02013R1316 — ET — 02.08.2018 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348 20.12.2013, lk 129) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 275/2014, 7. jaanuar 2014, |
L 80 |
1 |
19.3.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, |
L 169 |
1 |
1.7.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1953, 25. oktoober 2017, |
L 286 |
1 |
1.11.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2396, 13. detsember 2017, |
L 345 |
34 |
27.12.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, |
L 193 |
1 |
30.7.2018 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1316/2013,
11. detsember 2013,
millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
I
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
I
PEATÜKK
Euroopa ühendamise rahastu
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, millega määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris ning kasutada ära nende sektorite omavahelist võimalikku koostoimet. Määrusega kehtestatakse samuti aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldatavate vahendite jaotus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„ühishuviprojekt” – projekt, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013, määruses (EL) nr 347/2013 või määruses (EL) nr 283/2014 ( 1 ); |
2) |
„piiriülene lõik” – transpordivaldkonnas lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel; |
3) |
„naaberriik” – riik, mis kuulub Euroopa naabruspoliitika, sealhulgas strateegilise partnerluse või laienemispoliitika kohaldamisalasse, Euroopa Majanduspiirkonda või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni; |
4) |
„kolmas riik” – mis tahes naaberriik ja mis tahes muu riik, kellega liit võib teha koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks; |
5) |
„tööd” – koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine; |
6) |
„uuringud” – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine; |
7) |
„programmi rakendamist toetavad meetmed” – Euroopa ühendamise rahastu (rahastu) tasandil kõik kaasnevad meetmed, mis on vajalikud selle programmi ja sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, eelkõige tehnilise abi osutamine, sh rahastamisvahendite kasutamiseks antav tehniline abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-, huvitatud pooltega konsulteerimise, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on otseselt vajalik rahastu juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Programmi rakendamist toetavad meetmed on eelkõige uuringud, kohtumised, taristu kaardistamine, teabevahetus, teabe levitamine, kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine, rahastut käsitlevaks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite ja -võrkudega seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga seotud komisjoni kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks. Programmi rakendamist toetavad meetmed hõlmavad samuti tegevust, mis on vajalik ühishuviprojektide ettevalmistamise hõlbustamiseks eeskätt Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, eesmärgiga saada rahastamist käesoleva määruse alusel või finantsturult. Programmi rakendamist toetavad meetmed hõlmavad samuti, seal kus asjakohane, kulusid, mida kannab rakendusamet, kellele komisjon on teinud ülesandeks rahastu teatavate osade rakendamise; |
8) |
„meede” – mis tahes rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks; |
9) |
„abikõlblikud kulud” – abikõlblikud kulud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 tähenduses; |
10) |
„abisaaja” – liikmesriik, rahvusvaheline organisatsioon, avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kes on välja valitud saama liidu rahalist abi käesoleva määruse alusel ning vastavalt artiklis 17 osutatud asjakohases tööprogrammis täpsustatud korrale; |
11) |
„rakendusasutus” – avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui abisaaja on määranud asjaomast meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike riigihankeeeskirjadega; |
12) |
„üldine võrk” – määruse (EL) nr 1315/2013 II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu; |
13) |
„põhivõrk” – määruse (EL) nr 1315/2013 III peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu; |
14) |
„põhivõrgukoridorid” – põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse I lisa I osas esitatud loetelule; |
15) |
„kitsaskoht” – transpordisektoris füüsiline, tehniline või toimimistõke, mille tõttu süsteem katkeb, mõjutades seejuures pikamaa- või piiriülese liiklusvoo jätkuvust, ning mida on võimalik ületada uue taristu loomise või olemasoleva taristu põhjaliku ajakohastamisega, nii et olukord paraneb selle tulemusena tunduvalt ja kitsaskohaga seotud piirangud kõrvaldatakse; |
16) |
„prioriteet” – määruses (EL) nr 347/2013 kindlaks määratud esmatähtsad elektrikoridorid, esmatähtsad gaasikoridorid või esmatähtsad teemavaldkonnad; |
17) |
„telemaatilised seadmed” – määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud seadmed; |
18) |
„energiataristu” – määruses (EL) nr 347/2013 määratletud taristu; |
19) |
„sektorite omavaheline koostoime” – selliste sarnaste või üksteist täiendavate meetmete olemasolu vähemalt kahes sektoris transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite hulgast, mis võivad võimaldada kulude või tulemuste optimeerimist tänu rahaliste, tehniliste või inimressursside ühisele kasutamisele; |
20) |
„isoleeritud võrk” – liikmesriigi raudteevõrk või selle osa, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1315/2013. |
Artikkel 3
Üldeesmärgid
Euroopa ühendamise rahastu võimaldab üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa ühendamise rahastust selliste ühishuviprojektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja luua uued või ajakohastada olemasolevad taristud ja teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Transpordivaldkonnas käsitatakse esmatähtsana puuduvaid ühendusi. Euroopa ühendamise rahastu toetab ka Euroopa tasandil lisaväärtust ja märkimisväärset ühiskondlikku kasu andvaid projekte, millele ei leidu turul asjakohast rahastamist. Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite osas on seatud järgmised üldeesmärgid:
a) aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, arendades selleks välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mille puhul võetakse arvesse tulevasi eeldatavaid liiklusvooge, tuues seeläbi kasu kogu liidule, parandades konkurentsivõimet maailmaturul ning siseturu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning luues soodsamad tingimused erasektori, avaliku sektori või avaliku ja erasektori ühistele investeeringutele rahastamisvahendite ja liidu otsetoetuse kombineerimisega juhul, kui projektide jaoks tuleks kasuks selline vahendite kombineerimine, ja sektorite omavahelise koostoime asjakohase ärakasutamisega.
Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on erasektor, avalik sektor või avalik ja erasektor ühiselt investeerinud ühishuviprojektidesse, ning eelkõige sellest, kui palju on erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, kasutades käesoleva määruse kohaseid rahastamisvahendeid. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku sektori investeeringute tõhusale kasutusele;
b) võimaldada liidul saavutada oma säästva arengu eesmärgid, sealhulgas eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le, aidates seega saavutada liidu keskpikki ja pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke, ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.
Artikkel 4
Sektorispetsiifilised eesmärgid
1. Ilma et see piiraks artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide järgimist, toetatakse Euroopa ühendamise rahastust järgmiste käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud sektorispetsiifiliste eesmärkide saavutamist.
2. Transpordisektoris toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 7 lõikes 2 määratletud ühishuviprojekte, millega täidetakse alljärgnevalt sätestatud ning nimetatud määruse artiklis 4 täiendavalt täpsustatud eesmärke:
a) kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja eelkõige piiriüleste lõikude parendamine. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:
i) uute või täiustatud piiriüleste ühenduste arvuga;
ii) Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele kohandatud ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliinide kilomeetrite arvuga;
iii) kõrvaldatud kitsaskohtade ja suurenenud võimsusega lõikude arvuga kõigi transpordiliikide marsruutidel, mis on saanud toetust Euroopa ühendamise rahastust;
iv) klasside kaupa siseveeteede võrgustiku pikkusega liidus ning
v) määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavaks ajakohastatud raudteevõrgu pikkusega liidus;
b) säästvate ja tõhusate transpordisüsteemide tagamine pikas perspektiivis, eesmärgiga valmistuda tulevasteks eeldatavateks transpordivoogudeks ja võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist uuenduslikele vähese CO2-heitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele ülemineku kaudu, optimeerides samal ajal ohutust. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:
i) TEN-T maanteepõhivõrku kasutavate sõidukite jaoks loodud alternatiivkütusega varustamise punktide arvuga liidus;
ii) nende liidus asuvate TEN-T põhivõrgu sisevee- ja meresadamate arvuga, mis on varustatud alternatiivkütusega varustamise punktidega, ning
iii) liiklusohvrite arvu vähenemisega liidu maanteevõrgus;
c) transpordiliikide integreerimise ja ühendamise optimeerimine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades samas juurdepääsu transporditaristutele. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:
i) mitmeliigilise transpordi platvormide arvuga, mis hõlmavad raudteevõrguga ühendatud mere- ja siseveesadamaid ja lennuvälju;
ii) täiustatud raudtee- ja maanteeterminalide arvuga, täiustatud või uute, meremagistraalidel põhinevate sadamatevaheliste ühenduste arvuga;
iii) jõeteabeteenustega varustatud siseveeteede kilomeetrite arvuga ning
iv) SESARi süsteemi, laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi ja maanteesektoris aruka transpordisüsteemi kasutuselevõtu tasemega.
Käesolevas lõikes osutatud näitajaid ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kellel ei ole vastavalt kas raudteevõrku või siseveeteede võrku.
Kõnealuseid näitajaid ei käsitata valiku- või abikõlblikkuse kriteeriumidena meetmetele Euroopa ühendamise rahastu toetuse andmisel.
Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest igale konkreetsele transpordisektorispetsiifilisele eesmärgile eraldatavat osakaalu kajastavad soovituslikud protsendimäärad on sätestatud käesoleva määruse I lisa VI osas. Komisjon ei kaldu nendest soovituslikest protsendimääradest kõrvale rohkem kui viis protsendipunkti.
3. Energiasektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust ühishuviprojekte, millega täidetakse ühte või mitut järgmist eesmärki:
a) konkurentsivõime suurendamine energia siseturu edasise integreerimise ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamise teel. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:
i) liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi piiranguid tõhusalt kõrvaldavate projektide arv;
ii) liikmesriikide energiasüsteemide eraldatuse vähendamine või kõrvaldamine;
iii) elektrienergia piiriülese ülekandevõime osakaal olemasolevast energiatootmisvõimsusest asjaomastes liikmesriikides;
iv) hindade lähenemine asjaomaste liikmesriikide gaasi- ja/või elektrienergiaturgudel ning
v) asjaomase kahe liikmesriigi tippnõudluse osakaal, mida suudetakse rahuldada gaasi vastassuunavoogu võimaldavate ühendustega;
b) liidu energiavarustuse kindluse suurendamine.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:
i) tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arv;
ii) energia salvestamise võimsust suurendavate projektide arv;
iii) süsteemi vastupidavus, võttes arvesse energiavarustuse katkestuste arvu ja nende kestust;
iv) taastuvenergia tootmise välditud piirangute kogus;
v) isoleeritud turgude ühendus mitmekesisemate tarneallikatega;
vi) energiataristu varade optimaalne kasutamine;
c) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, muu hulgas integreerides taastuvatest energiaallikatest pärit energia ülekandevõrku ning arendades välja arukad energiavõrgud ja CO2-võrgud.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:
i) põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogus;
ii) taastuvenergia tootmise välditud piirangute kogus;
iii) selliste kasutuselevõetud nutivõrkude projektide arv, mis on saanud toetust Euroopa ühendamise rahastust, ja nende projektidega tekitatud nõudluse reageerimine;
iv) CO2-heite maht, mis on ära hoitud Euroopa ühendamise rahastust toetust saanud projektide abil.
Käesolevas lõikes osutatud näitajaid, mida on kasutatud eesmärkide saavutamise järelhindamisel, ei käsitata valiku- või abikõlblikkuse kriteeriumidena meetmetele Euroopa ühendamise rahastu toetuse andmisel.
Tingimused, mille täitmisel on ühishuviprojektid kõlblikud liidu rahalise abi saamiseks, on sätestatud määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14, samas kui ühishuviprojektide valiku kriteeriumid on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 4.
4. Telekommunikatsioonisektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust meetmeid, millega taotletakse määruses (EL) nr 283/2014 kindlaks määratud eesmärke.
Artikkel 5
Eelarve
1. Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 30 192 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:
a) transpordisektor: 24 050 582 000 eurot, millest 11 305 500 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;
b) telekommunikatsioonisektor: 1 066 602 000 eurot;
c) energiasektor: 5 075 075 000 eurot.
Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 ( 2 ) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.
2. Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett hõlmab kulusid, mis on seotud järgnevaga:
a) ühishuviprojekte toetavad meetmed ja programmi rakendamist toetavad meetmed, nagu on sätestatud artiklis 7;
b) programmi rakendamist toetavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastu võetud meetmetelt üle Euroopa ühendamise rahastule, ning seda kuni 1 % ulatuses rahastamispaketist; siia ülemmäära alla jäävad kulud, mida kannab rakendusamet.
3. Pärast artikli 27 lõikes 1 osutatud vahehindamist võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 eurot, mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku piires.
II
PEATÜKK
Rahastamisvormid ja finantssätted
Artikkel 6
Rahalise abi vormid
1. Euroopa ühendamise rahastu rakendamiseks kasutatakse üht või mitut rahalise abi vormi, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige toetusi, hankeid ja rahastamisvahendeid.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtestatakse artiklis 17 osutatud tööprogrammid rahalise abi vormis, eelkõige toetustena, hangetena ja rahastamisvahenditena.
