist;

ii) veoki või muu sõiduki registreerimise taotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et veok või sõiduk on edukalt läbinud korrapärase tehnilise kontrolli;

iii) igal veokil peab olema satelliitnavigatsiooni süsteem, et saaks määrata kindlaks tema asukohta reaalajas. Veo korraldaja peab võimaldama pädeval asutusel kontrollida veoki reaalajas liikumist ning säilitama veoki liikumist käsitlevad elektroonilised andmed vähemalt kaks kuud;

c) pärast kõnealuste loomsete kõrvalsaaduste laadimist vedamiseks ette nähtud kaubaruumi pitseerib veterinaarjärelevalve ametnik kaubaruumi. Pitseri võib eemaldada ja selle uuega asendada üksnes veterinaarjärelevalve ametnik. Igast laadimisest või pitserite asendamisest teatatakse pädevale asutusele;

d) igasugune veokite või sõidukite sisenemine seakasvatusettevõttesse on keelatud ja pädev asutus tagab searümpade ohutu kogumise;

e) vedu toimub ilma peatusteta lisa III osas loetletud piirkonnast väljumise kohas paiknevast määratud desinfitseerimispunktist pädeva asutuse lubatud teed pidi otse üksnes eespool nimetatud tehasesse. Määratud desinfitseerimispunktis tuleb veokid ja sõidukid nõuetekohaselt puhastada ja desinfitseerida veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all;

f) iga loomsete kõrvalsaaduste saadetisega on kaasas nõuetekohaselt täidetud kaubadokument, millele on osutatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 ( 3 ) VIII lisa III peatükis. Sihtkoha töötlemistehase eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik peab iga saadetise saabumist kinnitama punkti b alapunktis iii osutatud pädevale asutusele;

g) pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist veok või sõiduk ja kõik muud seadmed, mida on kõnealuste loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks kasutatud ja mis võivad olla saastunud, puhastatakse, desinfitseeritakse ja vajaduse korral desinsekteeritakse töötlemistehase täielikult suletud alal veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all. Kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 12 punkti a;

h) loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse viivitamata. Igasugune ladustamine töötlemisettevõttes on keelatud;

i) pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste lähetamisel ei ületata töötlemistehase igapäevast töötlemisvõimsust;

j) enne esimest lähetamist lisa III osas loetletud piirkonnast tagab pädev asutus vajaliku koostöö asjaomaste ametiasutustega direktiivi 2002/60/EÜ VI lisa punkti c tähenduses, et tagada hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu, käsuliin ja talituste täielik koostöö veo ajal toimuvate õnnetuste, veoki või sõiduki olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral. Veoki käitaja teatab viivitamata pädevale asutusele igast veoki või sõidukiga toimunud õnnetusest või selle rikkest.

a) piirkondadest, mida ei ole lisas loetletud;

b) ettevõttest, kuhu ei ole toodud lisas loetletud piirkondadest pärit elussigu lähetamiskuupäevale vahetult eelneva vähemalt 30 päeva jooksul.

a) nad on viibinud selles ettevõttes järjest vähemalt 30 päeva enne lähetamiskuupäeva või sünnist alates ning kõnealusesse ettevõttesse ei ole toodud lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondadest elussigu lähetamiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

b) nad on pärit ettevõttest, kus rakendatakse pädeva asutuse kehtestatud bioturvalisuse nõudeid seoses sigade Aafrika katkuga;

c) neile on sigade Aafrika katku tuvastamiseks tehtud laboriuuringud proovide põhjal, mis on võetud vastavalt käesoleva otsuse artikli 1 teise lõigu kohases sigade Aafrika katku likvideerimise kavas sätestatud proovivõtumeetoditele 15 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva, ja need uuringud on andnud negatiivse tulemuse ning veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetamiskuupäeval kliinilise läbivaatuse sigade Aafrika katku avastamiseks vastavalt otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele; või

d) nad on pärit ettevõttest, kus pädev veterinaarasutus on vähemalt kaks korda aastas ja vähemalt neljakuulise ajavahemiku järel teinud kontrolle:

i) mille puhul järgiti komisjoni otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatükis sätestatud suuniseid ja menetlusi;

ii) mis hõlmasid kliinilist läbivaatust ja proovivõttu, mille puhul tehti üle 60-päevastele sigadele laboriuuringud vastavalt komisjoni otsuse 2003/422/EÜ lisa IV peatüki A osas sätestatud kontrolli- ja proovivõtumeetoditele;

iii) mille käigus kontrolliti direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 lõike 2 punkti b teises ja neljandas kuni seitsmendas taandes sätestatud meetmete tõhusat kohaldamist.

