02014D0445 — ET — 05.10.2017 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 445/2014/EL, 16. aprill 2014, (ELT L 132 3.5.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1545, EMPs kohaldatav tekst 13. september 2017, |
L 237 |
1 |
15.9.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 445/2014/EL,
16. aprill 2014,
millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinna” aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ
Artikkel 1
Meetme kehtestamine
Kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020–2033 (edaspidi „meede”).
Artikkel 2
Eesmärgid
1. Meetme üldeesmärgid on järgmised:
a) kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada kodanike seas ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet;
b) toetada kultuuri rolli linnade pikaajalises arengus kooskõlas nende vastavate strateegiate ja prioriteetidega.
2. Meetme erieesmärgid on järgmised:
a) parandada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu;
b) muuta kultuur kättesaadavamaks ja suurendada kultuuritegevuses osalemist;
c) tugevdada kultuurisektori suutlikkust ja selle seoseid muude sektoritega;
d) parandada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust.
Artikkel 3
Juurdepääs meetmele
1. Tiitlikonkursist saavad osa võtta linnad, kes võivad soovi korral kaasata neid ümbritsevaid piirkondi.
2. Tiitlit kandvaid linnu ei ole ühel aastal (edaspidi „tiitliaasta”) rohkem kui kolm.
Igal aastal antakse tiitel maksimaalselt ühele linnale kummastki kahest liikmesriigist, mis on nimetatud lisas esitatud ajakavas (edaspidi „ajakava”), ning asjakohastel aastatel ühele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (edaspidi „EFTA/EMP riik”), kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linnale või ühele liiduga lõikes 5 sätestatud asjaoludel ühineva riigi linnale.
3. Liikmesriikide linnadel on õigus kanda tiitlit ühe aasta jooksul vastavalt ajakavas esitatud liikmesriikide järjestusele.
4. EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnad, kes osalevad programmis „Loov Euroopa” või edaspidistes kultuuri toetavates liidu programmides artikli 10 lõikes 2 osutatud konkursikutse avaldamise päeval, võivad taotleda tiitlit üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse vastavalt lisas esitatud ajakavale.
EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadel on aastatel 2020–2033 lubatud osaleda üksnes ühel konkursil.
Igal EFTA/EMP riigil, kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil on lubatud aastatel 2020–2033 kanda tiitlit vaid ühel korral.
5. Pärast 4. maid 2014, kuid enne 1. jaanuari 2027 liiduga ühineva riigi linnal on õigus kanda tiitlit vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele esimest korda seitsme aasta pärast arvates ühinemisest. Ajakava ajakohastatakse sellele vastavalt. Pärast 1. jaanuari 2027 liiduga ühineval riigil ei ole õigust osaleda meetmes liikmesriigina.
Sellegipoolest on aastatel, mil ajakava kohaselt on juba olemas kolm tiitlit kandvat linna, esimeses lõigus osutatud riikide linnadel õigus kanda tiitlit järgmisel ajakava kohaselt võimalikul aastal, vastavalt nende riikide ühinemise järjekorrale.
Kui esimeses lõigus osutatud riigi linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgneval liikmesriikide jaoks korraldataval konkursil. Kui aastatel 2020–2033 on sellise riigi linnale antud tiitel lõike 4 kohaselt, ei ole sellel riigil kõnealusel ajavahemikul õigust pärast liiduga ühinemist korraldada konkurssi liikmesriigina.
Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui kõnealused riigid ei ole meetmes osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise.
Artikkel 4
Taotlus
1. Euroopa Komisjon koostab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühise taotlusvormi, mida peavad kasutama kõik kandidaatlinnad.
Kui kandidaatlinn kaasab oma ümbritseva piirkonna, tuleb taotlus esitada linna nimel.
2. Iga taotlus peab põhinema tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammil.
Kultuuriprogramm peab katma kogu tiitliaasta ning see pannakse kokku spetsiaalselt tiitlit silmas pidades ja artiklis 5 sätestatud kriteeriumide kohaselt.