3. Komisjon võib osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest usaldada kulude ja tulude analüüsi alusel määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis a ja artiklis 62 osutatud asutustele, eeskätt rakendusametile, eesmärgiga kohandada seda Euroopa ühendamise rahastu optimaalse juhtimise ja tõhususe nõuetele transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorites. Lisaks võib komisjon usaldada osa Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ülesandest määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c osutatud asutustele.
Artikkel 7
Abikõlblikkus ja rahalise abi saamise tingimused
1. Liidult eelkõige toetustena, hanke vormis ja rahastamisvahendite kaudu saadavat rahalist abi võivad saada üksnes meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja (EL) nr 283/2014, samuti programmi rakendamist toetavad meetmed.
2. Transpordisektoris võib liit anda käesoleva määruse alusel rahalist abi hangete vormis ja rahastamisvahendite kaudu üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 kohaseid ühishuviprojekte, ja programmi rakendamist toetavatele meetmetele. Toetustena võib liit anda rahalist abi käesoleva määruse alusel üksnes järgmistele meetmetele:
a) meetmed, millega rakendatakse põhivõrku vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IInI peatükile, sh nimetatud määruse artikli 33 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine, ning käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektid ja horisontaalsed prioriteedid;
b) meetmed, millega rakendatakse üldist võrku vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükile, kui nende meetmetega toetatakse puuduvate ühenduste rajamist, piiriüleste liiklusvoogude hõlbustamist või kitsaskohtade kõrvaldamist ja ka põhivõrgu arendamist või põhivõrgukoridoride ühendamist või kui selliste meetmetega toetatakse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõttu raudtee-kaubaveokoridoride põhiliinidel, nagu on määratletud määruse (EL) nr 913/2010 lisas, ning seda kuni 5 % ulatuses transpordisektorile eraldatud rahastamispaketist, nagu täpsustatud käesoleva määruse artiklis 5;
c) määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõike 1 punktides b ja c määratletud ühishuviprojektidega seotud uuringud;
d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 661/2010/EL ( 3 ) III lisas määratletud prioriteetsete piiriüleste projektidega seotud uuringud;
e) määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõike 1 punktides a, d ja e loetletud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;
f) meetmed, millega rakendatakse transporditaristut põhivõrgu transpordisõlmedes, sealhulgas linnatranspordisõlmedes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 41;
g) meetmed, millega toetatakse telemaatiliste seadmete süsteeme vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 31;
h) meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 32;
i) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, sealhulgas moderniseerides olemasolevat veeremit, tehes seda muu hulgas koostöös raudteetööstusega;
j) programmi rakendamist toetavad meetmed;
k) meetmed, millega rakendatakse ohutut ja turvalist taristut vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 34;
l) meetmed, millega toetatakse meremagistraale vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 21.
Transpordivaldkonnas võivad piiriüleseid lõike või nende osi hõlmavad meetmed saada liidu rahalist abi üksnes juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks väljaehitamiseks.
3. Energiasektoris võib liit käesoleva määruse alusel anda rahastamisvahendite, hangete ja toetuste vormis rahalist abi kõigile meetmetele, millega rakendatakse neid ühishuviprojekte, mis seonduvad käesoleva määruse I lisa II osas osutatud prioriteetsete koridoride ja valdkondadega ning mis vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14 sätestatud tingimustele, ning samuti programmi rakendamist toetavatele meetmetele.
Selleks et võimaldada liidu eelarve tõhusaimat kasutust liidu rahalise abi kordistava mõju suurendamiseks, annab komisjon rahalist abi ennekõike rahastamisvahendite kaudu, kui see on asjakohane ja eeldusel et turg need kasutusele võtab, pidades samas kinni rahastamisvahendite kasutamise ülemmäärast vastavalt artikli 14 lõike 2 ja artikli 21 lõike 4 sätetele.
4. Telekommunikatsioonisektoris võivad kõik meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, ja programmi rakendamist toetavad meetmed, mis on loetletud määruses (EL) nr 283/2014 ja mis vastavad nimetatud määrusega kooskõlas kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja/või tingimustele, saada käesoleva määruse alusel liidu rahalist abi järgnevalt:
a) üldteenuseid, põhiteenusplatvorme ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid rahastatakse toetuste ja/või hanke kaudu;
b) lairibavõrkudega seotud meetmeid rahastatakse rahastamisvahendite kaudu;
c) tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse toetuste või rahalise abi muude vormide kaudu, mis ei hõlma rahastamisvahendeid.
5. Sektorite omavahelist koostoimet loovad meetmed, mis toetavad vähemalt kahe artikli 2 esimese lõigu punktis 1 nimetatud määruse kohaselt abikõlblikke ühishuviprojekte, võivad saada käesoleva määruse alusel rahalist abi artikli 17 lõikes 7 osutatud mitut sektorit hõlmavatele projektikonkurssidele üksnes juhul, kui sellise meetme komponente ja kulusid on võimalik selgelt eristada sektorite kaupa käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses.
III
PEATÜKK
Toetused
Artikkel 8
Toetuste vormid ja abikõlblikud kulud
1. Käesoleva määruse alusel võib anda toetusi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud mis tahes vormis.
Käesoleva määruse artiklis 17 osutatud tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetmete rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid.
2. Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamist, võivad esimese mitmeaastase tööprogrammi ja iga-aastaste tööprogrammidega hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014.
3. Abikõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, välja arvatud juhul, kui ühishuviprojekt hõlmab ühe või enama kolmanda riigi territooriumi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks.
4. Seadmete ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus abikõlblikud.
5. Abikõlblikud võivad olla keskkonnakaitsealaste ja asjakohase liidu õiguse järgimist käsitlevate uuringute kulud.
6. Maa ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud transpordisektoris Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud rahaliste vahenditega kaetavad kulud vastavalt määrusele, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.
7. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 126 lõike 3 punktiga c hõlmavad abikõlblikud kulud käibemaksu.
Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summa puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, on käibemaksu käsitlevad abikõlblikkuse eeskirjad need, mida kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi suhtes, nagu osutatud määruses, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta:
8. Abisaajate kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis rakendusasutuste kulude suhtes.
Artikkel 9
Osalemistingimused
1. Taotlusi esitavad üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel ka rahvusvahelised organisatsioonid, ühisettevõtted või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikud või eraettevõtjad või asutused.
1a. Kui see on liigse halduskoormuse vältimiseks vajalik, eriti madala maksumusega toetuste puhul delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 185 tähenduses, võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriigid anda nõusoleku teatud ettepanekute kategooriale, mis kuulub käesoleva määruse artikli 17 kohaselt vastu võetud tööprogrammi, viitamata konkreetsele taotlejale. Sellise nõusoleku korral ei ole liikmesriikidel vaja iga taotlust eraldi heaks kiita.
2. Taotlusi võivad esitada üksused, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt ei ole juriidilised isikud, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne.
3. Füüsiliste isikute taotlused ei ole abikõlblikud.
4. Kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada aitavates meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja nende osalemine on nõuetekohaselt põhjendatud.
Neid ei või rahastada käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks.
5. Artiklis 17 osutatud mitme- ja iga-aastastes tööprogrammides võivad lisaks sisalduda konkreetsed taotluste esitamise eeskirjad.
Artikkel 10
Rahastamismäärad
1. Välja arvatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 osutatud juhtudel, tehakse taotluste hulgast valik projektikonkursside alusel, mis tuginevad käesoleva määruse artiklis 17 osutatud tööprogrammidel.
2. Transpordisektoris ei ületa liidu rahaline abi:
a) uuringutoetuste puhul 50 % abikõlblikest kuludest;
b) tööde jaoks ettenähtud toetused:
i) raudtee- ja teedevõrkude puhul liikmesriikides, kelle territooriumil puudub raudteevõrk, või liikmesriigis või liikmesriigi osas, kelle raudteevõrk on isoleeritud ning kus ei teostata raudtee pikamaa-kaubavedusid: 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada kuni 30 %-ni kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul ja kuni 40 %-ni piiriüleste lõikudega seotud meetmete ja raudtee koostalitusvõime tõhustamismeetmete puhul;
ii) siseveeteede puhul: 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära võib suurendada kõige rohkem 40 %-ni kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete ja piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul;
iii) sisemaatranspordi puhul ühendused mitmeliigilise transpordi platvormidega ja nende platvormide väljaarendamine, sealhulgas ühendused mere- ja siseveesadamatega ja lennujaamadega, samuti sadamate väljaarendamine: 20 % abikõlblikest kuludest;
iv) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, sealhulgas olemasoleva veeremi moderniseerimine: 20 % abikõlblikest kuludest kuni kombineeritud ülemmäärani 1 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest;
v) puudega inimeste parem juurdepääs transporditaristule: 30 % kohandamistööde abikõlblikest kuludest, mis ei ületa ühelgi juhul 10 % kõigist tööde abikõlblikest kuludest;
vi) kõikide transpordiliikide osas uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni toetavad meetmed: 20 % abikõlblikest kuludest;
vii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed: 10 % abikõlblikest kuludest;
c) telemaatiliste seadmete süsteemide ja teenuste jaoks ettenähtud toetused:
i) ERTMSi, SESARi süsteemi, RISi ning VTMISi maapealsed komponendid: 50 % abikõlblikest kuludest;
ii) ITSi maapealsed komponendid: 20 % abikõlblikest kuludest;
iii) ERTMSi pardal asuvad komponendid: 50 % abikõlblikest kuludest;
iv) SESARi süsteemi, RISi, VTMISi ja ITSi pardal asuvad komponendid: 20 % abikõlblikest kuludest kuni kombineeritud ülemmäärani 5 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest;
v) meremagistraalide arendamist toetavad meetmed: 30 % abikõlblikest kuludest.
Komisjon loob tingimused, mis soodustavad meremagistraalidega seotud projektide arendamist kolmandate riikidega;
vi) muud kui alapunktides i–iv osutatud telemaatiliste seadmete süsteemid, kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus: 20 % abikõlblikest kuludest.
3. Energiasektoris ei ületa liidu rahaline abi 50 % uuringute ja/või tööde abikõlblikest kuludest. Rahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.
4. Telekommunikatsioonisektoris ei ületa liidu rahaline abi:
a) üldteenuste valdkonna meetmete puhul 75 % abikõlblikest kuludest;
b) horisontaalsete meetmete puhul, sealhulgas taristu kaardistamise, mestimise ja tehnilise abi puhul 75 % abikõlblikest kuludest.
Põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.
Tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta kohaliku traadita ühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse liidu toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.
5. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni kümne protsendipunkti võrra lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud määradega võrreldes meetmete puhul, mis tekitavad koostoimet vähemalt kahe Euroopa ühendamise rahastuga hõlmatud sektori vahel. Suurendada ei tohi artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid.
6. Väljavalitud meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude analüüsi, liidu eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimisvajaduse alusel.
Artikkel 11
Konkreetsed projektikonkursid Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud toetussummade saamiseks transpordisektoris
1. Seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summaga, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes nendes liikmesriikides, kes vastavad kõnealusest fondist abi saamise tingimustele, käivitatakse konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid või käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektide ja horisontaalsete prioriteetide konkursid üksnes nendes liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.
2. Selliste konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2016 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, käesoleva määruse kohaselt transporditaristuprojektide rahastamiseks kättesaadavaks Euroopa ühendamise rahastusse ümberpaigutatud vahendid, mis ei olnud ette nähtud transporditaristuprojektile.
3. Selleks et toetada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike, kellel võib olla raskusi piisavalt küpsete ja/või kvaliteetsete ning liidu jaoks piisava lisaväärtusega projektide väljatöötamisel, tuleb erilist tähelepanu pöörata programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on suurendada haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust seoses käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektide väljatöötamise ja rakendamisega. Komisjon võib korraldada lisaprojektikonkursse, et tagada ümberpaigutatud vahendite võimalikult suur vastuvõtuvõime kõigis Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides.
4. Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 võib käesoleva määruse alusel rahastamisvahenditele eelarvevahendite eraldamiseks kasutada alles alates 1. jaanuarist 2017. Alates sellest kuupäevast võib Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 eurot kasutada eelarvevahendite eraldamiseks projektidele, mille kohta on volitatud üksused juba võtnud lepingulised kohustused.