a) sigade spermat, välja arvatud juhul, kui sperma on kogutud doonorkultidelt, keda peetakse nõukogu direktiivi 90/429/EMÜ ( 4 ) artikli 3 punkti a kohaselt heaks kiidetud seemendusjaamas, mis asub väljaspool käesoleva otsuse lisa II, III ja IV osas loetletud piirkondi;

b) sigade munarakke ja embrüoid, välja arvatud juhul, kui need munarakud ja embrüod on pärit doonoremistelt, keda peetakse ettevõtetes, mis vastavad artikli 8 lõike 2 nõuetele ja mis asuvad väljaspool II, III ja IV lisas loetletud piirkondi, ning kõnealused embrüod on kunstlikul viljastamisel in vivo saadud embrüod või toodetud katseklaasis viljastamisel spermaga, mis vastab käesoleva lõike punktis a sätestatud tingimustele.

a) sigade sperma saadetised vastavad kõikidele muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ning mille kiidab heaks sihtliikmesriigi pädev asutus enne selliste spermasaadetiste lähetamist;

b) päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike punktis a osutatud loomatervishoiualastest garantiidest;

c) doonorkuldid vastavad artikli 3 punktis 1 ja artikli 3 kas punktis 2 või 3 sätestatud nõuetele;

e) järgmine täiendav kinnitus lisatakse vastavale veterinaarsertifikaadile, millele on osutatud direktiivi 90/429/EMÜ artikli 6 lõikes 1:

a) need kõrvalsaadused on läbinud töötluse, millega tagatakse, et sigadelt saadud toode ei põhjusta riski seoses sigade Aafrika katkuga;

b) toodete saadetisega on kaasas määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatüki kohaselt välja antud kaubadokument.

a) on toodetud, ladustatud ja töödeldud ettevõttes, mis asub lisa I, II ja III osas loetletud piirkonnas ning on heaks kiidetud artikli 12 kohaselt, ning

b) on saadud sigadelt, kes on pärit ja saabunud ettevõttest, mis ei asu lisa II, III või IV osas loetletud piirkonnas, või sigadelt, kes on pärit ja saabunud ettevõttest, mis asub lisa II osas loetletud piirkonnas, tingimusel et need sead vastavad artikli 3 punktis 1 ning artikli 3 punktis 2 või punktis 3 sätestatud nõuetele, ning

c) on märgistatud kooskõlas artikliga 16.

a) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt;

b) on varustatud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 5 kohase veterinaarsertifikaadiga;

c) on varustatud määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas sätestatud liidusisese kaubanduse veterinaarsertifikaadiga, mille II osa täiendatakse järgmiselt:

a) lisas loetletud liikmesriikidest ei lähetata teistesse liikmesriikidesse elus uluksigu, välja arvatud piirkondadest, mis on vabad sigade Aafrika katkust ning mis on tõhusate geograafiliste takistustega eraldatud lisas loetletud piirkondadest; samuti ei lähetata elus uluksigu lisas loetletud piirkondadest sama liikmesriigi teistesse piirkondadesse, olenemata sellest, kas need on lisas loetletud või mitte;

b) lisas loetletud piirkondadest ei lähetata värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

a) on toodetud ja töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ning seda on kuumtöödeldud, nagu on kirjeldatud kõnealuse direktiivi III lisa punktis või d;

b) on hõlmatud veterinaarsertifikaadiga vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ artiklile 5;

c) on varustatud määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas esitatud liidusisese kaubanduse veterinaarsertifikaadiga, mille II osa täiendatakse järgmise lausega: „Tooted vastavad komisjoni rakendusotsusele 2014/709/EL”.

a) endised uluksead on viibinud selles ettevõttes vähemalt 30 päeva ning kõnealusesse ettevõttesse ei ole toodud elussigu lähetamiskuupäevale eelneva vähemalt 30 päeva jooksul;

b) ettevõttes on kasutusel bioohutusmeetmed;

c) endised uluksead vastavad artikli 3 punktis 1 ja punktis 2 või 3 sätestatud nõuetele.

a) sealihast koosnevate või sealiha sisaldavate lihavalmististe ja -toodete identifitseerimismärgiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos;

b) värske sealiha tervisemärgiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükis.