Artikkel 5
Kriteeriumid
Taotluste hindamise kriteeriumid (edaspidi „kriteeriumid”) on jagatud kategooriatesse „pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine”, „Euroopa mõõde”, „kultuuriline ja kunstiline sisu”, „teostamisvõime”, „kaasamine” ja „korraldus” järgmiselt:
1) pikaajalisele strateegiale kaasaaitamise kategoorias võetakse arvesse järgmisi tegureid:
a) kandidaatlinnal on taotlemise ajal olemas kultuuristrateegia, mis hõlmab meedet ja sisaldab kava kultuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat;
b) kavad kandidaatlinna kultuuri- ja loomesektori tugevdamiseks, sealhulgas kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori vaheliste pikaajaliste sidemete kujundamiseks;
c) prognoositav pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas linnaareng, mida tiitel kandidaatlinnale kaasa tooks;
d) kavad tiitliga kandidaatlinnale avalduva mõju seireks ja hindamiseks ning hindamistulemuste levitamiseks;
2) Euroopa mõõtme kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:
a) Euroopa kultuuriline mitmekesisus, kultuuridevaheline dialoog ning Euroopa kodanike üksteisemõistmist edendava tegevuse ulatus ja kvaliteet;
b) Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühised jooned ning Euroopa integratsiooni ja päevakajalisi teemasid esiplaanile toova tegevuse ulatus ja kvaliteet;
c) Euroopa loomeinimeste osalusel, erinevate riikide ettevõtjate või linnadega koostöös, sealhulgas asjakohasel juhul teiste tiitlit kandvate linnadega tehtavate ja riikidevahelise partnerluse raames toimuva tegevuse ulatus ja kvaliteet;
d) strateegia Euroopa ja laiema rahvusvahelise üldsuse huvi äratamiseks;
3) kultuurilise ja kunstilise sisu kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:
a) kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia;
b) kohalike loomeinimeste ja kultuuriorganisatsioonide kaasatus kultuuriprogrammi koostamisse ja rakendamisse;
c) kavandatud tegevuse mitmekesisus ja ulatus ning nende üldine kunstiline kvaliteet;
d) võime ühendada kohalik kultuuripärand ja traditsioonilised kunstivormid uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete kultuuriliste väljendusvormidega;
4) teostamisvõime kategoorias tuleb kandidaatidel näidata et:
a) taotlusel on laiapõhjaline ja tugev poliitiline toetus ning kohalike, piirkondlike ja riigi ametiasutuste kestev toetus;
b) kandidaatlinnal on olemas või seal on loomisel piisav ja toimiv infrastruktuur tiitli kandmiseks;
5) kaasamise kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:
a) kohaliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna kaasatus taotluse ettevalmistamisse ja meetme rakendamisse;
b) uute ja jätkusuutlike võimaluste loomine kultuurilisest tegevusest osavõtmiseks võimalikult paljudele kodanikele, eriti noortele, vabatahtlikele ning tõrjutud ja ebasoodsas olukorras rühmadele, sealhulgas vähemustele, pöörates erilist tähelepanu sellele, et sellest tegevusest saaks osa võtta puudega ja eakad inimesed;
c) üldine publiku arendamise strateegia, eriti seotus haridusega ning koolide osalemine;
6) korralduse kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:
a) eelarve tulude poole strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus, mis hõlmaks asjakohasel juhul liidu programmidest ja fondidest rahalise toetuse taotlemise kava ning ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja vahendeid järeltegevuseks ning erandolukorra plaani;
b) meetme rakendamise kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur, mis näeb muu hulgas ette asjakohase koostöö kohalike omavalitsuste ja korraldusasutuse, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel;
c) üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise kord ja nende tegevusvaldkonnad;
d) turundus- ja kommunikatsioonistrateegia on terviklik ning juhib tähelepanu asjaolule, et tegu on liidu meetmega;
e) korraldusasutuse töötajatel on sobivad oskused ja kogemused tiitliaasta kultuuriprogrammi kavandamiseks, korraldamiseks ja elluviimiseks.