5. Olenemata artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 11 305 500 000 euro suuruse summaga, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes nendes liikmesriikides, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, kohaldatakse määruses (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) osutatud Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste toetuste suhtes:
a) uuringutoetused;
b) tööde jaoks ettenähtud toetused:
i) raudtee ja siseveeteed;
ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise meetmed ning raudteevõrguta liikmesriikide puhul ka TEN-T teevõrk;
iii) sisemaatranspordi puhul ühendused mitmeliigilise transpordi platvormidega ja nende platvormide väljaarendamine, sealhulgas ühendused mere- ja siseveesadamate ja lennujaamadega, sealhulgas automaatsed rööpapaari vahetamise süsteemid, ning sadamate, sealhulgas jäälõhkumise suutlikkuse arendamine ning ühenduskohad, pöörates erilist tähelepanu raudteeühendustele, välja arvatud raudteevõrguta liikmesriikide puhul;
c) telemaatiliste seadmete süsteemide ja teenuste jaoks ettenähtud toetused:
i) ERTMSi, RISi ja VTMISi, SESARi süsteemi ja maanteesektori ITSi;
ii) telemaatiliste seadmete süsteemid;
iii) meremagistraalide arendamist toetavad meetmed;
d) toetused seoses meetmetega, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigi transpordiliikide puhul.
Artikkel 12
Toetuse andmise tühistamine, peatamine ja lõpetamine ning toetussumma vähendamine
1. Komisjon tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise uuringutele, mida ei ole alustatud ühe aasta jooksul pärast abi andmise tingimustes kindlaksmääratud alguskuupäeva või kahe aasta jooksul kõigi muude käesoleva määruse alusel rahalise abi saamiseks kõlblike meetmete puhul.
2. Komisjon võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise, vähendada abisummat või selle sisse nõuda kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud tingimustega või pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud.
3. Komisjon võib nõuda antud rahalise abi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist abi saava meetme rakendamist lõpule viidud.
4. Enne käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon koostöös artikli 6 lõikes 3 märgitud asjaomaste asutustega põhjalikult käsitletavat juhtumit ja konsulteerib asjaomaste abisaajatega, nii et nad saaksid esitada oma tähelepanekud mõistliku aja jooksul. Pärast vahehindamist teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist otsustest, mis tehakse artiklis 17 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel.
IV
PEATÜKK
Avalikud hanked
Artikkel 13
Hankemenetlus
1. Avalike hankemenetlustega, mida korraldab Euroopa Komisjon või mõni artikli 6 lõikes 3 osutatud asutus oma nimel või koos liikmesriikidega, võib:
a) ette näha konkreetsed tingimused, näiteks hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui tingimused on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei eirata liidu ja liikmesriigi avalike hangete põhimõtteid;
b) ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (nn hulgihange).
2. Lõiget 1 võib kohaldada ka toetusesaajate korraldatud hankemenetluste suhtes, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ja see on meetmete rakendamiseks vajalik.
V
PEATÜKK
Rahastamisvahendid
Artikkel 14
Rahastamisvahendite liigid
1. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise kohaselt kehtestatud rahastamisvahendeid võib kasutada selleks, et lihtsustada rahastamisele juurdepääsu nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad realiseerida määrustes (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja (EL) nr 283/2014 kindlaks määratud ühishuviprojekte ning saavutada kõnealuste projektide eesmärke. Rahastamisvahendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel. Iga rahastamisvahendi peamised tingimused ja kord on esitatud käesoleva määruse I lisa III osas.
2. Kokku ei või liidu eelarvest rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 8,4 % Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketist, mis on ette nähtud artikli 5 lõikes 1.
3. Kõik määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel kehtestatud rahastamisvahendid ja otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel kehtestatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendid võib vajaduse korral ja eelneva hindamise alusel liita käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahenditega.
Projektivõlakirjade liitmine toimub vahearuande alusel, mis teostatakse 2013. aasta teisel poolaastal vastavalt määrusele (EÜ) nr 680/2007 ja otsusele 1639/2006/EÜ. Projektivõlakirjade algatus käivitatakse aastatel 2014–2015 järk-järgult ülemmääraga 230 miljonit eurot. Kõnealuse algatuse täielik rakendamine sõltub 2015. aastal läbiviidavast sõltumatust täielikust hindamisest, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 680/2007 ja otsuses 1639/2006/EÜ. Seda hindamist silmas pidades ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist õigusaktide asjakohaseks muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui piisavad alternatiivsed pikaajaliste laenuvahenditega rahastamise viisid muutuvad kättesaadavaks.
4. Kasutada võib järgmisi rahastamisvahendeid:
a) omakapitaliinstrumendid, nt investeerimisfondid, mis tegelevad riskikapitali tagamisega ühishuviprojekte toetavate meetmete jaoks;
b) laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamise instrumente, sealhulgas selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, millega tagatakse üksikuid projekte või projektiportfelle, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele.
5. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditest ning määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud rahastamisvahenditest, mis on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 liidetud käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditega, sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 ( 4 ) kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 125 000 000 euro ulatuses.
6. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri fondist (nn Marguerite’i fond) sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 25 000 000 euro ulatuses.
Artikkel 15
Tingimused rahalise abi andmiseks rahastamisvahendite kaudu
1. Rahastamisvahendite abil toetatavad meetmed valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Meetmed peavad:
a) andma Euroopa lisaväärtust;
b) vastama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;
c) avaldama võimendavat mõju liidu toetusele, st nende eesmärk on käivitada üldine investeering, mis oma suuruselt ületab liidu panust eelnevalt kindlaksmääratud näitajate kohaselt.
2. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad lisaks rahastamisvahendite kaudu saadavale toetusele anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu.
3. Rahastamisvahendite eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Rahastamisvahenditega võidakse toota vastuvõetavat kasumit, et täita teiste partnerite või investorite eesmärke, püüdes samal ajal säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtust.
4. Käesoleva määruse kohased rahastamisvahendeid võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate toetustega.
5. Komisjon võib artiklis 17 osutatud tööprogrammides kehtestada täiendavaid tingimusi vastavalt transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite erivajadustele.
Artikkel 16
Kolmandates riikides võetavad meetmed
Kolmandates riikides võetavaid meetmeid võib rahastamisvahendite kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.
Va
PEATÜKK
Segarahastamine
Artikkel 16a
Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 5 ) artikli 159 kohased Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid võib käesoleva määruse alusel luua Euroopa ühendamise rahastu ühe või mitme valdkonna jaoks. Kõik ühishuviprojekte toetavad meetmed on kõlbulikud saama segarahastamistoimingute kaudu finantsabi.
2. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid kasutatakse kooskõlas artikli 6 lõikega 3.
3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.
Lisaks esimeses lõigus sätestatud piirmäärale ei või transpordisektoris Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele liidu eelarvest kokku eraldatav summa ületada 500 000 000 eurot.
Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakettidest 10 % ei kasutata täielikult ära Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite ja/või rahastamisvahendite jaoks, tehakse ülejäänud summa kättesaadavaks selle üldise rahastamispaketi jaoks ja jaotatakse sellele ümber.
4. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatavat 11 305 500 000 euro suurust summat, millele on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a, ei või kasutada eelarvevahendite eraldamiseks Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele.
5. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis ja rahastamisvahenditest antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 sätestatud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse vastavalt kulude-tulude analüüsile, liidu eelarvevahendite kättesaadavusele ja vajadusele maksimeerida liidu rahastamise võimendavat mõju. Heaks kiidetud toetus ei tohi ületada artiklis 10 sätestatud rahastamismäärasid.
6. Komisjon uurib koostöös Euroopa Investeerimispangaga („EIP”), kas EIP saab Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite puhul anda süstemaatiliselt tagatise, mis katab kahju esimeses järjekorras, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektorist kaasinvestorite osalemist transpordisektoris.
7. Liit, liikmesriigid ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu, ning selleks, et täita käesoleva määruse nõudeid ühishuviprojektide elluviimisel. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas artikli 6 lõikega 3.
8. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada geograafiline tasakaal liikmesriikide vahel. Sellised toimingud peavad:
a) andma Euroopa lisaväärtust;
b) vastama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;
c) aitama võimaluse korral kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.
9. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tehakse kättesaadavaks ja segarahastamistoimingud valitakse välja kooskõlas artikliga 17 vastu võetud mitme- ja iga-aastastes programmides kehtestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega.
10. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.
VI
PEATÜKK
Programmitöö, rakendamine ja kontroll
Artikkel 17
Mitme- ja/või iga-aastased tööprogrammid
1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori mitme- ja iga-aastased tööprogrammid. Komisjon võib vastu võtta ka rohkem kui üht sektorit hõlmavaid mitme- ja iga-aastaseid tööprogramme. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Komisjon vaatab mitmeaastased tööprogrammid läbi vähemalt perioodi keskel, muutes vajaduse korral mitmeaastast tööprogrammi rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon võtab vastu transpordisektori mitmeaastased tööprogrammid I lisa I osas loetletud ühishuviprojektide kohta.
Rahastamispakett moodustab 80–95 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.
Lisa I osas loetletud projektid ei ole liikmesriikidele siduvad programmitööd käsitlevate otsuste tegemisel. Otsus rakendada kõnealuseid projekte kuulub liikmesriikide pädevusse ning sõltub valitsemissektori rahaliste ressursside suurusest ja projektide sotsiaalmajanduslikust elujõulisusest vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 7.
4. Komisjon võtab vastu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori iga-aastased tööprogrammid selliste ühishuviprojektide kohta, mida mitmeaastased tööprogrammid ei hõlma.
5. Mitmeaastaste tööprogrammide ja sektoripõhiste iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisel kehtestab komisjon valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 ning määrustes (EL) nr 1315/2013, (EL) nr 347/2013 ja (EL) nr 283/2014 sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele. Lepingu sõlmimise kriteeriumite kehtestamisel võtab komisjon arvesse käesoleva määruse I lisa V osas sätestatud üldiseid suuniseid.
6. Energiasektoris käsitletakse esimeses kahes iga-aastases tööprogrammis prioriteetsetena ühishuviprojekte ja seotud meetmeid, mille eesmärk on teha lõpp energiaisolatsioonile, kõrvaldada kitsaskohad ning kujundada välja liidu energia siseturg.
7. Tööprogrammid kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused, arukad ja säästvad transpordisüsteemid, ühised trasside rajamise õigused või taristute liitmine. Komisjon võtab artikli 7 lõike 5 kohaselt abikõlblike meetmete osas vastu vähemalt ühe mitut sektorit hõlmava projektikonkursi, kus igale sektorile eraldatav summa on vastavuses iga sektori osakaaluga Euroopa ühendamise rahastu raames rahastamiseks valitud meetmete abikõlblikes kuludes.
Artikkel 18
Liidu rahalise abi andmine
1. Pärast iga artiklis 17 osutatud mitmeaastastel või iga-aastastel tööprogrammidel põhinevat projektikonkurssi otsustab komisjon valitud projektidele või nende osadele antava rahalise abi summa, tegutsedes artiklis 25 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon täpsustab nende rakendamise tingimused ja meetodid.
2. Komisjon teatab abisaajatele ja asjaomastele liikmesriikidele igast antavast rahalisest abist.
Artikkel 19
Aastased osamaksed
Komisjon võib jaotada eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks. Sel juhul võtab komisjon osamakse tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid.
Komisjon edastab toetusesaajatele, asjaomastele liikmesriikidele ja rahastamisvahendite kohaldamise korral asjaomastele finantseerimisasutustele iga-aastaseid osamakseid hõlmava esialgse kava.
Artikkel 20
Iga-aastaste assigneeringute ülekandmine
Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse edasi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.
Artikkel 21
Delegeeritud õigusaktid
1. ELi toimimise lepingu artikli 172 teises lõigus sätestatud asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) nõusolekul on komisjonil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa I osa muutmiseks, et võtta arvesse üleeuroopaliste võrkude rahastamisprioriteetide muutumist ja muutusi, mis seonduvad määruses (EL) nr 1315/2013 kindlaks määratud ühishuviprojektidega. Käesoleva määruse lisa I osa muutmisel tagab komisjon, et:
a) määrusele (EL) nr 1315/2013 vastavad ühishuviprojektid rakendatakse tõenäoliselt kas täielikult või osaliselt aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku raames;
b) muudatused on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;
c) käesoleva määruse lisa I osa puhul sisaldavad kõik lõigud taristuprojekte, mille rakendamiseks on vaja nad lisada käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 kohasesse mitmeaastastesse tööprogrammi, muutmata seejuures põhivõrgukoridoride ühendamist.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud peamisi tingimusi ja korda, millega reguleeritakse liidu toetust igale käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi raamistikus kehtestatud rahastamisvahendile, vastavalt vahearuande ning määrusega (EL) nr 670/2012 ja määrusega (EÜ) nr 680/2007 loodud Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katsejärgu täiemahulise sõltumatu hindamise tulemustele ning selleks, et võtta arvesse muutuvaid turutingimusi, eesmärgiga optimeerida käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide väljatöötamine ja rakendamine.