1) iga veok ja muu sõiduk, mida kasutatakse elussigade vedamiseks on:

a) lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt ohutu veo korras eraldi registreeritud elussigade veo eesmärgil;

b) veterinaarjärelevalve ametniku poolt pitseeritud pärast laadimist; pitseri võib eemaldada ja selle uuega asendada üksnes pädeva asutuse ametnik; igast laadimisest või pitserite asendamisest teatatakse pädevale asutusele;

2) vedamine toimub:

a) otse, ilma peatuseta;

b) veoteedel, mille pädev asutus on heaks kiitnud;

3) sihtkoha ettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik peab iga saadetise saabumist kinnitama lähteriigi pädevale asutusele;

4) pärast elussigade mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse täielikult veok või sõiduk ja kõik muud seadmed, mida on kõnealuste sigade vedamiseks kasutatud, lähtekoha suletud alal veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all. Kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 12 punkti a;

5) enne esimest lähetamist lisa III osas loetletud piirkondadest tagab lähteriigi pädev asutus vajaliku koostöö asjaomaste ametiasutustega direktiivi 2002/60/EÜ VI lisa punkti c tähenduses, et tagada hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu, käsuliin ja talituste täielik koostöö veo ajal toimuvate õnnetuste, veoki või muu sõiduki olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral. Veoki käitajad teatavad viivitamata pädevale asutusele igast veoki või sõidukiga toimunud õnnetusest või selle olulisest rikkest.

a) käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondades asuvate seakasvatusettevõtete suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 lõike 2 punkti b teises ja neljandas kuni seitsmendas taandes sätestatud tingimusi;

b) sõidukid, mida kasutatakse käesoleva otsuse lisas loetletud piirkondades asuvatest ettevõtetest pärit sigade või nendelt saadud kõrvalsaaduste transpordiks, puhastatakse ja desinfitseeritakse kohe pärast iga vedu ning vedaja esitab tõendusmaterjali kõnealuse puhastamise ja desinfitseerimise kohta ja hoiab seda sõidukis.

— okres Uherské Hradiště,

— okres Kroměříž,

— okres Vsetín,

— katastrální území obcí v okrese Zlín:

—

 

— Hiiu maakond.

— Aizputes novads;

— Alsungas novads,

— Auces novada Vecauces un Ukru pagasts, Auces pilsēta,

— Jelgavas novada Platones, Vircavas, Jaunsvirlaukas, Vilces, Lielplatones, Elejas un Sesavas pagasts,

— Kuldīgas novada Gudenieku, Turlavas, Snēpeles un Laidu pagasts,

— Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

— republikas pilsēta Jelgava,

— Saldus novada Ezeres, Kursīšu, Novadnieku, Pampāļu, Saldus, Zaņas un Zirņu pagasts, Saldus pilsēta,

— Skrundas novads,

— Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

— Tērvetes novads,

— Ventspils novada Jūrkalnes pagasts.

— Akmenės rajono savivaldybė: Kruopių ir Papilės seniūnijos,

— Joniškio rajono savivaldybė,

— Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

— Kalvarijos savivaldybė,

— Kazlų Rūdos savivaldybė,

— Kelmės rajono savivaldybė,

— Marijampolės savivaldybė,

— Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų, Tirkšlių ir Židikų seniūnijos,

— Pagėgių savivaldybė,

— Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

— Šakių rajono savivaldybė,

— Šiaulių miesto savivaldybė,

— Šiaulių rajono savivaldybė,

— Tauragės rajono savivaldybė,

— Telšių rajono savivaldybė: Nevarėnų ir Tryškių seniūnijos.