Artikkel 6
Eksperdikomisjon
1. Moodustatakse sõltumatu eksperdikomisjon (edaspidi „eksperdikomisjon”), mille ülesanne on korraldada valik ja seire.
2. Eksperdikomisjon koosneb liidu institutsioonide ja organite poolt lõike 3 kohaselt ametisse nimetatud kümnest eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid”).
3. Pärast avaliku konkursi väljakuulutamist koostab Euroopa Komisjon Euroopa ekspertide võimalikest kandidaatidest nimekirja.
Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon valivad nimekirjas toodud eelvalitud kandidaatide seast iga institutsiooni kohta kolm eksperti ja nimetavad nad ametisse oma institutsiooni menetluse kohaselt.
Regioonide Komitee valib eelvalitud kandidaatide seast välja ühe eksperdi ja nimetab selle eksperdi ametisse oma menetluse kohaselt.
Iga liidu institutsioon ja organ püüab Euroopa ekspertide valimisel tagada eksperdikomisjoni üldises koosseisus pädevusvaldkondade vastastikuse täiendavuse, tasakaalustatud geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu.
4. Lisaks Euroopa ekspertidele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma liikmesriigist ühe linna väljavalimiseks ja selle üle seire korraldamiseks ametisse kuni kaks eksperti vastavalt oma menetlusele ja konsulteerides Euroopa Komisjoniga.
5. Kõik eksperdid peavad olema:
a) liidu kodanikud,
b) sõltumatud,
c) omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi
i) kultuurisektori,
ii) linnade kultuurilise arendamise või
iii) Euroopa kultuuripealinna ürituse või muu samaväärse ulatuse ja mõõtmega rahvusvahelise kultuurisündmuse korraldamise vallas,
d) võimelised pühendama eksperdikomisjoni tööle vajaliku arvu tööpäevi aastas.
6. Eksperdikomisjon määrab oma esimehe.
7. Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust nimetab Euroopa Parlament eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel oma eksperdid ametisse kolmeks aastaks, Euroopa Komisjon oma eksperdid kaheks aastaks, nõukogu ja Regioonide Komitee oma eksperdid üheks aastaks.
8. Kõik eksperdid teatavad igast reaalsest või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kandidaatlinnaga. Huvide konfliktist teatamise korral või selle ilmnemisel astub kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab kõnealuse liikme järelejäänud ametiajaks vastavalt asjakohasele menetlusele.
Artikkel 7
Taotluste esitamine liikmesriikides
1. Iga liikmesriik vastutab oma linnade vahelise konkursi ajakava kohase korraldamise eest.
2. Asjaomased liikmesriigid avaldavad konkursikutse vähemalt kuus aastat enne tiitliaasta algust.
Erandina esimesest lõigust avaldavad liikmesriigid, kel on õigus nimetada 2020. aastal tiitlit kandev linn, konkursikutse esimesel võimalusel pärast 4. maid 2014.
Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi.
Iga konkursikutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast kutse avaldamist.
3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest Euroopa Komisjoni.
Artikkel 8
Eelvaliku tegemine liikmesriikides
1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku eksperdikomisjoni eelvalikukohtumiseks kandidaatlinnadega hiljemalt viis aastat enne tiitliaastat.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kel on õigus nimetada 2020. aastal tiitlit kandvad linnad, pikendada seda tähtaega kõige rohkem ühe aasta võrra.
2. Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.
3. Eksperdikomisjon esitab eelvalikuaruande asjaomastele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.
4. Iga asjaomane liikmesriik kiidab esialgse nimekirja eksperdikomisjoni aruande põhjal ametlikult heaks.
Artikkel 9
Lõppvaliku tegemine liikmesriikides
1. Esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et täita kriteeriume ja võtta arvesse eelvalikuaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad need asjaomasele liikmesriigile, kes edastab need omakorda Euroopa Komisjonile.
2. Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub iga asjaomane liikmesriik kokku eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud kandidaatlinnad, et teha lõplik valik.
Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik Euroopa Komisjoniga konsulteerides kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.
3. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.
4. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe asjaomase liikmesriigi linna nimetamiseks.
Lõppvalikuaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks veel võtta.
Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande asjaomasele liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile.
5. Kui lõikes 4 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.
Artikkel 10
Eelvaliku ja lõppvaliku tegemine EFTA/EMP riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
1. EFTA/EMP riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastutab komisjon.
2. Vähemalt kuus aastat enne tiitliaasta algust avaldab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas konkursikutse.
Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi.
Iga konkursikutse puhul on taotluse esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast konkursikutse avaldamist.
3. Eksperdikomisjon teeb vastavate taotluste alusel eelvaliku linnade seast vähemalt viis aastat enne tiitliaasta algust. Kohtumist kandidaatlinnadega ei korraldata.
Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.
Eksperdikomisjon esitab oma eelvalikuaruande Euroopa Komisjonile.
4. Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et täita kriteeriume ning võtta arvesse eelvalikuaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad need Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon kutsub eksperdikomisjoni lõpliku valiku tegemise kohtumisele esialgselt välja valitud kandidaatlinnadega hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist.
Vajaduse korral võib Euroopa Komisjon kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.
5. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.
6. Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande esialgu välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta koos soovitusega maksimaalselt ühe EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linna nimetamiseks.
Lõppvalikuaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks veel võtta.
Eksperdikomisjon esitab oma lõppvalikuaruande Euroopa Komisjonile.
7. Kui lõikes 6 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.
Artikkel 11
Nimetamine
1. Iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.
Erandina esimeses lõigus sätestatust võivad liikmesriigid, kel on õigus nimetada 2020. aastal tiitlit kandvad linnad, pikendada kõnealust tähtaega kõige rohkem ühe aasta võrra.
2. EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi ja potentsiaalse kandidaatriigi puhul nimetab komisjon vastavatel aastatel ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetamistega peab kaasnema nimetamise põhjendus, mis tugineb eksperdikomisjoni aruannetele.
4. Kui linn kaasab oma ümbritsevad piirkonnad, kohaldatakse nimetamist vaid linnale.
5. Kahe kuu jooksul pärast nimetamisest teatamist avaldab Euroopa Komisjon Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud linnade loetelu Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 12
Koostöö kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel
Samaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad töötavad selle nimel, et luua seoseid oma kultuuriprogrammide vahel, ning sellist koostööd võib kaaluda artiklis 13 sätestatud seire raames.
Artikkel 13
Seire
1. Eksperdikomisjon seirab asjaomasel aastal tiitlit kandvate linnade ettevalmistumist ning pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta alguseni.
2. Selleks korraldab Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel kolm seirekohtumist järgmiselt:
a) kolm aastat enne tiitliaastat,
b) 18 kuud enne tiitliaastat ja
c) kaks kuud enne tiitliaastat.
Asjaomane liikmesriik, EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik võib neil kohtumistel osalemiseks nimetada vaatleja.
Kuus nädalat enne iga seirekohtumist esitavad kultuuripealinnaks nimetatud linnad Euroopa Komisjonile eduaruande.
Seirekohtumiste ajal hindab eksperdikomisjon ettevalmistusi ja annab nõu, et aidata kultuuripealinnaks nimetatud linnadel töötada välja kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu lõppvalikuaruandes ja varasemates lõikes 3 osutatud seirearuannetes esitatud soovitustele.
3. Pärast iga seirekohtumist avaldab eksperdikomisjon seirearuande ettevalmistuste käigu ja edasise tegevuse kohta.
Eksperdikomisjon edastab oma seirearuanded komisjonile, kultuuripealinnaks nimetatud linnadele ja asjaomastele liikmesriikidele ning kultuuripealinnaks nimetatud linnadele ja asjaomastele EFTA/EMP riikidele, kandidaatriikidele või potentsiaalsetele kandidaatriikidele.
4. Lisaks seirekohtumistele võib Euroopa Komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal eksperdikomisjoni visiite kultuuripealinnaks nimetatud linnadesse.
Artikkel 14
Auhind
1. Euroopa Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnale anda Melina Mercourile pühendatud rahalise auhinna (edaspidi „auhind”), juhul kui seda rahastatakse asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku kaudu.