Kui komisjon muudab käesoleva määruse I lisa III osa esimeses lõigus sätestatud juhtudel, tagab ta igal hetkel, et:
a) muudatused tehakse kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud nõuetega, sealhulgas selle artikli 140 lõike 2 punktis f osutatud eelhindamisega ning
b) muudatused piirduvad järgmisega:
i) allutatud laenuvahenditega rahastamise künnise muutmine, millele on osutatud käesoleva määruse I lisa III osa punkti I.1 alapunktides a ja b, eesmärgiga tagada liikmesriikide vahel sektoripõhine mitmekesistamine ja geograafiline tasakaal kooskõlas artikliga 15;
ii) kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditega rahastamise künnise muutmine, millele on osutatud käesoleva määruse I lisa III osa punkti I.1 alapunktis a, eesmärgiga tagada liikmesriikide vahel sektoripõhine mitmekesistamine ja geograafiline tasakaal kooskõlas artikliga 15;
iii) kombineerimine muude rahastusallikatega, nagu on osutatud I lisa III osa punktides I.3 ja II.3;
iv) I lisa III osa punktides I.4 ja II.4 osutatud volitatud üksuste valimine ning
v) I lisa III osa punktides I.6 ja II.6 osutatud hinnakujundus ning riskide ja tulude jagamine.
3. Transpordisektoris on komisjonil artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 4 lõikes 2 osutatud sektorispetsiifiliste eesmärkide piires õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse rahastamisprioriteedid, mida artiklis 17 osutatud tööprogrammides artikli 7 lõike 2 kohaselt abikõlblike meetmete osas Euroopa ühendamise rahastu raames arvesse võetakse. Komisjon võtab delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 22. detsembrini 2014.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et suurendada artikli 14 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kuni 10 %ni, kui täidetud on järgmised tingimused:
i) projektivõlakirjade algatuse katseetapi 2015. aasta hindamine on positiivne ning
ii) rahastamisvahendite kasutusmäär on suurem kui 6,5 % projekti lepingulistest kohustustest.
5. Kui osutub vajalikuks kalduda konkreetse transpordieesmärgi jaoks ette nähtud eraldisest kõrvale rohkem kui viis protsendipunkti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa III osas sätestatud protsendimäärasid.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa III osas sätestatud üldiste suuniste loetelu, mida võetakse arvesse rahalise abi andmise kriteeriumide kehtestamisel, et kajastada käesoleva määruse vahehindamist või selle rakendamise põhjal tehtud järeldusi. Seda tehakse kooskõlas vastavate sektoripõhiste suunistega.
Artikkel 22
Abisaajate ja liikmesriikide kohustused
Abisaajad ja liikmesriigid teevad oma vastutusvaldkonnas kõik endast oleneva, et rakendada käesoleva määruse alusel liidult rahalist abi saavaid ühishuviprojekte, ilma et see piiraks abisaajatele toetuse saamise tingimustest tulenevate kohustuste täitmist.
Liikmesriigid teostavad meetmete tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad, et projektide või nende osadega seotud kulud on väljamakstud ja väljamaksmine on toimunud asjakohaste eeskirjade kohaselt. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal aastal ja asjakohasel juhul interaktiivse geograafilise ja tehnilise infosüsteemi kaudu ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetussummadest. Selle põhjal avalikustab komisjon teabe Euroopa ühendamise rahastu konkreetsete projektide kohta ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas.
Käesoleva artikli teises lõigus osutatud kulude tõendamine ei ole kohustuslik toetuste puhul, mida antakse määruse (EL) nr 283/2014 alusel.
Käesoleva artikli kolmandas lõigus osutatud nõuet komisjoni igal aastal teavitada ei kohaldata määruse (EL) nr 283/2014 artikli 4 lõike 1 punkti c alusel antud toetuste ega muude rahalise abi liikide suhtes.
Artikkel 23
Kooskõla liidu poliitika ja õigusega
Käesoleva määruse alusel rahastatakse üksnes meetmeid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja asjakohase valdkonna poliitikaga.
Artikkel 24
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.
2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide kui ka kohapealsete kontrollide alusel kõikide toetusesaajate, rakendusasutuste, töövõtjate ja alltöövõtjate tegevust, kes on käesoleva määruse alusel saanud liidult rahalist abi.
3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada juurdlust, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 ( 6 ) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 883/2013 ( 7 ) sätestatud sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastatud lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, sätteid millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt volitused viia oma pädevuse piires läbi sellist auditeerimist ja juurdlust.
II
JAOTIS
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Komitee tagab artiklis 17 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada nendevaheline kooskõla ning transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahelise koostoime väljaselgitamine, ellurakendamine ja hindamine. Eelkõige püüab komitee koordineerida tööprogramme, et võimaldada mitut sektorit hõlmavaid projektikonkursse.
Artikkel 26
Volituste delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 vältavaks ajavahemikuks.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 27
Hindamine
1. Hiljemalt 31. detsembril 2017 koostab komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste abisaajatega hindamisaruande, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka lihtsustamise võimalusi, meetmete sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning nende panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisesse, sealhulgas nende mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Hindamisaruandes hinnatakse mastaabisäästu, mida komisjon on saavutanud Euroopa ühendamise rahastu haldamisel rahaliselt, tehniliselt ja inimressursside osas, ning vajaduse korral lähtudes projektide koguarvust, mis viidi ellu sektorite omavahelist koostoimet ära kasutades. Hindamise raames uuritakse ka rahastamisvahendite tõhusamaks muutmise võimalusi. Hindamisaruandes võetakse arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.
2. Euroopa ühendamise rahastu puhul võetakse arvesse 2015. aastal läbiviidavat Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse sõltumatut täiemahulist hindamist. Kõnealuse hindamise alusel hindavad komisjon ja liikmesriigid Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ja selle tulemuslikkust prioriteetsetesse projektidesse investeeringumahtude suurendamisel ning liidu rahaliste vahendite kasutamise tõhususe parandamisel.
3. Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega järelhindamise. Järelhindamise käigus uuritakse Euroopa ühendamise rahastu tulemuslikkust ja tõhusust, selle mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, rahastu osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel ning kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse ulatust ja sellekohaseid tulemusi.
4. Hindamisel võetakse arvesse saavutatud edu, mis on mõõdetud artiklites 3 ja 4 osutatud tulemusnäitajate alusel.
5. Komisjon esitab kõnealuseid hindamisi käsitlevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
6. Komisjon ja liikmesriigid, keda abistavad muud võimalikud abisaajad, võivad hinnata projektide elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, et teha kindlaks, kas eesmärgid, sh keskkonnakaitse valdkonnas, on saavutatud.
7. Komisjon võib ühishuviprojektiga seoses asjaomaselt liikmesriigilt nõuda konkreetse hinnangu esitamist käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja nendega seotud projektide kohta või vajaduse korral nõuda liikmesriigilt nimetatud projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.
Artikkel 28
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Abisaajad ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antud abi avalikustatakse piisaval määral ja rakendatakse piisavat läbipaistvust, et teavitada üldsust liidu rollist projektide elluviimisel.
2. Komisjon rakendab Euroopa ühendamise rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 alusel teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest tuleb rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud artiklis 3 osutatud üldeesmärkidega.
Artikkel 29
Määruse (EL) nr 913/2010 muutmine
Määrust (EL) nr 913/2010 muudetakse järgmiselt:
Määruse (EL) nr 913/2010 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga. Sellest tulenevalt kohaldatakse muudetud raudteeveokoridoride suhtes jätkuvalt määruse (EL) nr 913/2010 sätteid.
Artikkel 30
Üleminekusätted
Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni projektide lõpuleviimiseni, samuti ei mõju see rahalist abi, mida komisjon annab määruste (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
Piiramata käesoleva määruse artikli 30 kohaldamist tunnistatakse määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
Artikkel 32
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
I OSA
TRANSPORDISEKTORI PÕHIVÕRKU KÄSITLEVATE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PROJEKTIDE LOETELU
1. Horisontaalprioriteedid
Innovaatiline juhtimine ja teenused |
Ühtne Euroopa taevas – SESARi süsteem |
Innovaatiline juhtimine ja teenused |
Maanteede, raudteede, sisevete ja laevade telemaatiliste seadmete süsteemid (ITS, ERTMS RIS ja VTMIS) |
Innovaatiline juhtimine ja teenused |
Meresadamate põhivõrk, meremagistraalid ja lennujaamad, ohutu ja turvaline taristu |
Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon |
Uued tehnoloogialahendused ja innovatsioon määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 33 punktide a–d kohaselt |
2. Põhivõrgukoridorid
Läänemeri - Aadria meri
HENDAMINE:
Gdynia – Gdańsk – Katowice/Sławków
Gdańsk – Varssavi – Katowice
Katowice – Ostrava – Brno – Viin
Szczecin/Świnoujście – Poznań – Wrocław – Ostrava
Katowice – Žilina – Bratislava – Viin
Viin – Graz – Villach – Udine – Trieste
Udine – Veneetsia – Padova – Bologna – Ravenna
Graz – Maribor – Ljubljana – Koper/Trieste
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Gdynia - Katowice |
Raudtee |
Tööde teostamine |
Gdynia, Gdańsk |
Sadamad |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine |
Varssavi – Katowice |
Raudtee |
Tööde teostamine |
Wroclaw – Poznań – Szczecin/Świnoujście |
Raudtee |
Tööde teostamine |
Świnoujście, Szczecin |
Sadam |
Sadamatevahelised ühendused |
Bielsko Biala – Žilina |
Maantee |
Tööde teostamine |
Katowice – Ostrava – Brno – Viin & Katowice – Žilina – Bratislava – Viin |
Raudtee |
Tööde teostamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Austria, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel, liinil Brno-Přerov; mitmeliigilise transpordi platvormide ning lennuväljade/raudtee vaheliste ühenduste (edasi)arendamine |
Viin – Graz – Klagenfurt – Udine – Veneetsia – Ravenna |
Raudtee |
Uute liinide osaline rajamine (Semmering Base tunnel ja Koralmi raudteeliin), raudtee uuendamine; käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine; olemasoleva kahe rööpmepaariga liini uuendamine Udine - Cervignano ja Trieste vahel |
Graz - Maribor - Pragersko |
Raudtee |
Uuringud ja tööd teise rööpmepaari rajamiseks |
Trieste, Veneetsia, Ravenna, Koper |
Sadamad |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine |
Põhjameri – Läänemeri
ÜHENDAMINE:
Helsingi – Tallinn – Riia
Ventspils – Riia
Riia – Kaunas
Klaipėda – Kaunas – Vilnius
Kaunas – Varssavi
Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hamburg
Berliin – Magdeburg – Braunschweig – Hannover
Hannover – Bremen – Bremerhaven/Wilhelmshaven
Hannover – Osnabrück – Hengelo – Almelo – Deventer – Utrecht
Utrecht – Amsterdam
Utrecht – Rotterdam – Antwerpen
Hannover – Köln – Antwerpen
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Helsingi - Tallinn |
Sadamad, meremagistraalid |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid |
Tallinn - Riia – Kaunas – Varssavi |
Raudtee |
(Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimelise liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; olemasoleva liini uuendamine ja uue rajamine Poola territooriumil; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused, raudtee- ja maanteeterminalid, meremagistraalid |
Ventspils – Riia |
Raudtee |
Uuendamine, sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid |
Klaipėda – Kaunas |
Raudtee |
Uuendamine, sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid |
Kaunas – Vilnius |
Raudtee |
Uuendamine, ühendused lennuväljade vahel, raudteeterminalid |
Via Baltica koridor |
Maantee |
Piiriüleste lõikudega seotud tööd (EE, LV, LT, PL) |
Valgevene piir – Varssavi – Poznań – Saksamaa piir |
Raudtee |
Olemasoleval liinil tehtavad tööd, kiirraudteealased uuringud |
Poola piir – Berliin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam |
Raudtee |
Mitme lõigu alased uuringud ja lõikude uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin) |
Wilhelmshaven - Bremerhaven - Bremen |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Berliin - Magdeburg – Hannover, Mittellandkanal, Lääne-Saksamaa kanalid, Rein, Waal, Noordzeekanaal, IJssel, Twentekanaal |
Siseveed |
Uuringud, sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd ning veeteede ja lüüside uuendamine |
Amsterdam lüüsid & Amsterdam - Rijnkanaal |
Siseveed |