w województwie warmińsko-mazurskim:

w województwie podlaskim:

w województwie mazowieckim:

w województwie lubelskim:

— katastrální území obcí v okrese Zlín:

—

 

— Haapsalu linn,

— Hanila vald,

— Harju maakond,

— Ida-Viru maakond,

— Jõgeva maakond,

— Järva maakond,

— Kihelkonna vald,

— Kullamaa vald,

— Kuressaare linn,

— Lääne-Viru maakond,

— Lääne-Saare vald,

— osa Leisi vallast, mis asub lääne pool Kuressaare-Leisi maanteest (maantee nr 79),

— Lihula vald,

— Martna vald,

— Muhu vald,

— Mustjala vald,

— Osa Noarootsi vallast, mis asub põhja pool maanteest nr 230,

— Nõva vald,

— Pihtla vald,

— Pärnu maakond (välja arvatud Audru ja Tõstamaa vald),

— Põlva maakond,

— Rapla maakond,

— Osa Ridala vallast, mis asub edela pool maanteest nr 31,

— Ruhnu vald,

— Salme vald,

— Tartu maakond,

— Torgu vald,

— Valga maakond,

— Viljandi maakond,

— Vormsi vald,

— Võru maakond.

— Ādažu novads,

— Aglonas novada Kastuļinas, Grāveru un Šķeltovas pagasts,

— Aizkraukles novads,

— Aknīstes novads,

— Alojas novads,

— Alūksnes novads,

— Amatas novads,

— Apes novads,

— Auces novada Bēnes, Lielauces un Īles pagasts,

— Babītes novads,

— Baldones novads,

— Baltinavas novads,

— Balvu novads,

— Bauskas novads,

— Beverīnas novads,

— Brocēnu novads,

— Burtnieku novads,

— Carnikavas novads,

— Cēsu novads,

— Cesvaines novads,

— Ciblas novads,

— Dagdas novads,

— Daugavpils novada Vaboles, Līksnas, Sventes, Medumu, Demenas, Kalkūnes, Laucesas, Tabores, Maļinovas, Ambeļu, Biķernieku, Naujenes, Vecsalienas, Salienas un Skrudalienas pagasts,

— Dobeles novads,

— Dundagas novads,

— Engures novads,

— Ērgļu novads,

— Garkalnes novada daļa, kas atrodas uz ziemeļrietumiem no autoceļa A2,

— Gulbenes novads,

— Iecavas novads,

— Ikšķiles novada Tīnūžu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidaustrumiem no autoceļa P10, Ikšķiles pilsēta,

— Ilūkstes novads,

— Jaunjelgavas novads,

— Jaunpiebalgas novads,

— Jaunpils novads,

— Jēkabpils novads,

— Jelgavas novada Glūdas, Zaļenieku, Svētes, Kalnciema, Līvbērzes un Valgundes pagasts,

— Kandavas novads,

— Kārsavas novads,

— Ķeguma novads,

— Ķekavas novads,

— Kocēnu novads,

— Kokneses novads,

— Krāslavas novads,

— Krimuldas novada Krimuldas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa V89 un V81, un Lēdurgas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa V81 un V128,

— Krustpils novads,

— Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Padures, Pelču, Rumbas, Rendas, Kalibes un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

— Lielvārdes novads,

— Līgatnes novads,

— Limbažu novada Skultes, Limbažu, Umurgas, Katvaru, Pāles un Viļķenes pagasts, Limbažu pilsēta,

— Līvānu novads,

— Lubānas novads,

— Ludzas novads,

— Madonas novads,

— Mālpils novads,

— Mārupes novads,

— Mazsalacas novads,

— Mērsraga novads,

— Naukšēnu novads,

— Neretas novada Mazzalves pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa P73 un uz rietumiem no autoceļa 932,

— Ogres novads,

— Olaines novads,

— Ozolnieku novads,

— Pārgaujas novads,

— Pļaviņu novads,

— Preiļu novada Saunas pagasts,

— Priekuļu novada Veselavas pagasts un Priekuļu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa P28 un rietumiem no autoceļa P20,

— Raunas novada Drustu pagasts un Raunas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa A2,