Auhinna õiguslikku ja rahalist külge käsitletakse liidu vastavates kultuuritoetusprogrammides.
2. Auhinnaraha makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus, tingimusel et asjaomane kultuuripealinnaks nimetatud linn täidab taotlemisetapis võetud kohustused, täidab kriteeriume ja võtab arvesse valiku- ja seirearuannetes sisalduvaid soovitusi.
Taotlemisetapis võetud kohustusi loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud programmis või strateegias olulisi muudatusi, pidades kinni eelkõige järgmisest:
a) eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab ellu viia taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas oleva kõrgetasemelise kultuuriprogrammi;
b) kunstilise meeskonna sõltumatust on asjakohaselt austatud;
c) Euroopa mõõde on jäänud kultuuriprogrammi lõppversioonis piisavalt tugevaks;
d) asjaomase kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja -materjalides kajastatakse selgelt asjaolu, et tegu on liidu meetmega;
e) koostatud on kavad, et seirata ja hinnata tiitli mõju kultuuripealinnaks nimetatud linnale.
Artikkel 15
Praktiline korraldus
Euroopa Komisjonil on eelkõige järgmised ülesanded:
a) tagada meetme üldine sidusus;
b) tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;
c) võttes arvesse artiklis 2 osutatud eesmärke ja kriteeriume, koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et aidata korraldada valikut ja seiret;
d) osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;
e) avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded;
f) avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;
g) tõhustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendada linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut.
Artikkel 16
Hindamine
1. Iga Euroopa kultuuripealinna aasta tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne.
Euroopa Komisjon määrab artiklis 2 osutatud meetme eesmärkide ja kriteeriumide põhjal asjaomaste linnade jaoks kindlaks ühised suunised ja näitajad, et tagada hindamises ühtne lähenemisviis.
Asjaomased linnad koostavad oma hindamisaruanded ja edastavad need Euroopa Komisjonile tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks.
Euroopa Komisjon avaldab hindamisaruanded oma veebilehel.
2. Lisaks linnade korraldatud hindamisele tagab Euroopa Komisjon, et meetme tulemuste kohta viiakse regulaarselt läbi sõltumatu välishindamine.
Sõltumatu välishindamise käigus keskendutakse kõigi endiste kultuuripealinnade asetamisele Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua esile kasulikke õppetunde nii tulevaste kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Hindamise käigus antakse hinnang meetmele tervikuna, sealhulgas meetme elluviimise tõhususele, meetme mõjule ja selle täiustamise võimalustele.
Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad aruanded, millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud:
a) esimene vahearuanne 31. detsembriks 2024,
b) teine vahearuanne 31. detsembriks 2029,
c) järelhindamise aruanne 31. detsembriks 2034.
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
Otsus nr 1622/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse aga jätkuvalt linnade suhtes, mis on nimetatud või mis veel nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks aastatel 2013–2019.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
LISA
AJAKAVA
|
2020 |
Horvaatia |
Iirimaa |
|
|
2021 |
Rumeenia |
Kreeka |
Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
|
2022 |
Leedu |
Luksemburg |
|
|
2023 |
Ungari |
Ühendkuningriik |
|
|
2024 |
Eesti |
Austria |
EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik (1) |
|
2025 |
Sloveenia |
Saksamaa |
|
|
2026 |
Slovakkia |
Soome |
|
|
2027 |
Läti |
Portugal |
|
|
2028 |
Tšehhi Vabariik |
Prantsusmaa |
EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
|
2029 |
Poola |
Rootsi |
|
|
2030 |
Küpros |
Belgia |
EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
|
2031 |
Malta |
Hispaania |
|
|
2032 |
Bulgaaria |
Taani |
|
|
2033 |
Madalmaad |
Itaalia |
EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik |
|
(1) Tingimusel, et käesolev otsus jõustub enne 2024. aasta konkursikutse avaldamise tähtaega ehk kuus aastat enne tiitliaastat. |
|||