Käimasolevad lüüside uuringud; sadam: ühendused (uuringud ja tööd, sealhulgas Beatrixi lüüsi uuendamine) |
Vahemeri
ÜHENDAMINE:
Algeciras – Bobadilla –Madrid – Zaragoza – Tarragona
Sevilla – Bobadilla – Murcia
Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona
Tarragona – Barcelona – Perpignan – Marseille/Lyon – Torino – Novara – Milano – Verona – Padova – Veneetsia – Ravenna/Trieste/Koper - Ljubljana – Budapest
Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Ukraina piir
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Algeciras - Madrid |
Raudtee |
Uuringud on teostamisel, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal |
Sevilla - Antequera - Granada - Almería - Cartagena - Murcia - Alicante - Valencia |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Madrid-Zaragoza-Barcelona |
Raudtee |
Olemasolevate liinide uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid) |
Valencia - Tarragona - Barcelona |
Raudtee |
Ehitamine aastatel 2014–2020 |
Barcelona |
Sadam |
Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga |
Barcelona - Perpignan |
Raudtee |
Piiriülene lõik, töid teostatakse, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine (rööpmed, kõrvalteed ja platvormid) |
Perpignan - Montpellier |
Raudtee |
Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier' liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier' – Perpignani liinil 2020. aastal |
Lyon |
Raudtee |
Lyoni kitsaskohtade õgvendamine: uuringud ja tööd |
Lyon – Avignon – Marseille |
Raudtee |
Uuendamine |
Lyon - Torino |
Raudtee |
Piiriülene lõik, tööd baastunnelis; juurdepääsuteedega seotud uuringud ja tööd |
Milano - Brescia |
Raudtee |
Osaline uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin |
Brescia - Veneetsia - Trieste |
Raudtee |
Mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat koostoimes Läänemere – Aadria mere koridoriga kattuvatel lõikudel läbiviidavate uuendustegevustega |
Milano – Cremona- Mantova – Porto Levante/Veneetsia – Ravenna/Trieste |
Siseveed |
Uuringud ja tööd |
Cremona, Mantova, Veneetsia, Ravenna, Trieste |
Siseveesadamad |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine |
Trieste - Divača |
Raudtee |
Uuringuid ja osalist uuendamist teostatakse; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat |
Koper - Divača - Ljubljana – Pragersko |
Raudtee |
Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin |
Rijeka – Zagreb – Budapest |
Raudtee |
Uuringud ja tööd (sealhulgas uue liini ja teise rööpmepaari ehitamine Rijeka ja Ungari piiri vahele) |
Rijeka |
Sadam |
Taristu ajakohastamine ja arendamine, mitmeliigilise transpordi platvormide ja ühenduste väljaarendamine |
Ljubljana – Zagreb |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Ljubljana sõlm |
Raudtee |
Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordi platvorm; raudtee ühendamine lennuväljaga |
Pragersko - Zalalövö |
Raudtee |
Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat |
Lendava - Letenye |
Maantee |
Piiriülese lõigu uuendamine |
Boba- Székesfehérvár |
Raudtee |
Uuendamine |
Budapest – Miskolc – Ukraina piir |
Raudtee |
Uuendamine |
Vásárosnamény – Ukraina piir |
Maantee |
Piiriülese lõigu uuendamine |
Ida / Vahemere idaosa
ÜHENDAMINE:
Hamburg – Berliin
Rostock – Berliin – Dresden
Bremerhaven/Wilhelmshaven – Magdeburg – Dresden
Dresden – Ústí nad Labem – Melnik/Praha - Kolin
Kolin – Pardubice – Brno – Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Timișoara – Craiova – Calafat – Vidin – Sofia
Sofia – Plovdiv – Burgas
Plovdiv – Türgi piir
Sofia – Thessaloniki – Athína – Piraeus – Lemesos – Nikosia
Athína – Patras/Igoumenitsa
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Dresden - Praha |
Raudtee |
Kiirraudteega seotud uuringud |
Praha |
Raudtee |
Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga |
Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice |
Siseveed |
Elbe ja Vltava uuringud, sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd ja uuendamine |
Děčíni lüüsid |
Siseveed |
Uuringud |
Praha - Brno - Breclav |
Raudtee |
Uuendamine, sh Brno raudteesõlm ja mitmeliigilise transpordi platvorm |
Breclav – Bratislava |
Raudtee |
Piiriülene lõik, uuendamine |
Bratislava – Hegyeshalom |
Raudtee |
Piiriülene lõik, uuendamine |
Mosonmagyaróvár – Slovakkia piir |
Maantee |
Piiriülese lõigu uuendamine |
Tata – Biatorbágy |
Raudtee |
Uuendamine |
Budapest – Arad – Timișoara – Calafat |
Raudtee |
Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib |
Vidin – Sofia – Burgas/Tütgi piir Sofia – Thessaloniki – Athína/Piraeus |
Raudtee |
Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki – Athína; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine |
Vidin – Craiova |
Maantee |
Piiriülese lõigu uuendamine |
Thessaloniki, Igoumenitsa |
Sadam |
Taristu ajakohastamine ja arendamine, mitmeliigilise transpordi ühendused |
Athína/Piraeus/Heraklion – Lemesos |
Sadam, meremagistraalid |
Sadama läbilaskevõime ja mitmeliigilise transpordi ühendused |
Lemesos – Nikosia |
Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid |
Transpordiliikide vahelise ühenduse, sealhulgas Nikosia lõunapoolse ringtee uuendamine, uuringud ja tööd, liikluskorraldussüsteemid |
Nikosia – Larnaca |
Mitmeliigilise transpordi platvormid |
Mitmeliigilise transpordi ühendused ja telemaatiliste seadmete süsteemid |
Patras |
Sadam |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine |
Athína - Patras |
Raudtee |
Uuringud ja tööd, sadamatevahelised ühendused |
Skandinaavia – Vahemeri
ÜHENDAMINE:
Venemaa piir – HaminaKotka – Helsingi – Turku/Naantali – Stockholm – Malmö
Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg
Malmö – Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover
Bremen – Hannover – Nürnberg
Rostock – Berliin – Leipzig – München
Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze
Livorno/La Spezia - Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta
Napoli – Gioia Tauro – Palermo/Augusta – Valletta
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
HaminaKotka – Helsingi |
Sadam, raudtee |
Sadamatevahelised ühendused, raudtee uuendamine, jäämurdevõimekus |
Helsingi |
Raudtee |
Lennuvälja ühendamine raudteega |
Venemaa piir – Helsingi |
Raudtee |
Tööd käivad |
Helsingi – Turu |
Raudtee |
Uuendamine |
Turu/Naantali – Stockholm |
Sadamad, meremagistraalid |
Sadamatevahelised ühendused, jäämurdevõimekus |
Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk) |
Raudtee |
Tööd käivad teatavatel lõikudel |
Trelleborg - Malmö – Göteborg – Norra piir |
Raudtee, sadam, meremagistraalid |
Tööd, mitmeliigilise transpordi ühendused ning sadamate ja sisemaa ühendused |
Fehmarn |
Raudtee |
Uuringuid teostatakse, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine algab 2015. aastal |
Kopenhaagen – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed |
Raudtee |
DK juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, DE juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis: ühele rööpmepaarile paigaldatakse elektriseadeldised ja teisele rööpmepaarile seitsme aasta pärast, millega viiakse lõpule püsiühenduse loomine |
Rostock |
Sadamad, meremagistraalid |
Ühendused sadamate ja raudtee vahel; vähesaastavad praamid; jäälõhkumise suutlikkus |
Rostock - Berliin - Nürnberg |
Raudtee |
Uuringud ja uuendamine |
Hamburg/Bremen - Hannover |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Halle – Leipzig – Nürnberg |
Raudtee |
Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks |
München – Wörgl |
Raudtee |
Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud |
Brenneri baastunnel |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Fortezza - Verona |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Napoli - Bari |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Napoli – Reggio Calabria |
Raudtee |
Uuendamine |
Verona – Bologna |
Raudtee |
Uuendamist teostatakse |
Ancona, Napoli, Bari, La Spezia, Livorno |
Sadamad |
Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine |
Messina - Catania – Augusta/Palermo |
Raudtee |
Uuendamine (järelejäänud lõigud) |
Palermo/Taranto - Valletta/Marsaxlokk |
Sadamad, meremagistraalid |
Sadamatevahelised ühendused |
Valletta - Marsaxlokk |
Sadam, lennuväli |
Transpordiliikide vahelise ühenduse, sealhulgas Marsaxlokk-Luqa-Valletta ühenduse uuendamine |
Bologna – Ancona |
Raudtee |
Uuendamine |
Rein – Alpid
ÜHENDAMINE:
Genova – Milano – Lugano – Basel
Genova –Novara – Brig – Bern – Basel – Karlsruhe – Mannheim – Mainz – Koblenz – Köln
Köln – Düsseldorf – Duisburg – Nijmegen/Arnhem – Utrecht – Amsterdam
Nijmegen – Rotterdam – Vlissingen
Köln – Liège – Brüssel – Gent
Liège – Antwerpen – Gent – Zeebrugge
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Genova |
Sadam |
Sadamatevahelised ühendused |
Genova – Milano/Novara – Šveitsi piir |
Raudtee |
Uuringud; tööd algavad enne 2020. aastat |
Basel – Antwerpen/Rotterdam - Amsterdam |
Siseveed |
sõidukõlblikkuse parandamiseks tehtavad tööd |
Karlsruhe - Basel |
Raudtee |
Tööd käivad |
Frankfurt - Mannheim |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Liège |
Raudtee |
Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga |
Rotterdam – Zevenaar |
Raudtee |
Uuringud, uuendamine |
Zevenaar - Emmerich - Oberhausen |
Raudtee |
Tööd käivad |
Zeebrugge – Gent – Antwerpen - Saksamaa piir |
Raudtee |
Uuendamine |
Atlandi ookean
ÜHENDAMINE:
Algeciras – Bobadilla – Madrid
Sines / Lissabon – Madrid – Valladolid
Lissabon – Aveiro – Leixões/Porto
Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bergara – Bilbao/Bordeaux – Pariis – Le Havre/Metz – Mannheim/Strasbourg
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Kiirraudteeliin Sines/Lissabon – Madrid |
Raudtee, sadamad |
Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas |
Kiirraudteeliin Porto – Lissabon |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Raudteeühendus Aveiro – Salamanca – Medina del Campo |
Raudtee |
Piiriülene lõik: tööd käivad |
Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne |
Raudtee |
Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks |
Bayonne - Bordeaux |
Raudtee |
Toimub avalik arutelu |
Bordeaux - Tours |
Raudtee |
Tööd käivad |
Paris |
Raudtee |
Kiirraudteeliini lõunapoolne ümbersõit |
Baudrecourt - Mannheim |
Raudtee |
Uuendamine |
Baudrecourt - Strasbourg |
Raudtee |
Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal |
Le Havre – Pariis |
Siseveed |
Uuendamine |
Le Havre – Pariis |
Raudtee |
Uuringud, uuendamine |
Le Havre |
Sadam, raudtee |
Uuringud ja tööd seoses sadama läbilaskevõime, meremagistraalide ja ühendustega |
Põhjameri – Vahemeri
ÜHENDAMINE:
Belfast – Baile Átha Cliath/Dublin – Cork
Glasgow/Edinburgh – Liverpool/Manchester – Birmingham
Birmingham – Felixstowe/London /Southampton
London – Lille – Brüssel
Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg
Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille
Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel
Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Dunkerque/Lille – Pariis
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Cork - Dublin - Belfast |
Raudtee |
Uuringud ja tööd; Dublini ühendus (DART) |
Belfast |
Sadam, mitmeliigilise transpordi ühendused |
Uuendamine |
Glasgow - Edinburgh |
Raudtee |
Uuendamine |
Manchester – Liverpool |
Raudtee |
Uuendamine ja elektriseadeldiste paigaldamine, sealhulgas Northern Hub |
Birmingham – Reading – Southampton |
Raudtee |
Raudtee-kaubaveoliini uuendamine |
Baile Átha Cliath/Dublin, Corcaigh/Cork, Southampton |
Sadamad, raudtee |
Uuringud ja tööd seoses sadama läbilaskevõime, meremagistraalide ja ühendustega |
Dunkerque |
Sadam |
Mitmeliigilise transpordi platvormide ja ühenduste edasiarendamine |
Calais - Pariis |
Raudtee |
Esialgsed uuringud |
Brüssel |
Raudtee |
Uuringud ja tööd (tava- ja kiirraudtee põhja-lõunasuunaline ühendus) |
Felixstowe – Midlands |
Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid |
Raudtee uuendamine, sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid |
Maas, sh Maaswerken |
Siseveed |
Uuendamine |
Albertkanaal/ Bocholt-Herentalsi kanal |
Siseveed |
Uuendamine |
Reini – Schelde koridor: Volkeraki lüüs ja Kreekraki lüüs, Krammeri lüüs ja Hansweerti lüüs |
Siseveed |
Lüüsid: uuringud käivad |
Terneuzen |
Meri |
Lüüsid: uuringud käivad; tööd |
Terneuzen - Gent |
Siseveed |
Uuringud, uuendamine |
Zeebrugge |
Sadam |
Lüüsid: uuringud, ühendused (uuringud ja tööd) |
Antwerpen |
Meri, sadam, raudtee |
Lüüsid: uuringud käivad; sadamatevahelised ühendused (sealhulgas teine raudteeühendus Antwerpeni sadamaga) |
Rotterdam - Antwerpen |
Raudtee |
Raudtee-kaubaveoliini uuendamine |
Seine-Nord'i kanal; Seine – Schelde |
Siseveed |
Uuringud ja tööd; uuendamine, sealhulgas piiriülesed ja mitmeliigilised ühendused |
Dunkerque – Lille |
Siseveed |
Uuringud käivad |
Antwerpen, Brüssel, Charleroi |
Siseveed |
Uuendamine |
Valloonia veeteede uuendamine |
Siseveed |
Uuringud, uuendamine, mitmeliigilise transpordi ühendused |
Brüssel - Luxembourg - Strasbourg |
Raudtee |
Tööd käivad |
Antwerpen – Namur - Luksemburgi piir – Prantsusmaa piir |
Raudtee |
Raudtee-kaubaveoliini uuendamine |
Strasbourg - Mulhouse - Basel |
Raudtee |
Uuendamine |
Raudteeühendus Luxembourg – Dijon – Lyon (Reini – Rhône’i kiirraudtee) |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Lyon |
Raudtee |
Idapoolne ümbersõit: uuringud ja tööd |