— republikas pilsēta Daugavpils,

— republikas pilsēta Jēkabpils,

— republikas pilsēta Jūrmala,

— republikas pilsēta Rēzekne,

— republikas pilsēta Valmiera,

— Rēzeknes novada Audriņu, Bērzgales, Čornajas, Dricānu, Gaigalavas, Griškānu, Ilzeskalna, Kantinieku, Kaunatas, Lendžu, Lūznavas, Maltas, Mākoņkalna, Nagļu, Ozolaines, Ozolmuižas, Rikavas, Nautrēnu, Sakstagala, Silmalas, Stoļerovas, Stružānu un Vērēmu pagasts un Feimaņu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļiem no autoceļa V577 un Pušas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa V577 un V597,

— Riebiņu novada Sīļukalna, Stabulnieku, Galēnu un Silajāņu pagasts,

— Rojas novads,

— Ropažu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa P10,

— Rugāju novads,

— Rundāles novads,

— Rūjienas novads,

— Salacgrīvas novads,

— Salas novads,

— Saldus novada Jaunlutriņu, Lutriņu un Šķēdes pagasts,

— Saulkrastu novads,

— Siguldas novada Mores pagasts un Allažu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa P3,

— Skrīveru novads,

— Smiltenes novads,

— Strenču novads,

— Talsu novads,

— Tukuma novads,

— Valkas novads,

— Varakļānu novads,

— Vecpiebalgas novads,

— Vecumnieku novads,

— Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

— Viesītes novada Elkšņu un Viesītes pagasts, Viesītes pilsēta,

— Viļakas novads,

— Viļānu novads,

— Zilupes novads.

— Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Naujosios Akmenės kaimiškoji, Naujosios Akmenės miesto ir Ventos seniūnijos,

— Alytaus miesto savivaldybė,

— Alytaus rajono savivaldybė,

— Anykščių rajono savivaldybė: Andrioniškio, Anykščių, Debeikių, Kavarsko seniūnijos dalis į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 1205 ir į šiaurę rytus nuo kelio Nr. 1218, Kurklių, Skiemonių, Svėdasų, Troškūnų ir Viešintų seniūnijos,

— Birštono savivaldybė,

— Biržų miesto savivaldybė,

— Biržų rajono savivaldybė: Nemunėlio Radviliškio, Pabiržės, Pačeriaukštės ir Parovėjos seniūnijos,

— Elektrėnų savivaldybė,

— Ignalinos rajono savivaldybė,

— Jonavos rajono savivaldybė,

— Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus, Veliuonos,Skirsnemunės ir Šimkaičių seniūnijos,

— Kaišiadorių miesto savivaldybė,

— Kaišiadorių rajono savivaldybė,

— Kauno miesto savivaldybė,

— Kauno rajono savivaldybės: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos apylinkių, Garliavos, Karmėlavos, Kačerginės, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vilkijos apylinkių, Vilkijos, Zapyškio seniūnijos,

— Kėdainių rajono savivaldybė savivaldybės: Dotnuvos, Gudžiūnų, Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr 3514 ir Nr 229, Krakių, Kėdainių miesto, Surviliškio, Truskavos, Vilainių ir Šėtos seniūnijos,

— Kupiškio rajono savivaldybė: Noriūnų, Skapiškio, Subačiaus ir Šimonių seniūnijos,

— Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių ir Viekšnių seniūnijos,

— Molėtų rajono savivaldybė,

— Pakruojo rajono savivaldybė: Klovainių, Rozalimo, Lygumų, Pakruojo, Žeimelio, Linkuvos ir Pašvitinio seniūnijos,

— Panevėžio rajono savivaldybė: Krekenavos seninūnijos dalis į vakarus nuo Nevėžio upės ir į pietus nuo kelio Nr. 3004,

— Pasvalio rajono savivaldybė: Joniškėlio apylinkių, Joniškėlio miesto, Saločių ir Pušaloto seniūnijos,

— Radviliškio rajono savivaldybė,

— Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų ir Šiluvos seniūnijos ir Kalnūjų ir Girkalnio seniūnijų dalisį pietus nuo kelio Nr. A1,