Saône’i – Moseli/Reini kanal |
Siseveed |
Esialgsed uuringud käivad |
Rhône |
Siseveed |
Uuendamine |
Marseille-Fosi sadam |
Sadam |
Ühendused ja mitmeliigilise transpordi terminalid |
Lyon – Avignon - Marseille’ sadam – Fos |
Raudtee |
Uuendamine |
Rein – Doonau
ÜHENDAMINE:
Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz
Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz
München/Nürnberg – Praha – Ostrava/Přerov – Žilina – Košice – Ukraina piir
Wels/Linz – Viin – Bratislava – Budapest – Vukovar
Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Brașov/Craiova – București – Constanța – Sulina
EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD LÕIGUD, SEALHULGAS PROJEKTID:
Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier |
Raudtee |
Appenweieri ühendustega seotud tööd |
Karlsruhe - Stuttgart - München |
Raudtee |
Uuringud ja tööd käivad |
Ostrava/Prerov – Žilina – Košice – Ukraina piir |
Raudtee |
Uuendamine, mitmeliigilise transpordi platvormid |
Zlín – Žilina |
Maantee |
Piiriülene maanteelõik |
München – Praha |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Nürnberg – Praha |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
München - Mühldorf - Freilassing - Salzburg |
Raudtee |
Uuringud ja tööd käivad |
Salzburg - Wels |
Raudtee |
Uuringud |
Nürnberg - Regensburg - Passau - Wels |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Raudteeühendus Wels – Viin |
Raudtee |
Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks |
Viin – Bratislava / Viin – Budapest / Bratislava – Budapest |
Raudtee |
Kiirraudteeliini alased uuringud (sealhulgas kolme linna vaheliste ühenduste ühendamine) |
Budapest - Arad |
Raudtee |
Uuringud Budapesti ja Aradi vahelise kiirvõrgustiku kohta |
Komárom – Komárno |
Siseveed |
Uuringud ja tööd seoses piiriülese sillaga |
Arad - Brașov - București - Constanța |
Raudtee |
Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud |
Main – Maini-Doonau kanal |
Siseveed |
Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: mitmeliigilise transpordi ühendused raudteega |
Slavonski Brod |
Sadam |
Uuringud ja tööd |
Giurgiu, Galați |
Sadam |
Mitmeliigilise transpordi platvormide ja sisemaaga olevate ühenduste edasiarendamine: uuringud ja tööd |
Doonau (Kehlheim - Constanța/Midia/Sulina) |
Siseveed |
Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesadamad: mitmeliigilise transpordi ühendused |
Sava |
Siseveed |
Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga (sealhulgas piiriülese sillaga) |
București – Dunăre kanal |
Siseveed |
Uuringud ja tööd |
Constanța |
Sadam, meremagistraalid |
Sadamatevahelised ühendused, meremagistraalid (sh jäämurdeteenused) |
Craiova – București |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
3. Muud põhivõrgu lõigud
Sofiast FYROM piirini |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Sofiast Serbia piirini |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Timișoara – Serbia piir |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Wrocław – Praha |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud |
Nowa Sól – Hradec Králové |
Piiriülene |
Maantee |
Tööd |
Brno – AT piir |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Budapest – Zvolen |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Budapest – SRB piir |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud |
Botnia koridor: Lulea – Oulu |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Iasi – MD piir |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud käivad; tööd |
Suceava –UK piir |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Prioriteetsed projektid otsuse nr 661/2010/EL III lisa kohaselt (Praha – Linz, uus suure läbilaskevõimega raudtee: Kesk-Püreneede ülene ühendus, „Raudne Rein” (Rheidt –Antwerpen)) |
Piiriülene |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Targu Neamt–Ungheni |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Marijampolė –Kybartai (Leedu-Venemaa piir) |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Vilnius–LT/BY piir |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Ioannina – Kakavia (EL/AL piir) |
Piiriülene |
Maantee |
Uuringud |
Kleidi – Polikastro – Evzonoi (EL/FYROM piir) |
Piiriülene |
Maantee |
Uuendamine |
Serres – Promahonas – EL/BG piir |
Piiriülene |
Maantee |
Tööd käivad |
Alexandroupoli – Kipoi, EL/TR piir |
Piiriülene |
Maantee |
Uuringud ja tööd |
Dubrovnik – HR/ME piir |
Piiriülene |
Maantee |
Tööd |
Kędzierzyn Koźle – Chałupki-granica |
Piiriülene |
Raudtee |
Tööd |
A Coruña - Vigo - Palencia Gijón - Palencia |
Kitsaskoht |
Raudtee, meremagistraal |
Käimasolevad tööd (sealhulgas sadamad ja mitmeliigilise transpordi platvormid) |
Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin |
Kitsaskoht |
Raudtee |
Uuringud |
Rail Egnatia |
Kitsaskoht |
Raudtee |
Uuringud käivad |
Sundsvall – Umea – Lulea |
Kitsaskoht |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Zagreb – SR piir |
Kitsaskoht |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
A Coruña – Madrid (reisijateveo kiirliin) |
Kitsaskoht |
Raudtee |
Tööd käivad |
Stockholm – Gävle – Sundsvall |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Tööd |
Mjölby – Hallsberg – Gävle |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Tööd |
Botnia – Kiruna – NO piir |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Milford Haven – Swansea – Cardiff |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine |
Raudteeühendus Shannon Foynes - Limerick ristmik |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud |
Kiirliin 2 (High Speed 2) |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud ja tööd seoses London - Midlands kiirraudteeliiniga |
UA piir – Kraków – Katowice – Wrocław – Dresden |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Tööd |
Riia – RU/BY piir |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine |
Vilnius – BY piir |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine, ühendus lennuväljaga |
Kybartai – Kaunas |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine |
Tallinn – Tartu – Koidula – RU piir |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine |
Marseille – Toulon – Nice – Ventimiglia – Genova |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Kiirliinidega seotud uuringud |
Bordeaux – Toulouse |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Kiirliinidega seotud uuringud |
Helsingi – Oulu |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Lõikude uuendamine |
Bilbao – Pamplona – Zaragoza – Sagunto |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Brunsbüttel - Kiel (Põhja- ja Baltimere kanal) |
Muu põhivõrk |
Siseveed |
Navigatsioonistaatuse optimeerimine |
Cardiff - Bristol - London |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine, sealhulgas Crossrail |
Alba-Iulia – Turda – Dej – Suceava – Pașcani – Iași |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
București - Buzău |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Sadamataristu täiustamine ja parandamine ning ühendus maismaaga; |
Ruhri piirkond – Münster – Osnabrück – Hamburg |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Lõigu Münster – Lünen uuendamine (kaherööpmeline) |
Nantes - Tours - Lyon |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud ja tööd |
Ploiești-Suceava |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuringud |
Iràkleio |
Muu põhivõrk |
Lennujaam, kombineeritud transporditaristu / süsteemid |
Uuringud ja ehitustööd, taristu ja mitmeliigilise transpordi ühenduste uuendamine ja arendamine |
Huelva – Sevilla |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Tööd käivad |
Fredericia-Frederikshavn |
Muu põhivõrk |
Raudtee |
Uuendamine, sealhulgas elektriseadeldiste paigaldamine |
Barcelona – Valencia – Livorno |
Muu põhivõrk |
Meremagistraalid |
Uuendamine |
II OSA
ENERGIASEKTORI TARISTU PRIORITEETSETE KORIDORIDE JA VALDKONDADE LOETELU
1. Pririteetsed elektrikoridorid
1) Põhjamere elektrivõrk (NSOG): Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche'i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks.
Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik;
2) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelised ühendused ja ühendused Vahemere-äärse piirkonnaga, sealhulgas Pürenee poolsaarega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks ja riigisiseste võrgutaristute täiustamine, et kiiremini integreerida piirkonna turud.
Asjaomased liikmesriigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik;
3) Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks.
Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;
4) Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava: Arendada välja Läänemeremaade võrkudevahelised ühendused ja vastavalt täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kõrvaldada Läänemeremaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud.
Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani.
2. Prioriteetsed gaasikoridorid
1) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas: Suurendada Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsust tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks.
Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik;
2) Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas: gaasitaristu Läänemere piirkonna, Aadria ja Egeuse mere piirkonna, Vahemere idapiirkonna ja Musta mere piirkonna vaheliste ning siseste piirkondlike ühenduste jaoks ning gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks.
Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;
3) Lõunapoolne gaasikoridor: Gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid.
Asjaomased liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;
4) Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava: gaasitaristu, et lõpetada Baltimaade ja Soome eraldatus ning nende sõltuvus ühest tarnijast, täiustada vastavalt riigisiseseid võrgutaristuid ning mitmekesistada gaasitarneid ja suurendada varustuskindlust Läänemere piirkonnas.
Asjaomased liikmesriigid: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani.
3. Prioriteetsed valdkonnad
1) Nutivõrkude kasutuselevõtt: nutivõrgu tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus, eelkõige suurte elektrikoguste tootmine taastuvatest või hajutatud energiaallikatest ja tarbijate nõudlusele reageering.
Asjaomased liikmesriigid: kõik;
2) Elektrikiirteed: esimese elektrienergia ülekande kiirtee rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrienergia ülekande kiirteede süsteem, mis on võimeline:
a) mahutama tuuleenergia järjest suurenevat ülejääki Põhjamere ja Läänemere piirkonnas ja nende lähiümbruses ning suurendama elektritootmist taastuvatest energiaallikatest Ida- ja Lõuna-Euroopas ning samuti Põhja-Aafrikas;
b) ühendama need uued tootmissõlmed suure hoiustusvõimsusega Põhjamaades, Alpides ja muudes piirkondades ning suurte tarbimiskeskustega, ja
c) tulema toime järjest muutuvamate ja detsentraliseeritumate elektritarnete ning paindlikuma elektrinõudlusega.
Asjaomased liikmesriigid: kõik;
3) Riikidevaheline CO2 transpordivõrk: transpordi taristu arendamine liikmesriikide vahel ning ümbritsevate kolmandate riikidega CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtuks.
Asjaomased liikmesriigid: kõik.
III OSA
RAHASTAMISVAHENDITE TINGIMUSED JA KORD
Eesmärk ja põhjendused
Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite eesmärk on lihtsustada taristuprojektide juurdepääsu projektide finantseerimisele ja ettevõtete rahastamise vormidele, kasutades liidu rahastamist finantsvõimendusena.
Rahastamisvahenditega aidatakse rahastada selge liidu lisaväärtusega ühishuviprojekte ja hõlbustatakse erasektori suuremat osalust selliste projektide pikaajalises rahastamises transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris, sealhulgas lairibavõrkude sektoris.
Rahastamisvahenditega toetatakse keskpika perioodi ja pikaajalise rahastamisvajadustega projekte ning need suurendavad kasu turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse seisukohast.
Rahastamisvahendite abil antakse taristuvaldkonna sidusrühmadele, nagu rahastajad, riigiasutused, taristuettevõtjad, ehitusfirmad ja käitajad, ühtsed turule suunatud liidu rahalise abi vahendid.
Rahastamisvahendid koosnevad alljärgnevast:
a) vahend laenude ja tagatiste jaoks koos riskijagamise instrumentidega ning projektivõlakirjade puhul krediidikvaliteedi parandamise mehhanismiga („võlainstrument”) ning
b) vahend omakapitali jaoks („omakapitaliinstrument”),
mis aitavad ületada turupiiranguid, parandades taristuinvesteeringute rahastamist ja/või riskiprofiile. See omakorda suurendab ettevõtete ja muude abisaajate juurdepääsu laenudele, tagatistele, omakapitalile ja teistele erasektori rahastamise vormidele.
Komisjon teostab enne võla- ja omakapitaliinstrumendi kavandamise lõpuleviimist määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kooskõlas eelhindamise. Kui see on asjakohane, võetakse selles arvesse olemasolevate võrreldavate rahastamisvahendite hinnanguid.
I. Võlainstrument
1. Üldsätted
Võlainstrumendi eesmärk on aidata korvata Euroopa võlakapitaliturgude toimimise puudujäägid, andes laenuvahenditega rahastamise käsutusse riskijagamise instrumendi. Laenuvahenditega rahastamist pakuvad volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kõrgema nõudeõiguse järguga ja allutatud võla või tagatisena.
Võlainstrument koosneb laenude ja tagatiste riskijagamise instrumendist ning projektivõlakirjade algatusest. Projekti arendajad võivad samuti taotleda omakapitalivahenditega rahastamist omakapitaliinstrumendi alusel.
a. Laenude ja tagatiste riskijagamise instrument
Laenude ja tagatiste riskijagamise instrument kavandatakse eesmärgiga luua volitatud üksustes täiendav riskivõime. Tänu sellele saavad volitatud üksused pakkuda projektidele ja ettevõtetele pika- ja lühiajalist allutatud ja kõrgema nõudeõiguse järguga laenu, et hõlbustada projekti arendajate juurdepääsu pankadepoolsele rahastamisele. Kui laenuvahenditega rahastamine on allutatud, rahuldatakse selle nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.
Lühiajaliste allutatud laenuvahenditega rahastamise maht ei ületa 30 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust.
Võlainstrumendi raames kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditega rahastamise maht ei tohi ületada 50 % kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust, mida pakub volitatud üksus või sihtotstarbeline investeerimisvahend.
b. Projektivõlakirjade algatus
Projektivõlakirjade riskijagamise instrument kavandatakse kui allutatud laenuvahenditega rahastamine, et hõlbustada rahastamise saamist projektiettevõtete jaoks, kes suurendavad kõrgema nõudeõiguse järguga võlga võlakirjade vormis. Selle krediidikvaliteedi parandamise vahendi abil aidatakse kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditele saada investeerimisjärgu krediidireitingut.
Selle nõuded rahuldatakse pärast kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahenditest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.
Allutatud laenuvahenditega rahastamise maht ei ületa 30 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga laenuvahendite kogumahust.
2. Finantsparameetrid ja -võimendus
Riski- ja tulujagamisparameetrid määratakse nii, et suudetakse saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, sealhulgas suunatus konkreetsetele projektikategooriatele, ent samal ajal säilitatakse võlainstrumendi turule orienteeritud olemus.
Võlainstrumendi oodatav finantsvõimendus – määratletud kui kogurahastamine (st liidu toetus koos muudest rahastamisallikatest pärit vahenditega) jagatuna liidu toetusega – jääb eelduste kohaselt 6 ja 15 vahele, olenevalt kaasatud toimingute liigist (riski tase, sihtabisaajad ja asjaomane võlavahend, mida kasutati).
3. Kombineerimine muude rahastamisallikatega
Kui määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud eeskirjadest ja ja asjakohasest õiguslikust alusest ei tulene teisiti, võib võlainstrumendi raames antud rahastamist kombineerida muude eraldatud eelarvetoetustega, mis on järgmised:
a) Euroopa ühendamise rahastu muud osad;
b) muud vahendid, programmid ja eelarveread liidu eelarves;
c) liikmesriigid, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kes soovivad eraldada oma vahendeid või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saadaolevaid vahendeid ilma instrumendi olemust muutmata.
4. Rakendamine
Volitatud üksused
Volitatud üksused valitakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.
Eelarve kaudse täitmise raames võib volitatud üksustele anda rakendamiseks otsesed volitused. Kui instrumente rakendatakse otseste volituste alusel (st eelarve kaudse täitmise raames), haldavad volitatud üksused võlainstrumendile antavat liidu toetust ja nad on riskide jagamise partnerid.
Lisaks võib ette näha sihtotstarbeliste investeerimisvahendite loomise, eesmärgiga koondada kokku mitme investori toetused. Liidu toetus võib olla allutatud muude investorite toetusele.
Kavandamine ja rakendamine
Kavandamisel lähtutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisvahendeid käsitlevatest üldistest sätetest.
Võlainstrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja vastava volitatud üksuse vahelises lepingus, võttes arvesse käesoleva lisa ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätteid.
Usalduskonto
Volitatud üksus avab usalduskonto, millel hoitakse liidu toetust ja sellelt teenitud tulu.
5. Liidu toetuse kasutamine
Liidu toetust kasutatakse selleks, et:
a) moodustada riskieraldised;
b) katta kokkulepitud tasud ja kulud, mis on seotud võlainstrumendi loomise ja haldamisega, sealhulgas selle hindamise ja programmi toetavate meetmetega, ning mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja turutavaga. Volitatud üksusele makstavad tulemuspõhised ja haldustasud ei ole suuremad kui vastavalt 3 % ja 2 % liidu toetusest, mida kasutatakse üksiktoimingute jaoks, lähtudes kulupõhisest metoodikast, mille suhtes komisjon ja volitatud üksused on kokku leppinud, ning
c) otseselt seotud programmi toetavate meetmete jaoks.
6. Hinnakujundus, riskide ja tulude jagamine
Võlainstrumentide hind, mida abisaaja peab maksma, määratakse kindlaks kooskõlas volitatud üksuste või sihtotstarbeliste investeerimisvahendite asjakohaste eeskirjade ja kriteeriumidega ning parima turutavaga.
Volitatud üksustele antud otseste volitustega seoses kajastub riskijagamismudel sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja volitatud üksuse vahel, mida volitatud üksus võtab oma laenuvõtjatelt.
Sihtotstarbeliste investeerimisvahenditega seoses kajastub riskijagamismudel sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja muude investorite vahel, mida sihtotstarbeline investeerimisvahend võtab oma laenuvõtjatelt.
Olenemata valitud riskijagamismudelist võtab volitatud üksus alati osa kindlaksmääratud riskist ja kannab alati täielikult jääkriski.
Liidu eelarvega kaetud risk ei ole suurem kui 50 % sihtvõlaportfelli riskist võlainstrumendi raames. Riski 50 % ülempiiri kohaldatakse sihtotstarbeliste investeerimisvahendite kavandatud suuruse suhtes.
7. Taotlus- ja heakskiitmismenetlus
Taotlused esitatakse vastavalt kas volitatud üksusele või sihtotstarbelisele investeerimisvahendile kooskõlas nende taotluste esitamise standardkorrale. Volitatud üksused ja sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad projektid heaks kooskõlas nende sisemenetlustega.
8. Võlainstrumendi kehtivus
Komisjon võtab kohustused seoses võlainstrumendile antava liidu toetuse viimase osaga kõige hiljemalt 31. detsembril 2020. Volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad laenuvahenditega rahastamise lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2022.
9. Kehtivuse kaotamine
Võlainstrumendile eraldatud liidu toetus makstakse asjakohasele usalduskontole tagasi, kui laenuvahenditega rahastamine kaotab kehtivuse või kui laenuvahendid lunastatakse. Usalduskontol säilitatakse piisavad vahendid, et katta võlainstrumendiga seotud tasud või riskid kuni selle kehtivuse kaotamiseni.
10. Aruandlus
Komisjon ja volitatud üksus lepivad kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 lepingus kokku võlainstrumendi rakendamise kohta aruannete esitamise meetodid.
Ühtlasi esitab komisjon volitatud üksuste toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kuni 2023. aastani aruande, milles käsitletakse rakendamist, valitsevaid turutingimusi instrumendi kasutamiseks, ajakohastatud ja kavandatud projekte, sealhulgas teabe menetluse eri etappides olevate projektide kohta, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikega 8, järgides samas konfidentsiaalsus- ja tundlikku turuteavet käsitlevaid nõudeid.
11. Järelevalve, kontroll ja hindamine
Komisjon teostab võlainstrumendi rakendamise üle järelevalvet, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide kaudu, kui see on asjakohane, ning teostab kontrolli vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.
12. Toetavad meetmed
Võlainstrumendi rakendamist võib toetada mitme kaasneva meetmega. Need võivad muude meetmete hulgas olla tehniline ja finantsabi, kapitali pakkujate teadlikkuse tõstmise meetmed ning erainvestorite huvi äratamise skeemid.
Euroopa Investeerimispank annab Euroopa Komisjoni või asjaomase liikmesriigi taotluse korral tehnilist abi, sealhulgas finantskorraldusega seoses, ühishuviprojektidele, sealhulgas sellistele, millega rakendatakse lisa I osas loetletud põhivõrgukoridore. Tehniline abi hõlmab samuti riigiasutuste toetamist, et arendada välja asjakohane institutsiooniline suutlikkus.
II. Omakapitaliinstrument
1. Üldsätted
Omakapitaliinstrumendi eesmärk on aidata korvata Euroopa kapitaliturgudest tulenevad puudujäägid, pakkudes omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringuid.
Liidu toetuse maksimumsummad on järgmised:
— 33 % sihtaktsiafondi suurusest või
— liidu kaasinvesteeringud projektis ei ole suuremad kui 30 % ettevõtte koguomakapitalist.
Projekti arendajad võivad samuti taotleda laenuvahenditega rahastamist võlainstrumendi alusel.
2. Finantsparameetrid ja -võimendus
Investeerimisparameetrid määratakse nii, et suudetakse saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, sealhulgas suunatus konkreetsetele taristuprojektide kategooriatele, ent samal ajal säilitatakse selle instrumendi turule orienteeritud olemus.
Omakapitaliinstrumendi oodatav finantsvõimendus – määratletud kui kogurahastamine (st liidu toetus koos muudelt investoritelt saadud koguvahenditega) jagatuna liidu toetusega – jääb eelduste kohaselt keskmiselt 5 ja 10 vahele, olenevalt turu eripäradest.
3. Kombineerimine muude rahastamisallikatega
Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja asjakohase õigusliku aluse eeskirjadele võib omakapitaliinstrumendi raames antud rahastamist kombineerida muude eraldatud eelarvetoetustega, mis on järgmised:
a) Euroopa ühendamise rahastu muud osad;
b) muud vahendid, programmid ja eelarveread liidu eelarves ning
c) liikmesriigid, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kes soovivad eraldada oma vahendeid või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saadaolevaid vahendeid ilma instrumendi olemust muutmata.
4. Rakendamine
Volitatud üksused
Volitatud üksused valitakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.
Eelarve kaudse täitmise raames võib volitatud üksustele anda rakendamiseks otsesed volitused. Kui instrumente rakendatakse otseste volituste alusel (st eelarve kaudse täitmise raames), haldavad volitatud üksused omakapitaliinstrumendile antavat liidu toetust.
Lisaks võib ette näha sihtotstarbeliste investeerimisvahendite loomise, eesmärgiga koondada kokku mitme investori toetused. Liidu toetus võib olla allutatud muude investorite toetusele.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib volitatud üksus selleks, et saavutada konkreetsed poliitikaeesmärgid, anda liidu toetust konkreetsele projektile kaasinvesteeringuna.
Kavandamine ja rakendamine
Kavandamisel lähtutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisvahendeid käsitlevatest üldistest sätetest.
Omakapitaliinstrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja vastava volitatud üksuse vahelises lepingus, võttes arvesse käesoleva lisa ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätteid.
Usalduskonto
Volitatud üksus avab usalduskonto, millel hoitakse liidu toetust ja sellelt teenitud tulu.
5. Liidu toetuse kasutamine
Liidu toetust kasutatakse selleks, et:
a) hankida investeeringuid omakapitali;
b) katta kokkulepitud tasud ja kulud, mis on seotud omakapitaliinstrumendi loomise ja haldamisega, sealhulgas selle hindamisega, ja mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja turutavaga, ning
c) otseselt seotud programmi toetavate meetmete jaoks.
6. Hinnakujundus, riskide ja tulude jagamine
Omakapitaliinvesteeringutest saadav tasu hõlmab tavapäraseid tulukomponente, mida saavad omakapitaliinvestorid, ning see sõltub aluseks olevate investeeringute tulemuslikkusest.
7. Taotlus- ja heakskiitmismenetlus
Taotlused esitatakse vastavalt kas volitatud üksusele või sihtotstarbelisele investeerimisvahendile kooskõlas nende taotluste esitamise standardkorrale. Volitatud üksused ja sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad projektid heaks kooskõlas nende sisemenetlustega.
8. Omakapitaliinstrumendi kehtivus
Komisjon võtab kohustused seoses omakapitaliinstrumendile antava liidu toetuse viimase osaga kõige hiljemalt 31. detsembril 2020. Volitatud üksused või sihtotstarbelised investeerimisvahendid kiidavad omakapitaliinvesteeringud lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2022.
9. Kehtivuse kaotamine
Omakapitaliinstrumendile eraldatud liidu toetus makstakse asjakohasele usalduskontole tagasi, kui investeeringutest väljutakse või kui nende tähtaeg jõuab muidu kätte. Usalduskontol säilitatakse piisavad vahendid, et katta omakapitaliinstrumendiga seotud tasud või riskid kuni selle kehtivuse kaotamiseni.
10. Aruandlus
Komisjon ja volitatud üksus lepivad kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 lepingus kokku omakapitaliinstrumendi rakendamise kohta aruannete esitamise meetodid.