— Prienų miesto savivaldybė,

— Prienų rajono savivaldybė,

— Rokiškio rajono savivaldybė,

— Širvintų rajono savivaldybė,

— Švenčionių rajono savivaldybė,

— Trakų rajono savivaldybė,

— Utenos rajono savivaldybė,

— Vilniaus miesto savivaldybė,

— Vilniaus rajono savivaldybė,

— Vilkaviškio rajono savivaldybė,

— Visagino savivaldybė,

— Zarasų rajono savivaldybė.

w województwie warmińsko-mazurskim:

w województwie podlaskim:

w województwie mazowieckim:

w województwie lubelskim:

— Audru vald;

— Lääne-Nigula vald,

— Laimjala vald,

— osa Leisi vallast, mis asub ida pool Kuressaare-Leisi maanteest (maantee nr 79),

— Osa Noarootsi vallast, mis asub lõuna pool maanteest nr 230,

— Orissaare vald,

— Pöide vald,

— Osa Ridala vallast, mis asub kirde pool maanteest nr 31,

— Tõstamaa vald,

— Valjala vald.

— Aglonas novada Aglonas pagasts,

— Auces novada Vītiņu pagasts,

— Daugavpils novada Nīcgales, Kalupes, Dubnas un Višķu pagasts,

— Garkalnes novada daļa, kas atrodas uz dienvidaustrumiem no autoceļa A2,

— Ikšķiles novada Tīnūžu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļrietumiem no autoceļa P10,

— Inčukalna novads,

— Krimuldas novada Krimuldas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa V89 un V81, un Lēdurgas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa V81 un V128,

— Limbažu novada Vidrižu pagasts,

— Neretas novada Neretas, Pilskalnes, Zalves pagasts un Mazzalves pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa P73 un uz austrumiem no autoceļa 932,

— Priekuļu novada Liepas un Mārsēnu pagasts un Priekuļu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļiem no autoceļa P28 un austrumiem no autoceļa P20,

— Preiļu novada Preiļu, Aizkalnes un Pelēču pagasts un Preiļu pilsēta,

— Raunas novada Raunas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļiem no autoceļa A2,

— Rēzeknes novada Feimaņu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa V577 un Pušas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa V577 un V597,

— Riebiņu novada Riebiņu un Rušonas pagasts,

— Ropažu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa P10,

— Salaspils novads,

— Saldus novada Jaunauces, Rubas, Vadakstes un Zvārdes pagasts,

— Sējas novads,

— Siguldas novada Siguldas pagasts un Allažu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļiem no autoceļa P3, un Siguldas pilsēta,

— Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

— Vārkavas novads,

— Viesītes novada Rites un Saukas pagasts.

— Anykščių rajono savivaldybė: Kavarsko seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1205 ir į pietus nuo kelio Nr. 1218 ir Traupio seniūnija,

— Biržų rajono savivaldybė: Vabalninko, Papilio ir Širvenos seniūnijos,

— Druskininkų savivaldybė,

— Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Čekiškės ir Vandžiogalos seniūnijos,

— Kėdainių rajono savivaldybė: Pelėdnagių, Pernaravos seniūnijos ir Josvainių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr 3514 ir Nr 229,

— Kupiškio rajono savivaldybė: Alizavos ir Kupiškio seniūnijos,

— Lazdijų rajono savivaldybė,

— Pakruojo rajono savivaldybė: Guostagalio seniūnija,

— Panevėžio miesto savivaldybė,

— Panevėžio rajono savivaldybė: Karsakiškio, Miežiškių, Naujamiesčio, Paįstrio, Raguvos, Ramygalos, Smilgių, Upytės, Vadoklių, Velžio seniūnijos ir Krekenavos seniūnijos dalis į rytus nuo Nevėžio upės ir į šiaurę nuo kelio Nr. 3004,

— Pasvalio rajono savivaldybė: Daujėnų, Krinčino, Namišių, Pasvalio apylinkių, Pasvalio miesto, Pumpėnų ir Vaškų seniūnijos,

— Šalčininkų rajono savivaldybė,

— Ukmergės rajono savivaldybė,

— Varėnos rajono savivaldybė.

w województwie podlaskim:

w województwie mazowieckim:

w województwie lubelskim:

— tutto il territorio della Sardegna.