Ühtlasi esitab komisjon volitatud üksuste toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kuni 2023. aastani rakendamist käsitleva aruande kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikega 8.
11. Järelevalve, kontroll ja hindamine
Komisjon teostab omakapitaliinstrumendi rakendamise üle järelevalvet, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide kaudu, kui see on asjakohane, ning teostab kontrolli vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.
12. Toetavad meetmed
Omakapitaliinstrumendi rakendamist võib toetada mitme kaasneva meetmega. Need võivad muude meetmete hulgas olla tehniline ja finantsabi, kapitali pakkujate teadlikkuse tõstmise meetmed ning erainvestorite huvi äratamise skeemid.
IV OSA
SOOVITUSLIKUD PROTSENDIMÄÄRAD KONKREETSETE TRANSPORDIEESMÄRKIDE JAOKS
Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahendid, välja arvatud programmi rakendamist toetavatele meetmetele eraldatud vahendid eraldatakse artikli 4 lõike 2 punktis a määratletud konkreetsetele transpordieesmärkidele järgmiselt:
a) kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja eelkõige piiriüleste lõikude parendamine – 80 %;
b) säästvate ja tõhusate transpordisüsteemide tagamine pikas perspektiivis, eesmärgiga valmistuda tulevasteks eeldatavateks transpordivoogudeks ja võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist uuenduslikele vähese CO2-heitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele ülemineku kaudu, optimeerides samal ajal ohutust –5 %;
c) transpordiliikide integreerimise ja ühendamise optimeerimine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades samas juurdepääsu transporditaristutele ning võttes arvesse SESARi süsteemi, RISi, VTMISi ja maanteesektori ITSi pardal asuvate komponentide suhtes kehtestatud ülemäära, millele on osutatud artikli 10 lõike 2 punkti b alapunktis vi–15 %.
Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavat 11 305 500 000 euro suurune summa kulutatakse täielikult põhivõrgu rakendamise projektidele või projektidele ja horisontaalsetele prioriteetidele, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa I osas.
V OSA
ÜLDISTE SUUNISTE LOETELU, MIDA VÕETAKSE ARVESSE RAHALISE ABI ANDMISE KRITEERIUMIDE KEHTESTAMISEL
Kooskõlas artikli 17 lõikega 5 rahalise abi andmise kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi üldiseid suuniseid:
a) meetme küpsus projekti väljatöötamisel;
b) kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;
c) asjakohasel juhul liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;
d) vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;
e) vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;
f) piiriülene mõõde, kui see on asjakohane.
VI OSA
TRANSPORDI RAHASTAMISE PRIORITEEDID MITME- JA IGA-AASTASTE TÖÖPROGRAMMIDE RAAMES
1. Rahastamisprioriteedid mitmeaastaste tööprogrammide raames
1.1. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on rajada puuduvad ühendused, kõrvaldada kitsaskohad, parandada raudtee koostalitlusvõimet ja eelkõige piiriüleseid lõike:
i) põhivõrgu koridorides eelnevalt kindlaks määratud projektid (raudteed, siseveeteed, maanteed, mere- ja siseveesadamad);
ii) põhivõrgu muudes lõikudes eelnevalt kindlaks määratud projektid (raudteed, siseveeteed, maanteed, mere- ja siseveesadamad);
iii) raudtee koostalitlusvõime;
iv) ERTMSi rakendamine.
1.2. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja tõhus transpordisüsteem pikas perspektiivis, et teha ettevalmistusi seoses tulevaste transpordivoogudega, samuti selleks, et võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist tänu innovaatilisele vähese CO2-heitega tehnoloogiale, optimeerides samas ohutust:
i) uute tehnoloogiliste lahenduste ja uuenduste kasutuselevõtt kõikide transpordiliikide puhul, keskendudes CO2-heidet vähendavatele, ohutust suurendavatele uuenduslikele tehnoloogilistele lahendustele, et edendada võrgu säästvust, toimimist, juhtimist, ligipääsetavust, mitmeliigilisust ja tõhusust;
ii) ohutu ja turvaline taristu, sealhulgas ohutud ja turvalised parkimiskohad maantee põhivõrgus.
1.3. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on transpordiliikide parem integreerimine ja omavaheline ühendamine, transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades juurdepääsu transporditaristule:
i) ühtne Euroopa taevas – SESAR;
ii) jõeteabeteenused;
iii) maantee arukad transporditeenused;
iv) laevaliikluse seire- ja teabesüsteemid;
v) meremagistraalid;
vi) meetmed, mis keskenduvad transporditaristu põhivõrgu transpordisõlmedele, sealhulgas linnade transpordisõlmedele;
vii) ühendused mitmeliigiliste logistikaplatvormidega ja nende arendamine.
1.4. Programmi rakendamist toetavad meetmed
2. Rahastamisprioriteedid mitmeaastaste tööprogrammide raames
2.1. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad, parandada raudtee koostalitlusvõimet ning rajada puuduvad ühendused, keskendudes eelkõige piiriüleste lõikude parandamisele:
i) raudtee-, siseveeteede ja teede põhivõrgu projektid, sealhulgas ühendused sisevee- ja meresadamate ja lennuväljadega ning sadamate arendamine;
ii) üldise võrgu projektid (raudteed, siseveeteed, maanteed, mere- ja siseveesadamad);
iii) projektid, mille eesmärk on ühendada üleeuroopaline transpordivõrk naaberriikide võrguga, eelkõige piiriülestes lõikudes (raudteed, siseveeteed, maanteed, mere- ja siseveesadamad).
2.2. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja tõhus transpordisüsteem pikas perspektiivis, et teha ettevalmistusi seoses tulevaste transpordivoogudega, samuti selleks, et võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist tänu innovaatilisele vähese CO2-heitega tehnoloogiale, optimeerides samas ohutust:
i) muude kui mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud uute tehnoloogiliste lahenduste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt;
ii) kaubaveoteenused;
iii) meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, sh moderniseerides olemasolevat veeremit.
2.3. Rahastamisprioriteedid, mille eesmärk on transpordiliikide parem integreerimine ja omavaheline ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades juurdepääsu transporditaristule:
i) muud kui mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud telemaatiliste seadmete süsteemid;
ii) meetmed, mille eesmärk on tagada puudega inimestele parem juurdepääs transporditaristule;
iii) meetmed, mis keskenduvad transporditaristu põhivõrgu transpordisõlmedele, sealhulgas linnade transpordisõlmedele;
iv) ühendused mitmeliigiliste logistikaplatvormidega ja nende arendamine.
2.4. Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamisvahendid
i) Euroopa Ühendamise Rahastu määruse lisa III osas ja artiklis 14 määratletud rahastamisvahendite toetamine.
ii) Programmide rakendamist toetavad meetmed innovatiivsete finantsinstrumentide valdkonnas.
II LISA
„LISA
ESIALGSETE KAUBAVEOKORIDORIDE LOETELU
|
Liikmesriigid |
Põhiliinid (1) |
Kaubaveokoridoride rajamine: |
„Rein – Alpid” |
NL, BE, DE, IT |
Zeebrugge-Antwerpen/Amsterdam/Vlissingen ((+))/Rotterdam-Duisburg-[Basel]-Milan- Genova |
Hiljemalt 10. novembriks 2013 |
„Põhjameri – Vahemeri” |
NL, BE, LU, FR, UK ((+)) |
Glasgow (1)/Edinbourgh (1)/Southampton (1)/Felixstowe (1)-London ((+))/Dunkerque ((+))/Lille ((+))/Liège ((+))/Paris ((+))/Amsterdam ((+))-Rotterdam-Zeebrugge ((+))/Antwerpen-Luxembourg-Metz-Dijon-Lyon/[Basel]-Marseille ((+)) |
Hiljemalt 10. novembriks 2013 |
„Skandinaavia – Vahemeri” |
SE, DK, DE, AT, IT |
Stockholm/[Oslo] ((+))/Trelleborg ((+))-Malmö-København-Hamburg-Innsbruck-Verona-La Spezia ((+))/Livorno ((+))/Ancona ((+))/Taranto ((+))/Augusta ((+))/Palermo |
Hiljemalt 10. novembriks 2015 |
„Atlandi ookean” |
PT, ES, FR, DE ((+)) |
Sines-Lisboa/Leixões — Madrid-Medina del Campo/ Bilbao/San Sebastian-Irun- Bordeaux-Pariis/Le Havre/Metz – Strasbourg ((+))/Mannheim ((+)) Sines-Elvas/Algeciras |
Hiljemalt 10. novembriks 2013 |
„Läänemeri - Aadria meri” |
PL, CZ, SK, AT, IT, SI |
Swinoujscie ((+))/Gdynia-Katowice-Ostrava/Žilina-Bratislava/Wien/Klagenfurt-Udine-Veneetsia/ Trieste/ /Bologna/Ravenna Graz-Maribor-Ljubljana-Koper/Trieste |
Hiljemalt 10. novembriks 2015 |
„Vahemere piirkonna riigid” |
ES, FR, IT, SI, HU, HR ((+)) |
Almería-Valencia/Algeciras/Madrid-Zaragoza/Barcelona-Marseille-Lyon-Turin-Milan-Verona-Padua/Veneetsia-Trieste/Koper- Ljubljana-Budapest Ljubljana ((+))/Rijeka ((+))-Zagreb ((+))-Budapest-Zahony (Ungari-Ukraina piir) |
Hiljemalt 10. novembriks 2013 |
„Ida/Vahemere idaosa” |
CZ, AT, SK, HU, RO, BG, EL, DE (1) |
— Bucureșt-ConstanțaBucurești Bremerhaven (1)/Wilhelmshaven (1)/Rostock (1)/Hamburg (1)-Praha-Viin/Bratislava-Budapest — Vidin-Sofia-Burgas (1)/Svilengrad (1) (Bulgaaria-Türgi piir)/ Promachonas-Thessaloniki-Athína-Patras (1) |
Hiljemalt 10. novembriks 2013 |
„Põhjameri – Läänemeri” ((°)) |
Wilhelmshaven ((+))/Bremerhaven/Hamburg ((+))/ Amsterdam ((+))/Rotterdam/Antwerpen-Aachen/Berliin-Varssavi-Terespol (Poola-Valgevene piir)/Kaunas-Riia (1)-Tallinn (1) |
Hiljemalt 10. novembriks 2015 |
|
„Rein - Doonau” ((°)) |
FR, DE, AT, SK, HU, RO |
Strasbourg-Mannheim-Frankfurt-Nürnberg-Wels Strasbourg-Stuttgart-München-Salzburg-Wels- Wien-Bratislava-Budapest-Arad-Brașov/Craiova-București-ConstanțaBucurești Čierna ja Tisou (Slovakkia-Ukraina piir)-Košice-Žilina-Horní Lideč-Praha-München/Nürnberg |
Hiljemalt 10. novembriks 2020 |
(1) „/” tähistab alternatiivseid liine. Kooskõlas TEN-T suunistega tuleks Atlandi ookeani ja Vahemere koridore tulevikus täiendada kaubaraudtee teljega Sines/Algeciras-Madrid-Pariis, mis ületab peatunneli kaudu Kesk-Püreneed. (+) Ristiga märgitud teed + lisatakse vastavatesse koridoridesse hiljemalt kolm aastat pärast käesolevas tabelis sätestatud rajamise kuupäeva. Artikli 8 ja artikli 13 lõike 1 kohaselt määratletud olemasolevaid struktuure kohandatakse vastavates koridorides täiendavate liikmesriikide ja infrastruktuuri-ettevõtjate osalusel. Need kaasamised põhinevad turu-uuringutel ja neis võetakse arvesse olemasoleva reisijate- ja kaubaveo aspekte määruse artikli 14 lõikega 3. (*1) Tärniga märgitud teed * lisatakse vastavatesse koridoridesse hiljemalt viis aastat pärast käesolevas tabelis sätestatud rajamise kuupäeva. Artikli 8 ja artikli 13 lõike 1 kohaselt määratletud olemasolevaid struktuure kohandatakse vastavates koridorides täiendavate liikmesriikide ja infrastruktuuri-ettevõtjate osalusel. Need kaasamised põhinevad turu-uuringutel ja neis võetakse arvesse olemasoleva reisijate- ja kaubaveo aspekte kooskõlas artikli 14 lõikega 3. (°) Kuni Rail Baltica liini realiseerimiseni nominaalse rööpmelaiusega 1 435 mm, võetakse selle koridori rajamisel ja opereerimisel arvesse erineva rööpmelaiusega süsteemide eripära. (‡) Selle koridori loomine põhineb turu-uuringutel ja selles võetakse arvesse olemasoleva reisijate- ja kaubaveo aspekte kooskõlas artikli 14 lõikega 3. Lõik Čierna ja Tisou (Slovakkia-Ukraina piir)-Košice-Žilina-Horní Lideč-Praha-München/Nürnberg rajatakse hiljemalt 10. novembriks 2013.” |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).
( 2 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsus nr 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 7 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).